Vastavalt nimekirjale Meie 03 . 1 1 .2021 nr 1-13.1/2614 Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kooskõlas planeerimisseaduse § 103 lg 1 esitame Teile, kui võimalikule huvitatud osapoolele, ettepanekute esitamiseks Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse (VTK). Dokumendi on koostöös Narva Linnavolikoguga (planeeringu ja KSH koostamise korraldaja) ette valmistanud Lemma OÜ. Narva Tööstuspargi 3. etapi DP ja DP KSH koostamine algatati 24.01.2019. a otsusega nr 1. Nimetatud dokumendi algpunkti nr 3.1 muudeti ning uue DP ja KSH hindamise ala piirid kinnitati Narva Linnavolikogu 20.06.2019. a otsusega nr 41. Detailplaneeringuala suurendamine oli seotud mitmete asjaoludega, millest üks peamisi lähtus planeerimisseaduses toodud detailplaneeringu eesmärgist, milleks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, kusjuures detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu üks põhiülesannetest on tasakaalustada avaliku huvi aspekte: töökohtade loomise vajadus, linna rohevööndi säilitamine ja puhkevõimaluste pakkumine. DP eskiisi kohaselt planeeritakse praegu kinnistutele katastritunnustega 51106:001:0187 ja 51106:001:0184 tootmiskruntide moodustamine ja ehitusõiguse seadmine . Kinnistutele kat astritunnustega 51106:001:0222 ja 51101:001:1665 kavandatakse veemotospordikeskust. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-st 2¹ korraldatakse detailplaneeringute KSH-d planeerimisseaduses sätestatud korras. Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lg-st 7 lähtutakse KSH- ga detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. Palume 30 päeva jooksul esitada ettepanekuid KSH väljatöötamise kavatsusele e-posti aadressile:
[email protected] . Esitatud ettepanekute alusel tehakse KSH väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused, misjärel saab dokument aluseks KSH aruande ja planeeringu koostamisele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Tambu Peaarhitekt (direktori asetäitja) Lisa. KSH väljatöötamise kavatsus. Narva tööstuspargi 3. etapi detailplaneering
08 . 10 .202 1 kirja nr 1-13.1/2614 (Narva Tööstuspargi 3. eta pi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus) nimekiri: Keskkonnaamet
[email protected] Keskkonnaministeerium
[email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected] Terviseamet
[email protected] Päästeamet
[email protected] Transpordiamet
[email protected] Maa-amet
[email protected] Riigi Metsamajandamise Keskus
[email protected] Rahandusministeerium
[email protected] Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet
[email protected] Nakro OÜ
[email protected] AS SKIVERS HIDES
[email protected] Solpan OÜ
[email protected] OÜ Waldchnep
[email protected] OÜ TORSTEIN
[email protected] SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus
[email protected] OÜ NARVA E.L.M.E.
[email protected] VENT SYSTEM PROJECT OÜ
[email protected] I-PEC Engineering OÜ
[email protected] OÜ E lcomnet
[email protected] OÜ TN Logistic
[email protected] Ronemus OÜ
[email protected] OÜ Aquaphor International
[email protected] Energy Remont OÜ
[email protected] Ikaros Grupp OÜ
[email protected] Narva Stone OÜ
[email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda
[email protected] Elering AS
[email protected] Narva Vesi AS
[email protected] AS Eesti Gaas
[email protected] Telia Eesti AS
[email protected] VKG Elektrivõrgud OÜ
[email protected] Eesti Energia AS
[email protected] Enefit Power AS
[email protected] Elektrilevi OÜ
[email protected] AS Narva Soojusvõrk
[email protected]
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise väljatöötamise kavatsus
Tallinn 2021
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
Nimetus: Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise väljatöötamise kavatsus
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5059914
E-post
[email protected]
Töö tellija: Narva Linnavalitsus
Reg nr 75008485
Ida-Viru maakond, Narva linn, Peetri plats 5, 20308.
Tel +372 3599013
E-post:
[email protected]
KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH 0153)
Töö versioon: 2.11.2021
2
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
Sisukord
Sisukord .................................................................................................................................................. 3
Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 5
1 Kavandatava tegevus ja selle alternatiivid ........................................................................................ 7
1.1 Kavandatav tegevus ................................................................................................................... 7
1.2 Alternatiivid ............................................................................................................................... 7
1.2.1 0-alternatiiv........................................................................................................................ 7
1.2.2 Alternatiiv I ........................................................................................................................ 8
2 Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus ................................................ 9
3 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega ...................................................................... 13
3.1 Ida-Viru maakonnaplaneering ...................................................................................................13
3.2 Narva linna Tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneering ................................................................14
3.3 Kehtiv detailplaneering .............................................................................................................15
3.4 Piirkonna teised planeeringud ...................................................................................................15
4 Kasutatav hindamismetoodika ....................................................................................................... 16
4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale ............................................................................................17
4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja
kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................................................17
4.1.2 Mõju rohevõrgustikule ......................................................................................................18
4.1.3 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine)......................................................................18
4.1.4 Mõju veekvaliteedile .........................................................................................................18
4.1.5 Mõju pinnasele ja maavaravarule ......................................................................................19
4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................................19
4.2.1 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ..........................................................................................19
4.2.2 Mõju sotsiaalsetele vajadustele .........................................................................................19
4.3 Jäätmeteke ...............................................................................................................................20
4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile ...............................................................................................20
4.5 Võimalik mõju kliimamuutustele ...............................................................................................20
4.6 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ......................................................................20
4.7 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ..............20
4.8 Õnnetuste esinemise võimalikkus .............................................................................................20
4.9 Alternatiivide hindamine ...........................................................................................................21
5 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp ..................................................................................... 22
6 Ajakava.......................................................................................................................................... 24
3
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
7 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel ........................................................................... 26
Lisad...................................................................................................................................................... 27
Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus ...............................................................................27
Lisa 2 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud ........................................28
4
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
Sissejuhatus
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneering (DP) ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH) algatati Narva Linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 1 „Narva Tööstuspargi 3 etapi
detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamise
algatamine“.
Narva Linnavolikogu muutis oma täiendava otsusega 20.06.2019 nr 41 Narva Linnavolikogu 24.01.2019
otsuse nr 1 „Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise koostamise algatamine“ alapunkti 3.1 ning detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise ala piire.
Algselt oli algatatud planeeringuala kogupindala ligikaudu 77,85 ha ja hõlmas RMK Narva metskonna
kinnistuid (katastritunnused 51106:001:0187 ja 51106:001:0184). Planeeringuala suurendamise käigus
muudetud planeeringuala kogupindala on u 134,7 ha. Planeeringualale tervikliku lahenduse
väljatöötamiseks koos üldplaneeringu tasakaalustatud elluviimise tagamisega on planeeringualasse lisaks
haaratud kinnistud katastritunnustega 51106:001:0222, 51106:001:0264, 51106:001:0183 ja
51101:001:1299 (endine reformimata riigimaa).
Detailplaneeringu eesmärk on vastavalt algatamisotsusele tasakaalustada planeeringualal erinevaid avaliku
huvi aspekte nagu töökohtade loomise vajadus, linna rohevööndi säilitamine ja puhkevõimaluste
pakkumine. Kehtiva Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa
üldplaneeringu järgi on Väike-Kadastiku järv puhkeotstarbelise veekoguna piirkonda rohevõrgustiku
tuumalana ja potentsiaalse rekreatsioonialana.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib DP põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud ÜP
põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punkti 1 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 3
järgi tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kui koostatakse
detailplaneering, mille alusel kavandatakse seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevust või kui planeering on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik.
KeHJS § 6 lõige 1 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Narva Tööstuspargi 3 etapi
detailplaneeringuga kavandatavad tegevused otseselt KSH kohustuse alla ei käi. Planeeringu algatamisel on
KSH koostamist peetud vajalikuks ilma KSH eelhinnangut koostamata, kuna detailplaneeringuga
kavandatakse olulise keskkonnamõjuga tegevusi ja see toob kaasa kehtiva Narva linna üldplaneeringu
muutmise ettepaneku rohevõrgustiku koridoris asuva puhkeotstarbeliseks määratud Väike-Kadastiku
järve ümbritseva ala osas.
DP algatamise otsuses KSH ülesandeid ei täpsustata. Välja on toodud, et säilitatava roheala ulatus ja
(rohekoridoride) struktuur määratakse planeeringu protsessis, lähtuvalt k.a strateegilise keskkonnamõjude
hindamise (algatatud KSH) tulemustest.
KeHJS-st tulenevalt on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk:
1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning
kehtestamisel;
2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
5
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
3) edendada säästvat arengut.
Vastavalt planeerimisseadusele koostatakse KSH algatamise korral esimese etapina KSH väljatöötamise
kavatsus (VTK), milles märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu
rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele,
piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu
planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise VTK on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
koostamisele. DP koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS)
tulenevaid menetlusnõudeid. Kuna DP koostamisel on nõutav KSH tuleb DP menetlemisel järgida
üldplaneeringu menetlemisele ette nähtud nõudeid. KSH väljatöötamise kavatsus peab vastama PlanS § 80
sätestatule ja on aluseks KSH aruande koostamisele. KSH aruanne on planeeringu lisa.
Planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav
dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki
ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava
ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu
koostamisse kaasatavatest isikutest.
6
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
1 Kavandatava tegevus ja selle alternatiivid
1.1 Kavandatav tegevus
Detailplaneeringu üks põhiülesandeid on DP algatamise otsuse kohaselt tasakaalustada piirkonnas Narva
linnale olulisi ja avalikku huvi omavaid aspekte nagu töökohtade loomise vajadus, linna rohevööndi
säilitamine ja puhkamisvõimaluste pakkumine.
DP algatamise aegse eskiisi kohaselt planeeritakse praegu RMK Narva metskonna hallatavatele kinnistutele
(51106:001:0187 ja 51106:001:0184) võimalust moodustada nelikümmend üheksa (49) krunti ning igale
moodustatud krundile kavandatakse määrata tootmis- ja ärimaa sihtotstarbed (T50/Ä50% või T90/Ä10%)
ning ehitusõigus kuni kolme (3) hoone ehitamiseks. Taotletav ehitusalune pind iga kinnistu puhul on 3500
– 8000 m², korruselisus kuni viis (5) korrus kõrgusega kuni 18 m. Kinnistute täisehitusprotsent on 75.
Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneering peab lahendama liikluskorralduse (juurdepääsud ja parkimine),
maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused, määrama tehnovõrkude asukohad.
Väike-Kadastiku järv (arhiveeritud keskkonnaregistrikood VEE2015430) on vastavalt keskkonnaregistri
andmetele ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavale 2015-2021 tehisjärv, mis ei ole veekoguna arvel. Järve
idakaldale kavandatakse veemotospordikeskust.
1.2 Alternatiivid
Keskkonnamõju strateegiline hindamine KeHJS tähenduses on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks,
alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks
korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja
mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive, kuid kuna tegu on
detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid
asukohti väljaspool antud planeeringuala.
1.2.1 0-alternatiiv
0-alternatiiv näitab kavandatava tegevuse võimalikes asukohtades arengud, mis eeldatavasti toimuksid
seal kavandatava tegevuseta. 0-alternatiiv annab aluse, mille suhtes prognoosida ja hinnata projekti poolt
esile kutsutud mõjusid. 0-alternatiivi ei ole selles mõttes reaalne alternatiiv, et see ei taga projektiga
taotletud eesmärgi saavutamist. Võib olla olukordi, kus see on ainuvõimalik valik, kuna kõik muud
alternatiivid põhjustavad vastuvõetamatu keskkonnamõju.
Kadastiku karjääris on OÜ-le Ikaros Grupp ja OÜ-le Narva Stone antud maavara kaevandamise load
L.MK/320058 ja L.MK/329570. Tegu on kehtivate lubadega, mis lubavad maavara kaevandamist vastavalt
Kadastiku II lubjakivikarjääri ja Kadastiku III lubjakivikarjääri territooriumitel kuni aastani 2033. Reaalset
aktiivset kaevandamist ei ole kummagi karjääri alal viimastel aastatel toimunud, kuid karjäärid ei ole
ammendatud.
Kadastiku karjääri kinnistute valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet.
Kadastiku II mäeeraldisel kaevandamise mõjude kohta on 2007. a koostatud keskkonnamõju hindamine1
(KMH), milles jõuti järeldusele, et karjääris kaevandamise taaskäivitamisega kaasneb juba tekitatud
1 Evox Invest OÜ. Kadastiku II lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõjude hindamise aruanne,.
7
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
negatiivsete keskkonnamõjude oluline leevendamine ja lisaväärtuse loomine tulevase puhkeala
kujundamisega.
Lisaks kehtivatele keskkonnalubadele kavandab OÜ Ikaros Grupp lubjakivi kaevandamist taotletavas
Kadastiku IV lubjakivikarjääris (menetlus M-108046). Kadastiku IV lubjakivikarjääri kavandamise luba
taotletakse eesmärgiga ühendada vana karjäär uuega ja seeläbi tagada mäeeraldiste ning maavara
jätkusuutlik kasutamine. Kadastiku II lubjakivikarjääriga läänest piirnev Kadastiku IV lubjakivikarjääri
taotletav mäeeraldis asub riigile kuuluval katastriüksusel Narva metskond 102 (katastritunnus
51106:001:0187), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa
Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise pindala on 21,77 ha ja mäeeraldise teenindusmaa
pindala on 24,34 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 30 aastat.
Narva Linnavolikogu ei nõustunud 20.09.2018 otsusega nr 57 kaevandamisloa andmisega Kadastiku IV
lubjakivikarjääri mäeeraldisele, põhjendades otsust sellega, et Narva Tööstuspargis on arendatud
ettevõtlust ning on kartus, et Kadastiku karjääris kaevandamistööde alustamisega loobuvad investorid oma
plaanidest investeerida Eestisse ning loovad oma ettevõtted naaberriikidesse.
Käesoleva planeeringuala puhul on seega 0-alternatiivi määratlemine mõnevõrra tavapärasest erinev. 0-
alternatiivi puhul võib eristada kolme alamalternatiivi:
− 0-A-alternatiiv – olemasoleva olukorra säilimine, mille korral kaevandustegevust ei jätkata ning ala
säilib praeguses olekus (metsaala ning veeala);
− 0-B-alternatiiv – olemasoleva olukorra säilimine koos võimaliku edasise kaevandustegevusega
vastavalt kehtivatele kaevanduslubadele. Alternatiiv ei välista otseselt tööstuspargi rajamist
väljaspoole mäeeraldisi. Veemotospordikeskuse rajamine karjääri alale saaks tõenäoliselt olla
võimalik teatud tingimustel ning vastavate kokkulepete sõlmimisel kaevandajatega.
− 0-C-alternatiiv – olemasoleva kaevandustegevuse jätkumine ning kaevandustegevuse laiendamine
vastavalt Kadastiku IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele. Alternatiiv 0-C on vastuolus
planeeringu eesmärgiga ja tööstuspargi rajamist alale suuresti välistav.
Käesoleva KSH eesmärk ei ole hinnata kaevandustegevuse mõjusid. Sellest lähtuvalt ei käsitleta antud
KSH aruandes kaevanduse laiendamise mõjusid ehk võimalikku alternatiivi 0-C. Kaevandustegevuse
laiendamise korral tuleb vastava KMH algatamise vajadust kaaluda keskkonnaloa menetlemisel.
1.2.2 Alternatiiv I
Alale rajatakse tööstuspark ja veemotospordikeskus. Detailplaneeringu lahendus täpsustub KSH ning
planeeringu koostamise käigus vastavalt lisanduvale infole, sh KSH hinnangutele.
KSH käigus hinnatakse mõjusid vastavalt planeeritavate tegevuste täpsusastmele. KMH tasandil hindamist
läbi ei viida, sest nii tööstuspargi kui ka veemotospordikeskuse osas puudub projektlahendus.
8
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
2 Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna
iseloomustus
Planeeritav maa-ala asub Narva linnas Elektrijaama linnaosas Kadastiku karjääride piirkonnas hõlmates nn
Väike-Kadastiku järve ning selle ümbrust.
Planeeringualasse on hõlmatud järgmised katastriüksused:
− Narva metskond 103 (51106:001:0184) – maatulundusmaa 100%, 531254 m², sh metsamaa 473674
m²);
− Kadastiku tn 52 (51101:001:1539) – sihtotstarbeta maa 100%, 53368 m², sh metsamaa 7404 m²;
− Narva metskond 102 (51106:001:0187) – maatulundusmaa 100%, 247198 m², sh metsamaa
220890 m²;
− Kadastiku karjäär (51106:001:0222) – mäetööstusmaa 100%, 423244 m², sh metsamaa 2536 m²;
− Kadastiku tn 12 (51106:001:0264) – mäetööstusmaa 100%, 44648 m², sh metsamaa 246 m²;
− Elektrijaama tee 11 (51101:001:1299) – sihtotstarbeta maa 100%, 36903 m², sh metsamaa 10509
m².
Joonis 1. Detailplaneeringu ala skeem. Väljavõte Narva Linnavolikogu korraldusest nr 41.
Planeeringuala piirneb põhjast Kadastiku tänavaga. Teisel pool Kadastiku tänavat on välja ehitatud Narva
Tööstuspargi krundid. Planeeritava ala edelaosa läbival Kadastiku tn 52 (51106:001:0184) kinnistul asuvad
Elering AS-le kuuluvad Balti-Allika 35 – 110 kV kõrgepinge elektriõhuliin ja Balti-Püssi 35 – 110 kV kõrgepinge
elektriõhuliin, millel mõlemal on 25 m kaitsevöönd mõlemal pool liini telge.
Ala asub Narva linna tööstuspiirkonnas, lähiümbruses elamud puuduvad.
9
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
Planeeringualale jääv Väike-Kadastiku tehisjärv (arhiveeritud VEE2015430) ei ole keskkonnaregistri alusel
registris olev veekogu (tegu on karjääriga). Väike-Kadastiku järvel puuduvad looduskaitseseaduse (LKS) järgi
kehtestatud veekogude piiranguvööndid, kuna järv on Keskkonnaministeeriumi 15.12.2010 kirja nr 12-
15/7296-5 alusel kustutatud keskkonnaregistri veekogude nimistust. Veeseaduse (VeeS) §120 lõike 1
kohaselt VeeS § 119 punktis 1 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu
tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud
maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni maapõueseaduses sätestatud korras. Pärast
kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamist on veeseaduse § 120 lõike 1 alusel
maavara või maa-ainese kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu veekaitsevööndis maavara ja maa-
ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu tegemine lubatud, kui selleks on saadud nõusolek maavara
kaevandamise või geoloogilise uuringu loa menetlemise käigus loa osana.
Kadastiku karjääri kinnistul asuv Väike-Kadastiku järv on tekkinud Kadastiku Iubjakivikarjääris aastatel
1970–1991. a toimunud kaevandamise tulemusel. Selle ajaga on karjääris kaevandatud u 1,5 miljonit m³
paekivi. Pärast karjääri töö seiskumist ei teostatud karjääri rekultiveerimist ja karjäär täitus veega. Endisesse
karjääri on moodustunud on keskmiselt 4,5 m (max 7 m) sügavune tehisveekogu. Järve veemaht on u 1,3
miljonit kuupmeetrit. Veetase karjäärijärves on abs 25,30 m.
Väike-Kadastiku järve kaldad on künklikud ja ebakorrapäraselt järsud ning järve kaldal olevad rajad kohati
ohtlikud, kuna on palju ebatasasusi. Samuti esineb prügistamist.
Alast ida poole jääb Kadastiku järv (Narva Kadastiku järv, VEE2015420), mis on keskkonnaregistris olev kuni
10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu, kuid mis ei ole samuti avalik ega avalikult kasutatav
veekogu.
Kadastiku III
lubjakivikarjäär
Taotletav Kadastiku IV
lubjakivikarjäär
Kadastiku II
lubjakivikarjäär
Maardla reservvaru
Joonis 2. Maardlate paiknemine detailplaneeringu alal.
Planeeritav ala paikneb Narva lubjakivi maardla (registrikaardi nr 52) alal.
10
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
Tabel 1. Narva lubjakivimaardla detailandmed (seisuga 06.06.2021).
Ploki nimi Ploki liik Varu suurus Mäeeraldis
1 plokk aT2 485 451
2 plokk aT 73.55 630
3 plokk aT 235 630
4 plokk aR 1836 -
5 plokk aT 2.4 -
6 plokk aT 7 451
7 plokk aT 1289 -
Planeeritaval alal kasvab lehtpuuenamusega mets. Ülepinnalised metsatakseerandmed puuduvad, kuid
Narva linna Tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringu raames koostatud haljastuse hinnangu alusel on tegu
angervaksa ja lodu kasvukohatüübi puistustega. Valdav osa alast on soostunud ja liigniiske.
Maapinna reljeef on tasane, jäädes abs kõrguste 26,5 -27,7 m vahemikku.
Alal leviv Lasnamäe-Kunda veekiht on vabapinnaline ja selle toitumine sõltub sademetest ja
õhutemperatuurist. Veetase alaneb lõuna suunas. Põhjaveekihi toitumine toimub lumesulamisperioodil
(märts-aprill) ja sügisperioodil (oktoober-november). Veetaset mõjutavad Narva veehoidla, Narva jõe
kanjon ja väljavoolu klindi astang. Lamavast Ordoviitsium-Kambriumi veekihist eraldab Lasnamäe-Kunda
veekihti 5-7 m paksune glaukoniitliivist ja argilliitkildast veepide. Survevaba veekompleksi veetase on
olenevalt aastaajast ja sademete hulgast maapinnast 1–2 m sügavusel.
Kuna Väike-Kadastiku järv on ka piirkonna sademevee suubla, siis suureneva ärajuhitava vee koguse tarbeks
on vajalik uuendada kraavitust.
Planeeringualal ja lähipiirkonnas puuduvad märgalad, Natura 2000 võrgustiku alad ja kaitstavad
loodusobjektid. Lähim looduskaitseline objekt on mäeeraldisest ligikaudu 2,8 km kaugusel kagus asuv Narva
jõe kanjoni maastikukaitseala (KLO1000542), mille kaitse eesmärk on esindusliku alamordoviitsiumi paasi
lõikunud Narva jõe kanjoni ja joaastangute kaitse.
Planeeringuala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on
ületatud. Alal ja lähipiirkonnas puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.
Planeeringualal on registreeritud II kaitsekategooria liigi tiigilendlase (Myotis dasycneme) leiukoht
KLO9124192. Tegu on nahkhiireliigiga, kes kasutab toitumisaladena veekogusid. Vaatlus on registreeritud
2014 aastal ning vaatlusel on registreeritud 1 isend. Tiigilendlane on Eesti punase nimestiku järgi
ohulähedases seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II
kategooria kaitsealuste liikide hulka. Peamised ohutegurid on talvituspaikade hävimine, häirimine
varjepaikades, lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude kadumine/hulga vähenemine, ehitustegevus,
mürgiste puidukaitsevahendite kasutamine hoonetes, kaevandamine. Kuna nimetatud liigi kaitseks ei ole
moodustatud kaitseala ega püsielupaika, siis rakendub II kaitsekategooria liigi leiukohas isendi kaitse. LKS §
55 lõike 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade
2 aT – aktiivne tarbevaru; aR – aktiivne reservvaru. Tarbevaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse detailsus
võimaldab saada maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks vajalikud andmed. Reservvaru on maavaravaru,
mille geoloogilise uurituse detailsus võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja
edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Tarbevaru ja reservvaru jagunevad nende kasutamisvõimalikkuse alusel
aktiivseks ja passiivseks. Maavaravaru on passiivne juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide
kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul
juhul on maavaravaru aktiivne.
11
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud LKS § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582
sätestatud juhul. Antud ala puhul on tegu liigi jaoks eeskätt toitumisalaga.
Väike-Kadastiku järvel on registreeritud Linnudirektiivi I lisas nimetatud II kategooria kaitsealuse linnuliigi
väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) rändepeatuspaik (KLO9127726).
II kategooria liikide täpseid elupaiga andmeid ei tohi avalikustada (LKS § 53 lg 1) ja seepärast ei ole nende
liikide leiukohti järgnevale joonisele kantud.
Väike-Kadastiku järve ääres on registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide rohukonna (Rana
temporaria) elupaik (KLO9125394) ja hariliku kärnkonna (Bufo bufo) elupaik (KLO9125396). Tegemist on
Eestis ohuväliste liikidega.
Alal on registreeritud ka võõrliigi järvekonn (Rana ridibunda) esinemine.
12
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
3 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega
3.1 Ida-Viru maakonnaplaneering
Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala linnalise asustusega alale ning rohevõrgustiku
alale. Maakonna puhkealadeks on maakonnaplaneeringu kohaselt linnalise asustuse alade sisesed
rohealad.
Roheline võrgustiku tingimused maakonnaplaneeringu kohaselt on järgmised:
1. Rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda
alla 90%.
2. Uusi kompaktse asustuse alasid ei kavandata tuumaladele, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise
võrgustiku koridore.
3. Tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb
tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele.
4. Tuumaladele ja koridoridele pole soovitatav uute teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad,
jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) ulatuslik rajamine. Juhul, kui uute
infrastruktuuride rajamine on vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida
rajatiste asukohta ning koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
5. Kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed nende negatiivsete
keskkonnamõjude leevendamiseks.
Joonis 3. Detailplaneeringuala paiknemine maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku suhtes.
13
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
Detailplaneeringu lääneosasse tehnopargi rajamine ei ole kooskõlas maakonnaplaneeringu lahendusega.
Veemotospordikeskuse rajamine järvele ei ole maakonnaplaneeringuga vastuolus.
3.2 Narva linna Tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneering
Narva linna Tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneering on kehtestatud Narva Linnavolikogu otsusega
21.10.2010.a. nr 143. Linnaosa üldplaneeringu ala hõlmab lisaks Tööstuspiirkonna ja Elektrijaama linnaosale
ka Kulgu ja Paemurru linnaosasid.
Tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneering määratleb Väike-Kadastiku järve ümbruse juhtotstarbeks
looduslik haljasmaa. Üldplaneering määrab ala suures osas ka rohevõrgustiku tuumalaks ning
perspektiivseks kaitsemetsa alaks. Väike-Kadastiku järve ümbrus on potentsiaalne koht rekreatsiooniala
arendamiseks. Sinna saab kujundada heakorrastatud ümbrusega puhkeotstarbelise veekogu, mis ilmestaks
piirkonna tööstusmaastikku, looks täiendavaid vabaaja veetmise võimalusi ning täiendaks kogu linna
rohevõrgustikku.
Joonis 4. Väljavõte Narva linna tööstuspiirkonna linnaosa üldplaneeringu põhijoonisest.
Narva Tööstuspargi 3 etapi detailplaneering toob kaasa kehtiva Narva Linna Tööstuspiirkonna linnaosa
üldplaneeringu muutmise ettepaneku. Säilitava roheala ulatus ja (rohekoridoride) struktuur määratakse
planeeringu protsessis, lähtuvalt strateegilise keskkonnamõjude hindamise tulemusest.
14
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
3.3 Kehtiv detailplaneering
Kehtivad detailplaneeringud alal puuduvad.
3.4 Piirkonna teised planeeringud
Narva tööstusparki on välja arendatud etapiti. Käesolev detailplaneering on tööstuspargi III etapp.
Esimeseks etapiks oli Narva Linnavolikogu 21.12.2010 otsusega nr 197 on kehtestatud Kadastiku tn 23 ja
Kadastiku tn 39 maa-alade detailplaneering. Antud detailplaneeringu eesmärgiks oli luua võimalused
antud maa-alale uue logistika- ja tööstuspargi rajamiseks. Detailplaneeringuga määrati planeeritaval
tööstuspargi alal maakasutus- ja ehitustingimused ning korrastati olemasolevaid krundipiire.
Narva Linnavolikogu 04.10.2012 otsusega nr 118 on kehtestatud Narva Tööstuspargi territooriumi
detailplaneering. Antud detailplaneeringu eesmärgiks oli suurendada Kadastiku tn 23 ja Kadastiku tn 39
maa-alade detailplaneeringuga lubatud ehitusaluseid pindalasid ja hoonete kõrguseid.
Narva tööstuspargi teiseks etapiks oli Narva Linnavolikogu 24.11.2014 otsusega nr 134 kehtestatud Kulgu
tööstusala detailplaneering, mis jääb planeeritavast alast kagusse Narva linna Kulgu linnaossa.
Tööstuspargi III etapp on kavandatud I ja II etapi vahelisele alale ning sellega soovitakse tööstuspargid
ühendada üheks tervikuks.
Joonis 5. Piirkonna planeeringud (roheline – menetluses, kollane – osaliselt kehtiv, oranž – kehtestatud).
Alus: Maa-ameti planeeringute rakendus.
15
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
4 Kasutatav hindamismetoodika
KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH
aruande koostamisel järgitakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke.
Hindamise lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu „Keskkonnamõju strateegilise
hindamise käsiraamat“. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi
keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.
KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik,
veerežiim, välisõhk, maastik), sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, rekreatsioon) ja
tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt
mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude
olulisusele.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on
keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus teostatakse ühtlasi keskkonnamõjude esialgne
kaardistamine, mille käigus tuvastatakse olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või
mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid
keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei
käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele.
Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne VTK-s
väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse.
KSH käigus koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes
andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Statistikaamet jt). Andmete täpsustamiseks on KSH koostamise mahus
kavas läbi viia täiendavaid uuringuid:
− KSH käigus inventeeritakse Väike-Kadastiku järve ja selle ümbruse kahepaiksete, roomajate ja
imetajate elupaigad ja asurkonnad.
Juhul, kui KSH käigus lisanduva info alusel osutuvad vajalikuks täiendavad keskkonnauuringud, kaalutakse
nende läbiviimist KSH raames või määratakse nende elluviimise vajalikkus järgnevatesse planeerimis- ja
projekteerimisetappidesse.
KSH aruande koostamisel:
− kirjeldatakse kavandatavaid tegevust, selle eesmärki ja vajadust;
− analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuna
tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke
alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.
− esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart;
− hinnatakse kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevaid võimalikke olulisi
keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi;
− esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse, hinnangud on kavandatud anda
valdavalt eksperthinnangu vormis (järgnevates alapeatükkides on hindamismetoodikat
täpsustatud);
16
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
− hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega
keskkonnaseisundile;
− konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega;
− analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja arengukavadele;
− hinnatakse olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldab kaasneva ebasoodsa
keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise
eeldatavat efektiivsust;
− antakse vajaduse korral ülevaate kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast ebasoodsast
keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest
looduskaitseseaduse § 701 mõistes, samuti hinnang nende meetmete tõhususele ja vajalikule
rakendusmahule;
− lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju
hindamise tulemustest tehakse põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;
− hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;
− võrreldakse kavandatavat tegevust reaalsete alternatiivsete võimalustega;
− esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta;
− käsitletakse vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande
koostamisel;
− esitatakse teave keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta;
− käsitletakse aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisatakse
aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade
koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist,
põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avaliku
arutelu protokoll;
− käsitletakse KSH väljatöötamise kavatsust, mis lisatakse aruandele;
− käsitletakse eksperdirühma koosseisu, kui võrreldes KSH väljatöötamise kavatsusega on kaasatud
täiendavaid liikmeid, ning põhjendatakse, millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud;
− käsitletakse vajaduse korral muid lisasid;
− esitatakse aruandes käsitletud teabe kokkuvõtte.
Planeeringuga kavandatud tegevuse mõjualaks on eeskätt planeeringuala ja selle vahetu kontaktvöönd.
Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus ning see erineb
mõjuvaldkonniti.
4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale
4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning
loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeritava ala potentsiaalsesse mõjualasse ei jää kaitstavaid loodusobjekte. Sellest lähtuvalt neile ka KSH
aruandes mõju ei hinnata.
17
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
Planeeringualale jääb kaitsealuste liikide leiukohti (kahepaiksed, tiigilendlane ja väikeluik). Mõju hindamisel
antakse ala bioloogilisest mitmekesisusest ja kaitstavate liikide elupaikadest ülevaade eelnevate piirkonnas
teostatud tööde ja andmebaaside alusel. Täiendavalt inventeeritakse Väike-Kadastiku järve ja selle
ümbruse kahepaiksete, roomajate ja imetajate elupaigad ja asurkonnad. Hinnatakse mõjusid nii alal
andmebaaside alusel teadaolevatele kui ka inventuuri käigus selguvatele kaitsealuste liikide elupaikadele.
Väikeluige rändepeatuspaigale mõju hindamisel lähtutakse muuhulgas väikeluige kaitse tegevuskavast3.
Mõju hindamine bioloogilisele mitmekesisusele ja kaitsealustele liikidele toimub eksperthinnangu vormis.
4.1.2 Mõju rohevõrgustikule
Planeeringuala puhul on tegu suures osas nii maakonna kui ka üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alaga.
Planeeringuala rohevõrgustiku toimivust ja funktsioone hinnatakse lähtuvalt andmebaaside ja välivaatluste
alusel. Selgitamiseks ala ökosüsteemise seisundit ja sidusust kasutatakse muuhulgas ELME projekti
(www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames valminud ökosüsteemiteenuste väärtuskaarte ja loodusliku
sidususe andmeid ning loomõnnetuste kaardirakenduse andmeid. Samuti teostatakse loomastiku
inventuur saamaks teavet loomade liikumisteede kohta.
Mõju hindamine rohevõrgustikule toimub eksperthinnangu vormis.
4.1.3 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine)
Detailplaneeritava ala lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura võrgustiku ala on
Struuga loodusala (EE0070128), mis jääb rohkem kui 3 km kaugusele. Struuga loodusalal kaitstavad
elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450) ning liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse,
on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-
vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas
(Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar).
Arvestades suurt vahemaad kavandatava tegevuse ning Natura ala vahel, kavandatava tegevuse iseloomu
ning Struuga loodusala kaitse-eesmärke on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus
teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja seal kaitse‐eesmärgiks
olevatele liikidele ja elupaikadele.
Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik.
4.1.4 Mõju veekvaliteedile
Detailplaneeringuga kavandatakse Väike-Kadastiku järve kallastele tööstusparki. Järvele ja selle kaldale
kavandatakse täiendavalt veemotospordikeskuse rajamist. Nii tööstuspark kui veemotospordikeskus võivad
potentsiaalselt mõjutada veekvaliteeti. Mõju võib avalduda nii ehitustegevuse etapis kui käitamisel (eeskätt
sademevee ärajuhtimisega kaasnevalt) ning ka õnnetusjuhtumite korral (avariid, lekked jms).
KSH raames hinnatakse kavandatava tegevuse mõju veekvaliteedile. Mõju veekeskkonnale hinnatakse
eksperthinnangu vormis.
3 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/vaikeluige_ktk_14.03.2018.pdf
18
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
4.1.5 Mõju pinnasele ja maavaravarule
KSH raames koostatakse ala keskkonnaseisundi hinnang lähtudes ala visuaalsest ülevaatusest ning
ajaloolise maakasutuse analüüsist. Lähtuvalt keskkonnaseisundi hinnangust hinnatakse mõju pinnasele,
võttes arvesse ala geoloogilist ehitust ning kavandatava tegevuse iseloomu. Hinnatakse ala sobivust
soovitud otstarbel kasutamiseks lähtudes geoloogilisest ehitusest ja pinnase seisundist.
Detailplaneeringu ala kattub suuresti Narva lubjakivimaardla alaga. Maapõueseaduse kohaselt tuleb
maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada:
1) maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul
viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle
alusel lubatud ulatuses;
2) juurdepääs maavarale;
3) maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.
Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada maapõue
seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:
1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda;
2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või
ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille
jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta.
KSH käigus hinnatakse eksperthinnangu vormis tegevuse vastavust maapõueseaduse põhimõtetele.
4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale
4.2.1 Mõju õhukvaliteedile, sh müra
KOTKAS heiteallikate registri andmetel paikneb planeeringuala vahetus naabruses mitmeid paikseid
heiteallikaid. Sealjuures käitisest edelas (valdavatest tuulte suundadest allatuult) paikneb Enefit Power AS
Balti elektrijaam, mis on üks olulisemaid heiteallikaid Ida-Virumaal. KSH aruandes käsitletakse välisõhu
seisundit lähtuvalt piirkonna paiksete heiteallikate koosmõjust. Õhukvaliteeti hinnatakse arvutuslikult,
lähtudes keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. Mõju olulisuse
hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
KSH raames hinnatakse potentsiaalset veemotospordikeskuse müra. Hindamine teostatakse arvutuslikult
(koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara SoundPlan Essential). Müra hindamisel, sh müra
mõju olulisuse hindamisel, lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest
16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“.
4.2.2 Mõju sotsiaalsetele vajadustele
KSH käigus selgitatakse, millised on kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud piirkonnale ja Narva linnale
kui ettevõtlus- ja elukeskkonnale tervikuna. Hindamine teostatakse eksperthinnangu vormis.
19
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
4.3 Jäätmeteke
Lähtudes kavandatavate tegevuste eesmärkidest, siis ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks
põhjustada olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu täpsusastmes hindamisel puudub reaalselt info alale
tulevikus kavandatavate ettevõtete jäätmete koguse või spetsiifika osas. Seega ei ole teavet, et tegevusega
võiks kaasneda olulist jäätmeteket ja seega KSH aruandes jäätmetekke mõjusid ei hinnata.
Alale tulevikus rajatavad ettevõtted peavad oma jäätmekäitluse lahendama lähtudes jäätmeseadusest ning
selle alamaktidest ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Juhul kui ettevõttetel on vajalik
oma tegevuseks taotleda keskkonnalubasid jäätmete käitlemiseks, siis tuleb keskkonnaloa taotlemisel
kaaluda lähtuvalt KeHJS-est keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust.
4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile
Planeeritav alal ei ole Muinsuskaitseaseaduse alusel kaitstavaid kultuuripärandi objekte. Samuti puuduvad
alal teadaolevad pärandkultuuri objektid. Mõju kultuuripärandile ei ole oodata ja seega seda KSH käigus ei
hinnata.
4.5 Võimalik mõju kliimamuutustele
Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt ei jää planeeringuala üleujutusohu riskipiirkonda.
Üleujutusohu oht seega alal puudub ja selle riske seoses kliimamuutuste mõjuga ei ole asjakohane hinnata.
Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained
võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad
(nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis
omakorda kütavad linnaruumi õhku. Maa-ameti soojussaarte kaardirakenduse kohaselt ei jää otseselt
planeeritavale alale soojussaari, kuid kaardilt on selgelt näha, et piirkonnas juba väljaarendatud
tööstusparkide alad on soojussaarte tekkekohad. KSH aruandes käsitletakse planeeringualal soojussaarte
tekke võimalust ning nende tekke planeeringulisi vähendamise võimalusi.
KSH käigus hinnatakse ka kavandatava maakasutuse muutuse mõju kliimamuutustele väljendatuna süsiniku
jalajäljena.
4.6 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus
KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust ei näe ja teemat seega KSH aruandes ei käsitleta.
4.7 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna
arendusprojektidega
KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate
arendusprojektidega (tööstuspargi I ja II etapiga ulatuses, mis ei kajastu juba praeguses
keskkonnaseisundis).
KSH koostamisel arvestatakse, et tööstuspargi rajamine ja lubjakivi kaevandamise laiendamine on üksteist
välistavad tegevused.
4.8 Õnnetuste esinemise võimalikkus
Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse alusel ei jää planeeringualale ühegi ohtliku ega
suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala.
Tööstusparki planeeritavatele kruntidel tulevikus tegutsema hakkavad ettevõtted ja nende tegevusalad ei
ole detailplaneeringu staadiumis teada.
20
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
KSH koostamisel ja selle raames riskide hindamisel lähtutakse Päästeameti juhendist „Kemikaaliseaduse §
32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine“. Kuna alale ohtlike või suurõnnetuse ohuga
ettevõtete rajamise kohta detailplaneeringu staadiumis info puudub, siis KSH raames riskianalüüsi ei
koostata.
4.9 Alternatiivide hindamine
Alternatiive võrreldakse omavahel peamiste mõjuliikide kaupa kasutades skaalat:
− Tugev positiivne mõju;
− Keskmine positiivne mõju;
− Vähene positiivne mõju;
− Oluline mõju puudub;
− Vähene negatiivne mõju;
− Keskmine negatiivne mõju;
− Tugev negatiivne mõju.
Alternatiive võrreldakse mõjuvaldkondades, milles erineb mõju erinevus.
Alternatiiv I alamalternatiividena võidakse täiendavalt KSH aruandes käsitleda erinevaid liiklusskeemi ja
hoonestusalade paigutuse ja mahtude lahendusi kui hindamise käigus ilmneb vajadus selliseks analüüsiks.
Vajadust täiendavate alternatiivide järgi võib tuleneda alusuuringute käigus selguvast täiendavast
informatsioonist.
21
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
5 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp
Tabel 2. DP ja KSH osapooled.
Roll Asutus Kontakt
DP ja KSH koostamise Narva Peetri plats 1,
algataja ja kehtestaja Linnavolikogu 20308 Narva linn, Ida-Virumaa
Tel. +372 35 99032, Faks 35 99030
E-post:
[email protected]
DP koostamise Narva Peetri plats 1,
korraldaja Linnavalitsuse 20308 Narva linn, Ida-Virumaa
Arhitektuuri- ja Tel. +372 35 99050
Linnaplaneerimise E-post:
[email protected]
Amet
KSH koostamise Narva Peetri plats 1,
korraldaja Linnavalitsuse 20308 Narva linn, Ida-Virumaa
Arhitektuuri- ja Tel. +372 35 99050
Linnaplaneerimise E-post:
[email protected]
Amet
DP koostaja PROJEKT363 OÜ Liivalao 11, 11612 Tallinn, Harjumaa
Tel. +372 660 3335
E-post:
[email protected]
Kontaktisik: Reimo Ilp,
[email protected]
KSH koostaja LEMMA OÜ Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5,
10621
E-post:
[email protected]
Kontaktisik: Piret Toonpere, tel +372 5059914,
[email protected]
Huvitatud isik SA Ida- Virumaa Ida-Virumaa, Jõhvi vald Keskväljak 4 Jõhvi, 41595
Tööstusalade E-post:
[email protected]
Arendus Kontaktisik: Teet Kuusmik, tel +372 5114 685
KSH töögruppi kuuluvad:
− Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, mõjud
looduskeskkonnale ja rohevõrgustikule; juhtekspert omab KMH litsentsi ja seega vastavalt KeHJS §
34 lg 5 KSH juhtimise õigust;
− Mihkel Vaarik - keskkonnakonsultant – mõju pinnasele ja veekvaliteedile;
− Heli Aun – keskkonnakonsultant – müra mõju, maavarale ressursile avalduvad mõju;
− Kaisa Aadna – mõjud pinnasele;
− Andrus Veskioja – keskkonnakonsultant – mõju õhukvaliteedile;
− Jaanus Remm (Rewild OÜ) – zooloog – ala elustiku inventuur ning sisendi andmine mõjude
hindamiseks elustikule ja rohevõrgustikule.
Planeeringu elluviimisega seotud mõjutatud või huvitatud asutused ja isikud, keda koostatava DP alusel
kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle DP vastu on
esitatud järgnevas tabelis.
22
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
Tabel 3. Huvitatud isikud.
Isik või asutus Mõju ja/või huvi
Koostöö tegijad
Keskkonnaamet Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused kelle
Keskkonnaministeerium haldusalalasse jäävaid teemasid planeering
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet puudutab.
Terviseamet
Päästeamet
Transpordiamet
Maa-amet
Riigi Metsamajandamise Keskus
Rahandusministeerium
Kaasatavad
Planeeringuala naaberkinnistute omanikud Kavandatava tegevuse poolt võimalikult mõjutatavad
isikud.
Kehtivate kaevanduslubade omanikud Kavandatava tegevuse poolt võimalikult mõjutatavad
OÜ Ikaros Grupp ja OÜ Narva Stone isikud.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda KeHJS § 37 lg 1 (keskkonnaorganisatsioone ühendav
organisatsioon)
DP koostamise korraldaja esitab DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta
ettepanekute saamiseks eelnevas tabelis nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute
esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Nimetatud isikud ja asutused esitavad DP
lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud,
samuti hinnangu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei
soovi DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. DP koostamise
korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel planeeringu lähteseisukohtades ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused.
DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos nimetatud isikute ja asutuste esitatud
ettepanekutega avalikustatakse DP koostamise korraldaja veebilehel.
23
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
6 Ajakava
Tabel 1. KSH ajakava.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise etapp Aeg
DP ja KSH algatamine 24, jaanuar/20. juuni 2019
KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine Aprill-mai 2021
KSH väljatöötamise kavatsuse esitamine asjaomastele november 2021
isikutele ja asutustele
(ettepanekute esitamiseks aega 30 päeva)
DP koostamise korraldaja vaatab esitatud detsember 2021
ettepanekud läbi ning KSH väljatöötamise kavatsuses
tehakse vajalikud muudatused. KSH väljatöötamise
kavatsuse koos isikute ja asutuste esitatud
ettepanekutega avalikustamine planeeringu
koostamise korraldaja veebilehel.
Planeeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine Mai 2021-jaanuar 2022
DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust Märts 2022
teatamine
(vähemalt 14 päeva enne väljapanekut)
Planeeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine ja Märts 2022
arutelu korraldamine
(väljapanek vähemalt 30 päeva, arutelust tuleb
teatada vähemalt 14 päeva enne selle
toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45
päeva peale avaliku väljapaneku lõppu, samas
on lubatud arutelu korraldada ka koheselt
peale väljapaneku lõppu)
DP koostamise korraldaja teatab avaliku väljapaneku Aprill 2022
ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma
(30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku
põhjendatud seisukoha arvamuste kohta
lõppemist)
Kui DP ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul Aprill 2022
esitati DP ja KSH aruande eelnõu kohta kirjalikke
(30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise
arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku
päevast arvates
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta
planeeringuala KOV-i üksuse lehes, samuti
maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille
on KOV-i üksus määranud oma ametlike teadaannete
avaldamise kohaks
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste Mai 2022
alusel tehakse DP ja KSH aruande eelnõus vajalikud
muudatused
DP ja KSH aruande eelnõu esitamine mai 2022
kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks
24
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
DP-le ja KSH aruandele kooskõlastuste ja arvamuse Juuni 2022
andmine
(30 päeva jooksul DP ja KSH aruande saamises)
DP ja KSH aruande täiendamine vastavalt esitatud Juuli 2022
arvamustele
DP ja KSH aruande vastuvõtmine august 2022
DP avalikust väljapanekust teatamine august2022
(vähemalt 14 päeva enne väljapanekut)
Planeeringu avalikustamine ja arutelu korraldamine september 2022
(väljapanek vähemalt 30 päeva, arutelust tuleb
teatada vähemalt 14 päeva enne selle
toimumist ja see peab toimuma hiljemalt 45
päeva peale avaliku väljapaneku lõppu, samas
on lubatud arutelu korraldada ka koheselt
peale väljapaneku lõppu)
DP koostamise korraldaja teatab avaliku väljapaneku oktoober 2022
ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele oma
(30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku
põhjendatud seisukoha arvamuste kohta
lõppemist)
Kui DP avalikul väljapanekul esitati DP ja KSH aruande November 2022
eelnõu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse
(30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise
informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu
päevast arvates
tulemuste kohta planeeringuala KOV-i üksuse lehes,
samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga
ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud oma
ametlike teadaannete avaldamise kohaks
DP esitamine Rahandusministeeriumisse detsember2022
heakskiitmiseks
Rahandusministeeriumis kontrollitakse mh KSH jaanuar 2023
menetluse ja planeeringu vastavust õigusaktidele ja
(60 päeva jooksul selle esitamisest arvates)
kehtivale ÜP-le
DP kehtestamine veebruar 2023
KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise ja
detailplaneeringu koostamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on
esitatud ajakava esialgselt eeldatav.
25
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
7 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel
Lisatakse laekumisel
26
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
Lisad
Lisa 1 – Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus
http://www.narvaplan.ee/docs/otsus_2019-01-24_001_Toostuspargi3etapi_DP.pdf
http://www.narvaplan.ee/docs/otsus_2019-06-20_041_Toostuspargi3etapi_DP.pdf
27
Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsus. Versioon: 2.11.2021
Lisa 2 - KSH väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud täiendusettepanekud
Lisatakse laekumisel
28
Saatja: Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet <
[email protected]>
Saadetud: 03.11.2021 11:50
Adressaat: info keskkonnaamet ee <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; maaamet maaamet ee
<
[email protected]>; rmk rmk ee <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <s-
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Narva Tööstuspargi 3. etapi detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
Tere!
Kiri nr 1-13.1/2614 on lisatud manusena.
--
Lugupidamisega,
Kristina Stepanova
sekretär
Narva LV Arhitektuuri- ja
Linnaplaneerimise Amet
[email protected]
tel. 35 99050