Teie 06.10.2021 nr 15-
Pr Kaia Sarnet 4/6947-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 03.11.2021 nr 7-
15/21/4921-3
Seisukoht Haljala-Kukruse riigimaantee riigi
eriplaneeringu algatamise taotluse kohta
Austatud proua Sarnet
Rahandusministeerium teavitas Keskkonnaministeeriumi sellest, et Transpordiamet esitas
14.09.2021 Rahandusministeeriumile taotluse algatada riigi eriplaneering (REP). Eesmärgiks on
koostada REP, et kavandada põhimaanteel nr 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelisele
teelõigule kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist.
Rahandusministeerium esitas Keskkonnaministeeriumile küsimused seoses REP-i algatamise
taotlusega (edaspidi taotlus). Järgnevalt on esitatud Keskkonnaministeeriumi seisukohad vastavalt
Rahandusministeeriumi kirjas toodud küsimustele.
Riigi eriplaneeringu objekt
Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumi seisukohta, kas taotluses kirjeldatud
maantee asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lõike 1 järgi on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga
ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline
huvi ning see koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks normis nimetatud
valdkondades. PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud olulise ruumilise mõjuga ehitised, mille puhul tuleb
asjakohasel juhul koostada REP.
Taotluses on muu hulgas loetletud strateegilised dokumendid, milles riik on väljendanud huvi
Haljala–Kukruse trassi vastu. Arvestades taotluses ning Rahandusministeeriumi kirjas esitatud
selgitusi leiame, et kavandatava tegevuse puhul on tuvastatav suur riiklik huvi. Lisaks on viidatud
materjalides märgitud, et Haljala–Kukruse trass loob soodsad tingimused rahvusvahelise
kaubanduse, kultuuriliste sidemete ja turismi arendamiseks.
Riigi eriplaneeringu planeeringuala
Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumi arvamust, kas taotluses esitatud
planeeringuala on asjakohane kavandatava maantee ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
planeerimiseks. Planeeringuala hõlmab mitmeid kohalikke omavalitsusi Lääne-Virumaal ning
Ida-Virumaal.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on taotluses esitatud esialgne planeeringuala asjakohane.
Riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused
Rahandusministeerium palus PlanS § 28 lõike 2 kontekstis Keskkonnaministeeriumi arvamust, kas
esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine
ei ole tulevikus võimalik.
Lähtudes olemasolevast teabest ning Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine
Keskkonnaministeeriumi hinnangul asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel
algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik. Teadaolevalt ei ole REP-i ja KSH
algatamata jätmiseks ka muud ülekaalukal avalikul huvil põhinevat põhjust. Samas lisame, et
REP-i koostamise käigus võivad ilmneda asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise
tulevikus (eelkõige uuringute ja mõju hindamise protsessi tulemusena).
Riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja keskkonnaload
Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumilt järgnevat asjakohast sisendit (juhul, kui
Vabariigi Valitsus otsustab REP-i koostamise ja KSH algatada). Selleks, et juba planeeringu
algatamisel oleks teada, millistele küsimustele tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata
ning kuidas need võiksid mõjutada näiteks planeeringu ajakava, palus Rahandusministeerium infot
uuringute ja analüüside kohta, mis on eeldatavasti vajalikud planeeringu koostamiseks ja mõjude
hindamiseks. Samuti küsiti ettepanekuid keskkonnaseireks (st mis võiks olla vajalik juba enne
planeerimistegevuse algatamist) ning teavet uuringute tegemiseks vajalike keskkonnalubade
kohta.
Eelnevalt kirjeldatud küsimuste kontekstis on põhimõtteliseks lähtekohaks see, et REP-i
koostamiseks ja KSH läbiviimiseks saab kasutada olemasolevat teavet planeeringuga hõlmatud
ala kohta. Täiendavate uuringute vajadus ja maksumus sõltub tervikuna olulisel määral vajalikust
olemasolevast teabest või selle puudumisest, samuti konkreetsete uuringute metoodikast ning
muudest erisustest.
Eluslooduse valdkonnas on vajalikud planeeringuala elustiku (taimestik, kahepaiksed, imetajad,
linnud) uuringud ning seisundihinnangud. Eesmärgiks on saada sisend trassivaliku tegemiseks
ning tuvastada kavandatava tegevuse mõju elustiku levikule ja seisundile, samuti kaitsealuste ja
ohustatud liike esinemise võimalikkus. Vajalik on teostada alusuuringud mõjutatavate kaitstavate
alade väärtuste seisundi osas (sh piirkonna loodusdirektiivi/Natura liikide ja elupaikade seisund).
Tuleb anda hinnangud kaitsealuste liikide ja elupaikade seisundile piirkonna kaitstavatel
looduobjektidel ning Natura aladel, samuti ehitustööde ja toimimisaegse mõju hinnang. Uuringud
on ka sisendiks ehitustööde planeerimisele ja nendele keskkonnanõuete määramisel
(nt ehituskeeluajad bioloogiliselt olulisel/tundlikul või rände ajal).
Seire kontekstis tuleb eelnevalt koguda teave trassialternatiivide mõjualasse jäävate kaitstavate
objektide kaitse-eesmärkide ja Natura eesmärkide osas, st kas info on piisav või tuleb hankida uut
ajakohast infot. Lisaks on vaja seire käigus teha kindlaks loomade liikumistrendid, et oleks
võimalik planeerida loomaläbipääsud. Sõltuvalt asukohast ja uuringu läbiviimise ajast võib
kaitstaval alal olla vajalik liikumisluba, mis tuleb taotleda Keskkonnaametilt.
REP-i koostamiseks on soovitatav teostada 2+2 maantee ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade
varustuskindluse uuring, koostada tegevuskava ning tuua välja peamised riskid varustuskindluse
2
tõstmiseks. Samuti tuleks käsitleda alternatiivseid materjale, mida saaks kasutada maantee
ehituseks (nt aheraine, ehitus- ja lammutusjäätmed).
Täiendavalt juhime tähelepanu, et taotluses esitatud planeeringualasse jäävad mitmed maardlad
ning Riigimetsa Majandamise Keskuse volitusel olevad maad. Seetõttu juhul, kui REP ja KSH
algatatakse, on vaja menetlusse kaasata ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevad Maa-
amet ning Riigimetsa Majandamise Keskus, kes on viidatud teemade raames volitatud esindama
planeeringute menetluses Keskkonnaministeeriumi.
Riigi eriplaneeringu algatamise tingimused
Rahandusministeerium palus juhul, kui taotluse kohase REP-i koostamise ja KSH saab algatada
ainult teatud tingimustel, põhjendada seatavaid tingimusi. Lähtudes olemasolevast teabest ning
Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine Keskkonnaministeeriumi hinnangul
selliseid tingimusi.
Seoses võimalike riskidega, mida REP-i ja KSH algatamine võib Keskkonnaministeeriumi
pädevusvaldkonnast lähtudes kaasa tuua, märgime, et need tuleb välja selgitada uuringute ning
mõju hindamise protsessi raames. Siiski saab võimalike riskide kontekstis viidata
looduskaitseseadusest tulenevatele piirangutele. Alusuuringute tulemustest lähtudes võib maantee
rajamine osutuda komplitseerituks (nt I kaitsekategooria liigi elupaiga kahjustamine on keelatud).
Samuti tuleb trassialternatiivide valimisel silmas pidada, et need ei mõjuks ebasoodsalt Natura
alade liikide seisundile või ala terviklikkusele. Loomaläbipääsude kavandamisel tuleb lisaks
suurulukitele arvestada ka väikeimetajate ja kahepaiksetega.
Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse sisu
Juhul kui arendaja taotlus ei ole piisav, palus Rahandusministeerium anda teada asjaoludest,
millega tuleb taotlust täiendada. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on taotlus tervikuna
asjakohane.
Keskkonnaministeeriumi kontaktisik
Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumil taotluse menetlemisega seotud koostöö
korraldamiseks nimetada Keskkonnaministeeriumi kontaktisik. Kontaktisikuks on
keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski (626 2973,
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Heinma
Asekantsler
Antti Pääsukene, 626 2854,
[email protected]
Harry Kuivkaev, 626 2964,
[email protected]
Margit Tennokene, 626 2889,
[email protected]
Rainer Persidski, 626 2973,
[email protected]
3