dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha edastamine

Rahandusministeerium · 3. november 2021
Viit
15-4/6947-7
Registreeritud
3. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-5 Riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-5/22-006
Vastutaja
Siim Orav (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond)

Failid

  • 📎Seisukoht Haljala-Kukruse riigimaantee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse kohta.asice195 KB

Sisu (failidest)

Teie 06.10.2021 nr 15- Pr Kaia Sarnet 4/6947-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 03.11.2021 nr 7- 15/21/4921-3 Seisukoht Haljala-Kukruse riigimaantee riigi eriplaneeringu algatamise taotluse kohta Austatud proua Sarnet Rahandusministeerium teavitas Keskkonnaministeeriumi sellest, et Transpordiamet esitas 14.09.2021 Rahandusministeeriumile taotluse algatada riigi eriplaneering (REP). Eesmärgiks on koostada REP, et kavandada põhimaanteel nr 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelisele teelõigule kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Rahandusministeerium esitas Keskkonnaministeeriumile küsimused seoses REP-i algatamise taotlusega (edaspidi taotlus). Järgnevalt on esitatud Keskkonnaministeeriumi seisukohad vastavalt Rahandusministeeriumi kirjas toodud küsimustele. Riigi eriplaneeringu objekt Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumi seisukohta, kas taotluses kirjeldatud maantee asukoha valiku või toimimise vastu esineb suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lõike 1 järgi on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi ning see koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks normis nimetatud valdkondades. PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud olulise ruumilise mõjuga ehitised, mille puhul tuleb asjakohasel juhul koostada REP. Taotluses on muu hulgas loetletud strateegilised dokumendid, milles riik on väljendanud huvi Haljala–Kukruse trassi vastu. Arvestades taotluses ning Rahandusministeeriumi kirjas esitatud selgitusi leiame, et kavandatava tegevuse puhul on tuvastatav suur riiklik huvi. Lisaks on viidatud materjalides märgitud, et Haljala–Kukruse trass loob soodsad tingimused rahvusvahelise kaubanduse, kultuuriliste sidemete ja turismi arendamiseks. Riigi eriplaneeringu planeeringuala Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumi arvamust, kas taotluses esitatud planeeringuala on asjakohane kavandatava maantee ehitamiseks ja käitamiseks vajaliku taristu Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 planeerimiseks. Planeeringuala hõlmab mitmeid kohalikke omavalitsusi Lääne-Virumaal ning Ida-Virumaal. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on taotluses esitatud esialgne planeeringuala asjakohane. Riigi eriplaneeringu algatamata jätmise alused Rahandusministeerium palus PlanS § 28 lõike 2 kontekstis Keskkonnaministeeriumi arvamust, kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik. Lähtudes olemasolevast teabest ning Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine Keskkonnaministeeriumi hinnangul asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik. Teadaolevalt ei ole REP-i ja KSH algatamata jätmiseks ka muud ülekaalukal avalikul huvil põhinevat põhjust. Samas lisame, et REP-i koostamise käigus võivad ilmneda asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus (eelkõige uuringute ja mõju hindamise protsessi tulemusena). Riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja keskkonnaload Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumilt järgnevat asjakohast sisendit (juhul, kui Vabariigi Valitsus otsustab REP-i koostamise ja KSH algatada). Selleks, et juba planeeringu algatamisel oleks teada, millistele küsimustele tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata ning kuidas need võiksid mõjutada näiteks planeeringu ajakava, palus Rahandusministeerium infot uuringute ja analüüside kohta, mis on eeldatavasti vajalikud planeeringu koostamiseks ja mõjude hindamiseks. Samuti küsiti ettepanekuid keskkonnaseireks (st mis võiks olla vajalik juba enne planeerimistegevuse algatamist) ning teavet uuringute tegemiseks vajalike keskkonnalubade kohta. Eelnevalt kirjeldatud küsimuste kontekstis on põhimõtteliseks lähtekohaks see, et REP-i koostamiseks ja KSH läbiviimiseks saab kasutada olemasolevat teavet planeeringuga hõlmatud ala kohta. Täiendavate uuringute vajadus ja maksumus sõltub tervikuna olulisel määral vajalikust olemasolevast teabest või selle puudumisest, samuti konkreetsete uuringute metoodikast ning muudest erisustest. Eluslooduse valdkonnas on vajalikud planeeringuala elustiku (taimestik, kahepaiksed, imetajad, linnud) uuringud ning seisundihinnangud. Eesmärgiks on saada sisend trassivaliku tegemiseks ning tuvastada kavandatava tegevuse mõju elustiku levikule ja seisundile, samuti kaitsealuste ja ohustatud liike esinemise võimalikkus. Vajalik on teostada alusuuringud mõjutatavate kaitstavate alade väärtuste seisundi osas (sh piirkonna loodusdirektiivi/Natura liikide ja elupaikade seisund). Tuleb anda hinnangud kaitsealuste liikide ja elupaikade seisundile piirkonna kaitstavatel looduobjektidel ning Natura aladel, samuti ehitustööde ja toimimisaegse mõju hinnang. Uuringud on ka sisendiks ehitustööde planeerimisele ja nendele keskkonnanõuete määramisel (nt ehituskeeluajad bioloogiliselt olulisel/tundlikul või rände ajal). Seire kontekstis tuleb eelnevalt koguda teave trassialternatiivide mõjualasse jäävate kaitstavate objektide kaitse-eesmärkide ja Natura eesmärkide osas, st kas info on piisav või tuleb hankida uut ajakohast infot. Lisaks on vaja seire käigus teha kindlaks loomade liikumistrendid, et oleks võimalik planeerida loomaläbipääsud. Sõltuvalt asukohast ja uuringu läbiviimise ajast võib kaitstaval alal olla vajalik liikumisluba, mis tuleb taotleda Keskkonnaametilt. REP-i koostamiseks on soovitatav teostada 2+2 maantee ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring, koostada tegevuskava ning tuua välja peamised riskid varustuskindluse 2 tõstmiseks. Samuti tuleks käsitleda alternatiivseid materjale, mida saaks kasutada maantee ehituseks (nt aheraine, ehitus- ja lammutusjäätmed). Täiendavalt juhime tähelepanu, et taotluses esitatud planeeringualasse jäävad mitmed maardlad ning Riigimetsa Majandamise Keskuse volitusel olevad maad. Seetõttu juhul, kui REP ja KSH algatatakse, on vaja menetlusse kaasata ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevad Maa- amet ning Riigimetsa Majandamise Keskus, kes on viidatud teemade raames volitatud esindama planeeringute menetluses Keskkonnaministeeriumi. Riigi eriplaneeringu algatamise tingimused Rahandusministeerium palus juhul, kui taotluse kohase REP-i koostamise ja KSH saab algatada ainult teatud tingimustel, põhjendada seatavaid tingimusi. Lähtudes olemasolevast teabest ning Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast ei esine Keskkonnaministeeriumi hinnangul selliseid tingimusi. Seoses võimalike riskidega, mida REP-i ja KSH algatamine võib Keskkonnaministeeriumi pädevusvaldkonnast lähtudes kaasa tuua, märgime, et need tuleb välja selgitada uuringute ning mõju hindamise protsessi raames. Siiski saab võimalike riskide kontekstis viidata looduskaitseseadusest tulenevatele piirangutele. Alusuuringute tulemustest lähtudes võib maantee rajamine osutuda komplitseerituks (nt I kaitsekategooria liigi elupaiga kahjustamine on keelatud). Samuti tuleb trassialternatiivide valimisel silmas pidada, et need ei mõjuks ebasoodsalt Natura alade liikide seisundile või ala terviklikkusele. Loomaläbipääsude kavandamisel tuleb lisaks suurulukitele arvestada ka väikeimetajate ja kahepaiksetega. Riigi eriplaneeringu algatamise taotluse sisu Juhul kui arendaja taotlus ei ole piisav, palus Rahandusministeerium anda teada asjaoludest, millega tuleb taotlust täiendada. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on taotlus tervikuna asjakohane. Keskkonnaministeeriumi kontaktisik Rahandusministeerium palus Keskkonnaministeeriumil taotluse menetlemisega seotud koostöö korraldamiseks nimetada Keskkonnaministeeriumi kontaktisik. Kontaktisikuks on keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski (626 2973, [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Antti Pääsukene, 626 2854, [email protected] Harry Kuivkaev, 626 2964, [email protected] Margit Tennokene, 626 2889, [email protected] Rainer Persidski, 626 2973, [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel