Rahandusministeerium 29.10.2021 nr 5-1/307 -3 Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide r akenduskava Eesti Linnade ja Valdade Liit tänab R ahandusmin isteeriumi t senise konstruktiivse koostöö eest Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eelnõu koostamisel. Perioodi 2021-2027 rak e nduskava ja part n erlus leppe eelnõu läbitöötamisel osalesid aktiivselt liidu liikmed , kelle täiendused ja märkused on esitatud käesolevas kirjas koos juurde lisatud ideekorje koondtabeliga . Üleriigilise omavalitsusliiduna soovime ka edaspidi rääkida aktiivselt kaasa Euroopa Liidu struktuurimeetmete kujundamises ja planeerimises, et riigi järgmise perioodi kujundatavad toetus meetmed oleks ka kohalike omavalitsuste nägu ning läheks kohalike omavalitsuste arengusse nii vajalikeks investeeringuteks kui kohalike teenuste arendamiseks. Meie liidu soov on, et planeeritavad siseriiklikud meetmed oleks hästi sihistatud kohalike omavalit s uste vajadustega ning väljatöötatavate meetmete omafinantseeringud oleksid kohalikele omavalitsustele mõistlikud ning ligipääsetavus struktuurivahenditele oleks tagatud kõikidele omavalitsustele. ELVLi ettepanekud 2021-2027 perioodi r akenduskava eelnõu kohta on järgmised: 1. Toetuste kavandamisel palume arvestada Tallinna elanike proportsionaalsust kogu Eesti elanike hulgas, eriti sellistel puhkudel, kus on tegemist toetustega üleminekuga seniselt majandamisviisilt ressursitõhusale ja roheliselt majandamisele, kui takistuseks võib osutuda konkreetsel juhtumil sihtrühma majanduslik võimekus (näiteks nn mägede korterite renoveerimine, heitmevaba ühistransport jm) ; 2. Kavandada vahendid rattaringlus e jaamade ja terviseradade rajamiseks ; 3. Ebavõrdsuse vähendamise peatükk. ( lk 11 ) Lisada töötuse kirjelduse juurde ka, et on vaja stimuleerida noorte ettevõtlikkust ning ellu kutsuda ja toetada vastavaid algatusi (loomemajad, noorte inkubaatorid jne) ; 4. Roheline Eesti. ( lk 18 ) R äägitakse ainult elamufondist , p eaks olema ka avalikud hooned. Lisada kas või erisus Kagu-Eesti kohta, sest piirkonnas on vähene investeerimisvõimekus ka omavalitsustel ; 5. Sotsiaalsem Eesti. ( lk 23 ) 2 ja 4 lõik on kordus. Jutt käib noorte töötuse määrast, vaja o leks lisada , et on vaja stimuleerida noorte ettevõtlikust ning ellu kutsuda ja toetada vastavaid algatusi (loomemajad, noorte inkubaatorid jne) ; 6. Sotsiaalsem Eesti. ( lk 25 ) Jutt on Õpiradade paindlikkusest ja tööjõu puudusest. Võiks lisada , et on vaja stimuleerida noorte ettevõtlikust ning ellu kutsuda ja toetada vastavaid algatusi (loomemajad, noorte inkubaatorid jne) ; 7. Nutikam Eesti. ( lk 36 ) Teadus ja innovatsioonivõime. Teadusasutused peaksid olema teaduprojektide eestvedajad ning kaasama omavalitsusi teadusprojektidesse. Tegema vajaduspõhiseid uurimustöid. Vaja oleks koostööplatvormi, ku s omavalitsused saaksid anda sisendid, millised probleemid vajavad lahendamist jne. Väiksemad omavalitsused ise ei ole võimelised teadusprojekte ellu kutsuma, sest ei suuda tehniliselt keerukaid projekte ellu viia, puuduvad kompetentsid ja ressursid. V aja on nö ideekorjet, millest teadusasutused nopivad üles vajaduse ning veavad eest ja kaasavad KOV. Tar ga linn a algatus on selles osas hea näide. Loodame, et koostöö ülikoolide ja omavalitsuste vahel edeneb ning luuakse toimivad lahendused ; 8. Nutikam Eesti. ( lk 39 ) V aja suurendada ka omavalitsuste andmepõhist poliitikakujundamist ja teenuste osutamise suutlikkust, sealhulgas andmeteaduse (sh suurandmed) kasutamist, andmete kvaliteedi parandamist ja avatud andmete kättesaadavus t . S uurendada on vaja haldusvõimekust ja parandada ning lihtsustada juhtimismudelit ; Kommentaar: Tuleks alustada Majandustegevuse registrist, milles ühe päringu tegemine ja lehelt lehele minek võtab aega 3 min või enam. 9. Nutikam Eesti. ( lk 41 ) VKEde kestlik majanduskasv.... on vaja stimuleerida ka noorte ettevõtlikkust ning ellu kutsuda ja toetada vastavaid algatusi (loomemajad, noorte inkubaatorid jne). N äiteks Kagu-Eestis on vaja, et oleks meetmed ka väikeettevõtjatele, kellel otseselt pole ambitsiooni välisturgudele aga kes vajavad ka toetust tootmise efektiivistamiseks . Leader programm võiks laieneda ka väiksematele linnadele ; 10. VKEde kestlik majanduskasv. ( lk 42 ) Kagu-Eestis on vaja toetada ka nõukogude ajal rajatud ettevõtlusalade taristu kaasajastamist, et ettevõtted ja töökohad säiliks. Sellel on ka keskkonnaalane positiivne mõju, et ei võeta kasutusele uusi alasid ja ettevõtluse ei voola linnalistest asumitest välja. Tänu sellele on võimalik efektiivsemalt korraldada ka ühistransporti ; 11. Energiatõhusus. ( lk 52 ) Jutt on ainult kortermajadest ja tervishoiuasutus test. Kagu-Eesti jaoks peaks meede laienema ka individuaalelamutele ja avalikele hoonetele , s est Kagu-Eesti on turutõrke piirkonnas ning kui soovime, et noored asuksid või jääksid siia piirkonda on vaja toetada individuaalelamute rekonstrueerimist. Kagu-Eesti omavalitsused on madalama tulubaasi ja finantsvõimekusega, seega on vaja toetada ka avalikke hoonete rekonstrueerimist energiatõhusamaks (sh valgustus avalikes hoonetes jne) ; 12. Rohelisem Eesti. ( lk 59 ) Meede peaks toetama intelligentsete sademeveesüsteemid (eelkõige tehispuhverveekogud, imbväljakud jne) rajamist linnalistesse asumitesse, mis oleksid keskkonnasõbralikumad ja ühtlasi vähendaksid sademeveetorustike maksumust ja kapitaalmahutavust ; 13. Ühendatum Eesti. (lk 70 ) Antud meede peaks võimaldama: Variant A - Koidula-Võru raudteelõik viiakse sellisesse seisukorda, et oleks võimalik teostad kiire ja mugav reisijate vedu Võru-Koidula-Tartu. Variant B - Meede peaks võimaldama juurdepääsu nendele piirkondadele, kus täna reisijate veoks raudteeühendus puudu. N äiteks Võru linna asub Põlvast 25 km kaugusel (seotud Tartu-Koidula lõiguga). Võru maakonna inimestel peaks olema mugav võimalus ja pääs läh e male raudteele ning ühendused peavad olema piisavad kiireks ja mugavaks liikumiseks lõigul Põlva - Tartu-Tallinn jne. Et koguda rahva st kokku ja korraldada vedu Põlva raudteejaama, selleks on vaja Võrru tugisõlmpunkti, kuhu saaks maapiirkondadest inimesed tulla. Vaja on parklat ja bussijaama, kust toimub reisijate vedu Põlva rongijaama ; 14. Ühendatum Eesti. ( lk 75 ) P unkt 2.1.3.2.3 Rahalised vahendid. Meetme eesmärgi täitmiseks ei ole planeeritud eelarve kergliiklus e taristu rajamiseks piisav. N äiteks Võru linna taristu rajamine, et tagada paremad ja turvalisemad ühendused ning ligipääs teenustele, selleks on vaja Võru linnas investeerida 5-7 milj onit . Kogu Eestile on planeeritud ainult 20 miljonit, seega on see väga väike summa ega taga kaugeltki meetme eesmärgi saavutamist ; 15. Sotsiaalsem Eesti. ( lk 79 ) Kohandatud töökeskkond jne. Rõhk on vaid erasektoril. Ka omavalitsuste ametnikud vajavad koolitusprogramme ja toetust muutustega kohanemiseks jne ; 16. Sotsiaalsem Eesti. ( lk 82 ) Kvaliteetne haridus- ja koolitussüsteem. Vaja on toetavaid meetmeid, mis võimaldavad uuele kontseptsioonile tugineva alushariduse taristu loomist - ettevõtlikkus, roheline mõtteviis jne. Nii füüsiline keskkond kui ka õppemeetodid peaks toetama lapse arengut juba varases eas kogu uue programmperioodi ideid arvesse võttes – rohelisem, liikuvam, sotsiaalsem, energiatõhusam. Jutt on vaid majanduse, rohe- ja digimuutustega õppesuunad. Lisada ka noorte ettevõtlikkuse ja loovuse arendamine. On vaja stimuleerida noorte ettevõtlikkust ning ellu kutsuda ja toetada vastavaid algatusi (loomemajad, noorte inkubaatorid jne) ; 17. Sotsiaalsem Eesti. ( lk 8 6) Ebasoodsas olukorras olevate rühmade ligipääs haridusele jne. Lisada, et on vaja stimuleerida noorte ettevõtlikkust ning ellu kutsuda ja toetada vastavaid algatusi (loomemajad, noorte inkubaatorid jne). Vaja on ka ennetusmeetmeid mitte ainult tagajärgmeetmeid ; 18. Sotsiaalsem Eesti. ( lk 93 ) Aktiivne kaasamine ja tööalane konkurentsivõime. 4) ... ka järgmise põlvkonna ettevõtlike kodanike kasvatamine. Lisada, et on vaja stimuleerida noorte ettevõtlikkust ning ellu kutsuda ja toetada vastavaid algatusi (loomemajad, noorte inkubaatorid jne) ; 19. Sotsiaalsem Eesti. ( lk 101 ) ... kaug - ja e-õppe ja koolitustega. Investeeringud ka noorte ettevõtlikkust toetavatesse tegevustesse (loomemajad, noorte inkubaatorid jne). Valikainetena õpetused noortele, mis hõlbustavad suvel hooajalist tööd tegema, et tekiks kogemus ja mingid oskused (kelner, giid, lihtsamad ehitustööd nt värvimine jne) ; 20. Regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste meetmete rahaline maht on 151 miljonit. Planeeritud summa peaks olema suurem. Tegemist on nn PKT laadse programmiga ja Võrumaale eraldatav summa on ca 7-8 mln. Viimaste aastate inflatsiooni ja hinnatõusu arvesse võttes peaks antud summa olema ca 20% kõrgem kui eelmise EL rahastusperioodi Võrumaa PKT summa. 21. Sotsiaalsem Eesti . Põhikoolivõrgu korrastamine. Oleme seisukohal, et suurematel linnadel sh Tartu linnal on täita regionaalse keskuse funktsioon, mis on tingitud ümbruskonna valdade demograafilisest struktuurist ja selle muutustest lähiaastatel . Seetõttu on oluline tõsta põhikoolidele kavandatud summat ; 22. Rakenduskava põhiprobleemi näe me lk 8-9 – Ühiskonna vajadustele vastavate kvaliteetsete ruumide ja taristute arendamine ning o hutus ja turvalisus. Käsitletud on suuri rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega objekte ja võrgustikke, samuti riigimaanteede halba seisukorda aga kohalike omavalitsuste põhiprobleeme ei puudutata siinkohal sisuliselt üldse. Kohalikele omavalitsustele ei ole kavandatud EL fondidest mingeid rahalisi vahendeid oma taristu (teede/tänavate) remondiks ja korrashoiuks, sh ka uue, energiasäästliku tänavavalgustuse rajamiseks seni veel valgustamata tänavate/teede lõikudele. Suurel määral on need investeeringud taristusse seotud ka inimeste elukeskkonna parandamise, ohutuse ja turvalisusega, samuti ülimalt olulised ettevõtluse arendamise seisukohalt. Riigimaanteede rekonstrueerimiseks on kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi väga suures mahus EL vahendeid, KOV-ideni ei jõua sellest rahast kahjuks m idagi . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Veikk o Luhalaid t egevdirektor Eesti Linnade ja Valdade Liit Lisa: Kohaliku omavalitsusüksuste ettepanekud EL 2021+ struktuurivahendite kasut amiseks
Saatja: Birgit Hermann <
[email protected]>
Saadetud: 03.11.2021 08:56
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Koopia: Katrin Tael <
[email protected]>; Marju Loonurme
<
[email protected]>
Teema: FW: ELVL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eelnõu:
vastuskiri
Tere
Selgus, et Eesti Linnade ja Valdade Liit saatis oma avaliku
konsultatsiooni kirja otse RM info meilile, kuid mitte meie listi. Kas
võib olla et kiri on teie postkastis kaduma läinud ? J
Kui nii, siis siin see on ja võib selle deltas registreerida seoses SF
avaliku konsultatsiooniga.
Tervitades
Birgit
From: Kadri Tali <
[email protected]> Sent: Tuesday, November 2,
2021 6:57 PMTo: Eurotoetused <
[email protected]>Subject: FW: ELVL
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eelnõu: vastuskiri
Sain kätte kirja, mille ELVL meile eelmisel nädalal teele pani, kuid mis
kuskile ära kadunud on.
Birgit, palun uuri homme kantseleist, mis sellega on.
Ja paneme selle ka koondtabelisse.
Kadri
From: Inga Köster <> Sent: Tuesday, November 2, 2021 5:55 PMTo: Kadri
Tali <>Cc: Toomas Johanson <>Subject: ELVL ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava eelnõu: vastuskiri
Tere, edastan Eesti Linnade ja Valdade Liidu kirja.
Lugupidamisega
Inga Köster
juhiabi
Eesti Linnade ja Valdade Liit
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. This e-mail may contain information which is classified for
official use.