Rahandusministeerium
[email protected]
08.11.2021 nr 8-4/5219-2
Keskkonnaamet
[email protected]
Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Ragn-Sells AS on esitanud Pärnu Linnavalitsusele Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse
kinnistu (katastritunnus 56801:001:0169) detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga
määrata kinnistu hoonestusala ja seada hoonestustingimused.
Planeeringuala asub Seljametsa külas Kannuse kinnistul. Kinnistu suurus on 12849 m².
Juurdepääs planeeritavale alale on Taali-Põlendmaa-Seljametsa kõrvalmaantee ~20-l
kilomeetrilt. Kinnistu maakasutuse juhtotstarve (juhtfunktsioon) määratud tootmismaa (T1).
Tootmise koondamise puhul on tähtis, et see ei põhjustaks olulist keskkonnasaastet. Vähemalt
25% planeeritud tootmisala territooriumist on kohustuslik haljastada (eelkõige puhvervööndi
rajamise eesmärgil). Kinnistu kuulub prügila või jäätmejaama rajamiseks koos selle
teenindamiseks vajaliku maaga tegevusvaldkonda, kus on nõutav detailplaneeringu koostamine.
Planeeringu koostamiseks on vajalik koostada keskkonnamõjude strateegilise hindamise
eelhinnang, sealhulgas on vajalik selgitada välja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkus või mittevajalikkus.
Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) § 33 lg 3
otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega
kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste
seisukohast. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Lähtuvalt KeHJS § 33 lg 6 edastab Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond Teile seisukoha
kujundamiseks ja arvamuse avaldamiseks vastava korralduse eelnõu ning KSH eelhinnangu.
PlanS § 81 lg 1 kohaselt palume Teie võimalikke ettepanekuid planeeringuga kavandatava osas
või detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks. Selgitame, et juhul, kui ettepaneku andja
ei ole PlanS § 81 lõike 4 kohaselt 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates
ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi ettepanekuid esitada.
Ettepanekud või arvamused, samuti seisukoht KSH osas palume esitada kirjalikult Pärnu
Linnavalitsuse planeerimisosakonnale: Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098 või e-postile
[email protected].
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200
[email protected] www.parnu.ee
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja
Lisad: 1. Kannuse kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõu
2. Kannuse kinnistu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Alice Närep
444 8352,
[email protected]
2
EELNÕU
KORRALDUS
xx.xx.2021 nr xxx
Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine
Pärnu Linnavalitsusele on esitatud Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu
(katastritunnus 56801:001:0169) detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga määrata
kinnistu hoonestusala ja seada hoonestustingimused.
Planeeringuala asub Seljametsa külas Kannuse kinnistul. Juurdepääs planeeritavale alale on
Taali-Põlendmaa-Seljametsa kõrvalmaantee ~20-l kilomeetril. Ala asub maanteest põhjas,
Seljametsa küla keskusest idas. Ümbritsetud Looga kinnistu (100% maatulundusmaa); Alttoa
kinnistu (100% maatulundusmaa), kus paikneb elamumaa; Timberi kinnistu (100% tootmismaa);
Seljametsa biotiigi kinnistuga (100% jäätmehoidla maa).
Kannuse kinnistu paikneb Ragn-Sells AS omandis oleval territooriumil. Kinnistu suurus on
12849 m2, kasutusotstarve on 100% tootmismaa. Ala on hoonestatud, kasutuses on 63,4 m2
suurune laomajandusrajatis. Kinnistul tegeletakse jäätmete sortemise ja ümberlaadimisega.
Kinnistu keskosa on kaetud asfaltkattega, piiratud aiaga, servades on 3-4 m laiad haljasribad.
Vastavalt kehtivale Paikuse valla üldplaneeringule on Kannuse kinnistu maakasutuse
juhtotstarve (juhtfunktsioon) määratud tootmismaa (T1). Tootmise koondamise puhul on tähtis,
et see ei põhjustaks olulist keskkonnasaastet. Vähemalt 25% planeeritud tootmisala
territooriumist on kohustuslik haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamise eesmärgil).
Kannuse maaüksusel kehtib 2006. aasta Kannuse katastriüksuse detailplaneering, mille eesmärk
on kinnistu sihtotstarbe muutmine tootmismaaks, hoonestustingimuste, sh ehitusõiguste
määramine, liikluskeemi lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ja
kinnistu tehnovarustuse põhimõtteliste lahenduste koostamine.
Kinnistu kuulub prügila või jäätmejaama rajamiseks koos selle teenindamiseks vajaliku maaga
tegevusvaldkonda, kus on nõutav kehtiva Paikuse üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu
koostamine. Algatatava detailplaneeringu lahendus näeb ette, et võetakse arvesse olemasolevat
detailplaneeringu lahendust ning lisaks lahendatakse kinnistul hoonestusalad ja määratakse
hoonestustingimused. Planeeritav lahendus vastab üldplaneeringu tingimustele.
Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 33 lõike 2 punkt 4, mille kohaselt tuleb kaaluda
keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja koostada eelhinnang, kui
koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. KeHJS § 6
lõike 2 punkti 11, § 6 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju strateegilise hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 10 punkti 1 kohaselt tuleb anda eelhinnang, kui
rajatakse, laiendatakse või rekonstrueeritakse jäätmekäitluskohta, välja arvatud KeHJS § 6 lõike
1 punktis 23 nimetatud juhul.
Antud detailplaneeringu algatamisel tuleb hinnata keskkonnamõjude strateegilise hindamise
algatamise vajalikkust ja koostada selle selgitamiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang KeHJS § 33 lõigetes 35 toodud kriteeriumite alusel.
2017. aastal on Keskkonnaameti poolt väljastatud jäätmeluba, mille käigus on Keskkonnaamet
kaalunud keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Keskkonnaamet on teinud jäätmeloa taotlemise
hetkel otsustuse, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Kuna jäätmeloa andmisest on
möödunud mitmed aastad on vajalik anda hinnang keskkonnamõjude strateegilise hindamise
eelhinnangu vajalikkusele.
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018
määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel
ning arvestades 11.06.2021 esitatud taotlust
1. Algatada Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu detailplaneeringu koostamine.
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeeringualale hoonestusala määramine ja
hoonestustingimuste seadmine. Kinnistu suurus on 12849 m². Juurdepääs planeeritavale alale on
Taali-Põlendmaa-Seljametsa kõrvalmaantee ~20-l kilomeetrilt. Kinnistu maakasutuse
juhtotstarve (juhtfunktsioon) määratud tootmismaa (T1). Kinnistu kuulub prügila või
jäätmejaama rajamiseks koos selle teenindamiseks vajaliku maaga tegevusvaldkonda, kus on
nõutav detailplaneeringu koostamine. Planeeringu koostamiseks on vajalik koostada
keskkonnamõjude strateegise hindamise eelhinnang, sealhulgas on vajalik selgitada välja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkus või mittevajalikkus.
Detailplaneering koostatakse kehtiva Paikuse valla üldplaneeringu ja teemaplaneeringu „Paikuse
alevi üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ kohasena.
Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ja kaasatavate
huvidega. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama
ümbritsevat ruumi. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada
ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel. Parkimisvajadus lahendada
omal krundil.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.
3. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
4. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab
planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse
algatamisest.
5. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise
nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
2
6. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks
detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.
7. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
8. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
9. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes
Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva
jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.
10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Tiina Roht
linnasekretär
3
Versioon 04.11.2021 /// TÖÖ NR 21004125
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse
kinnistu DP KSH eelhinnang
Töö nr 21004125 Tartu 2021
Epp Zirk
Keskkonnaspetsialist
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 2
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 1
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................... 5
3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................... 8
3.1. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING ..................................................................... 8
3.2. PAIKUSE VALLA ÜLDPLANEERING ................................................................... 9
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................................... 11
4.1. ASUKOHT .......................................................................................................... 11
4.2. KESKKONNATINGIMUSED ................................................................................ 12
5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU .................... 13
5.1. MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE ................................................... 13
5.2. MÕJU ELUSLOODUSELE................................................................................... 14
5.3. MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE ............................................................ 14
5.4. KUMULATIIVSED MÕJUD .................................................................................. 15
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................. 16
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 3
1. SISSEJUHATUS
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud
Pärnumaal Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu (katastritunnus :
56801:001:0169 ) detailplaneeringu eskiislahendusele (joonis 2.1, ptk 2).
11.06.2021 on esitatud Kannuse kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus
eesmärgiga suurendada kinnistu hoonestusala ja määrata hoonestustingimused.
Kavandatav tegevus ei muuda kehtivat üldplaneeringut.
Vastavalt algatamisotsusele on planeeringule kohustuslik koostada ke skkonnamõjude
eelhinnang, mis tuleb esitada enne detailplaneeringu vastuvõtmist ning mille tulemusel
koostatakse korraldus kas keskkonnamõjude strateegiliseks hindamiseks või mitte.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustam isel on
aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS).
Keskkonnamõju on KeHJS § 2 1 kohaselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev
vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või
varale. Vastavalt § 2 2 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille
korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui
kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
selgitama välja, kas kavandatav t egevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkondade hulka. Käesoleval juhul kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõige 2 punkti
10 nimetatud tegevuse alla, so tegemist on infrastruktuuri ehitamisega ja hilisema
kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.200 5 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu“ 1 § 13 punkti 1 kohaselt tuleb anda eelhinnang KeHJS § 6 lõikes 1 ning
käesolevas määruses nimetamata juhul tööstuspiirkonna arendamisel.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 tuleb KSH algatamisvajaduse üle otsustamisel lähtuda:
1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja
mõjutatavast alast;
3) asjaomaste asutuste seisukohast.
Paragrahv 33 lg 3 p 1 nimetatud asjaolude hindamisel tuleb vastavalt § 33 lg 4 lähtuda
järgmistest kriteeriumitest:
1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?dbNotReadOnly=true
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 4
5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega
seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide
nõuete ülevõtmisel.
Paragrahv 33 lg 3 p 2 nimetatud asjaolude hindamisel tuleb vastavalt KeHJS § 33 lg 5
lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja
piiriülene mõju;
2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise
võimalikkus;
3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond;
4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud
iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Käesolev KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada kavandatava
tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse
detailplaneeringuga kaasnevaid võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse
ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või
vältimiseks. Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu raames on lähtutud KeHJS § 33 lg 4
ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Käesolevat KSH eelhinnangut võib otsustaja kasutada
kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mitte
algatamise osas.
Kavandatava tegevusega seonduv informatsioon ja materjalid on saadud Tellijalt seisuga
oktoober 2021. Eksperthinnangu on koostanud OÜ Hendrikson & Ko
keskkonnaspetsialist Epp Zirk koostöös teiste ettevõtte ekspertidega.
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 5
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt tellija poolt edastatud detailplaneeringu eskiisile ja seletuskirjale 2 on DP
koostamise eesmärgiks kehtiva DP-ga määratud hoonestusala laiendamine ja kinnistu
omaniku vajadustele vastavate hoonestustingimuste määramine. Olemasolevat
tootmismaa sihtotstarvet ei muudeta.
Tagasihoidliku vormikeelega projekteeritav u ushoonestus maaüksusel arvestab
olemasoleva lähiala tehiskeskkonnaga ning piirkonna miljööga, et vältida lähialadelt
vaadelduna visuaalset reostust. Hoonestusala jääb maanteepoolsest krundi piirist 15,5 m
kaugusele, idakirdepoolsest piirist 12,5 m kaugusele, muudel külgedel 4,0 m kaugusele.
Pääsud kinnistule, hoonete ja rajatiste soovituslik paiknemine on näidatud joonisel 2.1.
Kinnistu lubatud hoonete alune pind on 6425 m 2 , maksimaalne lubatud suletud brutopind
kõikidel ehitatavatel hoonetel kokku kuni 19 275 m 2 .
Heitveed kanaliseeritakse asula ühiskanalisatsiooni ja olmevesi tuleb kinnistule asula
ühisveevärgist. Kinnistu kõva kattega aladelt kogutav sadevesi läbi b õlipüüduri ning
suunatakse Remmelga kraavi.
Hoonestusala piires on lubatud ehitada kuni kolm kuni kolmekorruselist tootmishoonet ja
kuni viis ühekorruselist abihoonet eraldiseisvana või põhihoonega kokku ehitatult. Alla
20 m 2 ehitisealuse pinnaga ja madalamaid kui 5 m kõrgete hoonete (väikeehitised) puhul
ei loeta neid abihooneteks, küll aga ei tohi kõikide hoonete, abihoonete ja väikeehitiste
ehitisealuste pindade summa olla suurem kui 6425 m 2 . Katusekalded on vahemikus
0°…50°, hoonete kõrgus kuni 14,0 m, abihoonete kõrgus kuni 5,0 m, mõõdetuna
maapinnast. Hoone sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna
absoluutkõrgus määratakse arhitektuurse projektiga.
Juurdepääsud ja liikluslahendus planeeringualal ei muutu, DP elluviimisega
liikluskoormus ei suurene. Parkimine korraldatakse krundisiseselt ning sõidukite ja
jalgrataste parkimiskohad tagatakse vastavalt kinnistul hetkel olevate brutopindade järgi,
sest koheselt ei ole tarvis tagada maksimaalselt lubatud ehitusmahtude järgseid
parkimiskohti.
Olmeprügi kogutakse kinnistu olmehoonete läheduses olevatesse sorteeritud jäätmete
konteineritesse. Kui tavapäraselt on kinnistul olmeprügi käitlemine ja äravedu vajalik
lahendada kohaliku omavalitsuse (käesoleval juhul Pärnu linna) jäätmekäitlus eeskirjale
vastavalt, siis Jäätmeseadus § 69 lg 4 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveoga liitumise
kohustusest vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba.
2017. aastal on planeeringualal asuvale käitluskohale Keskkonnaameti poolt väljastatud
jäätmeluba L.JÄ/329046, mille käigus on Keskkonnaamet kaalunud keskkonnamõju
hindamise vajalikkust. Keskkonnaamet on teinud jäätmeloa taotlemise hetkel otsustuse,
et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Täna toimuvad käitluskohas samad
tegevused, mis on kirjeldatud 2017. aastal väljastatud jäätmeloas. Seoses loa
kehtivuse lõppemisega 2022. aasta kevadel on esitatud uus keskkonnakompleksloa
taotlus T-KKL/1003694, mille andmetel ei kavandata sisuliselt ja mahuliselt tegevuse
muutmist planeeringualal. Vastavalt 2021. aasta mais koostatud lähteolukorra
aruandele 3 hõlmab käesoleval ajal tegevus Kannuse kinnistul järgmisi tegevusi:
2 “Seljametsa küla Kannuse kinnistu detailplaneering” töö nr FHB0121. Arfitektuuribüroo NAFTA OÜ, 11.06.2021
3 Lähteolukorraaruanne on avalikult kätte saadav keskkonnalubade süsteemis KOTKAS uue keskkonnaloea taotluse ( T-
KKL/1003694-3) lisana.
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 6
tavajäätmete sorteerimine, ümberpakkimine (sh jäätmepallide pressimine),
ümberlaadimine, purustamine, nõrutamine, vee era ldamine, sõelumine,
jäätmesegude koostamine ja ladustamine; Täitmine toimub vajadusel hetkel
kehtiva registreeringu alusel;
ohtlike jäätmete sorteerimine, ümberpakkimine, ümberlaadimine,
purustamine, nõrutamine, vee eraldamine, sõelumine ja ladustamine;
jäätmekütuse tootmine
ning täiendavatest tegevustest toimuvad t ootmisseadmete hooldus ja remont; masinate
hooldamine, remontimine ja parkimine; konteinerite puhastamine ja ladustamine ,
kaalumine.
Järgnevalt on loetletud peamised o htlikud jäätmed, mida käideldakse või
vaheladustatakse selleks ettenähtud hoone osas või välisterritooriumil tulenevalt nende
olemusest ja mahtudest:
elavhõbedat sisaldavad jäätmed;
kemikaalid, lahustid, happed, jahutusvedelikud;
pesuvedelikud, emalahused, vesisuspensioonid;
värvi-, laki- ja liimijäätmed;
õlijäätmed ja õlipüünisejäätmed;
pilsivesi;
ohtlike ainetega saastunud pakendid ja materjalid;
õlifiltrid;
akud ja patareid;
ohtlik puit, klaas, plast;
ohtlike ainetega saastunud pinnas;
asbestijäätmed;
ravimid;
nakkusohtlikud jäätmed;
elektri-ja elektroonikaseadmed.
Ohtlikest ainetest kasutatakse käitluskohas veerevtehnika kütusena ka diiselkütust ning
propaani, samuti toodetakse vedelat ohtliku jäätmekütust.
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 7
Joonis 2.1 Kannuse kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus seisuga 30.03.2021.
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 8
3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE
PLANEERIMISDOKUMENTIDELE
Alljärgnevalt tuuakse ülevaade käesoleva detailplaneeringuga seotud asjakohastest
planeerimisdokumentidest. Olulisemateks käesoleva tegevusega seonduvateks
strateegilisteks arengudokumentideks on:
Pärnu maakonnaplaneering 2030+ 4,
Paikuse valla üldplaneering 5.
3.1. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING
Planeeringu koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa
arengustrateegias 2030+ seatud eesmärkidest. Arvestatud on teiste riigi tasandi
strateegiliste dokumentide ja riskianalüüside ning kohalike omavalitsuste
üldplaneeringutega. Pärnumaa ambitsioon on olla tuntud ja hinnatud regioon
Läänemereruumis, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti
väärtustavatel elanikel. Pärnumaa on tasakaalustatult arenev maakond, mis loob
võimalused väärikaks euroopalikuks eluks maakonna igas paigas. Tasakaalus
asustussüsteem tagab elanikele looduslähedase ja kvaliteetse elukeskkonna ning
põhiteenuste ja ühistranspordi kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal. Olulisel kohal on
maakondliku keskustevõrgu tugevdamin e. Planeeringuga on seatud asustuse suunamise
tingimused ja edasise planeerimise üldised põhimõtted. Planeering on aluseks
üldplaneeringute ja muude arengudokumentide koostamisele.
Maakonnaplaneeringus on kirjeldatud, et vastavalt Riigi jäätmekavale 2014 -2020 on
jäätmekäitluse üldiseks suunaks jäätmete kasutamine ressursina. Vastavalt sellele tuleb
eelistada jäätmete ringlusse võtmist, sh jäätmetest energia tootmist (jäätmete
ümbertöötlemist) ja taaskasutust, ladestamist käsitletakse viimase variandina.
Seesugune lähenemisviis nõuab jäätmete sortimise ja kompostimise taristu arendamist
ka kohaliku omavalitsuse tasandil.
Vastavalt planeeringulahendusele (joonis 3.1) jääb Kannuse kinnistu piirkonda, mis on
tähistatud kui ettevõtlusala/tootmisala.
Üldise soovitusena on maakonnaplaneeringus toodud, et ettevõtlus - ja tootmisalad
kavandada üldplaneeringuga piirkondadesse, kus on olemas vastav tehniline taristu.
Võimalusel laiendada või tihendada olemasolevaid tootmisalasid.
Planeeringuala ei jää maakonnaplaneeringu kohaselt ei rohevõrgustiku ega väärtuslike
maastike alale.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus vastab maakonnaplaneeringu
lahendusele.
4 Pärnu maakonnaplaneering. Pärnu maavalitsus, 2018. Maakonnaplaneering kehtestati riigihalduse ministri 29.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/74.
5.Paikuse valla üldplaneering. ERKAS Pärnu Instituut OÜ, 2007/2009. Üldplaneering kehtestati Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009
määrusega nr 8. https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine -ehitus/planeeringud/uldplaneeringud/kehtivad -uldplaneeringud
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 9
Joonis 3.1 Pärnu maakonnaplaneeringu tehnilise taristu kaardi väljavõte. Planeeringuala
piirkond tähistatud kollase ringiga.
3.2. PAIKUSE VALLA ÜLDPLANEERING
Üldplaneeringuga määratakse valla üldised arengusuunad ning maakasutus - ja
ehitustingimused. Planeering tugineb valla arengukavadega paika pandud eesmärkidele
ja strateegiale.
Vastavalt kehtivale Paikuse valla üldplaneeringule on maa-ala maakasutuse
juhtfunktsiooniks määratud T1 ehk reserveeritud tootmisala (ettevõtted, mille
tootmistehnoloogia vajab insenerlikke meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks).
Vastavalt üldplaneeringule on eelistatud t ootmise arendamisel kõigepealt kasutusele
võtta juba olemasolevad tootmishooned, alles seejärel ehitada üldplaneeringuga
reserveeritud tootmisaladele. Tootmisaladele uute ehitiste ehitamisel tuleb arvesse võtta
üldplaneeringus toodud piiranguid. Tootmishoonete laiendamisel ning taas kasutusele
võtmisel peab arvestama, et laiendatav/rajatav ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos
temaga kaasneva mõjuvööndi(te)ga.
Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Paikuse valla üldplaneeringuga ning
koostatav detailplaneering ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev.
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 10
Joonis 3.2 Väljavõte üldplaneeringu lahendusest. Planeeringuala markeeritud punase
ringiga.
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 11
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
4.1. ASUKOHT
Detailplaneeringuala asub Pärnumaal Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistul
(kat tunnus 56801:001:0169 , pindala 12849 m², sihtotstarve 100% tootmismaa).
Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 4.1. Kinnistu on suuremas osas kaetud
asfaltkattega, äärealad on mõne meetri ulatuses haljasribad.
Joonis 4.1. Detailplaneeringuala asukoht ja lähiümbrus. Planeeringuala on tähistatud
oranži joonega. Ortofoto ja aluskaart Maa-ameti kaardirakendus, 2021
Detailplaneeringuala piirneb põhja poolt Seljametsa biotiik kinnistuga (100% jäätmehoidla
maa; kat tunnus 56801:001:1111), idast Looga kinnistuga (100% maatulundusmaa; kat
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 12
tunnus 56801:001:0170), lõunast Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee (nr 19276) ja
läänesuunast Timberi kinnistuga (100% tootmismaa; kat tunnus 56801:001:0079).
Ligipääs kinnistule on tagatud Taali-Põlendmaa-Seljametsa teelt.
Detailplaneeringu lähiümbruses on valdavalt haritavad maatulundusmaad, Seljametsa
küla tiheasustusala jääb lääne suunas. Lähim elamuala on lõuna suunas üle tee asuv
Alltoa kinnistu. Planeeringualast vahetult läänes on Timberi kinnistu, mille sihtotstarve on
100% tootmismaa.
Hetkel toimub kinnistul erinevate jäätmete käitlemine, mis antakse vajadusel edasisele
käitlemisele vastavaid keskkonnakaitselubasid omavale ettevõttele .
4.2. KESKKONNATINGIMUSED
Planeeringuala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on
avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (EELIS 6 , Maa-ameti
kaardirakendus 7, VEKA 8).
Planeeringuala asub Lääne-Eesti madalikult ning on tasase pinnamoega.
Maapinnakõrgused on valdavalt vahemikus 10-11,5 m. Vaadeldav ala jääb geoloogiliselt
Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivide avamusalale. Aluspõhja liivakive katavad kuni 20
m paksused erinevad glatsiaalsed ja fluvioglatsiaalsed setted (savikad moreenid), mis
omakorda maapinnale lähemates kihtides on kaetud savide ja mereliste li ivadega. 9
Kannuse kinnistu jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Planeeringualal ja selle
lähedal veehaardeid ei ole. Lähim puurkaev on ca 355 m kaugusel läänes Varepi kinnistul
(registri kood PRK0006517). Planeeringuala idaküljel voolab Remmelga kraav, mis
ühtlasi on Juhaselja maaparandussüsteemi avatud eesvool (tegemist on eesvoolug a,
mille valgala on väiksem kui 10 km 2 ). Sellisele eesvoolule rakendub vastavalt määrusele
kaitsevöönd 12 m 10 . Kannuse kinnistu asub piirkonnas, kus valdav osa
põllumajandusmaid on kaetud maaparandussüsteemidega. Vahetult ida suunas jääb
Juhaselja maaparandusehitise reguleeriv võrk (maaparandussüsteemi kood
6114760020170) ja lõuna poole Seljametsa II maaparandusehitise reguleeriv võrk
(maaparandussüsteemi kood 6114760020170) Kannuse kinnistu põhjapiiril oleval
kinnistul paiknevad 2 biotiiki.
Planeeringualal ega selle lähialal ei paikne looduskaitsealasid ega –objekte. Lähim
kaitseala (Vaskjõe looduskaitseala) jääb ~2 km kaugusele lõunasse.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriskiga alade kaardile 11 jääb
detailplaneeringu ala mõõduka radooniriskiga piirkonda (10-30 kBq/m 3 ).
Piirkonda ei jää rohevõrgustiku elemente, kultuurimälestisi ega Natura alasid.
6 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), http://loodus.keskkonnainfo.ee (vaadatud 21.08.2018)
7 Maa-ameti kaardirakendus. Geoloogiline baaskaart (vaadatud13.08.2018)
8 https://veka.keskkonnainfo.ee (vaadatud 13.08.2018)
9 „Pärnu rajooni Sindi sovhoosi Seljametsa farm. Ehit usgeoloogiline uuring“, Vabariiklik koondis "Eesti Kolhoosiehitus"
Projekteerimise Instituut "EKE Projekt" Tallinna IV osakond, 1972 https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=6112
10 Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis teg utsemise kord
11 „Eesti pinnase radooniriski kaart“. Eesti Geoloogiateenistus, 2020
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 13
5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
Alljärgnevalt on käsitletud teemad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja
asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on
võimalik anda soovitusi võimaliku ebasoodsa mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad
leevendavad meetmed on korratud peatükis 6.
Oluline on täpsustada, et käesoleva eelhinnangu raames on hinnatavaks kavandatavaks
tegevuseks hoonesala suurendamine ning hoonestustingimuste täpsustamine, mitte täna
juba alal toimuva tegevuse (jäätmekäitlus) hindamine. Sellest hoolimata on ka käesolevas
töös kajastatud ning arvestatud jäätmekäitlusega seonduvat teavet mahus, mis on oluline
hinnangu andmiseks.
5.1. MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE
Arvestades asjaolu, et planeeringualal töötava k äitise tegevuseks on jäätmete, sh ohtlike
jäätmete kogumine ja käitlemine, on potentsiaalselt oht ohtlike ainete sattumiseks
keskkonda ning mõjutada seeläbi pinnase ja põhjavee kvaliteeti.
Vastavalt lähteolukorra aruandele toimuvad ohtlike jäätmete jäätmekäitlustegevused (sh
jäätmekütuse valmistamine) ja vaheladustamine välisterritooriumil , PVC telgis või platsil
asuva PVC halli ühes osas – ohtlike jäätmete vahelaos. Välisterritoorium ja ohtlike
jäätmete ruum on asfalteeritud, lisaks on paigaldatud äärekivi, mis takistab vedelike
voolamist väljaspoole katendiga ala. Käitise territoorium on kaldega õlipüüduri suunas ,
kuhu läbi restkaevude suunatakse k õik territooriumil kogutud sademeveed . Õlipüüduri
läbinud vesi suunatakse ühe väljalasu kaudu lahtisesse Remmelga kraavi (registrikood
VEE1147602). Remmelga kraavi suunamiseks on käitisel olemas vee -erikasutusluba (nr
L.VV/330201).
Kõigi jäätmete (mh ohtlike jäätmete) vaheladustamisel on tagatud vastavus
ladustamisnõuetele - jäätmed on paigutatud liigiti ning vajadusel lekkekindlasse
kogumisvahendisse. Ohtlikke aineid sisaldavat vedelat jäätmekütust hoitakse paakauto
lekkekindlates suletud mahutites. Kõik jäätmed antakse edasiseks käitlemiseks vastavaid
keskkonnakaitselubasid omavatele ettevõtetele.
Lekke likvideerimiseks on territooriumil olemas nii absorbent kui ka vajalikud
koristusvahendid. Töötajad, kellel on tööülesandeks tegeleda ka o htlike jäätmetega, on
läbinud ohtlike jäätmete käitleja pädevuskoolituse , tutvunud vajalike ohutusjuhenditega
ning lekete korral tegutsemise juhistega.
Käitise territooriumil hoiustatakse üheaegselt umbes 6 gaasiballooni ja umbes 40 liitrit
diiselkütust käitluskohas kasutatava tehnika töötamiseks. Kütust hoiustatakse kanistrit es,
mis omakorda asuvad siseruumis, samuti balloonid. Ohtlike aineid sisaldavaid
abimaterjale kasutatakse käitise tegevuse kontekstis nii vähesel määral, et pinnase ja
põhjavee saastamise risk puudub.
Jäätmeid, abimaterjale ja jäätmekütust transporditakse vastavalt ettenähtud nõuetele,
pakendatult. Kogumismahutite olukorda kontrollitakse enne jäätmete veokile laadimist, et
välistada võimalikud lekked jäätmete transportimisel ja jäätmete mahalaadimisel.
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 14
Käesoleva planeeringuga kavandatav hoonestus (nii hoonestuse paigutamine kui
ka täpsemad ehituslikud lahendused) peab arvestama eespool kirjeldatud
tegevustega ning tingimustega selliselt, et kinnistul jätkuv jäätmekäitlustegevus ei
põhjusta reostuse sattumist pinnasesse ja veekeskkonda.
Hoonestusala määramisel on planeeringu eskiisi kohaselt arvestatud
maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndiga ning sinna tegevusi ei kavandata.
Planeeringulahenduse väljatöötamisel ja hiljem hoonestuse projekteerimisel tuleb
arvestada kinnistule ulatuvaid piiranguid ja kitsendusi.
Kui planeeringuga kavandatava elluviimisel kaasneb e hitusjäätmeid, on mõistlik
neid võimalusel kinnistul taaskasutada.
Eelnevatest punktidest tulenevalt on käitluskohas vaheladustatavate, kasutatavate
ja toodetavate ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamine ebatõenäoline.
5.2. MÕJU ELUSLOODUSELE
Planeeritav ala on tänasel päeval kasutusel jäätmejaamana ning kavandatava tegevuse
elluviimisega seda sisuliselt ei muudeta. Tegemist on osaliselt asfalteeritud ja juba
hoonestatud alaga, kus haljastust on minimaalselt. Ka planeeringuala lähiümbrus on
inimtegevusest oluliselt mõjutatud (tootmismaad, põllumajandus, Seljametsa küla
tiheasustusala).
Hoonestuse rajamisega planeeringualal ei kaasne olulist mõju taimestikule, kuivõrd juba
täna on planeeringualal haljastust väga vähe.
Mõju loomastikule ei ole eeldatavasti oluline, kuna teadaolevalt ei asu kinnistul loomadele
väärtuslike elupaiku ega toitumisalasid.
Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel on soovitatav säilitada olemasolevaid
väheseid haljasribasid planeeringuala servades ning kaaluda võimalusi kinnistule
täiendavalt puude ja põõsaste istutamiseks (arvestades seejuures maantee
kaitsevööndi, kinnistu ligipääsuteelt tagatav a vaateväljaga).
5.3. MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE
Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või
ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Näiteks võib
arendustegevus muuta piirkonna liikluskorr aldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, kui
piirkonnas arendatakse ettevõtlust või rajatakse uusi elamuid . Mingil määral võib iga
arendustegevus mõjutada ka piirkonna kinnisvara hindasid turul. Mõju inimese tervisele
võib avalduda eelkõige läbi muutust e vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute.
Mürahäiringud on peamiselt tingitud liiklusest ja ajutiselt ehitustegevusest.
Kavandatav tegevus ei muuda piirkonnas juba välja kujunenud olukorda, kuna tegevuse
maht ning iseloom ei muutu võrreldes praegusega.
Ei saa välistada, et uue hoone rajamine võib olla osade piirkonna elanike poolt tajutav
olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas , ennekõike visuaalse mõjuna. Visuaalse
mõju olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 15
tundlikkusest. Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud ning seega
võib uute tehisobjektide lisandumine mõjuda neile esialgu visua alse häiringuna, kuna
kohalike elanike näol on tegemist tundliku grupiga ning muutunud vaated avanevad
koduaknast või koduteelt. Samas ei ole kavandatava tegevuse puhul tegemist mastaapse
ega sotsiaalset keskkonda oluliselt mõjutava tegevusega. Kavandatava ala lähipiirkonnas
paiknevad vaid üksikud elamualad, mis on hoonestatud üksikelamutega. Samuti ei muuda
planeeringualal kavandatav oluliselt tänaseks väljakujunenud olukorda piirkonnas –
tegemist on olemasoleva tootmisalaga. Sellest tulenevalt ei ole eeldada ka olulist mõju
piirkonna kinnisvarahindadele.
Mõningane autoliikluse kasv ning sellega seostuvad mürahäiringud võivad esineda
seoses lammutus- ja ehitustegevusega. Tegemist on ajutise häiringuga, mis eeldatavasti
ei ole olulise mõjuga. Mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik vältida
tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus). Vee- ja
õhukvaliteedi muutusi ei ole samuti ette näha, kui rakendatakse vajalike meetmeid reovee
ja jäätmete käitlemisel. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju inimese tervisele.
5.4. KUMULATIIVSED MÕJUD
Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist
(liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi
eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla eb aolulised, võivad need aja jooksul ühest või
mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.
Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid,
kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse
kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda
mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus,
era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.
Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud suuremaid arendusi ega teisi
potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks käesoleval juhul
asjakohane eraldi hinnata.
Pärnumaal Seljametsa külas Kannuse kinnistu DP KSH eelhinnang 16
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas eelhinnangus käsitleti Pärnu maakonnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu
detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste starteegiliste planeerimisdokumentidega,
hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning
vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed .
Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et detailplaneeringu realiseerimisel
(kavandatava tegevuse ellu viimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju kaasnemist.
Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning
pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:
Planeeringulahenduse väljatöötamisel ja hiljem hoonestuse projekteerimisel
arvestada kinnistule ulatuvaid piiranguid ja kitsendusi.
Käesoleva planeeringuga kavandatav hoonestus (nii hoonestuse paigutamine
kui ka täpsemad ehituslikud lahendused) peab arvestama eespool kirjeldatud
tegevustega ning tingimustega selliselt, et kinnistul jätkuv
jäätmekäitlustegevus ei põhjusta reostuse sattumist pinna sesse ja
veekeskkonda.
Kui planeeringuga kavandatava elluviimisel kaasneb e hitusjäätmeid, on
mõistlik neid võimalusel kinnistul taaskasutada.
Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel on soovitatav säilitada
olemasolevaid väheseid haljasribasid planeeri nguala servades ning kaaluda
võimalusi kinnistule täiendavalt puude ja põõsaste istutamiseks (arvestades
seejuures maantee kaitsevööndi, kinnistu ligipääsuteelt tagatava
vaateväljaga).
Mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik vältida tavapäraseid
puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus).
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 08.11.2021 13:09
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 8-4/5219/2021-2 Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang
Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu
dokument.Pärnu linnas Seljametsa külas Kannuse kinnistu detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
8-4/5219/2021-2.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-
tarkvara, mis on kättesaadav internetis: Kui Te ei ole selle kirja õige
adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage
kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet
kolmandatele isikutele.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu
linn, Pärnu linn444 8200 |