Antsla Vallavalitsus Teie: 27.09.2021 nr 7-1/1/955
Meie: 08.11.2021 nr 4.1-5/1784-1
Antsla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
avalik väljapanek
Antsla Vallavalitsus teavitas Maaeluministeeriumi planeerimisseaduse § 82 lõike 4 kohaselt
Antsla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu
avalikust väljapanekust ja palus nende dokumentide kohta arvamusi, ettepanekuid ja
vastuväiteid.
Täname, et olete meid üldplaneeringu koostamisse kaasanud. Nõustume üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõus toodud põhimõtetega ja leiame, et need on piisavad üldplaneeringus valla
territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks.
Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esitame oma
seisukohad kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas
seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse
eelnõu) toodud põhimõtetega. Märgime siinjuures, et seaduse eelnõu menetlus Riigikogus on
pooleli ning selle tulemused ei ole teada. Oleme arvamusel, et koostatavas üldplaneeringus ning
selle elluviimisel tuleks vältida võimalikke vastuolusid seadusest tulenevate normidega ja
soovitame väärtuslike põllumajandusmaade määramisel ning kaitse- ja kasutustingimuste
seadmisel lähtuda seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetest.
Seletuskirja eelnõu jaotises 3.1 „Üldised ehitustingimused“ on antud kinnitus, et uue ehitise
kavandamisel peab arvestama selle asukohast tulenevate väärtuste ja piirangutega. Jaotises 3.3
„Hajaasustusala“ toodud tingimuste loetelus on muu hulgas seatud nõudeks, et hajaasustusalal
tuleb säilitada valdavalt põllu- ja metsamajanduslik maakasutus, ehitustegevuse kavandamisel
tuleb lähtuda maalisele asustusele omastest tunnustest ja looduslikest tingimustest, sh reljeefist,
kõlvikutest, olemasolevast taristust, ning elamuehituses tuleb järgida piirkonnale omast
külatüübi struktuuri, eelistades vanade talukohtade kasutusele võtmist.
Seletuskirja eelnõu jaotises 4.6 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et Antsla vallas
on väärtuslikuks määratud vähemalt kahe hektari suurused põllumajandusmaa massiivid, mille
mullaviljakuse boniteet on 38 hindepunkti ja mis valdavalt on põllumajanduslikus kasutuses
või võimalik kasutusse võtta. Väärtuslike põllumajandusmaadena ei ole määratud alasid, mille
boniteet on vähemalt 38 hindepunkti, kuid mis ei ole kasutuses ning mille kasutuselevõtt on
ebaefektiivne (puudub mõistlik juurdepääs, ala on metsastumas, asub teistest põllumassiividest
eemal jms). Samas jaotises on toodud tingimused väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks,
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
millest tähendusväärseim on, et väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb üldjuhul kasutada
põllumajanduslikuks tegevuseks ning nende maade väärtus ei tohi ajas kahaneda, kusjuures
ehitamist nendele maadele tuleb üldjuhul vältida. Muu hulgas on seatud tingimuseks, et muude
tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole välistatud, kuid need peavad
olema põhjendatud ja hoolikalt läbikaalutud ning vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid
põllumajandusmaadele. Muu maakasutuse osas tuleb eelistada tegevusi, mis ei põhjusta
väärtuslike põllumajandusmaade olulist vähenemist, massiivide killustamist ega kahjusta nende
sihtotstarbelist kasutamist tulevikus.
KSH aruande eelnõu kokkuvõttes on kinnitatud, et Antsla vallas on põllumajandus oluline
majandusharu nii ettevõtlusvaldkonnana kui ka maastikupildi kujundajana. Seetõttu peab
väärtuslikul põllumajandusmaal jätkuma põllumajanduslik maakasutus (eelkõige
toidutootmine) ning selle väärtus ei tohi ajas kahaneda. KSH hindaja järeldab, et väärtusliku
põllumajandusmaa kohta seatud tingimuste rakendamisel säilib väärtusliku põllumajandusmaa
jätkusuutlik kasutamine. KSH hindaja on ka seisukohal, et Antsla valla üldplaneeringu
koostamisel on arvesse võetud Eesti keskkonnastrateegia põhisuundi, mille saavutamisse
panustatakse muu hulgas mitmekesise maakasutuse korraldamisega (sh väärtuslike
põllumajandusmaade sihtotstarbelise kasutamisega).
KSH aruande eelnõu jaotises 7.8 „Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale“ on järeldatud, et
üldplaneeringuga toodud tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks loovad
eeldused nende säilimiseks ning jätkusuutlikuks põllumajandustegevuseks, mille tulemusena
on üldplaneeringu rakendamisel väärtuslikule põllumajandusmaale positiivne mõju. Samas on
märgitud, et üldplaneeringu koostamise raames tehtud väärtuslike põllumajandusmaade
täpsustamise tulemusena, võrreldes Võru maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatuga, väheneb
Antsla vallas väärtusliku põllumajandusmaa kogupindala ligikaudu ühe kolmandiku võrra (16
476 hektarilt 10 417 hektarini ehk vähenemine on umbes 37%). KSH hindaja arvates on
tegemist märkimisväärse vähenemisega, kuid kui arvestada väärtusliku põllumajandusmaa
pindalalist suurt osakaalu valla kogupindalast (väärtuslikud põllumajandusmaad moodustavad
valla pindalast 25%), on hindaja seisukohal, et väärtuslike põllumajandusmaadena on
otstarbekas säilitada just kõige väärtuslikumad alad ning soodustada nende maade
maamajanduslikku kasutust.
Maaeluministeerium analüüsis Antsla valla üldplaneeringuga määratavate väärtuslike
põllumajandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemit Põllumajandusuuringute Keskuse
poolt koostatud põllumajandusmaa massiive, seal hulgas eelduslikult väärtuslikke
põllumajandusmaid, kajastava kaardikihi andmetega. Meie poolt tehtud analüüsi tulemusena
selgus, et Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi (2017. a seisuga) alusel
peaks olema vallas väärtuslikke põllumajandusmaid u 11 300 hektarit. Üldplaneeringuga
kavandatakse määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks u 10 400 hektari ulatuses
põllumajandusmaa massiive ehk 900 hektari võrra (8%) võrra vähem. Analüüsinud nö
väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvatud maa-alasid, saab tõdeda, et üldjuhul on
need metsastunud või võsastunud ning eeldatavasti ka aktiivse põllumajandusliku kasutuseta
(maad ei ole arvel PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris).
Maaeluministeerium on nõus KSH hindaja seisukohtade ja järeldusega.
Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 3.1 „Üldised
ehitustingimused“, jaotises 4.6 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ ja jaotises 5.3
„Taastuvenergeetika“ märgitud tingimused ja põhimõtted väärtusliku põllumajandusmaa
säilimiseks on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus
toodud eesmärgi ja põhimõtetega. Need on veenvad ning nende rakendumise korral on Antsla
valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikud põllumajandusmaad kaitstud.
2 (3)
Siiski palume üldplaneeringu koostajatel pöörata tähelepanu meie arvates olulistele asjaoludele,
mis võivad hakata tulevikus mõjutama üldplaneeringu elluviimist:
1) Seletuskirja eelnõu jaotisest 3.4 „Maakasutuse juhtotstarbed“ ja tabelist 2 „Maa-ala
juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtotstarvete omavahelised seosed“ nähtub, et hajaasustusala
kohta üldjuhul juhtotstarbeid ei määrata. Samas on märgitud, et väljaspool määratud
juhtotstarbega maa-alasid jätkub senine maakasutus ning siht- ja kasutusotstarbe muutmine on
võimalik, kui see on kooskõlas ruumilise arengu põhimõtetega ja järgib alale seatud tingimusi.
Peame vajalikuks teavitada, et seaduse eelnõu § 3 punktiga 3 kavandatakse täiendada
planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule
põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse
juhtotstarve.
Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel
oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringuga tuleks
määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav
maakasutuse juhtotstarve. See annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile suurema
kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse
ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
2) Üldplaneeringuga on kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata ka
rida metsade vahel paiknevaid põllumajandusmaa massiive. Maaeluministeerium on
seisukohal, et põllumajandusmaade võsastumist tuleks vältida ja hoida need avatuna, sest
põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleb
soodustada. See on ka üks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest
ning põllumajandusmaade metsastamine kindlasti seda eesmärki ei toeta. Mosaiikne maastik,
kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline meetod.
Põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele
vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahjuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad
võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja
levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa
muutmine põllumajandusmaaks on suure ressursikuluga, sest kasutatakse fossiilseid kütuseid,
ja olulise keskkonnamõjuga tegevus. Hooldatud rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda
orgaanilist süsinikku, mis samuti toetab kliimaeesmärkide saavutamist, kuid on lisaks oluline
ka avamaastike liigirikkuse jaoks.
Maaeluministeerium tänab ja tunnustab üldplaneeringu koostajaid hea koostöö eest ja kinnitab,
et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad
lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja
ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
Hannes Puu
625 6241
[email protected]
3 (3)