dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Antsla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Rahandusministeerium · 8. november 2021
Viit
14-11/7822-1
Registreeritud
8. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Ülle Luuk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Võru talitus)
Lahendamise tähtaeg
28. november 2021

Failid

  • 📎MEM_Antsla_UPL_av_valjapanek_nov2021.asice295 KB

Sisu (failidest)

Antsla Vallavalitsus Teie: 27.09.2021 nr 7-1/1/955 Meie: 08.11.2021 nr 4.1-5/1784-1 Antsla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Antsla Vallavalitsus teavitas Maaeluministeeriumi planeerimisseaduse § 82 lõike 4 kohaselt Antsla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja palus nende dokumentide kohta arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid. Täname, et olete meid üldplaneeringu koostamisse kaasanud. Nõustume üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõus toodud põhimõtetega ja leiame, et need on piisavad üldplaneeringus valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esitame oma seisukohad kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) toodud põhimõtetega. Märgime siinjuures, et seaduse eelnõu menetlus Riigikogus on pooleli ning selle tulemused ei ole teada. Oleme arvamusel, et koostatavas üldplaneeringus ning selle elluviimisel tuleks vältida võimalikke vastuolusid seadusest tulenevate normidega ja soovitame väärtuslike põllumajandusmaade määramisel ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel lähtuda seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetest. Seletuskirja eelnõu jaotises 3.1 „Üldised ehitustingimused“ on antud kinnitus, et uue ehitise kavandamisel peab arvestama selle asukohast tulenevate väärtuste ja piirangutega. Jaotises 3.3 „Hajaasustusala“ toodud tingimuste loetelus on muu hulgas seatud nõudeks, et hajaasustusalal tuleb säilitada valdavalt põllu- ja metsamajanduslik maakasutus, ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda maalisele asustusele omastest tunnustest ja looduslikest tingimustest, sh reljeefist, kõlvikutest, olemasolevast taristust, ning elamuehituses tuleb järgida piirkonnale omast külatüübi struktuuri, eelistades vanade talukohtade kasutusele võtmist. Seletuskirja eelnõu jaotises 4.6 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et Antsla vallas on väärtuslikuks määratud vähemalt kahe hektari suurused põllumajandusmaa massiivid, mille mullaviljakuse boniteet on 38 hindepunkti ja mis valdavalt on põllumajanduslikus kasutuses või võimalik kasutusse võtta. Väärtuslike põllumajandusmaadena ei ole määratud alasid, mille boniteet on vähemalt 38 hindepunkti, kuid mis ei ole kasutuses ning mille kasutuselevõtt on ebaefektiivne (puudub mõistlik juurdepääs, ala on metsastumas, asub teistest põllumassiividest eemal jms). Samas jaotises on toodud tingimused väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks, Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 millest tähendusväärseim on, et väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb üldjuhul kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks ning nende maade väärtus ei tohi ajas kahaneda, kusjuures ehitamist nendele maadele tuleb üldjuhul vältida. Muu hulgas on seatud tingimuseks, et muude tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole välistatud, kuid need peavad olema põhjendatud ja hoolikalt läbikaalutud ning vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllumajandusmaadele. Muu maakasutuse osas tuleb eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade olulist vähenemist, massiivide killustamist ega kahjusta nende sihtotstarbelist kasutamist tulevikus. KSH aruande eelnõu kokkuvõttes on kinnitatud, et Antsla vallas on põllumajandus oluline majandusharu nii ettevõtlusvaldkonnana kui ka maastikupildi kujundajana. Seetõttu peab väärtuslikul põllumajandusmaal jätkuma põllumajanduslik maakasutus (eelkõige toidutootmine) ning selle väärtus ei tohi ajas kahaneda. KSH hindaja järeldab, et väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud tingimuste rakendamisel säilib väärtusliku põllumajandusmaa jätkusuutlik kasutamine. KSH hindaja on ka seisukohal, et Antsla valla üldplaneeringu koostamisel on arvesse võetud Eesti keskkonnastrateegia põhisuundi, mille saavutamisse panustatakse muu hulgas mitmekesise maakasutuse korraldamisega (sh väärtuslike põllumajandusmaade sihtotstarbelise kasutamisega). KSH aruande eelnõu jaotises 7.8 „Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale“ on järeldatud, et üldplaneeringuga toodud tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks loovad eeldused nende säilimiseks ning jätkusuutlikuks põllumajandustegevuseks, mille tulemusena on üldplaneeringu rakendamisel väärtuslikule põllumajandusmaale positiivne mõju. Samas on märgitud, et üldplaneeringu koostamise raames tehtud väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamise tulemusena, võrreldes Võru maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatuga, väheneb Antsla vallas väärtusliku põllumajandusmaa kogupindala ligikaudu ühe kolmandiku võrra (16 476 hektarilt 10 417 hektarini ehk vähenemine on umbes 37%). KSH hindaja arvates on tegemist märkimisväärse vähenemisega, kuid kui arvestada väärtusliku põllumajandusmaa pindalalist suurt osakaalu valla kogupindalast (väärtuslikud põllumajandusmaad moodustavad valla pindalast 25%), on hindaja seisukohal, et väärtuslike põllumajandusmaadena on otstarbekas säilitada just kõige väärtuslikumad alad ning soodustada nende maade maamajanduslikku kasutust. Maaeluministeerium analüüsis Antsla valla üldplaneeringuga määratavate väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemit Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive, seal hulgas eelduslikult väärtuslikke põllumajandusmaid, kajastava kaardikihi andmetega. Meie poolt tehtud analüüsi tulemusena selgus, et Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi (2017. a seisuga) alusel peaks olema vallas väärtuslikke põllumajandusmaid u 11 300 hektarit. Üldplaneeringuga kavandatakse määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks u 10 400 hektari ulatuses põllumajandusmaa massiive ehk 900 hektari võrra (8%) võrra vähem. Analüüsinud nö väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvatud maa-alasid, saab tõdeda, et üldjuhul on need metsastunud või võsastunud ning eeldatavasti ka aktiivse põllumajandusliku kasutuseta (maad ei ole arvel PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris). Maaeluministeerium on nõus KSH hindaja seisukohtade ja järeldusega. Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 3.1 „Üldised ehitustingimused“, jaotises 4.6 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ ja jaotises 5.3 „Taastuvenergeetika“ märgitud tingimused ja põhimõtted väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega. Need on veenvad ning nende rakendumise korral on Antsla valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikud põllumajandusmaad kaitstud. 2 (3) Siiski palume üldplaneeringu koostajatel pöörata tähelepanu meie arvates olulistele asjaoludele, mis võivad hakata tulevikus mõjutama üldplaneeringu elluviimist: 1) Seletuskirja eelnõu jaotisest 3.4 „Maakasutuse juhtotstarbed“ ja tabelist 2 „Maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtotstarvete omavahelised seosed“ nähtub, et hajaasustusala kohta üldjuhul juhtotstarbeid ei määrata. Samas on märgitud, et väljaspool määratud juhtotstarbega maa-alasid jätkub senine maakasutus ning siht- ja kasutusotstarbe muutmine on võimalik, kui see on kooskõlas ruumilise arengu põhimõtetega ja järgib alale seatud tingimusi. Peame vajalikuks teavitada, et seaduse eelnõu § 3 punktiga 3 kavandatakse täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringuga tuleks määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. See annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile suurema kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud. 2) Üldplaneeringuga on kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata ka rida metsade vahel paiknevaid põllumajandusmaa massiive. Maaeluministeerium on seisukohal, et põllumajandusmaade võsastumist tuleks vältida ja hoida need avatuna, sest põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleb soodustada. See on ka üks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest ning põllumajandusmaade metsastamine kindlasti seda eesmärki ei toeta. Mosaiikne maastik, kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline meetod. Põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahjuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa muutmine põllumajandusmaaks on suure ressursikuluga, sest kasutatakse fossiilseid kütuseid, ja olulise keskkonnamõjuga tegevus. Hooldatud rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda orgaanilist süsinikku, mis samuti toetab kliimaeesmärkide saavutamist, kuid on lisaks oluline ka avamaastike liigirikkuse jaoks. Maaeluministeerium tänab ja tunnustab üldplaneeringu koostajaid hea koostöö eest ja kinnitab, et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Teadmiseks: Rahandusministeerium Helve Hunt 625 6511 [email protected] Hannes Puu 625 6241 [email protected] 3 (3)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel