dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

EL Nõukogu rakendusotsus

Rahandusministeerium · 8. november 2021
Viit
9.2-6.1/7818
Registreeritud
8. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
EV Alaline Esindus EL juures
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-6.1 Taasterahastu (RRF) planeerimine ja rakendamine
Toimik
9.2-6.1
Vastutaja
Triin Tomingas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1145_EE_1253_21.pdf1592 KB
  • 📎1145_kaaskiri.pdf31 KB
  • 📎1145_lisa_ADD1_1253_21.pdf2257 KB
  • 📎1145_lisa_ADD1_COR1_REV1_1253_21.pdf313 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. oktoober 2021 (OR. en) 12532/21 Institutsioonidevaheline ADD 1 dokument: 2021/0319 (NLE) ECOFIN 942 CADREFIN 433 UEM 295 FIN 738 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: LISA järgmise dokumendi juurde: Nõukogu rakendusotsus Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta Delegatsioonidele edastatakse eespool nimetatud lisa nõukogu rakendusotsuse juurde, mis põhineb komisjoni ettepanekul COM (2021) 625 ning mida on muudetud ja milles on kokku lepitud rahandusnõunike töörühmas. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel ECOMP 1A ET LISA 1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD 1. Reformide ja investeeringute kirjeldus A. KOMPONENT 1. ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on edendada Eesti ettevõtetes digipööret ja suurendada nende konkurentsivõimet, eelkõige eksporditurgudel. Kavaga antakse rahalist toetust kõigi sektorite ettevõtjatele nende digipöörde eri etappides, keskendudes VKEdele ja mikroettevõtjatele, ning antakse konkreetne panus digilahenduste juurutamisse ja kasutuselevõttu ehitus- ja autokaubaveo sektoris. Samuti pööratakse selle komponendi raames erilist tähelepanu digioskustele, et suurendada VKEde juhtide teadlikkust ning toetada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide oskuste täiendamist ja ümberõpet. Meetmed, mille eesmärk on toetada ekspordivõimaluste leidmist ja Eesti ettevõtete nähtavuse suurendamist välismaal, viiakse ellu koostoimes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevusega. Komponendi meetmed aitavad rakendada digipöördesse investeerimist ja oskuste nappust käsitlevaid riigipõhiseid soovitusi (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2). Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus 1.2. Investeering: Ettevõtete digipööre Meetme eesmärk on soodustada ettevõtetes digipööret, keskendudes eelkõige VKEdele ja mikroettevõtjatele. Meetmega antakse rahalist toetust Eestis mis tahes sektoris tegutsevatele VKEdele ja mikroettevõtetele nende digipöördega seotud tegevuseks ja investeeringuteks. Rahalist toetust täiendavad äriühingute omavahendid ning see hõlmab üht või mitut järgmistest tegevustest: - digitehnoloogia kasutuselevõtt, - tööstusandmepilvede arendamine, - tööstusuuringud, arendustegevus, testimine ja katseprojektid; 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 1 ECOMP 1A ET - teostatavusuuringud ning nõustamis- ja tugiteenused, - töötajate koolitamine. Rahastamine toimub avatud projektikonkursside kaudu. Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides1; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest2 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste3 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega4 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. 1.3. Investeering: E-ehituse arendamine Meetme eesmärk on kiirendada ehitussektori digipööret, et suurendada selle tootlikkust, vähendada keskkonnajalajälge ja parandada hoonete kvaliteeti. Investeering peaks soodustama ka laiemat ja tõhusamat andmete jagamist sidusrühmade vahel. Meede koosneb kolmest eri tegevussuunast: (i) tarkvaraliideste loomine riikliku e-ehituse platvormi (mida töötatakse praegu välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhtimisel) ning sektoris kasutatavate olemasolevate avaliku ja erasektori teabesüsteemide vahel, et muu hulgas automatiseerida hoonete regulatiivsetele nõuetele vastavuse kontrollimist ning sertifikaatide ja lubade väljastamist; see hõlmab e-ehituse platvormi kasutajate koolitamist (sealhulgas koolitusmaterjalide väljatöötamist); 1 Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele. 2 Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. 3 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 4 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 2 ECOMP 1A ET (ii) rahvusvaheliste standardite ja parimate tavade juurutamise toetamine ehituse ja kinnisvara korrashoiu digitaliseerimisel, sealhulgas ehitusandmete klassifitseerimise süsteemi kasutuselevõtmise, ehitusmaterjalide ja ehitustoodete andmebaasi loomise ning ehitusteabe modelleerimise juurutamise teel kinnisvara korrashoiu valdkonnas; (iii) toetus (avatud projektikonkursside kaudu valitud) projektidele, mille eesmärk on rakendada digitaalehituse vahendeid ning arendada (ja prototüüpida) innovaatilisi era- ja avaliku sektori teenuseid, mis on ühendatud riikliku e-ehituse platvormiga. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. 1.4. Investeering: E-veoselehe teenuse arendamine Meetme eesmärk on toetada autokaubaveoalase teabevahetuse digitaliseerimist e-veoselehtede kasutuselevõtu teel kooskõlas määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) kohta, aidates seega kaasa siseturu sujuvale toimimisele. Meetmega toetatakse: (i) teenuseosutajaid eFTI platvormide loomisel, et võimaldada e-veoselehtede (eCMR – elektrooniline saateleht) kasutuselevõttu, (ii) transpordi- ja logistikaettevõtjaid oma süsteemide ja protsesside ühendamisel eFTI platvormidega, et võimaldada neil kasutada e-veoselehti (eCMR). Asjaomased projektid valitakse välja kahe eraldi projektikonkursiga. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 1.5. Reform: Oskuste reform ettevõtete digipöördeks Reformi eesmärk on aidata kaasa ettevõtete suutlikkuse suurendamisele juhtkonna tasandil, et juhtida ja edendada digipööret, ning tagada Eesti ettevõtete jaoks piisav arv ajakohaseid oskusi ja teadmisi omavaid IKT-spetsialiste, et ettevõtted saaksid täielikult ära kasutada digipöördega kaasnevaid võimalusi. Samuti on selle eesmärk pakkuda nii töötavatele kui ka töötutele inimestele uusi karjäärivõimalusi oma IKT-oskuste täiendamise ja ümberõppe kaudu ning väljaspool formaalõpet omandatud oskuste parema tunnustamise kaudu. Meetmega soovitakse suurendada ka naiste osakaalu IKT-alases õppes ja seonduvatel kutsealadel. Meede koosneb järgmisest neljast tegevussuunast: (i) ettevõtete (eelkõige VKEde) juhtide koolitamine, et suurendada nende IKT-oskusi ja -teadmisi ning teadlikkust IKT kasutamisest saadavast võimalikust kasust; (ii) IKT-ekspertide väljaõppe sisu ja korralduse läbivaatamine, võttes arvesse uusimaid tehnoloogilisi arenguid, küberturvalisuse kasvavat tähtsust ja ettevõtete vajadusi, (iii) IKT-spetsialistide kvalifikatsiooniraamistiku ümberkujundamise katseprojekt; 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 3 ECOMP 1A ET (iv) IKT-spetsialistide oskuste täiendamine ja ümberõpe, muu hulgas küberturvalisuse valdkonnas. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 4 ECOMP 1A ET 1.6. Reform: Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel Meetme eesmärk on suurendada Eesti ettevõtete, sealhulgas eelkõige IKT-sektori ettevõtete ekspordi- ja konkurentsivõimet. Meede peaks eeldatavasti olema eriti kasulik VKEde jaoks. Samuti kasutatakse meetme rakendamisel ära digitaalsete vahendite pakutavaid võimalusi. Meede koosneb kolmest allmeetmest: (i) konkreetsetele riikidele või piirkondadele suunatud ekspordistrateegiate väljatöötamine; (ii) ettevõtluskeskuste loomine peamistel eksporditurgudel; (iii) Eesti (eelkõige IKT-sektori) toodete ja teenuste tutvustamine füüsilistel, virtuaalsetel ning hübriidlähetustel ja -üritustel. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 1.6.1. Alareform: Riigi- ja regioonistrateegiad Selle alareformiga töötatakse välja rida terviklikke ekspordistrateegiaid, mis on suunatud peamistele sihtriikidele ja -piirkondadele, mis pakuvad Eesti ettevõtetele suurt kasvuvõimalust. Need sisaldavad eraldi peatükke IKT-sektori ekspordivõimaluste kohta, samuti üldisemalt eri rakendusvaldkondade (nt juhtimine, haridus ja transport) digilahendusi. Strateegiate eesmärk on anda nõu asjaomastele turgudele sisenevatele või seal juba tegutsevatele ettevõtetele. Strateegiates käsitletavad riigid ja piirkonnad määratakse kindlaks analüüsi abil, mis teostatakse alameetme rakendamise osana. Seda meedet rakendatakse koostoimes EASi (ning teiste partnerite) tegevusega. 1.6.2. Alareform: Innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel See alareform seisneb ettevõtluskeskuste loomises seitsmes oluliseks ekspordituruks peetavas välisriigis (nii ELis kui ka väljaspool). Ettevõtluskeskused sisustatakse selliselt, et konkreetsel turul mis tahes sektoris tegutsevad Eesti ettevõtted saaksid seal korraldada füüsilisi, virtuaalseid ja hübriidkoosolekuid, vastuvõtte ja esitlusi. Keskuse sisseseadet saab kasutada ka väljaspool üritusi mis tahes klastri või konkreetse Eesti ettevõtte tutvustamiseks klientidele. Ettevõtluskeskused aitavad tutvustada Eesti ettevõtteid, toetavad neid eksporditegevuses kohapeal ja aitavad ligi meelitada välisinvestoreid. Keskused tegutsevad koostoimes EASi ja teiste partnerite tegevusega. Ettevõtluskeskuste asukohad määratakse kindlaks pärast alameetme rakendamise osana teostatavat analüüsi. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 5 ECOMP 1A ET 1.6.3. Alareform: Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad Selle alareformiga luuakse nii avaliku sektori asutuste kui ka muude sidusrühmade, sealhulgas eraettevõtjate esindajatest koosnevaid rühmi, kes toetavad Eesti (eelkõige IKT-sektori) toodete ja teenuste tutvustamist lähetuste ning füüsilistel, virtuaalsetel ja hübriidüritustel osalemise kaudu. Selle alareformi rakendamine hõlmab ka digitaalsete vahendite paremat kasutamist Eesti toodete ja teenuste tutvustamiseks suurüritustel. Nn virtuaallavad loovad Eesti sidusrühmadele rohkem osalemisvõimalusi ja tõstavad esile Eesti digilahendusi. Virtuaallavad koosnevad tehnilistest lahendustest, mis ühendavad füüsilisi ja digitaalseid elemente, et võimaldada Eestis toimuvatel ekspordiga seotud üritusel jõuda ülemaailmse vaatajaskonnani või Eesti eksportijatel osaleda välismaal korraldatavatel ülemaailmsetel üritustel. Seda meedet rakendatakse koostoimes EASi (ning teiste partnerite) tegevusega. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 6 ECOMP 1A ET A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 1 1.1. Ettevõtete Eesmärk Projektikonkursi Konkursikutse 2. kv 2022 Majandus- ja digipööre ettevalmistamine avaldamine kommunikatsiooniministeerium avaldab koos ettevõtete digipöörde toetamise hindamiskriteeriu projektikonkursil osalemise kutse koos mide ja toetuse pakkumuste hindamise kriteeriumidega. andmise Hindamiskriteeriumid ja toetuse andmise tingimustega tingimused määratakse kindlaks Eesti ettevõtete vajaduste ja meetme eeldatava mõju analüüsi alusel. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. 2 1.1. Ettevõtete Siht Toetuste Toetust 0 110 4. kv 2023 Ettevõtted, kes on saanud majandus- ja digipööre määramine saavate kommunikatsiooniministeeriumilt ettevõtete toetust, et edendada oma ettevõttes arv digipööret kooskõlas konkursitingimustega (selliste ettevõtete arv). 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 7 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 3 1.1. Ettevõtete Siht Toetuste Toetust 110 230 4. kv 2025 Ettevõtted, kes on saanud majandus- ja digipööre määramine saavate kommunikatsiooniministeeriumilt ettevõtete toetust, et edendada oma ettevõttes arv digipööret kooskõlas konkursitingimustega (selliste ettevõtete arv). 4 1.2. E-ehituse Eesmärk Ehitusalase Rahvusvahelis 4. kv 2024 Majandus- ja arendamine digitehnoloogia te standardite kommunikatsiooniministeerium juhib ja kasutamise ja parimate koordineerib tööd, mida tehakse rahvusvaheliste tavade ehitusalase digitehnoloogia kasutamise standardite ja juurutamine rahvusvaheliste standardite ja parimate parimate tavade tavade juurutamiseks ehituses ja juurutamine kinnisvarahalduses ning millega võetakse kasutusele ehitusandmete klassifitseerimise süsteem, luuakse avalikult kättesaadav ehitusmaterjalide ja ehitustoodete andmebaas ning juurutatakse kinnisvarahalduse valdkonnas ehitusteabe modelleerimist. 5 1.2. E-ehituse Eesmärk Avalike teenuste E-ehituse 4. kv 2025 E-ehituse arendusplaanis ette nähtud arendamine kättesaadavus e- platvormi ja avalikud teenused arendatakse välja, ehituse platvormil sellega seotud need toimivad ning need avalikustatakse avalike e-ehituse platvormil. Kasutajatele teenuste pakutakse ka koolitusmaterjale. liideste See hõlmab tehiskeskkonnaga seotud kasutuselevõtt teenuseid, nagu ehitus- ja planeerimisload, ehitisregister (logiraamat) ja renoveerimispass. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 8 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 6 1.2. E-ehituse Siht Arendus- ja Lõpetatud 0 120 4. kv 2025 E-ehituse platvormil põhinevate arendamine prototüüpimisproj projektide digitaalehituse vahendite ja innovaatiliste ektide arv digilahenduste prototüüpide lõpuleviimine väljatöötamise ja/või rakendamise lõpetatud projektide arv. 7 1.3. E- Siht Elektroonilise Alustatud 0 5 2. kv 2023 Elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) veoselehe kaubaveoteabe projektide platvormi arendamise projektid, mille teenuste (eFTI) arv kohta on tehtud positiivne toetuse arendamine platvormide andmise otsus (projektide arv). arendamine 8 1.3. E- Siht E-veoselehe Alustatud 0 270 4. kv 2024 Projektid, mis võimaldavad transpordi- ja veoselehe (eCMR) liidese projektide logistikaettevõtjatel ühineda eFTI teenuste arendustööd arv platvormidega ja kasutada eCMRi liidest arendamine ning mille kohta on tehtud positiivne toetuse andmise otsus (projektide arv). 9 1.3. E- Siht Lõpetatud Lõpetatud 0 275 4. kv 2025 Lõpuleviidud eFTI ja eCMRi projektid, veoselehe projektide arv projektide mis aitavad kaasa e-veoselehtede teenuste kokku arv kasutuselevõtule (projektide arv). arendamine 10 1.3. E- Eesmärk E-veoselehtede Järelhindamisa 2. kv 2026 Välisasutus analüüsib toetusmeetme veoselehe väljatöötamise ja ruande mõju autokaubaveo sektorile ja koostab teenuste kasutuselevõtu vastuvõtmine hindamisaruande, mille võtab vastu arendamine järelhindamine majandus- ja majandus- ja kommunikatsi kommunikatsiooniministeerium. ooniministeeri umis 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 9 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 11 1.4. Oskuste Eesmärk Digioskuste Teiseste 2. kv 2022 Jõustuvad toetuse rakendamiseks ja reform arendamise õigusaktide väljamaksmiseks vajalikud teisesed ettevõtete toetamise jõustumine õigusaktid. Toetuse andmise tingimused digipöördeks tingimusi kehtestatakse ministri käskkirjaga, mis sisaldavate kooskõlastatakse rahandusministeeriumi teiseste ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. õigusaktide Ministri käskkiri sisaldab järgmist: jõustumine - meetme eesmärk, - toetatava tegevuse kirjeldus, - toetuse saajad ja sihtrühmad, - rakendamistingimused, - abikõlblikud kulud ja kasutatud lihtsustused, - maksetingimused, - aruandluse ja järelevalve tingimused. 12 1.4. Oskuste Siht Koolitustele Osalejate 0 500 4. kv 2023 Meetme raames toetatavas reform registreerumine arv koolitustegevuses osalevate inimeste arv. ettevõtete Koolitused hõlmavad VKEde juhtide digipöördeks teadlikkuse suurendamist ning IKT- spetsialistide oskuste täiendamist ja ümberõpet. Vähemalt 35% koolitusel osalejatest on naised. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 10 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 13 1.4. Oskuste Siht Koolituste Osalejate 0 2000 2. kv 2026 Meetme raames toetatava koolituse reform lõpuleviimine arv läbinud inimeste arv. Koolitused ettevõtete hõlmavad VKEde juhtide teadlikkuse digipöördeks suurendamist ning IKT-spetsialistide oskuste täiendamist ja ümberõpet. Vähemalt 35% koolituse läbinutest on naised. 14 1.4. Oskuste Siht Oskuste Eesti 0 5 4. kv 2023 Välja töötatud oskuste täiendamise ja reform täiendamise ja haridusinf ümberõppemoodulite arv koos ettevõtete ümberõppe uute osüsteemi üksikasjaliku ülevaatega õppe sisust, digipöördeks moodulite arv s (EHIS) struktuurist ja koolitusmaterjalidest, registreeri mille alusel digioskustega seotud tud koolitust pakutakse. Moodulite jaoks õppekava välja töötatud uued õppekavad de arv. registreeritakse Eesti haridusteabe süsteemis (EHIS). 15 1.4. Oskuste Siht IKT-spetsialistide Analüüsit 0 5 4. kv 2024 Riiklikku kvalifikatsiooniregistrisse reform kvalifikatsioonista ud ja kantud IKT-spetsialistide ettevõtete ndardite vajaduse kvalifikatsioonistandardite arv digipöördeks läbivaatamine. korral (analüüsitud ja vajaduse korral kohandatu kohandatud standardid). d kvalifikat sioonistan dardite arv 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 11 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 16 1.5. Ettevõtete Eesmärk Strateegiate Ettevalmistust 2. kv 2022 Ekspordistrateegiate koostamiseks konkurentsivõi väljatöötamise öö vajalik ettevalmistustöö viiakse lõpule. me toetamine ettevalmistamine lõpuleviimine Ettevalmistusülesanded hõlmavad välisturgudel järgmist: - analüüs selle kohta, millised välisturud 1.5.1. Riigi- ja on strateegiate väljatöötamise seisukohalt regioonistratee olulised, giad - ettevõtete huvide analüüs, - eksportivate ettevõtete vajaduste kaardistamine, et suurendada nende konkurentsivõimet eksporditurgudel; - vajaduste järjestamine tähtsuse järjekorras. 17 1.5. Ettevõtete Eesmärk Uuringute Lepingute 2. kv 2024 Välisministeerium korraldab hanked konkurentsivõi tellimine allakirjutamine strateegiate ja tootepakettide me toetamine koostamiseks eesmärgiga saada välisturgudel välisturgude kohta üksikasjalikku turuteavet. Sõlmitakse hankelepingud. 1.5.1. Riigi- ja regioonistratee giad 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 12 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 18 1.5. Ettevõtete Siht Riigi- ja Avaldatud 0 13 2. kv 2026 Väljatöötatud riigi- ja/või regioonipõhiste konkurentsivõi regioonipõhiste strateegiat ekspordistrateegiate arv. Strateegiad me toetamine ekspordistrateegia e arv sisaldavad põhjalikke analüüse ja välisturgudel te arv etteaimavaid tarku nõuandeid välisturgudele sisenevatele ja seal 1.5.1. Riigi- ja tegutsevatele ettevõtetele. regioonistratee giad 19 1.5. Ettevõtete Eesmärk Ettevalmistav Ettevalmistava 2. kv 2022 Välisministeerium koostab konkurentsivõi analüüs analüüsi ettevalmistava analüüsi, mis võimaldab me toetamine ettevõtluskeskuste esitamine kindlaks määrata ettevõtluskeskuste välisturgudel sisustuse ja sisustuse ja asukohad. Analüüs peab asukoha näitama, kuhu rajada ettevõtluskeskused, 1.5.2. kindlaksmääramis mis aitaksid eksporditurgudel suurendada Innovaatilised eks nõudlust Eestis valmistatud toodete ja ettevõtluskesk teenuste järele. used peamistel eksporditurgud el 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 13 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 20 1.5. Ettevõtete Siht Avatud Ettevõtlus 0 7 2. kv 2026 Välisministeeriumi juhtimisel avatud konkurentsivõi ettevõtluskeskuste keskuste ettevõtluskeskuste arv, eesmärgiga me toetamine arv arv toetada ettevõtteid olulistele välisturgudel eksporditurgudele sisenemisel ja seal tegutsemisel ning aidata neil tutvustada 1.5.2. Eesti tooteid ja teenuseid viisil, mis võtab Innovaatilised arvesse kohaliku ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluskesk kultuuri eripära. used peamistel eksporditurgud el 21 1.5. Ettevõtete Eesmärk Löögirühmade Otsused 2. kv 2022 Välisministeerium valib analüüsi põhjal konkurentsivõi loomine ja löögirühmade välja ülemaailmsete digilähetuste me toetamine sihtkohtade koosseisu ja sihtkohad ja moodustab löögirühmad, et välisturgudel valimine ülemaailmsete suurendada Eesti digiteenuste ekspordi ülemaailmsete digilähetuste lisaväärtust ja Eesti ettevõtete, sealhulgas 1.5.3. digilähetuste sihtkohtade eelkõige IKT-ettevõtete ekspordivõimet Globaalsed e- jaoks kohta ning meelitada ligi innovatsiooniks ekspordi vajalikke täiendavaid löögirühmad ja välisinvesteeringuid. virtuaallavad 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 14 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 22 1.5. Ettevõtete Siht Globaalsete Toimunud 0 29 2. kv 2026 Välisministeeriumi moodustatud konkurentsivõi löögirühmade lähetuste globaalsed löögirühmad teevad vähemalt me toetamine lähetuste arv ja ja ürituste 14 lähetust, et suurendada Eesti välisturgudel nende suurürituste koguarv digiteenuste ekspordi lisaväärtust ja Eesti arv, kus Eesti on ettevõtete, sealhulgas eelkõige IKT- 1.5.3. virtuaallavade ettevõtete ekspordivõimet ning meelitada Globaalsed e- kaudu esindatud ligi innovatsiooniks vajalikke täiendavaid ekspordi välisinvesteeringuid. löögirühmad ja Eesti on virtuaallavade kaudu esindatud virtuaallavad vähemalt 15 üritusel. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 15 ECOMP 1A ET B. KOMPONENT 2. ROHEPÖÖRDE KIIRENDAMINE B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on kiirendada Eesti ettevõtlussektori rohepööret ja kasutada ära sellega kaasnevaid ärivõimalusi. Komponent koosneb kahest reformist ja kuuest investeeringust ning selle eesmärk on toetada rohetehnoloogia arendamist, suurendada keskkonnahoidlikku teadus- ja arendustegevust, innovatsioonisuutlikkust ja ressursitõhusust, võtta kasutusele uusi ärimudeleid ning parandada oskusi ja teadmisi rohepöördega seotud valdkondades. Selle komponendi meetmetega luuakse rohepöördest terviklik arusaam, mis aitab eemaldada peamisi turutõrkeid ning hõlbustab tehnoloogilist ja käitumuslikku läbimurret, et suurendada ettevõtlussektori konkurentsivõimet. Meetmetega toetatakse ka kapitaliturgude ja ettevõtluskeskkonna edasist arengut. Komponendi meetmed aitavad rakendada riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonisuutlikkust ning investeeringute suunamist rohepöördele, tagades piisava juurdepääsu rahastamisele (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3), ning oskuste nappust (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2). Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. 2.1. Reform: Ettevõtete rohepööre Reformi eesmärk on edendada ettevõtlussektori rohepööret, mis peaks eeldatavasti mõjuma hästi nii majandusele, keskkonnale kui ka ühiskonnale, muutes olemasolevad ettevõtted tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks (ressursitõhusus, uued rohepööret näitavad sertifikaadid ja toote müügiload) ning toetades uute rohetehnoloogia ettevõtete tekkimist (rohetehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt, bioressursside uued väärindusvõimalused). Reformiga luuakse laiapõhjaline rohepöörde rakkerühm, et edendada koostööd rohetehnoloogia sidusrühmade vahel, ning võetakse vastu õigusaktid, mis on vajalikud viie täiendava investeeringu rakendamiseks: 1. roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks; 2. rohetehnoloogiate arendusprogrammid; 3. tootmisettevõtete ärimudelite ajakohastamine; 4. ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt; 5. Rohefond. Reform on vastastikuses seoses 1. komponendiga, sest digitaliseerimine ja automatiseerimine aitavad kaasa rohetehnoloogia arendamisele ja ettevõtlussektori rohepöördele. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022. 2.2. Investeering: Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks Investeeringu eesmärk on tagada ettevõtete rohepöörde elluviimiseks vajaliku kvaliteetse oskusteabe kättesaadavus. Investeeringuga juurutatakse täiskasvanutele mõeldud ajakohaseid 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 16 ECOMP 1A ET oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, ajakohastatakse kõrg- ja kutsehariduse õppeprogramme ning töötatakse välja ja katsetatakse paindlikumaid õppeprogramme, mis pakuvad mikrokraadi omandamise võimalust, võttes arvesse rohemajanduse tulevasi vajadusi. Roheoskused on määratletud kui oskused, mida on vaja töökohtadel, mis aitavad energia- ja ressursitõhusust parandades vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmavad ringmajanduse põhimõtete laialdasemat juurutamist. Koostöös sidusrühmadega ajakohastatakse kutsestandardeid ja -kirjeldusi ning vajaduse korral töötatakse välja uued kirjeldused, täpsustades eeldatavaid õpitulemusi ja määrates kindlaks konkreetsed valdkonnad, millel on suurim mõju rohepöördele. Juba praegu rohepöörde mõjualasse jäävates sektorites (energeetika, transport, jäätmekäitlus ning uued tööstusharud ja sektorid, millel on potentsiaali luua rohepöördest tulenevaid või sellega seotud töökohti) töötavatele või karjäärimuutust planeerivatele inimestele pakutakse ümberõppe võimalust. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 2.3. Investeering: Rohetehnoloogiate arendusprogrammid Investeeringu eesmärk on aidata kaasa ettevõtete rohepöördele, edendades innovaatiliste rohetehnoloogiate arendamist ja levitamist. Investeering peaks suurendama teadusmahukate rohetehnoloogia ettevõtete arvu turul ja toetama idufirmade ökosüsteemi. Investeeringuga toetatakse idufirmasid ja arenguklastreid, keskendudes mitmesuguseid arendusteenuseid (nagu kiirendid, inkubaatorid, ettevõtlusarendus, prototüüpimine ja katseprojektid) hõlmavatele integreeritud rohetehnoloogilistele lahendustele, ning parandatakse turul juba tegutsevate eri liiki organisatsioonide ja asutuste (ülikoolid, ettevõtted, muud sidusrühmad) vahelist koostööd. Investeeringute põhirõhk on energia- ja ressursitõhususel, ringmajanduse edendamisel, uutel ärimudelitel, digitaliseerimisel ja automatiseerimisel. Investeeringu raames toetatavad projektid aitavad Eestil vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada loodusvarade tootlikkust. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 2.4. Investeering: Tootmisettevõtete ärimudelite ajakohastamine Investeeringu eesmärk on toetada tootmissektori ärimudelite muutumist, et tagada Eesti toodete vastavus keskkonna- ja kliimaeesmärkidele, sealhulgas ringmajanduse põhimõtetele, ning suurendada tootmisettevõtete konkurentsivõimet. Meetmega toetatakse projekte, millega ajakohastatakse tootmisettevõtete ärimudeleid, et viia need vastavusse kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Projektid valitakse välja projektikonkursi alusel. Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides5; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames 5 Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 17 ECOMP 1A ET toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest6 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste7 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega8 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. 2.5. Investeering: Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt Investeeringu eesmärk on parandada ettevõtete ressursitõhusust, sealhulgas energiatõhusust, pöörates erilist tähelepanu alakasutatud bioressursside, nagu jääkide ja kõrvalsaaduste väärindamisele. Investeeringu eesmärk on toetada ettevõtetes tootmistehnoloogia ja tootearenduse valdkonna innovatsiooni ning aidata kaasa ringmajandust soodustavate lahenduste juurutamisele. Meetmega toetatakse kahte liiki investeeringuid: - tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine; - bioressursside väärindamine. Projektid valitakse välja projektikonkursi alusel. Toetust saavate projektide valiku peamiste kriteeriumide hulgas on, vastavalt olukorrale, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tõhusus, ressursitõhusus, kulutasuvus, tootmisjääkide ja jäätmetekke vähendamine, bioressursside väärindamisel loodav lisaväärtus ja väljatöötatavate lahenduste uuenduslikkus. Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides9; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest10 6 Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. 7 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 8 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 9 Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele. 10 Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 18 ECOMP 1A ET madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste11 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega12 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 2.6. Investeering: Rohefond Investeeringu eesmärk on kaasata kapitali uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades, nagu energeetika, põllumajandus, toiduainetööstus, transport ja logistika ning materjalid ja keemiatööstus. Rohefondist rahastatakse ettevõtjaid ja sektoreid, mille tooteid, teenuseid või protsesse iseloomustab teadusmahukas rohetehnoloogia ja mille tegevus aitab potentsiaalselt kaasa keskkonnaprobleemide lahendamisele või kasvuhoonegaaside heidet vähendavate või siduvate uute toodete, teenuste või tehnoloogiate väljatöötamisele või lähtub ökodisaini nõuetest. Investeeringuid tehakse kestlikesse projektidesse, võttes arvesse ELi taksonoomiamäärust. Meedet rakendatakse rahastamisvahendina, mis on osa laiemast rohetehnoloogia investeerimisprogrammist, millega pakutakse riikliku fondivalitseja SmartCap kaudu ettevõtetele omakapitali investeeringuid otseinvesteeringutena või läbi riskikapitalifondide. Meede vastab põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Eesti ja SmartCapi vahel sõlmitav juriidiline kokkulepe ning sellel põhinev rohefondi investeerimispoliitika peab sisaldama: i. nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist; ning ii. nõuet, et äriühingud, kes teenisid eelmisel majandusaastal üle 50 % oma tulust järgmistelt tegevustelt ja/või varadelt, võtaksid vastu ja avaldaksid oma rohepöörde kava: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 13; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest14 madalam; iii) prügilate, saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. 11 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 12 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 13 Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele. 14 Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 19 ECOMP 1A ET jäätmepõletustehaste15 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega16 seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ning iii. nõuet, et SmartCap kontrolliks abisaaja vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on kestlikkuskontrollist vabastatud. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 2.7. Investeering: Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks Investeeringu eesmärk on toetada terviklike rohevesiniku väärtusahelate kasutuselevõttu ja katseprojekte alates energia tootmisest ja tarnelahendustest kuni lõpptarbimiseni eri rakendusvaldkondades. Toetatavad projektid valitakse projektikonkursi alusel. Projektikonkurss on avatud kõikide majandussektorite projektidele. Vesiniku tootmiseks kasutatav elekter peab olema toodetud taastuvatest energiaallikatest ja rohevesiniku tarbimine peab toimuma Eestis. Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides17; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest18 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste19 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega20 saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. 15 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 16 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 17 Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele. 18 Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. 19 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 20 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 20 ECOMP 1A ET seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026. tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 21 ECOMP 1A ET B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 23 2.1. Ettevõtete Eesmärk Rohepöörde Rakkerühma ja 4. kv 2021 Keskkonnaministeerium kujundab rohepööre rakkerühma töörühmade olemasoleva (2020. aastal loodud) loomine loomine rohetehnoloogia töörühma ümber rohepöörde taaste- ja vastupidavuskava alusel rakendamiseks ja moodustatavaks rohepöörde seireks rakkerühmaks, et koordineerida ettevõtete rohemajandusele ülemineku meetmeid ning parandada koostööd ja teabevahetust avaliku sektori ning sidus- ja huvirühmade vahel. Erimeetmete jaoks moodustatakse vajalikud töörühmad. 24 2.1. Ettevõtete Eesmärk Ringmajanduse Ringmajandus 4. kv 2022 Rohepöörde rakkerühm vaatab läbi rohepööre tegevuskava e tegevuskava praegused ringmajanduse meetmed vastuvõtmine on vastu ja tegevuskavad ning koondab rohepöörde võetud need ühtseks ringmajanduse rakkerühmas tegevuskavaks, mis on aluseks Eesti ringmajandusele üleminekule. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 22 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 25 2.2. Eesmärk Roheoskuste Teiseste 2. kv 2022 Jõustuvad toetuse rakendamiseks Roheoskused arendamise õigusaktide ja väljamaksmiseks vajalikud ettevõtete toetamise tingimusi jõustumine teisesed õigusaktid. Need peavad rohepöörde sisaldavate teiseste sisaldama sätteid, millega toetamiseks õigusaktide tagatakse, et kõik meetme raames jõustumine toetatavad tegevused keskenduvad valdkondadele, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid või kohaneda kliimamuutustega. 26 2.2. Siht Oskuste Moodulite 0 5 4. kv 2023 Välja töötatud oskuste täiendamise Roheoskused täiendamise ja arv ja ümberõppemoodulite arv, ettevõtete ümberõppemooduli sealhulgas üksikasjalik ülevaade rohepöörde te arv õppe sisust, struktuurist ja toetamiseks koolitusmaterjalidest, mille alusel pakutakse roheoskustega seotud koolitust. 27 2.2. Siht Oskuste Osalejate 0 2830 2. kv 2026 Meetme raames toetust saanud Roheoskused täiendamise ja arv koolituskursuse läbinud inimeste ettevõtete ümberõppeprogram arv kokku. rohepöörde mides osalevad toetamiseks inimesed 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 23 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 28 2.3. Eesmärk Arendusprogrammi Projektijuhi 4. kv 2021 Investeeringute kavandamise ja Rohetehnoloogi kavandamise ja töölevõtmine rakendamise koordineerimiseks ate koostamise ja töörühma võetakse tööle projektijuht ning arendusprogram töörühma moodustamine moodustatakse laiapõhjaline m moodustamine sidusrühmade rühm. Määratakse kindlaks projektijuhi ülesanded, et koguda turuosalistelt teavet ning kavandada vajalikud toetusmeetmed ja hanked. Töörühm moodustatakse ettevõtluse arendamise kogemusega inimestest ning see peab kokku tulema vähemalt kolm korda aastas, et teha kokkuvõtteid investeeringutega seotud tegevusest ja anda soovitusi edasisteks meetmeteks. Töörühm koostab tingimused arengukava raames toetatavate meetmete valiku kohta nii, et oleks tagatud iga meetme otsene panus kas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse või kliimamuutustega kohanemise toetamisse. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 24 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 29 2.3. Eesmärk Rohetehnoloogiate Kõigi 2. kv 2024 Vähemalt viie arendusklastri Rohetehnoloogi arendusprogrammi arendusklastrit riigihankemenetlused viiakse ate käivitamine e ning lõpule ja võitjatega sõlmitakse arendusprogram kavandatud ja lepingud. Kavandatakse m avatud toetusmeetmed ja avatakse nende toetusmeetmet esimesed taotlusvoorud vähemalt e kohta on kümnele esimesele idufirmale. lepingud Valikumenetlusega tagatakse, et sõlmitud iga toetatav meede aitaks otseselt kaasa kas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele või kliimamuutustega kohanemise toetamisele. 30 2.3. Siht Rohetehnoloogiate Klastrite 0 5 2. kv 2026 Arendusprogrammi kaudu Rohetehnoloogi arendusprogrammi arv toetatavate klastrite arv. ate kaudu toetatavate arendusprogram klastrite arv m 31 2.3. Siht Rohetehnoloogiate Idufirmad 0 10 2. kv 2026 Rohetehnoloogiate Rohetehnoloogi arendusprogrammi e arv arendusprogrammi kaudu toetust ate kaudu toetust ja saanud idufirmad, kes on arendusprogram erainvesteeringuid arendusprogrammi jooksul või m saanud idufirmade pärast seda saanud vahendeid arv erainvestoritelt (selliste idufirmade arv). 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 25 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 32 2.4. Eesmärk Toetuse andmise Ministri 2. kv 2022 Toetuse andmise tingimused Tootmisettevõte tingimusi sätestava käskkirja kehtestatakse vastutava ministri te ärimudelite ministri käskkirja jõustumine käskkirjaga. Need peavad ajakohastamine jõustumine sisaldama rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valiku- ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides täpsustatakse, et toetatavad tegevused ja/või ettevõtted peavad aitama kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele, sealhulgas ringmajanduse eesmärkidele, nagu ringmajanduse põhimõtete asutusesisene rakendamine ning transpordi- ja ladustamisettevõtete tegevuse üleviimine uutele alustele. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 26 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 33 2.4. Siht Toetatud projektide Projektide 0 70 4. kv 2025 Projektid, millele on tehtud Tootmisettevõte arv arv väljamakseid vastavalt te ärimudelite konkursikutses sätestatud ajakohastamine rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, et võtta kasutusele ärimudeleid, mis toetavad üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavust ja kliimamuutustega kohanemist, sealhulgas ringmajanduse eesmärke. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 27 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 34 2.5. Eesmärk Konkursikutse Konkursi 2. kv 2022 Avaldatakse ressursitõhusate Ressursitõhusate avaldamine teatise rohetehnoloogiate ja bioressursside rohetehnoloogia avaldamine väärindamise toetuse taotlemise te kasutuselevõtt konkursikutse ning avatakse taotlusvoor. Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse, et väljavalitud projektid vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Valiku- ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides täpsustatakse, et toetatav tegevus ja/või ettevõtted peavad aitama kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 28 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 35 2.5. Siht Projektikonkursi Sõlmitud 0 25 4. kv 2023 Lepingute sõlmimine vähemalt 25 Ressursitõhusate tulemusel sõlmitud lepingud tööstusrajatiste rohetehnoloogiate rohetehnoloogia lepingute arv ja bioressursside väärindamise te kasutuselevõtt projekti jaoks, mis on välja valitud konkurentsipõhise projektikonkursi alusel kooskõlas konkursitingimustega. 36 2.5. Siht Lõpetatud Projektide 0 25 2. kv 2026 Lõpetatud projektid, mille eesmärk Ressursitõhusate projektide arv arv on parandada ressursitõhusust rohetehnoloogia rohetehnoloogiate edendamise ja te kasutuselevõtt bioressursside väärindamise kaudu, vastavalt konkursitingimustele ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele (selliste projektide arv). 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 29 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 37 2.6. Rohefond Eesmärk Majandus- ja Lepingu 4. kv 2021 Majandus- ja kommunikatsiooni allakirjutamine kommunikatsiooniministeerium ja ministeeriumi ning SmartCap sõlmivad rohefondi SmartCapi vahelise haldamiseks lepingu, mis sisaldab lepingu järgmist: allakirjutamine - investeerimiseesmärgid investeerimiseks ettevõtetesse ja tegevustesse, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele ja kliimamuutustele vastupidavuse parandamisele, sealhulgas teadlikkuse suurendamise meetmed; - rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse toetusesaajate vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 30 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 38 2.6. Rohefond Eesmärk Investeerimispoliiti SmartCap on 4. kv 2021 SmartCap võtab vastu rohefondi ka dokumendi investeerimisp investeerimispoliitika. See on vastuvõtmine oliitika kooskõlas majandus- ja SmartCapi poolt dokumendi kommunikatsiooniministeeriumi ja vastu võtnud SmartCapi vahel sõlmitud lepinguga, mis sisaldab investeerimiseesmärke ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, millega tagatakse meetme toetusesaajate vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades kestlikkuskontrolli, asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet ning nõuet, et toetusesaajad, kes teenisid eelneval eelarveaastal rohkem kui 50 % oma tuludest välistamisnimekirja kantud tegevustest või varadest, võtaksid vastu ja avaldaksid rohepöörde kava. 39 2.6. Rohefond Siht Riskikapitalifondid Investeeri 0 60 000 4. kv 2024 Rohefond investeerib kooskõlas esse tehtud tud 000 investeerimispoliitikaga investeeringute või kapitali riskikapitalifondidesse või ettevõtetesse tehtud maht ettevõtetesse vähemalt 60 miljonit omakapitaliinvestee (eurodes) eurot. ringute maht 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 31 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 40 2.6. Rohefond Siht Riskikapitalifondid Investeeri 60 000 100 000 2. kv 2026 Rohefond investeerib esse tehtud tud 000 000 riskikapitalifondidesse või investeeringute või kapitali ettevõtetesse kooskõlas ettevõtetesse tehtud maht investeerimispoliitikaga vähemalt omakapitaliinvestee (eurodes) 100 miljonit eurot. ringute maht 41 2.7. Tingimuste Eesmärk Toetuse andmise Ministri 4. kv 2022 Rohevesiniku ja võimaluste tingimusi sätestava käskkirja terviktehnoloogiatega seotud loomine ministri käskkirja jõustumine projektide valikukriteeriumide taastuvenergial jõustumine väljatöötamine ja toetuse andmise põhinevate tingimusi sätestava ministri rohelise käskkirja jõustumine. Toetuse vesiniku saamise konkursitingimused tehnoloogiate peavad sisaldama kasutuselevõtuk rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, s millega tagatakse väljavalitud projektide eesmärkide vastavus põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 32 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed soovituslik ajakava näitajad Kvalitatiivsed Seotud meede (sihtide puhul) Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide Aasta investeering) puhul) Lähtetas Eesmärk Kvartal e 42 2.7. Tingimuste Eesmärk Tehnoloogiad ja Tehnoloogiate 1. kv 2025 Projektikonkursiga valitud ja võimaluste seadmed terviklike ja seadmete arendajad ostavad, paigaldavad ja loomine rohevesiniku hankimine, võtavad kasutusele rohevesiniku taastuvenergial väärtusahelate paigaldamine tootmiseks vajalikud seadmed. põhinevate loomiseks ja rohelise kasutuselevõtt vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuk s 43 2.7. Tingimuste Siht Taastuvatel eurodes 0 49 490 0 2. kv 2026 Kooskõlas investeerimispoliitikaga ja võimaluste energiaallikatel 00 eraldatakse taastuvatel loomine põhinevatele energiaallikatel põhinevatesse taastuvenergial rohevesiniku rohevesiniku tehnoloogiatesse põhinevate tehnoloogiatele tehtavateks investeeringuteks rohelise eraldatud toetused toetusi vähemalt 49,49 miljoni vesiniku moodustavad euro ulatuses. tehnoloogiate vähemalt 49,49 kasutuselevõtuk miljonit eurot s 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 33 ECOMP 1A ET C. KOMPONENT 3. DIGIRIIK Tuginedes digitehnoloogia edukale kasutuselevõtule avalike teenuste osutamisel Eestis viimastel aastatel, on Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk jätkata digivalitsuse teenuste täiustamist, eelkõige kasutajasõbralikkuse ja vastupidavuse seisukohast (pidades muu hulgas silmas suurenevaid küberohte). Komponent sisaldab meetmeid, mille abil kasutada ära uusima tehnoloogia ja eelkõige tehisintellekti pakutavaid võimalusi, aga samuti ees- ja tagateenuste olulist ümberkujundamist. Need toovad kasu nii kodanikele kui ka ettevõtjatele. Ette on nähtud konkreetsed meetmed, et tugevdada riigi suutlikkust võidelda rahapesu vastu. Toetus väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks maapiirkondades peaks samuti tagama laiema juurdepääsu internetipõhistele teenustele ja aitama üldisemalt kaasa riigi edasisele digiüleminekule. Selle komponendiga toetatakse digiüleminekusse investeerimist (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3) ja rahapesuvastast raamistikku (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 1 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 4) käsitlevate riigipõhiste soovituste elluviimist. Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus 3.1. Reform: Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine Meetme eesmärk on edendada Eesti ametiasutuste kogutud ja nende valduses olevate andmete paremat haldamist. Sellega püütakse parandada andmete kvaliteeti, suurendada nende kasutust otsuste tegemisel ja nende kättesaadavust avaandmetena, et ka teised sidusrühmad saaksid neid taaskasutada. Meede hõlmab järgmist: - Eesti Statistikaameti (ametliku statistika koostamise eest vastutav valitsusasutus) juurde oivakeskuse loomine, et koordineerida ja toetada andmehalduse juurutamist teistes riigiasutustes; - andmehalduse ja andmejagamise töövahendite ja infosüsteemide väljaarendamine; - projektid avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete kvaliteedi parandamiseks ja avaandmete kättesaadavuse suurendamiseks. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 34 ECOMP 1A ET 3.2. Reform: Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine Meetme eesmärk on parandada avalike teenuste osutamise tõhusust ja vähendada kodanike halduskoormust. Meede seisneb rea avalike teenuste (ja nende aluseks olevate IT-süsteemide) ümberkujundamises, et võimaldada nende automaatset ja proaktiivset osutamist kodanike elu- ja ärisündmuste põhiselt (nt abielu, lapse sünd või ettevõtte asutamine). Eelkõige võimaldab see IT-süsteeme avaliku sektori asutuste vahel paremini integreerida ja aitab rakendada ühekordsuse põhimõtet. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. 3.3. Reform: Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine Meetme eesmärk on parandada avalike teenuste osutamise tõhusust ja kvaliteeti ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. Meede seisneb ettevõtjatele avalike teenuste osutamiseks ühtse digivärava loomises ja rea teenuste (ja nende aluseks olevate IT-süsteemide) ümberkujundamises, et ühendada need digiväravaga, toetades teenuste kasutajasõbralikkust, võimaldades ühekordsuse põhimõtte rakendamist ja võimaluse korral ettevõtjate kogetud sündmustel põhineva teabe proaktiivset edastamist. Seejuures võetakse arvesse määruse (EL) 2018/1724 (millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks) rakendamise käigus välja töötatavaid lahendusi. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. 3.4. Investeering: #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) Meetme eesmärk on parandada Eestis internetipõhiste avalike teenuste kasutajasõbralikkust ja kättesaadavust. Meede seisneb kõne ja teksti kaudu juhitava tehisintellektipõhise virtuaalassistendi arendamises juurdepääsuks internetipõhistele avalikele teenustele. Töö tugineb 2020. ja 2021. aastal ellu viidud katseprojektidele. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. 3.5. Investeering: Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek Meetme eesmärk on suurendada Eesti ametiasutuste IT-süsteemide ja -teenuste vastupidavust, turvalisust ja usaldusväärsust, minnes üle privaatpilvele ja viies läbi suuremahulist turvatestismist. Meede koosneb järgmistest elementidest: 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 35 ECOMP 1A ET - luuakse uus avalik-õiguslik asutus, mis vastutab avaliku sektori asutuste IT-põhiteenuste ja - põhitaristu keskse juhtimise eest; - luuakse turvatestimise võimekus Riigi Infosüsteemi Ametis (RIA); - hangitakse privaatpilvetaristu ressursid; - olemasolevad infosüsteemid viiakse üle privaatpilvele; - viiakse läbi ametiasutuste kasutatavate uute pilvesüsteemide ja olemasolevate infosüsteemide suuremahuline turvatestmine; - arendatakse välja andmesaatkonna võimekus (st andmekogude majutamine välisriiki, et tagada katastroofi korral kriitiliste andmebaaside pidev kättesaadavus), tuginedes aastatel 2017–2020 Luksemburgis läbi viidud katseprojektile; - privaatpilve laiendatakse andmesaatkonnale, nii et pilve viidud süsteeme saaks majutada andmesaatkonnas ja käitada sealt; - elutähtsad süsteemid viiakse üle andmesaatkonna taristusse. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024. 3.6. Reform: Rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi uuele tasemele viimine Eestis Reformi eesmärk on tugevdada rahapesu andmebüroo suutlikkust teha varakult kindlaks rahapesuskeemid ja -kanalid. Meede seisneb strateegilise analüüsi keskuse loomises rahapesu andmebüroos. Strateegilise analüüsi keskus peaks võimaldama operatiivsemat ja tõhusamat rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamist ja tuvastamist. Strateegilise analüüsi keskuse meeskond vastutaks eelkõige uue IT- lahenduse spetsifikatsioonide väljatöötamise eest, tuginedes eri allikatest pärit andmetele. Strateegilise analüüsi keskus võib kindlaks määrata ka vajalikud õigusmuudatused. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024. 3.7. Investeering: Rahapesu ja terrorismi rahastamise reaalaja strateegilise analüüsi süsteem Investeering tugineb punktis 3.6 nimetatud reformi rakendamise raames tehtavale analüüsile, et luua rahapesu andmebüroole uus spetsiaalne IT-süsteem, mis võimaldaks kasutada erinevatelt ametiasutustelt saadud andmeid ning teha reaalajas kindlaks võimalikke rahapesuskeeme ja - kanaleid. Meede seisneb uue IT-süsteemi väljatöötamises. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 36 ECOMP 1A ET 3.8. Investeering: Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine Investeeringu eesmärk on parandada kodumajapidamiste ja sotsiaalmajanduslikult oluliste asutuste, nagu haiglate, koolide, avalike teenuste pakkujate ja ettevõtete juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkudele (VHCN), mis tagavad ühenduse kiirusega vähemalt 100 Mbit/s. Meede seisneb rahalise toetuse andmises väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude kasutuselevõtuks turutõrke piirkondades (kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikliga 52). Rahaliste vahendite eraldamiseks kasutatavad rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumid peavad tagama asjakohase piirkondliku tasakaalu. Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 37 ECOMP 1A ET C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) ajakava Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber või investeering) siht (eesmärkide puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 44 3.1. Andmehalduse Eesmärk Andmehaldusm Andmehalduse 4. kv 2021 Eesti Statistikaameti ja avaandmete eeskonna koordineerimiseks andmehaldusmeeskonna oivakeskuse loomine moodustamine vajaliku loomine, värvates eksperte, ja väljaarendamine statistikaametis, organisatsioonilis kelle ülesanne on koordineerida majandus- ja e struktuuri andmehaldusraamistikku ja kommunikatsioo loomine toetada teisi ametiasutusi. niministeeriumis Lisaks luuakse ning Riigi arendusprojektide läbiviimiseks Infosüsteemi majandus- ja Ametis kommunikatsiooniministeerium isse ja Riigi Infosüsteemi Ametisse asjaomased töökohad. 2021. aasta lõpuks võetakse kolme asutuse peale kokku tööle viis inimest. 45 3.1. Andmehalduse Siht Andmekvaliteed Projektide 0 430 2. kv 2025 Selliste lõpuleviidud projektide ja avaandmete i parandamise arv arv, mis aitavad tagada oivakeskuse loomine projektide riigiasutuste andmete parema ja väljaarendamine lõpuleviimine taaskasutatavuse koos andmebaaside ja andmekogumite ajakohaste ja täpsete kirjeldustega. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 38 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) ajakava Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber või investeering) siht (eesmärkide puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 46 3.1. Andmehalduse Siht Andmekogumite Avaldatud 707 2600 4. kv 2025 Riikliku avaandmete ja avaandmete avaldamine andmekogu teabevärava kaudu oivakeskuse loomine riiklikus mite arv avalikustatud ja seega ELi ja väljaarendamine avaandmete avatud andmete portaalist teabeväravas kättesaadavate andmekogumite arvu suurendatakse 707-lt (13. augustil 2021) 2600-le. 47 3.2. Eraisikutele Siht Eraisikute Toimivate 0 2 4. kv 2022 Kodanike jaoks käivitatud sündmusteenuste ja elusündmusteen teenuste arv internetipõhiste etteaimavate teenuste uste ja/või elusündmusteenuste ja/või väljaarendamine etteaimavate etteaimavate teenuste arv. teenuste IT-lahendused, mis käivitamine võimaldavad teenuste osutamist, peavad toimima ja hõlmama vähemalt asjaomase teenuse kõiki põhikomponente ning meetme rakendamise käigus arendatakse neid edasi. Teenuste valik põhineb eraisikute elusündmusteenuste ja etteaimavate teenuste arengukaval. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 39 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) ajakava Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber või investeering) siht (eesmärkide puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 48 3.2. Eraisikutele Siht Eraisikute Toimivate 2 10 4. kv 2025 Kodanike jaoks käivitatud sündmusteenuste ja elusündmusteen teenuste arv internetipõhiste etteaimavate teenuste uste ja/või elusündmusteenuste ja/või väljaarendamine etteaimavate etteaimavate teenuste arv. teenuste IT-lahendused, mis käivitamine võimaldavad teenuste osutamist, peavad toimima ja hõlmama vähemalt asjaomase teenuse kõiki põhikomponente ning meetme rakendamise käigus arendatakse neid edasi. Teenuste valik põhineb eraisikute elusündmusteenuste ja etteaimavate teenuste arengukaval. 49 3.3. Ettevõtja Siht Ärisündmustel Selliste 0 1 4. kv 2022 Ettevõtja sündmusteenuste ja sündmusteenuste ja põhinevate projektide digivärava rakendamisele kaasa digivärava teenuste ja arv, mille aitavate IT-arendusprojektide väljaarendamine digivärava juures on arv, mille juures on uusi rakendamisele uusi internetipõhiseid arendusi kaasa aitavate internetipõ edukalt kasutusele võetud. IT-arenduste hiseid Nimetatud arendusprojektid on kasutuselevõtt arendusi kas ettevõtja digivärava või edukalt ärisündmustel põhinevate kasutusele teenuste arendamisega otseselt võetud. seotud, arendades ühtlasi välja seotud süsteeme, mida saab digiväravaga ühendada. Iga 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 40 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) ajakava Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber või investeering) siht (eesmärkide puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e arendusprojekti kohta peab valmima vähemalt esmaselt toimiv IT-lahendus (st IT- lahendus on vähemalt põhikomponentide ulatuses lõppkasutajate (ettevõtjate) jaoks toimiv ning suudab anda tagasisidet uute arendusvajaduste jaoks reformi rakendusperioodi jooksul ja pärast seda). 50 3.3. Ettevõtja Siht Ärisündmustel Selliste 1 10 4. kv 2025 Ettevõtja sündmusteenuste ja sündmusteenuste ja põhinevate projektide digivärava rakendamisele kaasa digivärava teenuste ja arv, mille aitavate IT-arendusprojektide väljaarendamine digivärava juures on arv, mille juures on uusi rakendamisele uusi internetipõhiseid arendusi kaasa aitavate internetipõ edukalt kasutusele võetud. IT-arenduste hiseid Nimetatud arendusprojektid on kasutuselevõtt arendusi kas ettevõtja digivärava või edukalt ärisündmustel põhinevate kasutusele teenuste arendamisega otseselt võetud. seotud, arendades ühtlasi välja seotud süsteeme, mida saab digiväravaga ühendada. Iga arendusprojekti kohta peab valmima vähemalt esmaselt toimiv IT-lahendus (st IT- lahendus on vähemalt 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 41 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) ajakava Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber või investeering) siht (eesmärkide puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e põhikomponentide ulatuses lõppkasutajate (ettevõtjate) jaoks toimiv ning suudab anda tagasisidet uute arendusvajaduste jaoks reformi rakendusperioodi jooksul ja pärast seda). 51 3.4. #Bürokrati Siht Juurdepääs Virtuaalassi 0 1 2. kv 2022 Virtuaalassistendi platvormi programm (riikliku digitaalsetele stendi kaudu kättesaadavate virtuaalassistendi avalikele kaudu digitaalsete avalike teenuste platvorm ja teenustele kättesaadav arv. ökosüsteem) virtuaalassistend ate i platvormi digitaalsete kaudu avalike teenuste arv 52 3.4. #Bürokrati Siht Bürokrati Teenuseid 0 18 4. kv 2025 Selliste veebikeskkondade arv, programm (riikliku virtuaalassistend pakkuvate kus virtuaalne assistent töötab. virtuaalassistendi i kasutuselevõtt teeninduske „Teeninduskeskkond“ tähendab platvorm ja digitaalseid skkondade ametiasutuse veebisaiti. ökosüsteem) avalikke arv teenuseid pakkuvates teeninduskeskko ndades 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 42 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) ajakava Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber või investeering) siht (eesmärkide puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 53 3.4. #Bürokrati Siht Juurdepääs Virtuaalassi 1 20 4. kv 2025 Virtuaalassistendi platvormi programm (riikliku digitaalsetele stendi kaudu kättesaadavate virtuaalassistendi avalikele kaudu digitaalsete avalike teenuste platvorm ja teenustele kättesaadav arv. ökosüsteem) virtuaalassistend ate i platvormi digitaalsete kaudu avalike teenuste arv 54 3.5. Digiriigi Eesmärk Keskselt Serverimajutuse 3. kv 2022 Keskselt osutatud/jagatud baasteenuste osutatud / ja arvutitöökoha põhilised IT-teenused avatakse ümberkorraldamine jagatud IT- jagatud teenuste uute kasutajate (ministeeriumid ning turvaline baasteenuste avamine ja teised riigiasutused) jaoks. pilvetaristule väljaarendamine riigiasutustele üleminek 55 3.5. Digiriigi Siht Riikliku Riiklikule 0 10 4. kv 2023 Nende infosüsteemide arv, baasteenuste privaatpilvetaris privaatpilve mille puhul on üleminek ümberkorraldamine tu kasutuselevõtt le üle privaatpilvetaristule lõpule ning turvaline avaliku sektori viidud viidud. pilvetaristule asutuste poolt infosüstee üleminek mide arv 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 43 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) ajakava Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber või investeering) siht (eesmärkide puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 56 3.5. Digiriigi Eesmärk Pilvetaristu Riikliku 4. kv 2023 Võimalikuks on saanud baasteenuste laiendamine privaatpilve majutada infosüsteeme riigi ümberkorraldamine andmesaatkonna laiendamine Eesti privaatpilve kaudu ning turvaline le andmesaatkonna andmesaatkonda ja neid sealt pilvetaristule taristule käitada. Sel eesmärgil on üleminek hangitud uus riistvara koos selle juurde kuuluvate litsentsidega ja seatud see töökorda. 57 3.5. Digiriigi Siht Elutähtsate Elutähtsate 0 10 4. kv 2024 Riigipilve kaudu baasteenuste süsteemide süsteemide andmesaatkonna taristusse ja ümberkorraldamine üleviimine arv platvormile üle viidud ning turvaline pilvelahenduseg elutähtsate süsteemide arv. pilvetaristule a Elutähtsad süsteemid on üleminek andmesaatkonda sellised süsteemid, mis on riigi toimepidevuse seisukohast olulised. 58 3.5. Digiriigi Siht Riigiasutuste Tehtud 0 16 4. kv 2024 Riigi Infosüsteemi Ameti baasteenuste infosüsteemide testide arv teostatud suuremahuliste ümberkorraldamine keskne turvatestimiste arv – testimiste ning turvaline turvatestimine tulemused on esitatud pilvetaristule aruannetena. üleminek 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 44 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) ajakava Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber või investeering) siht (eesmärkide puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 59 3.6. Rahapesu ja Eesmärk Rahapesu ja Õigusnorm, 4. kv 2024 Et võimaldada strateegilise terrorismi terrorismi milles viidatakse analüüsi keskusel pääseda ligi rahastamise rahastamise muudetud rahapesu ja terrorismi strateegilise analüüsi tõkestamise õigusakti ning rahastamise tuvastamiseks ja uuele tasemele seaduse muude tõkestamiseks vajalikele viimine Eestis muudatuse ning seadusandlike, andmetele ning neid töödelda, muude haldus- ja peavad olema lõpule viidud strateegilise lepinguliste aktide järgmised sammud: analüüsi keskuse jõustumise 1) rahapesu ja terrorismi jaoks vajalike kuupäevale. rahastamise tõkestamise seadusandlike, seaduse muudatus on avaldatud halduslike ja Riigi Teatajas ja jõustunud; lepinguliste 2) asjaomaste riiklike muudatuste andmekogude põhimääruste jõustumine muudatused on jõustunud; 3) lepinguosalised on allkirjastanud rahapesu andmebüroo andmevahetuslepingute tingimuste muudatused. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 45 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) ajakava Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber või investeering) siht (eesmärkide puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 60 3.7. Rahapesu ja Eesmärk Strateegilise Uue IKT- 2. kv 2026 IKT-süsteem, mis võimaldab terrorismi analüüsi keskuse süsteemi teha reaalajas analüüse rahastamise reaalaja jaoks uue üleandmine rahapesu tuvastamiseks ja strateegilise analüüsi reaalajas rahapesu tõkestamiseks, on välja süsteem kasutatava IKT andmebüroole töötatud. Süsteem on toimiv ja analüüsisüsteem rahapesu andmebüroo i väljatöötamine kasutuses. ja selle üleandmine rahapesu andmebüroole 61 3.8. Väga suure Siht Väga suure Kohtade 0 4000 4. kv 2023 Uute kohtade arv läbilaskevõimega läbilaskevõimeg arv (majapidamised, ettevõtted, lairibavõrkude a lairibavõrgu asutused), mis on kaetud väga ehitamine kasutuselevõtt suure läbilaskevõimega uutes kohtades lairibavõrkudega (ja mis saavad seega kasutada ühendust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s). 62 3.8. Väga suure Siht Väga suure Kohtade 4000 8097 4. kv 2025 Täiendavate kohtade arv läbilaskevõimega läbilaskevõimeg arv (majapidamised, ettevõtted, lairibavõrkude a lairibavõrgu asutused), mis on kaetud väga ehitamine kasutuselevõtt suure läbilaskevõimega uutes kohtades lairibavõrkudega (ja mis saavad seega kasutada ühendust kiirusega vähemalt 100 Mbit/s). 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 46 ECOMP 1A ET D. KOMPONENT 4. ENERGEETIKA JA ENERGIATÕHUSUS Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga võetakse käsile energiasektori CO2 heide. Komponendi eesmärk on vähendada sõltuvust põlevkivist, soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu ja parandada hoonete energiatõhusust. Selle komponendiga reageeritakse riigipõhisele soovitusele keskenduda investeeringutele energiataristusse ning ressursi- ja energiatõhususse, aidates kaasa majanduse CO2 heite järkjärgulisele vähendamisele (2019. ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3). Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus 4.1. Reform: Energiatõhustamise soodustamine Reformi eesmärk on vähendada energiatõhusa renoveerimise haldustõkkeid, andes korteriühistutele, kodumajapidamistele ja kohalikele omavalitsustele nõu õigusaktide, tehniliste aspektide ja renoveerimise rahastamise kohta. Reformiga toetatakse ka uuenduslike lahenduste kasutamist, näiteks renoveerimist tehases eeltoodetud elementide abil, et suurendada renoveerimisvõimekust ja vähendada hoonefondi CO2 jalajälge (materjalisääst ja kvaliteet). Reformi eesmärk on suurendada renoveerimismäära piirkondades, kus kinnisvara väärtus on väiksem. Meede seisneb piirkondliku nõustamisvõrgustiku loomises ja tehniliste konsultantide koolitamises, et pakkuda vajalikku teavet ja soodustada renoveerimist. Lisaks tagatakse energiatõhusa renoveerimisega seotud teabe kättesaadavus veebilehe loomisega ning digitaalsete veebitööriistadega, mis aitavad mõista renoveerimise tulemusi, kulusid ja tulusid. Komponent on seotud Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 1 ehitusandmete digitaliseerimise meetmega. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024. 4.2. Investeering: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine Meetme eesmärk on edendada korterelamute terviklikku rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust, vähendada energiatarbimist ja parandada elanike elutingimusi. Samuti püütakse sellega suurendada renoveerimise määra piirkondades, kus kinnisvara väärtus on väiksem. Toetust antakse korteriühistutele renoveerimistöödeks, millega saavutatakse energiatõhususe klassi paranemine vähemalt ühe astme võrra või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt energiatõhususe klass C ja mis vastavad vähemalt keskmisele renoveerimise põhjalikkusele, mille puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %. Toetusmäärasid diferentseeritakse vastavalt piirdkonnale järgmisel viisil: Tallinnas ja Tartus 30 %, Tallinna ja Tartu ümbruses kinnisvara hinna alusel 40 % ja kõigis teistes piirkondades 50 %. Väljaspool Tallinna ja Tartut 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 47 ECOMP 1A ET võivad korteriühistud viia läbi osalise renoveerimise, et hoida ära hoone tehnilise olukorra halvenemist, kuid sellisel puhul alandatakse toetuse määra. Lisaks kavatseb Eesti pikaajaliste riiklike strateegiate raames rahastada täiendavaid rekonstrueerimismeetmeid Euroopa Regionaalarengu Fondist ja REACT-EUst. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 4.3. Investeering: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine Meetme eesmärk on edendada väikeelamute terviklikku rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust, vähendada energiatarbimist ja parandada elanike elutingimusi. Samuti püütakse sellega suurendada renoveerimise määra piirkondades, kus kinnisvara väärtus on väiksem. Toetust antakse eraomanikele renoveerimistöödeks, millega saavutatakse energiatõhususe klassi paranemine vähemalt ühe astme võrra või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt energiatõhususe klass C ja mis vastavad vähemalt keskmisele renoveerimise põhjalikkusele, mille puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %. Toetusmäärasid diferentseeritakse vastavalt piirdkonnale järgmisel viisil: Tallinnas ja Tartus 30 %, Tallinna ja Tartu ümbruses kinnisvara hinna alusel 40 % ja kõigis teistes piirkondades 50 %. Meetme kohaldamisel on eluase (eluruum) määratletud kui „eluruum või eluruumid ühes hoones või eraldi hoonetes, mis on ette nähtud ühele leibkonnale aastaringseks elamiseks“ (vastavalt Eurostatile)”. Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024. 4.4. Reform: Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine Meetme eesmärk on aidata kaasa Eesti energiatootmise ja -tarbimise CO2 heite vähendamisele, ajakohastades Eesti energiapoliitika sihte ja meetmeid (muu hulgas põlevkivi kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks) ning kõrvaldades taastuvenergia tootmisseadmete rajamiselt haldustõkkeid. Eesti energiamajanduse arengukava ajakohastatakse ning sellesse lisatakse sihid taastuvenergia tootmise, energiatõhususe ja varustuskindluse vallas. Riiklikusse energiamajanduse arengukavasse lisatakse ka meetmed, millega vähendada Eesti energiamajanduse sõltuvust põlevkivist, ning sihid põlevkivi järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks. Reform hõlmab ka taastuvenergia tootmisseadmete rajamise kiirendamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmist ja juhendmaterjalide koostamist ning meetmeid tuuleparkide riigikaitseliste kõrgusepiirangute leevendamiseks. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. 4.5. Investeering: Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks Meetme eesmärk on aidata taastuvenergia tootmise liitumisvõimsuste suurendamise kaudu kaasa Eesti elektritootmise CO2 heite vähendamisele. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 48 ECOMP 1A ET Selle meetme alusel kaasrahastatakse põhivõrguettevõtja investeeringuid ülekandevõrgu taristusse, et lisada vähemalt 310 MW ulatuses liitumisvõimsust. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 4.6. Investeering: Tööstusalades elektritootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm Meetme eesmärk on muuta elektrienergiasüsteem tõhusamaks, soodustades elektritootmist tarbimise lähedal. Meetme abil innustatakse tootma taastuvelektrit tööstusaladel ja nende läheduses, kaasrahastades selleks elektrivõrguga liitumist. Taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele ettevõtjatele võrguga liitumiseks tehtavate investeeringute kaasrahastus antakse selle meetme alusel toetusena. Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides21; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest22 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste23 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega24 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 4.7. Investeering: Energiasalvestuse pilootprogramm Eespool nimetatud meetmete täiendamiseks toetatakse põlevkivi järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist ja taastuvenergia tootmise suurendamist ning taastuvenergia salvestamise pilootprojekte. 21 Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele. 22 Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447. 23 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 24 Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 49 ECOMP 1A ET Meetme eesmärk on katsetada Eestis taastuvenergia salvestamist. Pilootprojekti käigus saadud teadmiste põhjal loodetakse valmistuda salvestusseadmete paigaldamiseks tulevikus ilma rahalise toetuseta. Selle meetme alusel antakse toetusi ettevõtjatele, kes investeerivad taastuvenergia salvestusseadmetesse. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 50 ECOMP 1A ET D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 63 4.1. Eesmärk Koostöölepingu 4. kv 2022 Sõlmitakse SA KredEx / Ettevõtluse Energiatõhusta sõlmimine, et Koostööleping Arendamise Sihtasutuse ja mise sätestada SA Kredex u sõlmimine, maakondlike arenduskeskuste soodustamine / Enterprise Eesti ja et sätestada vaheline koostööleping, mille alusel maakondlike SA Kredex / tagab SA KredEx / Ettevõtluse arenduskeskuste Enterprise Arendamise Sihtasutus, et igas vahelise koostöö Eesti ja maakondlikus arenduskeskuses tingimused. maakondlike tegutseb vähemalt üks koolitatud arenduskeskus spetsialist, kes annab te vahelise renoveerimisalast nõu. koostöö tingimused. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 51 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 64 4.1. Eesmärk Kasutusele on võetud Kasutajasõbral 4. kv 2024 SA KredEx / Ettevõtluse Energiatõhusta digitaalsed vahendid, ik Arendamise Sihtasutus ajakohastab mise millega hõlbustada rekonstrueerim elamumajanduse toetusmeetmete soodustamine juurdepääsu ise veebileht ja kodulehekülge, et tagada rekonstrueerimist hinnastamise renoveerimisest huvitatud isikutele käsitlevale teabele, mudelid ja taotlejatele kiire, ajakohastatud ja sealhulgas asjakohane teave. visualiseerida Tehakse kättesaadavaks rekonstrueerimise veebipõhised digitaalsed vahendid, tulemusi ja hinnata et renoveerimisest huvitatud isikud rekonstrueerimiskulu saaksid oma hoone parameetrite sid. lisamisel visualiseerida võimalikke tulemusi ja arvutada välja võimalikud kulud nii koos toetuskavadega kui ilma nendeta. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 52 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 65 4.2. Eesmärk Korterelamute Eluaseme 2. kv 2022 SA KredEx / Ettevõtluse Korterelamute rekonstrueerimistoet rekonstrueerim Arendamise Sihtasutus avaldab rekonstrueerimis use istoetuse konkursikutse korterelamute e toetamine projektikonkursside projektikonkur energiatõhususe parandamiseks. väljakuulutamine sside Toetus diferentseeritakse piirkonniti väljakuulutami kinnisvara väärtuse alusel nii, et ne piirkondades, kus kinnisvara väärtus on keskmisest madalam, on toetuse määr kõrgem. Toetust antakse renoveerimistöödeks, millega saavutatakse energiatõhususe klassi paranemine vähemalt ühe astme võrra või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt energiatõhususe klass C. Renoveerimistööd vastavad vähemalt Euroopa Komisjoni soovituses (EL) 2019/786 sätestatud keskmisele renoveerimise põhjalikkusele, mille puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %. Tulemusi tõendatakse rekonstrueerimistööde eel ja järel väljastatavate energiatõhususe sertifikaatidega. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 53 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 66 4.2. Siht Suurema Eluruumi 0 2600 4. kv 2024 Rekonstrueeritud on vähemalt 2 600 Korterelamute energiatõhususega de arv eluruumi, mille puhul on saavutatud rekonstrueerimis eluruumid energiatõhususe klassi paranemine e toetamine vähemalt ühe astme võrra või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt energiatõhususe klass C. Renoveerimistööd vastavad vähemalt Euroopa Komisjoni soovituses (EL) 2019/786 sätestatud keskmisele renoveerimise põhjalikkusele, mille puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %. Tulemusi tõendatakse rekonstrueerimistööde eel ja järel väljastatavate energiatõhususe sertifikaatidega. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 54 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 67 4.2. Siht Kasvuhoonegaaside Ei kohaldata CO2 0 2200 2. kv 2026 Kasvuhoonegaaside heidet on Korterelamute heite hinnanguline ekvivalent vähendatud vähemalt 2 200 tonni rekonstrueerimis vähenemine aastas tonni CO2 ekvivalenti aastas. Sihti e toetamine aastas mõõdetakse kasvuhoonegaaside heite vähenemisega kõigi 2024. aastal lõpetatud projektide summana. Kõigi rekonstrueeritud hoonete energiatõhususe klassi mõõdetakse ning nende aastast kasvuhoonegaaside heidet hinnatakse selle järgi hiljemalt 2025. aastal. Lähtetasemeks võetakse hoonete hinnanguline kasvuhoonegaaside heide enne rekonstrueerimist. Hinnatakse, kas toetusmeetme tegevused on ellu viidud ja korteriühistud on esitanud kõik vajalikud dokumendid (energiatõhususe sertifikaat, audit jt dokumendid). Kasvuhoonegaaside heite vähendamise tulemuse arvutus baseerub energiatarbimise ja teiste asjakohaste andmete SA Kredexi / Ettevõtluse arendamise sihtasutuse mudelil. Saavutatud tulemused saadakse toetavate tegevuste lõppemisel. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 55 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 68 4.3. Eesmärk Renoveerimistoetuse Projektikonkur 2. kv 2022 SA KredEx / Ettevõtluse Väikeelamute projektikonkursside sside Arendamise Sihtasutus avaldab rekonstrueerimis väljakuulutamine väljakuulutami konkursikutse elamute e toetamine ne energiatõhususe parandamiseks. Toetus diferentseeritakse piirkonniti kinnisvara väärtuse alusel nii, et piirkondades, kus kinnisvara väärtus on keskmisest madalam, on toetuse määr kõrgem. Toetust antakse renoveerimistöödeks, millega saavutatakse energiatõhususe klassi paranemine või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt energiatõhususe klass C. Tulemusi tõendatakse rekonstrueerimistööde eel ja järel SA KredExi energiatõhususe arvutustega. 69 4.3. Siht Suurema Eluruumi 0 80 4. kv 2024 Renoveeritud on vähemalt 80 Väikeelamute energiatõhususega de arv eluaset nii, et hoone energiatõhususe rekonstrueerimis eluruumid klass on paranenud või, tervikliku e toetamine renoveerimise korral, on saavutatud vähemalt energiatõhususe klass C. Tulemusi tõendatakse rekonstrueerimistööde eel ja järel SA KredExi energiatõhususe arvutustega. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 56 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 70 4.4. Eesmärk Valitsuse otsus Valitsuse 2. kv 2021 Valitsus võtab vastu otsuse teha Energiamajandu investeeringute otsuse vajalikud investeeringud ses rohepöörde kohta, mis on vastuvõtmine. tuuleparkide riigikaitseliste hoogustamine vajalikud kõrgusepiirangute leevendamiseks. tuuleparkide riigikaitseliste kõrgusepiirangute tühistamiseks. 71 4.4. Eesmärk Valitsuse otsuse Valitsuse 4. kv 2021 Valitsuse otsus, millega alustatakse Energiamajandu vastuvõtmine, et kiita otsuse ettevalmistust energiamajanduse ses rohepöörde heaks vastuvõtmine. arengukava koostamiseks ning hoogustamine energiamajanduse määratakse kindlaks vastutajad ja arengukava tähtajad, on heaks kiidetud. koostamine ning Arengukavas käsitletakse muu määrata kindlaks hulgas eesmärki suurendada vastutajad ja taastuvenergia tootmist ja tähtajad. energiatõhusust ning hoida ja parandada varustuskindluse taset, aga ka põlevkivi kasutamise lõpetamist elektri tootmiseks aastal 2035 ning põlevkivi kasutamise lõpetamist õlitootmiseks aastaks 2040. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 57 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 72 4.4. Eesmärk Asjaomaste esmaste Õigusnorm, 4. kv 2024 Avaldatud on juhendmaterjalid Energiamajandu ja/või teiseste mis viitab taastuvenergia tootmisseadmete ja ses rohepöörde õigusaktide asjaomaste energiasalvestusseadmete hoogustamine jõustumine ja esmaste paigaldamise hõlbustamiseks ja juhendmaterjalide õigusaktide ergutamiseks ning jõustuvad avaldamine, et jõustumisele asjaomased esmased ja/või teisesed leevendada ja/või teiseste õigusaktid, et kõrvaldada taastuvenergia õigusaktide taastuvenergia rajatiste paigaldamise tootmisseadmete ja jõustumisele, tõkked, nagu kõrgusepiirangud, energiasalvestussead ning loamenetluste kestus ja keerukus. mete rajamise juhendmaterjal tõkkeid. i avaldamine. 73 4.4. Eesmärk Energiamajanduse Dokumendi 4. kv 2025 Valitsus on energiamajanduse Energiamajandu arengukava vastuvõtmine arengukava heaks kiitnud. Kava ses rohepöörde vastuvõtmine valitsuses sisaldab meetmeid, mis on seotud hoogustamine valitsuses põlevkivi kasutamise järkjärgulise lõpetamisega elektri tootmiseks 2035. aastal ja põlevkiviõli tootmiseks 2040. aastaks. Samuti sisaldab see sihte elektrienergia tootmisvõimsuse asendamiseks taastuvenergia tootmisvõimsusega. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 58 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 74 4.5. Eesmärk Võrguinvesteeringute Lepingu 1. kv 2022 Majandus- ja Elektrivõrgu kaasrahastamise allkirjastamine kommunikatsiooniministeeriumi ja tugevdamise lepingu põhivõrguettev Elering ASi vahel on sõlmitud programm allkirjastamine õtjaga elektrivõrguinvesteeringute taastuvenergia põhivõrguettevõtjaga kaasrahastamise leping. Lepingus tootmisvõimeku sätestatakse oodatavad tulemused ja se tähtajad. suurendamiseks ning kliimamuutusteg a (nt tormid) kohanemiseks 75 4.5. Siht Täiendav Täiendav 0 310 2. kv 2026 Eesti elektriülekandevõrgu Elektrivõrgu taastuvenergia liitumisvõ taastuvenergiarajatiste tugevdamise liitumisvõimsus, mis imsus liitumisvõimsuse suurendamine programm on loodud (MW) vähemalt 310 MW võrra. taastuvenergia investeeringutega tootmisvõimeku ülekandevõrku. se suurendamiseks ning kliimamuutusteg a kohanemiseks (nt paranenud vastupidavus tormidele). 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 59 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 76 4.6. Eesmärk Projektikonkursi Konkursikutse 4. kv 2022 Keskkonnainvesteeringute keskus Tööstusalades väljakuulutamine avaldamine on kuulutanud välja avatud elektritootmisse tööstusaladel konkursi, et toetada tööstusaladel admete energiatootmise taastuvatest energiaallikatest elektrit kasutuselevõtu hoogustamiseks tootvate ettevõtete võrguga liitmise hoogustamise kulusid. programm Projektikonkursiga nähakse ette valikukriteeriumid ja toetuse andmise tingimused, mis sisaldavad asjakohast välistamisnimekirja, et tagada valitud projektide kooskõla põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), samuti nõue järgida ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. 77 4.6. Siht Tööstusaladel või Loodud 0 28 2. kv 2026 Tööstusaladel või nende läheduses Tööstusalades nende läheduses liitumisvõ toimuva taastuvenergia tootmise elektritootmisse toimuva imsus jaoks on loodud vähemalt 28 MW admete taastuvenergia (MW) täiendavat liitumisvõimsust. kasutuselevõtu tootmise jaoks on hoogustamise elektrivõrgus loodud programm täiendav liitumisvõimsus. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 60 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 78 4.7. Eesmärk Energiasalvestuse Konkursikutse 4. kv 2022 Keskkonnainvesteeringute keskus Energiasalvestus pilootprogrammi avaldamine kuulutab välja avatud e projektikonkursi projektikonkursi energiasalvestuse pilootprogramm väljakuulutamine pilootprogrammide toetamiseks. Projektikonkursiga nähakse ette valikukriteeriumid ja toetuse andmise tingimused, mis sisaldavad asjakohast välistamisnimekirja, et tagada valitud projektide kooskõla põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), samuti nõue järgida ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Valiku- ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides täpsustatakse, et toetatavad tegevused ja/või ettevõtted aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele, kliimamuutustele vastupanu võimele ja kliimamuutustega kohanemisele, sealhulgas ringmajanduse eesmärkidele. 79 4.7. Siht Investeeringutoetuses Rajatud 0 35 000 2. kv 2026 Investeeringute toetuskava Energiasalvestus t tulenev täiendav võimsus tulemusel paigaldatakse e soojussalvestusvõims (m³) kaugküttesüsteemidesse vähemalt pilootprogramm us 35 000 m³ soojussalvesteid. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 61 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 80 4.7. Siht Investeeringutoetuses Rajatud 0 4 2. kv 2026 Investeeringute toetuskava Energiasalvestus t tulenev täiendav võimsus tulemusel paigaldatakse vähemalt e elektrisalvestusvõims (MW) 4 MW elektrisalvestusvõimsust. pilootprogramm us 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 62 ECOMP 1A ET E. KOMPONENT 5. SÄÄSTLIK TRANSPORT Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga võetakse käsile transpordisektori CO2 heide. Komponendi eesmärk on vähendada CO2 heidet ja soodustada säästlike transpordiliikide kasutuselevõttu. Komponendi reform ja investeeringud toetavad piiriülest Rail Balticu projekti, mis ühendab kolme Balti riigi pealinnu Poola ja ülejäänud liiduga. Komponendi meetmete eesmärk on ühendada Rail Baltic teiste riiklike raudteedega ja muude TEN-T sõlmpunktidega (Tallinna lennujaam ja Vanasadam) ning hõlbustada juurdepääsu kohalikele peatustele jalgsi ja jalgrattaga. Selle komponendiga reageeritakse riigipõhisele soovitusele keskenduda investeeringutele energiatõhususse ja säästvasse transporti, aidates kaasa majanduse CO2 heite vähendamisele (2019. ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3). Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus 5.1. Reform: Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu Reformi eesmärk on vähendada transpordisektori CO2 heidet ja soodustada säästlike transpordiliikide kasutuselevõttu. Meede seisneb uue transpordi ja liikuvuse arengukava ja selle rakendusplaani vastuvõtmises ja rakendamises. Kava keskendub transpordisüsteemide keskkonnajalajälje vähendamisele ning sisaldab meetmeid, millega arendatakse linnapiirkondades autokasutajate arvelt ühendatud ja jagatud liikuvust ning väljaspool suuremaid linnapiirkondi jalgratta- ja/või jalgteede terviklikumat võrgustikku. Kava sisaldab raudteeinvesteeringuid, millega suurendatakse reiside kiirust ja ohutust ning lisatakse ühendusi nii reisijate- kui ka kaubaveo jaoks. Transpordi ja liikuvuse arengukava peamised meetmed, mida taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava raames rakendatakse, hõlmavad Tallinn–Tartu liinil elektrifitseeritud raudtee rajamist ja pikendamist ning ühistranspordisüsteemi ühtlustamist Tallinna ümbruskonnas (piletid ja tasud). Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 5.2. Investeering: Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini uue lõigu rajamine Investeering võimaldab ühendada Läänemaa Tallinna ja rahvusvaheliste TEN-T sõlmjaamadega, nagu Tallinna Lennujaam, Rail Baltic ning laevaühendused Tallinna Vanasadama kaudu. Toetus antakse riiklikule raudteetaristu haldajale Eesti Raudtee 15 km pikkuse üherajalise elektrifitseeritud raudteelõigu ehitamiseks Turba (kus praegu raudtee lõppeb) ja Risti jaama vahele. Ülejäänud osa raudteest kuni Rohuküla jaamani, kust lähtuvad parvlaevaühendused Hiiumaa ja Vormsi saartega, rahastatakse eeldatavasti ERFist ja riigieelarvest ning see valmib kavakohaselt 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 63 ECOMP 1A ET 2026. aastal. Tallinna-Rohuküla raudtee kogupikkuses lõpuleviimine ühendab riigi lääneosa rahvusvaheliste TEN-T sõlmpunktidega Tallinnas. Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024. 5.3. Investeering: Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine Tallinnasse Meetme eesmärk on suurendada säästliku liikuvuse osakaalu Tallinna piirkonnas. Ülemiste ühisterminalist peaks saama Rail Balticu lähtepunkt. Terminaliala koosneb terminalihoonest, sellega seotud raudteetaristust ja seda ümbritsevast avalikust linnaruumist, millest terminalihoonet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust. Ülejäänud osasid on kavas rahastada Euroopa ühendamise rahastust. Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026. 5.4. Investeering: Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine Meetme eesmärk on suurendada säästliku liikuvuse osakaalu Tallinna piirkonnas. Selleks on kavas ühendada Rail Baltic Tallinna Vanasadamaga, kust lähtuvad mereühendused Põhjamaadesse. Toetus antakse Tallinna linna transpordiametile, kes vastutab ühistranspordi käitamise eest Tallinnas, uue, umbes 2 km pikkuse trammiliini ehitamiseks, et ühendada omavahel Tallinna lennujaam, Rail Balticu ühisterminal, kesklinn, Vanasadam ja piirkondlik raudteejaam. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024. 5.5. Investeering: KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse Meetme eesmärk on vähendada autosõltuvust ja suurendada säästlikku liikuvust piirkondades, mis asuvad väljaspool kolme peamist linnakeskust (Tallinn, Tartu ja Pärnu), kus omavalitsuste vähene finantssuutlikkus takistab turvaliste ja kliimasõbralike jalgratta- ja jalgteekoridoride arendamist. Kohalikke omavalitsusi toetatakse 24 km pikkuse jalgratta- ja/või jalgteetaristu ehitamisel, et tagada turvaline ja säästlik juurdepääs avalikele teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ja töökohtadele. Samuti pööratakse tähelepanu Rail Balticu kohalikele peatustele ning ühendustele olemasoleva jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga. Meede täiendab sarnast meedet, mida eeldatavasti rahastatakse ERFist ja mis aitab suurendada jalgrattaliiklust kolmes suuremas linnakeskuses – Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 64 ECOMP 1A ET E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava Seotud Lõpuleviimise Kvalitatiivsed Kvantitatiivsed näitajad meede soovituslik (sihtide puhul) Järjekorra Eesmärk näitajad ajakava (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus number / siht (eesmärkide Lähtetas investeering Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta puhul) e ) 81 5.1. Võtame Eesmärk Transpordi ja Transpordi ja 1. kv 2022 Vabariigi Valitsus on transpordi kasutusele liikuvuse liikuvuse ja liikuvuse arengukava aastateks ohutu, arengukava arengukava 2021–2035 heaks kiitnud. See keskkonnahoi (2021–2035) (2021–2035) hõlmab Tallinna ümbruskonna dliku, vastuvõtmine vastuvõtmine ühise piletimüügisüsteemi konkurentsiv valitsuses loomist, kohaliku biometaani õimelise, kasutuselevõttu hõlbustavaid vajaduspõhise meetmeid, suuremate linnade ja säästva linnaarengu kavade jätkusuutliku koostamist integreeritud transpordi- ja transpordikoridoride põhimõtete energiataristu vaimus, mitmeliigilise taristu planeerimist, raudtee sõlmjaamade, kiiruse ja ohutuse suurendamist, meretranspordi konkurentsivõime parandamist ja keskkonnahoidlikkuse suurendamist ning selle ühendamist mitmeliigilisse transpordisüsteemi, kiirema ja ohutuma maanteetranspordi arendamist. Kava sisaldab eesmärki vähendada CO2 heidet 700 000 tonni (ehk 30 %) võrreldes 2018. aasta tasemega ning saavutada 2035. aastaks transpordisektoris tarbitavas energias taastuvenergia osakaal 24 %. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 65 ECOMP 1A ET Seotud Lõpuleviimise Kvalitatiivsed Kvantitatiivsed näitajad meede soovituslik (sihtide puhul) Järjekorra Eesmärk näitajad ajakava (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus number / siht (eesmärkide Lähtetas investeering Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta puhul) e ) 82 5.1. Võtame Eesmärk Transpordi ja Rakenduskava 4. kv 2022 Rakendusplaani kiidab heaks kasutusele liikuvuse vastuvõtmine transpordi ja liikuvuse ohutu, arengukava arengukava (2021–2035) keskkonnahoi (2021–2035) juhtkomitee. See hõlmab dliku, keskkonnasõbrali Tallinna ümbruskonna ühise konkurentsiv ku ja säästliku piletimüügisüsteemi loomist, õimelise, transpordi kohaliku biometaani vajaduspõhise arendamise kasutuselevõttu hõlbustavaid ja rakendusplaani meetmeid, suuremate linnade jätkusuutliku vastuvõtmine säästva linnaarengu kavade transpordi- ja koostamist integreeritud energiataristu transpordikoridoride põhimõtete vaimus, mitmeliigilise taristu planeerimist, raudtee sõlmjaamade, kiiruse ja ohutuse suurendamist, meretranspordi konkurentsivõime parandamist ja keskkonnahoidlikkuse suurendamist ning selle ühendamist mitmeliigilisse transpordisüsteemi, kiirema ja ohutuma maanteetranspordi arendamist. Rakendusplaanis sisaldub nõue, et vastutav minister esitab igal aastal valitsusele aruande. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 66 ECOMP 1A ET Seotud Lõpuleviimise Kvalitatiivsed Kvantitatiivsed näitajad meede soovituslik (sihtide puhul) Järjekorra Eesmärk näitajad ajakava (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus number / siht (eesmärkide Lähtetas investeering Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta puhul) e ) 83 5.1. Võtame Eesmärk Transpordi ja Transpordi ja 2. kv 2026 Transpordi ja liikuvuse kasutusele liikuvuse liikuvuse arengukava peamiste meetmete ohutu, arengukava arengukava rakendamine, sealhulgas keskkonnahoi (2021–2035) (2021–2035) Tallinna-Rohuküla liinil dliku, rakendamine mitme elektrifitseeritud raudtee konkurentsiv põhimeetme rajamine ja pikendamine ning õimelise, rakendamine on ühistranspordisüsteemi vajaduspõhise lõpule viidud ühtlustamine Tallinna ja ümbruskonnas (piletid ja tasud) jätkusuutliku on lõpule viidud. transpordi- ja energiataristu 84 5.2. Eesmärk Raudtee Leping on 2. kv 2022 Sõlmitud on leping Läänesuunali ehituslepingu allkirjastatud. elektrifitseeritud raudtee se Tallinna- sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Rohuküla ehitamiseks Ellamaa-Risti lõikudel nende raudteeliini Turba-Ellamaa ja kogupikkuses. uue lõigu Ellamaa-Risti rajamine lõikudel 85 5.2. Siht Uue raudtee Raudteeraj 0 15 4. kv 2024 Tallinna-Rohuküla liinil, mis Läänesuunali väljaehitamine a km ühendab Lääne-Eesti raudteid se Tallinna- (liiklusvalmis) Tallinna Vanasadama ja Rohuküla lennujaamaga, on valmis raudteeliini ehitatud ja reisijatele avatud uue lõigu Turba ja Risti vaheline rajamine elektrifitseeritud raudteelõik. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 67 ECOMP 1A ET Seotud Lõpuleviimise Kvalitatiivsed Kvantitatiivsed näitajad meede soovituslik (sihtide puhul) Järjekorra Eesmärk näitajad ajakava (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus number / siht (eesmärkide Lähtetas investeering Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta puhul) e ) 86 5.3. Rail Eesmärk Lepingu Leping on 1. kv 2022 Rail Balticu mitmeliigilise Balticu sõlmimine Rail allkirjastatud. ühisterminali mitmeliigilise Balticu arhitektuurilahendus ja ühisterminali mitmeliigilise insenertehniline projekt on ehitamine ühisterminali viidud lõpule ja hankija Rail Tallinnasse hoone ehitamiseks Baltic Estonia OÜ on andnud Tallinnasse sellele heakskiidu ning terminalihoone ehitajaga on allkirjastatud ehitusleping. 87 5.3. Rail Eesmärk Terminalihoone Terminalialusele 4. kv 2024 Tarbijakaitse- ja Tehnilise Balticu aluse tunneli kergliiklustunnelil Järelevalve Amet väljastab loa mitmeliigilise lõpuleviimine e on antud kasutada tunnelit, mis ühendab ühisterminali kasutusluba Ülemiste terminali alt Peterburi ehitamine maanteed Tallinna Tallinnasse lennujaamaga. 88 5.3. Rail Eesmärk Uue raudteejaama Ehitustööd on 1. kv 2026 Rail Balticu Ülemiste Balticu valmimine lõpule viidud mitmeliigilise terminali hoone mitmeliigilise ehitustööd on lõpule viidud ja ühisterminali kõik vajalikud kasutusload on ehitamine olemas. Tallinnasse 89 5.4. Tallinna Eesmärk Trammiteede Projektikavandi 4. kv 2021 Tallinna linnaplaneerimise ja Vanasadama ehitusprojekti heakskiitmine kommunaalteenuste amet võtab trammiliini lõpuleviimine vastu trammitee rajamine projektilahenduse 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 68 ECOMP 1A ET Seotud Lõpuleviimise Kvalitatiivsed Kvantitatiivsed näitajad meede soovituslik (sihtide puhul) Järjekorra Eesmärk näitajad ajakava (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus number / siht (eesmärkide Lähtetas investeering Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta puhul) e ) 90 5.4. Tallinna Eesmärk Ehituslepingu Trammiliini 2. kv 2022 Tallinna linnaplaneerimise ja Vanasadama sõlmimine ehitamiseks on kommunaalteenuste ameti ning trammiliini sõlmitud töövõtja vahel on sõlmitud rajamine ehitusleping ehitusleping Gonsiori tänava ja Põhja Puiestee vahelise trammiliini ehitamiseks. 91 5.4. Tallinna Siht Uus trammiliin Trammitee 0 2500 2. kv 2024 2500 meetri pikkune trammitee Vanasadama toimib meetrid lõik on lõpule viidud ja vastavalt trammiliini Tallinna linnavalitsuse rajamine kasutusloale kasutusse võetud. 92 5.5. KOVide Eesmärk Konkurss toetuse Konkursi teatise 4. kv 2022 Omavalitsuste jaoks on välja investeeringu saamiseks avaldamine kuulutatud avatud d jalgratta- projektikonkurss toetuse ja/või saamiseks jalgratta- ja/või jalgteedesse jalgteede rajamiseks. 93 5.5. KOVide Siht Jalgratta- ja/või Km 0 24 4. kv 2025 Toetuskava tulemusel ehitatakse investeeringu jalgteede taristu jalgratta- ja vähemalt 24 km jalgratta- ja/või d jalgratta- on valmis. jalgteid jalgteid. Need peavad üldjuhul ja/või olema uued teed. Põhjendatud jalgteedesse juhtudel on lubatud olemasolevate jalgratta- ja/või jalgteede rekonstrueerimine, näiteks kui olemasoleva jalgtee laius ei vasta standarditele, mistõttu ei ole jalakäijatel ja jalgratturitel võimalik üheskoos turvaliselt ja teineteist segamata liikuda. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 69 ECOMP 1A ET F. KOMPONENT 6. TERVIS JA SOTSIAALKAITSE Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga võetakse käsile tervishoiusüsteemi vastupidavus ja juurdepääs tervishoiusüsteemile, sotsiaalse turvavõrgu piisavus, juurdepääs sotsiaalteenustele ja noorte töötus. Komponendi raames on ette nähtud järgmine: tegeleda tööjõupuudusega tervishoiusektoris, tugevdada esmatasandi arstiabi ja haiglaravi, laiendada suure töötusega perioodidel töötuskindlustushüvitise kestvust, parandada juurdepääsu sotsiaalteenustele, tegeleda noorte töötuse probleemiga ja vähendada soolist palgalõhet. Selle komponendiga reageeritakse järgmistele riigipõhistele soovitustele: parandada tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja vastupidavust, sealhulgas võttes meetmeid tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks, tugevdades esmatasandi arstiabi ja tagades elutähtsate meditsiinitoodetega varustatuse (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 1), parandada sotsiaalset turvavõrku ning juurdepääsu integreeritud sotsiaalteenustele (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2 ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2) ning vähendada soolist palgalõhet, sealhulgas palkade läbipaistvuse suurendamise kaudu (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2). Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus 6.1. Reform: Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine Reformi eesmärk on parandada Eesti tervishoiusüsteemi vastupidavust ja kriisidega toimetuleku võimet, tagades seeläbi inimestele juurdepääsu kvaliteetsetele integreeritud tervishoiuteenustele terves Eestis. Reform koosneb järgmistest elementidest: (i) 31. detsembriks 2024 võetakse vastu haiglavõrgu arengukava, milles nähakse ette haiglavõrgu tugevdamine, et muuta ravi tulemuslikumaks ja parandada taristut, ning määratakse kindlaks haiglate spetsialiseerumine, et vähendada rahuldamata ravivajaduse kõrget määra. (ii) Tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks on kavandatud kolm meedet: a. 31. detsembriks 2022 võetakse vastu strateegiline raamistik kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamiseks terves riigis. Selles kirjeldatakse tervishoiuteenuste osutamist erinevates tervishoiusektorites, eelkõige eriarstiabi puhul, füüsiliste ja inimressursside jaotamist ning rahastamismehhanismi. 2023. aastaks suurendatakse vastuvõttu õenduse erialale 2020. aastaga võrreldes 5 %. b. Et innustada tervishoiutöötajaid asuma tööle äärealadele, muudetakse 31. märtsiks 2023. aastaks arstide, õdede ja apteekrite tasustamissüsteemi. c. Muudetakse sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelist kokkulepet, et sätestada nõuded, mis võimaldavad arstide puuduse vähendamiseks järk-järgult suurendada vastuvõttu teatavatel erialadel (nt perearstid, psühhiaatria, sisehaigused). Muudatused jõustuvad 30. juuniks 2026. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 70 ECOMP 1A ET 6.2. Investeering: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine Investeeringu eesmärk on aidata optimeerida Eesti haiglavõrku, suurendada ressursitõhusust ja vähendada rahuldamata eriarstiabi vajadust, mis on liidu suurimaid. Investeering seisneb Põhja- Eesti meditsiinilinnaku ehitamises. Sellest kujundatakse tippkeskus, kus pakutakse kvaliteetseid tervishoiuteenuseid nüüdisaegses ja turvalises keskkonnas kahele kolmandikule Eesti elanikkonnast. Põhja-Eesti meditsiinilinnak luuakse kahe olemasoleva Tallinna haigla – Ida- Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla – ühendamise teel. Haiglahoonete arvu vähenemine peaks parandama pakutavaid teenuseid ning uus moodne rajatis peaks aitama tulla toime patsientide kasvavast arvust tingitud survega ning suurendama tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, aidates hoida tervishoiutöötajaid Eestis. Taaste ja vastupidavusrahastust rahastatakse linnaku ehitamist vaid osaliselt. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 6.3. Reform: Tervishoiu esmatasandi tugevdamine Reformi eesmärk on tagada üldarstiabi kättesaadavus, parandada ravi järjepidevust ning muuta süsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks. Meede koosneb kolmest osameetmest. Esiteks laiendati 30. septembril 2020 eriarstiabiteenuste kättesaadavuse parandamiseks esmatasandi tervishoius e- konsultatsioonide kasutamist, võimaldades eriarstidel patsiente nõustada, ilma et oleks vaja silmast silma kohtuda. Teiseks jõustusid tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks 31. märtsil 2021 õigusaktid, millega nähti ette perearstidele makstavate toetuste suurendamine ning üldarstiabi rahastusmudeli muutmine viisil, mis soosiks perearstide töötamist esmatasandi tervisekeskustes. Kolmandaks on kavas muuta tervishoiuteenuste korraldamise seadust, et parandada patsientide nimistute teenindamist, tagades esmatasandi arstiabi järjepidevuse ja laiendades meditsiiniõdedele õiguse patsientidele ravimeid välja kirjutada. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023. 6.4. Reform: E-tervise valitsemisraamistiku uuendamine Reformi eesmärk on uuendada e-tervise valitsemisraamistikku, et see vastaks senisest paremini tervishoiusüsteemi vajadustele ning oleks tagatud jätkusuutlikku tervishoiusüsteemi toetavate digilahenduste areng Eestis. Reform seisneb praeguse tervishoiusüsteemi IKT-valitsemismudeli läbivaatamises ja uue tulevikku vaatava e-tervise valitsemismudeli väljatöötamises, tagades partnerite ühise arusaama rollide ja vastutuse jaotusest e-tervises. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023. 6.5. Investeering: Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine Investeeringu eesmärk on tagada aegkriitiliste meditsiiniliste juhtumite korral (nagu rasked liiklusõnnetused, suuri rahvahulki hõlmavad päästeoperatsioonid, meditsiinilise sekkumise vajadus laeva pardal jne) mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite abil kiire meditsiinilise abi kättesaadavus, sh äärealadel ja saartel; Investeering seisneb kahe mitmeotstarbelise meditsiinikopteri soetamises. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 71 ECOMP 1A ET Samuti on kavas hankida kopteri sihtotstarbeliseks kasutuseks vajalik lisavarustus, hooldustarvikud jms, tagada kopterite käitamiseks vajaliku personali esmane koolitamine ning projekteerida ja ehitada erakorralise meditsiini keskuste juurde kopteri maandumisplatsid. Lähtudes meetme kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke. Mitmeotstarbeliste helikopterite puhul kasutatakse kogu asjaomase sektori parimat võimalikku tehnoloogiat, millel on vähim võimalik keskkonnamõju. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 6.6. Investeering: Tööturumeetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks Investeeringu eesmärk on aidata vähese töökogemusega noortel tööd leida. Uuendatud kava „Minu esimene töökoht“ (M1T) reguleerivate õigusaktidega nähakse ette meetmed kahes harus: tööandjale makstav palgatoetus ja nooruki koolituskulude hüvitamine. Palgatoetust ja koolituskulu hüvitist (kuni 2 500 eurot) makstakse tööandjale, kes võtab tööle 16–29-aastase töötuna registreeritud noore, kellel puudub töökogemus või kelle töökogemus on lühiajaline. M1T-meede lõimitakse muude teenustega, et jätkata noorte ja tööandjate toetamist ka pärast töösuhte algust. Esmatähtis on vältida töösuhte enneaegset lõppemist ning teha koostöös tööandja ja noorukiga kindlaks koolitusvajadused. 30. juuniks 2022 esitatakse täiustatud noortegarantii tegevuskava, millega nähakse investeeringute kõrval ette täiendavad noorte töötute toetamise meetmed. Noortegarantii tegevuskava hõlmab meetmeid, millega parandada noorte oskusi, ennetada noorte töötust ja sellega võidelda, sh tegeledes mittetöötavate ja mitteõppivate noorte probleemiga ja otsides võimalusi selle ennetamiseks, ning määrata noorte töötuse ennetamisel ja sellega võitlemisel kindlaks osalejad ja nende vastutusala. Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. 6.7. Reform: Töötuskindlustushüvitise kestuse pikendamine Reformi eesmärk on võtta käsile pikka aega muret valmistanud sotsiaalse turvavõrgu piisavuse küsimus. Reform seisneb selles, et luuakse asjakohane mehhanism, mille abil pikendada töötuskindlustushüvitise kestust 60 päeva võrra, kui registreeritud töötuse tase ületab inflatsiooni/palgakasvu mitte kiirendavat töötuse taset (NAIRU/NAWRU) märkimisväärsel määral. Pikendamise mehhanism ja märkimisväärne määr, mis ei tohi olla rohkem kui 2 %, määratakse kindlaks dialoogis tööturu osapooltega. Meetme eesmärk on aidata inimestel elada rasketes tööturutingimustes üle pikem töötuse periood. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023. 6.8. Reform: Pikaajaline hooldus Reformi eesmärk on parandada pikaajalist hooldust. Reform koosneb järgmistest elementidest: 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 72 ECOMP 1A ET i) sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega määratletakse pikaajalise hoolduse mõiste ning kohustatakse kohaliku tasandi ametiasutusi järgima põhimõtet, et inimene peab saama elada võimalikult kaua oma kodus oma tavalises keskkonnas, nii et talle on kättesaadavad piisavad kvaliteetsed teenused. Muudatused jõustuvad 30. juuniks 2022; ii) sotsiaalteenuste ja hoolduse integreerimise tegevuskavas nähakse ette hoolduse integreerimise mudel, mida rakendada üle terve Eesti, ning määratakse kindlaks osalejate rollid ja vastutus ning süsteemi rahastamine. Tegevuskava võetakse vastu 31. detsembriks 2022; iii) sotsiaalkaitseministri käskkirjaga määratakse kindlaks kohalike ametiasutuste osutatavate hooldusteenuste vorm ja omadused, samuti nende rakendamise tingimused. Et võimaldada väiksema hooldusvajadusega eakamatel inimestel ja puuetega inimestel iseseisvalt toime tulla, peavad reformiga kaasnema piisavad investeeringud ja teenusearendus kohalike ametiasutuste poolt. Sotsiaalkaitseministri käskkiri jõustub 31. detsembriks 2024; iv) õigusmuudatustega, millega parandatakse suurema hooldusvajadusega laste toetussüsteemi, nähakse ette suurema hooldusvajadusega lastele osutatavate teenuste ajakohastamine ja integreerimine. Eelkõige on kavas hoolduskoormusega perekondade igakülgseks toetamiseks integreerida tervise-, haridus-, sotsiaalkaitse- ja tööhõiveteenused. Praegust toetussüsteemi lihtsustatakse ja hooldusvajaduste hindamine muudetakse põhjalikumaks, et vanematel oleks kindel kontaktpunkt, kust esialgset nõu ja tuge saada. Õigusmuudatused jõustuvad 31. märtsiks 2025. 6.9. Reform: Soolise palgalõhe vähendamine Reformi eesmärk on vähendada soolist palgalõhet. Reform seisneb heaolu arengukava 2023–2030 vastuvõtmises, selle rakendamises ja digitaalse soolise palgalõhe töövahendi käikulaskmises. Heaolu arengukava võetakse vastu 31. märtsiks 2024 ning selles sätestatakse strateegilised eesmärgid vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja vaesust, tagades soolise võrdõiguslikkuse ja suurema sotsiaalse kaasatuse ning edendades vähemusrühmadesse kuuluvate isikute võrdset kohtlemist. Heaolu arengukavas nähakse ette meetmed, millega vähendada soolist palgalõhet, suurendades tasustamise läbipaistvust, vähendades soostereotüüpide levikut ja negatiivset mõju naiste ja meeste eludele ja otsustele, sealhulgas haridus- ja karjäärivalikutes ja hoolduskoormuse kandmisel, ning toetades soolise võrdõiguslikkuse seaduse tulemuslikumat rakendamist. 31. märtsiks 2024 lastakse käiku digitaalne soolise palgalõhe töövahend, mis võimaldab tööandjatel lihtsal ja hõlpsal viisil saada ja analüüsida andmeid ja teavet, mis käsitlevad soolist palgalõhet ja selle eeldatavaid põhjuseid nende organisatsioonis, aidates neil teha teadlikke valikuid ja võtta tulemuslikke meetmeid võrdse töötasu põhimõtte rakendamiseks ja palgalõhe vähendamiseks. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märts 2024. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 73 ECOMP 1A ET F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 94 6.1. Eesti Eesmärk Haiglavõrgu Määruse 4. kv 2024 Jõustub määrus, milles on tervishoiukorral arengukava jõustumine sätestatud: duse terviklik käsitleva valitsuse - loend piirkondliku, kesk- ja muutmine määruse kohaliku tasandi ning jõustumine taastusravihaiglatest, et tagada võrdne juurdepääs tervishoiuteenustele; - haiglavõrgu konsolideerimise nõuded, eesmärgid ja meetmed; - haiglate loendisse kantud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks vajalikud investeeringud. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 74 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 95 6.1. Eesti Eesmärk Tervishoiutöötajat Tervise- ja 4. kv 2022 Tervishoiutöötajate nappuse tervishoiukorral e nappuse tööminister leevendamise strateegilises duse terviklik leevendamise annab raamistikus esitatakse: muutmine strateegilise tervishoiutöötaja - tervishoiuteenuste korraldamise raamistiku te nappuse meetmed erinevates heakskiitmine leevendamise tervishoiusektorites, eelkõige strateegilisele eriarstiabi vallas, raamistikule - füüsiliste ja inimressursside heakskiidu. eraldamine, et tagada tervishoiuteenuste osutamine kogu territooriumil, - rahastamis-, valitsemis- ja teabevahetusmehhanismid, mille abil tagada strateegia tulemuslikkus kogu riigis. 96 6.1. Eesti Eesmärk Tervishoiuteenust Tervishoiuteenu 1. kv 2023 Jõustub tervishoiuteenuste tervishoiukorral e korraldamise ste korraldamise korraldamise seadust käsitlev duse terviklik seadust käsitleva seadust käsitleva tervise- ja tööministri käskkiri, muutmine tervise- ja tervise- ja millega parandatakse arstide, tööministri tööministri õdede ja proviisorite kulude käskkirja käskkirja hüvitamise süsteemi, et jõustumine, et jõustumine. motiveerida tervishoiutöötajaid parandada arstide, töötama äärealadel. õdede ja proviisorite kulude hüvitamise süsteemi. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 75 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 97 6.1. Eesti Siht Vastuvõtt Õenduse 0 5 4. kv 2023 Õenduse erialale vastu võetud tervishoiukorral õenduse erialale erialale vastu inimeste arv on suurenenud 2020. duse terviklik võetud aastaga võrreldes 5 %. muutmine inimeste arvu suurenemine protsentides 98 6.1. Eesti Eesmärk Jõustub ministri Jõustuvad 2. kv 2026 Jõustub sotsiaalministri määrus, tervishoiukorral määrus, millega ministri määrus millega muudetakse duse terviklik muudetakse ning sotsiaalministeeriumi ja Tartu muutmine sotsiaalministeeri sotsiaalministeer Ülikooli vahelist kokkulepet, et umi ja Tartu iumi ja Tartu näha arstide puuduse Ülikooli vahelist Ülikooli vähendamiseks ette vastuvõtu lepingut arstide vaheline leping. järkjärguline suurendamine nappuse kohta teatavatel erialadel (nt perearstid, teatavatel psühhiaatria, sisehaigused). erialadel. 99 6.2. Põhja-Eesti Eesmärk Põhja-Eesti Projekteerimisle 4. kv 2021 Hankija, kes on haigla omanik, meditsiinilinnak meditsiinilinnaku pingu allkirjastab Põhja-Eesti u loomine projekteerimislepi allkirjastamine meditsiinilinnaku ngu projekteerimislepingu. Leping allkirjastamine. hõlmab vajalike ehituslubade hankimist. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 76 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 100 6.2. Põhja-Eesti Eesmärk Põhja-Eesti Lepingute 4. kv 2023 Hankija, kes on haigla omanik, meditsiinilinnak meditsiinilinnaku allakirjutamine sõlmib lepingud: u loomine kaevetööde-, - kaevetööde tegemiseks ning veevarustus- ja ühendustrasside rajamiseks elektrivarustuslepi veevarustuse, reovee kogumise ngu ning taristu ja elektrivõrguga ning raudbetoonelemen - raudbetoonelementide tide hankimise hankimiseks. lepingu allkirjastamine 101 6.2. Põhja-Eesti Eesmärk Põhja-Eesti Lepingu 1. kv 2024 Hankija, kes on haigla omanik, meditsiinilinnak meditsiinilinnaku allkirjastamine allkirjastab Põhja-Eesti u loomine ehituslepingu meditsiinilinnaku ehituslepingu, allkirjastamine mis hõlmab hoone tehnosüsteeme, sealhulgas kütte, jahutuse, ventilatsiooni, sooja vee, valgustuse ja elektri tootmise, mõõte-, seire- ja juhtimissüsteeme, ning sisetöid. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 77 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 102 6.2. Põhja-Eesti Siht 10 % Ehituse 0 10 4. kv 2024 Eesmärgi 101 all nimetatud 10 % meditsiinilinnak ehituslepingu edenemine ehituslepingu mahust loetakse u loomine mahust on lõpule (%) saavutatuks siis, kui ehitaja on viidud. kinnitanud, et 10 % lepingus nimetatud ehitustöödest on lõpule viidud, hankija on töö vastu võtnud ning võimalikud puudused on kindlaks tehtud ja tähtaeg nende kõrvaldamiseks on kindlaks määratud. 103 6.2. Põhja-Eesti Siht 50 % Ehituse 10 50 4. kv 2025 Eesmärgi 101 all nimetatud 50 % meditsiinilinnak ehituslepingu edenemine ehituslepingu mahust loetakse u loomine mahust on lõpule (%) saavutatuks siis, kui ehitaja on kinnitanud, et 50 % lepingus viidud. nimetatud ehitustöödest on lõpule viidud, hankija on töö vastu võtnud ning võimalikud puudused on kindlaks tehtud ja tähtaeg nende kõrvaldamiseks on kindlaks määratud. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 78 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 104 6.2. Põhja-Eesti Eesmärk Põhja-Eesti Lepingu 2. kv 2025 Hankija, kes on haigla omanik, meditsiinilinnak meditsiinilinnakus allkirjastamine sõlmib lepingu haigla u loomine se seadmete varustamiseks kõigi seadmetega, paigaldamise mis on vajalikud haigla tegevuseks lepingu pärast ehitustööde lõppu (nt allkirjastamine, et haiglavoodid, meditsiiniseadmed). haiglakompleks saaks tegevust alustada 105 6.2. Põhja-Eesti Eesmärk Ehitustööde Ehitustööde 2. kv 2026 Hankija, kes on haigla omanik, meditsiinilinnak lõpuleviimine lõpuleviimist saab töövõtjalt ehitustööde u loomine tõendav lõpuleviimist tõendava dokument dokumendi. Hankija tõendab, et ta on algatanud menetluse, et väljastada dokument, mis kinnitab, et ehitis on valmis ja vastab asjakohastele normidele. . 106 6.3. Tervishoiu Eesmärk Eesti haigekassa Valitsuse akti 3. kv 2020 Jõustunud on õigusakti esmatasandi tervishoiuteenuste muudatuste muudatused, millega parandada tugevdamine loetelu jõustumine eriarstiabiteenuste kättesaadavust, eriarstiabile ning esmatasandi tervishoius e- juurdepääsu osa konsultatsioonide kasutamist, muutva valitsuse võimaldades eriarstidel patsiente akti jõustumine. nõustada, ilma et oleks vaja silmast silma kohtuda. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 79 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 107 6.3. Tervishoiu Eesmärk Jõustuvad Valitsuse akti 1. kv 2021 Jõustuvad seadusemuudatused, esmatasandi valitsuse akti muudatuste millega nähakse ette perearstide tugevdamine muudatused, jõustumine püsikulude ja -teenuste millega rahastamine, et eraldada rohkem muudetakse Eesti vahendeid esmatasandi haigekassa meditsiinipraksistele väljaspool tervishoiuteenuste suurlinnapiirkondi, sealhulgas loetelu perearstide äärealadel, ning suurendatakse kulusid ja - patsientide juurdepääsu teenuseid diagnostika- ja käsitlevat osa. sõeluuringuteenustele. 108 6.3. Tervishoiu Eesmärk Tervishoiuteenust Seaduse 1. kv 2023 Jõustuvad tervishoiuteenuste esmatasandi e korraldamise jõustumisele korraldamise seaduse muudatused, tugevdamine seaduse viitav millega parandatakse patsientide muudatuste õigusnorm nimistute teenindamist, tagatakse jõustumine esmatasandi arstiabi järjepidevus ja laiendatakse meditsiiniõdede õigusi patsientidele ravimeid välja kirjutada. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 80 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 109 6.4. E-tervise Eesmärk E-tervise E-tervise 2. kv 2023 E-tervise valitsemisraamistikku ja valitsemisraamis valitsemisraamisti valitsemisraamis rakendusplaani käsitleva tiku uuendamine ku ja selle tiku ja selle ettepaneku heakskiitmine, et rakenduskava rakenduskava ajakohastada e-tervise heakskiitmine ettepanekute valitsemisraamistikku ja e- heakskiitmine tervishoiuteenuste arendamise „Eesti tervise koordineerimist. IKT juhtimisraamisti ku“ juhtkomitees. 110 6.5. Eesmärk Mitmeotstarbelise Riigihankelepin 4. kv 2023 Eesti Politsei- ja Piirivalveameti Mitmeotstarbeli meditsiinikopteri gute sõlmimine juhataja allkirjastatud lepingud se võimekuse kiirabikopterite ostmiseks ning meditsiinikopter loomise lepingute helikopterite lennubaaside ja i võimekuse sõlmimine meditsiinikeskuste juurde loomine maandumispaikade rajamiseks. Eriotstarbeliste helikopterite soetamisel valitakse parim tehnoloogia, mis võimaldab järgida põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilisi suuniseid (2021/C58/01). 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 81 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 111 6.5. Siht Helikopterite Helikopterite 0 2 1. kv 2025 Eesti Politsei- ja Piirivalveamet on Mitmeotstarbeli vastuvõtmine arv heaks kiitnud kahe kopteri se vastuvõtmise meditsiinikopter i võimekuse loomine 112 6.5. Siht Ehitatud või Helikopteri 0 2 2. kv 2026 Ehitatud/laiendatud on kaks Mitmeotstarbeli laiendatud lennubaaside kopterite se lennubaaside arv lennuväebaasi/maandumiskohta ja meditsiinikopter valmimine need on kasutusvalmis, mida i võimekuse tõendab lepingu täitmise ametlik loomine kinnitamine Eesti Politsei- ja Piirivalveameti poolt. 113 6.6. Eesmärk Meedet „Minu Tervise- ja 1. kv 2022 Jõustub tervise- ja tööministri Tööturumeetme esimene töökoht“ tööministri käskkiri, milles määratakse d noorte tugevdava tervise- käskkirja kindlaks meetme omadused ja tööpuuduse ja tööministri jõustumine. selle rakendamise tingimused, vähendamiseks käskkirja sealhulgas rahastamine ja jõustumine. sihtrühm. Meetme eesmärk on võimaldada töökogemuseta või vähese töökogemusega noortel saada töökogemusi ja parandada oma oskusi tööturul edukaks osalemiseks. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 82 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 114 6.6. Eesmärk Noortegarantii Valitsus võtab 2. kv 2022 Valitsus võtab vastu muudetud Tööturumeetme tegevuskava vastu noortegarantii tegevuskava, et d noorte noortegarantii toetada noorte tööhõivet. tööpuuduse tõhustatud Tegevuskavas: vähendamiseks tegevuskava - sisalduvad meetmed noorte oskuste parandamiseks, - nähakse ette tegevused noorte töötuse ennetamiseks ja sellega võitlemiseks, sh tegeledes mittetöötavate ja mitteõppivate noorte probleemiga ja otsides võimalusi selle ennetamiseks, - määratakse noorte töötuse ennetamisel ja sellega võitlemisel kindlaks peamised osalejad ja nende vastutusala. 115 6.6. Siht Meetmes „Minu Osalejate arv 0 3178 4. kv 2025 Meetmes „Minu esimene töökoht“ Tööturumeetme esimene töökoht“ on osalenud vähemalt 3 178 noort d noorte osalevate noorte vanuses 16–29 aastat (meetmega tööpuuduse arv hõlmatute kumulatiivne arv). vähendamiseks 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 83 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 116 6.7. Eesmärk Tööturuteenuste Õigusakti 2. kv 2023 Seadusemuudatuste jõustumine, et Töötuskindlustu ja -toetuste muudatuste näha ette püsiv mehhanism shüvitiste seaduse ning jõustumine töötuskindlustushüvitiste kestuse kestuse töötuskindlustuse pikendamiseks 60 päeva võrra, pikendamine seaduse eelkõige juhul, kui registreeritud muudatuste töötuse tase ületab jõustumine inflatsiooni/palgakasvu mitte kiirendavat töötuse taset märkimisväärsel määral. Pikendamise mehhanism ja märkimisväärne määr, mis ei tohi olla rohkem kui 2 %, määratakse kindlaks dialoogis tööturu osapooltega. 117 6.8. Pikaajaline Eesmärk Sotsiaalhoolekand Õigusakti 2. kv 2022 Jõustuvad sotsiaalhoolekande hooldus e seaduse muudatuste seaduse muudatused, millega muudatuste jõustumine määratletakse pikaajalise hoolduse jõustumine mõiste ning kohustatakse kohaliku tasandi ametiasutusi järgima põhimõtet, et inimene peab saama elada võimalikult kaua oma kodus oma tavalises keskkonnas, nii et talle on kättesaadavad piisavad kvaliteetsed teenused. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 84 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 118 6.8. Pikaajaline Eesmärk Integreeritud Tegevuskava 4. kv 2022 Sotsiaalministeerium võtab vastu hooldus sotsiaal- ja vastuvõtmine tegevuskava, milles nähakse ette tervishoiuteenuste hoolduse integreerimise mudel, osutamise mida rakendada üle terve Eesti, tegevuskava ning määratakse kindlaks süsteemi finantseerimise mudelis osalejate rollid ja vastutus. 119 6.8. Pikaajaline Eesmärk Sotsiaalkaitsemini Sotsiaalkaitsemi 4. kv 2024 Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga hooldus stri käskkirja nistri käskkirja määratakse kindlaks kohalike jõustumine jõustumine ametiasutuste osutatavate teenuste vorm ja omadused, samuti nende rakendamise tingimused. Et võimaldada väiksema hooldusvajadusega eakamatel inimestel ja puuetega inimestel iseseisvalt toime tulla, peavad reformiga kaasnema investeeringud ja teenusearendus kohalike ametiasutuste poolt. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 85 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 120 6.8. Pikaajaline Eesmärk Suure Seadusemuudat 1. kv 2025 Jõustuvad seadusemuudatused, hooldus hooldusvajaduseg uste jõustumine millega nähakse ette suurema a laste hooldusvajadusega laste jaoks toetussüsteemi mõeldud teenuste ajakohastamine parandamist ja integreerimine. Eelkõige on käsitlevate kavas järgmised sammud: seadusemuudatust - hoolduskoormusega perekondade e jõustumine igakülgseks toetamiseks integreeritakse tervise-, haridus-, sotsiaalkaitse- ja tööhõiveteenused, - praegust toetussüsteemi lihtsustatakse ja hooldusvajaduste hindamine muudetakse põhjalikumaks, et vanematel oleks kindel kontaktpunkt, kust esialgset nõu ja tuge saada. 121 6.9. Soolise Eesmärk Heaolu Heaolu 1. kv 2024 Kavas kirjeldatakse meetmeid, palgalõhe arengukava arengukava millega vähendada soolist vähendamine (2023–2030) vastuvõtmine palgalõhet. vastuvõtmine valitsuses 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 86 ECOMP 1A ET Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 122 6.9. Soolise Eesmärk Digitaalne soolise Soolise 4. kv 2022 Arendatakse välja soolise palgalõhe palgalõhe palgalõhe palgalõhe töövahendi prototüüp, et vähendamine töövahend töövahendi varustada tööandjad soolist prototüübi palgalõhet ja selle eeldatavaid väljaarendamine põhjuseid nende organisatsioonis . käsitlevate andmete ja teabega, aitamaks neil teha teadlikke valikuid ja võtta tulemuslikke meetmeid võrdse töötasu põhimõtte rakendamiseks ja palgalõhe vähendamiseks. 123 6.9. Soolise Eesmärk Digitaalne soolise Digitaalse 1. kv 2024 Soolise palgalõhe töövahend palgalõhe palgalõhe soolise tehakse tööandjatele vähendamine töövahend palgalõhe kättesaadavaks, et varustada neid töövahendi andmete ja teabega, mis käsitlevad kasutuselevõtt soolist palgalõhet ja selle eeldatavaid põhjuseid nende organisatsioonis, aitamaks neil teha teadlikke valikuid ja võtta tulemuslikke meetmeid võrdse töötasu põhimõtte rakendamiseks ja palgalõhe vähendamiseks. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 87 ECOMP 1A ET G. AUDIT JA KONTROLL G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus Reformi eesmärk on kehtestada õigusraamistik taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ja järelevalveks. Selles määratakse kindlaks asjaomaste avaliku sektori asutuste roll taastekava rakendamisel ja see, kuidas need asutused oma ülesandeid täidavad. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 88 ECOMP 1A ET G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava Lõpuleviimise Kvantitatiivsed näitajad soovituslik Kvalitatiivsed (sihtide puhul) Seotud meede ajakava Järjekorr Eesmärk / näitajad (reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus anumber siht (eesmärkide investeering) puhul) Lähtetas Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta e 124 Taastekava Eesmärk Jõustub valitsuse Valitsuse 4. kv 2021 Enne, kui esitatakse esimene rakendamine ja määrus, millega määruse maksetaotlus, on jõustunud järelevalve on kehtestatud jõustumine määrus, millega kehtestatakse õigusraamistik õigusraamistik Eesti taaste- ja Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks vastupidavuskava ja järelevalveks. rakendamiseks ja Määruses määratakse kindlaks järelevalveks. vähemalt Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendamises osalevad asutused ja nende ülesanded, sealhulgas rahandusministeeriumi, valdkondlike ministeeriumide ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesanded. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 89 ECOMP 1A ET 2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu Eesti taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 982 490 000 eurot. 2. JAGU: RAHALINE TOETUS 3. Rahaline toetus Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt. Esimene osamakse (tagastamatu toetus): Järjekorranumbe Seotud meede (reform või Eesmärk Nimi r investeering) / siht Rohepöörde rakkerühma 23 2.1. Ettevõtete rohepööre Eesmärk loomine rohepöörde rakendamiseks ja seireks Arendusprogrammi 2.3. rohetehnoloogiate 28 Eesmärk kavandamise ja koostamise arendusprogrammid töörühma moodustamine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 37 2.6. Rohefond Eesmärk ning SmartCapi vahelise lepingu allakirjutamine Investeerimispoliitika 38 2.6. Rohefond Eesmärk dokumendi vastuvõtmine SmartCapi poolt Andmehaldusmeeskonna moodustamine statistikaametis, 3.1. Andmehalduse ja avaandmete majandus- ja 44 oivakeskuse loomine ja Eesmärk kommunikatsiooniministeeriumi väljaarendamine s ning Riigi Infosüsteemi Ametis Valitsuse otsus investeeringute kohta, mis on vajalikud 4.4. Energiamajanduses 70 Eesmärk tuuleparkide riigikaitseliste rohepöörde hoogustamine kõrgusepiirangute tühistamiseks. Valitsuse otsuse vastuvõtmine, et kiita heaks energiamajanduse 4.4. Energiamajanduses 71 Eesmärk arengukava koostamine ning rohepöörde hoogustamine määrata kindlaks vastutajad ja tähtajad. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 90 ECOMP 1A ET Järjekorranumbe Seotud meede (reform või Eesmärk Nimi r investeering) / siht 4.5. Elektrivõrgu tugevdamise Võrguinvesteeringute programm taastuvenergia kaasrahastamise lepingu 74 tootmisvõimekuse tõstmiseks ning Eesmärk allkirjastamine kliimamuutustega (nt tormid) põhivõrguettevõtjaga kohanemiseks 5.1. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, Transpordi ja liikuvuse 81 konkurentsivõimelise, Eesmärk arengukava (2021–2035) vajaduspõhise ja jätkusuutliku vastuvõtmine valitsuses transpordi- ja energiataristu 5.3. Rail Balticu mitmeliigilise Lepingu sõlmimine Rail Balticu 86 ühisterminali ehitamine Eesmärk mitmeliigilise ühisterminali Tallinnasse hoone ehitamiseks Tallinnasse 5.4. Tallinna Vanasadama Trammiteede ehitusprojekti 89 Eesmärk trammiliini rajamine lõpuleviimine Põhja-Eesti meditsiinilinnaku 6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku 99 Eesmärk projekteerimislepingu loomine allkirjastamine. Eesti haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 6.3. Tervishoiu esmatasandi 106 Eesmärk eriarstiabile juurdepääsu osa tugevdamine muutva valitsuse akti jõustumine. Jõustuvad valitsuse akti muudatused, millega 6.3. Tervishoiu esmatasandi muudetakse Eesti haigekassa 107 Eesmärk tugevdamine tervishoiuteenuste loetelu perearstide kulusid ja -teenuseid käsitlevat osa. Meedet „Minu esimene 6.6. Tööturumeetmed noorte töökoht“ tugevdava tervise- ja 113 Eesmärk tööpuuduse vähendamiseks tööministri käskkirja jõustumine. Jõustub valitsuse määrus, millega on kehtestatud 124 Audit ja kontroll Eesmärk õigusraamistik Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ja järelevalveks. Osamakse 145 394 882 eurot summa 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 91 ECOMP 1A ET Teine osamakse (tagastamatu toetus): Järjekorra- Seotud meede (reform Eesmärk / siht Nimi number või investeering) Projektikonkursi ettevalmistamine koos 1 1.1. Ettevõtete digipööre Eesmärk hindamiskriteeriumide ja toetuse andmise tingimustega Digioskuste arendamise 1.4. Oskuste reform toetamise tingimusi 11 Eesmärk ettevõtete digipöördeks sisaldavate teiseste õigusaktide jõustumine 1.5.1. Ettevõtete Strateegiate väljatöötamise 16 konkurentsivõime Eesmärk ettevalmistamine toetamine välisturgudel 1.5.2. Ettevõtete konkurentsivõime Ettevalmistav analüüs toetamine välisturgudel - ettevõtluskeskuste sisustuse 19 Eesmärk Innovaatilised ja asukoha ettevõtluskeskused kindlaksmääramiseks peamistel eksporditurgudel 1.5.3. Ettevõtete konkurentsivõime Löögirühmade loomine ja toetamine välisturgudel - sihtkohtade valimine 21 Eesmärk Globaalsed e-ekspordi ülemaailmsete digilähetuste löögirühmad ja jaoks virtuaallavad Roheoskuste arendamise 2.2. Roheoskused toetamise tingimusi 25 ettevõtete rohepöörde Eesmärk sisaldavate teiseste toetamiseks õigusaktide jõustumine 2.4. Tootmisettevõtete Toetuse andmise tingimusi 32 ärimudelite Eesmärk sätestava ministri käskkirja ajakohastamine jõustumine 2.5. Ressursitõhusate 34 rohetehnoloogiate Eesmärk Konkursikutse avaldamine kasutuselevõtt Juurdepääs digitaalsetele 3.4. #Bürokrati programm avalikele teenustele 51 (riikliku virtuaalassistendi Siht virtuaalassistendi platvormi platvorm ja ökosüsteem) kaudu 3.5. Digiriigi baasteenuste Keskselt osutatud / jagatud ümberkorraldamine ning 54 Eesmärk IT-baasteenuste turvaline pilvetaristule väljaarendamine üleminek 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 92 ECOMP 1A ET Korterelamute 4.2. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse 65 rekonstrueerimise Eesmärk projektikonkursside toetamine väljakuulutamine 4.3. Väikeelamute Renoveerimistoetuse 68 rekonstrueerimise Eesmärk projektikonkursside toetamine väljakuulutamine 5.2. Läänesuunalise Raudtee ehituslepingu Tallinna-Rohuküla sõlmimine raudtee 84 Eesmärk raudteeliini uue lõigu ehitamiseks Turba-Ellamaa rajamine ja Ellamaa-Risti lõikudel 5.4. Tallinna Vanasadama 90 Eesmärk Ehituslepingu sõlmimine trammiliini rajamine 6.6. Tööturumeetmed 114 noorte tööpuuduse Eesmärk Noortegarantii tegevuskava vähendamiseks Sotsiaalhoolekande seaduse 117 6.8. Pikaajaline hooldus Eesmärk muudatuste jõustumine Osamakse summa 145 394 882 eurot 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 93 ECOMP 1A ET Kolmas osamakse (tagastamatu toetus): Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) Elektroonilise 1.3. E-veoselehe teenuse 7 Siht kaubaveoteabe (eFTI) arendamine platvormide arendamine Ringmajanduse 24 2.1. Ettevõtete rohepööre Eesmärk tegevuskava vastuvõtmine rohepöörde rakkerühmas 2.7. Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial Toetuse andmise tingimusi 41 Eesmärk põhinevate rohelise vesiniku sätestava ministri käskkirja tehnoloogiate kasutuselevõtuks jõustumine 3.2. Eraisikutele Eraisikute sündmusteenuste ja elusündmusteenuste ja/või 47 Siht etteaimavate teenuste etteaimavate teenuste väljaarendamine käivitamine Ärisündmustel põhinevate teenuste ja digivärava 3.3. Ettevõtja sündmusteenuste 49 Siht rakendamisele kaasa ja digivärava väljaarendamine aitavate IT-arenduste kasutuselevõtt Koostöölepingu sõlmimine, et sätestada SA 4.1. Energiatõhustamise Kredex / Enterprise Eesti 63 Eesmärk soodustamine ja maakondlike arenduskeskuste vahelise koostöö tingimused. Projektikonkursi 4.6. Tööstusalades väljakuulutamine elektritootmisseadmete 76 Eesmärk tööstusaladel kasutuselevõtu hoogustamise energiatootmise programm hoogustamiseks Energiasalvestuse 4.7. Energiasalvestuse pilootprogrammi 78 Eesmärk pilootprogramm projektikonkursi väljakuulutamine Transpordi ja liikuvuse 5.1. Võtame kasutusele ohutu, arengukava (2021–2035) keskkonnahoidliku, keskkonnasõbraliku ja 82 konkurentsivõimelise, Eesmärk säästliku transpordi vajaduspõhise ja jätkusuutliku arendamise rakendusplaani transpordi- ja energiataristu vastuvõtmine 5.5. KOVide investeeringud Konkurss toetuse 92 Eesmärk jalgratta- ja/või jalgteedesse saamiseks 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 94 ECOMP 1A ET Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) Tervishoiutöötajate 6.1. Eesti tervishoiukorralduse nappuse leevendamise 95 Eesmärk terviklik muutmine strateegilise raamistiku heakskiitmine Tervishoiuteenuste korraldamise seadust käsitleva tervise- ja 6.1. Eesti tervishoiukorralduse tööministri käskkirja 96 Eesmärk terviklik muutmine jõustumine, et parandada arstide, õdede ja proviisorite kulude hüvitamise süsteemi. Tervishoiuteenuste 6.3. Tervishoiu esmatasandi 108 Eesmärk korraldamise seaduse tugevdamine muudatuste jõustumine E-tervise 6.4. E-tervise valitsemisraamistiku ja 109 valitsemisraamistiku Eesmärk selle rakenduskava uuendamine heakskiitmine Tööturuteenuste ja - 6.7. Töötuskindlustushüvitise toetuste seaduse ning 116 Eesmärk kestuse pikendamine töötuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine Integreeritud sotsiaal- ja 118 6.8. Pikaajaline hooldus Eesmärk tervishoiuteenuste osutamise tegevuskava 6.9. Soolise palgalõhe Digitaalne soolise 122 Eesmärk vähendamine palgalõhe töövahend Osamakse summa 145 394 882 eurot Neljas osamakse (tagastamatu toetus): Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) 2 1.1. Ettevõtete digipööre Siht Toetuste määramine 1.4. Oskuste reform ettevõtete Koolitustele 12 Siht digipöördeks registreerumine Oskuste täiendamise ja 1.4. Oskuste reform ettevõtete 14 Siht ümberõppe uute moodulite digipöördeks arv 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 95 ECOMP 1A ET Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) 1.5.1. Ettevõtete Uuringute tellimine 17 konkurentsivõime toetamine Eesmärk välisturgudel 2.2. Roheoskused ettevõtete Oskuste täiendamise ja 26 Siht rohepöörde toetamiseks ümberõppemoodulite arv Rohetehnoloogiate 2.3. Rohetehnoloogiate 29 Eesmärk arendusprogrammi arendusprogrammid käivitamine 2.5. Ressursitõhusate Projektikonkursi tulemusel 35 rohetehnoloogiate Siht sõlmitud lepingute arv kasutuselevõtt 3.5. Digiriigi baasteenuste Riikliku privaatpilvetaristu ümberkorraldamine ning kasutuselevõtt avaliku 55 Siht turvaline pilvetaristule sektori asutuste poolt üleminek 3.5. Digiriigi baasteenuste Pilvetaristu laiendamine ümberkorraldamine ning andmesaatkonnale 56 Eesmärk turvaline pilvetaristule üleminek Väga suure 3.8. Väga suure läbilaskevõimega 61 läbilaskevõimega Siht lairibavõrgu kasutuselevõtt lairibavõrkude ehitamine uutes kohtades 5.4. Tallinna Vanasadama Uus trammiliin toimib 91 Siht trammiliini rajamine 6.1. Eesti tervishoiukorralduse Vastuvõtt õenduse erialale 97 Siht terviklik muutmine Põhja-Eesti meditsiinilinnaku kaevetööde-, veevarustus- 6.2. Põhja-Eesti 100 Eesmärk ja elektrivarustuslepingu meditsiinilinnaku loomine ning raudbetoonelementide hankimise lepingu allkirjastamine Põhja-Eesti 6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku 101 Eesmärk meditsiinilinnaku loomine ehituslepingu allkirjastamine Mitmeotstarbelise 6.5. Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri 110 meditsiinikopteri võimekuse Eesmärk võimekuse loomise loomine lepingute sõlmimine Heaolu arengukava (2023– 6.9. Soolise palgalõhe 121 Eesmärk 2030) vastuvõtmine vähendamine valitsuses 6.9. Soolise palgalõhe Digitaalne soolise 123 Eesmärk vähendamine palgalõhe töövahend 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 96 ECOMP 1A ET Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) Osamakse summa 145 394 882 eurot Viies osamakse (tagastamatu toetus): Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) Ehitusalase digitehnoloogia kasutamise 4 1.2. E-ehituse arendamine Eesmärk rahvusvaheliste standardite ja parimate tavade juurutamine 1.3. E-veoselehe teenuse E-veoselehe (eCMR) 8 Siht arendamine liidese arendustööd IKT-spetsialistide 1.4. Oskuste reform ettevõtete 15 Siht kvalifikatsioonistandardite digipöördeks läbivaatamine. Riskikapitalifondidesse tehtud investeeringute või 39 2.6. Rohefond Siht ettevõtetesse tehtud omakapitaliinvesteeringute maht 2.7. Tingimuste ja võimaluste Tehnoloogiad ja seadmed loomine taastuvenergial terviklike rohevesiniku 42 Eesmärk põhinevate rohelise vesiniku väärtusahelate loomiseks tehnoloogiate kasutuselevõtuks 3.5. Digiriigi baasteenuste Elutähtsate süsteemide ümberkorraldamine ning üleviimine 57 Siht turvaline pilvetaristule pilvelahendusega üleminek andmesaatkonda 3.5. Digiriigi baasteenuste Riigiasutuste ümberkorraldamine ning infosüsteemide keskne 58 Siht turvaline pilvetaristule turvatestimine üleminek 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 97 ECOMP 1A ET Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise 3.6. Rahapesu ja terrorismi seaduse muudatuse ning rahastamise strateegilise muude strateegilise 59 Eesmärk analüüsi uuele tasemele analüüsi keskuse jaoks viimine Eestis vajalike seadusandlike, halduslike ja lepinguliste muudatuste jõustumine Kasutusele on võetud digitaalsed vahendid, millega hõlbustada juurdepääsu 4.1. Energiatõhustamise rekonstrueerimist 64 Eesmärk soodustamine käsitlevale teabele, sealhulgas visualiseerida rekonstrueerimise tulemusi ja hinnata rekonstrueerimiskulusid. Suurema 4.2. Korterelamute 66 Siht energiatõhususega rekonstrueerimise toetamine eluruumid Suurema 4.3. Väikeelamute 69 Siht energiatõhususega rekonstrueerimise toetamine eluruumid Asjaomaste esmaste ja/või teiseste õigusaktide jõustumine ja juhendmaterjalide 4.4. Energiamajanduses 72 Eesmärk avaldamine, et leevendada rohepöörde hoogustamine taastuvenergia tootmisseadmete ja energiasalvestusseadmete rajamise tõkkeid. 5.2. Läänesuunalise Tallinna- Uue raudtee väljaehitamine 85 Rohuküla raudteeliini uue Siht (liiklusvalmis) lõigu rajamine 5.3. Rail Balticu mitmeliigilise Terminalihoone aluse 87 ühisterminali ehitamine Eesmärk tunneli lõpuleviimine Tallinnasse Haiglavõrgu arengukava 6.1. Eesti tervishoiukorralduse 94 Eesmärk käsitleva valitsuse määruse terviklik muutmine jõustumine 6.2. Põhja-Eesti 10 % ehituslepingu mahust 102 Siht meditsiinilinnaku loomine on lõpule viidud. 6.5. Mitmeotstarbelise Helikopterite vastuvõtmine 111 meditsiinikopteri võimekuse Siht loomine 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 98 ECOMP 1A ET Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) Sotsiaalkaitseministri 119 6.8. Pikaajaline hooldus Eesmärk käskkirja jõustumine Suure hooldusvajadusega laste toetussüsteemi 120 6.8. Pikaajaline hooldus Eesmärk parandamist käsitlevate seadusemuudatuste jõustumine Osamakse summa 145 394 882 eurot Kuues osamakse (tagastamatu toetus): Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) 3 1.1. Ettevõtete digipööre Siht Toetuste määramine Avalike teenuste 5 1.2. E-ehituse arendamine Eesmärk kättesaadavus e-ehituse platvormil Arendus- ja 6 1.2. E-ehituse arendamine Siht prototüüpimisprojektide lõpuleviimine 1.3. E-veoselehe teenuse Lõpetatud projektide arv 9 Siht arendamine kokku 2.4. Tootmisettevõtete Toetatud projektide arv 33 Siht ärimudelite ajakohastamine 3.1. Andmehalduse ja Andmekvaliteedi 45 avaandmete oivakeskuse Siht parandamise projektide loomine ja väljaarendamine lõpuleviimine 3.1. Andmehalduse ja Andmekogumite 46 avaandmete oivakeskuse Siht avaldamine riiklikus loomine ja väljaarendamine avaandmete teabeväravas 3.2. Eraisikutele Eraisikute sündmusteenuste ja sündmusteenuste ja/või 48 Siht etteaimavate teenuste etteaimavate teenuste väljaarendamine käivitamine Ärisündmustel põhinevate teenuste ja digivärava 3.3. Ettevõtja sündmusteenuste 50 Siht rakendamisele kaasa ja digivärava väljaarendamine aitavate IT-arenduste kasutuselevõtt 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 99 ECOMP 1A ET Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) Bürokrati virtuaalassistendi 3.4. #Bürokrati programm kasutuselevõtt digitaalseid 52 (riikliku virtuaalassistendi Siht avalikke teenuseid platvorm ja ökosüsteem) pakkuvates teeninduskeskkondades Juurdepääs digitaalsetele 3.4. #Bürokrati programm avalikele teenustele 53 (riikliku virtuaalassistendi Siht virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem) platvormi kaudu Väga suure 3.8. Väga suure läbilaskevõimega 62 läbilaskevõimega Siht lairibavõrgu kasutuselevõtt lairibavõrkude ehitamine uutes kohtades Energiamajanduse 4.4. Energiamajanduses 73 Eesmärk arengukava vastuvõtmine rohepöörde hoogustamine valitsuses 5.5. KOVide investeeringud Jalgratta- ja/või jalgteede 93 Siht jalgratta- ja/või jalgteedesse taristu on valmis. 6.2. Põhja-Eesti 50 % ehituslepingu mahust 103 Siht meditsiinilinnaku loomine on lõpule viidud. Põhja-Eesti meditsiinilinnakusse 6.2. Põhja-Eesti seadmete paigaldamise 104 Eesmärk meditsiinilinnaku loomine lepingu allkirjastamine, et haiglakompleks saaks tegevust alustada Meetmes „Minu esimene 6.6. Tööturumeetmed noorte 115 Siht töökoht“ osalevate noorte tööpuuduse vähendamiseks arv Osamakse summa 145 394 882 eurot Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus): Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) E-veoselehtede 1.3. E-veoselehe teenuse väljatöötamise ja 10 Eesmärk arendamine kasutuselevõtu järelhindamine 1.4. Oskuste reform ettevõtete Koolituste lõpuleviimine 13 Siht digipöördeks 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 100 ECOMP 1A ET Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) 1.5.1. Ettevõtete Riigi- ja regioonipõhiste 18 konkurentsivõime toetamine Siht ekspordistrateegiate arv välisturgudel 1.5.2. Ettevõtete Avatud ettevõtluskeskuste konkurentsivõime toetamine arv 20 välisturgudel - Innovaatilised Siht ettevõtluskeskused peamistel eksporditurgudel 1.5.3. Ettevõtete Globaalsete löögirühmade konkurentsivõime toetamine lähetuste arv ja nende 22 välisturgudel - Globaalsed e- Siht suurürituste arv, kus Eesti ekspordi löögirühmad ja on virtuaallavade kaudu virtuaallavad esindatud Oskuste täiendamise ja 2.2. Roheoskused ettevõtete 27 Siht ümberõppeprogrammides rohepöörde toetamiseks osalevad inimesed Rohetehnoloogiate 2.3. Rohetehnoloogiate 30 Siht arendusprogrammi kaudu arendusprogrammid toetatavate klastrite arv Rohetehnoloogiate arendusprogrammi kaudu 2.3. Rohetehnoloogiate 31 Siht toetust ja arendusprogrammid erainvesteeringuid saanud idufirmade arv 2.5. Ressursitõhusate Lõpetatud projektide arv 36 rohetehnoloogiate Siht kasutuselevõtt Riskikapitalifondidesse tehtud investeeringute või 40 2.6. Rohefond Siht ettevõtetesse tehtud omakapitaliinvesteeringute maht Taastuvatel energiaallikatel 2.7. Tingimuste ja võimaluste põhinevatele rohevesiniku loomine taastuvenergial 43 Siht tehnoloogiatele eraldatud põhinevate rohelise vesiniku toetused moodustavad tehnoloogiate kasutuselevõtuks vähemalt 49,49 miljonit eurot Strateegilise analüüsi keskuse jaoks uue 3.7. Rahapesu ja terrorismi reaalajas kasutatava IKT 60 rahastamise reaalaja Eesmärk analüüsisüsteemi strateegilise analüüsi süsteem väljatöötamine ja selle üleandmine rahapesu andmebüroole 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 101 ECOMP 1A ET Järjekorra- Seotud meede (reform või Eesmärk / siht Nimi number investeering) Kasvuhoonegaaside heite 4.2. Korterelamute 67 Siht hinnanguline vähenemine rekonstrueerimise toetamine aastas 4.5. Elektrivõrgu tugevdamise Täiendav taastuvenergia programm taastuvenergia liitumisvõimsus, mis on 75 tootmisvõimekuse tõstmiseks Siht loodud investeeringutega ning kliimamuutustega (nt ülekandevõrku. tormid) kohanemiseks Tööstusaladel või nende 4.6. Tööstusalades läheduses toimuva elektritootmisseadmete taastuvenergia tootmise 77 Siht kasutuselevõtu hoogustamise jaoks on elektrivõrgus programm loodud täiendav liitumisvõimsus. Investeeringutoetusest 4.7. Energiasalvestuse 79 Siht tulenev täiendav pilootprogramm soojussalvestusvõimsus Investeeringutoetusest 4.7. Energiasalvestuse 80 Siht tulenev täiendav pilootprogramm elektrisalvestusvõimsus 5.1. Võtame kasutusele ohutu, Transpordi ja liikuvuse keskkonnahoidliku, arengukava (2021–2035) 83 konkurentsivõimelise, Eesmärk rakendamine vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu 5.3. Rail Balticu mitmeliigilise Uue raudteejaama 88 ühisterminali ehitamine Eesmärk valmimine Tallinnasse Jõustub ministri määrus, millega muudetakse 6.1. Eesti tervishoiukorralduse sotsiaalministeeriumi ja 98 Eesmärk terviklik muutmine Tartu Ülikooli vahelist lepingut arstide nappuse kohta teatavatel erialadel. 6.2. Põhja-Eesti Ehitustööde lõpuleviimine 105 Eesmärk meditsiinilinnaku loomine 6.5. Mitmeotstarbelise Ehitatud või laiendatud 112 meditsiinikopteri võimekuse Siht lennubaaside valmimine loomine Osamakse summa 96 929 921 eurot 3. JAGU: TÄIENDAV KORD 4. Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 102 ECOMP 1A ET Eesti taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale. Taaste- ja vastupidavuskava üldise koordineerimise, järelevalve ja rakendamise tagavad rahandusministeerium juhtiva ministeeriumina ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Riigi Tugiteenistuse Keskus tegutseb korraldusasutusena. Järelevalve ja hindamisega seotud ülesandeid täidab rahandusministeeriumi riigieelarve osakond koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega. Valdkondlikud ministeeriumid ja asutused täidavad neile taastekava rakendamisel määratud kohustusi. Ministeeriumite talitused toetavad nende pädevusse kuuluvate projektide edenemise järelevalvet ning teevad tihedat koostööd Riigi Tugiteenuste Keskusega ja rahandusministeeriumiga. Et registreerida kõik kava rakendamise ja järelevalvega seotud andmed, kasutatakse olemasolevat struktuurifondide operatiivsüsteemi (SFOS). Auditeerimisasutusena tegutseb rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond, mis auditeerib loodud juhtimis- ja kontrollisüsteeme korrapäraselt. Samuti koostab see kokkuvõtte maksetaotlustega seoses tehtud audititest. Auditeerimisasutus haldab ka pettusevastase koordineerimise talitust. Kõik riiklikud ja välised allikad kantakse koos valdkondlike programmide eelarvesse, mis võimaldab teostada läbipaistvat järelevalvet valdkondliku rahastamise üle ning teha kindlaks riskid ja vältida topeltrahastamist. 5. Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord Riigi Tugiteenuste Keskus kui korraldusasutus vastutab Euroopa Komisjonile maksetaotluste esitamise eest ja koostab vahendite haldamise kinnituse, millega tõendab, et vahendeid on kasutatud ettenähtud otstarbel, teave on täielik, täpne ja usaldusväärne ning kontrollisüsteem annab vajaliku kindluse. Lisaks tagab järelevalve ja hindamise ka rahandusministeerium koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega. Kava rakendamise ja järelevalvega seotud andmeid säilitatakse olemasolevas ühtses infosüsteemis – struktuurifondide operatiivsüsteemis (SFOS). Struktuurifondide operatiivsüsteemi on kohandatud vastavaks andmete kogumist, eduaruandeid ja maksetaotlusi käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/241, sealhulgas selleks, et koguda näitajaid ja muud teavet, mis on vajalik eesmärkide ja sihtide saavutamise tõendamiseks ja nende kohta aru andmiseks. Struktuurifondide operatiivsüsteemi kasutavad kõik taastekava rakendamises osalejad. Struktuurifondide operatiivsüsteemis sisalduvat teavet taastekava edenemise ja tulemuste kohta, samuti tuvastatud puuduste ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta ajakohastatakse pidevalt. Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Eesti pärast käesoleva lisa punktis 2.1 esitatud eesmärkide ja sihtide täitmist komisjonile asjakohaselt põhjendatud taotluse, et rahaline toetus välja makstaks. Eesti tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis kinnitavad maksetaotluses esitatud põhjendusi, nii maksetaotlusele määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõike 3 kohase hinnangu andmiseks kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil. 12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 103 ECOMP 1A ET
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel