Rahandusministeerium · 8. november 2021
Sisu (failidest)
Euroopa Liidu
Nõukogu
Brüssel, 21. oktoober 2021
(OR. en)
12532/21
Institutsioonidevaheline ADD 1
dokument:
2021/0319 (NLE)
ECOFIN 942
CADREFIN 433
UEM 295
FIN 738
MÄRKUS
Saatja: Nõukogu peasekretariaat
Saaja: Delegatsioonid
Teema: LISA järgmise dokumendi juurde:
Nõukogu rakendusotsus Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud
hinnangu heakskiitmise kohta
Delegatsioonidele edastatakse eespool nimetatud lisa nõukogu rakendusotsuse juurde, mis põhineb
komisjoni ettepanekul COM (2021) 625 ning mida on muudetud ja milles on kokku lepitud
rahandusnõunike töörühmas.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel
ECOMP 1A ET
LISA
1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA
INVESTEERINGUD
1. Reformide ja investeeringute kirjeldus
A. KOMPONENT 1. ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE
Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on edendada Eesti ettevõtetes
digipööret ja suurendada nende konkurentsivõimet, eelkõige eksporditurgudel. Kavaga antakse
rahalist toetust kõigi sektorite ettevõtjatele nende digipöörde eri etappides, keskendudes VKEdele ja
mikroettevõtjatele, ning antakse konkreetne panus digilahenduste juurutamisse ja kasutuselevõttu
ehitus- ja autokaubaveo sektoris. Samuti pööratakse selle komponendi raames erilist tähelepanu
digioskustele, et suurendada VKEde juhtide teadlikkust ning toetada info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide oskuste täiendamist ja ümberõpet.
Meetmed, mille eesmärk on toetada ekspordivõimaluste leidmist ja Eesti ettevõtete nähtavuse
suurendamist välismaal, viiakse ellu koostoimes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevusega.
Komponendi meetmed aitavad rakendada digipöördesse investeerimist ja oskuste nappust
käsitlevaid riigipõhiseid soovitusi (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2019. aasta riigipõhine
soovitus nr 2).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei
kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on
sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852
artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
1.2. Investeering: Ettevõtete digipööre
Meetme eesmärk on soodustada ettevõtetes digipööret, keskendudes eelkõige VKEdele ja
mikroettevõtjatele.
Meetmega antakse rahalist toetust Eestis mis tahes sektoris tegutsevatele VKEdele ja
mikroettevõtetele nende digipöördega seotud tegevuseks ja investeeringuteks. Rahalist toetust
täiendavad äriühingute omavahendid ning see hõlmab üht või mitut järgmistest tegevustest:
- digitehnoloogia kasutuselevõtt,
- tööstusandmepilvede arendamine,
- tööstusuuringud, arendustegevus, testimine ja katseprojektid;
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 1
ECOMP 1A ET
- teostatavusuuringud ning nõustamis- ja tugiteenused,
- töötajate koolitamine.
Rahastamine toimub avatud projektikonkursside kaudu.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega
(2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega
järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus
tootmisahela järgmistes etappides1; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames
toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest2
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste3 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega4
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada
keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et
valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele
õigusaktidele.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
1.3. Investeering: E-ehituse arendamine
Meetme eesmärk on kiirendada ehitussektori digipööret, et suurendada selle tootlikkust, vähendada
keskkonnajalajälge ja parandada hoonete kvaliteeti. Investeering peaks soodustama ka laiemat ja
tõhusamat andmete jagamist sidusrühmade vahel.
Meede koosneb kolmest eri tegevussuunast:
(i) tarkvaraliideste loomine riikliku e-ehituse platvormi (mida töötatakse praegu välja majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhtimisel) ning sektoris kasutatavate
olemasolevate avaliku ja erasektori teabesüsteemide vahel, et muu hulgas automatiseerida
hoonete regulatiivsetele nõuetele vastavuse kontrollimist ning sertifikaatide ja lubade
väljastamist; see hõlmab e-ehituse platvormi kasutajate koolitamist (sealhulgas
koolitusmaterjalide väljatöötamist);
1
Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja
jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III
lisas sätestatud tingimustele.
2
Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam,
tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused
saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni
rakendusmääruses (EL) 2021/447.
3
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete
töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on
suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas
leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende
kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
4
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise
jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete
ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need
tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb
esitada iga jaama kohta eraldi.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 2
ECOMP 1A ET
(ii) rahvusvaheliste standardite ja parimate tavade juurutamise toetamine ehituse ja kinnisvara
korrashoiu digitaliseerimisel, sealhulgas ehitusandmete klassifitseerimise süsteemi
kasutuselevõtmise, ehitusmaterjalide ja ehitustoodete andmebaasi loomise ning ehitusteabe
modelleerimise juurutamise teel kinnisvara korrashoiu valdkonnas;
(iii) toetus (avatud projektikonkursside kaudu valitud) projektidele, mille eesmärk on rakendada
digitaalehituse vahendeid ning arendada (ja prototüüpida) innovaatilisi era- ja avaliku sektori
teenuseid, mis on ühendatud riikliku e-ehituse platvormiga.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
1.4. Investeering: E-veoselehe teenuse arendamine
Meetme eesmärk on toetada autokaubaveoalase teabevahetuse digitaliseerimist e-veoselehtede
kasutuselevõtu teel kooskõlas määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI)
kohta, aidates seega kaasa siseturu sujuvale toimimisele.
Meetmega toetatakse:
(i) teenuseosutajaid eFTI platvormide loomisel, et võimaldada e-veoselehtede (eCMR –
elektrooniline saateleht) kasutuselevõttu,
(ii) transpordi- ja logistikaettevõtjaid oma süsteemide ja protsesside ühendamisel eFTI
platvormidega, et võimaldada neil kasutada e-veoselehti (eCMR).
Asjaomased projektid valitakse välja kahe eraldi projektikonkursiga.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
1.5. Reform: Oskuste reform ettevõtete digipöördeks
Reformi eesmärk on aidata kaasa ettevõtete suutlikkuse suurendamisele juhtkonna tasandil, et
juhtida ja edendada digipööret, ning tagada Eesti ettevõtete jaoks piisav arv ajakohaseid oskusi ja
teadmisi omavaid IKT-spetsialiste, et ettevõtted saaksid täielikult ära kasutada digipöördega
kaasnevaid võimalusi. Samuti on selle eesmärk pakkuda nii töötavatele kui ka töötutele inimestele
uusi karjäärivõimalusi oma IKT-oskuste täiendamise ja ümberõppe kaudu ning väljaspool
formaalõpet omandatud oskuste parema tunnustamise kaudu. Meetmega soovitakse suurendada ka
naiste osakaalu IKT-alases õppes ja seonduvatel kutsealadel.
Meede koosneb järgmisest neljast tegevussuunast:
(i) ettevõtete (eelkõige VKEde) juhtide koolitamine, et suurendada nende IKT-oskusi ja -teadmisi
ning teadlikkust IKT kasutamisest saadavast võimalikust kasust;
(ii) IKT-ekspertide väljaõppe sisu ja korralduse läbivaatamine, võttes arvesse uusimaid
tehnoloogilisi arenguid, küberturvalisuse kasvavat tähtsust ja ettevõtete vajadusi,
(iii) IKT-spetsialistide kvalifikatsiooniraamistiku ümberkujundamise katseprojekt;
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 3
ECOMP 1A ET
(iv) IKT-spetsialistide oskuste täiendamine ja ümberõpe, muu hulgas küberturvalisuse valdkonnas.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 4
ECOMP 1A ET
1.6. Reform: Ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel
Meetme eesmärk on suurendada Eesti ettevõtete, sealhulgas eelkõige IKT-sektori ettevõtete
ekspordi- ja konkurentsivõimet. Meede peaks eeldatavasti olema eriti kasulik VKEde jaoks. Samuti
kasutatakse meetme rakendamisel ära digitaalsete vahendite pakutavaid võimalusi.
Meede koosneb kolmest allmeetmest:
(i) konkreetsetele riikidele või piirkondadele suunatud ekspordistrateegiate väljatöötamine;
(ii) ettevõtluskeskuste loomine peamistel eksporditurgudel;
(iii) Eesti (eelkõige IKT-sektori) toodete ja teenuste tutvustamine füüsilistel, virtuaalsetel ning
hübriidlähetustel ja -üritustel.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
1.6.1. Alareform: Riigi- ja regioonistrateegiad
Selle alareformiga töötatakse välja rida terviklikke ekspordistrateegiaid, mis on suunatud peamistele
sihtriikidele ja -piirkondadele, mis pakuvad Eesti ettevõtetele suurt kasvuvõimalust. Need
sisaldavad eraldi peatükke IKT-sektori ekspordivõimaluste kohta, samuti üldisemalt eri
rakendusvaldkondade (nt juhtimine, haridus ja transport) digilahendusi.
Strateegiate eesmärk on anda nõu asjaomastele turgudele sisenevatele või seal juba tegutsevatele
ettevõtetele.
Strateegiates käsitletavad riigid ja piirkonnad määratakse kindlaks analüüsi abil, mis teostatakse
alameetme rakendamise osana.
Seda meedet rakendatakse koostoimes EASi (ning teiste partnerite) tegevusega.
1.6.2. Alareform: Innovaatilised ettevõtluskeskused olulisematel eksporditurgudel
See alareform seisneb ettevõtluskeskuste loomises seitsmes oluliseks ekspordituruks peetavas
välisriigis (nii ELis kui ka väljaspool). Ettevõtluskeskused sisustatakse selliselt, et konkreetsel turul
mis tahes sektoris tegutsevad Eesti ettevõtted saaksid seal korraldada füüsilisi, virtuaalseid ja
hübriidkoosolekuid, vastuvõtte ja esitlusi. Keskuse sisseseadet saab kasutada ka väljaspool üritusi
mis tahes klastri või konkreetse Eesti ettevõtte tutvustamiseks klientidele. Ettevõtluskeskused
aitavad tutvustada Eesti ettevõtteid, toetavad neid eksporditegevuses kohapeal ja aitavad ligi
meelitada välisinvestoreid. Keskused tegutsevad koostoimes EASi ja teiste partnerite tegevusega.
Ettevõtluskeskuste asukohad määratakse kindlaks pärast alameetme rakendamise osana teostatavat
analüüsi.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 5
ECOMP 1A ET
1.6.3. Alareform: Globaalsed e-ekspordi löögirühmad ja virtuaallavad
Selle alareformiga luuakse nii avaliku sektori asutuste kui ka muude sidusrühmade, sealhulgas
eraettevõtjate esindajatest koosnevaid rühmi, kes toetavad Eesti (eelkõige IKT-sektori) toodete ja
teenuste tutvustamist lähetuste ning füüsilistel, virtuaalsetel ja hübriidüritustel osalemise kaudu.
Selle alareformi rakendamine hõlmab ka digitaalsete vahendite paremat kasutamist Eesti toodete ja
teenuste tutvustamiseks suurüritustel. Nn virtuaallavad loovad Eesti sidusrühmadele rohkem
osalemisvõimalusi ja tõstavad esile Eesti digilahendusi. Virtuaallavad koosnevad tehnilistest
lahendustest, mis ühendavad füüsilisi ja digitaalseid elemente, et võimaldada Eestis toimuvatel
ekspordiga seotud üritusel jõuda ülemaailmse vaatajaskonnani või Eesti eksportijatel osaleda
välismaal korraldatavatel ülemaailmsetel üritustel.
Seda meedet rakendatakse koostoimes EASi (ning teiste partnerite) tegevusega.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 6
ECOMP 1A ET
A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
1 1.1. Ettevõtete Eesmärk Projektikonkursi Konkursikutse 2. kv 2022 Majandus- ja
digipööre ettevalmistamine avaldamine kommunikatsiooniministeerium avaldab
koos ettevõtete digipöörde toetamise
hindamiskriteeriu projektikonkursil osalemise kutse koos
mide ja toetuse pakkumuste hindamise kriteeriumidega.
andmise Hindamiskriteeriumid ja toetuse andmise
tingimustega tingimused määratakse kindlaks Eesti
ettevõtete vajaduste ja meetme eeldatava
mõju analüüsi alusel.
Rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega
tagatakse ka, et väljavalitud projektid
vastaksid põhimõtte „Ei kahjusta
oluliselt“ tehnilistele suunistele
(2021/C58/01), kasutades
välistamisnimekirja ning asjaomaste ELi
ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide
järgimise nõuet.
2 1.1. Ettevõtete Siht Toetuste Toetust 0 110 4. kv 2023 Ettevõtted, kes on saanud majandus- ja
digipööre määramine saavate kommunikatsiooniministeeriumilt
ettevõtete toetust, et edendada oma ettevõttes
arv digipööret kooskõlas
konkursitingimustega (selliste ettevõtete
arv).
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 7
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
3 1.1. Ettevõtete Siht Toetuste Toetust 110 230 4. kv 2025 Ettevõtted, kes on saanud majandus- ja
digipööre määramine saavate kommunikatsiooniministeeriumilt
ettevõtete toetust, et edendada oma ettevõttes
arv digipööret kooskõlas
konkursitingimustega (selliste ettevõtete
arv).
4 1.2. E-ehituse Eesmärk Ehitusalase Rahvusvahelis 4. kv 2024 Majandus- ja
arendamine digitehnoloogia te standardite kommunikatsiooniministeerium juhib ja
kasutamise ja parimate koordineerib tööd, mida tehakse
rahvusvaheliste tavade ehitusalase digitehnoloogia kasutamise
standardite ja juurutamine rahvusvaheliste standardite ja parimate
parimate tavade tavade juurutamiseks ehituses ja
juurutamine kinnisvarahalduses ning millega võetakse
kasutusele ehitusandmete
klassifitseerimise süsteem, luuakse
avalikult kättesaadav ehitusmaterjalide ja
ehitustoodete andmebaas ning
juurutatakse kinnisvarahalduse
valdkonnas ehitusteabe modelleerimist.
5 1.2. E-ehituse Eesmärk Avalike teenuste E-ehituse 4. kv 2025 E-ehituse arendusplaanis ette nähtud
arendamine kättesaadavus e- platvormi ja avalikud teenused arendatakse välja,
ehituse platvormil sellega seotud need toimivad ning need avalikustatakse
avalike e-ehituse platvormil. Kasutajatele
teenuste pakutakse ka koolitusmaterjale.
liideste See hõlmab tehiskeskkonnaga seotud
kasutuselevõtt teenuseid, nagu ehitus- ja
planeerimisload, ehitisregister
(logiraamat) ja renoveerimispass.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 8
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
6 1.2. E-ehituse Siht Arendus- ja Lõpetatud 0 120 4. kv 2025 E-ehituse platvormil põhinevate
arendamine prototüüpimisproj projektide digitaalehituse vahendite ja innovaatiliste
ektide arv digilahenduste prototüüpide
lõpuleviimine väljatöötamise ja/või rakendamise
lõpetatud projektide arv.
7 1.3. E- Siht Elektroonilise Alustatud 0 5 2. kv 2023 Elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI)
veoselehe kaubaveoteabe projektide platvormi arendamise projektid, mille
teenuste (eFTI) arv kohta on tehtud positiivne toetuse
arendamine platvormide andmise otsus (projektide arv).
arendamine
8 1.3. E- Siht E-veoselehe Alustatud 0 270 4. kv 2024 Projektid, mis võimaldavad transpordi- ja
veoselehe (eCMR) liidese projektide logistikaettevõtjatel ühineda eFTI
teenuste arendustööd arv platvormidega ja kasutada eCMRi liidest
arendamine ning mille kohta on tehtud positiivne
toetuse andmise otsus (projektide arv).
9 1.3. E- Siht Lõpetatud Lõpetatud 0 275 4. kv 2025 Lõpuleviidud eFTI ja eCMRi projektid,
veoselehe projektide arv projektide mis aitavad kaasa e-veoselehtede
teenuste kokku arv kasutuselevõtule (projektide arv).
arendamine
10 1.3. E- Eesmärk E-veoselehtede Järelhindamisa 2. kv 2026 Välisasutus analüüsib toetusmeetme
veoselehe väljatöötamise ja ruande mõju autokaubaveo sektorile ja koostab
teenuste kasutuselevõtu vastuvõtmine hindamisaruande, mille võtab vastu
arendamine järelhindamine majandus- ja majandus- ja
kommunikatsi kommunikatsiooniministeerium.
ooniministeeri
umis
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 9
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
11 1.4. Oskuste Eesmärk Digioskuste Teiseste 2. kv 2022 Jõustuvad toetuse rakendamiseks ja
reform arendamise õigusaktide väljamaksmiseks vajalikud teisesed
ettevõtete toetamise jõustumine õigusaktid. Toetuse andmise tingimused
digipöördeks tingimusi kehtestatakse ministri käskkirjaga, mis
sisaldavate kooskõlastatakse rahandusministeeriumi
teiseste ja Riigi Tugiteenuste Keskusega.
õigusaktide Ministri käskkiri sisaldab järgmist:
jõustumine - meetme eesmärk,
- toetatava tegevuse kirjeldus,
- toetuse saajad ja sihtrühmad,
- rakendamistingimused,
- abikõlblikud kulud ja kasutatud
lihtsustused,
- maksetingimused,
- aruandluse ja järelevalve tingimused.
12 1.4. Oskuste Siht Koolitustele Osalejate 0 500 4. kv 2023 Meetme raames toetatavas
reform registreerumine arv koolitustegevuses osalevate inimeste arv.
ettevõtete Koolitused hõlmavad VKEde juhtide
digipöördeks teadlikkuse suurendamist ning IKT-
spetsialistide oskuste täiendamist ja
ümberõpet. Vähemalt 35% koolitusel
osalejatest on naised.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 10
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
13 1.4. Oskuste Siht Koolituste Osalejate 0 2000 2. kv 2026 Meetme raames toetatava koolituse
reform lõpuleviimine arv läbinud inimeste arv. Koolitused
ettevõtete hõlmavad VKEde juhtide teadlikkuse
digipöördeks suurendamist ning IKT-spetsialistide
oskuste täiendamist ja ümberõpet.
Vähemalt 35% koolituse läbinutest on
naised.
14 1.4. Oskuste Siht Oskuste Eesti 0 5 4. kv 2023 Välja töötatud oskuste täiendamise ja
reform täiendamise ja haridusinf ümberõppemoodulite arv koos
ettevõtete ümberõppe uute osüsteemi üksikasjaliku ülevaatega õppe sisust,
digipöördeks moodulite arv s (EHIS) struktuurist ja koolitusmaterjalidest,
registreeri mille alusel digioskustega seotud
tud koolitust pakutakse. Moodulite jaoks
õppekava välja töötatud uued õppekavad
de arv. registreeritakse Eesti haridusteabe
süsteemis (EHIS).
15 1.4. Oskuste Siht IKT-spetsialistide Analüüsit 0 5 4. kv 2024 Riiklikku kvalifikatsiooniregistrisse
reform kvalifikatsioonista ud ja kantud IKT-spetsialistide
ettevõtete ndardite vajaduse kvalifikatsioonistandardite arv
digipöördeks läbivaatamine. korral (analüüsitud ja vajaduse korral
kohandatu kohandatud standardid).
d
kvalifikat
sioonistan
dardite
arv
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 11
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
16 1.5. Ettevõtete Eesmärk Strateegiate Ettevalmistust 2. kv 2022 Ekspordistrateegiate koostamiseks
konkurentsivõi väljatöötamise öö vajalik ettevalmistustöö viiakse lõpule.
me toetamine ettevalmistamine lõpuleviimine Ettevalmistusülesanded hõlmavad
välisturgudel järgmist:
- analüüs selle kohta, millised välisturud
1.5.1. Riigi- ja on strateegiate väljatöötamise seisukohalt
regioonistratee olulised,
giad - ettevõtete huvide analüüs,
- eksportivate ettevõtete vajaduste
kaardistamine, et suurendada nende
konkurentsivõimet eksporditurgudel;
- vajaduste järjestamine tähtsuse
järjekorras.
17 1.5. Ettevõtete Eesmärk Uuringute Lepingute 2. kv 2024 Välisministeerium korraldab hanked
konkurentsivõi tellimine allakirjutamine strateegiate ja tootepakettide
me toetamine koostamiseks eesmärgiga saada
välisturgudel välisturgude kohta üksikasjalikku
turuteavet. Sõlmitakse hankelepingud.
1.5.1. Riigi- ja
regioonistratee
giad
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 12
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
18 1.5. Ettevõtete Siht Riigi- ja Avaldatud 0 13 2. kv 2026 Väljatöötatud riigi- ja/või regioonipõhiste
konkurentsivõi regioonipõhiste strateegiat ekspordistrateegiate arv. Strateegiad
me toetamine ekspordistrateegia e arv sisaldavad põhjalikke analüüse ja
välisturgudel te arv etteaimavaid tarku nõuandeid
välisturgudele sisenevatele ja seal
1.5.1. Riigi- ja tegutsevatele ettevõtetele.
regioonistratee
giad
19 1.5. Ettevõtete Eesmärk Ettevalmistav Ettevalmistava 2. kv 2022 Välisministeerium koostab
konkurentsivõi analüüs analüüsi ettevalmistava analüüsi, mis võimaldab
me toetamine ettevõtluskeskuste esitamine kindlaks määrata ettevõtluskeskuste
välisturgudel sisustuse ja sisustuse ja asukohad. Analüüs peab
asukoha näitama, kuhu rajada ettevõtluskeskused,
1.5.2. kindlaksmääramis mis aitaksid eksporditurgudel suurendada
Innovaatilised eks nõudlust Eestis valmistatud toodete ja
ettevõtluskesk teenuste järele.
used peamistel
eksporditurgud
el
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 13
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
20 1.5. Ettevõtete Siht Avatud Ettevõtlus 0 7 2. kv 2026 Välisministeeriumi juhtimisel avatud
konkurentsivõi ettevõtluskeskuste keskuste ettevõtluskeskuste arv, eesmärgiga
me toetamine arv arv toetada ettevõtteid olulistele
välisturgudel eksporditurgudele sisenemisel ja seal
tegutsemisel ning aidata neil tutvustada
1.5.2. Eesti tooteid ja teenuseid viisil, mis võtab
Innovaatilised arvesse kohaliku ettevõtluskeskkonna ja
ettevõtluskesk kultuuri eripära.
used peamistel
eksporditurgud
el
21 1.5. Ettevõtete Eesmärk Löögirühmade Otsused 2. kv 2022 Välisministeerium valib analüüsi põhjal
konkurentsivõi loomine ja löögirühmade välja ülemaailmsete digilähetuste
me toetamine sihtkohtade koosseisu ja sihtkohad ja moodustab löögirühmad, et
välisturgudel valimine ülemaailmsete suurendada Eesti digiteenuste ekspordi
ülemaailmsete digilähetuste lisaväärtust ja Eesti ettevõtete, sealhulgas
1.5.3. digilähetuste sihtkohtade eelkõige IKT-ettevõtete ekspordivõimet
Globaalsed e- jaoks kohta ning meelitada ligi innovatsiooniks
ekspordi vajalikke täiendavaid
löögirühmad ja välisinvesteeringuid.
virtuaallavad
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 14
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
22 1.5. Ettevõtete Siht Globaalsete Toimunud 0 29 2. kv 2026 Välisministeeriumi moodustatud
konkurentsivõi löögirühmade lähetuste globaalsed löögirühmad teevad vähemalt
me toetamine lähetuste arv ja ja ürituste 14 lähetust, et suurendada Eesti
välisturgudel nende suurürituste koguarv digiteenuste ekspordi lisaväärtust ja Eesti
arv, kus Eesti on ettevõtete, sealhulgas eelkõige IKT-
1.5.3. virtuaallavade ettevõtete ekspordivõimet ning meelitada
Globaalsed e- kaudu esindatud ligi innovatsiooniks vajalikke täiendavaid
ekspordi välisinvesteeringuid.
löögirühmad ja Eesti on virtuaallavade kaudu esindatud
virtuaallavad vähemalt 15 üritusel.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 15
ECOMP 1A ET
B. KOMPONENT 2. ROHEPÖÖRDE KIIRENDAMINE
B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on kiirendada Eesti ettevõtlussektori
rohepööret ja kasutada ära sellega kaasnevaid ärivõimalusi. Komponent koosneb kahest reformist ja
kuuest investeeringust ning selle eesmärk on toetada rohetehnoloogia arendamist, suurendada
keskkonnahoidlikku teadus- ja arendustegevust, innovatsioonisuutlikkust ja ressursitõhusust, võtta
kasutusele uusi ärimudeleid ning parandada oskusi ja teadmisi rohepöördega seotud valdkondades.
Selle komponendi meetmetega luuakse rohepöördest terviklik arusaam, mis aitab eemaldada
peamisi turutõrkeid ning hõlbustab tehnoloogilist ja käitumuslikku läbimurret, et suurendada
ettevõtlussektori konkurentsivõimet. Meetmetega toetatakse ka kapitaliturgude ja
ettevõtluskeskkonna edasist arengut.
Komponendi meetmed aitavad rakendada riigipõhiseid soovitusi, mis käsitlevad väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonisuutlikkust ning investeeringute suunamist
rohepöördele, tagades piisava juurdepääsu rahastamisele (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3),
ning oskuste nappust (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei
kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on
sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852
artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
2.1. Reform: Ettevõtete rohepööre
Reformi eesmärk on edendada ettevõtlussektori rohepööret, mis peaks eeldatavasti mõjuma hästi nii
majandusele, keskkonnale kui ka ühiskonnale, muutes olemasolevad ettevõtted tõhusamaks ja
keskkonnasõbralikumaks (ressursitõhusus, uued rohepööret näitavad sertifikaadid ja toote
müügiload) ning toetades uute rohetehnoloogia ettevõtete tekkimist (rohetehnoloogiate arendamine
ja kasutuselevõtt, bioressursside uued väärindusvõimalused).
Reformiga luuakse laiapõhjaline rohepöörde rakkerühm, et edendada koostööd rohetehnoloogia
sidusrühmade vahel, ning võetakse vastu õigusaktid, mis on vajalikud viie täiendava investeeringu
rakendamiseks: 1. roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks; 2. rohetehnoloogiate
arendusprogrammid; 3. tootmisettevõtete ärimudelite ajakohastamine; 4. ressursitõhusate
rohetehnoloogiate kasutuselevõtt; 5. Rohefond.
Reform on vastastikuses seoses 1. komponendiga, sest digitaliseerimine ja automatiseerimine
aitavad kaasa rohetehnoloogia arendamisele ja ettevõtlussektori rohepöördele.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
2.2. Investeering: Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks
Investeeringu eesmärk on tagada ettevõtete rohepöörde elluviimiseks vajaliku kvaliteetse
oskusteabe kättesaadavus. Investeeringuga juurutatakse täiskasvanutele mõeldud ajakohaseid
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 16
ECOMP 1A ET
oskuste täiendamise ja ümberõppe programme, ajakohastatakse kõrg- ja kutsehariduse
õppeprogramme ning töötatakse välja ja katsetatakse paindlikumaid õppeprogramme, mis pakuvad
mikrokraadi omandamise võimalust, võttes arvesse rohemajanduse tulevasi vajadusi.
Roheoskused on määratletud kui oskused, mida on vaja töökohtadel, mis aitavad energia- ja
ressursitõhusust parandades vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmavad ringmajanduse
põhimõtete laialdasemat juurutamist. Koostöös sidusrühmadega ajakohastatakse kutsestandardeid ja
-kirjeldusi ning vajaduse korral töötatakse välja uued kirjeldused, täpsustades eeldatavaid
õpitulemusi ja määrates kindlaks konkreetsed valdkonnad, millel on suurim mõju rohepöördele.
Juba praegu rohepöörde mõjualasse jäävates sektorites (energeetika, transport, jäätmekäitlus ning
uued tööstusharud ja sektorid, millel on potentsiaali luua rohepöördest tulenevaid või sellega seotud
töökohti) töötavatele või karjäärimuutust planeerivatele inimestele pakutakse ümberõppe võimalust.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
2.3. Investeering: Rohetehnoloogiate arendusprogrammid
Investeeringu eesmärk on aidata kaasa ettevõtete rohepöördele, edendades innovaatiliste
rohetehnoloogiate arendamist ja levitamist. Investeering peaks suurendama teadusmahukate
rohetehnoloogia ettevõtete arvu turul ja toetama idufirmade ökosüsteemi. Investeeringuga
toetatakse idufirmasid ja arenguklastreid, keskendudes mitmesuguseid arendusteenuseid (nagu
kiirendid, inkubaatorid, ettevõtlusarendus, prototüüpimine ja katseprojektid) hõlmavatele
integreeritud rohetehnoloogilistele lahendustele, ning parandatakse turul juba tegutsevate eri liiki
organisatsioonide ja asutuste (ülikoolid, ettevõtted, muud sidusrühmad) vahelist koostööd.
Investeeringute põhirõhk on energia- ja ressursitõhususel, ringmajanduse edendamisel, uutel
ärimudelitel, digitaliseerimisel ja automatiseerimisel. Investeeringu raames toetatavad projektid
aitavad Eestil vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja suurendada loodusvarade tootlikkust.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
2.4. Investeering: Tootmisettevõtete ärimudelite ajakohastamine
Investeeringu eesmärk on toetada tootmissektori ärimudelite muutumist, et tagada Eesti toodete
vastavus keskkonna- ja kliimaeesmärkidele, sealhulgas ringmajanduse põhimõtetele, ning
suurendada tootmisettevõtete konkurentsivõimet. Meetmega toetatakse projekte, millega
ajakohastatakse tootmisettevõtete ärimudeleid, et viia need vastavusse kliima- ja
keskkonnaeesmärkidega. Projektid valitakse välja projektikonkursi alusel.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega
(2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega
järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus
tootmisahela järgmistes etappides5; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames
5
Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja
jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III
lisas sätestatud tingimustele.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 17
ECOMP 1A ET
toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest6
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste7 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega8
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada
keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et
valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele
õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
2.5. Investeering: Ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt
Investeeringu eesmärk on parandada ettevõtete ressursitõhusust, sealhulgas energiatõhusust,
pöörates erilist tähelepanu alakasutatud bioressursside, nagu jääkide ja kõrvalsaaduste
väärindamisele. Investeeringu eesmärk on toetada ettevõtetes tootmistehnoloogia ja tootearenduse
valdkonna innovatsiooni ning aidata kaasa ringmajandust soodustavate lahenduste juurutamisele.
Meetmega toetatakse kahte liiki investeeringuid:
- tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamine;
- bioressursside väärindamine.
Projektid valitakse välja projektikonkursi alusel. Toetust saavate projektide valiku peamiste
kriteeriumide hulgas on, vastavalt olukorrale, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tõhusus,
ressursitõhusus, kulutasuvus, tootmisjääkide ja jäätmetekke vähendamine, bioressursside
väärindamisel loodav lisaväärtus ja väljatöötatavate lahenduste uuenduslikkus.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega
(2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega
järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus
tootmisahela järgmistes etappides9; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames
toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest10
6
Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam,
tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused
saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni
rakendusmääruses (EL) 2021/447.
7
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete
töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on
suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas
leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende
kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
8
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise
jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete
ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need
tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb
esitada iga jaama kohta eraldi.
9
Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja
jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III
lisas sätestatud tingimustele.
10
Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam,
tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 18
ECOMP 1A ET
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste11 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega12
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada
keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et
valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele
õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
2.6. Investeering: Rohefond
Investeeringu eesmärk on kaasata kapitali uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes
valdkondades, nagu energeetika, põllumajandus, toiduainetööstus, transport ja logistika ning
materjalid ja keemiatööstus. Rohefondist rahastatakse ettevõtjaid ja sektoreid, mille tooteid,
teenuseid või protsesse iseloomustab teadusmahukas rohetehnoloogia ja mille tegevus aitab
potentsiaalselt kaasa keskkonnaprobleemide lahendamisele või kasvuhoonegaaside heidet
vähendavate või siduvate uute toodete, teenuste või tehnoloogiate väljatöötamisele või lähtub
ökodisaini nõuetest. Investeeringuid tehakse kestlikesse projektidesse, võttes arvesse ELi
taksonoomiamäärust.
Meedet rakendatakse rahastamisvahendina, mis on osa laiemast rohetehnoloogia
investeerimisprogrammist, millega pakutakse riikliku fondivalitseja SmartCap kaudu ettevõtetele
omakapitali investeeringuid otseinvesteeringutena või läbi riskikapitalifondide.
Meede vastab põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01). Eesti ja
SmartCapi vahel sõlmitav juriidiline kokkulepe ning sellel põhinev rohefondi investeerimispoliitika
peab sisaldama:
i. nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist; ning
ii. nõuet, et äriühingud, kes teenisid eelmisel majandusaastal üle 50 % oma tulust järgmistelt
tegevustelt ja/või varadelt, võtaksid vastu ja avaldaksid oma rohepöörde kava: i) fossiilkütustega
seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 13; ii) ELi
heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav
kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest14 madalam; iii) prügilate,
saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni
rakendusmääruses (EL) 2021/447.
11
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete
töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on
suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas
leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende
kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
12
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise
jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete
ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need
tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb
esitada iga jaama kohta eraldi.
13
Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja
jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III
lisas sätestatud tingimustele.
14
Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam,
tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 19
ECOMP 1A ET
jäätmepõletustehaste15 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega16 seotud tegevus ja
varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada
keskkonda; ning
iii. nõuet, et SmartCap kontrolliks abisaaja vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele
keskkonnaalastele õigusaktidele kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on
kestlikkuskontrollist vabastatud.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
2.7. Investeering: Tingimuste ja võimaluste loomine taastuvenergial põhinevate rohelise
vesiniku tehnoloogiate kasutuselevõtuks
Investeeringu eesmärk on toetada terviklike rohevesiniku väärtusahelate kasutuselevõttu ja
katseprojekte alates energia tootmisest ja tarnelahendustest kuni lõpptarbimiseni eri
rakendusvaldkondades.
Toetatavad projektid valitakse projektikonkursi alusel. Projektikonkurss on avatud kõikide
majandussektorite projektidele. Vesiniku tootmiseks kasutatav elekter peab olema toodetud
taastuvatest energiaallikatest ja rohevesiniku tarbimine peab toimuma Eestis.
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega
(2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega
järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus
tootmisahela järgmistes etappides17; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames
toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest18
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste19 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega20
saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni
rakendusmääruses (EL) 2021/447.
15
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete
töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on
suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas
leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende
kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
16
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise
jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete
ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need
tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb
esitada iga jaama kohta eraldi.
17
Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja
jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III
lisas sätestatud tingimustele.
18
Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam,
tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused
saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni
rakendusmääruses (EL) 2021/447.
19
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete
töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on
suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas
leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende
kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
20
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise
jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete
ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 20
ECOMP 1A ET
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada
keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et
valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele
õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb
esitada iga jaama kohta eraldi.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 21
ECOMP 1A ET
B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
23 2.1. Ettevõtete Eesmärk Rohepöörde Rakkerühma ja 4. kv 2021 Keskkonnaministeerium kujundab
rohepööre rakkerühma töörühmade olemasoleva (2020. aastal loodud)
loomine loomine rohetehnoloogia töörühma ümber
rohepöörde taaste- ja vastupidavuskava alusel
rakendamiseks ja moodustatavaks rohepöörde
seireks rakkerühmaks, et koordineerida
ettevõtete rohemajandusele
ülemineku meetmeid ning
parandada koostööd ja
teabevahetust avaliku sektori ning
sidus- ja huvirühmade vahel.
Erimeetmete jaoks moodustatakse
vajalikud töörühmad.
24 2.1. Ettevõtete Eesmärk Ringmajanduse Ringmajandus 4. kv 2022 Rohepöörde rakkerühm vaatab läbi
rohepööre tegevuskava e tegevuskava praegused ringmajanduse meetmed
vastuvõtmine on vastu ja tegevuskavad ning koondab
rohepöörde võetud need ühtseks ringmajanduse
rakkerühmas tegevuskavaks, mis on aluseks
Eesti ringmajandusele
üleminekule.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 22
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
25 2.2. Eesmärk Roheoskuste Teiseste 2. kv 2022 Jõustuvad toetuse rakendamiseks
Roheoskused arendamise õigusaktide ja väljamaksmiseks vajalikud
ettevõtete toetamise tingimusi jõustumine teisesed õigusaktid. Need peavad
rohepöörde sisaldavate teiseste sisaldama sätteid, millega
toetamiseks õigusaktide tagatakse, et kõik meetme raames
jõustumine toetatavad tegevused keskenduvad
valdkondadele, mis aitavad
vähendada kasvuhoonegaaside
heitkoguseid või kohaneda
kliimamuutustega.
26 2.2. Siht Oskuste Moodulite 0 5 4. kv 2023 Välja töötatud oskuste täiendamise
Roheoskused täiendamise ja arv ja ümberõppemoodulite arv,
ettevõtete ümberõppemooduli sealhulgas üksikasjalik ülevaade
rohepöörde te arv õppe sisust, struktuurist ja
toetamiseks koolitusmaterjalidest, mille alusel
pakutakse roheoskustega seotud
koolitust.
27 2.2. Siht Oskuste Osalejate 0 2830 2. kv 2026 Meetme raames toetust saanud
Roheoskused täiendamise ja arv koolituskursuse läbinud inimeste
ettevõtete ümberõppeprogram arv kokku.
rohepöörde mides osalevad
toetamiseks inimesed
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 23
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
28 2.3. Eesmärk Arendusprogrammi Projektijuhi 4. kv 2021 Investeeringute kavandamise ja
Rohetehnoloogi kavandamise ja töölevõtmine rakendamise koordineerimiseks
ate koostamise ja töörühma võetakse tööle projektijuht ning
arendusprogram töörühma moodustamine moodustatakse laiapõhjaline
m moodustamine sidusrühmade rühm. Määratakse
kindlaks projektijuhi ülesanded, et
koguda turuosalistelt teavet ning
kavandada vajalikud
toetusmeetmed ja hanked.
Töörühm moodustatakse
ettevõtluse arendamise
kogemusega inimestest ning see
peab kokku tulema vähemalt kolm
korda aastas, et teha kokkuvõtteid
investeeringutega seotud
tegevusest ja anda soovitusi
edasisteks meetmeteks. Töörühm
koostab tingimused arengukava
raames toetatavate meetmete
valiku kohta nii, et oleks tagatud
iga meetme otsene panus kas
kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamisse või
kliimamuutustega kohanemise
toetamisse.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 24
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
29 2.3. Eesmärk Rohetehnoloogiate Kõigi 2. kv 2024 Vähemalt viie arendusklastri
Rohetehnoloogi arendusprogrammi arendusklastrit riigihankemenetlused viiakse
ate käivitamine e ning lõpule ja võitjatega sõlmitakse
arendusprogram kavandatud ja lepingud. Kavandatakse
m avatud toetusmeetmed ja avatakse nende
toetusmeetmet esimesed taotlusvoorud vähemalt
e kohta on kümnele esimesele idufirmale.
lepingud Valikumenetlusega tagatakse, et
sõlmitud iga toetatav meede aitaks otseselt
kaasa kas kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamisele või
kliimamuutustega kohanemise
toetamisele.
30 2.3. Siht Rohetehnoloogiate Klastrite 0 5 2. kv 2026 Arendusprogrammi kaudu
Rohetehnoloogi arendusprogrammi arv toetatavate klastrite arv.
ate kaudu toetatavate
arendusprogram klastrite arv
m
31 2.3. Siht Rohetehnoloogiate Idufirmad 0 10 2. kv 2026 Rohetehnoloogiate
Rohetehnoloogi arendusprogrammi e arv arendusprogrammi kaudu toetust
ate kaudu toetust ja saanud idufirmad, kes on
arendusprogram erainvesteeringuid arendusprogrammi jooksul või
m saanud idufirmade pärast seda saanud vahendeid
arv erainvestoritelt (selliste idufirmade
arv).
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 25
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
32 2.4. Eesmärk Toetuse andmise Ministri 2. kv 2022 Toetuse andmise tingimused
Tootmisettevõte tingimusi sätestava käskkirja kehtestatakse vastutava ministri
te ärimudelite ministri käskkirja jõustumine käskkirjaga. Need peavad
ajakohastamine jõustumine sisaldama rahastamiskõlblikkuse
kriteeriume, millega tagatakse, et
väljavalitud projektid vastaksid
põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“
tehnilistele suunistele
(2021/C58/01), kasutades
välistamisnimekirja ning
asjaomaste ELi ja riiklike
keskkonnaalaste õigusaktide
järgimise nõuet. Valiku- ja
rahastamiskõlblikkuse
kriteeriumides täpsustatakse, et
toetatavad tegevused ja/või
ettevõtted peavad aitama kaasa
kliimaneutraalsele majandusele,
vastupidavusele ja
kliimamuutustega kohanemisele,
sealhulgas ringmajanduse
eesmärkidele, nagu ringmajanduse
põhimõtete asutusesisene
rakendamine ning transpordi- ja
ladustamisettevõtete tegevuse
üleviimine uutele alustele.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 26
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
33 2.4. Siht Toetatud projektide Projektide 0 70 4. kv 2025 Projektid, millele on tehtud
Tootmisettevõte arv arv väljamakseid vastavalt
te ärimudelite konkursikutses sätestatud
ajakohastamine rahastamiskõlblikkuse
kriteeriumidele, et võtta kasutusele
ärimudeleid, mis toetavad
üleminekut kliimaneutraalsele
majandusele, vastupidavust ja
kliimamuutustega kohanemist,
sealhulgas ringmajanduse
eesmärke.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 27
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
34 2.5. Eesmärk Konkursikutse Konkursi 2. kv 2022 Avaldatakse ressursitõhusate
Ressursitõhusate avaldamine teatise rohetehnoloogiate ja bioressursside
rohetehnoloogia avaldamine väärindamise toetuse taotlemise
te kasutuselevõtt konkursikutse ning avatakse
taotlusvoor.
Rahastamiskõlblikkuse
kriteeriumidega tagatakse, et
väljavalitud projektid vastaksid
põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“
tehnilistele suunistele
(2021/C58/01), kasutades
välistamisnimekirja ning
asjaomaste ELi ja riiklike
keskkonnaalaste õigusaktide
järgimise nõuet. Valiku- ja
rahastamiskõlblikkuse
kriteeriumides täpsustatakse, et
toetatav tegevus ja/või ettevõtted
peavad aitama kaasa
kliimaneutraalsele majandusele,
vastupidavusele ja
kliimamuutustega kohanemisele.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 28
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
35 2.5. Siht Projektikonkursi Sõlmitud 0 25 4. kv 2023 Lepingute sõlmimine vähemalt 25
Ressursitõhusate tulemusel sõlmitud lepingud tööstusrajatiste rohetehnoloogiate
rohetehnoloogia lepingute arv ja bioressursside väärindamise
te kasutuselevõtt projekti jaoks, mis on välja valitud
konkurentsipõhise
projektikonkursi alusel kooskõlas
konkursitingimustega.
36 2.5. Siht Lõpetatud Projektide 0 25 2. kv 2026 Lõpetatud projektid, mille eesmärk
Ressursitõhusate projektide arv arv on parandada ressursitõhusust
rohetehnoloogia rohetehnoloogiate edendamise ja
te kasutuselevõtt bioressursside väärindamise
kaudu, vastavalt
konkursitingimustele ja
rahastamiskõlblikkuse
kriteeriumidele (selliste projektide
arv).
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 29
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
37 2.6. Rohefond Eesmärk Majandus- ja Lepingu 4. kv 2021 Majandus- ja
kommunikatsiooni allakirjutamine kommunikatsiooniministeerium ja
ministeeriumi ning SmartCap sõlmivad rohefondi
SmartCapi vahelise haldamiseks lepingu, mis sisaldab
lepingu järgmist:
allakirjutamine - investeerimiseesmärgid
investeerimiseks ettevõtetesse ja
tegevustesse, mis aitavad kaasa
kliimaneutraalsele majandusele ja
kliimamuutustele vastupidavuse
parandamisele, sealhulgas
teadlikkuse suurendamise
meetmed;
- rahastamiskõlblikkuse
kriteeriumid, millega tagatakse
toetusesaajate vastavus põhimõtte
„Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele
suunistele (2021/C58/01),
kasutades kestlikkuskontrolli,
välistamisnimekirja ning
asjaomaste ELi ja riiklike
keskkonnaalaste õigusaktide
järgimise nõuet.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 30
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
38 2.6. Rohefond Eesmärk Investeerimispoliiti SmartCap on 4. kv 2021 SmartCap võtab vastu rohefondi
ka dokumendi investeerimisp investeerimispoliitika. See on
vastuvõtmine oliitika kooskõlas majandus- ja
SmartCapi poolt dokumendi kommunikatsiooniministeeriumi ja
vastu võtnud SmartCapi vahel sõlmitud
lepinguga, mis sisaldab
investeerimiseesmärke ja
rahastamiskõlblikkuse kriteeriume,
millega tagatakse meetme
toetusesaajate vastavus põhimõtte
„Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele
suunistele (2021/C58/01),
kasutades kestlikkuskontrolli,
asjaomaste ELi ja riiklike
keskkonnaalaste õigusaktide
järgimise nõuet ning nõuet, et
toetusesaajad, kes teenisid eelneval
eelarveaastal rohkem kui 50 %
oma tuludest välistamisnimekirja
kantud tegevustest või varadest,
võtaksid vastu ja avaldaksid
rohepöörde kava.
39 2.6. Rohefond Siht Riskikapitalifondid Investeeri 0 60 000 4. kv 2024 Rohefond investeerib kooskõlas
esse tehtud tud 000 investeerimispoliitikaga
investeeringute või kapitali riskikapitalifondidesse või
ettevõtetesse tehtud maht ettevõtetesse vähemalt 60 miljonit
omakapitaliinvestee (eurodes) eurot.
ringute maht
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 31
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
40 2.6. Rohefond Siht Riskikapitalifondid Investeeri 60 000 100 000 2. kv 2026 Rohefond investeerib
esse tehtud tud 000 000 riskikapitalifondidesse või
investeeringute või kapitali ettevõtetesse kooskõlas
ettevõtetesse tehtud maht investeerimispoliitikaga vähemalt
omakapitaliinvestee (eurodes) 100 miljonit eurot.
ringute maht
41 2.7. Tingimuste Eesmärk Toetuse andmise Ministri 4. kv 2022 Rohevesiniku
ja võimaluste tingimusi sätestava käskkirja terviktehnoloogiatega seotud
loomine ministri käskkirja jõustumine projektide valikukriteeriumide
taastuvenergial jõustumine väljatöötamine ja toetuse andmise
põhinevate tingimusi sätestava ministri
rohelise käskkirja jõustumine. Toetuse
vesiniku saamise konkursitingimused
tehnoloogiate peavad sisaldama
kasutuselevõtuk rahastamiskõlblikkuse kriteeriume,
s millega tagatakse väljavalitud
projektide eesmärkide vastavus
põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“
tehnilistele suunistele
(2021/C58/01), kasutades
välistamisnimekirja ning
asjaomaste ELi ja riiklike
keskkonnaalaste õigusaktide
järgimise nõuet.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 32
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed
soovituslik ajakava
näitajad
Kvalitatiivsed
Seotud meede (sihtide puhul)
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Mõõtühik Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide Aasta
investeering)
puhul) Lähtetas
Eesmärk Kvartal
e
42 2.7. Tingimuste Eesmärk Tehnoloogiad ja Tehnoloogiate 1. kv 2025 Projektikonkursiga valitud
ja võimaluste seadmed terviklike ja seadmete arendajad ostavad, paigaldavad ja
loomine rohevesiniku hankimine, võtavad kasutusele rohevesiniku
taastuvenergial väärtusahelate paigaldamine tootmiseks vajalikud seadmed.
põhinevate loomiseks ja
rohelise kasutuselevõtt
vesiniku
tehnoloogiate
kasutuselevõtuk
s
43 2.7. Tingimuste Siht Taastuvatel eurodes 0 49 490 0 2. kv 2026 Kooskõlas investeerimispoliitikaga
ja võimaluste energiaallikatel 00 eraldatakse taastuvatel
loomine põhinevatele energiaallikatel põhinevatesse
taastuvenergial rohevesiniku rohevesiniku tehnoloogiatesse
põhinevate tehnoloogiatele tehtavateks investeeringuteks
rohelise eraldatud toetused toetusi vähemalt 49,49 miljoni
vesiniku moodustavad euro ulatuses.
tehnoloogiate vähemalt 49,49
kasutuselevõtuk miljonit eurot
s
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 33
ECOMP 1A ET
C. KOMPONENT 3. DIGIRIIK
Tuginedes digitehnoloogia edukale kasutuselevõtule avalike teenuste osutamisel Eestis viimastel
aastatel, on Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk jätkata digivalitsuse
teenuste täiustamist, eelkõige kasutajasõbralikkuse ja vastupidavuse seisukohast (pidades muu
hulgas silmas suurenevaid küberohte). Komponent sisaldab meetmeid, mille abil kasutada ära
uusima tehnoloogia ja eelkõige tehisintellekti pakutavaid võimalusi, aga samuti ees- ja tagateenuste
olulist ümberkujundamist. Need toovad kasu nii kodanikele kui ka ettevõtjatele. Ette on nähtud
konkreetsed meetmed, et tugevdada riigi suutlikkust võidelda rahapesu vastu. Toetus väga suure
läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks maapiirkondades peaks samuti tagama laiema
juurdepääsu internetipõhistele teenustele ja aitama üldisemalt kaasa riigi edasisele digiüleminekule.
Selle komponendiga toetatakse digiüleminekusse investeerimist (2020. aasta riigipõhine soovitus nr
3) ja rahapesuvastast raamistikku (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 1 ja 2020. aasta riigipõhine
soovitus nr 4) käsitlevate riigipõhiste soovituste elluviimist.
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei
kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on
sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852
artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
3.1. Reform: Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine
Meetme eesmärk on edendada Eesti ametiasutuste kogutud ja nende valduses olevate andmete
paremat haldamist. Sellega püütakse parandada andmete kvaliteeti, suurendada nende kasutust
otsuste tegemisel ja nende kättesaadavust avaandmetena, et ka teised sidusrühmad saaksid neid
taaskasutada.
Meede hõlmab järgmist:
- Eesti Statistikaameti (ametliku statistika koostamise eest vastutav valitsusasutus) juurde
oivakeskuse loomine, et koordineerida ja toetada andmehalduse juurutamist teistes
riigiasutustes;
- andmehalduse ja andmejagamise töövahendite ja infosüsteemide väljaarendamine;
- projektid avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete kvaliteedi parandamiseks ja
avaandmete kättesaadavuse suurendamiseks.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 34
ECOMP 1A ET
3.2. Reform: Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine
Meetme eesmärk on parandada avalike teenuste osutamise tõhusust ja vähendada kodanike
halduskoormust.
Meede seisneb rea avalike teenuste (ja nende aluseks olevate IT-süsteemide) ümberkujundamises, et
võimaldada nende automaatset ja proaktiivset osutamist kodanike elu- ja ärisündmuste põhiselt (nt
abielu, lapse sünd või ettevõtte asutamine). Eelkõige võimaldab see IT-süsteeme avaliku sektori
asutuste vahel paremini integreerida ja aitab rakendada ühekordsuse põhimõtet.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3.3. Reform: Ettevõtja sündmusteenuste ja digivärava väljaarendamine
Meetme eesmärk on parandada avalike teenuste osutamise tõhusust ja kvaliteeti ning vähendada
ettevõtjate halduskoormust.
Meede seisneb ettevõtjatele avalike teenuste osutamiseks ühtse digivärava loomises ja rea teenuste
(ja nende aluseks olevate IT-süsteemide) ümberkujundamises, et ühendada need digiväravaga,
toetades teenuste kasutajasõbralikkust, võimaldades ühekordsuse põhimõtte rakendamist ja
võimaluse korral ettevõtjate kogetud sündmustel põhineva teabe proaktiivset edastamist.
Seejuures võetakse arvesse määruse (EL) 2018/1724 (millega luuakse ühtne digivärav teabele ja
menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks) rakendamise
käigus välja töötatavaid lahendusi.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3.4. Investeering: #Bürokrati programm (riikliku virtuaalassistendi platvorm ja ökosüsteem)
Meetme eesmärk on parandada Eestis internetipõhiste avalike teenuste kasutajasõbralikkust ja
kättesaadavust.
Meede seisneb kõne ja teksti kaudu juhitava tehisintellektipõhise virtuaalassistendi arendamises
juurdepääsuks internetipõhistele avalikele teenustele. Töö tugineb 2020. ja 2021. aastal ellu viidud
katseprojektidele.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
3.5. Investeering: Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule
üleminek
Meetme eesmärk on suurendada Eesti ametiasutuste IT-süsteemide ja -teenuste vastupidavust,
turvalisust ja usaldusväärsust, minnes üle privaatpilvele ja viies läbi suuremahulist turvatestismist.
Meede koosneb järgmistest elementidest:
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 35
ECOMP 1A ET
- luuakse uus avalik-õiguslik asutus, mis vastutab avaliku sektori asutuste IT-põhiteenuste ja -
põhitaristu keskse juhtimise eest;
- luuakse turvatestimise võimekus Riigi Infosüsteemi Ametis (RIA);
- hangitakse privaatpilvetaristu ressursid;
- olemasolevad infosüsteemid viiakse üle privaatpilvele;
- viiakse läbi ametiasutuste kasutatavate uute pilvesüsteemide ja olemasolevate infosüsteemide
suuremahuline turvatestmine;
- arendatakse välja andmesaatkonna võimekus (st andmekogude majutamine välisriiki, et tagada
katastroofi korral kriitiliste andmebaaside pidev kättesaadavus), tuginedes aastatel 2017–2020
Luksemburgis läbi viidud katseprojektile;
- privaatpilve laiendatakse andmesaatkonnale, nii et pilve viidud süsteeme saaks majutada
andmesaatkonnas ja käitada sealt;
- elutähtsad süsteemid viiakse üle andmesaatkonna taristusse.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
3.6. Reform: Rahapesu ja terrorismi rahastamise strateegilise analüüsi uuele tasemele viimine
Eestis
Reformi eesmärk on tugevdada rahapesu andmebüroo suutlikkust teha varakult kindlaks
rahapesuskeemid ja -kanalid.
Meede seisneb strateegilise analüüsi keskuse loomises rahapesu andmebüroos. Strateegilise
analüüsi keskus peaks võimaldama operatiivsemat ja tõhusamat rahapesu ja terrorismi rahastamise
ennetamist ja tuvastamist. Strateegilise analüüsi keskuse meeskond vastutaks eelkõige uue IT-
lahenduse spetsifikatsioonide väljatöötamise eest, tuginedes eri allikatest pärit andmetele.
Strateegilise analüüsi keskus võib kindlaks määrata ka vajalikud õigusmuudatused.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
3.7. Investeering: Rahapesu ja terrorismi rahastamise reaalaja strateegilise analüüsi süsteem
Investeering tugineb punktis 3.6 nimetatud reformi rakendamise raames tehtavale analüüsile, et luua
rahapesu andmebüroole uus spetsiaalne IT-süsteem, mis võimaldaks kasutada erinevatelt
ametiasutustelt saadud andmeid ning teha reaalajas kindlaks võimalikke rahapesuskeeme ja -
kanaleid. Meede seisneb uue IT-süsteemi väljatöötamises.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 36
ECOMP 1A ET
3.8. Investeering: Väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine
Investeeringu eesmärk on parandada kodumajapidamiste ja sotsiaalmajanduslikult oluliste asutuste,
nagu haiglate, koolide, avalike teenuste pakkujate ja ettevõtete juurdepääsu väga suure
läbilaskevõimega lairibavõrkudele (VHCN), mis tagavad ühenduse kiirusega vähemalt 100 Mbit/s.
Meede seisneb rahalise toetuse andmises väga suure läbilaskevõimega lairibavõrkude
kasutuselevõtuks turutõrke piirkondades (kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikliga
52). Rahaliste vahendite eraldamiseks kasutatavad rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriumid
peavad tagama asjakohase piirkondliku tasakaalu.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 37
ECOMP 1A ET
C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
ajakava
Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad
Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber või investeering) siht (eesmärkide
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
44 3.1. Andmehalduse Eesmärk Andmehaldusm Andmehalduse 4. kv 2021 Eesti Statistikaameti
ja avaandmete eeskonna koordineerimiseks andmehaldusmeeskonna
oivakeskuse loomine moodustamine vajaliku loomine, värvates eksperte,
ja väljaarendamine statistikaametis, organisatsioonilis kelle ülesanne on koordineerida
majandus- ja e struktuuri andmehaldusraamistikku ja
kommunikatsioo loomine toetada teisi ametiasutusi.
niministeeriumis Lisaks luuakse
ning Riigi arendusprojektide läbiviimiseks
Infosüsteemi majandus- ja
Ametis kommunikatsiooniministeerium
isse ja Riigi Infosüsteemi
Ametisse asjaomased töökohad.
2021. aasta lõpuks võetakse
kolme asutuse peale kokku
tööle viis inimest.
45 3.1. Andmehalduse Siht Andmekvaliteed Projektide 0 430 2. kv 2025 Selliste lõpuleviidud projektide
ja avaandmete i parandamise arv arv, mis aitavad tagada
oivakeskuse loomine projektide riigiasutuste andmete parema
ja väljaarendamine lõpuleviimine taaskasutatavuse koos
andmebaaside ja
andmekogumite ajakohaste ja
täpsete kirjeldustega.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 38
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
ajakava
Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad
Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber või investeering) siht (eesmärkide
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
46 3.1. Andmehalduse Siht Andmekogumite Avaldatud 707 2600 4. kv 2025 Riikliku avaandmete
ja avaandmete avaldamine andmekogu teabevärava kaudu
oivakeskuse loomine riiklikus mite arv avalikustatud ja seega ELi
ja väljaarendamine avaandmete avatud andmete portaalist
teabeväravas kättesaadavate andmekogumite
arvu suurendatakse 707-lt
(13. augustil 2021) 2600-le.
47 3.2. Eraisikutele Siht Eraisikute Toimivate 0 2 4. kv 2022 Kodanike jaoks käivitatud
sündmusteenuste ja elusündmusteen teenuste arv internetipõhiste
etteaimavate teenuste uste ja/või elusündmusteenuste ja/või
väljaarendamine etteaimavate etteaimavate teenuste arv.
teenuste IT-lahendused, mis
käivitamine võimaldavad teenuste
osutamist, peavad toimima ja
hõlmama vähemalt asjaomase
teenuse kõiki põhikomponente
ning meetme rakendamise
käigus arendatakse neid edasi.
Teenuste valik põhineb
eraisikute elusündmusteenuste
ja etteaimavate teenuste
arengukaval.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 39
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
ajakava
Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad
Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber või investeering) siht (eesmärkide
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
48 3.2. Eraisikutele Siht Eraisikute Toimivate 2 10 4. kv 2025 Kodanike jaoks käivitatud
sündmusteenuste ja elusündmusteen teenuste arv internetipõhiste
etteaimavate teenuste uste ja/või elusündmusteenuste ja/või
väljaarendamine etteaimavate etteaimavate teenuste arv.
teenuste IT-lahendused, mis
käivitamine võimaldavad teenuste
osutamist, peavad toimima ja
hõlmama vähemalt asjaomase
teenuse kõiki põhikomponente
ning meetme rakendamise
käigus arendatakse neid edasi.
Teenuste valik põhineb
eraisikute elusündmusteenuste
ja etteaimavate teenuste
arengukaval.
49 3.3. Ettevõtja Siht Ärisündmustel Selliste 0 1 4. kv 2022 Ettevõtja sündmusteenuste ja
sündmusteenuste ja põhinevate projektide digivärava rakendamisele kaasa
digivärava teenuste ja arv, mille aitavate IT-arendusprojektide
väljaarendamine digivärava juures on arv, mille juures on uusi
rakendamisele uusi internetipõhiseid arendusi
kaasa aitavate internetipõ edukalt kasutusele võetud.
IT-arenduste hiseid Nimetatud arendusprojektid on
kasutuselevõtt arendusi kas ettevõtja digivärava või
edukalt ärisündmustel põhinevate
kasutusele teenuste arendamisega otseselt
võetud. seotud, arendades ühtlasi välja
seotud süsteeme, mida saab
digiväravaga ühendada. Iga
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 40
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
ajakava
Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad
Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber või investeering) siht (eesmärkide
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
arendusprojekti kohta peab
valmima vähemalt esmaselt
toimiv IT-lahendus (st IT-
lahendus on vähemalt
põhikomponentide ulatuses
lõppkasutajate (ettevõtjate)
jaoks toimiv ning suudab anda
tagasisidet uute
arendusvajaduste jaoks reformi
rakendusperioodi jooksul ja
pärast seda).
50 3.3. Ettevõtja Siht Ärisündmustel Selliste 1 10 4. kv 2025 Ettevõtja sündmusteenuste ja
sündmusteenuste ja põhinevate projektide digivärava rakendamisele kaasa
digivärava teenuste ja arv, mille aitavate IT-arendusprojektide
väljaarendamine digivärava juures on arv, mille juures on uusi
rakendamisele uusi internetipõhiseid arendusi
kaasa aitavate internetipõ edukalt kasutusele võetud.
IT-arenduste hiseid Nimetatud arendusprojektid on
kasutuselevõtt arendusi kas ettevõtja digivärava või
edukalt ärisündmustel põhinevate
kasutusele teenuste arendamisega otseselt
võetud. seotud, arendades ühtlasi välja
seotud süsteeme, mida saab
digiväravaga ühendada. Iga
arendusprojekti kohta peab
valmima vähemalt esmaselt
toimiv IT-lahendus (st IT-
lahendus on vähemalt
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 41
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
ajakava
Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad
Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber või investeering) siht (eesmärkide
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
põhikomponentide ulatuses
lõppkasutajate (ettevõtjate)
jaoks toimiv ning suudab anda
tagasisidet uute
arendusvajaduste jaoks reformi
rakendusperioodi jooksul ja
pärast seda).
51 3.4. #Bürokrati Siht Juurdepääs Virtuaalassi 0 1 2. kv 2022 Virtuaalassistendi platvormi
programm (riikliku digitaalsetele stendi kaudu kättesaadavate
virtuaalassistendi avalikele kaudu digitaalsete avalike teenuste
platvorm ja teenustele kättesaadav arv.
ökosüsteem) virtuaalassistend ate
i platvormi digitaalsete
kaudu avalike
teenuste arv
52 3.4. #Bürokrati Siht Bürokrati Teenuseid 0 18 4. kv 2025 Selliste veebikeskkondade arv,
programm (riikliku virtuaalassistend pakkuvate kus virtuaalne assistent töötab.
virtuaalassistendi i kasutuselevõtt teeninduske „Teeninduskeskkond“ tähendab
platvorm ja digitaalseid skkondade ametiasutuse veebisaiti.
ökosüsteem) avalikke arv
teenuseid
pakkuvates
teeninduskeskko
ndades
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 42
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
ajakava
Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad
Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber või investeering) siht (eesmärkide
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
53 3.4. #Bürokrati Siht Juurdepääs Virtuaalassi 1 20 4. kv 2025 Virtuaalassistendi platvormi
programm (riikliku digitaalsetele stendi kaudu kättesaadavate
virtuaalassistendi avalikele kaudu digitaalsete avalike teenuste
platvorm ja teenustele kättesaadav arv.
ökosüsteem) virtuaalassistend ate
i platvormi digitaalsete
kaudu avalike
teenuste arv
54 3.5. Digiriigi Eesmärk Keskselt Serverimajutuse 3. kv 2022 Keskselt osutatud/jagatud
baasteenuste osutatud / ja arvutitöökoha põhilised IT-teenused avatakse
ümberkorraldamine jagatud IT- jagatud teenuste uute kasutajate (ministeeriumid
ning turvaline baasteenuste avamine ja teised riigiasutused) jaoks.
pilvetaristule väljaarendamine riigiasutustele
üleminek
55 3.5. Digiriigi Siht Riikliku Riiklikule 0 10 4. kv 2023 Nende infosüsteemide arv,
baasteenuste privaatpilvetaris privaatpilve mille puhul on üleminek
ümberkorraldamine tu kasutuselevõtt le üle privaatpilvetaristule lõpule
ning turvaline avaliku sektori viidud viidud.
pilvetaristule asutuste poolt infosüstee
üleminek mide arv
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 43
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
ajakava
Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad
Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber või investeering) siht (eesmärkide
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
56 3.5. Digiriigi Eesmärk Pilvetaristu Riikliku 4. kv 2023 Võimalikuks on saanud
baasteenuste laiendamine privaatpilve majutada infosüsteeme riigi
ümberkorraldamine andmesaatkonna laiendamine Eesti privaatpilve kaudu
ning turvaline le andmesaatkonna andmesaatkonda ja neid sealt
pilvetaristule taristule käitada. Sel eesmärgil on
üleminek hangitud uus riistvara koos
selle juurde kuuluvate
litsentsidega ja seatud see
töökorda.
57 3.5. Digiriigi Siht Elutähtsate Elutähtsate 0 10 4. kv 2024 Riigipilve kaudu
baasteenuste süsteemide süsteemide andmesaatkonna taristusse ja
ümberkorraldamine üleviimine arv platvormile üle viidud
ning turvaline pilvelahenduseg elutähtsate süsteemide arv.
pilvetaristule a Elutähtsad süsteemid on
üleminek andmesaatkonda sellised süsteemid, mis on riigi
toimepidevuse seisukohast
olulised.
58 3.5. Digiriigi Siht Riigiasutuste Tehtud 0 16 4. kv 2024 Riigi Infosüsteemi Ameti
baasteenuste infosüsteemide testide arv teostatud suuremahuliste
ümberkorraldamine keskne turvatestimiste arv – testimiste
ning turvaline turvatestimine tulemused on esitatud
pilvetaristule aruannetena.
üleminek
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 44
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
ajakava
Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad
Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber või investeering) siht (eesmärkide
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
59 3.6. Rahapesu ja Eesmärk Rahapesu ja Õigusnorm, 4. kv 2024 Et võimaldada strateegilise
terrorismi terrorismi milles viidatakse analüüsi keskusel pääseda ligi
rahastamise rahastamise muudetud rahapesu ja terrorismi
strateegilise analüüsi tõkestamise õigusakti ning rahastamise tuvastamiseks ja
uuele tasemele seaduse muude tõkestamiseks vajalikele
viimine Eestis muudatuse ning seadusandlike, andmetele ning neid töödelda,
muude haldus- ja peavad olema lõpule viidud
strateegilise lepinguliste aktide järgmised sammud:
analüüsi keskuse jõustumise 1) rahapesu ja terrorismi
jaoks vajalike kuupäevale. rahastamise tõkestamise
seadusandlike, seaduse muudatus on avaldatud
halduslike ja Riigi Teatajas ja jõustunud;
lepinguliste 2) asjaomaste riiklike
muudatuste andmekogude põhimääruste
jõustumine muudatused on jõustunud;
3) lepinguosalised on
allkirjastanud rahapesu
andmebüroo
andmevahetuslepingute
tingimuste muudatused.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 45
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
ajakava
Järjekorr Seotud meede (reform Eesmärk / näitajad
Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber või investeering) siht (eesmärkide
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
60 3.7. Rahapesu ja Eesmärk Strateegilise Uue IKT- 2. kv 2026 IKT-süsteem, mis võimaldab
terrorismi analüüsi keskuse süsteemi teha reaalajas analüüse
rahastamise reaalaja jaoks uue üleandmine rahapesu tuvastamiseks ja
strateegilise analüüsi reaalajas rahapesu tõkestamiseks, on välja
süsteem kasutatava IKT andmebüroole töötatud. Süsteem on toimiv ja
analüüsisüsteem rahapesu andmebüroo
i väljatöötamine kasutuses.
ja selle
üleandmine
rahapesu
andmebüroole
61 3.8. Väga suure Siht Väga suure Kohtade 0 4000 4. kv 2023 Uute kohtade arv
läbilaskevõimega läbilaskevõimeg arv (majapidamised, ettevõtted,
lairibavõrkude a lairibavõrgu asutused), mis on kaetud väga
ehitamine kasutuselevõtt suure läbilaskevõimega
uutes kohtades lairibavõrkudega (ja mis saavad
seega kasutada ühendust
kiirusega vähemalt 100 Mbit/s).
62 3.8. Väga suure Siht Väga suure Kohtade 4000 8097 4. kv 2025 Täiendavate kohtade arv
läbilaskevõimega läbilaskevõimeg arv (majapidamised, ettevõtted,
lairibavõrkude a lairibavõrgu asutused), mis on kaetud väga
ehitamine kasutuselevõtt suure läbilaskevõimega
uutes kohtades lairibavõrkudega (ja mis saavad
seega kasutada ühendust
kiirusega vähemalt 100 Mbit/s).
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 46
ECOMP 1A ET
D. KOMPONENT 4. ENERGEETIKA JA ENERGIATÕHUSUS
Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga võetakse käsile energiasektori CO2 heide.
Komponendi eesmärk on vähendada sõltuvust põlevkivist, soodustada taastuvenergia
kasutuselevõttu ja parandada hoonete energiatõhusust.
Selle komponendiga reageeritakse riigipõhisele soovitusele keskenduda investeeringutele
energiataristusse ning ressursi- ja energiatõhususse, aidates kaasa majanduse CO2 heite
järkjärgulisele vähendamisele (2019. ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei
kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on
sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852
artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
4.1. Reform: Energiatõhustamise soodustamine
Reformi eesmärk on vähendada energiatõhusa renoveerimise haldustõkkeid, andes korteriühistutele,
kodumajapidamistele ja kohalikele omavalitsustele nõu õigusaktide, tehniliste aspektide ja
renoveerimise rahastamise kohta. Reformiga toetatakse ka uuenduslike lahenduste kasutamist,
näiteks renoveerimist tehases eeltoodetud elementide abil, et suurendada renoveerimisvõimekust ja
vähendada hoonefondi CO2 jalajälge (materjalisääst ja kvaliteet). Reformi eesmärk on suurendada
renoveerimismäära piirkondades, kus kinnisvara väärtus on väiksem.
Meede seisneb piirkondliku nõustamisvõrgustiku loomises ja tehniliste konsultantide koolitamises,
et pakkuda vajalikku teavet ja soodustada renoveerimist. Lisaks tagatakse energiatõhusa
renoveerimisega seotud teabe kättesaadavus veebilehe loomisega ning digitaalsete
veebitööriistadega, mis aitavad mõista renoveerimise tulemusi, kulusid ja tulusid. Komponent on
seotud Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponendi nr 1 ehitusandmete digitaliseerimise
meetmega.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
4.2. Investeering: Korterelamute rekonstrueerimise toetamine
Meetme eesmärk on edendada korterelamute terviklikku rekonstrueerimist, et suurendada
energiatõhusust, vähendada energiatarbimist ja parandada elanike elutingimusi. Samuti püütakse
sellega suurendada renoveerimise määra piirkondades, kus kinnisvara väärtus on väiksem.
Toetust antakse korteriühistutele renoveerimistöödeks, millega saavutatakse energiatõhususe klassi
paranemine vähemalt ühe astme võrra või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt
energiatõhususe klass C ja mis vastavad vähemalt keskmisele renoveerimise põhjalikkusele, mille
puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %. Toetusmäärasid diferentseeritakse
vastavalt piirdkonnale järgmisel viisil: Tallinnas ja Tartus 30 %, Tallinna ja Tartu ümbruses
kinnisvara hinna alusel 40 % ja kõigis teistes piirkondades 50 %. Väljaspool Tallinna ja Tartut
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 47
ECOMP 1A ET
võivad korteriühistud viia läbi osalise renoveerimise, et hoida ära hoone tehnilise olukorra
halvenemist, kuid sellisel puhul alandatakse toetuse määra. Lisaks kavatseb Eesti pikaajaliste
riiklike strateegiate raames rahastada täiendavaid rekonstrueerimismeetmeid Euroopa
Regionaalarengu Fondist ja REACT-EUst.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
4.3. Investeering: Väikeelamute rekonstrueerimise toetamine
Meetme eesmärk on edendada väikeelamute terviklikku rekonstrueerimist, et suurendada
energiatõhusust, vähendada energiatarbimist ja parandada elanike elutingimusi. Samuti püütakse
sellega suurendada renoveerimise määra piirkondades, kus kinnisvara väärtus on väiksem.
Toetust antakse eraomanikele renoveerimistöödeks, millega saavutatakse energiatõhususe klassi
paranemine vähemalt ühe astme võrra või, tervikliku renoveerimise korral, vähemalt
energiatõhususe klass C ja mis vastavad vähemalt keskmisele renoveerimise põhjalikkusele, mille
puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %. Toetusmäärasid diferentseeritakse
vastavalt piirdkonnale järgmisel viisil: Tallinnas ja Tartus 30 %, Tallinna ja Tartu ümbruses
kinnisvara hinna alusel 40 % ja kõigis teistes piirkondades 50 %. Meetme kohaldamisel on eluase
(eluruum) määratletud kui „eluruum või eluruumid ühes hoones või eraldi hoonetes, mis on ette
nähtud ühele leibkonnale aastaringseks elamiseks“ (vastavalt Eurostatile)”.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
4.4. Reform: Energiamajanduses rohepöörde hoogustamine
Meetme eesmärk on aidata kaasa Eesti energiatootmise ja -tarbimise CO2 heite vähendamisele,
ajakohastades Eesti energiapoliitika sihte ja meetmeid (muu hulgas põlevkivi kasutamise
järkjärguliseks lõpetamiseks) ning kõrvaldades taastuvenergia tootmisseadmete rajamiselt
haldustõkkeid.
Eesti energiamajanduse arengukava ajakohastatakse ning sellesse lisatakse sihid taastuvenergia
tootmise, energiatõhususe ja varustuskindluse vallas. Riiklikusse energiamajanduse arengukavasse
lisatakse ka meetmed, millega vähendada Eesti energiamajanduse sõltuvust põlevkivist, ning sihid
põlevkivi järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks.
Reform hõlmab ka taastuvenergia tootmisseadmete rajamise kiirendamiseks vajalike õigusaktide
vastuvõtmist ja juhendmaterjalide koostamist ning meetmeid tuuleparkide riigikaitseliste
kõrgusepiirangute leevendamiseks.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
4.5. Investeering: Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse
tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks
Meetme eesmärk on aidata taastuvenergia tootmise liitumisvõimsuste suurendamise kaudu kaasa
Eesti elektritootmise CO2 heite vähendamisele.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 48
ECOMP 1A ET
Selle meetme alusel kaasrahastatakse põhivõrguettevõtja investeeringuid ülekandevõrgu taristusse,
et lisada vähemalt 310 MW ulatuses liitumisvõimsust.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
4.6. Investeering: Tööstusalades elektritootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise
programm
Meetme eesmärk on muuta elektrienergiasüsteem tõhusamaks, soodustades elektritootmist
tarbimise lähedal. Meetme abil innustatakse tootma taastuvelektrit tööstusaladel ja nende läheduses,
kaasrahastades selleks elektrivõrguga liitumist. Taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele
ettevõtjatele võrguga liitumiseks tehtavate investeeringute kaasrahastus antakse selle meetme alusel
toetusena. Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega
(2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega
järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus
tootmisahela järgmistes etappides21; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames
toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest22
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste23 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega24
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada
keskkonda. Peale selle peab rahastamiskõlblikkuse kriteeriumides olema sätestatud tingimus, et
valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele
õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
4.7. Investeering: Energiasalvestuse pilootprogramm
Eespool nimetatud meetmete täiendamiseks toetatakse põlevkivi järkjärgulist kasutuselt
kõrvaldamist ja taastuvenergia tootmise suurendamist ning taastuvenergia salvestamise
pilootprojekte.
21
Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja
jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III
lisas sätestatud tingimustele.
22
Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam,
tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused
saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni
rakendusmääruses (EL) 2021/447.
23
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete
töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui meetme tegevuste eesmärk on
suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas
leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende
kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
24
Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise
jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete
ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need
tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb
esitada iga jaama kohta eraldi.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 49
ECOMP 1A ET
Meetme eesmärk on katsetada Eestis taastuvenergia salvestamist. Pilootprojekti käigus saadud
teadmiste põhjal loodetakse valmistuda salvestusseadmete paigaldamiseks tulevikus ilma rahalise
toetuseta. Selle meetme alusel antakse toetusi ettevõtjatele, kes investeerivad taastuvenergia
salvestusseadmetesse.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 50
ECOMP 1A ET
D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
63 4.1. Eesmärk Koostöölepingu 4. kv 2022 Sõlmitakse SA KredEx / Ettevõtluse
Energiatõhusta sõlmimine, et Koostööleping Arendamise Sihtasutuse ja
mise sätestada SA Kredex u sõlmimine, maakondlike arenduskeskuste
soodustamine / Enterprise Eesti ja et sätestada vaheline koostööleping, mille alusel
maakondlike SA Kredex / tagab SA KredEx / Ettevõtluse
arenduskeskuste Enterprise Arendamise Sihtasutus, et igas
vahelise koostöö Eesti ja maakondlikus arenduskeskuses
tingimused. maakondlike tegutseb vähemalt üks koolitatud
arenduskeskus spetsialist, kes annab
te vahelise renoveerimisalast nõu.
koostöö
tingimused.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 51
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
64 4.1. Eesmärk Kasutusele on võetud Kasutajasõbral 4. kv 2024 SA KredEx / Ettevõtluse
Energiatõhusta digitaalsed vahendid, ik Arendamise Sihtasutus ajakohastab
mise millega hõlbustada rekonstrueerim elamumajanduse toetusmeetmete
soodustamine juurdepääsu ise veebileht ja kodulehekülge, et tagada
rekonstrueerimist hinnastamise renoveerimisest huvitatud isikutele
käsitlevale teabele, mudelid ja taotlejatele kiire, ajakohastatud ja
sealhulgas asjakohane teave.
visualiseerida Tehakse kättesaadavaks
rekonstrueerimise veebipõhised digitaalsed vahendid,
tulemusi ja hinnata et renoveerimisest huvitatud isikud
rekonstrueerimiskulu saaksid oma hoone parameetrite
sid. lisamisel visualiseerida võimalikke
tulemusi ja arvutada välja
võimalikud kulud nii koos
toetuskavadega kui ilma nendeta.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 52
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
65 4.2. Eesmärk Korterelamute Eluaseme 2. kv 2022 SA KredEx / Ettevõtluse
Korterelamute rekonstrueerimistoet rekonstrueerim Arendamise Sihtasutus avaldab
rekonstrueerimis use istoetuse konkursikutse korterelamute
e toetamine projektikonkursside projektikonkur energiatõhususe parandamiseks.
väljakuulutamine sside Toetus diferentseeritakse piirkonniti
väljakuulutami kinnisvara väärtuse alusel nii, et
ne piirkondades, kus kinnisvara väärtus
on keskmisest madalam, on toetuse
määr kõrgem.
Toetust antakse
renoveerimistöödeks, millega
saavutatakse energiatõhususe klassi
paranemine vähemalt ühe astme
võrra või, tervikliku renoveerimise
korral, vähemalt energiatõhususe
klass C. Renoveerimistööd vastavad
vähemalt Euroopa Komisjoni
soovituses (EL) 2019/786 sätestatud
keskmisele renoveerimise
põhjalikkusele, mille puhul
primaarenergia sääst on keskmiselt
vähemalt 30 %. Tulemusi
tõendatakse rekonstrueerimistööde
eel ja järel väljastatavate
energiatõhususe sertifikaatidega.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 53
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
66 4.2. Siht Suurema Eluruumi 0 2600 4. kv 2024 Rekonstrueeritud on vähemalt 2 600
Korterelamute energiatõhususega de arv eluruumi, mille puhul on saavutatud
rekonstrueerimis eluruumid energiatõhususe klassi paranemine
e toetamine vähemalt ühe astme võrra või,
tervikliku renoveerimise korral,
vähemalt energiatõhususe klass C.
Renoveerimistööd vastavad
vähemalt Euroopa Komisjoni
soovituses (EL) 2019/786 sätestatud
keskmisele renoveerimise
põhjalikkusele, mille puhul
primaarenergia sääst on keskmiselt
vähemalt 30 %. Tulemusi
tõendatakse rekonstrueerimistööde
eel ja järel väljastatavate
energiatõhususe sertifikaatidega.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 54
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
67 4.2. Siht Kasvuhoonegaaside Ei kohaldata CO2 0 2200 2. kv 2026 Kasvuhoonegaaside heidet on
Korterelamute heite hinnanguline ekvivalent vähendatud vähemalt 2 200 tonni
rekonstrueerimis vähenemine aastas tonni CO2 ekvivalenti aastas. Sihti
e toetamine aastas mõõdetakse kasvuhoonegaaside
heite vähenemisega kõigi 2024.
aastal lõpetatud projektide
summana. Kõigi rekonstrueeritud
hoonete energiatõhususe klassi
mõõdetakse ning nende aastast
kasvuhoonegaaside heidet
hinnatakse selle järgi hiljemalt 2025.
aastal. Lähtetasemeks võetakse
hoonete hinnanguline
kasvuhoonegaaside heide enne
rekonstrueerimist. Hinnatakse, kas
toetusmeetme tegevused on ellu
viidud ja korteriühistud on esitanud
kõik vajalikud dokumendid
(energiatõhususe sertifikaat, audit jt
dokumendid). Kasvuhoonegaaside
heite vähendamise tulemuse arvutus
baseerub energiatarbimise ja teiste
asjakohaste andmete SA Kredexi /
Ettevõtluse arendamise sihtasutuse
mudelil. Saavutatud tulemused
saadakse toetavate tegevuste
lõppemisel.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 55
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
68 4.3. Eesmärk Renoveerimistoetuse Projektikonkur 2. kv 2022 SA KredEx / Ettevõtluse
Väikeelamute projektikonkursside sside Arendamise Sihtasutus avaldab
rekonstrueerimis väljakuulutamine väljakuulutami konkursikutse elamute
e toetamine ne energiatõhususe parandamiseks.
Toetus diferentseeritakse piirkonniti
kinnisvara väärtuse alusel nii, et
piirkondades, kus kinnisvara väärtus
on keskmisest madalam, on toetuse
määr kõrgem.
Toetust antakse
renoveerimistöödeks, millega
saavutatakse energiatõhususe klassi
paranemine või, tervikliku
renoveerimise korral, vähemalt
energiatõhususe klass C. Tulemusi
tõendatakse rekonstrueerimistööde
eel ja järel SA KredExi
energiatõhususe arvutustega.
69 4.3. Siht Suurema Eluruumi 0 80 4. kv 2024 Renoveeritud on vähemalt 80
Väikeelamute energiatõhususega de arv eluaset nii, et hoone energiatõhususe
rekonstrueerimis eluruumid klass on paranenud või, tervikliku
e toetamine renoveerimise korral, on saavutatud
vähemalt energiatõhususe klass C.
Tulemusi tõendatakse
rekonstrueerimistööde eel ja järel
SA KredExi energiatõhususe
arvutustega.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 56
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
70 4.4. Eesmärk Valitsuse otsus Valitsuse 2. kv 2021 Valitsus võtab vastu otsuse teha
Energiamajandu investeeringute otsuse vajalikud investeeringud
ses rohepöörde kohta, mis on vastuvõtmine. tuuleparkide riigikaitseliste
hoogustamine vajalikud kõrgusepiirangute leevendamiseks.
tuuleparkide
riigikaitseliste
kõrgusepiirangute
tühistamiseks.
71 4.4. Eesmärk Valitsuse otsuse Valitsuse 4. kv 2021 Valitsuse otsus, millega alustatakse
Energiamajandu vastuvõtmine, et kiita otsuse ettevalmistust energiamajanduse
ses rohepöörde heaks vastuvõtmine. arengukava koostamiseks ning
hoogustamine energiamajanduse määratakse kindlaks vastutajad ja
arengukava tähtajad, on heaks kiidetud.
koostamine ning Arengukavas käsitletakse muu
määrata kindlaks hulgas eesmärki suurendada
vastutajad ja taastuvenergia tootmist ja
tähtajad. energiatõhusust ning hoida ja
parandada varustuskindluse taset,
aga ka põlevkivi kasutamise
lõpetamist elektri tootmiseks aastal
2035 ning põlevkivi kasutamise
lõpetamist õlitootmiseks aastaks
2040.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 57
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
72 4.4. Eesmärk Asjaomaste esmaste Õigusnorm, 4. kv 2024 Avaldatud on juhendmaterjalid
Energiamajandu ja/või teiseste mis viitab taastuvenergia tootmisseadmete ja
ses rohepöörde õigusaktide asjaomaste energiasalvestusseadmete
hoogustamine jõustumine ja esmaste paigaldamise hõlbustamiseks ja
juhendmaterjalide õigusaktide ergutamiseks ning jõustuvad
avaldamine, et jõustumisele asjaomased esmased ja/või teisesed
leevendada ja/või teiseste õigusaktid, et kõrvaldada
taastuvenergia õigusaktide taastuvenergia rajatiste paigaldamise
tootmisseadmete ja jõustumisele, tõkked, nagu kõrgusepiirangud,
energiasalvestussead ning loamenetluste kestus ja keerukus.
mete rajamise juhendmaterjal
tõkkeid. i avaldamine.
73 4.4. Eesmärk Energiamajanduse Dokumendi 4. kv 2025 Valitsus on energiamajanduse
Energiamajandu arengukava vastuvõtmine arengukava heaks kiitnud. Kava
ses rohepöörde vastuvõtmine valitsuses sisaldab meetmeid, mis on seotud
hoogustamine valitsuses põlevkivi kasutamise järkjärgulise
lõpetamisega elektri tootmiseks
2035. aastal ja põlevkiviõli
tootmiseks 2040. aastaks. Samuti
sisaldab see sihte elektrienergia
tootmisvõimsuse asendamiseks
taastuvenergia tootmisvõimsusega.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 58
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
74 4.5. Eesmärk Võrguinvesteeringute Lepingu 1. kv 2022 Majandus- ja
Elektrivõrgu kaasrahastamise allkirjastamine kommunikatsiooniministeeriumi ja
tugevdamise lepingu põhivõrguettev Elering ASi vahel on sõlmitud
programm allkirjastamine õtjaga elektrivõrguinvesteeringute
taastuvenergia põhivõrguettevõtjaga kaasrahastamise leping. Lepingus
tootmisvõimeku sätestatakse oodatavad tulemused ja
se tähtajad.
suurendamiseks
ning
kliimamuutusteg
a (nt tormid)
kohanemiseks
75 4.5. Siht Täiendav Täiendav 0 310 2. kv 2026 Eesti elektriülekandevõrgu
Elektrivõrgu taastuvenergia liitumisvõ taastuvenergiarajatiste
tugevdamise liitumisvõimsus, mis imsus liitumisvõimsuse suurendamine
programm on loodud (MW) vähemalt 310 MW võrra.
taastuvenergia investeeringutega
tootmisvõimeku ülekandevõrku.
se
suurendamiseks
ning
kliimamuutusteg
a kohanemiseks
(nt paranenud
vastupidavus
tormidele).
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 59
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
76 4.6. Eesmärk Projektikonkursi Konkursikutse 4. kv 2022 Keskkonnainvesteeringute keskus
Tööstusalades väljakuulutamine avaldamine on kuulutanud välja avatud
elektritootmisse tööstusaladel konkursi, et toetada tööstusaladel
admete energiatootmise taastuvatest energiaallikatest elektrit
kasutuselevõtu hoogustamiseks tootvate ettevõtete võrguga liitmise
hoogustamise kulusid.
programm Projektikonkursiga nähakse ette
valikukriteeriumid ja toetuse
andmise tingimused, mis sisaldavad
asjakohast välistamisnimekirja, et
tagada valitud projektide kooskõla
põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“
tehniliste suunistega (2021/C58/01),
samuti nõue järgida ELi ja riiklikke
keskkonnaalaseid õigusakte.
77 4.6. Siht Tööstusaladel või Loodud 0 28 2. kv 2026 Tööstusaladel või nende läheduses
Tööstusalades nende läheduses liitumisvõ toimuva taastuvenergia tootmise
elektritootmisse toimuva imsus jaoks on loodud vähemalt 28 MW
admete taastuvenergia (MW) täiendavat liitumisvõimsust.
kasutuselevõtu tootmise jaoks on
hoogustamise elektrivõrgus loodud
programm täiendav
liitumisvõimsus.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 60
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
78 4.7. Eesmärk Energiasalvestuse Konkursikutse 4. kv 2022 Keskkonnainvesteeringute keskus
Energiasalvestus pilootprogrammi avaldamine kuulutab välja avatud
e projektikonkursi projektikonkursi energiasalvestuse
pilootprogramm väljakuulutamine pilootprogrammide toetamiseks.
Projektikonkursiga nähakse ette
valikukriteeriumid ja toetuse
andmise tingimused, mis sisaldavad
asjakohast välistamisnimekirja, et
tagada valitud projektide kooskõla
põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“
tehniliste suunistega (2021/C58/01),
samuti nõue järgida ELi ja riiklikke
keskkonnaalaseid õigusakte. Valiku-
ja rahastamiskõlblikkuse
kriteeriumides täpsustatakse, et
toetatavad tegevused ja/või
ettevõtted aitavad kaasa
kliimaneutraalsele majandusele,
kliimamuutustele vastupanu võimele
ja kliimamuutustega kohanemisele,
sealhulgas ringmajanduse
eesmärkidele.
79 4.7. Siht Investeeringutoetuses Rajatud 0 35 000 2. kv 2026 Investeeringute toetuskava
Energiasalvestus t tulenev täiendav võimsus tulemusel paigaldatakse
e soojussalvestusvõims (m³) kaugküttesüsteemidesse vähemalt
pilootprogramm us 35 000 m³ soojussalvesteid.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 61
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
80 4.7. Siht Investeeringutoetuses Rajatud 0 4 2. kv 2026 Investeeringute toetuskava
Energiasalvestus t tulenev täiendav võimsus tulemusel paigaldatakse vähemalt
e elektrisalvestusvõims (MW) 4 MW elektrisalvestusvõimsust.
pilootprogramm us
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 62
ECOMP 1A ET
E. KOMPONENT 5. SÄÄSTLIK TRANSPORT
Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga võetakse käsile transpordisektori CO2 heide.
Komponendi eesmärk on vähendada CO2 heidet ja soodustada säästlike transpordiliikide
kasutuselevõttu.
Komponendi reform ja investeeringud toetavad piiriülest Rail Balticu projekti, mis ühendab kolme
Balti riigi pealinnu Poola ja ülejäänud liiduga. Komponendi meetmete eesmärk on ühendada Rail
Baltic teiste riiklike raudteedega ja muude TEN-T sõlmpunktidega (Tallinna lennujaam ja
Vanasadam) ning hõlbustada juurdepääsu kohalikele peatustele jalgsi ja jalgrattaga.
Selle komponendiga reageeritakse riigipõhisele soovitusele keskenduda investeeringutele
energiatõhususse ja säästvasse transporti, aidates kaasa majanduse CO2 heite vähendamisele (2019.
ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 3).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei
kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on
sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852
artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
5.1. Reform: Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise,
vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu
Reformi eesmärk on vähendada transpordisektori CO2 heidet ja soodustada säästlike
transpordiliikide kasutuselevõttu.
Meede seisneb uue transpordi ja liikuvuse arengukava ja selle rakendusplaani vastuvõtmises ja
rakendamises. Kava keskendub transpordisüsteemide keskkonnajalajälje vähendamisele ning
sisaldab meetmeid, millega arendatakse linnapiirkondades autokasutajate arvelt ühendatud ja
jagatud liikuvust ning väljaspool suuremaid linnapiirkondi jalgratta- ja/või jalgteede terviklikumat
võrgustikku. Kava sisaldab raudteeinvesteeringuid, millega suurendatakse reiside kiirust ja ohutust
ning lisatakse ühendusi nii reisijate- kui ka kaubaveo jaoks. Transpordi ja liikuvuse arengukava
peamised meetmed, mida taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava raames rakendatakse, hõlmavad
Tallinn–Tartu liinil elektrifitseeritud raudtee rajamist ja pikendamist ning ühistranspordisüsteemi
ühtlustamist Tallinna ümbruskonnas (piletid ja tasud).
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
5.2. Investeering: Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini uue lõigu rajamine
Investeering võimaldab ühendada Läänemaa Tallinna ja rahvusvaheliste TEN-T sõlmjaamadega,
nagu Tallinna Lennujaam, Rail Baltic ning laevaühendused Tallinna Vanasadama kaudu.
Toetus antakse riiklikule raudteetaristu haldajale Eesti Raudtee 15 km pikkuse üherajalise
elektrifitseeritud raudteelõigu ehitamiseks Turba (kus praegu raudtee lõppeb) ja Risti jaama vahele.
Ülejäänud osa raudteest kuni Rohuküla jaamani, kust lähtuvad parvlaevaühendused Hiiumaa ja
Vormsi saartega, rahastatakse eeldatavasti ERFist ja riigieelarvest ning see valmib kavakohaselt
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 63
ECOMP 1A ET
2026. aastal. Tallinna-Rohuküla raudtee kogupikkuses lõpuleviimine ühendab riigi lääneosa
rahvusvaheliste TEN-T sõlmpunktidega Tallinnas.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
5.3. Investeering: Rail Balticu mitmeliigilise ühisterminali ehitamine Tallinnasse
Meetme eesmärk on suurendada säästliku liikuvuse osakaalu Tallinna piirkonnas.
Ülemiste ühisterminalist peaks saama Rail Balticu lähtepunkt. Terminaliala koosneb
terminalihoonest, sellega seotud raudteetaristust ja seda ümbritsevast avalikust linnaruumist, millest
terminalihoonet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust. Ülejäänud osasid on kavas rahastada
Euroopa ühendamise rahastust.
Investeering viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
5.4. Investeering: Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine
Meetme eesmärk on suurendada säästliku liikuvuse osakaalu Tallinna piirkonnas. Selleks on kavas
ühendada Rail Baltic Tallinna Vanasadamaga, kust lähtuvad mereühendused Põhjamaadesse.
Toetus antakse Tallinna linna transpordiametile, kes vastutab ühistranspordi käitamise eest
Tallinnas, uue, umbes 2 km pikkuse trammiliini ehitamiseks, et ühendada omavahel Tallinna
lennujaam, Rail Balticu ühisterminal, kesklinn, Vanasadam ja piirkondlik raudteejaam.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
5.5. Investeering: KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse
Meetme eesmärk on vähendada autosõltuvust ja suurendada säästlikku liikuvust piirkondades, mis
asuvad väljaspool kolme peamist linnakeskust (Tallinn, Tartu ja Pärnu), kus omavalitsuste vähene
finantssuutlikkus takistab turvaliste ja kliimasõbralike jalgratta- ja jalgteekoridoride arendamist.
Kohalikke omavalitsusi toetatakse 24 km pikkuse jalgratta- ja/või jalgteetaristu ehitamisel, et tagada
turvaline ja säästlik juurdepääs avalikele teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ja töökohtadele.
Samuti pööratakse tähelepanu Rail Balticu kohalikele peatustele ning ühendustele olemasoleva
jalgratta- ja jalgteede võrgustikuga.
Meede täiendab sarnast meedet, mida eeldatavasti rahastatakse ERFist ja mis aitab suurendada
jalgrattaliiklust kolmes suuremas linnakeskuses – Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 64
ECOMP 1A ET
E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Seotud Lõpuleviimise
Kvalitatiivsed Kvantitatiivsed näitajad
meede soovituslik
(sihtide puhul)
Järjekorra Eesmärk näitajad ajakava
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
number / siht (eesmärkide Lähtetas
investeering Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
puhul) e
)
81 5.1. Võtame Eesmärk Transpordi ja Transpordi ja 1. kv 2022 Vabariigi Valitsus on transpordi
kasutusele liikuvuse liikuvuse ja liikuvuse arengukava aastateks
ohutu, arengukava arengukava 2021–2035 heaks kiitnud. See
keskkonnahoi (2021–2035) (2021–2035) hõlmab Tallinna ümbruskonna
dliku, vastuvõtmine vastuvõtmine ühise piletimüügisüsteemi
konkurentsiv valitsuses loomist, kohaliku biometaani
õimelise, kasutuselevõttu hõlbustavaid
vajaduspõhise meetmeid, suuremate linnade
ja säästva linnaarengu kavade
jätkusuutliku koostamist integreeritud
transpordi- ja transpordikoridoride põhimõtete
energiataristu vaimus, mitmeliigilise taristu
planeerimist, raudtee
sõlmjaamade, kiiruse ja ohutuse
suurendamist, meretranspordi
konkurentsivõime parandamist ja
keskkonnahoidlikkuse
suurendamist ning selle
ühendamist mitmeliigilisse
transpordisüsteemi, kiirema ja
ohutuma maanteetranspordi
arendamist.
Kava sisaldab eesmärki
vähendada CO2 heidet 700 000
tonni (ehk 30 %) võrreldes 2018.
aasta tasemega ning saavutada
2035. aastaks transpordisektoris
tarbitavas energias
taastuvenergia osakaal 24 %.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 65
ECOMP 1A ET
Seotud Lõpuleviimise
Kvalitatiivsed Kvantitatiivsed näitajad
meede soovituslik
(sihtide puhul)
Järjekorra Eesmärk näitajad ajakava
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
number / siht (eesmärkide Lähtetas
investeering Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
puhul) e
)
82 5.1. Võtame Eesmärk Transpordi ja Rakenduskava 4. kv 2022 Rakendusplaani kiidab heaks
kasutusele liikuvuse vastuvõtmine transpordi ja liikuvuse
ohutu, arengukava arengukava (2021–2035)
keskkonnahoi (2021–2035) juhtkomitee. See hõlmab
dliku, keskkonnasõbrali Tallinna ümbruskonna ühise
konkurentsiv ku ja säästliku piletimüügisüsteemi loomist,
õimelise, transpordi kohaliku biometaani
vajaduspõhise arendamise kasutuselevõttu hõlbustavaid
ja rakendusplaani meetmeid, suuremate linnade
jätkusuutliku vastuvõtmine säästva linnaarengu kavade
transpordi- ja koostamist integreeritud
energiataristu transpordikoridoride põhimõtete
vaimus, mitmeliigilise taristu
planeerimist, raudtee
sõlmjaamade, kiiruse ja ohutuse
suurendamist, meretranspordi
konkurentsivõime parandamist ja
keskkonnahoidlikkuse
suurendamist ning selle
ühendamist mitmeliigilisse
transpordisüsteemi, kiirema ja
ohutuma maanteetranspordi
arendamist. Rakendusplaanis
sisaldub nõue, et vastutav
minister esitab igal aastal
valitsusele aruande.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 66
ECOMP 1A ET
Seotud Lõpuleviimise
Kvalitatiivsed Kvantitatiivsed näitajad
meede soovituslik
(sihtide puhul)
Järjekorra Eesmärk näitajad ajakava
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
number / siht (eesmärkide Lähtetas
investeering Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
puhul) e
)
83 5.1. Võtame Eesmärk Transpordi ja Transpordi ja 2. kv 2026 Transpordi ja liikuvuse
kasutusele liikuvuse liikuvuse arengukava peamiste meetmete
ohutu, arengukava arengukava rakendamine, sealhulgas
keskkonnahoi (2021–2035) (2021–2035) Tallinna-Rohuküla liinil
dliku, rakendamine mitme elektrifitseeritud raudtee
konkurentsiv põhimeetme rajamine ja pikendamine ning
õimelise, rakendamine on ühistranspordisüsteemi
vajaduspõhise lõpule viidud ühtlustamine Tallinna
ja ümbruskonnas (piletid ja tasud)
jätkusuutliku on lõpule viidud.
transpordi- ja
energiataristu
84 5.2. Eesmärk Raudtee Leping on 2. kv 2022 Sõlmitud on leping
Läänesuunali ehituslepingu allkirjastatud. elektrifitseeritud raudtee
se Tallinna- sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja
Rohuküla ehitamiseks Ellamaa-Risti lõikudel nende
raudteeliini Turba-Ellamaa ja kogupikkuses.
uue lõigu Ellamaa-Risti
rajamine lõikudel
85 5.2. Siht Uue raudtee Raudteeraj 0 15 4. kv 2024 Tallinna-Rohuküla liinil, mis
Läänesuunali väljaehitamine a km ühendab Lääne-Eesti raudteid
se Tallinna- (liiklusvalmis) Tallinna Vanasadama ja
Rohuküla lennujaamaga, on valmis
raudteeliini ehitatud ja reisijatele avatud
uue lõigu Turba ja Risti vaheline
rajamine elektrifitseeritud raudteelõik.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 67
ECOMP 1A ET
Seotud Lõpuleviimise
Kvalitatiivsed Kvantitatiivsed näitajad
meede soovituslik
(sihtide puhul)
Järjekorra Eesmärk näitajad ajakava
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
number / siht (eesmärkide Lähtetas
investeering Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
puhul) e
)
86 5.3. Rail Eesmärk Lepingu Leping on 1. kv 2022 Rail Balticu mitmeliigilise
Balticu sõlmimine Rail allkirjastatud. ühisterminali
mitmeliigilise Balticu arhitektuurilahendus ja
ühisterminali mitmeliigilise insenertehniline projekt on
ehitamine ühisterminali viidud lõpule ja hankija Rail
Tallinnasse hoone ehitamiseks Baltic Estonia OÜ on andnud
Tallinnasse sellele heakskiidu ning
terminalihoone ehitajaga on
allkirjastatud ehitusleping.
87 5.3. Rail Eesmärk Terminalihoone Terminalialusele 4. kv 2024 Tarbijakaitse- ja Tehnilise
Balticu aluse tunneli kergliiklustunnelil Järelevalve Amet väljastab loa
mitmeliigilise lõpuleviimine e on antud kasutada tunnelit, mis ühendab
ühisterminali kasutusluba Ülemiste terminali alt Peterburi
ehitamine maanteed Tallinna
Tallinnasse lennujaamaga.
88 5.3. Rail Eesmärk Uue raudteejaama Ehitustööd on 1. kv 2026 Rail Balticu Ülemiste
Balticu valmimine lõpule viidud mitmeliigilise terminali hoone
mitmeliigilise ehitustööd on lõpule viidud ja
ühisterminali kõik vajalikud kasutusload on
ehitamine olemas.
Tallinnasse
89 5.4. Tallinna Eesmärk Trammiteede Projektikavandi 4. kv 2021 Tallinna linnaplaneerimise ja
Vanasadama ehitusprojekti heakskiitmine kommunaalteenuste amet võtab
trammiliini lõpuleviimine vastu trammitee
rajamine projektilahenduse
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 68
ECOMP 1A ET
Seotud Lõpuleviimise
Kvalitatiivsed Kvantitatiivsed näitajad
meede soovituslik
(sihtide puhul)
Järjekorra Eesmärk näitajad ajakava
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
number / siht (eesmärkide Lähtetas
investeering Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
puhul) e
)
90 5.4. Tallinna Eesmärk Ehituslepingu Trammiliini 2. kv 2022 Tallinna linnaplaneerimise ja
Vanasadama sõlmimine ehitamiseks on kommunaalteenuste ameti ning
trammiliini sõlmitud töövõtja vahel on sõlmitud
rajamine ehitusleping ehitusleping Gonsiori tänava ja
Põhja Puiestee vahelise
trammiliini ehitamiseks.
91 5.4. Tallinna Siht Uus trammiliin Trammitee 0 2500 2. kv 2024 2500 meetri pikkune trammitee
Vanasadama toimib meetrid lõik on lõpule viidud ja vastavalt
trammiliini Tallinna linnavalitsuse
rajamine kasutusloale kasutusse võetud.
92 5.5. KOVide Eesmärk Konkurss toetuse Konkursi teatise 4. kv 2022 Omavalitsuste jaoks on välja
investeeringu saamiseks avaldamine kuulutatud avatud
d jalgratta- projektikonkurss toetuse
ja/või saamiseks jalgratta- ja/või
jalgteedesse jalgteede rajamiseks.
93 5.5. KOVide Siht Jalgratta- ja/või Km 0 24 4. kv 2025 Toetuskava tulemusel ehitatakse
investeeringu jalgteede taristu jalgratta- ja vähemalt 24 km jalgratta- ja/või
d jalgratta- on valmis. jalgteid jalgteid. Need peavad üldjuhul
ja/või olema uued teed. Põhjendatud
jalgteedesse juhtudel on lubatud
olemasolevate jalgratta- ja/või
jalgteede rekonstrueerimine,
näiteks kui olemasoleva jalgtee
laius ei vasta standarditele,
mistõttu ei ole jalakäijatel ja
jalgratturitel võimalik üheskoos
turvaliselt ja teineteist segamata
liikuda.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 69
ECOMP 1A ET
F. KOMPONENT 6. TERVIS JA SOTSIAALKAITSE
Eesti taaste- ja vastupidavuskava selle komponendiga võetakse käsile tervishoiusüsteemi
vastupidavus ja juurdepääs tervishoiusüsteemile, sotsiaalse turvavõrgu piisavus, juurdepääs
sotsiaalteenustele ja noorte töötus. Komponendi raames on ette nähtud järgmine: tegeleda
tööjõupuudusega tervishoiusektoris, tugevdada esmatasandi arstiabi ja haiglaravi, laiendada suure
töötusega perioodidel töötuskindlustushüvitise kestvust, parandada juurdepääsu sotsiaalteenustele,
tegeleda noorte töötuse probleemiga ja vähendada soolist palgalõhet.
Selle komponendiga reageeritakse järgmistele riigipõhistele soovitustele: parandada
tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja vastupidavust, sealhulgas võttes meetmeid
tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks, tugevdades esmatasandi arstiabi ja tagades elutähtsate
meditsiinitoodetega varustatuse (2020. aasta riigipõhine soovitus nr 1), parandada sotsiaalset
turvavõrku ning juurdepääsu integreeritud sotsiaalteenustele (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2
ja 2020. aasta riigipõhine soovitus nr 2) ning vähendada soolist palgalõhet, sealhulgas palkade
läbipaistvuse suurendamise kaudu (2019. aasta riigipõhine soovitus nr 2).
Lähtudes meetmete kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei
kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on
sätestatud, võib eeldada, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852
artikli 17 tähenduses oluliselt keskkonnaeesmärke.
F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
6.1. Reform: Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine
Reformi eesmärk on parandada Eesti tervishoiusüsteemi vastupidavust ja kriisidega toimetuleku
võimet, tagades seeläbi inimestele juurdepääsu kvaliteetsetele integreeritud tervishoiuteenustele
terves Eestis. Reform koosneb järgmistest elementidest:
(i) 31. detsembriks 2024 võetakse vastu haiglavõrgu arengukava, milles nähakse ette haiglavõrgu
tugevdamine, et muuta ravi tulemuslikumaks ja parandada taristut, ning määratakse kindlaks
haiglate spetsialiseerumine, et vähendada rahuldamata ravivajaduse kõrget määra.
(ii) Tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks on kavandatud kolm meedet:
a. 31. detsembriks 2022 võetakse vastu strateegiline raamistik kvaliteetsete tervishoiuteenuste
osutamiseks terves riigis. Selles kirjeldatakse tervishoiuteenuste osutamist erinevates
tervishoiusektorites, eelkõige eriarstiabi puhul, füüsiliste ja inimressursside jaotamist ning
rahastamismehhanismi. 2023. aastaks suurendatakse vastuvõttu õenduse erialale 2020. aastaga
võrreldes 5 %.
b. Et innustada tervishoiutöötajaid asuma tööle äärealadele, muudetakse 31. märtsiks 2023. aastaks
arstide, õdede ja apteekrite tasustamissüsteemi.
c. Muudetakse sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelist kokkulepet, et sätestada nõuded,
mis võimaldavad arstide puuduse vähendamiseks järk-järgult suurendada vastuvõttu teatavatel
erialadel (nt perearstid, psühhiaatria, sisehaigused). Muudatused jõustuvad 30. juuniks 2026.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 70
ECOMP 1A ET
6.2. Investeering: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine
Investeeringu eesmärk on aidata optimeerida Eesti haiglavõrku, suurendada ressursitõhusust ja
vähendada rahuldamata eriarstiabi vajadust, mis on liidu suurimaid. Investeering seisneb Põhja-
Eesti meditsiinilinnaku ehitamises. Sellest kujundatakse tippkeskus, kus pakutakse kvaliteetseid
tervishoiuteenuseid nüüdisaegses ja turvalises keskkonnas kahele kolmandikule Eesti
elanikkonnast. Põhja-Eesti meditsiinilinnak luuakse kahe olemasoleva Tallinna haigla – Ida-
Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla – ühendamise teel. Haiglahoonete arvu
vähenemine peaks parandama pakutavaid teenuseid ning uus moodne rajatis peaks aitama tulla
toime patsientide kasvavast arvust tingitud survega ning suurendama tervishoiuteenuste
kättesaadavust ja kvaliteeti, aidates hoida tervishoiutöötajaid Eestis. Taaste ja vastupidavusrahastust
rahastatakse linnaku ehitamist vaid osaliselt.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
6.3. Reform: Tervishoiu esmatasandi tugevdamine
Reformi eesmärk on tagada üldarstiabi kättesaadavus, parandada ravi järjepidevust ning muuta
süsteem paindlikumaks ja inimkesksemaks. Meede koosneb kolmest osameetmest. Esiteks laiendati
30. septembril 2020 eriarstiabiteenuste kättesaadavuse parandamiseks esmatasandi tervishoius e-
konsultatsioonide kasutamist, võimaldades eriarstidel patsiente nõustada, ilma et oleks vaja silmast
silma kohtuda. Teiseks jõustusid tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks 31. märtsil 2021
õigusaktid, millega nähti ette perearstidele makstavate toetuste suurendamine ning üldarstiabi
rahastusmudeli muutmine viisil, mis soosiks perearstide töötamist esmatasandi tervisekeskustes.
Kolmandaks on kavas muuta tervishoiuteenuste korraldamise seadust, et parandada patsientide
nimistute teenindamist, tagades esmatasandi arstiabi järjepidevuse ja laiendades meditsiiniõdedele
õiguse patsientidele ravimeid välja kirjutada.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2023.
6.4. Reform: E-tervise valitsemisraamistiku uuendamine
Reformi eesmärk on uuendada e-tervise valitsemisraamistikku, et see vastaks senisest paremini
tervishoiusüsteemi vajadustele ning oleks tagatud jätkusuutlikku tervishoiusüsteemi toetavate
digilahenduste areng Eestis. Reform seisneb praeguse tervishoiusüsteemi IKT-valitsemismudeli
läbivaatamises ja uue tulevikku vaatava e-tervise valitsemismudeli väljatöötamises, tagades
partnerite ühise arusaama rollide ja vastutuse jaotusest e-tervises.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
6.5. Investeering: Mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine
Investeeringu eesmärk on tagada aegkriitiliste meditsiiniliste juhtumite korral (nagu rasked
liiklusõnnetused, suuri rahvahulki hõlmavad päästeoperatsioonid, meditsiinilise sekkumise vajadus
laeva pardal jne) mitmeotstarbeliste meditsiinikopterite abil kiire meditsiinilise abi kättesaadavus,
sh äärealadel ja saartel; Investeering seisneb kahe mitmeotstarbelise meditsiinikopteri soetamises.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 71
ECOMP 1A ET
Samuti on kavas hankida kopteri sihtotstarbeliseks kasutuseks vajalik lisavarustus, hooldustarvikud
jms, tagada kopterite käitamiseks vajaliku personali esmane koolitamine ning projekteerida ja
ehitada erakorralise meditsiini keskuste juurde kopteri maandumisplatsid. Lähtudes meetme
kirjeldusest taaste- ja vastupidavuskavas ja võttes arvesse põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“
tehniliste suuniste (2021/C58/01) kohaseid leevendavaid samme, mis kavas on sätestatud, võib
eeldada, et see meede ei kahjusta määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses oluliselt
keskkonnaeesmärke. Mitmeotstarbeliste helikopterite puhul kasutatakse kogu asjaomase sektori
parimat võimalikku tehnoloogiat, millel on vähim võimalik keskkonnamõju.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
6.6. Investeering: Tööturumeetmed noorte tööpuuduse vähendamiseks
Investeeringu eesmärk on aidata vähese töökogemusega noortel tööd leida. Uuendatud kava „Minu
esimene töökoht“ (M1T) reguleerivate õigusaktidega nähakse ette meetmed kahes harus: tööandjale
makstav palgatoetus ja nooruki koolituskulude hüvitamine. Palgatoetust ja koolituskulu hüvitist
(kuni 2 500 eurot) makstakse tööandjale, kes võtab tööle 16–29-aastase töötuna registreeritud noore,
kellel puudub töökogemus või kelle töökogemus on lühiajaline. M1T-meede lõimitakse muude
teenustega, et jätkata noorte ja tööandjate toetamist ka pärast töösuhte algust. Esmatähtis on vältida
töösuhte enneaegset lõppemist ning teha koostöös tööandja ja noorukiga kindlaks
koolitusvajadused. 30. juuniks 2022 esitatakse täiustatud noortegarantii tegevuskava, millega
nähakse investeeringute kõrval ette täiendavad noorte töötute toetamise meetmed. Noortegarantii
tegevuskava hõlmab meetmeid, millega parandada noorte oskusi, ennetada noorte töötust ja sellega
võidelda, sh tegeledes mittetöötavate ja mitteõppivate noorte probleemiga ja otsides võimalusi selle
ennetamiseks, ning määrata noorte töötuse ennetamisel ja sellega võitlemisel kindlaks osalejad ja
nende vastutusala.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
6.7. Reform: Töötuskindlustushüvitise kestuse pikendamine
Reformi eesmärk on võtta käsile pikka aega muret valmistanud sotsiaalse turvavõrgu piisavuse
küsimus. Reform seisneb selles, et luuakse asjakohane mehhanism, mille abil pikendada
töötuskindlustushüvitise kestust 60 päeva võrra, kui registreeritud töötuse tase ületab
inflatsiooni/palgakasvu mitte kiirendavat töötuse taset (NAIRU/NAWRU) märkimisväärsel määral.
Pikendamise mehhanism ja märkimisväärne määr, mis ei tohi olla rohkem kui 2 %, määratakse
kindlaks dialoogis tööturu osapooltega. Meetme eesmärk on aidata inimestel elada rasketes
tööturutingimustes üle pikem töötuse periood.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
6.8. Reform: Pikaajaline hooldus
Reformi eesmärk on parandada pikaajalist hooldust. Reform koosneb järgmistest elementidest:
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 72
ECOMP 1A ET
i) sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega määratletakse pikaajalise hoolduse mõiste ning
kohustatakse kohaliku tasandi ametiasutusi järgima põhimõtet, et inimene peab saama elada
võimalikult kaua oma kodus oma tavalises keskkonnas, nii et talle on kättesaadavad piisavad
kvaliteetsed teenused. Muudatused jõustuvad 30. juuniks 2022;
ii) sotsiaalteenuste ja hoolduse integreerimise tegevuskavas nähakse ette hoolduse integreerimise
mudel, mida rakendada üle terve Eesti, ning määratakse kindlaks osalejate rollid ja vastutus ning
süsteemi rahastamine. Tegevuskava võetakse vastu 31. detsembriks 2022;
iii) sotsiaalkaitseministri käskkirjaga määratakse kindlaks kohalike ametiasutuste osutatavate
hooldusteenuste vorm ja omadused, samuti nende rakendamise tingimused. Et võimaldada
väiksema hooldusvajadusega eakamatel inimestel ja puuetega inimestel iseseisvalt toime tulla,
peavad reformiga kaasnema piisavad investeeringud ja teenusearendus kohalike ametiasutuste
poolt. Sotsiaalkaitseministri käskkiri jõustub 31. detsembriks 2024;
iv) õigusmuudatustega, millega parandatakse suurema hooldusvajadusega laste toetussüsteemi,
nähakse ette suurema hooldusvajadusega lastele osutatavate teenuste ajakohastamine ja
integreerimine. Eelkõige on kavas hoolduskoormusega perekondade igakülgseks toetamiseks
integreerida tervise-, haridus-, sotsiaalkaitse- ja tööhõiveteenused. Praegust toetussüsteemi
lihtsustatakse ja hooldusvajaduste hindamine muudetakse põhjalikumaks, et vanematel oleks kindel
kontaktpunkt, kust esialgset nõu ja tuge saada. Õigusmuudatused jõustuvad 31. märtsiks 2025.
6.9. Reform: Soolise palgalõhe vähendamine
Reformi eesmärk on vähendada soolist palgalõhet. Reform seisneb heaolu arengukava 2023–2030
vastuvõtmises, selle rakendamises ja digitaalse soolise palgalõhe töövahendi käikulaskmises.
Heaolu arengukava võetakse vastu 31. märtsiks 2024 ning selles sätestatakse strateegilised
eesmärgid vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja vaesust, tagades soolise võrdõiguslikkuse ja
suurema sotsiaalse kaasatuse ning edendades vähemusrühmadesse kuuluvate isikute võrdset
kohtlemist. Heaolu arengukavas nähakse ette meetmed, millega vähendada soolist palgalõhet,
suurendades tasustamise läbipaistvust, vähendades soostereotüüpide levikut ja negatiivset mõju
naiste ja meeste eludele ja otsustele, sealhulgas haridus- ja karjäärivalikutes ja hoolduskoormuse
kandmisel, ning toetades soolise võrdõiguslikkuse seaduse tulemuslikumat rakendamist.
31. märtsiks 2024 lastakse käiku digitaalne soolise palgalõhe töövahend, mis võimaldab tööandjatel
lihtsal ja hõlpsal viisil saada ja analüüsida andmeid ja teavet, mis käsitlevad soolist palgalõhet ja
selle eeldatavaid põhjuseid nende organisatsioonis, aidates neil teha teadlikke valikuid ja võtta
tulemuslikke meetmeid võrdse töötasu põhimõtte rakendamiseks ja palgalõhe vähendamiseks.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märts 2024.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 73
ECOMP 1A ET
F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
94 6.1. Eesti Eesmärk Haiglavõrgu Määruse 4. kv 2024 Jõustub määrus, milles on
tervishoiukorral arengukava jõustumine sätestatud:
duse terviklik käsitleva valitsuse - loend piirkondliku, kesk- ja
muutmine määruse kohaliku tasandi ning
jõustumine taastusravihaiglatest, et tagada
võrdne juurdepääs
tervishoiuteenustele;
- haiglavõrgu konsolideerimise
nõuded, eesmärgid ja meetmed;
- haiglate loendisse kantud haiglate
ehitamiseks, renoveerimiseks ja
ümberprofileerimiseks vajalikud
investeeringud.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 74
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
95 6.1. Eesti Eesmärk Tervishoiutöötajat Tervise- ja 4. kv 2022 Tervishoiutöötajate nappuse
tervishoiukorral e nappuse tööminister leevendamise strateegilises
duse terviklik leevendamise annab raamistikus esitatakse:
muutmine strateegilise tervishoiutöötaja - tervishoiuteenuste korraldamise
raamistiku te nappuse meetmed erinevates
heakskiitmine leevendamise tervishoiusektorites, eelkõige
strateegilisele eriarstiabi vallas,
raamistikule - füüsiliste ja inimressursside
heakskiidu. eraldamine, et tagada
tervishoiuteenuste osutamine kogu
territooriumil,
- rahastamis-, valitsemis- ja
teabevahetusmehhanismid, mille
abil tagada strateegia
tulemuslikkus kogu riigis.
96 6.1. Eesti Eesmärk Tervishoiuteenust Tervishoiuteenu 1. kv 2023 Jõustub tervishoiuteenuste
tervishoiukorral e korraldamise ste korraldamise korraldamise seadust käsitlev
duse terviklik seadust käsitleva seadust käsitleva tervise- ja tööministri käskkiri,
muutmine tervise- ja tervise- ja millega parandatakse arstide,
tööministri tööministri õdede ja proviisorite kulude
käskkirja käskkirja hüvitamise süsteemi, et
jõustumine, et jõustumine. motiveerida tervishoiutöötajaid
parandada arstide, töötama äärealadel.
õdede ja
proviisorite
kulude hüvitamise
süsteemi.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 75
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
97 6.1. Eesti Siht Vastuvõtt Õenduse 0 5 4. kv 2023 Õenduse erialale vastu võetud
tervishoiukorral õenduse erialale erialale vastu inimeste arv on suurenenud 2020.
duse terviklik võetud aastaga võrreldes 5 %.
muutmine inimeste arvu
suurenemine
protsentides
98 6.1. Eesti Eesmärk Jõustub ministri Jõustuvad 2. kv 2026 Jõustub sotsiaalministri määrus,
tervishoiukorral määrus, millega ministri määrus millega muudetakse
duse terviklik muudetakse ning sotsiaalministeeriumi ja Tartu
muutmine sotsiaalministeeri sotsiaalministeer Ülikooli vahelist kokkulepet, et
umi ja Tartu iumi ja Tartu näha arstide puuduse
Ülikooli vahelist Ülikooli vähendamiseks ette vastuvõtu
lepingut arstide vaheline leping. järkjärguline suurendamine
nappuse kohta teatavatel erialadel (nt perearstid,
teatavatel psühhiaatria, sisehaigused).
erialadel.
99 6.2. Põhja-Eesti Eesmärk Põhja-Eesti Projekteerimisle 4. kv 2021 Hankija, kes on haigla omanik,
meditsiinilinnak meditsiinilinnaku pingu allkirjastab Põhja-Eesti
u loomine projekteerimislepi allkirjastamine meditsiinilinnaku
ngu projekteerimislepingu. Leping
allkirjastamine. hõlmab vajalike ehituslubade
hankimist.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 76
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
100 6.2. Põhja-Eesti Eesmärk Põhja-Eesti Lepingute 4. kv 2023 Hankija, kes on haigla omanik,
meditsiinilinnak meditsiinilinnaku allakirjutamine sõlmib lepingud:
u loomine kaevetööde-, - kaevetööde tegemiseks ning
veevarustus- ja ühendustrasside rajamiseks
elektrivarustuslepi veevarustuse, reovee kogumise
ngu ning taristu ja elektrivõrguga ning
raudbetoonelemen - raudbetoonelementide
tide hankimise hankimiseks.
lepingu
allkirjastamine
101 6.2. Põhja-Eesti Eesmärk Põhja-Eesti Lepingu 1. kv 2024 Hankija, kes on haigla omanik,
meditsiinilinnak meditsiinilinnaku allkirjastamine allkirjastab Põhja-Eesti
u loomine ehituslepingu meditsiinilinnaku ehituslepingu,
allkirjastamine mis hõlmab hoone tehnosüsteeme,
sealhulgas kütte, jahutuse,
ventilatsiooni, sooja vee,
valgustuse ja elektri tootmise,
mõõte-, seire- ja juhtimissüsteeme,
ning sisetöid.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 77
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
102 6.2. Põhja-Eesti Siht 10 % Ehituse 0 10 4. kv 2024 Eesmärgi 101 all nimetatud 10 %
meditsiinilinnak ehituslepingu edenemine ehituslepingu mahust loetakse
u loomine mahust on lõpule (%) saavutatuks siis, kui ehitaja on
viidud.
kinnitanud, et 10 % lepingus
nimetatud ehitustöödest on lõpule
viidud, hankija on töö vastu
võtnud ning võimalikud puudused
on kindlaks tehtud ja tähtaeg nende
kõrvaldamiseks on kindlaks
määratud.
103 6.2. Põhja-Eesti Siht 50 % Ehituse 10 50 4. kv 2025 Eesmärgi 101 all nimetatud 50 %
meditsiinilinnak ehituslepingu edenemine ehituslepingu mahust loetakse
u loomine mahust on lõpule (%) saavutatuks siis, kui ehitaja on
kinnitanud, et 50 % lepingus
viidud.
nimetatud ehitustöödest on lõpule
viidud, hankija on töö vastu
võtnud ning võimalikud puudused
on kindlaks tehtud ja tähtaeg nende
kõrvaldamiseks on kindlaks
määratud.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 78
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
104 6.2. Põhja-Eesti Eesmärk Põhja-Eesti Lepingu 2. kv 2025 Hankija, kes on haigla omanik,
meditsiinilinnak meditsiinilinnakus allkirjastamine sõlmib lepingu haigla
u loomine se seadmete varustamiseks kõigi seadmetega,
paigaldamise mis on vajalikud haigla tegevuseks
lepingu pärast ehitustööde lõppu (nt
allkirjastamine, et haiglavoodid, meditsiiniseadmed).
haiglakompleks
saaks tegevust
alustada
105 6.2. Põhja-Eesti Eesmärk Ehitustööde Ehitustööde 2. kv 2026 Hankija, kes on haigla omanik,
meditsiinilinnak lõpuleviimine lõpuleviimist saab töövõtjalt ehitustööde
u loomine tõendav lõpuleviimist tõendava
dokument dokumendi. Hankija tõendab, et ta
on algatanud menetluse, et
väljastada dokument, mis kinnitab,
et ehitis on valmis ja vastab
asjakohastele normidele. .
106 6.3. Tervishoiu Eesmärk Eesti haigekassa Valitsuse akti 3. kv 2020 Jõustunud on õigusakti
esmatasandi tervishoiuteenuste muudatuste muudatused, millega parandada
tugevdamine loetelu jõustumine eriarstiabiteenuste kättesaadavust,
eriarstiabile ning esmatasandi tervishoius e-
juurdepääsu osa konsultatsioonide kasutamist,
muutva valitsuse võimaldades eriarstidel patsiente
akti jõustumine. nõustada, ilma et oleks vaja
silmast silma kohtuda.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 79
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
107 6.3. Tervishoiu Eesmärk Jõustuvad Valitsuse akti 1. kv 2021 Jõustuvad seadusemuudatused,
esmatasandi valitsuse akti muudatuste millega nähakse ette perearstide
tugevdamine muudatused, jõustumine püsikulude ja -teenuste
millega rahastamine, et eraldada rohkem
muudetakse Eesti vahendeid esmatasandi
haigekassa meditsiinipraksistele väljaspool
tervishoiuteenuste suurlinnapiirkondi, sealhulgas
loetelu perearstide äärealadel, ning suurendatakse
kulusid ja - patsientide juurdepääsu
teenuseid diagnostika- ja
käsitlevat osa. sõeluuringuteenustele.
108 6.3. Tervishoiu Eesmärk Tervishoiuteenust Seaduse 1. kv 2023 Jõustuvad tervishoiuteenuste
esmatasandi e korraldamise jõustumisele korraldamise seaduse muudatused,
tugevdamine seaduse viitav millega parandatakse patsientide
muudatuste õigusnorm nimistute teenindamist, tagatakse
jõustumine esmatasandi arstiabi järjepidevus
ja laiendatakse meditsiiniõdede
õigusi patsientidele ravimeid välja
kirjutada.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 80
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
109 6.4. E-tervise Eesmärk E-tervise E-tervise 2. kv 2023 E-tervise valitsemisraamistikku ja
valitsemisraamis valitsemisraamisti valitsemisraamis rakendusplaani käsitleva
tiku uuendamine ku ja selle tiku ja selle ettepaneku heakskiitmine, et
rakenduskava rakenduskava ajakohastada e-tervise
heakskiitmine ettepanekute valitsemisraamistikku ja e-
heakskiitmine tervishoiuteenuste arendamise
„Eesti tervise koordineerimist.
IKT
juhtimisraamisti
ku“
juhtkomitees.
110 6.5. Eesmärk Mitmeotstarbelise Riigihankelepin 4. kv 2023 Eesti Politsei- ja Piirivalveameti
Mitmeotstarbeli meditsiinikopteri gute sõlmimine juhataja allkirjastatud lepingud
se võimekuse kiirabikopterite ostmiseks ning
meditsiinikopter loomise lepingute helikopterite lennubaaside ja
i võimekuse sõlmimine meditsiinikeskuste juurde
loomine maandumispaikade rajamiseks.
Eriotstarbeliste helikopterite
soetamisel valitakse parim
tehnoloogia, mis võimaldab
järgida põhimõtte „Ei kahjusta
oluliselt“ tehnilisi suuniseid
(2021/C58/01).
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 81
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
111 6.5. Siht Helikopterite Helikopterite 0 2 1. kv 2025 Eesti Politsei- ja Piirivalveamet on
Mitmeotstarbeli vastuvõtmine arv heaks kiitnud kahe kopteri
se vastuvõtmise
meditsiinikopter
i võimekuse
loomine
112 6.5. Siht Ehitatud või Helikopteri 0 2 2. kv 2026 Ehitatud/laiendatud on kaks
Mitmeotstarbeli laiendatud lennubaaside kopterite
se lennubaaside arv lennuväebaasi/maandumiskohta ja
meditsiinikopter valmimine need on kasutusvalmis, mida
i võimekuse tõendab lepingu täitmise ametlik
loomine kinnitamine Eesti Politsei- ja
Piirivalveameti poolt.
113 6.6. Eesmärk Meedet „Minu Tervise- ja 1. kv 2022 Jõustub tervise- ja tööministri
Tööturumeetme esimene töökoht“ tööministri käskkiri, milles määratakse
d noorte tugevdava tervise- käskkirja kindlaks meetme omadused ja
tööpuuduse ja tööministri jõustumine. selle rakendamise tingimused,
vähendamiseks käskkirja sealhulgas rahastamine ja
jõustumine. sihtrühm. Meetme eesmärk on
võimaldada töökogemuseta või
vähese töökogemusega noortel
saada töökogemusi ja parandada
oma oskusi tööturul edukaks
osalemiseks.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 82
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
114 6.6. Eesmärk Noortegarantii Valitsus võtab 2. kv 2022 Valitsus võtab vastu muudetud
Tööturumeetme tegevuskava vastu noortegarantii tegevuskava, et
d noorte noortegarantii toetada noorte tööhõivet.
tööpuuduse tõhustatud Tegevuskavas:
vähendamiseks tegevuskava - sisalduvad meetmed noorte
oskuste parandamiseks,
- nähakse ette tegevused noorte
töötuse ennetamiseks ja sellega
võitlemiseks, sh tegeledes
mittetöötavate ja mitteõppivate
noorte probleemiga ja otsides
võimalusi selle ennetamiseks,
- määratakse noorte töötuse
ennetamisel ja sellega võitlemisel
kindlaks peamised osalejad ja
nende vastutusala.
115 6.6. Siht Meetmes „Minu Osalejate arv 0 3178 4. kv 2025 Meetmes „Minu esimene töökoht“
Tööturumeetme esimene töökoht“ on osalenud vähemalt 3 178 noort
d noorte osalevate noorte vanuses 16–29 aastat (meetmega
tööpuuduse arv hõlmatute kumulatiivne arv).
vähendamiseks
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 83
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
116 6.7. Eesmärk Tööturuteenuste Õigusakti 2. kv 2023 Seadusemuudatuste jõustumine, et
Töötuskindlustu ja -toetuste muudatuste näha ette püsiv mehhanism
shüvitiste seaduse ning jõustumine töötuskindlustushüvitiste kestuse
kestuse töötuskindlustuse pikendamiseks 60 päeva võrra,
pikendamine seaduse eelkõige juhul, kui registreeritud
muudatuste töötuse tase ületab
jõustumine inflatsiooni/palgakasvu mitte
kiirendavat töötuse taset
märkimisväärsel määral.
Pikendamise mehhanism ja
märkimisväärne määr, mis ei tohi
olla rohkem kui 2 %, määratakse
kindlaks dialoogis tööturu
osapooltega.
117 6.8. Pikaajaline Eesmärk Sotsiaalhoolekand Õigusakti 2. kv 2022 Jõustuvad sotsiaalhoolekande
hooldus e seaduse muudatuste seaduse muudatused, millega
muudatuste jõustumine määratletakse pikaajalise hoolduse
jõustumine mõiste ning kohustatakse kohaliku
tasandi ametiasutusi järgima
põhimõtet, et inimene peab saama
elada võimalikult kaua oma kodus
oma tavalises keskkonnas, nii et
talle on kättesaadavad piisavad
kvaliteetsed teenused.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 84
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
118 6.8. Pikaajaline Eesmärk Integreeritud Tegevuskava 4. kv 2022 Sotsiaalministeerium võtab vastu
hooldus sotsiaal- ja vastuvõtmine tegevuskava, milles nähakse ette
tervishoiuteenuste hoolduse integreerimise mudel,
osutamise mida rakendada üle terve Eesti,
tegevuskava ning määratakse kindlaks süsteemi
finantseerimise mudelis osalejate
rollid ja vastutus.
119 6.8. Pikaajaline Eesmärk Sotsiaalkaitsemini Sotsiaalkaitsemi 4. kv 2024 Sotsiaalkaitseministri käskkirjaga
hooldus stri käskkirja nistri käskkirja määratakse kindlaks kohalike
jõustumine jõustumine ametiasutuste osutatavate teenuste
vorm ja omadused, samuti nende
rakendamise tingimused. Et
võimaldada väiksema
hooldusvajadusega eakamatel
inimestel ja puuetega inimestel
iseseisvalt toime tulla, peavad
reformiga kaasnema
investeeringud ja teenusearendus
kohalike ametiasutuste poolt.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 85
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
120 6.8. Pikaajaline Eesmärk Suure Seadusemuudat 1. kv 2025 Jõustuvad seadusemuudatused,
hooldus hooldusvajaduseg uste jõustumine millega nähakse ette suurema
a laste hooldusvajadusega laste jaoks
toetussüsteemi mõeldud teenuste ajakohastamine
parandamist ja integreerimine. Eelkõige on
käsitlevate kavas järgmised sammud:
seadusemuudatust - hoolduskoormusega perekondade
e jõustumine igakülgseks toetamiseks
integreeritakse tervise-, haridus-,
sotsiaalkaitse- ja tööhõiveteenused,
- praegust toetussüsteemi
lihtsustatakse ja hooldusvajaduste
hindamine muudetakse
põhjalikumaks, et vanematel oleks
kindel kontaktpunkt, kust esialgset
nõu ja tuge saada.
121 6.9. Soolise Eesmärk Heaolu Heaolu 1. kv 2024 Kavas kirjeldatakse meetmeid,
palgalõhe arengukava arengukava millega vähendada soolist
vähendamine (2023–2030) vastuvõtmine palgalõhet.
vastuvõtmine
valitsuses
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 86
ECOMP 1A ET
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
122 6.9. Soolise Eesmärk Digitaalne soolise Soolise 4. kv 2022 Arendatakse välja soolise
palgalõhe palgalõhe palgalõhe palgalõhe töövahendi prototüüp, et
vähendamine töövahend töövahendi varustada tööandjad soolist
prototüübi palgalõhet ja selle eeldatavaid
väljaarendamine põhjuseid nende organisatsioonis
. käsitlevate andmete ja teabega,
aitamaks neil teha teadlikke
valikuid ja võtta tulemuslikke
meetmeid võrdse töötasu
põhimõtte rakendamiseks ja
palgalõhe vähendamiseks.
123 6.9. Soolise Eesmärk Digitaalne soolise Digitaalse 1. kv 2024 Soolise palgalõhe töövahend
palgalõhe palgalõhe soolise tehakse tööandjatele
vähendamine töövahend palgalõhe kättesaadavaks, et varustada neid
töövahendi andmete ja teabega, mis käsitlevad
kasutuselevõtt soolist palgalõhet ja selle
eeldatavaid põhjuseid nende
organisatsioonis, aitamaks neil
teha teadlikke valikuid ja võtta
tulemuslikke meetmeid võrdse
töötasu põhimõtte rakendamiseks
ja palgalõhe vähendamiseks.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 87
ECOMP 1A ET
G. AUDIT JA KONTROLL
G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reformi eesmärk on kehtestada õigusraamistik taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks ja
järelevalveks. Selles määratakse kindlaks asjaomaste avaliku sektori asutuste roll taastekava
rakendamisel ja see, kuidas need asutused oma ülesandeid täidavad.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2021.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 88
ECOMP 1A ET
G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Lõpuleviimise
Kvantitatiivsed näitajad
soovituslik
Kvalitatiivsed (sihtide puhul)
Seotud meede ajakava
Järjekorr Eesmärk / näitajad
(reform või Nimi Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
anumber siht (eesmärkide
investeering)
puhul) Lähtetas
Mõõtühik Eesmärk Kvartal Aasta
e
124 Taastekava Eesmärk Jõustub valitsuse Valitsuse 4. kv 2021 Enne, kui esitatakse esimene
rakendamine ja määrus, millega määruse maksetaotlus, on jõustunud
järelevalve on kehtestatud jõustumine määrus, millega kehtestatakse
õigusraamistik õigusraamistik Eesti taaste- ja
Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendamiseks
vastupidavuskava ja järelevalveks.
rakendamiseks ja Määruses määratakse kindlaks
järelevalveks. vähemalt Eesti taaste- ja
vastupidavuskava rakendamises
osalevad asutused ja nende
ülesanded, sealhulgas
rahandusministeeriumi,
valdkondlike ministeeriumide ja
Riigi Tugiteenuste Keskuse
ülesanded.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 89
ECOMP 1A ET
2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu
Eesti taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 982 490 000 eurot.
2. JAGU: RAHALINE TOETUS
3. Rahaline toetus
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
Järjekorranumbe Seotud meede (reform või Eesmärk
Nimi
r investeering) / siht
Rohepöörde rakkerühma
23 2.1. Ettevõtete rohepööre Eesmärk loomine rohepöörde
rakendamiseks ja seireks
Arendusprogrammi
2.3. rohetehnoloogiate
28 Eesmärk kavandamise ja koostamise
arendusprogrammid
töörühma moodustamine
Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi
37 2.6. Rohefond Eesmärk
ning SmartCapi vahelise lepingu
allakirjutamine
Investeerimispoliitika
38 2.6. Rohefond Eesmärk dokumendi vastuvõtmine
SmartCapi poolt
Andmehaldusmeeskonna
moodustamine statistikaametis,
3.1. Andmehalduse ja avaandmete
majandus- ja
44 oivakeskuse loomine ja Eesmärk
kommunikatsiooniministeeriumi
väljaarendamine
s ning Riigi Infosüsteemi
Ametis
Valitsuse otsus investeeringute
kohta, mis on vajalikud
4.4. Energiamajanduses
70 Eesmärk tuuleparkide riigikaitseliste
rohepöörde hoogustamine
kõrgusepiirangute
tühistamiseks.
Valitsuse otsuse vastuvõtmine,
et kiita heaks energiamajanduse
4.4. Energiamajanduses
71 Eesmärk arengukava koostamine ning
rohepöörde hoogustamine
määrata kindlaks vastutajad ja
tähtajad.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 90
ECOMP 1A ET
Järjekorranumbe Seotud meede (reform või Eesmärk
Nimi
r investeering) / siht
4.5. Elektrivõrgu tugevdamise
Võrguinvesteeringute
programm taastuvenergia
kaasrahastamise lepingu
74 tootmisvõimekuse tõstmiseks ning Eesmärk
allkirjastamine
kliimamuutustega (nt tormid)
põhivõrguettevõtjaga
kohanemiseks
5.1. Võtame kasutusele ohutu,
keskkonnahoidliku, Transpordi ja liikuvuse
81 konkurentsivõimelise, Eesmärk arengukava (2021–2035)
vajaduspõhise ja jätkusuutliku vastuvõtmine valitsuses
transpordi- ja energiataristu
5.3. Rail Balticu mitmeliigilise Lepingu sõlmimine Rail Balticu
86 ühisterminali ehitamine Eesmärk mitmeliigilise ühisterminali
Tallinnasse hoone ehitamiseks Tallinnasse
5.4. Tallinna Vanasadama Trammiteede ehitusprojekti
89 Eesmärk
trammiliini rajamine lõpuleviimine
Põhja-Eesti meditsiinilinnaku
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku
99 Eesmärk projekteerimislepingu
loomine
allkirjastamine.
Eesti haigekassa
tervishoiuteenuste loetelu
6.3. Tervishoiu esmatasandi
106 Eesmärk eriarstiabile juurdepääsu osa
tugevdamine
muutva valitsuse akti
jõustumine.
Jõustuvad valitsuse akti
muudatused, millega
6.3. Tervishoiu esmatasandi muudetakse Eesti haigekassa
107 Eesmärk
tugevdamine tervishoiuteenuste loetelu
perearstide kulusid ja -teenuseid
käsitlevat osa.
Meedet „Minu esimene
6.6. Tööturumeetmed noorte töökoht“ tugevdava tervise- ja
113 Eesmärk
tööpuuduse vähendamiseks tööministri käskkirja
jõustumine.
Jõustub valitsuse määrus,
millega on kehtestatud
124 Audit ja kontroll Eesmärk õigusraamistik Eesti taaste- ja
vastupidavuskava
rakendamiseks ja järelevalveks.
Osamakse
145 394 882 eurot
summa
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 91
ECOMP 1A ET
Teine osamakse (tagastamatu toetus):
Järjekorra- Seotud meede (reform
Eesmärk / siht Nimi
number või investeering)
Projektikonkursi
ettevalmistamine koos
1 1.1. Ettevõtete digipööre Eesmärk hindamiskriteeriumide ja
toetuse andmise
tingimustega
Digioskuste arendamise
1.4. Oskuste reform toetamise tingimusi
11 Eesmärk
ettevõtete digipöördeks sisaldavate teiseste
õigusaktide jõustumine
1.5.1. Ettevõtete
Strateegiate väljatöötamise
16 konkurentsivõime Eesmärk
ettevalmistamine
toetamine välisturgudel
1.5.2. Ettevõtete
konkurentsivõime Ettevalmistav analüüs
toetamine välisturgudel - ettevõtluskeskuste sisustuse
19 Eesmärk
Innovaatilised ja asukoha
ettevõtluskeskused kindlaksmääramiseks
peamistel eksporditurgudel
1.5.3. Ettevõtete
konkurentsivõime Löögirühmade loomine ja
toetamine välisturgudel - sihtkohtade valimine
21 Eesmärk
Globaalsed e-ekspordi ülemaailmsete digilähetuste
löögirühmad ja jaoks
virtuaallavad
Roheoskuste arendamise
2.2. Roheoskused
toetamise tingimusi
25 ettevõtete rohepöörde Eesmärk
sisaldavate teiseste
toetamiseks
õigusaktide jõustumine
2.4. Tootmisettevõtete Toetuse andmise tingimusi
32 ärimudelite Eesmärk sätestava ministri käskkirja
ajakohastamine jõustumine
2.5. Ressursitõhusate
34 rohetehnoloogiate Eesmärk Konkursikutse avaldamine
kasutuselevõtt
Juurdepääs digitaalsetele
3.4. #Bürokrati programm
avalikele teenustele
51 (riikliku virtuaalassistendi Siht
virtuaalassistendi platvormi
platvorm ja ökosüsteem)
kaudu
3.5. Digiriigi baasteenuste
Keskselt osutatud / jagatud
ümberkorraldamine ning
54 Eesmärk IT-baasteenuste
turvaline pilvetaristule
väljaarendamine
üleminek
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 92
ECOMP 1A ET
Korterelamute
4.2. Korterelamute
rekonstrueerimistoetuse
65 rekonstrueerimise Eesmärk
projektikonkursside
toetamine
väljakuulutamine
4.3. Väikeelamute Renoveerimistoetuse
68 rekonstrueerimise Eesmärk projektikonkursside
toetamine väljakuulutamine
5.2. Läänesuunalise Raudtee ehituslepingu
Tallinna-Rohuküla sõlmimine raudtee
84 Eesmärk
raudteeliini uue lõigu ehitamiseks Turba-Ellamaa
rajamine ja Ellamaa-Risti lõikudel
5.4. Tallinna Vanasadama
90 Eesmärk Ehituslepingu sõlmimine
trammiliini rajamine
6.6. Tööturumeetmed
114 noorte tööpuuduse Eesmärk Noortegarantii tegevuskava
vähendamiseks
Sotsiaalhoolekande seaduse
117 6.8. Pikaajaline hooldus Eesmärk
muudatuste jõustumine
Osamakse summa 145 394 882 eurot
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 93
ECOMP 1A ET
Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
Elektroonilise
1.3. E-veoselehe teenuse
7 Siht kaubaveoteabe (eFTI)
arendamine
platvormide arendamine
Ringmajanduse
24 2.1. Ettevõtete rohepööre Eesmärk tegevuskava vastuvõtmine
rohepöörde rakkerühmas
2.7. Tingimuste ja võimaluste
loomine taastuvenergial Toetuse andmise tingimusi
41 Eesmärk
põhinevate rohelise vesiniku sätestava ministri käskkirja
tehnoloogiate kasutuselevõtuks jõustumine
3.2. Eraisikutele Eraisikute
sündmusteenuste ja elusündmusteenuste ja/või
47 Siht
etteaimavate teenuste etteaimavate teenuste
väljaarendamine käivitamine
Ärisündmustel põhinevate
teenuste ja digivärava
3.3. Ettevõtja sündmusteenuste
49 Siht rakendamisele kaasa
ja digivärava väljaarendamine
aitavate IT-arenduste
kasutuselevõtt
Koostöölepingu
sõlmimine, et sätestada SA
4.1. Energiatõhustamise Kredex / Enterprise Eesti
63 Eesmärk
soodustamine ja maakondlike
arenduskeskuste vahelise
koostöö tingimused.
Projektikonkursi
4.6. Tööstusalades
väljakuulutamine
elektritootmisseadmete
76 Eesmärk tööstusaladel
kasutuselevõtu hoogustamise
energiatootmise
programm
hoogustamiseks
Energiasalvestuse
4.7. Energiasalvestuse pilootprogrammi
78 Eesmärk
pilootprogramm projektikonkursi
väljakuulutamine
Transpordi ja liikuvuse
5.1. Võtame kasutusele ohutu,
arengukava (2021–2035)
keskkonnahoidliku,
keskkonnasõbraliku ja
82 konkurentsivõimelise, Eesmärk
säästliku transpordi
vajaduspõhise ja jätkusuutliku
arendamise rakendusplaani
transpordi- ja energiataristu
vastuvõtmine
5.5. KOVide investeeringud Konkurss toetuse
92 Eesmärk
jalgratta- ja/või jalgteedesse saamiseks
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 94
ECOMP 1A ET
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
Tervishoiutöötajate
6.1. Eesti tervishoiukorralduse nappuse leevendamise
95 Eesmärk
terviklik muutmine strateegilise raamistiku
heakskiitmine
Tervishoiuteenuste
korraldamise seadust
käsitleva tervise- ja
6.1. Eesti tervishoiukorralduse tööministri käskkirja
96 Eesmärk
terviklik muutmine jõustumine, et parandada
arstide, õdede ja
proviisorite kulude
hüvitamise süsteemi.
Tervishoiuteenuste
6.3. Tervishoiu esmatasandi
108 Eesmärk korraldamise seaduse
tugevdamine
muudatuste jõustumine
E-tervise
6.4. E-tervise
valitsemisraamistiku ja
109 valitsemisraamistiku Eesmärk
selle rakenduskava
uuendamine
heakskiitmine
Tööturuteenuste ja -
6.7. Töötuskindlustushüvitise toetuste seaduse ning
116 Eesmärk
kestuse pikendamine töötuskindlustuse seaduse
muudatuste jõustumine
Integreeritud sotsiaal- ja
118 6.8. Pikaajaline hooldus Eesmärk tervishoiuteenuste
osutamise tegevuskava
6.9. Soolise palgalõhe Digitaalne soolise
122 Eesmärk
vähendamine palgalõhe töövahend
Osamakse summa 145 394 882 eurot
Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
2 1.1. Ettevõtete digipööre Siht Toetuste määramine
1.4. Oskuste reform ettevõtete Koolitustele
12 Siht
digipöördeks registreerumine
Oskuste täiendamise ja
1.4. Oskuste reform ettevõtete
14 Siht ümberõppe uute moodulite
digipöördeks
arv
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 95
ECOMP 1A ET
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
1.5.1. Ettevõtete Uuringute tellimine
17 konkurentsivõime toetamine Eesmärk
välisturgudel
2.2. Roheoskused ettevõtete Oskuste täiendamise ja
26 Siht
rohepöörde toetamiseks ümberõppemoodulite arv
Rohetehnoloogiate
2.3. Rohetehnoloogiate
29 Eesmärk arendusprogrammi
arendusprogrammid
käivitamine
2.5. Ressursitõhusate Projektikonkursi tulemusel
35 rohetehnoloogiate Siht sõlmitud lepingute arv
kasutuselevõtt
3.5. Digiriigi baasteenuste Riikliku privaatpilvetaristu
ümberkorraldamine ning kasutuselevõtt avaliku
55 Siht
turvaline pilvetaristule sektori asutuste poolt
üleminek
3.5. Digiriigi baasteenuste Pilvetaristu laiendamine
ümberkorraldamine ning andmesaatkonnale
56 Eesmärk
turvaline pilvetaristule
üleminek
Väga suure
3.8. Väga suure
läbilaskevõimega
61 läbilaskevõimega Siht
lairibavõrgu kasutuselevõtt
lairibavõrkude ehitamine
uutes kohtades
5.4. Tallinna Vanasadama Uus trammiliin toimib
91 Siht
trammiliini rajamine
6.1. Eesti tervishoiukorralduse Vastuvõtt õenduse erialale
97 Siht
terviklik muutmine
Põhja-Eesti
meditsiinilinnaku
kaevetööde-, veevarustus-
6.2. Põhja-Eesti
100 Eesmärk ja elektrivarustuslepingu
meditsiinilinnaku loomine
ning raudbetoonelementide
hankimise lepingu
allkirjastamine
Põhja-Eesti
6.2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku
101 Eesmärk
meditsiinilinnaku loomine ehituslepingu
allkirjastamine
Mitmeotstarbelise
6.5. Mitmeotstarbelise
meditsiinikopteri
110 meditsiinikopteri võimekuse Eesmärk
võimekuse loomise
loomine
lepingute sõlmimine
Heaolu arengukava (2023–
6.9. Soolise palgalõhe
121 Eesmärk 2030) vastuvõtmine
vähendamine
valitsuses
6.9. Soolise palgalõhe Digitaalne soolise
123 Eesmärk
vähendamine palgalõhe töövahend
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 96
ECOMP 1A ET
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
Osamakse summa 145 394 882 eurot
Viies osamakse (tagastamatu toetus):
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
Ehitusalase
digitehnoloogia kasutamise
4 1.2. E-ehituse arendamine Eesmärk rahvusvaheliste standardite
ja parimate tavade
juurutamine
1.3. E-veoselehe teenuse E-veoselehe (eCMR)
8 Siht
arendamine liidese arendustööd
IKT-spetsialistide
1.4. Oskuste reform ettevõtete
15 Siht kvalifikatsioonistandardite
digipöördeks
läbivaatamine.
Riskikapitalifondidesse
tehtud investeeringute või
39 2.6. Rohefond Siht ettevõtetesse tehtud
omakapitaliinvesteeringute
maht
2.7. Tingimuste ja võimaluste Tehnoloogiad ja seadmed
loomine taastuvenergial terviklike rohevesiniku
42 Eesmärk
põhinevate rohelise vesiniku väärtusahelate loomiseks
tehnoloogiate kasutuselevõtuks
3.5. Digiriigi baasteenuste Elutähtsate süsteemide
ümberkorraldamine ning üleviimine
57 Siht
turvaline pilvetaristule pilvelahendusega
üleminek andmesaatkonda
3.5. Digiriigi baasteenuste Riigiasutuste
ümberkorraldamine ning infosüsteemide keskne
58 Siht
turvaline pilvetaristule turvatestimine
üleminek
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 97
ECOMP 1A ET
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise
3.6. Rahapesu ja terrorismi seaduse muudatuse ning
rahastamise strateegilise muude strateegilise
59 Eesmärk
analüüsi uuele tasemele analüüsi keskuse jaoks
viimine Eestis vajalike seadusandlike,
halduslike ja lepinguliste
muudatuste jõustumine
Kasutusele on võetud
digitaalsed vahendid,
millega hõlbustada
juurdepääsu
4.1. Energiatõhustamise rekonstrueerimist
64 Eesmärk
soodustamine käsitlevale teabele,
sealhulgas visualiseerida
rekonstrueerimise tulemusi
ja hinnata
rekonstrueerimiskulusid.
Suurema
4.2. Korterelamute
66 Siht energiatõhususega
rekonstrueerimise toetamine
eluruumid
Suurema
4.3. Väikeelamute
69 Siht energiatõhususega
rekonstrueerimise toetamine
eluruumid
Asjaomaste esmaste ja/või
teiseste õigusaktide
jõustumine ja
juhendmaterjalide
4.4. Energiamajanduses
72 Eesmärk avaldamine, et leevendada
rohepöörde hoogustamine
taastuvenergia
tootmisseadmete ja
energiasalvestusseadmete
rajamise tõkkeid.
5.2. Läänesuunalise Tallinna- Uue raudtee väljaehitamine
85 Rohuküla raudteeliini uue Siht (liiklusvalmis)
lõigu rajamine
5.3. Rail Balticu mitmeliigilise Terminalihoone aluse
87 ühisterminali ehitamine Eesmärk tunneli lõpuleviimine
Tallinnasse
Haiglavõrgu arengukava
6.1. Eesti tervishoiukorralduse
94 Eesmärk käsitleva valitsuse määruse
terviklik muutmine
jõustumine
6.2. Põhja-Eesti 10 % ehituslepingu mahust
102 Siht
meditsiinilinnaku loomine on lõpule viidud.
6.5. Mitmeotstarbelise Helikopterite vastuvõtmine
111 meditsiinikopteri võimekuse Siht
loomine
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 98
ECOMP 1A ET
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
Sotsiaalkaitseministri
119 6.8. Pikaajaline hooldus Eesmärk
käskkirja jõustumine
Suure hooldusvajadusega
laste toetussüsteemi
120 6.8. Pikaajaline hooldus Eesmärk parandamist käsitlevate
seadusemuudatuste
jõustumine
Osamakse summa 145 394 882 eurot
Kuues osamakse (tagastamatu toetus):
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
3 1.1. Ettevõtete digipööre Siht Toetuste määramine
Avalike teenuste
5 1.2. E-ehituse arendamine Eesmärk kättesaadavus e-ehituse
platvormil
Arendus- ja
6 1.2. E-ehituse arendamine Siht prototüüpimisprojektide
lõpuleviimine
1.3. E-veoselehe teenuse Lõpetatud projektide arv
9 Siht
arendamine kokku
2.4. Tootmisettevõtete Toetatud projektide arv
33 Siht
ärimudelite ajakohastamine
3.1. Andmehalduse ja Andmekvaliteedi
45 avaandmete oivakeskuse Siht parandamise projektide
loomine ja väljaarendamine lõpuleviimine
3.1. Andmehalduse ja Andmekogumite
46 avaandmete oivakeskuse Siht avaldamine riiklikus
loomine ja väljaarendamine avaandmete teabeväravas
3.2. Eraisikutele Eraisikute
sündmusteenuste ja sündmusteenuste ja/või
48 Siht
etteaimavate teenuste etteaimavate teenuste
väljaarendamine käivitamine
Ärisündmustel põhinevate
teenuste ja digivärava
3.3. Ettevõtja sündmusteenuste
50 Siht rakendamisele kaasa
ja digivärava väljaarendamine
aitavate IT-arenduste
kasutuselevõtt
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 99
ECOMP 1A ET
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
Bürokrati virtuaalassistendi
3.4. #Bürokrati programm kasutuselevõtt digitaalseid
52 (riikliku virtuaalassistendi Siht avalikke teenuseid
platvorm ja ökosüsteem) pakkuvates
teeninduskeskkondades
Juurdepääs digitaalsetele
3.4. #Bürokrati programm
avalikele teenustele
53 (riikliku virtuaalassistendi Siht
virtuaalassistendi
platvorm ja ökosüsteem)
platvormi kaudu
Väga suure
3.8. Väga suure
läbilaskevõimega
62 läbilaskevõimega Siht
lairibavõrgu kasutuselevõtt
lairibavõrkude ehitamine
uutes kohtades
Energiamajanduse
4.4. Energiamajanduses
73 Eesmärk arengukava vastuvõtmine
rohepöörde hoogustamine
valitsuses
5.5. KOVide investeeringud Jalgratta- ja/või jalgteede
93 Siht
jalgratta- ja/või jalgteedesse taristu on valmis.
6.2. Põhja-Eesti 50 % ehituslepingu mahust
103 Siht
meditsiinilinnaku loomine on lõpule viidud.
Põhja-Eesti
meditsiinilinnakusse
6.2. Põhja-Eesti seadmete paigaldamise
104 Eesmärk
meditsiinilinnaku loomine lepingu allkirjastamine, et
haiglakompleks saaks
tegevust alustada
Meetmes „Minu esimene
6.6. Tööturumeetmed noorte
115 Siht töökoht“ osalevate noorte
tööpuuduse vähendamiseks
arv
Osamakse summa 145 394 882 eurot
Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
E-veoselehtede
1.3. E-veoselehe teenuse väljatöötamise ja
10 Eesmärk
arendamine kasutuselevõtu
järelhindamine
1.4. Oskuste reform ettevõtete Koolituste lõpuleviimine
13 Siht
digipöördeks
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 100
ECOMP 1A ET
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
1.5.1. Ettevõtete Riigi- ja regioonipõhiste
18 konkurentsivõime toetamine Siht ekspordistrateegiate arv
välisturgudel
1.5.2. Ettevõtete Avatud ettevõtluskeskuste
konkurentsivõime toetamine arv
20 välisturgudel - Innovaatilised Siht
ettevõtluskeskused peamistel
eksporditurgudel
1.5.3. Ettevõtete Globaalsete löögirühmade
konkurentsivõime toetamine lähetuste arv ja nende
22 välisturgudel - Globaalsed e- Siht suurürituste arv, kus Eesti
ekspordi löögirühmad ja on virtuaallavade kaudu
virtuaallavad esindatud
Oskuste täiendamise ja
2.2. Roheoskused ettevõtete
27 Siht ümberõppeprogrammides
rohepöörde toetamiseks
osalevad inimesed
Rohetehnoloogiate
2.3. Rohetehnoloogiate
30 Siht arendusprogrammi kaudu
arendusprogrammid
toetatavate klastrite arv
Rohetehnoloogiate
arendusprogrammi kaudu
2.3. Rohetehnoloogiate
31 Siht toetust ja
arendusprogrammid
erainvesteeringuid saanud
idufirmade arv
2.5. Ressursitõhusate Lõpetatud projektide arv
36 rohetehnoloogiate Siht
kasutuselevõtt
Riskikapitalifondidesse
tehtud investeeringute või
40 2.6. Rohefond Siht ettevõtetesse tehtud
omakapitaliinvesteeringute
maht
Taastuvatel
energiaallikatel
2.7. Tingimuste ja võimaluste
põhinevatele rohevesiniku
loomine taastuvenergial
43 Siht tehnoloogiatele eraldatud
põhinevate rohelise vesiniku
toetused moodustavad
tehnoloogiate kasutuselevõtuks
vähemalt 49,49 miljonit
eurot
Strateegilise analüüsi
keskuse jaoks uue
3.7. Rahapesu ja terrorismi reaalajas kasutatava IKT
60 rahastamise reaalaja Eesmärk analüüsisüsteemi
strateegilise analüüsi süsteem väljatöötamine ja selle
üleandmine rahapesu
andmebüroole
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 101
ECOMP 1A ET
Järjekorra- Seotud meede (reform või
Eesmärk / siht Nimi
number investeering)
Kasvuhoonegaaside heite
4.2. Korterelamute
67 Siht hinnanguline vähenemine
rekonstrueerimise toetamine
aastas
4.5. Elektrivõrgu tugevdamise
Täiendav taastuvenergia
programm taastuvenergia
liitumisvõimsus, mis on
75 tootmisvõimekuse tõstmiseks Siht
loodud investeeringutega
ning kliimamuutustega (nt
ülekandevõrku.
tormid) kohanemiseks
Tööstusaladel või nende
4.6. Tööstusalades läheduses toimuva
elektritootmisseadmete taastuvenergia tootmise
77 Siht
kasutuselevõtu hoogustamise jaoks on elektrivõrgus
programm loodud täiendav
liitumisvõimsus.
Investeeringutoetusest
4.7. Energiasalvestuse
79 Siht tulenev täiendav
pilootprogramm
soojussalvestusvõimsus
Investeeringutoetusest
4.7. Energiasalvestuse
80 Siht tulenev täiendav
pilootprogramm
elektrisalvestusvõimsus
5.1. Võtame kasutusele ohutu, Transpordi ja liikuvuse
keskkonnahoidliku, arengukava (2021–2035)
83 konkurentsivõimelise, Eesmärk rakendamine
vajaduspõhise ja jätkusuutliku
transpordi- ja energiataristu
5.3. Rail Balticu mitmeliigilise Uue raudteejaama
88 ühisterminali ehitamine Eesmärk valmimine
Tallinnasse
Jõustub ministri määrus,
millega muudetakse
6.1. Eesti tervishoiukorralduse sotsiaalministeeriumi ja
98 Eesmärk
terviklik muutmine Tartu Ülikooli vahelist
lepingut arstide nappuse
kohta teatavatel erialadel.
6.2. Põhja-Eesti Ehitustööde lõpuleviimine
105 Eesmärk
meditsiinilinnaku loomine
6.5. Mitmeotstarbelise Ehitatud või laiendatud
112 meditsiinikopteri võimekuse Siht lennubaaside valmimine
loomine
Osamakse summa 96 929 921 eurot
3. JAGU: TÄIENDAV KORD
4. Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 102
ECOMP 1A ET
Eesti taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.
Taaste- ja vastupidavuskava üldise koordineerimise, järelevalve ja rakendamise tagavad
rahandusministeerium juhtiva ministeeriumina ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Riigi Tugiteenistuse
Keskus tegutseb korraldusasutusena. Järelevalve ja hindamisega seotud ülesandeid täidab
rahandusministeeriumi riigieelarve osakond koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega.
Valdkondlikud ministeeriumid ja asutused täidavad neile taastekava rakendamisel määratud
kohustusi. Ministeeriumite talitused toetavad nende pädevusse kuuluvate projektide edenemise
järelevalvet ning teevad tihedat koostööd Riigi Tugiteenuste Keskusega ja
rahandusministeeriumiga. Et registreerida kõik kava rakendamise ja järelevalvega seotud andmed,
kasutatakse olemasolevat struktuurifondide operatiivsüsteemi (SFOS).
Auditeerimisasutusena tegutseb rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond, mis auditeerib
loodud juhtimis- ja kontrollisüsteeme korrapäraselt. Samuti koostab see kokkuvõtte
maksetaotlustega seoses tehtud audititest. Auditeerimisasutus haldab ka pettusevastase
koordineerimise talitust.
Kõik riiklikud ja välised allikad kantakse koos valdkondlike programmide eelarvesse, mis
võimaldab teostada läbipaistvat järelevalvet valdkondliku rahastamise üle ning teha kindlaks riskid
ja vältida topeltrahastamist.
5. Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Riigi Tugiteenuste Keskus kui korraldusasutus vastutab Euroopa Komisjonile maksetaotluste
esitamise eest ja koostab vahendite haldamise kinnituse, millega tõendab, et vahendeid on kasutatud
ettenähtud otstarbel, teave on täielik, täpne ja usaldusväärne ning kontrollisüsteem annab vajaliku
kindluse. Lisaks tagab järelevalve ja hindamise ka rahandusministeerium koostöös Riigi
Tugiteenuste Keskusega.
Kava rakendamise ja järelevalvega seotud andmeid säilitatakse olemasolevas ühtses infosüsteemis –
struktuurifondide operatiivsüsteemis (SFOS). Struktuurifondide operatiivsüsteemi on kohandatud
vastavaks andmete kogumist, eduaruandeid ja maksetaotlusi käsitlevatele nõuetele, mis on
sätestatud määruses (EL) 2021/241, sealhulgas selleks, et koguda näitajaid ja muud teavet, mis on
vajalik eesmärkide ja sihtide saavutamise tõendamiseks ja nende kohta aru andmiseks.
Struktuurifondide operatiivsüsteemi kasutavad kõik taastekava rakendamises osalejad.
Struktuurifondide operatiivsüsteemis sisalduvat teavet taastekava edenemise ja tulemuste kohta,
samuti tuvastatud puuduste ja kõigi võetud parandusmeetmete kohta ajakohastatakse pidevalt.
Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Eesti pärast käesoleva lisa punktis
2.1 esitatud eesmärkide ja sihtide täitmist komisjonile asjakohaselt põhjendatud taotluse, et rahaline
toetus välja makstaks. Eesti tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele
alusandmetele, mis kinnitavad maksetaotluses esitatud põhjendusi, nii maksetaotlusele määruse
(EL) nr 2021/241 artikli 24 lõike 3 kohase hinnangu andmiseks kui ka auditeerimise ja kontrolli
eesmärgil.
12532/21 ADD 1 tto/ASN/sel 103
ECOMP 1A ET