Riigikantselei Meie 08.11.2021 nr 1.1-10.1/7817-1
[email protected]
Riigihangete seaduse muutmise ja
sellega seoses teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile riigihangete seaduse muutmise ja sellega seoses teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad:
1. Eelnõu;
2. Seletuskiri koos lisadega.
Evelin Karindi-Kask 6113501
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
03.11.2021
Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „keskkonnasäästlike“ sõnaga „keskkonnahoidlike“;
2) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:
„81) ideekonkurss on auhindadega või auhindadeta võistlus, mille tulemusel võib hankija
peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või andmetöötluse valdkonnas
omandada žürii välja valitud kavandi või projekti;“
3) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:
„141) osamaksumus on pakkumuse maksumuse eraldi hinnatav osa;“
4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses:
„171) riigihanke menetlus on igasugune käesoleva seaduse alusel läbi viidav menetlus, mille
eesmärk on hanke- või raamlepingu sõlmimine või ideekavandi saamine;“;
5) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „hankemenetluse“ tekstiosaga „,
kontsessiooniteate avaldamisega alanud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse“;
6) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „ehitustöödega“ sõnadega „ehitustööde
hankelepinguga“;
7) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda, sealhulgas
isikuna, kelle vahenditele pakkuja või taotleja käesoleva seaduse § 103 lõike 1 alusel tugineb,
ainult käesoleva seaduse § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest
riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate
esitatud pakkumuste ees.“;
8) paragrahvi 8 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hankija võib enne riigihanke menetluse alustamist teha turu-uuringu riigihanke
ettevalmistamiseks ning ettevõtjate planeeritavast riigihankest ja selles esitatavatest nõuetest
teavitamiseks.“;
10) paragrahvi 10 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Turu-uuringu käigus saadud nõuannete kasutamise korral tagab hankija riigihanke menetluses
võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise.“;
11) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„1) esitab riigihanke alusdokumentides olulise teabe, mis on turu-uuringus osalenud või muul
moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjaga vahetatud seoses riigihanke
ettevalmistamisega;“;
12) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Hankija ei avalda riigihanke alusdokumentides turu-uuringus osalenud või muul moel
riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtja ärisaladust.“;
13) paragrahvi 11 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 2, § 12 lõike 1 sissejuhatavas
lauseosas ja lõikes 7, § 21 lõikes 2, § 132 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 133 lõike 1
sissejuhatavas lauseosas, § 134 sissejuhatavas lauseosas, § 153 lõigete 1 ja 2 sissejuhatavas
lauseosas ja § 170 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „käesolevas seaduses
sätestatud korda“ tekstiosaga „käesolevat seadust“;
14) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) avaliku sektori hankija hankelepingu sõlmimise või ideekonkursi korraldamise peamine
eesmärk on pakkuda avalikkusele kättesaadavaid elektroonilise side võrke või neid käitada või
pakkuda avalikkusele elektroonilise side teenust;“;
15) paragrahvi 12 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku kohta sellised andmed puuduvad
või ei ole need seoses hankija või kontrollitava juriidilise isiku asutamise, äritegevuse
alustamise või ümberkujundamisega enam asjakohased, võib nimetatud tegevuste osakaalu
hinnata majandustegevuse prognooside abil.“;
16) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hankija võib piirata riigihanke alusdokumentides riigihankes osalevate ettevõtjate ringi,
lubades osaleda üksnes kaitstud töö keskustel ja ettevõtjatel, kelle peamine eesmärk ja
igapäevane põhitegevus on puuetega, vähenenud töövõimega või ebasoodsas olukorras olevate
inimeste sotsiaalne ja kutsealane integreerimine, või näha ette hankelepingu täitmise
erivajadustega isikute tööhõiveprogrammi raames, kui vähemalt 30 protsenti sellises keskuses,
ettevõttes või programmis töötavatest inimestest on puuetega, vähenenud töövõimega või
ebasoodsas olukorras.
(2) Kaitstud töö keskus on käesoleva seaduse § 4 punkti 4 tähenduses ettevõtja, kes pakub
töökohti pikaajalistele töötutele ja vähenenud töövõimega või puuetega inimestele, kes ei ole
võimelised leidma tööd tavalisel tööturul.“;
17) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõna „riigihanke“ sõnaga „rahvusvahelise“;
18) paragrahvi 15 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel käesoleva
seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt
võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär.
(5) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel käesoleva
seaduse 6. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvahelise piirmääraga.
(6) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste
hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud korda, kui hankelepingu
eeldatav maksumus on vähemalt võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras
tellitavate teenuste riigihanke piirmääraga.“;
19) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„(1) Avaliku sektori hankija või võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu
seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab teenuste kontsessioonilepingu
sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda ja §-s 136 sätestatut, kui
kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.“;
20) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kui hankija korraldab käesoleva seaduse § 15 lõike 11 alusel kontsessioonilepingu
sõlmimise menetluse asemel hankemenetluse, kohaldab ta §-des 135 ja 136 sätestatut.“;
21) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks;
22) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
„§ 181. Menetlusreeglite kohaldamine segalepingute sõlmimisel
(1) Kui segalepingu esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ja
segalepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmitakse hankeleping peamisele
hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi.
(2) Kui segalepingu esemeks on osaliselt sotsiaal- või eriteenus ning osaliselt muu teenus või
osaliselt teenus ja osaliselt asi, määratakse segalepingu peamine ese kindlaks asja või teenuse
eeldatava maksumuse järgi.
(3) Kui segalepingu esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ning
hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida hankelepingud eraldi
igale hankelepingu esemele kohalduvat menetluskorda järgides.
(4) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud segalepingu, kuigi
hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, sõlmib ta selle lihthanke, riigihanke või
rahvusvahelist piirmäära ületavatele menetlustele kohalduvat korda järgides, kui lepingu
esemeks on asjad või teenused, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke,
riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga ja ehitustööde eeldatav maksumus on vastavalt alla
lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmäära.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud segalepingu peamiseks esemeks on ehitustööd,
arvestab hankija pakkumuste esitamise tähtaja määramisel:
1) avatud hankemenetluses käesoleva seaduse § 93 lõike 1 punktis 6 sätestatud minimaalset
tähtaega;
2) piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses
ja võistlevas dialoogis käesoleva seaduse § 94 lõike 3 punktis 3 sätestatud minimaalset tähtaega,
välja arvatud nimetatud lõike punktis 4 sätestatud juhul;
3) lihthankemenetluses käesoleva seaduse § 125 lõikes 4 sätestatud ehitustööde hankelepingule
kohalduvat minimaalset tähtaega.
(6) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud segalepingu, kuigi
hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, kohaldab ta selle sõlmimisel:
1) käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu
osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui
riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on
riigihanke piirmäärast väiksem;
2) käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu
osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste
hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga;
3
3) käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa
eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga ja sotsiaal- või eriteenuste
hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär;
4) käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu
osa eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste
hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga.
(7) Kui segalepingu esemeks on samal ajal käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluv tegevus
ning käesoleva seaduse kohaldamisalast välja jääv tegevus ja lepingu esemed ei ole objektiivselt
eraldatavad, sõlmib hankija lepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi.
(8) Kui segalepingu esemeks on samal ajal käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluv tegevus
ja käesoleva seaduse kohaldamisalast välja jääv tegevus ning lepingu esemed on objektiivselt
eraldatavad, võib hankija sõlmida lepingud iga eseme kohta eraldi.
(9) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud segalepingu, kuigi
hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, sõlmib ta selle käesolevas seaduses
sätestatud korras, kui käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse osa eeldatav
maksumus on vähemalt võrdne käesolevas seaduses vastavale riigihankele sätestatud
piirmääraga.
(10) Hankija ei või sõlmida segalepingut või segalepingu asemel mitut lepingut käesolevas
seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks.“;
23) paragrahvi 19 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki
2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja
kontsessioonileping ning sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on
vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga.
(4) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1.
jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja
teenuste kontsessioonileping ning teenuste kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on
vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär ja sotsiaal-
või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär.“;
24) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 4. peatükis
sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja
kontsessioonileping ning kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne
riigihanke piirmääraga ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on
väiksem kui riigihanke piirmäär.“;
25) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigihanke korral, mis ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud ja mille eeldatav
maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise piirmääraga, kui
käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära ei sätesta, põhjendab hankija
riigihanke alusdokumentides, miks ta otsustas riigihanke ühe menetluse raames jätta osadeks
jaotamata. Osadeks jaotamata jätmise põhjendamise kohustust ei ole, kui hankeleping
sõlmitakse raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel.“;
26) paragrahvi 28 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatust“ tekstiosaga „, välja arvatud
kontsessioonilepingu sõlmimise korral,“;
4
27) paragrahvi 30 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „täpsustada“ sõnaga „täiendada“;
28) paragrahvi 30 lõike 9 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu sõlmimiseks koostatud
riigihanke alusdokumentides käesoleva seaduse §-de 85 ja 86 alusel sätestatud tingimuste
kohaselt esitanud majanduslikult kõige soodsama pakkumuse;“;
29) paragrahvi 30 lõike 10 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hankija võib raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides esitada
tingimused pakkuja täiendavaks kvalifitseerimiseks minikonkursil.“;
30) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 101–104 järgmises sõnastuses:
„(101) Hankija kontrollib enne minikonkursi tulemustel hankelepingu sõlmimist, kas pakkujal,
kellega ta kavatseb hankelepingu sõlmida, puuduvad käesoleva seaduse § 95 lõigetes 1 ja 4
nimetatud kõrvaldamise alused sama paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud tingimustel ega
sõlmi hankelepingut pakkujaga, kellel mõni kõrvaldamise alus esineb.
(102) Käesoleva paragrahvi lõiget 101 kohaldatakse, kui raamlepingu maksumus on vähemalt
võrdne rahvusvahelise piirmääraga ja hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne:
1) käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või
2) käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev
seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta.
(103) Kõrvaldamise aluste kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõike 101 alusel kohaldab
hankija käesoleva seaduse § 96 lõigetes 2–4 sätestatut. Hankija ei nõua kõrvaldamise aluste
puudumise kontrollimiseks dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed
on talle andmekogus olevate andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad või tal on need
dokumendid või andmed olemas ja need on kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased.
(104) Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui raamleping on sõlmitud ühe
pakkujaga, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi
välja kuulutamata või kui raamlepingu maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem,
võib hankija käesoleva paragrahvi lõiget 101 kohaldada, kui ta on selle võimaluse raamlepingu
sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides ette näinud.“;
31) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Hankija osutab riigihanke alusdokumentides dünaamilise hankesüsteemi alusel
kavandatavate hankelepingute olemusele ja eeldatavale kogusele, samuti vajalikule teabele
dünaamilises hankesüsteemis kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise
korralduse ja selle kirjelduse kohta.“;
32) paragrahvi 35 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
33) paragrahvi 35 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Võrgustikusektori hankija ja dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejad võivad kokku
leppida teistsuguses pakkumuste esitamise tähtajas tingimusel, et kõikidele dünaamilise
hankesüsteemiga liitunud taotlejatele antakse pakkumuste esitamiseks võrdne tähtaeg.“;
34) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
5
„(1) Elektroonilise oksjoni korraldamisest teavitab hankija hanketeates ning võrgustikusektori
hankija puhul, kui hankemenetlust alustatakse kvalifitseerimissüsteemi teatega, pakkumuse
esitamise kutses ja kui perioodilise eelteatega, taotluse esitamise ettepanekus.“;
35) paragrahvi 37 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „pakkujatele“ sõnadega
„samal ajal“;
36) paragrahvi 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui hankija aktsepteerib või nõuab pakkumuste esitamist elektroonilise kataloogi kujul,
sätestab ta selle hanketeates ning võrgustikusektori hankija puhul, kui hankemenetlust
alustatakse kvalifitseerimissüsteemi teatega, pakkumuse esitamise kutses ja kui perioodilise
eelteatega, taotluse esitamise ettepanekus.“;
37) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Keskne hankimine, sealhulgas dünaamilise hankesüsteemi ja raamlepingu alusel
hankelepingu sõlmimine, toimub keskse hankija asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt.“;
38) paragrahvi 45 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „või näidise“ tekstiosaga „, näidise
või planšeti“;
39) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja
pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, käesoleva seaduse § 93
lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõikes 4 nimetatud juhtudel nelja päeva ning lihthankemenetluses või
sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses kahte tööpäeva, ei ole hankija kohustatud
selgitustaotlusele vastama.“;
40) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses:
„§ 461. Ärisaladus
(1) Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi
takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena
märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste
hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid.
(2) Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu seda osa, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena
märkinud.“;
41) paragrahvi 47 lõike 1 punktis 2, § 124 lõike 1 punktis 2, § 143 lõikes 3, § 185 lõike 2
punktides 2 ja 3 ning § 2191 peakirjas ja tekstis asendatakse sõna „hankemenetlus“ sõnadega
„riigihanke menetlus“ vastavas käändes;
42) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) käesoleva seaduse § 30 lõikes 11 ja § 72 lõikes 61 nimetatud hankelepingu sõlmimise
otsus;“;
43) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
„13) käesoleva seaduse § 111 lõikes 7 nimetatud otsus.“;
6
44) paragrahvi 47 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) ettevõtjale tema pakkumuse läbi vaatamata jätmise põhjused;“ ;
45) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusele järgneb hankelepingu või
raamlepingu sõlmimine, lisab hankija otsuse kohta esitatavale teatele märke perioodi pikkuse
kohta, mille jooksul hankija ei või hankelepingut sõlmida (edaspidi ooteaeg).“;
46) paragrahvi 48 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „olemus,“ tekstiosaga „keerukus
või“;
47) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) hankelepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas
intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja
konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või
kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või
omandamisel, või“;
48) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste
tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-
des 92–94, § 125 lõikes 4 või § 126 lõikes 61 sätestatud tähtaegadest.“;
49) paragrahvi 49 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „on teavitatud“ tekstiosaga „teenuste
või ehitustööde ulatusest,“;
50) paragrahvi 50 punktid 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) hankelepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse
arvatav kultuuriväärtusega asi;
7) hankelepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning hankija on
teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses;“;
51) paragrahvi 52 lõigetes 1 ja 2, § 54 lõigetes 1 ja 2, § 58 lõigetes 1 ja 2, § 64 lõigetes 1 ja 2
ning § 68 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „hanketeates“ sõnadega „riigihanke
alusdokumentides“;
52) paragrahvi 60 lõigetes 2 ja 5, § 70 lõikes 2, § 77 lõikes 5 ning § 141 lõikes 6 asendatakse
sõna „miinimumtase“ sõnaga „miinimumnõuded“ vastavas käändes;
53) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul teeb avaliku sektori hankija
otsuse riigihanke jätkamise kohta võistleva dialoogina ja dialoogi alustamise kohta, kui ta
alustab dialoogi üksnes kõigi nende pakkujatega, keda varem avatud või piiratud
hankemenetluse käigus ei kõrvaldatud ja kes on kvalifitseeritud ja esitanud vormilistele
nõuetele vastava pakkumuse. Sel juhul käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 8 ei kohaldata.“;
54) paragrahvi 65 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Dialoogi käigus ei arutata hindamiskriteeriumide üle.“;
55) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
7
„(31) Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral lõplikku pakkumust selgitada, piiritleda ja
täpsustada, tingimusel et sellega ei muudeta pakkumust ega riigihanke alusdokumente, millega
kaasneks konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise oht.“;
56) paragrahvi 66 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Hankija võib eduka pakkujaga pidada läbirääkimisi hankelepingu tingimuste
täpsustamiseks, tingimusel et sellega ei muudeta oluliselt riigihanke alusdokumente ega
pakkumust ja sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise
ohtu.“;
57) paragrahvi 70 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul teeb avaliku sektori hankija otsuse
riigihanke jätkamise kohta konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena ja
läbirääkimiste alustamise kohta, kui ta alustab läbirääkimisi pakkumuste üle üksnes kõigi nende
pakkujatega, keda varem avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei ole kõrvaldatud ja kes
on kvalifitseeritud ning kes on esitanud vormilistele nõuetele vastava pakkumuse.“;
58) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Hankija teavitab kõiki menetluses osalevaid pakkujaid, kelle pakkumusi ei ole käesoleva
paragrahvi lõike 6 kohaselt kõrvale lükatud, samal ajal kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis kõikidest tehnilises kirjelduses või muudes tingimustes tehtud muudatustest ja annab
pakkujatele piisavalt aega uute pakkumuste esitamiseks. Läbiräägitavate tingimuste
miinimumnõuetes ei ole muudatuste tegemine lubatud.“;
59) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui hankemenetluses osaleb mitu pakkujat, teeb hankija pakkumuse edukaks tunnistamise
otsuse. Kui hankija räägib hankemenetluses, kus pakkumusi ei esitata, läbi mitme ettevõtjaga,
teeb hankija hankelepingu sõlmimise otsuse.“;
60) paragrahvi 72 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „alus“ tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva
seaduse § 95 lõikes 3 sätestatud juhul“;
61) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Hankija võib nõuda ettevõtjalt tema kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni
kontrollimiseks hankepassi esitamist käesolevas seaduses sätestatud korras.“;
62) paragrahvi 77 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riigihanke alusdokumentides, välja arvatud hanketeates, esitatava teabe
konfidentsiaalsena hoidmiseks võib hankija hanketeates kehtestada nõuded või nõuda
meetmete rakendamist, põhjendades teabe konfidentsiaalsena hoidmise vajadust, ning piirata
nõudeid mittetäitvate või meetmeid mitterakendavate ettevõtjate ligipääsu sellisele
konfidentsiaalsele teabele. Sel juhul ei pea hankija konfidentsiaalset teavet sisaldavat riigihanke
alusdokumentide osa hankemenetluse algamisest arvates kättesaadavaks tegema.“;
63) paragrahvi 77 lõike 4 punktis 4, § 85 lõigetes 3, 7 ja 8 ning § 140 lõikes 1 asendatakse sõna
„keskkonnaalased“ vastavas käändes sõnaga „keskkonnahoidlikkuse“;
64) paragrahvi 77 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigihanke menetluses, mis võimaldab läbirääkimisi, jätab hankija riigihanke
alusdokumentidesse lisamata need andmed, mis riigihanke olemusest tulenevalt ei ole
riigihanke menetluse algamise ajal kindlaksmääratavad või mille üle riigihankes läbi
räägitakse.“;
8
65) paragrahvi 77 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Kui hankelepingu esemeks olevale asjale või teenusele on kehtestatud
keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi,
mis arvestavad kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega.“;
66) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Innovatsioonipartnerluse korral kirjeldab hankija riigihanke alusdokumentides oma vajadust
nende tulevase hankelepingu esemeks olevate innovaatiliste asjade, teenuste või ehitustööde
järele, mida ei ole võimalik rahuldada turul olemasolevate asjade, teenuste või ehitustööde
soetamise või tellimisega. Esitatud teave peab olema piisavalt täpne, et võimaldada ettevõtjatel
kindlaks teha nõutava lahenduse olemus ja ulatus ning otsustada, kas esitada hankemenetluses
osalemise taotlus.“;
67) paragrahv 80 tunnistatakse kehtetuks;
68) seadust täiendatakse §-ga 801 järgmises sõnastuses:
„§ 801. Pakkumuse esitamise ettepanek
(1) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 1, § 59 lõikes 1 ja § 69 lõikes 1 nimetatud pakkumuse
esitamise ettepanek ning § 65 lõikes 1 nimetatud ettepanek alustada dialoogi sisaldavad
vähemalt järgmist teavet:
1) viide avaldatud hanketeatele;
2) pakkumuste esitamise tähtpäev ja koht, välja arvatud võistleva dialoogi korral;
3) pakkumuse ja muude ettevõtja esitatavate dokumentide koostamise keel või keeled, kui
hankija lubab pakkumusi esitada ka võõrkeeles, välja arvatud võistleva dialoogi korral;
4) võistleva dialoogi korral dialoogi alustamise aeg ja koht ning kasutatav keel või keeled, kui
hankija lubab dialoogi pidada ka võõrkeeles;
5) viide pakkujalt käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel nõutud dokumentide loetelule;
6) pakkumuse hindamise kriteeriumidele antud suhteline osakaal, kui hankija on riigihanke
alusdokumentides määranud pakkumuse hindamise kriteeriumidele osakaalude vahemiku.
(2) Võistleva dialoogi korral esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud
teave käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 nimetatud pakkumuse esitamise ettepanekus.“;
69) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
(11) Hankija võib muuta neid riigihanke alusdokumente, mida ta ei ole käesoleva seaduse § 77
lõikes 3 nimetatud põhjustel teinud hankemenetluse algamisest kättesaadavaks, piiratud
hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis
ja innovatsioonipartnerluses enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui ta on kehtestanud
nõuded või nõudnud meetmete rakendamist riigihanke alusdokumentides esitatava teabe
konfidentsiaalsena hoidmiseks ja esitab sellest tulenevalt konfidentsiaalset teavet sisaldava
riigihanke alusdokumentide osa üksnes neid nõudeid täitvatele või meetmeid rakendavatele
taotlejatele.“;
70) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui pakkumusi või taotlusi saab esitada üksnes elektrooniliselt ning pakkumuste ja
taotluste esitamise elektrooniline süsteem (edaspidi elektrooniline süsteem) ei ole olnud
töökorras kauem kui 15 minutit korraga kaheksa tunni jooksul enne pakkumuste või taotluste
esitamise tähtpäeva saabumist, peatub riigihanke menetlus automaatselt ja pakkumuste või
taotluste esitamise tähtpäev ei saabu.“;
71) paragrahvi 81 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „riigihange“ sõnaga „hankemenetlus“;
9
72) paragrahvi 82 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigihanke alusdokumentide muutmise korral peab hankija pikendama pakkumuste või
taotluste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registrile esitamisest arvates või,
kui hanketeadet ei muudeta, muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest
või edastamisest arvates oleks see tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast käesoleva
seaduse §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast.“;
73) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda
või kui hankija soovib riigihanke kohta registris sisalduvate andmete saatmist Euroopa Liidu
Väljaannete Talitusele (edaspidi väljaannete talitus), ei avaldata registris teadete sisu,
sealhulgas parandusi, enne seda, kui väljaannete talitus on need avaldanud, või enne 48 tunni
möödumist väljaannete talituselt kättesaamise kinnituse saamisest.“;
74) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Keskse riigihanke või ühishanke puhul märgib riigihanget läbi viiv hankija hankelepingu
sõlmimise teatele nende hankijate nimed, kes vastava riigihanke tulemusel sõlmitava
hankelepingu alusel asju ostavad või teenuseid või ehitustöid tellivad. Kui riigihanke tulemusel
sõlmitakse mitmepoolne leping, tuleb hankelepingu sõlmimise teates märkida ka nende
osapoolte nimed, kes asjade ostmist või teenuste või ehitustööde tellimist rahastavad.“;
75) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Kui hankelepingu alusel tehakse väljamakse enne registrile hankelepingu sõlmimise
andmete esitamise tähtpäeva, esitab riigiraamatupidamiskohustuslane, kelle
raamatupidamisarvestus toimub riigi ühtses majandusarvestuse tarkvaras, hankelepingu
sõlmimise andmed riigihangete registrile enne arve raamatupidamise üksuse töötajale
menetlemiseks saatmist.“;
76) paragrahvi 83 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Hankija jätab hankelepingu sõlmimise teates avaldamata teabe, mille avaldamine takistaks
õigusaktide rakendamist, oleks vastuolus avaliku huviga, sealhulgas kaitse- või
julgeolekuhuvidega, rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi, ja
põhjendab teabe avaldamata jätmist.“;
77) paragrahvi 83 lõike 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
78) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Hankija esitab registrile teabe ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste kohta, mis
hankija hinnangul vastavad käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 8 sätestatud kõrvaldamise
alusele, 30 päeva jooksul õiguskaitsevahendi rakendamisest arvates. Hankija nõude
vaidlustamise korral lisab ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest
arvates.“;
79) paragrahvi 85 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Pakkumuse hindamise kriteeriumina ei või sätestada käesoleva seaduse §-des 99–101 sätestatu
alusel kehtestatavaid pakkuja või taotleja kvalifitseerimise tingimusi, välja arvatud § 101 lõike
1 punktis 6 nimetatud andmed pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või
ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need
näitavad hankijale pakkumuse majanduslikku soodsust ja kui neid andmeid ei kasutata
kvalifitseerimisel.“;
10
80) paragrahvi 85 lõikes 6 asendatakse sõnad „tarkvara arendusteenuste“ sõnaga
„tarkvaralahenduste“;
81) paragrahvi 85 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Osakaalusid võib väljendada asjakohase maksimaalse vahemikuna.“;
82) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kui pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalude määramine ei ole objektiivsetel
riigihanke alusdokumentides kirjeldatud põhjustel võimalik, esitab hankija kriteeriumid
tähtsuse vähenemise järjekorras.“;
83) paragrahvi 87 lõike 2 punktis 1 ja lõike 4 punktis 1, § 88 lõikes 1 ning § 139 lõikes 2
asendatakse sõna „keskkonnakaitsenõuded“ sõnadega „keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid“
vastavas käändes;
84) paragrahvi 88 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kui hankelepingu eseme kasutajateks on füüsilised isikud, tuleb tehnilise kirjelduse
koostamisel võtta arvesse puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi seoses hankelepingu
esemega või koostada tehniline kirjeldus nii, et kõigil oleks võimalik hankelepingu eset
kasutada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Kui kohustuslikud
ligipääsetavuse nõuded on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktiga, lisab hankija tehnilisele
kirjeldusele viite vastavale õigusaktile.“;
85) paragrahvi 89 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hankija võib tehnilises kirjelduses, hankelepingu tingimusena või pakkumuste hindamise
kriteeriumina nõuda konkreetse märgise olemasolu, mis tõendab pakutava asja, teenuse või
ehitustöö vastavust keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalsetele või muudele erinõuetele, tingimusel
et:“;
86) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hankija ei tagasta pakkumuse tagatist edukale pakkujale või realiseerib selle, kui eduka
pakkuja tegevuse või tegevusetuse tõttu jääb hankeleping sõlmimata või edukas pakkuja ei asu
nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tuleneval põhjusel hankija antud tähtaja
jooksul täitma.“;
87) paragrahvi 91 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) tema suhtes käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 nimetatud otsuse, § 98 lõikes 5 või § 104 lõikes
6 nimetatud kvalifitseerimata jätmise otsuse või § 114 lõikes 1 või § 115 lõikes 8 nimetatud
pakkumuse tagasilükkamise otsuse jõustumist;“;
88) paragrahvi 91 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) tema pakkumuse läbi vaatamata jätmist käesoleva seaduse § 111 lõike 7 alusel.“;
89) paragrahvi 93 lõike 1 punktides 4–6 ja § 94 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „registrile“
sõnadega „väljaannete talitusele“;
90) paragrahvi 93 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada
riigihanke alusdokumentides põhjendatud kiireloomuliste asjaolude tõttu.“;
91) paragrahvi 94 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
11
„Hankija võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaegu piiratud hankemenetluses ja
konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses lühendada asjade ja teenuste
hankelepingu puhul kuni kümne päevani või ehitustööde hankelepingu puhul kuni 15 päevani,
kui:“;
92) paragrahvi 94 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada
riigihanke alusdokumentides põhjendatud kiireloomuliste asjaolude tõttu.“;
93) paragrahvi 95 lõike 1 punktides 1–3 asendatakse tekstiosa „või muud seaduslikku või
asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat“ tekstiosaga „, prokuristi või muud isikut,
kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida,“;
94) paragrahvi 95 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „tähenduses“ tekstiosaga „,
välja arvatud juhul, kui hankelepingu sõlmimine rahvusvahelise sanktsiooni subjektiga ei riku
rahvusvahelist sanktsiooni“;
95) paragrahvi 95 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 1–3 kohaldatakse, kuni isiku karistusandmed ei ole
karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või
asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv, kuid maksimaalselt kuni viis aastat süüdimõistva otsuse
jõustumisest arvates.“;
96) paragrahvi 95 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Hankija teeb pakkuja või taotleja riigihanke menetlusest kõrvaldamata jätmise kohta
põhjendatud kirjaliku otsuse ja võib sõlmida hankelepingu pakkuja või taotlejaga, vaatamata
kõrvaldamise aluse olemasolule.“;
97) paragrahvi 95 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
98) paragrahvi 95 lõike 4 punktis 8 asendatakse sõnad „hankelepingut või hankelepinguid“
sõnadega „hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi“;
99) paragrahvi 95 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet,
mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada
konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes
osalejate ees;“;
100) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et tal on õigus kõrvaldada riigihanke
menetlusest pakkuja või taotleja, kellel on hankija asukoha järgse, ühishanke puhul iga
ühishankija asukohajärgse või, kui hankijaks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühendus, iga
ühendusse kuuluva hankija asukoha järgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse
seaduse tähenduses.“;
101) paragrahvi 95 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 2–11 kohaldatakse riigihanke menetlustes, mis on
alanud kolme aasta jooksul lõikes 4 nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest
arvates.“;
102) paragrahvi 95 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
12
„Kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal või taotlejal esineb
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 või lõike 41 kohaldamise korral samas sätestatud alus,
annab ta pakkujale või taotlejale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või
ajatamiseks.“;
103) paragrahvi 96 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt temal või tema haldus-, juhtimis- või
järelevalveorgani liikmel, prokuristil või muu isikul, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada,
tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, kõrvaldamise aluste kontrollimiseks üksnes
järgmiste dokumentide esitamist:“;
104) paragrahvi 96 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) pakkuja või taotleja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend käesoleva seaduse § 95 lõike
1 punktis 4 ja lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolude kohta.“;
105) paragrahvi 96 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui pakkuja või taotleja asukohariik ei väljasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
dokumente, võib need asendada pakkuja või taotleja või tema esindaja vande all antud
tunnistusega või, kui pakkuja või taotleja asukohariik sellist dokumenti ei väljasta, pädeva
justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees pakkuja või taotleja
asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega.“;
106) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Hankija ei nõua käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentide esitamist,
kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta
kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkujal või taotlejal
kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased.“;
107) paragrahvi 96 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata või käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4
nimetatud kõrvaldamise aluseid võib hankija kohaldada, kui ta suudab mis tahes viisil tõendada
pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste olemasolu.“;
108) paragrahvi 97 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3
ja 5 ning lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, võib riigihankes, mille eeldatav maksumus
on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.“;
109) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hankija võib kohaldada käesolevat paragrahvi ka riigihangetes, mille eeldatav maksumus
on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, sätestades selle võimaluse riigihanke
alusdokumentides.“;
110) paragrahvi 98 lõikes 4, § 104 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 9, § 122 lõikes 6 ning § 177 lõike
2 punktis 2 asendatakse sõnad „oluliste kulutusteta“ sõnaga „tasuta“;
111) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Hankija ei nõua käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide või andmete
esitamist, kui need on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on
need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks
jätkuvalt asjakohased.“;
13
112) paragrahvi 98 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hankija ei tee otsust, kui ta ei ole kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud.“;
113) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele, jätab hankija
pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja ei osale
edasises riigihankes.“;
114) paragrahvi 99 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda kutseala-
või äriregistrisse või kui teenuste hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on pakkuja
või taotleja asukohariigi õigusaktides kehtestatud tegevusloa või organisatsiooni kuulumise
nõue, võib hankija nimetada hanketeates, mis registreeringu või tegevusloa olemasolu või mis
organisatsiooni kuulumine on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutav.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudele vastavuse kontrollimiseks võib hankija
nõuda pakkujalt või taotlejalt registreeringu või tegevusloa või organisatsiooni kuulumise
tõendi esitamist, kui see ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta
kättesaadav.
(3) Kui pakkujal või taotlejal puudub vastav registreering või tegevusluba või ta ei kuulu nõutud
organisatsiooni, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.“;
115) paragrahvi 100 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Pakkuja või taotleja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
kontrollimiseks võib hankija üldjuhul nõuda järgmiste dokumentide esitamist:“;
116) paragrahvi 100 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „nõutud varade ja kohustuste vahelise
suhtarvu“ sõnadega „näiteks nõutud finantssuhtarvu“;
117) paragrahv 102 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 102. Elektrooniline tõendite andmebaas e-Certis
Käesoleva seaduse §-de 95–101 rakendamisel võtab hankija arvesse Euroopa Komisjoni
elektroonilises tõendite infosüsteemis e-Certis avaldatavat teavet.“;
118) paragrahvi 103 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktis 6 sätestatud hariduse ja kutsekvalifikatsiooni ning
§ 101 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud kogemuse puhul on teise ettevõtja vahenditele
tuginemine lubatud üksnes juhul, kui hankelepingu või selle osa täitmiseks on vajalik sellise
hariduse, kutsekvalifikatsiooni või kogemuse olemasolu ning ettevõtjad, kelle vahenditele
tuginetakse, täidavad vastavat hankelepingut või selle osa isiklikult.“;
119) paragrahvi 103 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja
finantsseisundile esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, võib hankija riigihanke
alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja ja teine ettevõtja vastutavad hankelepingu
nõuetekohase täitmise eest ühiselt.“;
120) paragrahvi 103 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „või 4“;
121) paragrahvi 103 lõike 6 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
14
„Hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele vastavalt
käesolevale paragrahvile tuginetakse ja kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud
kõrvaldamise alus või kes ei vasta asjakohasele kvalifitseerimise tingimusele, andes selleks
vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Hankija võib sama tähtaja jooksul nõuda pakkujalt või
taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud
kõrvaldamise alus.“;
122) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui hankija tuvastab riigihanke menetluse käigus, et ettevõtjal, kelle vahenditele vastavalt
käesolevale paragrahvile tuginetakse, esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4 või lõike
41 kohaldamise korral samas sätestatud alus, annab ta ettevõtjale pakkuja või taotleja kaudu
vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuval põhjusel
tähtaega pikendada. Kui ettevõtja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või
ajatanud, ei kohalda hankija käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut.“;
123) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 64 lõikes 3“ tekstiosaga „, § 68
lõikes 3“;
124) paragrahvi 104 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) pakkuja või taotleja kinnitust, et ta vastab kõikidele riigihanke alusdokumentides pakkuja
või taotleja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, ja hankija nõutud andmeid esitatud
tingimustele vastamise kohta;“;
125) paragrahvi 104 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Hankepass esitatakse Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil.“;
126) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel esitatav hankepass peab sisaldama kinnitust, et
ettevõtjal, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb, ei esine ühtegi käesoleva seaduse §
95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alust ja ta vastab sellele kvalifitseerimiseks esitatud
tingimusele, mille osas pakkuja või taotleja teise ettevõtja vahenditele tugineb, ning hankija
nõutud andmeid esitatud tingimusele vastamise kohta.“;
127) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Riigihankes, mille hankija on ühe menetluse raames osadeks jaotanud, esitatakse vajaduse
korral hankepass iga osa kohta eraldi.“;
128) paragrahvi 104 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Hankija teeb otsuse hankepassis esitatud teabe alusel taotleja või pakkuja kõrvaldamise või
kõrvaldamata jätmise ja, kui ta on seadnud pakkujatele või taotlejatele kvalifitseerimise
tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta, välja arvatud käesoleva
seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhul.“;
129) paragrahvi 104 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste
hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast pakkumuse edukaks
tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist
ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja
kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja, kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise
tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.“;
130) paragrahvi 104 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
15
„(10) Hankija võib omal algatusel või pakkuja või taotleja põhjendatud avalduse alusel
käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tähtaega pikendada.“;
131) paragrahvi 109 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Protokolli kantakse lõikes 2 nimetatud andmed ning teave selle kohta, millised taotlused ei
vastanud avamisel riigihanke alusdokumentides näidatud dokumentide ja andmete loetelule.“;
132) paragrahvi 111 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
133) paragrahvi 111 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Hankija jätab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud pakkumuse läbi vaatamata ja teeb
selle kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. Ettevõtja, kelle pakkumus jäetakse läbi vaatamata, ei
osale edasises hankemenetluses.“;
134) paragrahvi 112 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hankija on kohustatud tegema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku igale
ettepaneku tegemise ajal riigihankes osalevale pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema
pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui riigihanke menetlus ei ole selleks ajaks lõppenud.“;
135) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluses.“;
136) paragrahvi 113 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
137) paragrahvi 114 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui hankelepingu sõlmimine selle pakkumuse alusel
rikuks rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.“;
138) paragrahvi 114 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse § 88
lõikes 2 nimetatud tingimusele, ei lükka ta pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja
tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et
tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas.“;
139) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Hankija võib riigihanke alusdokumendis ette näha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1
sätestatust erineva kõrvalekalde protsendi. Riigihanke alusdokumendis sätestatud kõrvalekalde
suurus võib maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusega võrrelduna
olla vahemikus 5–15 protsenti ja pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10–30
protsenti. Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumendis käesolevas lõikes sätestatud erisust ette
näinud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut.“;
140) paragrahvi 119 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul hankelepingut või ei asu
nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud
aja jooksul täitma, hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti käesoleva seaduse § 117
lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest
majanduslikult soodsaim.“;
141) paragrahvi 120 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
16
„(2) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate
esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine.
(3) Ooteaega ei pea kohaldama hankelepingu sõlmimise korral raamlepingu või dünaamilise
hankesüsteemi alusel, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul,
kui riigihanke menetluses on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemise ajal vaid
üks riigihankes osalev pakkuja.“;
142) paragrahvi 122 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav
maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, ja objektil hankija otsese järelevalve all
osutatavate teenuste hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne
rahvusvahelise piirmääraga, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides, et hankelepingu
sõlminud pakkuja esitaks hankijale hiljemalt hankelepingu täitmise alustamise ajaks selleks
ajaks teada olevate hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja
teabe nende seaduslike esindajate kohta.“;
143) paragrahvi 122 lõikeid 3, 8 ja 9 täiendatakse pärast tekstiosa „kontsessioonilepingu korral“
tekstiosaga „, mille maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga,“;
144) paragrahvi 122 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille maksumus on
vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, kontrollib hankija riigihanke menetluse jooksul eduka
pakkuja pakkumuses nimetatud alltöövõtjatel ja pärast hankelepingu sõlmimist selle täitmise
käigus lisanduval alltöövõtjal käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste
puudumist. Kõrvaldamise aluste puudumist ei pea kontrollima väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluses ega selle menetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu
täitmisel.“;
145) paragrahvi 122 lõike 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui pakkuja riigihanke menetluses hankija nõudel alltöövõtjat ei asenda, lükkab hankija
pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei kinnita, et täidab vastava osa hankelepingust ise.“;
146) paragrahvi 122 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Kui hankija tuvastab riigihanke menetluse või hankelepingu täitmise käigus, et
alltöövõtjal esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punkti 4 või lõike 41 kohaldamise korral
samas sätestatud alus, annab ta alltöövõtjale pakkuja kaudu vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla
tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuval põhjusel tähtaega pikendada. Kui alltöövõtja
on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kohalda hankija käesoleva
paragrahvi lõikes 7 sätestatut.“;
147) paragrahvi 123 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus
kokku ei ületa käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 või 4 sätestatud piirmäära ega kümmet protsenti
asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või kümmet
protsenti kontsessioonilepingu algsest maksumusest;“;
148) paragrahvi 123 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „võimalik“ sõnaga „näiteks“;
149) paragrahvi 123 lõike 1 punktides 3 ja 4 asendatakse sõnad „väärtus ei ületa“ sõnadega
„tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui“;
17
150) paragrahvi 123 lõike 1 punktis 3 ning lõike 2 punktides 2 ja 4 asendatakse sõna „pakkuja“
sõnaga „ettevõtja“;
151) paragrahvi 123 lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„5) ettevõtja asendatakse uue, riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise
tingimusi täitva ettevõtjaga, kui sellist tingimust sisaldavad riigihanke alusdokumendid;
6) ettevõtja asendatakse osaliselt või täielikult uue, riigihanke alusdokumentides sätestatud
kvalifitseerimise tingimusi täitva ettevõtjaga ettevõtja restruktureerimise, sealhulgas
ülevõtmise, ühinemise, võõrandamise või maksejõuetuse tõttu, eeldusel et ettevõtja
asendamisega ei kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi;“;
152) paragrahvi 123 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Hankija esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 alusel tehtud muudatuse kohta
registrile hankelepingu muutmise teate kümne päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates,
välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu muutmise korral.“;
153) paragrahvi 124 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ülesütlemine“ sõnadega „või
hankelepingust taganemine“;
154) paragrahvi 124 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hankijal on õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda, kui:“;
155) paragrahvi 124 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „pakkuja“ sõnaga „ettevõtja“ vastavas
käändes;
156) paragrahvi 124 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni käesoleva
seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud alus;“
157) paragrahvi 124 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „öelda“ sõnadega „või hankelepingust
taganeda“;
158) paragrahvi 125 lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele
loetakse esitatuks hanketeate avaldamisega registris või juhul, kui lihthankemenetlus viiakse
läbi mitmeetapilisena, muude riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele.
Lihthankemenetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.“;
159) paragrahvi 125 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Hankijal on õigus korraldada lihthankemenetluse asemel väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlus, kui esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1 ja
3–5, §-s 50 või § 156 lõikes 1 sätestatud alus või kui hanketeatega alustatud lihthankemenetluse
käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei
muudeta.“;
160) paragrahvi 125 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tähtaeg ei või asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui 10 päeva ja ehitustööde
hankelepingu puhul lühem kui 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates.“;
161) paragrahvi 125 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
18
„(5) Lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning §-des
77, 81 ja 82 sätestatut. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva
seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab hankija käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud vastavat
minimaalset tähtaega. Hankija kohaldab lihthanke läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85,
110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti.“;
162) paragrahvi 125 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Avaliku sektori hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist ettevõtjal käesoleva
seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist, välja arvatud kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel kontrollib
hankija ettevõtjal käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud kõrvaldamise
aluste puudumist.“;
163) paragrahvi 125 lõiked 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne viie tööpäeva möödumist
teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Ooteaega ei pea
kohaldama, kui lihthankemenetluses on otsuse tegemise ajal vaid üks riigihankes osalev
pakkuja.
(10) Hankija teatab registrile lihthankemenetluse lõppemisest ja hankelepingu täitmisest
käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.“;
164) paragrahvi 126 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele
loetakse esitatuks hanketeate või, juhul kui hankija alustab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust
eelteatega, eelteate avaldamisega registris. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse lõppemisel
kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.“;
165) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse eelteatega alustamise korral teeb hankija riigihanke
alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes
5 nimetatud pakkumuse esitamise ettepaneku.“;
166) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Hankija määrab hanketeates pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla
lühem kui 10 päeva hanketeate registrile või, juhul kui riigihanke eeldatav maksumus ületab
rahvusvahelist piirmäära, väljaannete talitusele esitamisest arvates.“;
167) paragrahvi 126 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1.
peatükis ning §-des 77, 81 ja 82 sätestatut, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära.
Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel
arvestab hankija käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud minimaalset tähtaega. Hankija
kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110–
112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. Hankija
võib hankelepingu sõlmimisel arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse,
taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide,
sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja
innovatsiooni.“;
168) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
19
„(71) Hankija võib riigihanke alusdokumente, välja arvatud eelteadet, muuta enne pakkumuste
esitamise tähtpäeva, kui ta on teinud need kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 51
nimetatud juhul koos pakkumuse esitamise ettepanekuga.“;
169) paragrahvi 126 lõike 11 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hankija teatab registrile sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse lõppemisest ja hankelepingu
täitmisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.“;
170) paragrahvi 127 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigihanke alusdokumentides“ sõnaga
„hanketeates“;
171) paragrahvi 127 lõigetes 1–3 asendatakse sõnad „juriidiline isik“ sõnaga „ettevõtja“
vastavas käändes“;
172) paragrahvi 127 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) tema eesmärk on osutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud CPV-koodidele vastavaid
avalikke teenuseid, lähtudes avalikust huvist;“;
173) paragrahvi 129 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses:
„(31) Ideekonkursi läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse §-des 110 ja 111 ning § 114
lõigetes 1 ja 2 sätestatut käesoleva paragrahvi lõigetes 32–34 sätestatud erisustega.
(32) Hankija võib muuta ideekonkursi kutset või muid riigihanke alusdokumente enne
ideekavandite esitamise tähtpäeva. Hankija muudab ideekavandite esitamise tähtpäeva pärast
selle saabumist üksnes juhul, kui esialgse tähtpäeva saabumisel on ideekonkurss käesoleva
seaduse § 193 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 33 sätestatud juhul peatunud.
(33) Kui ideekavandit või osa ideekavandist saab esitada üksnes elektrooniliselt ja
elektrooniline süsteem ei ole ideekavandite esitamise tähtpäeva saabumisel või kaheksa tunni
jooksul kauem kui 15 minutit korraga enne tähtpäeva saabumist töökorras, peatub riigihange
automaatselt ja ideekavandite esitamise tähtpäev ei saabu.
(34) Riigihanke alusdokumentide muutmise korral peab hankija pikendama ideekavandite
esitamise tähtaega mõistliku aja võrra.“;
174) paragrahvi 132 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel võrgustikusektoris tegutsemisel teenuste
osutamiseks ettevõtjaga, kellele on antud vastav ainuõigus Euroopa Liidu toimimise lepingu ja
muude Euroopa Liidu õigusaktide alusel, millega on kehtestatud turulepääsu ühiseeskirjad
võrgustikusektoris tegutsemiseks;
2) teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel lennutransporditeenuse osutamiseks ettevõtjaga,
kellele on antud vastav tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293,
31.10.2008, lk 3–20) tähenduses;“;
175) paragrahvi 132 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel CPV-koodi 92351100-7 alla kuuluvate
loteriiteenuste osutamiseks ettevõtjaga, kellele on antud vastav ainuõigus;“;
176) paragrahvi 133 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas, § 153 lõigetes 9 ja 10 ning § 154 lõikes 1
asendatakse tekstiosa „käesolevas peatükis sätestatud korda“ tekstiosaga „käesolevat seadust“;
177) paragrahvi 137 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73
lõikes 4 sätestatut.“;
20
178) paragrahvi 137 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kontsessioonilepingu saab sõlmida vaid ühe ettevõtjaga tehnilistel, ainuõiguste või
intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud või käesoleva seaduse § 4 punktis 1 nimetamata
ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi
puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või unikaalse
kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral;“;
179) paragrahvi 138 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumentide koostamisel, esitamisel ja
muutmisel lähtub hankija käesoleva seaduse §-des 77, 81 ja 82 sätestatust, kui käesolevas jaos
ei ole sätestatud teisiti. Kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus viiakse läbi mitme-
etapilisena, teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta
teeb pakkumuse esitamise ettepaneku.
(2) Kui erakorralistest julgeolekukaalutlustest lähtuvalt, tehnilistel põhjustel või
kõrgetasemelist kaitset nõudva ärisaladuse tundliku iseloomu tõttu ei saa kontsessioonilepingu
sõlmimiseks riigihanke alusdokumente elektrooniliselt piiramatult ja tasuta kättesaadavaks
teha, märgib hankija kontsessiooniteates või pakkumuste esitamise ettepanekus, kuidas tehakse
riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele kättesaadavaks, ja sätestab pikema pakkumuste
esitamise tähtaja.“;
180) paragrahvi 138 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
(3) Hankija võib muuta riigihanke alusdokumente, välja arvatud kontsessiooniteadet, enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui ta on need käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud
põhjustel teinud kättesaadavaks koos pakkumuse esitamise ettepanekuga.“;
181) paragrahvi 141 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks.“;
182) paragrahvi 141 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kohaldatakse pakkumustele käesoleva
seaduse § 73 lõikes 2 ja §-des 110–112 sätestatut.“;
183) paragrahvi 141 täiendatakse lõigetega 51–5³ järgmises sõnastuses:
„(51) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 97
sätestatut.
(52) Kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud vastavustingimused,
lähtub ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel käesoleva seaduse §-st 114.
(53) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 116, 117
ja 119.“;
184) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Hankija lähtub kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses ja kontsessioonilepingu
täitmisel käesoleva seaduse §-s 122 sätestatust.“;
185) paragrahvi 141 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Hankija lähtub kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 120 ja
kontsessioonilepingu muutmisel §-s 123 sätestatust. Kontsessioonilepingutele kohaldatakse §-
des 121 ja 124 sätestatut.“;
186) paragrahvi 143 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
21
„Kui pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist või
täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, tuleb hankijal määrata miinimumtähtajast
pikem pakkumuste esitamise tähtaeg.“;
187) paragrahvi 143 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses ei või taotluste või, kui taotlusega koos
esitatakse ka pakkumus, pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 30 päeva
kontsessiooniteate registrile või, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne
rahvusvahelise piirmääraga, väljaannete talitusele esitamisest arvates.“;
188) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu
sõlmimise menetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja
eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra määramisel lähtuda ka teistest
käesoleva seaduse sätetest.“;
189) paragrahvi 144 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingutele kohaldatakse §-s 121 sätestatut.“;
190) paragrahvides 145 ja 168 ning § 172 lõikes 1 asendatakse sõna „hankemenetluse“ sõnaga
„riigihanke“;
191) paragrahvi 145 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2–6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse,
kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.“;
192) paragrahvi 146 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) gaasi või soojusenergia tootmine hankija poolt on mõne muu kui käesoleva seaduse §-des
147–149 või käesolevas paragrahvis nimetatud tegevuse vältimatuks tagajärjeks ja“;
193) paragrahvi 147 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „püsivõrgu“ sõnadega
„pakkumine või“;
194) paragrahvi 148 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni“
sõnadega „pakkumine või“;
195) paragrahvi 148 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevus loetakse veega seotud
valdkondades tegutsemiseks käesoleva seaduse tähenduses, kui hankija tegeleb samal ajal ka
punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega.“;
196) paragrahvi 149 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Transporditeenustega seotud valdkonnas tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on
selliste võrgustike pakkumine või käitamine, mille eesmärk on avalikkusele transporditeenuse
pakkumine rongi, bussi, trammi, trollibussi, automaatsüsteemi või trosskanduriga.“;
197) paragrahvi 153 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „lepingute sõlmimisel“ sõnadega
„või ideekonkursi korraldamisel“;
198) paragrahvi 155 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Hankijal on õigus hankelepingu sõlmimisel käesolevas peatükis sätestatud korras omal valikul
korraldada hankemenetlus avatud, piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega
22
hankemenetlusena, võistleva dialoogina või innovatsioonipartnerlusena, välja arvatud
käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punkti 2 alusel § 65 lõikes 21 või § 70 lõikes 3 sätestatud viisil.“;
199) paragrahvi 156 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 172 lõikes 2, § 173 lõikes 3 ja lõike 5
sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „hankemenetlus“ sõnaga „riigihange“;
200) paragrahvi 156 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„3) hankelepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilisel või ainuõiguste, sealhulgas
intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja
konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või
kunstilistel põhjustel, näiteks unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või
omandamise korral;
4) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste
tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-
s 93 või 94, § 125 lõikes 4 või §-s 158 sätestatud tähtaegadest;“;
201) paragrahvi 156 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) tellitakse uusi teenuseid või ehitustöid, mis seisnevad samalt pakkujalt väljakuulutatava
hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgsele projektile
vastavate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises, kusjuures esialgses hanketeates
on teavitatud sellise hankelepingu sõlmimise võimalusest ja hankelepingu tingimustest ning
teenuste ja ehitustööde ulatusest, ja esialgse hankelepingu eeldatava maksumuse hulka on
arvestatud ka järgnevate teenuste või ehitustööde kogumaksumus;“;
202) paragrahv 160 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 160. Riigihanke alusdokumendid hankemenetluse alustamisel perioodilise eelteate või
kvalifitseerimissüsteemi teatega ja tehniline kirjeldus regulaarsete hankelepingute korral
(1) Hankemenetluse perioodilise eelteatega alustamise korral teeb hankija riigihanke
alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta teeb käesoleva seaduse § 159 lõikes
5 nimetatud taotluse esitamise ettepaneku.
(2) Hankemenetluse kvalifitseerimissüsteemi teatega alustamise korral teeb hankija riigihanke
alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta teeb pakkumuse esitamise või
võistlevas dialoogis dialoogi alustamise ettepaneku.
(3) Hankija teeb huvitatud ettevõtja taotluse alusel talle käesolevas seaduses sätestatud korras
kättesaadavaks hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse, mille alusel on hankija regulaarselt
hankelepinguid sõlminud või mille alusel ta kavatseb sõlmida hankelepinguid käesoleva
seaduse § 159 kohase perioodilise eelteatega alustatud hankemenetluse tulemusena. Kui see
tehniline kirjeldus põhineb avalikult kättesaadavatel materjalidel, piisab vastava viite
edastamisest.“;
203) paragrahvi 165 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui otsuse tegemine võtab aega rohkem kui neli kuud, teatab hankija taotlejale kahe kuu
jooksul taotluse esitamisest arvates pikema otsustusaja põhjused ja taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise tähtaja, mis ei või olla pikem kui kuus kuud taotluse esitamisest arvates.“;
204) paragrahvi 165 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Hankija teavitab kvalifitseerimissüsteemiga liitumise taotluse esitanud taotlejat tema
kvalifitseerimise ja kvalifitseerimissüsteemiga liitmise või kvalifitseerimata jätmise otsusest
koos põhjendusega 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“;
23
205) paragrahvi 168 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2–6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse,
kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.“;
206) paragrahvi 169 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) sellise julgeolekuotstarbelise asja, sealhulgas selle mis tahes osa, koostisosa või
alamkoostisosa ostmine, mis eeldab või sisaldab riigisaladust, salastatud välisteavet või muud
juurdepääsupiiranguga teavet (edaspidi käesolevas peatükis ka salastatud teave) või millega
see kaasneb;“;
207) paragrahvi 169 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) selliste sõjalise otstarbega teenuste või ehitustööde tellimine ning julgeolekuotstarbeliste
teenuste või ehitustööde tellimine, mis eeldavad või sisaldavad riigisaladust, salastatud
välisteavet või muu juurdepääsupiiranguga teavet või millega see kaasneb.“;
208) paragrahvi 170 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) leping on seotud luure- või vastuluuretegevusega;“;
209) paragrahvi 173 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusena, kui:
1) piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva
dialoogi käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või ükski esitatud pakkumustest
ei vasta olemuslikult riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja hankija vajadustele
ning riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta;
2) piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva
dialoogi käigus esitatud pakkumused ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele või kõik taotlused on esitatud taotlejate poolt, kes kuuluvad või võivad kuuluda
kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punkti 1, 4 või 5 või lõike 4 alusel või kes ei
vasta kvalifitseerimise tingimustele, ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta;
3) hankelepingu saab sõlmida ainult ühe pakkujaga tehnilistel või ainuõiguste kaitsega seotud
põhjustel;
4) hankeleping on seotud välisriigis tegutsevate või tegutsema asuvate kaitseväe-, politsei- või
piirivalveüksuste õhu- või meretranspordi teenustega, mida hankija peab tellima ettevõtjatelt,
kelle pakkumuse jõusoleku lühike tähtaeg ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-s 94,
§ 125 lõikes 4 või §-s 174 sätestatud tähtaegadest;
5) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik kriisiolukorrast tingitud kiireloomulisuse või
hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis
ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-s 94, § 125 lõikes 4 või §-s 174 sätestatud
tähtaegadest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel võib riigihanke väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena korraldada eeldusel, et hankemenetlusse kaasatakse
pakkujad ja taotlejad, kellel puuduvad käesolevas seaduses sätestatud hankemenetlusest
kõrvaldamise alused, kes vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele ning kes on esitanud
algses piiratud hankemenetluses või võistlevas dialoogis vorminõuetele vastava pakkumuse.“;
210) paragrahvi 173 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Euroopa Komisjoni nõudel saadab hankija käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1
sätestatud aluse rakendamise asjaolude kohta Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa
Komisjonile vastavasisulise aruande.“;
24
211) paragrahvi 173 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Asjade hankelepingu sõlmimise korral on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes
1 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusena käesoleva seaduse § 49 lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 sätestatud alustel, samuti
juhul, kui asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või
täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju,
mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine
tooks kaasa ebaproportsionaalseid tehnilisi probleeme. Sellise täiendava hankelepingu kestus
ei või ületada viit aastat, välja arvatud erandjuhtudel, arvestades toodete, seadmete ja
süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida pakkuja vahetamine võiks
põhjustada.“;
212) paragrahvi 173 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) uusi teenuseid või ehitustöid, mis seisnevad samalt pakkujalt piiratud või konkurentsipõhise
läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi tulemusel sõlmitud hankelepingu
alusel tellitud ja esialgse projektiga kooskõlas olevate samalaadsete teenuste või ehitustööde
kordamises, kusjuures esialgses hanketeates on teavitatud sellise hankelepingu sõlmimise
võimalusest ja esialgse hankelepingu eeldatava maksumuse hulka on arvestatud ka järgnevate
teenuste või ehitustööde kogumaksumus.“;
213) paragrahvi 173 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 2 alusel võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse korraldada viie aasta jooksul esialgse hankelepingu sõlmimisest arvates, välja
arvatud erandjuhtudel, arvestades toodete, seadmete ja süsteemide eeldatavat kasutusiga ning
tehnilisi probleeme, mida pakkuja vahetamine võiks põhjustada.“;
214) paragrahvi 174 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
215) paragrahvi 174 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Hankija võib käesoleva seaduse § 94 lõike 1 punktis 2 nimetatud tähtaega lühendada
piiratud või konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ja käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud tähtaegu lühendada piiratud hankemenetluses kuni kümne päevani, kui
hankijal ei ole võimalik pakkumuste või taotluste esitamise tähtaegadest kinni pidada riigihanke
alusdokumentides põhjendatud kiireloomuliste asjaolude tõttu.“;
216) paragrahvi 174 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Hankija võib“ sõnadega „piiratud
hankemenetluses“;
217) paragrahvi 175 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigisaladust või salastatud välisteavet“
sõnadega „riigisaladust, salastatud välisteavet või muud juurdepääsupiiranguga teavet“
218) paragrahvi 175 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „vastavuse kontrollimiseks pakkumuses“
sõnadega „muu hulgas“;
219) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Riigisaladuse, salastatud välisteabe või muu juurdepääsupiiranguga teabega seotud
riigihanke korral võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja esitaks
pakkumuses teabeturbe nõuetele vastavuse kontrollimiseks järgmised andmed ja dokumendid:
1) pakkuja ja pakkumuse esitamise ajaks kindlaks määratud alltöövõtjate kinnitus, et nad
tagavad kogu nende käsutuses oleva või hankelepingu kehtivuse jooksul ja pärast hankelepingu
lõppemist neile teatavaks saava salastatud teabe kaitse vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
25
2) pakkuja kinnitus selle kohta, et pakkumuse esitamise ajaks kindlaks määramata alltöövõtjad
tagavad kogu nende käsutuses oleva või hankelepingu kehtivuse jooksul ja pärast hankelepingu
lõppemist neile teatavaks saanud salastatud teabe kaitse vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
3) teave pakkumuse esitamise ajaks kindlaks määratud alltöövõtjate kohta, mille põhjal on
hankijal võimalik veenduda, et alltöövõtja on suuteline tagama allhanketöö tegemise käigus
talle teatavaks tehtava või alltöövõtja poolt hankelepingu täitmise käigus koostatava salastatud
teabe kaitse;
4) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta esitab pakkumuse esitamise ajaks kindlaks määramata,
kuid hankelepingu täitmise käigus kaasatava alltöövõtja kohta enne hankelepingu sõlmimist
teabe, mille põhjal on hankijal võimalik veenduda, et alltöövõtja on suuteline tagama
allhanketöö tegemise käigus talle teatavaks tehtava või alltöövõtja poolt hankelepingu täitmise
käigus koostatava salastatud teabe kaitse.
220) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
(6) Hankemenetluse alustamisel märgib hankija registris, kas pakkumuste avamisel tehakse
elektroonilises süsteemis avalikuks käesoleva seaduse § 113 lg 2 esimeses lauses loetletud
andmed või, juhul kui pakkumust või selle osa ei esitata elektrooniliselt, kas need andmed
tehakse pärast pakkumuste avamise protokolli esitamist elektroonilisse süsteemi seal avalikuks.
Pakkujate andmed võib jätta avaldamata, kui nende avaldamine takistaks õiguskaitseorganite
tööd või oleks vastuolus avaliku huviga, sealhulgas kaitse- või julgeolekuhuvidega.“;
221) paragrahvi 177 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest ettevõtja käesoleva seaduse
§ 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 nimetatud alusel ja lõigetes 2, 3 ja 6 nimetatud tingimustel.“;
222) paragrahvi 177 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lisaks käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud alustele võib hankija lõikes
5 nimetatud tingimustel jätta ettevõtjaga hankelepingu sõlmimata ja kõrvaldada
hankemenetlusest ettevõtja, kes:“;
223) paragrahvi 178 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lisaks käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktides 1, 3, 8, 11 ja 12 ning lõigetes 3–6 sätestatule
võib hankija pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kontrollimiseks nõuda hanketeates järgmiste andmete ja dokumentide esitamist:“;
224) paragrahvi 178 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4–7 järgmises sõnastuses:
„4) nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste
osutamise lepingutest, mis on täidetud 60 kuu jooksul enne riigihanke menetluse algust, koos
maksumuse, kuupäevade ja avalik-õigusliku saaja välja antud või allkirjaga kinnitatud tõendi
või eraõigusliku ostja kinnitusega;
5) asjade, teenuste või ehitustööde hankija nõutud kvaliteedi tagamiseks ettevõtja kasutatud
tehniliste seadmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjeldus, samuti
intellektuaalomandit käsitlevad sise-eeskirjad;
6) ehitustööde, teenuste ja asjade hankelepingute puhul, mis hõlmavad ka kohaletoomist ja
paigaldustöid või -teenuseid, teave ettevõtte juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise või
tööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta;
7) asjakohastel juhtudel ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul
nende keskkonnajuhtimismeetmete nimekiri, mida ettevõtja saab riigihankelepingu täitmise
ajal rakendada.“;
225) paragrahvi 178 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
26
226) paragrahvi 178 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui sõlmitav hankeleping on seotud riigisaladuse, salastatud välisteabe või muu
juurdepääsupiiranguga teabega, võib hankija nõuda, et pakkuja või taotleja esitaks pakkuja või
taotleja riigisaladuse töötlemise loa, tema töötaja riigisaladusele juurdepääsu loa, salastatud
välisteabele juurdepääsu sertifikaadi või tõendid selle kohta, et pakkuja või taotleja on suuteline
töötlema juurdepääsupiiranguga teavet hankija nõuetele vastaval turbetasemel.
(32) Hankija võib paluda taotleja või pakkuja asukohariigi pädevalt julgeolekuasutuselt
hankelepingu täitmiseks kasutatavate tööruumide ja rajatiste, järgitavate tööstus- ja
haldusmenetluste, infohaldusmeetodite või töötajate turbetaseme nõuetele vastavuse
kontrollimist.“;
227) paragrahvi 178 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Hankija võib anda pakkujale või taotlejale, kellel käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud
luba või juurdepääsusertifikaati veel ei ole, lisaaega sellise loa või sertifikaadi saamiseks,
viidates sellele võimalusele ja tähtajale hanketeates.“;
228) paragrahvi 178 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „hankelepingu sõlmimist“ sõnadega
„edukal pakkujal“ ja pärast sõnu „vajaliku loa“ sõnadega „või juurdepääsusertifikaadi“;
229) paragrahvi 178 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõikes 5“;
230) paragrahvi 183 tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registri vastutav töötleja edastab väljaannete talitusele riigihangete teadetes sisalduvad
andmed vastavalt komisjoni rakendusmäärusele, millega kehtestatakse riigihankega seotud
teadete avaldamise tüüpvormid, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne
rahvusvahelise piirmääraga või muul juhul, kui hankija seda soovib, hiljemalt järgmisel
tööpäeval puudusteta riigihanke teate registrile esitamisest arvates.
(2) Registri vastutav töötleja ei edasta väljaannete talitusele hankelepingu sõlmimise teadet
raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta.“;
231) paragrahvi 185 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
232) paragrahvi 189 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) viis tööpäeva enne hankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekonkursil
ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne
riigihanke piirmääraga, või;“;
233) paragrahvi 189 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste, taotluste
või ideekavandite esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid
riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke kohta tehtud
jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud
muudatusi. Üksnes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja muutmist ei loeta
käesoleva lõike tähenduses riigihanke alusdokumentide muutmiseks.“;
234) paragrahvi 189 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Vaidlustuse esitamisele riigihankes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui käesoleva
seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmäär või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2
sätestatud vastav riigihanke piirmäär, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke
27
piirmäära ei kehtesta, kohaldatakse lihthankemenetluses vaidlustuse esitamisele sätestatud
tähtaegu.“;
235) paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui vaidlustusmenetluses esitatud
dokumendile, sealhulgas vaidlustusele või vaidlustusele esitatud vastusele on esindajana alla
kirjutanud advokaat, ei pea vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile volikirja lisama, kuid
vaidlustuskomisjonil on õigus selle esitamist nõuda.“;
236) paragrahvi 193 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt
viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu
sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib
vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse
staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta.“;
237) paragrahvi 197 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punkti 1 alusel või §-s 11, 12, 132–134, 153 või 170
erandi kasutamise õiguspärasuse kohta esitatud vaidlustuse rahuldamise korral keelab
vaidlustuskomisjon oma otsusega hankelepingu sõlmimise.“;
238) paragrahvi 197 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „seaduse“ sõnaga „paragrahvi“;
239) paragrahvi 198 lõikest 1, lõike 3 esimesest lausest ja lõigetest 6 ja 8 jäetakse välja sõna
„kantud“;
240) paragrahvi 198 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 5 nimetatud
vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamisega, jagatakse
vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja
lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse
rahuldamisega, arvestades eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude
põhjendatust ja vajalikkust.“;
241) paragrahvi 198 lõike 3 teist lauset ja lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „kanda“
tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud juhul“;
242) paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Vaidlustusmenetluse lõppemise korral käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 1 või 2
alusel enne vaidlustuskomisjoni istungit või § 196 lõikes 3 nimetatud tähtaega tagastatakse
vaidlustajale tasutud riigilõiv.“;
243) paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et
hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või õigusrikkumise
kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja
vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud
põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või
otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse
esitamisest või eelnimetatud kehtetuks tunnistamine ei tähenda vaidlustuse omaksvõttu.“;
244) paragrahvi 199 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
28
245) paragrahvi 200 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vaidlustuskomisjon teeb vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse 30 päeva jooksul,
käesoleva seaduse § 191 lõike 1 alusel vaidlustuse nõude või aluse muutmise või täiendamise
korral 35 päeva jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates.“;
246) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast vaidlustuskomisjoni
otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist, ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku
kohtulahendi jõustumist.“;
247) paragrahvi 201 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist
vaidlustuskomisjoni või kohtu sellise otsuse või kohtulahendi tegemisest, millega
vaidlustuskomisjon või kohus lubas hankijal anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks
vaidlustus- või kohtumenetluse kestel.“;
248) paragrahvi 202 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui hankija ei nõustu vaidlustuskomisjoni otsusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamise
kohta, võib hankija 30 päeva jooksul vastava otsuse saamisest arvates esitada halduskohtule
kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks.“;
249) paragrahvi 206 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „riigihange“ sõnadega „riigihanke
menetlus“;
250) paragrahvi 206 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „alustamata“
sõnadega „või alustatud järelevalvemenetluse lõpetada“;
251) paragrahvi 206 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „huvi“ sõnadega „või ettekirjutuse
tegemiseks põhjendatud vajadus“;
252) paragrahvi 207 lõikest 2 jäetakse välja sõna „isiklikke“;
253) paragrahvi 208 lõiget 1 ja § 208 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „riigihanke“
sõnaga „menetluse“;
254) paragrahvi 211 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Rahandusministeerium võib oma ülesannete ja volituste piires teha koostööd uurimisasutuse,
prokuratuuri ning teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega. Koostöö sisuks on
peamiselt ametkondadevaheline teabevahetus ja tegevuste koordineerimine.“;
255) paragrahvi 212 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui Euroopa Komisjon teavitab Eesti Vabariiki kirjalikult Euroopa Liidu või riigisiseste
riigihankealaste õigusaktide sätete tõsisest rikkumisest riigihanke korraldamisel, on asjaomase
riigihanke korraldanud hankija kohustatud kolme tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumilt
vastava teate saamisest arvates edastama Rahandusministeeriumile kogu asjakohase
informatsiooni vastava riigihanke kohta.“;
256) paragrahvi 214 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 214. Riigihanke alusdokumentides, pakkumuses või raamlepingus ette nähtust erinevatel
tingimustel lepingu sõlmimine“;
29
257) paragrahvi 214 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes riigihanke alusdokumentides või edukaks
tunnistatud pakkumuses ette nähtust erinevatel tingimustel hankelepingu või raamlepingu
sõlmimise eest või raamlepingus ette nähtust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimise
eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
258) paragrahvi 215 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole eelnenud käesolevas
seaduses nõutud riigihanke menetlust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
259) paragrahvi 219 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(3) Riigihangete seaduses sätestatud nõuete alusel sõlmitud hankelepingu muutmise korral ei
kohaldata riigihangete seaduse § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingu muutmisel
kohaldatakse käesoleva seaduse § 123.“;
260) paragrahvi 219 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Riigihangete seaduses sätestatud nõuete alusel sõlmitud hankelepingu ülesütlemise korral
kohaldatakse käesoleva seaduse § 124.“;
261) seadust täiendatakse §-ga 2192 järgmises sõnastuses:
„§ 2192. Alustatud riigihanke menetluste lõpetamine
Riigihanke menetlused, mida alustati enne 2022. aasta 1. aprilli, viiakse lõpuni, lähtudes
käesoleva seaduse 2022. aasta 1. aprillini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.“.
§ 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine
Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 280 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui kaebus esitatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt
viimase hankija otsuse kohta ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu
sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib kohus
hankija põhjendatud taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis hankijale loa
hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks.“;
2) paragrahvi 280 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtumääruse peale riigihanke peatamise
taotluse või hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamisel
või vaidlustuskomisjoni poolt vastava otsuse kehtetuks tunnistamise peale võib esitada kaebuse
kolme tööpäeva jooksul otsuse või määruse teatavaks tegemisest arvates.“.
§ 3. Karistusregistri seaduse muutmine
Karistusregistri seaduse § 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud isik enda ja teda volitanud isiku
kohta päringu tegemise korral, käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 20 lõike 1 punktides 3–11
ja 13 nimetatud isikud ning hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses riigihangete seaduse
§-s 95 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrollimise korral.“.
§ 4. Seaduse jõustumine
30
(1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. aprillil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 81, 82 ja 220 jõustuvad 2023. aasta 15. jaanuaril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn 2021
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
31
Seletuskiri
Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
1. septembril 2017 jõustus uus riigihangete seadus (edaspidi ka RHS), millega võeti üle kolm
2014. aasta riigihangete direktiivi ja juba eelmise seadusega (edaspidi ka RHS 2007) üle võetud
õiguskaitsemeetmete direktiivid ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiiv1. Lisaks direktiivide
ülevõtmisele on seaduses ka hulgaliselt siseriiklikest valikutest lähtuvaid sätteid.
Seaduse rakendamisel on ilmnenud puudusi, mis raskendavad selle eesmärkide täitmist ning
kasvatavad ebavajalikult hankijate ja ettevõtjate töö- või halduskoormust. Sellist järeldust on
võimalik teha, tuginedes eeskätt nõustamispraktikale ja huvirühmadelt 2018. aasta esimeses
pooles küsitud tagasisidele. Kitsaskohtadele on viidatud ka haldus- ja kohtupraktikas.
Kaardistatud puuduste kõrvaldamine on võimalik mitmel moel. Erinevate valikuvariantide
kaalumiseks ja neile tagasiside saamiseks koostas Rahandusministeerium riigihangete seaduse
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi ka VTK), mis saadeti
kooskõlastamiseks ja avaldati arvamuse andmiseks 2019. aasta märtsis. Vastuseks VTK-le
esitati kokku 295 ettepanekut. Tagasisidet andsid viis advokaadibürood, kaheksa
ministeeriumit, üksteist erialaliitu, kaks ülikooli ja kuus riigi valitseva mõju all olevat hankijat.
Riigihangete seaduses on mitmeid puudusi ka Euroopa Liidu õiguse harmoneerimises, mida
võib rakendamisel küll püüda ületada kooskõlalise tõlgendamisega, kuid mis tuleb pikas
perspektiivis siiski õigusloomega lahendada.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna
nõunikud Evelin Karindi-Kask (
[email protected], tel 611 3501) ja Triin Paljak
(
[email protected], tel 611 3267). Eelnõu muudatused, mis puudutavad EHS 9. ja 10. peatükki
ja vastava osa seletuskirjast koostas Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna
jurist Mihhail Antonov (
[email protected], tel 611 3468). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist
kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Agnes Peterson
(
[email protected], tel 611 3161). Eelnõu on keeleliselt toimetanud
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94,
28.03.2014, lk 1–64); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi
2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65–242); Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate
üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk 243–374;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde, ning asjade ja teenuste riigihankelepingute
sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.08.2009, lk 76–136; Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja
92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31–
46).
1
Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected],
tel 611 3638).
1.3 Märkused
Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL;
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL;
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL;
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ;
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu
direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra
tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31–46) (edaspidi õiguskaitsemeetmete direktiiv).
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõuga muudetakse RHS-i redaktsioonis RT I, 08.07.2020, 8, halduskohtumenetluse
seadustikku (edaspidi ka HKMS) redaktsioonis RT I, 13.03.2019, 54 ja karistusregistri seadust
redaktsioonis RT I, 22.05.2021, 5.
Eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on lähtuvalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 104 punktist 14
vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuivõrd seadusega muudetakse ka
halduskohtumenetluse seadustikku.
2. Eesmärk
Eelnõul on kaks peamist eesmärki:
1. Parandada RHS rakendamisel ilmnenud need puudused, mille puhul on abi regulatiivsest
meetmest;
2. Viia RHS täielikult kooskõlla riigihangete direktiividega.
Eelnõu eesmärk ei ole avada põhimõttelisi valikuid, mille kasuks seadusandja RHS-i vastu
võttes otsustas. Riigihankeõigus vajab edukaks rakendamiseks õigusrahu ning igasugused
muudatused toovad osapooltele vähemalt lühemas perspektiivis kaasa haldus- ja töökoormust
ning kulusid. Põhjendatud ei ole RHS tervikteksti väljatöötamise kavatsuse, vastava eelnõu
koostamise ning selle menetlemise raames Riigikogus toimunud kõikehõlmaval huvigruppide
kaasamisel tehtud keeruliste kompromisside tulemusel jõutud põhimõtteliste valikute ümber
hindamine sedavõrd lühikese aja jooksul pärast seaduse jõustumist.
Vaatamata eeltoodule, on seaduse rakendamisel tuvastatud süsteemseid või olulisi kitsaskohti,
mille lahendamine mõjutab positiivselt seaduse eesmärkide saavutamist ja kaalub pikemas
vaates üles õigusrahu häirimisest tuleneva ebamugavuse. Eelnõuga need kitsaskohad
parandatakse, mis vähendab hankijate ja ettevõtjate töö- või halduskoormust ja suurendab
õigusselgust.
Näiteks raamlepinguid käsitlevas regulatsioonis täpsustatakse minikonkursil kvalifitseerimise
tingimuste ja hindamiskriteeriumide seadmist, millest tulenevalt ei ole tulevikus enam võimalik
2
olukord, kus hankija sätestab kvalifitseerimise tingimused või hindamiskriteeriumid valesti või
ebapiisava täpsusega. Muudatuse tulemusena suureneb õigusselgus ning väheneb oluliselt
võimalus riigihangete reegleid selles küsimuses rikkuda.
Hindamiskriteeriume, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist ja
hankelepingute rikkumist puudutavad muudatused muudavad riigihanke menetluse ja ka
hankelepingute täitmise hankija jaoks paindlikumaks ning võimaldavad hankijal riigihanke
tingimuste seadmisel paremini arvestada konkreetse riigihanke eripärade ja vastava
turuolukorraga.
Heastamist ja hankepassi puudutavad muudatused vähendavad nii hankijate töö-, kui ka
ettevõtjate halduskoormust.
11. oktoobril 2019 saatis Euroopa Komisjon Eesti Vabariigi alalisele esindusele Euroopa Liidu
juures kirja rikkumismenetluse 2019/2244 alustamise kohta, mille kohaselt ei ole Eesti
riigihangete direktiive täielikult nõuetekohaselt üle võtnud. Euroopa Komisjon tegi Eestile
etteheiteid kõigi kolme riigihangete direktiivi väära ülevõtmise kohta, kusjuures mitmed
märkused olid horisontaalsed, st käsitlesid neid direktiivide sätteid, mis kõikides direktiivides
korduvad. Eesti vastas Euroopa Komisjonile ning võttis omaks 7 etteheidet ning vaidles vastu
15 etteheitele. Omaks võetud etteheited (kokku 6 muudatust) on eelnõuga muudetavate sätete
hulgas.
Euroopa Komisoni etteheidete alusel tehtavatest muudatustest kaks on tehnilist laadi ja
puudutavad hankijatevahelise koostöö ühe eelduse, st avatud turul toimuva tegevuse
protsendimäära arvutamist ning innovatsioonipartnerluse korral riigihanke alusdokumentides
sisalduva kirjelduse täpsust.
Kaks muudatust puudutavad võistleva dialoogi korral eduka pakkujaga pakkumuse
täpsustamiseks läbirääkimiste lubamist, mis selle menetluse iseloomu arvestades võib olla
hankelepingu tingimuste lõplikuks paika panekuks väga oluline. Läbirääkimiste ja pakkumuse
täpsustamise käigus ei tohi pakkumust ega riigihanke alusdokumente muuta ning tuleb tagada,
et pakkujat ei asetata võrreldes teiste pakkujatega soodsamasse olukorda. Muudatus võimaldab
paindlikkust, mis on võistleva dialoogi kasutamisel kvaliteetse tulemuse saavutamiseks
määrava tähtsusega.
Ülejäänud kaks muudatust käsitlevad hindamiskriteeriumide seadmisel nende osakaalude
määramist kas asjakohase vahemikuna või kui see ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik,
tähtsuse järjekorras. Kuigi hankijad on harjunud hindamiskriteeriumidele kindlaid osakaalusid
määrama, mis on ka kõige läbipaistvam ja kontrollitavam viis ning tagab kõige paremini
pakkumuste hindamisel ettevõtjate võrdse kohtlemise, võib lisatav paindlikkus aidata teatud
juhtudel kaasa majanduslikult kõige soodsama pakkumuse leidmisele.
Lisaks Euroopa Komisjoni märkustele on RHS vastuoludele direktiividega tähelepanu juhitud
ka riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes.2 Eelnõuga muudetakse enamus
kommenteeritud väljaandes käsitletud kõrvalekalletest. Muutmata on sätted, mille vastuoluga
direktiividega eelnõu koostajad ei nõustu.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2
M. Parind, M. Simovart „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.“, Kirjastus Juura, 2019
3
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimene sätestab RHS muudatused, teine HKMS
muudatused, kolmas muudatuse karistusregistri seadustikus ja neljas seaduse jõustumise.
3.1 Eelnõu §-ga 1 muudetakse RHS sätteid.
Punktidega 1, 63 ja 83 ühtlustatakse Keskkonnaministeeriumi ettepanekul keskkonnahoidlike
kriteeriumide mõistekasutus, viies see kooskõlla Euroopa Komisjoni poolt kasutatava mõistega
keskkonnahoidlikud riigihanked. Kehtivas seaduses kasutatakse keskkonnahoidlike
riigihangete ja sellealaste nõuete ja kriteeriumide kohta erinevaid mõisteid (näiteks
keskkonnasäästlik, keskkonnaalased kriteeriumid, keskkonnakaitsenõuded jms), mis ei ole
põhjendatud.
Punktidega 2 ̶ 4 täiendatakse RHS §-s 4 sisalduvat seaduses kasutatavate mõistete nimekirja
kolme mõistega. Esiteks lisatakse seni puudu olev ideekonkursi definitsioon, mis vastab
direktiivide 2014/24/EL art 2 lg 1 p-le 21 ja 2014/25/EL art 2 p-le 17. Ideekonkurssi
korraldatakse peamiselt planeerimise, arhitektuuri või andmetöötluse valdkonnas kavandi või
projekti saamiseks ning ideekavandid valib välja žürii, kes võib anda ka auhindu. Lisaks sellele
võib ideekonkursil maksta ka osalustasu nagu kõikides teistes menetlustes, ent see ei ole
tingimata ideekonkursi definitsioon osa. Samuti võib ideekonkurssi korraldada ka muudes
valdkondades kavandi või projekti saamiseks.
Teiseks lisatakse osamaksumuse definitsioon, mis esineb nii ärisaladuse regulatsioonis kui ka
nende andmete juures, mida hankija pakkumuste avamisel peab hankemenetluses osalevatele
isikutele teatavaks tegema. Varasemalt seaduses defineerimata jäänud termini defineerimisega
suureneb õigusselgus, sh ka selles osas, milline informatsioon saab olla ärisaladus ning milline
info tuleb hankijal pakkumuste avamisel hankemenetluses osalevatele isikutele edastada.
Osamaksumus on pakkumuse maksumuse osa, ent sellele on hankija kehtestanud eraldi
hindamiskriteeriumid. Näiteks kui riigihanke esemesse kuuluvad erinevad seadmed, on hankija
sätestanud maksumuse osas hindamiskriteeriumideks seadme X maksumuse eraldi (näiteks
60% maksumuse kriteeriumist) ja seadme Y maksumuse eraldi (näiteks 40% maksumuse
kriteeriumist).
Kolmandaks lisatakse riigihanke menetluse definitsioon. Kehtiva RHS-i tekstis kasutatakse
sõna „riigihange“ mõiste sisult ja mahult kahes erinevas tähenduses: (i) riigihange sensu largo
kui soetuse teostamine – asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö
tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt (loetletu hõlmab ka lepingu
täitmist) – vt. täpsemalt RHS § 4 p 16; (ii) riigihange sensu stricto kui igasugune menetlus,
õigusliku sisu ja tähendusega protsess, toimingute jada, mis on suunatud hanke-, raam- või
kontsessioonilepingu sõlmimisele või ideekavandi saamisele, sh. nt. RHS § 51, § 125, § 128 jj.
Need kaks mõistet tuleb teineteisest eristada. Mõistet riigihanke menetlus kasutatakse kehtiva
seaduse § 4 p-s 14.
Riigihanke menetluseks on seega kõik hankemenetlused, sh hankemenetlus võrgustikusektoris
ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus, erimenetlused (st
lihthankemenetlus, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ja ideekonkurss), dünaamiline
hankesüsteem ja minikonkurss, samuti alla lihthanke piirmäära hanke- või raamlepingu
sõlmimine. Eraldi riigihanke menetlusteks ei ole elektrooniline oksjon ega pakkumuse
esitamine elektroonilise kataloogina, kuivõrd need ei eksisteeri eraldiseisvalt, vaid on alati
4
mõne riigihanke menetluse osa. Riigihanke menetlus ei ole ka järelevalve- ega
vaidlustusmenetlus.
Seoses mõiste defineerimisega on asendatud termin „hankemenetlus“ terminiga „riigihanke
menetlus“, kus laiema termini kasutamine on asjakohane (vt eelnõu punkt 41). Samuti
asendatakse termin „riigihange“ terminiga „riigihanke menetlus“ või ka „hankemenetlus“
nendes sätetes, kus asjakohane on kasutada just kitsamat terminit (vt eelnõu punktid 64, 71,
249 ja 253.
Punktiga 5 täiendatakse § 5 lg-t 4 viitega kontsessiooniteatega avaldatud kontsessioonilepingu
sõlmimise menetlusele, kuivõrd hetkel nimetatakse võrgustikusektoris eri- või ainuõiguse
määratlemisel üksnes väljakuulutatavatele hankemenetlustele, milleks on § 4 punkti 5 ja 19
kohaselt ainult 2. peatükis nimetatud hankemenetlused. Direktiiv 2014/25/ EL hõlmab samas
kontekstis aga ka teatega alustatavat kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust.
Punktiga 6 asendatakse § 6 lõike 1 punktis 2 sõna „ehitustöödega“ sõnadega „ehitustööde
hankelepinguga“, et viia see kooskõlla riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 13 p-ga b. Kuna
direktiivi sõnastus viitab „ehitustööde hankelepingule“, siis tuleb RHS § 6 lg 1 p-d 2
kooskõlaliselt tõlgendada nii, et ehitustööga seotud teenuse tellimisel on hankekohustuse tekke
eelduseks, et ehitustööde puhul on korraldatud riigihange RHS § 6 lg 1 p 1 alusel, kuna
vastupidisel korral ei saaks rääkida ehitustööde hankelepingust. Muudatusega viiakse sõnastus
direktiiviga kooskõlla ja jääb ära vajadus viia läbi selle sätte kooskõlalise tõlgendamise
protsess.
Punktiga 7 täiendatakse § 7 lg-t 3 selliselt, et hankija võib keelata riigihankes osaleda lisaks
pakkuja või taotlejana ka isikuna, kelle vahenditele tuginetakse, sellistel ettevõtjatel, kes on
pärit väljastpoolt § 3 punktis 2 nimetatud riike. Täiendus on vajalik, kuivõrd kvalifitseerimise
näitajatele tuginemisel peab teatud juhtudel isik, kelle vahenditele tuginetakse, osalema
hankelepingu täitmises vastavas osas isiklikult ja hankija võib nõuda temalt solidaarvastutust.
Sellisel juhul osaleks aga riigihankel siiski isik, kelle osaluse on hankija soovinud muudetava
sätte alusel välistada.
Punktidega 8, 21 ja 22 muudetakse § 18 ning viiakse seni mitmes erinevas paragrahvis
paiknenud segalepingute üldine regulatsioon kokku ühte paragrahvi 181. Muudatus on vajalik,
kuna see muudab regulatsiooni hankijate ja ettevõtjate jaoks paremini ning lihtsamini
mõistetavaks ning kõrvaldab vastuolud, mis varasemalt viisid õiguse ebaõige rakendamiseni.
Lisaks täiendatakse sätet kehtivas RHS-s puuduva regulatsiooniga, millistest reeglitest tuleb
lähtuda, kui segalepingud sisaldavad asju, teenuseid või ehitustöid või kahte neist, või nö
tavateenuseid või asju ja sotsiaal- või eriteenuseid. Sellisel juhul tuleb segalepingu sõlmimisel
esmalt hinnata, kas segalepingu erinevad esemed on omavahel objektiivselt eraldatavad või
mitte, kuivõrd sellest oleneb, millise meetodi järgi tuleb menetlusreeglid valida. Kui
segalepingu maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, ei ole vaja sellist hindamist läbi viia,
kuivõrd RHS konkreetseid menetlusreegleid väikehangetele ette ei näe. Sellisel juhul lähtub
hankija oma hankekorras kehtestatud reeglitest. Lisaks sellele ei ole vaja lepingu osade
eraldamise võimalikkust hinnata juhul, kui hankeleping hõlmab endas ehitustöid koos
projekteerimisega. Sellisel juhul ei ole tegemist segalepinguga, vaid ehitustööde
hankelepinguga lähtuvalt RHS § 8 lg 5 p-st 1.
5
Kui segalepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmitakse segaleping selle peamisele
esemele kohalduvate reeglite kohaselt. See tähendab, et kui näiteks koos ehitustöödega
hangitakse ka asju, mida võiks küll pidada eraldiseisvateks, mitte ehitustööde osaks, ent mille
paigaldamine hoonesse peab toimuma koos ehitustöödega, valitakse ehitustöödele kohalduvad
menetlusreeglid vaatamata sellele, milline on hangitavate asjade eeldatav maksumus.
Segalepingu peamise eseme määramine saab toimuda kaasusepõhiselt, va eelnõu § 181 lg 2
kohaselt, millal määratakse peamine ese maksumuse järgi. Segalepingu peamine ese on selle
põhiline eesmärk.
Kui aga segalepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, tuleb segalepingu sõlmimisel
menetlusreeglite valikul lähtuda sellest, millised on nende erinevate esemete eeldatavad
maksumused. Kehtib põhimõte, et juhul, kui segalepingu osa kohta eraldi hankelepingu
sõlmimisel tuleks teatavat korda rakendada, tuleb seda ka rakendada segalepingu puhul, kuigi
lepingu peamisele esemele kohalduvad reeglid oleksid võib-olla leebemad.
Näiteks hangitakse koos hoone ehitamise lepinguga koos pärast hoone valmimist vaja minevaid
hoone koristus- või hooldusteenuseid. Ehituslepingu osa maksumus on üle riigihanke (150 000
eurot), ent alla rahvusvahelise piirmäära (5,35 miljonit eurot), teenuste hankelepingu osa
maksumus on aga üle rahvusvahelise piirmäära (139 000 eurot). Segalepingu esemed on
objektiivselt eraldatavad, ent hankija on otsustanud sõlmida ühe ühtse lepingu. Kui hankija
sõlmiks eraldi teenuste hankelepingu, peaks ta teenuste hankelepingu sõlmimiseks korraldama
hankemenetluse üle rahvusvahelise piirmäära. Ehituslepingu sõlmimisel aga oleks kohustus
korraldada hankemenetlus alla rahvusvahelise piirmäära. Sellise segalepingu sõlmimisel tuleb
lähtuda rangematest reeglitest, st kuigi tegemist oleks hankelepingu liigi mõttes ehitustööde
hankelepinguga, tuleb antud juhul korraldada hankemenetlus üle rahvusvahelise piirmäära
reeglite järgi, vaatamata sellele, et segalepingu eeldatav maksumus ehitustööde rahvusvahelise
piirmäärani ei küündi.
Lisaks sellele, kuivõrd ehitustööde hankelepingute puhul on seaduses sätestatud pikemad
pakkumuste esitamise miinimumtähtajad, tuleb juhul, kui segalepingu peamine ese on
ehitustööd, ent menetlusreegleid rakendatakse asjade või teenuste piirmäärast alates, kohaldada
ehitustöödele sätestatud, st pikemaid pakkumuste esitamise tähtaegu.
Kuivõrd asjade ja nö tavateenuste hankelepingutele kohalduvad reeglid on ühesugused, ei saa
sellise segalepingu sõlmimisel, mis asju ja tavateenuseid sisaldavad, tekkida küsimust, milliseid
menetlusreegleid kohaldada. Küll aga tekib see küsimus juhul, kui segaleping sisaldab asju või
tavateenuseid ja sotsiaal- või eriteenuseid. Siin kehtivad samasugused reeglid nagu eelnevalt
selgitatud. Seega juhul, kui sotsiaal- või eriteenuste hankelepinguga soovitakse hankida ka asju
või nö tavateenuseid, hankelepingu esemed on eraldatavad, sotsiaal- või eriteenuste
hankelepingu osa maksumus on suurem asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumusest
ja:
1) asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumus ületab lihthanke piirmäära (30 000
eurot) ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa maksumus on alla riigihanke piirmäära
(eriteenustel 60 000 eurot ja sotsiaalteenustel 300 000 eurot), tuleb korraldada
lihthankemenetlus RHS §-s 125 sätestatud korras;
2) asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumus on alla riigihanke piirmäära (60 000
eurot) ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa maksumus on vähemalt võrdne riigihanke
6
piirmääraga (eriteenustel 60 000 eurot ja sotsiaalteenustel 300 000 eurot), tuleb korraldada
sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus RHS §-s 126 sätestatud korras;
3) asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumus on vähemalt võrdne riigihanke
piirmääraga (60 000 eurot), sh juhul, kui see on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga
(riigiasutustel 135 000 eurot, teistel hankijatel 214 000 eurot) ja sotsiaal- või eriteenuste
hankelepingu osa maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, tuleb korraldada
hankemenetlus RHS 2. peatükis sätestatud korras;
4) asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumus on vähemalt võrdne riigihanke
piirmääraga (60 000 eurot), ent on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär (riigiasutustel 135 000
eurot, teistel hankijatel 214 000 eurot) ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa maksumus
on suurem kui rahvusvaheline piirmäär, tuleb korraldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus
RHS § 126 sätestatud korras ning vastavad teated ka ELT-s avaldada.
Kui asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumus on suurem kui sotsiaal- või eriteenuste
hankelepingu osa maksumus, tuleb lisatava § 181 lg 2 kohaselt menetlusreeglite valikul lähtuda
asjade ja tavateenuste hankimiseks ette nähtud korrast. Sellise segalepingu kohta käiv reeglistik,
mille esemeks on üheaegselt sellised tegevused, mis kuuluvad RHS kohaldamisalasse ja
sellised tegevused, mis RHS kohaldamisalasse ei kuulu, eelnõuga ei muutu. Kehtiva RHS § 18
sisaldub eelnõuga lisatava § 181 lg-tes 7 ̶ 10.
Punktiga 9 viiakse turu-uuringu tegemise eeldused kooskõlla sätte aluseks oleva direktiivi
2014/24/EL art-ga 40 ja direktiivi 2014/25/EL art-ga 58. Direktiivides sätestatakse, et hankijad
võivad enne riigihanke käivitamist läbi viia turu-uuringud kahel eesmärgil - valmistada
riigihanget ette ning teavitada ettevõtjaid oma hankeplaanidest ja nõuetest. Kehtiva RHS § 10
lg 1 viitab üksnes hankija õigusele turu-uuringu käigus hankelepingu eseme täpsemaks
piiritlemiseks ja üldiselt ettevalmistamiseks.
Oluline erinevus direktiivide ja kehtiva RHS sõnastuse vahel seisneb selles, et direktiiv sätestab
turu-uuringu üheks lubatavuse eelduseks ka hankija soovi ettevõtjate turu-uuringu käigus oma
hankeplaanidest ja nõuetest teavitamiseks. Direktiividest ei tulene ka seda, et turu-uuringu võib
läbi viia üksnes hankelepingu täpsemaks piiritlemiseks. Direktiivid viitavad üldiselt riigihanke
ettevalmistamise vajaduse täitmisele.
Seega on sätte regulatsiooniulatus ja eesmärk direktiivis ette nähtud oluliselt laiemana kui
sõnaliselt Eesti seadusesse üle võetud. Muudatusega viga parandatakse.
Punktiga 10 muudetakse turu-uuringu käigus saadud informatsiooni kasutamist reguleerivat §
10 lg 2 kolmandat lauset selliselt, et hankija ei pea tagama turu-uuringu käigus võrdse
kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete järgimist, küll aga turu-uuringu tulemusel
saadud teabe kasutamisel riigihankes. Kohustus turu-uuringu käigus neid põhimõtteid järgida
tähendaks sisuliselt avatud hankemenetlusega sarnase menetluse läbi viimist turu-uuringu
eesmärgil, mis aga ei ole olnud seaduse mõte. Selliselt ei käsitle turu-uuringut ka sätte aluseks
oleva direktiivi 2014/24/EL art 40 teine lõik.
Punktiga 11 viiakse § 10 lg 3 p 1 kooskõlla selle aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 41
teise lõiguga, mille kohaselt tuleb riigihanke alusdokumentides avaldada teave, mis ettevõtjaga
turu-uuringu käigus vahetati, mitte aga üksnes teave, mis ettevõtjale selle käigus hankija poolt
esitati. Teisisõnu tuleb avaldada ka see teave, mida ettevõtja hankijale esitas. Samuti lisatakse
7
sõna „oluline“, kuivõrd avaldama ei pea seda teavet, millel ei ole mingit mõju pakkumuse sisule
ega selle ettevalmistamisele ega asjaolule, kas pakkumus võib või mitte hilisemas menetluses
nõuetekohaseks või edukaks osutuda. Selliseks mitteoluliseks teabeks on näiteks turu-uuringu
korralduslikud küsimused. Seoses selle muudatusega aga lisatakse punktiga 12 uus lõige 31,
mille kohaselt ei avalda hankija riigihanke alusdokumentides ettevõtja ärisaladust. Kuigi
ärisaladust kaitseb ka EKTÄKS, võib tekkida küsimus, et kas muudetav RHS § 10 lg 3 p 1 teeb
sellest erandi ning lubab turu-uuringu käigus saadud ärisaladust siiski avaldada. Uue lõike
lisamisega selliste segadust ei teki.
Punktiga 13 muudetakse kõikide nende sätete sissejuhatavaid lauseosasid, mis kehtestavad
riigihangete seaduse kohaldamisest erandid. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole erandi puhul
hankija kohustatud järgima riigihangete seaduses sätestatud korda. See aga annab võimaluse
tõlgendada erandite regulatsiooni selliselt, et üksnes riigihangete seaduses sätestatud
menetluskorda ei pea hankija kohaldama, ent 1. peatükk ning eeskätt riigihanke üldpõhimõtted
kohalduksid ikkagi. Selline käsitlus aga ei ole õige ega ole kooskõlas ka riigihangete
direktiividega, mis välistavad selliste lepingute sõlmimisel direktiivide kohaldamise, sh seal
sätestatud üldpõhimõtete kohaldamise täielikult. Näiteks ei ole võimalik riigihanke
üldpõhimõtteid kuidagi kohaldada töölepingu sõlmimisel, kinnisvara soetamisel ja paljudel
muudel juhtudel, kus lepingupartneri valimise alused on kardinaalselt teistsugused ja riigihanke
reeglistik on täiesti ebakohane. Seoses muudatusega tuleb ka silmas pidada, et § 185 lg 1 alusel
on erandite kasutamise vaidlustamisel võimalik vaidlustada üksnes seda, kas erandit on
kasutatud õigesti. Vaidlustada ei saa seda, milliseid toiminguid või otsuseid hankija on erandi
alusel lepingu sõlmimise eelnevalt teinud ega seda, kas lepingu sõlmimisel on järgitud
riigihanke üldpõhimõtteid.
Punktiga 14 lisatakse § 11 lg 1 punktile 1 täiendus, mille kohaselt saab elektroonilise side
võrkude teenuseid puudutavaid hankelepinguid ilma riigihanget korraldamata sõlmida üksnes
avaliku sektori hankija. Võrgustikusektori hankija ei saa erandit kohaldada, kuivõrd
võrgustikusektori direktiiv 2014/25/EL sellist erandit ei sisalda, liikmesriigil on aga keelatud
riigihankeõiguse kohaldamisalast iseseisvalt erandeid teha, mistõttu on kehtiv säte
võrgustikusektori direktiiviga vastuolus.
Punktiga 15 täiendatakse § 12 lg 8 teist lauset selliselt, et majandustegevuse prognoosiga võib
esimeses lauses nimetatud protsendimäärade kindlaks määramisel arvestada siis, kui need
andmed ei ole kättesaadavad seoses hankija või juriidilise isiku hilisema asutamise või
äritegevuse alustamisega või tema ümberkujundamisega. Selle täienduse puudumisele ning
seetõttu vastuolule direktiiviga on Eestile tähelepanu pööranud ka Euroopa Komisjon oma
ametlikus kirjas.
Punktiga 16 jäetakse esiteks § 13 lõikest 1 ära sõna „põhikirjaline“. Kehtiv § 13 lg 1 näeb ette,
et ettevõtja tegevuse peamine eesmärk peab olema sätestatud tema põhikirjas. Direktiivid
põhikirjalisuse nõuet aga ette ei näe. Direktiivid viitavad üksnes „peamisele eesmärgile“, mis
– olles sõnastatud sedavõrd üldiselt – võib põhimõtteliselt nähtuda mistahes dokumendist või
muust allikast, millest on võimalik välja lugeda ettevõtja tegevuse eesmärki. Seega on
põhikirjalisuse näol tegemist on Eesti seadusandja lisandusega, mis põhjendamatult kitsendab
direktiivide sätete mõjuala.
Teiseks laiendatakse isikute ringi, kes võivad olla kaitstud töö keskuseks RHS mõistes. Kehtiv
§ 13 lg 2 defineerib kaitstud töö keskuse mõiste. Tegemist on Eesti seadusandja välja töötatud
8
definitsiooniga, sest EL õigus ei sisusta antud mõistet sootuks. See kitsendab kaitstud töö
keskuseks olla võivate isikute ringi vaid juriidilistele isikutele ja asutustele. Selle alla ei mahu
nt seltsingu vormis tegutsevad initsiatiivgrupid.
Punktiga 17 asendatakse § 14 lg 4 teises lauses ekslik sõna „riigihanke“ sõnaga
„rahvusvahelise“, kuivõrd säte räägib kaitse- julgeolekuvaldkonna rahvusvahelisest
piirmäärast, mille kehtestab Euroopa Komisjon, mitte aga riigihanke piirmäärast.
Punktiga 18 parandatakse vastuolu kaitse- ja julgeoleku direktiiviga, mis nõuab ka
võrgustikusektori hankijalt riigihanke korraldamist kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas isegi juhul,
kui leping ei ole seotud tema tegutsemisega võrgustikuvaldkonnas. Kehtiva seaduse kohaselt
tuleks võrgustikusektori hankijal korraldada kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihange üksnes
juhul, kui leping on seotud tema tegutsemisega võrgustikuvaldkonnas.
Punktidega 19 ja 20 täiendatakse § 16, so menetlusreeglite kohaldamise sätet
kontsessioonilepingu sõlmimisel uue lõikega 4, mille kohaselt tuleb juhul, kui hankija korraldab
kontsessioonilepingu sõlmimiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse asemel
hankemenetluse, kohaldada ikkagi §-e 135 ja 136. Samuti muudetakse lõiget 1 selliselt, et juhul,
kui kontsessioonileping sõlmitakse lihthankemenetluses, tuleb kohaldada §-i 136, mis piirab
kontsessioonilepingu kestust.
Paragrahvi 135 kohaselt, kui kontsessioonilepingu maksumus, st sisuliselt eduka pakkumuse
maksumus, mille alusel kontsessioonileping sõlmitakse, on vähemalt 20% suurem kui
kontsessioonilepingu eeldatav maksumus ja see on seetõttu vähemalt võrdne rahvusvahelise
piirmääraga, ent korraldatud ei ole nö rahvusvaheline riigihanke menetlus, tuleb hankijal
menetlus kehtetuks tunnistada ning korraldada uus kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus
nö rahvusvahelise riigihanke menetlusena. Kuivõrd tegemist on hankijat kohustava ja piirava
kontsessioonidirektiivi 2014/23/EL art 8 lg 2 kolmanda lõigu alusel kehtestatud sättega, ei saa
hankija sellest mööda hiilida, korraldades kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse asemel
hankemenetluse.
Samamoodi ei saa hankija mööda hiilida kontsessioonilepingu kestusele esitatud piirangust §-
s 136, mille kohaselt võib kontsessioonileping kesta üldjuhul 5 aastat või kuni kontsessionääril
on mõistliku aja jooksul võimalik teenida tasa tehtud investeeringud. Selle sätte aluseks on
direktiivi 2014/23/EL art 18 lg 2.
Punktidega 23 ja 24 parandatakse ebakõla segalepingute regulatsioonis, kui ühes lepingus on
esemeks nii sotsiaal- ja eriteenused kui ka kontsessioonid. Nimelt tugineb segalepingute
regulatsioon direktiivi põhimõttel, mille kohaselt tuleb nende lepingute puhul, mille üks osa
kuulub klassikalise direktiivi kohaldamisalasse, lähtudagi klassikalise direktiivi regulatsioonist,
sõltumata hankelepingu teise osa maksumusest. Seega tuleb alati lähtuda rangemast
menetluskorrast. Kehtiva seaduse regulatsioon ei arvesta aga sellega, et sotsiaal- ja eriteenuste
piirmäärad on kohati madalamad kui kontsessioonide piirmäärad ning ka vastupidi. Uue
regulatsiooniga segadus likvideeritakse ning olenevalt hankelepingu osa maksumusest, tuleb
lähtuda rangemast regulatsioonist.
Punktiga 25 täiendatakse § 27 lg 2 riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks jaotamata
jätmise põhjendamiskohustust selliselt, et nendes riigihangetes, kus RHS riigihanke piirmäära
eraldi ei sätesta, kohaldatakse kohustust alates rahvusvahelisest piirmäärast. Sellised
riigihanked on näiteks kaitse- julgeolekuvaldkonnas ja võrgustikusektoris. Kehtiva sätte
9
kohaselt jääb arusaamatuks, millisest piirmäärast nendele riigihangetele kohustus laieneb.
Põhjendamiskohustust ei ole, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingu või dünaamilise
hankesüsteemi alusel, kuivõrd sellisel juhul on hankija juba osadeks jaotamata jätmist
põhjendanud raamlepingu sõlmimiseks menetluse alustamisel või dünaamilise hankesüsteemi
loomisel või on riigihanke siis juba osadeks jaotanud.
Punktiga 26 täiendatakse § 28 lg-s 3 sisalduv nö väikeste osade erand välistusega
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta. Kuivõrd kontsessioonidirektiiv 2014/23/EL
väikeste osade erandit ei käsitle, on selle lubamine riigisiseses õigusaktis direktiiviga vastuolus.
Punktiga 27 muudetakse § 30 lg 3 teist lauset, mis praegu sätestab, et ühe pakkujaga sõlmitud
raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel võib hankija paluda pakkujal vajadusel oma
esialgset pakkumust täpsustada. See aga ei ole direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 3 teise taandega
kooskõlas, mis sätestab, et pakkuja võib vajadusel oma pakkumust täiendada. Kehtiv seaduse
sõnakasutus viitab kahetsusväärselt, justkui oleks ühe pakkujaga raamlepingut võimalik
sõlmida üksnes siis, kui kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused on
raamlepingus ammendavalt sätestatud. Tegelikult võimaldab aga direktiiv ka sellist ühe
pakkujaga raamlepingut, kus hankelepingu sõlmimiseks ei piisa üksnes nö tellimuse
esitamisest, vaid hankelepingu sõlmimine eeldab täpsemates detailides kokku leppimist ning
esialgses pakkumuses käsitlemata aspektide paika panemist. Loomulikult ei tähenda see, et
hankelepingu sõlmimisel raamlepingu alusel võiks asuda hankima midagi sellist, mida
asjaomane riigihange üldse ei puuduta või mille kohta puuduvad raamlepingus igasugused
tingimused. RHS § 30 lg 1 kohaselt ei tohi hankelepingu sõlmimisel raamlepingu alusel selle
tingimusi oluliselt muuta, mille alla kuuluks kindlasti juhtum, kus raamlepingu alusel asutaks
hankima midagi, mida raamlepingus käsitletud ei ole.
Selleks, et täpsemalt aru saada, mille poolest erineb mitme pakkujaga lahtiste tingimustega
raamleping ühe pakkujaga sõlmitavast raamlepingust, kus hankelepingu sõlmimisel on
võimalik esialgset pakkumust täiendada, esitas eelnõu väljatöötaja Euroopa Komisjonile
vastavasisulise küsimuse. Küsimuses paluti selgitada, kas ühe pakkujaga sõlmitavas
raamlepingus peavad kõik tulevaste hankelepingute tingimused olema sätestatud ja kui ei, siis
milline peaks olema raamlepingus tulevaste hankelepingute tingimuste detailsuse aste, et oleks
võimalik pakkumust täiendada ilma, et see kujutaks ennast uue pakkumuse esitamist. Euroopa
Komisjon vastas järgmist:
„Erinevus raamlepingu, milles sätestatakse kõik raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute
tingimused ja raamlepingu vahel, mis ei sätesta kõikide nende hankelepingute tingimusi, kehtib
ka ühe ettevõtjaga sõlmitud raamlepingu puhul. Just selle erisuse arvesse võtmiseks on
direktiivi 2014/24/EL art 33 lg-s 3 sätestatud üldise põhimõtte (Kui raamleping sõlmitakse ühe
ettevõtjaga, sõlmitakse hankelepingud selle raamlepingu alusel raamlepingus sätestatud
tingimuste piires.) järel täpsustatud, et nende hankelepingute sõlmimiseks võivad hankijad
raamlepingus osaleva ettevõtjaga kirjalikult nõu pidada, paludes tal vajaduse korral oma
pakkumust täiendada.
Samal ajal tuleb rõhutada, et kõigil juhtudel, nii ühe kui ka mitme ettevõtjaga sõlmitud
raamlepingu puhul, tuleb raamlepingus sätestada selle sisu (subject matter), skoopi ja muid
põhielemente (näiteks hinnad ja kogused) käsitlevad tingimused piisavalt selgelt ja täpselt. Isegi
kui raamleping võimaldab mõningaid detaile määratleda hiljem, ei vabasta see hankijaid
kohustusest määrata raamlepingu alla kuuluvate asjade, teenuste või ehitustööde selgest
10
määratlemisest. Seetõttu ei ole üldised ja ebatäpsed viited nagu „kontoritarbed“, „mööbel“,
„valgustusseadmed“, „autode varuosad“ või „remonditööd“ üksi ja ilma täiendavate selgitusteta
piisavad, et selgelt määratleda raamlepingu sisu ja reguleerimisala.
See kohustus on eriti oluline ühe ettevõtjaga raamlepingute puhul, kuna nende kasutamisel on
suurem oht takistada, piirata või moonutada konkurentsi.“.
Lisaks sellele on ühe pakkujaga raamlepingut käsitletud põgusalt ka õiguskirjanduses.
Täpsemalt on riigihanke direktiivide kommentaaris (vt C.R.Hamer in M. Stenicke, P. L.
Vesterdorf. „EU Public Procurement Law“. Nomos Verlagsgesellschaft, Baden-Baden 2018, lk
456, lõik nr 49) ühe pakkujaga raamlepingute kohta selgitatud järgmist:
„Seega võib ettevõtja oma pakkumust täiendada, kui vaja. See tähendab, et hankijal on natuke
mänguruumi, et paluda pakkujal oma pakkumust täiendada. /…/ Teenuse puhul võib tellija
saada näiteks prognoosi selle kohta, kui kaua ettevõtja eeldatavasti tööülesande täitmiseks
kulutab. Asjaolu, et teatud elemente saab kindlaks teha hilisemas etapis, ei tähenda aga, et võib
toimuda olulisi muudatusi, vaid lihtsalt seda, et hiljem on võimalik kehtestada väiksemaid
üksikasju selliste praktiliste elementide kohta nagu tarneaeg, kohaletoimetamise kohad jne. Mis
puudutab lepingu sisulistesse muudatustesse ja eriti hindadesse, siis peaks need olema
kooskõlas artikliga 72, et need oleksid lubatud. Sellisel juhul oleks võimalik kohandada hindu
ja tooteid. Kui muudatused, mis muudavad aga raamlepingu algset konkurentsi, ei ole aga
võimalikud.“
Punktidega 28 ja 29 täpsustatakse, millistes riigihangete alusdokumentides saab hankija
esitada minikonkursil kohaldatavad pakkumuse hindamise kriteeriumid ning kvalifitseerimise
tingimused. Hankijad on kehtiva seaduse sõnastuse pinnalt olnud arusaamal, et need
kriteeriumid ja tingimused on lubatud sätestada alles minikonkursi kutses, ent direktiivi
2014/24/EL art 33 lg 5 sissejuhatava lauseosa ja p d kohaselt tuleb need ette näha raamlepingu
sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides. Vaid sellisel juhul saavad ettevõtjad teha
informeeritud otsuse, kas nad soovivad osaleda sõlmitavas raamlepingus või mitte. Kui
hindamiskriteeriumid selguvad alles minikonkursi käigus, on suur oht, et ettevõtjad, kes
peaksid olema minikonkursil võrdses positsioonis, seda siiski ei ole teadmatuse tõttu, mille järgi
hakatakse minikonkursil pakkumusi hindama. Selline praktika ei ole ka kooskõlas läbipaistvuse
ja kontrollitavuse põhimõtetega.
Punktiga 30 tuuakse seni § 104 lg-s 8 sisaldunud regulatsioon, millal tuleb ka raamlepingu
alusel hankelepingu sõlmimisel edukalt pakkujalt hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid
andmeid või dokumente nõuda, raamlepingut käsitlevasse paragrahvi. Lisaks sellele tehakse
regulatsioonis mõningaid muudatusi.
Nõue, mille kohaselt tuleb raamlepingu alusel minikonkursi tulemusel hankelepingu
sõlmimisel nõuda pakkujalt kõikide hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide
esitamist, mis hõlmab endas kõrvaldamise aluste puudumise ning kvaliftseerimise tingimustele
vastamise kontrollimist, tuleneb direktiivi 2014/24/EL art 59 lg-st 4. Direktiiv aga kohaldub
riigihangetele üle rahvusvahelise piirmäära. Kuigi enamiku reeglite puhul ei ole seadusandja
teinud vahet üle ja alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetele, laiendades direktiivi nõudeid
ka alla rahvusvahelise piirmäära, on teatud juhtudel siiski mõistlik seda teha (näiteks on alla
rahvusvahelise piirmäära hangetele lühemad taotluste ja pakkumuste esitamise tähtajad ning
lisatud on aluseid, millal on lubatud kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega
11
hankemenetlust). Ka antud juhul on hankijate töökoormuse vähendamiseks mõistlik
kontrollikoormust alla rahvusvahelise piirmäära raamlepingute puhul vähendada. Selle kasuks
räägib ka tõsiasi, et hankelepinguid võib sõlmida pikemaks tähtajaks kui raamlepinguid
(raamlepingu maksimaalne tähtaeg võib üldjuhul olla kuni 4 aastat ja tähtajatute raamlepingute
sõlmine on keelatud, ent hankelepingute puhul selliseid piiranguid ei ole) ja sellisel juhul ei
kontrolli seda hankelepingu kestuse jooksul enamasti ükski hankija, ega ole seda ka direktiivis
ega seaduses nõutud (loomulikult võib hankija sellise võimaluse hankelepingus sätestada).
Muudatusega on kõrvaldamise aluste kontrollimise kohustus minikonkursi tulemusel sõlmitava
hankelepingu puhul üksnes juhul, kui raamlepingu maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära.
Teiseks lisatakse lõikega 102 piirmäär ka raamlepingu alusel sõlmitavale hankelepingule,
millest alates tuleb kõrvaldamise aluseid minikonkursil kontrollida (juhul, kui sättes nimetatud
esimene eeldus raamlepingu maksumuse kohta on samuti täidetud) ning selleks on lihthanke
piirmäär või riigihanke piirmäär nendel juhtudel, kui seadus ei ole lihthanke piirmäära
sätestanud. Muudatus on ajendatud olemasolevatest sätetest, mis kehtestavad reeglid
hankelepingute sõlmimisele samuti alates lihthanke piirmäärast ja selguse huvides kasutatakse
ka samasugust sõnastust (vt § 30 lg 9 p 31, § 411, § 45 lg-d 1, 11, 71 ja 72). Ka juhul, kui tegemist
ei ole raamlepinguga, vaid nö tavalise hankelepinguga alla lihthanke piirmäära, ei ole kohustust
kõrvaldamise aluseid kontrollida, mistõttu ei ole põhjendatud sellist kohustust sätestada
raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel. Liiatigi on kõrvaldamise aluseid juba pakkujate
suhtes kontrollitud raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses.
Kolmanda muudatuse kohaselt tuleb hankijal kvalifitseerimise tingimusi kontrollida üksnes
juhul, kui hankija on seadnud pakkujatele täiendavad kvalifitseerimise tingimused
minikonkursil. Kuivõrd lisatav § 30 lg 101 sisaldab kohustust kontrollida kindlasti üksnes
kõrvaldamise aluseid, on tal kvalifitseerimise tingimuste kontrollimine võimalik tulenevalt §
30 lõikest 10, st kui ta on seadnud minikonkursi tarbeks täiendavad kvalifitseerimise
tingimused. Kui hankija täiendavaid tingimusi seadnud ei ole, ei ole mingit vajadust ka
kvalifitseerimise tingimusi kontrollida, kuivõrd kvalifitseerimise tingimustele vastavad näitajad
on enamasti sellised, mis peegeldavad hanke- või raamlepingu täitmisele eelnevat aega ega saa
lepingu täitmise ajal muutuda. Kui aga hankijale on oluline mingi näitaja, mis saab lepingu
täitmise ajal muutuda, tuleks tal selle kontrollimiseks sätestada täiendav kvalifitseerimise
tingimus minikonkursil (seda võimaldab § 30 lg 10).
Kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtutakse lisatava § 103 kohaselt § 96 lõigetest 2̶ 4 ja
võimalik on tugineda ka hankijal olemasolevatele ja andmebaasi andmetele samamoodi nagu
hankemenetluseski.
Lisatava lõikega 104 võimaldatakse hankijal kõrvaldamise aluste kontrolli vabatahtlikult
kohaldada ka nende raamlepingute puhul, kus see ei ole kohustuslik, st juhul, kui hankelepingu
sõlmimiseks minikonkurssi ei korraldata või juhul, kui minikonkursiga raamlepingu maksumus
on alla rahvusvahelise piirmäära.
Punktidega 31 ja 32 viiakse kehtiva seaduse § 35 lg 2 esimene lause § 33 lõikesse 11. Kehtiva
sõnastuse kohaselt peab hankija osutama dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavate
hankelepingute olemusele ja kogusele ning kasutatavale elektroonilisele ühendusele alles
pakkumuse esitamise ettepanekus, ent direktiivi 2014/24/EL art 34 lg 4 p b kohaselt tuleks see
teave avaldada juba dünaamilise hankesüsteemi loomisel. Pakkumuse esitamise ettepanekus
tuleb ära märkida juba konkreetsed tooted ja teenused ning nende kogus, mida sõlmitava
12
hankelepingu alusel ostetakse, mistõttu ei ole selle teabe ligikaudne esitamine enam kuidagi
asjakohane.
Punktiga 33 lisatakse dünaamilises hankesüsteemis pakkumuste esitamise tähtaja
regulatsioonile võimalus pakkumuste esitamise tähtaeg eraldi võrgustikusektori hankija ja
dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejate vahel kokku leppida. Sellist kokkulepet
võimaldab võrgustikusektori direktiivi 2014/25/EL art 52 lg 2 p b, mis viitab art 46 lg-le 2. Kui
eraldi kokkulepet ei sõlmita, on pakkumuste esitamise tähtaeg minimaalselt 10 päeva.
Punktidega 34 ja 36 muudetakse vastavalt § 37 lg 1 ja § 39 lg 4 sõnastust selliselt, et
elektroonilise oksjoni kasutamisest või pakkumuse esitamisest elektroonilise kataloogi kujul
teavitatakse nendes hankemenetluses, mida alustatakse kvalifitseerimissüsteemi teatega või
perioodilise hanketeatega vastavalt kas pakkumuse või taotluse esitamise ettepanekus. Kuivõrd
selliselt alustatud hankemenetlustes hanketeadet ei esitata, ei saa mõistetavalt midagi ka
hanketeates määratleda. Millistes dokumentides selliste menetluste puhul see teave tuleb
esitada, on sätestatud võrgustikusektori direktiivi 2014/25/EL art 53 lg-s 4 ja 54 lg 3 p-s a.
Taotluse esitamise ettepanekut nimetatakse direktiivis küll huvi kinnitamise ettepanekuks.
Muudatus puudutab üksnes võrgustikusektori hankijaid, kuivõrd avaliku sektori hankijad ei saa
väljakuulutatavaid hankemenetlusi alustada muul moel kui üksnes hanketeate esitamisega.
Punktiga 35 lisatakse § 37 lg 3 esimesse lause sõna „samaaegselt“, et oleks täiesti selge, et
hankija ei saa esitada elektroonilise oksjoni kutset pakkujatele erinevatel aegadel.
Punktiga 37 täiendatakse § 44 lg 3 selguse mõttes lauseosaga, mille kohaselt toimub piiriülese
keskse hankimise puhul ka dünaamilise hankesüsteemi ja raamlepingu alusel hankelepingu
sõlmimine keskse hankija asukohariigi seaduste kohaselt. Selline täpsustus tuleneb direktiivi
2014/24/EL art 39 lg 3 teisest lõigust.
Punktiga 38 lisatakse § 45 lõike 2 punkti 3 võimalus jätta elektroonilise teabevahetuse nõuded
järgimata kui riigihanke alusdokumentides tuleb esitada lisaks mudelile või näidisele ka
planšett. Muudatuse tegemise vajadus tõusetus aruteludest huvigruppidega, kes soovisid, et
näiteks avatud ideekonkursi puhul oleks võimalik lisaks elektroonilisele pakkumusele esitada
eraldi ka planšett. Planšeti kujul on žüriil võimalik saada ideekonkursi esemest parem
ettekujutus ning lisaks korraldavad hankijad peale ideekonkursi korraldamist ka näituse, kus
eksponeeritakse planšettidel esitatud töid avalikkusele.
Punktiga 39 pikendatakse esiteks selgitustaotlustele vastamise rahuaega lihthankemenetluses
ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale. Selgitustaotlustele tuleb hankijal vastata kolme tööpäeva
jooksul. Paragrahv 46 lg 2 sätestab selgitustaotlustele vastamiseks rahuaja, mis tähendab seda,
et kui selgitustaotlus ei ole esitatud teatud aja jooksul enne pakkumuste või taotluste esitamise
tähtpäeva, ei ole hankija kohustatud sellele vastama. Lihthankemenetluses on rahuaeg kehtiva
seaduse kohaselt üks tööpäev, mis tähendab seda, et võib esineda olukord, kus selgitustaotlus
on esitatud küll tähtaegselt, ent selle vastamise tähtpäev saabub alles pärast pakkumuste või
taotluste esitamise tähtpäeva, millisel juhul ei ole vastusest enam kellelegi kasu. Samas on
lihthankemenetluses pakkumuste ja taotluste esitamise miinimumtähtaeg sedavõrd lühike, et
rahuaja pikendamine näiteks hankemenetlusega samasuguseks ei ole mõeldav, kuivõrd
miinimumtähtaja kasutamisel ei ole siis ettevõtjatel üldse võimalust selgitusi küsida. Sellise
ebasoovitava olukorra vältimiseks pikendatakse lihthankemenetluses rahuaega kahele
tööpäevale ning ühtlasi pikendatakse ka pakkumuste ja taotluste esitamise tähtaega viielt
13
tööpäevalt kümnele päevale (vt eelnõu punkt 160). Lisaks sellele, seoses sotsiaal- ja eriteenuste
erimenetluses pakkumuste esitamise miinimumtähtaja kehtestamisega (vt eelnõu punkt 166),
kehtestatakse ka erimenetluses rahuaeg kaks tööpäeva. Samuti lisatakse lühendatud rahuaja
regulatsioon (6 päeva asemel 4 päeva) juhuks, kui hankija on piiratud ja konkurentsipõhises
läbirääkimistega hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses või võistlevas dialoogis
lühendanud pakkumuste esitamise tähtaega seoses eelteate esitamisega (§ 94 lg 4 p 1).
Punktidega 40, 132 ja 136 liigutatakse varem seaduse 2. peatükis paiknenud ärisaladuse
regulatsioon seaduse 1. peatükki. Vajadus antud muudatuse tegemiseks tulenes aruteludest
huvigruppidega, kes leidsid, et ärisaladuse regulatsioon peaks laienema ka allapoole riigihanke
ja lihthanke piirmäära jäävatele riigihangetele.
Punktiga 42 täiendatakse § 47 lg 1 punkti 11 viitega hankelepingu sõlmimise otsusele, mis
tehakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse käigus juhul kui läbi räägitakse
mitme ettevõtjaga aga pakkumuste esitamist ei nõuta (vt eelnõu punkt 59). Ka sellisel juhul
tuleb teha eraldi otsus ning kõiki hankemenetluses osalevaid ettevõtjaid sellest teavitada. Ära
jäetakse viide § 125 lg 9 nimetatud hankelepingu sõlmimise otsusele, kuivõrd hankijad teevad
selle asemel pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, millest tuleb teavitada § 47 lg 1 p 10
alusel.
Punktiga 43 täiendatakse § 47 lg 1 punktiga 13, mis viitab pakkumuse läbi vaatamata jätmise
otsusele § 111 lg 7 alusel, kui hankija on pakkumuse esitamise eelduseks sätestanud
hankelepingu täitmise kohaga tutvumise ja pakkuja ei ole seda teinud või juhul, kui
hankelepingu täitmine on reserveeritud nö sotsiaalsetele ettevõtetele. Ka nendel juhtudel tuleb
teha eraldi otsus (vt eelnõu punkt 133) ning kõiki hankemenetluses osalevaid ettevõtjaid sellest
teavitada. Otsuse tegemine on vajalik, et asjaomasel pakkujal oleks võimalus oma huve kaitsta
ning selline otsus vaidlustada. Kui hankija sellesisulist otsust ei tee, puudub pakkujal RHS §
185 lg 2 alusel kaebeõigus. Sellega seoses täiendatakse punktiga 44 ka § 47 lg 4 punktiga 11,
mille kohaselt tuleb pakkujale teada anda ka põhjused, miks tema pakkumus jäeti läbi
vaatamata.
Punktiga 45 täiendatakse § 47 uue lõikega 41, mis sätestab, et sellele teatele otsuse kohta, mis
eelneb hankelepingu sõlmimisele, tuleb lisada märge selle kohta, milline on konkreetsel juhul
kohaldatava ooteaja pikkus. Seda märget nõuab õiguskaitsemeetmete direktiivide 89/665/EMÜ
art 2a lg 2 neljanda lõigu teine taane ja 92/13/EMÜ art 2a lg 2 neljanda lõigu teine taane.
Konkreetset otsust nimetada ei saa, kuivõrd erinevates menetlustes võib see olla erinev. Näiteks
hankepassi kasutamise puhul on see eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus, samas lihthankes
võib see olla pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, samuti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
hankemenetluses. Raamlepingu minikonkursil on selleks aga hankelepingu sõlmimise otsus.
Punktiga 46 lisatakse konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse ja võistleva
dialoogi kasutamise eelduste hulka ka juhtum, kui hankelepingu ese on keerukas, mistõttu ei
ole võimalik hankelepingut avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena sõlmida ning
vajalikud oleksid läbirääkimised või dialoog. Selline iseseisev alus tuleb direktiivi 2014/24/EL
art 26 lg 4 p a alapunktist iii ja kuigi võiks keeleliselt eeldada, et hankelepingu olemus hõlmab
ka selle keerukust, siis on just hankelepingu eseme keerukus direktiivis eraldi alusena välja
toodud. Kehtivast seadusest on see alus puudu.
14
Punktiga 47 lisatakse § 49 lg 1 punktis 2 sisalduvale väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse kasutamise alusele mõistliku alternatiivi puudumise eeldus, kui erandlikku
menetlust kasutatakse tehnilistel või ainuõigustega seotud põhjendustel. Selle eelduse
puudumine tähendab, et kehtiv säte ei ole direktiivi 2014/24/EL art 32 lg 2 punkti b teise
taandega kooskõlas ja võimaldab erandlikku menetlust laiemalt kui direktiivis, mis aga ei ole
direktiiviga lubatud.
Lisaks sellele asendatakse sõna „pakkuja“ sõnaga „ettevõtja“, kuivõrd selles menetluses on
lähtuvalt RHS § 72 lg-test 1 ja 2 võimalik ka olukord, kus menetluses osalev ettevõtja
pakkumust ei esita ega saa seetõttu pakkujaks.
Täpselt samasugused muudatused tehakse eelnõu punktidega 178 ja 200 § 137 lg 2 p-s 1 ja §
156 lg 1 p-s 3. Viimases sättes parandatakse ka käändeviga.
Punktiga 48 lisatakse § 49 lg 1 punktile 3 viited § 125 lõikele 4 ja § 126 lõikele 61. Viidete
lisamine on vajalik, et oleks selge, et ka lihthankemenetluse piirmäärades ja sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetluse puhul on võimalik kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlust, kui tegemist on sellise hankijast sõltumatu ettenägematu sündmuse tõttu
tekkinud äärmise vajadusega, mis ei võimalda kinni pidada isegi lihthankemenetluse või
sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse suhteliselt lühikestest pakkumuste esitamise tähtaegadest.
Punktiga 49 tehakse § 49 lõikesse 5, mis puudutab samalaadsete teenuste või ehitustööde
kordamist võimaldavat väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alust,
täiendus, mille kohaselt tuleb sellise võimaluse märkimisel esialgse riigihanke välja
kuulutamise hanketeates märkida ka uue hankelepingu alusel tellitavate teenuste või
ehitustööde ulatus. Kehtivas seaduses sellist täiendust ei ole, ent see ei ole kooskõlas direktiivi
2014/24/EL art 32 lg-ga 5, mis sellist märget esialgses riigihankes aga sõnaselgelt nõuab.
Punktiga 50 tehakse alla rahvusvahelise piirmäära väljakuulutamiseta läbirääkimistega
kasutamise aluseid võimaldavas §-s 50 kaks muudatust. Esiteks jäetakse arhivaali, teaviku,
teavikute kasutuslitsentsi või muuseumikogusse arvatava kultuuriväärtusega asja ostmisel ära
piirang, millega sai selliseid asju osta üksnes muuseum, arhiiv või raamatukogu.
Raamatukogusid on paljudel hankijatel, näiteks koolidel ja ülikoolidel, ent selle sätte alusel ei
ole neil võimalik neid asju osta ilma avatud hankemenetluseta. Avatud hankemenetluses aga ei
ole võimalik kuidagi osta konkreetset asja, näiteks raamatut. Samas ei ole konkreetse raamatu
soovimisel võimalik soetada hoopis samaväärset raamatut.
Teiseks täpsustatakse teadus- ja arendustegevuseks kasutatava asja ostmise puhul, et seda alust
saavad kasutada teadus- ja arendusasutused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse
tähenduses. Kehtiv sõnastus on eksitav, kuivõrd TAKS kohaselt teadus- ja arendusasutusi ei
atesteerita.
Punktiga 51 asendatakse § 52 lõigetes 1 ja 2 ja teistes samasugustes sätetes kõikide
väljakuulutatavate hankemenetluste kohta sõna „hanketeates“ sõnadega „riigihanke
alusdokumentides“, kuna hanketeatel pole välja, millel hankija saaks märkida, et esitada tuleb
hankepass. Samuti pole hanketeate vormil kõrvaldamise aluste välja ning
kvalifitseerimistingimuste lahtrid mahutavad kumbki maksimaalselt 1000 tähemärki, mistõttu
ei pruugi kvalifitseerimistingimused hanketeatele ära mahtuda ja register asendab tähemärkide
arvu ületavatekstimärkusega: „Kvalifitseerimistingimused on kirjeldatud riigihanke
alusdokumentides“. Peale riigihangete seaduse jõustumist on praktikas hankepassi esitamist
15
puudutav ning kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused märgitud riigihanke
alusdokumentides. Muudatus suurendab õigusselgust ja õiguskindlust, kuna selle tulemusel
viiakse praktika seadusega kooskõlla.
Punktiga 52 asendatakse seaduses läbivalt sõna „miinimumtase“ sõnaga „miinimumnõuded“
vastavas käändes. Kehtivas seaduses kasutatud sõna on raskesti mõistetav ning muudatus on
vajalik seetõttu, et oleks selge, et läbirääkimiste käigus ei ole võimalik läbi rääkida ja muuta
neid nõudeid, mille hankija on sätestanud minimaalsena ja millele esitatavad pakkumused
peavad kindlasti vastama. Teisisõnu ei saa hankija läbirääkimiste käigus alandada või
leevendada miinimumnõudeid.
Punktiga 53 täiendatakse § 65 lõikega 21 analoogselt § 70 lg-s 3 kehtiva regulatsiooniga.
Nimelt ka võistleva dialoogi puhul, nagu ka konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetluses, kui avaliku sektori hankija läheb sellele menetlusele üle avatud või piiratud
hankemenetlusest, ei ole uut hanketeadet vaja esitada. Eeldus on, et avaliku sektori hankija
alustab dialoogi nende ettevõtjatega, keda esialgses hankemenetluses ei kõrvaldatud, kes
kvalifitseeriti ja kes esitasid vormilistele nõuetele vastava pakkumuse. Sellisel juhul ei saa
kohaldada võimalust etapiviisiliseks dialoogiks ega ka osalustasu või auhinna maksmiseks,
kuivõrd need tingimused peavad sisalduma riigihanke alusdokumentides. Regulatsioon põhineb
direktiivi 2014/24/EL art 26 lg 4 alapunkti b teisel lausel. Võrgustikusektori direktiiv
2014/25/EL sellist ühelt menetluselt teisele üle minekut ette ei näe.
Punktiga 54 täiendatakse § 65 lg-t 5 teise lausega, mille kohaselt ei arutata dialoogi käigus
hindamiskriteeriumide üle. Innovatsioonipartnerluse ja konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetluse menetluskorras sisaldub säte, mille kohaselt ei tohi hindamiskriteeriumide üle
läbi rääkida (vt § 60 lg 2 ja 70 lg 2). Võistlevas dialoogis vastavasisuline säte praegu puudub,
kuigi § 77 lg 2 p 2 ja § 65 lg 4 alusel võiks järeldada, et ka võistlevas dialoogis peavad
hindamiskriteeriumid, nagu kõikides teistes menetlustes, olema menetluse alustamise ajaks
paigas ning nende üle läbi rääkida ei saa. Samale järeldusele võib jõuda ka direktiivi
2014/24/EL art 30 lg-te 2, 4 ja 7 ja direktiivi 2014/25/EL art 48 lg-te 2, 4 ja 7 alusel, milles
märgitakse korduvalt, et pakkumuste hindamise kriteeriumid tuleb kindlaks määrata
hanketeates või kirjeldavas dokumendis.
Punktiga 55 täiendatakse § 66 uue lõikega 31, millega viiakse regulatsioon kooskõlla direktiivi
2014/24/EL art 30 lg 6 teise taandega ja direktiivi 2014/25/EL art 48 lg 6 teise taandega.
Direktiivi nimetatud säte võimaldab hankijal paluda pakkujatel lõplikke pakkumusi selgitada,
piiritleda ja täpsustada. Selline tegevus ei tohi kaasa tuua pakkumuse ja riigihanke põhilistes
aspektides muudatusi, kui muudatustega võiks kaasneda konkurentsi moonutamise või
pakkujate ebavõrdse kohtlemise oht. Seega võib ebaolulisi muudatusi pakkumustes ja
riigihanke alusdokumentides selle selgitamise, piiritlemise ja täpsustamise käigus teha.
Punktiga 56 viiakse § 66 lg 4 sõnastus kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 30 lg 7 teise
taandega ja direktiivi 2014/25/EL art 48 lg 7 teise taandega. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole
läbirääkimine pärast lõplike pakkumuste esitamist lubatud. Direktiivi vastava sätte kohaselt aga
võib hankija eduka pakkujaga teatud määral läbi rääkida, et viimistleda hankelepingu sätteid
kui see ei mõjuta oluliselt pakkumuse sisu ega riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi
ning sellega ei kaasne konkurentsi moonutamist ega asetata teisi ettevõtjaid ebavõrdsesse
olukorda. Antud sätte vastuolule direktiiviga juhtis tähelepanu ka Euroopa Komisjon oma
ametlikus kirjas.
16
Punktiga 57 täiendatakse § 70 lg 3 toodud eelduseid avatud või piiratud hankemenetluselt
konkurentsipõhisele läbirääkimistega hankemenetlusele üle minekul sellega, et ettevõtjad,
kellega alustatakse läbirääkimisi, ei tohtinud esialgses hankemenetluses kuuluda
kõrvaldamisele. Selline eeldus tuleb direktiivi 2014/24/EL art 26 lg 4 p-st b, ent on kehtivast
seadusest puudu.
Punktiga 58 täiendatakse § 70 uue lõikega 61, mis sisaldab endas regulatsiooni tehnilises
kirjelduses ja muudes tingimustes tehtud muudatustest teavitamisest pärast läbirääkimisi.
Selline säte tuleb direktiivi 2014/24/EL art 29 viiendast lõikest ja on praegu seadusest puudu.
Samasugune säte sisaldub innovatsioonipartnerluse menetluskorras. Muudatusi tohib pärast
läbirääkimisi teha nendes tingimustes, mille üle läbi räägitakse. Seega ei muudeta tehnilise
kirjelduse miinimumtingimusi ega loomulikult ka hindamiskriteeriume.
Punktiga 59 lisatakse §-i 72 pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise
otsuse tegemise regulatsioon. Kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses
esitatakse pakkumused mitme pakkuja poolt või kui hankija räägib läbi mitme pakkujaga, on
igati mõistetav, et need pakkujad, kes edukaks ei osutu, tahavad teada hankija tehtud otsuse
kaalutlustest ja saada ka võimalust vaidlustada. Seetõttu lisatakse selles menetluses samuti
kohustus teha vastavasisulised otsused. Kuivõrd väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlust on võimalik ka selliselt üles ehitada, et pakkumusi ei esitatagi, vaid räägitakse
ettevõtjatega läbi nö puhtalt lehelt, siis sellisel juhul ei ole võimalik pakkumuse edukaks
tunnistamise otsust teha. Sellisel juhul teeb hankija hankelepingu sõlmimise otsuse, mis on
samuti vaidlustatav. Otsuseid ei ole vaja teha, kui pakkumuse esitab või läbi räägitakse ainult
ühe ettevõtjaga.
Punktiga 60 lisatakse § 72 lg-le 7, mille kohaselt ei tohi hankelepingut sõlmida ettevõtjaga,
kellel on hankijale teadaolevalt 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise alus, viide § 95 lg-le 3, mille
kohaselt võib sellise hankelepingu sõlmida, kui hankelepingu sõlmimine on hädavajalik
ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt põhjusel ja ettevõtja kõrvaldamisel jääks hankeleping
sõlmimata. Selline võimalus peaks olema olemas ka erandliku menetluse kasutamisel
samamoodi teiste hankemenetlustega.
Punktiga 61 lisatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust käsitlevasse § 72
selguse huvides lõige 71, mis võimaldab hankijal vajadusel nõuda hankepassi esitamist. Kehtiv
§ 72 hankepassi ei käsitle, mis on toonud kaasa kahetist mõtlemist – ühelt poolt sätestab § 104
lg 1, et hankija peab hankemenetluses hankepassi nõudma, teisalt aga ei ütle vastupidiselt
teistele hankemenetluste kulgu reguleerivatele sätetele kõnealune § 72 sõnaselgelt, kas
hankepass tuleb esitada või mitte. Lisatav lõige toob selguse, et hankepass tuleb selles
hankemenetluses esitada, kui hankija seda nõuab.
Punktiga 62 lisatakse § 77 lg-le 3 regulatsioon, mis kohustab hankijat põhjendama, miks on
vaja riigihanke alusdokumentides esitatavat teavet konfidentsiaalsena hoida, mille tõttu ei saa
konfidentsiaalset teavet sisaldavaid riigihanke alusdokumente koos hanketeatega kohe
avalikuks teha, vaid ettevõtjad peavad täitma hankija sätestatud nõudeid või rakendama hankija
nõutud meetmeid, millega tagatakse sellise teabe konfidentsiaalsus.
Hankija peab sätte rakendamiseks ette nägema tegelikud nõuded meetmed, millega teabe
konfidentsiaalsus tagatakse. Teisisõnu ei ole sellisteks nõueteks või meetmeteks pelgalt
riigihangete alusdokumentides saamiseks taotluse esitamine, kuivõrd see ei taga mitte kuidagi
17
seda, et ettevõtja hoidub konfidentsiaalse teabe avaldamisest. Selliseks meetmeks võiks olla
vähemalt näiteks konfidentsiaalsuskokkuleppe sõlmimine. Loomulikult ei pea põhjenduses
viitama konkreetsele teabele, vaid piisab näiteks märkest, et riigihanke alusdokumendid
sisaldavad teavet, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kui hankija on sellised
nõuded kehtestanud või meetmete rakendamist nõudnud, ei pea konfidentsiaalset teavet koos
hanketeatega avaldama.
Punktiga 65 muudetakse § 77 lg-t 61, mille kohaselt peavad teatud asjade ja teenuste
hankimisel sisaldama riigihanke alusdokumendid ka keskkonnahoidlikke kriteeriume. Kehtivas
normis on loetletud neli valdkonda, vastav keskkonnaministri määrus on peagi jõustumas.
Järgmistena on plaanis kehtestada nõuded teevalgustusele ja fooridele, kujutise
reprodutseerimise seadmetele, sanitaartehnilistele kraanitarvikutele, WC-pottidele ja
pissuaaridele, mille osas on läbi viidud ka vastavad uuringud (vt allpool). Arvestades, et
valdkondi lisandub aja jooksul veelgi, oleks otstarbekas jätta loetelu tulevaste muudatuste osas
paindlikuks. 2020 valminud SEI Tallinna uuringu „Keskkonnahoidlike riigihangete
kohustuslike valdkondade kehtestamise analüüs ja juhendmaterjalid“ tulemusena soovitatakse
järgmise viie tootegrupi kriteeriumid kehtestada järgmisena kohustuslikena riigihangetes:
maanteetranspordi 1. kategooria sõidukid (sh sõiduautod, väikesed tarbesõidukid ja L-
kategooria sõidukid, teevalgustus ja foorid, kujutise reprodutseerimise seadmed,
sanitaartehnilised kraanitarvikud, WC-potid ja pissuaarid). Lisaks koostati viies valdkonnas ka
hankijatele juhendid https://www.envir.ee/sites/default/files/khrh_uuringu_aruanne_0.pdf.
Et aidata hankijatel kindlaks teha ja hankida keskkonnahoidlikumaid asju, teenuseid ja
ehitustöid, on välja töötatud keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid 20 toote- ja
teenuserühma kohta, mida saab sisestada otse hankedokumentidesse. Neid keskkonnahoidliku
riigihanke kriteeriume vaadatakse läbi ja ajakohastatakse korrapäraselt, et võtta arvesse kõige
uuemaid teaduslikke tooteandmeid, uut tehnoloogiat, turu arengut ja õigusaktide muudatusi.
Enamik kriteeriume on olemas kõigis ELi ametlikes keeltes
https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm.
Punktiga 66 täiendatakse § 78 lg-t 1 teise lausega, mille kohaselt peab innovatsioonipartnerluse
korral riigihanke alusdokumentides hankija esitatav teave tema vajaduste kohta olema piisavalt
täpne, et ettevõtjad saaksid selle põhjal hinnata, milline võiks olla hankija vajadustele vastav
lahendus ning kas hankemenetluses osaleda või mitte. Selle täienduse puudumisele on
tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon oma ametlikus kirjas.
Punktidega 67 ja 68 muudetakse § 80 selliselt, et see vastaks täielikult direktiivi 2014/24/EL
art-le 54 ja IX lisale. Kehtiva §-s 80 reguleeritakse kirjeldavat dokumenti võistlevas dialoogis,
mida aga tegelikkuses vaja ei ole, kuivõrd need andmed sisalduvad enamasti teistes riigihanke
alusdokumentides ning direktiivi põhjal jääb arusaamatuks, milleks sellist dokumenti eraldi
vaja on. Samuti vastab § 80 oma sisu poolest suuremas osas direktiivi IX lisas toodud loetelule
pakkumuste esitamise ettepaneku kohta, mis on aga jäänud kehtivas seaduses reguleerimata.
Uue paragrahvi sisu vastab nimetatud lisas toodud loetelule. Kehtiva § 80 punktid 2 ja 3
sisalduvad uue § 801 lg 1 punktides 1 ja 4, punktid 1, 5 ja 6 sisalduvad vastavalt § 77 lg 4
punktides 1, 14 ja 8. Punkt 4 ei ole sellises sõnastuses õigustatud, kuivõrd hankija ei saa nõuda
pakkujatelt nende poolt välja pakutud lahenduste intellektuaalse või muu omandi üleandmist,
vaid võib seda lähtuvalt § 66 lg-st 2 üksnes paluda.
Punktiga 69 täiendatakse § 81 uue lõikega 11, mis loob erisuse riigihanke alusdokumentide
muudatuste tegemisel mitme-etapilistes hankemenetlustes, kui neid ei ole hankemenetluse
18
algamisest arvates kättesaadavaks tehtud riigihanke alusdokumentides sisalduva teabe
konfidentsiaalsena hoidmise eesmärgil.
Klassikalise sektori direktiivi 2014/24/EL art 53 lg 1, võrgustikudirektiivi 2014/25/EL art 73 lg
1, kontsessioonidirektiivi 2014/23/EL art 34 lg 1, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi
2009/81/EÜ art 33 lg 5 ja sellest tulenevalt RHS § 77 lg 1 kohaselt tuleb riigihanke
alusdokumendid teha elektrooniliselt kättesaadavaks hankemenetluse algamisest arvates.
Samas on võimalik, et riigihanke alusdokumendid tehakse erandlikult kättesaadavaks hiljem.
Võimalus riigihanke alusdokumente riigihanke välja kuulutamisest alates mitte kättesaadavaks
teha tuleb § 77 lg-st 3, mis lubab teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks kehtestada nõuded või
nõuda meetmete rakendamist, mida ettevõtjad peavad täitma selleks, et riigihanke
alusdokumendid saada. Oluline on, et hankijal on põhjendatud vajadus hoida riigihanke
alusdokumentides sisalduvat teavet konfidentsiaalsena. Eriti esineb selliseid juhtumeid kaitse-
ja julgeolekuvaldkonnas, kus meetmeks võib olla näiteks riigisaladuse loa olemasolu. Samas
ei pruugi meetmed olla nii kaugeleulatuvad, vaid selleks võib olla ka näiteks
konfidentsiaalsuskokkuleppe sõlmimine.
Üldreeglina tohib riigihanke alusdokumente muuta piiratud hankemenetluses,
konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja
innovatsioonipartnerluses üksnes enne taotluste esitamise tähtpäeva, kuivõrd riigihanke
alusdokumentides sisalduva teabe alusel otsustavad ettevõtjad, kas nad soovivad riigihankes
osaleda.
Kui hankija on aga eespool kirjeldatud nõuded kehtestanud või meetmete rakendamist nõudnud
ja riigihanke alusdokumendid tehakse kättesaadavaks alles pärast taotluste esitamise tähtpäeva,
võib juhtuda, et keegi taotlejatest teeb riigihanke alusdokumentide muutmiseks asjaliku
ettepaneku, ent nende muutmine enam võimalik ei ole ning hankija peaks menetlust algusest
peale uuesti alustama. Samas ei ole keegi saanudki eelnevalt dokumentidega tutvuda, et
muudatusettepanekuid esitada või saada selgitusi.
Sellises olukorras peaks olema võimalik muuta neid riigihanke alusdokumente, millega
taotlejad on saanud tutvuda alles pärast taotluste esitamist, ka pärast taotluste esitamise
tähtpäeva saabumist, kuivõrd ettevõtjad ei olegi saanud nende riigihanke alusdokumentidega
eelnevalt tutvuda. Seega ei teki küsimust, et kui nendes riigihanke alusdokumentides oleksid
tingimused olnud kohe sellised, kui pärast muudatust, kas siis riigihankes oleks soovinud
osaleda ka teised ettevõtjad. Seega ei ole kedagi ebavõrdselt koheldud.
Muus osas kehtib riigihanke alusdokumentide muutmisele jätkuvalt §-des 81 ja 82 sätestatu.
Sealhulgas kehtib võimalus muuta riigihanke alusdokumente üksnes enne taotluste esitamise
tähtpäeva juhul, kui § 77 lg-s 3 sätestatud nõuded või meetmed on küll kehtestatud, ent
riigihanke alusdokumendid tehakse siiski kättesaadavaks neid nõudeid või meetmeid täitvatele
ettevõtjatele enne taotluste esitamise tähtpäeva.
Punktiga 70 muudetakse registri tõrke tõttu tähtaegade edasilükkamise regulatsiooni tulenevalt
praktilisest kasutusest tulnud tagasilöökidest.
Tuleb ette olukordi, kus katkestus on 10 min täistundide vahel, millal kellelgi tähtaegu määratud
ei ole, kuid kehtiva seaduse järgi on ka 1 minutiline katkestus tähtaja edasilükkamise alus
19
kõigile selle päeva riigihangetele. Seetõttu muudetakse § 81 lg-t 2 selliselt, et katkestuseks, mis
toob kaasa menetluse peatumise, on üksnes vähemalt 15 minutit vältav tõrge.
Punktiga 72 täiendatakse § 82 lõiget 1 selliselt, et riigihanke alusdokumentide muutmisel ja
sellest tulenevalt pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisel arvestatakse uut tähtaega
muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest üksnes juhul, kui muutmise
kohta hanketeadet ei esitata. Kuivõrd mitme-etapilistes hankemenetlustes ei sisaldu
pakkumuste esitamise tähtaeg hanketeates, ei ole siis hanketeate muutmine vajalik ning uut
tähtaega ei saa muudetud hanketeate esitamisest ka arvestama hakata.
Punktiga 73 täiendatakse § 82 uue lõikega 11, mis täiendab seadust seni Riigihangete Registri
põhimääruses sisaldunud hanketeadete ja nende muudatuste Euroopa Liidu Väljaannete
Talitusele edastamise regulatsiooniga. Regulatsioon suurendab õigusselgust ja viib
regulatsiooni kooskõlla senise praktikaga. Enne muudatuse tegemist jäi paljudele hankijatele
ning pakkujatele selgusetuks asjaolu, et nende riigihangete, mille maksumus on võrdne või
ületab rahvusvahelist piirmäära või ka allapoole rahvusvahelist piirmäära jääva riigihanke,
mille puhul hankija on märkinud, et soovib edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele,
hanketeadet ega selle parandusi ei avaldata riigihangete registris enne 48 tunni möödumist
Euroopa Liidu Väljaannete Talituselt kättesaamise kinnituse teate saamist.
Punktidega 74 ja 75 muudetakse hankijate kohustusi riigihangete registrile info esitamisel.
Riigihanget läbiviivale hankijale pannakse kesksete ja ühishangete läbiviimise korral kohustus
märkida hankelepingu sõlmimise teates nende hankijate nimed, kes vastava riigihanke
tulemusel asju ostavad või teenuseid või ehitustöid tellivad. Mitmepoolsete lepingute puhul
tuleb hankelepingu sõlmimise teates märkida ka nende osapoolte nimed, kes vastavaid tegevusi
rahastavad. Senini pole hankijatel olnud kohustust märkida hankelepingu sõlmimise teatesse
hankijaid ega võimalikke rahastajaid ning see on viinud olukorrani, kus riigihangete registri
vahendusel polegi võimalik kindlaks teha, millistel hankijatel on võimalik keskse või ühishanke
tulemusel asju osta või teenuseid või ehitustöid tellida (nn tellijad). Antud muudatus järgib
riigihangete seaduse paragrahvis 3 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid ning
hõlbustab seeläbi nii rakendusüksuste ja audiitorite kui ka muude järelevalveorganite tööd.
Suurem läbipaistvus ja kontrollitavus vähendab tellijate segadust kesksete ja ühishangete
tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel ostetavate asjade või tellitavate teenuste või
ehitustööde osas, võimaldades tellijatele paremat ülevaadet sellest, millised hankelepingud nad
on sõlminud. Parem informeeritus erinevate hankelepingute ja nende alusel tellitud asjade,
teenuste ja ehitustööde kogumaksumuse osas vähendab omakorda eksimusi riigihanke
eeldatava maksumuse määramisel, summeerimisel ning soetuste tegemisel riigihanget
korraldamata või selleks kohast menetlusliiki valimata.
Riigiraamatupidamiskohustuslastest hankijatel tuleb hankelepingu sõlmimise andmed sisestada
riigihangete registrisse enne esimese ostuarve tasumist. Nendel hankijatel võimaldab arendatav
liidestus riigihangete registri ja raamatupidamistarkvara vahel tulevikus korrektselt tähistatud
e-arvete alusel tasutud hankelepingu tegeliku maksumuse automaatset märkimist hankelepingu
lõppemise kohta esitatava teabe vormil. Samuti võimaldab vastav liidestus hankijatel
raamatupidamise väljavõttest kontrollida, millise hankelepingu alusel konkreetne soetus on
tehtud ja paremini kontrollida erinevate soetuste kogumaksumust. Muudatusega suurendatakse
riigihangete tulemusel sõlmitavate lepingute läbipaistvust ja kontrollitavust ning luuakse läbi
20
tellijate ning rahastajate märkimise suurem õigusselgus nii hankijatele, kontrollijatele kui
avalikkusele.
Punktiga 76 muudetakse § 83 lg 6 senist sõnastust ja viiakse see kooskõlla Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2014/14/EL artikli 50 lõike 4, direktiivi 2014/25/EL artikli 70 lõike 3,
ning direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõike 3 sõnastusega. Sätte senisest sõnastusest võis
ekslikult jääda mulje justkui võiks hankija sellise teabe, mille avaldamine hankija hinnangul
takistaks õigusaktide rakendamist, oleks vastuolus avaliku huviga või rikuks ettevõtjate
ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi, hankelepingu sõlmimise teates sootuks
märkimata jätta. Tegelikkuses aga tuleb hankijal vastav teave riigihangete registrile siiski
esitada, kuid sättes märgitud põhjustel võib hankija märkida, et vastavat teavet ei avaldata.
Ühtlasi lisatakse direktiivi 2009/81/EÜ art 30 lg 3 kolmandas lõigus toodud täpsustus, et avaliku
huvi hulka kuuluvad kindlasti ka kaitse- ja julgeolekuhuvid. Samuti lisatakse hankijale
kohustus teabe avaldamata jätmist põhjendada. Teabe avaldamata jätmine ei saa olla suvaline,
vaid teabe avaldamine peab vastama sättes nimetatud eeldustele. Näiteks ärisaladuse puhul peab
avaldamata teave vastama EKTÄKS § 5 lg 2 eeldustele.
Punktiga 77 tunnistatakse kehtetuks § 83 lg 7 punkt 3 ja selle asemel täiendatakse eelnõu
punktiga 78 sama paragrahvi lõikega 71 selliselt, et nendest ettevõtjapoolsetest hankelepingu
rikkumistest, mis täidavad kõrvaldamise aluseks oleva rikkumise eeldused, tuleb registrit
teavitada 30 päeva jooksul meetme kohaldamisest arvates. Õiguskaitsevahendi rakendamiseks
tuleb lugeda ajahetke, mil hankija vastava nõude ettevõtjale esitab, näiteks esitab
leppetrahvinõude või teatab lepingust taganemisest. Kehtetuks tunnistatav § 83 lg 7 punkt 3
kohustab hankijat pärast hankelepingu lõppemist esitama registrile teabe, mille üheks osaks on
ka teave hankelepingu rikkumiste kohta. Selline lahendus ei ole kõige mõistlikum, kuna teabe
esitamisega ei peaks tegelikult ootama hankelepingu lõppemiseni. Näiteks, kui tegemist on
pikaaegse lepinguga, mida täidetakse 5 aastat, siis on esimesel aastal toimunud ja omaksvõetud
rikkumine hankelepingu lõppemise teabe esitamise ajaks juba aegunud, kuna seda alust saab
vabatahtliku kõrvaldamise alusena kasutada kuni 3 aastat. Teabele hankelepingu rikkumise
kohta tuleb lisada ka teave selle kohta, kas hankija nõue on vaidlustatud samamoodi 10 päeva
jooksul nõude vaidlustamisest arvates. Nende kahe teabe eraldamine on vajalik seetõttu, et
rikkumisest teavitamise ajal ei pruugi olla veel selge, kas pakkuja soovib nõuet vaidlustada või
mitte, näiteks esitada hankija vastu tsiviilhagi. Samas tuleb silmas pidada, et nõude
vaidlustamine ei tähenda tingimata hagi esitamise fakti, vaid vaidlustamismärke tegemiseks
registris piisab ka ettevõtjapoolse vastuväite esitamisest hankijale endale.
Punktiga 79 täiendatakse § 85 lõiget 1 teise lausega, mis ütleb üheselt mõistetavalt, et
kvalifitseerimise tingimusi pakkumuse hindamise kriteeriumidena kasutada ei tohi, välja
arvatud RHS § 101 lg 1 punktis 6 sätestatud andmed hariduse- ja kutsekvalifikatsiooni kohta,
mida lubab hindamiskriteeriumidena kasutada direktiivi 2014/24/EL XII lisa II osa p f.
Nimetatud direktiivi sätet on püütud tõlgendada ka selliselt, et teisi kvalifitseerimise tingimusi
saab vabalt pakkumuste hindamisel kasutada, ent piirang on sätestatud üksnes sellele
tingimusele. Selline tõlgendus on väär. Kvalifitseerimise tingimuste ebasobivust
hindamiskriteeriumina kasutamise osas on kajastatud mitmes kohtulahendis3 ja ka
õiguskirjanduses4. Seega ei ole lubatav ka olukord, kus kvalifitseerimisel sätestatakse hariduse-
3
Vt nt Euroopa Kohtu otsused C-532/06, p 30; C-199/07, p 54; C-315/01, p-d 65-67.
4
Vt nt E.Fels, Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 473 (Juura 2019)
21
ja kutsekvalifikatsiooni osas nö miinimumlävend, mida ületavaid näitajaid hiljem hinnatakse.
Hankija peab valima, kas ta sätestab hariduse- ja kutsekvalifikatsiooni osas kvalifitseerimise
tingimuse või hindamiskriteeriumi, mõlemat korraga sätestada ei saa.
Punktiga 80 asendatakse § 85 lg-s 6, mis kohustab tarkvara hankimisel hindamiskriteeriumina
arvestada ka olelusringi kulusid, sõnad „tarkvara arendusteenuste“ sõnaga
„tarkvaralahenduste“, kuna olelusringis on tegemist lahendustega, mitte teenustega. Hankija
ostab pakkujalt lahendust/tulemit ja mitte teenust. Seega on „tarkvara arendusteenuse“ termini
kasutamine olelusringi kontekstis liiga kitsas. Ka juhend „Olelusringi kulude arvestamine
tarkvaralahenduste hankimisel“ kasutab terminina just tarkvaralahendust.
Punktidega 81 ja 82 täiendatakse pakkumuste hindamise kriteeriumide regulatsiooni
võimalusega sätestada kriteeriumide osakaalud ligikaudselt asjakohase maksimaalse
vahemikuna ja, kui osakaalude sätestamine ei ole objektiivselt võimalik, määrata kriteeriumid
tähtsuse järjekorras. Seda võimaldavad riigihangete direktiivid, ent vastav regulatsioon on
kehtivast seadusest puudu. Sellele minetusele on tähelepanu juhtinud Euroopa Komisjon oma
ametlikus kirjas. Kuivõrd tähtsuse järjekorda saab kasutada üksnes siis, kui osakaalude või
osakaalude vahemike määramine ei ole objektiivselt võimalik, tuleb tähtsuse järjekorra
määramisel seda ka riigihangete alusdokumentides põhjendada.
Punktiga 84 muudetakse tehnilises kirjelduses ligipääsetavuse nõudeid käsitlevat § 88 lg 8.
Muudatusega täpsustatakse, et ligipääsetavuse nõuded on kohustuslikud juhul, kui
hankelepingu eseme kasutajaks on füüsilised isikud. Sellist kohustust sisaldab direktiivi
2014/24/EL art 42 lg 1 neljas taane ja direktiivi 2014/25/EL art 60 lg 1 neljas taane, ent kehtiv
seadus seda ei sisalda. Samuti lisatakse lõikele teine lause, võttes sellega üle direktiivi
2014/24/EL art 42 lg 1 viienda taande ja direktiivi 2014/25/EL art 60 lg 1 viienda taande, mille
kohaselt peavad Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud ligipääsetavuse nõuded olema
tehnilises kirjelduses esitatud koos viitega vastavale õigusaktile. Kohustuslikud ligipääsetavuse
nõuded on kehtestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019 direktiiviga 2019/882,
millega kehtestatakse nõuded toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta (https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1600766496993&uri=CELEX:32019L0882).
Punktiga 85 muudetakse § 89 lg 2 sissejuhatavat lauset selliselt, et säte vastaks direktiivi
2014/24/EL art 43 lõikele 1, mille kohaselt võib märgise nõude seada kas tehnilises kirjelduses,
hankelepingu tingimustes või ka pakkumuste hindamise kriteeriumina. Kehtiv seadus piirab
märgise nõudmise üksnes osana tehnilisest kirjeldusest.
Punktiga 86 täpsustatakse § 91 lõikes 1 sisalduvaid pakkumuse tagatise tagastamata jätmise
või realiseerimise aluseid selliselt, et oleks üheselt selge, et see säte kehtib üksnes eduka
pakkuja tegevuse või tegevusetuse korral, mis päädib olukorraga, kus hankeleping jääb
sõlmimata või ei asu edukas pakkuja sõlmitud hankelepingut täitma. RHS § 111 lg-s 3 on
sätestatud, et pakkumuse saab tagasi võtta ainult enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ja § 110
lg 1 kohaselt on pakkumus pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt
kuni pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Selline regulatsioon läheb kokku
ka TsÜS §-ga 72, mis reguleerib tahteavalduse tagasivõtmist selliselt, et tahteavaldust ei loeta
tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust
tagasivõttev tahteavaldus. Samuti sätestab VÕS § 17 lg 1, et nõustumuse andmise tähtajaga
pakkumus kehtib kuni selle tähtaja lõpuni, § 19 lg 1 kohaselt lõpeb pakkumus siis, kui sellele
on tähtaegselt antud nõustumus või kui pakkumuse tegija on kätte saanud pakkumuse
22
tagasilükkamise teate. Seega ei ole pakkumuse tagasi võtmine pärast pakkumuste esitamise
tähtpäeva saabumist lubatud. Teisisõnu, kui pakkuja sooviks oma pakkumust menetluse
hilisemas faasis tagasi võtta, siis see võimalus tal puudub ning ta on oma pakkumusega seotud
kuni selles märgitud tähtaja lõpuni. Kui selline pakkumus tunnistatakse edukaks või soovib oma
pakkumust tagasi võtta juba edukaks tunnistatud pakkuja, tuleb tal arvestada tagajärgedega, mis
tulenevad § 119 lg-st 3 ning asjaoluga, et hankijal on õigus tagatis realiseerida. Samasugune
muudatus tehakse ka § 119 lõikes 3 (vt eelnõu punkt 140).
Punktidega 87 ja 88 muudetakse ja täiendatakse pakkumuse tagatise tagastamise aluseid.
Kõigepealt muudetakse § 91 lg 4 punkti 3 selliselt, et pakkumuse tagatis tagastatakse pakkujale
mitte pärast tema kvalifitseerimise otsuse tegemist, kuivõrd sellisel juhul ta ju osaleb
hankemenetluses edasi, vaid üksnes siis, kui ta jäetakse kvalifitseerimata. Tagatis tagastatakse
nii juhul, kui ettevõtja jäetakse kvalifitseerimata nii sisulise kontrolli tulemusena või ka üksnes
hankepassi alusel tehtava otsusega.
Teiseks täiendatakse sedasama punkti viitega § 115 lõike 8 alusel tehtavale põhjendamatult
madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkamise otsusele.
Kolmandaks täiendatakse loetelu uue punktiga 6, mille kohaselt tagastatakse pakkumuse tagatis
ka siis, kui tema pakkumus jääb läbi vaatamata seetõttu, et ta ei ole hankelepingu täitmise
kohaga tutvunud, mis oli riigihanke alusdokumentide kohaselt pakkumuse esitamise eelduseks,
või on hankija hankelepingu § 13 kohaselt reserveerinud ja pakkuja ei vasta seal sätestatud
tingimustele.
Punktiga 89 parandatakse paragrahvi 93 lõike 1 punktide 4, 5 ja 6 ning paragrahv 94 lõike 1 p
2 sõnastust nii, et riigihangete, mille eeldatav maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist
piirmäära või mille hanketeate avaldamist Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt on hankija
soovinud, alustatakse pakkumuse esitamise tähtaja arvestust hanketeate esitamisest mitte
registrile vaid Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele (edaspidi: ELT). Tähtaja markeerimine on
vajalik, et hankijad saaksid sellega arvestada oma pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva
määramisel, kuivõrd pakkumuste ja taotluste esitamise miinimumtähtaegu määratakse
direktiivist tulenevalt alates teate ELT-le esitamisest, mitte aga selle avaldamisest arvates.
Hankijad peavad tähtaegade arvutamisel arvestama, et register edastab ELT-le teated väikese
viivitusega. Samuti võib juhtuda, et register avastab eitatud teates mõne vea, millisel juhul saab
teate ELT-le edastada alles pärast selle parandamist hankija poolt.
Registripidajal on võimalik edastada teated ELT-le vaid kord tööpäevas. Register esitab
andmed ELT-le automaatselt tööpäevadel kell 15.00. Seega, kui teade esitatakse registrile
pärast seda kellaaega, esitatakse teade ELT-le alles järgmisel tööpäeval, mistõttu juhul, kui
hankija on määranud minimaalse võimaliku tähtaja, on see tähtaeg direktiivist tulenevalt
vähemalt ühe päeva võrra liiga lühike ning reedel teadet esitades kolm päeva lühem direktiivis
sätestatust. Muudatusega viiakse siseriiklik õigus kooskõlla direktiiviga ning tagatakse suurem
õigusselgus ja õiguskindlus, kuna praktikas on vastav erisus hankijatel sageli ununenud ning
viinud vastuoluni kehtiva õigusega.
Punktidega 90 ja 92 muudetakse § 93 lg 2 p-s 2 ja § 94 lg 4 p-s 2 sätestatud võimalust
pakkumuste esitamise tähtaegade lühendamiseks selliselt, et kiireloomuline asjaolu, mille tõttu
tähtaegu lühendatakse, ei pea olema objektiivne. Selle kohta on direktiivi 2014/24/EL
põhjenduspunktis nr 46 selgitatud, et tähtaegade lühendamisel ei pea kiireloomuline olukord
23
olema tingimata hankijale ettenägematu või mitte tema põhjustatud. Seega ei ole
kiireloomulisus tähtaegade lühendamise puhul samatähendusega nagu väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse kasutamisel § 49 lg 1 p 3 alusel, kus erandliku menetluse
tingivad asjaolud ei tohi sõltuda hankijast.
Punktiga 91 parandatakse viiteviga. Vea tulemusel on hetkel olukord, kus kahe-etapilistes
hankemenetlustes ei või pakkumuste esitamise tähtaega ehitustööde hankelepingu puhul, mille
maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest
piirmäärast, 25-lt päevalt lühendada. Samas kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne
rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib pakkumuste esitamise tähtaega lühendada
ehitustööde hankelepingu puhul kuni 15 päevani RHS § 94 lg-s 4 toodud alustel. Seega on
regulatsioon rangem nendes hangetes, mille maksumus on väiksem. Lisaks sellele viiakse § 94
lg 4 sissejuhatav lauseosa kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 28 lg-tega 3-6 ja art 29 lg-g 1
viimase taandega, mis võimaldavad tähtaegade lühendamist eelteate esitamisega või
kiireloomulistel asjaoludel üksnes piiratud hankemenetluses ja konkurentsipõhises
läbirääkimistega hankemenetluses. Sellist võimalust art 30 ja 31, mis reguleerivad võistlevat
dialoogi ja innovatsioonipartnerlust, ei sisalda, mistõttu nendes menetlustes tähtaegade
lühendamine lubatud ei ole.
Punktiga 93 muudetakse isikute ringi, kelle suhtes tuleb kontrollida § 95 lg 1 p-des 1 – 3
sätestatud teatud süütegude toimepanemisega seotud kõrvaldamise aluste olemasolu ja
muudetakse sõnastus vastavaks direktiivi 2014/24/EL art 57 lg-ga 1. Kehtiva seaduse kohaselt
tuleb kontrollida üksnes neid lepingulisi esindajaid, kes on seotud asjaomase riigihankega.
Teisisõnu kui ettevõtja on volitanud konkreetset isikut selles konkreetses riigihankes
pakkumust esitama ja ettevõtjat esindama, siis tuleb teda kontrollida. Samas ei ole lepingulise
esindaja kontrollimist sedamoodi piiratud direktiivis 2014/24/EL, mille art 57 lg 1 viimane
taane märgib, et kontrollida tuleb isikut, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel
otsuseid teha või teda kontrollida. Seega on direktiivi sätet lubamatul viisil kitsendatud. Sellise
kitsenduse tulemusena on siiani kontrollisubjektide nimekirjast välja jäänud näiteks prokuristid
ja sellised tegevdirektorid, kes ei ole ettevõtja juhatuse liikmed, st lepingulised esindajad, kellel
on õigus seda ettevõtjat esindada, ent kes võib-olla ei ole seotud konkreetse riigihankega.
Andmed prokuristide kohta saab hankija äriregistrist ning vastav päring kontrolli teostamiseks
on võimalik teha läbi riigihangete registri liidestuse. Teiste isikute olemasolu kohta tuleb
hankijal pärida pakkujalt või taotlejalt, ent juhul, kui pakkuja või taotleja vastavaid andmeid
esitanud ei ole ja hankijal endal ei ole andmeid, mis näitaks volitatud isiku olemasolu, teeb
hankija kontrolli talle teadaolevate andmete põhjal.
Punktiga 94 muudetakse § 95 lõike 1 punktis 5 sisalduvat rahvusvahelise sanktsiooni subjekti
puudutavat sätet selliselt, et kõrvaldamise alust ei kohaldata selliste rahvusvahelise sanktsiooni
subjektide suhtes, kelle puhul temaga tehingu tegemine ei riku rahvusvahelist sanktsiooni.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 lg 1 kohaselt on rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv
tehing tühine. Samas võib rahvusvaheline sanktsioon olla ka selline, mille subjektiga tehingu
tegemine rahvusvahelist sanktsiooni ei riku, näiteks kui isikule on kehtestatud üksnes
sissesõidukeeld, ent finantssanktsiooni kehtestatud ei ole. Sellisel juhul võib sellise isikuga
tehingu teha, sest tehing sissesõidukeeldu ei riku.
Samasugusel ajendil lisatakse eelnõu punktiga 137 ka pakkumuse mittevastavaks tunnistamise
alus § 114 lg-sse 21, mille kohaselt tuleb pakkumus tagasi lükata, kui isiku näol ei ole just
24
tegemist rahvusvahelise sanktsiooni subjektiga, ent sõlmitav leping rikuks siiski rahvusvahelist
sanktsiooni ning oleks seega tühine. Näiteks on teatud riikidest teatavate kaupade sissevedu
Eestisse keelatud. Seega võiks sellesama isikuga, kes ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt,
sõlmida lepingu mõne teise kauba soetamiseks.
Rahvusvaheliste sanktsioonide kohta saab hõlpsasti infot leida Euroopa Komisjoni peetavalt
veebilehelt sanctionsmap.eu. Sealt on võimalik sanktsioone otsida nii isikute, valdkondade,
sanktsioonide liikide, kui ka riikide lõikes. Kui otsingu tulemusel annab veebisait vaste, on
vaste juures ka link konkreetsele õigusaktile, millega sanktsioon on kehtestatud. Selliselt on
võimalik teada saada täpselt sanktsiooni sisu.
Rahvusvahelisi sanktsioone puudutavate muudatuste osas on eelnõu ettevalmistaja
konsulteerinud ka Välisministeeriumiga.
Punktiga 95 muudetakse sätte sõnastust, mis puudutab kõrvaldamise aluste kohaldamise
ajaperioodi. Paragrahvi 95 lõiget 2 oli selle varasemas sõnastuses võimalik tõlgendada ka viisil,
mille kohaselt oleks kõrvaldamise perioodi lõppemiseks loetud riigihanke või hankemenetluse
algamise kuupäeva. Sätte uue sõnastusega tagatakse suurem õigusselgus, kuna on selge, et
menetlusest saab kõrvaldada isiku, kelle karistuse andmed pole registrist kustutatud, tema
karistus on elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv. Isiku saab kõrvaldada ning seda
maksimaalselt kuni viis aastat süüdimõistva otsuse jõustumisest.
Punktiga 96 lisatakse § 95 lg 3 alusel pakkuja või taotleja kõrvaldamata jätmisel ülekaaluka
avaliku huvi tõttu kohustus teha ka sellesisuline põhjendatud kirjalik otsus. Sätte varasemas
sõnastuses polnud rõhutatud asjaolu, et pakkuja või taotleja kõrvaldamata jätmisel ülekaaluka
avaliku huvi tõttu, tuleb hankijal pakkuja või taotleja vastaval alusel kõrvaldamata jätmise
kohta teha ka põhjendatud kirjalik otsus. Kohustuslike kõrvaldamise aluste olemasolust
hoolimata pakkuja või taotleja kõrvaldamata jätmine on riigihangete seaduse ja direktiivide
mõistes oluline rikkumine. Eeltoodust tulenevalt peab selliste kõrvaldamise aluste olemasolust
hoolimata ettevõtja kõrvaldamata jätmine olema põhjendatud ning vaidlustatav. Muudatuse
tulemusena suureneb õigusselgus, kuna sättesse lisatakse kohustus teha ülekaaluka avaliku huvi
tõttu kõrvaldamata jätmise korral põhjendatud kirjalik otsus.
Punktiga 97 tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt on igal juhul vabatahtlikuks
kõrvaldamise aluseks hankija asukohajärgse kohaliku maksu võla olemasolu. Sellist lahendust
soovisid vastuseks RHS muutmise seaduse eelnõu VTK-le pea kõik vastanutest. Peamiselt
viidati ebaproportsionaalsele töö- ja halduskoormusele ning sellele, et vastava tõendi peavad
esitama ka välismaised ettevõtjad, kes ei ole Eestis enne isegi mingit majandustegevust teinud
ja kellel seetõttu ei saagi kohaliku maksu tasumise kohustust olla. Vastu kõrvaldamise alusest
loobumisele olid vaid kohalikud omavalitsused, mistõttu lisatakse punktiga 100 §-le 95 lõige
41, mille kohaselt saavad hankijad ise riigihanke alusdokumentides sätestada, kas nad jätavad
endale õiguse kohaliku maksuvõlaga ettevõtja hankemenetluselt kõrvaldada. Seoses § 95 lg 4
p 1 kehtetuks tunnistamisega muudetakse ka § 95 lg-t 6 (eelnõu punkt 102) ja § 96 lg 2 p-i 2
(eelnõu punkt 104). Nende muudatuste alusel ei nõua hankija enam tõendit kohaliku maksu
maksuvõla puudumise kohta, vaid peab sellise tõendusmaterjali ise hankima. Riigihangete
registri vahendusel on võimalik esitada päring EMTA-le seoses Tallinnas kehtestatud kohalike
maksudega, teiste kohalike omavalitsuste poole saab hankija aga vastava päringuga ise
pöörduda.
25
Punktiga 98 viiakse § 95 lg 4 p 8 kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga g, mille
kohaselt ei too kõrvaldamise aluse olemasolu kaasa mitte igasugune eelneva hankelepingu
oluline või pidev rikkumine, mille tagajärjel on kasutatud sättes toodud meetmeid, vaid üksnes
selline, kui rikutud on hankelepingu olulist tingimust.
Kuivõrd RHS § 95 lg-s 4 loetletud kõrvaldamise aluste rakendamine on vastavalt sama
paragrahvi lõikest 5 tulenevalt seotud ajalise piiranguga, on praktikas tekkinud küsimusi, millist
ajahetke tuleb kõrvaldamise aluse esinemiseks lugeda juhul, kui tegemist on eelneva
hankelepingu rikkumisega. Kahjuks ei ole võimalik sellele küsimusele ammendavat vastust
anda, kuivõrd selles küsimuses ei ole riigihanke direktiivid täpsemaid juhiseid andnud ning
puudub ka vastav kohtupraktika. Kui tegemist on ühe olulise rikkumisega, siis võib eelduslikult
kõrvaldamise aluse esinemise ajahetkeks lugeda rikkumise toimepanemise kuupäeva. Kui aga
tegemist on hankelepingu pideva rikkumisega, on vastuse leidmine veelgi keerulisem.
Tõenäoliselt võib hankelepingu pidevaks rikkumiseks pidada hankelepingu korduvat rikkumist.
Kas aga korduva rikkumisena saab mõista näiteks kahel korral oma kohustuse täitmata jätmist,
millisel puhul võiks kõrvaldamise aluse esinemise ajahetkeks pidada korduvat (st teist)
rikkumist või peaks selline rikkumine toimuma rohkematel kordadel, selle kohta direktiivides
ja kohtupraktikas viited puuduvad. Kuivõrd El õigusaktide tõlgendamise õigus on lõppastmes
üksnes Euroopa Kohtul, ei ole siinkohal võimalik nendele küsimustele ka põhjapanevat vastust
anda.
Punktiga 99 viiakse § 95 lg 4 p 10 sõnastus kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga i.
Kehtiv sõnastus viitab, justkui saaks kõrvaldamise alust kasutada, kui pakkuja mõjutab hankijat
ebaõigetel alustel temale soodsat otsust tegema käimasolevas riigihankes. Direktiivist aga
tuleneb, et kõrvaldada saab ka pakkuja, kes on selliselt talitanud eelnevates riigihangetes, mille
tõttu on tema usaldusväärsus hankija silmis ilmselt kadunud.
Punktiga 102 täiendatakse § 95 lõiget 5 viidetega sama paragrahvi lg 4 punktidele 2 ̶ 11. Punkti
1 kohaselt on kõrvaldamise aluseks hankija asukohajärgse maksu maksuvõlg ja punkt 12
kohaselt pakkumuse esitamise õiguse puudumine. Kohaliku maksu maksuvõlga ei ole põhjust
käsitleda rangemalt kui 95 lg 1 punktis 4 sätestatud riiklikku maksuvõlga, pannes riigihankel
osalemise tingimuseks, et kohaliku maksu maksuvõlga ei tohi olla olnud riigihankele eelneva
3 aasta jooksul, samal ajal kui riiklikku maksu maksuvõlga on võimalik tasuda ka riigihanke
käigus. Punktis 12 sisalduv kõrvaldamise alus on seotud üksnes käimasoleva riigihankega,
mistõttu on samuti viide riigihanke eelnevale kolmele aastale asjakohatu.
Punktiga 103 täiendatakse § 96 lg 2 sissejuhatavat lauseosa selliselt, et lõikes loetletud
kõrvaldamise aluseid puudutavaid dokumente saab hankija nõuda lisaks pakkujalt ja taotlejalt
ka nende haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikme, prokuristi ja muu volitatud isiku kohta.
Kehtiva sõnastuse grammatilise tõlgendamise korral võib jääda mulje, justkui nende isikute
kohta dokumente nõuda ei saaks, et samas tuleb § 95 lõike 1 punktide 1 ̶ 3 ja 5 kohaselt ka neil
kõrvaldamise aluseid kontrollida.
Punktiga 105 muudetakse § 96 lõiget 3, et viia see kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 60 lg 2
teise taandega. Kehtiva seaduse kohaselt kui pakkuja või taotleja asukohariik ei väljasta lõikes
2 nimetatud dokumente, võib need asendada erinevate muude dokumentidega. Lõike 3 alusel
näivad need asendamise dokumendid olema alternatiivid, st asendada võib ükskõik millega
toodud loetelust. Direktiivi kohaselt on asendamise dokumentidel aga hierarhia – esimeseks
26
alternatiiviks on vanne ja kui asukohariigis ei ole vande andmist ette nähtud, siis võib asendada
pädeva asutuse või notari ees antud tõotusega.
Punktiga 106 täiendatakse § 96 uue lõikega 31 analoogselt § 104 lg-s 11 sätestatuga, mille
kohaselt ei nõua hankija kõrvaldamise aluste kontrollimiseks dokumentide esitamist, kui talle
on need kättesaadavad andmekogust või tal on need juba olemas ja need on jätkuvalt
asjakohased. Paragrahvi 104 lg 11 kohaldub üksnes hankemenetlustes, kus nõutakse hankepassi
esitamist, ent sellistes menetlustes nagu näiteks lihthankemenetlus, sotsiaal- ja erimenetlus ning
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlused, kus hankepassi ei nõuta, ent kõrvaldamise
aluseid siiski kontrollitakse, peaks kehtima sama põhimõte, et asjatut dokumentide esitamist
vältida. Hankepassi ei pea nõudma oma hankemenetlustes ka võrgustikusektori hankija RHS §
5 lg 3 p-de 2 või 3 alusel, so võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori hankija.
Kas andmed või dokumendid on jätkuvalt asjakohased, oleneb konkreetsetest asjaoludest ning
üldist juhist ei ole selle kohta võimalik anda. Näiteks võib olla, et mõnel välismaise maksuvõla
puudumist tõendaval dokumendil on märgitud tõendi kehtivusaeg. Sellisel juhul on tõendit
võimalik kasutada ka sellises hankemenetluses, mis mahub tõendi kehtivusaja sisse.
Punktiga 107 täiendatakse § 96 lõiget 4 viitega § 95 lg 1 p-le 4, mis käsitleb maksuvõlaga
seotud kõrvaldamise alust. Kehtiva sätte kohaselt saab hankija kohaldada kõrvaldamise aluseid,
mida ei ole § 96 lg-s 2 märgitud siis, kui ta saab mistahes viisil tõendada kõrvaldamise aluse
olemasolu. Maksuvõlaga seotud kõrvaldamise aluseid saab seega tõendada üksnes pädeva
ametiasutuse tõend. See aga ei ole kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 57 lg-ga 2, mis lubab
maksuvõlga tõendada mistahes vahendite abil. Muudatusega viiakse säte direktiiviga kooskõlla.
Punktiga 108 muudetakse § 97 lg 1 esimest lauset ja jäetakse ära lauseosa, mille kohaselt peaks
ettevõtja tõendid võetud heastamismeetmete kohta esitama juba koos pakkumuse või
taotlusega. Euroopa Kohus sedastas oma otsuses nr C-378/19, et direktiivi 2014/24/EL art 57
lg-st 6 ei tulene, et tõendid heastamismeetmete kohta tuleb tingimata esitada koos pakkumuse
või taotlusega, vaid nii selle ja ka teiste direktiivi asjaomaste sätetega, mis käsitlevad näiteks
hankepassi, on igati kooskõlas, kui tõendid esitatakse hankija nõudmisel hankemenetluse
hilisemas faasis. Direktiivi 2014/24/EL art 59, mis sätestab hankepassi käsitlevad sätted,
mõtteks on vähendada riigihanke menetluses ettevõtjate töö- ja hankijate halduskoormust
selliselt, et hankepassis esitavad kõik menetluses osalevad ettevõtjad kinnitused selle kohta, et
neil ei esine kõrvaldamise aluseid ja nad vastavad kvalifitseerimise tingimustele ning
kinnitustele vastavad tõendid tuleb esitada üksnes edukal pakkujal. Teistel pakkujatel tuleb
tõendid esitada üksnes juhul, kui hankija peab seda vajalikuks ja seda eraldi nõuab. Need sätted
on üle võetud RHS §-ga 104, mille lg 8 kohaselt tuleb kinnitustele vastavad tõendid igal juhul
esitada edukal pakkujal ning mille lg 7 lubab hankijal esitada tõendite esitamise nõue vajadusel
ka teistele pakkujatele. Avatud hankemenetluses kasutatakse sagedasti nö pöördmenetlust,
mida võimaldab RHS § 52 lg 3 ja mille puhul kontrollitakse ka hankepassi alusel üksnes edukat
pakkujat (vt ka eelnõu p 128). Sellisel juhul ei ole sellise pakkuja puhul, kes edukaks ei osutu,
põhjendatud nõue, et ta peaks heastamistõendid olema esitanud juba koos pakkumusega,
kuivõrd hankijal puudub kohustus neid üldse hinnata. Muudatus ei tähenda, et ettevõtja võiks
asuda heastamismeetmed võtma alles riigihanke menetluse ajal, sest märge selle kohta, et
kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja on heastamismeetmeid võtnud, tuleb esitada juba
hankepassis. Hankepassi standardvorm nõuab ka, et ettevõtja võetud heastamismeetmeid
lühidalt kirjeldaks.
27
Punktiga 109 lisatakse §-le 97 uus lõige 3, mille kohaselt võib hankija kohaldada heastamist
samasugustel tingimustel nagu paragrahvis sätestatud, ka riigihangetele maksumusega alla
rahvusvahelise piirmäära. Kehtiva seaduse kohaselt kohaldatakse heastamist üksnes
riigihangetes üle rahvusvahelise piirmäära. Selline valik sai seaduse välja töötamisel tehtud,
kuivõrd selles osalenud huvigrupid ja hankijad pelgasid töö- ja halduskoormuse hüppelist tõusu
ja riigihangete läbiviimise venimist. Leiti, et heastamismeetmete hindamine on hankijale
keeruline ning kindlasti tõusetub selle pinnalt vaidlusi. Seetõttu ei pooldatud
heastamismeetmete rakendamist üldse, ent kuivõrd riigihangete direktiiv selle võimaluse
ülevõtmata jätmist ette ei näe, võeti see üle alates rahvusvahelisest piirmäärast. Need hirmud
aga ei ole tõeks osutunud. Heastamist on pakkujad taotlenud väga vähestel kordadel ning sellest
ei ole sugugi tõusetunud suuri vaidlusi, suurenenud ei ole töö- ega halduskoormus ega
pikenenud riigihangete läbiviimise aeg. Samal ajal on ebaproportsionaalne, et selline võimalus
on riigihangetes, mis ületavad rahvusvahelist piirmäära aga ei ole väiksema maksumusega
hangetes: avaliku raha ulatuslikumal kasutamisel on kõrvaldamise alusega ettevõtjal võimalik
näidata, et tema usaldusväärsus on taastatud, ent kui mängus on väiksemad summad, siis seda
võimalust ei ole. Seetõttu on eelnõus ette nähtud uus regulatsioon, et hankija võib oma väiksema
maksumusega riigihankes sellise võimaluse siiski ette näha.
Punktiga 110 ühtlustatakse seaduse mõistekasutus. Direktiivi 2014/24/EL art 59 lg 5 kohaselt
ei nõua hankija pakkujalt hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist
juhul, kui talle on need dokumendid või vajalikud andmed kättesaadavad avaliku andmebaasi
kaudu, millele on tasuta juurdepääs. Samas sätestavad muudetavad sätted praegu, et andmebaasi
andmeid tuleb kasutada ka siis, kui nendele on oluliste kulutusteta juurdepääs. Kuigi nimetatud
direktiivi klauslit otseselt üle võttev säte räägib samuti tasuta juurdepääsust, ei ole põhjendust,
miks teistel juhtudel peaks andmebaasi andmeid kasutama ka siis, kui neile tasuta juurdepääsu
ei ole.
Punktiga 111 täiendatakse § 98 uue lõikega 41 analoogselt § 104 lg-s 11 sätestatuga, mille
kohaselt ei nõua hankija kvalifitseerimise tingimustele vastamise kontrollimiseks dokumentide
esitamist, kui talle on need kättesaadavad andmekogust või tal on need juba olemas ja need on
jätkuvalt asjakohased. Paragrahvi 104 lg 11 kohaldub üksnes hankemenetlustes, kus nõutakse
hankepassi esitamist, ent sellistes menetlustes nagu näiteks lihthankemenetlus, sotsiaal- ja
erimenetlus ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlused, kus hankepassi ei nõuta, ent
kvalfitseerimise tingimusi sätestatakse ja nendele vastamist kontrollitakse, peaks kehtima sama
põhimõte, et asjatut dokumentide esitamist vältida.
Punktidega 112 ja 113 muudetakse selguse mõttes § 98 lõiget 5 selliselt, et kehtiva lõike 5
teine lause viiakse uue lõike 51 teiseks lauseks ning selle asemel lisatakse uus lause, mille
kohaselt ei tehta kvalifitseerimise ega kvalifitseerimata jätmise otsust siis, kui kvalifitseerimise
tingimusi ei ole üldse riigihankes sätestatud. Praegu on sellises olukorras hankijad
arusaamatuses, kas vastav otsus tuleb siiski alati teha või mitte. Sellist sisutühja otsust kindlasti
vaja teha ei ole.
Uue lõike 51 esimese lause kohaselt jätab hankija kvalifitseerimise tingimustele mittevastava
pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Riigihangete järelevalves on tulnud ette olukordi, kus
hankija on olnud arvamusel, et kuivõrd seadus sõnaselgelt ei ütle, et tingimustele mittevastav
ettevõtja tuleb jätta kvalifitseerimata, on hankijal õigus ta oma vabal valikul ka kvalifitseerida.
Loomulikult on tingimuste esitamise mõte ikkagi selles, et ettevõtjad neile ka vastaksid.
28
Punktiga 114 viiakse § 99, mis käsitleb ettevõtja sobivust tegeleda kutsetööga vastavusse
direktiivi 2014/24/EL art 58 lg-ga 2. Kõnealuses direktiivi sättes nimetatakse väga konkreetselt,
mida antud kontekstis saab ettevõtjalt nõuda – kas registreeringut äri- või kutsealaregistris,
teenuste puhul ka tegevusluba või kuulumist teatud organisatsiooni. Muid erinõudeid, nagu
võiks välja lugeda kehtivast seadusest, ei ole käsitletud, mistõttu tuleb sätte sõnastust muuta
ning see direktiiviga vastavusse viia. Sätte kehtiv sõnastus on tekitanud segadust, näiteks on
hankijad olnud arvamusel, et MsÜS kohane teavitamine majandustegevuse registris on teenuste
puhul käsitletav erinõudena, mida võiks antud sätte alusel nõuda, ent riigihangete direktiivid
sellist võimalust tegelikult ette ei näe.
Punktiga 115 muudetakse § 100 lg 1 sissejuhatavat lauseosa ja viiakse see kooskõlla direktiivi
2014/24/EL art 60 lg-ga 3, mille kohaselt ei ole direktiivi XII lisa I osas loetletud dokumentide
ring, mis on omakorda üle võetud § 100 lg 1 punktidega, ammendav. Vastupidiselt loetelule,
mis võimaldab pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta nõuda üksnes
direktiivi XII lisa II osas nimetatud dokumente, ei ole majandusliku ja finantsseisundit
iseloomustavate andmete kontrollimiseks esitatud dokumentide loetelu kinnine, vaid selles
loetelus nimetatud dokumentidega peaks pakkuja majanduslikku ja finantsseisundit saama
kontrollida üldjuhul. Küll aga võib ette tulla olukordi, kus ettevõtja seisundi hindamiseks on
vaja nõuda ka muude asjakohaste dokumentide esitamist. Kehtiva seadus aga piirab selliste
dokumentide esitamist põhjendamatult. Muudatusega ebakõla parandatakse.
Punktiga 116 asendatakse § 100 lg 1 punktis 3 sõnad „varade ja kohustuste suhtarv“ sõnaga
„finantssuhtarv“. Varade ja kohustuste suhtarv on vaid üks finantssuhtarvudest, mida
riigihangete direktiiv võimaldab nõuda. Varade ja kohustuste suhtarvu toob direktiiv üksnes
näiteks, ent kehtiv RHS säte võimaldab nõuda üksnes seda suhtarvu. Finantssuhtarve on
mitmeid teisigi, näiteks maksevõimekordaja, võlakordaja, ärikasumimarginaal jne. Kõiki neid
on võimalik ka hankepassi standardvormis valida ning seega vastava suhtarvu nõue ka
ettevõtjale esitada. Seega on kehtiv säte liialt piirav, mistõttu lisatakse ka sõna „näiteks“.
Punktiga 117 muudetakse § 102, mis käsitleb elektroonilist tõendite andmebaasi e-Certis ja
siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamist. 23. veebruaril 2021 saatis Euroopa Komisjon
liikmesriikidele ametliku kirja, milles teatas direktiivi 2014/24/EL art 86 lg 3 ja direktiivi
2014/25/EL art 102 lg 3 alusel käivitatud IMI pilootprojekti lõpetamisest alates märtsikuust
riigihangete valdkonnas selle vähese kasutamise tõttu. IMI süsteemi hoitakse veel paar kuud
kasutusvalmis, et tagada juba esitatud päringute lõpuni menetlemine, ent uusi päringuid esitada
ei saa. Eesti ei ole ühtegi päringut esitanud ega ole ka Eestile ühtegi päringut esitatud, mis oleks
pilootprojekti lõpetamise aja seisuga menetlemata.
Punktiga 118 muudetakse § 103 lõiget 2 ning lisatakse viide § 101 lg 1 punktidele 1 ja 2. Viide
on vajalik seetõttu, et oleks üheselt mõistetav, millist kogemust sättes silmas peetakse. Kehtiva
sõnastuse kohaselt on viidatud § 101 lg 1 punktile 6, mille kohaselt võib üheks kvalifitseerimise
tingimuseks olla spetsialisti haridus või kutsekvalifikatsioon. Viidatav säte, mis põhineb
direktiivi 2014/24/EL XII lisa II osa punktil f, aga ei võimalda kvalifitseerimise tingimuseks
seada spetsialisti kogemust. Kogemuse nõude võib üksnes seada § 101 lg 1 punktide 1 või 2
alusel nö referentslepingute nimekirjana. Kuivõrd aga muudetav säte viitab üksnes § 101 lg 1
punktile 6, jääb ebaselgeks, millist kogemuse nõuet selles silmas peetakse. Muudatusega
segadus lahendatakse.
29
Punktiga 119 muudetakse § 103 lõiget 3, et see oleks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 63
lõikega 2. Nimelt sätestab direktiiv, et teisele isikule majanduslike või finantsnäitajate osas
tuginemise puhul võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja
vastutaks koos tuginetava isikuga hankelepingu täitmise eest ühiselt. Kehtiv seadus on aga seda
võimalust piiranud, öeldes, et tuginetav isik vastutab üksnes hankelepingu täitmise osa eest
solidaarselt. Hankelepingu osa, mille eest tuginetav isik peaks koos pakkuja või taotlejaga
vastutama, ei ole võimalik määratleda, mistõttu oleks selline nõue rakendamatu. Muudetud
sõnastus ei tähenda, et ühispakkujatega sõlmitav hankeleping oleks tingimata selline, mida
ühispakkujad saavad täita üksnes ühiselt (VÕS § 64), vaid seda, et juhul kui hankelepingut
rikutakse, vastutavad rikkumise eest tervikuna kõik ühispakkujad (VÕS § 65 lg 4) olenemata
sellest, kes ühispakkujatest pidi hankelepingu konkreetse kohustuse täitma.
Punktiga 120 täiendatakse § 103 lõiget 5 viitega § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alustele,
kuivõrd tulenevalt direktiivi art 63 lg 1 teisest taandest tuleb tuginetaval isikul kontrollida mitte
üksnes kohustuslikke, vaid ka vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid.
Punktiga 121 täiendatakse § 103 lõike 6 esimest lauset lauseosaga, mille kohaselt tuleb nõuda
selle isiku asendamist, kelle näitajatele pakkuja soovib tugineda ka juhul, kui isik ei täida
asjaomast kvalifitseerimise tingimust. Selline asendamise nõue tuleneb direktiivi 2014/24/EL
art 63 lg 1 teisest taandest. Ühtlasi muudetakse lõike 6 esimest ja teist lauset, kuivõrd
õiguskeeleliselt on korrektne kasutada mitmuse asemel ainsust.
Punktiga 122 täiendatakse teise isiku vahenditele tuginemise regulatsiooni võimalusega ka
tuginetaval isikul maksuvõlg hankija antud tähtaja jooksul tasuda või ajatada analoogselt
pakkuja ja taotleja vastava võimalusega. Tuginetava isiku rangem kohtlemine võrreldes
pakkuja või taotlejaga samas olukorras ei ole proportsionaalne ega kooskõlas võrdse kohtlemise
põhimõttega.
Punktiga 123 täiendatakse § 104 lõiget 1 viitega § 68 lg-le 3. Antud sätte kohaselt nõuab
hankija pakkuja või taotleja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist esialgse
tõendina pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise
tingimustele vastamise, ja kui see on asjakohane, taotleja vastavuse kohta käesoleva seaduse §
54 lõikes 3, § 58 lõikes 3, § 64 lõikes 3 või § 141 lõikes 2 nimetatud objektiivsetele ja
mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Loetletud sätted puudutavad taotlejate arvu piiramist,
kuid loetelust on puudu viide taotlejate arvu piiramise võimalusele § 68 lg 3 alusel.
Punktiga 124 täiendatakse § 104 lõike 2 punkti 2 lauseosaga, mille kohaselt peab hankepass
sisaldama ka hankija nõutud andmeid, mida ta soovib saada seoses pakkuja või taotleja
vastamisega esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kehtiva sõnastuse kohaselt jääb mulje nagu
peaks pakkuja esitama üksnes kinnituse vastavale tingimusele vastamise kohta ning võiks jätta
vajalikud andmed esitamata.
Näiteks seab hankija RHS § 101 lg 1 p 1 alusel tingimuse, mille kohaselt peab pakkuja või
taotleja olema viimase kolme aasta jooksul täitnud vähemalt kaks riigihanke objektiga sarnast
ehitustööde lepingut. Selleks võib hankija nõuda nende lepingute nimekirja, mis tähendab seda,
et pakkuja või taotleja peab hankepassis välja tooma lepingute üksikasjad ega saa piirduda
üksnes kinnitusega. Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2016/7 kohaselt, millega
standardvorm kehtestati, võib pakkuja või taotleja piirduda kinnitusega esitatud tingimusele
vastamise kohta üksnes juhul, kui hankija on seda riigihanke alusdokumentides lubanud ning
30
peab esitama täiendavad andmed, kui hankija on seda nõudnud. Vaatamata reegli olemasolule
rakendusmääruses tuleb asjaomast sätet ka seaduses selguse huvides täiendada.
Punktiga 125 muudetakse § 104 lõiget 3 selliselt, et hankepass tuleb alati esitada Euroopa
Komisjoni kehtestatud standardvormil. Kuivõrd riigihangete registris on standardvorm
kasutajasõbralikult integreeritud, puudub igasugune vajadus võimaldada hankijatel koostada
alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes oma hankepassi vormi kasutamist. Kui hankijad
soovivad kasutada hankepassi nendes menetlustes, kus see ei ole kohustuslik, peaks ka sellisel
puhul kasutama standardvormi seaduse ühetaolise kohaldamise eesmärgil. Kui hankijad
soovivad nendes menetlustes kasutada mingit muud vormi, ei ole enam tegemist hankepassiga.
Punktiga 126 täiendatakse § 104 uue lõikega 41, mis reguleerib seda, millised andmed tuleb
esitada selle ettevõtja hankepassis, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb. Sellisel juhul
ei pea hankepassi täitma täies mahus. Hankepassis tuleb esitada kinnitused selle kohta, et
ettevõtjal ei esine kõrvaldamise aluseid ning kinnitus ja vajadusel ka andmed sellele
kvalifitseerimise tingimusele vastamise kohta, mille osas pakkuja või taotleja teise ettevõtja
vahenditele tugineb.
Punktiga 127 täiendatakse § 104 uue lõikega 51, mille kohaselt esitatakse riigihangetes, mis on
ühe menetluse raames osadeks jaotatud, vajaduse korral iga osa kohta eraldi hankepassid.
Selline vajadus tuleb ette juhul, kui erinevate riigihanke osade kohta on esitatud erinevad
kvalifitseerimise nõuded, mis eeldavad ettevõtjalt erinevate andmete esitamist.
Näiteks esitab hankija nö referentslepingute nõude RHS § 101 lg 1 p 2 alusel, ent erinevate
osade kohta eeldatakse erinevate lepingute täitmist. Sellisel juhul peab ettevõtja ühele osale
pakkumust tehes esitama hankepassis andmed ühtedele tunnustele vastavate lepingute kohta,
ent teisele osale pakkumust tehes andmed hoopis teistele tunnustele vastavate lepingute kohta.
Punktiga 128 täiendatakse § 104 lõiget 6 lauseosaga, mille kohaselt ei pea hankepassi alusel
tegema eraldi otsust, kui hankija kasutab § 52 lg-s 3 sätestatud võimalust nö pöördmenetluseks.
Sellisel juhul ei ole hankijal vajadust hankepassi eraldi kontrollida, mistõttu ei ole ka vastavat
otsust vaja teha. Kehtivast sõnastusest see otseselt välja ei tule.
Samuti tehakse täiendus, et kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsus tuleb teha
üksnes siis, kui kvalifitseerimise tingimused on eelnevalt sätestatud. Samasugune muudatus
tehakse ka § 104 lg-s 8 (vt eelnõu punkt 129).
Punktiga 129 muudetakse hankepassi alusel edukalt pakkujalt dokumentide küsimist esiteks
selliselt, et raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguid puudutav osa viiakse raamlepinguid
käsitlevasse §-i 30 (vt eelnõu punkt 30).
Teiseks tehakse täiendus, mille kohaselt tuleb kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise
otsus teha üksnes siis, kui kvalifitseerimise tingimused olid sätestatud. Kui kvalifitseerimise
tingimusi hankemenetluses üldse sätestatud ei ole, ei ole mingit vajadust teha ka sellekohast
otsust.
Kolmandaks sõnastatakse säte ümber selliselt, et oleks selge, et kõrvaldamise aluste ja
kvalifitseerimise tingimuste kontroll tuleb teha pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
tegemist. Teisisõnu tuleb kontroll läbi viia eduka pakkuja suhtes, mis eeldab vastava otsuse
tegemist, st pakkuja peab olema juba edukaks tunnistatud, mis toimub pakkumuse edukaks
tunnistamise otsusega. Sedasama sätestab ka riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 59 lg 4 teine
31
lõik, mille kohaselt nõuab hankija enne hankelepingu sõlmimist dokumentide esitamist
„pakkujalt, kellega ta on otsustanud lepingu sõlmida“. See on ainuke koht, kus direktiiv märgib
eraldi ära hankija otsuse. Seega ei ole hankepassiga menetlustes võimalik olukord, kus kõik
otsused, st hankepassi alusel tehtav otsus, pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus,
pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja eduka pakkuja kõrvaldamata jätmist ja
kvalifitseerimist puudutav otsus tehakse koos. Viimane otsus peab olema tehtud eraldi.
Punktiga 130 lisatakse § 104 lõikesse 10 võimalus hankijal pikendada sama paragrahvi lõikes
9 nimetatud täiendavate dokumentide esitamise tähtaega ka omal algatusel, ootamata pakkuja
või taotleja põhjendatud avaldust. Kuivõrd sellised tähtajad on hankemenetluses suhteliselt
lühikesed, võib juhtuda, et asjaolud, miks tähtaja pikendamine on vajalik, on hankijale teada ja
seetõttu ei ole põhjendatud, et pakkuja või taotleja veel koostaks selle kohta eraldi avalduse,
kuivõrd see suurendab asjatult pakkuja või taotleja halduskoormust ja lisab bürokraatiat.
Punktiga 131 muudetakse § 109 lõiget 4 nii, et see oleks analoogne § 113 lõikega 4. Sätte uus
sõnastus loob suurema õigusselguse, kuna selles ei korrata enam tarbetult sama paragrahvi
lõikes 2 märgitud teavet vaid viidatakse lõikele 2. Nii on turuosalistele selge, et et nii
elektroonilisel kui mitteelektroonilisel taotluse esitamisel tuleb protokolli kanda sama teave.
Punktiga 134 muudetakse § 112 lg 2 esimest lauset selliselt, et hankija ei ole kohustatud tegema
pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanekut kõikidele pakkujatele, vaid üksnes
ettepaneku tegemise ajal riigihankes osalevatele pakkujatele. Ettepaneku tegemise ajaks võib
olla juhtunud, et mõned pakkujad on kas riigihankelt kõrvaldatud, jäänud kvalifitseerimata või
on nende pakkumused mittevastavaks tunnistatud. Kui pakkuja hankemenetluselt kõrvale
jäämine on lõplik, st neid otsuseid ei ole vaidlustatud või on vaidlused lõppenud hankija kasuks,
ei ole mingit põhjust, miks hankija peaks tegema ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaega
pikendada ka sellele pakkujale, kes riigihankes enam ei osale.
Punktiga 135 täiendatakse § 113 lõikega 21 ja tehakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluses erisus pakkumuste avamisel pakkujate isikute ja pakkumuste maksumuste
avamisele. Erisus on vajalik seetõttu, et selles menetluses on võimalik läbi rääkida kõikide
tulevase hankelepingu tingimuste üle ning seetõttu ei ole esialgne pakkumuse maksumus kuigi
informatiivne. Pealegi ei toimu selles menetluses pakkumuste avamist samal moel nagu teistes
menetlustes ning § 113 lg 5 kohaselt pakkumuste avamise protokolli ei koostata.
Punktiga 138 viiakse § 114 lg 3 kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 42 lg-ga 5. Kehtiv säte
lubab pakkujal tõendada tehnilises kirjelduses toodud standardile vastavust mis tahes
asjakohaste tõendite abil üksnes asjade või teenuste, mitte aga ehitustööde hankelepingu puhul.
Direktiiv aga sellist piirangut sätestada ei võimalda. Muudatusega jäetakse see piirang sättest
välja.
Punktiga 139 täiendatakse § 115 uue lõikega 21, mille kohaselt võib hankija lõike 2 punktis 1
nimetatud protsendimäärad, mille puhul ta peaks küsima pakkujalt pakkumuse madala
maksumuse kohta selgitust, sätestada riigihanke alusdokumendis erinevalt lõike 2 punktis 1
sätestatust. Selline võimalus sätestatakse, sest on olukordi, kus 10% või 15% on liialt madal,
millest lähtuvalt seada kahtluse alla pakkumuse tõsiseltvõetavus. Kindla kohustusliku protsendi
sätestamine ei välista hankelepingu nõuetekohase täitmise riski ning hankijal peaks olema
võimalus oma kogemusest tulenevalt seda teisiti ette näha. Selliste vahedega esitatud
32
pakkumused on väga tavapärased ning ei anna automaatselt alust kahtluseks, et tegemist oleks
põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega.
Punktiga 141 muudetakse esiteks § 120 lõiget 2 selliselt, et ka nendes menetlustes, kus
hankepassi ei kasutata, oleks üheselt selge, millisest otsusest teatamisest alates tuleb ooteaega
arvestada. Kehtiv regulatsioon arvestab üksnes nende menetlustega, kus kasutatakse hankepassi
ja menetluse viimaseks otsuseks on eduka pakkuja kohta tehtav kvalifitseerimise ja
kõrvaldamata jätmise otsus. Uue regulatsiooni kohaselt tuleb ooteaega arvestada alates selle
otsuse kohta teate esitamisest, mis eelneb hankelepingu sõlmimisele, olgu selleks otsuseks siis
eduka pakkuja otsus, eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus või mõni muu, näiteks hankelepingu
sõlmimise otsus.
Teiseks ühtlustatakse ooteaeg üle ja alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes. Muudatuse
ajendiks on tõsiasi, et kehtiva seaduse kohaselt võib juhtuda, et kui hankija teeb oma otsuse kas
reedel või laupäeval ning teavitab sellest registri kaudu kohe, võivad pakkujad sellest teada
saada alles esmaspäeval, kuivõrd ei saa eeldada, et kõik töötaksid ja kontrolliksid oma teateid
nädalavahetustel. Sellisel juhul algab hankijale ooteaeg teatamisele järgnevast päevast, so kas
laupäevast või pühapäevast, ent pakkujale vaidlustamise tähtaeg alates otsusest teada saamisele
järgnevast päevast, so teisipäevast. Seega võib pakkuja esitada küll tähtaegselt vaidlustuse, ent
hankija on samuti õiguspäraselt hankelepingu juba ära sõlminud. Sellisel juhul ei saa aga
pakkuja oma kaebeõigust realiseerida, kuivõrd pärast hankelepingu sõlmimist VAKO-le
esitatud kaebus jäetakse läbi vaatamata. Vaidlustuse esitamise tähtaja lühendamine ei ole
võimalik, kuivõrd kümme päeva otsusega tutvumiseks, vaidlustuse esitamise vajaduse üle
otsustamiseks, suure tõenäosusega õigusabi saamiseks ning vaidlustuse kirjutamiseks ja
esitamiseks on eelnõu autorite hinnangul juba niigi lühike aeg.
Teiseks muudetakse § 120 lõike 3 viimast lauseosa selliselt, et ooteaega ei pea kohaldama mitte
üksnes siis, kui esitatud on vaid üks pakkumus, vaid ka siis, kui pakkumusi on esitatud küll
rohkem, ent pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise ajal on menetlusse alles jäänud
vaid üks pakkumus. Selliselt lubab ooteaega kohaldamata jätta õiguskaitsemeetmete direktiivi
2007/66/EÜ art 2b. Sellisel juhul, kui edukaks tunnistamise otsuse tegemise ajal ei ole enam
menetluses kedagi peale eduka pakkuja, ei ole enam kellelgi selle otsuse suhtes kaebeõigust,
mistõttu ei ole ooteaja kohaldamine vajalik. Ühtlasi asendatakse § 120 lõikes 3 sõna
„hankemenetluses“ sõnaga „riigihankes“, kuivõrd ka lihthankemenetluses, sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetluses ja kontsessiooni andmise menetluses, millest ükski ei ole
hankemenetlus, peaks saama ooteaja enne hankelepingu sõlmimist kohaldamata jätta, kui
pakkumuse on esitanud vaid üks ettevõtja. Kõikide nende riigihangete puhul viidatakse
hankelepingu sõlmimisel §-le 120, ent segadust tekitab nimetatud paragrahvi sõnakasutus.
Muudatuse kohaselt peaks olema selge, et ka nendes riigihangetes võib ühe pakkumuse korral
hankelepingu ooteaega järgimata ära sõlmida.
Punktiga 142 muudetakse selguse huvides § 122 lõike 2 esimest lauset. Kehtiva sõnastuse
kohaselt justkui peaks pakkuja esitama andmed nende alltöövõtjate kohta, kes on hankijale
teada. Tegelikult on asi aga vastupidine: alltöövõtjad on teada pakkujale ja hankijale tuleb
esitada nende kohta andmed. Samuti lisatakse sõna „hiljemalt“, kuivõrd andmeid võib küsida
ka koos pakkumusega, ent hiljemalt hankelepingu täitmise alustamise ajaks.
Punktidega 143 ̶ 146 muudetakse ja täiendatakse alltöövõtjate kõrvaldamise aluste
kontrollimist puudutavat regulatsiooni.
33
Esiteks lisatakse sätetesse tingimus, et kohustuslike kõrvaldamise aluseid tuleb kontrollida
ehitushangetes, mille maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga. Seda on võimalik
kehtivast § 122 lg-s t 2 ja teistest sätetest kaudselt tuletada, ent järgnevaid lõikeid lugedes võib
tekkida mulje, et § 122 tuleb kindlasti kohaldada ka lihthankemenetluses, mis aga ei olnud
regulatsiooni mõte. Paragrahv 122 paikneb seaduse 2. peatükis, mis reguleerib hankemenetluse
korraldamist. Hankemenetlus tuleb korraldada alates riigihanke piirmäärast. Lihthanke
piirmäärast kohaldub lisaks 1. peatükile üksnes § 125 ja seal viidatud 2. peatüki konkreetsed
sätted, ent viidet §-le 122 seal ei ole. Seega tuleb neid asjaolusid arvestades jõuda järeldusele,
et § 122 kohaldub ehitustöödele alates riigihanke piirmäärast, mis oligi selle regulatsiooni algne
mõte, ent selguse mõttes tuleb see ka sõnaselgelt sätestada.
Teiseks muudetakse lg-t 5 selliselt, et hankemenetluse jooksul ei pea hankija kontrollima
kõikide pakkujate pakkumustes nimetatud alltöövõtjatel kõrvaldamise aluste puudumist, vaid
üksnes eduka pakkuja pakkumuses nimetatud alltöövõtjatel. Vastasel juhul võib jõuda
järeldusele, et kuigi pakkujate osas peab hankija kontrollima kõrvaldamise aluste puudumist
üksnes edukal pakkujal (§ 104 lg 8), siis juhul, kui pakkuja on nimetanud pakkumuses
alltöövõtjaid, peaks hankija kontrollima kõikide alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid isegi siis,
kui konkreetne pakkumus ei osutu edukaks. Selline regulatsioon ei ole aga proportsionaalne ja
on alltöövõtjate osas põhjendamatult rangem kui pakkuja osas.
Kolmandaks lisatakse lg-sse 5 välistus, mille kohaselt ei pea alltöövõtja kõrvaldamise aluseid
kontrollima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ja selle menetluse
tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmisel. Kuivõrd RHS § 72 lg 7 kohaselt ei ole
kõrvaldamise aluste kontrollimine selles menetluses alati tingimata vajalik, kui just hankijal ei
ole tekkinud kahtlus mõne kõrvaldamise aluse olemasolus, on ebaproportsionaalne
kõrvaldamise aluseid kontrollida alltöövõtjatel. 2019. aastal oli erandliku menetlusega läbi
viidud ehitushankeid 15.
Neljandaks jäetakse ära § 122 lg 7 teine lause, mille kohaselt võib hankija nõuda sellise
alltöövõtja asendamist, kellel esinevad § 95 lg-s 4 sätestatud vabatahtlikud kõrvaldamise
alused. Kuivõrd vabatahtlike kõrvaldamise aluste kontrollimine alltöövõtjatel on hankija enda
otsustada, peab ta sama paragrahvi lg 11 sissejuhatava lauseosa kohaselt ette nägema ka
tagajärje, mis saab siis, kui alltöövõtjal mõni nendest alustest esineb. Näiteks olukorras, kus
alltöövõtjal esineb § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud alus, st dokumendid (nt hankepass) kõrvaldamise
aluste kontrollimiseks on esitamata, tekib kehtiva seaduse kohaselt olukord, kus esialgse
alltöövõtja kohta hankepassi hiljem esitada ei tohi, ent kui hankija nõuab alltöövõtja
asendamist, esitatakse uue alltöövõtja kohta dokumendid ikkagi hiljem. Sellise kummalise
olukorra vältimiseks peakski hankija vastava tagajärje ise ette nägema. Samuti tuleks hankijatel
enne alltöövõtjate vabatahtlike kõrvaldamise aluste kontrollimise ette nägemist läbi mõelda,
kas kõikide nende aluste kontrollimine on ikka tingimata vajalik või saaks piirduda mõne lg-s
4 sätestatud aluse kohaldamisega. Hankijal ei ole kohustust kohaldada alltöövõtjatele
vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid kogumis.
Viiendaks täiendatakse § 122 lg-t 7 lausega, millega sätestatakse pakkujale hankemenetluses
tagajärg juhuks, kui ta kohustusliku kõrvaldamise alusega alltöövõtjat ei asenda. Kui pakkuja
hankelepingu täitmise ajal kõrvaldamise alusega alltöövõtjat ei asenda, oleks see lepingulise
kohustuse rikkumine ja selleks juhtumiks peaks hankija ise hankelepingus midagi ette nägema.
Aga kui hankemenetluses selline asi peaks juhtuma, siis kehtiva regulatsiooni kohaselt ei jää
34
hankijal muud üle kui hankelepingu täitmise käigus uuesti asendamist nõuda ja rakendada
hankelepingus sätestatut. Uue lause kohaselt tunnistab hankija hankemenetluses sellise
pakkumuse mittevastavaks. Samas on pakkujal võimalik ka kinnitada, et ta sellist alltöövõtjat
ei kasuta ja teeb hankelepingu vastavad tööd hoopis ise. Samas hankelepingus peavad hankijad
tagajärje alltöövõtja asendamata jätmise kohta ise ette nägema.
Kuuendaks täiendatakse §-i 122 uue lõikega 71, mille kohaselt antakse alltöövõtja maksuvõla
või esitamata maksudeklaratsiooni puhul analoogselt pakkuja ja taotlejaga talle võimalus see
tasuda või ajatada. Kehtiv seadus sellist võimalust sõnaselgelt ette ei näe ja kui hankija seda
vabatahtlikult ei kohalda, koheldakse alltöövõtjaid rangemalt kui pakkujaid ja taotlejaid, mis ei
ole proportsionaalne.
Punktid 147 ̶ 152 käsitlevad muudatusi hankelepingu muutmise sätetes.
Esiteks muudetakse § 123 lg 1 p 1 sõnastust ja viiakse see kooskõlla riigihangete direktiivi
2014/24/EL art 72 lg-ga 2, võrgustikusektori direktiivi 2014/25/EL art 89 lg-ga 2 ja
kontsessioonidirektiivi 2014/23/EL art 43 lg-ga 2. Kehtiva seaduse kohaselt võib jääda ekslik
arvamus, justkui võiks väikesemahulisi muudatusi teha selliselt, et kõikide muudatuste
maksumus kokku ei tohi ületada sättes toodud protsendimäärasid eeldusel, et iga muudatuse
maksumus eraldivõetuna jääb alla rahvusvahelise piirmäära. Direktiivide vastavate sätete
kohaselt tuleb aga ka jälgida, et kõikide selle punkti alusel tehtavate muudatuste maksumus
kokku ei ületaks rahvusvahelist piirmäära. Nimelt sätestavad direktiivid, et muudatuse väärtus
peab olema väiksem mõlemast järgmisest väärtusest: 1) direktiivides sätestatud
rahvusvahelised piirmäärad ja 2) eraldi välja toodud protsendimäärad asjade, teenuste ja
ehitustööde hankelepingute puhul. Mitme muudatuse tegemisel hinnatakse kõnealust
hankelepingu muudatuse väärtust muudatuste kumulatiivse maksumuse alusel.
Teiseks lisatakse § 123 lg 1 punkti 3 sõna „näiteks“, kuivõrd asjade, teenuste või rajatiste
asendatavuse või koostoimivuse vajadus saab olla vaid üks sellistest põhjustest, miks
olemasoleva hankelepingu partneri vahetamine võib kaasa tuua olulisi ebamugavusi või
märkimisväärseid lisakulusid. Selliselt, st näitena on seda võimalust käsitletud ka riigihanke
direktiivides (vt direktiivi 2014/24/EL art 72 lg 1 p b alap i, direktiivi 2014/25/EL art 89 lg 1 p
b ala p i).
Kolmandaks muudetakse nendes hankelepingu muutmise sätetes, mis piiravad muudatuse
võimalust 50%-ga algsest hankelepingu maksumusest selliselt, et piirang on üksnes
hankelepingu maksumuse suurenemisele. Selline regulatsioon tuleneb direktiivi 2014/24/EL art
72 lg 1 punktidest b ja c, kus on seatud piirang hankelepingu maksumuse suurenemisele. Kui
aga hankelepingu maksumus ei suurene, vaid jääb samaks (näiteks üksnes lepingu täitmise
tähtaja edasi lükkamise korral), ei ole nende hankelepingu muutmise aluse rakendamisel
vajadust hankelepingu muudatuse rahalist mõju välja arvutada. Kehtiva seaduse sõnastus aga
räägib hankelepingu muudatuse väärtuse suuruse piiramisest, mis annab indikatsiooni, nagu
peaks hankelepingu muutmine olema võimalik ka nende punktide rakendamisel üksnes juhul,
kui selle rahaline väärtus on võimalik välja arvutada. Sellist käsitlust saab rakendada § 123 lg
1 p 1 puhul, mille sõnastus vastab direktiivile. Erisus seisneb selles, et § 123 lg 1 p 3 ja 4
muudatuste korral võib olla tegemist küll olla olulise muudatusega sama paragrahvi lg 2 mõttes,
et kui lg 1 punktide 3 ja 4 eeldused on täidetud, on muudatus siiski lubatav. P 1 puhul aga
eeldatakse, et tegemist on väikesemahulise ja ebaolulise muudatusega, mistõttu on ilmtingimata
35
vaja, et muudatuse rahaline väärtus oleks võimalik välja arvestada. Vastasel korral ei ole
muudatus p 1 alusel lubatav.
Neljandaks asendatakse sõna „pakkuja“ sõnaga „ettevõtja“. Kuivõrd hankelepingu saab
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses sõlmida ka sellise ettevõtjaga, kes ei ole
pakkuja, st pakkumuse esitamist menetluses ei nõutud, mistõttu ei ole tegemist pakkujaga, ei
ole hankelepingu muutmisel kohane rääkida pakkujast, vaid ettevõtjast. Paragrahvi 123 lg 1
punktides 5 ja 6 ning lg punktis 4 räägitakse pakkuja asendamisest teise pakkujaga, mis on aga
eksitav, kuivõrd ettevõtja, kes asub hankelepingus nende punktide alusel tehtud muudatusega
esialgse hankelepingu pooleks oleva ettevõtja asemele, ei pea tingimata olema olnud pakkuja
samas hankemenetluses.
Viiendaks lisatakse pakkuja asendamise sätetesse selguse mõttes komad sõnade „uue“ ja
„riigihanke“ vahele. Praeguses sõnastuses tekib petlik mulje, nagu peaks ettevõtja, kelle vastu
esialgne pakkuja vahetatakse, vastama mingi uue riigihanke kvalifitseerimise tingimustele,
kuigi ilmselgelt on silmas peetud uut ettevõtjat, kes peab vastama esialgses riigihankes seatud
kvalifitseerimistingimustele.
Kuuendaks tehakse erand hankelepingu muutmise teate esitamise kohustusest, kui muudetakse
raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingut. Reeglina tuleb muutmise teade esitada 10 päeva
jooksul muudatuse tegemisest arvates, kui muutmise tingisid kas lisatööde tellimise vajaduse §
123 lg 1 p 3 tingimuste kohaselt või ettenägematud asjaolud p 4 kohaselt. Samas seotakse aga
nii riigihangete registris kui ka TED-is esitatud muutmise teade hankelepingu sõlmimise
teatega. Kui hankelepingu sõlmimise teadet esitatud ei ole, ei võta TED ka muutmise teadet
vastu. Direktiivi 2014/24/EL art 50 lg 2 teise taande kohaselt ei ole hankijad kohustatud esitama
hankelepingu sõlmimise teadet iga raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu kohta.
Liikmesriigid võivad sätestada, et hankelepingu sõlmimise teated võib kvartaalselt rühmitada.
Eesti on lahendanud selle § 83 lg-s 3 niiviisi, et hankelepingu sõlmimise teated iga
hankelepingu kohta ei esitata. Iga-aastaselt esitatakse andmed registrile möödunud aasta
jooksul sõlmitud hankelepingute kohta. Kuivõrd hankelepingu sõlmimise teadet ei esitata, ei
ole võimalik esitada ka hankelepingu muutmise teadet, kuivõrd need kaks teadet on omavahel
paratamatult seotud. Pärast raamlepingu lõppemist tuleb tehtud muudatuste kohta andmed
esitada registrile § 83 lg 8 kohaselt.
Punktidega 153 ̶ 157 muudetakse §-i 124.
Esiteks tehakse kaks terminoloogilist täpsustust. Paragrahvis on senini läbivalt räägitud vaid
hankelepingu erakorralisest ülesütlemisest, kuigi VÕS § 195 lg 3 ja § 196 lg 1 alusel aga tuleb
ülesütlemine kõne alla vaid kestvuslepingute puhul. Kestvuslepinguteks loetakse VÕS § 195
lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepinguid.
Riigihankedirektiivid sellist vahet hankelepingu lõpetamise õiguse osas ette ei näe, mistõttu
kooskõlas riigihankedirektiividega tuleb RHS § 124 sätestatud õigust kohaldada nii
kestvuslepingute kui mittekestvuslepingute puhul.5
Lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „pakkuja“ sõnaga „ettevõtja“, kuivõrd säte kehtib ka
sellistele hankelepingutele, millele eelnevas menetluses pakkumust ei esitanud, näiteks
5
Vt nt M-A.Simovart, Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 837 (Juura 2019)
36
väljakuulutamiseta läbirääkimiste hankemenetluses, kus hankeleping sõlmiti üksnes
läbirääkimiste tulemusena.
Teiseks lisatakse võimalus hankeleping üles öelda või sellest taganeda juhul, kui hankelepingu
kehtivusaja jooksul ilmneb, et hankelepingu sõlminud ettevõtjal on tekkinud kohustuslikud
kõrvaldamise alused nagu näiteks maksuvõlg. Kehtiva seaduse kohaselt saab hankelepingu üles
öelda või sellest taganeda üksnes juhul, kui hankelepingu täitmise ajal ilmneb, et kõrvaldamise
alused esinesid hankelepingu sõlmimise ajal. Kui aga need tekivad hankelepingu täitmise ajal
ja hankija ei ole hankelepingus seda kuidagi reguleerinud, ei ole võimalik hankelepingut
lõpetada. Oluline on silmas pidada, et muudatuse kohaselt ei ole hankijal kohustust
hankelepingut üles öelda ega sellest taganeda, vaid õigus. Seda õigust saab hankija kasutada
näiteks juhul, kui kõrvaldamise aluse olemasolu ohustab hankelepingu nõuetekohast täitmist
või on ettevõtja muutunud hankija jaoks ebausaldusväärseks. Kaaludes, kas hankelepingut
tekkinud kõrvaldamise aluse tõttu üles öelda või sellest taganeda, võib hankija muu hulgas
arvestada sellega, kas ettevõtja püüab oma kõrvaldamise alust heastada, rakendades näiteks
samasuguseid heastamismeetmeid, nagu ettevõtjal on võimalik rakendada enne riigihankes
osalemist ja mida hinnatakse § 97 alusel. Maksuvõla puhul on võimalik anda ettevõtjale
täiendav aeg selle tasumiseks või ajatamiseks või arvestada näiteks ka tekkinud võla suurust.
Enne hankelepingu üles ütlemist või sellest taganemist peaks andma ettevõtjale võimaluse
esitada asjaolude kohta ka omapoolsed selgitused.
Punktiga 158 lisatakse § 125 lõikele 1 kaks uut lauset. Teise lause kohaselt loetakse
lihthankemenetluses sarnaselt hankemenetlusega (RHS § 73 lg 2) hanketeate avaldamise või
mitme-etapilises menetluses teiste riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele või
ettevõtjatele esitatuks ka ettepanek pakkumuse esitamiseks. Muudatusega ei pea hankijad sellist
ettepanekut enam tingimata riigihanke alusdokumentides sõnastama. Kolmanda lause kohaselt
kohaldatakse lihthankemenetluse lõppemisel § 73 lg-t 4, mis sätestab, kuidas lõpeb menetlus
siis, kui see on jagatud osadeks. Sellisel juhul võivad ka lihthankemenetluse eri osad lõppeda
erinevatel alustel.
Punktiga 159 lisatakse § 125 lõikesse 3 viide § 156 lõikele 1, mis sätestab väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alused võrgustikusektoris. Kehtiva sätte kohaselt
justkui ei tohiks võrgustikusektoris lihthanke piirmäärades kasutada väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlust, kuigi vastav alus on olemas, mis ei ole kindlasti olnud sätte
eesmärk.
Samuti muudetakse sõnastust selliselt, et hankijal ei ole mitte õigus korraldada
lihthankemenetlust väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, mis ei ole
korrektne, vaid hankija korraldab väljakuulutamiseta läbirääkimisetega hankemenetluse
lihthankemenetluse asemel.
Punktiga 160 lisatakse § 125 lõikesse 4 puuduolev osa, millest alates tuleb pakkumuste
esitamise tähtaegu arvestama hakata. Tähtaegade arvestamine toimub registrile hanketeate
esitamisest arvates nagu teistegi menetluste puhul. Samuti pikendatakse lihthankemenetluses
pakkumuste ja taotluste esitamise miinimumtähtaega viielt tööpäevalt kümnele päevale.
Tähtaja pikendamine on vajalik, sest viie tööpäeva jooksul ei ole võimalik tulemuslikult
tegeleda kõikide nende tegevustega, mis on pakkumuse esitamiseks vajalikud: tutvuda
riigihanke alusdokumentidega, vajadusel küsida hankijalt selgitusi ja neid ka pakkumuse
koostamisel arvesse võtta (hankijal on selgitustaotlusele vastamiseks aega kehtiva seaduse
37
kohaselt 3 tööpäeva ja kui hankija on sätestatud lihthankemenetluses pakkumuste esitamiseks
minimaalse tähtaja ning kasutab ära ka kõik 3 tööpäeva selgitusele vastamiseks, jääb ettevõtjal
pakkumuse lõplikuks koostamiseks ainult 1 tööpäev, eeldusel muidugi, et selgitustaotlus on
esitatud hanketeate avaldamise päeval), vajadusel teha eelkokkuleppeid alltöövõtjate või
tarnijatega ning pakkumus reaalselt ka kokku panna.
Punktiga 161 muudetakse lihthankemenetluse regulatsiooni nii, et lihthankemenetluse
läbiviimisele laienevad ka riigihanke alusdokumentide koostamise, muutmise ja sellest
tulenevalt pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendamise sätted, sh olukorras, kus on esinenud
tõrge elektroonilises süsteemis, pakkumusele ja pakkumuse esitamisele.
Hindamiskriteeriumide seadmist, pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamist, pakkumuse
vastavuse kontrollimist, pakkumuste hindamist ja edukaks tunnistamist ning edukaks
tunnistatud pakkumuse tagasivõtmise korral riigihanke menetluse jätkamist reguleerivad sätted
kohalduvad lihthanke läbiviimisel kui hankija pole riigihanke alusdokumentides näinud ette
antud sätetes märgitust erinevat menetluskorda. Muudatus tehakse esinevate ning
huvigruppidega konsulteerimise käigus tõusetunud praktikas esinevate kitsaskohtade
ületamiseks lihthankemenetluse läbiviimisel ja on vajalik seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks.
Punktiga 162 muudetakse § 125 lõige 7 selliselt, et kohustus kontrollida kohustuslikke
kõrvaldamise aluseid on ainult avaliku sektori hankijal. Kehtiva sätte kohaselt on võrgustiku
sektori hankijal, kui ta teeb lihthanke, rohkem kohustusi ja menetlus on rangem kui
hankemenetluses, mis ei ole aga loogiline. Üle rahvusvahelise piirmäära peab võrgustikusektori
hankija läbi viima hankemenetluse, kus tal on tulenevalt § 161 lõikest 1 võimalik kohaldada
kõrvaldamisel kas § 95 sätestatud aluseid või mitte. Samasugune võimalus peaks tal olema ka
alla rahvusvahelise piirmäära hangetes, kus ta korraldab lihthankemenetluse. Avaliku sektori
hankija peab jätkuvalt kohustuslikke kõrvaldamise aluseid kontrollima, isegi juhul, kui ta
korraldab lihthankemenetluse seoses tema tegevusega võrgustikuvaldkonnas.
Sarnasel põhjusel lisatakse lõikele ka teine lause. RHS § 15 lg-st 4 tulenevalt peab hankija
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankes maksumusega allapoole rahvusvahelist piirmäära,
kuid ületavad lihthanke piirmäära, lähtuma RHS § 125 lg-st 7, mille kohaselt tuleb hankijal
kontrollida ettevõtjal RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Samas RHS §
177 lg-st 1 tulenevalt tuleb hankijal rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete korral
kontorollida ainult RHS § 95 lg 1 p-dest 1, 4 ja 5 tulenevaid kõrvaldamise aluseid. Eeltoodust
tulenevalt tuleb hankijal RHS § 125 alusel läbiviidav lihthange osaliselt läbi viia karmimate
menetlusreeglite kohaselt. Muudatusega vastuolu kõrvaldatakse.
Punktiga 163 muudetakse esiteks § 125 lg 9 sõnastust selliselt, et ei tekiks kahtlust, millisest
otsusest teavitamisest alates hakkab lihthankemenetluses kulgema ooteaeg. Kuivõrd
lihthankemenetluse kulg on suures osas hankija enda kujundada, võib olla, et menetluses tehtav
viimane otsus ei ole pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, vaid hoopis eduka pakkuja
kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsus § 52 lg 3 eeskujul. Seega on eksitav sätte kehtiv
sõnastus, mille kohaselt algab ooteaeg pakkumuse edukaks tunnistamise või hankelepingu
sõlmimise otsusest. Viimasena nimetatud otsust enamasti lihthankemenetluses ei tehtagi.
Ooteaeg algab hankelepingu sõlmimisele eelneva otsuse kohta teate esitamisest arvates. Ühtlasi
lisatakse analoogselt § 120 lg-ga 3 välistus, et ooteaega ei pea kohaldama kui otsus tegemise
ajal on lihthankemenetluses alles vaid üks pakkuja.
38
Teiseks muudetakse § 125 lg-s 10 sisalduv viide §-le 83 selliselt, et oleks üheselt selge, et
lihthankemenetluses ja selle tulemusena sõlmitud hankelepingu või raamlepingu täitmisel
kohaldub § 83 tervikuna. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt võib tekkida kahtlus, kas hankija
peab lihthankemenetluses lähtuma üksnes nendest § 83 lõigetest, mis käsitlevad kitsalt
riigihanke menetluse lõppemisest teavitamist. Tegelikkuses tuleb lähtuda aga kogu
paragrahvist, st esitada registrile andmed ka hankelepingu täitmise kohta. Samasugune
muudatus tehakse eelnõu punktiga 167 sotsiaal- ja eriteenuste samasisulises sättes, so § 126 lg
11 esimeses lauses.
Punktiga 164 lisatakse § 126 lõikele 3 kaks uut lauset. Lõikele lisatava teise lause kohaselt
loetakse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses sarnaselt hankemenetlusega (RHS § 73 lg 2)
hanketeate või eelteate avaldamisega esitatuks ka ettepanek pakkumuse esitamiseks.
Muudatusega ei pea hankijad sellist ettepanekut enam tingimata riigihanke alusdokumentides
sõnastama. Kolmanda lause kohaselt kohaldatakse erimenetluse lõppemisel § 73 lg-t 4, mis
sätestab, kuidas lõpeb menetlus siis, kui see on jagatud osadeks. Sellisel juhul võivad menetluse
eri osad lõppeda erinevatel alustel.
Punktiga 165 lisatakse §-le 126 uus lõige 51, mis sätestab riigihanke alusdokumentide
kättesaadavaks tegemisele erisuse, kui hankija alustab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust
eelteatega. Kui hankija alustab erimenetlust hanketeatega, on ilmselge, et riigihanke
alusdokumendid peavad olema ka kohe kättesaadavad, kuivõrd vastasel korral ei oleks võimalik
pakkumuse koostamisele asuda (samas on hankijal ka erimenetluses võimalik kasutada RHS §
77 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi), ent kui ta alustab erimenetlust eelteatega, ei pea konkreetse
hankelepingu üksikasjad veel teada olema, vaid need võivad selguda siis, kui hankija soovib
konkreetset teenuste hankelepingut sõlmima asuda. Sellisele järeldusele suunavad ka direktiivi
2014/24/EL art 75 lg 1 punktis b viidatud lisa V esimene osa ja 92 lg 1 punkt b, mille kohaselt
peab eelteates sisalduma vaid üldisem teave. Analoogselt on ka hankemenetluste puhul
klassikalise direktiivi art 53 lg 1 ja võrgustikusektori direktiivi art 73 lg-s 1 sätestatud, et juhul,
kui hankemenetlust alustatakse eelteatega, võib riigihanke alusdokumendid teha kättesaadavaks
alates kuupäevast, mil ettevõtjatele saadeti huvi kinnitamise ettepanek. Eelnevat silmas pidades
ei ole muudetava sätte kohaselt hankija kohustatud tegema riigihanke alusdokumente
kättesaadavaks alates riigihanke menetluse algamisest arvates, vaid hiljemalt koos pakkumuse
esitamise ettepanekuga. Seoses selle muudatusega lisatakse eelnõu punktiga 168 ka erisus,
mille kohaselt on võimalik koos pakkumuse esitamise ettepanekuga ettevõtjatele esitatud
riigihanke alusdokumente ka muuta kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani.
Punktiga 166 lisatakse §-e 126 uus lõige 61, mis sätestab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses
minimaalseks pakkumuste esitamise tähtajaks 10 päeva hanketeate registrile esitamisest
arvates. Kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga,
tuleb minimaalset tähtaega arvestada hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele
esitamisest arvates. Kehtivas regulatsioonis puudub minimaalse tähtaja nõue ning praktikas on
esinenud juhtumeid, kus hankija on tähtaja määranud selliselt, mis muudab praktiliselt
võimatuks pakkumuse esitamise nendel ettevõtjatel, kes konkreetsest riigihankest eelteadmisi
ei oma. Näiteks juhul, kui hankija määrab pakkumuste esitamise tähtajaks 5 tööpäeva ja esitab
hanketeate riigihanke alustamise kohta reedel, siis tähtaeg on ülejärgmise nädala esmaspäeval,
ent selgituste küsimiseks ja nendele vastuse saamiseks jääb ainult üks päev, kuivõrd RHS § 46
lg 2 sätestab rahuaja kuus päeva, mille jooksul esitatud küsimustele hankija vastama ei pea.
Kuivõrd hange aga saab nähtavaks ka alles esmaspäeval, ei ole selline tähtaja sättimine kuidagi
39
mõistlik ega soodusta konkurentsi. Samas ei ole miinimumtähtaja puudumisel hankijale ka
midagi ette heita. Ühtlasi tähendab see ka seda, et riigihanke alusdokumentide vaidlustamise
võimalused on minimaalsed.
Punktiga 167 muudetakse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse regulatsiooni nii (muudetava
lõike esimene lause), et sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisele laienevad ka
riigihanke alusdokumentide koostamise, muutmise ja sellest tulenevalt pakkumuste esitamise
tähtpäeva pikendamise sätted, sh olukorras, kus on esinenud tõrge elektroonilises süsteemis,
pakkumusele ja pakkumuse esitamisele. Hindamiskriteeriumide seadmist, pakkumuse
jõusoleku tähtaja pikendamist, pakkumuse vastavuse kontrollimist, pakkumuste hindamist ja
edukaks tunnistamist ning edukaks tunnistatud pakkumuse tagasivõtmise korral riigihanke
menetluse jätkamist reguleerivad sätted kohalduvad sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse
läbiviimisel siis, kui hankija pole riigihanke alusdokumentides näinud ette antud sätetes
märgitust erinevat menetluskorda.
Muudatus tehakse praktikas esinevate ning huvigruppidega konsulteerimise käigus tõusetunud
kitsaskohtade ületamiseks sotsiaal-ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel.
Muudetava lõike teise lause muudatuse kohaselt võib teenuste kvaliteedi, katkematuse,
ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate
kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate
kaasamist ja innovatsiooni arvesse võtta mitte üksnes erimenetluse korraldamisel, vaid selliste
teenuste hankelepingute ning raamlepingute sõlmimisel üldisemalt. Selline vahetegu on vajalik,
et näiteks ka raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel võiks nendest kaalutlustest lähtuda,
kui valitakse raamlepingu osapooltest see ettevõtja, kes konkreetset hankelepingut täitma asub.
Ka sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 76 lg 2 kohaselt ei ole nende kaalutluste arvesse
võtmine piiratud erimenetlusega, vaid käsitleb sotsiaal- ja eriteenuste lepingu sõlmimise
põhimõtteid üldisemalt.
Punktidega 169 ̶ 172 viiakse sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute reserveerimise
regulatsioon kooskõlla direktiivis 2014/24/EL sätestatuga. Kehtiva § 127 lg 1 kohaselt tuleb
hankelepingu reserveerimise kohta info avaldada laiemalt riigihanke alusdokumentides, ent
direktiivid nõuavad selle avaldamist konkreetselt hanketeates. Muudatusega asendatakse sõnad
„riigihanke alusdokumentides“ sõnaga „hanketeates“. Teiseks asendatakse kehtivas sättes
sõnad „juriidiline isik“ sõnaga „ettevõtja“, kuivõrd direktiivid ei välista reserveeritud
hankelepingute sõlmimiseks korraldatud riigihangetelt ettevõtjaid, mis ei ole juriidilised isikud.
Kolmandaks jäetakse välja nõue, mille kohaselt peaks reserveeritud hankelepingu sõlmimiseks
korraldatud riigihankel osalemiseks tõendama ettevõtja oma tegevuse eesmärki üksnes
põhikirja alusel. Direktiivid ei sea piiranguid dokumentide ega allikate liikidele, millest
organisatsiooni tegutsemise eesmärk nähtub.
Punktiga 173 muudetakse § 129 regulatsiooni nii, et ideekonkursi läbiviimisele laienevad ka
riigihanke alusdokumentide muutmise ja sellest tulenevalt pakkumuste esitamise tähtpäeva
pikendamise sätted, sh olukorras, kus on esinenud tõrge elektroonilises süsteemis, pakkumusele
ja pakkumuse esitamisele ning pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisele kohalduvad sätted,
pakkumuse vastavuse kontrollimisele kohalduvad sätted, pakkumuste hindamisele ja edukaks
tunnistamisele ning riigihanke menetluse jätkamisele edukaks tunnistatud pakkumuse
tagasivõtmisele kohalduv. Muudatus tehakse praktikas esinevate ning huvigruppidega
konsulteerimise käigus tõusetunud kitsaskohtade ületamiseks ideekonkursside korraldamisel.
40
Ühtlasi lisatakse mõned lõiked, mis teevad riigihanke alusdokumentide muutmisele mõned
erisused, mis puudutavad just ideekonkurssi. Kõigepealt nimetatakse lisatavas lõikes 32 üheselt,
et ideekonkursil võib riigihanke alusdokumente muuta enne ideekavandite esitamise tähtpäeva.
Teisena tuuakse erisusena sisse olukord, kus tõrge elektroonilises süsteemis tingib
ideekavandite esitamise tähtaja mittesaabumise ka siis, kui ideekavandeid saab esitada osaliselt
elektrooniliselt. Põhimõtteliselt on see olukord, kus osa ideekavandist, näiteks andmed ja
dokumendid, mis puudutavad ettevõtjate kvalifitseerumist ja muud sellised dokumendid, mis
esitatakse näiteks Word või .pdf formaadis, esitatakse elektrooniliselt elektroonilises süsteemis,
ent mõõtkavas mudel, näidis või planšett esitatakse hankijale mitte-elektroonilises vormis.
Kolmandaks sätestatakse lõikes 34, et kui hankija muudab riigihanke alusdokumente, va juhul,
kui ta muudab ainult ideekavandite esitamise tähtpäeva, peab ideekavandite esitamise tähtaega
pikendama mõistliku aja võrra. Hankemenetluses peab pikendatud tähtaeg võrduma vähemalt
poolega seaduses sätestatud vastavast miinimumtähtajast, ent ideekonkursil ei ole
miinimumtähtaega sätestatud.
Punktidega 174 ja 175 muudetakse § 132 lg 1 punktides 1, 2 ja 4 sisalduvaid erandeid, mille
puhul hankija ei ole RHS-s sätestatud korda kohustatud kontsessioonilepingu sõlmimisel
järgima ja viiakse need kontsessioonidirektiiviga kooskõlla.
Kehtiv p 1 on sõnastatud nii, justkui oleks selle kohaldamisala ainuõiguse andmise enda suhtes,
mitte ainuõigust omava isikuga kontsessioonilepingu sõlmimiseks. Direktiiv 2014/23/EL art
10 lg 1 teine lõik aga sätestab, et hankija ei ole kohustatud kontsessioonilepingu sõlmimisel
järgima RHS-s sätestatud korda, kui leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes on varasemalt saanud
kooskõlas ELTL ja muude EL õigusaktidega, mis puudutavad turulepääsu ühiseeskirju
võrgustikusektoris tegutsemiseks, ainuõiguse võrgustikusektoris tegutsemisel teenuste
osutamiseks, ning leping puudutab seda teenust.
Kehtiv p 2 viitab ekslikult sellele, et erandit kohaldatakse tegevusloa andmisel
lennutransporditeenuse osutamiseks. Õige on aga, et hankija ei ole kohustatud
kontsessioonilepingu sõlmimisel järgima RHS-s sätestatud korda, kui leping sõlmitakse
ettevõtjaga, kes on määruse (EÜ) nr 1008/2008 alusel saanud tegevusloa
lennutransporditeenuse osutamiseks, ning sõlmitav leping puudutab just asjaomast teenust
(direktiiv 2014/23/EL art 10 lg 3).
Kehtivas p-s 4 sisaldub samasugune viga, kuivõrd direktiivi vastavast sättest (art 10 lg 9)
lähtudes ei kohaldata direktiivi kontsessioonilepingu sõlmimisel ainuõigust omava ettevõtjaga,
mitte ainuõiguse andmisel ettevõtjale nagu seda sätestab ekslikult RHS.
Punktiga 177 lisatakse § 137 lõikele 1 uus lause, mille kohaselt kohaldatakse
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lõppemisel § 73 lg-t 4, mis sätestab, kuidas lõpeb
menetlus siis, kui see on jagatud osadeks. Sätte senine sõnastus § 73 lg-le 4 ei viidet ei teinud,
mistõttu võis mitmeosalise kontsessioonlepingu sõlmimise menetluse läbiviimisel tekkida
olukord, kus mõni osa lõppes erineval alusel, kuid viite puudumise tõttu polnud selge, millisest
sättest peaks hankija lähtuma ning kas kohaldub RHS § 73 lg-s 4 sätestatu. Täienduse sättesse
lisamine suurendab õigusselgust, kuna on selge, et menetluse eri osad võivad lõppeda erinevatel
alustel.
41
Punktiga 178 muudetakse kontsessioonilepingu sõlmimise võimalust ilma hanketeate eelneva
avaldamiseta juhul, kui tegemist on sellise kontsessioonilepinguga, mille sõlmimiseks saab
sõlmida vaid ühe ettevõtjaga tehnilistel, ainuõiguste või intellektuaalomandi õiguste kaitsega
seotud või seaduse § 4 punktis 1 nimetamata ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel. Sätte
sõnastusse lisatakse direktiivi 2014/23/EL artikli 31 lõike 4 teise lõigu eeskujul lausend „kui
puudub mõistlik alternatiiv“. Lausend tuleneb direktiivi sõnastusest ja kuna see on jäänud
varasemalt korrektselt üle võtmata, siis tuleb sätte sõnastust muuta nii, et see tagaks direktiivi
õige ning kohase ülevõtmise siseriiklikku õigusesse.
Punktiga 179 täiendatakse esiteks § 138 lõiget 1 lauseosaga, mille kohaselt tuleb riigihanke
alusdokumentide koostamisel kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses lähtuda
üldreeglitest, kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust reguleerivates sätetes ei ole
sätestatud teisiti. Näiteks on selles menetluses erinevalt reguleeritud tehnilise kirjelduse
koostamine.
Teiseks lisatakse võimalus teha riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks mitte riigihanke
algamisest arvates, vaid koos pakkumuse esitamise ettepanekuga sellisel juhul, kui hankija viib
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse läbi mitme-etapilisena. Mitme-etapilise menetluse
all on mõeldud sellist menetlust, mis sarnaneb konkurentsipõhisele läbirääkimistega
hankemenetlusele, kus kõigepealt võivad kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad esitada
menetluses osalemise taotluse, seejärel valib hankija nende hulgast välja taotlejad, kellele ta
teeb pakkumuse esitamise ettepaneku ja pärast pakkumusi on võimalik pakkujatega ka läbi
rääkida. Sellisel juhul võimaldab direktiivi 2014/23/EL art 34 lg 1 teha riigihanke
alusdokumendid kättesaadavaks alles koos pakkumuse esitamise ettepanekuga.
Kolmandaks lisatakse lõikesse 2 seal sätestatud eeldustel võimalus, et teave riigihanke
alusdokumentide kättesaadavaks tegemise kohta märgitakse alternatiivselt pakkumuste
esitamise ettepanekus ega pea sellisel juhul sisalduma kontsessiooniteates. Sellise võimaluse
näeb ette direktiivi 2014/23/EL art 34 lg 2.
Punktiga 180 lisatakse §-le 138 uus lõige, mille kohaselt on võimalik eelmises eelnõu punktis
selgitatud põhjustel alles koos pakkumuse esitamise ettepanekuga kättesaadavaks tehtud
riigihanke alusdokumente muuta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Sellisel juhul on
ettevõtjad saanud asuda riigihanke alusdokumentide sisuga tutvuma hiljem, millest tulenevalt
võib neil tekkida dokumentide kohta küsimusi või ettepanekuid nende muutmiseks samuti
hiljem. Kui esitatud küsimuste või ettepanekute tulemusena leiab hankija, et riigihanke
alusdokumente tuleks tõesti muuta, peaks tal olema selleks ka võimalus, kuivõrd alternatiiv –
menetlus kehtetuks tunnistada ning uut menetlust muudetud dokumentidega alustada – on
ebaproportsionaalselt koormav kõikidele osapooltele. Siin ei teki ka küsimust, et kui nendes
riigihanke alusdokumentides oleksid tingimused olnud kohe sellised, kui pärast muudatust, kas
siis riigihankes oleks soovinud osaleda ka teised ettevõtjad, kuivõrd need riigihanke
alusdokumendid ei saanud olla riigihankes osalemise kasuks või kahjuks otsustamise aluseks.
Seega ei ole kedagi ebavõrdselt koheldud.
Punktiga 181 täiendatakse § 141 lõiget 2 teise lausega nii, et riigisisesesse õigusesse oleks
korrektselt harmoniseeritud direktiivi 2014/23/EL artikli 37 lõige 3 ja sarnaselt paragrahvi 64
lõikele 3 ja paragrahvi 68 lõikele 3, lasuks hankijal kohustus hoolitseda selle eest, et ettepaneku
saavate taotlejate arv oleks konkurentsi tagamiseks piisav.
42
Punktiga 182 muudetakse § 141 regulatsiooni nii, et ka kontsessioonlepingu sõlmimise
menetlusele laienevad pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisele kohalduvad sätted. Ühtlasi
laieneb § 73 lg 2, mille kohaselt loetakse ettepanek pakkumuse esitamiseks tehtuks hanketeate
avaldamisega või riigihangete alusdokumentide kättesaadavaks tegemisega ning seda ei pea
eraldi riigihangete alusdokumentides enam märkima. Muudatus tehakse praktikas esinevate
ning huvigruppidega konsulteerimise käigus tõusetunud kitsaskohtade ületamiseks
kontsessioonlepingu sõlmimise menetluste korraldamisel.
Punktiga 183 täiendatakse § 141 esiteks uue lõikega 51, mille kohaselt kohaldatakse
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kõrvaldamise aluste puhul heastamist samamoodi
nagu tavalises hankemenetluses, ent alates rahvusvahelisest piirmäärast. Heastamise näeb
kontsessioonide puhul ette kontsessioonidirektiivi 2014/23/EL art 38 lg 9, ent kehtivas seaduses
on see jäänud see ülevõtmata, mistõttu tuleb kõnealune viga parandada ja direktiivi vastav säte
siseriiklikku õigusesse korrektselt üle võtta.
Teiseks lisatakse § 141 lg 52, millega pannakse hankijale kohustus lähtuda pakkumuste
vastavuse kontrollimisel § 114 lg-st 1. Muudatuse vajadus selgus huvigruppidega
konsulteerimise tulemusel, kes märkisid, et juhul kui hankija pole riigihanke alusdokumentides
§-le 114, siis vastav regulatsioon ei kohaldu. Antud asjaolu võib tekitada probleeme nii
hankijatele kui pakkujatele ning täiendava regulatsiooni lisamine suurendab õiguskindlust.
Kolmandaks lisatakse § 141 lg 53, millega kohustatakse hankijat lähtuma kõigi pakkumuste
tagasilükkamisel, pakkumuste hindamisel ja pakkumuse edukaks tunnistamisel ning
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse jätkamisel edukaks tunnistatud pakkumuse
tagasivõtmise korral seaduse 2. peatükis sätestatud regulatsioonist. Senini hankijatel vastav
kohustus puudus ning praktikas tekitas see probleeme kontsessioonlepingu sõlmimise
menetluse läbiviimisel, kuna juhul kui vastav regulatsioon jäi riigihanke alusdokumentides
sätestamata või sätestati oluliselt erinevalt või puudulikult, siis muutis see menetluse
ettearvamatuks kõigi turuosaliste jaoks ning võis päädida menetluse kehtetuks tunnistamisega.
Kontsessioonlepingu sõlmimise menetluses seaduse 2. peatüki sätete kohaldamise
kohustuslikuks muutmisega suureneb menetluse selgus ja arusaadavus ning selle tulemusena
ka õiguskindlus kõigi turuosaliste jaoks.
Punktiga 184 täiendatakse § 141 selguse mõttes uue lõikega 61, mille kohaselt peab hankija
kontsessioonilepingu puhul nii menetluses kui ka täitmisel lähtuma §-s 122 sätestatust, mis näeb
ehitustööde kontsessioonilepingu korral ette kohustuse kontrollida alltöövõtjatel kohustuslike
kõrvaldamise aluste puudumist. Senini ei lasunud hankijatel kohustust kohaldada ehitustööde
kontsessioonlepingu puhul seaduse §-is 122 sätestatud regulatsiooni, kuid puudub mõistlik
põhjus reguleerida arvestades ehitustööde hankemenetlust ja hankelepingu täitmist ning
ehitustööde kontsessioonlepingu sõlmimise ja kontsessioonlepingu täitmist erinevalt.
Punktiga 185 täiendatakse § 141 lõiget 7 viitega paragrahvile 124, kuna § 124 lõike 1 punkt 3
teeb viite kontsessioonidirektiivile 2014/23/EL ning sätestab, et ülesütlemise aluseks on ka see,
kui Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses tuvastanud kontsessioonidirektiivi rikkumise.
Varasemalt puudus muudetavas sättes viide paragrahvile 124 ning muudatus on vajalik
direktiivi kohaseks ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse. Muudatusega antakse hankijatele
võimalus öelda kontsessioonilepingut üles samadel alustel nagu hankelepingut.
43
Punktiga 186 lisatakse § 143 lõikesse 1 teine lause. Muudatus on ajendatud direktiivi
2014/23/EL artikli 39 lõigete 1 ja 2 sõnastusest, millest tulenevalt peavad hankijad pakkumuste
ja taotluste esitamise tähtaja määramisel arvestama eeldusliku ajaga, mida pakkujad või
taotlejad pakkumuse või taotluse koostamiseks võiksid vajada. Kuna varasemalt polnud
direktiiv siseriiklikku õigusesse kohaselt üle võetud, siis lisatakse sättesse kohustus määrata
pikem tähtaeg pakkumuste või taotluste esitamiseks, kui pakkujal või taotlejal tuleb enne
pakkumuse või taotluse esitamist tutvuda hankija nimetatud koha või dokumentidega.
Punktiga 187 lisatakse § 143 lg-le 2 lauseosa, mis reguleerib seda, millest arvates arvestatakse
pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega olukorras, kui riigihanke eeldatav maksumus on
vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Sellisel juhul arvestatakse tähtaja algust TED-ile
teate esitamisest arvates, mitte riigihangete registrile esitamisest arvates, sest vastasel korral
oleks seadus kontsessioonidirektiiviga vastuolus.
Punktiga 188 täiendatakse sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingute sõlmimist
reguleerivaid sätteid nõudega, et hankijal tuleb, sarnaselt sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse
ning kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega, vastav menetluskord ette näha riigihanke
alusdokumentides. Menetluskorra sätestamisel saab hankija peale §-s 144 sätestatu lähtuda
vajadusel ka teistest, RHS sätetest. Kuivõrd sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingute
sõlmimisel tuleb lisaks sättes toodud avaldamiskohustusele ja ooteajale järgida riigihanke
üldpõhimõtteid, tagab menetluskorra kehtestamise nõue läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse
kohtlemise põhimõtete täitmise. Sellisel juhul on menetluses osalevad ettevõtjad algusest peale
teadlikud reeglitest ja nõuetest, mille kohaselt menetlus läbi viiakse ning alustest, kuidas edukas
pakkumus välja valitakse.
Punktiga 189 sätestatakse, et ka sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingute puhul kohaldub
hankelepingute tühisuse regulatsioon. Selline alus tuleb direktiivi 2014/23/EL art-st 19, mis
omakorda viitab art-dele 46 ja 47, mis käsitlevad õiguskaitsemeetmete direktiive 89/665/EMÜ
ja 92/13/EMÜ. Seega kohalduvad õiguskaitsemeetmete direktiividest tulenevad lepingute
tühisuse sätted ka sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonlepingutele. Muudatus on vajalik selleks,
et direktiiv oleks kohaselt üle võetud.
Punktiga 190 asendatakse §-des 145 ja 168 selguse mõttes sõna „hankemenetluse“ sõnaga
„riigihanke“. Praegusest sõnastusest võib jääda ekslik mulje, et 2. peatüki sätteid kohaldatakse
võrgustikusektoris ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas üksnes sedavõrd, kui need piirduvad
hankemenetlusega, ent 2. peatükis sisalduvad ka sellised sätted, mis on nö hankemenetluse-
järgsed, mis puudutavad hankelepingute täitmist. Seega tuleb sõnastust laiendada kogu
riigihankele. Samasugune asendus tehakse § 172 lõikes 1, mille tulemuse on see säte sõnastatud
samamoodi § 48 lg-ga 3 ja § 49 lg-ga 1, mis reguleerivad sarnaseid olukordi nö klassikalises
sektoris.
Punktis 191 tehakse erisus võrgustikusektori hankemenetluses põhjendamatult madala
maksumusega pakkumuse kontrollimise ja alltöövõtjate kontrollimise osas ehitustööde
hankelepingutes. Nimelt sätestavad kehtiva seaduse § 115 lg-d 2 ̶ 6 ja § 122, et ehitustööde
hankelepingute puhul, mille maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, on hankijal
teatud kohustused nõuda selgitust põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse osas ning
alltöövõtjatel kõrvaldamise aluste kontrollimise osas. Samal ajal ei ole RHS-s sätestatud
riigihanke piirmäära võrgustikusektori riigihangetele ning võrgustikusektoris tuleb alates
lihthanke piirmäärast kuni rahvusvahelise piirmäärani läbi viia lihthankemenetlus RHS § 125
44
kohaselt, mis selliseid kohustusi ehitustööde hankelepingute puhul ei sätesta. Seega on hetkel
arusaamatu, millisest piirmäärast peaks neid kohustusi võrgustikusektori riigihangetes täitma.
Muudatusega täpsustatakse, et kohustused võrgustikusektori hangetes algavad lihthanke
piirmäärast. Lihthanke piirmäär ehitustööde hankelepingu korral võrgustikusektori puhul on
300 000 eurot, mis on kaks korda suurem, kui ehitustööde hankelepingu korral avaliku sektori
piirmäär. Seega on kohustuse kehtestamine alates lihthanke piirmäärast võrreldes avaliku
sektoriga proportsionaalne.
Täpselt samasugune muudatus samadel põhjustel tehakse punktiga 205 ka §-s 168 ehitustööde
hankelepingute puhul kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Lihthanke piirmäär kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas on ehitustööde hankelepingu korral samuti 300 000 eurot.
Punktiga 192 muudetakse § 146 lg 2 punkti 1 sõnastust analoogselt § 147 lg 2 p-s 1 ja § 148
lg 2 p-s 1 sätestatuga ja kooskõlas direktiivi 2014/25/EL art 8 lg 2 p-ga a. Nimelt on sätte
mõtteks, et kui hankija tegutseb küll gaasi- ja soojusenergiaga, elektrienergiaga, veega,
transporditeenustega, ent mitte RHS tähenduses, või ka mõnes muus valdkonnas, ei ole gaasi-
või soojusenergia tootmine, mis on selle tegevusega tegelemise vältimatuks tagajärjeks,
võrgustikuga seotud tegevus RHS mõttes. Kehtivast sõnastusest aga jääb mulje, et sellise
välistuse jaoks peaks tegutsema tingimata sadamate või lennuväljadega või postiteenustega
seotud valdkondades.
Punktiga 193 muudetakse § 147 lõike 1 punkti 1sõnastust nii, et see hõlmaks lisaks elektri
püsivõrgu käitamisele ka elektrivõrgu pakkumist. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et direktiivi
2014/25/EL artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt on elektrienergiaga seotud valdkonnas
tegutsemiseks ka selline juhtum, kus võrgu omanik ise avalikkusele elektrienergiaga seotud
teenust ei paku, vaid annab vastavale teenust pakkuvale ettevõtjale haldamiseks võrgu. Juhul,
kui selline isik teeb soetusi selle võrguga seoses, tuleb tal järgida võrgustikusektori hankijale
kehtestatud reegleid. Direktiivi kohaseks ülevõtmiseks ja kohaldamiseks tuleb seaduse teksti
täiendada.
Punktiga 194 täiendatakse § 148 lg 1 p 1 selliselt, et võrgustikusektori tegevuseks on ka
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni pakkumine. Selle aluseks on direktiivi 2014/25/EL art 10 lg 1
p a, mis on aga kehtivast seadusest puudu, seega on direktiivi üle võetud mittetäielikult.
Punktiga 195 täiendatakse § 148 uue lõikega 11, millega võetakse üle direktiivi 2014/25/EL
art 10 lg 2 sissejuhatav lauseosa. Kehtiv paragrahv 148 lg 1 ei kajasta täiesti täpselt seda, mis
on sätestatu direktiivi 2014/25/EL art 10 lg-tes 1 ja 2. Nimelt paneb direktiiv kõnealuse artikli
lg-s 2 (§ 148 lg 1 punktid 3 ja 4) nimetatud tegevuste puhul riigihanke korraldamise kohustuse
sõltuvusse sellest, kas tegemist on võrgustikusektori hankijaga, kes teeb samal ajal ka lg-s 1 (§
148 lg 1 punktid 1 ja 2) nimetatud tegevusi. Paragrahv § 148 lg 1 aga loetleb veega seotud
valdkonna tegevused võrdsetena. Selleks, et seadus vastaks direktiivile, tuleb § 148 lg 1
punktide 3 ja 4 kohaselt hankijaks olemine panna sõltuma punktide 1 ja 2 tegevustega
tegelemisest.
Punktiga 196 täiendatakse § 149 lõike 1 sõnastust selleks, et tagada direktiivi 2014/25/EL art
11 kohane ülevõtmine. Direktiivi eestikeelse versiooni kohaselt kuulub võrgustikusektori
valdkonna alla mh transporditeenuse pakkumine, samas kui direktiivi teiste keeleversioonide
kohaselt on transporditeenustega seotud valdkonna all võrgu pakkumine või käitamine, mille
eesmärgiks on avalikkusele transporditeenuste pakkumine, mitte aga transporditeenuste
45
pakkumine eraldi, ilma võrgu käitamise või pakkumiseta. Seega, kuna mitmes teises keeles on
võrgu pakkumine eraldi välja toodud, tuleb järeldada, et eestikeelne versioon pole täielik.
Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt peab olukorras, kus õigusakti erinevad keeleversioonid
üksteisest erinevad, sätte tõlgendamisel erinevaid versioone omavahel võrdlema, kuivõrd
õigusaktid on välja töötatud mitmes keeles ja erinevad keeleversioonid on võrdselt autentsed. 6
Eeltoodust tulenevalt tuleb direktiivi eestikeelsest versioonist lähtudes koostatud seaduse teksti
täiendada, et tagada direktiivi kohane ülevõtmine.
Punktiga 197 viiakse säte kooskõlla direktiivi 2015/25/EL art-ga 19, mis jätab riigihangete
kohaldamisalast välja ka sellised ideekonkursid, mis on seotud võrgustikusektori tegevusega
kolmanda riigi territooriumil. Kehtiva seaduse kohaselt tuleks selliste ideekonkursside
korraldamisel järgida RHS-i reegleid, mis on põhjendamatult range.
Punktiga 198 muudetakse hankemenetluse valikut reguleerivat sätet selliselt, et avatud või
piiratud hankemenetluselt üleminek võistlevale dialoogile või konkurentsipõhisele
läbirääkimistega hankemenetlusele ei ole võrgustikusektori riigihanke menetlustes võimalik.
Sellist ühelt menetluselt teisele üleminekut võrgustikusektori direktiiv üldse ei võimalda,
ilmselt seetõttu, et võrgustikusektoris on alati ilma eraldi selgitust omamata võimalik valida
kõikide väljakuulutatavate menetluste vahel. Eraldi alused menetluse valikuks on sätestatud
üksnes väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse valikuks.
Punktiga 199 tehakse § 156 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja teistes järgnevates sarnastes
sätetes terminoloogiline muudatus ning sõnastatakse need selguse huvides sarnaselt § 48 lg-le
3 ja § 49 lg-le 1. Samasugused muudatused tehakse § 172 lõikes 2, § 173 lg-s 3 ja lg 5
sissejuhatavas lauseosas.
Punktiga 200 muudetakse esiteks hankelepingu sõlmimise võimalust ilma hanketeate eelneva
avaldamiseta juhul, kui tegemist on sellise hankelepinguga, mille sõlmimiseks saab sõlmida
vaid ühe ettevõtjaga tehnilistel, ainuõiguste või intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud
põhjustel. Sätte sõnastusse lisatakse direktiivi 2014/25/EL art 50 p 3 teise lõigu eeskujul lausend
„kui puudub mõistlik alternatiiv“. Lausend tuleneb direktiivi sõnastusest ja kuna see on jäänud
varasemalt korrektselt üle võtmata, siis tuleb sätte sõnastust muuta nii, et see tagaks direktiivi
õige ning kohase ülevõtmise siseriiklikku õigusesse.
Teiseks muudetakse § 156 lg 1 punkti 4 sõnastus samasuguseks § 40 lg 1 punktiga 3, kuivõrd
see väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alus peab olema nii
klassikalises sektoris kui ka võrgustikusektoris, lähtuvalt vastavatest direktiividest identne.
Kehtivas seaduses on aga võrgustikusektori puhul puudu eeldus, mille kohaselt ei saa
ettenägematud asjaolud, mis erandliku menetluse kasutamise tingivad, mitte mingil juhul
johtuda võrgustikusektori hankijast endast. Muudatusega see viga parandatakse.
Punktiga 201 täiendatakse § 156 lg 1 punkti 6 selliselt, et see oleks kooskõlas võrgustikusektori
direktiivi 2014/25/EL art 50 punktiga f. Esiteks, direktiivi nimetatud säte näeb sõnaselgelt ette,
et korratavad teenused või ehitustööd peavad olema võrreldes esmahanke esemeks olnud
teenuste/ehitustöödega „samalaadsed“. Kehtiva RHS § 156 lg 1 p 6 kohaselt peavad aga uued
6
EK C-283/81, Srl CILFIT ja Lanificio di Gavardo SpA versus Ministero della sanità, ECLI:EU:C:1982:335, p
18; EK C-72/95, Aannemersbedrijf P.K. Kraaijeveld BV jt. versus Gedeputeerde Staten van Zuid-Holland,
ECLI:EU:C:1996:404, p 28.
46
teenused või ehitustööd seisnema „[varasema] hankelepingu alusel tellitud ja esialgsele
projektile vastavate teenuste või ehitustööde kordamises“. Seega kitsendab RHS lubamatult
direktiivis sätestatud erandi kohaldamisala, nähes ette, et korratavad teenused või ehitustööd
peavad olema varasematega samad.
Teiseks ei nimeta kehtiv RHS säte täiendavat direktiivis sätestatud eeltingimust teenuste ja
ehitustööde kordamise erandi kohaldamiseks: „[e]sialgses projektis märgitakse võimalike
täiendavate ehitustööde või teenuste ulatus ning nende suhtes lepingu sõlmimise tingimused.“
Seega peaks RHS ette nägema ka seda, et esialgses hanketeates peab olema välja toodud
võimalike korratavate teenuste või ehitustööde maht ning asjaomase hankelepingu tingimused.
Eelnevast tulenevalt laiendab RHS selles episoodis lubamatult EL õiguses sätestatud erandi
kohaldamisala, tehes erandile tuginemise hankijatele lihtsamaks. Muudatusega need kaks
ebakõla parandatakse.
Punktiga 202 muudetakse § 160 ja lisatakse nende hankemenetluste puhul, mida
võrgustikusektori hankija alustab perioodilise eelteate või kvalifitseerimise süsteemi teatega,
erisus, mille kohaselt ei pea riigihanke alusdokumente tegema kättesaadavaks hankemenetluse
algamisest arvates. Lisatakse lõiked 1 ̶ 3 ja kehtiva sätte tekst liigub muutmata kujul lõikeks 4.
Lisatavate lõigete aluseks on direktiivi 2014/25/EL art 73 lg 1 esimese lõigu teine alternatiiv ja
teine lõik.
Esimesena nimetatud sätte kohaselt teeb hankija juhul, kui hankemenetlust alustatakse
perioodilise eelteatega, riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks alates kuupäevast, mil
saadeti huvi kinnitamise ettepanek. RHS-s on huvi kinnitamise ettepanek asendatud
hankemenetluses osalemise taotluse esitamise ettepanekuga (vt § 159 lg 5). Kuivõrd
perioodilise eelteatega saab § 157 lg 2 kohaselt alustada üksnes piiratud või konkurentsipõhist
läbirääkimistega hankemenetlust, ei ole veel ühe etapi (huvi jätkuva kinnitamise) lisamine
menetlusökonoomikat arvestades vajalik. Taotluse esitamisega kinnitavad ettevõtjad oma
jätkuvat huvi hankemenetluses osaleda.
Teisena nimetatud sätte kohaselt teeb hankija juhul, kui hankemenetlust alustatakse
kvalifitseerimise süsteemi teatega, riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks võimalikult
kiiresti, ent hiljemalt koos pakkumuse esitamise ettepaneku või läbirääkimiste alustamise
ettepanekuga. Kuivõrd läbirääkimised toimuvad dialoogi vormis enne pakkumuste esitamist
üksnes võistleva dialoogi korral (kõikidest teistes läbirääkimisi võimaldavates
hankemenetlustes toimuvad läbirääkimised pärast pakkumuste esitamist), on lisatavas lõikes 3
see täpsemalt sätestatud.
Punktiga 203 viiakse § 165 lg 2 teine lause kooskõlla direktiivi 2014/25/EL art 75 lõikega 4.
Kehtiva sätte kohaselt teatab hankija taotlejale pikemast kvalifitseerimise või kvalifitseerimata
jätmise otsuse tegemise tähtajast nelja kuu jooksul, ent direktiivi kohaselt peab see toimuma
kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Samuti puudub kehtivast sättest lisatingimus, et
pikendatud tähtaeg ei tohi olla pikem kui 6 kuud.
Punktiga 204 täiendatakse § 165 lg-t 3 lauseosaga, mille kohaselt tuleb
kvalifitseerimissüsteemiga liitumise taotluse esitanud taotlejat teavitada ka põhjustest, miks ta
jäetakse kvalifitseerimata, kui hankija otsustab teda süsteemiga mitte liita.
Punktidega 206 ja 207 viiakse § 169 lg 1 p-d 2 ja 4, mis puudutavad kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangete määratlust, kooskõlla direktiivi 2009/81/EÜ art 2 punktidega
47
b ja d. RHS kehtiva sätte kohaselt kuulub kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke alla selline
julgeolekuotstarbeline asi, mis on seotud riigisaladuse või salastatud välisteabega. Direktiivi
kohaselt on selliseks riigihankeks aga ka selline soetus, mis on seotud teabega, millele on
määratud kaitsetase, mitte üksnes salastatuse tase. Direktiivi art 2 punkti b kohaselt on kaitse-
ja julgeolekuvaldkonna riigihankeks tundliku varustuse, sealhulgas selle mis tahes osade,
komponentide ja/või alamkoostude tarnimine. Punkti d kohaselt on selleks ka tundlike
ehitustööde ja teenuste tellimine. Tundlik varustus, ehitustöö või teenus on direktiivi art 1 p 7
kohaselt julgeoleku eesmärgiga varustus, ehitustöö või teenus, millega kaasneb, mis eeldavad
ja/või sisaldavad salastatud teavet. Sama art p 8 kohaselt on salastatud teave igasugune teave
või materjal, olenemata selle vormist, laadist või edastamisviisist, millele on määratud
salastatuse tase või kaitsetase ning mis riigi julgeoleku huvides ning vastavalt asjaomases
liikmesriigis kehtivatele õigus- või haldusnormidele vajab kaitsmist igasuguse seadusevastase
omastamise, hävitamise, kõrvaldamise, avalikustamise, kadumise eest või volitamata isiku
juurdepääsu eest või mis tahes liiki kahjustamise eest. Seega kuulub kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihanke alla mitte üksnes riigisaladuse ja salastatud välisteabega
seotud, vaid ka sellise julgeolekuotstarbelise asja ostmine või teenuse ja ehitustöö tellimine,
mis on seotud näiteks teabega, mis on avaliku teabe seaduse 5. peatüki kohaselt piiratud
juurdepääsuga. Selle tõttu muudetakse RHS vastavaid sätteid selliselt, et oleks hõlmatud ka
muu juurdepääsupiiranguga teabega seotud riigihanked.
Direktiivi 2009/81/EÜ salastatud teabe määratlusest tulenevalt tehakse muudatused ka § 175
lg-s 1 (eelnõu punkt 217), § 175 lg 5 sissejuhatavas lauseosas (eelnõu punkt 219) ja § 178 lg-
s 31 (eelnõu punkt 226).
Punktiga 208 viiakse § 170 lg 1 punktis 2 sätestatud luure- ja vastuluuretegevusega seotud
lepingute erandi sõnastus vastavusse direktiivi 2009/81/EMÜ art 13 punktiga b, mis ei käsitle
seda, millise asutuse poolt peaks luuretegevus olema tehtud, et tegemist oleks erandiga. Kehtiva
RHS sõnastus kasutab küll sõna „sealhulgas“, mis tähendab, et igasugune luuretegevus,
sealhulgas ka julgeolekuasutuste või kaitseväe poolt läbi viidav luuretegevus on erand, ent see
on praktikas siiski tekitanud mõnevõrra arusaamatusi. Muudatusega arusaamatused
kõrvaldatakse.
Punktiga 209 viiakse § 173 lg-tes 1 ja 2 sisalduvad väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse kasutamise alused kooskõlla kaitse- ja julgeolekudirektiivi 2009/81/EÜ art 28
lg-ga 1.
Esiteks ei ole kehtiva § 173 lg 1 sissejuhatavas lauseosas viide RHS § 49 lg 1 p-le 1 täpne, kuna
antud säte reguleerib erandliku hankemenetluse kasutamist avatud või piiratud hankemenetluse
järgselt. Direktiiv 2008/91/EÜ ei võimalda aga kohaldada erandlikku hankemenetlust avatud
hankemenetluse järgselt. Nimetatud direktiivi art 28 lg 1 p-de „a“ ja „b“ kohaselt võib erandliku
hankemenetluse kasutamine järgneda kindlate tingimuste täitmisel piiratud ja
konkurentsipõhisele läbirääkimistega hankemenetlusele ning võistlevale dialoogile. Seega
laiendab viide lubamatult direktiivi kohaldamisala.
Teiseks ei ole viide § 49 lg 1 p-le 2 samuti täpne, kuna antud säte seob õiguse kasutada
erandlikku hankemenetlust tehniliste, ainuõiguste kaitsega seotud ja kunstiliste põhjuste
esinemisega. Direktiivi 2009/81/EÜ art 28 lg 1 p „e“ lubab erandliku hankemenetluse
kasutamist aga üksnes juhul, kui seda õigustavad tehnilised või ainuõiguste kaitsega seotud
põhjused. Seega ei sätesta EL õiguskaitse-ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes õigust tugineda
48
kunstiliste põhjuste erandile. Niisiis on direktiivi kohaldamisala laiendatud. Otseviide RHS §
49 lg 1 p-le 2 on ekslik ka seetõttu, et antud norm kajastab tehniliste põhjuste ja ainuõiguste
kaitse erandite uusi redaktsioone (direktiivi 2014/24/EL art 32 lg 2 p „b“). Direktiivi
2008/91/EÜ art 28 lg 1 p „e“ esindab aga tehniliste põhjuste ja ainuõiguste kaitse erandite
vanemaid versioone, mis ei sisalda kahte 2014. a direktiividega lisatud kohaldamise
eeltingimust: mõistliku alternatiivi puudumist ja hanketingimuste kunstliku kitsendamise
keeldu. Seega on selles episoodis direktiivi kohaldamisala kitsendanud.
Kolmandaks lisatakse p-le 4 võimalus kasutada erandlikku menetlust kriisiolukorrast tuleneva
kiireloomulisuse tõttu. Selline alus tuleneb kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi
2009/81/EÜ art 28 lg 1 p-st c ja on kehtivast seadusest puudu. Mida tuleks lugeda
kriisiolukorraks, võib määratleda sama direktiivi art 1 p 10 alusel, mille kohaselt on kriis
olukord liikmesriigis või kolmandas riigis, kus on toimunud kahjustav sündmus, mille ulatus
on oluliselt suurem kahjustavate sündmuste ulatusest igapäevases elus ja mis oluliselt ohustab
või piirab inimeste elu ja tervist või mõjutab märkimisväärselt vara väärtust või nõuab
meetmeid elanikkonna varustamiseks hädavajalikuga; kriisiga on tegemist ka siis, kui niisuguse
kahjustava sündmuse toimumist peetakse ilmseks; relvastatud konfliktid ja sõjad on käesoleva
direktiivi tähenduses kriisid.
Neljandaks võetakse sätetest ära viited §-le 93, mis reguleerib pakkumuste esitamise tähtaegade
seadmist avatud hankemenetluses. Kuivõrd kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas avatud
hankemenetluse kasutamist ette nähtud ei ole, ei ole need viited asjakohased.
Punktiga 210 lisatakse §-le 173 uus lõige 21, mis kohustab kaitse- ja julgeolekudirektiivi
2009/81/EÜ art 28 lg 1 p-st a lähtuvalt hankijat esitama Euroopa Komisjonile viimase
nõudmisel aruande selle kohta, millistel asjaoludel väljakulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlust lg 1 p 1 alusel kasutati. Aruanne esitatakse Rahandusministeeriumi kaudu.
Punktiga 211 lisatakse § 173 lg-le 4 kehtivast seadusest puuduolev võimalus sõlmida samas
lõikes toodud alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel pikem kui
5 aastat kestev hankeleping, kui seda tingivad erandjuhud, arvestades toodete, seadmete või
süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida tarnija vahetamine võiks
põhjustada. Sellise võimaluse sätestab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ art
28 lg 3 p 1 teine taane.
Punktidega 212 ja 213 viiakse teenuste või ehitustööde kordamise alusel väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise sätted kooskõlla kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
direktiivi 2009/81/EÜ art 28 lg 4 p-ga b. Esiteks sätestatakse, et korratavad teenused ja
ehitustööd peavad olema samalaadsed, ent mitte täpselt samad. Teiseks lisatakse puuduolev
kohustus teavitada esialgses hanketeates sellise täiendava hankelepingu sõlmimise võimalusest.
Kolmandaks lisatakse võimalus sellel alusel menetlus korraldada ka hiljem kui viie aasta
jooksul esialgse hankelepingu sõlmimisest arvates, arvestades toodete, seadmete või
süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida tarnija vahetamine võiks
põhjustada.
Punktidega 214 ja 215 tunnistatakse § 174 lg 1 p 1 kehtetuks ja muudetakse lg-t 2. Esiteks
muudetakse viide § 94 lg 1 punktile 1 ja viidatakse hoopis punktile 2, kus on sätestatud piiratud
hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ja võistlevas dialoogis
kohaldatavad minimaalsed taotluste esitamise tähtajad, kui riigihanke eeldatav maksumus on
49
vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Need muudatused tingib asjaolu, et kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas ei ole riigihangete piirmäära kehtestatud, mistõttu on ka üleliigsed sätted
vastavas piirmääras hangetele tähtaja sätestamise ja selle lühendamise kohta. Kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas tuleb § 15 lg 3 kohaselt korraldada lihthanke piirmäärast alates kuni
rahvusvahelise piirmäärani lihthankemenetlus, mille kohta on eraldi tähtaeg kehtestatud §-s 125
ning mis on niigi väga lühike (kehtiva seaduse kohaselt 5 tööpäeva asjade ja teenuste ning 15
päeva ehitustööde puhul, muudatuse kohaselt 10 päeva asjade ja teenuste puhul) ega vaja enam
lühendamise võimalust.
Teiseks eristatakse, et taotluste esitamise tähtaegu, mis on sätestatud § 94 lg 1 p-s 2, võib
lühendada piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, aga pakkumuste
esitamise tähtaegu võib lühendada üksnes piiratud hankemenetluses. Selline vahetegu tuleneb
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 33 lg-st 7. Muudatusega viiakse
tähtaegade lühendamise regulatsioon selle sättega kooskõlla.
Õiguskirjanduses on juhitud tähelepanu asjaolule, et § 174 lg 2 räägib „pakkumuste“ esitamise
tähtaegadest ning mitte taotluste esitamise tähtajast. Muudatusega lisatakse sättesse sõnad „või
taotluste“, nii et sätte sõnastus oleks korrektne.
Punktiga 216 täiendatakse pakkumuste esitamise tähtaja eelteate esitamise puhul lühendamist
reguleerivat sätet selliselt, et lühendamine on võimalik ainult piiratud hankemenetluses.
Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ei võimalda pakkumuste esitamise
tähtaegu lühendada sätte aluseks oleva direktiivi 2009/81/EÜ art 33 lg 3.
Punktiga 218 muudetakse § 175 lõiget 2 selliselt, et varasemalt suletud loetelu tarnekindluse
nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitatavate andmete ja dokumentide kontrollimiseks
muudetakse avatud loeteluks. Muudatuse tingib direktiivi 2009/81/EÜ artikli 23 teine lõik, mis
viitab asjaolule, et Euroopa Liidu seadusandja ei ole soovinud piirata hankijaid tarnekindluse
nõuete kontrollimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu sätestamisel, vaid on
soovinud võimaldada hankijatele suuremat diskretsiooni läbi avatud loetelu. Samale
seisukohale on asutud nii õiguskirjanduses7 kui ka Euroopa Komisjoni juhendmaterjalis8.
Punktiga 219 täiendatakse § 175 uue lõikega 5, millega võetakse seadusesse korrektselt üle
direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 22, mis puudutab riigisaladuse või salastatud välisteabega seotud
hankelepingute puhul pakkujalt ning võimalikelt alltöövõtjatelt teabeturbe nõuetele vastavuse
kontrollimiseks andmete ja dokumentide esitamist. Direktiivi 2009/81/EÜ artiklis 22 ning
artikli 42 lõike 1 punktis j on silmas peetud kahte erinevat regulatsiooni: (i) teabeturbe nõuete
kehtestamist hankelepingu tingimustena art 22 alusel ning (ii) teabeturbe nõuete kehtestamine
ettevõtja tehnilist ja kutsealast suutlikkust näitava kvalifitseerimise tingimustena art 42 lg 1 p j
alusel. Varasemalt sisaldus kõnealune regulatsioon paragrahvi 178 lõikes 3 ning mõlemaid
nõudeid oli võimalik seada tehnilise ja kutsealase suutlikkuse nõudena. Muudatuse tulemusena
võetakse direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 22 üle § 175 lõikesse 5 ning hankijal on võimalik
pakkujatelt ning võimalikelt alltöövõtjatelt nõuda kinnitusi teabeturbe nõuete täitmise osas.
7
M. Steinicke in EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018 , p 1316; M.
Parind, Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 175, kommentaar 19, lk 1008.
8
Directorate General Internal Market and Services. Directive 2009/81/EC on the award of contracts in the
fields of defence and security. Guidance Note. Security of Supply, p 9, Internetis kättesaadav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019XC0508(01)&from=EN
50
Punktiga 220 täiendatakse § 175 uue lõikega 6, mis teeb kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
hankemenetlustes erisuse kohustusest teha pakkumuste avamisel elektroonilises süsteemis
pakkujate andmed avalikuks. Hankija võib juhul, kui pakkujate andmete avaldamine takistaks
õiguskaitseorganite tööd või oleks vastuolus avaliku huvi, sealhulgas kaitse- ja
julgeolekuhuvidega, otsustada, et konkreetses hankes pakkumuste avamisel pakkujate andmeid
ei avalikustata. Pakkujate andmete avaldamine võib olla julgeolekukaalutlusi arvestades
kahjulik just kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, kus riigihanked võivad olla tundliku iseloomuga.
Kuigi eriti tundlikke riigihankeid on võimalik läbi viia ka erandi alusel, peaksid riigihanke
menetluse reeglid toetama võimalust viia läbi kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid, mille
jaoks on seadusandja välja töötanud spetsiaalse normistiku. Võimalus mitte avaldada
elektroonilises süsteemis avalikkusele tundlikku teavet soodustab kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihanke menetluste kasutamist erandi asemel enamatel juhtudel, kuna
vähendab ohtu kahjustada olulisi julgeolekuhuvisid.
Punktidega 221 ja 222 muudetakse § 177 lg 1 ja lg 2 sissejuhatavat lauseosa, mis käsitlevad
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes kohaldatavaid kõrvaldamise aluseid nii, et
regulatsioon oleks kooskõlas kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EL art-ga 39.
Kehtiva seaduse § 177 lg 1 muudab kõik § 95 lg-s 4 sätestatud vabatahtlikud kõrvaldamise
alused kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kohustuslikuks, mis on ebaproportsionaalselt range
võrreldes klassikalise sektori riigihangetega, kus ei ole ükski vabatahtlik kõrvaldamise alus,
maksevõlgnevused välja arvatud, sätestatud kohustuslikuna. Lisaks sellele sisaldub § 95 lg-s 4
ka selliseid kõrvaldamise aluseid, mida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivis üldse ei
käsitletagi, mis tekitab küsimuse, kas nii rangete kõrvaldamise aluste sätestamine üldse on
direktiiviga kooskõlas. Sama paragrahvi lõike 2 sissejuhatavat lauseosa muudetakse selliselt, et
oleks viidatud õigetele § 95 lg-s 4 sätestatud vabatahtlikele kõrvaldamise alustele, et see kattuks
direktiivis sätestatud kõrvaldamise alustega.
Direktiivi art 39 lg-s 1 sätestatud kohustuslikud kõrvaldamise alused sisalduvad § 95 lg 1 p-s
1, millele viidatakse § 177 lg-s 1. Art 39 lg-s 2 punktides f ja g sätestatud maksuvõlga puudutav
kõrvaldamise alus sisaldub § 95 lg 1 p-s 4, millele samuti viidatakse § 177 lg-s 1. Lisaks sellele
ei tohi hankelepingut kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmida rahvusvahelise sanktsiooni
subjektiga (§ 95 lg 1 p 5 ja viide sellele § 177 lg-s 1).
Direktiivi art 39 lg-s 2 p-des a ja b nimetatud vabatahtlikud kõrvaldamise alused seoses ettevõtja
pankroti ja likvideerimismenetlusega sisalduvad § 95 lg 4 p-s 3. P-des c ja d nimetatud
ametialaste käitumisreeglite vastu rikkumised sisalduvad § 95 lg 4 p-s 4. Nendele punktidele
eelnõu § 177 lg 2 sissejuhatavas osas ka viidatakse. Lisaks võib ettevõtja sarnaselt klassikalise
sektoriga hankemenetlusest kõrvaldada, kui tal on kohaliku maksu maksuvõlg. P-s e, mis
seostub ettevõtja usaldusväärsusega ja p-s h, mis seostub valeandmete esitamisega, sätestatud
kõrvaldamise alused sisalduvad vastavalt § 177 lg 2 punktides 1 ja 2.
Punktiga 223 ja 224 muudetakse § 178 lõiget 1, millest jäetakse välja viide § 101 lõike 1
punktidele 2, 9 ja 10. Paragrahvi 178 lõikesse 2 lisatakse selle asemel punktid 4 ̶ 7.
Viidete välja jätmisega viiakse säte kooskõlla direktiivi 2009/81/EÜ art 42 lg-ga 1. RHS § 101
lg 1 p 2 asemel lisatakse asjade ja teenuste referentslepingute kohta punkt 4 (vt selgitus allpool)
Lisatava punktiga 4 harmoniseeritakse riigisiseses õiguses direktiivi 2009/81/EÜ artikli 42
lõike 1 punkti a alapunkt ii). Antud säte võimaldab hankijal kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
51
riigihangetes nõuda viimase viie aasta jooksul kohale toimetatud põhiliste tarnete või osutatud
teenuste nimekirja koos nende maksumuse ja kuupäevadega. Võrreldes RHS § 101 lg 1 p 2
alusel seatava nõudega, mille alusel on võimalik nõue seda vaid eelneva 36 kuu kohta,
võimaldab antud säte seada nõude 60-kuulise perioodi kohta. Võrreldes RHS § 101 lõike 1
punkti 2 alusel seatava nõudega, mille alusel saab hankija nõuda vaid nimekirja enda
kindlaksmääratud tunnustele vastavate lepingute kohta koos teabega nende maksumuse,
kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta, võimaldab antud säte hankijal tõendusmaterjalina
kohale toimetatud tarnete ja osutatud teenuste kohta nõuda pakkujalt avalik-õiguslikult saajalt
pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõendeid ning eraõiguslikult ostjalt ostja
kinnitust või selle puudumisel ettevõtja avaldust.
Lisatava punktiga 5 võetakse riigisisesesse õigusesse üle direktiivi 2009/81/EÜ artikli 42 lõike
1 punktis c) sätestatu, mis oli varasemalt jäänud üle võtmata. Muudatuse tulemusel on hankijal
võimalik pakkujalt nõuda kvaliteedi tagamiseks kasutatud tehniliste seadmete ning ettevõtte töö
uurimise ja analüüsimise vahendite kirjelduse ning intellektuaalomandit käsitlevate sise-
eeskirjade esitamist.
Lisatav punkt 6 võimaldab hankijal nende ehitustööde, teenuste ning asjade hankelepingute
puhul, mis hõlmavad ka kohaletoomis- ja paigaldamistöid või teenuseid, küsida pakkujalt
andmete ja dokumentide esitamist töövõtja ja/või ettevõtte juhtkonna ning teenuste osutamise
või tööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta. Sättega
harmoneeritakse riigisiseses õiguses direktiivi 2009/81/EÜ artikli 42 lõike 1 punkt e.
Muudetakse § 178 lõiget 1, millest jäetakse välja viide § 101 lõike 1 punktile 7 ja
harmoniseeritakse riigisiseses õiguses direktiivi 2009/81/EÜ artikli 42 lõike 1 punkt f.
Paragrahv 101 lg 1 p 7 võimaldab hankijal seada keskkonnajuhtimismeetmete nimekirja
esitamise nõude olenemata sellest, mis on hankelepingu esemeks, samas kui direktiivi
2009/81/EÜ artikli 42 lõike 1 punkt f piirab sellise nõude seadmise vaid ehitustööde või
teenuste hankelepingu sõlmimisega.
Punktidega 225 ja 226 tunnistatakse kehtetuks § 178 lõige 3 ning täiendatakse paragrahvi
lõigetega 31 ja 32. Lõikes 31 märgitu sisaldus kehtetuks tunnistatud lõikes 3 ka varem, kuid
praktikas on ilmnenud, et direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 22 ja artikli 42 lõike 1 punkt j olid üle
võetud valesti ning koondatud ühte sättesse kuigi teabeturbe nõuete kehtestamist hankelepingu
tingimustena art 22 alusel ja teabeturbe nõuete kehtestamist ettevõtja tehnilist ja kutsealast
suutlikkust näitava kvalifitseerimise tingimustena artikli 42 lõike 1 punkti j alusel tulnuks
selgelt eristada. Muudatuse tulemusena vastuolu kõrvaldatakse ning lõike 31 alusel on hankijal
võimalik seada teabeturbe nõue ettevõtja tehnilist ja kutsealast suutlikkust näitava
kvalifitseerimise tingimusena. Lõikega 32 lisatakse võimalus paluda pakkuja või taotleja
asukohariigi pädeval julgeolekuasutusel kontrollida hankelepingu täitmiseks vajalike ruume jm
vahendeid eesmärgiga kontrollida nende vastavust hankija nõuetele vastavale turbetasemele.
Selline võimalus tuleneb direktiivi 2009/81/EÜ art 42 lg 1 punktist j, ent see on kehtivast
seadusest puudu.
Punktiga 227 kõrvaldatakse viiteviga § 178 lõikest 4. Kehtivas sõnastuses viitab kõnealune
säte sama paragrahvi lõikele 2, kuigi sätte sisust on selge, et õige on viide lõikele 31. Ühtlasi
lisatakse täpsustus, et lisaaega võib anda ka salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi
saamiseks. Samasugune täpsustus tehakse ka § 178 lõikes 5 (eelnõu punkt 228).
52
Punktiga 228 parandatakse viiteviga § 178 lõikes 6. Kehtivas sõnastuses viitab säte sama
paragrahvi lõikele 4, ent kõrvaldamata jätmise otsus tehakse hoopis sama paragrahvi lõike 5
alusel.
Punktiga 230 täiendatakse § 183 esiteks tekstiga, mis sätestab tähtaja, millal register esitatud
teated Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi: ELT) avaldamiseks edastab. Tähtaja markeerimine on
vajalik, et hankijad saaksid sellega arvestada oma pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva
määramisel, kuivõrd RHS §-de 93 ja 94 kohaselt määratakse pakkumuste ja taotluste esitamise
miinimumtähtaegu direktiivist tulenevalt alates teate ELT-le esitamisest, mitte aga selle
avaldamisest arvates. Hankijad peavad tähtaegade arvutamisel arvestama, et register edastab
ELT-le teated väikese viivitusega. Samuti võib juhtuda, et register avastab eitatud teates mõne
vea, millisel juhul saab teate ELT-le edastada alles pärast selle parandamist hankija poolt.
Lisaks sellele võetakse sättest välja viide konkreetsele Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele
ja viidatakse üldiselt komisjoni rakendusmäärusele, millega kehtestatakse riigihangete
tüüpvormid, kuivõrd seda rakendusmäärust uuendatakse iga mõne aasta järel. Praegusel ajal
kehtib komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 842/2011, millega kehtestatakse riigihankega seotud
teadete avaldamise tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1564/2005 (ELT
L 22, 27.08.2011, lk 1–187), Alates 14. novembrist 2022 kohaldatakse komisjoni
rakendusmäärust (EL) 2019/1780, 23. september 2019, millega kehtestatakse riigihankega
seotud teadete tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/1986 („e-
vormid“).
Teiseks lisatakse sättele teine lõige, mis sätestab, et raamlepingu alusel sõlmitud
hankelepingute kohta register ELT-s avaldamiseks hankelepingu sõlmimise teateid ei saada.
Vastavad teated esitab hankija registrile RHS § 83 lg 3 kohaselt iga-aastaselt. Samas ei nõua
direktiiv 2014/24/EL selliste hankelepingute kohta üldse hankelepingu sõlmimise teate
esitamist ELT-le. Kui sellised teated aga esitatakse, võib neid kvartaalselt grupeerida.
Riigisiseselt järelevalve ja muude kontrollide teostamiseks on oluline, et selline teave registrile
esitatakse, ent piisab, kui see esitatakse praegu seaduses sätestatud ajavahemiku kohta, mitte
tihemini. Ka hankijatele oleks tihemini teadete esitamine ebaproportsionaalselt koormav.
Samas ei võimalda direktiiv teateid direktiivis erineva ajavahemiku kohta grupeerida. Seetõttu
on tehtud valik, et neid teateid üldse ELT-le ei esitatagi.
Punktidega 231 ja 233 liigutatakse § 185 lg 3 paragrahvi 189, mis käsitleb vaidlustuse
esitamise tähtaegu. Nimelt on seaduse § 185 lg-s 3 sätestatu näol sisuliselt tegemist riigihanke
alusdokumentide vaidlustamise tähtaja eriregulatsiooniga. Asudes aga hankija tegevuse
vaidlustamise üldküsimusi puudutavas paragrahvis, ei ole see säte piisavalt hõlpsasti leitav
isikutele, kes soovivad välja uurida, mis on konkreetsel juhul kohalduv vaidlustamistähtaeg.
Kõik vaidlustamise tähtaega puudutavad sätted peaksid asuma ühes ja samas paragrahvis.
Praktika tunneb juhtumeid, kus isik pole alusdokumentide vaidlustamise tähtaja piirangut
seadusest üles leidnud ning on seetõttu kannatanud kahjulikku tagajärge tema vaidlustuse
mittetähtaegseks lugemise näol.
Teiseks täiendatakse sätet teise lausega, mille kohaselt ei loeta esimeses lauses märgitud
riigihanke alusdokumentide muutmiseks seda, kui hankija muudab üksnes pakkumuste,
taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva, ent muid muudatusi riigihanke
alusdokumentides ei tee. Hankija võib seda tähtaega pikendada, ent sellisel juhul peaks olema
võimalik ka kõikide tingimuste osas vajadusel vaidlustus esitada. Kehtiva seaduse kohaselt
53
saaks üksnes tähtaja pikendamisel vaidlustada pikendatud tähtaja jooksul pikendamist ennast,
mitte aga teisi tingimusi. Tähtaja pikendamise eesmärk on aga enamasti võimaldada ettevõtjatel
sisukamalt riigihanke alusdokumentidega tutvuda, et esitada võimalikult sobilikud
pakkumused. Selle käigus võib aga tekkida küsimusi riigihanke alusdokumentide kohta, mida
ettevõtjad sooviksid vahest ka vaidlustada. Lause lisamisega seda ka võimaldatakse.
Punktiga 232 täiendatakse riigihanke alusdokumentide peale vaidlustuse esitamise tähtaega
ideekonkursil, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ning kontsessioonilepingu sõlmimise
menetluses, mis on kehtivast seadusest puudu. Ka nendes menetlustes on tähtaeg analoogselt
hankemenetlusega viis tööpäeva enne vastavate taotluste, pakkumuste või ideekavandite
esitamise tähtpäeva.
Punktiga 234 täiendatakse vaidlustuse esitamise tähtaegu reguleerivat § 189 uue lõikega 41,
mille kohaselt kohaldatakse alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete puhul vaidlustuse
esitamisele samu tähtaegu, mida lihthankemenetluses. Kehtivas seaduses on need tähtajad
reguleerimata, ent vaidlustusi tuleb ette ka nendes väikesemahulistes hangetes.
Vaidlustuskomisjon on siiani otsustanud vaidlustuse tähtaegsuse üle analoogia korras, ent kõigi
huvides on selgelt sätestada konkreetsed tähtajad. Tähtajad ei ole samad üldiste tähtaegadega,
mis kohalduvad hankemenetluses, kuivõrd maksumused on väiksemad ning proportsionaalsuse
mõttes on loogiline tähtajad ühtlustada lihthankemenetlusega, mis on samuti väiksema mahuga
kui hankemenetlus.
Punktiga 235 täiendatakse § 190 lõikega 11 selliselt, et advokaadi puhul, analoogselt
kohtumenetlusega, eeldatakse ka vaidlustusmenetluses esindusõiguse olemasolu.
Vaidlustuskomisjonil on siiski õigus volikirja esitamist nõuda.
Punktiga 236 muudetakse § 193 lõiget 5 selliselt, et taotluse hankelepingu sõlmimise
lubamiseks saab vaidlustuskomisjonile teha siis, kui vaidlustatakse riigihanke menetluses
tehtud viimast otsust. Kehtiva seaduse kohaselt saab selle teha siis, kui vaidlustatakse
pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, ent riigihangetes, kus on kasutusel hankepass, st kõigis
väljakuulutatavates hankemenetlustes, ei ole viimaseks menetluses tehtavaks otsuseks mitte
pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, vaid eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus.
Punktiga 237 täiendatakse vaidlustuskomisjoni õigust keelata hankelepingu sõlmimine ka
juhtudel, kui vaidlustatud on seaduses sätestatud erandite kasutamine, ent hankelepingut veel
sõlmitud ei ole ega ole esitatud ka vabatahtlikku teadet. Kehtiva § 185 lg 1 kohaselt on võimalik
esitada vaidlustus, kui hankija oma tegevusega rikub riigihangete seadust ja see kahjustab
vaidlustaja huve ja õigusi. Seega juhul, kui hankija kavatseb hankelepingu sõlmida mõne erandi
alusel, ent sisuliselt tal seda õigust ei ole, st hankija kavatseb erandit vääralt kasutada, on samuti
tegemist riigihangete seaduse rikkumisega. Samas tuleb silmas pidada, et erandi kasutamise
vaidlustamisel saab vaidlustada üksnes seda, et erandit kasutatakse vastuolus riigihangete
seadusega, mitte aga hankija tehtud toimingute või otsuste sisu, kuivõrd erandi alusel
hankelepingu sõlmimisele ei ole riigihangete seaduses mitte mingeid menetlusreegleid
kehtestatud. Seega ei saa sellisel juhul olla ka tegemist riigihangete seaduse rikkumisega.
Kehtiva § § 185 lg 4 p 1 ja 197 lg 2 kohaselt on selge, et erandi kasutamist saab vaidlustada
siis, kui hankija on esitanud vabatahtliku teate. Kui hankija aga vabatahtlikku teadet esitanud
ei ole, on ebaselge, mida vaidlustada võiks ning mis võiks olla vaidlustamise rahuldamise
tagajärg. Erandi kasutamise vaidlustamine enne hankelepingu sõlmimist, kui hankija
vabatahtlikku teadet esitanud ei ole, saab olla võimalik juhul, kui hankija on läbi viinud mingeid
54
toiminguid või teinud mingeid otsuseid, mis viitavad sellele, et hankijal on kavatsus erandi
alusel hankeleping sõlmida. Kehtiva § 185 lg 4 p 3 kohaselt on võimalik erandi kasutamist
vaidlustada ka pärast hankelepingu sõlmimist.
Punktiga 238 muudetakse § 197 lg 4 esimest lauset. Kehtiva sõnastuse kohaselt laiendatakse
selles sättes sisalduvat olulise avaliku huvi negatiivset definitsiooni kogu seadusele. Selle
tulemusena ei ole vaidlustuskomisjonil seaduse § 193 lg 5 alusel esitatud hankelepingu
erakorralise sõlmimise loa andmise taotlust lahendades võimalik arvestada majanduslike
huvidega, ehkki see on Euroopa Liidu õigusega vastuolus ega ole ka praktilistel kaalutlustel
põhjendatud (vt selle kohta detailselt vaidlustuskomisjoni 17.05.2018 otsus asjas nr 83-
18/1940601). Praktikas on vaidlustuskomisjon probleemi lahendanud keeruka
tõlgenduskonstruktsiooni abil, piirates seaduse § 197 lg-s 4 sätestatud definitsiooni mõjuala
vaid nimetatud paragrahviga, mitte laiendades seda kogu seadusele. Muudatusega ebakõla
kõrvaldatakse.
Punktiga 239 jäetakse vaidlustusmenetluse kulude jagunemist käsitlevas paragrahvis 198 igalt
poolt ära sõna „kantud“. Kehtiva seaduse §-d 198 ja 199 räägivad läbivalt vaidlustusmenetluse
osalise „kantud“ lepingulise esindaja kuludest. Kuigi vaidlustuspraktikas on nüüdseks juba
juurdunud seisukoht, et esindajakulude „kantuse“ all ei peeta silmas reaalset kantust (st esindaja
esitatud arve on ära makstud), vaid seda, et menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise
kohustus, siis praktika näitab, et „kantusest“ rääkimine tekitab jätkuvalt menetlusosalistes
segadust. Seepärast tehakse muudatus, millega loobutakse lepingulise esindaja kulude
„kantuse“ mõistest ja räägitakse selle asemel lihtsalt lepingulise esindaja kuludest.
Punktiga 240 muudetakse § 198 lg-s 2 sisalduvat vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse
osalise rahuldamise korral vaidlustusmenetluse kulude jagunemist selliselt, et mõlemal poolel
on õigus oma kulude hüvitamisele teise poole poolt proportsionaalselt vaidlustuse või taotluse
rahuldamisega. Kehtiva seaduse kohaselt on vaidlustusmenetluse kulude hüvitamise õigus
üksnes vaidlustajal, ent ka hankijal võivad olla tekkinud kulud ja kui vaidlustus või taotlus
rahuldatakse üksnes osaliselt, st hankijal on teatud osas olnud õigus, on ebaõiglane, et tema
peab kõik kulud kandma. Selline muudetud regulatsioon läheb kokku ka HKMS § 108 lg-s 2
sätestatuga ja sellisel juhul oleks kulude hüvitamine ühetaoline nii VAKO-s kui ka kohtus.
Punktidega 241 ja 242 täiendatakse vaidlustusmenetluste kulude regulatsiooni riigilõivu
tagastamisega vaidlustajale juhul, kui enne vaidlustuskomisjoni istungit või kirjalikus
menetluses enne täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtaega sõlmivad
vaidlustustaja ja hankija vaidluse lahendamiseks kokkuleppe või kui vaidlustaja vaidlustusest
loobub. Praeguse regulatsiooni kohaselt jäävad kummagi poole menetluskulud kompromissi
korral enda kanda, kui pooled ei ole just kokku leppinud teisiti. Väga harvad on juhud, kui
hankija nõustub kompromissi korral kandma osa või kõik vaidlustaja tasutud riigilõivust. Seega
üldjuhul tähendab seaduse § 198 lg-s 4 sätestatu, et vaidlustaja jääb tasutud riigilõivust
kompromissini jõudmisel täielikult ilma. See aga ei julgusta pooli lahendama vaidlust
kokkuleppel. Seepärast nähakse ka kompromissi puhul ette, et riigilõiv tagastatakse
vaidlustajale.
Kehtiva seaduse § 198 lg 3 näeb ette, et vaidlustusest loobumise korral ei jää mitte üksnes
vaidlustaja enda menetluskulud tervikuna tema enda kanda, vaid vaidlustaja peab hüvitama ka
hankija (ja § 198 lg 8 kaudu ka hankija poolel osalenud kolmanda isiku) menetluskulud. Selline
regulatsioon kallutab vaidlustajaid vaidlustusest mitte loobuma ka siis, kui loobumine oleks
55
iseenesest põhjendatud (nt vaidlustushuvi on kadunud või vaidlustaja on mõistnud vaidlustuse
perspektiivitust). Selle asemel vaieldakse igal juhul lõpuni välja, raisates niimoodi nii
menetlusosaliste kui vaidlustuskomisjoni ressursse. Seepärast tagastatakse muudatuse kohaselt
vaidlustajale vaidlustusest loobumise korral tasutud riigilõiv.
Punktiga 243 lisatakse vaidlustusmenetluse kulude hüvitamisele juhtum, kus hankija tunnistab
vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente,
ent ei mööna sõnaselgelt, et ta vaidlustuse omaks võtab. Kehtiva seaduse kohaselt jäävad
sellisel juhul vaidlustusmenetluse kulud vaidlustaja kanda, ent see ei ole tema suhtes õiglane,
kuivõrd tegemist on sisuliselt vaidlustuse omaksvõtuga, mis peaks tooma kaasa ka
vaidlustusmenetluse kulude hüvitamise. Kulude hüvitamisest vabanemiseks peab hankija
näitama, et otsuse kehtetuks tunnistamine või riigihanke alusdokumentide muutmine ei ole
põhjustatud vaidlustusest. Samasugune regulatsioon sisaldub ka HKMS § 108 lg-s 6 ja RHS
muutmisel oleks kulude hüvitamine ühetaoline nii VAKO-s kui ka kohtus. Vaidlustusmenetluse
kulude nimekirjast on sättes välja jäetud riigilõiv, kuivõrd kui vaidlustus jääb tervikuna läbi
vaatamata, siis on vaidlustajal riigilõivuseadusest tulenevalt õigus vaidlustuse esitamisel
tasutud riigilõiv tagasi nõuda (RLS § 15 lg 1 p 5, vt ka RHS § 198 lg 7). Sellisel juhul oleks
riigilõivu välja mõistmine hankijalt alusetu rikastumine.
Punktiga 244 tunnistatakse kehtetuks säte, mis kohustab lepingulise esindaja kulude
väljamõistmist taotleval menetlusosalisel kinnitama, et kõik lepingulise esindaja kulude
nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Sellise kinnituse
puudumisel on VaKo praktika olnud jätta esindajakulude väljamõistmise taotlus rahuldamata.
Teisisõnu tähendab see, et kui menetlusosaline sellist kinnitust ei esita, ei ole tal võimalik saada
isegi võidu korral esindaja kulusid tagasi.
See on kinnituse sisu ja mõtet ning vaidlustusmenetluses käibivat kaotaja maksab põhimõtet
arvestades tarbetult drakooniline säte. Vaidlustusmenetlus nagu ka riigihanke menetlus, ei
peaks olema selline, milles menetlusosalised peavad endale soodsa lahenduse saabumiseks
esitama sisult mõttetuid ja tarbetuid kinnitusi.
Muudatus ei tähenda, et edaspidi võiks lepingulise esindaja kuludena välja mõista asjaomase
vaidlustusega mitteseotud kulusid. RHS § 198 lg 1 kohaselt mõistab VAKO jätkuvalt kaotaja
poolelt välja üksnes lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud.
Punktiga 245 pikendatakse vaidlustuskomisjon otsuse tegemise aega 35 päevale juhul, kui
vaidlustaja muudab või täiendab vaidlustuse alust või nõuet § 191 lg 1 alusel. Kui vaidlustaja
esitab tähtaegselt uued asjaolud (vaidlustuse uued põhjendused) ja uued taotlused, tuleb
hankijale ja kolmandale isikule anda võimalus neile vastata (ka 3 tööpäeva). Mõnel juhul võib
olla tegemist olukorraga, kus sisuline vaidlus toimubki üksnes nende uute asjaolude ja
taotlustega seonduvalt – vaidlustusmenetlus algab tegelikult uuesti, aga otsus tuleb teha 30
päeva jooksul algselt esitatud vaidlustuse laekumisest. Niisugusel juhul on 30 päevane tähtaeg
aga ebamõistlikult lühike.
Punktiga 246 täiendatakse pärast vaidlustusmenetluse lõppemist riigihanke jätkamise
regulatsiooni juhtumiga, kui vaidlustuskomisjoni otsus edasi kaevatakse – § 201 lisatava lõike
31 kohaselt ei või hankija reeglina hankelepingut sõlmida, kui vaidlustuskomisjoni otsus on
kohtusse edasi kaevatud. Erandi sellest reeglist teeb käesoleva eelnõuga tehtav HKMS
muudatus (vt eelnõu § 2 punkt 1), mille kohaselt võib ka kohus analoogselt
56
vaidlustuskomisjoniga (nagu on sätestatud RHS § 193 lg-s 5) lubada hankijal hankeleping
kohtumenetluse kestel ära sõlmida, et olulise avaliku huvi võimalik kahjustamine ära hoida.
Kuivõrd ka kohtu poolt anta luba hankelepingu sõlmimiseks on edasi kaevatav (vt eelnõu § 2
punkt 2: HKMS § 280 lg 2 muudatus), muudetakse eelnõu punktiga 247 ka RHS § 201 lg 4,
mille kohaselt tuleb hankijal enne hankelepingu sõlmimist siiski ära oodata, kas kohtu vastav
määrus ka edasi kaevatakse.
Kehtiva korra kohaselt ei pea vaidlustaja vaidlustuskomisjonis esialgse õiguskaitse korras
hankelepingu sõlmimise keelamist taotlema, ent kohtumenetluses peab. Selline vahetegu on
põhjendamatu. Esialgset õiguskaitset tuleb vaidlustuskomisonis taotleda üksnes siis, kui
hankemenetluse peatamine on vaidlustaja huvide kaitse seisukohast vältimatu, näiteks juhul,
kui vaidlustatakse riigihanke alusdokumente ja juhul, kui hankija läheks vaidlustusmenetluse
ajal hankemenetlusega edasi ning avaks esitatud pakkumused, ei oleks vaidlustuse rahuldamisel
enam võimalik selle riigihankega edasi minna ning vaidlustaja huvid saavad kahjustatud. Pärast
pakkumuste avamist esitatud vaidlustuste lahendamist aga enamasti hankemenetluse kulg ei
sega, kuivõrd hankijal on niikuinii keelatud hankelepingut sõlmida. Kohtumenetluses peaks
regulatsioon olema samasugune.
Punktiga 248 täiendatakse § 202 lg-t 3 regulatsiooniga, mille korral võib hankija edasi kaevata
vaidlustuskomisjoni otsuse temalt kahju välja mõistmise kohta. Kehtiv säte reguleerib üksnes
seda, kui ettevõtja ei ole rahul hankija, Rahandusministeeriumi või vaidlustuskomisjoni otsusega
ning soovib selle edasi kaevata. Aga kui vaidlustuskomisjonile esitatakse kahju hüvitamise
taotlus, siis võib vaidlustuskomisjoni otsus olla ka niisugune, mis rahuldab küll taotlejat
(kannatanut), kuid ei rahulda hankijat. Sellisel juhul on hankija vaidlustuskomisjoni otsuse
edasikaebamisest huvitatud osapool. Samas ei näe kehtiva seaduse § 202 lg 3 ette, kellele,
millisel alusel ja mis tähtaja jooksul võib hankija (edasi)kaebuse esitada. Muudatusega selline
edasikaebamise regulatsioon kehtestatakse. Kuna aga Rahandusministeeriumile saab § 202 lg
2 kohaselt esitada taotluse ainult VAKO tekitatud kahju hüvitamiseks, siis kui
Rahandusministeerium selle taotluse rahuldab, siis seda ei pea saama vaidlustuskomisjon
vaidlustada.
Punktiga 249 täpsustatakse, et järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud
järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui riigihange menetluse tähenduses on lõppenud. Riigihanke
menetluse lõppemise alused on loetletud RHS § 73 lg 3 p-des 1-7 (vt. ka RHS § 125 lg 1, § 126
lg 3, § 137 lg 1, § 144 lg 1) ja ideekonkursside korral RHS § 129 lg 8 p-des 1-6. Erinevalt
riigihankest laias tähenduses, mis hõlmab nii hankelepingu sõlmimisele eelnenud menetlust kui
ka hankelepingu täitmist, ei kätke riigihange kitsas tähenduses hankelepingu täitmist – lepingu
sõlmimisele eelnev menetlus lõppeb hiljemalt lepingu sõlmimisega. RHS § 206 lg 1 p-s 4 on
mõeldud riigihanget kui menetlust, s.t riigihanke menetlust.
Punktiga 250 sätestatakse RHS § 206 lg-s 2 (RHS § 206 lg 1 eeskujul), et alljärgnevatel
juhtudel võib Rahandusministeerium järelevalvemenetluse mitte ainult alustamata jätta, vaid ka
juba alustatud järelevalvemenetluse lõpetada. Järelevalvemenetluse käigus RHS § 206 lg 2 p-s
1 või p-s 2 sätestatud diskretsioonilise asjaolu selgumisel võib Rahandusministeerium kord juba
alustatud järelevalvemenetluse nimetatud alusel lõpetada. Näiteks, kui järelevalvemenetluse
käigus tuvastatakse õigusrikkumine, mida ei ole enam võimalik kõrvaldada, kuid mis ei ole
kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve arvestades (HMS § 4 lg 2) sedavõrd kaalukas, et
tooks ultima ratio abinõuna kaasa RHS § 208 lg 1 kohase ettekirjutuse riigihanke menetluse
57
kehtetuks tunnistamiseks – s.t vaatamata rikkumisele on, nt. ülekaaluka avaliku huvi tõttu,
riigihanke menetlust võimalik jätkata.
Punktiga 251 täiendatakse RHS § 206 lg 2 p 2 alternatiiviga, mille kohaselt
Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata või alustatud
järelevalvemenetluse lõpetada muu hulgas siis, kui rikkumise asjaolusid ja muid tegureid
arvesse võttes puudub ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus. RHS § 208 lg-s 1 ja lg-s
2 sätestatud ettekirjutuse tegemine eeldab alati Rahandusministeeriumi kaalutlusotsust. Seega
ei ole õigusrikkumise esinemisel ettekirjutuse tegemine, eriti ettekirjutuse tegemine riigihanke
menetluse kehtetuks tunnistamiseks, alati vältimatu. Teatud erandlikel asjaoludel, rikkumise
asjaolude ja vastandlike huvide kaalumisel, võidakse järelevalvemenetluses jõuda järeldusele,
et ettekirjutuse tegemine ei oleks RHS-i rikkumisele vaatamata proportsionaalne abinõu.
Ennekõike võib see niimoodi olla bagatell- ehk pisirikkumiste puhul, mida ei ole küll võimalik
riigihankes menetluslikult enam kõrvaldada, kuid reaktsioonina millele riigihanke menetluse
kehtetuks tunnistamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne abinõu. Kirjeldatud juhtudel
annab RHS § 206 lg 2 p 2 Rahandusministeeriumile õigusliku aluse järelevalvemenetluse
lõpetamiseks ilma hankijale ettekirjutust tegemata.
Punktiga 252 jäetakse RHS § 207 lg-st 2 välja sõna „isiklikke“, seeläbi kõrvaldatakse võimalik
ebaselgus õigusmõistetes ja -terminites, tagades, et RHS-is on kasutatud mõisteid koherentselt
teiste õigusaktidega. RHS-is sooviti kasutada sõnaühendit „(teate esitaja) isiklikud õigused“
sünonüümina mõistele „(teate esitaja) subjektiivsed õigused“. Ent selline terminikasutus ei ole
täpne, sest Eesti õiguskorras on „isiklike õigustena“ mõistetud mitte pelgalt subjektiivseid
õigusi, s.o kolmeelemendilist relatsiooni õiguse kandja, kohustuse kandja ja õiguse eseme vahel
(erinevalt objektiivsest normist esineb subjektiivset õigust sätestava normi korral õigussuhte
poolena õigustatud subjekt, kes saab nõuda õigusnormist tuleneva kohustuse täitmist).
Terminiga „isiklikud õigused“ tähistatakse isikuga, reeglina füüsilise isiku kui originaarse
õigussubjektiga, lahutamatult seotud (mittevaralisi) õigusi – nt. „isiku isiklik õigus sellele, et
tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid” (vt. RKTKo 19.02.2008, 3-2-1-145-07, p 14),
vt. ka VÕS §-d 1046-1047, AutÕS § 12. Riigihangete seaduse võimaliku rikkumise kohta
esitatava märgukirja kontekstis on kohatu rääkida „(teate esitaja) isiklike õiguste rikkumisest“.
Riigihangete teostamise korra rikkumisel võidakse rikkuda küll mõne ettevõtja subjektiivseid
õigusi, kuid üldjuhul ei ole need käsitletavad ettevõtja isiklike õigustena. Seepärast kõnealust
sätet muudetakse ja sõnastatakse selliselt, et järelevalveteate võib esitada igaüks, sõltumata
sellest, kas rikkumisena kirjeldatud juhtum rikub teate esitaja „(subjektiivseid) õigusi“.
Punktiga 253 tagatakse õigusselgus, sätestades RHS § 208 lg-s 1, et Rahandusministeerium
võib teha hankijale enne hanke- või raamlepingu sõlmimist ettekirjutuse riigihanke menetluse,
s.o riigihanke selle kitsas tähenduses, kehtetuks tunnistamiseks. Samuti täiendatakse § 208 lg 5
teist lauset pärast sõna „riigihanke“ sõnaga „menetluse“. Täiendamisvajadus seondub § 208 lg-
s 1 tehtava muudatusega – Rahandusministeerium saab teha hankijale ettekirjutuse „riigihanke
menetluse“ kehtetuks tunnistamiseks. Põhjendusi vt. täpsemalt punkti 249 juures.
Punktiga 254 laiendatakse Rahandusministeeriumi tehtava koostöö ulatust, jättes RHS § 211
g-st 2 välja sõnad „korruptsioonijuhtumite ennetamiseks“, kuid säilitades koostöö eset, mahtu
ja ulatust defineeriva raamina, et Rahandusministeerium võib teha koostööd uurimisasutuse,
prokuratuuri ning teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega „oma ülesannete
ja volituste piires“. Koostöö sisuks jääb endiselt ennekõike ametkondade vaheline teabevahetus
58
ja tegevuste koordineerimine ning koostöö hõlmab ka tulevikus korruptsiooni preventsiooni,
kuid koostöö võib olla laiem ega pea olema suunatud üksnes ja peamiselt korruptsiooni
ennetusele.
Punktiga 255 viiakse § 212 lg 1 kooskõlla õiguskaitsemeetmete direktiivide 89/665/EÜ art 3
p-ga 2 ja 92/13/EÜ art 8 p-ga 2. Direktiivide kohaselt teavitab Euroopa Komisjon tõsisest
rikkumisest liikmesriiki, kehtiva RHS-i kohaselt aga ilmsest rikkumisest hankijat. Seoses selle
muudatusega tuleb muuta ka riigihalduse ministri 09.08.2017 määrust nr 62, millega on
kehtestatud Euroopa Komisjoni teate alusel Rahandusministeeriumile esitatava informatsiooni
käsitlemise ja Euroopa Komisjonile edastamise kord. Nimetatud korras on sätestatud hankija ja
Rahandusministeeriumi tegevused lähtuvalt sellest, et Euroopa Komisjon esitab teate
rikkumisest hankijale, ent reguleerimata on juhtum, kui Euroopa Komisjonilt otse teadet
hankija saanud ei ole. Säte ei ole seotud Rahandusministeeriumi poolt teostatava riikliku ega
haldusjärelevalvega ega ka sellega, millised RHS rikkumised on RHS alusel kvalifitseeritavad
väärtegudena. Mida tuleb pidada riigihankealaste õigusaktide tõsiseks rikkumiseks antud sätte
mõttes, otsustab Euroopa Komisjon sõltumata liikmesriigi enda ametiasutuste tegevusest
rikkumiste tuvastamisel, kvalifitseerimisel või menetlemisel.
Punktiga 256 muudetakse väärteokoosseisu sätestava RHS § 214 pealkirja selliselt, et pealkiri
kajastaks adekvaatselt normi dispositsioonis (teokirjelduses) tehtavaid muudatusi. Kuigi
valitseva õigusarvamuse kohaselt ei saa paragrahvi pealkirjast tuleneda õigusnorme, teisisõnu
paragrahvi pealkirjal ei ole otsest normatiivset tähendust, peaks paragrahvi pealkiri
sellegipoolest andma edasi sätte sisu õigesti ja moonutusteta. Seda enam, et karistust ette
nägeva paragrahvi pealkiri võib omada õiguslikku tähendust karistusõigusnormi tõlgendamisel.
Punktiga 257 laiendatakse RHS § 214 lg 1 dispositsioonis kätketud teokirjeldust selliselt, et
lisaks esimesele teoalternatiivile (i) hanke- või raamlepingu sõlmimisele riigihanke
alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel, on edaspidi vaadeldava sätte järgi
karistatavad ka järgmised käitumisalternatiivid: (ii) hanke- või raamlepingu sõlmimine edukaks
tunnistatud pakkumuses ettenähtust erinevatel tingimustel; (iii) hankelepingu sõlmimine
raamlepingus ettenähtust erinevatel tingimustel. Esimesed kaks teoalternatiivi sanktsioneerivad
sisuliselt RHS § 120 lg 1 rikkumist, mille kohaselt hankeleping tuleb sõlmida riigihanke
alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega.
Kolmas alternatiiv tagab karistus-ähvardusel RHS §-s 30 sätestatud hankija kohustust lähtuda
raamlepingul põhinevate hanke-lepingute sõlmimisel raamlepingu tingimustest. Kuna
vaadeldav süüteokoosseis on jätkuvalt siseviiteline, rõhutatakse, et lepingu sõlmimine
alusdokumentidest, edukast pakkumusest või raamlepingust erinevatel tingimustel on karistatav
üksnes siis, kui nimetatud tegudega rikutakse ühtlasi RHS-is sätestatud nõudeid. Nimetatud
täpsustus on vajalik, sest RHS-is sätestatud erisustest tulenevalt võib teatud riigihanke
menetluse liikide korral olla lubatud pidada pärast riigihankes taotluste või pakkumuste
esitamist läbirääkimisi, nt. RHS § 70 lg 2 näeb konkurentsipõhises läbirääkimistega
hankemenetluses ette läbirääkimiste pidamise pärast esialgse pakkumuse esitamist
(läbirääkimised ei ole lubatud üksnes hindamiskriteeriumide ja läbiräägitavate hanke-
tingimuste miinimumtaseme üle). Erialakirjanduses on leitud, et riigihanke menetlustes, milles
läbirääkimised on pärast pakkumuse esitamist lubatud, peaks sõlmitav hankeleping rajanema
muutmata kujul alusdokumentide tingimustel selles osas, milles läbirääkimisi ei peetud. Ka
RHS § 30 lg 3 sätestab, et ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitakse hankeleping
raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, kuid hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral
esialgset pakkumust täpsustada (Eelnõu punktiga 27 asendatakse § 30 lg 3 teises lauses sõna
59
„täpsustada“ sõnaga „täiendada“). Pakkumuse täpsustamise ega täiendamisega ei tohiks
raamlepingu tingimusi siiski oluliselt muuta. Ent lõplikult väljakujunenud ühetaoline
kohtupraktika läbirääkimiste ulatuse lubatavuse osas puudub või võib tulevikus muutuda.
Seepärast nähakse RHS § 214 lg-s 1 ette, et juhtudel, kui lepingu sõlmimisel hälbitakse
alusdokumentides, edukaks tunnistatud pakkumuses või raamlepingus ettenähtust ning sellise
kõrvalekalde saab lugeda RHS-iga kooskõlas olevaks (RHS-is sätestatud nõuete rikkumine
puudub), on RHS § 214 järgi vastutusele võtmine välistatud juba deliktistruktuuri esimesel
tasandil – objektiivse süüteokoosseisu puudumisel.
Punktiga 258 täpsustatakse RHS § 215 lg-s 1 sätestatud karistusõigusnormi dispositsioonis
kasutatud terminit „käesolevas seaduses nõutud menetlus“ selliselt, et see hõlmab „käesolevas
seaduses nõutud riigihanke menetlust“. Riigihanke menetluse legaaldefinitsioon sätestatakse
Eelnõu punktiga 4, millega täiendatakse RHS § 4 p-ga 171 selliselt, et „riigihanke menetlus on
igasugune käesoleva seaduse alusel läbi viidav menetlus, mille eesmärk on hanke- või
raamlepingu sõlmimine või ideekavandi saamine“ (vt. lähemalt käesolevat seletuskirja Eelnõu
punkti 4 juures toodud selgitusi). RHS § 215 lg 1 täpsustamine on vajalik, sest valitseva
õigusarvamuse kohaselt tuleb KarS § 2 lg-s 1 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud määratletusnõude
(nullum crimen nulla poena sine lege certa) kohaselt karistusõigusnormi sisu selgitamisel
tugineda esmajoones selle grammatilisele tõlgendamisele. Määratletuse põhimõtte järgimine
tähendab nõuet, mille kohaselt ei tohi karistusnormi sisu avamine viia normi piiridest
väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole
soovinud karistatavaks kuulutada. Nii keelab KarS § 2 lg 4 otsesõnu teo tunnistamise süüteoks
seaduse analoogia põhjal, millest tuleneb ka keeld arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi
väljapoole seaduses endas ette antud karistatavuspiire (vt. nt. RKKKo 30.04.2012, nr 3-1-1-23-
12, p 8.2; RKKKo 23.11.2012, nr 3-1-1-103-12, p 9; RKKKm 01.11.2013, nr 3-1-1-89-13, p
8.1).
Punktidega 259 ja 260 muudetakse § 219 lõiget 3 ja täiendatakse paragrahvi lõikega 7.
Lõikesse 3 sisse viidud muudatusega kõrvaldatakse ebavõrdne olukord, mille kohaselt polnud
võimalik eelmise seaduse alusel korraldatud menetluse kohaselt, kuid pärast 1. septembrit 2017
sõlmitud hankelepingud käesoleva seaduse § 123 alusel muuta. Lõike 4 lisamisega
võimaldatakse eelmises seaduses sätestatud nõuete alusel sõlmitud hankelepingute
ülesütlemisel kohaldada käesoleva seaduse § 124.
Punktiga 261 täiendatakse seadust paragrahviga 2192, mille kohaselt rakendatakse riigihanke
menetlusi käsitlevaid muudatusi nendele riigihangete menetlustele, mis alustatakse pärast eelnõu
seadusena jõustumist. Kuivõrd eelnõu esitamise ajal on teada üksnes seaduse planeeritud
jõustumise aeg (1. aprill 2022), ent mitte tegelik jõustumise aeg, tuleb menetluse käigus sättes
sisalduvat kuupäeva vastavalt seaduse tegelikule jõustumise ajale muuta. Samas rakendatakse
muudatusi, mis puudutavad hankelepingute täitmist ka nendele lepingutele, mis sõlmitakse
riigihangete tulemusel, mis on alustatud ka enne eelnõu seadusena jõustumist.
3.2 Eelnõu §-ga 2 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku. Hankeasjade
menetlemise juurde lisatakse kaks sätet, millest esimesega lisatakse õiguskaitsemeetmete
direktiivist tulenev võimalus hankijale esitada kohtule taotlus hankelepingu sõlmimise
lubamiseks vaatamata sellele, et riigihankes on vaidlus pooleli. Kui kohus leiab, et
hankelepingu sõlmimiseks on oluline avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja võimalike huvide
60
kahjustamise, võib ta anda hankijale tolle põhjendatud taotluse alusel loa siiski hankeleping
sõlmida. Selline võimalus on olemas kehtiva seaduse alusel vaidlustusmenetluses.
Teiseks muudetakse HKMS § 280 lõiget 2, mis sätestab hankelepingu lubamise kohta tehtud
vaidlustuskomisjoni otsuse edasikaebamise tähtaja. Nagu eelnevalt selgitatud, peab
õiguskaitsemeetmete direktiivist tulenevalt hankelepingu sõlmimise lubamine olema võimalik
ka kohtumenetluses. Samas peaks ka seda olema võimalik edasi kaevata, mistõttu tuleb sätet
muuta, et edasikaebamise tähtaeg hõlmaks ka kohtumenetluses antava hankelepingu sõlmimise
loa edasikaebamist.
3.3 Eelnõu §-ga 3 muudetakse karistusregistri seadust ning lisatakse nimekirjale, kellel on
õigus saada karistusregistrist andmeid tasuta, kõik RHS mõistes hankijad, selleks, et kontrollida
riigihankes osalejatel kõrvaldamise aluste olemasolu või puudumist. Karistusregistri päring
tehakse läbi riigihangete registri. RHS-s sisaldub küll § 182 andmete ristkasutuse kohta, mille
kohaselt saab riigihangete registri vastutav ja volitatud töötaja teha päringuid teistesse
registritesse. Samas sätestab karistusregistri seadus, et päring sellest registrist on tasuline ning
annab nimekirja isikutest, kes saavad teha päringuid tasuta. Seda nimekirja tulebki täiendada,
et hankijad saaksid läbi riigihangete registri õiguspäraselt vastavaid päringuid tasuta teha.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus uusi termineid ei kasutata.
5. Eelnõu vastavus Euroopa õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on osaliselt seotud Euroopa Liidu õiguse
ülevõtmisega.
6. Mõjud
Kavandatavad muudatused ei oma sotsiaalseid mõjusid ega mõjuta loodus- ega elukeskkonda,
regionaalarengut, riigi julgeolekut ega välissuhteid.
Enamiku muudatuste puhul on tegemist sellistega, mis aitavad kaasa õigusselguse
parandamisele, kuivõrd põhimõttelisi valikuid, mille kasuks seadusandja seadust vastu võttes
otsustas, eelnõu raames enamasti ei avata. Seega on tegemist tehniliste muudatustega, mis
sihtrühmale märkimisväärset mõju ei oma. Kuivõrd RHS näol on tegemist menetlusseadusega,
puudutavad muudatused põhiosas üksnes sihtrühma töö korraldust. Järgnevalt on eraldi välja
toodud need muudatused, mis ei ole pelgalt tehnilised või mille eesmärk ei ole üksnes
õigusselguse loomine.
Sihtrühm
Riigihangete seaduse ja seetõttu ka selle muutmisest mõjutatud sihtrühma võib üldistatult
jagada kaheks – hankijad ja ettevõtjad.
Hankija on RHS-i kohustatud subjekt, ehk enamasti riik või kohalik omavalitsus oma erinevates
väljendustes, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende kontrollitavad või rahastatavad
eraõiguslikud juriidilised isikud. Eelnõu koostamisel hetkel on Eestis umbes 27009 hankijat,
kuid järjepidevalt, st igal aastal hangib nendest umbes kümnendik.
9
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus
61
Lisaks mõjutab RHS-i muutmine ka isikuid, kes ei ole hankijaid, kuid kellele RHS-i järgimine
on kohustuslikuks tehtud muude õigusaktidega. Selle sihtrühma liikmed on üldistatult isikud,
kelle tegevust rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest ning kes peavad oma soetuste tegemisel
kasutama riigihangete registrit ja järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
Ettevõtjad on isikud, kes on huvitatud hankijaga lepingulistesse suhetesse astumisest. See ring
ei ole piiratud, mille tõttu võib RHS-i mõttes ettevõtjaks olla igaüks, kes pakub asju, teenuseid
või ehitustöid nii Eestis, kui ka väljaspool.
6.1 Kavandatav muudatus § 7 lõikes 3 ̶ isikute ringi piiramine, kelle näitajatele ettevõtja
võib tugineda
Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)
Sihtrühm: ettevõtjad, kes soovivad hankelepingu täitmisse kaasata kolmandate riikide
ettevõtjaid
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Hankijal on muudetava sätte alusel võimalik piirata riigihangetes osalemist kolmandatest
riikidest ka juhul, kui pakkuja, kes on ise Eesti, mõne teise EL liikmesriigi, Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi või WTO GPA-ga ühinenud riigi ettevõtja, soovib oma
kvalifitseerimistingimustele vastamisel tugineda mõne kolmandatest riikidest pärit ettevõtja
näitajatele. Seega võib muudatus mõjutada negatiivselt nende ettevõtjate äritegevuse suunitlust,
kes teevad kolmandate riikide ettevõtjatega sellisel moel koostööd. Märkida tuleb, et piirang ei
tulene seadusest automaatselt, vaid hankija võib sellise piirangu riigihankes seada. Edaspidi
võib seega kolmandate riikide ettevõtjate näitajatele tuginemine olla takistatud, kui hankija
sellise piirangu seab.
Mõju ei ole oluline, kuivõrd selliseid ettevõtjaid, kes riigihangetes kolmandatest riikidest pärit
ettevõtjatele tuginevad, on üksikud. Enamasti täidavad ettevõtjad kvalifitseerimise tingimused
ise või tuginevad teistele Eesti või siis eespool loetletud riikidest pärit ettevõtjatele. Sellise
järelduse saab teha Rahandusministeeriumile esitatud nõustamispäringute alusel.
6.2 Kavandatavad muudatused raamlepingut reguleerivates sätetes (muudatused §-s 30)
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudetavad sätted täpsustavad, millistes riigihanke alusdokumentides ja millise täpsusastmega
tuleb raamlepingu alusel minikonkursi tulemusel sõlmitava hankelepingu partneri valikuks
sätestada pakkumuste hindamise kriteeriumid ja juhul, kui hankija peab seda vajalikuks,
täiendavad kvalifitseerimise tingimused. Nii pakkumuste hindamise kriteeriumid kui ka
kvalifitseerimise tingimused tuleb sätestada raamlepingu sõlmimiseks esitatud riigihanke
alusdokumentides ning lähtuda tuleb samadest sätetest, sh piirangutest, mis on nendele
kriteeriumidele ja tingimustele hankemenetlustes.
Muudatus omab mõju sihtrühma töö korraldusele selliselt, et hankijad peavad kogu
raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise korralduse põhjalikumalt riigihanget ette
valmistades läbi mõtlema, mis võib nii mõnelgi juhul olla päris keeruline ülesanne. Kuni 2019.
62
aasta sügiseni olid hankijad ekslikul arvamusel, et pakkumuste hindamise kriteeriumid ja
vajadusel kvalifitseerimise tingimused võivad selguda alles minikonkursil. Selline RHS sätete
tõlgendus ei ole aga vastava direktiiviga kooskõlas. Eksimus tuli ilmsiks nõustamistegevuse
käigus, millele järgnevalt avaldas Rahandusministeerium oma veebilehel juhise, kuidas tuleks
raamlepingus hindamiskriteeriume sätestada ning toimunud on ka mitmed vastavasisulised
ettekanded riigihangete koolituste raames. Siiski võib olla, et kõikide hankijateni ei ole õige
tõlgendus jõudnud, mistõttu ei ole kõik hankijad asunud oma raamlepingute sõlmimiseks
korraldatavaid riigihankeid selliselt ette valmistama. See võib omakorda tuua kaasa vajaduse
raamlepingud ennetähtaegselt lõpetada ning korraldada uued riigihanked, mis tõstab ajutiselt
hankijate töökoormust.
Õige tõlgendus on läbi rakendusüksuste koolituste jõudnud hankijateni, kelle sõlmitud
raamlepingud on rahastatud struktuurivahenditest, millest tulenevalt on ebakõlad
raamlepingutes 2020. aasta jooksul parandatud.
Mõju on oluline, kuivõrd raamlepingute sõlmimiseks korraldatakse riigihankeid ligi 20%
kõikidest hankemenetlusest (riigihangete registri andmetel korraldati 2019. aastal raamlepingu
sõlmimiseks 1380 riigihanget, 2018. aastal 1331 riigihanget10) ja muudatus puudutab kõiki
hankijaid, kuivõrd ühegi hankija puhul ei saa välistada raamlepingu sõlmimise võimalust.
Samas tuleb silmas pidada, et kõigi raamlepingu sõlmimiseks korraldatavate hangete puhul ei
sõlmita raamlepingut mitme pakkujaga lahtistel tingimustel, vaid raamlepingud võivad olla ka
ühe pakkujaga või mitme pakkujaga kinnistel tingimustel, millistel juhtudel minikonkurssi ei
korraldata ja seega hindamiskriteeriumide sätestamise vajadus puudub.
Positiivne, st hankijate töökoormust vähendav mõju on aga nendel muudatustel, mis käsitlevad
minikonkursil hankelepingu sõlmimisel eduka pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni
teistkordset kontrollimist, mida nõuab kehtiva RHS § 104 lg 8. Selguse huvides on see
regulatsioon viidud ka raamlepinguid käsitlevasse paragrahvi. Eelnõu kohaselt ei ole hankija
enam iga minikonkursi puhul kohustatud kontrollima edukal pakkujal kõrvaldamise aluste
puudumist ja tema jätkuvat vastamist kvalifitseerimise tingimustele. Kõrvaldamise aluste
kontrollikohustus on üksnes siis, kui raamlepingu maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära ja
hankelepingu maksumus vastavat lihthanke või riigihanke piirmäära. Kvalifitseerimise
tingimusi tuleb kontrollida siis, kui hankija on minikonkursile täiendavad tingimused ette
näinud. Sellega väheneb hankija töökoormus pakkuja kontrollimisel olulisel määral. Hankijal
jääb aga võimalus, kui ta seda vajalikuks peab, siiski edukat pakkujat kontrollida ka muudel
juhtudel. 2019. aastal olid kõikidest raamlepingu sõlmimisega lõppenud riigihangetest (1380)
üle poole maksumusega alla rahvusvahelise piirmäära (774). Kõik need muidugi ei olnud
sellised raamlepingud, kus hankelepingu sõlmimiseks korraldati minikonkurss. Minikonkursse
korraldati samal perioodil 3836.
6.3 Kavandatavad muudatused § 46 lõikes 2 ja § 125 lõikes 4 ̶ rahuaja ja pakkumuste
esitamise miinimumtähtaja pikendamine lihthankemenetluses
Valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
10
Vt ka Riigihankemaastiku kokkuvõtted:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-
teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted
63
Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad
Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatustega pikendatakse lihthankemenetluses rahuaega ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale
ja pakkumuste esitamise miinimumtähtaega asjade ja teenuste puhul viielt tööpäevalt 10-le
päevale. Lihthankemenetluses on pakkumuste esitamise tähtajad oluliselt lühemad kui
hankemenetluses. Seetõttu on lühem ka aeg, mille jooksul on võimalik saada hankijalt selgitusi
riigihanke alusdokumentide kohta. Rahuaja pikendamise eesmärk on vältida olukorda, kus
hankija selgitused laekuvad pärast pakkumuste esitamise tähtaga, millisel juhul neist enam
ettevõtjatele kasu ei ole. Seega peaks rahuaja pikendamine ühest küljest ettevõtjaid riigihangetel
aitama, ent teisest küljest sunnib see ka ettevõtjaid endid veidi kiiremini riigihanke
alusdokumente läbi töötama, et õigeaegselt vajalikud küsimused hankijale esitada. Seega
mõjutab muudatus ettevõtjate halduskoormust.
Muudatus mõjutab riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökoormust selliselt, et
lihthankemenetluses on võrreldes muudatuse eelse olukorraga hankijatel veidi rohkem aega
riigihanke alusdokumentide kohta esitatud küsimused läbi mõelda ja anda sisukamaid
vastuseid.
Lihthankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine asjade ja teenuste puhul annab
ettevõtjatele rohkem aega riigihanke alusdokumentide läbi töötamiseks. Hankijate töökoormust
mõjutab muudatus aga teistpidiselt – hankijad peavad lihthankemenetluse läbi viimiseks
planeerima veidi rohkem aega.
Igasugused muudatused lihthankemenetluses mõjutavad suurt osa sihtrühmast kuivõrd
lihthankemenetluste osakaal kõikidest riigihangete registris alustatud riigihangetest on suur
(2019. aastal 36%). Samal ajal ei ole tähtaegade pikendamise mõju oluline, sest tähtaegu
pikendatakse vähesel määral.
6.4 Kavandatav muudatus §-s 461, § 111 lg-s 5 ja § 114 lg-s 8 ̶ ärisaladuse pakkumuses
märkimise kohustuse laiendamine kõikidele riigihangetele
Valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatuse kohaselt laieneb ettevõtjate kohustus näidata ja põhjendada ärisaladuse olemasolu
pakkumuses kõikides riigihangetes, mitte üksnes hankemenetlustes. See suurendab ettevõtjate
halduskoormust, ent mõju ei ole oluline, sest ettevõtja teab, mis on tema ärisaladus ja selle
märkimise kohustus ei saa olla riigihankes osalevatele ettevõtjatele uudne.
6.5 Kavandatavad muudatused §-s 47 ̶ otsustest teavitamise regulatsiooni korrastamine
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
64
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatustega korrastatakse otsustest teavitamise regulatsiooni ja ühel juhul viiakse see
õiguskaitsemeetmete direktiiviga kooskõlla. Muudatused võivad ebaolulisel määral sihtrühma
töökoormust suurendada, kuivõrd teavitada tuleb ka otsustest, mida kehtiv seadus sõnaselgelt
ette ei näe ning igasugusele riigihanke menetluses tehtavale viimasele otsusele tuleb lisada ka
märge kohaldatava ooteaja kohta. Samas on hankijad juba ammu teadlikud, et kõikidest
riigihanke menetluses tehtavatest otsustest tuleb menetluses osalevaid ettevõtjaid teavitada,
mistõttu praktika tegelikkuses ei muutu. Samuti on hankijad teadlikud kohaldatava ooteaja osas,
sest enne ooteaja lõppu sõlmitud hankeleping on tühine, mistõttu on selline teadmine hankijale
ülioluline ning selle märkimine otsusest teavitamisel ei suurenda koormust märkimisväärselt.
6.6 Kavandatavad muudatused §-des 48, 49, 50 ja 156 lg 1 p-s 3 ̶ läbirääkimistega
menetluste kasutamise aluste täpsustamine
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatustega viiakse läbirääkimistega menetluste kasutamise alused kooskõlla riigihangete
direktiividega ning leevendatakse ühel juhul väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse kasutamise alust nendes riigihangetes, mille maksumus jääb alla
rahvusvahelise piirmäära.
Muudatused ühelt poolt leevendavad erandlike menetluste kasutamise aluseid (muudatused §
48 lg 3 p-s 4, § 49 lg 1 p-s 3 ja § 50 p-s 6) ja teiselt poolt karmistavad neid (muudatus § 49 lg 1
p-s 2 ja § 156 lg 1 p-s 3), mistõttu mõjutavad muudatused menetluste valikut ja seega hankijate
töö korraldust. Samas ei ole mõju oluline, kuivõrd erandlikke menetlusi kasutatakse suhteliselt
vähe. 2019. aastal oli riigihangete registris alustatud riigihangetest 0,7% konkurentsipõhised
läbirääkimistega hankemenetlused, 0,1% võistlevad dialoogid ja 9% väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlused.
6.7 Kavandatav muudatus § 72 lg-s 61 ̶ väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluses otsuste tegemine
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatusega lisatakse hankijale kohustus teha väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluses eraldi otsused kas pakkumuse edukaks tunnistamise või hankelepingu
sõlmimise kohta olenevalt sellest, kas pakkumuste esitamine oli nõutav või mitte ja kas esitati
mitu pakkumust või räägiti läbi mitme ettevõtjaga. Sellega on seotud ka muudatus § 47 lg 1
punktis 11, millega kohustatakse hankijat nendest otsustest teisi menetluses osalenud
ettevõtjaid ka teavitama. Muudatus mõjutab veidi hankijate töökoormust, kuivõrd eelnevalt
kohustust teha selliseid otsuseid erandlikus menetluses ei olnud. Samas on otsuste tegemine
oluline seetõttu, et vastasel korral ei ole täidetud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte, mis
omakorda tagab võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise. Teisisõnu vähendab otsuste tegemise
65
ja nendest teavitamise nõue sellise olukorra tekkimist, kus hankija on hankelepingu sõlminud
riigihangete seaduse nõudeid rikkudes (näiteks rakendades enda sätestatud
hindamiskriteeriume äraspidiselt), ent teistel menetluses osalenud ettevõtjatel puudub täielikult
võimalus selle vaidlustamiseks, kuivõrd väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses
ooteaega kohaldama ei pea ja ettevõtjad saavad oma huvide kahjustamisest teada alles pärast
hankelepingu sõlmimist. Seega kaalub vähese töökoormuse tõusu üles võrdse kohtlemise
põhimõtte tagamine.
6.8 Kavandatav muudatus § 81 lg-s 2 ̶ registritõrkele ajalimiidi kehtestamine
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatusega sätestatakse registritõrkele, mis tingib pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja
edasi lükkamise, ajalimiit 15 minutit, st kui tõrge kestab vähem kui 15 minutit, ei lükku tähtaeg
edasi. Muudatuse tulemusel väheneb hankijate töökoormus registritõrke olukordades oluliselt
kuivõrd praegusel ajal tingib tähtaja edasi lükkamise igasugune väikseimgi registritõrge, mis
pakkumuste või taotluste esitamisele tegelikult mitte mingit mõju ei oma. Samas ei esine
registritõrkeid sugugi tihti ning sellest on mõjutatud üksnes need riigihanked, mille pakkumuste
või taotluste esitamise tähtaeg jääb 8 tunni sisse tõrkest arvates. Seega ei ole mõju kokkuvõttes
oluline.
6.9 Kavandatavad muudatused § 83 lg-s 7 ̶ hankelepingu rikkumiste andmete registrile
esitamine
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatusega sätestatakse, et hankija märgib hankelepingu rikkumised registrisse 30 päeva
jooksul pärast rikkumist sanktsioneeriva meetme rakendamist, mitte enam pärast lepingu
lõppemist. Seega mõjutab muudatus hankijate töö korraldust. Samas ei ole mõju negatiivne,
kuivõrd info varasem esitamine võimaldab teistes riigihangetes hankelepingu rikkumise tõttu
ebausaldusväärseks osutunud ettevõtja kõrvaldada vastupidiselt kehtivale olukorrale, kus
hankija nendest asjaoludest üldse teada ei saagi. Riigihangete registri andmetel oli 2019. aastal
alustatud hangetest 72 (so alla 1% kõikidest hangetest) sellised, kus hankija oli märkinud, et
hankelepingu täitmisel esines rikkumisi, mistõttu ei ole mõju oluline.
6.10 Kavandatav muudatus § 95 lg-s 3 ̶ avalikust huvist tulenevalt kõrvaldamise aluse
kohaldamata jätmise kohta otsuse tegemine
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatusega lisatakse kohustus teha eraldi otsus juhul, kui hankija otsustab ülekaalukast
avalikust huvist lähtuvalt jätta kohustuslike kõrvaldamise alustega pakkuja või taotleja
66
hankemenetlusest kõrvaldamata. Mõju ei ole oluline, kuivõrd selliseid olukordi peaks ette
tulema üliharva. Seaduse kehtivuse ajal (üle 3 aasta) ei ole eelnõu väljatöötajatele teada ühtegi
sellist juhtumit.
6.11 Kavandatavad muudatused § 95 lg 4 p-s 1 ja lg-s 41 ̶ kohaliku maksuvõla kontrollimise
kohustuse kaotamine
Valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatusega kaotatakse kohustus kontrollida pakkujatel või taotlejatel kohaliku maksuvõla
puudumist. Hankijal on võimalus kohaliku maksuvõla puudumise kontroll riigihanke
alusdokumentides vabatahtlikult sätestada. Kohaliku maksuvõla puudumist ei ole võimalik
kontrollida riigihangete registri vahendusel, kuivõrd puudub ühtne kohalikke maksuvõlglaseid
sisaldav andmebaas. Erand sellest on Tallinna linn, kes on oma kohaliku maksuvõla andmestiku
käsitlemise andnud üle Maksu- ja Tolliametile. Seega peavad ettevõtjad kehtiva seaduse
kohaselt esitama riigihangetes eraldi hankija asukoha järgi kohaliku maksuvõla tõendi, isegi
kui kohalikku maksu kehtestatud ei olnudki, välja arvatud juhul, kui hankija asukoht oli Tallinn.
Muudatuse kohaselt sellist tõendit esitama ei pea, kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksustel ja
asutustel on teave kohaliku maksu ja maksuvõlglaste kohta olemas ning juhul, kui teised
hankijad on kontrollimise riigihanke alusdokumentides ette näinud, tuleb vastav info neil ise
kohalikust omavalitsusest küsida, seega tõendit nõuda ei tohi. Sellest tulenevalt väheneb
sihtrühma halduskoormus.
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad, va kohaliku omavalitsuse üksused, asutused ja ühendused
Muudatuse tulemusena väheneb sihtrühma töökoormus veidi, kuivõrd üks kõrvaldamise alus,
mida siiani tuli kindlasti eraldi tõendi põhjal kontrollida, kaob ära.
6.12 Kavandatav muudatus § 96 lõikes 31 ̶ andmebaasist või olemasolevate andmete alusel
kõrvaldamise aluste kontrollimise võimaluse lisamine
Valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatusega lisatakse kõrvaldamise aluseid käsitlevasse sättesse võimalus kontrollida
kõrvaldamise aluste puudumist ilma täiendavate tõendite esitamiseta, kui vastavad andmed või
dokumendid on hankijale andmebaasist tasuta kättesaadavad või on tal need juba olemas.
Muudatusega väheneb peamiselt nende välismaiste ettevõtjate halduskoormus, kes osalevad
sama hankija riigihangetes korduvalt, kuivõrd eelmises riigihankes esitatud tõend, kui see on
jätkuvalt asjakohane, saab olla kõrvaldamise aluste puudumise tõendiks ka käimasolevas
riigihankes ja uut tõendit esitama ei pea.
6.13 Kavandatav muudatus § 97 lõikes 3 ̶ heastamismeetmete arvestamine alla
rahvusvahelise piirmäära riigihangetes
67
Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)
Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatuse kohaselt on võimalik heastamismeetmeid arvestada ka nendes riigihangetes, mille
maksumus jääb alla rahvusvahelist piirmäära. Muudatus soodustab heastamismeetmete
võtmist, kuivõrd on suur tõenäosus, et adekvaatsete meetmete korral on võimalik riigihankes
edasi osaleda, mis omakorda parandab ettevõtluskultuuri. Samas muudetakse
heastamismeetmete tõendusmaterjali esitamise korda selliselt, et hankepassis tuleb esitada küll
kirjeldus võetud heastamismeetmete kohta, ent tõendid peab esitama üksnes hankija nõudmisel
hiljem riigihanke menetluse käigus. Seega peaks heastamismeetmete tõendid esitama
potentsiaalselt üksnes edukas pakkuja, mis vähendab nende pakkujate halduskoormust, kes
edukaks ei osutu.
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatus võib vähesel määral suurendada hankijate töökoormust, kes peavad ka väiksemates
riigihangetes võimaldama heastamismeetmete esitamist ning neid hindama. Maksumusega alla
rahvusvahelise piirmäära on Eestis põhiosa riigihangetest (2019. aastal 5719 hanget 6883-st).
Samas ei ole suurt heastamismeetmete tulva oodata. Heastamismeetmete regulatsiooni
kehtivuse ajal on eelnõu koostajatele teadaolevalt esitatud kaks edutut heastamistaotlust.
6.14 Kavandatavad muudatused § 98 lg-tes 5 ja 51 ning 104 lg-s 6 ̶ kvalifitseerimise otsuse
tegemise kohustus
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatusega lisatakse täpsustus, et hankija ei pea kvalifitseerimise otsust tegema, kui ta ei ole
riigihankes kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud. Muudatuse tulemusena väheneb veidi
hankijate töökoormus, kes ei ole riigihankes kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud ja kes ei
pea tulevikus enam tegema nö tühja kvalifitseerimise otsust, millel tegelikult sisu ei olegi.
6.15 Kavandatav muudatus §-s 99 ̶ kutsealase sobivuse sätete täpsustamine
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatus viib RHS regulatsiooni direktiiviga 2014/24/EL kooskõlla, mis likvideerib hankijate
eksiarvamuse nagu võiks riigihangetel nõuda sellise siseriikliku tegevusloa või muu erinõude
nõudmist, millele laieneb tegelikult teenuste direktiiv (va direktiivis sätestatud erandid) ja
68
millisel juhul on selline nõue ebaseaduslik. See omakorda vähendab rikkumisi riigihangetes ja
vähendab finantskorrektsioonide määramise võimalikkust.
6.16 Kavandatavad muudatused § 124 lg 1 p-s 21 ̶ hankelepingu üles ütlemise või sellest
taganemise võimaluste täiendamine
Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)
Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatusega lisatakse võimalus hankijale sõlmitud hankeleping üles öelda või sellest taganeda
juhul, kui hankelepingu sõlminud pakkujal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni kohustuslik
kõrvaldamise alus. Muudatuse tõttu peavad ettevõtjad rohkem jälgima oma tegevust ka pärast
hankelepingu sõlmimist ning ei piisa sellest, et näiteks maksuvõlad tasutakse ainult
hankemenetluse ajaks, et hankemenetluselt kõrvaldamist vältida. Seega paraneb ettevõtjate
ettevõtluskultuur.
6.17 Kavandatavad muudatused § 125 lg-tes 1 ja 5, § 126 lg-tes 3 ja 7, 129 lg-tes 31-4, § 137
lg-s 1, § 138 lg-s 1, § 141 lg-tes 3, 52, 53 ja 61 ̶ erimenetluste ja kontsessiooni sõlmimise
menetluse sätete täpsustamine
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatustega laiendatakse erimenetlustele ja kontsessioonidele mõningaid kehtiva seaduse
kohaselt ainult hankemenetlustele kohaldatavaid sätteid, millel on universaalne iseloom.
Kehtiva seaduse kohaselt peaks hankijad sellised sätted riigihangete alusdokumentides ise
eraldi sätestama, vastasel korral regulatsioon ei laiene. Muudatusega ei pea hankijad enam
eraldi sätteid RHAD-i lisama, mistõttu väheneb hankijate töökoormus ning suureneb
õigusselgus, kuivõrd samades olukordades kohalduvad samasugused reeglid. Samas säilib
hankijatel ka võimalus siiski riigihanke alusdokumentides mõningaid aspekte teisiti sätestada.
Kui hankija seda teinud ei ole, lainenevad 2. peatüki vastavad sätted. Seega on ka nö
universaalsete sätete puhul hankijal olemas teatav paidlikkus.
6.18 Kavandatavad muudatused § 125 lg-s 4 ja § 126 lg-s 61 ̶ lihthankemenetluses
pakkumuste esitamise miinimumtähtaja pikendamine ja sotsiaal- ja erimenetluses selle
kehtestamine
Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)
Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatusega pikendatakse lihthankemenetluses asjade ja teenuste puhul pakkumuste esitamise
miinimumtähtaega ja sätestatakse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses pakkumuste esitamise
miinimumtähtaeg. Muudatuse tulemusel on ettevõtjatel veidi rohkem aega pakkumuste
ettevalmistamiseks lihthankemenetlustes, kus hankija kasutab pakkumuste esitamise tähtajana
seaduses sätestatud miinimumi. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ei ole enam võimalik
69
olukord, kus selles menetluses määratakse pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg lühem kui
15 päeva. Seega saavad ettevõtjad, kes soovivad riigihangetes osaleda, oma tööd paremini
korraldada.
6.19 Kavandatav muudatus § 141 lg-s 51 ̶ heastamismeetmete arvestamine
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses
Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)
Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatuse kohaselt on võimalik heastamismeetmeid arvestada ka kontsessioonilepingu
sõlmimise menetluses. Muudatus soodustab heastamismeetmete võtmist, kuivõrd on suur
tõenäosus, et adekvaatsete meetmete korral on võimalik riigihankes edasi osaleda, mis
omakorda parandab ettevõtluskultuuri.
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatus võib vähesel määral suurendada hankijate töökoormust, kes peavad ka
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses võimaldama heastamismeetmete esitamist ning
neid hindama. Samas ei ole suurt heastamismeetmete tulva oodata. Esiteks ei ole
kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusi palju, 2019. aastal oli neid 48 (alla 1% kõikidest
riigihangetest). Teiseks on heastamismeetmete regulatsiooni kehtivuse ajal eelnõu koostajatele
teadaolevalt esitatud vaid kaks edutut heastamistaotlust.
6.20 Kavandatavad muudatused §-s 145 ja 168 ̶ põhjendamatult madala maksumusega
pakkumuste ja alltöövõtjate kontrollimise kohustuse piirmäära täpsustamine võrgustikusektoris
ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: võrgustikusektori hankijad ja hankijad, kes viivad läbi kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihankeid
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatusega luuakse õigusselgus, millisest piirmäärast tuleb põhjendamatult madala
maksumusega pakkumuste ja alltöövõtjate kontrollimise regulatsiooni kohaldada
võrgustikusektori riigihangetes ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes. Muudatus võib
suurendada nende hankijate töökoormust, kes on tõlgendanud vastavaid sätteid selliselt, et neid
regulatsioone tuleb kohaldada alates rahvusvahelisest piirmäärast. Selliseid hankeid, mis oleks
teoreetiliselt muudatusest mõjutatud, oli 2019. aastal võrgustikusektoris 185 ja kaitse- ja
julgeolekuvaldkonnas 5.
6.21 Kavandatav muudatus §-s 1751 ̶ riigihanke alusdokumentide muutmine kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangetes
Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus)
70
Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudatuse kohaselt on võimalik riigihanke alusdokumente kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihangetes muuta erandkorras ka pärast taotluste esitamist. Muudatuse mõjul muutub kaitse-
ja julgeolekuvaldkonnas menetlus paindlikumaks, mille tulemusel on võimalik vältida olukordi,
kus riigihanke alusdokumentidesse tuleb pärast taotluste esitamist teha muudatusi, ent see ei
ole võimalik ja riigihange tuleb kehtetuks tunnistada ning uut menetlust otsast peale alustada.
See vähendab ettevõtjate halduskoormust, kuivõrd puudub vajadus eelnevalt kehtetuks
tunnistatud, ent põhiosas samasuguses riigihankes uuesti osaleda.
Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Sihtrühm: hankijad, kes viivad läbi kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Menetluse paindlikum korraldamine ning olukorra välistamine, kus menetlus tuleb kehtetuks
tunnistada ning uut alustada vähendab hankijate töökoormust.
6.22 Kavandatav muudatus halduskohtumenetluse seadustikus seoses esialgse õiguskaitse
rakendamisega kohtumenetluses
Valdkond: mõju majandusele (halduskoormus)
Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad
Mõju kirjeldus ja olulisus.
Muudetakse esialgse õiguskaitse rakendamist halduskohtumenetluses. Kuivõrd muudatuse
kohaselt ei pea need ettevõtjad, kes soovivad riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse edasi
kaevata, enam halduskohtumenetluses eraldi esialgse õiguskaitse taotlust esitama, väheneb
selle võrra ettevõtjate halduskoormus ja nad saavad keskenduda kohtumenetluses oma huvide
kaitsmisele sisuliselt.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõuga mitteseonduvalt tehakse riigihangete registris arendusi selleks, et võtta kasutusele
uued Euroopa Komisjoni 23.09.2019 rakendusmäärusega (EL) 2019/1780 kehtestatud
standardvormid. Vahendid on planeeritud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse vahenditest
Euroopa Regionaalarengufondist (meede 2014-2020.12.3 Avalike teenuste pakkumise
arendamine, taotlusvoor: Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT
arendamine - 21.03.2018-31.12.2023, valdkond, millesse projekt panustab: 2014-2020.12.3.1
Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs), projekt nr 2014-
2020.12.03.21-0873 "Koosvõimeliste e-vormide kasutuselevõtt riigihangete registris.). Koos
uute standardvormide kasutuselevõtuga arendatakse registris ka eelnõu § 1 punktis 81 ette
nähtud hindamiskriteeriumide osakaalude sätestamine vahemikuna ja punktis 82 ette nähtud
kriteeriumide esitamine tähtsuse järjekorras. Kogu projekti maksumus on 415 021,67 eurot
(käibemaksuta), mille kohta on täistaotlus 21.10.2021 esitatud. Eeldatav uute standardvormide
kasutuselevõtt toimub 2023. aasta alguses.
71
2022. aasta Rahandusministeerium eelarvest on planeeritud kulud registri arendustöödeks
seoses eelnõu § 1 punktiga 220 §-le 175 lisatavas lõikes 6 ette nähtud võimalusega kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes teha riigihanke menetluse alustamisel valik, kas
pakkumuste avamisel avalikustatakse pakkujate andmed nagu RHS § 113 lg 2 ja 6 ette näevad
või mitte. Kui hankija teeb valiku, et ta neid andmeid ei avalda, ei tohi register neid andmeid
pakkumuste avamisel automaatselt ka avaldada. Arenduse maksumus on 15 984 eurot
(käibemaksuta).
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.
9. Jõustumine
Seadus on põhiosas planeeritud jõustuma 2022. aasta 1. aprillil. Kuivõrd eelnõu üheks ajendiks
on selle kooskõlla viimine riigihangete direktiivide sätetega, mille kohta on Euroopa Komisjon
juba algatanud Eesti vastu rikkumismenetluse, on eelnõu menetlemine võimalikult efektiivselt
ülioluline, et ära hoida Euroopa Komisjoni poolseid edasisi negatiivsete tagajärgedega samme
nagu näiteks hagi esitamine kohtusse. Samas on eelnõu menetlemiseks jäetud siiski piisavalt
aega, et muudatusettepanekuid oleks võimalik sisuliselt läbi arutada ning tagada ka vocatio
legis põhimõtte realiseerimine.
Paragrahvi 85 lõike 9 täiendamine teise lausega, lõike 10 lisamine ja § 175 lõike 6 lisamine
(eelnõu § 1 punktid 81, 82 ja 220) on planeeritud jõustuma 2023. aasta 15. jaanuaril, kuivõrd
need eeldavad riigihangete registri arendusi, mida ei ole võimalik nii kiiresti teha ja mida on
osaliselt võimalik teha alles koos uute standardvormide kasutuselevõtuga
(hindamiskriteeriumeid puudutavad muudatused), mis toimub 2023. aasta alguses.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Eesti Linnade ja
Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks 33-le ettevõtjale, asutusele, organisatsioonile ja
ettevõtjate liidule. Lisaks sellele avaldati eelnõu eraldi Rahandusministeeriumi veebilehel
riigihangete rubriigis. Esimesel kooskõlastusringil esitasid oma märkused ja ettepanekud Eesti
Linnade ja Valdade Liit ja 7 ministeeriumit. Mittekooskõlastusi ei esitatud. Oma arvamuse
esitasid ka 25 ettevõtjat, asutust, organisatsiooni ja ettevõtjate liitu. Kokku esitati 399 märkust
ja ettepanekut. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, esitades 9 sisulist
ettepanekut ning mitmeid keelelisi ning normitehnilisi märkuseid. Märkuste ja ettepanekute
arvestamise tabel on lisatud käesolevale seletuskirjale.
72
Lisa 1
Riigihangete seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
EUROOPA LIIDU ÕIGUSALLIKATE JA EESTI SEADUSE EELNÕU VÕRDLUSTABEL
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014 kontsessioonilepingute sõlmimise kohta
Seaduse eelnõuga muudetav EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale Mittevastavuse või osalise Kooskõlla viimise
säte (artikkel, lõige, punkt ja märksõna ) (vastab, ei vasta, vastab vastavuse põhjendus tähtaeg
(paragrahv, lõige, punkt) osaliselt)
Artikkel 10 Avaliku sektori ja võrgustiku sektorite hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivad erandid
§ 132 lg 1 p 1 Art 10 lg 1 erandid Vastab 18.04.2016
§ 132 lg 1 p 2 Art 10 lg 3 erandid
§ 132 lg 1 p 4 Art 10 lg 9 erandid Vastab 18.04.2016
§ 11 lg 1 p 1 Artikkel 11 Erandid elektroonilise side Vastab 18.04.2016
valdkonnas
Artikkel 17 Avaliku sektori üksuste vahelised kontsessioonid
§ 12 lg 8 Art 17 p 5 avaliku sektori üksuste vahelised Vastab 18.04.2016
kontsessioonid
Artikkel 20 Segalepingud
1
§ 18 lg-d 1 ja 2 Art 20 lg-d 1 ja 2 segalepingud Vastab 18.04.2016
§ 181 lg-d 7, 8 ja 9 Art 20 lg 3 segalepingud Vastab 18.04.2016
§ 19 lg 3, 4 ja 41 Art 20 lg 4 segalepingud Vastab 18.04.2016
Artikkel 28 Konfidentsiaalsus
§ 461 ja § 111 lg 5 Art 28 lg 1 pakkumuse konfidentsiaalsus Vastab 18.04.2016
§ 77 lg 3 ja § 138 lg 2 Art 28 lg 2 riigihanke alusdokumentide Vastab 18.04.2016
konfidentsiaalsus
Artikkel 31 Kontsessiooniteated
§ 137 lg 2 p 1 Art 31 lg 4 Vastab 18.04.2016
Artikkel 34 Kontsessiooni alusdokumentide elektrooniline kättesaadavus
§ 138 lg 2 Art 34 lg 2 erand elektroonilisest Vastab 18.04.2016
kättesaadavusest
Artikkel 37 Menetluslikud tagatised
§ 141 lg 2 Art 37 lg 3 ettevõtjate arvu piiramine Vastab 18.04.2016
Artikkel 38 Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine
1
§ 103 lg-d 2, 3, 6 ja 6 Art 38 lg-d 2 ja 3 tuginemine Vastab 18.04.2016
§ 95 lg 1 p 1 ̶ 3 Art 38 lg 4 kohustuslikud kõrvaldamise alused Vastab 18.04.2016
§ 95 lg 4 p 8 Art 38 lg 7 p f mittekohustuslikud kõrvaldamise Vastab 18.04.2016
alused
§ 95 lg 4 p 9 Art 38 lg 7 p g mittekohustuslikud Vastab 18.04.2016
kõrvaldamise alused
§ 95 lg 4 p 10 Art 38 lg 7 p h mittekohustuslikud Vastab 18.04.2016
kõrvaldamise alused
Artikkel 39 Kontsessiooni taotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad
§ 143 lg 1 Art 39 lg-d 1 ja 2 tähtaegade kehtestamine Vastab 18.04.2016
§ 143 lg 2 Art 39 lg 3 tähtajad Vastab 18.04.2016
Artikkel 43 Lepingute muutmine nende kehtivusajal
§ 123 lg 1 p 3 Art 43 lg 1 p b lepingute muutmine Vastab 18.04.2016
§ 123 lg 1 p 4 Art 43 lg 1 p c lepingute muutmine Vastab 18.04.2016
§ 123 lg 1 p 1 Art 43 lg 2 lepingute muutmine Vastab 18.04.2016
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta
Seaduse eelnõuga muudetav EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale Mittevastavuse või osalise Kooskõlla viimise
säte (artikkel, lõige, punkt ja märksõna ) (vastab, ei vasta, vastab vastavuse põhjendus tähtaeg
(paragrahv, lõige, punkt) osaliselt)
Artikkel 2 Mõisted
1
§4p8 Art 2 p 21 ideekonkurss Vastab 18.04.2016
Artikkel 3 Segahanked
1
§ 18 lg-d 1 ja 2 Art 3 lg-d 1 ja 2 segalepingud Vastab 18.04.2016
§ 181 lg-d 7 ja 10 Art 3 lg 3 segalepingud Vastab 18.04.2016
§ 181 lg-d 8 ja 9 Art 3 lg 4 segalepingud Vastab 18.04.2016
§ 11 lg 1 p 1 Artikkel 8 Erandid elektroonilise side valdkonnas
Artikkel 12 Avaliku sektori üksuste vahelised lepingud
§ 12 lg 8 Art 12 lg 5 avaliku sektori üksuste vahelised Vastab 18.04.2016
lepingud
Artikkel 15 Kaitse ja julgeolek Vastab 18.04.2016
§ 15 lg 6 Art 15 lg 1 kaitse ja julgeolek Vastab 18.04.2016
§ 181 Artikkel 16 Kaitse- või julgeolekuaspektiga Vastab 18.04.2016
seotud segahanked
§ 13 Artikkel 20 Reserveeritud hankelepingud Vastab 18.04.2016
Artikkel 21 Konfidentsiaalsus
§ 461 Art 21 lg 1 pakkumuse konfidentsiaalsus Vastab 18.04.2016
§ 77 lg 3 Art 21 lg 2 riigihanke alusdokumentide Vastab 18.04.2016
konfidentsiaalsus
Artikkel 26 Menetluse valik
§ 48 lg 3 p 4 Art 26 lg 4 p a iii konkurentsipõhine Vastab 18.04.2016
läbirääkimistega hankemenetluse valik
§ 65 lg 21 ja 70 lg 3 Art 26 lg 4 p b Vastab 18.04.2016
Artikkel 27 Avatud hankemenetlus
§ 52 lg 1 Art 27 lg 1 avatud hankemenetlus Vastab 18.04.2016
§ 93 lg 2 p 2 Art 27 lg 3 tähtajad avatud hankemenetluses Vastab 18.04.2016
§ 93 lg 2 p 2 Art 27 lg 4 tähtajad avatud hankemenetluses Vastab 18.04.2016
Artikkel 28 Piiratud hankemenetlus
§ 54 lg 1 Art 28 lg 1 piiratud hankemenetlus Vastab 18.04.2016
§ 54 lg 3 Art 28 lg 2 piiratud hankemenetlus Vastab 18.04.2016
§ 94 lg 4 p 2 Art 28 lg 6 tähtajad piiratud hankemenetluses Vastab 18.04.2016
Artikkel 29 Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus
§ 94 lg 4 p 2 Art 29 lg 1 konkurentsipõhine läbirääkimistega Vastab 18.04.2016
hankemenetlus
§ 70 lg 61 Art 29 lg 5 konkurentsipõhine läbirääkimistega Vastab 18.04.2016
hankemenetlus
Artikkel 30 Võistlev dialoog
§ 94 lg 4 p 2 Art 30 lg 1 võistlev dialoog Vastab 18.04.2016
§ 801 Art 30 lg 2 võistlev dialoog Vastab 18.04.2016
§ 66 lg 31 Art 30 lg 6 võistlev dialoog
§ 66 lg 4 Art 30 lg 7 võistlev dialoog
Artikkel 31 Innovatsioonipartnerlus
§ 94 lg 4 p 2 Art 31 lg 1 innovatsioonipartnerlus Vastab 18.04.2016
Artikkel 32 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine
§ 49 lg 1 p 2 Art 32 lg 2 p b väljakuulutamiseta Vastab 18.04.2016
läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine
§ 49 lg 5 Art 32 lg 5 väljakuulutamiseta läbirääkimistega Vastab 18.04.2016
hankemenetluse kasutamine
Artikkel 33 Raamlepingud
§ 30 lg 3 Art 33 lg 3 raamlepingud Vastab 18.04.2016
§ 30 lg 9 Art 33 lg 5 raamlepingud
Artikkel 34 Dünaamilised hankesüsteemid
§ 33 lg 11 ja § 35 lg 2 Art 34 lg 1 p b dünaamiline hankesüsteem Vastab 18.04.2016
Artikkel 35 Elektrooniline oksjon
§ 37 lg 1 Art 35 lg 4 elektrooniline oksjon Vastab 18.04.2016
§ 37 lg 3 Art 35 lg 5 elektrooniline oksjon Vastab 18.04.2016
Artikkel 36 Elektroonilised kataloogid
§ 39 lg 4 Art 36 lg 3 elektroonilised kataloogid Vastab 18.04.2016
Artikkel 39 Eri liikmesriikide avaliku sektori hankijaid hõlmavad hanked
§ 44 lg 3 Art 39 lg 2 piiriülesed hanked Vastab 18.04.2016
§ 44 lg 3 Art 39 lg 3 piiriülesed hanked Vastab 18.04.2016
§ 10 Artikkel 40 Esialgsed turu-uuringud
§ 10 Artikkel 41 Taotlejate ja pakkujate eelnev Vastab 18.04.2016
osalemine
Artikkel 42 Tehniline kirjeldus
§ 88 lg 8 Art 42 lg 1 tehniline kirjeldus Vastab 18.04.2016
§ 114 lg 3 Art 42 lg 5 tehniline kirjeldus Vastab 18.04.2016
Artikkel 43 Märgised
§ 89 lg 2 Art 43 lg 1 märgised Vastab 18.04.2016
Artikkel 47 Tähtaegade kehtestamine
§ 82 lg-d 1 ja 11 Art 47 lg 3 tähtaegade kehtestamine Vastab 18.04.2016
Artikkel 51 Teadete avaldamise vorm ja viis
§ 183 Art 51 lg 2 teadete avaldamine ELTL-s Vastab 18.04.2016
Artikkel 53 Hankedokumentide elektrooniline kättesaadavus
§ 77 lg 3 Art 53 lg 1 dokumentide elektrooniline Vastab 18.04.2016
kättesaadavus
Artikkel 57 Kõrvaldamise alused
§ 95 lg 1 p 1 ̶ 3 Art 57 lg 1 kohustuslikud kõrvaldamise alused Vastab 18.04.2016
§ 95 lg 4 p 8 Art 57 lg 4 p g mittekohustuslikud Vastab 18.04.2016
kõrvaldamise alused
§ 95 lg 4 p 9 Art 57 lg 4 p h mittekohustuslikud Vastab 18.04.2016
kõrvaldamise alused
§ 95 lg 4 p 10 Art 57 lg 4 p i mittekohustuslikud kõrvaldamise Vastab 18.04.2016
alused
Artikkel 58 Kvalifitseerimise tingimused
§ 99 Art 58 lg 2 sobivus tegeleda kutsetööga Vastab 18.04.2016
§ 100 lg 1 p 3 Art 58 lg 3 majanduslik- ja finantsseisund Vastab 18.04.2016
Artikkel 59 Euroopa ühtne hankedokument
§ 104 lg-d 1, 3 ja 41 Art 59 lg 1 Euroopa ühtne hankedokument Vastab 18.04.2016
§ 104 lg 2 Art 59 lg 2 Euroopa ühtne hankedokument Vastab 18.04.2016
§ 104 lg 6 Art 59 lg 4 Euroopa ühtne hankedokument Vastab 18.04.2016
§ 104 lg 8 Art 59 lg 5 Euroopa ühtne hankedokument Vastab 18.04.2016
§ 102 Artikkel 61 Elektrooniline tõendite Vastab osaliselt Osaliselt ei vaja ülevõtmist 18.04.2016
andmebaas (e-Certis)
Artikkel 63 Teiste üksuste suutlikkusele toetumine
§ 103 lg-d 2, 3, 6 ja 61 Art 63 lg 1 tuginemine Vastab 18.04.2016
Artikkel 67 Pakkumuste hindamise kriteeriumid
§ 85 lg-d 9 ja 10 Art 67 lg 5 pakkumuste hindamise kriteeriumid Vastab 18.04.2016
Artikkel 72 Lepingute muudatused nende kehtivusajal
§ 123 lg 1 p 3 Art 72 lg 1 p b lepingute muutmine Vastab 18.04.2016
§ 123 lg 1 p 4 Art 72 lg 1 p c lepingute muutmine Vastab 18.04.2016
§ 123 lg 1 p 1 Art 72 lg 2 lepingute muutmine Vastab 18.04.2016
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi-, ja postiteenuste
sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ
Seaduse eelnõuga muudetav EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale Mittevastavuse või osalise Kooskõlla viimise
säte (artikkel, lõige, punkt ja märksõna ) (vastab, ei vasta, vastab vastavuse põhjendus tähtaeg
(paragrahv, lõige, punkt) osaliselt)
Artikkel 2 Mõisted
§ 4 p 81 Art 2 p 17 ideekonkurss Vastab 18.04.2016
Artikkel 6 Mitut tegevust hõlmavad riigihanked
1
§ 18 lg-d 8 ̶ 10 Art 6 lg 1 segalepingud Vastab 18.04.2016
§ 181 lg 7 Art 6 lg 2 segalepingud Vastab 18.04.2016
§ 146 Artikkel 8 Gaas ja soojusenergia Vastab 18.04.2016
§ 147 Artikkel 9 Elektrienergia Vastab 18.04.2016
§ 148 Artikkel 10 Vesi Vastab 18.04.2016
§ 149 Artikkel 11 Transporditeenused Vastab 18.04.2016
§ 153 lg 1 p 2 Artikkel 19 Muul eesmärgil kui hõlmatud Vastab 18.04.2016
tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse
teostamiseks kolmandas riigis sõlmitavad
hankelepingud või korraldatavad
ideekonkursid
Artikkel 28 Avaliku sektori üksuste vahelised lepingud
§ 12 lg 8 Art 28 lg 5 avaliku sektori üksuste vahelised Vastab 18.04.2016
lepingud
§ 13 Artikkel 38 Reserveeritud hankelepingud Vastab 18.04.2016
Artikkel 39 Konfidentsiaalsus
§ 77 lg 3 Art 39 lg 2 riigihanke alusdokumentide Vastab 18.04.2016
konfidentsiaalsus
Artikkel 45 Avatud hankemenetlus
§ 52 lg 1 Art 45 lg 1 avatud hankemenetlus Vastab 18.04.2016
§ 93 lg 2 p 2 Art 45 lg 3 tähtajad avatud hankemenetluses Vastab 18.04.2016
Artikkel 46 Piiratud hankemenetlus
§ 54 lg 3 Art 46 lg 2 piiratud hankemenetlus Vastab 18.04.2016
Artikkel 48 Võistlev dialoog
1
§ 80 Art 48 lg 2 võistlev dialoog Vastab 18.04.2016
§ 66 lg 31 Art 48 lg 6 võistlev dialoog Vastab 18.04.2016
§ 66 lg 4 Art 48 lg 7 võistlev dialoog Vastab 18.04.2016
Artikkel 50 Väljakuulutamiseta Vastab 18.04.2016
läbirääkimistega hankemenetluse
kasutamine
§ 156 lg 1 p 4 Art 50 p c väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlus
§ 156 lg 1 p 6 Art 50 p f väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlus
Artikkel 52 Dünaamilised hankesüsteemid
§ 33 lg 11, § 35 lg 2 Art 52 lg 4 p b dünaamiline hankesüsteem Vastab 18.04.2016
Artikkel 53 Elektrooniline oksjon
§ 37 lg 1 Art 53 lg 4 elektrooniline oksjon Vastab 18.04.2016
§ 37 lg 3 Art 53 lg 5 elektrooniline oksjon Vastab 18.04.2016
Artikkel 54 Elektroonilised kataloogid
§ 39 lg 4 Art 54 lg 3 elektroonilised kataloogid Vastab 18.04.2016
Artikkel 57 Eri liikmesriikide võrgustiku sektori hankijaid hõlmavad riigihanked
§ 44 lg 3 Art 57 lg 2 piiriülesed hanked Vastab 18.04.2016
§ 44 lg 3 Art 57 lg 3 piiriülesed hanked Vastab 18.04.2016
§ 10 Artikkel 58 Esialgsed turu-uuringud Vastab 18.04.2016
§ 10 Artikkel 59 Taotlejate ja pakkujate eelnev Vastab 18.04.2016
osalemine
Artikkel 60 Tehnilised kirjeldused
§ 88 lg 8 Art 60 lg 1 tehniline kirjeldus Vastab 18.04.2016
§ 114 lg 3 Art 60 lg 5 tehniline kirjeldus Vastab 18.04.2016
Artikkel 61 Märgised
§ 89 lg 2 Art 61 lg 1 märgised Vastab 18.04.2016
Artikkel 66 Tähtaegade kehtestamine
§ 82 lg 2 Art 66 lg 3 tähtaegade kehtestamine Vastab 18.04.2016
Artikkel 71 Teadete avaldamise vorm ja viis
§ 183 Art 71 lg 2 teadete avaldamine ELTL-s Vastab 18.04.2016
Artikkel 73 Hankedokumentide elektrooniline kättesaadavus
§ 77 lg 3 Art 73 lg 1 dokumentide elektrooniline Vastab 18.04.2016
kättesaadavus
Artikkel 75 Kvalifitseerimise taotlejate, taotlejate ja pakkujate teavitamine
§ 165 lg 2 Art 75 lg 4 teavitamine Vastab 18.04.2016
§ 165 lg 3 Art 75 lg 5 teavitamine Vastab 18.04.2016
Artikkel 79 Teiste üksuste suutlikkusele toetumine
§ 103 lg-d 2, 3, 6 ja 61 Art 79 lg-d 1 ja 2 tuginemine Vastab 18.04.2016
Artikkel 82 Pakkumuste hindamise kriteeriumid
§ 85 lg-d 9 ja 10 Art 82 lg 5 pakkumuste hindamise Vastab 18.04.2016
kriteeriumid
Artikkel 89 Lepingute muudatused nende kehtivusajal
§ 123 lg 1 p 3 Art 89 lg 1 p b lepingute muutmine Vastab 18.04.2016
§ 123 lg 1 p 4 Art 89 lg 1 p c lepingute muutmine Vastab 18.04.2016
§ 123 lg 1 p 1 Art 89 lg 2 lepingute muutmine Vastab 18.04.2016
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas
ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja
2004/18/EÜ
Seaduse eelnõuga muudetav EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale Mittevastavuse või osalise Kooskõlla viimise
säte (artikkel, lõige, punkt ja märksõna ) (vastab, ei vasta, vastab vastavuse põhjendus tähtaeg
(paragrahv, lõige, punkt) osaliselt)
Artikkel 2 Reguleerimisala
§ 169 lg 1 p 2 Art 2 p b Vastab 21.08.2011
§ 175 lg 5 Artikkel 22 Teabeturve Vastab 21.08.2011
§ 175 lg 1 ja 2 Artikkel 23 Tarnekindlus Vastab 21.08.2011
Artikkel 28 Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine
§ 173 lg-d 1 ja 2 Art 28 lg 1 Vastab 21.08.2011
§ 173 lg 4 Art 28 lg 3 p a Vastab 21.08.2011
§ 173 lg 5 p 2 ja lg 6 Art 28 lg 4 p b Vastab 21.08.2011
Artikkel 29 Raamlepingud
§ 30 lg 9 Art 29 lg 4 Raamlepingud Vastab 21.08.2011
Artikkel 33 Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad
§ 174 lg 3 Art 33 lg 3 Osalemistaotluste ja pakkumiste Vastab 21.08.2011
laekumise tähtajad
Artikkel 39 Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord
§ 177 lg 1 Art 39 lg 1 Kandidaadi või pakkuja isiklik Vastab 21.08.2011
olukord
§ 177 lg 2 Art 39 lg 2 Kandidaadi või pakkuja isiklik Vastab 21.08.2011
olukord
§ 99 Artikkel 40 Sobivus tegeleda kutsealase Vastab 21.08.2011
tööga
§ 178 Art 42 Tehniline ja/või kutsealane Vastab 21.08.2011
suutlikkus
Ettepaneku sisu Arvestatud/ Ei ole Rahandusministeeriumi seisukoht
arvestatud/
Selgitatud
1. I kooskõlastusring
EESTI LINNADE JA VALDADE LIIT
1. Eelnõu punktiga 6 muudetakse paragrahvi 10 lõike 2 kolmandat lauset ja Ei ole arvestatud Kehtiva RHS § 10 lg 2 teise lause kohaselt
sõnastatakse järgmiselt: „Turu-uuringu käigus saadud nõuannete kasutamise võib turu-uuringu käigus saadud nõuandeid
korral tagab hankija riigihankes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete kasutada tingimusel, et sellega ei moonutata
järgimise.“; konkurentsi. Seega kehtiv säte koosmõjus
Palume kaaluda, kas kolmandat lauset on vaja eelnõus toodud kujul muuta. muudetava lausega vastab täpselt direktiivi
RHS § 3 sätestab riigihanke korraldamise üldprintsiibid, s. h ka võrdse sõnastusele.
kohtlemise ja läbipaistvuse printsiibid. Seega on hankijal igal juhul (ka turu- Seletuskiri parandatud.
uuringute tulemusena saadud nõuannete kasutamise korral) kohustus järgida
hanke ettevalmistamisel ja ka läbiviimisel vastavaid põhimõtteid. Direktiivi
art 40 sõnastuse kohaselt võib ettevõtjatelt ja isikutelt saadud nõu kasutada
hankemenetluse kavandamisel ja läbiviimisel, tingimusel et sellised nõuanded
ei moonuta konkurentsi ning nende tulemusel ei rikuta mittediskrimineerimise
ja läbipaistvuse põhimõtet. Seega on artikli 40 teises lõigus sõnastatud
moonutatud konkurentsi tekitavate nõuannete kasutamise tulemusena
realiseeruda võiva riski printsiipide (võrdne kohtlemine ja läbipaistvus)
rikkumiseks. Riski saabumise võimalust peab hankija oskama etteulatuvalt
hinnata ja otsustama kas nõuandeid saab hankes kasutada või mitte. Juhul, kui
siiski soovitakse rõhutada võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet turu-
uuringu läbiviimisel teeme ettepaneku sõnastada RHS § 10 lg 2 kolmas lause
järgnevalt: “Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke korraldamisel
tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi ning ei rikuta
mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet”.
Lisaks, eelnõu seletuskirja punktis 6 viidatakse ekslikult, et RHS § 10 lõikes
2 muudetakse teist mitte kolmandat lauset.
2. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse seadust §-ga 181. Täiendavalt tuleks kaaluda Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
võimalust sisustada kõnealuses paragrahvis kasutatavat mõistet „peamine Täheviga parandatud.
hankelepingu ese“, kas eelnõus või vähemalt seletuskirjas, kuna praktikas on
eespool nimetatud mõiste rakendamisel väga palju segadust ja mitmeti
mõistmist.
Lisaks on § 181 lõike (9) esimese lause kolmandas sõnas „sõlminda“, peaks
olema „sõlmida“.
3. Eelnõu punktidega 22 ja 23 täiendatakse raamlepingu minikonkursi Selgitatud RHS § 45, mis reguleerib teabevahetuse
regulatsiooni. Sellega seoses teeme ettepaneku seaduses lahti kirjutada vormi ning § 47, mis reguleerib hankija
konkreetsemad nõuded (otsustest teavitamine, teavitatavate ring jne) otsustest teavitamist, laienevad ühtviisi
minikonkursside korraldamise korral registris ja juhtudeks, kui seda tehakse kõikidele riigihangetele. Meie hinnangul ei
registri väliselt. Hetkel on selles osas erinevaid tõlgendusi ning mõistlik on ole võimalik seaduse tasandil regulatsiooni
seadust selles osas täpsustada enam täpsustada, vaid tegemist on pigem
hankijate teadlikkusega. Teabevahetuse ja
otsustest teavitamise teemat oleme
käsitlenud ka korraldatud riigihangete
koolitustel, võtame selle teema ka edaspidi
koolituste päevakorda.
4. Eelnõu punkti 36 kohaselt täiendatakse paragrahvi 47 lõiget 4 punktiga 11 Arvestatud Eelnõu muudetud.
järgmises sõnastuses:
„(41) Hankija lisab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele otsuse
kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine, märke käesoleva seaduse §
120 alusel kohaldatava ooteaja pikkuse kohta.“
Selguse huvides on vaja täpsustada, kas kõnealune säte kohaldub
lihthankemenetluse korral, kuna lihthankemenetluses kohaldatakse ooteaega
RHS § 125 lõike 9 alusel (ooteaeg on lühem, kui RHS § 120 toodud ooteaeg).
5. Eelnõu punkti 61 kohaselt tunnistatakse kehtetuks paragrahvi § 83 lõike 7 Ei ole arvestatud Hankijate võimalus teada saada
alapunkt 3 ja eelnõu punktiga 62 täiendatakse paragrahvi 83 lõikega 71 potentsiaalsest kõrvaldamise alusest
järgmises sõnastuses: „(71) Hankija esitab registrile ettevõtjapoolsed kompenseerib hankija töökoormuse tõusu.
hankelepingu rikkumised, mille tulemusena on kohaldatud käesoleva seaduse Oluline on, et võimalikust kõrvaldamise
§ 95 lõike 4 punktis 8 nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi, alusest, st potentsiaalsetest probleemidest
kümne päeva jooksul nõude esitamisest arvates. Hankija nõude vaidlustamise pakkujaga saaks hankija teada õigeaegselt.
korral lisab ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest Võimalike rakendusprobleemide
arvates.“; leevendamiseks on eelnõu muudetud
selliselt, et rikkumiste kohta tuleb esitada
Rikkumistest teavitamine eelnõus sätestatud kujul tõstab oluliselt hankijate teave mitte 10 päeva, vaid 30 päeva jooksul
halduskoormust. Mõistame lepingu rikkumistest teavitamise vajalikkust, kuid õiguskaitsemeetme rakendamisest arvates.
hankijate halduskoormuse vähendamiseks võiks hankijal olla kohtustus
lepingu rikkumisest teavitada 10 päeva jooksul üksnes nende lepingute
rikkumisest, mille kestus on üle kahe aasta. Lepingute puhul, mille kestus on
alla kahe aasta võiks olla lepingu rikkumisest teavitamise tähtaeg määramata.
Alternatiivselt võiks siduda lepingu rikkumisest teavitamise aja lepingu
maksumusega.
6. Eelnõu punkti 70 kohaselt paragrahvi 91 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud.
järgmises sõnastuses: „6) tema pakkumuse tagasilükkamist käesoleva seaduse
§ 111 lõike 7 alusel.“ Kehtiva seaduse § 111 lg 7 alusel hankija jätab käesoleva
paragrahvi lõikes 6 nimetatud pakkumuse läbi vaatamata. Jääb selgusetuks,
kas RHS § 111 lg 7 alusel tuleb hankijal pakkumus tagasi lükata või jätta läbi
vaatamata.
7. Eelnõu punkti 78 kohaselt paragrahvi 95 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse Osaliselt arvestatud Kuivõrd paljud VTK-le ning eelnõule
kehtetuks. Eelnõu punkti 82 kohaselt paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 41 tagasiside andnud hankijatest ja
järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud ettevõtjatest on siiski muudatuse poolt, on
hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on kompromissina eelnõu muudetud selliselt,
hankija asukohajärgse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühenduse korral et hankijal on võimalik riigihanke
kõikide ühendusse kuuluvate hankijate asukohajärgse kohaliku maksu alusdokumentides sätestada, kas ta jätab
maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses.“ Leiame, et ettevõtja endale õiguse kohaliku maksu maksuvõlaga
korrektne maksukäitumine, sh ka kohalike maksude osas, on üks näitajatest, ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldada.
mis tõendab ettevõtja usaldusväärust ja annab hankijale kindluse, et ettevõtja
on võimeline nõuetekohaselt lepingut täitma. Korrektne maksukäitumine
kohaliku omavalitsuse ees on sama oluline kui korrektne maksukäitumine
ettevõtja asukoha riigi ees. Suuremas osas valdades ja linnades on kehtestatud
vähemalt üks kohalik maks
(https://www.emta.ee/et/eraklient/maksukorraldus-maksususteem/kohalikud-
maksud/linna-javallavolikogude-maksumaarused), mistõttu on asjakohane, et
riigihankes osalevate pakkujate suhtes RHS § 94 lg 4 p 1 sätestatud
kõrvaldamise aluse puudumise kontrolli teostatakse. Valdav enamus
riigihankeid on korraldatud hankijate poolt, kes asuvad vallas/linnas, kus on
kehtestatud kohalikud maksud, mistõttu ei oleks põhjendatud RHS § 95 lg 4 p
1 kehtetuks tunnistamine või hankijate ringi kitsendamine, kellel on võimalus
kõrvaldada ettevõtja, kes on kohaliku maksu võlglane. Kohalikul
omavalitsusel on huvi sõlmida leping ettevõtjaga, kellel puudub RHS § 95 lg
4 p 1 sätestatud kõrvaldamise alus. Lisaks leiame, et ka hankijad, kes
konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tegutsevad, peaksid
olema huvitatud asjaolust, et nad sõlmivad riigihanke tulemusel lepingu
pakkujaga, kellel on korrektne maksukäitumine.
Teeme ettepaneku jätta RHS § 95 lg 4 p 1 kehtima hetkel kehtivas sõnastuses.
RHS § 96 lg 2 p 2 tulenev ebakõla kohalike maksude osas on lihtsa regulatiivse
meetmega kõrvaldatav (näit hankija kontrollib kohaliku maksuvõla puudumist
ise avaliku andmekogu kaudu või teeb asjakohase päringu).
8. Teeme ettepaneku antud eelnõu raames muuta ka seaduse § 115 lõike 2 Selgitatud RHS § 115 lg 2 p 2 andmete kontrollimiseks
sõnastust, mis on praktikas mitmeid küsimusi tekitanud. 1) Kehtiva RHS § esitab pakkuja lg-s 3 sätestatud tõendi, mis
115 lg 2 sõnastus: „ (2) Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu või on väljastatud pakkuja või pakkumuses
ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne nimetatud alltöövõtja asukohariigi pädeva
riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta ametiasutuse poolt. Eestis on pädevaks
kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiasutuseks Eesti Maksu- ja Tolliamet,
selgitust, kui: 1) hankemenetluses on riigihanke alusdokumentidele vastavaks kes selliseid tõendeid ka väljastab.
tunnistatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus Vaatamata asjaolule, kas § 115 lg 2 punktis
on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest 1 nimetatud asjaolud esinevad või mitte,
vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle pakkuja pakkumuse maksumus tuleb punktis 2 toodud asjaolude
on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20 kontrollimiseks igal juhul pakkujalt, kelle
protsendi võrra madalam või 2) pakkuja või tema pakkumuses nimetatud pakkumuse kavatseb hankija edukaks
alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui tunnistada, nõuda selle tõendi esitamist.
70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele Nagu öeldud, ei ole tõendi saamisega
vastavas valdkonnas.“ probleeme Eesti ettevõtjatel, kuivõrd
EMTA on sellise tõendi vormi välja
Teeme ettepaneku muuta lõike 2 sõnastust (asendades "on kohustatud" töötanud. Välismaise pakkuja või
sõnadega "on õigus") järgmiselt: „(2) Hankijal on õigus ehitustööde pakkumuses nimetatud alltöövõtja
hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav asukohariigi pädevad asutused ei pruugi
maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõuda pakkujalt, väljastada lõikes 3 nimetatud tõendit või ei
kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes ole võimelised väljastama seda
1 nimetatud selgitust, kui:“ võrdlusperioodi kohta või mõistliku aja
jooksul. Sellisteks puhkudeks on lõikes 4
Selgitus: Praktikas on tekkinud järgmine olukord. Esitatud on 3 pakkumust. ette nähtud, et kui pakkujal ei ole võimalik
Kaks pakkujat on teinud ligilähedase pakkumuse ning puudus kahtlus, et tema enda või mõne pakkumuses nimetatud
parim pakkuja ei suudaks ära teha tööd. Kolmas pakkuja on pakkunud lihtsalt alltöövõtja kohta asjaomast tõendit esitada,
ulmelise hinna, st üle 2 korra rohkem kui teised. RHS § 115 lõike 2 sõnastusest siis võib pakkuja esitada muud asjakohast
tulenevalt tekib kohustus küsida parimalt pakkujalt selgitust. See on aga asjatu tõendusmaterjali või hankija tugineda
töövaev, sest olukord on tekitatud hoopis ühe põhjendamatult kalli pakkumuse muule teabele, mis võimaldab hankijal
tõttu. Hankija seisukohast § 115 sõnastus ei lahenda sellise sõnastusega lõige selgituse küsimise kohustuse üle otsustada.
2 olukorda, mida ta lahendama peaks. Milline see tõendusmaterjal võib olla, ei ole
mõistlik seaduses sätestada, kuivõrd see
2) Õigusselguse mõttes tuleks kaaluda ka RHS § 115 lõige 2 punkti 2 võib olla riigiti väga erinev.
muutmist. Hetkel on võimalik mitu tõlgendust. Ühe kohaselt, kui pakkumus Mis puudutab olukorda, kus esitatud on üks
on järgmisest pakkumusest vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle ebamõistlikult kõrge maksumusega
pakkuja pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste pakkumus, on see ilmselt erandlik, mille
maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsendi võrra madalam, siis on Hankija puhul ei ole põhjendatud süsteemse
kohustatud uurima alltöövõtjate keskmist töötasu hankelepingu esemele muudatuse tegemine.
vastavas valdkonnas. Sellist palgastatistika võimalust ei pruugi aga olemas
olla. Samas on võimalik ka tõlgendada, et antud küsimust ei pea uurima, sest
§ 115 pealkiri on „Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused“. Kui
pakkumuse vormi kaudu on võimalik erinevate ühikhindade kaudu kindlaks
teha, et tegemist pole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega,
siis antud teemat ei ole vajalik uurida.
Võimalikud lahendused: - täpsustada § 115 pealkirja või
- täpsustada RHS § 115 lõige 2 punkt 2 kasutamise vajadust ning selgitada,
kust sellised andmed võetakse.
9. Eelnõu punkti 120 kohaselt täiendatakse paragrahvi 115 lõikega 21 järgmises Selgitatud Kuivõrd lisatavas sättes viidatakse sama
sõnastuses: „(21) Hankija võib riigihanke alusdokumendis ette näha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1, on ilmselge,
paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatust erineva kõrvalekalde protsendi. et viidatud sättes nimetatust erinevat
Riigihanke alusdokumendis sätestatud kõrvalekalde suurus võib maksumuselt kõrvalekalde protsenti võib riigihanke
järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusega võrrelduna olla alusdokumentides sätestada lõike 2
vahemikus 5–15 protsenti ja pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna rakendamiseks, st ehitustööde
10–30 protsenti. Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumendis käesolevas hankelepingute puhul.
lõikes sätestatud erisust ette näinud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike
2 punktis 1 sätestatut.“;
Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas RHS § 115 lg 21 laieneb üksnes
ehitustöödele või võib selles toodud alused rakendada ka asjade ja teenuste
hangetel. Juhul, kui sätet võib kasutada ka asjade ja teenuste hangetel palume
see seletuskirjas selguse huvides välja tuua.
10. Eelnõu punkti 160 kohaselt täiendatakse paragrahvi 141 muuhulgas lõikega 52 Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest loobutud.
järgmises sõnastuses: (52) Kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise
menetluses sätestanud vastavustingimused, lähtub ta pakkumuste vastavuse
kontrollimisel käesoleva seaduse §-st 114. Kui kontsessioonilepingu eeldatav
maksumus on vähemalt võrdne vastava riigihanke piirmääraga, rakendab
hankija käesoleva seaduse § 115.
RHS § 140 lg 1 kohaselt hankija kehtestab kontsessioonilepingu sõlmimise
riigihanke alusdokumentides tähtsuse järjekorras kontsessioonilepingu
esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste
hindamisel tegeliku konkurentsi ja võimaldavad hankijal teha kindlaks kogu
kontsessioonilepingu majandusliku kasu, ning märgib, millised andmed on
pakkumuste hindamiseks kehtestatud kriteeriumide alusel nõutavad.
Pakkumuste hindamise kriteeriumid võivad hõlmata ka keskkonnaalaseid,
sotsiaalseid või innovatsiooniga seotud kriteeriume.
Teisisõnu RHS ei kohusta hindama kontsessioonilepingu sõlmimise
erimenetluses pakkumuse maksumust. Riigihangete seaduse eelnõu
seletuskirja kohaselt tuleb kontsessioonide puhul eeldatava maksumuse hulka
arvata kogu kontsessioonilepingu täitmisega seonduv käive ning vallasasjade
(inglise keelses kontsessioonidirektiivis kasutatakse sõna „supplies“)
maksumus, mida kontsessioonilepingu täitmisel kasutatakse. Euroopa Liidu
direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014 ei käsitle kontsessioonide puhul
põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimise kohustust.
Sellele juhtis tähelepanu ka VAKO oma 11.03.2020. a otsuses nr 19-
20/217858: “Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kord, nii nagu see
RHS-s sätestatud on, rajaneb Euroopa Liidu direktiivil 2014/23. Olulise
erinevusena teistest peamistest riigihankevaldkonna direktiividest (2014/24 ja
2014/25), mis reguleerivad otsesõnu ka põhjendamatult madala maksumusega
pakkumusi, vaikib kontsessioonidirektiiv 2014/23 selles osas täielikult. Sellest
järeldub, et Euroopa Liidu seadusandja ei näinud ette – ilmselt lähtuvalt
kontsessioonide eripärast, s.o äririski üleminek kontsessionäärile –, et
kontsessioonilepingute sõlmimisel peaks hankija kohustuslikus korras olema
seotud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli puudutavate
menetlusreeglitega“. TrtRKo otsuses nr 3-20-537 kohus leidis, et teenuse
kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke puhul on pakkumuse
majanduslikkuse analüüsi keeruline kui mitte võimatu teostada. Kontsessiooni
puhul võib mängus olla sedavõrd palju muutujaid, et ka majanduseksperdid ei
pruugi suuta üheselt hinnata, kas pakkumus on põhjendamatult madal või
mitte. Lõppastmes seisnebki kontsessiooni riigihanke erimenetluse mõte
selles, et rakendada ettevõtjate valmidust kanda äririski selleks, et vajalikud
teenused saaksid osutatud võimalikult efektiivselt.
Samas kohtuasjas oli ringkonnakohus seisukohal, et näiteks parkimisteenuse
kontsessioonilepingu riigihanke puhul on hankija kaitse vajadus vähene.
Antud juhtumil tagab kolmanda isiku pakkumus hankijale kõrgema tulu. Kui
peaks selguma, et kolmas isik ei suuda siiski lepinguga võetud kohustusi täita,
on hankijal võimalik leping ennetähtaegselt üles öelda ja korraldada uus
riigihange parkimisteenuse kontsessioonilepingu sõlmimiseks.
Nõustume ringkonnakohtu samas kohtuasjas võetud seisukohaga, et erinevalt
nn soetushankest, kus pakkujate huvi seisneb kauba või teenuse müügis ja kus
liiga madala hinnaga pakkumine võib tõepoolest esile kutsuda turumoonutusi,
on kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke puhul eesmärgiks sõlmida
kestvusleping, mille puhul võib teadlikult liiga madala pakkumuse esitamise
ohtu pidada väikeseks. Alla omahinna pakkumus kestvuslepingu puhul
kujutaks endast sedavõrd suurt äririski, et on raske ette kujutada ettevõtjat, kes
sellist pakkumust oleks valmis esitama.
Kokkuvõtvalt leiame, et hankijatele peaks jääma valikuvabadus ise hinnata,
kas konkreetse riigihanke eseme juures on mõistlik sätestada põhjendamatult
madala maksumuse kontrolli sätteid või mitte. Kui hankija soovib erimenetlus
rakendada RHS § 115, siis võib ta vastavalt RHS § 141 lg 1 selle võimaluse
oma erimenetluse korras kehtestada.
Teeme ettepaneku muuta paragrahvi 141 lõiget 52 ja sõnastada see järgmiselt:
(52) Kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud
vastavustingimused, lähtub ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel käesoleva
seaduse §-st 114.
11. Eelnõu punktiga 209 täiendatakse paragrahvi 198 lõikega 41 järgmises Ei ole arvestatud Ettevõtjatele lisakohustuse panemine enne
sõnastuses: „(41) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike vaidlustuse esitamist hankija teavitamise
1 punkti 8 alusel, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt näol tingiks pakkumuste esitamise tähtaja
vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud olulise pikendamise vajaduse ning sisuliselt
riigilõivu, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja tähendaks see ühe lisamenetluse loomist –
kantud kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui riigihanke alusdokumentide vaidlustamine
vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või hankija juures – mis tingiks eraldi
õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.“; tähtaegade kehtestamise ning erinevad
tagajärjed juhuks, kui hankija oma
Meie hinnangul ei ole hankija suhtes õiglane menetluskulude välja mõistmine tingimusi muudab, kas täpselt vastavalt
juhul, kui pakkuja ei ole eelnevalt juhtinud hankija tähelepanu riigihanke ettevõtja teavitusele, erinevalt teavitusest
alusdokumentide muutmise vajadusele. Mõistlik oleks suunata pakkujad enne või ei muuda ning viimasel juhul, kas
vaidlustuse esitamist esitama märkust riigihanke alusdokumentide võimalike tingimuste muutmata jätmine on
puuduste kohta kõigepealt hankijale. Olukorras, kus riigihanke põhjendatud või mitte, mida VAKO
alusdokumentide muutmise korral hüvitatakse pakkujale vaidlustusmenetluse vaidlustusmenetluses peaks omakorda
kulud luuakse soodne pinnas pahatahtlike vaidlustuse esitamiseks hakkama hindama – kas vaidlustajal oli või
alusdokumentide osas eesmärgiga nurjata hankijal lepingu sõlmimine ei olnud kaebeõigus. Arvestades
konkurendiga, kes pakub teenust näiteks soodsamalt. Eelnõus viidatud pakkumuste esitamise tähtaegu ning
sõnastus võimaldab vaidlustusega seotuks lugeda iga riigihanke vaidlustuse esitamise tähtaegu ei ole sellise
alusdokumentide muudatuse, mis ajaliselt järgneb vaidlustuse esitamisele menetluse lisamine kuidagi põhjendatud.
ning mille ese on piisavalt sarnane.
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM
12. Seletuskirja punktis 3.1. on lausest ilmselt puudu öeldis. Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
„Punktiga 1 RHS §-s 4 sisalduvat seaduses kasutatavate mõistete nimekirja
kolme mõistega.“
Selguse huvides võiks lisada näiteks sõna „täiendatakse“ sõnade „Punktiga 1“
järele.
13. Seletuskirja punkt 3.1. muudatus 1. Selgitatud Termin on korrektne, kuivõrd muudatusega
Direktiivi eesti keelne tõlge kasutab väljendit „avaliku sektori hankija“. võetakse üle ka võrgustikusektori direktiivi
Inglise keelne versioon kasutab terminit „contracting authority“, mis on 2014/25/EL art 2 p 17, mis sedastab
direktiivis lahti seletatud kui avaliku sektori hankija, seega eesti keelne termin ideekonkursi termini sisu läbi
on korrektne. võrgustikusektori hankija. Muus osas on
termini sisu identne nö klassikalise sektori
Riigihangete seadus (RHS) käsitleb hankija mõistet §-s 5, mille esimeses direktiivi vastava sättega.
lõikes öeldakse: „Käesolevas seaduses sätestatud korda on kohustatud
järgima avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija (edaspidi
koos hankija).“.
Seega kasutab RHS edaspidi, st §-s 5 ja sellele järgnevates paragrahvides
sõna „hankija“ tähistamaks nii avaliku sektori kui ka võrgustikusektori
hankijat. Kuid muud seaduses kasutatavad terminid on toodud §-s 4.
Definitsioon direktiivist:
„21) „ideekonkurss”– menetlus, mille kaudu avaliku sektori hankija
peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või
andmetöötluse valdkonnas omandab kavandi või projekti, mille valib välja
žürii auhinnalisel või auhindadeta konkursil;“.
Kavandatud muudatus mainib üksnes „hankijat“, direktiiv „avaliku sektori
hankijat“:
„81) ideekonkurss on auhindadega või auhindadeta võistlus, mille tulemusel
võib hankija peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö
või andmetöötluse valdkonnas omandada žürii välja valitud kavandi või
projekti;“
Kas see, et definitsioon mainib hankijat (mitte avaliku sektori hankijat) on
korrektne?
14. Eelnõu § 1 p 6. Ei ole arvestatud Eelnõu vastab täpselt direktiivi sõnastusele.
“Turu-uuringu käigus saadud nõuannete kasutamise korral tagab hankija Nõuanne võib sisaldada ka seda, milliseid
riigihankes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise.“. tingimusi sätestada, mis omakorda võivad
Direktiivi inglise keelne versioon kasutab sõna „advice“ ja hetkel kasutab sisaldada arvesse võetavaid andmeid jms.
RHS samuti sõna „nõuanne“, kuid kas „teave“ või „informatsioon“ ei oleks
kohasem? Nõuanne on pigem juhis, informatsioon või teave võib hõlmata nii
nõu ehk juhist kui ka muid asjaolusid (andmed jms), mida arvesse võtta.
15. Seletuskirja punkt 3.1. muudatus 41. Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
„Punktiga 41 tehakse alla rahvusvahelise piirmäära väljakuulutamiseta
läbirääkimistega kasutamise aluseid võimaldavates sätetes kaks muudatust.“.
Selguse huvides võiks lisada, et see puudutab RHS § 50, siis leiab ka seadusest
kohe üles.
Esimese lõigu viimane lause seletuskirjas:
„Samas ei ole konkreetse raamatu soovimisel soetada hoopis samaväärset
raamatut.“.
Ilmselt puudu tegusõna „võimalik“ või „mõeldav“ („Samas ei ole konkreetse
raamatu soovimisel mõeldav/võimalik soetada hoopis samaväärset
raamatut“).
16. Seletuskirja punkt 3.1. muudatus 96. Selgitatud Hankija ei pea teadma võimalikke
Sätte sisu on raskesti hoomatav. Jääb selgusetuks, kuidas peab hankija pakkujaid ega nende asukohariike. Hankija
dokumente koostades teadma võimalikke pakkujaid ja nende asukohariike. sätestab nõude, lähtudes Eesti
seadusandlusest. Kui aga välisriigi pakkujal
sellist nõuet tema asukohariigis sätestatud
ei ole, ei saa teda jätta sellepärast
kvalifitseerimata, ega ka sellepärast, et ta ei
ole registreeritud Eesti vastavasse
registrisse või ta ei oma vastavat Eesti
tegevusluba. Tegevuslubade puhul tuleb
lähtuda teenuste direktiivist 2006/123/EÜ
ja selle üle võtnud majandustegevuse
üldosa seadusest.
17. Seletuskirja punkt 3.1 muudatus 102. Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
„Punktiga 102 täiendatakse § 103 lõike 6 esimest lauset lauseosaga, mille
kohaselt tuleb selle isiku asendamist, kelle näitajatele pakkuja soovib
tugineda, kas juhul, kui isik ei täida asjaomast kvalifitseerimise tingimust.“.
Ilmselt on puudu tegusõna „nõuda“ („…mille kohaselt tuleb nõuda selle isiku
asendamist…“).
18. Seletuskirja punkt 3.1. muudatus 117. Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
Hetkel esimese lause sõnastus:
„Punktiga 117 tehakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses
erisus pakkumuste avamisel pakkujate isikute ja pakkumuste maksumuste
avamisele.“.
Ettepanek selguse huvides viidata ka kohe paragrahvile:
„Punktiga 117 tehakse täiendatakse paragrahvi 113 lõikega 21 ja tehakse
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses erisus pakkumuste
avamisel pakkujate isikute ja pakkumuste maksumuste avamisele.“.
19. Eelnõu § 1 p 138. Arvestatud Eelnõu sõnastust vastavalt ettepanekule
Paragrahvi 125 lõiget 1 täiendatakse. muudetud.
Hetkel esimese lause sõnastus:
„Hanketeate avaldamisega registris või juhul, kui lihthankemenetlus viiakse
läbi mitme-etapilisena, muude riigihanke alusdokumentide esitamisega
taotlejatele loetakse esitatuks ettepanek esitada pakkumusi vastavalt
riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Lihthankemenetluse
lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.“;
Lause mõtet on raske jälgida. Kas peaks olema koma sõnade „muude
riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele“ ja „loetakse“ vahel?
Või muuta sõnastust:
„Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides
sätestatud tingimustele loetakse esitatuks hanketeate avaldamisega registris
või juhul, kui lihthankemenetlus viiakse läbi mitme-etapilisena, muude
riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele.“.
20. Seletuskirja punkt 3.1. muudatus 145. Arvestatud Seletuskirja ja eelnõu vastavalt
„Punktiga 145 lisatakse § 126 lõikele 3 kaks uut lauset. Teise lause kohaselt ettepanekule muudetud.
loetakse lihthankemenetluses sarnaselt hankemenetlusega (RHS § 73 lg 2)
hanketeate avaldamise või mitme-etapilises menetluses teiste riigihanke
alusdokumentide esitamisega taotlejatele või ettevõtjatele esitatuks ka
ettepanek pakkumuse esitamiseks.“.
Seletuskirjas räägitakse vist ekslikult lihthankemenetlusest, silmas on peetud
sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust.
Lisaks eelnõus § 1 p 145 lisatud sätte sõnastuse selguse küsimus (sarnaselt
muudatusele 138 tehtud ettepanekule).
KAITSEMINISTEERIUM
21. Eelnõu punkti 1 kohaselt täiendatakse riigihangete seaduse (RHS) §-i 4 uue Selgitatud Vastupidiselt ettepaneku esitajale on eelnõu
mõistega „riigihanke menetlus“. KaM-ile jääb arusaamatuks nimetatud uue koostaja seisukohal, et mõiste riigihanke
mõiste lisamise vajalikkus, kuivõrd praeguseks väljakujunenud praktika menetlus sisse toomine toob selgust ning
kohaselt mõistetakse riigihanke all asja ostmist, teenuse tellimist, ideekavandi lahendab nii mõnegi praktilise probleemi,
saamist, ehitustöö tellimist, kontsessioonilepingu sõlmimist koos nende näiteks, mis puudutab
tarbeks vajalike toimingute teostamisega; hankemenetluse all aga riigihanke järelevalvemenetluses tehtavaid otsuseid.
korraldamist RHS 2. peatükis sätestatud korras. Mõiste „hankemenetlus“ on defineeritud
kui 2. peatüki alusel läbi viidav menetlus,
Eelnõus on riigihanke menetlus defineeritud kui igasugune RHS alusel ent kehtivas seaduses puudub praegu ühtne
läbiviidav menetlus, välja arvatud järelevalve- ja vaidlustusmenetlus. KaM nimetaja, millega hõlmata ka neid
leiab, et selliselt sõnastatud definitsioon tekitab segadust, kuivõrd sõna menetlusi, mis hankemenetluse mõiste alla
„menetlus“ seostub RHS 2. peatükis sätestatuga. Antud mõiste RHS-i ei kuulu.
lisamisel teeme ettepaneku defineerida mõiste selliselt, et tuleks selgelt välja
seletuskirjas toodud mõte, mille kohaselt on riigihanke menetluse all silmas
peetud riigihanke läbiviimisel tehtavaid toiminguid, mis on suunatud lepingu
sõlmimisele või ideekavandi saamisele.
22. KaM juhib tähelepanu eelnõu punkti 48 viimasele lausele, mis sätestab, et Arvestatud Eelnõu muudetud.
läbiräägitavate tingimuste miinimumtasemes ei ole muudatuste tegemine
lubatud. KaM hinnangul, on vastav lause raskesti mõistetav ning
segadusttekitav. Samas on sama sõnastust kasutatud ka teistes RHS §-des (§
60 lg 2 ja 5, § 70 lg 2, § 77 lg 5). KaM teeb ettepaneku nimetatud sätete
ümbersõnastamiseks selliselt, et oleks selgelt aru saada, mida peetakse silmas
miinimumtaseme all, asendades miinimumtase sõnaga miinimumnõue.
23. Eelnõu punktide 110 ja 111 kohaselt täiendatakse RHS § 104 lg-t 8 ning Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud, raamlepinguid puudutav
lisatakse täiendavad lõiked 8¹ ja 8², mis mh reguleerivad raamlepingute alusel regulatsioon viidud §-i 30.
hankelepingute sõlmimist. KaM teeb ettepaneku tuua selguse huvides
raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimist puudutav regulatsioon RHS §- Euroopa Komisjon on selgitanud, et
i 30. Hankija ei pruugi tulla selle peale, et minikonkursside tingimusi otsida riigihanke direktiivides on läbirääkimised
§-st, mille pealkirjaks on hankepass. Seda enam, et § 30 lg 1 ütleb, et lubatud üksnes kindlalt määratletud
raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtutakse raamlepingu riigihanke menetlustes ning nendes
tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast. menetlustes, sh minikonkursil, kus
läbirääkimisi sõnaselgelt ette nähtud ei ole,
Raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimise regulatsiooni puudutavas ei ole need ka lubatud.
teeb KaM ühtlasi ettepaneku RHS-is muudatuse tegemiseks selliselt, et
raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu osapoolteks
olevate pakkujate vahel läbiviidavate minikonkursside käigus oleks
läbirääkimiste pidamine lubatud, seda tingimusel, et selline võimalus on ette
nähtud riigihanke alusdokumentides. RaM-i kodulehel oleval riigihangete
poliitika lehel kajastatavas KKK rubriigis on RaM esitanud hinnangu, et
praegu kehtiva regulatsiooni juures ei ole minikonkursil läbirääkimiste
pidamine lubatud.
24. KaM teeb ettepaneku muuta RHS §-i 30 selliselt, et see ei kohalduks Ei ole arvestatud Märkusest ei selgu, mil moel on
väikehanke korras sõlmitud raamlepingutele. RHS §-is 30 toodud regulatsioon raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise
on väikehanke korras sõlmitud raamlepingute ja nende alusel sõlmitavate regulatsioon nö väikehangetes raskesti
hankelepingute väikest maksumust arvestades keeruline, jäik ja kohaldatav. Eelnõu ettevalmistaja leiab, et
ebaproportsionaalselt suurt töökoormust kaasa toov ning üldiselt väga raskesti kuivõrd ka väikehangetes tuleb alati
mõistetav. kohaldada riigihanke üldpõhimõtteid,
annab RHS § 30 selleks selge ja optimaalse
raamistiku. Ükski nimetatud paragrahvi
sätetest ei ole selline, mille rakendamine
oleks ebamõistlikult koormav.
25. Ühtlasi teeb KaM ettepaneku kaaluda väikehangete regulatsiooni piiritlemist Selgitatud RHS § 9 lg 4 p 3 kohaselt tuleb hankijal
ning selgelt ja mõistetavalt väikehangetele kohaldatavate nõuete väljatoomist, hankekorras ette näha alla lihthanke
kuivõrd kehtiva regulatsiooni kohaselt kohaldub väikehangetele kogu RHS 1. piirmäära jäävate riigihangete kord. Seega
peatükk, mis sisaldab hulgi väikehangetele mittekohaldatavaid sätteid ning saab hankija ise ette näha korra, mis on
sätteid, mille rakendamisega kaasneb ebaselgus, sh seletuskirjas eraldi välja tema jaoks optimaalne ning
toodud §-de 3 ja 47 rakendamisel. Ebaselgust väikehangete regulatsiooni osas proportsionaalne. Sätted, mis kindlasti nö
suurendab seletuskirja punktide 4, 15 ja 16 juures väljatoodu, kus on märgitud, väikehangetele ei laiene, on seaduses eraldi
et RHS konkreetseid menetlusreegleid väikehangetele ette ei näe ning hankija välja toodud (nt § 30 lg 9 p 31, § 411, § 45
peaks lähtuma oma hankekorras kehtestatud reeglitest. Väikehangete lg 71).
regulatsioon peaks olema selline, mille rakendamisega kaasneks hankijale
optimaalne ja väikehangete maksumusega proportsionaalne halduskoormus.
26. Seletuskirja punktis 6 on märgitud, et muudetakse RHS § 10 lg 2 teist lauset, Arvestatud Seletuskiri parandatud.
korrektne peaks olema viide RHS § 10 lg 2 kolmandale lausele, mis räägib
mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise tagamisest
hankija poolt.
27. Seletuskirja punktide 24 ja 25 kohaselt viiakse kehtiva seaduse § 35 lg 2 Arvestatud Seletuskiri parandatud.
esimene lause § 34 lõikesse 1¹, kuid eelnõu punkti 24 kohaselt täiendatakse §-
i 33 lõikega 1¹.
28. KaM teavitab, et ei toonud käesolevas kooskõlastuskirjas välja eelnõus ja Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri parandatud.
seletuskirjas sisalduvaid kirjavigu ega muid tehnilisi ebatäpsusi, kuid palume
nii eelnõu kui seletuskiri veelkord üle vaadata.
KESKKONNAMINISTEERIUM
29. Hetkel on riigihangete seaduses (edaspidi RHS) kasutatud erinevaid mõisteid: Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja vastavalt
keskkonnasäästlik, keskkonnakaitsenõuded, keskkonnahoidlikkus, ettepanekule täiendatud.
keskkonnaalane. Mõisted tuleks ühtlustada ja kasutada kriteeriumidele
viitamisel läbivalt keskkonnahoidlikkuse mõistet, mida kasutab ka Euroopa
Komisjon (keskkonnahoidlik ostmine, keskkonnahoidlikud hanked). Selleks
tuleb muuta alltoodud norme järgnevalt:
1) Paragrahvi 2 lõikes 2 asendada sõna „keskkonnasäästlike“ sõnaga
„keskkonnahoidlike“; 2) paragrahvi 77 lõike 4 punktis 4 asendada sõna
„keskkonnaalaseid“ sõnaga „keskkonnahoidlikke“; 3) paragrahvi 85 lõigetes
3, 7 ja 8 asendada sõna „keskkonnaalane“ vastavas käändes sõnaga
„keskkonnahoidlik“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 87 lõike 2 punktis 1 ja
lõike 4 punktis 1 asendada sõna „keskkonnakaitsenõudeid“ sõnadega
„keskkonnahoidlikke kriteeriume“; 5) paragrahvi 88 lõikes 1 asendada sõna
„keskkonnakaitsenõudeid“ sõnadega „keskkonnahoidlikke kriteeriume“; 6)
paragrahvi 89 lõikes 2 asendada sõna „ keskkonnakaitse“ sõnaga „
keskkonnahoidlikkuse“; 7) paragrahvi 139 lõikes 2 asendada sõna
„keskkonnakaitsenõuded“ sõnadega „keskkonnahoidlikke nõudeid“.
30. Teeme ettepaneku täiendada RHS §-i 4 punktiga 20: Ei ole arvestatud RHS § 4 sätestab terminid, mida
kasutatakse riigihangete seaduses.
„(20) Keskkonnahoidlik riigihange on menetlus, mille abil ostetakse asju ja Riigihangete seaduses ei kasutata kordagi
tellitakse teenuseid, millel on nende olelusringi jooksul väiksem terminit keskkonnahoidlik riigihange,
keskkonnamõju võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega mistõttu ei ole termini avamine
asjade ja teenustega.“ põhjendatud.
Siinkohal esitame ettepaneku ka seletuskirja täiendamiseks:
„Keskkonnahoidliku riigihanke ning keskkonnahoidliku toote või teenuse
definitsioonid põhinevad Komisjoni teatisel KOM(2008) 400
„Keskkonnahoidlikud riigihanked“ https://eurlex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:52008DC0400.
KOM keskkonnahoidlike riigihangete veebisait on keskne teabeallikas, kust
saab infot keskkonnahoidlike riigihangete rakendamise praktiliste ja
poliitiliste aspektide kohta. Selles on linke eri materjalidele, milles
käsitletakse keskkonnaküsimusi ning antakse teavet kohalike, riiklike ja
rahvusvaheliste keskkonnahoidlike riigihangete kohta. Muu hulgas on seal
nimekiri varasematest ja käimasolevatest keskkonnahoidlike riigihangetega
seotud projektidest, kõige värskemad uudised keskkonnahoidlike riigihangete
kohta, korduma kippuvate küsimuste (KKK) vastuste loetelu, põhiterminite ja
-mõistete sõnastik, uuringud, näited keskkonnahoidlikust riigihankest ja
keskkonnahoidlike riigihangete käsiraamat „Keskkonnahoidlik
ostmine“ https://ec.europa.eu/environment/gpp/.“
31. Teeme ettepaneku muuta RHS § 77 lõiget 61, pakume välja 2 alternatiivset Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud vastavalt
ettepanekut. ettepanekule (esimene alternatiiv).
Alt 1 „(61) Kui hankelepingu esemeks olevale asjale või teenusele on
kehtestatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid, peavad riigihanke
alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad kogu kasutusiga
hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega.“
Alt 2 „(61) Kui hankelepingu esemeks olevale mööblile, puhastustootele ja -
teenusele, kontori ITseadmele või koopia- ja joonestuspaberile,
teevalgustusele ja fooridele, kujutise reprodutseerimise seadmetele;
sanitaartehnilistele kraanitarvikutele; WC-potidele ja pissuaaridele või
muudele esemetele või teenustele on kehtestatud keskkonnahoidlikud
kriteeriumid, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis
arvestavad kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega
Põhjendus: Kehtivas normis on loetletud neli valdkonda, vastav
keskkonnaministri määrus on peagi jõustumas. Järgmistena on plaanis
kehtestada nõuded teevalgustusele ja fooridele, kujutise reprodutseerimise
seadmetele, sanitaartehnilistele kraanitarvikutele, WC-pottidele ja
pissuaaridele, mille osas on läbi viidud ka vastavad uuringud (vt allpool).
Arvestades, et valdkondi lisandub aja jooksul veelgi, oleks otstarbekas jätta
loetelu tulevaste muudatuste osas paindlikuks. 2020 valminud SEI Tallinna
uuringu „Keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike valdkondade
kehtestamise analüüs ja juhendmaterjalid“ tulemusena soovitatakse järgmise
viie tootegrupi kriteeriumid kehtestada järgmisena kohustuslikena
riigihangetes: maanteetranspordi 1. kategooria sõidukid (sh sõiduautod,
väikesed tarbesõidukid ja L-kategooria sõidukid, teevalgustus ja foorid,
kujutise reprodutseerimise seadmed, sanitaartehnilised kraanitarvikud, WC-
potid ja pissuaarid). Lisaks koostati viies valdkonnas ka hankijatele juhendid
https://www.envir.ee/sites/default/files/khrh_uuringu_aruanne_0.pdf.
Et aidata hankijatel kindlaks teha ja hankida keskkonnahoidlikumaid asju,
teenuseid ja ehitustöid, on välja töötatud keskkonnahoidliku riigihanke
kriteeriumid 20 toote- ja teenuserühma kohta, mida saab sisestada otse
hankedokumentidesse. Neid keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriume
vaadatakse läbi ja ajakohastatakse korrapäraselt, et võtta arvesse kõige
uuemaid teaduslikke tooteandmeid, uut tehnoloogiat, turu arengut ja
õigusaktide muudatusi. Enamik kriteeriume on olemas kõigis ELi ametlikes
keeltes https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm.
KULTUURIMINISTEERIUM
MAAELUMINISTEERIUM
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
32. P 80 „Paragrahvi 95 lõike 4 p-d 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9
„9) kes on tahtlikult esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud loobutud, kuivõrd kehtiv sõnastus vastab
või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel /…/“ direktiivi sõnastusele.
Küsimus: kuidas tõendada, et tegemist on tahtliku valeandmete esitamisega?
Kui hankepassis esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ja ma palun pakkujal
neid kinnitada ja ta kinnitab esitatud andmete õigsust, kuid esitatud andmed ei
vasta tegelikkusele, ja kui ta on vahele jäänud, siis väidab, et ei teinud seda
tahtlikult, vaid kogemata. Ettepanek kasutada sõna „tahtlikult“ asemel sõna
„korduvalt“.
33. P 110-111 Arvestatud Eelnõu muudetud.
„paragrahvi 104 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide
asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide
esitamist, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui
raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga, kui hankeleping sõlmitakse
raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata või
kui raamlepingu maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem.“;
Küsimus: kuidas käituda juhul, kui raamlepingu maksumus on üle
rahvusvahelise piirmäära, aga hankelepingu maksumus ca 1000 eurot
(reisikorraldusteenuse tellimine raamlepingu alusel, kui raamlepingu täitjad
on kaks reisibürood)?
RaM KKK „Raamleping“ küsimuse 1 vastuses on kirjas: „Pakkuja
kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni ei ole analoogia alusel vaja
kontrollida juhul, kui hankelepingu maksumus ei küündi lihthanke
piirmäärani, kuivõrd ka ilma eelneva raamlepingu sõlmimiseta hankelepingu
sõlmimisel on kohustus kontrollida kõrvaldamise aluseid alates lihthanke
piirmäärast.“
Eeldusel, et selline lähenemine jääb jõusse teen ettepaneku lisada see välistus
ka lõikesse 8.
RIIGIKANTSELEI
SISEMINISTEERIUM
34. 1) Paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 81 , 141 ja 171 järgmises sõnastuses: Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud vastavalt RIK
„141 ) osamaksumus on pakkumuse osa eraldi hinnatav maksumus;“ ettepanekule.
Teeme ettepaneku muuta sätte sõnastust, kuna „pakkumuse osa“ kasutamine
mõjub eksitavalt. Pakume välja järgmise sõnastuse: „141 Osamaksumus on
eraldi hinnatav osa pakkumuse maksumusest“.
35. 5) Paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hankija Ei ole arvestatud Eelnõu tekst vastab täpselt direktiivi
võib enne riigihanke alustamist ettevõtjate teavitamiseks planeeritavast sõnastusele. Turu-uuringu läbiviimise fakt
riigihankest ja selles esitatavatest nõuetest ning riigihanke ettevalmistamiseks on iseeneses teavitus planeeritava hanke
teha turu-uuringu.“; kohta. Turu-uuringu käigus teabe
Nõustume muudatusega, kuid eelnõu punkti 5 sätte sõnastusest võib välja vahetamisega on täidetud ka riigihanke
lugeda nagu oleks kogu sättes loetletu kohustuslik, kui viiakse läbi turu- ettevalmistamise ning ettevõtjate nõuetest
uuring. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „Hankija võib teavitamise osa. Sätte ei nõua, et turu-
enne riigihanke alustamist riigihanke ettevalmistamiseks või planeeritavast uuringu kutses oleks juba nimetatud
riigihankest ja nende nõuetest teavitamiseks teha turu-uuringu.“. Teine variant ettevõtjatele esitatavad nõuded.
on kasutada eelnõus pakutud sõnastuses „ja“ asemel „või“.
36. 14) Paragrahvi 15 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Kui Arvestatud Muudatusest loobutud.
hankija alustab menetlust registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta,
käsitatakse seda riigihankena käesoleva seaduse tähenduses ja hankija on
kohustatud järgima käesolevas seaduses vastavale riigihankele sätestatud
riigihanke menetluse korda.“;
Arvestades seletuskirjas toodud põhjendusi, mõistame üldjoontes muudatuse
vajadust, kuid ei ole kindlad, et seesugune muudatus on põhjendatud ning ei
too selguse asemel kaasa segadust ja vastuolu teiste RHS põhimõtetega.
Leiame, et eelnõus toodud probleemipüstitus jääb sätte lisamisega siiski
lahendamata ning see ei oleks ka võimalik, kuivõrd tegemist on ostudega,
mille puhul riigihanke läbiviimise kohustus ja menetluse kord puuduvad.
Lisaks tekib küsimus, miks registri keskkonna kasutamine muudab
automaatselt kõik seesugused riigihanked vaidlustatavaks ning kas eeltoodu
läheb kokku riigihanke mõistega ja seaduse teiste põhimõtetega. Võimalik, et
antud juhul oleks mõistlikum lahendus piirata registri kasutamist nende ostude
puhul, mis ei ole riigihanked, sest register on välja töötatud riigihangete
läbiviimiseks. Seda enam, et pärast sätte lisamist ei soovi tõenäoliselt keegi
seda keskkonda enam seletuskirjas toodud juhtudel kasutada.
37. 16) Seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „ (1) Kui segalepingu Selgitatud Põhimõte, mille kohaselt peaks segalepingu
esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ja segalepingu esemed teatud reeglite kohaldamiseks
esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmitakse hankeleping peamisele olema objektiivselt eraldatavad, põhineb
hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi. (2) Kui segalepingu direktiivi 2014/24/EL art 3 lg-l 3, direktiivi
esemeks on osaliselt sotsiaal- või eriteenus ning osaliselt muu teenus või 2014/25/EL art 5 lg 3, direktiivi
osaliselt teenus ja osaliselt asi, määratakse segalepingu peamine ese kindlaks 2014/23/EL art 20 lg-st 2 ja direktiivi
asja või teenuse eeldatava maksumuse järgi. (3) Kui segalepingu esemeks on 2009/81/EÜ art-st 3. Märkuses toodud
samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest, ja hankelepingu esemed näide koolitusteenuste kohta ei ole
on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida hankelepingud eraldi igale asjakohane, kuivõrd tegemist ei ole
hankelepingu esemele kohalduvat menetluskorda järgides. /…/ (7) Kui segalepinguga, vaid teenuste
segalepingu esemeks on samal ajal käesoleva seaduse kohaldamisalasse hankelepinguga. Segalepinguga on
kuuluv tegevus ning käesoleva seaduse kohaldamisalast välja jääv tegevus ja tegemist, kui üks leping hõlmab koos asju
lepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmib hankija lepingu ja teenuseid või asju ja ehitustöid või asju ja
peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi. /…/ (10) Hankija ei teenuste kontsessiooni või teenuste
või sõlmida segalepingut või segalepingu asemel mitut lepingut käesolevas kontsessiooni ja ehitustöid vms
seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks.“ kombinatsiooni.
Lg 2 osas selgitame, et säte hõlmab kahte
Leiame, et hetkel ei ole kogu lisatava § 181 vaates selge, mida pidada kombinatsiooni: kas hankelepingus esineb
objektiivselt eraldatavaks. Kas on mõeldud, et lepingute esemeid ei saa üheaegselt sotsiaal- ja eriteenus ning no
objektiivsetel põhjustel üksteisest eraldada või lepingu esemeid ei saa tavateenus või on ühes hankelepingus
üksteisest füüsiliselt eraldada või midagi muud. teenus (sh sotsiaal- ja eriteenus) ning asjad.
Lg 3 osas selgitame, et säte ütleb
Juhime tähelepanu, et praegune sõnastus jätab riigihanke eseme määratlemisel sõnaselgelt, et juhul kui hangitakse asju,
hankija poolse mõistlikkuse ja otstarbekuse kaalutluse täiesti kõrvale ning teenuseid ja ehitustöid, siis ei ole hankija
annab alust teoreetilisteks vaidlusteks. Sõnastusse võiks lisada täpsustavalt kohustatud neid ühte segalepingusse kokku
põhimõtted, et kui neid ei ole hankija vaates objektiivselt mõistlik või panema ega lähtuma asjade, teenuste ja
otstarbekas eraldada. Leiame, et sõnastus peaks olema sedavõrd selge, et ei ehitustööde summeeritud maksumusest,
saaks tekkida selliseid vaidlusi ning hankijad saaksid riigihanke kujundada mh vaid võib asjade hankelepingu sõlmimiseks
oma vajadusest lähtuvalt, sest teoreetiliselt saab pidada mistahes asja või korraldada eraldi menetluse, teenuste
teenust, mis riigihanke objektis sisaldub, teenusest eraldatavaks ning tekib oht hankelepingu sõlmimiseks eraldi menetluse
absurdsete vaidluste tekkele. Näiteks kas koolitusteenuste hangetes on ning ehitustööde hankelepingu sõlmimiseks
koolituse sisu väljatöötamine ja koolituse pakkumine objektiivne hankida eraldi menetluse.
koos või mitte või, kas videoklipid, mida tundides näidatakse, on objektiivne Lg 7 osas selgitame, et RHS-s saavadki
tellida keeleõppe pakkujalt. Alati ja peaaegu mistahes teenuse puhul võib sisalduda üksnes need menetlusreeglid,
küsida miks mingeid osasid üksteisest ei eraldatud kuna neid võib teoreetiliselt mille osas hankelepingu ese kuulub RHS
kohaldamisalasse. Kui segalepingu ese
olla võimalik eraldada (st vaidluse kese võib liikuda sellele, kas midagi on RHS skoopi ei kuulu, on lg 7 kohaselt
teoreetiliselt võimalik teha või mitte). lubatud jätta RHS rakendamata ning
rakendada misiganes menetlusreegleid, kui
Seletuskirjas on käeoleva punkti juures öeldud järgmist: „Kui segalepingu need on kehtestatud, mis reguleerivad selle,
maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, ei ole vaja sellist hindamist läbi viia, RHS skoobist välja jääva, lepingu
kuivõrd RHS konkreetseid menetlusreegleid väikehangetele ette ei näe.“ sõlmimist.
Lg 10 osas selgitame, et on ilmne, et kuna
Allajoonitud põhimõte võiks olla ka seaduses selgelt avatud, sest praegu on lg 3 ei sunni hankijat asjade, teenuste ja
segadus kas ja mis osas peab RHS 1. ptk toodud põhimõtetest väikeostudel ehitustööde segalepingut sõlmima, siis ei
lähtuma. Näiteks raamlepingud, kas väikeostu tulemusel sõlmitud ole kummalgi juhul tegemist rikkumisega.
raamlepingu puhul on hankijal lubatud raamlepingute regulatsioonist sellisel Kui hankija sõlmib asjade, teenuste ja
kujul mitte lähtuda. ehitustööde hankelepingud eraldi, teeb
kolm erinevat menetlust ning lähtub iga
Lõike 2 osas palume täpsustada, kummast teenusest räägitakse – kas muust hankelepingu sõlmimiseks menetlusreeglite
teenusest või sotsiaal- ja eriteenusest või mõlemast? valikul vastavalt asjade, teenuste või
ehitustööde maksumusest, on see lubatud.
Lõike 3 osas ei ole hetkel selge, kus on sellisel juhul piir, millal võib igale Samal ajal on lubatud ka segalepingu
hankelepingu esemele sõlmida eraldi hankelepingu ja millest algab sõlmimine ning menetlusreeglite valikul
hankeeseme n-ö tükeldamine. tuleb hankijal lähtuda hankelepingu
peamisest esemest ning eeldatava
Lõike 7 vaates ei ole selge, et kui lepingu peamine ese jääb RHSi maksumuse määramisel asjade, teenuste ja
kohaldamisalast välja (nt erandid või kui lepingu üheks esemeks on ka ehitustööde summeeritud maksumusest.
riigivara võõrandamine), siis kuidas saab lähtuda lepingu peamisele esemele
kohaldatavatest menetlusreeglitest, kui neid RHSis ei sisaldu.
Lõike 10 vaates märgime, et seletuskirjas ei ole täpsemalt käsitletud, millisel
juhul oleks tegemist RHSis sätestatud korra eiramisega segalepingute
sõlmimisel. Kuidas seda hinnatakse? Kas sellisel juhul, kui lepingu esemed on
objektiivselt lahutatavad, kuid hankija sõlmib siiski segalepingu, kas sellisel
juhul on tegemist RHSis sätestatud korra eiramisega?
38. 44) Paragrahvi 65 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: Ei ole arvestatud Riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 30 lg
„Dialoogi käigus ei arutata hindamiskriteeriumide üle.“; 2 kohaselt esitab hankija võistlevas
Nõustume, et hindamiskriteeriumide üle ei tohi läbi rääkida. Samas tuleks üle dialoogis oma vajadused ja nõuded
vaadata seletuskirja sõnastus „võistlevas dialoogis peavad hanketeates ning määratleb kõnealused
hindamiskriteeriumid, nagu kõikides teistes menetlustes, olema menetluse vajadused ja nõuded selles hanketeates
alustamise ajaks paigas“. ja/või kirjeldavas dokumendis. Samal ajal ja
samades dokumentides esitab ja määratleb
RHS § 66 lg 1 kohaselt tuleb hindamiskriteeriumid ettevõtjatele esitada ta ka pakkumuste hindamise kriteeriumid
pakkumuse esitamise ettepanekus. Seletuskiri viitab aga sellele, et need ning kehtestab soovitusliku ajakava.
peavad olema paigas menetluse alustamise ajaks. Võistlev dialoog Kirjeldav dokument on selline riigihanke
menetlusena algab sellekohase teate avaldamisest registris. Menetlust alusdokument, mille võib koostada üksnes
alustades ei ole hankijale täpselt teada riigihanke esemega seotud asjaolud võistlevas dialoogis ning mis ei pea
arvestades, et see on üks peamistest põhjustest, miks hankija on otsustanud sisaldama samasuguse täpsusega tehnilist
üldse kasutada võistlevat dialoogi. Hindamiskriteeriumid peavad RHS § 85 lg kirjeldust nagu teistes menetlustes, kuivõrd
1 kohaselt olema seotud riigihanke esemega. Kui pole veel täpset teadmist täpne tehniline kirjeldus selgub alles
riigihanke esemest, siis ei ole võimalik sätestada ka lõplikke dialoogi käigus. Seega ei formeeru kirjeldav
hindamiskriteeriume menetluse alustamise ajaks. Teeme ettepaneku vastavat dokument võistleva dialoogi hilisemas
asjaolu seletuskirjas täpsustada. etapis, vaid see tuleb esitada samal ajal
hanketeatega. Seega ei ole ka lubatav
Palume täpsustada ka, mida on silmas peetud „ei arutata hindamiskriteeriumite olukord, kus hindamiskriteeriumid ei ole
üle“. Kas keeld puudutab konkreetselt neid kriteeriume, mida hankija kavatseb võistlevas dialoogis menetluse aluses
kehtestada ja nende sõnastust või on tingimusel laiem tähendus? Näide määratletud, kuivõrd nimetatud direktiivi
praktikas esinenud olukorrast, mis illustreerib küsimuse mõtet: hanke esemeks säte ütleb sõnaselgelt, et
oli virtuaalreaalse lahenduse loomine (tarkvara + tehnika). Hankija ei piiranud hindamiskriteeriumid esitatakse samal ajal
ära lahenduse pakkumist selliselt, et see tuleb teha mingile kindlale ja samades dokumentides, kui vajadused ja
platvormile ja olema kasutatav mingi kindla tehnikaga. Iga ettevõtja pakkus nõuded, st hanketeates, mis avaldatakse
välja oma lahenduse, mida ei olnud võimalik teistega samasta. menetluse alguses või kirjeldavas
Hindamiskriteeriumid tuleb aga kehtestada selliselt, et nende alusel oleks dokumendis, mis samuti avaldatakse
võimalik hinnata kõiki pakkumusi, sõltumata lahendusest ning sellega seotud menetluse alguses. RHS § 66 lg 1 ei sätesta,
mistahes eripäradest. Selleks, et leida need hinnatavad ühisosad, on hankijal et hindamiskriteeriumid võib avaldada alles
vajalik omada vähemalt õigust esitada küsimusi. Hankija ei arutleks pakkumuse esitamise ettepanekus.
hindamiskriteeriumi sõnastuse üle, vaid vajab õigust küsimusi esitada selleks, Nimetatud direktiivi IX lisa punkti 1 e
et aru saada kas mingit lahendust on võimalik üldse nii hinnata nagu hankija kohaselt peab pakkumuse esitamise
ettepanekus sisalduma
seda teha soovib. Hankijal ei ole võimalik ette näha pakutavaid lahendusi ega hindamiskriteeriumide suhteline osakaal
nendega seotud eripärsid. või tähtsuse järjekord, kui need (st osakaal
või tähtsuse järjekord) ei ole eelnevalt
esitatud. Seega peavad
hindamiskriteeriumid kindlasti olema juba
esitatud ning täpsustada saab üksnes
suhtelist osakaalu või tähtsuse järjekorda.
39. 59) Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „ (31) Keskse Ei ole arvestatud Esmajoones märgime, et teave selle kohta,
riigihanke või ühishanke puhul märgib riigihanget läbi viiv hankija milline hankija konkreetselt hankelepingu
hankelepingu sõlmimise teatele nende hankijate nimed, kes vastava riigihanke alusel asju, teenuseid või ehitustöid
tulemusel sõlmitava hankelepingu alusel asju ostavad või teenuseid või ostavad, tuleb märkida hankelepingu
ehitustöid tellivad. Kui riigihanke tulemusel sõlmitakse mitmepoolne leping, sõlmimise teatel, mitte riigihanget
tuleb hankelepingu sõlmimise teates märkida ka nende osapoolte nimed, kes alustades. Seega märgitakse teave pärast
asjade ostmist või teenuste või ehitustööde tellimist rahastavad.“; hankelepingu sõlmimist. Selline olukord,
kus hankelepingu sõlmimisel ikka veel ei
Mõistame muudatuse üldist ideed, kuid ei saa sellega nõustuda. Seletuskirja ole teada, millise asutuse eelarves on või
kohaselt pannakse muudatusega riigihanget läbiviivale hankijale kesksete ja kust tuleb raha, ei ole võimalik.
ühishangete läbiviimise korral kohustus märkida hankelepingu sõlmimise Selgitame, et riigihangete register ei ole
teates nende hankijate nimed, kes vastava riigihanke tulemusel asju ostavad üksnes riigihangete andmete avaldamise
või teenuseid või ehitustöid tellivad. Muudatusega suurendatakse riigihangete tööriist, vaid registrisse sisestatud andmeid
tulemusel sõlmitavate lepingute läbipaistvust ja kontrollitavust ning luuakse kasutatakse lisaks riigihanke menetluse läbi
läbi tellijate ning rahastajate märkimise suurem õigusselgus nii hankijatele, viimisele nii järelevalve tegemiseks,
kontrollijatele kui avalikkusele. Tähelepanuta on aga seejuures jäetud info vaidlustusmenetluses, samuti
avalikustamise võimalikkus tundlike hankijate ja ostude puhul (sh kaitse- ja poliitikavalikute tegemisel ja aruandluse
julgeolekuvaldkonna riigihanked). Meile teadaolevalt direktiivid sellist koostamisel muuhulgas Euroopa
detailsust ei nõua ning seesugust nõuet ei tulene ka Vabariigi Valitsuse 31. Komisjonile ja OECD-le, mis sugugi ei
augusti 2017. a määrusest „Riigihangete registri põhimäärus“, mille kohaselt piirdu nende andmetega, mis on märgitud
esitatakse registrisse andmed vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) standardvormidele ning mis nõuavad ka
2015/1986, millega on kehtestatud riigihankega seotud teadete tüüpvormid. andmete analüüsimist. Nagu seletuskirjas
Juhime tähelepanu, et nimetatud avaldamise kohustus ei saa ühtviisi laieneda märgitud, on muudatuse eesmärgiks ka see,
julgeolekuasutustele, kelle puhul nimetatud info avaldamine võib minna et arendatav liidestus riigihangete registri ja
vastuollu teiste seadustega (nt RSVS või RVSVK). raamatupidamistarkvara vahel võimaldab
tulevikus korrektselt tähistatud e-arvete
Lisaks ei pruugi mitmepoolsete lepingute puhul alati ka algusest peale täpselt alusel tasutud hankelepingu tegeliku
teada olla missuguse asutuse eelarves on või kust tuleb raha (nt valitsemisala maksumuse automaatset märkimist
siseste kesksete hankijate poolt läbiviidavad kesksed hanked). hankelepingu lõppemise kohta esitatava
Siseministeeriumi hinnangul ei pea üldpõhimõtete järgimiseks ja järelevalve teabe vormil. Samuti võimaldab vastav
teostamiseks nimetatud info olema registri vahendusel tuvastatav, piisab kui liidestus hankijatel raamatupidamise
RHAD-s on selgelt määratletud hankega hõlmatud hankijad (kas nimetamise väljavõttest kontrollida, millise
või muu asjakohase metoodika alusel määratletud viisil). Mõelda tuleks ka hankelepingu alusel konkreetne soetus on
sellele, millised õiguslikud tagajärjed tekivad, kui nimetatud lahtrid ei ole tehtud ja paremini kontrollida erinevate
lõpuni täidetud. Nimetatud säte on seotud ka eelnõu punktiga 60 (vt järgmine soetuste kogumaksumust.
punkt), milles on esitatud meie täiendavad selgitused, millega palume Ühtlasi märgime, et teave selle kohta,
arvestada. milline hankija konkeetselt hankelepingu
alusel asju, teenuseid või ehitustöid
Eeltoodust tulenevalt ei pea Siseministeerium muudatuse tegemist sellisel ostavad, tuleb märkida hankelepingu
kujul põhjendatuks. sõlmimise teatel, mitte riigihanget
alustades. Seega märgitakse teave pärast
hankelepingu sõlmimist. Selline olukord,
kus hankelepingu sõlmimisel ikka veel ei
ole teada, millise asutuse eelarves on või
kust tuleb raha, ei ole võimalik.
40. 60) Paragrahvi 83 lõikes 6 asendatakse sõna „märkimata“ sõnaga Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud.
„avaldamata“; Selgitame, et riigihangete register ei ole
üksnes riigihangete andmete avaldamise
Kehtiva RHS § 83 lõike 6 kohaselt jätab hankija hankelepingu sõlmimise tööriist, vaid registrisse sisestatud andmeid
teates märkimata teabe, mille avaldamine takistaks õiguskaitseorganite tööd, kasutatakse lisaks riigihanke menetluse läbi
oleks vastuolus avaliku huviga või rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks viimisele nii järelevalve tegemiseks,
nendevahelist konkurentsi. vaidlustusmenetluses, samuti
poliitikavalikute tegemisel ja aruandluse
Eelnõu seletuskirja kohaselt viiakse säte kooskõlla direktiividega, kuna koostamisel muuhulgas Euroopa
tegelikkuses tuleb hankijal vastav teave riigihangete registrile siiski esitada, Komisjonile ja OECD-le, mis sugugi ei
piirdu nende andmetega, mis on märgitud
kuid sättes märgitud põhjustel võib hankija märkida, et vastavat teavet ei standardvormidele ning mis nõuavad ka
avaldata. andmete analüüsimist. Hankijal ei ole
õigust jätta teavet avaldamata, kui see ei
Teeme ettepaneku, et kui vastav säte juba viiakse kooskõlla direktiivi vasta muudetavas sättes toodud eeldustele
2009/81/EÜ artikli 30 lõike 3 sõnastusega, siis palume eelnõud täiendada ning seda peab olema võimalik kontrollida.
vastavalt direktiivile sõnastust järgmiselt: „(6) Hankija jätab hankelepingu
sõlmimise teates avaldamata teabe, mille avaldamine takistaks
õiguskaitseorganite tööd, oleks vastuolus avaliku huviga, eelkõige kaitse- või
julgeolekuhuvidega, või rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks
nendevahelist konkurentsi.“.
Lisaks ei saa me nõustuda seletuskirjas esitatud direktiivi tõlgendusega, mille
kohaselt muudatuse järgselt, millega paragrahvi 83 lõikes 6 asendatakse sõna
„märkimata“ sõnaga „avaldamata“, on hankijal edaspidi kohustus vastav teave
riigihangete registrile esitada. See ei ole kooskõlas ka direktiivi sõnastusega,
mille kohaselt direktiiv lubab avaldamata jätta ja seejuures ei ole täpsustatud,
et kellele avaldamata – seega saab järeldada, et õigus on ka registrile
avaldamata jätta. Palume muuta vastavalt selgitust seletuskirjas. Kui
riigihangete register hakkab sellist infot koguma ja talletama, tekib küsimus,
et millisel eesmärgil register seda kogub, kui eesmärk ei ole avaldada (vt
riigihangete registri põhimääruse § 2). Sellisel juhul piisab, kui teave on
hankijal olemas. Seda enam, et § 8 kohaselt võib registri vastutav töötleja
seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle pandud ülesannete
täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid teisest riigi või kohaliku
omavalitsuse üksuse andmekogust (seega ka hankija andmekogust, kui see on
vajalik talle pandud ülesannete täitmiseks). Kokkuvõtvalt, registri pidamise
eesmärgist ei nähtu, et registris oleks vaja talletada hankija käsutuses olevat
tundlikku teavet, mille avaldamine oleks vastuolus julgeolekuhuvidega.
Toome infoks direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõike 3 sõnastuse: „Teatavad
andmed riigihankelepingu või raamlepingu sõlmimise kohta võib jätta
avaldamata, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist
või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega, eelkõige kaitse- ja/või
julgeolekuhuvidega või riivaks teatavate avalik- õiguslike või eraõiguslike
ettevõtjate õigustatud ärihuve või kahjustaks ausat konkurentsi nende vahel.“.
41. 80) Paragrahvi 95 lõike 4 punktid 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9
järgmiselt: „9) kes on tahtlikult esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis loobutud, kuivõrd kehtiv sõnastus vastab
sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija direktiivi sõnastusele, p 10 ümber
kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või on neid hankija sõnastatud vastavalt direktiivile.
eest varjanud või ei suuda esitada käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel
hankija nõutud täiendavaid dokumente; 10) kes on mõjutanud tahtlikult
hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud oluliselt
mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada
konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle eelise teiste riigihankes
osalejate ees;“
Nõustume sisuliselt kavandatava muudatusega, kuid teeme ettepaneku sõnatus
üle vaadata.
Punktiga 80 muudetakse § 95 lg 4 p 9 kõrvaldamise aluse sõnastust, et see
vastaks paremini direktiivile 2014/24/EL art 57 lg 4 p-le h. Kõrvaldamise
alused on seotud ettevõtja usaldusväärsusega, st ettevõtja, kellel mõni
kõrvaldamise alus esineb, ei ole hankija jaoks piisavalt usaldusväärne, et
hankemenetluses osaleda. Seega peab ka asjaomane kõrvaldamise alus, mis
käsitleb valeandmete esitamist ja andmete esitamata jätmist, olema sellise
rõhuasetusega, et kõrvaldamisele kuulub üksnes selline ettevõtja, kes esitab
tahtlikult valeandmeid või varjab neid hankija eest eesmärgiga hankijat
eksitada. Samuti sätestab asjaomane direktiivi säte, et kõrvaldada tuleb ka
selline ettevõtja, kes ei esita hankijale täiendavaid dokumente, mida hankija
on nõudnud hankepassis esitatud kinnituste õigsuse kontrollimiseks. Kui
ettevõtja aga ei esita tema kvalifitseerimiseks nõutavaid andmeid, tuleb ta 6
(12) hoopis jätta kvalifitseerimata § 98 lg 4 alusel. Sellise järelduseni jõudis
ka Tallinna Ringkonnakohus oma 08.07.2019 lahendis 3-16-6316.
Praegusest sõnastusest tuleb välja „neid“ ehk „valeandmeid“ varjanud
(valeandmete esitamise fakti varjanud), mis ei lähe kokku muudatuse tegeliku
mõttega. Seletuskirjas on selgitatud, et varjamise aspekt on seotud eesmärgiga
hankijat eksitada. Sättes see ei kajastu. Sarnane olukord on sõnakasutusega „ei
suuda“. Seletuskiri räägib sellest, et kes ei esita. Siseministeeriumi hinnangul
„ei esita“ olekski parem sõnastus, sest ei seo esitamise fakti suutlikkusega.
Teiseks viiakse § 95 lg 4 p 10 sõnastus kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 57
lg 4 p-ga i. Kehtiv sõnastus viitab, justkui saaks kõrvaldamise alust kasutada,
kui pakkuja mõjutab hankijat ebaõigetel alustel temale soodsat otsust tegema
käimasolevas riigihankes. Direktiivist aga tuleneb, et kõrvaldada saab ka
pakkuja, kes on selliselt talitanud eelnevates riigihangetes, mille tõttu on tema
usaldusväärsus hankija silmis ilmselt kadunud.
Kui direktiiv annab võimaluse pakkuja kõrvaldamiseks olukorras, kus see on
ebaõigesti talitanud eelnevates riigihangetes, mille tõttu tema usaldusväärsus
on kadunud, siis eelnõu pakutav tekst §s 95 lõike 4 punkt 10 sellist võimalust
selgelt ei väljenda. Seetõttu tuleks selguse ja üheselt arusaadavuse huvides
eelnõu antud punkti sõnastada teisiti, et see vastaks sõnaselgelt direktiivis
toodud võimalusele.
Lisaks palume kaaluda, kas kõrvaldada saab sellise hüpoteetilise aspekti tõttu
nagu „on võinud“, kuna hankija, kes pakkuja või taotleja antud sätte alusel
kõrvaldab, peaks sellisel juhul teadma, kas see on hankijat oluliselt mõjutanud
või mitte. Nt kui hankija leiab oma otsuses, et pakkuja mõjutas mind tahtlikult
ja see võis oluliselt mõjutada mu otsuseid. Leiame, et see pidi mõjutama
otsuseid reaalselt.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 95 lõike 4 punkt 10 sõnastada
järgmiselt: „10) kes on tahtlikult mõjutanud hankijat või esitanud hooletusest
eksitavat teavet, mis on oluliselt mõjutanud hankija otsuseid varasemas
riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on
võinud anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees;“.
42. 140) Paragrahvi 125 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Ei ole arvestatud Riigihangete registri andmete analüüsi
„Tähtaeg ei või asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui 10 tulemusel on Rahandusministeerium
päeva ja ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui 15 päeva hanketeate tuvastanud, et enamikus (78%) 2020
registrile esitamisest arvates.“ jaanuarist kuni 2021 aasta jaanuarini läbi
Kavandatava muudatusega ei saa nõustuda. Seletuskirjas toodud põhjendustel viidud asjade ja teenuste lihthankes oli
pikendatakse lihthankemenetluses ühtlasi ka pakkumuste ja taotluste esitamise sätestatud kümne või rohkema päevane
minimaalset tähtaega viielt tööpäevalt kümnele päevale. Siseministeeriumi pakkumuste esitamise tähtpäev. Seevastu
hinnangul ei ole esitatud argumendid piisavad õigustamaks sedavõrd olulist tuvastati analüüsi tulemusel, et tähtaeg neli
muudatust. kuni kuus tööpäeva oli kasutusel vaid 5%-l
lihthangetel, sealjuures minimaalne viie
tööpäevane tähtaeg oli kasutusel vaid
kümnes lihthankes. Võttes arvesse, et
praktikas kasutavad hankijad asjade ja
teenuste hankimiseks enamasti nagunii
pikemat pakkumuste esitamise tähtpäeva
ning et seni kehtinud minimaalse
viietööpäevase tähtpäeva sätestamisel jääb
pakkujatele riigihanke alusdokumentide
vaidlustamiseks äärmiselt piiratud aeg,
mille tõttu võivad pakkujate huvid jääda
vajaliku õiguskaitseta, jääb ettepanek
arvestamata.
43. 141) Paragrahvi 125 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Arvestatud osaliselt RHS VTK raames konsulteeriti erinevate
Lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis huvigruppidega, kes on loetletud VTK-s.
ning §-des 81, 82, 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut.“
Eelnõus sõnastust muudetud. Riigihangete
Seletuskirjas esitatud põhjendustel ei saa Siseministeerium planeeritava registri võimaliku töökindluse probleemid
muudatusega nõustuda. Kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt järgib mõjutavad kõiki riigihangete registris
lihthankemenetluse läbiviimisel hankija üksnes RHS §-s 3 sätestatud läbiviidavaid riigihankeid, sh lihthankeid
riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. ning ka lihthankes osalevatele huvitatud
isikutele tuleks võimaldada sama
Seletuskirja kohaselt: „muudetakse lihthankemenetluse regulatsiooni nii, et õiguskaitset nagu 2. ptk menetluste puhul.
lihthankemenetluse läbiviimisele laienevad ka riigihanke alusdokumentide Lisaks eeltoodule on praktikas korduvalt
muutmise ja sellest tulenevalt pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendamise tõusetunud küsimus sellest, kas hankijatel
sätted, pakkumusele ja pakkumuse esitamisele ning pakkumuse jõusoleku tuleb lihthanke menetluses riigihanke
tähtaja pikendamisele kohalduvad sätted, pakkumuse vastavuse alusdokumentide muutmisel pikendada
kontrollimisele kohalduvad sätted, pakkumuste hindamisele ja edukaks pakkumuse esitamise tähtaega. Kuna senini
tunnistamisele ning riigihanke menetluse jätkamisele edukaks tunnistatud kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui
pakkumuse tagasivõtmisele kohalduv. Samuti laieneb § 85, mis reguleerib hankija oli selle riigihanke
hindamiskriteeriumide seadmist. Seletuskirja kohaselt tehakse muudatus alusdokumentides ette näinud, siis olenes
praktikas esinevate ning huvigruppidega konsulteerimise käigus tõusetunud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine
kitsaskohtade ületamiseks lihthankemenetluse läbiviimisel ja on vajalik ka ulatusliku riigihanke alusdokumentide
seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks.“ muutmise puhul suuresti hankijapoolsest
situatsiooni tõlgendusest RHS § 3 valguses
Seletuskirjast ei selgu, milliste kitsaskohtade ja huvigruppidega on tegu. ning huvitatud isikud võisid jääda vajaliku
Samuti ei selgu, miks tekib hankijale kohustus kohaldada lihthankemenetluses õigusliku kaitseta. Eeltoodust tulenevalt
nimetatud paragrahvides sätestatut. Seletuskirjas esitatu ei veena, et eeltoodu peame vajalikuks RHS §-des 81 ja 82
on reaalselt vajalik ja põhjendatud ning võib tekkida oht ülereguleerimiseks. sätestatu laiendamist lihthankemenetlusele.
Hankijal on soovi korral õigus nendest sätetest ka praegu lähtuda. Lisaks on Ülejäänud sättes nimetatud paragrahvid
võimalus seada pikemaid tähtaegu, kui on nõutud RHS-s ja seda hankijad ka kohalduvad hankija tegevusele juhul, kui
vastavat turu olukorda arvesse võttes kasutavad. Siseministeeriumi hinnangul hankija pole riigihanke alusdokumentides
kaob pakutud muudatusega lihthankemenetluse regulatsiooni mõte, sh et sätestanud teisiti.
lihthankemenetluse kujundab hankija ise.
Palume kaaluda ka asjaolu, et kui piirid lihthankemenetluse ja piirmäära
ületava riigihanke vahel muutuvad praktiliselt olematuks, on keerukate
regulatsioonide asemel mõistlikum pigem vaadata üle riigihanke siseriiklikud
piirmäärad (kui selleks on tõepoolest olemas põhjendatud vajadus). Kuna
tegemist on suhteliselt laiaulatusliku muudatusega, mis toob kaasa ka
halduskoormuse tõusu, vajaks see enne seadusesse viimist ka põhjalikumat
analüüsi.
44. 146) Paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Arvestatud osaliselt Siseministeeriumi seisukoht antud
Hankija määrab hanketeates pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei küsimuses jääb raskesti mõistetavaks, kuna
või olla lühem kui 15 päeva hanketeate registrile või, juhul kui riigihanke vastuväites puudub sisuline põhjendus selle
eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, väljaannete talitusele kohta, miks peab ministeerium
esitamisest arvates.“ kavandatavat regulatsiooni või selle kohta
seletuskirjas esitatud põhjendusi
Muudatusega lisatakse uus lõige, mis sätestab sotsiaal- ja eriteenuste ebapiisavaks. Rahandusministeerium on
erimenetluses minimaalseks pakkumuste esitamise tähtajaks 15 päeva analüüsinud sotsiaal- ja eriteenuste
hanketeate registrile esitamisest arvates. Kehtivas regulatsioonis puudub riigihangete korraldamisel seatud
minimaalse tähtaja nõue. Kavandatava muudatusega ei saa nõustuda, et pakkumuste esitamise tähtaja pikkust ning
seletuskirjas toodud põhjendustel sätestatakse sotsiaal- ja eriteenuste leidnud, et sotsiaalteenuste riigihangete
erimenetlustes pakkumuste esitamisele minimaalne tähtaeg. korraldamisel seadis suisa 91% hankijaid
Siseministeeriumi hinnangul ei ole esitatud argumendid piisavad õigustamaks pikema kui kümnepäevase tähtaja.
sedavõrd märkimisväärset muudatust. Eriteenuste riigihangete korraldamisel
seadis üle kümnepäevase tähtaja ligi 68%
Alternatiivselt, kui Rahandusministeerium ei pea võimalikuks eelnevas lõigus hankijaid. Eeltoodust tulenevalt kasutab
ja p. 140 kavandatava muudatuse kohta esitatud arvamusega arvestamist, enamus hankijaid sotsiaal- ja eriteenuste
palume minimaalse esitamise tähtaja sätestamisel lähtuda sarnaselt erimenetluste läbiviimisel rohkem kui
lihthankemenetlusele ja kehtestada pakkumuste esitamise minimaalseks kümnepäevast pakkumuste esitamise
tähtajaks 10 päeva. tähtpäeva. Analüüsi valguses nõustume
Siseministeeriumi poolt esitatud
alternatiivse ettepanekuga seada sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetluses pakkumuste
esitamise minimaalseks tähtajaks 10 päeva.
45. 147) Paragrahvi 126 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Ei ole arvestatud Eelnõus sõnastust muudetud. Riigihangete
Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva registri võimaliku töökindluse probleemid
seaduse 1. peatükis ning §-des 81, 82, 85, 110–12, 114–17 ja 119 sätestatut, mõjutavad kõiki riigihangete registris
võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära. Hankija võib hankelepingu läbiviidavaid riigihankeid, sh sotsiaal-ja
sõlmimisel arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, eriteenuste erimenetluse riigihankeid ning
taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse kaalutlusi, erinevate ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse
kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, riigihangetes osalevatele huvitatud isikutele
kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.“ tuleks võimaldada sama õiguskaitset nagu
2. ptk menetluste puhul. Lisaks eeltoodule
Palume arvestada punkti 141 kohta esitatud arvamust. on praktikas korduvalt tõusetunud küsimus
sellest, kas hankijatel tuleb SE menetluses
riigihanke alusdokumentide muutmisel
pikendada pakkumuse esitamise tähtaega.
Kuna senini kohaldus vastav regulatsioon
vaid juhul kui hankija oli selle riigihanke
alusdokumentides ette näinud, siis olenes
pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine
ka ulatusliku riigihanke alusdokumentide
muutmise puhul suuresti hankijapoolsest
situatsiooni tõlgendusest RHS § 3 valguses
ning huvitatud isikud võisid jääda vajaliku
õigusliku kaitseta. Eeltoodust tulenevalt
peame vajalikuks RHS §-des 81 ja 82
sätestatu laiendamist SE erimenetlusele.
Ülejäänud sättes nimetatud paragrahvid
kohalduvad hankija tegevusele juhul, kui
hankija pole riigihanke alusdokumentides
sätestanud teisiti.
46. 181) Paragrahvi 169 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Osaliselt arvestatud Eelnõu vastavalt ettepanekule muudetud.
„2) riigisaladuse, salastatud välisteabe või piiratud juurdepääsuga teabega
seotud julgeolekuotstarbelise asja, sealhulgas selle mis tahes osa, koostisosa Ettepaneku esitaja ei ole selgitanud, kuidas
või alamkoostu ostmine;“ kahjustab lepingupartneri isiku avaldamine
riigi julgeolekuhuve.
Seoses eelnõu punktiga 181 teeme ettepaneku muuta § 169 lg 1 p 2 ja 4 (NB!
viimase muutmist eelnõus hetkel kavas ei ole) selliselt, et kaetud oleks kõik Seletuskiri parandatud.
direktiivi mõttes piisavad teabe kaitsetasemed ja ka sõnastus oleks seose osas
selgem (eelkõige lähtuvalt direktiivi art p 7), kuna praktikas on tekitanud
küsimusi, milles RHSi kohane „seos“ seisnema peab:
p 2: julgeolekuotstarbelise asja, sealhulgas selle mis tahes osa, koostisosa
või alamkoostisosa ostmine, millega kaasneb, mis eeldab või sisaldab
riigisaladust või salastatud välisteavet või muu juurdepääspiiranguga teavet;
p 4: sõjalise otstarbega teenuste ja ehitustööde tellimine ning
julgeolekuotstarbeliste teenuste ja ehitustööde tellimine, millega kaasneb, mis
eeldavad või sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või muu
juurdepääsupiiranguga teavet.
Lisaks on vajalik tagada, et RHS § 169 lõikes 1 nimetatud kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangete korral ei oleks kohustust riigihangete
registris avaldada lepingupartnerit ja muud tundlikku teavet (nt avaldada
ainult hanke läbiviija ja summa), juhul kui direktiiv seda võimaldab. Kui ei
oleks kohustust registri kaudu avalikkusele tundlikku infot avaldada,
soodustaks see kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete kasutamist
erandite asemel enamatel juhtudel, kuna vähendaks ohtu kahjustada olulisi
julgeolekuhuvisid.
Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnõu ja seletuskirja punktid ei lähe kokku.
Seletuskirjas on punkti 181 selgitus punkti 180 all, mis eelnõus räägib
ehitustööde hankelepingust.
Lisaks eeltoodule tekib küsimus, miks teenuste osa on välja jäetud (säte
puudutab vaid asju). Eeltoodust tulenevalt palume muuta sarnaselt ka teenuste
osa (RHS § 169 lõike 1 punkt 4).
47. 192) Paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Osaliselt arvestatud, Alapunktide tekst vastab täpselt direktiivi
Riigisaladuse, salastatud välisteabe või piiratud juurdepääsuga teabega seotud selgitatud 2009/81/EMÜ art 22: „kinnitust, et nad
riigihanke korral võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja tagavad nõuetekohaselt kogu nende
esitaks pakkumuses teabeturbe nõuetele vastavuse kontrollimiseks järgmised käsutuses oleva või riigihankelepingu
andmed ja dokumendid“ kehtivuse jooksul ja pärast
riigihankelepingu lõpetamist neile
Nõustume muudatusega, kuid kuna § 175 on kaitse- ja julgeoleku peatükis, teatavaks saava salastatud teabe
siis selguse huvides oleks asjakohane täiendada, et see lõige kehtib 6. ptk 2. konfidentsiaalsuse vastavalt asjaomastele
jao hangetele (§-d 172 kuni 174). õigus- ja haldusnormidele;“ Sellist eraldi
alternatiivi nagu „hankelepingu sõlmimise
Kõikides alapunktides on jäänud lisamata kolmas alternatiiv ehk ajal teatavaks saanud teave“ direktiiv ei
„hankelepingu sõlmimise ajal teatavaks saanud teave“ . Sõnastust peaks sisalda, pealegi on hankelepingu sõlmimise
tulema selgelt välja ka see, et ühe või mitme esitamist võib nõuda. Lõike 5 aeg sisuliselt kaetud hankelepingu
punktides on edaspidi kasutatud ainult salastatud teavet, mis ei ole kooskõlas kehtivuse ajaga. Samasugune sõnastus
lõikega 5 sätestatuga ja piirab lõikes 5 toodud alternatiive. sisaldub ka teistes direktiivi
keeleversioonides.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et sobimatu on punktides 1-4 kasutatud sõnastus
"salastatud teabe konfidentsiaalsuse". Teeme ettepaneku kasutada sõnastust
„salastatud teabe kaitse“. Kui tegemist on riigisaladusega või salastatud
välisteabega, siis pakkujad peavad järgima RSVS-st ja RSVKK-st tulenevaid
nõudeid. Neid nõudeid ei saa leevendada ja käsitada riigisaladust lepingulise
konfidentsiaalsuskohustuse alla kuuluva teabega. Sama on ka AK teabega
(tuleb järgida AvTS nõudeid, mitte lepingulist konfidentsiaalsuse kohustuse
teavet).
Hankija ei saa anda pakkujale või alltöövõtjale riigisaladusega teavet üksnes
konfidentsiaalsuse kohustuse kokkuleppe alusel. Riigisaladusega tutvumiseks
peab olema riigisaladuse luba. Kui vaja, et ettevõte töötleks riigisaladust enda
büroos/asukohas, siis peab ettevõttel ka töötlemisluba olema.
48. 199) Paragrahvi 178 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Ei ole arvestatud Direktiivi 2009/81/EMÜ art 42 lg 1 p j ütleb
Kui sõlmitav hankeleping on seotud riigisaladuse, salastatud välisteabe või sõnaselgelt, et esitada tuleb tõendid, mitte
piiratud juurdepääsuga teabega, võib hankija nõuda, et pakkuja või taotleja kinnitus.
esitaks pakkuja või taotleja riigisaladuse töötlemise loa, tema töötaja
riigisaladusele juurdepääsu loa, salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi
või tõendid selle kohta, et pakkuja või taotleja on suuteline töötlema,
salvestama ja edastama piiratud juurdepääsuga teavet hankija nõuetele
vastaval turbetasemel.“
Antud sätte kohaselt võiks nõuda riigisaladuse loa esitamist, kuid kui luba ei
olegi, vaid taotletakse juurdepääsu õigust (seletuskirja kohaselt on piiratud
juurdepääsuga teabe juures viidatud AvTS juurdepääsu sätetele, mis ei ole
sama, mis piiratud tasemel riigisaladus). Seega, millise tõendi esitamist saab
hankija viimasel juhul RHSi kohaselt nõuda. Teeme ettepaneku asendada sõna
„tõendid“ sõnaga „kinnitused“ ning sõnad „piiratud juurdepääsuga“ sõnaga
„muu juurdepääsupiiranguga teavet“.
49. 204) Paragrahvi 185 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: Ei ole arvestatud Muudatus on vajalik ja põhjendatud
„Üksnes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja muutmist asjaoluga, et tähtaja pikendamine on
ei loeta käesoleva lõike tähenduses riigihanke alusdokumentide muutmiseks.“ enamasti ajendatud sellest, et pakkujatel on
ilmnenud vajadus riigihanke
Siseministeeriumi hinnangul ei ole selline muudatus vajalik ega põhjendatud. dokumentidega pikemalt tutvuda ning
Süsteem, mis praegu eksisteerib on end igati õigustanud ja tänu sellele on ära pakkumust põhjalikumalt ette valmistada.
jäänud hangete sarivaidlustamine eesmärgiga venitada hankemenetlust. Selle käigus võivad tekkida paratamatult
küsimused riigihanke alusdokumentide
Lisaks, hankija poolt vaadatuna on praeguse süsteemi kohaselt hankijal n-ö kohta ning ilmneda asjaolu, et esitatud on
riskivabam pakkujate soovile pikendada esitamise tähtaega vastu tulla (n-ö piiravaid tingimusi, mida peab saama
heast tahtest tähtaega pikendada), kuid kui seadust muudetakse nii, et vaidlustada. Arvestades, et Eestis on
pikendamisega kaasneb koheselt oht, et võivad tulla vaidlustused ka nende vaidlustuste arv üliväike, ei ole
tingimuste peale, mis on juba algusest peale ettevõtjatele kättesaadavaks sarivaidlustuste oht reaalne.
tehtud, siis hankija, kaaludes tähtaja pikendamisega kaasnevat vaidlustuse
riski, pigem jätab ettevõtjale vastu tulemata ja tähtaja pikendamata.
50. 209) Paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui Osaliselt arvestatud Eelnõu täiendatud, viga viitamisel § 197 lg
vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel, 1 p-le 8 parandatud.
mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja Selgitame, et igasugused
vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu, tasutud või vaidlustusmenetluse kulud kuuluvad välja
tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kantud kulud mõistmisele üksnes siis, kui need on
põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud vajalikud ja põhjendatud. Seega ei ole ka
riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise muudatuse tulemusena võimalik juhtum,
kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.“ kus vaidlustusmenetluse kulud tuleb
hankijal kanda ebaõiglases suuruses või
Kavandatud muudatusettepanekuga on sellisel kujul keeruline nõustuda. juhul, kui tema poolt riigihanke
Seletuskirja kohaselt lisatakse eelnõusse vaidlustusmenetluse kulude alusdokumentide muutmine ei ole seotud
hüvitamisele juhtum, kus hankija tunnistab otsuse vaidlustuse tulemusena vaidlustuse esitamisega.
kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente, ent ei mööna sõnaselgelt, et
ta vaidlustuse omaks võtab.
Juhime tähelepanu, et viidatud § 197 lõike 1 punkt 8 sõnastuse kohaselt lõpeb
vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või
täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad § 192 lõikes 3 sätestatud alused. § 192
lõige 3 sätestab vaidlustuse läbi vaatamata jätmise olukordadena seitse
erinevat juhtu. Tõenäoliselt ei ole eelnõu muudatus siiski seotud kõikidega
neist. Ühtlasi juhime tähelepanu § 192 lõike 3 punktile 7, mille kohaselt jätab
vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega
vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse
kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud. Praegune sõnastus võrdsustab
hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vaidlustuse omaksvõtu või
õigusrikkumisega, mis ei ole õige.
Lisaks on vajalik analüüsida, kas § 197 lõike 1 punktis 8 nimetatud
vaidlustusmenetluse lõppemise aluse puhul on § 192 lõikes 3 punktis 7
kirjeldatud juhtumistel vaidlustusmenetlust üldse toimunud ning kas seetõttu
ka vaidemenetlusega seotud kulusid saab tekkida („mis tekkisid vaidlustuse
tulemusena“ nagu on öeldud seletuskirjas). Kindlasti ei ole õige niisugustel
juhtudel nõuda hankijatelt tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja
lepingulise esindaja kantud kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Täna kehtiv regulatsioon on väga mõistlik, andes hankijale võimaluse oma
eksimusi parandada ka ilma vaidemenetluseta, seda enam, et hankija poolsed
eksimused ei ole üldjuhul pahatahtlikud ega suunatud kellegi huvide
kahjustamisele ning oleksid vaidlustusmenetluse asemel võimalik lahendada
hankijalt hoopis RHAD kohta selgituse küsimisega. Ka ei saa vaidlustuse
esitamine olla sedavõrd suur kulu (v.a olukorras, kus pakkujad otsivad
vaidlustusteks põhjuseid), et seesugune halduskoormuse tõus riigis oleks
kuidagi õigustatud. Lisaks toob see tõenäoliselt kaasa ka vaidlustuste arvu
hüppelise tõusu ning pole välistatud, et see toob kaasa ka pahatahtlikud
vaidlustused, mis on suunatud õigusabikulude korvamisele ja hankijale n-ö
ebamugavuse valmistamisele.
Eeltoodust tulenevalt palume enne muudatuse tegemist kindlasti analüüsida
riigi valmisolekut selliseid kohustusi kanda ning seda nii halduskoormuse, kui
ka eelarve vaates, seda enam, et lisatud regulatsioon tähendaks sisuliselt ka
eraldi menetlust, kuna kõikide nende juhtumite puhul tuleks viia läbi
igakordne hindamine.
51. Direktiivide 2009/81/EÜ ja 2014/24/EL erandite aluste kattuvus. Mõlemas Ei ole arvestatud Erandid kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on
direktiivis on kaitse ja julgeolekuvaldkonda puudutavate erandite aluseks muudest eranditest eraldatud taotluslikult.
salastatud teave ja julgeolekuhuvid: 2014/24/EL art 15 lg 2 (oluliste Direktiivi 2014/24/EL art 15 lg 1 kohaselt
julgeolekuhuvide kaitset ei ole võimalik tagada vähem sekkuvate kohaldatakse seda direktiivi kaitse- ja
meetmetega/andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuvaldkonna riigihangetele, välja
julgeolekuhuvide vastaseks) või lg 3 (peavad kaasnema erilised arvatud direktiivi 2009/81/EÜ
julgeolekumeetmed) alusel versus 2009/81/EÜ artikkel 13 punkti a (olulised kohaldamisalasse kuuluvad lepingud ning
julgeolekuhuvid). See tähendab, et hankija peab valima RHS § 170 lg 1 p 3 need lepingud, mis oma sisu poolest
või RHS § 11 lg 1 p 20 nn oluliste julgeolekuhuvide erandi aluste vahel, mis kuuluksid viimati nimetatud direktiivi
on eeltoodud punktides eri kujul sõnastatud. Seejuures täiendav kattuvus kohaldamisalasse, ent mille suhtes on
aluste vahel võib tekkida ka sellest, et direktiivi 2014/24/EL art 15 lg 3 tehtud selles direktiivis erand.
(riigihankelepingu või ideekonkursi täitmine on tunnistatud salajaseks) ja Märgime ka, et direktiivi 2009/81/EÜ
vastavalt ka RHS § 11 lg 1 p 20 lubab erandit ka sel juhul, kui hankeleping on pealkiri ütleb samuti, et direktiiviga
seotud riigisaladusega või välisriigi salastatud teabega riigisaladuse ja kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja
salastatud välisteabe seaduse tähenduses, samas kõik direktiivis 2009/81/EÜ julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt
lubatud oluliste julgeolekuhuvide erandi alusel tehtud ostud ja vastavad sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja
lepingud võivad samuti sisaldada salastatud teavet – seega millest lähtuda teenuste riigihankelepingute sõlmimise
aluste vahel valimisel? kord. Seega ei hõlma direktiiv siiski kõiki
kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
Vaidluste ning eksimuste vähendamise eesmärgil on ettepanek koondada riigihankeid.
võimalusel RHS §-st 170 lõike 1 punkti 3 ja RHS §-i 11 lõike 1 punktist 20 Seega on oluline, et kaitse- ja
ehk julgeolekuhuvidega seotud kattuvad erandi alused ühte sättesse, jättes julgeolekuvaldkonna erandid, mis on
välja sisult dubleeriva sõnastuse. Sarnaselt direktiivile 2009/81/EÜ, mis on sätestatud RHS §-s 170, on rakendatavad
mõeldud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale, on ka direktiivi 2014/24/EL artiklis üksnes kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, mis
15 toodud erandid ja vastavalt direktiivi artikli 15 lõikele 1 on vastava RHS § on määratletud RHS §-s 169. Kaitse- ja
11 lg 1 p 20 erandi alused mõeldud vaid kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale. julgeolekuvaldkonnas, mis kuulub aga
Direktiivid seavad paindlikkusele küll tehnilistel põhjustel võib-olla sõnastuse direktiivi 2014/24/EL kohaldamisalasse ja
tõttu piirid, sest kõigepealt peab hindama, kas planeeritav ost on kaitse- ja millele seega RHS 6. peatükk ei laiene,
julgeolekuvaldkonna hange vastavalt direktiivile 2009/81/EÜ (vt ka RHS § kohaldub RHS § 11 lg 1 p-s 20 sätestatud
169) või kas saab rakendada nimetatud direktiivis lubatud erandit (vt ka RHS erand, kui selle eeldused on täidetud. Seega
§ 170), enne kui saab tugineda direktiivile 2014/24/EL. Alles seejärel, kui ongi oluline, et enne erandite kohaldama
direktiivi 2009/81/EÜ ja selles lubatud erandite kohaldamine on välistatud, asumist tuleb hankijal määratleda, kas
saab riigihankelepingute ja ideekonkursside suhtes kaitse ja julgeoleku kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihange
valdkonnas kohaldada direktiivi 2014/24/EL (sh selle direktiiviga lubatud kuulub RHS 6. peatüki kohaldamisalasse
erandid ehk RHS § 11 lg 1 p 20). Samas on see arusaamatu konstruktsioon, või mitte.
kuna mõlema aluse kasutamise lõpptulemusena on tegu erandi läbiviimisega
ja direktiive ning RHSi ei kohaldata – seega protsess on sama.
Kuna julgeolekuhuvi alused on mõlema vastava §-i punktis kattuvad, olekski
hankija seisukohalt lihtsam, kui ei esineks RHSis mitmes kohas samasisulist
alust. Kui kattuvad alused jäävad dubleerivalt eri punktidesse, on hankijal
endiselt küsimus, et milline alus valida, kuigi need on sisult samad.
Muudatus on vajalik, kuna see muudab regulatsiooni hankijate ja ettevõtjate
jaoks paremini ning lihtsamini mõistetavaks ning kõrvaldab vastuolud, mis on
viinud hankijaid õiguse ebaõige rakendamiseni.
52. Eelnõuga on jäänud parandamata järgmine probleemkoht, millele Politsei- ja Ei ole arvestatud Direktiivi 2014/24/EL art 53 kohaselt tuleb
Piirivalveamet (edaspidi PPA) juhtis tähelepanu juba 2019. aasta detsembris. hankijal teha riigihanke alusdokumendid
elektrooniliselt tasuta kättesaadavaks
PPA küsimus Rahandusministeeriumile oli: RHS § 81 lg 1 kohaselt võib menetluse algusest arvates. Sellest reeglist
hankija muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente piiratud teeb seesama artikkel erandi art 22 lg-s 1
hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, sätestatud juhtudel, mis on üle võetud RHS
võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise § 45 lg-ga 2, mis puudutab elektroonilist
tähtpäeva. Hankija muudab pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva kättesaadavaks tegemist ning riigihanke
pärast selle saabumist üksnes juhul, kui esialgse pakkumuste või taotluste alusdokumentides sisalduva teabe
esitamise tähtpäeva saabumisel on hankemenetlus käesoleva seaduse § 193 konfidentsiaalsena hoidmise põhjendusel,
lõikes 1 nimetatud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul mis on üle võetud RHS § 77 lg-ga 3.
peatunud. Siit probleem, et näiteks võistlevas dialoogis tekivad osad Nendest sätetest tulenevalt ei saa
hankedokumendid (dialoogi alustamise ettepanek, pakkumuste esitamise võimaldada muuta riigihanke
ettepanek (sh tehniline kirjeldus, hindamiskriteeriumid jm) pärast taotluste alusdokumente pärast taotluste esitamist.
esitamise tähtpäeva. Ainsad osad, mis tekivad enne, on kõrvaldamise alused, Küll aga on eelnõuga hilisemat riigihanke
kvalifitseerimise tingimused ja hanketeade. Kui mul ei ole võimalik muuta alusdokumentide muutmist võimaldatud
hiljem alusdokumente, siis ei ole mul sisuliselt võimalik neid menetlusliike kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas (vt lisatav §
kasutada. Milliseid muudatusi siiski on selles sättes mõeldud? Millisel alusel 1751) lähtuvalt kaitse- ja
toimub sellisel juhul vastavates menetlustes dokumentide muutmine enne julgeolekudirektiivi art 33 lg-st 5.
pakkumuste esitamise ettepaneku tegemist, aga pärast taotluste esitamist?
Rahandusministeeriumi vastus oli: RHS § 81 ei näe tõepoolest ette
alusdokumentide muutmist mitmeetapilistes hankemenetlustes pärast taotluste
esitamise tähtpäeva. Sellist alust ei näe otsesõnu ette ka direktiivid, kuigi
vastavat võimalust saab aimata näiteks klassikalise direktiivi art 29 lg-st 5.
Innovatsioonipartnerluses on § 60 lg-s 5 ette nähtud erinorm § 81 suhtes, mis
võimaldab tõlgendust, et selles menetluses on võimalik tehnilist kirjeldust ja
muid tingimusi muuta ka pärast taotluste esitamise tähtaega. Muude
menetluste osas on Teie kirjeldatud probleemistik tuvastatud ning loodetavasti
muudetakse seda mõne olemasoleva või tulevase eelnõu raames.
53. Pakkujate ja taotlejate kõrvaldamine võrgustikusektori hangetes. RHS § 161 Ei ole arvestatud Kui võrgustikusektori hankija ei ole avaliku
lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori sektori hankija, siis ta võib kehtestada oma
hankija, kehtestada tingimused, mis peavad olema objektiivsed ja mille sisu kõrvaldamise alused, sh need, mis
peab olema kõigile huvitatud isikutele kättesaadav ning mis võivad hõlmata sisalduvad § 177 lg 2 p-s 1. Aga kui ta on
RHS §-des 95–106 sätestatud aluseid, mida kohaldatakse nendes võrgustikusektoris tegutsev avaliku sektori
paragrahvides sätestatud korras. RHS §-s 95 sätestatud kõrvaldamise alused hankija, siis seda õigust ei ole ja selline
jäävad aga liiga kitsaks elutähtsate teenuste osutajate hangete puhul. Nimelt ei piirang on sätestatud direktiivi 2014/25/EL
ole RHS § 95 lg 4 aluste kohaselt võimalik hankijal kõrvaldada art 80 lg 1 teises taandes ning liikmesriigil
hankemenetlusest ettevõtet, kes ei ole teadaolevalt piisavalt usaldusväärne, et ei ole õigust sellest piirangust üle astuda.
välistada elutähtsateenuse osutamisele ja sellest lähtuvalt riigi julgeolekule
avalduvaid ohte. Näiteks elektrienergia, veega, samuti sadamata ja
lennuväljadega seotud valdkondades on äärmiselt oluline, et pakkuja on
usaldusväärne ning juhul, kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja ei
ole riigi julgeoleku tagamise seisukohalt piisavalt usaldusväärne, siis peab
pakkujal olema õiguslik võimalus pakkuja kõrvaldamiseks. Kehtiv RHS § 95
lg 4 seda kahjuks ei võimalda. Tagamaks elutähtsate teenuste toimivust ja
välistamaks riigi julgeolekule avalduvaid ohte, teeme ettepaneku täiendada
RHS § 161 lg-te 1 ja 2 sõnastust, lisades sinna viite RHS § 177 lg 2 p-le 1.
54. KJ direktiivi sõnastus: Arvestatud Eelnõu muudetud.
Artikkel 13
Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmistel juhtudel: b) luuretegevusega
seotud riigihankelepingud;
Direktiivi (27) on selgitatud, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on mõned
lepingud nii tundlikud, et oleks sobimatu kohaldada käesolevat direktiivi,
hoolimata selle spetsiifilisusest. Nii on see riigihangete puhul, mida
korraldavad luureteenistused, ja kõigi luuretegevuse, sealhulgas
vastuluuretegevuse liikidega seotud riigihangete puhul vastavalt
liikmesriikide määratlusele. Nii on see ka muude eriti tundlike ostude puhul,
mis eeldavad väga kõrget konfidentsiaalsuse taset, näiteks teatavad ostud,
mille eesmärk on piirikaitse või võitlus terrorismi või organiseeritud
kuritegevuse vastu, mis on seotud krüpteerimisega või mõeldud spetsiaalselt
varjatud tegevuseks või muuks sama tundlikuks tegevuseks, mida viivad läbi
politsei- ja julgeolekujõud.
RHS:
RHS § 170. Seaduse rakendusala erisused kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihangetes
(1) Hankija ei ole kohustatud käesolevas seaduses sätestatud korda
rakendama, kui:
2) leping on seotud luure- või vastuluuretegevusega, sealhulgas
julgeolekuasutuse või kaitseväe luuretegevusega;
Just siit tulebki see julgeolekuasutuse kitsendus tegelikult, mille otsa ka meie
oleme takerdunud. Õige oleks peale koma olev osa ära jätta või kasutadagi
direktiivi sõnastust. Direktiiv ja seadus ju ei räägi KJ riigihangete
määratlemisel asutustest (julgeolekuasutused/kaitsevägi), vaid ostu olemusest
(julgeolekuotstarbest).
Soome seaduses on direktiiviga sarnane sõnastus. Neil on luuretegevusega
seotud kaitse- ja julgeolekuhanked, mis on igati õige ja loogiline ning läheb
kokku ka direktiivi mõttega.
RHS muutmise ettepanek:
Võimalikud sõnastused:
a) luuretegevusega seotud riigihankelepingud;(direktiiv)
b) leping on seotud luure- või vastuluuretegevusega (kehtiv sõnastus
lühendatud kujul)
c) luuretegevusega seotud kaitse- ja julgeolekuhanked (soome
sõnastusest tuletatud aga kuna meie seadus ei kasutada erisuste puhul
viidet KJ hangetele, ei ole see vast kõige parem variant).
55. 2) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „hankemenetluse“ Ei ole arvestatud Keeleliselt ei ole õige loetelu kõikide
tekstiosaga „kontsessiooniteate avaldamisega alanud kontsessioonilepingu elementide vahele lisada sõna „või“, piisab
sõlmimise menetluse“; sellest, kui see sõna on loetelu viimaste
Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku lisada täiendusse ka „või“, elementide vahel, sellisel juhul tähendavad
kuna kontsessioon ei ole hankemenetlus. eelnevad komad ka „või“.
56. 4) paragrahvi 8 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; Selgitatud Säte viiakse § 181 lg-tesse 1 ja 2 ning
Teeme ettepaneku lisada seletuskirja selgitus, miks säte kehtetuks seletuskirjas sisaldub selgitus § 181
tunnistatakse. muudatuse juures.
57. 9) paragrahvi 12 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud, Eelnõu täiendatud.
selgitatud Juriidilise isiku asutamise ja tema
„Kui avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku kohta sellised äritegevuse aeg võivad olla erinevad,
andmed puuduvad või ei ole need seoses hankija või juriidilise isiku millisel juhul ei võeta arvesse andmeid
asutamise, äritegevuse alustamise või ümberkujundamisega enam juriidilise isiku asutamisest, kuivõrd see
asjakohased, võib nimetatud tegevuste osakaalu hinnata majandustegevuse periood enne äritegevuse alustamist ei anna
prognooside abil.“; adekvaatset infot otsustamaks, kas
Nõustume muudatusega, kuid sättest on meie hinnangul puudu sõna sisetehingu või hankijatevahelise koostöö
„kontrollitava“ (juriidilise isiku ees). eeldused on sisuliselt täidetud.
Samas tekkis ka küsimus, et miks on vaja eristada juriidilise isiku asutamist ja
äritegevuse alustamist.
58. 13) paragrahvi 15 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Selgitatud Muudatusest loobutud, kuivõrd ka erandid
ja väikeostud kuuluvad sätte regulatsiooni
„(11) Hankijal on õigus kohaldada käesolevas seaduses sätestatud alla.
kohustusliku korra asemel riigihanke piirmäära või rahvusvahelist piirmäära
ületavatele menetlustele kohalduvat korda ka nende hankelepingute
sõlmimisel, mille läbiviimisele on seaduses sätestatud erireeglid või mille
eeldatav maksumus jääb allapoole vastavaid piirmäärasid, välja arvatud juhul,
kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“;
Nõustume muudatusega, kuid sõnastust võiks muuta selgemaks, kuna hetkel
võib jääda mulje, et mõeldud on ka erandeid ja väikeoste, millele seaduses
kohustuslik menetluskord puudub.
59. 21) paragrahvi 30 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „täpsustada“ sõnaga Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
„täiendada“;
Nõustume muudatusega, et ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel
sõlmitakse hankeleping raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt ning
hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust täiendada.
Tegemist on väga oodatud muudatusega, mis viimastel aastatel on palju
segadust tekitanud.
Kuna aga antud juhul on ühe sõna muutmisel märkimisväärne kaal ja võttes
arvesse, et viimaste aastate praktikas on lähtutud kehtiva seaduse sõnastusest
ja oluliselt rangematest tõlgendustest, tuleks seda seletuskirjas võimalusel
veelgi enam lahti kirjutada, et oleks selge, mida mõeldakse „täiendamise“ all
ja mis vahe neil kahel sõnal praktikas tegelikult on.
Seletuskirja kohaselt ei ole kehtiv sõnastus direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 3
teise taandega kooskõlas ning kehtiv seaduse sõnakasutus viitab
kahetsusväärselt, justkui oleks ühe pakkujaga raamlepingut võimalik sõlmida
üksnes siis, kui kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused on
raamlepingus ammendavalt sätestatud. Seletuskirjas on toodud, et tegelikult
võimaldab aga direktiiv ka sellist ühe pakkujaga raamlepingut, kus
hankelepingu sõlmimiseks ei piisa üksnes nö tellimuse esitamisest, vaid
hankelepingu sõlmimine eeldab täpsemates detailides kokku leppimist ning
esialgses pakkumuses käsitlemata aspektide paika panemist. Eeltoodu annab
märku suhteliselt laiadest võimalustest.
RHS § 30 lõike 1 kohaselt lähtutakse raamlepingul põhinevate hankelepingute
sõlmimisel raamlepingu tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud
korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata.
Kui näiteks olukorras, kus toidukaupade või bürootarvete raamlepingus on
algusest saadik kirjas, et ostetavate toodete tegelik nomenklatuur võib
raamlepingu perioodil esialgselt nimetatud toodete loetelust olla vajadusel ka
teatud (mõistlikus) ulatuses erinev (kuna kõiki ostuvajadusi ei ole objektiivselt
võimalik seesuguste hankeesemete puhul ammendavalt ette näha), siis kas
sellisel juhul on riigihange uue sätte jõustumise järgselt õigesti üles ehitatud?
Meie hinnangul on, sest sellisel juhul hankija lähtub hankelepingute
sõlmimisel raamlepingu tingimustest ning RHS § 30 lõikest 1.
Oleme arvamusel, et konkreetset tingimust ja selle lubatavust tuleks alati
hinnata ka üldpõhimõtete valguses ja kui mingid tingimused, mis
hankeesemest tulenevalt on objektiivsed ja põhjendatud, on algusest peale
riigihanke tingimustes ettevõtjatele teada olnud, on hankija käitunud
õiguspäraselt. Tõsi, see ei tähenda, et lähtuda tohiks põhimõttest, et „kõik, mis
pole keelatud on lubatud“ ehk, et ka seesugused lahtised ehk pakkumuse
täiendamist vajavad aspektid peaks mõistagi olema selgelt ja üheselt
mõistetavalt riigihanke alusdokumentides kirjas, vältimaks vastuolu
riigihanke üldpõhimõtetega.
Loomulikult ei tähenda eeltoodu, et hankelepingu sõlmimisel raamlepingu
alusel võiks asuda hankima midagi sellist, mida asjaomane riigihange üldse ei
puuduta või mille kohta puuduvad raamlepingus igasugused tingimused.
Seesugust praktikat riigihangete maastikul ilmselt tihti ka ei kohta.
60. 22) paragrahvi 30 lõike 9 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Ei ole arvestatud Eelnõu koostaja leiab, et sõnastus on selge
ja arusaadav.
„4) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu sõlmimiseks
koostatud riigihanke alusdokumentides käesoleva seaduse §-de 85 ja 86 alusel
sätestatud tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult kõige soodsama
pakkumuse;“;
Nõustume muudatusega, kuid palume kaaluda kas sõnastust saaks muuta
lihtsamaks.
61. 25) paragrahvi 35 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; Selgitatud Vastav selgitus ei ole vajalik, kuivõrd
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas puudub info, miks teine lause on alles muudatust selles osas ei toimu ning laused
jäetud. ei ole omavahel seotud.
62. 31) paragrahvi 46 lõikes 2 asendatakse sõna „ühte“ sõnaga „kahte“; Selgitatud Siiski vähendab tähtaja pikendamine
Punktiga 31 pikendatakse selgitustaotlustele vastamise rahuaega negatiivse rakenduspraktika esinemise
lihthankemenetluses ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale. Nõustume sagedust.
muudatusega, kuid oleme siiski arvamusel, et ühelt tööpäevalt kahele
tööpäevale pikendaminegi ei lahenda probleemi, et vastamise aeg võib
saabuda pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kuna hankijal on siiski õigus
küsimusele vastata 3 tööpäeva jooksul.
63. 36) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: Arvestatud Eelnõu muudetud.
„(41) Hankija lisab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele otsuse
kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine, märke käesoleva seaduse §
120 alusel kohaldatava ooteaja pikkuse kohta.“;
Juhime tähelepanu, et RHS § 125 lõike 8 kohaselt kohaldatakse
lihthankemenetluses hankelepingu sõlmimisele RHS § 120, võttes arvesse
RHS § 125 lg 9 toodud erisusi. Eelnõu põhjenduspunkt säilitab § 125 lg 9
lihthankele 5 päevase ooteaja. Võttes arvesse, et § 47 kohaldub ka lihthankele,
siis kas ei peaks olema märge § 120-le või § 125 lõikele 9.
64. 45) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: Selgitatud Sättest tulenevalt ei tohi muuta pakkumuste
ega riigihanke alusdokumente viisil,
„(31) Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral lõplikku pakkumust millega kaasneks konkurentsi moonutamise
selgitada, piiritleda ja täpsustada, tingimusel et sellega ei muudeta pakkumust või pakkujate ebavõrdse kohtlemise oht.
ega riigihanke alusdokumente, millega kaasneks konkurentsi moonutamise
või pakkujate ebavõrdse kohtlemise oht.“;
Juhime tähelepanu, et kui üht või teist muuta ei tohi, siis kas piiritlemist,
selgitamist või täpsustamist tuleb antud sätte kontekstis mõista analoogselt §
114 lõike 2 tõlgenduse valguses.
65. 52) paragrahvi 77 lõiget 4 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: Selgitatud Muudatusest loobutud, muudetud § 97,
mille kohaselt ei pea heastamismeetmete
„21) teave selle kohta, et käesoleva seaduse § 97 lõikes 1 nimetatud tõendid tõendeid esitama koos pakkumuse või
tuleb esitada koos pakkumuse või taotlusega.“; taotlusega.
Nõustume muudatusega, kuid lisame, et kuivõrd RHS sätestab, et pakkuja
peab tõendid esitama koos pakkumusega ning seletuskirjas viidatud Euroopa
Kohtu lahend ütleb, et vastav nõue peab olema RHAD-s toodud, on seega
tegemist formaalse nõudega RHAD sisule. Praktikas oleks tegemist trafaretse
tekstiga, mis RHAD-s sisalduma peaks. Kuivõrd see nõue võib hankijatel
tähelepanuta jääda, siis vältimaks inimlikke eksimusi, võiks RAM lisaks
seaduse muudatusele kaaluda ka asjakohase tehnilise lahenduse juurutamist,
milleks oleks näiteks riigihangete registrisse kõrvaldamise aluste juurde ja/või
hankepassi vormile vastavasisulise viite lisamine.
66. 62) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: Arvestatud Eelnõu muudetud ja teabe esitamise
tähtaega pikendatud.
„(71) Hankija esitab registrile ettevõtjapoolsed hankelepingu rikkumised,
mille tulemusena on kohaldatud käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 8
nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi, kümne päeva jooksul
nõude esitamisest arvates. Hankija nõude vaidlustamise korral lisab ta vastava
teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates.“;
Nõustume lisatud täiendusega. Tegemist on igati asjakohase ja vajaliku
täiendusega. Kuivõrd tegemist on täiesti uue nõudega, mida hankijad peavad
seaduse jõustudes täitma hakkama, võiks kaaluda pikemat esitamise aega, 10
päeva asemel näiteks 30 päeva.
Seejuures on oluline, et kesksetes ja ühishangetes saaks iga riigihankes osalev
asutus, kes on riigihangete registrisse ära märgitud, kuid ei ole ise riigihanget
läbi viinud hankija, need andmed ise märkida.
67. 63) paragrahvi 85 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: Arvestatud, Seletuskirja täiendatud.
selgitatud Kui hankija soovib juhtide või vastutavate
„Pakkumuse hindamise kriteeriumina ei või sätestada käesoleva seaduse §-des isikute haridust ja kutsekvalifikatsiooni
99 ̶ 101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja või taotleja kvalifitseerimise hinnata, ei ole lubatud sätestada juhtide või
tingimusi, välja arvatud § 101 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed pakkuja või vastutavate isikute haridusele ja
taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest kutsekvalifikatsioonile miinimumtaset
vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need näitavad kvalfitseerimise tingimusena. Selles osas
hankijale pakkumuse majanduslikku soodsust ja kui neid andmeid ei kasutata eelnõu kehtivat seadust ei muuda, vaid
kvalifitseerimisel.“; kordab § 101 lg 1 p-s 6 sätestatud reeglit,
mille kohaselt võib neid andmeid
Nõustume kavandatava muudatusega, et kvalifitseerimise tingimusi kehtestada kvalifitseerimise tingimusena,
pakkumuse hindamise kriteeriumidena kasutada ei tohi, kuid seletuskirjast kui neid ei kasutata pakkumuste hindamisel.
võiks välja tulla kas kvalifitseerimiseks samaaegselt mingi miinimumlävendi Muudetav säte käsitleb üksnes vastutavate
seadmine on siiski lubatav. Näiteks, kas on lubatav sätestada isikute ja juhtide haridust ja
kvalifitseerimistingimusena, et teenuse osutamise eest vastutaval spetsialistil kutsekvalifikatsiooni. Kui vastutavatele
peab olema kõrgharidus, kuid hindamisel omistatakse pakkujale teenuse isikutele või juhtidele soovitakse sätestada
osutamise eest vastutava isiku eest punkt(e), kui sellel isikul on kõrgharidus muid nõudeid, näiteks kogemuse osas, ei
mingis konkreetses, riigihanke objektiga seotud asjakohases valdkonnas? Kui ole keelatud neid kehtestada pakkumuse
see on lubatav, võiks sätte viimase osa sõnastust täpsustada: „… ja kui neid vastavuse juures miinimumtingimusena
konkreetseid andmeid ei kasutata samaaegselt kvalifitseerimisel.“. ja/või neid ka hinnata, kuivõrd
kvalifitseerimise tingimustena neid seada ei
ole lubatud.
68. 64) paragrahvi 85 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: Osaliselt arvestatud, Sõna „mõistliku“ asendatud direktiivis
selgitatud kasutatud sõnaga „maksimaalse“. Register
„Osakaalusid võib väljendada asjakohase mõistliku vahemikuna.“; ei saa võimaldada automaatset hindamist,
kui hindamiskriteeriumidele ei ole
Juhime tähelepanu, et seletuskirjast ei selgu, mida on silmas peetud „mõistliku määratud konkreetset osakaalu. Kui hankija
vahemiku“ all. soovib uusi võimalusi
hindamiskriteeriumide seadmisel kasutada,
Ühtlasi viitame, et riigihangete register praegu ei võimalda tuleb registris märkida „hankija hinnatav“
hindamiskriteeriumide osas vahemikke määrata. ning hindamine läbi viia väljaspool registrit.
69. 65) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: Osaliselt arvestatud, Eelnõu muudetud. Rahandusministeerium
selgitatud on esitanud liikmesriikide ekspertidele
„(10) Kui pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalude määramine ei ole küsimuse, kuidas hindamiskriteeriume
objektiivsetel ja riigihanke alusdokumentides kirjeldatud põhjustel võimalik, praktikas rakendatakse, kui need on
esitab hankija kriteeriumid tähtsuse vähenemise järjekorras.“; määratud tähtsuse järjekorras. Kui vastused
laekuvad, saame täiendada seletuskirja.
Nõustume muudatusettepanekuga, ent võimalusel palume täiendada
seletuskirja mõne viite või näitega, kuidas eeltoodut praktikas rakendada.
Mida mõeldakse „objektiivsete põhjuste“ all (direktiiv eeldab, et tegemist on
põhjendatud olukorraga).
Ühtlasi lisame, et sätte sõnastuse kohaselt jääb mulje, et eksisteerib kahte liiki
põhjendusi – objektiivsed ja need, mis on kirjeldatud RHADs. Seadusandja
ilmselt ei ole silmas pidanud kahte erinevat põhjendust.
70. 68) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Eelnõu muudetud.
„(1) Hankija ei tagasta pakkumuse tagatist pakkujale või realiseerib selle, kui
edukas pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi,
pakkuja muu tegevuse või tegevusetuse tõttu jääb hankeleping sõlmimata või
edukas pakkuja ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut
pakkujast tuleneval põhjusel hankija antud tähtaja jooksul täitma.“;
Juhime tähelepanu, et siin sättes ei peaks olema „edukas pakkuja“.
71. 82) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: Selgitatud Eelnõu muudetud selliselt, et kõikidel
hankijatel on võimalik riigihanke
„(41) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud hankija võib alusdokumentides sätestada kõrvaldamise
kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on hankija alusena kohaliku maksuvõla kontrollimine.
asukohajärgse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühenduse korral kõikide
ühendusse kuuluvate hankijate asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg
maksukorralduse seaduse tähenduses.“;
Antud säte kohaldub küll kohalikele omavalitsustele (KOV), kuid viitame, et
KOV üksuste ühenduse korral näib siiski asjakohane diskretsiooniline
kõrvaldamise alus olevat see kui pakkujal või taotlejal on kasvõi ühe
ühendusse kuuluva KOV hankija ees maksud tasumata.
72. 84) paragrahvi 95 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse Selgitatud Selgitame, et muudetakse üksnes § 95 lg 6
järgmiselt: esimest lauset ja teine lause jääb kehtima.
„Kui hankija tuvastab mistahes ajal hankemenetluse käigus, et pakkujal või
taotlejal esineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 või lõikes 41 sätestatud
alus, annab ta pakkujale või taotlejale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla
tasumiseks või ajatamiseks.“;
Teeme ettepaneku kaaluda, kas siin ei peaks olema (sarnaselt eelnõu punktile
85) viimaseks lauseks „Kui pakkuja või taotleja on hankija antud tähtpäevaks
maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat või taotlejat
hankemenetlusest.“?
73. 88) paragrahvi 96 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Selgitatud Tegemist on sünonüümidega ning seaduses
on kasutatud sõna, millel on eesti keeles
„(3) Kui pakkuja või taotleja asukohariik ei väljasta käesoleva paragrahvi täpselt selline tähendus, milline on olnud
lõikes 2 nimetatud dokumente, võib need asendada pakkuja või taotleja või direktiivi mõte.
tema esindaja vande all antud tunnistusega või, kui pakkuja või taotleja
asukohariik sellist dokumenti ei väljasta, pädeva justiits- või haldusasutuse või
notari või kutseala- või ametiliidu ees pakkuja või taotleja asukohariigi
õigusaktide kohaselt antud tunnistusega.“;
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas on kasutatud sõna „tõotamine“.
74. 95) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: Arvestatud Eelnõu muudetud.
„(51) „Kui pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele,
jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud
pakkuja või taotleja ei osale edasises riigihankes.“;
Nõustume muudatusega, kuid võttes arvesse, et kavandatava muudatusega
eristatakse mõisted „riigihange“ ja „riigihanke menetlus“, teeme ettepaneku
sõnastus ka sellest lähtuvalt üle vaadata ning kasutada sõna „riigihankes“
asemel sõnad „riigihanke menetluses“.
Sellisel juhul tuleks taoliselt muuta ka § 96 lg 5, kasutades „riigihankes“
asemel sõna „riigihanke menetluses“.
75. 100) paragrahvi 103 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Selgitatud Kuivõrd muudatuse kohaselt võib hankija
nõuda, et ettevõtjad vastutaksid
„(3) Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule hankelepingu täitmise eest ühiselt, võib
ja finantsseisundile esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, võib tekkida küsimus, kas see tähendab, et
hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja ja teine ettevõtjad peavad hankelepingut ka täitma
ettevõtja vastutavad hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ühiselt.“; ühiselt. Nii see aga ei ole, vaid
hankelepingut võib täita ka näiteks ainult
Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku seletuskirja sõnastus üle üks ettevõtja, ent vaatamata sellele
vaadata. Täpsemalt, seletuskirjas on antud sätte juures selgitatud lisaks, et vastutavad hankelepingu nõuetekohase
„Muudetud sõnastus ei tähenda, et ühispakkujatega sõlmitav hankeleping täitmise eest täies mahus ka teised
oleks tingimata selline, mida ühispakkujad saavad täita üksnes ühiselt (VÕS § asjaomased ettevõtjad.
64), vaid seda, et juhul kui hankelepingut rikutakse, vastutavad rikkumise eest
tervikuna kõik ühispakkujad (VÕS § 65 lg 4) olenemata sellest, kes
ühispakkujatest pidi hankelepingu konkreetse kohustuse täitma“. Eeltoodu
jääb antud sätte kontekstis pisut arusaamatuks.
76. 101) paragrahvi 103 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ Ei ole arvestatud Nendes kahes punktis käsitletakse väga
tekstiosaga „või 4“; erinevaid olukordi, mistõttu ei ole samad
põhjendused kohaldatavad. Ühel puhul on
tegemist kõrvaldamise aluste
Juhime tähelepanu, et kui nimetatud nõue tuleneb direktiivist siis on seda kontrollimisega hankemenetluses, ent teisel
kohustuslik rakendada alates rahvusvahelisest piirmäärast, mistõttu võiks juhul raamlepingu alusel hankelepingu
siseriiklikel hangetel jätta lg 4 kontrollimise vabatahtlikuks, põhjendades seda sõlmimise puhul, kus ühe korra on
samuti hankijate töökoormuse vähendamisega, sarnaselt nagu punkti 110 kõrvaldamise aluseid juba kontrollitud.
muudatust on põhjendatud. Teisel juhul on hankijal siiski võimalik
sätestada, et kõrvaldamise aluseid
kontrollitakse.
77. 107) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: Arvestatud Eelnõu muudetud.
„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel esitatav hankepass peab sisaldama
kinnitust, et ettevõtja, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb, ei vasta
ühelegi käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud tingimusele ja ta
vastab sellele kvalifitseerimiseks esitatud tingimusele, mille osas pakkuja või
taotleja teise ettevõtja vahenditele tugineb, ning hankija nõutud andmeid
esitatud tingimusele vastamise kohta.“;
Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku kasutada sõnastuses, mis
vastab mõttele, et tema suhtes ei esine nimetatud aluseid.
78. 110) paragrahvi 104 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud Eelnõu muudetud.
järgmiselt:
„Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide
asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide
esitamist, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui
raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga, kui hankeleping sõlmitakse
raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata või
kui raamlepingu maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem.“;
Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku sõnastust lihtsustada, kuna
see on raskesti mõistetav.
79. 138) paragrahvi 125 lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises Arvestatud Eelnõu muudetud.
sõnastuses:
„Hanketeate avaldamisega registris või juhul, kui lihthankemenetlus viiakse
läbi mitme-etapilisena, muude riigihanke alusdokumentide esitamisega
taotlejatele loetakse esitatuks ettepanek esitada pakkumusi vastavalt
riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Lihthankemenetluse
lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.“;
Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku sõnastus üle vaadata, kuna
nimetatud täiendusega koos muutub lõike terviktekst raskesti arusaadavaks.
80. 143) paragrahvi 125 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Eelnõu muudetud.
„(9) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne viie
tööpäeva möödumist lihthankemenetluses hankelepingu sõlmimisele eelneva
ajaliselt viimase otsuse kohta teate esitamisest.“;
Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku lisada selguse huvides, et ühe
pakkuja puhul ooteaega ei kohaldata.
81. 180) paragrahvi 168 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: Selgitatud Kuivõrd muudatus §-s 168 on samasisuline
muudatusega §-s 145, on neid muudatusi
„Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2 ̶ 6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5 ̶ 10 seletuskirjas selgitatud koos, § 145 juures.
sätestatut kohaldatakse, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on
vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.“;
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas on viidatud § 169 (peaks olema 168) ning
paragrahvi 168 ei ole seletuskirjas selgitatud. Punkt 181 on puudu.
82. 182) paragrahvi 173 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
5) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik kriisiolukorrast tingitud
kiireloomulisuse või hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste
tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada
käesoleva seaduse §-s 94, § 125 lõikes 4 või §-s 174 sätestatud tähtaegadest.
Nõustume muudatusega, kuid seletuskirjas vajab täpsustamist, mida tähendab
„kriisiolukord“ – kas hädaolukorra seaduse tähenduses või on tegemist laiema
olukorraga.
83. 184) paragrahvi 173 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Eelnõu muudetud.
„(4) Asjade hankelepingu sõlmimise korral on hankijal õigus lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena käesoleva seaduse §
49 lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 sätestatud alustel, samuti juhul, kui asju
ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või
täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste
omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt
kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid
tehnilisi probleeme. Sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada viit
aastat, välja arvatud erandjuhtudel, arvestades toodete, seadmete või
süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida pakkuja
vahetamine võiks põhjustada.“;
Juhime tähelepanu, et direktiivis ei ole kasutatud terminit „ülemäärane“, vaid
„disproportional“. Lähtudes inglise-eesti õigussõnaraamatust, tähendab see
„ebavõrdelisus“ või „disproportsioon“, mitte aga „ülemäärane“. Termin
„ülemäärane“ võib muuta oluliselt direktiivis toodud mõtet.
84. 188) paragrahvi 174 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Eelnõu muudetud.
„(2) Hankija võib käesoleva seaduse § 94 lõike 1 punktis 2 nimetatud tähtaega
lühendada piiratud või konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses
ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaegu lühendada piiratud
hankemenetluses kuni kümne päevani, kui hankijal ei ole võimalik
pakkumuste või taotluste esitamise tähtaegadest kinni pidada riigihanke
alusdokumentides põhjendatud objektiivsete ja kiireloomuliste asjaolude
tõttu.“;
Juhime tähelepanu, et direktiivis ei ole kasutatud „põhjendatud objektiivsete
ja kiireloomuliste asjaolude tõttu“, vaid üksnes „kiireloomuliste asjaolude
tõttu“.
85. 219) paragrahvi 215 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Eelnõu sõnastust on muudetud, jättes
Eelnõu § 1 punktist 251 välja sõnad
„(1) Hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole „sealhulgas ideekonkurssi“ ja täiendades
eelnenud käesolevas seaduses nõutud riigihanke menetlust, sealhulgas vastavalt Eelnõu § 1 punkti 2 [„171)
ideekonkurssi, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; riigihanke menetlus on igasugune
käesoleva seaduse alusel läbi viidav
Juhime tähelepanu, et ideekonkurss on uue termini valguses samuti riigihanke menetlus, mille eesmärk on hanke- või
menetlus mistõttu ei ole meie hinnangul tarvidust seda enam eraldi välja tuua. raamlepingu sõlmimine või ideekavandi
Sättest võib saada mitmeti aru; 1) ideekonkursi läbiviimine on kohustuslik ja saamine;“].
2) riigihanke menetlused ei hõlma ideekonkursse.
SOTSIAALMINISTEERIUM
86. Kooskõlastame eelnõu, aga samas palume sotsiaal- või eriteenuste Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
hankelepingute sätteid puudutavas osas võtta kindlasti arvesse Töötukassa
seisukohti, kuna neil on hangete läbiviimisega suur kogemus ja sellega seotud
probleemidest hea ülevaade.
VÄLISMINISTEERIUM
87. Eelnõu punkti 120 kohta märgime järgmist. Seletuskirjas viidatakse eelnõu Ei ole arvestatud Arvestades, et hankijad soovivad sätestada
punkti 120 selgituses, et on olukordi, kus pakkumuste maksumuste pigem suuremaid ning pakkujad soovivad
kõrvalekalde erinevus 10% või 15% on liialt madal, et seada kahtluse alla madalaimaid kõrvalekalde protsente,
pakkumuse tõsiseltvõetavus. Samuti nenditakse seletuskirjas, et kohustusliku leiame, et eelnõus pakutud kõrvalekalde
protsendi sätestamine ei välista hankelepingu nõuetekohase täitmise riski ning protsendid (kehtiva seaduse 10% asemel 5-
hankijal peaks olema võimalus oma kogemusest tulenevalt seda teisiti ette 15% ja 20% asemel 10-30%) on
näha. Samas on eelnõu tekstis siiski piiratud hankija võimalust määrata kompromissina kõige sobilikumad.
kõrvalekalde erinevuse suuruseks 5-15%. See tähendab, et vaatamata eelnõu
seletuskirjas nenditule ei saa hankija määrata võimaliku erinevuse suuruseks
rohkem kui 15%. Välisministeerium on seisukohal, et eelnõus toodud
protsendid on liiga madalad, kuna ehitushangetes on pakkumuste maksumuste
erinevused väga sageli suuremad kui 15%. Samas ei ole sellised erinevused
toonud kaasa pakkuja suutmatust pakutud hinnaga lepingut täita.
Välisministeerium teeb ettepaneku muuta eelnõu punkti 120 nii, et hankijal on
võimalik maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse
maksumusega võrrelduna määrata kõrvalekalde suuruseks 5-30% ja
pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10-50%.
88. Välisministeerium teeb ettepaneku muuta ka riigihangete seaduse § 122 lõiget Arvestatud Eelnõu muudetud.
5, mille kehtiva sõnastuse kohaselt kontrollib hankija ehitustööde
hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral hankemenetluse
jooksul pakkumuses nimetatud alltöövõtjate suhtes ja pärast hankelepingu
sõlmimist hankelepingu täitmisel lisanduva alltöövõtja suhtes seaduse § 95
lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist. Välisministeerium teeb
ettepaneku muuta sõnastust nii, et hankija peaks kontrollima pakkumuses
nimetatud alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid hankemenetluse jooksul üksnes
edukal pakkujal ja pärast lepingu sõlmimist lisanduvate alltöövõtjate osas.
Vastasel juhul võib jõuda järeldusele, et kuigi pakkujate osas peab hankija
kontrollima kõrvaldamise aluste puudumist üksnes edukal pakkujal (§ 104 lg
8), siis juhul, kui pakkuja on nimetanud pakkumuses alltöövõtjaid, peaks
hankija kontrollima kõikide alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid isegi siis, kui
konkreetne pakkumus ei osutu edukaks.
89. Välisministeerium teeb ettepaneku muuta ka riigihangete seaduse § 83 lõiget Selgitatud Riigihangete register võimaldab andmeid
3 nii, et hankija võiks raamlepingu korral vajadusel esitada registrile andmed esitada pärast iga hankelepingut. Kui
raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse hankijale on iga 12 möödumisel andmete
kohta pärast iga hankelepingu sõlmimist, kuna mõnede raamlepingute puhul esitamine koormav, võib ta seda teha ka
ei ole otstarbekas esitada andmeid üksnes iga 12 kuu möödumisel. pärast iga hankelepingu sõlmimist.
90. Teeme ettepaneku kaaluda riigihangete seaduse muutmise seaduse raames Arvestatud Eelnõu muudetud.
täpsustada muuhulgas RHS § 104 lg 8 alusel eduka pakkuja ja tema
kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise või
kvalifitseerimata jätmise otsuste vastuvõtmist.
Hiljutise vaidlustuse raames tõstatatud probleemi valguses selgus, et mitte
ainult Välisministeerium, vaid ka mitmed teised hankijad tõlgendavad
riigihangete seadust erinevalt ja jätkuvalt tehakse kõiki otsuseid ka korraga
ehk kõik hankemenetluses tehtavad otsused vormistatakse ühe otsusega.
Õigusselguse põhimõtet arvestades peaks seaduse tekstist selgemalt välja
tulema, et pakkumuste hindamise tulemusel pakkumuse edukaks tunnistamise
(eduka pakkuja valimise) otsus peab eelnevalt olema jõustatud (kehtiv) ning
sellele peab järgnema ajaline vahe, mille järel alles saab teha otsuse eduka
pakkuja kõrvaldamata jätmise või kõrvaldamise ja kvalifitseerimise või
kvalifitseerimata jätmise kohta. Ehk et RHS § 104 lg 8 nimetatud otsus ja
RHS § 117 lg 1 ja 2 nimetatud otsused peavad olema eraldi otsustena
vormistatud.
Ühe võimaliku sõnastusena pakume RHS 104 lg 8 järgmist:
Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide
asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide
esitamist, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui
raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga või kui hankeleping sõlmitakse
raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata.
Pärast pakkuja edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija eduka
pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja esitatud kvalifitseerimise
tingimustele vastavust ja teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või
kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.
Kui sama põhimõte kehtib ka RHS 114 lg 1 ja RHS § 104 lg 6 koostoimes
ning RHS § 117 lg 1 alusel tehtavate otsuste puhul, siis palume kaaluda ka
nimetatud sätete sõnastuse täpsustamist, mis selgelt viitaks erinevate otsuste
tegemise vajadusele. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija
kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust ja RHS § 117 lg 1
sätestab, et hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi. Ka viidatud
sätete puhul tekib küsimus, kas selleks, et hankija saaks liikuda pakkumuste
vastavuse kontrollimise etappi peaks pakkujate osas olema kvalifitseerimise
otsus juba eelnevalt vormistatud (sh allkirjastatud otsuse tegemise õigust
omava isiku/isikute poolt) ning sarnaselt, kas pakkumuste hindamise etappi
mineku eelduseks on pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse vormistamine
(sh allkirjastamine otsuse tegemise õigust omava isiku/isikute poolt).
2. Arvamused ja ettepanekud
ADVOKAADIBÜROO COBALT OÜ
91. Eelnõu punktiga 7 viiakse § 10 lg 3 p 1 kooskõlla selle aluseks oleva direktiivi Arvestatud Eelnõu muudetud.
2014/24/EL art 41 teise lõiguga, mille kohaselt tuleb riigihanke
alusdokumentides avaldada teave, mis ettevõtjaga turu-uuringu käigus
vahetati, mitte aga üksnes teave, mis ettevõtjale selle käigus hankija poolt
esitati. Teisisõnu tuleb avaldada ka see teave, mida ettevõtja hankijale esitas.
Siin peab olema võimalus ka mitte avaldada ärisaladusega kaitstud infot.
Vastasel juhul ei hakka ettevõtjad turu-uuringutes osalema, kuivõrd sellega
avaldub nende ärisaladus. Direktiiv vaikib küsimuses, kas avaldama peab
kõik olulise info, mis on ühtlasi ka ettevõtja ärisaladuseks.
92. Punktiga 16 tehakse selgemaks segalepingute regulatsiooni, mis on tervitatav. Selgitatud Rahandusministeerium koostab
Soovitan ministeeriumil teha segalepingule kohalduva õige menetluse juhendmaterjali segalepingute kohta.
skeemi, sarnaselt menetluse skeemidele: (järgneb link).
93. Punktiga 36 lisatakse hankijale kohustus lisada otsusele, millele järgneb Osaliselt arvestatud, Eelnõu muudetud. Vaidlustamisviidete
hankelepingu sõlmimine märke käesoleva seaduse § 120 alusel kohaldatava selgitatud osas selgitame, et kuigi riigihanke menetlus
ooteaja pikkuse kohta. Esiteks soovitaksin lisada sättele ka raamlepingu ei ole haldusmenetlus, on riigihanke
sõlmimine, kuivõrd selle sõnastustest välja jätmine võib tekitada praktikas menetluses tehtud otsused siiski
probleeme. haldusotsused, millest tulenevalt laieneb
Teiseks, kui juba kohustada lisama otsusele info ooteaja kohta, tuleks lisada HMS § 57.
ka viide vaidlustamise tähtaja kohta. Praktikas on ilmnenud probleeme, et
pakkujad „magavad maha“ hankija otsuse vaidlustamise, sest nad ei ole
teadlikud riigihanke asjade lühikestest vaidlustamise tähtaegadest ning
otsustes puudub ka konkreetne vaidlustamisviide. Samuti ei ole harvad juhud,
kus pakkujatele tehakse riigihangete registris nähtavaks mõni protokoll või
otsus, mille kehtivuse osas puudub pakkujal igasugune info. Nimelt võivad
hankijad käsitleda registri poolt genereeritud otsuseid kui hankekomisjoni
otsustena (või protokollidena, kuigi register nimetab need automaatselt
otsuseks). See tekitab segadust selles osas, kas hankija on teinud otsuse, mida
tuleb ja saab vaidlustada või on tegemist alles toiminguga, mis ei ole
eraldiseisvalt vaidlustatav. Seetõttu võiks seadust täiendada viisil, et
kohustada hankijaid lisama otsustele ka vaidlustamisviiteid.
94. Punktidega 32, 115 ja 118 liigutatakse varem seaduse 2. peatükis paiknenud Selgitatud, osaliselt RHS 1. peatükk kohaldub ka riigihangetele
ärisaladuse regulatsioon seaduse 1. peatükki. Vajadus antud muudatuse arvestatud alla lihthanke piirmäära. RHS § 4 p 16
tegemiseks tulenes aruteludest huvigruppidega, kes leidsid, et ärisaladuse kohaselt on riigihange asja ostmine, teenuse
regulatsioon peaks laienema ka allapoole riigihanke ja lihthanke piirmäära tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö
jäävatele riigihangetele. tellimine või kontsessioonilepingu
Eelnõust jääb mõnevõrra ebaselgeks kas § 461 kohalduks ka allapoole sõlmimine hankija poolt. Asjaolu, et RHS
lihthanke piirmäära ning olukorras, kus hankija ei ole pakkumusi võtnud seob kindla menetluse läbiviimise
vabatahtlikult RHRis, näiteks, kui hankija küsib pakkumusi e-kirja teel. kohustuse teatud piirmääraga, ei tähenda, et
Punkti 14 juures on selgitatud, et juhul, kui võrgustikusektori hankija alustab alla selle piirmäära jäävatele riigihangetele
menetlust riigihangete registris millegi ostmiseks, näiteks väikehankena, mis riigihangete seadus ei kohalduks. Need
ei ole seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris, tuleb tal järgida terves sätted, mis kohalduvad üksnes teatud
RHS 1. peatükis sätestatut, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke kindlat piirmäära ületavatele riigihangetele,
üldpõhimõtteid ja otsustest teavitamise korda. Sellest tuleneb, et on seaduses eraldi nimetatud (näiteks § 115
registriväliselt oste tehes, ei ole vajadust järgida tervet 1. peatükki. Ometi p- lg 2 või § 122 lg 2). Seega on ilmselge, et
de 32, 115 ja 118 juures selgitatakse, et regulatsioon kohaldub ka alla lisatav § 461 kohaldub ka riigihangetele alla
lihthanke piirmäära. lihthanke piirmäära.
Pakkumuse objektiks olevate asjade nimekiri kui ärisaladus. EKTÄKS § 5 lg Punkti 14 osas eelnõu muudetud.
2 loetleb ärisaladuse eeldusteks mh teabe salajasuse ning selle väärtuse
salajasuse tõttu. Vaatamata sellele on asjade hankelepingute sõlmimiseks Lisatavasse § 461 lg-sse 1 lisatud täpsustus,
korraldatavas hankemenetuses valdav praktika tunnistada ärisaladuseks kogu et teabe ärisaladuseks määramisel
pakkumus, sh pakkumuse koosseisus esitatud toodete nimekiri. Näiteks kui lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise
hankija hangib suurköögiseadmeid, mille hankel osalevad erinevad ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2
maaletoojad, siis kõik määravad pakkumuse ärisaladusega kaitstuks. Minu sätestatust.
praktika kohaselt hankijad ärisaladuse analüüsi ei lasku ning keelduvad
pakkumuste väljastamisest isegi juhul kui esitada veenvaid argumente, miks
antud info ei saaks olla ärisaladus. Nimelt paigaldatakse hangitavad esemed
avalikku ruumi (või vähemalt ligipääsetavasse ruumi), mistõttu ei saa need
olla salajased (v.a. tõesti riigikaitseliste objektide puhul). Seega on
pakkumuste vastavusega seotud vaidlustuse esitamisel vaja pakkuda, mis
toodet võis konkurent pakkuda ning esitada vaidlustus hüpoteetilistel alustel,
et toode X ei vasta hanke tehnilise kirjeldusele p-le y. Teadmine, et konkurent
pakkus just toodet X on sealjuures vaidlustaja arvamus, mitte tõsikindel fakt,
sest pakkumusele juurdepääsu ei ole antud. Samas, on kohtus ja
vaidlustuskomisjonis hulgaliselt lahendeid, kus on avatud kaartidega
analüüsitud pakutud toote omadusi ja selle vastavust tehnilisele kirjeldusele.
Seetõttu võiks juba seadus sisaldada sätet, et asjade hankelepingu puhul on
vähemalt pakutavate toodete nimekiri eelduslikult avalik. See tähendab, et
jääb võimalus kaaluda konkreetseid asjaolusid ja hankelepingu eripärasid (mh
kas selle alusel hangitav toode saab olema avalik) ning kaitsta toodete
nimekirja kui ärasaladust, kuid eelduslikult tehtaks selline nimekiri teistele
pakkujatele avalikuks.
95. Keskmise palga nõuet RHS § 115 lg 2 p 2 sõnastuses muudetud ei ole. Minu Selgitatud Rahandusministeeriumil on plaanis uurida,
seisukoht 2019. aasta seisukohas VTK-le oli ning on jätkuvalt selline: Olen kas RHS § 115 lg 2 regulatsioonist on
selgel veendumusel, et keskmise palga nõue praegusel kujul ei sobi tõusnud loodetud kasu ning vastavalt
alapakkumuse regulatsiooni, kuna see ei seondu alapakkumuse instituudiga. tulemustele otsustada, kas regulatsioon on
Kõige suurem probleem seondub justnimelt asjaoluga, et pakkumus ei pruugi jätkuvalt vajalik või saab sellest loobuda
olla alapakkumuse omadustega (st märkimisväärselt madala hinnaga) ning ning rakendada vajadusel alternatiivseid
keskmine palk ei pruugi näidata mingeid seoseid tulevikku suunatud meetmeid. Eelnõu VTK koostamise ajal ei
hankelepingu täitmisega. Kompromissina võiks kaaluda § 115 lg 2 p 2 olnud regulatsioon veel piisavalt kaua
täiendamist viisil, et hankija on kohustatud küsima selgitust, kui keskmine kehtinud, et oleks olnud võimalik selliseid
töötasu vastavas valdkonnas oli väiksem kui 70% keskmisest töötasust andmeid saada ning järeldusi teha.
vastavas valdkonnas ning pakkumuse maksumus on hankelepingu eset Tõendi nõudmise eristamine nendelt
arvestades põhjendamatult madal. alltöövõtjatelt, kes tegelevad ehitamisega ja
Sellisel juhul on keskmise palga seos alapakkumusega ka tuvastatud ning kes tegelevad muude tegevustega (koristus,
hankijatel oleks ka oluliselt lihtsam kontrollimenetlust läbi viia, sest logistika, transport) ei ole piisava selgusega
pakkumuse maksumus viitab alapakkumusele ning hankija saab enda kahtlusi võimalik. Näiteks võib alltöövõtja tegeleda
muuhulgas põhjendada turu keskmisest madalamate töötasudega, mille nii ehitustööde, koristustööde kui ka muude
õigustamise kohustus läheb üle pakkujale. Iseasi on sellise kontrollimenetluse tegevustega. Sellisel juhul on võimatu
mõttekus, sest ükski norm ei kohusta maksta töötajatele käesolevas sättes eristada nende töötajate keskmist töötasu,
nimetatud keskmist töötasu. Ühtki tegevust ega kohustust ei tohiks sätestada kes tegelevad kostustöödega nendest, kes
vaid tegevuse läbiviimise eesmärgil. Igasugune täiendav tegevus tegelevad ehitustöödega. Lõppkokkuvõttes
hankemenetluses peaks viima ka mingi eesmärgini. Seetõttu tuleks hankijate oleks kõikide asjaosaliste (hankija,
halduskoormuse vähendamiseks üldse kaaluda § 115 lg 2 p 2, lg 3-6 kehtetuks pakkuja, alltöövõtja ja tõendi väljastava
tunnistamiseks, sest nendega ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki. ametiasutuse) töö- ja halduskoormus
Juhul kui keskmise palga nõude juurde jääda ja seda täpsustada, siis tasuks sedavõrd suur, mis kuidagi ei oleks
tõesti täpsustada, et välistada tasuks kontrolli selliste alltöövõtjate suhtes, kes õigustatud sellest tuleneva võimaliku
ei tegele ehitamisega, nt koristus, logistika, transport, renditööjõu pakkuja kasuga. Kui alltöövõtja üldse ehitustööde ei
ning muude tugiteenuste pakkujad.
tegele, on tal võimalik juhul, kui tema
keskmine töötasu jääb alla sättes toodud
protsendimäära, selgitada, et valdkonnas,
kus tema tegutseb, ei ole keskmine töötasu
võrreldav ehitusvaldkonna töötasu
keskmise tasemega.
96. Punktiga 160 laiendatakse kontsessioonilepingu sõlmimise menetlustele § Ei ole arvestatud Eelnõu muudetud ja § 115 kohaldamisest
115 regulatsioon – muudatus on igati põhjendatud ning olin selle poolt juba teenuste kontsessioonide puhul loobutud
2019. aastal, kui esitasin seisukoha VTK-le: Põhjendamatult madala ELVL ettepaneku põhjendustest lähtuvalt.
maksumusega pakkumuse (st § 115) regulatsioon peaks selgelt kohalduma ka
kontsessioonimenetluses ning sotsiaal- ja eriteenuste menetluses. Võib öelda,
et enim vaidlusi alapakkumuste osas seisnebki kontsessioonimenetlustes,
täpsemalt jäätmeveo ainuõiguse andmisel ning avaliku liiniveo ainuõiguse
andmise hangetes ning suhteliselt palju alapakkumuse vaidlusi on ka
toitlustushangetes, mis on sotsiaal- ja eriteenuste menetlus. Juhul kui välistada
§ 115 kohaldumine kontsessioonimenetlustes, siis selle negatiivne mõju
sektorile oleks väga suur.
97. Punktiga 209 lisatakse vaidlustusmenetluse kulude hüvitamisele juhtum, kus Arvestatud Eelnõu muudetud.
hankija tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena kehtetuks või
muudab riigihanke alusdokumente, ent ei mööna sõnaselgelt, et ta vaidlustuse
omaks võtab.
Tervitan seaduse täpsustust, mis tagab ettevõtjatele õiglase lahenduse
menetluskulude hüvitamiseks vaidlustusmenetluses. Küll aga soovitaksin
täpsustada viidet seadusesättele ka § 192 lg 3 p 5-ga, kuivõrd § 197 lg 1 p 8
viitab erinevatele alustele, mille tõttu vaidlustusmenetlus lõppeb, sh
vaidlustamisõiguse puudumisele. Teoorias võib mõni neist alustest ilmneda
ka menetluse hilisemas faasis (nt vaidlustamisõiguse puudumine) ning
vaidlustusmenetlus kuuluks lõpetamisele samuti § 197 lg 1 p 8 alusel, kuid
siis ei ole põhjendatud mõista hankijalt välja vaidlustada kantud kulusid.
98. Vastuvaidlustus või vaidlustusõiguse küsimuse alla seadmine (puudub Ei ole arvestatud Sellist mastaapset muudatust ei ole
eelnõus). võimalik antud eelnõu raames teha, kuivõrd
Eesti õiguskorras puudub vaidlustusse või kaebusesse (kui kaebus vaja esitada eeldab põhjalikumat analüüsi ning seda
otse kohtusse) kaasatud kolmandal isikul õigus esitada vastuvaidlustus või teemat VTK-s ka ei käsitletud. Sellise
vastuväide kaebeõiguse olemasolu kohta. Probleem ilmneb olukorras, kus muudatuse osas oleks kindlasti vaja
teisele kohale jäänu vaidlustab näiteks pakkuja edukaks tunnistamist, kuid laiemalt hankijate ning ettevõtjate
edukas pakkuja tahaks esitada vastuväite, et vaidlustaja enda pakkumus oli arvamust, samuti tuleb kaasata
puudustega ja poleks üldse tohtinud vastavaks tunnistada. Edukal pakkujal ei vaidlustuskomisjon.
ole kaebeõigust mitte-edukate pakkujate suhtes tehtud otsuste Rahandusministeeriumil on plaanis teemat
vaidlustamiseks ning olukorras, kus eduka pakkuja suhtes on juba esitatud analüüsida ning vajadusel selline muudatus
vaidlustus, puudub tal tavaliselt võimalus seda teha, sest vaidlustamise tulevikus teha.
tähtaeg on möödas. Mujal Euroopas tuntakse ka riigihanke asjades
vastukaebust, mis seabki kahtluse alla vaidlustaja/kaebaja õiguse
hankelepingu sõlmimisele (nt EKo C 223/16). Kehtiva õiguse kohaselt, kui
pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks ning pakkuja
väljub sellega hankemenetlusest, puudub tal selles hankes otsuste
vaidlustamise õigus, sest tal puudub hankelepinguni jõudmise võimalus.
Seega ei jää menetlusest väljunud pakkujal muud üle, kui pöörduda
Rahandusministeeriumi järelevalvetaotlusega, et tuvastataks konkureeriva
pakkuja pakkumuse vastavust (või muud puudust), kuid viimasel puudub
kohustus järelevalvemenetlust algatada. Kui siiamaani ei ole VAKO
tunnistanud vaidlustamisõigusena vaidlustaja kaudset võimalust
hankelepingu sõlmimiseks uues hankemenetluses, siis VAKO 16.03.2021
otsusega 30-21/220308 p 16 on see siiski võimalikuks tunnistatud lähtuvalt
asjakohasest EK praktikast. Seetõttu võiks kaaluda nt § 192 täiendamist viisil,
et kolmandal isikul on õigus esitada põhjendatud vastuväiteid vaidlustuse
esitamise õiguse kohta, mis välistaksid vaidlustaja võimaluse hankelepingu
sõlmimiseks, millisel juhul peakski vaidlustuskomisjon sisuliselt läbi vaatama
kaks vaidlustust –
vaidlustaja ja kolmanda isiku suhtes esitatud väidete osas. Sellise vastuväite
esitamise õiguse võib tagada ka riigilõivu tasumise kohustusega. Alternatiiv
on anda kolmandale isikule võimalus esitada nt 3 tööpäeva jooksul peale
vaidlustuse kohta teate saamist vastuvaidlustus, mida menetletaks iseseisva
vaidlustusena, kuid mis võib olla VTK ettepaneku kohaselt liidetud esimese
vaidlustusega.
99. Eelnõu §-ga 2 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku. Hankeasjade Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
menetlemise juurde lisatakse kaks sätet, millest esimene sätestab analoogselt
vaidlustuse läbivaatamisega vaidlustuskomisjonis, et hankija ei tohi enne
kaebuse läbi vaatamist ja selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist
hankelepingut sõlmida.
Olen muudatuse poolt ning leian, et automaatne hankelepingu sõlmimise
keeld on ka kooskõlas valdava praktikaga. Lähtuvalt meie kogemusest võin
öelda, et kohus rahuldab 99% esialgse õiguskaitse taotlustest, mistõttu on
esialgse õiguskaitse eraldi taotlemine ja sellele kuluv aeg ebaratsionaalne.
Lähenemine, kus hankija peab vastupidi taotlema luba hankelepingu
sõlmimiseks, on igati tasakaalukas ega kahjusta ülemääraselt ka avalikke
huve.
100. RHS § 185 ja erandhanked Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud. Nö erandhangete puhul
Praktikas tekitab märkimisväärseid probleeme küsimus, kuhu on vaja esitada on võimalik vaidlustuskomisjonis
vaidlustus menetluses, mis puudutab nn erandhanget. Kuni 6.02.2019 vaidlustada üksnes seda, kas erandi
Riigikohtu määruseni asjas nr 3-17-1151 kehtis selge praktika, et kasutamine on õigustatud.
erandhankest võrsunud vaidluseid ei lahendata riigihangete
vaidlustuskomisjonis vaid tavapärase haldusasjana halduskohtus.
Kuid Riigikohus pööras tähelepanu asjaolule, et see praktika ei ole päris õige
ning VAKO-l võib siiski olla pädevus menetleda ka erandhankes tehtud
otsuseid, samuti, et sellised vaidlused tuleb halduskohtus menetleda kui
hankeasju HKMS 28. ptk mõttes.
Riigikohus leidis, et RHS v.r § 14 lg-s 1 anti selgelt üksnes hankijale võimalus
mitte rakendada RHS-s sätestatud korda, mitte ei välistatud erandhangete
puhul kogu RHS, ammugi mitte HKMS 28. peatüki kohaldamist. HKMS 28.
peatüki kohaldamist ei reguleeri RHS v.r § 14, vaid HKMS § 266 lg-d 1 ja 2
koostoimes RHS v.r § 2 lg-ga 2 (p 5).
Riigikohus selgitas p-s 6 täiendavalt: „Kolleegium on seisukohal, et
vaatamata RHS v.r § 117 lg 1 sõnastusele peab VAKO vaidlustusmenetluses
kohaldama ka Eesti ja Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid, põhiseadust (PS)
ning Euroopa Liidu riigihankeõiguse norme. VAKO pädevus selleks tuleneb
PS § 3 lg-st 1, põhiseaduse täiendamise seaduse §-st 2 ning Euroopa Liidu
lepingu art 4 lg-st 3. Kuna aga neile põhimõtetele ja normidele tugineva
vaidluse kohtueelseks lahendamiseks puudus RHS v.r § 117 lg 1 ja puudub
RHS kehtiva redaktsiooni (RHS u.r) § 185 lg 1 valguses sõnaselge kohustus,
siis on neile põhimõtetele ja normidele, aga mitte RHS v.r-le (sh selle §-le 3)
või RHS u.r-le tuginev kaebus lubatav ka ilma kohtueelset korda läbimata.
See mööndus on vajalik ebaselgest kaebekorrast tingitud minetuste
vältimiseks ja tõhusa õiguskaitse tagamiseks.
Nagu kolleegium märkis juba asjas nr 3-3-1-52-11 (p 18), ei saa mõistlikuks
ega otstarbekaks pidada olukorda, kus kohtueelse menetluse kohustuslikkus
sõltub kaebuses viidatud õiguslikest alustest ning sama nõudega võib olla
vajalik pöörduda samaaegselt nii vaidlustuskomisjoni kui ka halduskohtusse.
Lisaks vaidlustuskorra keerukusele vaidlustajate jaoks ja potentsiaalselt
paralleelsetele menetlustele kahes organis võib tekkida olukord, kus kaebuses
ei tugineta küll RHS-le, kuid kohus peab RHS sätteid asja lahendamisel
oluliseks - kohus ei ole seotud kaebuse õiguslike põhjendustega ning kohaldab
õigust sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest (HKMS § 158 lg 1, vt nt
Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 14). Kaebaja
eksimus kohaldatava õiguse osas ei tohiks mõjutada kohtueelse menetluse
kohustuslikkust. Sellegipoolest sisaldub samasugune regulatsioon ka RHS u.r
§ 185 lg-s 1.“
Tallinna Halduskohus on Riigikohtu suuniseid tõlgendades leidnud, et
VAKO-l on võimalik erandhanke puhul kontrollida seda, kas hankija on
õigesti kohaldanud RHS-s toodud erandit (st kas erandhanke korraldamine oli
lubatud), samuti ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimist.
Halduskohus möönas, et RHS üldpõhimõtete sissetoomine muudab VAKO
pädevuse määratlemise igal üksikul juhul küllaltki komplitseerituks, kuna
sarnaselt kohtuga ei ole VAKO seotud vaidlustuse õiguslike põhjendustega
ning võib ka iseseisvalt tuvastada RHS üldpõhimõtete rikkumise. Seetõttu
võib vaidlustuse menetlusse võtmise staadiumis olla küllaltki keeruline
hinnata seda, kas vaidlustus seondub või võib seonduda RHS
üldpõhimõtetega.
Seega Riigikohus on pööranud tähelepanu asjaolule, et RHS § 185 lg 1 on
sõnastatud ebaselgelt, kuid vaatamata sellele, ei adresseeri eelnõu seda
küsimust.
Isegi kui VAKO-l puudub pädevus vaidlustust menetleda (nt juhul kui vaidlus
ei puuduta erandhanke korraldamise lubatavust ega üldpõhimõtete järgmist),
puudub HKMS-s regulatsioon kaebetähtaja osas. HKMS § 270 reguleerib
üksnes riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasja
kaebetähtaegasid ning ülejäänud vaidluste osas seob tähtaja VAKO otsuse
avalikult teatavakstegemise ajaga. Kuid kui vaidlustust ei pidanud läbi
vaatama VAKOs, siis puudub seaduses tähtaeg, mis aja jooksul peab ettevõtja
halduskohtusse pöörduma. Mitte kõik erandhanked ei puuduta riigisaladust
(nt RHS § 11 lg 1 p 12). Kuivõrd Riigikohtu määruse kohaselt on tegemist
hankeasjaga, siis oleks ebakohane lähtuda üldistest kaebetähtaegadest HKMS
§-s 46, mille kohaselt oleks hankija otsuse tühistamise kaebetähtaeg 30 päeva,
kuid hetkel puudub ka selles osas kohtu seisukoht. Mõistlik oleks HKMS §
270 vastavalt muuta.
Samuti peaks täpsustama HKMS § 268, mis reguleerib kaebeõigust
hankeasjas ja seab eelduse, et kaebusega kohtusse pöördumiseks peab kaebaja
enne läbima kohtueelse kohustusliku menetluse riigihangete
vaidlustuskomisjonis, kuid mida erandhangete puhul ei ole (tihti) jätkuvalt
võimalik teha VAKO pädevuse puudumise tõttu.
Seadus peaks selgelt reguleerima küsimust, kellel on pädevus lahendada
erandhangetest võrsunud vaidluseid, kuivõrd hankijad teevad aeg-ajalt ka
erandhangetes quasi-hankemenetlusi, st koostavad alusdokumendid ja
edastavad need enda poolt välja valitud ettevõtjatele ja valivad parima
pakkumuse enda poolt ette antud kriteeriumite alusel. Juhul kui sellisel
konkursil osalenud ettevõtjal on protseduuri kohta etteheiteid ja soov esitada
vaidlustus või kaebus, siis on vaidlust lahendava organi määratlemine hetkel
võrdlemisi ebaselge ja vajab seadusandja poolt konkreetselt määratlemist.
Vaidlust lahendava organi määratlemine on oluline, sest „erandhanke
läbiviimine ei tähenda seda, et hankija on vabastatud hankemenetlusele
omaste põhimõtete järgimisest ‒ nt tuvastada õigesti pakkujate ja pakkumuste
vastavus RHAD nõuetele, põhjendada oma otsuseid, järgida
kaalutlusreegleid, tagada menetluse läbipaistvus ja võrdne kohtlemine.
Erandhanke läbiviimine ei saa õigusta hankija otsuste meelevaldust.
Erandhanke puhul on hankija otsused samal moel kohtulikult kontrollitavad
kui tavapärases avatud hankemenetluses.
101. Pakkumuse koosseisus esitamata jäänud dokument ja õigus küsida selle Ei ole arvestatud Kõigepealt tuleb silmas pidada, et
tagantjärgi esitamist (§ 114 lg 2). vähemoluliste ning vormiliste puuduste
parandamise osas on Eestis
Pean jätkuvalt ebamõistlikuks praktikas kohati väljendatud lähenemist, nagu märkimisväärne VAKO ja kohtupraktika,
ei tohiks ega peaks hankija pakkumuse vastavuse kontrolli ajal arvesse võtma mille kohaselt on nende parandamine
dokumente, mis on tal küll olemas selle riigihanke väliselt, kuid mida ei ole võimalik. Seega ei saa nõustuda, et
koos pakkumusega esitatud. Tegemist on üliformalistliku lähenemisega, mis igasuguse vähemolulise puuduse esinemine
põhineb eeldusel, nagu saaks dokumendi esitamata jätnud pakkuja ebaõiglase pakkumuses toob kohe kaasa pakkumuse
konkurentsieelise teiste pakkujate ees. Ometi ei ole tegemist mittevastavaks tunnistamise. Mittetäieliku
konkurentsieelisega, sest esitamata dokument ei võrdu automaatselt pakkumuse täiendamise võimaldamine
pakkumuse sisulise muutmisega peale selle tähtaega. Võrdluseks: lisab kindlasti töökoormust hankijale,
kvalifitseerimise etapis on hankijatel lausa keelatud jätta isik kvalifitseerimata kuivõrd ilmselge sisulise puuduse
üksnes dokumendi esitamata jätmise tõttu juhul, kui vajalik dokument on esinemisel ei ole võimalik menetlusega
hankijal olemas ja see on jätkuvalt asjakohane (RHS § 104 lg 11). Näiteks, edasi minna, vaid peab ootama kuni
kui pakkuja jätab hankijale esitamata tehtud tööde nimekirja, mis on hankijal pakkuja vajaliku dokumendi või andmed
olemas eelmisest riigihankest ja on ka uues riigihankes jätkuvalt asjakohane, esitab. See seab omakorda ohtu võrdse
siis peab hankija varasemat nimekirja arvesse võtma. Kui pakkujal aga jäi kohtlemise põhimõtte, kuivõrd teised
esitamata pakkumuse vastavusega seonduv dokument, mis hankijal oli pakkujad on olnud hoolsad ning kõik
eelmisest riigihankest või selle välisest tegevusest (nt järelevalvetegevus) dokumendid ja andmed tähtajaks esitanud.
tulenevalt olemas (nt spetsialisti CV kui vastavustingimus), siis on kehtiva Ettepanekus on näide toodud CV-de kohta,
kohtupraktika valguses tegemist parandamatu puudusega pakkumuses, mille ent sellisel juhul laieneks võimalus
kõrvaldamine ei ole lubatud. Seega on seaduse tasandil sätestatud sarnaste andmeid täiendada kõikidele pakkumuses
puuduste (s.o. dokumendi esitamata jätmine) tagajärgede esitatud aspektidele. Sellisel juhul tekib
ebaproportsionaalselt erinev rangusaste. küsimus, miks peaks pakkuja üldse
pingutama ning esitama andmeid ja
Riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ei ole kooskõlas absoluutne dokumente tähtajaks, kui neid on alati
kohustus lükata tagasi sisuliselt nõuetele vastava pakkumuse pelgalt mistahes võimalik esitada hiljem. Piiri tõmbamine
formaalse puuduse (nt dokumendi esitamata jätmine) tõttu. Vastupidi, selline aga selle vahel, kas anded on esitamata
reegel tingiks vastuolu konkurentsi soodustamise kohustuse ja tahtlikult, hooletusest või
proportsionaalsuse nõudega. Ühtlasi süvendaks selline arusaam riigihangete tähelepanematusest, on seaduses võimatu.
ebamõistlikult kõrget halduskoormust ja loob formalistlikkust. Erandiks võib
olla olukord, kus hankija on sellise range tagasilükkamise kohustuse mõne
formaalse puuduse puhuks RHAD-s eraldi ette näinud.
Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 annab liikmesriikidele võimaluse lubada
puuduolevate dokumentide arvesse võtmist tingimusel, et selline tegevus on
täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kuna
hankijal on direktiivi alusel üksnes õigus esitamata dokumentide küsimiseks
ning mitte kohustus, siis peaksid pakkujad siiski olema hoolsad enda
pakkumuse koostamisel, kuna neile ei pruugita anda võimalust täiendavate
dokumentide esitamiseks (C. R. Hamer in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. EU
Public Procurement Law. Brussels Commentary. C.H. Beck, Hart, Nomis.
2018. p 605606). Seega on minu ettepanek muuta seadust viisil, mis
analoogselt RHS § 104 lg-ga 11 keelaks pakkumuse tagasilükkamise
olukorras, kus hankijal on vajalikud, kuid pakkumuse kooseisus esitamata
andmed olemas ning need on jätkuvalt asjakohased ning anda hankijale õiguse
võtta arvesse ka puuduolevaid dokumente tingimusel, et see toimub täielikus
kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Võrdse
kohtlemise põhimõte nõuab üksnes seda, et hankija annaks kõigile sarnaste
puudustega pakkumuse esitanud pakkujatele ühetaolise võimaluse puuduste
parandamiseks. Ehk kui sarnases olukorras pakkujaid on mitmeid, siis peab
hankija kohtlema neid ühetaoliselt ja võtma arvesse kõiki riigihanke väliselt
olemasolevaid dokumente.
Juhul kui pakkuja poolsete vigade parandamise võimaluse andmine ei ole
õiguspoliitiliselt või EL õigusest tulenevalt lubatav üle rahvusvahelise
piirmäära, siis võiks seda siiski kaaluda riigihangetes, mis jäävad näiteks
allapoole riigihanke piirmäära. Praegu evitakse ka lihthankemenetluses
praktikat, mille kohaselt pakkumuses oleva ebaselguse või esitamata
dokumendi tagajärjeks on pakkumuse tagasilükkamine, kuivõrd see rikub
võrdse kohtlemise põhimõtet. Väheoluliste vigade puhul võiks väärtustada
rohkem konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning rahaliste vahendite
säästliku kasutamise põhimõtet, mida kindlasti ei teeni iga pisema puuduse
tõttu konkurentsi vähendamine.
ADVOKAADIBÜROO LAARMAA OÜ
102. Eelnõu p 62 RHS § 83 täiendamine lõikega 7prim. Arvestatud Eelnõu muudetud.
Eelnõu kohaselt kohustataks hankijat sisestama riigihangete registrisse teave
pakkuja hankelepingu rikkumiste kohta, mille tulemusena on kohaldatud RHS
§ 95 lg 4 p 8 nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi. Sätte
sõnastuse (ja ka hetkel kehtiva RHS § 83 lg 7 p 3 sõnastuse) kohaselt
kohustatakse hankijat esitama registrile infot kõikide rikkumiste kohta, mille
puhul on rakendatud mõnda RHS § 95 lg 4 p 8 sanktsiooni sõltumata sellest,
kas tegemist on hankelepingu olulise nõude olulise või pideva rikkumisega.
Mitmete hankelepingute puhul on kaunis tavapärane, et leppetrahve
rakendatakse ka väheoluliste rikkumiste puhul. Eelnõust ega hetkel kehtivast
RHS-st ei tule välja, et hankija peaks registrile esitama teabe vaid olulist
hankelepingu tingimust puudutavate oluliste või pidevate rikkumiste suhtes,
vaid registri teavitamiskohustus laieneb kõikidele rikkumistele. See on minu
hinnangul hankijatele liigselt koormav ega täida selline regulatsioon ka oma
eesmärki hõlbustada registri kaudu teabe kogumist selle kohta, kas pakkujal
esineb RHS § 95 lg 4 p 8 alusel potentsiaalselt kõrvaldamise aluseks olevaid
rikkumisi. Omaette küsimus on see, kas hankija on teinud kaalutlusvea, kui
pakkuja kohta on registris sisestatud andmed erinevate rikkumiste kohta, ent
hankija ei ole tuvastanud iga sellise rikkumise asjaolusid hindamaks, kas
oleks põhjendatud pakkuja kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Võimalik
lahendus võiks olla kõrvaldamise aluste kontrolli regulatsiooni selles
küsimuses täiendada ja sätestada reeglid selle kohta, millised on hankija
kohustused pakkuja eelnevate hankelepingu rikkumiste tuvastamiseks
riigihangete registri andmete alusel (või otsesõnu ette näha, et hankijal
puudub kohustus riigihangete registri andmete alusel omal algatusel tuvastada
pakkuja eelnevaid hankelepingu rikkumisi).
Ka on eelnõus kasutatud väljendit „kohaldatud käesoleva seaduse § 95 lõike
4 punktis 8 nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi“, mis
jätab mulje, et leppetrahv kui õiguskaitsevahend ei ole RHS § 95 lg 4 p 8
nimetatud õiguskaitsevahendite koosseisus nimetatud ja leppetrahvi
rakendamise korral olulise hankelepingu nõude olulise või korduva rikkumise
korral ei saaks justkui pakkujat RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada. See
läheks vastuollu väljakujunenud kohtupraktikaga, mistõttu eraldi viide
leppetrahvile tuleks eemaldada.
Eelnevat arvestades teen ettepaneku sõnastada eelnõu p 62 ümber järgmiselt:
Hankija esitab registrile teabe pakkuja selliste rikkumiste kohta, mis hankija
hinnangul täidavad RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu, kümne päeva jooksul hankija
poolt õiguskaitsevahendi rakendamisest arvates. Hankija poolt rakendatud
õiguskaitsevahendi vaidlustamise korral lisab hankija vastava teabe kümne
päeva jooksul vaidlustamisest teadasaamisest.
103. Eelnõu p 80 RHS § 95 lg 4 p 9 muutmiseks Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9
loobutud.
Eelnõu kohaselt on RHS § 95 lg 4 p 9 muutmise eesmärgiks saavutada
kooskõla EL direktiividega, mis valikulise kõrvaldamise alusena
aktsepteerivad „serious misrepresentation“ kontseptsiooni. Eelnõus kasutada
mõiste „tahtlik valeandmete esitamine“ seda eesmärki ei saavuta. EL
direktiivide kohaselt on minu hinnangul oluline valeandmete kaalukus ja
potentsiaalne mõju hankemenetluse tulemusele. Minu hinnangul ei ole
„tahtlik“ valeandmete esitamine seostatav sellega, kui kaalukad esitatud
valeandmed on. Pealegi praktikas on sellise sätte rakendamine võimatu, sest
pakkuja tahtlust tõsikindlalt tuvastada koormaks hankijat ülemääraselt ega
võimaldaks selle sätte praktilist ellurakendamist. Pakkuja võib alati väita, et
tegemist oli „inimliku eksimusega“ ja enamasti võib see ka tõsi olla. Ent
etteheide pakkujale peakski seisnema sellises hooletuses pakkumuse
dokumentatsiooni koostamisel, mistõttu on kõrvaldamise aluste ja
kvalifitseerimise kohta esitatud andmed olulisel määral ebaõiged.
Seetõttu teen ettepaneku jätta RHS § 95 lg 4 p 9 muutmata, kuna valeandmete
alusel pakkuja kõrvaldamine on niikuinii hankija kaalutlusotsust.
Alternatiivselt teen ettepaneku mitte kasutada väljendit „tahtlikult esitanud“,
vaid nt „olulise kaaluga valeandmeid“.
104. Eelnõu p 120 RHS § 115 täiendamine kõrvalekaldeprotsendi osas Ei ole arvestatud Põhjendamatult madala maksumusega
pakkumuste küsimus on kõige akuutsem
Teen ettepaneku näha RHS-s sõnaselgelt ette võimalus hankijal sätestada ka olnud just ehitushangetes. Enne RHS § 115
muude valdkondade hangetes ette kõrvalekaldeprotsendi meetod lg 2 regulatsiooni laiendamist kasvõi
alapakkumuste kontrolli käivitava asjaoluna (mitte pakkumuste vabatahtlikuna asjade ja teenuste
tagasilükkamise alusena). Praktikas valitseb oluline ebaselgus nii hankijate riigihangetele tuleb analüüsida, kas
kui pakkujate seas küsimuses, millal ikkagi peab hankijal tekkima kahtlus regulatsioonist on tekkinud loodetud kasu.
alapakkumuse osas. Puudub ka kohtupraktika küsimuses, kas on õiguspärane Alles pärast seda on võimalik teha järeldusi,
selline hanketingimus hanke alusdokumentides ette näha muudes kui kas regulatsiooni laiendamine on üldse
ehitushangetes. asjakohane või, kui loodetud kasu ei ole
tõusnud, tuleks ka ehitushangetel sellest
loobuda. Rahandusministeeriumil on
plaanis seda uurida, ent eelnõu VTK
koostamise ajal ei olnud regulatsioon veel
piisavalt kaua kehtinud, et oleks olnud
võimalik selliseid andmeid saada ning
järeldusi teha. Samuti, kuivõrd selle
rakendamine on seotud andmete
kättesaadavusega, ei ole regulatsiooni
kergekäeliselt võimalik laiendada: selge
peab olema, millistest allikatest oleks
võimalik saada vastavaid võrdlusandmeid
ning mille alusel neid kvalifitseerida
(näiteks ehitustöödes kasutatakse EMTAK
koode).
ADVOKAADIBÜROO SORAINEN AS
105. Eelnõu p 1 osas soovitakse uue p-ga 171 defineerida seda, mis on riigihanke Arvestatud Eelnõu muudetud.
menetlus. Märgime, et väljapakutud sõnastuse puhul võib tekkida küsimus
sõna „menetluse“ täpsuse osas. Kuivõrd säte viitab, et riigihanke menetlus on
„igasugune käesoleva seaduse alusel läbiviidav menetlus“, siis tuleb
õiguslikult küsida, kuidas suhestuvad nimetatud definitsiooni nt turu-uuringu
kui klassikalisest riigihankemenetlusest eraldiseisev ettevalmistav
tegevusega; heastamise hindamine RHS § 97 alusel; hankeplaani ja
hankekorra koostamine RHS § 10 valguses; ning RHS § 77 lg 3 tähenduses
konfidentsiaalsuse tagamise nö menetlus. Viidatud tegevused on samuti RHS
alusel läbiviidavad sisemised menetlused või menetluse osad või sellistena
käsitletavad.
Mõistame ja nõustume, et riigihanke menetluse defineerimine on
õigusvaldkonna korrastamise ning ka edasiarenduse aga peamiselt
õigusselguse vaatenurgast oluline. Soovime käesoleva kommentaariga seda
arvestades aga tähelepanu juhtida, et mitte kõik RHS alusel läbiviidavad
menetlused laias tähenduses ei pruugi olla sellised menetlused, mida sätte
sõnastuses soovitakse defineerida. Nt ei ole turu-uuring riigihanke menetlus
selle klassikalises tähenduses. Soovitame kas väljapakutavat definitsiooni
täpsustada, mis viitab täpsemalt kitsas mõttes konkreetsetele riigihanke
menetlustele (liikidele) või märkida definitsiooni täpsustus „mille eesmärgiks
on sõlmida hankeleping“. Alternatiivselt, lisada eelnõu seletuskirja selgitus
selle kohta, kuidas käsitleda eelnimetatud ning võimalikke muid riigihangete
korraldamise või läbiviimisega seotud tegevusi.
106. Eelnõu p 3 sõnastus ei ole grammatiliselt õnnestunud, vt „...või andes nendest Arvestatud Eelnõu muudetud.
riikidest pärit ettevõtjatele esitatud pakkumustele...“. Tõenäoliselt olete seal
soovinud kasutada sõnastust „ettevõtjate esitatud pakkumustele“.
107. Eelnõu p 5 võiks olla sõnastatud järgmiselt: Arvestatud Eelnõu muudetud.
„(1) Hankija võib enne riigihanke alustamist teha turu-uuringu riigihanke
ettevalmistamiseks, ettevõtjate teavitamiseks planeeritavast riigihankest ja
selles esitatavatest nõuetest“;
Lisaks juhime antud sätte puhul tähelepanu asjaolule, et kuivõrd eelnõu
punktiga 1 lisatakse seadusesse riigihanke menetluse definitsioon, siis
tõusetub antud sätte puhul küsimus, et kas see säte ei peaks samamoodi
kasutama sõnastust „enne riigihanke menetluse alustamist.“
108. Teeme ettepaneku muuta RHS §-i 15 viisil, et kaotada raskesti mõistetav ja Ei ole arvestatud Kuivõrd selliseid põhimõttelisi valikuid
ebavajalik lihthanke piirmäära erisus hankijate jaoks, kes on samal ajal nii nagu piirmäärad, ei ole eelnõule eelnenud
avaliku sektori hankijad, kui ka võrgustikusektori hankijad. VTK-s avatud, ei ole võimalik piirmäärade
muudatust käesoleva eelnõu raames teha.
Selline hankija kohaldab avaliku sektori hankija riigihanke piirmäärasid, kui Rahandusministeeriumil on plaanis
riigihanke ese pole seotud võrgustiku valdkonnas tegutsemisega ja piirmäärasid eraldi analüüsida ning
võrgustikusektori piirmäärasid, kui riigihanke ese on seotud võrgustiku vajadusel seda teemat adresseerida eraldi
valdkonnas tegutsemisega. Teisisõnu on üldreegliks see, et piirmäära osas eelnõus.
tuleks lähtuda hankelepingu esemest.
Ebavajalikuks ja mõistetamatuks erisuseks on siinkohal aga asjaolu, et kui
selline hankija soovib soetada võrgustikusektori valdkonna tarbeks asju või
teenuseid, peab ta korraldama igal juhul lihthankemenetluse vahemikus 30
000–60 000 eurot. Võrgustikusektori hankija, kes ei ole samal ajal avaliku
sektori hankija, saab näiteks täpselt sama hankeeseme tarbeks kohaldada
lihthankemenetlust vahemikus 60 000–428 000 eurot.
Sellistele hankijatele kohalduvate piirmäärade eristamine tervikuna lähtuvalt
hankelepingu esemest oleks nii hankijatele, pakkujatele, kui ka
järelevalveasutustele oluliselt lihtsam mõista ja kontrollida, kui praegune
„varjatud“ ja raskesti mõistetav süsteem, mille puhul seda osaliselt järgitakse
ja osaliselt mitte.
109. Õnnestunuks ei saa pidada eelnõu p-s 14 kavandatavat RHS § 15 lg 12 Arvestatud Muudatusest loobutud.
muudatust. Kuigi muudatuse mõte ja eesmärk on meile arusaadav, tooks
eelnõu praegune sõnastus tõenäoliselt kaasa soovimatuid tagajärgi, millega
eelnõu koostajad pole arvestanud.
Muudatuse mõtteks on käsitada riigihankena igat menetlust, mida hankija
ilma seadusest tuleneva kohustuseta riigihangete registris alustab ning
kohustada hankijat järgima vastavale riigihankele sätestatud riigihanke
menetluse korda.
Esitaks on pakutud regulatsiooni puuduseks see, et RHS ega ka eelnõu ei
defineeri, mida tähendab selle kontekstis „menetlus“. Teiseks, kui
„menetlusena“ mõista kõikvõimalikke asju, mida hankijad riigihangete
registris korraldavad, näiteks ka vähempakkumisi, oksjoneid või müüke, siis
ei ole võimalik neid riigihangetena käsitleda ega hankijat kohustada sellise
tegevuse suhtes kohaldama „vastavale riigihankele sätestatud riigihanke
menetluse korda“.
Seda lihtsal põhjusel, et RHS-i ega direktiivide mõttes ei ole selliste tegevuste
näol tegemist riigihanke menetlustega ja nende tulemusena ei sõlmita
hankelepingut ega tellita ideekavandit. Veelgi olulisemana, isegi kui käsitleda
vähempakkumusi, oksjoneid või müüke RHS § 15 lg 12 alusel riigihanke
menetlustena, ei sisalda RHS nende tegevuste tarbeks sätestatud „vastavale
riigihankele sätestatud riigihanke menetluse korda“.
Kui Rahandusministeeriumi huvi on riigihangete registrist välja visata kõik
menetlused, mis ei ole riigihanked ega toetuse saaja ostud, siis saaks seda teha
registri kasutustingimuste kaudu, nähes sellise hankija suhtes ette
sanktsioonid, kui ta registrit siiski „mittehangete“ tarbeks väärkasutab.
110. Punktide 16 ja 19 osas märgime, et sätete sõnastused on keeleliselt ja Selgitatud Rahandusministeerium koostab
ülesehituslikult väga raskepärased ning seetõttu esineb oht, et rakendajad ei juhendmaterjali segalepingute kohta.
suuda sätte tegelikust eesmärgist või mis veel olulisem, seadusandja poolt
antavast juhisest asjakohaselt aru saada. Eriti peame seda problemaatilisteks
võimaliku EL-rahastusega hangetes, milles rakendaja ei mõista nimetatud
sätte alusel, millist käitumist või otsustust temalt eeldatakse. Alternatiivselt
võib olla abiks juhendmaterjali loomine, milles on muid graafilisi
informatsiooni edastamise võimalusi ära kasutades seaduses sõnastatut
näitlikustatud.
111. Punktiga 36 nähakse lihtsustatult ette, et hankija viimasele otsusele peab Selgitatud Mööname, et muudatuse mõju võib olla
olema lisatud teave kohaldatava ooteaja pikkuse kohta. Meile on sätte mõte ja kosmeetiline ning märke esitamata jätmine
eesmärk mõistetav, kuid selle rakendamise praktilised tagajärjed mitte. ei too kaasa ühtegi tagajärge. Sellist
Nimelt, kehtiv õigus ega ka eelnõu ei näe ette mistahes tagajärge puhuks, kui tagajärge ei ole märke puudumisele
hankija viimasele otsusele ooteaja kohta märget ei lisa. Seetõttu on selle sätestatud ka muudatuse aluseks oleva
muudatuse mõju sisuliselt kosmeetiline. direktiivi 89/665/EMÜ art 2a lg 2 neljanda
lõigu teises taandes ega mujal selles ega
teistes küsimust käsitlevates direktiivides.
112. Punktiga 49 kavandatav täiendus ei ole täielikus kooskõlas seletuskirjas Arvestatud Eelnõu muudetud.
väljendatuga. Nimelt on seletuskirjas selgitatud, et pakkumuse edukaks
tunnistamise otsuse kohustuse seadmine väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluses tõusetub vajadusest tagada kaebeõigus hankija otsuse peale,
kui pakkumuse on esitanud mitu ettevõtjat.
Samas sätestab kavandatava § 72 lg 61 esimene lause, et kui hankemenetluses
on esitatud mitu pakkumust, teeb hankija pakkumuse edukaks tunnistamise
otsuse. Tõenäoliselt ei ole eelnõu koostajad siin arvestanud tõsiasjaga, et RHS
§ 111 lg 2 ja § 114 lg 10 annavad mõista, et kõigis hankemenetlustes, sh
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, võib üks pakkuja
esitada mitu pakkumust.
Punkti 49 grammatiline esitus annab alust aga tõlgendusele, et kui üks
ettevõtja esitab näiteks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses
mitu pakkumust, kuid teisi ettevõtjaid hankemenetluses pole, siis peab hankija
igal juhul tegema pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, kuigi selline otsus
kellegi kaebeõiguse realiseerimist ei kaitseks. Seetõttu tuleks vastava normi
sõnastust muuta viisil, et regulatsiooni esemeks on ainult sellime olukord,
milles väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses on mitu
pakkujat nagu viitab seletuskirja vastava osa viimane lause.
113. Eelnõu p 52 eesmärgiks on kohustada pakkujaid või taotlejaid esitama koos Arvestatud Eelnõu muudetud.
pakkumuse või taotlusega ka heastamist tõendavad dokumendid. Soovitame
sellist lahendust mitte rakendada, vaid nõuda, et pakkujatel ja taotlejatel tuleb
hankepassis (või koos sellega) esitada nimekiri heastamist kirjeldavatest
dokumentidest ning mitte nõuda kõikide tõendite esitamist juba pakkumuse
või taotluse lisadena.
Esiteks ei vasta selline praktika pöördmenetluse eesmärgile, mille kohaselt
hindab hankija üksnes edukal pakkujal kõrvaldamise aluste esinemist
sisuliselt. Sellisel juhul tuleb kõikidel pakkujatel esitada sisuliselt tõendid
heastamise kohta, mida hankija aga eelduslikult kunagi üldse ei analüüsigi
(analüüsib ainult eduka pakkumuse esitanud pakkujal).
Teiseks on selline lahendus pakkujate jaoks asjatult koormav ega aita samal
ajal edendada ühtegi riigihanke menetluse eesmärki. Hankijal on oluline, et
hankija teavitaks juba hankepassis, kui tal mõni kõrvaldamise alus esineb, et
hankijale oleks teada, et tal tuleb nimetatud pakkujalt vajadusel nõuda
selgitusi või selgitamist võimaldavat informatsiooni (eelkõige RHS § 95 lg-s
4 nimetatud aluste kohaldamise osas). Pakkujatel tuleb seevastu iga
pakkumusega nimetatud dokumendid automaatselt esitada, mis on aga
ebamõistlikult koormav.
Eriti arvestades, et sama eelnõuga planeeritakse oluliselt lepingu rikkumisest
teavitamine muuta hankija vaatest oluliselt kiiremaks. Pakkuja jaoks tähendab
see aga praktilises mõttes seda, et sisemiselt tuleb algatada asjaolude
väljaselgitamine, analüüsimine ning parendusmeetmete sisseviimine. Selle
taustal tuleks siis pakkujal igal ajahetkel tagada, et ka hankijatele esitatavad
tõendid heastamise kohta on ajakohased. Kuivõrd hankija hindab siiski
enamikes riigihangetes kõrvaldamise aluste puudumist sisuliselt eduka
pakkumuse esitanud pakkujal, siis puudub vajadus kõikide pakkujate
koheseks koormamiseks. Pakkujal on võimalik asjakohased ning hankepassis
nimetatud tõendid esitada hankija sellisel nõudmisel.
Seletuskirjas p-s 52 muudatuse juures tsiteeritud EK otsuse (p-i 36) mõistame
ühtlasi nii, et lubatav on ka see, kui pakkujad esitavad nimekirja asjakohastest
heastamismeetmete tõenditest ning et EL õigus ei nõua otsesõnu seda, et
nõutav on nende pakkumuse või taotlusega samaaegne esitamine.
114. Punktiga 62 soovitakse kohustada hankijaid kiiremini avaldama Arvestatud Eelnõu muudetud.
informatsiooni pakkujate poolsete oluliste lepingu rikkumiste kohta. RHS §
95 lg 4 p 8 paremaks rakendamiseks toetame seda ettepanekut. Samas viitame, Rahandusministeeriumil on plaanis
et aeg, mille jooksul hankijal tuleb rikkumise kohta informatsioon registris registriarendus pakkuja automaatse
avalikustada, on pakkuja vaatest liiga lühike. teavitamise kohta.
Olukorras, kus hankija avalikustab riigihangete registris, et pakkujal on
viidatud kõrvaldamise alus täidetud, tähendab see pakkuja jaoks seda, et tal
tuleb järgmisel päeval arvates registrikande tegemisest igas järgnevas
riigihankes, milles ta soovib osaleda, märkida hankepassis, et tal on selline
kõrvaldamise alus. RHS § 97 rakendamise vaatest tuleb pakkujal sama aja
jooksul ka analüüsida rikkumisega seotud asjaolusid, nende parendamise
võimalusi aga ka neid ellu viia. 10 päeva jooksul ei ole selliste tegevuste
pakkuja poolt asjakohaselt läbiviimine teostatav. Seda enam, et kui pakkuja
soovib vaidlustada nt hankija poolt õiguskaitsemeetme rakendamise
maakohtus, siis on 10-päevane ajaraam ka liiga lühike selleks, et pakkujal
tekiks mõistlik võimalus hagi tagamise korras kande kuvamist peatada. Meie
hinnangul peaks sättes hankijale kehtestatud tähtaeg olema minimaalselt 30-
45 päeva.
Eraldiseisvalt soovitame sama punkti ja muudatusega seoses kaaluda
hankijale pakkuja teavitamiskohustuse lisamist. Nagu eelnevalt välja toodud,
tuleb pakkujal pärast sellise märke lisamist registrisse asuda hindama nii
heastamismeetmete rakendamist aga ka tagada, et iga uus väljasaadetav
pakkumus sisaldaks asjakohaseid tõendeid/teavet rikkumise kohta. Selleks, et
vältida olukorda, kus pakkuja ei ole teadlik, mis hetkel hankija sellise kande
tegi ning alates millisest hetkest tuleb pakkujal asuda rikkumist uutes
hankepassides deklareerima, võib olla asjakohane kohustada hankijat ühtlasi
edastama konkreetsele pakkujale teavitus selle kohta, et selline kanne on nüüd
registrisse tema kohta lisatud. Asjakohane oleks kohustada hankijat sellist
teadet pakkujale esitama samal päeval registrikande tegemisega, kuid mitte
hiljem kui järgmisel tööpäeval.
115. Eelnõu p 68 täpsustab seda, millisel juhul ei tagasta hankija pakkumuse Arvestatud Eelnõu muudetud.
tagatist või realiseerib selle. Viitame, et väljapakutud sõnastusest („pakkuja
muu tegevuse või tegevusetuse tõttu jääb hankeleping sõlmimata“) on
ebaselge see, kas nimetatud alusel hakatakse pakkumuse tagatist kinni pidama
ka nt pakkujatelt, kes ei esita hankija taotlusel kõrvaldamise aluste puudumise
või kvalifikatsiooni kohta tõendeid. Pakutavat sätet grammatiliselt
tõlgendades on võimalik sellisele järeldusele jõuda. Samas, arvestades sätte
senist eesmärki, on püütud hankija õigusi pakkumuse tagatise osas tagada
peamiselt suhtes selle ettevõtjaga, kes on hankija otsusel tunnistatud edukaks.
Seega viitame, et asjakohasem võib olla täpsustada, et sätet rakendatakse
üksnes nende pakkujate suhtes, kes on esitanud edukaks tunnistatud
pakkumuse. Olemasoleva sõnatuse korral võib hankijatel jääda ebaselgeks
see, milline on seadusandja poolt neile antav juhis kõikide teiste menetluses
osalevate pakkujate suhtes.
116. Eelnõu p-ga 81 lisatakse täiendav valikuline kõrvaldamise alus juhuks, kui Selgitatud Muudatusest seoses käesoleval ajal
ettevõtjal on täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus. Kuivõrd lahendamatute rakenduslike tõrgetega
halduspraktikas on omaks võetud lähenemine, mille kohaselt on ka valikuliste loobutud.
kõrvaldamise aluste kontrollimine kohustuslik, siis võiks eelnõu seletuskiri
selgitada, kuidas eelnõu koostajad näevad selle kõrvaldamise aluse
kontrollimist välismaiste ettevõtjate suhtes.
117. Eelnõu p 82 osas viitame kohaliku omavalituse eelarvepoliitikat ning Osaliselt arvestatud Kompromissina on eelnõu muudetud
solidaarsust arvestades, et asjakohane oleks kõikidel kohalikel omavalitsustel selliselt, et igal hankijal on riigihanke
kõrvaldada pakkujaid mistahes teise kohaliku omavalitsuse võlgnevuse korral alusdokumentides võimalik sätestada, kas
samuti. Sellisel viisil on oleks paremini tagatud kohalike maksuvõlgade nad jätavad endale õiguse kohaliku maksu
tasumise kui riigihanke sekundaarse eesmärgi täitmine. Analoogselt maksuvõlaga ettevõtja kõrvaldada.
võimaldab ka RHS § 95 lg 4 p 8 samuti kõikidel hankijatel kõrvaldada Tõendeid hankija ettevõtjalt nõuda ei saa,
pakkuja, kes on teise hankijaga sõlmitud lepingut rikkunud. Nimetatud säte vaid selle kõrvaldamise aluse
tugineb samuti kõikide hankijate solidaarsusele, mille eesmärk on tagada, et rakendamiseks tuleb tal vastava päringuga
riik laias tähenduses teeb koostööd üksnes ettevõtjatega, kes on ausad. Kuigi ise asjaomase kohaliku omavalitsuse poole
meile teadaolevalt ei ole kohalikel omavalitsustel sellist ühtset maksuregistrit, pöörduda. Tallinna linna kehtestatud
mis võimaldaks kiiresti võlgade puudumist kontrollida, oleks kohalikel maksete kohta haldab teavet EMTA ning
omavalitsustel võimalik kokku leppida suhtluspõhimõtted selliste päringute neid on võimalik kontrollida läbi
töötlemiseks. Arvestades, et aastal 2021 ei ole kohalikel omavalitsustel veel riigihangete registri.
ühtset tööriista maksuvõlglaste rist-kontrollimiseks, siis teeme alternatiivselt Ettepanek üleriigilise andmebaasi
ettepaneku sellise tööriista ellukutsumiseks. Lahendus, mille puhul saab sama loomiseks on tervitatav ning seda on
kohalik omavalitsus üksnes iseenda territooriumiga seonduvate võlgade võimalik tulevikku silmas pidades kaaluda.
olemasolul pakkujaid kõrvaldada, tagab riigihangete sekundaarsete
saavutamist liiga vähesel määral.
118. Punkti 122 seletuskiri ei ole kooskõlas kavandatava muudatuse sisuga. Nimelt Arvestatud Seletuskirja muudetud.
väidab seletuskiri, et „Punktiga 122 muudetakse § 120 lõike 3 viimast
lauseosa selliselt, et ooteaega ei pea kohaldama mitte üksnes siis, kui esitatud
on vaid üks pakkumus, vaid ka siis, kui pakkumusi on esitatud küll rohkem,
ent vastavaks tunnistatakse vaid üks pakkumus.“ Samas kavandatava normi
enda sõnastus ei ole seatud sõltuvusse sellest, mitu pakkumust on vastavaks
tunnistatud, vaid sellest, mitu pakkujat on nn viimase otsuse tegemise ajaks
menetlusse jäänud. Seetõttu on seletuskirjas väljendatu eksitav.
119. Eelnõu p-ga 136 lisatakse võimalus, mille kohaselt võib hankija öelda Selgitatud Kuivõrd tegemist on esiteks
pakkujaga sõlmitud hankelepingu üles, kui pakkujal esineb hankelepingu riigihankeõiguse sekkumisega
täitmise ajal mõni RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise alus. Praktikas on võlaõigusesse, mida tuleks hoida
ebaselge, kuidas võlaõiguslikus tähenduses tuleb §-s 124 lg-s 1 sätestatud minimaalsena ning teiseks hankija õiguse,
hankija õigust lepingu ülesütlemisele käsitleda. Seetõttu soovitame sättesse mitte kohustusega, tuleks hoiduda täpsete
lisada tekstiosa, mis viitab üheselt, et § 124 lg-s 1 nimetatud alustega on mehhanismide sätestamisest, mis puudutab
tegemist hankelepingu oluliste rikkumistega võlaõigusseaduse tähenduses. hankija õigust hinnata, kas kõrvaldamise
Nimetatud lahendus oleks oluliselt õigusselgem, kus pooltel ei teki aluse olemasolu mõjutab hankelepingu
hankelepingu täitmise (ega ka võimaliku kohtuvaidluse ajal) arusaamatusi täitmist või ettevõtja usaldusväärsust
selle üle, kuidas üldse RHS §-s 124 sätestatud lepingu lõpetamise aluseid hankija silmis sedavõrd, et see tingib
tuleb sisustada. Kuivõrd Eesti RHS ei reguleeri hankelepingu täitmist, vaid lepingulise suhte lõpetamise. Kui RHS
nimetatud õigussuhtele kohaldub võlaõigusseadus, siis soovitame tagada, et sätestaks hankijale väga konkreetse
ka RHS § 124 ainsa erandliku materiaalõigusliku sättena oleks kooskõlas kohustuse enne hankelepingu üles ütlemist
üldise lepinguõiguse toimimisega. või sellest taganemist hinnata pakkuja
võetud heastamismeetmeid, tuleks ette näha
Sama eelnõu punkti osas viitame täiendavalt, et sätte rakendamine toob ka vastav tagajärg, mis võib ebakohaselt
pakkujale kaasa oluliselt raskema olukorra kui siis, kui rikkumine esineks mõjutada hankija ja ettevõtja võimalusi
hankemenetluse ajal. Juhul kui pakkujal on RHS § 95 lg-s 1 nimetatud olukorda lahendada. Näiteks juhul, kui
kõrvaldamise alus olemas hankemenetluse ajal, on tal õigus taotleda tegemist on maksuvõlaga ning RHS näeks
heastamismeetmete rakendamise tõttu kõrvaldamata jätmist ning hankijal on ette, et hankija peab andma ettevõtjale
õigus ka sellist olukorda täiendavalt hinnata. Väljapakutud muudatus sellist teatud tähtaja selle tasumiseks või
mehhanismi aga hankelepingu täitmise faasis ette enam ei näe. Kuigi lepingu ajatamiseks, siis tuleks ette näha ka, mis
lõpetamine on nähtud ette hankija õigusena, võib oluliste ja suuremahuliste saab siis, kui ettevõtja tähtajaks
hankemenetluste puhul olla vajalik hinnata ka hiljem tekkinud rikkumiste sisu maksuvõlga ei tasu ega ajata. Samas peaks
ja võimalikku mõju pakkuja usaldusväärsusele. hankijal isegi sellisel juhul olema võimalik
arvesse võtta asjaolusid, mis siiski tingiksid
hankelepingu täitmise jätkamise. Seetõttu
leiame, et hankijal tuleks tõesti enne
võlasuhte lõpetamist kaaluda kõiki
asjaolusid ning anda ettevõtjale võimalus
ka asjaolusid omapoolt selgitada, ent
sellise regulatsiooni seadussesse lisamine
võib hankija ja ettevõtja võimalusi
asjaolusid selgitada pigem pärssida.
Tegemist on olukorraga, kus
hankemenetlus on lõppenud ning kehtivad
üldised võlaõiguslikud printsiibid, mistõttu
on hankija ja ettevõtja omavaheline
suhtlemine vaba. Piirangud on sätestatud
üksnes hankelepingute muutmisele, mida
tuleb niikuinii järgida.
120. Punktiga 145 kavandatav muudatus puudutab § 126 täiendamist, kuid Arvestatud Seletuskirja muudetud.
seletuskirja vastavas osas viidatakse lihthankemenetlusele, mis on
reguleeritud aga §-s 125.
121. Eelnõuga kavandatakse mitmeid muudatusi RHS-i 4. peatükis, kuid ei Arvestatud Eelnõu muudetud.
puudutata siiski ebakõla, mis tõusetub halduspraktikas võetud lähenemisest,
et kontsessioonilepinguid on RHSiga kooskõlas lubatud sõlmida ka muudes
menetlustes, kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses. Kui jaatada
hankija võimalust sõlmida kontsessioonilepingud, sh mille eeldatav
maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, näiteks avatud hankemenetluses,
siis tõusetub tahes-tahtmata küsimus, kuidas tagatakse sellisel juhul
kontsessioonidirektiivist tulenevate kohustuslike nõuete täitmine, mida
avatud hankemenetluses ette nähtud ei ole.
Näiteks näeb RHS § 136 kontsessioonidirektiivi eeskujul ette piirangu
kontsessioonilepingu kestusele, samas kui avatud hankemenetluses sellist
piirangut ette pole nähtud. Samamoodi on oluliseks erinormiks siinkohal ka
RHS § 135, mis harmoneerib samuti Euroopa Liidu õigust.
Seetõttu peaks RHS ette nägema kasvõi mingi „pedagoogilise normi“, mis
hankijate tegevust siinkohal suunaks, kuivõrd isegi hankija EL õigust rikkuv
üksikotsus võib ka riigile kaasa tuua soovimatuid tagajärgi näiteks
rikkumismenetluse näol.
122. Eelnõu sellist muudatust küll ei sisaldanud, kuid lisame omalt poolt täiendava Ei ole arvestatud RHS § 104 pealkiri ei ole toonud kaasa
ettepaneku leida RHS §-le 104 asjakohasem pealkiri, mis annaks paremini negatiivset rakenduspraktikat.
edasi sätte tegelikku sisu. Praktikas on hankijatel raskusi mõistmisega, kuidas
suhestub sättega seaduses mainimata pöördmenetluse termin ning sellega
seonduvalt hankija õigused ja kohustused. RHS § 104 ei reguleeri üksnes
hankepassi sisu, vaid tegelikkuses ka hankija õigusi ja kohustusi nii
klassikalise menetlusteega riigihangete läbiviimisel kui ka pöördmenetluse
rakendamisel. Soovitame kaaluda ka lahendust, mille puhul jääb RHS § 104
reguleerima üksnes hankepassi sisu, kuid täiendavalt sõnatatakse nt RHS §
1041, mis käsitleb hankija õigus ja kohustusi hankepassist nähtuvate andmete
kontrollimisel ja asjakohaste otsuste tegemisel. Selline lisasäte võiks
sisaldada tänase RHS § 104 lõikeid 6-11.
Samas küsimuses juhime täiendavalt tähelepanu ka sellele, et täpsustamist
vajavad pöördmenetluse rakendamise tingimused mitme-etapilistes
menetlustes, mille puhul on praktikas jäänud ebaselgeks see, kas hankijal on
õigus pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist analüüsida
alles menetluse teise etapi lõpus. Probleemiallikaks on sellisel juhul eelkõige
see, et juhul, kui hankija kontrollib kvalifikatsiooni ja ka kõrvaldamise aluseid
alles nt teise etapi lõpus, siis võib hankija olla mitte lubanud mõnel tegelikult
sobilikul ettevõtjal teises etapis osaleda. Pakkujatel on aga sellises olukorras
keerukas otsustada ka asjakohaste õiguskaitsemeetmete rakendamise üle, sest
hankijal on õigus pöördmenetlust kasutada ning kvalifikatsiooni ja
kõrvaldamise aluseid kontrollida alles nt teise etapi lõppedes.
123. Redaktsioonilise ettepanekuna soovitame nii eelnõu kui ka seletuskirja Arvestatud Lehekülgedele numbrid lisatud.
dokumentidele lisada leheküljenumbrid.
124. Põhimõttelise muudatusena soovitame esmalt kaaluda vaidlustusmenetluse Ei ole arvestatud Kehtiv 3-tööpäevane tähtaeg hankija ja
tähtaegade üldist muutmist. Nimelt on ka eelnõu koostajad seletuskirjas kolmanda isiku vastuse esitamiseks ei vaja
eelnõu p 121 juures möönnud, et vaidlustuse esitamise tähtaja lühendamine ei muutmist, kuna selle probleemi
ole võimalik, kuivõrd kümme päeva otsusega tutvumiseks, vaidlustuse lahendamiseks on RHS-is juba
esitamise vajaduse üle otsustamiseks, suure tõenäosusega õigusabi saamiseks praegu võimalused olemas: RHS § 194 lg 7
alusel võib vaidlustuskomisjon pikendada
ning vaidlustuse kirjutamiseks ja esitamiseks on eelnõu autorite hinnangul vaidlustusele kirjaliku vastuse esitamise
juba niigi lühike aeg. tähtaega ning praktikas on
vaidlustuskomisjon mõistlikkuse piires
Kümme päeva vaidlustuse koostamiseks on tõepoolest lühike aeg, kuid mitte esitatud taotluste puhul need ka alati
sedavõrd lühike aeg, nagu on RHS § 194 lg-s 5 ja lg-s 6 sätestatud kolme rahuldanud (jättes kõrvale üksikud
tööpäeva pikkune tähtaeg hankijale ja kolmandale isikule vaidlustusele taotlused pikendada vastuse esitamist paari
reageerimiseks. Kõrvutatuna kümne päevaga vaidlustuse esitamisele, on kolm nädala või kuu võrra, nt seoses kellegi
tööpäeva hankijale ja kolmandale isikule ebaproportsionaalselt lühike tähtaeg puhkusega vms). On õige, et kõigile
ning seda tuleks seadusega muuta. menetlusosalistele ning
vaidlustuskomisjonile on
Meile teadaolevalt on sellise ebamõistlikult lühikese tähtaja seaduses vaidlustusmenetluses sätestatud väga
sätestamise põhjuseks olnud eeldus, et kuna hankija on koostanud riigihanke lühikesed menetlustähtajad, samas on üks
alusdokumendid või teinud vaidlusaluse otsuse, ei peaks tal seisukoha põhjendusi vaidlustusmenetluse kui sellise
koostamine võtma märkimisväärselt aega. olemasolule üldse, selle kiirus.
Muudatusettepaneku osas on konsulteeritud
See eeldus ei ole aga pahatihti reaalsusega kooskõlas. Nimelt kasutavad ka ka vaidlustuskomisjoniga.
paljud hankijad oma riigihanke vaidlustes välist õigusabi, mille tõttu
esindavad hankijaid vaidlustusmenetluses sageli õigusnõustajad. Kuna
õigusnõustajad lähtuvad samuti hankijale seatud tähtaegadest, siis on ilmne,
et õigusnõustajatel on praktikas sageli veelgi vähem aega RHS § 194 lg 5
tähtaja raamides seisukoha koostamiseks, kuivõrd nõustaja peab ennast viima
kurssi riigihanke, selles koostatud alusdokumentide ja tehtud otsustega.
Seejärel tuleb koostada menetlusdokumendid ja need hankijaga ka
kooskõlastada.
Kuigi see on hankija ja tema õigusnõustaja sisesuhte küsimus, on selge, et
hankija vajab vaidlustuse saabumisel ka aega selle sisu analüüsimiseks ka
selle pilguga, kas välist nõustajat üleüldse kaasata. See vähendab välise
õigusnõustaja jaoks seisukoha koostamiseks võimalikku aega veelgi, kui
hankija näiteks teisel tööpäeval otsustab ikkagi välise nõustaja kaasata.
Samuti on õigusloomes aluseks võetud eeldus, et hankijale on vaidlustusele
vastamine kuidagi iseenesest alati hõlbus, ebaõige. Vaidlustuse sisu võib olla
väga tehniline ning puudutada midagi sellist, mille kohta ei ole ka hankijal
võimalik kiiresti teavet koguda või mille osas temal eriteadmised puuduvad.
Ühtlasi võib see puudutada asjaolusid või väiteid, millega hankija ka sellises
detailsusastmes RHAD koostamisel kokku ei puutunudki.
Veelgi ebaõiglasem on RHS § 194 lg-s 6 sätestatud kolme tööpäeva pikkune
tähtaeg kolmanda isiku suhtes. Kolmas isik on menetlusosaline, kelle
subjektiivseid õigusi vaidlustuse esitamine kõige vahetumalt mõjutab,
kuivõrd vaidlustuse rahuldamise korral kaotab kolmas isik õiguse
hankelepingu sõlmimiseks.
Kolmandal isikul puuduvad üldjuhul hankijaga võrreldavad eriteadmised
näiteks riigihanke alusdokumentide kohta ning veelgi vähem teavet näiteks
vaidlustaja suhtes tehtud negatiivse otsuse kohta. Seetõttu alustab kolmas isik
vaidlustusmenetluses kõige halvemast positsioonist, kuid samal ajal on tal ka
kõige rohkem kaotada. Mõistagi võib öelda, et kolmandal isikul on
vaidlustusmenetluses sageli võimalik hankija seisukohtadega „kaasa
lohiseda“ ning seetõttu ise vähem panustada, kuid see ei ole kolmanda isiku
õiguste kaitse eesmärk.
Kolmandal isikul peavad olema vaidlustusmenetluses mõistlikud võimalused
oma õiguste kaitseks ja ei ole õige siduda neid võimalusega „hankija paadis
olla“. Haldus- ja kohtupraktikas on arvukalt juhtumeid, milles hankija ei
suuda hankeasjas enda otsust efektiivselt kaitsta, mille tõttu langeb
vaidlustusele või kaebusele vastuvaidlemise põhiraskus hoopis kolmandale
isikule, kelle jaoks on see samas ka kõige keerulisem, seda eriti olukorras, kus
vaidlustaja on pahatihti ja utreerituna isegi enda olemasolu ärisaladuseks
määratlenud.
Vaidlustusmenetluse menetlusosaliste õiguste võrdsustamiseks tuleks
seetõttu alustada sellest, et muuta RHS § 194 lg-des 5 ja 6 sätestatud tähtaegu
nii, et need oleks vähemalt viis tööpäeva.
Kui Rahandusministeerium peab seda muudatust millekski selliseks, mis seab
ohtu RHS § 200 lg-s 1 sätestatud otsuse tegemise tähtaja 30 päeva, siis võib
seda tähtaega pikendada näiteks 35 päevani. Selline muudatus on hankija
õiguste kaitset silmas pidades proportsionaalne, kuivõrd asja lahendamine
kiiresti ei saa olla eesmärk iseendas, kui hankijal puudub asjakohane võimalus
kvaliteetsete seisukohtade kujundamiseks. Tihti eeldab vastuste koostamine
VaKo-le ka mitte üksnes juristide, vaid ka hankija teiste eriteadmistega (nt
insenerid) kaasamist. Praktikas näeme väga tihti, et ka kõige parimate
kavatsustega hankijatel ei ole 3 tööpäevane tähtaeg kvaliteetse vastuse
koostamiseks piisav.
125. Seaduse 8. peatüki ja halduspraktika pinnalt on ebaselge, kas menetlusosaliste Arvestatud Eelnõu muudetud.
esindajad peavad esitama vaidlustusmenetluses esindusõiguse tõendamiseks
volikirja või mitte. Praktikas esitavad menetlusosaliste esindajad volikirju,
kuid RHS § 190 lg 1 p 8 sõnastus viitab sellele kui üksnes vaidlustaja esindaja
kohustusele.
Mõistagi võiks lähtuda üldreeglist, et ametiasutustes ei kehti
kohtumenetlustes omaks võetud advokaadi esindusõiguse eeldus. Teisalt on
VaKo ka oma praktikas leidnud, et lähtub analoogia korras HKMS § 35 lg-st
4, mille kohaselt advokaadi esindusõigust eeldatakse.
Kuna vaidlustusmenetlus ei peaks menetluse nõudeid arvestades olema
keerulisem kui näiteks halduskohtumenetlus, siis võiksite kaaluda HKMS §
35 lg-ga 4 sarnase esindusõiguse eelduse sätestamist ka RHS-is. See aitab
kokku hoida ka menetlusosaliste kulusid ning säästa ka niigi lühikest aega
sisulise vastuse koostamiseks.
126. Teeme ettepaneku muuta RHS § 199 lg-d 2. Viidatud sätte kohaselt tuleb Arvestatud Eelnõu muudetud.
lepingulise esindaja kulude väljamõistmist taotleval menetlusosalisel
kinnitada, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on
kantud seoses vaidlustusmenetlusega.
Sellise kinnituse puudumisel on VaKo praktika olnud jätta esindajakulude
väljamõistmise taotlus rahuldamata. Teisisõnu tähendab see, et kui
menetlusosaline sellist kinnitust ei esita, ei ole tal võimalik saada isegi võidu
korral esindaja kulusid tagasi.
See on kinnituse sisu ja mõtet ning vaidlustusmenetluses käibivat kaotaja
maksab põhimõtet arvestades tarbetult drakooniline säte. Vaidlustusmenetlus
nagu ka riigihanke menetlus, ei peaks olema selline, milles menetlusosalised
peavad endale soodsa lahenduse saabumiseks „lausuma ussisõnu“ või esitama
sisult mõttetuid ja tarbetuid kinnitusi. Mõttetute kinnituste nõudmise
ebamõistlikkusele riigihanke menetluses on tähelepanu juhtinud ka VaKo.
Seetõttu on seda kummastavam, et sedavõrd edumeelne vaidlustusmenetlus
sisaldab säärast tarbetut kinnitust, mille esitamata jätmisega saabuvad
ebamõistlikult karistavad tagajärjed.
Kui Rahandusministeerium peab sellise kinnituse esitamist siiski mingil
põhjusel vajalikuks, siis teeme ettepaneku täiendada eelnõu ja muuta RHS §
199 lg-d 2 näiteks järgmiselt:
„(2) Menetlusosaline kinnitab lepingulise esindaja kulude väljamõistmise
taotluse esitamise faktiga, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast
nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega.“;
„(2) Menetlusosalise poolt lepingulise esindaja kulude väljamõistmise
taotluse esitamisega eeldatakse menetlusosalise poolt kinnituse andmist selle
kohta, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on
kantud üksnes seoses vaidlustusmenetlusega.“;
Selline sõnastus järgib ka RHS § 110 lg 3 eeskuju, mis võimaldab
halduspraktika kohaselt samamoodi nii-öelda vähemtähtsamaid asjaolusid
pakkumuse esitamise faktiga kinnitada. Ühtlasi on VaKo-l jätkuvalt võimalik
menetluskulude sisu analüüsides jätta kulud, mis ei näi seonduvat
menetlusosalise vaidlustusmenetluses esindamisega, vastaspoolelt
väljamõistmata. Seega ei oma väljapakutud muudatus vaidlustusmenetluse
kiiret ja tõhusat iseloomu arvestades praktikas ettenähtamatuid raskeid
tagajärgi.
AS TREV-2 GRUPP
127. Seletuskiri ütleb muuhulgas järgmist: „Punktiga 31 pikendatakse Arvestatud Seletuskirja muudetud.
selgitustaotlustele vastamise rahuaega lihthankemenetluses ühelt tööpäevalt
kahele tööpäevale. Selgitustaotlustele tuleb hankijal vastata kolme tööpäeva
jooksul. Paragrahv 46 lg 2 sätestab selgitustaotlustele vastamiseks rahuaja,
mis tähendab seda, et kui selgitustaotlus ei ole esitatud teatud aja jooksul enne
pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva, ei ole hankija kohustatud
sellele vastama. Lihthankemenetluses on rahuaeg kehtiva seaduse kohaselt
üks tööpäev, mis tähendab seda, et võib esineda olukord, kus selgitustaotlus
on esitatud küll tähtaegselt, ent selle vastamise tähtpäev saabub alles pärast
pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva, millisel juhul ei ole vastusest
enam kellelegi kasu. Samas on lihthankemenetluses pakkumuste ja taotluste
esitamise miinimumtähtaeg sedavõrd lühike, et rahuaja pikendamine näiteks
hankemenetlusega samasuguseks ei ole mõeldav, kuivõrd miinimumtähtaja
kasutamisel ei ole siis ettevõtjatel üldse võimalust selgitusi küsida. Sellise
ebasoovitava olukorra vältimiseks pikendatakse lihthankemenetluses
rahuaega kahele tööpäevale ning ühtlasi pikendatakse ka pakkumuste ja
taotluste esitamise tähtaega viielt tööpäevalt kümnele päevale (vt eelnõu
punkt 120).“
Ülaltoodud viide eelnõu punktile 120 ei saa olla õige, sest eelnimetatud eelnõu
punkt räägib §-st 115 „Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused“.
128. Eelnõu punkt 42 ütleb järgmist: „Paragrahvi 52 lõigetes 1 ja 2, § 54 lõigetes Selgitatud RHS § 4 p 17 kohaselt on riigihanke
1 ja 2, § 58 lõigetes 1 ja 2, § 64 lõigetes 1 ja 2 ning § 68 lõigetes 1 ja 2 alusdokumendid hanketeade,
asendatakse sõna „hanketeates“ sõnadega „riigihanke alusdokumentides“.“ kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse,
pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija
Võib kahelda, kas muudatus suurendab õigusselgust ja õiguskindlust nagu koostatud või viidatud muud dokumendid,
lubab seletuskiri. milles on määratud ühe konkreetse riigihanke
üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale
Esmalt tekib küsimus, mida või millist dokumenti tuleb mõista „riigihanke esitatud tingimused ja dokumentide esitamise
alusdokumendid“ all. Mõne hanke puhul on sellenimeline dokument hankija nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu
poolt lisatud „Hanke alusandmed“ – „Dokumendid“ koosseisu, kuid nii ei ole tingimused ning pakkumuste hindamise
kõikide hangete puhul. kriteeriumid. Seega ei pea riigihanke
dokumentide hulgas olema eraldi dokumenti
Vajalik on, et: a) kõik hankijad ja pakkujad/taotlejad saaksid riigihangete pealkirjaga „riigihanke alusdokumendid“.
seadust lugedes üheselt aru, millises dokumendis tuleb kajastada nõuded, Kuivõrd riigihanke direktiivid ei nõua
millele pakkuja/taotleja poolt esitatav hankepass peab vastama; b) muudetavate sätete andmete esitamist
riigihangete seaduses ja riigihangete registris kasutatavad dokumentide hanketeates, ei ole põhjust seda nõuda ka
nimetused peavad olema ühesugused. RHS-s. Samuti, nagu selgitatud seletuskirjas,
ei ole hanketeatel välja, kus nimetada
hankepassi nõuet ning hanketeate
kvalifitseerimistingimuste väljal on
tähemärkide piirang.
129. Eelnõu punkt 46 ütleb järgmist: „Paragrahvi 66 lõige 4 muudetakse ja Selgitatud Hankija tegevust on võimalik RHS alusel
sõnastatakse järgmiselt: „(4) Hankija võib eduka pakkujaga pidada vaidlustada ning laieneb ka
läbirääkimisi hankelepingu tingimuste täpsustamiseks, tingimusel et sellega Rahandusministeeriumi poolt teostatav
ei muudeta oluliselt riigihanke alusdokumente ega pakkumust ja sellega ei järelevalve. Muudetav säte vastab täiel määral
kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise ohtu.“ riigihanke direktiivides sätestatule.
Kehtiva riigihangete seaduse kohaselt on hankijal keelatud pidada
hankemenetluse käigus läbirääkimisi pärast pakkumuse esitamise ettepaneku
tegemist (RHS § 66 lg 4). Kui tulevikus hakkavad hankijad pidama eduka
pakkujaga läbirääkimisi hankelepingu tingimuste ja/või pakkumuse
täpsustamiseks, siis kelle poolt ja kuidas on tagatud järelevalve, et kõnealust
õigust ei kuritarvitataks ning millised tagajärjed kaasnevad, kui avastatakse
rikkumine?
130. Eelnõu punkt 52 ütleb järgmist: „Paragrahvi 77 lõiget 4 täiendatakse punktiga Selgitatud Nii kehtiva kui ka eelnõukohase seaduse alusel
21 järgmises sõnastuses: „21) teave selle kohta, et käesoleva seaduse § 97 tuleb ettevõtjal igal juhul hinnata, kas tema
lõikes 1 nimetatud tõendid tuleb esitada koos pakkumuse või taotlusega.“ eelnev hankelepingu rikkumine võib olla
selline, mis vastab RHS § 95 lg 4 p-s 8 toodud
Kas me saame õigesti aru, et juhul kui pakkuja/taotleja ei esita RHS § 97 lg 1 eeldustele ning vastav teave hankepassis
kohaseid tõendeid koos pakkumusega, siis hiljem ei ole pakkujal/taotlejal esitada. Samamoodi tuleb rikkumist hinnata
võimalik endam heastamise võimalust kasutada? Kui see on nii, siis see ei hankelepingu pooleks olnud hankijal ning
pruugi olla pakkujate/taotlejate suhtes õiglane, sest RHS § 95 lg 4 p 8 isegi kõrvaldamise alust rakendada soovival
muudetavas sõnastuses jääb äärmiselt subjektiivseks sätteks. hankijal. Küll aga nõustume, et
Pakkujad/taotlejad, olemata isegi mitte hooletud, ei pruugi enda tegu heastamismeetmete kohta tõendite esitamine
kvalifitseerida RHS § 95 lg 4 p 8 alla, kuid seda võivad teha hankijad, sest koos pakkumuse või taotlusega on pakkujale
mõiste „oluline“ on subjektiivne mõiste ning tähendab erinevate inimeste ebamõistlikult koormav ega lähe kokku
jaoks mõnevõrra erinevat. Seetõttu ei ole ka antud muudatusega hankepassi loogikaga, mille kohaselt
pakkujatele/taotlejatele pandud kohustuse täitmine alati üheselt mõistetav hankepassis esitatakse kinnitused ning
ning kuna tõendite esitamata jätmise korral ei vasta pakkumus minimaalselt teavet ning tõendid hankepassis
hankedokumentides esitatavatele nõuetele võib antud kohustus olla pakkuja esitatu kohta peab esitama reeglina üksnes
õigusi riivav? edukas pakkuja. Eelnõu vastavas osas
muudetud.
131. Eelnõu punkt 62 ütleb järgmist: „Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 71 Selgitatud Tegemist on jätkuvalt märkega, millel on
järgmises sõnastuses: „(71) Hankija esitab registrile ettevõtja poolsed üksnes informatiivne tähendus. Märge
hankelepingu rikkumised, mille tulemusena on kohaldatud käesoleva seaduse registris ei oma õiguslikku tähendust. Hankija
§ 95 lõike 4 punktis 8 nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi, ei saa ettevõtjat kõrvaldada hankemenetlusest
kümne päeva jooksul nõude esitamisest arvates. Hankija nõude vaidlustamise üksnes seetõttu, et teine hankija on sellise
korral lisab ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest märke registrisse teinud, vaid hankija peab
arvates.“ välja selgitama rikkumise asjaolud ning
hindama, kas ka tema hinnangul on tegemist
Tegemist on täiendusega, mis vajab kindlasti selgitamist ja seda ainuüksi rikkumisega, mis täidab RHS § 95 lg 4 p-s 8
põhjusel, et mõiste „oluline“ tähendust mõistavad erinevad inimesed sätestatud eeldused ning kas selle rikkumise
erinevalt. tulemusena on ettevõtja kaotanud tema silmis
usaldusväärsuse, mis tingib ettevõtja
Kas RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamise seisukohast on asjakohased vaid need kõrvaldamise. Samuti, kui registris vastavat
rikkumised, mis kantakse hankija poolt riigihangete registrisse? märget ei ole, ent hankijale on teada asjaolud,
mis tingivad ettevõtja kõrvaldamise, ei
Iseküsimus on see, kuidas pakkujad/taotlejad ja hankijad saavad riigihangete tähenda märke puudumine, et kõrvaldamise
registrisse kantavaid rikkumisi mõistliku ajakuluga otsida. Meile teadaolevalt alust kindlasti ei esine. Vaidlustamise all on
hetkel riigihangete registris selline võimalus puudub. mõeldud igasugust vaidlustamist, sh hagi
esitamist kohtusse, ent ka hankijale vastuväite
Kuidas tuleb mõista mõistet „hankija nõude vaidlustamise korral“? Kas esitamist.
vaidlustamist kohtus või VLK-s (FIDIC lepingute puhul) või on
vaidlustamiseks ka tööde tegija/teenuse osutaja poolt esitatud
argumenteeritud kiri hankijale, kus tööde tegija/teenuse osutaja näitab ära, et
ta ei ole rikkumise eest vastutav? Kui vaid kohtus või VLK-s vaidlustamist,
siis RHS-i muutmisega võib suureneda ka kohtute töökoormus.
132. Eelnõu punkt 64 ja punkt 65 ütlevad järgmist: „Paragrahvi 85 lõiget 9 Selgitatud Rahandusministeerium on esitanud
täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Osakaalusid võib liikmesriikide ekspertidele küsimuse, kuidas
väljendada asjakohase mõistliku vahemikuna.“ ja „Paragrahvi 85 täiendatakse hindamiskriteeriume praktikas rakendatakse,
lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui pakkumuste hindamise kui need on määratud osakaalude vahemikuna
kriteeriumide osakaalude määramine ei ole objektiivsetel ja riigihanke või tähtsuse järjekorras. Kui vastused
alusdokumentides kirjeldatud põhjustel võimalik, esitab hankija kriteeriumid laekuvad, saame täiendada seletuskirja.
tähtsuse vähenemise järjekorras.“
Kuidas kõnealuseid punkte tuleb praktikas rakendada, vajab kindlasti
selgitamist. Ei saa välistada, et tänu eeltoodud täiendustele võib olla hankijatel
võimalus soosida mõnda pakkujat/taotlejat ehk teisisõnu, eeltoodud
täienduste rakendamisega võib kaasneda mõne riigihanke aluspõhimõtte
(näiteks võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite säästlik kasutamine)
rikkumine. Samuti on pakkuja/taotleja jaoks oluline erinevate
hindamiskriteeriumite kasutamise puhul juba pakkumust esitades teada, mis
on erinevate hindamisaluste puhul võimalikud maksimumpunktid (need
peavad olema teada juba pakkumise koostamise ajal, mitte ei saa jääda
sõltuma hankija suvast hanketulemuste hindamisel).
133. Eelnõu punkt 108 ütleb järgmist: „Paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 51 Selgitatud Hankepass tuleb vajadusel esitada osadeks
järgmises sõnastuses: „(51) Riigihangetes, mille hankija on ühe menetluse jaotatud riigihankes erinevate osade kohta siis,
raames osadeks jaotanud, esitatakse vajaduse korral hankepass iga osa kohta kui riigihanke läbi viimiseks ei kasutata
eraldi.“ riigihangete registrit. Sellisel juhul tuleb
hankepass täita mõnes muus hankepassi
Mida tähendab mõiste „vajaduse korral“? Kas vajaduse olemasolu tuleb rakenduses ning kui see rakendus ei võimalda
hankijal riigihanke alusdokumentides objektiivsetele näitajatele tuginedes ühes hankepassis näidata kvalifitseerimise
põhjendada? tingimusi selliselt nagu hankija on nõudnud,
tulebki osade lõikes esitada erinevad
Olukorras kus hange on jagatud osadeks, kuid iga osa kohta pakkumust hankepassid. Samuti ei ole võimalik
esitades oleks esitatav hankepass identne, ei saa pidada mõistlikuks mitme hankepassi registris täita nende alltöövõtjate
hankepassi esitamist. Jääb arusaamatuks, millist väärtust selline kohta, kelle näitajatele ettevõtja ei tugine, ent
pakkujate/taotlejate tegevus loob. hankijal on õigus neile alltöövõtjatele ka
tingimusi sätestada.
Kui riigihange viiakse läbi registris ning
alltöövõtjatele eraldi tingimusi sätestatud ei
ole, arvestab registri kasutajaliides hankepassi
moodustamisel riigihanke osades esitatud
kvalifitseerimise tingimustega ning
moodustab vajalikud dokumendid ise ning
kasutaja vaates muudatusi ei ole.
EESTI ARHITEKTIDE LIIT
134. Pakkumuste hindamiste kriteeriumite seadmine arhitektuuri hankimisel Ei ole arvestatud Rahandusministeeriumil on lähiajal plaanis
uurida, miks on peale hinnakomponendi teiste
Arhitektuuri hankimisel on valdav praktika, et hankija sõlmib hankelepingu kriteeriumide kasutamise osakaal
madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Teisisõnu arvestatakse arhitektuuri riigihangetes jätkuvalt väike ning milliseid
hankimisel kahetsusväärselt sagedasti ainult hinda. Vaatamata sellele, et meetmeid tuleks võtta, et muude kriteeriumide
arhitektuuri puhul on alati väga tähtis kvalitatiivne komponent. EAL arvates kasutamist hoogustada. Vastavalt tulemustele
vajaks selline arhitektuuri hankimise praktika muutmist selliselt, et parima analüüsib Rahandusministeerium, milline
pakkumuse väljaselgitamisel arvestatakse lisaks pakkumuse hinnale igal juhul
ka kvalitatiivseid kriteeriume. Eelkõige oleks selleks kohane täiendada oleks kõige õigem viis seda kitsaskohta
vastava sättega RHS §-i 85 lg 1 näiteks sarnaselt RHS § 85 lg-s 5 lahendada.
innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis majanduslikult soodsaima
pakkumuse väljaselgitamise kriteeriumitele.
EAL taotleb RHS §-i 85 lg 1 täiendamist selliselt, et arhitektuuri hankimisel
oleks majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel lisaks
pakkumuse hinnaga arvestamisele tagatud igal juhul ka kvalitatiivsete
kriteeriumitega arvestamine.
135. Ideekonkursi järgselt teenuse hankelepingu sõlmimine Ei ole arvestatud RHS aluseks olev direktiiv sätestab üheselt,
kuidas toimub ideekonkursile järgnevas
RHS § 49 lg 6, § 128 lg 1 p 1 ja lg 2, § 156 lg 1 p 10 annavad kogumis õiguse väljakuulutamiseta läbirääkimistega
sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses sätestatud hankemenetluses läbi rääkimine. Kui
korras teenuste hankeleping ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest, ideekonkursil oli üks võitja, räägitakse läbi
kusjuures viimasel juhul tuleb pidada läbirääkimisi kõikide võitjatega. selle võitjaga. Kui ideekonkursil oli mitu
võitjat, räägitakse läbi kõikide võitjatega.
Osundatud normid vajaksid õigusselguse huvides täpsustamist, kuna need on Direktiiv ei võimalda teise või kolmanda
osutunud mitmeti tõlgendatavateks ning põhjustavad arhitektuurivõistluste võitjaga läbi rääkida üksnes juhul, kui esimese
läbiviimisel ebamõistlikku praktikat. või teise võitjaga toimunud läbirääkimised
luhtuvad.
Arhitektuurivõistlustel on välja kujunenud traditsioon, et lisaks parima
ideekavandi väljaselgitamisele ja premeerimisele, valitakse välja ning
tunnustatakse ka teise ja kolmanda koha väärilisi ideekavandeid. Selleks on
pragmaatilised põhjused, kuna üksnes see motiveerib võimalikult paljusid
ettevõtjaid ideekonkursil osalema ja tagab ideekonkursil suurema
konkurentsi.
Eelkirjeldatud praktika kontekstis on arhitektuurivõistlustel ikkagi loetud
olevat üks võitja, milleks on ideekonkursi žürii poolt esimese koha vääriliseks
hinnatud parim ideekavand. Ning sellisel juhul on hankija kooskõlas RHS §
49 lg-ga 6, § 128 lg 1 p-iga 1 ja lg-ga 2, § 156 lg 1 piga 10 pidanud teenuse
hankelepingu sõlmimiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluses sätestatud korras läbirääkimisi üksnes kõnesoleva esimese
koha ideekavandi esitanud osalejaga. Mõistetavalt on vastav kord
selgesõnaliselt sätestatud arhitektuurivõistluse korraldamist määratlevates
riigihanke alusdokumentides.
Kuna ideekonkursi võitjaga teenuste hankelepingu sõlmimist ei ole
absoluutse kindlusega võimalik eeldada, siis on arhitektuurivõistlustel
ideekonkursi teates reguleeritud ka olukord, kui läbirääkimised võitjaga
peaksid luhtuma. Selliseks juhuks on hankija reserveerinud endale õiguse
asuda läbirääkimistesse ideekonkursil žürii poolt teise ja kolmanda koha
vääriliseks hinnatud ideekavandi esitanud osalejatega vastavalt nende
paremusjärjestusele – esmalt teise koha omanikuga ning ka temaga
läbirääkimiste ebaõnnestumise järel veel ka kolmanda koha omanikuga.
Kasutatud lahendus on seega ideelt sarnane RHS § 119 lg-st 2 tuleneva
põhimõttega.
Selline praktika on otstarbekas. Vastava võimaluseta tuleks lugeda
ideekonkurss ühes sellele järgnevalt teenuste hankelepingu sõlmimisele
suunatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega luhtunuks,
kui parima ideekavandi esitanud osalejaga ei õnnestu teenuste hankelepingut
sõlmida. Samas on arhitektuurivõistlustele ideekavandite ettevalmistamine
ideekonkursil osalejatele äärmiselt ajamahukas ja kulukas töö, mistõttu oleks
ebaproportsionaalne ja põhjendamatu lasta see töö raisku. Omakorda võib
lepingu mitte sõlmimine tingida arhitektide vähesema motiveerituse
ideekonkursil osaleda.
Kuid viimasel ajal on seoses RHS § 49 lg-ga 6, § 128 lg 1 p-iga 1 ja lg-ga 2,
§ 156 lg 1 p-iga 10 hakanud levima erinev käsitlus, mille kohaselt tuleks
lugeda kõik ideekonkursil esimese, teise ja kolmanda koha saanud
ideekavandi esitajad võitjateks ning pidada kõigi kolmega samaaegselt ka
läbirääkimisi.
Olgu öeldud, et EAL sellist tõlgendust ei jaga, sest võitjaks saab üldteada
tähenduses pidada üksnes seda, kes on objektiivsete näitajate põhjal kõikidest
teistest parem ka siis, kui moodustatakse vastavate resultaatide põhjal
rohkema kui ühe isikuga pingerivi. Teisisõnu kui ideekonkursi teates ei ole
sätestatud teisiti, siis on ka kolme parima ideekavandi järjestamise korral
võitjaid üks. Sellise uue praktika korral kaotab ideekonkurss oma mõtte, sest
vaatamata sellele, et ideekonkursi žürii on juba valinud välja parima
ideekavandi, tuleks hankijal teenuste hankelepingu sõlmimisel kogu see
ideekonkursi tulemus justkui kõrvale heita ning asuda läbirääkimiste käigus
valima uuesti parimat ideekavandit.
Igal juhul viitab eelpool toodu tõsiasjale, et RHS § 49 lg-st 6, § 128 lg 1 p-ist
1 ja lg-st 2, § 156 lg 1 p-ist 10 tulenev regulatsioon ei pruugi olla üheselt
mõistetav ja võib seetõttu põhjustada ebakindlust ideekonkursside
korraldamisel.
Tuge võiks saada § 85 sõnastusest –
(7)Hankija võib hankelepingu hinna või kulu suuruse riigihanke
alusdokumentides kindlaks määrata ja hinnata pakkumusi üksnes
kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumide alusel.
(8) Kvalitatiivsed, keskkonnaalased või sotsiaalsed kriteeriumid võivad olla
eelkõige: 1) kvaliteet, sealhulgas tehniline väärtus, esteetilised,
funktsionaalsed, keskkondlikud, sotsiaalsed ja innovaatilised omadused,
ligipääsetavus ning turustamise tingimused;
Ideekonkursi võitnud töö on žürii hinnangul kõige "kvaliteetsem", sellest
järgmise koha saanud töö aga kvaliteetsem kolmandast.
EAL taotleb RHS § 49 lg 6, § 128 lg 1 p 1 ja lg 2, § 156 lg 1 p 10 täpsustamist
selliselt, et ideekonkursi järgselt oleks ühemõtteliselt lubatav pidada
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses sätestatud korras
läbirääkimisi teenuste hankelepingu sõlmimiseks vastavalt ideekonkursil
osalejate paremusjärjestusele, eeldusel, et selline tingimus oli sätestatud
ideekonkursi korraldamist määratlevates riigihanke alusdokumentides.
136. Pöördmenetluse kasutamine ideekonkurssidel Ei ole arvestatud Ilmselt ei ole hankijad nö pöördmenetluse
võimalust kasutanud seetõttu, et mitte olla
Eelkõige RHS § 128 lg 1 p 1 alusel läbiviidava ideekonkursi korral tuleb juba olukorras, kus žürii hindab parimaks
ideekonkursi kutses sätestada väljakuulutamiseta läbirääkimistega ideekavandi, mille esitajaga ei ole järgnevas
hankemenetluses nõutavad kvalifitseerimise tingimused. Kuid RHS § 129 lg väljakuulutamiseta läbirääkimistega
3 annab vastavate tingimuste kehtestamise võimaluse nii RHS § 128 lg 1 p-i hankemenetluses võimalik hankelepingut
1 kui p-i 2 alusel läbiviidava ideekonkursi korral. sõlmida sest tal esinevad kõrvaldamise alused
või ta ei vasta nõutud kvalifikatsioonile. Seega
Ideekonkursi olemust arvestades on ideekonkursil osalejaid põhjendamatult tuleks eelnõu väljatöötaja hinnangul anda
koormav nõuda juba ideekavandite esitamisel kõikidelt osalejatelt hankijale siiski täiesti vabad käed, millises
hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise järjekorras ta soovib neid toiminguid teha.
tingimustele vastavust tõendavate dokumentide esitamist. Vastavate tõendite Ideekonkursi kord ei eelda, et kvalifikatsiooni
esitamine oleks asjakohane üksnes ideekonkursil tunnustatud ja premeeritud peaks tingimata kontrollima enne
ideekavandite esitajatelt. ideekavandite hindamist, mistõttu peaks
selline regulatsioon nii ühte või teistpidi ikkagi
Kuigi RHS § 129 lg 3 jätab hankijale vabad käed määrata ideekonkursi teatega ideekonkursi alusdokumentides sisalduma,
RHS § 52 lg-s 3 sätestatud nn pöördmenetluse kasutamise õigus ka mistõttu ei anna nö pöördmenetluse säte ei
ideekonkursi korral, siis praktikas selline võimalus erilist kasutamist leidnud hankijale ega pakkujale mingeid
ei ole. EAL usub, et pöördmenetluse kasutamine ideekonkurssidel oleks menetluslikke eeliseid.
asjakohane. Pöördmenetluse rakendamist soodustaks ideekonkursil
pöördmenetluse kasutamise õiguse sätestamine seadusest tuleneva valikuna.
EAL taotleb ideekonkursil pöördmenetluse kasutamise õiguse sätestamist
otse RHS §-is 129.
137. Lisaks eelnevatele punktidele on liidu liikmete poolt tõstatatud ärisaladuse Selgitatud Ärisaladuse märkimise sättele lisatakse
teema käsitlemine kehtivas seaduses nt § 47 lg 5, § 111, § 113 lg 8. Leiame, selguse mõttes täpsustus, mille kohaselt peab
et ärisaladuse välistus peaks kehtima ka avalikul konkursil esitatud ettevõtja, kes pakkumuses ärisaladust märgib,
ideekavanditele. silmas pidama, et see vastaks EKTÄKS § 5 lg-
s 2 sätestatud eeldustele.
Näiteks korraldab Tallinna Linnavaraamet hankeid, mis on oma olemuselt
ideekonkursid, kuid sellisena neid ei käsitle, mistõttu on hindamiskomisjoni
pädevuskriteeriumid hanketingimustes määramata. Hanke järgselt
ideekavandeid ei avalikustata (viidates ärisaladusele) ning sellest tulenevalt
pole võimalik vajadusel ka võimalikku ebapädevat otsust vaidlustada. Seadust
tuleks täiendada vähemalt selles osas, et väljavalitud töö peab olema
automaatselt ilma ärisaladuse kaitseta.
138. Viimaks juhib EAL tähelepanu, et seadusandlikul tasandil on vajalik Selgitatud Ideekonkursi mõiste on eelnõusse lisatud.
täpsustada ideekonkursi kirjeldust. Ideekonkursi kirjelduse täpsustamine aitab Eelnõu väljatöötaja ei leia, et põhjendatud
vältida viimasel ajal tavaks saanud praktikat, mille alusel viiakse läbi hankeid, oleks RHS § 15 lg-s 11 sätestatust erandi
mida ideekonkursiks ei nimetata, mis aga oma olemuselt ja tunnustelt tegemine ideekonkursile. Sätte kohaselt on
kvalifitseeruvad selleks (näiteks Tallinna LV viimase aja hanked, sh hankijal alati lubatud paindlikuma menetluse
lasteaedade projekteerimise hanked). asemel kasutada nö rangemat menetlust.
EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT
139. EEEL toetab mitmeid Eelnõuga kavandatud muudatusi ning toome Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
positiivsete muudatustena esile alljärgnevad:
1. Tunnistatakse kehtetuks nn vabatahtlik kõrvaldamise alus, mille
kohaselt võib kõrvaldada pakkuja või taotleja, kellel on kohaliku
maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses. Muudatus
vähendab halduskoormust nii hankijate kui pakkujate jaoks.
2. Lisatakse nn vabatahtlik kõrvaldamise alus, mille kohaselt võib
kõrvaldada pakkuja või taotleja, kellel on täitmata
maksudeklaratsiooni esitamise kohustus. Muudatus on suunatud
korrektsele finantskäitumisele ning aitab kaasa nn halli majanduse
osakaalu vähendamisele.
3. Ühtlustatakse hankelepingute sõlmimise ooteaeg 14 päevale
sõltumata sellest, kas tegemist on siseriiklikku piirmäära või
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega.
4. Pikendatakse lihthankemenetluses nn rahuaega ühelt tööpäevalt
kahele tööpäevale.
140. Kutsekvalifikatsiooni hindamise võimalikkus. Eelnõu p 63 kohaselt Selgitatud Isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni
lisatakse täiendus, mille kohaselt ei või pakkumuste hindamise kriteeriumina näitajate kasutamine kvalifitseerimise
sätestada RHS § 99–101 sätestatu alusel kehtestatavaid kvalifitseerimise tingimuse asemel hindamiskriteeriumina on
tingimusi, välja arvatud § 101 lg 1 p 6 nimetatud andmed /..../ isikute lubatud direktiivi 2014/24/EL alusel, mistõttu
hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need näitavad hankijale ei ole võimalik seda keelata. Euroopa
pakkumuse majanduslikku soodsust ja kui neid andmeid ei kasutata Komisjonis ja ka mõningates liikmesriikides
kvalifitseerimisel. Tegemist ei ole nn revolutsioonilise muudatusega, sest on võimalik Euroopa Kohtu poolt
kvalifitseerimise tingimuste ebasobivust hindamiskriteeriumina kasutamisel aktsepteeritavaks tunnistatud
on käsitletud ka mitmes Euroopa Kohtu kohtuotsuses. Mitmeti tõlgendamise hindamissüsteem, kus teatud
vältimiseks on selline muudatus tervitatav. hindamiskriteeriumi osas 0 väärtuspunkti
saanud pakkumus järgmisesse hindamise
Siiski soovime siinjuhul tähelepanu juhtida praktikas tihti esinevale etappi ei pääse. Sisuliselt on Eestis selle
probleemile. RHS kohaselt ei või isikute haridust ja kvalifikatsiooni (RHS § kriteeriumi osas samasugune olukord, mistõttu
101 lg 1 p 6) samaaegselt kasutada kvalifitseerimisel ja hindamisel. Kui võib leida, et selline regulatsioon on igati
hankija seab kvalifitseerimisnõude, et pakkujal peab olema kindla Euroopa õigusega kooskõlas.
kutsekvalifikatsiooniga isik (näiteks Ehitusjuht, tase 6, tegevusalal
„üldehituslik ehitamine“, või sellega samaväärne), ei või ta seada
hindamiskriteeriumi, mille kohaselt saab rohkem hindamispunkte
pakkumus, milles hankelepingut täidab sellest kõrgema
kutsekvalifikatsiooniga isik (näiteks 7. või 8. taseme kutsekvalifikatsiooni
omav isik). Selline regulatsioon on mõistetav.
Küsimus seaduse mõtte ja eesmärgi osas kerkib aga olukordades, kus (1)
hariduse ja kutsekvalifikatsiooni nõue seatakse vahetult hankelepingut
täitvale isikule või (2) hariduse ja kutsekvalifikatsiooni nõue seatakse isikule
koos kogemuse nõudega – mõlemal juhul on Rahandusministeerium
selgitanud, et sellistel juhtudel ei ole tegemist kvalifitseerimistingimusega,
vaid nõudega pakkumusele ehk vastavustingimusega. Selline käsitlus
võimaldab meie hinnangul mööda hiilida RHS § 101 lg 1 p 6 mõttest ja
eesmärgist, sest kui haridust ja kvalifikatsiooni ei ole samal ajal lubatud
hinnata hanke erinevates etappides (kvalifitseerimisel ja hindamisel), siis ei
peaks selline paralleelne käsitlus olema lubatud ka vastavuse kontrollimisel
ja pakkumuste hindamisel, sest vahetegemine sellel, millistel juhtudel
loetakse haridus ja kutsekvalifikatsioon kvalifitseerimistingimuseks või
millisel juhul vastavustingimuseks, on teatud mõttes kunstlikult
konstrueeritud.
Eeltoodud näite puhul, kui seada hariduse ja kutsekvalifikatsiooni nõuded
kvalifitseerimistingimuse asemel vastavustingimusena, saaks neid andmeid
(erinevalt RHS § 101 lg 1 p 6 keelust) omakorda ka hinnata (nt
miinimumtingimus on 6. taseme kutsekvalifikatsioon, kuid hindamispunkte
saab 7. ja 8. taseme kvalifikatsiooni eest), sest seadus vastavasisulist keeldu
ei sätesta. Leiame, et hariduse ja kutsekvalifikatsiooni hindamine peaks siiski
toimuma vaid ühes etapis – kas üksnes kvalifitseerimisel, üksnes vastavuse
hindamisel või üksnes pakkumuste hindamisel ning see peaks selgelt
ilmnema ka seaduse tekstist. Olukorras, kus seaduse kohaselt on
miinimumtingimusena piisav teatud kutsekvalifikatsiooni olemasolu (nt 6.
tase), looks kutsekvalifikatsiooni paralleelne hindamine samaaegselt mitmes
hanke etapis põhjendamatu eelisolukorra ettevõtjatele, kellel on õnnestunud
palgata nt 8. taseme kutsekvalifikatsiooniga isik (mida kõrgem
kvalifikatsioon, seda vähem on sellist kvalifikatsiooni omavaid isikuid).
141. Ehitustööde hangetes pakkumuste kõrvalekalde protsent. Eelnõu p 120 Ei ole arvestatud Arvestades, et hankijad soovivad sätestada
kohaselt nähakse ette võimalus, et hankija võib ehitustööde riigihanke pigem suuremaid ning pakkujad soovivad
alusdokumentides ise kindlaks määrata nn kõrvalekalde protsendi (järgmise madalaimaid kõrvalekalde protsente, leiame,
vastavaks tunnistatud pakkumusega 10% asemel 5-15% ning pakkumuste et eelnõus pakutud kõrvalekalde protsendid
keskmisega 20% asemel 10-30%). Leiame, et seaduses sätestatud (kehtiva seaduse 10% asemel 5-15% ja 20%
ülemmäärade (vastavalt 10% ja 20%) suurendamine ei ole põhjendatud, sest asemel 10-30%) on kompromissina kõige
10 ja 20 protsendilised erinevused on juba niigi piisavalt suured, et tõstatada sobilikumad.
kahtlus põhjendamatult madala maksumuse osas. Kavandatud muudatuse
sisseviimisel võib prognoosida, et hankijad suurendavad kõrvalekalde
määrasid hangetes vaikimisi maksimumini (vastavalt 15% ja 30%) selleks,
et vältida RHS § 115 lg 2 sätestatud kontrollimehhanismi või selleks, et
vähendada olukordi, mil kontrolli läbiviimine oleks nõutav. EEEL ei toeta
kõrvalekalde määrade suurendamist, kuid toetab, et hankija võib määrata
seaduses sätestatust väiksema kõrvalekalde määra (10% asemel 5-10% ning
20% asemel 15-20%).
142. Hankelepingu ülesütlemine, taganemine ja heastamismeetmed. Eelnõu p Selgitatud Võimalus heastamismeetmeid hinnata alla
136 kohaselt lisatakse hankijale õigus hankeleping üles öelda või sellest rahvusvahelise piirmäära riigihangetes ja
taganeda juhul, kui hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu hankelepingu üles ütlemise või sellest
täitmise ajal mõni RHS § 95 lg 1 sätestatud kohustuslik kõrvaldamise alus. taganemise võimalus kõrvaldamise aluse
Tegemist on olukorraga, kui põhjendatud kahtlus ettevõtja usaldusväärsuse esinemisel hankelepingu kestel on omavahel
osas kerkib alles hankelepingu täitmise ajal. Leiame, et selline muudatus on proportsioonis. Mõlemad muudatused on
vajalik, sest see on kooskõlas RHS § 95 lg 1 mõtte ja eesmärgiga, mitte vabatahtlikud, st hankija võib võimaldada
sõlmida ja ka mitte olla lepingulises suhtes mitteusaldusväärsete heastamist, ent ei pruugi seda ning
ettevõtjatega (kuid hankija ei tohiks seda õigust siiski kuritarvitada). hankelepingu kestel võib hankija hinnata, kas
kõrvaldamise aluse esinemine on sedavõrd
Seoses käesolevas punktis kirjeldatud muudatusega soovime aga juhtida ränk, et tingib hankelepingu lõpetamise või
tähelepanu muudatusele, mille kohaselt võimaldatakse RHS § 97 kirjeldatud mitte. Mõlemal puhul on hankijal võimalik
heastamismeetmeid ka hangetes, mille eeldatav maksumus on alla hinnata ka seda, kas ettevõtja poolt võetud
rahvusvahelise piirmäära. Leiame, et Eelnõusse on kavandatud väärtuste meetmed on piisavad, ent tema
konflikt – ühest küljest loetakse RHS § 95 lg 1 nimetatud kohustuslikke usaldusväärsust taastada, st ka hankelepingu
kõrvaldamise aluseid niivõrd kaalukateks asjaoludeks, et need annavad kestel tuleks anda ettevõtjale võimalus
hankijale võimaluse hankeleping lõpetada, kuid teisalt ei loeta neidsamu asjaolusid selgitada.
kohustuslikke kõrvaldamise alused siseriiklikes hangetes siiski niivõrd
kaalukateks, et need peaksid välistama heastamismeetmete kasutamise ja
hankelepingu sõlmimise võimalus. Jääb selgusetuks, miks peaks
hankelepingu täitmise ajal ilmnev kohustuslik kõrvaldamise alus olema
kuidagi olulisem võrreldes sama kõrvaldamise alusega, mis ilmneb juba enne
hankelepingu sõlmimist. Sellised muudatused koosmõjus tõstatavad
paratamatult küsimuse, kas eesmärk on rangemalt kaitsta ausat konkurentsi
ja usaldusväärseid ettevõtjaid või vastupidi. Leiame, et heastamismeetmete
võimaldamine ka alla rahvusvahelist piirmäära hangetes võib (iseäranis
majanduslanguse perioodidel) kaasa tuua olukordi, kus mitteusaldusväärsed
pakkujad leiavad järjest enam võimalusi hankeprotsessi koormata ja venitada
heastamismeetmetega seotud vaidlustega. Kui heastamisvõimalust
võimaldatakse siiski ka alla rahvusvahelist piirmäära hangetes, peab
hankijale jääma võimalus otsustada, kas heastamismeetmeid hanke-
dokumentides ette näha või mitte.
143. Eelnõu p 62 kohaselt kavandatakse RHS täiendamist § 83 lõikega 71, mille Arvestatud Eelnõu muudetud.
kohaselt esitab hankija registrile ettevõtjapoolsed hankelepingu rikkumised,
mille tulemusena on kohaldatud käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 8
nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi. RHS § 95 lg 4 p 8
loetleb õiguskaitsevahenditena alljärgnevad: lepingust taganemine, lepingu
ülesütlemine, hinna alandamine, kahju hüvitamine ja leppetrahvi maksmine.
Kui Eelnõu § 83 lõikes 71 peetakse silmas kõiki § 95 lg 4 p 8 nimetatud
õiguskaitsevahendeid, oleks ülemäärane § 83 lg 71 eraldi välja tuua
leppetrahvi kui üksikut õiguskaitsevahendit.
144. Eelnõu p 116 kohaselt kavandatakse RHS § 112 lg 2 muuta selliselt, et Ei ole arvestatud Muudetavas sättes kasutatakse sama
hankija ei pea tegema pakkumuse jõusoleku ettepanekut kõikidele kontseptsiooni nagu kehtivas RHS § 47 lg-s 1,
pakkujatele, vaid üksnes ettepaneku tegemise ajal riigihankes osalevatele mille osas ei ole negatiivset rakenduspraktikat
pakkujatele. Seletuskirjas on selgitatud, et riigihankes osalevate pakkujate täheldatud.
all on silmas peetud pakkujaid, kelle hankemenetlusest kõrvale jäämine on
lõplik, st neid otsuseid ei ole vaidlustatud või on vaidlused lõppenud hankija
kasuks. Teeme ettepaneku RHS § 47 lõikes 2 selgemini defineerida, mida
peetakse silmas riigihankes osalev pakkuja all.
145. Eelmises punktis märgitu seondub ka Eelnõu punktiga 122, milles Ei ole arvestatud Muudetavas sättes kasutatakse sama
kavandatakse RHS § 120 lg 3 muutmist selliselt, et ooteaega ei pea kontseptsiooni nagu kehtivas RHS § 47 lg-s 1,
kohaldama muuhulgas juhul, kui riigihankes on otsuse tegemise ajal vaid üks mille osas ei ole negatiivset rakenduspraktikat
riigihankes osalev pakkuja. Eelnõu seletuskirjast nähtub (viitega täheldatud.
õiguskaitsemeetmete direktiivi 2007/66/EÜ artiklile 2b), et ka siin on silmas
peetud olukorda, kui kõrvalejäämine on lõplik, kuid kavandatud muudatuse
grammatiline tõlgendamine (nt koosmõjus RHS § 114 lõikega 1, pakkuja,
kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses) võib
jätta eksliku mulje, et ooteaja mittekohaldamiseks piisab sellest, kui
menetluses ei ole de facto kedagi peale eduka pakkuja.
146. Kui taotlejate või pakkujate teavitamine on seatud sõltuvusse nende lõplikust Ei ole arvestatud Muudetavas sättes kasutatakse sama
kõrvalejäämisest, siis vajaks põhjalikumalt selgitamist ka seisukoht, mille kontseptsiooni nagu kehtivas RHS § 47 lg-s 1,
kohaselt ei ole hankija kohustatud avaldama RHS § 47 lg 3 nimetatud teavet mille osas ei ole negatiivset rakenduspraktikat
sellele pakkujale, kelle pakkumus on mittevastavuse tõttu tagasi lükatud, täheldatud.
nagu on selgitatud Rahandusministeeriumi KKK rubriigis, lk 14. Reeglina
teevad hankijad enda otsused teatavaks ühekorraga ning ettevõtjatel on
kaebeõigus olemas seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
147. Eelnõu p 94 kohaselt lisatakse seadusesse täpsustus, mille kohaselt ei pea Selgitatud Rahandusministeeriumile teadaolevalt teevad
hankija kvalifitseerimise otsust tegema, kui ta ei ole riigihankes hankijad kehtiva RHS § 104 lg 8 alusel otsuse
kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud. Seletuskirja (mõjude analüüs p ka pakkujate kvalifitseerimise kohta isegi
6.15) kohaselt väheneb seetõttu nende hankijate töökoormus, kes ei ole juhul, kui kvalifitseerimise tingimusi ei ole
riigihankes kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud ja kes seetõttu ei pea sätestatud. Kuigi sellise otsuse tegemata
tulevikus enam tegema nö tühja kvalifitseerimise otsust. Selline selgitus jätmist ei saa pidada RHS rikkumiseks, taotleb
tõstatab küsimuse, kas kehtiva seaduse alusel on hankijatel kohustus teha nn eelnõuga tehtav muudatus selles küsimuses täit
tühi kvalifitseerimise otsus, vaatamata asjaolule, et puuduvad nii õiguslikud selgust.
alused (kvalifitseerimistingimused) kui ka faktilised asjaolud
(kvalifikatsiooni tõendavad andmed), mille suhtes sellist kontrolli teha? Kui
hankija jätab sellise otsuse tegemata, kas ta rikub menetluse loogilise
järgnevuse põhimõtet? Eeldame, et hankijad ei ole kehtiva seaduse sellisest
tõlgendusest teadlikud ning seetõttu vajaks see seisukoht kindlasti
selgitamist riigihangete KKK rubriigis.
148. Eelnõus puuduvad rakendussätted, millist menetluskorda tuleb rakendada Arvestatud Eelnõu muudetud.
nende riigihangete puhul, mis on alustatud enne uue redaktsiooni kehtima
hakkamist. Reeglina rakendatakse sellistel juhtudel nõudeid, mis kehtisid
varasemas redaktsioonis (analoog kehtiva RHS § 2191, kuid rakendussäte
peaks ära reguleerima kohaldumise kõikidele riigihangetele, mitte üksnes
hankemenetlustele).
EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTJATE LIIT
149. RHS Eelnõu punkt 120, mis käsitleb RHS § 115 (Põhjendamatult madala Ei ole arvestatud Põhjendamatult madala maksumusega
maksumusega pakkumused) lõige 2. pakkumuste küsimus on kõige akuutsem olnud
(2) Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu või ehitustööde just ehitushangetes. Enne RHS § 115 lg 2
kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke regulatsiooni laiendamist kasvõi
piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb vabatahtlikuna asjade ja teenuste
edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui: riigihangetele tuleb analüüsida, kas
1) hankemenetluses on riigihanke alusdokumentidele vastavaks tunnistatud regulatsioonist on tekkinud loodetud kasu.
vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on Alles pärast seda on võimalik teha järeldusi,
maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest kas regulatsiooni laiendamine on üldse
vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle pakkuja pakkumuse asjakohane või, kui loodetud kasu ei ole
maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest tõusnud, tuleks ka ehitushangetel sellest
vähemalt 20 protsendi võrra madalam või loobuda. Rahandusministeeriumil on plaanis
2) pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine seda uurida, ent eelnõu VTK koostamise ajal
töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ei olnud regulatsioon veel piisavalt kaua
ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas kehtinud, et oleks olnud võimalik selliseid
valdkonnas. andmeid saada ning järeldusi teha. Samuti,
kuivõrd selle rakendamine on seotud andmete
Ettepanek: kättesaadavusega, ei ole regulatsiooni
Laiendada eelnimetatud punkti kehtivust ka teenuste hankelepingule. kergekäeliselt võimalik laiendada: selge peab
Põhjendus: olema, millistest allikatest oleks võimalik
Sarnaselt ehitustööde teostamise valdkonnale esineb ka riiklike maksude saada vastavaid võrdlusandmeid ning mille
tasumata jätmist ka ehituskonsultatsiooni valdkonnas. Riigi poolt kehtestatud alusel neid kvalifitseerida (näiteks
maksude tasumise kohustus on igas valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel. Ausa ehitustöödes kasutatakse EMTAK koode).
ja läbipaistava konkurentsi tagamiseks, ka ehituskonsultatsiooniteenuse
valdkonnas, peaks RHS § 115 lõige 2 laienema ka teenuste valdkonnale.
150. RHS Eelnõu punkt 85, mis käsitleb RHS § 85 (Pakkumuste hindamise Ei ole arvestatud Ettepaneku põhjendustest nähtub, et probleem
kriteeriumide seadmine) lõige 1. seisneb pigem selles, milliseid
kvalifitseerimise ning pakkumuse vastavuse
(1) Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima tingimusi hankijad seavad – väidetavalt
pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset seatakse liiga madalaid lävendeid, mis on
konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. hankelepingu eset arvestades
Ettepanek: ebaproportsionaalselt madalad. RHS § 2 lg 1
kohaselt on RHS eesmärgiks muuhulgas
Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine,
pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja hankelepingu § 3 p 1 kohaselt peab hankija tegutsema
esemega proportsionaalsed pakkumuste hindamise kriteeriumid. muuhulgas proportsionaalselt, p 2 kohaselt
peavad kõik piirangud ja kriteeriumid samuti
Põhjendus:
olema proportsionaalsed ja p 3 kohaselt peab
RHS seletuskirjas on öeldud, et pakkumuste hindamise kriteeriumid peavad hankija tagama konkurentsi efektiivse
olema seotud hankelepingu esemega ja võimaldama hinnata, millest tuleb ühe ärakasutamise. Seega peab hankija leidma
pakkumuse majandusliku soodsuse tõus hankijale võrreldes teise kogu riigihankes tingimuste seadmisel, sh
pakkumusega. Kui tagatud peab olema ka reaalne konkurents, ei ole tihtipeale hindamiskriteeriumide sätestamisel õige
tasakaalu kõikide riigihanke üldpõhimõtete
võimalik enam hinnata pakkumuste majanduslikku soodsuse tõusu hankijale
vahel, ühte teisele eelistamata. Reaalse
võrreldes teiste pakkumustega.
konkurentsi ärakasutamise tagamise
Reaalne konkurents tuleb tagada kõrvaldamise aluste ja valikukriteeriumite rõhutamine hindamiskriteeriumide sättes on
määramisel. pigem ajendatud sellest, et hankija ei tohi
sätestada näilisi kriteeriume, mille kohta on
Praegune RHS § 85 lõike 1 sõnastus ei täida oma eesmärki selgitamaks välja teada, et pakkujad neile vastavaid erinevaid
parimat pakkumust hankelepingu esemest lähtuvalt, kuna hankijad peavad näitajaid kindlasti ei paku või mis ei anna
tagama ka reaalse konkurentsi. Suheldes erinevate hankijatega, kes reaalset majanduslikku eelist hankijale, st ei
väärtuspõhiseid hankeid teevad, on reaalse konkurentsi tagamise nõue võimalda välja selgitada majanduslikult kõige
põhiline põhjendus, miks suurte ja keeruliste objektide puhul määratakse soodsamat pakkumust.
hindamiskriteeriumid kordades madalamad, kui on hankelepingu eseme
olemus. See toob kaasa olukorra, kus edukaks osutub pakkumus, mis ei ole
pruugi olla hankelepingu eseme proportsionaalsusest lähtuvalt kõige
soodsama pakkumusega.
151. RHS § 85 (Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine) lõige 4. Ei ole arvestatud Rahandusministeeriumil on lähiajal plaanis
uurida, miks on peale hinnakomponendi teiste
(4) Hankija võib majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel kriteeriumide kasutamise osakaal
arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks riigihangetes jätkuvalt väike ning milliseid
sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust meetmeid tuleks võtta, et muude kriteeriumide
ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu kasutamist hoogustada. Vastavalt tulemustele
esemega seotud kriteeriumid, on riigihanke alusdokumentides ammendavalt analüüsib Rahandusministeerium, milline
kindlaks määratud. oleks kõige õigem viis seda kitsaskohta
lahendada.
Ettepanek:
Täiendada punkti lausega: Teenuste hankelepingu puhul, mis ületavad
riigihanke piirmäära, tuleb majanduslikult soodsaima pakkumuse
väljaselgitamisel lähtuda käesoleva seaduse §-s 85 lõikes 3 sätestatust.
Põhjendus:
Euroopa Komisjoni poolt koostatud Spetsialistidele mõeldud
riigihankemenetluse suunised, sätestavad, et majanduslikult soodsaima
pakkumuse valimisel lähtudes parima hinna-kvaliteedi suhtarvust, peetakse
asjakohaseks teenuste hankimisel, mis on seotud intellektuaalse tegevusega,
näiteks nõustamisteenused, kui kvaliteet on oluline. Kogemused on näidanud,
et seda liiki teenuste hankimisel saavutatakse parim majanduslik tulusus
juhul, kui kasutatakse majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi.
Ehituskonsultatsiooniteenuse hankimise puhul, mille eeldatav maksumus
ületab riigihanke piirmäära, on kindlasti tegemist nõustamisteenusega, mis on
keskmisest keerukam ja nõudlikum. Sellest tulenevalt peab soodsaima
pakkumuse väljaselgitamisel lähtuma parima hinna-kvaliteedi suhtarvust.
EESTI ENERGIA AS
152. Ettepanek: täiendada riigihangete seaduse § 50. Riigihanke korraldamine Ei ole arvestatud Esiteks on turul olemas konkurents
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena riigihangetes arhiiviteenuste pakkujatest. Täiesti
eeldatava maksumusega alla rahvusvahelise piirmäära sätestatut lisades põhjendamatu on seda konkurentsi piirata
loetellu Arhiiviteenus. üksnes seetõttu, et hankijal on arhiiviteenuse
tellimine seotud ebamugavustega. Teiseks ei
Põhjendus. Muudatuse põhjuseks on tõsiasi, et kehtiv õigus kohustab ole hankijal keelatud sõlmida sellise tähtajaga
hankijaid korraldama riigihanke arhiiviteenuse ostmisel ja seda alates hankelepinguid, mis konkreetse teenuse
lihthanke piirmäärast. Eesti Energia kontserni ettevõtted on ajalooliselt pikalt eripärasid silmas peab. Näiteks võib
tegutsenud ning see tõttu on kogunenud mahukad arhiveerimist ja säilitamist tähtajalise hankelepingu puhul hankelepingus
vajavad dokumendid. Sama probleemi ees on ka teised, pikaajaliselt ette näha selle automaatse pikendamise, kui
tegutsenud, riigi ettevõtted ning suuremad riigiasutused. Samas, ajavahemikul hankija hankelepingu lõppedes jätkuvalt leiab,
2.11.2019 – 2.11.2020 on riigihangete registris avaldatud ainult kuus et olemasolev teenusepakkuja pakub teenust
riigihanget, mida kas otseselt või kaudselt võib lugeda seotuks arhiiviteenuse parimatel tingimustel.
hankimisega. Riigihangete seaduse see muudatus on suunatud eelkõige
suuremate ja pikemalt tegutsenud hankijate arhiiviteenuse vajaduse paremaks
rahuldamiseks, kasutades selleks väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlust.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse paindlikkus aitab
arhiiviteenuse hankimisel rahuldada paremini hankija vajadusi kui lihthange
ja võib täie kindlusega öelda, et ka avatud hankemenetluse korraldamise
tulemusena pakkujate ring ei muutu, kuid kindlalt võib öelda, et suureneb
riigihanke menetlemisega seotud kulud nii hankijale kui pakkujatele aga
saadav teenus ei pruugi parimal viisil rahuldada hankija vajadusi.
Arhiiviteenuse hankimisel on hankijal ülioluline, et arhiiv asuks temaga samas
piirkonnas, teenuse pakkuja oleks usaldusväärne ja arhiivimaterjalide
säilimise tingimused oleksid kindlalt tagatud.
Kui nüüd hinnata, hankija seisukohast, arhiiviteenuse pakkuja ettevõtte
usaldusväärsuse küsimuse astet, siis meie arvates on see sama või vähemalt
väga sarnane advokaatide ja notarite poolt pakutava õigusteenusega, mis on
aga sätestatud erandina RHS § 11 lg 1 p 11.
Arhiiviteenuse kaks ülejäänud olulist komponenti, territoriaalne piirkond ja
arhiivimaterjalide säilimise tingimused, on aga jällegi oma olemuselt väga
sarnased erandiga, mis käsitleb kinnisasjaga seotud õiguste omandamist või
kasutamist (RHS § 11 lg 1 p 7).
Muudatuse eesmärgiks on ka hankija rahaliste vahendite säästlik ning
otstarbekas kasutamine. Majanduslikult tähendab see hetkel EE kontserni
2125 jooksva meetri ehk 19 125 arhiivikarbi pidevat ümberkolimist. Arhiivi
kolimisel tuleb välja vahetada ca 30% arhiivikarpidest, kuna 30% arhiivist on
varasemate aastate personalidokumendid, mille säilikud on vanad ning mille
karbid võivad transportimisel viga saada.
Muudatuse eesmärgiks on ka hankijale parema klienditeeninduse osutamise
võimaldamine, sest arhiiv sisaldab klientide dokumentatsiooni, mille kohta
tulevad arhiivipäringud ning teenindamiseks on aega üks tööpäev. Arvame, et
kindla arhiiviteenuse pakkujaga oleks tagatud eelkõige usaldusväärne ning
kvaliteetne teenus.
153. Meiepoolne kõige olulisem ettepanek eelnõu muutmiseks: muuta ja täiendada Ei ole arvestatud, Kuivõrd eelnõu VTK ei käsitlenud sellist väga
riigihangete seaduse § 14. Piirmäärad selgitatud fundamentaalset ja põhimõttelist muudatust
2.1 lõikest 1 p 2 jätta välja tekst … ning võrgustikusektori hankija sõlmitava nagu piirmäärade muutmine, ei ole võimalik
asjade või teenuste hankelepingu korral 60 000 eurot. käesoleva eelnõu raames üksnes ühe
2.2 täiendada lg 1 punktiga 2¹ võrgustikusektori hankija sõlmitava asjade või ettepaneku pinnalt sellist muudatust teha.
teenuste hankelepingu korral 214 000 eurot; Lisaks Eesti Energia AS-le, kes on väga suur
hankija, on siiski enamus võrgustikusektori
Põhjendus. Muudatus aitab võrgustikusektori hankijatel, kes on riigi hankijaid suhteliselt väikesed, mis tähendab
äriühingud, olla omas valdkonnas konkurentsivõimelised. seda, et piirmäära tõstmisel, eriti ettepanekus
välja toodud määral, on väga kaugeleulatuvaid
Hetkel kehtiv lihthanke piirmäär sunnib korraldama EE ja tema kontserni negatiivseid tagajärgi, mis puudutavad
ettevõtetel asjade või teenuste riigihankeid väga madalast maksumusest alates. võrgustikusektori hankeid. Sellisel juhul
Eelnõu kohaselt läheb meiesuguste äriüksuste elu veelgi keerulisemaks, kuna jääksid enamus võrgustikusektori hangetest
lihthankes pakkumuste esitamise tähtaega soovitakse pikendada viielt üldse riigihanke kohustuse alt välja, mis
tööpäevalt kümnele päevale. Kohustuslike tähtaegade pikendamine vähendab muudaks nendel tavapäraselt osalevate
EE konkurentsivõimet võrreldes mitte riigihangete kohuslastest ettevõtjate võimaluse lepingutele
konkurentidega. konkureerida praktiliselt nullilähedaseks.
Sellise mõjuga muudatuse tegemist ei ole
Juhime eelnõu koostajate tähelepanu sellele, et kui eelmine riigihangete võimalik ilma põhjaliku eelneva analüüsita
seadus 24.01.2007 vastu võeti, siis selles sätestati reeglid, mille kohaselt teha, mistõttu ei saa seda käesoleva eelnõu
võrgustikusektori hankijad olid riigihankekohuslased alates rahvusvahelisest juures arvestada.
riigihanke piirmäärast.
Lihthanke regulatsioon on nüüd riigihangetes kehtinud peaaegu kümme aastat.
Märkimisväärne on ka põhjus, miks selline siseriiklik regulatsioon kehtestati
– kontrollidel (struktuurfondi vahendite kasutamine) ei olnud võimalik
kontrollida allapoole hankemenetluse piirmäära jäävaid riigihankeid, sest
riigihangete registri vastav võimekus puudus. Oleme riigihangetes jõudnud
järgmisse arenguetappi, kus riigihangete registri funktsionaalsus on arendatud
piisavale tasemele, et kõik hankijad oma hankeid ainult riigihangete registris
teeksidki. Lihthanke regulatsiooni kehtestamine on siseriiklik otsus nii nagu
ka piirmäära kehtestamine. Hetkel kehtiv piirmäär, mis on alates 60 000 eurost
on nn „tunnetuslik“. Tegelikult puudub sellise piirmäära kehtestamiseks
majandusliku tasuvuse analüüs.
Olukorra lahendamiseks pakume välja, et tõsta võrgustikusektori hankija
lihthanke piirmäär 60 000 eurolt 214 000 eurole.
Võrgustikusektori hankija tegevused asjade ostmisel ja teenuste tellimisel
oleksid järgmised:
1) Rahvusvahelisest riigihanke piirmäärast alates lähtutakse riigihangete
seadusest ning EL vastavatest normdokumentidest;
2) Lihthanke piirmäärast kuni hankemenetluse piirmäärani. Ettepanek
võrdsustaks võrgustikusektori hankija lihthanke piirmäära klassikalise hankija
§ 5 lg 2 p 5 nimetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud
rahvusvahelise riigihangete piirmääraga, mis on hetkel 214 000 eurot.
Euroopa Komisjon oma delegeeritud määrusega muudab seda piirmäära iga
kahe aasta tagant. Praktikas tähendaks see, et iga kahe aasta tagant saaks
võrgustikusektori hankija EL-st uue lihthanke ja hankemenetluse piirmäära.
Lihthanked viiakse läbi ainult riigihangete registris. Järgitakse kõiki
riigihangete seaduse üldpõhimõtteid.
3) Riigihanked, maksumusega alla lihthanke piirmäära ehk nn „väikehanked“.
Selleks, et tagada selliste hangete läbipaistvus, kontrollitavus, konkurentsi
efektiivsem ärakasutamine riigihangetel jne korraldatakse need riigihangete
registris ning ainult erandkorras hankija profiilis või muus keskkonnas.
Võrgustikusektori selline regulatsioon vähendaks bürokraatiat ning annaks
kõigile paremini kontrollitava ülevaate tema hankealasest tegevusest.
154. Terminid Ei ole arvestatud Ettepanekus puudub põhjendus. RHS-s
§4 kasutatud mõisted on normitehniliselt ja
Ettepanek: Asendada § 4 pealkiri „Terminid“ direktiivi kohaselt „Mõisted“ keeleliselt õiged ning üheselt aru saadavad.
Hankeleping nimetada ümber riigihankelepinguks (klassikaline direktiiv
artikkel 2 lg 1 p 5 „riigihankelepingud”– ühe või mitme ettevõtja ning ühe või
mitme avaliku sektori hankija vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega
seotud lepingud, mille esemeks on ehitustööd, asjade tarnimine või teenuste
osutamine;).
155. Pakkuja ja taotleja Selgitatud Puudub ettepanek.
§ 7 lg 3
Solidaarvastutus vs ühisvastutus (Mari-Ann Simovart)
156. Hankeleping § 8 lg 6 Selgitatud Seletuskirjas sisaldub § 8 lg 6 muudatuse
Märkus: Seletuskirjas muudatuse selgitus puudub selgitus koos § 18 kehtetuks tunnistamise ja §
181 täiendamisega. Sellele on seletuskirjas ka
§ 8. Hankeleping – Pealkiri peaks olema „Riigihankeleping“ (vt p 1) viidatud: "Punktidega 4, 15 ja 16 muudetakse
§ 18 ning viiakse seni mitmes erinevas
paragrahvis paiknenud segalepingute üldine
regulatsioon kokku ühte paragrahvi 181.“
157. Turu-uuring Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
§ 10 lg 2
Märkus: Üldpõhimõtete järgimine. Seletuskirja lisada viide võrgustiku sektori
direktiivile (art 58). (§ 10 lg 2)
Artikkel 40
Esialgsed turu-uuringud
Enne hankemenetluse käivitamist võivad avaliku sektori hankijad läbi viia
turuuuringud eesmärgiga valmistada riigihanget ette ning teavitada ettevõtjaid
oma hankeplaanidest ja nõuetest. Selleks võib avaliku sektori hankija näiteks
küsida või vastu võtta nõuandeid sõltumatutelt ekspertidelt või asutustelt või
turul osalejatelt. Seda nõu võib kasutada hankemenetluse kavandamisel ja
läbiviimisel, tingimusel et sellised nõuanded ei moonuta konkurentsi ning
nende tulemusel ei rikuta mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet.
158. Menetlusreeglite kohaldamine segalepingute sõlmimisel Selgitatud Paragrahvi 18 kehtetuks tunnistamist ja § 181
§ 18 ja 18¹ lisamist käsitletakse seletuskirjas koos,
Märkus: Eelnõu ja seletuskirja sisu erineb (§ 18 tunnistatakse kehtetuks vs § kuivõrd tegemist on ühel ja samal ajendil
18 muutmine). tehtava muudatusega: "Punktidega 4, 15 ja
16 muudetakse § 18 ning viiakse seni mitmes
erinevas paragrahvis paiknenud segalepingute
üldine regulatsioon kokku ühte paragrahvi
181.“
159. Menetlusreeglite kohaldamine segalepingute sõlmimisel avaliku sektori Selgitatud Rahandusministeerium koostab
hankija poolt juhendmaterjali segalepingute kohta.
§ 19 lg 3-4 ja 4¹
Märkus: regulatsioonist on väga keeruline aru saada.
160. Riigihanke osadeks jaotamine ühe menetluse raames Ei ole arvestatud Puudub ettepanek, kuidas saaks sõnastust
§ 27 lg 2 kohendada. Eelnõu väljatöötaja seisukohalt on
Ettepanek: sõnastus vajab kohendamist „… mille eeldatav maksumus on sõnastus selge.
vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise piirmääraga, kui
käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära ei sätesta, …“
161. Dünaamilise hankesüsteemi loomine ja lõpetamine Selgitatud Eelnõu kohaselt viiakse RHS § 35 lg 2
§ 33 lg 1 esimene lause § 33 lõikeks 11 muutmata kujul,
Märkus: Seletuskirja järgi tuleb näidata konkreetne kogus. Klassikaline st riigihanke alusdokumentides tuleb näidata
direktiiv räägib eeldatavast kogusest. Võrgustiku sektori direktiivi art 52 lg 4: eeldatav kogus. Seletuskiri käsitleb erinevalt
b) osutama hankedokumentides vähemalt kõnealuse süsteemi alusel koguste näitamist dünaamilise hankesüsteemi
kavandatavate riigihangete olemusele ja hinnangulisele kogusele, … loomisel ning konkreetse hankelepingu
sõlmimisel. Eelnõus sisaldub § 35 lg 2
Seletuskirja järgi viiakse § 35 lg 2 uude loodavasse §-i 34 lõikesse 1¹. Eelnõus esimese lause kehtetuks tunnistamine, st tervet
vastav säte puudub (§ 35 lg 2 kehtetuks tunnistamine). lõiget kehtetuks ei tunnistata, sest teine lause
jääb samas kohas kehtima. Need kaks
1
muudatust (§ 33 lg 1 lisamine ning § 35 lg 2
esimese lause kehtetuks tunnistamine) on
eelnõus järjest.
162. Dünaamiline hankesüsteem Arvestatud Eelnõu muudetud.
§ 35 lg 3
Meie täiendus. Täiendada § 35 lg 3 vastavalt võrgustiku sektori direktiivi art
52 lg 2 p b, mis viitab art 46 lg 2: Pakkumuste laekumise tähtaeg võidakse
määrata võrgustiku sektori hankija ja valitud taotlejate vastastikusel
kokkuleppel, tingimusel et kõikidele valitud taotlejatele antakse pakkumuste
ettevalmistamiseks ja esitamiseks võrdselt aega. Kui pakkumuste laekumise
tähtaja suhtes ei ole kokku lepitud, on tähtaeg vähemalt kümme päeva alates
pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäevast.
163. Elektroonilise oksjoni korraldamine Arvestatud osaliselt, Võrgustikusektori hankija võib alustada
ja selgitatud hankemenetlust kas hanketeatega,
Pakkumuse esitamine elektroonilise kataloogina perioodilise eelteatega või
§ 37 lg 1 ja § 39 lg 4 kvalifitseerimisesüsteemi teatega. Kui
võrgustikusektori hankija alustab
Märkus: Seletuskirjas on vale viide klassikalisele direktiivile. hankemenetlust hanketeatega, tuleb tal sätetes
nimetatud teave esitada hanketeates. Kui ta
Eelnõu tekstist ei loe välja, et peale hanketeate on kõik ülejäänud regulatsioon alustab hankemenetluse
kohane ainult võrgustiku sektori hankijale. kvalifitseerimissüsteemi teatega, tuleb tal
esitada teave pakkumuse esitamise
Eelnõu tekstis toodud perioodilist eelteadet nimetatud võrgustiku sektori ettepanekus.
direktiivis art 53 lg 4 ei ole: Kolmanda võimalusena näeb
võrgustikudirektiivi vastav säte ette, et teave
4. Elektroonilist oksjonit korraldada kavatsevad võrgustiku sektori hankijad esitatakse huvi kinnitamise ettepanekus. Huvi
märgivad selle ära hanketeates, huvi kinnitamise ettepanekus või kui kinnitamise ettepanekut kasutatakse üksnes
hanketeade on kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teade, siis pakkumuse siis, kui võrgustiksektori hankija alustab
esitamise ettepanekus. Hankedokumendid peavad sisaldama vähemalt VII hankemenetlust perioodilise eelteatega. RHS
lisas osutatud andmeid. kasutab termini „huvi kinnitamise ettepanek“
asemel terminit „taotluse esitamise
ettepanek“. Seega näeb direktiiv ette, nii nagu
eelnõugi, et juhul, kui hankemenetlust
alustatakse perioodilise eelteatega, tuleb
vastav teave esitada taotluse esitamise
ettepanekus (direktiivis – huvi kinnitamise
ettepanekus).
164. Selgitused § 46 lg 2 Arvestatud osaliselt, Puudub igasugune selgitus, miks eelnõu
Märkus: Seletuskirja viide eelnõu punktile 120 ei ole kohane. Nimetatud punkt selgitatud muudatusega ei nõustuta.
räägib § 115 täiendusest. Seletuskirja muudetud.
Me ei nõustu lihthankemenetluse pakkumuste esitamise tähtaja ja
selgitustaotluste rahuaja pikenemisega. Ettepanek: mitte muuta kehtivat
regulatsiooni.
165. Ettevõtjate teavitamine hankija otsustest Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
§ 47 lg 1 p 11
Märkus: Seletuskirja punkti 33 täiendada viitega punktile 49.
166. Ettevõtjate teavitamine hankija otsustest Osaliselt arvestatud Eelnõu § 111 lg 7 muudetud.
§ 47 lg 1 p 13
Seaduse eelnõu punkt 34. Ettepanek: § 47 lg 1 p 13 tuleks lisada täiendus, et
isik, kelle pakkumus jäeti läbi vaatamata, ei osale edasises riigihankes.
167. Ettevõtjate teavitamine hankija otsustest Selgitatud Ettepanekus puudub selgitus. Kui ooteaega ei
§ 47 lg 4¹ kohaldata, märgib hankija, et ooteaega ei
Ettepanek: Hankija ei pea ooteaja kohaldamist ära näitama § 120 lg 3 kohaldata.
sätestatud juhtudel (eelnõu punkt 122).
168. Riigihanke korraldamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega Ei ole arvestatud Esiteks on turul olemas konkurents
hankemenetlusena riigihangetes eeldatava maksumusega alla rahvusvahelise arhiiviteenuste pakkujatest. Täiesti
piirmäär põhjendamatu on seda konkurentsi piirata
§ 50 p 6 üksnes seetõttu, et hankijal on arhiiviteenuse
Ettepanek: Ettevõtete arhiivid juurde lisada. Seletuskirjas täiendada, et ka tellimine seotud ebamugavustega. Teiseks ei
ettevõtetel on arhiiv. Peaks saama kasutada VTA-d, kuna igal ettevõtjal on ole hankijal keelatud sõlmida sellise tähtajaga
oluline, et arhiiv asub ettevõtjale piirkonniti lähedal, et arhivaalide hankelepinguid, mis konkreetse teenuse
kättesaadavus oleks vajaduse korral igal hetkel tagatud. eripärasid silmas peab. Näiteks võib
tähtajalise hankelepingu puhul hankelepingus
ette näha selle automaatse pikendamise, kui
hankija hankelepingu lõppedes jätkuvalt leiab,
et olemasolev teenusepakkuja pakub teenust
parimatel tingimustel.
169. Dialoogi läbiviimine Arvestatud Eelnõu muudetud. Võrgustikudirektiiv sellist
§ 65 lg 2¹ ühelt menetluselt teisele üleminekut üldse ei
Märkus: Seletuskirjas on viide vaid klassikalise sektori direktiivile. Kas see võimalda.
kehtib ka võrgustiku sektori hankijale?
170. Dialoogi läbiviimine Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
§ 65 lg 5
Märkus: Seletuskirjas puudub viide direktiivi vastavale artiklile.
171. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine, pakkumuste avamine ja Arvestatud, Seletuskirja täiendatud, muudatus kehtib ka
pakkumuste hindamine võistlevas dialoogis selgitatud võrgustikusektoris.
§ 66 lg 3¹
Märkus: Seletuskirjas on viide vaid klassikalise sektori direktiivile. Kas see
kehtib ka võrgustiku sektori hankijale?
172. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine, pakkumuste avamine ja Arvestatud Seletuskirja täiendatud, muudatus kehtib ka
pakkumuste hindamine võistlevas dialoogis selgitatud võrgustikusektoris.
§ 66 lg 4
Märkus: Seletuskirjas on viide vaid klassikalise sektori direktiivile. Kas see
kehtib ka võrgustiku sektori hankijale?
173. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kord Selgitatud Vastava otsuse vormistab hankija samamoodi
§ 72 lg 6¹ nagu kõik riigihankes tehtavad otsused.
Märkus: Eelnõu ja seletuskiri räägivad hankelepingu sõlmimise otsusest. Mis Hankijal on võimalik alustada riigihangete
kujul ja kuidas selline otsus tuleb teha? Seletuskiri ütleb ka seda, et see otsus registris väljakuulutamiseta läbirääkimistega
on vaidlustatav. Kuidas ja millises ulatuses on see vaidlustatav? VTA puhul hankemenetlust ning kasutada seda menetluse
on tegemist kohustusliku hankelepingu sõlmimise teate avaldamisega. läbi viimiseks, menetlust välja kuulutamata.
Sellisel juhul saab ta otsuse teha registri
vahendusel, ent registris menetluse läbi
viimine ei ole kohustuslik ning sellisel juhul
teeb hankija otsuse registriväliselt ning
teavitab sellest ettevõtjaid näiteks e-kirja teel.
174. Riigihanke alusdokumentide täiendavad andmed innovatsioonipartnerluse Arvestatud Eelnõu muudetud.
korral
§ 78 lg 1
Täiendava lause sisu on toodud kehtiva seaduse tekstis. Ettepanek: sõnastada
juurde tulev lauseosa ümber.
175. Tähtaegade pikendamine seoses riigihanke alusdokumentide muutmisega Selgitatud Juhul, kui hankija muudab RHAD, va
§ 82 lg 1 hanketeadet, tuleb tal teha registris eraldi
Märkus: Eelnõu punkti 42 järgi võib kvalifitseerimistingimused kirjeldada pakkumuste esitamise pikendamine. See on
RHAD-is (kui tähemärkide arv ületab 1000 tähemärki). nii ka kehtiva seaduse alusel, mistõttu mingit
muudatust märkuse valguses ei toimu.
Hanketeade avaldub teatud kriteeriumite (nt tähtaja, kõrvaldamise aluste, Muudatus seisneb selles, kus võivad sisalduda
kvalfiitseerimistingimuste ja hindamiskriteeriumite) muutmisel. kvalifitseerimise tingimused.
Vastavustingimuste ja muude täiendavate dokumentide puhul hanketeade ei
avaldu. Tehniline kirjeldus, lepingu tingimused jm dokumendid sisaldavad
üldjuhul just olulisi riigihanke tingimusi. RHAD-is muudetud
kvalifitseerimistingimuse sõnastus või selle täpsustus ei pruugi kajastuda
hanketeates (max 1000 tähemärki), mistõttu dokumenti muudetakse, kuid
tähtaega ei pikendata.
Eelnõu punkt tekitab segadust rakendamisel.
176. Tähtaegade pikendamine seoses riigihanke alusdokumentide muutmisega Ei ole arvestatud Kehtiva RHS § 183 kohaselt edastab teated
§ 82 lg 1¹ ELT-le riigihangete register, mis tähendab, et
Ettepanek: Sätet tuleks täiendada regulatsiooniga TED-is avaldamise teadete edastamine ELT-le on juba praegu
tingimuste või tähtaegade kohaldamise suhtes. Hetkel RHS-is regulatsioon riigihangete registri kohtustus. Lisaks
puudub. Peale eelnimetatud regulatsiooni kehtestamist saame hakata muudetakse eelnõuga ka paragrahvi 183 ning
reguleerima muudatuste avaldamist TED-is. Regulatsioon ei sisalda, et kelle muudetud sõnastusest on vastav kohustus
kohustus on hanketeade ja muudatus avaldada. Eelduslikul peaks hankija teate isegi lihtsamini mõistetav. Seletuskirja
esitama ja riigihangete register peaks teate Euroopa Liidu Väljaannete täiendavate viidete lisamine pole vajalik.
Talitusele edasi saatma. Seletuskirja tuleks lisada viited (Teadete avaldamise
vorm ja viis; Avaldamine riigi tasandil): klassikaline direktiiv art 51 ja 52 ning
võrgustiku direktiiv art 71 ja 72.
177. Hankemenetluse lõppemisest teavitamine Arvestatud Eelnõu muudetud.
§ 83 lg 7¹
Ettepanek: 10 päeva on väga optimistlik. Esmane kanne võiks olla endiselt 30
päeva. Suurtes hangetes võib olla pikaajalises lepingus palju leppetrahve.
Kogu informatsiooni kokku kogumine 10 päeva jooksul on keeruline.
178. Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine Ei ole arvestatud Puudub ettepanek, kuidas sõnastust muuta.
§ 85 lg 1 Eelnõu ettevalmistaja leiab, et sõnastus on
Ettepanek: Eelnõu lause on väga kohmakas, pikk ja lohisev ning vajaks selge ja üheselt mõistetav.
muutmist.
179. Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine Selgitatud Ettepanek jääb arusaamatuks. Lisatavat lauset
§ 85 lg 9 tuleb lugeda koos olemasoleva lausega
Ettepanek: Eelnõud täiendada hindamiskriteeriumiga ja lisada lause lõppu „… kehtivas seaduses. Selguse huvides on
ja objektiivse vajaduse korral tähtsuse järjekorras“. Seletuskirja ja eelnõu tekst hindamiskriteeriumide esitamine tähtsuse
ei lähe selles osas kokku. järjekorras esitatud eraldi lõikena (§ 85 lg 10).
180. Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine Ei ole arvestatud Teksti esitamine eraldi lõikena on selguse
§ 85 lg 10 huvides ning selleks, et rõhutada selle
Ettepanek: Seda lõiget mitte tekitada. Täiendada regulatsiooni lõiget 9.
võimaluse kasutamist üksnes objektiivsetel
põhjustel.
181. Tehnilise kirjelduse koostamine Ei ole arvestatud Direktiiv 2014/24/EL art 42 lg 1 viienda
§ 88 lg 8 taande ja direktiivi 2014/25/EL art 60 lg 1
Direktiiv ei ole otsekohalduv. Ettepanek: Võiks lisaks viidata siseriiklikule viienda taande kohaselt peavad RHAD
õigusaktile. sisaldama viidet EL õigusaktile.
Ligipääsetavuse direktiivi 2019/882/EL art 24
lg 1 kohaselt kujutavad käesoleva (st
ligipääsetavuse direktiivi) direktiivi artiklis 2
osutatud toodete ja teenustega seoses I lisas
esitatud ligipääsetavusnõuded endast
kohustuslikke ligipääsetavusnõudeid
direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lõike 1 ja
direktiivi 2014/25/EL artikli 60 lõike 1
tähenduses.
182. Märgised § 89 lg 2 Ei ole arvestatud Viidatud direktiivi art 43 lg 1 sisaldub kehtiva
Eelnõu: „(2) Hankija võib tehnilises kirjelduses, hankelepingu tingimusena seaduse § 114 lg-s 5.
või pakkumuste hindamise kriteeriumina nõuda konkreetse märgise
olemasolu, mis tõendab pakutava asja, teenuse või ehitustöö vastavust
keskkonnakaitse, sotsiaalsetele või muudele erinõuetele, tingimusel et:“
Klassikaline direktiiv art 43 lg 1: … Konkreetset märgist nõudvad avaliku
sektori hankijad aktsepteerivad kõiki märgiseid, mis kinnitavad, et ehitustööd,
asjad või teenused vastavad samaväärsetele märgise nõuetele. Ettepanek: Viia
muudatus vastavusse direktiivis sätestatuga.
183. Pakkumuse tagatise realiseerimine ja tagastamine Ei ole arvestatud Märkus jääb arusaamatuks ega puuduta üldse
§ 91 lg 1 ja lg 3 plaanitavat muudatust.
Ettepanek: Selleks, et seda sätet rakendada, tuleks lg 3 regulatsiooni
täpsustada. Kehtiv regulatsioon ei võimalda täpselt määrata, milline summa
tagatisrahast kuulub tagastamisele.
184. Pakkumuste esitamise tähtajad avatud hankemenetluses Ei ole arvestatud Kehtivas RHS-is on ettepanekus märgitud
§ 93 lg 1 p 4, 5 ja 6 ning § 94 lg 1 p 2 vastutusalade regulatsioon juba ammendavalt
sätestatud, kuna RHS § 183 kohaselt esitab
Ettepanek: Seda muudatust mitte teha. Hankija ei saa ise kuidagi esitada teated ELT-le avaldamiseks riigihangete
hanketeadet otse Euroopa Liidu Teatajasse. Seega see regulatsioon ei too register. Lisaks muudetakse eelnõuga ka §-i
selgust, vaid tekitab vastupidiselt hoopis rohkem segadust. Seadusesse tuleks 183 ning muudetud sõnastusest on vastav
lisada regulatsioon, mis selgitab rahvusvaheliste hanketeadete avaldamise kohustus veelgi lihtsamini mõistetav.
loogikat. Vastutusalad – hankija vastutada on esitada korrektne hanketeade Seletuskirja täiendavate viidete lisamine pole
ning registri vastutada on selle edastamine TED-i. vajalik.
Ka planeeritava muudatuse kohaselt ei pea
hankija esitama hanketeadet ELT-le, vaid see
jääb endiselt registri vastutusalasse. Hankijal
on informatsioon selle kohta, kas teade
saadetakse ELT-le avaldamiseks ning tal on
võimalik arvestada tähtaegade määramisel
ELT-le saatmise viivitusega.
185. Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad Arvestatud Eelnõu muudetud.
piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses,
innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis
§ 94 lg 4 p 2
Märkus: Klassikalise direktiivi p 46 viitab vaid:
(46) Avaliku sektori hankijatel peaks olema lubatud lühendada teatavaid
avatud ja piiratud hankemenetluse ning konkurentsipõhiste läbirääkimistega
hankemenetluste suhtes kohaldatavaid tähtaegu, kui olukorra kiireloomulisus
muudab kõnealuste tähtaegade kasutamise võimatuks, mida avaliku sektori
hankijad peavad nõuetekohaselt põhjendama. Klassikaline direktiiv ei räägi
innovatsioonipartnerlusest ja võistlevast dialoogist.
186. Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused Selgitatud Direktiivi kohaselt tuleb kontrollida isikut,
§ 95 lg 1 p 1-3 kellel on volitused seda ettevõtet esindada,
Kuidas saab hankija reaalselt teada, et mõnel riigihankega seotud isikul selline tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida.
volitus eksisteerib ning kuidas tekib pädevus seda kontrollida? Klassikaline Seega tuleb igal juhul kontrollida isikut, kellel
art 57 lg 1: (57) … Kohustus jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest on volitused seda ettevõtet esindada, st
kõrvale kehtib ka juhul, kui lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi direktiivi sõnastus tähendab sisuliselt täpselt
mõistetud isik on selle ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige sedasama, mis on pakutud muudatuses. Nagu
või tal on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda selgitatud seletuskirjas, on prokuristi
kontrollida. Direktiivi artiklist ei tule kuidagi välja sõna üldvolitus. Selle sõna olemasolu võimalik kontrollida äriregistrist,
lisamine üldteksti tekitab segadust. Pigem kasutada direktiivi enda sõnastust. teiste volitatud isikute kohta peab teabe
Formaalselt võib sellise kohustuse hankijale panna, kuid reaalsuses ei ole esitama pakkuja.
võimalik nõuet korrektselt täita.
187. Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused Selgitatud Nagu öeldud muudetavas sättes, tuleb otsus
§ 95 lg 3 vormistada kirjalikult. Mitu otsustust võivad
Märkus: Kuidas hankija otsuse vormistama peab? Kas tuleb vormistada kaks sisalduda formaalselt ühes dokumendis. Mitte
otsust (1. isik kõrvaldatakse; 2. isik jäetakse kõrvaldamata, kuna on kaalukas ühegi hankemenetluse, sh väljakuulutamiseta
avalik huvi)? läbirääkimistega hankemenetluse puhul ei
Kui hankija kasutab § 49 lg 1 p 3 või § 156 lg 1 p 4 VTA alust ning vormistab tohiks tekkida olukorda, kus „hankija
dokumendid hiljem, siis kuidas peaks käima § 95 lg 3 järgi kontroll? vormistab dokumendid hiljem“, vaid otsused
Tagantjärgi ei ole võimalik peale maksuvõla muid kõrvaldamise aluseid ja dokumendid peavad kajastama olukorda
kontrollida. Kas ei saaks täpsustada, mida konkreetsemalt mõeldakse sellise õigeaegselt ning adekvaatselt. Märkuses
õigusmõiste all nagu „hädavajalik ülekaalukas avalik huvi“? nimetatud mõistet ei ole võimalik kahjuks
täpsustada, kuivõrd selline täpsustamine võiks
viia väära tõlgendamiseni.
188. Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9
§ 95 lg 4 p 9-10 loobutud, kuivõrd kehtiv sõnastus vastab
Märkus: Klassikalise direktiivi art 57 lg 4 p h ja i: direktiivi sõnastusele, p 10 ümber sõnastatud
h) ettevõtja on hankemenetlusel osalemisest kõrvaldamise aluste puudumise vastavalt direktiivile.
või kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete
esitamisel esitanud valeandmeid, on jätnud sellise teabe esitamata või ei ole
suuteline esitama artikli 59 kohaselt nõutavaid täiendavaid dokumente, või i)
ettevõtja on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori
hankija otsustusprotsessi, saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda
talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitada eksitavat
teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvaldamise, valiku või lepingu
sõlmimise kohta tehtavaid otsuseid. Eelnõu ja direktiivi sõnastused erinevad.
Eelnõus on „tahtlikult esitanud“ ja „tahtlikult mõjutanud“, mis ei ühti
direktiivi sõnastusega, kus on „esitanud valeandmeid“. Antud eelnõu
sõnastusest tulenevalt peaks hankija hakkama eraldi tuvastama pakkuja
tahtlust. Ettepanek: kasutada direktiivi sõnastust.
189. Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused Selgitatud Sätte sõnastusest on selge, et kolme tööpäeva
§ 95 lg 7 jooksul peab olema nii deklaratsioon esitatud
Märkus: Kuidas kolm tööpäeva kohaldub? Kas esmalt kolm tööpäeva kui ka vajadusel maksuvõlg tasutud. Samas on
maksudeklaratsiooni esitamisele ning seejärel, kui esineb maksuvõlg, siis kas hankijal võimalik anda pakkujale ka pikem
antakse täiendavad kolm tööpäeva võla tasumiseks või ajatamiseks? tähtaeg.
190. Kõrvaldamise aluste kontrollimine Arvestatud Kuigi märkus ei sisalda ettepanekut, on eelnõu
§ 96 lg 2 teksti muudetud ning kasutatud direktiivi
Märkus: Üldvolitus? (vt Lisa 1 p 33) 2014/24/EL art 57 lg 1 sõnastust, mille
Tsiviilseadustiku üldosa seadus sellist mõistet ei anna. Reguleerib TsÜS 8. kohaselt kuulub kõrvaldamise aluse skoopi ka
peatükk „Esindamine“. juhtum, kus karistatud on isikut, kellel on
volitus ettevõtet esindada, tema nimel otsuseid
teha või teda kontrollida.
191. Kõrvaldamise aluste kontrollimine Selgitatud Tegemist on sünonüümidega ning seaduses on
§ 96 lg 3 kasutatud sõna, millel on eesti keeles täpselt
Ettepanek: kasutada direktiivi sõnastust. Klassikaline direktiiv art 60 lg 2: Kui selline tähendus, milline on olnud direktiivi
liikmesriik või asjaomane riik selliseid dokumente ega tõendeid ei väljasta või mõte. Ühtlasi märgime, et RHS ei reguleeri
kui need ei käsitle kõiki artikli 57 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 4 punktis b dokumentide vorme, va registrile esitatavad
nimetatud juhtumeid, võib need asendada vandega, või kui liikmesriigis või teated, mille vormid kehtestab Euroopa
riigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega, mille asjaomane isik annab Komisjon otsekohalduva määrusega.
päritolu- või ettevõtja liikmesriigi või asukohariigi pädeva kohtuorgani või
haldusasutuse, notari või pädeva majandus- või kutseorganisatsiooni ees.
Seaduse eelnõu tekstis on tunnistus, direktiivi tekst räägib vandest. Antud
vanne vormistatakse tunnistusena – kuidas see vormistus välja näeb/milline
dokumendi vorm?
192. Kõrvaldamise aluste kontrollimine Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
§ 96 lg 3¹
Ettepanek: seletuskirja täiendada võrgustikusektori valdkonna lisamisega (ka
seal pole hankepass nõutud).
193. § 98 lg 4, § 99 lg 4, § 104 lg 2 p 5 ja lg 9, § 122 lg 6 ning § 177 lg 2 p 2 Selgitatud Riigihangete registri kaudu on võimalik teha
Märkus: Päringud äriregistrisse maksumusega 2€ - kas hankija loobub sellisel päringuid tasuta. Kui hankija peab vajalikuks
juhul päringu tegemisest või kas tal on õigus päringut teha? Kas konkurentidel teha päringuid väljaspool riigihangete
on vaideõigus (hankija on tasuta piiri ületanud kontrolli teostamisel)?
registrit, on tal alati võimalus seda teha ning
saadud andmeid ka arvesse võtta.
194. Majanduslik ja finantsseisund Selgitatud Finantssuhtarvud on rahanduses laialdaselt
§ 100 lg 1 p 3 kasutusel ning kahtlust ei teki, mida see
Märkus: sõnale „finantssuhtarv“ mõiste puudub. Puudub ka viide direktiivi mõiste endas sisaldab. Direktiivi 2014/24/EL
artiklile, kust regulatsioon tuleneb. Direktiivis pole mõistet „finantssuhtarv“. art 58 lg-s 3 on sätestatud, et: „Lisaks võib
Võimalik, et mõiste üle tekivad õiguslikud vaidlused, mida see mõiste hõlmab. avaliku sektori hankija nõuda, et ettevõtjad
esitaksid teavet oma aastaaruannete kohta,
milles on ära näidatud näiteks varade ja
kohustuste vaheline suhtarv.“ Seega
võimaldab direktiiv seada erinevaid
kvalifitseerimise tingimusi, mida on võimalik
kontrollida aastaaruannete põhjal, sh näiteks
varade ja kohustuste suhtarvu.
195. Teise ettevõtja vahenditele tuginemine Selgitatud Sätte sõnastusest on selge, et kolme tööpäeva
§ 103 lg 6¹ jooksul peab olema nii deklaratsioon esitatud
Märkus: Kuidas kolm tööpäeva kohaldub? Kas esmalt kolm tööpäeva kui ka vajadusel maksuvõlg tasutud. Samas on
maksudeklaratsiooni esitamisele ning seejärel, kui esineb maksuvõlg, siis kas hankijal võimalik anda pakkujale ka pikem
antakse täiendavad kolm tööpäeva võla tasumiseks või ajatamiseks? tähtaeg.
196. Hankepass § 104 lg 2 p 2 Ei ole arvestatud Puudub ettepanek, kuidas tuleks sõnastust
Ettepanek: kohendada eelnõus sõnastust „…ja hankija nõutud andmeid kohendada. Eelnõu ettevalmistaja seisukohalt
esitatud tingimustele vastamise kohta;“. on sõnastus selge.
197. Hankepass § 104 lg 3 Ei ole arvestatud, Selline täiendus ei lähe normitehniliselt kokku
Märkus: Täiendada sätet, et hankepassi kasutamine ei ole kohustuslik selgitatud õigusakti üldise loogikaga. RHS § 145
võrgustikusektori hankijale. kohaselt (samamoodi näiteks § 168) on
sätestatud, et võrgustikusektoris kohaldatakse
2. peatüki sätteid käesolevas peatükis
sätestatud erisustega. Seega kehtestatakse
kõik valdkondlikud erisused mitte 2. peatükis,
vaid 5. peatükis. Vastav erisus sisaldub 5.
peatükis, § 161 lg-s 1.
198. Hankepass § 104 lg 5¹ Selgitatud Muudetava sätte kohaselt esitatakse osadeks
Märkus: Seaduse eelnõu ja seletuskiri ei lähe kokku. Eelnõu tekstis ei ole jaotatud riigihankes iga osa kohta eraldi
ühtegi viidet sellele, et osadeks jaotatud riigihankes tuleb hankepass esitada hankepass üksnes vajadusel. See vajadus on
ainult sellisel juhul, kui osade lõikes on sätestatud erinevad olemas siis, kui osade kohta on esitatud eraldi
kvalifitseerimistingimused. tingimused. Kui eraldi tingimusi esitatud ei
ole, ei ole vajadust ka eraldi hankepassi
esitada.
199. Hankepass § 104 lg 8 Ei ole arvestatud Lause eraldamine kaheks lauseks ei teeni
Märkus: Lause on liiga pikk ja lohisev. Raske on mõista, mida soovitakse selguse eesmärki. Lauses on selgelt eristatud
reguleerida. Soovitus: ühe lause asemel teha mitu lauset. Näiteks: „välja kohustus ning välistus.
arvatud minikonkurs…“ käsitleda eraldi lausena.
200. Hankepass § 104 lg 8¹ ja 8² Selgitatud Direktiivid sellise detailsuse astmega vastavat
Märkus: seletuskirjas puuduvad viited direktiividele. Kirjeldatud on olukorda ei reguleeri. Tegemist ei ole
erandlikke olukordi – kas on mõtet seaduses neid reguleerida? Kui hankija erandlike, vaid sagedasti ette tulevate
peab minikonkurside käigus hakkama teostama täiendavat hankepassi olukordadega. Muudatuse eesmärk on tuua
kontrolli, siis kaob ära raamlepingu sõlmimise mõte. selgus, millistel juhtudel tuleb kindlasti edukat
pakkujat uuesti kontrollida ning välistada
kohustusest ebavajalikud olukorrad, kus seda
tuleks kehtiva seaduse kohaselt teha, ent mis
ei teeni oma eesmärki. Märkuse esitaja ei ole
ilmselt aru saanud oma praegustest
kohustustest, mis näitab veelgi selgemalt
muudatuse vajalikkust.
201. Taotluse avamine § 109 lg 4 Arvestatud osaliselt, Eelnõu muudetud. Normitehniliselt ei ole õige
Märkus: soovitame teha ühe konkreetse normi, mitte teha ristviiteid erinevate selgitatud sätete teksti korrata teises sättes, vaid tuleb
normide vahel. viidata.
202. Pakkumuste avamine § 113 lg 2¹ Selgitatud Muudatuse kohaselt ei avaldata erandlikus
Märkus: eelnev regulatsioon nägi ette, et VTA on üks vs mitu pakkujat – kas menetluses pakkumuste avamisel pakkumuste
ka juhul, kui VTA puhul osaleb mitu pakkujat, siis kas ei pea tegema avamise maksumusi jms, mis on sätestatud § 113 lg-s
protokolli? Kuidas käituda juhul, kui VTA ei ole täielikult elektrooniline – 2. Selgitus selle põhjenduste kohta sisaldub ka
kas avamise protokolli ei koostata? § 113 lg 5 ütleb, et VTA puhul ei koostata seletuskirjas. RHS § 113 lg 5 sätestab, et
avamise protokolli. Kas seda on vaja eraldi reguleerida ka § 113 lg 2¹? avamise protokolli ei koostata, ent ei ütle
midagi lg-s 2 nimetatud andmete avamise
kohta, mistõttu on muudatus asjakohane.
203. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused Selgitatud Kogu RHS regulatsioon ei ole leitav
§ 115 lg 2¹ direktiividest, kuivõrd direktiivid ei reguleeri
Märkus: seletuskirjas puudub viide direktiividele. Hetkel ei loe välja, kust kõiki üksikasju nii detailsel tasemel, vaid
sellised protsendimäärad tulenevad. liikmesriikidel on võimalik selliseid üksikasju
ise otsustada. Millel protsendimäärad
põhinevad, on selgitatud seletuskirjas.
204. Hankelepingu sõlmimine § 120 lg 2 Ei ole arvestatud Hankijatel võib olla määratletud tööaeg, kuid
Märkus: reeglina on avaliku sektori hankijal põhimääruses kirjas tööaeg. arvestades seda, et riigihanked viiakse läbi
Hankija saab teha otsuseid ainult tööajal. Klassikalise direktiivi preambul riigihangete registris ning isegi kui hankija ei
(106) sätestab, et järgida tuleb tähtaegade arvestamisel Euratomi määrust. tee otsuseid riigihangete registris vaid koostab
Siseriiklik regulatsioon ei saa minna vastuollu eelmainitud regulatsiooniga. need väljaspool registrit, siis ei ole digitaalsete
(106) Tuleks meelde tuletada, et nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr vahendite, sh elektroonilise allkirjastamise
1182/71 (18) kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud tähtaegade laialdase levimusega olukord enam kaugeltki
arvutamisele. selline, mis lubaks eeldada, et hankijad
tegutsevad vaid kitsalt põhimääruses ette
nähtud tööajal. Samamoodi võivad ka hankija
ametnikud ja töötajad pakkujaid otsustest
teavitada muul ajal, kui seda on põhimääruses,
lepingus või mujal ette nähtud tööaeg.
Väljaspool tööaega allkirjastatud või üles
laetud otsused pole aga selle tõttu
õigustühised. Eeltoodust tulenevalt on
planeeritud muudatus asjakohane ning
ettepanek jääb arvestamata.
205. Hankelepingu sõlmimine § 120 lg 3 Selgitatud Jah, seda võimaldavad õiguskaitsemeetmete
Märkus: kui VTA-s on rohkem kui üks vastav pakkumus, siis kas ei pea samuti direktiivid.
ooteaega kohaldama?
206. Allhanked § 122 lg 7¹ Selgitatud Regulatsioon kohaldub üksnes nendes
Märkus: eelnevalt on öeldud, et regulatsiooni punktides asendatakse riigihanke menetlustes, mida on § 122 lg-s 5
„hankemenetlus“ sõnaga „riigihanke“. Kas § 122 regulatsioon 7¹ kohaldub eraldi märgitud. Teistes menetlustes kohaldub
vaid hankemenetluste puhul või kõigi riigihangete puhul? Kuidas kolm siis, kui hankija on seda riigihanke
tööpäeva kohaldub? Kas esmalt kolm tööpäeva maksudeklaratsiooni alusdokumentides sätestanud.
esitamisele ning seejärel, kui esineb maksuvõlg, siis kas antakse täiendavad Maksudeklaratsiooni puudutavast
kolm tööpäeva võla tasumiseks või ajatamiseks? muudatusest loobutud.
207. Hankelepingu muutmine § 123 lg 1 p 3 Arvestatud, Viide direktiividele lisatud. Tegemist ei ole
Märkus: viide direktiivide vastavale sättele puudub, kuigi on tekstis kirjas. selgitatud ammendava loeteluga.
Kas antud juhul sõna „näiteks“ lisamine tähendab seda, et tegemist ei ole
ammendava loeteluga?
208. Hankelepingu ülesütlemine Selgitatud Selgitus vastava muudatuse kohta sisaldub
§ 124 lg 1 p 2¹ seletuskirjas, kus selgitatakse koos kogu § 124
Märkus: seletuskirjas puudub selgitav osa § 124 lg 2¹ vajaduse lisamise kohta. puudutavaid muudatusi.
209. Hankelepingu ülesütlemine Selgitatud Selgitus vastava muudatuse kohta sisaldub
§ 124 lg 2 seletuskirjas, kus selgitatakse koos kogu § 124
Märkus: seletuskirjas puudub selgitav osa. puudutavaid muudatusi. Tegemist on
terminoloogilise täpsustusega, mis tehakse §-
s 124 läbivalt.
210. Lihthankemenetluse kord § 125 lg 3 Ei ole arvestatud Vastupidi, kuivõrd sättes viidatud § 49 lg-s 1
Märkus: eelnõu tekstis lauseosa „…või kui hanketeatega alustatud on nimetatud üksnes avatud või piiratud
lihthankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või hankemenetlust, mitte aga
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavat pakkumust või lihthankemenetlust, on muudatus selguse
taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta.“ on liigne. eesmärgil vajalik.
Regulatsiooni eelpoolnimetatud §-s on juba siin toodud alused nimetatud.
Nende täiendav kordamine täiendavat õigusselgust ei anna.
211. Lihthankemenetluse kord § 125 lg 4 Selgitatud Riigihangete registri andmete analüüsi
Märkus: kas eelnõu koostajad on teinud analüüsi, kui palju selline tähtaja tulemusel on Rahandusministeerium
pikendamine toob nii hankijale kui pakkujale kaasa menetluskulude tuvastanud, et enamikus (78%) 2020
suurenemise? jaanuarist kuni 2021 aasta jaanuarini läbi
viidud asjade ja teenuste lihthankes oli
sätestatud kümne või rohkema päevane
pakkumuste esitamise tähtpäev. Seevastu
tuvastati analüüsi tulemusel, et tähtaeg neli
kuni kuus tööpäeva oli kasutusel vaid 5%-l
lihthangetel, sealjuures minimaalne viie
tööpäevane tähtaeg oli kasutusel vaid kümnes
lihthankes. Võttes arvesse, et praktikas
kasutavad hankijad asjade ja teenuste
hankimiseks enamasti nagunii pikemat
pakkumuste esitamise tähtpäeva ning et seni
kehtinud minimaalse viietööpäevase
tähtpäeva sätestamisel jääb pakkujatele
riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks
äärmiselt piiratud aeg, mille tõttu võivad
pakkujate huvid jääda vajaliku õiguskaitseta,
jääb ettepanek arvestamata.
Riigihanke läbiviimise kulukuse analüüsi on
Rahandusministeerium läbi viinud ning selle
tulemused on kättesaadavad
Rahandusministeeriumi kodulehelt.
212. Lihthankemenetluse kord § 125 lg 5 Selgitatud Muudatusega ei jäeta välja viidet §-le 3, vaid
Märkus: kas loobutakse üldpõhimõtete kasutamisest lihthangetes? Kas § 3 lisatakse viide kogu 1. peatükile, mis sisaldab
välja jätmine kehtivast redaktsioonist on taotluslik? endas ka §-i 3. Seega ei loobuta muudatusega
üldpõhimõtete kohaldumisest
lihthankemenetlustes.
213. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid Ei ole arvestatud Kehtivas RHS-is on ettepanekus märgitud
§ 126 lg 6¹ vastutusalade regulatsioon juba ammendavalt
Ettepanek: Mitte teha muudatust rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke sätestatud, kuna RHS § 183 kohaselt esitab
hanketeate avaldamise kohta TED-is. Hankija ei saa ise kuidagi esitada teated ELT-le avaldamiseks riigihangete
hanketeadet otse Euroopa Liidu Teatajasse. Seega see regulatsioon ei too register. Lisaks muudetakse eelnõuga ka §-i
selgust, vaid tekitab vastupidiselt hoopis rohkem segadust. Seadusesse tuleks 183 ning muudetud sõnastusest on vastav
lisada regulatsioon, mis selgitab rahvusvaheliste hanketeadete avaldamise kohustus veelgi lihtsamini mõistetav.
loogikat. Vastutusalad – hankija vastutada on esitada korrektne hanketeade Seletuskirja täiendavate viidete lisamine pole
ning registri vastutada on selle edastamine TED-i. vajalik.
Ka planeeritava muudatuse kohaselt ei pea
hankija esitama hanketeadet ELT-le, vaid see
jääb endiselt registri vastutusalasse. Hankijal
on informatsioon selle kohta, kas teade
saadetakse ELT-le avaldamiseks ning tal on
võimalik arvestada tähtaegade määramisel
ELT-le saatmise viivitusega.
214. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid Selgitatud Muudatusega ei jäeta välja viidet §-le 3, vaid
§ 126 lg 7 lisatakse viide kogu 1. peatükile, mis sisaldab
Märkus: kas loobutakse üldpõhimõtete kasutamisest lihthangetes? Kas § 3 endas ka §-i 3. Seega ei loobuta muudatusega
välja jätmine kehtivast redaktsioonist on taotluslik? üldpõhimõtete kohaldumisest sotsiaal- ja
eriteenuste erimenetlustes.
215. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid Selgitatud Selgitus vastava muudatuse kohta on
§ 126 lg 11 samasisuline, mis samasuguse muudatuse
Märkus: seletuskirjas puudub selgitav osa. tegemisel § 125 lg-s 10, mistõttu on need
selgitused esitatud seletuskirjas koos § 125 lg
10 muudatuse juures.
216. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kord Selgitatud Direktiiv ei reguleeri muudatusega seotud
§ 141 lg 5² ja 5³ küsimusi sellise detailsuse astmega.
Märkus: viide direktiivide vastavale sättele puudub Muudatuse vajadus selgus huvigruppidega
konsulteerimise tulemusel, kes valdavalt
leidsid, et kuivõrd hankemenetluse vastavat
regulatsiooni soovitakse kasutada, võiks see
laieneda ilma, et hankija oleks seda riigihanke
alusdokumentides eraldi sätestanud.
217. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kord Selgitatud Direktiiv ei reguleeri muudatusega seotud
§ 141 lg 6¹ küsimusi sellise detailsuse astmega.
Märkus: viide direktiivide vastavale sättele puudub. Muudatuse vajadus selgus huvigruppidega
konsulteerimise tulemusel, kes valdavalt
leidsid, et kuivõrd hankemenetluse vastavat
regulatsiooni soovitakse kasutada, võiks see
laieneda ilma, et hankija oleks seda riigihanke
alusdokumentides eraldi sätestanud.
218. Pakkumuste ja taotluste esitamise tähtajad Ei ole arvestatud Kehtivas RHS-is on ettepanekus märgitud
§ 143 lg 2 vastutusalade regulatsioon juba ammendavalt
Ettepanek: Mitte teha muudatust rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke sätestatud, kuna RHS § 183 kohaselt esitab
hanketeate avaldamise kohta TED-is. Hankija ei saa ise kuidagi esitada teated ELT-le avaldamiseks riigihangete
hanketeadet otse Euroopa Liidu Teatajasse. Seega see regulatsioon ei too register. Lisaks muudetakse eelnõuga ka §-i
selgust, vaid tekitab vastupidiselt hoopis rohkem segadust. Seadusesse tuleks 183 ning muudetud sõnastusest on vastav
lisada regulatsioon, mis selgitab rahvusvaheliste hanketeadete avaldamise kohustus veelgi lihtsamini mõistetav.
loogikat. Vastutusalad – hankija vastutada on esitada korrektne hanketeade Seletuskirja täiendavate viidete lisamine pole
ning registri vastutada on selle edastamine TED-i. vajalik.
Ka planeeritava muudatuse kohaselt ei pea
hankija esitama hanketeadet ELT-le, vaid see
jääb endiselt registri vastutusalasse. Hankijal
on informatsioon selle kohta, kas teade
saadetakse ELT-le avaldamiseks ning tal on
võimalik arvestada tähtaegade määramisel
ELT-le saatmise viivitusega.
219. Sätete kohaldamine § 145 Selgitatud Vastupidi, § 145 sätestab, mil moel
Märkus: ei ole kohane hankemenetluste peatükis. Lisaks on see võrgustiku võrgustikusektoris 2. peatükki kohaldatakse,
sektori hankijale koormav. Ettepanek: Regulatsiooni kohaldada mistõttu on muudatussäte normitehniliselt
rahvusvahelist piirmäära või seda ületavatest hankemenetlustest alates. õiges kohas. §-de 115 ja 122 kohaldamine
võrgustikusektoris alates lihthanke
piirmäärast on proportsionaalne vastavate
kohustuste kohaldamisega avalikus sektoris.
220. Tegutsemine gaasi ja soojusenergiaga seotud valdkondades Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
§ 146 lg 2 p 1
Märkus: viide võrgustiku sektori direktiivi vastavale sättele puudub.
221. Tegutsemine transporditeenustega seotud valdkondades Arvestatud Eelnõu muudetud.
§ 149 lg 1
Märkus: sõna „trammida“ asendada sõna „trammiga“.
222. Taotlejate teavitamine kvalifitseerimissüsteemi korral Selgitatud Muudatusega ei kehtestata tähtaega, tähtaeg
§ 165 lg 3 on kehtestatud kehtivas sättes. Muudatusega
Märkus: Seletuskirjas puudub viide võrgustiku sektori direktiivi vastavale lisatakse kohustus kvalifitseerimissüsteemiga
sättele, kust selline tähtaeg tuleneb. liitumise taotluse esitanud taotlejat teavitada
ka põhjustest, miks ta jäetakse
kvalifitseerimata, kui hankija otsustab teda
süsteemiga mitte liita.
223. Andmete edastamine Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele Ei ole arvestatud Kehtivas RHS-is on ettepanekus märgitud
§ 183 Märkus: seletuskirjas on kirjas, et hankijad peavad arvestama väikese vastutusalade regulatsioon juba ammendavalt
registri viivitusega. Milline on see viivitus ja kuidas saavad hankijad sellega sätestatud, kuna RHS § 183 kohaselt esitab
arvestada? Hankija ei saa ise kuidagi esitada hanketeadet otse Euroopa Liidu teated ELT-le avaldamiseks riigihangete
Teatajasse. Seega see regulatsioon ei too selgust, vaid tekitab vastupidiselt register. Lisaks muudetakse eelnõuga ka §-i
hoopis rohkem segadust. Seadusesse tuleks lisada regulatsioon, mis selgitab 183 ning muudetud sõnastusest on vastav
rahvusvaheliste hanketeadete avaldamise loogikat. Vastutusalad – hankija kohustus veelgi lihtsamini mõistetav.
vastutada on esitada korrektne hanketeade ning registri vastutada on selle Seletuskirja täiendavate viidete lisamine pole
edastamine TED-i. vajalik.
Ka planeeritava muudatuse kohaselt ei pea
hankija esitama hanketeadet ELT-le, vaid see
jääb endiselt registri vastutusalasse. Hankijal
on informatsioon selle kohta, kas teade
saadetakse ELT-le avaldamiseks ning tal on
võimalik arvestada tähtaegade määramisel
ELT-le saatmise viivitusega.
224. Hankija tegevuse vaidlustamine Ei ole arvestatud Nagu seletuskirjas selgitatud, on tähtaja
§ 185 lg 3 pikendamise eesmärk võimaldada RHAD-iga
Märkus: üldise loogika kohaselt peaks vaidlustada saama neid RHAD-i sisukamalt tutvuda, vajadusel esitada
punkte, mida muudetakse. Kui muudetakse ainult tähtaega, siis sellest küsimusi ning vaidlustada. Seetõttu on
lähtuvalt ei tohiks anda võimalust teisi hanke tingimusi vaidlustada. Oleme muudatus eesmärgipärane.
jätkuvalt seisukohal, et sellist regulatsiooni täiendavalt kehtestada ei tohiks,
kuna hange oli avalik, ja RHAD oli kõigile avalikult nähtav.
225. Vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtajad Selgitatud Muudatusega sätestatakse, millise tähtaja
§ 189 lg 4¹ jooksul võib esitada vaidlustuse nö
Märkus: jääb arusaamatuks, kuidas on praktikas võimalik seda regulatsiooni väikehangetes, st kohaldatakse sama tähtaega,
antud kujul rakendada. mida ka lihthankemenetlustes.
226. Alustatud riigihangete lõpetamine, hankelepingute muutmine, esitatud Ei ole arvestatud, Mida tähendab „riigihangete seadus“
vaidlustuste lahendamine, väärteomenetluste jätkamine ja seaduse alusel selgitatud nimetatud sättes, on leitav kehtiva seaduse §
kehtestatud õigusaktide kehtivus 219 lg-st 1, mistõttu on muudatus
§ 219 lg 3 normitehniliselt õige.
Märkus: kehtivas seaduses § 69 lg 3 ja 4 ei ole. Eelnõus endas vastava
täiendust ei leidnud.
Ettepanek: Täiendada viitega eelmisele riigihangete seadusele, et oleks üheselt
arusaadaval – hankelepingud, mis on sõlmitud eelmise RHS alusel.
227. Alustatud riigihangete lõpetamine, hankelepingute muutmine, esitatud Arvestatud Seletuskirja muudetud.
vaidlustuste lahendamine, väärteomenetluste jätkamine ja seaduse alusel
kehtestatud õigusaktide kehtivus
§ 219 lg 7
Märkus: eelnõu ja seletuskirja tekst ei lange kokku. Eelnõu kohaselt
täiendatakse lõikega 7, seletuskirjas öeldakse, et täiendatakse lõikega 4.
EESTI HAIGEKASSA
228. Muudatused sotsiaal- ja eriteenuste menetluses Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud. Riigihangete
registri võimaliku töökindluse probleemid
Eelnõu punktidega 145-147 muudetakse RHS §-i 126. Eesti Haigekassa ei pea mõjutavad kõiki riigihangete registris
nimetatud muudatusi vajalikuks ning ei näe nendega kaasnevat kvalitatiivset läbiviidavaid riigihankeid, sh sotsiaal- ja
hüpet sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluste korraldamisel. Siiski, olemasolevat eriteenuste erimenetlust ning ka SE
regulatsiooni on mõistlik täpsustada. erimenetluses osalevatele huvitatud isikutele
tuleks võimaldada sama õiguskaitset nagu 2.
Tervishoiuteenused ptk menetluste puhul. Lisaks eeltoodule on
praktikas tõusetunud küsimus sellest, kas
Eesti Haigekassa tellib sotsiaalteenuste erimenetluse korras eriarstiabi, hankijatel tuleb SE erimenetluses riigihanke
ennetuse ja õenduse teenuseid, olles mahu poolest Eesti Vabariigis kõige alusdokumentide muutmisel pikendada
suurem tervishoiuteenuste hankija. Eelnevalt kehtinud riigihangete seaduse pakkumuse esitamise tähtaega. Kuna senini
alusel osteti samu teenuseid lihtsustatud korras tellitavate teenustena. Peamise kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui
erisusena saab välja tuua selle, et hanked liikusid kohustuslikus korras hankija oli selle riigihanke alusdokumentides
riigihangete registrisse. Turul tegutsejate jaoks oli 2018. aastal korraldatud ette näinud, siis olenes pakkumuste esitamise
ostuviis justkui midagi uut, kuid tegelikult on riigihangete seadusest lähtutud tähtaja pikendamine ka ulatusliku riigihanke
algusest peale. alusdokumentide muutmise puhul suuresti
hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest
Võib tõdeda, et esmakordselt oli riigihangete register ning sellega kaasnev RHS § 3 valguses ning huvitatud isikud võisid
formaat turul tegutsevatele teenuse osutajatele võõras ning tekitas segadust. jääda vajaliku õigusliku kaitseta. Eeltoodust
Käesoleval ajal oleme läbi viinud sama paketi hanked uuesti (eriarstiabi, tulenevalt peame vajalikuks RHS §-des 81 ja
ennetus ning õendusteenused). Saame öelda, et teenuseosutajad teavad 82 sätestatu laiendamist SE erimenetlustele.
nüüdseks, mida oodata. Samuti on oleme jõudnud erimenetluse korra Ülejäänud sättes nimetatud paragrahvid
arendamisel ja kohandamisel seisu, kus menetluse vorm ja tulemused tunduvat kohalduvad hankija tegevusele juhul, kui
sobivat nii teenuse osutajatele, Eesti Haigekassale kui rahastajale ning hankija pole riigihanke alusdokumentides
lõppkokkuvõttes kõige tähtsamana meie patsientidele. sätestanud teisiti.
Praktikas on tõusetunud murekohad, mida oleks haigekassa hinnangul Haigekassa esimene ettepanek, millega
võimalik lahendada: taotletakse muudatust, millega jäetaks muude
1) Direktiivi 2014/24/EL artikli 76 lg 1 kohaselt tuleb järgida üksnes RHS § 3 sätestatud põhimõtted, peale
läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Vt ka direktiivi 2014/24/EL läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise
põhjendus 114 – „Direktiivi sätted võtavad seda vajadust arvesse, kehtestades põhimõtete, jääb rahuldamata. Vastupidiselt
üksnes läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise kohustuse..” Haigekassale on Rahandusministeerium
RHS § 126 lg 7 kohaselt tuleb Eestis järgida kõiki RHS §-s 3 kehtestatud seisukohal, et lisaks läbipaistvuse ja võrdse
põhimõtteid, sh ka näiteks konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. kohtlemise põhimõtetele ei piira hankijat
Kohustuslikus korras rakendatavat osa RHS-st kavatsetakse eelnõuga veelgi tervishoiuteenuste hankimisel ka teiste RHS §
suurendada. Seletuskirjast jääb arusaamatuks, millist probleemi on tegelikult 3 sätestatud üldpõhimõtete kohaldumine.
laiendusega plaanitud lahendada. Tervishoiuteenuste hankimisel ei saa RHS § 126 lg-s 7 on sätestatud võimalus
võrdsustada konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet kõikide muude arvestada sotsiaal-ja eriteenuse erimenetluse
oluliste kaalutlustega, mida teenuse ostmisel arvestama peab. Ettepanek on korraldamisel teenuse eripäradega.
teha RHS-s kohustuslikuks üksnes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse Selgusetuks jääb, millisel viisil muudaks
põhimõtete sarnaselt direktiivile. ülejäänud RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtete
kohaldamata jätmine, kuna teenuse
2) Direktiivi artikli 76 lg 2 kohaselt võib arvesse võtta tervishoiuteenuse katkematuse põhimõttest lähtuvalt poleks
eripärasid, sama kinnitab ka RHS § 126 lg 7. Samal ajal tuleb aga järgida ka hankijal endiselt võimalik jätta kõrvale võrdse
riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. Näiteks teenuse katkematus on kohtlemise põhimõtet, millest tulenevalt
arstiabi osutamisel kahtlemata oluline, kuivõrd patsient valib ravi saamise tuleks hankijal ka võrdse tasemega eriarste
koha eelkõige arsti, mitte juriidilise keha järgi. Eesti vaidlustuspraktika on kohelda võrdselt.
liikunud suunda, et hankija võib teenuse eripärasid teenuse ostmisel arvestada,
kuid need ei tohi olla omakorda vastuolus riigihanke korraldamise Lisaks eeltoodule ei pea
üldpõhimõtetega. Ka nn tavapärase teenuse hankimisel võib hankija kõiki Rahandusministeerium vastavas küsimuses
RHS § 126 lg-s 7 nimetatud kriteeriume arvesse võtta. Peaasi, et tehniline vajalikuks vaidlustuspraktika suunamist
kirjeldus ei sisaldaks objektiivselt põhjendamatuid takistusi (RHS § 88 lg 7), õigusloomeliste vahenditega. Hankijal on
kvalifitseerimistingimused vastaksid hankelepingu esemele (RHS 98 lg 1) võimalik koostada sotsiaal- ja eriteenuse
ning hindamise kriteeriumid aitaksid välja selgitada majanduslikult erimenetluse alusdokumendid lähtudes enda
soodsaimat pakkumust (RHS § 85 lg 1). Oleme seisukohal, et RHS § 126 lg-s kaalutlustest ning nähes ette piisava
7 toodud loetelu ei oma sellisel kujul õiguslikku sisu ega mõju. Kõiki menetluskorra, mis on kooskõlas riigihangete
nimetatud asjaolusid võib hankija arvesse võtta ka ilma vastava loeteluta, kui korraldamise üldpõhimõtetega, pole ka
see on ostetava teenuse eripäraga põhjendatud. vaidluse lahendamise organitel vajadust
pöörduda rangema menetluskorra põhimõtete
3) Meile teadaolevalt pole Euroopa Kohus andnud tõlgendust selle kohta, kas poole.
mõne teenuse eripäraga saab põhjendada riigihanke üldpõhimõtte riivet.
Näiteks võiks eriarstiabi teenuse katkematuse põhjendustel olla sobilik osa Haigekassa märgib ka enda ettepanekus
ravimahtu anda neile partneritele, kes on juba teenust nõuetekohaselt tabavalt, et Euroopa Kohus pole andnud
osutanud. Ülejäänud osa saaks jagada nn uute pakkujate vahel. Selliselt tõlgendust selle kohta, kas mõne teenuse
valitseks tasakaal nii teenuse katkematuse kui turu avatuse osas. Samas võib eripäraga saab põhjendada riigihanke
see vastuollu minna võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise üldpõhimõtte riivet. Eeltoodust tulenevalt
põhimõtetega ning annaks eelise ettevõtjatele, kellel on juba hankijaga eelnev oleks kohatu asuda siseriiklikus õiguses asuda
hankeleping. Riigihangete seadus võiks sõnaselgelt kehtestada, kumb on nn sätestama muude riigihanke üldpõhimõtete
ülimuslik. Meie hinnangul seisneb direktiivi artikli 76 lõike 2 mõte justnimelt riivet olukorras, kus Haigekassa esitatud
selles, et teenuste eripärast tulenevalt võivad riigihanke tingimused olla kohati seisukohale vastavat (või isegi selle poole
vastuolus mõne üldpõhimõttega. Kui see on aga teenuse eripärast tulenev ja kalduvat) tõlgendust pole andnud Euroopa
objektiivselt põhjendtatav, on selline riive põhjendatud. Isegi, kui võrdse Kohus.
kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted jäävad ülimuslikuks tulenevalt
direktiivi tekstist ja mõttest, ei pea see nii olema muude riigihanke Rahandusministeeriumi hinnangul on kohatu
korraldamise põhimõtete, eeskätt konkurentsi efektiivse ärakasutamise osas. võrrelda koolitusteenust õigusteenusega,
Selles jätab direktiiv liikmesriikidele otsustusõiguse. milles on lisaks õigusteenuse osutaja
kompetentsusele kahtlemata oluline usalduse
Koolitusteenused komponent, mis moodustab õigusvaidluste
lahendamisel partneri valimisele äärmiselt
Koolitusteenus on alati eelkõige seotud koolitaja kui inimese, mitte koolitaja olulise baasi. Sellist usalduslikku suhet pole
kui juriidilise isikuga. Analoogselt on isikustatud teenusena riigihangete vaja moodustada koolitatva ja koolitaja vahel.
regulatsiooni kohaldamisalast väljas õigusteenuse tellimine ning ka Hankijal on võimalik vajaduse ja soovi korral
töölepingute sõlmimine. Töölepinguid on teatavasti tõlgendatud laiemalt, s.t kasutada kvalifitseerimistingimusi, millega
hõlmatud on ka töövõtulepingud ja muud sarnased vormid. See tähendab, et on võimalik piirata osalejate hulka. Juhul kui
koolitusteenust on õiguspärane otse osta füüsiliselt isikult, kuid ettevõtjaga vastavad koolitusteenused ei kuulu
RHS § 4 p-i 4 mõttes lepingut sõlmides kohaldub riigihangete reeglistik. summeerimisele ja ei ületa sotsiaal- või
Samuti tuleb arvestada, et üksikute koolituste maksumused enamus hankijate erimenetluse riigihanke piirmäära on hankijal
puhul ei küündi riigihanke piirmäärani, veel vähem rahvusvahelise võimalik lähtuda koolitusteenuse tellimisel
piirmäärani. Samuti puudub enamikel koolitusteenustel piiriülese huvi enda hankekorras ja RHS 1. peatükis
element. sätestatust.
Eelnev viib olukorrani, kus kõiki riigihanke üldpõhimõtteid arvestades ei RHS kohaldumine füüsilise isikuga
pruugi hankija menetluse tulemusel saada oma tegelikele soovidele vastavat töövõtulepingu sõlmimisel sõltub sellest, kas
tulemust. Hindamiskriteeriumitega on sisuliselt võimatu sisse kirjutada ja töövõtuleping vastab töölepingu tunnustele
hinnata just koolitajast kui persoonist sõltuvaid (esinemisoskus, kuulajate või mitte.
kaasahaaramine, koolitatavatega suhestumine jms) omadusi. Need on aga
koolitusteenuse ostmisel kriitilise tähtsusega.
Riigisiseselt tasub kaaluda regulatsiooni, mille kohaselt on alla riigihanke
piirmäära jäävad koolitusteenused hõlmatud §-s 11 nimetatud eranditega.
229. Vaidlustusmenetluse kulud Arvestatud Eelnõu muudetud.
Haigekassa tervitab õigusselgust, mida luuakse eelnõu punktidega 205 ja 209.
Samuti on positiivne eelnõu punktis 208 võetud suund, mille kohaselt on
menetlusreeglid võimalikult suures ulatuses ühtlustatud nii RHS-s kui HKMS-
s.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada vaidlustusmenetluse kulude
jagamise regulatsiooni olukorras, kus vaidlustaja loobub vaidlustusest või
vaidlus lahendatakse poolte kokkuleppel. Nii VAKO, vaidlustaja kui ka
hankija esmane huvi peaks olema suunatud sellele, et pooled lahendaksid asja
kokkuleppega (vt ka HKMS § 154 lg 4). See vähendab riigihanke
korraldamisel tekkivaid kulusid, halduskoormust ning võimaldab riigihanke
läbi viia kiiremini.
RHS § 198 lg 3 kohaselt jäävad vaidlustusest loobumisel tasutud riigilõiv,
tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja tema poolt vaidlustusmenetluses
kantud lepingulise esindaja kulud vaidlustaja kanda. Sama kehtib poolte
kokkuleppe puhul, kui ei lepita kokku teisiti (RHS § 198 lg 4). On arusaadav,
et tasutud eksperditasu ja vaidlustaja lepingulise esindaja kulud jäävad nendes
olukordades vaidlustaja kanda. Samas ei ole mõistetav, miks ei teki
vaidlustajal võimalust saada tagasi tasutud riigilõiv.
HKMS § 104 lg 6 kohaselt tagastatakse nii kaebusest loobumisel kui ka
kompromissi sõlmimisel pool tasutud riigilõivust. Seda ka juhul, kui kaebusest
loobutakse või kokkuleppele jõutakse pärast kohtuotsuse avaldamist, kuid
enne selle jõustumist (HKMS § 153 lg 1 ja 154 lg 1).
RLS § 15 lg 1 p-i 4 kohaselt tuleb tasutud riigilõiv tagastada juhul, kui isik
võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.
Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on (ekslikult) avaldatud
arvamust, et kui vaidlustusest loobutakse enne asja sisulist läbivaatamist või
kirjalikus menetluses täiendavate seisukohtade esitamist, saab vaidlustaja
nõuda RLS § 15 lg 1 p-i 4 alusel riigilõivu tagastamist. (Simovart, M-A.,
Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura:
Tallinn 2019. Parind § 197 komm 7.) VAKO praktika kohaselt sellises
olukorras vaidlustaja riigilõivu tagastamist siiski nõuda ei saa. (Vt nt VAKO
215-20/226800 p-d 4-6.)
Arvestades riigilõivude suurust riigihanke vaidlustusasjades (640 ja 1280
eurot) võib riigilõivu tagasi saamise võimalus olla oluliseks motivaatoriks
vaidluse lõpetamiseks enne VAKO otsuse tegemist. VAKO jaoks ei ole
seejuures vahet, kas pooled paluvad asja lõpetada kokkuleppe sõlmimise tõttu
või vaidlustusest loobutakse. Vaidlustusest võidakse loobuda ka põhjusel, et
taustal saavutati kokkulepe. Mõlemal juhul VAKO lõpetab menetluse (RHS §
197 lg 1 p-d 1 ja 2), s.t erinevalt halduskohtust ei pea VAKO näiteks hindama,
kas pooled on tagajärgedest teadlikud või kinnitama kokkulepet määrusega
(vrdl HKMS § 155).
Riigilõivu tagastamise eelduseks võiks olla see, et vaidlustuskomisjon ei ole
pidanud asja veel sisuliselt lahendama. Selleks mõõdupuuks sobib eelnevalt
viidatud riigihangete seaduse kommentaarides väljendatud mõte, et asi pole
jõudnud VAKO istungini või ei ole saabunud täiendavate seisukohtade
esitamise tähtpäev kirjalikus menetluses.
Õiguslikke lahendusi, kuidas eelneva eesmärgini jõuda, on mitmeid.
Säilitamaks olemasoleva regulatsiooni loogikat maksimaalses ulatuses, teeme
ettepaneku lisada RHS § 198 lg 41:
„(41) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis
1 või 2 nimetud alusel enne vaidlustuskomisjoni istungit või käesoleva seaduse
§ 196 lõikes 3 nimetatud tähtaega, tagastatakse vaidlustajale tasutud riigilõiv.“
230. Turu-uuringud Arvestatud Eelnõu muudetud.
Eelnõu p-i 7 kohaselt on hankija kohustatud edaspidi avalikustama ka teabe,
mida on turu-uuringus osalenud ettevõtjad hankijale edastatud. Eelnõu
seletuskirja kohaselt viiakse selle muudatusega RHS kooskõlla direktiivi
2014/24/EL artikliga 41. Haigekassa hinnangul on RHS kooskõlas direktiivi
artikliga 41.
Enne riigihanke avalikustamist on turu-uuringu tegemine kahtlemata tervitatav
meede riigihanke õnnestumiseks. Turu-uuringu õnnestumiseks peab turu-
uuringus osalejate arv ja sisend kajastama kõige objektiivsemalt turu seisundit,
et hankija saaks saadud info alusel koostada riigihanke alusdokumendid. Turu-
uuringu käigus annavad ettevõtjad hankijale infot, mis on ettevõtja
ärisaladuseks. Eelnõu kohaselt peaks hankija avalikustama ka sellise teabe, kui
see on riigihankes oluline, s.t ühtegi erandit selles osas eelnõuga ette ei nähta.
Veel enam, mõnel juhul (nt ravimite sektoris) võib ärisaladuseks olla ka huvi
konkreetsel hankel osaleda. Seega võib isegi nn korralduslike küsimuste
avaldamine pärssida ettevõtjate huvi turu-uuringus osalemiseks.
Hankijal on raske ärisaladust sisaldavat ja ettevõtjalt saadud teavet üldistada
ilma, et ärisaladuse avaldamine oleks täielikult välistatud. Muudatusega
seatakse ohtu ettevõtjate huvi turu-uuringus osaleda ning seetõttu ei toeta
haigekassa muudatust. Olemasolev regulatsioon (koos kõrvaldamise
regulatsiooniga) tagab kõigi osaliste huvide parima kaitse.
EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT
231. ITL toetab enamikku eelnõuga riigihangete seaduses (RHS) kavandatavatest Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
muudatustest. Eriti avaldame toetust järgmistele eelnõu punktidele:
1. Eelnõu § 1 punktiga 32 riigihangete seadusesse (RHS) lisatav § 461, millega
täpsustatakse ärisaladuse valdkonna regulatsiooni ja laiendatakse ettevõtjate
kohustust näidata ning põhjendada ärisaladuse olemasolu pakkumuses
kõikides riigihangetes, mitte üksnes hankemenetlustes. Toetame meedet, mis
aitab senisest paremini kaitsta pakkujate ärisaladusi. 2. Eelnõu § 1 punktiga
140 muudetav RHS § 125 lg 4, millega pikendatakse pakkumuste esitamise
miinimumtähtaega asjade ja teenuste hankimise puhul viielt tööpäevalt
kümnele päevale. Seda muudatust on pakkujad kaua oodanud ja seetõttu
peavad seda väga oluliseks.
3. Eelnõu § 1 punktidega 208 ja 209 RHS §-is 198 tehtavad muudatused,
millega uuendatakse vaidlustusmenetluses kulude hüvitamise regulatsiooni,
on vajalikud.
232. ITL ei toeta ja palub seetõttu eelnõust välja jätta järgmise muudatuse: Eelnõu Arvestatud Muudatusest seoses ületamatute rakenduslike
§ 1 punktidega 81 (RHS § 95 lg 4 p 13), 85 (RHS § 95 lg 7), 103 (RHS § 103 tõrgetega loobutud.
lg 61) ja 127 (RHS § 122 lg 71) tehtav muudatus ehk hankijatele võimaluse
lisamine kaaluda, kas kõrvaldada riigihankelt selline ettevõtja, kellel on
täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus koos võimalusega see 3
tööpäeva jooksul esitada ning tekkinud võimalik maksuvõlg tasuda või
ajatada. Oleme seisukohal, et maksuvõlg on kehtivas RHS-is piisava
põhjalikkusega reguleeritud ning seda pole vaja täiendavalt reguleerida.
233. Palume muuta RHS § 30 lõiget 11 selliselt, et see kohustaks pakkujat Ei ole arvestatud Kehtiv regulatsioon on tasakaalus, arvestades
teavitama raamlepingu osapooli minikonkursi raames tehtud otsustest ja eduka ettevõtjate huvisid ja hankijate töökoormust
pakkumuse eelistest. Raamlepingu alusel toimuva minikonkursi raames ei ole ning vastab täielikult õiguskaitsemeetmete
hetkel kohustust hankelepingu sõlmimise otsust teha, mille tagajärjeks võib direktiivi regulatsioonile. Kõikide
olla, et pakkujad ei saagi valitud pakkumuse eelistest teada, kui hankija teisi minikonkursi tulemuste kohta teavitamise
pakkujaid vabatahtlikult ei teavita. Meie poolt pakutav muudatus suurendaks kohustuse esitamine kasvataks hankijate
riigihangete läbipaistvust. töökoormust hüppeliselt, ent avaldaks
ettevõtjate huvidele üsna vähest mõju.
234. Palume muuta RHS § 83 lg 3 nii, et hankija rühmitaks kvartaalselt teavet Ei ole arvestatud Kehtiv regulatsioon vastab riigihanke
lepingute kohta maksumuse ja aja alusel ning oleks kohustatud need andmed direktiivide vastavatele sätetele. Kui hankija
registrile esitama 30 päeva jooksul pärast iga kvartali möödumist. Sellisel soovib, võib ta vastavad andmed esitada ka
juhul oleksid esitatavad andmed aktuaalsemad ja pakkujatel oleks neist tihemini, kuivõrd riigihangete register seda
rohkem kasu. Leiame, et vastav muudatus oleks kasulik ka hankijatele, kes ei võimaldab.
peaks enam nii pika perioodi kohta andmeid korraga sisestama.
235. Palume asendada RHS § 85 lõikes 6 kasutatav termin „tarkvara Arvestatud Eelnõu muudetud.
arendusteenused“ sõnaga „tarkvaralahendused“, kuna olelusringis on
tegemist lahendustega, mitte teenustega. Hankija ostab pakkujalt
lahendust/tulemit ja mitte teenust. Seega on „tarkvara arendusteenuse“ termini
kasutamine olelusringi kontekstis liiga kitsas. Ka Rahandusministeeriumi
kodulehel avaldatud juhend „Olelusringi kulude arvestamine
tarkvaralahenduste hankimisel“ kasutab terminina just tarkvaralahendust.
236. Palume vaadata üle kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete kohalduvad Ei ole arvestatud Regulatsioon vastab kaitse- ja
reeglid, kuna valdkonna suletus ja sõltuvus ametnike suvaotsustest loob aluse julgeolekuvaldkonna direktiivile.
riigihangete põhimõtetest irdumiseks. Oleme seda ettepanekut varasemalt
korduvalt teinud ja saanud RHS-i varasemate muutmiste käigus vastuseks, et
see teema ei ole avatud. Käesoleva eelnõuga kavandatakse muudatust RHS §-
s 1751, et lubada riigihanke alusdokumente kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
riigihangetes muuta erandkorras ka pärast taotluste esitamist, mistõttu esitame
oma ettepanekud uuesti. ITL-i liikmete konkreetsed kogemused kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangetega on sellised, kus konkreetsele alusele
viidates (kaitse- ja julgeolekuvaldkond) eiratakse kõiki kvalifitseerimis- ja
vastavustingimusi, rääkimata menetlustähtaegadest (äärmuslikel juhtudel
määratakse kõik need tingimused alles menetluse käigus).
Kõige kriitilisem on seejuures meie hinnangul kaitse- ja julgeolekuvaldkonna
hangete regulatsiooni osas RHS §170 lõike 1 punkt 3, mis võimaldaks
sisuliselt ametniku suva alusel salastada iga riigihanke (ja sellest johtuvalt
eirata seaduses sätestatud riigihanke reegleid).
237. Täiendada RHS-i sätetega, mille kohaselt on ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonna Ei ole arvestatud RHS ja ka kõikide riigihanke direktiivide
hangetes kohustuslik tutvustada hankemenetluses osalejatele hankemenetluses kohaselt ei pea hankija erandite alusel lepingu
langetatud otsuseid ning pakkumiste avamise protokolle. Selleks lisada §-i 170 sõlmimisel RHS-i üldse kohaldama.
uus lõige 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei
vabasta hankijat kohustusest tutvustada pakkujatele või taotlejatele
hankemenetluses langetatud otsuseid ning pakkumiste ja taotluste avamise
protokolle".
238. RHS § 170 lõike 1 punkt 3 kohaselt ei ole hankija kohustatud RHS-i järgima Ei ole arvestatud RHS sõnastus vastab täpselt kaitse- ja
juhul, kui see "kohustaks hankijat andma teavet, mille avalikustamist ta peab julgeolekuvaldkonna direktiivile.
riigi oluliste julgeolekuhuvide vastaseks". Sellises sõnastuses saab siia alla
potentsiaalselt liigitada igasuguse informatsiooni. Kummatigi saab Eesti
Vabariigis ametialaselt piirata üksnes sellise informatsiooni levikut, mis on
tunnistatud eriseadusega ja konkreetsel alusel juurdepääsupiiranguga teabeks
(nt riigisaladus või ametkondlik informatsioon). Teeme ettepaneku sõnastada
RHS § 170 lõike 1 punkt 3 järgmiselt: "käesoleva seaduse kohaldamine
kohustaks hankijat andma teavet riigisaladuseks või salastatud välisteabeks
tunnistatud teavet".
239. Peame ebasobivaks RHS § 170 lõike 1 punkti 2, mille kohaselt ei ole hankija Ei ole arvestatud RHS sõnastus vastab täpselt kaitse- ja
kohustatud RHS-i järgima juhul, kui "leping on seotud luure- või julgeolekuvaldkonna direktiivile.
vastuluuretegevusega". Rõhutame, et ükski hankeleping ei saa olla seotud
luuretegevusega - sellist tegevust ei saa Eesti Vabariigis lepingu alusel edasi
anda. Eesti Vabariigis saab olla salastatud üksnes info, mis on tunnistatud
riigisaladuseks vastava eriseaduse alusel. RHS-is muude aluste loomine ei ole
mõistlik ning on ebaproportsionaalne. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku
tunnistada RHS-ist § 170 lõike 1 punkt 2 kehtetuks.
240. Teeme ettepaneku sätestada RHS-is kohustuslike vormide keeld riigihanke Ei ole arvestatud RHS ei sätesta, millises vormis võib hankija
pakkumuste osana esitavatele CV-dele. See tähendaks, et hankija esitab ettevõtjatelt dokumentide esitamist nõuda.
edaspidi vastavustingimustes vaid loetelu infost, mis peab olema CV-s kirjas, Tegemist ei ole küsimusega, mida tuleks
aga kindlat vormi selle info esitamiseks nõuda ei tohi. Seega saaks CV-de lahendada seadusandlikul tasandil. Seadus
vormid olla edaspidi vaid soovituslikud. Selline lahendus kiirendaks pakkujate üldise õigusjuhisena ei toimi, kui õigusreeglid
poolt pakkumiste tegemist oluliselt. ei ole enam piisaval abstraktsioonitasemel ja
kui püütakse kujundada konkreetseid norme
iga elulise, majandusvaldkonnalise ja
praktikast kerkiva situatsiooni jaoks.
241. Teeme ettepaneku loobuda kolmandate osapoolte kinnituste nõudmisest Ei ole arvestatud RHS sätted, mis võimaldavad kolmandate
riigihangetes. Hankijate poolt nõutavate kolmanda osapoole (varasemad osapoolte kinnituste nõudmist, vastavad
tööandjad, tellijad jne) kinnituste küsimine hankes on konkurentsi moonutav, direktiivide sätetele. Direktiivid ei võimalda
sageli täitmatu ning koormav tingimus, millest tuleb meie hinnangul loobuda. hankija õigusi selles küsimuses piirata.
Selliste kinnituste küsimine on pakkujatele äärmiselt ajamahukas ning sageli
on kinnitusi võimatu saada. Näiteks võib seda takistada
konfidentsiaalsuskohustus ja sellisel juhul ei saa pakkuja kasutada hankes
tippeksperte, kes on osalenud projektides, mille kontaktisikuid pakkuja ei tohi
avaldada. Praktikas oodatakse riigihangetes kinnitust ka asjaolude kohta, mida
kolmandal isikul ei ole võimalik kinnitada – näiteks teostatud tööde maht
spetsialisti poolt või detailne kasutatud tehnoloogiate loetelu. Tänane praktika
selliselt rakendatuna on küsitava väärtusega, kuna vaid pakkuja ise on
adekvaatne sellist kinnitust andma. Kolmandate osapoolte kinnituste kohta on
ka riigihangete vaidlustuskomisjoni lahend (VAKO 11.11.2015, 220-
15/165136), mille kohaselt on VAKO seisukohal, et hankija ei saa nõuda
pakkujalt selliste dokumentide (sh kinnituste) esitamist, mille saamine sõltub
kolmandate isikute heast tahtest. VAKO asus antud asjas seisukohale, et kui
hankija soovib esitatud andmeid kontrollida teiste isikute kinnituste ja tõendite
alusel, tuleb vastavad järelepärimised teha hankijal endal. Kuna antud lahend
puudutab kvalifitseerumistingimusi, siis teeme ettepaneku seda laiendada
RHS-is kõigile hanketingimustele, sealhulgas hindamiskriteeriumitele.
Ülaltoodud põhjustel teeme ettepaneku täiendada RHS §-i 114 lõikega 31
järgmises sõnastuses: "Pakkujalt ei tohi nõuda kolmandate isikute kinnitust
pakkumuses nimetatud spetsialistide töökogemuse kohta."
242. Teeme ettepaneku lisada RHS-i pakkujatele keeld rakendada hankelepingutes Ei ole arvestatud Tegemist on võlaõigusliku küsimusega, mida
lepingu koguväärtusest suuremaid trahve. Selline keeld suurendaks RHS ei saa reguleerida.
hankelepingute tasakaalu ning aitaks kaasa sellele, et pakkujad ei loobuks
riigihankes osalemas ebamõistlikult koormavate hankelepingute tõttu.
243. Lisaks juhime tähelepanu pakkujate jaoks olulisele teemale, mis on seotud Ei ole arvestatud Tegemist ei ole küsimusega, mida tuleks
riigihangetega tellitava tarkvaraga. Nimelt on ITL seisukohal, et tarkvara lahendada seadusandlikul tasandil.
hangetes tuleks alati esimese lahendusena kaaluda kohe alguses kõigi Tegemist on riigi IT lahenduste tellimise
tarkvaralahendusega seotud õiguste jätmist nii riigile kui ka ettevõttele, kes praktika küsimusega, mida ei saa RHS-ga
selle lahenduse välja töötas. Riigikogu menetluses on hetkel riigivaraseaduse lahendada.
muutmise seaduse eelnõu 308 SE, mis loob aluse anda kasutusse riigi tarkvara Hankijal tuleb hanke ettevalmistamisel
ehk tarkvara, mille õigused kuuluvad riigile (mille õigused on riigile üle hinnata, kas antud juhul on vaja nõuda koos
antud). Samas on meie hinnangul oluline, et riik ei lähtuks tarkvara õiguste tarkvaralahendusega ka selle varaliste
riigile omandamise poliitikast, et hiljem otsustada, kas anda omandatud autoriõiguste üleminekut täies ulatuses või
tarkvara ettevõtetele riigivaraseaduse alusel kasutada. Selle asemel tuleb piisab kasutusõigusest.
lähtuda tarkvara õiguste riigile litsentseerimise poliitikast, mis võimaldab RVS muudatusega luuakse eelkõige
ettevõtetel võtta selge vastutuse riigile pakutava tarkvara eest ning müüa seda võimalused tarkvaralahenduste tasuta
ka teistele klientidele üle kogu maailma, kasvatades Eesti konkurentsivõime kasutamiseks andmiseks.
jaoks unikaalset oskusteavet ja genereerides riigile maksutulu. Riigile
litsentseerimise poliitika ergutab kohalikku IT-sektorit, kuna motiveerib neid
riigi tellimuste toel oma intellektuaalset vara kasvatama ja investeerima riigile
pakutava tarkvara järjepidevasse arendusse ning innovatsiooni.
Riigile omandamise poliitika seevastu soodustab Eesti-keskseid lahendusi,
mida on keeruline müüa välisturgudel; see ei kasvata ettevõtte intellektuaalset
vara, sest huvi riigi tarkvara litsentsimise vastu on madal. Isegi kui riik
litsentseerib tellitud tarkvara selle arendanud ettevõttele tagasi, on litsentsi
väärtus ettevõtte jaoks madalam kui õiguste omamine - selliselt riik suurendab
tarkvaraettevõtete riskantsust potentsiaalsete investorite ja välisklientide
jaoks. Mõistame, et riigile peab jääma võimalus põhjendatud juhtudel siiski ka
tarkvara autori varaliste õiguste omandamiseks või vara ainulitsentsi alusel
kasutusele võtmiseks. See võib asjakohane olla näiteks juhul, kui digitaalvara
koopiate levitamisega muudele isikutele võiks kaasneda risk
küberturvalisusele, riigi julgeolekule või avalikule korrale. Paraku on
riigiasutuste hankepraktika näidanud, et varaliste õiguste omandamine ja
ainulitsentsi alusel kasutusele võtmine on pigem harjumuspärane käitumine,
mida tihtipeale hangetes turvalise ja läbiproovitud stampklauslitena
kasutatakse, jättes tegeliku varaliste õiguste omandamise või ainulitsentsi
alusel hankimise vajaduse analüüsimata. Ka riigivaraseaduse muutmise
seaduse eelnõu 308 SE seletuskirjas toetatakse ITL-i seisukohta. Nimelt on lk
5 kirjas järgmine soovitus: „Juhul, kui tarkvara ei kasutata küberturbe, avaliku
korra või julgeolekuga seotud eesmärkidel, võiks riik aga kaaluda
paindlikumate lahenduste kasutamist, mis tagavad ühest küljest riigile kõik
vajalikud õigused tarkvara kasutamiseks ja levitamiseks, kuid jätavad
vajalikud õigused ka autorile, võimaldades teose või selle komponentidega
seotud edasisi ärivõimalusi realiseerida.“ ITL palub Rahandusministeeriumi
seisukohta selle teema kohta.
EESTI KAITSETÖÖSTUSE LIIT
244. Tulenevalt viimase aasta jooksul korduvalt MKM poolt küsitud kaitse- ja Selgitatud RHS § 85 kohaselt on hankijal lai
julgeolekutööstussektori sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangut arvestades, kaalutlusruum hindamiskriteeriumide
teeb Eesti Kaitsetööstuse Liit ettepaneku - lisada seadusesse hankijale seadmiseks, ent need peavad olema
kaalutlusmoment hanke hindamisel nn sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangu hankelepingu esemega seotud, tagama
arvesse võtmiseks. reaalset konkurentsi ettevõtjate vahel ning
olema sobilikud majanduslikult soodsaima
Ekspordile suunatud tööstusharuna oleme oma sihturgudel eelkõige Euroopas pakkumuse väljaselgitamiseks. RHS § 85 lg 8
pead tõstva protektsionismi tingimustes viimase aasta jooksul korduvalt on antud lahtine loetelu
kaitse-ja julgeolekuhangetel kokku puutunud meie tööstusele ebasoodsa nn hindamiskriteeriumidest, ent hankija võib
sotsiaalmajandusliku mõjuhinnanguga kriteeriumiga. Sellest tulenevalt on kehtestada ka muid, lg-s 1 sätestatud ja
olnud eelisolukorras hankijariigi oma tööstusettevõtted, kuna hanked eespool nimetatud eeldustega kooskõlas
kindlustavad riigis sektoriaalsed ja kaasuvad töökohad ning olevaid kriteeriumeid. Ettepanekust ei nähtu,
maksulaekumised. mil moel praegune regulatsioon
sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangu
kriteeriumi seadmist ebasoodsalt mõjutab
ning kuidas peaks seaduse teksti muutma.
EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA
245. Ärisaladuse regulatsiooni täpsustused (RHS § 461) Arvestatud osaliselt Lisatavasse § 461 lg-sse 1 lisatud täpsustus, et
teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse
Toetame muudatust, mille puhul laieneb ettevõtjatele kohustus näidata ja ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse
põhjendada ärisaladuse olemasolu pakkumuses kõikides riigihangetes, mitte kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust.
üksnes hankemenetlustes (eelnõu § 1 punktiga 32 lisatav RHS § 461). Selle
ettepaneku poolt oli Kaubanduskoda ka varasemas faasis ning toetame selle
muudatuse lisamist riigihangete seadusesse. Muudatus tagab õigusselge
olukorra, kus ärisaladuse märkimise, kaitse ja piiritlemise põhimõtted on
kõikides riigihangetes ühetaolised.
Samas tõid liikmed esile, et hetkel esineb mitmeid olukordi, kus pakkuja
nimetab pakutud toote nime/mudeli ärisaladuseks ning isegi, kui tegelikult
õiguslikku alust selleks ei ole, siis hankija üldiselt nõustub pakkuja poolt antud
infoga. Teeme ettepaneku täpsustada, et ärisaladus ei saa olla info, mis on
vajalik pakkumuse vastavuse hindamiseks. See aitaks vältida olukordi, kus
müüakse tegelikkuses mitte vastavat kaupa või kus manipuleeritakse
andmetega. Seadus peaks selgelt välistama, et toote infot saab käsitleda
ärisaladusena, kui toodet müüakse vabaturul.
246. Hankija õigused seoses kõrvaldamise alustega (RHS § 124) Selgitatud Seletuskirja täiendatud selgitusega, et hankija
peaks enne võlasuhte lõpetamise otsustamist
Eelnõu § 1 punktidega 133-137 muudetakse RHS §-i 124. Toetame põhimõtet, kindlasti igakülgselt asjaolusid kaaluma ning
et edaspidi on hankijal võimalus sõlmitud hankeleping üles öelda või sellest võimaldama asjaolude selgitamiseks esitada
taganeda juhul, kui hankelepingu sõlminud pakkujal esineb hankelepingu ettevõtjal ka omapoolsed selgitused.
täitmise ajal mõni kohustuslik kõrvaldamise alus (näiteks maksuvõlg).
Muudatuste tõttu peavad küll ettevõtjad rohkem jälgima oma tegevust ka
pärast hankelepingu sõlmimist, kuid see parandab samal ajal
ettevõtluskeskkonda ja vähendab ebaausat konkurentsi. Siinkohal on väga
oluline, et selline otsus oleks hankija poolt põhjendatud ja kaalutletud just
sellistel põhjustel, et see ohustab hankelepingu nõuetekohast täitmist või on
ettevõtja muutunud hankija jaoks ebausaldusväärseks.
Siin on küll teatud ohukohad, mis on liikmete poolt esile toodud. Näiteks võib
tulla mitmeid uusi COVID-19 laineid, kus riik kehtestab mitmeid piiranguid
ettevõtjatele ning toob keerulise olukorra sellele ettevõttele, kes on riigihanke
võitnud. Ettevõttel tekib raskendatud majandusliku olukorra tõttu maksuvõlg
ning sellisel juhul on võimalik, et hankija ütleb ettevõtjaga lepingu üles või
taganeb sellest. Ilmekas näide on turismisektor, kus näiteks ettevõte võidab
riigihanke mõne ministeeriumi teenindamiseks ning mingil hetkel ei soovita
lennukiga lennata. Võib juhtuda, et sel hetkel on ka turismisektori ettevõtjal
tekkinud maksuvõlg ning see annab hankijale lihtsa võimaluse leping üles
öelda või sellest taganeda. Seetõttu on kindlasti oluline hankijal arvesse võtta
erinevaid asjakohaseid tegureid ning pakkuja selgitusi, miks on ettevõtjal
tekkinud mõni kohustuslik kõrvaldamise alus ning vastavalt sellele otsus
langetada.
247. Muudatused seoses ettevõtjate kõrvaldamise alustega (RHS § 103 lg 61, RHS Ei ole arvestatud Maksudeklaratsiooni puudutavast
§ 95 lg 4 p 13, RHS § 95 lg 7, RHS § 122 lg 71) muudatusest käesoleval ajal lahendamatute
rakenduslike tõrgetega loobutud.
Eelnõu § 1 punktidega 81 (RHS § 95 lg 4 p 13), 85 (RHS § 95 lg 7), 103 (RHS Majandusaasta aruandeid puudutav muudatus
§ 103 lg 61) ja 127 (RHS § 122 lg 71) tehtav muudatus ehk hankijatele vajab täiendavat analüüsi, mistõttu ei ole
võimaluse lisamine kaalumaks, kas kõrvaldada riigihankelt selline ettevõtja, sellist muudatust teha käesoleva eelnõu
kellel on täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus koos võimalusega raames.
see 3 tööpäeva jooksul esitada ning tekkinud võimalik maksuvõlg tasuda või
ajatada. Muudatus soodustab maksudeklaratsioonide esitamist nende
ettevõtjate poolt, kes soovivad riigihangetel osaleda ning tagab võrdse
kohtlemise võrreldes nendega, kes on järjepidevalt ja korrektselt riigile makse
tasunud. Toetame eelmainitud muudatusi.
Hetkel kehtestab RHS § 95 lõige 4 erinevad pakkujate ja taotlejate
kõrvaldamise alused (sh ettevõtted, kelle suhtes on algatatud pankroti- või
likvideerimismenetlus), mida hankija võib arvesse võtta. Samal ajal on
praktikas tõusetunud probleemid seoses majandusaasta aruannete
nüanssidega. RHS § 100 lg 1 p 3 annab võimaluse hankijale nõuda pakkujalt
või taotlejalt majandusaasta aruandeid, kuid praktikas seda paljudel juhtudel
ei tehta. Samuti võiks see olla mingil kujul konkreetselt seaduses sätestatud
kui ühe võimaliku kõrvaldamise alusena. Praktikas on probleemiks olnud see,
et riigihankeid võidavad ettevõtted, kes pole aastaid majandusaasta aruandeid
esitanud või pole esitanud neid tähtaegselt. Sellistel juhtudel on äärmiselt
keeruline hinnata, kas ettevõttel võib näiteks olla pankrotieelne olukord. Kui
lisada riigihangete seadusesse täpsustus võimaliku kõrvaldamise aluse osas,
motiveeriks see ettevõtteid suuremal määral õigeaegselt majandusaasta
aruandeid esitama ning tagaks õiglasema kohtlemise nende ettevõtete osas,
kes on korrektselt aruandeid alati edastanud. Samuti aitaks selline nõue vältida
mitmesuguseid riske ka hankijale ning kohustaks ettevõtjaid riigi ees
aruandekohustust õigeaegselt täitma.
248. Vaidlustuste või kahju hüvitamise kulude jaotamine (RHS § 198 lg 2, RHS § Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
198 lg 41)
Kaubanduskoda toetab muudatusi seoses kulude jaotamise korraga (eelnõu §
1 punkt 208). Muudatuse kohaselt saab kahju hüvitamise taotluse osalise
rahuldamise korral vaidlustusmenetluse kulusid jaotada selliselt, et mõlemal
poolel on õigus oma kulude hüvitamisele teise poole poolt proportsionaalselt
vaidlustuse või taotluse rahuldamisega. Eelnimetatud muudatus tagab kulude
õiglase jagunemise ning vähendab pahatahtlikult ja läbimõtlemata esitatud
vaidlustuste hulka.
Kaubanduskoda pooldab ka uuendust (eelnõu § 1 punkt 209, muudetakse RHS
§ 198 lõiget 41), mille puhul lisatakse kulude hüvitamisele juhtum, kus hankija
tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena kehtetuks või muudab
riigihanke alusdokumente, ent ei mööna sõnaselgelt, et ta vaidlustuse omaks
võtab. Nõustume, et tegemist on sisuliselt vaidlustuse omaksvõtuga, mis peab
kaasa tooma vaidlustusmenetluse kulude hüvitamise.
249. Ooteajaga seotud muudatused (RHS § 120 lõiked 2,3) Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud.
Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et ooteaega ei pea kohaldama mitte üksnes
siis, kui esitatud on vaid üks pakkumus, vaid ka sellisel juhul, kui pakkumusi
on esitatud rohkem, ent vastavaks on tunnistatud vaid üks pakkumus (eelnõu
§ 1 punkt 122, RHS § 120 lg 3). Nõustume, et ooteaja rakendamine ei ole
mõistlik, sest edukaks tunnistamise otsuse tegemise ajal ei ole menetluses
enam kedagi peale eduka pakkuja ning seetõttu ei ole kellelgi selle otsuse osas
enam kaebeõigust. Samas toome esile, et eelnõu punktis endas seletuskirjas
esile toodud mõte nii selgelt ei väljendu. Palume selgemalt ja täpsemalt
kooskõlla viia seletuskirjas toodu ning normi sõnastus.
Toetame ka ooteajaga seatud muudatust (eelnõu § 1 punkt 121, RHS § 120 lg
2), mille kohaselt ühtlustub ooteaeg üle ja alla rahvusvahelise piirmäära
riigihangetes. Selline uuendus peaks aitama praktikas vältida erinevaid
segadusi, mis võivad tekkida seoses erinevate vaidlustamise tähtaegade ning
hankelepingute sõlmimise osas.
250. Heastamismeetmete arvestamine riigihangetes, mis jäävad alla rahvusvahelist Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
piirmäära (RHS § 97 lg 3)
Ühe märgitud muudatuse kohaselt on võimalik heastamismeetmeid arvestada
ka nendes riigihangetes, mille maksumus jääb alla rahvusvahelist piirmäära
(eelnõu § 1 punkt 91). Nõustume, et muudatus soodustab heastamismeetmete
võtmist, kuivõrd on suur tõenäosus, et adekvaatsete meetmete korral on
võimalik riigihankes edasi osaleda, mis peaks omakorda parandama
ettevõtluskultuuri.
251. Muudatused seoses rahuaja pikendamisega (RHS § 46 lg 2, RHS § 125 lg 4) Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
Kaubanduskoda toetab muudatusi (eelnõu § 1 punkt 31 ja punkt 140), mille
alusel pikendatakse rahuaega ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale ja
pakkumuste esitamise miinimumtähtaega asjade ja teenuste puhul viielt
tööpäevalt kümnele päevale. Nõustume, et oluline on vältida olukordi, kus
hankija selgitused laekuvad pärast pakkumuste esitamise tähtaega, millisel
juhul neist enam ettevõtjatele kasu ei ole. Seega on potentsiaalne muudatus
ettevõtjate jaoks pigem positiivne.
252. Protsendi kõrvalekalde meetodi regulatsiooni uuendamine (RHS § 115 lg 21) Ei ole arvestatud Arvestades, et hankijad soovivad sätestada
pigem suuremaid ning pakkujad soovivad
RHS § 115 lg 2 p 1 kehtestab ehitustööde hankelepingute puhul niinimetatud madalaimaid kõrvalekalde protsente, leiame,
protsendi kõrvalekalde meetodi. Kui menetluses on vastavaks tunnistatud et eelnõus pakutud kõrvalekalde protsendid
vähemalt kolm pakkumust, tuleb eeldatavalt edukalt pakkujalt küsida selgitust (kehtiva seaduse 10% asemel 5-15% ja 20%
siis, kui tema pakkumuse maksumus on vähemalt 10 protsendi võrra madalam asemel 10-30%) on kompromissina kõige
maksumuselt järgmisest pakkumusest või vähemalt 20 protsendi võrra sobilikumad.
madalam pakkumuste maksumuste keskmisest.
Muudatuse kohaselt võib hankija RHS § 115 lõike 2 punktis 1 nimetatud
protsendimäärad, mille puhul ta peaks küsima pakkujalt pakkumuse madala
maksumuse kohta selgitust, sätestada riigihanke alusdokumendis erinevalt
lõike 2 punktis 1 sätestatust. Riigihanke alusdokumendis sätestatud
kõrvalekalde suurus võib maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud
pakkumuse maksumusega võrrelduna olla vahemikus 5–15 protsenti ja
pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10–30 protsenti (eelnõu § 1
punkt 120).
Kaubanduskoda leiab, et olemasolevat regulatsiooni ei ole vajalik muuta ning
selline olukord võib luua olukorra, kus protsentide määramise võimalus on
hankija poolt ulatuslik ning tekitab liialt kõrge lävendi selle osas. Hetkel
olemasolevas regulatsioonis olev lävend on piisavalt suur. Kahtluse korral on
võimalik küsida lisainfot pakkujalt ning sellega ei kaasne suur halduskoormus
ei pakkujatele ega hankijatele.
253. Muudatus seoses kohalike maksuvõlgade kontrolliga (RHS § 95 lg 4 p 1 ja lg Teadmiseks võetud Eelnõu muudetud selliselt, et hankijal on
41) õigus riigihanke alusdokumentides sätestada,
kas ta jätab endale õiguse kohaliku maksu
Pooldame muudatust, millega kaotatakse kohustus kontrollida pakkujatel või maksuvõlaga ettevõtja hankemenetluselt
taotlejatel kohaliku maksuvõla puudumist, välja arvatud kohaliku kõrvaldada, ent selle kõrvaldamise aluse
omavalitsuse üksused, asutused ja ühendused (eelnõu § 1 p-d 78, 82, 90). rakendamiseks tuleb hankijal endal pöörduda
Tõendi esitamise kohustuse kaotamine lihtsustab ettevõtjate osalemist vajadusel asjaomase kohaliku omavalitsuse
riigihangetel ning vähendab nende halduskoormust, mis on ettevõtete jaoks poole, st ettevõtjalt tõendi esitamist nõuda ei
positiivne uuendus. saa.
254. Maksuvõla tasumise võimalus (RHS § 122 lg 71) Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
Toetame muudatust, mille kohaselt antakse alltöövõtja maksuvõla või
esitamata maksudeklaratsiooni puhul analoogselt pakkuja ja taotlejaga talle
võimalus see tasuda või ajatada (eelnõu § 1 punkt 127). Nõustume, et see loob
olukorra, kus ei kohelda alltöövõtjaid rangemalt kui pakkujaid ja taotlejaid,
mis annab ettevõtjatele paindlikumad võimalused menetluste jätkamiseks ning
tagab erinevate osapoolte võrdse kohtlemise.
255. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine hanke eeldatava maksumuse ületamise Ei ole arvestatud Riigihanke eeldatava maksumuse avaldamist
korral (RHS § 116) käsitleti ka kehtiva RHS väljatöötamise
raames. Kahjuks on selles küsimuses
Tõime väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamise arvamuses (02.05.2019, hankijatel ja pakkujatel diametraalselt
arvamus nr 4/81) esile, et regulatsiooni võiks täpsustada selliselt, et RHS §-s erinevad seisukohad. Hankijad on korduvalt
116 märgitud aluse kasutamise eelduseks on hanke eeldatava maksumuse osundanud praktikale, mille kohaselt
eelnev avaldamine. Kehtiva seaduse kohaselt on hankijal õigus kõik eeldatava maksumuse avaldamisel esitatakse
pakkumused korraga tagasi lükata, kui kõikide pakkumuste maksumused pakkumused kõik üsna täpselt vastavalt
ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust või mõnel muul alusel, mille ta eeldatavale maksumusele. See on negatiivne
on riigihanke alusdokumentides kindlaks määranud. Kui riigihange on ühe praktika aga põhjusel, et sellisel juhul ei
hankemenetluse raames jaotatud osadeks, võib hankija kõik pakkumused pruugi olla tegemist pakkumustega, mis
tagasi lükata osade kaupa. vastavad tegelikult turuhinnale (hankija võib
olla eeldatava maksumuse määramisel
Oleme endiselt seisukohal, et praktikas esineb juhtumeid, kus hankija lükkab eksinud), pakkujate tegelikele
nimetatud alusel pakkumuse tagasi, olemata hankes eeldatavat maksumust kalkulatsioonidele ega taga seega reaalset
üldse avaldanudki (seadus selleks ka ei kohusta). Kuigi riigihangete seadus konkurentsi, vaid kujuneb võistluseks, kes
kehtestab hankijale selgelt võimaluse kõik pakkumused eeldatava maksumuse saab napilt kõige odavama pakkumuse teha, et
ületamise korral tagasi lükata, oleks vajalik regulatsiooni täpsustamine edukaks osutuda. Samuti on hankijal, kes ei
selliselt, et selle aluse kasutamise eelduseks on hanke eeldatava maksumuse ole eeldatavat maksumust avaldanud, siiski
eelnev avaldamine. Vastasel juhul on potentsiaalsetel pakkujatel äärmiselt tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui
keeruline hinnata, kas neil on võimalik ja mõistlik hankes pakkumust esitada pakkumused (avaldamata) eeldatavat
või mitte. Samuti ei ole hankemenetlus kuigi läbipaistev olukorras, kus hankija maksumust ületavad, sest hankijat ei saa
otsustab kõik pakkumused nende liiga kõrge maksumuse tõttu tagasi lükata, sundida sõlmida hankelepingut, kui tal
kuid pakkujatele ei ole eelnevalt antud mingitki viidet selle kohta, millise puuduvad rahalised ressursid, et
orienteeruva maksumusega hankija arvestanud on. hankelepingut täita. Sellisel juhul oleks aga
tulemus ikka täpselt sama, mistõttu ei ole
sellisel regulatsioonil mingit praktilist
väärtust.
256. Minikonkursi raames tehtavad muudatused (RHS § 30 lg 11) Ei ole arvestatud Kehtiv regulatsioon on tasakaalus, arvestades
ettevõtjate huvisid ja hankijate töökoormust
Palume muuta RHS § 30 lõiget 11 selliselt, et see kohustaks pakkujat ning vastab täielikult õiguskaitsemeetmete
teavitama raamlepingu osapooli minikonkursi raames tehtud otsustest ja eduka direktiivi regulatsioonile. Kõikide
pakkumuse eelistest. Raamlepingu alusel toimuva minikonkursi raames ei ole minikonkursi tulemuste kohta teavitamise
hetkel kohustust hankelepingu sõlmimise otsust teha, mille tagajärjeks võib kohustuse esitamine kasvataks hankijate
olla, et pakkujad ei saagi valitud pakkumuse eelistest teada, kui hankija teisi töökoormust hüppeliselt, ent avaldaks
pakkujaid vabatahtlikult ei teavita. Meie poolt pakutav muudatus suurendaks ettevõtjate huvidele üsna vähest mõju.
riigihangete läbipaistvust.
Lisaks sellele teeme ettepaneku läbipaistvuse suurendamise eesmärgil
avalikustada raamlepingute raames tehtavate minikonkursside lõplikud
tulemused samadel alustel riigihangetega, kuna nimetatud minikonkursid
võivad teinekord mitmekordselt ületada riigihanke piirmäära. Seetõttu ei
peaks neil olema seaduse kontekstis erisust. Vajalik on seadusesse lisada
konkreetsemad nõuded ka juhtudeks, kui konkursse korraldatakse registris või
registri väliselt.
257. Ettepanek loobuda pakkujatelt kolmandate osapoolte kinnituste nõudmistest Ei ole arvestatud RHS sätted, mis võimaldavad kolmandate
riigihangetes osapoolte kinnituste nõudmist, vastavad
direktiivide sätetele. Direktiivid ei võimalda
Teeme ettepaneku loobuda kolmandate osapoolte kinnituste nõudmisest hankija õigusi selles küsimuses piirata.
riigihangetes. Hankijate poolt nõutavate kolmanda osapoole (varasemad
tööandjad, tellijad jne) kinnituste küsimine hankes võib olla osaliselt
konkurentsi moonutav ning koormav tingimus, millest tuleb meie hinnangul
sellisel kujul loobuda. Selliste kinnituste küsimine on pakkujate jaoks
ajamahukas ning sageli on kinnitusi võimatu saada. Näiteks võib seda
takistada konfidentsiaalsuskohustus ja sellisel juhul ei saa pakkuja kasutada
hankes tippeksperte, kes on osalenud projektides, mille kontaktisikuid pakkuja
ei tohi avaldada.
Praktikas oodatakse hangetes kinnitust ka asjaolude kohta, mida kolmandal
isikul ei ole võimalik kinnitada – näiteks teostatud tööde maht spetsialisti poolt
või detailne kasutatud tehnoloogiate loetelu. Tänane praktika selliselt
rakendatuna on küsitava väärtusega, kuna adekvaatne on sellist kinnitust
andma vaid pakkuja ise.
Kolmandate osapoolte kinnituste kohta on ka riigihangete vaidlustuskomisjoni
lahend (VAKO 11.11.2015, 220-15/165136), mille kohaselt on VAKO
seisukohal, et hankija ei saa nõuda pakkujalt selliste dokumentide (sh
kinnituste) esitamist, mille saamine sõltub kolmandate isikute heast tahtest.
VAKO asus antud asjas seisukohale, et kui hankija soovib esitatud andmeid
kontrollida teiste isikute kinnituste ja tõendite alusel, tuleb vastavad
järelepärimised teha hankijal endal. Kuna antud lahend puudutab
kvalifitseerumistingimusi, siis teeme ettepaneku seda laiendada RHS-is
kõigile hanketingimustele, sealhulgas hindamiskriteeriumitele.
Ülaltoodud põhjustel teeme ettepaneku täiendada RHS §-i 114 lõikega 31
järgmises sõnastuses: "Pakkujalt ei ole lubatud nõuda kolmandate isikute
kinnitust pakkumuses nimetatud spetsialistide töökogemuse kohta."
258. Ettepanek lisada RHS-i hankijatele keeld seoses trahvi määradega Ei ole arvestatud Tegemist on võlaõigusliku küsimusega,
millesse RHS ei sekku.
Teeme ettepaneku lisada RHS-i hankijatele keeld rakendada hankelepingutes
lepingu koguväärtusest suuremaid trahve. Selline keeld suurendaks
hankelepingute tasakaalu ning aitaks kaasa sellele, et pakkujad ei loobuks
riigihankes osalemast ebamõistlikult koormavate hankelepingu tingimuste
tõttu.
259. Raamlepingu korral registrile andmete esitamine (RHS § 83 lg 3) Ei ole arvestatud Kehtiv regulatsioon vastab riigihanke
direktiivide vastavatele sätetele. Kui hankija
Palume muuta RHS § 83 lõiget 3 nii, et hankija rühmitaks kvartaalselt teavet soovib, võib ta vastavad andmed esitada ka
lepingute kohta maksumuse ja aja alusel ning oleks kohustatud need andmed tihemini, kuivõrd riigihangete register seda
registrile esitama 30 päeva jooksul pärast iga kvartali möödumist. Sellisel võimaldab.
juhul oleksid esitatavad andmed aktuaalsemad ja pakkujatel oleks neist
rohkem kasu. Leiame, et vastav muudatus oleks kasulik ka hankijatele, kes ei
peaks enam nii pika perioodi kohta andmeid korraga sisestama.
260. Hanke spetsifikatsioonidega ning elulookirjeldustega seotud vorminõuded Ei ole arvestatud RHS riigihankes esitatavate dokumentide
vorme ei reguleeri, va registrile esitatavad
Hanke spetsifikatsioonid on tihti esile toodud pdf formaadis, mille töötlemine teated, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni
on raskendatud. Leiame, et hankijatele peaks kehtima ühtsed nõuded, millistes otsekohalduva määrusega.
formaatides peavad spetsifikatsioonid olema. Näiteks võiksid olla
spetsifikatsioonid nii pdf kui ka Exceli formaatides, mis annab paindlikke
võimalusi nende andmete töötlemiseks.
Esitame ettepaneku sätestada pakkujatele valikuvabadus riigihanke
pakkumuste osana esitavatele CV-de vormide osas. See tähendaks, et hankija
esitab edaspidi vastavustingimustes vaid loetelu infost, mis peab olema CV-s
kirjas, aga kindlat vormi selle info esitamiseks pakkujalt nõuda ei tohi. Seega
saaksid CV-de vormid olla edaspidi vaid soovituslikud. Selline lahendus
kiirendaks pakkujate poolt pakkumiste tegemist olulisel määral.
261. Riigihangete puhul peaks suuremal määral arvesse võtma Arvestatud Keskkonnaministeeriumi ettepanekul on
keskkonnasäästlikkuse aspekti eelnõusse sisse viidud muudatus, millega
laiendatakse kohustuslike
Liikmed tõid esile, et suuremal määral peaksid hankijad arvesse võtma keskkonnahoidlikke kriteeriumide
seadmete ja muude teenuste energiatõhusust. Kuna ka Euroopa Liidul on kehtestamise volitusnormi.
ambitsioonikad kliimaga seotud eesmärgid seatud, siis peab tulevikus
energiasäästlikkusele ja keskkonnasõbralikkusele palju suuremal määral
tähelepanu pöörama (kehtestama teatud toodetele sertifikaadinõuded jms).
Tunnustame, et sellele on hakatud ka rohkem tähelepanu pöörama, kuid seda
võiksid hankijad riigihangete raames rohkem arvesse võtta.
262. Hankelepingud peaksid olema paindlikumad Ei ole arvestatud Võrreldes enne 1.09.2017 kehtinud RHS-ga
on hankelepingute muutmine muutunud
Liikmed tõid esile, et hankelepingud peaksid võimaldama rohkem oluliselt paindlikkumaks. Kahjuks ei
paindlikkust ja riskide proportsionaalset jaotust hankija ja pakkuja vahel. võimalda suuremat paindlikkust riigihangete
Hetkel on pandud suurem osa riskist pakkujale, mis teeb pakkuja olukorra direktiivid ning hankelepingu 81 väljaspool §-
keerulisemaks seoses mujal maailmas baseeruvate tarneahelate ebakindluse s 123 sätestatud regulatsiooni ei ole kooskõlas
ning hindade muutlikkuse tõttu. Liikmetel on olnud mitmeid olukordi, kus võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse
õigeaegseid ning kokkulepitud hinnaga tarneid on olnud võimatu täita. põhimõtetega. Hankijatel on võimalik
Hankijal puudub ka endal võimalus lepingutingimusi muuta isegi juhtudel, kus hankelepingu muutmine ka lepingus endas
see oleks hankija jaoks pigem kasulik kui kahjulik. Praktikas peaks ette näha. Kui aga lepingut on võimatu täita
hankelepingus rohkem arvestama erinevate turumuudatustega, mis võivad ettenägematu asjaolu tõttu, on ka see
hankijatele ootamatult tuua erinevaid riske ja kulusid. muudatus võimalik. Samuti tuleks lepingus
ette näha vääramatu jõu sätted.
263. Samaväärsuse tõlgendamise osas konkreetsemad tingimused Ei ole arvestatud Riigihangete seadus on menetlusseadus,
mistõttu ei ole võimalik selles seaduses
Meile laekus tagasiside, et praktikas on mitmeid probleeme samaväärsuse kuidagi reguleerida, kuidas toimub sisuliselt
tõlgendamisel ning seaduses võiks olla selles osas hankijat abistav punkt. väga erinevatel juhtudel asjade, teenuste või
Hetkel toimub samaväärsuse hindamine hankija kaalutluste järgi ning ehitustööde samaväärsuse hindamine.
praktikas on juhtunud, et samaväärsust ei suudeta piisava põhjalikkusega
põhjendada. Näiteks võiks olla välja toodud kriteeriumid teatud toodete puhul,
mis tagavad toote samaväärsuse - kui ostetakse auto ja nõutakse 2L mootorit,
kiirendust 6s/100-ni ja lõppkiirust 250km/h, siis samaväärne võib olla auto
1,6L mootoriga kui kiirendus ja lõppkiirus on samad või paremad. Oluline on
sellistel juhtudel, et tagatud oleks samaväärne funktsioon/lõpptulemus ja
selline info peaks olema konkreetselt hanketingimustes sätestatud.
264. Hanke alusdokumentides esitatud tootekoguste väljaostmine Selgitatud Sellise kohustuse sätestamine RHS-s läheks
vastuollu regulatsiooniga, mille kohaselt peab
Tagasisidet anti selles osas, et tihtipeale on hankelepingus klausel, mille alusel hankelepingu muutmine, sh koguste
jätab hankija endale ühepoolse õiguse muuta eeldatavaid hankekoguseid küsimuses, vastama RHS §-s 123 sätestatud
vastavalt tegelikule vajadusele. Selline lepingupunkt tekitab pakkujale eeldustele. Selline hankelepingu punkt, mis
ebaproportsionaalse riski, sest spetsiifiliste ning piiratud kasutusega toodete annab hankijale ühepoolse õiguse muuta
puhul on keeruline neid edasi müüa. Olukorra tõttu peavad pakkujad kandma eeldatavaid koguseid vastavalt tegelikule
riske ning see võib tekitada hankijale suuremaid kulutusi hankeobjektis vajadusele, ei vasta ühelegi nimetatud sättes
olevate toodete soetamisel, kuna pakkuja peab leidma viisi riskide toodud punktile.
maandamiseks läbi hinnastamise. Arvesse tuleb võtta, et osade kaupade puhul
on määratud miinimumnõuded säilivusajale ning mõningatel juhtudel on ka
lisaks erinevaid regulatiivseid nõudeid toote pakendite ning
ümberpakendamise osas. Liikmed märkisid, et praktikas on mitmeid
juhtumeid, kus sõlmitakse hankeleping, mis täitmisele ei lähe või läheb
täitmisele osaliselt, sest eeldatavatest kogustest ostetakse välja 0% ning on ka
neid, kus lepingumahtude realiseerimine jääb 20-30% vahele.
Esitame ettepaneku tekitada hankijatele kohustus välja osta vähemalt 60%
lepingumahust, kui pakkuja kanda jääb kohustus hoida pidevat laovaru ning
tarnida tooteid 24-48 tunni jooksul või ka erivajadusel kiiremini.
265. Hankepassiga seotud muudatused Selgitatud RHS § 104 lg 11 kohaselt hankija ei nõua
dokumentide esitamist, kui need on tal olemas
Eelnõus on välja toodud muudatused, mis muudavad selgemaks erinevad või kättesaadavad andmebaasist ning ettevõtja
hankepassiga seotud nüansid (eelnõu § 1 p-d 89, 92, 109, 110). Toome siiski kõrvaldamise aluste või kvalifikatsiooni
esile mõtted, mis esitasime ka 2019. aastal saadetud arvamuses. RHS § 104 tõendamiseks jätkuvalt asjakohased. Seega on
lõike 11 kohaselt ei nõua hankija käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 hankijal õigus kaalutleda, kas temal
nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed olemasolevad või andmebaasist kättesaadavad
on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on andmed on asjakohased ja kui vastus sellele on
need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja suhtes jah, tuleb tal neid arvesse võtta ning
kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või tema kvalifitseerimiseks täiendavaid dokumente ettevõtjalt nõuda ei
jätkuvalt asjakohased. tohi.
Kaubanduskoja liikmed on erinevate hangete puhul puutunud kokku
olukorraga, kus hankija kas on kasutanud oma RHS § 104 lg 11 toodud õigust
või vastupidi, ei ole seda teinud. Seda olukorras, kus tegemist on nn puudusega
hankepassis. Kuidas siiski praktikas kindlaks teha, kas hankijal on tõepoolest
mingid andmed pakkuja kohta juba varasemalt olemas? Näiteks kui pakkuja
on osalenud sama hankija poolt korraldatavas hankes ning esitanud tõendi
enda kvalifikatsiooni kinnitamiseks, siis võib jääda selgusetuks, kas aasta
hiljem sama hankija poolt korraldataval hankel osalemisel peaks pakkuja
tõendi uuesti esitama või piisab kvalifikatsiooni tõendamiseks eelmise hanke
käigus esitatud tõendist. Selline hinnangulisus annab hankijale võimaluse enda
soovi järgi teatud pakkuja poolt esitatud dokumente lugeda piisavateks ning
teatud pakkuja puhul seda mitte teha. Jääb siiski arusaamatuks, millistel
juhtudel on hankija kohustatud lähtuma halduspraktika analoogiast
võimaldades ka "teadlikult" kvalifitseerimise tingimustele vastamiseks
esitatud andmeid "asendada" olemasolevate või andmekogust saadavate
andmetega.
266. Kaubanduskojale edastati tagasiside, kus märgiti, et mööblihangete osas võiks Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
olla hankijale jäetud teatud vahemik toodete spetsiifiliste suuruste osas (kui
see on vähegi võimalik). See on oluline just selliste puhkude jaoks, kus
võidakse eelistada kindlat tarnijat. See jätaks kaalutlusruumi erinevatele
pakkujatele oma pakkumuse esitamisel. Esile toodi ka seda, et tihtipeale on
hanked sisuliselt suunatud teatud kindlatele pakkujatele. Mõningatel juhtudel
on näha, et on hankes märgitud ebamõistlikult kallid toolid või muud tooted,
mille puhul võiks jätta rohkem paindlikkust erinevate pakkujate jaoks.
267. Liikmed tõid esile, et tihti vastavad hankijad pakkuja küsimustele ainult Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
viitega hankedokumendile. Pakkuja on hankedokumendi läbi töötanud ja
esitab küsimusi just seetõttu, et hankedokumendis pole vastuseid võimalik
konkreetsele küsimustele leida. Samal ajal ei ole sellisest lähenemisest abi
pakkujatele. Leiame, et pakkujate poolt esitatud küsimustele peab hankija
vastama sisuliselt, konkreetselt ja täpselt.
268. Teeme ettepaneku hankijatele korraldada mõistliku kestvusega riigihankeid Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
valdkondades, kus toimub kiire innovatsioon. Mõistlik kestvus peaks
arvestama sektorite eripäradega ning uute uudsete lahenduste tekkega. See on
oluline seetõttu, et vajalik on ära hoida olukorda, kus edasimüüjatele
tekitatakse tarneraskus vaid põhjusel, et hankeperioodi käigus on hangitava
toote toomine lõpetatud või asendatud teise, alati mitte identsete omadustega
toodetega. Seetõttu peaks hankija enne hanke väljakuulutamist tegema
analüüsi, milles võiks arvestada erinevate sektorite erisustega või
hanketingimustesse lisada nõude, mille puhul pakkujad peaksid tegema
mõjuanalüüsi innovatsiooni ja sektoripõhiste muutuste osas.
EESTI MAKSU- JA TOLLIAMET
269. Eelnõust nähtuvalt soovitakse RHS § 95 lõiget 4 täiendada punktiga 13 ja Arvestatud Muudatusest käesoleval ajal ületamatute
sätestada maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse täitmata jätmine pakkuja rakenduslike tõrgete tõttu loobutud.
või taotleja hankemenetlusest vabatahtliku kõrvaldamise alusena. Lisaks
soovitakse täiendada RHS §-i 95 lõikega 7 järgmises sõnastuses: „Kui hankija
tuvastab mis tahes ajal hankemenetluse käigus, et pakkujal või taotlejal esineb
käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 13 sätestatud alus, annab ta pakkujale või
taotlejale vähemalt kolm tööpäeva maksudeklaratsiooni esitamiseks ja
vajadusel maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuval
põhjusel pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja või
taotleja on hankija antud tähtpäevaks maksudeklaratsiooni esitanud ja
vajadusel maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat või
taotlejat hankemenetlusest.“ Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et maksuvõla
tasumise või ajatamise võimalus on toodud sisse koos maksudeklaratsiooni
esitamisega seetõttu, et pakkujal või taotlejal ei oleks võimalik hankemenetlust
põhjendamatult venitada, kuivõrd kui maksudeklaratsiooni alusel tekib
maksuvõlg, on hankijal lähtuvalt lg-st 5 kohustus anda pakkujale või taotlejale
tähtaeg selle tasumiseks või ajatamiseks.
Nimetatud muudatusettepanekutest nähtub, et maksudeklaratsiooni esitamata
jätmist soovitakse käsitleda vabatahtliku kõrvaldamise alusena, kuid kui
pakkujal või taotlejal esineb selline alus, on hankija siiski kohustatud andma
talle tähtaja maksudeklaratsiooni esitamiseks ja vajadusel maksuvõla
tasumiseks või ajatamiseks. Selline regulatsioon tekitab küsitavusi, kuna
maksudeklaratsiooni esitamata jätmine on eelnõu kohaselt vabatahtlik
kõrvaldamise alus, mistõttu on hankijal valikuvabadus sellise kõrvaldamise
aluse kohaldamise otsustamisel. Seega ei saaks RHS § 95 lg 7 alusel pakkujat
või taotlejat kohustada hankija poolt määratud tähtaja jooksul esitamata
maksudeklaratsiooni esitama ega vajadusel maksuvõlga tasuma ega ajatama
muul juhul kui olukorras, kus hankija on otsustanud kõnealust kõrvaldamise
alust rakendada. Lisaks jääb tervikuna arusaamatuks nimetatud kõrvaldamise
aluse vabatahtlikuna sätestamine, kuna kui pakkujal või taotlejal on
deklaratsioon esitamata, siis ei väljastata talle maksuvõlgade puudumise
tõendit, mille esitamata jätmine on omakorda hankemenetlusest kohustusliku
kõrvaldamise aluseks.
Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu kas maksudeklaratsiooni all peetakse
silmas nii tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja
töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (edaspidi TSD) kui ka
käibemaksudeklaratsiooni. Osundatud täpsustuse vajadus ilmneb olukorras,
kus nt käibemaksukohustuslasest äriühingul ei olnud väljamakseid, mistõttu ei
olnud tal ka TSD esitamise kohustust alates 1. juunist 2019 (puudub nn nulliga
deklaratsioonide esitamise kohutus). Seetõttu oleks vajalik täpsustada, millisel
viisil saaks hankija eristada olukordi, kus pakkuja või taotleja poolt TSD
esitamata jätmine oli õiguspärane tegevus ning kus oleks tegemist vabatahtliku
kõrvaldamise alusega. Siiski puudub vajadus nimetatud täpsustuse järele juhul,
kui deklaratsiooni esitamata jätmine on käsitletav pakkuja või taotleja
kohustusliku kõrvaldamise alusena.
Peame vajalikuks osundada asjaolule, et paljudel juhtudel kaasnebki esitamata
maksudeklaratsiooni esitamisega maksuvõlg, st esitamata maksudeklaratsioon
võrdub tegelikult maksuvõlaga, mida ei ole deklareeritud. Maksukorralduse
seaduse § 14 lg 5 kohaselt ei väljastata tõendit maksuvõlgade puudumise
kohta, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata
maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud
ka maksuhaldur. Seetõttu peab maksudeklaratsiooni esitamata jätmine olema
seotud maksuvõlaga ning täiendavalt saaks seda sätestada vaid pakkuja või
taotleja kohustusliku kõrvaldamise alusena. Eeltoodud põhjusel jääb
selgusetuks osundatud muudatusettepanekute eesmärk ja vajalikkus, sh millist
probleemi kõnealuste muudatustega soovitakse lahendada. Meie hinnangul on
kehtiv regulatsioon piisav ega vaja eelnõus toodud sellekohaseid muudatusi.
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
270. Täname Teid võimaluse eest esitada oma arvamus riigihangete seaduse ja Ei ole arvestatud Roheleppele ja talust taldrikule strateegiale
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu kohta. Teeme omalt viited ei ole vajalikud.
poolt ettepaneku täiendada riigihaneke seaduse § 85 lõiget 8, selliselt mille
kohaselt on üheselt mõistetav, et riigihangete keskkondliku kriteeriumina Juba praegu peab hankija arvestama hanke
arvestatakse Euroopa Liidu Roheleppes ja sellega seotud Talust Taldrikule1 planeerimisel ja korraldamisel
strateegias esitatud eesmärke ja tingimusi. Ühe olulise eesmärgina tuleks ära keskkonnahoidlikkusega sh toitlustamise
mainida Talust Talrdriule strateegia punkti 2.4 kestlikult toodetud toidu riigihangetes.
tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku EL on koostatud hankijate juhendi
hõlbustamine, mille puhul tahame eelkõige rõhutada olulise tegevusena „Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid
lühikeste toidu tarneahelate eelistamist, mille tulemusena suureneb toidukaupade, toitlustusteenuste ja
müügiautomaatidele“
1
Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks, https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX:52020DC0381
piirkondlike ja kohalike toidusüsteemide vastupanuvõime ning tagatakse https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/190
ulatuslikumalt toidu julgeolek. 927_EU_GPP_criteria_for_food_and_caterin
g_services_SWD_(2019)_366_final.pdf
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepaneku kohaselt oleks seaduse (Olemas eesti keeles, leitav otsinguga üldiselt
täiendamisel võiamlik edaspidi erinevate toitlustushangete puhul sätestada lehelt
nõuet, mis vähendab toidu tarneahela pikkust sh keskkonna mõttes https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp
ebamõistlikult kaugete kaupade tarnimise vajadust ning vähendab _criteria_en.htm )
keskkonnale ebasoodsate ja/või liigtarbitavate koostisosade kasutamist. Käimas on ka StratKIT projekt, mis keskendub
koolide ja lasteaedade keskkonnahoidlike
toitlustushangete edendamiseks:
https://www.sei.org/projects-and-
tools/projects/stratkit-innovatiivsed-
strateegiad-avaliku-sektori-toitlustuses-
jatkusuutlike-hangete-abivahend-laanemere-
piirkonnas/#projekti-%C3%BClevaade
Projekti jooksul koostatakse mh lihtsasti
kasutatav abivahend/juhend toitlustusteenuse
hankijatele, mis aitab jätkusuutlikke
toitlustushankeid paremini läbi viia, sh annab
juhiseid, milliseid jätkusuutlikkuse
kriteeriume ja kuidas toitlustushangetes
kasutada.
Kohustuslikke keskkonnahoidlikke
kriteeriume toitlustamisele hetkel ei ole
plaanis kehtestada.
EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT
271. Leiame, et muudatused on valdavalt põhjendatud ja seaduse eesmärgiga Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
kooskõlas. Meil on hea meel, et eelnõule on eelnenud väljatöötamiskavatsus
ja seletuskiri sisaldab ülevaadet eelnõu võimalikust mõjust.
272. Teeme ettepaneku muuta RHS § 30 lõiget 11 selliselt, et see kohustaks Ei ole arvestatud Kehtiv regulatsioon on tasakaalus, arvestades
hankijat teavitama raamlepingu osapooli minikonkursi raames tehtud ettevõtjate huvisid ja hankijate töökoormust
otsustest ja eduka pakkumuse eelistest. Raamlepingu alusel toimuva ning vastab täielikult õiguskaitsemeetmete
minikonkursi raames ei ole hetkel kohustust hankelepingu sõlmimise otsust direktiivi regulatsioonile. Kõikide
teha, mille tagajärjeks võib olla, et pakkujad ei saagi valitud pakkumuse minikonkursi tulemuste kohta teavitamise
eelistest teada, kui hankija teisi pakkujaid vabatahtlikult ei teavita. Vajadusel kohustuse esitamine kasvataks hankijate
võiks selle kohustuse kehtestada mingist põhjendatud piirmäärast, nt lihthanke töökoormust hüppeliselt, ent avaldaks
piirmäär. ettevõtjate huvidele üsna vähest mõju.
273. RHS-s konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlustele kehtestatud Ei ole arvestatud Direktiivi 2014/24/EL art 53 kohaselt tuleb
reeglid ei pruugi olla kooskõlas direktiiviga 2014/24/EL. Praegune RHS § 81 hankijal teha riigihanke alusdokumendid
lg 1 näeb ette, et alusdokumente saab muuta vaid enne taotluse esitamise elektrooniliselt tasuta kättesaadavaks
tähtaega, kuid direktiivi artikli 29 punkt 5 sätestab, et hankijad teavitavad kõiki menetluse algusest arvates. Sellest reeglist
pakkujaid kirjalikult muudest kui miinimumnõudeid puudutavatest teeb seesama artikkel erandi art 22 lg-s 1
muudatustest tehnilises kirjelduses või muudes hankedokumentides. Direktiivi sätestatud juhtudel, mis on üle võetud RHS §
kohaselt annavad avaliku sektori hankijad pärast kõnealuste muudatuste 45 lg-ga 2, mis puudutab elektroonilist
tegemist pakkujatele piisavalt aega vastavalt vajadusele pakkumusi muuta ja kättesaadavaks tegemist ning riigihanke
uuesti esitada. Seega peab olema hankijal võimalik ka pärast taotluste alusdokumentides sisalduva teabe
esitamise tähtaega alusdokumente muuta. Seetõttu teeme ettepaneku konfidentsiaalsena hoidmise põhjendusel, mis
täiendavalt muuta RHS § 81 lg 1 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: on üle võetud RHS § 77 lg-ga 3. Nendest
“Hankija võib muuta riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses ja sätetest tulenevalt ei saa võimaldada muuta
konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses enne pakkumuste riigihanke alusdokumente pärast taotluste
esitamise tähtpäeva ning piiratud hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja esitamist.
innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise tähtpäeva“. Direktiivi art 29 lg 5 ning art 31 lg 4 räägivad
muudatustest, mis on vajalikud seoses
läbirääkimiste käigus kokkulepituga nendes
tingimustes, mille hankija on riigihanke
alusdokumentides märkinud
läbiräägitavatena. Art 29 lg 5 sisaldub
eelnõuga lisatavas § 70 lg-s 61 ja art 31 lg 4
sisaldub kehtiva RHS § 60 lg-s 5.
274. Eelnõu kohaselt nähakse §115 lõikega 21 ette võimalus, et hankija võib Ei ole arvestatud Arvestades, et hankijad soovivad sätestada
ehitustööde riigihanke alusdokumentides ise kindlaks määrata nn pigem suuremaid ning pakkujad soovivad
kõrvalekalde protsendi (järgmise vastavaks tunnistatud pakkumusega madalaimaid kõrvalekalde protsente, leiame,
võrreldes 5-15% praeguse 10% asemel ning pakkumuste keskmisega 10-30% et eelnõus pakutud kõrvalekalde protsendid
kehtiva 20% asemel). Teeme ettepaneku seaduses sätestatud ülemmäärasid (kehtiva seaduse 10% asemel 5-15% ja 20%
mitte tõsta, kuna see võib töötada selle paragrahvi eesmärgi vastu – asemel 10-30%) on kompromissina kõige
võimaldada turuhindadest madalamate pakkumuste kontrollimata jätmist. sobilikumad.
275. Lisaks teeme ettepaneku vaadata üle hankija-pakkuja koormus Selgitatud RHS sätted, mis võimaldavad kolmandate
kolmandate osapoolte kinnituste saamisel riigihangetes. Mõistame osapoolte kinnituste nõudmist, vastavad
kolmandate osapoolte kinnituse vajadust teatud juhtudel pakkuja kvaliteedi direktiivide sätetele. Kahjuks ei võimalda
kindlustamiseks, kuid varasemate tööandjate, tellijate jt kinnituste küsimine direktiivid hankija õigusi selles küsimuses
hankes on koormav tingimus, mille täitmiseks mh läbi infosüsteemide piirata.
arendamise võib parem võimalus olla pigem hankijal. Kinnituse saamist
pakkuja poolt võib nt takistada konfidentsiaalsuskohustus, kolmanda osapoole
tegevuse lõppemine või tahtmatus. Kolmandate osapoolte kinnituste kohta on
ka riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) lahend (VAKO 11.11.2015,
220-15/165136), mille kohaselt hankija ei saa nõuda pakkujalt selliste
dokumentide (sh kinnituste) esitamist, mille saamine sõltub kolmandate
isikute heast tahtest. VAKO asus antud asjas seisukohale, et kui hankija soovib
esitatud andmeid kontrollida teiste isikute kinnituste ja tõendite alusel, tuleb
vastavad järelepärimised teha hankijal endal.
EESTI TÖÖTUKASSA
276. Eelnõu § 1 punktis 13 muudetakse RHS § 15 lõike 11 sõnastust. Kehtiva RHS Arvestatud Muudatusest loobutud.
§ 15 lg 11 järgi on hankijal õigus kohaldada riigihanke piirmäärast,
rahvusvahelisest piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt
käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu
sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma
olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele.
Eelnõu seletuskirja järgi muudetakse § 15 lg 11 raskepärast sõnastust nii, et
regulatsioonist tuleneks selgelt hankija võimalus kasutada seaduses sätestatud
kohustusliku korra asemel soovi korral rangemaid menetlusreegleid.
Eelnõus pakutakse RHS § 15 lg 11 uueks sõnastuseks: Hankijal on õigus
kohaldada käesolevas seaduses sätestatud kohustusliku korra asemel
riigihanke piirmäära või rahvusvahelist piirmäära ületavatele menetlustele
kohalduvat korda ka nende hankelepingute sõlmimisel, mille läbiviimisele on
seaduses sätestatud erireeglid või mille eeldatav maksumus jääb allapoole
vastavaid piirmäärasid, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
Töötukassa hinnangul ei ole eelnõus pakutud sõnastus selgem, vaid pigem
muudab rakendamise segasemaks. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu,
missugust kohustuslikku korda on mõeldud, mille asemel võib kohaldada
riigihanke piirmäära või rahvusvahelist piirmäära ületavatele menetlustele
kohalduvat korda. Näiteks ei ole alla lihthanke piirmaara maksumusega
riigihangetele sätestatud RHSis kohustuslikku korda.
Ettepanek on eelnõu § 1 punktis 13 sätte sõnastust täpsustada.
277. Eelnõu § 1 punktis 19 täiendatakse RHS § 27 lõikes 2 riigihanke ühe Arvestatud Eelnõu muudetud.
hankemenetluse raames osadeks jaotamata jätmise põhjendamiskohustust
selliselt, et nendes riigihangetes, kus RHS riigihanke piirmäära eraldi ei
sätesta, kohaldatakse kohustust alates rahvusvahelisest piirmäärast. Kehtiva
RHS § 27 lõikest 2 ega ka eelnõust ei nähtu, kas osadeks jaotamata jätmise
põhjendamiskohustus kehtib ka raamlepingu alusel minikonkurssidel.
Ettepanek on eelnõu või seletuskirja vastavalt täpsustada.
278. Eelnõu § 1 punktis 22 muudetakse RHS § 30 lõike 9 punkti 4 ja sõnastatakse Ei ole arvestatud Esmajoones tuleb selgitada, et minikonkursil
järgmiselt: “4) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu kasutatavad hindamiskriteeriumid ei pea
sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides käesoleva seaduse §-de kokku langema nende
85 ja 86 alusel sätestatud tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult kõige hindamiskriteeriumidega, mida kasutati
soodsama pakkumuse.”. Eelnõu seletuskirja kohaselt täpsustatakse, millistes pakkumuste hindamisel raamlepingu
riigihangete alusdokumentides saab hankija esitada minikonkursil sõlmimiseks. Minikonkursi
kohaldatavad pakkumuse hindamise kriteeriumid ning need tuleb ette näha hindamiskriteeriumid võivad olla erinevad,
raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides. ent peavad olema sätestatud raamlepingu
Seletuskirjas viidatakse põhjendusena direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 5 sõlmimiseks koostatud riigihanke
sissejuhatavale lauseosale ja punktile d, mille kohaselt tuleb need ette näha alusdokumentides. Eelnõu ettevalmistaja
raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides. Eelnõu leiab, et hindamiskriteeriumide seadmisel
sõnastus on sellest kaugemale mindud ning pakutud sõnastuse järgi tuleb ka minikonkursil peab hankija niikuinii
minikonkursi hindamiskriteeriumide puhul lähtuda RHS §-dest 85 ja 86. juhinduma samadest põhimõtetest, mis
Direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 5 sissejuhatava lauseosa järgi tuleb sama riigihanke menetlustes, st kriteeriumid
artikli lõike 4 punktides b ja c osutatud riigihangete puhul lähtuda samadest peavad kindlasti olema seotud hankelepingu
tingimustest, mida kohaldatakse raamlepingu sõlmimise puhul, ning vajaduse esemega ja võimaldama välja selgitada
korral täpsemalt määratletud tingimustest ning vajaduse korral ka muudest majanduslikult kõige soodsamat pakkumust.
raamlepingu sõlmimiseks esitatud hankedokumentides sätestatud Kuivõrd hindamiskriteeriumide seadmisel
tingimustest. Seega ei pea direktiivi kohaselt olema minikonkursi tingimused tuleb ka alla lihthanke piirmäära hangetes
alati samad, mis raamlepingu sõlmimiseks. Töötukassa hinnangul ei ole arvestada riigihanke üldpõhimõtetega,
proportsionaalne siduda kõik raamlepingu alusel sõlmitavad hankelepingud annavad RHS § 85 ja 86 selge ja optimaalse
avatud hankemenetluse hindamiskriteeriumidega, kuivõrd hankijal on õigus raamistiku hindamiskriteeriumide
raamleping sõlmida ka hangetes, mis jäävad alla lihthankemenetluse seadmiseks, ent samal ajal on hankijal siiski
piirmäära. suur kaalutlusruum. Ükski nimetatud sätetest
ei ole selline, mille rakendamine
Teeme ettepaneku RHS § 30 lõike 9 punkti 4 sõnastusest välja jätta sõnad hindamiskriteeriumide seadmisel
“käesoleva seaduse §-de 85 ja 86 alusel”. minikonkursil oleks ebamõistlikult koormav.
279. Eelnõu § 1 punktis 56 muudetakse RHS § 81 lg-t 2 selliselt, et katkestuseks, Arvestatud Sõnastust muudetud.
mis toob kaasa menetluse peatumise, on üksnes vähemalt 15 minutit vältav
tõrge. Töötukassa hinnangul ei ole pakutud sõnastus selge ja tuleks sõnastada
järgmiselt: „(2) Kui pakkumusi või taotlusi saab esitada üksnes
elektrooniliselt ning pakkumuste ja taotluste esitamise elektrooniline süsteem
(edaspidi elektrooniline süsteem) ei ole kaheksa tunni jooksul enne
pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva saabumist kauem kui 15 minutit
korraga töökorras, peatub riigihange automaatselt ja pakkumuste või taotluste
esitamise tähtpäev ei saabu.“;
280. Eelnõu § 1 punktis 62 täiendatakse RHS § 83 lg 71 selliselt, et nendest Ei ole arvestatud Sõnastus vastab direktiivide vastavatele
ettevõtjapoolsetest hankelepingu rikkumistest, mille tulemusena kohaldatakse sätetele.
kõrvaldamise aluseks olevat meedet, tuleb registrit teavitada kümne päeva
jooksul meetme kohaldamisest arvates. Töötukassa hinnangul tuleks
kavandatavast RHS § 83 lg 71 sõnastusest välja jätta sõna “makstud”, kuna 10
päeva jooksul nõude esitamisest arvates ei tarvitse leppetrahv olla veel
tasutud.
281. Eelnõu § 1 punktis 67 muudetakse § 89 lg 2 sissejuhatavat lauset selliselt, et Ei ole arvestatud Kuivõrd märgiseid reguleerib eraldi
säte vastaks direktiivi 2014/24/EL art 43 lõikele 1, mille kohaselt võib märgise paragrahv, ei ole sätte asukoht sugugi
nõude seada kas tehnilises kirjelduses, hankelepingu tingimustes või ka segadusse ajav.
pakkumuste hindamise kriteeriumina. Kehtiv seadus piirab märgise nõudmise
üksnes osana tehnilisest kirjeldusest. Arvestades, et RHS 2. peatüki 2. jao 3.
jaotis reguleerib tehnilist kirjeldust, ei ole meie hinnangul asjakohane märgise
nõude seadmist hindamise kriteeriumina reguleerida RHS § 89 lõikes 2 ja
sellele tuleks leida RHSis sobivam koht (koos teiste pakkumuse hindamise
kriteeriumide sätetega).
282. Eelnõu § 1 punktides 75 ja 86 kasutatakse terminit “üldvolitus”. Seletuskirjas Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud.
on märgitud, et kehtiva RHS kohaselt tuleb kontrollida üksnes neid lepingulisi
esindajaid, kes on seotud asjaomase riigihankega. Lepingulise esindaja
kontrollimist ei ole selliselt piiratud direktiivis 2014/24/EL, mille art 57 lg 1
viimane taane märgib, et kontrollida tuleb isikut, kellel on volitused seda
ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida. Terminit
“üldvolitus” kasutatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 441 lõikes 4,
mille kohaselt üldvolitus on õiguste kogum, mille alusel volitatu esindab
kestvalt riiki kohtus oma pädevuse piires toimuvates kohtuasjades ja annab
volitusi riigi esindamiseks kohtus. Kuna teistes õigusaktides ei kasutata
üldvolituse terminit ja VVS mõiste ei ole asjakohane, teeme ettepaneku RHS-
s täpsustada üldvolituse mõiste või kasutada selle asemel direktiivi sõnastust.
Näiteks “prokurist või muu isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada,
tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida”.
283. Eelnõu § 1 punktis 112 lisatakse RHS § 104 lõikesse 10 võimalus hankijal Ei ole arvestatud Oleme seisukohal, et muudatus ei saa kaasa
pikendada sama paragrahvi lõikes 9 nimetatud täiendavate dokumentide tuua vaidlusi, millal hankija oleks pidanud
esitamise tähtaega ka omal algatusel, ootamata pakkuja või taotleja või mitte tähtaega omal algatusel pikendama.
põhjendatud avaldust. Seletuskirja järgi kuivõrd sellised tähtajad on Sätte kohaselt on selge, et hankijal on tähtaja
hankemenetluses suhteliselt lühikesed, võib juhtuda, et asjaolud, miks tähtaja pikendamise õigus, ent mitte kohustus ning
pikendamine on vajalik, on hankijale teada ja seetõttu ei ole põhjendatud, et isegi juhul, kui pakkuja seda taotleb, ei pea
pakkuja või taotleja veel koostaks selle kohta eraldi avalduse, kuivõrd see hankija tähtaega pikendama, kui see ei ole
suurendab asjatult pakkuja või taotleja halduskoormust ja lisab bürokraatiat. muid asjaolusid arvestades võimalik.
Töötukassa hinnangul peaks tähtaja pikendamise algatus tulema pakkujalt,
kuna hankija ei tea, miks pakkujal ei ole võimalik tähtaegselt nõuet täita.
Hankija saab RHS § 104 lg 9 alusel tähtaja andmisel arvestada talle
teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tähtaja pikkust. Selline säte
tekitab vaidlusi, kas ja millal hankija oleks pidanud tähtaega omal algatusel
pikendama, samuti paneb hankijale täiendava halduskoormuse. Vaidluste
vältimiseks peaks hankija justkui iga kord, kui pakkuja ei ole tähtajaks nõutud
andmeid või dokumente esitanud, tähtaega pikendama või pakkujalt üle
küsima, kuna ta ei tea, kas pakkujal ei olnud nõutud dokumente või vajab ta
lisaaega.
Juhul, kui selline säte siiski eelnõusse jääb, tuleks seaduses täpsemalt välja
tuua, millal hankija ei pea omal algatusel tähtaega pikendama. Samuti võiks
kaaluda muudatuse sõnastamist sarnaselt RHS § 46 lõike 4 teise lausega.
284. Eelnõu § 1 punktiga 121 muudetakse RHS § 120 lõikes 2 muudetakse ooteja Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud.
mõistet: „(2) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne
14 päeva möödumist hankemenetluses hankelepingu sõlmimisele eelneva
ajaliselt viimase otsuse kohta teate esitamisest (edaspidi ooteaeg).“
Seletuskirja järgi on täpsustus vajalik selleks, et ka nendes menetlustes, kus
hankepassi ei kasutata, oleks üheselt selge, millisest otsusest teatamisest alates
tuleb ooteaega arvestada. Kehtiv regulatsioon arvestab üksnes nende
menetlustega, kus kasutatakse hankepassi ja menetluse viimaseks otsuseks on
eduka pakkuja kohta tehtav kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsus.
Eelnõus pakutud “ajaliselt viimane otsus” on segadust tekitav, kuna otsuseid
võib teha erineval ajal ja korraga, ning viimase kindlakstegemine on
raskendatud. Kõik otsused saavad tegemise hetkel olla viimased. Seletuskirjas
välja toodud probleemi lahenduseks oleks selgem, kui kehtivasse RHS § 120
lõike 2 sõnastusse lisaks hankepassiga menetlustele lisada viited ka teiste
menetluse otsustele, millest teatamise järel saab hankelepingu sõlmida.
Kui kõiki otsuseid ei ole siiski võimalik sättes loetleda, teeme ettepaneku
eelnõus RHS § 120 lg 2 sõnastust täpsustada: “Hankija ei või anda nõustumust
hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse
kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine (edaspidi ooteaeg).”
285. Eelnõu § 1 punktis 140 muudetakse RHS § 125 lõike 4 teist lauset ja Ei ole arvestatud Riigihangete registri andmete analüüsi
pikendatakse lihthankemenetluses pakkumuste ja taotluste esitamise tulemusel on Rahandusministeerium
miinimumtähtaega viielt tööpäevalt kümnele päevale. Töötukassa leiab, et tuvastanud, et enamikus (78%) 2020
tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud, kuna sel juhul kaotab lihthange oma jaanuarist kuni 2021 aasta jaanuarini läbi
mõtte ja samahästi võib teha avatud menetluse. Kui hankelepingu esemest viidud asjade ja teenuste lihthankes oli
sõltuvalt on vajalik pikem tähtaeg, saab hankija anda minimaalsest tähtajast sätestatud kümne või rohkema päevane
pikema tähtaja pakkumuste esitamiseks. pakkumuste esitamise tähtpäev. Seevastu
tuvastati analüüsi tulemusel, et tähtaeg neli
kuni kuus tööpäeva oli kasutusel vaid 5%-l
lihthangetel, sealjuures minimaalne viie
tööpäevane tähtaeg oli kasutusel vaid kümnes
lihthankes. Võttes arvesse, et praktikas
kasutavad hankijad asjade ja teenuste
hankimiseks enamasti nagunii pikemat
pakkumuste esitamise tähtpäeva ning et seni
kehtinud minimaalse viietööpäevase
tähtpäeva sätestamisel jääb pakkujatele
riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks
äärmiselt piiratud aeg, mille tõttu võivad
pakkujate huvid jääda vajaliku õiguskaitseta,
jääb ettepanek arvestamata.
286. Eelnõu § 1 punktis 141 muudetakse RHS § 125 lõiget 5 ja laiendatakse Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud. Riigihangete
lihthankemenetluse läbiviimisele riigihanke alusdokumentide muutmise ja registri võimaliku töökindluse probleemid
sellest tulenevalt pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendamise sätted. Sellega mõjutavad kõiki riigihangete registris
võrdsustatakse lihthanke menetlus suures osas hankemenetlusega. Töötukassa läbiviidavaid riigihankeid, sh lihthankeid
hinnangul võiks hankija lihthankemenetluses vajadusel ise määratleda, ning ka lihthankes osalevatele huvitatud
missugustest hankemenetluse sätetest ta juhindub. isikutele tuleks võimaldada sama
Teeme ettepaneku sõnastada RHS § 125 lõige 5 järgmiselt: „(5) õiguskaitset nagu 2. ptk menetluste puhul.
Lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis Lisaks eeltoodule on praktikas korduvalt
ning kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides teisiti kehtestanud, §-des tõusetunud küsimus sellest, kas hankijatel
81, 82, 85, 110–112, 114– 117 ja 119 sätestatut.“; tuleb lihthanke menetluses riigihanke
alusdokumentide muutmisel pikendada
pakkumuse esitamise tähtaega. Kuna senini
kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui
hankija oli selle riigihanke alusdokumentides
ette näinud, siis olenes pakkumuste esitamise
tähtaja pikendamine ka ulatusliku riigihanke
alusdokumentide muutmise puhul suuresti
hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest
RHS § 3 valguses ning huvitatud isikud
võisid jääda vajaliku õigusliku kaitseta.
Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks RHS
§-des 81 ja 82 sätestatu laiendamist
lihthankemenetlusele. Ülejäänud sättes
nimetatud paragrahvid kohalduvad hankija
tegevusele juhul, kui hankija pole riigihanke
alusdokumentides sätestanud teisiti.
287. Eelnõu § 1 punktides 145-147 muudetakse sotsiaal- ja eriteenuste Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud. Riigihangete
erimenetluse reegleid. Töötukassa ei toeta senisest rangemate hankemenetluse registri võimaliku töökindluse probleemid
reeglite kehtestamist sotsiaal- ja eriteenustele. Leiame, et direktiivis mõjutavad kõiki riigihangete registris
2014/24/EL ei ole volitust siseriiklikult sedavõrd märgatavas ulatuses läbiviidavaid riigihankeid, sh sotsiaal- ja
reguleerida sotsiaal-ja eriteenuste erimenetlust. Teiseks on Euroopa Kohus eriteenuste erimenetlust ning ka SE
17.03.2011 otsuses nr C-95/10, Strong Segurança SA vs. Município de Sintra, erimenetluses osalevatele huvitatud isikutele
SecuritasServiços e Tecnologia de Segurança (p 40-42) leidnud, et kui tuleks võimaldada sama õiguskaitset nagu 2.
rakendada riigihanke direktiivi üldist reeglistikku direktiivi kohaldamisalast ptk menetluste puhul. Lisaks eeltoodule on
osaliselt või täielikult välja jäävate lepingute suhtes, võib see ohustada kogu praktikas tõusetunud küsimus sellest, kas
kasulikku mõju, mis tuleneb direktiivist. Samuti puudub vajadus detailselt hankijatel tuleb SE erimenetluses riigihanke
teiste menetluste sätteid RHS §-s 126 viidata. alusdokumentide muutmisel pikendada
pakkumuse esitamise tähtaega. Kuna senini
kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui
hankija oli selle riigihanke alusdokumentides
ette näinud, siis olenes pakkumuste esitamise
tähtaja pikendamine ka ulatusliku riigihanke
alusdokumentide muutmise puhul suuresti
hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest
RHS § 3 valguses ning huvitatud isikud
võisid jääda vajaliku õigusliku kaitseta.
Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks RHS
§-des 81 ja 82 sätestatu laiendamist SE
erimenetlustele. Ülejäänud sättes nimetatud
paragrahvid kohalduvad hankija tegevusele
juhul, kui hankija pole riigihanke
alusdokumentides sätestanud teisiti.
288. Eelnõu § 1 punktis 146 täiendatakse § 126 lõikega 61 ja sätestatakse Ei ole arvestatud Rahandusministeerium on analüüsinud
pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg 15 päeva hanketeate registrile või, sotsiaal- ja eriteenuste riigihangete
juhul kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, korraldamisel seatud pakkumuste esitamise
väljaannete talitusele esitamisest arvates. Leiame, et pakkumuste esitamise tähtaja pikkust ning leidnud, et
miinimumtähtaja sätestamine ei võta arvesse sotsiaal-ja eriteenuste sotsiaalteenuste riigihangete korraldamisel
erimenetluse eripära ning seletuskirja st ei nähtu mis kaalutlustel on valitud seadis suisa 91% hankijaid pikema kui
sama pikkusega tähtaeg, mis avatud hankemenetluses. kümnepäevase tähtaja. Eriteenuste
riigihangete korraldamisel seadis üle
kümnepäevase tähtaja ligi 68% hankijaid.
Eeltoodust tulenevalt kasutab enamus
hankijaid sotsiaal-ja eriteenuste
erimenetluste läbiviimisel rohkem kui
kümnepäevast pakkumuste esitamise
tähtpäeva. Analüüsi valguses on põhjendatud
reguleerida sotsiaal-ja eriteenuste
erimenetluses pakkumuste esitamise
minimaalset tähtaega nii, et minimaalseks
tähtajaks jääks 10 päeva.
289. Juhul, kui eelnõu § 1 punktis 146 siiski sätestatakse pakkumuste esitamise Arvestatud Eelnõu muudetud.
tähtaeg, tuleks meie hinnangul muuta seonduvalt ka RHS § 46 lõiget 2 ja §
49 lg 1 p 3.
Eelnõu § 1 punktis 31 muudetakse RHS § 46 lõiget 2 asendades sõna „ühte“
sõnaga „kahte“. Seletuskirja järgi pikendatakse selgitustaotlustele vastamise
rahuaega lihthankemenetluses ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale. Töötukassa
hinnangul võiks rahuaeg olla ka sotsiaal- ja eriteenustel ning selle pikkus võiks
olla 4 päeva arvestades pakkumuste esitamise tähtaja seadmist nende teenuste
puhul. Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkti 31 vastavalt täiendada.
Eelnõu § 1 punktis 39 muudetakse RHS 49 lõike 1 punkti 3 ja lisatakse viide
§ 125 lõikele 4. Viite lisamine on seletuskirja kohaselt vajalik, et oleks selge,
et ka lihthankemenetluse piirmäärades on võimalik kasutada
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, kui tegemist on sellise
hankijast sõltumatu ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud äärmise
vajadusega, mis ei võimalda kinni pidada isegi lihthankemenetluse suhteliselt
lühikestest pakkumuste esitamise tähtaegadest. Töötukassa hinnangul tuleks
lisada muudetavasse sättesse ka viide sotsiaal- ja eriteenustele, kuna ka nende
puhul on võimalik kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlust. Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkti 39 vastavalt täpsustada.
290. Eelnõu § 1 punktis 147 muudetakse RHS § 126 lõiget 7 ning laiendatakse Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud. Riigihangete
hankemenetluse sätteid sotsiaal-ja eriteenuste erimenetlusele. Arvestades, et registri võimaliku töökindluse probleemid
erimenetluse läbiviimisel tuleb arvesse võtta sotsiaal- ja eriteenuste eripära, mõjutavad kõiki riigihangete registris
võiks hankijal endal olla võimalus määrata tingimused, millest ta lähtub, sh läbiviidavaid riigihankeid, sh sotsiaal- ja
valida RHSi sätetest ja kui hankija ei ole seda teinud, siis lähtutakse RHSi eriteenuste erimenetlust ning ka SE
vastavatest sätetest. erimenetluses osalevatele huvitatud isikutele
tuleks võimaldada sama õiguskaitset nagu 2.
Direktiivi 2014/24/EL artikli 76 lg 1 kohaselt tuleb sotsiaalteenustes ja ptk menetluste puhul. Lisaks eeltoodule on
muudes eriteenustes järgida üksnes läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise praktikas tõusetunud küsimus sellest, kas
põhimõtteid. RHS § 126 lg 7 kohaselt tuleb Eestis järgida kõiki RHS §-s 3 hankijatel tuleb SE erimenetluses riigihanke
kehtestatud põhimõtteid, sh ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise alusdokumentide muutmisel pikendada
põhimõtet. Leiame, et täiskasvanukoolitus, muud koolitusteenuste ja pakkumuse esitamise tähtaega. Kuna senini
tervishoiuteenuste ostmisel ei saa võrdsustada konkurentsi efektiivse kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui
ärakasutamise põhimõtet kõikide muude asjakohaste kaalutlustega, mida hankija oli selle riigihanke alusdokumentides
teenuse ostmisel arvesse võtma peab. ette näinud, siis olenes pakkumuste esitamise
tähtaja pikendamine ka ulatusliku riigihanke
Teeme ettepaneku tulenevalt direktiivis sätestatust teha RHS § 126 lõikes 7 alusdokumentide muutmise puhul suuresti
kohustuslikuks üksnes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest
järgmise. RHS § 3 valguses ning huvitatud isikud
võisid jääda vajaliku õigusliku kaitseta.
Alternatiivsena teeme ettepaneku ja täpsustada RHS § 126 lõikes 7 ja Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks RHS
sõnastada järgmiselt: „(7) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel §-des 81 ja 82 sätestatu laiendamist SE
järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning kui hankija ei ole riigihanke erimenetlustele. Ülejäänud sättes nimetatud
alusdokumentides teisiti kehtestanud, §-des 81, 82, 85, 110–112, 114–117 ja paragrahvid kohalduvad hankija tegevusele
119 sätestatut, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära. Hankija võib juhul, kui hankija pole riigihanke
hankelepingu sõlmimisel arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, alusdokumentides sätestanud teisiti.
ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse kaalutlusi,
erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute
erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.“;
291. Eelnõu § 1 punktis 209 täiendatakse RHS § 198 lõikega 41, millega Arvestatud Eelnõu muudetud.
reguleeritakse vaidlustusmenetluse kulude hüvitamine juhtudel, kus hankija
tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena kehtetuks või muudab
riigihanke alusdokumente. Kulud mõistetakse välja hankijalt vaidlustaja
kasuks, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse
kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud
vaidlustuse esitamisest. Säte peaks välistama hankijalt kulude väljamõistmise
ka siis, kui hankija pidi hankemenetluse kehtetuks tunnistama seetõttu, et
hankelepingu sõlmimine polnud enam võimalik (nt vaidluse tulemusest
sõltumata poleks olnud võimalik enam lepingut riigihanke alusdokumentides
ettenähtud tähtajal täitma asuda vms) või vaidlustatud riigihanke menetluse
või otsuse kehtetuks tunnistamine ei tähenda vaidlustuse omaksvõttu.
Teeme ettepaneku sõnastada RHS § 198 lg 41 järgmiselt:
„(41) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8
alusel, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks
välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu, tasutud või
tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kantud kulud
põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud
riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise
kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest või vaidlustatud
riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine ei tähenda vaidlustuse
omaksvõttu.
292. Teeme ettepanku muuta halduskoostöö seadust (HKTS). Ei ole arvestatud Kuivõrd HKTS hoidjaks on
Justiitsministeerium ning ettepanekus
HKTS § 13 lõike 1 kohaselt isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise käsitletud teemat ei ole üldse VTK-s
halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste käsitletud, tuleb muudatust eraldi analüüsida,
hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, mistõttu ei ole muudatuse arvestamine
arvestades samas paragrahvis sätestatud erisusi. Lõike 2 kohaselt kehtib käesoleva eelnõu raames võimalik.
riigihanke korraldamiseks ettenähtud kord sõlmitava halduslepingu kohta,
sõltumata halduslepingus ettenähtud haldusülesande täitmise tellimise
maksumusest.
HKTS § 13 lõike 5 kohaselt riigihanke korraldamisel halduslepingu
sõlmimiseks ei rakendata riigihangete seaduses sätestatud hanketeate, eelteate
ja hankelepingu sõlmimise teate riigihangete registrile esitamise korda.
Hanketeade halduslepingu sõlmimiseks ja sellele vastav hankelepingu
sõlmimise teade avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, arvestades riigihangete
seaduses sätestatud tähtaegu. Arvestades, et riigihangete register on
tavapärane ja kõigile pakkujatele kättesaadav koht riigihangete kohta teabe
avaldamiseks ja praktikas avaldatakse lisaks Ametlikes Teadaannetes
avaldamisele eelnimetatud teated ning menetlus viiakse läbi elektroonilises
riigihangete registris, palume kaaluda võimalust loobida HKTS § 13 lõikes 5
sätestatud teadete Ametlikes Teadaannetes avaldamise kohustusest.
Teeme ettepaneku tunnistada HKMS § 13 lõige 5 kehtetuks või vajadusel
täpsutada sõnastust selliselt, et ainult juhul, kui hanget ei korraldata
riigihangete registris, siis neil juhtudel tuleks avaldada teade Ametlikes
Teadaannetes.
ELLEX RAIDLA ADVOKAADIBÜROO OÜ
293. Sissejuhatava märkusena nõustume esmalt eelnõu seletuskirjas esitatud Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
seisukohaga, et riigihangete valdkond vajab õigusrahu, praktika kujunemist ja
juurdumist ning seaduse muutmisi peaks tingima üksnes selge vajadus
harmoniseerida Eesti õigust Euroopa õigusega või kõrvaldada ilmsed
kitsaskohad ja vastuolud, mis ei võimalda seaduse ühest mõistmist ning
ühetaolist rakenduspraktikat. Kuna tänast riigihangete seadust on juba mõnel
korral muudetud, siis piisavast õigusrahust riigihangete valdkonnas kahjuks
veel rääkida ei saa. Loodetavasti aitavad praegused muudatused kaasa sellele,
et lähiajal suuremaid muutmisvajadusi ei teki. Samas peame siiski tõdema, et
hankemenetlust kui olemuslikult kiiret menetlust reguleeriv riigihangete
seadus on kujunenud mahukaks, keeleliselt ja struktuuriliselt ning ka süsteemi
mõttes väga keeruliseks ja raskesti hoomatavaks juriidilise teksti massiiviks,
mis ei ole hankijale selge ja loogilise tegevusjuhisena enam piisavalt tuge
pakkuv, vaid pigem menetlust tarbetult komplitseeriv ja pärssiv. Seetõttu võib
muutmisvajadust ette näha ka tulevikus. Muudatuste juures oleks otstarbekas
hoida eesmärgina fookuses normi vajalikkus ning seaduse keeleline ja
ülesehituslik lihtsus ja selgus. Hoiduda tuleks ka õiguse üldises arengus
tunnetatavast kasuismist, sest seadus üldise õigusjuhisena ei toimi, kui
õigusreeglid ei ole enam piisaval abstraktsioonitasemel ja kui püütakse
kujundada konkreetseid norme iga elulise, majandusvaldkonnalise ja
praktikast kerkiva situatsiooni jaoks. Taoliste õigusloome oluliste
aluspõhimõtete järgimise vajadust on korduvalt rõhutatud ka nii Riigikohtu
praktikas kui õiguskantsleri seisukohavõttudes.
294. § 46 – selgitused ja rahuaeg Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud.
Eelnõu kohaselt pikendatakse lihthangete puhul rahuaega ühelt tööpäevalt
kahele tööpäevale ja lisaks on eelnõus ette nähtud pikendada ka pakkumuste
esitamise tähtaega lihthangetes. Muudatuste eesmärk on seletuskirja kohaselt
tagada, et pakkujatel oleks rohkem aega tegevusteks, mis on pakkumuse
esitamiseks vajalikud. Rahuaeg ise peaks muu hulgas tagama, et pakkujad ei
manipuleeriks tähtaegadega, esitades küsimused viimasel hetkel ja sundides
sellega hankijat tähtaega pikendama.
Olukorras, kus VTK’s on asutud seisukohale, et rahuaeg kui selline ei ole
direktiivist tulenev kohustus, tuleks tõsiselt kaaluda selle ära kaotamist või
vähemalt hankemenetluse eri liikidele kohandamist. Nimelt on vaieldav, kas
rahuajal on üldse mingi oluline iseseisev väärtus. Kui pakkuja jätab küsimise
viimasele hetkele, siis riskib ta ise sellega, et ta kas ei saa vastust õigeaegselt
või saab selle nii hilja, et ei jõua sellega pakkumuse koostamisel arvestada.
Lisaks tähendab tänasel kujul rahuaja arvestamine, et mitmetel juhtudel on
selgituste küsimine turuosaliste jaoks muudetud ebamõistlikult keeruliseks,
kui mitte võimatuks. Näiteks olukorras, kus hankija kasutab alla
rahvusvahelise piirmäära piiratud või konkurentsipõhist läbirääkimistega
hankemenetlust, innovatsioonipartnerlust või võistlevat dialoogi asjade või
teenuste ostmiseks ja on avaldanud eelteate. Sellisel juhul on minimaalseks
pakkumuste esitamise tähtajaks 10 päeva (RHS § 94 lg 3 p 1 + § 94 lg 4 p 1),
kuid rahuaeg on ikkagi 6 päeva. Arvestades hankijate poolt laialt rakendatud
praktikat esitada hanketeade registrile reede õhtul (pakkumuste esitamise
tähtaeg hakkab kulgema, aga pakkujal puudub isegi teoreetiline võimalus
hanke alusdokumente enne esmaspäeva näha, sest riigihangete register
avaldab teateid tööpäevadel), siis on selgitustaotluste esitamise tähtaeg ka
ideaaljuhul hankedokumentide tutvumise kuupäeval. Hankija vastuse
kontekstis jätkuküsimuse küsimine on aga välistatud. Kui aga peaks lisanduma
mõni puhkepäev, siis saab hankija tervikuna välistada selgitustaotlustele
vastamise kohustuse.
Arvestades, et selgitustaotlustele vastamine ei ole hankija kui hanke
alusdokumentide autori jaoks üleliia koormav ja samas on kõigi turuosaliste
huvides (tagamaks, et hankija ja kõik turuosalised mõistavad tingimusi
ühtmoodi), siis tuleks rahuaeg tänasel kujul kaotada või viia absoluutse
miinimumini. Eriti oluline on see kehtivas seaduses toodud lühemaid
tähtaegasid arvestades ja pidades silmas praktikas tavalist stsenaariumit, kus
hankija vastus ei ole pakkuja arvates ammendav või tekitab üldse täiendavaid
ebaselgusi/küsimusi.
Täiendav võimalus tagada efektiivsem infovahetus lihthangetes oleks hankija
poolt selgitustaotlustele vastamise tähtaega lühendada kolmelt päevalt kahele
või ühele. Jällegi, kuna hankija on ise hankedokumendid koostanud, tegemist
on eelduslikult lihtsamate ostudega ning ka pakkujatele seatud tähtajad on
lühikesed, võiks kaaluda hankijale ette nähtud kolmepäevase vastamistähtaja
lühendamist. Ehk kui kaalukausil on küsimus, kas rohkem aega
alusdokumentide esialgu leidmiseks, läbitöötamiseks ja siis
küsimiseks/jätkuküsimiseks peaks olema pakkujal või hankijal, kes oma
vastusega pelgalt selgitab alusdokumentide sisu (ei saa selgitusega
alusdokumente nii või teisiti muuta), siis tuleks meie hinnangul võimaluste
piires anda rohkem aega pakkujatele. Üheks võimaluseks seda saavutada ongi
hankija vastamistähtaja lühendamine. Kuivõrd eelnõu seletuskirja kohaselt
pikendatakse just teabevahetuse jaoks jääva ebapiisava aja tõttu
lihthankemenetluse pakkumuste esitamise tähtaega, siis kuna sama probleemi
aitaks lahendada hankija vastamistähtaja lühendamine, ei pruugi olemuslikult
lihtsa ja kiire lihthankemenetluse pikendamine üldse vajalik olla.
295. § 97 – heastamise regulatsioon Ei ole arvestatud Heastamise regulatsiooni ei ole käesolevaks
ajaks veel piisavalt rakendatud, et oleks
Eelnõuga laiendatakse heastamise regulatsiooni kohaldamisala ka alla võimalik teha järeldusi kompetentsikeskuse
rahvusvahelise piirmäära riigihangetele. Juba fakt, et seadusandja on pidanud vajaduse osas.
vajalikuks sellise muudatuse teha, viitab sellele, et seadusandja eeldab
heastamise regulatsiooni laiemat kasutamist. See aga omakorda muudab
aktuaalsemaks juba algses RHS’i eelnõu seletuskirjas toodud probleemkoha
ehk selle, kes asub hindama heastamisele tugineva pakkuja võetud
heastamismeetmeid. Tol korral leidis seadusandja, et jälgitakse praktikat ja
siis tullakse tagasi küsimuse juurde, kas see ülesanne viia keskse ametiasutuse
alla.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on heastamist taotletud vaid väga vähestel
kordadel ja sellest ei ole seni suuri vaidlusi. Samas on arusaadav, et sisuliselt
puuduva praktika kontekstis on siiski väga raske teha järeldusi selle kohta, kui
koormav see protsess võib hankija (eriti väiksemate ja/või piiratuma
ressursiga hankijate) jaoks olla. Samuti ei ole üksikud juhtumid ilmselt piisav
valim otsustamaks selle üle, milline saab olema vaidlustamistendents nendes
küsimustes ja puudub ka kogemus vaidluste ajalise ja mahulise iseloomu
kohta.
Peamiseks riskiks on jätkuvalt see, et üksikule ja potentsiaalselt vähem
kogenud või väiksemate vahenditega hankijale langeb otsustuskohustus nt
suure rahvusvahelise äriühingu heastamismeetmete sobivuse osas. Eriti
olukorras, kus heastamismeetmete hindamine eeldab õiguslikku analüüsi
lisaks Eesti õigusele ka pakkuja asukohariigi õiguse kontekstis. Olukorda võib
omakorda võimendada asjaolu, et heastatav rikkumine võib olla juba
olemuslikult keeruline (nt konkurentsialased rikkumised) ning selle
heastamiseks võetud ettevõttesisesed meetmed (korrad, protseduurid jne)
võivad olla äärmiselt mahukad.
Seejuures ei saa välistada praktikat, et turuosaline, kellel kõrvaldamise alus
esineb, nö valib sobiva hankemenetluse, kus talle tundub kõige potentsiaalsem
heastamisele tugineda (nt mõne väiksema hankija hankes), et seeläbi tekitada
praktikat, millele hiljem ka teistes hangetes tugineda. Arusaadavalt ei ole ühe
hankija otsus siduv teisele, kuid samamoodi arusaadavalt võib sellel siiski olla
mõju teistele hankijatele.
Eeltoodud probleemidele lahenduse otsimiseks oleks mõistlik siiski kaaluda
kas RHS’i eelnõu seletuskirjas viidatud lahendust, et heastamise hindamine
viia keskse ametiasutuse alla, või muid võimalusi anda hankijatele tuge
heastamismeetmete hindamisel. Kompetentsikeskuse lahenduse korral võiks
selleks ilmselt olla loogiliselt Rahandusministeerium, kellel kindlasti on
vastav pädevus ja ressursid. Sellise kompetentsikeskuse tekkimisel laheneks
risk, et üksikule ja potentsiaalselt oluliselt vähemkogenule hankijale langeks
ebamõistlikult suur töökoormus (nii mahu kui analüüsitavate küsimuste
õigusliku keerukuse tõttu) ja vastutus heastamismeetmete hindamisel. See
võtaks maha ka riski, et heastamisele tuginev pakkuja valib temasuunalise
heastamispraktika kujundamiseks hankija ja hankemenetluse, kus ta näiteks
eeldab, et hankijal puudub tahtmine, ajaline ressurss või pädevus pakkujaga
mitte nõustuda ja vaielda.
Kui heastamismeetmete kohaldamine jääb siiski haruldaseks, võib
argumenteerida, et üksikult hankijalt, kelle hankel heastamist taotletakse, on
liigne nõuda iseseisvalt vastava keerulise protseduuri rakendamist kitsas
ajaraamis. Kui heastamismeetmete kohaldamine aktiveerub, annab
kompetentsi koondumine veel suurema ajalise, rahalise ja professionaalse
eelise.
Arvestades eeltoodud (tulevasi) probleemkohti, oleks mõistlik kaaluda nende
proaktiivset lahendamist kas heastamise kompetentsikeskuse loomise teel või
siis välja töötada viisid, kuidas hankijatele nende soovi korral
heastamismeetmete hindamise osas tuge pakkuda.
296. § 122 - Alltöövõtusuhetesse sekkumine Ei ole arvestatud Sätete kohaldamisel ei ole negatiivset
rakenduspraktikat täheldatud, et oleks
Kui peatöövõtja on jätnud alltöövõtjale nõuetekohaselt tehtud töö eest võimalik teha järeldusi regulatsiooni
tasumata, näeb riigihangete seaduse § 122 lg 9, et tasumata ulatuses jätab ebakohasuse osas.
hankija omakorda peatöövõtjale tasumata, kuni viimane on oma võlgnevuse
kõrvaldanud. Kui hankija nii otsustab ja riigihanke alusdokumentidesse
vastava regulatsiooni lisab, võib hankija seda regulatsiooni rakendada ka
asjade ja teenuste hangetes ning alltöövõtjate alltöövõtjate suhtes. Selle
lahendusega on kaldutud kõrvale hankedirektiivide regulatsioonist, mis
näevad liikmesriikidele ette võimaluse sätestada normid, mille kohaselt võib
hankija teha otsemakseid alltöövõtjatele. Nagu riigihangete seaduse eelnõu
seletuskirjas toodud, on Eesti seadusandja soovinud minna otsemaksete
regulatsioonist kaugemale, samas otsemaksete regulatsiooni ennast ette
nägemata.
Sisuliselt tähendab see hankija kohustuslikku sekkumist peatöövõtja ja
alltöövõtja vaidluste lahendamisse. Seejuures on hankija roll märkimisväärselt
suur. Hankija peab esialgu veenduma alltöövõtusuhte olemasolus ja seejärel
asuma hindama, kas alltöövõtja nõue peatöövõtja vastu on jäetud alusetult
täitmata. Kui alltöövõttu puudutav leping on lihtne ja selge ning tegemist on
tõesti vaid peatöövõtjast pakkuja pahatahtlikkusega, siis ei pruugi see
protseduur hankija jaoks ülemäära vaevaline olla. Kui aga tegemist on
keerulisema vaidlusega tööjaotuse ja kohase teostamise osas, siis võib sisulise
hinnangu andmine selle kohta, kas tasumata on jäetud põhjendamatult,
osutuda hankijale väga keeruliseks. Sisuliselt tähendab see hankijale kohtu
rolli panemist töövõtjate omavahelise õigussuhte üle otsustamisel. Veel enam,
tõusetub küsimus riskidest ja nõuetest, mis hankija otsusega kaasneda võivad.
Hankija otsus peatöövõtja tasu kinnipidamiseks võib oluliselt mõjutada kogu
projekti rahavooge ja seada kogu lepingu täitmise ohtu. Kui selline otsus
osutub lõppastmes ebaõigeks, tekib paratamatult küsimus hankija vastutusest
(viivised hilinenud maksetelt, tekkinud kahju hüvitamine jne). Kui hankija
jätab maksed aga põhjendamatult peatamata, tekib jälle küsimus alltöövõtja
nõuete osas, kes ei pruugi seetõttu saada oma nõudeid pahatahtliku
peatöövõtja vastu maksma panna.
Seega tuleks kaaluda, kas praktikas on selline regulatsioon ühegi osapoole
huvides. Hankija jaoks tähendab see olulist lisatööd, riski alltöövõtusuhete
probleemide tõttu kogu lepingu täitmise nurjumiseks ja ebaõige maksete
peatamise küsimuses tehtud otsuse korral vastutuse riski. Peatöövõtja jaoks
tähendab see oluliselt suuremat riski, et peatatud rahavood seavad ohtu kogu
projekti teostamise. Samuti ei pruugi regulatsioon olla ka alltöövõtjate
huvides, kuivõrd võrreldes hankedirektiivide sätetega ei saa alltöövõtja
hankija käest kätte tasu, vaid tasu väljamaksmine peab ikkagi toimuma
peatöövõtja poolt, kellega alltöövõtjal on erimeelsused.
297. § 124 – Kõrvaldamise aluste kohaldamine hankelepingu täitmise ajal Ei ole arvestatud Kuivõrd tegemist on esiteks riigihankeõiguse
sekkumisega võlaõigusesse, mida tuleks
Eelnõu kohaselt nähakse hankijale ette õigus taganeda või üles öelda hoida minimaalsena ning teiseks hankija
hankeleping juhul, kui hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu õiguse, mitte kohustusega, tuleks hoiduda
täitmise ajal mõni RHS § 95 lg 1 sätestatud alus ehk nö kohustuslik täpsete mehhanismide sätestamisest, mis
kõrvaldamise alus. Samas ei ole maksuvõla suhtes ette nähtud samasugust puudutab hankija õigust hinnata, kas
regulatsiooni nagu RHS § 95 lg-s 6 hankemenetluse ajal ilmneva maksuvõlas kõrvaldamise aluse olemasolu mõjutab
osas (maksuvõla ilmnemisel annab hankija pakkujale vähemalt kolm tööpäeva hankelepingu täitmist või ettevõtja
maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks). Arvestades asjaolu, et hankelepingu usaldusväärsust hankija silmis sedavõrd, et
periood võib ulatuda aastatesse, siis on vägagi võimalik, et selle perioodi see tingib lepingulise suhte lõpetamise. Kui
jooksul võib tähelepanematusest ettevõtja ajutiselt hilineda mõne maksu RHS sätestaks hankijale väga konkreetse
tasumisega. Kuigi võib öelda, et hankijale on § 124 lg 21 kohaselt ette nähtud kohustuse enne hankelepingu üles ütlemist
vaid õigus mitte kohustus lepingust taganeda, siis nii intensiivse või sellest taganemist hinnata pakkuja võetud
õiguskaitsevahendi rakendamise võimaldamine isegi täiendavat tähtaega heastamismeetmeid, tuleks ette näha ka
andmata, ei pruugi olla proportsionaalne. Seega võiks kaaluda seaduse teksti vastav tagajärg, mis võib ebakohaselt
sisse tuua taganemise/ülesütlemise kumulatiivse eeldusena eelnõu mõjutada hankija ja ettevõtja võimalusi
seletuskirjas viidatud ohu hankelepingu täitmisele või ettevõtja olukorda lahendada. Näiteks juhul, kui
ebausaldusväärseks muutumise või siis vähemalt RHS § 95 lg 1 p-i 4 kohase tegemist on maksuvõlaga ning RHS näeks
maksuvõla aluse korral eelneva maksuvõla kõrvaldamise tähtaja andmise. ette, et hankija peab andma ettevõtjale teatud
tähtaja selle tasumiseks või ajatamiseks, siis
tuleks ette näha ka, mis saab siis, kui ettevõtja
tähtajaks maksuvõlga ei tasu ega ajata. Samas
peaks hankijal isegi sellisel juhul olema
võimalik arvesse võtta asjaolusid, mis siiski
tingiksid hankelepingu täitmise jätkamise.
Seetõttu leiame, et hankijal tuleks tõesti enne
võlasuhte lõpetamist kaaluda kõiki asjaolusid
ning anda ettevõtjale võimalus ka asjaolusid
omapoolt selgitada, ent sellise regulatsiooni
seadussesse lisamine võib hankija ja ettevõtja
võimalusi asjaolusid selgitada pigem
pärssida. Tegemist on olukorraga, kus
hankemenetlus on lõppenud ning kehtivad
üldised võlaõiguslikud printsiibid, mistõttu
on hankija ja ettevõtja omavaheline
suhtlemine vaba. Piirangud on sätestatud
üksnes hankelepingute muutmisele, mida
tuleb niikuinii järgida.
NORDECON AS
298. RHS § 81 lg 2 muudetakse selliselt, et registri katkestus peab olema 15 minutit Ei ole arvestatud Väiksemaid katkestusi registri toimimisel
järjest selleks, et pakkumuse või taotluste esitamise tähtaeg peatuks. Teeme võib kahjuks ikka juhtuda. Oleks ebamõistlik
ettepaneku kaaluda lisada antud sättesse alternatiivse võimalusena pidada samaväärseks üheminutilist
hankemenetluses pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja saabumise katkestust ning 15 minutilist katkestust.
peatumist olukorras, kus katkestus ilmneb pakkumuse või taotluse esitamise Pakkujad peavad olema pakkumuste
hetkele eelneva 15 minuti sees. Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi pakkujad esitamisel hoolsad, mitte jätma pakkumuste
annavad endast parima, et pakkumuste üles panekut varakult alustada, siis esitamist viimasele hetkele ja selgitama seda
praktikas võib ette tulla juhtumeid, kus viimase 30 minuti sees tuleb teha ka oma koostööpartneritele.
korrektuure (nt saabuvad mõne koostööpartneri allkirjaga tuginemise
nõusolekud viimasel hetkel jmt). Olukorras, kus register sellisel hetkel ei
toimi, on ebamõistlik seada see pakkuja riisiko valdkonda kuuluvaks.
299. Eelnõuga lisatakse RHS § 115 lg 21 sõnastuses: „Hankija võib riigihanke Ei ole arvestatud Arvestades, et hankijad soovivad sätestada
alusdokumendis ette näha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatust pigem suuremaid ning pakkujad soovivad
erineva kõrvalekalde protsendi. Riigihanke alusdokumendis sätestatud madalaimaid kõrvalekalde protsente, leiame,
kõrvalekalde suurus võib maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud et eelnõus pakutud kõrvalekalde protsendid
pakkumuse maksumusega võrrelduna olla vahemikus 5–15 protsenti ja (kehtiva seaduse 10% asemel 5-15% ja 20%
pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10–30 protsenti. Kui hankija asemel 10-30%) on kompromissina kõige
ei ole riigihanke alusdokumendis käesolevas lõikes sätestatud erisust ette sobilikumad.
näinud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut“.
Teeme ettepaneku lisatud sättes muuta % määrasid selliselt, et 5-15% asemel
oleks 10-15% ning 10-30% asemel 15-30%. Märgime ära, et kuni 5%
hinnavahe ehitustegevuse hangetes on tavapärane ning 5% hinnavahe
selgitamine tekitab täiendavalt koormust pakkujatele.
Lisaks eespool toodule oleme seisukohal, et olukorras kus hetkel kehtiva RHS
§ 115 lg 2 alusel on pakkujaid kõrvaldatud ehitushangete menetlustest
üksikutel kordadel, puudub praktiline vajadus RHS § 115 lg 2 toodud %
määradest madalamate määrade kehtestamise võimaluse järele.
300. Eelnõuga lisatakse RHS § 178 lg 31 sõnastuses: „Kui sõlmitav hankeleping on Arvestatud Eelnõu muudetud.
seotud riigisaladuse, salastatud välisteabe või piiratud juurdepääsuga teabega,
võib hankija nõuda, et pakkuja või taotleja esitaks pakkuja või taotleja
riigisaladuse töötlemise loa, tema töötaja riigisaladusele juurdepääsu loa,
salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi või tõendid selle kohta, et
pakkuja või taotleja on suuteline töötlema, salvestama ja edastama piiratud
juurdepääsuga teavet hankija nõuetele vastaval turbetasemel“. Võimalike
ebaselguste ja vastuolude vältimiseks teeme ettepaneku kaaluda termini
„töötlemine“ kasutamist sarnaselt nagu on toodud riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seaduse (edaspidi „RSVS“) § 3 p-s 8. Märgime ära, et hetkel RHS
§ 178 lg 31 oma sõnastuses jätab eksliku mulje justkui kitsendataks sättega
RSVS-is reguleeritud termini „töötlemine“ sisu ning ulatust.
RAHANDUSMINISTEERIUMI ÕIGUSTALITUS
301. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 4 punktiga 171, milles Selgitatud Vastupidiselt ettepaneku esitajale on eelnõu
määratletakse riigihanke menetluse termin. koostaja seisukohal, et mõiste riigihanke
Arusaamatuks jääb, millist probleemi uue terminiga lahendatakse ning mis menetlus sisse toomine toob selgust ning
erinevus on riigihanke korraldamisel ja riigihanke menetlemisel. Praegusel lahendab nii mõnegi praktilise probleemi,
juhul riigihangete seaduses toodud sõna riigihanke korraldamine (mh näiteks, mis puudutab järelevalvemenetluses
riigihangete seaduse §-is 1-3) katab ära kõik erinevad riigihanke menetlused. tehtavaid otsuseid. Mõiste „hankemenetlus“
Riigihanke korraldamise kõrvale täiendava termini toomine ei ole mõistlik on defineeritud kui 2. peatüki alusel läbi viidav
ja vajalik ning tekitab üksnes ebaselgust sätete tõlgendamisel. menetlus, ent kehtivas seaduses puudub praegu
ühtne nimetaja, millega hõlmata ka neid
menetlusi, mis hankemenetluse mõiste alla ei
kuulu.
302. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse paragrahvi 10 lõiget 1. Ei ole arvestatud Eelnõu tekst vastab täpselt riigihanke direktiivi
Juhime tähelepanu, et planeeritavast riigihankest teavitatakse eelkõige sõnastusele.
hankeplaanis ning teatud juhtudel eelteate avaldamisega. Jääb ebaselgeks,
kas planeeritavast riigihankest teavitamine on üks alternatiivne turu-uuringu
eesmärke või tuleks sätte sõnastustest järeldada, et kui hankija kavatseb teha
turu-uuringu, tuleb täita kõik paragrahvis nimetatud tegevused st teavitada
ettevõtjaid planeeritavatest hangetest ja nõuetest ning uurida turgu riigihanke
ettevalmistamiseks. Ühtlasi tuleb arvestada, et see regulatsioon kehtib ka
väikehangetes, kus mõlema nõude täitmine ei ole samuti põhjendatud ja
eeldatavat maksumust arvestades proportsionaalne.
303. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse paragrahvi 15 lõiget 12. Arvestatud Muudatusest loobutud.
„(12) Kui hankija alustab menetlust registris ilma seadusest tuleneva
kohustuseta, käsitatakse seda riigihankena käesoleva seaduse tähenduses ja
hankija on kohustatud järgima käesolevas seaduses vastavale riigihankele
sätestatud riigihanke menetluse korda.“;
Kas paragrahvi sõnastusest ja seletuskirjast võiks järeldada, et kui näiteks
hankija ei korralda väikehanget registris (selleks ei ole kohustust), siis ei ole
tegemist riigihankega riigihangete seaduse tähenduses ja hankija ei ole
kohustatud järgima riigihangete korraldamise reegleid (menetlemise korda)?
Senine praktika on, et hankija korraldatud riigihanget käsitletakse
riigihankena olenemata maksumusest ja sellest, kas see korraldatakse
registris või väljaspool registrit. Näiteks väikehangete korral tuleb järgida
väikehangete korda, muuhulgas lähtuda 1. peatüki regulatsioonist, nii
registris korraldamisel kui ka väljaspool registrit.
RHS § 9 lg 4 p 3 sätestab, et alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise
ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord sätestatakse hankekorras.
Selgusetuks jääb, mis on väikehanke puhul „käesolevas seaduses vastavale
riigihankele sätestatud riigihanke menetluse kord“, mida hankija väikehanke
registris läbiviimisel peab järgima. Kas tuleks järeldada, et väikeostu
menetluse kord on erinev, sõltuvalt sellest, kas menetlus viiakse läbi RHRis
või registriväliselt?
Ühtlasi märgime, et asjaolu, et vaidlustuskomisjonil on keeruline
määratleda, kas neil on õigus kohaldada vaidlustamise ja järelevalve
regulatsiooni, ei ole põhjenduseks rakendada rangemaid või erinevaid
reegleid, mis tõstavad hankija koormust. Seega jääb arusaamatuks, mida
täpsemalt selle paragrahviga reguleerida soovitakse. Kui soovitakse teha
võrgustikusektori hankijale vms isikute osas täpsustusi, tuleks see sättes
selgelt välja tuua ja ära piiritleda.
304. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse paragrahviga 181. Selgitatud Segalepingute regulatsioon sisaldub ka
Nende sätete, mis tulenevad direktiivist ja mille praktikas rakendamine on kehtivas seaduses 1. peatükis, ent on mitmes
ebaselge, üle toomine 1. peatükki ei ole põhjendatud. paragrahvis laiali. Muudatusega tuuakse
segalepingute regulatsioon ühte sättesse
Ühtlasi seletuskirjas puuduvad praktilised näited, kuidas seda praktikas kokku. Lisaks täidetakse lüngad kehtivast
eriliigiste menetluste juures peaks rakendama. seadusest puuduolevate segalepingute osas.
Rahandusministeeriumil on plaanis koostada
juhendmaterjal segalepingute kohta.
305. Eelnõu § 1 punktis 24 on märgitud, et täiendatakse RHS § 33, samas Arvestatud Seletuskirja muudetud.
seletuskirja kohaselt täiendatakse RHS § 34.
306. Eelnõu § 1 punktis 39 muudetakse RHS § 49 lg 1 p 3 sõnastust ning lisatakse Ei ole arvestatud Viite lisamine ei ole vajalik, kuivõrd
sinna viide lihthankemenetluse tähtaegadele. Ettepanek analoogselt muudetakse § 125 lg 3 sõnastust: Hankijal on
täiendada ka RHS § 49 lg 1 p 1 ja lisada sinna samuti viide õigus korraldada lihthankemenetluse asemel
lihthankemenetlusele: „1) avatud või piiratud hankemenetluse või väljakuulutamiseta läbirääkimistega
lihthankemenetluse käigus /---/“ hankemenetlus, kui esineb vähemalt üks
Mõlema väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse aluse käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1 ja 3–5, §-s 50
kasutamine on sätestatud RHS § 124 lg 3. või § 156 lõikes 1 sätestatud alus või kui
hanketeatega alustatud lihthankemenetluse
käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega
taotlust või riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimustele vastavat pakkumust või
taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi
oluliselt ei muudeta.
307. Eelnõu § 1 punktiga 63 täiendatakse § 85 lõiget 1 ning sätestatakse, et Selgitatud Kui hankija soovib juhtide või vastutavate
pakkumuse hindamise kriteeriumina ei või sätestada kvalifitseerimise isikute haridust ja kutsekvalifikatsiooni
tingimusi, erandiks juhtide või vastutavate isikute haridus ja hinnata, ei ole lubatud sätestada juhtide või
kutsekvalifikatsioon, kui neid andmeid ei kasutata kvalifitseerimisel. vastutavate isikute haridusele ja
RRO on andnud selgituse sarnase olukorra kohta: kutsekvalifikatsioonile miinimumtaset
RHS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib ettevõtja juhtide või teenuse kvalfitseerimise tingimusena. Selles osas
osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute eelnõu kehtivat seadust ei muuda, vaid kordab
haridusele ja kutsekvalifikatsioonile nõudeid seada juhul, kui need § 101 lg 1 p-s 6 sätestatud reeglit, mille
on hankelepingu täitmiseks vajalikud ja neid ei kasutata pakkumuste kohaselt võib neid andmeid kehtestada
hindamisel. Seega peaks hankija, kui ta neid näitajaid ei hinda, kvalifitseerimise tingimusena, kui neid ei
nõudma andmete esitamist kvalifikatsiooni osana. Samas ei ole kasutata pakkumuste hindamisel.
välistatud, et kui hankija neid näitajaid hindab, nõuda ka hinnatavate Muudetav säte käsitleb üksnes vastutavate
näitajate miinimumtaset pakkumuse vastavuse osana. Sellest isikute ja juhtide haridust ja
tulenevalt ei ole fundamentaalselt vale ka nõuda üksnes kutsekvalifikatsiooni. Kui vastutavatele
miinimumtaseme näitamist pakkumuses ilma nende näitajate isikutele või juhtidele soovitakse sätestada
hindamiseta. Lisaks sellele peab hankija tähele panema, et nende muid nõudeid, näiteks kogemuse osas, ei ole
isikute haridust ja kutsekvalifikatsiooni, kes ei ole juhid ega teenuse keelatud neid kehtestada pakkumuse vastavuse
osutamise või ehitustööde juhtimise eest ei vastuta, ei saa RHS § 101 juures miinimumtingimusena ja/või neid ka
lg 1 p 6 alusel nõuda, ega saa nõuda ka füüsiliste isikute kogemust, hinnata, kuivõrd kvalifitseerimise
mistõttu need näitajad peavad tahes tahtmata olema pakkumuse tingimustena neid seada ei ole lubatud.
vastavuse osa.
Seega tekib 2 küsimust:
- Kas sätte viimast lauseosa - kui neid andmeid ei kasutata
kvalifitseerimisel - tuleb tõlgendada, et vastutava isiku haridust ja
kutsekvalifikatsiooni ei ole lubatud kvalifitseerimise etapis üldse
küsida, kui hankija soovib nende näitajate alusel pakkumusi hinnata või
on lubatav, et kvalifitseerimistingimuses on vastutavale isikule
sätestatud miinimumnõuded hariduse ja kvalifikatsiooni osas ning
hindamisel omistatakse pakkumusele hindamispunkte miinimumnõuet
ületava taseme eest. Näiteks kvalifitseerimistingimuseks on vastutava
meeskonnaliikme kõrgharidus, kuid hindamiskriteeriumiks on
konkreetse valdkonna kõrgharidus või magistri- või doktorikraad.
- teatud juhtudel on meeskonna vastutavatele isikutele seatavad nõuded
sätestatud vastavustingimusena, kui lisaks haridusele ja
kutsekvalifikatsioonile soovitakse seada nõudeid ka muude tingimuste
osas, nt varasema kogemuse kohta, mis ei ole käsitlevad
kvalifitseerimistingimusena. Kuidas sellisel juhul tuleks RHS § 85 lg 1
kohaldada?
308. Eelnõu § 1 punktiga 64 paragrahvi 85 lõiget 9 täiendatakse teise lausega Osaliselt arvestatud, Eelnõu muudetud. Rahandusministeerium on
sõnastuses: „Osakaalusid võib väljendada asjakohase mõistliku selgitatud esitanud liikmesriikide ekspertidele küsimuse,
vahemikuna.“ kuidas hindamiskriteeriume praktikas
rakendatakse, kui need on määratud
RHS muudatusega lisatav säte sisaldab kahte määratlemata õigusmõistet – osakaalude vahemikuna või tähtsuse
asjakohane ja mõistlik [vahemik]. Sättest võib järeldada, et kaaluda ja järjekorras. Kui vastused laekuvad, saame
põhjendada tuleb osakaalude vahemiku mõlemat aspekti – asjakohasust ja täiendada seletuskirja.
mõistlikkust. Seletuskirjast ei nähtu, millest lähtudes ja kuidas tuleb
praktikas hinnata asjakohasust ja mõistlikkust vahemikuna?
Kuigi seletuskirjas on viidatud sellele, siis sätte sõnastusest ei nähtu, et
osakaalud tuleks määrata „maksimaalse vahemikuna“. Klassikalise
riigihanke direktiivi eesti keelses tõlkes on art 67 lg 5 järgmises sõnastuses:
Nimetatud osakaalusid võib väljendada ligikaudsel viisil asjakohase
maksimaalse vahemikuna.
Direktiivi ingl keelne säte viitab samuti maksimaalsele vahemikule:
Those weightings may be expressed by providing for a range with an
appropriate maximum spread.
309. Eelnõu § 1 punktiga 66 muudetakse paragrahvi 88 lõiget 8. Selgitatud Eelnõu tekst vastab täpselt riigihanke
Sättest ega seletuskirjast ei selgu, millele viitab esimese lause viimane osa direktiivile. Sätte viimane lause ei kitsenda
„välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel“. Kui tegemist ei ole hankija kohustust tehnilises kirjelduses
sätte viimases lauses viidatud EL õigusaktidega, kas sellisel juhul on ligipääsetavusnõudeid kehtestada, vaid üksnes
tegemist hankija kaalutlusega tehnilise kirjelduse koostamisel? Kas paneb hankijale kohustuse õigusaktile viidata.
õigusaktidest tuleneb, mida peab „nõuetekohane põhjendus“ sisaldama? Nõuetekohane põhjendus on erand, mis
tuleneb vastava valdkonna õigusaktist, mis
ligipääsetavusnõuded ette näeb.
310. Eelnõu § 1 punktiga 121 muudetakse paragrahvi 120 lõiget 2. Selgitatud Seletuskirjas on selgitatud, miks ei ole
Muudatusega ühtlustakse ooteaeg üle ja alla rahvusvahelise piirmäära vaidlustamise tähtaegade lühendamine
riigihangetes. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et pakkuja ei pruugi saada oma võimalik. Eelnõu koostajate arvates on
kaebeõigust realiseerida ning on leitud, et vaidlustuse kirjutamiseks ja kaebeõiguse realiseerimine ning reaalne oht, et
esitamiseks jääb liiga lühike aeg. Hankemenetluse ja muude menetluste kaebeõigus jääb realiseerimata, piisav
tähtaegade ühtlustamine üksnes põhjusel, et kaebajale ei pruugi jääda põhjendus, et lisada ooteajale mõned päevad.
piisavat aega kaebeõiguse realiseerimiseks, ei ole põhjendatud ja
proportsionaalne. Sellisel juhul tuleb leida muu alternatiiv või sätestada
lühemad vaidlustamise tähtajad või tegevused tööpäevades.
311. Eelnõu § 1 punktiga 131 muudetakse paragrahvi 123 lõike 1 punkte 5 ja 6. Ei ole arvestatud Muudatus ei puuduta ettepanekus käsitletut.
Teeme ettepaneku lisada RHS § 123 lg 1 p 6 sätte loetelusse ettevõtte Eelnõu ja ka kehtiva seaduse tekst vastab
üleminek VÕSi § 180jj tähenduses, mis ei mahu praeguse ega täpselt riigihanke direktiivi sõnastusele.
muudatusejärgse sõnastuse piiridesse ja hankija peaks sellise asendamise
võimaldamiseks alati selle hanke alusdokumentides eraldi sätestama.
Selgitame seda näite kaudu:
Ettevõtjal A on kolm tehast: tehases 1 toodetakse tekke ja patju,
tehases 2 toodetakse madratseid ja tehases 3 kodutekstiile (voodilinu,
kardinaid jms). Ettevõtja A osales riigihankes, kus osteti
kaitseväelastele kasarmutesse madratseid. Lepingu kehtivuse ajal
tehakse ettevõtjale A ettepanek tehase 2 üleandmiseks. Vastavalt
VÕSile § 180 - Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud
lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib
omandajale üle minna ka seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad
ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad,
õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS
§ 185 kohaselt kehtib VÕS §180jj ka lepingutele, millega antakse üle
organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis).
Ettevõtja A jätkab tegevust tehaste 1 ja 3 valdkondades, kuid tal ei
ole seoses tehase 2 üleminekuga võimalik enam kaitseväega sõlmitud
hankelepingut täita, küll aga (tundub loogiline), et lepingu täitmise
võimekus liikus koos tehase 2 töötajate, seadmete jms ettevõtja
omandajale B.
VÕS ülemineku variandi lisamine RHS § 123 lg 1 p 6 praegusele loetelule
ei oleks riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus.
312. Eelnõu § 1 punktiga 140 muudetakse paragrahvi 125 lõiget 4. Ei ole arvestatud Riigihangete registri andmete analüüsi
Muudatusega pikendatakse lihthankemenetluses pakkumuste ja taotluste tulemusel on Rahandusministeerium
esitamise miinimumtähtaega viielt tööpäevalt kümnele päevale. tuvastanud, et enamikus (78%) 2020 jaanuarist
kuni 2021 aasta jaanuarini läbi viidud asjade ja
Lihthankemenetluse miinimumtähtaja pikendamine 5 tööpäeva asemel 10 teenuste lihthankes oli sätestatud kümne või
päevale, mis on küllaltki sarnane hankemenetluses sätestatud tähtajaga, ei rohkema päevane pakkumuste esitamise
ole põhjendatud ja pikendab lihthankemenetluse läbiviimist. Hankija peab tähtpäev. Seevastu tuvastati analüüsi
igakordselt hindama ja lähtuma oma tegevuses riigihangete seaduse §-is 3 tulemusel, et tähtaeg neli kuni kuus tööpäeva
sätestatud põhimõtetest. Juhul, kui tegemist on keerulisema hankega, on oli kasutusel vaid 5%-l lihthangetel, sealjuures
põhjendatud määrata pikem tähtaeg, et vajadusel saaksid pakkujad esitada minimaalne viie tööpäevane tähtaeg oli
küsimusi ja täpsustada asjaolusid. Samas, kui tegemist on hankega, mille kasutusel vaid kümnes lihthankes. Võttes
lepingu ese on väga selge ja lihtsalt määratletav (nt olemasoleva, mitte arvesse, et praktikas kasutavad hankijad asjade
spetsiaalselt hankija vajadustest lähtuva asja, müümine), ei ole pikema ja teenuste hankimiseks enamasti nagunii
tähtaja sisse seadmine põhjendatud. pikemat pakkumuste esitamise tähtpäeva ning
et seni kehtinud minimaalse viietööpäevase
Juhul kui siiski asutakse seisukohale, et lihthankemenetluse tähtpäeva sätestamisel jääb pakkujatele
miinimumtähtaja pikendamine on vajalik, siis tuleks kaaluda, kas riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks
võimaldada hankijatel lihthankemenetlustes RHS § 94 lg 4 aluste esinemisel äärmiselt piiratud aeg, mille tõttu võivad
kasutada lühendatud tähtaegu kiireloomuliste menetluste läbiviimiseks. pakkujate huvid jääda vajaliku õiguskaitseta,
jääb ettepanek arvestamata.
313. Eelnõu § 1 punktiga 141 muudetakse paragrahvi 125 lõiget 5. Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud. Riigihangete
Muudatusega sätestatakse lihthankemenetluse läbiviimisele täiendavad registri võimaliku töökindluse probleemid
(hankemenetluse) reeglid praktikas tõusetunud kitsaskohtade ületamiseks ja mõjutavad kõiki riigihangete registris
seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks. läbiviidavaid riigihankeid, sh lihthankeid ning
ka lihthankes osalevatele huvitatud isikutele
Samas ei ole täpsustatud, et millised on need kitsaskohad ning kas rangete
hankemenetluse nõuete sisse seadmine on proportsionaalne arvestades tuleks võimaldada sama õiguskaitset nagu 2.
lihthankemenetluse olemust ning neid ei ole võimalik lahendada hankijate ptk menetluste puhul. Lisaks eeltoodule on
kaalutlusõiguse kaudu lihthankemenetluse korras. Lisaks on loetelus toodud praktikas korduvalt tõusetunud küsimus
paragrahvides mitmeid sätteid, mis ei peaks lihthankemenetlustes üldse sellest, kas hankijatel tuleb lihthanke
kohalduma – nt RHS § 115 sätted, mis kohalduvad riigihanke piirmäära menetluses riigihanke alusdokumentide
ületavatele riigihangetele. Seega tuleks täiendavalt kaalutleda ja muutmisel pikendada pakkumuse esitamise
põhjendada, kas on lihthankemenetluses vajalik kohustada hankijaid järgima
kõiki loetelus toodud sätteid tervikuna. tähtaega. Kuna senini kohaldus vastav
regulatsioon vaid juhul kui hankija oli selle
Kohtud on korduvalt rõhutanud, et lihthankeid iseloomustab paindlikkus, riigihanke alusdokumentides ette näinud, siis
minimaalsed menetlusreeglid ja võimalus pidada läbirääkimisi ning olenes pakkumuste esitamise tähtaja
riigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes põhjust sisustada sama rangelt pikendamine ka ulatusliku riigihanke
kui hankemenetluses kehtivaid reegleid (nt Riigikohtu lahend nr 3-17-2718). alusdokumentide muutmise puhul suuresti
Seega ei ole põhjendatud kehtestada lihthankemenetluses samaväärsed
nõuded hankemenetlusega ning hankijal peab jääma endal õigus otsustada hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest RHS
riigihanke korraldamise reeglite üle järgides riigihangete seaduse § 3 § 3 valguses ning huvitatud isikud võisid jääda
sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid. vajaliku õigusliku kaitseta. Eeltoodust
tulenevalt peame vajalikuks RHS §-des 81 ja
82 sätestatu laiendamist lihthankemenetlusele.
Ülejäänud sättes nimetatud paragrahvid
kohalduvad hankija tegevusele juhul, kui
hankija pole riigihanke alusdokumentides
sätestanud teisiti.
314. Eelnõu § 1 punktiga 206 täiendatakse paragrahvi 189 lõikega 41. Ei ole arvestatud Väikehangete vaidlustamise tähtaja
Väikehanke vaidlustamise tähtaja sisse viimine ja selle võrdsustamine kehtestamisega ei muudeta väikehangete
lihthankemenetlusega ei ole põhjendatud ja proportsionaalne. Juhime vaidlustamist võimalikuks, vaid see on
tähelepanu, et väikehanke menetluses võib olla hanke eeldatav maksumus 5 võimalik ka kehtiva RHS alusel. Tähtaja
eurot, mistõttu peab olema väikehange veel kiirem ja paindlikum ning kehtestamisega saavutatakse õigusselgus,
väiksema halduskoormusega kui lihthange. Tihtilugu tehakse väikehangetes vastasel korral jääb üles küsimus, millise
hankija poolt otsused alles lepingu sõlmimisega. Täiendavate nõuete tähtaja jooksul on võimalik nendes hangetes
kehtestamine ja sätete kohaldamine, mis muudavad menetluse tehtud otsuseid vaidlustada.
bürokraatlikuks ja koormavaks, ei ole põhjendatud ja kooskõlas riigihangete
seaduse § 3 proportsionaalsuse põhimõttega.
315. Kuigi eelnõu eesmärgiks on parandada kitsaskohad ning vähendada Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari.
hankijate ja ettevõtjate töö- või halduskoormust ning suurendada
õigusselgust, siis paraku eelnõu muudatused saavutavad vastupidise
tulemuse – tõuseb hankijate töö- ja/või halduskoormus ning väheneb
õigusselgus. Muudatuste tulemusel kehtestatakse hankijale täiendavaid
nõudeid ja reegleid ning väheneb paindlikus ja kiirus. Muudatuste kaudu
püütakse ühtlustada väikehankeid ja lihthankeid (range) hankemenetluse
nõuetega, mis ei ole põhjendatud ja kooskõlas riigihangete seaduse § 3
proportsionaalsuse põhimõttega.
RB RAIL AS EESTI FILIAAL
316. Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused. Soovides hankijatel hõlbustada Selgitatud Nõustume, et RHR-i on võimalik lisada
välismaiste pakkujate poolt esitatava dokumentatsiooni läbivaatamist ja informatiivseid linke e-Certisele. Kahjuks ei
RHS-s sätestatud nõuetele vastavuse hindamist. ole meil võimalik tagada juurdepääsu teiste
riikide andmebaasidele ega nõuda, et teised
Ettepanek. Iga kord, kui õigusaktidesse lisatakse täiendav nõue, mida riigid lingiksid oma riigihangete
hankija on kohustatud hankemenetluses rakendama, antakse ühtlasi hankija elektroonilised süsteemid e-Certise
kasutusse ka lihtsad tööriistad, millega tingimuse täitmist saab kontrollida. andmebaasiga. Välismaised pakkujad peavad
Antud ettepanek on seotud võimaliku Euroopa Liidu ülese andebaasi aga hankepassi täitmisel lisama viite
loomisega, mida kasutades saab hankija kontrollida nt. Pakkuja asukohariigi veebilehele, kui vastav teave on seal olemas
riiklikke ja kohalike maksude tasumist, harmoniseerida erinevate ning hankija saab võrrelda esitatud teavet e-
riikide/õppeasutuste sertifikaate jne. Üheks võimaluseks oleks lisada Certises sisalduva teabega. eCertis ei vahenda
integreerida Riigihangete registrisse link nt. eCertis-le päringuid ega nende tulemusi.
https://ec.europa.eu/tools/ecertis/#/homePage ja tagada kasutajatele tasuta
võimalus tutvuda andmebaasis viidatud liikmesriikide erinevate
andmebaasidega.
317. Järgides RHS §2 (1) on RHS eesmärgiks tagada hankija rahaliste vahendite Selgitatud RHS eelnõu koostamisele eelnes VTK
läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine koostamine, millele omakorda eelnes
ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. hankepraktikute kaasamine, et kaardistada
võimalikud kitsaskohad nii seadusandluses kui
Seega on RHS oma olemuselt hankijale antud tööriist, millega saab ka rakenduslikus pooles. VTK käsitles just
saavutada parim tulemus, andes samal ajal hankijale kindluse, et kõik RHS- hankepraktikutelt saadud tagasiside pinnalt
s ja riigihangete registris kirjeldatud tingimused saavad täidetud. Siiani on probleemkohti ning lahendusvariante – kas
Eestis levinud arvamus, et RHS sätestab tingimused, kuid ei ava võimalusi. probleem on lahendatav seaduse muudatusega,
Ettepanek puudutab senise lähenemise aluste muutmist, võttes arvesse, et koolitusega, juhendiga, registri arendamisena
RHS võiks olla hankijale parim vahend saamaks pakkujalt, tema poolt vms. RHS muutmise eelnõu sisaldab seda osa,
pakutud parima võimaliku lahenduse. Sellise lähenemisviisi saavutamiseks mis on lahendatav seaduse muudatusega.
tuleks koguda eelkõige riigihangete subjektide - nii pakkujate kui ka
hankepraktikute seisukohad, jättes kõrvale senise suundumuse, pühenduda
ainult õiguslike nüansside käsitlemisele.
318. Töötada välja kavatsuste pakett, tagasiside kogumiseks EL riigihanke Selgitatud Euroopa Liidus on seadusandlik initsiatiiv
direktiivi töörühmale, koondades ettepanekuid direktiivi parandamiseks ja üksnes Euroopa Komisjonil, kes on üheselt
liigse bürokraatia vähendamiseks seal, kus see võib esineda. Näiteks, mõistetavalt väljendanud, et lähiajal ei ole
sarnaselt väikehangetele võiks avatud pakkumistel olla lubatud plaanis direktiive uuendada. Uute direktiivide
läbirääkimised. Tegemist oleks üheetapilise hankemenetlusega, mille raames väljatöötamise või uuendamise plaanist
on võimalik läbi viia läbirääkimisi, kui see võimalus on hankedokumentides teavitab Euroopa Komisjon piisavalt kaua ette
ette nähtud. Pakutud lähenemine võimaldaks riigihangetel nii ning sellisel juhul on võimalik oma
märkimisväärset aja kokkuhoidu kui ka olulist paindlikkust. See on muidugi ettepanekud regulatsiooni parandamiseks ka
ainult üks näide paljudest, kus põhinõudeid muutes on võimalik vähendada esitada.
protseduurinõudeid ja samas laiendada võimalusi.
319. Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus. Ei ole arvestatud Direktiivi 2014/24/EL art 53 kohaselt tuleb
hankijal teha riigihanke alusdokumendid
RHS § 81 (1) esimene lause sätestab “ Hankija võib muuta hanketeadet või elektrooniliselt tasuta kättesaadavaks
muid riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses enne pakkumuste menetluse algusest arvates. Sellest reeglist teeb
esitamise tähtpäeva ning piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises seesama artikkel erandi art 22 lg-s 1 sätestatud
läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja juhtudel, mis on üle võetud RHS § 45 lg-ga 2,
innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise tähtpäeva”. mis puudutab elektroonilist kättesaadavaks
tegemist ning riigihanke alusdokumentides
Antud lõike tingimus näeb ette võimalust muuta hankedokumentatsiooni sisalduva teabe konfidentsiaalsena hoidmise
kuni taotluse esitamiseni. Vastavalt sõnastusele on hankijal võimatu viia põhjendusel, mis on üle võetud RHS § 77 lg-
hankedokumentatsiooni parandusi kaheastmelise hankemenetluste (piiratud ga 3. Nendest sätetest tulenevalt ei saa
ja konkurentsipõhise läbirääkimistega) pakkumise koostamise etapis, võimaldada muuta riigihanke alusdokumente
muutes ühtlasi võimatuks taotluse esitamise järgselt muuta riigihanke pärast taotluste esitamist.
alusdokumente. Selline tava takistab oluliselt kaheetapilise hankemenetluse Direktiivi art 29 lg 5 ning art 31 lg 4 räägivad
soovitud tulemit ja ühtlasi jääb selgusetuks, milline soov oli seadusandjal muudatustest, mis on vajalikud seoses
sellise tingimuse lisamisel õigusakti. Ühtlasi tuleb arvestada, et läbirääkimiste käigus kokkulepituga nendes
kaheetapiliste hankemenetluse korral on tegemist oluliselt pikemate tingimustes, mille hankija on riigihanke
hankemenetlustega. Seoses pikema ajalise aspektiga võib rohkem tekkida alusdokumentides märkinud läbiräägitavatena.
asjaolusid, millest tingitult on vajalik muuta hankedokumentatsiooni. Art 29 lg 5 sisaldub eelnõuga lisatavas § 70 lg-
s 61 ja art 31 lg 4 sisaldub kehtiva RHS § 60 lg-
Lisaks, lähtudes direktiivi 2014/24/EL artikli 29 kolmanda lõigu sõnastusest s 5.
„ Esitatud teave peab olema piisavalt täpne, et võimaldada ettevõtjatel
kindlaks teha riigihanke olemus ja ulatus ning otsustada, kas esitada
hankemenetluses osalemise taotlus“ ei eeldata, et taotluse staadiumis hankija
poolt esitatud teave peaks olema lõplik.
Teeme ettepaneku muuta RHS § 81 (1) esimest lauset järgnevas “ Hankija
võib muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente avatud
hankemenetluses enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ning piiratud
hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses,
võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise
tähtpäeva“.
320. Huvide konfliktid ja pettused Selgitatud 2021. a lisandus RHRi hankija meeskonnale
huvide konflikti puudumise kinnitamise
Tuleviku suundumusi silmas pidades näeme, et peatselt tuleb seadusandjal võimalus. Ettepanek luua vastav liides
seista silmitsi võimalike huvide konflikti ja pettuste väljakutsetega, mis meeskonnaliikmete ja pakkujate vaheliste
eelkõige on seotud väiksemate ettevõtetega. Teeme ettepankeku töötada seoste otsimiseks on intrigeeriv ja väärib
välja ühtsed mõõdikud võimalike pettuste ja huvide konfliktiga seotud kindlasti tulevikus ressursside olemasolul
olukordade vältimiseks. Ettepaneku väljundiks oleks Riigihangetes registris kaalumist.
(RHR) olev täiendav liides, millega tagatakse järgmiste printsiipide täitmine:
i. RHS automaatne funktsionaalsus, mida on laiendatud
seotud isikute kontrollmehhanismiga, tuues välja
mistahes juhtumid, kus konkreetse hankemenetluse
juurde registreeritud hankija meeskonnaliige on
seotud ükskõik millise pakkujaga.
ii. Antud funktsionaalsus oleks RHR automaatne
kontroll, mis teostatakse koheselt peale pakkumiste
esitamist.
iii. Nimetatud automaatne lahendus toob koheselt välja
isikute võimaliku huvide konflikti või sarnase
olukorra riskikoha, mis nõuab hankija poolt
täiendavat tähelepanu. Lahendus annab ühtlasi
hankijale kindluse, et antud hankel on huvide konflikt,
sellel infole tuginedes välistatud.
iv. Selline lahendus võimaldaks ühtlasi, nii seaduse
sätete paindlikkust (hankijale seatud piirangute
vähendamine), kui hõlbustab märkimisväärselt
järelevalvet võimalike juhtude üle, mille käigus
käsitletakse huvide konflikti.
REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS
321. Eelnõu § 1 p 1 kohaselt muudetakse riigihangete seaduse (RHS) § 4 ja Arvestatud Eelnõu muudetud.
lisatakse antud paragrahvile punkt 141 . Lisanduva punkti sõnastus jääb aga
raskesti mõistetavaks ja teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 p 1 osa, mille
alusel soovitakse lisada RHS § 4 punkt 141 järgmiselt:
„141 osamaksumus on pakkumuse maksumuse eraldi hinnatav osa;“.
322. Eelnõu § 1 p 1 soovitakse muuta RHS § 4 ja täiendada paragrahvi punktiga Selgitatud Tegemist ei ole menetlusliigiga, vaid
171 . Reeglina on menetlusliigid alati kokku kirjutatud Eesti terminiga, mis hõlmab endas igasuguseid
õigekeelsussõnaraamatu alusel. Seega jääb segaseks, miks on mõiste menetlusi, mille eesmärgiks on lepingu
„riigihanke menetlus“ lahku kirjutatud. sõlmimine või ideekavandi saamine, st nii
näiteks hankemenetlusi, erimenetlusi, kui ka
minikonkurssi.
323. Eelnõu § 1 p 56 alusel soovitakse muuta RHS § 81 lõiget 2. Meie hinnangul Arvestatud Eelnõu muudetud.
on sõnastus keeruliselt mõistetav ja teeksime ettepaneku sätte sõnastust
muuta järgmiselt:
„(2) Kui pakkumusi või taotlusi saab esitada üksnes elektrooniliselt ning
pakkumuste ja taotluste esitamise elektrooniline süsteem (edaspidi
elektrooniline süsteem) ei ole olnud töökorras kauem kui 15 minutit korraga
kaheksa tunni jooksul enne pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva
saabumist, peatub riigihange automaatselt ja pakkumuste või taotluste
esitamise tähtpäev ei saabu.
324. Eelnõu § 1 p 209 toob eelnõus vaidlustuse lõppemise aluseks § 197 lõikele Arvestatud Eelnõu muudetud, viiteviga parandatud.
1 punktile 8, mille järgselt on võimalik hankijalt vaidlustaja kasuks välja
mõista vaidlustaja poolt tasutu. RHS nimetatud sätte alusel jäetakse
vaidlustuskomisjoni otsusega vaidlustus osaliselt või täielikult läbi
vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 sätestatud alused.
RHS § 192 lõikes 3 on välja toodud 7 erinevat alust:
1) vaidlustus ei ole esitatud tähtajaks; 2) vaidlustaja ei ole määratud tähtaja
jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi; 3) samas asjas on juba
tehtud otsus vaidlustuskomisjonis või kohtus; 4) vaidlustatud riigihanke või
otsuse kohta on tehtud käesoleva seaduse §-s 208 nimetatud ettekirjutus; 5)
hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või
õigusrikkumine on kõrvaldatud; 6) vaidlustaja ei tõenda riigihanke
alusdokumentide vaidlustamisel vaidlustuskomisjonile vastuvõetaval viisil,
et tal on reaalne võimalus riigihankes osaleda; 7) vaidlustajal puudub
vaidlustuse esitamise õigus.
Leiame, et hankija ei peaks tasuma pakkuja eest riigilõivu ja muud tasud kui
ilmenvad punktides 1-4 või 6-7 esinevad asjaolud. Ainus olukord, mil
hankijal nimetatud kohustus tekib, võiks olla punktis 5 nimetatu. Käesoleva
eelnõu säte seda aga ei täpsusta ja kehtestaks hankijale kohustusi ka siis, kui
vaidlustuse täielik või osaline läbivaatamata jätmine on tingitud
pakkujapoolsest tegevusest või tegevusetusest.
REKTORITE NÕUKOGU
325. Eelnõu § 1 punkt 21, millega asendatakse paragrahvi 30 lõike 3 teises lauses Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
sõna „täpsustada“ sõnaga „täiendada“.
Ühe pakkujaga raamlepingu sõlmimise võimalused (eelnõu p 21) vajaks
täpsemalt lahti kirjutamist/selgitamist – eelnõu seletuskirja kohaselt
leevendatakse ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu
sõlmimise võimalusi, aga endiselt jääb seadus liiga üldsõnaliseks ning
hankijale praktikas selgusetuks, mis on võimalik ja mis mitte.
Rahandusministeeriumi KKK-s toodud selgitus ei ole samuti piisavalt
konkreetne ning hankijad on endiselt teadmatuses kuidas on võimalik ühe
pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimine. Tegemist
on niivõrd olulise teemaga, et selle lahendamine seaduse rakendamise
tulemusena tekkiva tõlgenduspraktika alusel ei ole mõistlik, selgust oleks
vaja kohe ning seaduse muutmine on selleks hea võimalus.
326. Eelnõu § 1 punkt 62, millega täiendatakse paragrahvi 83 lõikega 71 Arvestatud osaliselt Eelnõu hankelepingu rikkumise teabe
esitamise osas muudetud.
Teeme ettepaneku muuta hankija poolset teavitamise kohustuse tähtaega Põhjendatud ei ole hankelepingu muutmise
ettevõtja poolsete hankelepingu rikkumise nõude saatmise osas kümnelt teate esitamise tähtaja pikendamine, kuivõrd
päevalt kolmekümne päevani. Sellisel juhul oleks § 83 tähtajad ühetaolised asjaolud hankelepingu muutmise osas saavad
ja annavad hankijale mõistliku aja vastava info sisestamiseks. Samuti oleks selgeks muudatuse tegemise ajaks ega saa
asjakohane rakendada samasugust kolmekümne päevast tähtaega RHS § 123 selguda hiljem.
lg 5 lepingu muutmise teavituse puhul. Kümne päevane tähtaeg ei ole
otseselt põhjendatav millegagi ja antud juhul tuleks eelistada õigusselgust ja
ühetaolist lähenemist sarnaste registris teavitamise tegevuste puhul.
327. Eelnõu § 1 punkt 75, millega täiendatakse paragrahvi 95 lõike 1 punkte 1 – Selgitatud Eelnõu teksti on muudetud ning kasutatud
3 sõnadega „üldvolitusega või“. direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 1 sõnastust,
mille kohaselt kuulub kõrvaldamise aluse
Eelnõust ja seletuskirjast ei ole aru saada, mida tähendab „üldvolitus“. skoopi ka juhtum, kus karistatud on isikut,
Ülikoolidele võib nimetatud muudatus lisada täiendavat halduskoormust kellel on volitus ettevõtet esindada, tema nimel
riigihanke pakkumuste esitamisel kui ülikool osutub edukaks. Kehtiva otsuseid teha või teda kontrollida. Tõsi on see,
seaduse kohaselt on ülikoolide puhul kontrollitavateks rektor, senat ja et kontrollitavate isikute ring muudatuse
nõukogu. Kuid lisaks eelnimetatutele on ülikoolides veel mitmeid rektori tulemusena suureneb, ent liikmesriigil ei ole
poolt volitatud isikuid, kellel on erinevas mahus esindus- ja allkirjaõigus. õigust selliste isikute ringi kitsendada.
Seega võib laieneda oluliselt § 95 lõike 1 aluse kontrollitavate isikute ring,
kellel on volitused lepingu/lepingute sõlmimiseks ning esindamiseks.
TLÜ näitel on rektori volikirja alusel kokku 8 isikut ja EMÜ näitel on rektori
volikirja alusel kokku 9 isikut, kellele antud volitusi võib pidada „üldiseks“
(st õigus sõlmida lepinguid). Üldiselt on igal volitatud isikul teatud piirangud
(näiteks valdkonnapõhine), kuid küsimus mida kvalifitseerida
„üldvolitusena“ on hetkel vastuseta. Eelnõu seletuskirjas on toodud näide
tegevdirektorist, kellel on üldjuhul väga lai iseseisev otsustusõigus kogu
ettevõtte tegevuse üle. Kas seaduse kohaldamisel võiks sellisel juhul
arvestada vaid üldvolitusega, mis on väljastatud ilma piiranguteta? Eelnõu
seletuskirja võiks selles osas täiendada, et hilisem kohaldamine oleks selge
ja ühetaoline.
328. Eelnõu § 1 punkt 89, millega täiendatakse paragrahvi 96 lõikega 31. Selgitatud Seletuskirja täiendatud.
Muudatusega lisatakse kõrvaldamise aluste kontrollimisel nõutavate
dokumentide asendamise mh hankijal olemasolevate ja jätkuvalt asjakohaste
dokumentide või andmetega. Planeeritud muudatusega väheneb peamiselt
nende välismaiste ettevõtjate halduskoormus, kes osalevad sama hankija
riigihangetes korduvalt, kuivõrd eelmises riigihankes esitatud tõend, kui see
on jätkuvalt asjakohane, saab olla kõrvaldamise aluste puudumise tõendiks
ka käimasolevas riigihankes ja uut tõendit esitama ei pea. Planeeritud
muudatuse eesmärk – ühtlustada erinevad menetluspraktikad ning vältida
asjatut dokumentide esitamist – on tervitatav, kuid „jätkuvalt asjakohane“ on
faktilises ja ajalises mõttes väga ebamäärane ning üldsõnaline. Millise
faktilise ja ajalise piirangu sisse mahub „jätkuvalt asjakohane“ riigihankes
esitatud tõend? On selleks näiteks kaks nädalat või kaks kuud või ka kaks
aastat? Kas asjakohasuse tuvastamiseks piisab pakkuja kinnitusest. Teeme
ettepaneku lisada eelnõu seletuskirja selgitus.
329. eelnõu § 1 punkt 93, millega muudetakse paragrahvi 98 lõike 4 sõnastust ja Arvestatud Muudatusest loobutud.
asendatakse sõna „tähtajaks“ sõnadega „vähemalt viie tööpäeva pikkuse
tähtaja jooksul“.
§ 98 lõige 4 nii kehtivas redaktsioonis kui ka planeeritud muudatuse korral
käsitleb olukorda, mil pakkuja ei ole esitanud nõutud dokumente või ei ole
esitanud selgitusi ja seetõttu jäetakse pakkuja kvalifitseerimata.
Kvalifikatsiooni kontrollimiseks täiendavate dokumentide nõudmise alus on
§ 104 lõige 8 ja tähtaeg tuleneb lõikest 9 (minimaalselt 5 tööpäeva). Selgitusi
pakkumuses esitatu kohta küsitakse § 46 lõige 4 alusel (kolm tööpäeva). §
46 lõikes 4 ei ole seaduse eelnõu kohaselt ühtegi muudatust planeeritud teha.
Eelnõu § 1 punkti 105 järgi on lisaks plaanis muuta § 104 lõike 2 punkti 2 ja
lisada, et hankepass peab sisaldama hankija nõutud andmeid esitatud
tingimustele vastamise kohta.
Seega juhul, kui hankija on nõudnud hankepassis kvalifikatsiooni
kontrollimiseks vajalike andmete esitamist, siis ei ole hankijal vaja ka
pakkujalt täiendavaid dokumente küsida. Küll aga võib hankijal tekkida
vajadus küsida selgitust või täpsustust hankepassis esitatud andmete kohta ja
sellisel juhul peaks kohalduma § 46 lõige 4 ehk kolme tööpäevane tähtaeg.
330. Eelnõu § 1 punkt 108, millega täiendatakse § 104 lõikega 51 „Riigihangetes, Selgitatud Hankepass esitatakse iga osa kohta eraldi
mille hankija on ühe menetluse raames osadeks jaotanud, esitatakse vajaduse üksnes vajaduse korral, mis on ka eelnõu
korral hankepass iga osa kohta eraldi“. tekstis märgitud. Selline vajadus on siis, kui
hankija on erinevatele osadele kehtestanud
Juhul, kui muudatus tähendab, et pakkuja peab iga osa kohta esitama eraldi erinevad kvalifitseerimise tingimused. Kui
hankepassi ja täitma kõrvaldamiste aluste osa, siis oleme seisukohal, et kvalifitseerimise tingimused on samad, ei ole
selline muudatus tekitab lisakoormust kõikidele, eelkõige hankijatele, kes erinevate hankepasside esitamise vajadust,
peavad iga hanke osa puhul sama pakkuja osas, samade tingimuste osas, vaid iga osa puhul on võimalik pakkuja
eraldi kontrollima, kas hankepassi kõrvaldamiste aluste osa on korrektselt kvalifikatsiooni kontrollida ühe ja sama
täidetud. hankepassi põhjal. Vajadust ei ole, kui
menetlus viiakse läbi riigihangete registris, ent
sellist kohustust RHS ei sisalda, mistõttu võib
olla, et menetlus viiakse läbi mõnes muus
elektroonilises süsteemis. Riigihangete
register moodustab vajadusel erinevad
hankepassid automaatselt vastavalt registrisse
sisestatud andmetele. Mõni teine süsteem aga
ei pruugi seda võimaldada. Samuti, kui
riigihange ei ole erandlikult elektrooniline, on
võimalik, et vajadusel tuleb esitada erinevad
hankepassid.
331. Eelnõu § 1 punkt 146, millega lisatakse § 126 uus lõige 61, mis sätestab Arvestatud Rahandusministeerium on analüüsinud
sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses minimaalseks pakkumuste esitamise sotsiaal- ja eriteenuste riigihangete
tähtajaks 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates. korraldamisel seatud pakkumuste esitamise
tähtaja pikkust ning leidnud, et sotsiaalteenuste
Teeme ettepaneku ühtlustada omavahel lihthanke ja sotsiaal- ja eriteenuste riigihangete korraldamisel seadis suisa 91%
erimenetluse minimaalsed pakkumuste esitamise tähtajad. Sotsiaal- ja hankijaid pikema kui kümnepäevase tähtaja.
eriteenuste hulka on valitud teenused, mille olemusest tulenevalt on Eriteenuste riigihangete korraldamisel seadis
otsustatud, et nende hankimise protseduur võib olla kiirem ja lihtsam. üle kümnepäevase tähtaja ligi 68% hankijaid.
Lihthankemenetluste puhul, mille hankimine peaks samuti olema kiirem ja Eeltoodust tulenevalt kasutab enamus
lihtsam, on eelnõuga sätestatud pakkumuste esitamiseks 10 päeva. Seaduse hankijaid sotsiaal-ja eriteenuste erimenetluste
ühetaolisuse huvides teeme ettepaneku sätestada ka sotsiaal- ja eriteenuste läbiviimisel rohkem kui kümnepäevast
erimenetluste pakkumuste esitamise tähtpäevaks 10 päeva. pakkumuste esitamise tähtpäeva. Analüüsi
valguses nõustume esitatud ettepanekuga
seada sotsiaal-ja eriteenuste erimenetluses
pakkumuste esitamise minimaalseks tähtajaks
10 päeva.
332. Eelnõu § 1 punkt 206, millega täiendatakse paragrahvi 189 lõikega 41 – Ei ole arvestatud Väikehangete vaidlustamise tähtaja
vaidlustamine allpool lihthanke piirmäära. kehtestamisega ei muudeta väikehangete
vaidlustamist võimalikuks, vaid see on
Teeme ettepaneku jätta seaduse reguleerimisalast välja väikehangete võimalik ka kehtiva RHS alusel. Tähtaja
vaidlustamise regulatsioon või sätestada selgesõnaliselt, et alla vastavate kehtestamisega saavutatakse õigusselgus,
piirmäärade hanked ei ole VAKO- s vaidlustatavad. Hetkel eelnõus olev säte vastasel korral jääb üles küsimus, millise
suurendab halduskoormust ja ei ole kooskõlas riigihangete majandusliku tähtaja jooksul on võimalik nendes hangetes
efektiivsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Kuidas on vastavate tehtud otsuseid vaidlustada.
põhimõtetega kooskõlas, kui näiteks vaidlustatakse 100 eur eeldatava
maksumusega väikehange? Lisaks toob vastav regulatsioon kaasa vajaduse
tekitada sisuliselt uus menetlusliik, mille puhul on vaja hakata reguleerima
menetluslike toiminguid (sh otsustest teavitamise reegleid). On ilmselge, et
pelgalt vaidlustamise sätte lisamisest sellisel juhul ei piisaks ja tekitatakse
hankijate ning pakkujate hulgas pigem segadust. Samas menetlusreeglite
lisamine ei ole proportsioonis nende hangete maksumustega. Euroopas on
tavaks saanud, et väikeostude teostamist sellisel määral ei reguleerita, kuna
sellega kaasnev halduskoormus ja kulu ei ole kuidagi proportsioonis nende
hangete väärtusega. Senini on hankijatel ja pakkujatel olnud enamjaolt
teadmine, et alla vastavate piirmäärade hanked ei ole VAKO-s
vaidlustatavad. Senini aastas paari sarnase hanke vaidlustamine VAKO-s ei
tähenda veel seda, et see vajaks seaduses vastavat regulatsiooni.
On mõistlik ja proportsionaalne tekitada teatud piir, millest allpool jäetakse
seadusandja poolt hanked reguleerimata, kuna nende mõju majandusele
tervikuna on marginaalne. Seda toetab ka riigihangete üldpõhimõtete
loogika, et suurema väärtusega hangetel rangemad menetlusreeglid ja
väiksema väärtusega hangetel lihtsamad reeglid. Hetkel eelnõus oleva sätte
ja selle kaasmõjudega liigume selgelt ülereguleerituse suunas, tõstame
halduskoormust ja võtame hankijatelt ära võimalust tegeleda eeskätt suure
väärtusega hangetega.
Kui eelnõu väljatöötaja ei plaani vastava ettepanekuga arvestada, siis oleks
hea õigusloome tavadega igati kooskõlas, kui vastavale sättele oleks tehtud
ka asjakohane mõjude analüüs, sest on ilmselge, et sellel on väga arvestatav
mõju nii hankijate kui pakkujate tegevusele.
333. Eelnõu § 1 punkt 209, millega täiendatakse paragrahvi 198 lõikega 41 Ei ole arvestatud Sellise kohustuse lisamine eeldaks tervet eraldi
menetluskorda ning tähtaegade kehtestamist.
Planeeritud muudatusega lisatakse vaidlustusmenetluse kulude hüvitamisele Samuti tuleks muuta vaidlustuse esitamise
juhtum, kus hankija tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena tähtaegu, mis selliste lühikeste
kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente, ent ei mööna sõnaselgelt, miinimumtähtaegadega menetlustes nagu
et ta vaidlustuse omaks võtab. Teeme ettepaneku, et hanke alusdokumentide näiteks lihthankemenetlus või sotsiaal- ja
vaidlustamise korral peab pakkuja olema enne alusdokumentide eriteenuste erimenetlus on niigi lühikesed.
vaidlustamist pöördunud muudatusettepanekuga hankija poole riigihangete Tegemist oleks ilmselge ülereguleerimisega,
registri teabevahetuse kaudu. Kui pakkuja ei ole muudatusettepanekut mille vajalikkust ei ole ettepanekus mitte
vaidlustamisele eelnevalt teinud, ei pea hankija hüvitama ka vaidlustust kuidagi põhjendatud.
omaks võttes vaidlustusmenetluse kulusid.
334. Eelnõu § 1 punkt 218, millega muudetakse paragrahvi 214 lõige 1 Selgitatud Vastus küsimusele, millist konkreetset
käitumisviisi saab lugeda hankelepingu
Planeeritud muudatusega laiendatakse RHS § 214 lg 1 dispositsioonis lubamatuks sõlmimiseks raamlepingust
kätketud teokirjeldust selliselt, et lisaks esimesele teoalternatiivile (i) hanke- hälbivatel tingimustel, sõltub iga
või raamlepingu sõlmimisele riigihanke alusdokumentides sätestatust üksikjuhtumi asjaoludest.
erinevatel tingimustel, on edaspidi vaadeldava sätte järgi karistatavad ka
järgmised käitumisalternatiivid: (ii) hanke- või raamlepingu sõlmimine Nagu on märgitud ka käesoleva seaduse eelnõu
edukaks tunnistatud pakkumuses ettenähtust erinevatel tingimustel; (iii) seletuskirjas, on RHS § 214 lg-s 1 sätestatud
hankelepingu sõlmimine raamlepingus ettenähtust erinevatel tingimustel. süüteokoosseisu dispositsioon siseviiteline, s.t
seda tuleb sisustada viidetega RHS-i nendele
Planeeritud muudatusega lisanduva teokirjelduse III (hankelepingu sätetele, milles on reguleeritud nõudeid hanke-
sõlmimine raamlepingus ettenähtust erinevatel tingimustel) tuvastamine ei või raam-lepingu sõlmimisele (vt. RHS § 120
ole seaduses reguleeritud piisava täpsusega, et sätestada seda karistatava lg 1, § 125 lg 8, § 126 lg 10, § 141 lg 7, § 144
käitumisviisina. lg 2, § 30). Nõnda sätestab RHS § 120 lg 1, et
hankeleping tuleb sõlmida riigihanke
Tänasel päeval on faktiliselt ebamäärane, mida loetakse näiteks ühe alusdokumentides ette nähtud tingimustel ning
pakkujaga raamlepingute puhul hankelepingu sõlmimiseks raamlepingust vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega.
erinevatel tingimustel. Lahtised tingimused ei ole ühe pakkujaga Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et
sõlmitavates raamlepingutes lubatavad. Samas ei ole hankijate jaoks tänaseni kui hankelepingu saaks sõlmida riigihanke
üheselt mõistetav, millised tingimused on ühe pakkujaga raamlepingus alusdokumentidest ja edukast pakkumusest
käsitletavad lahtistena. Riigihangete direktiiv 2014/24/EL art 33 ei täpsusta, teistsuguse sisuga, muutuks riigihanke
kui palju võib ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingus olla lahtiseks jäetud menetlus mõttetuks. Raske on põhjendada,
aspekte. Säte ütleb üksnes, et raamlepingul põhinevate lepingute puhul ei miks on tarvis läbi viia menetlust, mille
tohi ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt lõppedes võivad hankija ja pakkuja sõlmida
muuta, eriti juhul kui hankelepinguid sõlmitakse ühe pakkujaga. Esialgset hankelepingu, mille sisu ei kattu riigihanke
pakkumust on võimalik vajaduse korral täiendada. Nimetatud artiklist alusdokumentides ning (hanketingimustele)
tulenevalt muudetakse küll ka RHS § 30 lg 3 teist lauset, kuid Rektorite vastavaks ja (hanketingimustes ette nähtud
Nõukogu hinnangul ei ole siiski endiselt piisavalt õigusselge, millist pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel)
käitumisviisi saab lugeda just nimelt raamlepingu tingimuste muutmiseks. edukaks osutunud pakkumuses kajastatuga (vt.
RKKKo 10.10.2014, nr 3-1-1-46-14, p 11.2).
Teeme ettepaneku antud teokirjeldust mitte karistatavaks muuta, kuna Tulenevalt RHS § 29 lg-st 1 kehtib RHS § 120
hankijatel ei ole piisavalt selgust, kuidas antud teo toime panemist vältida. lg-s 1 hankelepingu kohta sätestatu ka
raamlepingu sõlmimisel, ka raamleping tuleb
sõlmida riigihanke alusdokumentides ja edukas
pakkumuses ette nähtud tingimustel.
Kuivõrd raamlepingu alusel sõlmitava
hankelepingu puhul täidab raamleping sisuliselt
riigihanke alusdokumendi ülesannet, sätestades
siduvalt hankelepingu sõlmimiseks vajaliku
raamistiku, kehtivad eelöeldud nõuded ja
põhimõtted ka raamlepingu alusel hankelepingu
sõlmimisel. RHS § 30 lg 1 kohaselt lähtutakse
raamlepingul põhinevate hankelepingute
sõlmimisel raam-lepingu tingimustest ja RHS
§-s 30 sätestatud korrast. Näiteks keelab RHS
§ 30 lg 2 laiendada raamlepingu alusel
sõlmitava hankelepinguga hankijate ja pakkujate
ringi. Vastavalt RHS § 30 lg-le 3 tuleb ühe
pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel
hankelepingu sõlmimisel lähtuda raamlepingus
endas toodud tingimustest. Mitme pakkujaga
raamlepingu korral on hankijal kolm võimalikku
valikut: (i) kui raamlepingus ei ole sätestatud
kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute
tingimusi, korraldab hankija minikonkursi
(RHS § 30 lg 4); (ii) kui raamlepingus on
sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate
hankelepingute tingimused, saab hankija
valida, kas sõlmib hankelepingu
minikonkurssi korraldamata (RHS § 30 lg 6 p
1) või (iii) kohaldab osaliselt raamlepingu
tingimusi ja osaliselt mini-konkurssi (RHS §
30 lg 6 p 2). Seejuures, kui RHS-i kohaselt on
minikonkursi korraldamine kohustuslik ning
hankija seda kohustust ei täida, siis võib olla
täidetud RHS § 215 lg 1 koos-seis
(minikonkurss on riigihanke menetlus).
Kuna eelöeldust on seaduses sätestatud
juhtudel võimalikud erisused, nt. RHS § 70 lg
2 näeb konkurentsipõhises läbi-rääkimistega
hankemenetluses ette läbirääkimiste pidamise
pärast esialgse pakkumuse esitamist
(läbirääkimised ei ole lubatud üksnes
hindamiskriteeriumide ja läbiräägitavate hanke-
tingimuste miinimumtaseme üle) või RHS § 30
lg 3, mille teine lause lubab ühe pakkujaga
sõlmitud raamlepingu alusel hanke-lepingu
sõlmimisel esialgset pakkumust täpsustada
(sealjuures raamlepingu tingimusi oluliselt
muutmata) (Eelnõu p-ga 21 asendatakse § 30
lg 3 teises lauses sõna „täpsustada“ sõnaga
„täiendada“), on Eelnõu § 1 punktis 218 ette
nähtud, et loetletud tegevused täidavad
väärteokoosseisu üksnes siis, kui nendega
rikutakse RHS-is sätestatud nõudeid. Seega, kui
mistahes RHS-i 1.-6. ptk sättest tuleneb
hankijale õigustus lepingu sõlmimisel hanke
alusdokumendist, pakkumusest või
raamlepingust hälbida, siis selline käitumine
karistatav ei ole. Lepingu sõlmimine alus-
dokumentidest, edukast pakkumusest või
raamlepingust erinevatel tingimustel on
väärteona karistatav üksnes siis, kui sellega
rikutakse ühtlasi RHS-is sätestatud nõudeid.
Kui lepingu sõlmimisel hälbitakse riigihanke
alusdokumentides, edukaks tunnistatud
pakkumuses või raamlepingus ettenähtust ja
sellise kõrvalekalde saab lugeda RHS-iga
kooskõlas olevaks (RHS-is sätestatud nõuete
rikkumine puudub), puudub objektiivne
süüteokoosseis ning RHS § 214 järgi
karistatavast teost õiguslikult relevantselt
rääkida ei saa.
Mööndes, et riigihangete teostamisel võib
hankija puutuda kokku õiguslikult keeruliste
küsimustega (vrd. RKHKm 15.11. 2010, nr 3-3-
1-57-10, p 20), juhime tähelepanu sellele, et
õigusliku ebaselguse korral on hankijal võimalik
küsida RHS-i rakendamise küsimuses
nõustamist Rahandusministeeriumilt (RHS §
180 p 2). Ühtlasi sätestab KarS § 39 lg 1, et
isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo
keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu.
Vältimatu keelueksimus keerukas õigus-
küsimuses on süüd välistav asjaolu.
Keelueksimusega seoses on Riigikohus
edastanud, et kui sündmusele annavad ebaõige
juriidilise hinnangu suurte õigusteadmistega
inimesed, kellel on võimalik juhtunut
tagantjärele ilma ajalise surveta analüüsida, ei saa
õiguslikku väärarusaama heita ette juriidilise
hariduseta menetlusalusele, kes pidid
tegutsema suure ajalise surve all (vt. RKKKo
30.05.2016, nr 3-1-1-33-16, p 22.1).
335. Täiendada raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise regulatsiooni ja Ei ole arvestatud Euroopa Komisjon on selgitanud, et riigihanke
lisada, et analoogselt lihthankemenetlusega on lubatud pidada pakkujatega direktiivides on läbirääkimised lubatud üksnes
läbirääkimisi. kindlalt määratletud riigihanke menetlustes
ning nendes menetlustes, sh minikonkursil,
Kui hankelepingu sõlmimiseks korraldatakse kõikide raamlepingu osapoolte kus läbirääkimisi sõnaselgelt ette nähtud ei ole,
vahel minikonkurss, siis analoogselt lihthankemenetlusega võiks olla ei ole need ka lubatud.
võimalus pakkujatega vajadusel läbirääkimisi pidada tingimusel, et tagatud
on võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete täitmine. See aitaks kaasa
halduskoormuse vähendamisele ning hoiaks oluliselt kokku ajaressurssi, kui
läbirääkimiste käigus oleks pakkumuste sisus võimalik teatud ulatuses läbi
rääkida ja väikeste ebakõlade tõttu ei peaks korraldama uut minikonkurssi.
Selline võimalus võiks olla raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute
puhul, mille maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, sarnaselt elektroonilise
teabevahetuse kohustuse rakendamisega.
336. Tähtajad § 46. Selgitused ja §115 lg 1 Ei ole arvestatud Pakkujale antav tähtaeg on vajalik selleks, et
pakkujal oleks võimalik anda piisav ja
Riigihangete seadus ei sätesta erinorme tähtaegade arvutamise osas, välja adekvaatne selgitus oma pakkumuse
arvatud § 192 lg 6 puhul. Paragrahv 46 lg 4 ja §115 lg 1 rakendamisel tuleks maksumuse kujunemise kohta. Tegemist ei ole
seega lähtuda Riigikohtu lahendi 3-2-1-123-07 analoogiast (VAKO 16- seesuguse selgitusega, mida võiks võrrelda
18/193025, p 12-14) ehk, et § 46 lg-s 4 ja §115 lg 1 sätestatud tähtaeg hakkab hankija antava selgitusega riigihanke
üldjuhul kulgema nii, et teade loetakse kätte saaduks järgmisel tööpäeval alusdokumentide kohta, mis sisaldab üksnes
pärast selle saatmist. Tähtaeg hakkab aga kulgema teate kätte saamisele esitatud tingimuste tõlgendamist. Pakkuja
järgmisest tööpäevast. antavast selgitusest oleneb tema pakkumuse
aktsepteerimine või tagasi lükkamine, mis on
Antud tõlgenduse kohaselt, kui hankija esitab pakkujale reedel küsimuse pakkuja jaoks väga olulise kaaluga.
põhjendamatult madala maksumuse kahtluse kohta, loetakse see kätte
saaduks esmaspäeval, tähtaeg hakkab kulgema teisipäevast, mis tähendab, et
hankija peab selgitust ootama kuni järgmise nädala esmaspäevani ( 10
kalendripäeva).
Arvestades, et hankija peab pakkuja teabepäringutele vastama kolme
tööpäeva jooksul ja tähtaeg hakkab kulgema küsimuse esitamisele järgnevast
tööpäevast, on pakkujale jäetud vastamise ajad võrreldes hankijaga
ebaproportsionaalselt pikad.
Teeme ettepaneku vastamise tähtajad ühtlustada, hakates ka pakkujapoolselt
vastamise tähtaega lugema sarnaselt hankijale kohaldatavast.
337. RHS §122 lg 5 alltöövõtjate kontroll ehitustööde hankelepingute ja Ei ole arvestatud Alltöövõtjate kontrollimise hõlbustamiseks on
ehitustööde kontsessioonilepingute korral riigihangete registris olemas vastav tööriist,
mistõttu ei saa nõustuda väitega, et see tekitab
RHS §122 lg 5 alusel alltöövõtjate kontrollimine tekitab hankijatele hankijatele ebamõistliku töökoormuse.
ebamõistliku halduskoormuse. Enamiku Eesti hankijate põhitegevus ei ole Alltöövõtjate kontrollimine registri kaudu on
maksualase käitumise kontrollimine ja ei ole mõistlik nõuda, et hankija peab automatiseeritud ega tekita negatiivset
kontrollima regulaarselt alltöövõtjatena kasutatavate isikute kõrvaldamise rakenduspraktikat.
aluseid. Ehituslepingute täitmisega ei tegele enamikes asutustes hangete
läbiviimisega tegelevad isikud, mis tähendab, et neil puudub lepingu täitmise
käigus võimalus iseseisvalt kontrolli teostada. Teeme ettepaneku, et ka
ehitustöödes oleks alltöövõtjate kontrollimine hankija jaoks vabatahtlik
sarnaselt muude asjade- ja teenuslepingutega. Peatöövõtja kohustus on
kaasata alltöövõtjad, kellel on maksukohustused täidetud ja ei esine muid
kõrvaldamise aluseid. Alternatiivselt teeme ettepaneku, et alltöövõtjate
kõrvaldamise aluste kontrollimine on ehitustööde hankelepingutes
kohustuslik alates rahvusvahelisest piirmäärast.
338. Mõiste „lihthange“ ja „lihthankemenetlus“ Selgitatud Mõisteid ei ole RHS-s paralleelselt kasutatud.
Lihthankemenetlus tähistab riigihanke
Teeme ettepaneku ühtlustada seaduses lihthankega seonduv mõiste kasutus menetlust, mõiste lihthange on kasutusel
ja määrata ühtsena seaduses kasutatavaks mõisteks „lihthange“. Käesoleval üksnes piirmäära tähistamiseks, kuivõrd
hetkel kasutatakse mõlemat mõistet seaduses paralleelselt, mis tekitab piirmäär ei ole riigihanke menetlusel, vaid
segadust. Mõiste „lihthange“ oleks seaduses korrektsem, kuna lihthanke riigihankel.
puhul ei ole tegemist hankemenetlusega nii direktiivi kui ka riigihangete
seaduse kontekstis. Lihthanke puhul sõna „hankemenetlus“ võib ekslikuilt
jätta mulje, et sellele kohaldatakse automaatselt seaduse 2. peatükki.
339. RHS § 119 lg 3 täiendamine Ei ole arvestatud Muudatusettepanek on põhjendamata.
Pakkumuse tagasivõtmise põhjuseid võib olla
Teeme ettepaneku lisada regulatsioon RHS § 119 lõikele 3 olukorraks kui väga erinevaid, sh võib olukord turul juba ühe
hankes on ainult üks pakkuja, kes võtab edukaks tunnistamise järgselt hankemenetluse ajal väga drastiliselt muutuda,
pakkumuse tagasi. mistõttu võib olla ebaproportsionaalne nõuda
pakkujalt hankelepingu sõlmimist riigihankes
Teeme ettepaneku lisada RHS § 119 lg 3 teine lause järgmises sõnastuses: välja kuulutatud tingimustel, liiatigi võrrelda
„Juhul kui riigihankes esitati ainult üks pakkumus, on hankijal õigus esitatud pakkumust järgmises riigihankes
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud edukalt pakkujalt nõuda kahju esitatavate pakkumustega, kuivõrd hankija ei
hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmises hankija poolt pruugi järgmist riigihanget üldse välja
sama hanke eseme suhtes korraldatud riigihankes edukaks tunnistatud kuulutada samas mahus ega samadel
pakkumuse maksumuse positiivse vahe ning kõigi võimalike lisakulude tingimustel.
ulatuses, mis hankijal tuleb kanda seoses uue riigihanke korraldamisega.“
340. RHS § 194 lg 5 muutmine Ei ole arvestatud Kehtiv 3-tööpäevane tähtaeg hankija ja
kolmanda isiku vastuse esitamiseks ei vaja
Teeme ettepaneku kaaluda RHS § 194 lg 5 muutmist, mis seab hankijale muutmist, kuna selle probleemi lahendamiseks
kohustuse esitada vaidlustusele kirjalik vastus kolme tööpäeva jooksul. on RHS-is juba praegu võimalused
Nimetatud vastamise tähtaeg ei ole proportsionaalne vaidlustuse esitajatele olemas: RHS § 194 lg 7 alusel võib
antud vaidlustuse esitamise tähtaegadega. Näiteks peab vaidlustaja esitama vaidlustuskomisjon pikendada vaidlustusele
raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetluse korral kirjaliku vastuse esitamise tähtaega ning
vaidlustuskomisjonile vaidlustuse seitsme päeva jooksul, alates päevast, kui praktikas on vaidlustuskomisjon mõistlikkuse
vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide piires esitatud taotluste puhul need ka alati
kahjustamisest, kuid hankija peab vaidlustusele vastama 3 tööpäeva jooksul. rahuldanud (jättes kõrvale üksikud taotlused
Mööname, et RHS § 194 lg 7 alusel on võimalik taotluse alusel pikendada pikendada vastuse esitamist paari nädala või
vaidlustusele kirjaliku vastuse esitamise tähtaega, kuid hankija ei saa olla kuu võrra, nt seoses kellegi puhkusega vms).
kindel selles, et vaidlustuskomisjon nimetatud tähtaega pikendab. On õige, et kõigile menetlusosalistele ning
vaidlustuskomisjonile on
Toome näitena välja olukorra, kus hankija saab vaidlustuskomisjonilt vaidlustusmenetluses sätestatud väga
vaidlustuse koopia kolmapäeval ja hankija edastab vaidlustuskomisjonile lühikesed menetlustähtajad, samas on üks
taotluse vaidlustuse pikendamise vajadusest kolmapäeva õhtul või põhjendusi vaidlustusmenetluse kui sellise
neljapäeva varahommikul. Hankija ei saa olla kindel, et vaidlustuskomisjon olemasolule üldse, selle kiirus.
taotluse rahuldab. Nimetatud olukord võib viia selleni, et hankijal on jäänud Muudatusettepaneku osas on konsulteeritud ka
vaidlustusele vastamiseks maksimaalselt üks tööpäev olukorras, kus vaidlustuskomisjoniga.
vaidlustuskomisjon vastab hankijale neljapäeval või reedel ja leiab, et
taotlust ei rahuldata.
Nõustume, et väiksema mahuga hangete korral on hankijal vaidlustusele
kirjaliku vastuse koostamine väiksema ajaressursiga ja on mõistetav
seaduseandja poolt sätestatud 3 tööpäevane vastamistähtaeg, kuid
proportsionaalsuse mõttes on õiglasem, et ka hankijatele antakse
keerukamate/mahukamate vaidlustustele vastuse koostamiseks pikem
tähtaeg.
Selleks, et vältida RHS-i ülereguleerimist teeme ettepaneku, et hankijal on
õigus esitada kõikidele vaidlustusele kirjalik vastus viie tööpäeva jooksul.
341. Teeme ettepaneku lisada riigihangete seadusesse uus säte, kus Ei ole arvestatud Ettevõtja, kellel esineb kõrvaldamise alus,
menetlusosalisele, kelle suhtes tehakse kõrvaldamise aluste kontrolli peab tegema selle kohta märke hankepassi.
tulemusena ebasoodne otsus, antakse võimalus esitada kirjalikus vormis oma Samas on igal ettevõtjal, kellel kõrvaldamise
arvamus ja vastuväited. alus esineb, võimalik võtta
heastamismeetmeid ning, tehes hankepassi
Lisaks riigihangete põhimõtetele kuulub Euroopa Liidu aluspõhimõtete märke kõrvaldamise aluse olemasolu kohta,
hulka/kohaldamisele põhimõte olla ära kuulatud (20. detsembri 2017. aasta avaneb võimalus meetmete võtmist kinnitada
kohtuotsus Prequ’ Italia, C-276/16, EU:C:2017:1010, punktid 45 ja 46 ning ning esitada meetmete kohta ka omapoolne
seal viidatud kohtupraktika; C-387/19). kirjeldus või selgitus. Kui hankepassis sellised
märked ja selgitused sisalduvad, tuleb hankijal
Nimetatud säte mängib erilist rolli juhtudel, kus pakkuja kõrvaldatakse kõrvaldamise aluse kohta käivad asjaolud välja
hankemenetlusest. Täna ei anna RHS sõnaselgelt edasi kohustust rakendada selgitada, andes muuhulgas asjaomasele
riigihankemenetluses HMS § 40 ja hankijatel on ebaselge, kas ja millisel ettevõtjale võimaluse esitada võetud
juhul tuleb nimetatud põhimõtet rakendada. heastamismeetmete kohta tõendeid. Seega on
ettevõtjale ärakuulamisõigus juba kehtiva RHS
Praktikas peab hankija näiteks enne, kui ta otsustab RHS § 95 lg 4 p 8 alusel § 97 alusel tagatud.
pakkuja kõrvaldada, kuulama ära ka pakkuja selgitused. Antud viidet aga
RHS-s otsesõnu ei ole. Teeme ettepaneku, et juhtumitele, kus hankijal on
kohustus pakkuja ära kuulata (anda võimalus oma seisukohtade esitamiseks),
on otsesõnu sätestatud RHS-s.
342. Eelnõu seletuskirja mõjude hinnangu punktis 6.2 „Kavandatavad Arvestatud Seletuskirja muudetud.
muudatused raamlepingut reguleerivates sätetes (muudatused §-s 30)“
käsitletakse asjaolu, et kuni 2019. aasta sügiseni olid hankijad ekslikul
arvamusel, et pakkumuste hindamise kriteeriumid ja vajadusel
kvalifitseerimise tingimused võivad selguda alles minikonkursil. „Eksimus
tuli ilmsiks nõustamistegevuse käigus, millele järgnevalt avaldas
Rahandusministeerium oma veebilehel juhise, kuidas tuleks raamlepingus
hindamiskriteeriume sätestada ning toimunud on ka mitmed vastavasisulised
ettekanded riigihangete koolituste raames. Õige tõlgendus on läbi
rakendusüksuste koolituste jõudnud hankijateni, kelle sõlmitud
raamlepingud on rahastatud struktuurivahenditest, millest tulenevalt on
ebakõlad raamlepingutes 2020. aasta jooksul parandatud. Seega ei oma
muudatus mõju rahastamisotsustele seoses RHS rikkumisega.“
Juhime tähelepanu asjaolule, et struktuurvahenditest tehtud kulude
kontrollimisel rakendatakse rikkumisi tagasiulatuvalt ja seetõttu mõjutab
antud muudatus oluliselt hankijate rahastamisotsuseid. Samuti tuleb
arvestada, et kui Rahandusministeerium tegi selgituse riigihangete registris
avalikuks 02.12.2019, siis hankijatel ei olnud võimalik sellest päevast alates
kõiki kehtivaid raamlepinguid kehtetuks tunnistada ja koheselt uusi
lepinguid sõlmida. Rahvusvaheliste hangete ettevalmistamine võtab aega
kuni pool aastat ja nende läbiviimine veel täiendavad kuni kuus kuud. Lisaks
annab nimetatud säte õiguse nõuda tagasiulatuvalt struktuurvahenditest
saadud rahastuse toetusi nendelt projektidelt, mille osas on hankemenetlused
tänaseks lõppenud.
Juhul kui jäetakse eelnõu seletuskiri sõnastusega, kus tegemist on n-ö ainult
hankijate süül tehtud menetlusveaga, siis leiame, et nimetatud muudatus
avaldab olulist mõju rahastamisotsustele, sest see annab aluse rahalistele
tagasinõuetele tagasiulatuvalt.
Seaduse tänane sõnastus ei anna aimu sellest, et minikonkursil ei olnud
lubatud vajadusel sätestada täiendavaid hindamiskriteeriume.
Nimetatud uuele seisukohale on viidanud ka mainekas advokaadibüroo oma
kodulehel, mis on kättesaadav:https://www.pwclegal.ee/et/uudised/suur-
mure-raamlepingutega.html.
Enamus hankijaid kajastas (vastavalt kehtiva RHS §-le 30 lg 7 sõnastusele)
raamlepingutes, milliseid raamlepingu tingimusi võib minikonkurss
käsitleda, kuid ei teinud seda uue tõlgenduse kohaselt piisava täpsusastmega.
Teeme ettepaneku mõjude hinnangut täpsustada ja kajastada ka asjaolu, et
täna kehtiv seadus ja selle tõlgendused kuni aastani 2019, ei viidanud
asjaolule, et hindamiskriteeriumide kasutamine tuleb raamlepingus sätestada
ammendavalt ja neid ei ole lubatud näidata loeteluna. Ühtlasi ei ole me nõus
hinnangus antud väitega, et muudatus ei oma mõju rahastamisotsustele
seoses RHS rikkumisega. Vastupidiselt leiame, et mõju rahastamisotsustele
on oluline.
343. Eelnõu punkti 41 seletuskirja esimene lõik sisaldab lõpus lauset „Samas ei Arvestatud Seletuskirja muudetud.
ole konkreetse raamatu soovimisel soetada hoopis samaväärset raamatut.“
Selles lauses on mingid sõnad puudu… Näiteks võiks see lause olla: „Samas
ei ole konkreetse raamatu soovimisel võimalik soetada hoopis samaväärset
raamatut.“
RIIGI KINNISVARA AS
344. § 1 p 16 - kavandatav § 181 lg 9 – eelnõus esineb sõnas „sõlmida“ trükiviga Arvestatud Eelnõu parandatud.
345. § 1 p 19 - kavandatav § 27 lg 2 – eelnõus on sõnastus „Riigihanke korral, Ei ole arvestatud Täiendus on vajalik, kuivõrd ilma selleta tekib
mis ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud ja mille eeldatav segadus, millisest piirmäärast käib jutt, kui
maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise konkreetsele riigihanke liigile ei ole eraldi
piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära riigihanke piirmäära sätestatud – kas lihthanke
või rahvusvahelisest piirmäärast. Selline
ei sätesta,…“. Allajoonitud osa on üleliigne. Sõnastus "vähemalt võrdne segadus on kehtiva seaduse pinnalt juba
riigihanke piirmääraga" hõlmab ühtlasi ka rahvusvahelist piirmäära. tekkinud, mistõttu on täiendus väga vajalik.
346. § 1 p 27 - kavandatav § 37 lg 3 - kui lisandus „samal ajal“ on tõesti vajalik Arvestatud Eelnõu muudetud.
(võttes arvesse, et pakkujate võrdse kohtlemise nõue juba on §-s 3, siis oleks
parem sõnastus "samaaegselt" või üheaegselt". Ka seletuskirjas on kasutatud
sõna "samaaegselt".
347. § 1 p 34 - kavandatav § 47 lg 1 p 13 – Riigihanke praktilise korraldamise Selgitatud Soovitame registri kasutust puudutavate
osas tekib küsimus, kuidas kanda riiklikusse riigihangete registrisse küsimustega pöörduda registri kasutajatoe
pakkumuse läbivaatamata jätmine. poole.
348. § 1 p 48 - kavandatav § 70 lg 61 – Sõnastuses „Hankija teavitab kõiki Arvestatud Eelnõu muudetud.
menetluses osalevaid pakkujaid, kelle pakkumusi ei ole käesoleva
paragrahvi lõike 6 kohaselt kõrvale lükatud, samal ajal kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis…“ oleks alla joonitud sõna asemel parem
sõnastus "samaaegselt" või üheaegselt".
349. § 1 p 52 - kavandatav § 77 lg 4 p 21 - P 52. EK otsusest nr C387/19 ei tulene, Arvestatud Eelnõu muudetud.
et tõendid heastamismeetmete kohta tuleb tingimata esitada koos
pakkumusega (vt p 27-30). Seega on see täiendus täiesti ebavajalik ning
tuleks jääda selle juurde, et heastamisdokumendid võib esitada ka hilisema
menetluse käigus.
350. § 1 p 57 - kavandatav § 82 lg 1 - võttes arvesse § 82 lg 11 muudatust, teeme Arvestatud Eelnõu muudetud.
ettepaneku asendada sõnastus „muudetud hanketeate registris avaldamisest“
sõnastusega "muudetud hanketeate registrile esitamisest", kuivõrd
direktiivist tulenevalt hakatakse tähtaegu lugema alates teate ELT-sse
esitamisest, mitte avaldamisest.
351. § 1 p 62 - kavandatav § 83 lg 71 – Eelnõu sõnastuses jääb ebaselgeks, kus Selgitatud Märkus ei ole esitatud muudatuse kohta,
peab olema hankija nõue vaidlustatud. Kas kohtus või esitatakse hankijale kuivõrd nõude vaidlustamise andmed tuleb
endale vastulause? registrile esitada ka kehtiva seaduse kohaselt.
Vaidlustamise all on mõeldud igasugust vastu
vaidlemist, sh kohtule esitatavat tsiviilhagi aga
ka vastulause esitamist hankijale endale.
352. § 1 p 68 - kavandatav § 91 lg 1 – Eelnõu sõnastusest jääb mulje, nagu oleks Arvestatud Eelnõu muudetud.
mainitud eraldi pakkujat ja edukat pakkujat. Tegelikult peaks käima säte
üksnes eduka pakkuja kohta.
353. § 1 p 70 - kavandatav § 91 lg 4 p 6 – Eelnõu säte reguleerib pakkumuse Arvestatud Eelnõu muudetud.
tagasilükkamist RHS § 111 lõike 7 alusel. Tegelikult § 111 lg 7 alusel
pakkumust ei lükata tagasi, vaid see jäetakse läbi vaatamata.
354. § 1 p 71 - kavandatav § 93 lg 1 punktid 4, 5 ja 6 ning § 94 lg 1 p 2 – Täpsem Ei ole arvestatud Muudatuse mõtteks ongi see, et tähtaja
sõnastus oleks "registri kaudu väljaannete talitusele", sest hankija esitab arvestust tuleb alustada mitte registrile
andmed tegelikult riiklikule riigihangete registrile, kes esitab need omakorda esitamisest vaid ELT-le esitamisest. Pakutud
ELT-le. muudatusettepaneku sisseviimise korral
jätkuks praegune olukord, mille tulemusel
võiks tõlgendada sätet nii, justkui algaks
arvestus teate registrile esitamisest. Eeltoodust
tulenevalt jääb ettepanek arvestamata.
355. § 1 p 75 - kavandatav § 95 lg 1 p 1–3 - Teeme ettepaneku asendada §-s 95 Ei ole arvestatud Sõnade asendamine ei ole vajalik, kuivõrd
sõna "hankemenetlus" vastavas käändes sõnaga "riigihange", kuna antud viited, milliseid sätteid teistes riigihanke
sätteid kasutatakse kõigis riigihangetes, mitte ainult hankemenetlustes. menetlustes kasutatakse, näitavad piisavalt
selgelt, mida tuleb rakendada.
356. § 1 p 79 - kavandatav § 95 lg 4 p 8 - Normitehnika eeskirja § 15 lg 4 sätestab, Selgitatud Muudatus ei puuduta ainsuse või mitmuse
et „eelnõus eelistatakse ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, kui ainsuse ja kasutamist, mille kasutus on samasugune
mitmuse eristamisel on õiguslik tähendus". Milline on siinkohal mitmuse võrreldes kehtiva seadusega, vaid seda, kas
lisamise õiguslik tähendus? rikutud on hankelepingu või hankelepingute
olulisi või ebaolulisi tingimusi.
357. § 1 p 80 - kavandatav § 95 lg 4 p 9 – Ettepanek on asendada eelnõus olevas Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9 loobutud,
sõnastuses „…ei suuda esitada…“ sõnadega „…ei esita…“. kuivõrd kehtiv sõnastus vastab direktiivi
sõnastusele.
358. § 1 p 89 - kavandatav § 96 lg 31 - Seletuskirjas seisab, et hankemenetlustes, Arvestatud Eelnõu muudetud. Ka hankepassita
kus hankepassi ei nõuta, kuid kõrvaldamise aluseid kontrollitakse, peab menetlustes võib hankija kvalifitseerimise
kehtima põhimõte, et asjatuid dokumente ei küsita. Tekkis küsimus, et kuidas tingimuste kontrollimiseks kasutada nii endal
on kvalifitseerimisdokumentidega? olemasolevaid kui ka andmekogu andmeid.
359. § 1 p 92 - kavandatav § 99 lg 4 – Kuna lõiget 4 ei ole kehtivas seaduses ega Arvestatud Eelnõu muudetud.
ka eelnõus, siis tuleks viide §-le 99 siit välja jätta. Seda enam, et eelnõu
kohaselt läheb § 99 tervikuna muutmisele.
360. § 1 p 93 - kavandatav § 98 lg 4 - Juhime tähelepanu, et § 46 lg 4 võimaldab Arvestatud Tähtaja muutmisest loobutud, kehtib üldine 3
kvalifikatsiooni tõendamiseks esitada andmeid 3 tööpäeva jooksul. Palume tööpäevane tähtaeg.
tähtajad ühtlustada.
361. § 1 p 96 - kavandatav § 99 lg 1 - Juhime tähelepanu, et teatud menetlustes, Selgitatud Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses sätestab
nt eriteenuste menetlustes ei ole RHRi hanketeates lahtrit "Kutsetööga hankija kvalifitseerimise tingimused lähtuvalt
tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse kuulumisega seotud sotsiaal- ja eriteenuste eripärast ega ole seotud
nõuded". §-des 99̶ 101 sätestatuga.
362. § 1 p 100 - kavandatav § 103 lg 3 - Seletuskirjas läheb jutt ühispakkujatele. Selgitatud Muudetav säte kohaldub nii ühispakkumuse
Ent siinkohal (lg 3 puhul) ei ole tegemist ühispakkujate, vaid alltöövõtjale korral kui ka alltöövõtja näitajatele tuginemise
tuginemisega. korral.
363. § 1 p 102 - kavandatav § 103 lg 6 - Seletuskirja 1. lause on väga segane Arvestatud Seletuskirja muudetud.
(tõenäoliselt poolik).
364. § 1 p 108 - kavandatav § 104 lg 51 - Selle sätte vajadus jääb arusaamatuks Selgitatud Hankepass tuleb vajadusel esitada osadeks
ning praktikas ka mitte rakendatavaks. Olukorras, kus on erinevates hanke jaotatud riigihankes erinevate osade kohta siis,
osades erinevad kvalifitseerimistingimused, ei ole keeruline esitada kõik kui riigihanke läbi viimiseks ei kasutata
vajalikud andmed ühes hankepassis. Samuti tekib küsimus, mis juhtub, kui riigihangete registrit. Sellisel juhul tuleb
hankija nõuet esitada igas osas eraldi hankepass, ei täideta? hankepass täita mõnes muus hankepassi
rakenduses ning kui see rakendus ei võimalda
ühes hankepassis näidata kvalifitseerimise
tingimusi selliselt nagu hankija on nõudnud,
tulebki osade lõikes esitada erinevad
hankepassid. Samuti ei ole võimalik
hankepassi registris täita nende alltöövõtjate
kohta, kelle näitajatele ettevõtja ei tugine, ent
hankijal on õigus neile alltöövõtjatele ka
tingimusi sätestada.
Kui riigihange viiakse läbi registris ning
alltöövõtjatele eraldi tingimusi sätestatud ei
ole, arvestab registri kasutajaliides hankepassi
moodustamisel riigihanke osades esitatud
kvalifitseerimise tingimustega ning moodustab
vajalikud dokumendid ise ning kasutaja vaates
muudatusi ei ole.
365. § 1 p 120 - kavandatav § 115 lg 21 - Viimane lause tundub üleliigne. Kui Selgitatud Lause on vajalik selguse eesmärgil, et hankijal
riigihanke alusdokumentides ei ole teisiti ette nähtud, siis ju automaatselt oleks selge, millised on tema kohustused siis,
kohaldub seaduses toodu. kui ta ei ole erinevat kõrvalekalde protsenti
riigihanke alusdokumentides sätestanud.
Vastasel korral võib tekkida väärarusaam, et
ilma kõrvalekalde protsendi sätestamiseta ei
ole hankijal lg 2 kohaldamise kohustust.
366. § 1 p 123 - kavandatav § 122 lg 2 - Tundub vajaliku muudatusena üksnes Selgitatud Lause muutmise eesmärk on selguse loomine,
sätet grammatiliselt tõlgendades. Kui on võimalik küsimust tõlgendamisega et lauset ei oleks vaja tingimata asuda erinevate
ära lahendada, siis ei peaks seadust muutma. meetoditega tõlgendama.
367. § 1 p 131 - kavandatav § 123 lg 1 p 5 ja p 6 – Mõlemas punktis tuleks sõna Arvestatud Eelnõu muudetud.
„pakkuja“ asendada sõnaga „ettevõtja“, kuna tegemist ei ole antud kontekstis
õige terminiga, sest § 123 saab rakendada pärast hankelepingu sõlmimist,
mil lepingu osapooleks ei ole enam pakkuja. Ühtlasi teeme ettepaneku punkti
6 viimases lauses kustutada viimane sõna „pakkuja“, sest sätte mõte jääb ka
pärast termini kustutamist samaks.
368. § 1 p 134 - kavandatav § 124 lg 1 - Eelnõud tuleks täiendada võimalusega, Ei ole arvestatud Kuivõrd tegemist on esiteks riigihankeõiguse
mis on kirjas paragrahvi 122 lõikes 71, so võimalusega anda maksuvõlg sekkumisega võlaõigusesse, mida tuleks hoida
kõrvaldada. Seletuskirjas on kirjas, et kõrvaldamise õigust saab hankija minimaalsena ning teiseks hankija õiguse,
kasutada näiteks juhul, kui kõrvaldamise aluse olemasolu ohustab mitte kohustusega, tuleks hoiduda täpsete
hankelepingu nõuetekohast täitmist või on ettevõtja muutunud hankija jaoks mehhanismide sätestamisest, mis puudutab
ebausaldusväärseks. Vastav eeldus oleks otstarbekas seadusesse kirja panna. hankija õigust hinnata, kas kõrvaldamise aluse
olemasolu mõjutab hankelepingu täitmist või
ettevõtja usaldusväärsust hankija silmis
sedavõrd, et see tingib lepingulise suhte
lõpetamise. Kui RHS sätestaks hankijale väga
konkreetse kohustuse enne hankelepingu üles
ütlemist või sellest taganemist hinnata pakkuja
võetud heastamismeetmeid, tuleks ette näha ka
vastav tagajärg, mis võib ebakohaselt
mõjutada hankija ja ettevõtja võimalusi
olukorda lahendada. Näiteks juhul, kui
tegemist on maksuvõlaga ning RHS näeks ette,
et hankija peab andma ettevõtjale teatud
tähtaja selle tasumiseks või ajatamiseks, siis
tuleks ette näha ka, mis saab siis, kui ettevõtja
tähtajaks maksuvõlga ei tasu ega ajata. Samas
peaks hankijal isegi sellisel juhul olema
võimalik arvesse võtta asjaolusid, mis siiski
tingiksid hankelepingu täitmise jätkamise.
Seetõttu leiame, et hankijal tuleks tõesti enne
võlasuhte lõpetamist kaaluda kõiki asjaolusid
ning anda ettevõtjale võimalus ka asjaolusid
omapoolt selgitada, ent sellise regulatsiooni
seadussesse lisamine võib hankija ja ettevõtja
võimalusi asjaolusid selgitada pigem pärssida.
Tegemist on olukorraga, kus hankemenetlus
on lõppenud ning kehtivad üldised
võlaõiguslikud printsiibid, mistõttu on hankija
ja ettevõtja omavaheline suhtlemine vaba.
Piirangud on sätestatud üksnes hankelepingute
muutmisele, mida tuleb niikuinii järgida.
369. § 1 p 138 - kavandatav § 125 lg 1 – Tegemist on väga konarliku sõnastusega, Arvestatud Eelnõu muudetud.
mis ei kanna hästi edasi seaduse mõtet.
370. § 1 p 141 - kavandatav § 125 lg 5 - Hankija ei pea lihthankes mitte arvestama Arvestatud Eelnõu muudetud.
§-s 82 oleva § 93 edasiviitega, kus on kirjas üle piirmäära riigihangete
miinimumtähtajad, vaid 125 lg-s 4 viidatud tähtaegadega.
371. § 1 p 145 - kavandatav § 126 lg 3 - Tegemist on väga konarliku sõnastusega, Arvestatud Eelnõu muudetud.
mis ei kanna hästi edasi seaduse mõtet.
372. § 1 p 147 - kavandatav § 126 lg 7 - Hankija ei pea sotsiaal- ja eriteenuste Arvestatud Eelnõu muudetud.
puhul mitte arvestama §-s 82 oleva § 93 edasiviitega, kus on kirjas üle
piirmäära riigihangete miinimumtähtajad, vaid kavandatava § 126 lg-s 61
viidatud tähtaegadega.
373. § 1 p 173 - kavandatav § 149 lg 1 – Sõnas „trammiga“ on kirjaviga. Arvestatud Eelnõu parandatud.
374. § 1 p 181 - kavandatav § 169 lg 1 p 2 – Kavandatav säte sisaldab sõna Selgitatud Sama termin sisaldub ka kehtivas seaduses.
„alamkoostu“. Mida on mõeldud? Alamkoost on komponentide kogum, mis on
omavahel ühendatud liidete abil ja mida koostu
kokkupanemisel käsitletakse ühe
komponendina.
375. § 1 p 209 - kavandatav § 198 lg 41 – Viide sättele § 197 lg 1 p 8 ei saa olla Arvestatud Eelnõu parandatud.
õige alus, sest § 197 lõige 1 punkt 8 viitab § 192 lõikele 3, mis ei viita
juhtumile, kus hankija tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena
kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente, ent ei mööna sõnaselgelt,
et ta vaidlustuse omaks võtab.
RIIGI TUGITEENUSTE KESKUS
376. 24) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Hankija Selgitatud Muudatusega viiakse seadus kooskõlla
osutab riigihanke alusdokumentides dünaamilise hankesüsteemi alusel riigihangete direktiiviga.
kavandatavate hankelepingute olemusele ja eeldatavale kogusele, samuti
vajalikule teabele dünaamilises hankesüsteemis kasutatavate elektrooniliste
seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja selle kirjelduse kohta.“;
Ettepanek: Juhime tähelepanu, et vastav seaduse täiendus piirab teatud
juhtudel dünaamilise hankesüsteemi kasutuselevõttu, kuna kohustus juba
alguses määrata tellitava teenuse eeldatav kogus on sõltuvalt hankelepingu
esemest väga keeruline. Näiteks juhtide coaching jm sarnased teenused.
377. 34) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: Arvestatud Eelnõu täiendatud.
„13) käesoleva seaduse § 111 lõikes 7 nimetatud otsus.“
Ettepanek: Täiendada RHS § 111 lõiget 7 kohustusega teha pakkumuse läbi
vaatamata jätmise otsus, nt sõnastada § 111 lg 7 järgmiselt „Hankija jätab
käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud pakkumuse läbi vaatamata ning teeb
selle kohta põhjendatud kirjaliku otsuse.“
378. 65) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui Selgitatud Rahandusministeeriumil on plaanis uurida
pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalude määramine ei ole hindamiskriteeriumide tähtsuse järjekorras
objektiivsetel ja riigihanke alusdokumentides kirjeldatud põhjustel võimalik, kehtestamise praktilist kasutamist teistes
esitab hankija kriteeriumid tähtsuse vähenemise järjekorras.“; liikmesriikides.
Ettepanek: Täiendada RHS seletuskirja näidetega selle punkti
kasutusvõimaluste osas.
379. 110) paragrahvi 104 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud Eelnõu täiendatud.
järgmiselt: „Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt
kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide
esitamist, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul,
kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga, kui hankeleping sõlmitakse
raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata
või kui raamlepingu maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem.“;
Ettepanek: Täiendada paragrahvi 104 lõiget 8 analoogselt lõikes 6 tehtavale
muudatusele ning sõnastada lõike 8 teine lause järgmiselt „Pärast eduka
pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja esitatud kvalifitseerimise
tingimustele vastamise kontrollimist teeb hankija otsuse eduka pakkuja
kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja, kui ta on seadnud pakkujatele
kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise
kohta.“
380. 147) paragrahvi 126 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Ei ole arvestatud Seadusandjal tuleb lähtuda vastavas osas
Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva direktiivis sätestatust ning kuni Euroopa
seaduse 1. peatükis ning §-des 81, 82, 85, 110–12, 114–17 ja 119 sätestatut, Kohus pole sotsiaal-ja eriteenuste eripära
võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära. Hankija võib hankelepingu mõistet täpsemini avanud või selles osas
sõlmimisel arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, selgitusi andnud pole ka
taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse kaalutlusi, erinevate Rahandusministeeriumil võimalik asuda
kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute omapoolsete näidetega seletuskirja täiendama.
erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.“; Vastavad selgitused ja näited võiksid selguse
asemel viia hankijad hoopis eksiteele.
Ettepanek: Täiendada RHS seletuskirja ning selgitada, milles seisneb
sotsiaal- ja eriteenuse eripära selles punktis ning tuua näiteid selle punkti
rakendamisvõimaluste kohta.
RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON
381. Eelnõu § 1 p 1 Selgitatud Ideekonkursi mõiste sisustamisel on lähtutud
direktiivi 2014/24/EL art 2 lg 1 p-st 21 ja see
Selle punktiga soovitakse mh seadusesse lisada ideekonkursi vastab direktiivide mõistekasutusele täielikult.
legaaldefinitsioon. Pakutava definitsiooni kohaselt on ideekonkurss Samamoodi vastavad direktiivide
„auhindadega või auhindadeta võistlus, mille tulemusel võib hankija regulatsioonile ideekonkurssi käsitlevad
peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või sätted. Liikmesriikidel ei ole võimalik
andmetöötluse valdkonnas omandada žürii välja valitud kavandi või omavoliliselt muuta direktiivides kasutatud
projekti“. mõisteid ja nende sisu ega minna RHS kaudu
neid kahtluse alla seadma. Märkuse esitaja
Sellise sõnastuse korral võib probleemseks osutuda definitsiooni lõpuosa, seab läbi RHS kavandatava muudatuse
mis räägib üksnes „kavandi või projekti omandamisest“. Nimelt tuleb kahtluse alla direktiivide regulatsiooni, mis ei
autoriõigusega kaitstud teoste puhul eristada materiaalset objekti, milles teos ole antud juhul õige koht ega aeg. Sellised
on väljendatud (nt hoone makett või eskiis paberil), ja selle teosega seotud arutlused sobiksid direktiivide- teemalisse
autoriõigusi (vt selle kohta autoriõiguse seaduse § 16 lg 1). Viidates üksnes arvamusartiklisse, ent ei ole kohased direktiivi
„kavandi või projekti omandamisele“, näeb pakutav definitsioon ette, et regulatsiooni üle võtmisel riigisisese õigusega.
ideekonkurss on alati suunatud üksnes ja ainult selle materiaalse objekti
omandamisele, milles teos väljendatud on, aga mitte selle teosega seotud Terminite riigihange ja hankemenetlus
autoriõiguste omandamisele või litsentseerimisele. Seevastu praktikas on kasutamist analüüsitud ning asjakohaselt
hankijatele sageli oluline justnimelt see, et neil oleks võimalik ideekonkursi asendatud terminiga riigihanke menetlus.
võitnud tööd reaalselt ellu viia ja see nõuab vastavate autoriõiguste omamist
või kasutamist litsentsi alusel.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta ideekonkursi
legaaldefinitsiooni sõnastust viisil, et see arvestaks ka hankijate sageli
esineva huviga omandada või saada litsentsi alusel kasutusse žürii välja
valitud kavandi või projektiga seotud autoriõigused.
Lisaks tõstatame küsimuse, kas pakutav ideekonkursi legaaldefinitsioon on
kooskõlas kehtiva riigihangete seaduse § 128 lg-s 1 sätestatuga, mille järgi
võib hankija ideekonkursi korraldada kas eesmärgiga sõlmida ideekonkursi
võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping (p 1) või
üksnes ideekavandi saamiseks, andes ideekonkursi võitjale või võitjatele
auhindu või makstes ideekonkursil osalejatele osalemistasusid (p 2).
Eelnõuga pakutav ideekonkursi legaaldefinitsioon ei näi hõlmavat kehtiva
seaduse § 128 lg 1 p-s 1 sätestatud üht võimalikku ideekonkursi järelmitest.
Ühtlasi soovitakse eelnõu § 1 p-ga 1 lisada seadusesse uus mõiste „riigihanke
menetlus“. Peame seda tervitatavaks sammuks, likvideerimaks praegu
seaduses sisalduvat läbivat ebaühtlust riigihankeõiguse kesksete mõistete
„riigihange“ ja „hankemenetlus“ kasutamisel. Küll aga toonitame, et
ainuüksi ühe uue mõiste lisamisest seadusesse ei piisa, et terminoloogilised
segadused kõrvaldada. Pigem tekiks sellest segadust vaid juurde. Nimelt ei
kõrvalda tõik, et seaduse § 4 p-s 171 hakkaks olema riigihanke menetluse
legaaldefinitsioon, asjaolu, et ülejäänud seaduses on mõisteid „riigihange“ ja
„hankemenetlus“ jätkuvalt süsteemitult ja vastuoluliselt kasutatud. Seepärast
teeme ettepaneku otsida seadusest üles kõik kohad, kus on kasutatud sõna
„riigihange“ või „hankemenetlus“, ning analüüsida, kas mõistekasutus on
konkreetselt juhul korrektne. Kui ei, siis oleks tarvilik teha vastav muudatus
(kas liikumine ühelt sõnalt teisele või asendada olemasolev sõna uue
terminiga „riigihanke menetlus“).
Eelöeldu näitlikustamiseks toome ühe näite. Kehtiva seaduse §-s 193 on
räägitud „riigihanke peatamisest“ vaidlustuskomisjoni poolt. See on aga
ebatäpne, kuivõrd „riigihange“ on n-ö katustermin, mis hõlmab endas nii
hankelepingu sõlmimiseni viivat menetlust kui ka hankelepingu täitmise
faasi (vt seaduse § 4 p 16). Vaidlustuskomisjon saab vaidlustusmenetluse
ajaks peatada aga hankelepingu sõlmimiseni viiva menetluse, s.o „riigihanke
menetluse“, mitte aga kogu riigihanke. Seega oleks § 193 kontekstis
korrektne rääkida „riigihanke menetlusest“, mitte „riigihankest“ või
„hankemenetlusest“. Viimane termin ei sobi konkreetsel juhul seetõttu, et
vaidlustuskomisjonile esitatavad vaidlustused puudutavad ka muid
menetlusi, mis ei ole hankemenetlused seaduse § 4 p 5 tähenduses.
Analoogseid ebakõlasid ja korrigeerimist vajavat mõistekasutust leidub
seaduses veel.
382. Eelnõu § 1 p 14 Arvestatud Muudatusest loobutud.
Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 15 lg-t 12 ja panna see kehtima
järgmises sõnastuses: „Kui hankija alustab menetlust registris ilma seadusest
tuleneva kohustuseta, käsitatakse seda riigihankena käesoleva seaduse
tähenduses ja hankija on kohustatud järgima käesolevas seaduses vastavale
riigihankele sätestatud riigihanke menetluse korda.“
Näeme sellise sõnastuse puhul kahte probleemi. Esiteks esineb pakutud
sõnastuses vastuolu mõistekasutuses. Lihtsustatult ütleb pakutav säte, et
„menetlust /…/ käsitatakse /…/ riigihankena“. Nagu eespool viidatud, ei ole
„(riigihanke) menetlus“ ja „riigihange“ sama mahuga mõisted. Seega on
ebakorrektne öelda, et menetlust käsitatakse riigihankena. Väiksema mahuga
nähtust ei saa käsitada suure mahuga nähtusena. Selle asemel on võimalik nt
öelda, et teatud juhtudel käsitatakse registris alustatud menetluse kaudu
tehtavat soetust riigihankena. Sellisel juhul vastuolu mõistete mahus ei
esineks. Siiski võib see täpsustus osutuda järgmist tähelepanekut arvestades
sisutühjaks.
Teiseks on kehtiva seadusega vastuolus rääkida sellest, et kui hankija alustab
menetlust registris ilma seadusest tuleneva aluseta, siis loetakse ka see
riigihankeks. Vastavalt seaduse § 4 p-le 16 on riigihange „asja ostmine,
teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või
kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt“. Seega on riigihange
mistahes hankija tehtav soetus või ideekavandi saamine hankija poolt.
Hankija tehtava soetuse riigihankeks lugemine ei sõltu sellest, millist
menetlust või suhtluskanalit ta soetuse tegemiseks kasutab. Nii on riigihange
ka nt see, kui vallavalitsus teeb valla vahendite eest 10 euro väärtuses ostu,
kajastamata seda riiklikus riigihangete registris. Tegemist on lihtsalt
sedavõrd väikse rahalise mahuga riigihankega, et sellele ostule kohalduvad
väga napid menetlusreeglid. Kokkuvõtvalt: kui hankijana käsitatav isik
midagi ostab, on see juba a priori riigihange, mistõttu on asjakohatu
sedastada, et teatud spetsiifilises olukorras loetakse hankija tehtav soetus
riigihankeks. Seepärast teeme ettepaneku säte ümber sõnastada viisil, et see
puudutaks vaid järgimisele kuuluvaid menetlusreegleid.
383. Eelnõu § 1 p 32 Arvestatud Eelnõu täiendatud.
Selle punktiga soovitakse seadust täiendada §-ga 461, mis puudutab
ärisaladust. Teeme õigusselguse huvides ettepaneku täiendada seda
paragrahvi viitega sellele, et teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse
ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) §
5 lg-s 2 sätestatust. Nimelt on praktika näidanud, et pakkujad kipuvad oma
ärisaladuseks lugema ka niisugust teavet, mis kehtiva õiguse, s.o EKTÄKS
§ 5 lg 2 kohaselt seda ilmselgelt olla ei saa. Kui riigihangete seaduses oleks
juhitud tähelepanu sellele, et pakkuja ei saa riigihangete kontekstis eirata
valdkondliku eriseadusega kehtestatud ärisaladuse definitsiooni ja mõelda
ise välja, mis saab olla ärisaladus ja mis mitte, võib see aidata ära hoida teabe
põhjendamatut salastamist.
384. Eelnõu § 1 p 80 Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9 loobutud,
kuivõrd kehtiv sõnastus vastab direktiivi
Selle punktiga soovitakse mh muuta valeandmete esitamist puudutava sõnastusele.
hankemenetlusest kõrvaldamise aluse sõnastust. Pakutava uue sõnastuse
järgi eeldaks pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamine seda, et
valeandmeid on esitatud tahtlikult („/…/kes on tahtlikult esitanud
valeandmeid /…/“).
Juhime tähelepanu, et tahtluse kriteeriumi lisamine ei ole kooskõlas Euroopa
Liidu direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p-ga h ja seda tõlgendava Euroopa Kohtu
praktikaga. Euroopa Kohtu praktikast, mida on põhjalikult selgitatud nt
Tallinna Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-20-80 tehtud otsuses (p 22
jj), tuleneb üheselt, et ettevõtja kõrvaldamine hankemenetlusest seonduvalt
tema poolt valeandmete esitamisega ei eelda, et valeandmeid esitataks
tahtlikult, vaid piisab teatava raskusega hooletusest. Seega teeme ettepaneku
tahtluse kriteeriumist loobuda ja sõnastada kõrvaldamise alus ümber viisil,
mis on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja seda tõlgendava kohtupraktikaga.
Lisaks soovitakse eelnõu § 1 p-ga 80 muuta kehtiva riigihangete seaduse §
95 lg 4 p-s 9 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alust viisil, et enam
ei ole pakkuja või taotleja kõrvaldamine seotud sellega, kas ta jätab temalt
seaduse § 104 lg-te 7 ja 8 alusel nõutud täiendavad dokumendid esitamata.
Ettepaneku kohaselt oleks kõrvaldamine seotud hoopis sellega, et pakkuja
või taotleja „ei suuda“ neid dokumente esitada. Selline sõnastus võib tekitada
praktikas probleeme. Näiteks tuleks sellise sõnastuse korral igakordselt
analüüsida, kas pakkujal, kes jättis temalt nõutud dokumendid tähtaegselt
esitamata, oli reaalne võimalus nõutud dokumendid selleks ette nähtud
tähtaja jooksul siiski esitada või esines mingi objektiivne takistus. Sellisesse
analüüsi ja sellega seonduvatesse vaidlustesse laskumine pole aga asjaomase
kõrvaldamise aluse eesmärk ning ilmselt pole ka seadusandja mõte
kõnesoleva eelnõu koostamisel. Seega teeme ettepaneku riigihangete
seaduse § 95 lg 4 p 9 lõpuosa mitte muuta või kui muuta, siis sõnastuses, mis
ei seaks asjaomase kõrvaldamise aluse kohaldamist sõltuvusse pakkuja
„suutlikkusest“ dokumente esitada.
385. Eelnõu § 1 p 109 Arvestatud Eelnõu muudetud.
Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 104 lg-t 6 ja panna see kehtima
järgmises sõnastuses: „Hankija teeb otsuse hankepassis esitatud teabe alusel
taotleja või pakkuja kõrvaldamise ja, kui ta on seadnud pakkujatele või
taotlejatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või
kvalifitseerimata jätmise kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 52 lõikes
3 sätestatud juhul.“
Sellise sõnastuse puhul tekib küsimus, miks peab hankija ühe kvalitatiivse
valiku liigi (kvalifikatsiooni kontroll) puhul tegema vastavalt asjaoludele nii
positiivse kui negatiivse sisuga otsuse (kvalifitseerida või jätta
kvalifitseerimata), aga teise kvalitatiivse valiku liigi (kõrvaldamise aluste
kontroll) puhul tegema vaid negatiivse otsuse (kõrvaldada), aga mitte
positiivset otsust (jätta kõrvaldamata). Esiteks tekitab see tarbetu erisuse ja
toob endaga kaasa segadust. Teiseks võib see, kui hankija ei fikseeri
asjaomase otsuse näol seda, et ta kontrollis hankepassi alusel pakkuja või
taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ning jõudis järeldusele, et
kõrvaldamise aluseid ei esine või kui esineb, siis konkreetsel juhul ei ole
kõrvaldamine põhjendatud, raskendada selle kontrollimist, kas hankija on
sellesisulise analüüsi üldse läbi viinud ja oma hinnangu tuvastatud
asjaoludele andnud. Kolmandaks lahkneks niisuguses sõnastuses § 104 lg 6
sellest, kuidas reguleerib põhimõtteliselt sama küsimust, lihtsalt eduka
pakkuja sisulise kontrolli raames, § 104 lg 8. Viimase kohaselt peab hankija
vormistama otsuse sõltumata sellest, kas ta soovib kontrollialuse pakkuja
kõrvaldada või kõrvaldamata jätta.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada seaduse § 104 lg-s 6 viisil,
et see kohustab hankijat otsust vastu võtma (vormistama) ka siis, kui ta ei
soovi hankepassi alusel pakkujat või taotlejat hankemenetlusest kõrvaldada.
386. Eelnõu § 1 p 122 Arvestatud Eelnõu muudetud.
Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 120 lg-t 3 ja panna see kehtima
järgmises sõnastuses: „Ooteaega ei pea kohaldama hankelepingu sõlmimisel
raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel, väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse korral või kui muud liiki riigihankes on
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemise ajal vaid üks
riigihankes osalev pakkuja.“
Juhime ka siinkohal tähelepanu vastuolulisele mõistekasutusele. Pakutavast
sõnastusest järeldub, et hankelepingu sõlmimine raamlepingu või
dünaamilise hankesüsteemi alusel ning väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlus on riigihanke liigid. Nagu eespool juba selgitatud, ei ole
hankemenetluse mõiste mahult samastatav riigihankega. Ka ei saa
riigihankeks pidada hankelepingu sõlmimist ühel või teisel viisil. Seega
teeme ettepaneku sätte sõnastust muuta viisil, et see oleks mõistekasutuses
vastuoludeta.
387. Eelnõu § 1 p 160 Arvestatud, Plaanitud regulatsioonis ei sisaldunud mingeid
selgitatud kattuvusi, vastuolusid jms. Erireegel on
Selle punktiga soovitakse seadusesse lisada § 141 lg 52 järgmises sõnastuses: kehtestatud ehitustööde kontsessioonidele
„Kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud samamoodi nagu on erireegel ehitustöödele.
vastavustingimused, lähtub ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel Kui tegemist on asjade, teenuste ja teenuste
käesoleva seaduse §-st 114. Kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on kontsessioonide hankelepingutega, oleks
vähemalt võrdne vastava riigihanke piirmääraga, rakendab hankija käesoleva tulnud lähtuda üldistest normidest, mis on
seaduse § 115.“ Teisisõnu soovitakse kehtestada norm, mille järgi peab sätestatud § 115 lg-s 2 ning lg-tes 7 ̶ 10. Kui on
hankija selliste kontsessioonilepingute sõlmimisel, mille maksumus on aga tegemist ehitustööde või ehitustööde
vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, kohaldama põhjendamatult madala kontsessiooniga, tuleb kindlasti rakendada §
maksumuse regulatsiooni (§ 115) täies ulatuses. 115 lg-s 2 sätestatut, st tuleb kindlasti küsida
selgitust alati, kui lg-s 2 toodud eeldused on
Plaanitava muudatuse valguses tõusetub küsimus, kuidas haakuks § 141 lg täidetud ning vastavate eelduste
52 sama seaduse § 115 lg-ga 2, mis näeb ehitustööde kontsessioonide jaoks kontrollimiseks kohaldada lg-id 3̶ 6.
ette teatavad erireeglid. Viimased on sätestatud justnimelt põhjusel, et praegu Vaatamata sellele eelnõu muudetud ja § 115
§ 115 tervikuna kontsessioonidele, sh ehitustööde kontsessioonidele, ei kohaldamisest teenuste kontsessioonide puhul
kohaldu. Kui aga § 115 tervikuna kohalduks ka kontsessioonidele, tekib loobutud ELVL ettepaneku põhjendustest
küsimus, miks on veel vaja mingeid erireegleid. Ka on tõenäoline, et tekib lähtuvalt.
segadus ja sätete konkurents: nt täpselt millistest reeglitest lähtuvalt
otsustada ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimisel selle üle, kas
pakkujalt tuleks küsida tema pakutud hinna kohta selgitusi?
Seega teeme ettepaneku vaadata kontsessioone ja põhjendamatult madala
maksumuse kontrollimist puudutavad sätted tervikuna üle ning muuta
seadust viisil, et ei oleks kattuvusi, võimalikke vastuolusid jne.
388. Eelnõu § 1 p 204 Arvestatud Eelnõu muudetud.
Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 185 lg-t 3. Teeme ettepaneku
tõsta see säte seaduse §-i 189, mis näeb ette vaidlustuse esitamise tähtajad.
Nimelt on seaduse § 185 lg-s 3 sätestatu näol sisuliselt tegemist riigihanke
alusdokumentide vaidlustamise tähtaja eriregulatsiooniga. Asudes aga
hankija tegevuse vaidlustamise üldküsimusi puudutavas paragrahvis, ei ole
see säte piisavalt hõlpsasti leitav isikutele, kes soovivad välja uurida, mis on
konkreetsel juhul kohalduv vaidlustamistähtaeg. Kõik vaidlustamise
tähtaega puudutavad sätted võiksid asuda ühes ja samas paragrahvis.
Praktika tunneb juhtumeid, kus isik pole alusdokumentide vaidlustamise
tähtaja piirangut seadusest üles leidnud ning on seetõttu kannatanud
kahjulikku tagajärge tema vaidlustuse mittetähtaegseks lugemise näol.
389. Eelnõu § 1 p 205 Arvestatud Eelnõu muudetud.
Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 189 lg 2 p 2 ja panna see kehtima
järgmises sõnastuses: „/…/ viis tööpäeva enne hankemenetluses,
ideekonkursil, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessioonilepingu
sõlmimise menetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite
esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne
riigihanke piirmääraga, või;“.
Juhime tähelepanu kahele sõnastuslikule probleemile pakutavas uues sättes.
Esiteks on ekslikult räägitud „menetluses osalemise pakkumustest“ ja
„taotlustest“, kuigi peaks olema vastupidi: „menetluses osalemise taotlused“
ja „pakkumused. Teiseks on lause konstrueeritud viisil, mille kohaselt võiks
ka ideekonkursil olla pakkumuste või osalemistaotluse esitamise tähtajad või
siis hankemenetlustes ja erimenetluses ideekavandite esitamise tähtaeg. Nii
see aga olla ei saa. Seepärast teeme ettepaneku sõnastada lause ümber nt
järgmiselt: „/…/ viis tööpäeva enne hankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste
erimenetluses ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses pakkumuste
või osalemise taotluste esitamise tähtpäeva või ideekonkursil ideekavandite
esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne
riigihanke piirmääraga, või;“
390. Eelnõu § 1 p 208 Arvestatud Eelnõu muudetud.
Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 198 lg 2 ja panna see kehtima
järgmises sõnastuses: „Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse §
197 lõike 1 punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju
hüvitamise taotluse osalise rahuldamisega, jagatakse vaidlustusmenetluse
kulud proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse
rahuldamisega, arvestades eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul
tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust.“
Juhime tähelepanu, et hetkel kehtivas seaduses puudub „vaidlustusmenetluse
kulude“ määratlus ning seda ei plaanita seadusesse lisada ka eelnõuga.
Seetõttu oleks õigusselguse huvides rääkida ka § 198 lg-s 2 eraldi
riigilõivust, eksperditasust ja lepingulise esindaja kuludest nagu teisteski §
198 lõigetes. See aitaks ära hoida tarbetud vaidlused selle üle, millised kulud
on „vaidlustusmenetluse kulud“ ning kas § 198 lg-ga 2 reguleeritud
olukorras on hüvitatavate kulude ring väiksem, suurem või sama võrreldes
teiste § 198 lõigetega reguleeritud olukordadega.
391. Eelnõu § 1 p 209 Arvestatud Eelnõu muudetud.
Selle punktiga soovitakse seadusesse lisada § 198 lg 41 järgmises sõnastuses:
„Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8
alusel, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja
kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu,
tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kantud
kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud
riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise
kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.“
Sellise sõnastuse puhul juhime tähelepanu kahele probleemile. Esiteks on
sõnad „vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu“ selles sättes üleliigsed. Kui
vaidlustus jääb tervikuna läbi vaatamata, siis on vaidlustajal
riigilõivuseadusest tulenevalt õigus vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv
tagasi nõuda (RLS § 15 lg 1 p 5, vt ka RHS § 198 lg 7). Eelnõu seletuskirjast
ei nähtu, et seadusandja eesmärk oleks praegust regulatsiooni muuta viisil,
et vaidlustajal oleks võimalus topelt rikastuda – nõuda riigilõiv tagasi riigilt
ning lisaks maksab talle riigilõivu summas hüvitist ka konkreetne hankija.
Seetõttu võib arvata, et riigilõivu sättesse lisamine on eksitus.
Teine probleem seondub sätte ülesehitusega. Viidatud on seaduse § 197 lg 1
p-le 8 üldiselt, ehkki sätte lõpuosast ja eelnõu seletuskirjast on ilmne, et
soovitakse reguleerida vaid ühe kitsa osaga § 197 lg 1 p 8 reguleerimisalasse
jäävatest olukordadest – nimelt nendega, mis puudutab vaidlustuse läbi
vaatamata jätmist põhjusel, et hankija on vaidlustatud otsuse või riigihanke
menetluse kehtetuks tunnistanud või vaidlustuses väidetud õigusrikkumise
kõrvaldanud (§ 192 lg 3 p 5). Seevastu § 197 lg 1 p 8 hõlmab kõiki
vaidlustuse läbi vaatamata jätmise aluseid. Seega ilmselt tahtmatult tooks §
198 lg 41 praegu pakutud sõnastuses kaasa selle, et hankija peab kandma
vaidlustaja menetluskulud kõikidel juhtudel, mil vaidlustus jääb läbi
vaatamata (nt ka siis, kui vaidlustus ei ole tähtaegne). See on ilmselgelt
põhjendamatu.
Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku muuta plaanitava § 198 lg 41 sõnastust
viisil, et selle kohaldamisala piirduks vaid seaduse § 192 lg 3 p-s 5 nimetatud
olukordadega ning et see ei hõlmaks riigilõivu.
392. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on vaidlustuskomisjonil võimalik lahendada Ei ole arvestatud Kuivõrd tegemist on olukorraga, mis vajab
vaidlustus kirjalikus menetluses või avalikul istungil. Seega puudub terviklahendust, st lisaks õigusakti muutmisele
vaidlustuskomisjonil õiguslik alus kasutada vaidlustuse lahendamiseks tuleb võimaldada ka tehnilise taristu olemasolu
videoistungit. Arvestades praegust koroonaviiruse pandeemiat, aga ka nagu ettepanekus märgitud, ei ole seda
võimalikke tulevikuvajadusi, võiks videoistungi pidamine olla võimalik lahendada käesoleva eelnõu raames.
vaidlustuskomisjonile võimaldatud. Juba praegu on mitmed
menetlusosalised taotlenud videoistungi pidamist, ehkki see ei ole tegelikult
võimalik. Hetkel on vaidlustuskomisjonil võimalik piirduda kirjaliku
menetlusega (kuigi asja võiks olla parem arutada vahetult) või koguneda
väiksesse ruumi vahetult läbiviidavale avalikule istungile (mis seondub
viiruse leviku ajal tõsiste terviseriskidega). Lisaks õiguslikule
regulatsioonile eeldab videoistungi pidamine mõistagi ka vastava tehnilise
taristu olemasolu, mis vaidlustuskomisjonil hetkel puudub.
393. Kehtiva seaduse §-d 198 ja 199 räägivad läbivalt vaidlustusmenetluse osalise Arvestatud Eelnõu muudetud.
„kantud“ lepingulise esindaja kuludest. Kuigi vaidlustuspraktikas on
nüüdseks juba juurdunud seisukoht, et esindajakulude „kantuse“ all ei peeta
silmas reaalset kantust (st esindaja esitatud arve on ära makstud), vaid seda,
et menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, siis praktika
näitab, et „kantusest“ rääkimine tekitab jätkuvalt menetlusosalistes segadust.
Seepärast teeme ettepaneku seaduse §-des 198 ja 199 loobuda lepingulise
esindaja kulude „kantuse“ mõistest ja rääkida selle asemel nt
„vaidlustusmenetlusega seotud lepingulise esindaja kuludest“.
394. Hetkel kehtivas seaduses on vaidlustuskomisjoni pädevus kaudselt tuletatav Osaliselt arvestatud Kuivõrd vaidlustuskomisjoni pädevuse osas on
§ 185 lg-st 1. Sellest sättest võib järeldada, et vaidlustuskomisjon lahendab märkimisväärset rakenduspraktikat, ei ole
selliseid vaidlustusi hankija tegevuse peale, mis puudutavad riigihangete seaduse muutmine vajalik. Eelnõu muudetud
seaduse rikkumist. Aastate jooksul tekkinud kohtupraktika on selles küsimuses, mis puudutab VAKO
vaidlustuskomisjoni pädevuse ulatusse teinud olulisi täpsustusi. Olulisimate pädevust nö erandhangete vaidlustamisel.
lahenditena võib välja tuua Riigikohtu halduskolleegiumi 22.01.2019 ja
06.02.2019 määrused asjas nr 3-17-1151. Kuna seadus on kohtupraktika
tulemusel muutunud ebaülevaatlikuks ja väheinformatiivseks, teeme
ettepaneku kaaluda seaduse muutmist viisil, et vaidlustuskomisjoni pädevus
ja sellega seonduvalt juhis vaidlustajatele, millises olukorras millise asutuse
poole pöörduda, oleks ülevaatlikult ja jälgitavalt seaduses välja toodud.
395. Hetkel kehtiva seaduse § 197 lg 4 algab sõnadega „Käesoleva seaduse Arvestatud Eelnõu muudetud.
tähenduses /…/“. Sellega laiendatakse selles sättes sisalduvat olulise avaliku
huvi negatiivset definitsiooni kogu seadusele. Selle tulemusena ei ole
vaidlustuskomisjonil seaduse § 193 lg 5 alusel esitatud hankelepingu
erakorralise sõlmimise loa andmise taotlust lahendades võimalik arvestada
majanduslike huvidega, ehkki see on Euroopa Liidu õigusega vastuolus ega
ole ka praktilistel kaalutlustel põhjendatud (vt selle kohta detailselt
vaidlustuskomisjoni 17.05.2018 otsus asjas nr 83-18/194060 (juhime
tähelepanu, et kuivõrd tegu ei ole vaidlustusasja lõplikult lahendava
otsusega, siis ei ole see otsus leitav riigihangete registrist.)). Praktikas on
vaidlustuskomisjon probleemi lahendanud keeruka
tõlgenduskonstruktsiooni abil, piirates seaduse § 197 lg-s 4 sätestatud
definitsiooni mõjuala vaid nimetatud paragrahviga, mitte laiendades seda
kogu seadusele, ent oleks kahtlemata eelistatum, kui niisugune lahendus
oleks sõnaselgelt sätestatud ka seaduses endas. Öeldu kehtib seda enam, et
praegu kehtiva seaduse sõnastus näib olevat eksimus, mitte teadlik valik.
Seega teeme ettepaneku muuta seaduse § 197 lg-t 4 viisil, et see algaks
sõnadega „Käesoleva paragrahvi tähenduses /…/“.
396. Kehtiva seaduse § 95 lg 4 p 12 kohaselt võib hankija kõrvaldada Selgitatud Lähtuvalt Euroopa õiguse ülimuslikkuse
hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel puudub riigihangete seaduse printsiibist Euroopa Kohus mitmes kohtuasjas
alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lg-s 6 asunud seisukohale, et direktiivides sätestatud
sätestatud juhul. See kõrvaldamise alus on seotud seaduse § 7 lg-ga 3, mille kohustuslike kõrvaldamise aluste loetelu on
järgi võib hankija piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes ammendav ja seega ei ole lubatud seda
osaleda ainult seaduse § 3 p-s 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel. siseriiklikult täiendada2. Samas on Euroopa
Kohus korduvalt leidnud, et juhul kui
Tekib küsimus, et kui hankija on kord rakendanud talle seaduse § 7 lg-ga 3 käsitletav kõrvaldamise kriteerium ei seondu
antud õigust riigihanke alusdokumentides sätestada, et riigihankes ei ole ettevõtja kutse- või ametialase pädevusega
lubatud osaleda nn kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatel, siis miks on ning seega ei kuulu sellesse ammendavasse
2
Vt näiteks EKo16.12.2008, C-213/07, Michaniki, p 41
sellega seonduv kõrvaldamise alus sätestatud vabatahtlikuna. Kuna hankija loetellu, võib kaaluda selle põhjuse lubamist
peab enda kehtestatud hanketingimustest kinni pidama, siis juhul, kui riigihankeid käsitlevaid liidu õiguse
hoolimata osalemispiirangust esitab pakkumuse mõni kolmanda riigi põhimõtteid ja muid norme arvestades3.
ettevõtja, tuleks selline pakkuja igal juhul hankemenetlusest kõrvaldada. Kirjeldatud käsitlust silmas pidades on
Seepärast oleks kohane sätestada asjaomane kõrvaldamise alus vabatahtlike kõrvaldamise aluste nimekirja
kohustuslikuna. Vabatahtlike kõrvaldamise aluste olemuslikuks tunnuseks lisatud näiteks juhtum, kus ettevõtja või tema
on hankija kohustus kõrvaldamise asjakohasust kaaluda. Eelkirjeldatud esindaja on karistatud maksualaste süütegude
stsenaariumi puhul mistahes kaalumiskoht puuduks. eest (RHS § 95 lg 4 p 11), samuti märkuses
käsitletud juhtum, kui pakkujal ei ole õigust
Lisaks tõstatame küsimuse, miks on seaduse § 7 lg 3 alusel kehtestatud pakkumust esitada.
piirangut rikkuva pakkumuse või selle teinud pakkuja kõrvale jätmine
sätestatud üldse pakkuja kõrvaldamise alusena. Võrdluseks: 2007. aasta Kõrvaldamise alus, mitte pakkumuse tagasi
riigihangete seaduses oli asjaomase piirangu rikkumise tagajärjena ette lükkamise alus on see aga seepärast, et mitme-
nähtud pakkumuse või taotluse tagastamine (§ 44 lg 51). Selline lahendus – etapilistes menetlustes oleks võimalik selline
pakkumuse või taotluse tagastamine või läbi vaatamata jätmine – haakuks ettevõtja menetlusest kõrvale jätta juba enne,
paremini ka kehtiv seaduse muude sätetega. Nimelt näevad kehtiva seaduse kui pakkumused on esitatud. Vastasel korral
§ 111 lg-d 6 ja 7 ette, et kui hankija on ettevõtjailt nõudnud eelnevalt peaks hankija hindama sellise pakkuja
hankelepingu täitmise kohaga tutvumist vm sarnaste kohustuste täitmist, siis kvalifikatsiooni ning kontrollima
juhul, kui pakkuja ei ole seda kohustust täitnud, siis jätab hankija selle kõrvaldamise aluseid, teades aga kogu aeg, et
pakkuja pakkumuse läbi vaatamata. Kuivõrd tegemist on sisuliselt sarnase selline pakkumus kuulub hiljem tagasi
olukorraga võrreldes seaduse § 7 lg-ga 3 (ettevõtjal puudub õigus esitada lükkamisele. See koormaks täiesti
pakkumust), siis on küsitav, miks peaks ühel juhul asi päädima pakkuja põhjendamatult hankijat ja ka ettevõtjat, kes
hankemenetlusest kõrvaldamisega, teisel juhul aga pakkumuse läbi esitab taotluse, kvalifitseerub ning püüab
vaatamata jätmisega. esitada võimalikult head pakkumust. Samuti
oleks see vastuolus õiguspärase ootuse
põhimõttega.
397. Kehtiva seaduse § 202 lg 3 näeb ette järgmist: „Kui hankija, Arvestatud Eelnõu muudetud.
vaidlustuskomisjon või Rahandusministeerium jätab kahju hüvitamise
taotluse rahuldamata või tähtajaks lahendamata või kui kannatanu ei nõustu
hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul vastava otsuse
3
Vt EKo 31.12.2012, C-465/11, Forposta and ABC Direct Contact, p 30
saamisest arvates esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.“
Sellisel kujul tekitab säte segadust ja mitmeid vastuseta küsimusi. Nimelt kui
vaidlustuskomisjonile esitatakse kahju hüvitamise taotlus, siis võib
vaidlustuskomisjoni otsus olla ka niisugune, mis rahuldab küll taotlejat
(kannatanut), kuid ei rahulda hankijat. Sellisel juhul on hankija
vaidlustuskomisjoni otsuse edasikaebamisest huvitatud osapool. Samas ei
näe seaduse § 202 lg 3 ette, kellele, millisel alusel ja mis tähtaja jooksul võib
hankija (edasi)kaebuse esitada. Teeme ettepaneku täiendada seadust viisil, et
kirjeldatud lüngad saaksid täidetud.
398. Kehtiva seaduse § 198 lg 3 näeb ette, et vaidlustusest loobumise korral ei jää Arvestatud Eelnõu muudetud.
mitte üksnes vaidlustaja enda menetluskulud tervikuna tema enda kanda,
vaid vaidlustaja peab hüvitama ka hankija (ja § 198 lg 8 kaudu ka hankija
poolel osalenud kolmanda isiku) menetluskulud. Selline regulatsioon
kallutab vaidlustajaid vaidlustusest mitte loobuma ka siis, kui loobumine
oleks iseenesest põhjendatud (nt vaidlustushuvi on kadunud või vaidlustaja
on mõistnud vaidlustuse perspektiivitust). Selle asemel vaieldakse igal juhul
lõpuni välja, raisates niimoodi nii menetlusosaliste kui vaidlustuskomisjoni
ressursse. Seepärast teeme ettepaneku kaaluda seaduse muutmist viisil, et
vaidlustusest loobumise korral tagastatakse vaidlustajale pool tasutud
riigilõivust. Võrdluseks: analoogne säte sisaldub ka halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 104 lg 6 p-s 2.
Sarnase ettepaneku teeme ka seonduvalt hetkel kehtiva seaduse § 198 lg-ga
4, mis puudutab vaidlustusmenetluse kulude jaotust poolte kokkuleppele
jõudmise (kompromissi) korral. Praeguse regulatsiooni kohaselt jäävad
kummagi poole menetluskulud kompromissi korral enda kanda, kui pooled
ei ole just kokku leppinud teisiti. Väga harvad on juhud, kui hankija nõustub
kompromissi korral kandma osa või kõik vaidlustaja tasutud riigilõivust.
Seega üldjuhul tähendab seaduse § 198 lg-s 4 sätestatu, et vaidlustaja jääb
tasutud riigilõivust kompromissini jõudmisel täielikult ilma. See aga ei
julgusta pooli lahendama vaidlust kokkuleppel. Seepärast võiks ka
kompromissi puhul seadus ette näha, et pool riigilõivust tagastatakse
vaidlustajale. Võrdluseks: analoogne säte sisaldub ka HKMS § 104 lg 6 p-s
1.
399. Kehtiva seaduse § 115 lg 2 p 2 sätestab, et hankija on kohustatud ehitustööde Selgitatud Tõendi nõudmise eristamine nendelt
hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav alltöövõtjatelt, kes tegelevad ehitamisega ja
maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma kes tegelevad muude tegevustega (koristus,
pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, sama paragrahvi logistika, transport) ei ole piisava selgusega
lg-s 1 nimetatud selgitust, kui pakkuja või tema pakkumuses nimetatud võimalik. Näiteks võib alltöövõtja tegeleda nii
alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem ehitustööde, koristustööde kui ka muude
kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu tegevustega. Sellisel juhul on võimatu eristada
esemele vastavas valdkonnas. nende töötajate keskmist töötasu, kes
tegelevad koristustöödega nendest, kes
Juhime tähelepanu, et ehitushangete puhul võivad pakkuja alltöövõtjad olla tegelevad ehitustöödega. Lõppkokkuvõttes
ka mitteehitusettevõtjad, st tegeleda töödega, mis ei lange ehituse valdkonda oleks kõikide asjaosaliste (hankija, pakkuja,
(nt haljastus, koristamine jne). Erinevate valdkondade keskmised töötasud alltöövõtja ja tõendi väljastava ametiasutuse)
võivad oluliselt erineda. See tähendab, et juhul kui nn alapakkumuse töö- ja halduskoormus sedavõrd suur, mis
kahtluse tekkimisel võetakse arvesse kõigi alltöövõtjate töötajate keskmist kuidagi ei oleks õigustatud sellest tuleneva
töötasu hoolimata alltöövõtja tegevusvaldkonnast, siis võib see kaasa tuua võimaliku kasuga. Kui alltöövõtja üldse
moonutatud ja ebainformatiivse tulemuse, kuna võrdluspunktiks on ehitustööde ei tegele, on tal võimalik juhul, kui
hankelepingu esemele vastava valdkonna, st ehitusvaldkonna, keskmine tema keskmine töötasu jääb alla sättes toodud
töötasu. protsendimäära, selgitada, et valdkonnas, kus
tema tegutseb, ei ole keskmine töötasu
võrreldav ehitusvaldkonna töötasu keskmise
tasemega.
2. Kooskõlastamine Justiitsministeeriumiga
1. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt Arvestatud Eelnõu muudetud.
muudetakse riigihangete seaduse (RHS) §
10 lõike 2 kolmandat lauset ja see
sõnastatakse järgmiselt:
„Turu-uuringu käigus saadud nõuannete
kasutamise korral tagab hankija
riigihankes võrdse kohtlemise ja
läbipaistvuse põhimõtete järgimise.“
Kas selles lauses peaks „riigihanke“
asemel kasutama siiski „riigihanke
menetlus“? Seda eelkõige seetõttu, et ka
§ 10 lg-s 1 kasutatakse muudatusega
mõistet riigihanke menetlus ning leiame,
et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse
põhimõtte järgimine peab olema tagatud
igas riigihanke etapis.
2. Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse Arvestatud Eelnõu muudetud.
RHS §-i 47 lõikega 41. Leiame, et sellisel
kujul on muudatus raskesti loetav ning
pakume välja järgneva sõnastuse
variandi:
„(41) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud otsusele järgneb hankelepingu
või raamlepingu sõlmimine, lisab hankija
otsuse kohta esitatavale teatele märke
perioodi pikkuse kohta, mille jooksul
hankija ei või hankelepingut sõlmida
(edaspidi ooteaeg).“
3. Eelnõu § 1 punkti 68 alusel täiendatakse Arvestatud Eelnõu muudetud.
RHS §-ga 801. Pakume, et RHS § 801
lõike 1 punkti 4 sõnastust täiendatakse
järgnevalt:
„4) võistleva dialoogi korral dialoogi
alustamise aeg ja koht ning kasutatav
keel või keeled juhul, kui hankija lubab
dialoogis osaleda ka võõrkeeles;“
Pakume täienduse sarnaselt § 801 lõikele
3, kus on samuti sätestatud tingimusena
hankija luba esitada pakkumus
võõrkeeles.
4. Eelnõu § 1 punktiga 76 täiendatakse Arvestatud Eelnõu muudetud ja seletuskirja täiendatud.
RHS §-i 83 lõikega 71. Paragrahvi 83 lg
71 kohaselt esitab hankija registrile teabe
ettevõtjapoolsete hankelepingu
rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul
vastavad käesoleva seaduse § 95 lõike 4
punktis 8 sätestatud kõrvaldamise alusele,
30 päeva jooksul õiguskaitsevahendi või
leppetrahvi rakendamisest arvates.
Palume täpsustada, kas
„õiguskaitsevahendi või leppetrahvi
rakendamise“ all mõeldakse
õiguskaitsevahendi kasutamise ajahetke
(nt kui hankija esitab ettevõtjale
leppetrahvi nõude või lepingust taganeb)
või seda ajahetke kui nõue on juba
täidetud (nt kahju hüvitatud) või õigust
juba kasutatud (lepingust taganetud)?
Lisaks viitame, et „leppetrahvi“ eraldi
väljatoomine sättes ei ole vajalik, kuna ka
leppetrahvi näol on tegemist poolte
kokkuleppest tuleneva
õiguskaitsevahendiga.
Paragrahvi 95 lõike 5 kohaselt
kohaldatakse § 95 lõiget 4
hankemenetlustes, mis on alanud kolme
aasta jooksul lõikes 4 nimetatud teo
toimepanemisest või aluse esinemisest
arvates. Täpsustaksime, kas nimetatud
tähtaeg hakkab kulgema lepingu
rikkumisest ehk nõude sissenõutavaks
muutumisest, hankija poolt
õiguskaitsevahendi kasutamise hetkest
või üldse hetkest, kui ettevõtja on nõude
täitnud? Viimasel kahel juhul oleneb
RHS § 95 lg-s 5 sätestatud tähtaja kulg, ja
seega ka võimalus varasemale
rikkumisele tugineda sellest, millal
hankija oma nõude esitab või õigust
kasutab või millal nõue täidetakse.
Lisaks palume selgitada, mida tähendab §
83 lõike 71 kohaselt nõude vaidlustamine.
Lõiget 1 lugedes saame aru, et
õiguskaitsevahendi kasutamise registris
registreerimine ei eelda seda, et hankija
oleks esitanud ettevõtja vastu hagi, vaid
piisab sellest, et hankija on oma õigust
kasutanud, st teinud ettevõtjale vastava
tahteavalduse. Kas vaidlustamise
kriteeriumi täitmiseks piisab näiteks
sellest, et ettevõtja teatab, et ta sellega ei
nõustu? Palume sätted üle vaadata ja
seletuskirjas selgitust täiendada.
5. Eelnõu § 1 punktiga 84 muudetakse Arvestatud Eelnõu muudetud.
RHS § 91 lõiget 1. Eelnõu § 1 punkti 84
muudatuse selgituses selgitatakse
järgnevat: „RHS § 111 lg 3 kohaselt saab
pakkumuse tagasi võtta ainult enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva ja § 110
lg 1 kohaselt on pakkumus pakkujale
siduv alates pakkumuste esitamise
tähtpäevast vähemalt kuni pakkumuse
jõusoleku minimaalse tähtaja
lõppemiseni. Seega ei ole pakkumuse
tagasi võtmine pärast pakkumuste
esitamise tähtaega lubatud“. Samas
sätestab § 91, et hankija ei tagasta
pakkumuse tagatist edukale pakkujale või
realiseerib selle, kui edukas pakkuja
võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja
jooksul tagasi, eduka pakkuja muu
tegevuse või tegevusetuse tõttu jääb
hankeleping sõlmimata või edukas
pakkuja ei asu nõustumuse andmisega
sõlmitud hankelepingut edukast
pakkujast tuleneval põhjusel hankija
antud tähtaja jooksul täitma.
Kas seda, et eduka pakkumuse puhul on
sätestatud erisus, st edukas pakkuja võib
pakkumise siiski tagasi võtta ka peale
pakkumuste esitamise tähtaega, tulebki
järeldada § 91 lg-st 1? Me ei ole
veendunud, et RHS § 111 lg-s 3 ja § 110
lg-s 1 sätestatu valguses on see piisavalt
selge. Tekib küsimus, kas pakkumuse
tagasivõtmine pärast pakkumuste
esitamise tähtpäeva, kuid enne edukaks
tunnistamist, on võimalik, ning mis on
selle tagajärg. Palume need sätted üle
vaadata ja hinnata, kas sätestatu on
rakendajatele selge ning täiendada ka
selgitust seletuskirjas.
6. Eelnõu § 1 punkt 151 muudetakse RHS Arvestatud Eelnõu muudetud.
§ 124 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa. Kas
§-s 124 sätestatud ülesütlemise alused
saavad rakenduda vaid tähtajaliste
hankelepingute puhul? Kui mitte, siis on
sõnad „enne tähtaega“ üleliigsed. Palume
täpsustada § 124 sõnastust.
7. Eelnõu § 1 punktidega 248, 249 ning Ei ole Rahandusministeerium analüüsis eelnõu koostamise käigus Justiitsministeeriumi 14.05.2019
250 muudetakse RHS vastutuse sätteid arvestatud, kooskõlastuskirjas nr 8-2/2077 tehtud ettepanekut ning jõudis järeldusele, et RHS § 213 lg-s
ehk § 214 ning selgitatud 2, § 214 lg-s 2 ja § 215 lg-s 2 juriidilisele isikule ette nähtud sanktsioonimäärade suurendamine
§ 215. Kokku on vastutuse peatükis kolm ei ole hetkel põhjendatu
paragrahvi ehk eelnõus ei muudeta vaid Trahvimäärade viimasest suurendamisest on möödunud napilt neli aastat. 01.09.2017
RHS § 213. jõustunud RHS-iga suurendati juriidilisele isikule kohaldatava rahatrahvi maksimummäära 10
korda, s.o 3200 eurolt 32 000 eurole. KarS § 47 lg 2, mis näeb juriidilisele isikule eriseadusega
Justiitsministeerium tegi oma 14.05.2019 sätestatava trahvimäära absoluutseks maksimumsuuruseks 400 000 eurot, jõustus 01.01.2015.
kooskõlastuskirjas nr 8-2/2077 RHS See tähendab, et RHS-i koostamisel ja vastuvõtmisel hinnati riigihankealaste väärtegude
muutmise VTK osas mh järgmise ebaõigusmäära väiksemaks kui näiteks siseteabe väärkasutamises (KarS § 398) ja
märkuse: turumanipulatsioonis (KarS § 3981) sisalduvat ebaõigusmäära, mille puhul on tõepoolest
sanktsioonina ette nähtud KarS § 47 lg 2 järgi maksimaalne võimalik trahvimäär (400 000
2.22. – vastutuse peatükk - Kuna VTK eurot). Eelnõuga RHS-i vastutuse sätetes tehtavad muudatused ei mõjuta nimetatud tegude
käsitleb RHS-i muutmist, siis soovitame ebaõigusmäära suurendavalt. Samuti ei ole elukalliduse tõus olnud sedavõrd kiire ja
eelnõu koostamise käigus veelkord üle märkimisväärne, et tingiks vajaduse trahvisummade järjekordseks tõstmiseks
vaadata ka vastutuse peatüki. Nimelt on (tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga: 2018. aastal +3,4%; 2019. aastal 2,3%;
selles juriidilise isiku karistusmäärad 2020. aastal -0,4%).
suuruses kuni 32 000 eurot. Füüsilise
isiku karistused on kõik suuruses kuni 300 400 000 euro suurust trahvisumma maksimaalset võimalikku ülemmäära põhjendati KarS §
trahviühikut, mis on maksimaalne, mida 47 lg 2 muutmisel muu hulgas sellega, et EL-i õigusaktid näevad sageli ette kohustuse
karistusseadustiku (edaspidi KarS) sätestada teatud rikkumiste eest tõhusad karistused, mis ei ole alati kuriteokaristused (554 SE
üldosa § 47 lõike 1 kohaselt on võimalik I. Seletuskiri, lk-d 23-24). Erinevalt nt. konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumistest ei ole
füüsilisele isikule määrata. Juriidilisele EL-i hankedirektiivides ette nähtud liikmesriikidele otsest kohustust näha siseriiklikus õiguses
isikule võib KarS § 47 lõike 2 kohaselt ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad rahatrahvid riigihanke rikkumiste eest ning
kohaldada rahatrahvi kuni 400 000 eurot. hankedirektiivides ei ole kehtestatud sellistele trahvidele rahalisi määrasid.
Kuna riigihangete valdkonnas on
tegemist tihti suurte summadega, on meie RHS-i alusel juriidilisele isikule kohaldatava rahatrahvi maksimummäära mittesuurendamine
arvates kehtivas RHS-is juriidilisele on põhjendatav ka sellega, et paratamatult kujundab rahatrahvi maksimummäära
isikule ettenähtud maksimaalne karistus suurendamine karistuspraktikat ning mõjutab akuutseid rahatrahvi määrasid, n-ö keskmist
kuni 32 000 eurot võrdlemisi karistust, suurendavalt. Klassikalisele süüpõhimõttele rajatud karistusõiguses on karistamise
tagasihoidlik. See ei pruugi olla piisavalt primaarseks aluseks isiku süü (KarS § 56 lg 1 ls 1). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb
hoiatav, õigusvastast käitumist esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu
ärahoidev. ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt. RKKKo 03.04.2020, nr 1-18-
2232, p 71). Eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused (võimalus mõjutada süüdlast edaspidi
Eelnõus ei ole ettenähtud juriidilise isiku hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid) on karistuse
karistusmäärade muudatust ja mõistmise/määramise puhul küll arvestatavad, kuid süü suuruse kõrval pigem sekundaarsed
kooskõlastamiseks esitatud eelnõu kriteeriumid. Süüdlase isikut karistuse mõistmisel/määramisel võetakse arvesse, kuid
seletuskirjast ei selgu, kas tegelikult eripreventiivne aspekt ja prognoos ei ole iseseisvaks karistamise aluseks. Järelikult nii
vastutuse peatükis sätestatud juriidilise mitmekümnetuhandese aastakäibega mittetulundusühingust või sihtasutusest hankija kui ka
isiku karistusmäärasid analüüsiti võrgustikusektori hankijana tegutseva energeetikakontserni (äriühingu) puhul on karistuse
tulenevalt meie märkusest ning mis mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mille järel tuvastatakse menetlusaluse
seisukohale jõuti. Palume seletuskirja isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse
lisada selgitused, miks peetakse juriidilise süü suurusele vastav karistuse määr (vt. RKKKo 11.06.2018, nr 1-17-1629, p 28).
isiku kehtivaid karistusmäärasid
piisavaks, ning muutmist mittevajavaks, RHS-is sätestatud korda on kohustatud järgima hankijad. Hankijateks on esmajärjekorras riik,
võimalusel täiendada seletuskirja ka kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste ühendused ning muud
statistikaga, palju on praktikas sätteid avalik-õiguslikud juriidilised isikud (RHS § 5 lg 2 p-d 1-3). Nimetatud hankijaid väärteo- ega
kohaldatud, karistusi määratud. kriminaalkorras vastutusele võtta ei saa (KarS § 14 lg 3), mida on põhjendatud sellega, et riik
kui punitiivfunktsiooni kandja ei saa karistada iseennast. Järelikult tuleb väärteokorras
karistamine kõne alla üksnes eraõiguslikest juriidilistest isikutest hankijate puhul (RHS § 5 lg
2 p-d 4-5 ja lg 3 p-d 2-3). Kuigi see ei välista vormilt eraõigusliku juriidilise isiku süütekorras
vastutusele võtmist, on sanktsioonimäärade kontekstis kohane märkida, et hankija
definitiivsetest tunnustest tulenevalt on tihti tegemist avalik-õigusliku hankija poolt
kontrollitavate ja avalikes huvides ülesandeid täitvate juriidiliste isikutega, nt. riigi või
kohaliku omavalitsuse üksuse äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud, keda
rahastatakse otseselt või kaudselt avalikest vahenditest, sh. riigi- või munitsipaaleelarvest.
Seega on sedalaadi eraõigusliku juriidilise isiku karistamisel fiskaalselt sarnane sisu, kui
karistataks mõnda valitsusasutust. Põhiõiguste kandjate ja adressaatide eristamiseks kasutatav
personaalse substraadi teooria väidab, et riigile või riigist alamalseisvale juriidilisele isikule
kuuluvaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid peaks kohtlema võrdväärselt riigiga. Kuigi
karistusõigus ei järgi täies ulatuses samu põhimõtteid, on riigile kuuluva eraõigusliku
juriidilise isiku karistamise tegelik mõju üpriski sarnane sellega, kui karistataks mõnda
eelarvelist riigiasutust. Nagu eelnevalt öeldud, on viimane KarS § 14 lg 3 järgi välistatud.
Lisaks eelnevale oleme võtnud arvesse eraõiguslikust juriidiliste isikute sõlmitavate
hankelepingute mediaanmaksumusi, mis olid aastatel 2020-2021 järgnevad:
Hanke- ja raamlepingu
Hankija õiguslik vorm mediaanmaksumus
Äriühing 33 836 eurot
Mittetulundusühing 38 101 eurot
Sihtasutus 47 867 eurot
Eraõiguslikust juriidilisest isikust hankija
(keskmine) 39 935 eurot
Trahvimäärade suurendamine ei ole põhjendatud olukorras, kus riigihangete registri andmeil
jääb eraõiguslikust juriidilisest isikust hankijate poolt sõlmitud hanke- ja raamlepingute
mediaanväärtus alla 40 000 euro. Hetkel kehtiv rahatrahvi maksimummäär (32 000 eurot) on
lepingu mediaanmaksumusega kooskõlas.
400 000 euro suuruse rahatrahvi ülemmäära kohta on aga erialakirjanduses väljendatud
kahtlusi, et kas nii kõrge karistusmäära kohaldamine väärteomenetluses on kooskõlas EIÕK
art 6 nõuetega (vt. KarS § 47 komm. 3. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. 2004.
2., täiend. ja ümbertöötatud väljaanne).
Riigikohus on seoses riigihangete seaduse rikkumise eest ette nähtud väärtegudega leidnud, et
arvestades juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtet, välistab KarS § 14 lg 3 füüsiliste
isikute tegude omistamise avaliku halduse kandjatele, mitte aga avaliku halduse kandjate
tegevust suunavate füüsiliste isikute vastutuse (vt. RKKKo 26.11.2013, nr 3-1-1-88-13, p 9).
RHS §-des 213-215 ette nähtud füüsilise isiku trahvimäärad vastavad KarS § 47 lg-s 1
sätestatud ülemmäärale, milleks on kuni 300 trahviühikut.
8. Eelnõu § 1 punktiga 247 muudetakse Arvestatud, Seletuskirja täiendatud. Muudetav säte ei ole seotud Rahandusministeeriumi poolt teostatava
RHS § 212 lõiget 1 järgmiselt: selgitatud riikliku ja haldusjärelevalvega ega sellega, millised RHS rikkumised on RHS-is
„(1) Kui Euroopa Komisjon teavitab kvalifitseeritud väärtegudeks. Millised on riigihankealaste õigusaktide tõsised rikkumised
Eesti Vabariiki kirjalikult Euroopa Liidu muudetava sätte mõttes, otsustab Euroopa Komisjon, kuivõrd Euroopa Komisjonil on
või riigisiseste riigihankealaste sõltumata liikmesriigi enda tegevusest võimalik alustada liikmesriigi vastu rikkumismenetlust
õigusaktide sätete tõsisest rikkumisest seoses hankijate tegevusega.
riigihanke korraldamisel, on asjaomase
riigihanke korraldanud hankija
kohustatud kolme tööpäeva jooksul
Rahandusministeeriumilt vastava teate
saamisest arvates edastama
Rahandusministeeriumile kogu
asjakohase informatsiooni vastava
riigihanke kohta.“;
Kehtiv § 212 lõike 1 sõnastus on:
„(1) Kui Euroopa Komisjon teavitab
hankijat kirjalikult Euroopa Liidu
riigihankealaste õigusaktide või neid
rakendavate riigisiseste õigusaktide
sätete ilmsest rikkumisest riigihanke
korraldamisel, on hankija kohustatud
kolme tööpäeva jooksul teate saamisest
arvates edastama
Rahandusministeeriumile kogu
asjakohase informatsiooni vastava
riigihanke kohta.“
Palume vaadata sõnastus üle, näiteks
RHS §-s 213 on kasutatud sõnastust
„käesolevas seaduses sätestatud nõudeid
rikkudes…“, seega kas sõnastuses peaks
olema pigem „õigusaktide nõuete tõsine
rikkumine“?
Eelnõu seletuskirjas puuduvad selgitused,
mida kujutavad endast riigihankealaste
õigusaktide sätete tõsised rikkumised.
Kas tõsine rikkumine on see, kui isikuid
karistatakse väärteo eest RHS §-de 213,
214 või 215 kohaselt? Kas tõsine
rikkumine võib olla ka kuritegu? Kas
piisab ühest rikkumisest või peab neid
olema mitu? Palume seletuskirja
vastavalt täiendada, lisada näiteid.
9. Eelnõu § 2. Halduskohtumenetluse Arvestatud Eelnõu muudetud.
seadustiku § 274 plaanitav uus lõige 11
on materiaalõiguse norm, mille õige koht
ei ole kohtumenetluse seadustikus.
Palume see säte halduskohtumenetluse
seadustiku muudatustest välja võtta ja
lisada muudatus RHSi.
10. Palume arvestada ka käesoleva kirja Osaliselt Eelnõu ja seletuskirja vastavalt ettepanekutele muudetud ja täiendatud.
lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja arvestatud
failis jäljega tehtud normitehniliste ja
keelemärkustega ning märkustega eelnõu
mõjude kohta.