dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 8. november 2021
Viit
1.1-10.1/7817-1
Registreeritud
8. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎1.1-10.17817-1 08.11.2021 Väljaminev kiri.asice4225 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 08.11.2021 nr 1.1-10.1/7817-1 [email protected] Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile riigihangete seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri koos lisadega. Evelin Karindi-Kask 6113501 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 03.11.2021 Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „keskkonnasäästlike“ sõnaga „keskkonnahoidlike“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) ideekonkurss on auhindadega või auhindadeta võistlus, mille tulemusel võib hankija peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või andmetöötluse valdkonnas omandada žürii välja valitud kavandi või projekti;“ 3) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses: „141) osamaksumus on pakkumuse maksumuse eraldi hinnatav osa;“ 4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses: „171) riigihanke menetlus on igasugune käesoleva seaduse alusel läbi viidav menetlus, mille eesmärk on hanke- või raamlepingu sõlmimine või ideekavandi saamine;“; 5) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „hankemenetluse“ tekstiosaga „, kontsessiooniteate avaldamisega alanud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse“; 6) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „ehitustöödega“ sõnadega „ehitustööde hankelepinguga“; 7) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda, sealhulgas isikuna, kelle vahenditele pakkuja või taotleja käesoleva seaduse § 103 lõike 1 alusel tugineb, ainult käesoleva seaduse § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees.“; 8) paragrahvi 8 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hankija võib enne riigihanke menetluse alustamist teha turu-uuringu riigihanke ettevalmistamiseks ning ettevõtjate planeeritavast riigihankest ja selles esitatavatest nõuetest teavitamiseks.“; 10) paragrahvi 10 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Turu-uuringu käigus saadud nõuannete kasutamise korral tagab hankija riigihanke menetluses võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise.“; 11) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „1) esitab riigihanke alusdokumentides olulise teabe, mis on turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjaga vahetatud seoses riigihanke ettevalmistamisega;“; 12) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Hankija ei avalda riigihanke alusdokumentides turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtja ärisaladust.“; 13) paragrahvi 11 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 2, § 12 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 7, § 21 lõikes 2, § 132 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 133 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 134 sissejuhatavas lauseosas, § 153 lõigete 1 ja 2 sissejuhatavas lauseosas ja § 170 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „käesolevas seaduses sätestatud korda“ tekstiosaga „käesolevat seadust“; 14) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) avaliku sektori hankija hankelepingu sõlmimise või ideekonkursi korraldamise peamine eesmärk on pakkuda avalikkusele kättesaadavaid elektroonilise side võrke või neid käitada või pakkuda avalikkusele elektroonilise side teenust;“; 15) paragrahvi 12 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku kohta sellised andmed puuduvad või ei ole need seoses hankija või kontrollitava juriidilise isiku asutamise, äritegevuse alustamise või ümberkujundamisega enam asjakohased, võib nimetatud tegevuste osakaalu hinnata majandustegevuse prognooside abil.“; 16) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hankija võib piirata riigihanke alusdokumentides riigihankes osalevate ettevõtjate ringi, lubades osaleda üksnes kaitstud töö keskustel ja ettevõtjatel, kelle peamine eesmärk ja igapäevane põhitegevus on puuetega, vähenenud töövõimega või ebasoodsas olukorras olevate inimeste sotsiaalne ja kutsealane integreerimine, või näha ette hankelepingu täitmise erivajadustega isikute tööhõiveprogrammi raames, kui vähemalt 30 protsenti sellises keskuses, ettevõttes või programmis töötavatest inimestest on puuetega, vähenenud töövõimega või ebasoodsas olukorras. (2) Kaitstud töö keskus on käesoleva seaduse § 4 punkti 4 tähenduses ettevõtja, kes pakub töökohti pikaajalistele töötutele ja vähenenud töövõimega või puuetega inimestele, kes ei ole võimelised leidma tööd tavalisel tööturul.“; 17) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõna „riigihanke“ sõnaga „rahvusvahelise“; 18) paragrahvi 15 lõiked 4–6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. (5) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahvusvahelise piirmääraga. (6) Hankija kohaldab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihanke piirmääraga.“; 19) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(1) Avaliku sektori hankija või võrgustikusektori hankija, kui ta sõlmib kontsessioonilepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris, kohaldab teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda ja §-s 136 sätestatut, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.“; 20) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui hankija korraldab käesoleva seaduse § 15 lõike 11 alusel kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse asemel hankemenetluse, kohaldab ta §-des 135 ja 136 sätestatut.“; 21) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks; 22) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Menetlusreeglite kohaldamine segalepingute sõlmimisel (1) Kui segalepingu esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ja segalepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmitakse hankeleping peamisele hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi. (2) Kui segalepingu esemeks on osaliselt sotsiaal- või eriteenus ning osaliselt muu teenus või osaliselt teenus ja osaliselt asi, määratakse segalepingu peamine ese kindlaks asja või teenuse eeldatava maksumuse järgi. (3) Kui segalepingu esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ning hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida hankelepingud eraldi igale hankelepingu esemele kohalduvat menetluskorda järgides. (4) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, sõlmib ta selle lihthanke, riigihanke või rahvusvahelist piirmäära ületavatele menetlustele kohalduvat korda järgides, kui lepingu esemeks on asjad või teenused, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga ja ehitustööde eeldatav maksumus on vastavalt alla lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmäära. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud segalepingu peamiseks esemeks on ehitustööd, arvestab hankija pakkumuste esitamise tähtaja määramisel: 1) avatud hankemenetluses käesoleva seaduse § 93 lõike 1 punktis 6 sätestatud minimaalset tähtaega; 2) piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis käesoleva seaduse § 94 lõike 3 punktis 3 sätestatud minimaalset tähtaega, välja arvatud nimetatud lõike punktis 4 sätestatud juhul; 3) lihthankemenetluses käesoleva seaduse § 125 lõikes 4 sätestatud ehitustööde hankelepingule kohalduvat minimaalset tähtaega. (6) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, kohaldab ta selle sõlmimisel: 1) käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on riigihanke piirmäärast väiksem; 2) käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga; 3 3) käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär; 4) käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui asjade või teenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. (7) Kui segalepingu esemeks on samal ajal käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluv tegevus ning käesoleva seaduse kohaldamisalast välja jääv tegevus ja lepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmib hankija lepingu peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi. (8) Kui segalepingu esemeks on samal ajal käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluv tegevus ja käesoleva seaduse kohaldamisalast välja jääv tegevus ning lepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida lepingud iga eseme kohta eraldi. (9) Kui hankija otsustab sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud segalepingu, kuigi hankelepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, sõlmib ta selle käesolevas seaduses sätestatud korras, kui käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne käesolevas seaduses vastavale riigihankele sätestatud piirmääraga. (10) Hankija ei või sõlmida segalepingut või segalepingu asemel mitut lepingut käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks.“; 23) paragrahvi 19 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja kontsessioonileping ning sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga. (4) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja teenuste kontsessioonileping ning teenuste kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär.“; 24) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu esemeks on samal ajal sotsiaal- või eriteenused ja kontsessioonileping ning kontsessioonilepingu osa eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa eeldatav maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär.“; 25) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigihanke korral, mis ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud ja mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära ei sätesta, põhjendab hankija riigihanke alusdokumentides, miks ta otsustas riigihanke ühe menetluse raames jätta osadeks jaotamata. Osadeks jaotamata jätmise põhjendamise kohustust ei ole, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel.“; 26) paragrahvi 28 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatust“ tekstiosaga „, välja arvatud kontsessioonilepingu sõlmimise korral,“; 4 27) paragrahvi 30 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „täpsustada“ sõnaga „täiendada“; 28) paragrahvi 30 lõike 9 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides käesoleva seaduse §-de 85 ja 86 alusel sätestatud tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult kõige soodsama pakkumuse;“; 29) paragrahvi 30 lõike 10 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hankija võib raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides esitada tingimused pakkuja täiendavaks kvalifitseerimiseks minikonkursil.“; 30) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 101–104 järgmises sõnastuses: „(101) Hankija kontrollib enne minikonkursi tulemustel hankelepingu sõlmimist, kas pakkujal, kellega ta kavatseb hankelepingu sõlmida, puuduvad käesoleva seaduse § 95 lõigetes 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise alused sama paragrahvi lõigetes 2, 3, 5 ja 6 sätestatud tingimustel ega sõlmi hankelepingut pakkujaga, kellel mõni kõrvaldamise alus esineb. (102) Käesoleva paragrahvi lõiget 101 kohaldatakse, kui raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga ja hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne: 1) käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmääraga või 2) käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud vastava riigihanke piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke piirmäära ei kehtesta. (103) Kõrvaldamise aluste kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõike 101 alusel kohaldab hankija käesoleva seaduse § 96 lõigetes 2–4 sätestatut. Hankija ei nõua kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. (104) Raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata või kui raamlepingu maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, võib hankija käesoleva paragrahvi lõiget 101 kohaldada, kui ta on selle võimaluse raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides ette näinud.“; 31) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Hankija osutab riigihanke alusdokumentides dünaamilise hankesüsteemi alusel kavandatavate hankelepingute olemusele ja eeldatavale kogusele, samuti vajalikule teabele dünaamilises hankesüsteemis kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja selle kirjelduse kohta.“; 32) paragrahvi 35 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 35 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Võrgustikusektori hankija ja dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejad võivad kokku leppida teistsuguses pakkumuste esitamise tähtajas tingimusel, et kõikidele dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejatele antakse pakkumuste esitamiseks võrdne tähtaeg.“; 34) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „(1) Elektroonilise oksjoni korraldamisest teavitab hankija hanketeates ning võrgustikusektori hankija puhul, kui hankemenetlust alustatakse kvalifitseerimissüsteemi teatega, pakkumuse esitamise kutses ja kui perioodilise eelteatega, taotluse esitamise ettepanekus.“; 35) paragrahvi 37 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „pakkujatele“ sõnadega „samal ajal“; 36) paragrahvi 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui hankija aktsepteerib või nõuab pakkumuste esitamist elektroonilise kataloogi kujul, sätestab ta selle hanketeates ning võrgustikusektori hankija puhul, kui hankemenetlust alustatakse kvalifitseerimissüsteemi teatega, pakkumuse esitamise kutses ja kui perioodilise eelteatega, taotluse esitamise ettepanekus.“; 37) paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Keskne hankimine, sealhulgas dünaamilise hankesüsteemi ja raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimine, toimub keskse hankija asukoha liikmesriigi õiguse kohaselt.“; 38) paragrahvi 45 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „või näidise“ tekstiosaga „, näidise või planšeti“; 39) paragrahvi 46 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, käesoleva seaduse § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõikes 4 nimetatud juhtudel nelja päeva ning lihthankemenetluses või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses kahte tööpäeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama.“; 40) seadust täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses: „§ 461. Ärisaladus (1) Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid. (2) Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu seda osa, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud.“; 41) paragrahvi 47 lõike 1 punktis 2, § 124 lõike 1 punktis 2, § 143 lõikes 3, § 185 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning § 2191 peakirjas ja tekstis asendatakse sõna „hankemenetlus“ sõnadega „riigihanke menetlus“ vastavas käändes; 42) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) käesoleva seaduse § 30 lõikes 11 ja § 72 lõikes 61 nimetatud hankelepingu sõlmimise otsus;“; 43) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) käesoleva seaduse § 111 lõikes 7 nimetatud otsus.“; 6 44) paragrahvi 47 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) ettevõtjale tema pakkumuse läbi vaatamata jätmise põhjused;“ ; 45) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusele järgneb hankelepingu või raamlepingu sõlmimine, lisab hankija otsuse kohta esitatavale teatele märke perioodi pikkuse kohta, mille jooksul hankija ei või hankelepingut sõlmida (edaspidi ooteaeg).“; 46) paragrahvi 48 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „olemus,“ tekstiosaga „keerukus või“; 47) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) hankelepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või omandamisel, või“; 48) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §- des 92–94, § 125 lõikes 4 või § 126 lõikes 61 sätestatud tähtaegadest.“; 49) paragrahvi 49 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „on teavitatud“ tekstiosaga „teenuste või ehitustööde ulatusest,“; 50) paragrahvi 50 punktid 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) hankelepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi; 7) hankelepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning hankija on teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses;“; 51) paragrahvi 52 lõigetes 1 ja 2, § 54 lõigetes 1 ja 2, § 58 lõigetes 1 ja 2, § 64 lõigetes 1 ja 2 ning § 68 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „hanketeates“ sõnadega „riigihanke alusdokumentides“; 52) paragrahvi 60 lõigetes 2 ja 5, § 70 lõikes 2, § 77 lõikes 5 ning § 141 lõikes 6 asendatakse sõna „miinimumtase“ sõnaga „miinimumnõuded“ vastavas käändes; 53) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul teeb avaliku sektori hankija otsuse riigihanke jätkamise kohta võistleva dialoogina ja dialoogi alustamise kohta, kui ta alustab dialoogi üksnes kõigi nende pakkujatega, keda varem avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei kõrvaldatud ja kes on kvalifitseeritud ja esitanud vormilistele nõuetele vastava pakkumuse. Sel juhul käesoleva paragrahvi lõikeid 4 ja 8 ei kohaldata.“; 54) paragrahvi 65 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Dialoogi käigus ei arutata hindamiskriteeriumide üle.“; 55) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: 7 „(31) Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral lõplikku pakkumust selgitada, piiritleda ja täpsustada, tingimusel et sellega ei muudeta pakkumust ega riigihanke alusdokumente, millega kaasneks konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise oht.“; 56) paragrahvi 66 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Hankija võib eduka pakkujaga pidada läbirääkimisi hankelepingu tingimuste täpsustamiseks, tingimusel et sellega ei muudeta oluliselt riigihanke alusdokumente ega pakkumust ja sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise ohtu.“; 57) paragrahvi 70 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul teeb avaliku sektori hankija otsuse riigihanke jätkamise kohta konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena ja läbirääkimiste alustamise kohta, kui ta alustab läbirääkimisi pakkumuste üle üksnes kõigi nende pakkujatega, keda varem avatud või piiratud hankemenetluse käigus ei ole kõrvaldatud ja kes on kvalifitseeritud ning kes on esitanud vormilistele nõuetele vastava pakkumuse.“; 58) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Hankija teavitab kõiki menetluses osalevaid pakkujaid, kelle pakkumusi ei ole käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt kõrvale lükatud, samal ajal kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest tehnilises kirjelduses või muudes tingimustes tehtud muudatustest ja annab pakkujatele piisavalt aega uute pakkumuste esitamiseks. Läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuetes ei ole muudatuste tegemine lubatud.“; 59) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kui hankemenetluses osaleb mitu pakkujat, teeb hankija pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Kui hankija räägib hankemenetluses, kus pakkumusi ei esitata, läbi mitme ettevõtjaga, teeb hankija hankelepingu sõlmimise otsuse.“; 60) paragrahvi 72 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „alus“ tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva seaduse § 95 lõikes 3 sätestatud juhul“; 61) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Hankija võib nõuda ettevõtjalt tema kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimiseks hankepassi esitamist käesolevas seaduses sätestatud korras.“; 62) paragrahvi 77 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riigihanke alusdokumentides, välja arvatud hanketeates, esitatava teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks võib hankija hanketeates kehtestada nõuded või nõuda meetmete rakendamist, põhjendades teabe konfidentsiaalsena hoidmise vajadust, ning piirata nõudeid mittetäitvate või meetmeid mitterakendavate ettevõtjate ligipääsu sellisele konfidentsiaalsele teabele. Sel juhul ei pea hankija konfidentsiaalset teavet sisaldavat riigihanke alusdokumentide osa hankemenetluse algamisest arvates kättesaadavaks tegema.“; 63) paragrahvi 77 lõike 4 punktis 4, § 85 lõigetes 3, 7 ja 8 ning § 140 lõikes 1 asendatakse sõna „keskkonnaalased“ vastavas käändes sõnaga „keskkonnahoidlikkuse“; 64) paragrahvi 77 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigihanke menetluses, mis võimaldab läbirääkimisi, jätab hankija riigihanke alusdokumentidesse lisamata need andmed, mis riigihanke olemusest tulenevalt ei ole riigihanke menetluse algamise ajal kindlaksmääratavad või mille üle riigihankes läbi räägitakse.“; 8 65) paragrahvi 77 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(61) Kui hankelepingu esemeks olevale asjale või teenusele on kehtestatud keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega.“; 66) paragrahvi 78 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Innovatsioonipartnerluse korral kirjeldab hankija riigihanke alusdokumentides oma vajadust nende tulevase hankelepingu esemeks olevate innovaatiliste asjade, teenuste või ehitustööde järele, mida ei ole võimalik rahuldada turul olemasolevate asjade, teenuste või ehitustööde soetamise või tellimisega. Esitatud teave peab olema piisavalt täpne, et võimaldada ettevõtjatel kindlaks teha nõutava lahenduse olemus ja ulatus ning otsustada, kas esitada hankemenetluses osalemise taotlus.“; 67) paragrahv 80 tunnistatakse kehtetuks; 68) seadust täiendatakse §-ga 801 järgmises sõnastuses: „§ 801. Pakkumuse esitamise ettepanek (1) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 1, § 59 lõikes 1 ja § 69 lõikes 1 nimetatud pakkumuse esitamise ettepanek ning § 65 lõikes 1 nimetatud ettepanek alustada dialoogi sisaldavad vähemalt järgmist teavet: 1) viide avaldatud hanketeatele; 2) pakkumuste esitamise tähtpäev ja koht, välja arvatud võistleva dialoogi korral; 3) pakkumuse ja muude ettevõtja esitatavate dokumentide koostamise keel või keeled, kui hankija lubab pakkumusi esitada ka võõrkeeles, välja arvatud võistleva dialoogi korral; 4) võistleva dialoogi korral dialoogi alustamise aeg ja koht ning kasutatav keel või keeled, kui hankija lubab dialoogi pidada ka võõrkeeles; 5) viide pakkujalt käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel nõutud dokumentide loetelule; 6) pakkumuse hindamise kriteeriumidele antud suhteline osakaal, kui hankija on riigihanke alusdokumentides määranud pakkumuse hindamise kriteeriumidele osakaalude vahemiku. (2) Võistleva dialoogi korral esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud teave käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 nimetatud pakkumuse esitamise ettepanekus.“; 69) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Hankija võib muuta neid riigihanke alusdokumente, mida ta ei ole käesoleva seaduse § 77 lõikes 3 nimetatud põhjustel teinud hankemenetluse algamisest kättesaadavaks, piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui ta on kehtestanud nõuded või nõudnud meetmete rakendamist riigihanke alusdokumentides esitatava teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks ja esitab sellest tulenevalt konfidentsiaalset teavet sisaldava riigihanke alusdokumentide osa üksnes neid nõudeid täitvatele või meetmeid rakendavatele taotlejatele.“; 70) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui pakkumusi või taotlusi saab esitada üksnes elektrooniliselt ning pakkumuste ja taotluste esitamise elektrooniline süsteem (edaspidi elektrooniline süsteem) ei ole olnud töökorras kauem kui 15 minutit korraga kaheksa tunni jooksul enne pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva saabumist, peatub riigihanke menetlus automaatselt ja pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäev ei saabu.“; 71) paragrahvi 81 lõike 4 teises lauses asendatakse sõna „riigihange“ sõnaga „hankemenetlus“; 9 72) paragrahvi 82 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigihanke alusdokumentide muutmise korral peab hankija pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registrile esitamisest arvates või, kui hanketeadet ei muudeta, muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks see tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast käesoleva seaduse §-s 93 või 94 sätestatud minimaalsest tähtajast.“; 73) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või kui hankija soovib riigihanke kohta registris sisalduvate andmete saatmist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele (edaspidi väljaannete talitus), ei avaldata registris teadete sisu, sealhulgas parandusi, enne seda, kui väljaannete talitus on need avaldanud, või enne 48 tunni möödumist väljaannete talituselt kättesaamise kinnituse saamisest.“; 74) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Keskse riigihanke või ühishanke puhul märgib riigihanget läbi viiv hankija hankelepingu sõlmimise teatele nende hankijate nimed, kes vastava riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu alusel asju ostavad või teenuseid või ehitustöid tellivad. Kui riigihanke tulemusel sõlmitakse mitmepoolne leping, tuleb hankelepingu sõlmimise teates märkida ka nende osapoolte nimed, kes asjade ostmist või teenuste või ehitustööde tellimist rahastavad.“; 75) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kui hankelepingu alusel tehakse väljamakse enne registrile hankelepingu sõlmimise andmete esitamise tähtpäeva, esitab riigiraamatupidamiskohustuslane, kelle raamatupidamisarvestus toimub riigi ühtses majandusarvestuse tarkvaras, hankelepingu sõlmimise andmed riigihangete registrile enne arve raamatupidamise üksuse töötajale menetlemiseks saatmist.“; 76) paragrahvi 83 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Hankija jätab hankelepingu sõlmimise teates avaldamata teabe, mille avaldamine takistaks õigusaktide rakendamist, oleks vastuolus avaliku huviga, sealhulgas kaitse- või julgeolekuhuvidega, rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi, ja põhjendab teabe avaldamata jätmist.“; 77) paragrahvi 83 lõike 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 78) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Hankija esitab registrile teabe ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul vastavad käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 8 sätestatud kõrvaldamise alusele, 30 päeva jooksul õiguskaitsevahendi rakendamisest arvates. Hankija nõude vaidlustamise korral lisab ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates.“; 79) paragrahvi 85 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Pakkumuse hindamise kriteeriumina ei või sätestada käesoleva seaduse §-des 99–101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja või taotleja kvalifitseerimise tingimusi, välja arvatud § 101 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need näitavad hankijale pakkumuse majanduslikku soodsust ja kui neid andmeid ei kasutata kvalifitseerimisel.“; 10 80) paragrahvi 85 lõikes 6 asendatakse sõnad „tarkvara arendusteenuste“ sõnaga „tarkvaralahenduste“; 81) paragrahvi 85 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Osakaalusid võib väljendada asjakohase maksimaalse vahemikuna.“; 82) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalude määramine ei ole objektiivsetel riigihanke alusdokumentides kirjeldatud põhjustel võimalik, esitab hankija kriteeriumid tähtsuse vähenemise järjekorras.“; 83) paragrahvi 87 lõike 2 punktis 1 ja lõike 4 punktis 1, § 88 lõikes 1 ning § 139 lõikes 2 asendatakse sõna „keskkonnakaitsenõuded“ sõnadega „keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid“ vastavas käändes; 84) paragrahvi 88 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui hankelepingu eseme kasutajateks on füüsilised isikud, tuleb tehnilise kirjelduse koostamisel võtta arvesse puuetega inimeste võimalikke kasutusvajadusi seoses hankelepingu esemega või koostada tehniline kirjeldus nii, et kõigil oleks võimalik hankelepingu eset kasutada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Kui kohustuslikud ligipääsetavuse nõuded on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktiga, lisab hankija tehnilisele kirjeldusele viite vastavale õigusaktile.“; 85) paragrahvi 89 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hankija võib tehnilises kirjelduses, hankelepingu tingimusena või pakkumuste hindamise kriteeriumina nõuda konkreetse märgise olemasolu, mis tõendab pakutava asja, teenuse või ehitustöö vastavust keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalsetele või muudele erinõuetele, tingimusel et:“; 86) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hankija ei tagasta pakkumuse tagatist edukale pakkujale või realiseerib selle, kui eduka pakkuja tegevuse või tegevusetuse tõttu jääb hankeleping sõlmimata või edukas pakkuja ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tuleneval põhjusel hankija antud tähtaja jooksul täitma.“; 87) paragrahvi 91 lõike 4 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tema suhtes käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 nimetatud otsuse, § 98 lõikes 5 või § 104 lõikes 6 nimetatud kvalifitseerimata jätmise otsuse või § 114 lõikes 1 või § 115 lõikes 8 nimetatud pakkumuse tagasilükkamise otsuse jõustumist;“; 88) paragrahvi 91 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) tema pakkumuse läbi vaatamata jätmist käesoleva seaduse § 111 lõike 7 alusel.“; 89) paragrahvi 93 lõike 1 punktides 4–6 ja § 94 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „registrile“ sõnadega „väljaannete talitusele“; 90) paragrahvi 93 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada riigihanke alusdokumentides põhjendatud kiireloomuliste asjaolude tõttu.“; 91) paragrahvi 94 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 11 „Hankija võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaegu piiratud hankemenetluses ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses lühendada asjade ja teenuste hankelepingu puhul kuni kümne päevani või ehitustööde hankelepingu puhul kuni 15 päevani, kui:“; 92) paragrahvi 94 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) hankijal ei ole võimalik pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest kinni pidada riigihanke alusdokumentides põhjendatud kiireloomuliste asjaolude tõttu.“; 93) paragrahvi 95 lõike 1 punktides 1–3 asendatakse tekstiosa „või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat“ tekstiosaga „, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida,“; 94) paragrahvi 95 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „tähenduses“ tekstiosaga „, välja arvatud juhul, kui hankelepingu sõlmimine rahvusvahelise sanktsiooni subjektiga ei riku rahvusvahelist sanktsiooni“; 95) paragrahvi 95 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 1–3 kohaldatakse, kuni isiku karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv, kuid maksimaalselt kuni viis aastat süüdimõistva otsuse jõustumisest arvates.“; 96) paragrahvi 95 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Hankija teeb pakkuja või taotleja riigihanke menetlusest kõrvaldamata jätmise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse ja võib sõlmida hankelepingu pakkuja või taotlejaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule.“; 97) paragrahvi 95 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 98) paragrahvi 95 lõike 4 punktis 8 asendatakse sõnad „hankelepingut või hankelepinguid“ sõnadega „hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi“; 99) paragrahvi 95 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees;“; 100) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et tal on õigus kõrvaldada riigihanke menetlusest pakkuja või taotleja, kellel on hankija asukoha järgse, ühishanke puhul iga ühishankija asukohajärgse või, kui hankijaks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühendus, iga ühendusse kuuluva hankija asukoha järgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses.“; 101) paragrahvi 95 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkte 2–11 kohaldatakse riigihanke menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul lõikes 4 nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates.“; 102) paragrahvi 95 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 12 „Kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal või taotlejal esineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 või lõike 41 kohaldamise korral samas sätestatud alus, annab ta pakkujale või taotlejale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks.“; 103) paragrahvi 96 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt temal või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmel, prokuristil või muu isikul, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, kõrvaldamise aluste kontrollimiseks üksnes järgmiste dokumentide esitamist:“; 104) paragrahvi 96 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) pakkuja või taotleja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4 ja lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolude kohta.“; 105) paragrahvi 96 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui pakkuja või taotleja asukohariik ei väljasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente, võib need asendada pakkuja või taotleja või tema esindaja vande all antud tunnistusega või, kui pakkuja või taotleja asukohariik sellist dokumenti ei väljasta, pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega.“; 106) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Hankija ei nõua käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkujal või taotlejal kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased.“; 107) paragrahvi 96 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata või käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4 nimetatud kõrvaldamise aluseid võib hankija kohaldada, kui ta suudab mis tahes viisil tõendada pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste olemasolu.“; 108) paragrahvi 97 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pakkuja või taotleja, kellel esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 ning lõike 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, võib riigihankes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.“; 109) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Hankija võib kohaldada käesolevat paragrahvi ka riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, sätestades selle võimaluse riigihanke alusdokumentides.“; 110) paragrahvi 98 lõikes 4, § 104 lõike 2 punktis 5 ja lõikes 9, § 122 lõikes 6 ning § 177 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „oluliste kulutusteta“ sõnaga „tasuta“; 111) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Hankija ei nõua käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide või andmete esitamist, kui need on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased.“; 13 112) paragrahvi 98 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hankija ei tee otsust, kui ta ei ole kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud.“; 113) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja ei osale edasises riigihankes.“; 114) paragrahvi 99 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda kutseala- või äriregistrisse või kui teenuste hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktides kehtestatud tegevusloa või organisatsiooni kuulumise nõue, võib hankija nimetada hanketeates, mis registreeringu või tegevusloa olemasolu või mis organisatsiooni kuulumine on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutav. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt registreeringu või tegevusloa või organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist, kui see ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav. (3) Kui pakkujal või taotlejal puudub vastav registreering või tegevusluba või ta ei kuulu nõutud organisatsiooni, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.“; 115) paragrahvi 100 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pakkuja või taotleja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija üldjuhul nõuda järgmiste dokumentide esitamist:“; 116) paragrahvi 100 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „nõutud varade ja kohustuste vahelise suhtarvu“ sõnadega „näiteks nõutud finantssuhtarvu“; 117) paragrahv 102 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 102. Elektrooniline tõendite andmebaas e-Certis Käesoleva seaduse §-de 95–101 rakendamisel võtab hankija arvesse Euroopa Komisjoni elektroonilises tõendite infosüsteemis e-Certis avaldatavat teavet.“; 118) paragrahvi 103 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktis 6 sätestatud hariduse ja kutsekvalifikatsiooni ning § 101 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud kogemuse puhul on teise ettevõtja vahenditele tuginemine lubatud üksnes juhul, kui hankelepingu või selle osa täitmiseks on vajalik sellise hariduse, kutsekvalifikatsiooni või kogemuse olemasolu ning ettevõtjad, kelle vahenditele tuginetakse, täidavad vastavat hankelepingut või selle osa isiklikult.“; 119) paragrahvi 103 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja ja teine ettevõtja vastutavad hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ühiselt.“; 120) paragrahvi 103 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „või 4“; 121) paragrahvi 103 lõike 6 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 14 „Hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse ja kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus või kes ei vasta asjakohasele kvalifitseerimise tingimusele, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Hankija võib sama tähtaja jooksul nõuda pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alus.“; 122) paragrahvi 103 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kui hankija tuvastab riigihanke menetluse käigus, et ettevõtjal, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse, esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4 või lõike 41 kohaldamise korral samas sätestatud alus, annab ta ettevõtjale pakkuja või taotleja kaudu vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuval põhjusel tähtaega pikendada. Kui ettevõtja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kohalda hankija käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut.“; 123) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 64 lõikes 3“ tekstiosaga „, § 68 lõikes 3“; 124) paragrahvi 104 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) pakkuja või taotleja kinnitust, et ta vastab kõikidele riigihanke alusdokumentides pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele, ja hankija nõutud andmeid esitatud tingimustele vastamise kohta;“; 125) paragrahvi 104 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hankepass esitatakse Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil.“; 126) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel esitatav hankepass peab sisaldama kinnitust, et ettevõtjal, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb, ei esine ühtegi käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud kõrvaldamise alust ja ta vastab sellele kvalifitseerimiseks esitatud tingimusele, mille osas pakkuja või taotleja teise ettevõtja vahenditele tugineb, ning hankija nõutud andmeid esitatud tingimusele vastamise kohta.“; 127) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Riigihankes, mille hankija on ühe menetluse raames osadeks jaotanud, esitatakse vajaduse korral hankepass iga osa kohta eraldi.“; 128) paragrahvi 104 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Hankija teeb otsuse hankepassis esitatud teabe alusel taotleja või pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja, kui ta on seadnud pakkujatele või taotlejatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhul.“; 129) paragrahvi 104 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja, kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.“; 130) paragrahvi 104 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 15 „(10) Hankija võib omal algatusel või pakkuja või taotleja põhjendatud avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tähtaega pikendada.“; 131) paragrahvi 109 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Protokolli kantakse lõikes 2 nimetatud andmed ning teave selle kohta, millised taotlused ei vastanud avamisel riigihanke alusdokumentides näidatud dokumentide ja andmete loetelule.“; 132) paragrahvi 111 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 133) paragrahvi 111 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Hankija jätab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud pakkumuse läbi vaatamata ja teeb selle kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. Ettevõtja, kelle pakkumus jäetakse läbi vaatamata, ei osale edasises hankemenetluses.“; 134) paragrahvi 112 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hankija on kohustatud tegema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku igale ettepaneku tegemise ajal riigihankes osalevale pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu, kui riigihanke menetlus ei ole selleks ajaks lõppenud.“; 135) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses.“; 136) paragrahvi 113 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 137) paragrahvi 114 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui hankelepingu sõlmimine selle pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses.“; 138) paragrahvi 114 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud tingimusele, ei lükka ta pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas.“; 139) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Hankija võib riigihanke alusdokumendis ette näha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatust erineva kõrvalekalde protsendi. Riigihanke alusdokumendis sätestatud kõrvalekalde suurus võib maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusega võrrelduna olla vahemikus 5–15 protsenti ja pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10–30 protsenti. Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumendis käesolevas lõikes sätestatud erisust ette näinud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut.“; 140) paragrahvi 119 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul hankelepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti käesoleva seaduse § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim.“; 141) paragrahvi 120 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 16 „(2) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. (3) Ooteaega ei pea kohaldama hankelepingu sõlmimise korral raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul, kui riigihanke menetluses on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemise ajal vaid üks riigihankes osalev pakkuja.“; 142) paragrahvi 122 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, ja objektil hankija otsese järelevalve all osutatavate teenuste hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, nõuab hankija riigihanke alusdokumentides, et hankelepingu sõlminud pakkuja esitaks hankijale hiljemalt hankelepingu täitmise alustamise ajaks selleks ajaks teada olevate hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta.“; 143) paragrahvi 122 lõikeid 3, 8 ja 9 täiendatakse pärast tekstiosa „kontsessioonilepingu korral“ tekstiosaga „, mille maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga,“; 144) paragrahvi 122 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, kontrollib hankija riigihanke menetluse jooksul eduka pakkuja pakkumuses nimetatud alltöövõtjatel ja pärast hankelepingu sõlmimist selle täitmise käigus lisanduval alltöövõtjal käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kõrvaldamise aluste puudumist ei pea kontrollima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ega selle menetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmisel.“; 145) paragrahvi 122 lõike 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui pakkuja riigihanke menetluses hankija nõudel alltöövõtjat ei asenda, lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei kinnita, et täidab vastava osa hankelepingust ise.“; 146) paragrahvi 122 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Kui hankija tuvastab riigihanke menetluse või hankelepingu täitmise käigus, et alltöövõtjal esineb käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punkti 4 või lõike 41 kohaldamise korral samas sätestatud alus, annab ta alltöövõtjale pakkuja kaudu vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuval põhjusel tähtaega pikendada. Kui alltöövõtja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kohalda hankija käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.“; 147) paragrahvi 123 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus kokku ei ületa käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 või 4 sätestatud piirmäära ega kümmet protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või kümmet protsenti kontsessioonilepingu algsest maksumusest;“; 148) paragrahvi 123 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „võimalik“ sõnaga „näiteks“; 149) paragrahvi 123 lõike 1 punktides 3 ja 4 asendatakse sõnad „väärtus ei ületa“ sõnadega „tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui“; 17 150) paragrahvi 123 lõike 1 punktis 3 ning lõike 2 punktides 2 ja 4 asendatakse sõna „pakkuja“ sõnaga „ettevõtja“; 151) paragrahvi 123 lõike 1 punktid 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „5) ettevõtja asendatakse uue, riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi täitva ettevõtjaga, kui sellist tingimust sisaldavad riigihanke alusdokumendid; 6) ettevõtja asendatakse osaliselt või täielikult uue, riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimise tingimusi täitva ettevõtjaga ettevõtja restruktureerimise, sealhulgas ülevõtmise, ühinemise, võõrandamise või maksejõuetuse tõttu, eeldusel et ettevõtja asendamisega ei kaasne hankelepingu muid olulisi muudatusi;“; 152) paragrahvi 123 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Hankija esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 alusel tehtud muudatuse kohta registrile hankelepingu muutmise teate kümne päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu muutmise korral.“; 153) paragrahvi 124 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ülesütlemine“ sõnadega „või hankelepingust taganemine“; 154) paragrahvi 124 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hankijal on õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda, kui:“; 155) paragrahvi 124 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „pakkuja“ sõnaga „ettevõtja“ vastavas käändes; 156) paragrahvi 124 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud alus;“ 157) paragrahvi 124 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „öelda“ sõnadega „või hankelepingust taganeda“; 158) paragrahvi 125 lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele loetakse esitatuks hanketeate avaldamisega registris või juhul, kui lihthankemenetlus viiakse läbi mitmeetapilisena, muude riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele. Lihthankemenetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.“; 159) paragrahvi 125 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hankijal on õigus korraldada lihthankemenetluse asemel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, kui esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1 ja 3–5, §-s 50 või § 156 lõikes 1 sätestatud alus või kui hanketeatega alustatud lihthankemenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta.“; 160) paragrahvi 125 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tähtaeg ei või asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui 10 päeva ja ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates.“; 161) paragrahvi 125 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 18 „(5) Lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning §-des 77, 81 ja 82 sätestatut. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab hankija käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud vastavat minimaalset tähtaega. Hankija kohaldab lihthanke läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti.“; 162) paragrahvi 125 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Avaliku sektori hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist ettevõtjal käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist, välja arvatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel kontrollib hankija ettevõtjal käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist.“; 163) paragrahvi 125 lõiked 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(9) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne viie tööpäeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. Ooteaega ei pea kohaldama, kui lihthankemenetluses on otsuse tegemise ajal vaid üks riigihankes osalev pakkuja. (10) Hankija teatab registrile lihthankemenetluse lõppemisest ja hankelepingu täitmisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.“; 164) paragrahvi 126 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele loetakse esitatuks hanketeate või, juhul kui hankija alustab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust eelteatega, eelteate avaldamisega registris. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.“; 165) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse eelteatega alustamise korral teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta esitab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pakkumuse esitamise ettepaneku.“; 166) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Hankija määrab hanketeates pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 päeva hanketeate registrile või, juhul kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, väljaannete talitusele esitamisest arvates.“; 167) paragrahvi 126 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning §-des 77, 81 ja 82 sätestatut, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab hankija käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud minimaalset tähtaega. Hankija kohaldab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110– 112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. Hankija võib hankelepingu sõlmimisel arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.“; 168) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: 19 „(71) Hankija võib riigihanke alusdokumente, välja arvatud eelteadet, muuta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui ta on teinud need kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud juhul koos pakkumuse esitamise ettepanekuga.“; 169) paragrahvi 126 lõike 11 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hankija teatab registrile sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse lõppemisest ja hankelepingu täitmisest käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.“; 170) paragrahvi 127 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigihanke alusdokumentides“ sõnaga „hanketeates“; 171) paragrahvi 127 lõigetes 1–3 asendatakse sõnad „juriidiline isik“ sõnaga „ettevõtja“ vastavas käändes“; 172) paragrahvi 127 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tema eesmärk on osutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud CPV-koodidele vastavaid avalikke teenuseid, lähtudes avalikust huvist;“; 173) paragrahvi 129 täiendatakse lõigetega 31–34 järgmises sõnastuses: „(31) Ideekonkursi läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse §-des 110 ja 111 ning § 114 lõigetes 1 ja 2 sätestatut käesoleva paragrahvi lõigetes 32–34 sätestatud erisustega. (32) Hankija võib muuta ideekonkursi kutset või muid riigihanke alusdokumente enne ideekavandite esitamise tähtpäeva. Hankija muudab ideekavandite esitamise tähtpäeva pärast selle saabumist üksnes juhul, kui esialgse tähtpäeva saabumisel on ideekonkurss käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 33 sätestatud juhul peatunud. (33) Kui ideekavandit või osa ideekavandist saab esitada üksnes elektrooniliselt ja elektrooniline süsteem ei ole ideekavandite esitamise tähtpäeva saabumisel või kaheksa tunni jooksul kauem kui 15 minutit korraga enne tähtpäeva saabumist töökorras, peatub riigihange automaatselt ja ideekavandite esitamise tähtpäev ei saabu. (34) Riigihanke alusdokumentide muutmise korral peab hankija pikendama ideekavandite esitamise tähtaega mõistliku aja võrra.“; 174) paragrahvi 132 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel võrgustikusektoris tegutsemisel teenuste osutamiseks ettevõtjaga, kellele on antud vastav ainuõigus Euroopa Liidu toimimise lepingu ja muude Euroopa Liidu õigusaktide alusel, millega on kehtestatud turulepääsu ühiseeskirjad võrgustikusektoris tegutsemiseks; 2) teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel lennutransporditeenuse osutamiseks ettevõtjaga, kellele on antud vastav tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–20) tähenduses;“; 175) paragrahvi 132 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisel CPV-koodi 92351100-7 alla kuuluvate loteriiteenuste osutamiseks ettevõtjaga, kellele on antud vastav ainuõigus;“; 176) paragrahvi 133 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas, § 153 lõigetes 9 ja 10 ning § 154 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „käesolevas peatükis sätestatud korda“ tekstiosaga „käesolevat seadust“; 177) paragrahvi 137 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.“; 20 178) paragrahvi 137 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kontsessioonilepingu saab sõlmida vaid ühe ettevõtjaga tehnilistel, ainuõiguste või intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud või käesoleva seaduse § 4 punktis 1 nimetamata ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral;“; 179) paragrahvi 138 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumentide koostamisel, esitamisel ja muutmisel lähtub hankija käesoleva seaduse §-des 77, 81 ja 82 sätestatust, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. Kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus viiakse läbi mitme- etapilisena, teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. (2) Kui erakorralistest julgeolekukaalutlustest lähtuvalt, tehnilistel põhjustel või kõrgetasemelist kaitset nõudva ärisaladuse tundliku iseloomu tõttu ei saa kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihanke alusdokumente elektrooniliselt piiramatult ja tasuta kättesaadavaks teha, märgib hankija kontsessiooniteates või pakkumuste esitamise ettepanekus, kuidas tehakse riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele kättesaadavaks, ja sätestab pikema pakkumuste esitamise tähtaja.“; 180) paragrahvi 138 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: (3) Hankija võib muuta riigihanke alusdokumente, välja arvatud kontsessiooniteadet, enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui ta on need käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud põhjustel teinud kättesaadavaks koos pakkumuse esitamise ettepanekuga.“; 181) paragrahvi 141 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ettepaneku saavate taotlejate arv peab olema piisav konkurentsi tagamiseks.“; 182) paragrahvi 141 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kohaldatakse pakkumustele käesoleva seaduse § 73 lõikes 2 ja §-des 110–112 sätestatut.“; 183) paragrahvi 141 täiendatakse lõigetega 51–5³ järgmises sõnastuses: „(51) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 97 sätestatut. (52) Kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud vastavustingimused, lähtub ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel käesoleva seaduse §-st 114. (53) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 116, 117 ja 119.“; 184) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Hankija lähtub kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses ja kontsessioonilepingu täitmisel käesoleva seaduse §-s 122 sätestatust.“; 185) paragrahvi 141 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Hankija lähtub kontsessioonilepingu sõlmimisel käesoleva seaduse §-s 120 ja kontsessioonilepingu muutmisel §-s 123 sätestatust. Kontsessioonilepingutele kohaldatakse §- des 121 ja 124 sätestatut.“; 186) paragrahvi 143 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: 21 „Kui pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist või täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, tuleb hankijal määrata miinimumtähtajast pikem pakkumuste esitamise tähtaeg.“; 187) paragrahvi 143 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses ei või taotluste või, kui taotlusega koos esitatakse ka pakkumus, pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 30 päeva kontsessiooniteate registrile või, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, väljaannete talitusele esitamisest arvates.“; 188) paragrahvi 144 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest.“; 189) paragrahvi 144 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingutele kohaldatakse §-s 121 sätestatut.“; 190) paragrahvides 145 ja 168 ning § 172 lõikes 1 asendatakse sõna „hankemenetluse“ sõnaga „riigihanke“; 191) paragrahvi 145 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2–6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.“; 192) paragrahvi 146 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) gaasi või soojusenergia tootmine hankija poolt on mõne muu kui käesoleva seaduse §-des 147–149 või käesolevas paragrahvis nimetatud tegevuse vältimatuks tagajärjeks ja“; 193) paragrahvi 147 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „püsivõrgu“ sõnadega „pakkumine või“; 194) paragrahvi 148 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni“ sõnadega „pakkumine või“; 195) paragrahvi 148 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevus loetakse veega seotud valdkondades tegutsemiseks käesoleva seaduse tähenduses, kui hankija tegeleb samal ajal ka punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega.“; 196) paragrahvi 149 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Transporditeenustega seotud valdkonnas tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on selliste võrgustike pakkumine või käitamine, mille eesmärk on avalikkusele transporditeenuse pakkumine rongi, bussi, trammi, trollibussi, automaatsüsteemi või trosskanduriga.“; 197) paragrahvi 153 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „lepingute sõlmimisel“ sõnadega „või ideekonkursi korraldamisel“; 198) paragrahvi 155 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hankijal on õigus hankelepingu sõlmimisel käesolevas peatükis sätestatud korras omal valikul korraldada hankemenetlus avatud, piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega 22 hankemenetlusena, võistleva dialoogina või innovatsioonipartnerlusena, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punkti 2 alusel § 65 lõikes 21 või § 70 lõikes 3 sätestatud viisil.“; 199) paragrahvi 156 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 172 lõikes 2, § 173 lõikes 3 ja lõike 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „hankemenetlus“ sõnaga „riigihange“; 200) paragrahvi 156 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „3) hankelepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilisel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, näiteks unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral; 4) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §- s 93 või 94, § 125 lõikes 4 või §-s 158 sätestatud tähtaegadest;“; 201) paragrahvi 156 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) tellitakse uusi teenuseid või ehitustöid, mis seisnevad samalt pakkujalt väljakuulutatava hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgsele projektile vastavate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises, kusjuures esialgses hanketeates on teavitatud sellise hankelepingu sõlmimise võimalusest ja hankelepingu tingimustest ning teenuste ja ehitustööde ulatusest, ja esialgse hankelepingu eeldatava maksumuse hulka on arvestatud ka järgnevate teenuste või ehitustööde kogumaksumus;“; 202) paragrahv 160 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 160. Riigihanke alusdokumendid hankemenetluse alustamisel perioodilise eelteate või kvalifitseerimissüsteemi teatega ja tehniline kirjeldus regulaarsete hankelepingute korral (1) Hankemenetluse perioodilise eelteatega alustamise korral teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta teeb käesoleva seaduse § 159 lõikes 5 nimetatud taotluse esitamise ettepaneku. (2) Hankemenetluse kvalifitseerimissüsteemi teatega alustamise korral teeb hankija riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks hiljemalt samal ajal, kui ta teeb pakkumuse esitamise või võistlevas dialoogis dialoogi alustamise ettepaneku. (3) Hankija teeb huvitatud ettevõtja taotluse alusel talle käesolevas seaduses sätestatud korras kättesaadavaks hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse, mille alusel on hankija regulaarselt hankelepinguid sõlminud või mille alusel ta kavatseb sõlmida hankelepinguid käesoleva seaduse § 159 kohase perioodilise eelteatega alustatud hankemenetluse tulemusena. Kui see tehniline kirjeldus põhineb avalikult kättesaadavatel materjalidel, piisab vastava viite edastamisest.“; 203) paragrahvi 165 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui otsuse tegemine võtab aega rohkem kui neli kuud, teatab hankija taotlejale kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates pikema otsustusaja põhjused ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tähtaja, mis ei või olla pikem kui kuus kuud taotluse esitamisest arvates.“; 204) paragrahvi 165 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hankija teavitab kvalifitseerimissüsteemiga liitumise taotluse esitanud taotlejat tema kvalifitseerimise ja kvalifitseerimissüsteemiga liitmise või kvalifitseerimata jätmise otsusest koos põhjendusega 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.“; 23 205) paragrahvi 168 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2–6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.“; 206) paragrahvi 169 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) sellise julgeolekuotstarbelise asja, sealhulgas selle mis tahes osa, koostisosa või alamkoostisosa ostmine, mis eeldab või sisaldab riigisaladust, salastatud välisteavet või muud juurdepääsupiiranguga teavet (edaspidi käesolevas peatükis ka salastatud teave) või millega see kaasneb;“; 207) paragrahvi 169 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) selliste sõjalise otstarbega teenuste või ehitustööde tellimine ning julgeolekuotstarbeliste teenuste või ehitustööde tellimine, mis eeldavad või sisaldavad riigisaladust, salastatud välisteavet või muu juurdepääsupiiranguga teavet või millega see kaasneb.“; 208) paragrahvi 170 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) leping on seotud luure- või vastuluuretegevusega;“; 209) paragrahvi 173 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui: 1) piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või ükski esitatud pakkumustest ei vasta olemuslikult riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja hankija vajadustele ning riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta; 2) piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi käigus esitatud pakkumused ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele või kõik taotlused on esitatud taotlejate poolt, kes kuuluvad või võivad kuuluda kõrvaldamisele käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punkti 1, 4 või 5 või lõike 4 alusel või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta; 3) hankelepingu saab sõlmida ainult ühe pakkujaga tehnilistel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel; 4) hankeleping on seotud välisriigis tegutsevate või tegutsema asuvate kaitseväe-, politsei- või piirivalveüksuste õhu- või meretranspordi teenustega, mida hankija peab tellima ettevõtjatelt, kelle pakkumuse jõusoleku lühike tähtaeg ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-s 94, § 125 lõikes 4 või §-s 174 sätestatud tähtaegadest; 5) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik kriisiolukorrast tingitud kiireloomulisuse või hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-s 94, § 125 lõikes 4 või §-s 174 sätestatud tähtaegadest. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel võib riigihanke väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena korraldada eeldusel, et hankemenetlusse kaasatakse pakkujad ja taotlejad, kellel puuduvad käesolevas seaduses sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, kes vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele ning kes on esitanud algses piiratud hankemenetluses või võistlevas dialoogis vorminõuetele vastava pakkumuse.“; 210) paragrahvi 173 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Euroopa Komisjoni nõudel saadab hankija käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud aluse rakendamise asjaolude kohta Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile vastavasisulise aruande.“; 24 211) paragrahvi 173 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Asjade hankelepingu sõlmimise korral on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena käesoleva seaduse § 49 lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 sätestatud alustel, samuti juhul, kui asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ebaproportsionaalseid tehnilisi probleeme. Sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada viit aastat, välja arvatud erandjuhtudel, arvestades toodete, seadmete ja süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida pakkuja vahetamine võiks põhjustada.“; 212) paragrahvi 173 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) uusi teenuseid või ehitustöid, mis seisnevad samalt pakkujalt piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgse projektiga kooskõlas olevate samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamises, kusjuures esialgses hanketeates on teavitatud sellise hankelepingu sõlmimise võimalusest ja esialgse hankelepingu eeldatava maksumuse hulka on arvestatud ka järgnevate teenuste või ehitustööde kogumaksumus.“; 213) paragrahvi 173 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 2 alusel võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldada viie aasta jooksul esialgse hankelepingu sõlmimisest arvates, välja arvatud erandjuhtudel, arvestades toodete, seadmete ja süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida pakkuja vahetamine võiks põhjustada.“; 214) paragrahvi 174 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 215) paragrahvi 174 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hankija võib käesoleva seaduse § 94 lõike 1 punktis 2 nimetatud tähtaega lühendada piiratud või konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaegu lühendada piiratud hankemenetluses kuni kümne päevani, kui hankijal ei ole võimalik pakkumuste või taotluste esitamise tähtaegadest kinni pidada riigihanke alusdokumentides põhjendatud kiireloomuliste asjaolude tõttu.“; 216) paragrahvi 174 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Hankija võib“ sõnadega „piiratud hankemenetluses“; 217) paragrahvi 175 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigisaladust või salastatud välisteavet“ sõnadega „riigisaladust, salastatud välisteavet või muud juurdepääsupiiranguga teavet“ 218) paragrahvi 175 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „vastavuse kontrollimiseks pakkumuses“ sõnadega „muu hulgas“; 219) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Riigisaladuse, salastatud välisteabe või muu juurdepääsupiiranguga teabega seotud riigihanke korral võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja esitaks pakkumuses teabeturbe nõuetele vastavuse kontrollimiseks järgmised andmed ja dokumendid: 1) pakkuja ja pakkumuse esitamise ajaks kindlaks määratud alltöövõtjate kinnitus, et nad tagavad kogu nende käsutuses oleva või hankelepingu kehtivuse jooksul ja pärast hankelepingu lõppemist neile teatavaks saava salastatud teabe kaitse vastavalt kehtivatele õigusaktidele; 25 2) pakkuja kinnitus selle kohta, et pakkumuse esitamise ajaks kindlaks määramata alltöövõtjad tagavad kogu nende käsutuses oleva või hankelepingu kehtivuse jooksul ja pärast hankelepingu lõppemist neile teatavaks saanud salastatud teabe kaitse vastavalt kehtivatele õigusaktidele; 3) teave pakkumuse esitamise ajaks kindlaks määratud alltöövõtjate kohta, mille põhjal on hankijal võimalik veenduda, et alltöövõtja on suuteline tagama allhanketöö tegemise käigus talle teatavaks tehtava või alltöövõtja poolt hankelepingu täitmise käigus koostatava salastatud teabe kaitse; 4) pakkuja kinnitus selle kohta, et ta esitab pakkumuse esitamise ajaks kindlaks määramata, kuid hankelepingu täitmise käigus kaasatava alltöövõtja kohta enne hankelepingu sõlmimist teabe, mille põhjal on hankijal võimalik veenduda, et alltöövõtja on suuteline tagama allhanketöö tegemise käigus talle teatavaks tehtava või alltöövõtja poolt hankelepingu täitmise käigus koostatava salastatud teabe kaitse. 220) paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: (6) Hankemenetluse alustamisel märgib hankija registris, kas pakkumuste avamisel tehakse elektroonilises süsteemis avalikuks käesoleva seaduse § 113 lg 2 esimeses lauses loetletud andmed või, juhul kui pakkumust või selle osa ei esitata elektrooniliselt, kas need andmed tehakse pärast pakkumuste avamise protokolli esitamist elektroonilisse süsteemi seal avalikuks. Pakkujate andmed võib jätta avaldamata, kui nende avaldamine takistaks õiguskaitseorganite tööd või oleks vastuolus avaliku huviga, sealhulgas kaitse- või julgeolekuhuvidega.“; 221) paragrahvi 177 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest ettevõtja käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 nimetatud alusel ja lõigetes 2, 3 ja 6 nimetatud tingimustel.“; 222) paragrahvi 177 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud alustele võib hankija lõikes 5 nimetatud tingimustel jätta ettevõtjaga hankelepingu sõlmimata ja kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes:“; 223) paragrahvi 178 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktides 1, 3, 8, 11 ja 12 ning lõigetes 3–6 sätestatule võib hankija pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda hanketeates järgmiste andmete ja dokumentide esitamist:“; 224) paragrahvi 178 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4–7 järgmises sõnastuses: „4) nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud 60 kuu jooksul enne riigihanke menetluse algust, koos maksumuse, kuupäevade ja avalik-õigusliku saaja välja antud või allkirjaga kinnitatud tõendi või eraõigusliku ostja kinnitusega; 5) asjade, teenuste või ehitustööde hankija nõutud kvaliteedi tagamiseks ettevõtja kasutatud tehniliste seadmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjeldus, samuti intellektuaalomandit käsitlevad sise-eeskirjad; 6) ehitustööde, teenuste ja asjade hankelepingute puhul, mis hõlmavad ka kohaletoomist ja paigaldustöid või -teenuseid, teave ettevõtte juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise või tööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta; 7) asjakohastel juhtudel ehitustööde riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute puhul nende keskkonnajuhtimismeetmete nimekiri, mida ettevõtja saab riigihankelepingu täitmise ajal rakendada.“; 225) paragrahvi 178 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 26 226) paragrahvi 178 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Kui sõlmitav hankeleping on seotud riigisaladuse, salastatud välisteabe või muu juurdepääsupiiranguga teabega, võib hankija nõuda, et pakkuja või taotleja esitaks pakkuja või taotleja riigisaladuse töötlemise loa, tema töötaja riigisaladusele juurdepääsu loa, salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi või tõendid selle kohta, et pakkuja või taotleja on suuteline töötlema juurdepääsupiiranguga teavet hankija nõuetele vastaval turbetasemel. (32) Hankija võib paluda taotleja või pakkuja asukohariigi pädevalt julgeolekuasutuselt hankelepingu täitmiseks kasutatavate tööruumide ja rajatiste, järgitavate tööstus- ja haldusmenetluste, infohaldusmeetodite või töötajate turbetaseme nõuetele vastavuse kontrollimist.“; 227) paragrahvi 178 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Hankija võib anda pakkujale või taotlejale, kellel käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud luba või juurdepääsusertifikaati veel ei ole, lisaaega sellise loa või sertifikaadi saamiseks, viidates sellele võimalusele ja tähtajale hanketeates.“; 228) paragrahvi 178 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „hankelepingu sõlmimist“ sõnadega „edukal pakkujal“ ja pärast sõnu „vajaliku loa“ sõnadega „või juurdepääsusertifikaadi“; 229) paragrahvi 178 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõikes 5“; 230) paragrahvi 183 tekstiosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registri vastutav töötleja edastab väljaannete talitusele riigihangete teadetes sisalduvad andmed vastavalt komisjoni rakendusmäärusele, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete avaldamise tüüpvormid, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga või muul juhul, kui hankija seda soovib, hiljemalt järgmisel tööpäeval puudusteta riigihanke teate registrile esitamisest arvates. (2) Registri vastutav töötleja ei edasta väljaannete talitusele hankelepingu sõlmimise teadet raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta.“; 231) paragrahvi 185 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 232) paragrahvi 189 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) viis tööpäeva enne hankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekonkursil ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, või;“; 233) paragrahvi 189 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada üksnes neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke kohta tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. Üksnes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja muutmist ei loeta käesoleva lõike tähenduses riigihanke alusdokumentide muutmiseks.“; 234) paragrahvi 189 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Vaidlustuse esitamisele riigihankes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud lihthanke piirmäär või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud vastav riigihanke piirmäär, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta lihthanke 27 piirmäära ei kehtesta, kohaldatakse lihthankemenetluses vaidlustuse esitamisele sätestatud tähtaegu.“; 235) paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile, sealhulgas vaidlustusele või vaidlustusele esitatud vastusele on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile volikirja lisama, kuid vaidlustuskomisjonil on õigus selle esitamist nõuda.“; 236) paragrahvi 193 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta.“; 237) paragrahvi 197 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva seaduse § 185 lõike 4 punkti 1 alusel või §-s 11, 12, 132–134, 153 või 170 erandi kasutamise õiguspärasuse kohta esitatud vaidlustuse rahuldamise korral keelab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankelepingu sõlmimise.“; 238) paragrahvi 197 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „seaduse“ sõnaga „paragrahvi“; 239) paragrahvi 198 lõikest 1, lõike 3 esimesest lausest ja lõigetest 6 ja 8 jäetakse välja sõna „kantud“; 240) paragrahvi 198 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamisega, jagatakse vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse rahuldamisega, arvestades eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust.“; 241) paragrahvi 198 lõike 3 teist lauset ja lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „kanda“ tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud juhul“; 242) paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Vaidlustusmenetluse lõppemise korral käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel enne vaidlustuskomisjoni istungit või § 196 lõikes 3 nimetatud tähtaega tagastatakse vaidlustajale tasutud riigilõiv.“; 243) paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest või eelnimetatud kehtetuks tunnistamine ei tähenda vaidlustuse omaksvõttu.“; 244) paragrahvi 199 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 28 245) paragrahvi 200 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vaidlustuskomisjon teeb vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse 30 päeva jooksul, käesoleva seaduse § 191 lõike 1 alusel vaidlustuse nõude või aluse muutmise või täiendamise korral 35 päeva jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates.“; 246) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist, ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist.“; 247) paragrahvi 201 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuskomisjoni või kohtu sellise otsuse või kohtulahendi tegemisest, millega vaidlustuskomisjon või kohus lubas hankijal anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks vaidlustus- või kohtumenetluse kestel.“; 248) paragrahvi 202 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui hankija ei nõustu vaidlustuskomisjoni otsusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamise kohta, võib hankija 30 päeva jooksul vastava otsuse saamisest arvates esitada halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks.“; 249) paragrahvi 206 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „riigihange“ sõnadega „riigihanke menetlus“; 250) paragrahvi 206 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „alustamata“ sõnadega „või alustatud järelevalvemenetluse lõpetada“; 251) paragrahvi 206 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „huvi“ sõnadega „või ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus“; 252) paragrahvi 207 lõikest 2 jäetakse välja sõna „isiklikke“; 253) paragrahvi 208 lõiget 1 ja § 208 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „riigihanke“ sõnaga „menetluse“; 254) paragrahvi 211 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rahandusministeerium võib oma ülesannete ja volituste piires teha koostööd uurimisasutuse, prokuratuuri ning teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega. Koostöö sisuks on peamiselt ametkondadevaheline teabevahetus ja tegevuste koordineerimine.“; 255) paragrahvi 212 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui Euroopa Komisjon teavitab Eesti Vabariiki kirjalikult Euroopa Liidu või riigisiseste riigihankealaste õigusaktide sätete tõsisest rikkumisest riigihanke korraldamisel, on asjaomase riigihanke korraldanud hankija kohustatud kolme tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumilt vastava teate saamisest arvates edastama Rahandusministeeriumile kogu asjakohase informatsiooni vastava riigihanke kohta.“; 256) paragrahvi 214 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 214. Riigihanke alusdokumentides, pakkumuses või raamlepingus ette nähtust erinevatel tingimustel lepingu sõlmimine“; 29 257) paragrahvi 214 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes riigihanke alusdokumentides või edukaks tunnistatud pakkumuses ette nähtust erinevatel tingimustel hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest või raamlepingus ette nähtust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 258) paragrahvi 215 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole eelnenud käesolevas seaduses nõutud riigihanke menetlust, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 259) paragrahvi 219 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(3) Riigihangete seaduses sätestatud nõuete alusel sõlmitud hankelepingu muutmise korral ei kohaldata riigihangete seaduse § 69 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud hankelepingu muutmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 123.“; 260) paragrahvi 219 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Riigihangete seaduses sätestatud nõuete alusel sõlmitud hankelepingu ülesütlemise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 124.“; 261) seadust täiendatakse §-ga 2192 järgmises sõnastuses: „§ 2192. Alustatud riigihanke menetluste lõpetamine Riigihanke menetlused, mida alustati enne 2022. aasta 1. aprilli, viiakse lõpuni, lähtudes käesoleva seaduse 2022. aasta 1. aprillini kehtinud redaktsioonis sätestatud nõuetest.“. § 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 280 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui kaebus esitatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase hankija otsuse kohta ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib kohus hankija põhjendatud taotluse alusel anda igas kohtumenetluse staadiumis hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks.“; 2) paragrahvi 280 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtumääruse peale riigihanke peatamise taotluse või hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamisel või vaidlustuskomisjoni poolt vastava otsuse kehtetuks tunnistamise peale võib esitada kaebuse kolme tööpäeva jooksul otsuse või määruse teatavaks tegemisest arvates.“. § 3. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud isik enda ja teda volitanud isiku kohta päringu tegemise korral, käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 20 lõike 1 punktides 3–11 ja 13 nimetatud isikud ning hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses riigihangete seaduse §-s 95 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrollimise korral.“. § 4. Seaduse jõustumine 30 (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. aprillil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 81, 82 ja 220 jõustuvad 2023. aasta 15. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn 2021 Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt) 31 Seletuskiri Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte 1. septembril 2017 jõustus uus riigihangete seadus (edaspidi ka RHS), millega võeti üle kolm 2014. aasta riigihangete direktiivi ja juba eelmise seadusega (edaspidi ka RHS 2007) üle võetud õiguskaitsemeetmete direktiivid ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiiv1. Lisaks direktiivide ülevõtmisele on seaduses ka hulgaliselt siseriiklikest valikutest lähtuvaid sätteid. Seaduse rakendamisel on ilmnenud puudusi, mis raskendavad selle eesmärkide täitmist ning kasvatavad ebavajalikult hankijate ja ettevõtjate töö- või halduskoormust. Sellist järeldust on võimalik teha, tuginedes eeskätt nõustamispraktikale ja huvirühmadelt 2018. aasta esimeses pooles küsitud tagasisidele. Kitsaskohtadele on viidatud ka haldus- ja kohtupraktikas. Kaardistatud puuduste kõrvaldamine on võimalik mitmel moel. Erinevate valikuvariantide kaalumiseks ja neile tagasiside saamiseks koostas Rahandusministeerium riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi ka VTK), mis saadeti kooskõlastamiseks ja avaldati arvamuse andmiseks 2019. aasta märtsis. Vastuseks VTK-le esitati kokku 295 ettepanekut. Tagasisidet andsid viis advokaadibürood, kaheksa ministeeriumit, üksteist erialaliitu, kaks ülikooli ja kuus riigi valitseva mõju all olevat hankijat. Riigihangete seaduses on mitmeid puudusi ka Euroopa Liidu õiguse harmoneerimises, mida võib rakendamisel küll püüda ületada kooskõlalise tõlgendamisega, kuid mis tuleb pikas perspektiivis siiski õigusloomega lahendada. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunikud Evelin Karindi-Kask ([email protected], tel 611 3501) ja Triin Paljak ([email protected], tel 611 3267). Eelnõu muudatused, mis puudutavad EHS 9. ja 10. peatükki ja vastava osa seletuskirjast koostas Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna jurist Mihhail Antonov ([email protected], tel 611 3468). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Agnes Peterson ([email protected], tel 611 3161). Eelnõu on keeleliselt toimetanud 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 1–64); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.03.2014, lk 65–242); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.03.2014, lk 243–374; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde, ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.08.2009, lk 76–136; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31– 46). 1 Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel 611 3638). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL; 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL; 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL; 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ; 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (ELT L 335, 20.12.2007, lk 31–46) (edaspidi õiguskaitsemeetmete direktiiv). Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse RHS-i redaktsioonis RT I, 08.07.2020, 8, halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi ka HKMS) redaktsioonis RT I, 13.03.2019, 54 ja karistusregistri seadust redaktsioonis RT I, 22.05.2021, 5. Eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on lähtuvalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 104 punktist 14 vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuivõrd seadusega muudetakse ka halduskohtumenetluse seadustikku. 2. Eesmärk Eelnõul on kaks peamist eesmärki: 1. Parandada RHS rakendamisel ilmnenud need puudused, mille puhul on abi regulatiivsest meetmest; 2. Viia RHS täielikult kooskõlla riigihangete direktiividega. Eelnõu eesmärk ei ole avada põhimõttelisi valikuid, mille kasuks seadusandja RHS-i vastu võttes otsustas. Riigihankeõigus vajab edukaks rakendamiseks õigusrahu ning igasugused muudatused toovad osapooltele vähemalt lühemas perspektiivis kaasa haldus- ja töökoormust ning kulusid. Põhjendatud ei ole RHS tervikteksti väljatöötamise kavatsuse, vastava eelnõu koostamise ning selle menetlemise raames Riigikogus toimunud kõikehõlmaval huvigruppide kaasamisel tehtud keeruliste kompromisside tulemusel jõutud põhimõtteliste valikute ümber hindamine sedavõrd lühikese aja jooksul pärast seaduse jõustumist. Vaatamata eeltoodule, on seaduse rakendamisel tuvastatud süsteemseid või olulisi kitsaskohti, mille lahendamine mõjutab positiivselt seaduse eesmärkide saavutamist ja kaalub pikemas vaates üles õigusrahu häirimisest tuleneva ebamugavuse. Eelnõuga need kitsaskohad parandatakse, mis vähendab hankijate ja ettevõtjate töö- või halduskoormust ja suurendab õigusselgust. Näiteks raamlepinguid käsitlevas regulatsioonis täpsustatakse minikonkursil kvalifitseerimise tingimuste ja hindamiskriteeriumide seadmist, millest tulenevalt ei ole tulevikus enam võimalik 2 olukord, kus hankija sätestab kvalifitseerimise tingimused või hindamiskriteeriumid valesti või ebapiisava täpsusega. Muudatuse tulemusena suureneb õigusselgus ning väheneb oluliselt võimalus riigihangete reegleid selles küsimuses rikkuda. Hindamiskriteeriume, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist ja hankelepingute rikkumist puudutavad muudatused muudavad riigihanke menetluse ja ka hankelepingute täitmise hankija jaoks paindlikumaks ning võimaldavad hankijal riigihanke tingimuste seadmisel paremini arvestada konkreetse riigihanke eripärade ja vastava turuolukorraga. Heastamist ja hankepassi puudutavad muudatused vähendavad nii hankijate töö-, kui ka ettevõtjate halduskoormust. 11. oktoobril 2019 saatis Euroopa Komisjon Eesti Vabariigi alalisele esindusele Euroopa Liidu juures kirja rikkumismenetluse 2019/2244 alustamise kohta, mille kohaselt ei ole Eesti riigihangete direktiive täielikult nõuetekohaselt üle võtnud. Euroopa Komisjon tegi Eestile etteheiteid kõigi kolme riigihangete direktiivi väära ülevõtmise kohta, kusjuures mitmed märkused olid horisontaalsed, st käsitlesid neid direktiivide sätteid, mis kõikides direktiivides korduvad. Eesti vastas Euroopa Komisjonile ning võttis omaks 7 etteheidet ning vaidles vastu 15 etteheitele. Omaks võetud etteheited (kokku 6 muudatust) on eelnõuga muudetavate sätete hulgas. Euroopa Komisoni etteheidete alusel tehtavatest muudatustest kaks on tehnilist laadi ja puudutavad hankijatevahelise koostöö ühe eelduse, st avatud turul toimuva tegevuse protsendimäära arvutamist ning innovatsioonipartnerluse korral riigihanke alusdokumentides sisalduva kirjelduse täpsust. Kaks muudatust puudutavad võistleva dialoogi korral eduka pakkujaga pakkumuse täpsustamiseks läbirääkimiste lubamist, mis selle menetluse iseloomu arvestades võib olla hankelepingu tingimuste lõplikuks paika panekuks väga oluline. Läbirääkimiste ja pakkumuse täpsustamise käigus ei tohi pakkumust ega riigihanke alusdokumente muuta ning tuleb tagada, et pakkujat ei asetata võrreldes teiste pakkujatega soodsamasse olukorda. Muudatus võimaldab paindlikkust, mis on võistleva dialoogi kasutamisel kvaliteetse tulemuse saavutamiseks määrava tähtsusega. Ülejäänud kaks muudatust käsitlevad hindamiskriteeriumide seadmisel nende osakaalude määramist kas asjakohase vahemikuna või kui see ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, tähtsuse järjekorras. Kuigi hankijad on harjunud hindamiskriteeriumidele kindlaid osakaalusid määrama, mis on ka kõige läbipaistvam ja kontrollitavam viis ning tagab kõige paremini pakkumuste hindamisel ettevõtjate võrdse kohtlemise, võib lisatav paindlikkus aidata teatud juhtudel kaasa majanduslikult kõige soodsama pakkumuse leidmisele. Lisaks Euroopa Komisjoni märkustele on RHS vastuoludele direktiividega tähelepanu juhitud ka riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes.2 Eelnõuga muudetakse enamus kommenteeritud väljaandes käsitletud kõrvalekalletest. Muutmata on sätted, mille vastuoluga direktiividega eelnõu koostajad ei nõustu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2 M. Parind, M. Simovart „Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.“, Kirjastus Juura, 2019 3 Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimene sätestab RHS muudatused, teine HKMS muudatused, kolmas muudatuse karistusregistri seadustikus ja neljas seaduse jõustumise. 3.1 Eelnõu §-ga 1 muudetakse RHS sätteid. Punktidega 1, 63 ja 83 ühtlustatakse Keskkonnaministeeriumi ettepanekul keskkonnahoidlike kriteeriumide mõistekasutus, viies see kooskõlla Euroopa Komisjoni poolt kasutatava mõistega keskkonnahoidlikud riigihanked. Kehtivas seaduses kasutatakse keskkonnahoidlike riigihangete ja sellealaste nõuete ja kriteeriumide kohta erinevaid mõisteid (näiteks keskkonnasäästlik, keskkonnaalased kriteeriumid, keskkonnakaitsenõuded jms), mis ei ole põhjendatud. Punktidega 2 ̶ 4 täiendatakse RHS §-s 4 sisalduvat seaduses kasutatavate mõistete nimekirja kolme mõistega. Esiteks lisatakse seni puudu olev ideekonkursi definitsioon, mis vastab direktiivide 2014/24/EL art 2 lg 1 p-le 21 ja 2014/25/EL art 2 p-le 17. Ideekonkurssi korraldatakse peamiselt planeerimise, arhitektuuri või andmetöötluse valdkonnas kavandi või projekti saamiseks ning ideekavandid valib välja žürii, kes võib anda ka auhindu. Lisaks sellele võib ideekonkursil maksta ka osalustasu nagu kõikides teistes menetlustes, ent see ei ole tingimata ideekonkursi definitsioon osa. Samuti võib ideekonkurssi korraldada ka muudes valdkondades kavandi või projekti saamiseks. Teiseks lisatakse osamaksumuse definitsioon, mis esineb nii ärisaladuse regulatsioonis kui ka nende andmete juures, mida hankija pakkumuste avamisel peab hankemenetluses osalevatele isikutele teatavaks tegema. Varasemalt seaduses defineerimata jäänud termini defineerimisega suureneb õigusselgus, sh ka selles osas, milline informatsioon saab olla ärisaladus ning milline info tuleb hankijal pakkumuste avamisel hankemenetluses osalevatele isikutele edastada. Osamaksumus on pakkumuse maksumuse osa, ent sellele on hankija kehtestanud eraldi hindamiskriteeriumid. Näiteks kui riigihanke esemesse kuuluvad erinevad seadmed, on hankija sätestanud maksumuse osas hindamiskriteeriumideks seadme X maksumuse eraldi (näiteks 60% maksumuse kriteeriumist) ja seadme Y maksumuse eraldi (näiteks 40% maksumuse kriteeriumist). Kolmandaks lisatakse riigihanke menetluse definitsioon. Kehtiva RHS-i tekstis kasutatakse sõna „riigihange“ mõiste sisult ja mahult kahes erinevas tähenduses: (i) riigihange sensu largo kui soetuse teostamine – asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt (loetletu hõlmab ka lepingu täitmist) – vt. täpsemalt RHS § 4 p 16; (ii) riigihange sensu stricto kui igasugune menetlus, õigusliku sisu ja tähendusega protsess, toimingute jada, mis on suunatud hanke-, raam- või kontsessioonilepingu sõlmimisele või ideekavandi saamisele, sh. nt. RHS § 51, § 125, § 128 jj. Need kaks mõistet tuleb teineteisest eristada. Mõistet riigihanke menetlus kasutatakse kehtiva seaduse § 4 p-s 14. Riigihanke menetluseks on seega kõik hankemenetlused, sh hankemenetlus võrgustikusektoris ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus, erimenetlused (st lihthankemenetlus, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ja ideekonkurss), dünaamiline hankesüsteem ja minikonkurss, samuti alla lihthanke piirmäära hanke- või raamlepingu sõlmimine. Eraldi riigihanke menetlusteks ei ole elektrooniline oksjon ega pakkumuse esitamine elektroonilise kataloogina, kuivõrd need ei eksisteeri eraldiseisvalt, vaid on alati 4 mõne riigihanke menetluse osa. Riigihanke menetlus ei ole ka järelevalve- ega vaidlustusmenetlus. Seoses mõiste defineerimisega on asendatud termin „hankemenetlus“ terminiga „riigihanke menetlus“, kus laiema termini kasutamine on asjakohane (vt eelnõu punkt 41). Samuti asendatakse termin „riigihange“ terminiga „riigihanke menetlus“ või ka „hankemenetlus“ nendes sätetes, kus asjakohane on kasutada just kitsamat terminit (vt eelnõu punktid 64, 71, 249 ja 253. Punktiga 5 täiendatakse § 5 lg-t 4 viitega kontsessiooniteatega avaldatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusele, kuivõrd hetkel nimetatakse võrgustikusektoris eri- või ainuõiguse määratlemisel üksnes väljakuulutatavatele hankemenetlustele, milleks on § 4 punkti 5 ja 19 kohaselt ainult 2. peatükis nimetatud hankemenetlused. Direktiiv 2014/25/ EL hõlmab samas kontekstis aga ka teatega alustatavat kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust. Punktiga 6 asendatakse § 6 lõike 1 punktis 2 sõna „ehitustöödega“ sõnadega „ehitustööde hankelepinguga“, et viia see kooskõlla riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 13 p-ga b. Kuna direktiivi sõnastus viitab „ehitustööde hankelepingule“, siis tuleb RHS § 6 lg 1 p-d 2 kooskõlaliselt tõlgendada nii, et ehitustööga seotud teenuse tellimisel on hankekohustuse tekke eelduseks, et ehitustööde puhul on korraldatud riigihange RHS § 6 lg 1 p 1 alusel, kuna vastupidisel korral ei saaks rääkida ehitustööde hankelepingust. Muudatusega viiakse sõnastus direktiiviga kooskõlla ja jääb ära vajadus viia läbi selle sätte kooskõlalise tõlgendamise protsess. Punktiga 7 täiendatakse § 7 lg-t 3 selliselt, et hankija võib keelata riigihankes osaleda lisaks pakkuja või taotlejana ka isikuna, kelle vahenditele tuginetakse, sellistel ettevõtjatel, kes on pärit väljastpoolt § 3 punktis 2 nimetatud riike. Täiendus on vajalik, kuivõrd kvalifitseerimise näitajatele tuginemisel peab teatud juhtudel isik, kelle vahenditele tuginetakse, osalema hankelepingu täitmises vastavas osas isiklikult ja hankija võib nõuda temalt solidaarvastutust. Sellisel juhul osaleks aga riigihankel siiski isik, kelle osaluse on hankija soovinud muudetava sätte alusel välistada. Punktidega 8, 21 ja 22 muudetakse § 18 ning viiakse seni mitmes erinevas paragrahvis paiknenud segalepingute üldine regulatsioon kokku ühte paragrahvi 181. Muudatus on vajalik, kuna see muudab regulatsiooni hankijate ja ettevõtjate jaoks paremini ning lihtsamini mõistetavaks ning kõrvaldab vastuolud, mis varasemalt viisid õiguse ebaõige rakendamiseni. Lisaks täiendatakse sätet kehtivas RHS-s puuduva regulatsiooniga, millistest reeglitest tuleb lähtuda, kui segalepingud sisaldavad asju, teenuseid või ehitustöid või kahte neist, või nö tavateenuseid või asju ja sotsiaal- või eriteenuseid. Sellisel juhul tuleb segalepingu sõlmimisel esmalt hinnata, kas segalepingu erinevad esemed on omavahel objektiivselt eraldatavad või mitte, kuivõrd sellest oleneb, millise meetodi järgi tuleb menetlusreeglid valida. Kui segalepingu maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, ei ole vaja sellist hindamist läbi viia, kuivõrd RHS konkreetseid menetlusreegleid väikehangetele ette ei näe. Sellisel juhul lähtub hankija oma hankekorras kehtestatud reeglitest. Lisaks sellele ei ole vaja lepingu osade eraldamise võimalikkust hinnata juhul, kui hankeleping hõlmab endas ehitustöid koos projekteerimisega. Sellisel juhul ei ole tegemist segalepinguga, vaid ehitustööde hankelepinguga lähtuvalt RHS § 8 lg 5 p-st 1. 5 Kui segalepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmitakse segaleping selle peamisele esemele kohalduvate reeglite kohaselt. See tähendab, et kui näiteks koos ehitustöödega hangitakse ka asju, mida võiks küll pidada eraldiseisvateks, mitte ehitustööde osaks, ent mille paigaldamine hoonesse peab toimuma koos ehitustöödega, valitakse ehitustöödele kohalduvad menetlusreeglid vaatamata sellele, milline on hangitavate asjade eeldatav maksumus. Segalepingu peamise eseme määramine saab toimuda kaasusepõhiselt, va eelnõu § 181 lg 2 kohaselt, millal määratakse peamine ese maksumuse järgi. Segalepingu peamine ese on selle põhiline eesmärk. Kui aga segalepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, tuleb segalepingu sõlmimisel menetlusreeglite valikul lähtuda sellest, millised on nende erinevate esemete eeldatavad maksumused. Kehtib põhimõte, et juhul, kui segalepingu osa kohta eraldi hankelepingu sõlmimisel tuleks teatavat korda rakendada, tuleb seda ka rakendada segalepingu puhul, kuigi lepingu peamisele esemele kohalduvad reeglid oleksid võib-olla leebemad. Näiteks hangitakse koos hoone ehitamise lepinguga koos pärast hoone valmimist vaja minevaid hoone koristus- või hooldusteenuseid. Ehituslepingu osa maksumus on üle riigihanke (150 000 eurot), ent alla rahvusvahelise piirmäära (5,35 miljonit eurot), teenuste hankelepingu osa maksumus on aga üle rahvusvahelise piirmäära (139 000 eurot). Segalepingu esemed on objektiivselt eraldatavad, ent hankija on otsustanud sõlmida ühe ühtse lepingu. Kui hankija sõlmiks eraldi teenuste hankelepingu, peaks ta teenuste hankelepingu sõlmimiseks korraldama hankemenetluse üle rahvusvahelise piirmäära. Ehituslepingu sõlmimisel aga oleks kohustus korraldada hankemenetlus alla rahvusvahelise piirmäära. Sellise segalepingu sõlmimisel tuleb lähtuda rangematest reeglitest, st kuigi tegemist oleks hankelepingu liigi mõttes ehitustööde hankelepinguga, tuleb antud juhul korraldada hankemenetlus üle rahvusvahelise piirmäära reeglite järgi, vaatamata sellele, et segalepingu eeldatav maksumus ehitustööde rahvusvahelise piirmäärani ei küündi. Lisaks sellele, kuivõrd ehitustööde hankelepingute puhul on seaduses sätestatud pikemad pakkumuste esitamise miinimumtähtajad, tuleb juhul, kui segalepingu peamine ese on ehitustööd, ent menetlusreegleid rakendatakse asjade või teenuste piirmäärast alates, kohaldada ehitustöödele sätestatud, st pikemaid pakkumuste esitamise tähtaegu. Kuivõrd asjade ja nö tavateenuste hankelepingutele kohalduvad reeglid on ühesugused, ei saa sellise segalepingu sõlmimisel, mis asju ja tavateenuseid sisaldavad, tekkida küsimust, milliseid menetlusreegleid kohaldada. Küll aga tekib see küsimus juhul, kui segaleping sisaldab asju või tavateenuseid ja sotsiaal- või eriteenuseid. Siin kehtivad samasugused reeglid nagu eelnevalt selgitatud. Seega juhul, kui sotsiaal- või eriteenuste hankelepinguga soovitakse hankida ka asju või nö tavateenuseid, hankelepingu esemed on eraldatavad, sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa maksumus on suurem asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumusest ja: 1) asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumus ületab lihthanke piirmäära (30 000 eurot) ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa maksumus on alla riigihanke piirmäära (eriteenustel 60 000 eurot ja sotsiaalteenustel 300 000 eurot), tuleb korraldada lihthankemenetlus RHS §-s 125 sätestatud korras; 2) asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumus on alla riigihanke piirmäära (60 000 eurot) ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa maksumus on vähemalt võrdne riigihanke 6 piirmääraga (eriteenustel 60 000 eurot ja sotsiaalteenustel 300 000 eurot), tuleb korraldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus RHS §-s 126 sätestatud korras; 3) asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga (60 000 eurot), sh juhul, kui see on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga (riigiasutustel 135 000 eurot, teistel hankijatel 214 000 eurot) ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, tuleb korraldada hankemenetlus RHS 2. peatükis sätestatud korras; 4) asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga (60 000 eurot), ent on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär (riigiasutustel 135 000 eurot, teistel hankijatel 214 000 eurot) ja sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa maksumus on suurem kui rahvusvaheline piirmäär, tuleb korraldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus RHS § 126 sätestatud korras ning vastavad teated ka ELT-s avaldada. Kui asjade või tavateenuste hankelepingu osa maksumus on suurem kui sotsiaal- või eriteenuste hankelepingu osa maksumus, tuleb lisatava § 181 lg 2 kohaselt menetlusreeglite valikul lähtuda asjade ja tavateenuste hankimiseks ette nähtud korrast. Sellise segalepingu kohta käiv reeglistik, mille esemeks on üheaegselt sellised tegevused, mis kuuluvad RHS kohaldamisalasse ja sellised tegevused, mis RHS kohaldamisalasse ei kuulu, eelnõuga ei muutu. Kehtiva RHS § 18 sisaldub eelnõuga lisatava § 181 lg-tes 7 ̶ 10. Punktiga 9 viiakse turu-uuringu tegemise eeldused kooskõlla sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art-ga 40 ja direktiivi 2014/25/EL art-ga 58. Direktiivides sätestatakse, et hankijad võivad enne riigihanke käivitamist läbi viia turu-uuringud kahel eesmärgil - valmistada riigihanget ette ning teavitada ettevõtjaid oma hankeplaanidest ja nõuetest. Kehtiva RHS § 10 lg 1 viitab üksnes hankija õigusele turu-uuringu käigus hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja üldiselt ettevalmistamiseks. Oluline erinevus direktiivide ja kehtiva RHS sõnastuse vahel seisneb selles, et direktiiv sätestab turu-uuringu üheks lubatavuse eelduseks ka hankija soovi ettevõtjate turu-uuringu käigus oma hankeplaanidest ja nõuetest teavitamiseks. Direktiividest ei tulene ka seda, et turu-uuringu võib läbi viia üksnes hankelepingu täpsemaks piiritlemiseks. Direktiivid viitavad üldiselt riigihanke ettevalmistamise vajaduse täitmisele. Seega on sätte regulatsiooniulatus ja eesmärk direktiivis ette nähtud oluliselt laiemana kui sõnaliselt Eesti seadusesse üle võetud. Muudatusega viga parandatakse. Punktiga 10 muudetakse turu-uuringu käigus saadud informatsiooni kasutamist reguleerivat § 10 lg 2 kolmandat lauset selliselt, et hankija ei pea tagama turu-uuringu käigus võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtete järgimist, küll aga turu-uuringu tulemusel saadud teabe kasutamisel riigihankes. Kohustus turu-uuringu käigus neid põhimõtteid järgida tähendaks sisuliselt avatud hankemenetlusega sarnase menetluse läbi viimist turu-uuringu eesmärgil, mis aga ei ole olnud seaduse mõte. Selliselt ei käsitle turu-uuringut ka sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 40 teine lõik. Punktiga 11 viiakse § 10 lg 3 p 1 kooskõlla selle aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 41 teise lõiguga, mille kohaselt tuleb riigihanke alusdokumentides avaldada teave, mis ettevõtjaga turu-uuringu käigus vahetati, mitte aga üksnes teave, mis ettevõtjale selle käigus hankija poolt esitati. Teisisõnu tuleb avaldada ka see teave, mida ettevõtja hankijale esitas. Samuti lisatakse 7 sõna „oluline“, kuivõrd avaldama ei pea seda teavet, millel ei ole mingit mõju pakkumuse sisule ega selle ettevalmistamisele ega asjaolule, kas pakkumus võib või mitte hilisemas menetluses nõuetekohaseks või edukaks osutuda. Selliseks mitteoluliseks teabeks on näiteks turu-uuringu korralduslikud küsimused. Seoses selle muudatusega aga lisatakse punktiga 12 uus lõige 31, mille kohaselt ei avalda hankija riigihanke alusdokumentides ettevõtja ärisaladust. Kuigi ärisaladust kaitseb ka EKTÄKS, võib tekkida küsimus, et kas muudetav RHS § 10 lg 3 p 1 teeb sellest erandi ning lubab turu-uuringu käigus saadud ärisaladust siiski avaldada. Uue lõike lisamisega selliste segadust ei teki. Punktiga 13 muudetakse kõikide nende sätete sissejuhatavaid lauseosasid, mis kehtestavad riigihangete seaduse kohaldamisest erandid. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole erandi puhul hankija kohustatud järgima riigihangete seaduses sätestatud korda. See aga annab võimaluse tõlgendada erandite regulatsiooni selliselt, et üksnes riigihangete seaduses sätestatud menetluskorda ei pea hankija kohaldama, ent 1. peatükk ning eeskätt riigihanke üldpõhimõtted kohalduksid ikkagi. Selline käsitlus aga ei ole õige ega ole kooskõlas ka riigihangete direktiividega, mis välistavad selliste lepingute sõlmimisel direktiivide kohaldamise, sh seal sätestatud üldpõhimõtete kohaldamise täielikult. Näiteks ei ole võimalik riigihanke üldpõhimõtteid kuidagi kohaldada töölepingu sõlmimisel, kinnisvara soetamisel ja paljudel muudel juhtudel, kus lepingupartneri valimise alused on kardinaalselt teistsugused ja riigihanke reeglistik on täiesti ebakohane. Seoses muudatusega tuleb ka silmas pidada, et § 185 lg 1 alusel on erandite kasutamise vaidlustamisel võimalik vaidlustada üksnes seda, kas erandit on kasutatud õigesti. Vaidlustada ei saa seda, milliseid toiminguid või otsuseid hankija on erandi alusel lepingu sõlmimise eelnevalt teinud ega seda, kas lepingu sõlmimisel on järgitud riigihanke üldpõhimõtteid. Punktiga 14 lisatakse § 11 lg 1 punktile 1 täiendus, mille kohaselt saab elektroonilise side võrkude teenuseid puudutavaid hankelepinguid ilma riigihanget korraldamata sõlmida üksnes avaliku sektori hankija. Võrgustikusektori hankija ei saa erandit kohaldada, kuivõrd võrgustikusektori direktiiv 2014/25/EL sellist erandit ei sisalda, liikmesriigil on aga keelatud riigihankeõiguse kohaldamisalast iseseisvalt erandeid teha, mistõttu on kehtiv säte võrgustikusektori direktiiviga vastuolus. Punktiga 15 täiendatakse § 12 lg 8 teist lauset selliselt, et majandustegevuse prognoosiga võib esimeses lauses nimetatud protsendimäärade kindlaks määramisel arvestada siis, kui need andmed ei ole kättesaadavad seoses hankija või juriidilise isiku hilisema asutamise või äritegevuse alustamisega või tema ümberkujundamisega. Selle täienduse puudumisele ning seetõttu vastuolule direktiiviga on Eestile tähelepanu pööranud ka Euroopa Komisjon oma ametlikus kirjas. Punktiga 16 jäetakse esiteks § 13 lõikest 1 ära sõna „põhikirjaline“. Kehtiv § 13 lg 1 näeb ette, et ettevõtja tegevuse peamine eesmärk peab olema sätestatud tema põhikirjas. Direktiivid põhikirjalisuse nõuet aga ette ei näe. Direktiivid viitavad üksnes „peamisele eesmärgile“, mis – olles sõnastatud sedavõrd üldiselt – võib põhimõtteliselt nähtuda mistahes dokumendist või muust allikast, millest on võimalik välja lugeda ettevõtja tegevuse eesmärki. Seega on põhikirjalisuse näol tegemist on Eesti seadusandja lisandusega, mis põhjendamatult kitsendab direktiivide sätete mõjuala. Teiseks laiendatakse isikute ringi, kes võivad olla kaitstud töö keskuseks RHS mõistes. Kehtiv § 13 lg 2 defineerib kaitstud töö keskuse mõiste. Tegemist on Eesti seadusandja välja töötatud 8 definitsiooniga, sest EL õigus ei sisusta antud mõistet sootuks. See kitsendab kaitstud töö keskuseks olla võivate isikute ringi vaid juriidilistele isikutele ja asutustele. Selle alla ei mahu nt seltsingu vormis tegutsevad initsiatiivgrupid. Punktiga 17 asendatakse § 14 lg 4 teises lauses ekslik sõna „riigihanke“ sõnaga „rahvusvahelise“, kuivõrd säte räägib kaitse- julgeolekuvaldkonna rahvusvahelisest piirmäärast, mille kehtestab Euroopa Komisjon, mitte aga riigihanke piirmäärast. Punktiga 18 parandatakse vastuolu kaitse- ja julgeoleku direktiiviga, mis nõuab ka võrgustikusektori hankijalt riigihanke korraldamist kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas isegi juhul, kui leping ei ole seotud tema tegutsemisega võrgustikuvaldkonnas. Kehtiva seaduse kohaselt tuleks võrgustikusektori hankijal korraldada kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihange üksnes juhul, kui leping on seotud tema tegutsemisega võrgustikuvaldkonnas. Punktidega 19 ja 20 täiendatakse § 16, so menetlusreeglite kohaldamise sätet kontsessioonilepingu sõlmimisel uue lõikega 4, mille kohaselt tuleb juhul, kui hankija korraldab kontsessioonilepingu sõlmimiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse asemel hankemenetluse, kohaldada ikkagi §-e 135 ja 136. Samuti muudetakse lõiget 1 selliselt, et juhul, kui kontsessioonileping sõlmitakse lihthankemenetluses, tuleb kohaldada §-i 136, mis piirab kontsessioonilepingu kestust. Paragrahvi 135 kohaselt, kui kontsessioonilepingu maksumus, st sisuliselt eduka pakkumuse maksumus, mille alusel kontsessioonileping sõlmitakse, on vähemalt 20% suurem kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus ja see on seetõttu vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, ent korraldatud ei ole nö rahvusvaheline riigihanke menetlus, tuleb hankijal menetlus kehtetuks tunnistada ning korraldada uus kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus nö rahvusvahelise riigihanke menetlusena. Kuivõrd tegemist on hankijat kohustava ja piirava kontsessioonidirektiivi 2014/23/EL art 8 lg 2 kolmanda lõigu alusel kehtestatud sättega, ei saa hankija sellest mööda hiilida, korraldades kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse asemel hankemenetluse. Samamoodi ei saa hankija mööda hiilida kontsessioonilepingu kestusele esitatud piirangust §- s 136, mille kohaselt võib kontsessioonileping kesta üldjuhul 5 aastat või kuni kontsessionääril on mõistliku aja jooksul võimalik teenida tasa tehtud investeeringud. Selle sätte aluseks on direktiivi 2014/23/EL art 18 lg 2. Punktidega 23 ja 24 parandatakse ebakõla segalepingute regulatsioonis, kui ühes lepingus on esemeks nii sotsiaal- ja eriteenused kui ka kontsessioonid. Nimelt tugineb segalepingute regulatsioon direktiivi põhimõttel, mille kohaselt tuleb nende lepingute puhul, mille üks osa kuulub klassikalise direktiivi kohaldamisalasse, lähtudagi klassikalise direktiivi regulatsioonist, sõltumata hankelepingu teise osa maksumusest. Seega tuleb alati lähtuda rangemast menetluskorrast. Kehtiva seaduse regulatsioon ei arvesta aga sellega, et sotsiaal- ja eriteenuste piirmäärad on kohati madalamad kui kontsessioonide piirmäärad ning ka vastupidi. Uue regulatsiooniga segadus likvideeritakse ning olenevalt hankelepingu osa maksumusest, tuleb lähtuda rangemast regulatsioonist. Punktiga 25 täiendatakse § 27 lg 2 riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks jaotamata jätmise põhjendamiskohustust selliselt, et nendes riigihangetes, kus RHS riigihanke piirmäära eraldi ei sätesta, kohaldatakse kohustust alates rahvusvahelisest piirmäärast. Sellised riigihanked on näiteks kaitse- julgeolekuvaldkonnas ja võrgustikusektoris. Kehtiva sätte 9 kohaselt jääb arusaamatuks, millisest piirmäärast nendele riigihangetele kohustus laieneb. Põhjendamiskohustust ei ole, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel, kuivõrd sellisel juhul on hankija juba osadeks jaotamata jätmist põhjendanud raamlepingu sõlmimiseks menetluse alustamisel või dünaamilise hankesüsteemi loomisel või on riigihanke siis juba osadeks jaotanud. Punktiga 26 täiendatakse § 28 lg-s 3 sisalduv nö väikeste osade erand välistusega kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta. Kuivõrd kontsessioonidirektiiv 2014/23/EL väikeste osade erandit ei käsitle, on selle lubamine riigisiseses õigusaktis direktiiviga vastuolus. Punktiga 27 muudetakse § 30 lg 3 teist lauset, mis praegu sätestab, et ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel võib hankija paluda pakkujal vajadusel oma esialgset pakkumust täpsustada. See aga ei ole direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 3 teise taandega kooskõlas, mis sätestab, et pakkuja võib vajadusel oma pakkumust täiendada. Kehtiv seaduse sõnakasutus viitab kahetsusväärselt, justkui oleks ühe pakkujaga raamlepingut võimalik sõlmida üksnes siis, kui kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused on raamlepingus ammendavalt sätestatud. Tegelikult võimaldab aga direktiiv ka sellist ühe pakkujaga raamlepingut, kus hankelepingu sõlmimiseks ei piisa üksnes nö tellimuse esitamisest, vaid hankelepingu sõlmimine eeldab täpsemates detailides kokku leppimist ning esialgses pakkumuses käsitlemata aspektide paika panemist. Loomulikult ei tähenda see, et hankelepingu sõlmimisel raamlepingu alusel võiks asuda hankima midagi sellist, mida asjaomane riigihange üldse ei puuduta või mille kohta puuduvad raamlepingus igasugused tingimused. RHS § 30 lg 1 kohaselt ei tohi hankelepingu sõlmimisel raamlepingu alusel selle tingimusi oluliselt muuta, mille alla kuuluks kindlasti juhtum, kus raamlepingu alusel asutaks hankima midagi, mida raamlepingus käsitletud ei ole. Selleks, et täpsemalt aru saada, mille poolest erineb mitme pakkujaga lahtiste tingimustega raamleping ühe pakkujaga sõlmitavast raamlepingust, kus hankelepingu sõlmimisel on võimalik esialgset pakkumust täiendada, esitas eelnõu väljatöötaja Euroopa Komisjonile vastavasisulise küsimuse. Küsimuses paluti selgitada, kas ühe pakkujaga sõlmitavas raamlepingus peavad kõik tulevaste hankelepingute tingimused olema sätestatud ja kui ei, siis milline peaks olema raamlepingus tulevaste hankelepingute tingimuste detailsuse aste, et oleks võimalik pakkumust täiendada ilma, et see kujutaks ennast uue pakkumuse esitamist. Euroopa Komisjon vastas järgmist: „Erinevus raamlepingu, milles sätestatakse kõik raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused ja raamlepingu vahel, mis ei sätesta kõikide nende hankelepingute tingimusi, kehtib ka ühe ettevõtjaga sõlmitud raamlepingu puhul. Just selle erisuse arvesse võtmiseks on direktiivi 2014/24/EL art 33 lg-s 3 sätestatud üldise põhimõtte (Kui raamleping sõlmitakse ühe ettevõtjaga, sõlmitakse hankelepingud selle raamlepingu alusel raamlepingus sätestatud tingimuste piires.) järel täpsustatud, et nende hankelepingute sõlmimiseks võivad hankijad raamlepingus osaleva ettevõtjaga kirjalikult nõu pidada, paludes tal vajaduse korral oma pakkumust täiendada. Samal ajal tuleb rõhutada, et kõigil juhtudel, nii ühe kui ka mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingu puhul, tuleb raamlepingus sätestada selle sisu (subject matter), skoopi ja muid põhielemente (näiteks hinnad ja kogused) käsitlevad tingimused piisavalt selgelt ja täpselt. Isegi kui raamleping võimaldab mõningaid detaile määratleda hiljem, ei vabasta see hankijaid kohustusest määrata raamlepingu alla kuuluvate asjade, teenuste või ehitustööde selgest 10 määratlemisest. Seetõttu ei ole üldised ja ebatäpsed viited nagu „kontoritarbed“, „mööbel“, „valgustusseadmed“, „autode varuosad“ või „remonditööd“ üksi ja ilma täiendavate selgitusteta piisavad, et selgelt määratleda raamlepingu sisu ja reguleerimisala. See kohustus on eriti oluline ühe ettevõtjaga raamlepingute puhul, kuna nende kasutamisel on suurem oht takistada, piirata või moonutada konkurentsi.“. Lisaks sellele on ühe pakkujaga raamlepingut käsitletud põgusalt ka õiguskirjanduses. Täpsemalt on riigihanke direktiivide kommentaaris (vt C.R.Hamer in M. Stenicke, P. L. Vesterdorf. „EU Public Procurement Law“. Nomos Verlagsgesellschaft, Baden-Baden 2018, lk 456, lõik nr 49) ühe pakkujaga raamlepingute kohta selgitatud järgmist: „Seega võib ettevõtja oma pakkumust täiendada, kui vaja. See tähendab, et hankijal on natuke mänguruumi, et paluda pakkujal oma pakkumust täiendada. /…/ Teenuse puhul võib tellija saada näiteks prognoosi selle kohta, kui kaua ettevõtja eeldatavasti tööülesande täitmiseks kulutab. Asjaolu, et teatud elemente saab kindlaks teha hilisemas etapis, ei tähenda aga, et võib toimuda olulisi muudatusi, vaid lihtsalt seda, et hiljem on võimalik kehtestada väiksemaid üksikasju selliste praktiliste elementide kohta nagu tarneaeg, kohaletoimetamise kohad jne. Mis puudutab lepingu sisulistesse muudatustesse ja eriti hindadesse, siis peaks need olema kooskõlas artikliga 72, et need oleksid lubatud. Sellisel juhul oleks võimalik kohandada hindu ja tooteid. Kui muudatused, mis muudavad aga raamlepingu algset konkurentsi, ei ole aga võimalikud.“ Punktidega 28 ja 29 täpsustatakse, millistes riigihangete alusdokumentides saab hankija esitada minikonkursil kohaldatavad pakkumuse hindamise kriteeriumid ning kvalifitseerimise tingimused. Hankijad on kehtiva seaduse sõnastuse pinnalt olnud arusaamal, et need kriteeriumid ja tingimused on lubatud sätestada alles minikonkursi kutses, ent direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 5 sissejuhatava lauseosa ja p d kohaselt tuleb need ette näha raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides. Vaid sellisel juhul saavad ettevõtjad teha informeeritud otsuse, kas nad soovivad osaleda sõlmitavas raamlepingus või mitte. Kui hindamiskriteeriumid selguvad alles minikonkursi käigus, on suur oht, et ettevõtjad, kes peaksid olema minikonkursil võrdses positsioonis, seda siiski ei ole teadmatuse tõttu, mille järgi hakatakse minikonkursil pakkumusi hindama. Selline praktika ei ole ka kooskõlas läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Punktiga 30 tuuakse seni § 104 lg-s 8 sisaldunud regulatsioon, millal tuleb ka raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel edukalt pakkujalt hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid andmeid või dokumente nõuda, raamlepingut käsitlevasse paragrahvi. Lisaks sellele tehakse regulatsioonis mõningaid muudatusi. Nõue, mille kohaselt tuleb raamlepingu alusel minikonkursi tulemusel hankelepingu sõlmimisel nõuda pakkujalt kõikide hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist, mis hõlmab endas kõrvaldamise aluste puudumise ning kvaliftseerimise tingimustele vastamise kontrollimist, tuleneb direktiivi 2014/24/EL art 59 lg-st 4. Direktiiv aga kohaldub riigihangetele üle rahvusvahelise piirmäära. Kuigi enamiku reeglite puhul ei ole seadusandja teinud vahet üle ja alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetele, laiendades direktiivi nõudeid ka alla rahvusvahelise piirmäära, on teatud juhtudel siiski mõistlik seda teha (näiteks on alla rahvusvahelise piirmäära hangetele lühemad taotluste ja pakkumuste esitamise tähtajad ning lisatud on aluseid, millal on lubatud kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega 11 hankemenetlust). Ka antud juhul on hankijate töökoormuse vähendamiseks mõistlik kontrollikoormust alla rahvusvahelise piirmäära raamlepingute puhul vähendada. Selle kasuks räägib ka tõsiasi, et hankelepinguid võib sõlmida pikemaks tähtajaks kui raamlepinguid (raamlepingu maksimaalne tähtaeg võib üldjuhul olla kuni 4 aastat ja tähtajatute raamlepingute sõlmine on keelatud, ent hankelepingute puhul selliseid piiranguid ei ole) ja sellisel juhul ei kontrolli seda hankelepingu kestuse jooksul enamasti ükski hankija, ega ole seda ka direktiivis ega seaduses nõutud (loomulikult võib hankija sellise võimaluse hankelepingus sätestada). Muudatusega on kõrvaldamise aluste kontrollimise kohustus minikonkursi tulemusel sõlmitava hankelepingu puhul üksnes juhul, kui raamlepingu maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. Teiseks lisatakse lõikega 102 piirmäär ka raamlepingu alusel sõlmitavale hankelepingule, millest alates tuleb kõrvaldamise aluseid minikonkursil kontrollida (juhul, kui sättes nimetatud esimene eeldus raamlepingu maksumuse kohta on samuti täidetud) ning selleks on lihthanke piirmäär või riigihanke piirmäär nendel juhtudel, kui seadus ei ole lihthanke piirmäära sätestanud. Muudatus on ajendatud olemasolevatest sätetest, mis kehtestavad reeglid hankelepingute sõlmimisele samuti alates lihthanke piirmäärast ja selguse huvides kasutatakse ka samasugust sõnastust (vt § 30 lg 9 p 31, § 411, § 45 lg-d 1, 11, 71 ja 72). Ka juhul, kui tegemist ei ole raamlepinguga, vaid nö tavalise hankelepinguga alla lihthanke piirmäära, ei ole kohustust kõrvaldamise aluseid kontrollida, mistõttu ei ole põhjendatud sellist kohustust sätestada raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel. Liiatigi on kõrvaldamise aluseid juba pakkujate suhtes kontrollitud raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses. Kolmanda muudatuse kohaselt tuleb hankijal kvalifitseerimise tingimusi kontrollida üksnes juhul, kui hankija on seadnud pakkujatele täiendavad kvalifitseerimise tingimused minikonkursil. Kuivõrd lisatav § 30 lg 101 sisaldab kohustust kontrollida kindlasti üksnes kõrvaldamise aluseid, on tal kvalifitseerimise tingimuste kontrollimine võimalik tulenevalt § 30 lõikest 10, st kui ta on seadnud minikonkursi tarbeks täiendavad kvalifitseerimise tingimused. Kui hankija täiendavaid tingimusi seadnud ei ole, ei ole mingit vajadust ka kvalifitseerimise tingimusi kontrollida, kuivõrd kvalifitseerimise tingimustele vastavad näitajad on enamasti sellised, mis peegeldavad hanke- või raamlepingu täitmisele eelnevat aega ega saa lepingu täitmise ajal muutuda. Kui aga hankijale on oluline mingi näitaja, mis saab lepingu täitmise ajal muutuda, tuleks tal selle kontrollimiseks sätestada täiendav kvalifitseerimise tingimus minikonkursil (seda võimaldab § 30 lg 10). Kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtutakse lisatava § 103 kohaselt § 96 lõigetest 2̶ 4 ja võimalik on tugineda ka hankijal olemasolevatele ja andmebaasi andmetele samamoodi nagu hankemenetluseski. Lisatava lõikega 104 võimaldatakse hankijal kõrvaldamise aluste kontrolli vabatahtlikult kohaldada ka nende raamlepingute puhul, kus see ei ole kohustuslik, st juhul, kui hankelepingu sõlmimiseks minikonkurssi ei korraldata või juhul, kui minikonkursiga raamlepingu maksumus on alla rahvusvahelise piirmäära. Punktidega 31 ja 32 viiakse kehtiva seaduse § 35 lg 2 esimene lause § 33 lõikesse 11. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab hankija osutama dünaamilise hankesüsteemi alusel sõlmitavate hankelepingute olemusele ja kogusele ning kasutatavale elektroonilisele ühendusele alles pakkumuse esitamise ettepanekus, ent direktiivi 2014/24/EL art 34 lg 4 p b kohaselt tuleks see teave avaldada juba dünaamilise hankesüsteemi loomisel. Pakkumuse esitamise ettepanekus tuleb ära märkida juba konkreetsed tooted ja teenused ning nende kogus, mida sõlmitava 12 hankelepingu alusel ostetakse, mistõttu ei ole selle teabe ligikaudne esitamine enam kuidagi asjakohane. Punktiga 33 lisatakse dünaamilises hankesüsteemis pakkumuste esitamise tähtaja regulatsioonile võimalus pakkumuste esitamise tähtaeg eraldi võrgustikusektori hankija ja dünaamilise hankesüsteemiga liitunud taotlejate vahel kokku leppida. Sellist kokkulepet võimaldab võrgustikusektori direktiivi 2014/25/EL art 52 lg 2 p b, mis viitab art 46 lg-le 2. Kui eraldi kokkulepet ei sõlmita, on pakkumuste esitamise tähtaeg minimaalselt 10 päeva. Punktidega 34 ja 36 muudetakse vastavalt § 37 lg 1 ja § 39 lg 4 sõnastust selliselt, et elektroonilise oksjoni kasutamisest või pakkumuse esitamisest elektroonilise kataloogi kujul teavitatakse nendes hankemenetluses, mida alustatakse kvalifitseerimissüsteemi teatega või perioodilise hanketeatega vastavalt kas pakkumuse või taotluse esitamise ettepanekus. Kuivõrd selliselt alustatud hankemenetlustes hanketeadet ei esitata, ei saa mõistetavalt midagi ka hanketeates määratleda. Millistes dokumentides selliste menetluste puhul see teave tuleb esitada, on sätestatud võrgustikusektori direktiivi 2014/25/EL art 53 lg-s 4 ja 54 lg 3 p-s a. Taotluse esitamise ettepanekut nimetatakse direktiivis küll huvi kinnitamise ettepanekuks. Muudatus puudutab üksnes võrgustikusektori hankijaid, kuivõrd avaliku sektori hankijad ei saa väljakuulutatavaid hankemenetlusi alustada muul moel kui üksnes hanketeate esitamisega. Punktiga 35 lisatakse § 37 lg 3 esimesse lause sõna „samaaegselt“, et oleks täiesti selge, et hankija ei saa esitada elektroonilise oksjoni kutset pakkujatele erinevatel aegadel. Punktiga 37 täiendatakse § 44 lg 3 selguse mõttes lauseosaga, mille kohaselt toimub piiriülese keskse hankimise puhul ka dünaamilise hankesüsteemi ja raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimine keskse hankija asukohariigi seaduste kohaselt. Selline täpsustus tuleneb direktiivi 2014/24/EL art 39 lg 3 teisest lõigust. Punktiga 38 lisatakse § 45 lõike 2 punkti 3 võimalus jätta elektroonilise teabevahetuse nõuded järgimata kui riigihanke alusdokumentides tuleb esitada lisaks mudelile või näidisele ka planšett. Muudatuse tegemise vajadus tõusetus aruteludest huvigruppidega, kes soovisid, et näiteks avatud ideekonkursi puhul oleks võimalik lisaks elektroonilisele pakkumusele esitada eraldi ka planšett. Planšeti kujul on žüriil võimalik saada ideekonkursi esemest parem ettekujutus ning lisaks korraldavad hankijad peale ideekonkursi korraldamist ka näituse, kus eksponeeritakse planšettidel esitatud töid avalikkusele. Punktiga 39 pikendatakse esiteks selgitustaotlustele vastamise rahuaega lihthankemenetluses ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale. Selgitustaotlustele tuleb hankijal vastata kolme tööpäeva jooksul. Paragrahv 46 lg 2 sätestab selgitustaotlustele vastamiseks rahuaja, mis tähendab seda, et kui selgitustaotlus ei ole esitatud teatud aja jooksul enne pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva, ei ole hankija kohustatud sellele vastama. Lihthankemenetluses on rahuaeg kehtiva seaduse kohaselt üks tööpäev, mis tähendab seda, et võib esineda olukord, kus selgitustaotlus on esitatud küll tähtaegselt, ent selle vastamise tähtpäev saabub alles pärast pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva, millisel juhul ei ole vastusest enam kellelegi kasu. Samas on lihthankemenetluses pakkumuste ja taotluste esitamise miinimumtähtaeg sedavõrd lühike, et rahuaja pikendamine näiteks hankemenetlusega samasuguseks ei ole mõeldav, kuivõrd miinimumtähtaja kasutamisel ei ole siis ettevõtjatel üldse võimalust selgitusi küsida. Sellise ebasoovitava olukorra vältimiseks pikendatakse lihthankemenetluses rahuaega kahele tööpäevale ning ühtlasi pikendatakse ka pakkumuste ja taotluste esitamise tähtaega viielt 13 tööpäevalt kümnele päevale (vt eelnõu punkt 160). Lisaks sellele, seoses sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses pakkumuste esitamise miinimumtähtaja kehtestamisega (vt eelnõu punkt 166), kehtestatakse ka erimenetluses rahuaeg kaks tööpäeva. Samuti lisatakse lühendatud rahuaja regulatsioon (6 päeva asemel 4 päeva) juhuks, kui hankija on piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses või võistlevas dialoogis lühendanud pakkumuste esitamise tähtaega seoses eelteate esitamisega (§ 94 lg 4 p 1). Punktidega 40, 132 ja 136 liigutatakse varem seaduse 2. peatükis paiknenud ärisaladuse regulatsioon seaduse 1. peatükki. Vajadus antud muudatuse tegemiseks tulenes aruteludest huvigruppidega, kes leidsid, et ärisaladuse regulatsioon peaks laienema ka allapoole riigihanke ja lihthanke piirmäära jäävatele riigihangetele. Punktiga 42 täiendatakse § 47 lg 1 punkti 11 viitega hankelepingu sõlmimise otsusele, mis tehakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse käigus juhul kui läbi räägitakse mitme ettevõtjaga aga pakkumuste esitamist ei nõuta (vt eelnõu punkt 59). Ka sellisel juhul tuleb teha eraldi otsus ning kõiki hankemenetluses osalevaid ettevõtjaid sellest teavitada. Ära jäetakse viide § 125 lg 9 nimetatud hankelepingu sõlmimise otsusele, kuivõrd hankijad teevad selle asemel pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, millest tuleb teavitada § 47 lg 1 p 10 alusel. Punktiga 43 täiendatakse § 47 lg 1 punktiga 13, mis viitab pakkumuse läbi vaatamata jätmise otsusele § 111 lg 7 alusel, kui hankija on pakkumuse esitamise eelduseks sätestanud hankelepingu täitmise kohaga tutvumise ja pakkuja ei ole seda teinud või juhul, kui hankelepingu täitmine on reserveeritud nö sotsiaalsetele ettevõtetele. Ka nendel juhtudel tuleb teha eraldi otsus (vt eelnõu punkt 133) ning kõiki hankemenetluses osalevaid ettevõtjaid sellest teavitada. Otsuse tegemine on vajalik, et asjaomasel pakkujal oleks võimalus oma huve kaitsta ning selline otsus vaidlustada. Kui hankija sellesisulist otsust ei tee, puudub pakkujal RHS § 185 lg 2 alusel kaebeõigus. Sellega seoses täiendatakse punktiga 44 ka § 47 lg 4 punktiga 11, mille kohaselt tuleb pakkujale teada anda ka põhjused, miks tema pakkumus jäeti läbi vaatamata. Punktiga 45 täiendatakse § 47 uue lõikega 41, mis sätestab, et sellele teatele otsuse kohta, mis eelneb hankelepingu sõlmimisele, tuleb lisada märge selle kohta, milline on konkreetsel juhul kohaldatava ooteaja pikkus. Seda märget nõuab õiguskaitsemeetmete direktiivide 89/665/EMÜ art 2a lg 2 neljanda lõigu teine taane ja 92/13/EMÜ art 2a lg 2 neljanda lõigu teine taane. Konkreetset otsust nimetada ei saa, kuivõrd erinevates menetlustes võib see olla erinev. Näiteks hankepassi kasutamise puhul on see eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus, samas lihthankes võib see olla pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, samuti kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluses. Raamlepingu minikonkursil on selleks aga hankelepingu sõlmimise otsus. Punktiga 46 lisatakse konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse ja võistleva dialoogi kasutamise eelduste hulka ka juhtum, kui hankelepingu ese on keerukas, mistõttu ei ole võimalik hankelepingut avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena sõlmida ning vajalikud oleksid läbirääkimised või dialoog. Selline iseseisev alus tuleb direktiivi 2014/24/EL art 26 lg 4 p a alapunktist iii ja kuigi võiks keeleliselt eeldada, et hankelepingu olemus hõlmab ka selle keerukust, siis on just hankelepingu eseme keerukus direktiivis eraldi alusena välja toodud. Kehtivast seadusest on see alus puudu. 14 Punktiga 47 lisatakse § 49 lg 1 punktis 2 sisalduvale väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alusele mõistliku alternatiivi puudumise eeldus, kui erandlikku menetlust kasutatakse tehnilistel või ainuõigustega seotud põhjendustel. Selle eelduse puudumine tähendab, et kehtiv säte ei ole direktiivi 2014/24/EL art 32 lg 2 punkti b teise taandega kooskõlas ja võimaldab erandlikku menetlust laiemalt kui direktiivis, mis aga ei ole direktiiviga lubatud. Lisaks sellele asendatakse sõna „pakkuja“ sõnaga „ettevõtja“, kuivõrd selles menetluses on lähtuvalt RHS § 72 lg-test 1 ja 2 võimalik ka olukord, kus menetluses osalev ettevõtja pakkumust ei esita ega saa seetõttu pakkujaks. Täpselt samasugused muudatused tehakse eelnõu punktidega 178 ja 200 § 137 lg 2 p-s 1 ja § 156 lg 1 p-s 3. Viimases sättes parandatakse ka käändeviga. Punktiga 48 lisatakse § 49 lg 1 punktile 3 viited § 125 lõikele 4 ja § 126 lõikele 61. Viidete lisamine on vajalik, et oleks selge, et ka lihthankemenetluse piirmäärades ja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul on võimalik kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, kui tegemist on sellise hankijast sõltumatu ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud äärmise vajadusega, mis ei võimalda kinni pidada isegi lihthankemenetluse või sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse suhteliselt lühikestest pakkumuste esitamise tähtaegadest. Punktiga 49 tehakse § 49 lõikesse 5, mis puudutab samalaadsete teenuste või ehitustööde kordamist võimaldavat väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alust, täiendus, mille kohaselt tuleb sellise võimaluse märkimisel esialgse riigihanke välja kuulutamise hanketeates märkida ka uue hankelepingu alusel tellitavate teenuste või ehitustööde ulatus. Kehtivas seaduses sellist täiendust ei ole, ent see ei ole kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 32 lg-ga 5, mis sellist märget esialgses riigihankes aga sõnaselgelt nõuab. Punktiga 50 tehakse alla rahvusvahelise piirmäära väljakuulutamiseta läbirääkimistega kasutamise aluseid võimaldavas §-s 50 kaks muudatust. Esiteks jäetakse arhivaali, teaviku, teavikute kasutuslitsentsi või muuseumikogusse arvatava kultuuriväärtusega asja ostmisel ära piirang, millega sai selliseid asju osta üksnes muuseum, arhiiv või raamatukogu. Raamatukogusid on paljudel hankijatel, näiteks koolidel ja ülikoolidel, ent selle sätte alusel ei ole neil võimalik neid asju osta ilma avatud hankemenetluseta. Avatud hankemenetluses aga ei ole võimalik kuidagi osta konkreetset asja, näiteks raamatut. Samas ei ole konkreetse raamatu soovimisel võimalik soetada hoopis samaväärset raamatut. Teiseks täpsustatakse teadus- ja arendustegevuseks kasutatava asja ostmise puhul, et seda alust saavad kasutada teadus- ja arendusasutused teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses. Kehtiv sõnastus on eksitav, kuivõrd TAKS kohaselt teadus- ja arendusasutusi ei atesteerita. Punktiga 51 asendatakse § 52 lõigetes 1 ja 2 ja teistes samasugustes sätetes kõikide väljakuulutatavate hankemenetluste kohta sõna „hanketeates“ sõnadega „riigihanke alusdokumentides“, kuna hanketeatel pole välja, millel hankija saaks märkida, et esitada tuleb hankepass. Samuti pole hanketeate vormil kõrvaldamise aluste välja ning kvalifitseerimistingimuste lahtrid mahutavad kumbki maksimaalselt 1000 tähemärki, mistõttu ei pruugi kvalifitseerimistingimused hanketeatele ära mahtuda ja register asendab tähemärkide arvu ületavatekstimärkusega: „Kvalifitseerimistingimused on kirjeldatud riigihanke alusdokumentides“. Peale riigihangete seaduse jõustumist on praktikas hankepassi esitamist 15 puudutav ning kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused märgitud riigihanke alusdokumentides. Muudatus suurendab õigusselgust ja õiguskindlust, kuna selle tulemusel viiakse praktika seadusega kooskõlla. Punktiga 52 asendatakse seaduses läbivalt sõna „miinimumtase“ sõnaga „miinimumnõuded“ vastavas käändes. Kehtivas seaduses kasutatud sõna on raskesti mõistetav ning muudatus on vajalik seetõttu, et oleks selge, et läbirääkimiste käigus ei ole võimalik läbi rääkida ja muuta neid nõudeid, mille hankija on sätestanud minimaalsena ja millele esitatavad pakkumused peavad kindlasti vastama. Teisisõnu ei saa hankija läbirääkimiste käigus alandada või leevendada miinimumnõudeid. Punktiga 53 täiendatakse § 65 lõikega 21 analoogselt § 70 lg-s 3 kehtiva regulatsiooniga. Nimelt ka võistleva dialoogi puhul, nagu ka konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluses, kui avaliku sektori hankija läheb sellele menetlusele üle avatud või piiratud hankemenetlusest, ei ole uut hanketeadet vaja esitada. Eeldus on, et avaliku sektori hankija alustab dialoogi nende ettevõtjatega, keda esialgses hankemenetluses ei kõrvaldatud, kes kvalifitseeriti ja kes esitasid vormilistele nõuetele vastava pakkumuse. Sellisel juhul ei saa kohaldada võimalust etapiviisiliseks dialoogiks ega ka osalustasu või auhinna maksmiseks, kuivõrd need tingimused peavad sisalduma riigihanke alusdokumentides. Regulatsioon põhineb direktiivi 2014/24/EL art 26 lg 4 alapunkti b teisel lausel. Võrgustikusektori direktiiv 2014/25/EL sellist ühelt menetluselt teisele üle minekut ette ei näe. Punktiga 54 täiendatakse § 65 lg-t 5 teise lausega, mille kohaselt ei arutata dialoogi käigus hindamiskriteeriumide üle. Innovatsioonipartnerluse ja konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse menetluskorras sisaldub säte, mille kohaselt ei tohi hindamiskriteeriumide üle läbi rääkida (vt § 60 lg 2 ja 70 lg 2). Võistlevas dialoogis vastavasisuline säte praegu puudub, kuigi § 77 lg 2 p 2 ja § 65 lg 4 alusel võiks järeldada, et ka võistlevas dialoogis peavad hindamiskriteeriumid, nagu kõikides teistes menetlustes, olema menetluse alustamise ajaks paigas ning nende üle läbi rääkida ei saa. Samale järeldusele võib jõuda ka direktiivi 2014/24/EL art 30 lg-te 2, 4 ja 7 ja direktiivi 2014/25/EL art 48 lg-te 2, 4 ja 7 alusel, milles märgitakse korduvalt, et pakkumuste hindamise kriteeriumid tuleb kindlaks määrata hanketeates või kirjeldavas dokumendis. Punktiga 55 täiendatakse § 66 uue lõikega 31, millega viiakse regulatsioon kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 30 lg 6 teise taandega ja direktiivi 2014/25/EL art 48 lg 6 teise taandega. Direktiivi nimetatud säte võimaldab hankijal paluda pakkujatel lõplikke pakkumusi selgitada, piiritleda ja täpsustada. Selline tegevus ei tohi kaasa tuua pakkumuse ja riigihanke põhilistes aspektides muudatusi, kui muudatustega võiks kaasneda konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise oht. Seega võib ebaolulisi muudatusi pakkumustes ja riigihanke alusdokumentides selle selgitamise, piiritlemise ja täpsustamise käigus teha. Punktiga 56 viiakse § 66 lg 4 sõnastus kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 30 lg 7 teise taandega ja direktiivi 2014/25/EL art 48 lg 7 teise taandega. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole läbirääkimine pärast lõplike pakkumuste esitamist lubatud. Direktiivi vastava sätte kohaselt aga võib hankija eduka pakkujaga teatud määral läbi rääkida, et viimistleda hankelepingu sätteid kui see ei mõjuta oluliselt pakkumuse sisu ega riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi ning sellega ei kaasne konkurentsi moonutamist ega asetata teisi ettevõtjaid ebavõrdsesse olukorda. Antud sätte vastuolule direktiiviga juhtis tähelepanu ka Euroopa Komisjon oma ametlikus kirjas. 16 Punktiga 57 täiendatakse § 70 lg 3 toodud eelduseid avatud või piiratud hankemenetluselt konkurentsipõhisele läbirääkimistega hankemenetlusele üle minekul sellega, et ettevõtjad, kellega alustatakse läbirääkimisi, ei tohtinud esialgses hankemenetluses kuuluda kõrvaldamisele. Selline eeldus tuleb direktiivi 2014/24/EL art 26 lg 4 p-st b, ent on kehtivast seadusest puudu. Punktiga 58 täiendatakse § 70 uue lõikega 61, mis sisaldab endas regulatsiooni tehnilises kirjelduses ja muudes tingimustes tehtud muudatustest teavitamisest pärast läbirääkimisi. Selline säte tuleb direktiivi 2014/24/EL art 29 viiendast lõikest ja on praegu seadusest puudu. Samasugune säte sisaldub innovatsioonipartnerluse menetluskorras. Muudatusi tohib pärast läbirääkimisi teha nendes tingimustes, mille üle läbi räägitakse. Seega ei muudeta tehnilise kirjelduse miinimumtingimusi ega loomulikult ka hindamiskriteeriume. Punktiga 59 lisatakse §-i 72 pakkumuse edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise otsuse tegemise regulatsioon. Kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses esitatakse pakkumused mitme pakkuja poolt või kui hankija räägib läbi mitme pakkujaga, on igati mõistetav, et need pakkujad, kes edukaks ei osutu, tahavad teada hankija tehtud otsuse kaalutlustest ja saada ka võimalust vaidlustada. Seetõttu lisatakse selles menetluses samuti kohustus teha vastavasisulised otsused. Kuivõrd väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust on võimalik ka selliselt üles ehitada, et pakkumusi ei esitatagi, vaid räägitakse ettevõtjatega läbi nö puhtalt lehelt, siis sellisel juhul ei ole võimalik pakkumuse edukaks tunnistamise otsust teha. Sellisel juhul teeb hankija hankelepingu sõlmimise otsuse, mis on samuti vaidlustatav. Otsuseid ei ole vaja teha, kui pakkumuse esitab või läbi räägitakse ainult ühe ettevõtjaga. Punktiga 60 lisatakse § 72 lg-le 7, mille kohaselt ei tohi hankelepingut sõlmida ettevõtjaga, kellel on hankijale teadaolevalt 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise alus, viide § 95 lg-le 3, mille kohaselt võib sellise hankelepingu sõlmida, kui hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt põhjusel ja ettevõtja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata. Selline võimalus peaks olema olemas ka erandliku menetluse kasutamisel samamoodi teiste hankemenetlustega. Punktiga 61 lisatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust käsitlevasse § 72 selguse huvides lõige 71, mis võimaldab hankijal vajadusel nõuda hankepassi esitamist. Kehtiv § 72 hankepassi ei käsitle, mis on toonud kaasa kahetist mõtlemist – ühelt poolt sätestab § 104 lg 1, et hankija peab hankemenetluses hankepassi nõudma, teisalt aga ei ütle vastupidiselt teistele hankemenetluste kulgu reguleerivatele sätetele kõnealune § 72 sõnaselgelt, kas hankepass tuleb esitada või mitte. Lisatav lõige toob selguse, et hankepass tuleb selles hankemenetluses esitada, kui hankija seda nõuab. Punktiga 62 lisatakse § 77 lg-le 3 regulatsioon, mis kohustab hankijat põhjendama, miks on vaja riigihanke alusdokumentides esitatavat teavet konfidentsiaalsena hoida, mille tõttu ei saa konfidentsiaalset teavet sisaldavaid riigihanke alusdokumente koos hanketeatega kohe avalikuks teha, vaid ettevõtjad peavad täitma hankija sätestatud nõudeid või rakendama hankija nõutud meetmeid, millega tagatakse sellise teabe konfidentsiaalsus. Hankija peab sätte rakendamiseks ette nägema tegelikud nõuded meetmed, millega teabe konfidentsiaalsus tagatakse. Teisisõnu ei ole sellisteks nõueteks või meetmeteks pelgalt riigihangete alusdokumentides saamiseks taotluse esitamine, kuivõrd see ei taga mitte kuidagi 17 seda, et ettevõtja hoidub konfidentsiaalse teabe avaldamisest. Selliseks meetmeks võiks olla vähemalt näiteks konfidentsiaalsuskokkuleppe sõlmimine. Loomulikult ei pea põhjenduses viitama konkreetsele teabele, vaid piisab näiteks märkest, et riigihanke alusdokumendid sisaldavad teavet, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kui hankija on sellised nõuded kehtestanud või meetmete rakendamist nõudnud, ei pea konfidentsiaalset teavet koos hanketeatega avaldama. Punktiga 65 muudetakse § 77 lg-t 61, mille kohaselt peavad teatud asjade ja teenuste hankimisel sisaldama riigihanke alusdokumendid ka keskkonnahoidlikke kriteeriume. Kehtivas normis on loetletud neli valdkonda, vastav keskkonnaministri määrus on peagi jõustumas. Järgmistena on plaanis kehtestada nõuded teevalgustusele ja fooridele, kujutise reprodutseerimise seadmetele, sanitaartehnilistele kraanitarvikutele, WC-pottidele ja pissuaaridele, mille osas on läbi viidud ka vastavad uuringud (vt allpool). Arvestades, et valdkondi lisandub aja jooksul veelgi, oleks otstarbekas jätta loetelu tulevaste muudatuste osas paindlikuks. 2020 valminud SEI Tallinna uuringu „Keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike valdkondade kehtestamise analüüs ja juhendmaterjalid“ tulemusena soovitatakse järgmise viie tootegrupi kriteeriumid kehtestada järgmisena kohustuslikena riigihangetes: maanteetranspordi 1. kategooria sõidukid (sh sõiduautod, väikesed tarbesõidukid ja L- kategooria sõidukid, teevalgustus ja foorid, kujutise reprodutseerimise seadmed, sanitaartehnilised kraanitarvikud, WC-potid ja pissuaarid). Lisaks koostati viies valdkonnas ka hankijatele juhendid https://www.envir.ee/sites/default/files/khrh_uuringu_aruanne_0.pdf. Et aidata hankijatel kindlaks teha ja hankida keskkonnahoidlikumaid asju, teenuseid ja ehitustöid, on välja töötatud keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid 20 toote- ja teenuserühma kohta, mida saab sisestada otse hankedokumentidesse. Neid keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriume vaadatakse läbi ja ajakohastatakse korrapäraselt, et võtta arvesse kõige uuemaid teaduslikke tooteandmeid, uut tehnoloogiat, turu arengut ja õigusaktide muudatusi. Enamik kriteeriume on olemas kõigis ELi ametlikes keeltes https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm. Punktiga 66 täiendatakse § 78 lg-t 1 teise lausega, mille kohaselt peab innovatsioonipartnerluse korral riigihanke alusdokumentides hankija esitatav teave tema vajaduste kohta olema piisavalt täpne, et ettevõtjad saaksid selle põhjal hinnata, milline võiks olla hankija vajadustele vastav lahendus ning kas hankemenetluses osaleda või mitte. Selle täienduse puudumisele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon oma ametlikus kirjas. Punktidega 67 ja 68 muudetakse § 80 selliselt, et see vastaks täielikult direktiivi 2014/24/EL art-le 54 ja IX lisale. Kehtiva §-s 80 reguleeritakse kirjeldavat dokumenti võistlevas dialoogis, mida aga tegelikkuses vaja ei ole, kuivõrd need andmed sisalduvad enamasti teistes riigihanke alusdokumentides ning direktiivi põhjal jääb arusaamatuks, milleks sellist dokumenti eraldi vaja on. Samuti vastab § 80 oma sisu poolest suuremas osas direktiivi IX lisas toodud loetelule pakkumuste esitamise ettepaneku kohta, mis on aga jäänud kehtivas seaduses reguleerimata. Uue paragrahvi sisu vastab nimetatud lisas toodud loetelule. Kehtiva § 80 punktid 2 ja 3 sisalduvad uue § 801 lg 1 punktides 1 ja 4, punktid 1, 5 ja 6 sisalduvad vastavalt § 77 lg 4 punktides 1, 14 ja 8. Punkt 4 ei ole sellises sõnastuses õigustatud, kuivõrd hankija ei saa nõuda pakkujatelt nende poolt välja pakutud lahenduste intellektuaalse või muu omandi üleandmist, vaid võib seda lähtuvalt § 66 lg-st 2 üksnes paluda. Punktiga 69 täiendatakse § 81 uue lõikega 11, mis loob erisuse riigihanke alusdokumentide muudatuste tegemisel mitme-etapilistes hankemenetlustes, kui neid ei ole hankemenetluse 18 algamisest arvates kättesaadavaks tehtud riigihanke alusdokumentides sisalduva teabe konfidentsiaalsena hoidmise eesmärgil. Klassikalise sektori direktiivi 2014/24/EL art 53 lg 1, võrgustikudirektiivi 2014/25/EL art 73 lg 1, kontsessioonidirektiivi 2014/23/EL art 34 lg 1, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 33 lg 5 ja sellest tulenevalt RHS § 77 lg 1 kohaselt tuleb riigihanke alusdokumendid teha elektrooniliselt kättesaadavaks hankemenetluse algamisest arvates. Samas on võimalik, et riigihanke alusdokumendid tehakse erandlikult kättesaadavaks hiljem. Võimalus riigihanke alusdokumente riigihanke välja kuulutamisest alates mitte kättesaadavaks teha tuleb § 77 lg-st 3, mis lubab teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks kehtestada nõuded või nõuda meetmete rakendamist, mida ettevõtjad peavad täitma selleks, et riigihanke alusdokumendid saada. Oluline on, et hankijal on põhjendatud vajadus hoida riigihanke alusdokumentides sisalduvat teavet konfidentsiaalsena. Eriti esineb selliseid juhtumeid kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, kus meetmeks võib olla näiteks riigisaladuse loa olemasolu. Samas ei pruugi meetmed olla nii kaugeleulatuvad, vaid selleks võib olla ka näiteks konfidentsiaalsuskokkuleppe sõlmimine. Üldreeglina tohib riigihanke alusdokumente muuta piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses üksnes enne taotluste esitamise tähtpäeva, kuivõrd riigihanke alusdokumentides sisalduva teabe alusel otsustavad ettevõtjad, kas nad soovivad riigihankes osaleda. Kui hankija on aga eespool kirjeldatud nõuded kehtestanud või meetmete rakendamist nõudnud ja riigihanke alusdokumendid tehakse kättesaadavaks alles pärast taotluste esitamise tähtpäeva, võib juhtuda, et keegi taotlejatest teeb riigihanke alusdokumentide muutmiseks asjaliku ettepaneku, ent nende muutmine enam võimalik ei ole ning hankija peaks menetlust algusest peale uuesti alustama. Samas ei ole keegi saanudki eelnevalt dokumentidega tutvuda, et muudatusettepanekuid esitada või saada selgitusi. Sellises olukorras peaks olema võimalik muuta neid riigihanke alusdokumente, millega taotlejad on saanud tutvuda alles pärast taotluste esitamist, ka pärast taotluste esitamise tähtpäeva saabumist, kuivõrd ettevõtjad ei olegi saanud nende riigihanke alusdokumentidega eelnevalt tutvuda. Seega ei teki küsimust, et kui nendes riigihanke alusdokumentides oleksid tingimused olnud kohe sellised, kui pärast muudatust, kas siis riigihankes oleks soovinud osaleda ka teised ettevõtjad. Seega ei ole kedagi ebavõrdselt koheldud. Muus osas kehtib riigihanke alusdokumentide muutmisele jätkuvalt §-des 81 ja 82 sätestatu. Sealhulgas kehtib võimalus muuta riigihanke alusdokumente üksnes enne taotluste esitamise tähtpäeva juhul, kui § 77 lg-s 3 sätestatud nõuded või meetmed on küll kehtestatud, ent riigihanke alusdokumendid tehakse siiski kättesaadavaks neid nõudeid või meetmeid täitvatele ettevõtjatele enne taotluste esitamise tähtpäeva. Punktiga 70 muudetakse registri tõrke tõttu tähtaegade edasilükkamise regulatsiooni tulenevalt praktilisest kasutusest tulnud tagasilöökidest. Tuleb ette olukordi, kus katkestus on 10 min täistundide vahel, millal kellelgi tähtaegu määratud ei ole, kuid kehtiva seaduse järgi on ka 1 minutiline katkestus tähtaja edasilükkamise alus 19 kõigile selle päeva riigihangetele. Seetõttu muudetakse § 81 lg-t 2 selliselt, et katkestuseks, mis toob kaasa menetluse peatumise, on üksnes vähemalt 15 minutit vältav tõrge. Punktiga 72 täiendatakse § 82 lõiget 1 selliselt, et riigihanke alusdokumentide muutmisel ja sellest tulenevalt pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisel arvestatakse uut tähtaega muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest üksnes juhul, kui muutmise kohta hanketeadet ei esitata. Kuivõrd mitme-etapilistes hankemenetlustes ei sisaldu pakkumuste esitamise tähtaeg hanketeates, ei ole siis hanketeate muutmine vajalik ning uut tähtaega ei saa muudetud hanketeate esitamisest ka arvestama hakata. Punktiga 73 täiendatakse § 82 uue lõikega 11, mis täiendab seadust seni Riigihangete Registri põhimääruses sisaldunud hanketeadete ja nende muudatuste Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele edastamise regulatsiooniga. Regulatsioon suurendab õigusselgust ja viib regulatsiooni kooskõlla senise praktikaga. Enne muudatuse tegemist jäi paljudele hankijatele ning pakkujatele selgusetuks asjaolu, et nende riigihangete, mille maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära või ka allapoole rahvusvahelist piirmäära jääva riigihanke, mille puhul hankija on märkinud, et soovib edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, hanketeadet ega selle parandusi ei avaldata riigihangete registris enne 48 tunni möödumist Euroopa Liidu Väljaannete Talituselt kättesaamise kinnituse teate saamist. Punktidega 74 ja 75 muudetakse hankijate kohustusi riigihangete registrile info esitamisel. Riigihanget läbiviivale hankijale pannakse kesksete ja ühishangete läbiviimise korral kohustus märkida hankelepingu sõlmimise teates nende hankijate nimed, kes vastava riigihanke tulemusel asju ostavad või teenuseid või ehitustöid tellivad. Mitmepoolsete lepingute puhul tuleb hankelepingu sõlmimise teates märkida ka nende osapoolte nimed, kes vastavaid tegevusi rahastavad. Senini pole hankijatel olnud kohustust märkida hankelepingu sõlmimise teatesse hankijaid ega võimalikke rahastajaid ning see on viinud olukorrani, kus riigihangete registri vahendusel polegi võimalik kindlaks teha, millistel hankijatel on võimalik keskse või ühishanke tulemusel asju osta või teenuseid või ehitustöid tellida (nn tellijad). Antud muudatus järgib riigihangete seaduse paragrahvis 3 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid ning hõlbustab seeläbi nii rakendusüksuste ja audiitorite kui ka muude järelevalveorganite tööd. Suurem läbipaistvus ja kontrollitavus vähendab tellijate segadust kesksete ja ühishangete tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel ostetavate asjade või tellitavate teenuste või ehitustööde osas, võimaldades tellijatele paremat ülevaadet sellest, millised hankelepingud nad on sõlminud. Parem informeeritus erinevate hankelepingute ja nende alusel tellitud asjade, teenuste ja ehitustööde kogumaksumuse osas vähendab omakorda eksimusi riigihanke eeldatava maksumuse määramisel, summeerimisel ning soetuste tegemisel riigihanget korraldamata või selleks kohast menetlusliiki valimata. Riigiraamatupidamiskohustuslastest hankijatel tuleb hankelepingu sõlmimise andmed sisestada riigihangete registrisse enne esimese ostuarve tasumist. Nendel hankijatel võimaldab arendatav liidestus riigihangete registri ja raamatupidamistarkvara vahel tulevikus korrektselt tähistatud e-arvete alusel tasutud hankelepingu tegeliku maksumuse automaatset märkimist hankelepingu lõppemise kohta esitatava teabe vormil. Samuti võimaldab vastav liidestus hankijatel raamatupidamise väljavõttest kontrollida, millise hankelepingu alusel konkreetne soetus on tehtud ja paremini kontrollida erinevate soetuste kogumaksumust. Muudatusega suurendatakse riigihangete tulemusel sõlmitavate lepingute läbipaistvust ja kontrollitavust ning luuakse läbi 20 tellijate ning rahastajate märkimise suurem õigusselgus nii hankijatele, kontrollijatele kui avalikkusele. Punktiga 76 muudetakse § 83 lg 6 senist sõnastust ja viiakse see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/14/EL artikli 50 lõike 4, direktiivi 2014/25/EL artikli 70 lõike 3, ning direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõike 3 sõnastusega. Sätte senisest sõnastusest võis ekslikult jääda mulje justkui võiks hankija sellise teabe, mille avaldamine hankija hinnangul takistaks õigusaktide rakendamist, oleks vastuolus avaliku huviga või rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi, hankelepingu sõlmimise teates sootuks märkimata jätta. Tegelikkuses aga tuleb hankijal vastav teave riigihangete registrile siiski esitada, kuid sättes märgitud põhjustel võib hankija märkida, et vastavat teavet ei avaldata. Ühtlasi lisatakse direktiivi 2009/81/EÜ art 30 lg 3 kolmandas lõigus toodud täpsustus, et avaliku huvi hulka kuuluvad kindlasti ka kaitse- ja julgeolekuhuvid. Samuti lisatakse hankijale kohustus teabe avaldamata jätmist põhjendada. Teabe avaldamata jätmine ei saa olla suvaline, vaid teabe avaldamine peab vastama sättes nimetatud eeldustele. Näiteks ärisaladuse puhul peab avaldamata teave vastama EKTÄKS § 5 lg 2 eeldustele. Punktiga 77 tunnistatakse kehtetuks § 83 lg 7 punkt 3 ja selle asemel täiendatakse eelnõu punktiga 78 sama paragrahvi lõikega 71 selliselt, et nendest ettevõtjapoolsetest hankelepingu rikkumistest, mis täidavad kõrvaldamise aluseks oleva rikkumise eeldused, tuleb registrit teavitada 30 päeva jooksul meetme kohaldamisest arvates. Õiguskaitsevahendi rakendamiseks tuleb lugeda ajahetke, mil hankija vastava nõude ettevõtjale esitab, näiteks esitab leppetrahvinõude või teatab lepingust taganemisest. Kehtetuks tunnistatav § 83 lg 7 punkt 3 kohustab hankijat pärast hankelepingu lõppemist esitama registrile teabe, mille üheks osaks on ka teave hankelepingu rikkumiste kohta. Selline lahendus ei ole kõige mõistlikum, kuna teabe esitamisega ei peaks tegelikult ootama hankelepingu lõppemiseni. Näiteks, kui tegemist on pikaaegse lepinguga, mida täidetakse 5 aastat, siis on esimesel aastal toimunud ja omaksvõetud rikkumine hankelepingu lõppemise teabe esitamise ajaks juba aegunud, kuna seda alust saab vabatahtliku kõrvaldamise alusena kasutada kuni 3 aastat. Teabele hankelepingu rikkumise kohta tuleb lisada ka teave selle kohta, kas hankija nõue on vaidlustatud samamoodi 10 päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates. Nende kahe teabe eraldamine on vajalik seetõttu, et rikkumisest teavitamise ajal ei pruugi olla veel selge, kas pakkuja soovib nõuet vaidlustada või mitte, näiteks esitada hankija vastu tsiviilhagi. Samas tuleb silmas pidada, et nõude vaidlustamine ei tähenda tingimata hagi esitamise fakti, vaid vaidlustamismärke tegemiseks registris piisab ka ettevõtjapoolse vastuväite esitamisest hankijale endale. Punktiga 79 täiendatakse § 85 lõiget 1 teise lausega, mis ütleb üheselt mõistetavalt, et kvalifitseerimise tingimusi pakkumuse hindamise kriteeriumidena kasutada ei tohi, välja arvatud RHS § 101 lg 1 punktis 6 sätestatud andmed hariduse- ja kutsekvalifikatsiooni kohta, mida lubab hindamiskriteeriumidena kasutada direktiivi 2014/24/EL XII lisa II osa p f. Nimetatud direktiivi sätet on püütud tõlgendada ka selliselt, et teisi kvalifitseerimise tingimusi saab vabalt pakkumuste hindamisel kasutada, ent piirang on sätestatud üksnes sellele tingimusele. Selline tõlgendus on väär. Kvalifitseerimise tingimuste ebasobivust hindamiskriteeriumina kasutamise osas on kajastatud mitmes kohtulahendis3 ja ka õiguskirjanduses4. Seega ei ole lubatav ka olukord, kus kvalifitseerimisel sätestatakse hariduse- 3 Vt nt Euroopa Kohtu otsused C-532/06, p 30; C-199/07, p 54; C-315/01, p-d 65-67. 4 Vt nt E.Fels, Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 473 (Juura 2019) 21 ja kutsekvalifikatsiooni osas nö miinimumlävend, mida ületavaid näitajaid hiljem hinnatakse. Hankija peab valima, kas ta sätestab hariduse- ja kutsekvalifikatsiooni osas kvalifitseerimise tingimuse või hindamiskriteeriumi, mõlemat korraga sätestada ei saa. Punktiga 80 asendatakse § 85 lg-s 6, mis kohustab tarkvara hankimisel hindamiskriteeriumina arvestada ka olelusringi kulusid, sõnad „tarkvara arendusteenuste“ sõnaga „tarkvaralahenduste“, kuna olelusringis on tegemist lahendustega, mitte teenustega. Hankija ostab pakkujalt lahendust/tulemit ja mitte teenust. Seega on „tarkvara arendusteenuse“ termini kasutamine olelusringi kontekstis liiga kitsas. Ka juhend „Olelusringi kulude arvestamine tarkvaralahenduste hankimisel“ kasutab terminina just tarkvaralahendust. Punktidega 81 ja 82 täiendatakse pakkumuste hindamise kriteeriumide regulatsiooni võimalusega sätestada kriteeriumide osakaalud ligikaudselt asjakohase maksimaalse vahemikuna ja, kui osakaalude sätestamine ei ole objektiivselt võimalik, määrata kriteeriumid tähtsuse järjekorras. Seda võimaldavad riigihangete direktiivid, ent vastav regulatsioon on kehtivast seadusest puudu. Sellele minetusele on tähelepanu juhtinud Euroopa Komisjon oma ametlikus kirjas. Kuivõrd tähtsuse järjekorda saab kasutada üksnes siis, kui osakaalude või osakaalude vahemike määramine ei ole objektiivselt võimalik, tuleb tähtsuse järjekorra määramisel seda ka riigihangete alusdokumentides põhjendada. Punktiga 84 muudetakse tehnilises kirjelduses ligipääsetavuse nõudeid käsitlevat § 88 lg 8. Muudatusega täpsustatakse, et ligipääsetavuse nõuded on kohustuslikud juhul, kui hankelepingu eseme kasutajaks on füüsilised isikud. Sellist kohustust sisaldab direktiivi 2014/24/EL art 42 lg 1 neljas taane ja direktiivi 2014/25/EL art 60 lg 1 neljas taane, ent kehtiv seadus seda ei sisalda. Samuti lisatakse lõikele teine lause, võttes sellega üle direktiivi 2014/24/EL art 42 lg 1 viienda taande ja direktiivi 2014/25/EL art 60 lg 1 viienda taande, mille kohaselt peavad Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud ligipääsetavuse nõuded olema tehnilises kirjelduses esitatud koos viitega vastavale õigusaktile. Kohustuslikud ligipääsetavuse nõuded on kehtestatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019 direktiiviga 2019/882, millega kehtestatakse nõuded toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta (https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1600766496993&uri=CELEX:32019L0882). Punktiga 85 muudetakse § 89 lg 2 sissejuhatavat lauset selliselt, et säte vastaks direktiivi 2014/24/EL art 43 lõikele 1, mille kohaselt võib märgise nõude seada kas tehnilises kirjelduses, hankelepingu tingimustes või ka pakkumuste hindamise kriteeriumina. Kehtiv seadus piirab märgise nõudmise üksnes osana tehnilisest kirjeldusest. Punktiga 86 täpsustatakse § 91 lõikes 1 sisalduvaid pakkumuse tagatise tagastamata jätmise või realiseerimise aluseid selliselt, et oleks üheselt selge, et see säte kehtib üksnes eduka pakkuja tegevuse või tegevusetuse korral, mis päädib olukorraga, kus hankeleping jääb sõlmimata või ei asu edukas pakkuja sõlmitud hankelepingut täitma. RHS § 111 lg-s 3 on sätestatud, et pakkumuse saab tagasi võtta ainult enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ja § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Selline regulatsioon läheb kokku ka TsÜS §-ga 72, mis reguleerib tahteavalduse tagasivõtmist selliselt, et tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Samuti sätestab VÕS § 17 lg 1, et nõustumuse andmise tähtajaga pakkumus kehtib kuni selle tähtaja lõpuni, § 19 lg 1 kohaselt lõpeb pakkumus siis, kui sellele on tähtaegselt antud nõustumus või kui pakkumuse tegija on kätte saanud pakkumuse 22 tagasilükkamise teate. Seega ei ole pakkumuse tagasi võtmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist lubatud. Teisisõnu, kui pakkuja sooviks oma pakkumust menetluse hilisemas faasis tagasi võtta, siis see võimalus tal puudub ning ta on oma pakkumusega seotud kuni selles märgitud tähtaja lõpuni. Kui selline pakkumus tunnistatakse edukaks või soovib oma pakkumust tagasi võtta juba edukaks tunnistatud pakkuja, tuleb tal arvestada tagajärgedega, mis tulenevad § 119 lg-st 3 ning asjaoluga, et hankijal on õigus tagatis realiseerida. Samasugune muudatus tehakse ka § 119 lõikes 3 (vt eelnõu punkt 140). Punktidega 87 ja 88 muudetakse ja täiendatakse pakkumuse tagatise tagastamise aluseid. Kõigepealt muudetakse § 91 lg 4 punkti 3 selliselt, et pakkumuse tagatis tagastatakse pakkujale mitte pärast tema kvalifitseerimise otsuse tegemist, kuivõrd sellisel juhul ta ju osaleb hankemenetluses edasi, vaid üksnes siis, kui ta jäetakse kvalifitseerimata. Tagatis tagastatakse nii juhul, kui ettevõtja jäetakse kvalifitseerimata nii sisulise kontrolli tulemusena või ka üksnes hankepassi alusel tehtava otsusega. Teiseks täiendatakse sedasama punkti viitega § 115 lõike 8 alusel tehtavale põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkamise otsusele. Kolmandaks täiendatakse loetelu uue punktiga 6, mille kohaselt tagastatakse pakkumuse tagatis ka siis, kui tema pakkumus jääb läbi vaatamata seetõttu, et ta ei ole hankelepingu täitmise kohaga tutvunud, mis oli riigihanke alusdokumentide kohaselt pakkumuse esitamise eelduseks, või on hankija hankelepingu § 13 kohaselt reserveerinud ja pakkuja ei vasta seal sätestatud tingimustele. Punktiga 89 parandatakse paragrahvi 93 lõike 1 punktide 4, 5 ja 6 ning paragrahv 94 lõike 1 p 2 sõnastust nii, et riigihangete, mille eeldatav maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära või mille hanketeate avaldamist Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt on hankija soovinud, alustatakse pakkumuse esitamise tähtaja arvestust hanketeate esitamisest mitte registrile vaid Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele (edaspidi: ELT). Tähtaja markeerimine on vajalik, et hankijad saaksid sellega arvestada oma pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva määramisel, kuivõrd pakkumuste ja taotluste esitamise miinimumtähtaegu määratakse direktiivist tulenevalt alates teate ELT-le esitamisest, mitte aga selle avaldamisest arvates. Hankijad peavad tähtaegade arvutamisel arvestama, et register edastab ELT-le teated väikese viivitusega. Samuti võib juhtuda, et register avastab eitatud teates mõne vea, millisel juhul saab teate ELT-le edastada alles pärast selle parandamist hankija poolt. Registripidajal on võimalik edastada teated ELT-le vaid kord tööpäevas. Register esitab andmed ELT-le automaatselt tööpäevadel kell 15.00. Seega, kui teade esitatakse registrile pärast seda kellaaega, esitatakse teade ELT-le alles järgmisel tööpäeval, mistõttu juhul, kui hankija on määranud minimaalse võimaliku tähtaja, on see tähtaeg direktiivist tulenevalt vähemalt ühe päeva võrra liiga lühike ning reedel teadet esitades kolm päeva lühem direktiivis sätestatust. Muudatusega viiakse siseriiklik õigus kooskõlla direktiiviga ning tagatakse suurem õigusselgus ja õiguskindlus, kuna praktikas on vastav erisus hankijatel sageli ununenud ning viinud vastuoluni kehtiva õigusega. Punktidega 90 ja 92 muudetakse § 93 lg 2 p-s 2 ja § 94 lg 4 p-s 2 sätestatud võimalust pakkumuste esitamise tähtaegade lühendamiseks selliselt, et kiireloomuline asjaolu, mille tõttu tähtaegu lühendatakse, ei pea olema objektiivne. Selle kohta on direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunktis nr 46 selgitatud, et tähtaegade lühendamisel ei pea kiireloomuline olukord 23 olema tingimata hankijale ettenägematu või mitte tema põhjustatud. Seega ei ole kiireloomulisus tähtaegade lühendamise puhul samatähendusega nagu väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamisel § 49 lg 1 p 3 alusel, kus erandliku menetluse tingivad asjaolud ei tohi sõltuda hankijast. Punktiga 91 parandatakse viiteviga. Vea tulemusel on hetkel olukord, kus kahe-etapilistes hankemenetlustes ei või pakkumuste esitamise tähtaega ehitustööde hankelepingu puhul, mille maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast, 25-lt päevalt lühendada. Samas kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib pakkumuste esitamise tähtaega lühendada ehitustööde hankelepingu puhul kuni 15 päevani RHS § 94 lg-s 4 toodud alustel. Seega on regulatsioon rangem nendes hangetes, mille maksumus on väiksem. Lisaks sellele viiakse § 94 lg 4 sissejuhatav lauseosa kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 28 lg-tega 3-6 ja art 29 lg-g 1 viimase taandega, mis võimaldavad tähtaegade lühendamist eelteate esitamisega või kiireloomulistel asjaoludel üksnes piiratud hankemenetluses ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses. Sellist võimalust art 30 ja 31, mis reguleerivad võistlevat dialoogi ja innovatsioonipartnerlust, ei sisalda, mistõttu nendes menetlustes tähtaegade lühendamine lubatud ei ole. Punktiga 93 muudetakse isikute ringi, kelle suhtes tuleb kontrollida § 95 lg 1 p-des 1 – 3 sätestatud teatud süütegude toimepanemisega seotud kõrvaldamise aluste olemasolu ja muudetakse sõnastus vastavaks direktiivi 2014/24/EL art 57 lg-ga 1. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kontrollida üksnes neid lepingulisi esindajaid, kes on seotud asjaomase riigihankega. Teisisõnu kui ettevõtja on volitanud konkreetset isikut selles konkreetses riigihankes pakkumust esitama ja ettevõtjat esindama, siis tuleb teda kontrollida. Samas ei ole lepingulise esindaja kontrollimist sedamoodi piiratud direktiivis 2014/24/EL, mille art 57 lg 1 viimane taane märgib, et kontrollida tuleb isikut, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida. Seega on direktiivi sätet lubamatul viisil kitsendatud. Sellise kitsenduse tulemusena on siiani kontrollisubjektide nimekirjast välja jäänud näiteks prokuristid ja sellised tegevdirektorid, kes ei ole ettevõtja juhatuse liikmed, st lepingulised esindajad, kellel on õigus seda ettevõtjat esindada, ent kes võib-olla ei ole seotud konkreetse riigihankega. Andmed prokuristide kohta saab hankija äriregistrist ning vastav päring kontrolli teostamiseks on võimalik teha läbi riigihangete registri liidestuse. Teiste isikute olemasolu kohta tuleb hankijal pärida pakkujalt või taotlejalt, ent juhul, kui pakkuja või taotleja vastavaid andmeid esitanud ei ole ja hankijal endal ei ole andmeid, mis näitaks volitatud isiku olemasolu, teeb hankija kontrolli talle teadaolevate andmete põhjal. Punktiga 94 muudetakse § 95 lõike 1 punktis 5 sisalduvat rahvusvahelise sanktsiooni subjekti puudutavat sätet selliselt, et kõrvaldamise alust ei kohaldata selliste rahvusvahelise sanktsiooni subjektide suhtes, kelle puhul temaga tehingu tegemine ei riku rahvusvahelist sanktsiooni. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 7 lg 1 kohaselt on rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv tehing tühine. Samas võib rahvusvaheline sanktsioon olla ka selline, mille subjektiga tehingu tegemine rahvusvahelist sanktsiooni ei riku, näiteks kui isikule on kehtestatud üksnes sissesõidukeeld, ent finantssanktsiooni kehtestatud ei ole. Sellisel juhul võib sellise isikuga tehingu teha, sest tehing sissesõidukeeldu ei riku. Samasugusel ajendil lisatakse eelnõu punktiga 137 ka pakkumuse mittevastavaks tunnistamise alus § 114 lg-sse 21, mille kohaselt tuleb pakkumus tagasi lükata, kui isiku näol ei ole just 24 tegemist rahvusvahelise sanktsiooni subjektiga, ent sõlmitav leping rikuks siiski rahvusvahelist sanktsiooni ning oleks seega tühine. Näiteks on teatud riikidest teatavate kaupade sissevedu Eestisse keelatud. Seega võiks sellesama isikuga, kes ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, sõlmida lepingu mõne teise kauba soetamiseks. Rahvusvaheliste sanktsioonide kohta saab hõlpsasti infot leida Euroopa Komisjoni peetavalt veebilehelt sanctionsmap.eu. Sealt on võimalik sanktsioone otsida nii isikute, valdkondade, sanktsioonide liikide, kui ka riikide lõikes. Kui otsingu tulemusel annab veebisait vaste, on vaste juures ka link konkreetsele õigusaktile, millega sanktsioon on kehtestatud. Selliselt on võimalik teada saada täpselt sanktsiooni sisu. Rahvusvahelisi sanktsioone puudutavate muudatuste osas on eelnõu ettevalmistaja konsulteerinud ka Välisministeeriumiga. Punktiga 95 muudetakse sätte sõnastust, mis puudutab kõrvaldamise aluste kohaldamise ajaperioodi. Paragrahvi 95 lõiget 2 oli selle varasemas sõnastuses võimalik tõlgendada ka viisil, mille kohaselt oleks kõrvaldamise perioodi lõppemiseks loetud riigihanke või hankemenetluse algamise kuupäeva. Sätte uue sõnastusega tagatakse suurem õigusselgus, kuna on selge, et menetlusest saab kõrvaldada isiku, kelle karistuse andmed pole registrist kustutatud, tema karistus on elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv. Isiku saab kõrvaldada ning seda maksimaalselt kuni viis aastat süüdimõistva otsuse jõustumisest. Punktiga 96 lisatakse § 95 lg 3 alusel pakkuja või taotleja kõrvaldamata jätmisel ülekaaluka avaliku huvi tõttu kohustus teha ka sellesisuline põhjendatud kirjalik otsus. Sätte varasemas sõnastuses polnud rõhutatud asjaolu, et pakkuja või taotleja kõrvaldamata jätmisel ülekaaluka avaliku huvi tõttu, tuleb hankijal pakkuja või taotleja vastaval alusel kõrvaldamata jätmise kohta teha ka põhjendatud kirjalik otsus. Kohustuslike kõrvaldamise aluste olemasolust hoolimata pakkuja või taotleja kõrvaldamata jätmine on riigihangete seaduse ja direktiivide mõistes oluline rikkumine. Eeltoodust tulenevalt peab selliste kõrvaldamise aluste olemasolust hoolimata ettevõtja kõrvaldamata jätmine olema põhjendatud ning vaidlustatav. Muudatuse tulemusena suureneb õigusselgus, kuna sättesse lisatakse kohustus teha ülekaaluka avaliku huvi tõttu kõrvaldamata jätmise korral põhjendatud kirjalik otsus. Punktiga 97 tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt on igal juhul vabatahtlikuks kõrvaldamise aluseks hankija asukohajärgse kohaliku maksu võla olemasolu. Sellist lahendust soovisid vastuseks RHS muutmise seaduse eelnõu VTK-le pea kõik vastanutest. Peamiselt viidati ebaproportsionaalsele töö- ja halduskoormusele ning sellele, et vastava tõendi peavad esitama ka välismaised ettevõtjad, kes ei ole Eestis enne isegi mingit majandustegevust teinud ja kellel seetõttu ei saagi kohaliku maksu tasumise kohustust olla. Vastu kõrvaldamise alusest loobumisele olid vaid kohalikud omavalitsused, mistõttu lisatakse punktiga 100 §-le 95 lõige 41, mille kohaselt saavad hankijad ise riigihanke alusdokumentides sätestada, kas nad jätavad endale õiguse kohaliku maksuvõlaga ettevõtja hankemenetluselt kõrvaldada. Seoses § 95 lg 4 p 1 kehtetuks tunnistamisega muudetakse ka § 95 lg-t 6 (eelnõu punkt 102) ja § 96 lg 2 p-i 2 (eelnõu punkt 104). Nende muudatuste alusel ei nõua hankija enam tõendit kohaliku maksu maksuvõla puudumise kohta, vaid peab sellise tõendusmaterjali ise hankima. Riigihangete registri vahendusel on võimalik esitada päring EMTA-le seoses Tallinnas kehtestatud kohalike maksudega, teiste kohalike omavalitsuste poole saab hankija aga vastava päringuga ise pöörduda. 25 Punktiga 98 viiakse § 95 lg 4 p 8 kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga g, mille kohaselt ei too kõrvaldamise aluse olemasolu kaasa mitte igasugune eelneva hankelepingu oluline või pidev rikkumine, mille tagajärjel on kasutatud sättes toodud meetmeid, vaid üksnes selline, kui rikutud on hankelepingu olulist tingimust. Kuivõrd RHS § 95 lg-s 4 loetletud kõrvaldamise aluste rakendamine on vastavalt sama paragrahvi lõikest 5 tulenevalt seotud ajalise piiranguga, on praktikas tekkinud küsimusi, millist ajahetke tuleb kõrvaldamise aluse esinemiseks lugeda juhul, kui tegemist on eelneva hankelepingu rikkumisega. Kahjuks ei ole võimalik sellele küsimusele ammendavat vastust anda, kuivõrd selles küsimuses ei ole riigihanke direktiivid täpsemaid juhiseid andnud ning puudub ka vastav kohtupraktika. Kui tegemist on ühe olulise rikkumisega, siis võib eelduslikult kõrvaldamise aluse esinemise ajahetkeks lugeda rikkumise toimepanemise kuupäeva. Kui aga tegemist on hankelepingu pideva rikkumisega, on vastuse leidmine veelgi keerulisem. Tõenäoliselt võib hankelepingu pidevaks rikkumiseks pidada hankelepingu korduvat rikkumist. Kas aga korduva rikkumisena saab mõista näiteks kahel korral oma kohustuse täitmata jätmist, millisel puhul võiks kõrvaldamise aluse esinemise ajahetkeks pidada korduvat (st teist) rikkumist või peaks selline rikkumine toimuma rohkematel kordadel, selle kohta direktiivides ja kohtupraktikas viited puuduvad. Kuivõrd El õigusaktide tõlgendamise õigus on lõppastmes üksnes Euroopa Kohtul, ei ole siinkohal võimalik nendele küsimustele ka põhjapanevat vastust anda. Punktiga 99 viiakse § 95 lg 4 p 10 sõnastus kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga i. Kehtiv sõnastus viitab, justkui saaks kõrvaldamise alust kasutada, kui pakkuja mõjutab hankijat ebaõigetel alustel temale soodsat otsust tegema käimasolevas riigihankes. Direktiivist aga tuleneb, et kõrvaldada saab ka pakkuja, kes on selliselt talitanud eelnevates riigihangetes, mille tõttu on tema usaldusväärsus hankija silmis ilmselt kadunud. Punktiga 102 täiendatakse § 95 lõiget 5 viidetega sama paragrahvi lg 4 punktidele 2 ̶ 11. Punkti 1 kohaselt on kõrvaldamise aluseks hankija asukohajärgse maksu maksuvõlg ja punkt 12 kohaselt pakkumuse esitamise õiguse puudumine. Kohaliku maksu maksuvõlga ei ole põhjust käsitleda rangemalt kui 95 lg 1 punktis 4 sätestatud riiklikku maksuvõlga, pannes riigihankel osalemise tingimuseks, et kohaliku maksu maksuvõlga ei tohi olla olnud riigihankele eelneva 3 aasta jooksul, samal ajal kui riiklikku maksu maksuvõlga on võimalik tasuda ka riigihanke käigus. Punktis 12 sisalduv kõrvaldamise alus on seotud üksnes käimasoleva riigihankega, mistõttu on samuti viide riigihanke eelnevale kolmele aastale asjakohatu. Punktiga 103 täiendatakse § 96 lg 2 sissejuhatavat lauseosa selliselt, et lõikes loetletud kõrvaldamise aluseid puudutavaid dokumente saab hankija nõuda lisaks pakkujalt ja taotlejalt ka nende haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikme, prokuristi ja muu volitatud isiku kohta. Kehtiva sõnastuse grammatilise tõlgendamise korral võib jääda mulje, justkui nende isikute kohta dokumente nõuda ei saaks, et samas tuleb § 95 lõike 1 punktide 1 ̶ 3 ja 5 kohaselt ka neil kõrvaldamise aluseid kontrollida. Punktiga 105 muudetakse § 96 lõiget 3, et viia see kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 60 lg 2 teise taandega. Kehtiva seaduse kohaselt kui pakkuja või taotleja asukohariik ei väljasta lõikes 2 nimetatud dokumente, võib need asendada erinevate muude dokumentidega. Lõike 3 alusel näivad need asendamise dokumendid olema alternatiivid, st asendada võib ükskõik millega toodud loetelust. Direktiivi kohaselt on asendamise dokumentidel aga hierarhia – esimeseks 26 alternatiiviks on vanne ja kui asukohariigis ei ole vande andmist ette nähtud, siis võib asendada pädeva asutuse või notari ees antud tõotusega. Punktiga 106 täiendatakse § 96 uue lõikega 31 analoogselt § 104 lg-s 11 sätestatuga, mille kohaselt ei nõua hankija kõrvaldamise aluste kontrollimiseks dokumentide esitamist, kui talle on need kättesaadavad andmekogust või tal on need juba olemas ja need on jätkuvalt asjakohased. Paragrahvi 104 lg 11 kohaldub üksnes hankemenetlustes, kus nõutakse hankepassi esitamist, ent sellistes menetlustes nagu näiteks lihthankemenetlus, sotsiaal- ja erimenetlus ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlused, kus hankepassi ei nõuta, ent kõrvaldamise aluseid siiski kontrollitakse, peaks kehtima sama põhimõte, et asjatut dokumentide esitamist vältida. Hankepassi ei pea nõudma oma hankemenetlustes ka võrgustikusektori hankija RHS § 5 lg 3 p-de 2 või 3 alusel, so võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori hankija. Kas andmed või dokumendid on jätkuvalt asjakohased, oleneb konkreetsetest asjaoludest ning üldist juhist ei ole selle kohta võimalik anda. Näiteks võib olla, et mõnel välismaise maksuvõla puudumist tõendaval dokumendil on märgitud tõendi kehtivusaeg. Sellisel juhul on tõendit võimalik kasutada ka sellises hankemenetluses, mis mahub tõendi kehtivusaja sisse. Punktiga 107 täiendatakse § 96 lõiget 4 viitega § 95 lg 1 p-le 4, mis käsitleb maksuvõlaga seotud kõrvaldamise alust. Kehtiva sätte kohaselt saab hankija kohaldada kõrvaldamise aluseid, mida ei ole § 96 lg-s 2 märgitud siis, kui ta saab mistahes viisil tõendada kõrvaldamise aluse olemasolu. Maksuvõlaga seotud kõrvaldamise aluseid saab seega tõendada üksnes pädeva ametiasutuse tõend. See aga ei ole kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 57 lg-ga 2, mis lubab maksuvõlga tõendada mistahes vahendite abil. Muudatusega viiakse säte direktiiviga kooskõlla. Punktiga 108 muudetakse § 97 lg 1 esimest lauset ja jäetakse ära lauseosa, mille kohaselt peaks ettevõtja tõendid võetud heastamismeetmete kohta esitama juba koos pakkumuse või taotlusega. Euroopa Kohus sedastas oma otsuses nr C-378/19, et direktiivi 2014/24/EL art 57 lg-st 6 ei tulene, et tõendid heastamismeetmete kohta tuleb tingimata esitada koos pakkumuse või taotlusega, vaid nii selle ja ka teiste direktiivi asjaomaste sätetega, mis käsitlevad näiteks hankepassi, on igati kooskõlas, kui tõendid esitatakse hankija nõudmisel hankemenetluse hilisemas faasis. Direktiivi 2014/24/EL art 59, mis sätestab hankepassi käsitlevad sätted, mõtteks on vähendada riigihanke menetluses ettevõtjate töö- ja hankijate halduskoormust selliselt, et hankepassis esitavad kõik menetluses osalevad ettevõtjad kinnitused selle kohta, et neil ei esine kõrvaldamise aluseid ja nad vastavad kvalifitseerimise tingimustele ning kinnitustele vastavad tõendid tuleb esitada üksnes edukal pakkujal. Teistel pakkujatel tuleb tõendid esitada üksnes juhul, kui hankija peab seda vajalikuks ja seda eraldi nõuab. Need sätted on üle võetud RHS §-ga 104, mille lg 8 kohaselt tuleb kinnitustele vastavad tõendid igal juhul esitada edukal pakkujal ning mille lg 7 lubab hankijal esitada tõendite esitamise nõue vajadusel ka teistele pakkujatele. Avatud hankemenetluses kasutatakse sagedasti nö pöördmenetlust, mida võimaldab RHS § 52 lg 3 ja mille puhul kontrollitakse ka hankepassi alusel üksnes edukat pakkujat (vt ka eelnõu p 128). Sellisel juhul ei ole sellise pakkuja puhul, kes edukaks ei osutu, põhjendatud nõue, et ta peaks heastamistõendid olema esitanud juba koos pakkumusega, kuivõrd hankijal puudub kohustus neid üldse hinnata. Muudatus ei tähenda, et ettevõtja võiks asuda heastamismeetmed võtma alles riigihanke menetluse ajal, sest märge selle kohta, et kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja on heastamismeetmeid võtnud, tuleb esitada juba hankepassis. Hankepassi standardvorm nõuab ka, et ettevõtja võetud heastamismeetmeid lühidalt kirjeldaks. 27 Punktiga 109 lisatakse §-le 97 uus lõige 3, mille kohaselt võib hankija kohaldada heastamist samasugustel tingimustel nagu paragrahvis sätestatud, ka riigihangetele maksumusega alla rahvusvahelise piirmäära. Kehtiva seaduse kohaselt kohaldatakse heastamist üksnes riigihangetes üle rahvusvahelise piirmäära. Selline valik sai seaduse välja töötamisel tehtud, kuivõrd selles osalenud huvigrupid ja hankijad pelgasid töö- ja halduskoormuse hüppelist tõusu ja riigihangete läbiviimise venimist. Leiti, et heastamismeetmete hindamine on hankijale keeruline ning kindlasti tõusetub selle pinnalt vaidlusi. Seetõttu ei pooldatud heastamismeetmete rakendamist üldse, ent kuivõrd riigihangete direktiiv selle võimaluse ülevõtmata jätmist ette ei näe, võeti see üle alates rahvusvahelisest piirmäärast. Need hirmud aga ei ole tõeks osutunud. Heastamist on pakkujad taotlenud väga vähestel kordadel ning sellest ei ole sugugi tõusetunud suuri vaidlusi, suurenenud ei ole töö- ega halduskoormus ega pikenenud riigihangete läbiviimise aeg. Samal ajal on ebaproportsionaalne, et selline võimalus on riigihangetes, mis ületavad rahvusvahelist piirmäära aga ei ole väiksema maksumusega hangetes: avaliku raha ulatuslikumal kasutamisel on kõrvaldamise alusega ettevõtjal võimalik näidata, et tema usaldusväärsus on taastatud, ent kui mängus on väiksemad summad, siis seda võimalust ei ole. Seetõttu on eelnõus ette nähtud uus regulatsioon, et hankija võib oma väiksema maksumusega riigihankes sellise võimaluse siiski ette näha. Punktiga 110 ühtlustatakse seaduse mõistekasutus. Direktiivi 2014/24/EL art 59 lg 5 kohaselt ei nõua hankija pakkujalt hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist juhul, kui talle on need dokumendid või vajalikud andmed kättesaadavad avaliku andmebaasi kaudu, millele on tasuta juurdepääs. Samas sätestavad muudetavad sätted praegu, et andmebaasi andmeid tuleb kasutada ka siis, kui nendele on oluliste kulutusteta juurdepääs. Kuigi nimetatud direktiivi klauslit otseselt üle võttev säte räägib samuti tasuta juurdepääsust, ei ole põhjendust, miks teistel juhtudel peaks andmebaasi andmeid kasutama ka siis, kui neile tasuta juurdepääsu ei ole. Punktiga 111 täiendatakse § 98 uue lõikega 41 analoogselt § 104 lg-s 11 sätestatuga, mille kohaselt ei nõua hankija kvalifitseerimise tingimustele vastamise kontrollimiseks dokumentide esitamist, kui talle on need kättesaadavad andmekogust või tal on need juba olemas ja need on jätkuvalt asjakohased. Paragrahvi 104 lg 11 kohaldub üksnes hankemenetlustes, kus nõutakse hankepassi esitamist, ent sellistes menetlustes nagu näiteks lihthankemenetlus, sotsiaal- ja erimenetlus ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlused, kus hankepassi ei nõuta, ent kvalfitseerimise tingimusi sätestatakse ja nendele vastamist kontrollitakse, peaks kehtima sama põhimõte, et asjatut dokumentide esitamist vältida. Punktidega 112 ja 113 muudetakse selguse mõttes § 98 lõiget 5 selliselt, et kehtiva lõike 5 teine lause viiakse uue lõike 51 teiseks lauseks ning selle asemel lisatakse uus lause, mille kohaselt ei tehta kvalifitseerimise ega kvalifitseerimata jätmise otsust siis, kui kvalifitseerimise tingimusi ei ole üldse riigihankes sätestatud. Praegu on sellises olukorras hankijad arusaamatuses, kas vastav otsus tuleb siiski alati teha või mitte. Sellist sisutühja otsust kindlasti vaja teha ei ole. Uue lõike 51 esimese lause kohaselt jätab hankija kvalifitseerimise tingimustele mittevastava pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Riigihangete järelevalves on tulnud ette olukordi, kus hankija on olnud arvamusel, et kuivõrd seadus sõnaselgelt ei ütle, et tingimustele mittevastav ettevõtja tuleb jätta kvalifitseerimata, on hankijal õigus ta oma vabal valikul ka kvalifitseerida. Loomulikult on tingimuste esitamise mõte ikkagi selles, et ettevõtjad neile ka vastaksid. 28 Punktiga 114 viiakse § 99, mis käsitleb ettevõtja sobivust tegeleda kutsetööga vastavusse direktiivi 2014/24/EL art 58 lg-ga 2. Kõnealuses direktiivi sättes nimetatakse väga konkreetselt, mida antud kontekstis saab ettevõtjalt nõuda – kas registreeringut äri- või kutsealaregistris, teenuste puhul ka tegevusluba või kuulumist teatud organisatsiooni. Muid erinõudeid, nagu võiks välja lugeda kehtivast seadusest, ei ole käsitletud, mistõttu tuleb sätte sõnastust muuta ning see direktiiviga vastavusse viia. Sätte kehtiv sõnastus on tekitanud segadust, näiteks on hankijad olnud arvamusel, et MsÜS kohane teavitamine majandustegevuse registris on teenuste puhul käsitletav erinõudena, mida võiks antud sätte alusel nõuda, ent riigihangete direktiivid sellist võimalust tegelikult ette ei näe. Punktiga 115 muudetakse § 100 lg 1 sissejuhatavat lauseosa ja viiakse see kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 60 lg-ga 3, mille kohaselt ei ole direktiivi XII lisa I osas loetletud dokumentide ring, mis on omakorda üle võetud § 100 lg 1 punktidega, ammendav. Vastupidiselt loetelule, mis võimaldab pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta nõuda üksnes direktiivi XII lisa II osas nimetatud dokumente, ei ole majandusliku ja finantsseisundit iseloomustavate andmete kontrollimiseks esitatud dokumentide loetelu kinnine, vaid selles loetelus nimetatud dokumentidega peaks pakkuja majanduslikku ja finantsseisundit saama kontrollida üldjuhul. Küll aga võib ette tulla olukordi, kus ettevõtja seisundi hindamiseks on vaja nõuda ka muude asjakohaste dokumentide esitamist. Kehtiva seadus aga piirab selliste dokumentide esitamist põhjendamatult. Muudatusega ebakõla parandatakse. Punktiga 116 asendatakse § 100 lg 1 punktis 3 sõnad „varade ja kohustuste suhtarv“ sõnaga „finantssuhtarv“. Varade ja kohustuste suhtarv on vaid üks finantssuhtarvudest, mida riigihangete direktiiv võimaldab nõuda. Varade ja kohustuste suhtarvu toob direktiiv üksnes näiteks, ent kehtiv RHS säte võimaldab nõuda üksnes seda suhtarvu. Finantssuhtarve on mitmeid teisigi, näiteks maksevõimekordaja, võlakordaja, ärikasumimarginaal jne. Kõiki neid on võimalik ka hankepassi standardvormis valida ning seega vastava suhtarvu nõue ka ettevõtjale esitada. Seega on kehtiv säte liialt piirav, mistõttu lisatakse ka sõna „näiteks“. Punktiga 117 muudetakse § 102, mis käsitleb elektroonilist tõendite andmebaasi e-Certis ja siseturu infosüsteemi (IMI) kasutamist. 23. veebruaril 2021 saatis Euroopa Komisjon liikmesriikidele ametliku kirja, milles teatas direktiivi 2014/24/EL art 86 lg 3 ja direktiivi 2014/25/EL art 102 lg 3 alusel käivitatud IMI pilootprojekti lõpetamisest alates märtsikuust riigihangete valdkonnas selle vähese kasutamise tõttu. IMI süsteemi hoitakse veel paar kuud kasutusvalmis, et tagada juba esitatud päringute lõpuni menetlemine, ent uusi päringuid esitada ei saa. Eesti ei ole ühtegi päringut esitanud ega ole ka Eestile ühtegi päringut esitatud, mis oleks pilootprojekti lõpetamise aja seisuga menetlemata. Punktiga 118 muudetakse § 103 lõiget 2 ning lisatakse viide § 101 lg 1 punktidele 1 ja 2. Viide on vajalik seetõttu, et oleks üheselt mõistetav, millist kogemust sättes silmas peetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt on viidatud § 101 lg 1 punktile 6, mille kohaselt võib üheks kvalifitseerimise tingimuseks olla spetsialisti haridus või kutsekvalifikatsioon. Viidatav säte, mis põhineb direktiivi 2014/24/EL XII lisa II osa punktil f, aga ei võimalda kvalifitseerimise tingimuseks seada spetsialisti kogemust. Kogemuse nõude võib üksnes seada § 101 lg 1 punktide 1 või 2 alusel nö referentslepingute nimekirjana. Kuivõrd aga muudetav säte viitab üksnes § 101 lg 1 punktile 6, jääb ebaselgeks, millist kogemuse nõuet selles silmas peetakse. Muudatusega segadus lahendatakse. 29 Punktiga 119 muudetakse § 103 lõiget 3, et see oleks kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 63 lõikega 2. Nimelt sätestab direktiiv, et teisele isikule majanduslike või finantsnäitajate osas tuginemise puhul võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja vastutaks koos tuginetava isikuga hankelepingu täitmise eest ühiselt. Kehtiv seadus on aga seda võimalust piiranud, öeldes, et tuginetav isik vastutab üksnes hankelepingu täitmise osa eest solidaarselt. Hankelepingu osa, mille eest tuginetav isik peaks koos pakkuja või taotlejaga vastutama, ei ole võimalik määratleda, mistõttu oleks selline nõue rakendamatu. Muudetud sõnastus ei tähenda, et ühispakkujatega sõlmitav hankeleping oleks tingimata selline, mida ühispakkujad saavad täita üksnes ühiselt (VÕS § 64), vaid seda, et juhul kui hankelepingut rikutakse, vastutavad rikkumise eest tervikuna kõik ühispakkujad (VÕS § 65 lg 4) olenemata sellest, kes ühispakkujatest pidi hankelepingu konkreetse kohustuse täitma. Punktiga 120 täiendatakse § 103 lõiget 5 viitega § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alustele, kuivõrd tulenevalt direktiivi art 63 lg 1 teisest taandest tuleb tuginetaval isikul kontrollida mitte üksnes kohustuslikke, vaid ka vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid. Punktiga 121 täiendatakse § 103 lõike 6 esimest lauset lauseosaga, mille kohaselt tuleb nõuda selle isiku asendamist, kelle näitajatele pakkuja soovib tugineda ka juhul, kui isik ei täida asjaomast kvalifitseerimise tingimust. Selline asendamise nõue tuleneb direktiivi 2014/24/EL art 63 lg 1 teisest taandest. Ühtlasi muudetakse lõike 6 esimest ja teist lauset, kuivõrd õiguskeeleliselt on korrektne kasutada mitmuse asemel ainsust. Punktiga 122 täiendatakse teise isiku vahenditele tuginemise regulatsiooni võimalusega ka tuginetaval isikul maksuvõlg hankija antud tähtaja jooksul tasuda või ajatada analoogselt pakkuja ja taotleja vastava võimalusega. Tuginetava isiku rangem kohtlemine võrreldes pakkuja või taotlejaga samas olukorras ei ole proportsionaalne ega kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Punktiga 123 täiendatakse § 104 lõiget 1 viitega § 68 lg-le 3. Antud sätte kohaselt nõuab hankija pakkuja või taotleja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist esialgse tõendina pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise, ja kui see on asjakohane, taotleja vastavuse kohta käesoleva seaduse § 54 lõikes 3, § 58 lõikes 3, § 64 lõikes 3 või § 141 lõikes 2 nimetatud objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele. Loetletud sätted puudutavad taotlejate arvu piiramist, kuid loetelust on puudu viide taotlejate arvu piiramise võimalusele § 68 lg 3 alusel. Punktiga 124 täiendatakse § 104 lõike 2 punkti 2 lauseosaga, mille kohaselt peab hankepass sisaldama ka hankija nõutud andmeid, mida ta soovib saada seoses pakkuja või taotleja vastamisega esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kehtiva sõnastuse kohaselt jääb mulje nagu peaks pakkuja esitama üksnes kinnituse vastavale tingimusele vastamise kohta ning võiks jätta vajalikud andmed esitamata. Näiteks seab hankija RHS § 101 lg 1 p 1 alusel tingimuse, mille kohaselt peab pakkuja või taotleja olema viimase kolme aasta jooksul täitnud vähemalt kaks riigihanke objektiga sarnast ehitustööde lepingut. Selleks võib hankija nõuda nende lepingute nimekirja, mis tähendab seda, et pakkuja või taotleja peab hankepassis välja tooma lepingute üksikasjad ega saa piirduda üksnes kinnitusega. Euroopa Komisjoni rakendusmääruse 2016/7 kohaselt, millega standardvorm kehtestati, võib pakkuja või taotleja piirduda kinnitusega esitatud tingimusele vastamise kohta üksnes juhul, kui hankija on seda riigihanke alusdokumentides lubanud ning 30 peab esitama täiendavad andmed, kui hankija on seda nõudnud. Vaatamata reegli olemasolule rakendusmääruses tuleb asjaomast sätet ka seaduses selguse huvides täiendada. Punktiga 125 muudetakse § 104 lõiget 3 selliselt, et hankepass tuleb alati esitada Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil. Kuivõrd riigihangete registris on standardvorm kasutajasõbralikult integreeritud, puudub igasugune vajadus võimaldada hankijatel koostada alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes oma hankepassi vormi kasutamist. Kui hankijad soovivad kasutada hankepassi nendes menetlustes, kus see ei ole kohustuslik, peaks ka sellisel puhul kasutama standardvormi seaduse ühetaolise kohaldamise eesmärgil. Kui hankijad soovivad nendes menetlustes kasutada mingit muud vormi, ei ole enam tegemist hankepassiga. Punktiga 126 täiendatakse § 104 uue lõikega 41, mis reguleerib seda, millised andmed tuleb esitada selle ettevõtja hankepassis, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb. Sellisel juhul ei pea hankepassi täitma täies mahus. Hankepassis tuleb esitada kinnitused selle kohta, et ettevõtjal ei esine kõrvaldamise aluseid ning kinnitus ja vajadusel ka andmed sellele kvalifitseerimise tingimusele vastamise kohta, mille osas pakkuja või taotleja teise ettevõtja vahenditele tugineb. Punktiga 127 täiendatakse § 104 uue lõikega 51, mille kohaselt esitatakse riigihangetes, mis on ühe menetluse raames osadeks jaotatud, vajaduse korral iga osa kohta eraldi hankepassid. Selline vajadus tuleb ette juhul, kui erinevate riigihanke osade kohta on esitatud erinevad kvalifitseerimise nõuded, mis eeldavad ettevõtjalt erinevate andmete esitamist. Näiteks esitab hankija nö referentslepingute nõude RHS § 101 lg 1 p 2 alusel, ent erinevate osade kohta eeldatakse erinevate lepingute täitmist. Sellisel juhul peab ettevõtja ühele osale pakkumust tehes esitama hankepassis andmed ühtedele tunnustele vastavate lepingute kohta, ent teisele osale pakkumust tehes andmed hoopis teistele tunnustele vastavate lepingute kohta. Punktiga 128 täiendatakse § 104 lõiget 6 lauseosaga, mille kohaselt ei pea hankepassi alusel tegema eraldi otsust, kui hankija kasutab § 52 lg-s 3 sätestatud võimalust nö pöördmenetluseks. Sellisel juhul ei ole hankijal vajadust hankepassi eraldi kontrollida, mistõttu ei ole ka vastavat otsust vaja teha. Kehtivast sõnastusest see otseselt välja ei tule. Samuti tehakse täiendus, et kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsus tuleb teha üksnes siis, kui kvalifitseerimise tingimused on eelnevalt sätestatud. Samasugune muudatus tehakse ka § 104 lg-s 8 (vt eelnõu punkt 129). Punktiga 129 muudetakse hankepassi alusel edukalt pakkujalt dokumentide küsimist esiteks selliselt, et raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguid puudutav osa viiakse raamlepinguid käsitlevasse §-i 30 (vt eelnõu punkt 30). Teiseks tehakse täiendus, mille kohaselt tuleb kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsus teha üksnes siis, kui kvalifitseerimise tingimused olid sätestatud. Kui kvalifitseerimise tingimusi hankemenetluses üldse sätestatud ei ole, ei ole mingit vajadust teha ka sellekohast otsust. Kolmandaks sõnastatakse säte ümber selliselt, et oleks selge, et kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste kontroll tuleb teha pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Teisisõnu tuleb kontroll läbi viia eduka pakkuja suhtes, mis eeldab vastava otsuse tegemist, st pakkuja peab olema juba edukaks tunnistatud, mis toimub pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega. Sedasama sätestab ka riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 59 lg 4 teine 31 lõik, mille kohaselt nõuab hankija enne hankelepingu sõlmimist dokumentide esitamist „pakkujalt, kellega ta on otsustanud lepingu sõlmida“. See on ainuke koht, kus direktiiv märgib eraldi ära hankija otsuse. Seega ei ole hankepassiga menetlustes võimalik olukord, kus kõik otsused, st hankepassi alusel tehtav otsus, pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus, pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja eduka pakkuja kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist puudutav otsus tehakse koos. Viimane otsus peab olema tehtud eraldi. Punktiga 130 lisatakse § 104 lõikesse 10 võimalus hankijal pikendada sama paragrahvi lõikes 9 nimetatud täiendavate dokumentide esitamise tähtaega ka omal algatusel, ootamata pakkuja või taotleja põhjendatud avaldust. Kuivõrd sellised tähtajad on hankemenetluses suhteliselt lühikesed, võib juhtuda, et asjaolud, miks tähtaja pikendamine on vajalik, on hankijale teada ja seetõttu ei ole põhjendatud, et pakkuja või taotleja veel koostaks selle kohta eraldi avalduse, kuivõrd see suurendab asjatult pakkuja või taotleja halduskoormust ja lisab bürokraatiat. Punktiga 131 muudetakse § 109 lõiget 4 nii, et see oleks analoogne § 113 lõikega 4. Sätte uus sõnastus loob suurema õigusselguse, kuna selles ei korrata enam tarbetult sama paragrahvi lõikes 2 märgitud teavet vaid viidatakse lõikele 2. Nii on turuosalistele selge, et et nii elektroonilisel kui mitteelektroonilisel taotluse esitamisel tuleb protokolli kanda sama teave. Punktiga 134 muudetakse § 112 lg 2 esimest lauset selliselt, et hankija ei ole kohustatud tegema pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanekut kõikidele pakkujatele, vaid üksnes ettepaneku tegemise ajal riigihankes osalevatele pakkujatele. Ettepaneku tegemise ajaks võib olla juhtunud, et mõned pakkujad on kas riigihankelt kõrvaldatud, jäänud kvalifitseerimata või on nende pakkumused mittevastavaks tunnistatud. Kui pakkuja hankemenetluselt kõrvale jäämine on lõplik, st neid otsuseid ei ole vaidlustatud või on vaidlused lõppenud hankija kasuks, ei ole mingit põhjust, miks hankija peaks tegema ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada ka sellele pakkujale, kes riigihankes enam ei osale. Punktiga 135 täiendatakse § 113 lõikega 21 ja tehakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses erisus pakkumuste avamisel pakkujate isikute ja pakkumuste maksumuste avamisele. Erisus on vajalik seetõttu, et selles menetluses on võimalik läbi rääkida kõikide tulevase hankelepingu tingimuste üle ning seetõttu ei ole esialgne pakkumuse maksumus kuigi informatiivne. Pealegi ei toimu selles menetluses pakkumuste avamist samal moel nagu teistes menetlustes ning § 113 lg 5 kohaselt pakkumuste avamise protokolli ei koostata. Punktiga 138 viiakse § 114 lg 3 kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 42 lg-ga 5. Kehtiv säte lubab pakkujal tõendada tehnilises kirjelduses toodud standardile vastavust mis tahes asjakohaste tõendite abil üksnes asjade või teenuste, mitte aga ehitustööde hankelepingu puhul. Direktiiv aga sellist piirangut sätestada ei võimalda. Muudatusega jäetakse see piirang sättest välja. Punktiga 139 täiendatakse § 115 uue lõikega 21, mille kohaselt võib hankija lõike 2 punktis 1 nimetatud protsendimäärad, mille puhul ta peaks küsima pakkujalt pakkumuse madala maksumuse kohta selgitust, sätestada riigihanke alusdokumendis erinevalt lõike 2 punktis 1 sätestatust. Selline võimalus sätestatakse, sest on olukordi, kus 10% või 15% on liialt madal, millest lähtuvalt seada kahtluse alla pakkumuse tõsiseltvõetavus. Kindla kohustusliku protsendi sätestamine ei välista hankelepingu nõuetekohase täitmise riski ning hankijal peaks olema võimalus oma kogemusest tulenevalt seda teisiti ette näha. Selliste vahedega esitatud 32 pakkumused on väga tavapärased ning ei anna automaatselt alust kahtluseks, et tegemist oleks põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Punktiga 141 muudetakse esiteks § 120 lõiget 2 selliselt, et ka nendes menetlustes, kus hankepassi ei kasutata, oleks üheselt selge, millisest otsusest teatamisest alates tuleb ooteaega arvestada. Kehtiv regulatsioon arvestab üksnes nende menetlustega, kus kasutatakse hankepassi ja menetluse viimaseks otsuseks on eduka pakkuja kohta tehtav kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsus. Uue regulatsiooni kohaselt tuleb ooteaega arvestada alates selle otsuse kohta teate esitamisest, mis eelneb hankelepingu sõlmimisele, olgu selleks otsuseks siis eduka pakkuja otsus, eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus või mõni muu, näiteks hankelepingu sõlmimise otsus. Teiseks ühtlustatakse ooteaeg üle ja alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes. Muudatuse ajendiks on tõsiasi, et kehtiva seaduse kohaselt võib juhtuda, et kui hankija teeb oma otsuse kas reedel või laupäeval ning teavitab sellest registri kaudu kohe, võivad pakkujad sellest teada saada alles esmaspäeval, kuivõrd ei saa eeldada, et kõik töötaksid ja kontrolliksid oma teateid nädalavahetustel. Sellisel juhul algab hankijale ooteaeg teatamisele järgnevast päevast, so kas laupäevast või pühapäevast, ent pakkujale vaidlustamise tähtaeg alates otsusest teada saamisele järgnevast päevast, so teisipäevast. Seega võib pakkuja esitada küll tähtaegselt vaidlustuse, ent hankija on samuti õiguspäraselt hankelepingu juba ära sõlminud. Sellisel juhul ei saa aga pakkuja oma kaebeõigust realiseerida, kuivõrd pärast hankelepingu sõlmimist VAKO-le esitatud kaebus jäetakse läbi vaatamata. Vaidlustuse esitamise tähtaja lühendamine ei ole võimalik, kuivõrd kümme päeva otsusega tutvumiseks, vaidlustuse esitamise vajaduse üle otsustamiseks, suure tõenäosusega õigusabi saamiseks ning vaidlustuse kirjutamiseks ja esitamiseks on eelnõu autorite hinnangul juba niigi lühike aeg. Teiseks muudetakse § 120 lõike 3 viimast lauseosa selliselt, et ooteaega ei pea kohaldama mitte üksnes siis, kui esitatud on vaid üks pakkumus, vaid ka siis, kui pakkumusi on esitatud küll rohkem, ent pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise ajal on menetlusse alles jäänud vaid üks pakkumus. Selliselt lubab ooteaega kohaldamata jätta õiguskaitsemeetmete direktiivi 2007/66/EÜ art 2b. Sellisel juhul, kui edukaks tunnistamise otsuse tegemise ajal ei ole enam menetluses kedagi peale eduka pakkuja, ei ole enam kellelgi selle otsuse suhtes kaebeõigust, mistõttu ei ole ooteaja kohaldamine vajalik. Ühtlasi asendatakse § 120 lõikes 3 sõna „hankemenetluses“ sõnaga „riigihankes“, kuivõrd ka lihthankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessiooni andmise menetluses, millest ükski ei ole hankemenetlus, peaks saama ooteaja enne hankelepingu sõlmimist kohaldamata jätta, kui pakkumuse on esitanud vaid üks ettevõtja. Kõikide nende riigihangete puhul viidatakse hankelepingu sõlmimisel §-le 120, ent segadust tekitab nimetatud paragrahvi sõnakasutus. Muudatuse kohaselt peaks olema selge, et ka nendes riigihangetes võib ühe pakkumuse korral hankelepingu ooteaega järgimata ära sõlmida. Punktiga 142 muudetakse selguse huvides § 122 lõike 2 esimest lauset. Kehtiva sõnastuse kohaselt justkui peaks pakkuja esitama andmed nende alltöövõtjate kohta, kes on hankijale teada. Tegelikult on asi aga vastupidine: alltöövõtjad on teada pakkujale ja hankijale tuleb esitada nende kohta andmed. Samuti lisatakse sõna „hiljemalt“, kuivõrd andmeid võib küsida ka koos pakkumusega, ent hiljemalt hankelepingu täitmise alustamise ajaks. Punktidega 143 ̶ 146 muudetakse ja täiendatakse alltöövõtjate kõrvaldamise aluste kontrollimist puudutavat regulatsiooni. 33 Esiteks lisatakse sätetesse tingimus, et kohustuslike kõrvaldamise aluseid tuleb kontrollida ehitushangetes, mille maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga. Seda on võimalik kehtivast § 122 lg-s t 2 ja teistest sätetest kaudselt tuletada, ent järgnevaid lõikeid lugedes võib tekkida mulje, et § 122 tuleb kindlasti kohaldada ka lihthankemenetluses, mis aga ei olnud regulatsiooni mõte. Paragrahv 122 paikneb seaduse 2. peatükis, mis reguleerib hankemenetluse korraldamist. Hankemenetlus tuleb korraldada alates riigihanke piirmäärast. Lihthanke piirmäärast kohaldub lisaks 1. peatükile üksnes § 125 ja seal viidatud 2. peatüki konkreetsed sätted, ent viidet §-le 122 seal ei ole. Seega tuleb neid asjaolusid arvestades jõuda järeldusele, et § 122 kohaldub ehitustöödele alates riigihanke piirmäärast, mis oligi selle regulatsiooni algne mõte, ent selguse mõttes tuleb see ka sõnaselgelt sätestada. Teiseks muudetakse lg-t 5 selliselt, et hankemenetluse jooksul ei pea hankija kontrollima kõikide pakkujate pakkumustes nimetatud alltöövõtjatel kõrvaldamise aluste puudumist, vaid üksnes eduka pakkuja pakkumuses nimetatud alltöövõtjatel. Vastasel juhul võib jõuda järeldusele, et kuigi pakkujate osas peab hankija kontrollima kõrvaldamise aluste puudumist üksnes edukal pakkujal (§ 104 lg 8), siis juhul, kui pakkuja on nimetanud pakkumuses alltöövõtjaid, peaks hankija kontrollima kõikide alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid isegi siis, kui konkreetne pakkumus ei osutu edukaks. Selline regulatsioon ei ole aga proportsionaalne ja on alltöövõtjate osas põhjendamatult rangem kui pakkuja osas. Kolmandaks lisatakse lg-sse 5 välistus, mille kohaselt ei pea alltöövõtja kõrvaldamise aluseid kontrollima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ja selle menetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmisel. Kuivõrd RHS § 72 lg 7 kohaselt ei ole kõrvaldamise aluste kontrollimine selles menetluses alati tingimata vajalik, kui just hankijal ei ole tekkinud kahtlus mõne kõrvaldamise aluse olemasolus, on ebaproportsionaalne kõrvaldamise aluseid kontrollida alltöövõtjatel. 2019. aastal oli erandliku menetlusega läbi viidud ehitushankeid 15. Neljandaks jäetakse ära § 122 lg 7 teine lause, mille kohaselt võib hankija nõuda sellise alltöövõtja asendamist, kellel esinevad § 95 lg-s 4 sätestatud vabatahtlikud kõrvaldamise alused. Kuivõrd vabatahtlike kõrvaldamise aluste kontrollimine alltöövõtjatel on hankija enda otsustada, peab ta sama paragrahvi lg 11 sissejuhatava lauseosa kohaselt ette nägema ka tagajärje, mis saab siis, kui alltöövõtjal mõni nendest alustest esineb. Näiteks olukorras, kus alltöövõtjal esineb § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud alus, st dokumendid (nt hankepass) kõrvaldamise aluste kontrollimiseks on esitamata, tekib kehtiva seaduse kohaselt olukord, kus esialgse alltöövõtja kohta hankepassi hiljem esitada ei tohi, ent kui hankija nõuab alltöövõtja asendamist, esitatakse uue alltöövõtja kohta dokumendid ikkagi hiljem. Sellise kummalise olukorra vältimiseks peakski hankija vastava tagajärje ise ette nägema. Samuti tuleks hankijatel enne alltöövõtjate vabatahtlike kõrvaldamise aluste kontrollimise ette nägemist läbi mõelda, kas kõikide nende aluste kontrollimine on ikka tingimata vajalik või saaks piirduda mõne lg-s 4 sätestatud aluse kohaldamisega. Hankijal ei ole kohustust kohaldada alltöövõtjatele vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid kogumis. Viiendaks täiendatakse § 122 lg-t 7 lausega, millega sätestatakse pakkujale hankemenetluses tagajärg juhuks, kui ta kohustusliku kõrvaldamise alusega alltöövõtjat ei asenda. Kui pakkuja hankelepingu täitmise ajal kõrvaldamise alusega alltöövõtjat ei asenda, oleks see lepingulise kohustuse rikkumine ja selleks juhtumiks peaks hankija ise hankelepingus midagi ette nägema. Aga kui hankemenetluses selline asi peaks juhtuma, siis kehtiva regulatsiooni kohaselt ei jää 34 hankijal muud üle kui hankelepingu täitmise käigus uuesti asendamist nõuda ja rakendada hankelepingus sätestatut. Uue lause kohaselt tunnistab hankija hankemenetluses sellise pakkumuse mittevastavaks. Samas on pakkujal võimalik ka kinnitada, et ta sellist alltöövõtjat ei kasuta ja teeb hankelepingu vastavad tööd hoopis ise. Samas hankelepingus peavad hankijad tagajärje alltöövõtja asendamata jätmise kohta ise ette nägema. Kuuendaks täiendatakse §-i 122 uue lõikega 71, mille kohaselt antakse alltöövõtja maksuvõla või esitamata maksudeklaratsiooni puhul analoogselt pakkuja ja taotlejaga talle võimalus see tasuda või ajatada. Kehtiv seadus sellist võimalust sõnaselgelt ette ei näe ja kui hankija seda vabatahtlikult ei kohalda, koheldakse alltöövõtjaid rangemalt kui pakkujaid ja taotlejaid, mis ei ole proportsionaalne. Punktid 147 ̶ 152 käsitlevad muudatusi hankelepingu muutmise sätetes. Esiteks muudetakse § 123 lg 1 p 1 sõnastust ja viiakse see kooskõlla riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 72 lg-ga 2, võrgustikusektori direktiivi 2014/25/EL art 89 lg-ga 2 ja kontsessioonidirektiivi 2014/23/EL art 43 lg-ga 2. Kehtiva seaduse kohaselt võib jääda ekslik arvamus, justkui võiks väikesemahulisi muudatusi teha selliselt, et kõikide muudatuste maksumus kokku ei tohi ületada sättes toodud protsendimäärasid eeldusel, et iga muudatuse maksumus eraldivõetuna jääb alla rahvusvahelise piirmäära. Direktiivide vastavate sätete kohaselt tuleb aga ka jälgida, et kõikide selle punkti alusel tehtavate muudatuste maksumus kokku ei ületaks rahvusvahelist piirmäära. Nimelt sätestavad direktiivid, et muudatuse väärtus peab olema väiksem mõlemast järgmisest väärtusest: 1) direktiivides sätestatud rahvusvahelised piirmäärad ja 2) eraldi välja toodud protsendimäärad asjade, teenuste ja ehitustööde hankelepingute puhul. Mitme muudatuse tegemisel hinnatakse kõnealust hankelepingu muudatuse väärtust muudatuste kumulatiivse maksumuse alusel. Teiseks lisatakse § 123 lg 1 punkti 3 sõna „näiteks“, kuivõrd asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimivuse vajadus saab olla vaid üks sellistest põhjustest, miks olemasoleva hankelepingu partneri vahetamine võib kaasa tuua olulisi ebamugavusi või märkimisväärseid lisakulusid. Selliselt, st näitena on seda võimalust käsitletud ka riigihanke direktiivides (vt direktiivi 2014/24/EL art 72 lg 1 p b alap i, direktiivi 2014/25/EL art 89 lg 1 p b ala p i). Kolmandaks muudetakse nendes hankelepingu muutmise sätetes, mis piiravad muudatuse võimalust 50%-ga algsest hankelepingu maksumusest selliselt, et piirang on üksnes hankelepingu maksumuse suurenemisele. Selline regulatsioon tuleneb direktiivi 2014/24/EL art 72 lg 1 punktidest b ja c, kus on seatud piirang hankelepingu maksumuse suurenemisele. Kui aga hankelepingu maksumus ei suurene, vaid jääb samaks (näiteks üksnes lepingu täitmise tähtaja edasi lükkamise korral), ei ole nende hankelepingu muutmise aluse rakendamisel vajadust hankelepingu muudatuse rahalist mõju välja arvutada. Kehtiva seaduse sõnastus aga räägib hankelepingu muudatuse väärtuse suuruse piiramisest, mis annab indikatsiooni, nagu peaks hankelepingu muutmine olema võimalik ka nende punktide rakendamisel üksnes juhul, kui selle rahaline väärtus on võimalik välja arvutada. Sellist käsitlust saab rakendada § 123 lg 1 p 1 puhul, mille sõnastus vastab direktiivile. Erisus seisneb selles, et § 123 lg 1 p 3 ja 4 muudatuste korral võib olla tegemist küll olla olulise muudatusega sama paragrahvi lg 2 mõttes, et kui lg 1 punktide 3 ja 4 eeldused on täidetud, on muudatus siiski lubatav. P 1 puhul aga eeldatakse, et tegemist on väikesemahulise ja ebaolulise muudatusega, mistõttu on ilmtingimata 35 vaja, et muudatuse rahaline väärtus oleks võimalik välja arvestada. Vastasel korral ei ole muudatus p 1 alusel lubatav. Neljandaks asendatakse sõna „pakkuja“ sõnaga „ettevõtja“. Kuivõrd hankelepingu saab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses sõlmida ka sellise ettevõtjaga, kes ei ole pakkuja, st pakkumuse esitamist menetluses ei nõutud, mistõttu ei ole tegemist pakkujaga, ei ole hankelepingu muutmisel kohane rääkida pakkujast, vaid ettevõtjast. Paragrahvi 123 lg 1 punktides 5 ja 6 ning lg punktis 4 räägitakse pakkuja asendamisest teise pakkujaga, mis on aga eksitav, kuivõrd ettevõtja, kes asub hankelepingus nende punktide alusel tehtud muudatusega esialgse hankelepingu pooleks oleva ettevõtja asemele, ei pea tingimata olema olnud pakkuja samas hankemenetluses. Viiendaks lisatakse pakkuja asendamise sätetesse selguse mõttes komad sõnade „uue“ ja „riigihanke“ vahele. Praeguses sõnastuses tekib petlik mulje, nagu peaks ettevõtja, kelle vastu esialgne pakkuja vahetatakse, vastama mingi uue riigihanke kvalifitseerimise tingimustele, kuigi ilmselgelt on silmas peetud uut ettevõtjat, kes peab vastama esialgses riigihankes seatud kvalifitseerimistingimustele. Kuuendaks tehakse erand hankelepingu muutmise teate esitamise kohustusest, kui muudetakse raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingut. Reeglina tuleb muutmise teade esitada 10 päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates, kui muutmise tingisid kas lisatööde tellimise vajaduse § 123 lg 1 p 3 tingimuste kohaselt või ettenägematud asjaolud p 4 kohaselt. Samas seotakse aga nii riigihangete registris kui ka TED-is esitatud muutmise teade hankelepingu sõlmimise teatega. Kui hankelepingu sõlmimise teadet esitatud ei ole, ei võta TED ka muutmise teadet vastu. Direktiivi 2014/24/EL art 50 lg 2 teise taande kohaselt ei ole hankijad kohustatud esitama hankelepingu sõlmimise teadet iga raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu kohta. Liikmesriigid võivad sätestada, et hankelepingu sõlmimise teated võib kvartaalselt rühmitada. Eesti on lahendanud selle § 83 lg-s 3 niiviisi, et hankelepingu sõlmimise teated iga hankelepingu kohta ei esitata. Iga-aastaselt esitatakse andmed registrile möödunud aasta jooksul sõlmitud hankelepingute kohta. Kuivõrd hankelepingu sõlmimise teadet ei esitata, ei ole võimalik esitada ka hankelepingu muutmise teadet, kuivõrd need kaks teadet on omavahel paratamatult seotud. Pärast raamlepingu lõppemist tuleb tehtud muudatuste kohta andmed esitada registrile § 83 lg 8 kohaselt. Punktidega 153 ̶ 157 muudetakse §-i 124. Esiteks tehakse kaks terminoloogilist täpsustust. Paragrahvis on senini läbivalt räägitud vaid hankelepingu erakorralisest ülesütlemisest, kuigi VÕS § 195 lg 3 ja § 196 lg 1 alusel aga tuleb ülesütlemine kõne alla vaid kestvuslepingute puhul. Kestvuslepinguteks loetakse VÕS § 195 lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepinguid. Riigihankedirektiivid sellist vahet hankelepingu lõpetamise õiguse osas ette ei näe, mistõttu kooskõlas riigihankedirektiividega tuleb RHS § 124 sätestatud õigust kohaldada nii kestvuslepingute kui mittekestvuslepingute puhul.5 Lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „pakkuja“ sõnaga „ettevõtja“, kuivõrd säte kehtib ka sellistele hankelepingutele, millele eelnevas menetluses pakkumust ei esitanud, näiteks 5 Vt nt M-A.Simovart, Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 837 (Juura 2019) 36 väljakuulutamiseta läbirääkimiste hankemenetluses, kus hankeleping sõlmiti üksnes läbirääkimiste tulemusena. Teiseks lisatakse võimalus hankeleping üles öelda või sellest taganeda juhul, kui hankelepingu kehtivusaja jooksul ilmneb, et hankelepingu sõlminud ettevõtjal on tekkinud kohustuslikud kõrvaldamise alused nagu näiteks maksuvõlg. Kehtiva seaduse kohaselt saab hankelepingu üles öelda või sellest taganeda üksnes juhul, kui hankelepingu täitmise ajal ilmneb, et kõrvaldamise alused esinesid hankelepingu sõlmimise ajal. Kui aga need tekivad hankelepingu täitmise ajal ja hankija ei ole hankelepingus seda kuidagi reguleerinud, ei ole võimalik hankelepingut lõpetada. Oluline on silmas pidada, et muudatuse kohaselt ei ole hankijal kohustust hankelepingut üles öelda ega sellest taganeda, vaid õigus. Seda õigust saab hankija kasutada näiteks juhul, kui kõrvaldamise aluse olemasolu ohustab hankelepingu nõuetekohast täitmist või on ettevõtja muutunud hankija jaoks ebausaldusväärseks. Kaaludes, kas hankelepingut tekkinud kõrvaldamise aluse tõttu üles öelda või sellest taganeda, võib hankija muu hulgas arvestada sellega, kas ettevõtja püüab oma kõrvaldamise alust heastada, rakendades näiteks samasuguseid heastamismeetmeid, nagu ettevõtjal on võimalik rakendada enne riigihankes osalemist ja mida hinnatakse § 97 alusel. Maksuvõla puhul on võimalik anda ettevõtjale täiendav aeg selle tasumiseks või ajatamiseks või arvestada näiteks ka tekkinud võla suurust. Enne hankelepingu üles ütlemist või sellest taganemist peaks andma ettevõtjale võimaluse esitada asjaolude kohta ka omapoolsed selgitused. Punktiga 158 lisatakse § 125 lõikele 1 kaks uut lauset. Teise lause kohaselt loetakse lihthankemenetluses sarnaselt hankemenetlusega (RHS § 73 lg 2) hanketeate avaldamise või mitme-etapilises menetluses teiste riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele või ettevõtjatele esitatuks ka ettepanek pakkumuse esitamiseks. Muudatusega ei pea hankijad sellist ettepanekut enam tingimata riigihanke alusdokumentides sõnastama. Kolmanda lause kohaselt kohaldatakse lihthankemenetluse lõppemisel § 73 lg-t 4, mis sätestab, kuidas lõpeb menetlus siis, kui see on jagatud osadeks. Sellisel juhul võivad ka lihthankemenetluse eri osad lõppeda erinevatel alustel. Punktiga 159 lisatakse § 125 lõikesse 3 viide § 156 lõikele 1, mis sätestab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alused võrgustikusektoris. Kehtiva sätte kohaselt justkui ei tohiks võrgustikusektoris lihthanke piirmäärades kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, kuigi vastav alus on olemas, mis ei ole kindlasti olnud sätte eesmärk. Samuti muudetakse sõnastust selliselt, et hankijal ei ole mitte õigus korraldada lihthankemenetlust väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, mis ei ole korrektne, vaid hankija korraldab väljakuulutamiseta läbirääkimisetega hankemenetluse lihthankemenetluse asemel. Punktiga 160 lisatakse § 125 lõikesse 4 puuduolev osa, millest alates tuleb pakkumuste esitamise tähtaegu arvestama hakata. Tähtaegade arvestamine toimub registrile hanketeate esitamisest arvates nagu teistegi menetluste puhul. Samuti pikendatakse lihthankemenetluses pakkumuste ja taotluste esitamise miinimumtähtaega viielt tööpäevalt kümnele päevale. Tähtaja pikendamine on vajalik, sest viie tööpäeva jooksul ei ole võimalik tulemuslikult tegeleda kõikide nende tegevustega, mis on pakkumuse esitamiseks vajalikud: tutvuda riigihanke alusdokumentidega, vajadusel küsida hankijalt selgitusi ja neid ka pakkumuse koostamisel arvesse võtta (hankijal on selgitustaotlusele vastamiseks aega kehtiva seaduse 37 kohaselt 3 tööpäeva ja kui hankija on sätestatud lihthankemenetluses pakkumuste esitamiseks minimaalse tähtaja ning kasutab ära ka kõik 3 tööpäeva selgitusele vastamiseks, jääb ettevõtjal pakkumuse lõplikuks koostamiseks ainult 1 tööpäev, eeldusel muidugi, et selgitustaotlus on esitatud hanketeate avaldamise päeval), vajadusel teha eelkokkuleppeid alltöövõtjate või tarnijatega ning pakkumus reaalselt ka kokku panna. Punktiga 161 muudetakse lihthankemenetluse regulatsiooni nii, et lihthankemenetluse läbiviimisele laienevad ka riigihanke alusdokumentide koostamise, muutmise ja sellest tulenevalt pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendamise sätted, sh olukorras, kus on esinenud tõrge elektroonilises süsteemis, pakkumusele ja pakkumuse esitamisele. Hindamiskriteeriumide seadmist, pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamist, pakkumuse vastavuse kontrollimist, pakkumuste hindamist ja edukaks tunnistamist ning edukaks tunnistatud pakkumuse tagasivõtmise korral riigihanke menetluse jätkamist reguleerivad sätted kohalduvad lihthanke läbiviimisel kui hankija pole riigihanke alusdokumentides näinud ette antud sätetes märgitust erinevat menetluskorda. Muudatus tehakse esinevate ning huvigruppidega konsulteerimise käigus tõusetunud praktikas esinevate kitsaskohtade ületamiseks lihthankemenetluse läbiviimisel ja on vajalik seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks. Punktiga 162 muudetakse § 125 lõige 7 selliselt, et kohustus kontrollida kohustuslikke kõrvaldamise aluseid on ainult avaliku sektori hankijal. Kehtiva sätte kohaselt on võrgustiku sektori hankijal, kui ta teeb lihthanke, rohkem kohustusi ja menetlus on rangem kui hankemenetluses, mis ei ole aga loogiline. Üle rahvusvahelise piirmäära peab võrgustikusektori hankija läbi viima hankemenetluse, kus tal on tulenevalt § 161 lõikest 1 võimalik kohaldada kõrvaldamisel kas § 95 sätestatud aluseid või mitte. Samasugune võimalus peaks tal olema ka alla rahvusvahelise piirmäära hangetes, kus ta korraldab lihthankemenetluse. Avaliku sektori hankija peab jätkuvalt kohustuslikke kõrvaldamise aluseid kontrollima, isegi juhul, kui ta korraldab lihthankemenetluse seoses tema tegevusega võrgustikuvaldkonnas. Sarnasel põhjusel lisatakse lõikele ka teine lause. RHS § 15 lg-st 4 tulenevalt peab hankija kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankes maksumusega allapoole rahvusvahelist piirmäära, kuid ületavad lihthanke piirmäära, lähtuma RHS § 125 lg-st 7, mille kohaselt tuleb hankijal kontrollida ettevõtjal RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Samas RHS § 177 lg-st 1 tulenevalt tuleb hankijal rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete korral kontorollida ainult RHS § 95 lg 1 p-dest 1, 4 ja 5 tulenevaid kõrvaldamise aluseid. Eeltoodust tulenevalt tuleb hankijal RHS § 125 alusel läbiviidav lihthange osaliselt läbi viia karmimate menetlusreeglite kohaselt. Muudatusega vastuolu kõrvaldatakse. Punktiga 163 muudetakse esiteks § 125 lg 9 sõnastust selliselt, et ei tekiks kahtlust, millisest otsusest teavitamisest alates hakkab lihthankemenetluses kulgema ooteaeg. Kuivõrd lihthankemenetluse kulg on suures osas hankija enda kujundada, võib olla, et menetluses tehtav viimane otsus ei ole pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, vaid hoopis eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsus § 52 lg 3 eeskujul. Seega on eksitav sätte kehtiv sõnastus, mille kohaselt algab ooteaeg pakkumuse edukaks tunnistamise või hankelepingu sõlmimise otsusest. Viimasena nimetatud otsust enamasti lihthankemenetluses ei tehtagi. Ooteaeg algab hankelepingu sõlmimisele eelneva otsuse kohta teate esitamisest arvates. Ühtlasi lisatakse analoogselt § 120 lg-ga 3 välistus, et ooteaega ei pea kohaldama kui otsus tegemise ajal on lihthankemenetluses alles vaid üks pakkuja. 38 Teiseks muudetakse § 125 lg-s 10 sisalduv viide §-le 83 selliselt, et oleks üheselt selge, et lihthankemenetluses ja selle tulemusena sõlmitud hankelepingu või raamlepingu täitmisel kohaldub § 83 tervikuna. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt võib tekkida kahtlus, kas hankija peab lihthankemenetluses lähtuma üksnes nendest § 83 lõigetest, mis käsitlevad kitsalt riigihanke menetluse lõppemisest teavitamist. Tegelikkuses tuleb lähtuda aga kogu paragrahvist, st esitada registrile andmed ka hankelepingu täitmise kohta. Samasugune muudatus tehakse eelnõu punktiga 167 sotsiaal- ja eriteenuste samasisulises sättes, so § 126 lg 11 esimeses lauses. Punktiga 164 lisatakse § 126 lõikele 3 kaks uut lauset. Lõikele lisatava teise lause kohaselt loetakse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses sarnaselt hankemenetlusega (RHS § 73 lg 2) hanketeate või eelteate avaldamisega esitatuks ka ettepanek pakkumuse esitamiseks. Muudatusega ei pea hankijad sellist ettepanekut enam tingimata riigihanke alusdokumentides sõnastama. Kolmanda lause kohaselt kohaldatakse erimenetluse lõppemisel § 73 lg-t 4, mis sätestab, kuidas lõpeb menetlus siis, kui see on jagatud osadeks. Sellisel juhul võivad menetluse eri osad lõppeda erinevatel alustel. Punktiga 165 lisatakse §-le 126 uus lõige 51, mis sätestab riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisele erisuse, kui hankija alustab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust eelteatega. Kui hankija alustab erimenetlust hanketeatega, on ilmselge, et riigihanke alusdokumendid peavad olema ka kohe kättesaadavad, kuivõrd vastasel korral ei oleks võimalik pakkumuse koostamisele asuda (samas on hankijal ka erimenetluses võimalik kasutada RHS § 77 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisusi), ent kui ta alustab erimenetlust eelteatega, ei pea konkreetse hankelepingu üksikasjad veel teada olema, vaid need võivad selguda siis, kui hankija soovib konkreetset teenuste hankelepingut sõlmima asuda. Sellisele järeldusele suunavad ka direktiivi 2014/24/EL art 75 lg 1 punktis b viidatud lisa V esimene osa ja 92 lg 1 punkt b, mille kohaselt peab eelteates sisalduma vaid üldisem teave. Analoogselt on ka hankemenetluste puhul klassikalise direktiivi art 53 lg 1 ja võrgustikusektori direktiivi art 73 lg-s 1 sätestatud, et juhul, kui hankemenetlust alustatakse eelteatega, võib riigihanke alusdokumendid teha kättesaadavaks alates kuupäevast, mil ettevõtjatele saadeti huvi kinnitamise ettepanek. Eelnevat silmas pidades ei ole muudetava sätte kohaselt hankija kohustatud tegema riigihanke alusdokumente kättesaadavaks alates riigihanke menetluse algamisest arvates, vaid hiljemalt koos pakkumuse esitamise ettepanekuga. Seoses selle muudatusega lisatakse eelnõu punktiga 168 ka erisus, mille kohaselt on võimalik koos pakkumuse esitamise ettepanekuga ettevõtjatele esitatud riigihanke alusdokumente ka muuta kuni pakkumuste esitamise tähtpäevani. Punktiga 166 lisatakse §-e 126 uus lõige 61, mis sätestab sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses minimaalseks pakkumuste esitamise tähtajaks 10 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates. Kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, tuleb minimaalset tähtaega arvestada hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele esitamisest arvates. Kehtivas regulatsioonis puudub minimaalse tähtaja nõue ning praktikas on esinenud juhtumeid, kus hankija on tähtaja määranud selliselt, mis muudab praktiliselt võimatuks pakkumuse esitamise nendel ettevõtjatel, kes konkreetsest riigihankest eelteadmisi ei oma. Näiteks juhul, kui hankija määrab pakkumuste esitamise tähtajaks 5 tööpäeva ja esitab hanketeate riigihanke alustamise kohta reedel, siis tähtaeg on ülejärgmise nädala esmaspäeval, ent selgituste küsimiseks ja nendele vastuse saamiseks jääb ainult üks päev, kuivõrd RHS § 46 lg 2 sätestab rahuaja kuus päeva, mille jooksul esitatud küsimustele hankija vastama ei pea. Kuivõrd hange aga saab nähtavaks ka alles esmaspäeval, ei ole selline tähtaja sättimine kuidagi 39 mõistlik ega soodusta konkurentsi. Samas ei ole miinimumtähtaja puudumisel hankijale ka midagi ette heita. Ühtlasi tähendab see ka seda, et riigihanke alusdokumentide vaidlustamise võimalused on minimaalsed. Punktiga 167 muudetakse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse regulatsiooni nii (muudetava lõike esimene lause), et sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisele laienevad ka riigihanke alusdokumentide koostamise, muutmise ja sellest tulenevalt pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendamise sätted, sh olukorras, kus on esinenud tõrge elektroonilises süsteemis, pakkumusele ja pakkumuse esitamisele. Hindamiskriteeriumide seadmist, pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamist, pakkumuse vastavuse kontrollimist, pakkumuste hindamist ja edukaks tunnistamist ning edukaks tunnistatud pakkumuse tagasivõtmise korral riigihanke menetluse jätkamist reguleerivad sätted kohalduvad sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel siis, kui hankija pole riigihanke alusdokumentides näinud ette antud sätetes märgitust erinevat menetluskorda. Muudatus tehakse praktikas esinevate ning huvigruppidega konsulteerimise käigus tõusetunud kitsaskohtade ületamiseks sotsiaal-ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel. Muudetava lõike teise lause muudatuse kohaselt võib teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni arvesse võtta mitte üksnes erimenetluse korraldamisel, vaid selliste teenuste hankelepingute ning raamlepingute sõlmimisel üldisemalt. Selline vahetegu on vajalik, et näiteks ka raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel võiks nendest kaalutlustest lähtuda, kui valitakse raamlepingu osapooltest see ettevõtja, kes konkreetset hankelepingut täitma asub. Ka sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 76 lg 2 kohaselt ei ole nende kaalutluste arvesse võtmine piiratud erimenetlusega, vaid käsitleb sotsiaal- ja eriteenuste lepingu sõlmimise põhimõtteid üldisemalt. Punktidega 169 ̶ 172 viiakse sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute reserveerimise regulatsioon kooskõlla direktiivis 2014/24/EL sätestatuga. Kehtiva § 127 lg 1 kohaselt tuleb hankelepingu reserveerimise kohta info avaldada laiemalt riigihanke alusdokumentides, ent direktiivid nõuavad selle avaldamist konkreetselt hanketeates. Muudatusega asendatakse sõnad „riigihanke alusdokumentides“ sõnaga „hanketeates“. Teiseks asendatakse kehtivas sättes sõnad „juriidiline isik“ sõnaga „ettevõtja“, kuivõrd direktiivid ei välista reserveeritud hankelepingute sõlmimiseks korraldatud riigihangetelt ettevõtjaid, mis ei ole juriidilised isikud. Kolmandaks jäetakse välja nõue, mille kohaselt peaks reserveeritud hankelepingu sõlmimiseks korraldatud riigihankel osalemiseks tõendama ettevõtja oma tegevuse eesmärki üksnes põhikirja alusel. Direktiivid ei sea piiranguid dokumentide ega allikate liikidele, millest organisatsiooni tegutsemise eesmärk nähtub. Punktiga 173 muudetakse § 129 regulatsiooni nii, et ideekonkursi läbiviimisele laienevad ka riigihanke alusdokumentide muutmise ja sellest tulenevalt pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendamise sätted, sh olukorras, kus on esinenud tõrge elektroonilises süsteemis, pakkumusele ja pakkumuse esitamisele ning pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisele kohalduvad sätted, pakkumuse vastavuse kontrollimisele kohalduvad sätted, pakkumuste hindamisele ja edukaks tunnistamisele ning riigihanke menetluse jätkamisele edukaks tunnistatud pakkumuse tagasivõtmisele kohalduv. Muudatus tehakse praktikas esinevate ning huvigruppidega konsulteerimise käigus tõusetunud kitsaskohtade ületamiseks ideekonkursside korraldamisel. 40 Ühtlasi lisatakse mõned lõiked, mis teevad riigihanke alusdokumentide muutmisele mõned erisused, mis puudutavad just ideekonkurssi. Kõigepealt nimetatakse lisatavas lõikes 32 üheselt, et ideekonkursil võib riigihanke alusdokumente muuta enne ideekavandite esitamise tähtpäeva. Teisena tuuakse erisusena sisse olukord, kus tõrge elektroonilises süsteemis tingib ideekavandite esitamise tähtaja mittesaabumise ka siis, kui ideekavandeid saab esitada osaliselt elektrooniliselt. Põhimõtteliselt on see olukord, kus osa ideekavandist, näiteks andmed ja dokumendid, mis puudutavad ettevõtjate kvalifitseerumist ja muud sellised dokumendid, mis esitatakse näiteks Word või .pdf formaadis, esitatakse elektrooniliselt elektroonilises süsteemis, ent mõõtkavas mudel, näidis või planšett esitatakse hankijale mitte-elektroonilises vormis. Kolmandaks sätestatakse lõikes 34, et kui hankija muudab riigihanke alusdokumente, va juhul, kui ta muudab ainult ideekavandite esitamise tähtpäeva, peab ideekavandite esitamise tähtaega pikendama mõistliku aja võrra. Hankemenetluses peab pikendatud tähtaeg võrduma vähemalt poolega seaduses sätestatud vastavast miinimumtähtajast, ent ideekonkursil ei ole miinimumtähtaega sätestatud. Punktidega 174 ja 175 muudetakse § 132 lg 1 punktides 1, 2 ja 4 sisalduvaid erandeid, mille puhul hankija ei ole RHS-s sätestatud korda kohustatud kontsessioonilepingu sõlmimisel järgima ja viiakse need kontsessioonidirektiiviga kooskõlla. Kehtiv p 1 on sõnastatud nii, justkui oleks selle kohaldamisala ainuõiguse andmise enda suhtes, mitte ainuõigust omava isikuga kontsessioonilepingu sõlmimiseks. Direktiiv 2014/23/EL art 10 lg 1 teine lõik aga sätestab, et hankija ei ole kohustatud kontsessioonilepingu sõlmimisel järgima RHS-s sätestatud korda, kui leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes on varasemalt saanud kooskõlas ELTL ja muude EL õigusaktidega, mis puudutavad turulepääsu ühiseeskirju võrgustikusektoris tegutsemiseks, ainuõiguse võrgustikusektoris tegutsemisel teenuste osutamiseks, ning leping puudutab seda teenust. Kehtiv p 2 viitab ekslikult sellele, et erandit kohaldatakse tegevusloa andmisel lennutransporditeenuse osutamiseks. Õige on aga, et hankija ei ole kohustatud kontsessioonilepingu sõlmimisel järgima RHS-s sätestatud korda, kui leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes on määruse (EÜ) nr 1008/2008 alusel saanud tegevusloa lennutransporditeenuse osutamiseks, ning sõlmitav leping puudutab just asjaomast teenust (direktiiv 2014/23/EL art 10 lg 3). Kehtivas p-s 4 sisaldub samasugune viga, kuivõrd direktiivi vastavast sättest (art 10 lg 9) lähtudes ei kohaldata direktiivi kontsessioonilepingu sõlmimisel ainuõigust omava ettevõtjaga, mitte ainuõiguse andmisel ettevõtjale nagu seda sätestab ekslikult RHS. Punktiga 177 lisatakse § 137 lõikele 1 uus lause, mille kohaselt kohaldatakse kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lõppemisel § 73 lg-t 4, mis sätestab, kuidas lõpeb menetlus siis, kui see on jagatud osadeks. Sätte senine sõnastus § 73 lg-le 4 ei viidet ei teinud, mistõttu võis mitmeosalise kontsessioonlepingu sõlmimise menetluse läbiviimisel tekkida olukord, kus mõni osa lõppes erineval alusel, kuid viite puudumise tõttu polnud selge, millisest sättest peaks hankija lähtuma ning kas kohaldub RHS § 73 lg-s 4 sätestatu. Täienduse sättesse lisamine suurendab õigusselgust, kuna on selge, et menetluse eri osad võivad lõppeda erinevatel alustel. 41 Punktiga 178 muudetakse kontsessioonilepingu sõlmimise võimalust ilma hanketeate eelneva avaldamiseta juhul, kui tegemist on sellise kontsessioonilepinguga, mille sõlmimiseks saab sõlmida vaid ühe ettevõtjaga tehnilistel, ainuõiguste või intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud või seaduse § 4 punktis 1 nimetamata ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel. Sätte sõnastusse lisatakse direktiivi 2014/23/EL artikli 31 lõike 4 teise lõigu eeskujul lausend „kui puudub mõistlik alternatiiv“. Lausend tuleneb direktiivi sõnastusest ja kuna see on jäänud varasemalt korrektselt üle võtmata, siis tuleb sätte sõnastust muuta nii, et see tagaks direktiivi õige ning kohase ülevõtmise siseriiklikku õigusesse. Punktiga 179 täiendatakse esiteks § 138 lõiget 1 lauseosaga, mille kohaselt tuleb riigihanke alusdokumentide koostamisel kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses lähtuda üldreeglitest, kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust reguleerivates sätetes ei ole sätestatud teisiti. Näiteks on selles menetluses erinevalt reguleeritud tehnilise kirjelduse koostamine. Teiseks lisatakse võimalus teha riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks mitte riigihanke algamisest arvates, vaid koos pakkumuse esitamise ettepanekuga sellisel juhul, kui hankija viib kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse läbi mitme-etapilisena. Mitme-etapilise menetluse all on mõeldud sellist menetlust, mis sarnaneb konkurentsipõhisele läbirääkimistega hankemenetlusele, kus kõigepealt võivad kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad esitada menetluses osalemise taotluse, seejärel valib hankija nende hulgast välja taotlejad, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku ja pärast pakkumusi on võimalik pakkujatega ka läbi rääkida. Sellisel juhul võimaldab direktiivi 2014/23/EL art 34 lg 1 teha riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks alles koos pakkumuse esitamise ettepanekuga. Kolmandaks lisatakse lõikesse 2 seal sätestatud eeldustel võimalus, et teave riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemise kohta märgitakse alternatiivselt pakkumuste esitamise ettepanekus ega pea sellisel juhul sisalduma kontsessiooniteates. Sellise võimaluse näeb ette direktiivi 2014/23/EL art 34 lg 2. Punktiga 180 lisatakse §-le 138 uus lõige, mille kohaselt on võimalik eelmises eelnõu punktis selgitatud põhjustel alles koos pakkumuse esitamise ettepanekuga kättesaadavaks tehtud riigihanke alusdokumente muuta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Sellisel juhul on ettevõtjad saanud asuda riigihanke alusdokumentide sisuga tutvuma hiljem, millest tulenevalt võib neil tekkida dokumentide kohta küsimusi või ettepanekuid nende muutmiseks samuti hiljem. Kui esitatud küsimuste või ettepanekute tulemusena leiab hankija, et riigihanke alusdokumente tuleks tõesti muuta, peaks tal olema selleks ka võimalus, kuivõrd alternatiiv – menetlus kehtetuks tunnistada ning uut menetlust muudetud dokumentidega alustada – on ebaproportsionaalselt koormav kõikidele osapooltele. Siin ei teki ka küsimust, et kui nendes riigihanke alusdokumentides oleksid tingimused olnud kohe sellised, kui pärast muudatust, kas siis riigihankes oleks soovinud osaleda ka teised ettevõtjad, kuivõrd need riigihanke alusdokumendid ei saanud olla riigihankes osalemise kasuks või kahjuks otsustamise aluseks. Seega ei ole kedagi ebavõrdselt koheldud. Punktiga 181 täiendatakse § 141 lõiget 2 teise lausega nii, et riigisisesesse õigusesse oleks korrektselt harmoniseeritud direktiivi 2014/23/EL artikli 37 lõige 3 ja sarnaselt paragrahvi 64 lõikele 3 ja paragrahvi 68 lõikele 3, lasuks hankijal kohustus hoolitseda selle eest, et ettepaneku saavate taotlejate arv oleks konkurentsi tagamiseks piisav. 42 Punktiga 182 muudetakse § 141 regulatsiooni nii, et ka kontsessioonlepingu sõlmimise menetlusele laienevad pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisele kohalduvad sätted. Ühtlasi laieneb § 73 lg 2, mille kohaselt loetakse ettepanek pakkumuse esitamiseks tehtuks hanketeate avaldamisega või riigihangete alusdokumentide kättesaadavaks tegemisega ning seda ei pea eraldi riigihangete alusdokumentides enam märkima. Muudatus tehakse praktikas esinevate ning huvigruppidega konsulteerimise käigus tõusetunud kitsaskohtade ületamiseks kontsessioonlepingu sõlmimise menetluste korraldamisel. Punktiga 183 täiendatakse § 141 esiteks uue lõikega 51, mille kohaselt kohaldatakse kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses kõrvaldamise aluste puhul heastamist samamoodi nagu tavalises hankemenetluses, ent alates rahvusvahelisest piirmäärast. Heastamise näeb kontsessioonide puhul ette kontsessioonidirektiivi 2014/23/EL art 38 lg 9, ent kehtivas seaduses on see jäänud see ülevõtmata, mistõttu tuleb kõnealune viga parandada ja direktiivi vastav säte siseriiklikku õigusesse korrektselt üle võtta. Teiseks lisatakse § 141 lg 52, millega pannakse hankijale kohustus lähtuda pakkumuste vastavuse kontrollimisel § 114 lg-st 1. Muudatuse vajadus selgus huvigruppidega konsulteerimise tulemusel, kes märkisid, et juhul kui hankija pole riigihanke alusdokumentides §-le 114, siis vastav regulatsioon ei kohaldu. Antud asjaolu võib tekitada probleeme nii hankijatele kui pakkujatele ning täiendava regulatsiooni lisamine suurendab õiguskindlust. Kolmandaks lisatakse § 141 lg 53, millega kohustatakse hankijat lähtuma kõigi pakkumuste tagasilükkamisel, pakkumuste hindamisel ja pakkumuse edukaks tunnistamisel ning kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse jätkamisel edukaks tunnistatud pakkumuse tagasivõtmise korral seaduse 2. peatükis sätestatud regulatsioonist. Senini hankijatel vastav kohustus puudus ning praktikas tekitas see probleeme kontsessioonlepingu sõlmimise menetluse läbiviimisel, kuna juhul kui vastav regulatsioon jäi riigihanke alusdokumentides sätestamata või sätestati oluliselt erinevalt või puudulikult, siis muutis see menetluse ettearvamatuks kõigi turuosaliste jaoks ning võis päädida menetluse kehtetuks tunnistamisega. Kontsessioonlepingu sõlmimise menetluses seaduse 2. peatüki sätete kohaldamise kohustuslikuks muutmisega suureneb menetluse selgus ja arusaadavus ning selle tulemusena ka õiguskindlus kõigi turuosaliste jaoks. Punktiga 184 täiendatakse § 141 selguse mõttes uue lõikega 61, mille kohaselt peab hankija kontsessioonilepingu puhul nii menetluses kui ka täitmisel lähtuma §-s 122 sätestatust, mis näeb ehitustööde kontsessioonilepingu korral ette kohustuse kontrollida alltöövõtjatel kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist. Senini ei lasunud hankijatel kohustust kohaldada ehitustööde kontsessioonlepingu puhul seaduse §-is 122 sätestatud regulatsiooni, kuid puudub mõistlik põhjus reguleerida arvestades ehitustööde hankemenetlust ja hankelepingu täitmist ning ehitustööde kontsessioonlepingu sõlmimise ja kontsessioonlepingu täitmist erinevalt. Punktiga 185 täiendatakse § 141 lõiget 7 viitega paragrahvile 124, kuna § 124 lõike 1 punkt 3 teeb viite kontsessioonidirektiivile 2014/23/EL ning sätestab, et ülesütlemise aluseks on ka see, kui Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses tuvastanud kontsessioonidirektiivi rikkumise. Varasemalt puudus muudetavas sättes viide paragrahvile 124 ning muudatus on vajalik direktiivi kohaseks ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse. Muudatusega antakse hankijatele võimalus öelda kontsessioonilepingut üles samadel alustel nagu hankelepingut. 43 Punktiga 186 lisatakse § 143 lõikesse 1 teine lause. Muudatus on ajendatud direktiivi 2014/23/EL artikli 39 lõigete 1 ja 2 sõnastusest, millest tulenevalt peavad hankijad pakkumuste ja taotluste esitamise tähtaja määramisel arvestama eeldusliku ajaga, mida pakkujad või taotlejad pakkumuse või taotluse koostamiseks võiksid vajada. Kuna varasemalt polnud direktiiv siseriiklikku õigusesse kohaselt üle võetud, siis lisatakse sättesse kohustus määrata pikem tähtaeg pakkumuste või taotluste esitamiseks, kui pakkujal või taotlejal tuleb enne pakkumuse või taotluse esitamist tutvuda hankija nimetatud koha või dokumentidega. Punktiga 187 lisatakse § 143 lg-le 2 lauseosa, mis reguleerib seda, millest arvates arvestatakse pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega olukorras, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Sellisel juhul arvestatakse tähtaja algust TED-ile teate esitamisest arvates, mitte riigihangete registrile esitamisest arvates, sest vastasel korral oleks seadus kontsessioonidirektiiviga vastuolus. Punktiga 188 täiendatakse sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingute sõlmimist reguleerivaid sätteid nõudega, et hankijal tuleb, sarnaselt sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse ning kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega, vastav menetluskord ette näha riigihanke alusdokumentides. Menetluskorra sätestamisel saab hankija peale §-s 144 sätestatu lähtuda vajadusel ka teistest, RHS sätetest. Kuivõrd sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingute sõlmimisel tuleb lisaks sättes toodud avaldamiskohustusele ja ooteajale järgida riigihanke üldpõhimõtteid, tagab menetluskorra kehtestamise nõue läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete täitmise. Sellisel juhul on menetluses osalevad ettevõtjad algusest peale teadlikud reeglitest ja nõuetest, mille kohaselt menetlus läbi viiakse ning alustest, kuidas edukas pakkumus välja valitakse. Punktiga 189 sätestatakse, et ka sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingute puhul kohaldub hankelepingute tühisuse regulatsioon. Selline alus tuleb direktiivi 2014/23/EL art-st 19, mis omakorda viitab art-dele 46 ja 47, mis käsitlevad õiguskaitsemeetmete direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ. Seega kohalduvad õiguskaitsemeetmete direktiividest tulenevad lepingute tühisuse sätted ka sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonlepingutele. Muudatus on vajalik selleks, et direktiiv oleks kohaselt üle võetud. Punktiga 190 asendatakse §-des 145 ja 168 selguse mõttes sõna „hankemenetluse“ sõnaga „riigihanke“. Praegusest sõnastusest võib jääda ekslik mulje, et 2. peatüki sätteid kohaldatakse võrgustikusektoris ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas üksnes sedavõrd, kui need piirduvad hankemenetlusega, ent 2. peatükis sisalduvad ka sellised sätted, mis on nö hankemenetluse- järgsed, mis puudutavad hankelepingute täitmist. Seega tuleb sõnastust laiendada kogu riigihankele. Samasugune asendus tehakse § 172 lõikes 1, mille tulemuse on see säte sõnastatud samamoodi § 48 lg-ga 3 ja § 49 lg-ga 1, mis reguleerivad sarnaseid olukordi nö klassikalises sektoris. Punktis 191 tehakse erisus võrgustikusektori hankemenetluses põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimise ja alltöövõtjate kontrollimise osas ehitustööde hankelepingutes. Nimelt sätestavad kehtiva seaduse § 115 lg-d 2 ̶ 6 ja § 122, et ehitustööde hankelepingute puhul, mille maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, on hankijal teatud kohustused nõuda selgitust põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse osas ning alltöövõtjatel kõrvaldamise aluste kontrollimise osas. Samal ajal ei ole RHS-s sätestatud riigihanke piirmäära võrgustikusektori riigihangetele ning võrgustikusektoris tuleb alates lihthanke piirmäärast kuni rahvusvahelise piirmäärani läbi viia lihthankemenetlus RHS § 125 44 kohaselt, mis selliseid kohustusi ehitustööde hankelepingute puhul ei sätesta. Seega on hetkel arusaamatu, millisest piirmäärast peaks neid kohustusi võrgustikusektori riigihangetes täitma. Muudatusega täpsustatakse, et kohustused võrgustikusektori hangetes algavad lihthanke piirmäärast. Lihthanke piirmäär ehitustööde hankelepingu korral võrgustikusektori puhul on 300 000 eurot, mis on kaks korda suurem, kui ehitustööde hankelepingu korral avaliku sektori piirmäär. Seega on kohustuse kehtestamine alates lihthanke piirmäärast võrreldes avaliku sektoriga proportsionaalne. Täpselt samasugune muudatus samadel põhjustel tehakse punktiga 205 ka §-s 168 ehitustööde hankelepingute puhul kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas. Lihthanke piirmäär kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on ehitustööde hankelepingu korral samuti 300 000 eurot. Punktiga 192 muudetakse § 146 lg 2 punkti 1 sõnastust analoogselt § 147 lg 2 p-s 1 ja § 148 lg 2 p-s 1 sätestatuga ja kooskõlas direktiivi 2014/25/EL art 8 lg 2 p-ga a. Nimelt on sätte mõtteks, et kui hankija tegutseb küll gaasi- ja soojusenergiaga, elektrienergiaga, veega, transporditeenustega, ent mitte RHS tähenduses, või ka mõnes muus valdkonnas, ei ole gaasi- või soojusenergia tootmine, mis on selle tegevusega tegelemise vältimatuks tagajärjeks, võrgustikuga seotud tegevus RHS mõttes. Kehtivast sõnastusest aga jääb mulje, et sellise välistuse jaoks peaks tegutsema tingimata sadamate või lennuväljadega või postiteenustega seotud valdkondades. Punktiga 193 muudetakse § 147 lõike 1 punkti 1sõnastust nii, et see hõlmaks lisaks elektri püsivõrgu käitamisele ka elektrivõrgu pakkumist. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et direktiivi 2014/25/EL artikli 9 lõike 1 punkti a kohaselt on elektrienergiaga seotud valdkonnas tegutsemiseks ka selline juhtum, kus võrgu omanik ise avalikkusele elektrienergiaga seotud teenust ei paku, vaid annab vastavale teenust pakkuvale ettevõtjale haldamiseks võrgu. Juhul, kui selline isik teeb soetusi selle võrguga seoses, tuleb tal järgida võrgustikusektori hankijale kehtestatud reegleid. Direktiivi kohaseks ülevõtmiseks ja kohaldamiseks tuleb seaduse teksti täiendada. Punktiga 194 täiendatakse § 148 lg 1 p 1 selliselt, et võrgustikusektori tegevuseks on ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni pakkumine. Selle aluseks on direktiivi 2014/25/EL art 10 lg 1 p a, mis on aga kehtivast seadusest puudu, seega on direktiivi üle võetud mittetäielikult. Punktiga 195 täiendatakse § 148 uue lõikega 11, millega võetakse üle direktiivi 2014/25/EL art 10 lg 2 sissejuhatav lauseosa. Kehtiv paragrahv 148 lg 1 ei kajasta täiesti täpselt seda, mis on sätestatu direktiivi 2014/25/EL art 10 lg-tes 1 ja 2. Nimelt paneb direktiiv kõnealuse artikli lg-s 2 (§ 148 lg 1 punktid 3 ja 4) nimetatud tegevuste puhul riigihanke korraldamise kohustuse sõltuvusse sellest, kas tegemist on võrgustikusektori hankijaga, kes teeb samal ajal ka lg-s 1 (§ 148 lg 1 punktid 1 ja 2) nimetatud tegevusi. Paragrahv § 148 lg 1 aga loetleb veega seotud valdkonna tegevused võrdsetena. Selleks, et seadus vastaks direktiivile, tuleb § 148 lg 1 punktide 3 ja 4 kohaselt hankijaks olemine panna sõltuma punktide 1 ja 2 tegevustega tegelemisest. Punktiga 196 täiendatakse § 149 lõike 1 sõnastust selleks, et tagada direktiivi 2014/25/EL art 11 kohane ülevõtmine. Direktiivi eestikeelse versiooni kohaselt kuulub võrgustikusektori valdkonna alla mh transporditeenuse pakkumine, samas kui direktiivi teiste keeleversioonide kohaselt on transporditeenustega seotud valdkonna all võrgu pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on avalikkusele transporditeenuste pakkumine, mitte aga transporditeenuste 45 pakkumine eraldi, ilma võrgu käitamise või pakkumiseta. Seega, kuna mitmes teises keeles on võrgu pakkumine eraldi välja toodud, tuleb järeldada, et eestikeelne versioon pole täielik. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt peab olukorras, kus õigusakti erinevad keeleversioonid üksteisest erinevad, sätte tõlgendamisel erinevaid versioone omavahel võrdlema, kuivõrd õigusaktid on välja töötatud mitmes keeles ja erinevad keeleversioonid on võrdselt autentsed. 6 Eeltoodust tulenevalt tuleb direktiivi eestikeelsest versioonist lähtudes koostatud seaduse teksti täiendada, et tagada direktiivi kohane ülevõtmine. Punktiga 197 viiakse säte kooskõlla direktiivi 2015/25/EL art-ga 19, mis jätab riigihangete kohaldamisalast välja ka sellised ideekonkursid, mis on seotud võrgustikusektori tegevusega kolmanda riigi territooriumil. Kehtiva seaduse kohaselt tuleks selliste ideekonkursside korraldamisel järgida RHS-i reegleid, mis on põhjendamatult range. Punktiga 198 muudetakse hankemenetluse valikut reguleerivat sätet selliselt, et avatud või piiratud hankemenetluselt üleminek võistlevale dialoogile või konkurentsipõhisele läbirääkimistega hankemenetlusele ei ole võrgustikusektori riigihanke menetlustes võimalik. Sellist ühelt menetluselt teisele üleminekut võrgustikusektori direktiiv üldse ei võimalda, ilmselt seetõttu, et võrgustikusektoris on alati ilma eraldi selgitust omamata võimalik valida kõikide väljakuulutatavate menetluste vahel. Eraldi alused menetluse valikuks on sätestatud üksnes väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse valikuks. Punktiga 199 tehakse § 156 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja teistes järgnevates sarnastes sätetes terminoloogiline muudatus ning sõnastatakse need selguse huvides sarnaselt § 48 lg-le 3 ja § 49 lg-le 1. Samasugused muudatused tehakse § 172 lõikes 2, § 173 lg-s 3 ja lg 5 sissejuhatavas lauseosas. Punktiga 200 muudetakse esiteks hankelepingu sõlmimise võimalust ilma hanketeate eelneva avaldamiseta juhul, kui tegemist on sellise hankelepinguga, mille sõlmimiseks saab sõlmida vaid ühe ettevõtjaga tehnilistel, ainuõiguste või intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel. Sätte sõnastusse lisatakse direktiivi 2014/25/EL art 50 p 3 teise lõigu eeskujul lausend „kui puudub mõistlik alternatiiv“. Lausend tuleneb direktiivi sõnastusest ja kuna see on jäänud varasemalt korrektselt üle võtmata, siis tuleb sätte sõnastust muuta nii, et see tagaks direktiivi õige ning kohase ülevõtmise siseriiklikku õigusesse. Teiseks muudetakse § 156 lg 1 punkti 4 sõnastus samasuguseks § 40 lg 1 punktiga 3, kuivõrd see väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alus peab olema nii klassikalises sektoris kui ka võrgustikusektoris, lähtuvalt vastavatest direktiividest identne. Kehtivas seaduses on aga võrgustikusektori puhul puudu eeldus, mille kohaselt ei saa ettenägematud asjaolud, mis erandliku menetluse kasutamise tingivad, mitte mingil juhul johtuda võrgustikusektori hankijast endast. Muudatusega see viga parandatakse. Punktiga 201 täiendatakse § 156 lg 1 punkti 6 selliselt, et see oleks kooskõlas võrgustikusektori direktiivi 2014/25/EL art 50 punktiga f. Esiteks, direktiivi nimetatud säte näeb sõnaselgelt ette, et korratavad teenused või ehitustööd peavad olema võrreldes esmahanke esemeks olnud teenuste/ehitustöödega „samalaadsed“. Kehtiva RHS § 156 lg 1 p 6 kohaselt peavad aga uued 6 EK C-283/81, Srl CILFIT ja Lanificio di Gavardo SpA versus Ministero della sanità, ECLI:EU:C:1982:335, p 18; EK C-72/95, Aannemersbedrijf P.K. Kraaijeveld BV jt. versus Gedeputeerde Staten van Zuid-Holland, ECLI:EU:C:1996:404, p 28. 46 teenused või ehitustööd seisnema „[varasema] hankelepingu alusel tellitud ja esialgsele projektile vastavate teenuste või ehitustööde kordamises“. Seega kitsendab RHS lubamatult direktiivis sätestatud erandi kohaldamisala, nähes ette, et korratavad teenused või ehitustööd peavad olema varasematega samad. Teiseks ei nimeta kehtiv RHS säte täiendavat direktiivis sätestatud eeltingimust teenuste ja ehitustööde kordamise erandi kohaldamiseks: „[e]sialgses projektis märgitakse võimalike täiendavate ehitustööde või teenuste ulatus ning nende suhtes lepingu sõlmimise tingimused.“ Seega peaks RHS ette nägema ka seda, et esialgses hanketeates peab olema välja toodud võimalike korratavate teenuste või ehitustööde maht ning asjaomase hankelepingu tingimused. Eelnevast tulenevalt laiendab RHS selles episoodis lubamatult EL õiguses sätestatud erandi kohaldamisala, tehes erandile tuginemise hankijatele lihtsamaks. Muudatusega need kaks ebakõla parandatakse. Punktiga 202 muudetakse § 160 ja lisatakse nende hankemenetluste puhul, mida võrgustikusektori hankija alustab perioodilise eelteate või kvalifitseerimise süsteemi teatega, erisus, mille kohaselt ei pea riigihanke alusdokumente tegema kättesaadavaks hankemenetluse algamisest arvates. Lisatakse lõiked 1 ̶ 3 ja kehtiva sätte tekst liigub muutmata kujul lõikeks 4. Lisatavate lõigete aluseks on direktiivi 2014/25/EL art 73 lg 1 esimese lõigu teine alternatiiv ja teine lõik. Esimesena nimetatud sätte kohaselt teeb hankija juhul, kui hankemenetlust alustatakse perioodilise eelteatega, riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks alates kuupäevast, mil saadeti huvi kinnitamise ettepanek. RHS-s on huvi kinnitamise ettepanek asendatud hankemenetluses osalemise taotluse esitamise ettepanekuga (vt § 159 lg 5). Kuivõrd perioodilise eelteatega saab § 157 lg 2 kohaselt alustada üksnes piiratud või konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust, ei ole veel ühe etapi (huvi jätkuva kinnitamise) lisamine menetlusökonoomikat arvestades vajalik. Taotluse esitamisega kinnitavad ettevõtjad oma jätkuvat huvi hankemenetluses osaleda. Teisena nimetatud sätte kohaselt teeb hankija juhul, kui hankemenetlust alustatakse kvalifitseerimise süsteemi teatega, riigihanke alusdokumendid kättesaadavaks võimalikult kiiresti, ent hiljemalt koos pakkumuse esitamise ettepaneku või läbirääkimiste alustamise ettepanekuga. Kuivõrd läbirääkimised toimuvad dialoogi vormis enne pakkumuste esitamist üksnes võistleva dialoogi korral (kõikidest teistes läbirääkimisi võimaldavates hankemenetlustes toimuvad läbirääkimised pärast pakkumuste esitamist), on lisatavas lõikes 3 see täpsemalt sätestatud. Punktiga 203 viiakse § 165 lg 2 teine lause kooskõlla direktiivi 2014/25/EL art 75 lõikega 4. Kehtiva sätte kohaselt teatab hankija taotlejale pikemast kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemise tähtajast nelja kuu jooksul, ent direktiivi kohaselt peab see toimuma kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Samuti puudub kehtivast sättest lisatingimus, et pikendatud tähtaeg ei tohi olla pikem kui 6 kuud. Punktiga 204 täiendatakse § 165 lg-t 3 lauseosaga, mille kohaselt tuleb kvalifitseerimissüsteemiga liitumise taotluse esitanud taotlejat teavitada ka põhjustest, miks ta jäetakse kvalifitseerimata, kui hankija otsustab teda süsteemiga mitte liita. Punktidega 206 ja 207 viiakse § 169 lg 1 p-d 2 ja 4, mis puudutavad kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete määratlust, kooskõlla direktiivi 2009/81/EÜ art 2 punktidega 47 b ja d. RHS kehtiva sätte kohaselt kuulub kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke alla selline julgeolekuotstarbeline asi, mis on seotud riigisaladuse või salastatud välisteabega. Direktiivi kohaselt on selliseks riigihankeks aga ka selline soetus, mis on seotud teabega, millele on määratud kaitsetase, mitte üksnes salastatuse tase. Direktiivi art 2 punkti b kohaselt on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeks tundliku varustuse, sealhulgas selle mis tahes osade, komponentide ja/või alamkoostude tarnimine. Punkti d kohaselt on selleks ka tundlike ehitustööde ja teenuste tellimine. Tundlik varustus, ehitustöö või teenus on direktiivi art 1 p 7 kohaselt julgeoleku eesmärgiga varustus, ehitustöö või teenus, millega kaasneb, mis eeldavad ja/või sisaldavad salastatud teavet. Sama art p 8 kohaselt on salastatud teave igasugune teave või materjal, olenemata selle vormist, laadist või edastamisviisist, millele on määratud salastatuse tase või kaitsetase ning mis riigi julgeoleku huvides ning vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigus- või haldusnormidele vajab kaitsmist igasuguse seadusevastase omastamise, hävitamise, kõrvaldamise, avalikustamise, kadumise eest või volitamata isiku juurdepääsu eest või mis tahes liiki kahjustamise eest. Seega kuulub kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke alla mitte üksnes riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud, vaid ka sellise julgeolekuotstarbelise asja ostmine või teenuse ja ehitustöö tellimine, mis on seotud näiteks teabega, mis on avaliku teabe seaduse 5. peatüki kohaselt piiratud juurdepääsuga. Selle tõttu muudetakse RHS vastavaid sätteid selliselt, et oleks hõlmatud ka muu juurdepääsupiiranguga teabega seotud riigihanked. Direktiivi 2009/81/EÜ salastatud teabe määratlusest tulenevalt tehakse muudatused ka § 175 lg-s 1 (eelnõu punkt 217), § 175 lg 5 sissejuhatavas lauseosas (eelnõu punkt 219) ja § 178 lg- s 31 (eelnõu punkt 226). Punktiga 208 viiakse § 170 lg 1 punktis 2 sätestatud luure- ja vastuluuretegevusega seotud lepingute erandi sõnastus vastavusse direktiivi 2009/81/EMÜ art 13 punktiga b, mis ei käsitle seda, millise asutuse poolt peaks luuretegevus olema tehtud, et tegemist oleks erandiga. Kehtiva RHS sõnastus kasutab küll sõna „sealhulgas“, mis tähendab, et igasugune luuretegevus, sealhulgas ka julgeolekuasutuste või kaitseväe poolt läbi viidav luuretegevus on erand, ent see on praktikas siiski tekitanud mõnevõrra arusaamatusi. Muudatusega arusaamatused kõrvaldatakse. Punktiga 209 viiakse § 173 lg-tes 1 ja 2 sisalduvad väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alused kooskõlla kaitse- ja julgeolekudirektiivi 2009/81/EÜ art 28 lg-ga 1. Esiteks ei ole kehtiva § 173 lg 1 sissejuhatavas lauseosas viide RHS § 49 lg 1 p-le 1 täpne, kuna antud säte reguleerib erandliku hankemenetluse kasutamist avatud või piiratud hankemenetluse järgselt. Direktiiv 2008/91/EÜ ei võimalda aga kohaldada erandlikku hankemenetlust avatud hankemenetluse järgselt. Nimetatud direktiivi art 28 lg 1 p-de „a“ ja „b“ kohaselt võib erandliku hankemenetluse kasutamine järgneda kindlate tingimuste täitmisel piiratud ja konkurentsipõhisele läbirääkimistega hankemenetlusele ning võistlevale dialoogile. Seega laiendab viide lubamatult direktiivi kohaldamisala. Teiseks ei ole viide § 49 lg 1 p-le 2 samuti täpne, kuna antud säte seob õiguse kasutada erandlikku hankemenetlust tehniliste, ainuõiguste kaitsega seotud ja kunstiliste põhjuste esinemisega. Direktiivi 2009/81/EÜ art 28 lg 1 p „e“ lubab erandliku hankemenetluse kasutamist aga üksnes juhul, kui seda õigustavad tehnilised või ainuõiguste kaitsega seotud põhjused. Seega ei sätesta EL õiguskaitse-ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes õigust tugineda 48 kunstiliste põhjuste erandile. Niisiis on direktiivi kohaldamisala laiendatud. Otseviide RHS § 49 lg 1 p-le 2 on ekslik ka seetõttu, et antud norm kajastab tehniliste põhjuste ja ainuõiguste kaitse erandite uusi redaktsioone (direktiivi 2014/24/EL art 32 lg 2 p „b“). Direktiivi 2008/91/EÜ art 28 lg 1 p „e“ esindab aga tehniliste põhjuste ja ainuõiguste kaitse erandite vanemaid versioone, mis ei sisalda kahte 2014. a direktiividega lisatud kohaldamise eeltingimust: mõistliku alternatiivi puudumist ja hanketingimuste kunstliku kitsendamise keeldu. Seega on selles episoodis direktiivi kohaldamisala kitsendanud. Kolmandaks lisatakse p-le 4 võimalus kasutada erandlikku menetlust kriisiolukorrast tuleneva kiireloomulisuse tõttu. Selline alus tuleneb kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 28 lg 1 p-st c ja on kehtivast seadusest puudu. Mida tuleks lugeda kriisiolukorraks, võib määratleda sama direktiivi art 1 p 10 alusel, mille kohaselt on kriis olukord liikmesriigis või kolmandas riigis, kus on toimunud kahjustav sündmus, mille ulatus on oluliselt suurem kahjustavate sündmuste ulatusest igapäevases elus ja mis oluliselt ohustab või piirab inimeste elu ja tervist või mõjutab märkimisväärselt vara väärtust või nõuab meetmeid elanikkonna varustamiseks hädavajalikuga; kriisiga on tegemist ka siis, kui niisuguse kahjustava sündmuse toimumist peetakse ilmseks; relvastatud konfliktid ja sõjad on käesoleva direktiivi tähenduses kriisid. Neljandaks võetakse sätetest ära viited §-le 93, mis reguleerib pakkumuste esitamise tähtaegade seadmist avatud hankemenetluses. Kuivõrd kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas avatud hankemenetluse kasutamist ette nähtud ei ole, ei ole need viited asjakohased. Punktiga 210 lisatakse §-le 173 uus lõige 21, mis kohustab kaitse- ja julgeolekudirektiivi 2009/81/EÜ art 28 lg 1 p-st a lähtuvalt hankijat esitama Euroopa Komisjonile viimase nõudmisel aruande selle kohta, millistel asjaoludel väljakulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust lg 1 p 1 alusel kasutati. Aruanne esitatakse Rahandusministeeriumi kaudu. Punktiga 211 lisatakse § 173 lg-le 4 kehtivast seadusest puuduolev võimalus sõlmida samas lõikes toodud alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel pikem kui 5 aastat kestev hankeleping, kui seda tingivad erandjuhud, arvestades toodete, seadmete või süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida tarnija vahetamine võiks põhjustada. Sellise võimaluse sätestab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 28 lg 3 p 1 teine taane. Punktidega 212 ja 213 viiakse teenuste või ehitustööde kordamise alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise sätted kooskõlla kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 28 lg 4 p-ga b. Esiteks sätestatakse, et korratavad teenused ja ehitustööd peavad olema samalaadsed, ent mitte täpselt samad. Teiseks lisatakse puuduolev kohustus teavitada esialgses hanketeates sellise täiendava hankelepingu sõlmimise võimalusest. Kolmandaks lisatakse võimalus sellel alusel menetlus korraldada ka hiljem kui viie aasta jooksul esialgse hankelepingu sõlmimisest arvates, arvestades toodete, seadmete või süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida tarnija vahetamine võiks põhjustada. Punktidega 214 ja 215 tunnistatakse § 174 lg 1 p 1 kehtetuks ja muudetakse lg-t 2. Esiteks muudetakse viide § 94 lg 1 punktile 1 ja viidatakse hoopis punktile 2, kus on sätestatud piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ja võistlevas dialoogis kohaldatavad minimaalsed taotluste esitamise tähtajad, kui riigihanke eeldatav maksumus on 49 vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Need muudatused tingib asjaolu, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ei ole riigihangete piirmäära kehtestatud, mistõttu on ka üleliigsed sätted vastavas piirmääras hangetele tähtaja sätestamise ja selle lühendamise kohta. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas tuleb § 15 lg 3 kohaselt korraldada lihthanke piirmäärast alates kuni rahvusvahelise piirmäärani lihthankemenetlus, mille kohta on eraldi tähtaeg kehtestatud §-s 125 ning mis on niigi väga lühike (kehtiva seaduse kohaselt 5 tööpäeva asjade ja teenuste ning 15 päeva ehitustööde puhul, muudatuse kohaselt 10 päeva asjade ja teenuste puhul) ega vaja enam lühendamise võimalust. Teiseks eristatakse, et taotluste esitamise tähtaegu, mis on sätestatud § 94 lg 1 p-s 2, võib lühendada piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, aga pakkumuste esitamise tähtaegu võib lühendada üksnes piiratud hankemenetluses. Selline vahetegu tuleneb kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 33 lg-st 7. Muudatusega viiakse tähtaegade lühendamise regulatsioon selle sättega kooskõlla. Õiguskirjanduses on juhitud tähelepanu asjaolule, et § 174 lg 2 räägib „pakkumuste“ esitamise tähtaegadest ning mitte taotluste esitamise tähtajast. Muudatusega lisatakse sättesse sõnad „või taotluste“, nii et sätte sõnastus oleks korrektne. Punktiga 216 täiendatakse pakkumuste esitamise tähtaja eelteate esitamise puhul lühendamist reguleerivat sätet selliselt, et lühendamine on võimalik ainult piiratud hankemenetluses. Konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ei võimalda pakkumuste esitamise tähtaegu lühendada sätte aluseks oleva direktiivi 2009/81/EÜ art 33 lg 3. Punktiga 218 muudetakse § 175 lõiget 2 selliselt, et varasemalt suletud loetelu tarnekindluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitatavate andmete ja dokumentide kontrollimiseks muudetakse avatud loeteluks. Muudatuse tingib direktiivi 2009/81/EÜ artikli 23 teine lõik, mis viitab asjaolule, et Euroopa Liidu seadusandja ei ole soovinud piirata hankijaid tarnekindluse nõuete kontrollimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu sätestamisel, vaid on soovinud võimaldada hankijatele suuremat diskretsiooni läbi avatud loetelu. Samale seisukohale on asutud nii õiguskirjanduses7 kui ka Euroopa Komisjoni juhendmaterjalis8. Punktiga 219 täiendatakse § 175 uue lõikega 5, millega võetakse seadusesse korrektselt üle direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 22, mis puudutab riigisaladuse või salastatud välisteabega seotud hankelepingute puhul pakkujalt ning võimalikelt alltöövõtjatelt teabeturbe nõuetele vastavuse kontrollimiseks andmete ja dokumentide esitamist. Direktiivi 2009/81/EÜ artiklis 22 ning artikli 42 lõike 1 punktis j on silmas peetud kahte erinevat regulatsiooni: (i) teabeturbe nõuete kehtestamist hankelepingu tingimustena art 22 alusel ning (ii) teabeturbe nõuete kehtestamine ettevõtja tehnilist ja kutsealast suutlikkust näitava kvalifitseerimise tingimustena art 42 lg 1 p j alusel. Varasemalt sisaldus kõnealune regulatsioon paragrahvi 178 lõikes 3 ning mõlemaid nõudeid oli võimalik seada tehnilise ja kutsealase suutlikkuse nõudena. Muudatuse tulemusena võetakse direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 22 üle § 175 lõikesse 5 ning hankijal on võimalik pakkujatelt ning võimalikelt alltöövõtjatelt nõuda kinnitusi teabeturbe nõuete täitmise osas. 7 M. Steinicke in EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018 , p 1316; M. Parind, Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 175, kommentaar 19, lk 1008. 8 Directorate General Internal Market and Services. Directive 2009/81/EC on the award of contracts in the fields of defence and security. Guidance Note. Security of Supply, p 9, Internetis kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019XC0508(01)&from=EN 50 Punktiga 220 täiendatakse § 175 uue lõikega 6, mis teeb kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes erisuse kohustusest teha pakkumuste avamisel elektroonilises süsteemis pakkujate andmed avalikuks. Hankija võib juhul, kui pakkujate andmete avaldamine takistaks õiguskaitseorganite tööd või oleks vastuolus avaliku huvi, sealhulgas kaitse- ja julgeolekuhuvidega, otsustada, et konkreetses hankes pakkumuste avamisel pakkujate andmeid ei avalikustata. Pakkujate andmete avaldamine võib olla julgeolekukaalutlusi arvestades kahjulik just kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, kus riigihanked võivad olla tundliku iseloomuga. Kuigi eriti tundlikke riigihankeid on võimalik läbi viia ka erandi alusel, peaksid riigihanke menetluse reeglid toetama võimalust viia läbi kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid, mille jaoks on seadusandja välja töötanud spetsiaalse normistiku. Võimalus mitte avaldada elektroonilises süsteemis avalikkusele tundlikku teavet soodustab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke menetluste kasutamist erandi asemel enamatel juhtudel, kuna vähendab ohtu kahjustada olulisi julgeolekuhuvisid. Punktidega 221 ja 222 muudetakse § 177 lg 1 ja lg 2 sissejuhatavat lauseosa, mis käsitlevad kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes kohaldatavaid kõrvaldamise aluseid nii, et regulatsioon oleks kooskõlas kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EL art-ga 39. Kehtiva seaduse § 177 lg 1 muudab kõik § 95 lg-s 4 sätestatud vabatahtlikud kõrvaldamise alused kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kohustuslikuks, mis on ebaproportsionaalselt range võrreldes klassikalise sektori riigihangetega, kus ei ole ükski vabatahtlik kõrvaldamise alus, maksevõlgnevused välja arvatud, sätestatud kohustuslikuna. Lisaks sellele sisaldub § 95 lg-s 4 ka selliseid kõrvaldamise aluseid, mida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivis üldse ei käsitletagi, mis tekitab küsimuse, kas nii rangete kõrvaldamise aluste sätestamine üldse on direktiiviga kooskõlas. Sama paragrahvi lõike 2 sissejuhatavat lauseosa muudetakse selliselt, et oleks viidatud õigetele § 95 lg-s 4 sätestatud vabatahtlikele kõrvaldamise alustele, et see kattuks direktiivis sätestatud kõrvaldamise alustega. Direktiivi art 39 lg-s 1 sätestatud kohustuslikud kõrvaldamise alused sisalduvad § 95 lg 1 p-s 1, millele viidatakse § 177 lg-s 1. Art 39 lg-s 2 punktides f ja g sätestatud maksuvõlga puudutav kõrvaldamise alus sisaldub § 95 lg 1 p-s 4, millele samuti viidatakse § 177 lg-s 1. Lisaks sellele ei tohi hankelepingut kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmida rahvusvahelise sanktsiooni subjektiga (§ 95 lg 1 p 5 ja viide sellele § 177 lg-s 1). Direktiivi art 39 lg-s 2 p-des a ja b nimetatud vabatahtlikud kõrvaldamise alused seoses ettevõtja pankroti ja likvideerimismenetlusega sisalduvad § 95 lg 4 p-s 3. P-des c ja d nimetatud ametialaste käitumisreeglite vastu rikkumised sisalduvad § 95 lg 4 p-s 4. Nendele punktidele eelnõu § 177 lg 2 sissejuhatavas osas ka viidatakse. Lisaks võib ettevõtja sarnaselt klassikalise sektoriga hankemenetlusest kõrvaldada, kui tal on kohaliku maksu maksuvõlg. P-s e, mis seostub ettevõtja usaldusväärsusega ja p-s h, mis seostub valeandmete esitamisega, sätestatud kõrvaldamise alused sisalduvad vastavalt § 177 lg 2 punktides 1 ja 2. Punktiga 223 ja 224 muudetakse § 178 lõiget 1, millest jäetakse välja viide § 101 lõike 1 punktidele 2, 9 ja 10. Paragrahvi 178 lõikesse 2 lisatakse selle asemel punktid 4 ̶ 7. Viidete välja jätmisega viiakse säte kooskõlla direktiivi 2009/81/EÜ art 42 lg-ga 1. RHS § 101 lg 1 p 2 asemel lisatakse asjade ja teenuste referentslepingute kohta punkt 4 (vt selgitus allpool) Lisatava punktiga 4 harmoniseeritakse riigisiseses õiguses direktiivi 2009/81/EÜ artikli 42 lõike 1 punkti a alapunkt ii). Antud säte võimaldab hankijal kaitse- ja julgeolekuvaldkonna 51 riigihangetes nõuda viimase viie aasta jooksul kohale toimetatud põhiliste tarnete või osutatud teenuste nimekirja koos nende maksumuse ja kuupäevadega. Võrreldes RHS § 101 lg 1 p 2 alusel seatava nõudega, mille alusel on võimalik nõue seda vaid eelneva 36 kuu kohta, võimaldab antud säte seada nõude 60-kuulise perioodi kohta. Võrreldes RHS § 101 lõike 1 punkti 2 alusel seatava nõudega, mille alusel saab hankija nõuda vaid nimekirja enda kindlaksmääratud tunnustele vastavate lepingute kohta koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta, võimaldab antud säte hankijal tõendusmaterjalina kohale toimetatud tarnete ja osutatud teenuste kohta nõuda pakkujalt avalik-õiguslikult saajalt pädeva asutuse väljaantud või allkirjaga kinnitatud tõendeid ning eraõiguslikult ostjalt ostja kinnitust või selle puudumisel ettevõtja avaldust. Lisatava punktiga 5 võetakse riigisisesesse õigusesse üle direktiivi 2009/81/EÜ artikli 42 lõike 1 punktis c) sätestatu, mis oli varasemalt jäänud üle võtmata. Muudatuse tulemusel on hankijal võimalik pakkujalt nõuda kvaliteedi tagamiseks kasutatud tehniliste seadmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjelduse ning intellektuaalomandit käsitlevate sise- eeskirjade esitamist. Lisatav punkt 6 võimaldab hankijal nende ehitustööde, teenuste ning asjade hankelepingute puhul, mis hõlmavad ka kohaletoomis- ja paigaldamistöid või teenuseid, küsida pakkujalt andmete ja dokumentide esitamist töövõtja ja/või ettevõtte juhtkonna ning teenuste osutamise või tööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta. Sättega harmoneeritakse riigisiseses õiguses direktiivi 2009/81/EÜ artikli 42 lõike 1 punkt e. Muudetakse § 178 lõiget 1, millest jäetakse välja viide § 101 lõike 1 punktile 7 ja harmoniseeritakse riigisiseses õiguses direktiivi 2009/81/EÜ artikli 42 lõike 1 punkt f. Paragrahv 101 lg 1 p 7 võimaldab hankijal seada keskkonnajuhtimismeetmete nimekirja esitamise nõude olenemata sellest, mis on hankelepingu esemeks, samas kui direktiivi 2009/81/EÜ artikli 42 lõike 1 punkt f piirab sellise nõude seadmise vaid ehitustööde või teenuste hankelepingu sõlmimisega. Punktidega 225 ja 226 tunnistatakse kehtetuks § 178 lõige 3 ning täiendatakse paragrahvi lõigetega 31 ja 32. Lõikes 31 märgitu sisaldus kehtetuks tunnistatud lõikes 3 ka varem, kuid praktikas on ilmnenud, et direktiivi 2009/81/EÜ artikkel 22 ja artikli 42 lõike 1 punkt j olid üle võetud valesti ning koondatud ühte sättesse kuigi teabeturbe nõuete kehtestamist hankelepingu tingimustena art 22 alusel ja teabeturbe nõuete kehtestamist ettevõtja tehnilist ja kutsealast suutlikkust näitava kvalifitseerimise tingimustena artikli 42 lõike 1 punkti j alusel tulnuks selgelt eristada. Muudatuse tulemusena vastuolu kõrvaldatakse ning lõike 31 alusel on hankijal võimalik seada teabeturbe nõue ettevõtja tehnilist ja kutsealast suutlikkust näitava kvalifitseerimise tingimusena. Lõikega 32 lisatakse võimalus paluda pakkuja või taotleja asukohariigi pädeval julgeolekuasutusel kontrollida hankelepingu täitmiseks vajalike ruume jm vahendeid eesmärgiga kontrollida nende vastavust hankija nõuetele vastavale turbetasemele. Selline võimalus tuleneb direktiivi 2009/81/EÜ art 42 lg 1 punktist j, ent see on kehtivast seadusest puudu. Punktiga 227 kõrvaldatakse viiteviga § 178 lõikest 4. Kehtivas sõnastuses viitab kõnealune säte sama paragrahvi lõikele 2, kuigi sätte sisust on selge, et õige on viide lõikele 31. Ühtlasi lisatakse täpsustus, et lisaaega võib anda ka salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi saamiseks. Samasugune täpsustus tehakse ka § 178 lõikes 5 (eelnõu punkt 228). 52 Punktiga 228 parandatakse viiteviga § 178 lõikes 6. Kehtivas sõnastuses viitab säte sama paragrahvi lõikele 4, ent kõrvaldamata jätmise otsus tehakse hoopis sama paragrahvi lõike 5 alusel. Punktiga 230 täiendatakse § 183 esiteks tekstiga, mis sätestab tähtaja, millal register esitatud teated Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi: ELT) avaldamiseks edastab. Tähtaja markeerimine on vajalik, et hankijad saaksid sellega arvestada oma pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva määramisel, kuivõrd RHS §-de 93 ja 94 kohaselt määratakse pakkumuste ja taotluste esitamise miinimumtähtaegu direktiivist tulenevalt alates teate ELT-le esitamisest, mitte aga selle avaldamisest arvates. Hankijad peavad tähtaegade arvutamisel arvestama, et register edastab ELT-le teated väikese viivitusega. Samuti võib juhtuda, et register avastab eitatud teates mõne vea, millisel juhul saab teate ELT-le edastada alles pärast selle parandamist hankija poolt. Lisaks sellele võetakse sättest välja viide konkreetsele Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele ja viidatakse üldiselt komisjoni rakendusmäärusele, millega kehtestatakse riigihangete tüüpvormid, kuivõrd seda rakendusmäärust uuendatakse iga mõne aasta järel. Praegusel ajal kehtib komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 842/2011, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete avaldamise tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1564/2005 (ELT L 22, 27.08.2011, lk 1–187), Alates 14. novembrist 2022 kohaldatakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2019/1780, 23. september 2019, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2015/1986 („e- vormid“). Teiseks lisatakse sättele teine lõige, mis sätestab, et raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta register ELT-s avaldamiseks hankelepingu sõlmimise teateid ei saada. Vastavad teated esitab hankija registrile RHS § 83 lg 3 kohaselt iga-aastaselt. Samas ei nõua direktiiv 2014/24/EL selliste hankelepingute kohta üldse hankelepingu sõlmimise teate esitamist ELT-le. Kui sellised teated aga esitatakse, võib neid kvartaalselt grupeerida. Riigisiseselt järelevalve ja muude kontrollide teostamiseks on oluline, et selline teave registrile esitatakse, ent piisab, kui see esitatakse praegu seaduses sätestatud ajavahemiku kohta, mitte tihemini. Ka hankijatele oleks tihemini teadete esitamine ebaproportsionaalselt koormav. Samas ei võimalda direktiiv teateid direktiivis erineva ajavahemiku kohta grupeerida. Seetõttu on tehtud valik, et neid teateid üldse ELT-le ei esitatagi. Punktidega 231 ja 233 liigutatakse § 185 lg 3 paragrahvi 189, mis käsitleb vaidlustuse esitamise tähtaegu. Nimelt on seaduse § 185 lg-s 3 sätestatu näol sisuliselt tegemist riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaja eriregulatsiooniga. Asudes aga hankija tegevuse vaidlustamise üldküsimusi puudutavas paragrahvis, ei ole see säte piisavalt hõlpsasti leitav isikutele, kes soovivad välja uurida, mis on konkreetsel juhul kohalduv vaidlustamistähtaeg. Kõik vaidlustamise tähtaega puudutavad sätted peaksid asuma ühes ja samas paragrahvis. Praktika tunneb juhtumeid, kus isik pole alusdokumentide vaidlustamise tähtaja piirangut seadusest üles leidnud ning on seetõttu kannatanud kahjulikku tagajärge tema vaidlustuse mittetähtaegseks lugemise näol. Teiseks täiendatakse sätet teise lausega, mille kohaselt ei loeta esimeses lauses märgitud riigihanke alusdokumentide muutmiseks seda, kui hankija muudab üksnes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva, ent muid muudatusi riigihanke alusdokumentides ei tee. Hankija võib seda tähtaega pikendada, ent sellisel juhul peaks olema võimalik ka kõikide tingimuste osas vajadusel vaidlustus esitada. Kehtiva seaduse kohaselt 53 saaks üksnes tähtaja pikendamisel vaidlustada pikendatud tähtaja jooksul pikendamist ennast, mitte aga teisi tingimusi. Tähtaja pikendamise eesmärk on aga enamasti võimaldada ettevõtjatel sisukamalt riigihanke alusdokumentidega tutvuda, et esitada võimalikult sobilikud pakkumused. Selle käigus võib aga tekkida küsimusi riigihanke alusdokumentide kohta, mida ettevõtjad sooviksid vahest ka vaidlustada. Lause lisamisega seda ka võimaldatakse. Punktiga 232 täiendatakse riigihanke alusdokumentide peale vaidlustuse esitamise tähtaega ideekonkursil, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ning kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses, mis on kehtivast seadusest puudu. Ka nendes menetlustes on tähtaeg analoogselt hankemenetlusega viis tööpäeva enne vastavate taotluste, pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtpäeva. Punktiga 234 täiendatakse vaidlustuse esitamise tähtaegu reguleerivat § 189 uue lõikega 41, mille kohaselt kohaldatakse alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete puhul vaidlustuse esitamisele samu tähtaegu, mida lihthankemenetluses. Kehtivas seaduses on need tähtajad reguleerimata, ent vaidlustusi tuleb ette ka nendes väikesemahulistes hangetes. Vaidlustuskomisjon on siiani otsustanud vaidlustuse tähtaegsuse üle analoogia korras, ent kõigi huvides on selgelt sätestada konkreetsed tähtajad. Tähtajad ei ole samad üldiste tähtaegadega, mis kohalduvad hankemenetluses, kuivõrd maksumused on väiksemad ning proportsionaalsuse mõttes on loogiline tähtajad ühtlustada lihthankemenetlusega, mis on samuti väiksema mahuga kui hankemenetlus. Punktiga 235 täiendatakse § 190 lõikega 11 selliselt, et advokaadi puhul, analoogselt kohtumenetlusega, eeldatakse ka vaidlustusmenetluses esindusõiguse olemasolu. Vaidlustuskomisjonil on siiski õigus volikirja esitamist nõuda. Punktiga 236 muudetakse § 193 lõiget 5 selliselt, et taotluse hankelepingu sõlmimise lubamiseks saab vaidlustuskomisjonile teha siis, kui vaidlustatakse riigihanke menetluses tehtud viimast otsust. Kehtiva seaduse kohaselt saab selle teha siis, kui vaidlustatakse pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, ent riigihangetes, kus on kasutusel hankepass, st kõigis väljakuulutatavates hankemenetlustes, ei ole viimaseks menetluses tehtavaks otsuseks mitte pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, vaid eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus. Punktiga 237 täiendatakse vaidlustuskomisjoni õigust keelata hankelepingu sõlmimine ka juhtudel, kui vaidlustatud on seaduses sätestatud erandite kasutamine, ent hankelepingut veel sõlmitud ei ole ega ole esitatud ka vabatahtlikku teadet. Kehtiva § 185 lg 1 kohaselt on võimalik esitada vaidlustus, kui hankija oma tegevusega rikub riigihangete seadust ja see kahjustab vaidlustaja huve ja õigusi. Seega juhul, kui hankija kavatseb hankelepingu sõlmida mõne erandi alusel, ent sisuliselt tal seda õigust ei ole, st hankija kavatseb erandit vääralt kasutada, on samuti tegemist riigihangete seaduse rikkumisega. Samas tuleb silmas pidada, et erandi kasutamise vaidlustamisel saab vaidlustada üksnes seda, et erandit kasutatakse vastuolus riigihangete seadusega, mitte aga hankija tehtud toimingute või otsuste sisu, kuivõrd erandi alusel hankelepingu sõlmimisele ei ole riigihangete seaduses mitte mingeid menetlusreegleid kehtestatud. Seega ei saa sellisel juhul olla ka tegemist riigihangete seaduse rikkumisega. Kehtiva § § 185 lg 4 p 1 ja 197 lg 2 kohaselt on selge, et erandi kasutamist saab vaidlustada siis, kui hankija on esitanud vabatahtliku teate. Kui hankija aga vabatahtlikku teadet esitanud ei ole, on ebaselge, mida vaidlustada võiks ning mis võiks olla vaidlustamise rahuldamise tagajärg. Erandi kasutamise vaidlustamine enne hankelepingu sõlmimist, kui hankija vabatahtlikku teadet esitanud ei ole, saab olla võimalik juhul, kui hankija on läbi viinud mingeid 54 toiminguid või teinud mingeid otsuseid, mis viitavad sellele, et hankijal on kavatsus erandi alusel hankeleping sõlmida. Kehtiva § 185 lg 4 p 3 kohaselt on võimalik erandi kasutamist vaidlustada ka pärast hankelepingu sõlmimist. Punktiga 238 muudetakse § 197 lg 4 esimest lauset. Kehtiva sõnastuse kohaselt laiendatakse selles sättes sisalduvat olulise avaliku huvi negatiivset definitsiooni kogu seadusele. Selle tulemusena ei ole vaidlustuskomisjonil seaduse § 193 lg 5 alusel esitatud hankelepingu erakorralise sõlmimise loa andmise taotlust lahendades võimalik arvestada majanduslike huvidega, ehkki see on Euroopa Liidu õigusega vastuolus ega ole ka praktilistel kaalutlustel põhjendatud (vt selle kohta detailselt vaidlustuskomisjoni 17.05.2018 otsus asjas nr 83- 18/1940601). Praktikas on vaidlustuskomisjon probleemi lahendanud keeruka tõlgenduskonstruktsiooni abil, piirates seaduse § 197 lg-s 4 sätestatud definitsiooni mõjuala vaid nimetatud paragrahviga, mitte laiendades seda kogu seadusele. Muudatusega ebakõla kõrvaldatakse. Punktiga 239 jäetakse vaidlustusmenetluse kulude jagunemist käsitlevas paragrahvis 198 igalt poolt ära sõna „kantud“. Kehtiva seaduse §-d 198 ja 199 räägivad läbivalt vaidlustusmenetluse osalise „kantud“ lepingulise esindaja kuludest. Kuigi vaidlustuspraktikas on nüüdseks juba juurdunud seisukoht, et esindajakulude „kantuse“ all ei peeta silmas reaalset kantust (st esindaja esitatud arve on ära makstud), vaid seda, et menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, siis praktika näitab, et „kantusest“ rääkimine tekitab jätkuvalt menetlusosalistes segadust. Seepärast tehakse muudatus, millega loobutakse lepingulise esindaja kulude „kantuse“ mõistest ja räägitakse selle asemel lihtsalt lepingulise esindaja kuludest. Punktiga 240 muudetakse § 198 lg-s 2 sisalduvat vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamise korral vaidlustusmenetluse kulude jagunemist selliselt, et mõlemal poolel on õigus oma kulude hüvitamisele teise poole poolt proportsionaalselt vaidlustuse või taotluse rahuldamisega. Kehtiva seaduse kohaselt on vaidlustusmenetluse kulude hüvitamise õigus üksnes vaidlustajal, ent ka hankijal võivad olla tekkinud kulud ja kui vaidlustus või taotlus rahuldatakse üksnes osaliselt, st hankijal on teatud osas olnud õigus, on ebaõiglane, et tema peab kõik kulud kandma. Selline muudetud regulatsioon läheb kokku ka HKMS § 108 lg-s 2 sätestatuga ja sellisel juhul oleks kulude hüvitamine ühetaoline nii VAKO-s kui ka kohtus. Punktidega 241 ja 242 täiendatakse vaidlustusmenetluste kulude regulatsiooni riigilõivu tagastamisega vaidlustajale juhul, kui enne vaidlustuskomisjoni istungit või kirjalikus menetluses enne täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtaega sõlmivad vaidlustustaja ja hankija vaidluse lahendamiseks kokkuleppe või kui vaidlustaja vaidlustusest loobub. Praeguse regulatsiooni kohaselt jäävad kummagi poole menetluskulud kompromissi korral enda kanda, kui pooled ei ole just kokku leppinud teisiti. Väga harvad on juhud, kui hankija nõustub kompromissi korral kandma osa või kõik vaidlustaja tasutud riigilõivust. Seega üldjuhul tähendab seaduse § 198 lg-s 4 sätestatu, et vaidlustaja jääb tasutud riigilõivust kompromissini jõudmisel täielikult ilma. See aga ei julgusta pooli lahendama vaidlust kokkuleppel. Seepärast nähakse ka kompromissi puhul ette, et riigilõiv tagastatakse vaidlustajale. Kehtiva seaduse § 198 lg 3 näeb ette, et vaidlustusest loobumise korral ei jää mitte üksnes vaidlustaja enda menetluskulud tervikuna tema enda kanda, vaid vaidlustaja peab hüvitama ka hankija (ja § 198 lg 8 kaudu ka hankija poolel osalenud kolmanda isiku) menetluskulud. Selline regulatsioon kallutab vaidlustajaid vaidlustusest mitte loobuma ka siis, kui loobumine oleks 55 iseenesest põhjendatud (nt vaidlustushuvi on kadunud või vaidlustaja on mõistnud vaidlustuse perspektiivitust). Selle asemel vaieldakse igal juhul lõpuni välja, raisates niimoodi nii menetlusosaliste kui vaidlustuskomisjoni ressursse. Seepärast tagastatakse muudatuse kohaselt vaidlustajale vaidlustusest loobumise korral tasutud riigilõiv. Punktiga 243 lisatakse vaidlustusmenetluse kulude hüvitamisele juhtum, kus hankija tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente, ent ei mööna sõnaselgelt, et ta vaidlustuse omaks võtab. Kehtiva seaduse kohaselt jäävad sellisel juhul vaidlustusmenetluse kulud vaidlustaja kanda, ent see ei ole tema suhtes õiglane, kuivõrd tegemist on sisuliselt vaidlustuse omaksvõtuga, mis peaks tooma kaasa ka vaidlustusmenetluse kulude hüvitamise. Kulude hüvitamisest vabanemiseks peab hankija näitama, et otsuse kehtetuks tunnistamine või riigihanke alusdokumentide muutmine ei ole põhjustatud vaidlustusest. Samasugune regulatsioon sisaldub ka HKMS § 108 lg-s 6 ja RHS muutmisel oleks kulude hüvitamine ühetaoline nii VAKO-s kui ka kohtus. Vaidlustusmenetluse kulude nimekirjast on sättes välja jäetud riigilõiv, kuivõrd kui vaidlustus jääb tervikuna läbi vaatamata, siis on vaidlustajal riigilõivuseadusest tulenevalt õigus vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv tagasi nõuda (RLS § 15 lg 1 p 5, vt ka RHS § 198 lg 7). Sellisel juhul oleks riigilõivu välja mõistmine hankijalt alusetu rikastumine. Punktiga 244 tunnistatakse kehtetuks säte, mis kohustab lepingulise esindaja kulude väljamõistmist taotleval menetlusosalisel kinnitama, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Sellise kinnituse puudumisel on VaKo praktika olnud jätta esindajakulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. Teisisõnu tähendab see, et kui menetlusosaline sellist kinnitust ei esita, ei ole tal võimalik saada isegi võidu korral esindaja kulusid tagasi. See on kinnituse sisu ja mõtet ning vaidlustusmenetluses käibivat kaotaja maksab põhimõtet arvestades tarbetult drakooniline säte. Vaidlustusmenetlus nagu ka riigihanke menetlus, ei peaks olema selline, milles menetlusosalised peavad endale soodsa lahenduse saabumiseks esitama sisult mõttetuid ja tarbetuid kinnitusi. Muudatus ei tähenda, et edaspidi võiks lepingulise esindaja kuludena välja mõista asjaomase vaidlustusega mitteseotud kulusid. RHS § 198 lg 1 kohaselt mõistab VAKO jätkuvalt kaotaja poolelt välja üksnes lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud. Punktiga 245 pikendatakse vaidlustuskomisjon otsuse tegemise aega 35 päevale juhul, kui vaidlustaja muudab või täiendab vaidlustuse alust või nõuet § 191 lg 1 alusel. Kui vaidlustaja esitab tähtaegselt uued asjaolud (vaidlustuse uued põhjendused) ja uued taotlused, tuleb hankijale ja kolmandale isikule anda võimalus neile vastata (ka 3 tööpäeva). Mõnel juhul võib olla tegemist olukorraga, kus sisuline vaidlus toimubki üksnes nende uute asjaolude ja taotlustega seonduvalt – vaidlustusmenetlus algab tegelikult uuesti, aga otsus tuleb teha 30 päeva jooksul algselt esitatud vaidlustuse laekumisest. Niisugusel juhul on 30 päevane tähtaeg aga ebamõistlikult lühike. Punktiga 246 täiendatakse pärast vaidlustusmenetluse lõppemist riigihanke jätkamise regulatsiooni juhtumiga, kui vaidlustuskomisjoni otsus edasi kaevatakse – § 201 lisatava lõike 31 kohaselt ei või hankija reeglina hankelepingut sõlmida, kui vaidlustuskomisjoni otsus on kohtusse edasi kaevatud. Erandi sellest reeglist teeb käesoleva eelnõuga tehtav HKMS muudatus (vt eelnõu § 2 punkt 1), mille kohaselt võib ka kohus analoogselt 56 vaidlustuskomisjoniga (nagu on sätestatud RHS § 193 lg-s 5) lubada hankijal hankeleping kohtumenetluse kestel ära sõlmida, et olulise avaliku huvi võimalik kahjustamine ära hoida. Kuivõrd ka kohtu poolt anta luba hankelepingu sõlmimiseks on edasi kaevatav (vt eelnõu § 2 punkt 2: HKMS § 280 lg 2 muudatus), muudetakse eelnõu punktiga 247 ka RHS § 201 lg 4, mille kohaselt tuleb hankijal enne hankelepingu sõlmimist siiski ära oodata, kas kohtu vastav määrus ka edasi kaevatakse. Kehtiva korra kohaselt ei pea vaidlustaja vaidlustuskomisjonis esialgse õiguskaitse korras hankelepingu sõlmimise keelamist taotlema, ent kohtumenetluses peab. Selline vahetegu on põhjendamatu. Esialgset õiguskaitset tuleb vaidlustuskomisonis taotleda üksnes siis, kui hankemenetluse peatamine on vaidlustaja huvide kaitse seisukohast vältimatu, näiteks juhul, kui vaidlustatakse riigihanke alusdokumente ja juhul, kui hankija läheks vaidlustusmenetluse ajal hankemenetlusega edasi ning avaks esitatud pakkumused, ei oleks vaidlustuse rahuldamisel enam võimalik selle riigihankega edasi minna ning vaidlustaja huvid saavad kahjustatud. Pärast pakkumuste avamist esitatud vaidlustuste lahendamist aga enamasti hankemenetluse kulg ei sega, kuivõrd hankijal on niikuinii keelatud hankelepingut sõlmida. Kohtumenetluses peaks regulatsioon olema samasugune. Punktiga 248 täiendatakse § 202 lg-t 3 regulatsiooniga, mille korral võib hankija edasi kaevata vaidlustuskomisjoni otsuse temalt kahju välja mõistmise kohta. Kehtiv säte reguleerib üksnes seda, kui ettevõtja ei ole rahul hankija, Rahandusministeeriumi või vaidlustuskomisjoni otsusega ning soovib selle edasi kaevata. Aga kui vaidlustuskomisjonile esitatakse kahju hüvitamise taotlus, siis võib vaidlustuskomisjoni otsus olla ka niisugune, mis rahuldab küll taotlejat (kannatanut), kuid ei rahulda hankijat. Sellisel juhul on hankija vaidlustuskomisjoni otsuse edasikaebamisest huvitatud osapool. Samas ei näe kehtiva seaduse § 202 lg 3 ette, kellele, millisel alusel ja mis tähtaja jooksul võib hankija (edasi)kaebuse esitada. Muudatusega selline edasikaebamise regulatsioon kehtestatakse. Kuna aga Rahandusministeeriumile saab § 202 lg 2 kohaselt esitada taotluse ainult VAKO tekitatud kahju hüvitamiseks, siis kui Rahandusministeerium selle taotluse rahuldab, siis seda ei pea saama vaidlustuskomisjon vaidlustada. Punktiga 249 täpsustatakse, et järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui riigihange menetluse tähenduses on lõppenud. Riigihanke menetluse lõppemise alused on loetletud RHS § 73 lg 3 p-des 1-7 (vt. ka RHS § 125 lg 1, § 126 lg 3, § 137 lg 1, § 144 lg 1) ja ideekonkursside korral RHS § 129 lg 8 p-des 1-6. Erinevalt riigihankest laias tähenduses, mis hõlmab nii hankelepingu sõlmimisele eelnenud menetlust kui ka hankelepingu täitmist, ei kätke riigihange kitsas tähenduses hankelepingu täitmist – lepingu sõlmimisele eelnev menetlus lõppeb hiljemalt lepingu sõlmimisega. RHS § 206 lg 1 p-s 4 on mõeldud riigihanget kui menetlust, s.t riigihanke menetlust. Punktiga 250 sätestatakse RHS § 206 lg-s 2 (RHS § 206 lg 1 eeskujul), et alljärgnevatel juhtudel võib Rahandusministeerium järelevalvemenetluse mitte ainult alustamata jätta, vaid ka juba alustatud järelevalvemenetluse lõpetada. Järelevalvemenetluse käigus RHS § 206 lg 2 p-s 1 või p-s 2 sätestatud diskretsioonilise asjaolu selgumisel võib Rahandusministeerium kord juba alustatud järelevalvemenetluse nimetatud alusel lõpetada. Näiteks, kui järelevalvemenetluse käigus tuvastatakse õigusrikkumine, mida ei ole enam võimalik kõrvaldada, kuid mis ei ole kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve arvestades (HMS § 4 lg 2) sedavõrd kaalukas, et tooks ultima ratio abinõuna kaasa RHS § 208 lg 1 kohase ettekirjutuse riigihanke menetluse 57 kehtetuks tunnistamiseks – s.t vaatamata rikkumisele on, nt. ülekaaluka avaliku huvi tõttu, riigihanke menetlust võimalik jätkata. Punktiga 251 täiendatakse RHS § 206 lg 2 p 2 alternatiiviga, mille kohaselt Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata või alustatud järelevalvemenetluse lõpetada muu hulgas siis, kui rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus. RHS § 208 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud ettekirjutuse tegemine eeldab alati Rahandusministeeriumi kaalutlusotsust. Seega ei ole õigusrikkumise esinemisel ettekirjutuse tegemine, eriti ettekirjutuse tegemine riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, alati vältimatu. Teatud erandlikel asjaoludel, rikkumise asjaolude ja vastandlike huvide kaalumisel, võidakse järelevalvemenetluses jõuda järeldusele, et ettekirjutuse tegemine ei oleks RHS-i rikkumisele vaatamata proportsionaalne abinõu. Ennekõike võib see niimoodi olla bagatell- ehk pisirikkumiste puhul, mida ei ole küll võimalik riigihankes menetluslikult enam kõrvaldada, kuid reaktsioonina millele riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne abinõu. Kirjeldatud juhtudel annab RHS § 206 lg 2 p 2 Rahandusministeeriumile õigusliku aluse järelevalvemenetluse lõpetamiseks ilma hankijale ettekirjutust tegemata. Punktiga 252 jäetakse RHS § 207 lg-st 2 välja sõna „isiklikke“, seeläbi kõrvaldatakse võimalik ebaselgus õigusmõistetes ja -terminites, tagades, et RHS-is on kasutatud mõisteid koherentselt teiste õigusaktidega. RHS-is sooviti kasutada sõnaühendit „(teate esitaja) isiklikud õigused“ sünonüümina mõistele „(teate esitaja) subjektiivsed õigused“. Ent selline terminikasutus ei ole täpne, sest Eesti õiguskorras on „isiklike õigustena“ mõistetud mitte pelgalt subjektiivseid õigusi, s.o kolmeelemendilist relatsiooni õiguse kandja, kohustuse kandja ja õiguse eseme vahel (erinevalt objektiivsest normist esineb subjektiivset õigust sätestava normi korral õigussuhte poolena õigustatud subjekt, kes saab nõuda õigusnormist tuleneva kohustuse täitmist). Terminiga „isiklikud õigused“ tähistatakse isikuga, reeglina füüsilise isiku kui originaarse õigussubjektiga, lahutamatult seotud (mittevaralisi) õigusi – nt. „isiku isiklik õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks ebaõigeid asjaolusid” (vt. RKTKo 19.02.2008, 3-2-1-145-07, p 14), vt. ka VÕS §-d 1046-1047, AutÕS § 12. Riigihangete seaduse võimaliku rikkumise kohta esitatava märgukirja kontekstis on kohatu rääkida „(teate esitaja) isiklike õiguste rikkumisest“. Riigihangete teostamise korra rikkumisel võidakse rikkuda küll mõne ettevõtja subjektiivseid õigusi, kuid üldjuhul ei ole need käsitletavad ettevõtja isiklike õigustena. Seepärast kõnealust sätet muudetakse ja sõnastatakse selliselt, et järelevalveteate võib esitada igaüks, sõltumata sellest, kas rikkumisena kirjeldatud juhtum rikub teate esitaja „(subjektiivseid) õigusi“. Punktiga 253 tagatakse õigusselgus, sätestades RHS § 208 lg-s 1, et Rahandusministeerium võib teha hankijale enne hanke- või raamlepingu sõlmimist ettekirjutuse riigihanke menetluse, s.o riigihanke selle kitsas tähenduses, kehtetuks tunnistamiseks. Samuti täiendatakse § 208 lg 5 teist lauset pärast sõna „riigihanke“ sõnaga „menetluse“. Täiendamisvajadus seondub § 208 lg- s 1 tehtava muudatusega – Rahandusministeerium saab teha hankijale ettekirjutuse „riigihanke menetluse“ kehtetuks tunnistamiseks. Põhjendusi vt. täpsemalt punkti 249 juures. Punktiga 254 laiendatakse Rahandusministeeriumi tehtava koostöö ulatust, jättes RHS § 211 g-st 2 välja sõnad „korruptsioonijuhtumite ennetamiseks“, kuid säilitades koostöö eset, mahtu ja ulatust defineeriva raamina, et Rahandusministeerium võib teha koostööd uurimisasutuse, prokuratuuri ning teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega „oma ülesannete ja volituste piires“. Koostöö sisuks jääb endiselt ennekõike ametkondade vaheline teabevahetus 58 ja tegevuste koordineerimine ning koostöö hõlmab ka tulevikus korruptsiooni preventsiooni, kuid koostöö võib olla laiem ega pea olema suunatud üksnes ja peamiselt korruptsiooni ennetusele. Punktiga 255 viiakse § 212 lg 1 kooskõlla õiguskaitsemeetmete direktiivide 89/665/EÜ art 3 p-ga 2 ja 92/13/EÜ art 8 p-ga 2. Direktiivide kohaselt teavitab Euroopa Komisjon tõsisest rikkumisest liikmesriiki, kehtiva RHS-i kohaselt aga ilmsest rikkumisest hankijat. Seoses selle muudatusega tuleb muuta ka riigihalduse ministri 09.08.2017 määrust nr 62, millega on kehtestatud Euroopa Komisjoni teate alusel Rahandusministeeriumile esitatava informatsiooni käsitlemise ja Euroopa Komisjonile edastamise kord. Nimetatud korras on sätestatud hankija ja Rahandusministeeriumi tegevused lähtuvalt sellest, et Euroopa Komisjon esitab teate rikkumisest hankijale, ent reguleerimata on juhtum, kui Euroopa Komisjonilt otse teadet hankija saanud ei ole. Säte ei ole seotud Rahandusministeeriumi poolt teostatava riikliku ega haldusjärelevalvega ega ka sellega, millised RHS rikkumised on RHS alusel kvalifitseeritavad väärtegudena. Mida tuleb pidada riigihankealaste õigusaktide tõsiseks rikkumiseks antud sätte mõttes, otsustab Euroopa Komisjon sõltumata liikmesriigi enda ametiasutuste tegevusest rikkumiste tuvastamisel, kvalifitseerimisel või menetlemisel. Punktiga 256 muudetakse väärteokoosseisu sätestava RHS § 214 pealkirja selliselt, et pealkiri kajastaks adekvaatselt normi dispositsioonis (teokirjelduses) tehtavaid muudatusi. Kuigi valitseva õigusarvamuse kohaselt ei saa paragrahvi pealkirjast tuleneda õigusnorme, teisisõnu paragrahvi pealkirjal ei ole otsest normatiivset tähendust, peaks paragrahvi pealkiri sellegipoolest andma edasi sätte sisu õigesti ja moonutusteta. Seda enam, et karistust ette nägeva paragrahvi pealkiri võib omada õiguslikku tähendust karistusõigusnormi tõlgendamisel. Punktiga 257 laiendatakse RHS § 214 lg 1 dispositsioonis kätketud teokirjeldust selliselt, et lisaks esimesele teoalternatiivile (i) hanke- või raamlepingu sõlmimisele riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel, on edaspidi vaadeldava sätte järgi karistatavad ka järgmised käitumisalternatiivid: (ii) hanke- või raamlepingu sõlmimine edukaks tunnistatud pakkumuses ettenähtust erinevatel tingimustel; (iii) hankelepingu sõlmimine raamlepingus ettenähtust erinevatel tingimustel. Esimesed kaks teoalternatiivi sanktsioneerivad sisuliselt RHS § 120 lg 1 rikkumist, mille kohaselt hankeleping tuleb sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Kolmas alternatiiv tagab karistus-ähvardusel RHS §-s 30 sätestatud hankija kohustust lähtuda raamlepingul põhinevate hanke-lepingute sõlmimisel raamlepingu tingimustest. Kuna vaadeldav süüteokoosseis on jätkuvalt siseviiteline, rõhutatakse, et lepingu sõlmimine alusdokumentidest, edukast pakkumusest või raamlepingust erinevatel tingimustel on karistatav üksnes siis, kui nimetatud tegudega rikutakse ühtlasi RHS-is sätestatud nõudeid. Nimetatud täpsustus on vajalik, sest RHS-is sätestatud erisustest tulenevalt võib teatud riigihanke menetluse liikide korral olla lubatud pidada pärast riigihankes taotluste või pakkumuste esitamist läbirääkimisi, nt. RHS § 70 lg 2 näeb konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ette läbirääkimiste pidamise pärast esialgse pakkumuse esitamist (läbirääkimised ei ole lubatud üksnes hindamiskriteeriumide ja läbiräägitavate hanke- tingimuste miinimumtaseme üle). Erialakirjanduses on leitud, et riigihanke menetlustes, milles läbirääkimised on pärast pakkumuse esitamist lubatud, peaks sõlmitav hankeleping rajanema muutmata kujul alusdokumentide tingimustel selles osas, milles läbirääkimisi ei peetud. Ka RHS § 30 lg 3 sätestab, et ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitakse hankeleping raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt, kuid hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust täpsustada (Eelnõu punktiga 27 asendatakse § 30 lg 3 teises lauses sõna 59 „täpsustada“ sõnaga „täiendada“). Pakkumuse täpsustamise ega täiendamisega ei tohiks raamlepingu tingimusi siiski oluliselt muuta. Ent lõplikult väljakujunenud ühetaoline kohtupraktika läbirääkimiste ulatuse lubatavuse osas puudub või võib tulevikus muutuda. Seepärast nähakse RHS § 214 lg-s 1 ette, et juhtudel, kui lepingu sõlmimisel hälbitakse alusdokumentides, edukaks tunnistatud pakkumuses või raamlepingus ettenähtust ning sellise kõrvalekalde saab lugeda RHS-iga kooskõlas olevaks (RHS-is sätestatud nõuete rikkumine puudub), on RHS § 214 järgi vastutusele võtmine välistatud juba deliktistruktuuri esimesel tasandil – objektiivse süüteokoosseisu puudumisel. Punktiga 258 täpsustatakse RHS § 215 lg-s 1 sätestatud karistusõigusnormi dispositsioonis kasutatud terminit „käesolevas seaduses nõutud menetlus“ selliselt, et see hõlmab „käesolevas seaduses nõutud riigihanke menetlust“. Riigihanke menetluse legaaldefinitsioon sätestatakse Eelnõu punktiga 4, millega täiendatakse RHS § 4 p-ga 171 selliselt, et „riigihanke menetlus on igasugune käesoleva seaduse alusel läbi viidav menetlus, mille eesmärk on hanke- või raamlepingu sõlmimine või ideekavandi saamine“ (vt. lähemalt käesolevat seletuskirja Eelnõu punkti 4 juures toodud selgitusi). RHS § 215 lg 1 täpsustamine on vajalik, sest valitseva õigusarvamuse kohaselt tuleb KarS § 2 lg-s 1 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud määratletusnõude (nullum crimen nulla poena sine lege certa) kohaselt karistusõigusnormi sisu selgitamisel tugineda esmajoones selle grammatilisele tõlgendamisele. Määratletuse põhimõtte järgimine tähendab nõuet, mille kohaselt ei tohi karistusnormi sisu avamine viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada. Nii keelab KarS § 2 lg 4 otsesõnu teo tunnistamise süüteoks seaduse analoogia põhjal, millest tuleneb ka keeld arendada karistusseaduse regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas ette antud karistatavuspiire (vt. nt. RKKKo 30.04.2012, nr 3-1-1-23- 12, p 8.2; RKKKo 23.11.2012, nr 3-1-1-103-12, p 9; RKKKm 01.11.2013, nr 3-1-1-89-13, p 8.1). Punktidega 259 ja 260 muudetakse § 219 lõiget 3 ja täiendatakse paragrahvi lõikega 7. Lõikesse 3 sisse viidud muudatusega kõrvaldatakse ebavõrdne olukord, mille kohaselt polnud võimalik eelmise seaduse alusel korraldatud menetluse kohaselt, kuid pärast 1. septembrit 2017 sõlmitud hankelepingud käesoleva seaduse § 123 alusel muuta. Lõike 4 lisamisega võimaldatakse eelmises seaduses sätestatud nõuete alusel sõlmitud hankelepingute ülesütlemisel kohaldada käesoleva seaduse § 124. Punktiga 261 täiendatakse seadust paragrahviga 2192, mille kohaselt rakendatakse riigihanke menetlusi käsitlevaid muudatusi nendele riigihangete menetlustele, mis alustatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Kuivõrd eelnõu esitamise ajal on teada üksnes seaduse planeeritud jõustumise aeg (1. aprill 2022), ent mitte tegelik jõustumise aeg, tuleb menetluse käigus sättes sisalduvat kuupäeva vastavalt seaduse tegelikule jõustumise ajale muuta. Samas rakendatakse muudatusi, mis puudutavad hankelepingute täitmist ka nendele lepingutele, mis sõlmitakse riigihangete tulemusel, mis on alustatud ka enne eelnõu seadusena jõustumist. 3.2 Eelnõu §-ga 2 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku. Hankeasjade menetlemise juurde lisatakse kaks sätet, millest esimesega lisatakse õiguskaitsemeetmete direktiivist tulenev võimalus hankijale esitada kohtule taotlus hankelepingu sõlmimise lubamiseks vaatamata sellele, et riigihankes on vaidlus pooleli. Kui kohus leiab, et hankelepingu sõlmimiseks on oluline avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja võimalike huvide 60 kahjustamise, võib ta anda hankijale tolle põhjendatud taotluse alusel loa siiski hankeleping sõlmida. Selline võimalus on olemas kehtiva seaduse alusel vaidlustusmenetluses. Teiseks muudetakse HKMS § 280 lõiget 2, mis sätestab hankelepingu lubamise kohta tehtud vaidlustuskomisjoni otsuse edasikaebamise tähtaja. Nagu eelnevalt selgitatud, peab õiguskaitsemeetmete direktiivist tulenevalt hankelepingu sõlmimise lubamine olema võimalik ka kohtumenetluses. Samas peaks ka seda olema võimalik edasi kaevata, mistõttu tuleb sätet muuta, et edasikaebamise tähtaeg hõlmaks ka kohtumenetluses antava hankelepingu sõlmimise loa edasikaebamist. 3.3 Eelnõu §-ga 3 muudetakse karistusregistri seadust ning lisatakse nimekirjale, kellel on õigus saada karistusregistrist andmeid tasuta, kõik RHS mõistes hankijad, selleks, et kontrollida riigihankes osalejatel kõrvaldamise aluste olemasolu või puudumist. Karistusregistri päring tehakse läbi riigihangete registri. RHS-s sisaldub küll § 182 andmete ristkasutuse kohta, mille kohaselt saab riigihangete registri vastutav ja volitatud töötaja teha päringuid teistesse registritesse. Samas sätestab karistusregistri seadus, et päring sellest registrist on tasuline ning annab nimekirja isikutest, kes saavad teha päringuid tasuta. Seda nimekirja tulebki täiendada, et hankijad saaksid läbi riigihangete registri õiguspäraselt vastavaid päringuid tasuta teha. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus uusi termineid ei kasutata. 5. Eelnõu vastavus Euroopa õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on osaliselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. 6. Mõjud Kavandatavad muudatused ei oma sotsiaalseid mõjusid ega mõjuta loodus- ega elukeskkonda, regionaalarengut, riigi julgeolekut ega välissuhteid. Enamiku muudatuste puhul on tegemist sellistega, mis aitavad kaasa õigusselguse parandamisele, kuivõrd põhimõttelisi valikuid, mille kasuks seadusandja seadust vastu võttes otsustas, eelnõu raames enamasti ei avata. Seega on tegemist tehniliste muudatustega, mis sihtrühmale märkimisväärset mõju ei oma. Kuivõrd RHS näol on tegemist menetlusseadusega, puudutavad muudatused põhiosas üksnes sihtrühma töö korraldust. Järgnevalt on eraldi välja toodud need muudatused, mis ei ole pelgalt tehnilised või mille eesmärk ei ole üksnes õigusselguse loomine. Sihtrühm Riigihangete seaduse ja seetõttu ka selle muutmisest mõjutatud sihtrühma võib üldistatult jagada kaheks – hankijad ja ettevõtjad. Hankija on RHS-i kohustatud subjekt, ehk enamasti riik või kohalik omavalitsus oma erinevates väljendustes, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende kontrollitavad või rahastatavad eraõiguslikud juriidilised isikud. Eelnõu koostamisel hetkel on Eestis umbes 27009 hankijat, kuid järjepidevalt, st igal aastal hangib nendest umbes kümnendik. 9 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihaldus 61 Lisaks mõjutab RHS-i muutmine ka isikuid, kes ei ole hankijaid, kuid kellele RHS-i järgimine on kohustuslikuks tehtud muude õigusaktidega. Selle sihtrühma liikmed on üldistatult isikud, kelle tegevust rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest ning kes peavad oma soetuste tegemisel kasutama riigihangete registrit ja järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Ettevõtjad on isikud, kes on huvitatud hankijaga lepingulistesse suhetesse astumisest. See ring ei ole piiratud, mille tõttu võib RHS-i mõttes ettevõtjaks olla igaüks, kes pakub asju, teenuseid või ehitustöid nii Eestis, kui ka väljaspool. 6.1 Kavandatav muudatus § 7 lõikes 3 ̶ isikute ringi piiramine, kelle näitajatele ettevõtja võib tugineda Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) Sihtrühm: ettevõtjad, kes soovivad hankelepingu täitmisse kaasata kolmandate riikide ettevõtjaid Mõju kirjeldus ja olulisus. Hankijal on muudetava sätte alusel võimalik piirata riigihangetes osalemist kolmandatest riikidest ka juhul, kui pakkuja, kes on ise Eesti, mõne teise EL liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või WTO GPA-ga ühinenud riigi ettevõtja, soovib oma kvalifitseerimistingimustele vastamisel tugineda mõne kolmandatest riikidest pärit ettevõtja näitajatele. Seega võib muudatus mõjutada negatiivselt nende ettevõtjate äritegevuse suunitlust, kes teevad kolmandate riikide ettevõtjatega sellisel moel koostööd. Märkida tuleb, et piirang ei tulene seadusest automaatselt, vaid hankija võib sellise piirangu riigihankes seada. Edaspidi võib seega kolmandate riikide ettevõtjate näitajatele tuginemine olla takistatud, kui hankija sellise piirangu seab. Mõju ei ole oluline, kuivõrd selliseid ettevõtjaid, kes riigihangetes kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatele tuginevad, on üksikud. Enamasti täidavad ettevõtjad kvalifitseerimise tingimused ise või tuginevad teistele Eesti või siis eespool loetletud riikidest pärit ettevõtjatele. Sellise järelduse saab teha Rahandusministeeriumile esitatud nõustamispäringute alusel. 6.2 Kavandatavad muudatused raamlepingut reguleerivates sätetes (muudatused §-s 30) Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudetavad sätted täpsustavad, millistes riigihanke alusdokumentides ja millise täpsusastmega tuleb raamlepingu alusel minikonkursi tulemusel sõlmitava hankelepingu partneri valikuks sätestada pakkumuste hindamise kriteeriumid ja juhul, kui hankija peab seda vajalikuks, täiendavad kvalifitseerimise tingimused. Nii pakkumuste hindamise kriteeriumid kui ka kvalifitseerimise tingimused tuleb sätestada raamlepingu sõlmimiseks esitatud riigihanke alusdokumentides ning lähtuda tuleb samadest sätetest, sh piirangutest, mis on nendele kriteeriumidele ja tingimustele hankemenetlustes. Muudatus omab mõju sihtrühma töö korraldusele selliselt, et hankijad peavad kogu raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise korralduse põhjalikumalt riigihanget ette valmistades läbi mõtlema, mis võib nii mõnelgi juhul olla päris keeruline ülesanne. Kuni 2019. 62 aasta sügiseni olid hankijad ekslikul arvamusel, et pakkumuste hindamise kriteeriumid ja vajadusel kvalifitseerimise tingimused võivad selguda alles minikonkursil. Selline RHS sätete tõlgendus ei ole aga vastava direktiiviga kooskõlas. Eksimus tuli ilmsiks nõustamistegevuse käigus, millele järgnevalt avaldas Rahandusministeerium oma veebilehel juhise, kuidas tuleks raamlepingus hindamiskriteeriume sätestada ning toimunud on ka mitmed vastavasisulised ettekanded riigihangete koolituste raames. Siiski võib olla, et kõikide hankijateni ei ole õige tõlgendus jõudnud, mistõttu ei ole kõik hankijad asunud oma raamlepingute sõlmimiseks korraldatavaid riigihankeid selliselt ette valmistama. See võib omakorda tuua kaasa vajaduse raamlepingud ennetähtaegselt lõpetada ning korraldada uued riigihanked, mis tõstab ajutiselt hankijate töökoormust. Õige tõlgendus on läbi rakendusüksuste koolituste jõudnud hankijateni, kelle sõlmitud raamlepingud on rahastatud struktuurivahenditest, millest tulenevalt on ebakõlad raamlepingutes 2020. aasta jooksul parandatud. Mõju on oluline, kuivõrd raamlepingute sõlmimiseks korraldatakse riigihankeid ligi 20% kõikidest hankemenetlusest (riigihangete registri andmetel korraldati 2019. aastal raamlepingu sõlmimiseks 1380 riigihanget, 2018. aastal 1331 riigihanget10) ja muudatus puudutab kõiki hankijaid, kuivõrd ühegi hankija puhul ei saa välistada raamlepingu sõlmimise võimalust. Samas tuleb silmas pidada, et kõigi raamlepingu sõlmimiseks korraldatavate hangete puhul ei sõlmita raamlepingut mitme pakkujaga lahtistel tingimustel, vaid raamlepingud võivad olla ka ühe pakkujaga või mitme pakkujaga kinnistel tingimustel, millistel juhtudel minikonkurssi ei korraldata ja seega hindamiskriteeriumide sätestamise vajadus puudub. Positiivne, st hankijate töökoormust vähendav mõju on aga nendel muudatustel, mis käsitlevad minikonkursil hankelepingu sõlmimisel eduka pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni teistkordset kontrollimist, mida nõuab kehtiva RHS § 104 lg 8. Selguse huvides on see regulatsioon viidud ka raamlepinguid käsitlevasse paragrahvi. Eelnõu kohaselt ei ole hankija enam iga minikonkursi puhul kohustatud kontrollima edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja tema jätkuvat vastamist kvalifitseerimise tingimustele. Kõrvaldamise aluste kontrollikohustus on üksnes siis, kui raamlepingu maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära ja hankelepingu maksumus vastavat lihthanke või riigihanke piirmäära. Kvalifitseerimise tingimusi tuleb kontrollida siis, kui hankija on minikonkursile täiendavad tingimused ette näinud. Sellega väheneb hankija töökoormus pakkuja kontrollimisel olulisel määral. Hankijal jääb aga võimalus, kui ta seda vajalikuks peab, siiski edukat pakkujat kontrollida ka muudel juhtudel. 2019. aastal olid kõikidest raamlepingu sõlmimisega lõppenud riigihangetest (1380) üle poole maksumusega alla rahvusvahelise piirmäära (774). Kõik need muidugi ei olnud sellised raamlepingud, kus hankelepingu sõlmimiseks korraldati minikonkurss. Minikonkursse korraldati samal perioodil 3836. 6.3 Kavandatavad muudatused § 46 lõikes 2 ja § 125 lõikes 4 ̶ rahuaja ja pakkumuste esitamise miinimumtähtaja pikendamine lihthankemenetluses Valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) 10 Vt ka Riigihankemaastiku kokkuvõtted: https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik- teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted 63 Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad Valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatustega pikendatakse lihthankemenetluses rahuaega ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale ja pakkumuste esitamise miinimumtähtaega asjade ja teenuste puhul viielt tööpäevalt 10-le päevale. Lihthankemenetluses on pakkumuste esitamise tähtajad oluliselt lühemad kui hankemenetluses. Seetõttu on lühem ka aeg, mille jooksul on võimalik saada hankijalt selgitusi riigihanke alusdokumentide kohta. Rahuaja pikendamise eesmärk on vältida olukorda, kus hankija selgitused laekuvad pärast pakkumuste esitamise tähtaga, millisel juhul neist enam ettevõtjatele kasu ei ole. Seega peaks rahuaja pikendamine ühest küljest ettevõtjaid riigihangetel aitama, ent teisest küljest sunnib see ka ettevõtjaid endid veidi kiiremini riigihanke alusdokumente läbi töötama, et õigeaegselt vajalikud küsimused hankijale esitada. Seega mõjutab muudatus ettevõtjate halduskoormust. Muudatus mõjutab riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökoormust selliselt, et lihthankemenetluses on võrreldes muudatuse eelse olukorraga hankijatel veidi rohkem aega riigihanke alusdokumentide kohta esitatud küsimused läbi mõelda ja anda sisukamaid vastuseid. Lihthankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine asjade ja teenuste puhul annab ettevõtjatele rohkem aega riigihanke alusdokumentide läbi töötamiseks. Hankijate töökoormust mõjutab muudatus aga teistpidiselt – hankijad peavad lihthankemenetluse läbi viimiseks planeerima veidi rohkem aega. Igasugused muudatused lihthankemenetluses mõjutavad suurt osa sihtrühmast kuivõrd lihthankemenetluste osakaal kõikidest riigihangete registris alustatud riigihangetest on suur (2019. aastal 36%). Samal ajal ei ole tähtaegade pikendamise mõju oluline, sest tähtaegu pikendatakse vähesel määral. 6.4 Kavandatav muudatus §-s 461, § 111 lg-s 5 ja § 114 lg-s 8 ̶ ärisaladuse pakkumuses märkimise kohustuse laiendamine kõikidele riigihangetele Valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatuse kohaselt laieneb ettevõtjate kohustus näidata ja põhjendada ärisaladuse olemasolu pakkumuses kõikides riigihangetes, mitte üksnes hankemenetlustes. See suurendab ettevõtjate halduskoormust, ent mõju ei ole oluline, sest ettevõtja teab, mis on tema ärisaladus ja selle märkimise kohustus ei saa olla riigihankes osalevatele ettevõtjatele uudne. 6.5 Kavandatavad muudatused §-s 47 ̶ otsustest teavitamise regulatsiooni korrastamine Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad 64 Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatustega korrastatakse otsustest teavitamise regulatsiooni ja ühel juhul viiakse see õiguskaitsemeetmete direktiiviga kooskõlla. Muudatused võivad ebaolulisel määral sihtrühma töökoormust suurendada, kuivõrd teavitada tuleb ka otsustest, mida kehtiv seadus sõnaselgelt ette ei näe ning igasugusele riigihanke menetluses tehtavale viimasele otsusele tuleb lisada ka märge kohaldatava ooteaja kohta. Samas on hankijad juba ammu teadlikud, et kõikidest riigihanke menetluses tehtavatest otsustest tuleb menetluses osalevaid ettevõtjaid teavitada, mistõttu praktika tegelikkuses ei muutu. Samuti on hankijad teadlikud kohaldatava ooteaja osas, sest enne ooteaja lõppu sõlmitud hankeleping on tühine, mistõttu on selline teadmine hankijale ülioluline ning selle märkimine otsusest teavitamisel ei suurenda koormust märkimisväärselt. 6.6 Kavandatavad muudatused §-des 48, 49, 50 ja 156 lg 1 p-s 3 ̶ läbirääkimistega menetluste kasutamise aluste täpsustamine Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatustega viiakse läbirääkimistega menetluste kasutamise alused kooskõlla riigihangete direktiividega ning leevendatakse ühel juhul väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alust nendes riigihangetes, mille maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära. Muudatused ühelt poolt leevendavad erandlike menetluste kasutamise aluseid (muudatused § 48 lg 3 p-s 4, § 49 lg 1 p-s 3 ja § 50 p-s 6) ja teiselt poolt karmistavad neid (muudatus § 49 lg 1 p-s 2 ja § 156 lg 1 p-s 3), mistõttu mõjutavad muudatused menetluste valikut ja seega hankijate töö korraldust. Samas ei ole mõju oluline, kuivõrd erandlikke menetlusi kasutatakse suhteliselt vähe. 2019. aastal oli riigihangete registris alustatud riigihangetest 0,7% konkurentsipõhised läbirääkimistega hankemenetlused, 0,1% võistlevad dialoogid ja 9% väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlused. 6.7 Kavandatav muudatus § 72 lg-s 61 ̶ väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses otsuste tegemine Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusega lisatakse hankijale kohustus teha väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses eraldi otsused kas pakkumuse edukaks tunnistamise või hankelepingu sõlmimise kohta olenevalt sellest, kas pakkumuste esitamine oli nõutav või mitte ja kas esitati mitu pakkumust või räägiti läbi mitme ettevõtjaga. Sellega on seotud ka muudatus § 47 lg 1 punktis 11, millega kohustatakse hankijat nendest otsustest teisi menetluses osalenud ettevõtjaid ka teavitama. Muudatus mõjutab veidi hankijate töökoormust, kuivõrd eelnevalt kohustust teha selliseid otsuseid erandlikus menetluses ei olnud. Samas on otsuste tegemine oluline seetõttu, et vastasel korral ei ole täidetud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte, mis omakorda tagab võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise. Teisisõnu vähendab otsuste tegemise 65 ja nendest teavitamise nõue sellise olukorra tekkimist, kus hankija on hankelepingu sõlminud riigihangete seaduse nõudeid rikkudes (näiteks rakendades enda sätestatud hindamiskriteeriume äraspidiselt), ent teistel menetluses osalenud ettevõtjatel puudub täielikult võimalus selle vaidlustamiseks, kuivõrd väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ooteaega kohaldama ei pea ja ettevõtjad saavad oma huvide kahjustamisest teada alles pärast hankelepingu sõlmimist. Seega kaalub vähese töökoormuse tõusu üles võrdse kohtlemise põhimõtte tagamine. 6.8 Kavandatav muudatus § 81 lg-s 2 ̶ registritõrkele ajalimiidi kehtestamine Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusega sätestatakse registritõrkele, mis tingib pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja edasi lükkamise, ajalimiit 15 minutit, st kui tõrge kestab vähem kui 15 minutit, ei lükku tähtaeg edasi. Muudatuse tulemusel väheneb hankijate töökoormus registritõrke olukordades oluliselt kuivõrd praegusel ajal tingib tähtaja edasi lükkamise igasugune väikseimgi registritõrge, mis pakkumuste või taotluste esitamisele tegelikult mitte mingit mõju ei oma. Samas ei esine registritõrkeid sugugi tihti ning sellest on mõjutatud üksnes need riigihanked, mille pakkumuste või taotluste esitamise tähtaeg jääb 8 tunni sisse tõrkest arvates. Seega ei ole mõju kokkuvõttes oluline. 6.9 Kavandatavad muudatused § 83 lg-s 7 ̶ hankelepingu rikkumiste andmete registrile esitamine Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusega sätestatakse, et hankija märgib hankelepingu rikkumised registrisse 30 päeva jooksul pärast rikkumist sanktsioneeriva meetme rakendamist, mitte enam pärast lepingu lõppemist. Seega mõjutab muudatus hankijate töö korraldust. Samas ei ole mõju negatiivne, kuivõrd info varasem esitamine võimaldab teistes riigihangetes hankelepingu rikkumise tõttu ebausaldusväärseks osutunud ettevõtja kõrvaldada vastupidiselt kehtivale olukorrale, kus hankija nendest asjaoludest üldse teada ei saagi. Riigihangete registri andmetel oli 2019. aastal alustatud hangetest 72 (so alla 1% kõikidest hangetest) sellised, kus hankija oli märkinud, et hankelepingu täitmisel esines rikkumisi, mistõttu ei ole mõju oluline. 6.10 Kavandatav muudatus § 95 lg-s 3 ̶ avalikust huvist tulenevalt kõrvaldamise aluse kohaldamata jätmise kohta otsuse tegemine Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusega lisatakse kohustus teha eraldi otsus juhul, kui hankija otsustab ülekaalukast avalikust huvist lähtuvalt jätta kohustuslike kõrvaldamise alustega pakkuja või taotleja 66 hankemenetlusest kõrvaldamata. Mõju ei ole oluline, kuivõrd selliseid olukordi peaks ette tulema üliharva. Seaduse kehtivuse ajal (üle 3 aasta) ei ole eelnõu väljatöötajatele teada ühtegi sellist juhtumit. 6.11 Kavandatavad muudatused § 95 lg 4 p-s 1 ja lg-s 41 ̶ kohaliku maksuvõla kontrollimise kohustuse kaotamine Valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusega kaotatakse kohustus kontrollida pakkujatel või taotlejatel kohaliku maksuvõla puudumist. Hankijal on võimalus kohaliku maksuvõla puudumise kontroll riigihanke alusdokumentides vabatahtlikult sätestada. Kohaliku maksuvõla puudumist ei ole võimalik kontrollida riigihangete registri vahendusel, kuivõrd puudub ühtne kohalikke maksuvõlglaseid sisaldav andmebaas. Erand sellest on Tallinna linn, kes on oma kohaliku maksuvõla andmestiku käsitlemise andnud üle Maksu- ja Tolliametile. Seega peavad ettevõtjad kehtiva seaduse kohaselt esitama riigihangetes eraldi hankija asukoha järgi kohaliku maksuvõla tõendi, isegi kui kohalikku maksu kehtestatud ei olnudki, välja arvatud juhul, kui hankija asukoht oli Tallinn. Muudatuse kohaselt sellist tõendit esitama ei pea, kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksustel ja asutustel on teave kohaliku maksu ja maksuvõlglaste kohta olemas ning juhul, kui teised hankijad on kontrollimise riigihanke alusdokumentides ette näinud, tuleb vastav info neil ise kohalikust omavalitsusest küsida, seega tõendit nõuda ei tohi. Sellest tulenevalt väheneb sihtrühma halduskoormus. Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad, va kohaliku omavalitsuse üksused, asutused ja ühendused Muudatuse tulemusena väheneb sihtrühma töökoormus veidi, kuivõrd üks kõrvaldamise alus, mida siiani tuli kindlasti eraldi tõendi põhjal kontrollida, kaob ära. 6.12 Kavandatav muudatus § 96 lõikes 31 ̶ andmebaasist või olemasolevate andmete alusel kõrvaldamise aluste kontrollimise võimaluse lisamine Valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusega lisatakse kõrvaldamise aluseid käsitlevasse sättesse võimalus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ilma täiendavate tõendite esitamiseta, kui vastavad andmed või dokumendid on hankijale andmebaasist tasuta kättesaadavad või on tal need juba olemas. Muudatusega väheneb peamiselt nende välismaiste ettevõtjate halduskoormus, kes osalevad sama hankija riigihangetes korduvalt, kuivõrd eelmises riigihankes esitatud tõend, kui see on jätkuvalt asjakohane, saab olla kõrvaldamise aluste puudumise tõendiks ka käimasolevas riigihankes ja uut tõendit esitama ei pea. 6.13 Kavandatav muudatus § 97 lõikes 3 ̶ heastamismeetmete arvestamine alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes 67 Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatuse kohaselt on võimalik heastamismeetmeid arvestada ka nendes riigihangetes, mille maksumus jääb alla rahvusvahelist piirmäära. Muudatus soodustab heastamismeetmete võtmist, kuivõrd on suur tõenäosus, et adekvaatsete meetmete korral on võimalik riigihankes edasi osaleda, mis omakorda parandab ettevõtluskultuuri. Samas muudetakse heastamismeetmete tõendusmaterjali esitamise korda selliselt, et hankepassis tuleb esitada küll kirjeldus võetud heastamismeetmete kohta, ent tõendid peab esitama üksnes hankija nõudmisel hiljem riigihanke menetluse käigus. Seega peaks heastamismeetmete tõendid esitama potentsiaalselt üksnes edukas pakkuja, mis vähendab nende pakkujate halduskoormust, kes edukaks ei osutu. Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatus võib vähesel määral suurendada hankijate töökoormust, kes peavad ka väiksemates riigihangetes võimaldama heastamismeetmete esitamist ning neid hindama. Maksumusega alla rahvusvahelise piirmäära on Eestis põhiosa riigihangetest (2019. aastal 5719 hanget 6883-st). Samas ei ole suurt heastamismeetmete tulva oodata. Heastamismeetmete regulatsiooni kehtivuse ajal on eelnõu koostajatele teadaolevalt esitatud kaks edutut heastamistaotlust. 6.14 Kavandatavad muudatused § 98 lg-tes 5 ja 51 ning 104 lg-s 6 ̶ kvalifitseerimise otsuse tegemise kohustus Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusega lisatakse täpsustus, et hankija ei pea kvalifitseerimise otsust tegema, kui ta ei ole riigihankes kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud. Muudatuse tulemusena väheneb veidi hankijate töökoormus, kes ei ole riigihankes kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud ja kes ei pea tulevikus enam tegema nö tühja kvalifitseerimise otsust, millel tegelikult sisu ei olegi. 6.15 Kavandatav muudatus §-s 99 ̶ kutsealase sobivuse sätete täpsustamine Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatus viib RHS regulatsiooni direktiiviga 2014/24/EL kooskõlla, mis likvideerib hankijate eksiarvamuse nagu võiks riigihangetel nõuda sellise siseriikliku tegevusloa või muu erinõude nõudmist, millele laieneb tegelikult teenuste direktiiv (va direktiivis sätestatud erandid) ja 68 millisel juhul on selline nõue ebaseaduslik. See omakorda vähendab rikkumisi riigihangetes ja vähendab finantskorrektsioonide määramise võimalikkust. 6.16 Kavandatavad muudatused § 124 lg 1 p-s 21 ̶ hankelepingu üles ütlemise või sellest taganemise võimaluste täiendamine Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusega lisatakse võimalus hankijale sõlmitud hankeleping üles öelda või sellest taganeda juhul, kui hankelepingu sõlminud pakkujal esineb hankelepingu täitmise ajal mõni kohustuslik kõrvaldamise alus. Muudatuse tõttu peavad ettevõtjad rohkem jälgima oma tegevust ka pärast hankelepingu sõlmimist ning ei piisa sellest, et näiteks maksuvõlad tasutakse ainult hankemenetluse ajaks, et hankemenetluselt kõrvaldamist vältida. Seega paraneb ettevõtjate ettevõtluskultuur. 6.17 Kavandatavad muudatused § 125 lg-tes 1 ja 5, § 126 lg-tes 3 ja 7, 129 lg-tes 31-4, § 137 lg-s 1, § 138 lg-s 1, § 141 lg-tes 3, 52, 53 ja 61 ̶ erimenetluste ja kontsessiooni sõlmimise menetluse sätete täpsustamine Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatustega laiendatakse erimenetlustele ja kontsessioonidele mõningaid kehtiva seaduse kohaselt ainult hankemenetlustele kohaldatavaid sätteid, millel on universaalne iseloom. Kehtiva seaduse kohaselt peaks hankijad sellised sätted riigihangete alusdokumentides ise eraldi sätestama, vastasel korral regulatsioon ei laiene. Muudatusega ei pea hankijad enam eraldi sätteid RHAD-i lisama, mistõttu väheneb hankijate töökoormus ning suureneb õigusselgus, kuivõrd samades olukordades kohalduvad samasugused reeglid. Samas säilib hankijatel ka võimalus siiski riigihanke alusdokumentides mõningaid aspekte teisiti sätestada. Kui hankija seda teinud ei ole, lainenevad 2. peatüki vastavad sätted. Seega on ka nö universaalsete sätete puhul hankijal olemas teatav paidlikkus. 6.18 Kavandatavad muudatused § 125 lg-s 4 ja § 126 lg-s 61 ̶ lihthankemenetluses pakkumuste esitamise miinimumtähtaja pikendamine ja sotsiaal- ja erimenetluses selle kehtestamine Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusega pikendatakse lihthankemenetluses asjade ja teenuste puhul pakkumuste esitamise miinimumtähtaega ja sätestatakse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg. Muudatuse tulemusel on ettevõtjatel veidi rohkem aega pakkumuste ettevalmistamiseks lihthankemenetlustes, kus hankija kasutab pakkumuste esitamise tähtajana seaduses sätestatud miinimumi. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ei ole enam võimalik 69 olukord, kus selles menetluses määratakse pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg lühem kui 15 päeva. Seega saavad ettevõtjad, kes soovivad riigihangetes osaleda, oma tööd paremini korraldada. 6.19 Kavandatav muudatus § 141 lg-s 51 ̶ heastamismeetmete arvestamine kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatuse kohaselt on võimalik heastamismeetmeid arvestada ka kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses. Muudatus soodustab heastamismeetmete võtmist, kuivõrd on suur tõenäosus, et adekvaatsete meetmete korral on võimalik riigihankes edasi osaleda, mis omakorda parandab ettevõtluskultuuri. Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatus võib vähesel määral suurendada hankijate töökoormust, kes peavad ka kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses võimaldama heastamismeetmete esitamist ning neid hindama. Samas ei ole suurt heastamismeetmete tulva oodata. Esiteks ei ole kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusi palju, 2019. aastal oli neid 48 (alla 1% kõikidest riigihangetest). Teiseks on heastamismeetmete regulatsiooni kehtivuse ajal eelnõu koostajatele teadaolevalt esitatud vaid kaks edutut heastamistaotlust. 6.20 Kavandatavad muudatused §-s 145 ja 168 ̶ põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste ja alltöövõtjate kontrollimise kohustuse piirmäära täpsustamine võrgustikusektoris ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: võrgustikusektori hankijad ja hankijad, kes viivad läbi kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatusega luuakse õigusselgus, millisest piirmäärast tuleb põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste ja alltöövõtjate kontrollimise regulatsiooni kohaldada võrgustikusektori riigihangetes ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes. Muudatus võib suurendada nende hankijate töökoormust, kes on tõlgendanud vastavaid sätteid selliselt, et neid regulatsioone tuleb kohaldada alates rahvusvahelisest piirmäärast. Selliseid hankeid, mis oleks teoreetiliselt muudatusest mõjutatud, oli 2019. aastal võrgustikusektoris 185 ja kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas 5. 6.21 Kavandatav muudatus §-s 1751 ̶ riigihanke alusdokumentide muutmine kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes Valdkond: mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 70 Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudatuse kohaselt on võimalik riigihanke alusdokumente kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes muuta erandkorras ka pärast taotluste esitamist. Muudatuse mõjul muutub kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas menetlus paindlikumaks, mille tulemusel on võimalik vältida olukordi, kus riigihanke alusdokumentidesse tuleb pärast taotluste esitamist teha muudatusi, ent see ei ole võimalik ja riigihange tuleb kehtetuks tunnistada ning uut menetlust otsast peale alustada. See vähendab ettevõtjate halduskoormust, kuivõrd puudub vajadus eelnevalt kehtetuks tunnistatud, ent põhiosas samasuguses riigihankes uuesti osaleda. Valdkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Sihtrühm: hankijad, kes viivad läbi kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid Mõju kirjeldus ja olulisus. Menetluse paindlikum korraldamine ning olukorra välistamine, kus menetlus tuleb kehtetuks tunnistada ning uut alustada vähendab hankijate töökoormust. 6.22 Kavandatav muudatus halduskohtumenetluse seadustikus seoses esialgse õiguskaitse rakendamisega kohtumenetluses Valdkond: mõju majandusele (halduskoormus) Sihtrühm: riigihangetel osalevad ettevõtjad Mõju kirjeldus ja olulisus. Muudetakse esialgse õiguskaitse rakendamist halduskohtumenetluses. Kuivõrd muudatuse kohaselt ei pea need ettevõtjad, kes soovivad riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse edasi kaevata, enam halduskohtumenetluses eraldi esialgse õiguskaitse taotlust esitama, väheneb selle võrra ettevõtjate halduskoormus ja nad saavad keskenduda kohtumenetluses oma huvide kaitsmisele sisuliselt. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga mitteseonduvalt tehakse riigihangete registris arendusi selleks, et võtta kasutusele uued Euroopa Komisjoni 23.09.2019 rakendusmäärusega (EL) 2019/1780 kehtestatud standardvormid. Vahendid on planeeritud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse vahenditest Euroopa Regionaalarengufondist (meede 2014-2020.12.3 Avalike teenuste pakkumise arendamine, taotlusvoor: Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine - 21.03.2018-31.12.2023, valdkond, millesse projekt panustab: 2014-2020.12.3.1 Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs), projekt nr 2014- 2020.12.03.21-0873 "Koosvõimeliste e-vormide kasutuselevõtt riigihangete registris.). Koos uute standardvormide kasutuselevõtuga arendatakse registris ka eelnõu § 1 punktis 81 ette nähtud hindamiskriteeriumide osakaalude sätestamine vahemikuna ja punktis 82 ette nähtud kriteeriumide esitamine tähtsuse järjekorras. Kogu projekti maksumus on 415 021,67 eurot (käibemaksuta), mille kohta on täistaotlus 21.10.2021 esitatud. Eeldatav uute standardvormide kasutuselevõtt toimub 2023. aasta alguses. 71 2022. aasta Rahandusministeerium eelarvest on planeeritud kulud registri arendustöödeks seoses eelnõu § 1 punktiga 220 §-le 175 lisatavas lõikes 6 ette nähtud võimalusega kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes teha riigihanke menetluse alustamisel valik, kas pakkumuste avamisel avalikustatakse pakkujate andmed nagu RHS § 113 lg 2 ja 6 ette näevad või mitte. Kui hankija teeb valiku, et ta neid andmeid ei avalda, ei tohi register neid andmeid pakkumuste avamisel automaatselt ka avaldada. Arenduse maksumus on 15 984 eurot (käibemaksuta). 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Jõustumine Seadus on põhiosas planeeritud jõustuma 2022. aasta 1. aprillil. Kuivõrd eelnõu üheks ajendiks on selle kooskõlla viimine riigihangete direktiivide sätetega, mille kohta on Euroopa Komisjon juba algatanud Eesti vastu rikkumismenetluse, on eelnõu menetlemine võimalikult efektiivselt ülioluline, et ära hoida Euroopa Komisjoni poolseid edasisi negatiivsete tagajärgedega samme nagu näiteks hagi esitamine kohtusse. Samas on eelnõu menetlemiseks jäetud siiski piisavalt aega, et muudatusettepanekuid oleks võimalik sisuliselt läbi arutada ning tagada ka vocatio legis põhimõtte realiseerimine. Paragrahvi 85 lõike 9 täiendamine teise lausega, lõike 10 lisamine ja § 175 lõike 6 lisamine (eelnõu § 1 punktid 81, 82 ja 220) on planeeritud jõustuma 2023. aasta 15. jaanuaril, kuivõrd need eeldavad riigihangete registri arendusi, mida ei ole võimalik nii kiiresti teha ja mida on osaliselt võimalik teha alles koos uute standardvormide kasutuselevõtuga (hindamiskriteeriumeid puudutavad muudatused), mis toimub 2023. aasta alguses. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks 33-le ettevõtjale, asutusele, organisatsioonile ja ettevõtjate liidule. Lisaks sellele avaldati eelnõu eraldi Rahandusministeeriumi veebilehel riigihangete rubriigis. Esimesel kooskõlastusringil esitasid oma märkused ja ettepanekud Eesti Linnade ja Valdade Liit ja 7 ministeeriumit. Mittekooskõlastusi ei esitatud. Oma arvamuse esitasid ka 25 ettevõtjat, asutust, organisatsiooni ja ettevõtjate liitu. Kokku esitati 399 märkust ja ettepanekut. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, esitades 9 sisulist ettepanekut ning mitmeid keelelisi ning normitehnilisi märkuseid. Märkuste ja ettepanekute arvestamise tabel on lisatud käesolevale seletuskirjale. 72 Lisa 1 Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde EUROOPA LIIDU ÕIGUSALLIKATE JA EESTI SEADUSE EELNÕU VÕRDLUSTABEL 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014 kontsessioonilepingute sõlmimise kohta Seaduse eelnõuga muudetav EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale Mittevastavuse või osalise Kooskõlla viimise säte (artikkel, lõige, punkt ja märksõna ) (vastab, ei vasta, vastab vastavuse põhjendus tähtaeg (paragrahv, lõige, punkt) osaliselt) Artikkel 10 Avaliku sektori ja võrgustiku sektorite hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivad erandid § 132 lg 1 p 1 Art 10 lg 1 erandid Vastab 18.04.2016 § 132 lg 1 p 2 Art 10 lg 3 erandid § 132 lg 1 p 4 Art 10 lg 9 erandid Vastab 18.04.2016 § 11 lg 1 p 1 Artikkel 11 Erandid elektroonilise side Vastab 18.04.2016 valdkonnas Artikkel 17 Avaliku sektori üksuste vahelised kontsessioonid § 12 lg 8 Art 17 p 5 avaliku sektori üksuste vahelised Vastab 18.04.2016 kontsessioonid Artikkel 20 Segalepingud 1 § 18 lg-d 1 ja 2 Art 20 lg-d 1 ja 2 segalepingud Vastab 18.04.2016 § 181 lg-d 7, 8 ja 9 Art 20 lg 3 segalepingud Vastab 18.04.2016 § 19 lg 3, 4 ja 41 Art 20 lg 4 segalepingud Vastab 18.04.2016 Artikkel 28 Konfidentsiaalsus § 461 ja § 111 lg 5 Art 28 lg 1 pakkumuse konfidentsiaalsus Vastab 18.04.2016 § 77 lg 3 ja § 138 lg 2 Art 28 lg 2 riigihanke alusdokumentide Vastab 18.04.2016 konfidentsiaalsus Artikkel 31 Kontsessiooniteated § 137 lg 2 p 1 Art 31 lg 4 Vastab 18.04.2016 Artikkel 34 Kontsessiooni alusdokumentide elektrooniline kättesaadavus § 138 lg 2 Art 34 lg 2 erand elektroonilisest Vastab 18.04.2016 kättesaadavusest Artikkel 37 Menetluslikud tagatised § 141 lg 2 Art 37 lg 3 ettevõtjate arvu piiramine Vastab 18.04.2016 Artikkel 38 Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine 1 § 103 lg-d 2, 3, 6 ja 6 Art 38 lg-d 2 ja 3 tuginemine Vastab 18.04.2016 § 95 lg 1 p 1 ̶ 3 Art 38 lg 4 kohustuslikud kõrvaldamise alused Vastab 18.04.2016 § 95 lg 4 p 8 Art 38 lg 7 p f mittekohustuslikud kõrvaldamise Vastab 18.04.2016 alused § 95 lg 4 p 9 Art 38 lg 7 p g mittekohustuslikud Vastab 18.04.2016 kõrvaldamise alused § 95 lg 4 p 10 Art 38 lg 7 p h mittekohustuslikud Vastab 18.04.2016 kõrvaldamise alused Artikkel 39 Kontsessiooni taotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad § 143 lg 1 Art 39 lg-d 1 ja 2 tähtaegade kehtestamine Vastab 18.04.2016 § 143 lg 2 Art 39 lg 3 tähtajad Vastab 18.04.2016 Artikkel 43 Lepingute muutmine nende kehtivusajal § 123 lg 1 p 3 Art 43 lg 1 p b lepingute muutmine Vastab 18.04.2016 § 123 lg 1 p 4 Art 43 lg 1 p c lepingute muutmine Vastab 18.04.2016 § 123 lg 1 p 1 Art 43 lg 2 lepingute muutmine Vastab 18.04.2016 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta Seaduse eelnõuga muudetav EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale Mittevastavuse või osalise Kooskõlla viimise säte (artikkel, lõige, punkt ja märksõna ) (vastab, ei vasta, vastab vastavuse põhjendus tähtaeg (paragrahv, lõige, punkt) osaliselt) Artikkel 2 Mõisted 1 §4p8 Art 2 p 21 ideekonkurss Vastab 18.04.2016 Artikkel 3 Segahanked 1 § 18 lg-d 1 ja 2 Art 3 lg-d 1 ja 2 segalepingud Vastab 18.04.2016 § 181 lg-d 7 ja 10 Art 3 lg 3 segalepingud Vastab 18.04.2016 § 181 lg-d 8 ja 9 Art 3 lg 4 segalepingud Vastab 18.04.2016 § 11 lg 1 p 1 Artikkel 8 Erandid elektroonilise side valdkonnas Artikkel 12 Avaliku sektori üksuste vahelised lepingud § 12 lg 8 Art 12 lg 5 avaliku sektori üksuste vahelised Vastab 18.04.2016 lepingud Artikkel 15 Kaitse ja julgeolek Vastab 18.04.2016 § 15 lg 6 Art 15 lg 1 kaitse ja julgeolek Vastab 18.04.2016 § 181 Artikkel 16 Kaitse- või julgeolekuaspektiga Vastab 18.04.2016 seotud segahanked § 13 Artikkel 20 Reserveeritud hankelepingud Vastab 18.04.2016 Artikkel 21 Konfidentsiaalsus § 461 Art 21 lg 1 pakkumuse konfidentsiaalsus Vastab 18.04.2016 § 77 lg 3 Art 21 lg 2 riigihanke alusdokumentide Vastab 18.04.2016 konfidentsiaalsus Artikkel 26 Menetluse valik § 48 lg 3 p 4 Art 26 lg 4 p a iii konkurentsipõhine Vastab 18.04.2016 läbirääkimistega hankemenetluse valik § 65 lg 21 ja 70 lg 3 Art 26 lg 4 p b Vastab 18.04.2016 Artikkel 27 Avatud hankemenetlus § 52 lg 1 Art 27 lg 1 avatud hankemenetlus Vastab 18.04.2016 § 93 lg 2 p 2 Art 27 lg 3 tähtajad avatud hankemenetluses Vastab 18.04.2016 § 93 lg 2 p 2 Art 27 lg 4 tähtajad avatud hankemenetluses Vastab 18.04.2016 Artikkel 28 Piiratud hankemenetlus § 54 lg 1 Art 28 lg 1 piiratud hankemenetlus Vastab 18.04.2016 § 54 lg 3 Art 28 lg 2 piiratud hankemenetlus Vastab 18.04.2016 § 94 lg 4 p 2 Art 28 lg 6 tähtajad piiratud hankemenetluses Vastab 18.04.2016 Artikkel 29 Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus § 94 lg 4 p 2 Art 29 lg 1 konkurentsipõhine läbirääkimistega Vastab 18.04.2016 hankemenetlus § 70 lg 61 Art 29 lg 5 konkurentsipõhine läbirääkimistega Vastab 18.04.2016 hankemenetlus Artikkel 30 Võistlev dialoog § 94 lg 4 p 2 Art 30 lg 1 võistlev dialoog Vastab 18.04.2016 § 801 Art 30 lg 2 võistlev dialoog Vastab 18.04.2016 § 66 lg 31 Art 30 lg 6 võistlev dialoog § 66 lg 4 Art 30 lg 7 võistlev dialoog Artikkel 31 Innovatsioonipartnerlus § 94 lg 4 p 2 Art 31 lg 1 innovatsioonipartnerlus Vastab 18.04.2016 Artikkel 32 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine § 49 lg 1 p 2 Art 32 lg 2 p b väljakuulutamiseta Vastab 18.04.2016 läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine § 49 lg 5 Art 32 lg 5 väljakuulutamiseta läbirääkimistega Vastab 18.04.2016 hankemenetluse kasutamine Artikkel 33 Raamlepingud § 30 lg 3 Art 33 lg 3 raamlepingud Vastab 18.04.2016 § 30 lg 9 Art 33 lg 5 raamlepingud Artikkel 34 Dünaamilised hankesüsteemid § 33 lg 11 ja § 35 lg 2 Art 34 lg 1 p b dünaamiline hankesüsteem Vastab 18.04.2016 Artikkel 35 Elektrooniline oksjon § 37 lg 1 Art 35 lg 4 elektrooniline oksjon Vastab 18.04.2016 § 37 lg 3 Art 35 lg 5 elektrooniline oksjon Vastab 18.04.2016 Artikkel 36 Elektroonilised kataloogid § 39 lg 4 Art 36 lg 3 elektroonilised kataloogid Vastab 18.04.2016 Artikkel 39 Eri liikmesriikide avaliku sektori hankijaid hõlmavad hanked § 44 lg 3 Art 39 lg 2 piiriülesed hanked Vastab 18.04.2016 § 44 lg 3 Art 39 lg 3 piiriülesed hanked Vastab 18.04.2016 § 10 Artikkel 40 Esialgsed turu-uuringud § 10 Artikkel 41 Taotlejate ja pakkujate eelnev Vastab 18.04.2016 osalemine Artikkel 42 Tehniline kirjeldus § 88 lg 8 Art 42 lg 1 tehniline kirjeldus Vastab 18.04.2016 § 114 lg 3 Art 42 lg 5 tehniline kirjeldus Vastab 18.04.2016 Artikkel 43 Märgised § 89 lg 2 Art 43 lg 1 märgised Vastab 18.04.2016 Artikkel 47 Tähtaegade kehtestamine § 82 lg-d 1 ja 11 Art 47 lg 3 tähtaegade kehtestamine Vastab 18.04.2016 Artikkel 51 Teadete avaldamise vorm ja viis § 183 Art 51 lg 2 teadete avaldamine ELTL-s Vastab 18.04.2016 Artikkel 53 Hankedokumentide elektrooniline kättesaadavus § 77 lg 3 Art 53 lg 1 dokumentide elektrooniline Vastab 18.04.2016 kättesaadavus Artikkel 57 Kõrvaldamise alused § 95 lg 1 p 1 ̶ 3 Art 57 lg 1 kohustuslikud kõrvaldamise alused Vastab 18.04.2016 § 95 lg 4 p 8 Art 57 lg 4 p g mittekohustuslikud Vastab 18.04.2016 kõrvaldamise alused § 95 lg 4 p 9 Art 57 lg 4 p h mittekohustuslikud Vastab 18.04.2016 kõrvaldamise alused § 95 lg 4 p 10 Art 57 lg 4 p i mittekohustuslikud kõrvaldamise Vastab 18.04.2016 alused Artikkel 58 Kvalifitseerimise tingimused § 99 Art 58 lg 2 sobivus tegeleda kutsetööga Vastab 18.04.2016 § 100 lg 1 p 3 Art 58 lg 3 majanduslik- ja finantsseisund Vastab 18.04.2016 Artikkel 59 Euroopa ühtne hankedokument § 104 lg-d 1, 3 ja 41 Art 59 lg 1 Euroopa ühtne hankedokument Vastab 18.04.2016 § 104 lg 2 Art 59 lg 2 Euroopa ühtne hankedokument Vastab 18.04.2016 § 104 lg 6 Art 59 lg 4 Euroopa ühtne hankedokument Vastab 18.04.2016 § 104 lg 8 Art 59 lg 5 Euroopa ühtne hankedokument Vastab 18.04.2016 § 102 Artikkel 61 Elektrooniline tõendite Vastab osaliselt Osaliselt ei vaja ülevõtmist 18.04.2016 andmebaas (e-Certis) Artikkel 63 Teiste üksuste suutlikkusele toetumine § 103 lg-d 2, 3, 6 ja 61 Art 63 lg 1 tuginemine Vastab 18.04.2016 Artikkel 67 Pakkumuste hindamise kriteeriumid § 85 lg-d 9 ja 10 Art 67 lg 5 pakkumuste hindamise kriteeriumid Vastab 18.04.2016 Artikkel 72 Lepingute muudatused nende kehtivusajal § 123 lg 1 p 3 Art 72 lg 1 p b lepingute muutmine Vastab 18.04.2016 § 123 lg 1 p 4 Art 72 lg 1 p c lepingute muutmine Vastab 18.04.2016 § 123 lg 1 p 1 Art 72 lg 2 lepingute muutmine Vastab 18.04.2016 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi-, ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ Seaduse eelnõuga muudetav EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale Mittevastavuse või osalise Kooskõlla viimise säte (artikkel, lõige, punkt ja märksõna ) (vastab, ei vasta, vastab vastavuse põhjendus tähtaeg (paragrahv, lõige, punkt) osaliselt) Artikkel 2 Mõisted § 4 p 81 Art 2 p 17 ideekonkurss Vastab 18.04.2016 Artikkel 6 Mitut tegevust hõlmavad riigihanked 1 § 18 lg-d 8 ̶ 10 Art 6 lg 1 segalepingud Vastab 18.04.2016 § 181 lg 7 Art 6 lg 2 segalepingud Vastab 18.04.2016 § 146 Artikkel 8 Gaas ja soojusenergia Vastab 18.04.2016 § 147 Artikkel 9 Elektrienergia Vastab 18.04.2016 § 148 Artikkel 10 Vesi Vastab 18.04.2016 § 149 Artikkel 11 Transporditeenused Vastab 18.04.2016 § 153 lg 1 p 2 Artikkel 19 Muul eesmärgil kui hõlmatud Vastab 18.04.2016 tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis sõlmitavad hankelepingud või korraldatavad ideekonkursid Artikkel 28 Avaliku sektori üksuste vahelised lepingud § 12 lg 8 Art 28 lg 5 avaliku sektori üksuste vahelised Vastab 18.04.2016 lepingud § 13 Artikkel 38 Reserveeritud hankelepingud Vastab 18.04.2016 Artikkel 39 Konfidentsiaalsus § 77 lg 3 Art 39 lg 2 riigihanke alusdokumentide Vastab 18.04.2016 konfidentsiaalsus Artikkel 45 Avatud hankemenetlus § 52 lg 1 Art 45 lg 1 avatud hankemenetlus Vastab 18.04.2016 § 93 lg 2 p 2 Art 45 lg 3 tähtajad avatud hankemenetluses Vastab 18.04.2016 Artikkel 46 Piiratud hankemenetlus § 54 lg 3 Art 46 lg 2 piiratud hankemenetlus Vastab 18.04.2016 Artikkel 48 Võistlev dialoog 1 § 80 Art 48 lg 2 võistlev dialoog Vastab 18.04.2016 § 66 lg 31 Art 48 lg 6 võistlev dialoog Vastab 18.04.2016 § 66 lg 4 Art 48 lg 7 võistlev dialoog Vastab 18.04.2016 Artikkel 50 Väljakuulutamiseta Vastab 18.04.2016 läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine § 156 lg 1 p 4 Art 50 p c väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus § 156 lg 1 p 6 Art 50 p f väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus Artikkel 52 Dünaamilised hankesüsteemid § 33 lg 11, § 35 lg 2 Art 52 lg 4 p b dünaamiline hankesüsteem Vastab 18.04.2016 Artikkel 53 Elektrooniline oksjon § 37 lg 1 Art 53 lg 4 elektrooniline oksjon Vastab 18.04.2016 § 37 lg 3 Art 53 lg 5 elektrooniline oksjon Vastab 18.04.2016 Artikkel 54 Elektroonilised kataloogid § 39 lg 4 Art 54 lg 3 elektroonilised kataloogid Vastab 18.04.2016 Artikkel 57 Eri liikmesriikide võrgustiku sektori hankijaid hõlmavad riigihanked § 44 lg 3 Art 57 lg 2 piiriülesed hanked Vastab 18.04.2016 § 44 lg 3 Art 57 lg 3 piiriülesed hanked Vastab 18.04.2016 § 10 Artikkel 58 Esialgsed turu-uuringud Vastab 18.04.2016 § 10 Artikkel 59 Taotlejate ja pakkujate eelnev Vastab 18.04.2016 osalemine Artikkel 60 Tehnilised kirjeldused § 88 lg 8 Art 60 lg 1 tehniline kirjeldus Vastab 18.04.2016 § 114 lg 3 Art 60 lg 5 tehniline kirjeldus Vastab 18.04.2016 Artikkel 61 Märgised § 89 lg 2 Art 61 lg 1 märgised Vastab 18.04.2016 Artikkel 66 Tähtaegade kehtestamine § 82 lg 2 Art 66 lg 3 tähtaegade kehtestamine Vastab 18.04.2016 Artikkel 71 Teadete avaldamise vorm ja viis § 183 Art 71 lg 2 teadete avaldamine ELTL-s Vastab 18.04.2016 Artikkel 73 Hankedokumentide elektrooniline kättesaadavus § 77 lg 3 Art 73 lg 1 dokumentide elektrooniline Vastab 18.04.2016 kättesaadavus Artikkel 75 Kvalifitseerimise taotlejate, taotlejate ja pakkujate teavitamine § 165 lg 2 Art 75 lg 4 teavitamine Vastab 18.04.2016 § 165 lg 3 Art 75 lg 5 teavitamine Vastab 18.04.2016 Artikkel 79 Teiste üksuste suutlikkusele toetumine § 103 lg-d 2, 3, 6 ja 61 Art 79 lg-d 1 ja 2 tuginemine Vastab 18.04.2016 Artikkel 82 Pakkumuste hindamise kriteeriumid § 85 lg-d 9 ja 10 Art 82 lg 5 pakkumuste hindamise Vastab 18.04.2016 kriteeriumid Artikkel 89 Lepingute muudatused nende kehtivusajal § 123 lg 1 p 3 Art 89 lg 1 p b lepingute muutmine Vastab 18.04.2016 § 123 lg 1 p 4 Art 89 lg 1 p c lepingute muutmine Vastab 18.04.2016 § 123 lg 1 p 1 Art 89 lg 2 lepingute muutmine Vastab 18.04.2016 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ Seaduse eelnõuga muudetav EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale Mittevastavuse või osalise Kooskõlla viimise säte (artikkel, lõige, punkt ja märksõna ) (vastab, ei vasta, vastab vastavuse põhjendus tähtaeg (paragrahv, lõige, punkt) osaliselt) Artikkel 2 Reguleerimisala § 169 lg 1 p 2 Art 2 p b Vastab 21.08.2011 § 175 lg 5 Artikkel 22 Teabeturve Vastab 21.08.2011 § 175 lg 1 ja 2 Artikkel 23 Tarnekindlus Vastab 21.08.2011 Artikkel 28 Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine § 173 lg-d 1 ja 2 Art 28 lg 1 Vastab 21.08.2011 § 173 lg 4 Art 28 lg 3 p a Vastab 21.08.2011 § 173 lg 5 p 2 ja lg 6 Art 28 lg 4 p b Vastab 21.08.2011 Artikkel 29 Raamlepingud § 30 lg 9 Art 29 lg 4 Raamlepingud Vastab 21.08.2011 Artikkel 33 Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumise tähtajad § 174 lg 3 Art 33 lg 3 Osalemistaotluste ja pakkumiste Vastab 21.08.2011 laekumise tähtajad Artikkel 39 Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord § 177 lg 1 Art 39 lg 1 Kandidaadi või pakkuja isiklik Vastab 21.08.2011 olukord § 177 lg 2 Art 39 lg 2 Kandidaadi või pakkuja isiklik Vastab 21.08.2011 olukord § 99 Artikkel 40 Sobivus tegeleda kutsealase Vastab 21.08.2011 tööga § 178 Art 42 Tehniline ja/või kutsealane Vastab 21.08.2011 suutlikkus Ettepaneku sisu Arvestatud/ Ei ole Rahandusministeeriumi seisukoht arvestatud/ Selgitatud 1. I kooskõlastusring EESTI LINNADE JA VALDADE LIIT 1. Eelnõu punktiga 6 muudetakse paragrahvi 10 lõike 2 kolmandat lauset ja Ei ole arvestatud Kehtiva RHS § 10 lg 2 teise lause kohaselt sõnastatakse järgmiselt: „Turu-uuringu käigus saadud nõuannete kasutamise võib turu-uuringu käigus saadud nõuandeid korral tagab hankija riigihankes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete kasutada tingimusel, et sellega ei moonutata järgimise.“; konkurentsi. Seega kehtiv säte koosmõjus Palume kaaluda, kas kolmandat lauset on vaja eelnõus toodud kujul muuta. muudetava lausega vastab täpselt direktiivi RHS § 3 sätestab riigihanke korraldamise üldprintsiibid, s. h ka võrdse sõnastusele. kohtlemise ja läbipaistvuse printsiibid. Seega on hankijal igal juhul (ka turu- Seletuskiri parandatud. uuringute tulemusena saadud nõuannete kasutamise korral) kohustus järgida hanke ettevalmistamisel ja ka läbiviimisel vastavaid põhimõtteid. Direktiivi art 40 sõnastuse kohaselt võib ettevõtjatelt ja isikutelt saadud nõu kasutada hankemenetluse kavandamisel ja läbiviimisel, tingimusel et sellised nõuanded ei moonuta konkurentsi ning nende tulemusel ei rikuta mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet. Seega on artikli 40 teises lõigus sõnastatud moonutatud konkurentsi tekitavate nõuannete kasutamise tulemusena realiseeruda võiva riski printsiipide (võrdne kohtlemine ja läbipaistvus) rikkumiseks. Riski saabumise võimalust peab hankija oskama etteulatuvalt hinnata ja otsustama kas nõuandeid saab hankes kasutada või mitte. Juhul, kui siiski soovitakse rõhutada võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet turu- uuringu läbiviimisel teeme ettepaneku sõnastada RHS § 10 lg 2 kolmas lause järgnevalt: “Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi ning ei rikuta mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet”. Lisaks, eelnõu seletuskirja punktis 6 viidatakse ekslikult, et RHS § 10 lõikes 2 muudetakse teist mitte kolmandat lauset. 2. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse seadust §-ga 181. Täiendavalt tuleks kaaluda Arvestatud Seletuskirja täiendatud. võimalust sisustada kõnealuses paragrahvis kasutatavat mõistet „peamine Täheviga parandatud. hankelepingu ese“, kas eelnõus või vähemalt seletuskirjas, kuna praktikas on eespool nimetatud mõiste rakendamisel väga palju segadust ja mitmeti mõistmist. Lisaks on § 181 lõike (9) esimese lause kolmandas sõnas „sõlminda“, peaks olema „sõlmida“. 3. Eelnõu punktidega 22 ja 23 täiendatakse raamlepingu minikonkursi Selgitatud RHS § 45, mis reguleerib teabevahetuse regulatsiooni. Sellega seoses teeme ettepaneku seaduses lahti kirjutada vormi ning § 47, mis reguleerib hankija konkreetsemad nõuded (otsustest teavitamine, teavitatavate ring jne) otsustest teavitamist, laienevad ühtviisi minikonkursside korraldamise korral registris ja juhtudeks, kui seda tehakse kõikidele riigihangetele. Meie hinnangul ei registri väliselt. Hetkel on selles osas erinevaid tõlgendusi ning mõistlik on ole võimalik seaduse tasandil regulatsiooni seadust selles osas täpsustada enam täpsustada, vaid tegemist on pigem hankijate teadlikkusega. Teabevahetuse ja otsustest teavitamise teemat oleme käsitlenud ka korraldatud riigihangete koolitustel, võtame selle teema ka edaspidi koolituste päevakorda. 4. Eelnõu punkti 36 kohaselt täiendatakse paragrahvi 47 lõiget 4 punktiga 11 Arvestatud Eelnõu muudetud. järgmises sõnastuses: „(41) Hankija lisab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine, märke käesoleva seaduse § 120 alusel kohaldatava ooteaja pikkuse kohta.“ Selguse huvides on vaja täpsustada, kas kõnealune säte kohaldub lihthankemenetluse korral, kuna lihthankemenetluses kohaldatakse ooteaega RHS § 125 lõike 9 alusel (ooteaeg on lühem, kui RHS § 120 toodud ooteaeg). 5. Eelnõu punkti 61 kohaselt tunnistatakse kehtetuks paragrahvi § 83 lõike 7 Ei ole arvestatud Hankijate võimalus teada saada alapunkt 3 ja eelnõu punktiga 62 täiendatakse paragrahvi 83 lõikega 71 potentsiaalsest kõrvaldamise alusest järgmises sõnastuses: „(71) Hankija esitab registrile ettevõtjapoolsed kompenseerib hankija töökoormuse tõusu. hankelepingu rikkumised, mille tulemusena on kohaldatud käesoleva seaduse Oluline on, et võimalikust kõrvaldamise § 95 lõike 4 punktis 8 nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi, alusest, st potentsiaalsetest probleemidest kümne päeva jooksul nõude esitamisest arvates. Hankija nõude vaidlustamise pakkujaga saaks hankija teada õigeaegselt. korral lisab ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest Võimalike rakendusprobleemide arvates.“; leevendamiseks on eelnõu muudetud selliselt, et rikkumiste kohta tuleb esitada Rikkumistest teavitamine eelnõus sätestatud kujul tõstab oluliselt hankijate teave mitte 10 päeva, vaid 30 päeva jooksul halduskoormust. Mõistame lepingu rikkumistest teavitamise vajalikkust, kuid õiguskaitsemeetme rakendamisest arvates. hankijate halduskoormuse vähendamiseks võiks hankijal olla kohtustus lepingu rikkumisest teavitada 10 päeva jooksul üksnes nende lepingute rikkumisest, mille kestus on üle kahe aasta. Lepingute puhul, mille kestus on alla kahe aasta võiks olla lepingu rikkumisest teavitamise tähtaeg määramata. Alternatiivselt võiks siduda lepingu rikkumisest teavitamise aja lepingu maksumusega. 6. Eelnõu punkti 70 kohaselt paragrahvi 91 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud. järgmises sõnastuses: „6) tema pakkumuse tagasilükkamist käesoleva seaduse § 111 lõike 7 alusel.“ Kehtiva seaduse § 111 lg 7 alusel hankija jätab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud pakkumuse läbi vaatamata. Jääb selgusetuks, kas RHS § 111 lg 7 alusel tuleb hankijal pakkumus tagasi lükata või jätta läbi vaatamata. 7. Eelnõu punkti 78 kohaselt paragrahvi 95 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse Osaliselt arvestatud Kuivõrd paljud VTK-le ning eelnõule kehtetuks. Eelnõu punkti 82 kohaselt paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 41 tagasiside andnud hankijatest ja järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud ettevõtjatest on siiski muudatuse poolt, on hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on kompromissina eelnõu muudetud selliselt, hankija asukohajärgse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühenduse korral et hankijal on võimalik riigihanke kõikide ühendusse kuuluvate hankijate asukohajärgse kohaliku maksu alusdokumentides sätestada, kas ta jätab maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses.“ Leiame, et ettevõtja endale õiguse kohaliku maksu maksuvõlaga korrektne maksukäitumine, sh ka kohalike maksude osas, on üks näitajatest, ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldada. mis tõendab ettevõtja usaldusväärust ja annab hankijale kindluse, et ettevõtja on võimeline nõuetekohaselt lepingut täitma. Korrektne maksukäitumine kohaliku omavalitsuse ees on sama oluline kui korrektne maksukäitumine ettevõtja asukoha riigi ees. Suuremas osas valdades ja linnades on kehtestatud vähemalt üks kohalik maks (https://www.emta.ee/et/eraklient/maksukorraldus-maksususteem/kohalikud- maksud/linna-javallavolikogude-maksumaarused), mistõttu on asjakohane, et riigihankes osalevate pakkujate suhtes RHS § 94 lg 4 p 1 sätestatud kõrvaldamise aluse puudumise kontrolli teostatakse. Valdav enamus riigihankeid on korraldatud hankijate poolt, kes asuvad vallas/linnas, kus on kehtestatud kohalikud maksud, mistõttu ei oleks põhjendatud RHS § 95 lg 4 p 1 kehtetuks tunnistamine või hankijate ringi kitsendamine, kellel on võimalus kõrvaldada ettevõtja, kes on kohaliku maksu võlglane. Kohalikul omavalitsusel on huvi sõlmida leping ettevõtjaga, kellel puudub RHS § 95 lg 4 p 1 sätestatud kõrvaldamise alus. Lisaks leiame, et ka hankijad, kes konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tegutsevad, peaksid olema huvitatud asjaolust, et nad sõlmivad riigihanke tulemusel lepingu pakkujaga, kellel on korrektne maksukäitumine. Teeme ettepaneku jätta RHS § 95 lg 4 p 1 kehtima hetkel kehtivas sõnastuses. RHS § 96 lg 2 p 2 tulenev ebakõla kohalike maksude osas on lihtsa regulatiivse meetmega kõrvaldatav (näit hankija kontrollib kohaliku maksuvõla puudumist ise avaliku andmekogu kaudu või teeb asjakohase päringu). 8. Teeme ettepaneku antud eelnõu raames muuta ka seaduse § 115 lõike 2 Selgitatud RHS § 115 lg 2 p 2 andmete kontrollimiseks sõnastust, mis on praktikas mitmeid küsimusi tekitanud. 1) Kehtiva RHS § esitab pakkuja lg-s 3 sätestatud tõendi, mis 115 lg 2 sõnastus: „ (2) Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu või on väljastatud pakkuja või pakkumuses ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne nimetatud alltöövõtja asukohariigi pädeva riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta ametiasutuse poolt. Eestis on pädevaks kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiasutuseks Eesti Maksu- ja Tolliamet, selgitust, kui: 1) hankemenetluses on riigihanke alusdokumentidele vastavaks kes selliseid tõendeid ka väljastab. tunnistatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus Vaatamata asjaolule, kas § 115 lg 2 punktis on maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest 1 nimetatud asjaolud esinevad või mitte, vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle pakkuja pakkumuse maksumus tuleb punktis 2 toodud asjaolude on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20 kontrollimiseks igal juhul pakkujalt, kelle protsendi võrra madalam või 2) pakkuja või tema pakkumuses nimetatud pakkumuse kavatseb hankija edukaks alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui tunnistada, nõuda selle tõendi esitamist. 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele Nagu öeldud, ei ole tõendi saamisega vastavas valdkonnas.“ probleeme Eesti ettevõtjatel, kuivõrd EMTA on sellise tõendi vormi välja Teeme ettepaneku muuta lõike 2 sõnastust (asendades "on kohustatud" töötanud. Välismaise pakkuja või sõnadega "on õigus") järgmiselt: „(2) Hankijal on õigus ehitustööde pakkumuses nimetatud alltöövõtja hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav asukohariigi pädevad asutused ei pruugi maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõuda pakkujalt, väljastada lõikes 3 nimetatud tõendit või ei kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes ole võimelised väljastama seda 1 nimetatud selgitust, kui:“ võrdlusperioodi kohta või mõistliku aja jooksul. Sellisteks puhkudeks on lõikes 4 Selgitus: Praktikas on tekkinud järgmine olukord. Esitatud on 3 pakkumust. ette nähtud, et kui pakkujal ei ole võimalik Kaks pakkujat on teinud ligilähedase pakkumuse ning puudus kahtlus, et tema enda või mõne pakkumuses nimetatud parim pakkuja ei suudaks ära teha tööd. Kolmas pakkuja on pakkunud lihtsalt alltöövõtja kohta asjaomast tõendit esitada, ulmelise hinna, st üle 2 korra rohkem kui teised. RHS § 115 lõike 2 sõnastusest siis võib pakkuja esitada muud asjakohast tulenevalt tekib kohustus küsida parimalt pakkujalt selgitust. See on aga asjatu tõendusmaterjali või hankija tugineda töövaev, sest olukord on tekitatud hoopis ühe põhjendamatult kalli pakkumuse muule teabele, mis võimaldab hankijal tõttu. Hankija seisukohast § 115 sõnastus ei lahenda sellise sõnastusega lõige selgituse küsimise kohustuse üle otsustada. 2 olukorda, mida ta lahendama peaks. Milline see tõendusmaterjal võib olla, ei ole mõistlik seaduses sätestada, kuivõrd see 2) Õigusselguse mõttes tuleks kaaluda ka RHS § 115 lõige 2 punkti 2 võib olla riigiti väga erinev. muutmist. Hetkel on võimalik mitu tõlgendust. Ühe kohaselt, kui pakkumus Mis puudutab olukorda, kus esitatud on üks on järgmisest pakkumusest vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle ebamõistlikult kõrge maksumusega pakkuja pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste pakkumus, on see ilmselt erandlik, mille maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsendi võrra madalam, siis on Hankija puhul ei ole põhjendatud süsteemse kohustatud uurima alltöövõtjate keskmist töötasu hankelepingu esemele muudatuse tegemine. vastavas valdkonnas. Sellist palgastatistika võimalust ei pruugi aga olemas olla. Samas on võimalik ka tõlgendada, et antud küsimust ei pea uurima, sest § 115 pealkiri on „Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused“. Kui pakkumuse vormi kaudu on võimalik erinevate ühikhindade kaudu kindlaks teha, et tegemist pole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, siis antud teemat ei ole vajalik uurida. Võimalikud lahendused: - täpsustada § 115 pealkirja või - täpsustada RHS § 115 lõige 2 punkt 2 kasutamise vajadust ning selgitada, kust sellised andmed võetakse. 9. Eelnõu punkti 120 kohaselt täiendatakse paragrahvi 115 lõikega 21 järgmises Selgitatud Kuivõrd lisatavas sättes viidatakse sama sõnastuses: „(21) Hankija võib riigihanke alusdokumendis ette näha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1, on ilmselge, paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatust erineva kõrvalekalde protsendi. et viidatud sättes nimetatust erinevat Riigihanke alusdokumendis sätestatud kõrvalekalde suurus võib maksumuselt kõrvalekalde protsenti võib riigihanke järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusega võrrelduna olla alusdokumentides sätestada lõike 2 vahemikus 5–15 protsenti ja pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna rakendamiseks, st ehitustööde 10–30 protsenti. Kui hankija ei ole riigihanke alusdokumendis käesolevas hankelepingute puhul. lõikes sätestatud erisust ette näinud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut.“; Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kas RHS § 115 lg 21 laieneb üksnes ehitustöödele või võib selles toodud alused rakendada ka asjade ja teenuste hangetel. Juhul, kui sätet võib kasutada ka asjade ja teenuste hangetel palume see seletuskirjas selguse huvides välja tuua. 10. Eelnõu punkti 160 kohaselt täiendatakse paragrahvi 141 muuhulgas lõikega 52 Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest loobutud. järgmises sõnastuses: (52) Kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud vastavustingimused, lähtub ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel käesoleva seaduse §-st 114. Kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne vastava riigihanke piirmääraga, rakendab hankija käesoleva seaduse § 115. RHS § 140 lg 1 kohaselt hankija kehtestab kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke alusdokumentides tähtsuse järjekorras kontsessioonilepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumid, mis tagavad pakkumuste hindamisel tegeliku konkurentsi ja võimaldavad hankijal teha kindlaks kogu kontsessioonilepingu majandusliku kasu, ning märgib, millised andmed on pakkumuste hindamiseks kehtestatud kriteeriumide alusel nõutavad. Pakkumuste hindamise kriteeriumid võivad hõlmata ka keskkonnaalaseid, sotsiaalseid või innovatsiooniga seotud kriteeriume. Teisisõnu RHS ei kohusta hindama kontsessioonilepingu sõlmimise erimenetluses pakkumuse maksumust. Riigihangete seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb kontsessioonide puhul eeldatava maksumuse hulka arvata kogu kontsessioonilepingu täitmisega seonduv käive ning vallasasjade (inglise keelses kontsessioonidirektiivis kasutatakse sõna „supplies“) maksumus, mida kontsessioonilepingu täitmisel kasutatakse. Euroopa Liidu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014 ei käsitle kontsessioonide puhul põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimise kohustust. Sellele juhtis tähelepanu ka VAKO oma 11.03.2020. a otsuses nr 19- 20/217858: “Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kord, nii nagu see RHS-s sätestatud on, rajaneb Euroopa Liidu direktiivil 2014/23. Olulise erinevusena teistest peamistest riigihankevaldkonna direktiividest (2014/24 ja 2014/25), mis reguleerivad otsesõnu ka põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi, vaikib kontsessioonidirektiiv 2014/23 selles osas täielikult. Sellest järeldub, et Euroopa Liidu seadusandja ei näinud ette – ilmselt lähtuvalt kontsessioonide eripärast, s.o äririski üleminek kontsessionäärile –, et kontsessioonilepingute sõlmimisel peaks hankija kohustuslikus korras olema seotud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli puudutavate menetlusreeglitega“. TrtRKo otsuses nr 3-20-537 kohus leidis, et teenuse kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke puhul on pakkumuse majanduslikkuse analüüsi keeruline kui mitte võimatu teostada. Kontsessiooni puhul võib mängus olla sedavõrd palju muutujaid, et ka majanduseksperdid ei pruugi suuta üheselt hinnata, kas pakkumus on põhjendamatult madal või mitte. Lõppastmes seisnebki kontsessiooni riigihanke erimenetluse mõte selles, et rakendada ettevõtjate valmidust kanda äririski selleks, et vajalikud teenused saaksid osutatud võimalikult efektiivselt. Samas kohtuasjas oli ringkonnakohus seisukohal, et näiteks parkimisteenuse kontsessioonilepingu riigihanke puhul on hankija kaitse vajadus vähene. Antud juhtumil tagab kolmanda isiku pakkumus hankijale kõrgema tulu. Kui peaks selguma, et kolmas isik ei suuda siiski lepinguga võetud kohustusi täita, on hankijal võimalik leping ennetähtaegselt üles öelda ja korraldada uus riigihange parkimisteenuse kontsessioonilepingu sõlmimiseks. Nõustume ringkonnakohtu samas kohtuasjas võetud seisukohaga, et erinevalt nn soetushankest, kus pakkujate huvi seisneb kauba või teenuse müügis ja kus liiga madala hinnaga pakkumine võib tõepoolest esile kutsuda turumoonutusi, on kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke puhul eesmärgiks sõlmida kestvusleping, mille puhul võib teadlikult liiga madala pakkumuse esitamise ohtu pidada väikeseks. Alla omahinna pakkumus kestvuslepingu puhul kujutaks endast sedavõrd suurt äririski, et on raske ette kujutada ettevõtjat, kes sellist pakkumust oleks valmis esitama. Kokkuvõtvalt leiame, et hankijatele peaks jääma valikuvabadus ise hinnata, kas konkreetse riigihanke eseme juures on mõistlik sätestada põhjendamatult madala maksumuse kontrolli sätteid või mitte. Kui hankija soovib erimenetlus rakendada RHS § 115, siis võib ta vastavalt RHS § 141 lg 1 selle võimaluse oma erimenetluse korras kehtestada. Teeme ettepaneku muuta paragrahvi 141 lõiget 52 ja sõnastada see järgmiselt: (52) Kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud vastavustingimused, lähtub ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel käesoleva seaduse §-st 114. 11. Eelnõu punktiga 209 täiendatakse paragrahvi 198 lõikega 41 järgmises Ei ole arvestatud Ettevõtjatele lisakohustuse panemine enne sõnastuses: „(41) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike vaidlustuse esitamist hankija teavitamise 1 punkti 8 alusel, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt näol tingiks pakkumuste esitamise tähtaja vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud olulise pikendamise vajaduse ning sisuliselt riigilõivu, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja tähendaks see ühe lisamenetluse loomist – kantud kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui riigihanke alusdokumentide vaidlustamine vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või hankija juures – mis tingiks eraldi õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.“; tähtaegade kehtestamise ning erinevad tagajärjed juhuks, kui hankija oma Meie hinnangul ei ole hankija suhtes õiglane menetluskulude välja mõistmine tingimusi muudab, kas täpselt vastavalt juhul, kui pakkuja ei ole eelnevalt juhtinud hankija tähelepanu riigihanke ettevõtja teavitusele, erinevalt teavitusest alusdokumentide muutmise vajadusele. Mõistlik oleks suunata pakkujad enne või ei muuda ning viimasel juhul, kas vaidlustuse esitamist esitama märkust riigihanke alusdokumentide võimalike tingimuste muutmata jätmine on puuduste kohta kõigepealt hankijale. Olukorras, kus riigihanke põhjendatud või mitte, mida VAKO alusdokumentide muutmise korral hüvitatakse pakkujale vaidlustusmenetluse vaidlustusmenetluses peaks omakorda kulud luuakse soodne pinnas pahatahtlike vaidlustuse esitamiseks hakkama hindama – kas vaidlustajal oli või alusdokumentide osas eesmärgiga nurjata hankijal lepingu sõlmimine ei olnud kaebeõigus. Arvestades konkurendiga, kes pakub teenust näiteks soodsamalt. Eelnõus viidatud pakkumuste esitamise tähtaegu ning sõnastus võimaldab vaidlustusega seotuks lugeda iga riigihanke vaidlustuse esitamise tähtaegu ei ole sellise alusdokumentide muudatuse, mis ajaliselt järgneb vaidlustuse esitamisele menetluse lisamine kuidagi põhjendatud. ning mille ese on piisavalt sarnane. HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM 12. Seletuskirja punktis 3.1. on lausest ilmselt puudu öeldis. Arvestatud Seletuskirja täiendatud. „Punktiga 1 RHS §-s 4 sisalduvat seaduses kasutatavate mõistete nimekirja kolme mõistega.“ Selguse huvides võiks lisada näiteks sõna „täiendatakse“ sõnade „Punktiga 1“ järele. 13. Seletuskirja punkt 3.1. muudatus 1. Selgitatud Termin on korrektne, kuivõrd muudatusega Direktiivi eesti keelne tõlge kasutab väljendit „avaliku sektori hankija“. võetakse üle ka võrgustikusektori direktiivi Inglise keelne versioon kasutab terminit „contracting authority“, mis on 2014/25/EL art 2 p 17, mis sedastab direktiivis lahti seletatud kui avaliku sektori hankija, seega eesti keelne termin ideekonkursi termini sisu läbi on korrektne. võrgustikusektori hankija. Muus osas on termini sisu identne nö klassikalise sektori Riigihangete seadus (RHS) käsitleb hankija mõistet §-s 5, mille esimeses direktiivi vastava sättega. lõikes öeldakse: „Käesolevas seaduses sätestatud korda on kohustatud järgima avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija (edaspidi koos hankija).“. Seega kasutab RHS edaspidi, st §-s 5 ja sellele järgnevates paragrahvides sõna „hankija“ tähistamaks nii avaliku sektori kui ka võrgustikusektori hankijat. Kuid muud seaduses kasutatavad terminid on toodud §-s 4. Definitsioon direktiivist: „21) „ideekonkurss”– menetlus, mille kaudu avaliku sektori hankija peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või andmetöötluse valdkonnas omandab kavandi või projekti, mille valib välja žürii auhinnalisel või auhindadeta konkursil;“. Kavandatud muudatus mainib üksnes „hankijat“, direktiiv „avaliku sektori hankijat“: „81) ideekonkurss on auhindadega või auhindadeta võistlus, mille tulemusel võib hankija peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või andmetöötluse valdkonnas omandada žürii välja valitud kavandi või projekti;“ Kas see, et definitsioon mainib hankijat (mitte avaliku sektori hankijat) on korrektne? 14. Eelnõu § 1 p 6. Ei ole arvestatud Eelnõu vastab täpselt direktiivi sõnastusele. “Turu-uuringu käigus saadud nõuannete kasutamise korral tagab hankija Nõuanne võib sisaldada ka seda, milliseid riigihankes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise.“. tingimusi sätestada, mis omakorda võivad Direktiivi inglise keelne versioon kasutab sõna „advice“ ja hetkel kasutab sisaldada arvesse võetavaid andmeid jms. RHS samuti sõna „nõuanne“, kuid kas „teave“ või „informatsioon“ ei oleks kohasem? Nõuanne on pigem juhis, informatsioon või teave võib hõlmata nii nõu ehk juhist kui ka muid asjaolusid (andmed jms), mida arvesse võtta. 15. Seletuskirja punkt 3.1. muudatus 41. Arvestatud Seletuskirja täiendatud. „Punktiga 41 tehakse alla rahvusvahelise piirmäära väljakuulutamiseta läbirääkimistega kasutamise aluseid võimaldavates sätetes kaks muudatust.“. Selguse huvides võiks lisada, et see puudutab RHS § 50, siis leiab ka seadusest kohe üles. Esimese lõigu viimane lause seletuskirjas: „Samas ei ole konkreetse raamatu soovimisel soetada hoopis samaväärset raamatut.“. Ilmselt puudu tegusõna „võimalik“ või „mõeldav“ („Samas ei ole konkreetse raamatu soovimisel mõeldav/võimalik soetada hoopis samaväärset raamatut“). 16. Seletuskirja punkt 3.1. muudatus 96. Selgitatud Hankija ei pea teadma võimalikke Sätte sisu on raskesti hoomatav. Jääb selgusetuks, kuidas peab hankija pakkujaid ega nende asukohariike. Hankija dokumente koostades teadma võimalikke pakkujaid ja nende asukohariike. sätestab nõude, lähtudes Eesti seadusandlusest. Kui aga välisriigi pakkujal sellist nõuet tema asukohariigis sätestatud ei ole, ei saa teda jätta sellepärast kvalifitseerimata, ega ka sellepärast, et ta ei ole registreeritud Eesti vastavasse registrisse või ta ei oma vastavat Eesti tegevusluba. Tegevuslubade puhul tuleb lähtuda teenuste direktiivist 2006/123/EÜ ja selle üle võtnud majandustegevuse üldosa seadusest. 17. Seletuskirja punkt 3.1 muudatus 102. Arvestatud Seletuskirja täiendatud. „Punktiga 102 täiendatakse § 103 lõike 6 esimest lauset lauseosaga, mille kohaselt tuleb selle isiku asendamist, kelle näitajatele pakkuja soovib tugineda, kas juhul, kui isik ei täida asjaomast kvalifitseerimise tingimust.“. Ilmselt on puudu tegusõna „nõuda“ („…mille kohaselt tuleb nõuda selle isiku asendamist…“). 18. Seletuskirja punkt 3.1. muudatus 117. Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Hetkel esimese lause sõnastus: „Punktiga 117 tehakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses erisus pakkumuste avamisel pakkujate isikute ja pakkumuste maksumuste avamisele.“. Ettepanek selguse huvides viidata ka kohe paragrahvile: „Punktiga 117 tehakse täiendatakse paragrahvi 113 lõikega 21 ja tehakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses erisus pakkumuste avamisel pakkujate isikute ja pakkumuste maksumuste avamisele.“. 19. Eelnõu § 1 p 138. Arvestatud Eelnõu sõnastust vastavalt ettepanekule Paragrahvi 125 lõiget 1 täiendatakse. muudetud. Hetkel esimese lause sõnastus: „Hanketeate avaldamisega registris või juhul, kui lihthankemenetlus viiakse läbi mitme-etapilisena, muude riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele loetakse esitatuks ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Lihthankemenetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.“; Lause mõtet on raske jälgida. Kas peaks olema koma sõnade „muude riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele“ ja „loetakse“ vahel? Või muuta sõnastust: „Ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele loetakse esitatuks hanketeate avaldamisega registris või juhul, kui lihthankemenetlus viiakse läbi mitme-etapilisena, muude riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele.“. 20. Seletuskirja punkt 3.1. muudatus 145. Arvestatud Seletuskirja ja eelnõu vastavalt „Punktiga 145 lisatakse § 126 lõikele 3 kaks uut lauset. Teise lause kohaselt ettepanekule muudetud. loetakse lihthankemenetluses sarnaselt hankemenetlusega (RHS § 73 lg 2) hanketeate avaldamise või mitme-etapilises menetluses teiste riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele või ettevõtjatele esitatuks ka ettepanek pakkumuse esitamiseks.“. Seletuskirjas räägitakse vist ekslikult lihthankemenetlusest, silmas on peetud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlust. Lisaks eelnõus § 1 p 145 lisatud sätte sõnastuse selguse küsimus (sarnaselt muudatusele 138 tehtud ettepanekule). KAITSEMINISTEERIUM 21. Eelnõu punkti 1 kohaselt täiendatakse riigihangete seaduse (RHS) §-i 4 uue Selgitatud Vastupidiselt ettepaneku esitajale on eelnõu mõistega „riigihanke menetlus“. KaM-ile jääb arusaamatuks nimetatud uue koostaja seisukohal, et mõiste riigihanke mõiste lisamise vajalikkus, kuivõrd praeguseks väljakujunenud praktika menetlus sisse toomine toob selgust ning kohaselt mõistetakse riigihanke all asja ostmist, teenuse tellimist, ideekavandi lahendab nii mõnegi praktilise probleemi, saamist, ehitustöö tellimist, kontsessioonilepingu sõlmimist koos nende näiteks, mis puudutab tarbeks vajalike toimingute teostamisega; hankemenetluse all aga riigihanke järelevalvemenetluses tehtavaid otsuseid. korraldamist RHS 2. peatükis sätestatud korras. Mõiste „hankemenetlus“ on defineeritud kui 2. peatüki alusel läbi viidav menetlus, Eelnõus on riigihanke menetlus defineeritud kui igasugune RHS alusel ent kehtivas seaduses puudub praegu ühtne läbiviidav menetlus, välja arvatud järelevalve- ja vaidlustusmenetlus. KaM nimetaja, millega hõlmata ka neid leiab, et selliselt sõnastatud definitsioon tekitab segadust, kuivõrd sõna menetlusi, mis hankemenetluse mõiste alla „menetlus“ seostub RHS 2. peatükis sätestatuga. Antud mõiste RHS-i ei kuulu. lisamisel teeme ettepaneku defineerida mõiste selliselt, et tuleks selgelt välja seletuskirjas toodud mõte, mille kohaselt on riigihanke menetluse all silmas peetud riigihanke läbiviimisel tehtavaid toiminguid, mis on suunatud lepingu sõlmimisele või ideekavandi saamisele. 22. KaM juhib tähelepanu eelnõu punkti 48 viimasele lausele, mis sätestab, et Arvestatud Eelnõu muudetud. läbiräägitavate tingimuste miinimumtasemes ei ole muudatuste tegemine lubatud. KaM hinnangul, on vastav lause raskesti mõistetav ning segadusttekitav. Samas on sama sõnastust kasutatud ka teistes RHS §-des (§ 60 lg 2 ja 5, § 70 lg 2, § 77 lg 5). KaM teeb ettepaneku nimetatud sätete ümbersõnastamiseks selliselt, et oleks selgelt aru saada, mida peetakse silmas miinimumtaseme all, asendades miinimumtase sõnaga miinimumnõue. 23. Eelnõu punktide 110 ja 111 kohaselt täiendatakse RHS § 104 lg-t 8 ning Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud, raamlepinguid puudutav lisatakse täiendavad lõiked 8¹ ja 8², mis mh reguleerivad raamlepingute alusel regulatsioon viidud §-i 30. hankelepingute sõlmimist. KaM teeb ettepaneku tuua selguse huvides raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimist puudutav regulatsioon RHS §- Euroopa Komisjon on selgitanud, et i 30. Hankija ei pruugi tulla selle peale, et minikonkursside tingimusi otsida riigihanke direktiivides on läbirääkimised §-st, mille pealkirjaks on hankepass. Seda enam, et § 30 lg 1 ütleb, et lubatud üksnes kindlalt määratletud raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel lähtutakse raamlepingu riigihanke menetlustes ning nendes tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast. menetlustes, sh minikonkursil, kus läbirääkimisi sõnaselgelt ette nähtud ei ole, Raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimise regulatsiooni puudutavas ei ole need ka lubatud. teeb KaM ühtlasi ettepaneku RHS-is muudatuse tegemiseks selliselt, et raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel läbiviidavate minikonkursside käigus oleks läbirääkimiste pidamine lubatud, seda tingimusel, et selline võimalus on ette nähtud riigihanke alusdokumentides. RaM-i kodulehel oleval riigihangete poliitika lehel kajastatavas KKK rubriigis on RaM esitanud hinnangu, et praegu kehtiva regulatsiooni juures ei ole minikonkursil läbirääkimiste pidamine lubatud. 24. KaM teeb ettepaneku muuta RHS §-i 30 selliselt, et see ei kohalduks Ei ole arvestatud Märkusest ei selgu, mil moel on väikehanke korras sõlmitud raamlepingutele. RHS §-is 30 toodud regulatsioon raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise on väikehanke korras sõlmitud raamlepingute ja nende alusel sõlmitavate regulatsioon nö väikehangetes raskesti hankelepingute väikest maksumust arvestades keeruline, jäik ja kohaldatav. Eelnõu ettevalmistaja leiab, et ebaproportsionaalselt suurt töökoormust kaasa toov ning üldiselt väga raskesti kuivõrd ka väikehangetes tuleb alati mõistetav. kohaldada riigihanke üldpõhimõtteid, annab RHS § 30 selleks selge ja optimaalse raamistiku. Ükski nimetatud paragrahvi sätetest ei ole selline, mille rakendamine oleks ebamõistlikult koormav. 25. Ühtlasi teeb KaM ettepaneku kaaluda väikehangete regulatsiooni piiritlemist Selgitatud RHS § 9 lg 4 p 3 kohaselt tuleb hankijal ning selgelt ja mõistetavalt väikehangetele kohaldatavate nõuete väljatoomist, hankekorras ette näha alla lihthanke kuivõrd kehtiva regulatsiooni kohaselt kohaldub väikehangetele kogu RHS 1. piirmäära jäävate riigihangete kord. Seega peatükk, mis sisaldab hulgi väikehangetele mittekohaldatavaid sätteid ning saab hankija ise ette näha korra, mis on sätteid, mille rakendamisega kaasneb ebaselgus, sh seletuskirjas eraldi välja tema jaoks optimaalne ning toodud §-de 3 ja 47 rakendamisel. Ebaselgust väikehangete regulatsiooni osas proportsionaalne. Sätted, mis kindlasti nö suurendab seletuskirja punktide 4, 15 ja 16 juures väljatoodu, kus on märgitud, väikehangetele ei laiene, on seaduses eraldi et RHS konkreetseid menetlusreegleid väikehangetele ette ei näe ning hankija välja toodud (nt § 30 lg 9 p 31, § 411, § 45 peaks lähtuma oma hankekorras kehtestatud reeglitest. Väikehangete lg 71). regulatsioon peaks olema selline, mille rakendamisega kaasneks hankijale optimaalne ja väikehangete maksumusega proportsionaalne halduskoormus. 26. Seletuskirja punktis 6 on märgitud, et muudetakse RHS § 10 lg 2 teist lauset, Arvestatud Seletuskiri parandatud. korrektne peaks olema viide RHS § 10 lg 2 kolmandale lausele, mis räägib mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise tagamisest hankija poolt. 27. Seletuskirja punktide 24 ja 25 kohaselt viiakse kehtiva seaduse § 35 lg 2 Arvestatud Seletuskiri parandatud. esimene lause § 34 lõikesse 1¹, kuid eelnõu punkti 24 kohaselt täiendatakse §- i 33 lõikega 1¹. 28. KaM teavitab, et ei toonud käesolevas kooskõlastuskirjas välja eelnõus ja Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri parandatud. seletuskirjas sisalduvaid kirjavigu ega muid tehnilisi ebatäpsusi, kuid palume nii eelnõu kui seletuskiri veelkord üle vaadata. KESKKONNAMINISTEERIUM 29. Hetkel on riigihangete seaduses (edaspidi RHS) kasutatud erinevaid mõisteid: Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja vastavalt keskkonnasäästlik, keskkonnakaitsenõuded, keskkonnahoidlikkus, ettepanekule täiendatud. keskkonnaalane. Mõisted tuleks ühtlustada ja kasutada kriteeriumidele viitamisel läbivalt keskkonnahoidlikkuse mõistet, mida kasutab ka Euroopa Komisjon (keskkonnahoidlik ostmine, keskkonnahoidlikud hanked). Selleks tuleb muuta alltoodud norme järgnevalt: 1) Paragrahvi 2 lõikes 2 asendada sõna „keskkonnasäästlike“ sõnaga „keskkonnahoidlike“; 2) paragrahvi 77 lõike 4 punktis 4 asendada sõna „keskkonnaalaseid“ sõnaga „keskkonnahoidlikke“; 3) paragrahvi 85 lõigetes 3, 7 ja 8 asendada sõna „keskkonnaalane“ vastavas käändes sõnaga „keskkonnahoidlik“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 87 lõike 2 punktis 1 ja lõike 4 punktis 1 asendada sõna „keskkonnakaitsenõudeid“ sõnadega „keskkonnahoidlikke kriteeriume“; 5) paragrahvi 88 lõikes 1 asendada sõna „keskkonnakaitsenõudeid“ sõnadega „keskkonnahoidlikke kriteeriume“; 6) paragrahvi 89 lõikes 2 asendada sõna „ keskkonnakaitse“ sõnaga „ keskkonnahoidlikkuse“; 7) paragrahvi 139 lõikes 2 asendada sõna „keskkonnakaitsenõuded“ sõnadega „keskkonnahoidlikke nõudeid“. 30. Teeme ettepaneku täiendada RHS §-i 4 punktiga 20: Ei ole arvestatud RHS § 4 sätestab terminid, mida kasutatakse riigihangete seaduses. „(20) Keskkonnahoidlik riigihange on menetlus, mille abil ostetakse asju ja Riigihangete seaduses ei kasutata kordagi tellitakse teenuseid, millel on nende olelusringi jooksul väiksem terminit keskkonnahoidlik riigihange, keskkonnamõju võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega mistõttu ei ole termini avamine asjade ja teenustega.“ põhjendatud. Siinkohal esitame ettepaneku ka seletuskirja täiendamiseks: „Keskkonnahoidliku riigihanke ning keskkonnahoidliku toote või teenuse definitsioonid põhinevad Komisjoni teatisel KOM(2008) 400 „Keskkonnahoidlikud riigihanked“ https://eurlex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52008DC0400. KOM keskkonnahoidlike riigihangete veebisait on keskne teabeallikas, kust saab infot keskkonnahoidlike riigihangete rakendamise praktiliste ja poliitiliste aspektide kohta. Selles on linke eri materjalidele, milles käsitletakse keskkonnaküsimusi ning antakse teavet kohalike, riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnahoidlike riigihangete kohta. Muu hulgas on seal nimekiri varasematest ja käimasolevatest keskkonnahoidlike riigihangetega seotud projektidest, kõige värskemad uudised keskkonnahoidlike riigihangete kohta, korduma kippuvate küsimuste (KKK) vastuste loetelu, põhiterminite ja -mõistete sõnastik, uuringud, näited keskkonnahoidlikust riigihankest ja keskkonnahoidlike riigihangete käsiraamat „Keskkonnahoidlik ostmine“ https://ec.europa.eu/environment/gpp/.“ 31. Teeme ettepaneku muuta RHS § 77 lõiget 61, pakume välja 2 alternatiivset Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud vastavalt ettepanekut. ettepanekule (esimene alternatiiv). Alt 1 „(61) Kui hankelepingu esemeks olevale asjale või teenusele on kehtestatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega.“ Alt 2 „(61) Kui hankelepingu esemeks olevale mööblile, puhastustootele ja - teenusele, kontori ITseadmele või koopia- ja joonestuspaberile, teevalgustusele ja fooridele, kujutise reprodutseerimise seadmetele; sanitaartehnilistele kraanitarvikutele; WC-potidele ja pissuaaridele või muudele esemetele või teenustele on kehtestatud keskkonnahoidlikud kriteeriumid, peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama tingimusi, mis arvestavad kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega Põhjendus: Kehtivas normis on loetletud neli valdkonda, vastav keskkonnaministri määrus on peagi jõustumas. Järgmistena on plaanis kehtestada nõuded teevalgustusele ja fooridele, kujutise reprodutseerimise seadmetele, sanitaartehnilistele kraanitarvikutele, WC-pottidele ja pissuaaridele, mille osas on läbi viidud ka vastavad uuringud (vt allpool). Arvestades, et valdkondi lisandub aja jooksul veelgi, oleks otstarbekas jätta loetelu tulevaste muudatuste osas paindlikuks. 2020 valminud SEI Tallinna uuringu „Keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike valdkondade kehtestamise analüüs ja juhendmaterjalid“ tulemusena soovitatakse järgmise viie tootegrupi kriteeriumid kehtestada järgmisena kohustuslikena riigihangetes: maanteetranspordi 1. kategooria sõidukid (sh sõiduautod, väikesed tarbesõidukid ja L-kategooria sõidukid, teevalgustus ja foorid, kujutise reprodutseerimise seadmed, sanitaartehnilised kraanitarvikud, WC- potid ja pissuaarid). Lisaks koostati viies valdkonnas ka hankijatele juhendid https://www.envir.ee/sites/default/files/khrh_uuringu_aruanne_0.pdf. Et aidata hankijatel kindlaks teha ja hankida keskkonnahoidlikumaid asju, teenuseid ja ehitustöid, on välja töötatud keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriumid 20 toote- ja teenuserühma kohta, mida saab sisestada otse hankedokumentidesse. Neid keskkonnahoidliku riigihanke kriteeriume vaadatakse läbi ja ajakohastatakse korrapäraselt, et võtta arvesse kõige uuemaid teaduslikke tooteandmeid, uut tehnoloogiat, turu arengut ja õigusaktide muudatusi. Enamik kriteeriume on olemas kõigis ELi ametlikes keeltes https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm. KULTUURIMINISTEERIUM MAAELUMINISTEERIUM MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM 32. P 80 „Paragrahvi 95 lõike 4 p-d 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9 „9) kes on tahtlikult esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud loobutud, kuivõrd kehtiv sõnastus vastab või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel /…/“ direktiivi sõnastusele. Küsimus: kuidas tõendada, et tegemist on tahtliku valeandmete esitamisega? Kui hankepassis esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ja ma palun pakkujal neid kinnitada ja ta kinnitab esitatud andmete õigsust, kuid esitatud andmed ei vasta tegelikkusele, ja kui ta on vahele jäänud, siis väidab, et ei teinud seda tahtlikult, vaid kogemata. Ettepanek kasutada sõna „tahtlikult“ asemel sõna „korduvalt“. 33. P 110-111 Arvestatud Eelnõu muudetud. „paragrahvi 104 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata või kui raamlepingu maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem.“; Küsimus: kuidas käituda juhul, kui raamlepingu maksumus on üle rahvusvahelise piirmäära, aga hankelepingu maksumus ca 1000 eurot (reisikorraldusteenuse tellimine raamlepingu alusel, kui raamlepingu täitjad on kaks reisibürood)? RaM KKK „Raamleping“ küsimuse 1 vastuses on kirjas: „Pakkuja kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni ei ole analoogia alusel vaja kontrollida juhul, kui hankelepingu maksumus ei küündi lihthanke piirmäärani, kuivõrd ka ilma eelneva raamlepingu sõlmimiseta hankelepingu sõlmimisel on kohustus kontrollida kõrvaldamise aluseid alates lihthanke piirmäärast.“ Eeldusel, et selline lähenemine jääb jõusse teen ettepaneku lisada see välistus ka lõikesse 8. RIIGIKANTSELEI SISEMINISTEERIUM 34. 1) Paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 81 , 141 ja 171 järgmises sõnastuses: Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud vastavalt RIK „141 ) osamaksumus on pakkumuse osa eraldi hinnatav maksumus;“ ettepanekule. Teeme ettepaneku muuta sätte sõnastust, kuna „pakkumuse osa“ kasutamine mõjub eksitavalt. Pakume välja järgmise sõnastuse: „141 Osamaksumus on eraldi hinnatav osa pakkumuse maksumusest“. 35. 5) Paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hankija Ei ole arvestatud Eelnõu tekst vastab täpselt direktiivi võib enne riigihanke alustamist ettevõtjate teavitamiseks planeeritavast sõnastusele. Turu-uuringu läbiviimise fakt riigihankest ja selles esitatavatest nõuetest ning riigihanke ettevalmistamiseks on iseeneses teavitus planeeritava hanke teha turu-uuringu.“; kohta. Turu-uuringu käigus teabe Nõustume muudatusega, kuid eelnõu punkti 5 sätte sõnastusest võib välja vahetamisega on täidetud ka riigihanke lugeda nagu oleks kogu sättes loetletu kohustuslik, kui viiakse läbi turu- ettevalmistamise ning ettevõtjate nõuetest uuring. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „Hankija võib teavitamise osa. Sätte ei nõua, et turu- enne riigihanke alustamist riigihanke ettevalmistamiseks või planeeritavast uuringu kutses oleks juba nimetatud riigihankest ja nende nõuetest teavitamiseks teha turu-uuringu.“. Teine variant ettevõtjatele esitatavad nõuded. on kasutada eelnõus pakutud sõnastuses „ja“ asemel „või“. 36. 14) Paragrahvi 15 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Kui Arvestatud Muudatusest loobutud. hankija alustab menetlust registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta, käsitatakse seda riigihankena käesoleva seaduse tähenduses ja hankija on kohustatud järgima käesolevas seaduses vastavale riigihankele sätestatud riigihanke menetluse korda.“; Arvestades seletuskirjas toodud põhjendusi, mõistame üldjoontes muudatuse vajadust, kuid ei ole kindlad, et seesugune muudatus on põhjendatud ning ei too selguse asemel kaasa segadust ja vastuolu teiste RHS põhimõtetega. Leiame, et eelnõus toodud probleemipüstitus jääb sätte lisamisega siiski lahendamata ning see ei oleks ka võimalik, kuivõrd tegemist on ostudega, mille puhul riigihanke läbiviimise kohustus ja menetluse kord puuduvad. Lisaks tekib küsimus, miks registri keskkonna kasutamine muudab automaatselt kõik seesugused riigihanked vaidlustatavaks ning kas eeltoodu läheb kokku riigihanke mõistega ja seaduse teiste põhimõtetega. Võimalik, et antud juhul oleks mõistlikum lahendus piirata registri kasutamist nende ostude puhul, mis ei ole riigihanked, sest register on välja töötatud riigihangete läbiviimiseks. Seda enam, et pärast sätte lisamist ei soovi tõenäoliselt keegi seda keskkonda enam seletuskirjas toodud juhtudel kasutada. 37. 16) Seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „ (1) Kui segalepingu Selgitatud Põhimõte, mille kohaselt peaks segalepingu esemeks on samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest ja segalepingu esemed teatud reeglite kohaldamiseks esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmitakse hankeleping peamisele olema objektiivselt eraldatavad, põhineb hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi. (2) Kui segalepingu direktiivi 2014/24/EL art 3 lg-l 3, direktiivi esemeks on osaliselt sotsiaal- või eriteenus ning osaliselt muu teenus või 2014/25/EL art 5 lg 3, direktiivi osaliselt teenus ja osaliselt asi, määratakse segalepingu peamine ese kindlaks 2014/23/EL art 20 lg-st 2 ja direktiivi asja või teenuse eeldatava maksumuse järgi. (3) Kui segalepingu esemeks on 2009/81/EÜ art-st 3. Märkuses toodud samal ajal asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest, ja hankelepingu esemed näide koolitusteenuste kohta ei ole on objektiivselt eraldatavad, võib hankija sõlmida hankelepingud eraldi igale asjakohane, kuivõrd tegemist ei ole hankelepingu esemele kohalduvat menetluskorda järgides. /…/ (7) Kui segalepinguga, vaid teenuste segalepingu esemeks on samal ajal käesoleva seaduse kohaldamisalasse hankelepinguga. Segalepinguga on kuuluv tegevus ning käesoleva seaduse kohaldamisalast välja jääv tegevus ja tegemist, kui üks leping hõlmab koos asju lepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmib hankija lepingu ja teenuseid või asju ja ehitustöid või asju ja peamisele esemele kohaldatavate menetlusreeglite järgi. /…/ (10) Hankija ei teenuste kontsessiooni või teenuste või sõlmida segalepingut või segalepingu asemel mitut lepingut käesolevas kontsessiooni ja ehitustöid vms seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks.“ kombinatsiooni. Lg 2 osas selgitame, et säte hõlmab kahte Leiame, et hetkel ei ole kogu lisatava § 181 vaates selge, mida pidada kombinatsiooni: kas hankelepingus esineb objektiivselt eraldatavaks. Kas on mõeldud, et lepingute esemeid ei saa üheaegselt sotsiaal- ja eriteenus ning no objektiivsetel põhjustel üksteisest eraldada või lepingu esemeid ei saa tavateenus või on ühes hankelepingus üksteisest füüsiliselt eraldada või midagi muud. teenus (sh sotsiaal- ja eriteenus) ning asjad. Lg 3 osas selgitame, et säte ütleb Juhime tähelepanu, et praegune sõnastus jätab riigihanke eseme määratlemisel sõnaselgelt, et juhul kui hangitakse asju, hankija poolse mõistlikkuse ja otstarbekuse kaalutluse täiesti kõrvale ning teenuseid ja ehitustöid, siis ei ole hankija annab alust teoreetilisteks vaidlusteks. Sõnastusse võiks lisada täpsustavalt kohustatud neid ühte segalepingusse kokku põhimõtted, et kui neid ei ole hankija vaates objektiivselt mõistlik või panema ega lähtuma asjade, teenuste ja otstarbekas eraldada. Leiame, et sõnastus peaks olema sedavõrd selge, et ei ehitustööde summeeritud maksumusest, saaks tekkida selliseid vaidlusi ning hankijad saaksid riigihanke kujundada mh vaid võib asjade hankelepingu sõlmimiseks oma vajadusest lähtuvalt, sest teoreetiliselt saab pidada mistahes asja või korraldada eraldi menetluse, teenuste teenust, mis riigihanke objektis sisaldub, teenusest eraldatavaks ning tekib oht hankelepingu sõlmimiseks eraldi menetluse absurdsete vaidluste tekkele. Näiteks kas koolitusteenuste hangetes on ning ehitustööde hankelepingu sõlmimiseks koolituse sisu väljatöötamine ja koolituse pakkumine objektiivne hankida eraldi menetluse. koos või mitte või, kas videoklipid, mida tundides näidatakse, on objektiivne Lg 7 osas selgitame, et RHS-s saavadki tellida keeleõppe pakkujalt. Alati ja peaaegu mistahes teenuse puhul võib sisalduda üksnes need menetlusreeglid, küsida miks mingeid osasid üksteisest ei eraldatud kuna neid võib teoreetiliselt mille osas hankelepingu ese kuulub RHS kohaldamisalasse. Kui segalepingu ese olla võimalik eraldada (st vaidluse kese võib liikuda sellele, kas midagi on RHS skoopi ei kuulu, on lg 7 kohaselt teoreetiliselt võimalik teha või mitte). lubatud jätta RHS rakendamata ning rakendada misiganes menetlusreegleid, kui Seletuskirjas on käeoleva punkti juures öeldud järgmist: „Kui segalepingu need on kehtestatud, mis reguleerivad selle, maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, ei ole vaja sellist hindamist läbi viia, RHS skoobist välja jääva, lepingu kuivõrd RHS konkreetseid menetlusreegleid väikehangetele ette ei näe.“ sõlmimist. Lg 10 osas selgitame, et on ilmne, et kuna Allajoonitud põhimõte võiks olla ka seaduses selgelt avatud, sest praegu on lg 3 ei sunni hankijat asjade, teenuste ja segadus kas ja mis osas peab RHS 1. ptk toodud põhimõtetest väikeostudel ehitustööde segalepingut sõlmima, siis ei lähtuma. Näiteks raamlepingud, kas väikeostu tulemusel sõlmitud ole kummalgi juhul tegemist rikkumisega. raamlepingu puhul on hankijal lubatud raamlepingute regulatsioonist sellisel Kui hankija sõlmib asjade, teenuste ja kujul mitte lähtuda. ehitustööde hankelepingud eraldi, teeb kolm erinevat menetlust ning lähtub iga Lõike 2 osas palume täpsustada, kummast teenusest räägitakse – kas muust hankelepingu sõlmimiseks menetlusreeglite teenusest või sotsiaal- ja eriteenusest või mõlemast? valikul vastavalt asjade, teenuste või ehitustööde maksumusest, on see lubatud. Lõike 3 osas ei ole hetkel selge, kus on sellisel juhul piir, millal võib igale Samal ajal on lubatud ka segalepingu hankelepingu esemele sõlmida eraldi hankelepingu ja millest algab sõlmimine ning menetlusreeglite valikul hankeeseme n-ö tükeldamine. tuleb hankijal lähtuda hankelepingu peamisest esemest ning eeldatava Lõike 7 vaates ei ole selge, et kui lepingu peamine ese jääb RHSi maksumuse määramisel asjade, teenuste ja kohaldamisalast välja (nt erandid või kui lepingu üheks esemeks on ka ehitustööde summeeritud maksumusest. riigivara võõrandamine), siis kuidas saab lähtuda lepingu peamisele esemele kohaldatavatest menetlusreeglitest, kui neid RHSis ei sisaldu. Lõike 10 vaates märgime, et seletuskirjas ei ole täpsemalt käsitletud, millisel juhul oleks tegemist RHSis sätestatud korra eiramisega segalepingute sõlmimisel. Kuidas seda hinnatakse? Kas sellisel juhul, kui lepingu esemed on objektiivselt lahutatavad, kuid hankija sõlmib siiski segalepingu, kas sellisel juhul on tegemist RHSis sätestatud korra eiramisega? 38. 44) Paragrahvi 65 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: Ei ole arvestatud Riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 30 lg „Dialoogi käigus ei arutata hindamiskriteeriumide üle.“; 2 kohaselt esitab hankija võistlevas Nõustume, et hindamiskriteeriumide üle ei tohi läbi rääkida. Samas tuleks üle dialoogis oma vajadused ja nõuded vaadata seletuskirja sõnastus „võistlevas dialoogis peavad hanketeates ning määratleb kõnealused hindamiskriteeriumid, nagu kõikides teistes menetlustes, olema menetluse vajadused ja nõuded selles hanketeates alustamise ajaks paigas“. ja/või kirjeldavas dokumendis. Samal ajal ja samades dokumentides esitab ja määratleb RHS § 66 lg 1 kohaselt tuleb hindamiskriteeriumid ettevõtjatele esitada ta ka pakkumuste hindamise kriteeriumid pakkumuse esitamise ettepanekus. Seletuskiri viitab aga sellele, et need ning kehtestab soovitusliku ajakava. peavad olema paigas menetluse alustamise ajaks. Võistlev dialoog Kirjeldav dokument on selline riigihanke menetlusena algab sellekohase teate avaldamisest registris. Menetlust alusdokument, mille võib koostada üksnes alustades ei ole hankijale täpselt teada riigihanke esemega seotud asjaolud võistlevas dialoogis ning mis ei pea arvestades, et see on üks peamistest põhjustest, miks hankija on otsustanud sisaldama samasuguse täpsusega tehnilist üldse kasutada võistlevat dialoogi. Hindamiskriteeriumid peavad RHS § 85 lg kirjeldust nagu teistes menetlustes, kuivõrd 1 kohaselt olema seotud riigihanke esemega. Kui pole veel täpset teadmist täpne tehniline kirjeldus selgub alles riigihanke esemest, siis ei ole võimalik sätestada ka lõplikke dialoogi käigus. Seega ei formeeru kirjeldav hindamiskriteeriume menetluse alustamise ajaks. Teeme ettepaneku vastavat dokument võistleva dialoogi hilisemas asjaolu seletuskirjas täpsustada. etapis, vaid see tuleb esitada samal ajal hanketeatega. Seega ei ole ka lubatav Palume täpsustada ka, mida on silmas peetud „ei arutata hindamiskriteeriumite olukord, kus hindamiskriteeriumid ei ole üle“. Kas keeld puudutab konkreetselt neid kriteeriume, mida hankija kavatseb võistlevas dialoogis menetluse aluses kehtestada ja nende sõnastust või on tingimusel laiem tähendus? Näide määratletud, kuivõrd nimetatud direktiivi praktikas esinenud olukorrast, mis illustreerib küsimuse mõtet: hanke esemeks säte ütleb sõnaselgelt, et oli virtuaalreaalse lahenduse loomine (tarkvara + tehnika). Hankija ei piiranud hindamiskriteeriumid esitatakse samal ajal ära lahenduse pakkumist selliselt, et see tuleb teha mingile kindlale ja samades dokumentides, kui vajadused ja platvormile ja olema kasutatav mingi kindla tehnikaga. Iga ettevõtja pakkus nõuded, st hanketeates, mis avaldatakse välja oma lahenduse, mida ei olnud võimalik teistega samasta. menetluse alguses või kirjeldavas Hindamiskriteeriumid tuleb aga kehtestada selliselt, et nende alusel oleks dokumendis, mis samuti avaldatakse võimalik hinnata kõiki pakkumusi, sõltumata lahendusest ning sellega seotud menetluse alguses. RHS § 66 lg 1 ei sätesta, mistahes eripäradest. Selleks, et leida need hinnatavad ühisosad, on hankijal et hindamiskriteeriumid võib avaldada alles vajalik omada vähemalt õigust esitada küsimusi. Hankija ei arutleks pakkumuse esitamise ettepanekus. hindamiskriteeriumi sõnastuse üle, vaid vajab õigust küsimusi esitada selleks, Nimetatud direktiivi IX lisa punkti 1 e et aru saada kas mingit lahendust on võimalik üldse nii hinnata nagu hankija kohaselt peab pakkumuse esitamise ettepanekus sisalduma seda teha soovib. Hankijal ei ole võimalik ette näha pakutavaid lahendusi ega hindamiskriteeriumide suhteline osakaal nendega seotud eripärsid. või tähtsuse järjekord, kui need (st osakaal või tähtsuse järjekord) ei ole eelnevalt esitatud. Seega peavad hindamiskriteeriumid kindlasti olema juba esitatud ning täpsustada saab üksnes suhtelist osakaalu või tähtsuse järjekorda. 39. 59) Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „ (31) Keskse Ei ole arvestatud Esmajoones märgime, et teave selle kohta, riigihanke või ühishanke puhul märgib riigihanget läbi viiv hankija milline hankija konkreetselt hankelepingu hankelepingu sõlmimise teatele nende hankijate nimed, kes vastava riigihanke alusel asju, teenuseid või ehitustöid tulemusel sõlmitava hankelepingu alusel asju ostavad või teenuseid või ostavad, tuleb märkida hankelepingu ehitustöid tellivad. Kui riigihanke tulemusel sõlmitakse mitmepoolne leping, sõlmimise teatel, mitte riigihanget tuleb hankelepingu sõlmimise teates märkida ka nende osapoolte nimed, kes alustades. Seega märgitakse teave pärast asjade ostmist või teenuste või ehitustööde tellimist rahastavad.“; hankelepingu sõlmimist. Selline olukord, kus hankelepingu sõlmimisel ikka veel ei Mõistame muudatuse üldist ideed, kuid ei saa sellega nõustuda. Seletuskirja ole teada, millise asutuse eelarves on või kohaselt pannakse muudatusega riigihanget läbiviivale hankijale kesksete ja kust tuleb raha, ei ole võimalik. ühishangete läbiviimise korral kohustus märkida hankelepingu sõlmimise Selgitame, et riigihangete register ei ole teates nende hankijate nimed, kes vastava riigihanke tulemusel asju ostavad üksnes riigihangete andmete avaldamise või teenuseid või ehitustöid tellivad. Muudatusega suurendatakse riigihangete tööriist, vaid registrisse sisestatud andmeid tulemusel sõlmitavate lepingute läbipaistvust ja kontrollitavust ning luuakse kasutatakse lisaks riigihanke menetluse läbi läbi tellijate ning rahastajate märkimise suurem õigusselgus nii hankijatele, viimisele nii järelevalve tegemiseks, kontrollijatele kui avalikkusele. Tähelepanuta on aga seejuures jäetud info vaidlustusmenetluses, samuti avalikustamise võimalikkus tundlike hankijate ja ostude puhul (sh kaitse- ja poliitikavalikute tegemisel ja aruandluse julgeolekuvaldkonna riigihanked). Meile teadaolevalt direktiivid sellist koostamisel muuhulgas Euroopa detailsust ei nõua ning seesugust nõuet ei tulene ka Vabariigi Valitsuse 31. Komisjonile ja OECD-le, mis sugugi ei augusti 2017. a määrusest „Riigihangete registri põhimäärus“, mille kohaselt piirdu nende andmetega, mis on märgitud esitatakse registrisse andmed vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) standardvormidele ning mis nõuavad ka 2015/1986, millega on kehtestatud riigihankega seotud teadete tüüpvormid. andmete analüüsimist. Nagu seletuskirjas Juhime tähelepanu, et nimetatud avaldamise kohustus ei saa ühtviisi laieneda märgitud, on muudatuse eesmärgiks ka see, julgeolekuasutustele, kelle puhul nimetatud info avaldamine võib minna et arendatav liidestus riigihangete registri ja vastuollu teiste seadustega (nt RSVS või RVSVK). raamatupidamistarkvara vahel võimaldab tulevikus korrektselt tähistatud e-arvete Lisaks ei pruugi mitmepoolsete lepingute puhul alati ka algusest peale täpselt alusel tasutud hankelepingu tegeliku teada olla missuguse asutuse eelarves on või kust tuleb raha (nt valitsemisala maksumuse automaatset märkimist siseste kesksete hankijate poolt läbiviidavad kesksed hanked). hankelepingu lõppemise kohta esitatava Siseministeeriumi hinnangul ei pea üldpõhimõtete järgimiseks ja järelevalve teabe vormil. Samuti võimaldab vastav teostamiseks nimetatud info olema registri vahendusel tuvastatav, piisab kui liidestus hankijatel raamatupidamise RHAD-s on selgelt määratletud hankega hõlmatud hankijad (kas nimetamise väljavõttest kontrollida, millise või muu asjakohase metoodika alusel määratletud viisil). Mõelda tuleks ka hankelepingu alusel konkreetne soetus on sellele, millised õiguslikud tagajärjed tekivad, kui nimetatud lahtrid ei ole tehtud ja paremini kontrollida erinevate lõpuni täidetud. Nimetatud säte on seotud ka eelnõu punktiga 60 (vt järgmine soetuste kogumaksumust. punkt), milles on esitatud meie täiendavad selgitused, millega palume Ühtlasi märgime, et teave selle kohta, arvestada. milline hankija konkeetselt hankelepingu alusel asju, teenuseid või ehitustöid Eeltoodust tulenevalt ei pea Siseministeerium muudatuse tegemist sellisel ostavad, tuleb märkida hankelepingu kujul põhjendatuks. sõlmimise teatel, mitte riigihanget alustades. Seega märgitakse teave pärast hankelepingu sõlmimist. Selline olukord, kus hankelepingu sõlmimisel ikka veel ei ole teada, millise asutuse eelarves on või kust tuleb raha, ei ole võimalik. 40. 60) Paragrahvi 83 lõikes 6 asendatakse sõna „märkimata“ sõnaga Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud. „avaldamata“; Selgitame, et riigihangete register ei ole üksnes riigihangete andmete avaldamise Kehtiva RHS § 83 lõike 6 kohaselt jätab hankija hankelepingu sõlmimise tööriist, vaid registrisse sisestatud andmeid teates märkimata teabe, mille avaldamine takistaks õiguskaitseorganite tööd, kasutatakse lisaks riigihanke menetluse läbi oleks vastuolus avaliku huviga või rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks viimisele nii järelevalve tegemiseks, nendevahelist konkurentsi. vaidlustusmenetluses, samuti poliitikavalikute tegemisel ja aruandluse Eelnõu seletuskirja kohaselt viiakse säte kooskõlla direktiividega, kuna koostamisel muuhulgas Euroopa tegelikkuses tuleb hankijal vastav teave riigihangete registrile siiski esitada, Komisjonile ja OECD-le, mis sugugi ei piirdu nende andmetega, mis on märgitud kuid sättes märgitud põhjustel võib hankija märkida, et vastavat teavet ei standardvormidele ning mis nõuavad ka avaldata. andmete analüüsimist. Hankijal ei ole õigust jätta teavet avaldamata, kui see ei Teeme ettepaneku, et kui vastav säte juba viiakse kooskõlla direktiivi vasta muudetavas sättes toodud eeldustele 2009/81/EÜ artikli 30 lõike 3 sõnastusega, siis palume eelnõud täiendada ning seda peab olema võimalik kontrollida. vastavalt direktiivile sõnastust järgmiselt: „(6) Hankija jätab hankelepingu sõlmimise teates avaldamata teabe, mille avaldamine takistaks õiguskaitseorganite tööd, oleks vastuolus avaliku huviga, eelkõige kaitse- või julgeolekuhuvidega, või rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi.“. Lisaks ei saa me nõustuda seletuskirjas esitatud direktiivi tõlgendusega, mille kohaselt muudatuse järgselt, millega paragrahvi 83 lõikes 6 asendatakse sõna „märkimata“ sõnaga „avaldamata“, on hankijal edaspidi kohustus vastav teave riigihangete registrile esitada. See ei ole kooskõlas ka direktiivi sõnastusega, mille kohaselt direktiiv lubab avaldamata jätta ja seejuures ei ole täpsustatud, et kellele avaldamata – seega saab järeldada, et õigus on ka registrile avaldamata jätta. Palume muuta vastavalt selgitust seletuskirjas. Kui riigihangete register hakkab sellist infot koguma ja talletama, tekib küsimus, et millisel eesmärgil register seda kogub, kui eesmärk ei ole avaldada (vt riigihangete registri põhimääruse § 2). Sellisel juhul piisab, kui teave on hankijal olemas. Seda enam, et § 8 kohaselt võib registri vastutav töötleja seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid teisest riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse andmekogust (seega ka hankija andmekogust, kui see on vajalik talle pandud ülesannete täitmiseks). Kokkuvõtvalt, registri pidamise eesmärgist ei nähtu, et registris oleks vaja talletada hankija käsutuses olevat tundlikku teavet, mille avaldamine oleks vastuolus julgeolekuhuvidega. Toome infoks direktiivi 2009/81/EÜ artikli 30 lõike 3 sõnastuse: „Teatavad andmed riigihankelepingu või raamlepingu sõlmimise kohta võib jätta avaldamata, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega, eelkõige kaitse- ja/või julgeolekuhuvidega või riivaks teatavate avalik- õiguslike või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või kahjustaks ausat konkurentsi nende vahel.“. 41. 80) Paragrahvi 95 lõike 4 punktid 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9 järgmiselt: „9) kes on tahtlikult esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis loobutud, kuivõrd kehtiv sõnastus vastab sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija direktiivi sõnastusele, p 10 ümber kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või on neid hankija sõnastatud vastavalt direktiivile. eest varjanud või ei suuda esitada käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavaid dokumente; 10) kes on mõjutanud tahtlikult hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud oluliselt mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees;“ Nõustume sisuliselt kavandatava muudatusega, kuid teeme ettepaneku sõnatus üle vaadata. Punktiga 80 muudetakse § 95 lg 4 p 9 kõrvaldamise aluse sõnastust, et see vastaks paremini direktiivile 2014/24/EL art 57 lg 4 p-le h. Kõrvaldamise alused on seotud ettevõtja usaldusväärsusega, st ettevõtja, kellel mõni kõrvaldamise alus esineb, ei ole hankija jaoks piisavalt usaldusväärne, et hankemenetluses osaleda. Seega peab ka asjaomane kõrvaldamise alus, mis käsitleb valeandmete esitamist ja andmete esitamata jätmist, olema sellise rõhuasetusega, et kõrvaldamisele kuulub üksnes selline ettevõtja, kes esitab tahtlikult valeandmeid või varjab neid hankija eest eesmärgiga hankijat eksitada. Samuti sätestab asjaomane direktiivi säte, et kõrvaldada tuleb ka selline ettevõtja, kes ei esita hankijale täiendavaid dokumente, mida hankija on nõudnud hankepassis esitatud kinnituste õigsuse kontrollimiseks. Kui ettevõtja aga ei esita tema kvalifitseerimiseks nõutavaid andmeid, tuleb ta 6 (12) hoopis jätta kvalifitseerimata § 98 lg 4 alusel. Sellise järelduseni jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus oma 08.07.2019 lahendis 3-16-6316. Praegusest sõnastusest tuleb välja „neid“ ehk „valeandmeid“ varjanud (valeandmete esitamise fakti varjanud), mis ei lähe kokku muudatuse tegeliku mõttega. Seletuskirjas on selgitatud, et varjamise aspekt on seotud eesmärgiga hankijat eksitada. Sättes see ei kajastu. Sarnane olukord on sõnakasutusega „ei suuda“. Seletuskiri räägib sellest, et kes ei esita. Siseministeeriumi hinnangul „ei esita“ olekski parem sõnastus, sest ei seo esitamise fakti suutlikkusega. Teiseks viiakse § 95 lg 4 p 10 sõnastus kooskõlla direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga i. Kehtiv sõnastus viitab, justkui saaks kõrvaldamise alust kasutada, kui pakkuja mõjutab hankijat ebaõigetel alustel temale soodsat otsust tegema käimasolevas riigihankes. Direktiivist aga tuleneb, et kõrvaldada saab ka pakkuja, kes on selliselt talitanud eelnevates riigihangetes, mille tõttu on tema usaldusväärsus hankija silmis ilmselt kadunud. Kui direktiiv annab võimaluse pakkuja kõrvaldamiseks olukorras, kus see on ebaõigesti talitanud eelnevates riigihangetes, mille tõttu tema usaldusväärsus on kadunud, siis eelnõu pakutav tekst §s 95 lõike 4 punkt 10 sellist võimalust selgelt ei väljenda. Seetõttu tuleks selguse ja üheselt arusaadavuse huvides eelnõu antud punkti sõnastada teisiti, et see vastaks sõnaselgelt direktiivis toodud võimalusele. Lisaks palume kaaluda, kas kõrvaldada saab sellise hüpoteetilise aspekti tõttu nagu „on võinud“, kuna hankija, kes pakkuja või taotleja antud sätte alusel kõrvaldab, peaks sellisel juhul teadma, kas see on hankijat oluliselt mõjutanud või mitte. Nt kui hankija leiab oma otsuses, et pakkuja mõjutas mind tahtlikult ja see võis oluliselt mõjutada mu otsuseid. Leiame, et see pidi mõjutama otsuseid reaalselt. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 95 lõike 4 punkt 10 sõnastada järgmiselt: „10) kes on tahtlikult mõjutanud hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on oluliselt mõjutanud hankija otsuseid varasemas riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees;“. 42. 140) Paragrahvi 125 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Ei ole arvestatud Riigihangete registri andmete analüüsi „Tähtaeg ei või asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui 10 tulemusel on Rahandusministeerium päeva ja ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui 15 päeva hanketeate tuvastanud, et enamikus (78%) 2020 registrile esitamisest arvates.“ jaanuarist kuni 2021 aasta jaanuarini läbi Kavandatava muudatusega ei saa nõustuda. Seletuskirjas toodud põhjendustel viidud asjade ja teenuste lihthankes oli pikendatakse lihthankemenetluses ühtlasi ka pakkumuste ja taotluste esitamise sätestatud kümne või rohkema päevane minimaalset tähtaega viielt tööpäevalt kümnele päevale. Siseministeeriumi pakkumuste esitamise tähtpäev. Seevastu hinnangul ei ole esitatud argumendid piisavad õigustamaks sedavõrd olulist tuvastati analüüsi tulemusel, et tähtaeg neli muudatust. kuni kuus tööpäeva oli kasutusel vaid 5%-l lihthangetel, sealjuures minimaalne viie tööpäevane tähtaeg oli kasutusel vaid kümnes lihthankes. Võttes arvesse, et praktikas kasutavad hankijad asjade ja teenuste hankimiseks enamasti nagunii pikemat pakkumuste esitamise tähtpäeva ning et seni kehtinud minimaalse viietööpäevase tähtpäeva sätestamisel jääb pakkujatele riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks äärmiselt piiratud aeg, mille tõttu võivad pakkujate huvid jääda vajaliku õiguskaitseta, jääb ettepanek arvestamata. 43. 141) Paragrahvi 125 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Arvestatud osaliselt RHS VTK raames konsulteeriti erinevate Lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis huvigruppidega, kes on loetletud VTK-s. ning §-des 81, 82, 85, 110–112, 114–117 ja 119 sätestatut.“ Eelnõus sõnastust muudetud. Riigihangete Seletuskirjas esitatud põhjendustel ei saa Siseministeerium planeeritava registri võimaliku töökindluse probleemid muudatusega nõustuda. Kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt järgib mõjutavad kõiki riigihangete registris lihthankemenetluse läbiviimisel hankija üksnes RHS §-s 3 sätestatud läbiviidavaid riigihankeid, sh lihthankeid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. ning ka lihthankes osalevatele huvitatud isikutele tuleks võimaldada sama Seletuskirja kohaselt: „muudetakse lihthankemenetluse regulatsiooni nii, et õiguskaitset nagu 2. ptk menetluste puhul. lihthankemenetluse läbiviimisele laienevad ka riigihanke alusdokumentide Lisaks eeltoodule on praktikas korduvalt muutmise ja sellest tulenevalt pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendamise tõusetunud küsimus sellest, kas hankijatel sätted, pakkumusele ja pakkumuse esitamisele ning pakkumuse jõusoleku tuleb lihthanke menetluses riigihanke tähtaja pikendamisele kohalduvad sätted, pakkumuse vastavuse alusdokumentide muutmisel pikendada kontrollimisele kohalduvad sätted, pakkumuste hindamisele ja edukaks pakkumuse esitamise tähtaega. Kuna senini tunnistamisele ning riigihanke menetluse jätkamisele edukaks tunnistatud kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui pakkumuse tagasivõtmisele kohalduv. Samuti laieneb § 85, mis reguleerib hankija oli selle riigihanke hindamiskriteeriumide seadmist. Seletuskirja kohaselt tehakse muudatus alusdokumentides ette näinud, siis olenes praktikas esinevate ning huvigruppidega konsulteerimise käigus tõusetunud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine kitsaskohtade ületamiseks lihthankemenetluse läbiviimisel ja on vajalik ka ulatusliku riigihanke alusdokumentide seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks.“ muutmise puhul suuresti hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest RHS § 3 valguses Seletuskirjast ei selgu, milliste kitsaskohtade ja huvigruppidega on tegu. ning huvitatud isikud võisid jääda vajaliku Samuti ei selgu, miks tekib hankijale kohustus kohaldada lihthankemenetluses õigusliku kaitseta. Eeltoodust tulenevalt nimetatud paragrahvides sätestatut. Seletuskirjas esitatu ei veena, et eeltoodu peame vajalikuks RHS §-des 81 ja 82 on reaalselt vajalik ja põhjendatud ning võib tekkida oht ülereguleerimiseks. sätestatu laiendamist lihthankemenetlusele. Hankijal on soovi korral õigus nendest sätetest ka praegu lähtuda. Lisaks on Ülejäänud sättes nimetatud paragrahvid võimalus seada pikemaid tähtaegu, kui on nõutud RHS-s ja seda hankijad ka kohalduvad hankija tegevusele juhul, kui vastavat turu olukorda arvesse võttes kasutavad. Siseministeeriumi hinnangul hankija pole riigihanke alusdokumentides kaob pakutud muudatusega lihthankemenetluse regulatsiooni mõte, sh et sätestanud teisiti. lihthankemenetluse kujundab hankija ise. Palume kaaluda ka asjaolu, et kui piirid lihthankemenetluse ja piirmäära ületava riigihanke vahel muutuvad praktiliselt olematuks, on keerukate regulatsioonide asemel mõistlikum pigem vaadata üle riigihanke siseriiklikud piirmäärad (kui selleks on tõepoolest olemas põhjendatud vajadus). Kuna tegemist on suhteliselt laiaulatusliku muudatusega, mis toob kaasa ka halduskoormuse tõusu, vajaks see enne seadusesse viimist ka põhjalikumat analüüsi. 44. 146) Paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Arvestatud osaliselt Siseministeeriumi seisukoht antud Hankija määrab hanketeates pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei küsimuses jääb raskesti mõistetavaks, kuna või olla lühem kui 15 päeva hanketeate registrile või, juhul kui riigihanke vastuväites puudub sisuline põhjendus selle eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, väljaannete talitusele kohta, miks peab ministeerium esitamisest arvates.“ kavandatavat regulatsiooni või selle kohta seletuskirjas esitatud põhjendusi Muudatusega lisatakse uus lõige, mis sätestab sotsiaal- ja eriteenuste ebapiisavaks. Rahandusministeerium on erimenetluses minimaalseks pakkumuste esitamise tähtajaks 15 päeva analüüsinud sotsiaal- ja eriteenuste hanketeate registrile esitamisest arvates. Kehtivas regulatsioonis puudub riigihangete korraldamisel seatud minimaalse tähtaja nõue. Kavandatava muudatusega ei saa nõustuda, et pakkumuste esitamise tähtaja pikkust ning seletuskirjas toodud põhjendustel sätestatakse sotsiaal- ja eriteenuste leidnud, et sotsiaalteenuste riigihangete erimenetlustes pakkumuste esitamisele minimaalne tähtaeg. korraldamisel seadis suisa 91% hankijaid Siseministeeriumi hinnangul ei ole esitatud argumendid piisavad õigustamaks pikema kui kümnepäevase tähtaja. sedavõrd märkimisväärset muudatust. Eriteenuste riigihangete korraldamisel seadis üle kümnepäevase tähtaja ligi 68% Alternatiivselt, kui Rahandusministeerium ei pea võimalikuks eelnevas lõigus hankijaid. Eeltoodust tulenevalt kasutab ja p. 140 kavandatava muudatuse kohta esitatud arvamusega arvestamist, enamus hankijaid sotsiaal- ja eriteenuste palume minimaalse esitamise tähtaja sätestamisel lähtuda sarnaselt erimenetluste läbiviimisel rohkem kui lihthankemenetlusele ja kehtestada pakkumuste esitamise minimaalseks kümnepäevast pakkumuste esitamise tähtajaks 10 päeva. tähtpäeva. Analüüsi valguses nõustume Siseministeeriumi poolt esitatud alternatiivse ettepanekuga seada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses pakkumuste esitamise minimaalseks tähtajaks 10 päeva. 45. 147) Paragrahvi 126 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Ei ole arvestatud Eelnõus sõnastust muudetud. Riigihangete Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva registri võimaliku töökindluse probleemid seaduse 1. peatükis ning §-des 81, 82, 85, 110–12, 114–17 ja 119 sätestatut, mõjutavad kõiki riigihangete registris võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära. Hankija võib hankelepingu läbiviidavaid riigihankeid, sh sotsiaal-ja sõlmimisel arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, eriteenuste erimenetluse riigihankeid ning taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse kaalutlusi, erinevate ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, riigihangetes osalevatele huvitatud isikutele kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.“ tuleks võimaldada sama õiguskaitset nagu 2. ptk menetluste puhul. Lisaks eeltoodule Palume arvestada punkti 141 kohta esitatud arvamust. on praktikas korduvalt tõusetunud küsimus sellest, kas hankijatel tuleb SE menetluses riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendada pakkumuse esitamise tähtaega. Kuna senini kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui hankija oli selle riigihanke alusdokumentides ette näinud, siis olenes pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine ka ulatusliku riigihanke alusdokumentide muutmise puhul suuresti hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest RHS § 3 valguses ning huvitatud isikud võisid jääda vajaliku õigusliku kaitseta. Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks RHS §-des 81 ja 82 sätestatu laiendamist SE erimenetlusele. Ülejäänud sättes nimetatud paragrahvid kohalduvad hankija tegevusele juhul, kui hankija pole riigihanke alusdokumentides sätestanud teisiti. 46. 181) Paragrahvi 169 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Osaliselt arvestatud Eelnõu vastavalt ettepanekule muudetud. „2) riigisaladuse, salastatud välisteabe või piiratud juurdepääsuga teabega seotud julgeolekuotstarbelise asja, sealhulgas selle mis tahes osa, koostisosa Ettepaneku esitaja ei ole selgitanud, kuidas või alamkoostu ostmine;“ kahjustab lepingupartneri isiku avaldamine riigi julgeolekuhuve. Seoses eelnõu punktiga 181 teeme ettepaneku muuta § 169 lg 1 p 2 ja 4 (NB! viimase muutmist eelnõus hetkel kavas ei ole) selliselt, et kaetud oleks kõik Seletuskiri parandatud. direktiivi mõttes piisavad teabe kaitsetasemed ja ka sõnastus oleks seose osas selgem (eelkõige lähtuvalt direktiivi art p 7), kuna praktikas on tekitanud küsimusi, milles RHSi kohane „seos“ seisnema peab:  p 2: julgeolekuotstarbelise asja, sealhulgas selle mis tahes osa, koostisosa või alamkoostisosa ostmine, millega kaasneb, mis eeldab või sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet või muu juurdepääspiiranguga teavet;  p 4: sõjalise otstarbega teenuste ja ehitustööde tellimine ning julgeolekuotstarbeliste teenuste ja ehitustööde tellimine, millega kaasneb, mis eeldavad või sisaldavad riigisaladust või salastatud välisteavet või muu juurdepääsupiiranguga teavet. Lisaks on vajalik tagada, et RHS § 169 lõikes 1 nimetatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete korral ei oleks kohustust riigihangete registris avaldada lepingupartnerit ja muud tundlikku teavet (nt avaldada ainult hanke läbiviija ja summa), juhul kui direktiiv seda võimaldab. Kui ei oleks kohustust registri kaudu avalikkusele tundlikku infot avaldada, soodustaks see kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete kasutamist erandite asemel enamatel juhtudel, kuna vähendaks ohtu kahjustada olulisi julgeolekuhuvisid. Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnõu ja seletuskirja punktid ei lähe kokku. Seletuskirjas on punkti 181 selgitus punkti 180 all, mis eelnõus räägib ehitustööde hankelepingust. Lisaks eeltoodule tekib küsimus, miks teenuste osa on välja jäetud (säte puudutab vaid asju). Eeltoodust tulenevalt palume muuta sarnaselt ka teenuste osa (RHS § 169 lõike 1 punkt 4). 47. 192) Paragrahvi 175 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Osaliselt arvestatud, Alapunktide tekst vastab täpselt direktiivi Riigisaladuse, salastatud välisteabe või piiratud juurdepääsuga teabega seotud selgitatud 2009/81/EMÜ art 22: „kinnitust, et nad riigihanke korral võib hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja tagavad nõuetekohaselt kogu nende esitaks pakkumuses teabeturbe nõuetele vastavuse kontrollimiseks järgmised käsutuses oleva või riigihankelepingu andmed ja dokumendid“ kehtivuse jooksul ja pärast riigihankelepingu lõpetamist neile Nõustume muudatusega, kuid kuna § 175 on kaitse- ja julgeoleku peatükis, teatavaks saava salastatud teabe siis selguse huvides oleks asjakohane täiendada, et see lõige kehtib 6. ptk 2. konfidentsiaalsuse vastavalt asjaomastele jao hangetele (§-d 172 kuni 174). õigus- ja haldusnormidele;“ Sellist eraldi alternatiivi nagu „hankelepingu sõlmimise Kõikides alapunktides on jäänud lisamata kolmas alternatiiv ehk ajal teatavaks saanud teave“ direktiiv ei „hankelepingu sõlmimise ajal teatavaks saanud teave“ . Sõnastust peaks sisalda, pealegi on hankelepingu sõlmimise tulema selgelt välja ka see, et ühe või mitme esitamist võib nõuda. Lõike 5 aeg sisuliselt kaetud hankelepingu punktides on edaspidi kasutatud ainult salastatud teavet, mis ei ole kooskõlas kehtivuse ajaga. Samasugune sõnastus lõikega 5 sätestatuga ja piirab lõikes 5 toodud alternatiive. sisaldub ka teistes direktiivi keeleversioonides. Ühtlasi juhime tähelepanu, et sobimatu on punktides 1-4 kasutatud sõnastus "salastatud teabe konfidentsiaalsuse". Teeme ettepaneku kasutada sõnastust „salastatud teabe kaitse“. Kui tegemist on riigisaladusega või salastatud välisteabega, siis pakkujad peavad järgima RSVS-st ja RSVKK-st tulenevaid nõudeid. Neid nõudeid ei saa leevendada ja käsitada riigisaladust lepingulise konfidentsiaalsuskohustuse alla kuuluva teabega. Sama on ka AK teabega (tuleb järgida AvTS nõudeid, mitte lepingulist konfidentsiaalsuse kohustuse teavet). Hankija ei saa anda pakkujale või alltöövõtjale riigisaladusega teavet üksnes konfidentsiaalsuse kohustuse kokkuleppe alusel. Riigisaladusega tutvumiseks peab olema riigisaladuse luba. Kui vaja, et ettevõte töötleks riigisaladust enda büroos/asukohas, siis peab ettevõttel ka töötlemisluba olema. 48. 199) Paragrahvi 178 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Ei ole arvestatud Direktiivi 2009/81/EMÜ art 42 lg 1 p j ütleb Kui sõlmitav hankeleping on seotud riigisaladuse, salastatud välisteabe või sõnaselgelt, et esitada tuleb tõendid, mitte piiratud juurdepääsuga teabega, võib hankija nõuda, et pakkuja või taotleja kinnitus. esitaks pakkuja või taotleja riigisaladuse töötlemise loa, tema töötaja riigisaladusele juurdepääsu loa, salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi või tõendid selle kohta, et pakkuja või taotleja on suuteline töötlema, salvestama ja edastama piiratud juurdepääsuga teavet hankija nõuetele vastaval turbetasemel.“ Antud sätte kohaselt võiks nõuda riigisaladuse loa esitamist, kuid kui luba ei olegi, vaid taotletakse juurdepääsu õigust (seletuskirja kohaselt on piiratud juurdepääsuga teabe juures viidatud AvTS juurdepääsu sätetele, mis ei ole sama, mis piiratud tasemel riigisaladus). Seega, millise tõendi esitamist saab hankija viimasel juhul RHSi kohaselt nõuda. Teeme ettepaneku asendada sõna „tõendid“ sõnaga „kinnitused“ ning sõnad „piiratud juurdepääsuga“ sõnaga „muu juurdepääsupiiranguga teavet“. 49. 204) Paragrahvi 185 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: Ei ole arvestatud Muudatus on vajalik ja põhjendatud „Üksnes pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtaja muutmist asjaoluga, et tähtaja pikendamine on ei loeta käesoleva lõike tähenduses riigihanke alusdokumentide muutmiseks.“ enamasti ajendatud sellest, et pakkujatel on ilmnenud vajadus riigihanke Siseministeeriumi hinnangul ei ole selline muudatus vajalik ega põhjendatud. dokumentidega pikemalt tutvuda ning Süsteem, mis praegu eksisteerib on end igati õigustanud ja tänu sellele on ära pakkumust põhjalikumalt ette valmistada. jäänud hangete sarivaidlustamine eesmärgiga venitada hankemenetlust. Selle käigus võivad tekkida paratamatult küsimused riigihanke alusdokumentide Lisaks, hankija poolt vaadatuna on praeguse süsteemi kohaselt hankijal n-ö kohta ning ilmneda asjaolu, et esitatud on riskivabam pakkujate soovile pikendada esitamise tähtaega vastu tulla (n-ö piiravaid tingimusi, mida peab saama heast tahtest tähtaega pikendada), kuid kui seadust muudetakse nii, et vaidlustada. Arvestades, et Eestis on pikendamisega kaasneb koheselt oht, et võivad tulla vaidlustused ka nende vaidlustuste arv üliväike, ei ole tingimuste peale, mis on juba algusest peale ettevõtjatele kättesaadavaks sarivaidlustuste oht reaalne. tehtud, siis hankija, kaaludes tähtaja pikendamisega kaasnevat vaidlustuse riski, pigem jätab ettevõtjale vastu tulemata ja tähtaja pikendamata. 50. 209) Paragrahvi 198 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kui Osaliselt arvestatud Eelnõu täiendatud, viga viitamisel § 197 lg vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel, 1 p-le 8 parandatud. mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja Selgitame, et igasugused vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu, tasutud või vaidlustusmenetluse kulud kuuluvad välja tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kantud kulud mõistmisele üksnes siis, kui need on põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud vajalikud ja põhjendatud. Seega ei ole ka riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise muudatuse tulemusena võimalik juhtum, kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.“ kus vaidlustusmenetluse kulud tuleb hankijal kanda ebaõiglases suuruses või Kavandatud muudatusettepanekuga on sellisel kujul keeruline nõustuda. juhul, kui tema poolt riigihanke Seletuskirja kohaselt lisatakse eelnõusse vaidlustusmenetluse kulude alusdokumentide muutmine ei ole seotud hüvitamisele juhtum, kus hankija tunnistab otsuse vaidlustuse tulemusena vaidlustuse esitamisega. kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente, ent ei mööna sõnaselgelt, et ta vaidlustuse omaks võtab. Juhime tähelepanu, et viidatud § 197 lõike 1 punkt 8 sõnastuse kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad § 192 lõikes 3 sätestatud alused. § 192 lõige 3 sätestab vaidlustuse läbi vaatamata jätmise olukordadena seitse erinevat juhtu. Tõenäoliselt ei ole eelnõu muudatus siiski seotud kõikidega neist. Ühtlasi juhime tähelepanu § 192 lõike 3 punktile 7, mille kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud. Praegune sõnastus võrdsustab hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vaidlustuse omaksvõtu või õigusrikkumisega, mis ei ole õige. Lisaks on vajalik analüüsida, kas § 197 lõike 1 punktis 8 nimetatud vaidlustusmenetluse lõppemise aluse puhul on § 192 lõikes 3 punktis 7 kirjeldatud juhtumistel vaidlustusmenetlust üldse toimunud ning kas seetõttu ka vaidemenetlusega seotud kulusid saab tekkida („mis tekkisid vaidlustuse tulemusena“ nagu on öeldud seletuskirjas). Kindlasti ei ole õige niisugustel juhtudel nõuda hankijatelt tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kantud kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Täna kehtiv regulatsioon on väga mõistlik, andes hankijale võimaluse oma eksimusi parandada ka ilma vaidemenetluseta, seda enam, et hankija poolsed eksimused ei ole üldjuhul pahatahtlikud ega suunatud kellegi huvide kahjustamisele ning oleksid vaidlustusmenetluse asemel võimalik lahendada hankijalt hoopis RHAD kohta selgituse küsimisega. Ka ei saa vaidlustuse esitamine olla sedavõrd suur kulu (v.a olukorras, kus pakkujad otsivad vaidlustusteks põhjuseid), et seesugune halduskoormuse tõus riigis oleks kuidagi õigustatud. Lisaks toob see tõenäoliselt kaasa ka vaidlustuste arvu hüppelise tõusu ning pole välistatud, et see toob kaasa ka pahatahtlikud vaidlustused, mis on suunatud õigusabikulude korvamisele ja hankijale n-ö ebamugavuse valmistamisele. Eeltoodust tulenevalt palume enne muudatuse tegemist kindlasti analüüsida riigi valmisolekut selliseid kohustusi kanda ning seda nii halduskoormuse, kui ka eelarve vaates, seda enam, et lisatud regulatsioon tähendaks sisuliselt ka eraldi menetlust, kuna kõikide nende juhtumite puhul tuleks viia läbi igakordne hindamine. 51. Direktiivide 2009/81/EÜ ja 2014/24/EL erandite aluste kattuvus. Mõlemas Ei ole arvestatud Erandid kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on direktiivis on kaitse ja julgeolekuvaldkonda puudutavate erandite aluseks muudest eranditest eraldatud taotluslikult. salastatud teave ja julgeolekuhuvid: 2014/24/EL art 15 lg 2 (oluliste Direktiivi 2014/24/EL art 15 lg 1 kohaselt julgeolekuhuvide kaitset ei ole võimalik tagada vähem sekkuvate kohaldatakse seda direktiivi kaitse- ja meetmetega/andma teavet, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuvaldkonna riigihangetele, välja julgeolekuhuvide vastaseks) või lg 3 (peavad kaasnema erilised arvatud direktiivi 2009/81/EÜ julgeolekumeetmed) alusel versus 2009/81/EÜ artikkel 13 punkti a (olulised kohaldamisalasse kuuluvad lepingud ning julgeolekuhuvid). See tähendab, et hankija peab valima RHS § 170 lg 1 p 3 need lepingud, mis oma sisu poolest või RHS § 11 lg 1 p 20 nn oluliste julgeolekuhuvide erandi aluste vahel, mis kuuluksid viimati nimetatud direktiivi on eeltoodud punktides eri kujul sõnastatud. Seejuures täiendav kattuvus kohaldamisalasse, ent mille suhtes on aluste vahel võib tekkida ka sellest, et direktiivi 2014/24/EL art 15 lg 3 tehtud selles direktiivis erand. (riigihankelepingu või ideekonkursi täitmine on tunnistatud salajaseks) ja Märgime ka, et direktiivi 2009/81/EÜ vastavalt ka RHS § 11 lg 1 p 20 lubab erandit ka sel juhul, kui hankeleping on pealkiri ütleb samuti, et direktiiviga seotud riigisaladusega või välisriigi salastatud teabega riigisaladuse ja kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja salastatud välisteabe seaduse tähenduses, samas kõik direktiivis 2009/81/EÜ julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt lubatud oluliste julgeolekuhuvide erandi alusel tehtud ostud ja vastavad sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja lepingud võivad samuti sisaldada salastatud teavet – seega millest lähtuda teenuste riigihankelepingute sõlmimise aluste vahel valimisel? kord. Seega ei hõlma direktiiv siiski kõiki kaitse- ja julgeolekuvaldkonna Vaidluste ning eksimuste vähendamise eesmärgil on ettepanek koondada riigihankeid. võimalusel RHS §-st 170 lõike 1 punkti 3 ja RHS §-i 11 lõike 1 punktist 20 Seega on oluline, et kaitse- ja ehk julgeolekuhuvidega seotud kattuvad erandi alused ühte sättesse, jättes julgeolekuvaldkonna erandid, mis on välja sisult dubleeriva sõnastuse. Sarnaselt direktiivile 2009/81/EÜ, mis on sätestatud RHS §-s 170, on rakendatavad mõeldud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale, on ka direktiivi 2014/24/EL artiklis üksnes kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, mis 15 toodud erandid ja vastavalt direktiivi artikli 15 lõikele 1 on vastava RHS § on määratletud RHS §-s 169. Kaitse- ja 11 lg 1 p 20 erandi alused mõeldud vaid kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale. julgeolekuvaldkonnas, mis kuulub aga Direktiivid seavad paindlikkusele küll tehnilistel põhjustel võib-olla sõnastuse direktiivi 2014/24/EL kohaldamisalasse ja tõttu piirid, sest kõigepealt peab hindama, kas planeeritav ost on kaitse- ja millele seega RHS 6. peatükk ei laiene, julgeolekuvaldkonna hange vastavalt direktiivile 2009/81/EÜ (vt ka RHS § kohaldub RHS § 11 lg 1 p-s 20 sätestatud 169) või kas saab rakendada nimetatud direktiivis lubatud erandit (vt ka RHS erand, kui selle eeldused on täidetud. Seega § 170), enne kui saab tugineda direktiivile 2014/24/EL. Alles seejärel, kui ongi oluline, et enne erandite kohaldama direktiivi 2009/81/EÜ ja selles lubatud erandite kohaldamine on välistatud, asumist tuleb hankijal määratleda, kas saab riigihankelepingute ja ideekonkursside suhtes kaitse ja julgeoleku kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihange valdkonnas kohaldada direktiivi 2014/24/EL (sh selle direktiiviga lubatud kuulub RHS 6. peatüki kohaldamisalasse erandid ehk RHS § 11 lg 1 p 20). Samas on see arusaamatu konstruktsioon, või mitte. kuna mõlema aluse kasutamise lõpptulemusena on tegu erandi läbiviimisega ja direktiive ning RHSi ei kohaldata – seega protsess on sama. Kuna julgeolekuhuvi alused on mõlema vastava §-i punktis kattuvad, olekski hankija seisukohalt lihtsam, kui ei esineks RHSis mitmes kohas samasisulist alust. Kui kattuvad alused jäävad dubleerivalt eri punktidesse, on hankijal endiselt küsimus, et milline alus valida, kuigi need on sisult samad. Muudatus on vajalik, kuna see muudab regulatsiooni hankijate ja ettevõtjate jaoks paremini ning lihtsamini mõistetavaks ning kõrvaldab vastuolud, mis on viinud hankijaid õiguse ebaõige rakendamiseni. 52. Eelnõuga on jäänud parandamata järgmine probleemkoht, millele Politsei- ja Ei ole arvestatud Direktiivi 2014/24/EL art 53 kohaselt tuleb Piirivalveamet (edaspidi PPA) juhtis tähelepanu juba 2019. aasta detsembris. hankijal teha riigihanke alusdokumendid elektrooniliselt tasuta kättesaadavaks PPA küsimus Rahandusministeeriumile oli: RHS § 81 lg 1 kohaselt võib menetluse algusest arvates. Sellest reeglist hankija muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente piiratud teeb seesama artikkel erandi art 22 lg-s 1 hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, sätestatud juhtudel, mis on üle võetud RHS võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise § 45 lg-ga 2, mis puudutab elektroonilist tähtpäeva. Hankija muudab pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva kättesaadavaks tegemist ning riigihanke pärast selle saabumist üksnes juhul, kui esialgse pakkumuste või taotluste alusdokumentides sisalduva teabe esitamise tähtpäeva saabumisel on hankemenetlus käesoleva seaduse § 193 konfidentsiaalsena hoidmise põhjendusel, lõikes 1 nimetatud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul mis on üle võetud RHS § 77 lg-ga 3. peatunud. Siit probleem, et näiteks võistlevas dialoogis tekivad osad Nendest sätetest tulenevalt ei saa hankedokumendid (dialoogi alustamise ettepanek, pakkumuste esitamise võimaldada muuta riigihanke ettepanek (sh tehniline kirjeldus, hindamiskriteeriumid jm) pärast taotluste alusdokumente pärast taotluste esitamist. esitamise tähtpäeva. Ainsad osad, mis tekivad enne, on kõrvaldamise alused, Küll aga on eelnõuga hilisemat riigihanke kvalifitseerimise tingimused ja hanketeade. Kui mul ei ole võimalik muuta alusdokumentide muutmist võimaldatud hiljem alusdokumente, siis ei ole mul sisuliselt võimalik neid menetlusliike kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas (vt lisatav § kasutada. Milliseid muudatusi siiski on selles sättes mõeldud? Millisel alusel 1751) lähtuvalt kaitse- ja toimub sellisel juhul vastavates menetlustes dokumentide muutmine enne julgeolekudirektiivi art 33 lg-st 5. pakkumuste esitamise ettepaneku tegemist, aga pärast taotluste esitamist? Rahandusministeeriumi vastus oli: RHS § 81 ei näe tõepoolest ette alusdokumentide muutmist mitmeetapilistes hankemenetlustes pärast taotluste esitamise tähtpäeva. Sellist alust ei näe otsesõnu ette ka direktiivid, kuigi vastavat võimalust saab aimata näiteks klassikalise direktiivi art 29 lg-st 5. Innovatsioonipartnerluses on § 60 lg-s 5 ette nähtud erinorm § 81 suhtes, mis võimaldab tõlgendust, et selles menetluses on võimalik tehnilist kirjeldust ja muid tingimusi muuta ka pärast taotluste esitamise tähtaega. Muude menetluste osas on Teie kirjeldatud probleemistik tuvastatud ning loodetavasti muudetakse seda mõne olemasoleva või tulevase eelnõu raames. 53. Pakkujate ja taotlejate kõrvaldamine võrgustikusektori hangetes. RHS § 161 Ei ole arvestatud Kui võrgustikusektori hankija ei ole avaliku lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võrgustikusektori hankija, kes ei ole avaliku sektori sektori hankija, siis ta võib kehtestada oma hankija, kehtestada tingimused, mis peavad olema objektiivsed ja mille sisu kõrvaldamise alused, sh need, mis peab olema kõigile huvitatud isikutele kättesaadav ning mis võivad hõlmata sisalduvad § 177 lg 2 p-s 1. Aga kui ta on RHS §-des 95–106 sätestatud aluseid, mida kohaldatakse nendes võrgustikusektoris tegutsev avaliku sektori paragrahvides sätestatud korras. RHS §-s 95 sätestatud kõrvaldamise alused hankija, siis seda õigust ei ole ja selline jäävad aga liiga kitsaks elutähtsate teenuste osutajate hangete puhul. Nimelt ei piirang on sätestatud direktiivi 2014/25/EL ole RHS § 95 lg 4 aluste kohaselt võimalik hankijal kõrvaldada art 80 lg 1 teises taandes ning liikmesriigil hankemenetlusest ettevõtet, kes ei ole teadaolevalt piisavalt usaldusväärne, et ei ole õigust sellest piirangust üle astuda. välistada elutähtsateenuse osutamisele ja sellest lähtuvalt riigi julgeolekule avalduvaid ohte. Näiteks elektrienergia, veega, samuti sadamata ja lennuväljadega seotud valdkondades on äärmiselt oluline, et pakkuja on usaldusväärne ning juhul, kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja ei ole riigi julgeoleku tagamise seisukohalt piisavalt usaldusväärne, siis peab pakkujal olema õiguslik võimalus pakkuja kõrvaldamiseks. Kehtiv RHS § 95 lg 4 seda kahjuks ei võimalda. Tagamaks elutähtsate teenuste toimivust ja välistamaks riigi julgeolekule avalduvaid ohte, teeme ettepaneku täiendada RHS § 161 lg-te 1 ja 2 sõnastust, lisades sinna viite RHS § 177 lg 2 p-le 1. 54. KJ direktiivi sõnastus: Arvestatud Eelnõu muudetud. Artikkel 13 Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmistel juhtudel: b) luuretegevusega seotud riigihankelepingud; Direktiivi (27) on selgitatud, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on mõned lepingud nii tundlikud, et oleks sobimatu kohaldada käesolevat direktiivi, hoolimata selle spetsiifilisusest. Nii on see riigihangete puhul, mida korraldavad luureteenistused, ja kõigi luuretegevuse, sealhulgas vastuluuretegevuse liikidega seotud riigihangete puhul vastavalt liikmesriikide määratlusele. Nii on see ka muude eriti tundlike ostude puhul, mis eeldavad väga kõrget konfidentsiaalsuse taset, näiteks teatavad ostud, mille eesmärk on piirikaitse või võitlus terrorismi või organiseeritud kuritegevuse vastu, mis on seotud krüpteerimisega või mõeldud spetsiaalselt varjatud tegevuseks või muuks sama tundlikuks tegevuseks, mida viivad läbi politsei- ja julgeolekujõud. RHS: RHS § 170. Seaduse rakendusala erisused kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes (1) Hankija ei ole kohustatud käesolevas seaduses sätestatud korda rakendama, kui: 2) leping on seotud luure- või vastuluuretegevusega, sealhulgas julgeolekuasutuse või kaitseväe luuretegevusega; Just siit tulebki see julgeolekuasutuse kitsendus tegelikult, mille otsa ka meie oleme takerdunud. Õige oleks peale koma olev osa ära jätta või kasutadagi direktiivi sõnastust. Direktiiv ja seadus ju ei räägi KJ riigihangete määratlemisel asutustest (julgeolekuasutused/kaitsevägi), vaid ostu olemusest (julgeolekuotstarbest). Soome seaduses on direktiiviga sarnane sõnastus. Neil on luuretegevusega seotud kaitse- ja julgeolekuhanked, mis on igati õige ja loogiline ning läheb kokku ka direktiivi mõttega. RHS muutmise ettepanek: Võimalikud sõnastused: a) luuretegevusega seotud riigihankelepingud;(direktiiv) b) leping on seotud luure- või vastuluuretegevusega (kehtiv sõnastus lühendatud kujul) c) luuretegevusega seotud kaitse- ja julgeolekuhanked (soome sõnastusest tuletatud aga kuna meie seadus ei kasutada erisuste puhul viidet KJ hangetele, ei ole see vast kõige parem variant). 55. 2) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „hankemenetluse“ Ei ole arvestatud Keeleliselt ei ole õige loetelu kõikide tekstiosaga „kontsessiooniteate avaldamisega alanud kontsessioonilepingu elementide vahele lisada sõna „või“, piisab sõlmimise menetluse“; sellest, kui see sõna on loetelu viimaste Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku lisada täiendusse ka „või“, elementide vahel, sellisel juhul tähendavad kuna kontsessioon ei ole hankemenetlus. eelnevad komad ka „või“. 56. 4) paragrahvi 8 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; Selgitatud Säte viiakse § 181 lg-tesse 1 ja 2 ning Teeme ettepaneku lisada seletuskirja selgitus, miks säte kehtetuks seletuskirjas sisaldub selgitus § 181 tunnistatakse. muudatuse juures. 57. 9) paragrahvi 12 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud, Eelnõu täiendatud. selgitatud Juriidilise isiku asutamise ja tema „Kui avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku kohta sellised äritegevuse aeg võivad olla erinevad, andmed puuduvad või ei ole need seoses hankija või juriidilise isiku millisel juhul ei võeta arvesse andmeid asutamise, äritegevuse alustamise või ümberkujundamisega enam juriidilise isiku asutamisest, kuivõrd see asjakohased, võib nimetatud tegevuste osakaalu hinnata majandustegevuse periood enne äritegevuse alustamist ei anna prognooside abil.“; adekvaatset infot otsustamaks, kas Nõustume muudatusega, kuid sättest on meie hinnangul puudu sõna sisetehingu või hankijatevahelise koostöö „kontrollitava“ (juriidilise isiku ees). eeldused on sisuliselt täidetud. Samas tekkis ka küsimus, et miks on vaja eristada juriidilise isiku asutamist ja äritegevuse alustamist. 58. 13) paragrahvi 15 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Selgitatud Muudatusest loobutud, kuivõrd ka erandid ja väikeostud kuuluvad sätte regulatsiooni „(11) Hankijal on õigus kohaldada käesolevas seaduses sätestatud alla. kohustusliku korra asemel riigihanke piirmäära või rahvusvahelist piirmäära ületavatele menetlustele kohalduvat korda ka nende hankelepingute sõlmimisel, mille läbiviimisele on seaduses sätestatud erireeglid või mille eeldatav maksumus jääb allapoole vastavaid piirmäärasid, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; Nõustume muudatusega, kuid sõnastust võiks muuta selgemaks, kuna hetkel võib jääda mulje, et mõeldud on ka erandeid ja väikeoste, millele seaduses kohustuslik menetluskord puudub. 59. 21) paragrahvi 30 lõike 3 teises lauses asendatakse sõna „täpsustada“ sõnaga Arvestatud Seletuskirja täiendatud. „täiendada“; Nõustume muudatusega, et ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitakse hankeleping raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt ning hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust täiendada. Tegemist on väga oodatud muudatusega, mis viimastel aastatel on palju segadust tekitanud. Kuna aga antud juhul on ühe sõna muutmisel märkimisväärne kaal ja võttes arvesse, et viimaste aastate praktikas on lähtutud kehtiva seaduse sõnastusest ja oluliselt rangematest tõlgendustest, tuleks seda seletuskirjas võimalusel veelgi enam lahti kirjutada, et oleks selge, mida mõeldakse „täiendamise“ all ja mis vahe neil kahel sõnal praktikas tegelikult on. Seletuskirja kohaselt ei ole kehtiv sõnastus direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 3 teise taandega kooskõlas ning kehtiv seaduse sõnakasutus viitab kahetsusväärselt, justkui oleks ühe pakkujaga raamlepingut võimalik sõlmida üksnes siis, kui kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused on raamlepingus ammendavalt sätestatud. Seletuskirjas on toodud, et tegelikult võimaldab aga direktiiv ka sellist ühe pakkujaga raamlepingut, kus hankelepingu sõlmimiseks ei piisa üksnes nö tellimuse esitamisest, vaid hankelepingu sõlmimine eeldab täpsemates detailides kokku leppimist ning esialgses pakkumuses käsitlemata aspektide paika panemist. Eeltoodu annab märku suhteliselt laiadest võimalustest. RHS § 30 lõike 1 kohaselt lähtutakse raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel raamlepingu tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. Kui näiteks olukorras, kus toidukaupade või bürootarvete raamlepingus on algusest saadik kirjas, et ostetavate toodete tegelik nomenklatuur võib raamlepingu perioodil esialgselt nimetatud toodete loetelust olla vajadusel ka teatud (mõistlikus) ulatuses erinev (kuna kõiki ostuvajadusi ei ole objektiivselt võimalik seesuguste hankeesemete puhul ammendavalt ette näha), siis kas sellisel juhul on riigihange uue sätte jõustumise järgselt õigesti üles ehitatud? Meie hinnangul on, sest sellisel juhul hankija lähtub hankelepingute sõlmimisel raamlepingu tingimustest ning RHS § 30 lõikest 1. Oleme arvamusel, et konkreetset tingimust ja selle lubatavust tuleks alati hinnata ka üldpõhimõtete valguses ja kui mingid tingimused, mis hankeesemest tulenevalt on objektiivsed ja põhjendatud, on algusest peale riigihanke tingimustes ettevõtjatele teada olnud, on hankija käitunud õiguspäraselt. Tõsi, see ei tähenda, et lähtuda tohiks põhimõttest, et „kõik, mis pole keelatud on lubatud“ ehk, et ka seesugused lahtised ehk pakkumuse täiendamist vajavad aspektid peaks mõistagi olema selgelt ja üheselt mõistetavalt riigihanke alusdokumentides kirjas, vältimaks vastuolu riigihanke üldpõhimõtetega. Loomulikult ei tähenda eeltoodu, et hankelepingu sõlmimisel raamlepingu alusel võiks asuda hankima midagi sellist, mida asjaomane riigihange üldse ei puuduta või mille kohta puuduvad raamlepingus igasugused tingimused. Seesugust praktikat riigihangete maastikul ilmselt tihti ka ei kohta. 60. 22) paragrahvi 30 lõike 9 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Ei ole arvestatud Eelnõu koostaja leiab, et sõnastus on selge ja arusaadav. „4) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides käesoleva seaduse §-de 85 ja 86 alusel sätestatud tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult kõige soodsama pakkumuse;“; Nõustume muudatusega, kuid palume kaaluda kas sõnastust saaks muuta lihtsamaks. 61. 25) paragrahvi 35 lõike 2 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; Selgitatud Vastav selgitus ei ole vajalik, kuivõrd Juhime tähelepanu, et seletuskirjas puudub info, miks teine lause on alles muudatust selles osas ei toimu ning laused jäetud. ei ole omavahel seotud. 62. 31) paragrahvi 46 lõikes 2 asendatakse sõna „ühte“ sõnaga „kahte“; Selgitatud Siiski vähendab tähtaja pikendamine Punktiga 31 pikendatakse selgitustaotlustele vastamise rahuaega negatiivse rakenduspraktika esinemise lihthankemenetluses ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale. Nõustume sagedust. muudatusega, kuid oleme siiski arvamusel, et ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale pikendaminegi ei lahenda probleemi, et vastamise aeg võib saabuda pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kuna hankijal on siiski õigus küsimusele vastata 3 tööpäeva jooksul. 63. 36) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: Arvestatud Eelnõu muudetud. „(41) Hankija lisab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine, märke käesoleva seaduse § 120 alusel kohaldatava ooteaja pikkuse kohta.“; Juhime tähelepanu, et RHS § 125 lõike 8 kohaselt kohaldatakse lihthankemenetluses hankelepingu sõlmimisele RHS § 120, võttes arvesse RHS § 125 lg 9 toodud erisusi. Eelnõu põhjenduspunkt säilitab § 125 lg 9 lihthankele 5 päevase ooteaja. Võttes arvesse, et § 47 kohaldub ka lihthankele, siis kas ei peaks olema märge § 120-le või § 125 lõikele 9. 64. 45) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: Selgitatud Sättest tulenevalt ei tohi muuta pakkumuste ega riigihanke alusdokumente viisil, „(31) Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral lõplikku pakkumust millega kaasneks konkurentsi moonutamise selgitada, piiritleda ja täpsustada, tingimusel et sellega ei muudeta pakkumust või pakkujate ebavõrdse kohtlemise oht. ega riigihanke alusdokumente, millega kaasneks konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise oht.“; Juhime tähelepanu, et kui üht või teist muuta ei tohi, siis kas piiritlemist, selgitamist või täpsustamist tuleb antud sätte kontekstis mõista analoogselt § 114 lõike 2 tõlgenduse valguses. 65. 52) paragrahvi 77 lõiget 4 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: Selgitatud Muudatusest loobutud, muudetud § 97, mille kohaselt ei pea heastamismeetmete „21) teave selle kohta, et käesoleva seaduse § 97 lõikes 1 nimetatud tõendid tõendeid esitama koos pakkumuse või tuleb esitada koos pakkumuse või taotlusega.“; taotlusega. Nõustume muudatusega, kuid lisame, et kuivõrd RHS sätestab, et pakkuja peab tõendid esitama koos pakkumusega ning seletuskirjas viidatud Euroopa Kohtu lahend ütleb, et vastav nõue peab olema RHAD-s toodud, on seega tegemist formaalse nõudega RHAD sisule. Praktikas oleks tegemist trafaretse tekstiga, mis RHAD-s sisalduma peaks. Kuivõrd see nõue võib hankijatel tähelepanuta jääda, siis vältimaks inimlikke eksimusi, võiks RAM lisaks seaduse muudatusele kaaluda ka asjakohase tehnilise lahenduse juurutamist, milleks oleks näiteks riigihangete registrisse kõrvaldamise aluste juurde ja/või hankepassi vormile vastavasisulise viite lisamine. 66. 62) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: Arvestatud Eelnõu muudetud ja teabe esitamise tähtaega pikendatud. „(71) Hankija esitab registrile ettevõtjapoolsed hankelepingu rikkumised, mille tulemusena on kohaldatud käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 8 nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi, kümne päeva jooksul nõude esitamisest arvates. Hankija nõude vaidlustamise korral lisab ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest arvates.“; Nõustume lisatud täiendusega. Tegemist on igati asjakohase ja vajaliku täiendusega. Kuivõrd tegemist on täiesti uue nõudega, mida hankijad peavad seaduse jõustudes täitma hakkama, võiks kaaluda pikemat esitamise aega, 10 päeva asemel näiteks 30 päeva. Seejuures on oluline, et kesksetes ja ühishangetes saaks iga riigihankes osalev asutus, kes on riigihangete registrisse ära märgitud, kuid ei ole ise riigihanget läbi viinud hankija, need andmed ise märkida. 67. 63) paragrahvi 85 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: Arvestatud, Seletuskirja täiendatud. selgitatud Kui hankija soovib juhtide või vastutavate „Pakkumuse hindamise kriteeriumina ei või sätestada käesoleva seaduse §-des isikute haridust ja kutsekvalifikatsiooni 99 ̶ 101 sätestatu alusel kehtestatavaid pakkuja või taotleja kvalifitseerimise hinnata, ei ole lubatud sätestada juhtide või tingimusi, välja arvatud § 101 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmed pakkuja või vastutavate isikute haridusele ja taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest kutsekvalifikatsioonile miinimumtaset vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need näitavad kvalfitseerimise tingimusena. Selles osas hankijale pakkumuse majanduslikku soodsust ja kui neid andmeid ei kasutata eelnõu kehtivat seadust ei muuda, vaid kvalifitseerimisel.“; kordab § 101 lg 1 p-s 6 sätestatud reeglit, mille kohaselt võib neid andmeid Nõustume kavandatava muudatusega, et kvalifitseerimise tingimusi kehtestada kvalifitseerimise tingimusena, pakkumuse hindamise kriteeriumidena kasutada ei tohi, kuid seletuskirjast kui neid ei kasutata pakkumuste hindamisel. võiks välja tulla kas kvalifitseerimiseks samaaegselt mingi miinimumlävendi Muudetav säte käsitleb üksnes vastutavate seadmine on siiski lubatav. Näiteks, kas on lubatav sätestada isikute ja juhtide haridust ja kvalifitseerimistingimusena, et teenuse osutamise eest vastutaval spetsialistil kutsekvalifikatsiooni. Kui vastutavatele peab olema kõrgharidus, kuid hindamisel omistatakse pakkujale teenuse isikutele või juhtidele soovitakse sätestada osutamise eest vastutava isiku eest punkt(e), kui sellel isikul on kõrgharidus muid nõudeid, näiteks kogemuse osas, ei mingis konkreetses, riigihanke objektiga seotud asjakohases valdkonnas? Kui ole keelatud neid kehtestada pakkumuse see on lubatav, võiks sätte viimase osa sõnastust täpsustada: „… ja kui neid vastavuse juures miinimumtingimusena konkreetseid andmeid ei kasutata samaaegselt kvalifitseerimisel.“. ja/või neid ka hinnata, kuivõrd kvalifitseerimise tingimustena neid seada ei ole lubatud. 68. 64) paragrahvi 85 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: Osaliselt arvestatud, Sõna „mõistliku“ asendatud direktiivis selgitatud kasutatud sõnaga „maksimaalse“. Register „Osakaalusid võib väljendada asjakohase mõistliku vahemikuna.“; ei saa võimaldada automaatset hindamist, kui hindamiskriteeriumidele ei ole Juhime tähelepanu, et seletuskirjast ei selgu, mida on silmas peetud „mõistliku määratud konkreetset osakaalu. Kui hankija vahemiku“ all. soovib uusi võimalusi hindamiskriteeriumide seadmisel kasutada, Ühtlasi viitame, et riigihangete register praegu ei võimalda tuleb registris märkida „hankija hinnatav“ hindamiskriteeriumide osas vahemikke määrata. ning hindamine läbi viia väljaspool registrit. 69. 65) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: Osaliselt arvestatud, Eelnõu muudetud. Rahandusministeerium selgitatud on esitanud liikmesriikide ekspertidele „(10) Kui pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalude määramine ei ole küsimuse, kuidas hindamiskriteeriume objektiivsetel ja riigihanke alusdokumentides kirjeldatud põhjustel võimalik, praktikas rakendatakse, kui need on esitab hankija kriteeriumid tähtsuse vähenemise järjekorras.“; määratud tähtsuse järjekorras. Kui vastused laekuvad, saame täiendada seletuskirja. Nõustume muudatusettepanekuga, ent võimalusel palume täiendada seletuskirja mõne viite või näitega, kuidas eeltoodut praktikas rakendada. Mida mõeldakse „objektiivsete põhjuste“ all (direktiiv eeldab, et tegemist on põhjendatud olukorraga). Ühtlasi lisame, et sätte sõnastuse kohaselt jääb mulje, et eksisteerib kahte liiki põhjendusi – objektiivsed ja need, mis on kirjeldatud RHADs. Seadusandja ilmselt ei ole silmas pidanud kahte erinevat põhjendust. 70. 68) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Eelnõu muudetud. „(1) Hankija ei tagasta pakkumuse tagatist pakkujale või realiseerib selle, kui edukas pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi, pakkuja muu tegevuse või tegevusetuse tõttu jääb hankeleping sõlmimata või edukas pakkuja ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut pakkujast tuleneval põhjusel hankija antud tähtaja jooksul täitma.“; Juhime tähelepanu, et siin sättes ei peaks olema „edukas pakkuja“. 71. 82) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: Selgitatud Eelnõu muudetud selliselt, et kõikidel hankijatel on võimalik riigihanke „(41) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud hankija võib alusdokumentides sätestada kõrvaldamise kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel on hankija alusena kohaliku maksuvõla kontrollimine. asukohajärgse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühenduse korral kõikide ühendusse kuuluvate hankijate asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses.“; Antud säte kohaldub küll kohalikele omavalitsustele (KOV), kuid viitame, et KOV üksuste ühenduse korral näib siiski asjakohane diskretsiooniline kõrvaldamise alus olevat see kui pakkujal või taotlejal on kasvõi ühe ühendusse kuuluva KOV hankija ees maksud tasumata. 72. 84) paragrahvi 95 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse Selgitatud Selgitame, et muudetakse üksnes § 95 lg 6 järgmiselt: esimest lauset ja teine lause jääb kehtima. „Kui hankija tuvastab mistahes ajal hankemenetluse käigus, et pakkujal või taotlejal esineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 või lõikes 41 sätestatud alus, annab ta pakkujale või taotlejale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks.“; Teeme ettepaneku kaaluda, kas siin ei peaks olema (sarnaselt eelnõu punktile 85) viimaseks lauseks „Kui pakkuja või taotleja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat või taotlejat hankemenetlusest.“? 73. 88) paragrahvi 96 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Selgitatud Tegemist on sünonüümidega ning seaduses on kasutatud sõna, millel on eesti keeles „(3) Kui pakkuja või taotleja asukohariik ei väljasta käesoleva paragrahvi täpselt selline tähendus, milline on olnud lõikes 2 nimetatud dokumente, võib need asendada pakkuja või taotleja või direktiivi mõte. tema esindaja vande all antud tunnistusega või, kui pakkuja või taotleja asukohariik sellist dokumenti ei väljasta, pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega.“; Juhime tähelepanu, et seletuskirjas on kasutatud sõna „tõotamine“. 74. 95) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: Arvestatud Eelnõu muudetud. „(51) „Kui pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja ei osale edasises riigihankes.“; Nõustume muudatusega, kuid võttes arvesse, et kavandatava muudatusega eristatakse mõisted „riigihange“ ja „riigihanke menetlus“, teeme ettepaneku sõnastus ka sellest lähtuvalt üle vaadata ning kasutada sõna „riigihankes“ asemel sõnad „riigihanke menetluses“. Sellisel juhul tuleks taoliselt muuta ka § 96 lg 5, kasutades „riigihankes“ asemel sõna „riigihanke menetluses“. 75. 100) paragrahvi 103 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Selgitatud Kuivõrd muudatuse kohaselt võib hankija nõuda, et ettevõtjad vastutaksid „(3) Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule hankelepingu täitmise eest ühiselt, võib ja finantsseisundile esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, võib tekkida küsimus, kas see tähendab, et hankija riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja ja teine ettevõtjad peavad hankelepingut ka täitma ettevõtja vastutavad hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ühiselt.“; ühiselt. Nii see aga ei ole, vaid hankelepingut võib täita ka näiteks ainult Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku seletuskirja sõnastus üle üks ettevõtja, ent vaatamata sellele vaadata. Täpsemalt, seletuskirjas on antud sätte juures selgitatud lisaks, et vastutavad hankelepingu nõuetekohase „Muudetud sõnastus ei tähenda, et ühispakkujatega sõlmitav hankeleping täitmise eest täies mahus ka teised oleks tingimata selline, mida ühispakkujad saavad täita üksnes ühiselt (VÕS § asjaomased ettevõtjad. 64), vaid seda, et juhul kui hankelepingut rikutakse, vastutavad rikkumise eest tervikuna kõik ühispakkujad (VÕS § 65 lg 4) olenemata sellest, kes ühispakkujatest pidi hankelepingu konkreetse kohustuse täitma“. Eeltoodu jääb antud sätte kontekstis pisut arusaamatuks. 76. 101) paragrahvi 103 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ Ei ole arvestatud Nendes kahes punktis käsitletakse väga tekstiosaga „või 4“; erinevaid olukordi, mistõttu ei ole samad põhjendused kohaldatavad. Ühel puhul on tegemist kõrvaldamise aluste Juhime tähelepanu, et kui nimetatud nõue tuleneb direktiivist siis on seda kontrollimisega hankemenetluses, ent teisel kohustuslik rakendada alates rahvusvahelisest piirmäärast, mistõttu võiks juhul raamlepingu alusel hankelepingu siseriiklikel hangetel jätta lg 4 kontrollimise vabatahtlikuks, põhjendades seda sõlmimise puhul, kus ühe korra on samuti hankijate töökoormuse vähendamisega, sarnaselt nagu punkti 110 kõrvaldamise aluseid juba kontrollitud. muudatust on põhjendatud. Teisel juhul on hankijal siiski võimalik sätestada, et kõrvaldamise aluseid kontrollitakse. 77. 107) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: Arvestatud Eelnõu muudetud. „(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel esitatav hankepass peab sisaldama kinnitust, et ettevõtja, kelle vahenditele pakkuja või taotleja tugineb, ei vasta ühelegi käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud tingimusele ja ta vastab sellele kvalifitseerimiseks esitatud tingimusele, mille osas pakkuja või taotleja teise ettevõtja vahenditele tugineb, ning hankija nõutud andmeid esitatud tingimusele vastamise kohta.“; Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku kasutada sõnastuses, mis vastab mõttele, et tema suhtes ei esine nimetatud aluseid. 78. 110) paragrahvi 104 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud Eelnõu muudetud. järgmiselt: „Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata või kui raamlepingu maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem.“; Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku sõnastust lihtsustada, kuna see on raskesti mõistetav. 79. 138) paragrahvi 125 lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises Arvestatud Eelnõu muudetud. sõnastuses: „Hanketeate avaldamisega registris või juhul, kui lihthankemenetlus viiakse läbi mitme-etapilisena, muude riigihanke alusdokumentide esitamisega taotlejatele loetakse esitatuks ettepanek esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Lihthankemenetluse lõppemisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatut.“; Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku sõnastus üle vaadata, kuna nimetatud täiendusega koos muutub lõike terviktekst raskesti arusaadavaks. 80. 143) paragrahvi 125 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Eelnõu muudetud. „(9) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne viie tööpäeva möödumist lihthankemenetluses hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase otsuse kohta teate esitamisest.“; Nõustume muudatusega, kuid teeme ettepaneku lisada selguse huvides, et ühe pakkuja puhul ooteaega ei kohaldata. 81. 180) paragrahvi 168 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: Selgitatud Kuivõrd muudatus §-s 168 on samasisuline muudatusega §-s 145, on neid muudatusi „Käesoleva seaduse § 115 lõigetes 2 ̶ 6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5 ̶ 10 seletuskirjas selgitatud koos, § 145 juures. sätestatut kohaldatakse, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.“; Juhime tähelepanu, et seletuskirjas on viidatud § 169 (peaks olema 168) ning paragrahvi 168 ei ole seletuskirjas selgitatud. Punkt 181 on puudu. 82. 182) paragrahvi 173 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Seletuskirja täiendatud. 5) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik kriisiolukorrast tingitud kiireloomulisuse või hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-s 94, § 125 lõikes 4 või §-s 174 sätestatud tähtaegadest. Nõustume muudatusega, kuid seletuskirjas vajab täpsustamist, mida tähendab „kriisiolukord“ – kas hädaolukorra seaduse tähenduses või on tegemist laiema olukorraga. 83. 184) paragrahvi 173 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Eelnõu muudetud. „(4) Asjade hankelepingu sõlmimise korral on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena käesoleva seaduse § 49 lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 sätestatud alustel, samuti juhul, kui asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme. Sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada viit aastat, välja arvatud erandjuhtudel, arvestades toodete, seadmete või süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida pakkuja vahetamine võiks põhjustada.“; Juhime tähelepanu, et direktiivis ei ole kasutatud terminit „ülemäärane“, vaid „disproportional“. Lähtudes inglise-eesti õigussõnaraamatust, tähendab see „ebavõrdelisus“ või „disproportsioon“, mitte aga „ülemäärane“. Termin „ülemäärane“ võib muuta oluliselt direktiivis toodud mõtet. 84. 188) paragrahvi 174 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Eelnõu muudetud. „(2) Hankija võib käesoleva seaduse § 94 lõike 1 punktis 2 nimetatud tähtaega lühendada piiratud või konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaegu lühendada piiratud hankemenetluses kuni kümne päevani, kui hankijal ei ole võimalik pakkumuste või taotluste esitamise tähtaegadest kinni pidada riigihanke alusdokumentides põhjendatud objektiivsete ja kiireloomuliste asjaolude tõttu.“; Juhime tähelepanu, et direktiivis ei ole kasutatud „põhjendatud objektiivsete ja kiireloomuliste asjaolude tõttu“, vaid üksnes „kiireloomuliste asjaolude tõttu“. 85. 219) paragrahvi 215 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Arvestatud Eelnõu sõnastust on muudetud, jättes Eelnõu § 1 punktist 251 välja sõnad „(1) Hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole „sealhulgas ideekonkurssi“ ja täiendades eelnenud käesolevas seaduses nõutud riigihanke menetlust, sealhulgas vastavalt Eelnõu § 1 punkti 2 [„171) ideekonkurssi, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; riigihanke menetlus on igasugune käesoleva seaduse alusel läbi viidav Juhime tähelepanu, et ideekonkurss on uue termini valguses samuti riigihanke menetlus, mille eesmärk on hanke- või menetlus mistõttu ei ole meie hinnangul tarvidust seda enam eraldi välja tuua. raamlepingu sõlmimine või ideekavandi Sättest võib saada mitmeti aru; 1) ideekonkursi läbiviimine on kohustuslik ja saamine;“]. 2) riigihanke menetlused ei hõlma ideekonkursse. SOTSIAALMINISTEERIUM 86. Kooskõlastame eelnõu, aga samas palume sotsiaal- või eriteenuste Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. hankelepingute sätteid puudutavas osas võtta kindlasti arvesse Töötukassa seisukohti, kuna neil on hangete läbiviimisega suur kogemus ja sellega seotud probleemidest hea ülevaade. VÄLISMINISTEERIUM 87. Eelnõu punkti 120 kohta märgime järgmist. Seletuskirjas viidatakse eelnõu Ei ole arvestatud Arvestades, et hankijad soovivad sätestada punkti 120 selgituses, et on olukordi, kus pakkumuste maksumuste pigem suuremaid ning pakkujad soovivad kõrvalekalde erinevus 10% või 15% on liialt madal, et seada kahtluse alla madalaimaid kõrvalekalde protsente, pakkumuse tõsiseltvõetavus. Samuti nenditakse seletuskirjas, et kohustusliku leiame, et eelnõus pakutud kõrvalekalde protsendi sätestamine ei välista hankelepingu nõuetekohase täitmise riski ning protsendid (kehtiva seaduse 10% asemel 5- hankijal peaks olema võimalus oma kogemusest tulenevalt seda teisiti ette 15% ja 20% asemel 10-30%) on näha. Samas on eelnõu tekstis siiski piiratud hankija võimalust määrata kompromissina kõige sobilikumad. kõrvalekalde erinevuse suuruseks 5-15%. See tähendab, et vaatamata eelnõu seletuskirjas nenditule ei saa hankija määrata võimaliku erinevuse suuruseks rohkem kui 15%. Välisministeerium on seisukohal, et eelnõus toodud protsendid on liiga madalad, kuna ehitushangetes on pakkumuste maksumuste erinevused väga sageli suuremad kui 15%. Samas ei ole sellised erinevused toonud kaasa pakkuja suutmatust pakutud hinnaga lepingut täita. Välisministeerium teeb ettepaneku muuta eelnõu punkti 120 nii, et hankijal on võimalik maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusega võrrelduna määrata kõrvalekalde suuruseks 5-30% ja pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10-50%. 88. Välisministeerium teeb ettepaneku muuta ka riigihangete seaduse § 122 lõiget Arvestatud Eelnõu muudetud. 5, mille kehtiva sõnastuse kohaselt kontrollib hankija ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessioonilepingu korral hankemenetluse jooksul pakkumuses nimetatud alltöövõtjate suhtes ja pärast hankelepingu sõlmimist hankelepingu täitmisel lisanduva alltöövõtja suhtes seaduse § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist. Välisministeerium teeb ettepaneku muuta sõnastust nii, et hankija peaks kontrollima pakkumuses nimetatud alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid hankemenetluse jooksul üksnes edukal pakkujal ja pärast lepingu sõlmimist lisanduvate alltöövõtjate osas. Vastasel juhul võib jõuda järeldusele, et kuigi pakkujate osas peab hankija kontrollima kõrvaldamise aluste puudumist üksnes edukal pakkujal (§ 104 lg 8), siis juhul, kui pakkuja on nimetanud pakkumuses alltöövõtjaid, peaks hankija kontrollima kõikide alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid isegi siis, kui konkreetne pakkumus ei osutu edukaks. 89. Välisministeerium teeb ettepaneku muuta ka riigihangete seaduse § 83 lõiget Selgitatud Riigihangete register võimaldab andmeid 3 nii, et hankija võiks raamlepingu korral vajadusel esitada registrile andmed esitada pärast iga hankelepingut. Kui raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse hankijale on iga 12 möödumisel andmete kohta pärast iga hankelepingu sõlmimist, kuna mõnede raamlepingute puhul esitamine koormav, võib ta seda teha ka ei ole otstarbekas esitada andmeid üksnes iga 12 kuu möödumisel. pärast iga hankelepingu sõlmimist. 90. Teeme ettepaneku kaaluda riigihangete seaduse muutmise seaduse raames Arvestatud Eelnõu muudetud. täpsustada muuhulgas RHS § 104 lg 8 alusel eduka pakkuja ja tema kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsuste vastuvõtmist. Hiljutise vaidlustuse raames tõstatatud probleemi valguses selgus, et mitte ainult Välisministeerium, vaid ka mitmed teised hankijad tõlgendavad riigihangete seadust erinevalt ja jätkuvalt tehakse kõiki otsuseid ka korraga ehk kõik hankemenetluses tehtavad otsused vormistatakse ühe otsusega. Õigusselguse põhimõtet arvestades peaks seaduse tekstist selgemalt välja tulema, et pakkumuste hindamise tulemusel pakkumuse edukaks tunnistamise (eduka pakkuja valimise) otsus peab eelnevalt olema jõustatud (kehtiv) ning sellele peab järgnema ajaline vahe, mille järel alles saab teha otsuse eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise või kõrvaldamise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Ehk et RHS § 104 lg 8 nimetatud otsus ja RHS § 117 lg 1 ja 2 nimetatud otsused peavad olema eraldi otsustena vormistatud. Ühe võimaliku sõnastusena pakume RHS 104 lg 8 järgmist: Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga või kui hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata. Pärast pakkuja edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastavust ja teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Kui sama põhimõte kehtib ka RHS 114 lg 1 ja RHS § 104 lg 6 koostoimes ning RHS § 117 lg 1 alusel tehtavate otsuste puhul, siis palume kaaluda ka nimetatud sätete sõnastuse täpsustamist, mis selgelt viitaks erinevate otsuste tegemise vajadusele. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust ja RHS § 117 lg 1 sätestab, et hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi. Ka viidatud sätete puhul tekib küsimus, kas selleks, et hankija saaks liikuda pakkumuste vastavuse kontrollimise etappi peaks pakkujate osas olema kvalifitseerimise otsus juba eelnevalt vormistatud (sh allkirjastatud otsuse tegemise õigust omava isiku/isikute poolt) ning sarnaselt, kas pakkumuste hindamise etappi mineku eelduseks on pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse vormistamine (sh allkirjastamine otsuse tegemise õigust omava isiku/isikute poolt). 2. Arvamused ja ettepanekud ADVOKAADIBÜROO COBALT OÜ 91. Eelnõu punktiga 7 viiakse § 10 lg 3 p 1 kooskõlla selle aluseks oleva direktiivi Arvestatud Eelnõu muudetud. 2014/24/EL art 41 teise lõiguga, mille kohaselt tuleb riigihanke alusdokumentides avaldada teave, mis ettevõtjaga turu-uuringu käigus vahetati, mitte aga üksnes teave, mis ettevõtjale selle käigus hankija poolt esitati. Teisisõnu tuleb avaldada ka see teave, mida ettevõtja hankijale esitas. Siin peab olema võimalus ka mitte avaldada ärisaladusega kaitstud infot. Vastasel juhul ei hakka ettevõtjad turu-uuringutes osalema, kuivõrd sellega avaldub nende ärisaladus. Direktiiv vaikib küsimuses, kas avaldama peab kõik olulise info, mis on ühtlasi ka ettevõtja ärisaladuseks. 92. Punktiga 16 tehakse selgemaks segalepingute regulatsiooni, mis on tervitatav. Selgitatud Rahandusministeerium koostab Soovitan ministeeriumil teha segalepingule kohalduva õige menetluse juhendmaterjali segalepingute kohta. skeemi, sarnaselt menetluse skeemidele: (järgneb link). 93. Punktiga 36 lisatakse hankijale kohustus lisada otsusele, millele järgneb Osaliselt arvestatud, Eelnõu muudetud. Vaidlustamisviidete hankelepingu sõlmimine märke käesoleva seaduse § 120 alusel kohaldatava selgitatud osas selgitame, et kuigi riigihanke menetlus ooteaja pikkuse kohta. Esiteks soovitaksin lisada sättele ka raamlepingu ei ole haldusmenetlus, on riigihanke sõlmimine, kuivõrd selle sõnastustest välja jätmine võib tekitada praktikas menetluses tehtud otsused siiski probleeme. haldusotsused, millest tulenevalt laieneb Teiseks, kui juba kohustada lisama otsusele info ooteaja kohta, tuleks lisada HMS § 57. ka viide vaidlustamise tähtaja kohta. Praktikas on ilmnenud probleeme, et pakkujad „magavad maha“ hankija otsuse vaidlustamise, sest nad ei ole teadlikud riigihanke asjade lühikestest vaidlustamise tähtaegadest ning otsustes puudub ka konkreetne vaidlustamisviide. Samuti ei ole harvad juhud, kus pakkujatele tehakse riigihangete registris nähtavaks mõni protokoll või otsus, mille kehtivuse osas puudub pakkujal igasugune info. Nimelt võivad hankijad käsitleda registri poolt genereeritud otsuseid kui hankekomisjoni otsustena (või protokollidena, kuigi register nimetab need automaatselt otsuseks). See tekitab segadust selles osas, kas hankija on teinud otsuse, mida tuleb ja saab vaidlustada või on tegemist alles toiminguga, mis ei ole eraldiseisvalt vaidlustatav. Seetõttu võiks seadust täiendada viisil, et kohustada hankijaid lisama otsustele ka vaidlustamisviiteid. 94. Punktidega 32, 115 ja 118 liigutatakse varem seaduse 2. peatükis paiknenud Selgitatud, osaliselt RHS 1. peatükk kohaldub ka riigihangetele ärisaladuse regulatsioon seaduse 1. peatükki. Vajadus antud muudatuse arvestatud alla lihthanke piirmäära. RHS § 4 p 16 tegemiseks tulenes aruteludest huvigruppidega, kes leidsid, et ärisaladuse kohaselt on riigihange asja ostmine, teenuse regulatsioon peaks laienema ka allapoole riigihanke ja lihthanke piirmäära tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö jäävatele riigihangetele. tellimine või kontsessioonilepingu Eelnõust jääb mõnevõrra ebaselgeks kas § 461 kohalduks ka allapoole sõlmimine hankija poolt. Asjaolu, et RHS lihthanke piirmäära ning olukorras, kus hankija ei ole pakkumusi võtnud seob kindla menetluse läbiviimise vabatahtlikult RHRis, näiteks, kui hankija küsib pakkumusi e-kirja teel. kohustuse teatud piirmääraga, ei tähenda, et Punkti 14 juures on selgitatud, et juhul, kui võrgustikusektori hankija alustab alla selle piirmäära jäävatele riigihangetele menetlust riigihangete registris millegi ostmiseks, näiteks väikehankena, mis riigihangete seadus ei kohalduks. Need ei ole seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris, tuleb tal järgida terves sätted, mis kohalduvad üksnes teatud RHS 1. peatükis sätestatut, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke kindlat piirmäära ületavatele riigihangetele, üldpõhimõtteid ja otsustest teavitamise korda. Sellest tuleneb, et on seaduses eraldi nimetatud (näiteks § 115 registriväliselt oste tehes, ei ole vajadust järgida tervet 1. peatükki. Ometi p- lg 2 või § 122 lg 2). Seega on ilmselge, et de 32, 115 ja 118 juures selgitatakse, et regulatsioon kohaldub ka alla lisatav § 461 kohaldub ka riigihangetele alla lihthanke piirmäära. lihthanke piirmäära. Pakkumuse objektiks olevate asjade nimekiri kui ärisaladus. EKTÄKS § 5 lg Punkti 14 osas eelnõu muudetud. 2 loetleb ärisaladuse eeldusteks mh teabe salajasuse ning selle väärtuse salajasuse tõttu. Vaatamata sellele on asjade hankelepingute sõlmimiseks Lisatavasse § 461 lg-sse 1 lisatud täpsustus, korraldatavas hankemenetuses valdav praktika tunnistada ärisaladuseks kogu et teabe ärisaladuseks määramisel pakkumus, sh pakkumuse koosseisus esitatud toodete nimekiri. Näiteks kui lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise hankija hangib suurköögiseadmeid, mille hankel osalevad erinevad ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 maaletoojad, siis kõik määravad pakkumuse ärisaladusega kaitstuks. Minu sätestatust. praktika kohaselt hankijad ärisaladuse analüüsi ei lasku ning keelduvad pakkumuste väljastamisest isegi juhul kui esitada veenvaid argumente, miks antud info ei saaks olla ärisaladus. Nimelt paigaldatakse hangitavad esemed avalikku ruumi (või vähemalt ligipääsetavasse ruumi), mistõttu ei saa need olla salajased (v.a. tõesti riigikaitseliste objektide puhul). Seega on pakkumuste vastavusega seotud vaidlustuse esitamisel vaja pakkuda, mis toodet võis konkurent pakkuda ning esitada vaidlustus hüpoteetilistel alustel, et toode X ei vasta hanke tehnilise kirjeldusele p-le y. Teadmine, et konkurent pakkus just toodet X on sealjuures vaidlustaja arvamus, mitte tõsikindel fakt, sest pakkumusele juurdepääsu ei ole antud. Samas, on kohtus ja vaidlustuskomisjonis hulgaliselt lahendeid, kus on avatud kaartidega analüüsitud pakutud toote omadusi ja selle vastavust tehnilisele kirjeldusele. Seetõttu võiks juba seadus sisaldada sätet, et asjade hankelepingu puhul on vähemalt pakutavate toodete nimekiri eelduslikult avalik. See tähendab, et jääb võimalus kaaluda konkreetseid asjaolusid ja hankelepingu eripärasid (mh kas selle alusel hangitav toode saab olema avalik) ning kaitsta toodete nimekirja kui ärasaladust, kuid eelduslikult tehtaks selline nimekiri teistele pakkujatele avalikuks. 95. Keskmise palga nõuet RHS § 115 lg 2 p 2 sõnastuses muudetud ei ole. Minu Selgitatud Rahandusministeeriumil on plaanis uurida, seisukoht 2019. aasta seisukohas VTK-le oli ning on jätkuvalt selline: Olen kas RHS § 115 lg 2 regulatsioonist on selgel veendumusel, et keskmise palga nõue praegusel kujul ei sobi tõusnud loodetud kasu ning vastavalt alapakkumuse regulatsiooni, kuna see ei seondu alapakkumuse instituudiga. tulemustele otsustada, kas regulatsioon on Kõige suurem probleem seondub justnimelt asjaoluga, et pakkumus ei pruugi jätkuvalt vajalik või saab sellest loobuda olla alapakkumuse omadustega (st märkimisväärselt madala hinnaga) ning ning rakendada vajadusel alternatiivseid keskmine palk ei pruugi näidata mingeid seoseid tulevikku suunatud meetmeid. Eelnõu VTK koostamise ajal ei hankelepingu täitmisega. Kompromissina võiks kaaluda § 115 lg 2 p 2 olnud regulatsioon veel piisavalt kaua täiendamist viisil, et hankija on kohustatud küsima selgitust, kui keskmine kehtinud, et oleks olnud võimalik selliseid töötasu vastavas valdkonnas oli väiksem kui 70% keskmisest töötasust andmeid saada ning järeldusi teha. vastavas valdkonnas ning pakkumuse maksumus on hankelepingu eset Tõendi nõudmise eristamine nendelt arvestades põhjendamatult madal. alltöövõtjatelt, kes tegelevad ehitamisega ja Sellisel juhul on keskmise palga seos alapakkumusega ka tuvastatud ning kes tegelevad muude tegevustega (koristus, hankijatel oleks ka oluliselt lihtsam kontrollimenetlust läbi viia, sest logistika, transport) ei ole piisava selgusega pakkumuse maksumus viitab alapakkumusele ning hankija saab enda kahtlusi võimalik. Näiteks võib alltöövõtja tegeleda muuhulgas põhjendada turu keskmisest madalamate töötasudega, mille nii ehitustööde, koristustööde kui ka muude õigustamise kohustus läheb üle pakkujale. Iseasi on sellise kontrollimenetluse tegevustega. Sellisel juhul on võimatu mõttekus, sest ükski norm ei kohusta maksta töötajatele käesolevas sättes eristada nende töötajate keskmist töötasu, nimetatud keskmist töötasu. Ühtki tegevust ega kohustust ei tohiks sätestada kes tegelevad kostustöödega nendest, kes vaid tegevuse läbiviimise eesmärgil. Igasugune täiendav tegevus tegelevad ehitustöödega. Lõppkokkuvõttes hankemenetluses peaks viima ka mingi eesmärgini. Seetõttu tuleks hankijate oleks kõikide asjaosaliste (hankija, halduskoormuse vähendamiseks üldse kaaluda § 115 lg 2 p 2, lg 3-6 kehtetuks pakkuja, alltöövõtja ja tõendi väljastava tunnistamiseks, sest nendega ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki. ametiasutuse) töö- ja halduskoormus Juhul kui keskmise palga nõude juurde jääda ja seda täpsustada, siis tasuks sedavõrd suur, mis kuidagi ei oleks tõesti täpsustada, et välistada tasuks kontrolli selliste alltöövõtjate suhtes, kes õigustatud sellest tuleneva võimaliku ei tegele ehitamisega, nt koristus, logistika, transport, renditööjõu pakkuja kasuga. Kui alltöövõtja üldse ehitustööde ei ning muude tugiteenuste pakkujad. tegele, on tal võimalik juhul, kui tema keskmine töötasu jääb alla sättes toodud protsendimäära, selgitada, et valdkonnas, kus tema tegutseb, ei ole keskmine töötasu võrreldav ehitusvaldkonna töötasu keskmise tasemega. 96. Punktiga 160 laiendatakse kontsessioonilepingu sõlmimise menetlustele § Ei ole arvestatud Eelnõu muudetud ja § 115 kohaldamisest 115 regulatsioon – muudatus on igati põhjendatud ning olin selle poolt juba teenuste kontsessioonide puhul loobutud 2019. aastal, kui esitasin seisukoha VTK-le: Põhjendamatult madala ELVL ettepaneku põhjendustest lähtuvalt. maksumusega pakkumuse (st § 115) regulatsioon peaks selgelt kohalduma ka kontsessioonimenetluses ning sotsiaal- ja eriteenuste menetluses. Võib öelda, et enim vaidlusi alapakkumuste osas seisnebki kontsessioonimenetlustes, täpsemalt jäätmeveo ainuõiguse andmisel ning avaliku liiniveo ainuõiguse andmise hangetes ning suhteliselt palju alapakkumuse vaidlusi on ka toitlustushangetes, mis on sotsiaal- ja eriteenuste menetlus. Juhul kui välistada § 115 kohaldumine kontsessioonimenetlustes, siis selle negatiivne mõju sektorile oleks väga suur. 97. Punktiga 209 lisatakse vaidlustusmenetluse kulude hüvitamisele juhtum, kus Arvestatud Eelnõu muudetud. hankija tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente, ent ei mööna sõnaselgelt, et ta vaidlustuse omaks võtab. Tervitan seaduse täpsustust, mis tagab ettevõtjatele õiglase lahenduse menetluskulude hüvitamiseks vaidlustusmenetluses. Küll aga soovitaksin täpsustada viidet seadusesättele ka § 192 lg 3 p 5-ga, kuivõrd § 197 lg 1 p 8 viitab erinevatele alustele, mille tõttu vaidlustusmenetlus lõppeb, sh vaidlustamisõiguse puudumisele. Teoorias võib mõni neist alustest ilmneda ka menetluse hilisemas faasis (nt vaidlustamisõiguse puudumine) ning vaidlustusmenetlus kuuluks lõpetamisele samuti § 197 lg 1 p 8 alusel, kuid siis ei ole põhjendatud mõista hankijalt välja vaidlustada kantud kulusid. 98. Vastuvaidlustus või vaidlustusõiguse küsimuse alla seadmine (puudub Ei ole arvestatud Sellist mastaapset muudatust ei ole eelnõus). võimalik antud eelnõu raames teha, kuivõrd Eesti õiguskorras puudub vaidlustusse või kaebusesse (kui kaebus vaja esitada eeldab põhjalikumat analüüsi ning seda otse kohtusse) kaasatud kolmandal isikul õigus esitada vastuvaidlustus või teemat VTK-s ka ei käsitletud. Sellise vastuväide kaebeõiguse olemasolu kohta. Probleem ilmneb olukorras, kus muudatuse osas oleks kindlasti vaja teisele kohale jäänu vaidlustab näiteks pakkuja edukaks tunnistamist, kuid laiemalt hankijate ning ettevõtjate edukas pakkuja tahaks esitada vastuväite, et vaidlustaja enda pakkumus oli arvamust, samuti tuleb kaasata puudustega ja poleks üldse tohtinud vastavaks tunnistada. Edukal pakkujal ei vaidlustuskomisjon. ole kaebeõigust mitte-edukate pakkujate suhtes tehtud otsuste Rahandusministeeriumil on plaanis teemat vaidlustamiseks ning olukorras, kus eduka pakkuja suhtes on juba esitatud analüüsida ning vajadusel selline muudatus vaidlustus, puudub tal tavaliselt võimalus seda teha, sest vaidlustamise tulevikus teha. tähtaeg on möödas. Mujal Euroopas tuntakse ka riigihanke asjades vastukaebust, mis seabki kahtluse alla vaidlustaja/kaebaja õiguse hankelepingu sõlmimisele (nt EKo C 223/16). Kehtiva õiguse kohaselt, kui pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks ning pakkuja väljub sellega hankemenetlusest, puudub tal selles hankes otsuste vaidlustamise õigus, sest tal puudub hankelepinguni jõudmise võimalus. Seega ei jää menetlusest väljunud pakkujal muud üle, kui pöörduda Rahandusministeeriumi järelevalvetaotlusega, et tuvastataks konkureeriva pakkuja pakkumuse vastavust (või muud puudust), kuid viimasel puudub kohustus järelevalvemenetlust algatada. Kui siiamaani ei ole VAKO tunnistanud vaidlustamisõigusena vaidlustaja kaudset võimalust hankelepingu sõlmimiseks uues hankemenetluses, siis VAKO 16.03.2021 otsusega 30-21/220308 p 16 on see siiski võimalikuks tunnistatud lähtuvalt asjakohasest EK praktikast. Seetõttu võiks kaaluda nt § 192 täiendamist viisil, et kolmandal isikul on õigus esitada põhjendatud vastuväiteid vaidlustuse esitamise õiguse kohta, mis välistaksid vaidlustaja võimaluse hankelepingu sõlmimiseks, millisel juhul peakski vaidlustuskomisjon sisuliselt läbi vaatama kaks vaidlustust – vaidlustaja ja kolmanda isiku suhtes esitatud väidete osas. Sellise vastuväite esitamise õiguse võib tagada ka riigilõivu tasumise kohustusega. Alternatiiv on anda kolmandale isikule võimalus esitada nt 3 tööpäeva jooksul peale vaidlustuse kohta teate saamist vastuvaidlustus, mida menetletaks iseseisva vaidlustusena, kuid mis võib olla VTK ettepaneku kohaselt liidetud esimese vaidlustusega. 99. Eelnõu §-ga 2 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku. Hankeasjade Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. menetlemise juurde lisatakse kaks sätet, millest esimene sätestab analoogselt vaidlustuse läbivaatamisega vaidlustuskomisjonis, et hankija ei tohi enne kaebuse läbi vaatamist ja selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist hankelepingut sõlmida. Olen muudatuse poolt ning leian, et automaatne hankelepingu sõlmimise keeld on ka kooskõlas valdava praktikaga. Lähtuvalt meie kogemusest võin öelda, et kohus rahuldab 99% esialgse õiguskaitse taotlustest, mistõttu on esialgse õiguskaitse eraldi taotlemine ja sellele kuluv aeg ebaratsionaalne. Lähenemine, kus hankija peab vastupidi taotlema luba hankelepingu sõlmimiseks, on igati tasakaalukas ega kahjusta ülemääraselt ka avalikke huve. 100. RHS § 185 ja erandhanked Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud. Nö erandhangete puhul Praktikas tekitab märkimisväärseid probleeme küsimus, kuhu on vaja esitada on võimalik vaidlustuskomisjonis vaidlustus menetluses, mis puudutab nn erandhanget. Kuni 6.02.2019 vaidlustada üksnes seda, kas erandi Riigikohtu määruseni asjas nr 3-17-1151 kehtis selge praktika, et kasutamine on õigustatud. erandhankest võrsunud vaidluseid ei lahendata riigihangete vaidlustuskomisjonis vaid tavapärase haldusasjana halduskohtus. Kuid Riigikohus pööras tähelepanu asjaolule, et see praktika ei ole päris õige ning VAKO-l võib siiski olla pädevus menetleda ka erandhankes tehtud otsuseid, samuti, et sellised vaidlused tuleb halduskohtus menetleda kui hankeasju HKMS 28. ptk mõttes. Riigikohus leidis, et RHS v.r § 14 lg-s 1 anti selgelt üksnes hankijale võimalus mitte rakendada RHS-s sätestatud korda, mitte ei välistatud erandhangete puhul kogu RHS, ammugi mitte HKMS 28. peatüki kohaldamist. HKMS 28. peatüki kohaldamist ei reguleeri RHS v.r § 14, vaid HKMS § 266 lg-d 1 ja 2 koostoimes RHS v.r § 2 lg-ga 2 (p 5). Riigikohus selgitas p-s 6 täiendavalt: „Kolleegium on seisukohal, et vaatamata RHS v.r § 117 lg 1 sõnastusele peab VAKO vaidlustusmenetluses kohaldama ka Eesti ja Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtteid, põhiseadust (PS) ning Euroopa Liidu riigihankeõiguse norme. VAKO pädevus selleks tuleneb PS § 3 lg-st 1, põhiseaduse täiendamise seaduse §-st 2 ning Euroopa Liidu lepingu art 4 lg-st 3. Kuna aga neile põhimõtetele ja normidele tugineva vaidluse kohtueelseks lahendamiseks puudus RHS v.r § 117 lg 1 ja puudub RHS kehtiva redaktsiooni (RHS u.r) § 185 lg 1 valguses sõnaselge kohustus, siis on neile põhimõtetele ja normidele, aga mitte RHS v.r-le (sh selle §-le 3) või RHS u.r-le tuginev kaebus lubatav ka ilma kohtueelset korda läbimata. See mööndus on vajalik ebaselgest kaebekorrast tingitud minetuste vältimiseks ja tõhusa õiguskaitse tagamiseks. Nagu kolleegium märkis juba asjas nr 3-3-1-52-11 (p 18), ei saa mõistlikuks ega otstarbekaks pidada olukorda, kus kohtueelse menetluse kohustuslikkus sõltub kaebuses viidatud õiguslikest alustest ning sama nõudega võib olla vajalik pöörduda samaaegselt nii vaidlustuskomisjoni kui ka halduskohtusse. Lisaks vaidlustuskorra keerukusele vaidlustajate jaoks ja potentsiaalselt paralleelsetele menetlustele kahes organis võib tekkida olukord, kus kaebuses ei tugineta küll RHS-le, kuid kohus peab RHS sätteid asja lahendamisel oluliseks - kohus ei ole seotud kaebuse õiguslike põhjendustega ning kohaldab õigust sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest (HKMS § 158 lg 1, vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 14). Kaebaja eksimus kohaldatava õiguse osas ei tohiks mõjutada kohtueelse menetluse kohustuslikkust. Sellegipoolest sisaldub samasugune regulatsioon ka RHS u.r § 185 lg-s 1.“ Tallinna Halduskohus on Riigikohtu suuniseid tõlgendades leidnud, et VAKO-l on võimalik erandhanke puhul kontrollida seda, kas hankija on õigesti kohaldanud RHS-s toodud erandit (st kas erandhanke korraldamine oli lubatud), samuti ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimist. Halduskohus möönas, et RHS üldpõhimõtete sissetoomine muudab VAKO pädevuse määratlemise igal üksikul juhul küllaltki komplitseerituks, kuna sarnaselt kohtuga ei ole VAKO seotud vaidlustuse õiguslike põhjendustega ning võib ka iseseisvalt tuvastada RHS üldpõhimõtete rikkumise. Seetõttu võib vaidlustuse menetlusse võtmise staadiumis olla küllaltki keeruline hinnata seda, kas vaidlustus seondub või võib seonduda RHS üldpõhimõtetega. Seega Riigikohus on pööranud tähelepanu asjaolule, et RHS § 185 lg 1 on sõnastatud ebaselgelt, kuid vaatamata sellele, ei adresseeri eelnõu seda küsimust. Isegi kui VAKO-l puudub pädevus vaidlustust menetleda (nt juhul kui vaidlus ei puuduta erandhanke korraldamise lubatavust ega üldpõhimõtete järgmist), puudub HKMS-s regulatsioon kaebetähtaja osas. HKMS § 270 reguleerib üksnes riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasja kaebetähtaegasid ning ülejäänud vaidluste osas seob tähtaja VAKO otsuse avalikult teatavakstegemise ajaga. Kuid kui vaidlustust ei pidanud läbi vaatama VAKOs, siis puudub seaduses tähtaeg, mis aja jooksul peab ettevõtja halduskohtusse pöörduma. Mitte kõik erandhanked ei puuduta riigisaladust (nt RHS § 11 lg 1 p 12). Kuivõrd Riigikohtu määruse kohaselt on tegemist hankeasjaga, siis oleks ebakohane lähtuda üldistest kaebetähtaegadest HKMS §-s 46, mille kohaselt oleks hankija otsuse tühistamise kaebetähtaeg 30 päeva, kuid hetkel puudub ka selles osas kohtu seisukoht. Mõistlik oleks HKMS § 270 vastavalt muuta. Samuti peaks täpsustama HKMS § 268, mis reguleerib kaebeõigust hankeasjas ja seab eelduse, et kaebusega kohtusse pöördumiseks peab kaebaja enne läbima kohtueelse kohustusliku menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, kuid mida erandhangete puhul ei ole (tihti) jätkuvalt võimalik teha VAKO pädevuse puudumise tõttu. Seadus peaks selgelt reguleerima küsimust, kellel on pädevus lahendada erandhangetest võrsunud vaidluseid, kuivõrd hankijad teevad aeg-ajalt ka erandhangetes quasi-hankemenetlusi, st koostavad alusdokumendid ja edastavad need enda poolt välja valitud ettevõtjatele ja valivad parima pakkumuse enda poolt ette antud kriteeriumite alusel. Juhul kui sellisel konkursil osalenud ettevõtjal on protseduuri kohta etteheiteid ja soov esitada vaidlustus või kaebus, siis on vaidlust lahendava organi määratlemine hetkel võrdlemisi ebaselge ja vajab seadusandja poolt konkreetselt määratlemist. Vaidlust lahendava organi määratlemine on oluline, sest „erandhanke läbiviimine ei tähenda seda, et hankija on vabastatud hankemenetlusele omaste põhimõtete järgimisest ‒ nt tuvastada õigesti pakkujate ja pakkumuste vastavus RHAD nõuetele, põhjendada oma otsuseid, järgida kaalutlusreegleid, tagada menetluse läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Erandhanke läbiviimine ei saa õigusta hankija otsuste meelevaldust. Erandhanke puhul on hankija otsused samal moel kohtulikult kontrollitavad kui tavapärases avatud hankemenetluses. 101. Pakkumuse koosseisus esitamata jäänud dokument ja õigus küsida selle Ei ole arvestatud Kõigepealt tuleb silmas pidada, et tagantjärgi esitamist (§ 114 lg 2). vähemoluliste ning vormiliste puuduste parandamise osas on Eestis Pean jätkuvalt ebamõistlikuks praktikas kohati väljendatud lähenemist, nagu märkimisväärne VAKO ja kohtupraktika, ei tohiks ega peaks hankija pakkumuse vastavuse kontrolli ajal arvesse võtma mille kohaselt on nende parandamine dokumente, mis on tal küll olemas selle riigihanke väliselt, kuid mida ei ole võimalik. Seega ei saa nõustuda, et koos pakkumusega esitatud. Tegemist on üliformalistliku lähenemisega, mis igasuguse vähemolulise puuduse esinemine põhineb eeldusel, nagu saaks dokumendi esitamata jätnud pakkuja ebaõiglase pakkumuses toob kohe kaasa pakkumuse konkurentsieelise teiste pakkujate ees. Ometi ei ole tegemist mittevastavaks tunnistamise. Mittetäieliku konkurentsieelisega, sest esitamata dokument ei võrdu automaatselt pakkumuse täiendamise võimaldamine pakkumuse sisulise muutmisega peale selle tähtaega. Võrdluseks: lisab kindlasti töökoormust hankijale, kvalifitseerimise etapis on hankijatel lausa keelatud jätta isik kvalifitseerimata kuivõrd ilmselge sisulise puuduse üksnes dokumendi esitamata jätmise tõttu juhul, kui vajalik dokument on esinemisel ei ole võimalik menetlusega hankijal olemas ja see on jätkuvalt asjakohane (RHS § 104 lg 11). Näiteks, edasi minna, vaid peab ootama kuni kui pakkuja jätab hankijale esitamata tehtud tööde nimekirja, mis on hankijal pakkuja vajaliku dokumendi või andmed olemas eelmisest riigihankest ja on ka uues riigihankes jätkuvalt asjakohane, esitab. See seab omakorda ohtu võrdse siis peab hankija varasemat nimekirja arvesse võtma. Kui pakkujal aga jäi kohtlemise põhimõtte, kuivõrd teised esitamata pakkumuse vastavusega seonduv dokument, mis hankijal oli pakkujad on olnud hoolsad ning kõik eelmisest riigihankest või selle välisest tegevusest (nt järelevalvetegevus) dokumendid ja andmed tähtajaks esitanud. tulenevalt olemas (nt spetsialisti CV kui vastavustingimus), siis on kehtiva Ettepanekus on näide toodud CV-de kohta, kohtupraktika valguses tegemist parandamatu puudusega pakkumuses, mille ent sellisel juhul laieneks võimalus kõrvaldamine ei ole lubatud. Seega on seaduse tasandil sätestatud sarnaste andmeid täiendada kõikidele pakkumuses puuduste (s.o. dokumendi esitamata jätmine) tagajärgede esitatud aspektidele. Sellisel juhul tekib ebaproportsionaalselt erinev rangusaste. küsimus, miks peaks pakkuja üldse pingutama ning esitama andmeid ja Riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ei ole kooskõlas absoluutne dokumente tähtajaks, kui neid on alati kohustus lükata tagasi sisuliselt nõuetele vastava pakkumuse pelgalt mistahes võimalik esitada hiljem. Piiri tõmbamine formaalse puuduse (nt dokumendi esitamata jätmine) tõttu. Vastupidi, selline aga selle vahel, kas anded on esitamata reegel tingiks vastuolu konkurentsi soodustamise kohustuse ja tahtlikult, hooletusest või proportsionaalsuse nõudega. Ühtlasi süvendaks selline arusaam riigihangete tähelepanematusest, on seaduses võimatu. ebamõistlikult kõrget halduskoormust ja loob formalistlikkust. Erandiks võib olla olukord, kus hankija on sellise range tagasilükkamise kohustuse mõne formaalse puuduse puhuks RHAD-s eraldi ette näinud. Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 annab liikmesriikidele võimaluse lubada puuduolevate dokumentide arvesse võtmist tingimusel, et selline tegevus on täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kuna hankijal on direktiivi alusel üksnes õigus esitamata dokumentide küsimiseks ning mitte kohustus, siis peaksid pakkujad siiski olema hoolsad enda pakkumuse koostamisel, kuna neile ei pruugita anda võimalust täiendavate dokumentide esitamiseks (C. R. Hamer in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C.H. Beck, Hart, Nomis. 2018. p 605606). Seega on minu ettepanek muuta seadust viisil, mis analoogselt RHS § 104 lg-ga 11 keelaks pakkumuse tagasilükkamise olukorras, kus hankijal on vajalikud, kuid pakkumuse kooseisus esitamata andmed olemas ning need on jätkuvalt asjakohased ning anda hankijale õiguse võtta arvesse ka puuduolevaid dokumente tingimusel, et see toimub täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab üksnes seda, et hankija annaks kõigile sarnaste puudustega pakkumuse esitanud pakkujatele ühetaolise võimaluse puuduste parandamiseks. Ehk kui sarnases olukorras pakkujaid on mitmeid, siis peab hankija kohtlema neid ühetaoliselt ja võtma arvesse kõiki riigihanke väliselt olemasolevaid dokumente. Juhul kui pakkuja poolsete vigade parandamise võimaluse andmine ei ole õiguspoliitiliselt või EL õigusest tulenevalt lubatav üle rahvusvahelise piirmäära, siis võiks seda siiski kaaluda riigihangetes, mis jäävad näiteks allapoole riigihanke piirmäära. Praegu evitakse ka lihthankemenetluses praktikat, mille kohaselt pakkumuses oleva ebaselguse või esitamata dokumendi tagajärjeks on pakkumuse tagasilükkamine, kuivõrd see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Väheoluliste vigade puhul võiks väärtustada rohkem konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet, mida kindlasti ei teeni iga pisema puuduse tõttu konkurentsi vähendamine. ADVOKAADIBÜROO LAARMAA OÜ 102. Eelnõu p 62 RHS § 83 täiendamine lõikega 7prim. Arvestatud Eelnõu muudetud. Eelnõu kohaselt kohustataks hankijat sisestama riigihangete registrisse teave pakkuja hankelepingu rikkumiste kohta, mille tulemusena on kohaldatud RHS § 95 lg 4 p 8 nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi. Sätte sõnastuse (ja ka hetkel kehtiva RHS § 83 lg 7 p 3 sõnastuse) kohaselt kohustatakse hankijat esitama registrile infot kõikide rikkumiste kohta, mille puhul on rakendatud mõnda RHS § 95 lg 4 p 8 sanktsiooni sõltumata sellest, kas tegemist on hankelepingu olulise nõude olulise või pideva rikkumisega. Mitmete hankelepingute puhul on kaunis tavapärane, et leppetrahve rakendatakse ka väheoluliste rikkumiste puhul. Eelnõust ega hetkel kehtivast RHS-st ei tule välja, et hankija peaks registrile esitama teabe vaid olulist hankelepingu tingimust puudutavate oluliste või pidevate rikkumiste suhtes, vaid registri teavitamiskohustus laieneb kõikidele rikkumistele. See on minu hinnangul hankijatele liigselt koormav ega täida selline regulatsioon ka oma eesmärki hõlbustada registri kaudu teabe kogumist selle kohta, kas pakkujal esineb RHS § 95 lg 4 p 8 alusel potentsiaalselt kõrvaldamise aluseks olevaid rikkumisi. Omaette küsimus on see, kas hankija on teinud kaalutlusvea, kui pakkuja kohta on registris sisestatud andmed erinevate rikkumiste kohta, ent hankija ei ole tuvastanud iga sellise rikkumise asjaolusid hindamaks, kas oleks põhjendatud pakkuja kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Võimalik lahendus võiks olla kõrvaldamise aluste kontrolli regulatsiooni selles küsimuses täiendada ja sätestada reeglid selle kohta, millised on hankija kohustused pakkuja eelnevate hankelepingu rikkumiste tuvastamiseks riigihangete registri andmete alusel (või otsesõnu ette näha, et hankijal puudub kohustus riigihangete registri andmete alusel omal algatusel tuvastada pakkuja eelnevaid hankelepingu rikkumisi). Ka on eelnõus kasutatud väljendit „kohaldatud käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 8 nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi“, mis jätab mulje, et leppetrahv kui õiguskaitsevahend ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 nimetatud õiguskaitsevahendite koosseisus nimetatud ja leppetrahvi rakendamise korral olulise hankelepingu nõude olulise või korduva rikkumise korral ei saaks justkui pakkujat RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada. See läheks vastuollu väljakujunenud kohtupraktikaga, mistõttu eraldi viide leppetrahvile tuleks eemaldada. Eelnevat arvestades teen ettepaneku sõnastada eelnõu p 62 ümber järgmiselt: Hankija esitab registrile teabe pakkuja selliste rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul täidavad RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu, kümne päeva jooksul hankija poolt õiguskaitsevahendi rakendamisest arvates. Hankija poolt rakendatud õiguskaitsevahendi vaidlustamise korral lisab hankija vastava teabe kümne päeva jooksul vaidlustamisest teadasaamisest. 103. Eelnõu p 80 RHS § 95 lg 4 p 9 muutmiseks Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9 loobutud. Eelnõu kohaselt on RHS § 95 lg 4 p 9 muutmise eesmärgiks saavutada kooskõla EL direktiividega, mis valikulise kõrvaldamise alusena aktsepteerivad „serious misrepresentation“ kontseptsiooni. Eelnõus kasutada mõiste „tahtlik valeandmete esitamine“ seda eesmärki ei saavuta. EL direktiivide kohaselt on minu hinnangul oluline valeandmete kaalukus ja potentsiaalne mõju hankemenetluse tulemusele. Minu hinnangul ei ole „tahtlik“ valeandmete esitamine seostatav sellega, kui kaalukad esitatud valeandmed on. Pealegi praktikas on sellise sätte rakendamine võimatu, sest pakkuja tahtlust tõsikindlalt tuvastada koormaks hankijat ülemääraselt ega võimaldaks selle sätte praktilist ellurakendamist. Pakkuja võib alati väita, et tegemist oli „inimliku eksimusega“ ja enamasti võib see ka tõsi olla. Ent etteheide pakkujale peakski seisnema sellises hooletuses pakkumuse dokumentatsiooni koostamisel, mistõttu on kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise kohta esitatud andmed olulisel määral ebaõiged. Seetõttu teen ettepaneku jätta RHS § 95 lg 4 p 9 muutmata, kuna valeandmete alusel pakkuja kõrvaldamine on niikuinii hankija kaalutlusotsust. Alternatiivselt teen ettepaneku mitte kasutada väljendit „tahtlikult esitanud“, vaid nt „olulise kaaluga valeandmeid“. 104. Eelnõu p 120 RHS § 115 täiendamine kõrvalekaldeprotsendi osas Ei ole arvestatud Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste küsimus on kõige akuutsem Teen ettepaneku näha RHS-s sõnaselgelt ette võimalus hankijal sätestada ka olnud just ehitushangetes. Enne RHS § 115 muude valdkondade hangetes ette kõrvalekaldeprotsendi meetod lg 2 regulatsiooni laiendamist kasvõi alapakkumuste kontrolli käivitava asjaoluna (mitte pakkumuste vabatahtlikuna asjade ja teenuste tagasilükkamise alusena). Praktikas valitseb oluline ebaselgus nii hankijate riigihangetele tuleb analüüsida, kas kui pakkujate seas küsimuses, millal ikkagi peab hankijal tekkima kahtlus regulatsioonist on tekkinud loodetud kasu. alapakkumuse osas. Puudub ka kohtupraktika küsimuses, kas on õiguspärane Alles pärast seda on võimalik teha järeldusi, selline hanketingimus hanke alusdokumentides ette näha muudes kui kas regulatsiooni laiendamine on üldse ehitushangetes. asjakohane või, kui loodetud kasu ei ole tõusnud, tuleks ka ehitushangetel sellest loobuda. Rahandusministeeriumil on plaanis seda uurida, ent eelnõu VTK koostamise ajal ei olnud regulatsioon veel piisavalt kaua kehtinud, et oleks olnud võimalik selliseid andmeid saada ning järeldusi teha. Samuti, kuivõrd selle rakendamine on seotud andmete kättesaadavusega, ei ole regulatsiooni kergekäeliselt võimalik laiendada: selge peab olema, millistest allikatest oleks võimalik saada vastavaid võrdlusandmeid ning mille alusel neid kvalifitseerida (näiteks ehitustöödes kasutatakse EMTAK koode). ADVOKAADIBÜROO SORAINEN AS 105. Eelnõu p 1 osas soovitakse uue p-ga 171 defineerida seda, mis on riigihanke Arvestatud Eelnõu muudetud. menetlus. Märgime, et väljapakutud sõnastuse puhul võib tekkida küsimus sõna „menetluse“ täpsuse osas. Kuivõrd säte viitab, et riigihanke menetlus on „igasugune käesoleva seaduse alusel läbiviidav menetlus“, siis tuleb õiguslikult küsida, kuidas suhestuvad nimetatud definitsiooni nt turu-uuringu kui klassikalisest riigihankemenetlusest eraldiseisev ettevalmistav tegevusega; heastamise hindamine RHS § 97 alusel; hankeplaani ja hankekorra koostamine RHS § 10 valguses; ning RHS § 77 lg 3 tähenduses konfidentsiaalsuse tagamise nö menetlus. Viidatud tegevused on samuti RHS alusel läbiviidavad sisemised menetlused või menetluse osad või sellistena käsitletavad. Mõistame ja nõustume, et riigihanke menetluse defineerimine on õigusvaldkonna korrastamise ning ka edasiarenduse aga peamiselt õigusselguse vaatenurgast oluline. Soovime käesoleva kommentaariga seda arvestades aga tähelepanu juhtida, et mitte kõik RHS alusel läbiviidavad menetlused laias tähenduses ei pruugi olla sellised menetlused, mida sätte sõnastuses soovitakse defineerida. Nt ei ole turu-uuring riigihanke menetlus selle klassikalises tähenduses. Soovitame kas väljapakutavat definitsiooni täpsustada, mis viitab täpsemalt kitsas mõttes konkreetsetele riigihanke menetlustele (liikidele) või märkida definitsiooni täpsustus „mille eesmärgiks on sõlmida hankeleping“. Alternatiivselt, lisada eelnõu seletuskirja selgitus selle kohta, kuidas käsitleda eelnimetatud ning võimalikke muid riigihangete korraldamise või läbiviimisega seotud tegevusi. 106. Eelnõu p 3 sõnastus ei ole grammatiliselt õnnestunud, vt „...või andes nendest Arvestatud Eelnõu muudetud. riikidest pärit ettevõtjatele esitatud pakkumustele...“. Tõenäoliselt olete seal soovinud kasutada sõnastust „ettevõtjate esitatud pakkumustele“. 107. Eelnõu p 5 võiks olla sõnastatud järgmiselt: Arvestatud Eelnõu muudetud. „(1) Hankija võib enne riigihanke alustamist teha turu-uuringu riigihanke ettevalmistamiseks, ettevõtjate teavitamiseks planeeritavast riigihankest ja selles esitatavatest nõuetest“; Lisaks juhime antud sätte puhul tähelepanu asjaolule, et kuivõrd eelnõu punktiga 1 lisatakse seadusesse riigihanke menetluse definitsioon, siis tõusetub antud sätte puhul küsimus, et kas see säte ei peaks samamoodi kasutama sõnastust „enne riigihanke menetluse alustamist.“ 108. Teeme ettepaneku muuta RHS §-i 15 viisil, et kaotada raskesti mõistetav ja Ei ole arvestatud Kuivõrd selliseid põhimõttelisi valikuid ebavajalik lihthanke piirmäära erisus hankijate jaoks, kes on samal ajal nii nagu piirmäärad, ei ole eelnõule eelnenud avaliku sektori hankijad, kui ka võrgustikusektori hankijad. VTK-s avatud, ei ole võimalik piirmäärade muudatust käesoleva eelnõu raames teha. Selline hankija kohaldab avaliku sektori hankija riigihanke piirmäärasid, kui Rahandusministeeriumil on plaanis riigihanke ese pole seotud võrgustiku valdkonnas tegutsemisega ja piirmäärasid eraldi analüüsida ning võrgustikusektori piirmäärasid, kui riigihanke ese on seotud võrgustiku vajadusel seda teemat adresseerida eraldi valdkonnas tegutsemisega. Teisisõnu on üldreegliks see, et piirmäära osas eelnõus. tuleks lähtuda hankelepingu esemest. Ebavajalikuks ja mõistetamatuks erisuseks on siinkohal aga asjaolu, et kui selline hankija soovib soetada võrgustikusektori valdkonna tarbeks asju või teenuseid, peab ta korraldama igal juhul lihthankemenetluse vahemikus 30 000–60 000 eurot. Võrgustikusektori hankija, kes ei ole samal ajal avaliku sektori hankija, saab näiteks täpselt sama hankeeseme tarbeks kohaldada lihthankemenetlust vahemikus 60 000–428 000 eurot. Sellistele hankijatele kohalduvate piirmäärade eristamine tervikuna lähtuvalt hankelepingu esemest oleks nii hankijatele, pakkujatele, kui ka järelevalveasutustele oluliselt lihtsam mõista ja kontrollida, kui praegune „varjatud“ ja raskesti mõistetav süsteem, mille puhul seda osaliselt järgitakse ja osaliselt mitte. 109. Õnnestunuks ei saa pidada eelnõu p-s 14 kavandatavat RHS § 15 lg 12 Arvestatud Muudatusest loobutud. muudatust. Kuigi muudatuse mõte ja eesmärk on meile arusaadav, tooks eelnõu praegune sõnastus tõenäoliselt kaasa soovimatuid tagajärgi, millega eelnõu koostajad pole arvestanud. Muudatuse mõtteks on käsitada riigihankena igat menetlust, mida hankija ilma seadusest tuleneva kohustuseta riigihangete registris alustab ning kohustada hankijat järgima vastavale riigihankele sätestatud riigihanke menetluse korda. Esitaks on pakutud regulatsiooni puuduseks see, et RHS ega ka eelnõu ei defineeri, mida tähendab selle kontekstis „menetlus“. Teiseks, kui „menetlusena“ mõista kõikvõimalikke asju, mida hankijad riigihangete registris korraldavad, näiteks ka vähempakkumisi, oksjoneid või müüke, siis ei ole võimalik neid riigihangetena käsitleda ega hankijat kohustada sellise tegevuse suhtes kohaldama „vastavale riigihankele sätestatud riigihanke menetluse korda“. Seda lihtsal põhjusel, et RHS-i ega direktiivide mõttes ei ole selliste tegevuste näol tegemist riigihanke menetlustega ja nende tulemusena ei sõlmita hankelepingut ega tellita ideekavandit. Veelgi olulisemana, isegi kui käsitleda vähempakkumusi, oksjoneid või müüke RHS § 15 lg 12 alusel riigihanke menetlustena, ei sisalda RHS nende tegevuste tarbeks sätestatud „vastavale riigihankele sätestatud riigihanke menetluse korda“. Kui Rahandusministeeriumi huvi on riigihangete registrist välja visata kõik menetlused, mis ei ole riigihanked ega toetuse saaja ostud, siis saaks seda teha registri kasutustingimuste kaudu, nähes sellise hankija suhtes ette sanktsioonid, kui ta registrit siiski „mittehangete“ tarbeks väärkasutab. 110. Punktide 16 ja 19 osas märgime, et sätete sõnastused on keeleliselt ja Selgitatud Rahandusministeerium koostab ülesehituslikult väga raskepärased ning seetõttu esineb oht, et rakendajad ei juhendmaterjali segalepingute kohta. suuda sätte tegelikust eesmärgist või mis veel olulisem, seadusandja poolt antavast juhisest asjakohaselt aru saada. Eriti peame seda problemaatilisteks võimaliku EL-rahastusega hangetes, milles rakendaja ei mõista nimetatud sätte alusel, millist käitumist või otsustust temalt eeldatakse. Alternatiivselt võib olla abiks juhendmaterjali loomine, milles on muid graafilisi informatsiooni edastamise võimalusi ära kasutades seaduses sõnastatut näitlikustatud. 111. Punktiga 36 nähakse lihtsustatult ette, et hankija viimasele otsusele peab Selgitatud Mööname, et muudatuse mõju võib olla olema lisatud teave kohaldatava ooteaja pikkuse kohta. Meile on sätte mõte ja kosmeetiline ning märke esitamata jätmine eesmärk mõistetav, kuid selle rakendamise praktilised tagajärjed mitte. ei too kaasa ühtegi tagajärge. Sellist Nimelt, kehtiv õigus ega ka eelnõu ei näe ette mistahes tagajärge puhuks, kui tagajärge ei ole märke puudumisele hankija viimasele otsusele ooteaja kohta märget ei lisa. Seetõttu on selle sätestatud ka muudatuse aluseks oleva muudatuse mõju sisuliselt kosmeetiline. direktiivi 89/665/EMÜ art 2a lg 2 neljanda lõigu teises taandes ega mujal selles ega teistes küsimust käsitlevates direktiivides. 112. Punktiga 49 kavandatav täiendus ei ole täielikus kooskõlas seletuskirjas Arvestatud Eelnõu muudetud. väljendatuga. Nimelt on seletuskirjas selgitatud, et pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohustuse seadmine väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses tõusetub vajadusest tagada kaebeõigus hankija otsuse peale, kui pakkumuse on esitanud mitu ettevõtjat. Samas sätestab kavandatava § 72 lg 61 esimene lause, et kui hankemenetluses on esitatud mitu pakkumust, teeb hankija pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Tõenäoliselt ei ole eelnõu koostajad siin arvestanud tõsiasjaga, et RHS § 111 lg 2 ja § 114 lg 10 annavad mõista, et kõigis hankemenetlustes, sh väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses, võib üks pakkuja esitada mitu pakkumust. Punkti 49 grammatiline esitus annab alust aga tõlgendusele, et kui üks ettevõtja esitab näiteks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses mitu pakkumust, kuid teisi ettevõtjaid hankemenetluses pole, siis peab hankija igal juhul tegema pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, kuigi selline otsus kellegi kaebeõiguse realiseerimist ei kaitseks. Seetõttu tuleks vastava normi sõnastust muuta viisil, et regulatsiooni esemeks on ainult sellime olukord, milles väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluses on mitu pakkujat nagu viitab seletuskirja vastava osa viimane lause. 113. Eelnõu p 52 eesmärgiks on kohustada pakkujaid või taotlejaid esitama koos Arvestatud Eelnõu muudetud. pakkumuse või taotlusega ka heastamist tõendavad dokumendid. Soovitame sellist lahendust mitte rakendada, vaid nõuda, et pakkujatel ja taotlejatel tuleb hankepassis (või koos sellega) esitada nimekiri heastamist kirjeldavatest dokumentidest ning mitte nõuda kõikide tõendite esitamist juba pakkumuse või taotluse lisadena. Esiteks ei vasta selline praktika pöördmenetluse eesmärgile, mille kohaselt hindab hankija üksnes edukal pakkujal kõrvaldamise aluste esinemist sisuliselt. Sellisel juhul tuleb kõikidel pakkujatel esitada sisuliselt tõendid heastamise kohta, mida hankija aga eelduslikult kunagi üldse ei analüüsigi (analüüsib ainult eduka pakkumuse esitanud pakkujal). Teiseks on selline lahendus pakkujate jaoks asjatult koormav ega aita samal ajal edendada ühtegi riigihanke menetluse eesmärki. Hankijal on oluline, et hankija teavitaks juba hankepassis, kui tal mõni kõrvaldamise alus esineb, et hankijale oleks teada, et tal tuleb nimetatud pakkujalt vajadusel nõuda selgitusi või selgitamist võimaldavat informatsiooni (eelkõige RHS § 95 lg-s 4 nimetatud aluste kohaldamise osas). Pakkujatel tuleb seevastu iga pakkumusega nimetatud dokumendid automaatselt esitada, mis on aga ebamõistlikult koormav. Eriti arvestades, et sama eelnõuga planeeritakse oluliselt lepingu rikkumisest teavitamine muuta hankija vaatest oluliselt kiiremaks. Pakkuja jaoks tähendab see aga praktilises mõttes seda, et sisemiselt tuleb algatada asjaolude väljaselgitamine, analüüsimine ning parendusmeetmete sisseviimine. Selle taustal tuleks siis pakkujal igal ajahetkel tagada, et ka hankijatele esitatavad tõendid heastamise kohta on ajakohased. Kuivõrd hankija hindab siiski enamikes riigihangetes kõrvaldamise aluste puudumist sisuliselt eduka pakkumuse esitanud pakkujal, siis puudub vajadus kõikide pakkujate koheseks koormamiseks. Pakkujal on võimalik asjakohased ning hankepassis nimetatud tõendid esitada hankija sellisel nõudmisel. Seletuskirjas p-s 52 muudatuse juures tsiteeritud EK otsuse (p-i 36) mõistame ühtlasi nii, et lubatav on ka see, kui pakkujad esitavad nimekirja asjakohastest heastamismeetmete tõenditest ning et EL õigus ei nõua otsesõnu seda, et nõutav on nende pakkumuse või taotlusega samaaegne esitamine. 114. Punktiga 62 soovitakse kohustada hankijaid kiiremini avaldama Arvestatud Eelnõu muudetud. informatsiooni pakkujate poolsete oluliste lepingu rikkumiste kohta. RHS § 95 lg 4 p 8 paremaks rakendamiseks toetame seda ettepanekut. Samas viitame, Rahandusministeeriumil on plaanis et aeg, mille jooksul hankijal tuleb rikkumise kohta informatsioon registris registriarendus pakkuja automaatse avalikustada, on pakkuja vaatest liiga lühike. teavitamise kohta. Olukorras, kus hankija avalikustab riigihangete registris, et pakkujal on viidatud kõrvaldamise alus täidetud, tähendab see pakkuja jaoks seda, et tal tuleb järgmisel päeval arvates registrikande tegemisest igas järgnevas riigihankes, milles ta soovib osaleda, märkida hankepassis, et tal on selline kõrvaldamise alus. RHS § 97 rakendamise vaatest tuleb pakkujal sama aja jooksul ka analüüsida rikkumisega seotud asjaolusid, nende parendamise võimalusi aga ka neid ellu viia. 10 päeva jooksul ei ole selliste tegevuste pakkuja poolt asjakohaselt läbiviimine teostatav. Seda enam, et kui pakkuja soovib vaidlustada nt hankija poolt õiguskaitsemeetme rakendamise maakohtus, siis on 10-päevane ajaraam ka liiga lühike selleks, et pakkujal tekiks mõistlik võimalus hagi tagamise korras kande kuvamist peatada. Meie hinnangul peaks sättes hankijale kehtestatud tähtaeg olema minimaalselt 30- 45 päeva. Eraldiseisvalt soovitame sama punkti ja muudatusega seoses kaaluda hankijale pakkuja teavitamiskohustuse lisamist. Nagu eelnevalt välja toodud, tuleb pakkujal pärast sellise märke lisamist registrisse asuda hindama nii heastamismeetmete rakendamist aga ka tagada, et iga uus väljasaadetav pakkumus sisaldaks asjakohaseid tõendeid/teavet rikkumise kohta. Selleks, et vältida olukorda, kus pakkuja ei ole teadlik, mis hetkel hankija sellise kande tegi ning alates millisest hetkest tuleb pakkujal asuda rikkumist uutes hankepassides deklareerima, võib olla asjakohane kohustada hankijat ühtlasi edastama konkreetsele pakkujale teavitus selle kohta, et selline kanne on nüüd registrisse tema kohta lisatud. Asjakohane oleks kohustada hankijat sellist teadet pakkujale esitama samal päeval registrikande tegemisega, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval. 115. Eelnõu p 68 täpsustab seda, millisel juhul ei tagasta hankija pakkumuse Arvestatud Eelnõu muudetud. tagatist või realiseerib selle. Viitame, et väljapakutud sõnastusest („pakkuja muu tegevuse või tegevusetuse tõttu jääb hankeleping sõlmimata“) on ebaselge see, kas nimetatud alusel hakatakse pakkumuse tagatist kinni pidama ka nt pakkujatelt, kes ei esita hankija taotlusel kõrvaldamise aluste puudumise või kvalifikatsiooni kohta tõendeid. Pakutavat sätet grammatiliselt tõlgendades on võimalik sellisele järeldusele jõuda. Samas, arvestades sätte senist eesmärki, on püütud hankija õigusi pakkumuse tagatise osas tagada peamiselt suhtes selle ettevõtjaga, kes on hankija otsusel tunnistatud edukaks. Seega viitame, et asjakohasem võib olla täpsustada, et sätet rakendatakse üksnes nende pakkujate suhtes, kes on esitanud edukaks tunnistatud pakkumuse. Olemasoleva sõnatuse korral võib hankijatel jääda ebaselgeks see, milline on seadusandja poolt neile antav juhis kõikide teiste menetluses osalevate pakkujate suhtes. 116. Eelnõu p-ga 81 lisatakse täiendav valikuline kõrvaldamise alus juhuks, kui Selgitatud Muudatusest seoses käesoleval ajal ettevõtjal on täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus. Kuivõrd lahendamatute rakenduslike tõrgetega halduspraktikas on omaks võetud lähenemine, mille kohaselt on ka valikuliste loobutud. kõrvaldamise aluste kontrollimine kohustuslik, siis võiks eelnõu seletuskiri selgitada, kuidas eelnõu koostajad näevad selle kõrvaldamise aluse kontrollimist välismaiste ettevõtjate suhtes. 117. Eelnõu p 82 osas viitame kohaliku omavalituse eelarvepoliitikat ning Osaliselt arvestatud Kompromissina on eelnõu muudetud solidaarsust arvestades, et asjakohane oleks kõikidel kohalikel omavalitsustel selliselt, et igal hankijal on riigihanke kõrvaldada pakkujaid mistahes teise kohaliku omavalitsuse võlgnevuse korral alusdokumentides võimalik sätestada, kas samuti. Sellisel viisil on oleks paremini tagatud kohalike maksuvõlgade nad jätavad endale õiguse kohaliku maksu tasumise kui riigihanke sekundaarse eesmärgi täitmine. Analoogselt maksuvõlaga ettevõtja kõrvaldada. võimaldab ka RHS § 95 lg 4 p 8 samuti kõikidel hankijatel kõrvaldada Tõendeid hankija ettevõtjalt nõuda ei saa, pakkuja, kes on teise hankijaga sõlmitud lepingut rikkunud. Nimetatud säte vaid selle kõrvaldamise aluse tugineb samuti kõikide hankijate solidaarsusele, mille eesmärk on tagada, et rakendamiseks tuleb tal vastava päringuga riik laias tähenduses teeb koostööd üksnes ettevõtjatega, kes on ausad. Kuigi ise asjaomase kohaliku omavalitsuse poole meile teadaolevalt ei ole kohalikel omavalitsustel sellist ühtset maksuregistrit, pöörduda. Tallinna linna kehtestatud mis võimaldaks kiiresti võlgade puudumist kontrollida, oleks kohalikel maksete kohta haldab teavet EMTA ning omavalitsustel võimalik kokku leppida suhtluspõhimõtted selliste päringute neid on võimalik kontrollida läbi töötlemiseks. Arvestades, et aastal 2021 ei ole kohalikel omavalitsustel veel riigihangete registri. ühtset tööriista maksuvõlglaste rist-kontrollimiseks, siis teeme alternatiivselt Ettepanek üleriigilise andmebaasi ettepaneku sellise tööriista ellukutsumiseks. Lahendus, mille puhul saab sama loomiseks on tervitatav ning seda on kohalik omavalitsus üksnes iseenda territooriumiga seonduvate võlgade võimalik tulevikku silmas pidades kaaluda. olemasolul pakkujaid kõrvaldada, tagab riigihangete sekundaarsete saavutamist liiga vähesel määral. 118. Punkti 122 seletuskiri ei ole kooskõlas kavandatava muudatuse sisuga. Nimelt Arvestatud Seletuskirja muudetud. väidab seletuskiri, et „Punktiga 122 muudetakse § 120 lõike 3 viimast lauseosa selliselt, et ooteaega ei pea kohaldama mitte üksnes siis, kui esitatud on vaid üks pakkumus, vaid ka siis, kui pakkumusi on esitatud küll rohkem, ent vastavaks tunnistatakse vaid üks pakkumus.“ Samas kavandatava normi enda sõnastus ei ole seatud sõltuvusse sellest, mitu pakkumust on vastavaks tunnistatud, vaid sellest, mitu pakkujat on nn viimase otsuse tegemise ajaks menetlusse jäänud. Seetõttu on seletuskirjas väljendatu eksitav. 119. Eelnõu p-ga 136 lisatakse võimalus, mille kohaselt võib hankija öelda Selgitatud Kuivõrd tegemist on esiteks pakkujaga sõlmitud hankelepingu üles, kui pakkujal esineb hankelepingu riigihankeõiguse sekkumisega täitmise ajal mõni RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise alus. Praktikas on võlaõigusesse, mida tuleks hoida ebaselge, kuidas võlaõiguslikus tähenduses tuleb §-s 124 lg-s 1 sätestatud minimaalsena ning teiseks hankija õiguse, hankija õigust lepingu ülesütlemisele käsitleda. Seetõttu soovitame sättesse mitte kohustusega, tuleks hoiduda täpsete lisada tekstiosa, mis viitab üheselt, et § 124 lg-s 1 nimetatud alustega on mehhanismide sätestamisest, mis puudutab tegemist hankelepingu oluliste rikkumistega võlaõigusseaduse tähenduses. hankija õigust hinnata, kas kõrvaldamise Nimetatud lahendus oleks oluliselt õigusselgem, kus pooltel ei teki aluse olemasolu mõjutab hankelepingu hankelepingu täitmise (ega ka võimaliku kohtuvaidluse ajal) arusaamatusi täitmist või ettevõtja usaldusväärsust selle üle, kuidas üldse RHS §-s 124 sätestatud lepingu lõpetamise aluseid hankija silmis sedavõrd, et see tingib tuleb sisustada. Kuivõrd Eesti RHS ei reguleeri hankelepingu täitmist, vaid lepingulise suhte lõpetamise. Kui RHS nimetatud õigussuhtele kohaldub võlaõigusseadus, siis soovitame tagada, et sätestaks hankijale väga konkreetse ka RHS § 124 ainsa erandliku materiaalõigusliku sättena oleks kooskõlas kohustuse enne hankelepingu üles ütlemist üldise lepinguõiguse toimimisega. või sellest taganemist hinnata pakkuja võetud heastamismeetmeid, tuleks ette näha Sama eelnõu punkti osas viitame täiendavalt, et sätte rakendamine toob ka vastav tagajärg, mis võib ebakohaselt pakkujale kaasa oluliselt raskema olukorra kui siis, kui rikkumine esineks mõjutada hankija ja ettevõtja võimalusi hankemenetluse ajal. Juhul kui pakkujal on RHS § 95 lg-s 1 nimetatud olukorda lahendada. Näiteks juhul, kui kõrvaldamise alus olemas hankemenetluse ajal, on tal õigus taotleda tegemist on maksuvõlaga ning RHS näeks heastamismeetmete rakendamise tõttu kõrvaldamata jätmist ning hankijal on ette, et hankija peab andma ettevõtjale õigus ka sellist olukorda täiendavalt hinnata. Väljapakutud muudatus sellist teatud tähtaja selle tasumiseks või mehhanismi aga hankelepingu täitmise faasis ette enam ei näe. Kuigi lepingu ajatamiseks, siis tuleks ette näha ka, mis lõpetamine on nähtud ette hankija õigusena, võib oluliste ja suuremahuliste saab siis, kui ettevõtja tähtajaks hankemenetluste puhul olla vajalik hinnata ka hiljem tekkinud rikkumiste sisu maksuvõlga ei tasu ega ajata. Samas peaks ja võimalikku mõju pakkuja usaldusväärsusele. hankijal isegi sellisel juhul olema võimalik arvesse võtta asjaolusid, mis siiski tingiksid hankelepingu täitmise jätkamise. Seetõttu leiame, et hankijal tuleks tõesti enne võlasuhte lõpetamist kaaluda kõiki asjaolusid ning anda ettevõtjale võimalus ka asjaolusid omapoolt selgitada, ent sellise regulatsiooni seadussesse lisamine võib hankija ja ettevõtja võimalusi asjaolusid selgitada pigem pärssida. Tegemist on olukorraga, kus hankemenetlus on lõppenud ning kehtivad üldised võlaõiguslikud printsiibid, mistõttu on hankija ja ettevõtja omavaheline suhtlemine vaba. Piirangud on sätestatud üksnes hankelepingute muutmisele, mida tuleb niikuinii järgida. 120. Punktiga 145 kavandatav muudatus puudutab § 126 täiendamist, kuid Arvestatud Seletuskirja muudetud. seletuskirja vastavas osas viidatakse lihthankemenetlusele, mis on reguleeritud aga §-s 125. 121. Eelnõuga kavandatakse mitmeid muudatusi RHS-i 4. peatükis, kuid ei Arvestatud Eelnõu muudetud. puudutata siiski ebakõla, mis tõusetub halduspraktikas võetud lähenemisest, et kontsessioonilepinguid on RHSiga kooskõlas lubatud sõlmida ka muudes menetlustes, kui kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses. Kui jaatada hankija võimalust sõlmida kontsessioonilepingud, sh mille eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, näiteks avatud hankemenetluses, siis tõusetub tahes-tahtmata küsimus, kuidas tagatakse sellisel juhul kontsessioonidirektiivist tulenevate kohustuslike nõuete täitmine, mida avatud hankemenetluses ette nähtud ei ole. Näiteks näeb RHS § 136 kontsessioonidirektiivi eeskujul ette piirangu kontsessioonilepingu kestusele, samas kui avatud hankemenetluses sellist piirangut ette pole nähtud. Samamoodi on oluliseks erinormiks siinkohal ka RHS § 135, mis harmoneerib samuti Euroopa Liidu õigust. Seetõttu peaks RHS ette nägema kasvõi mingi „pedagoogilise normi“, mis hankijate tegevust siinkohal suunaks, kuivõrd isegi hankija EL õigust rikkuv üksikotsus võib ka riigile kaasa tuua soovimatuid tagajärgi näiteks rikkumismenetluse näol. 122. Eelnõu sellist muudatust küll ei sisaldanud, kuid lisame omalt poolt täiendava Ei ole arvestatud RHS § 104 pealkiri ei ole toonud kaasa ettepaneku leida RHS §-le 104 asjakohasem pealkiri, mis annaks paremini negatiivset rakenduspraktikat. edasi sätte tegelikku sisu. Praktikas on hankijatel raskusi mõistmisega, kuidas suhestub sättega seaduses mainimata pöördmenetluse termin ning sellega seonduvalt hankija õigused ja kohustused. RHS § 104 ei reguleeri üksnes hankepassi sisu, vaid tegelikkuses ka hankija õigusi ja kohustusi nii klassikalise menetlusteega riigihangete läbiviimisel kui ka pöördmenetluse rakendamisel. Soovitame kaaluda ka lahendust, mille puhul jääb RHS § 104 reguleerima üksnes hankepassi sisu, kuid täiendavalt sõnatatakse nt RHS § 1041, mis käsitleb hankija õigus ja kohustusi hankepassist nähtuvate andmete kontrollimisel ja asjakohaste otsuste tegemisel. Selline lisasäte võiks sisaldada tänase RHS § 104 lõikeid 6-11. Samas küsimuses juhime täiendavalt tähelepanu ka sellele, et täpsustamist vajavad pöördmenetluse rakendamise tingimused mitme-etapilistes menetlustes, mille puhul on praktikas jäänud ebaselgeks see, kas hankijal on õigus pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist analüüsida alles menetluse teise etapi lõpus. Probleemiallikaks on sellisel juhul eelkõige see, et juhul, kui hankija kontrollib kvalifikatsiooni ja ka kõrvaldamise aluseid alles nt teise etapi lõpus, siis võib hankija olla mitte lubanud mõnel tegelikult sobilikul ettevõtjal teises etapis osaleda. Pakkujatel on aga sellises olukorras keerukas otsustada ka asjakohaste õiguskaitsemeetmete rakendamise üle, sest hankijal on õigus pöördmenetlust kasutada ning kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid kontrollida alles nt teise etapi lõppedes. 123. Redaktsioonilise ettepanekuna soovitame nii eelnõu kui ka seletuskirja Arvestatud Lehekülgedele numbrid lisatud. dokumentidele lisada leheküljenumbrid. 124. Põhimõttelise muudatusena soovitame esmalt kaaluda vaidlustusmenetluse Ei ole arvestatud Kehtiv 3-tööpäevane tähtaeg hankija ja tähtaegade üldist muutmist. Nimelt on ka eelnõu koostajad seletuskirjas kolmanda isiku vastuse esitamiseks ei vaja eelnõu p 121 juures möönnud, et vaidlustuse esitamise tähtaja lühendamine ei muutmist, kuna selle probleemi ole võimalik, kuivõrd kümme päeva otsusega tutvumiseks, vaidlustuse lahendamiseks on RHS-is juba esitamise vajaduse üle otsustamiseks, suure tõenäosusega õigusabi saamiseks praegu võimalused olemas: RHS § 194 lg 7 alusel võib vaidlustuskomisjon pikendada ning vaidlustuse kirjutamiseks ja esitamiseks on eelnõu autorite hinnangul vaidlustusele kirjaliku vastuse esitamise juba niigi lühike aeg. tähtaega ning praktikas on vaidlustuskomisjon mõistlikkuse piires Kümme päeva vaidlustuse koostamiseks on tõepoolest lühike aeg, kuid mitte esitatud taotluste puhul need ka alati sedavõrd lühike aeg, nagu on RHS § 194 lg-s 5 ja lg-s 6 sätestatud kolme rahuldanud (jättes kõrvale üksikud tööpäeva pikkune tähtaeg hankijale ja kolmandale isikule vaidlustusele taotlused pikendada vastuse esitamist paari reageerimiseks. Kõrvutatuna kümne päevaga vaidlustuse esitamisele, on kolm nädala või kuu võrra, nt seoses kellegi tööpäeva hankijale ja kolmandale isikule ebaproportsionaalselt lühike tähtaeg puhkusega vms). On õige, et kõigile ning seda tuleks seadusega muuta. menetlusosalistele ning vaidlustuskomisjonile on Meile teadaolevalt on sellise ebamõistlikult lühikese tähtaja seaduses vaidlustusmenetluses sätestatud väga sätestamise põhjuseks olnud eeldus, et kuna hankija on koostanud riigihanke lühikesed menetlustähtajad, samas on üks alusdokumendid või teinud vaidlusaluse otsuse, ei peaks tal seisukoha põhjendusi vaidlustusmenetluse kui sellise koostamine võtma märkimisväärselt aega. olemasolule üldse, selle kiirus. Muudatusettepaneku osas on konsulteeritud See eeldus ei ole aga pahatihti reaalsusega kooskõlas. Nimelt kasutavad ka ka vaidlustuskomisjoniga. paljud hankijad oma riigihanke vaidlustes välist õigusabi, mille tõttu esindavad hankijaid vaidlustusmenetluses sageli õigusnõustajad. Kuna õigusnõustajad lähtuvad samuti hankijale seatud tähtaegadest, siis on ilmne, et õigusnõustajatel on praktikas sageli veelgi vähem aega RHS § 194 lg 5 tähtaja raamides seisukoha koostamiseks, kuivõrd nõustaja peab ennast viima kurssi riigihanke, selles koostatud alusdokumentide ja tehtud otsustega. Seejärel tuleb koostada menetlusdokumendid ja need hankijaga ka kooskõlastada. Kuigi see on hankija ja tema õigusnõustaja sisesuhte küsimus, on selge, et hankija vajab vaidlustuse saabumisel ka aega selle sisu analüüsimiseks ka selle pilguga, kas välist nõustajat üleüldse kaasata. See vähendab välise õigusnõustaja jaoks seisukoha koostamiseks võimalikku aega veelgi, kui hankija näiteks teisel tööpäeval otsustab ikkagi välise nõustaja kaasata. Samuti on õigusloomes aluseks võetud eeldus, et hankijale on vaidlustusele vastamine kuidagi iseenesest alati hõlbus, ebaõige. Vaidlustuse sisu võib olla väga tehniline ning puudutada midagi sellist, mille kohta ei ole ka hankijal võimalik kiiresti teavet koguda või mille osas temal eriteadmised puuduvad. Ühtlasi võib see puudutada asjaolusid või väiteid, millega hankija ka sellises detailsusastmes RHAD koostamisel kokku ei puutunudki. Veelgi ebaõiglasem on RHS § 194 lg-s 6 sätestatud kolme tööpäeva pikkune tähtaeg kolmanda isiku suhtes. Kolmas isik on menetlusosaline, kelle subjektiivseid õigusi vaidlustuse esitamine kõige vahetumalt mõjutab, kuivõrd vaidlustuse rahuldamise korral kaotab kolmas isik õiguse hankelepingu sõlmimiseks. Kolmandal isikul puuduvad üldjuhul hankijaga võrreldavad eriteadmised näiteks riigihanke alusdokumentide kohta ning veelgi vähem teavet näiteks vaidlustaja suhtes tehtud negatiivse otsuse kohta. Seetõttu alustab kolmas isik vaidlustusmenetluses kõige halvemast positsioonist, kuid samal ajal on tal ka kõige rohkem kaotada. Mõistagi võib öelda, et kolmandal isikul on vaidlustusmenetluses sageli võimalik hankija seisukohtadega „kaasa lohiseda“ ning seetõttu ise vähem panustada, kuid see ei ole kolmanda isiku õiguste kaitse eesmärk. Kolmandal isikul peavad olema vaidlustusmenetluses mõistlikud võimalused oma õiguste kaitseks ja ei ole õige siduda neid võimalusega „hankija paadis olla“. Haldus- ja kohtupraktikas on arvukalt juhtumeid, milles hankija ei suuda hankeasjas enda otsust efektiivselt kaitsta, mille tõttu langeb vaidlustusele või kaebusele vastuvaidlemise põhiraskus hoopis kolmandale isikule, kelle jaoks on see samas ka kõige keerulisem, seda eriti olukorras, kus vaidlustaja on pahatihti ja utreerituna isegi enda olemasolu ärisaladuseks määratlenud. Vaidlustusmenetluse menetlusosaliste õiguste võrdsustamiseks tuleks seetõttu alustada sellest, et muuta RHS § 194 lg-des 5 ja 6 sätestatud tähtaegu nii, et need oleks vähemalt viis tööpäeva. Kui Rahandusministeerium peab seda muudatust millekski selliseks, mis seab ohtu RHS § 200 lg-s 1 sätestatud otsuse tegemise tähtaja 30 päeva, siis võib seda tähtaega pikendada näiteks 35 päevani. Selline muudatus on hankija õiguste kaitset silmas pidades proportsionaalne, kuivõrd asja lahendamine kiiresti ei saa olla eesmärk iseendas, kui hankijal puudub asjakohane võimalus kvaliteetsete seisukohtade kujundamiseks. Tihti eeldab vastuste koostamine VaKo-le ka mitte üksnes juristide, vaid ka hankija teiste eriteadmistega (nt insenerid) kaasamist. Praktikas näeme väga tihti, et ka kõige parimate kavatsustega hankijatel ei ole 3 tööpäevane tähtaeg kvaliteetse vastuse koostamiseks piisav. 125. Seaduse 8. peatüki ja halduspraktika pinnalt on ebaselge, kas menetlusosaliste Arvestatud Eelnõu muudetud. esindajad peavad esitama vaidlustusmenetluses esindusõiguse tõendamiseks volikirja või mitte. Praktikas esitavad menetlusosaliste esindajad volikirju, kuid RHS § 190 lg 1 p 8 sõnastus viitab sellele kui üksnes vaidlustaja esindaja kohustusele. Mõistagi võiks lähtuda üldreeglist, et ametiasutustes ei kehti kohtumenetlustes omaks võetud advokaadi esindusõiguse eeldus. Teisalt on VaKo ka oma praktikas leidnud, et lähtub analoogia korras HKMS § 35 lg-st 4, mille kohaselt advokaadi esindusõigust eeldatakse. Kuna vaidlustusmenetlus ei peaks menetluse nõudeid arvestades olema keerulisem kui näiteks halduskohtumenetlus, siis võiksite kaaluda HKMS § 35 lg-ga 4 sarnase esindusõiguse eelduse sätestamist ka RHS-is. See aitab kokku hoida ka menetlusosaliste kulusid ning säästa ka niigi lühikest aega sisulise vastuse koostamiseks. 126. Teeme ettepaneku muuta RHS § 199 lg-d 2. Viidatud sätte kohaselt tuleb Arvestatud Eelnõu muudetud. lepingulise esindaja kulude väljamõistmist taotleval menetlusosalisel kinnitada, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Sellise kinnituse puudumisel on VaKo praktika olnud jätta esindajakulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. Teisisõnu tähendab see, et kui menetlusosaline sellist kinnitust ei esita, ei ole tal võimalik saada isegi võidu korral esindaja kulusid tagasi. See on kinnituse sisu ja mõtet ning vaidlustusmenetluses käibivat kaotaja maksab põhimõtet arvestades tarbetult drakooniline säte. Vaidlustusmenetlus nagu ka riigihanke menetlus, ei peaks olema selline, milles menetlusosalised peavad endale soodsa lahenduse saabumiseks „lausuma ussisõnu“ või esitama sisult mõttetuid ja tarbetuid kinnitusi. Mõttetute kinnituste nõudmise ebamõistlikkusele riigihanke menetluses on tähelepanu juhtinud ka VaKo. Seetõttu on seda kummastavam, et sedavõrd edumeelne vaidlustusmenetlus sisaldab säärast tarbetut kinnitust, mille esitamata jätmisega saabuvad ebamõistlikult karistavad tagajärjed. Kui Rahandusministeerium peab sellise kinnituse esitamist siiski mingil põhjusel vajalikuks, siis teeme ettepaneku täiendada eelnõu ja muuta RHS § 199 lg-d 2 näiteks järgmiselt: „(2) Menetlusosaline kinnitab lepingulise esindaja kulude väljamõistmise taotluse esitamise faktiga, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega.“; „(2) Menetlusosalise poolt lepingulise esindaja kulude väljamõistmise taotluse esitamisega eeldatakse menetlusosalise poolt kinnituse andmist selle kohta, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud üksnes seoses vaidlustusmenetlusega.“; Selline sõnastus järgib ka RHS § 110 lg 3 eeskuju, mis võimaldab halduspraktika kohaselt samamoodi nii-öelda vähemtähtsamaid asjaolusid pakkumuse esitamise faktiga kinnitada. Ühtlasi on VaKo-l jätkuvalt võimalik menetluskulude sisu analüüsides jätta kulud, mis ei näi seonduvat menetlusosalise vaidlustusmenetluses esindamisega, vastaspoolelt väljamõistmata. Seega ei oma väljapakutud muudatus vaidlustusmenetluse kiiret ja tõhusat iseloomu arvestades praktikas ettenähtamatuid raskeid tagajärgi. AS TREV-2 GRUPP 127. Seletuskiri ütleb muuhulgas järgmist: „Punktiga 31 pikendatakse Arvestatud Seletuskirja muudetud. selgitustaotlustele vastamise rahuaega lihthankemenetluses ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale. Selgitustaotlustele tuleb hankijal vastata kolme tööpäeva jooksul. Paragrahv 46 lg 2 sätestab selgitustaotlustele vastamiseks rahuaja, mis tähendab seda, et kui selgitustaotlus ei ole esitatud teatud aja jooksul enne pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva, ei ole hankija kohustatud sellele vastama. Lihthankemenetluses on rahuaeg kehtiva seaduse kohaselt üks tööpäev, mis tähendab seda, et võib esineda olukord, kus selgitustaotlus on esitatud küll tähtaegselt, ent selle vastamise tähtpäev saabub alles pärast pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva, millisel juhul ei ole vastusest enam kellelegi kasu. Samas on lihthankemenetluses pakkumuste ja taotluste esitamise miinimumtähtaeg sedavõrd lühike, et rahuaja pikendamine näiteks hankemenetlusega samasuguseks ei ole mõeldav, kuivõrd miinimumtähtaja kasutamisel ei ole siis ettevõtjatel üldse võimalust selgitusi küsida. Sellise ebasoovitava olukorra vältimiseks pikendatakse lihthankemenetluses rahuaega kahele tööpäevale ning ühtlasi pikendatakse ka pakkumuste ja taotluste esitamise tähtaega viielt tööpäevalt kümnele päevale (vt eelnõu punkt 120).“ Ülaltoodud viide eelnõu punktile 120 ei saa olla õige, sest eelnimetatud eelnõu punkt räägib §-st 115 „Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused“. 128. Eelnõu punkt 42 ütleb järgmist: „Paragrahvi 52 lõigetes 1 ja 2, § 54 lõigetes Selgitatud RHS § 4 p 17 kohaselt on riigihanke 1 ja 2, § 58 lõigetes 1 ja 2, § 64 lõigetes 1 ja 2 ning § 68 lõigetes 1 ja 2 alusdokumendid hanketeade, asendatakse sõna „hanketeates“ sõnadega „riigihanke alusdokumentides“.“ kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija Võib kahelda, kas muudatus suurendab õigusselgust ja õiguskindlust nagu koostatud või viidatud muud dokumendid, lubab seletuskiri. milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale Esmalt tekib küsimus, mida või millist dokumenti tuleb mõista „riigihanke esitatud tingimused ja dokumentide esitamise alusdokumendid“ all. Mõne hanke puhul on sellenimeline dokument hankija nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu poolt lisatud „Hanke alusandmed“ – „Dokumendid“ koosseisu, kuid nii ei ole tingimused ning pakkumuste hindamise kõikide hangete puhul. kriteeriumid. Seega ei pea riigihanke dokumentide hulgas olema eraldi dokumenti Vajalik on, et: a) kõik hankijad ja pakkujad/taotlejad saaksid riigihangete pealkirjaga „riigihanke alusdokumendid“. seadust lugedes üheselt aru, millises dokumendis tuleb kajastada nõuded, Kuivõrd riigihanke direktiivid ei nõua millele pakkuja/taotleja poolt esitatav hankepass peab vastama; b) muudetavate sätete andmete esitamist riigihangete seaduses ja riigihangete registris kasutatavad dokumentide hanketeates, ei ole põhjust seda nõuda ka nimetused peavad olema ühesugused. RHS-s. Samuti, nagu selgitatud seletuskirjas, ei ole hanketeatel välja, kus nimetada hankepassi nõuet ning hanketeate kvalifitseerimistingimuste väljal on tähemärkide piirang. 129. Eelnõu punkt 46 ütleb järgmist: „Paragrahvi 66 lõige 4 muudetakse ja Selgitatud Hankija tegevust on võimalik RHS alusel sõnastatakse järgmiselt: „(4) Hankija võib eduka pakkujaga pidada vaidlustada ning laieneb ka läbirääkimisi hankelepingu tingimuste täpsustamiseks, tingimusel et sellega Rahandusministeeriumi poolt teostatav ei muudeta oluliselt riigihanke alusdokumente ega pakkumust ja sellega ei järelevalve. Muudetav säte vastab täiel määral kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise ohtu.“ riigihanke direktiivides sätestatule. Kehtiva riigihangete seaduse kohaselt on hankijal keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi pärast pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist (RHS § 66 lg 4). Kui tulevikus hakkavad hankijad pidama eduka pakkujaga läbirääkimisi hankelepingu tingimuste ja/või pakkumuse täpsustamiseks, siis kelle poolt ja kuidas on tagatud järelevalve, et kõnealust õigust ei kuritarvitataks ning millised tagajärjed kaasnevad, kui avastatakse rikkumine? 130. Eelnõu punkt 52 ütleb järgmist: „Paragrahvi 77 lõiget 4 täiendatakse punktiga Selgitatud Nii kehtiva kui ka eelnõukohase seaduse alusel 21 järgmises sõnastuses: „21) teave selle kohta, et käesoleva seaduse § 97 tuleb ettevõtjal igal juhul hinnata, kas tema lõikes 1 nimetatud tõendid tuleb esitada koos pakkumuse või taotlusega.“ eelnev hankelepingu rikkumine võib olla selline, mis vastab RHS § 95 lg 4 p-s 8 toodud Kas me saame õigesti aru, et juhul kui pakkuja/taotleja ei esita RHS § 97 lg 1 eeldustele ning vastav teave hankepassis kohaseid tõendeid koos pakkumusega, siis hiljem ei ole pakkujal/taotlejal esitada. Samamoodi tuleb rikkumist hinnata võimalik endam heastamise võimalust kasutada? Kui see on nii, siis see ei hankelepingu pooleks olnud hankijal ning pruugi olla pakkujate/taotlejate suhtes õiglane, sest RHS § 95 lg 4 p 8 isegi kõrvaldamise alust rakendada soovival muudetavas sõnastuses jääb äärmiselt subjektiivseks sätteks. hankijal. Küll aga nõustume, et Pakkujad/taotlejad, olemata isegi mitte hooletud, ei pruugi enda tegu heastamismeetmete kohta tõendite esitamine kvalifitseerida RHS § 95 lg 4 p 8 alla, kuid seda võivad teha hankijad, sest koos pakkumuse või taotlusega on pakkujale mõiste „oluline“ on subjektiivne mõiste ning tähendab erinevate inimeste ebamõistlikult koormav ega lähe kokku jaoks mõnevõrra erinevat. Seetõttu ei ole ka antud muudatusega hankepassi loogikaga, mille kohaselt pakkujatele/taotlejatele pandud kohustuse täitmine alati üheselt mõistetav hankepassis esitatakse kinnitused ning ning kuna tõendite esitamata jätmise korral ei vasta pakkumus minimaalselt teavet ning tõendid hankepassis hankedokumentides esitatavatele nõuetele võib antud kohustus olla pakkuja esitatu kohta peab esitama reeglina üksnes õigusi riivav? edukas pakkuja. Eelnõu vastavas osas muudetud. 131. Eelnõu punkt 62 ütleb järgmist: „Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 71 Selgitatud Tegemist on jätkuvalt märkega, millel on järgmises sõnastuses: „(71) Hankija esitab registrile ettevõtja poolsed üksnes informatiivne tähendus. Märge hankelepingu rikkumised, mille tulemusena on kohaldatud käesoleva seaduse registris ei oma õiguslikku tähendust. Hankija § 95 lõike 4 punktis 8 nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi, ei saa ettevõtjat kõrvaldada hankemenetlusest kümne päeva jooksul nõude esitamisest arvates. Hankija nõude vaidlustamise üksnes seetõttu, et teine hankija on sellise korral lisab ta vastava teabe kümne päeva jooksul nõude vaidlustamisest märke registrisse teinud, vaid hankija peab arvates.“ välja selgitama rikkumise asjaolud ning hindama, kas ka tema hinnangul on tegemist Tegemist on täiendusega, mis vajab kindlasti selgitamist ja seda ainuüksi rikkumisega, mis täidab RHS § 95 lg 4 p-s 8 põhjusel, et mõiste „oluline“ tähendust mõistavad erinevad inimesed sätestatud eeldused ning kas selle rikkumise erinevalt. tulemusena on ettevõtja kaotanud tema silmis usaldusväärsuse, mis tingib ettevõtja Kas RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamise seisukohast on asjakohased vaid need kõrvaldamise. Samuti, kui registris vastavat rikkumised, mis kantakse hankija poolt riigihangete registrisse? märget ei ole, ent hankijale on teada asjaolud, mis tingivad ettevõtja kõrvaldamise, ei Iseküsimus on see, kuidas pakkujad/taotlejad ja hankijad saavad riigihangete tähenda märke puudumine, et kõrvaldamise registrisse kantavaid rikkumisi mõistliku ajakuluga otsida. Meile teadaolevalt alust kindlasti ei esine. Vaidlustamise all on hetkel riigihangete registris selline võimalus puudub. mõeldud igasugust vaidlustamist, sh hagi esitamist kohtusse, ent ka hankijale vastuväite Kuidas tuleb mõista mõistet „hankija nõude vaidlustamise korral“? Kas esitamist. vaidlustamist kohtus või VLK-s (FIDIC lepingute puhul) või on vaidlustamiseks ka tööde tegija/teenuse osutaja poolt esitatud argumenteeritud kiri hankijale, kus tööde tegija/teenuse osutaja näitab ära, et ta ei ole rikkumise eest vastutav? Kui vaid kohtus või VLK-s vaidlustamist, siis RHS-i muutmisega võib suureneda ka kohtute töökoormus. 132. Eelnõu punkt 64 ja punkt 65 ütlevad järgmist: „Paragrahvi 85 lõiget 9 Selgitatud Rahandusministeerium on esitanud täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Osakaalusid võib liikmesriikide ekspertidele küsimuse, kuidas väljendada asjakohase mõistliku vahemikuna.“ ja „Paragrahvi 85 täiendatakse hindamiskriteeriume praktikas rakendatakse, lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui pakkumuste hindamise kui need on määratud osakaalude vahemikuna kriteeriumide osakaalude määramine ei ole objektiivsetel ja riigihanke või tähtsuse järjekorras. Kui vastused alusdokumentides kirjeldatud põhjustel võimalik, esitab hankija kriteeriumid laekuvad, saame täiendada seletuskirja. tähtsuse vähenemise järjekorras.“ Kuidas kõnealuseid punkte tuleb praktikas rakendada, vajab kindlasti selgitamist. Ei saa välistada, et tänu eeltoodud täiendustele võib olla hankijatel võimalus soosida mõnda pakkujat/taotlejat ehk teisisõnu, eeltoodud täienduste rakendamisega võib kaasneda mõne riigihanke aluspõhimõtte (näiteks võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite säästlik kasutamine) rikkumine. Samuti on pakkuja/taotleja jaoks oluline erinevate hindamiskriteeriumite kasutamise puhul juba pakkumust esitades teada, mis on erinevate hindamisaluste puhul võimalikud maksimumpunktid (need peavad olema teada juba pakkumise koostamise ajal, mitte ei saa jääda sõltuma hankija suvast hanketulemuste hindamisel). 133. Eelnõu punkt 108 ütleb järgmist: „Paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 51 Selgitatud Hankepass tuleb vajadusel esitada osadeks järgmises sõnastuses: „(51) Riigihangetes, mille hankija on ühe menetluse jaotatud riigihankes erinevate osade kohta siis, raames osadeks jaotanud, esitatakse vajaduse korral hankepass iga osa kohta kui riigihanke läbi viimiseks ei kasutata eraldi.“ riigihangete registrit. Sellisel juhul tuleb hankepass täita mõnes muus hankepassi Mida tähendab mõiste „vajaduse korral“? Kas vajaduse olemasolu tuleb rakenduses ning kui see rakendus ei võimalda hankijal riigihanke alusdokumentides objektiivsetele näitajatele tuginedes ühes hankepassis näidata kvalifitseerimise põhjendada? tingimusi selliselt nagu hankija on nõudnud, tulebki osade lõikes esitada erinevad Olukorras kus hange on jagatud osadeks, kuid iga osa kohta pakkumust hankepassid. Samuti ei ole võimalik esitades oleks esitatav hankepass identne, ei saa pidada mõistlikuks mitme hankepassi registris täita nende alltöövõtjate hankepassi esitamist. Jääb arusaamatuks, millist väärtust selline kohta, kelle näitajatele ettevõtja ei tugine, ent pakkujate/taotlejate tegevus loob. hankijal on õigus neile alltöövõtjatele ka tingimusi sätestada. Kui riigihange viiakse läbi registris ning alltöövõtjatele eraldi tingimusi sätestatud ei ole, arvestab registri kasutajaliides hankepassi moodustamisel riigihanke osades esitatud kvalifitseerimise tingimustega ning moodustab vajalikud dokumendid ise ning kasutaja vaates muudatusi ei ole. EESTI ARHITEKTIDE LIIT 134. Pakkumuste hindamiste kriteeriumite seadmine arhitektuuri hankimisel Ei ole arvestatud Rahandusministeeriumil on lähiajal plaanis uurida, miks on peale hinnakomponendi teiste Arhitektuuri hankimisel on valdav praktika, et hankija sõlmib hankelepingu kriteeriumide kasutamise osakaal madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Teisisõnu arvestatakse arhitektuuri riigihangetes jätkuvalt väike ning milliseid hankimisel kahetsusväärselt sagedasti ainult hinda. Vaatamata sellele, et meetmeid tuleks võtta, et muude kriteeriumide arhitektuuri puhul on alati väga tähtis kvalitatiivne komponent. EAL arvates kasutamist hoogustada. Vastavalt tulemustele vajaks selline arhitektuuri hankimise praktika muutmist selliselt, et parima analüüsib Rahandusministeerium, milline pakkumuse väljaselgitamisel arvestatakse lisaks pakkumuse hinnale igal juhul ka kvalitatiivseid kriteeriume. Eelkõige oleks selleks kohane täiendada oleks kõige õigem viis seda kitsaskohta vastava sättega RHS §-i 85 lg 1 näiteks sarnaselt RHS § 85 lg-s 5 lahendada. innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamise kriteeriumitele. EAL taotleb RHS §-i 85 lg 1 täiendamist selliselt, et arhitektuuri hankimisel oleks majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel lisaks pakkumuse hinnaga arvestamisele tagatud igal juhul ka kvalitatiivsete kriteeriumitega arvestamine. 135. Ideekonkursi järgselt teenuse hankelepingu sõlmimine Ei ole arvestatud RHS aluseks olev direktiiv sätestab üheselt, kuidas toimub ideekonkursile järgnevas RHS § 49 lg 6, § 128 lg 1 p 1 ja lg 2, § 156 lg 1 p 10 annavad kogumis õiguse väljakuulutamiseta läbirääkimistega sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses sätestatud hankemenetluses läbi rääkimine. Kui korras teenuste hankeleping ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest, ideekonkursil oli üks võitja, räägitakse läbi kusjuures viimasel juhul tuleb pidada läbirääkimisi kõikide võitjatega. selle võitjaga. Kui ideekonkursil oli mitu võitjat, räägitakse läbi kõikide võitjatega. Osundatud normid vajaksid õigusselguse huvides täpsustamist, kuna need on Direktiiv ei võimalda teise või kolmanda osutunud mitmeti tõlgendatavateks ning põhjustavad arhitektuurivõistluste võitjaga läbi rääkida üksnes juhul, kui esimese läbiviimisel ebamõistlikku praktikat. või teise võitjaga toimunud läbirääkimised luhtuvad. Arhitektuurivõistlustel on välja kujunenud traditsioon, et lisaks parima ideekavandi väljaselgitamisele ja premeerimisele, valitakse välja ning tunnustatakse ka teise ja kolmanda koha väärilisi ideekavandeid. Selleks on pragmaatilised põhjused, kuna üksnes see motiveerib võimalikult paljusid ettevõtjaid ideekonkursil osalema ja tagab ideekonkursil suurema konkurentsi. Eelkirjeldatud praktika kontekstis on arhitektuurivõistlustel ikkagi loetud olevat üks võitja, milleks on ideekonkursi žürii poolt esimese koha vääriliseks hinnatud parim ideekavand. Ning sellisel juhul on hankija kooskõlas RHS § 49 lg-ga 6, § 128 lg 1 p-iga 1 ja lg-ga 2, § 156 lg 1 piga 10 pidanud teenuse hankelepingu sõlmimiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses sätestatud korras läbirääkimisi üksnes kõnesoleva esimese koha ideekavandi esitanud osalejaga. Mõistetavalt on vastav kord selgesõnaliselt sätestatud arhitektuurivõistluse korraldamist määratlevates riigihanke alusdokumentides. Kuna ideekonkursi võitjaga teenuste hankelepingu sõlmimist ei ole absoluutse kindlusega võimalik eeldada, siis on arhitektuurivõistlustel ideekonkursi teates reguleeritud ka olukord, kui läbirääkimised võitjaga peaksid luhtuma. Selliseks juhuks on hankija reserveerinud endale õiguse asuda läbirääkimistesse ideekonkursil žürii poolt teise ja kolmanda koha vääriliseks hinnatud ideekavandi esitanud osalejatega vastavalt nende paremusjärjestusele – esmalt teise koha omanikuga ning ka temaga läbirääkimiste ebaõnnestumise järel veel ka kolmanda koha omanikuga. Kasutatud lahendus on seega ideelt sarnane RHS § 119 lg-st 2 tuleneva põhimõttega. Selline praktika on otstarbekas. Vastava võimaluseta tuleks lugeda ideekonkurss ühes sellele järgnevalt teenuste hankelepingu sõlmimisele suunatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega luhtunuks, kui parima ideekavandi esitanud osalejaga ei õnnestu teenuste hankelepingut sõlmida. Samas on arhitektuurivõistlustele ideekavandite ettevalmistamine ideekonkursil osalejatele äärmiselt ajamahukas ja kulukas töö, mistõttu oleks ebaproportsionaalne ja põhjendamatu lasta see töö raisku. Omakorda võib lepingu mitte sõlmimine tingida arhitektide vähesema motiveerituse ideekonkursil osaleda. Kuid viimasel ajal on seoses RHS § 49 lg-ga 6, § 128 lg 1 p-iga 1 ja lg-ga 2, § 156 lg 1 p-iga 10 hakanud levima erinev käsitlus, mille kohaselt tuleks lugeda kõik ideekonkursil esimese, teise ja kolmanda koha saanud ideekavandi esitajad võitjateks ning pidada kõigi kolmega samaaegselt ka läbirääkimisi. Olgu öeldud, et EAL sellist tõlgendust ei jaga, sest võitjaks saab üldteada tähenduses pidada üksnes seda, kes on objektiivsete näitajate põhjal kõikidest teistest parem ka siis, kui moodustatakse vastavate resultaatide põhjal rohkema kui ühe isikuga pingerivi. Teisisõnu kui ideekonkursi teates ei ole sätestatud teisiti, siis on ka kolme parima ideekavandi järjestamise korral võitjaid üks. Sellise uue praktika korral kaotab ideekonkurss oma mõtte, sest vaatamata sellele, et ideekonkursi žürii on juba valinud välja parima ideekavandi, tuleks hankijal teenuste hankelepingu sõlmimisel kogu see ideekonkursi tulemus justkui kõrvale heita ning asuda läbirääkimiste käigus valima uuesti parimat ideekavandit. Igal juhul viitab eelpool toodu tõsiasjale, et RHS § 49 lg-st 6, § 128 lg 1 p-ist 1 ja lg-st 2, § 156 lg 1 p-ist 10 tulenev regulatsioon ei pruugi olla üheselt mõistetav ja võib seetõttu põhjustada ebakindlust ideekonkursside korraldamisel. Tuge võiks saada § 85 sõnastusest – (7)Hankija võib hankelepingu hinna või kulu suuruse riigihanke alusdokumentides kindlaks määrata ja hinnata pakkumusi üksnes kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumide alusel. (8) Kvalitatiivsed, keskkonnaalased või sotsiaalsed kriteeriumid võivad olla eelkõige: 1) kvaliteet, sealhulgas tehniline väärtus, esteetilised, funktsionaalsed, keskkondlikud, sotsiaalsed ja innovaatilised omadused, ligipääsetavus ning turustamise tingimused; Ideekonkursi võitnud töö on žürii hinnangul kõige "kvaliteetsem", sellest järgmise koha saanud töö aga kvaliteetsem kolmandast. EAL taotleb RHS § 49 lg 6, § 128 lg 1 p 1 ja lg 2, § 156 lg 1 p 10 täpsustamist selliselt, et ideekonkursi järgselt oleks ühemõtteliselt lubatav pidada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses sätestatud korras läbirääkimisi teenuste hankelepingu sõlmimiseks vastavalt ideekonkursil osalejate paremusjärjestusele, eeldusel, et selline tingimus oli sätestatud ideekonkursi korraldamist määratlevates riigihanke alusdokumentides. 136. Pöördmenetluse kasutamine ideekonkurssidel Ei ole arvestatud Ilmselt ei ole hankijad nö pöördmenetluse võimalust kasutanud seetõttu, et mitte olla Eelkõige RHS § 128 lg 1 p 1 alusel läbiviidava ideekonkursi korral tuleb juba olukorras, kus žürii hindab parimaks ideekonkursi kutses sätestada väljakuulutamiseta läbirääkimistega ideekavandi, mille esitajaga ei ole järgnevas hankemenetluses nõutavad kvalifitseerimise tingimused. Kuid RHS § 129 lg väljakuulutamiseta läbirääkimistega 3 annab vastavate tingimuste kehtestamise võimaluse nii RHS § 128 lg 1 p-i hankemenetluses võimalik hankelepingut 1 kui p-i 2 alusel läbiviidava ideekonkursi korral. sõlmida sest tal esinevad kõrvaldamise alused või ta ei vasta nõutud kvalifikatsioonile. Seega Ideekonkursi olemust arvestades on ideekonkursil osalejaid põhjendamatult tuleks eelnõu väljatöötaja hinnangul anda koormav nõuda juba ideekavandite esitamisel kõikidelt osalejatelt hankijale siiski täiesti vabad käed, millises hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise järjekorras ta soovib neid toiminguid teha. tingimustele vastavust tõendavate dokumentide esitamist. Vastavate tõendite Ideekonkursi kord ei eelda, et kvalifikatsiooni esitamine oleks asjakohane üksnes ideekonkursil tunnustatud ja premeeritud peaks tingimata kontrollima enne ideekavandite esitajatelt. ideekavandite hindamist, mistõttu peaks selline regulatsioon nii ühte või teistpidi ikkagi Kuigi RHS § 129 lg 3 jätab hankijale vabad käed määrata ideekonkursi teatega ideekonkursi alusdokumentides sisalduma, RHS § 52 lg-s 3 sätestatud nn pöördmenetluse kasutamise õigus ka mistõttu ei anna nö pöördmenetluse säte ei ideekonkursi korral, siis praktikas selline võimalus erilist kasutamist leidnud hankijale ega pakkujale mingeid ei ole. EAL usub, et pöördmenetluse kasutamine ideekonkurssidel oleks menetluslikke eeliseid. asjakohane. Pöördmenetluse rakendamist soodustaks ideekonkursil pöördmenetluse kasutamise õiguse sätestamine seadusest tuleneva valikuna. EAL taotleb ideekonkursil pöördmenetluse kasutamise õiguse sätestamist otse RHS §-is 129. 137. Lisaks eelnevatele punktidele on liidu liikmete poolt tõstatatud ärisaladuse Selgitatud Ärisaladuse märkimise sättele lisatakse teema käsitlemine kehtivas seaduses nt § 47 lg 5, § 111, § 113 lg 8. Leiame, selguse mõttes täpsustus, mille kohaselt peab et ärisaladuse välistus peaks kehtima ka avalikul konkursil esitatud ettevõtja, kes pakkumuses ärisaladust märgib, ideekavanditele. silmas pidama, et see vastaks EKTÄKS § 5 lg- s 2 sätestatud eeldustele. Näiteks korraldab Tallinna Linnavaraamet hankeid, mis on oma olemuselt ideekonkursid, kuid sellisena neid ei käsitle, mistõttu on hindamiskomisjoni pädevuskriteeriumid hanketingimustes määramata. Hanke järgselt ideekavandeid ei avalikustata (viidates ärisaladusele) ning sellest tulenevalt pole võimalik vajadusel ka võimalikku ebapädevat otsust vaidlustada. Seadust tuleks täiendada vähemalt selles osas, et väljavalitud töö peab olema automaatselt ilma ärisaladuse kaitseta. 138. Viimaks juhib EAL tähelepanu, et seadusandlikul tasandil on vajalik Selgitatud Ideekonkursi mõiste on eelnõusse lisatud. täpsustada ideekonkursi kirjeldust. Ideekonkursi kirjelduse täpsustamine aitab Eelnõu väljatöötaja ei leia, et põhjendatud vältida viimasel ajal tavaks saanud praktikat, mille alusel viiakse läbi hankeid, oleks RHS § 15 lg-s 11 sätestatust erandi mida ideekonkursiks ei nimetata, mis aga oma olemuselt ja tunnustelt tegemine ideekonkursile. Sätte kohaselt on kvalifitseeruvad selleks (näiteks Tallinna LV viimase aja hanked, sh hankijal alati lubatud paindlikuma menetluse lasteaedade projekteerimise hanked). asemel kasutada nö rangemat menetlust. EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT 139. EEEL toetab mitmeid Eelnõuga kavandatud muudatusi ning toome Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. positiivsete muudatustena esile alljärgnevad: 1. Tunnistatakse kehtetuks nn vabatahtlik kõrvaldamise alus, mille kohaselt võib kõrvaldada pakkuja või taotleja, kellel on kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses. Muudatus vähendab halduskoormust nii hankijate kui pakkujate jaoks. 2. Lisatakse nn vabatahtlik kõrvaldamise alus, mille kohaselt võib kõrvaldada pakkuja või taotleja, kellel on täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus. Muudatus on suunatud korrektsele finantskäitumisele ning aitab kaasa nn halli majanduse osakaalu vähendamisele. 3. Ühtlustatakse hankelepingute sõlmimise ooteaeg 14 päevale sõltumata sellest, kas tegemist on siseriiklikku piirmäära või rahvusvahelist piirmäära ületava hankega. 4. Pikendatakse lihthankemenetluses nn rahuaega ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale. 140. Kutsekvalifikatsiooni hindamise võimalikkus. Eelnõu p 63 kohaselt Selgitatud Isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni lisatakse täiendus, mille kohaselt ei või pakkumuste hindamise kriteeriumina näitajate kasutamine kvalifitseerimise sätestada RHS § 99–101 sätestatu alusel kehtestatavaid kvalifitseerimise tingimuse asemel hindamiskriteeriumina on tingimusi, välja arvatud § 101 lg 1 p 6 nimetatud andmed /..../ isikute lubatud direktiivi 2014/24/EL alusel, mistõttu hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need näitavad hankijale ei ole võimalik seda keelata. Euroopa pakkumuse majanduslikku soodsust ja kui neid andmeid ei kasutata Komisjonis ja ka mõningates liikmesriikides kvalifitseerimisel. Tegemist ei ole nn revolutsioonilise muudatusega, sest on võimalik Euroopa Kohtu poolt kvalifitseerimise tingimuste ebasobivust hindamiskriteeriumina kasutamisel aktsepteeritavaks tunnistatud on käsitletud ka mitmes Euroopa Kohtu kohtuotsuses. Mitmeti tõlgendamise hindamissüsteem, kus teatud vältimiseks on selline muudatus tervitatav. hindamiskriteeriumi osas 0 väärtuspunkti saanud pakkumus järgmisesse hindamise Siiski soovime siinjuhul tähelepanu juhtida praktikas tihti esinevale etappi ei pääse. Sisuliselt on Eestis selle probleemile. RHS kohaselt ei või isikute haridust ja kvalifikatsiooni (RHS § kriteeriumi osas samasugune olukord, mistõttu 101 lg 1 p 6) samaaegselt kasutada kvalifitseerimisel ja hindamisel. Kui võib leida, et selline regulatsioon on igati hankija seab kvalifitseerimisnõude, et pakkujal peab olema kindla Euroopa õigusega kooskõlas. kutsekvalifikatsiooniga isik (näiteks Ehitusjuht, tase 6, tegevusalal „üldehituslik ehitamine“, või sellega samaväärne), ei või ta seada hindamiskriteeriumi, mille kohaselt saab rohkem hindamispunkte pakkumus, milles hankelepingut täidab sellest kõrgema kutsekvalifikatsiooniga isik (näiteks 7. või 8. taseme kutsekvalifikatsiooni omav isik). Selline regulatsioon on mõistetav. Küsimus seaduse mõtte ja eesmärgi osas kerkib aga olukordades, kus (1) hariduse ja kutsekvalifikatsiooni nõue seatakse vahetult hankelepingut täitvale isikule või (2) hariduse ja kutsekvalifikatsiooni nõue seatakse isikule koos kogemuse nõudega – mõlemal juhul on Rahandusministeerium selgitanud, et sellistel juhtudel ei ole tegemist kvalifitseerimistingimusega, vaid nõudega pakkumusele ehk vastavustingimusega. Selline käsitlus võimaldab meie hinnangul mööda hiilida RHS § 101 lg 1 p 6 mõttest ja eesmärgist, sest kui haridust ja kvalifikatsiooni ei ole samal ajal lubatud hinnata hanke erinevates etappides (kvalifitseerimisel ja hindamisel), siis ei peaks selline paralleelne käsitlus olema lubatud ka vastavuse kontrollimisel ja pakkumuste hindamisel, sest vahetegemine sellel, millistel juhtudel loetakse haridus ja kutsekvalifikatsioon kvalifitseerimistingimuseks või millisel juhul vastavustingimuseks, on teatud mõttes kunstlikult konstrueeritud. Eeltoodud näite puhul, kui seada hariduse ja kutsekvalifikatsiooni nõuded kvalifitseerimistingimuse asemel vastavustingimusena, saaks neid andmeid (erinevalt RHS § 101 lg 1 p 6 keelust) omakorda ka hinnata (nt miinimumtingimus on 6. taseme kutsekvalifikatsioon, kuid hindamispunkte saab 7. ja 8. taseme kvalifikatsiooni eest), sest seadus vastavasisulist keeldu ei sätesta. Leiame, et hariduse ja kutsekvalifikatsiooni hindamine peaks siiski toimuma vaid ühes etapis – kas üksnes kvalifitseerimisel, üksnes vastavuse hindamisel või üksnes pakkumuste hindamisel ning see peaks selgelt ilmnema ka seaduse tekstist. Olukorras, kus seaduse kohaselt on miinimumtingimusena piisav teatud kutsekvalifikatsiooni olemasolu (nt 6. tase), looks kutsekvalifikatsiooni paralleelne hindamine samaaegselt mitmes hanke etapis põhjendamatu eelisolukorra ettevõtjatele, kellel on õnnestunud palgata nt 8. taseme kutsekvalifikatsiooniga isik (mida kõrgem kvalifikatsioon, seda vähem on sellist kvalifikatsiooni omavaid isikuid). 141. Ehitustööde hangetes pakkumuste kõrvalekalde protsent. Eelnõu p 120 Ei ole arvestatud Arvestades, et hankijad soovivad sätestada kohaselt nähakse ette võimalus, et hankija võib ehitustööde riigihanke pigem suuremaid ning pakkujad soovivad alusdokumentides ise kindlaks määrata nn kõrvalekalde protsendi (järgmise madalaimaid kõrvalekalde protsente, leiame, vastavaks tunnistatud pakkumusega 10% asemel 5-15% ning pakkumuste et eelnõus pakutud kõrvalekalde protsendid keskmisega 20% asemel 10-30%). Leiame, et seaduses sätestatud (kehtiva seaduse 10% asemel 5-15% ja 20% ülemmäärade (vastavalt 10% ja 20%) suurendamine ei ole põhjendatud, sest asemel 10-30%) on kompromissina kõige 10 ja 20 protsendilised erinevused on juba niigi piisavalt suured, et tõstatada sobilikumad. kahtlus põhjendamatult madala maksumuse osas. Kavandatud muudatuse sisseviimisel võib prognoosida, et hankijad suurendavad kõrvalekalde määrasid hangetes vaikimisi maksimumini (vastavalt 15% ja 30%) selleks, et vältida RHS § 115 lg 2 sätestatud kontrollimehhanismi või selleks, et vähendada olukordi, mil kontrolli läbiviimine oleks nõutav. EEEL ei toeta kõrvalekalde määrade suurendamist, kuid toetab, et hankija võib määrata seaduses sätestatust väiksema kõrvalekalde määra (10% asemel 5-10% ning 20% asemel 15-20%). 142. Hankelepingu ülesütlemine, taganemine ja heastamismeetmed. Eelnõu p Selgitatud Võimalus heastamismeetmeid hinnata alla 136 kohaselt lisatakse hankijale õigus hankeleping üles öelda või sellest rahvusvahelise piirmäära riigihangetes ja taganeda juhul, kui hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu hankelepingu üles ütlemise või sellest täitmise ajal mõni RHS § 95 lg 1 sätestatud kohustuslik kõrvaldamise alus. taganemise võimalus kõrvaldamise aluse Tegemist on olukorraga, kui põhjendatud kahtlus ettevõtja usaldusväärsuse esinemisel hankelepingu kestel on omavahel osas kerkib alles hankelepingu täitmise ajal. Leiame, et selline muudatus on proportsioonis. Mõlemad muudatused on vajalik, sest see on kooskõlas RHS § 95 lg 1 mõtte ja eesmärgiga, mitte vabatahtlikud, st hankija võib võimaldada sõlmida ja ka mitte olla lepingulises suhtes mitteusaldusväärsete heastamist, ent ei pruugi seda ning ettevõtjatega (kuid hankija ei tohiks seda õigust siiski kuritarvitada). hankelepingu kestel võib hankija hinnata, kas kõrvaldamise aluse esinemine on sedavõrd Seoses käesolevas punktis kirjeldatud muudatusega soovime aga juhtida ränk, et tingib hankelepingu lõpetamise või tähelepanu muudatusele, mille kohaselt võimaldatakse RHS § 97 kirjeldatud mitte. Mõlemal puhul on hankijal võimalik heastamismeetmeid ka hangetes, mille eeldatav maksumus on alla hinnata ka seda, kas ettevõtja poolt võetud rahvusvahelise piirmäära. Leiame, et Eelnõusse on kavandatud väärtuste meetmed on piisavad, ent tema konflikt – ühest küljest loetakse RHS § 95 lg 1 nimetatud kohustuslikke usaldusväärsust taastada, st ka hankelepingu kõrvaldamise aluseid niivõrd kaalukateks asjaoludeks, et need annavad kestel tuleks anda ettevõtjale võimalus hankijale võimaluse hankeleping lõpetada, kuid teisalt ei loeta neidsamu asjaolusid selgitada. kohustuslikke kõrvaldamise alused siseriiklikes hangetes siiski niivõrd kaalukateks, et need peaksid välistama heastamismeetmete kasutamise ja hankelepingu sõlmimise võimalus. Jääb selgusetuks, miks peaks hankelepingu täitmise ajal ilmnev kohustuslik kõrvaldamise alus olema kuidagi olulisem võrreldes sama kõrvaldamise alusega, mis ilmneb juba enne hankelepingu sõlmimist. Sellised muudatused koosmõjus tõstatavad paratamatult küsimuse, kas eesmärk on rangemalt kaitsta ausat konkurentsi ja usaldusväärseid ettevõtjaid või vastupidi. Leiame, et heastamismeetmete võimaldamine ka alla rahvusvahelist piirmäära hangetes võib (iseäranis majanduslanguse perioodidel) kaasa tuua olukordi, kus mitteusaldusväärsed pakkujad leiavad järjest enam võimalusi hankeprotsessi koormata ja venitada heastamismeetmetega seotud vaidlustega. Kui heastamisvõimalust võimaldatakse siiski ka alla rahvusvahelist piirmäära hangetes, peab hankijale jääma võimalus otsustada, kas heastamismeetmeid hanke- dokumentides ette näha või mitte. 143. Eelnõu p 62 kohaselt kavandatakse RHS täiendamist § 83 lõikega 71, mille Arvestatud Eelnõu muudetud. kohaselt esitab hankija registrile ettevõtjapoolsed hankelepingu rikkumised, mille tulemusena on kohaldatud käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 8 nimetatud õiguskaitsevahendit või makstud leppetrahvi. RHS § 95 lg 4 p 8 loetleb õiguskaitsevahenditena alljärgnevad: lepingust taganemine, lepingu ülesütlemine, hinna alandamine, kahju hüvitamine ja leppetrahvi maksmine. Kui Eelnõu § 83 lõikes 71 peetakse silmas kõiki § 95 lg 4 p 8 nimetatud õiguskaitsevahendeid, oleks ülemäärane § 83 lg 71 eraldi välja tuua leppetrahvi kui üksikut õiguskaitsevahendit. 144. Eelnõu p 116 kohaselt kavandatakse RHS § 112 lg 2 muuta selliselt, et Ei ole arvestatud Muudetavas sättes kasutatakse sama hankija ei pea tegema pakkumuse jõusoleku ettepanekut kõikidele kontseptsiooni nagu kehtivas RHS § 47 lg-s 1, pakkujatele, vaid üksnes ettepaneku tegemise ajal riigihankes osalevatele mille osas ei ole negatiivset rakenduspraktikat pakkujatele. Seletuskirjas on selgitatud, et riigihankes osalevate pakkujate täheldatud. all on silmas peetud pakkujaid, kelle hankemenetlusest kõrvale jäämine on lõplik, st neid otsuseid ei ole vaidlustatud või on vaidlused lõppenud hankija kasuks. Teeme ettepaneku RHS § 47 lõikes 2 selgemini defineerida, mida peetakse silmas riigihankes osalev pakkuja all. 145. Eelmises punktis märgitu seondub ka Eelnõu punktiga 122, milles Ei ole arvestatud Muudetavas sättes kasutatakse sama kavandatakse RHS § 120 lg 3 muutmist selliselt, et ooteaega ei pea kontseptsiooni nagu kehtivas RHS § 47 lg-s 1, kohaldama muuhulgas juhul, kui riigihankes on otsuse tegemise ajal vaid üks mille osas ei ole negatiivset rakenduspraktikat riigihankes osalev pakkuja. Eelnõu seletuskirjast nähtub (viitega täheldatud. õiguskaitsemeetmete direktiivi 2007/66/EÜ artiklile 2b), et ka siin on silmas peetud olukorda, kui kõrvalejäämine on lõplik, kuid kavandatud muudatuse grammatiline tõlgendamine (nt koosmõjus RHS § 114 lõikega 1, pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses) võib jätta eksliku mulje, et ooteaja mittekohaldamiseks piisab sellest, kui menetluses ei ole de facto kedagi peale eduka pakkuja. 146. Kui taotlejate või pakkujate teavitamine on seatud sõltuvusse nende lõplikust Ei ole arvestatud Muudetavas sättes kasutatakse sama kõrvalejäämisest, siis vajaks põhjalikumalt selgitamist ka seisukoht, mille kontseptsiooni nagu kehtivas RHS § 47 lg-s 1, kohaselt ei ole hankija kohustatud avaldama RHS § 47 lg 3 nimetatud teavet mille osas ei ole negatiivset rakenduspraktikat sellele pakkujale, kelle pakkumus on mittevastavuse tõttu tagasi lükatud, täheldatud. nagu on selgitatud Rahandusministeeriumi KKK rubriigis, lk 14. Reeglina teevad hankijad enda otsused teatavaks ühekorraga ning ettevõtjatel on kaebeõigus olemas seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 147. Eelnõu p 94 kohaselt lisatakse seadusesse täpsustus, mille kohaselt ei pea Selgitatud Rahandusministeeriumile teadaolevalt teevad hankija kvalifitseerimise otsust tegema, kui ta ei ole riigihankes hankijad kehtiva RHS § 104 lg 8 alusel otsuse kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud. Seletuskirja (mõjude analüüs p ka pakkujate kvalifitseerimise kohta isegi 6.15) kohaselt väheneb seetõttu nende hankijate töökoormus, kes ei ole juhul, kui kvalifitseerimise tingimusi ei ole riigihankes kvalifitseerimise tingimusi kehtestanud ja kes seetõttu ei pea sätestatud. Kuigi sellise otsuse tegemata tulevikus enam tegema nö tühja kvalifitseerimise otsust. Selline selgitus jätmist ei saa pidada RHS rikkumiseks, taotleb tõstatab küsimuse, kas kehtiva seaduse alusel on hankijatel kohustus teha nn eelnõuga tehtav muudatus selles küsimuses täit tühi kvalifitseerimise otsus, vaatamata asjaolule, et puuduvad nii õiguslikud selgust. alused (kvalifitseerimistingimused) kui ka faktilised asjaolud (kvalifikatsiooni tõendavad andmed), mille suhtes sellist kontrolli teha? Kui hankija jätab sellise otsuse tegemata, kas ta rikub menetluse loogilise järgnevuse põhimõtet? Eeldame, et hankijad ei ole kehtiva seaduse sellisest tõlgendusest teadlikud ning seetõttu vajaks see seisukoht kindlasti selgitamist riigihangete KKK rubriigis. 148. Eelnõus puuduvad rakendussätted, millist menetluskorda tuleb rakendada Arvestatud Eelnõu muudetud. nende riigihangete puhul, mis on alustatud enne uue redaktsiooni kehtima hakkamist. Reeglina rakendatakse sellistel juhtudel nõudeid, mis kehtisid varasemas redaktsioonis (analoog kehtiva RHS § 2191, kuid rakendussäte peaks ära reguleerima kohaldumise kõikidele riigihangetele, mitte üksnes hankemenetlustele). EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTJATE LIIT 149. RHS Eelnõu punkt 120, mis käsitleb RHS § 115 (Põhjendamatult madala Ei ole arvestatud Põhjendamatult madala maksumusega maksumusega pakkumused) lõige 2. pakkumuste küsimus on kõige akuutsem olnud (2) Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu või ehitustööde just ehitushangetes. Enne RHS § 115 lg 2 kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke regulatsiooni laiendamist kasvõi piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb vabatahtlikuna asjade ja teenuste edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui: riigihangetele tuleb analüüsida, kas 1) hankemenetluses on riigihanke alusdokumentidele vastavaks tunnistatud regulatsioonist on tekkinud loodetud kasu. vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on Alles pärast seda on võimalik teha järeldusi, maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest kas regulatsiooni laiendamine on üldse vähemalt 10 protsendi võrra madalam või selle pakkuja pakkumuse asjakohane või, kui loodetud kasu ei ole maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuste keskmisest tõusnud, tuleks ka ehitushangetel sellest vähemalt 20 protsendi võrra madalam või loobuda. Rahandusministeeriumil on plaanis 2) pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine seda uurida, ent eelnõu VTK koostamise ajal töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70 protsenti sama ei olnud regulatsioon veel piisavalt kaua ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas kehtinud, et oleks olnud võimalik selliseid valdkonnas. andmeid saada ning järeldusi teha. Samuti, kuivõrd selle rakendamine on seotud andmete Ettepanek: kättesaadavusega, ei ole regulatsiooni Laiendada eelnimetatud punkti kehtivust ka teenuste hankelepingule. kergekäeliselt võimalik laiendada: selge peab Põhjendus: olema, millistest allikatest oleks võimalik Sarnaselt ehitustööde teostamise valdkonnale esineb ka riiklike maksude saada vastavaid võrdlusandmeid ning mille tasumata jätmist ka ehituskonsultatsiooni valdkonnas. Riigi poolt kehtestatud alusel neid kvalifitseerida (näiteks maksude tasumise kohustus on igas valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel. Ausa ehitustöödes kasutatakse EMTAK koode). ja läbipaistava konkurentsi tagamiseks, ka ehituskonsultatsiooniteenuse valdkonnas, peaks RHS § 115 lõige 2 laienema ka teenuste valdkonnale. 150. RHS Eelnõu punkt 85, mis käsitleb RHS § 85 (Pakkumuste hindamise Ei ole arvestatud Ettepaneku põhjendustest nähtub, et probleem kriteeriumide seadmine) lõige 1. seisneb pigem selles, milliseid kvalifitseerimise ning pakkumuse vastavuse (1) Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima tingimusi hankijad seavad – väidetavalt pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset seatakse liiga madalaid lävendeid, mis on konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. hankelepingu eset arvestades Ettepanek: ebaproportsionaalselt madalad. RHS § 2 lg 1 kohaselt on RHS eesmärgiks muuhulgas Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine, pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja hankelepingu § 3 p 1 kohaselt peab hankija tegutsema esemega proportsionaalsed pakkumuste hindamise kriteeriumid. muuhulgas proportsionaalselt, p 2 kohaselt peavad kõik piirangud ja kriteeriumid samuti Põhjendus: olema proportsionaalsed ja p 3 kohaselt peab RHS seletuskirjas on öeldud, et pakkumuste hindamise kriteeriumid peavad hankija tagama konkurentsi efektiivse olema seotud hankelepingu esemega ja võimaldama hinnata, millest tuleb ühe ärakasutamise. Seega peab hankija leidma pakkumuse majandusliku soodsuse tõus hankijale võrreldes teise kogu riigihankes tingimuste seadmisel, sh pakkumusega. Kui tagatud peab olema ka reaalne konkurents, ei ole tihtipeale hindamiskriteeriumide sätestamisel õige tasakaalu kõikide riigihanke üldpõhimõtete võimalik enam hinnata pakkumuste majanduslikku soodsuse tõusu hankijale vahel, ühte teisele eelistamata. Reaalse võrreldes teiste pakkumustega. konkurentsi ärakasutamise tagamise Reaalne konkurents tuleb tagada kõrvaldamise aluste ja valikukriteeriumite rõhutamine hindamiskriteeriumide sättes on määramisel. pigem ajendatud sellest, et hankija ei tohi sätestada näilisi kriteeriume, mille kohta on Praegune RHS § 85 lõike 1 sõnastus ei täida oma eesmärki selgitamaks välja teada, et pakkujad neile vastavaid erinevaid parimat pakkumust hankelepingu esemest lähtuvalt, kuna hankijad peavad näitajaid kindlasti ei paku või mis ei anna tagama ka reaalse konkurentsi. Suheldes erinevate hankijatega, kes reaalset majanduslikku eelist hankijale, st ei väärtuspõhiseid hankeid teevad, on reaalse konkurentsi tagamise nõue võimalda välja selgitada majanduslikult kõige põhiline põhjendus, miks suurte ja keeruliste objektide puhul määratakse soodsamat pakkumust. hindamiskriteeriumid kordades madalamad, kui on hankelepingu eseme olemus. See toob kaasa olukorra, kus edukaks osutub pakkumus, mis ei ole pruugi olla hankelepingu eseme proportsionaalsusest lähtuvalt kõige soodsama pakkumusega. 151. RHS § 85 (Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine) lõige 4. Ei ole arvestatud Rahandusministeeriumil on lähiajal plaanis uurida, miks on peale hinnakomponendi teiste (4) Hankija võib majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel kriteeriumide kasutamise osakaal arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks riigihangetes jätkuvalt väike ning milliseid sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust meetmeid tuleks võtta, et muude kriteeriumide ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu kasutamist hoogustada. Vastavalt tulemustele esemega seotud kriteeriumid, on riigihanke alusdokumentides ammendavalt analüüsib Rahandusministeerium, milline kindlaks määratud. oleks kõige õigem viis seda kitsaskohta lahendada. Ettepanek: Täiendada punkti lausega: Teenuste hankelepingu puhul, mis ületavad riigihanke piirmäära, tuleb majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel lähtuda käesoleva seaduse §-s 85 lõikes 3 sätestatust. Põhjendus: Euroopa Komisjoni poolt koostatud Spetsialistidele mõeldud riigihankemenetluse suunised, sätestavad, et majanduslikult soodsaima pakkumuse valimisel lähtudes parima hinna-kvaliteedi suhtarvust, peetakse asjakohaseks teenuste hankimisel, mis on seotud intellektuaalse tegevusega, näiteks nõustamisteenused, kui kvaliteet on oluline. Kogemused on näidanud, et seda liiki teenuste hankimisel saavutatakse parim majanduslik tulusus juhul, kui kasutatakse majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi. Ehituskonsultatsiooniteenuse hankimise puhul, mille eeldatav maksumus ületab riigihanke piirmäära, on kindlasti tegemist nõustamisteenusega, mis on keskmisest keerukam ja nõudlikum. Sellest tulenevalt peab soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel lähtuma parima hinna-kvaliteedi suhtarvust. EESTI ENERGIA AS 152. Ettepanek: täiendada riigihangete seaduse § 50. Riigihanke korraldamine Ei ole arvestatud Esiteks on turul olemas konkurents väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena riigihangetes arhiiviteenuste pakkujatest. Täiesti eeldatava maksumusega alla rahvusvahelise piirmäära sätestatut lisades põhjendamatu on seda konkurentsi piirata loetellu Arhiiviteenus. üksnes seetõttu, et hankijal on arhiiviteenuse tellimine seotud ebamugavustega. Teiseks ei Põhjendus. Muudatuse põhjuseks on tõsiasi, et kehtiv õigus kohustab ole hankijal keelatud sõlmida sellise tähtajaga hankijaid korraldama riigihanke arhiiviteenuse ostmisel ja seda alates hankelepinguid, mis konkreetse teenuse lihthanke piirmäärast. Eesti Energia kontserni ettevõtted on ajalooliselt pikalt eripärasid silmas peab. Näiteks võib tegutsenud ning see tõttu on kogunenud mahukad arhiveerimist ja säilitamist tähtajalise hankelepingu puhul hankelepingus vajavad dokumendid. Sama probleemi ees on ka teised, pikaajaliselt ette näha selle automaatse pikendamise, kui tegutsenud, riigi ettevõtted ning suuremad riigiasutused. Samas, ajavahemikul hankija hankelepingu lõppedes jätkuvalt leiab, 2.11.2019 – 2.11.2020 on riigihangete registris avaldatud ainult kuus et olemasolev teenusepakkuja pakub teenust riigihanget, mida kas otseselt või kaudselt võib lugeda seotuks arhiiviteenuse parimatel tingimustel. hankimisega. Riigihangete seaduse see muudatus on suunatud eelkõige suuremate ja pikemalt tegutsenud hankijate arhiiviteenuse vajaduse paremaks rahuldamiseks, kasutades selleks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse paindlikkus aitab arhiiviteenuse hankimisel rahuldada paremini hankija vajadusi kui lihthange ja võib täie kindlusega öelda, et ka avatud hankemenetluse korraldamise tulemusena pakkujate ring ei muutu, kuid kindlalt võib öelda, et suureneb riigihanke menetlemisega seotud kulud nii hankijale kui pakkujatele aga saadav teenus ei pruugi parimal viisil rahuldada hankija vajadusi. Arhiiviteenuse hankimisel on hankijal ülioluline, et arhiiv asuks temaga samas piirkonnas, teenuse pakkuja oleks usaldusväärne ja arhiivimaterjalide säilimise tingimused oleksid kindlalt tagatud. Kui nüüd hinnata, hankija seisukohast, arhiiviteenuse pakkuja ettevõtte usaldusväärsuse küsimuse astet, siis meie arvates on see sama või vähemalt väga sarnane advokaatide ja notarite poolt pakutava õigusteenusega, mis on aga sätestatud erandina RHS § 11 lg 1 p 11. Arhiiviteenuse kaks ülejäänud olulist komponenti, territoriaalne piirkond ja arhiivimaterjalide säilimise tingimused, on aga jällegi oma olemuselt väga sarnased erandiga, mis käsitleb kinnisasjaga seotud õiguste omandamist või kasutamist (RHS § 11 lg 1 p 7). Muudatuse eesmärgiks on ka hankija rahaliste vahendite säästlik ning otstarbekas kasutamine. Majanduslikult tähendab see hetkel EE kontserni 2125 jooksva meetri ehk 19 125 arhiivikarbi pidevat ümberkolimist. Arhiivi kolimisel tuleb välja vahetada ca 30% arhiivikarpidest, kuna 30% arhiivist on varasemate aastate personalidokumendid, mille säilikud on vanad ning mille karbid võivad transportimisel viga saada. Muudatuse eesmärgiks on ka hankijale parema klienditeeninduse osutamise võimaldamine, sest arhiiv sisaldab klientide dokumentatsiooni, mille kohta tulevad arhiivipäringud ning teenindamiseks on aega üks tööpäev. Arvame, et kindla arhiiviteenuse pakkujaga oleks tagatud eelkõige usaldusväärne ning kvaliteetne teenus. 153. Meiepoolne kõige olulisem ettepanek eelnõu muutmiseks: muuta ja täiendada Ei ole arvestatud, Kuivõrd eelnõu VTK ei käsitlenud sellist väga riigihangete seaduse § 14. Piirmäärad selgitatud fundamentaalset ja põhimõttelist muudatust 2.1 lõikest 1 p 2 jätta välja tekst … ning võrgustikusektori hankija sõlmitava nagu piirmäärade muutmine, ei ole võimalik asjade või teenuste hankelepingu korral 60 000 eurot. käesoleva eelnõu raames üksnes ühe 2.2 täiendada lg 1 punktiga 2¹ võrgustikusektori hankija sõlmitava asjade või ettepaneku pinnalt sellist muudatust teha. teenuste hankelepingu korral 214 000 eurot; Lisaks Eesti Energia AS-le, kes on väga suur hankija, on siiski enamus võrgustikusektori Põhjendus. Muudatus aitab võrgustikusektori hankijatel, kes on riigi hankijaid suhteliselt väikesed, mis tähendab äriühingud, olla omas valdkonnas konkurentsivõimelised. seda, et piirmäära tõstmisel, eriti ettepanekus välja toodud määral, on väga kaugeleulatuvaid Hetkel kehtiv lihthanke piirmäär sunnib korraldama EE ja tema kontserni negatiivseid tagajärgi, mis puudutavad ettevõtetel asjade või teenuste riigihankeid väga madalast maksumusest alates. võrgustikusektori hankeid. Sellisel juhul Eelnõu kohaselt läheb meiesuguste äriüksuste elu veelgi keerulisemaks, kuna jääksid enamus võrgustikusektori hangetest lihthankes pakkumuste esitamise tähtaega soovitakse pikendada viielt üldse riigihanke kohustuse alt välja, mis tööpäevalt kümnele päevale. Kohustuslike tähtaegade pikendamine vähendab muudaks nendel tavapäraselt osalevate EE konkurentsivõimet võrreldes mitte riigihangete kohuslastest ettevõtjate võimaluse lepingutele konkurentidega. konkureerida praktiliselt nullilähedaseks. Sellise mõjuga muudatuse tegemist ei ole Juhime eelnõu koostajate tähelepanu sellele, et kui eelmine riigihangete võimalik ilma põhjaliku eelneva analüüsita seadus 24.01.2007 vastu võeti, siis selles sätestati reeglid, mille kohaselt teha, mistõttu ei saa seda käesoleva eelnõu võrgustikusektori hankijad olid riigihankekohuslased alates rahvusvahelisest juures arvestada. riigihanke piirmäärast. Lihthanke regulatsioon on nüüd riigihangetes kehtinud peaaegu kümme aastat. Märkimisväärne on ka põhjus, miks selline siseriiklik regulatsioon kehtestati – kontrollidel (struktuurfondi vahendite kasutamine) ei olnud võimalik kontrollida allapoole hankemenetluse piirmäära jäävaid riigihankeid, sest riigihangete registri vastav võimekus puudus. Oleme riigihangetes jõudnud järgmisse arenguetappi, kus riigihangete registri funktsionaalsus on arendatud piisavale tasemele, et kõik hankijad oma hankeid ainult riigihangete registris teeksidki. Lihthanke regulatsiooni kehtestamine on siseriiklik otsus nii nagu ka piirmäära kehtestamine. Hetkel kehtiv piirmäär, mis on alates 60 000 eurost on nn „tunnetuslik“. Tegelikult puudub sellise piirmäära kehtestamiseks majandusliku tasuvuse analüüs. Olukorra lahendamiseks pakume välja, et tõsta võrgustikusektori hankija lihthanke piirmäär 60 000 eurolt 214 000 eurole. Võrgustikusektori hankija tegevused asjade ostmisel ja teenuste tellimisel oleksid järgmised: 1) Rahvusvahelisest riigihanke piirmäärast alates lähtutakse riigihangete seadusest ning EL vastavatest normdokumentidest; 2) Lihthanke piirmäärast kuni hankemenetluse piirmäärani. Ettepanek võrdsustaks võrgustikusektori hankija lihthanke piirmäära klassikalise hankija § 5 lg 2 p 5 nimetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud rahvusvahelise riigihangete piirmääraga, mis on hetkel 214 000 eurot. Euroopa Komisjon oma delegeeritud määrusega muudab seda piirmäära iga kahe aasta tagant. Praktikas tähendaks see, et iga kahe aasta tagant saaks võrgustikusektori hankija EL-st uue lihthanke ja hankemenetluse piirmäära. Lihthanked viiakse läbi ainult riigihangete registris. Järgitakse kõiki riigihangete seaduse üldpõhimõtteid. 3) Riigihanked, maksumusega alla lihthanke piirmäära ehk nn „väikehanked“. Selleks, et tagada selliste hangete läbipaistvus, kontrollitavus, konkurentsi efektiivsem ärakasutamine riigihangetel jne korraldatakse need riigihangete registris ning ainult erandkorras hankija profiilis või muus keskkonnas. Võrgustikusektori selline regulatsioon vähendaks bürokraatiat ning annaks kõigile paremini kontrollitava ülevaate tema hankealasest tegevusest. 154. Terminid Ei ole arvestatud Ettepanekus puudub põhjendus. RHS-s §4 kasutatud mõisted on normitehniliselt ja Ettepanek: Asendada § 4 pealkiri „Terminid“ direktiivi kohaselt „Mõisted“ keeleliselt õiged ning üheselt aru saadavad. Hankeleping nimetada ümber riigihankelepinguks (klassikaline direktiiv artikkel 2 lg 1 p 5 „riigihankelepingud”– ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme avaliku sektori hankija vahel kirjalikult sõlmitud rahaliste huvidega seotud lepingud, mille esemeks on ehitustööd, asjade tarnimine või teenuste osutamine;). 155. Pakkuja ja taotleja Selgitatud Puudub ettepanek. § 7 lg 3 Solidaarvastutus vs ühisvastutus (Mari-Ann Simovart) 156. Hankeleping § 8 lg 6 Selgitatud Seletuskirjas sisaldub § 8 lg 6 muudatuse Märkus: Seletuskirjas muudatuse selgitus puudub selgitus koos § 18 kehtetuks tunnistamise ja § 181 täiendamisega. Sellele on seletuskirjas ka § 8. Hankeleping – Pealkiri peaks olema „Riigihankeleping“ (vt p 1) viidatud: "Punktidega 4, 15 ja 16 muudetakse § 18 ning viiakse seni mitmes erinevas paragrahvis paiknenud segalepingute üldine regulatsioon kokku ühte paragrahvi 181.“ 157. Turu-uuring Arvestatud Seletuskirja täiendatud. § 10 lg 2 Märkus: Üldpõhimõtete järgimine. Seletuskirja lisada viide võrgustiku sektori direktiivile (art 58). (§ 10 lg 2) Artikkel 40 Esialgsed turu-uuringud Enne hankemenetluse käivitamist võivad avaliku sektori hankijad läbi viia turuuuringud eesmärgiga valmistada riigihanget ette ning teavitada ettevõtjaid oma hankeplaanidest ja nõuetest. Selleks võib avaliku sektori hankija näiteks küsida või vastu võtta nõuandeid sõltumatutelt ekspertidelt või asutustelt või turul osalejatelt. Seda nõu võib kasutada hankemenetluse kavandamisel ja läbiviimisel, tingimusel et sellised nõuanded ei moonuta konkurentsi ning nende tulemusel ei rikuta mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtet. 158. Menetlusreeglite kohaldamine segalepingute sõlmimisel Selgitatud Paragrahvi 18 kehtetuks tunnistamist ja § 181 § 18 ja 18¹ lisamist käsitletakse seletuskirjas koos, Märkus: Eelnõu ja seletuskirja sisu erineb (§ 18 tunnistatakse kehtetuks vs § kuivõrd tegemist on ühel ja samal ajendil 18 muutmine). tehtava muudatusega: "Punktidega 4, 15 ja 16 muudetakse § 18 ning viiakse seni mitmes erinevas paragrahvis paiknenud segalepingute üldine regulatsioon kokku ühte paragrahvi 181.“ 159. Menetlusreeglite kohaldamine segalepingute sõlmimisel avaliku sektori Selgitatud Rahandusministeerium koostab hankija poolt juhendmaterjali segalepingute kohta. § 19 lg 3-4 ja 4¹ Märkus: regulatsioonist on väga keeruline aru saada. 160. Riigihanke osadeks jaotamine ühe menetluse raames Ei ole arvestatud Puudub ettepanek, kuidas saaks sõnastust § 27 lg 2 kohendada. Eelnõu väljatöötaja seisukohalt on Ettepanek: sõnastus vajab kohendamist „… mille eeldatav maksumus on sõnastus selge. vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära ei sätesta, …“ 161. Dünaamilise hankesüsteemi loomine ja lõpetamine Selgitatud Eelnõu kohaselt viiakse RHS § 35 lg 2 § 33 lg 1 esimene lause § 33 lõikeks 11 muutmata kujul, Märkus: Seletuskirja järgi tuleb näidata konkreetne kogus. Klassikaline st riigihanke alusdokumentides tuleb näidata direktiiv räägib eeldatavast kogusest. Võrgustiku sektori direktiivi art 52 lg 4: eeldatav kogus. Seletuskiri käsitleb erinevalt b) osutama hankedokumentides vähemalt kõnealuse süsteemi alusel koguste näitamist dünaamilise hankesüsteemi kavandatavate riigihangete olemusele ja hinnangulisele kogusele, … loomisel ning konkreetse hankelepingu sõlmimisel. Eelnõus sisaldub § 35 lg 2 Seletuskirja järgi viiakse § 35 lg 2 uude loodavasse §-i 34 lõikesse 1¹. Eelnõus esimese lause kehtetuks tunnistamine, st tervet vastav säte puudub (§ 35 lg 2 kehtetuks tunnistamine). lõiget kehtetuks ei tunnistata, sest teine lause jääb samas kohas kehtima. Need kaks 1 muudatust (§ 33 lg 1 lisamine ning § 35 lg 2 esimese lause kehtetuks tunnistamine) on eelnõus järjest. 162. Dünaamiline hankesüsteem Arvestatud Eelnõu muudetud. § 35 lg 3 Meie täiendus. Täiendada § 35 lg 3 vastavalt võrgustiku sektori direktiivi art 52 lg 2 p b, mis viitab art 46 lg 2: Pakkumuste laekumise tähtaeg võidakse määrata võrgustiku sektori hankija ja valitud taotlejate vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et kõikidele valitud taotlejatele antakse pakkumuste ettevalmistamiseks ja esitamiseks võrdselt aega. Kui pakkumuste laekumise tähtaja suhtes ei ole kokku lepitud, on tähtaeg vähemalt kümme päeva alates pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäevast. 163. Elektroonilise oksjoni korraldamine Arvestatud osaliselt, Võrgustikusektori hankija võib alustada ja selgitatud hankemenetlust kas hanketeatega, Pakkumuse esitamine elektroonilise kataloogina perioodilise eelteatega või § 37 lg 1 ja § 39 lg 4 kvalifitseerimisesüsteemi teatega. Kui võrgustikusektori hankija alustab Märkus: Seletuskirjas on vale viide klassikalisele direktiivile. hankemenetlust hanketeatega, tuleb tal sätetes nimetatud teave esitada hanketeates. Kui ta Eelnõu tekstist ei loe välja, et peale hanketeate on kõik ülejäänud regulatsioon alustab hankemenetluse kohane ainult võrgustiku sektori hankijale. kvalifitseerimissüsteemi teatega, tuleb tal esitada teave pakkumuse esitamise Eelnõu tekstis toodud perioodilist eelteadet nimetatud võrgustiku sektori ettepanekus. direktiivis art 53 lg 4 ei ole: Kolmanda võimalusena näeb võrgustikudirektiivi vastav säte ette, et teave 4. Elektroonilist oksjonit korraldada kavatsevad võrgustiku sektori hankijad esitatakse huvi kinnitamise ettepanekus. Huvi märgivad selle ära hanketeates, huvi kinnitamise ettepanekus või kui kinnitamise ettepanekut kasutatakse üksnes hanketeade on kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teade, siis pakkumuse siis, kui võrgustiksektori hankija alustab esitamise ettepanekus. Hankedokumendid peavad sisaldama vähemalt VII hankemenetlust perioodilise eelteatega. RHS lisas osutatud andmeid. kasutab termini „huvi kinnitamise ettepanek“ asemel terminit „taotluse esitamise ettepanek“. Seega näeb direktiiv ette, nii nagu eelnõugi, et juhul, kui hankemenetlust alustatakse perioodilise eelteatega, tuleb vastav teave esitada taotluse esitamise ettepanekus (direktiivis – huvi kinnitamise ettepanekus). 164. Selgitused § 46 lg 2 Arvestatud osaliselt, Puudub igasugune selgitus, miks eelnõu Märkus: Seletuskirja viide eelnõu punktile 120 ei ole kohane. Nimetatud punkt selgitatud muudatusega ei nõustuta. räägib § 115 täiendusest. Seletuskirja muudetud. Me ei nõustu lihthankemenetluse pakkumuste esitamise tähtaja ja selgitustaotluste rahuaja pikenemisega. Ettepanek: mitte muuta kehtivat regulatsiooni. 165. Ettevõtjate teavitamine hankija otsustest Arvestatud Seletuskirja täiendatud. § 47 lg 1 p 11 Märkus: Seletuskirja punkti 33 täiendada viitega punktile 49. 166. Ettevõtjate teavitamine hankija otsustest Osaliselt arvestatud Eelnõu § 111 lg 7 muudetud. § 47 lg 1 p 13 Seaduse eelnõu punkt 34. Ettepanek: § 47 lg 1 p 13 tuleks lisada täiendus, et isik, kelle pakkumus jäeti läbi vaatamata, ei osale edasises riigihankes. 167. Ettevõtjate teavitamine hankija otsustest Selgitatud Ettepanekus puudub selgitus. Kui ooteaega ei § 47 lg 4¹ kohaldata, märgib hankija, et ooteaega ei Ettepanek: Hankija ei pea ooteaja kohaldamist ära näitama § 120 lg 3 kohaldata. sätestatud juhtudel (eelnõu punkt 122). 168. Riigihanke korraldamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega Ei ole arvestatud Esiteks on turul olemas konkurents hankemenetlusena riigihangetes eeldatava maksumusega alla rahvusvahelise arhiiviteenuste pakkujatest. Täiesti piirmäär põhjendamatu on seda konkurentsi piirata § 50 p 6 üksnes seetõttu, et hankijal on arhiiviteenuse Ettepanek: Ettevõtete arhiivid juurde lisada. Seletuskirjas täiendada, et ka tellimine seotud ebamugavustega. Teiseks ei ettevõtetel on arhiiv. Peaks saama kasutada VTA-d, kuna igal ettevõtjal on ole hankijal keelatud sõlmida sellise tähtajaga oluline, et arhiiv asub ettevõtjale piirkonniti lähedal, et arhivaalide hankelepinguid, mis konkreetse teenuse kättesaadavus oleks vajaduse korral igal hetkel tagatud. eripärasid silmas peab. Näiteks võib tähtajalise hankelepingu puhul hankelepingus ette näha selle automaatse pikendamise, kui hankija hankelepingu lõppedes jätkuvalt leiab, et olemasolev teenusepakkuja pakub teenust parimatel tingimustel. 169. Dialoogi läbiviimine Arvestatud Eelnõu muudetud. Võrgustikudirektiiv sellist § 65 lg 2¹ ühelt menetluselt teisele üleminekut üldse ei Märkus: Seletuskirjas on viide vaid klassikalise sektori direktiivile. Kas see võimalda. kehtib ka võrgustiku sektori hankijale? 170. Dialoogi läbiviimine Arvestatud Seletuskirja täiendatud. § 65 lg 5 Märkus: Seletuskirjas puudub viide direktiivi vastavale artiklile. 171. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine, pakkumuste avamine ja Arvestatud, Seletuskirja täiendatud, muudatus kehtib ka pakkumuste hindamine võistlevas dialoogis selgitatud võrgustikusektoris. § 66 lg 3¹ Märkus: Seletuskirjas on viide vaid klassikalise sektori direktiivile. Kas see kehtib ka võrgustiku sektori hankijale? 172. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine, pakkumuste avamine ja Arvestatud Seletuskirja täiendatud, muudatus kehtib ka pakkumuste hindamine võistlevas dialoogis selgitatud võrgustikusektoris. § 66 lg 4 Märkus: Seletuskirjas on viide vaid klassikalise sektori direktiivile. Kas see kehtib ka võrgustiku sektori hankijale? 173. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kord Selgitatud Vastava otsuse vormistab hankija samamoodi § 72 lg 6¹ nagu kõik riigihankes tehtavad otsused. Märkus: Eelnõu ja seletuskiri räägivad hankelepingu sõlmimise otsusest. Mis Hankijal on võimalik alustada riigihangete kujul ja kuidas selline otsus tuleb teha? Seletuskiri ütleb ka seda, et see otsus registris väljakuulutamiseta läbirääkimistega on vaidlustatav. Kuidas ja millises ulatuses on see vaidlustatav? VTA puhul hankemenetlust ning kasutada seda menetluse on tegemist kohustusliku hankelepingu sõlmimise teate avaldamisega. läbi viimiseks, menetlust välja kuulutamata. Sellisel juhul saab ta otsuse teha registri vahendusel, ent registris menetluse läbi viimine ei ole kohustuslik ning sellisel juhul teeb hankija otsuse registriväliselt ning teavitab sellest ettevõtjaid näiteks e-kirja teel. 174. Riigihanke alusdokumentide täiendavad andmed innovatsioonipartnerluse Arvestatud Eelnõu muudetud. korral § 78 lg 1 Täiendava lause sisu on toodud kehtiva seaduse tekstis. Ettepanek: sõnastada juurde tulev lauseosa ümber. 175. Tähtaegade pikendamine seoses riigihanke alusdokumentide muutmisega Selgitatud Juhul, kui hankija muudab RHAD, va § 82 lg 1 hanketeadet, tuleb tal teha registris eraldi Märkus: Eelnõu punkti 42 järgi võib kvalifitseerimistingimused kirjeldada pakkumuste esitamise pikendamine. See on RHAD-is (kui tähemärkide arv ületab 1000 tähemärki). nii ka kehtiva seaduse alusel, mistõttu mingit muudatust märkuse valguses ei toimu. Hanketeade avaldub teatud kriteeriumite (nt tähtaja, kõrvaldamise aluste, Muudatus seisneb selles, kus võivad sisalduda kvalfiitseerimistingimuste ja hindamiskriteeriumite) muutmisel. kvalifitseerimise tingimused. Vastavustingimuste ja muude täiendavate dokumentide puhul hanketeade ei avaldu. Tehniline kirjeldus, lepingu tingimused jm dokumendid sisaldavad üldjuhul just olulisi riigihanke tingimusi. RHAD-is muudetud kvalifitseerimistingimuse sõnastus või selle täpsustus ei pruugi kajastuda hanketeates (max 1000 tähemärki), mistõttu dokumenti muudetakse, kuid tähtaega ei pikendata. Eelnõu punkt tekitab segadust rakendamisel. 176. Tähtaegade pikendamine seoses riigihanke alusdokumentide muutmisega Ei ole arvestatud Kehtiva RHS § 183 kohaselt edastab teated § 82 lg 1¹ ELT-le riigihangete register, mis tähendab, et Ettepanek: Sätet tuleks täiendada regulatsiooniga TED-is avaldamise teadete edastamine ELT-le on juba praegu tingimuste või tähtaegade kohaldamise suhtes. Hetkel RHS-is regulatsioon riigihangete registri kohtustus. Lisaks puudub. Peale eelnimetatud regulatsiooni kehtestamist saame hakata muudetakse eelnõuga ka paragrahvi 183 ning reguleerima muudatuste avaldamist TED-is. Regulatsioon ei sisalda, et kelle muudetud sõnastusest on vastav kohustus kohustus on hanketeade ja muudatus avaldada. Eelduslikul peaks hankija teate isegi lihtsamini mõistetav. Seletuskirja esitama ja riigihangete register peaks teate Euroopa Liidu Väljaannete täiendavate viidete lisamine pole vajalik. Talitusele edasi saatma. Seletuskirja tuleks lisada viited (Teadete avaldamise vorm ja viis; Avaldamine riigi tasandil): klassikaline direktiiv art 51 ja 52 ning võrgustiku direktiiv art 71 ja 72. 177. Hankemenetluse lõppemisest teavitamine Arvestatud Eelnõu muudetud. § 83 lg 7¹ Ettepanek: 10 päeva on väga optimistlik. Esmane kanne võiks olla endiselt 30 päeva. Suurtes hangetes võib olla pikaajalises lepingus palju leppetrahve. Kogu informatsiooni kokku kogumine 10 päeva jooksul on keeruline. 178. Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine Ei ole arvestatud Puudub ettepanek, kuidas sõnastust muuta. § 85 lg 1 Eelnõu ettevalmistaja leiab, et sõnastus on Ettepanek: Eelnõu lause on väga kohmakas, pikk ja lohisev ning vajaks selge ja üheselt mõistetav. muutmist. 179. Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine Selgitatud Ettepanek jääb arusaamatuks. Lisatavat lauset § 85 lg 9 tuleb lugeda koos olemasoleva lausega Ettepanek: Eelnõud täiendada hindamiskriteeriumiga ja lisada lause lõppu „… kehtivas seaduses. Selguse huvides on ja objektiivse vajaduse korral tähtsuse järjekorras“. Seletuskirja ja eelnõu tekst hindamiskriteeriumide esitamine tähtsuse ei lähe selles osas kokku. järjekorras esitatud eraldi lõikena (§ 85 lg 10). 180. Pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmine Ei ole arvestatud Teksti esitamine eraldi lõikena on selguse § 85 lg 10 huvides ning selleks, et rõhutada selle Ettepanek: Seda lõiget mitte tekitada. Täiendada regulatsiooni lõiget 9. võimaluse kasutamist üksnes objektiivsetel põhjustel. 181. Tehnilise kirjelduse koostamine Ei ole arvestatud Direktiiv 2014/24/EL art 42 lg 1 viienda § 88 lg 8 taande ja direktiivi 2014/25/EL art 60 lg 1 Direktiiv ei ole otsekohalduv. Ettepanek: Võiks lisaks viidata siseriiklikule viienda taande kohaselt peavad RHAD õigusaktile. sisaldama viidet EL õigusaktile. Ligipääsetavuse direktiivi 2019/882/EL art 24 lg 1 kohaselt kujutavad käesoleva (st ligipääsetavuse direktiivi) direktiivi artiklis 2 osutatud toodete ja teenustega seoses I lisas esitatud ligipääsetavusnõuded endast kohustuslikke ligipääsetavusnõudeid direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lõike 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 60 lõike 1 tähenduses. 182. Märgised § 89 lg 2 Ei ole arvestatud Viidatud direktiivi art 43 lg 1 sisaldub kehtiva Eelnõu: „(2) Hankija võib tehnilises kirjelduses, hankelepingu tingimusena seaduse § 114 lg-s 5. või pakkumuste hindamise kriteeriumina nõuda konkreetse märgise olemasolu, mis tõendab pakutava asja, teenuse või ehitustöö vastavust keskkonnakaitse, sotsiaalsetele või muudele erinõuetele, tingimusel et:“ Klassikaline direktiiv art 43 lg 1: … Konkreetset märgist nõudvad avaliku sektori hankijad aktsepteerivad kõiki märgiseid, mis kinnitavad, et ehitustööd, asjad või teenused vastavad samaväärsetele märgise nõuetele. Ettepanek: Viia muudatus vastavusse direktiivis sätestatuga. 183. Pakkumuse tagatise realiseerimine ja tagastamine Ei ole arvestatud Märkus jääb arusaamatuks ega puuduta üldse § 91 lg 1 ja lg 3 plaanitavat muudatust. Ettepanek: Selleks, et seda sätet rakendada, tuleks lg 3 regulatsiooni täpsustada. Kehtiv regulatsioon ei võimalda täpselt määrata, milline summa tagatisrahast kuulub tagastamisele. 184. Pakkumuste esitamise tähtajad avatud hankemenetluses Ei ole arvestatud Kehtivas RHS-is on ettepanekus märgitud § 93 lg 1 p 4, 5 ja 6 ning § 94 lg 1 p 2 vastutusalade regulatsioon juba ammendavalt sätestatud, kuna RHS § 183 kohaselt esitab Ettepanek: Seda muudatust mitte teha. Hankija ei saa ise kuidagi esitada teated ELT-le avaldamiseks riigihangete hanketeadet otse Euroopa Liidu Teatajasse. Seega see regulatsioon ei too register. Lisaks muudetakse eelnõuga ka §-i selgust, vaid tekitab vastupidiselt hoopis rohkem segadust. Seadusesse tuleks 183 ning muudetud sõnastusest on vastav lisada regulatsioon, mis selgitab rahvusvaheliste hanketeadete avaldamise kohustus veelgi lihtsamini mõistetav. loogikat. Vastutusalad – hankija vastutada on esitada korrektne hanketeade Seletuskirja täiendavate viidete lisamine pole ning registri vastutada on selle edastamine TED-i. vajalik. Ka planeeritava muudatuse kohaselt ei pea hankija esitama hanketeadet ELT-le, vaid see jääb endiselt registri vastutusalasse. Hankijal on informatsioon selle kohta, kas teade saadetakse ELT-le avaldamiseks ning tal on võimalik arvestada tähtaegade määramisel ELT-le saatmise viivitusega. 185. Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad Arvestatud Eelnõu muudetud. piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis § 94 lg 4 p 2 Märkus: Klassikalise direktiivi p 46 viitab vaid: (46) Avaliku sektori hankijatel peaks olema lubatud lühendada teatavaid avatud ja piiratud hankemenetluse ning konkurentsipõhiste läbirääkimistega hankemenetluste suhtes kohaldatavaid tähtaegu, kui olukorra kiireloomulisus muudab kõnealuste tähtaegade kasutamise võimatuks, mida avaliku sektori hankijad peavad nõuetekohaselt põhjendama. Klassikaline direktiiv ei räägi innovatsioonipartnerlusest ja võistlevast dialoogist. 186. Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused Selgitatud Direktiivi kohaselt tuleb kontrollida isikut, § 95 lg 1 p 1-3 kellel on volitused seda ettevõtet esindada, Kuidas saab hankija reaalselt teada, et mõnel riigihankega seotud isikul selline tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida. volitus eksisteerib ning kuidas tekib pädevus seda kontrollida? Klassikaline Seega tuleb igal juhul kontrollida isikut, kellel art 57 lg 1: (57) … Kohustus jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest on volitused seda ettevõtet esindada, st kõrvale kehtib ka juhul, kui lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi direktiivi sõnastus tähendab sisuliselt täpselt mõistetud isik on selle ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige sedasama, mis on pakutud muudatuses. Nagu või tal on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda selgitatud seletuskirjas, on prokuristi kontrollida. Direktiivi artiklist ei tule kuidagi välja sõna üldvolitus. Selle sõna olemasolu võimalik kontrollida äriregistrist, lisamine üldteksti tekitab segadust. Pigem kasutada direktiivi enda sõnastust. teiste volitatud isikute kohta peab teabe Formaalselt võib sellise kohustuse hankijale panna, kuid reaalsuses ei ole esitama pakkuja. võimalik nõuet korrektselt täita. 187. Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused Selgitatud Nagu öeldud muudetavas sättes, tuleb otsus § 95 lg 3 vormistada kirjalikult. Mitu otsustust võivad Märkus: Kuidas hankija otsuse vormistama peab? Kas tuleb vormistada kaks sisalduda formaalselt ühes dokumendis. Mitte otsust (1. isik kõrvaldatakse; 2. isik jäetakse kõrvaldamata, kuna on kaalukas ühegi hankemenetluse, sh väljakuulutamiseta avalik huvi)? läbirääkimistega hankemenetluse puhul ei Kui hankija kasutab § 49 lg 1 p 3 või § 156 lg 1 p 4 VTA alust ning vormistab tohiks tekkida olukorda, kus „hankija dokumendid hiljem, siis kuidas peaks käima § 95 lg 3 järgi kontroll? vormistab dokumendid hiljem“, vaid otsused Tagantjärgi ei ole võimalik peale maksuvõla muid kõrvaldamise aluseid ja dokumendid peavad kajastama olukorda kontrollida. Kas ei saaks täpsustada, mida konkreetsemalt mõeldakse sellise õigeaegselt ning adekvaatselt. Märkuses õigusmõiste all nagu „hädavajalik ülekaalukas avalik huvi“? nimetatud mõistet ei ole võimalik kahjuks täpsustada, kuivõrd selline täpsustamine võiks viia väära tõlgendamiseni. 188. Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9 § 95 lg 4 p 9-10 loobutud, kuivõrd kehtiv sõnastus vastab Märkus: Klassikalise direktiivi art 57 lg 4 p h ja i: direktiivi sõnastusele, p 10 ümber sõnastatud h) ettevõtja on hankemenetlusel osalemisest kõrvaldamise aluste puudumise vastavalt direktiivile. või kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete esitamisel esitanud valeandmeid, on jätnud sellise teabe esitamata või ei ole suuteline esitama artikli 59 kohaselt nõutavaid täiendavaid dokumente, või i) ettevõtja on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija otsustusprotsessi, saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitada eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvaldamise, valiku või lepingu sõlmimise kohta tehtavaid otsuseid. Eelnõu ja direktiivi sõnastused erinevad. Eelnõus on „tahtlikult esitanud“ ja „tahtlikult mõjutanud“, mis ei ühti direktiivi sõnastusega, kus on „esitanud valeandmeid“. Antud eelnõu sõnastusest tulenevalt peaks hankija hakkama eraldi tuvastama pakkuja tahtlust. Ettepanek: kasutada direktiivi sõnastust. 189. Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused Selgitatud Sätte sõnastusest on selge, et kolme tööpäeva § 95 lg 7 jooksul peab olema nii deklaratsioon esitatud Märkus: Kuidas kolm tööpäeva kohaldub? Kas esmalt kolm tööpäeva kui ka vajadusel maksuvõlg tasutud. Samas on maksudeklaratsiooni esitamisele ning seejärel, kui esineb maksuvõlg, siis kas hankijal võimalik anda pakkujale ka pikem antakse täiendavad kolm tööpäeva võla tasumiseks või ajatamiseks? tähtaeg. 190. Kõrvaldamise aluste kontrollimine Arvestatud Kuigi märkus ei sisalda ettepanekut, on eelnõu § 96 lg 2 teksti muudetud ning kasutatud direktiivi Märkus: Üldvolitus? (vt Lisa 1 p 33) 2014/24/EL art 57 lg 1 sõnastust, mille Tsiviilseadustiku üldosa seadus sellist mõistet ei anna. Reguleerib TsÜS 8. kohaselt kuulub kõrvaldamise aluse skoopi ka peatükk „Esindamine“. juhtum, kus karistatud on isikut, kellel on volitus ettevõtet esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida. 191. Kõrvaldamise aluste kontrollimine Selgitatud Tegemist on sünonüümidega ning seaduses on § 96 lg 3 kasutatud sõna, millel on eesti keeles täpselt Ettepanek: kasutada direktiivi sõnastust. Klassikaline direktiiv art 60 lg 2: Kui selline tähendus, milline on olnud direktiivi liikmesriik või asjaomane riik selliseid dokumente ega tõendeid ei väljasta või mõte. Ühtlasi märgime, et RHS ei reguleeri kui need ei käsitle kõiki artikli 57 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 4 punktis b dokumentide vorme, va registrile esitatavad nimetatud juhtumeid, võib need asendada vandega, või kui liikmesriigis või teated, mille vormid kehtestab Euroopa riigis ei ole vanne sätestatud, siis tõotusega, mille asjaomane isik annab Komisjon otsekohalduva määrusega. päritolu- või ettevõtja liikmesriigi või asukohariigi pädeva kohtuorgani või haldusasutuse, notari või pädeva majandus- või kutseorganisatsiooni ees. Seaduse eelnõu tekstis on tunnistus, direktiivi tekst räägib vandest. Antud vanne vormistatakse tunnistusena – kuidas see vormistus välja näeb/milline dokumendi vorm? 192. Kõrvaldamise aluste kontrollimine Arvestatud Seletuskirja täiendatud. § 96 lg 3¹ Ettepanek: seletuskirja täiendada võrgustikusektori valdkonna lisamisega (ka seal pole hankepass nõutud). 193. § 98 lg 4, § 99 lg 4, § 104 lg 2 p 5 ja lg 9, § 122 lg 6 ning § 177 lg 2 p 2 Selgitatud Riigihangete registri kaudu on võimalik teha Märkus: Päringud äriregistrisse maksumusega 2€ - kas hankija loobub sellisel päringuid tasuta. Kui hankija peab vajalikuks juhul päringu tegemisest või kas tal on õigus päringut teha? Kas konkurentidel teha päringuid väljaspool riigihangete on vaideõigus (hankija on tasuta piiri ületanud kontrolli teostamisel)? registrit, on tal alati võimalus seda teha ning saadud andmeid ka arvesse võtta. 194. Majanduslik ja finantsseisund Selgitatud Finantssuhtarvud on rahanduses laialdaselt § 100 lg 1 p 3 kasutusel ning kahtlust ei teki, mida see Märkus: sõnale „finantssuhtarv“ mõiste puudub. Puudub ka viide direktiivi mõiste endas sisaldab. Direktiivi 2014/24/EL artiklile, kust regulatsioon tuleneb. Direktiivis pole mõistet „finantssuhtarv“. art 58 lg-s 3 on sätestatud, et: „Lisaks võib Võimalik, et mõiste üle tekivad õiguslikud vaidlused, mida see mõiste hõlmab. avaliku sektori hankija nõuda, et ettevõtjad esitaksid teavet oma aastaaruannete kohta, milles on ära näidatud näiteks varade ja kohustuste vaheline suhtarv.“ Seega võimaldab direktiiv seada erinevaid kvalifitseerimise tingimusi, mida on võimalik kontrollida aastaaruannete põhjal, sh näiteks varade ja kohustuste suhtarvu. 195. Teise ettevõtja vahenditele tuginemine Selgitatud Sätte sõnastusest on selge, et kolme tööpäeva § 103 lg 6¹ jooksul peab olema nii deklaratsioon esitatud Märkus: Kuidas kolm tööpäeva kohaldub? Kas esmalt kolm tööpäeva kui ka vajadusel maksuvõlg tasutud. Samas on maksudeklaratsiooni esitamisele ning seejärel, kui esineb maksuvõlg, siis kas hankijal võimalik anda pakkujale ka pikem antakse täiendavad kolm tööpäeva võla tasumiseks või ajatamiseks? tähtaeg. 196. Hankepass § 104 lg 2 p 2 Ei ole arvestatud Puudub ettepanek, kuidas tuleks sõnastust Ettepanek: kohendada eelnõus sõnastust „…ja hankija nõutud andmeid kohendada. Eelnõu ettevalmistaja seisukohalt esitatud tingimustele vastamise kohta;“. on sõnastus selge. 197. Hankepass § 104 lg 3 Ei ole arvestatud, Selline täiendus ei lähe normitehniliselt kokku Märkus: Täiendada sätet, et hankepassi kasutamine ei ole kohustuslik selgitatud õigusakti üldise loogikaga. RHS § 145 võrgustikusektori hankijale. kohaselt (samamoodi näiteks § 168) on sätestatud, et võrgustikusektoris kohaldatakse 2. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Seega kehtestatakse kõik valdkondlikud erisused mitte 2. peatükis, vaid 5. peatükis. Vastav erisus sisaldub 5. peatükis, § 161 lg-s 1. 198. Hankepass § 104 lg 5¹ Selgitatud Muudetava sätte kohaselt esitatakse osadeks Märkus: Seaduse eelnõu ja seletuskiri ei lähe kokku. Eelnõu tekstis ei ole jaotatud riigihankes iga osa kohta eraldi ühtegi viidet sellele, et osadeks jaotatud riigihankes tuleb hankepass esitada hankepass üksnes vajadusel. See vajadus on ainult sellisel juhul, kui osade lõikes on sätestatud erinevad olemas siis, kui osade kohta on esitatud eraldi kvalifitseerimistingimused. tingimused. Kui eraldi tingimusi esitatud ei ole, ei ole vajadust ka eraldi hankepassi esitada. 199. Hankepass § 104 lg 8 Ei ole arvestatud Lause eraldamine kaheks lauseks ei teeni Märkus: Lause on liiga pikk ja lohisev. Raske on mõista, mida soovitakse selguse eesmärki. Lauses on selgelt eristatud reguleerida. Soovitus: ühe lause asemel teha mitu lauset. Näiteks: „välja kohustus ning välistus. arvatud minikonkurs…“ käsitleda eraldi lausena. 200. Hankepass § 104 lg 8¹ ja 8² Selgitatud Direktiivid sellise detailsuse astmega vastavat Märkus: seletuskirjas puuduvad viited direktiividele. Kirjeldatud on olukorda ei reguleeri. Tegemist ei ole erandlikke olukordi – kas on mõtet seaduses neid reguleerida? Kui hankija erandlike, vaid sagedasti ette tulevate peab minikonkurside käigus hakkama teostama täiendavat hankepassi olukordadega. Muudatuse eesmärk on tuua kontrolli, siis kaob ära raamlepingu sõlmimise mõte. selgus, millistel juhtudel tuleb kindlasti edukat pakkujat uuesti kontrollida ning välistada kohustusest ebavajalikud olukorrad, kus seda tuleks kehtiva seaduse kohaselt teha, ent mis ei teeni oma eesmärki. Märkuse esitaja ei ole ilmselt aru saanud oma praegustest kohustustest, mis näitab veelgi selgemalt muudatuse vajalikkust. 201. Taotluse avamine § 109 lg 4 Arvestatud osaliselt, Eelnõu muudetud. Normitehniliselt ei ole õige Märkus: soovitame teha ühe konkreetse normi, mitte teha ristviiteid erinevate selgitatud sätete teksti korrata teises sättes, vaid tuleb normide vahel. viidata. 202. Pakkumuste avamine § 113 lg 2¹ Selgitatud Muudatuse kohaselt ei avaldata erandlikus Märkus: eelnev regulatsioon nägi ette, et VTA on üks vs mitu pakkujat – kas menetluses pakkumuste avamisel pakkumuste ka juhul, kui VTA puhul osaleb mitu pakkujat, siis kas ei pea tegema avamise maksumusi jms, mis on sätestatud § 113 lg-s protokolli? Kuidas käituda juhul, kui VTA ei ole täielikult elektrooniline – 2. Selgitus selle põhjenduste kohta sisaldub ka kas avamise protokolli ei koostata? § 113 lg 5 ütleb, et VTA puhul ei koostata seletuskirjas. RHS § 113 lg 5 sätestab, et avamise protokolli. Kas seda on vaja eraldi reguleerida ka § 113 lg 2¹? avamise protokolli ei koostata, ent ei ütle midagi lg-s 2 nimetatud andmete avamise kohta, mistõttu on muudatus asjakohane. 203. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused Selgitatud Kogu RHS regulatsioon ei ole leitav § 115 lg 2¹ direktiividest, kuivõrd direktiivid ei reguleeri Märkus: seletuskirjas puudub viide direktiividele. Hetkel ei loe välja, kust kõiki üksikasju nii detailsel tasemel, vaid sellised protsendimäärad tulenevad. liikmesriikidel on võimalik selliseid üksikasju ise otsustada. Millel protsendimäärad põhinevad, on selgitatud seletuskirjas. 204. Hankelepingu sõlmimine § 120 lg 2 Ei ole arvestatud Hankijatel võib olla määratletud tööaeg, kuid Märkus: reeglina on avaliku sektori hankijal põhimääruses kirjas tööaeg. arvestades seda, et riigihanked viiakse läbi Hankija saab teha otsuseid ainult tööajal. Klassikalise direktiivi preambul riigihangete registris ning isegi kui hankija ei (106) sätestab, et järgida tuleb tähtaegade arvestamisel Euratomi määrust. tee otsuseid riigihangete registris vaid koostab Siseriiklik regulatsioon ei saa minna vastuollu eelmainitud regulatsiooniga. need väljaspool registrit, siis ei ole digitaalsete (106) Tuleks meelde tuletada, et nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr vahendite, sh elektroonilise allkirjastamise 1182/71 (18) kohaldatakse käesolevas direktiivis sätestatud tähtaegade laialdase levimusega olukord enam kaugeltki arvutamisele. selline, mis lubaks eeldada, et hankijad tegutsevad vaid kitsalt põhimääruses ette nähtud tööajal. Samamoodi võivad ka hankija ametnikud ja töötajad pakkujaid otsustest teavitada muul ajal, kui seda on põhimääruses, lepingus või mujal ette nähtud tööaeg. Väljaspool tööaega allkirjastatud või üles laetud otsused pole aga selle tõttu õigustühised. Eeltoodust tulenevalt on planeeritud muudatus asjakohane ning ettepanek jääb arvestamata. 205. Hankelepingu sõlmimine § 120 lg 3 Selgitatud Jah, seda võimaldavad õiguskaitsemeetmete Märkus: kui VTA-s on rohkem kui üks vastav pakkumus, siis kas ei pea samuti direktiivid. ooteaega kohaldama? 206. Allhanked § 122 lg 7¹ Selgitatud Regulatsioon kohaldub üksnes nendes Märkus: eelnevalt on öeldud, et regulatsiooni punktides asendatakse riigihanke menetlustes, mida on § 122 lg-s 5 „hankemenetlus“ sõnaga „riigihanke“. Kas § 122 regulatsioon 7¹ kohaldub eraldi märgitud. Teistes menetlustes kohaldub vaid hankemenetluste puhul või kõigi riigihangete puhul? Kuidas kolm siis, kui hankija on seda riigihanke tööpäeva kohaldub? Kas esmalt kolm tööpäeva maksudeklaratsiooni alusdokumentides sätestanud. esitamisele ning seejärel, kui esineb maksuvõlg, siis kas antakse täiendavad Maksudeklaratsiooni puudutavast kolm tööpäeva võla tasumiseks või ajatamiseks? muudatusest loobutud. 207. Hankelepingu muutmine § 123 lg 1 p 3 Arvestatud, Viide direktiividele lisatud. Tegemist ei ole Märkus: viide direktiivide vastavale sättele puudub, kuigi on tekstis kirjas. selgitatud ammendava loeteluga. Kas antud juhul sõna „näiteks“ lisamine tähendab seda, et tegemist ei ole ammendava loeteluga? 208. Hankelepingu ülesütlemine Selgitatud Selgitus vastava muudatuse kohta sisaldub § 124 lg 1 p 2¹ seletuskirjas, kus selgitatakse koos kogu § 124 Märkus: seletuskirjas puudub selgitav osa § 124 lg 2¹ vajaduse lisamise kohta. puudutavaid muudatusi. 209. Hankelepingu ülesütlemine Selgitatud Selgitus vastava muudatuse kohta sisaldub § 124 lg 2 seletuskirjas, kus selgitatakse koos kogu § 124 Märkus: seletuskirjas puudub selgitav osa. puudutavaid muudatusi. Tegemist on terminoloogilise täpsustusega, mis tehakse §- s 124 läbivalt. 210. Lihthankemenetluse kord § 125 lg 3 Ei ole arvestatud Vastupidi, kuivõrd sättes viidatud § 49 lg-s 1 Märkus: eelnõu tekstis lauseosa „…või kui hanketeatega alustatud on nimetatud üksnes avatud või piiratud lihthankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või hankemenetlust, mitte aga riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavat pakkumust või lihthankemenetlust, on muudatus selguse taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta.“ on liigne. eesmärgil vajalik. Regulatsiooni eelpoolnimetatud §-s on juba siin toodud alused nimetatud. Nende täiendav kordamine täiendavat õigusselgust ei anna. 211. Lihthankemenetluse kord § 125 lg 4 Selgitatud Riigihangete registri andmete analüüsi Märkus: kas eelnõu koostajad on teinud analüüsi, kui palju selline tähtaja tulemusel on Rahandusministeerium pikendamine toob nii hankijale kui pakkujale kaasa menetluskulude tuvastanud, et enamikus (78%) 2020 suurenemise? jaanuarist kuni 2021 aasta jaanuarini läbi viidud asjade ja teenuste lihthankes oli sätestatud kümne või rohkema päevane pakkumuste esitamise tähtpäev. Seevastu tuvastati analüüsi tulemusel, et tähtaeg neli kuni kuus tööpäeva oli kasutusel vaid 5%-l lihthangetel, sealjuures minimaalne viie tööpäevane tähtaeg oli kasutusel vaid kümnes lihthankes. Võttes arvesse, et praktikas kasutavad hankijad asjade ja teenuste hankimiseks enamasti nagunii pikemat pakkumuste esitamise tähtpäeva ning et seni kehtinud minimaalse viietööpäevase tähtpäeva sätestamisel jääb pakkujatele riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks äärmiselt piiratud aeg, mille tõttu võivad pakkujate huvid jääda vajaliku õiguskaitseta, jääb ettepanek arvestamata. Riigihanke läbiviimise kulukuse analüüsi on Rahandusministeerium läbi viinud ning selle tulemused on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehelt. 212. Lihthankemenetluse kord § 125 lg 5 Selgitatud Muudatusega ei jäeta välja viidet §-le 3, vaid Märkus: kas loobutakse üldpõhimõtete kasutamisest lihthangetes? Kas § 3 lisatakse viide kogu 1. peatükile, mis sisaldab välja jätmine kehtivast redaktsioonist on taotluslik? endas ka §-i 3. Seega ei loobuta muudatusega üldpõhimõtete kohaldumisest lihthankemenetlustes. 213. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid Ei ole arvestatud Kehtivas RHS-is on ettepanekus märgitud § 126 lg 6¹ vastutusalade regulatsioon juba ammendavalt Ettepanek: Mitte teha muudatust rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke sätestatud, kuna RHS § 183 kohaselt esitab hanketeate avaldamise kohta TED-is. Hankija ei saa ise kuidagi esitada teated ELT-le avaldamiseks riigihangete hanketeadet otse Euroopa Liidu Teatajasse. Seega see regulatsioon ei too register. Lisaks muudetakse eelnõuga ka §-i selgust, vaid tekitab vastupidiselt hoopis rohkem segadust. Seadusesse tuleks 183 ning muudetud sõnastusest on vastav lisada regulatsioon, mis selgitab rahvusvaheliste hanketeadete avaldamise kohustus veelgi lihtsamini mõistetav. loogikat. Vastutusalad – hankija vastutada on esitada korrektne hanketeade Seletuskirja täiendavate viidete lisamine pole ning registri vastutada on selle edastamine TED-i. vajalik. Ka planeeritava muudatuse kohaselt ei pea hankija esitama hanketeadet ELT-le, vaid see jääb endiselt registri vastutusalasse. Hankijal on informatsioon selle kohta, kas teade saadetakse ELT-le avaldamiseks ning tal on võimalik arvestada tähtaegade määramisel ELT-le saatmise viivitusega. 214. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid Selgitatud Muudatusega ei jäeta välja viidet §-le 3, vaid § 126 lg 7 lisatakse viide kogu 1. peatükile, mis sisaldab Märkus: kas loobutakse üldpõhimõtete kasutamisest lihthangetes? Kas § 3 endas ka §-i 3. Seega ei loobuta muudatusega välja jätmine kehtivast redaktsioonist on taotluslik? üldpõhimõtete kohaldumisest sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlustes. 215. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid Selgitatud Selgitus vastava muudatuse kohta on § 126 lg 11 samasisuline, mis samasuguse muudatuse Märkus: seletuskirjas puudub selgitav osa. tegemisel § 125 lg-s 10, mistõttu on need selgitused esitatud seletuskirjas koos § 125 lg 10 muudatuse juures. 216. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kord Selgitatud Direktiiv ei reguleeri muudatusega seotud § 141 lg 5² ja 5³ küsimusi sellise detailsuse astmega. Märkus: viide direktiivide vastavale sättele puudub Muudatuse vajadus selgus huvigruppidega konsulteerimise tulemusel, kes valdavalt leidsid, et kuivõrd hankemenetluse vastavat regulatsiooni soovitakse kasutada, võiks see laieneda ilma, et hankija oleks seda riigihanke alusdokumentides eraldi sätestanud. 217. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kord Selgitatud Direktiiv ei reguleeri muudatusega seotud § 141 lg 6¹ küsimusi sellise detailsuse astmega. Märkus: viide direktiivide vastavale sättele puudub. Muudatuse vajadus selgus huvigruppidega konsulteerimise tulemusel, kes valdavalt leidsid, et kuivõrd hankemenetluse vastavat regulatsiooni soovitakse kasutada, võiks see laieneda ilma, et hankija oleks seda riigihanke alusdokumentides eraldi sätestanud. 218. Pakkumuste ja taotluste esitamise tähtajad Ei ole arvestatud Kehtivas RHS-is on ettepanekus märgitud § 143 lg 2 vastutusalade regulatsioon juba ammendavalt Ettepanek: Mitte teha muudatust rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke sätestatud, kuna RHS § 183 kohaselt esitab hanketeate avaldamise kohta TED-is. Hankija ei saa ise kuidagi esitada teated ELT-le avaldamiseks riigihangete hanketeadet otse Euroopa Liidu Teatajasse. Seega see regulatsioon ei too register. Lisaks muudetakse eelnõuga ka §-i selgust, vaid tekitab vastupidiselt hoopis rohkem segadust. Seadusesse tuleks 183 ning muudetud sõnastusest on vastav lisada regulatsioon, mis selgitab rahvusvaheliste hanketeadete avaldamise kohustus veelgi lihtsamini mõistetav. loogikat. Vastutusalad – hankija vastutada on esitada korrektne hanketeade Seletuskirja täiendavate viidete lisamine pole ning registri vastutada on selle edastamine TED-i. vajalik. Ka planeeritava muudatuse kohaselt ei pea hankija esitama hanketeadet ELT-le, vaid see jääb endiselt registri vastutusalasse. Hankijal on informatsioon selle kohta, kas teade saadetakse ELT-le avaldamiseks ning tal on võimalik arvestada tähtaegade määramisel ELT-le saatmise viivitusega. 219. Sätete kohaldamine § 145 Selgitatud Vastupidi, § 145 sätestab, mil moel Märkus: ei ole kohane hankemenetluste peatükis. Lisaks on see võrgustiku võrgustikusektoris 2. peatükki kohaldatakse, sektori hankijale koormav. Ettepanek: Regulatsiooni kohaldada mistõttu on muudatussäte normitehniliselt rahvusvahelist piirmäära või seda ületavatest hankemenetlustest alates. õiges kohas. §-de 115 ja 122 kohaldamine võrgustikusektoris alates lihthanke piirmäärast on proportsionaalne vastavate kohustuste kohaldamisega avalikus sektoris. 220. Tegutsemine gaasi ja soojusenergiaga seotud valdkondades Arvestatud Seletuskirja täiendatud. § 146 lg 2 p 1 Märkus: viide võrgustiku sektori direktiivi vastavale sättele puudub. 221. Tegutsemine transporditeenustega seotud valdkondades Arvestatud Eelnõu muudetud. § 149 lg 1 Märkus: sõna „trammida“ asendada sõna „trammiga“. 222. Taotlejate teavitamine kvalifitseerimissüsteemi korral Selgitatud Muudatusega ei kehtestata tähtaega, tähtaeg § 165 lg 3 on kehtestatud kehtivas sättes. Muudatusega Märkus: Seletuskirjas puudub viide võrgustiku sektori direktiivi vastavale lisatakse kohustus kvalifitseerimissüsteemiga sättele, kust selline tähtaeg tuleneb. liitumise taotluse esitanud taotlejat teavitada ka põhjustest, miks ta jäetakse kvalifitseerimata, kui hankija otsustab teda süsteemiga mitte liita. 223. Andmete edastamine Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele Ei ole arvestatud Kehtivas RHS-is on ettepanekus märgitud § 183 Märkus: seletuskirjas on kirjas, et hankijad peavad arvestama väikese vastutusalade regulatsioon juba ammendavalt registri viivitusega. Milline on see viivitus ja kuidas saavad hankijad sellega sätestatud, kuna RHS § 183 kohaselt esitab arvestada? Hankija ei saa ise kuidagi esitada hanketeadet otse Euroopa Liidu teated ELT-le avaldamiseks riigihangete Teatajasse. Seega see regulatsioon ei too selgust, vaid tekitab vastupidiselt register. Lisaks muudetakse eelnõuga ka §-i hoopis rohkem segadust. Seadusesse tuleks lisada regulatsioon, mis selgitab 183 ning muudetud sõnastusest on vastav rahvusvaheliste hanketeadete avaldamise loogikat. Vastutusalad – hankija kohustus veelgi lihtsamini mõistetav. vastutada on esitada korrektne hanketeade ning registri vastutada on selle Seletuskirja täiendavate viidete lisamine pole edastamine TED-i. vajalik. Ka planeeritava muudatuse kohaselt ei pea hankija esitama hanketeadet ELT-le, vaid see jääb endiselt registri vastutusalasse. Hankijal on informatsioon selle kohta, kas teade saadetakse ELT-le avaldamiseks ning tal on võimalik arvestada tähtaegade määramisel ELT-le saatmise viivitusega. 224. Hankija tegevuse vaidlustamine Ei ole arvestatud Nagu seletuskirjas selgitatud, on tähtaja § 185 lg 3 pikendamise eesmärk võimaldada RHAD-iga Märkus: üldise loogika kohaselt peaks vaidlustada saama neid RHAD-i sisukamalt tutvuda, vajadusel esitada punkte, mida muudetakse. Kui muudetakse ainult tähtaega, siis sellest küsimusi ning vaidlustada. Seetõttu on lähtuvalt ei tohiks anda võimalust teisi hanke tingimusi vaidlustada. Oleme muudatus eesmärgipärane. jätkuvalt seisukohal, et sellist regulatsiooni täiendavalt kehtestada ei tohiks, kuna hange oli avalik, ja RHAD oli kõigile avalikult nähtav. 225. Vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtajad Selgitatud Muudatusega sätestatakse, millise tähtaja § 189 lg 4¹ jooksul võib esitada vaidlustuse nö Märkus: jääb arusaamatuks, kuidas on praktikas võimalik seda regulatsiooni väikehangetes, st kohaldatakse sama tähtaega, antud kujul rakendada. mida ka lihthankemenetlustes. 226. Alustatud riigihangete lõpetamine, hankelepingute muutmine, esitatud Ei ole arvestatud, Mida tähendab „riigihangete seadus“ vaidlustuste lahendamine, väärteomenetluste jätkamine ja seaduse alusel selgitatud nimetatud sättes, on leitav kehtiva seaduse § kehtestatud õigusaktide kehtivus 219 lg-st 1, mistõttu on muudatus § 219 lg 3 normitehniliselt õige. Märkus: kehtivas seaduses § 69 lg 3 ja 4 ei ole. Eelnõus endas vastava täiendust ei leidnud. Ettepanek: Täiendada viitega eelmisele riigihangete seadusele, et oleks üheselt arusaadaval – hankelepingud, mis on sõlmitud eelmise RHS alusel. 227. Alustatud riigihangete lõpetamine, hankelepingute muutmine, esitatud Arvestatud Seletuskirja muudetud. vaidlustuste lahendamine, väärteomenetluste jätkamine ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktide kehtivus § 219 lg 7 Märkus: eelnõu ja seletuskirja tekst ei lange kokku. Eelnõu kohaselt täiendatakse lõikega 7, seletuskirjas öeldakse, et täiendatakse lõikega 4. EESTI HAIGEKASSA 228. Muudatused sotsiaal- ja eriteenuste menetluses Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud. Riigihangete registri võimaliku töökindluse probleemid Eelnõu punktidega 145-147 muudetakse RHS §-i 126. Eesti Haigekassa ei pea mõjutavad kõiki riigihangete registris nimetatud muudatusi vajalikuks ning ei näe nendega kaasnevat kvalitatiivset läbiviidavaid riigihankeid, sh sotsiaal- ja hüpet sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluste korraldamisel. Siiski, olemasolevat eriteenuste erimenetlust ning ka SE regulatsiooni on mõistlik täpsustada. erimenetluses osalevatele huvitatud isikutele tuleks võimaldada sama õiguskaitset nagu 2. Tervishoiuteenused ptk menetluste puhul. Lisaks eeltoodule on praktikas tõusetunud küsimus sellest, kas Eesti Haigekassa tellib sotsiaalteenuste erimenetluse korras eriarstiabi, hankijatel tuleb SE erimenetluses riigihanke ennetuse ja õenduse teenuseid, olles mahu poolest Eesti Vabariigis kõige alusdokumentide muutmisel pikendada suurem tervishoiuteenuste hankija. Eelnevalt kehtinud riigihangete seaduse pakkumuse esitamise tähtaega. Kuna senini alusel osteti samu teenuseid lihtsustatud korras tellitavate teenustena. Peamise kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui erisusena saab välja tuua selle, et hanked liikusid kohustuslikus korras hankija oli selle riigihanke alusdokumentides riigihangete registrisse. Turul tegutsejate jaoks oli 2018. aastal korraldatud ette näinud, siis olenes pakkumuste esitamise ostuviis justkui midagi uut, kuid tegelikult on riigihangete seadusest lähtutud tähtaja pikendamine ka ulatusliku riigihanke algusest peale. alusdokumentide muutmise puhul suuresti hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest Võib tõdeda, et esmakordselt oli riigihangete register ning sellega kaasnev RHS § 3 valguses ning huvitatud isikud võisid formaat turul tegutsevatele teenuse osutajatele võõras ning tekitas segadust. jääda vajaliku õigusliku kaitseta. Eeltoodust Käesoleval ajal oleme läbi viinud sama paketi hanked uuesti (eriarstiabi, tulenevalt peame vajalikuks RHS §-des 81 ja ennetus ning õendusteenused). Saame öelda, et teenuseosutajad teavad 82 sätestatu laiendamist SE erimenetlustele. nüüdseks, mida oodata. Samuti on oleme jõudnud erimenetluse korra Ülejäänud sättes nimetatud paragrahvid arendamisel ja kohandamisel seisu, kus menetluse vorm ja tulemused tunduvat kohalduvad hankija tegevusele juhul, kui sobivat nii teenuse osutajatele, Eesti Haigekassale kui rahastajale ning hankija pole riigihanke alusdokumentides lõppkokkuvõttes kõige tähtsamana meie patsientidele. sätestanud teisiti. Praktikas on tõusetunud murekohad, mida oleks haigekassa hinnangul Haigekassa esimene ettepanek, millega võimalik lahendada: taotletakse muudatust, millega jäetaks muude 1) Direktiivi 2014/24/EL artikli 76 lg 1 kohaselt tuleb järgida üksnes RHS § 3 sätestatud põhimõtted, peale läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Vt ka direktiivi 2014/24/EL läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhjendus 114 – „Direktiivi sätted võtavad seda vajadust arvesse, kehtestades põhimõtete, jääb rahuldamata. Vastupidiselt üksnes läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise kohustuse..” Haigekassale on Rahandusministeerium RHS § 126 lg 7 kohaselt tuleb Eestis järgida kõiki RHS §-s 3 kehtestatud seisukohal, et lisaks läbipaistvuse ja võrdse põhimõtteid, sh ka näiteks konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. kohtlemise põhimõtetele ei piira hankijat Kohustuslikus korras rakendatavat osa RHS-st kavatsetakse eelnõuga veelgi tervishoiuteenuste hankimisel ka teiste RHS § suurendada. Seletuskirjast jääb arusaamatuks, millist probleemi on tegelikult 3 sätestatud üldpõhimõtete kohaldumine. laiendusega plaanitud lahendada. Tervishoiuteenuste hankimisel ei saa RHS § 126 lg-s 7 on sätestatud võimalus võrdsustada konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet kõikide muude arvestada sotsiaal-ja eriteenuse erimenetluse oluliste kaalutlustega, mida teenuse ostmisel arvestama peab. Ettepanek on korraldamisel teenuse eripäradega. teha RHS-s kohustuslikuks üksnes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse Selgusetuks jääb, millisel viisil muudaks põhimõtete sarnaselt direktiivile. ülejäänud RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtete kohaldamata jätmine, kuna teenuse 2) Direktiivi artikli 76 lg 2 kohaselt võib arvesse võtta tervishoiuteenuse katkematuse põhimõttest lähtuvalt poleks eripärasid, sama kinnitab ka RHS § 126 lg 7. Samal ajal tuleb aga järgida ka hankijal endiselt võimalik jätta kõrvale võrdse riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. Näiteks teenuse katkematus on kohtlemise põhimõtet, millest tulenevalt arstiabi osutamisel kahtlemata oluline, kuivõrd patsient valib ravi saamise tuleks hankijal ka võrdse tasemega eriarste koha eelkõige arsti, mitte juriidilise keha järgi. Eesti vaidlustuspraktika on kohelda võrdselt. liikunud suunda, et hankija võib teenuse eripärasid teenuse ostmisel arvestada, kuid need ei tohi olla omakorda vastuolus riigihanke korraldamise Lisaks eeltoodule ei pea üldpõhimõtetega. Ka nn tavapärase teenuse hankimisel võib hankija kõiki Rahandusministeerium vastavas küsimuses RHS § 126 lg-s 7 nimetatud kriteeriume arvesse võtta. Peaasi, et tehniline vajalikuks vaidlustuspraktika suunamist kirjeldus ei sisaldaks objektiivselt põhjendamatuid takistusi (RHS § 88 lg 7), õigusloomeliste vahenditega. Hankijal on kvalifitseerimistingimused vastaksid hankelepingu esemele (RHS 98 lg 1) võimalik koostada sotsiaal- ja eriteenuse ning hindamise kriteeriumid aitaksid välja selgitada majanduslikult erimenetluse alusdokumendid lähtudes enda soodsaimat pakkumust (RHS § 85 lg 1). Oleme seisukohal, et RHS § 126 lg-s kaalutlustest ning nähes ette piisava 7 toodud loetelu ei oma sellisel kujul õiguslikku sisu ega mõju. Kõiki menetluskorra, mis on kooskõlas riigihangete nimetatud asjaolusid võib hankija arvesse võtta ka ilma vastava loeteluta, kui korraldamise üldpõhimõtetega, pole ka see on ostetava teenuse eripäraga põhjendatud. vaidluse lahendamise organitel vajadust pöörduda rangema menetluskorra põhimõtete 3) Meile teadaolevalt pole Euroopa Kohus andnud tõlgendust selle kohta, kas poole. mõne teenuse eripäraga saab põhjendada riigihanke üldpõhimõtte riivet. Näiteks võiks eriarstiabi teenuse katkematuse põhjendustel olla sobilik osa Haigekassa märgib ka enda ettepanekus ravimahtu anda neile partneritele, kes on juba teenust nõuetekohaselt tabavalt, et Euroopa Kohus pole andnud osutanud. Ülejäänud osa saaks jagada nn uute pakkujate vahel. Selliselt tõlgendust selle kohta, kas mõne teenuse valitseks tasakaal nii teenuse katkematuse kui turu avatuse osas. Samas võib eripäraga saab põhjendada riigihanke see vastuollu minna võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise üldpõhimõtte riivet. Eeltoodust tulenevalt põhimõtetega ning annaks eelise ettevõtjatele, kellel on juba hankijaga eelnev oleks kohatu asuda siseriiklikus õiguses asuda hankeleping. Riigihangete seadus võiks sõnaselgelt kehtestada, kumb on nn sätestama muude riigihanke üldpõhimõtete ülimuslik. Meie hinnangul seisneb direktiivi artikli 76 lõike 2 mõte justnimelt riivet olukorras, kus Haigekassa esitatud selles, et teenuste eripärast tulenevalt võivad riigihanke tingimused olla kohati seisukohale vastavat (või isegi selle poole vastuolus mõne üldpõhimõttega. Kui see on aga teenuse eripärast tulenev ja kalduvat) tõlgendust pole andnud Euroopa objektiivselt põhjendtatav, on selline riive põhjendatud. Isegi, kui võrdse Kohus. kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted jäävad ülimuslikuks tulenevalt direktiivi tekstist ja mõttest, ei pea see nii olema muude riigihanke Rahandusministeeriumi hinnangul on kohatu korraldamise põhimõtete, eeskätt konkurentsi efektiivse ärakasutamise osas. võrrelda koolitusteenust õigusteenusega, Selles jätab direktiiv liikmesriikidele otsustusõiguse. milles on lisaks õigusteenuse osutaja kompetentsusele kahtlemata oluline usalduse Koolitusteenused komponent, mis moodustab õigusvaidluste lahendamisel partneri valimisele äärmiselt Koolitusteenus on alati eelkõige seotud koolitaja kui inimese, mitte koolitaja olulise baasi. Sellist usalduslikku suhet pole kui juriidilise isikuga. Analoogselt on isikustatud teenusena riigihangete vaja moodustada koolitatva ja koolitaja vahel. regulatsiooni kohaldamisalast väljas õigusteenuse tellimine ning ka Hankijal on võimalik vajaduse ja soovi korral töölepingute sõlmimine. Töölepinguid on teatavasti tõlgendatud laiemalt, s.t kasutada kvalifitseerimistingimusi, millega hõlmatud on ka töövõtulepingud ja muud sarnased vormid. See tähendab, et on võimalik piirata osalejate hulka. Juhul kui koolitusteenust on õiguspärane otse osta füüsiliselt isikult, kuid ettevõtjaga vastavad koolitusteenused ei kuulu RHS § 4 p-i 4 mõttes lepingut sõlmides kohaldub riigihangete reeglistik. summeerimisele ja ei ületa sotsiaal- või Samuti tuleb arvestada, et üksikute koolituste maksumused enamus hankijate erimenetluse riigihanke piirmäära on hankijal puhul ei küündi riigihanke piirmäärani, veel vähem rahvusvahelise võimalik lähtuda koolitusteenuse tellimisel piirmäärani. Samuti puudub enamikel koolitusteenustel piiriülese huvi enda hankekorras ja RHS 1. peatükis element. sätestatust. Eelnev viib olukorrani, kus kõiki riigihanke üldpõhimõtteid arvestades ei RHS kohaldumine füüsilise isikuga pruugi hankija menetluse tulemusel saada oma tegelikele soovidele vastavat töövõtulepingu sõlmimisel sõltub sellest, kas tulemust. Hindamiskriteeriumitega on sisuliselt võimatu sisse kirjutada ja töövõtuleping vastab töölepingu tunnustele hinnata just koolitajast kui persoonist sõltuvaid (esinemisoskus, kuulajate või mitte. kaasahaaramine, koolitatavatega suhestumine jms) omadusi. Need on aga koolitusteenuse ostmisel kriitilise tähtsusega. Riigisiseselt tasub kaaluda regulatsiooni, mille kohaselt on alla riigihanke piirmäära jäävad koolitusteenused hõlmatud §-s 11 nimetatud eranditega. 229. Vaidlustusmenetluse kulud Arvestatud Eelnõu muudetud. Haigekassa tervitab õigusselgust, mida luuakse eelnõu punktidega 205 ja 209. Samuti on positiivne eelnõu punktis 208 võetud suund, mille kohaselt on menetlusreeglid võimalikult suures ulatuses ühtlustatud nii RHS-s kui HKMS- s. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada vaidlustusmenetluse kulude jagamise regulatsiooni olukorras, kus vaidlustaja loobub vaidlustusest või vaidlus lahendatakse poolte kokkuleppel. Nii VAKO, vaidlustaja kui ka hankija esmane huvi peaks olema suunatud sellele, et pooled lahendaksid asja kokkuleppega (vt ka HKMS § 154 lg 4). See vähendab riigihanke korraldamisel tekkivaid kulusid, halduskoormust ning võimaldab riigihanke läbi viia kiiremini. RHS § 198 lg 3 kohaselt jäävad vaidlustusest loobumisel tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja tema poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud vaidlustaja kanda. Sama kehtib poolte kokkuleppe puhul, kui ei lepita kokku teisiti (RHS § 198 lg 4). On arusaadav, et tasutud eksperditasu ja vaidlustaja lepingulise esindaja kulud jäävad nendes olukordades vaidlustaja kanda. Samas ei ole mõistetav, miks ei teki vaidlustajal võimalust saada tagasi tasutud riigilõiv. HKMS § 104 lg 6 kohaselt tagastatakse nii kaebusest loobumisel kui ka kompromissi sõlmimisel pool tasutud riigilõivust. Seda ka juhul, kui kaebusest loobutakse või kokkuleppele jõutakse pärast kohtuotsuse avaldamist, kuid enne selle jõustumist (HKMS § 153 lg 1 ja 154 lg 1). RLS § 15 lg 1 p-i 4 kohaselt tuleb tasutud riigilõiv tagastada juhul, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on (ekslikult) avaldatud arvamust, et kui vaidlustusest loobutakse enne asja sisulist läbivaatamist või kirjalikus menetluses täiendavate seisukohtade esitamist, saab vaidlustaja nõuda RLS § 15 lg 1 p-i 4 alusel riigilõivu tagastamist. (Simovart, M-A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura: Tallinn 2019. Parind § 197 komm 7.) VAKO praktika kohaselt sellises olukorras vaidlustaja riigilõivu tagastamist siiski nõuda ei saa. (Vt nt VAKO 215-20/226800 p-d 4-6.) Arvestades riigilõivude suurust riigihanke vaidlustusasjades (640 ja 1280 eurot) võib riigilõivu tagasi saamise võimalus olla oluliseks motivaatoriks vaidluse lõpetamiseks enne VAKO otsuse tegemist. VAKO jaoks ei ole seejuures vahet, kas pooled paluvad asja lõpetada kokkuleppe sõlmimise tõttu või vaidlustusest loobutakse. Vaidlustusest võidakse loobuda ka põhjusel, et taustal saavutati kokkulepe. Mõlemal juhul VAKO lõpetab menetluse (RHS § 197 lg 1 p-d 1 ja 2), s.t erinevalt halduskohtust ei pea VAKO näiteks hindama, kas pooled on tagajärgedest teadlikud või kinnitama kokkulepet määrusega (vrdl HKMS § 155). Riigilõivu tagastamise eelduseks võiks olla see, et vaidlustuskomisjon ei ole pidanud asja veel sisuliselt lahendama. Selleks mõõdupuuks sobib eelnevalt viidatud riigihangete seaduse kommentaarides väljendatud mõte, et asi pole jõudnud VAKO istungini või ei ole saabunud täiendavate seisukohtade esitamise tähtpäev kirjalikus menetluses. Õiguslikke lahendusi, kuidas eelneva eesmärgini jõuda, on mitmeid. Säilitamaks olemasoleva regulatsiooni loogikat maksimaalses ulatuses, teeme ettepaneku lisada RHS § 198 lg 41: „(41) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetud alusel enne vaidlustuskomisjoni istungit või käesoleva seaduse § 196 lõikes 3 nimetatud tähtaega, tagastatakse vaidlustajale tasutud riigilõiv.“ 230. Turu-uuringud Arvestatud Eelnõu muudetud. Eelnõu p-i 7 kohaselt on hankija kohustatud edaspidi avalikustama ka teabe, mida on turu-uuringus osalenud ettevõtjad hankijale edastatud. Eelnõu seletuskirja kohaselt viiakse selle muudatusega RHS kooskõlla direktiivi 2014/24/EL artikliga 41. Haigekassa hinnangul on RHS kooskõlas direktiivi artikliga 41. Enne riigihanke avalikustamist on turu-uuringu tegemine kahtlemata tervitatav meede riigihanke õnnestumiseks. Turu-uuringu õnnestumiseks peab turu- uuringus osalejate arv ja sisend kajastama kõige objektiivsemalt turu seisundit, et hankija saaks saadud info alusel koostada riigihanke alusdokumendid. Turu- uuringu käigus annavad ettevõtjad hankijale infot, mis on ettevõtja ärisaladuseks. Eelnõu kohaselt peaks hankija avalikustama ka sellise teabe, kui see on riigihankes oluline, s.t ühtegi erandit selles osas eelnõuga ette ei nähta. Veel enam, mõnel juhul (nt ravimite sektoris) võib ärisaladuseks olla ka huvi konkreetsel hankel osaleda. Seega võib isegi nn korralduslike küsimuste avaldamine pärssida ettevõtjate huvi turu-uuringus osalemiseks. Hankijal on raske ärisaladust sisaldavat ja ettevõtjalt saadud teavet üldistada ilma, et ärisaladuse avaldamine oleks täielikult välistatud. Muudatusega seatakse ohtu ettevõtjate huvi turu-uuringus osaleda ning seetõttu ei toeta haigekassa muudatust. Olemasolev regulatsioon (koos kõrvaldamise regulatsiooniga) tagab kõigi osaliste huvide parima kaitse. EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT 231. ITL toetab enamikku eelnõuga riigihangete seaduses (RHS) kavandatavatest Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. muudatustest. Eriti avaldame toetust järgmistele eelnõu punktidele: 1. Eelnõu § 1 punktiga 32 riigihangete seadusesse (RHS) lisatav § 461, millega täpsustatakse ärisaladuse valdkonna regulatsiooni ja laiendatakse ettevõtjate kohustust näidata ning põhjendada ärisaladuse olemasolu pakkumuses kõikides riigihangetes, mitte üksnes hankemenetlustes. Toetame meedet, mis aitab senisest paremini kaitsta pakkujate ärisaladusi. 2. Eelnõu § 1 punktiga 140 muudetav RHS § 125 lg 4, millega pikendatakse pakkumuste esitamise miinimumtähtaega asjade ja teenuste hankimise puhul viielt tööpäevalt kümnele päevale. Seda muudatust on pakkujad kaua oodanud ja seetõttu peavad seda väga oluliseks. 3. Eelnõu § 1 punktidega 208 ja 209 RHS §-is 198 tehtavad muudatused, millega uuendatakse vaidlustusmenetluses kulude hüvitamise regulatsiooni, on vajalikud. 232. ITL ei toeta ja palub seetõttu eelnõust välja jätta järgmise muudatuse: Eelnõu Arvestatud Muudatusest seoses ületamatute rakenduslike § 1 punktidega 81 (RHS § 95 lg 4 p 13), 85 (RHS § 95 lg 7), 103 (RHS § 103 tõrgetega loobutud. lg 61) ja 127 (RHS § 122 lg 71) tehtav muudatus ehk hankijatele võimaluse lisamine kaaluda, kas kõrvaldada riigihankelt selline ettevõtja, kellel on täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus koos võimalusega see 3 tööpäeva jooksul esitada ning tekkinud võimalik maksuvõlg tasuda või ajatada. Oleme seisukohal, et maksuvõlg on kehtivas RHS-is piisava põhjalikkusega reguleeritud ning seda pole vaja täiendavalt reguleerida. 233. Palume muuta RHS § 30 lõiget 11 selliselt, et see kohustaks pakkujat Ei ole arvestatud Kehtiv regulatsioon on tasakaalus, arvestades teavitama raamlepingu osapooli minikonkursi raames tehtud otsustest ja eduka ettevõtjate huvisid ja hankijate töökoormust pakkumuse eelistest. Raamlepingu alusel toimuva minikonkursi raames ei ole ning vastab täielikult õiguskaitsemeetmete hetkel kohustust hankelepingu sõlmimise otsust teha, mille tagajärjeks võib direktiivi regulatsioonile. Kõikide olla, et pakkujad ei saagi valitud pakkumuse eelistest teada, kui hankija teisi minikonkursi tulemuste kohta teavitamise pakkujaid vabatahtlikult ei teavita. Meie poolt pakutav muudatus suurendaks kohustuse esitamine kasvataks hankijate riigihangete läbipaistvust. töökoormust hüppeliselt, ent avaldaks ettevõtjate huvidele üsna vähest mõju. 234. Palume muuta RHS § 83 lg 3 nii, et hankija rühmitaks kvartaalselt teavet Ei ole arvestatud Kehtiv regulatsioon vastab riigihanke lepingute kohta maksumuse ja aja alusel ning oleks kohustatud need andmed direktiivide vastavatele sätetele. Kui hankija registrile esitama 30 päeva jooksul pärast iga kvartali möödumist. Sellisel soovib, võib ta vastavad andmed esitada ka juhul oleksid esitatavad andmed aktuaalsemad ja pakkujatel oleks neist tihemini, kuivõrd riigihangete register seda rohkem kasu. Leiame, et vastav muudatus oleks kasulik ka hankijatele, kes ei võimaldab. peaks enam nii pika perioodi kohta andmeid korraga sisestama. 235. Palume asendada RHS § 85 lõikes 6 kasutatav termin „tarkvara Arvestatud Eelnõu muudetud. arendusteenused“ sõnaga „tarkvaralahendused“, kuna olelusringis on tegemist lahendustega, mitte teenustega. Hankija ostab pakkujalt lahendust/tulemit ja mitte teenust. Seega on „tarkvara arendusteenuse“ termini kasutamine olelusringi kontekstis liiga kitsas. Ka Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud juhend „Olelusringi kulude arvestamine tarkvaralahenduste hankimisel“ kasutab terminina just tarkvaralahendust. 236. Palume vaadata üle kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete kohalduvad Ei ole arvestatud Regulatsioon vastab kaitse- ja reeglid, kuna valdkonna suletus ja sõltuvus ametnike suvaotsustest loob aluse julgeolekuvaldkonna direktiivile. riigihangete põhimõtetest irdumiseks. Oleme seda ettepanekut varasemalt korduvalt teinud ja saanud RHS-i varasemate muutmiste käigus vastuseks, et see teema ei ole avatud. Käesoleva eelnõuga kavandatakse muudatust RHS §- s 1751, et lubada riigihanke alusdokumente kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes muuta erandkorras ka pärast taotluste esitamist, mistõttu esitame oma ettepanekud uuesti. ITL-i liikmete konkreetsed kogemused kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetega on sellised, kus konkreetsele alusele viidates (kaitse- ja julgeolekuvaldkond) eiratakse kõiki kvalifitseerimis- ja vastavustingimusi, rääkimata menetlustähtaegadest (äärmuslikel juhtudel määratakse kõik need tingimused alles menetluse käigus). Kõige kriitilisem on seejuures meie hinnangul kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete regulatsiooni osas RHS §170 lõike 1 punkt 3, mis võimaldaks sisuliselt ametniku suva alusel salastada iga riigihanke (ja sellest johtuvalt eirata seaduses sätestatud riigihanke reegleid). 237. Täiendada RHS-i sätetega, mille kohaselt on ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonna Ei ole arvestatud RHS ja ka kõikide riigihanke direktiivide hangetes kohustuslik tutvustada hankemenetluses osalejatele hankemenetluses kohaselt ei pea hankija erandite alusel lepingu langetatud otsuseid ning pakkumiste avamise protokolle. Selleks lisada §-i 170 sõlmimisel RHS-i üldse kohaldama. uus lõige 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei vabasta hankijat kohustusest tutvustada pakkujatele või taotlejatele hankemenetluses langetatud otsuseid ning pakkumiste ja taotluste avamise protokolle". 238. RHS § 170 lõike 1 punkt 3 kohaselt ei ole hankija kohustatud RHS-i järgima Ei ole arvestatud RHS sõnastus vastab täpselt kaitse- ja juhul, kui see "kohustaks hankijat andma teavet, mille avalikustamist ta peab julgeolekuvaldkonna direktiivile. riigi oluliste julgeolekuhuvide vastaseks". Sellises sõnastuses saab siia alla potentsiaalselt liigitada igasuguse informatsiooni. Kummatigi saab Eesti Vabariigis ametialaselt piirata üksnes sellise informatsiooni levikut, mis on tunnistatud eriseadusega ja konkreetsel alusel juurdepääsupiiranguga teabeks (nt riigisaladus või ametkondlik informatsioon). Teeme ettepaneku sõnastada RHS § 170 lõike 1 punkt 3 järgmiselt: "käesoleva seaduse kohaldamine kohustaks hankijat andma teavet riigisaladuseks või salastatud välisteabeks tunnistatud teavet". 239. Peame ebasobivaks RHS § 170 lõike 1 punkti 2, mille kohaselt ei ole hankija Ei ole arvestatud RHS sõnastus vastab täpselt kaitse- ja kohustatud RHS-i järgima juhul, kui "leping on seotud luure- või julgeolekuvaldkonna direktiivile. vastuluuretegevusega". Rõhutame, et ükski hankeleping ei saa olla seotud luuretegevusega - sellist tegevust ei saa Eesti Vabariigis lepingu alusel edasi anda. Eesti Vabariigis saab olla salastatud üksnes info, mis on tunnistatud riigisaladuseks vastava eriseaduse alusel. RHS-is muude aluste loomine ei ole mõistlik ning on ebaproportsionaalne. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku tunnistada RHS-ist § 170 lõike 1 punkt 2 kehtetuks. 240. Teeme ettepaneku sätestada RHS-is kohustuslike vormide keeld riigihanke Ei ole arvestatud RHS ei sätesta, millises vormis võib hankija pakkumuste osana esitavatele CV-dele. See tähendaks, et hankija esitab ettevõtjatelt dokumentide esitamist nõuda. edaspidi vastavustingimustes vaid loetelu infost, mis peab olema CV-s kirjas, Tegemist ei ole küsimusega, mida tuleks aga kindlat vormi selle info esitamiseks nõuda ei tohi. Seega saaks CV-de lahendada seadusandlikul tasandil. Seadus vormid olla edaspidi vaid soovituslikud. Selline lahendus kiirendaks pakkujate üldise õigusjuhisena ei toimi, kui õigusreeglid poolt pakkumiste tegemist oluliselt. ei ole enam piisaval abstraktsioonitasemel ja kui püütakse kujundada konkreetseid norme iga elulise, majandusvaldkonnalise ja praktikast kerkiva situatsiooni jaoks. 241. Teeme ettepaneku loobuda kolmandate osapoolte kinnituste nõudmisest Ei ole arvestatud RHS sätted, mis võimaldavad kolmandate riigihangetes. Hankijate poolt nõutavate kolmanda osapoole (varasemad osapoolte kinnituste nõudmist, vastavad tööandjad, tellijad jne) kinnituste küsimine hankes on konkurentsi moonutav, direktiivide sätetele. Direktiivid ei võimalda sageli täitmatu ning koormav tingimus, millest tuleb meie hinnangul loobuda. hankija õigusi selles küsimuses piirata. Selliste kinnituste küsimine on pakkujatele äärmiselt ajamahukas ning sageli on kinnitusi võimatu saada. Näiteks võib seda takistada konfidentsiaalsuskohustus ja sellisel juhul ei saa pakkuja kasutada hankes tippeksperte, kes on osalenud projektides, mille kontaktisikuid pakkuja ei tohi avaldada. Praktikas oodatakse riigihangetes kinnitust ka asjaolude kohta, mida kolmandal isikul ei ole võimalik kinnitada – näiteks teostatud tööde maht spetsialisti poolt või detailne kasutatud tehnoloogiate loetelu. Tänane praktika selliselt rakendatuna on küsitava väärtusega, kuna vaid pakkuja ise on adekvaatne sellist kinnitust andma. Kolmandate osapoolte kinnituste kohta on ka riigihangete vaidlustuskomisjoni lahend (VAKO 11.11.2015, 220- 15/165136), mille kohaselt on VAKO seisukohal, et hankija ei saa nõuda pakkujalt selliste dokumentide (sh kinnituste) esitamist, mille saamine sõltub kolmandate isikute heast tahtest. VAKO asus antud asjas seisukohale, et kui hankija soovib esitatud andmeid kontrollida teiste isikute kinnituste ja tõendite alusel, tuleb vastavad järelepärimised teha hankijal endal. Kuna antud lahend puudutab kvalifitseerumistingimusi, siis teeme ettepaneku seda laiendada RHS-is kõigile hanketingimustele, sealhulgas hindamiskriteeriumitele. Ülaltoodud põhjustel teeme ettepaneku täiendada RHS §-i 114 lõikega 31 järgmises sõnastuses: "Pakkujalt ei tohi nõuda kolmandate isikute kinnitust pakkumuses nimetatud spetsialistide töökogemuse kohta." 242. Teeme ettepaneku lisada RHS-i pakkujatele keeld rakendada hankelepingutes Ei ole arvestatud Tegemist on võlaõigusliku küsimusega, mida lepingu koguväärtusest suuremaid trahve. Selline keeld suurendaks RHS ei saa reguleerida. hankelepingute tasakaalu ning aitaks kaasa sellele, et pakkujad ei loobuks riigihankes osalemas ebamõistlikult koormavate hankelepingute tõttu. 243. Lisaks juhime tähelepanu pakkujate jaoks olulisele teemale, mis on seotud Ei ole arvestatud Tegemist ei ole küsimusega, mida tuleks riigihangetega tellitava tarkvaraga. Nimelt on ITL seisukohal, et tarkvara lahendada seadusandlikul tasandil. hangetes tuleks alati esimese lahendusena kaaluda kohe alguses kõigi Tegemist on riigi IT lahenduste tellimise tarkvaralahendusega seotud õiguste jätmist nii riigile kui ka ettevõttele, kes praktika küsimusega, mida ei saa RHS-ga selle lahenduse välja töötas. Riigikogu menetluses on hetkel riigivaraseaduse lahendada. muutmise seaduse eelnõu 308 SE, mis loob aluse anda kasutusse riigi tarkvara Hankijal tuleb hanke ettevalmistamisel ehk tarkvara, mille õigused kuuluvad riigile (mille õigused on riigile üle hinnata, kas antud juhul on vaja nõuda koos antud). Samas on meie hinnangul oluline, et riik ei lähtuks tarkvara õiguste tarkvaralahendusega ka selle varaliste riigile omandamise poliitikast, et hiljem otsustada, kas anda omandatud autoriõiguste üleminekut täies ulatuses või tarkvara ettevõtetele riigivaraseaduse alusel kasutada. Selle asemel tuleb piisab kasutusõigusest. lähtuda tarkvara õiguste riigile litsentseerimise poliitikast, mis võimaldab RVS muudatusega luuakse eelkõige ettevõtetel võtta selge vastutuse riigile pakutava tarkvara eest ning müüa seda võimalused tarkvaralahenduste tasuta ka teistele klientidele üle kogu maailma, kasvatades Eesti konkurentsivõime kasutamiseks andmiseks. jaoks unikaalset oskusteavet ja genereerides riigile maksutulu. Riigile litsentseerimise poliitika ergutab kohalikku IT-sektorit, kuna motiveerib neid riigi tellimuste toel oma intellektuaalset vara kasvatama ja investeerima riigile pakutava tarkvara järjepidevasse arendusse ning innovatsiooni. Riigile omandamise poliitika seevastu soodustab Eesti-keskseid lahendusi, mida on keeruline müüa välisturgudel; see ei kasvata ettevõtte intellektuaalset vara, sest huvi riigi tarkvara litsentsimise vastu on madal. Isegi kui riik litsentseerib tellitud tarkvara selle arendanud ettevõttele tagasi, on litsentsi väärtus ettevõtte jaoks madalam kui õiguste omamine - selliselt riik suurendab tarkvaraettevõtete riskantsust potentsiaalsete investorite ja välisklientide jaoks. Mõistame, et riigile peab jääma võimalus põhjendatud juhtudel siiski ka tarkvara autori varaliste õiguste omandamiseks või vara ainulitsentsi alusel kasutusele võtmiseks. See võib asjakohane olla näiteks juhul, kui digitaalvara koopiate levitamisega muudele isikutele võiks kaasneda risk küberturvalisusele, riigi julgeolekule või avalikule korrale. Paraku on riigiasutuste hankepraktika näidanud, et varaliste õiguste omandamine ja ainulitsentsi alusel kasutusele võtmine on pigem harjumuspärane käitumine, mida tihtipeale hangetes turvalise ja läbiproovitud stampklauslitena kasutatakse, jättes tegeliku varaliste õiguste omandamise või ainulitsentsi alusel hankimise vajaduse analüüsimata. Ka riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 308 SE seletuskirjas toetatakse ITL-i seisukohta. Nimelt on lk 5 kirjas järgmine soovitus: „Juhul, kui tarkvara ei kasutata küberturbe, avaliku korra või julgeolekuga seotud eesmärkidel, võiks riik aga kaaluda paindlikumate lahenduste kasutamist, mis tagavad ühest küljest riigile kõik vajalikud õigused tarkvara kasutamiseks ja levitamiseks, kuid jätavad vajalikud õigused ka autorile, võimaldades teose või selle komponentidega seotud edasisi ärivõimalusi realiseerida.“ ITL palub Rahandusministeeriumi seisukohta selle teema kohta. EESTI KAITSETÖÖSTUSE LIIT 244. Tulenevalt viimase aasta jooksul korduvalt MKM poolt küsitud kaitse- ja Selgitatud RHS § 85 kohaselt on hankijal lai julgeolekutööstussektori sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangut arvestades, kaalutlusruum hindamiskriteeriumide teeb Eesti Kaitsetööstuse Liit ettepaneku - lisada seadusesse hankijale seadmiseks, ent need peavad olema kaalutlusmoment hanke hindamisel nn sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangu hankelepingu esemega seotud, tagama arvesse võtmiseks. reaalset konkurentsi ettevõtjate vahel ning olema sobilikud majanduslikult soodsaima Ekspordile suunatud tööstusharuna oleme oma sihturgudel eelkõige Euroopas pakkumuse väljaselgitamiseks. RHS § 85 lg 8 pead tõstva protektsionismi tingimustes viimase aasta jooksul korduvalt on antud lahtine loetelu kaitse-ja julgeolekuhangetel kokku puutunud meie tööstusele ebasoodsa nn hindamiskriteeriumidest, ent hankija võib sotsiaalmajandusliku mõjuhinnanguga kriteeriumiga. Sellest tulenevalt on kehtestada ka muid, lg-s 1 sätestatud ja olnud eelisolukorras hankijariigi oma tööstusettevõtted, kuna hanked eespool nimetatud eeldustega kooskõlas kindlustavad riigis sektoriaalsed ja kaasuvad töökohad ning olevaid kriteeriumeid. Ettepanekust ei nähtu, maksulaekumised. mil moel praegune regulatsioon sotsiaalmajandusliku mõjuhinnangu kriteeriumi seadmist ebasoodsalt mõjutab ning kuidas peaks seaduse teksti muutma. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA 245. Ärisaladuse regulatsiooni täpsustused (RHS § 461) Arvestatud osaliselt Lisatavasse § 461 lg-sse 1 lisatud täpsustus, et teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse Toetame muudatust, mille puhul laieneb ettevõtjatele kohustus näidata ja ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse põhjendada ärisaladuse olemasolu pakkumuses kõikides riigihangetes, mitte kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. üksnes hankemenetlustes (eelnõu § 1 punktiga 32 lisatav RHS § 461). Selle ettepaneku poolt oli Kaubanduskoda ka varasemas faasis ning toetame selle muudatuse lisamist riigihangete seadusesse. Muudatus tagab õigusselge olukorra, kus ärisaladuse märkimise, kaitse ja piiritlemise põhimõtted on kõikides riigihangetes ühetaolised. Samas tõid liikmed esile, et hetkel esineb mitmeid olukordi, kus pakkuja nimetab pakutud toote nime/mudeli ärisaladuseks ning isegi, kui tegelikult õiguslikku alust selleks ei ole, siis hankija üldiselt nõustub pakkuja poolt antud infoga. Teeme ettepaneku täpsustada, et ärisaladus ei saa olla info, mis on vajalik pakkumuse vastavuse hindamiseks. See aitaks vältida olukordi, kus müüakse tegelikkuses mitte vastavat kaupa või kus manipuleeritakse andmetega. Seadus peaks selgelt välistama, et toote infot saab käsitleda ärisaladusena, kui toodet müüakse vabaturul. 246. Hankija õigused seoses kõrvaldamise alustega (RHS § 124) Selgitatud Seletuskirja täiendatud selgitusega, et hankija peaks enne võlasuhte lõpetamise otsustamist Eelnõu § 1 punktidega 133-137 muudetakse RHS §-i 124. Toetame põhimõtet, kindlasti igakülgselt asjaolusid kaaluma ning et edaspidi on hankijal võimalus sõlmitud hankeleping üles öelda või sellest võimaldama asjaolude selgitamiseks esitada taganeda juhul, kui hankelepingu sõlminud pakkujal esineb hankelepingu ettevõtjal ka omapoolsed selgitused. täitmise ajal mõni kohustuslik kõrvaldamise alus (näiteks maksuvõlg). Muudatuste tõttu peavad küll ettevõtjad rohkem jälgima oma tegevust ka pärast hankelepingu sõlmimist, kuid see parandab samal ajal ettevõtluskeskkonda ja vähendab ebaausat konkurentsi. Siinkohal on väga oluline, et selline otsus oleks hankija poolt põhjendatud ja kaalutletud just sellistel põhjustel, et see ohustab hankelepingu nõuetekohast täitmist või on ettevõtja muutunud hankija jaoks ebausaldusväärseks. Siin on küll teatud ohukohad, mis on liikmete poolt esile toodud. Näiteks võib tulla mitmeid uusi COVID-19 laineid, kus riik kehtestab mitmeid piiranguid ettevõtjatele ning toob keerulise olukorra sellele ettevõttele, kes on riigihanke võitnud. Ettevõttel tekib raskendatud majandusliku olukorra tõttu maksuvõlg ning sellisel juhul on võimalik, et hankija ütleb ettevõtjaga lepingu üles või taganeb sellest. Ilmekas näide on turismisektor, kus näiteks ettevõte võidab riigihanke mõne ministeeriumi teenindamiseks ning mingil hetkel ei soovita lennukiga lennata. Võib juhtuda, et sel hetkel on ka turismisektori ettevõtjal tekkinud maksuvõlg ning see annab hankijale lihtsa võimaluse leping üles öelda või sellest taganeda. Seetõttu on kindlasti oluline hankijal arvesse võtta erinevaid asjakohaseid tegureid ning pakkuja selgitusi, miks on ettevõtjal tekkinud mõni kohustuslik kõrvaldamise alus ning vastavalt sellele otsus langetada. 247. Muudatused seoses ettevõtjate kõrvaldamise alustega (RHS § 103 lg 61, RHS Ei ole arvestatud Maksudeklaratsiooni puudutavast § 95 lg 4 p 13, RHS § 95 lg 7, RHS § 122 lg 71) muudatusest käesoleval ajal lahendamatute rakenduslike tõrgetega loobutud. Eelnõu § 1 punktidega 81 (RHS § 95 lg 4 p 13), 85 (RHS § 95 lg 7), 103 (RHS Majandusaasta aruandeid puudutav muudatus § 103 lg 61) ja 127 (RHS § 122 lg 71) tehtav muudatus ehk hankijatele vajab täiendavat analüüsi, mistõttu ei ole võimaluse lisamine kaalumaks, kas kõrvaldada riigihankelt selline ettevõtja, sellist muudatust teha käesoleva eelnõu kellel on täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus koos võimalusega raames. see 3 tööpäeva jooksul esitada ning tekkinud võimalik maksuvõlg tasuda või ajatada. Muudatus soodustab maksudeklaratsioonide esitamist nende ettevõtjate poolt, kes soovivad riigihangetel osaleda ning tagab võrdse kohtlemise võrreldes nendega, kes on järjepidevalt ja korrektselt riigile makse tasunud. Toetame eelmainitud muudatusi. Hetkel kehtestab RHS § 95 lõige 4 erinevad pakkujate ja taotlejate kõrvaldamise alused (sh ettevõtted, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus), mida hankija võib arvesse võtta. Samal ajal on praktikas tõusetunud probleemid seoses majandusaasta aruannete nüanssidega. RHS § 100 lg 1 p 3 annab võimaluse hankijale nõuda pakkujalt või taotlejalt majandusaasta aruandeid, kuid praktikas seda paljudel juhtudel ei tehta. Samuti võiks see olla mingil kujul konkreetselt seaduses sätestatud kui ühe võimaliku kõrvaldamise alusena. Praktikas on probleemiks olnud see, et riigihankeid võidavad ettevõtted, kes pole aastaid majandusaasta aruandeid esitanud või pole esitanud neid tähtaegselt. Sellistel juhtudel on äärmiselt keeruline hinnata, kas ettevõttel võib näiteks olla pankrotieelne olukord. Kui lisada riigihangete seadusesse täpsustus võimaliku kõrvaldamise aluse osas, motiveeriks see ettevõtteid suuremal määral õigeaegselt majandusaasta aruandeid esitama ning tagaks õiglasema kohtlemise nende ettevõtete osas, kes on korrektselt aruandeid alati edastanud. Samuti aitaks selline nõue vältida mitmesuguseid riske ka hankijale ning kohustaks ettevõtjaid riigi ees aruandekohustust õigeaegselt täitma. 248. Vaidlustuste või kahju hüvitamise kulude jaotamine (RHS § 198 lg 2, RHS § Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. 198 lg 41) Kaubanduskoda toetab muudatusi seoses kulude jaotamise korraga (eelnõu § 1 punkt 208). Muudatuse kohaselt saab kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamise korral vaidlustusmenetluse kulusid jaotada selliselt, et mõlemal poolel on õigus oma kulude hüvitamisele teise poole poolt proportsionaalselt vaidlustuse või taotluse rahuldamisega. Eelnimetatud muudatus tagab kulude õiglase jagunemise ning vähendab pahatahtlikult ja läbimõtlemata esitatud vaidlustuste hulka. Kaubanduskoda pooldab ka uuendust (eelnõu § 1 punkt 209, muudetakse RHS § 198 lõiget 41), mille puhul lisatakse kulude hüvitamisele juhtum, kus hankija tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente, ent ei mööna sõnaselgelt, et ta vaidlustuse omaks võtab. Nõustume, et tegemist on sisuliselt vaidlustuse omaksvõtuga, mis peab kaasa tooma vaidlustusmenetluse kulude hüvitamise. 249. Ooteajaga seotud muudatused (RHS § 120 lõiked 2,3) Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud. Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et ooteaega ei pea kohaldama mitte üksnes siis, kui esitatud on vaid üks pakkumus, vaid ka sellisel juhul, kui pakkumusi on esitatud rohkem, ent vastavaks on tunnistatud vaid üks pakkumus (eelnõu § 1 punkt 122, RHS § 120 lg 3). Nõustume, et ooteaja rakendamine ei ole mõistlik, sest edukaks tunnistamise otsuse tegemise ajal ei ole menetluses enam kedagi peale eduka pakkuja ning seetõttu ei ole kellelgi selle otsuse osas enam kaebeõigust. Samas toome esile, et eelnõu punktis endas seletuskirjas esile toodud mõte nii selgelt ei väljendu. Palume selgemalt ja täpsemalt kooskõlla viia seletuskirjas toodu ning normi sõnastus. Toetame ka ooteajaga seatud muudatust (eelnõu § 1 punkt 121, RHS § 120 lg 2), mille kohaselt ühtlustub ooteaeg üle ja alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes. Selline uuendus peaks aitama praktikas vältida erinevaid segadusi, mis võivad tekkida seoses erinevate vaidlustamise tähtaegade ning hankelepingute sõlmimise osas. 250. Heastamismeetmete arvestamine riigihangetes, mis jäävad alla rahvusvahelist Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. piirmäära (RHS § 97 lg 3) Ühe märgitud muudatuse kohaselt on võimalik heastamismeetmeid arvestada ka nendes riigihangetes, mille maksumus jääb alla rahvusvahelist piirmäära (eelnõu § 1 punkt 91). Nõustume, et muudatus soodustab heastamismeetmete võtmist, kuivõrd on suur tõenäosus, et adekvaatsete meetmete korral on võimalik riigihankes edasi osaleda, mis peaks omakorda parandama ettevõtluskultuuri. 251. Muudatused seoses rahuaja pikendamisega (RHS § 46 lg 2, RHS § 125 lg 4) Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. Kaubanduskoda toetab muudatusi (eelnõu § 1 punkt 31 ja punkt 140), mille alusel pikendatakse rahuaega ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale ja pakkumuste esitamise miinimumtähtaega asjade ja teenuste puhul viielt tööpäevalt kümnele päevale. Nõustume, et oluline on vältida olukordi, kus hankija selgitused laekuvad pärast pakkumuste esitamise tähtaega, millisel juhul neist enam ettevõtjatele kasu ei ole. Seega on potentsiaalne muudatus ettevõtjate jaoks pigem positiivne. 252. Protsendi kõrvalekalde meetodi regulatsiooni uuendamine (RHS § 115 lg 21) Ei ole arvestatud Arvestades, et hankijad soovivad sätestada pigem suuremaid ning pakkujad soovivad RHS § 115 lg 2 p 1 kehtestab ehitustööde hankelepingute puhul niinimetatud madalaimaid kõrvalekalde protsente, leiame, protsendi kõrvalekalde meetodi. Kui menetluses on vastavaks tunnistatud et eelnõus pakutud kõrvalekalde protsendid vähemalt kolm pakkumust, tuleb eeldatavalt edukalt pakkujalt küsida selgitust (kehtiva seaduse 10% asemel 5-15% ja 20% siis, kui tema pakkumuse maksumus on vähemalt 10 protsendi võrra madalam asemel 10-30%) on kompromissina kõige maksumuselt järgmisest pakkumusest või vähemalt 20 protsendi võrra sobilikumad. madalam pakkumuste maksumuste keskmisest. Muudatuse kohaselt võib hankija RHS § 115 lõike 2 punktis 1 nimetatud protsendimäärad, mille puhul ta peaks küsima pakkujalt pakkumuse madala maksumuse kohta selgitust, sätestada riigihanke alusdokumendis erinevalt lõike 2 punktis 1 sätestatust. Riigihanke alusdokumendis sätestatud kõrvalekalde suurus võib maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusega võrrelduna olla vahemikus 5–15 protsenti ja pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10–30 protsenti (eelnõu § 1 punkt 120). Kaubanduskoda leiab, et olemasolevat regulatsiooni ei ole vajalik muuta ning selline olukord võib luua olukorra, kus protsentide määramise võimalus on hankija poolt ulatuslik ning tekitab liialt kõrge lävendi selle osas. Hetkel olemasolevas regulatsioonis olev lävend on piisavalt suur. Kahtluse korral on võimalik küsida lisainfot pakkujalt ning sellega ei kaasne suur halduskoormus ei pakkujatele ega hankijatele. 253. Muudatus seoses kohalike maksuvõlgade kontrolliga (RHS § 95 lg 4 p 1 ja lg Teadmiseks võetud Eelnõu muudetud selliselt, et hankijal on 41) õigus riigihanke alusdokumentides sätestada, kas ta jätab endale õiguse kohaliku maksu Pooldame muudatust, millega kaotatakse kohustus kontrollida pakkujatel või maksuvõlaga ettevõtja hankemenetluselt taotlejatel kohaliku maksuvõla puudumist, välja arvatud kohaliku kõrvaldada, ent selle kõrvaldamise aluse omavalitsuse üksused, asutused ja ühendused (eelnõu § 1 p-d 78, 82, 90). rakendamiseks tuleb hankijal endal pöörduda Tõendi esitamise kohustuse kaotamine lihtsustab ettevõtjate osalemist vajadusel asjaomase kohaliku omavalitsuse riigihangetel ning vähendab nende halduskoormust, mis on ettevõtete jaoks poole, st ettevõtjalt tõendi esitamist nõuda ei positiivne uuendus. saa. 254. Maksuvõla tasumise võimalus (RHS § 122 lg 71) Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. Toetame muudatust, mille kohaselt antakse alltöövõtja maksuvõla või esitamata maksudeklaratsiooni puhul analoogselt pakkuja ja taotlejaga talle võimalus see tasuda või ajatada (eelnõu § 1 punkt 127). Nõustume, et see loob olukorra, kus ei kohelda alltöövõtjaid rangemalt kui pakkujaid ja taotlejaid, mis annab ettevõtjatele paindlikumad võimalused menetluste jätkamiseks ning tagab erinevate osapoolte võrdse kohtlemise. 255. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine hanke eeldatava maksumuse ületamise Ei ole arvestatud Riigihanke eeldatava maksumuse avaldamist korral (RHS § 116) käsitleti ka kehtiva RHS väljatöötamise raames. Kahjuks on selles küsimuses Tõime väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamise arvamuses (02.05.2019, hankijatel ja pakkujatel diametraalselt arvamus nr 4/81) esile, et regulatsiooni võiks täpsustada selliselt, et RHS §-s erinevad seisukohad. Hankijad on korduvalt 116 märgitud aluse kasutamise eelduseks on hanke eeldatava maksumuse osundanud praktikale, mille kohaselt eelnev avaldamine. Kehtiva seaduse kohaselt on hankijal õigus kõik eeldatava maksumuse avaldamisel esitatakse pakkumused korraga tagasi lükata, kui kõikide pakkumuste maksumused pakkumused kõik üsna täpselt vastavalt ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust või mõnel muul alusel, mille ta eeldatavale maksumusele. See on negatiivne on riigihanke alusdokumentides kindlaks määranud. Kui riigihange on ühe praktika aga põhjusel, et sellisel juhul ei hankemenetluse raames jaotatud osadeks, võib hankija kõik pakkumused pruugi olla tegemist pakkumustega, mis tagasi lükata osade kaupa. vastavad tegelikult turuhinnale (hankija võib olla eeldatava maksumuse määramisel Oleme endiselt seisukohal, et praktikas esineb juhtumeid, kus hankija lükkab eksinud), pakkujate tegelikele nimetatud alusel pakkumuse tagasi, olemata hankes eeldatavat maksumust kalkulatsioonidele ega taga seega reaalset üldse avaldanudki (seadus selleks ka ei kohusta). Kuigi riigihangete seadus konkurentsi, vaid kujuneb võistluseks, kes kehtestab hankijale selgelt võimaluse kõik pakkumused eeldatava maksumuse saab napilt kõige odavama pakkumuse teha, et ületamise korral tagasi lükata, oleks vajalik regulatsiooni täpsustamine edukaks osutuda. Samuti on hankijal, kes ei selliselt, et selle aluse kasutamise eelduseks on hanke eeldatava maksumuse ole eeldatavat maksumust avaldanud, siiski eelnev avaldamine. Vastasel juhul on potentsiaalsetel pakkujatel äärmiselt tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui keeruline hinnata, kas neil on võimalik ja mõistlik hankes pakkumust esitada pakkumused (avaldamata) eeldatavat või mitte. Samuti ei ole hankemenetlus kuigi läbipaistev olukorras, kus hankija maksumust ületavad, sest hankijat ei saa otsustab kõik pakkumused nende liiga kõrge maksumuse tõttu tagasi lükata, sundida sõlmida hankelepingut, kui tal kuid pakkujatele ei ole eelnevalt antud mingitki viidet selle kohta, millise puuduvad rahalised ressursid, et orienteeruva maksumusega hankija arvestanud on. hankelepingut täita. Sellisel juhul oleks aga tulemus ikka täpselt sama, mistõttu ei ole sellisel regulatsioonil mingit praktilist väärtust. 256. Minikonkursi raames tehtavad muudatused (RHS § 30 lg 11) Ei ole arvestatud Kehtiv regulatsioon on tasakaalus, arvestades ettevõtjate huvisid ja hankijate töökoormust Palume muuta RHS § 30 lõiget 11 selliselt, et see kohustaks pakkujat ning vastab täielikult õiguskaitsemeetmete teavitama raamlepingu osapooli minikonkursi raames tehtud otsustest ja eduka direktiivi regulatsioonile. Kõikide pakkumuse eelistest. Raamlepingu alusel toimuva minikonkursi raames ei ole minikonkursi tulemuste kohta teavitamise hetkel kohustust hankelepingu sõlmimise otsust teha, mille tagajärjeks võib kohustuse esitamine kasvataks hankijate olla, et pakkujad ei saagi valitud pakkumuse eelistest teada, kui hankija teisi töökoormust hüppeliselt, ent avaldaks pakkujaid vabatahtlikult ei teavita. Meie poolt pakutav muudatus suurendaks ettevõtjate huvidele üsna vähest mõju. riigihangete läbipaistvust. Lisaks sellele teeme ettepaneku läbipaistvuse suurendamise eesmärgil avalikustada raamlepingute raames tehtavate minikonkursside lõplikud tulemused samadel alustel riigihangetega, kuna nimetatud minikonkursid võivad teinekord mitmekordselt ületada riigihanke piirmäära. Seetõttu ei peaks neil olema seaduse kontekstis erisust. Vajalik on seadusesse lisada konkreetsemad nõuded ka juhtudeks, kui konkursse korraldatakse registris või registri väliselt. 257. Ettepanek loobuda pakkujatelt kolmandate osapoolte kinnituste nõudmistest Ei ole arvestatud RHS sätted, mis võimaldavad kolmandate riigihangetes osapoolte kinnituste nõudmist, vastavad direktiivide sätetele. Direktiivid ei võimalda Teeme ettepaneku loobuda kolmandate osapoolte kinnituste nõudmisest hankija õigusi selles küsimuses piirata. riigihangetes. Hankijate poolt nõutavate kolmanda osapoole (varasemad tööandjad, tellijad jne) kinnituste küsimine hankes võib olla osaliselt konkurentsi moonutav ning koormav tingimus, millest tuleb meie hinnangul sellisel kujul loobuda. Selliste kinnituste küsimine on pakkujate jaoks ajamahukas ning sageli on kinnitusi võimatu saada. Näiteks võib seda takistada konfidentsiaalsuskohustus ja sellisel juhul ei saa pakkuja kasutada hankes tippeksperte, kes on osalenud projektides, mille kontaktisikuid pakkuja ei tohi avaldada. Praktikas oodatakse hangetes kinnitust ka asjaolude kohta, mida kolmandal isikul ei ole võimalik kinnitada – näiteks teostatud tööde maht spetsialisti poolt või detailne kasutatud tehnoloogiate loetelu. Tänane praktika selliselt rakendatuna on küsitava väärtusega, kuna adekvaatne on sellist kinnitust andma vaid pakkuja ise. Kolmandate osapoolte kinnituste kohta on ka riigihangete vaidlustuskomisjoni lahend (VAKO 11.11.2015, 220-15/165136), mille kohaselt on VAKO seisukohal, et hankija ei saa nõuda pakkujalt selliste dokumentide (sh kinnituste) esitamist, mille saamine sõltub kolmandate isikute heast tahtest. VAKO asus antud asjas seisukohale, et kui hankija soovib esitatud andmeid kontrollida teiste isikute kinnituste ja tõendite alusel, tuleb vastavad järelepärimised teha hankijal endal. Kuna antud lahend puudutab kvalifitseerumistingimusi, siis teeme ettepaneku seda laiendada RHS-is kõigile hanketingimustele, sealhulgas hindamiskriteeriumitele. Ülaltoodud põhjustel teeme ettepaneku täiendada RHS §-i 114 lõikega 31 järgmises sõnastuses: "Pakkujalt ei ole lubatud nõuda kolmandate isikute kinnitust pakkumuses nimetatud spetsialistide töökogemuse kohta." 258. Ettepanek lisada RHS-i hankijatele keeld seoses trahvi määradega Ei ole arvestatud Tegemist on võlaõigusliku küsimusega, millesse RHS ei sekku. Teeme ettepaneku lisada RHS-i hankijatele keeld rakendada hankelepingutes lepingu koguväärtusest suuremaid trahve. Selline keeld suurendaks hankelepingute tasakaalu ning aitaks kaasa sellele, et pakkujad ei loobuks riigihankes osalemast ebamõistlikult koormavate hankelepingu tingimuste tõttu. 259. Raamlepingu korral registrile andmete esitamine (RHS § 83 lg 3) Ei ole arvestatud Kehtiv regulatsioon vastab riigihanke direktiivide vastavatele sätetele. Kui hankija Palume muuta RHS § 83 lõiget 3 nii, et hankija rühmitaks kvartaalselt teavet soovib, võib ta vastavad andmed esitada ka lepingute kohta maksumuse ja aja alusel ning oleks kohustatud need andmed tihemini, kuivõrd riigihangete register seda registrile esitama 30 päeva jooksul pärast iga kvartali möödumist. Sellisel võimaldab. juhul oleksid esitatavad andmed aktuaalsemad ja pakkujatel oleks neist rohkem kasu. Leiame, et vastav muudatus oleks kasulik ka hankijatele, kes ei peaks enam nii pika perioodi kohta andmeid korraga sisestama. 260. Hanke spetsifikatsioonidega ning elulookirjeldustega seotud vorminõuded Ei ole arvestatud RHS riigihankes esitatavate dokumentide vorme ei reguleeri, va registrile esitatavad Hanke spetsifikatsioonid on tihti esile toodud pdf formaadis, mille töötlemine teated, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni on raskendatud. Leiame, et hankijatele peaks kehtima ühtsed nõuded, millistes otsekohalduva määrusega. formaatides peavad spetsifikatsioonid olema. Näiteks võiksid olla spetsifikatsioonid nii pdf kui ka Exceli formaatides, mis annab paindlikke võimalusi nende andmete töötlemiseks. Esitame ettepaneku sätestada pakkujatele valikuvabadus riigihanke pakkumuste osana esitavatele CV-de vormide osas. See tähendaks, et hankija esitab edaspidi vastavustingimustes vaid loetelu infost, mis peab olema CV-s kirjas, aga kindlat vormi selle info esitamiseks pakkujalt nõuda ei tohi. Seega saaksid CV-de vormid olla edaspidi vaid soovituslikud. Selline lahendus kiirendaks pakkujate poolt pakkumiste tegemist olulisel määral. 261. Riigihangete puhul peaks suuremal määral arvesse võtma Arvestatud Keskkonnaministeeriumi ettepanekul on keskkonnasäästlikkuse aspekti eelnõusse sisse viidud muudatus, millega laiendatakse kohustuslike Liikmed tõid esile, et suuremal määral peaksid hankijad arvesse võtma keskkonnahoidlikke kriteeriumide seadmete ja muude teenuste energiatõhusust. Kuna ka Euroopa Liidul on kehtestamise volitusnormi. ambitsioonikad kliimaga seotud eesmärgid seatud, siis peab tulevikus energiasäästlikkusele ja keskkonnasõbralikkusele palju suuremal määral tähelepanu pöörama (kehtestama teatud toodetele sertifikaadinõuded jms). Tunnustame, et sellele on hakatud ka rohkem tähelepanu pöörama, kuid seda võiksid hankijad riigihangete raames rohkem arvesse võtta. 262. Hankelepingud peaksid olema paindlikumad Ei ole arvestatud Võrreldes enne 1.09.2017 kehtinud RHS-ga on hankelepingute muutmine muutunud Liikmed tõid esile, et hankelepingud peaksid võimaldama rohkem oluliselt paindlikkumaks. Kahjuks ei paindlikkust ja riskide proportsionaalset jaotust hankija ja pakkuja vahel. võimalda suuremat paindlikkust riigihangete Hetkel on pandud suurem osa riskist pakkujale, mis teeb pakkuja olukorra direktiivid ning hankelepingu 81 väljaspool §- keerulisemaks seoses mujal maailmas baseeruvate tarneahelate ebakindluse s 123 sätestatud regulatsiooni ei ole kooskõlas ning hindade muutlikkuse tõttu. Liikmetel on olnud mitmeid olukordi, kus võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse õigeaegseid ning kokkulepitud hinnaga tarneid on olnud võimatu täita. põhimõtetega. Hankijatel on võimalik Hankijal puudub ka endal võimalus lepingutingimusi muuta isegi juhtudel, kus hankelepingu muutmine ka lepingus endas see oleks hankija jaoks pigem kasulik kui kahjulik. Praktikas peaks ette näha. Kui aga lepingut on võimatu täita hankelepingus rohkem arvestama erinevate turumuudatustega, mis võivad ettenägematu asjaolu tõttu, on ka see hankijatele ootamatult tuua erinevaid riske ja kulusid. muudatus võimalik. Samuti tuleks lepingus ette näha vääramatu jõu sätted. 263. Samaväärsuse tõlgendamise osas konkreetsemad tingimused Ei ole arvestatud Riigihangete seadus on menetlusseadus, mistõttu ei ole võimalik selles seaduses Meile laekus tagasiside, et praktikas on mitmeid probleeme samaväärsuse kuidagi reguleerida, kuidas toimub sisuliselt tõlgendamisel ning seaduses võiks olla selles osas hankijat abistav punkt. väga erinevatel juhtudel asjade, teenuste või Hetkel toimub samaväärsuse hindamine hankija kaalutluste järgi ning ehitustööde samaväärsuse hindamine. praktikas on juhtunud, et samaväärsust ei suudeta piisava põhjalikkusega põhjendada. Näiteks võiks olla välja toodud kriteeriumid teatud toodete puhul, mis tagavad toote samaväärsuse - kui ostetakse auto ja nõutakse 2L mootorit, kiirendust 6s/100-ni ja lõppkiirust 250km/h, siis samaväärne võib olla auto 1,6L mootoriga kui kiirendus ja lõppkiirus on samad või paremad. Oluline on sellistel juhtudel, et tagatud oleks samaväärne funktsioon/lõpptulemus ja selline info peaks olema konkreetselt hanketingimustes sätestatud. 264. Hanke alusdokumentides esitatud tootekoguste väljaostmine Selgitatud Sellise kohustuse sätestamine RHS-s läheks vastuollu regulatsiooniga, mille kohaselt peab Tagasisidet anti selles osas, et tihtipeale on hankelepingus klausel, mille alusel hankelepingu muutmine, sh koguste jätab hankija endale ühepoolse õiguse muuta eeldatavaid hankekoguseid küsimuses, vastama RHS §-s 123 sätestatud vastavalt tegelikule vajadusele. Selline lepingupunkt tekitab pakkujale eeldustele. Selline hankelepingu punkt, mis ebaproportsionaalse riski, sest spetsiifiliste ning piiratud kasutusega toodete annab hankijale ühepoolse õiguse muuta puhul on keeruline neid edasi müüa. Olukorra tõttu peavad pakkujad kandma eeldatavaid koguseid vastavalt tegelikule riske ning see võib tekitada hankijale suuremaid kulutusi hankeobjektis vajadusele, ei vasta ühelegi nimetatud sättes olevate toodete soetamisel, kuna pakkuja peab leidma viisi riskide toodud punktile. maandamiseks läbi hinnastamise. Arvesse tuleb võtta, et osade kaupade puhul on määratud miinimumnõuded säilivusajale ning mõningatel juhtudel on ka lisaks erinevaid regulatiivseid nõudeid toote pakendite ning ümberpakendamise osas. Liikmed märkisid, et praktikas on mitmeid juhtumeid, kus sõlmitakse hankeleping, mis täitmisele ei lähe või läheb täitmisele osaliselt, sest eeldatavatest kogustest ostetakse välja 0% ning on ka neid, kus lepingumahtude realiseerimine jääb 20-30% vahele. Esitame ettepaneku tekitada hankijatele kohustus välja osta vähemalt 60% lepingumahust, kui pakkuja kanda jääb kohustus hoida pidevat laovaru ning tarnida tooteid 24-48 tunni jooksul või ka erivajadusel kiiremini. 265. Hankepassiga seotud muudatused Selgitatud RHS § 104 lg 11 kohaselt hankija ei nõua dokumentide esitamist, kui need on tal olemas Eelnõus on välja toodud muudatused, mis muudavad selgemaks erinevad või kättesaadavad andmebaasist ning ettevõtja hankepassiga seotud nüansid (eelnõu § 1 p-d 89, 92, 109, 110). Toome siiski kõrvaldamise aluste või kvalifikatsiooni esile mõtted, mis esitasime ka 2019. aastal saadetud arvamuses. RHS § 104 tõendamiseks jätkuvalt asjakohased. Seega on lõike 11 kohaselt ei nõua hankija käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 hankijal õigus kaalutleda, kas temal nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed olemasolevad või andmebaasist kättesaadavad on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on andmed on asjakohased ja kui vastus sellele on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja suhtes jah, tuleb tal neid arvesse võtta ning kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või tema kvalifitseerimiseks täiendavaid dokumente ettevõtjalt nõuda ei jätkuvalt asjakohased. tohi. Kaubanduskoja liikmed on erinevate hangete puhul puutunud kokku olukorraga, kus hankija kas on kasutanud oma RHS § 104 lg 11 toodud õigust või vastupidi, ei ole seda teinud. Seda olukorras, kus tegemist on nn puudusega hankepassis. Kuidas siiski praktikas kindlaks teha, kas hankijal on tõepoolest mingid andmed pakkuja kohta juba varasemalt olemas? Näiteks kui pakkuja on osalenud sama hankija poolt korraldatavas hankes ning esitanud tõendi enda kvalifikatsiooni kinnitamiseks, siis võib jääda selgusetuks, kas aasta hiljem sama hankija poolt korraldataval hankel osalemisel peaks pakkuja tõendi uuesti esitama või piisab kvalifikatsiooni tõendamiseks eelmise hanke käigus esitatud tõendist. Selline hinnangulisus annab hankijale võimaluse enda soovi järgi teatud pakkuja poolt esitatud dokumente lugeda piisavateks ning teatud pakkuja puhul seda mitte teha. Jääb siiski arusaamatuks, millistel juhtudel on hankija kohustatud lähtuma halduspraktika analoogiast võimaldades ka "teadlikult" kvalifitseerimise tingimustele vastamiseks esitatud andmeid "asendada" olemasolevate või andmekogust saadavate andmetega. 266. Kaubanduskojale edastati tagasiside, kus märgiti, et mööblihangete osas võiks Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. olla hankijale jäetud teatud vahemik toodete spetsiifiliste suuruste osas (kui see on vähegi võimalik). See on oluline just selliste puhkude jaoks, kus võidakse eelistada kindlat tarnijat. See jätaks kaalutlusruumi erinevatele pakkujatele oma pakkumuse esitamisel. Esile toodi ka seda, et tihtipeale on hanked sisuliselt suunatud teatud kindlatele pakkujatele. Mõningatel juhtudel on näha, et on hankes märgitud ebamõistlikult kallid toolid või muud tooted, mille puhul võiks jätta rohkem paindlikkust erinevate pakkujate jaoks. 267. Liikmed tõid esile, et tihti vastavad hankijad pakkuja küsimustele ainult Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. viitega hankedokumendile. Pakkuja on hankedokumendi läbi töötanud ja esitab küsimusi just seetõttu, et hankedokumendis pole vastuseid võimalik konkreetsele küsimustele leida. Samal ajal ei ole sellisest lähenemisest abi pakkujatele. Leiame, et pakkujate poolt esitatud küsimustele peab hankija vastama sisuliselt, konkreetselt ja täpselt. 268. Teeme ettepaneku hankijatele korraldada mõistliku kestvusega riigihankeid Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. valdkondades, kus toimub kiire innovatsioon. Mõistlik kestvus peaks arvestama sektorite eripäradega ning uute uudsete lahenduste tekkega. See on oluline seetõttu, et vajalik on ära hoida olukorda, kus edasimüüjatele tekitatakse tarneraskus vaid põhjusel, et hankeperioodi käigus on hangitava toote toomine lõpetatud või asendatud teise, alati mitte identsete omadustega toodetega. Seetõttu peaks hankija enne hanke väljakuulutamist tegema analüüsi, milles võiks arvestada erinevate sektorite erisustega või hanketingimustesse lisada nõude, mille puhul pakkujad peaksid tegema mõjuanalüüsi innovatsiooni ja sektoripõhiste muutuste osas. EESTI MAKSU- JA TOLLIAMET 269. Eelnõust nähtuvalt soovitakse RHS § 95 lõiget 4 täiendada punktiga 13 ja Arvestatud Muudatusest käesoleval ajal ületamatute sätestada maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse täitmata jätmine pakkuja rakenduslike tõrgete tõttu loobutud. või taotleja hankemenetlusest vabatahtliku kõrvaldamise alusena. Lisaks soovitakse täiendada RHS §-i 95 lõikega 7 järgmises sõnastuses: „Kui hankija tuvastab mis tahes ajal hankemenetluse käigus, et pakkujal või taotlejal esineb käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 13 sätestatud alus, annab ta pakkujale või taotlejale vähemalt kolm tööpäeva maksudeklaratsiooni esitamiseks ja vajadusel maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuval põhjusel pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja või taotleja on hankija antud tähtpäevaks maksudeklaratsiooni esitanud ja vajadusel maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat või taotlejat hankemenetlusest.“ Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et maksuvõla tasumise või ajatamise võimalus on toodud sisse koos maksudeklaratsiooni esitamisega seetõttu, et pakkujal või taotlejal ei oleks võimalik hankemenetlust põhjendamatult venitada, kuivõrd kui maksudeklaratsiooni alusel tekib maksuvõlg, on hankijal lähtuvalt lg-st 5 kohustus anda pakkujale või taotlejale tähtaeg selle tasumiseks või ajatamiseks. Nimetatud muudatusettepanekutest nähtub, et maksudeklaratsiooni esitamata jätmist soovitakse käsitleda vabatahtliku kõrvaldamise alusena, kuid kui pakkujal või taotlejal esineb selline alus, on hankija siiski kohustatud andma talle tähtaja maksudeklaratsiooni esitamiseks ja vajadusel maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Selline regulatsioon tekitab küsitavusi, kuna maksudeklaratsiooni esitamata jätmine on eelnõu kohaselt vabatahtlik kõrvaldamise alus, mistõttu on hankijal valikuvabadus sellise kõrvaldamise aluse kohaldamise otsustamisel. Seega ei saaks RHS § 95 lg 7 alusel pakkujat või taotlejat kohustada hankija poolt määratud tähtaja jooksul esitamata maksudeklaratsiooni esitama ega vajadusel maksuvõlga tasuma ega ajatama muul juhul kui olukorras, kus hankija on otsustanud kõnealust kõrvaldamise alust rakendada. Lisaks jääb tervikuna arusaamatuks nimetatud kõrvaldamise aluse vabatahtlikuna sätestamine, kuna kui pakkujal või taotlejal on deklaratsioon esitamata, siis ei väljastata talle maksuvõlgade puudumise tõendit, mille esitamata jätmine on omakorda hankemenetlusest kohustusliku kõrvaldamise aluseks. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu kas maksudeklaratsiooni all peetakse silmas nii tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (edaspidi TSD) kui ka käibemaksudeklaratsiooni. Osundatud täpsustuse vajadus ilmneb olukorras, kus nt käibemaksukohustuslasest äriühingul ei olnud väljamakseid, mistõttu ei olnud tal ka TSD esitamise kohustust alates 1. juunist 2019 (puudub nn nulliga deklaratsioonide esitamise kohutus). Seetõttu oleks vajalik täpsustada, millisel viisil saaks hankija eristada olukordi, kus pakkuja või taotleja poolt TSD esitamata jätmine oli õiguspärane tegevus ning kus oleks tegemist vabatahtliku kõrvaldamise alusega. Siiski puudub vajadus nimetatud täpsustuse järele juhul, kui deklaratsiooni esitamata jätmine on käsitletav pakkuja või taotleja kohustusliku kõrvaldamise alusena. Peame vajalikuks osundada asjaolule, et paljudel juhtudel kaasnebki esitamata maksudeklaratsiooni esitamisega maksuvõlg, st esitamata maksudeklaratsioon võrdub tegelikult maksuvõlaga, mida ei ole deklareeritud. Maksukorralduse seaduse § 14 lg 5 kohaselt ei väljastata tõendit maksuvõlgade puudumise kohta, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. Seetõttu peab maksudeklaratsiooni esitamata jätmine olema seotud maksuvõlaga ning täiendavalt saaks seda sätestada vaid pakkuja või taotleja kohustusliku kõrvaldamise alusena. Eeltoodud põhjusel jääb selgusetuks osundatud muudatusettepanekute eesmärk ja vajalikkus, sh millist probleemi kõnealuste muudatustega soovitakse lahendada. Meie hinnangul on kehtiv regulatsioon piisav ega vaja eelnõus toodud sellekohaseid muudatusi. EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA 270. Täname Teid võimaluse eest esitada oma arvamus riigihangete seaduse ja Ei ole arvestatud Roheleppele ja talust taldrikule strateegiale sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu kohta. Teeme omalt viited ei ole vajalikud. poolt ettepaneku täiendada riigihaneke seaduse § 85 lõiget 8, selliselt mille kohaselt on üheselt mõistetav, et riigihangete keskkondliku kriteeriumina Juba praegu peab hankija arvestama hanke arvestatakse Euroopa Liidu Roheleppes ja sellega seotud Talust Taldrikule1 planeerimisel ja korraldamisel strateegias esitatud eesmärke ja tingimusi. Ühe olulise eesmärgina tuleks ära keskkonnahoidlikkusega sh toitlustamise mainida Talust Talrdriule strateegia punkti 2.4 kestlikult toodetud toidu riigihangetes. tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku EL on koostatud hankijate juhendi hõlbustamine, mille puhul tahame eelkõige rõhutada olulise tegevusena „Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid lühikeste toidu tarneahelate eelistamist, mille tulemusena suureneb toidukaupade, toitlustusteenuste ja müügiautomaatidele“ 1 Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX:52020DC0381 piirkondlike ja kohalike toidusüsteemide vastupanuvõime ning tagatakse https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/190 ulatuslikumalt toidu julgeolek. 927_EU_GPP_criteria_for_food_and_caterin g_services_SWD_(2019)_366_final.pdf Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepaneku kohaselt oleks seaduse (Olemas eesti keeles, leitav otsinguga üldiselt täiendamisel võiamlik edaspidi erinevate toitlustushangete puhul sätestada lehelt nõuet, mis vähendab toidu tarneahela pikkust sh keskkonna mõttes https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp ebamõistlikult kaugete kaupade tarnimise vajadust ning vähendab _criteria_en.htm ) keskkonnale ebasoodsate ja/või liigtarbitavate koostisosade kasutamist. Käimas on ka StratKIT projekt, mis keskendub koolide ja lasteaedade keskkonnahoidlike toitlustushangete edendamiseks: https://www.sei.org/projects-and- tools/projects/stratkit-innovatiivsed- strateegiad-avaliku-sektori-toitlustuses- jatkusuutlike-hangete-abivahend-laanemere- piirkonnas/#projekti-%C3%BClevaade Projekti jooksul koostatakse mh lihtsasti kasutatav abivahend/juhend toitlustusteenuse hankijatele, mis aitab jätkusuutlikke toitlustushankeid paremini läbi viia, sh annab juhiseid, milliseid jätkusuutlikkuse kriteeriume ja kuidas toitlustushangetes kasutada. Kohustuslikke keskkonnahoidlikke kriteeriume toitlustamisele hetkel ei ole plaanis kehtestada. EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT 271. Leiame, et muudatused on valdavalt põhjendatud ja seaduse eesmärgiga Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. kooskõlas. Meil on hea meel, et eelnõule on eelnenud väljatöötamiskavatsus ja seletuskiri sisaldab ülevaadet eelnõu võimalikust mõjust. 272. Teeme ettepaneku muuta RHS § 30 lõiget 11 selliselt, et see kohustaks Ei ole arvestatud Kehtiv regulatsioon on tasakaalus, arvestades hankijat teavitama raamlepingu osapooli minikonkursi raames tehtud ettevõtjate huvisid ja hankijate töökoormust otsustest ja eduka pakkumuse eelistest. Raamlepingu alusel toimuva ning vastab täielikult õiguskaitsemeetmete minikonkursi raames ei ole hetkel kohustust hankelepingu sõlmimise otsust direktiivi regulatsioonile. Kõikide teha, mille tagajärjeks võib olla, et pakkujad ei saagi valitud pakkumuse minikonkursi tulemuste kohta teavitamise eelistest teada, kui hankija teisi pakkujaid vabatahtlikult ei teavita. Vajadusel kohustuse esitamine kasvataks hankijate võiks selle kohustuse kehtestada mingist põhjendatud piirmäärast, nt lihthanke töökoormust hüppeliselt, ent avaldaks piirmäär. ettevõtjate huvidele üsna vähest mõju. 273. RHS-s konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlustele kehtestatud Ei ole arvestatud Direktiivi 2014/24/EL art 53 kohaselt tuleb reeglid ei pruugi olla kooskõlas direktiiviga 2014/24/EL. Praegune RHS § 81 hankijal teha riigihanke alusdokumendid lg 1 näeb ette, et alusdokumente saab muuta vaid enne taotluse esitamise elektrooniliselt tasuta kättesaadavaks tähtaega, kuid direktiivi artikli 29 punkt 5 sätestab, et hankijad teavitavad kõiki menetluse algusest arvates. Sellest reeglist pakkujaid kirjalikult muudest kui miinimumnõudeid puudutavatest teeb seesama artikkel erandi art 22 lg-s 1 muudatustest tehnilises kirjelduses või muudes hankedokumentides. Direktiivi sätestatud juhtudel, mis on üle võetud RHS § kohaselt annavad avaliku sektori hankijad pärast kõnealuste muudatuste 45 lg-ga 2, mis puudutab elektroonilist tegemist pakkujatele piisavalt aega vastavalt vajadusele pakkumusi muuta ja kättesaadavaks tegemist ning riigihanke uuesti esitada. Seega peab olema hankijal võimalik ka pärast taotluste alusdokumentides sisalduva teabe esitamise tähtaega alusdokumente muuta. Seetõttu teeme ettepaneku konfidentsiaalsena hoidmise põhjendusel, mis täiendavalt muuta RHS § 81 lg 1 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: on üle võetud RHS § 77 lg-ga 3. Nendest “Hankija võib muuta riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses ja sätetest tulenevalt ei saa võimaldada muuta konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses enne pakkumuste riigihanke alusdokumente pärast taotluste esitamise tähtpäeva ning piiratud hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja esitamist. innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise tähtpäeva“. Direktiivi art 29 lg 5 ning art 31 lg 4 räägivad muudatustest, mis on vajalikud seoses läbirääkimiste käigus kokkulepituga nendes tingimustes, mille hankija on riigihanke alusdokumentides märkinud läbiräägitavatena. Art 29 lg 5 sisaldub eelnõuga lisatavas § 70 lg-s 61 ja art 31 lg 4 sisaldub kehtiva RHS § 60 lg-s 5. 274. Eelnõu kohaselt nähakse §115 lõikega 21 ette võimalus, et hankija võib Ei ole arvestatud Arvestades, et hankijad soovivad sätestada ehitustööde riigihanke alusdokumentides ise kindlaks määrata nn pigem suuremaid ning pakkujad soovivad kõrvalekalde protsendi (järgmise vastavaks tunnistatud pakkumusega madalaimaid kõrvalekalde protsente, leiame, võrreldes 5-15% praeguse 10% asemel ning pakkumuste keskmisega 10-30% et eelnõus pakutud kõrvalekalde protsendid kehtiva 20% asemel). Teeme ettepaneku seaduses sätestatud ülemmäärasid (kehtiva seaduse 10% asemel 5-15% ja 20% mitte tõsta, kuna see võib töötada selle paragrahvi eesmärgi vastu – asemel 10-30%) on kompromissina kõige võimaldada turuhindadest madalamate pakkumuste kontrollimata jätmist. sobilikumad. 275. Lisaks teeme ettepaneku vaadata üle hankija-pakkuja koormus Selgitatud RHS sätted, mis võimaldavad kolmandate kolmandate osapoolte kinnituste saamisel riigihangetes. Mõistame osapoolte kinnituste nõudmist, vastavad kolmandate osapoolte kinnituse vajadust teatud juhtudel pakkuja kvaliteedi direktiivide sätetele. Kahjuks ei võimalda kindlustamiseks, kuid varasemate tööandjate, tellijate jt kinnituste küsimine direktiivid hankija õigusi selles küsimuses hankes on koormav tingimus, mille täitmiseks mh läbi infosüsteemide piirata. arendamise võib parem võimalus olla pigem hankijal. Kinnituse saamist pakkuja poolt võib nt takistada konfidentsiaalsuskohustus, kolmanda osapoole tegevuse lõppemine või tahtmatus. Kolmandate osapoolte kinnituste kohta on ka riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) lahend (VAKO 11.11.2015, 220-15/165136), mille kohaselt hankija ei saa nõuda pakkujalt selliste dokumentide (sh kinnituste) esitamist, mille saamine sõltub kolmandate isikute heast tahtest. VAKO asus antud asjas seisukohale, et kui hankija soovib esitatud andmeid kontrollida teiste isikute kinnituste ja tõendite alusel, tuleb vastavad järelepärimised teha hankijal endal. EESTI TÖÖTUKASSA 276. Eelnõu § 1 punktis 13 muudetakse RHS § 15 lõike 11 sõnastust. Kehtiva RHS Arvestatud Muudatusest loobutud. § 15 lg 11 järgi on hankijal õigus kohaldada riigihanke piirmäärast, rahvusvahelisest piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele. Eelnõu seletuskirja järgi muudetakse § 15 lg 11 raskepärast sõnastust nii, et regulatsioonist tuleneks selgelt hankija võimalus kasutada seaduses sätestatud kohustusliku korra asemel soovi korral rangemaid menetlusreegleid. Eelnõus pakutakse RHS § 15 lg 11 uueks sõnastuseks: Hankijal on õigus kohaldada käesolevas seaduses sätestatud kohustusliku korra asemel riigihanke piirmäära või rahvusvahelist piirmäära ületavatele menetlustele kohalduvat korda ka nende hankelepingute sõlmimisel, mille läbiviimisele on seaduses sätestatud erireeglid või mille eeldatav maksumus jääb allapoole vastavaid piirmäärasid, välja arvatud juhul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töötukassa hinnangul ei ole eelnõus pakutud sõnastus selgem, vaid pigem muudab rakendamise segasemaks. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, missugust kohustuslikku korda on mõeldud, mille asemel võib kohaldada riigihanke piirmäära või rahvusvahelist piirmäära ületavatele menetlustele kohalduvat korda. Näiteks ei ole alla lihthanke piirmaara maksumusega riigihangetele sätestatud RHSis kohustuslikku korda. Ettepanek on eelnõu § 1 punktis 13 sätte sõnastust täpsustada. 277. Eelnõu § 1 punktis 19 täiendatakse RHS § 27 lõikes 2 riigihanke ühe Arvestatud Eelnõu muudetud. hankemenetluse raames osadeks jaotamata jätmise põhjendamiskohustust selliselt, et nendes riigihangetes, kus RHS riigihanke piirmäära eraldi ei sätesta, kohaldatakse kohustust alates rahvusvahelisest piirmäärast. Kehtiva RHS § 27 lõikest 2 ega ka eelnõust ei nähtu, kas osadeks jaotamata jätmise põhjendamiskohustus kehtib ka raamlepingu alusel minikonkurssidel. Ettepanek on eelnõu või seletuskirja vastavalt täpsustada. 278. Eelnõu § 1 punktis 22 muudetakse RHS § 30 lõike 9 punkti 4 ja sõnastatakse Ei ole arvestatud Esmajoones tuleb selgitada, et minikonkursil järgmiselt: “4) hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu kasutatavad hindamiskriteeriumid ei pea sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides käesoleva seaduse §-de kokku langema nende 85 ja 86 alusel sätestatud tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult kõige hindamiskriteeriumidega, mida kasutati soodsama pakkumuse.”. Eelnõu seletuskirja kohaselt täpsustatakse, millistes pakkumuste hindamisel raamlepingu riigihangete alusdokumentides saab hankija esitada minikonkursil sõlmimiseks. Minikonkursi kohaldatavad pakkumuse hindamise kriteeriumid ning need tuleb ette näha hindamiskriteeriumid võivad olla erinevad, raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides. ent peavad olema sätestatud raamlepingu Seletuskirjas viidatakse põhjendusena direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 5 sõlmimiseks koostatud riigihanke sissejuhatavale lauseosale ja punktile d, mille kohaselt tuleb need ette näha alusdokumentides. Eelnõu ettevalmistaja raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides. Eelnõu leiab, et hindamiskriteeriumide seadmisel sõnastus on sellest kaugemale mindud ning pakutud sõnastuse järgi tuleb ka minikonkursil peab hankija niikuinii minikonkursi hindamiskriteeriumide puhul lähtuda RHS §-dest 85 ja 86. juhinduma samadest põhimõtetest, mis Direktiivi 2014/24/EL art 33 lg 5 sissejuhatava lauseosa järgi tuleb sama riigihanke menetlustes, st kriteeriumid artikli lõike 4 punktides b ja c osutatud riigihangete puhul lähtuda samadest peavad kindlasti olema seotud hankelepingu tingimustest, mida kohaldatakse raamlepingu sõlmimise puhul, ning vajaduse esemega ja võimaldama välja selgitada korral täpsemalt määratletud tingimustest ning vajaduse korral ka muudest majanduslikult kõige soodsamat pakkumust. raamlepingu sõlmimiseks esitatud hankedokumentides sätestatud Kuivõrd hindamiskriteeriumide seadmisel tingimustest. Seega ei pea direktiivi kohaselt olema minikonkursi tingimused tuleb ka alla lihthanke piirmäära hangetes alati samad, mis raamlepingu sõlmimiseks. Töötukassa hinnangul ei ole arvestada riigihanke üldpõhimõtetega, proportsionaalne siduda kõik raamlepingu alusel sõlmitavad hankelepingud annavad RHS § 85 ja 86 selge ja optimaalse avatud hankemenetluse hindamiskriteeriumidega, kuivõrd hankijal on õigus raamistiku hindamiskriteeriumide raamleping sõlmida ka hangetes, mis jäävad alla lihthankemenetluse seadmiseks, ent samal ajal on hankijal siiski piirmäära. suur kaalutlusruum. Ükski nimetatud sätetest ei ole selline, mille rakendamine Teeme ettepaneku RHS § 30 lõike 9 punkti 4 sõnastusest välja jätta sõnad hindamiskriteeriumide seadmisel “käesoleva seaduse §-de 85 ja 86 alusel”. minikonkursil oleks ebamõistlikult koormav. 279. Eelnõu § 1 punktis 56 muudetakse RHS § 81 lg-t 2 selliselt, et katkestuseks, Arvestatud Sõnastust muudetud. mis toob kaasa menetluse peatumise, on üksnes vähemalt 15 minutit vältav tõrge. Töötukassa hinnangul ei ole pakutud sõnastus selge ja tuleks sõnastada järgmiselt: „(2) Kui pakkumusi või taotlusi saab esitada üksnes elektrooniliselt ning pakkumuste ja taotluste esitamise elektrooniline süsteem (edaspidi elektrooniline süsteem) ei ole kaheksa tunni jooksul enne pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva saabumist kauem kui 15 minutit korraga töökorras, peatub riigihange automaatselt ja pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäev ei saabu.“; 280. Eelnõu § 1 punktis 62 täiendatakse RHS § 83 lg 71 selliselt, et nendest Ei ole arvestatud Sõnastus vastab direktiivide vastavatele ettevõtjapoolsetest hankelepingu rikkumistest, mille tulemusena kohaldatakse sätetele. kõrvaldamise aluseks olevat meedet, tuleb registrit teavitada kümne päeva jooksul meetme kohaldamisest arvates. Töötukassa hinnangul tuleks kavandatavast RHS § 83 lg 71 sõnastusest välja jätta sõna “makstud”, kuna 10 päeva jooksul nõude esitamisest arvates ei tarvitse leppetrahv olla veel tasutud. 281. Eelnõu § 1 punktis 67 muudetakse § 89 lg 2 sissejuhatavat lauset selliselt, et Ei ole arvestatud Kuivõrd märgiseid reguleerib eraldi säte vastaks direktiivi 2014/24/EL art 43 lõikele 1, mille kohaselt võib märgise paragrahv, ei ole sätte asukoht sugugi nõude seada kas tehnilises kirjelduses, hankelepingu tingimustes või ka segadusse ajav. pakkumuste hindamise kriteeriumina. Kehtiv seadus piirab märgise nõudmise üksnes osana tehnilisest kirjeldusest. Arvestades, et RHS 2. peatüki 2. jao 3. jaotis reguleerib tehnilist kirjeldust, ei ole meie hinnangul asjakohane märgise nõude seadmist hindamise kriteeriumina reguleerida RHS § 89 lõikes 2 ja sellele tuleks leida RHSis sobivam koht (koos teiste pakkumuse hindamise kriteeriumide sätetega). 282. Eelnõu § 1 punktides 75 ja 86 kasutatakse terminit “üldvolitus”. Seletuskirjas Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud. on märgitud, et kehtiva RHS kohaselt tuleb kontrollida üksnes neid lepingulisi esindajaid, kes on seotud asjaomase riigihankega. Lepingulise esindaja kontrollimist ei ole selliselt piiratud direktiivis 2014/24/EL, mille art 57 lg 1 viimane taane märgib, et kontrollida tuleb isikut, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida. Terminit “üldvolitus” kasutatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 441 lõikes 4, mille kohaselt üldvolitus on õiguste kogum, mille alusel volitatu esindab kestvalt riiki kohtus oma pädevuse piires toimuvates kohtuasjades ja annab volitusi riigi esindamiseks kohtus. Kuna teistes õigusaktides ei kasutata üldvolituse terminit ja VVS mõiste ei ole asjakohane, teeme ettepaneku RHS- s täpsustada üldvolituse mõiste või kasutada selle asemel direktiivi sõnastust. Näiteks “prokurist või muu isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida”. 283. Eelnõu § 1 punktis 112 lisatakse RHS § 104 lõikesse 10 võimalus hankijal Ei ole arvestatud Oleme seisukohal, et muudatus ei saa kaasa pikendada sama paragrahvi lõikes 9 nimetatud täiendavate dokumentide tuua vaidlusi, millal hankija oleks pidanud esitamise tähtaega ka omal algatusel, ootamata pakkuja või taotleja või mitte tähtaega omal algatusel pikendama. põhjendatud avaldust. Seletuskirja järgi kuivõrd sellised tähtajad on Sätte kohaselt on selge, et hankijal on tähtaja hankemenetluses suhteliselt lühikesed, võib juhtuda, et asjaolud, miks tähtaja pikendamise õigus, ent mitte kohustus ning pikendamine on vajalik, on hankijale teada ja seetõttu ei ole põhjendatud, et isegi juhul, kui pakkuja seda taotleb, ei pea pakkuja või taotleja veel koostaks selle kohta eraldi avalduse, kuivõrd see hankija tähtaega pikendama, kui see ei ole suurendab asjatult pakkuja või taotleja halduskoormust ja lisab bürokraatiat. muid asjaolusid arvestades võimalik. Töötukassa hinnangul peaks tähtaja pikendamise algatus tulema pakkujalt, kuna hankija ei tea, miks pakkujal ei ole võimalik tähtaegselt nõuet täita. Hankija saab RHS § 104 lg 9 alusel tähtaja andmisel arvestada talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tähtaja pikkust. Selline säte tekitab vaidlusi, kas ja millal hankija oleks pidanud tähtaega omal algatusel pikendama, samuti paneb hankijale täiendava halduskoormuse. Vaidluste vältimiseks peaks hankija justkui iga kord, kui pakkuja ei ole tähtajaks nõutud andmeid või dokumente esitanud, tähtaega pikendama või pakkujalt üle küsima, kuna ta ei tea, kas pakkujal ei olnud nõutud dokumente või vajab ta lisaaega. Juhul, kui selline säte siiski eelnõusse jääb, tuleks seaduses täpsemalt välja tuua, millal hankija ei pea omal algatusel tähtaega pikendama. Samuti võiks kaaluda muudatuse sõnastamist sarnaselt RHS § 46 lõike 4 teise lausega. 284. Eelnõu § 1 punktiga 121 muudetakse RHS § 120 lõikes 2 muudetakse ooteja Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud. mõistet: „(2) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist hankemenetluses hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase otsuse kohta teate esitamisest (edaspidi ooteaeg).“ Seletuskirja järgi on täpsustus vajalik selleks, et ka nendes menetlustes, kus hankepassi ei kasutata, oleks üheselt selge, millisest otsusest teatamisest alates tuleb ooteaega arvestada. Kehtiv regulatsioon arvestab üksnes nende menetlustega, kus kasutatakse hankepassi ja menetluse viimaseks otsuseks on eduka pakkuja kohta tehtav kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsus. Eelnõus pakutud “ajaliselt viimane otsus” on segadust tekitav, kuna otsuseid võib teha erineval ajal ja korraga, ning viimase kindlakstegemine on raskendatud. Kõik otsused saavad tegemise hetkel olla viimased. Seletuskirjas välja toodud probleemi lahenduseks oleks selgem, kui kehtivasse RHS § 120 lõike 2 sõnastusse lisaks hankepassiga menetlustele lisada viited ka teiste menetluse otsustele, millest teatamise järel saab hankelepingu sõlmida. Kui kõiki otsuseid ei ole siiski võimalik sättes loetleda, teeme ettepaneku eelnõus RHS § 120 lg 2 sõnastust täpsustada: “Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine (edaspidi ooteaeg).” 285. Eelnõu § 1 punktis 140 muudetakse RHS § 125 lõike 4 teist lauset ja Ei ole arvestatud Riigihangete registri andmete analüüsi pikendatakse lihthankemenetluses pakkumuste ja taotluste esitamise tulemusel on Rahandusministeerium miinimumtähtaega viielt tööpäevalt kümnele päevale. Töötukassa leiab, et tuvastanud, et enamikus (78%) 2020 tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud, kuna sel juhul kaotab lihthange oma jaanuarist kuni 2021 aasta jaanuarini läbi mõtte ja samahästi võib teha avatud menetluse. Kui hankelepingu esemest viidud asjade ja teenuste lihthankes oli sõltuvalt on vajalik pikem tähtaeg, saab hankija anda minimaalsest tähtajast sätestatud kümne või rohkema päevane pikema tähtaja pakkumuste esitamiseks. pakkumuste esitamise tähtpäev. Seevastu tuvastati analüüsi tulemusel, et tähtaeg neli kuni kuus tööpäeva oli kasutusel vaid 5%-l lihthangetel, sealjuures minimaalne viie tööpäevane tähtaeg oli kasutusel vaid kümnes lihthankes. Võttes arvesse, et praktikas kasutavad hankijad asjade ja teenuste hankimiseks enamasti nagunii pikemat pakkumuste esitamise tähtpäeva ning et seni kehtinud minimaalse viietööpäevase tähtpäeva sätestamisel jääb pakkujatele riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks äärmiselt piiratud aeg, mille tõttu võivad pakkujate huvid jääda vajaliku õiguskaitseta, jääb ettepanek arvestamata. 286. Eelnõu § 1 punktis 141 muudetakse RHS § 125 lõiget 5 ja laiendatakse Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud. Riigihangete lihthankemenetluse läbiviimisele riigihanke alusdokumentide muutmise ja registri võimaliku töökindluse probleemid sellest tulenevalt pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendamise sätted. Sellega mõjutavad kõiki riigihangete registris võrdsustatakse lihthanke menetlus suures osas hankemenetlusega. Töötukassa läbiviidavaid riigihankeid, sh lihthankeid hinnangul võiks hankija lihthankemenetluses vajadusel ise määratleda, ning ka lihthankes osalevatele huvitatud missugustest hankemenetluse sätetest ta juhindub. isikutele tuleks võimaldada sama Teeme ettepaneku sõnastada RHS § 125 lõige 5 järgmiselt: „(5) õiguskaitset nagu 2. ptk menetluste puhul. Lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis Lisaks eeltoodule on praktikas korduvalt ning kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides teisiti kehtestanud, §-des tõusetunud küsimus sellest, kas hankijatel 81, 82, 85, 110–112, 114– 117 ja 119 sätestatut.“; tuleb lihthanke menetluses riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendada pakkumuse esitamise tähtaega. Kuna senini kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui hankija oli selle riigihanke alusdokumentides ette näinud, siis olenes pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine ka ulatusliku riigihanke alusdokumentide muutmise puhul suuresti hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest RHS § 3 valguses ning huvitatud isikud võisid jääda vajaliku õigusliku kaitseta. Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks RHS §-des 81 ja 82 sätestatu laiendamist lihthankemenetlusele. Ülejäänud sättes nimetatud paragrahvid kohalduvad hankija tegevusele juhul, kui hankija pole riigihanke alusdokumentides sätestanud teisiti. 287. Eelnõu § 1 punktides 145-147 muudetakse sotsiaal- ja eriteenuste Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud. Riigihangete erimenetluse reegleid. Töötukassa ei toeta senisest rangemate hankemenetluse registri võimaliku töökindluse probleemid reeglite kehtestamist sotsiaal- ja eriteenustele. Leiame, et direktiivis mõjutavad kõiki riigihangete registris 2014/24/EL ei ole volitust siseriiklikult sedavõrd märgatavas ulatuses läbiviidavaid riigihankeid, sh sotsiaal- ja reguleerida sotsiaal-ja eriteenuste erimenetlust. Teiseks on Euroopa Kohus eriteenuste erimenetlust ning ka SE 17.03.2011 otsuses nr C-95/10, Strong Segurança SA vs. Município de Sintra, erimenetluses osalevatele huvitatud isikutele SecuritasServiços e Tecnologia de Segurança (p 40-42) leidnud, et kui tuleks võimaldada sama õiguskaitset nagu 2. rakendada riigihanke direktiivi üldist reeglistikku direktiivi kohaldamisalast ptk menetluste puhul. Lisaks eeltoodule on osaliselt või täielikult välja jäävate lepingute suhtes, võib see ohustada kogu praktikas tõusetunud küsimus sellest, kas kasulikku mõju, mis tuleneb direktiivist. Samuti puudub vajadus detailselt hankijatel tuleb SE erimenetluses riigihanke teiste menetluste sätteid RHS §-s 126 viidata. alusdokumentide muutmisel pikendada pakkumuse esitamise tähtaega. Kuna senini kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui hankija oli selle riigihanke alusdokumentides ette näinud, siis olenes pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine ka ulatusliku riigihanke alusdokumentide muutmise puhul suuresti hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest RHS § 3 valguses ning huvitatud isikud võisid jääda vajaliku õigusliku kaitseta. Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks RHS §-des 81 ja 82 sätestatu laiendamist SE erimenetlustele. Ülejäänud sättes nimetatud paragrahvid kohalduvad hankija tegevusele juhul, kui hankija pole riigihanke alusdokumentides sätestanud teisiti. 288. Eelnõu § 1 punktis 146 täiendatakse § 126 lõikega 61 ja sätestatakse Ei ole arvestatud Rahandusministeerium on analüüsinud pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg 15 päeva hanketeate registrile või, sotsiaal- ja eriteenuste riigihangete juhul kui riigihanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, korraldamisel seatud pakkumuste esitamise väljaannete talitusele esitamisest arvates. Leiame, et pakkumuste esitamise tähtaja pikkust ning leidnud, et miinimumtähtaja sätestamine ei võta arvesse sotsiaal-ja eriteenuste sotsiaalteenuste riigihangete korraldamisel erimenetluse eripära ning seletuskirja st ei nähtu mis kaalutlustel on valitud seadis suisa 91% hankijaid pikema kui sama pikkusega tähtaeg, mis avatud hankemenetluses. kümnepäevase tähtaja. Eriteenuste riigihangete korraldamisel seadis üle kümnepäevase tähtaja ligi 68% hankijaid. Eeltoodust tulenevalt kasutab enamus hankijaid sotsiaal-ja eriteenuste erimenetluste läbiviimisel rohkem kui kümnepäevast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Analüüsi valguses on põhjendatud reguleerida sotsiaal-ja eriteenuste erimenetluses pakkumuste esitamise minimaalset tähtaega nii, et minimaalseks tähtajaks jääks 10 päeva. 289. Juhul, kui eelnõu § 1 punktis 146 siiski sätestatakse pakkumuste esitamise Arvestatud Eelnõu muudetud. tähtaeg, tuleks meie hinnangul muuta seonduvalt ka RHS § 46 lõiget 2 ja § 49 lg 1 p 3. Eelnõu § 1 punktis 31 muudetakse RHS § 46 lõiget 2 asendades sõna „ühte“ sõnaga „kahte“. Seletuskirja järgi pikendatakse selgitustaotlustele vastamise rahuaega lihthankemenetluses ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale. Töötukassa hinnangul võiks rahuaeg olla ka sotsiaal- ja eriteenustel ning selle pikkus võiks olla 4 päeva arvestades pakkumuste esitamise tähtaja seadmist nende teenuste puhul. Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkti 31 vastavalt täiendada. Eelnõu § 1 punktis 39 muudetakse RHS 49 lõike 1 punkti 3 ja lisatakse viide § 125 lõikele 4. Viite lisamine on seletuskirja kohaselt vajalik, et oleks selge, et ka lihthankemenetluse piirmäärades on võimalik kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, kui tegemist on sellise hankijast sõltumatu ettenägematu sündmuse tõttu tekkinud äärmise vajadusega, mis ei võimalda kinni pidada isegi lihthankemenetluse suhteliselt lühikestest pakkumuste esitamise tähtaegadest. Töötukassa hinnangul tuleks lisada muudetavasse sättesse ka viide sotsiaal- ja eriteenustele, kuna ka nende puhul on võimalik kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punkti 39 vastavalt täpsustada. 290. Eelnõu § 1 punktis 147 muudetakse RHS § 126 lõiget 7 ning laiendatakse Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud. Riigihangete hankemenetluse sätteid sotsiaal-ja eriteenuste erimenetlusele. Arvestades, et registri võimaliku töökindluse probleemid erimenetluse läbiviimisel tuleb arvesse võtta sotsiaal- ja eriteenuste eripära, mõjutavad kõiki riigihangete registris võiks hankijal endal olla võimalus määrata tingimused, millest ta lähtub, sh läbiviidavaid riigihankeid, sh sotsiaal- ja valida RHSi sätetest ja kui hankija ei ole seda teinud, siis lähtutakse RHSi eriteenuste erimenetlust ning ka SE vastavatest sätetest. erimenetluses osalevatele huvitatud isikutele tuleks võimaldada sama õiguskaitset nagu 2. Direktiivi 2014/24/EL artikli 76 lg 1 kohaselt tuleb sotsiaalteenustes ja ptk menetluste puhul. Lisaks eeltoodule on muudes eriteenustes järgida üksnes läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise praktikas tõusetunud küsimus sellest, kas põhimõtteid. RHS § 126 lg 7 kohaselt tuleb Eestis järgida kõiki RHS §-s 3 hankijatel tuleb SE erimenetluses riigihanke kehtestatud põhimõtteid, sh ka konkurentsi efektiivse ärakasutamise alusdokumentide muutmisel pikendada põhimõtet. Leiame, et täiskasvanukoolitus, muud koolitusteenuste ja pakkumuse esitamise tähtaega. Kuna senini tervishoiuteenuste ostmisel ei saa võrdsustada konkurentsi efektiivse kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui ärakasutamise põhimõtet kõikide muude asjakohaste kaalutlustega, mida hankija oli selle riigihanke alusdokumentides teenuse ostmisel arvesse võtma peab. ette näinud, siis olenes pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine ka ulatusliku riigihanke Teeme ettepaneku tulenevalt direktiivis sätestatust teha RHS § 126 lõikes 7 alusdokumentide muutmise puhul suuresti kohustuslikuks üksnes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest järgmise. RHS § 3 valguses ning huvitatud isikud võisid jääda vajaliku õigusliku kaitseta. Alternatiivsena teeme ettepaneku ja täpsustada RHS § 126 lõikes 7 ja Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks RHS sõnastada järgmiselt: „(7) Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel §-des 81 ja 82 sätestatu laiendamist SE järgib hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning kui hankija ei ole riigihanke erimenetlustele. Ülejäänud sättes nimetatud alusdokumentides teisiti kehtestanud, §-des 81, 82, 85, 110–112, 114–117 ja paragrahvid kohalduvad hankija tegevusele 119 sätestatut, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära. Hankija võib juhul, kui hankija pole riigihanke hankelepingu sõlmimisel arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, alusdokumentides sätestanud teisiti. ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.“; 291. Eelnõu § 1 punktis 209 täiendatakse RHS § 198 lõikega 41, millega Arvestatud Eelnõu muudetud. reguleeritakse vaidlustusmenetluse kulude hüvitamine juhtudel, kus hankija tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente. Kulud mõistetakse välja hankijalt vaidlustaja kasuks, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Säte peaks välistama hankijalt kulude väljamõistmise ka siis, kui hankija pidi hankemenetluse kehtetuks tunnistama seetõttu, et hankelepingu sõlmimine polnud enam võimalik (nt vaidluse tulemusest sõltumata poleks olnud võimalik enam lepingut riigihanke alusdokumentides ettenähtud tähtajal täitma asuda vms) või vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine ei tähenda vaidlustuse omaksvõttu. Teeme ettepaneku sõnastada RHS § 198 lg 41 järgmiselt: „(41) Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kantud kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest või vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine ei tähenda vaidlustuse omaksvõttu. 292. Teeme ettepanku muuta halduskoostöö seadust (HKTS). Ei ole arvestatud Kuivõrd HKTS hoidjaks on Justiitsministeerium ning ettepanekus HKTS § 13 lõike 1 kohaselt isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise käsitletud teemat ei ole üldse VTK-s halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste käsitletud, tuleb muudatust eraldi analüüsida, hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast, mistõttu ei ole muudatuse arvestamine arvestades samas paragrahvis sätestatud erisusi. Lõike 2 kohaselt kehtib käesoleva eelnõu raames võimalik. riigihanke korraldamiseks ettenähtud kord sõlmitava halduslepingu kohta, sõltumata halduslepingus ettenähtud haldusülesande täitmise tellimise maksumusest. HKTS § 13 lõike 5 kohaselt riigihanke korraldamisel halduslepingu sõlmimiseks ei rakendata riigihangete seaduses sätestatud hanketeate, eelteate ja hankelepingu sõlmimise teate riigihangete registrile esitamise korda. Hanketeade halduslepingu sõlmimiseks ja sellele vastav hankelepingu sõlmimise teade avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, arvestades riigihangete seaduses sätestatud tähtaegu. Arvestades, et riigihangete register on tavapärane ja kõigile pakkujatele kättesaadav koht riigihangete kohta teabe avaldamiseks ja praktikas avaldatakse lisaks Ametlikes Teadaannetes avaldamisele eelnimetatud teated ning menetlus viiakse läbi elektroonilises riigihangete registris, palume kaaluda võimalust loobida HKTS § 13 lõikes 5 sätestatud teadete Ametlikes Teadaannetes avaldamise kohustusest. Teeme ettepaneku tunnistada HKMS § 13 lõige 5 kehtetuks või vajadusel täpsutada sõnastust selliselt, et ainult juhul, kui hanget ei korraldata riigihangete registris, siis neil juhtudel tuleks avaldada teade Ametlikes Teadaannetes. ELLEX RAIDLA ADVOKAADIBÜROO OÜ 293. Sissejuhatava märkusena nõustume esmalt eelnõu seletuskirjas esitatud Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. seisukohaga, et riigihangete valdkond vajab õigusrahu, praktika kujunemist ja juurdumist ning seaduse muutmisi peaks tingima üksnes selge vajadus harmoniseerida Eesti õigust Euroopa õigusega või kõrvaldada ilmsed kitsaskohad ja vastuolud, mis ei võimalda seaduse ühest mõistmist ning ühetaolist rakenduspraktikat. Kuna tänast riigihangete seadust on juba mõnel korral muudetud, siis piisavast õigusrahust riigihangete valdkonnas kahjuks veel rääkida ei saa. Loodetavasti aitavad praegused muudatused kaasa sellele, et lähiajal suuremaid muutmisvajadusi ei teki. Samas peame siiski tõdema, et hankemenetlust kui olemuslikult kiiret menetlust reguleeriv riigihangete seadus on kujunenud mahukaks, keeleliselt ja struktuuriliselt ning ka süsteemi mõttes väga keeruliseks ja raskesti hoomatavaks juriidilise teksti massiiviks, mis ei ole hankijale selge ja loogilise tegevusjuhisena enam piisavalt tuge pakkuv, vaid pigem menetlust tarbetult komplitseeriv ja pärssiv. Seetõttu võib muutmisvajadust ette näha ka tulevikus. Muudatuste juures oleks otstarbekas hoida eesmärgina fookuses normi vajalikkus ning seaduse keeleline ja ülesehituslik lihtsus ja selgus. Hoiduda tuleks ka õiguse üldises arengus tunnetatavast kasuismist, sest seadus üldise õigusjuhisena ei toimi, kui õigusreeglid ei ole enam piisaval abstraktsioonitasemel ja kui püütakse kujundada konkreetseid norme iga elulise, majandusvaldkonnalise ja praktikast kerkiva situatsiooni jaoks. Taoliste õigusloome oluliste aluspõhimõtete järgimise vajadust on korduvalt rõhutatud ka nii Riigikohtu praktikas kui õiguskantsleri seisukohavõttudes. 294. § 46 – selgitused ja rahuaeg Osaliselt arvestatud Eelnõu muudetud. Eelnõu kohaselt pikendatakse lihthangete puhul rahuaega ühelt tööpäevalt kahele tööpäevale ja lisaks on eelnõus ette nähtud pikendada ka pakkumuste esitamise tähtaega lihthangetes. Muudatuste eesmärk on seletuskirja kohaselt tagada, et pakkujatel oleks rohkem aega tegevusteks, mis on pakkumuse esitamiseks vajalikud. Rahuaeg ise peaks muu hulgas tagama, et pakkujad ei manipuleeriks tähtaegadega, esitades küsimused viimasel hetkel ja sundides sellega hankijat tähtaega pikendama. Olukorras, kus VTK’s on asutud seisukohale, et rahuaeg kui selline ei ole direktiivist tulenev kohustus, tuleks tõsiselt kaaluda selle ära kaotamist või vähemalt hankemenetluse eri liikidele kohandamist. Nimelt on vaieldav, kas rahuajal on üldse mingi oluline iseseisev väärtus. Kui pakkuja jätab küsimise viimasele hetkele, siis riskib ta ise sellega, et ta kas ei saa vastust õigeaegselt või saab selle nii hilja, et ei jõua sellega pakkumuse koostamisel arvestada. Lisaks tähendab tänasel kujul rahuaja arvestamine, et mitmetel juhtudel on selgituste küsimine turuosaliste jaoks muudetud ebamõistlikult keeruliseks, kui mitte võimatuks. Näiteks olukorras, kus hankija kasutab alla rahvusvahelise piirmäära piiratud või konkurentsipõhist läbirääkimistega hankemenetlust, innovatsioonipartnerlust või võistlevat dialoogi asjade või teenuste ostmiseks ja on avaldanud eelteate. Sellisel juhul on minimaalseks pakkumuste esitamise tähtajaks 10 päeva (RHS § 94 lg 3 p 1 + § 94 lg 4 p 1), kuid rahuaeg on ikkagi 6 päeva. Arvestades hankijate poolt laialt rakendatud praktikat esitada hanketeade registrile reede õhtul (pakkumuste esitamise tähtaeg hakkab kulgema, aga pakkujal puudub isegi teoreetiline võimalus hanke alusdokumente enne esmaspäeva näha, sest riigihangete register avaldab teateid tööpäevadel), siis on selgitustaotluste esitamise tähtaeg ka ideaaljuhul hankedokumentide tutvumise kuupäeval. Hankija vastuse kontekstis jätkuküsimuse küsimine on aga välistatud. Kui aga peaks lisanduma mõni puhkepäev, siis saab hankija tervikuna välistada selgitustaotlustele vastamise kohustuse. Arvestades, et selgitustaotlustele vastamine ei ole hankija kui hanke alusdokumentide autori jaoks üleliia koormav ja samas on kõigi turuosaliste huvides (tagamaks, et hankija ja kõik turuosalised mõistavad tingimusi ühtmoodi), siis tuleks rahuaeg tänasel kujul kaotada või viia absoluutse miinimumini. Eriti oluline on see kehtivas seaduses toodud lühemaid tähtaegasid arvestades ja pidades silmas praktikas tavalist stsenaariumit, kus hankija vastus ei ole pakkuja arvates ammendav või tekitab üldse täiendavaid ebaselgusi/küsimusi. Täiendav võimalus tagada efektiivsem infovahetus lihthangetes oleks hankija poolt selgitustaotlustele vastamise tähtaega lühendada kolmelt päevalt kahele või ühele. Jällegi, kuna hankija on ise hankedokumendid koostanud, tegemist on eelduslikult lihtsamate ostudega ning ka pakkujatele seatud tähtajad on lühikesed, võiks kaaluda hankijale ette nähtud kolmepäevase vastamistähtaja lühendamist. Ehk kui kaalukausil on küsimus, kas rohkem aega alusdokumentide esialgu leidmiseks, läbitöötamiseks ja siis küsimiseks/jätkuküsimiseks peaks olema pakkujal või hankijal, kes oma vastusega pelgalt selgitab alusdokumentide sisu (ei saa selgitusega alusdokumente nii või teisiti muuta), siis tuleks meie hinnangul võimaluste piires anda rohkem aega pakkujatele. Üheks võimaluseks seda saavutada ongi hankija vastamistähtaja lühendamine. Kuivõrd eelnõu seletuskirja kohaselt pikendatakse just teabevahetuse jaoks jääva ebapiisava aja tõttu lihthankemenetluse pakkumuste esitamise tähtaega, siis kuna sama probleemi aitaks lahendada hankija vastamistähtaja lühendamine, ei pruugi olemuslikult lihtsa ja kiire lihthankemenetluse pikendamine üldse vajalik olla. 295. § 97 – heastamise regulatsioon Ei ole arvestatud Heastamise regulatsiooni ei ole käesolevaks ajaks veel piisavalt rakendatud, et oleks Eelnõuga laiendatakse heastamise regulatsiooni kohaldamisala ka alla võimalik teha järeldusi kompetentsikeskuse rahvusvahelise piirmäära riigihangetele. Juba fakt, et seadusandja on pidanud vajaduse osas. vajalikuks sellise muudatuse teha, viitab sellele, et seadusandja eeldab heastamise regulatsiooni laiemat kasutamist. See aga omakorda muudab aktuaalsemaks juba algses RHS’i eelnõu seletuskirjas toodud probleemkoha ehk selle, kes asub hindama heastamisele tugineva pakkuja võetud heastamismeetmeid. Tol korral leidis seadusandja, et jälgitakse praktikat ja siis tullakse tagasi küsimuse juurde, kas see ülesanne viia keskse ametiasutuse alla. Eelnõu seletuskirja kohaselt on heastamist taotletud vaid väga vähestel kordadel ja sellest ei ole seni suuri vaidlusi. Samas on arusaadav, et sisuliselt puuduva praktika kontekstis on siiski väga raske teha järeldusi selle kohta, kui koormav see protsess võib hankija (eriti väiksemate ja/või piiratuma ressursiga hankijate) jaoks olla. Samuti ei ole üksikud juhtumid ilmselt piisav valim otsustamaks selle üle, milline saab olema vaidlustamistendents nendes küsimustes ja puudub ka kogemus vaidluste ajalise ja mahulise iseloomu kohta. Peamiseks riskiks on jätkuvalt see, et üksikule ja potentsiaalselt vähem kogenud või väiksemate vahenditega hankijale langeb otsustuskohustus nt suure rahvusvahelise äriühingu heastamismeetmete sobivuse osas. Eriti olukorras, kus heastamismeetmete hindamine eeldab õiguslikku analüüsi lisaks Eesti õigusele ka pakkuja asukohariigi õiguse kontekstis. Olukorda võib omakorda võimendada asjaolu, et heastatav rikkumine võib olla juba olemuslikult keeruline (nt konkurentsialased rikkumised) ning selle heastamiseks võetud ettevõttesisesed meetmed (korrad, protseduurid jne) võivad olla äärmiselt mahukad. Seejuures ei saa välistada praktikat, et turuosaline, kellel kõrvaldamise alus esineb, nö valib sobiva hankemenetluse, kus talle tundub kõige potentsiaalsem heastamisele tugineda (nt mõne väiksema hankija hankes), et seeläbi tekitada praktikat, millele hiljem ka teistes hangetes tugineda. Arusaadavalt ei ole ühe hankija otsus siduv teisele, kuid samamoodi arusaadavalt võib sellel siiski olla mõju teistele hankijatele. Eeltoodud probleemidele lahenduse otsimiseks oleks mõistlik siiski kaaluda kas RHS’i eelnõu seletuskirjas viidatud lahendust, et heastamise hindamine viia keskse ametiasutuse alla, või muid võimalusi anda hankijatele tuge heastamismeetmete hindamisel. Kompetentsikeskuse lahenduse korral võiks selleks ilmselt olla loogiliselt Rahandusministeerium, kellel kindlasti on vastav pädevus ja ressursid. Sellise kompetentsikeskuse tekkimisel laheneks risk, et üksikule ja potentsiaalselt oluliselt vähemkogenule hankijale langeks ebamõistlikult suur töökoormus (nii mahu kui analüüsitavate küsimuste õigusliku keerukuse tõttu) ja vastutus heastamismeetmete hindamisel. See võtaks maha ka riski, et heastamisele tuginev pakkuja valib temasuunalise heastamispraktika kujundamiseks hankija ja hankemenetluse, kus ta näiteks eeldab, et hankijal puudub tahtmine, ajaline ressurss või pädevus pakkujaga mitte nõustuda ja vaielda. Kui heastamismeetmete kohaldamine jääb siiski haruldaseks, võib argumenteerida, et üksikult hankijalt, kelle hankel heastamist taotletakse, on liigne nõuda iseseisvalt vastava keerulise protseduuri rakendamist kitsas ajaraamis. Kui heastamismeetmete kohaldamine aktiveerub, annab kompetentsi koondumine veel suurema ajalise, rahalise ja professionaalse eelise. Arvestades eeltoodud (tulevasi) probleemkohti, oleks mõistlik kaaluda nende proaktiivset lahendamist kas heastamise kompetentsikeskuse loomise teel või siis välja töötada viisid, kuidas hankijatele nende soovi korral heastamismeetmete hindamise osas tuge pakkuda. 296. § 122 - Alltöövõtusuhetesse sekkumine Ei ole arvestatud Sätete kohaldamisel ei ole negatiivset rakenduspraktikat täheldatud, et oleks Kui peatöövõtja on jätnud alltöövõtjale nõuetekohaselt tehtud töö eest võimalik teha järeldusi regulatsiooni tasumata, näeb riigihangete seaduse § 122 lg 9, et tasumata ulatuses jätab ebakohasuse osas. hankija omakorda peatöövõtjale tasumata, kuni viimane on oma võlgnevuse kõrvaldanud. Kui hankija nii otsustab ja riigihanke alusdokumentidesse vastava regulatsiooni lisab, võib hankija seda regulatsiooni rakendada ka asjade ja teenuste hangetes ning alltöövõtjate alltöövõtjate suhtes. Selle lahendusega on kaldutud kõrvale hankedirektiivide regulatsioonist, mis näevad liikmesriikidele ette võimaluse sätestada normid, mille kohaselt võib hankija teha otsemakseid alltöövõtjatele. Nagu riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas toodud, on Eesti seadusandja soovinud minna otsemaksete regulatsioonist kaugemale, samas otsemaksete regulatsiooni ennast ette nägemata. Sisuliselt tähendab see hankija kohustuslikku sekkumist peatöövõtja ja alltöövõtja vaidluste lahendamisse. Seejuures on hankija roll märkimisväärselt suur. Hankija peab esialgu veenduma alltöövõtusuhte olemasolus ja seejärel asuma hindama, kas alltöövõtja nõue peatöövõtja vastu on jäetud alusetult täitmata. Kui alltöövõttu puudutav leping on lihtne ja selge ning tegemist on tõesti vaid peatöövõtjast pakkuja pahatahtlikkusega, siis ei pruugi see protseduur hankija jaoks ülemäära vaevaline olla. Kui aga tegemist on keerulisema vaidlusega tööjaotuse ja kohase teostamise osas, siis võib sisulise hinnangu andmine selle kohta, kas tasumata on jäetud põhjendamatult, osutuda hankijale väga keeruliseks. Sisuliselt tähendab see hankijale kohtu rolli panemist töövõtjate omavahelise õigussuhte üle otsustamisel. Veel enam, tõusetub küsimus riskidest ja nõuetest, mis hankija otsusega kaasneda võivad. Hankija otsus peatöövõtja tasu kinnipidamiseks võib oluliselt mõjutada kogu projekti rahavooge ja seada kogu lepingu täitmise ohtu. Kui selline otsus osutub lõppastmes ebaõigeks, tekib paratamatult küsimus hankija vastutusest (viivised hilinenud maksetelt, tekkinud kahju hüvitamine jne). Kui hankija jätab maksed aga põhjendamatult peatamata, tekib jälle küsimus alltöövõtja nõuete osas, kes ei pruugi seetõttu saada oma nõudeid pahatahtliku peatöövõtja vastu maksma panna. Seega tuleks kaaluda, kas praktikas on selline regulatsioon ühegi osapoole huvides. Hankija jaoks tähendab see olulist lisatööd, riski alltöövõtusuhete probleemide tõttu kogu lepingu täitmise nurjumiseks ja ebaõige maksete peatamise küsimuses tehtud otsuse korral vastutuse riski. Peatöövõtja jaoks tähendab see oluliselt suuremat riski, et peatatud rahavood seavad ohtu kogu projekti teostamise. Samuti ei pruugi regulatsioon olla ka alltöövõtjate huvides, kuivõrd võrreldes hankedirektiivide sätetega ei saa alltöövõtja hankija käest kätte tasu, vaid tasu väljamaksmine peab ikkagi toimuma peatöövõtja poolt, kellega alltöövõtjal on erimeelsused. 297. § 124 – Kõrvaldamise aluste kohaldamine hankelepingu täitmise ajal Ei ole arvestatud Kuivõrd tegemist on esiteks riigihankeõiguse sekkumisega võlaõigusesse, mida tuleks Eelnõu kohaselt nähakse hankijale ette õigus taganeda või üles öelda hoida minimaalsena ning teiseks hankija hankeleping juhul, kui hankelepingu sõlminud ettevõtjal esineb hankelepingu õiguse, mitte kohustusega, tuleks hoiduda täitmise ajal mõni RHS § 95 lg 1 sätestatud alus ehk nö kohustuslik täpsete mehhanismide sätestamisest, mis kõrvaldamise alus. Samas ei ole maksuvõla suhtes ette nähtud samasugust puudutab hankija õigust hinnata, kas regulatsiooni nagu RHS § 95 lg-s 6 hankemenetluse ajal ilmneva maksuvõlas kõrvaldamise aluse olemasolu mõjutab osas (maksuvõla ilmnemisel annab hankija pakkujale vähemalt kolm tööpäeva hankelepingu täitmist või ettevõtja maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks). Arvestades asjaolu, et hankelepingu usaldusväärsust hankija silmis sedavõrd, et periood võib ulatuda aastatesse, siis on vägagi võimalik, et selle perioodi see tingib lepingulise suhte lõpetamise. Kui jooksul võib tähelepanematusest ettevõtja ajutiselt hilineda mõne maksu RHS sätestaks hankijale väga konkreetse tasumisega. Kuigi võib öelda, et hankijale on § 124 lg 21 kohaselt ette nähtud kohustuse enne hankelepingu üles ütlemist vaid õigus mitte kohustus lepingust taganeda, siis nii intensiivse või sellest taganemist hinnata pakkuja võetud õiguskaitsevahendi rakendamise võimaldamine isegi täiendavat tähtaega heastamismeetmeid, tuleks ette näha ka andmata, ei pruugi olla proportsionaalne. Seega võiks kaaluda seaduse teksti vastav tagajärg, mis võib ebakohaselt sisse tuua taganemise/ülesütlemise kumulatiivse eeldusena eelnõu mõjutada hankija ja ettevõtja võimalusi seletuskirjas viidatud ohu hankelepingu täitmisele või ettevõtja olukorda lahendada. Näiteks juhul, kui ebausaldusväärseks muutumise või siis vähemalt RHS § 95 lg 1 p-i 4 kohase tegemist on maksuvõlaga ning RHS näeks maksuvõla aluse korral eelneva maksuvõla kõrvaldamise tähtaja andmise. ette, et hankija peab andma ettevõtjale teatud tähtaja selle tasumiseks või ajatamiseks, siis tuleks ette näha ka, mis saab siis, kui ettevõtja tähtajaks maksuvõlga ei tasu ega ajata. Samas peaks hankijal isegi sellisel juhul olema võimalik arvesse võtta asjaolusid, mis siiski tingiksid hankelepingu täitmise jätkamise. Seetõttu leiame, et hankijal tuleks tõesti enne võlasuhte lõpetamist kaaluda kõiki asjaolusid ning anda ettevõtjale võimalus ka asjaolusid omapoolt selgitada, ent sellise regulatsiooni seadussesse lisamine võib hankija ja ettevõtja võimalusi asjaolusid selgitada pigem pärssida. Tegemist on olukorraga, kus hankemenetlus on lõppenud ning kehtivad üldised võlaõiguslikud printsiibid, mistõttu on hankija ja ettevõtja omavaheline suhtlemine vaba. Piirangud on sätestatud üksnes hankelepingute muutmisele, mida tuleb niikuinii järgida. NORDECON AS 298. RHS § 81 lg 2 muudetakse selliselt, et registri katkestus peab olema 15 minutit Ei ole arvestatud Väiksemaid katkestusi registri toimimisel järjest selleks, et pakkumuse või taotluste esitamise tähtaeg peatuks. Teeme võib kahjuks ikka juhtuda. Oleks ebamõistlik ettepaneku kaaluda lisada antud sättesse alternatiivse võimalusena pidada samaväärseks üheminutilist hankemenetluses pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja saabumise katkestust ning 15 minutilist katkestust. peatumist olukorras, kus katkestus ilmneb pakkumuse või taotluse esitamise Pakkujad peavad olema pakkumuste hetkele eelneva 15 minuti sees. Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi pakkujad esitamisel hoolsad, mitte jätma pakkumuste annavad endast parima, et pakkumuste üles panekut varakult alustada, siis esitamist viimasele hetkele ja selgitama seda praktikas võib ette tulla juhtumeid, kus viimase 30 minuti sees tuleb teha ka oma koostööpartneritele. korrektuure (nt saabuvad mõne koostööpartneri allkirjaga tuginemise nõusolekud viimasel hetkel jmt). Olukorras, kus register sellisel hetkel ei toimi, on ebamõistlik seada see pakkuja riisiko valdkonda kuuluvaks. 299. Eelnõuga lisatakse RHS § 115 lg 21 sõnastuses: „Hankija võib riigihanke Ei ole arvestatud Arvestades, et hankijad soovivad sätestada alusdokumendis ette näha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatust pigem suuremaid ning pakkujad soovivad erineva kõrvalekalde protsendi. Riigihanke alusdokumendis sätestatud madalaimaid kõrvalekalde protsente, leiame, kõrvalekalde suurus võib maksumuselt järgmise vastavaks tunnistatud et eelnõus pakutud kõrvalekalde protsendid pakkumuse maksumusega võrrelduna olla vahemikus 5–15 protsenti ja (kehtiva seaduse 10% asemel 5-15% ja 20% pakkumuste maksumuse keskmisega võrrelduna 10–30 protsenti. Kui hankija asemel 10-30%) on kompromissina kõige ei ole riigihanke alusdokumendis käesolevas lõikes sätestatud erisust ette sobilikumad. näinud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut“. Teeme ettepaneku lisatud sättes muuta % määrasid selliselt, et 5-15% asemel oleks 10-15% ning 10-30% asemel 15-30%. Märgime ära, et kuni 5% hinnavahe ehitustegevuse hangetes on tavapärane ning 5% hinnavahe selgitamine tekitab täiendavalt koormust pakkujatele. Lisaks eespool toodule oleme seisukohal, et olukorras kus hetkel kehtiva RHS § 115 lg 2 alusel on pakkujaid kõrvaldatud ehitushangete menetlustest üksikutel kordadel, puudub praktiline vajadus RHS § 115 lg 2 toodud % määradest madalamate määrade kehtestamise võimaluse järele. 300. Eelnõuga lisatakse RHS § 178 lg 31 sõnastuses: „Kui sõlmitav hankeleping on Arvestatud Eelnõu muudetud. seotud riigisaladuse, salastatud välisteabe või piiratud juurdepääsuga teabega, võib hankija nõuda, et pakkuja või taotleja esitaks pakkuja või taotleja riigisaladuse töötlemise loa, tema töötaja riigisaladusele juurdepääsu loa, salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi või tõendid selle kohta, et pakkuja või taotleja on suuteline töötlema, salvestama ja edastama piiratud juurdepääsuga teavet hankija nõuetele vastaval turbetasemel“. Võimalike ebaselguste ja vastuolude vältimiseks teeme ettepaneku kaaluda termini „töötlemine“ kasutamist sarnaselt nagu on toodud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi „RSVS“) § 3 p-s 8. Märgime ära, et hetkel RHS § 178 lg 31 oma sõnastuses jätab eksliku mulje justkui kitsendataks sättega RSVS-is reguleeritud termini „töötlemine“ sisu ning ulatust. RAHANDUSMINISTEERIUMI ÕIGUSTALITUS 301. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 4 punktiga 171, milles Selgitatud Vastupidiselt ettepaneku esitajale on eelnõu määratletakse riigihanke menetluse termin. koostaja seisukohal, et mõiste riigihanke Arusaamatuks jääb, millist probleemi uue terminiga lahendatakse ning mis menetlus sisse toomine toob selgust ning erinevus on riigihanke korraldamisel ja riigihanke menetlemisel. Praegusel lahendab nii mõnegi praktilise probleemi, juhul riigihangete seaduses toodud sõna riigihanke korraldamine (mh näiteks, mis puudutab järelevalvemenetluses riigihangete seaduse §-is 1-3) katab ära kõik erinevad riigihanke menetlused. tehtavaid otsuseid. Mõiste „hankemenetlus“ Riigihanke korraldamise kõrvale täiendava termini toomine ei ole mõistlik on defineeritud kui 2. peatüki alusel läbi viidav ja vajalik ning tekitab üksnes ebaselgust sätete tõlgendamisel. menetlus, ent kehtivas seaduses puudub praegu ühtne nimetaja, millega hõlmata ka neid menetlusi, mis hankemenetluse mõiste alla ei kuulu. 302. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse paragrahvi 10 lõiget 1. Ei ole arvestatud Eelnõu tekst vastab täpselt riigihanke direktiivi Juhime tähelepanu, et planeeritavast riigihankest teavitatakse eelkõige sõnastusele. hankeplaanis ning teatud juhtudel eelteate avaldamisega. Jääb ebaselgeks, kas planeeritavast riigihankest teavitamine on üks alternatiivne turu-uuringu eesmärke või tuleks sätte sõnastustest järeldada, et kui hankija kavatseb teha turu-uuringu, tuleb täita kõik paragrahvis nimetatud tegevused st teavitada ettevõtjaid planeeritavatest hangetest ja nõuetest ning uurida turgu riigihanke ettevalmistamiseks. Ühtlasi tuleb arvestada, et see regulatsioon kehtib ka väikehangetes, kus mõlema nõude täitmine ei ole samuti põhjendatud ja eeldatavat maksumust arvestades proportsionaalne. 303. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse paragrahvi 15 lõiget 12. Arvestatud Muudatusest loobutud. „(12) Kui hankija alustab menetlust registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta, käsitatakse seda riigihankena käesoleva seaduse tähenduses ja hankija on kohustatud järgima käesolevas seaduses vastavale riigihankele sätestatud riigihanke menetluse korda.“; Kas paragrahvi sõnastusest ja seletuskirjast võiks järeldada, et kui näiteks hankija ei korralda väikehanget registris (selleks ei ole kohustust), siis ei ole tegemist riigihankega riigihangete seaduse tähenduses ja hankija ei ole kohustatud järgima riigihangete korraldamise reegleid (menetlemise korda)? Senine praktika on, et hankija korraldatud riigihanget käsitletakse riigihankena olenemata maksumusest ja sellest, kas see korraldatakse registris või väljaspool registrit. Näiteks väikehangete korral tuleb järgida väikehangete korda, muuhulgas lähtuda 1. peatüki regulatsioonist, nii registris korraldamisel kui ka väljaspool registrit. RHS § 9 lg 4 p 3 sätestab, et alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord sätestatakse hankekorras. Selgusetuks jääb, mis on väikehanke puhul „käesolevas seaduses vastavale riigihankele sätestatud riigihanke menetluse kord“, mida hankija väikehanke registris läbiviimisel peab järgima. Kas tuleks järeldada, et väikeostu menetluse kord on erinev, sõltuvalt sellest, kas menetlus viiakse läbi RHRis või registriväliselt? Ühtlasi märgime, et asjaolu, et vaidlustuskomisjonil on keeruline määratleda, kas neil on õigus kohaldada vaidlustamise ja järelevalve regulatsiooni, ei ole põhjenduseks rakendada rangemaid või erinevaid reegleid, mis tõstavad hankija koormust. Seega jääb arusaamatuks, mida täpsemalt selle paragrahviga reguleerida soovitakse. Kui soovitakse teha võrgustikusektori hankijale vms isikute osas täpsustusi, tuleks see sättes selgelt välja tuua ja ära piiritleda. 304. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse paragrahviga 181. Selgitatud Segalepingute regulatsioon sisaldub ka Nende sätete, mis tulenevad direktiivist ja mille praktikas rakendamine on kehtivas seaduses 1. peatükis, ent on mitmes ebaselge, üle toomine 1. peatükki ei ole põhjendatud. paragrahvis laiali. Muudatusega tuuakse segalepingute regulatsioon ühte sättesse Ühtlasi seletuskirjas puuduvad praktilised näited, kuidas seda praktikas kokku. Lisaks täidetakse lüngad kehtivast eriliigiste menetluste juures peaks rakendama. seadusest puuduolevate segalepingute osas. Rahandusministeeriumil on plaanis koostada juhendmaterjal segalepingute kohta. 305. Eelnõu § 1 punktis 24 on märgitud, et täiendatakse RHS § 33, samas Arvestatud Seletuskirja muudetud. seletuskirja kohaselt täiendatakse RHS § 34. 306. Eelnõu § 1 punktis 39 muudetakse RHS § 49 lg 1 p 3 sõnastust ning lisatakse Ei ole arvestatud Viite lisamine ei ole vajalik, kuivõrd sinna viide lihthankemenetluse tähtaegadele. Ettepanek analoogselt muudetakse § 125 lg 3 sõnastust: Hankijal on täiendada ka RHS § 49 lg 1 p 1 ja lisada sinna samuti viide õigus korraldada lihthankemenetluse asemel lihthankemenetlusele: „1) avatud või piiratud hankemenetluse või väljakuulutamiseta läbirääkimistega lihthankemenetluse käigus /---/“ hankemenetlus, kui esineb vähemalt üks Mõlema väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse aluse käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1 ja 3–5, §-s 50 kasutamine on sätestatud RHS § 124 lg 3. või § 156 lõikes 1 sätestatud alus või kui hanketeatega alustatud lihthankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta. 307. Eelnõu § 1 punktiga 63 täiendatakse § 85 lõiget 1 ning sätestatakse, et Selgitatud Kui hankija soovib juhtide või vastutavate pakkumuse hindamise kriteeriumina ei või sätestada kvalifitseerimise isikute haridust ja kutsekvalifikatsiooni tingimusi, erandiks juhtide või vastutavate isikute haridus ja hinnata, ei ole lubatud sätestada juhtide või kutsekvalifikatsioon, kui neid andmeid ei kasutata kvalifitseerimisel. vastutavate isikute haridusele ja RRO on andnud selgituse sarnase olukorra kohta: kutsekvalifikatsioonile miinimumtaset RHS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib ettevõtja juhtide või teenuse kvalfitseerimise tingimusena. Selles osas osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute eelnõu kehtivat seadust ei muuda, vaid kordab haridusele ja kutsekvalifikatsioonile nõudeid seada juhul, kui need § 101 lg 1 p-s 6 sätestatud reeglit, mille on hankelepingu täitmiseks vajalikud ja neid ei kasutata pakkumuste kohaselt võib neid andmeid kehtestada hindamisel. Seega peaks hankija, kui ta neid näitajaid ei hinda, kvalifitseerimise tingimusena, kui neid ei nõudma andmete esitamist kvalifikatsiooni osana. Samas ei ole kasutata pakkumuste hindamisel. välistatud, et kui hankija neid näitajaid hindab, nõuda ka hinnatavate Muudetav säte käsitleb üksnes vastutavate näitajate miinimumtaset pakkumuse vastavuse osana. Sellest isikute ja juhtide haridust ja tulenevalt ei ole fundamentaalselt vale ka nõuda üksnes kutsekvalifikatsiooni. Kui vastutavatele miinimumtaseme näitamist pakkumuses ilma nende näitajate isikutele või juhtidele soovitakse sätestada hindamiseta. Lisaks sellele peab hankija tähele panema, et nende muid nõudeid, näiteks kogemuse osas, ei ole isikute haridust ja kutsekvalifikatsiooni, kes ei ole juhid ega teenuse keelatud neid kehtestada pakkumuse vastavuse osutamise või ehitustööde juhtimise eest ei vastuta, ei saa RHS § 101 juures miinimumtingimusena ja/või neid ka lg 1 p 6 alusel nõuda, ega saa nõuda ka füüsiliste isikute kogemust, hinnata, kuivõrd kvalifitseerimise mistõttu need näitajad peavad tahes tahtmata olema pakkumuse tingimustena neid seada ei ole lubatud. vastavuse osa. Seega tekib 2 küsimust: - Kas sätte viimast lauseosa - kui neid andmeid ei kasutata kvalifitseerimisel - tuleb tõlgendada, et vastutava isiku haridust ja kutsekvalifikatsiooni ei ole lubatud kvalifitseerimise etapis üldse küsida, kui hankija soovib nende näitajate alusel pakkumusi hinnata või on lubatav, et kvalifitseerimistingimuses on vastutavale isikule sätestatud miinimumnõuded hariduse ja kvalifikatsiooni osas ning hindamisel omistatakse pakkumusele hindamispunkte miinimumnõuet ületava taseme eest. Näiteks kvalifitseerimistingimuseks on vastutava meeskonnaliikme kõrgharidus, kuid hindamiskriteeriumiks on konkreetse valdkonna kõrgharidus või magistri- või doktorikraad. - teatud juhtudel on meeskonna vastutavatele isikutele seatavad nõuded sätestatud vastavustingimusena, kui lisaks haridusele ja kutsekvalifikatsioonile soovitakse seada nõudeid ka muude tingimuste osas, nt varasema kogemuse kohta, mis ei ole käsitlevad kvalifitseerimistingimusena. Kuidas sellisel juhul tuleks RHS § 85 lg 1 kohaldada? 308. Eelnõu § 1 punktiga 64 paragrahvi 85 lõiget 9 täiendatakse teise lausega Osaliselt arvestatud, Eelnõu muudetud. Rahandusministeerium on sõnastuses: „Osakaalusid võib väljendada asjakohase mõistliku selgitatud esitanud liikmesriikide ekspertidele küsimuse, vahemikuna.“ kuidas hindamiskriteeriume praktikas rakendatakse, kui need on määratud RHS muudatusega lisatav säte sisaldab kahte määratlemata õigusmõistet – osakaalude vahemikuna või tähtsuse asjakohane ja mõistlik [vahemik]. Sättest võib järeldada, et kaaluda ja järjekorras. Kui vastused laekuvad, saame põhjendada tuleb osakaalude vahemiku mõlemat aspekti – asjakohasust ja täiendada seletuskirja. mõistlikkust. Seletuskirjast ei nähtu, millest lähtudes ja kuidas tuleb praktikas hinnata asjakohasust ja mõistlikkust vahemikuna? Kuigi seletuskirjas on viidatud sellele, siis sätte sõnastusest ei nähtu, et osakaalud tuleks määrata „maksimaalse vahemikuna“. Klassikalise riigihanke direktiivi eesti keelses tõlkes on art 67 lg 5 järgmises sõnastuses: Nimetatud osakaalusid võib väljendada ligikaudsel viisil asjakohase maksimaalse vahemikuna. Direktiivi ingl keelne säte viitab samuti maksimaalsele vahemikule: Those weightings may be expressed by providing for a range with an appropriate maximum spread. 309. Eelnõu § 1 punktiga 66 muudetakse paragrahvi 88 lõiget 8. Selgitatud Eelnõu tekst vastab täpselt riigihanke Sättest ega seletuskirjast ei selgu, millele viitab esimese lause viimane osa direktiivile. Sätte viimane lause ei kitsenda „välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel“. Kui tegemist ei ole hankija kohustust tehnilises kirjelduses sätte viimases lauses viidatud EL õigusaktidega, kas sellisel juhul on ligipääsetavusnõudeid kehtestada, vaid üksnes tegemist hankija kaalutlusega tehnilise kirjelduse koostamisel? Kas paneb hankijale kohustuse õigusaktile viidata. õigusaktidest tuleneb, mida peab „nõuetekohane põhjendus“ sisaldama? Nõuetekohane põhjendus on erand, mis tuleneb vastava valdkonna õigusaktist, mis ligipääsetavusnõuded ette näeb. 310. Eelnõu § 1 punktiga 121 muudetakse paragrahvi 120 lõiget 2. Selgitatud Seletuskirjas on selgitatud, miks ei ole Muudatusega ühtlustakse ooteaeg üle ja alla rahvusvahelise piirmäära vaidlustamise tähtaegade lühendamine riigihangetes. Põhjuseks tuuakse asjaolu, et pakkuja ei pruugi saada oma võimalik. Eelnõu koostajate arvates on kaebeõigust realiseerida ning on leitud, et vaidlustuse kirjutamiseks ja kaebeõiguse realiseerimine ning reaalne oht, et esitamiseks jääb liiga lühike aeg. Hankemenetluse ja muude menetluste kaebeõigus jääb realiseerimata, piisav tähtaegade ühtlustamine üksnes põhjusel, et kaebajale ei pruugi jääda põhjendus, et lisada ooteajale mõned päevad. piisavat aega kaebeõiguse realiseerimiseks, ei ole põhjendatud ja proportsionaalne. Sellisel juhul tuleb leida muu alternatiiv või sätestada lühemad vaidlustamise tähtajad või tegevused tööpäevades. 311. Eelnõu § 1 punktiga 131 muudetakse paragrahvi 123 lõike 1 punkte 5 ja 6. Ei ole arvestatud Muudatus ei puuduta ettepanekus käsitletut. Teeme ettepaneku lisada RHS § 123 lg 1 p 6 sätte loetelusse ettevõtte Eelnõu ja ka kehtiva seaduse tekst vastab üleminek VÕSi § 180jj tähenduses, mis ei mahu praeguse ega täpselt riigihanke direktiivi sõnastusele. muudatusejärgse sõnastuse piiridesse ja hankija peaks sellise asendamise võimaldamiseks alati selle hanke alusdokumentides eraldi sätestama. Selgitame seda näite kaudu: Ettevõtjal A on kolm tehast: tehases 1 toodetakse tekke ja patju, tehases 2 toodetakse madratseid ja tehases 3 kodutekstiile (voodilinu, kardinaid jms). Ettevõtja A osales riigihankes, kus osteti kaitseväelastele kasarmutesse madratseid. Lepingu kehtivuse ajal tehakse ettevõtjale A ettepanek tehase 2 üleandmiseks. Vastavalt VÕSile § 180 - Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 185 kohaselt kehtib VÕS §180jj ka lepingutele, millega antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis). Ettevõtja A jätkab tegevust tehaste 1 ja 3 valdkondades, kuid tal ei ole seoses tehase 2 üleminekuga võimalik enam kaitseväega sõlmitud hankelepingut täita, küll aga (tundub loogiline), et lepingu täitmise võimekus liikus koos tehase 2 töötajate, seadmete jms ettevõtja omandajale B. VÕS ülemineku variandi lisamine RHS § 123 lg 1 p 6 praegusele loetelule ei oleks riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus. 312. Eelnõu § 1 punktiga 140 muudetakse paragrahvi 125 lõiget 4. Ei ole arvestatud Riigihangete registri andmete analüüsi Muudatusega pikendatakse lihthankemenetluses pakkumuste ja taotluste tulemusel on Rahandusministeerium esitamise miinimumtähtaega viielt tööpäevalt kümnele päevale. tuvastanud, et enamikus (78%) 2020 jaanuarist kuni 2021 aasta jaanuarini läbi viidud asjade ja Lihthankemenetluse miinimumtähtaja pikendamine 5 tööpäeva asemel 10 teenuste lihthankes oli sätestatud kümne või päevale, mis on küllaltki sarnane hankemenetluses sätestatud tähtajaga, ei rohkema päevane pakkumuste esitamise ole põhjendatud ja pikendab lihthankemenetluse läbiviimist. Hankija peab tähtpäev. Seevastu tuvastati analüüsi igakordselt hindama ja lähtuma oma tegevuses riigihangete seaduse §-is 3 tulemusel, et tähtaeg neli kuni kuus tööpäeva sätestatud põhimõtetest. Juhul, kui tegemist on keerulisema hankega, on oli kasutusel vaid 5%-l lihthangetel, sealjuures põhjendatud määrata pikem tähtaeg, et vajadusel saaksid pakkujad esitada minimaalne viie tööpäevane tähtaeg oli küsimusi ja täpsustada asjaolusid. Samas, kui tegemist on hankega, mille kasutusel vaid kümnes lihthankes. Võttes lepingu ese on väga selge ja lihtsalt määratletav (nt olemasoleva, mitte arvesse, et praktikas kasutavad hankijad asjade spetsiaalselt hankija vajadustest lähtuva asja, müümine), ei ole pikema ja teenuste hankimiseks enamasti nagunii tähtaja sisse seadmine põhjendatud. pikemat pakkumuste esitamise tähtpäeva ning et seni kehtinud minimaalse viietööpäevase Juhul kui siiski asutakse seisukohale, et lihthankemenetluse tähtpäeva sätestamisel jääb pakkujatele miinimumtähtaja pikendamine on vajalik, siis tuleks kaaluda, kas riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks võimaldada hankijatel lihthankemenetlustes RHS § 94 lg 4 aluste esinemisel äärmiselt piiratud aeg, mille tõttu võivad kasutada lühendatud tähtaegu kiireloomuliste menetluste läbiviimiseks. pakkujate huvid jääda vajaliku õiguskaitseta, jääb ettepanek arvestamata. 313. Eelnõu § 1 punktiga 141 muudetakse paragrahvi 125 lõiget 5. Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud. Riigihangete Muudatusega sätestatakse lihthankemenetluse läbiviimisele täiendavad registri võimaliku töökindluse probleemid (hankemenetluse) reeglid praktikas tõusetunud kitsaskohtade ületamiseks ja mõjutavad kõiki riigihangete registris seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks. läbiviidavaid riigihankeid, sh lihthankeid ning ka lihthankes osalevatele huvitatud isikutele Samas ei ole täpsustatud, et millised on need kitsaskohad ning kas rangete hankemenetluse nõuete sisse seadmine on proportsionaalne arvestades tuleks võimaldada sama õiguskaitset nagu 2. lihthankemenetluse olemust ning neid ei ole võimalik lahendada hankijate ptk menetluste puhul. Lisaks eeltoodule on kaalutlusõiguse kaudu lihthankemenetluse korras. Lisaks on loetelus toodud praktikas korduvalt tõusetunud küsimus paragrahvides mitmeid sätteid, mis ei peaks lihthankemenetlustes üldse sellest, kas hankijatel tuleb lihthanke kohalduma – nt RHS § 115 sätted, mis kohalduvad riigihanke piirmäära menetluses riigihanke alusdokumentide ületavatele riigihangetele. Seega tuleks täiendavalt kaalutleda ja muutmisel pikendada pakkumuse esitamise põhjendada, kas on lihthankemenetluses vajalik kohustada hankijaid järgima kõiki loetelus toodud sätteid tervikuna. tähtaega. Kuna senini kohaldus vastav regulatsioon vaid juhul kui hankija oli selle Kohtud on korduvalt rõhutanud, et lihthankeid iseloomustab paindlikkus, riigihanke alusdokumentides ette näinud, siis minimaalsed menetlusreeglid ja võimalus pidada läbirääkimisi ning olenes pakkumuste esitamise tähtaja riigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes põhjust sisustada sama rangelt pikendamine ka ulatusliku riigihanke kui hankemenetluses kehtivaid reegleid (nt Riigikohtu lahend nr 3-17-2718). alusdokumentide muutmise puhul suuresti Seega ei ole põhjendatud kehtestada lihthankemenetluses samaväärsed nõuded hankemenetlusega ning hankijal peab jääma endal õigus otsustada hankijapoolsest situatsiooni tõlgendusest RHS riigihanke korraldamise reeglite üle järgides riigihangete seaduse § 3 § 3 valguses ning huvitatud isikud võisid jääda sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid. vajaliku õigusliku kaitseta. Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks RHS §-des 81 ja 82 sätestatu laiendamist lihthankemenetlusele. Ülejäänud sättes nimetatud paragrahvid kohalduvad hankija tegevusele juhul, kui hankija pole riigihanke alusdokumentides sätestanud teisiti. 314. Eelnõu § 1 punktiga 206 täiendatakse paragrahvi 189 lõikega 41. Ei ole arvestatud Väikehangete vaidlustamise tähtaja Väikehanke vaidlustamise tähtaja sisse viimine ja selle võrdsustamine kehtestamisega ei muudeta väikehangete lihthankemenetlusega ei ole põhjendatud ja proportsionaalne. Juhime vaidlustamist võimalikuks, vaid see on tähelepanu, et väikehanke menetluses võib olla hanke eeldatav maksumus 5 võimalik ka kehtiva RHS alusel. Tähtaja eurot, mistõttu peab olema väikehange veel kiirem ja paindlikum ning kehtestamisega saavutatakse õigusselgus, väiksema halduskoormusega kui lihthange. Tihtilugu tehakse väikehangetes vastasel korral jääb üles küsimus, millise hankija poolt otsused alles lepingu sõlmimisega. Täiendavate nõuete tähtaja jooksul on võimalik nendes hangetes kehtestamine ja sätete kohaldamine, mis muudavad menetluse tehtud otsuseid vaidlustada. bürokraatlikuks ja koormavaks, ei ole põhjendatud ja kooskõlas riigihangete seaduse § 3 proportsionaalsuse põhimõttega. 315. Kuigi eelnõu eesmärgiks on parandada kitsaskohad ning vähendada Teadmiseks võetud Ei vaja kommentaari. hankijate ja ettevõtjate töö- või halduskoormust ning suurendada õigusselgust, siis paraku eelnõu muudatused saavutavad vastupidise tulemuse – tõuseb hankijate töö- ja/või halduskoormus ning väheneb õigusselgus. Muudatuste tulemusel kehtestatakse hankijale täiendavaid nõudeid ja reegleid ning väheneb paindlikus ja kiirus. Muudatuste kaudu püütakse ühtlustada väikehankeid ja lihthankeid (range) hankemenetluse nõuetega, mis ei ole põhjendatud ja kooskõlas riigihangete seaduse § 3 proportsionaalsuse põhimõttega. RB RAIL AS EESTI FILIAAL 316. Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused. Soovides hankijatel hõlbustada Selgitatud Nõustume, et RHR-i on võimalik lisada välismaiste pakkujate poolt esitatava dokumentatsiooni läbivaatamist ja informatiivseid linke e-Certisele. Kahjuks ei RHS-s sätestatud nõuetele vastavuse hindamist. ole meil võimalik tagada juurdepääsu teiste riikide andmebaasidele ega nõuda, et teised Ettepanek. Iga kord, kui õigusaktidesse lisatakse täiendav nõue, mida riigid lingiksid oma riigihangete hankija on kohustatud hankemenetluses rakendama, antakse ühtlasi hankija elektroonilised süsteemid e-Certise kasutusse ka lihtsad tööriistad, millega tingimuse täitmist saab kontrollida. andmebaasiga. Välismaised pakkujad peavad Antud ettepanek on seotud võimaliku Euroopa Liidu ülese andebaasi aga hankepassi täitmisel lisama viite loomisega, mida kasutades saab hankija kontrollida nt. Pakkuja asukohariigi veebilehele, kui vastav teave on seal olemas riiklikke ja kohalike maksude tasumist, harmoniseerida erinevate ning hankija saab võrrelda esitatud teavet e- riikide/õppeasutuste sertifikaate jne. Üheks võimaluseks oleks lisada Certises sisalduva teabega. eCertis ei vahenda integreerida Riigihangete registrisse link nt. eCertis-le päringuid ega nende tulemusi. https://ec.europa.eu/tools/ecertis/#/homePage ja tagada kasutajatele tasuta võimalus tutvuda andmebaasis viidatud liikmesriikide erinevate andmebaasidega. 317. Järgides RHS §2 (1) on RHS eesmärgiks tagada hankija rahaliste vahendite Selgitatud RHS eelnõu koostamisele eelnes VTK läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine koostamine, millele omakorda eelnes ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. hankepraktikute kaasamine, et kaardistada võimalikud kitsaskohad nii seadusandluses kui Seega on RHS oma olemuselt hankijale antud tööriist, millega saab ka rakenduslikus pooles. VTK käsitles just saavutada parim tulemus, andes samal ajal hankijale kindluse, et kõik RHS- hankepraktikutelt saadud tagasiside pinnalt s ja riigihangete registris kirjeldatud tingimused saavad täidetud. Siiani on probleemkohti ning lahendusvariante – kas Eestis levinud arvamus, et RHS sätestab tingimused, kuid ei ava võimalusi. probleem on lahendatav seaduse muudatusega, Ettepanek puudutab senise lähenemise aluste muutmist, võttes arvesse, et koolitusega, juhendiga, registri arendamisena RHS võiks olla hankijale parim vahend saamaks pakkujalt, tema poolt vms. RHS muutmise eelnõu sisaldab seda osa, pakutud parima võimaliku lahenduse. Sellise lähenemisviisi saavutamiseks mis on lahendatav seaduse muudatusega. tuleks koguda eelkõige riigihangete subjektide - nii pakkujate kui ka hankepraktikute seisukohad, jättes kõrvale senise suundumuse, pühenduda ainult õiguslike nüansside käsitlemisele. 318. Töötada välja kavatsuste pakett, tagasiside kogumiseks EL riigihanke Selgitatud Euroopa Liidus on seadusandlik initsiatiiv direktiivi töörühmale, koondades ettepanekuid direktiivi parandamiseks ja üksnes Euroopa Komisjonil, kes on üheselt liigse bürokraatia vähendamiseks seal, kus see võib esineda. Näiteks, mõistetavalt väljendanud, et lähiajal ei ole sarnaselt väikehangetele võiks avatud pakkumistel olla lubatud plaanis direktiive uuendada. Uute direktiivide läbirääkimised. Tegemist oleks üheetapilise hankemenetlusega, mille raames väljatöötamise või uuendamise plaanist on võimalik läbi viia läbirääkimisi, kui see võimalus on hankedokumentides teavitab Euroopa Komisjon piisavalt kaua ette ette nähtud. Pakutud lähenemine võimaldaks riigihangetel nii ning sellisel juhul on võimalik oma märkimisväärset aja kokkuhoidu kui ka olulist paindlikkust. See on muidugi ettepanekud regulatsiooni parandamiseks ka ainult üks näide paljudest, kus põhinõudeid muutes on võimalik vähendada esitada. protseduurinõudeid ja samas laiendada võimalusi. 319. Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus. Ei ole arvestatud Direktiivi 2014/24/EL art 53 kohaselt tuleb hankijal teha riigihanke alusdokumendid RHS § 81 (1) esimene lause sätestab “ Hankija võib muuta hanketeadet või elektrooniliselt tasuta kättesaadavaks muid riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses enne pakkumuste menetluse algusest arvates. Sellest reeglist teeb esitamise tähtpäeva ning piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises seesama artikkel erandi art 22 lg-s 1 sätestatud läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja juhtudel, mis on üle võetud RHS § 45 lg-ga 2, innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise tähtpäeva”. mis puudutab elektroonilist kättesaadavaks tegemist ning riigihanke alusdokumentides Antud lõike tingimus näeb ette võimalust muuta hankedokumentatsiooni sisalduva teabe konfidentsiaalsena hoidmise kuni taotluse esitamiseni. Vastavalt sõnastusele on hankijal võimatu viia põhjendusel, mis on üle võetud RHS § 77 lg- hankedokumentatsiooni parandusi kaheastmelise hankemenetluste (piiratud ga 3. Nendest sätetest tulenevalt ei saa ja konkurentsipõhise läbirääkimistega) pakkumise koostamise etapis, võimaldada muuta riigihanke alusdokumente muutes ühtlasi võimatuks taotluse esitamise järgselt muuta riigihanke pärast taotluste esitamist. alusdokumente. Selline tava takistab oluliselt kaheetapilise hankemenetluse Direktiivi art 29 lg 5 ning art 31 lg 4 räägivad soovitud tulemit ja ühtlasi jääb selgusetuks, milline soov oli seadusandjal muudatustest, mis on vajalikud seoses sellise tingimuse lisamisel õigusakti. Ühtlasi tuleb arvestada, et läbirääkimiste käigus kokkulepituga nendes kaheetapiliste hankemenetluse korral on tegemist oluliselt pikemate tingimustes, mille hankija on riigihanke hankemenetlustega. Seoses pikema ajalise aspektiga võib rohkem tekkida alusdokumentides märkinud läbiräägitavatena. asjaolusid, millest tingitult on vajalik muuta hankedokumentatsiooni. Art 29 lg 5 sisaldub eelnõuga lisatavas § 70 lg- s 61 ja art 31 lg 4 sisaldub kehtiva RHS § 60 lg- Lisaks, lähtudes direktiivi 2014/24/EL artikli 29 kolmanda lõigu sõnastusest s 5. „ Esitatud teave peab olema piisavalt täpne, et võimaldada ettevõtjatel kindlaks teha riigihanke olemus ja ulatus ning otsustada, kas esitada hankemenetluses osalemise taotlus“ ei eeldata, et taotluse staadiumis hankija poolt esitatud teave peaks olema lõplik. Teeme ettepaneku muuta RHS § 81 (1) esimest lauset järgnevas “ Hankija võib muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ning piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise tähtpäeva“. 320. Huvide konfliktid ja pettused Selgitatud 2021. a lisandus RHRi hankija meeskonnale huvide konflikti puudumise kinnitamise Tuleviku suundumusi silmas pidades näeme, et peatselt tuleb seadusandjal võimalus. Ettepanek luua vastav liides seista silmitsi võimalike huvide konflikti ja pettuste väljakutsetega, mis meeskonnaliikmete ja pakkujate vaheliste eelkõige on seotud väiksemate ettevõtetega. Teeme ettepankeku töötada seoste otsimiseks on intrigeeriv ja väärib välja ühtsed mõõdikud võimalike pettuste ja huvide konfliktiga seotud kindlasti tulevikus ressursside olemasolul olukordade vältimiseks. Ettepaneku väljundiks oleks Riigihangetes registris kaalumist. (RHR) olev täiendav liides, millega tagatakse järgmiste printsiipide täitmine: i. RHS automaatne funktsionaalsus, mida on laiendatud seotud isikute kontrollmehhanismiga, tuues välja mistahes juhtumid, kus konkreetse hankemenetluse juurde registreeritud hankija meeskonnaliige on seotud ükskõik millise pakkujaga. ii. Antud funktsionaalsus oleks RHR automaatne kontroll, mis teostatakse koheselt peale pakkumiste esitamist. iii. Nimetatud automaatne lahendus toob koheselt välja isikute võimaliku huvide konflikti või sarnase olukorra riskikoha, mis nõuab hankija poolt täiendavat tähelepanu. Lahendus annab ühtlasi hankijale kindluse, et antud hankel on huvide konflikt, sellel infole tuginedes välistatud. iv. Selline lahendus võimaldaks ühtlasi, nii seaduse sätete paindlikkust (hankijale seatud piirangute vähendamine), kui hõlbustab märkimisväärselt järelevalvet võimalike juhtude üle, mille käigus käsitletakse huvide konflikti. REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS 321. Eelnõu § 1 p 1 kohaselt muudetakse riigihangete seaduse (RHS) § 4 ja Arvestatud Eelnõu muudetud. lisatakse antud paragrahvile punkt 141 . Lisanduva punkti sõnastus jääb aga raskesti mõistetavaks ja teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 p 1 osa, mille alusel soovitakse lisada RHS § 4 punkt 141 järgmiselt: „141 osamaksumus on pakkumuse maksumuse eraldi hinnatav osa;“. 322. Eelnõu § 1 p 1 soovitakse muuta RHS § 4 ja täiendada paragrahvi punktiga Selgitatud Tegemist ei ole menetlusliigiga, vaid 171 . Reeglina on menetlusliigid alati kokku kirjutatud Eesti terminiga, mis hõlmab endas igasuguseid õigekeelsussõnaraamatu alusel. Seega jääb segaseks, miks on mõiste menetlusi, mille eesmärgiks on lepingu „riigihanke menetlus“ lahku kirjutatud. sõlmimine või ideekavandi saamine, st nii näiteks hankemenetlusi, erimenetlusi, kui ka minikonkurssi. 323. Eelnõu § 1 p 56 alusel soovitakse muuta RHS § 81 lõiget 2. Meie hinnangul Arvestatud Eelnõu muudetud. on sõnastus keeruliselt mõistetav ja teeksime ettepaneku sätte sõnastust muuta järgmiselt: „(2) Kui pakkumusi või taotlusi saab esitada üksnes elektrooniliselt ning pakkumuste ja taotluste esitamise elektrooniline süsteem (edaspidi elektrooniline süsteem) ei ole olnud töökorras kauem kui 15 minutit korraga kaheksa tunni jooksul enne pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva saabumist, peatub riigihange automaatselt ja pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäev ei saabu. 324. Eelnõu § 1 p 209 toob eelnõus vaidlustuse lõppemise aluseks § 197 lõikele Arvestatud Eelnõu muudetud, viiteviga parandatud. 1 punktile 8, mille järgselt on võimalik hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista vaidlustaja poolt tasutu. RHS nimetatud sätte alusel jäetakse vaidlustuskomisjoni otsusega vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 sätestatud alused. RHS § 192 lõikes 3 on välja toodud 7 erinevat alust: 1) vaidlustus ei ole esitatud tähtajaks; 2) vaidlustaja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi; 3) samas asjas on juba tehtud otsus vaidlustuskomisjonis või kohtus; 4) vaidlustatud riigihanke või otsuse kohta on tehtud käesoleva seaduse §-s 208 nimetatud ettekirjutus; 5) hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud; 6) vaidlustaja ei tõenda riigihanke alusdokumentide vaidlustamisel vaidlustuskomisjonile vastuvõetaval viisil, et tal on reaalne võimalus riigihankes osaleda; 7) vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Leiame, et hankija ei peaks tasuma pakkuja eest riigilõivu ja muud tasud kui ilmenvad punktides 1-4 või 6-7 esinevad asjaolud. Ainus olukord, mil hankijal nimetatud kohustus tekib, võiks olla punktis 5 nimetatu. Käesoleva eelnõu säte seda aga ei täpsusta ja kehtestaks hankijale kohustusi ka siis, kui vaidlustuse täielik või osaline läbivaatamata jätmine on tingitud pakkujapoolsest tegevusest või tegevusetusest. REKTORITE NÕUKOGU 325. Eelnõu § 1 punkt 21, millega asendatakse paragrahvi 30 lõike 3 teises lauses Arvestatud Seletuskirja täiendatud. sõna „täpsustada“ sõnaga „täiendada“. Ühe pakkujaga raamlepingu sõlmimise võimalused (eelnõu p 21) vajaks täpsemalt lahti kirjutamist/selgitamist – eelnõu seletuskirja kohaselt leevendatakse ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise võimalusi, aga endiselt jääb seadus liiga üldsõnaliseks ning hankijale praktikas selgusetuks, mis on võimalik ja mis mitte. Rahandusministeeriumi KKK-s toodud selgitus ei ole samuti piisavalt konkreetne ning hankijad on endiselt teadmatuses kuidas on võimalik ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimine. Tegemist on niivõrd olulise teemaga, et selle lahendamine seaduse rakendamise tulemusena tekkiva tõlgenduspraktika alusel ei ole mõistlik, selgust oleks vaja kohe ning seaduse muutmine on selleks hea võimalus. 326. Eelnõu § 1 punkt 62, millega täiendatakse paragrahvi 83 lõikega 71 Arvestatud osaliselt Eelnõu hankelepingu rikkumise teabe esitamise osas muudetud. Teeme ettepaneku muuta hankija poolset teavitamise kohustuse tähtaega Põhjendatud ei ole hankelepingu muutmise ettevõtja poolsete hankelepingu rikkumise nõude saatmise osas kümnelt teate esitamise tähtaja pikendamine, kuivõrd päevalt kolmekümne päevani. Sellisel juhul oleks § 83 tähtajad ühetaolised asjaolud hankelepingu muutmise osas saavad ja annavad hankijale mõistliku aja vastava info sisestamiseks. Samuti oleks selgeks muudatuse tegemise ajaks ega saa asjakohane rakendada samasugust kolmekümne päevast tähtaega RHS § 123 selguda hiljem. lg 5 lepingu muutmise teavituse puhul. Kümne päevane tähtaeg ei ole otseselt põhjendatav millegagi ja antud juhul tuleks eelistada õigusselgust ja ühetaolist lähenemist sarnaste registris teavitamise tegevuste puhul. 327. Eelnõu § 1 punkt 75, millega täiendatakse paragrahvi 95 lõike 1 punkte 1 – Selgitatud Eelnõu teksti on muudetud ning kasutatud 3 sõnadega „üldvolitusega või“. direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 1 sõnastust, mille kohaselt kuulub kõrvaldamise aluse Eelnõust ja seletuskirjast ei ole aru saada, mida tähendab „üldvolitus“. skoopi ka juhtum, kus karistatud on isikut, Ülikoolidele võib nimetatud muudatus lisada täiendavat halduskoormust kellel on volitus ettevõtet esindada, tema nimel riigihanke pakkumuste esitamisel kui ülikool osutub edukaks. Kehtiva otsuseid teha või teda kontrollida. Tõsi on see, seaduse kohaselt on ülikoolide puhul kontrollitavateks rektor, senat ja et kontrollitavate isikute ring muudatuse nõukogu. Kuid lisaks eelnimetatutele on ülikoolides veel mitmeid rektori tulemusena suureneb, ent liikmesriigil ei ole poolt volitatud isikuid, kellel on erinevas mahus esindus- ja allkirjaõigus. õigust selliste isikute ringi kitsendada. Seega võib laieneda oluliselt § 95 lõike 1 aluse kontrollitavate isikute ring, kellel on volitused lepingu/lepingute sõlmimiseks ning esindamiseks. TLÜ näitel on rektori volikirja alusel kokku 8 isikut ja EMÜ näitel on rektori volikirja alusel kokku 9 isikut, kellele antud volitusi võib pidada „üldiseks“ (st õigus sõlmida lepinguid). Üldiselt on igal volitatud isikul teatud piirangud (näiteks valdkonnapõhine), kuid küsimus mida kvalifitseerida „üldvolitusena“ on hetkel vastuseta. Eelnõu seletuskirjas on toodud näide tegevdirektorist, kellel on üldjuhul väga lai iseseisev otsustusõigus kogu ettevõtte tegevuse üle. Kas seaduse kohaldamisel võiks sellisel juhul arvestada vaid üldvolitusega, mis on väljastatud ilma piiranguteta? Eelnõu seletuskirja võiks selles osas täiendada, et hilisem kohaldamine oleks selge ja ühetaoline. 328. Eelnõu § 1 punkt 89, millega täiendatakse paragrahvi 96 lõikega 31. Selgitatud Seletuskirja täiendatud. Muudatusega lisatakse kõrvaldamise aluste kontrollimisel nõutavate dokumentide asendamise mh hankijal olemasolevate ja jätkuvalt asjakohaste dokumentide või andmetega. Planeeritud muudatusega väheneb peamiselt nende välismaiste ettevõtjate halduskoormus, kes osalevad sama hankija riigihangetes korduvalt, kuivõrd eelmises riigihankes esitatud tõend, kui see on jätkuvalt asjakohane, saab olla kõrvaldamise aluste puudumise tõendiks ka käimasolevas riigihankes ja uut tõendit esitama ei pea. Planeeritud muudatuse eesmärk – ühtlustada erinevad menetluspraktikad ning vältida asjatut dokumentide esitamist – on tervitatav, kuid „jätkuvalt asjakohane“ on faktilises ja ajalises mõttes väga ebamäärane ning üldsõnaline. Millise faktilise ja ajalise piirangu sisse mahub „jätkuvalt asjakohane“ riigihankes esitatud tõend? On selleks näiteks kaks nädalat või kaks kuud või ka kaks aastat? Kas asjakohasuse tuvastamiseks piisab pakkuja kinnitusest. Teeme ettepaneku lisada eelnõu seletuskirja selgitus. 329. eelnõu § 1 punkt 93, millega muudetakse paragrahvi 98 lõike 4 sõnastust ja Arvestatud Muudatusest loobutud. asendatakse sõna „tähtajaks“ sõnadega „vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul“. § 98 lõige 4 nii kehtivas redaktsioonis kui ka planeeritud muudatuse korral käsitleb olukorda, mil pakkuja ei ole esitanud nõutud dokumente või ei ole esitanud selgitusi ja seetõttu jäetakse pakkuja kvalifitseerimata. Kvalifikatsiooni kontrollimiseks täiendavate dokumentide nõudmise alus on § 104 lõige 8 ja tähtaeg tuleneb lõikest 9 (minimaalselt 5 tööpäeva). Selgitusi pakkumuses esitatu kohta küsitakse § 46 lõige 4 alusel (kolm tööpäeva). § 46 lõikes 4 ei ole seaduse eelnõu kohaselt ühtegi muudatust planeeritud teha. Eelnõu § 1 punkti 105 järgi on lisaks plaanis muuta § 104 lõike 2 punkti 2 ja lisada, et hankepass peab sisaldama hankija nõutud andmeid esitatud tingimustele vastamise kohta. Seega juhul, kui hankija on nõudnud hankepassis kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalike andmete esitamist, siis ei ole hankijal vaja ka pakkujalt täiendavaid dokumente küsida. Küll aga võib hankijal tekkida vajadus küsida selgitust või täpsustust hankepassis esitatud andmete kohta ja sellisel juhul peaks kohalduma § 46 lõige 4 ehk kolme tööpäevane tähtaeg. 330. Eelnõu § 1 punkt 108, millega täiendatakse § 104 lõikega 51 „Riigihangetes, Selgitatud Hankepass esitatakse iga osa kohta eraldi mille hankija on ühe menetluse raames osadeks jaotanud, esitatakse vajaduse üksnes vajaduse korral, mis on ka eelnõu korral hankepass iga osa kohta eraldi“. tekstis märgitud. Selline vajadus on siis, kui hankija on erinevatele osadele kehtestanud Juhul, kui muudatus tähendab, et pakkuja peab iga osa kohta esitama eraldi erinevad kvalifitseerimise tingimused. Kui hankepassi ja täitma kõrvaldamiste aluste osa, siis oleme seisukohal, et kvalifitseerimise tingimused on samad, ei ole selline muudatus tekitab lisakoormust kõikidele, eelkõige hankijatele, kes erinevate hankepasside esitamise vajadust, peavad iga hanke osa puhul sama pakkuja osas, samade tingimuste osas, vaid iga osa puhul on võimalik pakkuja eraldi kontrollima, kas hankepassi kõrvaldamiste aluste osa on korrektselt kvalifikatsiooni kontrollida ühe ja sama täidetud. hankepassi põhjal. Vajadust ei ole, kui menetlus viiakse läbi riigihangete registris, ent sellist kohustust RHS ei sisalda, mistõttu võib olla, et menetlus viiakse läbi mõnes muus elektroonilises süsteemis. Riigihangete register moodustab vajadusel erinevad hankepassid automaatselt vastavalt registrisse sisestatud andmetele. Mõni teine süsteem aga ei pruugi seda võimaldada. Samuti, kui riigihange ei ole erandlikult elektrooniline, on võimalik, et vajadusel tuleb esitada erinevad hankepassid. 331. Eelnõu § 1 punkt 146, millega lisatakse § 126 uus lõige 61, mis sätestab Arvestatud Rahandusministeerium on analüüsinud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses minimaalseks pakkumuste esitamise sotsiaal- ja eriteenuste riigihangete tähtajaks 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates. korraldamisel seatud pakkumuste esitamise tähtaja pikkust ning leidnud, et sotsiaalteenuste Teeme ettepaneku ühtlustada omavahel lihthanke ja sotsiaal- ja eriteenuste riigihangete korraldamisel seadis suisa 91% erimenetluse minimaalsed pakkumuste esitamise tähtajad. Sotsiaal- ja hankijaid pikema kui kümnepäevase tähtaja. eriteenuste hulka on valitud teenused, mille olemusest tulenevalt on Eriteenuste riigihangete korraldamisel seadis otsustatud, et nende hankimise protseduur võib olla kiirem ja lihtsam. üle kümnepäevase tähtaja ligi 68% hankijaid. Lihthankemenetluste puhul, mille hankimine peaks samuti olema kiirem ja Eeltoodust tulenevalt kasutab enamus lihtsam, on eelnõuga sätestatud pakkumuste esitamiseks 10 päeva. Seaduse hankijaid sotsiaal-ja eriteenuste erimenetluste ühetaolisuse huvides teeme ettepaneku sätestada ka sotsiaal- ja eriteenuste läbiviimisel rohkem kui kümnepäevast erimenetluste pakkumuste esitamise tähtpäevaks 10 päeva. pakkumuste esitamise tähtpäeva. Analüüsi valguses nõustume esitatud ettepanekuga seada sotsiaal-ja eriteenuste erimenetluses pakkumuste esitamise minimaalseks tähtajaks 10 päeva. 332. Eelnõu § 1 punkt 206, millega täiendatakse paragrahvi 189 lõikega 41 – Ei ole arvestatud Väikehangete vaidlustamise tähtaja vaidlustamine allpool lihthanke piirmäära. kehtestamisega ei muudeta väikehangete vaidlustamist võimalikuks, vaid see on Teeme ettepaneku jätta seaduse reguleerimisalast välja väikehangete võimalik ka kehtiva RHS alusel. Tähtaja vaidlustamise regulatsioon või sätestada selgesõnaliselt, et alla vastavate kehtestamisega saavutatakse õigusselgus, piirmäärade hanked ei ole VAKO- s vaidlustatavad. Hetkel eelnõus olev säte vastasel korral jääb üles küsimus, millise suurendab halduskoormust ja ei ole kooskõlas riigihangete majandusliku tähtaja jooksul on võimalik nendes hangetes efektiivsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Kuidas on vastavate tehtud otsuseid vaidlustada. põhimõtetega kooskõlas, kui näiteks vaidlustatakse 100 eur eeldatava maksumusega väikehange? Lisaks toob vastav regulatsioon kaasa vajaduse tekitada sisuliselt uus menetlusliik, mille puhul on vaja hakata reguleerima menetluslike toiminguid (sh otsustest teavitamise reegleid). On ilmselge, et pelgalt vaidlustamise sätte lisamisest sellisel juhul ei piisaks ja tekitatakse hankijate ning pakkujate hulgas pigem segadust. Samas menetlusreeglite lisamine ei ole proportsioonis nende hangete maksumustega. Euroopas on tavaks saanud, et väikeostude teostamist sellisel määral ei reguleerita, kuna sellega kaasnev halduskoormus ja kulu ei ole kuidagi proportsioonis nende hangete väärtusega. Senini on hankijatel ja pakkujatel olnud enamjaolt teadmine, et alla vastavate piirmäärade hanked ei ole VAKO-s vaidlustatavad. Senini aastas paari sarnase hanke vaidlustamine VAKO-s ei tähenda veel seda, et see vajaks seaduses vastavat regulatsiooni. On mõistlik ja proportsionaalne tekitada teatud piir, millest allpool jäetakse seadusandja poolt hanked reguleerimata, kuna nende mõju majandusele tervikuna on marginaalne. Seda toetab ka riigihangete üldpõhimõtete loogika, et suurema väärtusega hangetel rangemad menetlusreeglid ja väiksema väärtusega hangetel lihtsamad reeglid. Hetkel eelnõus oleva sätte ja selle kaasmõjudega liigume selgelt ülereguleerituse suunas, tõstame halduskoormust ja võtame hankijatelt ära võimalust tegeleda eeskätt suure väärtusega hangetega. Kui eelnõu väljatöötaja ei plaani vastava ettepanekuga arvestada, siis oleks hea õigusloome tavadega igati kooskõlas, kui vastavale sättele oleks tehtud ka asjakohane mõjude analüüs, sest on ilmselge, et sellel on väga arvestatav mõju nii hankijate kui pakkujate tegevusele. 333. Eelnõu § 1 punkt 209, millega täiendatakse paragrahvi 198 lõikega 41 Ei ole arvestatud Sellise kohustuse lisamine eeldaks tervet eraldi menetluskorda ning tähtaegade kehtestamist. Planeeritud muudatusega lisatakse vaidlustusmenetluse kulude hüvitamisele Samuti tuleks muuta vaidlustuse esitamise juhtum, kus hankija tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena tähtaegu, mis selliste lühikeste kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente, ent ei mööna sõnaselgelt, miinimumtähtaegadega menetlustes nagu et ta vaidlustuse omaks võtab. Teeme ettepaneku, et hanke alusdokumentide näiteks lihthankemenetlus või sotsiaal- ja vaidlustamise korral peab pakkuja olema enne alusdokumentide eriteenuste erimenetlus on niigi lühikesed. vaidlustamist pöördunud muudatusettepanekuga hankija poole riigihangete Tegemist oleks ilmselge ülereguleerimisega, registri teabevahetuse kaudu. Kui pakkuja ei ole muudatusettepanekut mille vajalikkust ei ole ettepanekus mitte vaidlustamisele eelnevalt teinud, ei pea hankija hüvitama ka vaidlustust kuidagi põhjendatud. omaks võttes vaidlustusmenetluse kulusid. 334. Eelnõu § 1 punkt 218, millega muudetakse paragrahvi 214 lõige 1 Selgitatud Vastus küsimusele, millist konkreetset käitumisviisi saab lugeda hankelepingu Planeeritud muudatusega laiendatakse RHS § 214 lg 1 dispositsioonis lubamatuks sõlmimiseks raamlepingust kätketud teokirjeldust selliselt, et lisaks esimesele teoalternatiivile (i) hanke- hälbivatel tingimustel, sõltub iga või raamlepingu sõlmimisele riigihanke alusdokumentides sätestatust üksikjuhtumi asjaoludest. erinevatel tingimustel, on edaspidi vaadeldava sätte järgi karistatavad ka järgmised käitumisalternatiivid: (ii) hanke- või raamlepingu sõlmimine Nagu on märgitud ka käesoleva seaduse eelnõu edukaks tunnistatud pakkumuses ettenähtust erinevatel tingimustel; (iii) seletuskirjas, on RHS § 214 lg-s 1 sätestatud hankelepingu sõlmimine raamlepingus ettenähtust erinevatel tingimustel. süüteokoosseisu dispositsioon siseviiteline, s.t seda tuleb sisustada viidetega RHS-i nendele Planeeritud muudatusega lisanduva teokirjelduse III (hankelepingu sätetele, milles on reguleeritud nõudeid hanke- sõlmimine raamlepingus ettenähtust erinevatel tingimustel) tuvastamine ei või raam-lepingu sõlmimisele (vt. RHS § 120 ole seaduses reguleeritud piisava täpsusega, et sätestada seda karistatava lg 1, § 125 lg 8, § 126 lg 10, § 141 lg 7, § 144 käitumisviisina. lg 2, § 30). Nõnda sätestab RHS § 120 lg 1, et hankeleping tuleb sõlmida riigihanke Tänasel päeval on faktiliselt ebamäärane, mida loetakse näiteks ühe alusdokumentides ette nähtud tingimustel ning pakkujaga raamlepingute puhul hankelepingu sõlmimiseks raamlepingust vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. erinevatel tingimustel. Lahtised tingimused ei ole ühe pakkujaga Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sõlmitavates raamlepingutes lubatavad. Samas ei ole hankijate jaoks tänaseni kui hankelepingu saaks sõlmida riigihanke üheselt mõistetav, millised tingimused on ühe pakkujaga raamlepingus alusdokumentidest ja edukast pakkumusest käsitletavad lahtistena. Riigihangete direktiiv 2014/24/EL art 33 ei täpsusta, teistsuguse sisuga, muutuks riigihanke kui palju võib ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingus olla lahtiseks jäetud menetlus mõttetuks. Raske on põhjendada, aspekte. Säte ütleb üksnes, et raamlepingul põhinevate lepingute puhul ei miks on tarvis läbi viia menetlust, mille tohi ühelgi juhul asjaomases raamlepingus sätestatud tingimusi oluliselt lõppedes võivad hankija ja pakkuja sõlmida muuta, eriti juhul kui hankelepinguid sõlmitakse ühe pakkujaga. Esialgset hankelepingu, mille sisu ei kattu riigihanke pakkumust on võimalik vajaduse korral täiendada. Nimetatud artiklist alusdokumentides ning (hanketingimustele) tulenevalt muudetakse küll ka RHS § 30 lg 3 teist lauset, kuid Rektorite vastavaks ja (hanketingimustes ette nähtud Nõukogu hinnangul ei ole siiski endiselt piisavalt õigusselge, millist pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel) käitumisviisi saab lugeda just nimelt raamlepingu tingimuste muutmiseks. edukaks osutunud pakkumuses kajastatuga (vt. RKKKo 10.10.2014, nr 3-1-1-46-14, p 11.2). Teeme ettepaneku antud teokirjeldust mitte karistatavaks muuta, kuna Tulenevalt RHS § 29 lg-st 1 kehtib RHS § 120 hankijatel ei ole piisavalt selgust, kuidas antud teo toime panemist vältida. lg-s 1 hankelepingu kohta sätestatu ka raamlepingu sõlmimisel, ka raamleping tuleb sõlmida riigihanke alusdokumentides ja edukas pakkumuses ette nähtud tingimustel. Kuivõrd raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul täidab raamleping sisuliselt riigihanke alusdokumendi ülesannet, sätestades siduvalt hankelepingu sõlmimiseks vajaliku raamistiku, kehtivad eelöeldud nõuded ja põhimõtted ka raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel. RHS § 30 lg 1 kohaselt lähtutakse raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel raam-lepingu tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud korrast. Näiteks keelab RHS § 30 lg 2 laiendada raamlepingu alusel sõlmitava hankelepinguga hankijate ja pakkujate ringi. Vastavalt RHS § 30 lg-le 3 tuleb ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel lähtuda raamlepingus endas toodud tingimustest. Mitme pakkujaga raamlepingu korral on hankijal kolm võimalikku valikut: (i) kui raamlepingus ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, korraldab hankija minikonkursi (RHS § 30 lg 4); (ii) kui raamlepingus on sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, saab hankija valida, kas sõlmib hankelepingu minikonkurssi korraldamata (RHS § 30 lg 6 p 1) või (iii) kohaldab osaliselt raamlepingu tingimusi ja osaliselt mini-konkurssi (RHS § 30 lg 6 p 2). Seejuures, kui RHS-i kohaselt on minikonkursi korraldamine kohustuslik ning hankija seda kohustust ei täida, siis võib olla täidetud RHS § 215 lg 1 koos-seis (minikonkurss on riigihanke menetlus). Kuna eelöeldust on seaduses sätestatud juhtudel võimalikud erisused, nt. RHS § 70 lg 2 näeb konkurentsipõhises läbi-rääkimistega hankemenetluses ette läbirääkimiste pidamise pärast esialgse pakkumuse esitamist (läbirääkimised ei ole lubatud üksnes hindamiskriteeriumide ja läbiräägitavate hanke- tingimuste miinimumtaseme üle) või RHS § 30 lg 3, mille teine lause lubab ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel hanke-lepingu sõlmimisel esialgset pakkumust täpsustada (sealjuures raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata) (Eelnõu p-ga 21 asendatakse § 30 lg 3 teises lauses sõna „täpsustada“ sõnaga „täiendada“), on Eelnõu § 1 punktis 218 ette nähtud, et loetletud tegevused täidavad väärteokoosseisu üksnes siis, kui nendega rikutakse RHS-is sätestatud nõudeid. Seega, kui mistahes RHS-i 1.-6. ptk sättest tuleneb hankijale õigustus lepingu sõlmimisel hanke alusdokumendist, pakkumusest või raamlepingust hälbida, siis selline käitumine karistatav ei ole. Lepingu sõlmimine alus- dokumentidest, edukast pakkumusest või raamlepingust erinevatel tingimustel on väärteona karistatav üksnes siis, kui sellega rikutakse ühtlasi RHS-is sätestatud nõudeid. Kui lepingu sõlmimisel hälbitakse riigihanke alusdokumentides, edukaks tunnistatud pakkumuses või raamlepingus ettenähtust ja sellise kõrvalekalde saab lugeda RHS-iga kooskõlas olevaks (RHS-is sätestatud nõuete rikkumine puudub), puudub objektiivne süüteokoosseis ning RHS § 214 järgi karistatavast teost õiguslikult relevantselt rääkida ei saa. Mööndes, et riigihangete teostamisel võib hankija puutuda kokku õiguslikult keeruliste küsimustega (vrd. RKHKm 15.11. 2010, nr 3-3- 1-57-10, p 20), juhime tähelepanu sellele, et õigusliku ebaselguse korral on hankijal võimalik küsida RHS-i rakendamise küsimuses nõustamist Rahandusministeeriumilt (RHS § 180 p 2). Ühtlasi sätestab KarS § 39 lg 1, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Vältimatu keelueksimus keerukas õigus- küsimuses on süüd välistav asjaolu. Keelueksimusega seoses on Riigikohus edastanud, et kui sündmusele annavad ebaõige juriidilise hinnangu suurte õigusteadmistega inimesed, kellel on võimalik juhtunut tagantjärele ilma ajalise surveta analüüsida, ei saa õiguslikku väärarusaama heita ette juriidilise hariduseta menetlusalusele, kes pidid tegutsema suure ajalise surve all (vt. RKKKo 30.05.2016, nr 3-1-1-33-16, p 22.1). 335. Täiendada raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise regulatsiooni ja Ei ole arvestatud Euroopa Komisjon on selgitanud, et riigihanke lisada, et analoogselt lihthankemenetlusega on lubatud pidada pakkujatega direktiivides on läbirääkimised lubatud üksnes läbirääkimisi. kindlalt määratletud riigihanke menetlustes ning nendes menetlustes, sh minikonkursil, Kui hankelepingu sõlmimiseks korraldatakse kõikide raamlepingu osapoolte kus läbirääkimisi sõnaselgelt ette nähtud ei ole, vahel minikonkurss, siis analoogselt lihthankemenetlusega võiks olla ei ole need ka lubatud. võimalus pakkujatega vajadusel läbirääkimisi pidada tingimusel, et tagatud on võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete täitmine. See aitaks kaasa halduskoormuse vähendamisele ning hoiaks oluliselt kokku ajaressurssi, kui läbirääkimiste käigus oleks pakkumuste sisus võimalik teatud ulatuses läbi rääkida ja väikeste ebakõlade tõttu ei peaks korraldama uut minikonkurssi. Selline võimalus võiks olla raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute puhul, mille maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, sarnaselt elektroonilise teabevahetuse kohustuse rakendamisega. 336. Tähtajad § 46. Selgitused ja §115 lg 1 Ei ole arvestatud Pakkujale antav tähtaeg on vajalik selleks, et pakkujal oleks võimalik anda piisav ja Riigihangete seadus ei sätesta erinorme tähtaegade arvutamise osas, välja adekvaatne selgitus oma pakkumuse arvatud § 192 lg 6 puhul. Paragrahv 46 lg 4 ja §115 lg 1 rakendamisel tuleks maksumuse kujunemise kohta. Tegemist ei ole seega lähtuda Riigikohtu lahendi 3-2-1-123-07 analoogiast (VAKO 16- seesuguse selgitusega, mida võiks võrrelda 18/193025, p 12-14) ehk, et § 46 lg-s 4 ja §115 lg 1 sätestatud tähtaeg hakkab hankija antava selgitusega riigihanke üldjuhul kulgema nii, et teade loetakse kätte saaduks järgmisel tööpäeval alusdokumentide kohta, mis sisaldab üksnes pärast selle saatmist. Tähtaeg hakkab aga kulgema teate kätte saamisele esitatud tingimuste tõlgendamist. Pakkuja järgmisest tööpäevast. antavast selgitusest oleneb tema pakkumuse aktsepteerimine või tagasi lükkamine, mis on Antud tõlgenduse kohaselt, kui hankija esitab pakkujale reedel küsimuse pakkuja jaoks väga olulise kaaluga. põhjendamatult madala maksumuse kahtluse kohta, loetakse see kätte saaduks esmaspäeval, tähtaeg hakkab kulgema teisipäevast, mis tähendab, et hankija peab selgitust ootama kuni järgmise nädala esmaspäevani ( 10 kalendripäeva). Arvestades, et hankija peab pakkuja teabepäringutele vastama kolme tööpäeva jooksul ja tähtaeg hakkab kulgema küsimuse esitamisele järgnevast tööpäevast, on pakkujale jäetud vastamise ajad võrreldes hankijaga ebaproportsionaalselt pikad. Teeme ettepaneku vastamise tähtajad ühtlustada, hakates ka pakkujapoolselt vastamise tähtaega lugema sarnaselt hankijale kohaldatavast. 337. RHS §122 lg 5 alltöövõtjate kontroll ehitustööde hankelepingute ja Ei ole arvestatud Alltöövõtjate kontrollimise hõlbustamiseks on ehitustööde kontsessioonilepingute korral riigihangete registris olemas vastav tööriist, mistõttu ei saa nõustuda väitega, et see tekitab RHS §122 lg 5 alusel alltöövõtjate kontrollimine tekitab hankijatele hankijatele ebamõistliku töökoormuse. ebamõistliku halduskoormuse. Enamiku Eesti hankijate põhitegevus ei ole Alltöövõtjate kontrollimine registri kaudu on maksualase käitumise kontrollimine ja ei ole mõistlik nõuda, et hankija peab automatiseeritud ega tekita negatiivset kontrollima regulaarselt alltöövõtjatena kasutatavate isikute kõrvaldamise rakenduspraktikat. aluseid. Ehituslepingute täitmisega ei tegele enamikes asutustes hangete läbiviimisega tegelevad isikud, mis tähendab, et neil puudub lepingu täitmise käigus võimalus iseseisvalt kontrolli teostada. Teeme ettepaneku, et ka ehitustöödes oleks alltöövõtjate kontrollimine hankija jaoks vabatahtlik sarnaselt muude asjade- ja teenuslepingutega. Peatöövõtja kohustus on kaasata alltöövõtjad, kellel on maksukohustused täidetud ja ei esine muid kõrvaldamise aluseid. Alternatiivselt teeme ettepaneku, et alltöövõtjate kõrvaldamise aluste kontrollimine on ehitustööde hankelepingutes kohustuslik alates rahvusvahelisest piirmäärast. 338. Mõiste „lihthange“ ja „lihthankemenetlus“ Selgitatud Mõisteid ei ole RHS-s paralleelselt kasutatud. Lihthankemenetlus tähistab riigihanke Teeme ettepaneku ühtlustada seaduses lihthankega seonduv mõiste kasutus menetlust, mõiste lihthange on kasutusel ja määrata ühtsena seaduses kasutatavaks mõisteks „lihthange“. Käesoleval üksnes piirmäära tähistamiseks, kuivõrd hetkel kasutatakse mõlemat mõistet seaduses paralleelselt, mis tekitab piirmäär ei ole riigihanke menetlusel, vaid segadust. Mõiste „lihthange“ oleks seaduses korrektsem, kuna lihthanke riigihankel. puhul ei ole tegemist hankemenetlusega nii direktiivi kui ka riigihangete seaduse kontekstis. Lihthanke puhul sõna „hankemenetlus“ võib ekslikuilt jätta mulje, et sellele kohaldatakse automaatselt seaduse 2. peatükki. 339. RHS § 119 lg 3 täiendamine Ei ole arvestatud Muudatusettepanek on põhjendamata. Pakkumuse tagasivõtmise põhjuseid võib olla Teeme ettepaneku lisada regulatsioon RHS § 119 lõikele 3 olukorraks kui väga erinevaid, sh võib olukord turul juba ühe hankes on ainult üks pakkuja, kes võtab edukaks tunnistamise järgselt hankemenetluse ajal väga drastiliselt muutuda, pakkumuse tagasi. mistõttu võib olla ebaproportsionaalne nõuda pakkujalt hankelepingu sõlmimist riigihankes Teeme ettepaneku lisada RHS § 119 lg 3 teine lause järgmises sõnastuses: välja kuulutatud tingimustel, liiatigi võrrelda „Juhul kui riigihankes esitati ainult üks pakkumus, on hankijal õigus esitatud pakkumust järgmises riigihankes käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud edukalt pakkujalt nõuda kahju esitatavate pakkumustega, kuivõrd hankija ei hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmises hankija poolt pruugi järgmist riigihanget üldse välja sama hanke eseme suhtes korraldatud riigihankes edukaks tunnistatud kuulutada samas mahus ega samadel pakkumuse maksumuse positiivse vahe ning kõigi võimalike lisakulude tingimustel. ulatuses, mis hankijal tuleb kanda seoses uue riigihanke korraldamisega.“ 340. RHS § 194 lg 5 muutmine Ei ole arvestatud Kehtiv 3-tööpäevane tähtaeg hankija ja kolmanda isiku vastuse esitamiseks ei vaja Teeme ettepaneku kaaluda RHS § 194 lg 5 muutmist, mis seab hankijale muutmist, kuna selle probleemi lahendamiseks kohustuse esitada vaidlustusele kirjalik vastus kolme tööpäeva jooksul. on RHS-is juba praegu võimalused Nimetatud vastamise tähtaeg ei ole proportsionaalne vaidlustuse esitajatele olemas: RHS § 194 lg 7 alusel võib antud vaidlustuse esitamise tähtaegadega. Näiteks peab vaidlustaja esitama vaidlustuskomisjon pikendada vaidlustusele raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise menetluse korral kirjaliku vastuse esitamise tähtaega ning vaidlustuskomisjonile vaidlustuse seitsme päeva jooksul, alates päevast, kui praktikas on vaidlustuskomisjon mõistlikkuse vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide piires esitatud taotluste puhul need ka alati kahjustamisest, kuid hankija peab vaidlustusele vastama 3 tööpäeva jooksul. rahuldanud (jättes kõrvale üksikud taotlused Mööname, et RHS § 194 lg 7 alusel on võimalik taotluse alusel pikendada pikendada vastuse esitamist paari nädala või vaidlustusele kirjaliku vastuse esitamise tähtaega, kuid hankija ei saa olla kuu võrra, nt seoses kellegi puhkusega vms). kindel selles, et vaidlustuskomisjon nimetatud tähtaega pikendab. On õige, et kõigile menetlusosalistele ning vaidlustuskomisjonile on Toome näitena välja olukorra, kus hankija saab vaidlustuskomisjonilt vaidlustusmenetluses sätestatud väga vaidlustuse koopia kolmapäeval ja hankija edastab vaidlustuskomisjonile lühikesed menetlustähtajad, samas on üks taotluse vaidlustuse pikendamise vajadusest kolmapäeva õhtul või põhjendusi vaidlustusmenetluse kui sellise neljapäeva varahommikul. Hankija ei saa olla kindel, et vaidlustuskomisjon olemasolule üldse, selle kiirus. taotluse rahuldab. Nimetatud olukord võib viia selleni, et hankijal on jäänud Muudatusettepaneku osas on konsulteeritud ka vaidlustusele vastamiseks maksimaalselt üks tööpäev olukorras, kus vaidlustuskomisjoniga. vaidlustuskomisjon vastab hankijale neljapäeval või reedel ja leiab, et taotlust ei rahuldata. Nõustume, et väiksema mahuga hangete korral on hankijal vaidlustusele kirjaliku vastuse koostamine väiksema ajaressursiga ja on mõistetav seaduseandja poolt sätestatud 3 tööpäevane vastamistähtaeg, kuid proportsionaalsuse mõttes on õiglasem, et ka hankijatele antakse keerukamate/mahukamate vaidlustustele vastuse koostamiseks pikem tähtaeg. Selleks, et vältida RHS-i ülereguleerimist teeme ettepaneku, et hankijal on õigus esitada kõikidele vaidlustusele kirjalik vastus viie tööpäeva jooksul. 341. Teeme ettepaneku lisada riigihangete seadusesse uus säte, kus Ei ole arvestatud Ettevõtja, kellel esineb kõrvaldamise alus, menetlusosalisele, kelle suhtes tehakse kõrvaldamise aluste kontrolli peab tegema selle kohta märke hankepassi. tulemusena ebasoodne otsus, antakse võimalus esitada kirjalikus vormis oma Samas on igal ettevõtjal, kellel kõrvaldamise arvamus ja vastuväited. alus esineb, võimalik võtta heastamismeetmeid ning, tehes hankepassi Lisaks riigihangete põhimõtetele kuulub Euroopa Liidu aluspõhimõtete märke kõrvaldamise aluse olemasolu kohta, hulka/kohaldamisele põhimõte olla ära kuulatud (20. detsembri 2017. aasta avaneb võimalus meetmete võtmist kinnitada kohtuotsus Prequ’ Italia, C-276/16, EU:C:2017:1010, punktid 45 ja 46 ning ning esitada meetmete kohta ka omapoolne seal viidatud kohtupraktika; C-387/19). kirjeldus või selgitus. Kui hankepassis sellised märked ja selgitused sisalduvad, tuleb hankijal Nimetatud säte mängib erilist rolli juhtudel, kus pakkuja kõrvaldatakse kõrvaldamise aluse kohta käivad asjaolud välja hankemenetlusest. Täna ei anna RHS sõnaselgelt edasi kohustust rakendada selgitada, andes muuhulgas asjaomasele riigihankemenetluses HMS § 40 ja hankijatel on ebaselge, kas ja millisel ettevõtjale võimaluse esitada võetud juhul tuleb nimetatud põhimõtet rakendada. heastamismeetmete kohta tõendeid. Seega on ettevõtjale ärakuulamisõigus juba kehtiva RHS Praktikas peab hankija näiteks enne, kui ta otsustab RHS § 95 lg 4 p 8 alusel § 97 alusel tagatud. pakkuja kõrvaldada, kuulama ära ka pakkuja selgitused. Antud viidet aga RHS-s otsesõnu ei ole. Teeme ettepaneku, et juhtumitele, kus hankijal on kohustus pakkuja ära kuulata (anda võimalus oma seisukohtade esitamiseks), on otsesõnu sätestatud RHS-s. 342. Eelnõu seletuskirja mõjude hinnangu punktis 6.2 „Kavandatavad Arvestatud Seletuskirja muudetud. muudatused raamlepingut reguleerivates sätetes (muudatused §-s 30)“ käsitletakse asjaolu, et kuni 2019. aasta sügiseni olid hankijad ekslikul arvamusel, et pakkumuste hindamise kriteeriumid ja vajadusel kvalifitseerimise tingimused võivad selguda alles minikonkursil. „Eksimus tuli ilmsiks nõustamistegevuse käigus, millele järgnevalt avaldas Rahandusministeerium oma veebilehel juhise, kuidas tuleks raamlepingus hindamiskriteeriume sätestada ning toimunud on ka mitmed vastavasisulised ettekanded riigihangete koolituste raames. Õige tõlgendus on läbi rakendusüksuste koolituste jõudnud hankijateni, kelle sõlmitud raamlepingud on rahastatud struktuurivahenditest, millest tulenevalt on ebakõlad raamlepingutes 2020. aasta jooksul parandatud. Seega ei oma muudatus mõju rahastamisotsustele seoses RHS rikkumisega.“ Juhime tähelepanu asjaolule, et struktuurvahenditest tehtud kulude kontrollimisel rakendatakse rikkumisi tagasiulatuvalt ja seetõttu mõjutab antud muudatus oluliselt hankijate rahastamisotsuseid. Samuti tuleb arvestada, et kui Rahandusministeerium tegi selgituse riigihangete registris avalikuks 02.12.2019, siis hankijatel ei olnud võimalik sellest päevast alates kõiki kehtivaid raamlepinguid kehtetuks tunnistada ja koheselt uusi lepinguid sõlmida. Rahvusvaheliste hangete ettevalmistamine võtab aega kuni pool aastat ja nende läbiviimine veel täiendavad kuni kuus kuud. Lisaks annab nimetatud säte õiguse nõuda tagasiulatuvalt struktuurvahenditest saadud rahastuse toetusi nendelt projektidelt, mille osas on hankemenetlused tänaseks lõppenud. Juhul kui jäetakse eelnõu seletuskiri sõnastusega, kus tegemist on n-ö ainult hankijate süül tehtud menetlusveaga, siis leiame, et nimetatud muudatus avaldab olulist mõju rahastamisotsustele, sest see annab aluse rahalistele tagasinõuetele tagasiulatuvalt. Seaduse tänane sõnastus ei anna aimu sellest, et minikonkursil ei olnud lubatud vajadusel sätestada täiendavaid hindamiskriteeriume. Nimetatud uuele seisukohale on viidanud ka mainekas advokaadibüroo oma kodulehel, mis on kättesaadav:https://www.pwclegal.ee/et/uudised/suur- mure-raamlepingutega.html. Enamus hankijaid kajastas (vastavalt kehtiva RHS §-le 30 lg 7 sõnastusele) raamlepingutes, milliseid raamlepingu tingimusi võib minikonkurss käsitleda, kuid ei teinud seda uue tõlgenduse kohaselt piisava täpsusastmega. Teeme ettepaneku mõjude hinnangut täpsustada ja kajastada ka asjaolu, et täna kehtiv seadus ja selle tõlgendused kuni aastani 2019, ei viidanud asjaolule, et hindamiskriteeriumide kasutamine tuleb raamlepingus sätestada ammendavalt ja neid ei ole lubatud näidata loeteluna. Ühtlasi ei ole me nõus hinnangus antud väitega, et muudatus ei oma mõju rahastamisotsustele seoses RHS rikkumisega. Vastupidiselt leiame, et mõju rahastamisotsustele on oluline. 343. Eelnõu punkti 41 seletuskirja esimene lõik sisaldab lõpus lauset „Samas ei Arvestatud Seletuskirja muudetud. ole konkreetse raamatu soovimisel soetada hoopis samaväärset raamatut.“ Selles lauses on mingid sõnad puudu… Näiteks võiks see lause olla: „Samas ei ole konkreetse raamatu soovimisel võimalik soetada hoopis samaväärset raamatut.“ RIIGI KINNISVARA AS 344. § 1 p 16 - kavandatav § 181 lg 9 – eelnõus esineb sõnas „sõlmida“ trükiviga Arvestatud Eelnõu parandatud. 345. § 1 p 19 - kavandatav § 27 lg 2 – eelnõus on sõnastus „Riigihanke korral, Ei ole arvestatud Täiendus on vajalik, kuivõrd ilma selleta tekib mis ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud ja mille eeldatav segadus, millisest piirmäärast käib jutt, kui maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise konkreetsele riigihanke liigile ei ole eraldi piirmääraga, kui käesolev seadus selle riigihanke kohta riigihanke piirmäära riigihanke piirmäära sätestatud – kas lihthanke või rahvusvahelisest piirmäärast. Selline ei sätesta,…“. Allajoonitud osa on üleliigne. Sõnastus "vähemalt võrdne segadus on kehtiva seaduse pinnalt juba riigihanke piirmääraga" hõlmab ühtlasi ka rahvusvahelist piirmäära. tekkinud, mistõttu on täiendus väga vajalik. 346. § 1 p 27 - kavandatav § 37 lg 3 - kui lisandus „samal ajal“ on tõesti vajalik Arvestatud Eelnõu muudetud. (võttes arvesse, et pakkujate võrdse kohtlemise nõue juba on §-s 3, siis oleks parem sõnastus "samaaegselt" või üheaegselt". Ka seletuskirjas on kasutatud sõna "samaaegselt". 347. § 1 p 34 - kavandatav § 47 lg 1 p 13 – Riigihanke praktilise korraldamise Selgitatud Soovitame registri kasutust puudutavate osas tekib küsimus, kuidas kanda riiklikusse riigihangete registrisse küsimustega pöörduda registri kasutajatoe pakkumuse läbivaatamata jätmine. poole. 348. § 1 p 48 - kavandatav § 70 lg 61 – Sõnastuses „Hankija teavitab kõiki Arvestatud Eelnõu muudetud. menetluses osalevaid pakkujaid, kelle pakkumusi ei ole käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt kõrvale lükatud, samal ajal kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis…“ oleks alla joonitud sõna asemel parem sõnastus "samaaegselt" või üheaegselt". 349. § 1 p 52 - kavandatav § 77 lg 4 p 21 - P 52. EK otsusest nr C387/19 ei tulene, Arvestatud Eelnõu muudetud. et tõendid heastamismeetmete kohta tuleb tingimata esitada koos pakkumusega (vt p 27-30). Seega on see täiendus täiesti ebavajalik ning tuleks jääda selle juurde, et heastamisdokumendid võib esitada ka hilisema menetluse käigus. 350. § 1 p 57 - kavandatav § 82 lg 1 - võttes arvesse § 82 lg 11 muudatust, teeme Arvestatud Eelnõu muudetud. ettepaneku asendada sõnastus „muudetud hanketeate registris avaldamisest“ sõnastusega "muudetud hanketeate registrile esitamisest", kuivõrd direktiivist tulenevalt hakatakse tähtaegu lugema alates teate ELT-sse esitamisest, mitte avaldamisest. 351. § 1 p 62 - kavandatav § 83 lg 71 – Eelnõu sõnastuses jääb ebaselgeks, kus Selgitatud Märkus ei ole esitatud muudatuse kohta, peab olema hankija nõue vaidlustatud. Kas kohtus või esitatakse hankijale kuivõrd nõude vaidlustamise andmed tuleb endale vastulause? registrile esitada ka kehtiva seaduse kohaselt. Vaidlustamise all on mõeldud igasugust vastu vaidlemist, sh kohtule esitatavat tsiviilhagi aga ka vastulause esitamist hankijale endale. 352. § 1 p 68 - kavandatav § 91 lg 1 – Eelnõu sõnastusest jääb mulje, nagu oleks Arvestatud Eelnõu muudetud. mainitud eraldi pakkujat ja edukat pakkujat. Tegelikult peaks käima säte üksnes eduka pakkuja kohta. 353. § 1 p 70 - kavandatav § 91 lg 4 p 6 – Eelnõu säte reguleerib pakkumuse Arvestatud Eelnõu muudetud. tagasilükkamist RHS § 111 lõike 7 alusel. Tegelikult § 111 lg 7 alusel pakkumust ei lükata tagasi, vaid see jäetakse läbi vaatamata. 354. § 1 p 71 - kavandatav § 93 lg 1 punktid 4, 5 ja 6 ning § 94 lg 1 p 2 – Täpsem Ei ole arvestatud Muudatuse mõtteks ongi see, et tähtaja sõnastus oleks "registri kaudu väljaannete talitusele", sest hankija esitab arvestust tuleb alustada mitte registrile andmed tegelikult riiklikule riigihangete registrile, kes esitab need omakorda esitamisest vaid ELT-le esitamisest. Pakutud ELT-le. muudatusettepaneku sisseviimise korral jätkuks praegune olukord, mille tulemusel võiks tõlgendada sätet nii, justkui algaks arvestus teate registrile esitamisest. Eeltoodust tulenevalt jääb ettepanek arvestamata. 355. § 1 p 75 - kavandatav § 95 lg 1 p 1–3 - Teeme ettepaneku asendada §-s 95 Ei ole arvestatud Sõnade asendamine ei ole vajalik, kuivõrd sõna "hankemenetlus" vastavas käändes sõnaga "riigihange", kuna antud viited, milliseid sätteid teistes riigihanke sätteid kasutatakse kõigis riigihangetes, mitte ainult hankemenetlustes. menetlustes kasutatakse, näitavad piisavalt selgelt, mida tuleb rakendada. 356. § 1 p 79 - kavandatav § 95 lg 4 p 8 - Normitehnika eeskirja § 15 lg 4 sätestab, Selgitatud Muudatus ei puuduta ainsuse või mitmuse et „eelnõus eelistatakse ainsuslikku vormi, välja arvatud juhul, kui ainsuse ja kasutamist, mille kasutus on samasugune mitmuse eristamisel on õiguslik tähendus". Milline on siinkohal mitmuse võrreldes kehtiva seadusega, vaid seda, kas lisamise õiguslik tähendus? rikutud on hankelepingu või hankelepingute olulisi või ebaolulisi tingimusi. 357. § 1 p 80 - kavandatav § 95 lg 4 p 9 – Ettepanek on asendada eelnõus olevas Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9 loobutud, sõnastuses „…ei suuda esitada…“ sõnadega „…ei esita…“. kuivõrd kehtiv sõnastus vastab direktiivi sõnastusele. 358. § 1 p 89 - kavandatav § 96 lg 31 - Seletuskirjas seisab, et hankemenetlustes, Arvestatud Eelnõu muudetud. Ka hankepassita kus hankepassi ei nõuta, kuid kõrvaldamise aluseid kontrollitakse, peab menetlustes võib hankija kvalifitseerimise kehtima põhimõte, et asjatuid dokumente ei küsita. Tekkis küsimus, et kuidas tingimuste kontrollimiseks kasutada nii endal on kvalifitseerimisdokumentidega? olemasolevaid kui ka andmekogu andmeid. 359. § 1 p 92 - kavandatav § 99 lg 4 – Kuna lõiget 4 ei ole kehtivas seaduses ega Arvestatud Eelnõu muudetud. ka eelnõus, siis tuleks viide §-le 99 siit välja jätta. Seda enam, et eelnõu kohaselt läheb § 99 tervikuna muutmisele. 360. § 1 p 93 - kavandatav § 98 lg 4 - Juhime tähelepanu, et § 46 lg 4 võimaldab Arvestatud Tähtaja muutmisest loobutud, kehtib üldine 3 kvalifikatsiooni tõendamiseks esitada andmeid 3 tööpäeva jooksul. Palume tööpäevane tähtaeg. tähtajad ühtlustada. 361. § 1 p 96 - kavandatav § 99 lg 1 - Juhime tähelepanu, et teatud menetlustes, Selgitatud Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses sätestab nt eriteenuste menetlustes ei ole RHRi hanketeates lahtrit "Kutsetööga hankija kvalifitseerimise tingimused lähtuvalt tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse kuulumisega seotud sotsiaal- ja eriteenuste eripärast ega ole seotud nõuded". §-des 99̶ 101 sätestatuga. 362. § 1 p 100 - kavandatav § 103 lg 3 - Seletuskirjas läheb jutt ühispakkujatele. Selgitatud Muudetav säte kohaldub nii ühispakkumuse Ent siinkohal (lg 3 puhul) ei ole tegemist ühispakkujate, vaid alltöövõtjale korral kui ka alltöövõtja näitajatele tuginemise tuginemisega. korral. 363. § 1 p 102 - kavandatav § 103 lg 6 - Seletuskirja 1. lause on väga segane Arvestatud Seletuskirja muudetud. (tõenäoliselt poolik). 364. § 1 p 108 - kavandatav § 104 lg 51 - Selle sätte vajadus jääb arusaamatuks Selgitatud Hankepass tuleb vajadusel esitada osadeks ning praktikas ka mitte rakendatavaks. Olukorras, kus on erinevates hanke jaotatud riigihankes erinevate osade kohta siis, osades erinevad kvalifitseerimistingimused, ei ole keeruline esitada kõik kui riigihanke läbi viimiseks ei kasutata vajalikud andmed ühes hankepassis. Samuti tekib küsimus, mis juhtub, kui riigihangete registrit. Sellisel juhul tuleb hankija nõuet esitada igas osas eraldi hankepass, ei täideta? hankepass täita mõnes muus hankepassi rakenduses ning kui see rakendus ei võimalda ühes hankepassis näidata kvalifitseerimise tingimusi selliselt nagu hankija on nõudnud, tulebki osade lõikes esitada erinevad hankepassid. Samuti ei ole võimalik hankepassi registris täita nende alltöövõtjate kohta, kelle näitajatele ettevõtja ei tugine, ent hankijal on õigus neile alltöövõtjatele ka tingimusi sätestada. Kui riigihange viiakse läbi registris ning alltöövõtjatele eraldi tingimusi sätestatud ei ole, arvestab registri kasutajaliides hankepassi moodustamisel riigihanke osades esitatud kvalifitseerimise tingimustega ning moodustab vajalikud dokumendid ise ning kasutaja vaates muudatusi ei ole. 365. § 1 p 120 - kavandatav § 115 lg 21 - Viimane lause tundub üleliigne. Kui Selgitatud Lause on vajalik selguse eesmärgil, et hankijal riigihanke alusdokumentides ei ole teisiti ette nähtud, siis ju automaatselt oleks selge, millised on tema kohustused siis, kohaldub seaduses toodu. kui ta ei ole erinevat kõrvalekalde protsenti riigihanke alusdokumentides sätestanud. Vastasel korral võib tekkida väärarusaam, et ilma kõrvalekalde protsendi sätestamiseta ei ole hankijal lg 2 kohaldamise kohustust. 366. § 1 p 123 - kavandatav § 122 lg 2 - Tundub vajaliku muudatusena üksnes Selgitatud Lause muutmise eesmärk on selguse loomine, sätet grammatiliselt tõlgendades. Kui on võimalik küsimust tõlgendamisega et lauset ei oleks vaja tingimata asuda erinevate ära lahendada, siis ei peaks seadust muutma. meetoditega tõlgendama. 367. § 1 p 131 - kavandatav § 123 lg 1 p 5 ja p 6 – Mõlemas punktis tuleks sõna Arvestatud Eelnõu muudetud. „pakkuja“ asendada sõnaga „ettevõtja“, kuna tegemist ei ole antud kontekstis õige terminiga, sest § 123 saab rakendada pärast hankelepingu sõlmimist, mil lepingu osapooleks ei ole enam pakkuja. Ühtlasi teeme ettepaneku punkti 6 viimases lauses kustutada viimane sõna „pakkuja“, sest sätte mõte jääb ka pärast termini kustutamist samaks. 368. § 1 p 134 - kavandatav § 124 lg 1 - Eelnõud tuleks täiendada võimalusega, Ei ole arvestatud Kuivõrd tegemist on esiteks riigihankeõiguse mis on kirjas paragrahvi 122 lõikes 71, so võimalusega anda maksuvõlg sekkumisega võlaõigusesse, mida tuleks hoida kõrvaldada. Seletuskirjas on kirjas, et kõrvaldamise õigust saab hankija minimaalsena ning teiseks hankija õiguse, kasutada näiteks juhul, kui kõrvaldamise aluse olemasolu ohustab mitte kohustusega, tuleks hoiduda täpsete hankelepingu nõuetekohast täitmist või on ettevõtja muutunud hankija jaoks mehhanismide sätestamisest, mis puudutab ebausaldusväärseks. Vastav eeldus oleks otstarbekas seadusesse kirja panna. hankija õigust hinnata, kas kõrvaldamise aluse olemasolu mõjutab hankelepingu täitmist või ettevõtja usaldusväärsust hankija silmis sedavõrd, et see tingib lepingulise suhte lõpetamise. Kui RHS sätestaks hankijale väga konkreetse kohustuse enne hankelepingu üles ütlemist või sellest taganemist hinnata pakkuja võetud heastamismeetmeid, tuleks ette näha ka vastav tagajärg, mis võib ebakohaselt mõjutada hankija ja ettevõtja võimalusi olukorda lahendada. Näiteks juhul, kui tegemist on maksuvõlaga ning RHS näeks ette, et hankija peab andma ettevõtjale teatud tähtaja selle tasumiseks või ajatamiseks, siis tuleks ette näha ka, mis saab siis, kui ettevõtja tähtajaks maksuvõlga ei tasu ega ajata. Samas peaks hankijal isegi sellisel juhul olema võimalik arvesse võtta asjaolusid, mis siiski tingiksid hankelepingu täitmise jätkamise. Seetõttu leiame, et hankijal tuleks tõesti enne võlasuhte lõpetamist kaaluda kõiki asjaolusid ning anda ettevõtjale võimalus ka asjaolusid omapoolt selgitada, ent sellise regulatsiooni seadussesse lisamine võib hankija ja ettevõtja võimalusi asjaolusid selgitada pigem pärssida. Tegemist on olukorraga, kus hankemenetlus on lõppenud ning kehtivad üldised võlaõiguslikud printsiibid, mistõttu on hankija ja ettevõtja omavaheline suhtlemine vaba. Piirangud on sätestatud üksnes hankelepingute muutmisele, mida tuleb niikuinii järgida. 369. § 1 p 138 - kavandatav § 125 lg 1 – Tegemist on väga konarliku sõnastusega, Arvestatud Eelnõu muudetud. mis ei kanna hästi edasi seaduse mõtet. 370. § 1 p 141 - kavandatav § 125 lg 5 - Hankija ei pea lihthankes mitte arvestama Arvestatud Eelnõu muudetud. §-s 82 oleva § 93 edasiviitega, kus on kirjas üle piirmäära riigihangete miinimumtähtajad, vaid 125 lg-s 4 viidatud tähtaegadega. 371. § 1 p 145 - kavandatav § 126 lg 3 - Tegemist on väga konarliku sõnastusega, Arvestatud Eelnõu muudetud. mis ei kanna hästi edasi seaduse mõtet. 372. § 1 p 147 - kavandatav § 126 lg 7 - Hankija ei pea sotsiaal- ja eriteenuste Arvestatud Eelnõu muudetud. puhul mitte arvestama §-s 82 oleva § 93 edasiviitega, kus on kirjas üle piirmäära riigihangete miinimumtähtajad, vaid kavandatava § 126 lg-s 61 viidatud tähtaegadega. 373. § 1 p 173 - kavandatav § 149 lg 1 – Sõnas „trammiga“ on kirjaviga. Arvestatud Eelnõu parandatud. 374. § 1 p 181 - kavandatav § 169 lg 1 p 2 – Kavandatav säte sisaldab sõna Selgitatud Sama termin sisaldub ka kehtivas seaduses. „alamkoostu“. Mida on mõeldud? Alamkoost on komponentide kogum, mis on omavahel ühendatud liidete abil ja mida koostu kokkupanemisel käsitletakse ühe komponendina. 375. § 1 p 209 - kavandatav § 198 lg 41 – Viide sättele § 197 lg 1 p 8 ei saa olla Arvestatud Eelnõu parandatud. õige alus, sest § 197 lõige 1 punkt 8 viitab § 192 lõikele 3, mis ei viita juhtumile, kus hankija tunnistab vaidlustatud otsuse vaidlustuse tulemusena kehtetuks või muudab riigihanke alusdokumente, ent ei mööna sõnaselgelt, et ta vaidlustuse omaks võtab. RIIGI TUGITEENUSTE KESKUS 376. 24) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Hankija Selgitatud Muudatusega viiakse seadus kooskõlla osutab riigihanke alusdokumentides dünaamilise hankesüsteemi alusel riigihangete direktiiviga. kavandatavate hankelepingute olemusele ja eeldatavale kogusele, samuti vajalikule teabele dünaamilises hankesüsteemis kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja selle kirjelduse kohta.“; Ettepanek: Juhime tähelepanu, et vastav seaduse täiendus piirab teatud juhtudel dünaamilise hankesüsteemi kasutuselevõttu, kuna kohustus juba alguses määrata tellitava teenuse eeldatav kogus on sõltuvalt hankelepingu esemest väga keeruline. Näiteks juhtide coaching jm sarnased teenused. 377. 34) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: Arvestatud Eelnõu täiendatud. „13) käesoleva seaduse § 111 lõikes 7 nimetatud otsus.“ Ettepanek: Täiendada RHS § 111 lõiget 7 kohustusega teha pakkumuse läbi vaatamata jätmise otsus, nt sõnastada § 111 lg 7 järgmiselt „Hankija jätab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud pakkumuse läbi vaatamata ning teeb selle kohta põhjendatud kirjaliku otsuse.“ 378. 65) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui Selgitatud Rahandusministeeriumil on plaanis uurida pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalude määramine ei ole hindamiskriteeriumide tähtsuse järjekorras objektiivsetel ja riigihanke alusdokumentides kirjeldatud põhjustel võimalik, kehtestamise praktilist kasutamist teistes esitab hankija kriteeriumid tähtsuse vähenemise järjekorras.“; liikmesriikides. Ettepanek: Täiendada RHS seletuskirja näidetega selle punkti kasutusvõimaluste osas. 379. 110) paragrahvi 104 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud Eelnõu täiendatud. järgmiselt: „Enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga, kui hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata või kui raamlepingu maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem.“; Ettepanek: Täiendada paragrahvi 104 lõiget 8 analoogselt lõikes 6 tehtavale muudatusele ning sõnastada lõike 8 teine lause järgmiselt „Pärast eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamise kontrollimist teeb hankija otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja, kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta.“ 380. 147) paragrahvi 126 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Ei ole arvestatud Seadusandjal tuleb lähtuda vastavas osas Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva direktiivis sätestatust ning kuni Euroopa seaduse 1. peatükis ning §-des 81, 82, 85, 110–12, 114–17 ja 119 sätestatut, Kohus pole sotsiaal-ja eriteenuste eripära võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripära. Hankija võib hankelepingu mõistet täpsemini avanud või selles osas sõlmimisel arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, selgitusi andnud pole ka taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse kaalutlusi, erinevate Rahandusministeeriumil võimalik asuda kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute omapoolsete näidetega seletuskirja täiendama. erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni.“; Vastavad selgitused ja näited võiksid selguse asemel viia hankijad hoopis eksiteele. Ettepanek: Täiendada RHS seletuskirja ning selgitada, milles seisneb sotsiaal- ja eriteenuse eripära selles punktis ning tuua näiteid selle punkti rakendamisvõimaluste kohta. RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON 381. Eelnõu § 1 p 1 Selgitatud Ideekonkursi mõiste sisustamisel on lähtutud direktiivi 2014/24/EL art 2 lg 1 p-st 21 ja see Selle punktiga soovitakse mh seadusesse lisada ideekonkursi vastab direktiivide mõistekasutusele täielikult. legaaldefinitsioon. Pakutava definitsiooni kohaselt on ideekonkurss Samamoodi vastavad direktiivide „auhindadega või auhindadeta võistlus, mille tulemusel võib hankija regulatsioonile ideekonkurssi käsitlevad peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või sätted. Liikmesriikidel ei ole võimalik andmetöötluse valdkonnas omandada žürii välja valitud kavandi või omavoliliselt muuta direktiivides kasutatud projekti“. mõisteid ja nende sisu ega minna RHS kaudu neid kahtluse alla seadma. Märkuse esitaja Sellise sõnastuse korral võib probleemseks osutuda definitsiooni lõpuosa, seab läbi RHS kavandatava muudatuse mis räägib üksnes „kavandi või projekti omandamisest“. Nimelt tuleb kahtluse alla direktiivide regulatsiooni, mis ei autoriõigusega kaitstud teoste puhul eristada materiaalset objekti, milles teos ole antud juhul õige koht ega aeg. Sellised on väljendatud (nt hoone makett või eskiis paberil), ja selle teosega seotud arutlused sobiksid direktiivide- teemalisse autoriõigusi (vt selle kohta autoriõiguse seaduse § 16 lg 1). Viidates üksnes arvamusartiklisse, ent ei ole kohased direktiivi „kavandi või projekti omandamisele“, näeb pakutav definitsioon ette, et regulatsiooni üle võtmisel riigisisese õigusega. ideekonkurss on alati suunatud üksnes ja ainult selle materiaalse objekti omandamisele, milles teos väljendatud on, aga mitte selle teosega seotud Terminite riigihange ja hankemenetlus autoriõiguste omandamisele või litsentseerimisele. Seevastu praktikas on kasutamist analüüsitud ning asjakohaselt hankijatele sageli oluline justnimelt see, et neil oleks võimalik ideekonkursi asendatud terminiga riigihanke menetlus. võitnud tööd reaalselt ellu viia ja see nõuab vastavate autoriõiguste omamist või kasutamist litsentsi alusel. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta ideekonkursi legaaldefinitsiooni sõnastust viisil, et see arvestaks ka hankijate sageli esineva huviga omandada või saada litsentsi alusel kasutusse žürii välja valitud kavandi või projektiga seotud autoriõigused. Lisaks tõstatame küsimuse, kas pakutav ideekonkursi legaaldefinitsioon on kooskõlas kehtiva riigihangete seaduse § 128 lg-s 1 sätestatuga, mille järgi võib hankija ideekonkursi korraldada kas eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping (p 1) või üksnes ideekavandi saamiseks, andes ideekonkursi võitjale või võitjatele auhindu või makstes ideekonkursil osalejatele osalemistasusid (p 2). Eelnõuga pakutav ideekonkursi legaaldefinitsioon ei näi hõlmavat kehtiva seaduse § 128 lg 1 p-s 1 sätestatud üht võimalikku ideekonkursi järelmitest. Ühtlasi soovitakse eelnõu § 1 p-ga 1 lisada seadusesse uus mõiste „riigihanke menetlus“. Peame seda tervitatavaks sammuks, likvideerimaks praegu seaduses sisalduvat läbivat ebaühtlust riigihankeõiguse kesksete mõistete „riigihange“ ja „hankemenetlus“ kasutamisel. Küll aga toonitame, et ainuüksi ühe uue mõiste lisamisest seadusesse ei piisa, et terminoloogilised segadused kõrvaldada. Pigem tekiks sellest segadust vaid juurde. Nimelt ei kõrvalda tõik, et seaduse § 4 p-s 171 hakkaks olema riigihanke menetluse legaaldefinitsioon, asjaolu, et ülejäänud seaduses on mõisteid „riigihange“ ja „hankemenetlus“ jätkuvalt süsteemitult ja vastuoluliselt kasutatud. Seepärast teeme ettepaneku otsida seadusest üles kõik kohad, kus on kasutatud sõna „riigihange“ või „hankemenetlus“, ning analüüsida, kas mõistekasutus on konkreetselt juhul korrektne. Kui ei, siis oleks tarvilik teha vastav muudatus (kas liikumine ühelt sõnalt teisele või asendada olemasolev sõna uue terminiga „riigihanke menetlus“). Eelöeldu näitlikustamiseks toome ühe näite. Kehtiva seaduse §-s 193 on räägitud „riigihanke peatamisest“ vaidlustuskomisjoni poolt. See on aga ebatäpne, kuivõrd „riigihange“ on n-ö katustermin, mis hõlmab endas nii hankelepingu sõlmimiseni viivat menetlust kui ka hankelepingu täitmise faasi (vt seaduse § 4 p 16). Vaidlustuskomisjon saab vaidlustusmenetluse ajaks peatada aga hankelepingu sõlmimiseni viiva menetluse, s.o „riigihanke menetluse“, mitte aga kogu riigihanke. Seega oleks § 193 kontekstis korrektne rääkida „riigihanke menetlusest“, mitte „riigihankest“ või „hankemenetlusest“. Viimane termin ei sobi konkreetsel juhul seetõttu, et vaidlustuskomisjonile esitatavad vaidlustused puudutavad ka muid menetlusi, mis ei ole hankemenetlused seaduse § 4 p 5 tähenduses. Analoogseid ebakõlasid ja korrigeerimist vajavat mõistekasutust leidub seaduses veel. 382. Eelnõu § 1 p 14 Arvestatud Muudatusest loobutud. Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 15 lg-t 12 ja panna see kehtima järgmises sõnastuses: „Kui hankija alustab menetlust registris ilma seadusest tuleneva kohustuseta, käsitatakse seda riigihankena käesoleva seaduse tähenduses ja hankija on kohustatud järgima käesolevas seaduses vastavale riigihankele sätestatud riigihanke menetluse korda.“ Näeme sellise sõnastuse puhul kahte probleemi. Esiteks esineb pakutud sõnastuses vastuolu mõistekasutuses. Lihtsustatult ütleb pakutav säte, et „menetlust /…/ käsitatakse /…/ riigihankena“. Nagu eespool viidatud, ei ole „(riigihanke) menetlus“ ja „riigihange“ sama mahuga mõisted. Seega on ebakorrektne öelda, et menetlust käsitatakse riigihankena. Väiksema mahuga nähtust ei saa käsitada suure mahuga nähtusena. Selle asemel on võimalik nt öelda, et teatud juhtudel käsitatakse registris alustatud menetluse kaudu tehtavat soetust riigihankena. Sellisel juhul vastuolu mõistete mahus ei esineks. Siiski võib see täpsustus osutuda järgmist tähelepanekut arvestades sisutühjaks. Teiseks on kehtiva seadusega vastuolus rääkida sellest, et kui hankija alustab menetlust registris ilma seadusest tuleneva aluseta, siis loetakse ka see riigihankeks. Vastavalt seaduse § 4 p-le 16 on riigihange „asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt“. Seega on riigihange mistahes hankija tehtav soetus või ideekavandi saamine hankija poolt. Hankija tehtava soetuse riigihankeks lugemine ei sõltu sellest, millist menetlust või suhtluskanalit ta soetuse tegemiseks kasutab. Nii on riigihange ka nt see, kui vallavalitsus teeb valla vahendite eest 10 euro väärtuses ostu, kajastamata seda riiklikus riigihangete registris. Tegemist on lihtsalt sedavõrd väikse rahalise mahuga riigihankega, et sellele ostule kohalduvad väga napid menetlusreeglid. Kokkuvõtvalt: kui hankijana käsitatav isik midagi ostab, on see juba a priori riigihange, mistõttu on asjakohatu sedastada, et teatud spetsiifilises olukorras loetakse hankija tehtav soetus riigihankeks. Seepärast teeme ettepaneku säte ümber sõnastada viisil, et see puudutaks vaid järgimisele kuuluvaid menetlusreegleid. 383. Eelnõu § 1 p 32 Arvestatud Eelnõu täiendatud. Selle punktiga soovitakse seadust täiendada §-ga 461, mis puudutab ärisaladust. Teeme õigusselguse huvides ettepaneku täiendada seda paragrahvi viitega sellele, et teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg-s 2 sätestatust. Nimelt on praktika näidanud, et pakkujad kipuvad oma ärisaladuseks lugema ka niisugust teavet, mis kehtiva õiguse, s.o EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt seda ilmselgelt olla ei saa. Kui riigihangete seaduses oleks juhitud tähelepanu sellele, et pakkuja ei saa riigihangete kontekstis eirata valdkondliku eriseadusega kehtestatud ärisaladuse definitsiooni ja mõelda ise välja, mis saab olla ärisaladus ja mis mitte, võib see aidata ära hoida teabe põhjendamatut salastamist. 384. Eelnõu § 1 p 80 Arvestatud Eelnõu muudetud, muudatusest p-s 9 loobutud, kuivõrd kehtiv sõnastus vastab direktiivi Selle punktiga soovitakse mh muuta valeandmete esitamist puudutava sõnastusele. hankemenetlusest kõrvaldamise aluse sõnastust. Pakutava uue sõnastuse järgi eeldaks pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamine seda, et valeandmeid on esitatud tahtlikult („/…/kes on tahtlikult esitanud valeandmeid /…/“). Juhime tähelepanu, et tahtluse kriteeriumi lisamine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p-ga h ja seda tõlgendava Euroopa Kohtu praktikaga. Euroopa Kohtu praktikast, mida on põhjalikult selgitatud nt Tallinna Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-20-80 tehtud otsuses (p 22 jj), tuleneb üheselt, et ettevõtja kõrvaldamine hankemenetlusest seonduvalt tema poolt valeandmete esitamisega ei eelda, et valeandmeid esitataks tahtlikult, vaid piisab teatava raskusega hooletusest. Seega teeme ettepaneku tahtluse kriteeriumist loobuda ja sõnastada kõrvaldamise alus ümber viisil, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja seda tõlgendava kohtupraktikaga. Lisaks soovitakse eelnõu § 1 p-ga 80 muuta kehtiva riigihangete seaduse § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alust viisil, et enam ei ole pakkuja või taotleja kõrvaldamine seotud sellega, kas ta jätab temalt seaduse § 104 lg-te 7 ja 8 alusel nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Ettepaneku kohaselt oleks kõrvaldamine seotud hoopis sellega, et pakkuja või taotleja „ei suuda“ neid dokumente esitada. Selline sõnastus võib tekitada praktikas probleeme. Näiteks tuleks sellise sõnastuse korral igakordselt analüüsida, kas pakkujal, kes jättis temalt nõutud dokumendid tähtaegselt esitamata, oli reaalne võimalus nõutud dokumendid selleks ette nähtud tähtaja jooksul siiski esitada või esines mingi objektiivne takistus. Sellisesse analüüsi ja sellega seonduvatesse vaidlustesse laskumine pole aga asjaomase kõrvaldamise aluse eesmärk ning ilmselt pole ka seadusandja mõte kõnesoleva eelnõu koostamisel. Seega teeme ettepaneku riigihangete seaduse § 95 lg 4 p 9 lõpuosa mitte muuta või kui muuta, siis sõnastuses, mis ei seaks asjaomase kõrvaldamise aluse kohaldamist sõltuvusse pakkuja „suutlikkusest“ dokumente esitada. 385. Eelnõu § 1 p 109 Arvestatud Eelnõu muudetud. Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 104 lg-t 6 ja panna see kehtima järgmises sõnastuses: „Hankija teeb otsuse hankepassis esitatud teabe alusel taotleja või pakkuja kõrvaldamise ja, kui ta on seadnud pakkujatele või taotlejatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhul.“ Sellise sõnastuse puhul tekib küsimus, miks peab hankija ühe kvalitatiivse valiku liigi (kvalifikatsiooni kontroll) puhul tegema vastavalt asjaoludele nii positiivse kui negatiivse sisuga otsuse (kvalifitseerida või jätta kvalifitseerimata), aga teise kvalitatiivse valiku liigi (kõrvaldamise aluste kontroll) puhul tegema vaid negatiivse otsuse (kõrvaldada), aga mitte positiivset otsust (jätta kõrvaldamata). Esiteks tekitab see tarbetu erisuse ja toob endaga kaasa segadust. Teiseks võib see, kui hankija ei fikseeri asjaomase otsuse näol seda, et ta kontrollis hankepassi alusel pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ning jõudis järeldusele, et kõrvaldamise aluseid ei esine või kui esineb, siis konkreetsel juhul ei ole kõrvaldamine põhjendatud, raskendada selle kontrollimist, kas hankija on sellesisulise analüüsi üldse läbi viinud ja oma hinnangu tuvastatud asjaoludele andnud. Kolmandaks lahkneks niisuguses sõnastuses § 104 lg 6 sellest, kuidas reguleerib põhimõtteliselt sama küsimust, lihtsalt eduka pakkuja sisulise kontrolli raames, § 104 lg 8. Viimase kohaselt peab hankija vormistama otsuse sõltumata sellest, kas ta soovib kontrollialuse pakkuja kõrvaldada või kõrvaldamata jätta. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada seaduse § 104 lg-s 6 viisil, et see kohustab hankijat otsust vastu võtma (vormistama) ka siis, kui ta ei soovi hankepassi alusel pakkujat või taotlejat hankemenetlusest kõrvaldada. 386. Eelnõu § 1 p 122 Arvestatud Eelnõu muudetud. Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 120 lg-t 3 ja panna see kehtima järgmises sõnastuses: „Ooteaega ei pea kohaldama hankelepingu sõlmimisel raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või kui muud liiki riigihankes on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemise ajal vaid üks riigihankes osalev pakkuja.“ Juhime ka siinkohal tähelepanu vastuolulisele mõistekasutusele. Pakutavast sõnastusest järeldub, et hankelepingu sõlmimine raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi alusel ning väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on riigihanke liigid. Nagu eespool juba selgitatud, ei ole hankemenetluse mõiste mahult samastatav riigihankega. Ka ei saa riigihankeks pidada hankelepingu sõlmimist ühel või teisel viisil. Seega teeme ettepaneku sätte sõnastust muuta viisil, et see oleks mõistekasutuses vastuoludeta. 387. Eelnõu § 1 p 160 Arvestatud, Plaanitud regulatsioonis ei sisaldunud mingeid selgitatud kattuvusi, vastuolusid jms. Erireegel on Selle punktiga soovitakse seadusesse lisada § 141 lg 52 järgmises sõnastuses: kehtestatud ehitustööde kontsessioonidele „Kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud samamoodi nagu on erireegel ehitustöödele. vastavustingimused, lähtub ta pakkumuste vastavuse kontrollimisel Kui tegemist on asjade, teenuste ja teenuste käesoleva seaduse §-st 114. Kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on kontsessioonide hankelepingutega, oleks vähemalt võrdne vastava riigihanke piirmääraga, rakendab hankija käesoleva tulnud lähtuda üldistest normidest, mis on seaduse § 115.“ Teisisõnu soovitakse kehtestada norm, mille järgi peab sätestatud § 115 lg-s 2 ning lg-tes 7 ̶ 10. Kui on hankija selliste kontsessioonilepingute sõlmimisel, mille maksumus on aga tegemist ehitustööde või ehitustööde vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, kohaldama põhjendamatult madala kontsessiooniga, tuleb kindlasti rakendada § maksumuse regulatsiooni (§ 115) täies ulatuses. 115 lg-s 2 sätestatut, st tuleb kindlasti küsida selgitust alati, kui lg-s 2 toodud eeldused on Plaanitava muudatuse valguses tõusetub küsimus, kuidas haakuks § 141 lg täidetud ning vastavate eelduste 52 sama seaduse § 115 lg-ga 2, mis näeb ehitustööde kontsessioonide jaoks kontrollimiseks kohaldada lg-id 3̶ 6. ette teatavad erireeglid. Viimased on sätestatud justnimelt põhjusel, et praegu Vaatamata sellele eelnõu muudetud ja § 115 § 115 tervikuna kontsessioonidele, sh ehitustööde kontsessioonidele, ei kohaldamisest teenuste kontsessioonide puhul kohaldu. Kui aga § 115 tervikuna kohalduks ka kontsessioonidele, tekib loobutud ELVL ettepaneku põhjendustest küsimus, miks on veel vaja mingeid erireegleid. Ka on tõenäoline, et tekib lähtuvalt. segadus ja sätete konkurents: nt täpselt millistest reeglitest lähtuvalt otsustada ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimisel selle üle, kas pakkujalt tuleks küsida tema pakutud hinna kohta selgitusi? Seega teeme ettepaneku vaadata kontsessioone ja põhjendamatult madala maksumuse kontrollimist puudutavad sätted tervikuna üle ning muuta seadust viisil, et ei oleks kattuvusi, võimalikke vastuolusid jne. 388. Eelnõu § 1 p 204 Arvestatud Eelnõu muudetud. Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 185 lg-t 3. Teeme ettepaneku tõsta see säte seaduse §-i 189, mis näeb ette vaidlustuse esitamise tähtajad. Nimelt on seaduse § 185 lg-s 3 sätestatu näol sisuliselt tegemist riigihanke alusdokumentide vaidlustamise tähtaja eriregulatsiooniga. Asudes aga hankija tegevuse vaidlustamise üldküsimusi puudutavas paragrahvis, ei ole see säte piisavalt hõlpsasti leitav isikutele, kes soovivad välja uurida, mis on konkreetsel juhul kohalduv vaidlustamistähtaeg. Kõik vaidlustamise tähtaega puudutavad sätted võiksid asuda ühes ja samas paragrahvis. Praktika tunneb juhtumeid, kus isik pole alusdokumentide vaidlustamise tähtaja piirangut seadusest üles leidnud ning on seetõttu kannatanud kahjulikku tagajärge tema vaidlustuse mittetähtaegseks lugemise näol. 389. Eelnõu § 1 p 205 Arvestatud Eelnõu muudetud. Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 189 lg 2 p 2 ja panna see kehtima järgmises sõnastuses: „/…/ viis tööpäeva enne hankemenetluses, ideekonkursil, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses osalemise pakkumuste, taotluste või ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, või;“. Juhime tähelepanu kahele sõnastuslikule probleemile pakutavas uues sättes. Esiteks on ekslikult räägitud „menetluses osalemise pakkumustest“ ja „taotlustest“, kuigi peaks olema vastupidi: „menetluses osalemise taotlused“ ja „pakkumused. Teiseks on lause konstrueeritud viisil, mille kohaselt võiks ka ideekonkursil olla pakkumuste või osalemistaotluse esitamise tähtajad või siis hankemenetlustes ja erimenetluses ideekavandite esitamise tähtaeg. Nii see aga olla ei saa. Seepärast teeme ettepaneku sõnastada lause ümber nt järgmiselt: „/…/ viis tööpäeva enne hankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses pakkumuste või osalemise taotluste esitamise tähtpäeva või ideekonkursil ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga, või;“ 390. Eelnõu § 1 p 208 Arvestatud Eelnõu muudetud. Selle punktiga soovitakse muuta seaduse § 198 lg 2 ja panna see kehtima järgmises sõnastuses: „Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamisega, jagatakse vaidlustusmenetluse kulud proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse rahuldamisega, arvestades eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust.“ Juhime tähelepanu, et hetkel kehtivas seaduses puudub „vaidlustusmenetluse kulude“ määratlus ning seda ei plaanita seadusesse lisada ka eelnõuga. Seetõttu oleks õigusselguse huvides rääkida ka § 198 lg-s 2 eraldi riigilõivust, eksperditasust ja lepingulise esindaja kuludest nagu teisteski § 198 lõigetes. See aitaks ära hoida tarbetud vaidlused selle üle, millised kulud on „vaidlustusmenetluse kulud“ ning kas § 198 lg-ga 2 reguleeritud olukorras on hüvitatavate kulude ring väiksem, suurem või sama võrreldes teiste § 198 lõigetega reguleeritud olukordadega. 391. Eelnõu § 1 p 209 Arvestatud Eelnõu muudetud. Selle punktiga soovitakse seadusesse lisada § 198 lg 41 järgmises sõnastuses: „Kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kantud kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest.“ Sellise sõnastuse puhul juhime tähelepanu kahele probleemile. Esiteks on sõnad „vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu“ selles sättes üleliigsed. Kui vaidlustus jääb tervikuna läbi vaatamata, siis on vaidlustajal riigilõivuseadusest tulenevalt õigus vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv tagasi nõuda (RLS § 15 lg 1 p 5, vt ka RHS § 198 lg 7). Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et seadusandja eesmärk oleks praegust regulatsiooni muuta viisil, et vaidlustajal oleks võimalus topelt rikastuda – nõuda riigilõiv tagasi riigilt ning lisaks maksab talle riigilõivu summas hüvitist ka konkreetne hankija. Seetõttu võib arvata, et riigilõivu sättesse lisamine on eksitus. Teine probleem seondub sätte ülesehitusega. Viidatud on seaduse § 197 lg 1 p-le 8 üldiselt, ehkki sätte lõpuosast ja eelnõu seletuskirjast on ilmne, et soovitakse reguleerida vaid ühe kitsa osaga § 197 lg 1 p 8 reguleerimisalasse jäävatest olukordadest – nimelt nendega, mis puudutab vaidlustuse läbi vaatamata jätmist põhjusel, et hankija on vaidlustatud otsuse või riigihanke menetluse kehtetuks tunnistanud või vaidlustuses väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud (§ 192 lg 3 p 5). Seevastu § 197 lg 1 p 8 hõlmab kõiki vaidlustuse läbi vaatamata jätmise aluseid. Seega ilmselt tahtmatult tooks § 198 lg 41 praegu pakutud sõnastuses kaasa selle, et hankija peab kandma vaidlustaja menetluskulud kõikidel juhtudel, mil vaidlustus jääb läbi vaatamata (nt ka siis, kui vaidlustus ei ole tähtaegne). See on ilmselgelt põhjendamatu. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku muuta plaanitava § 198 lg 41 sõnastust viisil, et selle kohaldamisala piirduks vaid seaduse § 192 lg 3 p-s 5 nimetatud olukordadega ning et see ei hõlmaks riigilõivu. 392. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt on vaidlustuskomisjonil võimalik lahendada Ei ole arvestatud Kuivõrd tegemist on olukorraga, mis vajab vaidlustus kirjalikus menetluses või avalikul istungil. Seega puudub terviklahendust, st lisaks õigusakti muutmisele vaidlustuskomisjonil õiguslik alus kasutada vaidlustuse lahendamiseks tuleb võimaldada ka tehnilise taristu olemasolu videoistungit. Arvestades praegust koroonaviiruse pandeemiat, aga ka nagu ettepanekus märgitud, ei ole seda võimalikke tulevikuvajadusi, võiks videoistungi pidamine olla võimalik lahendada käesoleva eelnõu raames. vaidlustuskomisjonile võimaldatud. Juba praegu on mitmed menetlusosalised taotlenud videoistungi pidamist, ehkki see ei ole tegelikult võimalik. Hetkel on vaidlustuskomisjonil võimalik piirduda kirjaliku menetlusega (kuigi asja võiks olla parem arutada vahetult) või koguneda väiksesse ruumi vahetult läbiviidavale avalikule istungile (mis seondub viiruse leviku ajal tõsiste terviseriskidega). Lisaks õiguslikule regulatsioonile eeldab videoistungi pidamine mõistagi ka vastava tehnilise taristu olemasolu, mis vaidlustuskomisjonil hetkel puudub. 393. Kehtiva seaduse §-d 198 ja 199 räägivad läbivalt vaidlustusmenetluse osalise Arvestatud Eelnõu muudetud. „kantud“ lepingulise esindaja kuludest. Kuigi vaidlustuspraktikas on nüüdseks juba juurdunud seisukoht, et esindajakulude „kantuse“ all ei peeta silmas reaalset kantust (st esindaja esitatud arve on ära makstud), vaid seda, et menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, siis praktika näitab, et „kantusest“ rääkimine tekitab jätkuvalt menetlusosalistes segadust. Seepärast teeme ettepaneku seaduse §-des 198 ja 199 loobuda lepingulise esindaja kulude „kantuse“ mõistest ja rääkida selle asemel nt „vaidlustusmenetlusega seotud lepingulise esindaja kuludest“. 394. Hetkel kehtivas seaduses on vaidlustuskomisjoni pädevus kaudselt tuletatav Osaliselt arvestatud Kuivõrd vaidlustuskomisjoni pädevuse osas on § 185 lg-st 1. Sellest sättest võib järeldada, et vaidlustuskomisjon lahendab märkimisväärset rakenduspraktikat, ei ole selliseid vaidlustusi hankija tegevuse peale, mis puudutavad riigihangete seaduse muutmine vajalik. Eelnõu muudetud seaduse rikkumist. Aastate jooksul tekkinud kohtupraktika on selles küsimuses, mis puudutab VAKO vaidlustuskomisjoni pädevuse ulatusse teinud olulisi täpsustusi. Olulisimate pädevust nö erandhangete vaidlustamisel. lahenditena võib välja tuua Riigikohtu halduskolleegiumi 22.01.2019 ja 06.02.2019 määrused asjas nr 3-17-1151. Kuna seadus on kohtupraktika tulemusel muutunud ebaülevaatlikuks ja väheinformatiivseks, teeme ettepaneku kaaluda seaduse muutmist viisil, et vaidlustuskomisjoni pädevus ja sellega seonduvalt juhis vaidlustajatele, millises olukorras millise asutuse poole pöörduda, oleks ülevaatlikult ja jälgitavalt seaduses välja toodud. 395. Hetkel kehtiva seaduse § 197 lg 4 algab sõnadega „Käesoleva seaduse Arvestatud Eelnõu muudetud. tähenduses /…/“. Sellega laiendatakse selles sättes sisalduvat olulise avaliku huvi negatiivset definitsiooni kogu seadusele. Selle tulemusena ei ole vaidlustuskomisjonil seaduse § 193 lg 5 alusel esitatud hankelepingu erakorralise sõlmimise loa andmise taotlust lahendades võimalik arvestada majanduslike huvidega, ehkki see on Euroopa Liidu õigusega vastuolus ega ole ka praktilistel kaalutlustel põhjendatud (vt selle kohta detailselt vaidlustuskomisjoni 17.05.2018 otsus asjas nr 83-18/194060 (juhime tähelepanu, et kuivõrd tegu ei ole vaidlustusasja lõplikult lahendava otsusega, siis ei ole see otsus leitav riigihangete registrist.)). Praktikas on vaidlustuskomisjon probleemi lahendanud keeruka tõlgenduskonstruktsiooni abil, piirates seaduse § 197 lg-s 4 sätestatud definitsiooni mõjuala vaid nimetatud paragrahviga, mitte laiendades seda kogu seadusele, ent oleks kahtlemata eelistatum, kui niisugune lahendus oleks sõnaselgelt sätestatud ka seaduses endas. Öeldu kehtib seda enam, et praegu kehtiva seaduse sõnastus näib olevat eksimus, mitte teadlik valik. Seega teeme ettepaneku muuta seaduse § 197 lg-t 4 viisil, et see algaks sõnadega „Käesoleva paragrahvi tähenduses /…/“. 396. Kehtiva seaduse § 95 lg 4 p 12 kohaselt võib hankija kõrvaldada Selgitatud Lähtuvalt Euroopa õiguse ülimuslikkuse hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kellel puudub riigihangete seaduse printsiibist Euroopa Kohus mitmes kohtuasjas alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lg-s 6 asunud seisukohale, et direktiivides sätestatud sätestatud juhul. See kõrvaldamise alus on seotud seaduse § 7 lg-ga 3, mille kohustuslike kõrvaldamise aluste loetelu on järgi võib hankija piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes ammendav ja seega ei ole lubatud seda osaleda ainult seaduse § 3 p-s 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel. siseriiklikult täiendada2. Samas on Euroopa Kohus korduvalt leidnud, et juhul kui Tekib küsimus, et kui hankija on kord rakendanud talle seaduse § 7 lg-ga 3 käsitletav kõrvaldamise kriteerium ei seondu antud õigust riigihanke alusdokumentides sätestada, et riigihankes ei ole ettevõtja kutse- või ametialase pädevusega lubatud osaleda nn kolmandatest riikidest pärit ettevõtjatel, siis miks on ning seega ei kuulu sellesse ammendavasse 2 Vt näiteks EKo16.12.2008, C-213/07, Michaniki, p 41 sellega seonduv kõrvaldamise alus sätestatud vabatahtlikuna. Kuna hankija loetellu, võib kaaluda selle põhjuse lubamist peab enda kehtestatud hanketingimustest kinni pidama, siis juhul, kui riigihankeid käsitlevaid liidu õiguse hoolimata osalemispiirangust esitab pakkumuse mõni kolmanda riigi põhimõtteid ja muid norme arvestades3. ettevõtja, tuleks selline pakkuja igal juhul hankemenetlusest kõrvaldada. Kirjeldatud käsitlust silmas pidades on Seepärast oleks kohane sätestada asjaomane kõrvaldamise alus vabatahtlike kõrvaldamise aluste nimekirja kohustuslikuna. Vabatahtlike kõrvaldamise aluste olemuslikuks tunnuseks lisatud näiteks juhtum, kus ettevõtja või tema on hankija kohustus kõrvaldamise asjakohasust kaaluda. Eelkirjeldatud esindaja on karistatud maksualaste süütegude stsenaariumi puhul mistahes kaalumiskoht puuduks. eest (RHS § 95 lg 4 p 11), samuti märkuses käsitletud juhtum, kui pakkujal ei ole õigust Lisaks tõstatame küsimuse, miks on seaduse § 7 lg 3 alusel kehtestatud pakkumust esitada. piirangut rikkuva pakkumuse või selle teinud pakkuja kõrvale jätmine sätestatud üldse pakkuja kõrvaldamise alusena. Võrdluseks: 2007. aasta Kõrvaldamise alus, mitte pakkumuse tagasi riigihangete seaduses oli asjaomase piirangu rikkumise tagajärjena ette lükkamise alus on see aga seepärast, et mitme- nähtud pakkumuse või taotluse tagastamine (§ 44 lg 51). Selline lahendus – etapilistes menetlustes oleks võimalik selline pakkumuse või taotluse tagastamine või läbi vaatamata jätmine – haakuks ettevõtja menetlusest kõrvale jätta juba enne, paremini ka kehtiv seaduse muude sätetega. Nimelt näevad kehtiva seaduse kui pakkumused on esitatud. Vastasel korral § 111 lg-d 6 ja 7 ette, et kui hankija on ettevõtjailt nõudnud eelnevalt peaks hankija hindama sellise pakkuja hankelepingu täitmise kohaga tutvumist vm sarnaste kohustuste täitmist, siis kvalifikatsiooni ning kontrollima juhul, kui pakkuja ei ole seda kohustust täitnud, siis jätab hankija selle kõrvaldamise aluseid, teades aga kogu aeg, et pakkuja pakkumuse läbi vaatamata. Kuivõrd tegemist on sisuliselt sarnase selline pakkumus kuulub hiljem tagasi olukorraga võrreldes seaduse § 7 lg-ga 3 (ettevõtjal puudub õigus esitada lükkamisele. See koormaks täiesti pakkumust), siis on küsitav, miks peaks ühel juhul asi päädima pakkuja põhjendamatult hankijat ja ka ettevõtjat, kes hankemenetlusest kõrvaldamisega, teisel juhul aga pakkumuse läbi esitab taotluse, kvalifitseerub ning püüab vaatamata jätmisega. esitada võimalikult head pakkumust. Samuti oleks see vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. 397. Kehtiva seaduse § 202 lg 3 näeb ette järgmist: „Kui hankija, Arvestatud Eelnõu muudetud. vaidlustuskomisjon või Rahandusministeerium jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtajaks lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul vastava otsuse 3 Vt EKo 31.12.2012, C-465/11, Forposta and ABC Direct Contact, p 30 saamisest arvates esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.“ Sellisel kujul tekitab säte segadust ja mitmeid vastuseta küsimusi. Nimelt kui vaidlustuskomisjonile esitatakse kahju hüvitamise taotlus, siis võib vaidlustuskomisjoni otsus olla ka niisugune, mis rahuldab küll taotlejat (kannatanut), kuid ei rahulda hankijat. Sellisel juhul on hankija vaidlustuskomisjoni otsuse edasikaebamisest huvitatud osapool. Samas ei näe seaduse § 202 lg 3 ette, kellele, millisel alusel ja mis tähtaja jooksul võib hankija (edasi)kaebuse esitada. Teeme ettepaneku täiendada seadust viisil, et kirjeldatud lüngad saaksid täidetud. 398. Kehtiva seaduse § 198 lg 3 näeb ette, et vaidlustusest loobumise korral ei jää Arvestatud Eelnõu muudetud. mitte üksnes vaidlustaja enda menetluskulud tervikuna tema enda kanda, vaid vaidlustaja peab hüvitama ka hankija (ja § 198 lg 8 kaudu ka hankija poolel osalenud kolmanda isiku) menetluskulud. Selline regulatsioon kallutab vaidlustajaid vaidlustusest mitte loobuma ka siis, kui loobumine oleks iseenesest põhjendatud (nt vaidlustushuvi on kadunud või vaidlustaja on mõistnud vaidlustuse perspektiivitust). Selle asemel vaieldakse igal juhul lõpuni välja, raisates niimoodi nii menetlusosaliste kui vaidlustuskomisjoni ressursse. Seepärast teeme ettepaneku kaaluda seaduse muutmist viisil, et vaidlustusest loobumise korral tagastatakse vaidlustajale pool tasutud riigilõivust. Võrdluseks: analoogne säte sisaldub ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 6 p-s 2. Sarnase ettepaneku teeme ka seonduvalt hetkel kehtiva seaduse § 198 lg-ga 4, mis puudutab vaidlustusmenetluse kulude jaotust poolte kokkuleppele jõudmise (kompromissi) korral. Praeguse regulatsiooni kohaselt jäävad kummagi poole menetluskulud kompromissi korral enda kanda, kui pooled ei ole just kokku leppinud teisiti. Väga harvad on juhud, kui hankija nõustub kompromissi korral kandma osa või kõik vaidlustaja tasutud riigilõivust. Seega üldjuhul tähendab seaduse § 198 lg-s 4 sätestatu, et vaidlustaja jääb tasutud riigilõivust kompromissini jõudmisel täielikult ilma. See aga ei julgusta pooli lahendama vaidlust kokkuleppel. Seepärast võiks ka kompromissi puhul seadus ette näha, et pool riigilõivust tagastatakse vaidlustajale. Võrdluseks: analoogne säte sisaldub ka HKMS § 104 lg 6 p-s 1. 399. Kehtiva seaduse § 115 lg 2 p 2 sätestab, et hankija on kohustatud ehitustööde Selgitatud Tõendi nõudmise eristamine nendelt hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav alltöövõtjatelt, kes tegelevad ehitamisega ja maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma kes tegelevad muude tegevustega (koristus, pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, sama paragrahvi logistika, transport) ei ole piisava selgusega lg-s 1 nimetatud selgitust, kui pakkuja või tema pakkumuses nimetatud võimalik. Näiteks võib alltöövõtja tegeleda nii alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem ehitustööde, koristustööde kui ka muude kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu tegevustega. Sellisel juhul on võimatu eristada esemele vastavas valdkonnas. nende töötajate keskmist töötasu, kes tegelevad koristustöödega nendest, kes Juhime tähelepanu, et ehitushangete puhul võivad pakkuja alltöövõtjad olla tegelevad ehitustöödega. Lõppkokkuvõttes ka mitteehitusettevõtjad, st tegeleda töödega, mis ei lange ehituse valdkonda oleks kõikide asjaosaliste (hankija, pakkuja, (nt haljastus, koristamine jne). Erinevate valdkondade keskmised töötasud alltöövõtja ja tõendi väljastava ametiasutuse) võivad oluliselt erineda. See tähendab, et juhul kui nn alapakkumuse töö- ja halduskoormus sedavõrd suur, mis kahtluse tekkimisel võetakse arvesse kõigi alltöövõtjate töötajate keskmist kuidagi ei oleks õigustatud sellest tuleneva töötasu hoolimata alltöövõtja tegevusvaldkonnast, siis võib see kaasa tuua võimaliku kasuga. Kui alltöövõtja üldse moonutatud ja ebainformatiivse tulemuse, kuna võrdluspunktiks on ehitustööde ei tegele, on tal võimalik juhul, kui hankelepingu esemele vastava valdkonna, st ehitusvaldkonna, keskmine tema keskmine töötasu jääb alla sättes toodud töötasu. protsendimäära, selgitada, et valdkonnas, kus tema tegutseb, ei ole keskmine töötasu võrreldav ehitusvaldkonna töötasu keskmise tasemega. 2. Kooskõlastamine Justiitsministeeriumiga 1. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt Arvestatud Eelnõu muudetud. muudetakse riigihangete seaduse (RHS) § 10 lõike 2 kolmandat lauset ja see sõnastatakse järgmiselt: „Turu-uuringu käigus saadud nõuannete kasutamise korral tagab hankija riigihankes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise.“ Kas selles lauses peaks „riigihanke“ asemel kasutama siiski „riigihanke menetlus“? Seda eelkõige seetõttu, et ka § 10 lg-s 1 kasutatakse muudatusega mõistet riigihanke menetlus ning leiame, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte järgimine peab olema tagatud igas riigihanke etapis. 2. Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse Arvestatud Eelnõu muudetud. RHS §-i 47 lõikega 41. Leiame, et sellisel kujul on muudatus raskesti loetav ning pakume välja järgneva sõnastuse variandi: „(41) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusele järgneb hankelepingu või raamlepingu sõlmimine, lisab hankija otsuse kohta esitatavale teatele märke perioodi pikkuse kohta, mille jooksul hankija ei või hankelepingut sõlmida (edaspidi ooteaeg).“ 3. Eelnõu § 1 punkti 68 alusel täiendatakse Arvestatud Eelnõu muudetud. RHS §-ga 801. Pakume, et RHS § 801 lõike 1 punkti 4 sõnastust täiendatakse järgnevalt: „4) võistleva dialoogi korral dialoogi alustamise aeg ja koht ning kasutatav keel või keeled juhul, kui hankija lubab dialoogis osaleda ka võõrkeeles;“ Pakume täienduse sarnaselt § 801 lõikele 3, kus on samuti sätestatud tingimusena hankija luba esitada pakkumus võõrkeeles. 4. Eelnõu § 1 punktiga 76 täiendatakse Arvestatud Eelnõu muudetud ja seletuskirja täiendatud. RHS §-i 83 lõikega 71. Paragrahvi 83 lg 71 kohaselt esitab hankija registrile teabe ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste kohta, mis hankija hinnangul vastavad käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punktis 8 sätestatud kõrvaldamise alusele, 30 päeva jooksul õiguskaitsevahendi või leppetrahvi rakendamisest arvates. Palume täpsustada, kas „õiguskaitsevahendi või leppetrahvi rakendamise“ all mõeldakse õiguskaitsevahendi kasutamise ajahetke (nt kui hankija esitab ettevõtjale leppetrahvi nõude või lepingust taganeb) või seda ajahetke kui nõue on juba täidetud (nt kahju hüvitatud) või õigust juba kasutatud (lepingust taganetud)? Lisaks viitame, et „leppetrahvi“ eraldi väljatoomine sättes ei ole vajalik, kuna ka leppetrahvi näol on tegemist poolte kokkuleppest tuleneva õiguskaitsevahendiga. Paragrahvi 95 lõike 5 kohaselt kohaldatakse § 95 lõiget 4 hankemenetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul lõikes 4 nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates. Täpsustaksime, kas nimetatud tähtaeg hakkab kulgema lepingu rikkumisest ehk nõude sissenõutavaks muutumisest, hankija poolt õiguskaitsevahendi kasutamise hetkest või üldse hetkest, kui ettevõtja on nõude täitnud? Viimasel kahel juhul oleneb RHS § 95 lg-s 5 sätestatud tähtaja kulg, ja seega ka võimalus varasemale rikkumisele tugineda sellest, millal hankija oma nõude esitab või õigust kasutab või millal nõue täidetakse. Lisaks palume selgitada, mida tähendab § 83 lõike 71 kohaselt nõude vaidlustamine. Lõiget 1 lugedes saame aru, et õiguskaitsevahendi kasutamise registris registreerimine ei eelda seda, et hankija oleks esitanud ettevõtja vastu hagi, vaid piisab sellest, et hankija on oma õigust kasutanud, st teinud ettevõtjale vastava tahteavalduse. Kas vaidlustamise kriteeriumi täitmiseks piisab näiteks sellest, et ettevõtja teatab, et ta sellega ei nõustu? Palume sätted üle vaadata ja seletuskirjas selgitust täiendada. 5. Eelnõu § 1 punktiga 84 muudetakse Arvestatud Eelnõu muudetud. RHS § 91 lõiget 1. Eelnõu § 1 punkti 84 muudatuse selgituses selgitatakse järgnevat: „RHS § 111 lg 3 kohaselt saab pakkumuse tagasi võtta ainult enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ja § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Seega ei ole pakkumuse tagasi võtmine pärast pakkumuste esitamise tähtaega lubatud“. Samas sätestab § 91, et hankija ei tagasta pakkumuse tagatist edukale pakkujale või realiseerib selle, kui edukas pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi, eduka pakkuja muu tegevuse või tegevusetuse tõttu jääb hankeleping sõlmimata või edukas pakkuja ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut edukast pakkujast tuleneval põhjusel hankija antud tähtaja jooksul täitma. Kas seda, et eduka pakkumuse puhul on sätestatud erisus, st edukas pakkuja võib pakkumise siiski tagasi võtta ka peale pakkumuste esitamise tähtaega, tulebki järeldada § 91 lg-st 1? Me ei ole veendunud, et RHS § 111 lg-s 3 ja § 110 lg-s 1 sätestatu valguses on see piisavalt selge. Tekib küsimus, kas pakkumuse tagasivõtmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, kuid enne edukaks tunnistamist, on võimalik, ning mis on selle tagajärg. Palume need sätted üle vaadata ja hinnata, kas sätestatu on rakendajatele selge ning täiendada ka selgitust seletuskirjas. 6. Eelnõu § 1 punkt 151 muudetakse RHS Arvestatud Eelnõu muudetud. § 124 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa. Kas §-s 124 sätestatud ülesütlemise alused saavad rakenduda vaid tähtajaliste hankelepingute puhul? Kui mitte, siis on sõnad „enne tähtaega“ üleliigsed. Palume täpsustada § 124 sõnastust. 7. Eelnõu § 1 punktidega 248, 249 ning Ei ole Rahandusministeerium analüüsis eelnõu koostamise käigus Justiitsministeeriumi 14.05.2019 250 muudetakse RHS vastutuse sätteid arvestatud, kooskõlastuskirjas nr 8-2/2077 tehtud ettepanekut ning jõudis järeldusele, et RHS § 213 lg-s ehk § 214 ning selgitatud 2, § 214 lg-s 2 ja § 215 lg-s 2 juriidilisele isikule ette nähtud sanktsioonimäärade suurendamine § 215. Kokku on vastutuse peatükis kolm ei ole hetkel põhjendatu paragrahvi ehk eelnõus ei muudeta vaid Trahvimäärade viimasest suurendamisest on möödunud napilt neli aastat. 01.09.2017 RHS § 213. jõustunud RHS-iga suurendati juriidilisele isikule kohaldatava rahatrahvi maksimummäära 10 korda, s.o 3200 eurolt 32 000 eurole. KarS § 47 lg 2, mis näeb juriidilisele isikule eriseadusega Justiitsministeerium tegi oma 14.05.2019 sätestatava trahvimäära absoluutseks maksimumsuuruseks 400 000 eurot, jõustus 01.01.2015. kooskõlastuskirjas nr 8-2/2077 RHS See tähendab, et RHS-i koostamisel ja vastuvõtmisel hinnati riigihankealaste väärtegude muutmise VTK osas mh järgmise ebaõigusmäära väiksemaks kui näiteks siseteabe väärkasutamises (KarS § 398) ja märkuse: turumanipulatsioonis (KarS § 3981) sisalduvat ebaõigusmäära, mille puhul on tõepoolest sanktsioonina ette nähtud KarS § 47 lg 2 järgi maksimaalne võimalik trahvimäär (400 000 2.22. – vastutuse peatükk - Kuna VTK eurot). Eelnõuga RHS-i vastutuse sätetes tehtavad muudatused ei mõjuta nimetatud tegude käsitleb RHS-i muutmist, siis soovitame ebaõigusmäära suurendavalt. Samuti ei ole elukalliduse tõus olnud sedavõrd kiire ja eelnõu koostamise käigus veelkord üle märkimisväärne, et tingiks vajaduse trahvisummade järjekordseks tõstmiseks vaadata ka vastutuse peatüki. Nimelt on (tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga: 2018. aastal +3,4%; 2019. aastal 2,3%; selles juriidilise isiku karistusmäärad 2020. aastal -0,4%). suuruses kuni 32 000 eurot. Füüsilise isiku karistused on kõik suuruses kuni 300 400 000 euro suurust trahvisumma maksimaalset võimalikku ülemmäära põhjendati KarS § trahviühikut, mis on maksimaalne, mida 47 lg 2 muutmisel muu hulgas sellega, et EL-i õigusaktid näevad sageli ette kohustuse karistusseadustiku (edaspidi KarS) sätestada teatud rikkumiste eest tõhusad karistused, mis ei ole alati kuriteokaristused (554 SE üldosa § 47 lõike 1 kohaselt on võimalik I. Seletuskiri, lk-d 23-24). Erinevalt nt. konkurentsi- ja andmekaitseõiguse rikkumistest ei ole füüsilisele isikule määrata. Juriidilisele EL-i hankedirektiivides ette nähtud liikmesriikidele otsest kohustust näha siseriiklikus õiguses isikule võib KarS § 47 lõike 2 kohaselt ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad rahatrahvid riigihanke rikkumiste eest ning kohaldada rahatrahvi kuni 400 000 eurot. hankedirektiivides ei ole kehtestatud sellistele trahvidele rahalisi määrasid. Kuna riigihangete valdkonnas on tegemist tihti suurte summadega, on meie RHS-i alusel juriidilisele isikule kohaldatava rahatrahvi maksimummäära mittesuurendamine arvates kehtivas RHS-is juriidilisele on põhjendatav ka sellega, et paratamatult kujundab rahatrahvi maksimummäära isikule ettenähtud maksimaalne karistus suurendamine karistuspraktikat ning mõjutab akuutseid rahatrahvi määrasid, n-ö keskmist kuni 32 000 eurot võrdlemisi karistust, suurendavalt. Klassikalisele süüpõhimõttele rajatud karistusõiguses on karistamise tagasihoidlik. See ei pruugi olla piisavalt primaarseks aluseks isiku süü (KarS § 56 lg 1 ls 1). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb hoiatav, õigusvastast käitumist esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ärahoidev. ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt. RKKKo 03.04.2020, nr 1-18- 2232, p 71). Eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused (võimalus mõjutada süüdlast edaspidi Eelnõus ei ole ettenähtud juriidilise isiku hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid) on karistuse karistusmäärade muudatust ja mõistmise/määramise puhul küll arvestatavad, kuid süü suuruse kõrval pigem sekundaarsed kooskõlastamiseks esitatud eelnõu kriteeriumid. Süüdlase isikut karistuse mõistmisel/määramisel võetakse arvesse, kuid seletuskirjast ei selgu, kas tegelikult eripreventiivne aspekt ja prognoos ei ole iseseisvaks karistamise aluseks. Järelikult nii vastutuse peatükis sätestatud juriidilise mitmekümnetuhandese aastakäibega mittetulundusühingust või sihtasutusest hankija kui ka isiku karistusmäärasid analüüsiti võrgustikusektori hankijana tegutseva energeetikakontserni (äriühingu) puhul on karistuse tulenevalt meie märkusest ning mis mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mille järel tuvastatakse menetlusaluse seisukohale jõuti. Palume seletuskirja isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse lisada selgitused, miks peetakse juriidilise süü suurusele vastav karistuse määr (vt. RKKKo 11.06.2018, nr 1-17-1629, p 28). isiku kehtivaid karistusmäärasid piisavaks, ning muutmist mittevajavaks, RHS-is sätestatud korda on kohustatud järgima hankijad. Hankijateks on esmajärjekorras riik, võimalusel täiendada seletuskirja ka kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste ühendused ning muud statistikaga, palju on praktikas sätteid avalik-õiguslikud juriidilised isikud (RHS § 5 lg 2 p-d 1-3). Nimetatud hankijaid väärteo- ega kohaldatud, karistusi määratud. kriminaalkorras vastutusele võtta ei saa (KarS § 14 lg 3), mida on põhjendatud sellega, et riik kui punitiivfunktsiooni kandja ei saa karistada iseennast. Järelikult tuleb väärteokorras karistamine kõne alla üksnes eraõiguslikest juriidilistest isikutest hankijate puhul (RHS § 5 lg 2 p-d 4-5 ja lg 3 p-d 2-3). Kuigi see ei välista vormilt eraõigusliku juriidilise isiku süütekorras vastutusele võtmist, on sanktsioonimäärade kontekstis kohane märkida, et hankija definitiivsetest tunnustest tulenevalt on tihti tegemist avalik-õigusliku hankija poolt kontrollitavate ja avalikes huvides ülesandeid täitvate juriidiliste isikutega, nt. riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse äriühingud, sihtasutused, mittetulundusühingud, keda rahastatakse otseselt või kaudselt avalikest vahenditest, sh. riigi- või munitsipaaleelarvest. Seega on sedalaadi eraõigusliku juriidilise isiku karistamisel fiskaalselt sarnane sisu, kui karistataks mõnda valitsusasutust. Põhiõiguste kandjate ja adressaatide eristamiseks kasutatav personaalse substraadi teooria väidab, et riigile või riigist alamalseisvale juriidilisele isikule kuuluvaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid peaks kohtlema võrdväärselt riigiga. Kuigi karistusõigus ei järgi täies ulatuses samu põhimõtteid, on riigile kuuluva eraõigusliku juriidilise isiku karistamise tegelik mõju üpriski sarnane sellega, kui karistataks mõnda eelarvelist riigiasutust. Nagu eelnevalt öeldud, on viimane KarS § 14 lg 3 järgi välistatud. Lisaks eelnevale oleme võtnud arvesse eraõiguslikust juriidiliste isikute sõlmitavate hankelepingute mediaanmaksumusi, mis olid aastatel 2020-2021 järgnevad: Hanke- ja raamlepingu Hankija õiguslik vorm mediaanmaksumus Äriühing 33 836 eurot Mittetulundusühing 38 101 eurot Sihtasutus 47 867 eurot Eraõiguslikust juriidilisest isikust hankija (keskmine) 39 935 eurot Trahvimäärade suurendamine ei ole põhjendatud olukorras, kus riigihangete registri andmeil jääb eraõiguslikust juriidilisest isikust hankijate poolt sõlmitud hanke- ja raamlepingute mediaanväärtus alla 40 000 euro. Hetkel kehtiv rahatrahvi maksimummäär (32 000 eurot) on lepingu mediaanmaksumusega kooskõlas. 400 000 euro suuruse rahatrahvi ülemmäära kohta on aga erialakirjanduses väljendatud kahtlusi, et kas nii kõrge karistusmäära kohaldamine väärteomenetluses on kooskõlas EIÕK art 6 nõuetega (vt. KarS § 47 komm. 3. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. 2004. 2., täiend. ja ümbertöötatud väljaanne). Riigikohus on seoses riigihangete seaduse rikkumise eest ette nähtud väärtegudega leidnud, et arvestades juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtet, välistab KarS § 14 lg 3 füüsiliste isikute tegude omistamise avaliku halduse kandjatele, mitte aga avaliku halduse kandjate tegevust suunavate füüsiliste isikute vastutuse (vt. RKKKo 26.11.2013, nr 3-1-1-88-13, p 9). RHS §-des 213-215 ette nähtud füüsilise isiku trahvimäärad vastavad KarS § 47 lg-s 1 sätestatud ülemmäärale, milleks on kuni 300 trahviühikut. 8. Eelnõu § 1 punktiga 247 muudetakse Arvestatud, Seletuskirja täiendatud. Muudetav säte ei ole seotud Rahandusministeeriumi poolt teostatava RHS § 212 lõiget 1 järgmiselt: selgitatud riikliku ja haldusjärelevalvega ega sellega, millised RHS rikkumised on RHS-is „(1) Kui Euroopa Komisjon teavitab kvalifitseeritud väärtegudeks. Millised on riigihankealaste õigusaktide tõsised rikkumised Eesti Vabariiki kirjalikult Euroopa Liidu muudetava sätte mõttes, otsustab Euroopa Komisjon, kuivõrd Euroopa Komisjonil on või riigisiseste riigihankealaste sõltumata liikmesriigi enda tegevusest võimalik alustada liikmesriigi vastu rikkumismenetlust õigusaktide sätete tõsisest rikkumisest seoses hankijate tegevusega. riigihanke korraldamisel, on asjaomase riigihanke korraldanud hankija kohustatud kolme tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumilt vastava teate saamisest arvates edastama Rahandusministeeriumile kogu asjakohase informatsiooni vastava riigihanke kohta.“; Kehtiv § 212 lõike 1 sõnastus on: „(1) Kui Euroopa Komisjon teavitab hankijat kirjalikult Euroopa Liidu riigihankealaste õigusaktide või neid rakendavate riigisiseste õigusaktide sätete ilmsest rikkumisest riigihanke korraldamisel, on hankija kohustatud kolme tööpäeva jooksul teate saamisest arvates edastama Rahandusministeeriumile kogu asjakohase informatsiooni vastava riigihanke kohta.“ Palume vaadata sõnastus üle, näiteks RHS §-s 213 on kasutatud sõnastust „käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes…“, seega kas sõnastuses peaks olema pigem „õigusaktide nõuete tõsine rikkumine“? Eelnõu seletuskirjas puuduvad selgitused, mida kujutavad endast riigihankealaste õigusaktide sätete tõsised rikkumised. Kas tõsine rikkumine on see, kui isikuid karistatakse väärteo eest RHS §-de 213, 214 või 215 kohaselt? Kas tõsine rikkumine võib olla ka kuritegu? Kas piisab ühest rikkumisest või peab neid olema mitu? Palume seletuskirja vastavalt täiendada, lisada näiteid. 9. Eelnõu § 2. Halduskohtumenetluse Arvestatud Eelnõu muudetud. seadustiku § 274 plaanitav uus lõige 11 on materiaalõiguse norm, mille õige koht ei ole kohtumenetluse seadustikus. Palume see säte halduskohtumenetluse seadustiku muudatustest välja võtta ja lisada muudatus RHSi. 10. Palume arvestada ka käesoleva kirja Osaliselt Eelnõu ja seletuskirja vastavalt ettepanekutele muudetud ja täiendatud. lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja arvestatud failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel