dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ülikoolide tagasiside perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale ja ..............

Rahandusministeerium · 8. november 2021
Viit
9.2-2/6935-24
Registreeritud
8. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rektorite Nõukogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-2 Ühtekuuluvusfondi programmiga seotud kirjavahetus (RO, FO)
Toimik
9.2-2/2021
Vastutaja
Birgit Hermann (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
28. november 2021

Failid

  • 📎Ulikoolide tagasiside perioo di 2021–2027 u?htekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale ja partnerlusleppele.asice225 KB

Sisu (failidest)

Kadri Tali Välisvahendite talituse juhataja Rahandusministeerium 04.11.2021 Ülikoolide tagasiside perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale ja partnerlusleppele Täname ministeeriume suure eeltöö eest rakenduskava ettevalmistamisel ning võimaluse eest anda täiendavat tagasisidet käesoleva avaliku konsultatsiooni käigus (täiendusena tagasisidele, mille saatsime 13.04.2021). Järgnevalt esitame ülikoolide ühise tagasiside kolmes kategoorias: kõrgharidus; teadus- ja arendustegevus ning muud valdkonnad. 1. Kõrgharidus 1.1. Tõukefondide uue perioodi prioriteetideks on rohe- ja digipööre ning ülikoolid peavad seda äärmiselt vajalikuks. Selle juures palume veelkord analüüsida, kas rohe- ja digipöörde eesmärgid on saavutatavad, tegemata olulisi investeeringuid inimeste harjumuste ja väärtushinnangute muutmiseks ning oskuste arendamiseks. Paralleele võib tõmmata tänase pandeemiaga - madal vaktsineeritute osakaal ei ole enam ammu vaktsiinide puuduse või ligipääsu küsimus, vaid adekvaatse info, kommunikatsiooni, väärtushinnangute ja hariduse küsimus. Eeldada, et tehnoloogia olemasolu tagamine, parem prügikorraldus või transpordi infrastruktuuri parendamine viivad automaatselt soovitud tulemusteni rohepöördes, kui samal ajal ei investeerita oluliselt inimeste harjumuste muutmisesse, nende oskuste ja teadlikkuse kasvatamisse, on meie hinnangul ebarealistlik. Formaalharidussüsteemis on riigil võimalik pääseda ligi sisuliselt kogu pealekasvavale põlvkonnale - põhihariduse kaudu üheksa aastat, kutse- ja üldhariduse kaudu valdavale osale 2-4 aastat ja kõrghariduse kaudu veel 3-9 aastat. Suurte muudatuste ulatuslikuks ja püsivaks elluviimiseks on meie hinnangul ainuvõimalik tee haridussüsteemi kasutamine. Vaja on planeerida ja kokku leppida, missuguseid hoiakuid, teadmisi ja oskusi saaksid eri tasandil õpetavad asutused kõige tulemuslikumalt edasi anda. Seejärel on vaja teha arendusi ja investeerida nende laialdasse rakendamisse. Sellisteks tegevusteks ei ole kõrghariduse tänases riiklikus rahastamises vahendeid. Tõsi, taaste- ja vastupidavusrahastu digipöörde paketis on planeeritud 10 miljonit eurot digioskuste arendamiseks, kuid see on orienteeritud pigem IKT-valdkonna ekspertidele. Samuti on rohetehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamiseks suunatud 15 miljonit eurot mõeldud pigem juba olemasoleva töötajaskonna oskuste ja täiendusõppe arendamiseks. Need mahud on ebapiisavad ega võimalda ulatuslikumat, tegelikult soovitud muutust. Seetõttu kordame oma ettepanekut, mille esitasime 13.04.2021, täiendada rohe- ja digipöörde investeerimiskavasid inimeste arendamise meetmega (oskuste arendamine; välisõppejõudude ja praktikute kaasamine, täiend- ja ümberõppe laiendamine) ning suurendada nende eelarvet võrreldes praegu planeerituga vähemalt 2 korda. 1.2. Kuna tõukefondid on peaaegu ainus riigi pakutav haridusvaldkonna arendamise raha, siis paistab välja, et kõik hariduse arengukava arendustegevused on püütud mahutada PO4 eesmärkide alla. Haridussüsteemi arenduseesmärgid on hoitud üksikute täiendus- ja ümberõppele viitavate eranditega teiste valdkondade arengutest lahus ning sarnaselt hariduse arengukavale valdavalt orienteeritud üldharidusele. Meie arvates oleks oluline vältida eesmärkide ja tegevuste sõnastamist kogu haridussüsteemi ulatuses, kui tegelikkuses on tegevused kavandatud ainult üld- ja kutseharidusele või ka noorte- ja huviharidusele (või kitsamalt mingis eas lastele ja noortele). See tekitab segadust ning takistab arusaama, mida ja kus sekkumistega tegelikult saavutada tahetakse. Toome siinkohal vastavad näited: a. erieesmärk (f) “edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks” b. erieesmärk (ii) “hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega”, mille vahendid on sisuliselt mõeldud põhikoolivõrgu korrastamisele ning üld- ja kutsehariduse osalisele integreerimisele. Samuti tekitab küsimusi erieesmärk (e) “muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu”. Siin on otsestest viidetest haridustasemetele hoidutud, aga sisukirjeldused ja tulemusnäitajad annavad mõista, et tegemist on üld- ja kutseharidusele suunatud sekkumistega, sh tegevused, mis on mõeldud õppekavade arendamiseks, õppematerjalide koostamiseks ja haridustöötajate ja hariduse valdkonna tööjõu tagamiseks. Näiliselt on tulemuseks ka ulatuslik kõrghariduse toetamine, kuid lähemal uurimisel saab selgeks, et kõrghariduse arengu toetamiseks on mõeldud väga kitsas valik tegevusi ja väga piiratud vahendid. Peame sellist lähenemist ebamõistlikuks ja eksitavaks. Seetõttu teeme ettepaneku, et kui eelkirjeldatud toetused on tegelikult ka plaanis kõrgharidusse suunata, siis tuua seos kõrgharidusega selgelt välja (näiteks fikseerides mingi toetuse mahu, mis kõrgharidusse suunatakse). 1.3. Juhime tähelepanu, et IT, loodusteadused, inseneeria, tehnoloogia jmt valdkonnad konkureerivad sarnaste oskuste ja teadmistega noorte tähelepanu eest. Üldhariduse tasemel kavandatavad populariseerivad tegevused on asjakohased, aga ei pruugi olla piisavad, et muuta väga heal ja heal tasemel matemaatikat tundvate noorte osakaalu kahanemise trendi. Kõrghariduses kavandatud nõudlust kujundavate stipendiumide mõju on piiratud ega ületa üldhariduses tekkinud barjääre, mis on nendes valdkondades edasi õppimise takistuseks. Me ei näe rakenduskavas ka erinevaid sekkumisi kombineerides terviklikku lahendust, et noorte arv, kes nimetatud valdkondades edasi õppima asuksid, oluliselt kasvaks. Peame seetõttu ka seatud tulemusnäitajat ebarealistlikuks. Arvestama peab, et vastavus tööturu lühiperspektiivi ootustele ei ole riigi ega ka indiviidi vaates ainus ja kohati ka peamine (kõrg)haridusvaldkonna eesmärk - inimeste pikaajaline ja edukas toimetulek ühiskonnas, eneseteostus ja uue põlvkonna valikute kaudu tuleviku kujundamine loob tänase tööturu ootustest laiema konteksti. Ka meetmete disainimisel tuleks seda arvestada. 1.4. Rakenduskavas ei ole jätkuvalt viiteid doktorikoolide tegevuse toetamisele, kuigi varasemas kommunikatsioonis on rõhutatud nende toetamise olulisust. Viidatakse ülikoolide vahelise koostöö toetamisele doktoriõppes, aga tekstist pole aru saada, mida selle all mõeldakse. Teeme ettepaneku täiendada kõrghariduse (või teaduse) meetmeid doktorikoolide toetamise võimalusega. 2. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon 2.1 Rakendusplaani kohaselt nihkub sekkumiste fookus võrreldes eelmise perioodiga teadmussiirde edendamisele (sh tehnosiirdele) ja teadussüsteemi ning ettevõtlussektori koostöö toetamisele, arendades nõudlusest lähtuvaid teadus- ja arendus -ning innovatsiooniteenuseid. Nii teadusasutuste ja ettevõtete koostöö kui ka kõrghariduse ja tööturuvajaduste kontekstis jääb aga ebaselgeks, kes ja kuidas defineerib ettevõtete ning tööturu vajadused ja nõudluse. Kas tegemist on tänaste vajadusega või strateegilise, tulevikku vaatava vajaduse hindamisega? Samuti, kas vajadus defineeritakse iga üksiku ettevõtte/taotleja puhul või on vajalik laiem (sektoripõhine) nõudluse määratlemine? Teeme ettepaneku, et nõudluse defineerimisel tuleb lisaks ettevõtete vajadustele arvestada ka riigi ja ühiskonna arenguvajadusi (nt Eesti 2035 arenguvajadused, EL rohelepe, ÜRO säästva arengu eesmärgid). Ülikoolide ja TA-asutuste institutsionaalsele arengule ja teadmussiirdele suunatud programmides tuleb kindlasti aluseks võtta laiem nõudlus ja tulevikuvajadused. Avalike ülikoolide või TA-asutuste institutsionaalset arengut ei saa kujundada lähtuvalt üksiku ettevõtte hetkevajadustest, vaid arvestama peab ka Eesti2035 arenguvajadustega, mis käsitlevad erinevate riigi eluvaldkondade vajadusi (nt rohepööre, haridusvaldkonna vajadused, sotsiaal- ja tervisevaldkonna vajadused jne). 2.2. Selleks, et pakkuda kvaliteetseid TA-teenuseid ning laiendada koostööd ettevõtete ja avaliku sektoriga, on vaja järjepidevalt ajakohastada ülikoolide teadusaparatuuri ning arendada uusi võimekusi (uued tehnoloogiad; uued vajadused). On väga positiivne, et meetmetesse on kirjutatud sisse panustamine kvaliteetsete teenuste pakkumiseks vajalike test- ja demokeskkondade, laborite, platvormide ja ühislaborite arendamisse (meede 2.1); teadus- ja arendustööks vajalikku labori- ja uurimistaristu arendamine (meede 2.2) ning toetatakse Euroopa Teadusruumi eesmärke, sh rahvusvaheliste teadustaristu ühisarendusi ja -kasutust (meede 3.2). Ülikoolid peavad väga oluliseks, et rakenduskava tekst jääks sellisena püsima. Samas teeme ettepaneku muuta meetme 2.3 sõnastust, et pakutavad TA-teenused ei tugineks vaid olemasolevale taristule, vaid et võimalikud oleksid ka uued põhjendatud investeeringud. Samuti teeme ettepaneku täpsustada meetme 3.2 sõnastust, et Teaming kaasrahastamine hõlmaks ka teadustaristu investeeringuid (vastavalt Euroopa Horisondi Teaming taotlusvooru tingimustele). 2.3. Toetame ja peame väga oluliseks, et teadus- ja arendusprogrammide raames (meede 2.2 ja 2.3) on võimalik toetada vajadusel ka alusuuringuid. Teeme ettepaneku täiendada vastavalt ka meetme 3.2 kirjeldust, sest ka Euroopa Teadusruumi algatustes ning Euroopa Horisondis osalemisel on oluline roll alusuuringutel. 2.4. Palume täpsustada, kas erieesmärgi “(iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” sekkumistes on ka ülikoolid sihtrühmade seas. Loeme, et vaja on rohkem teadus- ja arendustegevuse mahukaid idufirmasid ning teame, et suur osa sellistest idufirmadest seotud või on välja kasvanud koostööst ülikoolidega, kuid sihtrühmade seas ülikoole kui sarnaste ettevõtete loojaid või nende arengu toetajaid ei ole märgitud. Teeme ettepaneku lisada ülikoolid selle meetme sihtgruppi. 2.5. Tehnilise täpsustusena lisame, et Euroopa raamprogrammi nimi on nüüd “Horisont 2020” asemel “Euroopa Horisont” (Horizon Europe). Soovitame selle tekstis korrigeerida. 2.6. Ettepanekud indikaatorite kohta: • Üheks väljundnäitajaks on “Koostööprojektides osalevate teadusasutuste arv”, vahe- eesmärgina “6” aastaks 2024 ning sihtväärtusega “18” aastaks 2029. Siin vajab täpsustamist, milliseid koostööprojekte silmas peetakse. • Üheks väljundnäitajaks on “Euroopa Liidu raamprogrammide tegevustes osalevate organisatsioonide arv” vahe-eesmärgiga “100” aastaks 2024 ning sihtväärtusega “350” aastaks 2029. Teeme ettepaneku asendada osalevate organisatsioonide arv raamprogrammist saadud rahalise tuluga, sest see kirjeldab paremini Horisondi väliskoostöö mõju ning saadud rahalist võimendust. Näiteks Horisont2020-s on seni olnud Eestist 250 unikaalset osalejat, kellel on kokku 868 projektiosalust toetuse kogumahuga 259,5 mln eurot. Eesti paistab juba täna silma kõrge VKE-de osalusega. Juhul, kui indikaatoriks on osalevate asutuste suurendamine, peaks toetuste põhifookus minema uute osalejate meelitamisele, aga mitte olemasolevate asutuste/ettevõtete toetamisele, kellest sõltub toetuse põhimahu suurendamine Horisondist. • Üheks väljundnäitajaks on “Mobiilsusskeemides osalejate arv” vahe-eesmärgiga “1200” aastaks 2024 ning sihtväärtusega “3100” aastaks 2029. Pole selge, milliseid mobiilsusskeeme ja osalejaid siin on mõeldud. Näiteks sektoritevahelise mobiilsuse senised näitajad on olnud mitme suurusjärgu võrra madalamad. Samuti on ka teadlasmobiilsuse näitajad järeldoktoritel või tippteadlastel oluliselt madalamad. Teeme ettepaneku indikaatorit täpsustada või sihttasemeid alandada. • Üheks tulemusnäitajaks on “Eesti osalemine Euroopa teadusruumi tegevustes: panus rahvusvaheliselt koordineeritud TA-tegevustesse” sihtväärtusega “44 mln eurot elaniku kohta”. Ilmselt on siin tegu eksitusega ja tegelik sihtväärtus peaks olema madalam. Samas teeme ettepaneku täpsustada, kas siin mõõdetakse EL panust Horisondi poolt või Eesti poolset kaasfinantseerimist projektides. 3. Ettepanekud muudes valdkondades 3.1. Teeme ettepaneku lisada erieesmärgi (ii) “digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks” meetme “Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” teksti ka viide kõrgkoolide digitaalsete lahenduste ja digitaalsete haridusteenuste kohta. Järgmise põlvkonna digitaristu, haridusandmete kvaliteedi, kasutatavuse, turvalisuse ja nendel andmetel tuginevate teenuste pakkumiseks on vaja kaasajastada ka ülikoolide IT süsteeme. 3.2. Samuti teeme ettepaneku lisada kõrgkoolid ja teadusasutused erieesmärgi (vi) “ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine” sekkumiste sihtrühmaks. Hetkel on lk 64 kirjas “ringmajanduse ja ressursitõhususe eksperdid” ning pole selge, kas on mõeldud kitsalt konkreetseid isikuid või hõlmab see ka asutusi. 3.3. Taastuvenergia osakaalu suurendamisel transpordis on fookuses vaid biometaani tootmise ja tarbimise laiendamine, sh 260 biometaanil sõitva bussi hankimine. Suure üllatusena ei ole rakendusplaanis kusagil mainitud vesiniku tootmise ja tarbimise võimaluste laiendamist. Vesinikutehnoloogiaid peetakse Euroopas üheks peamiseks võimaluseks, et liikuda kliimaneutraalsuse suunas ning selles kontekstis tundub äärmiselt üllatav ja kahetusväärne, et struktuurifondidest uuel perioodil vesinikuinvesteeringuid ei planeerita. 3.4. Mõistame, et tegemist on mahuka ja pidevalt muutuva dokumendiga, mille kvaliteeti on kahes keeles korraga keeruline tagada. Siiski peame nentima, et rakenduskava tekst on kohati tõlkerakenduse kasutamise tõttu raskesti mõistetav. Seetõttu ei anna me tagasisidet niivõrd konkreetsele tekstile, vaid aspektidele, mida meie hinnangul on ebapiisavalt käsitletud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Kalm Rektorite Nõukogu esimees
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel