Rahandusministeerium · 8. november 2021
Sisu (failidest)
Kadri Tali
Välisvahendite talituse juhataja
Rahandusministeerium
04.11.2021
Ülikoolide tagasiside perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale ja
partnerlusleppele
Täname ministeeriume suure eeltöö eest rakenduskava ettevalmistamisel ning võimaluse eest anda
täiendavat tagasisidet käesoleva avaliku konsultatsiooni käigus (täiendusena tagasisidele, mille
saatsime 13.04.2021). Järgnevalt esitame ülikoolide ühise tagasiside kolmes kategoorias: kõrgharidus;
teadus- ja arendustegevus ning muud valdkonnad.
1. Kõrgharidus
1.1. Tõukefondide uue perioodi prioriteetideks on rohe- ja digipööre ning ülikoolid peavad seda
äärmiselt vajalikuks. Selle juures palume veelkord analüüsida, kas rohe- ja digipöörde eesmärgid on
saavutatavad, tegemata olulisi investeeringuid inimeste harjumuste ja väärtushinnangute muutmiseks
ning oskuste arendamiseks. Paralleele võib tõmmata tänase pandeemiaga - madal vaktsineeritute
osakaal ei ole enam ammu vaktsiinide puuduse või ligipääsu küsimus, vaid adekvaatse info,
kommunikatsiooni, väärtushinnangute ja hariduse küsimus. Eeldada, et tehnoloogia olemasolu
tagamine, parem prügikorraldus või transpordi infrastruktuuri parendamine viivad automaatselt
soovitud tulemusteni rohepöördes, kui samal ajal ei investeerita oluliselt inimeste harjumuste
muutmisesse, nende oskuste ja teadlikkuse kasvatamisse, on meie hinnangul ebarealistlik.
Formaalharidussüsteemis on riigil võimalik pääseda ligi sisuliselt kogu pealekasvavale põlvkonnale -
põhihariduse kaudu üheksa aastat, kutse- ja üldhariduse kaudu valdavale osale 2-4 aastat ja
kõrghariduse kaudu veel 3-9 aastat. Suurte muudatuste ulatuslikuks ja püsivaks elluviimiseks on meie
hinnangul ainuvõimalik tee haridussüsteemi kasutamine. Vaja on planeerida ja kokku leppida,
missuguseid hoiakuid, teadmisi ja oskusi saaksid eri tasandil õpetavad asutused kõige tulemuslikumalt
edasi anda. Seejärel on vaja teha arendusi ja investeerida nende laialdasse rakendamisse. Sellisteks
tegevusteks ei ole kõrghariduse tänases riiklikus rahastamises vahendeid. Tõsi, taaste- ja
vastupidavusrahastu digipöörde paketis on planeeritud 10 miljonit eurot digioskuste arendamiseks,
kuid see on orienteeritud pigem IKT-valdkonna ekspertidele. Samuti on rohetehnoloogiate
kasutuselevõtu soodustamiseks suunatud 15 miljonit eurot mõeldud pigem juba olemasoleva
töötajaskonna oskuste ja täiendusõppe arendamiseks. Need mahud on ebapiisavad ega võimalda
ulatuslikumat, tegelikult soovitud muutust.
Seetõttu kordame oma ettepanekut, mille esitasime 13.04.2021, täiendada rohe- ja digipöörde
investeerimiskavasid inimeste arendamise meetmega (oskuste arendamine; välisõppejõudude ja
praktikute kaasamine, täiend- ja ümberõppe laiendamine) ning suurendada nende eelarvet võrreldes
praegu planeerituga vähemalt 2 korda.
1.2. Kuna tõukefondid on peaaegu ainus riigi pakutav haridusvaldkonna arendamise raha, siis paistab
välja, et kõik hariduse arengukava arendustegevused on püütud mahutada PO4 eesmärkide alla.
Haridussüsteemi arenduseesmärgid on hoitud üksikute täiendus- ja ümberõppele viitavate eranditega
teiste valdkondade arengutest lahus ning sarnaselt hariduse arengukavale valdavalt orienteeritud
üldharidusele. Meie arvates oleks oluline vältida eesmärkide ja tegevuste sõnastamist kogu
haridussüsteemi ulatuses, kui tegelikkuses on tegevused kavandatud ainult üld- ja kutseharidusele või
ka noorte- ja huviharidusele (või kitsamalt mingis eas lastele ja noortele). See tekitab segadust ning
takistab arusaama, mida ja kus sekkumistega tegelikult saavutada tahetakse.
Toome siinkohal vastavad näited:
a. erieesmärk (f) “edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset
juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust
läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja
-koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja
ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks”
b. erieesmärk (ii) “hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele
teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas
tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega”, mille vahendid on sisuliselt mõeldud
põhikoolivõrgu korrastamisele ning üld- ja kutsehariduse osalisele integreerimisele.
Samuti tekitab küsimusi erieesmärk (e) “muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks,
kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse
õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste
omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu”. Siin on
otsestest viidetest haridustasemetele hoidutud, aga sisukirjeldused ja tulemusnäitajad annavad
mõista, et tegemist on üld- ja kutseharidusele suunatud sekkumistega, sh tegevused, mis on mõeldud
õppekavade arendamiseks, õppematerjalide koostamiseks ja haridustöötajate ja hariduse valdkonna
tööjõu tagamiseks.
Näiliselt on tulemuseks ka ulatuslik kõrghariduse toetamine, kuid lähemal uurimisel saab selgeks, et
kõrghariduse arengu toetamiseks on mõeldud väga kitsas valik tegevusi ja väga piiratud vahendid.
Peame sellist lähenemist ebamõistlikuks ja eksitavaks. Seetõttu teeme ettepaneku, et kui
eelkirjeldatud toetused on tegelikult ka plaanis kõrgharidusse suunata, siis tuua seos kõrgharidusega
selgelt välja (näiteks fikseerides mingi toetuse mahu, mis kõrgharidusse suunatakse).
1.3. Juhime tähelepanu, et IT, loodusteadused, inseneeria, tehnoloogia jmt valdkonnad konkureerivad
sarnaste oskuste ja teadmistega noorte tähelepanu eest. Üldhariduse tasemel kavandatavad
populariseerivad tegevused on asjakohased, aga ei pruugi olla piisavad, et muuta väga heal ja heal
tasemel matemaatikat tundvate noorte osakaalu kahanemise trendi. Kõrghariduses kavandatud
nõudlust kujundavate stipendiumide mõju on piiratud ega ületa üldhariduses tekkinud barjääre, mis
on nendes valdkondades edasi õppimise takistuseks. Me ei näe rakenduskavas ka erinevaid sekkumisi
kombineerides terviklikku lahendust, et noorte arv, kes nimetatud valdkondades edasi õppima asuksid,
oluliselt kasvaks. Peame seetõttu ka seatud tulemusnäitajat ebarealistlikuks. Arvestama peab, et
vastavus tööturu lühiperspektiivi ootustele ei ole riigi ega ka indiviidi vaates ainus ja kohati ka peamine
(kõrg)haridusvaldkonna eesmärk - inimeste pikaajaline ja edukas toimetulek ühiskonnas, eneseteostus
ja uue põlvkonna valikute kaudu tuleviku kujundamine loob tänase tööturu ootustest laiema konteksti.
Ka meetmete disainimisel tuleks seda arvestada.
1.4. Rakenduskavas ei ole jätkuvalt viiteid doktorikoolide tegevuse toetamisele, kuigi varasemas
kommunikatsioonis on rõhutatud nende toetamise olulisust. Viidatakse ülikoolide vahelise koostöö
toetamisele doktoriõppes, aga tekstist pole aru saada, mida selle all mõeldakse. Teeme ettepaneku
täiendada kõrghariduse (või teaduse) meetmeid doktorikoolide toetamise võimalusega.
2. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
2.1 Rakendusplaani kohaselt nihkub sekkumiste fookus võrreldes eelmise perioodiga teadmussiirde
edendamisele (sh tehnosiirdele) ja teadussüsteemi ning ettevõtlussektori koostöö toetamisele,
arendades nõudlusest lähtuvaid teadus- ja arendus -ning innovatsiooniteenuseid. Nii teadusasutuste
ja ettevõtete koostöö kui ka kõrghariduse ja tööturuvajaduste kontekstis jääb aga ebaselgeks, kes ja
kuidas defineerib ettevõtete ning tööturu vajadused ja nõudluse. Kas tegemist on tänaste vajadusega
või strateegilise, tulevikku vaatava vajaduse hindamisega? Samuti, kas vajadus defineeritakse iga
üksiku ettevõtte/taotleja puhul või on vajalik laiem (sektoripõhine) nõudluse määratlemine? Teeme
ettepaneku, et nõudluse defineerimisel tuleb lisaks ettevõtete vajadustele arvestada ka riigi ja
ühiskonna arenguvajadusi (nt Eesti 2035 arenguvajadused, EL rohelepe, ÜRO säästva arengu
eesmärgid). Ülikoolide ja TA-asutuste institutsionaalsele arengule ja teadmussiirdele suunatud
programmides tuleb kindlasti aluseks võtta laiem nõudlus ja tulevikuvajadused. Avalike ülikoolide või
TA-asutuste institutsionaalset arengut ei saa kujundada lähtuvalt üksiku ettevõtte hetkevajadustest,
vaid arvestama peab ka Eesti2035 arenguvajadustega, mis käsitlevad erinevate riigi eluvaldkondade
vajadusi (nt rohepööre, haridusvaldkonna vajadused, sotsiaal- ja tervisevaldkonna vajadused jne).
2.2. Selleks, et pakkuda kvaliteetseid TA-teenuseid ning laiendada koostööd ettevõtete ja avaliku
sektoriga, on vaja järjepidevalt ajakohastada ülikoolide teadusaparatuuri ning arendada uusi
võimekusi (uued tehnoloogiad; uued vajadused). On väga positiivne, et meetmetesse on kirjutatud
sisse panustamine kvaliteetsete teenuste pakkumiseks vajalike test- ja demokeskkondade, laborite,
platvormide ja ühislaborite arendamisse (meede 2.1); teadus- ja arendustööks vajalikku labori- ja
uurimistaristu arendamine (meede 2.2) ning toetatakse Euroopa Teadusruumi eesmärke, sh
rahvusvaheliste teadustaristu ühisarendusi ja -kasutust (meede 3.2). Ülikoolid peavad väga oluliseks,
et rakenduskava tekst jääks sellisena püsima. Samas teeme ettepaneku muuta meetme 2.3 sõnastust,
et pakutavad TA-teenused ei tugineks vaid olemasolevale taristule, vaid et võimalikud oleksid ka uued
põhjendatud investeeringud. Samuti teeme ettepaneku täpsustada meetme 3.2 sõnastust, et Teaming
kaasrahastamine hõlmaks ka teadustaristu investeeringuid (vastavalt Euroopa Horisondi Teaming
taotlusvooru tingimustele).
2.3. Toetame ja peame väga oluliseks, et teadus- ja arendusprogrammide raames (meede 2.2 ja 2.3)
on võimalik toetada vajadusel ka alusuuringuid. Teeme ettepaneku täiendada vastavalt ka meetme
3.2 kirjeldust, sest ka Euroopa Teadusruumi algatustes ning Euroopa Horisondis osalemisel on oluline
roll alusuuringutel.
2.4. Palume täpsustada, kas erieesmärgi “(iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime
tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute
kaudu” sekkumistes on ka ülikoolid sihtrühmade seas. Loeme, et vaja on rohkem teadus- ja
arendustegevuse mahukaid idufirmasid ning teame, et suur osa sellistest idufirmadest seotud või on
välja kasvanud koostööst ülikoolidega, kuid sihtrühmade seas ülikoole kui sarnaste ettevõtete loojaid
või nende arengu toetajaid ei ole märgitud. Teeme ettepaneku lisada ülikoolid selle meetme
sihtgruppi.
2.5. Tehnilise täpsustusena lisame, et Euroopa raamprogrammi nimi on nüüd “Horisont 2020” asemel
“Euroopa Horisont” (Horizon Europe). Soovitame selle tekstis korrigeerida.
2.6. Ettepanekud indikaatorite kohta:
• Üheks väljundnäitajaks on “Koostööprojektides osalevate teadusasutuste arv”, vahe-
eesmärgina “6” aastaks 2024 ning sihtväärtusega “18” aastaks 2029. Siin vajab täpsustamist,
milliseid koostööprojekte silmas peetakse.
• Üheks väljundnäitajaks on “Euroopa Liidu raamprogrammide tegevustes osalevate
organisatsioonide arv” vahe-eesmärgiga “100” aastaks 2024 ning sihtväärtusega “350” aastaks
2029. Teeme ettepaneku asendada osalevate organisatsioonide arv raamprogrammist saadud
rahalise tuluga, sest see kirjeldab paremini Horisondi väliskoostöö mõju ning saadud rahalist
võimendust. Näiteks Horisont2020-s on seni olnud Eestist 250 unikaalset osalejat, kellel on
kokku 868 projektiosalust toetuse kogumahuga 259,5 mln eurot. Eesti paistab juba täna silma
kõrge VKE-de osalusega. Juhul, kui indikaatoriks on osalevate asutuste suurendamine, peaks
toetuste põhifookus minema uute osalejate meelitamisele, aga mitte olemasolevate
asutuste/ettevõtete toetamisele, kellest sõltub toetuse põhimahu suurendamine Horisondist.
• Üheks väljundnäitajaks on “Mobiilsusskeemides osalejate arv” vahe-eesmärgiga “1200”
aastaks 2024 ning sihtväärtusega “3100” aastaks 2029. Pole selge, milliseid mobiilsusskeeme
ja osalejaid siin on mõeldud. Näiteks sektoritevahelise mobiilsuse senised näitajad on olnud
mitme suurusjärgu võrra madalamad. Samuti on ka teadlasmobiilsuse näitajad järeldoktoritel
või tippteadlastel oluliselt madalamad. Teeme ettepaneku indikaatorit täpsustada või
sihttasemeid alandada.
• Üheks tulemusnäitajaks on “Eesti osalemine Euroopa teadusruumi tegevustes: panus
rahvusvaheliselt koordineeritud TA-tegevustesse” sihtväärtusega “44 mln eurot elaniku
kohta”. Ilmselt on siin tegu eksitusega ja tegelik sihtväärtus peaks olema madalam. Samas
teeme ettepaneku täpsustada, kas siin mõõdetakse EL panust Horisondi poolt või Eesti poolset
kaasfinantseerimist projektides.
3. Ettepanekud muudes valdkondades
3.1. Teeme ettepaneku lisada erieesmärgi (ii) “digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks” meetme “Digilahenduste ja uuenduste
väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” teksti ka viide kõrgkoolide digitaalsete lahenduste
ja digitaalsete haridusteenuste kohta. Järgmise põlvkonna digitaristu, haridusandmete kvaliteedi,
kasutatavuse, turvalisuse ja nendel andmetel tuginevate teenuste pakkumiseks on vaja kaasajastada
ka ülikoolide IT süsteeme.
3.2. Samuti teeme ettepaneku lisada kõrgkoolid ja teadusasutused erieesmärgi (vi) “ring- ja
ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine” sekkumiste sihtrühmaks. Hetkel on lk 64 kirjas
“ringmajanduse ja ressursitõhususe eksperdid” ning pole selge, kas on mõeldud kitsalt konkreetseid
isikuid või hõlmab see ka asutusi.
3.3. Taastuvenergia osakaalu suurendamisel transpordis on fookuses vaid biometaani tootmise ja
tarbimise laiendamine, sh 260 biometaanil sõitva bussi hankimine. Suure üllatusena ei ole
rakendusplaanis kusagil mainitud vesiniku tootmise ja tarbimise võimaluste laiendamist.
Vesinikutehnoloogiaid peetakse Euroopas üheks peamiseks võimaluseks, et liikuda kliimaneutraalsuse
suunas ning selles kontekstis tundub äärmiselt üllatav ja kahetusväärne, et struktuurifondidest uuel
perioodil vesinikuinvesteeringuid ei planeerita.
3.4. Mõistame, et tegemist on mahuka ja pidevalt muutuva dokumendiga, mille kvaliteeti on kahes
keeles korraga keeruline tagada. Siiski peame nentima, et rakenduskava tekst on kohati
tõlkerakenduse kasutamise tõttu raskesti mõistetav. Seetõttu ei anna me tagasisidet niivõrd
konkreetsele tekstile, vaid aspektidele, mida meie hinnangul on ebapiisavalt käsitletud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mart Kalm
Rektorite Nõukogu esimees