-864235 -144145 0 0 -1270 3175 EELNÕU 0 5 . 1 1 .202 1 0 0 EELNÕU 0 5 . 1 1 .202 1 Määrus … . 11 . 20 21 nr … C OVID -19 puhangust tingitud erakorraline toetus piima- ja sealiha tootja le Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise se aduse § 11 lõike 1 ja § 18 lõike 1 alusel . 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse piima- ja sealihatooja COVID-19 puhangust tingitud erakorral is e toetus e (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Riigiabi (1) Toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik ) osa 3.1 tähenduses. (2) Kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud riigiabi määr toetuse taotleja kohta on täitunud , antakse toetust vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), tähenduses. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus § 3 . Toetatav tegevus Toetust antakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks piimatõugu lehma kasvatuse ja sea kasvatuse tegevusvaldkonnas. § 4. Nõuded t aotle jale (1) Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik , kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega § -s 3 nimetatud tegevusvaldkonnas ( edaspidi koos taotleja ) . ( 2 ) Toetust antakse piimatootjale , kes pidas 2021 . aasta 3 0. sept embri seisuga põllumajandusloomade registri andmete l vähemalt ühte piimatõugu lehma . (3 ) Toetust antakse sealihatootjale , kes : 1) pidas 2021 . aasta 30 . septembri seisuga põllumajandusloomade registri andmetel si ga , kelle pidamisest oli teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks ; 2) tasus Maksu- ja Tolliameti ( edaspidi MTA ) andmetel 2020. aasta l tööjõukulusid ja ; 3 ) kes ei ole Eesti Töötukassalt saanud sama abikõlbuliku kulu kohta hüvitist . ( 3 ) Taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ning ta ei tohi olla raskustes olev ettevõtja riigiabi ajutise raamistiku punkti 22 alapunktis c sätestatud tingimustel. (4) Taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise ajaks registrile esitatud, kui majandusaasta aruande registrile esitamine on õigusaktide kohaselt nõutav. Kui taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruande registrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise ajaks saabunud, võetakse määruses sätestatud nõutele vastavuse hindamiseks aluseks sellele majandusaastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne. § 5 . Toetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine ( 1 ) T oetuse ühikumäära piimatõugu lehma kasvatuse tegevusvaldkonnas p iimatõugu lehma kohta otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) , arvestades selle tegevusvaldkonna toet amiseks er aldatud rahalis i vahend eid , käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 nimetatud piirmäärasid ning kõikide nõuet e kohaste piimatõugu lehma de arvu . (2) Toetuse suuruse seakasvatuse tegevusvaldkonnas tööjõukulude hüvitisena otsustab PRIA , arvestades selle tegevusvaldkonna toet amiseks eraldatud rahalis i v ahend eid ja iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu osakaalu kõikide nõuetekohaste taotlejate kogu tööjõukuludest ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 , 4 ja 6 nimetatud piirmäärasid . (3) Toetuse määr seakasvatuse tegevusvaldkonnas on kuni 7 0 protsenti taotleja tööjõukuludest ja ei ületa taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu. Juhul kui majandusaasta aruandest ja tuludeklaratsiooni vormilt E ei selgu seakasvatuse st saadud müügitulu , ei tohi toetussumma ületada põllumajanduslikku müügitulu. ( 4 ) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta riigiabina antava toetuse puhul on r iigiabi ajutise raamistiku punkti 23 alapunkti a kohaselt 225 000 eurot . ( 5 ) Lõike 4 kohaldamisel loetakse üheks ettevõtjaks taotlejaga konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad. ( 6 ) Toetuse suurus ühe taotleja kohta vähese tähtsusega abina antava toetuse puhul ei tohi koos jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abiga ületada 25 000 eurot . ( 7 ) L õike 6 kohaldamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikud komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses. ( 8 ) L õigete 4 ja 6 rakendamisel võetakse arvesse asjakohaseid kumuleerimisreegleid. ( 9 ) Piimatõugu lehma de puhul arvutatakse t oetus e suurus nende piimatõugu lehma de arvu alusel , keda taotleja pidas § 4 lõike s 2 sätestatud kuupäeva seisuga . ( 10 ) Seakasvatuse tegevusvaldkonnas arvutatakse toetuse suurus 2020. aasta l tasutud tööjõukulude alusel , mille hulka kuulub brutotöötasu , võlaõigusliku lepingu kohane brutotasu , sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse . 3. peatükk Toetuse taotlemine , taot luse menetlemine ja toetuse maks mine § 6 . Taotluse esitami ne (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja ajavahemikul 1. kuni 7 . detsember 2021 PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA - le taotluse, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed; 2) taotleja registrikood; 3) tegevus valdkon d, milles tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust taotletakse ; 4 ) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja; 5 ) teave taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 6 ) taotleja nõusolek saada toetus t vähese tähtsusega abina § 2 lõikes 2 sätestatud juhul . ( 2 ) Taotleja võib esitada taotluse mõlemas § -s 3 nimetatud põllumajandusliku s tegevus valdkonna s tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks . § 7 . Taotluse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele taotluse, muude dokumentide ja nendes toodud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning vajadusel kohapealse kontrolli käigus . ( 2 ) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA MTA le taotlejate nimekirja , et saada andmed taotlejate poolt 2020. aastal tasutud tööjõukulude ja füüsilisest isikust ettevõtjate põllumajandusliku müügitulu kohta. ( 3 ) MTA edastab PRIA-le lõikes 2 nimetatud taotlejate osas 2020. aasta l tasutud tööjõukulude ja põllumajandusliku müügitulu andmed, mis on Maksu- ja Tolliametile esitatud. ( 4 ) Taotleja teeb PRIA-le teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsus e tegemis eks vajalikud asjaolud. § 8 . Taot l use rahuldam ine ja t oetuse maks mine (1) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. jaanuar 202 2 . aastal , kuid mitte enne , kui Euroopa Komisjon on teinud põllumajandusliku riigiabi teatise kohta lubava otsuse. (2) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud alustel. ( 3 ) Kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse toetuse andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotluse toetuse andmise tingimustega kooskõlla viimiseks . Kui taotleja ei ole nõus taotlus t muutm a või ei tee seda määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus rahuldamata. ( 4 ) Kui Euroopa Komisjon põllumajandusliku riigiabi andmiseks luba ei anna ja toetust ei ole võimalik anda vähese tähtusega abina, jäetakse taotlus rahuldamata. 4 . peatükk Rakendussätted § 9 . Maaeluministri 18. jaanuari 202 1 . a määruse nr 6 „2021. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused ” muutmine Maaeluministri 18 . jaanuari 202 1 . a määrus t nr 6 „2021. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused ” täiendatakse punk tiga 8 järgmises sõnastuses: „8 ) COVID-19 puhangust tingitud e rakorraline toetus piima- ja sealiha tootjale . ”. § 1 0 . Määruse kehtivus Määrus kehtib kuni 31. detsembrini 2022 . aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler
3852512 51134 0 0 SELETUSKIRI maaelumin istri määruse „ COVID -19 puhangust tingitud e rakorraline toetus piima- ja sealiha tootjale “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus „ COVID-19 puhangust tingitud e rakorraline toetus piima- ja sealiha tootjale “ (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse m aaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1 ja § 18 lõike 1 alusel . Toetuse andmisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 . a asta kabinetiistungi otsusega eraldada Maaeluministeeriumile Vabariigi Valitsuse reservist vahendid põllumajandussektori erakorraliseks toeta miseks. 2019. aasta sügisel Aasias alguse saanud ja 2020. aastal kiiresti üle maailma levinud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhang mõjus teatud sektorite ( HoReCa – hotels , restaurants , catering ) raskuste kaudu põllumajanduse tarneahela toimimisele negatiivselt. Raskemini tabas COVID-19 puhangu mõju põllumajandussektori esmatootja id, kellede läbirääkimisjõud põllumajanduse tarneahelas on selgelt nõrgim. 2021. aasta I poolaastal erakorraliselt põllumajandussektori esmatootjatele makstud toetus aitas ettevõt ja tel vähendada tagasiulatuvalt 2020. aastal haiguspuhangu mõjul tekkinud tulu puudujääki. Käesoleva erakorralise toetusega toetatakse üksnes neid sektoreid , kus saaduste nõudlus turul ei ole tekitanud piisavat hinnatõusu sisendite olulise hinnatõusu kõrval. 2021. aasta alguseks näitasid põllumajandussaaduste hinnad pärast 2020. aasta Covid-19 viirusepuhangust tingitud hinnalangust taastumise märke . O ktoobriks 2021 ei ole kokkuostuhinnad loomakasvatuses siiski stabiilsel e pandeemiaeelsele tasemele taastunud ja tõus on olnud aeglasem kui sisendihindadel. Ostusööda ja energiahindade oluline kallinemine vähendab ettevõtete tulu veelgi. Arvestades 2020. aasta keerulist olukorda, kus oluline tulu langus vähendas ettevõtjate reserve ja likviidsust, ei suuda loomakasvatusettevõtted kasvavate kuludega praeguse tagasihoidlikuma saaduste hinnatõusu (piimasektoris) ja hinnalanguse (sealihasektoris) juures toime tulla. Vajadus vähendada söödakulusid mõjutab otseselt loomade tootlikkust ning võimendab ettevõtete tulu vähenemist ka realiseerimismahtude kokku tõmbumise kaudu. Peamised kahju saanud põllumajanduslikud tegevusvaldkonnad on piimatõugu lehma kasvatus ja seakasvatus. Eeltoodust tulenevalt otsustati Vabariigi Valitsus e 28. oktoobri 2021 . a asta kabineti istungil eraldada Maaeluministeeriumile Vabariigi Valitsuse reservist põllumajandussektori erakorraliseks toeta miseks 5,5 miljonit eurot . Käesolev määrus kehtestab p iima - ja sealiha tootjale COVID-19 puhangust tingitud erakorralise toetuse ( edaspidi toetus ) andmise tingimused ja korra. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Erkki Miller (tel 625 6503 ,
[email protected] ), sama osakonna nõunik ud Liina Jürgenson (tel 625 6270,
[email protected] ) ja Kalev Karisalu (tel 625 6517 ,
[email protected] ) ning maaelupoliitika ja analüüsi osakonna valdkonnajuht Liisa Kähr (tel 625 6551,
[email protected] ) ja sama osakonna nõunik Katre Kirt (tel 625 6140,
[email protected] ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Maaelumi nisteeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6202 ,
[email protected] ) ja eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6 523 , laura.ojava @agri.ee ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõ u koosneb neljast peatükist ja 10 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisal a. Eelnõu eesmärk on kehtestada toetuse andmise tingimused ning kord. Eelnõu §-s 2 on sätestatud , milliseid Euroopa Liidu riigiabi andmist reguleerivaid määruseid toetuse andmise l kohaldatakse. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on antav toetus riigiabi Euroopa K omisjoni 19. märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20. 0 3.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 0 4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 0 2.07.2020, lk 3–8, ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1 – 10 ; ELT C 34, 01.02.2021, lk 6—15 ) osa 3.1 (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) tähenduses. Riigiabi ajutine raamistik näeb EL -i liikmesriikidele ette ühtsed reeglid riigiabi andmiseks ettevõtjate le , et võimaldada neil praegusest olukorrast taastuda. Riigiabi ajutise raamistiku osa 3.1 sätestab, et praeguses olukorras võivad olla asjakohaseks, vajalikuks ja sihipäraseks lahenduseks ajutised piiratud abisummad põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele (edaspidi põllumajandustootjatele ) , kellel on ootamatu likviidsusnappus või isegi täielik likviidsuspuudus. Komisjon loeb põllumajandustootjatele antava riigiabi E uroopa L iidu toimise lepingu ( edaspidi ELTL ) artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivaks , kui on täidetud kõik järgmised tingimused: abi ei ületa 225 000 eurot põllumajandustoo tja toetuse kohta; põllumajandustootja tele antava abi summat ei tohi kindlaks määrata turule viidud kaupade hinna või koguse alusel; abi antakse eelarveprognoosiga abikava raames; abi antakse põllumajandustootja tele, kes ei olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes (üldise grupierandi määruse tähenduses) . Mikro- või väikeettevõtjate puhul on võimalik kasutada erandit ; abi antakse hiljemalt 31 . detsember 2021. Toetuse maksmiseks riigiabi ajutise raamistiku alusel peab riik saama meetmele Euroopa Komisjonilt heakskiidu. Selleks esitas Maaeluministeerium maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel 1 ... . novembril 202 1 . aastal Euroopa Komisjonile riigiabi teatise, mis registreeriti komisjonis numbriga SA …. . Tulenevalt ELTL -i art ikli 108 lõikest 3 ei saa toetust anda enne komisjonilt heakskiitva otsuse saamist. Määruse § 2 lõige 2 näeb ette alternatiivse õigusliku aluse toetuse maksmiseks olukorras, kus riigiabi ajutine raamistik ei ole kohaldatav. R iigiabi ajutine raamistik sätestab põllumajandustootjale antava toetuse maksimaalseks määraks 225 000 eurot. Seejuures tuleb arvesse võtta erinevate abi andjate poolt riigiabi ajutise raamistiku alusel antud abi (nt Maaelu Edendamise SA antud abi). K ui põllumajandustootjal on riigiabi ajutise raamistiku osas 3.1 ettenähtud piirmäär 225 000 eurot täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda komisjoni määruse (EL) nr 1408 /2013, milles käsitletakse ELTL artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17 ) , alusel kuni 25 000 eurot. Täpsemalt on EL -i õigusaktide kohaldamist ja piirmääradega seonduvat selgitatud seletuskirjas § 5 selgitava osa juures. Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetatav tegevus. Toetust antakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks piimatõugu lehma kasvatuse ja sea kasvatuse tegevusvaldkonnas, mis nii Maaeluministeeriumi 202 1 . aasta II poolaastal tehtud analüüside kui ka põllumajandussektori enda edastatud teabe põhjal on identifitseeritud kui koroonaviiruse jätkuvast puhangust negatiivselt mõjutatud tegevusvaldkonnad. Kahjud on tekkinud ja tekivad jätkuvalt piima ja sealiha madalast müügihinnast , mis kohati ei kata nende toodete tootmiseks tehtud kulutusi ja vähenda vad tootjate jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis. Piimasektoris tõi COVID-19 haigust põhjustava koroona viiruse puhangu tõkestamiseks kõikjal maailmas võetud meetmete rakendamine kaasa piima keskmise kokkuostuhinna suure languse 2020. aasta II kvartalis. Eestis kukkus piimahind juuniks märtsiga võrreldes 12,6% võrra. Piimahinna suure languse kompenseerimiseks maksti piimatootjatele 4,3 mln eurot erakorralist toetust (maksti välja juunis 2021. aasta), mis kompenseeris maist kuni detsembrini võrdluses varasema 12 kuuga turult saadava tulu vähenemisest (~7,8 mln eurot) ca 55%. 2020. aasta suvel hakkas ka Eestis piimahind taas vähehaaval ülespoole liikuma. 2020. aasta lõpu ja 2021. aasta alguse kuudel kokkuostuhinna tõus aga peatus ning tootjate poolt kokkuostjatele realiseeritud piima väärtuse miinus hakkas aastatagusega võrreldes uuesti kasvama. 2021. aasta I kvartalis jäi kokkuostetava piima väärtus aastatagusest sama perioodi väärtusest kokku ca 3 mln euro võrra väiksemaks. Pärast 2021. aasta I kvartalit on keskmine piima kokkuostuhind Eestis küll veidi tõusnud, kuid tootmissisendite (eelkõige ostusööt, energia) suure hinnatõusu tõttu eriti II poolaastal ei kata see endiselt piima tootmise omahinda ning tootjate likviidsusprobleemid on suurenenud. Piimatootmises moodustavad söödakulud kogukuludes 33% (sh ostusööt 53%), energia 7%. Võttes arvesse ostusööda kallinemist söödaodra hinnatõusu arvelt (alates 2021. aasta algusest +16% septembriks 2021 või 2019. aasta sügisega võrreldes +33%) suurenevad kogukulud aastas 3%, kuid kokku ostetava koguse väärtus 2,6%. Piimasektoris on tootmistsükkel pik k ning karja taastamine turuolukorra paranedes võtab aega, mistõttu on karjade säilitamise ennetavad meetmed väga suure tähtsusega. Eesti sealihasektor on kitsa spetsialiseerumisega ehk nende ettevõtete majandustegevus on tugevalt sõltuv vaid seakasvatusest ehk väga suur e osa ettevõtete (~85%) majandustegevusest on sõltuv vaid seakasvatusest. 2020. aasta keerulise olukorra leevenduseks maksti 2021. aasta juunis se akasvatusse erakorralise toetusena emistele ja nuumsigadele 3 , 67 mln eurot . Kuna sealiha kokkuostuhinnad ei ole 2021. aastal pandeemiaeelsele tasemele tõusnud, olles pärast 2020. aasta märtsi oluliselt madalamad (kuu vaates -2% kuni -20% võrreldes märtsi 2020 kokkuostuhinnaga). Ka muutused kokku ostetava liha koguses ei ole taganud ettevõtjatele pandeemiaeelsel tasemel sissetulekut – 2021. aasta kaheksa kuu sealiha kokkuostu väärtus on ca 2 mln eurot (-5%) väiksem kui 2019. aasta kaheksa kuu sealiha kokkuostu väärtus (2020 ei ole sobilik võrdlusbaas kuna jääb kriisiaegsesse perioodi). Seakasvatuses moodustab söödakulu 50% kogukuludest (sh 99% ostusööt), energia 4% , tööjõukulud 11% . Võttes arvesse ainuüksi söödaodra hinnatõusu (alates 2021. aasta algusest +16% septembriks 2021 või 2019. aasta algusega võrreldes +33%) suurenevad kogukulud ca 12%, kuid tulu väheneb -5%, mis seab kuludega toimetuleku tugeva surve alla. Toetusega vähendatakse seakasvatuses likviids us probleemi püsikulude osalise hüvitamise kaudu. Eelnõu §-s 4 on sätestatud nõuded taotlejale. Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse , et toetust antakse põllumajandus toodete esma tootmisega tegeleva le füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE ) või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse tegevusvaldkonnas . Eelnõu § 4 lõike s 2 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes pidas põllumajandusloomad e registri andmete kohaselt 202 1 . aasta 3 0 . sept embri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma . 3 0 . sept embri 202 1 . aasta seisuga põllumajandusloomade registris registreeritud piimatõugu lehmade hulka arvatakse kõik põllumajandusministri 21. detsembri 2009. a määruse nr 128 „Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord ” alusel õigel ajal registreeritud piimatõugu lehmad. 202 1 . aasta 3 0 . sept embri seis võetakse toetuse taotlemisel aluseks kaalutlusel, et ühelt poolt võimaldab see anda toetust võimalikult aktuaalselt piima lehma kasvatamisega tegelevatele isikutele, teiselt poolt aga väldib see võimalikke taotlejapoolseid registriandmete muutmist . Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt antakse toetust taotlejale , kes pidas 202 1 . aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga , kelle pidamisest oli teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks ja kes tasus 2020. aasta l M aksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ) TSD ja E-vormi andmetel tööjõukulu . Selliselt tagatakse toetuse jõudmine seakasvatajateni, kellel on püsikulud seotud töötajatega. Juhul kui taotleja on saanud Eesti Töötukassalt töötasu hüvitist , siis ei maksta talle seakasvatuse tegevusvaldkonnas toetust sama abikõlbuliku kulu kohta. Teavitamise viimane kuupäev on valitud 27. oktoober ehk viimane kuupäev enne Vabariigi Valituse otsust reservfondist raha eraldamise kohta seetõttu, et toetada seapidajaid , kes on andmed seapidamise kohta esitanud võimalikult värske seisuga . P õllumajandusministri 21. detsembri 2009. a määruse nr 128 „Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord ” kohaselt peab loomapidaja neli korda aastas ( 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga ) esitama teatise oma sigade üldarvu kohta ja üks kord aastas loomakasvatuskategooriate (vanuserühmade) kaupa . 30. septembri seisuga tuleb esitada teatis sigade üldarv u kohta. Seega ei ole oluline, kas teavitus puudutab emiseid, kesikuid või mõnda teise vanuserühma kuuluvaid sigu. Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt ei tohi t aotleja olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) , artikli 2 punkti 18 tähenduses seisuga 31. detsember 2019 . Erand kohaldub mikro- ja väikeettevõtja le (alla 50 töötaja) , kes võis id olla raskustes ka 31. detsembri 2019. a asta seisuga , kuid kelle suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust . N imetatud nõue tuleneb riigiabi ajutise raamistiku punkt i 22 punktidest c ja ca. T oetust taotlev keskmise suurusega ( alates 50 töötaja t ) ja suurettevõtja (alates 250 töötajat) ei võinud olla raskustes 31. detsembri 2019. a asta seisuga . Raskustes olev ettevõtja on defineeritud komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 art ikli 2 punktis 18. Nimetatud sätte kohaselt loetakse raskustes olevaks ettevõtjaks muu hulgas ettevõtja, kes vastab vähemalt ühele järgmistest tunnustest : K ui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga (v.a alla kolme aasta tegutsenud mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi koos VKE ) ) , kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poolt märgitud osa- või aktsiakapitalist. P iiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on osadeks jaotatud osakapital (äriseadustiku § 135), ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakap ital (äriseadustiku § 221). Ä riühing (v.a alla kolme aasta tegutsenud VKE), kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma arvetel olevast kapitalist. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab riigisisese õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Ettevõtja , kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7,5 ja ettevõtte EBITDA ( earnings before interest, taxes, depreciation, and amortization ) suhe intressimaksete kattevarasse on olnud alla 1,0. Eelnõu § 4 lõike s 5 sätestatakse, et t aotleja , kes on füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, taotluse esitamisele vahetult eelnenud k ahe majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise ajaks registrile esitatud, kui majandusaasta aruande registrile esitamine on õigusaktide kohaselt nõutav. Kui taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruande registrile esitamise tähtaeg ei ole taotluse esitamise ajaks saabunud, võetakse aluseks sellele majandusaastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne. Antud säte on vajalik ettevõtte suuruse määratlemiseks. Ettevõtete suurus määrateletakse vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, I lisale, Komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 20. mail 2003. aastal (ELT L 124, lk 36). Ettevõtte suuruse määratlemist on selgitatud Euroopa Liidu VKEde määratlust käsitlevas teatmiku s . Eelnõu § -s 5 on sätestatud toetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine . Eelnõu § 5 lõike 1 järgi arvestab PRIA piimalehma ü hikumäära arvutamisel vastavate rahaliste vahendite olemasolu , lubatud toetuse maksmise piirmäärasid (milleks on toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta ning taotleja vähese tähtsusega abi suurus jooksva ja kahe eelneva majandusaasta kohta) ja võtab a rvesse kõikide nõuetele vastavate piimalehma de arv u . L eitav ühikumäär on võrdne jagatisega, mis saadakse vastava tegevusvaldkonna kohta eraldatud toetussumma jagamisel vastava tegevusvaldkonna kõikide nõuetele vastavate piimalehma de arvuga arvestades kohalduvate piirmääradega toetuse saaja kohta . Eelnõu ettevalmistamisel kasutatud andmete ja arvutuste kohaselt võib toetuse prognoositavaks ühikumääraks kujuneda ligikaudu 35 eurot piimatõugu lehma kohta. Eelnõu § 5 lõike 2 järgi arvestab PRIA seakasvatuses t o e tuse suuruse arvesta des vastavate rahaliste vahendite olemasolu , lubatud toetuse maksmise piirmäärasid (milleks on toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta ning taotleja vähese tähtsusega abi suurus jooksva ja kahe eelneva majandusaasta kohta ) , MTAlt saadud TSD ja E-vormi andmetel toetuse taotlejate tööjõukulude summa t . Toetussumma kujuneb osatähtsusena makstud tööjõukuludest ( brutotöötasu või võlaõigusliku lepingu kohane brutotasu koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega ) . Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt on t oetuse määr seakasvatuse tegevusvaldkonnas kuni 70 protsenti taotleja tasutud tööjõukuludest ja ei ületa taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu. Juhul k ui majandusaasta aruandest ja tuludeklaratsiooni vormilt E ei selgu seakasvatuse st saadud müügitulu , ei tohi toetussumma ületada põllumajanduslikku müügitulu. Põllumajanduslik müügitulu on tuludeklaratsiooni vormil E rida 2.1.1 (Põllumajandussaaduste võõrandamine, t ulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest ) . Müügitulu seatakse üheks kriteeriumiks seetõttu, et toetada just seakasvatuse tegevusvaldkonda. Võimalikest toetuse taotlejatest ~15% on ettevõtteid, kelle seakasvatusest saadud müügitulu osakaal on väike. Juhul kui mõne taotleja puhul ei ole müügitulu andmeid võimalik majandusaasta aruandest ega ka tuludeklaratsiooni E vormilt, selgitab PRIA ajakohase teabe välja taotlejalt. Eelkõige võib kõne alla tulla olukord, kus ettevõtja ei majandusaasta ei lange kokku kalendriaastaga või on alustanud tegevust 2020. keskel. Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt on t oetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta riigiabina antava toetuse puhul riigiabi ajutise raamistiku punkti 23 alapunktis a sätestatud 225 000 eurot. Piirmäära puhul tuleb arvesse võtta erinevate abi andjate riigiabi ajutise raamistiku osa 3.1 alusel antud abi (nt Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt ). Üle 225 000 eurost toetust on võimalik maksta üksnes juhul, kui on kohaldatav eelnõu § 5 lõige 5. Eelnõu § 5 lõike s 5 on sätestatud ühe ettevõtja käsitlus , mis tuleneb EL-i õiguses rakenda ta v ast põhimõt t e st , mille kohaselt mitut eraldiseisvat ettevõtjat võidakse riigiabieeskirjade kohaldamise eesmärgil lugeda üh t majandusüksust moodustavaks. Sel juhul peetakse seda majandusüksust asjaomaseks ettevõtjaks. Euroopa Kohus arvestab enamusosaluse olemasolu ning muid asjaomaseid funktsionaalseid, majanduslikke ja orgaanilisi sidemeid. Eelnõu kohaselt loetakse ü heks ettevõtjaks konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad. Eelnõu § 5 lõike 6 kohaselt on teatud tingimuste täitmisel anda toetust vähese tähtusega abina. Samuti on selle määruse alusel antavat toetust võimalik suurendada kuni 25 000 euro võrra. Eelnõu § 5 lõike 6 kohaselt ei tohi juhul , kui rakendatakse komisjoni vähese tähtsusega abi määrust (EL) nr 1408/2013 , jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot. Vähese tähtsusega abi määrust kohaldatakse juhul, kui riigiabi ajutise raamistiku punkti 23 alusel on riigiabi piirmäär ületatud. Vähese tähtsusega abi vaba jääki ning saadud riigiabi andmeid saab kontrollida riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist ( www.fin.ee/riigiabi ) . Seejuures eelnõu § 5 lõike 7 kohaselt loetakse sama paragrahvi lõike 6 rakendamisel üheks ettevõtjaks isikud komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses ( sh kui ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust). Nimetatud nõue tuleneb komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 art ikli 2 lõikest 2 ja art ikli 3 lõikest 3a. Eelnõu § 5 lõike 8 kohaselt arvestatakse sama paragrahvi lõigete 4 ja 6 rakendamisel asjakohaseid EL -i riigiabi aktides sätestatud kumuleerimisreegleid. Viidatud reeglid on sätestatud riigiabi ajutise raamistiku punktis 20 ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5. Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude osas riigiabiga. Seejuures erinevate abikõlblike kulude puhul saab toetust anda nii riigiabina kui ka vähese tähtsusega abina. Eelnõu § 5 lõike ga 9 sätestatakse, et piimatõugu lehmade puhul arvutatakse toetuse suurus p iimatõugu lehmade arvu järgi, keda taotleja pidas § 4 lõike s 2 sätestatud kuupäeva seisuga. Eelnõu § 5 lõike ga 10 sätestatakse, et s eakasvatuse tegevusvaldkonnas arvutatakse toetuse suurus 2020. aastal tasutud tööjõukulude alusel, mille hulka kuulub brutotöötasu , võlaõigusliku lepingu kohane brutotasu , sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse . Tuludeklaratsiooni vormilt E võetakse aluseks ridade 2.2.4 kuni 2.2.9 summa . Eelnõu § -s 6 sätestatakse toetuse taotlemine. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt esitatakse t oetuse taotlemiseks ajavahemikul 1. kuni 7. detsember 2021 PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA - le taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid: – haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed; – taotluse esitaja nimi ja registrikood; – tegevus valdkond, milles tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust taotletakse ; – teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja; – teave taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; – taotleja nõusolek toetuse saamiseks vähese tähtsusega abina § 2 lõikes 2 sätestatud juhul . Esitatava taotluse sisu üheselt mõistetavuse tagamiseks töötab PRIA välja taotluse vormi PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse esitamiseks. Eelnõu § 6 lõikes 2 täpsustatakse, et mitme toetatava põllumajandusliku tegevus valdkonna ga tegelemisel võib taotleja esitada taotluse toetuse saamiseks ühe või mõlema tegevus valdkon na kohta. Eelnõu §-s 7 sätestatakse toetuse taotluse kontrollimine . Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt vaatab PRIA taotluse läbi, selgitades välja selles esitatud andmete piisavuse ja korrektsuse. Seejärel kontrollib P RIA taotleja vastavust nõuetele . P iimatõugu lehma kasvataja esitatud taotluse puhul teeb PRIA põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need piima tõugu lehma kasvatajad , kes 202 1 . aasta 3 0 . sept embri seisuga pidasid vähemalt ühte piimatõugu lehma . S ea kasvataja esitatud taotluse puhul teeb PRIA : a) põllumajandusloomade registrisse kantud andmete alusel kindlaks need seapidajad , kes 202 1 aasta 30 . septembri seisuga pidasid vähemalt ühte siga , võttes arvesse viimase teavituse esitamise kuupäevana 27. oktoober 2021. aastal . b) MTA lt saadud andmete alusel kindlaks taotleja te 2020. aastal makstud tööjõukulude summa . c) MTAlt saadud andmete alusel füüsilisest isikust ettevõtjate põllumajandusliku müügitulu ja ä riregistrile esitatud 2020. aasta majandusaasta aruanne andmete alusel müügitulu seakasvatusest . d ) Eesti Töötukassa andmetele tuginedes kindlaks isikud, kes on saanud perioodil 2020 kuni 2021 töötasu hüvitis t . PRIA teeb kõikide taotlejate puhul kindlaks ettevõtja suurusklassi – mikro-, väike-, keskmine ja suurettevõtja ning kontrollib , et ettevõtja puhul ei ole algatatud likvideerimismenetlust ja et kesk mise suurusega ja suurettevõt jad ei olnud raskustes 31. detsembri 2019. aasta seisuga (§ 4 lõige 3 ). Eelkõige saab seda kontrollida äriregistri le esitatud majandusaasta aruande alusel. Edasi selgitab PRIA konkurentsiseaduse alusel peetava riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kantud andmete alusel välja, kas nõuetele vastava toetuse taotleja , arvestades ühe ettevõtja nõuet, toetussumma jääb riigiabi kumuleerimisreegleid järgides riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud 225 000 euro limiidi piiresse või mitte. Kui nõuetele vastava toetuse taotleja 225 000 euro limiit on juba enne toetussumma lisandumist täis või kui toetussumma lisandumisega limiiti ületataks e , siis selgitab PRIA välja, kas taotlejale on võimalik vastavalt kas kogu toetussumma või riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud limiiti ületav toetussumma osa anda komisjoni määruse (EL) nr 140 8 /2013 kohase lt vähese tähtsusega abina . Nimetatud määruse art ikli 2 lõikes 2 sätestatud ühe ettevõtja nõudele vastamist saab kontrollida eelkõige äriregistri andmete alusel. Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt esitab PRIA MTA le toetust taotlenud seakasvatuse tegevusvaldkonnas isikute nimekirja 2020. aastal tasutud tööjõukulude ja füüsilisest isikust ettevõtjate põllumajandusliku müügitulu saamiseks. Vastavalt Maksukorralduse seaduse § 29 punktile 30 võib maksuhaldur avaldad a PRIA le teavet seoses maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses ülesannete täitmiseks . Põllumajanduslik müügitulu on tuludeklaratsiooni vormil E rida 2.1.1 (Põllumajandussaaduste võõrandamine, tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest) . Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt edastab MTA PRIA-le seakasvatuse tegevusvaldkonnas toetuse taotluse esitanud isikute 2020. aastal makstud tööjõukulude ja põllumajandusliku müügitulu summad eurodes . Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt teeb t aotleja PRIA-le teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsustamiseks vajalikud asjaolud . Eelnõu §-s 8 sätestatakse taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine . Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt teeb PRIA taotluse rahu ldamise või rahuldamata jätmise otsuse sellise tähtaja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 3 1 . jaanuariks 202 2 . a astal , kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on põllumajandusliku riigiabi teatise kohta teinud lubava otsuse . Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud alustel. Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt ja juhul kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse toetuse andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotluse meetme tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotluse muutmisega või ei muuda taotlust määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt juhul k ui Euroopa Komisjon põllumajandusliku riigiabi luba ei anna ning toetust ei ole võimalik anda vähese täht s usega abina, jäetakse esitatud taotlus rahuldamata. Eelnõu §-s 9 sätestatakse Maaeluministri 18 jaanuari 2021. a määrust nr 6 „2021. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused” määruse muutmine. Muudatuse kohaselt lisatakse COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus piima ja sealihatootjatele 2021 . a astal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavate toetuste nimekirja. Eelnõu §-s 10 sätestatakse määruse kehtivus. Määrus kehtib kuni 31. detsembrini 202 2 . aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamise l võeti aluseks järgmised Euroopa Liidu õigusaktid: – Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (E LT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9); – komisjoni määrus (EL) nr 140 8 /2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9 – 17 ) . Eelnõus nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud Toetusega hüvitatakse osaliselt C OVID -19 haigust põhjustava koroona viiruse leviku tõkestamiseks rakendatud meetmete negatiivsest mõjust tingitud põllumajandustootjate s issetuleku vähenem ine, aidates sellega kaasa likviidsusprobleemide lahendamisele ja pankrotiohu vältimisele . Piimatõugu lehmade kasvat use tegevusvaldkonnas oli piima kokkuostu keskmine väärtus a javahemikul 2020. a asta jaanuar kuni märts 62 mln eurot , ajavahemikul 2021 . aasta jaanuar kuni märts 59 mln eurot ehk 3 mln eurot väiksem ja edasine kokkuostu väärtus on kasvav . Kuid 2021. aasta kiire sisendite hinna tõusu mõjul näeme olulist piimatootmise omahinna kasvu . Maaeluministeeriumi hinnangu aluseks on FADN piimatootmise tootmistüübi kulude struktuur, FADN piimatootmise omahinna (2019. aastal 299 €/t) ja SA 2021 aasta hinnaindeksid. Võttes arvesse 2021. aasta kolmanda kvartali hinnaindekseid, on võrdluses 2019. aasta kolmanda kvartaliga energiahinnad suurenenud 7,5%, rapsikoogi hinnad 39%, tarbijahinnaindeksi aastakeskmine kasv +2,3% ja tööjõukulud +13%. Sellise sisendihinna kasvu juures 2021 . aasta II poolaastal võib aastakeskmine piima kokkuostuhind (312 €/t) jääda madalamaks tootmise omahinnast (hinnang 324 €/t) ning sektori tulu puudujäägiks kujuneb ca 9,8 mln eurot, millest erakorralise toetusega kompenseerime ca 31% . Sea kasvatuse tegevusvaldkonnas jätkub 2021 . aastal kokkuostuhinna langus, mis on vähendanud tulu 2021 . aasta kaheksa kuuga võrdluses 2019 . aasta kaheksa kuuga (pandeemiaeelne periood võrdluseks) 2 mln euro võrra ja I kvartali 2021 võrdluses 4 mln euro võrra (pandeemiaeelne periood) . Seakasvatuses moodustab söödakulu (99% ostusööt) 50% kogukuludest, tööjõukulud 11%. K allinevate sisendihindade (söödaodra hinna muutus sept 2021 vs sept 2019 +33%, III kv 2021 vs III kv 2019 +20%) seab surve alla sektoris püsikuludega toimetuleku. Sektori tö ö jõukulu kokku oli 2020. aastal ca 16,6 mln eurot, kuid arvesse võttes sektori riigiabi ja vähese tähtsusega abi jääke, on võimalik tööjõukulusid kuni 70% ulatuses kompenseerida maksimaalselt kokku kuni 3,9 mln euro ulatuses. Arvestades täitunud piirmäärasid ja eraldatud rahalisi vahendeid on võimalik kompenseerida sektori tööjõukuludest kuni 62% . 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Vabariigi Valitsuse reservist eraldatakse põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot, millest 2% (110 000 eurot) on toetuse administreerimiskulud. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustu b üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita takse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.
Rahandusministeerium
Meie: 05.11.2021 nr 1.4-3/805
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „COVID-19 puhangust
tingitud erakorraline toetus piima- ja sealihatootjale“ eelnõu. Kuna tegemist on kiireloomulise
eelnõuga, palume kooskõlastust 11. novembriks k a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Minister
Lisad:
1. Erakorraline toetus EN.docx
2. Erakorraline toetus SK.docx
Erkki Miller 625 6503;
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/21-1332 - COVID-19 puhangust tingitud erakorraline toetus piima- ja sealihatootjale
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.11.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/febb0738-a6e9-4418-9f5b-c1423c7893cb
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/febb0738-a6e9-4418-9f5b-c1423c7893cb?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main