Maksu- ja Tolliamet Meie 07.11.2021 nr 1.1-10.1/7797-1
[email protected]
Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks
Esitame arvamuse avaldamiseks rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30
„Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ muutmise määruse eelnõu. Palume Teie
ettepanekuid viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1_21FITDmaarus
1_21FITDseletus
1_21FITDA
1_21FITDAlisa
1_21FITDE
1_21FITDMM
Lisaadressaat: Eesti Maksumaksjate Liit:
[email protected]
Jelena Reiman:
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr
<DataType_25688680_3_1 />
Rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30
„Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine“ muutmine
Määrus kehtestatakse tulumaksuseaduse § 44 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu
deklareerimine“ lisad 1–3 ja 5 kehtestatakse uues sõnastuses.
§ 2. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse 2021. aasta 1. jaanuarist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
Kantsler
Lisa 1 vorm A „Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon”
Lisa 2 vormi A lisa „Tabelite 5.1–5.6, 6.1, 6.3–6.6, 7.1, 7.3, 8.1–8.9 ja 9.1–9.7 lisalehed“
Lisa 3 vorm E „Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu”
Lisa 5 vorm MM „Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu“
Rahandusministri 14.06.2011. a määruse nr 30
„Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine”
lisa 1
(muudetud sõnastuses)
Vorm A
RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUDEKLARATSIOON
„………“ ………………… 2021. aasta kuni „ ………“ ……………….. 2021. aasta
I. ÜLDANDMED
1. Residendist maksumaksja või Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi isikuandmed
1.1 Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood
2. Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi andmed
Kas maksustamisperioodil olite Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident, kes soovib
2.1 JAH
kasutada mahaarvamisi Eestis? Kui JAH, siis palun täitke punktid 2.2–2.4.
Eesti isikukoodi puudumisel isiku Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud
2.2 2.3
identifitseerimiskood residendiriigis registrikood
Kas olete saanud maksustamisperioodil tulu väljaspool Eestit?
2.4 JAH1 EI
1
Andmed väljaspool Eestit saadud tulu kohta deklareeritakse tabelis 8.9.
3. Aadress
Elukoha aadress (koht, kus isik deklaratsiooni esitamise ajal alaliselt või peamiselt elab)
Riik Maakond Vald/linn Asula/alevik/küla
Tänav/talu/ postkast Maja number Korteri number Sihtnumber
4. Kontaktandmed
Telefon Mobiiltelefon e-post
II. MAKSUSTATAV TULU
5. Eestis saadud tulu
5.1 Palk ja muu tulu
Palk ja muu tulu, millelt on tulumaks kinni peetud. Maksumäär … (märgib Maksu- ja Tolliamet)
I osa (Laevapere liikme tasu, mis on saadud töötamise eest laeval, mis vastab tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6 toodud tingimustele,
deklareeritakse tabelis 7.3.)
Väljamakse tegija Kinnipeetud
Tulu liik Tulu summa tulumaks
registri- või isikukood nimi
II osa Palk ja muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud
Väljamakse tegija Tulu liik
Tulu summa
registri- või isikukood nimi
5.2 Kohustuslik ja täiendav kogumispension pensionieas
Väljamakse tegija Tulu liik Kinnipeetud
Tulu summa tulumaks
registrikood nimi
5.3 Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud
Kindlustusandja Lepingu Väljamakstud summa Tasutud Tulu Kinni-
number eelmistel maksustamis- kindlustus- Arvutab Maksu- ja peetud
Tolliamet
registrikood nimi aastatel (A) perioodil (B) maksed (C) tulumaks
5.4
Rendi-, üüri- ja litsentsitulu
I osa
Rendi-, üüri- ja litsentsitulu, millelt on tulumaks kinni peetud
Väljamakse tegija
registri- või Kinnipeetud
Tulu liik Tulu summa
isikukood nimi tulumaks
II
Rendi-, üüri- ja litsentsitulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud
osa
Aadress
Tulu liik Tulu summa (välja täitmine ei ole kohustuslik,
kui tulu liik on litsentsitasu)
5.5 Tulu isikuteühenduses või varakogumis
Isikuteühenduse, varakogumi,
usaldusfondi või fondivalitseja Usaldusfondi või Kinnipeetud
Osalus, hääleõigus või Maksumaksja osa
registrikood või fondivalitseja või tasutud
kaasomandi osa (%) kasumist või tulult
Maksu- ja Tolliameti nimi saadud tulu liik tulumaks
antud registrikood
5.6 Muu eespool loetlemata maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud
Väljamakse tegija
Tulu liik Tulu summa
nimi
registri- või isikukood
Kasu vara võõrandamisest
6.
Väärtpaberite võõrandamine Eelmistest aastatest edasi kantud kahju
6.1 Märgib Maksu- ja Tolliamet
Võõrandatud väärtpaberi
nimetus liik ja kogus soetamis- võõranda- müügi-/turuhind kasu/kahju Tulumaksu- Seotud
ja ISIN võõrandamise maksumus misega (C) Arvutab seaduse § 39 isikuga
kuupäev Maksu- ja
kood (A) seotud lõikes 11 tehtud
Tolliamet
kulud nimetatud tehing
(B) tehing (märki-
(märkida da „X”)
„X”)
6.2 Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamine ning Natura 2000 erametsamaa
toetus
Kinnistu aadress Kinnistu number
Rea nr Summa
1. Maksustamisperioodil saadud tulu,
sealhulgas:
1.1 kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügitulu
1.2 Natura 2000 erametsamaa toetus
2. Maksustamisperioodil tehtud võõrandamisega, sealhulgas metsa majandamisega, seotud kulud
3. Kasu/kahju
Arvutab Maksu- ja Tolliamet.
Rida 1 – rida 2. Kahju näidatakse miinusmärgiga.
4. Maksustamisperioodil arvesse võetavad eelmistest aastatest edasikantud kasu
Reale 4 kantakse tabeli 6.2 lisa rida 2 kokku summa. Täidetakse, kui real 3 on kahju ja tabeli 6.2 lisa real 1 on eelmistest aastatest edasi
kantud kasusid.
5. Maksustamisperioodil arvesse võetavad eelmistest aastatest edasikantud kulud
Reale 5 kantakse tabeli 6.2 lisa rea 6 kokku summa. Täidetakse, kui real 3 on kasu ja tabeli 6.2 lisa real 5 on eelmistest aastatest edasi
kantud kulusid.
6. Korrigeeritud kasu/kahju
Arvutab Maksu- ja Tolliamet.
Rida 3 + rida 4 või rida 3 – rida 5. Kahju näidatakse miinusmärgiga.
7. Soetamismaksumus
Rida 7 ≤ rea 6 positiivsest tulemist (kasust)
8. Soetamismaksumusega korrigeeritud kasu
Arvutab Maksu- ja Tolliamet. Rida 6 – rida 7 ≥ 0.
9. Edasikantav kasu
Mitte rohkem kui real 8 näidatud summa. Rea 9 summa kantakse tabeli 6.2 lisa rea 3 maksustamisperioodi veergu.
10. Edasikantavad kulud
Rea 6 negatiivne tulem (kahju). Rea 10 summa kantakse tabeli 6.2 lisa rea 7 maksustamisperioodi veergu ilma miinusmärgita.
11. Maksustamisperioodi kasu
Arvutab Maksu- ja Tolliamet.
Rida 8 – rida 9 + tabeli 6.2 lisa rida 4 kokku summa ≥ 0.
12. Maksumaksjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest
saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest maksustamisperioodi täiendav mahaarvamine kuni
5000 eurot
Mitte rohkem kui real 11 näidatud kasu.
13. Maksustamisperioodi maksustatav kasu
Arvutab Maksu- ja Tolliamet.
Rida 11 – rida 12 ≥ 0.
6.2 lisa Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamise kulude või kasu arvesse võtmise
maksustamisperioodil ja edasikandmine järgmisele aastale
Rea nr Aasta
2018 2019 2020 2021 Kokku
1. Edasikantud kasu X
Eelmise aasta tabeli 6.2 lisa rida 3.
2. Edasikantud kasu, mida võetakse arvesse tabeli 6.2 rea 3 kahju X
vähendamiseks
Arvesse võetakse mitte rohkem kui tabeli 6.2 rea 3 negatiivne summa. Real 2 näidatud
summa kokku kantakse tabeli 6.2 reale 4.
3. Järgmisele aastale edasi kantav kasu X
Mitte rohkem kui tabeli 6.2 lisa rida 1 – rida 2.
Kõige varasema aasta veeru summat real 3 ei näidata, vaid kantakse reale 4.
Maksustamisperioodi veerus on tabeli 6.2 rea 9 summa (edasikantav kasu).
4. Maksustamisperioodil maksustatav kasu X
Tabeli 6.2 lisa: rida 1 – rida 2 – rida 3 ≥ 0.
5. Edasikantud kulud X
Eelmise aasta tabeli 6.2 lisa rida 7.
6. Edasikantud kulud, mida võetakse arvesse tabeli 6.2 rea 3 kasu X
vähendamiseks
Arvesse võetakse mitte rohkem kui tabeli 6.2 rea 3 positiivne summa.
Real 6 näidatud summa kokku kantakse tabeli 6.2 reale 5.
7. Järgmisele aastale edasi kantavad kulud X
Tabeli 6.2 lisa rida 5 – rida 6.
Kõige varasema aasta veeru summat edasi ei kanta.
Maksustamisperioodi veerus on tabeli 6.2 rea 10 summa (edasikantud kulud) ilma
miinusmärgita.
6.3 Muu vara võõrandamine
Vara liik Aadress Soetamismaksumus ja Müügi- Kasu
võõrandamisega seotud /turuhind Arvutab Maksu- ja Tolliamet
kulud (A) (B)
6.4 Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised
Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.
Väljamakse tegija, investeerimisfondi või Soetamis- Väljamakse (B) Kasu/kahju Seotud
fondivalitseja maksumus/ Arvutab Maksu- ja Tolliamet isikuga
sissemakse tehtud tehing
registrikood või nimi (A) (märkida
Maksu- ja Tolliameti „X”)
antud registrikood
Eestis
6.5 Tulu finantsvaralt
I osa Investeerimiskonto ning krediidiasutuse andmed
Konto number Krediidiasutuse Investeerimis- Kui deklareeritavaid
või IBAN kood konto sulgemise sisse- ega väljamakseid
nimi SWIFT (BIC) kuupäev kontolt ei ole tehtud,
kood märkida „X“
II osa Tulu finantsvaralt
Konto number Kande Konto sisse- Sisse- Välja- Maksustatav summa Edasikantav summa
või IBAN kood kuupäev maksete jääk makse makse Arvutab Maksu- ja Tolliamet Arvutab Maksu- ja
Tolliamet
enne tehingut summa summa
(A) (B) (C)
Kokku maksustatav summa X
6.6 Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga saadud tulu
Äriühingu Rahalises või Soetamis- Ühinemisel üle Maksustamis- Tulu
mitterahalises vormis maksumus/ võetud kohustused perioodil Arvutab Maksu- ja
Tolliamet
saadud tulu (A) sissemakse ära langenud
(B) kohustuste osa,
registri- nimi mille võrra
kood eelmistel aastatel
vähendati saadud
tulu (C)
7. Tulud, mida arvestatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel
7.1 Eesti äriühingult saadud dividendid või muud kasumieraldiste väljamaksed, mida ei maksustata füüsilise isiku
tuluna
Väljamakse tegija Tulu liik Tulu summa
registrikood nimi
7.2 Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud
ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra
7.3 Laevapere liikme tulu, kui tulu on saadud töötamise eest laeval, mis vastab tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6
sätestatud tingimustele
Väljamakse tegija Laeva IMO Tulu liik Tulu summa
registrikood nimi number
Välisriigis saadud tulu
8. Välisriigis saadud tulu deklareeritakse eurodes sendi täpsusega, välja arvatud tabelid 8.1, 8.8 ja 8.9, kus deklareeritakse tulu välisvaluutas või eurodes.
Palk ja muu tulu
8.1 Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega.
Riik Väljamakse tegija
Kinnipeetud või tasutud
Tulu
registri- või Tulu Raha- tulumaks ja maksu kinni-
summa ja välja-
isikukood liik ühik pidamise või tasumise
nimi makse kuupäev
residendiriigis kuupäev
Väärtpaberite võõrandamine
8.2 Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.
Riik Võõrandatud väärtpaberi Seotud isikutega
tehtud tehing
nimetus liik ja kogus soetamis- võõranda- kinni- (märkida „X“)
ja ISIN võõranda- maksumus müügi-/ Tulumaksuseaduse
misega kasu/kahju peetud
kood mise (A) turuhind § 39 lõikes 11
seotud Arvutab Maksu- või
kuupäev (C) ja Tolliamet nimetatud tehing
kulud tasutud
(B) tulumaks (märkida „X“)
8.3 Muu vara võõrandamine
Riik Vara liik Soetamismaksumus ja Müügi- Kasu Kinnipeetud või
võõrandamisega seotud /turuhind Arvutab Maksu- ja Tolliamet tasutud tulumaks
kulud (A) (B)
Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised
8.4 Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.
Riik Väljamakse tegija, Soetamis- Väljamakse Kasu/kahju Kinnipeetud Seotud isikuga
investeerimisfondi maksumus/ (B) Arvutab Maksu- ja või tasutud tehtud tehing
Tolliamet
või fondivalitseja sissemakse (A) tulumaks (märkida „X“)
registri- nimi
kood
8.5 Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud
Riik Kindlustusandja Lepingu Väljamakstud summa Tasutud Tulu Kinnipeetud või
number eelmistel maksustamis- kindlustus- Arvutab Maksu- ja tasutud
Tolliamet
registri- nimi aastatel (A) perioodil (B) maksed (C) tulumaks
kood
8.6 Täiendav kogumispension
Riik Väljamakse tegija Tulu liik Tulu summa Kinnipeetud või
registrikood nimi tasutud tulumaks
8.7 Tulu isikuteühenduses või varakogumis
Riik Isikuteühenduse, Osalus, hääleõigus või Usaldusfondi või Maksumaksja osa Kinnipeetud
varakogumi, usaldusfondi kaasomandi osa (%) fondivalitseja kasumist või tulult või tasutud
või fondivalitseja saadud tulu liik tulumaks
registrikood nimi
asukohariigis
8.71 Rendi- ja üüritulu
Kinnipeetud või
Riik Väljamakse tegija nimi Tulu liik Tulu summa
tasutud tulumaks
8.8 Välisriigis saadud, Eestis maksuvaba tulu
Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega. Krediidimeetodi kasutamisel deklareeritakse tabelis 8.8 loetletud tulu tabelites 8.1–8.71.
Väljamakse tegija Kinnipeetud või tasutud
Tulu
registri- või nimi või ees- ja Rahaühik tulumaks ja tulumaksu
Riik Tulu liik summa ja välja-
isikukood perekonnanimi kinnipidamise või
makse kuupäev
residendiriigis tasumise kuupäev
Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi väljaspool Eestit saadud maksustatav tulu
Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega.
8.9 Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident, kes soovib kasutada maksusoodustusi Eestis, näitab oma väljaspool Eestit saadud maksustatava
tulu (brutosumma koos tulumaksuga) mahaarvamiste arvutamiseks Eestis (tulumaksuseaduse § 31 1 lõige 2).
Riik Väljamakse tegija nimi Tulu liik Rahaühik Tulu summa ja kuupäev
III. MAHAARVAMISED
9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised
9.1 Töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed
Väljamakse tegija Kinnipeetud Kinnipeetud või
registri- või isikukood nimi Tulu liik töötuskindlustus- tasutud kohustusliku
maksed kogumispensioni
maksed
9.2 Täiendava kogumispensioni maksed
Kindlustusandja või pensionifondi valitseja Kindlustuslepingu Tasutud
number ja kindlustusmaksed ning
registrikood nimi asukohariik sõlmimise kuupäev pensionifondi osakute
soetamiseks tasutud
summa
Välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed
9.3 Eurodes või välisvaluutas kahe komakoha täpsusega.
Välisriik Sotsiaalkindlustuse maksu- või makse Rahaühik Tasutud maksu- või makse
nimetus summa ja kuupäev
9.4 Tehtud kingitused ja annetused
Tehtud kingituse ja annetuse saaja Tehtud kingituse ja
registrikood nimi asukohariik annetuse summa
9.5 Tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud liisingu intress
Eluaseme omaniku Krediidi- ja Laenu- või liisinguleping Maksustamis-
finantseerimis- perioodil tasutud
isikukood nimi sugulusaste asutuse nimi ja lepingu kasutamine lepinguga soetatud eluasemelaenu või
Sugulusaste registrikood Eluaseme liisingu intressi
number eluaseme aadress
täidetakse juhul, ostmine, summa
või kinnistu asukoht
kui leping on ehitamine,
sõlmitud enne ümberehitamine,
2005. aasta eluaseme
1. jaanuari ehitamise
eesmärgil maatüki
ostmine
9.6 Tasutud koolituskulud
Koolitatava Õppeasutuse Tasutud
summa
isikukood ees- ja perekonnanimi asukoha- nimi, registreerimisnumber või registrikood
riik
9.7 Täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse ülalpidamise korral
Lapse Lapse aastatulu Lapse maksuvaba
(kuni lapse 17 aastaseks saamise aastani (kaasa arvatud) vanuse järjekorras alates vanemast lapsest) tulu
isikukood ees- ja perekonnanimi Täidab Maksu- ja
Tolliamet
X X
10. Kasutamata mahaarvamiste üleandmine abikaasale (märkida „X“)
Soovin minu maksustatavat tulu ületava maksuvaba tulu ja/või kasutamata mahaarvamised (eluasemelaenu intressid,
koolituskulud, laste täiendav maksuvaba tulu) üle kanda oma abikaasale.
Abikaasa andmed:
10.1 Eesti isikukood Eesnimi Perekonnanimi
Eesti isikukoodi puudumisel isiku Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja Tolliameti antud
10.2 identifitseerimiskood residendiriigis 10.3 registrikood
IV. ENAMMAKSE KASUTAMINE
11. Enammakstud maksu tagastamine Eestis asuva panga kontole1
Konto number Konto omaniku ees- ja perekonnanimi
11.2
11.1
Konto omaniku isikukood
12. Enammakstud maksu tagastamine väljaspool Eestit asuva panga kontole1
12.1 Väljaspool Eestit asuva panga täisnimi
12.2 Panga SWIFT kood ehk BIC
12.3 Kontoomaniku ees- ja perekonnanimi
12.4 Konto omaniku isikukood
12.5 Konto IBAN kood
12.6 Aadress. Kontoomaniku elukoha aadress märkida ainult Venemaa ja Ukraina pangakonto korral.
1Enammakstud maksusumma tagastatakse tuludeklaratsioonil näidatud maksumaksja pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse
alusel kolmanda isiku pangakontole.
13. Palun tehke enammakse kasutamiseks valik (märkida „X“):
1. Soovin jätta enammakstud tulumaksust …….. eurot tulevaste maksukohustuste katteks.
2. Soovin jätta kogu enammakstud tulumaksu summa tulevaste maksukohustuste katteks. Seda valikut tehes tulumaksu
ei tagastata ning ettemaks kantakse tulevaste maksukohustuste katteks.
3. Soovin jätta enammakstud sotsiaalmaksu summa tulevaste maksukohustuste katteks (täidab füüsilisest isikust
ettevõtja).
V. KINNITUSED
14. Kinnitan, et kui renditulu ei ole tabelis 5.4 ja/või 8.71 deklareeritud, ei ole ma maksustamisperioodil renditulu saanud.
Kinnitan, et minule teadaolevalt on eespool esitatud andmed õiged. Olen teadlik, et ebaõige või ebatäpse teabe
esitamine on maksukorralduse seaduse alusel karistatav.
Maksumaksja allkiri Kuupäev
14.1
Maksumaksja esindaja:
Ees- ja perekonnanimi Isikukood Kuupäev e-post Mobiiltelefon
14.2
Allkiri Maksumaksja esindamise alus
Täitmise kord
1. Tuludeklaratsiooni vormi A esitab residendist füüsiline isik, kes on maksustamisperioodil saanud tulu
Eestis ja väljaspool Eestit.
2. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu
jooksul vähemalt 183 päeval. Sellel juhul on isik resident Eestisse saabumise päevast. Resident on ka
välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat (tulumaksuseaduse § 6). Kui välislepingu alusel määratud
residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest, kohaldatakse välislepingu sätteid.
Tuludeklaratsiooni esitamine
3. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva aasta 30. aprilliks.
Elektrooniliselt on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates 15. veebruarist.
4. Kui maksumaksja enne maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist avastab, et tema või tema
nimel esitatud tuludeklaratsioonis esinevad vead või on andmed puudulikud ning seetõttu on deklareeritud
maksusumma väiksem seaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata
Maksu- ja Tolliametit kirjalikult. Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma
tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel maksukorralduse
seaduse §-s 41 nimetatud isiku poolt seoses kuriteo toimepanemisega, on maksusumma määramise
aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei
esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati (maksukorralduse seaduse § 98
lõige 1).
5. Residendist füüsiline isik on tulumaksuseaduse § 44 lõike 13 alusel kohustatud deklareerima välisriigis
töötamise eest tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud saadud tulu (§ 13 lõiked 1, 11 ja 2, § 48), § 14
lõikes 10 sätestatud välisriigis teenitud ettevõtlustulu ja § 18 lõikes 11 nimetatud välisriigi juriidiliselt isikult
saadud dividendi või muu kasumieraldise, mida Eestis ei maksustata tulumaksuga, samuti tulu, mida ei
maksustata Eestis tulumaksuga tulenevalt välislepingust.
6. Füüsiline isik, kes ei olnud Eesti resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni
ainult residendiks oleku ajal saadud tulu kohta ja võib teha tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud
mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Tulumaksuseaduse §-des 23 ja 231 sätestatud mahaarvamisi võib
teha proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident.
7. Tuludeklaratsiooni esitab maksumaksja, kes omas maksustamisperioodil madala maksumääraga
territooriumil asuva juriidilise isiku (tulumaksuseaduse § 10) aktsiaid, osasid, hääli või õigust nimetatud
juriidilise isiku kasumile. Osalus madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus
deklareeritakse vormi MM lisas, mis esitatakse Maksu- ja Tolliametile koos vormiga A. Madala
maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu deklareerimisel esitatakse lisaks vormile A ja vormi
MM lisale ka vorm MM.
8. Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni võib esitada ka muu Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigi (lisaks Euroopa Liidu riikidele ka Island, Liechtenstein ja Norra) (edaspidi lepinguriik)
residendist füüsiline isik (edaspidi lepinguriigi resident), kes sai maksustamisperioodil maksustatavat tulu
Eestis (tulumaksuseaduse § 29) ja soovib teha tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi
(tulumaksuseaduse § 311). Kui isikul puudub Eesti Vabariigi isikukood, siis annab registrikoodi Maksu- ja
Tolliamet.
9. Muu lepinguriigi residendi Eestis saadud tulu maksustatakse tulumaksuseaduse 5. peatükis sätestatu
kohaselt, arvestades riikidevahelistes tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise
tõkestamise lepingutes (edaspidi maksuleping) sätestatud maksusoodustuste ja -vabastustega. Isik täidab ka
tabeli 8.9 ja näitab andmed väljaspool Eestit saadud tulu kohta.
10. Maksustamisperioodil ettevõtlustulu (tulumaksuseaduse § 14) saanud maksumaksja deklareerib selle
vormil E sõltumata sellest, kas ta on füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud või mitte. Kui maksumaksja
on äriregistrisse või muu lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, võib ta vormil E
deklareerida ka ettevõtlusega seotud mahaarvamised.
Füüsilisest isikust ettevõtja deklareerib ettevõtlustulu vormil E ja esitab selle koos vormiga A Maksu- ja
Tolliametile. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab tuludeklaratsiooni (vormid A ja E) ka juhul, kui tema
maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem kui maksuvaba tulu või kui maksustatav tulu puudub
(tulumaksuseaduse § 44 lõige 61).
11. Füüsilise isiku pankroti korral peetakse tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust
eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.
Füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates
pankroti väljakuulutamisest. Pankroti väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta osa kohta esitatakse
tuludeklaratsioon tavakorras järgmise aasta 30. aprilliks.
12. Kui maksumaksja sai maksustamisperioodil tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud või kinnipeetud
tulumaks on väiksem seaduses ettenähtust, on ta kohustatud esitama tuludeklaratsiooni.
13. Tuludeklaratsiooni ei pea esitama:
1) residendist füüsiline isik, kelle maksustamisperioodi tulu ei ületanud tulumaksuseaduse §-s 23
sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult on tulumaks kinni peetud ning ei
ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud tulumaksuseaduse § 44 lõikes 61 nimetatud juhul;
2) mitteresident tulumaksuseaduse § 43 lõikes 4 sätestatud juhul.
Olenemata eeltoodust, esitavad tuludeklaratsiooni järgmised isikud:
– füüsilisest isikust ettevõtja;
– tulumaksuseaduse § 22 lõikes 6 ja § 44 lõikes 13 nimetatud residendist füüsiline isik;
– residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu, mida tulumaksuseaduse § 13 lõike 4, § 14 lõike 10,
§ 18 lõike 11 või välislepingu alusel Eestis ei maksustata;
– maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud isik, kes soovib kasutada tulumaksuseaduse § 39
lõikes 3 sätestatud õigust;
– residendist füüsiline isik, kes tegi maksustamisperioodi jooksul tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud
investeerimiskontole sissemakseid või sellelt väljamakseid;
– füüsiline isik, kes soovib kasutada tulumaksuseaduse § 23 lõikes 4 sätestatud õigust.
Eeltäidetud tuludeklaratsioon
14. Maksu- ja Tolliamet koostab tema käsutuses olevate andmete alusel maksumaksjale eeltäidetud
tuludeklaratsiooni ja teeb selle talle kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel või Maksu-
ja Tolliameti teeninduskohas alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist.
15. Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel maksumaksja maksustamisperioodi
eeltäidetud tuludeklaratsiooni, kuhu ta kannab alljärgnevad andmed:
1) maksustamisperioodi tulu;
2) maksuvaba tulu (§ 23);
3) tasutud koolituskulud (§ 26 ja § 571 lõige 2);
4) tehtud kingitused ja annetused (§ 27 ja § 571 lõige 3);
5) ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mida on vähendatud
ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra (tulumaksuseaduse § 23);
6) täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks
on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina ja vabatahtliku pensionifondi osakute
soetamiseks makstud summa (tulumaksuseaduse § 28);
7) kinnipeetud töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksed (tulumaksuseaduse § 281
lõiked 1 ja 2);
9) tulumaksuseaduse § 571 lõikes 52 nimetatud andmed väärtpaberite võõrandamise kohta.
16. Maksumaksja on kohustatud eeltäidetud tuludeklaratsioonis näidatud andmed üle kontrollima,
vajadusel tegema täiendusi ja parandusi, kui toodud andmed on ebaõiged või puudulikud.
17. Paberkandjal saadud eeltäidetud tuludeklaratsioonil tehtud paranduste juurde peab maksumaksja
märkima kuupäeva, millal parandus tehti, ja paranduse allkirjastama.
Deklaratsiooni täitmine
Üldandmed
18. Maksustamisperiood on kalendriaasta (1. jaanuar kuni 31. detsember). Füüsiline isik, kes ei olnud Eesti
resident kogu maksustamisperioodi kestel, märgib real „periood” kalendriaastal residendiks oleku aja.
19. Kui deklaratsioon esitatakse paberkandjal, siis elukoha aadressiks märgitakse koht, kus isik
deklaratsiooni esitamise ajal alaliselt või peamiselt elab.
Vormi A punktis 4 näidatakse kontaktandmed (telefon, mobiiltelefon ja e-post), mille kaudu on võimalik
isikuga kontakti saada.
Muu lepinguriigi resident, kes on maksustamisperioodil saanud maksustatavat tulu Eestis ja soovib
kasutada tulumaksuseaduse § 311 sätestatud mahaarvamisi, täidab vormi A punktid 2.1─2.4 ning märgib
elukoha aadressi residendiriigis.
20. Kui vormi A tabelite täitmisel jääb ridu puudu, tuleb tulu või mahaarvamised märkida vastava tabeli
lisalehele (vormi A lisa). Lisalehel näitab maksumaksja ära vastava tabeli andmed koos enda nime ja
isikukoodiga ning kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga.
21. Deklaratsioon täidetakse eurodes sendi täpsusega, välja arvatud tabelites 8.1, 8.8, 8.9 ja 9.3, kus
deklareeritakse eurodes või välisvaluutas kahe komakoha täpsusega.
22. Deklaratsiooni esitamisel täidab maksumaksja valgel taustal read või veerud. Hallil taustal read või
veerud eeltäidab/arvutab Maksu- ja Tolliamet ning kuvab e-teenuste keskkonnas automaatselt tulemuse.
Maksustatav tulu
23. Maksustatavaks tuluks loetakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool
Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu.
24. Füüsilise isiku tulumaksuga maksustatavaks tuluks ei loeta tulumaksuseaduse §-de 48–53 alusel
maksustatavat erisoodustust, kingitust, annetust, dividendi või muud kasumieraldist, välja arvatud dividend,
millelt on 7% tulumaksu kinni peetud.
Tulumaksuga ei maksustata tulumaksuseaduse § 12 lõikes 3 (välja arvatud seoses ettevõtlusega), § 13
lõigetes 3 ja 4 (välja arvatud § 13 lõike 3 punkt 15), § 14 lõikes 10, § 15 lõigetes 4 ja 5, § 17 lõikes 11, § 18
lõikes 11, § 19 lõigetes 3, 5, 6 ja 61, § 20 lõikes 5, § 201 lõikes 3, § 21 lõigetes 4 ja 5 ning § 61 lõigetes 7 ja
11 sätestatud residendi tulu. Samuti ei loeta maksustatavaks tuluks käesoleva korra punktis 96 nimetatud
tulu.
Eestis saadud tulu
25. Tabeli 5.1 osas I näidatakse järgmised väljamakse tegemise ajal kehtiva määraga (tulumaksuseaduse
§ 4 lõige 1) maksustatavad tulud (brutosummas, enne maksuvaba tulu arvestamist ning tulumaksu,
töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamist), millelt on tulumaks kinni
peetud:
1) kõik töö eest saadud rahalised tasud ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas:
1.1) töötasu, palk, lisatasu ja puhkusetasu;
1.2) tööandja poolt töötaja eest tasutud tulumaksuseaduse §-s 28 sätestatud täiendava
kogumispensioni kindlustusmaksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud
summad;
1.3) töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ette nähtud hüvitis;
1.4) kohtu või töövaidluskomisjoni välja mõistetud hüvitis või viivis ja haigushüvitis;
1.5) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 52 alusel tööandjalt teenuse tellinud isiku
makstud tasu (tulumaksuseaduse § 13 lõige 1), kui sellel töötajal tekib Eestis deklareerimiskohustus;
1.6) ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tööandjalt või
kolmandalt isikult saadud välislähetuse päevaraha või ametniku välislähetustasu või nimetatud
isikutele makstud töölähetusega kaasneva kulu hüvitise tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1
kehtestatud piirmäära ületav osa;
1.7) asendusteenistuja ja reservväelase toetus (tulumaksuseaduse § 19 lõige 4);
1.8) toetus, mis on saadud seoses töö- või teenistussuhtega (tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 3);
1.9) seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest saadud tasu (sotsiaalmaksuseaduse § 2
lõike 1 punkt 9);
1.10) pärast töö- või teenistussuhte lõppemist saadud tasu;
1.11) tööandjalt lapse sünni puhul saadud toetus, mis ületas 5/12 maksustamisperioodi maksuvabast
tulust (tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkt 7);
1.12) riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu;
1.13) seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega saadud hüvitis, kui seda ei makstud
kindlustushüvitisena;
1.14) muu töö- või teenistussuhtega seotud väljamakse.
Ametnikud tulumaksuseaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud
järgmised isikud: Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige,
kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, valla-
või linnavalitsuse liige ja osavalla- või linnaosavanem (tulumaksuseaduse § 13 lõige 31);
2) ajutise töövõimetuse hüvitis (tulumaksuseaduse § 20 lõige 1). Maksustamisele ei kuulu ravikindlustuse
seaduse § 47 kohaselt makstud täiendav ravimihüvitis ja sama seaduse alusel makstud täiskasvanute
hambaraviteenuse hüvitis;
3) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel saadud töö- või teenustasu (tulumaksuseaduse
§ 13 lõige 11), välja arvatud juhul, kui tasu saaja on äriregistrisse või muu lepinguriigi registrisse kantud
füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on saaja ettevõtlustulu;
4) tasu, mida on saanud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse § 13 lõige 2)
(sealhulgas tööandja poolt tehtud III samba sissemaksed), välja arvatud juhul, kui tasu saaja on äriregistrisse
või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on saaja ettevõtlustulu.
Tulumaksuga maksustatakse saadud toetus, mida makstakse seoses töö- või teenistussuhtega või juhtimis-
või kontrollorgani liikmeks olekuga (tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 3);
5) stipendium (välja arvatud tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 31 ning lõigetes 5, 6 ja 61 nimetatud
stipendiumid), toetus (välja arvatud tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktides 3–33 nimetatud toetused),
kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia (välja arvatud tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 4 nimetatud
preemiad), hasartmänguvõit ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel
saadud toetus (tulumaksuseaduse § 19 lõige 4);
6) perehüvitiste seaduse alusel saadud vanemahüvitis (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2);
7) töötuskindlustuse seaduse alusel saadud hüvitis (tulumaksuseaduse § 20 lõige 2);
8) laenult, liisingult või muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas
selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse, ning intressina
saadud väljamakset, välja arvatud osaku või aktsia tagastamisel või investeerimisfondi likvideerimisel
saadud väljamakse;
9) Eesti seaduse alusel saadud pension (vanaduspension, sealhulgas ennetähtaegne vanaduspension,
edasilükatud vanaduspension, soodustingimustel vanaduspension (laste eest) ja paindlik vanaduspension;
toitjakaotuspension; rahvapension; töövõimetuspension; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku
seaduse alusel määratud soodustingimustel vanaduspension; eripension; soodustingimustel
vanaduspensionide seaduse alusel määratud soodustingimustel vanaduspension ning väljateenitud aastate
pensionide seaduse alusel määratud väljateenitud aastate pension (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2).
Siin näidatakse maksustamisperioodil saadud 20% maksumääraga maksustatavad enne pensioniiga tehtud
järgmised kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed:
1) kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule ning
kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutavale isikule
tehtud väljamaksed, kui väljamakse saajal on vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis
aastat. Siin näidatakse ka pensionilepingu soodustatud isikule ja teistele eelmises lauses nimetatud
isikute pärijatele tehtud väljamaksed (tulumaksuseaduse § 201 lõige 1);
2) täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule ning
vabatahtlikust pensionifondist osakuomanikule tehtud väljamaksed, kui väljamakse saajal on
vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat. Siin näidatakse täiendava
kogumispensioni kindlustuslepingu soodustatud isikule ja teistele eelmises lauses nimetatud isikute
pärijatele tehtud väljamaksed (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1).
Tabelis 5.1 näidatakse kohustusliku kogumispensioni riigipoolsete maksete peatamise eest välja makstud
kompensatsioon.
Täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus
(tulumaksuseaduse § 21 lõige 1) näidatakse tabeli 5.1 II osas.
Kohustusliku ja täiendava kogumispensioni pensionieas tehtud väljamakse, mida maksustatakse 10%
maksumääraga, näidatakse tabelis 5.2 (tulumaksuseaduse § 201 lõige 4 ning § 21 lõiked 2 ja 3).
Kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamakse pensionieas, mida maksustatakse 10%
maksumääraga, näidatakse tabelis 5.2 (tulumaksuseaduse § 201 lõige 4 ja § 21 lõiked 2 ja 3).
Välisriigis saadud pension deklareeritakse tabelis 8.1.
Tulumaksuga ei maksustata ega deklareerita tulumaksuseaduse § 201 lõikes 3 sätestatud kohustusliku
kogumispensioni ega § 21 lõigetes 4 ja 5 sätestatud täiendava kogumispensioni väljamakseid.
10) muu tulu, millelt on väljamaksja kohustatud tulumaksu kinni pidama (tulumaksuseaduse § 41):
10.1) loovisiku loomeliidult, spordiseaduse §-s 7 nimetatud isiku ning kolmandalt isikult saadud
välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitis tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud
piirmäära ületav osa;
10.2) tulumaksuseaduse § 49 lõikes 41 nimetatud vabatahtlikule tehtud väljamakse, mis ületab § 13
lõike 3 punktis 1 sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära;
10.3) Vabariigi Valitsuse seaduse § 311 alusel Vabariigi Valitsuse liikmetele ja § 79 lõike 31 alusel
riigisekretärile, kohtute seaduse § 761 alusel Riigikohtu esimehele, prokuratuuriseaduse § 223 alusel
riigi peaprokurörile, õiguskantsleri seaduse § 14 lõike 51 alusel õiguskantslerile, riigikontrolli seaduse
§ 27 lõike 71 alusel riigikontrolörile välja makstud esinduskulud, mis ületavad piirmäära
(tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktid 41–46);
10.4) Kaitseliidu tegevliikme kaitseliidu seaduse alusel saadud välislähetuse päevaraha ning kulude
hüvitis tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud piirmäära ületav osa;
10.5) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti pikaajalisel lähetusel ja lühiajalisel kohapeale suunamisel
ning Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti varjupaigatugirühma lähetusel olevale ametnikule või
töötajale makstud päevaraha, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa
Varjupaigaküsimuste Tugiameti kehtestatud päevaraha ülemmäära ning sõidu-, majutus- ja muude
kulude hüvitist ületav osa.
Tabelis 5.1 näidatakse dividendid ja muud kasumieraldised, mis füüsiline isik on saanud residendist
äriühingult rahalises või mitterahalises vormis ning mis maksustatakse tulumaksuseaduse § 501 ja § 61
lõike 53 alusel või mis on makstud kasumist, mis on saadud tulumaksuseaduse §-s 521 sätestatud
tonnaažikorra rakendamisel ning millelt on § 41 punkti 72 alusel tulumaks 7% kinni peetud.
Tulumaksu ümberarvestamine
26. Maksustamisperioodi (kalendriaasta) neljandas kvartalis ravikindlustuse seaduse alusel välja makstud
sünnitushüvitise ja lapsendamishüvitise ning töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või
töötuskindlustuse seaduse alusel koondamise korral välja makstud töölepingu ülesütlemise või teenistusest
vabastamise hüvitise või kindlustushüvitise (edaspidi koondamishüvitis) saaja võib taotleda tulumaksu
ümberarvestamist.
Tulumaksu ümberarvestamist taotletakse eelnimetatud hüvitise osas, mis makstakse väljamakse tegemise
kalendriaastale järgneva maksustamisperioodi eest, muutes vastavalt väljamakse aasta ja sellele järgneva
kalendriaasta maksuarvestust.
Maksustamisperioodi neljandas kvartalis sünnitushüvitist saanud isiku tulumaksuseaduse § 23 lõikes 4
nimetatud tulu vähendatakse väljamakse aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas
järgmiselt:
– 1/4 saadud sünnitushüvitise võrra, kui hüvitis maksti välja oktoobris;
– 2/4 saadud sünnitushüvitise võrra, kui hüvitis maksti välja novembris;
– 3/4 saadud sünnitushüvitise võrra, kui hüvitis maksti välja detsembris.
Nimetatud summat ületav osa sünnitushüvitisest loetakse hüvitise saaja järgmise maksustamisperioodi
tuluks tulumaksuseaduse § 23 lõigete 2 ja 4 tähenduses ning deklareeritakse järgmise aasta vormi A tabeli
5.1 I osas.
Maksustamisperioodi neljandas kvartalis koondamishüvitist saanud isiku tulumaksuseaduse § 23 lõikes 4
nimetatud tulu vähendatakse väljamakse aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas
üldjuhul järgmiselt:
– 1/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti novembris ja
hüvitist saadi kolme kuu eest;
– 2/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja
hüvitist saadi kolme kuu eest;
– 1/2 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja
hüvitist saadi kahe kuu eest.
Nimetatud summat ületav osa koondamishüvitisest loetakse hüvitise saaja järgmise maksustamisperioodi
tuluks tulumaksuseaduse § 23 lõigete 2 ja 4 tähenduses ning deklareeritakse järgmise aasta vormi A
tabeli 5.1 I osas.
Maksustamisperioodi detsembris lapsendamishüvitist saanud isiku tulumaksuseaduse § 23 lõikes 4
nimetatud tulu vähendatakse 1/2 saadud lapsendamishüvitise võrra väljamakse aasta füüsilise isiku
tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas. Nimetatud summat ületav osa lapsendamishüvitisest loetakse
hüvitise saaja järgmise maksustamisperioodi tuluks tulumaksuseaduse § 23 lõigete 2 ja 4 tähenduses ning
deklareeritakse järgmise aasta vormi A tabeli 5.1 I osas.
Tabeli 5.1 osas II näidatakse palk ja muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Siin näidatakse muu
hulgas täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise negatiivne muutus
(tulumaksuseaduse § 21 lõige 1 ja § 28 lõige 11), mis tuleneb kogumispensionide seaduse § 63 alla
mittekuuluva kindlustuskaitse eest arvestatud tasu mahaarvamisest.
27. Tabelis 5.2 näidatakse kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed pensionieas.
Tabelis 5.2 näitab kindlustusvõtja, osakuomanik ja pensioni investeerimiskontot kasutav isik sellelt
maksustamisperioodil saadud 10% maksumääraga maksustatud kohustusliku kogumispensioni
väljamaksed, samuti kogumispensionide seaduse § 724 lõikes 5 nimetatud väljamaksed, kui väljamakse
saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või tal on sellesse ikka
jõudmiseni jäänud kuni viis aastat.
Tabelis 5.2 näitab kindlustusvõtja tulumaksuseaduses sätestatud 10% maksumääraga maksustatud
täiendava kogumispensioni kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega
samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjalt, kellel on lepinguriigis
väljastatud tegevusluba, saadud väljamaksed, mis on tehtud:
1) pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud ikka
jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest;
2) kindlustusandja likvideerimisel.
Siin näitab osakuomanik tulumaksuseaduses sätestatud 10% maksumääraga maksustatud
kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtlikust pensionifondist ja
samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutsevast vabatahtlikust pensionifondist saadud väljamaksed, mis on
tehtud:
1) pärast osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud ikka
jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest
omandamisest;
2) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel.
28. Tabelis 5.3 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summa ja
kindlustusvõtja tasutud kindlustusmaksed juhul, kui seda investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole
hõlmatud investeerimiskonto süsteemi. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summat ei
maksustata juhul, kui see on saadud pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja
kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit (tulumaksuseaduse § 20 lõige 3). Iga
investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta täidetakse kindlustusandja väljastatud tõendi alusel eraldi
rida.
Tabeli 5.3 veerus „Tulu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet tulu summa järgmise valemi alusel: eelmistel aastatel
makstud summa (A) pluss väljamakstud summa maksustamisperioodil (B) miinus tasutud
kindlustusmaksed (C). Arvutatud tulem peab olema positiivne, kuid mitte enam kui väljamakstud summa
maksustamisperioodil (B).
Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on eelnevatel või
maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni
kindlustusmaksena (tulumaksuseaduse § 28), maksustatakse väljamaksed tulumaksuseaduse § 21 alusel ja
deklareeritakse tabelis 5.1 või 5.2.
Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud surmajuhtumi kindlustuse hüvitist ei loeta
maksustatavaks tuluks ega deklareerita.
29. Tabeli 5.4 osas I näidatakse renditulu, millelt on tulumaks kinni peetud, sealhulgas: üür, rent,
põllumajandusmaa rent, hoonestusõiguse seadmise tasu, reaalkoormatise talumise tasu, seadusest või
tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (tulumaksuseaduse § 16
lõige 1), samuti litsentsitasu (tulumaksuseaduse § 16 lõiked 2 ja 3), välja arvatud juhul, kui tasu on
füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu.
Kui osas I deklareeritakse eluruumi üüritulu (brutosumma, enne üürimisega seotud kulude katteks 20%
mahaarvamist), millelt on tulumaks kinni peetud, siis üürilepingu alusel saadud üürist arvutab Maksu- ja
Tolliamet eluruumi (elamu või korteri) üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine
tehakse ilma dokumentaalsete tõenditeta üürimisega seotud kulude kohta. Kui üürileping on sõlmitud
tulumaksu kinnipidajaga (tulumaksuseaduse § 40 lõige 1), siis tulumaksuseaduse § 41 punkti 7 alusel
üüritulu väljamaksmisel peetakse tulumaks kinni eelnimetatud mahaarvamist arvesse võtmata.
30. Tabeli 5.4 osas II näidatakse käesoleva korra punktis 29 nimetatud renditulu (tulumaksuseaduse § 16
lõige 1) ja litsentsitasu (§ 16 lõiked 2 ja 3), kui sellelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Kui selline tasu on
füüsilise isiku ettevõtlustulu, deklareeritakse see vormil E.
Kui II osas deklareeritakse tulumaksuseaduse § 391 kohaselt eluruumi üüritulu (brutosumma enne
üürimisega seotud kulude katteks 20% mahaarvamist), millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, siis
üürilepingu alusel saadud üürist arvutab Maksu- ja Tolliamet eluruumi (elamu või korteri) üürimisega
seotud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine tehakse ilma dokumentaalsete tõenditeta üürimisega
seotud kulude kohta.
31. Tabelis 5.5 näidatakse Eesti juriidilise isiku staatust mitteomavas isikuteühenduses liikme tulu või
osaniku või kaasomaniku tulu varakogumis (tulumaksuseaduse § 18 lõige 4), sealhulgas seltsingus, või
osanikule omistatud Eesti usaldusfondi saadud tulu.
Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilisele isikule omistatud eelnimetatud ühenduse või
varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusega, hääleõigusega või kaasomandi
osaga ning arvestatakse füüsilise isiku tuluna aastal, mil see isikuteühendus või varakogum tulu sai.
Arvesse võetakse ka maksumaksja proportsionaalne osa kinnipeetud tulumaksust.
Tabelis 5.5 ei näidata tulu osalusest varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber. Selline tulu
deklareeritakse ja maksustatakse tulumaksuseaduse § 15 lõigete 1–31 (tabel 6.1 või 6.4) või § 17 lõike 1
alusel (tabel 5.1).
Tabelis 5.5 deklareeritakse tulumaksuseaduse § 18 lõike 6 alusel osakuomanikule omistatud Eesti seaduse
alusel asutatud ning Eestis registreeritud usaldusfondi saadud tulu. Osanikule omistatud tuluks loetakse
fondi tulu selle laekumisel fondile. Residendist füüsilisele isikule omistatakse tema osa suurusele vastav
osa usaldusfondi saadud igast järgnevast tulust või kasust eraldi.
Osaniku nõudmisel väljastab usaldusfond või fondivalitseja tõendi, millel on järgmised andmed:
– andmeid väljastanud usaldusfondi või fondivalitseja registrikood, nimi;
– osaniku, kellele tõend väljastatakse, isikukood, ees- ja perekonnanimi;
– usaldusfondile laekunud tululiik, sealhulgas dividend, kasu kinnisvara võõrandamisest, intress,
kinnisvara üüri- või renditasu, välja arvatud eluruumi üüritulu, eluruumi üüritulu, kasu osaluse
võõrandamisest äriühingus, mille vara pärineb Eesti kinnisvarast, muu tulu;
– riigi nimi, kust usaldusfondile tulu laekus;
– usaldusfondile tulu laekumise kuupäev;
– investori osaluse suurus usaldusfondis tulu saamise päeval (protsentides kahe komakoha
täpsega);
– osanikule omistatud tulu summa koos välisriigis kinni peetud tulumaksuga või välisriigis
makstud tulumaksuga (brutosumma), kaasa arvatud dividend, mille topeltmaksustamist
välditakse tulumaksuseaduse § 18 lõike 11, § 50 lõike 11 või § 53 lõike 41 alusel;
– osanikule omistatud tulult välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks;
– osanikule omistatud tulumaksuseaduse § 18 lõike 11, § 50 lõike 11 või § 53 lõike 41 alusel
maksuvaba dividend;
– osanikule omistatud maksuvabalt tulult välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks.
Tabeli 5.5 veerus „Maksumaksja osa kasumist või tulult“ näidatakse maksumaksja osa isikuteühenduse või
varakogumi kasumist või usaldusfondi tulult.
32. Tabelis 5.6 näidatakse muu Eestis saadud maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Muu
tuluna deklareeritakse muu hulgas müügitulu, vahendustasu, jootraha, majutusteenus, sealhulgas
booking.com ja Airbnb, ja muu eespool loetlemata tulu.
Tabelis 5.6 ei näidata kasu vara võõrandamisest ega ettevõtlustulu.
Kui väljamakse tegija (tuluallika) andmeid ei ole teada, tuleb märkida ainult tulu summa.
Kasu vara võõrandamisest
33. Tabelites 6.1─6.6 näidatakse kasu või kahju väärtpaberite ja kasu muu vara võõrandamisest
tulumaksuseaduse §-de 15, 171, 172, 37, 38, 39 ja § 61 lõike 3 kohaselt.
Kasu või kahju vara müügist on müügihinna ja soetamismaksumuse vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest
on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe.
Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt
seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.
34. Soetamismaksumus (tulumaksuseaduse § 38) on:
1) vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks maksumaksja tehtud dokumentaalselt
tõendatud kulud. Kulude hulka kuuluvad ka makstud vahendustasu ja lõiv;
2) kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara korral makstud rendi- või väljaostumaksete summa ilma
intressita;
3) omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa. Siin
arvestatakse ka eelmistel maksustamisperioodidel tehtud kulutusi (näiteks poolelioleva maja
ehituskulu);
4) mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse)
soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega.
Soetamismaksumusele arvatakse juurde tehtud täiendavad sissemaksed ja sellest arvatakse maha saadud
väljamaksed;
5) kui vara müügitehingul kohustusega või õigusega osta see vara tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja
kindlaksmääratud hinnaga (repotehing) on vara tagasiostuhind kõrgem selle müügihinnast, loetakse
tagasiostetud vara soetamismaksumuseks repotehingu käigus müüdud vara müügihind.
6) äriühingute või mittetulundusühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus
omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) puhul ühineva, ühendatava, jaguneva või
ümberkujundatava ühingu osaluse soetamismaksumus, millele on lisatud tehtud juurdemaksed ning
maha arvatud saadud väljamaksed;
7) lepinguriigi investeerimisfondi osakute või aktsiate vahetamisel teise sama lepingulise fondi või
aktsiaseltsifondi teist liiki osakute vastu või sama fondivalitseja valitsetava fondi osakute või aktsiate
vastu investeerimisfondide seaduse § 14 lõike 3 punktis 2 või § 18 lõike 5 punktis 2 sätestatud korras
või investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisel investeerimisfondide ühinemisel
omandatud osakute või aktsiate puhul vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute või
aktsiate soetamismaksumus.
Soetamismaksumuse hulka ei loeta vara haldamise kulusid.
35. Kui varal puudub soetamismaksumus ning vara võõrandamisest saadud tulu ei ole tulumaksuseaduse
kohaselt tulumaksuvaba, kuulub vara võõrandamisest saadud kasu maksustamisele kogu ulatuses.
Kingituse, annetuse, erisoodustusena või kasumieraldisena saadud ja tulumaksuseaduse §-de 48─50 alusel
või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa
võrra.
36. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha
arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud
varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null.
37. Tulumaksuseaduse § 39 lõike 3 kohaselt, kui väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil
saadud kahju ületab samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib kasu
ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest
saadud kasust.
Eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud, väärtpaberite võõrandamisest nii Eestis (tabelid 6.1 ja
6.4) kui ka välisriigis (tabelid 8.2 ja 8.4) saadud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.
Tuludeklaratsiooni esitamise korral märgitakse eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahju ka
siis, kui maksumaksja ei ole maksustamisperioodil väärtpaberitehinguid teinud, kuid tal on varasematest
perioodidest edasikantud kahju.
38. Tabelis 6.1 näidatakse võõrandatud väärtpaberite (aktsia, osa, võlakiri, obligatsioon, optsioon, futuur,
forvard, osak, sealhulgas lepingulise investeerimisfondi osak, jmt) soetamismaksumus, müügihind või
väärtpaberite vahetuse puhul vastu saadud vara turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt seotud
kulud.
Maksustamisperioodil investeerimiskonto vahenditest soetatud finantsvaralt saadud tulu deklareeritakse
tabelis 6.5.
39. Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel
tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevast meetodist:
1) FIFO meetod – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras;
2) kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise
hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende
arvuga.
40. Müügina käsitatakse ka väärtpaberi kehtivuse kaotamist, mil väärtpaber lõpeb ilma
võõrandamistehinguta ja ilma poolte vahelise vabatahtliku kohustuse lõpetamise kokkuleppeta. Kehtivuse
kaotamisena ei käsitata võlausaldaja vabatahtlikku nõudest loobumist. Väärtpaberite kehtivuse
kaotamisega seotud kasu ja kahju loetakse väärtpaberite võõrandamisest saadud kasuks ja kahjuks.
41. Maksustamisperioodil samanimeliste väärtpaberite (näiteks panga lihtaktsiad) võõrandamise tehingute
andmed (soetamismaksumus, võõrandamisega seotud kulud ja müügi- või turuhind) on tuludeklaratsioonis
lubatud näidata koondsummadena.
42. Maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust arvatakse maha samal
maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest samal maksustamisperioodil ja varem saadud kahju
(tulumaksuseaduse § 39), välja arvatud juhul, kui kahju on deklareeritud investeerimiskonto 2011. aasta
sissemaksena.
43. Tabeli 6.1 veerus „kasu/kahju“ arvutab Maksu- ja Tolliamet väärtpaberite võõrandamisest
maksustamisperioodil saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: müügihind (C: kogus x hind), millest
on maha arvatud soetamismaksumus (A: kogus x maksumus) ja võõrandamise kulud (B). Kahju näidatakse
miinusmärgiga.
Kui väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab kasu, siis kahju summat muust maksustatavast tulust
maha ei arvata, vaid kantakse järgmisele maksustamisperioodile ja arvatakse väärtpaberite võõrandamisest
saadud kasust maha järgmistel maksustamisperioodidel.
44. Dividendi saamise õigust andva väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju ei arvata maha muude
väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust, kui see väärtpaber omandati 30 päeva enne dividendiõiguslike
isikute määramise kuupäeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva
jooksul pärast eelnimetatud kuupäeva. Kui väärtpaberitehing vastab eelnimetatud tunnustele, märgitakse
veergu „Tulumaksuseaduse § 39 lõikes 11 nimetatud tehing“ tähis „X”.
45. Kahju, mis on tekkinud väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga
seotud isikule (tulumaksuseaduse § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite
võõrandamisest või väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks
turutingimustest erinevatel tingimustel või tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud
raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest, kasust maha ei arvata ega selle võrra kahju ei suurendata
(tulumaksuseaduse § 39 lõige 1). Kui seotud isikuga turuhinnast erineva hinnaga tehtud tehingu puhul
tekkis kahju, märgitakse veergu „Seotud isikutega tehtud tehing“ tähis „X”.
46. Riigi välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest
soetatud vara soetamismaksumus on erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine
müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist
soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara
soetamise päeval (tulumaksuseaduse § 38 lõige 4).
47. Tabelis 6.2 näidatakse kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu
ning Natura 2000 erametsamaa toetus, millest arvatakse maha soetamismaksumus, võõrandamisega seotud
dokumentaalselt tõendatud kulud ning millest on lubatud teha täiendav mahaarvamine kuni 5000 eurot.
Võõrandamisega seotud kuludeks loetakse ka metsa majandamisega seotud dokumentaalselt tõendatud
kulud. Metsa majandamisega seotud kulude mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on metsa
majandamisega metsaseaduse § 16 tähenduses ning metsa maaomanik on metsaseaduses sätestatud juhul
esitanud metsa majandamise tegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatise ning Keskkonnaamet on
lubanud teatises kavandatud tegevuse (tulumaksuseaduse § 37 lõige 8).
48. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu võib edasi kanda kuni
kolmele järgnevale maksustamisperioodile (tulumaksuseaduse § 37 lõige 10).
Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisega seotud kulud võib edasi kanda
kolmele järgnevale maksustamisperioodile (tulumaksuseaduse § 37 lõige 8).
Kui soovitakse raieõiguse või raiutud metsamaterjali võõrandamisega seotud kulud või saadud kasu edasi
kanda kolmele järgnevale maksustamisperioodile, siis täidetakse tabeli 6.2 lisa.
49. Kui maksustamisperioodil tehtud võõrandamisega seotud kulud on suuremad kui saadud tulu (tabel 6.2
rea 3 negatiivne tulem) ja eelmistest maksustamisperioodidest on edasi kantud kasu (tabeli 6.2 lisa rida 1),
siis tabeli 6.2 real 3 näidatud summa ulatuses tuleb arvesse võtta eelmistest maksustamisperioodidest edasi
kantud kasu (tabel 6.2 lisa rida 2).
50. Raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu edasikandmisel arvutatakse
juurdemaksmisele kuuluv maksusumma hiljemalt kasu saamise kalendriaastale järgneva kolmanda aasta
eest esitatud tuludeklaratsiooni alusel.
Kui maksumaksja soovib edasikantud raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu
maksustada käesoleval maksustamisperioodil, siis tabeli 6.2 lisa real 3 näidatakse see osa kasust, mida
soovitakse järgmistele maksustamisperioodidele edasi suunata (näiteks edasikantava kasu 0 või summa,
mis on väiksem tabeli 6.2 lisa rida 1 – rida 2 summast) ja real 4 näidatakse see osa kasust, mida soovitakse
maksustamisperioodil maksustada.
Kui maksustamisperioodil kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu
on suurem võõrandamisega seotud kuludest (tabel 6.2 rea 3 positiivne tulem) ja eelmistest
maksustamisperioodidest on edasikantud kulusid (tabel 6.2 lisa rida 5), siis tabeli 6.2 real 3 näidatud summa
ulatuses tuleb arvesse võtta eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kulusid (tabel 6.2 lisa rida 6).
51. Füüsiline isik võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse
võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud metsa
võõrandamisega seotud kulud (tulumaksuseaduse § 37 lõige 8), maksustamisperioodil täiendavalt maha
arvata kuni 5000 eurot.
52. Kui kasvava metsa raieõigus ja raiutud metsamaterjal on võõrandatud füüsilisest isikust ettevõtjale
kuuluvalt kinnisasjalt ettevõtluse käigus, siis saadud tulu deklareeritakse vormi E real 3.1.1.
Kui Natura 2000 erametsamaa toetus on saadud ettevõtluses kasutatavale metsamaale, siis deklareeritakse
saadud toetus vormi E real 3.1.2.
53. Tabelis 6.3 näidatakse sellise võõrandatud vara (muu hulgas kinnis- või vallasasja, täis- või
usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, nõudeõiguse, ostueesõiguse,
hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi,
kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse)
soetamismaksumus, müügihind või vara vahetuse puhul turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt
seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, mis ei ole nimetatud tulumaksuseaduse § 15 lõigetes 4 ja 5
maksuvaba tuluna ning mis ei kuulu deklareerimisele tabelites 6.1, 6.2, 6.4 või 6.5.
54. Tabeli 6.3 veerus „Kasu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet muu vara võõrandamisest saadud kasu järgmise
valemi alusel: müügihind (B), millest on maha arvatud soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulud
(A). Arvutatud tulem peab olema positiivne või null.
55. Tabelis 6.4 näidatakse järgmised saadud väljamaksed:
1) aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemakse
vähendamisel ning aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul
omakapitalist saadud väljamakse osa, välja arvatud osa, mis on või mille aluseks olev kasumi osa on
tulumaksuga maksustatud, arvestades tulumaksuseaduse § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut
(tulumaksuseaduse § 15 lõige 2);
2) juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, välja arvatud osa, mis on või mille
aluseks olev kasumi osa on tulumaksuga maksustatud (arvestades tulumaksuseaduse § 50 lõike 21
teises lauses sätestatut) ja osaluse soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel
(tulumaksuseaduse § 15 lõige 3);
3) Eesti lepingulise investeerimisfondi osaku või Eesti aktsiaseltsifondi aktsiate tagastamisel ja
lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab
osaku või aktsia soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev
lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi tulu on tulumaksuseaduse 51. peatüki kohaselt
maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud (tulumaksuseaduse § 15 lõige 31).
56. Topeltmaksustamise vältimiseks annab Eestis moodustatud lepingulise investeerimisfondi
fondivalitseja või Eestis asutatud aktsiaseltsifond osakuomanikule või aktsionärile tõendi tehtud
väljamakse maksustatud (või tulumaksust vabastatud) osa kohta. Tõend antakse osakuomaniku või
aktsionäri nõudmisel väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 5. kuupäevaks. Tõendile kohustuslikku
vormi ei kehtestata (tulumaksuseaduse § 316).
57. Tabeli 6.4 veerus „Soetamismaksumus/sissemakse“ näidatakse eelnimetatud osaluse
soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel.
58. Tabeli 6.4 veerus „Kasu/kahju“ arvutab Maksu- ja Tolliamet osaluse vähendamisest või
likvideerimisjaotistelt saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: väljamakse (B) miinus
soetamismaksumus/sissemakse (A). Kahju märgitakse miinusmärgiga. Kui veerus „Kasu/kahju“ saadud
tulem on negatiivne (kahju ületab kasu), siis käsitatakse seda kui väärtpaberite võõrandamisest saadud
kahju ning kahju summat muust maksustatavast tulust maha ei arvata, vaid kantakse järgmisele
maksustamisperioodile ja arvatakse kasust maha järgmistel maksustamisperioodidel. Eelmistest
maksustamisperioodidest edasi kantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.
Kahju, mis on tekkinud väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga
seotud isikule (tulumaksuseaduse § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite
võõrandamisest või väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks
turutingimustest erinevatel tingimustel või tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud
raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest, kasust maha ei arvata ega selle võrra kahju ei suurendata
(tulumaksuseaduse § 39 lõige 1). Kui seotud isikuga turuhinnast erineva hinnaga tehtud tehingu puhul
tekkis kahju, märgitakse veergu „Seotud isikutega tehtud tehing“ tähis „X”.
59. Tabelis 6.5 näidatakse tulumaksuseaduse §-s 171 sätestatud finantsvaralt saadud kasu või tulu korral
tekkiv maksukohustus, mille võib tulumaksuseaduse §-s 172 sätestatud tingimuste täitmisel edasi lükata.
Maksukohustuse edasilükkamiseks tuleb finantsvara soetada krediidiasutuses või krediidiasutuse püsivas
tegevuskohas avatud rahakontol (edaspidi investeerimiskonto) oleva raha eest. Finantsvaralt saadud tulu
kantakse viivitamata investeerimiskontole. Investeerimiskontode arvule piiranguid ei seata.
Tabelis 6.5 deklareeritakse kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksed ja nendelt tehtud
väljamaksed tehingu toimumise järjekorras.
Siin ei deklareerita tabelites 5.3, 6.1, 6.4, 8.2, 8.4 ja 8.5 deklareeritud finantsvaralt saadud kasu või tulu.
Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt
investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järel kõikidele
investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Investeerimiskonto väljamaksena käsitatakse kõiki
investeerimiskontolt tehtud kandeid, välja arvatud finantsvara soetamiseks tehtud kanded. Väljamaksena
käsitatakse ka finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamata investeerimiskontole. Väljamaksena ei
käsitata sama maksumaksja teisele investeerimiskontole kantud raha (kontosisene tehing) ega valuuta
konverteerimist investeerimiskontol.
60. Tabeli 6.5 I osas näidatakse kõikide investeerimiskontode ja krediidiasutuste andmed, kus kontod on
avatud.
Kui maksustamisperioodil deklareeritavaid sisse- ega väljamakseid investeerimiskontolt pole tehtud, siis
märgitakse „X“. Sel juhul kannab Maksu- ja Tolliamet sissemakse jäägi üle järgmisesse
maksustamisperioodi.
61. Tabeli 6.5 II osas deklareeritakse maksustamisperioodil investeerimiskontole tehtud sissemaksete ja
väljamaksete summad.
Siin näidatakse selle investeerimiskonto number või IBAN kood, millelt on väljamakse või millele on
sissemakse tehtud.
Tabeli 6.5 II osa veerus „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“ näidatakse investeerimiskonto
sissemaksete jääk enne iga sisse- või väljamakset.
Siin näidatakse eelmise rea või eelmise maksustamisperioodi viimasel real veerust „Edasikantav summa“
üle kantud summa plussmärgiga.
Kui maksustamisperioodi jooksul ei ole tehtud investeerimiskontole sissemakseid ega sellelt väljamakseid
ja I osa viimases veerus ei ole märgitud „X“, siis veerus „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“ näidatud
eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud sissemakse summa kannab Maksu- ja Tolliamet järgmise
aasta veeru „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“ esimesele reale.
62. Tabeli 6.5 II osa veerus „Sissemakse summa“ näidatakse investeerimiskontole tehtud sissemaksed, välja
arvatud summa, mis saadi finantsvara võõrandamisest või mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt. Kui
investeerimiskontona võetakse kasutusele olemasolev rahakonto, siis käsitatakse sellel kontol olevat raha
jääki investeerimiskonto sissemaksena.
Sissemaksena käsitatakse ka finantsvara soetamise või võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt
tõendatud kulusid, kui need ei ole tehtud sissemakse arvel, või selle finantsvara soetamismaksumus, mida
tehingu sisu tõttu ei olnud võimalik soetada investeerimiskontol oleva raha eest (tulumaksuseaduse § 17 2
lõiked 6─8).
Sissemaksena käsitatakse ka tulumaksuseaduse §-s 171 nimetatud tulu, kui see on tulumaksuga
maksustatud.
63. Tabeli 6.5 II osa veerus „Väljamakse summa“ näidatakse investeerimiskontolt tehtud väljamaksed, välja
arvatud summa, mille eest soetati finantsvara või mis kantakse üle teisele investeerimiskontole.
Väljamaksena käsitatakse ka finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamata investeerimiskontole
(tulumaksuseaduse § 172 lõiked 5, 9─13).
64. Iga sissemakse ja väljamakse tuleb kajastada eraldi real kas veerus „Sissemakse summa“ või veerus
„Väljamakse summa“. Kui üks nendest veergudest on täidetud, siis teine jäetakse tühjaks.
Sama kuupäeva sissemakse ja väljamakse tehingud näidatakse eraldi ridadel.
65. Kahju, mis tekkis investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara turuhinnast madalama
hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (tulumaksuseaduse § 8) või temalt turuhinnast
kõrgema hinnaga omandatud finantsvara võõrandamisest või finantsvara kehtivuse kaotamisest
maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel, deklareeritakse
investeerimiskonto väljamaksena.
Kui dividendi saamise õigust andev finantsvara soetati investeerimiskontol olnud raha eest 30 päeva jooksul
enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise
päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, deklareeritakse selle finantsvara võõrandamisest
saadud kahju investeerimiskonto väljamaksena.
66. Tabeli 6.5 II osa veerus „Maksustatav summa“ arvutab Maksu- ja Tolliamet järgmise valemi alusel:
väljamakse summast (C) arvatakse maha kontole tehtud sissemakse (B) ja sissemakse jääki enne tehingut
(A). Maksustatav summa arvutatakse iga väljamakse järel ja see peab olema positiivne.
67. Tabeli 6.5 II osa veerus „Edasikantav summa“ arvutab Maksu- ja Tolliamet investeerimiskonto jäägi
järgmise valemi alusel: väljamaksest (C) arvatakse maha kontole tehtud sissemakse (B) ja sissemakse jääk
enne tehingut (A), mis on negatiivne. Arvutatud negatiivne tulem plussmärgiga või null kantakse järgmisele
reale veergu „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“. Maksustamisperioodi viimase rea summa kannab
Maksu- ja Tolliamet järgmise aasta esimese reale veergu „Konto sissemaksete jääk enne tehingut“.
68. Real „Kokku” näidatakse maksustamisperioodil arvutatud maksustatav summa.
69. Tabelis 6.6 näidatakse äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga äriühingult rahalises või
mitterahalises vormis saadud tulu ning ülevõetud kohustuste vahe, mis ületab osaluse soetamismaksumust,
välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.
Ülevõetud kohustusi muudest tuludest maha ei arvata.
Iga äriühingu kohta täidetakse eraldi rida.
70. Tabeli 6.6 veerus „Rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu“ näidatakse äriühingult saadud tulu.
Tuluks loetakse äriühingult saadud varade ja ülevõetud kohustuste vahe, millest on maha arvatud
maksustatud kasumi osa. Mitterahalises vormis saadud tulu suuruseks loetakse saadud vara turuhind.
71. Tabelis 6.6 näidatakse maksustamisperioodil üle võetud kohustused. Kui äriühingult üle võetud
kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu
või muul põhjusel, maksustatakse tulumaksuga äralangenud kohustuse summa, mille võrra ühinemisel
äriühingust saadud tulu vähendati (tulumaksuseaduse §15 lõige 32). Maksustamisperioodil ära langenud
kohustuse summa deklareeritakse veerus „Maksustamisperioodil ära langenud kohustuste osa, mille võrra
eelmistel aastatel vähendati saadud tulu“.
Tabeli 6.6 veerus „Tulu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet maksustatava summa järgmise valemi alusel:
maksustamisperioodil saadud tulu (A), millest on maha arvatud soetamismaksumus/sissemakse (B), mis on
positiivne, või tuluks on maksustamisperioodil ära langenud kohustuste osa, mille võrra eelmistel
maksustamisperioodidel vähendati saadud tulu (C).
Tulud, mida arvestatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel
72. Tabelites 7.1–7.3 deklareeritakse tulu, mida võetakse arvesse ainult maksuvaba tulu suuruse
arvutamisel (tulumaksuseaduse § 23 lõige 3).
73. Tabelis 7.1 näidatakse Eesti äriühingult saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed, mis on
äriühingu tasandil maksustatud, kuid ei ole maksustatud füüsilise isiku maksustatava tuluna. Tabelis 7.1
näidatakse väljamakse liik rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest,
sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate
deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ lisa 13 vormi
INF1 alusel:
DK – dividendid ja muud kasumieraldised tulumaksuseaduse § 50 lõigete 1 ja 11 ning § 502 alusel;
AOV – aktsia- või osakapitalist või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel tehtud
väljamaksed;
AOT – aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (osalus) tagastamisel või tagasiostmisel tehtud
väljamaksed;
LJV – äriühingu likvideerimisel makstud likvideerimisjaotised;
OKS – omakapitali summa äriühingu kustutamisel registrist, kui tema vara ei kasutata jätkuvalt Eestis
majandustegevuses;
MOV – muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksed tulumaksuseaduse § 50 lõigete 2, 21 ja 22 alusel.
74. Tabelis 7.2 näidatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa,
mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra.
75. Tabelis 7.3 näidatakse laevapere liikmele tehtud väljamaksed, kui väljamakse on saadud töötamise
eest laeval, mis vastab tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6 toodud tingimustele.
Tabeli 7.3 veerus „Tulu summa“ näidatakse töötamise eest saadud rahalised tasud ja töösuhtest tulenevad
muud väljamaksed (tulumaksuseaduse § 13 lõiked 5 ja 6 ning § 41 punkt 1), sealhulgas:
1) töötasu, palk, lisatasu ja puhkusetasu;
2) tööandja poolt töötaja eest tasutud tulumaksuseaduse §-s 28 sätestatud täiendava
kogumispensioni kindlustusmaksed ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud
summad;
3) töölepingu ülesütlemise korral ette nähtud hüvitis;
4) tööandja makstud haigushüvitis;
5) tööandjalt lapse sünni puhul saadud toetus, mis ületas 5/12 maksustamisperioodi maksuvabast
tulust (tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkt 7);
6) muu töösuhtega seotud väljamakse.
Tulumaksuseaduse § 13 lõike 5 või 6 alusel maksustatud tasust ei ole lubatud teha §-des 23–281 sätestatud
mahaarvamisi ning tasude väljamaksmisel ei kohaldata § 42 lõikes 1 sätestatud maksuvaba tulu summat.
Välisriigis saadud tulu
76. Tabelites 8.1─8.71 näidatakse maksustamisperioodil välisriigis saadud, Eestis maksustatav tulu ja
tabelites 8.8 ja 8.9 välisriigis saadud, Eestis maksuvaba tulu.
Lepinguriigi resident ei täida tabeleid 8.1–8.8.
77. Kui residendist füüsiline isik on maksustamisperioodil saanud tulu välisriigis ning see tulu oli välisriigis
maksustatav, võib ta tulu topeltmaksustamise vältimiseks valida kas krediidimeetodi (välisleping,
tulumaksuseaduse § 45) või vabastusmeetodi (välisleping, tulumaksuseaduse § 13 lõige 4 ja § 18 lõige 11)
kasutamise.
Välisriigis saadud tulu deklareeritakse tabelites 8.1─8.8 olenevalt tululiigist ja sellele tulule rakendatavast
topeltmaksustamise vältimise meetodist.
78. Krediidimeetodi kasutamisel deklareeritakse välisriigis saadud tulu tabelites 8.1─8.71 ja E vormi
tabelis 1 „K“ märkega deklareeritud välisriigis saadud ettevõtlustulu. Krediidimeetodi rakendamisel
kohaldatakse välislepingus ning tulumaksuseaduse §-s 45 sätestatud tingimusi.
79. Vabastusmeetodi kasutamisel kohaldatakse välislepingus ning tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4, § 18
lõikes 11 sätestatud tingimusi. Vabastusmeetodi kasutamisel deklareeritakse välisriigis saadud tulu
tabelis 8.8. Tabelis 8.8 näidatakse ka tulu, mis tulumaksuseaduse alusel on maksustatav, kuid välislepingust
tulenevalt kuulub maksustamise õigus välisriigile.
80. Vabastusmeetodi arvestusse lähevad ka tabelites 5.5 ja 8.7 deklareeritud dividendid, millelt on tulumaks
tasutud ning E vormi tabel 1 „V“ märkega deklareeritud ettevõtlustulu, mis on positiivne (netotulu).
81. Maksustamisperioodil välisriigis saadud tulu kuulub residendist füüsilise isiku maksustatava tulu hulka
ning Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tulult välisriigis tasutud või
kinnipeetud tulumaks.
Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil,
võetakse tulumaks Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. Kui
tulumaksu kinnipidamise kuupäev ei ole teada, võib märkida tulumaksu kinnipidamise kuupäevaks tulu
saamise kuupäeva. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta.
82. Kui välisriigis saadud tulult Eesti tulumaksuseaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis
tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti
tulumaksu vahe.
83. Kui välisriigis saadud tulult Eesti tulumaksuseaduse alusel arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis
tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud
tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, välisriigis enammakstud tulumaksu
Eestis ei hüvitata.
Igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi.
84. Saadud tulult maksustamisperioodil kinnipeetud või tasutud tulumaks näidatakse välisriigi
maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi alusel. Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud
rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust
maha arvata ainult selle osa tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik.
85. Välisvaluutas tehtud kulu, saadud tulu summa ning tasutud ja kinnipeetud tulumaks tuleb arvutada
ümber eurodeks kulu tegemise, tulu saamise või tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud
Euroopa Keskpanga päevakursi alusel (tulumaksuseaduse § 36 lõige 5).
86. Tabelis 8.1 näidatakse välisriigis saadud tulu, kui see on üks alljärgnevatest:
1) töötamise eest saadud rahaline tasu ja töö- või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed,
sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu ja muu tasu; töövõtu-, käsundus- või muu teenuse
osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu
ning erisoodustus;
2) välisriigi juriidiliselt isikult saadud dividend. Kui on täidetud tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 või §
18 lõikes 11 sätestatud nõuded, võib maksumaksja deklareerida käesoleva punkti alapunktides 1 (palk
või muu tasu teenuse osutamise eest või erisoodustus) ja 2 (saadud dividend) nimetatud tulu tabelis 8.8;
alapunktis 1 selle tulu tabelis 8.8;
3) litsentsitasu;
4) kunstniku või sportlase tasu;
5) laenult, liisingult või muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud maksustatav
intress. Siia kuulub ka võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust
suurendatakse.
Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi arvel osakuomanikule või
aktsionärile tehtud väljamakset, välja arvatud osaku või aktsia tagastamisel või investeerimisfondi
likvideerimisel (tulumaksuseaduse § 17 lõige 1). Lepingulise investeerimisfondist või aktsiaseltsifondist
intressi väljamaksmisel deklareeritakse tabelis 8.1 intressi aluseks olnud tulult tasutud tulumaks.
Maksustamisele ja deklareerimisele kuulub ka lepinguriigi residendist krediidiasutuse või
krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel hoiuselt saadud intress
(tulumaksuseaduse § 17).
6) pension. Lepinguriigi seaduse alusel saadud pensioni ja nimetatud riigi sotsiaalkindlustuslepingu
alusel saadud pensioni andmed märkida eraldi real;
7) stipendium;
8) kultuuri-, spordi- ja teadusalane preemia;
9) toetus ja abiraha;
10) hasartmänguvõit;
11) töövõimetuse hüvitis;
12) muu tulu (mida ei deklareerita tabelites 8.2─8.71), sealhulgas majutusteenus (kaasa arvatud
booking.com ja Airbnb).
87. Tabelis 8.2 näidatakse välisriigis võõrandatud väärtpaberite (aktsia, osa, võlakiri või võlakohustus,
optsioon, osak, investeerimisfondi osak, sealhulgas rahaturufondi osak, tuletisväärtpaber või muu
väärtpaber) soetamismaksumus, müügihind või väärtpaberite vahetuse puhul vastu saadud vara turuhind
ning müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud.
Tabeli 8.2 täitmisel tuleb arvestada käesoleva korra punktide 33–46 märkuseid.
Tabelis 8.2 veerus „Riik“ näidatakse riik, kus maksumaksja tulu teenis.
Veerus „Kasu/kahju“ arvutab Maksu- ja Tolliamet maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest
saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: väärtpaberite müügihinnast (C: kogus x hind) arvatakse maha
soetamismaksumus (A: kogus x maksumus) ja võõrandamise kulud (B). Kahju näidatakse miinusmärgiga.
Eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.
88. Tabelis 8.3 näidatakse sellise välisriigis võõrandatud vara (muu vara) soetamismaksumus, müügihind
või vara vahetuse puhul turuhind ning müügi või vahetamisega otseselt seotud kulud, mis ei ole nimetatud
tulumaksuseaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 maksuvaba tuluna ning mis ei kuulu näitamisele tabelites 8.2 ja 8.4.
Tabeli 8.3 täitmisel tuleb arvestada käesoleva korra punktide 33–36 ning punkti 53 märkuseid.
Veerus „Kasu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet maksustamisperioodil muu vara võõrandamisest saadud kasu
järgmise valemi alusel: vara müügihinnast (B) arvatakse maha soetamismaksumus ja võõrandamise kulud
(A). Arvutatud tulem peab olema positiivne.
Eeltoodut kohaldatakse väljamaksetele, mida teeb kindlustusandja, kellele on väljastatud tegevusluba
mõnes muus riigis, kui on täidetud tingimus, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis
täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas piiriüleselt või filiaali kaudu.
Samuti kohaldatakse eelnevat mõnes muus riigis samaväärsetel alustel tegutseva vabatahtliku
pensionifondi osakuomanikule tehtavatele väljamaksetele, kui pensionifondi osakuid on õigus Eestis
piiriüleselt pakkuda.
89. Tabelis 8.4 näidatakse välisriigi registrisse kantud äriühingu osakapitali või sissemaksete vähendamisel
ja aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel või tagastamisel saadud väljamakse, välja arvatud osa, mis
on või mille aluseks olev kasumi osa on tulumaksuga maksustatud, arvestades tulumaksuseaduse § 50
lõike 21 teises lauses sätestatut.
Tabeli 8.4 veerus „Soetamismaksumus/sissemakse“ näidatakse eelnimetatud osaluse soetamismaksumus
või tehtud sissemakse osaluse omandamisel (tulumaksuseaduse § 15 lõige 2).
Tabelis 8.4 näidatakse ka välisriigis registreeritud juriidilise isiku likvideerimisel saadud
likvideerimisjaotis, välja arvatud osa, mis on või mille aluseks olev kasumi osa on tulumaksuga
maksustatud (arvestades tulumaksuseaduse § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut) ja osaluse
soetamismaksumus või tehtud sissemakse osaluse omandamisel (tulumaksuseaduse § 15 lõige 3).
Tabelis 8.4 deklareeritakse välisriigis moodustatud lepingulise investeerimisfondi või välisriigis asutatud
aktsiaseltsifondi osaku või aktsia tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi
likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis loetakse füüsilise isiku tuluks ning osaku või aktsia
soetamismaksumus (tulumaksuseaduse § 15 lõiked 2 ja 3).
Tabeli 8.4 täitmisel arvestatakse käesoleva korra punktide 33–37 ning punktide 55 ja 56 märkuseid.
Veerus „Kasu/kahju“ arvutab Maksu- ja Tolliamet osaluse vähendamisel või likvideerimisjaotiste korral
maksustamisperioodil saadud kasu või kahju järgmise valemi alusel: väljamakstud summast (B) arvatakse
maha soetamismaksumus või sissemakse (A). Kahju märgitakse miinusmärgiga.
90. Tabelis 8.5 näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel välisriigis saadud summa ja
kindlustusvõtja tasutud kindlustusmakse juhul, kui seda investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole
hõlmatud investeerimiskonto süsteemi. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summat ei
maksustata juhul, kui see on saadud pärast 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja
kindlustusleping on sõlmitud enne 2010. aasta 1. augustit (tulumaksuseaduse § 20 lõige 3).
Iga investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kohta täidetakse kindlustusandja väljastatud tõendi alusel
eraldi rida.
Tabeli 8.5 veerus „Tulu“ arvutab Maksu- ja Tolliamet tulu summa järgmise valemi alusel: eelmistel aastatel
makstud summa (A) pluss väljamaksud summa maksustamisperioodil (B) miinus tasutud
kindlustusmaksed (C). Arvutatud tulem peab olema positiivne või null, kuid mitte enam kui makstud
summa maksustamisperioodil (B).
Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitist ei loeta
maksustatavaks tuluks ning seda ei deklareerita.
91. Tabelis 8.6 näidatakse tulumaksuseaduses sätestatud 20% maksumääraga maksustatavad täiendava
kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtjale ja kindlustatud isikule ning vabatahtlikust
pensionifondist osakuomanikule tehtud väljamaksed. Siin näidatakse täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingu soodustatud isikule ja teistele eelmises lauses nimetatud isikute pärijatele tehtud
väljamaksed (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1).
92. Eestis maksustatakse 10% maksumääraga täiendava kogumispensioni kogumispensionide seaduse §-s
63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu
alusel kindlustusandjalt, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, saadud järgmised väljamaksed, mis
on tehtud:
1) pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud ikka
jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest;
2) kindlustusandja likvideerimise korral.
Siin näitab osakuomanik tulumaksuseaduses sätestatud 10% maksumääraga maksustatavad
kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondiga samaväärsetel
alustel lepinguriigis tegutsevast vabatahtlikust pensionifondist saadud väljamaksed, mis on tehtud:
1) pärast osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud ikka
jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest
omandamisest;
2) vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral.
Eeltoodut kohaldatakse ka väljamaksetele, mida teeb kindlustusandja, kellele on väljastatud tegevusluba
mõnes muus riigis, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad tingimused:
1) kindlustusandjal on õigus sõlmida Eestis täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid kas
piiriüleselt või filiaali kaudu;
2) Eesti ja kindlustusandjale tegevusloa väljastanud riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu-
ja Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt tulumaksuseaduse § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära ja
§ 21 lõikes 4 sätestatud maksuvabastuse kohaldamiseks vajalikku teavet.
Samuti kohaldatakse eelnevat ka mõnes muus riigis samaväärsetel alustel tegutseva vabatahtliku
pensionifondi osakuomanikule tehtavatele väljamaksetele, kui on täidetud mõlemad alljärgnevad
tingimused:
1) pensionifondi osakuid on õigus Eestis piiriüleselt pakkuda;
2) Eesti ja pensionifondi tegevuskoha riigi vahel kehtib välisleping, mis võimaldab Maksu- ja
Tolliametil saada selle riigi maksuhaldurilt tulumaksuseaduse § 4 lõikes 2 sätestatud maksumäära
kohaldamiseks vajalikku teavet.
Tabeli 8.6 veerus „Eestis rakendatav maksumäär“ märgitakse tulu saamise maksustamisperioodil Eestis
rakendatav maksumäär 20% (tulumaksuseaduse § 4 lõige 1) või 10% (tulumaksuseaduse § 4 lõige 2).
93. Tabelis 8.7 näidatakse osaniku või liikme tulu ning tasutud või kinnipeetud tulumaks juriidilise isiku
staatust mitteomavas välismaises isikute ühenduses või varakogumis tulumaksuseaduse § 18 lõike 4
kohaselt, sealhulgas seltsingus, või osanikule omistatud välisriigi usaldusfondi saadud tulu.
Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilisele isikule omistatud eelnimetatud ühenduse või
varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusega, hääleõigusega või kaasomandi
osaga ning arvestatakse füüsilise isiku tuluna aastal, mil see isikuteühendus või varakogum tulu sai.
Arvesse võetakse ka maksumaksja proportsionaalne osa kinnipeetud tulumaksust.
Tabelis 8.7 ei näidata tulu osalusest varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber. Selline tulu
deklareeritakse ja maksustatakse tulumaksuseaduse § 15 lõigete 1–31 (tabelid 8.2 ja 8.4) või § 17 lõike 1
alusel (tabel 8.1).
94. Tabelis 8.7 deklareeritakse tulumaksuseaduse § 18 lõike 6 alusel osakuomanikule omistatud välisriigi
seaduse alusel asutatud ning välisriigis registreeritud usaldusfondi saadud tulu. Osanikule omistatud tuluks
loetakse fondi tulu selle laekumisel fondile. Residendist füüsilisele isikule omistatakse tema osa suurusele
proportsionaalselt vastav osa usaldusfondi saadud iga tulust või kasust eraldi.
Osaniku nõudmisel võib usaldusfond või fondivalitseja väljastada tõendi, millel on järgmised andmed:
– andmeid väljastanud usaldusfondi või fondivalitseja registrikood residendiriigis, nimi, riigi
nimi;
– osaniku, kellele andmed väljastatakse, isikukood ja nimi;
– usaldusfondile laekunud tululiik (dividend; kasu kinnisvara võõrandamisest; intress; kinnisvara
üüri- või renditasu, välja arvatud eluruumi üüritulu; eluruumi üüritulu; kasu osaluse
võõrandamisest äriühingus, mille vara pärineb kinnisvarast; muu tulu);
– riigi nimi, kust usaldusfondile tulu laekus;
– usaldusfondile tulu laekumise kuupäev;
– investori osaluse suurus usaldusfondis tulu saamise päeval (protsentides kahe komakoha
täpsega);
– osanikule omistatud tulu summa koos välisriigis kinni peetud tulumaksuga või välisriigis
makstud tulumaksuga (brutosumma), kaasa arvatud dividend, mille topeltmaksustamist
välditakse;
– osanikule omistatud tulult välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks;
– osanikule omistatud maksuvaba dividend;
– osanikule omistatud maksuvabalt tulult välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks.
Tabeli 8.7 veerus „Maksumaksja osa“ näidatakse maksumaksja osa isikuteühenduse või varakogumi
kasumist või usaldusfondi tulult.
95. Tabelis 8.71 näidatakse renditulu, millelt on tulumaks kinni peetud, sealhulgas üür, rent,
põllumajandusmaa rent, hoonestusõiguse seadmise tasu, reaalkoormatise talumise tasu ja seadusest või
tehingust tuleneva eseme piirangu talumise eest saadud muu tasu (tulumaksuseaduse § 16 lõige 1), välja
arvatud juhul, kui tasu on füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu.
96. Kui tabelis 8.71 deklareeritakse eluruumi üüritulu (brutosumma, enne tulumaksu kinnipidamist ja
üürimisega seotud kulude katteks 20% mahaarvamist), siis üürilepingu alusel saadud üürist arvutab Maksu-
ja Tolliamet eluruumi (elamu või korteri) üürimisega seatud kulude katteks maha 20%. Mahaarvamine
tehakse ilma dokumentaalsete tõenditeta üürimisega seotud kulude kohta (tulumaksuseaduse § 391).
97. Tabelis 8.8 näidatakse Eestis mittemaksustatav välisriigis saadud tulu.
98. Tabelis 8.8 deklareeritud andmeid ei võeta arvesse maksustatava tulu arvutamisel.
Tabeli 8.8 veerus „Tulu liik“ märgitakse järgmised tulu liigid:
– palk;
– juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu;
– töövõtu-, käsundus-, või muu lepingu alusel makstud tasu;
– dividend, millelt tulumaks on makstud või tulumaks kinni peetud;
– tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata;
– investeerimiskontol oleva raha eest soetatud finantsvaralt saadud tulu (dividend), millelt on
välisriigis tulumaks makstud või kinni peetud.
Tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud töötamise eest saadud tulu ei maksustata Eestis
tulumaksuga, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) residendist füüsiline isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12
järjestikuse kalendrikuu jooksul;
2) välisriigis on eelnimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud
ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).
99. Tabelis 8.8 deklareeritakse tulumaksuseaduse § 18 lõike 11 alusel välisriigi juriidiliselt isikult rahalises
ja mitterahalises vormis saadud dividend tingimusel, et dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on
tulumaks makstud või dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud. Sellist dividendi ei maksustata ning
sellelt dividendilt välisriigis kinni peetud tulumaksu Eestis muult tulult tasumisele kuuluva maksu
vähendamiseks arvesse ei võeta.
Näide. Välisriigi äriühingu tulumaksu määr on 10% ja mitteresidendist füüsilisele isikule makstava
dividendi brutosummalt peetakse teatud juhtudel kinni 10% tulumaksu. Äriühingu maksustatav kasum oli
1000 eurot ning äriühingu tulumaks sellelt 100 eurot. Eesti residendist füüsilisele isikule maksis välisriigi
äriühing 450 eurot dividendi.
Kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud, siis laekus füüsilisele isikule 405 eurot ja sama isik
tasus välisriigis tulumaksu kinnipidamise teel 45 eurot. Sellisel juhul tuleb tabeli 8.8 veerus „Tulu summa
ja väljamakse kuupäev“ deklareerida 450 (dividendi brutosumma ehk dividend koos kinnipeetava maksuga)
ja veerus „Kinnipeetud või tasutud tulumaks ja tulumaksu kinnipidamise või tasumise kuupäev“
kinnipeetud tulumaks 45.
Kui välisriigis tulumaksu kinnipidamise kohustust ei olnud, saab Eesti residendist füüsiline isik dividendina
kätte 450 eurot. Selle dividendi aluseks olevalt kasumiosalt on välisriigi äriühing maksnud tulumaksu 50
eurot. Tabeli 8.8 veerus „Tulu summa ja väljamakse kuupäev“ deklareeritakse 450 ja veerus „Kinnipeetud
või tasutud tulumaks ja tulumaksu kinnipidamise või tasumise kuupäev“ deklareeritakse tasutud tulumaks
50.
Tulumaksu tasumine või kinnipidamine peab olema dokumentaalselt tõendatud.
Tabelis 8.8 näidatakse ka tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata, kaasa arvatud tulu, millele
rakendatakse vabastusmeetodit.
100. Tabeli 8.9 täidab lepinguriigi resident, kes soovib teha mahaarvamisi oma Eestis saadud
maksustatavast tulust, näidates väljaspool Eestit saadud maksustatava tulu (brutosumma koos tulumaksuga,
tulumaksuseaduse § 311 lõige 2).
Mahaarvamised
101. Maksumaksja märgib maksustamisperioodil tehtavad mahaarvamised tuludeklaratsiooni tabelites
9.1─9.7.
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi maksustatavast tulust teha tulumaksuseaduse
4. peatüki §-des 23─281 sätestatud mahaarvamisi, arvestades tulumaksuseaduse §-s 282 sätestatud
piirangutega. Tulumaksuseaduse § 282 lõike 4 kohaselt ei ole lubatud teha mahaarvamisi § 13 lõike 5 või 6
alusel füüsilisele isikule tehtud väljamaksest, mis on maksustatud § 4 lõikes 6 sätestatud tulumaksu määraga
0%.
102. Maksu- ja Tolliamet arvutab tulumaksuseaduse § 46 lõike 1 alusel tasutava maksusumma, võttes
arvesse tulust tehtavaid mahaarvamisi tulumaksuseaduses sätestatud piirmäärade ulatuses. Maksukohustuse
arvutamisel võtab Maksu- ja Tolliamet tulumaksuseaduses sätestatud mahaarvamised arvesse järgmises
järjekorras:
1) kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse (§ 281 lõiked 1 ja 2);
2) täiendava kogumispensioni maksed (§ 28);
3) välisriigis tasutud kohustuslikud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed (§ 281 lõige 3)
4) maksuvaba tulu (§ 23)
5) kingitused ja annetused (§ 27)
6) eluasemelaenu intressid (§ 25)
7) koolituskulud (§ 26)
8) täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral (§ 231).
103. Tulumaksu arvutamisel arvestab Maksu- ja Tolliamet tulust tehtava mahaarvamisena
töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmakse (tulumaksuseaduse § 281 lõige 2) ja
kogumispensionide seaduse alusel kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse (tulumaksuseaduse
§ 281 lõige 1). Nimetatud maksed näidatakse tuludeklaratsioonis.
104. Tulumaksu arvutamisel võetakse arvesse tehtud kingitusi ja annetusi ning tasutud eluasemelaenu
intressi ja koolituskulu kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses
maksumaksja maksustamisperioodi maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud
mahaarvamised. Sealhulgas eluasemelaenu intresse võetakse arvesse kuni 300 eurot (tulumaksuseaduse
§ 282 lõige 1).
105. Tulu hulka, millest mahaarvamisi tehakse, ei arvata tulusid, mida tulumaksuseaduse alusel ei loeta
füüsilise isiku maksustatavaks tuluks, samuti välisriigis saadud tulu, mida tulumaksuseaduse § 13 lõike 4,
§ 14 lõike 10 ja § 18 lõike 11 alusel või tulenevalt välislepingust ei maksustata ning mille suhtes on
maksumaksja valinud vabastusmeetodi.
106. Krediidimeetodi rakendamisel on lubatud 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi teha
maksustamisperioodil Eestis ja välisriigis saadud maksustatavast tulust (käesoleva vormi tabelid 8.1–8.71),
arvestades 4. peatükis sätestatud piirangutega.
Krediidimeetodi rakendamisel loetakse kõik välisriigis saadud tulud isiku Eestis maksustatavaks tuluks.
Eestis sellelt tulult arvutatud tulumaksust arvatakse maha välisriigis makstud tulumaks vastavalt
tulumaksuseaduse §-s 45 sätestatule.
107. Isik, kes ei olnud Eesti resident kogu maksustamisperioodi jooksul (§ 44 lõige 12), deklareerib ainult
Eesti residendiks oleku ajal saadud tulu ja võib teha tulumaksuseaduse 4. peatükis lubatud mahaarvamisi
sama ajavahemiku kohta.
108. Paragrahvides 23 (maksuvaba tulu) ja 231 (täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral)
sätestatud mahaarvamisi ning §-s 282 sätestatud summalist mahaarvamiste piirangut arvestatakse
proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident.
109. Tabelis 9.1 näidatakse maksumaksjalt maksustamisperioodil Eestis kinnipeetud
töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed (tulumaksuseaduse § 281 lõiked 1 ja 2).
110. Iga väljamakse tegija (tööandja) kinnipeetud maksete kohta täidetakse eraldi rida.
111. Tabelis 9.1 näitab füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult Eestis tasutud kohustusliku
kogumispensioni maksed.
112. Tabelis 9.2 näidatakse kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse
täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud
tegevusluba, või muus riigis tegutsevale kindlustusandjale (kui on täidetud tulumaksuseaduse § 28 lõikes 12
nimetatud tingimused) maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmakse osa, mille eesmärgiks on
tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina.
Samuti näidatakse siin kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku
pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi või muus riigis
tegutseva vabatahtliku pensionifondi (kui on täidetud tulumaksuseaduse § 28 lõikes 12 nimetatud
tingimused) osakute soetamiseks makstud summa.
113. Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 2002. aasta 1. maid, siis võib
tabelis 9.2 täiendavalt eelnimetatule näidata kindlustusmakse osa, mille eesmärgiks on tagada
kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena (tulumaksuseaduse § 61 lõige 14).
114. Kui maksumaksja vahetab varem soetatud vabatahtliku pensionifondi osaku mõne teise vabatahtliku
pensionifondi osaku vastu, siis tagasivõetava osaku eest soetatud osaku maksumust maksustatavast tulust
maha ei arvata ja tabelis 9.2 ei näidata (tulumaksuseaduse § 21 lõige 11).
115. Kui maksumaksja sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni saamiseks uue
kindlustuslepingu, siis ülesöeldud lepingu tagastusväärtust uue lepingu kindlustusmaksena või
sissemaksena vabatahtliku pensionifondi maksustatavast tulust maha ei arvata ja tabelis 9.2 ei näidata
(tulumaksuseaduse § 21 lõige 11).
116. Maksustamisperioodil võib tulust maha arvata täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel
tasutud kindlustusmakseid ning vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid kuni
15% maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud
tulumaksuseaduse 6. peatükis lubatud mahaarvamised, kuid mitte enam kui 6 000 eurot (tulumaksuseaduse
§ 28 lõige 2). Kui täiendava kogumispensioni sissemakseid on maksumaksja eest teinud ka tööandja,
vähendatakse eelmises lauses nimetatud piirmäära (15%) alusel arvutatud summat või piirmäära summat
(6 000 eurot) tööandja tasutud tulumaksuga maksustamata summade võrra.
117. Kindlustuslepingu alusel täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise
eraldise negatiivse muutuse summa lisatakse maksumaksja tulule ning näidatakse tabeli 5.1 II osas.
118. Tabelis 9.3 näidatakse maksumaksja maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse
maksud ja maksed, mille tasumine on kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust ning
mille tasumise eesmärk on isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või
kutsehaiguskindlustuse tagamine (tulumaksuseaduse § 281 lõige 3).
119. Tulust ei arvata maha sotsiaalkindlustusmaksu või makset, mis tasuti Eestis tulumaksuga
mittemaksustatava tulu arvel. Näiteks kui palgatulu või erisoodustust maksustatakse tulumaksuga
välisriigis ning Eestis seda tulu ei maksustata, ei saa sellelt tulult makstud sotsiaalkindlustuse maksu ega
makset maha arvata.
Maksustamisperioodi maksuvaba tulu
120. Maksustamisperioodi, ehk kalendriaasta maksuvaba tulu arvutatakse tuludeklaratsiooni alusel.
Füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 6000 eurot.
Maksuvaba tulu ei või olla väiksem kui null ja suurem kui 6000 eurot.
Kui tulu summa on väiksem kui 14 400 eurot, arvatakse tulust maha maksuvaba tulu 6000 eurot.
Kui tulu summa jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise
valemi alusel:
6000 – 6000 / 10 800 x (tulu summa – 14 400)
Kui tulu summa on suurem kui 25 200 eurot, siis maksuvaba tulu ei rakendada, see tähendab, et maksuvaba
tulu on null eurot.
Tulumaksuseaduse § 23 lõike 2 alusel maksuvaba tulu summa arvutamisel käsitatakse lisaks tulumaksuga
maksustatavale tulule (brutosumma) ka järgmisi maksustamisperioodi tulusid:
1) vormi A tabelis 8.8 deklareeritud tulud, millele rakendub vabastusmeetod:
– välisriigis töötamise eest saadud tulumaksuseaduse § 13 lõikes 4 nimetatud tulu;
– saadud erisoodustus;
– välisriigis saadud tulumaksuseaduse § 18 lõikes 11 nimetatud dividend, kui selle maksmise aluseks
olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või tulumaks on välisriigis kinni peetud;
– tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata (vormi A tabel 8.8, brutosumma);
2) vormi A tabelites 5.5 ja 8.7 deklareeritud dividend, millelt on tulumaks makstud või kinni peetud
(brutosumma);
3) vormi A tabelis 8.9 deklareeritud tulud (brutosumma), ehk lepinguriigi residendi välisriigis saadud
maksustatav tulu, kui isik soovib kasutada oma mahaarvamise õigust Eestis;
4) füüsilisest isikust ettevõtja välisriigis saadud ettevõtluse netotulu, millele rakendatakse
vabastusmeetodit (vormi E tabel 1 V märkega ridade positiivne tulem);
5) Eesti äriühingult saadud dividend ja omakapitali väljamakse, mis on äriühingu tasandil maksustatud
või on saadud läbi vabastusmeetodi vormi TSD lisa 7 osa II (vormi A tabel 7.1);
6) ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summa, mis on vähendatud
ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra (vormi A tabel 7.2).
Tuluna tulumaksuseaduse § 23 lõike 2 tähenduses ei käsitata § 201 lõigetes 1 ja 4 ega § 21 lõigetes 2 ja 3
nimetatud väljamakseid.
121. Maksustamisperioodi neljandas kvartalis ravikindlustuse seaduse alusel välja makstud sünnitus- ja
lapsendamishüvitise ja töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või töötuskindlustuse seaduse alusel
koondamise korral välja makstud töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise hüvitise või
kindlustushüvitise saaja võib taotleda § 23 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maksuvaba tulu ümberarvestamist.
Maksustamisperioodi neljandas kvartalis hüvitist saanud isiku tulumaksuseaduse § 23 lõigetes 1 ja 2
nimetatud tulu summa ümberarvestamisel juhindutakse käesoleva korra punktis 26 sätestatust.
122. Tabelis 9.4 näidatakse dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused, mis maksustamisperioodil
on tehtud tulumaksuseaduse § 11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute,
sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud ühingule.
Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse või annetusena ning selle
maksumust tulust maha ei arvata (tulumaksuseaduse § 27 lõige 4).
123. Tabelis 9.5 näidatakse endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks, samuti elamu ehitamise
eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud
lepinguriigi (sealhulgas Eesti) residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni
kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud
filiaalile.
Ühel ajal võib maha arvata ühe elamu või korteri soetamise laenu või liisingu intressi. Ühe elamu või korteri
soetamiseks võetud laenude arv ei ole piiratud.
124. Krediidiasutusega samasse kontserni kuuluvalt finantseerimisasutuselt (krediidiasutuste seaduse § 5
mõistes) elamu või korteri laenuga või liisinguga soetamist käsitatakse samadel tingimustel eluasemelaenu
või -liisinguga.
Krediidiasutusega samasse kontserni mittekuuluvale finantseerimisasutusele tasutud intressi võib tulust
maha arvata ning tabelis 9.2 näidata vaid juhul, kui intressi saaja on Eesti residendist finantseerimisasutus
ning eluasemelaenu või liisingu leping on sõlmitud enne 2004. aasta 1. maid.
125. Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja ümberehitamist ehitusseadustiku
tähenduses ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud
ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel.
126. Tabeli 9.5 veerus „Eluaseme omaniku nimi ja isikukood“ näidatakse eluaseme omaniku andmed.
Liisingulepingu puhul märgitakse selle isiku nimi, kes saab eluaseme omanikuks pärast liisingulepingu
lõppemist.
127. Tabeli 9.5 veerus „Kasutamine“ näidatakse laenu või liisingu võtmise eesmärk: eluaseme ostmine,
ehitamine, ümberehitamine, eluaseme ehitamise eesmärgil maatüki ostmine ning maatüki asukoht.
Kui eluasemelaenu või liisingu summat on lisaks tulumaksuseaduse §-s 25 nimetatud sihtotstarbele
(eluaseme ostmine, ehitamine, ümberehitamine või elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamine)
kasutatud ka muul eesmärgil, siis laenuintressi summa näidatakse vastavalt laenu sihtotstarbelisele
kasutamisele.
128. Tabelis 9.6 näidatakse riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus
ülikoolis, antud õppekava osas tegevusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS)
http://www.ehis.ee/ või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis, sealjuures eelloetletutega
samaväärses välisriigi õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel
kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud.
Õppija täienduskoolituses osalemise dokumentaalselt tõendatud kulud loetakse koolituskuludeks juhul, kui
selle täienduskoolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on esitanud
täienduskoolituse läbiviimiseks majandustegevusteate ning kui õppija osales täienduskoolituses, mille
õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või
erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe. Õppekava avalikustatakse täienduskoolitusasutuse
veebilehel ning selle õppekavarühm registreeritakse EHISes. Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-
kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria
mootorsõidukijuhi koolitusel osalemise eest tehtud kulusid.
Välismaa õppeasutuses õppimise puhul koolituskulu tasunud isik esitab tõendi selle kohta, et tegemist on
samaväärse koolitusega, millelt on Eestis võimalik mahaarvamisi teha, ja mille järgi on võimalik
kontrollida, et tegemist on kooli tegutsemise asukohariigis riiklikult tunnustatud haridusasutusega. Lisaks
peab esitama andmed koolitatava isiku ja koolituskulu tasunud isiku, koolituse liigi, koolituse eest tasutud
summa ning koolituskulu tasumise aja kohta.
129. Maksumaksjal on õigus tabelis 9.6 näidata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla
26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulu. Kui eelnimetatud koolituskulu puudub, võib
maksumaksja maha arvata tema poolt ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku eest
maksustamisperioodil tasutud koolituskulu.
130. Iga õppeasutuse kohta täidetakse eraldi rida, kusjuures ühele õppeasutusele tasutud koolituskulu
näidatakse ühe summana.
131. Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on teinud tulumaksuseaduse § 19 lõike 5 või 6 alusel
tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi arvel või mille eest ta on saanud hüvitist
tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 17 või § 19 lõike 3 punkti 16 kohaselt.
132. Tabelis 9.7 näidatakse andmed täiendava maksuvaba tulu arvutamiseks lapse ülalpidamise korral.
Alates teisest lapsest saab täiendavat maksuvaba tulu kasutada lapse üks residendist vanem, eestkostja või
muu last ülalpidav isik, kes peab üleval kahte või enamat alaealist last.
Vaidluse korral loetakse last ülalpidavaks isikuks isikut, kellele makstakse perehüvitiste seaduse §-s 17
sätestatud lapsetoetust.
Täiendavat maksuvaba tulu kahe või enama lapse ülalpidamise mahaarvamise õiguse kasutamisel võib
arvesse võtta mõlema abikaasa lapsed, kelle kohta ei arva täiendavat maksuvaba tulu maha kolmas isik
(näiteks lapsetoetust saav vanem).
133. Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või
ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni lapse 17-aastaseks saamise aastani (kaasa arvatud)
(tulumaksuseaduse § 231).
Kui lapsel ei ole Eesti isikukoodi, peab registrikoodi saamiseks pöörduma lähimasse Maksu- ja Tolliameti
teenindusbüroosse. Kaasa võtta lapse sünnitunnistus.
134. Täiendav maksuvaba tulu on 1848 eurot teise lapse kohta ja 3048 eurot alates kolmandast lapsest.
Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse lapse kohta osas, mille võrra lapse tulumaksuseaduse § 23 lõikes 3
sätestatud tulu, välja arvatud seaduses sätestatud toitjakaotuspension ja rahvapension toitja kaotuse korral,
on väiksem maksustamisperioodi täiendavast maksuvabast tulust (vastavalt 1848 eurot või 3048 eurot).
Abikaasade mahaarvamiste üleandmine
135. Tulumaksuseaduse § 234 alusel võib residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase
päeva seisuga abielus, oma tuludeklaratsioonis maha arvata residendist abikaasa eest täiendava maksuvaba
tulu 2160 eurot, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi tulumaksuseaduse
§ 23 lõikes 3 nimetatud tulu kokku ei ületa 50 400 eurot.
136. Käesoleva korra punktis 135 nimetatud täiendavat maksuvaba tulu on õigus maha arvata osas, mille
võrra abikaasa maksustamisperioodi tulumaksuseaduse § 23 lõikes 3 nimetatud tulu on täiendavast
maksuvaba tulu summast, 2160 eurost väiksem. Täiendava maksuvaba tulu summa ei või olla suurem kui
50400 euro ja abikaasade kogu maksustatava tulu vahe.
137. Kui tulumaksuseaduse §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intressid ja §-s 26 nimetatud koolituskulud
ületavad käesoleva korra punktis 104 nimetatud piirmäärasid või kui §-s 231 nimetatud täiendav maksuvaba
tulu kahe või enama lapse ülalpidamise korral ületab maksumaksja maksustatavat tulu, võib mahaarvamiste
kasutamata osa oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa, kui maksustamisperioodil
kehtis abikaasade varasuhtena varaühisus.
138. Käesoleva korra punktides 135–137 sätestatud mahaarvamisi võivad tulumaksuseaduse § 44 lõikes 21
sätestatud korras teha ka abikaasad, kellest üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes mõlemad
on lepinguriigi residendid.
139. Mahaarvamisi ei või abikaasale üle anda, kui maksustamisperioodi jooksul on abielu lahutatud.
Tulumaksu tasumine ja tagastamine
140. Maksu- ja Tolliamet arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ning saadab
maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate.
141. Maksuteadet ei väljastata elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni puhul. Sellisel juhul maksuhaldur
avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas ning teavitab kohustuste tekkimise
tähtpäevast. Maksumaksja saab maksuarvestusega tutvuda Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas „e-
MTA“.
142. Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates või maksuarvestuses näidatud juurdemakse Maksu-
ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.
143. Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui juurdemaksmisele kuuluv maksusumma on väiksem
kui 10 eurot.
144. Enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet tuludeklaratsioonil näidatud pangakontole
(vormi A IV osa punkt 11) või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole.
145. Kui maksumaksja taotleb enammakstud maksusumma tagastamist enda välisriigis asuvale
pangakontole, siis täidetakse täiendavalt vormi A IV osa punkt 12. Maksukorralduse seaduse § 106 lõike 4
alusel on Maksu- ja Tolliametil õigus tagastatava summa ülekandmise kulud maha arvata tagastatavast
summast.
Venemaa ja Ukraina pangakonto korral tuleb punktis 12.6 näidata ka kontoomaniku elukoha aadress.
146. Kui pangakonto andmed tuludeklaratsioonis puuduvad, jäetakse enammakstud maksusumma tulevaste
maksukohustuste või tasaarvestuste katteks.
147. Enammakstud maksusumma tagastatakse hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta
1. oktoobriks.
148. Maksumaksja võib taotleda enammakstud maksu tasaarvestamist oma teiste tasumisele kuuluvate
maksusummadega või jätta enammakstud maksusumma oma tulevaste kohustuste katteks. Selleks tuleb
maksumaksjal vormi A IV osa punktis 13 vastaval real märkida „X“.
149. Vormi A elektroonilisel esitamisel võib maksumaksja jätta enammakstud tulumaksu annetusteks.
Kinnitused
150. Tulenevalt tulumaksuseaduse § 44 lõikest 14 kinnitab maksumaksja, kes on Eestis asutatud
hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga
seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus maksustamisperioodil tulumaksuseaduse § 16 lõikes 1
sätestatud renditulu saamist või mittesaamist.
151. Renditulu saamise korral deklareeritakse see tabelites 5.4 ja 8.71.
Tulumaksuseaduse § 16 lõike 1 alusel loetakse rendituluks üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja
reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise
eest saadud muu tasu.
152. Renditulu mittesaamisel kinnitab maksumaksja tuludeklaratsioonis, et ta ei ole maksustamisperioodil
renditulu saanud.
153. Tuludeklaratsiooni allkirjastab maksukohustuslane, tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja.
Piiratud teovõimega isiku (kaasa arvatud alla 18-aastase lapse) eest kirjutab tuludeklaratsioonile alla tema
seaduslik esindaja või eestkostja. Volitatud esindaja võib tuludeklaratsioonile alla kirjutada, kui
maksumaksja ei ole võimeline tuludeklaratsioonile alla kirjutama haiguse või välisriigis viibimise tõttu.
Esindaja peab Maksu- ja Tolliametile esitama volitust tõendava dokumendi.
Rahandusministri 14.06.2011 määruse nr 30
„Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine”
lisa 2
(muudetud sõnastuses)
Vormi A lisa
TABELITE 5.1–5.6, 6.1, 6.3–6.6, 7.1, 7.3, 8.1–8.9 ja 9.1–9.7 LISALEHED
(eurodes sendi täpsusega)
Tabeli 5.1 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Eestis saadud tulu
5.
5.1 Palk ja muu tulu
Palk ja muu tulu, millelt on tulumaks kinni peetud. Maksumäär … (märgib Maksu- ja Tolliamet)
(Laevapere liikme tasu, mis on saadud töötamise eest laeval, mis vastab tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6 toodud tingimustele,
I osa deklareeritakse tabelis 7.3)
Väljamakse tegija Tulu liik Tulu summa Kinnipeetud
registri- või isikukood nimi tulumaks
II osa Palk ja muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud
Väljamakse tegija Tulu liik
Tulu summa
registri- või isikukood nimi
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 5.2 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
5. Eestis saadud tulu
Kohustuslik ja täiendav kogumispension pensionieas
5.2
Väljamakse tegija Kinnipeetud
Tulu liik Tulu summa tulumaks
registrikood nimi
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 5.3 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Eestis saadud tulu
5.
Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud
5.3
Kindlustusandja Lepingu Väljamakstud summa Tasutud Tulu Kinni-
number eelmistel maksustamis- kindlustus- Arvutab Maksu- peetud
ja Tolliamet
registrikood nimi aastatel (A) perioodil (B) maksed tulumaks
(C)
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 5.4 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
5. Eestis saadud tulu
5.4 Rendi-, üüri- ja litsentsitulu
I osa Rendi-, üüri ja litsentsitulu, millelt on tulumaks kinni peetud
Väljamakse tegija
Tulu liik Tulu summa Kinnipeetud
registri- või tulumaks
nimi
isikukood
II osa Rendi-, üüri- ja litsentsitulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud
Aadress
Tulu liik Tulu summa (aadressi välja täitmine ei ole kohustuslik,
kui tulu liik on litsentsitasu)
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 5.5 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
5. Eestis saadud tulu
5.5 Tulu isikuteühenduses või varakogumis
Isikuteühenduse, varakogumi, usaldusfondi või Usaldusfondi
fondivalitseja Osalus, hääleõigus või Maksumaksja Kinnipeetud
või kaasomandi osa fondivalitseja osa kasumist või tasutud
registrikood või Maksu- ja
nimi (%) saadud tulu või tulult tulumaks
Tolliameti antud registrikood
liik
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 5.6 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Eestis saadud tulu
5.
Muu eespool loetlemata maksustatav tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud
5.6
Väljamakse tegija
Tulu liik Tulu summa
registri- või isikukood nimi
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 6.1 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Kasu vara võõrandamisest
6.
Väärtpaberite võõrandamine Eelmistest aastatest edasi kantud kahju
6.1 Märgib Maksu- ja Tolliamet
Võõrandatud väärtpaberi
Tulumaksu- Seotud
nimetus liik ja kogus soetamis- võõranda- müügi- kasu/kahju seaduse § 39 isikuga
ja ISIN võõranda- maksumus misega /turuhind Arvutab Maksu- ja
Tolliamet lõikes 11 tehtud
kood mise (A) seotud (C) nimetatud tehing
kuupäev kulud tehing (märkida
(B) (märkida „X”)
„X”)
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 6.3 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
6. Kasu vara võõrandamisest
6.3 Muu vara võõrandamine
Vara liik Aadress Soetamismaksumus ja Müügi- Kasu
võõrandamisega seotud /turuhind Arvutab Maksu- ja Tolliamet
kulud (A) (B)
Kuupäev
Maksumaksja allkiri
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 6.4 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
6. Kasu vara võõrandamisest
Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised
6.4 Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1
Soetamis- Väljamakse Kasu/kahju Seotud isikuga
Väljamakse tegija, investeerimisfondi või maksumus/ (B) Arvutab Maksu- ja tehtud tehing
Tolliamet
fondivalitseja sissemakse (märkida „X”)
(A)
registrikood või Maksu- ja nimi
Tolliameti antud registrikood
Eestis
Kuupäev
Maksumaksja allkiri
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 6.5 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Kasu vara võõrandamisest
6.
6.5 Tulu finantsvaralt
I osa Investeerimiskonto ning krediidiasutuse andmed
Konto number Krediidiasutuse Investeerimis- Kui deklareeritavaid
või IBAN kood nimi SWIFT (BIC) konto sulgemise sisse- ega väljamakseid
kood kuupäev kontolt ei ole tehtud,
märkida „X“
II osa Tulu finantsvaralt
Konto number Kande Konto sisse- Sissemakse Väljamakse Maksustatav Edasikantav
või IBAN kuupäev maksete jääk enne summa summa summa summa
kood tehingut (A) (B) (C) Arvutab Maksu- ja Arvutab Maksu- ja
Tolliamet Tolliamet
Kokku maksustatav summa: X
Kuupäev
Maksumaksja allkiri
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 6.6 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Kasu vara võõrandamisest
6.
Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga saadud tulu
6.6
Äriühingu Rahalises või Soetamis- Ühinemisel Maksustamisperioodil Tulu
registri- nimi mitterahalises vormis maksumus/ üle võetud ära langenud kohustuste Arvutab Maksu- ja
Tolliamet
kood saadud tulu (A) sissemakse kohustused osa, mille võrra eelmistel
(B) aastatel vähendati saadud
tulu ( C)
Kuupäev
Maksumaksja allkiri
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 7.1 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
7. Tulud, mida arvestatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel
7.1 Eesti äriühingult saadud dividendid või muud kasumieraldiste väljamaksed, mida ei maksustata füüsilise isiku
tuluna
Väljamakse tegija Tulu liik Tulu summa
registrikood nimi
Kuupäev
Maksumaksja allkiri
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 7.3 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
7. Tulud, mida arvestatakse ainult maksuvaba tulu arvutamisel
7.3 Laevapere liikme tulu, kui tulu on saadud töötamise eest laeval, mis vastab tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või
6 sätestatud tingimustele
Väljamakse tegija Laeva IMO Tulu liik Tulu summa
number
registrikood nimi
Kuupäev
Maksumaksja allkiri
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 8.1 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Välisriigis saadud tulu
Välisriigis saadud tulu deklareeritakse eurodes sendi täpsusega, välja arvatud tabelid 8.1, 8.8 ja 8.9, kus deklareeritakse tulu välisvaluutas või
8. eurodes.
Palk ja muu tulu
8.1 Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega.
Kinnipeetud või
Riik Väljamakse tegija
Tulu Raha- Tulu summa ja tasutud tulumaks ja
liik ühik väljamakse kuupäev maksu kinnipidamise
registri- või isikukood
nimi või tasumise kuupäev
residendiriigis
Kuupäev
Maksumaksja allkiri
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 8.2 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Välisriigis saadud tulu
8.
Väärtpaberite võõrandamine
8.2 Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.
Riik Võõrandatud väärtpaberi Seotud isikutega
nimetus ja liik ja kogus soetamis- tehtud tehing
võõranda- kinni-
ISIN kood võõranda- maksumus müügi-/ (märkida „X“).
misega kasu/kahju peetud
mise (A) turuhind
seotud Arvutab Maksu- või Tulumaksuseaduse §
kuupäev (C) ja Tolliamet
kulud tasutud 39 lõikes 11 nimetatud
(B) tulumaks tehing (märkida „X“)
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 8.3 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Välisriigis saadud tulu
8.
Muu vara võõrandamine
8.3
Riik Vara liik Soetamismaksumus ja Müügi- Kasu Kinnipeetud või
võõrandamisega seotud /turuhind Arvutab Maksu- ja tasutud tulumaks
Tolliamet
kulud (A) (B)
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 8.4 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Välisriigis saadud tulu
8.
Osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised
8.4 Eelmistest aastatest edasikantud kahju märgib Maksu- ja Tolliamet tabelis 6.1.
Riik Väljamakse tegija, Soetamismaksumus/ Väljamakse Kasu/kahju Kinnipeetud Seotud isikuga
investeerimisfondi või sissemakse (A) (B) Arvutab maksu- ja või tasutud tehtud tehing
Tolliamet
fondivalitseja tulumaks (märkida „X“)
registrikood nimi
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 8.5 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Välisriigis saadud tulu
8.
Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud
8.5
Riik Kindlustusandja Lepingu Väljamakstud summa Tasutud Tulu Kinnipeetud
number eelmistel maksustamis- kindlustus- Arvutab või tasutud
Maksu- ja
aastatel (A) perioodil (B) maksed tulumaks
Tolliamet
registrikood nimi (C)
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 8.6 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
Välisriigis saadud tulu
8.
8.6 Täiendav kogumispension
Riik Väljamakse tegija Tulu liik Tulu summa Kinnipeetud või
registrikood nimi tasutud tulumaks
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 8.7 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
8. Välisriigis saadud tulu
Tulu isikuteühenduses või varakogumis
8.7
Riik Isikuteühenduse, varakogumi, Osalus, Usaldusfondi Maksumaksja osa Kinnipeetud või
usaldusfondi või fondivalitseja hääleõigus või või kasumist või tulult tasutud
registrikood nimi kaasomandi fondivalitseja tulumaks
asukohariigis osa (%) saadud tulu
liik
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 8.71 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
8. Välisriigis saadud tulu
8.71
Rendi -ja üüritulu
Kinnipeetud
Riik Väljamakse tegija nimi Tulu liik Tulu summa või tasutud
tulumaks
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 8.8 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
8. Välisriigis saadud tulu
Välisriigis saadud, Eestis maksuvaba tulu
8.8 Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega.
Krediidimeetodi kasutamisel deklareeritakse tabelis 8.8 loetletud tulu tabelites 8.1–8.71.
Kinnipeetud või tasutud
Väljamakse tegija Raha- Tulu summa ja
tulumaks ja kinnipeetud
Riik Tulu liik ühik väljamakse
registri- või isikukood nimi või ees- ja või tasutud tulumaksu
kuupäev
residendiriigis perekonnanimi kuupäev
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 8.9 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
8. Välisriigis saadud tulu
Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendi väljaspool Eestit saadud maksustatav tulu
Välisvaluutas või eurodes kahe komakoha täpsusega.
8.9 Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident, kes soovib kasutada maksusoodustusi Eestis, näitab oma väljaspool Eestit saadud
maksustatava tulu (brutosumma koos tulumaksuga) mahaarvamiste arvutamiseks Eestis (tulumaksuseaduse § 31 1 lõige 2).
Tulu
Riik Väljamakse tegija nimi Tulu liik Rahaühik
summa ja kuupäev
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 9.1 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised
9.1 Töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed
Väljamakse tegija Tulu liik Kinnipeetud Kinnipeetud või tasutud
registri- või isikukood nimi töötuskindlustus- kohustusliku
maksed kogumispensioni maksed
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 9.2 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised
Täiendava kogumispensioni maksed
9.2
Kindlustusandja või pensionifondi valitseja Kindlustuslepingu Tasutud kindlustusmaksed ning
registrikood nimi asukohariik number ja pensionifondi osakute
sõlmimise kuupäev soetamiseks tasutud summa
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 9.3 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised
9.3 Välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed
Eurodes või välisvaluutas kahe komakoha täpsusega.
Välisriik Sotsiaalkindlustuse maksu- või Rahaühik Tasutud maksu- või makse summa ja
makse nimetus kuupäev
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 9.4 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised
Tehtud kingitused ja annetused
9.4
Tehtud kingituse ja annetuse saaja Tehtud kingituse ja
registrikood nimi asukohariik annetuse summa
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 9.5 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised
9.5 Tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud liisingu intress
Eluaseme omaniku Krediidi- ja Laenu- või liisinguleping Maksustamis-
isikukood nimi sugulusaste finantseerimis- lepingu kasutamine lepinguga perioodil
Täidetakse juhul, asutuse nimi ja number Eluaseme ostmine, soetatud tasutud eluase-
kui leping on registrikood ehitamine, melaenu või
eluaseme
sõlmitud enne ümberehitamine,
2005. aasta eluaseme ehitamise aadress või liisingu intressi
1. jaanuari eesmärgil maatüki kinnistu summa
ostmine asukoht
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 9.6 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
9 Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised
9.6 Tasutud koolituskulud
Koolitatava Õppeasutuse Tasutud
isikukood ees- ja asukohariik nimi, registreerimisnumber või registrikood summa
perekonnanimi
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Tabeli 9.7 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi Perekonnanimi Eesti isikukood või Eesti isikukoodi puudumisel Maksu- ja
Tolliameti antud registrikood
9. Maksustamisperioodi tulust tehtavad mahaarvamised
Täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse ülalpidamise korral
9.7
Lapse Lapse aastatulu Lapse
(kuni lapse 17 aastaseks saamise aastani (kaasa arvatud) vanuse järjekorras alates vanemast lapsest) maksuvaba tulu
Täidab Maksu- ja
isikukood ees- ja perekonnanimi Tolliamet
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri Kuupäev
Rahandusministri 14.06.2011 määruse nr 30
„Residendist füüsilise isiku tulu
deklareerimine”
lisa 3
(muudetud sõnastuses)
Vorm E
RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU ETTEVÕTLUSEST SAADUD TULU
(eurodes sendi täpsusega)
I. Üldandmed
1. Isikuandmed Eesti isikukood või äriregistri kood või
Eesnimi Perekonnanimi Maksu- ja Tolliameti antud registrikood
2. Ettevõtluse periood kalendriaastal (päev, kuu, aasta): alates ………………….. kuni ………………………
3. Pankroti väljakuulutamine (märkida kuupäev) ……………………………….
4. Ärinimi
II. Eestis saadud tulu
Rea nr Summa
Ettevõtlus SUM ettevõtlustulud (read 1.1
Välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud töötlemata kuni 1.2 + rida 1.3)
põllumajandussaaduste ning temale kuuluvalt kinnistult metsamaterjali ja
raieõiguse võõrandamine. Põllumajandussaaduste võõrandamine
deklareeritakse punktis 2 ja ettevõtjale kuuluvalt kinnistult metsamaterjali ja
1. raieõiguse võõrandamine deklareeritakse punktis 3.
SUM ettevõtlustulud (read 1.1.1
1.1. Ettevõtlustulud kuni 1.1.10)
1.1.1. Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse
osutamisest
1.1.2. Renditulu
1.1.3. Litsentsitasu
1.1.4. Tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest
Tulu ettevõtte ülevõtmisega saadud vara võõrandamisest
Kinnisasja võõrandamine
Aadress Kinnistu number
1.1.5. Isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind
1.1.6. Toetused ja hüvitised, mis on saadud seoses ettevõtlusega
1.1.7. Saadud kindlustushüvitis, kui kindlustusmakse ja kindlustatud
vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust
1.1.8. Finantstulu
1.1.9. Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud
1.1.10. Muu tulu
SUM ettevõtlusega seotud kulud
(read 1.2.1 kuni 1.2.11, v.a
1.2. Ettevõtluskulud rida 1.2.1.1)
1.2.1. Põhivara soetamismaksumus
1.2.1.1. sealhulgas parendamise ja täiendamise kulud
1.2.2. Real 1.2.1 kajastamata vara soetamismaksumus
1.2.3. Soetatud kaup ja teenus
1.2.4. Töötajatele antud erisoodustused
1.2.5. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud tulumaks
1.2.6. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud sotsiaalmaks
1.2.7. Töötajate tasu, sh palk, lisatasu ja muu tasu
1.2.8. Töötajatele tehtud väljamaksetelt ja abikaasa eest makstud
sotsiaalmaks
1.2.9. Töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud
töötuskindlustusmakse
1.2.10. Muu riiklik ja kohalik maks (v.a tulumaks, ettevõtlustulult
makstud sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse)
ning Eestis saadud ettevõtlustulult välisriigis makstud
sotsiaalkindlustusmakse
1.2.11. Muud kulud
1.3. Välisriigis saadud ettevõtluse kasu/kahju Tabeli 1 SUM ettevõtlus (K)
SUM põllumajandus (rida 2.1 –
2. Põllumajandussaaduste võõrandamine rida 2.2 + rida 2.3 – rida 2.4)
SUM ettevõtlustulud (read 2.1.1
2.1. Ettevõtlustulud kuni 2.1.3)
2.1.1. Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse
osutamisest
2.1.2. Toetused ja hüvitised, mis on saadud seoses ettevõtlusega
2.1.3. Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud
SUM ettevõtlusega seotud kulud
(read 2.2.1 kuni 2.2.11, v.a
2.2. Ettevõtlusega seotud kulud rida 2.2.1.1)
2.2.1. Põhivara soetamismaksumus
2.2.1.1. sealhulgas parendamise ja täiendamise kulud
2.2.2. Real 2.2.1 kajastamata vara soetamismaksumus
2.2.3. Soetatud kaup ja teenus
2.2.4. Töötajatele antud erisoodustused
2.2.5. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud tulumaks
2.2.6. Töötajatele antud erisoodustustelt makstud sotsiaalmaks
2.2.7. Töötajate tasu, sh palk, lisatasu ja muu tasu
2.2.8. Töötajatele tehtud väljamaksetelt ja abikaasa eest makstud
sotsiaalmaks
2.2.9. Töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud
töötuskindlustusmakse
2.2.10. Muu riiklik ja kohalik maks (v.a tulumaks, ettevõtlustulult
makstud sotsiaalmaks ja kohustusliku kogumispensioni makse)
ning Eestis saadud ettevõtlustulult välisriigis makstud
sotsiaalkindlustusmakse
2.2.11. Muud kulud
2.3. Välisriigis saadud ettevõtluse kasu/kahju Tabeli 1 SUM
põllumajandussaaduste
võõrandamine (K)
2.4. Täiendav mahaarvamine kuni 5000 eurot Rida 2.4 ≤ rida 2.1 – rida 2.2 +
rida 2.3
Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali Summa: rida 3.5 + rida 3.6
võõrandamine ning sellega seotud toetused
Real 3 deklareeritakse ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali
3. ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamine ning sellega seotud toetused.
Kinnistu aadress Kinnistu number
SUM ettevõtlustulud (read 3.1.1
3.1. Ettevõtluse tulud kuni 3.1.3)
3.1.1. Tulu raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisest
3.1.2. Natura 2000 erametsamaa toetus
3.1.3. Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud
Read 3.2.1 kuni 3.2.11
Ettevõtlusega seotud kulud
3.2.
3.2.1. Põhivara soetamine
3.2.1.1. sealhulgas parendamise ja täiendamise kulud
3.2.2. Real 3.2.1 kajastamata vara soetamismaksumus
3.2.3. Soetatud kaup ja teenus
3.2.4. Töötajatele antud erisoodustused
3.2.5. Erisoodustustelt makstud tulumaks
3.2.6. Erisoodustustelt makstud sotsiaalmaks
3.2.7. Töötajate palk ja muud tasud
3.2.8. Töötajate väljamaksetelt ja abikaasa eest makstud sotsiaalmaks
3.2.9. Töötajate väljamaksetelt makstud töötuskindlustusmakse
3.2.10. Muu riiklik maks
3.2.11. Muud kulud
3.3. Välisriigis saadud ettevõtluse tulem Tabeli 1 SUM ettevõtjale
(Tabeli 1 SUM ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud kuuluvalt kinnisasjalt raiutud
metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamine metsamaterjali ja seal kasvava
– K) metsa raieõiguse võõrandamine
(K)
3.4. Täiendav mahaarvamine kuni 5000 eurot Rida 3.4 ≤ rida 3.1 – rida 3.2 +
rida 3.3
3.5. Täiendava mahaarvamisega korrigeeritud tulem Rida 3.1 – rida 3.2 + rida 3.3 –
rida 3.4
3.6. Metsa majandamisega seotud toetused ja hüvitised
(välja arvatud Natura 2000 erametsamaa toetus)
4. Ettevõtluse kasu/kahju Rida 1 + rida 2 + rida 3
5. Vastuvõtukulud Külaliste või koostööpartnerite
vastuvõtmisel tehtud kulud, kuid mitte
rohkem kui 2% rea 4 positiivsest tulemist
+ täiendavalt 32 eurot iga FIE-na
registris oleva kalendrikuu kohta
6. Erikonto muutus Erikonto kasv: Tabeli 2 rida 8, kuid mitte
rohkem kui E vormi rida 4 – E vormi
rida 5 positiivsest tulemist.
Erikonto kahanemine: Tabeli 2 rida 12
(miinusmärgiga)
7. Korrigeeritud kasu/kahju Rida 4 – rida 5 – rida 6
8. Kasu vähendamine eelmiste aastate kahju arvelt Tabeli 3 rea 9 kokku summa, kuid
mitte rohkem kui rea 7 kasu
9. Ettevõtluse kasu/kahju enne sotsiaalmaksuga rida 7 – rida 8
korrigeerimist
Andmete loetelu ettevõtja ajutise töövõimetuse perioodide kohta on toodud
tabelis 4.
10. Sotsiaalmaksuga korrigeeritud ettevõtluse kasu/kahju Kahju kantakse tabeli 3 reale 8
(Täidab Maksu- ja Tolliamet) „edasikantud kahju“
III. Kinnitused
Kui tegutsete ettevõtjana teatamis- või loakohustusega tegevusalal ning teie poolt esitatud
majandustegevusteade ja teile antud tegevusluba on kantud majandustegevuse registrisse või
samalaadsesse registrisse, siis esitatud tuludeklaratsiooniga kinnitate, et olete täitnud
majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustuse. Eraldi kinnitust
majandustegevuse registrisse või samalaadsesse registrisse te esitama ei pea.
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Kinnitan andmete õigsust Maksumaksja esindaja allkiri
TABEL 1
VÄLISRIIGIS SAADUD ETTEVÕTLUSE KASU VÕI KAHJU
(eurodes sendi täpsusega)
Riik Tulu Tulu Ettevõtlusega Ettevõtluse Kinnipeetud Meetod
liik summa seotud kulud kasu/kahju või tasutud vabastusmeetod (V)
Tulu – ettevõtluse krediidimeetod (K)
tulumaks
kulud
1. Ettevõtlus
Kokku ettevõtlus (V): X X X X X X
Kokku ettevõtlus (K): X X X X X
2. Põllumajandus- X
saaduste võõrandamine X
X
Kokku põllumajandus- X X X X X X
saaduste võõrandamine (V)
Kokku põllumajandus- X X X X X
saaduste võõrandamine (K)
3. Ettevõtjale kuuluvalt X
kinnisasjalt raiutud X
metsamaterjali ja seal X
kasvava metsa raieõiguse
võõrandamine
Kokku ettevõtjale kuuluvalt X X X X X X
kinnisasjalt raiutud
metsamaterjali ja seal kasvava
metsa raieõiguse
võõrandamine (V)
Kokku ettevõtjale kuuluvalt X X X X X
kinnisasjalt raiutud
metsamaterjali ja seal kasvava
metsa raieõiguse
võõrandamine (K)
TABEL 2
ERIKONTOL OLEVA SUMMA MUUTUMINE MAKSUSTAMISPERIOODIL
(eurodes sendi täpsusega)
Rea nr Konto number: Summa
1. Erikonto seis 1. jaanuaril
Kui konto on avatud pärast 1. jaanuari, siis avamise kuupäeva seisuga.
2. Ettevõtluse omandajale üle antud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa
(TuMS § 37 lõige 7)
3. Ettevõtluse omandajale üle antud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutatud osa
(TuMS § 37 lõige 7)
4. Ettevõtluse üleandjalt saadud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa
(TuMS § 37 lõige 7)
5. Ettevõtluse üleandjalt saadud erikonto ettevõtlustulu vähendamiseks kasutatud osa
(TuMS § 37 lõige 7)
6. Erikonto seis 31.detsembril
Kui konto kasutamine erikontona on lõpetatud enne 31.detsembrit, siis lõpetamise kuupäeva seisuga ja summa peab olema 0.
7. Erikontol oleva summa muutus
Rida 6 - rida 1 + rida 2 + rida 3 - rida 4 - rida 5. Kasv (positiivne tulem), kahanemine (negatiivne tulem).
8. Ettevõtlustulu vähendamine erikonto kasvu arvelt
Erikonto kasvu ei saa arvesse võtta rohkem kui vormi E ( rida 4 – rida 5) positiivne tulem. Rea 8 summa kantakse vormi E
reale 6 erikonto muutus.
9. Maksustamisperioodil ettevõtluse kasu ületav osa
Rida 7 – rida 8.
10. Eelmistest aastatest ettevõtluse kasu ületav osa
Eelmise aasta tabeli 2 rea 13 summa.
11. Ettevõtluse kasu ületava osa arvelt vähenenud erikonto summa
Rea 7 kahanemine plussmärgiga, kuid mitte rohkem kui rida 10 – rida 2 + rida 4.
12. Ettevõtlustulule lisatav erikonto vähenemine
Rea 7 negatiivne tulem plussmärgiga - rida 11. Rea 12 summa kantakse vormi E reale 6 erikonto muutus. E vormi reale 6
kantakse tulem miinusmärgiga.
13. Ettevõtluse kasu ületava osa edasikandmine järgmisse aastasse
Rida 9 + rida 10 - rida 11 – rida 2 + rida 4.
TABEL 3
KAHJU EDASIKANDMINE
(eurodes sendi täpsusega)
Rea Aasta Edasikantud Ettevõtte üleandmisel Maksustamisperioodil Järgmisele aastale
nr (täidab kahju (TuMS § 37 lõige 7) arvesse võetav kahju edasikantav kahju
Maksu- ja Eelmise aasta üleantud saadud Rea 9 summa, kuid mitte Edasikantud kahju –
Tolliamet) vormi E tabeli 3 rohkem kui vormi E rea 7 üleantud kulud + saadud
edasikantud edasikantud
veerg „Järgmisele kasu (positiivne tulem). kulud – maksustamis-
kahju kahju Rea 9 summa kokku kantakse perioodil arvesse võetud
aastale edasikantav Veeru täitmisel Veeru täitmisel
kahju“ vormi E reale 8 kahju.
tuleb täita ka tuleb täita ka
Kõige varasema aasta
tabeli 3 lisa tabel 3 lisa
summat edasi ei kanta
1. 2014 X
2. 2015
3. 2016
4. 2017
5. 2018
6. 2019
7. 2020
8. 2021
9. Kokku:
TABELI 3 LISA
Ettevõtte üleandmisel: Registrikood Tegevusala
1. Selle ettevõtte andmed, kes andis edasikantud
kahju üle
Real 1 näidatakse selle ettevõtte registrikood ja
tegevusala, kellele edasikantud kahju üle anti.
2. Selle ettevõtte andmed, kellelt saadi
edasikantud kahju
Real 2 näidatakse selle ettevõtja registrikood ja
tegevusala, kellelt edasikantud kahju saadi
TABEL 4
Füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmed
Töövõimetuslehe liik Töövõimetuslehe alusel töövõimetuse perioodi Haiguslehele kantud nende päevade arv,
algus: lõpp: millal puudub õigus hüvitisele
päev, kuu, aasta päev, kuu, aasta
Haigusleht
Hooldusleht x
x
x
Sünnitusleht x
x
Lapsendamisleht x
x
VORMI E LISA
Ettevõtte üleandmine
(eurodes sendi täpsusega)
Üleantud Ettevõtte Ettevõtte omandanud Erikontolt sealhulgas Üleantud edasikantud
ettevõtte omandanud isiku registrikood üle antud ettevõtlustulu kahju summa (C)
registrikood ja isiku tüüp summa vähendamiseks
tegevusala FIE/juriidiline (A) kasutamata osa
isik
(B)
Täitmise kord
Üldsätted
1. Füüsiline isik täidab vormi E ja esitab koos vormiga A Maksu- ja Tolliametile
maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 30. aprilliks.
Ettevõtlusest saadud tulu deklareeritakse vormil E ka juhul, kui isik ei ole äriregistrisse kantud
füüsilisest isikust ettevõtja või on lõpetanud ettevõtluse.
2. Füüsilisest isikust ettevõtja esitab tuludeklaratsiooni (vormid A ja E) ka juhul, kui tema
maksustamisperioodi maksustatav tulu on väiksem kui maksuvaba tulu või maksustatav tulu
puudub.
3. Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates või maksuarvestuses näidatud juurdemakse
Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta
1. oktoobriks.
4. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, sealhulgas notari, kohtutäituri ja
vabakutselise loovisiku loometegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine:
1) kauba tootmisest;
2) kauba müümisest või vahendamisest;
3) teenuse osutamisest;
4) muust tegevusest.
Ettevõtlustulu võib hõlmata ka tulumaksuseaduse §-s 16 sätestatud renditulu ning litsentsitasu.
Ettevõtlusena ei käsitata füüsilise isiku väärtpaberite võõrandamist.
5. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta tulumaksuseaduse sätted laienevad ka
notarile ja kohtutäiturile.
6. Ettevõtluse tulu ja kulu võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus või
kulutus tehti. Summad kajastatakse koos käibemaksuga.
7. E vormi ja E vormi tabelite esitamisel täidab maksumaksja valgel taustal read või veerud. Hallil
taustal read või veerud eeltäidab/arvutab Maksu- ja Tolliamet ning kuvab e-teenuste keskkonnas
automaatselt tulemuse.
Ettevõtlusega seotud tulud
8. Vormi E real 1 „Ettevõtlus“ näidatakse ettevõtlusest saadud tulud, välja arvatud omatoodetud
töötlemata põllumajandussaaduste ning ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali
võõrandamisest saadud tulu ja tehtud kulud, mis deklareeritakse vastavalt ridadel 2 ja 3.
Ridadel 1.1.1 kuni 1.1.10 näidatakse ettevõtlustulud ja ridadel 1.2.1 kuni 1.2.11 ettevõtlusega
seotud kulud.
9. Vormi E real 2 „Põllumajandussaaduste võõrandamine“ näidatakse omatoodetud
töötlemata põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulud.
Ridadel 2.1.1 kuni 2.1.3 näitab ettevõtja omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste
võõrandamisest saadud tulu ja ridadel 2.2.1 kuni 2.2.11 tehtud kulud.
10. Vormi E real 3 „Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamine
ning sellega seotud toetused“ näitab ettevõtja talle kuuluvalt kinnisasjalt raieõiguse ja
metsamaterjali võõrandamisest saadud tulud ning metsa majandamisega seotud toetused ja
hüvitised.
Real 3.1.1 näitab ettevõtja talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava
metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulu, real 3.1.2 näitab Natura 2000 erametsamaa toetuse,
real 3.1.3 Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud ning ridadel 3.2.1 kuni 3.2.11 näitab ettevõtja
tehtud kulud. Metsa majandamisega seotud muud toetused ja hüvitised näidatakse real 3.6.
Rea 3.1.1 raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning rea 3.1.2 Natura 2000 toetuse täitmise
korral märgitakse vormil E ka kinnistu(te) number ja aadress.
11. Vormi E ridadel 1.1.1 ja 2.1.1 näidatakse maksustamisperioodil kaupade müümisest või
vahendamisest ja teenuse osutamisest (sealhulgas kinnisvara vahendamisest), samuti
loomingulisest, teaduslikust või kutsetegevusest saadud tulu.
12. Vormi E real 1.1.2 näidatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise
talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest
saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei arvestata võlaõigusseaduse § 292
tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmist renditulu saaja eest või nende
kandmise hüvitamist renditulu saajale ega tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud
summat (tulumaksuseaduse § 16 lõige 1).
13. Kui renditulu või eluruumi üürilepingu alusel saadud üüritulu ei maksustata ettevõtlustuluna,
siis kajastatakse see vormi A tabeli 5.4 I osas, kui tulumaks on kinni peetud, või tabeli 5.4 II osas,
kui tulumaksu ei ole kinni peetud.
14. Vormi E real 1.1.3 näidatakse saadud litsentsitasu (tulumaksuseaduse § 16 lõiked 2 ja 3)
juhul, kui tulu saaja on lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning litsentsitasu
on tema ettevõtlustulu.
Kui litsentsitasu ei maksustata ettevõtlustuluna, siis kajastatakse see vormi A tabeli 5.1 I osas, kui
tulumaks on kinni peetud, või tabeli 5.1 II osas, kui tulumaksu ei ole kinni peetud.
15. Vormi E real 1.1.4 näidatakse tulumaksuseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud ja ettevõtluses
kasutatud vara, kaasa arvatud broneeringu kui varalise õiguse võõrandamisest saadud tulu.
Kinnisasja võõrandamise korral märkida kinnistu(te) number.
Kui füüsilisest isikust ettevõtja on võõrandanud vara, mille soetamismaksumus on ettevõtlustulust
maha arvatud või mis on saadud teiselt füüsilisest isikust ettevõtjalt § 37 lõikes 7 sätestatud korras
(ettevõtte üleandmise või pärimise käigus), siis loetakse selle vara müügihind või vahetuse teel
saadud vara turuhind tema ettevõtlustuluks.
16. Vormi E real 1.1.5 näidatakse ettevõtluses kasutatava vara turuhind, kui selle vara
soetamismaksumus on kuludesse kantud ning vara võeti isiklikku tarbimisse nii ettevõtlusega
tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel. Vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara
soetamismaksumuseks ettevõtlustulule lisatud summa (tulumaksuseaduse § 37 lõige 4).
Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt äriseadustikus ning notari ja kohtutäituri
tegevus vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule peatatud rohkem kui 12 kuuks, loetakse,
et vara on võetud isiklikku tarbimisse, kui maksumaksja on vara soetamismaksumuse oma
ettevõtlustulust maha arvanud või kui vara on omandatud tulumaksuseaduse § 37 lõikes 7
sätestatud korras (ettevõtte üleandmise või pärimise käigus).
Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara
üleandmist või pärandamist isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust (tulumaksuseaduse § 37 lõige 7).
Vara üleandmisel maksuvabastuse rakendamiseks täidetakse vormi E lisa. Pärandina saadud vara
soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.
17. Vormi E ridadel 1.1.6 ja 2.1.2 näidatakse seoses ettevõtlusega saadud toetused ja hüvitised,
kaasa arvatud seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud rahaline toetus ja hüvitis
(tulumaksuseaduse § 12 lõige 3, § 19 lõike 3 punkt 3), ning Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus.
Seaduse alusel saadud, ettevõtlusega seotud mitterahaline toetus on maksuvaba
(tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkt 9).
Loovisiku loomeliidult saadud toetus ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu
ja vormil E ei deklareerita. Loovisiku loomeliidult ja spordiseaduse §-s 7 nimetatud isiku saadud
välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitis tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud
piirmäära ületav osa, näidatakse vormi A tabelis 5.1.
18. Vormi E real 1.1.7 näidatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral saadud
kindlustushüvitis, kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara
soetamismaksumus või samalt varalt enne kehtiva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse
alusel arvestatud põhivara amortisatsioon on ettevõtlustulust maha arvatud (tulumaksuseaduse §
20 lõige 4).
19. Vormi E real 1.1.8 näidatakse finantstulu, sealhulgas laenudelt, hoiustelt ja muudelt varadelt
saadud intressitulu. Siin näidatakse ka krediidiasutuse makstud intress raha hoiustamise eest
erikontol (tulumaksuseaduse § 36 lõige 8). Kui krediidiasutus on väljamakstud intressilt kinni
pidanud tulumaksu, siis deklareeritakse see intress vormi A tabelis 5.1.
20. Vormi E ridadel 1.1.9, 2.1.3 ja 3.1.3 näidatakse Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud
(käibemaks, maamaks, raskeveokimaks, tollimaks, aktsiisid), mis on ettevõtlustulust
kassapõhiselt maha arvatud.
Ettemaksukontolt tagastatud enammakse ja tasaarvestatud maksukohustus loetakse tuluks, kui
enammakse on tekkinud kuludesse kantud maksukohustuse täitmisest. Sama liiki kohustuse
tasaarvestamisel kantakse summa nii tuludesse kui ka kuludesse. Kui ettemaks on tekkinud
tulumaksu enammaksest või tulumaksu ja/või sotsiaalmaksu avansilise makse enammaksest, siis
seda tuluna ei näidata.
21. Vormi E real 1.1.10 näidatakse muu maksustatav ettevõtlustulu. Siin korrigeeritakse
(suurendatakse) ka ettevõtlustulu saamata jäänud tuluga, mida maksumaksja oleks saanud, kui
tehingute siirdehind oleks vastanud turuväärtusele. Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga
seotud isiku (tulumaksuseaduse § 8) vahelise tehingu hind on erinev nimetatud tehingu
turuväärtusest, tekib ettevõtjal maksukohustus ning tulumaksuga maksustatakse summa, mille
maksumaksja oleks tuluna saanud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele
(tulumaksuseaduse § 14 lõige 7). Tehingute väärtuse määramise meetodid on kehtestatud
rahandusministri 10. novembri 2006. a määrusega nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute
väärtuse määramise meetodid”.
Ettevõtlusega seotud kulud
22. Äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (lisaks Euroopa Liidu riikidele ka
Island, Liechtenstein ja Norra) (edaspidi lepinguriik) registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja
ning notar ja kohtutäitur võib ettevõtlustulust maha arvata maksustamisperioodi jooksul tehtud
dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud (tulumaksuseaduse 6. peatükk).
Maha võib arvata ka enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud, mis on seotud
ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute
hankimisega.
23. Vormi E ridadel 1.2.1 kuni 1.2.11, 2.2.1 kuni 2.2.11 ja 3.2.1 kuni 3.2.11 näidatakse
ettevõtlusega seotud ning ettevõtlustulust maha arvatavad dokumentaalselt tõendatud kulud.
Algdokument peab vastama raamatupidamise seaduse nõuetele.
24. Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:
1) maksustamisperioodil tasutud tulumaksu, välja arvatud tulumaksuseaduse § 48 alusel
tasutud tulumaksu;
2) seaduse alusel määratud ja maksustamisperioodil tasutud trahve ja sunniraha ning
maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse, välja arvatud maksukorralduse seaduse
§ 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intresse, kui maks ei ole määratud maksuotsusega;
3) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
4) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning
seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale
isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
5) kulusid, mis on tehtud tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate
toetuste arvel;
6) kingituste või annetuste maksumust, välja arvatud tulumaksuseaduse § 33 lõikes 3
sätestatud reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulutusi;
7) pistist ja altkäemaksu;
8) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise
eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse
tagamine, kui ettevõtlustulu maksustamisel kohaldatakse Eesti sotsiaalmaksuseadust;
9) kohustusliku kogumispensioni makset;
10) füüsilisele isikule teenuse osutamise eest makstud summat, mis maksustatakse
ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel;
11) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktis 18 nimetatud haigushüvitist (tulumaksuseaduse § 34
punkt 14). Füüsilisest isikust ettevõtja teise kuni viienda päeva kohta arvestatud haigushüvitist
ei maksustata sotsiaalmaksuga, kuid maksustatakse tulumaksuga;
12) kulusid, mis on tehtud tulumaksuseaduse § 14 lõikes 10 nimetatud tingimustel välisriigis
ettevõtlustulu teenimiseks (nimetatud tulu Eestis ei maksustata).
25. Vormi E ridadel 1.2.1, 2.2.1 ja 3.2.1 näidatakse põhivara soetamismaksumus.
Soetamismaksumus on vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud
dokumentaalselt tõendatud kulud (tulumaksuseaduse § 38).
Põhivara on vara, mida ettevõtja kasutab ettevõtluses pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Põhivara hulka kuuluvad:
1) materiaalne põhivara (maa, ehitised, transpordivahendid, masinad ja seadmed, inventar,
mööbel, kontoritehnika jms);
2) bioloogiline vara (loomad, taimed);
3) immateriaalne põhivara (arvutitarkvara, patendid, litsentsid jms).
Näidatakse ka metsa majandamiseks tehtud vara omandamise, parendamise ja täiendamise
dokumentaalselt tõendatud kulud metsaseaduse tähenduses. Kulude mahaarvamine on lubatud
juhul, kui metsaomanik on kavandatavate tegevuste kohta esitanud Keskkonnaametile
metsateatise metsaseaduse §-s 41 sätestatud korras ning Keskkonnaamet ei ole keelanud teatises
kavandatud tegevust.
Põhivara soetamismaksumuse hulka kuulub muu hulgas makstud vahendustasu ja lõiv.
Ettevõtluses osaliselt kasutatava põhivara soetamismaksumuse võib maha arvata
proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. Antud põhimõtet rakendatakse ka parendus- ja
täienduskulu kohta. Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on
maksustamisperioodil tasutud lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete summa ilma intressita
(tulumaksuseaduse § 38 lõige 2).
26. Vormi E ridadel 1.2.2, 2.2.2 ja 3.2.2 näidatakse ridadel 1.2.1, 2.2.1 ja 3.2.1 kajastamata vara
soetamismaksumus. Ettevõtluses osaliselt kasutatava vara soetamismaksumuse või renditasu võib
maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga.
27. Vormi E ridadel 1.2.3, 2.2.3 ja 3.2.3 näidatakse soetatud kauba (materjal, tooraine, pooltoode
jms) ja teenuse maksumus.
28. Vormi E ridadel 1.2.4, 2.2.4 ja 3.2.4 näidatakse töötajatele antud erisoodustused, millelt on
tasutud tulumaks. Tulumaksuseaduse § 48 alusel erisoodustusi teinud isik esitab
maksustamisperioodile (kalendrikuu) järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja
Tolliametile maksudeklaratsiooni rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60
„Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja
töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning
nende täitmise ja esitamise korrad“ kehtestatud vormi TSD lisa 4 ja vormi TSD kalendrikuu
jooksul tehtud erisoodustuste kohta.
Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse rahandusministri 13. jaanuari 2011. a määrusega nr 2
kehtestatud korrast „Erisoodustuse hinna määramise kord“.
Kalendrikuul tehtud erisoodustustelt tasumisele kuuluv maksusumma tasutakse järgneva
kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole.
Tulumaksuseaduse § 48 lõike 3 kohaselt on töötajaks lõike 1 tähenduses töölepingu alusel töötav
isik, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupa pikema
aja jooksul kui kuus kuud ning töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav
või teenust osutav füüsiline isik.
Erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida
antakse eelnimetatud isikule seoses töösuhtega või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata
erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustuseks on ka soodustus, mida tööandja annab töötaja
abikaasale, elukaaslasele, otse- või külgjoones sugulasele.
Tulumaksuseaduse § 48 lõike 51 teises lauses ja sama paragrahvi lõikes 56 nimetatud soodustuse
saajaks on ainult töölepingu alusel töötav isik.
29. Vormi E ridadel 1.2.5, 2.2.5 ja 3.2.5 näidatakse töötajatele antud erisoodustustelt tasutud
tulumaks.
30. Vormi E ridadel 1.2.6, 2.2.6 ja 3.2.6 näidatakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 7
kohaselt töötajatele antud erisoodustustelt ning erisoodustustelt tasutud tulumaksult arvestatud ja
tasutud sotsiaalmaks.
31. Vormi E ridadel 1.2.7, 2.2.7 ja 3.2.7 näidatakse töötajatele makstud palk, muu tasu ja
haigushüvitis koos kinnipeetud ja tasutud summadega (tulumaks, töötuskindlustusmakse,
kohustusliku kogumispensioni makse).
32. Vormi E ridadel 1.2.8, 2.2.8 ja 3.2.8 näidatakse töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud
sotsiaalmaks. Siin näidatakse ka füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluses osaleva abikaasa eest
makstud sotsiaalmaks (sotsiaalmaksuseaduse § 61).
Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus registreerida veebilehel „e-MTA“ oma ettevõtte
majandustegevuses osalev abikaasa töötamise registris ning maksta sotsiaalmaksu abikaasa eest.
Ettevõtja ettevõtte tegevuses osalev abikaasa kantakse töötamise registrisse ja ta osaleb füüsilisest
isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses ning tal ei ole füüsilisest isikust ettevõtjaga sõlmitud
töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut.
Ettevõtja maksab sotsiaalmaksu tema ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa eest
sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt, välja arvatud § 61 lõike 2 punktides 1–3 ning
lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhul. Füüsilisest isikust ettevõtja arvutab abikaasa eest makstava
sotsiaalmaksu summa iga kalendrikuu kohta. Abikaasa eest arvestatud sotsiaalmaksu deklareerib
füüsilisest isikust ettevõtja rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 kehtestatud
lisa 9 vormi ESD „Erijuhtude sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni täiendava
sissemakse deklaratsiooni“ koodil 810.
33. Vormi E ridadel 1.2.9, 2.2.9 ja 3.2.9 näidatakse töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud
töötuskindlustusmakse.
34. Vormi E ridadel 1.2.10, 2.2.10 ja 3.2.10 näidatakse makstud riiklikud maksud (käibemaks,
maamaks, raskeveokimaks, tollimaks, aktsiisid) ja kohalikud maksud. Siin ei näidata ettevõtluse
tulult makstud tulumaksu (sealhulgas tulumaksu avansilist makset) ega Eesti sotsiaalmaksu
(sealhulgas sotsiaalmaksu avansilist makset) või kohustusliku kogumispensioni makset.
Vormi E ridadel 1.2.10, 2.2.10 ja 3.2.10 näidatakse ettevõtlustulult välisriigis tasutud
sotsiaalkindlustusmaksed, kui füüsilisest isikust ettevõtja on Maksu- ja Tolliametile esitanud
välisriigi (Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi, Ukraina või Kanada) tõendi A1
(E101) või muu samasisulise tõendi ja kui ettevõtlustulu maksustamisel ei kohaldata Eesti
sotsiaalmaksuseadust.
Füüsilisest isikust ettevõtja näitab kohustusliku kogumispensioni makse vormi A tabelis 9.1.
35. Vormi E ridadel 1.2.11, 2.2.11 ja 3.2.11 näidatakse muud ettevõtlusega seotud kulud,
sealhulgas:
1) töötaja tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmine. Tulumaksuseaduse § 562 kohaselt
füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kalendriaasta jooksul katnud töötaja tasemeõppe ja
täienduskoolituse kulusid (välja arvatud tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 punkti 10 alusel
rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 kehtestatud vormi TSD lisal 4 ning
käesoleva vormi E ridadel 1.2.4 kuni 1.2.6 deklareeritud koolituskulud), näitab sellised kulud
rahandusministri 29. novembri.2010. a määrusega nr 60 kehtestatud vormil INF 14;
2) ettevõtja enda tasemeõppe ja täienduskoolituse kulutused (välja arvatud tasemeõppe ja
täienduskoolituse kulud, mis deklareeritakse käesoleva määrusega kehtestatud vormil A);
3) töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutused, mis vastavad tulumaksuseaduse § 48
lõikes 55 sätestatud tingimustele. Kui tervise edendamiseks tehtud kulutused ei vasta § 48
lõike 55 tingimustele, maksustatakse need erisoodustusena ning deklareeritakse
rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 kehtestatud vormi TSD lisal 4 ning
käesoleva vormi E ridadel 1.2.4 kuni 1.2.6, 2.2.4 kuni 2.2.6 ja 3.2.4 kuni 3.2.6.
Tulumaksuseaduse § 564 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kalendriaasta jooksul
katnud töötajale eelnimetatud tervise edendamise kulusid, mida ei käsitata erisoodustusena,
näitab sellised kulud rahandusministri 29. novembri 2010. a määrusega nr 60 kehtestatud
vormil INF 14. Kalendriaastal tehtud kulutusi ei summeerita, mis tähendab, et kui ühes
kvartalis jääb tervise edendamise kulu tegemata, ei kandu see õigus üle järgmisesse kvartalisse;
4) ettevõtja enda tervise edendamiseks tehtud kulutused tulumaksuseaduse § 48 lõikes 55
sätestatud tingimustel kuni 100 euro ulatuses kvartalis. Kalendriaasta jooksul tehtud kulutusi
ei summeerita. See tähendab, et kui ühes kvartalis jääb tervise edendamise kulu tegemata või
on alla 100 euro, ei kandu see õigus üle järgmisesse kvartalisse;
5) ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegeledes ettevõtja isiklikud toitlustamise kulud § 13 lõike
3 punktis 1 sätestatud piirmäärade ulatuses, mille kohaselt võib ettevõtja esimese 15 päeva
jooksul teha igal päeval toitlustamiskulutusi kuni 50 eurot ning järgmisel päeval 32 eurot.
Täiendavalt võib ettevõtlustulust maha arvata ettevõtja tehtud dokumentaalselt tõendatud
sõidu- ja majutuskulud. Ajutiselt välisriigis ettevõtlusega tegelemiseks loetakse olukorda, kui
ettevõtja tegeleb ettevõtlusega ajutiselt riigis, kus ei toimu oluline osa tema ettevõtlusest;
6) töötaja lähetuskulud. Töötaja lähetamisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009.
a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha
alammäär, maksmise tingimused ja kord“ sätestatust;
7) ettevõtja ja töötaja mootorsõidukijuhi koolitus, kui see on vajalik tööalaselt või seoses
ettevõtlusega;
8) reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse kulu, kui kauba või teenuse väärtus ilma
käibemaksuta on kuni 10 eurot;
9) ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmakse, kusjuures ettevõtluses osaliselt kasutatava
vara kindlustusmakse võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga;
10) ettevõtluses kasutatud vara võõrandamise kulud;
11) ettevõtlusega seotud laenult või muult võlakohustuselt tasutud intress (välja arvatud
maksukorralduse seaduse alusel tasutud intress).
36. Tehtud mahaarvamisi vähendatakse, kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku
vahel tehtud tehingu väärtus on erinev sarnaste tehingute turuväärtusest (tulumaksuseaduse § 14
lõige 7).
37. Vormi E ridadel 1.3, 2.3 ja 3.3 näidatakse välisriigis toimunud ettevõtluse kasu/kahju.
Tulumaksuseaduse § 45 kohaselt võib maksustamisperioodil välisriigis saadud tulult arvestatud
Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välisriigis kinnipeetud või tasutud
tulumaksu ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja
õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta.
Välisriigis teenitud ettevõtlustulu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui on täidetud
tulumaksuseaduse § 14 lõikes 10 sätestatud tingimused:
1) ettevõtlustulu on teenitud ettevõtja välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Püsiva
tegevuskoha määratlemisel lähtutakse vastava riigi õigusaktides sätestatud määratlusest ning
on oluline, et selles riigis oleks majandusüksus, mis tegeleb püsivalt ja reaalselt
majandustegevusega;
2) välisriigis on ettevõtlustulu olnud maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud
ja tõendil on näidatud tulumaksu summa. Välisriigis teenitud ettevõtlustulule vabastusmeetobi
rakendamine oleneb (riikidevahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest
hoidumise tõkestamise lepingute (edaspidi maksuleping) olemasolu korral) maksulepingus
sätestatud reeglitest.
Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või
välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa
välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis saadud tulult tasutakse
välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse
maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus.
38. Välisvaluutas saadud tulu, tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või kinnipeetud
tulumaks arvestatakse ümber eurodeks vastavalt tulu saamise, väljamakse tegemise, tulumaksu
tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel
(tulumaksuseaduse § 36 lõige 5).
Välisriigis saadud ettevõtluse kasu või kahju (TABEL 1)
39. Välisriigis saadud ettevõtluse kasu või kahju tabelis (edaspidi tabel 1) näidatakse välisriigis
ettevõtlusest saadud tulu riikide kaupa.
Kui välisriigis on lisaks ettevõtlustulule saadud tulu ka põllumajandussaaduste või raieõiguse ja
metsamaterjali võõrandamisest, märgitakse need punktides 2 ja 3. Iga riigi kohta täidetakse üks
rida.
Veerus „Riik“ näidatakse riigi nimi, kus tulu saadi.
Veerus „Tulu liik“ kood näidatakse tulud järgmiselt:
11 – intress (K);
12 – litsentsitasu (K);
14 - eraviisiline teenistus (ettevõtlustulu: K, V).
Veerus „Tulu summa“ näidatakse välisriigis saadud tulu.
Veerus „Ettevõtlusega seotud kulud“ näidatakse ettevõtlusega seotud kulud. Ettevõtlustulemi
arvutamiseks arvatakse ettevõtlustulust maha välisriigi tulumaksuga maksustamist reguleeriva
seaduse kohaselt lubatud ettevõtlusega seotud kulud.
Veerus „Kinnipeetud või tasutud tulumaks“ näidatakse vastava riigi seaduse või välislepingu
alusel välisriigis kinni peetud või tasutud tulumaks. Siin näidatud tulumaksu summa võetakse
tulumaksuseaduse § 45 kohaselt arvesse Eestis tasumisele kuuluva tulumaksu arvutamisel.
Veerus „Meetod“ võib maksumaksja valida kas kasutab vabastusmeetodit või krediidimeetodit.
Valikut tehakse olenevalt sellest, kuidas vabastusmeetodi kasutamise tingimused on täidetud.
Vabastusmeetodi valimisel märgitakse V ning krediidimeetodi valimisel märgitakse K.
Vabastusmeetodi valimisel (V) kantakse ettevõtluse kasu/kahju summa vormi A tabelisse 8.8
(välisriigis saadud, Eestis tulumaksuvaba tulu) ning maksustatakse sotsiaalmaksuga.
Krediidimeetodi valimisel kantakse ettevõtluse kasu/kahju summa (tabeli 1 punkt 1) vormi E
reale 1.3 (ettevõtlus), põllumajandussaaduste võõrandamise kasu/kahju summa (tabeli 1 punkt 2)
vormi E reale 2.3 (põllumajandussaaduste võõrandamine) ja/või raieõiguse ja metsamaterjalide
võõrandamine kasu/kahju summa (tabeli 1 punkt 3) vormi E reale 3.3 (raieõiguse ja
metsamaterjali võõrandamine).
40. Vormi E rida 2.4. Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud põllumajandussaaduste
võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud tulumaksuseaduse § 32 lõikes 1 nimetatud
mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.
41. Vormi E real 3 deklareeritakse ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raieõiguse ja metsamaterjali
võõrandamine ning sellega seotud toetused ja hüvitised.
42. Real 3.1.1 näidatakse ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raieõiguse ja metsamaterjali
võõrandamisest maksustamisperioodil saadud tulu.
Real 3.1.2 näidatakse maksustamisperioodil saadud Natura 2000 erametsamaa toetus.
Real 3.1.3 näidatakse Maksu- ja Tolliameti tagastatud maksud (käibemaks, maamaks,
raskeveokimaks, tollimaks, aktsiisid), mis on ettevõtlustulust kassapõhiselt maha arvatud.
43. Real 3.4 näidatakse füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali
ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa
toetusest, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, täiendav mahaarvamine kuni 5000
eurot.
44. Real 3.5 näidatakse tulumaksuseaduse § 37 lõike 11 alusel täiendava mahaarvamisega
(5000 eurot) korrigeeritud Natura 2000 erametsamaa toetuse ning raieõiguse ja metsamaterjali
võõrandamise tulu.
45. Real 3.6 näidatakse metsa majandamisega seotud toetused ja hüvitised, välja arvatud Natura
2000 erametsamaa toetus, mis näidatakse real 3.1.2.
Siin näidatakse seoses ettevõtlusega saadud toetused ja hüvitised, kaasa arvatud seaduses või
valla- või linnavolikogu määruses sätestatud rahaline toetus ja hüvitis (tulumaksuseaduse § 12
lõige 3, § 19 lõike 3 punkt 3), ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise
seaduse alusel makstav toetus.
Seaduse alusel saadud ettevõtlusega seotud mitterahaline toetus on maksuvaba tulumaksuseaduse
§ 19 lõike 3 punkti 9 alusel.
46. Vormi E real 4 näidatakse ettevõtluse kasu/kahju: rida 1 + rida 2 + rida 3.
Ettevõtlustulust tehtavad mahaarvamised
47. Vormi E real 5 näidatakse tulumaksuseaduse § 33 lõikes 1 sätestatud külaliste või
koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja meelelahutusega
seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on
tehtud tulumaksuseaduse § 32 lõigetes 1, 4 ja 41 lubatud mahaarvamised. Täiendavalt võib
vastuvõtukulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata kuni 32 euro ulatuses
kalendrikuus. Terve kalendriaasta ettevõtlusega tegelemise korral on täiendava mahaarvamise
suurus 384 eurot. Kui tegutsetakse lühema perioodi jooksul, korrutatakse kalendrikuu
vastuvõtukulud vastavalt tegutsemise kuude arvuga.
48. Vormi E real 6 näitab füüsilisest isikust ettevõtja lepinguriigi residendist krediidiasutuses
või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis avatud erikonto summa
muutust. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil (tabeli 2 rida 8, kuid mitte rohkem
kui E vormi (rida 4 – rida 5) positiivne tulem) arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust, kui
on täidetud tulumaksuseaduse § 36 lõikes 7 sätestatud tingimused.
49. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama
maksustamisperioodi ettevõtlustulust, kui erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul
laekumisest arvates ettevõtlustuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega saadud
toetused ja hüvitised.
Kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab maksumaksja sama
maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat,
millest on tehtud §-s 32 sätestatud mahaarvamised, siis nimetatud tulemit ületavat osa
maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha ei arvata ning selles osas erikonto kahanemist
ettevõtlustulule ei liideta (tabeli 2 rida 9).
Erikontol oleva summa kasvuks ei loeta § 14 lõikes 10 nimetatud tingimustel välisriigis teenitud
ettevõtlustulu laekumist erikontole. Eestis ei maksustata tulumaksuga ettevõtja välisriigis teenitud
ettevõtlustulu, kui antud tulu on olnud välisriigis ettevõtja maksustatav tulu ja seda tulu Eestis ei
maksustata.
50. Erikontol oleva summa kahanemine maksustamisperioodil ja ettevõtluse lõpetamisel
erikontol olev summa liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule (tabeli 2 rida 12 miinusmärgiga).
Erikontol oleva summa kahanemist ei lisata maksustamisperioodi ettevõtlustulule erikonto
üleandmisel § 37 lõikes 7 nimetatud juhul, kui vara antakse üle või pärandatakse isikule, kes
jätkab ettevõtte tegevust.
51. Kui füüsilisest isikust ettevõtjal tekib vajadus vahetada krediidiasutust, siis tulenevalt
tulumaksuseaduse § 36 lõikes 72 sätestatust ei too erikonto sulgemine ning uue erikonto avamine
kaasa maksukohustuse tekkimist, kui suletud erikontol olnud kogu summa kantakse uuele
erikontole kümne tööpäeva jooksul erikonto sulgemisest arvates.
Erikontol oleva summa muutumine maksustamisperioodil (TABEL 2)
52. Erikontol oleva summa muutumine maksustamisperioodi tabelis (edaspidi tabel 2) real 1
näidatakse erikonto seis aasta algul. Kui konto on avatud pärast 1. jaanuari, siis avamise kuupäeva
seisuga.
Read 1 ja 10 on Maksu- ja Tolliameti ametnikule aktiivne, et tal oleks võimalik muuta eeltäidetud
erikonto seisu 1. jaanuaril ettevõtja poolt raha kontolt väljavõtmisel.
Tabeli 2 ridadel 2 ja 3 näidatakse tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 kohaselt ettevõtluse
omandajale üle antud ettevõtlustulu vähendamiseks kasutatud ja kasutamata erikonto summa.
Ettevõtluse omandajale üle antud erikonto summa (tabeli 2: rida 2 + rida 3) märkida tabeli
„VORMI E LISA“ veergu „Erikontolt üle antud summa (A)“ ning üle antud ettevõtlustulu
vähendamiseks kasutamata osa (tabeli 2 rida 2) märkida ka tabeli „VORMI E LISA“ veergu
„sealhulgas ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa (B)“.
Tabeli 2 ridadel 4 ja 5 näidatakse tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 kohaselt saadud erikonto
summa.
Üle antud (isikule, kes jätkab Eestis ettevõtte tegevust) erikonto summat (tabeli 2: rida 2 + rida 3)
ei arvestata erikonto vähenemisena ning saadud summat (tabeli 2: rida 4 + rida 5) ei arvestata
erikonto kasvuna.
Tabeli 2 real 6 näidatakse erikonto seis maksustamisperioodi lõpul. Rea 6 summa kantakse
järgmise aasta reale 1. Ettevõtluse lõpetamisel deklareeritakse rea 2 summa vormi E real 8, kui
on täitmata read 3 kuni 13.
Tabeli 2 real 7 näidatakse erikontol oleva summa muutus. Kasv on positiivne tulem, kahanemine
negatiivne tulem (märgitakse miinusmärgiga).
Tabeli 2 read 8 kuni 13 täidab füüsilisest isikust ettevõtja, kes kannab erikontole suurema
summa, kui on ettevõtluse tulem, või füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb omatoodetud
töötlemata põllumajandussaaduste või ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja
seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisega (tulumaksuseaduse § 32 lõige 4 või 41).
Tabeli 2 real 8 näidatakse ettevõtlustulust maksustamisperioodil maha arvatud erikonto kasvu
osa, sealhulgas ka juhul, kui põllumajandussaaduste või ettevõtjale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud
metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust tulumaksuseaduse
§ 32 lõike 4 või 41 alusel täiendava mahaarvamise tegemisel on erikonto kasv suurem ettevõtluse
tulust, millest on tehtud tulumaksuseaduse §-s 32 lubatud mahaarvamised. Real 8 näidatud
summa kantakse vormi E reale 6.
Tabeli 2 real 9 näidatakse maksustamisperioodil ettevõtluse kasu ületav osa (rida 7 – rida 8).
Tabeli 2 real 10 näidatakse ettevõtluse kasu ületav osa.
Tabeli 2 real 11 näidatakse ettevõtluse kasu ületava osa arvelt vähenenud erikonto summa
(rida 7 kahanemine plussmärgiga, kuid mitte rohkem kui rida 10 – rida 2 + rida 4).
Tabeli 2 real 12 näidatakse ettevõtlustulule lisatav erikonto vähenemine: (rea 7 negatiivne tulem
plussmärgiga – rida 11). Rea 12 summa kantakse vormi E reale 6.
Tabeli 2 real 13 näidatakse ettevõtluse kasu ületava osa edasikandmine järgmisse aastasse
(rida 9 + rida 10 – rida 11 – rida 2 + rida 4). Real 13 näidatud summa kantakse järgmise aasta
tabeli 2 reale 10.
53. Vormi E real 6 näidatakse erikonto summa muutus. Siin näidatakse erikontol oleva summa
kasv (tabeli 2 rea 8 summa) maksustamisperioodil, kuid mitte rohkem kui E vormi: (rida 4 – rida
5) positiivne tulem või erikonto summa kahanemine (tabeli 2 rea 12 tulem) maksustamisperioodil
ja ettevõtluse lõpetamisel. Erikonto kahanemine näidatakse miinusmärgiga.
54. Vormi E real 7 näidatakse ettevõtluse kasu/kahju, mis on korrigeeritud real 5 deklareeritud
vastuvõtukuludega ja real 6 näidatud erikontol oleva summaga.
55. Vormi E real 8 näidatakse tabeli 3 rea 9 veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahju“
summa kokku, kuid mitte rohkem kui vormi E rea 7 kasu (positiivne tulem).
Kahju edasikandmine (TABEL 3)
56. Kahju edasikandmise tabelis (edaspidi tabel 3) veeru „Aasta“ täidab Maksu- ja Tolliamet.
Edasikantud kulud võetakse arvele aastate kaupa ja kustutatakse vastavalt tekkimise järjekorrale.
Tabeli 3 veeru „Edasikantud kahju“ ridadel 1–7 näidatakse ettevõtluse tulust suuremate kulude
kustutamata osa eelmise aasta tuludeklaratsiooni sama tabeli veeru „Järgmisele aastale
edasikantav kahju“ andmete alusel ja veeru „Edasikantud kahju“ real 8 näidatakse
maksustamisperioodi vormi E rea 10 negatiivne tulem.
Tabeli 3 veerus „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahju“ näidatakse tulumaksuseaduse
§ 37 lõike 7 alusel maksustamisperioodil üle antud edasikantud kulud isikule, kes jätkab ettevõtte
tegevust. Kui üleandja lõpetab tegevuse, siis veerg „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud
kahju“ võrdub veeruga „Edasikantud kahju“. Kui üleandjal on mitu tegevusala ja annab üle ühe
tegevusala vara, siis veerg „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahju“ on väiksem või
võrdub veeruga „Edasikantud kahju“.
Veeru „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahju“ täitmisel tuleb täita ka tabeli 3 lisa.
Tabeli 3 veerus „Ettevõtte üleandmisel saadud edasikantud kahju“ näidatakse tulumaksuseaduse
§ 37 lõike 7 alusel saadud edasikantud kahjud, mida maksumaksjal on õigus oma maksustatavast
tulust maha arvata. Saadud kahjud näidatakse samal aastal, millal need olid tekkinud
(deklareeritud) üleandjal.
Veeru „Ettevõtte üleandmisel saadud edasikantud kahju“ täitmisel tuleb täita ka tabeli 3 lisa.
Tabeli 3 veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahju“ näidatakse 2020. aastal tulude
vähendamiseks eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahjude kasutatud osa.
Tabeli 3 veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahju“ real 8 näidatakse
maksustamisperioodil kasutatavad edasikantud kahjude summa juhul, kui sama rea veerus
„Ettevõtte üleandmisel saadud edasikantud kahju“ on näidatud saadud edasikantud kulu.
Tabeli 3 real 9 näidatakse veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahju“ kokku, kuid mitte
rohkem kui vormi E rea 7 kasu (positiivne tulem). Rea 9 summa kantakse vormi E reale 8.
Tabeli 3 veerus „Järgmisele aastale edasikantav kahju“ deklareeritakse järgmiste
maksustamisperioodide tabeli 3 veergu „Edasikantud kahju“ edasikantavad kahjud.
Aastatel 2014–2017 tehtud tulude vähendamiseks kasutamata kahju saab edasi kanda seitsmele
aastale. 2018. aastal tekkinud kahju saab edasi kanda kuni kaheksale aastale.
2019. aastal tekkinud kahju saab edasi kanda kuni üheksale aastale ning 2020. aastal ja järgmistel
maksustamisperioodidel tekkinud kahju saab edasi kanda kuni kümnele aastale.
VORMI E LISA
57. Vormi E lisa on kehtestatud tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel.
58. Vormi E lisa täidab füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi üleandja), kes on
maksustamisperioodil üle andnud ettevõtte hulka kuulunud vara isikule, kes jätkab ettevõtte
tegevust (edaspidi omandaja). Eelnimetatut kohaldatakse ka organisatsiooniliselt terviklikuks
üksuseks olevale ettevõtte osale.
Vormi E lisa täidetakse iga ettevõtte kohta, mille vara maksustamisperioodil üle anti.
Vara üleandmisel rakendub tulumaksuseaduse § 37 lõige 7 juhul, kui vara antakse äriregistrisse
kantud isikule.
Üle antud ettevõtte vara hulka kuuluvad ettevõtlusega seotud asjad, õigused ja kohustused
(edaspidi üle antud vara). Omandaja jaoks on saadud vara soetamismaksumus null, välja arvatud
juhul, kui hiljem on omandaja teinud kulutusi selle vara täiendamiseks või parendamiseks.
59. Vormi E lisa veerus „Erikontolt üle antud summa (A)“ näidatakse üle antud erikonto summa
kokku (vormi E tabeli 2: rida 2 + rida 3).
Tulumaksuseaduse § 37 lõike 7 alusel üle antud erikonto summat ei loeta erikonto vähenemiseks
ning saadud summat ei loeta erikonto kasvuks.
60. Vormi E lisa veerus „sealhulgas ettevõtlustulu vähendamiseks kasutamata osa (B)“ näidatakse
üle antud ettevõtlustulu vähendamiseks erikonto kasutamata osa (vormi E tabeli 2 rida 2).
61. Vormi E lisa veerus „Üleantud edasikantud kahju summa (C)“ näidatakse üle antud
tulumaksuseaduse § 35 kohaselt edasikantud ettevõtluse tulust suuremad kulud (vormi E tabeli 3
veerg „Ettevõtte üleandmisel üleantud edasikantud kahju“).
62. Kui pärast vara üleandmist üleandja ettevõte lõpetatakse ning üleandmata vara võetakse
isiklikku tarbimisse, deklareeritakse isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind vormi E real 1.1.5.
63. Kui ettevõtte vara üleandmisel on üleandja saanud tasu, loetakse, et vara on müüdud ning
deklareeritakse see vormi E real 1.1.4.
64. Vormi E real 9 arvutatakse kasu/kahju enne tekkepõhist sotsiaalmaksuga korrigeerimist.
Füüsilisest isikust ettevõtja lõpliku sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet füüsilise
isiku tuludeklaratsiooni E vormi rea 9, tabelite 1 ja 4 ning maksukohustuslase registri andmete
alusel ning näitab arvutuskäiku tuludeklaratsiooni infolehel.
65. Vormi E tabelis 1 deklareeritud välisriigis saadud ettevõtluse kasu või kahju, mille
tulumaksuga maksustamisel on ettevõtja valinud veerus „Meetod“ vabastusmeetodi (V), võtab
Maksu- ja Tolliamet sotsiaalmaksukohustuse arvutamisel arvesse sotsiaalmaksuga maksustatava
ettevõtlustulu suurendamisena või vähendamisena (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõige 11).
66. Maksu- ja Tolliamet arvestab füüsilisest isikust ettevõtja vormi E tabelis 4 deklareeritud
andmeid järgmistel juhtudel:
1) füüsilisest isikust ettevõtjal, kes maksustamisperioodil on olnud ajutiselt töövõimetu,
sotsiaalmaksu aasta miinimumkohustus arvutatakse proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise
päevade arvuga, kui ettevõtja on esitanud Maksu- ja Tolliametile andmeid oma ajutise
töövõimetuse perioodide kohta (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõige 10).
Maksu- ja Tolliamet ei võta sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestuses arvesse tabelis 4
deklareeritud töövõimetuslehe perioodi, mille kohta oli äriregistris tehtud ettevõtluse peatamise,
hooajalisuses jms kanne ettevõtlusega mittetegelemise kohta;
2) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 18 kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksuga
maksustatavast tulust arvatakse maha teise kuni viienda päeva kohta arvestatud ning töötervishoiu
ja tööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat arvestuslikku haigushüvitist, mis
vastab füüsilisest isikust ettevõtja eelmise aasta kalendripäeva keskmisele sotsiaalmaksuga
maksustatavale tulule.
Kui haigusleht on alanud enne 1. jaanuari 2021. aasta, mille eest Haigekassa maksab hüvitist
alates üheksandast päevast, siis füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust
arvatakse maha 2021. aastasse langeva teise kuni kaheksanda päeva kohta arvestatud
arvestuslikku haigushüvitist.
Arvestusliku haigushüvitise mahaarvamist ei rakendata juhul, kui eelmisel kalendriaastal ei ole
füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu tasunud.
Arvestuslik mahaarvamine ei vähenda ka tulumaksukohustust.
Füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmed (TABEL 4)
67. Füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuslehe andmete tabeli (edaspidi tabel 4) veerus
„Töövõimetuse liik“ näidatakse töövõimetuslehe või välisriigi arsti tõendi liik: haigusleht,
hooldusleht, sünnitusleht, lapsendamisleht.
68. Tabeli 4 veerus „Töövõimetuslehe alusel töövõimetuse periood“ märgitakse töövõimetuslehe
või välisriigi arsti tõendi alusel töövõimetusperioodi algus ja lõpp. Ühel real näidatakse kogu
ajutise töövõimetuse periood /esmane ning järgleht). Siin näidatakse kõiki töövõimetuslehtede
liikide algus- ja lõppkuupäevad. Kui kalendriaastal oli mitu töövõimetuslehte, siis väli täidetakse
kronoloogiliselt töövõimetuslehe alguskuupäeva järgi.
69. Tabeli 4 veerus „Haiguslehele kantud nende päevade arv, millal puudub õigus hüvitisele“
näidatakse haiguslehe teise kuni viienda päeva hulka kuuluvate päevade arv, mis ei vasta
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 nimetatud tingimustele, sealhulgas:
1) päevad, mille eest Haigekassa maksab haigushüvitist alates esimesest või teisest päevast
(kutsehaigus, tööõnnetus, kuriteo tõkestamine, elundi ülekandmine, haigestumine raseduse
ajal), ning
2) päevad, mille kohta on ravikindlustuse seaduse § 60 alusel haiguslehel tehtud kanne ajutise
töövõimetushüvitise saamise piirangu kohta (joove, vastuvõtule mitteilmumine, muu ravi
eiramine).
See veerg täidetakse ainult haiguslehe puhul.
70. Ettevõtluse tulust maha arvatava sotsiaalmaksu summa saamiseks jagatakse enne
maksumääraga korrutamist maksustatav tulu 1,33-ga (tulumaksuseadus § 14 lõige 53), kui
ettevõtluse maksustamisel kohaldatakse Eesti sotsiaalmaksuseadust.
71. Jagamistehet ei tehta tulumaksuseaduse § 14 lõigetes 54 ja 55 sätestatud juhtudel ning juhul,
kui ettevõtlustulu maksustamisel ei kohaldata Eesti sotsiaalmaksuseadust.
72. Pärast ettevõtlusega tegelemise lõpetamist ja kui ettevõtja ei ole kantud registrisse, siis
laekunud ettevõtlustulu puhul jagatakse summa enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga.
73. Kui tulumaksuseaduse § 14 lõike 53 alusel arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem
sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis jagamistehet ei tehta ja
tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning
mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.
Kui tasutav sotsiaalmaks ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud
mahaarvamised, kantakse vähendamiseks kasutamata osa edasi järgmistele
maksustamisperioodidele.
74. Kui tulumaksuseadus § 14 lõike 53 alusel arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem
sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis jagamistehet
ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud
mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt
arvutatud sotsiaalmaksu võrra.
75. Kui vormi E real 10 sotsiaalmaksuga korrigeeritud tulem on miinusmärgiga, kantakse
nimetatud tulem ilma miinusmärgita tabeli 3 veergu „Edasikantud kahju“ reale 9.
76. Vormi E esitamisega kinnitab füüsilisest isikust ettevõtja, et ta on täitnud majandustegevuse
seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsüS) § 30 lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud teatamiskohustuse
või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad (MsüS § 30 lõige 7). Oma
majandustegevusteadete ja tegevuslubade andmeid saab vaadata teabeväravast eesti.ee või
majandustegevuse registri veebilehelt mtr.mkm.ee.
77. Kui isik tegutseb erinõuetega tegevusalal s.t et on esitatud majandustegevusteade või on antud
tegevusluba ja isik ei esita tuludeklaratsiooni kuue kuu jooksul peale tuludeklaratsiooni esitamise
tähtaega, siis loetakse isik majandustegevusest täielikult loobunuks ning talle antud tegevusload
ja majandustegevusteated kustutatakse majandustegevuse registrist või samalaadsest registrist
vastavalt MsüS-s sätestatud regulatsioonile.
Rahandusministri 14.06.2011 määruse nr 30
„Residendist füüsilise isiku tulu
deklareerimine”
lisa 5
(muudetud sõnastuses)
Vorm MM
MADALA MAKSUMÄÄRAGA TERRITOORIUMIL ASUVA
JURIIDILISE ISIKU TULU
(eurodes sendi täpsusega)
Maksumaksja Isikukood või selle puudumisel sünniaeg
Eesnimi Perekonnanimi
Mitteresidendist juriidilise isiku nimi
Juriidilise isiku residendiriik
Registreerimisnumber residendiriigis
Postiaadress residendiriigis
e-post, telefon
Tegevusala
I osa
Rea nr Summa
1 2 3
1. Tulu majandustegevusest
2. Majandusaasta kogutulu
3. Kui rida 1 : rida 2 > 50% (protsentides), siis vormi MM osa II ei täideta.
Kui rida 1 : rida 2 ≤ 50% (protsentides), täidetakse vormi MM osa II.
II osa
Rea nr Summa
1 2 3
1. Ettevõtlustulu X
2. Müügitulu
3. Finantstulu
4. Muu ettevõtlustulu
5. Ettevõtlustulu kokku (read 2–4)
6. Ettevõtlusega seotud kulud X
7. Kaubad, toore, materjal ja teenused
8. Mitmesugused tegevuskulud
9. Tööjõu kulud
10. Vara soetamismaksumus
11. Muud ärikulud
12. Finantskulud
13. Erakorralised kulud
14. Muud ettevõtlusega seotud kulud
15. Ettevõtlusega seotud kulud kokku (read 7–14)
Ettevõtluse tulem: rida 5 - rida 15 kasum/kahjum
16.
Külaliste või koostööpartnerite vastuvõtmise kulud, kuid mitte enam kui 2% rea 16
17. positiivsest summast pluss täiendavalt 32 eurot iga ettevõtjana tegutsemise kalendrikuu
kohta
Ettevõtluse tulem, millest on maha arvatud külaliste või äripartnerite vastuvõtmise kulud:
18.
rida 16 - rida 17
Eelmiste maksustamisperioodide ettevõtluse tulu ületanud kulude maksustamisperioodi
19. tulust maha arvatav osa (tabeli A rida 9 veerg „Maksustamisperioodil arvesse võetav
kahjum“), kuid mitte enam kui rida 18
20. Maksustatav tulu: rida 18 - rida 19
21. Juriidilise isiku asukohamaa tulumaks
22. Juriidilise isiku tulult arvestatud Eesti tulumaks: rida 20 x maksustamisperioodi maksumäär
23. Eesti tulumaksu piirsumma maksustamisperioodil: rida 22 x 1/3
Eesti tulumaksu piirsumma ja asukohamaa tulumaksu vahe: rida 21 - rida 23. Negatiivse
24.
tulemi korral täidetakse read 25–28
Maksumaksja osalus välismaises juriidilises isikus (vormi MM lisa veerg 8.2 rida “Kokku",
25.
%)
26. Maksumaksja osa juriidilise isiku tulust: rida 20 x (rida 25 : 100)
27. Juriidilise isiku tasutud tulumaks kokku: rida 27.1 + rida 27.2, sealhulgas:
27.1. Eestis kinnipeetud tulumaks
27.2. asukohamaal tasutud ja/või kinnipeetud tulumaks
28. Maksumaksja osa juriidilise isiku tasutud tulumaksust kokku: rida 27 x (rida 25 : 100)
Maksumaksja allkiri Kuupäev
Kinnitan andmete õigsust
Maksumaksja esindaja allkiri
Täitmise kord
1. Füüsilise isiku tulu hulka kuulub madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku
tulu vastavalt tulumaksuseaduse §-s 22 sätestatule.
2. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu deklareerimisel esitatakse
lisaks vormile A ka vorm MM ja vormi MM lisa.
3. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu loetakse residendist
maksumaksja tuluks, kui juriidiline isik on Eesti residentide kontrolli all (tulumaksuseaduse § 22
lõige 2) ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (tulumaksuseaduse § 8) kokku
vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile
(§ 22 lõige 3).
4. Residendist füüsiline isik on kohustatud deklareerima vormi MM lisas kalendriaastal temale
kuulunud madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu
ning õiguse juriidilise isiku kasumile, sõltumata sellest, kas nimetatud juriidiline isik jaotas
maksumaksjale kasumit või mitte.
5. Vormil MM näidatakse madala maksumääraga territooriumil asuva ning Eesti residentide
kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit
maksumaksjale jaotanud või mitte. Mitmelt madala maksumääraga territooriumil asuvalt
juriidiliselt isikult saadud tulude puhul täidetakse iga juriidilise isiku kohta eraldi vorm MM.
6. Vormi MM ei täideta ning madala maksumääraga territooriumil asuvana ei käsitata juriidilist
isikut, kelle majandusaasta tulust üle 50% moodustab tulu tegelikust majandustegevusest või
kelle asukohariik või -territoorium annab Eesti maksuhaldurile teavet Eesti residentide kontrolli
all oleva isiku tulude kohta (tulumaksuseaduse § 10).
7. Madala maksumääraga territooriumiks ei loeta rahandusministri 18. detsembri 2014. a
määrusega nr 55 “Nimekiri territooriumidest, mida ei loeta madala maksumääraga
territooriumideks” kinnitatud nimekirja kantud territooriumi.
8. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõtlustulu ning sellest tehtavate
mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides
sätestatud eeskirjadele, kui tulumaksuseaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtlustulust ei ole
lubatud maha arvata tulumaksuseaduse §-s 34 nimetatud kulusid.
9. Tulud ja kulud näidatakse tehingu päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.
10. Vormi MM ridadel 2 kuni 5 näidatakse madala maksumääraga territooriumil asuva
juriidilise isiku ettevõtlustulu. Tulu näidatakse koos kinnipeetud tulumaksuga (brutosumma).
11. Vormi MM ridadel 7 kuni 14 on lubatud ettevõtlustulust maha arvata juriidilise isiku
maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulud vastavalt
6. peatükis sätestatule.
12. Vormi MM real 16 näidatakse ettevõtluse tulem. Kui ettevõtluse tulem (rida 16) moodustab
üle 50% juriidilise isiku majandusaasta tulust, ei käsitata juriidilist isikut madala maksumääraga
territooriumil asuvana ja vormi MM ridu 17 kuni 28 ei täideta. Kui 50%-ne tingimus ei ole
täidetud, täidetakse vormi MM read 17 kuni 28.
13. Vormi MM real 17 näidatakse tulumaksuseaduse § 33 lõikes 1 sätestatud külaliste või
koostööpartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi ja meelelahutusega
seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, kuid mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on
tehtud tulumaksuseaduse § 32 lõikes 1 lubatud mahaarvamised. Täiendavalt võib
vastuvõtukulusid maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata kuni 32 euro ulatuses iga
ettevõtja tegutsemise kalendrikuu kohta. Terve kalendriaasta ettevõtlusega tegelemise korral on
täiendava mahaarvamise suurus 384 eurot. Kui tegutsetakse lühema perioodi jooksul,
korrutatakse kalendrikuu vastuvõtukulud vastavalt tegutsemise kuude arvuga.
14. Vormi MM real 18 näidatakse ettevõtluse kasum/kahjum, mis on korrigeeritud real 17
deklareeritud vastuvõtukuludega.
15. Vormi MM real 19 näidatakse vastavalt tulumaksuseaduse §-le 35 eelmistest
maksustamisperioodidest edasikantud maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvatavad
kulud. Summa saadakse tabeli A rea 9 veerust „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“,
kuid mitte rohkem kui vormi MM rea 18 kasum (positiivne tulem).
TABEL A
KAHJUMI EDASIKANDMINE
(eurodes sendi täpsusega)
Rea Aasta Edasikantud kahjum Maksustamisperioodil arvesse Järgmisele aastale edasikantav kahjum
nr (täidab Eelmise aasta vormi MM tabeli A võetav kahjum Edasikantud kahjum – maksustamisperioodil
Maksu- ja veerg „Järgmisele aastale Rea 9 summa, kuid mitte rohkem kui arvesse võetud kahjum.
Tolliamet) edasikantav kahjum“ vormi MM rea 18 kasum (positiivne Kõige varasema aasta summat edasi ei kanta
tulem)
Rea 9 summa kokku kantakse
vormi MM reale 19
1. 2014 X
2. 2015
3. 2016
4. 2017
5. 2018
6. 2019
7. 2020
8. 2021
9. Kokku:
16. Tabelis A veeru „Aasta“ täidab Maksu- ja Tolliamet. Edasikantud kulud võetakse arvele
aastate kaupa ja kustutatakse vastavalt tekkimise järjekorrale.
Tabeli A veeru „Edasikantud kahjum“ ridadel 1 kuni 7 näidatakse ettevõtluse tulust suuremate
kulude kustutamata osa eelmise aasta tuludeklaratsiooni sama tabeli veeru „Järgmisele aastale
edasikantav kahjum“ andmete alusel ja veeru „Edasikantud kahjum“ real 8 näidatakse
maksustamisperioodi vormi MM rea 18 negatiivne tulem.
Tabeli A veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“ näidatakse tulude
vähendamiseks eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahjumite kasutatud osa.
Tabeli A real 9 näidatakse veerus „Maksustamisperioodil arvesse võetav kahjum“ kokku, kuid
mitte rohkem kui vormi MM rea 18 kasum (positiivne tulem). Rea 9 summa kantakse vormi MM
reale 19.
Tabeli A veerus „Järgmisele aastale edasikantav kahjum“ deklareeritakse järgmiste
maksustamisperioodide tabeli A veergu „Edasikantud kahjum“ edasikantavad kahjumid.
17. Aastatel 2014 kuni 2017 tehtud tulude vähendamiseks kasutamata kahjumit saab edasi kanda
seitsmele aastale. 2018. aastal tekkinud kahjumi saab edasi kanda kuni kaheksale aastale.
2019. aastal tekkinud kahju saab edasi kanda kuni üheksale aastale ning 2020. aastal ja järgmistel
maksustamisperioodidel tekkinud kahjumi saab edasi kanda kuni kümnele aastale.
18. Vormi MM real 21 näidatakse juriidilise isiku poolt tasumisele kuuluv asukohamaa
tulumaksu summa.
19. Vormi MM real 22 näidatakse juriidilise isiku tulult tulumaksuseaduse § 4 lõike 1 alusel
arvestatud Eesti tulumaks.
20. Vormi MM real 23 näidatakse Eesti tulumaksu piirsumma lähtuvalt tulumaksuseaduse § 10
lõikest 1.
21. Vormi MM real 24 näidatakse juriidilise isiku asukohamaa tulumaksu ja Eesti tulumaksu
piirmäära vahe. Kui rida 21 - rida 23 tulem on negatiivne, siis täidetakse read 25 kuni 28. Kui
rida 21 - rida 23 tulem on positiivne, siis ridu 25 kuni 28 ei täideta ning juriidilist isikut ei loeta
madala maksumääraga territooriumil asuvaks.
22. Vormi MM real 25 näidatakse maksumaksja osalus välismaises juriidilises isikus. Täidetakse
vormi MM lisa veeru 8.2 rea “Kokku” alusel. Maksumaksjaga seotud isikud deklareerivad oma
tuluosa enda füüsilise isiku tuludeklaratsioonis iseseisvalt. Vormi MM rea 25 väärtus võib olla
alla 10%.
23. Vormi MM rida 26. Füüsilise isiku tuluks loetakse temale langev osa madala maksumääraga
territooriumil asuva juriidilise isiku ettevõtlustulust. Füüsilisele isikule langev osa on
proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia-
või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile.
24. Vormi MM real 27 näidatakse juriidilise isiku poolt tasutud tulumaks kokku.
Maksustamisperioodi tuludelt tasumisele kuuluvast tulumaksust saab maha arvata nimetatud
tuludelt tasutud või kinnipeetud tulumaksu.
25. Vormi MM real 27.1 näidatakse Eestis kinnipeetud tulumaks (tulumaksuseaduse § 41).
26. Vormi MM real 27.2 näidatakse juriidilise isiku asukohamaal tasutud ja/või kinnipeetud
tulumaks.
27. Vormi MM real 28 näidatakse maksumaksja osa juriidilise isiku poolt tasutud tulumaksust
kokku: rida 27 x (rida 25 : 100).
Rahandusministri 14. juuni 2011. a määruse nr 30 „Residendist füüsilise isiku tulu
deklareerimine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on muuta rahandusministri 14. juuni 2011. a määrusega nr 30 „Residendist füüsilise
isiku tulu deklareerimine“ (edaspidi määrus) kehtestatud vorme, et tagada nende kooskõla 2019–
2021. aastatel vastu võetud ning 2021. aastal jõustunud tulumaksuseaduse, kogumispensionide
seaduse ja teiste seaduste muudatustega.
Eelnõu on seotud kohustusliku kogumispensioni reformiga, millega lisatakse pensionikogujatele
täiendavaid valikuvõimalusi. Reformiga viiakse kohustusliku kogumispensioni väljamaksete
maksureeglid sarnaseks täiendava kogumispensioni omadega. Kohustusliku kogumispensioni
väljamaksetele, mida tehakse pensionieas, kohaldub tulumaksu maksumäär 10% või 0%.
Kui raha võetakse kohustuslikust kogumispensioni süsteemist välja enne pensioniiga, kohaldub
maksumäär 20%, ehk tulumaksuga maksustatakse pensionilepingu (s.o kohustusliku
kogumispensioni kindlustuslepingu) alusel tehtavad ning kohustuslikust pensionifondist
osakuomanikule ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutavale isikule või nende pärijatele tehtavad
väljamaksed.
2021. aasta 1. jaanuarist jõustunud tulumaksuseaduse § 13 lõike 1 muudetud redaktsiooni kohaselt
maksustatakse tulumaksuga kõik residendist füüsilise isiku töö eest saadud rahalised tasud ning töö-
või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu,
töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise korral ettenähtud hüvitis, kohtu või
töövaidluskomisjoni välja mõistetud hüvitis või viivis ning haigushüvitis.
Varem kehtinud redaktsioonis pole öeldud, mille eest tasu oli saadud.
Tulumaksuseaduse § 32 muutmisega nähakse ette reegel, et füüsilisest isikust ettevõtja võib
omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust, millest on maha arvatud
maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud, täiendavalt
maha arvata kuni 5000 eurot. Enne kehtinud reegli kohaselt võis maha arvata kuni 2877 eurot.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Määruse eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Jelena
Reiman (tel: 611 3402, e-mail:
[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel: 611
3549, e-mail:
[email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt õigusosakonna keeletoimetaja Sirje
Lilover (tel: 611 3638, e-mail:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga tehtavad muudatused on seotud järgmiste tulumaksuseaduse muutmise seadustega:
1) tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu
võetud 11.12.2019; RT I, 23.12.2019, 2; jõustus 01.01.2021);
2) kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
(kohustusliku kogumispensioni reform) (vastu võetud 11.03.2020; RT I, 27.10.2020, 1; jõustus
01.01.2021);
3) välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (Eesti
töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine) (vastu võetud 17.06.2020; RT I, 10.07.2020, 4;
jõustus 01.01.2021);
4) kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (vastu
võetud 15.12.2020; RT I, 28.12.2020, 1; jõustus 02.01.2021);
5) tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse muutmise seadus (vastu võetud 17.03.2021; RT I, 26.03.2021, 1; jõustus 05.04.2021).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu paragrahvi 1 kohaselt kehtestatakse määruse lisad 1–3 ja 5 uues sõnastuses.
Lisa 1. Vormi A „Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon“ muutmine.
Vormi A II osa „Maksustatav tulu“.
Residendist füüsilise isiku maksustatavaks tuluks loetakse maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool
Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu.
Tabeli 5.1 osas I „Palk ja muu tulu, millelt on tulumaks kinni peetud“ näidatakse väljamakse
tegemise ajal kehtiva määraga (20%) maksustatavad tulud (brutosummas, enne maksuvaba tulu
arvestamist ning tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse
kinnipidamist), millelt on tulumaks kinni peetud.
2021. aasta 1. jaanuarist jõustunud tulumaksuseaduse § 13 lõike 1 muudetud redaktsiooni kohaselt
maksustatakse tulumaksuga kõik residendist füüsilise isiku töö eest saadud rahalised tasud ning töö-
või teenistussuhtest tulenevad muud väljamaksed, sealhulgas töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu,
töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise korral ettenähtud hüvitis, kohtu või
töövaidluskomisjoni välja mõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis jms.
Tabeli 5.1 osas I näidatakse maksustamisperioodil saadud 20% maksumääraga maksustatavad enne
pensioniiga tehtud kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksed:
1) kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku ning
kohustuslikust pensionifondist osakuomaniku ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutava isiku
saadud väljamaksed, kui väljamakse saajal on vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud rohkem kui
viis aastat. Siin näitavad ka pensionilepingu soodustatud isikud ja teised eelmises lauses nimetatud
isikute pärijad saadud väljamaksed (tulumaksuseaduse § 201 lõige 1);
2) täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku ning
vabatahtlikust pensionifondist osakuomaniku saadud väljamaksed, kui väljamakse saajal on
vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat. Siin näitavad täiendava
kogumispensioni kindlustuslepingu soodustatud isikud ja teised eelmises lauses nimetatud isikute
pärijad saadud väljamaksed (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1).
Tabelis 5.1 osas I näidatakse kohustusliku kogumispensioni riigipoolsete maksete peatamise
väljamakstud kompensatsioon.
Tabelis 5.1 osas I näidatakse ka dividendid ja muud kasumieraldised, mis füüsiline isik on saanud
residendist äriühingult rahalises või mitterahalises vormis ning mis maksustatakse tulumaksuseaduse
§ 501 ja § 61 lõike 53 alusel (tulumaks regulaarselt makstavatelt dividendidelt ja muudelt
kasumieraldistelt) või mis on makstud kasumist, mis on saadud tulumaksuseaduse §-s 521 sätestatud
tonnaažikorra rakendamisel ning millelt on § 41 punkti 72 alusel tulumaks 7% kinni peetud.
Tabeli 5.1 osas II näidatakse palk ja muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Siin näidatakse
muu hulgas täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud tehnilise eraldise negatiivne
muutus (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1 ja § 28 lõige 11), mis tuleneb kogumispensionide seaduse
§ 63 alla mittekuuluva kindlustuskaitse eest arvestatud tasu mahaarvamisest.
Tulumaksuseaduse §-s 201 sätestatud kohustusliku kogumispensioni ja §-s 21 sätestatud täiendava
kogumispensioni 10% maksustatavad väljamaksed deklareeritakse tabelis 5.2.
Tulumaksuseaduse § 201 lõikes 1 nimetatud 20% maksumääraga ja lõikes 4 nimetatud 10%
maksumääraga maksustatavat kohustusliku kogumispensioni väljamakseid ning § 21 lõigetes 2 ja 3
nimetatud 10% maksumääraga maksustatavat täiendava kogumispensioni väljamakseid ei käsitata
tuluna tulumaksuseaduse § 23 lõike 2 tähenduses, kuna nimetatud summad on juba maksuvaba tulu
arvestuses tuluna arvesse võetud.
Tabelis 5.2 näidatakse kohustusliku ja täiendava kogumispensioni pensionieas saadud väljamaksed,
mis maksustatakse 10% maksumääraga.
Tabeli 5.2 kehtiva redaktsiooni kohaselt maksustatakse 10% maksumääraga kogumispensionide
seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel
kindlustusandjalt saadud kindlustushüvitis. Samuti näidatakse tabelis 5.2 kogumispensionide
seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtlikust pensionifondist saadud väljamakse.
2021. aasta 1. jaanuarist jõustunud tulumaksuseaduse § 201 muutmise alusel tabelis 5.2 näitab
kindlustusvõtja, osakuomanik ja pensioni investeerimiskontolt seda kasutav isik
maksustamisperioodil saadud 10% maksumääraga maksustatud kohustusliku kogumispensioni
väljamaksed, samuti kogumispensionide seaduse § 724 lõikes 5 nimetatud väljamaksed, kui
väljamakse saaja on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või tal on
sellesse ikka jõudmiseni jäänud kuni viis aastat.
Tabelis 5.2 näitab kindlustusvõtja 10% maksumääraga maksustatud täiendava kogumispensioni
kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava
kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjalt, kellel on lepinguriigis väljastatud
tegevusluba, saadud väljamaksed, mis on tehtud:
1) pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud
ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest;
2) kindlustusandja likvideerimisel.
Tabelis 5.2 näitab osakuomanik 10% maksumääraga maksustatud kogumispensionide seaduses
sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis
tegutseva vabatahtlikust pensionifondist saadud väljamaksed, mis on tehtud:
1) pärast osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud
ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest
omandamisest;
2) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel.
Tabelis 8.6 näidatakse välisriigis saadud 20% maksumääraga maksustatavad täiendava
kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku ning vabatahtlikust
pensionifondist osakuomanikule tehtud väljamaksed. Siin näidatakse täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingu soodustatud isikule ja teistele eelmises lauses nimetatud isikute pärijatele tehtud
väljamaksed (tulumaksuseaduse § 21 lõige 1).
Eestis maksustatakse 10% maksumääraga täiendava kogumispensioni kogumispensionide seaduse
§-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingu alusel kindlustusandjalt, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, saadud
väljamaksed, mis on tehtud:
1) pärast kindlustusvõtja kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud
ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest;
2) kindlustusandja likvideerimisel.
Siin näitab osakuomanik 10% maksumääraga maksustatavad kogumispensionide seaduses sätestatud
korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondiga samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutsevast
vabatahtlikust pensionifondist saadud väljamaksed, mis on tehtud:
1) pärast osakuomaniku kogumispensionide seaduse § 63 lõikes 3 või § 727 lõikes 2 sätestatud
ikka jõudmist, kuid mitte enne viie aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest
omandamisest;
2) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel.
Vormi A III osa „Mahaarvamised“.
Vormi A III osa tabelites 9.1–9.7 näidatakse tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud residendist
füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised.
Tulumaksuseaduse § 234 alusel võib residendist maksumaksja, kes oli maksustamisperioodi viimase
päeva seisuga abielus, oma tuludeklaratsioonis maha arvata residendist abikaasa eest täiendava
maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi
tulumaksuseaduse § 23 lõikes 3 nimetatud tulu kokku ei ületa 50 400 eurot.
Kui tulumaksuseaduse §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intressid ja §-s 26 nimetatud koolituskulud
ületavad §-s 282 lõikes 1 nimetatud piirmäärasid või kui §-s 231 nimetatud täiendav maksuvaba tulu
kahe või enama lapse ülalpidamise korral ületab maksumaksja maksustatavat tulu, võib
mahaarvamiste kasutamata osa oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa, kui
maksustamisperioodil kehtis abikaasade varasuhtena varaühisus.
Mahaarvamisi võivad tulumaksuseaduse § 44 lõikes 21 sätestatud korras teha ka abikaasad, kellest
üks on resident ja teine on lepinguriigi resident või kes mõlemad on lepinguriigi residendid.
Lisa 2. Vormi A lisa „Tabelite 5.1–5.6, 6.1, 6.3–6.6, 7.1, 7.3, 8.1–8.9 ja 9.1–9.7 lisalehed“ muutmine.
Kui vormi A tabelite täitmisel jääb ridu puudu, deklareeritakse tulu või mahaarvamised vormi A lisa
vastava tabeli lisalehel. Vormi A ja vormi A lisa on tulenevalt pensionireformist täiendatud
kohustusliku ja täiendava kogumispensioni sätetega.
Lisa 3. Vormi E „Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu“ muutmine.
Varem kehtinud regulatsiooni järgi võis füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud töötlemata
põllumajandussaaduste müümisest saadud tulust, millest on maha arvatud maksustamisperioodil
tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud, täiendavalt maha arvata kuni 2877 euro
suuruse nn arvestusliku kulu ilma kuludokumentideta. Alates 1. jaanuarist 2021. a võib füüsilisest
isikust ettevõtja omatoodetud põllumajandussaaduste müümisest saadud tulust täiendavalt maha
arvata kuni 5000 eurot.
Tulumaksuseaduse § 32 lõike 4 muutmise alusel jäetakse seadusest välja nõue, mille kohaselt
omatoodetud põllumajandussaadused peavad olema töötlemata. Sellisest nõudest loobumine
võimaldab talunikel teenida oma toodetelt suuremat lisandväärtust ja tagab hõivatuse ka väljaspool
vegetatsiooniperioodi. Muudatus on vajalik, kuna väiketalunikud on asunud viimastel aastatel,
sealhulgas riiklike meetmete toel, oma toodangut ise töötlema.
Tulenevalt tulumaksuseaduse §-st 35, kui füüsilisest isikust ettevõtja lubatud mahaarvamiste summa
ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa
maha arvata kuni kümme järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.
Tulumaksuseaduse § 61 rakendussätete kohaselt pikendati aastate 2018–2020 ettevõtluse tulust
suuremate kulude edasikandmise perioodi ühe aasta võrra.
2018. aastal võis ettevõtlustulu ületava kulude summa maha arvata kuni kaheksa järgneva
maksustamisperioodi ettevõtlustulust (vormi E tabel 3).
2019. aasta ettevõtlustulu ületava kulude summa võib maha arvata kuni üheksa järgneva
maksustamisperioodi ettevõtlustulust.
Alates 2020. aastast on võimalik ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine kuni kümme
aastat.
Lisa 5 vormi MM „Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu“ muutmine.
Vormil MM muudetakse tabelit A „Kahjumite edasikandmine“, mille kohta rakendatakse
eelnimetatud tulumaksuseaduse § 35 lõikes 1 sätestatud kulude edasikandmise sätteid, ning
pikendatakse kahjumite edasikandmise perioodi kümnele aastale.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus eelnõuga seotud küsimusi ei reguleeri.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõuga muudetakse rahandusministri 14. juuni 2011. a määrusega nr 30 „Residendist
füüsilise isiku tulu deklareerimine“ kehtestatud deklaratsioonivorme, mis viiakse kooskõlla
tulumaksuseaduse, kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muudatustega. Täpsustatakse
deklaratsioonivormide täitmise korda.
Eelnõuga ei kaasne ettenähtavaid sotsiaalseid tagajärgi ega mõjusid riigi julgeolekule,
rahvusvahelistele suhetele, keskkonnale, regionaalarengule ega riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutuste töökorraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Mõjud tulenevad ning neid on analüüsitud määruse aluseks olevate tulumaksuseaduse,
kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmiste seaduste menetlemisel.
Määruse rakendamine eeldab maksuhaldurilt teatud kulutuste tegemist IT-lahenduste täiendamiseks
seoses deklaratsioonivormide muutmisega. Seoses arendaja vahetusega on arenduskulud kasvanud
500 tuhandelt 800 tuhandele. Arendus finantseeritakse MTA vahendite arvelt.
6. Määruse jõustumine
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist.
7. Määruse kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile ning Eesti Maksumaksjate Liidule.