Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 10.11.2021 nr 11-3.3/7889-1
[email protected]
Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite
nõukogu (ECOFIN) 12. novembri 2021. a istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 12. novembri 2021. a istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. novembri
2021. a istungil – 5 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel
Kristiina Abel 611 3406,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ÜLEVAADE
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 5. november 2021. a
Teema: Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu (eelarve-Ecofin) 12. novembri 2021. a istungil
Sissejuhatus
Eelarve-Ecofin kohtumise põhiteema on 2022. a Euroopa Liidu (EL) üldeelarve lugemine EL
Nõukogus (nõukogu). Istungi raames toimub lepituskohtumine Euroopa Parlamendiga
(parlament), mille eesmärgiks on 2022. a EL eelarves kokkuleppele jõuda.
Lepitusprotseduur algas 26. oktoobril ja lepituskomitee1 ülesanne on 21 päeva kestva
lepitusperioodi jooksul (lõpeb 15. novembri südaööl) koostada nõukogu ja parlamendi
seisukohtade põhjal 2022. a EL eelarve eelnõu ühistekst. Seejärel annab eelarvele lõpliku
heakskiidu parlamendi täiskogu.
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja käesoleva seletuskirja on koostanud
rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Erik Marksoo (
[email protected],
611 3216) ning kooskõlastanud eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu
(
[email protected], 611 3515).
Euroopa Liidu 2022. a üldeelarve (EL eelarve)
Eelarveprotseduur
Iga-aastased eelarveläbirääkimised algavad mais-juunis kui Euroopa Komisjon (komisjon)
esitab järgmise aasta eelarveprojekti. Eelarve koostamisel lähtub komisjon nii 2014-2020 kui
ka 2021-2027 pikaajalise eelarve (MFF2) finantsprogrammeerimisest ning arvestab veebruaris-
märtsis esitatud nõukogu ning parlamendi eelarvesuunistega. Juunis-juulis analüüsib
ettepanekut nõukogu eelarvekomitee ning lepib kokku nõukogu seisukoha ehk ettepanekud
eelarveprojekti muutmiseks. Enamasti on need eelarve mahtu vähendavad. Euroopa Parlament
arutab eelarve üle septembris-oktoobris ning esitab omakorda ettepanekud nõukogu seisukoha
muutmiseks. Tavapäraselt on need eelarvemahtu suurendavad. Kuna kahe eelarvepädeva
institutsiooni seisukohad on erinevad, algatatakse 21-päevane lepitusprotseduur, mille lõpuks
tuleks jõuda kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, peab komisjon esitama uue
eelarveprojekti. Kui ka selles ei jõuta kokkuleppele piisavalt vara, et parlament saaks eelarve
1 Lepituskomitee koosneb EL nõukogu liikmetest või nende esindajatest ja võrdsest arvust Euroopa Parlamenti
(EP) esindavatest liikmetest. Ühise teksti vastuvõtmine toimub nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega ja EP
esindajate häälteenamusega.
2
Multi-annual Financial Framework
1
kinnitada aasta viimasel täiskogul detsembris, tuleb järgmist aastat alustada eelmise aasta
eelarve alusel. See tähendab, et komisjon võib iga kuu kasutada 1/12 eelmise aasta kinnitatud
eelarve mahust. Praktikas ei ole seda siiski kordagi juhtunud.
Eelarve vastuvõtmiseks peab seda nõukogus toetama riikide kvalifitseeritud häälteenamus ja
parlamendi täiskogul liikmete lihthäälteenamus.
2022. aasta eelarve
Komisjon esitas EL 2022. a eelarveprojekti nõukogule ja parlamendile arutamiseks ning
seisukoha võtmiseks 9. juunil 2021. a. Tegemist on seitsmeaastase eelarveraamistiku teise aasta
eelarvega. Eelarve ettepaneku kogumaht oli 167,8 miljardit eurot (-0,6% võrreldes 2021. a)
kulukohustustena3 ja 169,4 miljardit eurot maksetena4 (-0,7% võrreldes 2021. a). 2022. a
eelarve eesmärk on tugevdada eelarvevõimekust investeerides kriisideks ettevalmistumiseks ja
vastupidavuse suurendamiseks, samuti toetada digi- ja roheüleminekuga seotud tegevusi. 12.
oktoobril komisjoni poolt esitatud paranduskiri lisab sellele veel 1,2 miljardit nii
kulukohustustes kui maksetes. Lisaks tavapärasele põllumajanduskulude prognooside
uuendusele on paranduskirja eelarvemahu suurenemise põhjus seekord Brexitiga kohanemise
reservi määruses kokku lepitud ettemaksete jaotuse muutmine: komisjoni algses ettepanekus
oli ettemakse 4,2 miljardit kavandatud 2021. aastale, poliitiline kokkulepe nõukogu ja
parlamendi vahel jaotas ettemaksed aastate 2021-2023 vahel, sellest 2022 aastale 1,3 miljardit
eurot.
Euroopa Taastekava (NGEU) täiendab aastaeelarve kulukohustusi veel 143,5 miljardi euroga
(sihtotstarbeline tulu), kuid need toetused ei ole 2022. a eelarve läbirääkimisobjektiks.
Nõukogu saavutas eelnõu esimesel lugemisel põhimõttelise ühehäälse kokkuleppe alaliste
esindajate komitees juulis, mis kinnitati liikmesriikide poolt kirjaliku
kooskõlastusprotseduuriga 6. septembril. Nõukogu vaatas üle komisjoni pakutud
rahastamisvajadused lähtudes realistlikust kasutamissuutlikkusest ning programmide
rakendamise võimalikust ja asjakohasest kiirendamisest ning selle tulemusena leiti mitmeid
kokkuhoiukohti võrreldes komisjoni ettepanekuga.
Kokkuvõttes vähendas nõukogu komisjoni ettepanekus pakutud eelarve üldmahtu
kulukohustustes 1,4 miljardi euro ning maksekohustustes 724,4 miljoni euro võrra. Nõukogu
vähendusettepanekutega kaasnes avaldus, mille kohaselt komisjon peab jälgima 2022. a eelarve
rakendamise seisu ja esitama aegsalt paranduseelarve, kui programmide rakendamiseks peaks
maksekohustusi puudu või üle jääma.
Parlament kinnitas omapoolse 2022. a EL eelarve esimese lugemise tulemused 20. ja 21.
oktoobril 2021. a lükates kõrvale kõik nõukogu eelarve kärpe ettepanekud ning suurendades
eelarve kulukohustusi võrreldes komisjoni ettepanekuga 2,7 miljardi euro võrra ning
maksekohustusi 1,8 miljardi euro võrra.
Parlamendi ettepanekud eelarve suurendamiseks lähtuvad poliitilistest prioriteetidest, mida
nähakse olulisena pandeemiakriisist taastumiseks. Suurimat kasvu võrreldes komisjoni algse
3
Summad, mille ulatuses on võimalik kohustusi võtta, nt lepinguid sõlmida.
4
Väljamakstavad summad, millest sõltub ka riikide sissemaksete vajadus konkreetsel aastal.
2
ettepanekuga soovib parlament teadusprogrammile Horisont (+305 miljonit), samuti Euroopa
ühendamise rahastule (+207 miljonit), keskkonna- ja kliimaprogrammile LIFE (+171 miljonit)
ning programmile Erasmus+ (+137 miljonit).
Märkimisväärseid eelarvesuurendusi, mis ületaksid ka kokkulepitud 2021-2027
eelarveraamistiku piire, soovib parlament kuuendas eelarverubriigis (naabrus ja maailm), kus
parlament peab vahendeid humanitaarabiks ja rände väljakutsetele vastamiseks ebapiisavaks.
Parlament suurendaks Humanitaarabi instrumenti 301,4 miljoni ja Naabruspoliitika, arengu- ja
rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit (NDICI ehk Global Europe) 222 miljoni euro võrra.
Parlament soovib ka rubriigis 2a (Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) lisada
uue eelarvereana 701,8 miljonit eurot täiendavalt Euroopa lastegarantiile, mille eesmärk on
parandada puudust kannatavate laste ligipääsu esmatähtsatele teenustele. Samas on lastegarantii
rahastamine ja rakendamine juba kokku lepitud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) raames.
Liikmesriikidel, kus vaesusriskis olevate laste osakaal on EL keskmisest kõrgem, on kohustus
vähemalt 5% enda ESF+ vahenditest sellele pühendada ja planeerimisprotsess selleks käib.
Praktikas vajaks parlamendi ettepanek 2021. a juunis jõustunud ühtekuuluvuspoliitika
õigusraamistiku muutmist ning ESF+ kasutamiseks koostatavate rakenduskavade eelnõude
ümber planeerimist. Sellega kaasneksid soovitud tegevuste rahastamises olulised täiendavad
viivitused.
Lisaks soovib parlament suurendada halduskulude eelarverubriiki luues endale juurde 142
püsivat ametikohta ning lisaks veel 180 lepingulist kohta viidates Euroopa taasterahastuga
seotud töökoormuse kasvule. See tähendaks 36,7 miljonit eurot täiendavat eelarvekulu aastas
ning koos teiste parlamendi poolt tehtud ettepanekutega selles rubriigis 45,5 miljonit.
Lepituskohtumine
Nõukogu ja parlamendi vahelise lepituskohtumise eel on erinevused institutsioonide
positsioonides 4,1 miljardit kulu- ning 2,5 miljardit eurot maksekohustustes.
2022. a eelarve taustal vajavad kokkulepet ka kaks 2021. a viimast paranduseelarvet: nr 5 (150
miljonit pagulaste toetamiseks Türgis) ja nr 6 (vaktsiinid väiksema sissetulekuga riikidele ja
elanikkonnakaitse mehhanismi tugevdamine) – kokku 473,5 miljonit eurot kulukohustusi.
Eesti huvides on, et 2022. a eelarve saaks sel aastal vastu võetud ning oleme lepituskohtumisel
valmis kompromissideks, et leida parlamendiga ühine arvamus. Parlamendi ettepanekutest
eelistame Euroopa ühendamise rahastu eelarve suurendamist (parlamendi ettepanek suurendada
207 miljoni euro võrra). Kõrvale tuleks jätta ettepanekud, mis tekitaksid olulisi viivitusi
programmide rakendamisel. Rändega seotud probleemide lahendamise ja humanitaarabi
rahastamise planeerimisel peaks lahendus jääma kokkulepitud 2021-2027 eelarveraamistiku
piiresse, samuti tuleks halduskuludes jõuda kompromissile, mis ei seaks ohtu järgnevate aastate
rahastamisvõimalusi 2021-2027 eelarve piires.
Eesti riigi eelarvesse on aastaks 2022 kavandatud EL eelarve makseteks 345,5 miljonit eurot.
See võimaldaks katta Eesti kohustused EL eelarve ees, kui maksete lõppmahuks lepitakse
kokku ka veidi suurem number kui see on komisjoni ettepanekus koos paranduskirjaga.
3
Enamasti lepitakse kokku komisjoni ettepanekuga sarnane või veidi madalam maksekohustuste
tase.
Eesti seisukohad:
- Peame tähtsaks õigeaegse kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
Parlamendi vahel Euroopa Liidu 2022. aasta eelarve suhtes, et tagada Euroopa Liidu
poliitikavaldkondade stabiilne ja viivitusteta rahastamine.
- Sellest tulenevalt oleme valmis teatud ulatuses nõustuma programmide mahtude
suurendamisega, et vastu tulla Euroopa Parlamendi nõudmistele võrreldes nõukogu
lähtepositsiooniga, kuid see peab jääma 2021-2027 Euroopa Liidu pikaajalise eelarve
kokkuleppe piiresse.
- Võrreldes nõukogu positsiooniga võime kaaluda ühtse turu, innovatsiooni ja digitaal-
valdkonnas Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahu suurendamist.
- Halduskulude puhul peame oluliseks lahendust, mis ei ohustaks kulude jätkusuutlikkust 2021-
2027 Euroopa Liidu pikaajalise eelarve raames.
4
Lisa
Tabel. Euroopa komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2022 EL eelarveks
Erinevus komisjoni 2022 eelarveprojektist
Eelarverubriigid 2022 eelarve- Parandus- Nõukogu Parlamendi
Kulukohustused projekt, sh kiri 1 positsioon positsioon
paranduskiri 1
mln eurot
1 Ühtne turg, innovatsioon ja 21 644,1 0 -425 709,5
digitaalvaldkond
2a Majanduslik, sotsiaalne ja 49 706,1 0 0 700,8
territoriaalne ühtekuuluvus
2b Vastupidavus ja väärtused 6 424 31,5 -391,4 333,3
3 Loodusvarad ja keskkond 56 178,3 80,9 -25 212,8
4 Ränne ja piirihaldus 3 110,9 -13,1 -45 106,2
5 Julgeolek ja kaitse 1 785,3 0 -20 82,6
6 Naabrus ja maailm 16 769,4 71 -501 563,4
7 Euroopa avalik haldus 10 619,3 -225,9 -22,8 1,2
Kulukohustused rubriikides 166 237,5 -55,6 -1 430,3 2 709,8
Eriinstrumendid 2 799,2 1 298,9 1 298,9 1 298,9
Kulukohustused kokku 169 036,7 1 243,3 -131,3 4 008,8
Kulukohustuste varu 1 300 1 400 - 880*
Maksekohustused 170 600 0 -700 1 800
*eeldab lisaks eriinstrumentide kasutamist mahus 1,9 miljardi eurot
5
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja november 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN)
12. novembri 2021. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 12. novembri 2021. a istungil:
- Peame tähtsaks õigeaegse kokkuleppe saavutamist Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
Parlamendi vahel Euroopa Liidu 2022. aasta eelarve suhtes, et tagada Euroopa Liidu
poliitikavaldkondade stabiilne ja viivitusteta rahastamine.
- Sellest tulenevalt oleme valmis teatud ulatuses nõustuma programmide mahtude
suurendamisega, et vastu tulla Euroopa Parlamendi nõudmistele võrreldes nõukogu
lähtepositsiooniga, kuid see peab jääma 2021–2027 Euroopa Liidu pikaajalise eelarve
kokkuleppe piiresse.
- Võrreldes nõukogu positsiooniga võime kaaluda ühtse turu, innovatsiooni ja digitaal-
valdkonnas Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahu suurendamist.
- Halduskulude puhul peame oluliseks lahendust, mis ei ohustaks kulude jätkusuutlikkust
2021–2027 Euroopa Liidu pikaajalise eelarve raames.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär