dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Rahandusministeerium · 10. november 2021
Viit
12.2-1/7343-2
Registreeritud
10. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2021
Vastutaja
Triin Paljak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-17343-2 10.11.2021 Väljaminev kiri.asice410 KB

Sisu (failidest)

Rene Varul Teie 20.10.2021 Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Meie 10.11.2021 nr 12.2-1/7343-2 [email protected] Vastus selgitustaotlusele Austatud Rene Varul Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole õigusliku hinnangu saamiseks, kas MTÜ Tartu Üliõpilasküla on riigihangete seaduse (RHS) § 5 lg 2 p-i 5 alusel avaliku sektori hankija. Oma kirjas olete esitanud argumendid, miks MTÜ Tartu Üliõpilasküla näol pole Teie hinnangul tegemist avaliku sektori hankijaga RHS § 5 lg 2 p-i 5 mõistes. Rahandusministeerium selgitab nõustamisfunktsiooni raames konkreetse RHS paragrahvi, lõike või punkti sisu, kuid ei seosta seda kaasuse eluliste asjaoludega. Teisisõnu ei ulatu RHS § 210 lg-s 1 sätestatud õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks konkreetsete kaasuste osas õigusliku hinnangu andmiseni. Vastuseks Teie pöördumisele selgitame RHS § 5 lg 2 p 5 sisu. RHS § 5 lg 2 p 5 alusel tuleb hankijana määratleda eraõiguslik juriidiline isik, mis: (i) on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja (ii) mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-des 1–4 nimetatud hankijad või teised nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud. RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud tingimused peavad olema täidetud kumulatiivselt1, v.a teine tingimus, milles nimetatud kriteeriumid on laadilt alternatiivsed2. Riigikohus on viidanud Euroopa Kohtu praktikale üldiste huvide kohta: oluline on see, et tegemist on vajadustega, mida riik või kohaliku omavalitsuse üksus on üldistest huvidest tulenevalt otsustanud ise rahuldada või mille suhtes nad soovivad säilitada valitsevat mõju. Sealjuures ei oma tähendust ei asjaolu, et lisaks üldistest huvidest tulenevale ülesandele tegeleb isik kaubaturul ka mingite muude kasumit taotlevate tegevustega, ega see, kui üldiste huvidega seotud ülesande täitmine moodustab vaid suhteliselt väikese osa isiku tegevusest – eeldusel, et isik jätkab nende üldistest huvidest lähtuvate ülesannete täitmist, mille täitmiseks ta on asutatud.3 Seega vastab isik RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud 1 vt nt EK C-393/06, Ing. Aigner, Wasser-Wärme-Umwelt, GmbH versus Fernwärme Wien GmbH, ECLI:EU:C:2008:213; C-18/01, Arkkitehtuuritoimisto Riitta Korhonen Oy and Others versus Varkauden Taitotalo Oy, ECLI:EU:C:2003:300 2 EK C-567/15, UAB „LitSpecMet“ versus UAB Vilniaus lokomotyvų remonto depas, ECLI:EU:C:2017:736 3 RKHKm 3-3-1-57-10, p 11; EK C-393/06, Ing. Aigner, Wasser-Wärme-Umwelt, GmbH versus Fernwärme Wien GmbH, ECLI:EU:C:2008:213, p 47; C-360/96, Gemeente Arnhem ja Gemeente Rheden versus BFI Holding BV, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 tunnustele ka juhul, kui avalikke huve teeniva ülesande täitmine toimub kõrvaltegevusena ega moodusta isiku tegevustest olulist osa.4 Samuti võib Euroopa Kohtu praktikast järeldada, et RHS § 5 lg 2 p 5 alusel hankija staatuse tuvastamisel ei ole määravat tähendust sellel, millisel eesmärgil isik on asutatud. Kuigi nii seaduse kui direktiivi sõnastused viitavad isiku „asutamise” eesmärgile, peab RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud kriteeriumi tõlgendamisel rõhuasetus olema isiku reaalses tegevuses objektiivselt kajastuvatel eesmärkidel või ülesannetel, mida isik tegelikult täidab.5 MTÜ Halulaeva kaasuses leidis Riigikohus, et kaebaja tegutseb põhikirja p 1 kohaselt küll avalikes huvides, kuid see toimub vaid kaebaja liikmeskonna vabatahtliku huvitegevusena. Kaebaja põhikirjalised eesmärgid (sh kultuuripärandi jäädvustamine ja tutvustamine, teaduse, kultuuri ja hariduse toetamine jne) seonduvad vähemalt osaliselt riigi ülesandega säilitada eesti kultuuri. Kultuur on samas oluliselt laiem eluvaldkond kui riigi ülesannetega hõlmatud tegevused. Kaebaja tegevus on vabakonna hobitegevus ja sellisena kaitstud põhiseadusliku ühinemisvabadusega (põhiseaduse § 48 lg 1 esimene lause).6 Lisaks märkis Riigikohus MTÜ Halulaeva kaasuses, et kaebaja õiguslik seisund erineb nt selliste juriidiliste isikute (sh omavalitsusüksuste) asutatud mittetulundusühingu seisundist, mille eesmärk on arendada kohalikku elu, st mille ülesanded on tuletatud selle liikmeks olevate kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannetest (vrd kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-96- 16, p 13).7 MTÜ Tartu Üliõpilasküla on selle põhikirja p-de 1.1. ja 1.10. kohaselt loodud tegutsema avalikes huvides Tartu ülikoolide üliõpilaste, teiste õppijate ja ülikoolide külaliste majutusvõimaluste loomiseks ja korraldamiseks ning nendega seotud teenuste osutamiseks. Põhikirja p-de 2.1. ja 2.2. kohaselt on MTÜ Tartu Üliõpilasküla tegevuse eesmärk Tartu ülikoolide üliõpilaste, teiste õppijate ning ülikoolide külaliste majutusvõimaluste organiseerimine ja sellega seotud teenuste osutamine. MTÜ Tartu Üliõpilaskülal on Teie päringus märgitu kohaselt kolm liiget: Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna SA ja TÜ Rektorite SA. Arvestades MTÜ Halulaeva otsuses analüüsitud asjaolusid, tuleks ka MTÜ Tartu Üliõpilasküla hankijaks määratlemisel hinnata, kas ühingu ülesanded on tuletatud selle liikmeks olevate üksuste ülesannetest ning kas selle tegevust saaks pidada vabakonna hobitegevuseks. Selleks, et hinnata, kas täidetud on nn „kontrollikriteerium“, ehk kas MTÜ Tartu Üliõpilasküla juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad rohkem kui 50% ulatuses koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-des 1–4 nimetatud hankijad, tuleks hinnata ka seda, kas Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna SA ja TÜ Rektorite SA näol on tegemist RHS § 5 lg 2 p-des 1–4 nimetatud hankijatega. Lähtudes päringus toodud pigem üldise iseloomuga analüüsist tuleks MTÜ-l Tartu Üliõpilasküla eelpool nimetatud eelduste täidetust täiendavalt põhjalikult analüüsida. Lisaks ECLI:EU:C:1998:525, p 40. Vt ka EK C-567/15, UAB „LitSpecMet“ versus UAB Vilniaus lokomotyvų remonto depas, ECLI:EU:C:2017:736, p 40. 4 EK C-44/96, Mannesmann Anlagenbau Austria AG and Others v Strohal Rotationsdruck GesmbH, ECLI:EU:C:1998:4, p 25. 5 M. Steinicke in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf (ed.). EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018, pp 150-151. Vt ka Härginen, Vaske, Ginter. Eraõigusliku juriidilise isiku hankijana määratlemine. Juridica 4/2018, lk 235. 6 RKHKo 3-17-2718, p 16. 7 RKHKo 3-17-2718, p 16. 2 tuleks MTÜ-l Tartu Üliõpilasküla käsitleda analüüsis ka seda, mis on muutunud võrreldes ajaga, mil MTÜ Tartu Üliõpilasküla end hankijana määratles. Asjaolu, kuidas end määratleb mõni teine juriidiline isik, ei saa olla põhjuseks ega aluseks sellele, kas MTÜ Tartu Üliõpilasküla on hankija RHS § 5 lg 2 p 5 mõttes või mitte. Iga juriidiline isik vastutab õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eest ise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane osakonnajuhataja Triin Paljak 611 3267 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel