Teie 24.09.2021
Türi Vallavalitsus Meie 10.11.2021 nr 14-11/6656-5
[email protected]
Arvamus Türi valla üldplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõule ning
täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramine
Türi Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile Türi valla üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande
eelnõuga planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks.
Üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Türi Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 56.
Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on Türi valla territooriumil ruumilise arengu
põhimõtete kujundamine ning alade kasutus- ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste
aluseks olevad tingimused) määramine.
Tänase Türi valla arenguid suunavad kaks maakonnaplaneeringut. Järva maakonna
territooriumil kehtib Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329 kehtestatud
Järva maakonnaplaneering 2030+. Järva maakonnaga liitunud endisel Rapla maakonna Käru
valla territooriumil kehtib riigihalduse ministri 13.04.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/80
kehtestatud Rapla maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi koos nimetatud
maakonnaplaneering).
Tutvunud esitatud materjalidega, esitame omapoolse arvamuse üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõudele.
1. Üldised tähelepanekud
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja
üheselt mõistetav.
1.1 Palume kasutada läbivalt ühesuguseid mõisteid nii üldplaneeringu seletuskirjas kui ka
KSH aruandes. Segadust tekitab, millal kasutatud mõisted on samatähenduslikud ja millal
mitte. Näited: eramu/ühepereelamu/üksikelamu, juhtotstarve/juhtfunktsioon,
tuulikupark/tuulepark, vaatekoridor/vaatekoht, tugiala/tuumala, kompaktne
ala/tiheasustusala.
1.2 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 1.2 on toodud mitmed keskustega seotud mõisteid:
piirkondlik keskus, kohalik keskus, lähikeskus, tugi-toimepiirkonna keskus. Tegemist on
maakonnaplaneeringust tulenevate mõistetega, mida üldplaneeringu seletuskirja mõistete
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
peatükis selgitatud ei ole. Palume avada mõistetes sisu vastavalt maakonnaplaneeringus
toodule.
1.3 Üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku kestel oli võimalik kaardiinfoga tutvuda Türi
valla geoportaali kaardirakenduses, mis võimaldas planeeringu jooniseid vaadelda juhitavate
kaardikihtidena (vektorandmetena). Palume kaaluda kaardirakenduse kasutamise
võimaldamist avaliku väljapaneku toimumise ajal. Kaardirakendus võimaldab kasutajal
infokihte sisse või välja lülitada luues parema arusaamise planeeritust. Pdf jooniste puhul on
tegemist staatilise kaardipildiga, mis on väga inforohked ja ei võimalda kasutajal alati leida
vajalikku infot (näiteks kuidas potentsiaalse tuulepargi alad suhestuvad piirkonna
väärtustega).
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
Tulenevalt PlanS § 55 lõikest 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus.
Lähtumine maakonnaplaneeringust tagab üldplaneeringu, riiklikke huve väljendava
planeeringu ja strateegiliste dokumentide koostoimimise. Üldplaneeringu koostamisel viiakse
omavahel kooskõlla kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste
arengupõhimõtete ja suundumustega.
2.1 Planeering peab olema hästi loetav ja üheselt mõistetav ning moodustama ühtse terviku.
Üldplaneeringu heakskiitmisel on oluline, et materjalidest selguks üheselt mõistetavalt, kas
üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringut või üldplaneeringuga tehakse
ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning millises ulatuses.
Maakonnaplaneeringule vastavus ei tule üldplaneeringu seletuskirjas alati üheselt välja,
samuti esineb vastuolusid erinevates peatükkides toodu vahel. Näiteks üldplaneeringu
peatükkides 2.4 Linnalise asustusega alad ja tiheasustusalad ja 4.3 Väärtuslikud maastikud
vastuolu peatükkides 10. Ettepanek Järvamaa ja Rapla maakonnaplaneeringu 2030+
täpsustamiseks ja 11. Ettepanek Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks
tooduga.
Peatükis 2.4 on märgitud: Maakonnaplaneeringutes on linnalise asustusega aladeks
määratud Türi linn, Käru, Särevere, Väätsa ja Oisu alevik ning Kabala, Türi-Alliku ja
Reopalu küla. Täpsemalt on maakonnaplaneeringute täpsustamist käsitletud peatükis 10.
Samas selgub peatükist 10, et üldplaneeringuga on täpsustatud vaid Türi ja Väätsa linnalise
asustusega ala piire. Teiste linnalise asustusega alade osas tehakse peatükis 11
maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek, mida peatükis 2.4 ei ole kajastatud.
Peatükis 4.3 on toodud: Üldplaneeringuga on täpsustatud Piiumetsa, Kädva-Paluküla ja
Käru-Kullimaa väärtusliku maastiku piire. Täpsemalt on maakonnaplaneeringu täpsustamist
käsitletud peatükis 10. Teiste alade osas ei peetud vajalikuks piiride täpsustamist. Peatükis 11
tehakse maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek Kabala mõisa ja Türi linna väärtusliku
maastiku osas, kuid väärtuslikke maastikke käsitlevas peatükis muudatusettepanekut ei ole
kajastatud.
Üldplaneeringus maakonnaplaneeringu täpsustamise põhimõtted ja ettepanekud Järvamaa
maakonnaplaneeringu muutmiseks on kajastatud planeeringulahenduse peatükkides erineva
mahuga ja viisil. Näiteks on väärtusliku põllumajandusmaa osas maakonnaplaneeringu
täpsustamise põhimõtted selgitatud nii planeeringulahenduse kui ka maakonnaplaneeringust
tulenevaid teemavaldkondi täpsustavas peatükis, kuid rohevõrgustiku osas on täpsustamise
selgitused toodud ainult peatükis 10.
2
Järva maakonnaplaneeringus on maardlad kasutusotstarbe põhjal jagatud kolme
kategooriasse. Üldplaneering täpsustab nelja maardla osas kasutusotstarbe kategooriaid, kuid
maakonnaplaneeringut täpsustavas peatükis 10 kajastatud ei ole.
Rapla maakonnaplaneeringus on väärtusliku maastiku reservalana nimetatud Lungu küla.
KSH aruande peatükis 6.1.1.1 Väärtuslikud maastikud on märgitud: Üldplaneeringu
koostamisel tehtud analüüsi tulemusena ei otsustatud seda väärtuslikuks maastikuks määrata.
Üldplaneeringu planeeringulahenduses eespool nimetatu kajastamist ei leia ning puudub
põhjendus Lungu küla väärtusliku maastiku alade hulgast välja arvamise kohta.
Palume ühtlustada maakonnaplaneeringust tulenevate teemade käsitlus üldplaneeringus.
Üldplaneeringu seletuskirjas märkida, kas planeeringulahendus on vastavuses
maakonnaplaneeringuga, ehk kas üldplaneering muudab või täpsustab maakonnaplaneeringut
ja millises osas. Samuti lisada viited peatükkidesse 10 ja 11, vajadusel lisada viide
üldplaneeringu lisale, kus põhjendusi on avatud laiemalt. Soovitame eelistada olulise sisulise
põhjenduse kajastamist seletuskirjas, kus see on kõige kergemini leitav.
Palume KSH koosseisus esitada skeemid, mis kajastaksid rohelise võrgustiku ja väärtuslike
maastike osas tehtavaid täpsustusi.
2.2 Maakonnaplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade säilimise tagamiseks toodud
põhimõte: vältida päikesepaneeli parkide rajamist väärtuslikele põllumajandusmaadele.
Üldplaneeringu peatükis 1.2 Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted on ühe väärtusena
välja toodud, et Türi valla haritavad maad on väga kõrge mullaboniteediga, olles oluliselt
kõrgemad Eesti keskmisest. Üldplaneeringuga väärtustatakse ja säilitatakse piirkonna
terviklikke väärtuslikke põllumajandusmaid. Sellest tulenevalt on otstarbekas seada
tingimused väärtuslikule põllumajandusmaale päikeseparkide rajamiseks.
2.3 Üldplaneeringuga on määratud kolm potentsiaalset tuulepargi ala, millest tuulepargi ala C
jääb maakonnaplaneeringuga määratud riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale.
Tuulepargi alad A ja B jäävad maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale.
Üldplaneeringu peatükis 4.9 Rohevõrgustik on toodud, et üldplaneeringuga on Türi valla
territooriumil paikneva rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt
üldplaneeringu täpsusastmest. KSH aruande peatükis 6.1.2 Mõju rohevõrgustikule on
täpsemalt kirjeldatud maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku piiride korrigeerimist.
KSH peatükis 6.1.2 Mõju rohevõrgustikule on selgitatud täpsustamise põhimõtted:
rohevõrgustikku korrigeeriti selliselt, et selle struktuurid ei kattuks konfliktsete
maakasutustega nagu näiteks tiheasustusega alad ja muud intensiivse maakasutusega maa-
alad (tootmise maa-alad, äri maa-alad, segaotstarbega maa-alad, elamu maa-alad). KSH
aruande peatükkides 5 ja 6.1.2.1 on toodud: … välistati tuuleparkide rajamist riikliku
tähtsusega rohevõrgustiku tugialades ja koridorides ning … vaadeldavad potentsiaalsed
tuulepargialad ei jää riikliku tähtsusega rohevõrgustiku aladele….
Üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringuga määratud riikliku tähtsusega rohevõrgustiku
tugialast arvatud välja planeeritav tuulepargi ala C täies ulatuses. Riikliku tähtsusega tugialast
välja arvatud ala ei kattu konfliktse maakasutusega vaid on metsaala. Üldplaneeringu
rohevõrgustikku käsitlevas peatükis 4.9, alajaotuses Arendustegevus ja ehitamine punktis 10
on toodud tingimus: riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalal ei ole soovitatav algatada
üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.
Palume viia üldplaneering vastavusse KSH aruandes tooduga või selgitada, millistest
kaalutlustest lähtuvalt on osa riikliku tähtsusega tugialast üldplaneeringus asendatud
potentsiaalse tuulepargi alaga C. Üldplaneeringu seletuskirjas peab olema sisuline teave,
põhjendused ja kaalutlused, kuidas sellise tulemuseni jõuti.
3
2.4 Maakonnaplaneeringus on sätestatud põhimõte, et elektrituulikute rajamine väärtuslike
maastike aladele ei ole üldjuhul lubatud. Üldplaneeringuga kavandatud potentsiaalse
tuulepargi ala A jääb osaliselt Kädva-Paluküla väärtusliku maastiku alale. Üldplaneeringus on
seatud tingimus: tuulegeneraatorite rajamine väärtuslikule maastikule ei ole lubatud kohas,
kus need takistavad vaateid väärtuslikele maastikuelementidele või rikuvad traditsioonilist
maakasutust. Elektrituulikute väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik
visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või
simulatsioone. Üldplaneeringu lisas 8 on kirjeldatud Kädva-Paluküla väärtusliku maastiku
väärtused, millest planeeritava tuulepargi alale jääb 20. sajandi Metsari asundusküla, mis ei
ole küll säilinud, kuid mille maastikustruktuur looduses on jälgitav.
Palume veelkord kaaluda, kas tuulegeneraatorite püstitamiseks toodud tingimused on piisavad
tagamaks väärtuslike maastike väärtuste säilimist, vajadusel lisada maakonnaplaneeringus
toodud põhimõte tuulegeneraatorite püstitamise üldiste tingimuste juurde. Juhime tähelepanu
vastuolule KSH aruande ja üldplaneeringu lahenduse vahel. KSH aruande peatükis
6.1.1.1Väärtuslikud maastikud on toodud: Potentsiaalsete tuulikuparkide arendamise alade
valikul välistati võimalike arendusalade hulgast väärtuslikud maastikud, mistõttu negatiivne
mõju neile puudub.
2.5 PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneering teha põhjendatud ettepaneku
maakonnaplaneeringu muutmiseks. Rahandusministeerium kontrollib heakskiidu andmisel
PlanS § 90 lõike 3 punkti 1 kohaselt üldplaneeringu vastavust maakonnaplaneeringule.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 3 hindab Rahandusministeerium heakskiitmise raames,
kas nõustuda maakonnaplaneeringu muutmisega või mitte.
Türi valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11 tehakse maakonnaplaneeringu muutmise
ettepanek Kabala mõisa kohaliku tähtsusega ja Türi linna ja lähiümbruse maakondliku
tähtsusega maastiku väärtuslike maastike hulgast välja jätmise kohta.
Peame vajalikuks selgitada väärtuslike maastike määramise põhimõtteid. Väärtuslikud
maastikud on kõigis maakonnaplaneeringutes määratud ühtse metoodika alusel (Väärtuslike
maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas.
Keskkonnaministeerium 2001). Määramise aluseks on viit tüüpi väärtused: kultuurilis-
ajalooline, looduslik, esteetiline, identiteedi- ja puhkeväärtus (rekreatiivne ja
turismipotentsiaal) st, et väärtuslik maastik moodustub erinevatest väärtuste komponentidest
vaadeldud alal.
Maastike määramise eesmärkideks on kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja
maakasutusmustri ning muude ajaloo “jälgede” näol, maastikulise ja bioloogilise
mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel. Väärtuslike
maastike säilitamine ja nende olemasolu teadvustamine aitab ka tugevdada kohalikku
identiteeditunnet ning edendada turismi.
Väärtuste loetelu, millest lähtuti Järvamaa väärtuslike maastike määramisel, hindamise
põhimõtted ja maastike väärtuste kirjeldused on toodud maakonnaplaneeringu lisas 2
Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad.
Kultuurilis-ajaloolise väärtuse hindamisel lähtuti näiteks järgmisest:
- praeguse maastikumustri ja asustusstruktuuri sarnasus traditsioonilisega;
- kultuurimälestiste ja traditsiooniliste maastikuelementide rohkus ning olukord;
- traditsioonilise hoonestuse esinemine ja olukord;
- looduslike rohumaade rohkus ja hooldus;
- erinevatest ajalooperioodidest pärit elementide rohkus või iseloomulikkus;
4
- tänapäevaste maastikuelementide – uued või oluliselt ümberehitatud maanteed,
elektriliinid, tootmishooned jms) - vähesus või puudumine.
Tulenevalt ala väärtustest on jagatud Järvamaa väärtuslikud maastikud kolme klassi:
- I klassi alad – kõige väärtuslikumad, maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad;
- II klassi alad – väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad;
- III klassi alad – väärtuslikud, kohaliku tähtsusega alad;
Türi linna ja lähiümbruse väärtuslik maastik on maakonnaplaneeringus hinnatud maakondliku
tähtsusega maastikuks, kus on esindatud nii kultuurilis-ajaloolised, looduslikud, identiteedi-,
puhke- kui ka esteetilised väärtused. See tähendab, et alal on ümbritsevast suurem väärtus,
väärtused on selgelt kontsentreerunud ja paremini säilinud ja/või eksponeeritud.
Planeeringulahenduses ei ole selgitatud, mis on maastikus muutunud, millised
maakonnaplaneeringus aluseks võetud väärtustest on alal kadunud. Seetõttu leiame, et
otstarbekas on nimetatud alad jätta ühtseks maakonnaplaneeringus käsitletud Türi linna ja
lähiümbruse väärtusliku maastiku alaks.
Maakonnaplaneeringuga määratud kohaliku tähtsusega Kabala mõisa väärtusliku maastiku
ala kattub suures ulatuses riikliku kaitse all oleva Kabala mõisa kultuurimälestise alaga.
Maakonnaplaneeringus on ala väärtusteks nimetatud Kabala mõisaansambel koos
mõisapargiga. Kabala mõisa väärtusliku maastiku väärtuslike maastike hulgast välja jätmise
kohta on üldplaneeringu seletuskirjas põhjenduseks toodud:….sest kattus peaaegu täielikult
riikliku kaitse all oleva Kabala mõisa pargi kultuurimälestise alaga. Ala kaitse tagamiseks
piisab muinsuskaitsepiirangutest. Juhime tähelepanu, et Kabala mõisa park on ka
loodukaitsealune park. Üldplaneeringu seletuskirjast ja KSH aruande eelnõust ei selgu,
milliste väärtuste osas on ala väärtused kahanenud või kadunud. Juhul kui kohalik omavalitsus
soovib maakonnaplaneeringus määratud väärtuslikust maastikust loobuda, siis tuleb hinnata
väärtuste muutused, kasutades sama metoodikad kui väärtusliku maastiku määramisel, ja
nendest lähtuvalt põhjendada maakonnaplaneeringu muutmise vajadust.
3. Üldplaneeringu ja KSH sisu. Üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude hindamise
tulemustega
3.1 Üldplaneering peab sisaldama endas mõjude hindamise olulisi tulemusi ja vajadusel
seiremeetmeid. KSH aruanne ise on planeeringu lisa (PlanS § 3 lg 4). Pärast vastuvõtmist on
planeerimis-menetluses tegemist ainult üldplaneeringuga ja selle koostamisel on võetud
arvesse mõjude hindamise, sh KSH, tulemusi. Üldplaneeringu peatükis 1.1 on märgitud: KSH
tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses ning KSH aruanne on planeeringu juurde
kuuluv lahutamatu lisa.
Palume veelkord üle vaadata KSH aruandes planeeringulahendusele esitatud ettepanekud.
KSH aruandes on väga konkreetselt kirjas, millised tingimused tuleb üldplaneeringusse sisse
viia ja peatükis 7. Leevendavad meetmed ja seire vajadus on eraldi välja toodud
leevendusmeetmed, mida on vajalik üldplaneeringu koostamisel arvestada. Asjakohaste
mõjude hindamise tulemused on üks osa üldplaneeringu põhjendustest, seega peab vastav
teave jõudma planeeringusse koos arvestamise või mittearvestamise põhjendustega.
Mõned näited KSH aruandes toodud ettepanekutest, mis on jäänud üldplaneeringu seletuskirja
lisamata:
- Lk 90 …tagada, et kuivendamisega ei muudeta vääriselupaigas veerežiimi.
- Lk 87 Ennekõike on vajalik, et tuuleparkide detailsema planeeringulahenduse
väljatöötamisel arvestatakse rohevõrgustiku sidususega ning nähakse ette erinevad meetmed
selle tagamiseks.
5
- Lk 150 selleks, et potentsiaalse tuulepargi ala A arendamisel, ei kaasneks tuulikutest
tulenevate häiringutega ebasoodsaid mõjusid Kõnnumaa-Väätsa linnualale on vaja
suurendada linnuala ja tuulepargi vahelist puhverala vähemalt 900 meetrini.
3.2 Ettepanekud seletuskirja peatüki 5.2.2. Tuuleenergia kohta
3.2.1 Üldplaneeringuga nähakse ette kolm potentsiaalset tuulepargi ala, tegemist on olulise
ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimisega. Tuulikupargi ala arendamise kohta on märgitud:
Potentsiaalse tuulikupargi arendamise ala ei sea piiranguid arendustegevuseks sellel alal
muudel eesmärkidel. Kui maaomanik soovib sellel alal ehitada elamut või muud ehitist, siis
ei tulene ehitusala kattumisel tuulikupargi alaga tema jaoks takistusi, vaid vastupidi -
võimalik tuulikupargi arendaja peab arvestama siis juba rajatud elamuga (või muu ehitisega).
Arvestamise vajadus hakkab kehtima alates hetkest, kui kohalik omavalitsus on
projekteerimistingimused elamu või muu ehitise rajamiseks väljastanud.
Planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia. Tuulepargi alade ette nägemine
üldplaneeringuga seatud tingimustel ei taga õiguspärast ootust, et nendel aladel tuuleparkide
rajamiseks vajalike edasiste menetluste läbiviimine ka reaalselt võimalik oleks. Samale maa-
alale on ette nähtud kaks üksteist välistavat tegevust (tuulepargid ja elamud). Palume välja
tuua, milline on kohaliku omavalitsuse kaalutlusruum, millest lähtuvalt ta ühe või teise huvi
kasuks otsustab. Kahe vastanduva lahenduse sätestamine planeeringus raskendab olemuslikult
nii elamute, muude ehitiste kui ka tuuleparkide rajamist ning ei taga planeeringulahenduse
elluviidavust.
3.2.2 Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Kohalikule kogukonnale pakutavad
kompensatsioonimehhanismid lepitakse kokku arendaja ja kogukonna esindajate vahel.
Üldplaneeringuga ei saa kinnistu omanikule tekitada ootust ja arendajale kohustust, et igal
juhul midagi kompenseeritakse. Teeme ettepaneku asendada üldplaneeringus toodud sõnastus
järgnevalt: Kohalikule kogukonnale kompenseeritakse häiringud põhjendatud juhul ja
õigusaktide alusel (nt läbi kavandatava kohaliku kasu instrumendi).
3.2.3 Seletuskirjas on suure tuulegeneraatori püstitamiseks seatud tingimus: 4) suure
tuulegeneraatori minimaalne kaugus elamust on 5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti
kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter) aga mitte lähemal kui 1 000 m;
- ilma elamu omaniku kirjaliku nõusolekuta (detailplaneeringu etapis) ei ole lubatud elamule
lähemale suure tuulegeneraatori rajamine;
- ……..
- kui elamu ei ole kasutuses või on plaanis kasutusest välja jätta või elamu võetakse kasutusele
muul otstarbel (ka muu kasutus, millele kehtivad müra piirnormid), siis võib suure
tuulegeneraatori rajada elamu jaoks kehtestatud tingimusi arvestamata, kuid kindlasti on
selleks vajalik detailplaneeringu koostamise käigus maaomaniku kirjalik nõusolek;
Selgitame, et planeerimisseadus annab erinevad kooskõlastamise ja kaasamise alused, st
koostöö tegijad annavad planeeringule kooskõlastuse, kaasatavatel on võimalus esitada
arvamus. Maaomanik ja elamu omanik on planeerimisseaduse mõistes kaasatav ja arvamuse
andja. Seega on üldplaneeringuga seatud seadusest rangemad tingimused, mis saavad olla
siduvad eelkõige kohaliku omavalitsuse enda jaoks. Õigusaktidest sellise nõusoleku siduvust
otseselt ei tulene. Juhime tähelepanu, et näiteks ühe nõusoleku puudumisel võib
tuulegeneraatori rajamisest keeldumine osutuda ebaproportsionaalseks. Tuulegeneraatori
rajamisest keeldumisel peab omavalitsus suutma piisavalt põhjendada, et (näiteks) ühe isiku
kirjaliku nõusoleku puudumine on piisav selleks, et tuulegeneraatori rajamisest keelduda.
Riigikohus RKHKo nr 3-17-2013, p 20. on alles hiljuti selgitanud, et taastuvenergia tootmine
6
on oluline avalik huvi ning tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi
seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega.
3.2.4 Seletuskirjas on toodud ettepanekud kohalikule omavalitsusele laekuva
kompensatsiooni kasutamiseks tuuleparkide arendamisel. Juhime tähelepanu, et õigusakti,
mille alusel kompensatsiooni kasutamist suunata, ei ole vastu võetud. Teeme ettepaneku
kompensatsiooni suunamise põhimõtted, millest edaspidi võiks lähtuda (näiteks valdkonnad
kuhu kasu võiks suunata), sätestada üldplaneeringu elluviimise kavas, mis ei ole kehtestatav
dokument ning mida on võimalik vastavalt vajadusele uuendada.
4. Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine
Planeeringumaterjalidest nähtub, et Türi Vallavalitsus on esitanud üldplaneeringu ja KSH
aruande kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa-
ametile, Transpordiametile (01.01.2021 ühendatud Maanteeamet, Lennuamet, Veeteede
Amet), Muinsuskaitseametile, Päästeametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja
Toiduametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks võrguvaldajatele, Riigimetsa Majandamise
Keskusele, Riigi Kinnisvara AS-le, Põllumajandusuuringute Keskusele, Järvamaa
Arenduskeskusele, Türi valla mittetulundusühingutele, kohalikele kogukonna- ja
külaseltsidele, Türi valla ettevõtetele, puudutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Lisaks
on kaasatud asutused ja isikud, kes on selleks soovi avaldanud.
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest ja võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise
kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri
01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium
vajalikuks määrata Türi valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ja
kaasatavaid isikuid.
Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib
planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu
koostamisel.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos
üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja
arvamused.
Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Järva talitust kursis üldplaneeringu
menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Anne Karjus 715 5895
[email protected]
7