dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Türi valla üldplaneeringule ja KSH aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine

Rahandusministeerium · 10. november 2021
Viit
14-11/6656-5
Registreeritud
10. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Türi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Anne Karjus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Järva talitus)

Failid

  • 📎14-116656-5 10.11.2021 Väljaminev kiri.asice793 KB

Sisu (failidest)

Teie 24.09.2021 Türi Vallavalitsus Meie 10.11.2021 nr 14-11/6656-5 [email protected] Arvamus Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Türi Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile Türi valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks. Üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Türi Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 56. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on Türi valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning alade kasutus- ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused) määramine. Tänase Türi valla arenguid suunavad kaks maakonnaplaneeringut. Järva maakonna territooriumil kehtib Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329 kehtestatud Järva maakonnaplaneering 2030+. Järva maakonnaga liitunud endisel Rapla maakonna Käru valla territooriumil kehtib riigihalduse ministri 13.04.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/80 kehtestatud Rapla maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi koos nimetatud maakonnaplaneering). Tutvunud esitatud materjalidega, esitame omapoolse arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele. 1. Üldised tähelepanekud Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. 1.1 Palume kasutada läbivalt ühesuguseid mõisteid nii üldplaneeringu seletuskirjas kui ka KSH aruandes. Segadust tekitab, millal kasutatud mõisted on samatähenduslikud ja millal mitte. Näited: eramu/ühepereelamu/üksikelamu, juhtotstarve/juhtfunktsioon, tuulikupark/tuulepark, vaatekoridor/vaatekoht, tugiala/tuumala, kompaktne ala/tiheasustusala. 1.2 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 1.2 on toodud mitmed keskustega seotud mõisteid: piirkondlik keskus, kohalik keskus, lähikeskus, tugi-toimepiirkonna keskus. Tegemist on maakonnaplaneeringust tulenevate mõistetega, mida üldplaneeringu seletuskirja mõistete Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 peatükis selgitatud ei ole. Palume avada mõistetes sisu vastavalt maakonnaplaneeringus toodule. 1.3 Üldplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku kestel oli võimalik kaardiinfoga tutvuda Türi valla geoportaali kaardirakenduses, mis võimaldas planeeringu jooniseid vaadelda juhitavate kaardikihtidena (vektorandmetena). Palume kaaluda kaardirakenduse kasutamise võimaldamist avaliku väljapaneku toimumise ajal. Kaardirakendus võimaldab kasutajal infokihte sisse või välja lülitada luues parema arusaamise planeeritust. Pdf jooniste puhul on tegemist staatilise kaardipildiga, mis on väga inforohked ja ei võimalda kasutajal alati leida vajalikku infot (näiteks kuidas potentsiaalse tuulepargi alad suhestuvad piirkonna väärtustega). 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule Tulenevalt PlanS § 55 lõikest 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Lähtumine maakonnaplaneeringust tagab üldplaneeringu, riiklikke huve väljendava planeeringu ja strateegiliste dokumentide koostoimimise. Üldplaneeringu koostamisel viiakse omavahel kooskõlla kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste arengupõhimõtete ja suundumustega. 2.1 Planeering peab olema hästi loetav ja üheselt mõistetav ning moodustama ühtse terviku. Üldplaneeringu heakskiitmisel on oluline, et materjalidest selguks üheselt mõistetavalt, kas üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringut või üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning millises ulatuses. Maakonnaplaneeringule vastavus ei tule üldplaneeringu seletuskirjas alati üheselt välja, samuti esineb vastuolusid erinevates peatükkides toodu vahel. Näiteks üldplaneeringu peatükkides 2.4 Linnalise asustusega alad ja tiheasustusalad ja 4.3 Väärtuslikud maastikud vastuolu peatükkides 10. Ettepanek Järvamaa ja Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamiseks ja 11. Ettepanek Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks tooduga. Peatükis 2.4 on märgitud: Maakonnaplaneeringutes on linnalise asustusega aladeks määratud Türi linn, Käru, Särevere, Väätsa ja Oisu alevik ning Kabala, Türi-Alliku ja Reopalu küla. Täpsemalt on maakonnaplaneeringute täpsustamist käsitletud peatükis 10. Samas selgub peatükist 10, et üldplaneeringuga on täpsustatud vaid Türi ja Väätsa linnalise asustusega ala piire. Teiste linnalise asustusega alade osas tehakse peatükis 11 maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek, mida peatükis 2.4 ei ole kajastatud. Peatükis 4.3 on toodud: Üldplaneeringuga on täpsustatud Piiumetsa, Kädva-Paluküla ja Käru-Kullimaa väärtusliku maastiku piire. Täpsemalt on maakonnaplaneeringu täpsustamist käsitletud peatükis 10. Teiste alade osas ei peetud vajalikuks piiride täpsustamist. Peatükis 11 tehakse maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek Kabala mõisa ja Türi linna väärtusliku maastiku osas, kuid väärtuslikke maastikke käsitlevas peatükis muudatusettepanekut ei ole kajastatud. Üldplaneeringus maakonnaplaneeringu täpsustamise põhimõtted ja ettepanekud Järvamaa maakonnaplaneeringu muutmiseks on kajastatud planeeringulahenduse peatükkides erineva mahuga ja viisil. Näiteks on väärtusliku põllumajandusmaa osas maakonnaplaneeringu täpsustamise põhimõtted selgitatud nii planeeringulahenduse kui ka maakonnaplaneeringust tulenevaid teemavaldkondi täpsustavas peatükis, kuid rohevõrgustiku osas on täpsustamise selgitused toodud ainult peatükis 10. 2 Järva maakonnaplaneeringus on maardlad kasutusotstarbe põhjal jagatud kolme kategooriasse. Üldplaneering täpsustab nelja maardla osas kasutusotstarbe kategooriaid, kuid maakonnaplaneeringut täpsustavas peatükis 10 kajastatud ei ole. Rapla maakonnaplaneeringus on väärtusliku maastiku reservalana nimetatud Lungu küla. KSH aruande peatükis 6.1.1.1 Väärtuslikud maastikud on märgitud: Üldplaneeringu koostamisel tehtud analüüsi tulemusena ei otsustatud seda väärtuslikuks maastikuks määrata. Üldplaneeringu planeeringulahenduses eespool nimetatu kajastamist ei leia ning puudub põhjendus Lungu küla väärtusliku maastiku alade hulgast välja arvamise kohta. Palume ühtlustada maakonnaplaneeringust tulenevate teemade käsitlus üldplaneeringus. Üldplaneeringu seletuskirjas märkida, kas planeeringulahendus on vastavuses maakonnaplaneeringuga, ehk kas üldplaneering muudab või täpsustab maakonnaplaneeringut ja millises osas. Samuti lisada viited peatükkidesse 10 ja 11, vajadusel lisada viide üldplaneeringu lisale, kus põhjendusi on avatud laiemalt. Soovitame eelistada olulise sisulise põhjenduse kajastamist seletuskirjas, kus see on kõige kergemini leitav. Palume KSH koosseisus esitada skeemid, mis kajastaksid rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike osas tehtavaid täpsustusi. 2.2 Maakonnaplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade säilimise tagamiseks toodud põhimõte: vältida päikesepaneeli parkide rajamist väärtuslikele põllumajandusmaadele. Üldplaneeringu peatükis 1.2 Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted on ühe väärtusena välja toodud, et Türi valla haritavad maad on väga kõrge mullaboniteediga, olles oluliselt kõrgemad Eesti keskmisest. Üldplaneeringuga väärtustatakse ja säilitatakse piirkonna terviklikke väärtuslikke põllumajandusmaid. Sellest tulenevalt on otstarbekas seada tingimused väärtuslikule põllumajandusmaale päikeseparkide rajamiseks. 2.3 Üldplaneeringuga on määratud kolm potentsiaalset tuulepargi ala, millest tuulepargi ala C jääb maakonnaplaneeringuga määratud riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale. Tuulepargi alad A ja B jäävad maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale. Üldplaneeringu peatükis 4.9 Rohevõrgustik on toodud, et üldplaneeringuga on Türi valla territooriumil paikneva rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt üldplaneeringu täpsusastmest. KSH aruande peatükis 6.1.2 Mõju rohevõrgustikule on täpsemalt kirjeldatud maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku piiride korrigeerimist. KSH peatükis 6.1.2 Mõju rohevõrgustikule on selgitatud täpsustamise põhimõtted: rohevõrgustikku korrigeeriti selliselt, et selle struktuurid ei kattuks konfliktsete maakasutustega nagu näiteks tiheasustusega alad ja muud intensiivse maakasutusega maa- alad (tootmise maa-alad, äri maa-alad, segaotstarbega maa-alad, elamu maa-alad). KSH aruande peatükkides 5 ja 6.1.2.1 on toodud: … välistati tuuleparkide rajamist riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialades ja koridorides ning … vaadeldavad potentsiaalsed tuulepargialad ei jää riikliku tähtsusega rohevõrgustiku aladele…. Üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringuga määratud riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialast arvatud välja planeeritav tuulepargi ala C täies ulatuses. Riikliku tähtsusega tugialast välja arvatud ala ei kattu konfliktse maakasutusega vaid on metsaala. Üldplaneeringu rohevõrgustikku käsitlevas peatükis 4.9, alajaotuses Arendustegevus ja ehitamine punktis 10 on toodud tingimus: riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalal ei ole soovitatav algatada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Palume viia üldplaneering vastavusse KSH aruandes tooduga või selgitada, millistest kaalutlustest lähtuvalt on osa riikliku tähtsusega tugialast üldplaneeringus asendatud potentsiaalse tuulepargi alaga C. Üldplaneeringu seletuskirjas peab olema sisuline teave, põhjendused ja kaalutlused, kuidas sellise tulemuseni jõuti. 3 2.4 Maakonnaplaneeringus on sätestatud põhimõte, et elektrituulikute rajamine väärtuslike maastike aladele ei ole üldjuhul lubatud. Üldplaneeringuga kavandatud potentsiaalse tuulepargi ala A jääb osaliselt Kädva-Paluküla väärtusliku maastiku alale. Üldplaneeringus on seatud tingimus: tuulegeneraatorite rajamine väärtuslikule maastikule ei ole lubatud kohas, kus need takistavad vaateid väärtuslikele maastikuelementidele või rikuvad traditsioonilist maakasutust. Elektrituulikute väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või simulatsioone. Üldplaneeringu lisas 8 on kirjeldatud Kädva-Paluküla väärtusliku maastiku väärtused, millest planeeritava tuulepargi alale jääb 20. sajandi Metsari asundusküla, mis ei ole küll säilinud, kuid mille maastikustruktuur looduses on jälgitav. Palume veelkord kaaluda, kas tuulegeneraatorite püstitamiseks toodud tingimused on piisavad tagamaks väärtuslike maastike väärtuste säilimist, vajadusel lisada maakonnaplaneeringus toodud põhimõte tuulegeneraatorite püstitamise üldiste tingimuste juurde. Juhime tähelepanu vastuolule KSH aruande ja üldplaneeringu lahenduse vahel. KSH aruande peatükis 6.1.1.1Väärtuslikud maastikud on toodud: Potentsiaalsete tuulikuparkide arendamise alade valikul välistati võimalike arendusalade hulgast väärtuslikud maastikud, mistõttu negatiivne mõju neile puudub. 2.5 PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneering teha põhjendatud ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Rahandusministeerium kontrollib heakskiidu andmisel PlanS § 90 lõike 3 punkti 1 kohaselt üldplaneeringu vastavust maakonnaplaneeringule. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 3 hindab Rahandusministeerium heakskiitmise raames, kas nõustuda maakonnaplaneeringu muutmisega või mitte. Türi valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11 tehakse maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek Kabala mõisa kohaliku tähtsusega ja Türi linna ja lähiümbruse maakondliku tähtsusega maastiku väärtuslike maastike hulgast välja jätmise kohta. Peame vajalikuks selgitada väärtuslike maastike määramise põhimõtteid. Väärtuslikud maastikud on kõigis maakonnaplaneeringutes määratud ühtse metoodika alusel (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas. Keskkonnaministeerium 2001). Määramise aluseks on viit tüüpi väärtused: kultuurilis- ajalooline, looduslik, esteetiline, identiteedi- ja puhkeväärtus (rekreatiivne ja turismipotentsiaal) st, et väärtuslik maastik moodustub erinevatest väärtuste komponentidest vaadeldud alal. Maastike määramise eesmärkideks on kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo “jälgede” näol, maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel. Väärtuslike maastike säilitamine ja nende olemasolu teadvustamine aitab ka tugevdada kohalikku identiteeditunnet ning edendada turismi. Väärtuste loetelu, millest lähtuti Järvamaa väärtuslike maastike määramisel, hindamise põhimõtted ja maastike väärtuste kirjeldused on toodud maakonnaplaneeringu lisas 2 Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad. Kultuurilis-ajaloolise väärtuse hindamisel lähtuti näiteks järgmisest: - praeguse maastikumustri ja asustusstruktuuri sarnasus traditsioonilisega; - kultuurimälestiste ja traditsiooniliste maastikuelementide rohkus ning olukord; - traditsioonilise hoonestuse esinemine ja olukord; - looduslike rohumaade rohkus ja hooldus; - erinevatest ajalooperioodidest pärit elementide rohkus või iseloomulikkus; 4 - tänapäevaste maastikuelementide – uued või oluliselt ümberehitatud maanteed, elektriliinid, tootmishooned jms) - vähesus või puudumine. Tulenevalt ala väärtustest on jagatud Järvamaa väärtuslikud maastikud kolme klassi: - I klassi alad – kõige väärtuslikumad, maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad; - II klassi alad – väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad; - III klassi alad – väärtuslikud, kohaliku tähtsusega alad; Türi linna ja lähiümbruse väärtuslik maastik on maakonnaplaneeringus hinnatud maakondliku tähtsusega maastikuks, kus on esindatud nii kultuurilis-ajaloolised, looduslikud, identiteedi-, puhke- kui ka esteetilised väärtused. See tähendab, et alal on ümbritsevast suurem väärtus, väärtused on selgelt kontsentreerunud ja paremini säilinud ja/või eksponeeritud. Planeeringulahenduses ei ole selgitatud, mis on maastikus muutunud, millised maakonnaplaneeringus aluseks võetud väärtustest on alal kadunud. Seetõttu leiame, et otstarbekas on nimetatud alad jätta ühtseks maakonnaplaneeringus käsitletud Türi linna ja lähiümbruse väärtusliku maastiku alaks. Maakonnaplaneeringuga määratud kohaliku tähtsusega Kabala mõisa väärtusliku maastiku ala kattub suures ulatuses riikliku kaitse all oleva Kabala mõisa kultuurimälestise alaga. Maakonnaplaneeringus on ala väärtusteks nimetatud Kabala mõisaansambel koos mõisapargiga. Kabala mõisa väärtusliku maastiku väärtuslike maastike hulgast välja jätmise kohta on üldplaneeringu seletuskirjas põhjenduseks toodud:….sest kattus peaaegu täielikult riikliku kaitse all oleva Kabala mõisa pargi kultuurimälestise alaga. Ala kaitse tagamiseks piisab muinsuskaitsepiirangutest. Juhime tähelepanu, et Kabala mõisa park on ka loodukaitsealune park. Üldplaneeringu seletuskirjast ja KSH aruande eelnõust ei selgu, milliste väärtuste osas on ala väärtused kahanenud või kadunud. Juhul kui kohalik omavalitsus soovib maakonnaplaneeringus määratud väärtuslikust maastikust loobuda, siis tuleb hinnata väärtuste muutused, kasutades sama metoodikad kui väärtusliku maastiku määramisel, ja nendest lähtuvalt põhjendada maakonnaplaneeringu muutmise vajadust. 3. Üldplaneeringu ja KSH sisu. Üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude hindamise tulemustega 3.1 Üldplaneering peab sisaldama endas mõjude hindamise olulisi tulemusi ja vajadusel seiremeetmeid. KSH aruanne ise on planeeringu lisa (PlanS § 3 lg 4). Pärast vastuvõtmist on planeerimis-menetluses tegemist ainult üldplaneeringuga ja selle koostamisel on võetud arvesse mõjude hindamise, sh KSH, tulemusi. Üldplaneeringu peatükis 1.1 on märgitud: KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses ning KSH aruanne on planeeringu juurde kuuluv lahutamatu lisa. Palume veelkord üle vaadata KSH aruandes planeeringulahendusele esitatud ettepanekud. KSH aruandes on väga konkreetselt kirjas, millised tingimused tuleb üldplaneeringusse sisse viia ja peatükis 7. Leevendavad meetmed ja seire vajadus on eraldi välja toodud leevendusmeetmed, mida on vajalik üldplaneeringu koostamisel arvestada. Asjakohaste mõjude hindamise tulemused on üks osa üldplaneeringu põhjendustest, seega peab vastav teave jõudma planeeringusse koos arvestamise või mittearvestamise põhjendustega. Mõned näited KSH aruandes toodud ettepanekutest, mis on jäänud üldplaneeringu seletuskirja lisamata: - Lk 90 …tagada, et kuivendamisega ei muudeta vääriselupaigas veerežiimi. - Lk 87 Ennekõike on vajalik, et tuuleparkide detailsema planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatakse rohevõrgustiku sidususega ning nähakse ette erinevad meetmed selle tagamiseks. 5 - Lk 150 selleks, et potentsiaalse tuulepargi ala A arendamisel, ei kaasneks tuulikutest tulenevate häiringutega ebasoodsaid mõjusid Kõnnumaa-Väätsa linnualale on vaja suurendada linnuala ja tuulepargi vahelist puhverala vähemalt 900 meetrini. 3.2 Ettepanekud seletuskirja peatüki 5.2.2. Tuuleenergia kohta 3.2.1 Üldplaneeringuga nähakse ette kolm potentsiaalset tuulepargi ala, tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimisega. Tuulikupargi ala arendamise kohta on märgitud: Potentsiaalse tuulikupargi arendamise ala ei sea piiranguid arendustegevuseks sellel alal muudel eesmärkidel. Kui maaomanik soovib sellel alal ehitada elamut või muud ehitist, siis ei tulene ehitusala kattumisel tuulikupargi alaga tema jaoks takistusi, vaid vastupidi - võimalik tuulikupargi arendaja peab arvestama siis juba rajatud elamuga (või muu ehitisega). Arvestamise vajadus hakkab kehtima alates hetkest, kui kohalik omavalitsus on projekteerimistingimused elamu või muu ehitise rajamiseks väljastanud. Planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia. Tuulepargi alade ette nägemine üldplaneeringuga seatud tingimustel ei taga õiguspärast ootust, et nendel aladel tuuleparkide rajamiseks vajalike edasiste menetluste läbiviimine ka reaalselt võimalik oleks. Samale maa- alale on ette nähtud kaks üksteist välistavat tegevust (tuulepargid ja elamud). Palume välja tuua, milline on kohaliku omavalitsuse kaalutlusruum, millest lähtuvalt ta ühe või teise huvi kasuks otsustab. Kahe vastanduva lahenduse sätestamine planeeringus raskendab olemuslikult nii elamute, muude ehitiste kui ka tuuleparkide rajamist ning ei taga planeeringulahenduse elluviidavust. 3.2.2 Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Kohalikule kogukonnale pakutavad kompensatsioonimehhanismid lepitakse kokku arendaja ja kogukonna esindajate vahel. Üldplaneeringuga ei saa kinnistu omanikule tekitada ootust ja arendajale kohustust, et igal juhul midagi kompenseeritakse. Teeme ettepaneku asendada üldplaneeringus toodud sõnastus järgnevalt: Kohalikule kogukonnale kompenseeritakse häiringud põhjendatud juhul ja õigusaktide alusel (nt läbi kavandatava kohaliku kasu instrumendi). 3.2.3 Seletuskirjas on suure tuulegeneraatori püstitamiseks seatud tingimus: 4) suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus elamust on 5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter) aga mitte lähemal kui 1 000 m; - ilma elamu omaniku kirjaliku nõusolekuta (detailplaneeringu etapis) ei ole lubatud elamule lähemale suure tuulegeneraatori rajamine; - …….. - kui elamu ei ole kasutuses või on plaanis kasutusest välja jätta või elamu võetakse kasutusele muul otstarbel (ka muu kasutus, millele kehtivad müra piirnormid), siis võib suure tuulegeneraatori rajada elamu jaoks kehtestatud tingimusi arvestamata, kuid kindlasti on selleks vajalik detailplaneeringu koostamise käigus maaomaniku kirjalik nõusolek; Selgitame, et planeerimisseadus annab erinevad kooskõlastamise ja kaasamise alused, st koostöö tegijad annavad planeeringule kooskõlastuse, kaasatavatel on võimalus esitada arvamus. Maaomanik ja elamu omanik on planeerimisseaduse mõistes kaasatav ja arvamuse andja. Seega on üldplaneeringuga seatud seadusest rangemad tingimused, mis saavad olla siduvad eelkõige kohaliku omavalitsuse enda jaoks. Õigusaktidest sellise nõusoleku siduvust otseselt ei tulene. Juhime tähelepanu, et näiteks ühe nõusoleku puudumisel võib tuulegeneraatori rajamisest keeldumine osutuda ebaproportsionaalseks. Tuulegeneraatori rajamisest keeldumisel peab omavalitsus suutma piisavalt põhjendada, et (näiteks) ühe isiku kirjaliku nõusoleku puudumine on piisav selleks, et tuulegeneraatori rajamisest keelduda. Riigikohus RKHKo nr 3-17-2013, p 20. on alles hiljuti selgitanud, et taastuvenergia tootmine 6 on oluline avalik huvi ning tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. 3.2.4 Seletuskirjas on toodud ettepanekud kohalikule omavalitsusele laekuva kompensatsiooni kasutamiseks tuuleparkide arendamisel. Juhime tähelepanu, et õigusakti, mille alusel kompensatsiooni kasutamist suunata, ei ole vastu võetud. Teeme ettepaneku kompensatsiooni suunamise põhimõtted, millest edaspidi võiks lähtuda (näiteks valdkonnad kuhu kasu võiks suunata), sätestada üldplaneeringu elluviimise kavas, mis ei ole kehtestatav dokument ning mida on võimalik vastavalt vajadusele uuendada. 4. Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Planeeringumaterjalidest nähtub, et Türi Vallavalitsus on esitanud üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa- ametile, Transpordiametile (01.01.2021 ühendatud Maanteeamet, Lennuamet, Veeteede Amet), Muinsuskaitseametile, Päästeametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks võrguvaldajatele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Riigi Kinnisvara AS-le, Põllumajandusuuringute Keskusele, Järvamaa Arenduskeskusele, Türi valla mittetulundusühingutele, kohalikele kogukonna- ja külaseltsidele, Türi valla ettevõtetele, puudutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Lisaks on kaasatud asutused ja isikud, kes on selleks soovi avaldanud. Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest ja võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Türi valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ja kaasatavaid isikuid. Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisel. Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Järva talitust kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Anne Karjus 715 5895 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel