dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Rahandusministeerium · 10. november 2021
Viit
4-1/7864-1
Registreeritud
10. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4 RIIGI EELARVEPOLIITIKA KAVANDAMISE KOORDINEERIMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
4-1 Kirjavahetus riigi- ja kohalike omavalitsusasutustega eelarvestrateegia ja eelarve osas ning finantsplaanid ministeeriumide valitsemisalade kaupa (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-1/2021
Vastutaja
Kutt Kommel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
30. november 2021

Failid

  • 📎RK_21-02433-2.asice414 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 10.11.2021 nr 7-5.1/21-02433-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Rektorite Nõukogu pöördumise. Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, November 8, 2021 2:53 PM To: Riigikantselei <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Subject: Pöördumine kõrghariduse tegevustoetuse küsimuses Austatud ministrid Rektorite Nõukogu pöördub teie poole kõrghariduse tegevustoetuse küsimuses. Pöördumine on lisatud. Lugupidamisega Hanna Kanep Tegevsekretär Rektorite Nõukogu +372 5035403 [email protected] www.ern.ee Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Liina Kersna Haridus- ja Teadusminister Pöördumine 2022. aasta kõrghariduse tegevustoetuse küsimuses 08.11.2021 Austatud ministrid Pöördume teie poole kõrghariduse 2022. aasta eelarve küsimuses. Tunnustame väga valitsuse otsust pidada kinni teaduse rahastamistaseme kokkuleppest ning kinnitame, et sellega astutakse suur samm doktorant-nooremteadurite reformi õnnestumise suunas. See aitab leevendada uurimistoetuste tsüklilisust ning panustada paljude Eestile oluliste probleemide teaduspõhistesse lahendustesse. Otsus kasvatada kõrghariduse tegevustoestust 3.2% on kindlasti parem kui seisak või kärpimine, aga teiste sektorite palgatõusu kontekstis süvendab see kõrghariduse alarahastamise probleemi veelgi ning vähendab ligipääsu kõrgharidusele ja kitsendab õppimisvõimalusi. Ülikoolidesse on astumas covid kriisi ajal keskhariduse omandanud noored, kes vajavad rohkem õppejõudude tööd ja tugipersonali toetust. Kavandatud tegevustoetus seda ei võimalda. Palume valitsusel veel kord riigieelarve võimalused üle vaadata ja tõsta kõrghariduse tegevustoetust 2022. aastaks kokku 12 miljoni euro võrra. See summa ei muudaks oluliselt riigieelarvesse praegu arvestatud puudujääki, aga aitaks vältida mahajäämust üldhariduskoolide õpetajate palkadest. Selle summa eraldamisega täidaks riik ka kolm aastat tagasi ülikoolidega sõlmitud halduslepingutes antud lubadust (väljavõte ülikoolide halduslepingutest): „6.1. Ministeerium kohustub: 6.1.1. planeerima igal aastal riigieelarvesse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe ning teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalikud vahendid. Tegevustoetuse taotlemisel riigieelarvesse lähtutakse tarbijahinnaindeksist ja kõrgharidusega töötajate keskmise palga tõusust. Riigieelarvelise eraldise mittevastavuse korral alustatakse ülikoolide nõudmisel läbirääkimisi lepinguliste kohustuste mahu vähendamiseks vältimaks hariduse kvaliteedi langust. Ülikoolide täiendavad regionaalpoliitilised tegevused rahastatakse väljaspool tegevustoetust vastavate riiklike programmide kaudu;“ Kinnitame, et ülikoolid on oma halduslepingutest tulenevaid kohustusi võtnud väga tõsiselt. Aastate 2018- 2021 halduslepingute täitmise aruanded on Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud ning uute lepingute läbirääkimised käivad. Kõrghariduse tegevustoetuse mahust sõltub ka see, missuguseid eesmärke on realistlik järgnevaks neljaks aastaks seada. Kõrghariduse rahastamisprobleemi kohta on viimasel ajal viidatud, et õppejõudude palgamuresid saaks lahendada (1) teadusrahastuse kasvu arvelt (2) kõrghariduse tegevustoetusele planeeritud 5 miljoni lisanduva euroga ja (3) eraraha kaasamisega. Soovime selgitada, miks see nii ei ole. 1. Eestis rahastatakse kõrgharidusõpet ja teadustegevust erinevate instrumentidega. Kõikidel teaduse rahastamise instrumentidel on oma eesmärgid ja reeglid, mis ei võimalda nende suunamist õppetöö korraldamisse. Suurem osa teadusrahastusest on projektipõhine (uurimistoetused, tõukefondide projektid, ministeeriumide tellitud töö jm) ning iga rahastusinstrumendiga on seotud aruandlus kas tulemuste, raha kasutuse või mõlema kohta. Teadusesse suunatava rahaga saab seega ülikoolides tõsta akadeemiliste töötajate palkasid ainult selliselt, et õppetegevused asendatakse teadustegevustega. 2. Ühte osa teadusrahastusest –teaduse baasfinantseerimist – on ülikoolidel võimalik keskselt suunata, kuid ka see on eesmärgistatud teisiti ja on oluline katteallikas kuludele, mida projektide rahastus ei kata. See toetab TA strateegilisi arengueesmärke, vananeva teadusaparatuuri uuendamist, riigisiseste ja -väliste teadusprojektide kaasfinantseerimist, osati ka doktorantide toetamist jpm.1 Seejuures moodustab teaduse baasfinantseerimine vaid 2-9% ülikoolide eelarvest (163 tuhat eurot EMTAs ja 18 miljonit Tartu Ülikoolis, vt tabel kirja lisas) ning riigi rakenduskõrgkoolid ei saa seda üldse. Rakenduskõrgkoolidel puudub ligipääs ka uurimistoetuste instrumendile, mille osakaal ülikoolide tuludes on samuti väga erinev – 0% EMTAS ja 13% TÜs. 3. Väiksematele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele on kõrghariduse tegevustoetus seega kogu tegevuse seisukohalt määrava tähtsusega ning suuremate ülikoolide jaoks ainus riiklik instrument, millest saab terves ülikoolis tõsta palka õpetamise eest. Õpetajatele kavandatud 7.3% suurune palgakasv paneb ülikoolid väga suure palgasurve alla. Ülikoolides on 633 akadeemilist töötajat, kelle palk jääb alla 2022.a planeeritud õpetajate palga miinimumi (1412 eurot), neist 112 on doktorikraadiga. Kolmandik (33%) akadeemilistest töötajatest saab vähem palka kui üldhariduskoolide arvestuslik keskmine (1653 eurot)2. Ülikoolide lõikes on kõige halvemas seisus just õpetamise fookusega kõrgkoolid EKA ja EMTA, kus kokku on selliste akadeemiliste töötajate osakaal koguni 70%. 4. Ülikoolide palgasüsteem on üles ehitatud nii, et suurema vastutuse ja kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatel on kõrgem palk. Eri kvalifikatsiooni ja vastutusega ametikohtade palgavahed ei ole nii suured, et palka oleks võimalik tõsta ainult karjäärimudeli alumistel astmetel. Nii tekiks olukord, kus lektorite palk võrdsustuks vanemlektorite palgaga jne (vt lisatud joonis akadeemiliste töötajate põhipalga mediaanide kohta). 5. Elektri jt teiste hindade tõus kasvatab järgmisel aastal ka ülikoolide majandamiskulusid märkimisväärselt. Selle tõttu ei ole võimalik suunata lisaraha täies ulatuses palgavahenditesse. Tarbijahinnaindeks on 2020. a septembriga võrreldes kasvanud 6,6% aastas. Kinnitame siinkohal, et õppejõudude palgatõus on ülikoolide esimene prioriteet. 6. Praegu on ülikoolidel kõrgharidusseadusest ja halduslepingutest tulenevalt väga piiratud võimalused eraraha teenimiseks, sh on need võimalused ülikooliti ja valdkonniti erinevad. Ka siis, kui uued halduslepingud neid piiranguid leevendaksid või seadust muudetakse, võtab eraraha kasvatamine sektoris aega. Jätkuvalt konkureerivad ülikoolid täienduskoolitusturul ka tõukefondidest tasuta pakutavate koolitustega. Loodame, et toodud selgitused aitavad mõista, miks pika perspektiivi arutamise ajal on vaja täiendavalt investeerida ka praegu õppivate üliõpilaste kõrgharidusse. Oleme hea meelega valmis siin markeeritud punkte teile sobivas formaadis täiendavalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Kalm Rektorite Nõukogu esimees Hanna Kanep, Rektorite Nõukogu tegevsekretär, [email protected], +372 503 5403 1 Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus § 2; Haridus- ja Teadusministeerium 2 Siin ei sisaldu doktorant-nooremteadurid, kelle palk on praegu valdavalt samuti väiksem. Tabel 1. Riiklike kõrgharidusõppe ja teaduse põhiinstrumentide osakaal ülikoolide tuludes 2020. aastal Kõrghariduse Teaduse baas- Uurimistoetused Muu Tulud tegevustoetus ja finantseerimine taotletud ja kokku sihttoetused teenitud tulu Tartu Ülikool 28% 9% 11% 52% 100% Eesti Maaülikool 32% 8% 6% 54% 100% Tallinna 41% 8% 7% 44% 100% Tehnikaülikool Tallinna Ülikool 51% 7% 4% 37% 100% Eesti Kunstiakadeemia 60% 3% 2% 35% 100% Eesti Muusika- ja 70% 2% 0% 29% 100% Teatriakadeemia Kokku 36% 8% 8% 47% 100% Allikas: Ülikoolide majandusaasta aruanded 2020 Joonisel on toodud akadeemiliste töötajate põhipalkade mediaanid, mis võimaldavad näha palgataset, millest vähem teenivad pooled vastaval ametikohal töötavatest inimestest. Lisaks mediaanile saab Rektorite Nõukogu statistikaportaalis näha ka aritmeetilist keskmist, mille tõlgendamisel on oluline silmas pidada, et keskmist mõjutavad oluliselt töötajad, kellele makstakse Eestis palka rahvusvaheliste programmide tingimustel ja määras, nt ERA Chair professorid. Kõik RN palgaarvutused võtavad arvesse töötaja koormust, st et palgad on toodud täisaja arvestuses. Joonis 1. Akadeemiliste töötajate põhipalga mediaanid ametikohtade lõikes Allikas: RN palgastatistika
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel