Haridus- ja Teadusministeerium
Meie: 10.11.2021
nr 7-5.1/21-02433-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Rektorite Nõukogu pöördumise.
Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Monday, November 8, 2021 2:53 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]
Subject: Pöördumine kõrghariduse tegevustoetuse küsimuses
Austatud ministrid
Rektorite Nõukogu pöördub teie poole kõrghariduse tegevustoetuse küsimuses.
Pöördumine on lisatud.
Lugupidamisega
Hanna Kanep
Tegevsekretär
Rektorite Nõukogu
+372 5035403
[email protected]
www.ern.ee
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Liina Kersna
Haridus- ja Teadusminister
Pöördumine 2022. aasta kõrghariduse tegevustoetuse küsimuses
08.11.2021
Austatud ministrid
Pöördume teie poole kõrghariduse 2022. aasta eelarve küsimuses. Tunnustame väga valitsuse otsust
pidada kinni teaduse rahastamistaseme kokkuleppest ning kinnitame, et sellega astutakse suur samm
doktorant-nooremteadurite reformi õnnestumise suunas. See aitab leevendada uurimistoetuste
tsüklilisust ning panustada paljude Eestile oluliste probleemide teaduspõhistesse lahendustesse.
Otsus kasvatada kõrghariduse tegevustoestust 3.2% on kindlasti parem kui seisak või kärpimine, aga teiste
sektorite palgatõusu kontekstis süvendab see kõrghariduse alarahastamise probleemi veelgi ning
vähendab ligipääsu kõrgharidusele ja kitsendab õppimisvõimalusi. Ülikoolidesse on astumas covid kriisi
ajal keskhariduse omandanud noored, kes vajavad rohkem õppejõudude tööd ja tugipersonali toetust.
Kavandatud tegevustoetus seda ei võimalda.
Palume valitsusel veel kord riigieelarve võimalused üle vaadata ja tõsta kõrghariduse tegevustoetust
2022. aastaks kokku 12 miljoni euro võrra. See summa ei muudaks oluliselt riigieelarvesse praegu
arvestatud puudujääki, aga aitaks vältida mahajäämust üldhariduskoolide õpetajate palkadest. Selle
summa eraldamisega täidaks riik ka kolm aastat tagasi ülikoolidega sõlmitud halduslepingutes antud
lubadust (väljavõte ülikoolide halduslepingutest):
„6.1. Ministeerium kohustub:
6.1.1. planeerima igal aastal riigieelarvesse ülikoolile kõrgharidustaseme õppe ning teadus- ja
arendustegevuse läbiviimiseks vajalikud vahendid. Tegevustoetuse taotlemisel riigieelarvesse
lähtutakse tarbijahinnaindeksist ja kõrgharidusega töötajate keskmise palga tõusust.
Riigieelarvelise eraldise mittevastavuse korral alustatakse ülikoolide nõudmisel läbirääkimisi
lepinguliste kohustuste mahu vähendamiseks vältimaks hariduse kvaliteedi langust. Ülikoolide
täiendavad regionaalpoliitilised tegevused rahastatakse väljaspool tegevustoetust vastavate
riiklike programmide kaudu;“
Kinnitame, et ülikoolid on oma halduslepingutest tulenevaid kohustusi võtnud väga tõsiselt. Aastate 2018-
2021 halduslepingute täitmise aruanded on Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud ning uute
lepingute läbirääkimised käivad. Kõrghariduse tegevustoetuse mahust sõltub ka see, missuguseid
eesmärke on realistlik järgnevaks neljaks aastaks seada.
Kõrghariduse rahastamisprobleemi kohta on viimasel ajal viidatud, et õppejõudude palgamuresid saaks
lahendada (1) teadusrahastuse kasvu arvelt (2) kõrghariduse tegevustoetusele planeeritud 5 miljoni
lisanduva euroga ja (3) eraraha kaasamisega. Soovime selgitada, miks see nii ei ole.
1. Eestis rahastatakse kõrgharidusõpet ja teadustegevust erinevate instrumentidega. Kõikidel
teaduse rahastamise instrumentidel on oma eesmärgid ja reeglid, mis ei võimalda nende
suunamist õppetöö korraldamisse. Suurem osa teadusrahastusest on projektipõhine
(uurimistoetused, tõukefondide projektid, ministeeriumide tellitud töö jm) ning iga
rahastusinstrumendiga on seotud aruandlus kas tulemuste, raha kasutuse või mõlema kohta.
Teadusesse suunatava rahaga saab seega ülikoolides tõsta akadeemiliste töötajate palkasid ainult
selliselt, et õppetegevused asendatakse teadustegevustega.
2. Ühte osa teadusrahastusest –teaduse baasfinantseerimist – on ülikoolidel võimalik keskselt
suunata, kuid ka see on eesmärgistatud teisiti ja on oluline katteallikas kuludele, mida projektide
rahastus ei kata. See toetab TA strateegilisi arengueesmärke, vananeva teadusaparatuuri
uuendamist, riigisiseste ja -väliste teadusprojektide kaasfinantseerimist, osati ka doktorantide
toetamist jpm.1 Seejuures moodustab teaduse baasfinantseerimine vaid 2-9% ülikoolide eelarvest
(163 tuhat eurot EMTAs ja 18 miljonit Tartu Ülikoolis, vt tabel kirja lisas) ning riigi
rakenduskõrgkoolid ei saa seda üldse. Rakenduskõrgkoolidel puudub ligipääs ka uurimistoetuste
instrumendile, mille osakaal ülikoolide tuludes on samuti väga erinev – 0% EMTAS ja 13% TÜs.
3. Väiksematele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele on kõrghariduse tegevustoetus seega kogu
tegevuse seisukohalt määrava tähtsusega ning suuremate ülikoolide jaoks ainus riiklik instrument,
millest saab terves ülikoolis tõsta palka õpetamise eest. Õpetajatele kavandatud 7.3% suurune
palgakasv paneb ülikoolid väga suure palgasurve alla. Ülikoolides on 633 akadeemilist töötajat,
kelle palk jääb alla 2022.a planeeritud õpetajate palga miinimumi (1412 eurot), neist 112 on
doktorikraadiga. Kolmandik (33%) akadeemilistest töötajatest saab vähem palka kui
üldhariduskoolide arvestuslik keskmine (1653 eurot)2. Ülikoolide lõikes on kõige halvemas seisus
just õpetamise fookusega kõrgkoolid EKA ja EMTA, kus kokku on selliste akadeemiliste töötajate
osakaal koguni 70%.
4. Ülikoolide palgasüsteem on üles ehitatud nii, et suurema vastutuse ja kõrgema kvalifikatsiooniga
töötajatel on kõrgem palk. Eri kvalifikatsiooni ja vastutusega ametikohtade palgavahed ei ole nii
suured, et palka oleks võimalik tõsta ainult karjäärimudeli alumistel astmetel. Nii tekiks olukord,
kus lektorite palk võrdsustuks vanemlektorite palgaga jne (vt lisatud joonis akadeemiliste
töötajate põhipalga mediaanide kohta).
5. Elektri jt teiste hindade tõus kasvatab järgmisel aastal ka ülikoolide majandamiskulusid
märkimisväärselt. Selle tõttu ei ole võimalik suunata lisaraha täies ulatuses palgavahenditesse.
Tarbijahinnaindeks on 2020. a septembriga võrreldes kasvanud 6,6% aastas. Kinnitame siinkohal,
et õppejõudude palgatõus on ülikoolide esimene prioriteet.
6. Praegu on ülikoolidel kõrgharidusseadusest ja halduslepingutest tulenevalt väga piiratud
võimalused eraraha teenimiseks, sh on need võimalused ülikooliti ja valdkonniti erinevad. Ka siis,
kui uued halduslepingud neid piiranguid leevendaksid või seadust muudetakse, võtab eraraha
kasvatamine sektoris aega. Jätkuvalt konkureerivad ülikoolid täienduskoolitusturul ka
tõukefondidest tasuta pakutavate koolitustega.
Loodame, et toodud selgitused aitavad mõista, miks pika perspektiivi arutamise ajal on vaja täiendavalt
investeerida ka praegu õppivate üliõpilaste kõrgharidusse. Oleme hea meelega valmis siin markeeritud
punkte teile sobivas formaadis täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mart Kalm
Rektorite Nõukogu esimees
Hanna Kanep, Rektorite Nõukogu tegevsekretär,
[email protected], +372 503 5403
1
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus § 2; Haridus- ja Teadusministeerium
2
Siin ei sisaldu doktorant-nooremteadurid, kelle palk on praegu valdavalt samuti väiksem.
Tabel 1. Riiklike kõrgharidusõppe ja teaduse põhiinstrumentide osakaal ülikoolide tuludes 2020. aastal
Kõrghariduse Teaduse baas- Uurimistoetused Muu Tulud
tegevustoetus ja finantseerimine taotletud ja kokku
sihttoetused teenitud tulu
Tartu Ülikool 28% 9% 11% 52% 100%
Eesti Maaülikool 32% 8% 6% 54% 100%
Tallinna
41% 8% 7% 44% 100%
Tehnikaülikool
Tallinna Ülikool 51% 7% 4% 37% 100%
Eesti Kunstiakadeemia 60% 3% 2% 35% 100%
Eesti Muusika- ja
70% 2% 0% 29% 100%
Teatriakadeemia
Kokku 36% 8% 8% 47% 100%
Allikas: Ülikoolide majandusaasta aruanded 2020
Joonisel on toodud akadeemiliste töötajate põhipalkade mediaanid, mis võimaldavad näha palgataset,
millest vähem teenivad pooled vastaval ametikohal töötavatest inimestest. Lisaks mediaanile saab
Rektorite Nõukogu statistikaportaalis näha ka aritmeetilist keskmist, mille tõlgendamisel on oluline silmas
pidada, et keskmist mõjutavad oluliselt töötajad, kellele makstakse Eestis palka rahvusvaheliste
programmide tingimustel ja määras, nt ERA Chair professorid. Kõik RN palgaarvutused võtavad arvesse
töötaja koormust, st et palgad on toodud täisaja arvestuses.
Joonis 1. Akadeemiliste töötajate põhipalga mediaanid ametikohtade lõikes
Allikas: RN palgastatistika