Jarno Laur Teie 08.06.2021 nr 7-1/30-1
Tartu Vallavalitsus 16.08.2021 nr 7-1/35-1
[email protected] 28.09.2021 nr 7-1/41-1
Meie 02.07.2021 nr 6-3/20/12450-7
31.08.2021 nr 6-3/20/12450-9
08.11.2021 nr 6-3/21/15413-2
Vastuväidete esitamine Tartu valla
üldplaneeringule
Austatud Jarno Laur
Teavitasite Maa-ametit 29.09.2021 kirjaga nr 7-1/41-1, et Tartu Vallavolikogu on võtnud vastu
Tartu valla üldplaneeringu ja tunnistanud nõuetele vastavaks keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) aruande 23.09.2021 otsusega nr 59. Tartu valla üldplaneeringu avalik
väljapanek toimub ajavahemikul 25. oktoober 2021 – 25. november 2021. Üldplaneeringu
materjalidega oli võimalik tutvuda üldplaneeringu portaali kaudu veebiaadressil
https://hendrikson.ee/maps/Tartu-vald/. Maa-amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega,
märgib järgmist.
Maa-amet kooskõlastas Tartu valla üldplaneeringu lahenduse 31.08.2021 kirjaga nr 6-3/20/12450-
9 tingimusel, et planeeringu dokumente täpsustatakse vastavalt Maa-ameti 02.07.2021 kirjas nr 6-
3/20/12450-7 esitatud ja 31.08.2021 kirjas nr 6-3/20/12450-9 täiendavalt selgitatud märkustele.
Märgime, et haldusasja nr 3-3-1-1-10 lahendamisel on Riigikohus 15.04.2010 kohtumääruses
selgitanud, et tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev
haldusorgan ei nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud.
Erinevus kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan kirjeldab
lisaks heakskiidu mitteandmisele ka n-ö alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma
kooskõlastuse.
Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene ja majandustegevuse
ressursiga kaetus ei katkeks, palusime üldplaneeringu seletuskirjas mitte kirjeldada uute karjääride
avamise ja maardlate kasutuselevõtu lausalist keeldu kuni avatud karjäärides oleva varu täieliku
ammendumiseni. Soovitasime vajadusel üldplaneeringu seletuskirjas toodud keelu sõnastada
soovitusena. Selgitasime, et Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega selliselt, et seni kuni
lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt
vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate
kasutusse võtmine soovitav.
Avalikule väljapanekule suunatud üldplaneeringut ei ole vastavalt Maa-ameti selgitustele
korrigeeritud. Selgitame, et olukorras kus üldplaneeringus on sõnastatud tingimus, mis keelab uute
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
karjääride rajamise enne juba avatud karjäärides kaevandatava maavara täielikku ammendumist,
puudub üldplaneeringul Maa-ameti kooskõlastus.
Failis Tartu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine on toodud seisukoht Maa-ameti 31.08.2021 kirjale nr 6-
3/20/12450-9, milles märgite, et jääte oma varasema seisukoha juurde. Märgite järgmist (tsiteerin):
„Üldplaneering on valla ruumilist arengut suunav strateegiline dokument, mis kavandab ja suunab
arendustegevust pikas perspektiivis. Rõhutame, et üldplaneering ei keela ära uute karjääride
avamist ega halvenda maavarale juurdepääsu tulevikus, vaid määrab suunised
kaevandamistegevuse korraldamiseks ja uute karjääride avamiseks perspektiivis. Eeltoodust
tulenevalt loeme üldplaneeringu Maa-ameti poolt kooskõlastatuks, kuna vastuolu MaaPS § 14
puudub. Väide, et praeguses sõnastuses esitatud tingimus halvendab maavarale juurdepääsu osas
olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS 14, ei ole õige. Üldplaneering sätestab, et maapõue
seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara
kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Ning kirjeldab erisusi, kuna püsiva
iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav. See on valla seisukohast piisav tagamaks MaapS
§ 14 nõuetega arvestamine.“
Esmalt selgitame, et püsiva iseloomuga tegevus on võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS
kohane kooskõlastus või luba. Viidatud lauses pole korrektne kasutada sõna „põhimõtteliselt“,
kuna selle sõna kasutamise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt
lubatav). Tegelikkuses on tegu erandjuhtumiga, kui on saadud igakordse kaalutlusotsuse
tulemusena MaaPS alusel kooskõlastus või luba.
Tingimusega, mille kohaselt uute karjääride rajamine pole lubatud enne juba avatud karjäärides
kaevandatava maavara täielikku ammendumist, keelab üldplaneering sisuliselt kogu valla
territooriumil uue karjääri rajamise seniks, kuni viimane kui kuupmeeter maavaravaru on Tartu
valla piires hetkel olemas olevatest karjääridest kaevandatud, olenemata nende asukohast.
Juurdepääs maavaravarule on üldplaneeringu praeguse sõnastuse tõttu piiratud kuni viimase valla
piires oleva mäeeraldise täieliku ammendumiseni, eriti kriitiliseks muutub olukord, kui valdav osa
karjääridest hakkab lähenema ammendumisele. Lisaks, kui üldplaneeringu mõttekäiku järgida, siis
oletades, kui olemasolevad karjäärid täielikult ammenduvad, lõpuks üks uus karjäär avatakse, siis
kehtib tingimus jälle omakorda, niikaua kui see üks mäeeraldis on ammendunud. Seega
üldplaneering kehtestab, et kogu valla territooriumil kehtib korraga üks kaevandamisluba ja kui
selle taotluse menetlus kuidagi takerdub, siis vahepeal ei ole ühtegi karjääri. Selline
üldplaneeringust tulenev olukord takistab juurdepääsu maavarale.
Maa-amet jääb oma 02.07.2021 kirjas nr 6-3/20/12450-7 esitatud ja 31.08.2021 kirjas nr 6-
3/20/12450-9 ning käesolevas kirjas täiendavalt selgitatud seisukoha juurde, et lausaliselt ja ilma
igakordse kaalutlemiseta seatav nõue, et uute karjääride rajamine pole lubatud enne juba avatud
karjäärides kaevandatava maavara täielikku ammendumist, piirab oluliselt juurdepääsu
maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2.
Selgitame jätkuvalt, et uute karjääride rajamisega on vaja hakata tegelema juba enne olemasolevate
karjääride täielikku ammendumist. Uue karjääri avamine võtab enamasti mitu aastat, kuna
eelnevalt tuleb läbida loa taotlemise protsess ning peale seda viia läbi erinevad ettevalmistustööd
karjääri avamiseks, sh taimkatte ning maavara katvate pinnasekihtide eemaldamine. Loa
taotlemisega või ettevalmistustöödega ei ole võimalik oodata olemasolevate karjääride täieliku
ammendumiseni, kuna sellisel juhul katkeks ressursiga varustatus.
Lisaks selgitame, et olemasolevates karjäärides on arvel erineva kasutusalaga maavara, mida ei
ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada. Kvaliteetsemat ja kallimat materjali ei saa
asendada madalama kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta projektile. Madalama
kvaliteediga maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva kasutamise põhimõtteid
2
arvestades mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga materjaliga. Ühes karjääris võib korraga
leiduda nii ehituskruusa, ehitusliiva, täiteliiva kui täitekruusa, millede kõikide varud ammenduvad
üldjuhul erinevatel aegadel. Olukord, kus uut mäeeraldist ei ole võimalik rajada enne kõikide
olemasolevate mäeeraldiste täielikku ammendumist võib tekitada situatsiooni, kus avatud
karjäärides on piisavalt teatud kasutusalaga maavara (näiteks täiteliiva), ent puudub mõne teise
kasutusalaga maavara varu (nt ehitusliiv). Kuna ühe kasutusala ammendumine ei tähenda karjääri
ammendumist, puudub üldplaneeringus seatava tingimuse kohaselt võimalus ammendunud
kasutusalaga maavara kaevandamiseks, mis tähendab sisuliselt teatud kasutusalaga maavara
varustuskindluse katkemist, seniks kuni kõik valla territooriumil asuvad karjäärid (ülejäänud
kasutusalad) on ammendunud. Väga sageli pole mäetehniliselt võimalik rajada uut karjääri vaid
ühe kasutusalaga maavara kaevandamiseks, kuna erineva kvaliteediga kihid lasuvad põimunult või
üksteise all. Võimatu on kaevandada ühe kasutusalaga pinnakatte pudedaid maavarasid teise
kasutusalaga pinnakatte maavarade alt või vahelt. Karjääri avamise asemel pinnakatte maavara
allmaakaevanduse rajamine ei ole realistlik lahendus.
Tartu vald on pindalaliselt suur omavalitsus ning liiva-kruusa vedu ühest valla otsast teise teeb
materjali tuntavalt kallimaks. Uute karjääride avamine valla idaosas ei peaks sõltuma sellest, kas
valla lääneosas on mõni ammendamata mäeeraldis või mitte ja vastupidi. Vähese pakkumise
tingimustes on tõenäoline ka hinnatõus, mis toob kaasa teede hoolduseks kuluva summa
suurenemise või väheneva võimaluse remontida suurenenud transpordisurve alla sattunud teid. Ei
ole mõistlik oodata valla ühes ääres asuva karjääri täieliku ammendumiseni juhul, kui on soov
avada karjäär valla teises ääres, kus piirkonnas võib olla suurenenud vajadus maavara järele.
Näiteks ei ole üldplaneeringu sõnastuse kohaselt lubatud uue karjääri rajamine Lõhmuse (Laeva
II) kruusamaardlas isegi siis, kui mõnes Kobratu liivamaardla olemasolevas karjääris on
minimaalne kogus varu arvel (karjäär on ammendamata), luba veel kehtib, kuid loa omaja
kaevandamise kiirele lõpetamisele ei pühendu või näiteks ikka proovib, kuid ebaõnnestub hangetel
pakkujana. Ehitusmaavaradest valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal transpordikulu,
samuti on kaevandatud materjali transport pikkade vahemaade korral keskkonda saastav, suureneb
liiklustihedus ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad rasked veokid maanteid, mida on
seejärel vaja remontida.
Samale probleemkohale on tähelepanu juhtinud ka Keskkonnaamet oma kirjas 29.06.2021 nr 6-
5/21/13026-2. Oma vastuses Keskkonnaametile olete märkinud, et märkusega arvestatakse ning
planeeringu sõnastust korrigeeritakse. Keskkonnaameti tingimuslikus kooskõlastuses (27.08.2021
kiri nr 6-5/21/13026-4), märgitakse (tsiteerin): „Peatükis 5.18 tehtud parandust arvestades
vastusest 6.2 ei ole võimalik aru saada. Lõik kordub punktides 3 ja 4 ning punktis 4 on uute
karjääride avamine ikkagi keelav, mitte soovituslik. Palume veelkord tekst üle vaadata.“ Oma
vastuskirjas Keskkonnaameti 27.08.2021 kirjale tänate tähelepanu eest ja märgite, et ptk 5.18
punkti 3 korrigeeritakse, eemaldatakse 4ndas punktis sõnastatud tingimus. Märgime omalt poolt,
et peatüki 5.18 Mäetööstuse maa-ala (TM) punkti 4 ei ole eemaldatud, lisaks esineb sama
põhimõte seletuskirja muudes osades.
Märgime täiendavalt, et kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel on Riigikohtu põhiseaduslikkuse
järelevalve kolleegium 30.09.2009 kohtuotsuses selgitanud, et maavarade uurimise ja
kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus. Eesti Vabariigi
põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb
kasutada säästlikult. Ka maavarad on kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena
PS § 5 tähenduses ning on sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise
kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see
peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis.
Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu
nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandmisega
nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et
maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Kui
3
mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata,
kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus.
Selgitame täiendavalt, et maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning
vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse
saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lõike 2
punkti 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. MaaPS näeb sellistel juhtudel ette
võimaluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab loa andmiseks nõusoleku ainult juhul,
kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Kaevandamisloa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse
nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi
ilmselgelt puudub. Märgime, et loa andmine Vabariigi Valitsuse nõusolekul on väga erakordne
meede.
Eeltoodust lähtuvalt ei ole põhjendatud ja võimalik oodata uue karjääri avamisega varude täieliku
ammendumiseni kogu omavalitsuse territooriumil. Üldplaneeringu ja MaaPS vahelise vastuolu
eemaldamiseks on vajalik uute karjääride avamise piirang enne olemasolevates karjäärides oleva
maavaravaru täielikku ammendumist sõnastada soovitusena, mitte imperatiivselt. Maa-amet ei saa
anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei
tulene seadusest. Praegusel kujul üldplaneeringus sätestatud tingimus piirab olulisel määral
juurdepääsu maavaravarule.
Täiendavalt märgime, et Maa-amet on palunud esitada lõpplahenduse valmimisel Maa-ametile
lisaks kaardirakendusele ka planeeringulahenduse graafilised lisad pdf-plaanidena. Vastavalt
riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt on planeeringu vormistatavad
osad muuhulgas joonised, mis koosnevad esituskujudest ja digitaalsetest kihtidest.
Rahandusministeeriumi planeerimisseaduse lahtiseletajas ehk ajaveebis on selgitatud, et
esituskujud on digitaalsete kihtide kujundatud ja küljendatud versioonid, mida saab digitaalselt,
näiteks ka veebis esitleda (tavaliselt pdf kujul) ja vajadusel välja trükkida
(https://planeerimine.ee/kihtide-vormistamise-juhend/3-millised-peavad-olema-planeeringu-
joonised/).
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) menetluses olevas muudatuste eelnõus on jooniste
esituskujudele esitatud järgmised nõuded:
Planeeringu jooniste esituskujul märgitakse planeeringu nimetus, joonise nimetus,
mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja, planeerija ja
asjakohasel juhul planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmisega isiku nimi. Kui
planeeringu nimetuses ei ole toodud planeeringuala asukohta, märgitakse jooniste
esituskujul ka planeeringuala asukoht.
Planeeringu jooniste esituskujul märgitakse ning eristatakse planeeringulahenduse ja
alusandmete leppemärgid.
Planeeringu seletuskiri, jooniste esituskujud ja planeeringu juurde kuuluvad lisad
peavad olema avatavad vabavaralise tarkvara abil.
Selgitame, et planeering on dokument, mis peale kehtestamist seab paljudele isikutele
mitmesuguseid kohustusi teistele annab mitmesuguseid õigusi. Õiguste ja kohustuste üle tekib
erinevatel osapooltel sageli vaidlusi, mis teatud juhtudel võtavad ka kohtuvaidluse vormi.
Planeeringust tulenevaid tingimusi on sel juhul tarvis tõendina esitada kohtule, sellesse olukorda
võib sattuda ka kohalik omavalitsus, mitte ainult kooskõlastajad või eraisikud. Kaardirakenduse
kasutaja poolt valitud sisuga (soovi korral osalise sisuga) kaardirakenduse teemakaardi väljatrükk
ei asenda üldplaneeringu lõppversiooni fikseeritud dokumenti, mis on arhiivieeskirja nõuete
kohaselt arhiveeritav, hiljem mittemuudetav ja mille alusel on üheselt mõistetav, millise
lahendusega on kooskõlastajad nõustunud ja millise täieliku sisuga üldplaneering kehtestati.
4
Jätkuvalt palume Tartu Vallavalitsusel üldplaneeringu lõpliku lahenduse jooniste esituskujud
moodustada kujundatud ja küljendatud failidena, mis vastavad digitaalsete dokumentide
arhiveerimise nõuetele.
Palume viia üldplaneeringu seletuskirjas läbivalt sisse Maa-ameti poolt tingimusliku
kooskõlastuse juures nimetatud muudatus, mida oleme käesolevas kirjas täiendavalt selgitanud ja
põhjendanud. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Reet Roosalu
665 0670
[email protected]
5