dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuväidete esitamine Tartu valla üldplaneeringule

Rahandusministeerium · 9. november 2021
Viit
14-11/6751-2
Registreeritud
9. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Peep Männiksaar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎Vastuväidete esitamine Tartu valla üldplaneeringule.asice402 KB

Sisu (failidest)

Jarno Laur Teie 08.06.2021 nr 7-1/30-1 Tartu Vallavalitsus 16.08.2021 nr 7-1/35-1 [email protected] 28.09.2021 nr 7-1/41-1 Meie 02.07.2021 nr 6-3/20/12450-7 31.08.2021 nr 6-3/20/12450-9 08.11.2021 nr 6-3/21/15413-2 Vastuväidete esitamine Tartu valla üldplaneeringule Austatud Jarno Laur Teavitasite Maa-ametit 29.09.2021 kirjaga nr 7-1/41-1, et Tartu Vallavolikogu on võtnud vastu Tartu valla üldplaneeringu ja tunnistanud nõuetele vastavaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande 23.09.2021 otsusega nr 59. Tartu valla üldplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 25. oktoober 2021 – 25. november 2021. Üldplaneeringu materjalidega oli võimalik tutvuda üldplaneeringu portaali kaudu veebiaadressil https://hendrikson.ee/maps/Tartu-vald/. Maa-amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega, märgib järgmist. Maa-amet kooskõlastas Tartu valla üldplaneeringu lahenduse 31.08.2021 kirjaga nr 6-3/20/12450- 9 tingimusel, et planeeringu dokumente täpsustatakse vastavalt Maa-ameti 02.07.2021 kirjas nr 6- 3/20/12450-7 esitatud ja 31.08.2021 kirjas nr 6-3/20/12450-9 täiendavalt selgitatud märkustele. Märgime, et haldusasja nr 3-3-1-1-10 lahendamisel on Riigikohus 15.04.2010 kohtumääruses selgitanud, et tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev haldusorgan ei nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud. Erinevus kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan kirjeldab lisaks heakskiidu mitteandmisele ka n-ö alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma kooskõlastuse. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene ja majandustegevuse ressursiga kaetus ei katkeks, palusime üldplaneeringu seletuskirjas mitte kirjeldada uute karjääride avamise ja maardlate kasutuselevõtu lausalist keeldu kuni avatud karjäärides oleva varu täieliku ammendumiseni. Soovitasime vajadusel üldplaneeringu seletuskirjas toodud keelu sõnastada soovitusena. Selgitasime, et Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega selliselt, et seni kuni lubadega kaevandamiseks antud maavaravaru peetakse piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), ei ole uute karjääride avamine ja maardlate kasutusse võtmine soovitav. Avalikule väljapanekule suunatud üldplaneeringut ei ole vastavalt Maa-ameti selgitustele korrigeeritud. Selgitame, et olukorras kus üldplaneeringus on sõnastatud tingimus, mis keelab uute Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 karjääride rajamise enne juba avatud karjäärides kaevandatava maavara täielikku ammendumist, puudub üldplaneeringul Maa-ameti kooskõlastus. Failis Tartu valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine on toodud seisukoht Maa-ameti 31.08.2021 kirjale nr 6- 3/20/12450-9, milles märgite, et jääte oma varasema seisukoha juurde. Märgite järgmist (tsiteerin): „Üldplaneering on valla ruumilist arengut suunav strateegiline dokument, mis kavandab ja suunab arendustegevust pikas perspektiivis. Rõhutame, et üldplaneering ei keela ära uute karjääride avamist ega halvenda maavarale juurdepääsu tulevikus, vaid määrab suunised kaevandamistegevuse korraldamiseks ja uute karjääride avamiseks perspektiivis. Eeltoodust tulenevalt loeme üldplaneeringu Maa-ameti poolt kooskõlastatuks, kuna vastuolu MaaPS § 14 puudub. Väide, et praeguses sõnastuses esitatud tingimus halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on vastuolus MaaPS 14, ei ole õige. Üldplaneering sätestab, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Ning kirjeldab erisusi, kuna püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav. See on valla seisukohast piisav tagamaks MaapS § 14 nõuetega arvestamine.“ Esmalt selgitame, et püsiva iseloomuga tegevus on võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Viidatud lauses pole korrektne kasutada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna kasutamise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt lubatav). Tegelikkuses on tegu erandjuhtumiga, kui on saadud igakordse kaalutlusotsuse tulemusena MaaPS alusel kooskõlastus või luba. Tingimusega, mille kohaselt uute karjääride rajamine pole lubatud enne juba avatud karjäärides kaevandatava maavara täielikku ammendumist, keelab üldplaneering sisuliselt kogu valla territooriumil uue karjääri rajamise seniks, kuni viimane kui kuupmeeter maavaravaru on Tartu valla piires hetkel olemas olevatest karjääridest kaevandatud, olenemata nende asukohast. Juurdepääs maavaravarule on üldplaneeringu praeguse sõnastuse tõttu piiratud kuni viimase valla piires oleva mäeeraldise täieliku ammendumiseni, eriti kriitiliseks muutub olukord, kui valdav osa karjääridest hakkab lähenema ammendumisele. Lisaks, kui üldplaneeringu mõttekäiku järgida, siis oletades, kui olemasolevad karjäärid täielikult ammenduvad, lõpuks üks uus karjäär avatakse, siis kehtib tingimus jälle omakorda, niikaua kui see üks mäeeraldis on ammendunud. Seega üldplaneering kehtestab, et kogu valla territooriumil kehtib korraga üks kaevandamisluba ja kui selle taotluse menetlus kuidagi takerdub, siis vahepeal ei ole ühtegi karjääri. Selline üldplaneeringust tulenev olukord takistab juurdepääsu maavarale. Maa-amet jääb oma 02.07.2021 kirjas nr 6-3/20/12450-7 esitatud ja 31.08.2021 kirjas nr 6- 3/20/12450-9 ning käesolevas kirjas täiendavalt selgitatud seisukoha juurde, et lausaliselt ja ilma igakordse kaalutlemiseta seatav nõue, et uute karjääride rajamine pole lubatud enne juba avatud karjäärides kaevandatava maavara täielikku ammendumist, piirab oluliselt juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Selgitame jätkuvalt, et uute karjääride rajamisega on vaja hakata tegelema juba enne olemasolevate karjääride täielikku ammendumist. Uue karjääri avamine võtab enamasti mitu aastat, kuna eelnevalt tuleb läbida loa taotlemise protsess ning peale seda viia läbi erinevad ettevalmistustööd karjääri avamiseks, sh taimkatte ning maavara katvate pinnasekihtide eemaldamine. Loa taotlemisega või ettevalmistustöödega ei ole võimalik oodata olemasolevate karjääride täieliku ammendumiseni, kuna sellisel juhul katkeks ressursiga varustatus. Lisaks selgitame, et olemasolevates karjäärides on arvel erineva kasutusalaga maavara, mida ei ole üldjuhul võimalik või mõistlik omavahel asendada. Kvaliteetsemat ja kallimat materjali ei saa asendada madalama kvaliteediga materjaliga, kuna siis ehitus ei vasta projektile. Madalama kvaliteediga maavara ei ole majanduslikult ega maavara säästva kasutamise põhimõtteid 2 arvestades mõistlik asendada ülearu kõrge kvaliteediga materjaliga. Ühes karjääris võib korraga leiduda nii ehituskruusa, ehitusliiva, täiteliiva kui täitekruusa, millede kõikide varud ammenduvad üldjuhul erinevatel aegadel. Olukord, kus uut mäeeraldist ei ole võimalik rajada enne kõikide olemasolevate mäeeraldiste täielikku ammendumist võib tekitada situatsiooni, kus avatud karjäärides on piisavalt teatud kasutusalaga maavara (näiteks täiteliiva), ent puudub mõne teise kasutusalaga maavara varu (nt ehitusliiv). Kuna ühe kasutusala ammendumine ei tähenda karjääri ammendumist, puudub üldplaneeringus seatava tingimuse kohaselt võimalus ammendunud kasutusalaga maavara kaevandamiseks, mis tähendab sisuliselt teatud kasutusalaga maavara varustuskindluse katkemist, seniks kuni kõik valla territooriumil asuvad karjäärid (ülejäänud kasutusalad) on ammendunud. Väga sageli pole mäetehniliselt võimalik rajada uut karjääri vaid ühe kasutusalaga maavara kaevandamiseks, kuna erineva kvaliteediga kihid lasuvad põimunult või üksteise all. Võimatu on kaevandada ühe kasutusalaga pinnakatte pudedaid maavarasid teise kasutusalaga pinnakatte maavarade alt või vahelt. Karjääri avamise asemel pinnakatte maavara allmaakaevanduse rajamine ei ole realistlik lahendus. Tartu vald on pindalaliselt suur omavalitsus ning liiva-kruusa vedu ühest valla otsast teise teeb materjali tuntavalt kallimaks. Uute karjääride avamine valla idaosas ei peaks sõltuma sellest, kas valla lääneosas on mõni ammendamata mäeeraldis või mitte ja vastupidi. Vähese pakkumise tingimustes on tõenäoline ka hinnatõus, mis toob kaasa teede hoolduseks kuluva summa suurenemise või väheneva võimaluse remontida suurenenud transpordisurve alla sattunud teid. Ei ole mõistlik oodata valla ühes ääres asuva karjääri täieliku ammendumiseni juhul, kui on soov avada karjäär valla teises ääres, kus piirkonnas võib olla suurenenud vajadus maavara järele. Näiteks ei ole üldplaneeringu sõnastuse kohaselt lubatud uue karjääri rajamine Lõhmuse (Laeva II) kruusamaardlas isegi siis, kui mõnes Kobratu liivamaardla olemasolevas karjääris on minimaalne kogus varu arvel (karjäär on ammendamata), luba veel kehtib, kuid loa omaja kaevandamise kiirele lõpetamisele ei pühendu või näiteks ikka proovib, kuid ebaõnnestub hangetel pakkujana. Ehitusmaavaradest valmistatavate toodete hinnas on olulisel kohal transpordikulu, samuti on kaevandatud materjali transport pikkade vahemaade korral keskkonda saastav, suureneb liiklustihedus ja tõuseb mürafoon, kõigele lisaks kulutavad rasked veokid maanteid, mida on seejärel vaja remontida. Samale probleemkohale on tähelepanu juhtinud ka Keskkonnaamet oma kirjas 29.06.2021 nr 6- 5/21/13026-2. Oma vastuses Keskkonnaametile olete märkinud, et märkusega arvestatakse ning planeeringu sõnastust korrigeeritakse. Keskkonnaameti tingimuslikus kooskõlastuses (27.08.2021 kiri nr 6-5/21/13026-4), märgitakse (tsiteerin): „Peatükis 5.18 tehtud parandust arvestades vastusest 6.2 ei ole võimalik aru saada. Lõik kordub punktides 3 ja 4 ning punktis 4 on uute karjääride avamine ikkagi keelav, mitte soovituslik. Palume veelkord tekst üle vaadata.“ Oma vastuskirjas Keskkonnaameti 27.08.2021 kirjale tänate tähelepanu eest ja märgite, et ptk 5.18 punkti 3 korrigeeritakse, eemaldatakse 4ndas punktis sõnastatud tingimus. Märgime omalt poolt, et peatüki 5.18 Mäetööstuse maa-ala (TM) punkti 4 ei ole eemaldatud, lisaks esineb sama põhimõte seletuskirja muudes osades. Märgime täiendavalt, et kohtuasja nr 3-4-1-9-09 lahendamisel on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 30.09.2009 kohtuotsuses selgitanud, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ka maavarad on kahtlemata mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena PS § 5 tähenduses ning on sellistena osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandmisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Kui 3 mingi küsimus on põhiseadusest tulenevalt riigielu küsimus, siis ei ole kolleegiumil alust hinnata, kas see võiks oma sisu poolest olla kohaliku elu küsimus. Selgitame täiendavalt, et maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest muuhulgas juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. MaaPS näeb sellistel juhtudel ette võimaluse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, kes annab loa andmiseks nõusoleku ainult juhul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Kaevandamisloa andja võib keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. Märgime, et loa andmine Vabariigi Valitsuse nõusolekul on väga erakordne meede. Eeltoodust lähtuvalt ei ole põhjendatud ja võimalik oodata uue karjääri avamisega varude täieliku ammendumiseni kogu omavalitsuse territooriumil. Üldplaneeringu ja MaaPS vahelise vastuolu eemaldamiseks on vajalik uute karjääride avamise piirang enne olemasolevates karjäärides oleva maavaravaru täielikku ammendumist sõnastada soovitusena, mitte imperatiivselt. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kehtestatakse kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene seadusest. Praegusel kujul üldplaneeringus sätestatud tingimus piirab olulisel määral juurdepääsu maavaravarule. Täiendavalt märgime, et Maa-amet on palunud esitada lõpplahenduse valmimisel Maa-ametile lisaks kaardirakendusele ka planeeringulahenduse graafilised lisad pdf-plaanidena. Vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt on planeeringu vormistatavad osad muuhulgas joonised, mis koosnevad esituskujudest ja digitaalsetest kihtidest. Rahandusministeeriumi planeerimisseaduse lahtiseletajas ehk ajaveebis on selgitatud, et esituskujud on digitaalsete kihtide kujundatud ja küljendatud versioonid, mida saab digitaalselt, näiteks ka veebis esitleda (tavaliselt pdf kujul) ja vajadusel välja trükkida (https://planeerimine.ee/kihtide-vormistamise-juhend/3-millised-peavad-olema-planeeringu- joonised/). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) menetluses olevas muudatuste eelnõus on jooniste esituskujudele esitatud järgmised nõuded:  Planeeringu jooniste esituskujul märgitakse planeeringu nimetus, joonise nimetus, mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja, planeerija ja asjakohasel juhul planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmisega isiku nimi. Kui planeeringu nimetuses ei ole toodud planeeringuala asukohta, märgitakse jooniste esituskujul ka planeeringuala asukoht.  Planeeringu jooniste esituskujul märgitakse ning eristatakse planeeringulahenduse ja alusandmete leppemärgid.  Planeeringu seletuskiri, jooniste esituskujud ja planeeringu juurde kuuluvad lisad peavad olema avatavad vabavaralise tarkvara abil. Selgitame, et planeering on dokument, mis peale kehtestamist seab paljudele isikutele mitmesuguseid kohustusi teistele annab mitmesuguseid õigusi. Õiguste ja kohustuste üle tekib erinevatel osapooltel sageli vaidlusi, mis teatud juhtudel võtavad ka kohtuvaidluse vormi. Planeeringust tulenevaid tingimusi on sel juhul tarvis tõendina esitada kohtule, sellesse olukorda võib sattuda ka kohalik omavalitsus, mitte ainult kooskõlastajad või eraisikud. Kaardirakenduse kasutaja poolt valitud sisuga (soovi korral osalise sisuga) kaardirakenduse teemakaardi väljatrükk ei asenda üldplaneeringu lõppversiooni fikseeritud dokumenti, mis on arhiivieeskirja nõuete kohaselt arhiveeritav, hiljem mittemuudetav ja mille alusel on üheselt mõistetav, millise lahendusega on kooskõlastajad nõustunud ja millise täieliku sisuga üldplaneering kehtestati. 4 Jätkuvalt palume Tartu Vallavalitsusel üldplaneeringu lõpliku lahenduse jooniste esituskujud moodustada kujundatud ja küljendatud failidena, mis vastavad digitaalsete dokumentide arhiveerimise nõuetele. Palume viia üldplaneeringu seletuskirjas läbivalt sisse Maa-ameti poolt tingimusliku kooskõlastuse juures nimetatud muudatus, mida oleme käesolevas kirjas täiendavalt selgitanud ja põhjendanud. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium Reet Roosalu 665 0670 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →