dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ...

Rahandusministeerium · 12. november 2021
Viit
14-11/6998-2
Registreeritud
12. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Ida-Viru talitus)

Failid

  • 📎MEM_Narva_Joesuu_linna_UPL_av_valjapanek_nov2021.asice299 KB

Sisu (failidest)

Narva-Jõesuu Linnavalitsus Teie: 06.10.2021 nr 7-1.1/10 Meie: 11.11.2021 nr 4.1-5/1853-1 Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine Narva-Jõesuu Linnavalitsus teavitas Maaeluministeeriumi planeerimisseaduse § 82 lõike 4 kohaselt Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja palus esitada arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid. Täname, et olete meid üldplaneeringu koostamisse kaasanud. Nõustume üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõus toodud üldiste põhimõtetega. Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esitame oma seisukohad kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) toodud põhimõtetega. Märgime siinjuures, et seaduse eelnõu menetlus Riigikogus on pooleli ning selle tulemused ei ole teada. Oleme arvamusel, et koostatavas üldplaneeringus ja selle elluviimisel tuleks vältida võimalikke vastuolusid seadusest tulenevate normidega, soovitades väärtuslike põllumajandusmaade määramisel ja kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel lähtuda seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetest. Meie tähelepanekud: 1) Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on muu hulgas märgitud, et tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone maid ning põllumajanduslikke tootmismaid. Seletuskirja jaotises 2.5 „Hajaasustus“ on märgitud järgmist: „Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid vastavalt ette nähtud tingimustele (ptk 2.6) ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-9). Kui järgitud on kõiki tingimusi, siis ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud on peatükkides 2.6 ning 3-9 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga, siis toimub arendustegevus ehitusseadustiku alusel“. KSH aruande eelnõu lk-l 21 on kinnitatud, et üldplaneeringu lahenduses on perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid kavandatud vaid tiheasustusaladele, välja arvatud kaks erandit (Perjatsi küla Elina maaüksus ja Riigiküla kalmistu laiendusega seotud maaüksus). Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Käsitledes eelnimetatud nõudeid kogumis, oleme arvamusel, et seletuskirja jaotistes 2.6.11 ja 2.5 toodud tingimuste ning KSH aruande lk-l 21 märgitud kinnitus ei ole omavahel arusaadavas kooskõlas. Esmalt ei ole üheselt mõistetav põllumajandusliku tootmismaa tähendus. Kui põllumajandusliku tootmismaa all on mõeldud maatulundusmaa sihtotstarbega haritavaid maid ja looduslikke rohumaid või mõlemaid maid, siis ei ole nimetatu kooskõlas seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustega ning KSH aruande lk-l 21 märgituga. Teiseks on seletuskirja jaotises 2.5 märgitud, et hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid …jne. Planeerimisseaduse § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve. See tähendab, et maakasutuse juhtotstarbed tuleb määrata üksnes üldplaneeringuga ning erinevaid uusi juhtotstarbeid, nagu on märgitud seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustes, määrata ei saa. Oleme seisukohal, et maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on oluline mõju ning sellest tulenevalt peavad olema üldplaneeringu tingimused ja nõuded kõikidele isikutele ka aastaid pärast üldplaneeringu kehtestamist arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Palume korrigeerida ja täpsustada seletuskirja nii, et maakasutuse juhtotstarvete osas oleks tagatud üheselt mõistetavus ja selgus. Lisaks osundame Maaeluministeeriumi seisukohale, et üldplaneeringuga tuleks määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. Seaduse eelnõu § 3 punktiga 3 kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Oleme arvamusel, et see annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile suurema kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud. 2) Seletuskirja jaotises 4.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud väärtusliku põllumajandusmaa kasutuse ja arendamise tingimused ning märgitud, et väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastatud kaardikiht ja maakonnaplaneering, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus vaadeldakse väärtuslikke põllumajandusmaid, mille pindala algab viiest hektarist. Samas jaotises on kinnitatud, et koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja kasutamistingimusi reguleeriv seaduseelnõu, millest tuleb peale seaduse kehtima hakkamist planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda. Nimetatud jaotises 4.1 toodud tingimuste kohaselt tuleks maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel; väljaspool kompaktse asustusega alasid asuvate maa-alade kruntimisel ning hoonestamisel on prioriteediks terviklike põllumassiivide säilitamine ning lubatud on üksiku elamu rajamine, eelistades selleks vanu talukohti. Hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel põllumajandusmaadel. Lisaks on seletuskirja jaotises 5.2.3.1 „Tuuleenergia“ toodud nõue, et vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist väärtuslikel põllumajandusmaadel, ning jaotises 5.2.3.2 „Päikeseenergia“ toodu kohaselt ei ole üldjuhul ka päikeseparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale lubatud. Maaeluministeerium osundab üldplaneeringu koostajate tähelepanu järgmistele asjaoludele: - seletuskirja jaotises 4.1 on toodud tingimus, mille kohaselt ei ole lubatud väärtuslikul põllumajandusmaal detailplaneeringu algatamine. See tähendab, et nimetatud keeld hõlmab seletuskirja jaotises 2.2 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja 2 (4) juhud“ toodud juhtude välistamist ehk väärtuslikule põllumajandusmaale on igasugune ehitamine, välja arvatud üksiku elamu rajamine, keelatud. Selline kinnitus on toodud ka KSH aruande eelnõu jaotises 4.1.1.2 „Üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele“. KSH hindaja on seisukohal, et üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on positiivne, kuna see seab väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutuse ja arendamise tingimused eesmärgiga tagada nende säilitamine võimalikult suures ulatuses ning nende kasutamine sihipäraselt vaid põllumajanduslikuks tegevuseks. Näiteks on üldplaneeringuga lubatud väärtuslikule põllumaale ehitada vaid üksik elamu ja seda tingimusel, et on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine. Samuti on välja toodud, et hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel põllumajandusmaadel. Maaeluministeerium toetab KSH hindaja järeldusi. Siinjuures aga soovitame üldplaneeringu koostajatel kaaluda seletuskirja jaotises 4.1 toodud ehitamist keelava tingimuse selgemat ja täpsemat sõnastamist. Meie hinnangul on isikutele arusaadavam, kui üldplaneeringu seletuskirjas seatakse otsene ehitamist keelav tingimus, hoidudes kaudse- või topeltkeelu (ehitamise keeld läbi detailplaneeringu algatamise keelu) seadmisest. - seletuskirja jaotises 4.1 toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused sedastavad üldise ehituskeelu (v.a üksikelamute ehitamise võimalus), kuid sõnastamata on väärtusliku põllumajandusmaa mõiste. Leiame, et viide, et peale seaduse kehtima hakkamist tuleb planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda seadusest, on ebapiisav sellise olukorra ajal või juhul, kui üldplaneering on kehtestatud, kuid vastavat seadust mitte. Tulenevalt sellest palume lisada seletuskirja jaotisesse 4.1 seaduse eelnõu §-ga 355 kooskõlas olev väärtusliku põllumajandusmaa definitsioon. - seaduse eelnõu §-s 368 ja §-s 359 on toodud regulatsioonid väärtusliku põllumajandusmaa metsastamise ja maastikuelemendi rajamise kohta. Seletuskirja jaotises 4.1 ei ole nimetatud küsimusi käsitletud. 3) Maaeluministeerium analüüsis Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga määratavate väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemit Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive, seal hulgas eelduslikult väärtuslikke põllumajandusmaid, kajastava kaardikihi andmetega. Meie poolt tehtud analüüsi tulemusena selgus, et Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi (2017. a seisuga) alusel peaks olema kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil väärtuslikke põllumajandusmaid u 1000 hektarit. Üldplaneeringuga kavandatakse määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks rohkem kui 1400 hektari ulatuses põllumajandusmaa massiive ehk u 400 hektari võrra eeldatust rohkem. See tähendab, et üldplaneeringuga kavandatakse määrata väärtuslikeks ka neid põllumajandusmaid, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet väiksem kui Ida-Viru maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet (38 hindepunkti). Samas näitab analüüs, et üldplaneeringuga kavandatakse rohkem kui 300 hektari ulatuses väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata massiive, mille boniteet on 38 hindepunkti ja rohkem (sh on 156 hektari ulatuses massiive suurusega alla viie hektari). Üldplaneeringu maakasutuse kaardilt nähtub, et väärtuslikest põllumajandusmaadest on välja arvatud kaks suurt, üle 30 hektari suurust massiivi (Vaivara külas ja Olgina külas), kuhu on kavandatud elamumaad. KSH aruande eelnõus ei ole väärtuslike põllumajandusmaade hõlmamisega seotud mõjusid analüüsitud ja hinnatud. Maaeluministeerium ei ole sellisele väärtuslike põllumajandusmaade määramise meetodile vastu, kuid kindluse mõttes palume KSH hindajal hinnata suuremate põllumajandusmaa massiivide, mille boniteet on vähemalt 38 hindepunkti, väärtuslike 3 (4) põllumajandusmaade hulgast väljaarvamisega seotud mõjusid ja kaaluda võimalikke alternatiive. 4) Nii seletuskirja kui ka KSH aruande eelnõus on kasutatud termineid „väärtuslik põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 7 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas ka väärtuslik põllumaa. Seetõttu tuleks üldplaneeringus üheselt mõistetavuse tagamiseks kasutada väärtusliku põllumajandusmaa kohta üksnes väärtusliku põllumajandusmaa mõistet. Palume selles osas dokumente korrigeerida. Maaeluministeerium tänab ja tunnustab üldplaneeringu koostajaid hea koostöö eest ja kinnitab, et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Teadmiseks: Rahandusministeerium Helve Hunt 625 6511 [email protected] Hannes Puu 625 6241 [email protected] 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel