Narva-Jõesuu Linnavalitsus Teie: 06.10.2021 nr 7-1.1/10
Meie: 11.11.2021 nr 4.1-5/1853-1
Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu avalikustamine
Narva-Jõesuu Linnavalitsus teavitas Maaeluministeeriumi planeerimisseaduse § 82 lõike 4
kohaselt Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja palus esitada arvamusi, ettepanekuid ja vastuväiteid.
Täname, et olete meid üldplaneeringu koostamisse kaasanud. Nõustume üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõus toodud üldiste põhimõtetega.
Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esitame oma
seisukohad kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas
seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse
eelnõu) toodud põhimõtetega. Märgime siinjuures, et seaduse eelnõu menetlus Riigikogus on
pooleli ning selle tulemused ei ole teada. Oleme arvamusel, et koostatavas üldplaneeringus ja
selle elluviimisel tuleks vältida võimalikke vastuolusid seadusest tulenevate normidega,
soovitades väärtuslike põllumajandusmaade määramisel ja kaitse- ja kasutustingimuste
seadmisel lähtuda seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetest.
Meie tähelepanekud:
1) Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on muu hulgas
märgitud, et tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone maid ning
põllumajanduslikke tootmismaid. Seletuskirja jaotises 2.5 „Hajaasustus“ on märgitud järgmist:
„Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid vastavalt ette nähtud
tingimustele (ptk 2.6) ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-9).
Kui järgitud on kõiki tingimusi, siis ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui
järgitud on peatükkides 2.6 ning 3-9 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning tegemist ei
ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga, siis toimub arendustegevus
ehitusseadustiku alusel“. KSH aruande eelnõu lk-l 21 on kinnitatud, et üldplaneeringu
lahenduses on perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid kavandatud vaid tiheasustusaladele,
välja arvatud kaks erandit (Perjatsi küla Elina maaüksus ja Riigiküla kalmistu laiendusega
seotud maaüksus).
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Käsitledes eelnimetatud nõudeid kogumis, oleme arvamusel, et seletuskirja jaotistes 2.6.11 ja
2.5 toodud tingimuste ning KSH aruande lk-l 21 märgitud kinnitus ei ole omavahel arusaadavas
kooskõlas.
Esmalt ei ole üheselt mõistetav põllumajandusliku tootmismaa tähendus. Kui
põllumajandusliku tootmismaa all on mõeldud maatulundusmaa sihtotstarbega haritavaid maid
ja looduslikke rohumaid või mõlemaid maid, siis ei ole nimetatu kooskõlas seletuskirja jaotises
2.5 toodud tingimustega ning KSH aruande lk-l 21 märgituga.
Teiseks on seletuskirja jaotises 2.5 märgitud, et hajaasustusalal on võimalik kavandada
erinevaid uusi juhtotstarbeid …jne. Planeerimisseaduse § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutuse
juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve. See tähendab, et
maakasutuse juhtotstarbed tuleb määrata üksnes üldplaneeringuga ning erinevaid uusi
juhtotstarbeid, nagu on märgitud seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustes, määrata ei saa.
Oleme seisukohal, et maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on oluline mõju ning sellest
tulenevalt peavad olema üldplaneeringu tingimused ja nõuded kõikidele isikutele ka aastaid
pärast üldplaneeringu kehtestamist arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Palume korrigeerida ja
täpsustada seletuskirja nii, et maakasutuse juhtotstarvete osas oleks tagatud üheselt mõistetavus
ja selgus.
Lisaks osundame Maaeluministeeriumi seisukohale, et üldplaneeringuga tuleks määrata
väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav
maakasutuse juhtotstarve. Seaduse eelnõu § 3 punktiga 3 kavandataksegi täiendada
planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule
põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse
juhtotstarve. Oleme arvamusel, et see annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile
suurema kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad
ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
2) Seletuskirja jaotises 4.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud väärtusliku
põllumajandusmaa kasutuse ja arendamise tingimused ning märgitud, et väärtuslike
põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks Põllumajandusuuringute Keskuse poolt
väljastatud kaardikiht ja maakonnaplaneering, mida on üldplaneeringu koostamise käigus
täpsustatud. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus vaadeldakse väärtuslikke põllumajandusmaid,
mille pindala algab viiest hektarist. Samas jaotises on kinnitatud, et koostamisel on väärtusliku
põllumajandusmaa määratluse aluseid ja kasutamistingimusi reguleeriv seaduseelnõu, millest
tuleb peale seaduse kehtima hakkamist planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda.
Nimetatud jaotises 4.1 toodud tingimuste kohaselt tuleks maardlate kasutuselevõtul vältida
võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel; väljaspool kompaktse
asustusega alasid asuvate maa-alade kruntimisel ning hoonestamisel on prioriteediks terviklike
põllumassiivide säilitamine ning lubatud on üksiku elamu rajamine, eelistades selleks vanu
talukohti. Hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel
põllumajandusmaadel. Lisaks on seletuskirja jaotises 5.2.3.1 „Tuuleenergia“ toodud nõue, et
vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist väärtuslikel põllumajandusmaadel, ning jaotises
5.2.3.2 „Päikeseenergia“ toodu kohaselt ei ole üldjuhul ka päikeseparkide rajamine
väärtuslikule põllumajandusmaale lubatud.
Maaeluministeerium osundab üldplaneeringu koostajate tähelepanu järgmistele asjaoludele:
- seletuskirja jaotises 4.1 on toodud tingimus, mille kohaselt ei ole lubatud väärtuslikul
põllumajandusmaal detailplaneeringu algatamine. See tähendab, et nimetatud keeld
hõlmab seletuskirja jaotises 2.2 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja
2 (4)
juhud“ toodud juhtude välistamist ehk väärtuslikule põllumajandusmaale on igasugune
ehitamine, välja arvatud üksiku elamu rajamine, keelatud.
Selline kinnitus on toodud ka KSH aruande eelnõu jaotises 4.1.1.2 „Üldplaneeringu
mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele“. KSH hindaja on seisukohal, et
üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on positiivne, kuna see seab
väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutuse ja arendamise tingimused eesmärgiga
tagada nende säilitamine võimalikult suures ulatuses ning nende kasutamine sihipäraselt
vaid põllumajanduslikuks tegevuseks. Näiteks on üldplaneeringuga lubatud
väärtuslikule põllumaale ehitada vaid üksik elamu ja seda tingimusel, et on tagatud
tervikliku põllumassiivi säilimine. Samuti on välja toodud, et hajaasustuses ei ole
lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel põllumajandusmaadel.
Maaeluministeerium toetab KSH hindaja järeldusi. Siinjuures aga soovitame
üldplaneeringu koostajatel kaaluda seletuskirja jaotises 4.1 toodud ehitamist keelava
tingimuse selgemat ja täpsemat sõnastamist. Meie hinnangul on isikutele arusaadavam,
kui üldplaneeringu seletuskirjas seatakse otsene ehitamist keelav tingimus, hoidudes
kaudse- või topeltkeelu (ehitamise keeld läbi detailplaneeringu algatamise keelu)
seadmisest.
- seletuskirja jaotises 4.1 toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja
kasutustingimused sedastavad üldise ehituskeelu (v.a üksikelamute ehitamise
võimalus), kuid sõnastamata on väärtusliku põllumajandusmaa mõiste. Leiame, et viide,
et peale seaduse kehtima hakkamist tuleb planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda
seadusest, on ebapiisav sellise olukorra ajal või juhul, kui üldplaneering on kehtestatud,
kuid vastavat seadust mitte. Tulenevalt sellest palume lisada seletuskirja jaotisesse 4.1
seaduse eelnõu §-ga 355 kooskõlas olev väärtusliku põllumajandusmaa definitsioon.
- seaduse eelnõu §-s 368 ja §-s 359 on toodud regulatsioonid väärtusliku
põllumajandusmaa metsastamise ja maastikuelemendi rajamise kohta. Seletuskirja
jaotises 4.1 ei ole nimetatud küsimusi käsitletud.
3) Maaeluministeerium analüüsis Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga määratavate
väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemit Põllumajandusuuringute
Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive, seal hulgas eelduslikult väärtuslikke
põllumajandusmaid, kajastava kaardikihi andmetega. Meie poolt tehtud analüüsi tulemusena
selgus, et Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi (2017. a seisuga) alusel
peaks olema kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil väärtuslikke põllumajandusmaid u
1000 hektarit. Üldplaneeringuga kavandatakse määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks
rohkem kui 1400 hektari ulatuses põllumajandusmaa massiive ehk u 400 hektari võrra eeldatust
rohkem. See tähendab, et üldplaneeringuga kavandatakse määrata väärtuslikeks ka neid
põllumajandusmaid, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet väiksem kui Ida-Viru
maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet (38 hindepunkti). Samas näitab
analüüs, et üldplaneeringuga kavandatakse rohkem kui 300 hektari ulatuses väärtuslike
põllumajandusmaade hulgast välja arvata massiive, mille boniteet on 38 hindepunkti ja rohkem
(sh on 156 hektari ulatuses massiive suurusega alla viie hektari). Üldplaneeringu maakasutuse
kaardilt nähtub, et väärtuslikest põllumajandusmaadest on välja arvatud kaks suurt, üle 30
hektari suurust massiivi (Vaivara külas ja Olgina külas), kuhu on kavandatud elamumaad.
KSH aruande eelnõus ei ole väärtuslike põllumajandusmaade hõlmamisega seotud mõjusid
analüüsitud ja hinnatud. Maaeluministeerium ei ole sellisele väärtuslike põllumajandusmaade
määramise meetodile vastu, kuid kindluse mõttes palume KSH hindajal hinnata suuremate
põllumajandusmaa massiivide, mille boniteet on vähemalt 38 hindepunkti, väärtuslike
3 (4)
põllumajandusmaade hulgast väljaarvamisega seotud mõjusid ja kaaluda võimalikke
alternatiive.
4) Nii seletuskirja kui ka KSH aruande eelnõus on kasutatud termineid „väärtuslik
põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 7 on sätestatud,
et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas ka
väärtuslik põllumaa. Seetõttu tuleks üldplaneeringus üheselt mõistetavuse tagamiseks kasutada
väärtusliku põllumajandusmaa kohta üksnes väärtusliku põllumajandusmaa mõistet. Palume
selles osas dokumente korrigeerida.
Maaeluministeerium tänab ja tunnustab üldplaneeringu koostajaid hea koostöö eest ja kinnitab,
et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad
lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja
ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
Hannes Puu
625 6241
[email protected]
4 (4)