Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle
KSH koostamise aluseks olevate lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegiline hindamine väljatöötamise kavatsuse kohta esitatud
ettepanekud ja Rahandusministeeriumi vastused neile (seisuga 08.11.2021).
Planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta küsiti ettepanekuid1 koostöötegijatelt ja
kaasatavatelt Rahandusministeeriumi 16.09.2021 kirjaga nr 14-11/6472-1.
Tabelis kasutatavad lühendid:
LS – lähteseisukohad
KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH VTK – keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus
KOV – kohalik omavalitsus
Ettepaneku esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus
Terviseamet, 23.09.2021 Ettepanekud ja vastuväited puuduvad.
1.
kiri nr 9.3-4/21/11886-2
1. Kaardirakenduses on kujutatud maardlad ja kehtivate kaevandamis- 1. Arvestame teemaplaneeringu koostamisel
Maa-amet, 28.09.2021 kiri lubadega mäeeraldised, kuid mäeeraldiste teenindusmaid ei ole kujutatud. mäeeraldiste teenindusmaade andmetega.
nr 6-3/21/14768-2 Palume lisada andmestikku ka mäeeraldiste teenindusmaad, kuna Tehniliste võimaluste avanedes
kaevandamisega kaasnevad mäetööd toimuvad ka mäeeraldise teenindusmaa lisame maardlate kihid (sh mäeeraldiste
ulatuses ja mäeeraldise teenindusmaa on samuti kaevandamisloaga hõlmatud teenindusmaad) WFS teenusena planeeringu
ala. Sobilik on ka variant, kus mäeeraldis ja selle teenindusmaa on liidetud kaardirakendusse.
2. üheks nähtuseks nimega „Mäeeraldis ja selle teenindusmaa“ või
„Mäetööstusmaa“.
2. Kaardirakenduses ei ole märgitud planeeringuala eeldatavasse mõjualasse 2. Arvestame ettepanekuga ning täiendame
jäävat Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla (registrikaart nr 112) piiri. Palume kaardirakendust.
lisada.
1
Planeerimisseadus § 61 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017062
1
3. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 1, ei ole märgitud planeeringualal asuvat 3. Arvestame ettepanekuga ning täiendame
Kõrsa kruusamaardlat (registrikaart nr 754). Palume lisada. vastavalt LS ja KSH VTK lisa.
4. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 2, on märgitud planeeringualal asuvaks 4. Arvestame ettepanekuga ning täiendame
mäeeraldiseks ka Sikana III kruusakarjäär, mis asub väljaspool vastavalt LS ja KSH VTK lisa. Sikana ja
planeeringuala piiri. Tabelis 2 märgitud Kõrsa turbatootmisala luba aegus Sikana IV kruusakarjääri load on kaotanud
20.12.2019, kuid alal on Keskkonnaametis menetluses uus taotlus. Tabelist kehtivuse ning seetõttu LS ja KSH VTK lisa
puuduvad mäeeraldised Kõrsa II turbatootmisala (loa nr L.MK.PM-13269; tabelist 2 eemaldatud.
loa omaja AS Jiffy Products Estonia), Sikana kruusakarjäär (loa nr
L.MK/300298; loa omaja OÜ Vändra MP) ja Sikana IV (loa nr
L.MK/319352; loa omaja Vändra MP OÜ). Kõrsa kruusakarjääri (loa nr
L.MK/327623; loa omaja OÜ Tee & Maa) mäeeraldise nimetuseks on
ekslikult märgitud Kõrsa kruusamaardla ning loa omajaks Tee Maa OÜ.
Palume tabelit täpsustada.
5. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 3, on Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla 5. Arvestame ettepanekuga ning täiendame
(registrikaart nr 112) asustusüksuseks märgitud Rassi (Tori vald), kuid vastavalt LS ja KSH VTK lisa.
nimetatud maardla asub osaliselt Järva maakonnas Türi vallas ning osaliselt
Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Tabelist 3 puudub Lavassaare
turbamaardla (registrikaart nr 197). Palume tabelit täpsustada.
6. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 4, on märgitud mäeeraldise nimetuseks 6. Arvestame ettepanekuga ning täiendame
Lavassaare Nurme III turbatootmisala ja Lavassaare turbamaardla Nurme vastavalt LS ja KSH VTK lisa.
turbatootmisala, kuid õiged nimetused on vastavalt Nurme III
turbatootmisala ja Nurme turbatootmisala. Kui soovite lisada maardla
nimetust mäeeraldise ette, siis tuleks seda segaduste vältimiseks teha kõigi
mäeeraldiste nimede puhul. Aluste kruusakarjääri, Kuiaru kruusakarjääri ja
Kõrsa II turbatootmisala on tabelis 4 märgitud kaks korda. Tabelist 4 puudub
Sikana III kruusakarjäär (loa nr L.MK/321173; loa omaja Vändra MP OÜ)
mäeeraldis. Palume tabelit täpsustada.
7. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s 7. Võtame ettepaneku teadmiseks ning
sätestatuga. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestame teemaplaneeringu koostamisel.
arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja
2
mäeeraldistega, palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada
keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste ning nende
teenindusmaade piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab
planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud
keskkonnaandmeid. Maardlate piiride kujutamisel palume lähtuda Maa-
ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade
ajakohastest piiridest.
8. Kui teemaplaneeringuga kavandatakse olemasoleva olukorraga võrreldes 8. Võtame ettepaneku teadmiseks ning
uusi tegevusi kehtivate kaevandamislubadega või taotletavate mäeeraldiste arvestame teemaplaneeringu koostamisel.
või nende teenindusmaade aladel, palume planeeringu menetluse käigus
küsida kaevandamisloa omajate (või taotlejate) seisukohti planeeringus
kavandatu suhtes ja lisada kaevandamisloa omajate (või taotlejate)
arvamused planeeringu dokumentide hulka, mis edastatakse Maa-ametile
kooskõlastamiseks.
9. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate 9. Võtame ettepaneku teadmiseks ning
maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab planeeringule arvestame teemaplaneeringu koostamisel.
seisukoha Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium on seisukoha andnud
15.10.2021 kirjaga nr 7-15/21/431-4.
Tori Vallavalitsus, Ettepanek hinnata teemaplaneeringu KSH käigus avalike supluskohtade ja Käsitleme teemat üldiselt. Arvestades
06.10.2021 korraldus nr veeskamiskohtade pideva hooldamise (st suplushooajal väikeses mahus ja maakonnaplaneeringu täpsusastet ei ole
723 alal veetaimestiku eemaldamise ja vastavalt vajadusele põhjasetete võimalik hinnata igas konkreetses suplus- ja
3. eemaldamise) mõju Pärnu jõe seisundile ja kaitse-eesmärkidele. veeskamiskohas veetaimestiku või põhjasetete
eemaldamise mõju Pärnu jõe seisundile ja
kaitse-eesmärkidele.
Päästeamet, 11.10.2021 Ettepanekud ja vastuväited puuduvad.
4.
kiri nr 7.2-3.4/7676-2
Eesti Linnade ja Valdade On edastanud ELVL-ile laekunud Tori valla arvamuse jõe teemaplaneeringu Käsitleme teemat üldiselt. Arvestades
Liit, 12.10.2021 e-kiri LS ja KSH VTK osas. maakonnaplaneeringu täpsusastet ei ole
5.
võimalik hinnata igas konkreetses suplus- ja
veeskamiskohas veetaimestiku või põhjasetete
3
eemaldamise mõju Pärnu jõe seisundile ja
kaitse-eesmärkidele.
Riigimetsa Majandamise 1. Teemaplaneeringu ja KSH koostamisel peab olema arvestatud RMK 1. Võtame ettepaneku teadmiseks. RMK
Keskus, 15.10.2021 kiri nr põhiülesande täitmise võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad metsa-alade täpsem käsitlemise vajadus
3-1.1/436 maakasutuse või metsade majandamise piirangud peavad olema neis selgub eskiislahenduse koostamise käigus.
dokumentides kajastatud ja põhjendatud. Samuti palume teemaplaneeringu
seletuskirjas ja KSH aruandes esitada metsamaale kavandatud
mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostatavate tegevuste osas
alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku tegevust.
2. Võtame ettepaneku teadmiseks,
2. Teeme ettepaneku täiendada KSH aruannet nii, et teemaplaneeringus
käsitletud rohevõrgustiku, puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse
jms potentsiaalseid piiranguid käsitlevate metsade osas oleks mõistetav, õigusaktide ja kehtivate planeeringutega.
6.
metsade majandamist (k.a uuendamist) teostatakse vastavalt kohaliku
omavalituse üldplaneeringule ning metsaseaduses ja looduskaitseseaduses
sätestatud nõuetele.
3. Teemaplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt 3. Võtame ettepaneku teadmiseks,
majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid arvestades metsade teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse
olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele õigusaktide ja kehtivate planeeringutega.
planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis.
Metsade majandamisel (k.a uuendamisel) lähtutakse KOV üldplaneeringust,
kehtivast metsaseadusest ja looduskaitseseadusest, arvestades sätestatud
piirangutega.
Keskkonnaministeerium, 1. Teemaplaneeringu ala ja mõjuala sisse jäävad maavara maardlad, 1. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt:
15.10.2021 kiri nr olemasolevad töötavad karjäärid ja perspektiivsed alad. Perspektiivalad on maavara perspektiivaladega ei arvestata, KSH
7-15/21/431-4 toodud välja Eesti Geoloogiateenistuse uurimistöös Pärnu maakonna VTK-d täiendatakse maardlate käsitlusega.
ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja kasutamisest. Vastavalt MaaPS §-le 3 on maavara looduslik
7. Keskkonnaministeerium on teemaplaneeringu ja KSH algatamise eelnõule kivim, setend, vedelik või gaas [---] mille
esitatud seisukohas (23.10.2020 kirjas nr 7-15/20/4217-2) juhtinud varakult lasund või selle osa on maardlana
tähelepanu ning palunud, et KSH VTK raames käsitletakse eraldi teemana keskkonnaregistrisse kantud (arvele võetud).
võimalikku mõju maavarale (maardlad, olemasolevad karjäärid, Vastavalt MaaPS § 23 lg 4 on prognoosvaru
perspektiivalad). Teemaplaneeringu LS ja KSH VTK lisa planeeringuala aluseks maavara otsingu ja geoloogilise
4
kirjelduses on esitatud planeeringualal ja selle eeldatavas mõjualas asuvad uuringu suunamisel ning prognoosvaru arvele
maardlad ja mäeeraldised, kuid puudub info perspektiivalade kohta. Samuti ei võeta. Perspektiivala on prognoosvaru
ei ole võimalikku mõju maavarale KSH VTK-s täpsemalt käsitletud, mistõttu esinemise graafiline väljund, mis põhineb
palume täiendada geoloogilisel baaskaardil ja mis ei ole kantud
keskkonnaregistrisse. Keskkonnaregistri
seaduse § 6 lg 1 kohaselt ei tohi planeeringute
koostamisel kasutada keskkonnaregistrisse
kandmata keskkonnaandmeid, seega ei ole
võimalik perspektiivaladega teemaplaneeringu
koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestada.
Arvestatakse registrisse kantud maardlate ja
mäeeraldistega, sh maardlate ja kaevandamise
võimaliku mõjuga planeeringuga
kavandatavale tegevusele. KSH VTK-d
täiendatakse maardlate käsitlusega eeltoodust
lähtuvalt.
2. Teemaplaneeringu KSH VTK kohaselt suureneb jõel veeliiklus, millest 2 . Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Kuna
tulenevalt teeme ettepaneku pöörata tähelepanu ka veealuse müra aspektile Pärnu jõe teemaplaneeringu ülesanne ei ole
ning sellest tingitud vee-elustiku mõjule (nt kaladele nende kudeajal). prügistamise ja jäätmekäitluse probleemide
Leiame, et jõgede kasvav kasutuskoormus suurendab ka prügistamist ning lahendamine planeeringualal, siis KSH-s seda
võib tekkida oht (mere)prügi sissekande suurenemiseks Pärnu lahte, seega teemat ei käsitleta. Jäätmemajanduse
teeme ettepaneku käsitleda KSH VTK-s ka prügistamise ja jäätmekäitluse korraldamine planeeringualal toimub lähtudes
aspekti. Lisaks juhime tähelepanu, et Sindi paisu lammutamine ja kasvav vastavatest õigusaktidest, KOV-ide
veeliiklus võib soodustada ka võõrliikide levikut Pärnu jõestikus. Palume üldplaneeringutega seatavatest tingimustest
täiendada. ning riiklikust ja KOV-ide jäätmekavadest.
KSH VTK-d täiendatakse Pärnu jõe veealuse
müra ja võõrliikide leviku teemadega.
3. Kuigi teemaplaneering mereala ei käsitle, on nt Pärnu jõe üleujutused 3. Lähtudes rannikualade integreeritud
tingitud paljuski ka mereveetasemest, samuti mõjutab Pärnu jõgi tugevalt majandamise põhimõtete sisust [Euroopa
Pärnu lahe seisundit. Seetõttu tuleks KSH raames arvestada ka rannikualade Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega
integreeritud manageerimise põhimõtteid (ingl. k. integrated coastal zone kehtestatakse mereala planeerimise ja
management). rannikualade integreeritud haldamise
5
raamistik (COM(2011) 133)] on see eelkõige
merealade ruumilise planeerimise teema ning
hõlmab teabe kogumist, planeerimist (kõige
laiemas mõttes), otsuste tegemist,
majandamist ja rakendamise monitoorimist.
Rannikualade integreeritud majandamise
põhimõtted eeldavad keskkonna,
majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja
rekreatsiooni eesmärkide tasakaalustamist.
Seega ei ole asjakohane panna nende
põhimõtetega arvestamist ainult KSH
ülesandeks. Lähtuvalt teemaplaneeringu
eesmärgist arvestame põhimõtetega
teemaplaneeringu koostamisel ning
asjakohaste mõjude hindamisel.
Teemaplaneeringu koostamisel ja KSH
läbiviimisel arvestatakse mereveetasemest
tingitud Pärnu jõe üleujutustega. Samuti
hinnatakse KSH käigus kavandatava
tegevusega kaasnevat Pärnu jõe mõju
merekeskkonnale lähtuvalt teemaplaneeringu
eesmärkidest ja ülesannetest.
4. Teemaplaneeringu üheks ülesandeks on ka väärtuslike maastike piiride ja 4.Ettepanekuga arvestatakse osaliselt.
kasutamistingimuste täpsustamine. Kuna üha suurema hulga maastike osaks Vastavalt lähteseisukohtadele ei kuulu Pärnu
võivad tulevikus saada ka erinevad taastuvenergia lahendused, siis teeme jõe teemaplaneeringu ülesannete hulka
ettepaneku käsitleda väärtuslike maastike juures ka erinevate taastuvenergia erinevate taastuvenergia lahenduste
lahenduste mõju aladele. planeerimine. Sellest tulenevalt ei hinnata
KSH käigus erinevate taastuvenergia
lahenduste mõju väärtuslikele maastikele.
Lähtudes teemaplaneeringu spetsiifikast
käsitletakse KSH käigus erandina jõgedesse ja
nende ehituskeeluvööndisse maa- ja
6
veesoojuse süsteemide paigaldamise
võimalikku mõju. Kui see tegevus võib
avaldada olulist mõju mõnele väärtuslikule
maastikule, siis tuuakse see KSH aruandes
välja. Taastuvenergeetika teemat on käsitletud
Pärnu maakonna planeeringus.
5. Pärnu jõel asub mitmeid seirepunkte ja püsivaid seirejaamu (nt Oore 5.Arvestame ettepanekuga ning täiendame
hüdromeetriajaam) ning seiretööde koordineerimise eest vastutavaks vastavalt lähteseisukohti. Lisame
asutuseks on Keskkonnaagentuur. Kuna seirepunktide jaoks sobivatele Keskkonnaagentuuri kaasatavate nimekirja.
asukohtadele on rahvusvaheliselt kehtestatud spetsiifilised nõuded (nt
ilmateenistuse hüdromeetriajaamad), siis võib nendes piirkondades teatud
tegevuste lubamine seirejaamu või -punkte mõjutada, mistõttu ei pruugi
endine asukoht enam seireks sobida. Seetõttu tuleks teemaplaneeringus ja
KSH läbiviimisel seirejaamade ja –punktide asukohtadega arvestada (vt ka
keskkonnaseire seaduse § 10 lg 2). Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku
kaasata teemaplaneeringu ja selle KSH edasisse menetlusse ka
Keskkonnaagentuur kui riikliku keskkonnaseire programmi tööde korraldaja
ja hüdrometeoroloogilise seire vastutav täitja, keda hetkel ei ole
teemaplaneeringu LS peatüki 10 koostöötegijate ega kaasatavate asutuste
nimekirjas.
Keskkonnaamet, 1. KSH VTK peatükis 3.3 on teemaplaneeringu täpsemate ülesannetena 1. Arvestame ettepanekuga teemaplaneeringu
15.10.2021 kiri nr muuhulgas nimetatud kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine ja ja KSH koostamisel.
6-5/21/1829-3 nendel aladel kasutamistingimuste määramine, so meetmete ja kitsenduste
seadmine. Kaldakindlustuse rajamisega võib kaasneda vajadus tahkete ainete
uputamiseks veekogusse, seega on vajalik täpsustada KMH läbiviimise
vajadus planeeringule järgnevate tegevuste puhul. Tahkete ainete uputamisel
8. alates mahust 100 m3 on vajalik anda KMH vajalikkuse eelhinnang ning
veekogusse tahkete ainete paigutamisel vooluveekogusse mahust 2000 m3
tuleb läbi viia KMH.
2. KSH VTK peatükis 3 kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste 2. Arvestame teemaplaneeringu koostamisel
määramise juures peame vajalikuks analüüsida ka veekaitsevööndist veekaitsevööndist tulenevate kitsendustega,
lähtuvaid kitsendusi tehnilisele taristule.
7
mis on määratud veeseaduses (§-des 118-
123).
3. KSH VTK peatükis 4.1.1 on käsitletud kavandatava tegevuse seoseid 3. Võtame info teadmiseks ning arvestame
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga. Juhime tähelepanu, et käesoleva teemaplaneeringu koostamisel.
teemaplaneeringu koostamise ajal on veemajanduskavad aastateks 2021-
2027 koostamisel, veemajanduskavade eelnõud on kättesaadavad
Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Veemajanduskavad ajakohastatakse
hiljemalt 22.12.2021.
4. KSH VTK peatükk 4.1 Pärnu linna sademevee strateegia uuendamine on 4. Võtame info teadmiseks ning arvestame
kava 2022. aastal. Koostatav dokument hõlmab nii Pärnu keskuslinna kui teemaplaneeringu koostamisel.
osavaldade sademeveesüsteeme. Kooskõlastamisel on ka laienenud Pärnu
linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisekava aastateks 2022-2036.
5. KSH VTK peatükis 7.4.1 (võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale) on 5. Arvestame ettepanekuga ning täiendame
öeldud: „Seoses loodusalale jääva jõelõigu võimaliku aktiivsema kasutusega vastavalt KSH VTK-d.
(kui planeeringuga kavandatav selle kaasa toob), näiteks veeliikluse
suurenemisel või kalapüügi intensiivistumisel, võivad avalduda mõningad
mõjud veekeskkonnale ja vee-elustikule. Mõju veekeskkonnale võib avaldada
ka jõe setetest puhastamine ja süvendamine, kuid need mõjud võivad osutuda
ka positiivseks“. Palume selgitada, kuidas süvendamine saab positiivselt
mõjuda Pärnu jõe loodusalale, kui loodusala eesmärgiks olevad liigid on
süvendamise osas tundlikud (nt paksukojaline jõekarp ja harilik hink) ja
jõgede ja ojade elupaigatüüp samuti. Käsitlemata on, et Pärnu jõgi on lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana kinnitatud veekogu,
kus on keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.
6. Teemaplaneeringu üheks eesmärgiks on supluskohtade kavandamine. 6. Võtame ettepaneku teadmiseks ning
Keskkonnaameti hinnangul on seniste avalike supluskohtade üle vaatamine arvestame teemaplaneeringu koostamisel.
ja uute planeerimine väga vajalik avaliku huvide tagamisel. Uued
supluskohad tuleks kavandada looduslikult sobivatesse kohtadesse, vältida
tuleks Pärnu jõe süvendamist.
8
7. LS ja KSH VTK lisa peatükist 6.1.7 on nimekirjast puudu Valli park Pärnu 7. Arvestame märkusega ning täiendame
linnas. vastavalt LS ja KSH VTK lisa.
Loeme KSH VTK juurde lisatud Natura eelhindamisest: ,,Ülejäänud Natura eelhinnangut teemaplaneeringu LS ja
planeeringualale jäävate loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, KSH VTK etapis uuesti ei avata. EKO on
Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade avaldanud oma arvamuse teemaplaneeringu
(Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud Natura algatamise eelnõule, sh KSH eelhinnangule,
eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal välistada ja Natura asjakohase mis muuhulgas sisaldab Natura eelhinnangut,
hindamise läbiviimine ei ole vajalik." (lk 29). 14.10.2020 kirjaga nr 1-5/20/2878. Kirjas
Puudub arusaadav selgitus, kuidas on jõutud järeldusele, et mõju
toodud ettepanekutega mõju hindamiseks
loodusaladele on välistatud ning Natura hindamine ei ole vajalik. Millistele
andmetele ja mõttekäigule tuginedes on siinkohal välistatud näiteks Pärnu jõe olukorrale arvestatakse
võimaliku Pärnu jõe süvendamisega kaasneda võiv negatiivne mõju Soomaa teemaplaneeringu koostamisel ja KSH
loodusalale, mis jääb võimalikust süvenduskohast ülesvoolu ning mille läbiviimisel. EKO ettepanekul
peamiseks väärtuseks on ulatuslikud üleujutused? Mille alusel on [teemaplaneeringu ja KSH algatamisele
eelhinnangus jõutud järeldusele, et võimalik Pärnu jõe süvendamine kindlasti eelnenud koosolekul, 06.10.2020 Pärnu
Eesti Keskkonnaühenduste
Soomaa üleujutuste kestust ja ulatust ei mõjuta? Teeme ettepaneku seda jahtklubis, Aleksei Lotman EKO esindajana
9. Koda, 15.10.2021 kiri nr 1-
aspekti täiendavalt hinnata ning kui täiendava hindamise tulemusena tegi ettepaneku] on Natura eelhinnangusse ja
5/21/5202 jäädakse praeguse seisukoha juurde, tuua KSH VTK-s välja selge põhjendus, sealt edasi KSH VTK peatükki 7.4 lisatud
mille alusel sellise järelduseni jõutud on. Palume võimalust tutvuda ka põhimõte, millest lähtutakse Natura hindamise
täiendatud KSH VTK enne selle nõuetele vastavaks tunnistamist. läbiviimisel: Juhul, kui teemaplaneeringuga
siiski kavandatakse tegevusi, mis võivad
mõjutada nimetatud loodus- ja linnualade
soodsat seisundit, tuleb Natura asjakohane
hindamine läbi viia ka hetkel välistatud
Natura alade osas.
Selgituseks, et PlanS § 2 lg 3 kohaselt
kohaldatakse KSH-le PlanS-is toodud
menetlusnõudeid, st KSH VTK-d ei tunnistata
nõuetele vastavaks.
9
Transpordiamet, 1. Teeme ettepaneku käsitleda üleujutuste ennetamise meetmeid, sh 1. Arvestame ettepanekuga teemaplaneeringu
18.10.2021 kiri nr maalihete mõju teedele. ja KSH koostamisel. Teemat on kajastatud
6.3-1/22423-2 KSH VTK peatükis 8.15.
10.
2. Seletuskirjas kasutada Riikliku teeregistri ( http://teeregister.ee/) põhiseid 2. Võtame ettepaneku teadmiseks ning
teede nimetusi ning numbreid arvestame teemaplaneeringu koostamisel.
Politsei- ja Piirivalveamet, 1. Kesklinna ja Papiniidu silla vaheline Pärnu jõe veeala (sõudestaadion) 1. Võtame ettepaneku teadmiseks ning
18.10.2021 e-kiri peab jääma avatuks ka tava veeliiklejale. arvestame teemaplaneeringu koostamisel.
2. Veeliiklust reguleerivad märgid, mis hetkel Pärnu jõe laevataval osal 2. Võtame informatsiooni teadmiseks ning
11.
sildadel (Kesklinn, Papiniidu ja Siimu) kindlasti üle vaadata ja viia kooskõlla arvestame teemaplaneeringu koostamisel.
kehtiva õigusega. Osad märgid on ajajärgust, kui kehtis Pärnu Linnavolikogu
määrus „Veesõidukite liiklemise kord Pärnu, Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna
piires“.
Pärnu Linnavalitsus, Ettepanekud KSH VTK kohta. 1. Täiendame KSH VTK-d vastavalt kirjas
18.10.2021 nr 8-3/8251-4 1. Ptk 4.3.6 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering. Arvestades, et kehtiv toodud väljavõttele üldplaneeringust.
üldplaneering sisaldab eraldi peatükki „Ranna ja kalda kasutus“ ning
mitmeid kalda alade arendamisega seatud eesmärke, võiks KSH VTK-s
käsitletu olla konkreetsem ja teemakohasem.
Üldplaneeringuga on seatud ranna ja kalda alade arendamise põhimõtted,
mille kohaselt tuleb tagada ranna ja kalda alade avalik kasutus, vaba
läbipääs ja juurdepääs vee äärsetele aladele kogu Pärnu linna territooriumil
paiknevate jõgede kaldaaladel (va kaubasadamas ja reisisadamas). Pärnu ja
12. Sauga jõe ning Vallikraavi kalda aladel on ette nähtud kergliiklejate
ühendus, mis lahendatakse vastavalt asukohale promenaadi, kergliiklustee,
loodusliku raja või muu sobiva lahenduse kaudu. Jõe kaldaga vahetult
piirnevate või kaldal asuvate alade arendamisel tuleb arvestada kalda alal
läbipääsu võimaldamisega. Täpse ala määramisel tuleb lähtuda eesmärgist
tagada kalda aladel tervikliku lahendusega (ühtne kujundus, piisav laius)
läbipääs. Sõltuvalt läbipääsu tüübist (kergliiklustee, loodusrada) tuleb
vajadusel seada läbipääsu servituut või näha ette eraldi transpordi või
haljasala maa krundi moodustamine, mis antakse üle linna omandisse. Linna
omandis olev kallasraja alune maa ja kalda ääres asuvad puhke- ja
10
haljasala maakasutusega alad on ette nähtud säilitada. Pärnu jõe kalda
aladel tuleb kavandada kõrgekvaliteediline ja funktsionaalne avalik ruum.
Üldplaneeringuga on jõgede kalda alad määratud alaks, kus tuleb kaaluda
arhitektuurivõistluse koostamist.
Üldplaneeringuga kavandatud avaliku ruumi arenduseks on tervikliku
rannapromenaadi välja arendamine ja ühendamine jõe promenaadiga
Reisisadama arengualalt Mai kergliiklusteeni.
Kesklinna arengusuunana on peetud oluliseks Pühavaimu, Ringi, Aia, Pargi
tänavate pikendamist vanalinnast jõeni, et soodustada vanalinna ja uue
keskuse vahelist sidusust ja parandada kesklinna ühendust jõega.
Üldplaneeringuga on määratud arengualad, ehk linnaruumi osad, mis
eristuvad ruumiliselt ja funktsionaalselt ümbritsevast keskkonnast ning mille
puhul on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed
lahendused. Arengualade määramise eesmärk on leida piirkondadele uued
terviklikud linnaruumilised lahendused ja tagada alade laiapõhine ja
tasakaalustatud arendus. Kuna valdavalt on arengualadeks määratud
endised ja ka veel hetkel kasutusel olevad tootmisalad, mis ajaloolistel
põhjustel olid koondunud jõe äärde, paiknevad Pärnu jõe ääres mitmed
arengualad, kus linn soovib leida uued terviklikud ja kaasaegsed
linnaruumilised terviklahendused. Jõe ääres paiknevad järgmised
arengualad: A1: Kesklinna arenguala, A4: Rääma, Niidu, Liblika tänavate ja
Pärnu jõe vaheline arenguala, A6: Rääma tänava, Pärnu jõe ja sillakoridori
vaheline arenguala, A7: J.V.Jannseni sadama arenguala, A8: Vana-Pärnu
arenguala Sauga-Jõe suudmes, A9: Suur-Jõe, Vingi tänavate ja Pärnu jõe
vaheline arenguala,A 10: Kalda 2 (Reisisadama) arenguala, A11: Suur-Jõe
ja Kastani tänavate vaheline arenguala, A13: Paide mnt, Videviku tänava,
jõe ja raudtee vaheline arenguala.
2. Ptk 4.3.9 on toodud Pärnu linnas kehtivad detailplaneeringud. Arvestades, 2. Täiendame KSH VTK-d kirjas loetletud
et koostatava teemaplaneeringu ala Pärnu linna asustusüksuses ulatub detailplaneeringutega.
lähimate paralleelsete tänavateni (Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav) on alal
kehtivaid detailplaneeringuid oluliselt rohkem.
11
Dp nr 9.21 Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneering.
Kaldapealse tn 6 kinnistule jõe äärse äri- ja sadamahoone kavandamine.
Perspeiivne Rail Baltic reisijate raudteejaamaga seotud jõetrammi peatus.
Dp nr 9.22 – Pärnu linnas Junga, Madruse, Pootsmani, Tüürimehe ja Suur-
Jõe tänavate piirkonna (endise Maseko territooriumi) detailplaneering.
Endise ettevõtlusala asemel uue elupiirkonna kavandamine koos Jaansoni
raja äärse suure pargialaga. Sildumisala ja väliujula ettepanek.
Dp nr 2.139 Suur-Jõe tn 50 kinnistu detailplaneering. A.H.Tammsaare pst
sihil sillakoridori reserveerimine jalakäijate silla tarbeks
Dp nr 1.62 Pärnu linnas Raba-Lai tänava silla detailplaneering (I etapp).
Raba ja Lai tn ühendava silla kavandamine.
Dp nr 1.61 Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneering.
Kruiisisadama ja reisisadama kavandamine;
Dp nr 6.8 Lootsi tn 6, 8 kinnistute detailplaneering. Jahisadama
arendamine;
Dp nr 5.8 Vana-Pärnu kaubasadama maa-ala detailplaneering.
Kaubasadama arendamine;
Dp nr 6.56 Loode - Pärnu tööstusala detailplaneering– Sauga jõe ääres
asuva endise Sauga-mõisa kavandamine puhkealaks;
Dp nr 6.18 Suur-Jõekalda tn 2 maa-ala detailplaneering. Ala hoonestamine
ja kalda ala läbitavuse tagamine.
Dp nr 7.64 Rääma tn 27 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering.
Sõudekompleksi hoonestuse ja väliala arendamine;
Dp nr 7.7 Tammiste tee ja Pärnu jõe vahelise ala detailplaneering. Niidu
metsa puhkeala arendamine.
3. Ptk 4.3.9 Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering – palun 3. Arvestame ettepanekuga ning parandame
eemaldada lause „Pärnu linna asustusüksuse osas on planeeringu lahendus vastavalt KSH VTK-d.
kantud kehtivasse Pärnu linna üldplaneeringusse.“ Üldplaneeringusse on
kantud planeeringulahendusest vaid üksikud üldisemad või üldplaneeringu
mõistes olulisemad tingimused.
12
Planeeringuala kirjeldus (LS ja KSH VTK lisa).
1. Ptk 4.1.2 Kergliiklusteed – palume käsitleda kergliiklusteede võrgustikku 1.Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt
teemaplaneeringu alaga sidusamalt. kirjas toodud väljavõttele.
Pärnu jõe paremkaldal on kergliiklejate ühendus tagatud Tori valla piirist
kuni Siimu Sillani (Tammiste tee, Jaansoni rada, J.V.Jannseni pst, Siimu
sild). Jaansoni raja ulatuses (ca 4 km) kulgeb kergliiklustee jõe kaldal. Linna
eesmärgiks on Jaansoni raja pikendamine Siimu sillani, mis on hetkel
takistatud olemasolev sadamaala tõttu. Pärnu jõe vasakkaldal on
kergliiklejate ühendus tagatud Reiu jõe suudmest kuni mererannani (Paide
mnt, Videviku tänav, Liivi tee, Jaansoni rada, Kalda tn, Lootsi tn,
Rannapark, Muuli tee). Parendamist vajavad üksikud üleminekukohad nt
Videviku tn ja Liivi tee ühendus, Kalda tn ja Lootsi tn ühendus. Rail Baltic
raudteejaama ehitusega muutub võimalikuks Papiniidu silla ja Paide mnt
vahelisele alale jõe poolse kergliikluse ühenduse loomine. Linna eesmärgiks
on jõe äärse promenaadi sidumine ranna promenaadiga ühtseks tervikuks.
Reiu silla ületamisel kulgeb Paikuse osavallas kergliiklustee mööda Paide
maanteed.
2. Ptk 4.2 Raudtee osas palume täiendada Rail Baltic reisijate raudteejaama 2. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt
osa. kirjas toodud väljavõttele.
Pärnu reisijate raudteejaam on kavandatud Papiniidu silla lähistele Pärnu
jõe ja Liivi tee vahelisele alale, jäädes seega teemaplaneeringuga käsitletava
ala sisse. Rail Baltic reisijate raudteejaamale on ette nähtud head ühendused
nii kergliikluse kui ühistranspordiga. Perspektiivis on võimalik reisijate
raudteejaam siduda jõeliiklusega läbi Kaldapealse 6 kinnistule kavandatud
sadama ja ärihoone
3.Ptk 4.3 Sillad. Palume täpsustada, et Pärnu linnas asub kuus silda (Siimu, 3. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt
Kesklinna, Papiniidu, Reiu ja Reiu kitsarööpmelise raudtee sild ja Vana- kirjas toodud märkusele.
Sauga jalakäijate sild).
13
4.Ptk 13.1 Kultuurimälestised. Palume mainida ka Pärnu vanalinna ja 4. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt
kuurorti kaitsekorra uuendamist ja asjaolu, et oluliseks kaitstavaks väärtuseks kirjas toodud ettepanekule.
on ka jõe kaldalt avanevad vaated vanalinnale.
5. Ptk 13.6 väärib mainimist, et Pärnu linnas on jõega otseselt seotud ka Jõe 5. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt
miljööala Pärnu jõe vasakkaldal, mille iseloomulikuks osaks on ka jõele kirjas toodud ettepanekule.
suunduvad tänavad.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Kui teemaplaneeringuga kavandatakse tegevusi, mis vajavad Võtame teadmiseks ja arvestame
Järelevalve Amet, veeseaduse § 217 kohaselt hoonestusluba, tuleb see edaspidises menetluses teemaplaneeringu koostamisel.
13. välja tuua ning võimalusel hinnata nende tegevuste mõju.
22.10.2021 nr 16-6/20-
13690-004
14
Pärnu Linnavalitsus
[email protected] Meie 12.11.2021 nr 14-11/7946-1
Pärnu jõe teemaplaneeringu
materjalidele esitatud
ettepanekutest
Hea koostööpartner
Täname Teid Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise
arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (Pärnu jõe teemaplaneering)
lähteseisukohtadele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse
ning nende lisale esitatud ettepanekute ja märkuste eest. Koondasime ettepanekud tabelisse,
kuhu lisasime ka Rahandusministeeriumi seisukohad nende arvestamise kohta (tabel lisatud
ka käesolevale kirjale). Teie ettepanekute ja märkuste alusel täiendasime teemaplaneeringu
alusmaterjale ning avalikustasime need Rahandusministeeriumi veebilehel
https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud.
Täiendatud materjalide alusel hakkame koostama teemaplaneeringu eskiislahendust ning
keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõud. Teemaplaneeringut koostab
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond. Keskkonnamõju strateegilise hindamise
läbiviija on Skepast & Puhkim OÜ. Teemaplaneeringu koostamist toetavad riigihangete
tulemusena valitud konsultandid, kes hindavad kavandatava tegevuse asjakohaseid mõjusid
(Eesti Planeerijate Ühing MTÜ) ning selgitavad välja jõgede puhastamise ja süvendamise
vajadused ning võimalused (Maves AS).
Selle aasta novembrist kuni järgmise aasta juunini korraldame erinevaid teemapäevi
huvirühmadega, et selgitada välja juba konkreetsed vajadused ja nende käsitlemine
planeeringulahenduses (tõenäoliselt osaliselt veebirakenduse Teams vahendusel).
Koosolekute toimumisest teavitame Teie kontaktisikuid e-maili teel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa(d):
Koondtabel, 14 lk
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Keskkonnaamet
Maa-amet
Politsei- ja Piirivalveamet
Päästeamet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Terviseamet
Transpordiamet
Keskkonnaministeerium
Tori Vallavalitsus
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Riigimetsa Majandamise Keskus
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
2