dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pärnu jõe teemaplaneeringu materjalidele esitatud ettepanekutest

Rahandusministeerium · 12. november 2021
Viit
14-11/7946-1
Registreeritud
12. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus, Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Transpordiamet, Keskkonnaministeerium, Tori Vallavalitsus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)

Failid

  • 📎14-117946-1 12.11.2021 Väljaminev kiri.asice656 KB

Sisu (failidest)

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle KSH koostamise aluseks olevate lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegiline hindamine väljatöötamise kavatsuse kohta esitatud ettepanekud ja Rahandusministeeriumi vastused neile (seisuga 08.11.2021). Planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta küsiti ettepanekuid1 koostöötegijatelt ja kaasatavatelt Rahandusministeeriumi 16.09.2021 kirjaga nr 14-11/6472-1. Tabelis kasutatavad lühendid: LS – lähteseisukohad KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine KSH VTK – keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus KOV – kohalik omavalitsus Ettepaneku esitaja Ettepanekud, märkused Rahandusministeeriumi vastus Terviseamet, 23.09.2021 Ettepanekud ja vastuväited puuduvad. 1. kiri nr 9.3-4/21/11886-2 1. Kaardirakenduses on kujutatud maardlad ja kehtivate kaevandamis- 1. Arvestame teemaplaneeringu koostamisel Maa-amet, 28.09.2021 kiri lubadega mäeeraldised, kuid mäeeraldiste teenindusmaid ei ole kujutatud. mäeeraldiste teenindusmaade andmetega. nr 6-3/21/14768-2 Palume lisada andmestikku ka mäeeraldiste teenindusmaad, kuna Tehniliste võimaluste avanedes kaevandamisega kaasnevad mäetööd toimuvad ka mäeeraldise teenindusmaa lisame maardlate kihid (sh mäeeraldiste ulatuses ja mäeeraldise teenindusmaa on samuti kaevandamisloaga hõlmatud teenindusmaad) WFS teenusena planeeringu ala. Sobilik on ka variant, kus mäeeraldis ja selle teenindusmaa on liidetud kaardirakendusse. 2. üheks nähtuseks nimega „Mäeeraldis ja selle teenindusmaa“ või „Mäetööstusmaa“. 2. Kaardirakenduses ei ole märgitud planeeringuala eeldatavasse mõjualasse 2. Arvestame ettepanekuga ning täiendame jäävat Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla (registrikaart nr 112) piiri. Palume kaardirakendust. lisada. 1 Planeerimisseadus § 61 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017062 1 3. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 1, ei ole märgitud planeeringualal asuvat 3. Arvestame ettepanekuga ning täiendame Kõrsa kruusamaardlat (registrikaart nr 754). Palume lisada. vastavalt LS ja KSH VTK lisa. 4. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 2, on märgitud planeeringualal asuvaks 4. Arvestame ettepanekuga ning täiendame mäeeraldiseks ka Sikana III kruusakarjäär, mis asub väljaspool vastavalt LS ja KSH VTK lisa. Sikana ja planeeringuala piiri. Tabelis 2 märgitud Kõrsa turbatootmisala luba aegus Sikana IV kruusakarjääri load on kaotanud 20.12.2019, kuid alal on Keskkonnaametis menetluses uus taotlus. Tabelist kehtivuse ning seetõttu LS ja KSH VTK lisa puuduvad mäeeraldised Kõrsa II turbatootmisala (loa nr L.MK.PM-13269; tabelist 2 eemaldatud. loa omaja AS Jiffy Products Estonia), Sikana kruusakarjäär (loa nr L.MK/300298; loa omaja OÜ Vändra MP) ja Sikana IV (loa nr L.MK/319352; loa omaja Vändra MP OÜ). Kõrsa kruusakarjääri (loa nr L.MK/327623; loa omaja OÜ Tee & Maa) mäeeraldise nimetuseks on ekslikult märgitud Kõrsa kruusamaardla ning loa omajaks Tee Maa OÜ. Palume tabelit täpsustada. 5. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 3, on Kallissaare-Lubjaahju turbamaardla 5. Arvestame ettepanekuga ning täiendame (registrikaart nr 112) asustusüksuseks märgitud Rassi (Tori vald), kuid vastavalt LS ja KSH VTK lisa. nimetatud maardla asub osaliselt Järva maakonnas Türi vallas ning osaliselt Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Tabelist 3 puudub Lavassaare turbamaardla (registrikaart nr 197). Palume tabelit täpsustada. 6. LS ja KSH VTK lisas, tabelis 4, on märgitud mäeeraldise nimetuseks 6. Arvestame ettepanekuga ning täiendame Lavassaare Nurme III turbatootmisala ja Lavassaare turbamaardla Nurme vastavalt LS ja KSH VTK lisa. turbatootmisala, kuid õiged nimetused on vastavalt Nurme III turbatootmisala ja Nurme turbatootmisala. Kui soovite lisada maardla nimetust mäeeraldise ette, siis tuleks seda segaduste vältimiseks teha kõigi mäeeraldiste nimede puhul. Aluste kruusakarjääri, Kuiaru kruusakarjääri ja Kõrsa II turbatootmisala on tabelis 4 märgitud kaks korda. Tabelist 4 puudub Sikana III kruusakarjäär (loa nr L.MK/321173; loa omaja Vändra MP OÜ) mäeeraldis. Palume tabelit täpsustada. 7. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s 7. Võtame ettepaneku teadmiseks ning sätestatuga. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestame teemaplaneeringu koostamisel. arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja 2 mäeeraldistega, palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste ning nende teenindusmaade piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Maardlate piiride kujutamisel palume lähtuda Maa- ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. 8. Kui teemaplaneeringuga kavandatakse olemasoleva olukorraga võrreldes 8. Võtame ettepaneku teadmiseks ning uusi tegevusi kehtivate kaevandamislubadega või taotletavate mäeeraldiste arvestame teemaplaneeringu koostamisel. või nende teenindusmaade aladel, palume planeeringu menetluse käigus küsida kaevandamisloa omajate (või taotlejate) seisukohti planeeringus kavandatu suhtes ja lisada kaevandamisloa omajate (või taotlejate) arvamused planeeringu dokumentide hulka, mis edastatakse Maa-ametile kooskõlastamiseks. 9. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate 9. Võtame ettepaneku teadmiseks ning maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab planeeringule arvestame teemaplaneeringu koostamisel. seisukoha Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium on seisukoha andnud 15.10.2021 kirjaga nr 7-15/21/431-4. Tori Vallavalitsus, Ettepanek hinnata teemaplaneeringu KSH käigus avalike supluskohtade ja Käsitleme teemat üldiselt. Arvestades 06.10.2021 korraldus nr veeskamiskohtade pideva hooldamise (st suplushooajal väikeses mahus ja maakonnaplaneeringu täpsusastet ei ole 723 alal veetaimestiku eemaldamise ja vastavalt vajadusele põhjasetete võimalik hinnata igas konkreetses suplus- ja 3. eemaldamise) mõju Pärnu jõe seisundile ja kaitse-eesmärkidele. veeskamiskohas veetaimestiku või põhjasetete eemaldamise mõju Pärnu jõe seisundile ja kaitse-eesmärkidele. Päästeamet, 11.10.2021 Ettepanekud ja vastuväited puuduvad. 4. kiri nr 7.2-3.4/7676-2 Eesti Linnade ja Valdade On edastanud ELVL-ile laekunud Tori valla arvamuse jõe teemaplaneeringu Käsitleme teemat üldiselt. Arvestades Liit, 12.10.2021 e-kiri LS ja KSH VTK osas. maakonnaplaneeringu täpsusastet ei ole 5. võimalik hinnata igas konkreetses suplus- ja veeskamiskohas veetaimestiku või põhjasetete 3 eemaldamise mõju Pärnu jõe seisundile ja kaitse-eesmärkidele. Riigimetsa Majandamise 1. Teemaplaneeringu ja KSH koostamisel peab olema arvestatud RMK 1. Võtame ettepaneku teadmiseks. RMK Keskus, 15.10.2021 kiri nr põhiülesande täitmise võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad metsa-alade täpsem käsitlemise vajadus 3-1.1/436 maakasutuse või metsade majandamise piirangud peavad olema neis selgub eskiislahenduse koostamise käigus. dokumentides kajastatud ja põhjendatud. Samuti palume teemaplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruandes esitada metsamaale kavandatud mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku tegevust. 2. Võtame ettepaneku teadmiseks, 2. Teeme ettepaneku täiendada KSH aruannet nii, et teemaplaneeringus käsitletud rohevõrgustiku, puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse jms potentsiaalseid piiranguid käsitlevate metsade osas oleks mõistetav, õigusaktide ja kehtivate planeeringutega. 6. metsade majandamist (k.a uuendamist) teostatakse vastavalt kohaliku omavalituse üldplaneeringule ning metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud nõuetele. 3. Teemaplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt 3. Võtame ettepaneku teadmiseks, majandatavate metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid arvestades metsade teemaplaneeringu koostamisel arvestatakse olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele õigusaktide ja kehtivate planeeringutega. planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. Metsade majandamisel (k.a uuendamisel) lähtutakse KOV üldplaneeringust, kehtivast metsaseadusest ja looduskaitseseadusest, arvestades sätestatud piirangutega. Keskkonnaministeerium, 1. Teemaplaneeringu ala ja mõjuala sisse jäävad maavara maardlad, 1. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt: 15.10.2021 kiri nr olemasolevad töötavad karjäärid ja perspektiivsed alad. Perspektiivalad on maavara perspektiivaladega ei arvestata, KSH 7-15/21/431-4 toodud välja Eesti Geoloogiateenistuse uurimistöös Pärnu maakonna VTK-d täiendatakse maardlate käsitlusega. ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja kasutamisest. Vastavalt MaaPS §-le 3 on maavara looduslik 7. Keskkonnaministeerium on teemaplaneeringu ja KSH algatamise eelnõule kivim, setend, vedelik või gaas [---] mille esitatud seisukohas (23.10.2020 kirjas nr 7-15/20/4217-2) juhtinud varakult lasund või selle osa on maardlana tähelepanu ning palunud, et KSH VTK raames käsitletakse eraldi teemana keskkonnaregistrisse kantud (arvele võetud). võimalikku mõju maavarale (maardlad, olemasolevad karjäärid, Vastavalt MaaPS § 23 lg 4 on prognoosvaru perspektiivalad). Teemaplaneeringu LS ja KSH VTK lisa planeeringuala aluseks maavara otsingu ja geoloogilise 4 kirjelduses on esitatud planeeringualal ja selle eeldatavas mõjualas asuvad uuringu suunamisel ning prognoosvaru arvele maardlad ja mäeeraldised, kuid puudub info perspektiivalade kohta. Samuti ei võeta. Perspektiivala on prognoosvaru ei ole võimalikku mõju maavarale KSH VTK-s täpsemalt käsitletud, mistõttu esinemise graafiline väljund, mis põhineb palume täiendada geoloogilisel baaskaardil ja mis ei ole kantud keskkonnaregistrisse. Keskkonnaregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt ei tohi planeeringute koostamisel kasutada keskkonnaregistrisse kandmata keskkonnaandmeid, seega ei ole võimalik perspektiivaladega teemaplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestada. Arvestatakse registrisse kantud maardlate ja mäeeraldistega, sh maardlate ja kaevandamise võimaliku mõjuga planeeringuga kavandatavale tegevusele. KSH VTK-d täiendatakse maardlate käsitlusega eeltoodust lähtuvalt. 2. Teemaplaneeringu KSH VTK kohaselt suureneb jõel veeliiklus, millest 2 . Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Kuna tulenevalt teeme ettepaneku pöörata tähelepanu ka veealuse müra aspektile Pärnu jõe teemaplaneeringu ülesanne ei ole ning sellest tingitud vee-elustiku mõjule (nt kaladele nende kudeajal). prügistamise ja jäätmekäitluse probleemide Leiame, et jõgede kasvav kasutuskoormus suurendab ka prügistamist ning lahendamine planeeringualal, siis KSH-s seda võib tekkida oht (mere)prügi sissekande suurenemiseks Pärnu lahte, seega teemat ei käsitleta. Jäätmemajanduse teeme ettepaneku käsitleda KSH VTK-s ka prügistamise ja jäätmekäitluse korraldamine planeeringualal toimub lähtudes aspekti. Lisaks juhime tähelepanu, et Sindi paisu lammutamine ja kasvav vastavatest õigusaktidest, KOV-ide veeliiklus võib soodustada ka võõrliikide levikut Pärnu jõestikus. Palume üldplaneeringutega seatavatest tingimustest täiendada. ning riiklikust ja KOV-ide jäätmekavadest. KSH VTK-d täiendatakse Pärnu jõe veealuse müra ja võõrliikide leviku teemadega. 3. Kuigi teemaplaneering mereala ei käsitle, on nt Pärnu jõe üleujutused 3. Lähtudes rannikualade integreeritud tingitud paljuski ka mereveetasemest, samuti mõjutab Pärnu jõgi tugevalt majandamise põhimõtete sisust [Euroopa Pärnu lahe seisundit. Seetõttu tuleks KSH raames arvestada ka rannikualade Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega integreeritud manageerimise põhimõtteid (ingl. k. integrated coastal zone kehtestatakse mereala planeerimise ja management). rannikualade integreeritud haldamise 5 raamistik (COM(2011) 133)] on see eelkõige merealade ruumilise planeerimise teema ning hõlmab teabe kogumist, planeerimist (kõige laiemas mõttes), otsuste tegemist, majandamist ja rakendamise monitoorimist. Rannikualade integreeritud majandamise põhimõtted eeldavad keskkonna, majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja rekreatsiooni eesmärkide tasakaalustamist. Seega ei ole asjakohane panna nende põhimõtetega arvestamist ainult KSH ülesandeks. Lähtuvalt teemaplaneeringu eesmärgist arvestame põhimõtetega teemaplaneeringu koostamisel ning asjakohaste mõjude hindamisel. Teemaplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestatakse mereveetasemest tingitud Pärnu jõe üleujutustega. Samuti hinnatakse KSH käigus kavandatava tegevusega kaasnevat Pärnu jõe mõju merekeskkonnale lähtuvalt teemaplaneeringu eesmärkidest ja ülesannetest. 4. Teemaplaneeringu üheks ülesandeks on ka väärtuslike maastike piiride ja 4.Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. kasutamistingimuste täpsustamine. Kuna üha suurema hulga maastike osaks Vastavalt lähteseisukohtadele ei kuulu Pärnu võivad tulevikus saada ka erinevad taastuvenergia lahendused, siis teeme jõe teemaplaneeringu ülesannete hulka ettepaneku käsitleda väärtuslike maastike juures ka erinevate taastuvenergia erinevate taastuvenergia lahenduste lahenduste mõju aladele. planeerimine. Sellest tulenevalt ei hinnata KSH käigus erinevate taastuvenergia lahenduste mõju väärtuslikele maastikele. Lähtudes teemaplaneeringu spetsiifikast käsitletakse KSH käigus erandina jõgedesse ja nende ehituskeeluvööndisse maa- ja 6 veesoojuse süsteemide paigaldamise võimalikku mõju. Kui see tegevus võib avaldada olulist mõju mõnele väärtuslikule maastikule, siis tuuakse see KSH aruandes välja. Taastuvenergeetika teemat on käsitletud Pärnu maakonna planeeringus. 5. Pärnu jõel asub mitmeid seirepunkte ja püsivaid seirejaamu (nt Oore 5.Arvestame ettepanekuga ning täiendame hüdromeetriajaam) ning seiretööde koordineerimise eest vastutavaks vastavalt lähteseisukohti. Lisame asutuseks on Keskkonnaagentuur. Kuna seirepunktide jaoks sobivatele Keskkonnaagentuuri kaasatavate nimekirja. asukohtadele on rahvusvaheliselt kehtestatud spetsiifilised nõuded (nt ilmateenistuse hüdromeetriajaamad), siis võib nendes piirkondades teatud tegevuste lubamine seirejaamu või -punkte mõjutada, mistõttu ei pruugi endine asukoht enam seireks sobida. Seetõttu tuleks teemaplaneeringus ja KSH läbiviimisel seirejaamade ja –punktide asukohtadega arvestada (vt ka keskkonnaseire seaduse § 10 lg 2). Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku kaasata teemaplaneeringu ja selle KSH edasisse menetlusse ka Keskkonnaagentuur kui riikliku keskkonnaseire programmi tööde korraldaja ja hüdrometeoroloogilise seire vastutav täitja, keda hetkel ei ole teemaplaneeringu LS peatüki 10 koostöötegijate ega kaasatavate asutuste nimekirjas. Keskkonnaamet, 1. KSH VTK peatükis 3.3 on teemaplaneeringu täpsemate ülesannetena 1. Arvestame ettepanekuga teemaplaneeringu 15.10.2021 kiri nr muuhulgas nimetatud kaldakindlustusrajatiste vajaduse väljaselgitamine ja ja KSH koostamisel. 6-5/21/1829-3 nendel aladel kasutamistingimuste määramine, so meetmete ja kitsenduste seadmine. Kaldakindlustuse rajamisega võib kaasneda vajadus tahkete ainete uputamiseks veekogusse, seega on vajalik täpsustada KMH läbiviimise vajadus planeeringule järgnevate tegevuste puhul. Tahkete ainete uputamisel 8. alates mahust 100 m3 on vajalik anda KMH vajalikkuse eelhinnang ning veekogusse tahkete ainete paigutamisel vooluveekogusse mahust 2000 m3 tuleb läbi viia KMH. 2. KSH VTK peatükis 3 kaldaala asustuse paiknemist suunavate tingimuste 2. Arvestame teemaplaneeringu koostamisel määramise juures peame vajalikuks analüüsida ka veekaitsevööndist veekaitsevööndist tulenevate kitsendustega, lähtuvaid kitsendusi tehnilisele taristule. 7 mis on määratud veeseaduses (§-des 118- 123). 3. KSH VTK peatükis 4.1.1 on käsitletud kavandatava tegevuse seoseid 3. Võtame info teadmiseks ning arvestame Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga. Juhime tähelepanu, et käesoleva teemaplaneeringu koostamisel. teemaplaneeringu koostamise ajal on veemajanduskavad aastateks 2021- 2027 koostamisel, veemajanduskavade eelnõud on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Veemajanduskavad ajakohastatakse hiljemalt 22.12.2021. 4. KSH VTK peatükk 4.1 Pärnu linna sademevee strateegia uuendamine on 4. Võtame info teadmiseks ning arvestame kava 2022. aastal. Koostatav dokument hõlmab nii Pärnu keskuslinna kui teemaplaneeringu koostamisel. osavaldade sademeveesüsteeme. Kooskõlastamisel on ka laienenud Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisekava aastateks 2022-2036. 5. KSH VTK peatükis 7.4.1 (võimalik mõju Pärnu jõe loodusalale) on 5. Arvestame ettepanekuga ning täiendame öeldud: „Seoses loodusalale jääva jõelõigu võimaliku aktiivsema kasutusega vastavalt KSH VTK-d. (kui planeeringuga kavandatav selle kaasa toob), näiteks veeliikluse suurenemisel või kalapüügi intensiivistumisel, võivad avalduda mõningad mõjud veekeskkonnale ja vee-elustikule. Mõju veekeskkonnale võib avaldada ka jõe setetest puhastamine ja süvendamine, kuid need mõjud võivad osutuda ka positiivseks“. Palume selgitada, kuidas süvendamine saab positiivselt mõjuda Pärnu jõe loodusalale, kui loodusala eesmärgiks olevad liigid on süvendamise osas tundlikud (nt paksukojaline jõekarp ja harilik hink) ja jõgede ja ojade elupaigatüüp samuti. Käsitlemata on, et Pärnu jõgi on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana kinnitatud veekogu, kus on keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. 6. Teemaplaneeringu üheks eesmärgiks on supluskohtade kavandamine. 6. Võtame ettepaneku teadmiseks ning Keskkonnaameti hinnangul on seniste avalike supluskohtade üle vaatamine arvestame teemaplaneeringu koostamisel. ja uute planeerimine väga vajalik avaliku huvide tagamisel. Uued supluskohad tuleks kavandada looduslikult sobivatesse kohtadesse, vältida tuleks Pärnu jõe süvendamist. 8 7. LS ja KSH VTK lisa peatükist 6.1.7 on nimekirjast puudu Valli park Pärnu 7. Arvestame märkusega ning täiendame linnas. vastavalt LS ja KSH VTK lisa. Loeme KSH VTK juurde lisatud Natura eelhindamisest: ,,Ülejäänud Natura eelhinnangut teemaplaneeringu LS ja planeeringualale jäävate loodusalade (Soomaa loodusala, Pärnu loodusala, KSH VTK etapis uuesti ei avata. EKO on Navesti loodusala, Saarjõe loodusala, Tellissaare loodusala) ja linnualade avaldanud oma arvamuse teemaplaneeringu (Soomaa linnuala, Pärnu lahe linnuala) puhul saab ebasoodsad mõjud Natura algatamise eelnõule, sh KSH eelhinnangule, eelhinnangu koostamise aegse teabe põhjal välistada ja Natura asjakohase mis muuhulgas sisaldab Natura eelhinnangut, hindamise läbiviimine ei ole vajalik." (lk 29). 14.10.2020 kirjaga nr 1-5/20/2878. Kirjas Puudub arusaadav selgitus, kuidas on jõutud järeldusele, et mõju toodud ettepanekutega mõju hindamiseks loodusaladele on välistatud ning Natura hindamine ei ole vajalik. Millistele andmetele ja mõttekäigule tuginedes on siinkohal välistatud näiteks Pärnu jõe olukorrale arvestatakse võimaliku Pärnu jõe süvendamisega kaasneda võiv negatiivne mõju Soomaa teemaplaneeringu koostamisel ja KSH loodusalale, mis jääb võimalikust süvenduskohast ülesvoolu ning mille läbiviimisel. EKO ettepanekul peamiseks väärtuseks on ulatuslikud üleujutused? Mille alusel on [teemaplaneeringu ja KSH algatamisele eelhinnangus jõutud järeldusele, et võimalik Pärnu jõe süvendamine kindlasti eelnenud koosolekul, 06.10.2020 Pärnu Eesti Keskkonnaühenduste Soomaa üleujutuste kestust ja ulatust ei mõjuta? Teeme ettepaneku seda jahtklubis, Aleksei Lotman EKO esindajana 9. Koda, 15.10.2021 kiri nr 1- aspekti täiendavalt hinnata ning kui täiendava hindamise tulemusena tegi ettepaneku] on Natura eelhinnangusse ja 5/21/5202 jäädakse praeguse seisukoha juurde, tuua KSH VTK-s välja selge põhjendus, sealt edasi KSH VTK peatükki 7.4 lisatud mille alusel sellise järelduseni jõutud on. Palume võimalust tutvuda ka põhimõte, millest lähtutakse Natura hindamise täiendatud KSH VTK enne selle nõuetele vastavaks tunnistamist. läbiviimisel: Juhul, kui teemaplaneeringuga siiski kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada nimetatud loodus- ja linnualade soodsat seisundit, tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia ka hetkel välistatud Natura alade osas. Selgituseks, et PlanS § 2 lg 3 kohaselt kohaldatakse KSH-le PlanS-is toodud menetlusnõudeid, st KSH VTK-d ei tunnistata nõuetele vastavaks. 9 Transpordiamet, 1. Teeme ettepaneku käsitleda üleujutuste ennetamise meetmeid, sh 1. Arvestame ettepanekuga teemaplaneeringu 18.10.2021 kiri nr maalihete mõju teedele. ja KSH koostamisel. Teemat on kajastatud 6.3-1/22423-2 KSH VTK peatükis 8.15. 10. 2. Seletuskirjas kasutada Riikliku teeregistri ( http://teeregister.ee/) põhiseid 2. Võtame ettepaneku teadmiseks ning teede nimetusi ning numbreid arvestame teemaplaneeringu koostamisel. Politsei- ja Piirivalveamet, 1. Kesklinna ja Papiniidu silla vaheline Pärnu jõe veeala (sõudestaadion) 1. Võtame ettepaneku teadmiseks ning 18.10.2021 e-kiri peab jääma avatuks ka tava veeliiklejale. arvestame teemaplaneeringu koostamisel. 2. Veeliiklust reguleerivad märgid, mis hetkel Pärnu jõe laevataval osal 2. Võtame informatsiooni teadmiseks ning 11. sildadel (Kesklinn, Papiniidu ja Siimu) kindlasti üle vaadata ja viia kooskõlla arvestame teemaplaneeringu koostamisel. kehtiva õigusega. Osad märgid on ajajärgust, kui kehtis Pärnu Linnavolikogu määrus „Veesõidukite liiklemise kord Pärnu, Sauga ja Reiu jõel Pärnu linna piires“. Pärnu Linnavalitsus, Ettepanekud KSH VTK kohta. 1. Täiendame KSH VTK-d vastavalt kirjas 18.10.2021 nr 8-3/8251-4 1. Ptk 4.3.6 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering. Arvestades, et kehtiv toodud väljavõttele üldplaneeringust. üldplaneering sisaldab eraldi peatükki „Ranna ja kalda kasutus“ ning mitmeid kalda alade arendamisega seatud eesmärke, võiks KSH VTK-s käsitletu olla konkreetsem ja teemakohasem. Üldplaneeringuga on seatud ranna ja kalda alade arendamise põhimõtted, mille kohaselt tuleb tagada ranna ja kalda alade avalik kasutus, vaba läbipääs ja juurdepääs vee äärsetele aladele kogu Pärnu linna territooriumil paiknevate jõgede kaldaaladel (va kaubasadamas ja reisisadamas). Pärnu ja 12. Sauga jõe ning Vallikraavi kalda aladel on ette nähtud kergliiklejate ühendus, mis lahendatakse vastavalt asukohale promenaadi, kergliiklustee, loodusliku raja või muu sobiva lahenduse kaudu. Jõe kaldaga vahetult piirnevate või kaldal asuvate alade arendamisel tuleb arvestada kalda alal läbipääsu võimaldamisega. Täpse ala määramisel tuleb lähtuda eesmärgist tagada kalda aladel tervikliku lahendusega (ühtne kujundus, piisav laius) läbipääs. Sõltuvalt läbipääsu tüübist (kergliiklustee, loodusrada) tuleb vajadusel seada läbipääsu servituut või näha ette eraldi transpordi või haljasala maa krundi moodustamine, mis antakse üle linna omandisse. Linna omandis olev kallasraja alune maa ja kalda ääres asuvad puhke- ja 10 haljasala maakasutusega alad on ette nähtud säilitada. Pärnu jõe kalda aladel tuleb kavandada kõrgekvaliteediline ja funktsionaalne avalik ruum. Üldplaneeringuga on jõgede kalda alad määratud alaks, kus tuleb kaaluda arhitektuurivõistluse koostamist. Üldplaneeringuga kavandatud avaliku ruumi arenduseks on tervikliku rannapromenaadi välja arendamine ja ühendamine jõe promenaadiga Reisisadama arengualalt Mai kergliiklusteeni. Kesklinna arengusuunana on peetud oluliseks Pühavaimu, Ringi, Aia, Pargi tänavate pikendamist vanalinnast jõeni, et soodustada vanalinna ja uue keskuse vahelist sidusust ja parandada kesklinna ühendust jõega. Üldplaneeringuga on määratud arengualad, ehk linnaruumi osad, mis eristuvad ruumiliselt ja funktsionaalselt ümbritsevast keskkonnast ning mille puhul on võimalikud mitmesugused linnaehituslikud ja funktsionaalsed lahendused. Arengualade määramise eesmärk on leida piirkondadele uued terviklikud linnaruumilised lahendused ja tagada alade laiapõhine ja tasakaalustatud arendus. Kuna valdavalt on arengualadeks määratud endised ja ka veel hetkel kasutusel olevad tootmisalad, mis ajaloolistel põhjustel olid koondunud jõe äärde, paiknevad Pärnu jõe ääres mitmed arengualad, kus linn soovib leida uued terviklikud ja kaasaegsed linnaruumilised terviklahendused. Jõe ääres paiknevad järgmised arengualad: A1: Kesklinna arenguala, A4: Rääma, Niidu, Liblika tänavate ja Pärnu jõe vaheline arenguala, A6: Rääma tänava, Pärnu jõe ja sillakoridori vaheline arenguala, A7: J.V.Jannseni sadama arenguala, A8: Vana-Pärnu arenguala Sauga-Jõe suudmes, A9: Suur-Jõe, Vingi tänavate ja Pärnu jõe vaheline arenguala,A 10: Kalda 2 (Reisisadama) arenguala, A11: Suur-Jõe ja Kastani tänavate vaheline arenguala, A13: Paide mnt, Videviku tänava, jõe ja raudtee vaheline arenguala. 2. Ptk 4.3.9 on toodud Pärnu linnas kehtivad detailplaneeringud. Arvestades, 2. Täiendame KSH VTK-d kirjas loetletud et koostatava teemaplaneeringu ala Pärnu linna asustusüksuses ulatub detailplaneeringutega. lähimate paralleelsete tänavateni (Rääma tänav ja Suur-Jõe tänav) on alal kehtivaid detailplaneeringuid oluliselt rohkem. 11 Dp nr 9.21 Papiniidu tn 2 kinnistu ja Veteranide pargi detailplaneering. Kaldapealse tn 6 kinnistule jõe äärse äri- ja sadamahoone kavandamine. Perspeiivne Rail Baltic reisijate raudteejaamaga seotud jõetrammi peatus. Dp nr 9.22 – Pärnu linnas Junga, Madruse, Pootsmani, Tüürimehe ja Suur- Jõe tänavate piirkonna (endise Maseko territooriumi) detailplaneering. Endise ettevõtlusala asemel uue elupiirkonna kavandamine koos Jaansoni raja äärse suure pargialaga. Sildumisala ja väliujula ettepanek. Dp nr 2.139 Suur-Jõe tn 50 kinnistu detailplaneering. A.H.Tammsaare pst sihil sillakoridori reserveerimine jalakäijate silla tarbeks Dp nr 1.62 Pärnu linnas Raba-Lai tänava silla detailplaneering (I etapp). Raba ja Lai tn ühendava silla kavandamine. Dp nr 1.61 Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneering. Kruiisisadama ja reisisadama kavandamine; Dp nr 6.8 Lootsi tn 6, 8 kinnistute detailplaneering. Jahisadama arendamine; Dp nr 5.8 Vana-Pärnu kaubasadama maa-ala detailplaneering. Kaubasadama arendamine; Dp nr 6.56 Loode - Pärnu tööstusala detailplaneering– Sauga jõe ääres asuva endise Sauga-mõisa kavandamine puhkealaks; Dp nr 6.18 Suur-Jõekalda tn 2 maa-ala detailplaneering. Ala hoonestamine ja kalda ala läbitavuse tagamine. Dp nr 7.64 Rääma tn 27 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering. Sõudekompleksi hoonestuse ja väliala arendamine; Dp nr 7.7 Tammiste tee ja Pärnu jõe vahelise ala detailplaneering. Niidu metsa puhkeala arendamine. 3. Ptk 4.3.9 Pärnu jõe kallaste ja akvatooriumi detailplaneering – palun 3. Arvestame ettepanekuga ning parandame eemaldada lause „Pärnu linna asustusüksuse osas on planeeringu lahendus vastavalt KSH VTK-d. kantud kehtivasse Pärnu linna üldplaneeringusse.“ Üldplaneeringusse on kantud planeeringulahendusest vaid üksikud üldisemad või üldplaneeringu mõistes olulisemad tingimused. 12 Planeeringuala kirjeldus (LS ja KSH VTK lisa). 1. Ptk 4.1.2 Kergliiklusteed – palume käsitleda kergliiklusteede võrgustikku 1.Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt teemaplaneeringu alaga sidusamalt. kirjas toodud väljavõttele. Pärnu jõe paremkaldal on kergliiklejate ühendus tagatud Tori valla piirist kuni Siimu Sillani (Tammiste tee, Jaansoni rada, J.V.Jannseni pst, Siimu sild). Jaansoni raja ulatuses (ca 4 km) kulgeb kergliiklustee jõe kaldal. Linna eesmärgiks on Jaansoni raja pikendamine Siimu sillani, mis on hetkel takistatud olemasolev sadamaala tõttu. Pärnu jõe vasakkaldal on kergliiklejate ühendus tagatud Reiu jõe suudmest kuni mererannani (Paide mnt, Videviku tänav, Liivi tee, Jaansoni rada, Kalda tn, Lootsi tn, Rannapark, Muuli tee). Parendamist vajavad üksikud üleminekukohad nt Videviku tn ja Liivi tee ühendus, Kalda tn ja Lootsi tn ühendus. Rail Baltic raudteejaama ehitusega muutub võimalikuks Papiniidu silla ja Paide mnt vahelisele alale jõe poolse kergliikluse ühenduse loomine. Linna eesmärgiks on jõe äärse promenaadi sidumine ranna promenaadiga ühtseks tervikuks. Reiu silla ületamisel kulgeb Paikuse osavallas kergliiklustee mööda Paide maanteed. 2. Ptk 4.2 Raudtee osas palume täiendada Rail Baltic reisijate raudteejaama 2. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt osa. kirjas toodud väljavõttele. Pärnu reisijate raudteejaam on kavandatud Papiniidu silla lähistele Pärnu jõe ja Liivi tee vahelisele alale, jäädes seega teemaplaneeringuga käsitletava ala sisse. Rail Baltic reisijate raudteejaamale on ette nähtud head ühendused nii kergliikluse kui ühistranspordiga. Perspektiivis on võimalik reisijate raudteejaam siduda jõeliiklusega läbi Kaldapealse 6 kinnistule kavandatud sadama ja ärihoone 3.Ptk 4.3 Sillad. Palume täpsustada, et Pärnu linnas asub kuus silda (Siimu, 3. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt Kesklinna, Papiniidu, Reiu ja Reiu kitsarööpmelise raudtee sild ja Vana- kirjas toodud märkusele. Sauga jalakäijate sild). 13 4.Ptk 13.1 Kultuurimälestised. Palume mainida ka Pärnu vanalinna ja 4. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt kuurorti kaitsekorra uuendamist ja asjaolu, et oluliseks kaitstavaks väärtuseks kirjas toodud ettepanekule. on ka jõe kaldalt avanevad vaated vanalinnale. 5. Ptk 13.6 väärib mainimist, et Pärnu linnas on jõega otseselt seotud ka Jõe 5. Täiendame LS ja KSH VTK lisa vastavalt miljööala Pärnu jõe vasakkaldal, mille iseloomulikuks osaks on ka jõele kirjas toodud ettepanekule. suunduvad tänavad. Tarbijakaitse ja Tehnilise Kui teemaplaneeringuga kavandatakse tegevusi, mis vajavad Võtame teadmiseks ja arvestame Järelevalve Amet, veeseaduse § 217 kohaselt hoonestusluba, tuleb see edaspidises menetluses teemaplaneeringu koostamisel. 13. välja tuua ning võimalusel hinnata nende tegevuste mõju. 22.10.2021 nr 16-6/20- 13690-004 14 Pärnu Linnavalitsus [email protected] Meie 12.11.2021 nr 14-11/7946-1 Pärnu jõe teemaplaneeringu materjalidele esitatud ettepanekutest Hea koostööpartner Täname Teid Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (Pärnu jõe teemaplaneering) lähteseisukohtadele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ning nende lisale esitatud ettepanekute ja märkuste eest. Koondasime ettepanekud tabelisse, kuhu lisasime ka Rahandusministeeriumi seisukohad nende arvestamise kohta (tabel lisatud ka käesolevale kirjale). Teie ettepanekute ja märkuste alusel täiendasime teemaplaneeringu alusmaterjale ning avalikustasime need Rahandusministeeriumi veebilehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/maakonnaplaneeringud. Täiendatud materjalide alusel hakkame koostama teemaplaneeringu eskiislahendust ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande eelnõud. Teemaplaneeringut koostab Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija on Skepast & Puhkim OÜ. Teemaplaneeringu koostamist toetavad riigihangete tulemusena valitud konsultandid, kes hindavad kavandatava tegevuse asjakohaseid mõjusid (Eesti Planeerijate Ühing MTÜ) ning selgitavad välja jõgede puhastamise ja süvendamise vajadused ning võimalused (Maves AS). Selle aasta novembrist kuni järgmise aasta juunini korraldame erinevaid teemapäevi huvirühmadega, et selgitada välja juba konkreetsed vajadused ja nende käsitlemine planeeringulahenduses (tõenäoliselt osaliselt veebirakenduse Teams vahendusel). Koosolekute toimumisest teavitame Teie kontaktisikuid e-maili teel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa(d): Koondtabel, 14 lk Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Keskkonnaamet Maa-amet Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Transpordiamet Keskkonnaministeerium Tori Vallavalitsus Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Raine Viitas 715 5865 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel