Rahandusministeerium
[email protected]
11.11.2021 nr 6-3/21/15338-3
Seisukoha küsimine Paikuse prügila
ladestusala I etapi sulgemise keskkonnamõju
hindamise programmi kohta
Osaühing Paikre esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Pärnu maakonnas Pärnu linnas
Põlendmaa külas asuva Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise keskkonnamõju hindamise
(edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: OÜ Hendrikson & Ko).
KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast
avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda
kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib
olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest
alates seisukohad Osaühing Paikre poolt esitatud Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise
KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie
pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Juhul, kui Teie hinnangul
käesoleva KMH menetlusega kokkupuude puudub, andke teada, et Teid asjaomase asutusena edaspidi
selles KMH protsessis ei kaasataks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Irma Pakkonen
peaspetsialist juhataja ülesannetes
keskkonnakorralduse büroo
Lisad:
1. KMH programm („Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH
programm_29.10.2021.pdf)
2. KMH programmi lisad („Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programmi
lisad.zip“)
Sama: Pärnu Linnavalitsus (
[email protected]); Riigimetsa Majandamise Keskus (
[email protected]);
Transpordiamet (
[email protected]); Päästeamet (
[email protected]); Terviseamet
(
[email protected]); Põllumajandus- ja Toiduamet (
[email protected]); Keskkonnaministeerium
(
[email protected])
Karl Markus Wahlberg 5885 7049
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Versioon 29.10.2021 /// TÖÖ NR 20003783
Paikuse prügila ladestusala I etapi
sulgemine
Keskkonnamõju hindamise programm
Eelnõu versioon 1 vastavuse kontrolliks ja asjaomaste
asutuste seisukohtade saamiseks
Töö nr 20003783 Tartu/Pärnu 2021
Juhan Ruut
Juhtiv ekspert, KMH litsents KMH0155
Katri Sutt
Keskkonnakorralduse spetsialist
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 1
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 2
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK ........................................... 4
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ........................................................................................ 5
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...................................... 8
3.1. Asustus ja maakasutus ............................................................................................. 8
3.2. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................ 9
3.2.1. Geoloogia ....................................................................................................... 9
3.2.2. Hüdrogeoloogia ............................................................................................... 9
3.3. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik .................................. 11
3.4. Atmosfääriõhk ........................................................................................................ 11
3.5. Kultuurimälestised ja pärandkultu uriobjektid ............................................................ 12
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................... 13
4.1. Riigi tasandi dokumendid ........................................................................................ 13
4.2. Kohaliku omavalitsuse tasandi dokumendid ............................................................. 14
5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE
KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING
MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID .................................................................... 16
6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ..................................................................... 18
7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA ............................................................................. 22
8. MENETLUSOSALISED ........................................................................................... 24
8.1. Andmed otsustaja, arendaja ja hindaja kohta .......................................................... 24
8.2. Teavitatavate-kaasatavate isikute loetelu koos kaasamise põhjendusega ................ 25
9. KAASAMISE TULEMUSED .................................................................................... 27
9.1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega
arvestamine/ küsimustele vastamine ................................................................................ 27
9.2 KMH programmi avalik väljapanek ja arute lu ........................................................... 27
9.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine .................. 27
KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 28
LISAD ............................................................................................................................. 30
LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID .................................................................... 30
1.1. Paikuse Prügila ladestusala I etapi sulgemise taotlus ........................................ 30
1.2. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ..................................................... 30
1.3. Keskkonnamõju hindamise algatamise teade .................................................... 30
LISA 2. PRÜGILA SITUATSIOONISKEEM ....................................................................... 30
LISA 3. PRÜGILA LADESTUSALA TEOSTUSMÕÕDISTUS ............................................. 30
LISA 4. PRÜGILA TARISTU JA TEGEVUSED .................................................................. 30
2 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
SISSEJUHATUS
Pärnu linnas Põlendmaa külas asub 2006. aasta suvel valminud Paikuse prügila (edaspidi ka
Põlendmaa prügila või Paikre prügila (keskkonnaregistrikood JKK6700017), mille käitajaks
keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 alusel on osaühing Paikre (registrikood 10836969,
edaspidi ka ettevõte). Prügila projekt-dokumentatsiooni kohaselt on prügila ladestusalade
rajamine jagatud kolme etappi. Käesoleval ajal on rajatud ja kasutusel ladestusala I etapp
suurusega 5,6 ha.
Paikuse Vallavalitsus kehtestas 03.10.2016 korraldusega nr 231 Põlendmaa prügila ala
detailplaneeringu (Prügila DP), mille koostamise põhiülesandeks oli maaüksuse
ümberplaneerimine, sh planeeringuala erinevate osade ehitusõiguste kindlaks määramine.
Prügila DP alal rekonstrueeritava jäätmete ladestusala ehitusõiguste muutmisel tugineti mh
Toomas Ideon’i (keskkonnaekspert, litsents nr KMH0015) poolt 30. oktoobril 2014. a.
väljastatud ekspertarvamusele, mille kohaselt võib tihendatud jäätmete nõlvakalde suurus
olla ladestusalal 1:3 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrgus (Balti süsteemis) H = 38.00
m.
Prügilate sulgemist reguleerib Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila
rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (edaspidi ka prügilamäärus). Prügilamääruse §
31 lg 2 punkti 1 kohaselt suletakse prügila osa kui ladestamisala on täidetud projektkõrguseni.
OÜ Pärnu Maamõõduteenistuse 29.06.2021 teostatud ladestusala mõõdistuse kohaselt
mõõdeti ladestusala maksimaalseks absoluutkõrguseks 30,87 m ning 2020. aasta lõpu
seisuga oli ladestusalale ladestatud 386 434 t tonni jäätmeid. Lähtuvalt ladestusala
kõrgusest, ladestatud jäätmete kogusest ning arv estades prügila sulgemisel rajatava kattekihi
hinnangulist paksust (~1,2-2,5 m) on osaühing Paikre alustanud ladestusala I etapi sulgemise
ettevalmistustöödega.
Prügila sulgemise lõplikud tingimused kuuluvad väljatöötamisele vastavasisulises
projektdokumentatsioonis, mille koostamisel tuleb arvestada kehtivas seadusandluses
sätestatud tingimusi. Prügila sulgemise nõuded on toodud keskkonnaministri 29.04.2009
määruses nr 38 (edaspidi määrus nr 38) "Prügila rajamise, asutamise ja sulgemise nõuded".
Määruse nr 38 § 33 lg 1 alusel tuleb prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase
mahu saavutamisel, käitajal esitada Keskkonnaametile prügila sulgemiskava koos kirjaliku
taotlusega. Enne sulgemiskava koostamist tehakse prügila käitaja korraldamisel sul etava
prügila keskkonnamõju hindamine (KMH).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1
p 24 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila
sulgemine. Vastavalt KeHJS § 28 lg-le 4 esitab arendaja (suletava prügila käitaja) otsustajale
prügila sulgemise taotluse, mille alusel otsustaja teeb otsuse prügila sulgemise KMH
algatamise või algatamata jätmise kohta. KeHJS § 28 lg 3 tähenduses on otsustaja
Keskkonnaamet, millest tulenevalt kuulub KMH algatamise otsuse tegemine Keskkonnaameti
pädevusse.
Eelnevast tulenevalt esitas osaühing Paikre 19.05.2021 Keskkonnaametile taotluse Paikuse
prügila ladestusala I etapi sulgemiseks ja KMH algatamiseks (registreeritud Keskkonnaameti
infosüsteemis 24.05.2021). Keskkonnaamet algatas 28.06.2021 kirjaga nr DM-115844-2
Paikuse prügila sulgemise KMH. KMH algatamise dokumendid on esitatud Lisas 1.
KMH algatamise otsuse kohaselt KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni
alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist.
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 3
Osaühing Paikre on sõlminud lepingu ladestusala I etapi sulgemisprojekti ja sulgemiskava
koostamiseks AS-ga Kobras ning keskkonnamõju hindamiseks OÜ -ga Hendrikson & Ko
(juhtekspert Juhan Ruut, litsents nr KMH0155). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed
on esitatud käesoleva programmi 8. peatükis.
4 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK
Paikuse prügila asub Põlendmaa prügila maaüksusel (katastritunnus 56801:005:0284 ,
registriosa nr 2593806) Põlendmaa külas Paikuse osavallas 1 Pärnu linnas. Prügila
territoorium on ümbritsetud metsa- ja põllumaaga ning kinnistu on 100% jäätmehoidla maa,
suurusega 41,20 ha. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub maaüksus OÜ -le Paikre. Kinnistu
kaugus Pärnu linnast on 15 km, Paikuse alevist 5,5 km ja Seljametsa külast 3 km. Paiknemine
haldusüksuses on toodud Joonisel 1.1.
Joonis 1.1 Paikuse prügila paiknemine (aluskaart Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2021)
Kavandatava tegevuse eesmärk on Paikuse prügila ladestusala I etapi keskkonnaohutu
sulgemine vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise,
kasutamise ja sulgemise nõuded“ nõuetele. Ladestusala suletakse vastavalt prügila
sulgemisprojektile lähtuvalt ladestusala projektikohase m ahu saavutamisest.
Prügila sulgemistööde elluviimise eelduseks on sulgemiskava koostamine. Enne
sulgemiskava koostamist viiakse läbi suletava prügila keskkonnamõju hindamine. KMH
järeldused ja keskkonnameetmed integreeritakse prügila sulgemiskavasse.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on KeHJS § 3 1 kohaselt anda tegevusloa andjale teavet
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva
keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks,
millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada
säästvat arengut.
Prügila situatsiooniskeem on esitatud Lisas 2. Prügila ladestusala teostusmõõdistus
(kõrgusandmetega) on esitatud Lisas 3. Ülevaade prügila taristust ja tegevustest on esitatud
Lisas 4.
1
1. novembril 2017 jõustus Paikuse valla, Audru valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus
uus omavalitsusüksus Pärnu linn.
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 5
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
Kavandatavaks tegevuseks on Paikuse prügila ladestusala I etapi keskkonnaohutu sulgemine
vastavalt sulgemisprojektile ja keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila
rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ nõuetele.
Paikuse prügila projekt-dokumentatsiooni „Pärnu linna ja maakonna jäätmekäitluskeskus
Paikuse vallas“ (2000. a) kohaselt kavandati prügila kogumahtuvusega 1,56 miljonit tonni
jäätmeid. Kõrvaldavate jäätmete koguhulgaks prognoositi keskmiselt 40 000 t/a. Prügila
rajamine nähti ette kolmes etapis. Käesoleval ajal on välja ehitatud ladestusala esimene etapp
suurusega 5,6 ha (ladestusala ligikaudsed mõõtmed 330x170 m), millel alustati jäätmete
ladestamist 2006. a juunis.
Paikuse Vallavalitsuse 03.10.2016 korraldusega nr 231 kehtestati Põlendmaa prügila ala
detailplaneering, mille kohaselt võib edaspidi tihendatud jäätmete nõlvakalde suurus olla
ladestusalal 1:3 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrgus (Balti süsteemis) H = 38.00 m.
Vastavalt eksperthinnangule on selliselt ümberkujundatavate ladestusala nõlvade stabiilsus
tagatud ja ladestusala põhjakonstruktsioonile lisanduvate jäätmete kaalust tekkivad
lisavajumised on niivõrd väikesed, et ei ohusta ladestusala põhjakonstruktsioone.
Juunis 2021 mõõdeti ladestusala maksimaalseks absoluutkõrguseks 30,87 m ning 2020.
aasta lõpu seisuga oli ladestusalale ladestatud 386 434 tonni jäätmeid.
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemisprojekti ja sulgemiskava koostaja on AS Kobras.
Sulgemisprojekti koostamisel on aluseks järgmised tegevused. Jäätmelade profileeritakse
üldjoontes korrapärase kujuga. Teatud kohtades (eelkõige prügila põhja - ja idaküljel)
teostatakse jäätmete teisaldamistöid, et jäätmelademe kattekiht mahuks selleks ettenähtud
alale. Peale jäätmete teisaldamist ja tihendamist rajatakse aktiivne gaasi kogumise süsteem.
Prügila I etapi ladestusalast ca 1 ha on kaetud prügilagaasi kogumissüsteemiga, mis rajati
2010. aastal ladestusala enim täidetud piirkonda. Lisaks gaasikogumise süsteemile rajatakse
prügila kattekihid. Drenaažisüsteem on rajatud prügila alla ladestusala rajamisel. Täiendavalt
rajatakse prügila sulgemisel niisutussüsteem, mis pumpab nõrgvee prügilale jäätmelademe
niisutamiseks ja gaasi tekke intensiivistamiseks. Korrastatak se sademevee ärajuhtimine.
Alternatiivsed võimalused
Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus
määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Alternatiivid peavad olema
reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teo statavad,
võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks
olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Keskkonnamõju hindamine peab käsitlema
kõigi reaalsete alternatiivide eeldatavalt olulisi keskkonnamõjus id, nii otseseid kui ka
kaudseid, negatiivseid ja positiivseid, samuti koosmõjusid.
Alternatiivide kõige olulisem osa võimaliku avalduva keskkonnamõju seisukohast on
ladestusala kattelahendus. Kavandatava tegevuse põhialternatiividena käsitletakse kahte
tehniliselt erinevat lahendust I ladestusala katendile, milleks on alternatiiv 1 ja alternatiiv 2.
Alternatiivina ei käsitleta null-alternatiivi ehk kavandatava tegevuse mitte rakendamist, sest
vastav olukord oleks vastuolus määruse nr 38 § 31 nõuetega, milles on sätestatud tingimused
6 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
prügila sulgemiseks. Seega on prügila ladestusala I etapi sulgemisel 0-alternatiiv ebareaalne
ning seda käesolevas KMHs ei käsitleta.
▪ Alternatiiv 1 – keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise,
kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 35 lg 1 kohane tavajäätmete prügila sulgemine.
Sh rajatakse gaasi kogumise kiht, vettpidav mineraalkiht, vähemalt 0,5 m paksuse
dreenikiht ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kiht .
▪ Alternatiiv 2 – alternatiivne sulgemislahendus vastavalt määruse nr 38 § 35 lõikele 2
ja 3, mille kohaselt on võimalik muuta prügila kattekonstruktsiooni, kui lahendus tagab
samaväärse tulemuse, mida tagab alternatiiv 1. Vettpidav mineraalkiht asendatakse
bentoniitmatiga, 0,5 m paksune dreenikiht asendatakse drenaažimatiga, kaalutakse
ka 1 m paksuse kattepinnasekihi vähendamist.
Katendi materjalivajadust on hinnatud eelprojektis, sulgemiskava ja -projekti koostamise
käigus andmed täpsustuvad. Materjalide lõplik valik ja kogused määratakse prügila katendi
rajamise projektis.
Gaasi ärajuhtekiht: pindala ligikaudu kuni 54 100 m 2 , 0,2 m paksuse kihi korral vaja ca 10 820
m 3 killustikku (fraktsioon 16/32 või 32/64), mille mass mahukaalu ca 1,8 t/m 3 korral on ca
19 500 tonni. Saab asendada samas koguses töödeldud (purustatud, sõelutud) jäätmetega,
mis kogutakse prügila tegevuse käigus.
Vettpidav mineraalikiht: pindala ligikaudu kuni 54 275 m 2 , 0,5 m paksuse kihi korral vaja ca
27 138 m 3 savi või moreeni, mille mass mahukaalu ca 1,8 t/m 3 (arvestades tihendamist) korral
on ca 48 850 tonni. Juhul kui osutub sobivaks prügila platside ehitamisel tekkiv väljakaeve,
mis eeldatavalt on savi, on otstarbekas rajada vettpidav mineraalikiht sellest materjalist .
Kui kasutada 6 mm paksust bentoniitmatti, on vaja gaasi ärajuhtekihile paigaldada 10 cm
paksune tihendatud liivast (või samaväärsete omadustega jäätmetest) tasanduskiht (ca 5 428
m 3 , ~10 000 tonni).
Dreeniv kiht: pindala ligikaudu kuni 54 450 m 2 , 0,5 m paksuse kihi korral vaja ca 27 225 m 3
killustikku, mille mass mahukaalu ca 1,8 t/m 3 (arvestades tihendamist) korral on ca 50 000
tonni. Saab asendada samas koguses sobivate jäätmetega (kogutakse prügila tegevuse
käigus).
Kattepinnas: pindala ligikaudu kuni 54 620 m 2 , 1 m kihi korral vaja 54 620 m 3 , mahukaalu 1,5
korral ca 82 000 tonni. Katmisel saab kasutada eelnevalt prügila territooriumile varutud
pinnast, haljastus- jms biolagunevatest jäätmetest saadud materjali.
Katmisjärgselt võib prügiladestu kattepinnasele külvata muru jm. taimi, mille juurestik ei
kahjusta vettpidava kihi omadusi, kuid aitab vältida erosiooni ja katendi liigset kuivamist. Kui
prügila kaetakse 1 m paksuse kattepinnase kihiga, siis võib kõne alla tulla ladestu
haljastamine ka madalajuureliste põõsastega (juurte maksimaalne sügavus 0,5 m).
Katendi lihete vältimiseks võib kaaluda ladestu jalamile tugivalli rajamist, et takistada
võimalikke lihkeid. Tugivalli rajamisel saab kasutada kive ja samalaadset suuremamõõtmelist
jäätmematerjali. Kogu perimeetrile 2 m kõrguse tugivalli rajamisel on kaetava ala pind
ligikaudu 6 000 m 2 ja materjali vajadus kuni 10 000 tonni.
Mõlema alternatiivi puhul nähakse ette gaasi kogumise süsteem. Selle tehnilise lahenduse
osas on võimalikud erinevad lähenemised, mis ei sõltu katendi lahendusest - rajatakse
vertikaalsed kogumistorud, horisontaalsed kogumistorud, kogumistorusid ei rajata vaid gaas
kulgeb kogumissüsteemi katendialust gaasi ärajuhtekihti pidi.
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 7
Sulgemisprojekti koostamise käigus analüüsitakse kontseptsiooni olemasoleva taristu ja II
ladestualal toimuvate tegevuste ühendamiseks, võib lisanduda täiendavaid tehnilisi
lahendusi nõrgvee ja sademevee käitlemiseks , täpsustuvad kattekonstruktsiooni detailid.
Sellest tulenevalt esitatakse KMH programmis põhimõtteline sulgemislahendus ning
sulgemisprojektiga ettenähtud lahendus tuuakse välja KMH aruandes.
Suletud I ladestusala järelhoolduse ja seiretingimused kirjeldatakse samuti KMH aruandes.
8 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA
KIRJELDUS
3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS
1. novembril 2017 jõustus Paikuse valla, Audru valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine
ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn. Paikuse prügila asub Paikuse osavallas
Põlendmaa külas. 01.01.2021 seisuga oli Põlendmaa külas 37 elanikku, Paikuse osavallas
kokku 3995 elanikku.
Põlendmaa prügila kinnistu külgneb lääne poolt Siimu ja Taali metskond 5 kinnistutega, põhja
poolt Taali metskond 5 kinnistu ja Taali metskond 135 katastriüksusega, ida poolt Uuetoa
kinnistuga ning lõuna poolt riigimaantee T -19276 (Taali - Põlendmaa– Seljametsa tee,
sihtotstarve transpordimaa) katastriüksusega. Taali - Põlendmaa– Seljametsa teest
põhjapoolne piirkond on soine, valdavalt kaetud rabametsaga. Lõunas, üle maantee asuvad
Nimmi, Kubja, Karjalauda ja Ojamaa kinnistud, mida kasutatakse põllumajanduslikul
eesmärgil. Kõikide nimetatud kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Lähim
hoonestatud, sh elamiseks kasutatav kinnistu, milleks on Seljametsa külas paiknev 5,1 ha
suurune Püüoja kinnistu (kat. nr 56801:001:0074), jääb Põlendmaa prügila kinnistu
läänepoolsest piirist ca 575 m kaugusele. Prügila lähipiirkond ja maakasutus on näidatud
Joonisel 3.1.
Joonis 3.1 Paikuse prügila lähipiirkonna maakasutus (aluskaart Maa-ameti X-GIS
kaardiserver 2021)
Veekogud
Prügila asub Pärnu jõkke suubuva Reiu jõe valgalas. Prügilale lähim pinnaveekogu on 0,6 km
kaugusel asuv Vaskjõgi (VEE1147600). Pinnaveed prügila ala ümbrusest voolavad mööda
väikseid kraave ja ojasid Vaskjõe kaudu Reiu jõkke ( VEE1145400AK), mis omakorda suubub
Pärnu jõkke (VEE1123500).
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 9
3.2. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
3.2.1. GEOLOOGIA
Paikuse prügila all olev pinnas koosneb keskmise Devoni ajastu Narva ladejärgu
aluspõhjakivimist, mis on kaetud 4-5 m paksuse Kvaternaari ajastu kattega, mis koosneb
merelistest, limnoglatsiaalsetest ja glats iaalsetest lasunditest. Maa-ameti GIS portaalis
toodud üldgeoloogilise kaardistamise andmetel on pinnakattes savilasundi leviala.
Vastavalt prügila detailplaneeringule/AS GIB poolt teostatud pinnaseuuringutele võib prügila
alla jääva pinnase jagada seitsmeks kihiks:
▪ I kiht (pealispinnas) – kiht on värvuselt must ja tumepruun, turbane, veega küllastunud
ja umbes 0,2 – 0,3 m paks.
▪ II kiht (liivane aleuriit) – kihti esindab püsiv kiht piirkonna lõunaosas, mis on veega
küllastunud ja lahtine. Vastavalt osakes te jaotuvusele on liivaosakeste sisaldus 75 -
82%, aleuriidiosakeste sisaldus 11-12% ning saviosakeste sisaldus 7-14%.
▪ III ja IV kiht (savi) – limnoglatsiaalse päritoluga savi moodustab prügila aluspinnases
püsiva seeria. Kolmas ja neljas kiht moodustavad ü htse viirsavi aastakihtidega
kompleksi, mille paksus on piirkonna keskosas umbes 2,7 m ja see väheneb
külgservade suunas kuni 0,7 m. Savi paksus on minimaalne (0,4 m) piirkonna
kirdenurgas. Savi on helepruuni värvusega, välja arvatud ülemine pragunenud osa
(0,3 m), mis on kollakassinine. Savised ja aleuriitsed kihid varieeruvad. III kihi
ülemises osas on esindatud taimejäänused ja puujuured. Orgaaniliste ainete sisaldus
on III kihis 0,6-1,1 % ning karbonaatide sisaldus 3,3%. Vastavalt osakeste suuruse
jaotusele varieerub aleuriidiosakeste sisaldus 15 -55% piires ja saviosakeste sisaldus
50-73% piires.
▪ V kiht (aleuriitne moreen) – kihi paksus varieerub vahemikus 0,4-2,6 m, on värvuselt
hallikaspruun, plastne ning sisaldab jämedateralist materjali kuni 35% ja karbonaate
13-35%.
▪ VI kiht (aleuriitne moreen) – kihi paksus varieerub vahemikus 0-3,8 m, asetseb
aluspõhjakivimil ning koosneb suures osas aluspõhjakivimi materjalist. Kiht on
värvuselt sinine, hall kuni tumehall, sisaldades palju dolomiiti ja paasi klast ilist
materjali. Karbonaadi sisaldus on 16-35%. Puurimise tulemuste kohaselt on see kiht
väga tugev ning raskesti läbistatav.
▪ VII kiht (aluspõhjakivim) – on keskmise Devoni ajastu Narva ladejärgust, mille paksus
on umbes 30 m (Vaskrääma puurimisaugus). Aluspõhjakivimi kiht asub maapinnast
umbes 3,5 -5 m sügavusel ning selle kõrgus merepinnast on +6,8 - +8,3 m. Kiht
koosneb tugeva kollase ja halli dolomiidi ja kõva savi varieeruvatest kihtidest.
Osakeste suuruse jaotuse järgi sisaldab savi kiht saviosakesi 36-58 %.
3.2.2. HÜDROGEOLOOGIA
Paikuse prügila ala asub Reiu jõe valgalas, Vaskrääma veehaarde III sanitaarvööndis. Tabelis
3.1 on välja toodud prügila maa-ala hüdrostratigraafia.
10 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
Tabel 3.1 Paikuse prügila maa-ala hüdrostratigraafia
Kihistus Kiht Omadus Põhjavee horisont
Pealispind ja liivane aleuriit Põhjavee horisont I
Kvaternaarsed Savi Kohalik veekindel kiht
setted Liivastes kihtides
Moreen II
põhjavee horisont
Keskmise Devoni ajastu Narva
Regionaalne suhteline
Aluspõhjakivim ladejärk, keskmise madalama III
põhjavee horisont
Devoni-Siluri ajastu veekompleks
▪ Põhjavee I horisont – ülemine põhjavee horisont moodustub veest, mis on jaotunud
pealispinnasesse ja liivasesse aleuriiti ning selle tase on maapinnal. Horisondi vesi
saab toidet vihmaveest ja veest, mis tuleb prügilast idasse ja kirdesse jäävast Kõrsa
rabast. Pealispinnase ja liivase aleuriidi halbade äravoolutingimuste tõttu seisab vesi
savikihil, põhjustades piirkonna soostumist. See ülemine põhjavee horisont kaob
kuiva perioodi jooksul.
▪ Põhjavee II horisont – vesi, mis leidub moreeni liivastes kihtides ning Narva
ladejärgu lõhis-tsoonides moodustab esimese alalise põhjavee horisondi. Veetase
on 1,2 – 1,6 m sügavusel maapinnast ning +9,98 - +10.37 m kõrgusel merepinnast.
Põhjavee voolul on väga väike kalle (0,08 cm/m) edelasse. Veehorisondi toiteala
asub uuritud piirkonnast põhja- ja idapool, kus puudub kohalik veekindel kiht või see
on väga õhukene.
▪ Põhjavee III horisont – kompleksi põhjavee horisondi kivimid on 30 -40 m sügavusel
maapinnast. Veetaseme kõrgus merepinnast on -4 m. Kompleksi põhjavett tar bitakse
Pärnu ja Sindi veevarustussüsteemides. Kompleksile on ehitatud kolm
põhjaveevõtujaama.
Paikuse prügila kinnistul asub puurkaev nr PRK0021565 olmevee saamiseks (Siluri-
Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne -Eesti vesikonnas). Puurkaevu
sanitaarkaitsevööndi ulatus on 10 m.
Põhja- ja pinnavee koostis prügila tegevusajal
Paikuse prügila põhja-ja pinnavee kvaliteedi kontrollimise sagedus on määratud
keskkonnaloaga. Põhjavee proove võetakse kolmest põhjavee seirepuurkaevust (MW2, MW3,
MW4) üks kord aastas (kolmandas kvartalis) ning enne proovide võtmist määratakse
puurkaevudes veetase.
Pinnavee omaduste määramiseks võetakse veeproove 1 kord poolaastas (punktidest MW5,
MW6, MW11). Kahel korral aastas (sügisel ja kevadel) määratakse samades punktides
fenoolide sisaldust ning kord aastas (sügisel) määratakse punktist MW5 naftaproduktide
sisaldust. Analüüse teostab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Põhja- ja pinnavee
seireandmete ülevaade tuuakse välja KMH aruandes.
Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardikihil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise
veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Vastavalt
kaardirakendusele on piirkonna põhjavesi suhteliselt kaitstud. Väljavõte põhjavee kaitstuse
kaardikihilt on esitatud joonisel 3.2.
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 11
Joonis 3.2 Paikuse prügila maa-ala põhjavee kaitstus (Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2021)
3.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, NATURA 2000 ALAD JA
ROHEVÕRGUSTIK
Tegevuse avaldatavad võimalikud keskkonnamõjud sõltuvad ka tegevuse asukohast ja
mõjutatavast keskkonnast ja selle vastupanuvõimest, sh kaitstavate loodusobjektide ja Natura
2000 võrgustiku alade olemasolust.
Paikuse prügila ei asu looduskaitsealal, kaitstava loodusobjekti kaitsetsooni või Natura 2000
alal. Samuti ei jää käitis rohevõrgustiku alale. Lähimad kaitstavad loodusobjektid (III
kategooria kaitsealuse fauna elupaik) asuvad prügila põhjapiirist ca 1 km kaugusel.
Kaitsealuste liikidena on välja toodud Tringa glareola (mudatilder), Pluvialis apricaria (rüüt),
Numenius arquata (suurkoovitaja) , Sterna hirundo (jõgitiir), Tringa totanus (punajalg-tilder),
Lanius collurio (punaselg-õgija), Circus pygargus (soo-loorkull), Leucorrhinia albifrons
(valgelaup-rabakiil), Tetrao tetrix (teder), Grus grus (sookurg). Samuti III kategooria
kaitsealuse taime Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp) elupaik. Ca 2 km kaugusel prügila
lõunapiirist kagu suunas asub hooajalise liikumispiiranguga ala (püsielupaik). Ca 2,4 km
kaugusel edelas asub Vaskjõe looduskaitseala ( KLO1000567)
3.4. ATMOSFÄÄRIÕHK
Pärnu linna ja selle ümbrust iseloomustavad alljärgnevad meteoroloogilised näitajad (1991-
2020 a keskmine) 2.
Sademed: Aasta keskmine sademete hulk on 741 mm.
Olulisemad temperatuurid:
▪ Paljuaastane keskmine temperatuur + 6,8°C
2 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/
12 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
▪ Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur +18,3°C
▪ Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur -3,7°C
▪ Temperatuuri absoluutne maksimum +33,3°C
▪ Temperatuuri absoluutne miinimum -30,6°C
Tuule kiirused:
▪ Kõige väiksem kuu keskmine (juuni, juuli) 3,2 m/s
▪ Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 4,3 m/s
▪ Keskmine aastane kiirus 3,6 m/s
Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%) on esitatud graafiliselt joonisel 3.3 (tuulteroos)
Joonis 3.3 Pärnu linna ja selle lähiümbrust iseloomustav tuulteroos. (Riigi Ilmateenistus
2021)
3.5. KULTUURIMÄLESTISED JA PÄRANDKULTUURIOBJEKTID
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardi andmetel puuduvad enam kui 70 km raadiuses
registreeritud kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid.
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 13
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Paikuse prügila on rajatud ja tegutseb vastavalt õigusaktidega sätestatud nõuetele , sh
arvestati rajamisel strateegiliste planeerimisdokumentidega. Järgnevalt antakse ülevaade,
kuidas on kajastatud kehtivates strateegilistes planeerimisdokumentides prügila või selle osa
sulgemine.
4.1. RIIGI TASANDI DOKUMENDID
Riigi jäätmekava 2014-2020 (kehtivus on pikendatud 2022. aasta lõpuni)
Euroopa Liidu ja Eesti üldise keskkonnapoliitika põhieesmärk on keskkonna ja inimese tervise
kaitse. Selleks tuleb vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju
ning suurendada ressursside kasutamise tõhusust. Sealjuures tuleb tagada jäätmete
käitlemine viisil, mis:
▪ ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi;
▪ ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid;
▪ ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku .
Riigi jäätmekava 2014–2020 peaeesmärk on jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev
jäätmehooldus, millest tulenevalt on strateegilised eesmärgid püstitatud jäätmekäitluse
hierarhiat silmas pidades. Vastavalt jäätmekäitluse hierarhiale on prügilasse ladestamine
madalaima prioriteediga tegevus.
Jäätmekavas on Paikre prügila välja toodud Pärnu maakonnas asuva nõuetele vastava
tavajäätmete prügilana. Vastavalt määrusele nr 38, tuleb prügila sulgeda käitaja taotlusel või
projektikohase mahu saavutamisel. Jäätmekava III strateegiline eesmärk on vähendada
jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning jär elevalvet.
Maakonnaplaneering
Pärnu maakonna planeering (kehtestatud 2018) on regionaalse jäätmeladestuskohana välja
toodud Paikuse jäätmekäitluskeskus, kus toimub jäätmete sorteerimine, taaskasutusse
suunamine ning kasutuseks mittesobilike jäätmete keskk onnaohutu ladestamine. Paikuse
jäätmekäitluskeskus on näidatud planeeringu tehnilise taristu joonisel.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
Vee kasutamise ja kaitse korraldamiseks ning muude valdkondadega
integreerimiseks koostatakse kuue aasta tagant iga vesikonna veemajanduskava. Lääne-
Eesti vesikonna 2015-2021 perioodi veemajanduskava kohaselt loetakse prügilad üheks
oluliseks punktkoormusallikaks nii pinna- kui ka põhjaveele. Hajukoormuse puhul on ühe
koormusallikana välja toodud suletud prügilad.
Veemajanduskava pinnavee meetmeprogrammis on välja toodud vajadus pöörata tunduvalt
enam tähelepanu kontrollile ohtlike ainete heite üle. Sh o n meetmena välja toodud
keskkonnaloa tingimuste ülevaatamine ja asjakohasusel täiendavate tingimuste seadmine
heitvee käitlusele. Samuti täiendav järelevalve loa tingimuste täitmise üle.
14 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
Põhjavee meetmeprogrammis on punktkoormuse vähendamise meetmena välj a toodud mh
veekogumi vajadustega arvestamine keskkonnalubade tingimuste seadmisel ja
ajakohastamisel ning prügilates tekkiva puhastamist vajava vee kogumis - ja
puhastamissüsteemide ehitamine või ajakohastamine. Samuti on meetmena välja toodud
suletud prügilate järelhooldus ja seire. Hajukoormuse mõju vähendamise meetmena , mida
rakendada suletud prügila puhul, on samuti välja toodud põhjavee kaitseks nõuete seadmine
keskkonnalubades.
Osaühing Paikre käitab Paikuse prügilat keskkonnakompleksloa nr KKL/31746 5 alusel.
Vastavalt loale kontrollitakse põhjavee kvaliteeti kolmest põhjavee seirepuurkaevust üks kord
aastas ja pinnavee kvaliteeti kahel korral aastas kolmest seirepunktist. I ladestusala
sulgemisega seotud järelhoolduse tegevused ja seirekohustus määra takse prügila
sulgemiskavas ja vastavalt täiendatakse kompleksluba.
4.2. KOHALIKU OMAVALITSUSE TASANDI DOKUMENDID
Paikuse valla üldplaneering
2017. aasta haldusreformi järgselt ühinesid Pärnu linn ja Paikuse vald (lisaks Audru ja
Tõstamaa vald). Põlendmaa prügila kinnistu paikneb endises Paikuse vallas, kus käesoleval
ajal on endiselt kehtiv 2009. aastal kehtestatud Paikuse valla üldplaneering.
Vastavalt üldplaneeringu pt 2.2.5 on Paikuse vallas avatud keskkonnanõuetele vastav Paikre
jäätmekäitluskeskus Põlendmaa külas. Paikre on Pärnumaa ja Viljandimaa lõunaosa
teeninduspiirkonna keskne prügila. Prügila on kantud üldplaneeringu kaardile (väljavõte
joonisel 4.1)
Joonis 4.1 Väljavõte Paikuse valla üldplaneeringu kaardilt (2009).
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 15
Põlendmaa prügila ala detailplaneering
Põlendmaa prügila rajamisel koostati prügila maa-ala algne detailplaneering ja
projektdokumentatsioon (2000 a). Prügila maa-ala uus detailplaneering on kehtestatud
Paikuse Vallavalitsuse 03.10.2016 korraldusega nr 231 (edaspidi Prügila DP). Prügila uue DP
koostamise põhiülesandeks oli algselt määratud maaüksuse ümberplaneerimine, sh
planeeringuala erinevate osade ehitusõiguste kindlaks määramine.
Detailplaneeringus anti ehitustehniline hi nnang ladestusala ümberkujundamise kohta:
esialgselt oli ladestusalal tihendatud jäätmete nõlvakalde suuruseks valitud 1 : 4 ja
jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrguseks (Balti süsteemis) H = 32.00 m. DP -ga tehti
ettepanek, et edaspidi võib tihendatud jä ätmete nõlvakalde suurus olla ladestusalal 1:3 ja
jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrgus (Balti süsteemis) H = 38.00 m.
Uue detailplaneeringu seletuskirja ptk 5.3.3.1 käsitleb jäätmete ladestusala vahe - ja
lõppsulgemist: OÜ Paikre jäätmete ladestusala t uleb sulgeda siis, kui ladestusala saavutab
eelnevalt koostatud projektides ette nähtud kõrguse. Prügila sulgemisel tuleb käitis varustada
juurdepääsu teedega, gaasikogumissüsteemiga ning nõrgvee kogumise ja puhastusse
suunamise süsteemiga, samuti lahendada sademevee kanaliseerimine. Prügila sulgemisel
võib kasutada pinnase, tuha ja komposteeritud lõpp -produktide platsile kogutavaid
mineraalseid materjale. Paikuse prügila sulgemise lõplikud tingimused kuuluvad
väljatöötamisele vastavasisulises projektdokumentatsioonis.
Kokkuvõttes saab järeldada, et kavandatav tegevus on kooskõlas kehtivate
strateegiliste planeerimisdokumentidega, nende muutmine või täiendamine
kavandatava tegevuse lubamiseks ei ole vajalik.
16 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT
KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD
MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD
KESKKONNAELEMENDID
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse
elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise
või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Antud
juhul on kavandatavaks tegevuseks Paikuse prügila ladestusala I etapi keskkonnaohutu
sulgemine. Keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevuse mõjualal (mõjuala ulatus võib
erinevate mõjutegurite lõikes varieeruda ja nende ulatust täpsustatakse mõju hindamise
käigus). Keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste mõjude hindamisele
ning leevendamisele. Olulise mõju avaldumise võimaluse määravad muuhulgas ära tundl ike
alade asumine mõjupiirkonnas.
KMH käigus hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi (st mõjuallikate mõju keskkonnaelementidele;
hindamismetoodikaid on kirjeldatud ptk 6):
▪ Mõju välisõhu seisundile – hinnatakse võimalikku lõhnaainete levikut, heidet välisõhku
ning heite mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Ladestusalale kogutud prügi
orgaanilise aine lagunemisprotsesside tulemusena tekib prügilagaas, mille
põhikomponentideks on süsihappegaas (CO 2 ) ja metaan (CH 4 ), seejuures metaani
sisaldus jääb suurusjärku 36…52 %. Samuti sisaldavad gaasid vähemal määral
väävelvesinikku ja jälgedena mitmesuguseid (üle 100 nimetuse) lenduvaid orgaanilisi
ühendeid. Mõju sõltub prügilagaasi tekkest ja selle kogumisest -käitlemisest, eeldatav
mõjuala on prügila territoorium ja selle lähiümbrus.
▪ Mõju kliimale - tegemist on globaalse skaala mõjuga, mis sõltub eelkõige
kasvuhoonegaaside heitest ladestusalal (sõltub prügilagaasi tekkest ja selle
kogumisest-käitlemisest). Samuti prügiladestu sulgemiseks vajavate materjalide
transpordil tekib kasvuhoonegaase.
▪ Müra ja vibratsiooni mõju – hinnatakse prügila I ladestusala sulgemisega seotud
mürarikaste tegevuste (sh materjalide transport) mõju väljapoole käitist jäävatele
müratasemetele, samuti ehitustööde võimalikku mõju. Hinnatakse vibratsiooni
allikate olemasolu ja vibratsiooni levikut.
▪ Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile – hinnatakse prügila
territooriumilt ära juhitava nõrg- ja sademevee mõju veekeskkonnale ning pinnasele,
sh kavandatava veekäitluse sobivust . Samuti hinnang mõjust veemajanduskava
eesmärkide saavutamisele.
▪ Loodusvarade kasutamise ja j äätmeliikide käitlusega kaasneda võiv mõju –
hinnatakse kattekihtide rajamisel vajaminevaid ressursse ning nende asendamise
võimalusi, sh prügila tegevuse käigus kogutud ehitus -lammutusjäätmetega jms.
▪ Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid (sh prügilakehandi põleng)
ja nende mõju.
Kavandatava tegevuse mõjutegurite ja nendest põhjus tatud mõju minimeerimiseks hinnatakse
leevendusmeetmete rakendamise vajadust. Prügila sulgemisprojektiga tuleb tagada vastavus
õigusaktide nõuetele. Mõjude hindamise läbiviimisel antakse iga valdkonna puhul
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 17
vastavushinnangud, sh olemasolul nii heite piirv äärtutele kui keskkonnakvaliteedi
piirväärtustele.
Oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist ei ole põhjust eeldada järgmistes
mõjuvaldkondades, mida KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta:
▪ Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele – kavandatava tegevuse
mõjuala ei ulatu kaitstavate loodusobjektideni ja Natura 2000 aladeni.
▪ Mõju kultuuriväärtustele – kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ei ole
kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte , seega mõjude käsitlemine ei ole
käesoleva KMH raames asjakohane.
▪ Mõju maastikule ja maakasutusele – Paikuse prügila näol on tegemist olemasoleva
ja tegutseva käitisega. Kavandatava tegevuse elluviimiseks ei hõivata uut maa -ala
ega mõjutata uut looduslikku pinnast.
▪ Visuaalne mõju – sulgemine ei too kaasa uute visuaalsete dominantide teket
(ladestud jm tekivad prügila tegutsemise tulemusena).
▪ Valguse ja kiirguse mõju – kavandatav tegevus jääb olemasoleva käitise piiridesse ja
sellega ei kaasne olulist valguse ja kiirguse mõju väljapoole käitise territooriumi.
▪ Katastroofide jm mõju - teadaolevalt puuduvad olemasoleva käitise suhtes mujalt
tekkivate suurõnnetuste (piirkonnas vastavaid ettevõtteid ei ole) või katastroofide oht,
mida peaks käitise tegevuse reguleerimisel arvestama. Käitise tegevus ei ole tundlik
kliimamuutuste suhtes ega asu ka kohas, mida kliimamuutused võivad mõjutada (nt
üleujutusohu teke).
▪ Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele –
prügila on rajatud. Prügila ühe ladestusala sulgemine ei põhjusta muudatusi
piirkonna jäätmekäitluses – kui lõpetatakse jäätmete vastuvõtmine I ladestusalal, on
juba avatud II ladestusala.
.
18 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS
Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHJS, mis annab üldised nõuded
keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju
hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas keskkonnamõju hindamine
läbi viia, sh tuuakse välja KMH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad, ajakava ja
kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju
hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid 3 .
Hindamiskriteeriumite lõplik valik (iga käsitletav teema ptk 5 toodud hinnatavate mõjude
loetelus esindab võimalikku kriteeriumi) tehakse töö käigus ja vastav ülevaade esitatakse
keskkonnamõju hindamise aruandes.
KMH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (sh ekspertide, menetlusosaliste
ja avalikkuse arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused).
Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad tehnikad kahte kategooriasse:
▪ mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja
mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida , sh võimalusel
iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt ;
▪ hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude
ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist j a tugevusest (intensiivsusest).
Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega (või muude üldtunnustatud
metoodikatega). Juhul kui saasteainete tekke kohta on kehtestatud p iirväärtused
(õigusaktidega kehtestatud kontsentratsioonid ), antakse KMH aruandes vastavushinnang.
Juhul kui tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud puhastusseadmete kasutamise
nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt.
Lisaks eksperthinnangutele kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit
(sarnaste projektide rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine).
Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka
ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises
ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks.
Olulisemad kavandatava tegevuse mõju hindamise metoodika allikad on keskkonnamõju
hindamise käsiraamat (Põder. T. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaministeerium 2017 ),
keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise
nõuded“, keskkonnaseadustiku üldosa seadus , jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus,
veeseadus, looduskaitseseadus ja nende alamaktid .
Hindamismeetodid valdkondade kaupa on toodud tabelis 6.1 . Samas on näidatud teemade
kaupa ka läbiviidavad uuringud (õhusaaste leviku modelleerimine, vajadusel lõhna ja
müratasemete modelleerimine, olemasoleva käitise seireandmed, hinnangud). Tabelis eraldi
ei viidata, et kõikide teemade puhul arvestatakse ka lä bivalt PVT rakendamisega vastavalt
eeltoodud PVT allikatele. Seejuures arvestatakse, et hinnatakse prügila sulgemisega
kaasnevat mõju. See võib avalduda ehitustegevuste kaudu, mis on iseloomult ajutised (st
koosmõju prügilas toimuvate tegevusete võib esine da, kuid need on ajutuse iseloomuga), kuid
ka sulgemislahenduses kasutatud meetmete mõjuga prügilagaasi heitele, nõrgvee tekkele jms
(siin tuleb arvestada koosmõju II ladestusala tegevustega).
3 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 19
Tabel 6.1 Mõju hindamismetoodikad erinevates valdkondades
Valdkond Mõju hindamismeetod
Mõju välisõhu seisundile ja kliimale, sh lõhnaainete levik Eksperthinnangu koostamise aluseks on tööstusheite
ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus,
varale keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75,
keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81, erialane
kirjandus ja erinevate heietallikate seire tulemused.
Modelleerimine programmiga Airviro (Keskkonnaotsuste
infosüsteemis olev rakendus), lõhnaainete leviku
modelleerimise vajaduse korral kasutatakse mudelit
Aeropol.
Kavandatava tegevusega kaasneva müra- ja Hinnatakse mürarikaste tegevuste, sh materjali
vibratsiooni mõju inimese tervisele, heaolule ja varale transpordi mõju väljapoole käitist jäävatele
müratasemetele. Tegevusest lähtuvaid müratasemeid
võrreldakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemetega.
Vajadusel viiakse läbi müra modelleerimine
programmiga SoundPLAN. Hinnatakse kavandatava
tegevusega kaasnevat ehitusaegset vibratsiooni
võrreldes seda sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr
78 kehtestatud piirväärtustega.
Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile Hinnatakse kavandatava veekäitluse sobivust sademe-
sademevee suublasse juhtimisel ning nõrgvee Pärnu ja nõrgvee käitlemiseks, sh koguse muutusi, ohtlike
linna puhastisse suunamisel. ainete vette sattumise riski ja nende aspektidega seotud
mõjusid sademevee suublale ja nõrgvee puhastile ning
veekäitluse vastavust parimale võimalikult tehnikale.
Lähtutakse varasematest käitise väljalaskude, suubla
ja põhjavee seireandmetest ning tulemuste vastavustest
keskkonnakvaliteedi piirväärtustele (kehtestatud
keskkonnaministri määrustega: 28.06.2019 nr 26,
24.07.2019 nr 28, 04.09.2019 nr 39) võttes sh arvesse
nõrg- ja sademevee käitluse tehnoloogilisi muudatusi
käitluskohas.
Loodusvarade kasutamise ja jäätmeliikide käitlusega Mõju eksperthinnangus lähtutakse projektikohase
kaasneda võiv mõju lahendusega ettenähtud prügilakatendi rajamisel
vajaminevate materjalide kogustest. Siinkohal
arvestatakse ka erinevate materjalide maksumust ja
transpordi maksumust.
Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite Õnnetus- ja avariijuhtumite riskide (sh tulekahju) ning
riskid ja nende mõju mõju ulatuse hindamine. Täiendavalt hinnatakse
tulekahju korral tekkiva kustutusvee mahte ja mõjusid.
Lähtutakse jäätmekäitluskeskuse kohta tehtud
varasematest riskihinnangutest ning tehtavate
muudatuste iseloomust, sh tegevuste
ümberpaigutamine käitise siseselt. Hinnatakse, kas
ümberkorralduste tõttu muutub käitise ohtlikkuse
kategooria (olemasolev käitis ei kvalifitseeru
kemikaaliseaduse mõistes ohtlikuks ega suurõnnetuse
ohuga ettevõtteks). Lähtutakse kemikaaliseadusest ja
tuleohutuse seadusest ning nende alamaktidest.
20 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
Mõju olulisuse skaala
KMH käigus käsitletakse kavandatava tegevusega seotud mõjutegurid (vt ptk 5), millel võib
eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju ning hinnatakse nii
mõjutegurite poolt põhjustatud muudatuste olulisust võrreldes olemasoleva olukorraga (st
suhtelisel skaala) kui ka kavandatava tegevuse rakendamise järgset mõj uteguri/mõju
summaarset väärtust (st absoluutsel skaalal). Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel,
kui see:
▪ eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust;
▪ põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikus keskkonnas pöördumatuid
muutusi;
▪ seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara.
Mõju olulisuse skaala on eeldatavalt järgmine:
▪ piirväärtusi ületav oluline mõju, mida ei ole võimalik leevendada (välistaks tegevuse,
millega see kaasneb);
▪ oluline negatiivne mõju;
▪ väheoluline negatiivne mõju;
▪ neutraalne mõju või mõju puudub;
▪ väheoluline positiivne mõju;
▪ oluline positiivne mõju;
▪ väga oluline positiivne mõju.
Alternatiivide võrdlemise metoodika
Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus
määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja
pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid alternatiive. KMH programmi ptk 2 tood i
kavandatava tegevuse kohta välja 2 alternatiivi.
Sisuliste alternatiivide hulk ja iseloom mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika
valikut. Alternatiivide võrdlemisel on aluseks võetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendi s
lk 159 toodu 4: „Alternatiive võib võrrelda mitmel viisil. Lihtsal juhul, kui tegemist on ühe-kahe
alternatiiviga (lisaks 0-alternatiivile), ning eriti juhul, kui nende p õhjustatavad mõjud on
ühesugust liiki, võib ka sõnaline esitus olla ammendav.“
Kavandatava projekti puhul ei ole alternatiivide sarnaste mõjude võrdlemiseks otstarbekas
kasutada mõju olulisuse iseloomustamiseks numbriliste väärtuste skaalasid vms meetodeid.
Sellest tulenevalt kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasnevaid sarnaseid mõjusid
eksperthinnangu vormis.
Samas võib eeldada, et sulgemislahenduse väljatöötamisel on võimalikud erinevad tehnilised
lahendused ning keskkonnamõjude seisukohast eelistatud lahendus e väljaselgitamiseks on
vaja nende võrdlev hindamine. Selleks saab kasutada skaalal põhinevat hindamist.
Mõju olulisuse skaala ja nendele vastavad alternatiivide -variantide hindamisel kasutatavad
hindepunktid on järgmised: piirväärtusi või keskkonnataluvust ületav oluline mõju ( -3), oluline
negatiivne mõju (-2), väheoluline negatiivne mõju (-1), neutraalne mõju või mõju puudub (0),
4 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018.
https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 21
väheoluline positiivne mõju (+1), oluline positiivne mõju (+2), väga oluline positiivne mõju
(+3). Vajadusel võib anda ka ’poolitatud’ hindepunkte (nt -1,5). Mõju olulisuse määramisel
arvestatakse ka juba olemasoleva tegevuste avaldatava mõju taset ja selle muutuse määra
tingituna kavandatavast tegevusest.
Alternatiivide võrdlusse kaasatakse kriteeriumitena eeldatavalt olulised mõjud.
Keskkonnamõjud rühmitatakse – mõju inimese tervisele, mõju looduskeskkonnale, sotsiaal -
majanduslikud mõjud. Iga rühma kohta antakse koondhinnang mõju olulisuse kohta, k uid
üksikute teemade hindepunkte ei summeerita (näiteks kui mõju keskkonnale koosneb 3
komponendist ja sisuline alternatiiv saaksid iga komponendi eest -1 hindepunkti, on tegemist
ikkagi väheolulise negatiivse mõjuga, st koondhinne on endiselt -1).
Keskkonnamõju hindamise tulemuste dokumenteerimine
KMH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju
hindamise programmist, KeHJS § 20 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest ning võttes arvesse
üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alase id teadmisi ja hindamismetoodikat.
Aruandes tuuakse välja vajalikud leevendusmeetmed, kavandatava tegevuse ja selle
avaldava mõju seirenõuded sulgemiskava koostamiseks.
22 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA
Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb algatamise järgselt kahte faasi: KMH programmi
koostamine ning hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KMH läbiviimine ja
avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavates
seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.
KMH läbiviimise etapid (KeHJS 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni kohaselt) ja eeldatav
toimumise aeg on esitatud tabelis 7.1. Täpse KMH protsessi ajalise kulgemise prognoosimine
on KMH programmi koostamise ajal raskendatud (see sõltub menetlusosaliste tegevustest,
sh kas nad kasutavad seadusega antud võimalusi menetlustähtaegasid pikendada) , seetõttu
tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave KMH
programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega
ettenähtud korras. Tabelis toodud prognoosi kohaselt võib KMH menetlus kesta kuni märtsini
2023. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele
tutvustama töö käiku.
Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid
Eeldatav läbiviimise
KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus
tähtaeg5
KMH algatamine Algatatud Keskkonnaameti 28.06.2021 kirjaga nr DM-115844-2
KMH programmi KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. August-oktoober 2021
koostamine KMH programm esitatakse otsustajale. Oktoober 2021
Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul KMH programmi vastavust
November 2021
ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.
Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. Detsember 2021
Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste
seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH Detsember 2021
KMH programmi
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.
kontroll ja
seisukohtade küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis parandused
ja täiendused. Arendaja esitab täiendatud KMH programmi Jaanuar 2022
otsustajale.
Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi
14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse Jaanuar 2022
asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.
Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja
KMH programmi avalikust arutelust. KMH programmi avalik väljapanek on
Veebruar 2022
avalikustamine vähemalt 14-päevaline.
Toimub KMH programmi avaliku arutelu.
KMH ekspertrühm teeb 14 päeva jooksul KMH programmi kohta
KMH programmi tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud
täiendamine ning parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja
esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Märts 2022
vastavuse ning vastab esitatud küsimustele.
kontrollimiseks Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele
vastavuse kontrollimiseks.
KMH programmi Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi
nõuetele vastavuse vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava
kontrollimine ja tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. Aprill 2022
nõuetele vastavaks Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks
tunnistamine tunnistamise otsuse.
5 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat etapi kestust. Näidatud on ka
juba toimunud programmi menetlustoimingute kuupäevad.
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 23
Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH
KMH aruande Mai-juuni 2022
aruande.
koostamine
KMH aruanne esitatakse otsustajale. Juuni 2022
Otsustaja kontrollib 21 päeva jooksul KMH aruande vastavust ja
Juuli 2022
esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks.
Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. August 2022
Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste
KMH aruande kontroll seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH September 2022
ja seisukohtade aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.
küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused ja
September 2022
täiendused. Aruanne esitatakse otsustajale.
Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21
päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse asjaomase Oktoober 2021
asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud.
Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja
KMH aruande avalikust arutelust. November-
avalikustamine KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline. detsember 2022
Toimub KMH aruande avaliku arutelu.
KMH ekspertrühm teeb kuni 30 päeva jooksul KMH aruande
KMH aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes
täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja
esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Jaanuar 2023
vastavuse ning vastab esitatud küsimustele.
kontrollimiseks Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne
otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks
asjaomastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab
Veebruar 2023
kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande 30 päeva
KMH aruande jooksul.
nõuetele vastavuse
kontrollimine ja Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva
nõuetele vastavaks jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele,
tunnistamine aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud ettepanekute
Märts 2023
ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist.
Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise
otsuse.
24 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
8. MENETLUSOSALISED
8.1. ANDMED OTSUSTAJA, ARENDAJA JA HINDAJA KOHTA
Otsustaja
Keskkonnaamet
Roheline tn 64, Pärnu linn 80010
Üldtelefon: 662 5999
e-post:
[email protected]
Kontaktisik: Karl Markus Wahlberg
tel: +372 5885 7049
e-post:
[email protected]
Arendaja
Osaühing Paikre
Põlendmaa prügila, Põlendmaa küla, Pärnu linn 86603
Kontaktisik: Peeter Oja
tel: +372 5884 4504
e-post:
[email protected]
Keskkonnamõju hindaja
OÜ Hendrikson & Ko
Raekoja plats 8, Tartu 51004
Kontaktisik: Juhan Ruut
tel: +372 5516 423
e-post:
[email protected]
KMH ekspertrühma liikmelisus ja hindamisvaldkonnad on toodud tabelis 8.1.
Tabel 8.1 KMH ekspertrühma liikmed
Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus
Üldine looduskasutus, riskide
Juhan Ruut hindamine, sotsiaalmajanduslik mõju, Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc)
KMH juhtekspert Ekspertrühma liikmete hinnangute Töökogemus: Enam kui 20 aastane
(litsents sünteesimine, alternatiivide keskkonnamõjude hindamise kogemus.
KMH0155) võrdlemise läbiviimine, KMH aruande KMH/KSH-de läbiviimine, projektijuhtimine.
koostamine.
Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc)
Töökogemus: Enam, kui 15 aastat
Katri Sutt Projektijuht; jäätmekäitluse mõjud töökogemust keskkonna valdkonnas, sh
jäätmekäitluse korraldus. Keskkonna-alased
konsultatsioonid.
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc)
Töökogemus: Enam, kui 10 aastat
Müra- ja vibratsiooniga kaasnev mõju, töökogemust keskkonnamõju (strateegilise)
Veiko Kärbla
vajadusel müra modelleerimine hindamise valdkonnas. Pikaajaline
keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise
ja mürakaartide koostamise kogemus.
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 25
Haridus: Keskkonnakaitse (BSc)
Ingrid Vinn Mõjud veekeskkonnale Töökogemus: Enam, kui 15 aastat
töökogemust keskkonna valdkonnas, sh
keskkonnalubade ja veekaitse valdkonnas.
Haridus: Keemia (BSc)
Mõju atmosfääriõhule, Töökogemus: enam kui 26 aastat
Marek Bamberg saastetasemete ja lõhna töökogemust välisõhu saaste valdkonnas,
modelleerimine keskkonnalubade ja jäätmekäitluse
valdkonnas.
8.2. TEAVITATAVATE-KAASATAVATE ISIKUTE LOETELU KOOS
KAASAMISE PÕHJENDUSEGA
KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Infokanalid, mille
kaudu käesoleva KMH käigus menetlusosalisi teavitatakse:
▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja
arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine) ;
▪ Ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondlik u levikuga ajalehes
(programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);
▪ Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas
(programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);
▪ Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avali kust väljapanekust ja avalikust
arutelust vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3.
KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust teavitavate isikute loetelu on esitatud
tabelis 8.2.
Tabel 8.2 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust eeldatavalt huvitatud
asjaomaste asutuste ja isikute loetelu*
Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm
Asjaomased asutused
Keskkonnaamet Otsustaja -
Paikuse prügila näol on tegemist riigi jaoks olulise
Keskkonnaministeerium Teavitatakse e-kirjaga
jäätmekäitluse käitisega
Pärnu Linnavalitsus Kavandatava tegevuse asukoha kohalik omavalitsus Teavitatakse e-kirjaga
RMK Pärnumaa Metskond Valdav piirinaaber Teavitatakse e-kirjaga
Päästeamet Päästetööde korraldamine ja tuleohutusjärelevalve Teavitatakse e-kirjaga
Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest
Terviseamet Teavitatakse e-kirjaga
vastutav asutus
Ohutu liiklemiskeskkonna arendaja, tagab inimestele
Transpordiamet ja kaupadele ohutu, mugava ja kiire transpordiliikide Teavitatakse e-kirjaga
ülese liikuvuse.
26 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
Maaparandussüsteemide registri volitatud töötleja on
Põllumajandus- ja Toiduamet PMA. Käitise asukoht piirneb maaparandussüsteemi Teavitatakse e-kirjaga
alaga.
Muud menetlusosalised
Valitsusvälised
Keskkonnaalaste või muude organisatsiooni
organisatsioonid ja
suunitlusest tulenevate väärtuste arvestamise Teavitatakse e-kirjaga
kodanikuühendused - Eesti
tagamine kavandatava tegevuse realiseerumisel
Keskkonnaühenduste Koda
On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga
Naaberkinnisasjade omanikud Teavitatakse e-kirjaga
elukeskkonnast
Kirjaga ei teavitata
(teavitatakse kohaliku
meedia kaudu ja
Piirkonna elanikud ja Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada piirkonna
Ametlikes Teadaannetes,
ettevõtted (sh AS Ragn-Sells) elanike elukvaliteeti ja töökeskkonda.
samuti vähemalt ühes
üldkasutatavas hoones
või kohas).
Kirjaga ei teavitata
(teavitatakse kohaliku
meedia kaudu ja
Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid Ametlikes Teadaannetes,
samuti vähemalt ühes
üldkasutatavas hoones
või kohas).
* Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson & Ko OÜ) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga
teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja.
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 27
9. KAASAMISE TULEMUSED
9.1. AMETITELT, ASUTUSTELT JA HUVITATUD ISIKUTELT SAADUD
ETTEPANEKUD NING NENDEGA ARVESTAMINE/
KÜSIMUSTELE VASTAMINE
Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.
9.2 KMH PROGRAMMI AVALIK VÄLJAPANEK JA ARUTELU
Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.
9.3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI NÕUETELE
VASTAVAKS TUNNISTAMINE
Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 28
KASUTATUD KIRJANDUS
Õigusaktid
▪ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu
võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015
▪ Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja
sulgemise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020005 )
▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 16.02.2011.
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047
▪ Atmosfääriõhu kaitse seadus. Vastu võetud 15.06.2016.
https://www.riigiteataja.ee/akt/105112019005
▪ Jäätmeseadus. 28.01.2004.
https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020007
▪ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
▪ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”
https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012
▪ Sotsiaalministri 4.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”
https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004
Riiklikud andmebaasid
▪ Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/)
▪ Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html
▪ Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaas EELIS
(http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/)
▪ Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/)
Muud allikad
▪ T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018.
https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf
▪ Paikre prügila heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete LHK projekt. OÜ
Hendrikson&Ko, 2017
▪ Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2016. Keskkonnaministeerium
(file:///C:/Users/Katri/Downloads/L%C3%A4%C3%A4ne -
Eesti%20vesikonna%20veemajanduskava.pdf)
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 29
▪ Paikuse valla üldplaneering. 2009. Erkas Pärnu Instituut OÜ/Paikuse Vallavalitsus.
(https://parnu.ee/OV/PaikuseOV/YP_Paikuse/Paikuse_YP.pdf )
▪ Riigi jäätmekava 2014-2020. Keskkonnaministeerium
▪ Pärnu maakonnaplaneering. 2018. Pärnu maavalitsus.
https://maakonnaplaneering.ee/142
▪ OÜ E-Konsult, töö nr. E673. Pärnu linna ja maakonna jäätmekäitluskeskus Paikuse
vallas. Detailplaneeringu keskkonnamõjude hinnang. Tallinn, veebruar 2000
▪ Paikre prügila Põlendmaal. Sulgemise eelprojekt ja eksperthinnang. OÜ
Hendrikson&Ko, 2019
▪ Paikuse vallas Põlendmaa külas asuva Põlendmaa prügila kinnistu DP. Arvi Vainula
Projektbüroo OÜ. 2016.
▪ Riigi Ilmateenistus https://www.ilmateenistus.ee/
30 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm
LISAD
Lisad on kättesaadavad lingil: http://gofile.me/6tNNn/Df7gLhqoS
LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID
1.1. PAIKUSE PRÜGILA LADESTUSALA I ETAPI SULGEMISE TAOTLUS
1.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE OTSUS
1.3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE TEADE
LISA 2. PRÜGILA SITUATSIOONISKEEM
LISA 3. PRÜGILA LADESTUSALA TEOSTUSMÕÕDISTUS
LISA 4. PRÜGILA TARISTU JA TEGEVUSED
Keskkonnamõju hindamise algatamise teade
Avaldamise algus: 09.07.2021
Avaldamise lõpp: tähtajatu
Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 12 lõike 1 alusel.
Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on algatanud oma 28.06.2021 kirjaga nr DM-115844-2
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise osaühing
PAIKRE taotluse alusel.
Paikuse prügila projektdokumentatsiooni kohaselt on prügila ladestusalade rajamine jagatud kolme
etappi. Käesoleval ajal on rajatud ja kasutusel ladestusala I etapp suurusega 5,6 ha. Vastavalt
keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ §
31 lg 2 punkti 1 kohaselt suletakse prügila osa kui ladestamisala on täidetud projektkõrguseni.
KMH algatati kuna Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemine kuulub keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 24, mis käsitleb vähemalt 1,5 ha
suuruse alaga prügila sulgemist oluliselt keskkonda mõjutava tegevusena. Vastavalt KeHJS § 11 lg 3
algatatakse KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamine selle vajadust põhjendamata.
Teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist.
KMH menetlusi ei liideta.
Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus.
Arendaja on Osaühing PAIKRE (registrikood: 10836969) , kontaktandmed: Pärnu maakond, Pärnu linn,
Põlendmaa küla, Põlendmaa prügila, 86603; kontaktisik Peeter Oja, e-post
[email protected], telefon
5884 4501.
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Karl Markus Wahlberg, e-
post
[email protected], telefon 5885 7049).
KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda digitaalselt Keskkonnaameti keskkonnaotsuste
infosüsteemi avalikus vaates aadressil https://kotkas.envir.ee/ sisestades registreerimisnumbri M-
115844.
Keskkonnaamet
Roheline 64, Pärnu
Telefon: 662 5999
E-post:
[email protected]
Teadaande number 1785987
Osaühing PAIKRE
[email protected]
28.06.2021 nr DM-115844-2
Paikuse prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise algatamine
Osaühing PAIKRE (registrikood 10836969, edaspidi ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile
taotluse Paikuse prügila (registrikood JKK6700017) ladestusala I etapi sulgemiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Ettevõtte taotlus on Keskkonnaameti keskkonnaotsuste
infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee) registreeritud 24.05.2021 kirja nr DM-
115844-1 all.
Ettevõte toob oma kirjas välja, et Paikuse prügila projektdokumentatsiooni kohaselt on prügila
ladestusalade rajamine jagatud kolme etappi. Käesoleval ajal on rajatud ja kasutusel ladestusala
I etapp suurusega 5,6 ha.
Prügila sulgemise nõuded on toodud keskkonnaministri 29.04.2009 määruses nr 38 (edaspidi
määrus nr 38) "Prügila rajamise, asutamise ja sulgemise nõuded". Määruse nr 38 § 33 lg 1
alusel tuleb prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase mahu saavutamisel, käitajal
esitada Keskkonnaametile prügila sulgemiskava koos kirjaliku taotlusega. Eelnevast lähtuvalt
nimetatakse taotluseks määruse nr 38 mõistes sulgemiskava esitamist koos kirjaliku
taotlusega. Määruse nr 38 § 33 lg 3 alusel sisaldab sulgemiskava:
1. sulgemisprojekti, mis annab prügila sulgemise tehnilised lahendused (sealhulgas
jäätmelademe kattekihid) ja meetmed selle määruse ning muude asjakohaste õigusaktide nõuete
täitmiseks;
2. sulgemistööde ajakava;
3. sulgemistööde arvestuslikku maksumust;
4. prügila järelhoolduse toimingute loetelu.
Enne sulgemiskava koostamist viiakse prügila käitajaga koostöös läbi suletava prügila
keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne esitatakse Keskkonnaametile
koos sulgemiskavaga.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p
24 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila
sulgemine. Vastavalt KeHJS § 28 lg-le 4 esitab arendaja (suletava prügila käitaja) otsustajale
prügila sulgemise taotluse, mille alusel otsustaja teeb otsuse prügila sulgemise keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud
korras. Keskkonnaamet on otsustaja KeHJS 28 lg 3 tähenduses, millest tulenevalt kuulub
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemine Keskkonnaameti
pädevusse. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 5 järgi annab
keskkonnaloa Keskkonnaamet.
Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 11 lg-tele 2 ja 3 ning §-le 28, KeÜS § 41 lg-le
5, määruse nr 38 §-dele 31 ja 33, võttes aluseks Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020
käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine"
lisa 13 “Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus” p-i 2.4.1 ja 2.5.1,
Keskkonnaameti peadirektori 29.01.2021 käskkirja nr 1-1/21/17 „Teabehalduse korra
uues redaktsioonis kinnitamine” p-i 4.3, algatab Keskkonnaamet keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) Paikuse prügila sulgemisele.
Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH
menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese
keskkonnamõju ilmnemist.
KeHJS §-i 13 kohaselt tuleb juhteksperdil või eksperdirühmal koos osaühinguga PAIKRE
koostada KMH programm.
Keskkonnaamet rõhutab, et enne KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamist
tuleb läbida vastavalt KeHJS §-dele 15¹-17 KMH programmi kohta seisukoha küsimise etapp,
KMH programmi avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine.
Vastavalt KeHJS §-le 8 kannab KMH-ga seotud kulud Osaühing PAIKRE.
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lg 1 kohaselt käesolevast KMH algatamise otsusest 14
päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi
menetlusosalisi eraldi kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Akenpärg
jäätme peaspetsialist
jäätmebüroo
Teadmiseks: Pärnu Linnavalitsus
Olavi Kärner 5308 8173
[email protected]
2(2)
13.38
N 13
X=6469550 X=6469550
13.75 13.99
14.50
Y=542000
14
Y=541800
13 13.55 15
13.58
15.01
16
16
17.41
14.90
1
16 17
4
15
14
14.69 17.67 18
18.64 19 18.74
16.64
18.23 18.93 20
17
S 5 21.18
20.78 21
16.92 20.99
21.55
22
14.84 12.68
15
15.20 16.14
19 18.90 22.44 15.87
18 20
21 20.64
22
21.40 24.76
23
22.76
13
15
18
21.78
24
23
25
26
12.73
13.46 18.82 28
27
2
28.22 27.76
5
24.93
17
27.77 26.12
20.04
22
27.45
26
16
27.76
24
29.20 4 23.95 12.56
19
29.57 28.15 26.30
13.22 17.32
23
27.48
24
25
21.90 26.46
28.63
26
20
28.15 27
14.43
27
23
29.43 27.01
21
27.60
28.70 12.74
23.56
18.08
29.12
13.62 26.77
21
28.06
28.08
14
28.15
16
28
28.80
8
2
22.07
20
14
19
28.90
13.23 18.90 28.45 12.90
26
23.59 18.33
17
28.80 27.46
26.74 29.38
22.20
15
27
13.33
18
25
28
22
28.95 28.90
13
29.09 17.60
18
22.33
15
28
29
19.83 26.92
13.59 29
30.87
27.08 12.83
Põlendmaa prügila
17
29.80 30.13 56801:005:0284
27.24
22
28.68
29.08 29.17
24.62 18.49 13.38
19.60
29.53
16
24
19
13.41
4
23
25
2
26
20
28.60
19.55 29.70 29.25
29.31
27
23
21
29.12 21.17 14.44
30.03
29
28.65 29.79
27
22.60 21
14.03
19.32 29.33
16
25.37
14
29.30
28
29.56
29.75
2
20
9
14
13.03
19
20.13
26
28.12 28.79 29.12
18.59
17
26.52
25.23
15
28
28.05
2
3
18
5
13
27.41
2
22
7
14.88
20.37 26.90
24.87
18
26
25
19.79 13.23
15
23.85
24.79 2
4
24.07
24
22
17
24.16 20.50 23.42
22
20.09 20.79
21
13.84 23.11 22.51
19.00
23
23
20.90 20.80 16.38 13.07
23
19
16
24.59 23.45
23.48
21.28
20
2
2
19.79 24.03
13.04
13.73 22.84
21
17.96
2
3
23.05 24.07 23.54
22.41
23.72 15.27
23.07
16.92
22.90 23
21
22.71 23.16
Total fill volume 421189.6 m3 (16.02.2018)
16
14
2
0
1 Total fill volume 469690.08 m3 (30.01.2019)
9 21
22
22.95
19.47
2
4 Total fill volume 513000.80 m3 (23.03.2020)
22.23
14
2
2 23.71 22.84 12.78
14.70
12
2
0
1
8 Quantity estimation Terra
-------------------------------
17
15
Upper surface polendmagi21
Lower surface prygi21 alus
17
Step 0.25
15
1
24
9
16
-------------------------------
13.69 15.24 24.55
23.34 Area 53566.3 m°2
Fill volume 1.7 m°3
13
13.61 Surface cut area 0.0 m°2
14.18 22.20
18.98 Surf. cut volume 0.0 m°3
18
1 23.68
Cubic cut volume 557684.2 m°3
12.95
2
2
--------------
Total cut volume 557684.2 m°3 (29.06.2021)
23.89 -------------------------------
21.06
23
23.51 12.92
23.10
18
1
23
4
2
22.79
1
Y=541800
Y=542000
19
23.25
20
16.63
X=6469250 X=6469250
2
22.56
21.37 16.17
14.22 22
21.15 21
1
7
20
20.08
19.30 18
1
5 19
17
17.28
16
16
15
13.98
14
14.25
13.17 14
13
Litsentsid 316 MA, 313 MA-k
OÜ PÄRNU MAAMÕÕDUTEENISTUS
EMTAK 71122
Märkused: Kaevu tn 10 Pärnu 80037 Tel 4471803
[email protected] Registrikood 10154052 MTR: EG10154052-0001
Koordinaadid L-EST97 süsteemis
Tellija: OÜ Paikre
Kõrgused EH2000 (Amsterdami null) süsteemis
Plaanilis-kõrguslik alus rajatud reaalaja gps-vastuvõtjaga Trimble R10
Aadress: Põlendmaa prügila, Põlendmaa küla, Pärnu linn
Andmepilv mõõdistatud UAV-ga (drooniga) Matrice 300 RTK
Katastriüksuste piirid on joonisele kantud Maa-ameti seisuga 3.08.2021 Joonis: Ladestusala teostusmõõdistus
Kihil "PIIR" on piirijoonte asukohad informatiivsed
Vastutav spetsialist P. Kangur Mõõtkava 1:1000
Maamõõtja P. Kangur Lehti 1 Leht 1
Töö nr: KT-159/21 Välitöö: 29.06.2021
Põlendmaa prügila ladestusala KT-159-21.dgn
Fail: Plaan koostatud: 13.09.2021
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 1
LISA 4. PAIKUSE PRÜGILA TARISTU
4.1. PRÜGILA TARISTU JA TEGEVUSED
Prügila projekt-dokumentatsiooni „Pärnu linna ja maakonna jäätmekäitluskeskus Paikuse vallas“
(2000. a) kohaselt oli OÜ Paikre prügila ladestusalade rajamine jagatud kolme etappi, millest
kasutusel on käesoleval ajal ladestusala esimene etapp suurusega 5,6 ha (ladestusala
ligikaudsed mõõtmed 330 x 170 m). Lisaks ladestusalale, on rajatud jäätmete vastuvõtu ja
kaalumise hoone, juurdesõidutee, kontorihoone, jäätmete estakaad, ohtlike jäätmete
vastuvõtuangaar, jäätmekäitlustehnika hoolderuum, autorataste puhas tusala, koormate
kontrollimise estakaad, reovee käitlusrajatised, platsid komposteerimiseks ning jäätmete
sortimistehase vastuvõtu ja töötlusala (asendiplaan on toodud KMH programmi lisas 2).
Põlendmaa prügilas toimuv tegevus tugineb 2006. a väljastatud k ompleksloale nr KKL/317465,
mida on järjepidevalt täiendatud ja muudetud (viimati 22.11.2019). Prügila kinnistul toimuvateks
peamisteks toiminguteks jäätmekäitlussüsteemide tehnoloogiliste lahenduste seisukohalt on
alljärgnevad tegevused:
▪ segaolmejäätmete eeltöötlemine ja automatiseeritud sorteerimine PVC -kattega
kerg-angaaris;
▪ jäätmete kompostimine komposteerimisväljakutel;
▪ ehitus- ja muude taaskasutatavate jäätmete sorteerimine ja taaskasutusse
suunamine;
▪ taaskasutatavate jäätmete kogumine ja taaskasutuss e suunamine;
▪ ohtlike jäätmete vastuvõtmine selleks kohaldatud eraldi ruumides;
▪ jäätmete paigaldamine ladestusalale.
4.2. LADESTUSALA
Ehituslikult on prügila ladestusala määratu d rajatisena, mille ehitusalune pind on 50 976 m 2
(ehitisregistrikood 220283611). Pr ügila asub loodusliku geoloogilise barjääriga alal – ladestusala
alla jääb vähemalt 1 m paksune savikiht, mille filtratsioonimoodul on väiksem kui 1,0 x 10 -9 m/s.
Looduslikule kihile paigaldati bentoniitmatt ja 2 mm paksune HDPE membraan, millel paikneb
täiendavalt 100 mm paksune liivast kaitsekiht. Selle peale paigaldati 700...800 mm paksune
purustatud rehvitükkidest (tüki suurus on keskmiselt 100 x 300 mm) nõrgvee drenaažikiht, mille
sisse graniitkillustiku patja on paigaldatud suure tihedusega polüetülee nist nõrgvee
kogumistorud De160. Tekkiv nõrgvesi ja prügila -ala saastunud sademevesi koguneb
settebasseini ja pumbatakse sealt Pärnu linna reoveepuhastile .
Paikre prügila alustas tegevust 2006. aasta juunis ning samal ajal alustati prügilas sorteeritud
segaolmejäätmete ladestamisega. Prügi ladestamine toimub pindadel, mis võimaldab ladestust
funktsionaalselt ja keskkonnaohutult korraldada. Ladestusalale suunatud jäätmed laotatakse
tööpinnale umbes 50-60 cm paksuste kihtidena ning pressitakse kokku ja tihend atakse
prügirulliga et saavutada tihedusaste vähemalt 900 kg/m³. Pressimine võimaldab suurendada
prügilakehandi püsivust ja säästa ladestusala mahtu. Ladestusala kaetakse pinnase või
mineraalse materjaliga mitte harvem, kui kord nädalas. Katmise eesmärk on tagada
jäätmelademe stabiilsus (võimalike lademekihtide vaheliste lihete vältimine), vähendada prahi
lendumist, närilistele ja lindudele sobiliku toidu hankimise võimalusi ja tuleohutus tingimused.
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 2
Ladestusala vahekatmistel kasutatakse võimalikult tihenda tavaid ja siduvaid, kuid sealjuures ka
poorseid materjale.
Prügila I etapi ladestusalast ca 1 ha on kaetud prügilagaasi kogumissüsteemiga, mis rajati 2010.
aastal. Gaasi kogumise ning põletamisega alustati 01.07.2010. Gaasi kogutakse Joonisel 1
näidatud piirkonnas, gaasikogumistorustik on joonisel toodud helesiniste joontega.
Joonis L.1 OÜ Paikre prügila ladestusala piirkond, kus toimub prügilagaasi kogumine
(gaasikogumistorustik on tähistatud siniste joontega). ( alus: Ladestusala
teostusmõõdistus. OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, 2020)
Gaasikogumissüsteem koosneb järgnevatest osadest:
▪ gaasikogumistorustikust – prügikehandisse ca 0.6 meetri sügavusele rajatud
perforeeritud torustik, mille abil kogutakse kokku ladestatud jäätmetes tekkiv
prügilagaas;
▪ ühendustorustik – gaasikogumistorustiku ja kogumisreguleerjaama vahele ca 0,6 m
sügavusele rajatud torustik. Kaitseks ümbritseb torustikku liivapadi;
▪ gaasikogumisreguleerjaam – prügila kehandi keskmes paiknev seadeldis, millesse
juhitakse kogu tekkinud prügilagaas põletile. Jaam on rajatud betoonist alusele, mis
omakorda on paigaldatud killustikalusele;
▪ gaasi transporditoru – kogumisreguleerjaama ja kompressorjaama vahele, ca 0,6
meetri sügavusele, paigaldatud transporttoru, mille abil toimub prügilagaasi
juhtimine ühest seadmest teise. Kaitseks ümbritseb torustikku liivapadi;
▪ kondensaadi eraldi – nimetatud seadme abil eraldatakse süsteemist gaasi
mahajahtumisel torustikes tekkinud kondensaat, suunates see mööda vertikaalset
toru (suunaga allapoole) pidevalt veega täidetud kaevu põhja. Eraldunud
kondensaat juhitakse ülesvoolu kaudu prügila nõrgvee käitlussüsteemi;
Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 3
▪ kompressorjaam – kompressori abil on gaasikogumissüsteemis võimalik tekitada
vaakumit ja tõsta väljuvat gaasirõhku. Jaam on paigaldatud väljapoole
prügikehandit.
Ladestusala osa, kus puudub prügilagaasi rajamise torustik, on ca 2,3 ha suurusel alal
saavutanud 2021. aasta juunis teostatud mõõdistuse järgi kõrguse (platoo kõrgus 28-30 m
absoluutkõrgus), millele teoreetiliselt oleks tehnilistele tingimustele vastavalt võimalik rajada
prügilagaasi kogumiseks vajalik torustik. Tuvastamaks aktiivselt kasutat ava ladestusala
prügilagaasi teket, rajati seire teostamiseks 5 vertikaalset puurauku sügavusega 9 -12 m, kuhu
paigaldati gaasi kogunemiseks perforeeritud torud. Torud on pikendatavad ladestusala kõrguse
tõustes. Puuraukudest teostatud mõõtmistulemused näitavad prügilagaasi koostises olulises
osas metaani ja süsinikdioksiidi sisaldust, mis ühtlasi näitavad vajadust gaasi süsteemselt
koguda ja käidelda, et vältida või vähendada ladestatud jäätmetest tulenevat mõju keskkonnale
ja nendest mõjudest tulenevat oht u inimese tervisele.
KMH programmi koostamise ajal ei ole gaasikogumis-reguleerimisjaam töökorras seadmete
amortiseerumise tõttu.