dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Rahandusministeerium · 11. november 2021
Viit
14-13/7935-1
Registreeritud
11. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)
Lahendamise tähtaeg
11. detsember 2021

Failid

  • 📎Seisukoha küsimine Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise keskkonnamõju hindamise programmi kohta.asice7116 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] 11.11.2021 nr 6-3/21/15338-3 Seisukoha küsimine Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise keskkonnamõju hindamise programmi kohta Osaühing Paikre esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Pärnu maakonnas Pärnu linnas Põlendmaa külas asuva Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: OÜ Hendrikson & Ko). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Osaühing Paikre poolt esitatud Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Juhul, kui Teie hinnangul käesoleva KMH menetlusega kokkupuude puudub, andke teada, et Teid asjaomase asutusena edaspidi selles KMH protsessis ei kaasataks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Irma Pakkonen peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo Lisad: 1. KMH programm („Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm_29.10.2021.pdf) 2. KMH programmi lisad („Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programmi lisad.zip“) Sama: Pärnu Linnavalitsus ([email protected]); Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]); Transpordiamet ([email protected]); Päästeamet ([email protected]); Terviseamet ([email protected]); Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]); Keskkonnaministeerium ([email protected]) Karl Markus Wahlberg 5885 7049 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Versioon 29.10.2021 /// TÖÖ NR 20003783 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemine Keskkonnamõju hindamise programm Eelnõu versioon 1 vastavuse kontrolliks ja asjaomaste asutuste seisukohtade saamiseks Töö nr 20003783 Tartu/Pärnu 2021 Juhan Ruut Juhtiv ekspert, KMH litsents KMH0155 Katri Sutt Keskkonnakorralduse spetsialist Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 2 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK ........................................... 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ........................................................................................ 5 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...................................... 8 3.1. Asustus ja maakasutus ............................................................................................. 8 3.2. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................ 9 3.2.1. Geoloogia ....................................................................................................... 9 3.2.2. Hüdrogeoloogia ............................................................................................... 9 3.3. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik .................................. 11 3.4. Atmosfääriõhk ........................................................................................................ 11 3.5. Kultuurimälestised ja pärandkultu uriobjektid ............................................................ 12 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................... 13 4.1. Riigi tasandi dokumendid ........................................................................................ 13 4.2. Kohaliku omavalitsuse tasandi dokumendid ............................................................. 14 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID .................................................................... 16 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ..................................................................... 18 7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA ............................................................................. 22 8. MENETLUSOSALISED ........................................................................................... 24 8.1. Andmed otsustaja, arendaja ja hindaja kohta .......................................................... 24 8.2. Teavitatavate-kaasatavate isikute loetelu koos kaasamise põhjendusega ................ 25 9. KAASAMISE TULEMUSED .................................................................................... 27 9.1. Ametitelt, asutustelt ja huvitatud isikutelt saadud ettepanekud ning nendega arvestamine/ küsimustele vastamine ................................................................................ 27 9.2 KMH programmi avalik väljapanek ja arute lu ........................................................... 27 9.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine .................. 27 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 28 LISAD ............................................................................................................................. 30 LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID .................................................................... 30 1.1. Paikuse Prügila ladestusala I etapi sulgemise taotlus ........................................ 30 1.2. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus ..................................................... 30 1.3. Keskkonnamõju hindamise algatamise teade .................................................... 30 LISA 2. PRÜGILA SITUATSIOONISKEEM ....................................................................... 30 LISA 3. PRÜGILA LADESTUSALA TEOSTUSMÕÕDISTUS ............................................. 30 LISA 4. PRÜGILA TARISTU JA TEGEVUSED .................................................................. 30 2 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm SISSEJUHATUS Pärnu linnas Põlendmaa külas asub 2006. aasta suvel valminud Paikuse prügila (edaspidi ka Põlendmaa prügila või Paikre prügila (keskkonnaregistrikood JKK6700017), mille käitajaks keskkonnakompleksloa nr KKL/317465 alusel on osaühing Paikre (registrikood 10836969, edaspidi ka ettevõte). Prügila projekt-dokumentatsiooni kohaselt on prügila ladestusalade rajamine jagatud kolme etappi. Käesoleval ajal on rajatud ja kasutusel ladestusala I etapp suurusega 5,6 ha. Paikuse Vallavalitsus kehtestas 03.10.2016 korraldusega nr 231 Põlendmaa prügila ala detailplaneeringu (Prügila DP), mille koostamise põhiülesandeks oli maaüksuse ümberplaneerimine, sh planeeringuala erinevate osade ehitusõiguste kindlaks määramine. Prügila DP alal rekonstrueeritava jäätmete ladestusala ehitusõiguste muutmisel tugineti mh Toomas Ideon’i (keskkonnaekspert, litsents nr KMH0015) poolt 30. oktoobril 2014. a. väljastatud ekspertarvamusele, mille kohaselt võib tihendatud jäätmete nõlvakalde suurus olla ladestusalal 1:3 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrgus (Balti süsteemis) H = 38.00 m. Prügilate sulgemist reguleerib Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (edaspidi ka prügilamäärus). Prügilamääruse § 31 lg 2 punkti 1 kohaselt suletakse prügila osa kui ladestamisala on täidetud projektkõrguseni. OÜ Pärnu Maamõõduteenistuse 29.06.2021 teostatud ladestusala mõõdistuse kohaselt mõõdeti ladestusala maksimaalseks absoluutkõrguseks 30,87 m ning 2020. aasta lõpu seisuga oli ladestusalale ladestatud 386 434 t tonni jäätmeid. Lähtuvalt ladestusala kõrgusest, ladestatud jäätmete kogusest ning arv estades prügila sulgemisel rajatava kattekihi hinnangulist paksust (~1,2-2,5 m) on osaühing Paikre alustanud ladestusala I etapi sulgemise ettevalmistustöödega. Prügila sulgemise lõplikud tingimused kuuluvad väljatöötamisele vastavasisulises projektdokumentatsioonis, mille koostamisel tuleb arvestada kehtivas seadusandluses sätestatud tingimusi. Prügila sulgemise nõuded on toodud keskkonnaministri 29.04.2009 määruses nr 38 (edaspidi määrus nr 38) "Prügila rajamise, asutamise ja sulgemise nõuded". Määruse nr 38 § 33 lg 1 alusel tuleb prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase mahu saavutamisel, käitajal esitada Keskkonnaametile prügila sulgemiskava koos kirjaliku taotlusega. Enne sulgemiskava koostamist tehakse prügila käitaja korraldamisel sul etava prügila keskkonnamõju hindamine (KMH). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 24 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine. Vastavalt KeHJS § 28 lg-le 4 esitab arendaja (suletava prügila käitaja) otsustajale prügila sulgemise taotluse, mille alusel otsustaja teeb otsuse prügila sulgemise KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. KeHJS § 28 lg 3 tähenduses on otsustaja Keskkonnaamet, millest tulenevalt kuulub KMH algatamise otsuse tegemine Keskkonnaameti pädevusse. Eelnevast tulenevalt esitas osaühing Paikre 19.05.2021 Keskkonnaametile taotluse Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemiseks ja KMH algatamiseks (registreeritud Keskkonnaameti infosüsteemis 24.05.2021). Keskkonnaamet algatas 28.06.2021 kirjaga nr DM-115844-2 Paikuse prügila sulgemise KMH. KMH algatamise dokumendid on esitatud Lisas 1. KMH algatamise otsuse kohaselt KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 3 Osaühing Paikre on sõlminud lepingu ladestusala I etapi sulgemisprojekti ja sulgemiskava koostamiseks AS-ga Kobras ning keskkonnamõju hindamiseks OÜ -ga Hendrikson & Ko (juhtekspert Juhan Ruut, litsents nr KMH0155). Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud käesoleva programmi 8. peatükis. 4 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA EESMÄRK Paikuse prügila asub Põlendmaa prügila maaüksusel (katastritunnus 56801:005:0284 , registriosa nr 2593806) Põlendmaa külas Paikuse osavallas 1 Pärnu linnas. Prügila territoorium on ümbritsetud metsa- ja põllumaaga ning kinnistu on 100% jäätmehoidla maa, suurusega 41,20 ha. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub maaüksus OÜ -le Paikre. Kinnistu kaugus Pärnu linnast on 15 km, Paikuse alevist 5,5 km ja Seljametsa külast 3 km. Paiknemine haldusüksuses on toodud Joonisel 1.1. Joonis 1.1 Paikuse prügila paiknemine (aluskaart Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2021) Kavandatava tegevuse eesmärk on Paikuse prügila ladestusala I etapi keskkonnaohutu sulgemine vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ nõuetele. Ladestusala suletakse vastavalt prügila sulgemisprojektile lähtuvalt ladestusala projektikohase m ahu saavutamisest. Prügila sulgemistööde elluviimise eelduseks on sulgemiskava koostamine. Enne sulgemiskava koostamist viiakse läbi suletava prügila keskkonnamõju hindamine. KMH järeldused ja keskkonnameetmed integreeritakse prügila sulgemiskavasse. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on KeHJS § 3 1 kohaselt anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Prügila situatsiooniskeem on esitatud Lisas 2. Prügila ladestusala teostusmõõdistus (kõrgusandmetega) on esitatud Lisas 3. Ülevaade prügila taristust ja tegevustest on esitatud Lisas 4. 1 1. novembril 2017 jõustus Paikuse valla, Audru valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn. Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 5 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Kavandatavaks tegevuseks on Paikuse prügila ladestusala I etapi keskkonnaohutu sulgemine vastavalt sulgemisprojektile ja keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ nõuetele. Paikuse prügila projekt-dokumentatsiooni „Pärnu linna ja maakonna jäätmekäitluskeskus Paikuse vallas“ (2000. a) kohaselt kavandati prügila kogumahtuvusega 1,56 miljonit tonni jäätmeid. Kõrvaldavate jäätmete koguhulgaks prognoositi keskmiselt 40 000 t/a. Prügila rajamine nähti ette kolmes etapis. Käesoleval ajal on välja ehitatud ladestusala esimene etapp suurusega 5,6 ha (ladestusala ligikaudsed mõõtmed 330x170 m), millel alustati jäätmete ladestamist 2006. a juunis. Paikuse Vallavalitsuse 03.10.2016 korraldusega nr 231 kehtestati Põlendmaa prügila ala detailplaneering, mille kohaselt võib edaspidi tihendatud jäätmete nõlvakalde suurus olla ladestusalal 1:3 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrgus (Balti süsteemis) H = 38.00 m. Vastavalt eksperthinnangule on selliselt ümberkujundatavate ladestusala nõlvade stabiilsus tagatud ja ladestusala põhjakonstruktsioonile lisanduvate jäätmete kaalust tekkivad lisavajumised on niivõrd väikesed, et ei ohusta ladestusala põhjakonstruktsioone. Juunis 2021 mõõdeti ladestusala maksimaalseks absoluutkõrguseks 30,87 m ning 2020. aasta lõpu seisuga oli ladestusalale ladestatud 386 434 tonni jäätmeid. Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemisprojekti ja sulgemiskava koostaja on AS Kobras. Sulgemisprojekti koostamisel on aluseks järgmised tegevused. Jäätmelade profileeritakse üldjoontes korrapärase kujuga. Teatud kohtades (eelkõige prügila põhja - ja idaküljel) teostatakse jäätmete teisaldamistöid, et jäätmelademe kattekiht mahuks selleks ettenähtud alale. Peale jäätmete teisaldamist ja tihendamist rajatakse aktiivne gaasi kogumise süsteem. Prügila I etapi ladestusalast ca 1 ha on kaetud prügilagaasi kogumissüsteemiga, mis rajati 2010. aastal ladestusala enim täidetud piirkonda. Lisaks gaasikogumise süsteemile rajatakse prügila kattekihid. Drenaažisüsteem on rajatud prügila alla ladestusala rajamisel. Täiendavalt rajatakse prügila sulgemisel niisutussüsteem, mis pumpab nõrgvee prügilale jäätmelademe niisutamiseks ja gaasi tekke intensiivistamiseks. Korrastatak se sademevee ärajuhtimine. Alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teo statavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Keskkonnamõju hindamine peab käsitlema kõigi reaalsete alternatiivide eeldatavalt olulisi keskkonnamõjus id, nii otseseid kui ka kaudseid, negatiivseid ja positiivseid, samuti koosmõjusid. Alternatiivide kõige olulisem osa võimaliku avalduva keskkonnamõju seisukohast on ladestusala kattelahendus. Kavandatava tegevuse põhialternatiividena käsitletakse kahte tehniliselt erinevat lahendust I ladestusala katendile, milleks on alternatiiv 1 ja alternatiiv 2. Alternatiivina ei käsitleta null-alternatiivi ehk kavandatava tegevuse mitte rakendamist, sest vastav olukord oleks vastuolus määruse nr 38 § 31 nõuetega, milles on sätestatud tingimused 6 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm prügila sulgemiseks. Seega on prügila ladestusala I etapi sulgemisel 0-alternatiiv ebareaalne ning seda käesolevas KMHs ei käsitleta. ▪ Alternatiiv 1 – keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 35 lg 1 kohane tavajäätmete prügila sulgemine. Sh rajatakse gaasi kogumise kiht, vettpidav mineraalkiht, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikiht ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kiht . ▪ Alternatiiv 2 – alternatiivne sulgemislahendus vastavalt määruse nr 38 § 35 lõikele 2 ja 3, mille kohaselt on võimalik muuta prügila kattekonstruktsiooni, kui lahendus tagab samaväärse tulemuse, mida tagab alternatiiv 1. Vettpidav mineraalkiht asendatakse bentoniitmatiga, 0,5 m paksune dreenikiht asendatakse drenaažimatiga, kaalutakse ka 1 m paksuse kattepinnasekihi vähendamist. Katendi materjalivajadust on hinnatud eelprojektis, sulgemiskava ja -projekti koostamise käigus andmed täpsustuvad. Materjalide lõplik valik ja kogused määratakse prügila katendi rajamise projektis. Gaasi ärajuhtekiht: pindala ligikaudu kuni 54 100 m 2 , 0,2 m paksuse kihi korral vaja ca 10 820 m 3 killustikku (fraktsioon 16/32 või 32/64), mille mass mahukaalu ca 1,8 t/m 3 korral on ca 19 500 tonni. Saab asendada samas koguses töödeldud (purustatud, sõelutud) jäätmetega, mis kogutakse prügila tegevuse käigus. Vettpidav mineraalikiht: pindala ligikaudu kuni 54 275 m 2 , 0,5 m paksuse kihi korral vaja ca 27 138 m 3 savi või moreeni, mille mass mahukaalu ca 1,8 t/m 3 (arvestades tihendamist) korral on ca 48 850 tonni. Juhul kui osutub sobivaks prügila platside ehitamisel tekkiv väljakaeve, mis eeldatavalt on savi, on otstarbekas rajada vettpidav mineraalikiht sellest materjalist . Kui kasutada 6 mm paksust bentoniitmatti, on vaja gaasi ärajuhtekihile paigaldada 10 cm paksune tihendatud liivast (või samaväärsete omadustega jäätmetest) tasanduskiht (ca 5 428 m 3 , ~10 000 tonni). Dreeniv kiht: pindala ligikaudu kuni 54 450 m 2 , 0,5 m paksuse kihi korral vaja ca 27 225 m 3 killustikku, mille mass mahukaalu ca 1,8 t/m 3 (arvestades tihendamist) korral on ca 50 000 tonni. Saab asendada samas koguses sobivate jäätmetega (kogutakse prügila tegevuse käigus). Kattepinnas: pindala ligikaudu kuni 54 620 m 2 , 1 m kihi korral vaja 54 620 m 3 , mahukaalu 1,5 korral ca 82 000 tonni. Katmisel saab kasutada eelnevalt prügila territooriumile varutud pinnast, haljastus- jms biolagunevatest jäätmetest saadud materjali. Katmisjärgselt võib prügiladestu kattepinnasele külvata muru jm. taimi, mille juurestik ei kahjusta vettpidava kihi omadusi, kuid aitab vältida erosiooni ja katendi liigset kuivamist. Kui prügila kaetakse 1 m paksuse kattepinnase kihiga, siis võib kõne alla tulla ladestu haljastamine ka madalajuureliste põõsastega (juurte maksimaalne sügavus 0,5 m). Katendi lihete vältimiseks võib kaaluda ladestu jalamile tugivalli rajamist, et takistada võimalikke lihkeid. Tugivalli rajamisel saab kasutada kive ja samalaadset suuremamõõtmelist jäätmematerjali. Kogu perimeetrile 2 m kõrguse tugivalli rajamisel on kaetava ala pind ligikaudu 6 000 m 2 ja materjali vajadus kuni 10 000 tonni. Mõlema alternatiivi puhul nähakse ette gaasi kogumise süsteem. Selle tehnilise lahenduse osas on võimalikud erinevad lähenemised, mis ei sõltu katendi lahendusest - rajatakse vertikaalsed kogumistorud, horisontaalsed kogumistorud, kogumistorusid ei rajata vaid gaas kulgeb kogumissüsteemi katendialust gaasi ärajuhtekihti pidi. Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 7 Sulgemisprojekti koostamise käigus analüüsitakse kontseptsiooni olemasoleva taristu ja II ladestualal toimuvate tegevuste ühendamiseks, võib lisanduda täiendavaid tehnilisi lahendusi nõrgvee ja sademevee käitlemiseks , täpsustuvad kattekonstruktsiooni detailid. Sellest tulenevalt esitatakse KMH programmis põhimõtteline sulgemislahendus ning sulgemisprojektiga ettenähtud lahendus tuuakse välja KMH aruandes. Suletud I ladestusala järelhoolduse ja seiretingimused kirjeldatakse samuti KMH aruandes. 8 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS 1. novembril 2017 jõustus Paikuse valla, Audru valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn. Paikuse prügila asub Paikuse osavallas Põlendmaa külas. 01.01.2021 seisuga oli Põlendmaa külas 37 elanikku, Paikuse osavallas kokku 3995 elanikku. Põlendmaa prügila kinnistu külgneb lääne poolt Siimu ja Taali metskond 5 kinnistutega, põhja poolt Taali metskond 5 kinnistu ja Taali metskond 135 katastriüksusega, ida poolt Uuetoa kinnistuga ning lõuna poolt riigimaantee T -19276 (Taali - Põlendmaa– Seljametsa tee, sihtotstarve transpordimaa) katastriüksusega. Taali - Põlendmaa– Seljametsa teest põhjapoolne piirkond on soine, valdavalt kaetud rabametsaga. Lõunas, üle maantee asuvad Nimmi, Kubja, Karjalauda ja Ojamaa kinnistud, mida kasutatakse põllumajanduslikul eesmärgil. Kõikide nimetatud kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Lähim hoonestatud, sh elamiseks kasutatav kinnistu, milleks on Seljametsa külas paiknev 5,1 ha suurune Püüoja kinnistu (kat. nr 56801:001:0074), jääb Põlendmaa prügila kinnistu läänepoolsest piirist ca 575 m kaugusele. Prügila lähipiirkond ja maakasutus on näidatud Joonisel 3.1. Joonis 3.1 Paikuse prügila lähipiirkonna maakasutus (aluskaart Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2021) Veekogud Prügila asub Pärnu jõkke suubuva Reiu jõe valgalas. Prügilale lähim pinnaveekogu on 0,6 km kaugusel asuv Vaskjõgi (VEE1147600). Pinnaveed prügila ala ümbrusest voolavad mööda väikseid kraave ja ojasid Vaskjõe kaudu Reiu jõkke ( VEE1145400AK), mis omakorda suubub Pärnu jõkke (VEE1123500). Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 9 3.2. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 3.2.1. GEOLOOGIA Paikuse prügila all olev pinnas koosneb keskmise Devoni ajastu Narva ladejärgu aluspõhjakivimist, mis on kaetud 4-5 m paksuse Kvaternaari ajastu kattega, mis koosneb merelistest, limnoglatsiaalsetest ja glats iaalsetest lasunditest. Maa-ameti GIS portaalis toodud üldgeoloogilise kaardistamise andmetel on pinnakattes savilasundi leviala. Vastavalt prügila detailplaneeringule/AS GIB poolt teostatud pinnaseuuringutele võib prügila alla jääva pinnase jagada seitsmeks kihiks: ▪ I kiht (pealispinnas) – kiht on värvuselt must ja tumepruun, turbane, veega küllastunud ja umbes 0,2 – 0,3 m paks. ▪ II kiht (liivane aleuriit) – kihti esindab püsiv kiht piirkonna lõunaosas, mis on veega küllastunud ja lahtine. Vastavalt osakes te jaotuvusele on liivaosakeste sisaldus 75 - 82%, aleuriidiosakeste sisaldus 11-12% ning saviosakeste sisaldus 7-14%. ▪ III ja IV kiht (savi) – limnoglatsiaalse päritoluga savi moodustab prügila aluspinnases püsiva seeria. Kolmas ja neljas kiht moodustavad ü htse viirsavi aastakihtidega kompleksi, mille paksus on piirkonna keskosas umbes 2,7 m ja see väheneb külgservade suunas kuni 0,7 m. Savi paksus on minimaalne (0,4 m) piirkonna kirdenurgas. Savi on helepruuni värvusega, välja arvatud ülemine pragunenud osa (0,3 m), mis on kollakassinine. Savised ja aleuriitsed kihid varieeruvad. III kihi ülemises osas on esindatud taimejäänused ja puujuured. Orgaaniliste ainete sisaldus on III kihis 0,6-1,1 % ning karbonaatide sisaldus 3,3%. Vastavalt osakeste suuruse jaotusele varieerub aleuriidiosakeste sisaldus 15 -55% piires ja saviosakeste sisaldus 50-73% piires. ▪ V kiht (aleuriitne moreen) – kihi paksus varieerub vahemikus 0,4-2,6 m, on värvuselt hallikaspruun, plastne ning sisaldab jämedateralist materjali kuni 35% ja karbonaate 13-35%. ▪ VI kiht (aleuriitne moreen) – kihi paksus varieerub vahemikus 0-3,8 m, asetseb aluspõhjakivimil ning koosneb suures osas aluspõhjakivimi materjalist. Kiht on värvuselt sinine, hall kuni tumehall, sisaldades palju dolomiiti ja paasi klast ilist materjali. Karbonaadi sisaldus on 16-35%. Puurimise tulemuste kohaselt on see kiht väga tugev ning raskesti läbistatav. ▪ VII kiht (aluspõhjakivim) – on keskmise Devoni ajastu Narva ladejärgust, mille paksus on umbes 30 m (Vaskrääma puurimisaugus). Aluspõhjakivimi kiht asub maapinnast umbes 3,5 -5 m sügavusel ning selle kõrgus merepinnast on +6,8 - +8,3 m. Kiht koosneb tugeva kollase ja halli dolomiidi ja kõva savi varieeruvatest kihtidest. Osakeste suuruse jaotuse järgi sisaldab savi kiht saviosakesi 36-58 %. 3.2.2. HÜDROGEOLOOGIA Paikuse prügila ala asub Reiu jõe valgalas, Vaskrääma veehaarde III sanitaarvööndis. Tabelis 3.1 on välja toodud prügila maa-ala hüdrostratigraafia. 10 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm Tabel 3.1 Paikuse prügila maa-ala hüdrostratigraafia Kihistus Kiht Omadus Põhjavee horisont Pealispind ja liivane aleuriit Põhjavee horisont I Kvaternaarsed Savi Kohalik veekindel kiht setted Liivastes kihtides Moreen II põhjavee horisont Keskmise Devoni ajastu Narva Regionaalne suhteline Aluspõhjakivim ladejärk, keskmise madalama III põhjavee horisont Devoni-Siluri ajastu veekompleks ▪ Põhjavee I horisont – ülemine põhjavee horisont moodustub veest, mis on jaotunud pealispinnasesse ja liivasesse aleuriiti ning selle tase on maapinnal. Horisondi vesi saab toidet vihmaveest ja veest, mis tuleb prügilast idasse ja kirdesse jäävast Kõrsa rabast. Pealispinnase ja liivase aleuriidi halbade äravoolutingimuste tõttu seisab vesi savikihil, põhjustades piirkonna soostumist. See ülemine põhjavee horisont kaob kuiva perioodi jooksul. ▪ Põhjavee II horisont – vesi, mis leidub moreeni liivastes kihtides ning Narva ladejärgu lõhis-tsoonides moodustab esimese alalise põhjavee horisondi. Veetase on 1,2 – 1,6 m sügavusel maapinnast ning +9,98 - +10.37 m kõrgusel merepinnast. Põhjavee voolul on väga väike kalle (0,08 cm/m) edelasse. Veehorisondi toiteala asub uuritud piirkonnast põhja- ja idapool, kus puudub kohalik veekindel kiht või see on väga õhukene. ▪ Põhjavee III horisont – kompleksi põhjavee horisondi kivimid on 30 -40 m sügavusel maapinnast. Veetaseme kõrgus merepinnast on -4 m. Kompleksi põhjavett tar bitakse Pärnu ja Sindi veevarustussüsteemides. Kompleksile on ehitatud kolm põhjaveevõtujaama. Paikuse prügila kinnistul asub puurkaev nr PRK0021565 olmevee saamiseks (Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne -Eesti vesikonnas). Puurkaevu sanitaarkaitsevööndi ulatus on 10 m. Põhja- ja pinnavee koostis prügila tegevusajal Paikuse prügila põhja-ja pinnavee kvaliteedi kontrollimise sagedus on määratud keskkonnaloaga. Põhjavee proove võetakse kolmest põhjavee seirepuurkaevust (MW2, MW3, MW4) üks kord aastas (kolmandas kvartalis) ning enne proovide võtmist määratakse puurkaevudes veetase. Pinnavee omaduste määramiseks võetakse veeproove 1 kord poolaastas (punktidest MW5, MW6, MW11). Kahel korral aastas (sügisel ja kevadel) määratakse samades punktides fenoolide sisaldust ning kord aastas (sügisel) määratakse punktist MW5 naftaproduktide sisaldust. Analüüse teostab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Põhja- ja pinnavee seireandmete ülevaade tuuakse välja KMH aruandes. Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardikihil antakse hinnang maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Vastavalt kaardirakendusele on piirkonna põhjavesi suhteliselt kaitstud. Väljavõte põhjavee kaitstuse kaardikihilt on esitatud joonisel 3.2. Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 11 Joonis 3.2 Paikuse prügila maa-ala põhjavee kaitstus (Maa-ameti X-GIS kaardiserver 2021) 3.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, NATURA 2000 ALAD JA ROHEVÕRGUSTIK Tegevuse avaldatavad võimalikud keskkonnamõjud sõltuvad ka tegevuse asukohast ja mõjutatavast keskkonnast ja selle vastupanuvõimest, sh kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 võrgustiku alade olemasolust. Paikuse prügila ei asu looduskaitsealal, kaitstava loodusobjekti kaitsetsooni või Natura 2000 alal. Samuti ei jää käitis rohevõrgustiku alale. Lähimad kaitstavad loodusobjektid (III kategooria kaitsealuse fauna elupaik) asuvad prügila põhjapiirist ca 1 km kaugusel. Kaitsealuste liikidena on välja toodud Tringa glareola (mudatilder), Pluvialis apricaria (rüüt), Numenius arquata (suurkoovitaja) , Sterna hirundo (jõgitiir), Tringa totanus (punajalg-tilder), Lanius collurio (punaselg-õgija), Circus pygargus (soo-loorkull), Leucorrhinia albifrons (valgelaup-rabakiil), Tetrao tetrix (teder), Grus grus (sookurg). Samuti III kategooria kaitsealuse taime Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp) elupaik. Ca 2 km kaugusel prügila lõunapiirist kagu suunas asub hooajalise liikumispiiranguga ala (püsielupaik). Ca 2,4 km kaugusel edelas asub Vaskjõe looduskaitseala ( KLO1000567) 3.4. ATMOSFÄÄRIÕHK Pärnu linna ja selle ümbrust iseloomustavad alljärgnevad meteoroloogilised näitajad (1991- 2020 a keskmine) 2. Sademed: Aasta keskmine sademete hulk on 741 mm. Olulisemad temperatuurid: ▪ Paljuaastane keskmine temperatuur + 6,8°C 2 https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ 12 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm ▪ Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur +18,3°C ▪ Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur -3,7°C ▪ Temperatuuri absoluutne maksimum +33,3°C ▪ Temperatuuri absoluutne miinimum -30,6°C Tuule kiirused: ▪ Kõige väiksem kuu keskmine (juuni, juuli) 3,2 m/s ▪ Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 4,3 m/s ▪ Keskmine aastane kiirus 3,6 m/s Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%) on esitatud graafiliselt joonisel 3.3 (tuulteroos) Joonis 3.3 Pärnu linna ja selle lähiümbrust iseloomustav tuulteroos. (Riigi Ilmateenistus 2021) 3.5. KULTUURIMÄLESTISED JA PÄRANDKULTUURIOBJEKTID Maa-ameti kultuurimälestiste kaardi andmetel puuduvad enam kui 70 km raadiuses registreeritud kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid. Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 13 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Paikuse prügila on rajatud ja tegutseb vastavalt õigusaktidega sätestatud nõuetele , sh arvestati rajamisel strateegiliste planeerimisdokumentidega. Järgnevalt antakse ülevaade, kuidas on kajastatud kehtivates strateegilistes planeerimisdokumentides prügila või selle osa sulgemine. 4.1. RIIGI TASANDI DOKUMENDID Riigi jäätmekava 2014-2020 (kehtivus on pikendatud 2022. aasta lõpuni) Euroopa Liidu ja Eesti üldise keskkonnapoliitika põhieesmärk on keskkonna ja inimese tervise kaitse. Selleks tuleb vältida ja vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning suurendada ressursside kasutamise tõhusust. Sealjuures tuleb tagada jäätmete käitlemine viisil, mis: ▪ ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi; ▪ ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid; ▪ ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku . Riigi jäätmekava 2014–2020 peaeesmärk on jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev jäätmehooldus, millest tulenevalt on strateegilised eesmärgid püstitatud jäätmekäitluse hierarhiat silmas pidades. Vastavalt jäätmekäitluse hierarhiale on prügilasse ladestamine madalaima prioriteediga tegevus. Jäätmekavas on Paikre prügila välja toodud Pärnu maakonnas asuva nõuetele vastava tavajäätmete prügilana. Vastavalt määrusele nr 38, tuleb prügila sulgeda käitaja taotlusel või projektikohase mahu saavutamisel. Jäätmekava III strateegiline eesmärk on vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning jär elevalvet. Maakonnaplaneering Pärnu maakonna planeering (kehtestatud 2018) on regionaalse jäätmeladestuskohana välja toodud Paikuse jäätmekäitluskeskus, kus toimub jäätmete sorteerimine, taaskasutusse suunamine ning kasutuseks mittesobilike jäätmete keskk onnaohutu ladestamine. Paikuse jäätmekäitluskeskus on näidatud planeeringu tehnilise taristu joonisel. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Vee kasutamise ja kaitse korraldamiseks ning muude valdkondadega integreerimiseks koostatakse kuue aasta tagant iga vesikonna veemajanduskava. Lääne- Eesti vesikonna 2015-2021 perioodi veemajanduskava kohaselt loetakse prügilad üheks oluliseks punktkoormusallikaks nii pinna- kui ka põhjaveele. Hajukoormuse puhul on ühe koormusallikana välja toodud suletud prügilad. Veemajanduskava pinnavee meetmeprogrammis on välja toodud vajadus pöörata tunduvalt enam tähelepanu kontrollile ohtlike ainete heite üle. Sh o n meetmena välja toodud keskkonnaloa tingimuste ülevaatamine ja asjakohasusel täiendavate tingimuste seadmine heitvee käitlusele. Samuti täiendav järelevalve loa tingimuste täitmise üle. 14 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm Põhjavee meetmeprogrammis on punktkoormuse vähendamise meetmena välj a toodud mh veekogumi vajadustega arvestamine keskkonnalubade tingimuste seadmisel ja ajakohastamisel ning prügilates tekkiva puhastamist vajava vee kogumis - ja puhastamissüsteemide ehitamine või ajakohastamine. Samuti on meetmena välja toodud suletud prügilate järelhooldus ja seire. Hajukoormuse mõju vähendamise meetmena , mida rakendada suletud prügila puhul, on samuti välja toodud põhjavee kaitseks nõuete seadmine keskkonnalubades. Osaühing Paikre käitab Paikuse prügilat keskkonnakompleksloa nr KKL/31746 5 alusel. Vastavalt loale kontrollitakse põhjavee kvaliteeti kolmest põhjavee seirepuurkaevust üks kord aastas ja pinnavee kvaliteeti kahel korral aastas kolmest seirepunktist. I ladestusala sulgemisega seotud järelhoolduse tegevused ja seirekohustus määra takse prügila sulgemiskavas ja vastavalt täiendatakse kompleksluba. 4.2. KOHALIKU OMAVALITSUSE TASANDI DOKUMENDID Paikuse valla üldplaneering 2017. aasta haldusreformi järgselt ühinesid Pärnu linn ja Paikuse vald (lisaks Audru ja Tõstamaa vald). Põlendmaa prügila kinnistu paikneb endises Paikuse vallas, kus käesoleval ajal on endiselt kehtiv 2009. aastal kehtestatud Paikuse valla üldplaneering. Vastavalt üldplaneeringu pt 2.2.5 on Paikuse vallas avatud keskkonnanõuetele vastav Paikre jäätmekäitluskeskus Põlendmaa külas. Paikre on Pärnumaa ja Viljandimaa lõunaosa teeninduspiirkonna keskne prügila. Prügila on kantud üldplaneeringu kaardile (väljavõte joonisel 4.1) Joonis 4.1 Väljavõte Paikuse valla üldplaneeringu kaardilt (2009). Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 15 Põlendmaa prügila ala detailplaneering Põlendmaa prügila rajamisel koostati prügila maa-ala algne detailplaneering ja projektdokumentatsioon (2000 a). Prügila maa-ala uus detailplaneering on kehtestatud Paikuse Vallavalitsuse 03.10.2016 korraldusega nr 231 (edaspidi Prügila DP). Prügila uue DP koostamise põhiülesandeks oli algselt määratud maaüksuse ümberplaneerimine, sh planeeringuala erinevate osade ehitusõiguste kindlaks määramine. Detailplaneeringus anti ehitustehniline hi nnang ladestusala ümberkujundamise kohta: esialgselt oli ladestusalal tihendatud jäätmete nõlvakalde suuruseks valitud 1 : 4 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrguseks (Balti süsteemis) H = 32.00 m. DP -ga tehti ettepanek, et edaspidi võib tihendatud jä ätmete nõlvakalde suurus olla ladestusalal 1:3 ja jäätmelasundi pealispinna absoluutkõrgus (Balti süsteemis) H = 38.00 m. Uue detailplaneeringu seletuskirja ptk 5.3.3.1 käsitleb jäätmete ladestusala vahe - ja lõppsulgemist: OÜ Paikre jäätmete ladestusala t uleb sulgeda siis, kui ladestusala saavutab eelnevalt koostatud projektides ette nähtud kõrguse. Prügila sulgemisel tuleb käitis varustada juurdepääsu teedega, gaasikogumissüsteemiga ning nõrgvee kogumise ja puhastusse suunamise süsteemiga, samuti lahendada sademevee kanaliseerimine. Prügila sulgemisel võib kasutada pinnase, tuha ja komposteeritud lõpp -produktide platsile kogutavaid mineraalseid materjale. Paikuse prügila sulgemise lõplikud tingimused kuuluvad väljatöötamisele vastavasisulises projektdokumentatsioonis. Kokkuvõttes saab järeldada, et kavandatav tegevus on kooskõlas kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentidega, nende muutmine või täiendamine kavandatava tegevuse lubamiseks ei ole vajalik. 16 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Antud juhul on kavandatavaks tegevuseks Paikuse prügila ladestusala I etapi keskkonnaohutu sulgemine. Keskkonnamõju hinnatakse kavandatava tegevuse mõjualal (mõjuala ulatus võib erinevate mõjutegurite lõikes varieeruda ja nende ulatust täpsustatakse mõju hindamise käigus). Keskendutakse kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste mõjude hindamisele ning leevendamisele. Olulise mõju avaldumise võimaluse määravad muuhulgas ära tundl ike alade asumine mõjupiirkonnas. KMH käigus hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi (st mõjuallikate mõju keskkonnaelementidele; hindamismetoodikaid on kirjeldatud ptk 6): ▪ Mõju välisõhu seisundile – hinnatakse võimalikku lõhnaainete levikut, heidet välisõhku ning heite mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Ladestusalale kogutud prügi orgaanilise aine lagunemisprotsesside tulemusena tekib prügilagaas, mille põhikomponentideks on süsihappegaas (CO 2 ) ja metaan (CH 4 ), seejuures metaani sisaldus jääb suurusjärku 36…52 %. Samuti sisaldavad gaasid vähemal määral väävelvesinikku ja jälgedena mitmesuguseid (üle 100 nimetuse) lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Mõju sõltub prügilagaasi tekkest ja selle kogumisest -käitlemisest, eeldatav mõjuala on prügila territoorium ja selle lähiümbrus. ▪ Mõju kliimale - tegemist on globaalse skaala mõjuga, mis sõltub eelkõige kasvuhoonegaaside heitest ladestusalal (sõltub prügilagaasi tekkest ja selle kogumisest-käitlemisest). Samuti prügiladestu sulgemiseks vajavate materjalide transpordil tekib kasvuhoonegaase. ▪ Müra ja vibratsiooni mõju – hinnatakse prügila I ladestusala sulgemisega seotud mürarikaste tegevuste (sh materjalide transport) mõju väljapoole käitist jäävatele müratasemetele, samuti ehitustööde võimalikku mõju. Hinnatakse vibratsiooni allikate olemasolu ja vibratsiooni levikut. ▪ Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile – hinnatakse prügila territooriumilt ära juhitava nõrg- ja sademevee mõju veekeskkonnale ning pinnasele, sh kavandatava veekäitluse sobivust . Samuti hinnang mõjust veemajanduskava eesmärkide saavutamisele. ▪ Loodusvarade kasutamise ja j äätmeliikide käitlusega kaasneda võiv mõju – hinnatakse kattekihtide rajamisel vajaminevaid ressursse ning nende asendamise võimalusi, sh prügila tegevuse käigus kogutud ehitus -lammutusjäätmetega jms. ▪ Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite riskid (sh prügilakehandi põleng) ja nende mõju. Kavandatava tegevuse mõjutegurite ja nendest põhjus tatud mõju minimeerimiseks hinnatakse leevendusmeetmete rakendamise vajadust. Prügila sulgemisprojektiga tuleb tagada vastavus õigusaktide nõuetele. Mõjude hindamise läbiviimisel antakse iga valdkonna puhul Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 17 vastavushinnangud, sh olemasolul nii heite piirv äärtutele kui keskkonnakvaliteedi piirväärtustele. Oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist ei ole põhjust eeldada järgmistes mõjuvaldkondades, mida KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta: ▪ Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele – kavandatava tegevuse mõjuala ei ulatu kaitstavate loodusobjektideni ja Natura 2000 aladeni. ▪ Mõju kultuuriväärtustele – kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ei ole kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte , seega mõjude käsitlemine ei ole käesoleva KMH raames asjakohane. ▪ Mõju maastikule ja maakasutusele – Paikuse prügila näol on tegemist olemasoleva ja tegutseva käitisega. Kavandatava tegevuse elluviimiseks ei hõivata uut maa -ala ega mõjutata uut looduslikku pinnast. ▪ Visuaalne mõju – sulgemine ei too kaasa uute visuaalsete dominantide teket (ladestud jm tekivad prügila tegutsemise tulemusena). ▪ Valguse ja kiirguse mõju – kavandatav tegevus jääb olemasoleva käitise piiridesse ja sellega ei kaasne olulist valguse ja kiirguse mõju väljapoole käitise territooriumi. ▪ Katastroofide jm mõju - teadaolevalt puuduvad olemasoleva käitise suhtes mujalt tekkivate suurõnnetuste (piirkonnas vastavaid ettevõtteid ei ole) või katastroofide oht, mida peaks käitise tegevuse reguleerimisel arvestama. Käitise tegevus ei ole tundlik kliimamuutuste suhtes ega asu ka kohas, mida kliimamuutused võivad mõjutada (nt üleujutusohu teke). ▪ Sotsiaalmajanduslik mõju, sh mõju varale, ettevõtlusele ja muudele tegevustele – prügila on rajatud. Prügila ühe ladestusala sulgemine ei põhjusta muudatusi piirkonna jäätmekäitluses – kui lõpetatakse jäätmete vastuvõtmine I ladestusalal, on juba avatud II ladestusala. . 18 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHJS, mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas keskkonnamõju hindamine läbi viia, sh tuuakse välja KMH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad, ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid 3 . Hindamiskriteeriumite lõplik valik (iga käsitletav teema ptk 5 toodud hinnatavate mõjude loetelus esindab võimalikku kriteeriumi) tehakse töö käigus ja vastav ülevaade esitatakse keskkonnamõju hindamise aruandes. KMH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (sh ekspertide, menetlusosaliste ja avalikkuse arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad tehnikad kahte kategooriasse: ▪ mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida , sh võimalusel iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt ; ▪ hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist j a tugevusest (intensiivsusest). Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega (või muude üldtunnustatud metoodikatega). Juhul kui saasteainete tekke kohta on kehtestatud p iirväärtused (õigusaktidega kehtestatud kontsentratsioonid ), antakse KMH aruandes vastavushinnang. Juhul kui tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud puhastusseadmete kasutamise nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt. Lisaks eksperthinnangutele kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit (sarnaste projektide rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine). Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Olulisemad kavandatava tegevuse mõju hindamise metoodika allikad on keskkonnamõju hindamise käsiraamat (Põder. T. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaministeerium 2017 ), keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“, keskkonnaseadustiku üldosa seadus , jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus, looduskaitseseadus ja nende alamaktid . Hindamismeetodid valdkondade kaupa on toodud tabelis 6.1 . Samas on näidatud teemade kaupa ka läbiviidavad uuringud (õhusaaste leviku modelleerimine, vajadusel lõhna ja müratasemete modelleerimine, olemasoleva käitise seireandmed, hinnangud). Tabelis eraldi ei viidata, et kõikide teemade puhul arvestatakse ka lä bivalt PVT rakendamisega vastavalt eeltoodud PVT allikatele. Seejuures arvestatakse, et hinnatakse prügila sulgemisega kaasnevat mõju. See võib avalduda ehitustegevuste kaudu, mis on iseloomult ajutised (st koosmõju prügilas toimuvate tegevusete võib esine da, kuid need on ajutuse iseloomuga), kuid ka sulgemislahenduses kasutatud meetmete mõjuga prügilagaasi heitele, nõrgvee tekkele jms (siin tuleb arvestada koosmõju II ladestusala tegevustega). 3 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 19 Tabel 6.1 Mõju hindamismetoodikad erinevates valdkondades Valdkond Mõju hindamismeetod Mõju välisõhu seisundile ja kliimale, sh lõhnaainete levik Eksperthinnangu koostamise aluseks on tööstusheite ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, varale keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81, erialane kirjandus ja erinevate heietallikate seire tulemused. Modelleerimine programmiga Airviro (Keskkonnaotsuste infosüsteemis olev rakendus), lõhnaainete leviku modelleerimise vajaduse korral kasutatakse mudelit Aeropol. Kavandatava tegevusega kaasneva müra- ja Hinnatakse mürarikaste tegevuste, sh materjali vibratsiooni mõju inimese tervisele, heaolule ja varale transpordi mõju väljapoole käitist jäävatele müratasemetele. Tegevusest lähtuvaid müratasemeid võrreldakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemetega. Vajadusel viiakse läbi müra modelleerimine programmiga SoundPLAN. Hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat ehitusaegset vibratsiooni võrreldes seda sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 kehtestatud piirväärtustega. Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjavee kvaliteedile Hinnatakse kavandatava veekäitluse sobivust sademe- sademevee suublasse juhtimisel ning nõrgvee Pärnu ja nõrgvee käitlemiseks, sh koguse muutusi, ohtlike linna puhastisse suunamisel. ainete vette sattumise riski ja nende aspektidega seotud mõjusid sademevee suublale ja nõrgvee puhastile ning veekäitluse vastavust parimale võimalikult tehnikale. Lähtutakse varasematest käitise väljalaskude, suubla ja põhjavee seireandmetest ning tulemuste vastavustest keskkonnakvaliteedi piirväärtustele (kehtestatud keskkonnaministri määrustega: 28.06.2019 nr 26, 24.07.2019 nr 28, 04.09.2019 nr 39) võttes sh arvesse nõrg- ja sademevee käitluse tehnoloogilisi muudatusi käitluskohas. Loodusvarade kasutamise ja jäätmeliikide käitlusega Mõju eksperthinnangus lähtutakse projektikohase kaasneda võiv mõju lahendusega ettenähtud prügilakatendi rajamisel vajaminevate materjalide kogustest. Siinkohal arvestatakse ka erinevate materjalide maksumust ja transpordi maksumust. Tegevusega kaasnevate õnnetus- ja avariijuhtumite Õnnetus- ja avariijuhtumite riskide (sh tulekahju) ning riskid ja nende mõju mõju ulatuse hindamine. Täiendavalt hinnatakse tulekahju korral tekkiva kustutusvee mahte ja mõjusid. Lähtutakse jäätmekäitluskeskuse kohta tehtud varasematest riskihinnangutest ning tehtavate muudatuste iseloomust, sh tegevuste ümberpaigutamine käitise siseselt. Hinnatakse, kas ümberkorralduste tõttu muutub käitise ohtlikkuse kategooria (olemasolev käitis ei kvalifitseeru kemikaaliseaduse mõistes ohtlikuks ega suurõnnetuse ohuga ettevõtteks). Lähtutakse kemikaaliseadusest ja tuleohutuse seadusest ning nende alamaktidest. 20 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm Mõju olulisuse skaala KMH käigus käsitletakse kavandatava tegevusega seotud mõjutegurid (vt ptk 5), millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju ning hinnatakse nii mõjutegurite poolt põhjustatud muudatuste olulisust võrreldes olemasoleva olukorraga (st suhtelisel skaala) kui ka kavandatava tegevuse rakendamise järgset mõj uteguri/mõju summaarset väärtust (st absoluutsel skaalal). Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see: ▪ eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust; ▪ põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi; ▪ seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. Mõju olulisuse skaala on eeldatavalt järgmine: ▪ piirväärtusi ületav oluline mõju, mida ei ole võimalik leevendada (välistaks tegevuse, millega see kaasneb); ▪ oluline negatiivne mõju; ▪ väheoluline negatiivne mõju; ▪ neutraalne mõju või mõju puudub; ▪ väheoluline positiivne mõju; ▪ oluline positiivne mõju; ▪ väga oluline positiivne mõju. Alternatiivide võrdlemise metoodika Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid alternatiive. KMH programmi ptk 2 tood i kavandatava tegevuse kohta välja 2 alternatiivi. Sisuliste alternatiivide hulk ja iseloom mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika valikut. Alternatiivide võrdlemisel on aluseks võetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendi s lk 159 toodu 4: „Alternatiive võib võrrelda mitmel viisil. Lihtsal juhul, kui tegemist on ühe-kahe alternatiiviga (lisaks 0-alternatiivile), ning eriti juhul, kui nende p õhjustatavad mõjud on ühesugust liiki, võib ka sõnaline esitus olla ammendav.“ Kavandatava projekti puhul ei ole alternatiivide sarnaste mõjude võrdlemiseks otstarbekas kasutada mõju olulisuse iseloomustamiseks numbriliste väärtuste skaalasid vms meetodeid. Sellest tulenevalt kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasnevaid sarnaseid mõjusid eksperthinnangu vormis. Samas võib eeldada, et sulgemislahenduse väljatöötamisel on võimalikud erinevad tehnilised lahendused ning keskkonnamõjude seisukohast eelistatud lahendus e väljaselgitamiseks on vaja nende võrdlev hindamine. Selleks saab kasutada skaalal põhinevat hindamist. Mõju olulisuse skaala ja nendele vastavad alternatiivide -variantide hindamisel kasutatavad hindepunktid on järgmised: piirväärtusi või keskkonnataluvust ületav oluline mõju ( -3), oluline negatiivne mõju (-2), väheoluline negatiivne mõju (-1), neutraalne mõju või mõju puudub (0), 4 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 21 väheoluline positiivne mõju (+1), oluline positiivne mõju (+2), väga oluline positiivne mõju (+3). Vajadusel võib anda ka ’poolitatud’ hindepunkte (nt -1,5). Mõju olulisuse määramisel arvestatakse ka juba olemasoleva tegevuste avaldatava mõju taset ja selle muutuse määra tingituna kavandatavast tegevusest. Alternatiivide võrdlusse kaasatakse kriteeriumitena eeldatavalt olulised mõjud. Keskkonnamõjud rühmitatakse – mõju inimese tervisele, mõju looduskeskkonnale, sotsiaal - majanduslikud mõjud. Iga rühma kohta antakse koondhinnang mõju olulisuse kohta, k uid üksikute teemade hindepunkte ei summeerita (näiteks kui mõju keskkonnale koosneb 3 komponendist ja sisuline alternatiiv saaksid iga komponendi eest -1 hindepunkti, on tegemist ikkagi väheolulise negatiivse mõjuga, st koondhinne on endiselt -1). Keskkonnamõju hindamise tulemuste dokumenteerimine KMH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist, KeHJS § 20 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest ning võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alase id teadmisi ja hindamismetoodikat. Aruandes tuuakse välja vajalikud leevendusmeetmed, kavandatava tegevuse ja selle avaldava mõju seirenõuded sulgemiskava koostamiseks. 22 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb algatamise järgselt kahte faasi: KMH programmi koostamine ning hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KMH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. KMH läbiviimise etapid (KeHJS 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni kohaselt) ja eeldatav toimumise aeg on esitatud tabelis 7.1. Täpse KMH protsessi ajalise kulgemise prognoosimine on KMH programmi koostamise ajal raskendatud (see sõltub menetlusosaliste tegevustest, sh kas nad kasutavad seadusega antud võimalusi menetlustähtaegasid pikendada) , seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave KMH programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. Tabelis toodud prognoosi kohaselt võib KMH menetlus kesta kuni märtsini 2023. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku. Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid Eeldatav läbiviimise KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus tähtaeg5 KMH algatamine Algatatud Keskkonnaameti 28.06.2021 kirjaga nr DM-115844-2 KMH programmi KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. August-oktoober 2021 koostamine KMH programm esitatakse otsustajale. Oktoober 2021 Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul KMH programmi vastavust November 2021 ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. Detsember 2021 Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH Detsember 2021 KMH programmi programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. kontroll ja seisukohtade küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis parandused ja täiendused. Arendaja esitab täiendatud KMH programmi Jaanuar 2022 otsustajale. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse Jaanuar 2022 asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja KMH programmi avalikust arutelust. KMH programmi avalik väljapanek on Veebruar 2022 avalikustamine vähemalt 14-päevaline. Toimub KMH programmi avaliku arutelu. KMH ekspertrühm teeb 14 päeva jooksul KMH programmi kohta KMH programmi tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud täiendamine ning parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Märts 2022 vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KMH programmi Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava kontrollimine ja tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. Aprill 2022 nõuetele vastavaks Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine tunnistamise otsuse. 5 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat etapi kestust. Näidatud on ka juba toimunud programmi menetlustoimingute kuupäevad. Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 23 Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH KMH aruande Mai-juuni 2022 aruande. koostamine KMH aruanne esitatakse otsustajale. Juuni 2022 Otsustaja kontrollib 21 päeva jooksul KMH aruande vastavust ja Juuli 2022 esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. August 2022 Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste KMH aruande kontroll seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH September 2022 ja seisukohtade aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused ja September 2022 täiendused. Aruanne esitatakse otsustajale. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse asjaomase Oktoober 2021 asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja KMH aruande avalikust arutelust. November- avalikustamine KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline. detsember 2022 Toimub KMH aruande avaliku arutelu. KMH ekspertrühm teeb kuni 30 päeva jooksul KMH aruande KMH aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Jaanuar 2023 vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab Veebruar 2023 kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande 30 päeva KMH aruande jooksul. nõuetele vastavuse kontrollimine ja Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva nõuetele vastavaks jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele, tunnistamine aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud ettepanekute Märts 2023 ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. 24 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 8. MENETLUSOSALISED 8.1. ANDMED OTSUSTAJA, ARENDAJA JA HINDAJA KOHTA Otsustaja Keskkonnaamet Roheline tn 64, Pärnu linn 80010 Üldtelefon: 662 5999 e-post: [email protected] Kontaktisik: Karl Markus Wahlberg tel: +372 5885 7049 e-post: [email protected] Arendaja Osaühing Paikre Põlendmaa prügila, Põlendmaa küla, Pärnu linn 86603 Kontaktisik: Peeter Oja tel: +372 5884 4504 e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindaja OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu 51004 Kontaktisik: Juhan Ruut tel: +372 5516 423 e-post: [email protected] KMH ekspertrühma liikmelisus ja hindamisvaldkonnad on toodud tabelis 8.1. Tabel 8.1 KMH ekspertrühma liikmed Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus Üldine looduskasutus, riskide Juhan Ruut hindamine, sotsiaalmajanduslik mõju, Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc) KMH juhtekspert Ekspertrühma liikmete hinnangute Töökogemus: Enam kui 20 aastane (litsents sünteesimine, alternatiivide keskkonnamõjude hindamise kogemus. KMH0155) võrdlemise läbiviimine, KMH aruande KMH/KSH-de läbiviimine, projektijuhtimine. koostamine. Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc) Töökogemus: Enam, kui 15 aastat Katri Sutt Projektijuht; jäätmekäitluse mõjud töökogemust keskkonna valdkonnas, sh jäätmekäitluse korraldus. Keskkonna-alased konsultatsioonid. Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) Töökogemus: Enam, kui 10 aastat Müra- ja vibratsiooniga kaasnev mõju, töökogemust keskkonnamõju (strateegilise) Veiko Kärbla vajadusel müra modelleerimine hindamise valdkonnas. Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja mürakaartide koostamise kogemus. Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 25 Haridus: Keskkonnakaitse (BSc) Ingrid Vinn Mõjud veekeskkonnale Töökogemus: Enam, kui 15 aastat töökogemust keskkonna valdkonnas, sh keskkonnalubade ja veekaitse valdkonnas. Haridus: Keemia (BSc) Mõju atmosfääriõhule, Töökogemus: enam kui 26 aastat Marek Bamberg saastetasemete ja lõhna töökogemust välisõhu saaste valdkonnas, modelleerimine keskkonnalubade ja jäätmekäitluse valdkonnas. 8.2. TEAVITATAVATE-KAASATAVATE ISIKUTE LOETELU KOOS KAASAMISE PÕHJENDUSEGA KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Infokanalid, mille kaudu käesoleva KMH käigus menetlusosalisi teavitatakse: ▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine) ; ▪ Ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondlik u levikuga ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); ▪ Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); ▪ Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avali kust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust teavitavate isikute loetelu on esitatud tabelis 8.2. Tabel 8.2 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu* Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Asjaomased asutused Keskkonnaamet Otsustaja - Paikuse prügila näol on tegemist riigi jaoks olulise Keskkonnaministeerium Teavitatakse e-kirjaga jäätmekäitluse käitisega Pärnu Linnavalitsus Kavandatava tegevuse asukoha kohalik omavalitsus Teavitatakse e-kirjaga RMK Pärnumaa Metskond Valdav piirinaaber Teavitatakse e-kirjaga Päästeamet Päästetööde korraldamine ja tuleohutusjärelevalve Teavitatakse e-kirjaga Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest Terviseamet Teavitatakse e-kirjaga vastutav asutus Ohutu liiklemiskeskkonna arendaja, tagab inimestele Transpordiamet ja kaupadele ohutu, mugava ja kiire transpordiliikide Teavitatakse e-kirjaga ülese liikuvuse. 26 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm Maaparandussüsteemide registri volitatud töötleja on Põllumajandus- ja Toiduamet PMA. Käitise asukoht piirneb maaparandussüsteemi Teavitatakse e-kirjaga alaga. Muud menetlusosalised Valitsusvälised Keskkonnaalaste või muude organisatsiooni organisatsioonid ja suunitlusest tulenevate väärtuste arvestamise Teavitatakse e-kirjaga kodanikuühendused - Eesti tagamine kavandatava tegevuse realiseerumisel Keskkonnaühenduste Koda On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga Naaberkinnisasjade omanikud Teavitatakse e-kirjaga elukeskkonnast Kirjaga ei teavitata (teavitatakse kohaliku meedia kaudu ja Piirkonna elanikud ja Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada piirkonna Ametlikes Teadaannetes, ettevõtted (sh AS Ragn-Sells) elanike elukvaliteeti ja töökeskkonda. samuti vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas). Kirjaga ei teavitata (teavitatakse kohaliku meedia kaudu ja Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid Ametlikes Teadaannetes, samuti vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas). * Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson & Ko OÜ) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja. Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 27 9. KAASAMISE TULEMUSED 9.1. AMETITELT, ASUTUSTELT JA HUVITATUD ISIKUTELT SAADUD ETTEPANEKUD NING NENDEGA ARVESTAMINE/ KÜSIMUSTELE VASTAMINE Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. 9.2 KMH PROGRAMMI AVALIK VÄLJAPANEK JA ARUTELU Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. 9.3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTAMINE Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 28 KASUTATUD KIRJANDUS Õigusaktid ▪ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015 ▪ Keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020005 ) ▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. Vastu võetud 16.02.2011. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020047 ▪ Atmosfääriõhu kaitse seadus. Vastu võetud 15.06.2016. https://www.riigiteataja.ee/akt/105112019005 ▪ Jäätmeseadus. 28.01.2004. https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020007 ▪ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ▪ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012 ▪ Sotsiaalministri 4.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004 Riiklikud andmebaasid ▪ Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/) ▪ Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html ▪ Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaas EELIS (http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/) ▪ Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) Muud allikad ▪ T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf ▪ Paikre prügila heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete LHK projekt. OÜ Hendrikson&Ko, 2017 ▪ Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2016. Keskkonnaministeerium (file:///C:/Users/Katri/Downloads/L%C3%A4%C3%A4ne - Eesti%20vesikonna%20veemajanduskava.pdf) Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 29 ▪ Paikuse valla üldplaneering. 2009. Erkas Pärnu Instituut OÜ/Paikuse Vallavalitsus. (https://parnu.ee/OV/PaikuseOV/YP_Paikuse/Paikuse_YP.pdf ) ▪ Riigi jäätmekava 2014-2020. Keskkonnaministeerium ▪ Pärnu maakonnaplaneering. 2018. Pärnu maavalitsus. https://maakonnaplaneering.ee/142 ▪ OÜ E-Konsult, töö nr. E673. Pärnu linna ja maakonna jäätmekäitluskeskus Paikuse vallas. Detailplaneeringu keskkonnamõjude hinnang. Tallinn, veebruar 2000 ▪ Paikre prügila Põlendmaal. Sulgemise eelprojekt ja eksperthinnang. OÜ Hendrikson&Ko, 2019 ▪ Paikuse vallas Põlendmaa külas asuva Põlendmaa prügila kinnistu DP. Arvi Vainula Projektbüroo OÜ. 2016. ▪ Riigi Ilmateenistus https://www.ilmateenistus.ee/ 30 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm LISAD Lisad on kättesaadavad lingil: http://gofile.me/6tNNn/Df7gLhqoS LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID 1.1. PAIKUSE PRÜGILA LADESTUSALA I ETAPI SULGEMISE TAOTLUS 1.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE OTSUS 1.3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE TEADE LISA 2. PRÜGILA SITUATSIOONISKEEM LISA 3. PRÜGILA LADESTUSALA TEOSTUSMÕÕDISTUS LISA 4. PRÜGILA TARISTU JA TEGEVUSED Keskkonnamõju hindamise algatamise teade Avaldamise algus: 09.07.2021 Avaldamise lõpp: tähtajatu Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1 alusel. Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on algatanud oma 28.06.2021 kirjaga nr DM-115844-2 keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise osaühing PAIKRE taotluse alusel. Paikuse prügila projektdokumentatsiooni kohaselt on prügila ladestusalade rajamine jagatud kolme etappi. Käesoleval ajal on rajatud ja kasutusel ladestusala I etapp suurusega 5,6 ha. Vastavalt keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 31 lg 2 punkti 1 kohaselt suletakse prügila osa kui ladestamisala on täidetud projektkõrguseni. KMH algatati kuna Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemine kuulub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 24, mis käsitleb vähemalt 1,5 ha suuruse alaga prügila sulgemist oluliselt keskkonda mõjutava tegevusena. Vastavalt KeHJS § 11 lg 3 algatatakse KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. KMH menetlusi ei liideta. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. Arendaja on Osaühing PAIKRE (registrikood: 10836969) , kontaktandmed: Pärnu maakond, Pärnu linn, Põlendmaa küla, Põlendmaa prügila, 86603; kontaktisik Peeter Oja, e-post [email protected], telefon 5884 4501. Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Karl Markus Wahlberg, e- post [email protected], telefon 5885 7049). KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda digitaalselt Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi avalikus vaates aadressil https://kotkas.envir.ee/ sisestades registreerimisnumbri M- 115844. Keskkonnaamet Roheline 64, Pärnu Telefon: 662 5999 E-post: [email protected] Teadaande number 1785987 Osaühing PAIKRE [email protected] 28.06.2021 nr DM-115844-2 Paikuse prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise algatamine Osaühing PAIKRE (registrikood 10836969, edaspidi ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile taotluse Paikuse prügila (registrikood JKK6700017) ladestusala I etapi sulgemiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Ettevõtte taotlus on Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee) registreeritud 24.05.2021 kirja nr DM- 115844-1 all. Ettevõte toob oma kirjas välja, et Paikuse prügila projektdokumentatsiooni kohaselt on prügila ladestusalade rajamine jagatud kolme etappi. Käesoleval ajal on rajatud ja kasutusel ladestusala I etapp suurusega 5,6 ha. Prügila sulgemise nõuded on toodud keskkonnaministri 29.04.2009 määruses nr 38 (edaspidi määrus nr 38) "Prügila rajamise, asutamise ja sulgemise nõuded". Määruse nr 38 § 33 lg 1 alusel tuleb prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase mahu saavutamisel, käitajal esitada Keskkonnaametile prügila sulgemiskava koos kirjaliku taotlusega. Eelnevast lähtuvalt nimetatakse taotluseks määruse nr 38 mõistes sulgemiskava esitamist koos kirjaliku taotlusega. Määruse nr 38 § 33 lg 3 alusel sisaldab sulgemiskava: 1. sulgemisprojekti, mis annab prügila sulgemise tehnilised lahendused (sealhulgas jäätmelademe kattekihid) ja meetmed selle määruse ning muude asjakohaste õigusaktide nõuete täitmiseks; 2. sulgemistööde ajakava; 3. sulgemistööde arvestuslikku maksumust; 4. prügila järelhoolduse toimingute loetelu. Enne sulgemiskava koostamist viiakse prügila käitajaga koostöös läbi suletava prügila keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne esitatakse Keskkonnaametile koos sulgemiskavaga. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 24 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine. Vastavalt KeHJS § 28 lg-le 4 esitab arendaja (suletava prügila käitaja) otsustajale prügila sulgemise taotluse, mille alusel otsustaja teeb otsuse prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras. Keskkonnaamet on otsustaja KeHJS 28 lg 3 tähenduses, millest tulenevalt kuulub Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemine Keskkonnaameti pädevusse. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 5 järgi annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 11 lg-tele 2 ja 3 ning §-le 28, KeÜS § 41 lg-le 5, määruse nr 38 §-dele 31 ja 33, võttes aluseks Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine" lisa 13 “Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus” p-i 2.4.1 ja 2.5.1, Keskkonnaameti peadirektori 29.01.2021 käskkirja nr 1-1/21/17 „Teabehalduse korra uues redaktsioonis kinnitamine” p-i 4.3, algatab Keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) Paikuse prügila sulgemisele. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. KeHJS §-i 13 kohaselt tuleb juhteksperdil või eksperdirühmal koos osaühinguga PAIKRE koostada KMH programm. Keskkonnaamet rõhutab, et enne KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamist tuleb läbida vastavalt KeHJS §-dele 15¹-17 KMH programmi kohta seisukoha küsimise etapp, KMH programmi avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine. Vastavalt KeHJS §-le 8 kannab KMH-ga seotud kulud Osaühing PAIKRE. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lg 1 kohaselt käesolevast KMH algatamise otsusest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg jäätme peaspetsialist jäätmebüroo Teadmiseks: Pärnu Linnavalitsus Olavi Kärner 5308 8173 [email protected] 2(2) 13.38 N 13 X=6469550 X=6469550 13.75 13.99 14.50 Y=542000 14 Y=541800 13 13.55 15 13.58 15.01 16 16 17.41 14.90 1 16 17 4 15 14 14.69 17.67 18 18.64 19 18.74 16.64 18.23 18.93 20 17 S 5 21.18 20.78 21 16.92 20.99 21.55 22 14.84 12.68 15 15.20 16.14 19 18.90 22.44 15.87 18 20 21 20.64 22 21.40 24.76 23 22.76 13 15 18 21.78 24 23 25 26 12.73 13.46 18.82 28 27 2 28.22 27.76 5 24.93 17 27.77 26.12 20.04 22 27.45 26 16 27.76 24 29.20 4 23.95 12.56 19 29.57 28.15 26.30 13.22 17.32 23 27.48 24 25 21.90 26.46 28.63 26 20 28.15 27 14.43 27 23 29.43 27.01 21 27.60 28.70 12.74 23.56 18.08 29.12 13.62 26.77 21 28.06 28.08 14 28.15 16 28 28.80 8 2 22.07 20 14 19 28.90 13.23 18.90 28.45 12.90 26 23.59 18.33 17 28.80 27.46 26.74 29.38 22.20 15 27 13.33 18 25 28 22 28.95 28.90 13 29.09 17.60 18 22.33 15 28 29 19.83 26.92 13.59 29 30.87 27.08 12.83 Põlendmaa prügila 17 29.80 30.13 56801:005:0284 27.24 22 28.68 29.08 29.17 24.62 18.49 13.38 19.60 29.53 16 24 19 13.41 4 23 25 2 26 20 28.60 19.55 29.70 29.25 29.31 27 23 21 29.12 21.17 14.44 30.03 29 28.65 29.79 27 22.60 21 14.03 19.32 29.33 16 25.37 14 29.30 28 29.56 29.75 2 20 9 14 13.03 19 20.13 26 28.12 28.79 29.12 18.59 17 26.52 25.23 15 28 28.05 2 3 18 5 13 27.41 2 22 7 14.88 20.37 26.90 24.87 18 26 25 19.79 13.23 15 23.85 24.79 2 4 24.07 24 22 17 24.16 20.50 23.42 22 20.09 20.79 21 13.84 23.11 22.51 19.00 23 23 20.90 20.80 16.38 13.07 23 19 16 24.59 23.45 23.48 21.28 20 2 2 19.79 24.03 13.04 13.73 22.84 21 17.96 2 3 23.05 24.07 23.54 22.41 23.72 15.27 23.07 16.92 22.90 23 21 22.71 23.16 Total fill volume 421189.6 m3 (16.02.2018) 16 14 2 0 1 Total fill volume 469690.08 m3 (30.01.2019) 9 21 22 22.95 19.47 2 4 Total fill volume 513000.80 m3 (23.03.2020) 22.23 14 2 2 23.71 22.84 12.78 14.70 12 2 0 1 8 Quantity estimation Terra ------------------------------- 17 15 Upper surface polendmagi21 Lower surface prygi21 alus 17 Step 0.25 15 1 24 9 16 ------------------------------- 13.69 15.24 24.55 23.34 Area 53566.3 m°2 Fill volume 1.7 m°3 13 13.61 Surface cut area 0.0 m°2 14.18 22.20 18.98 Surf. cut volume 0.0 m°3 18 1 23.68 Cubic cut volume 557684.2 m°3 12.95 2 2 -------------- Total cut volume 557684.2 m°3 (29.06.2021) 23.89 ------------------------------- 21.06 23 23.51 12.92 23.10 18 1 23 4 2 22.79 1 Y=541800 Y=542000 19 23.25 20 16.63 X=6469250 X=6469250 2 22.56 21.37 16.17 14.22 22 21.15 21 1 7 20 20.08 19.30 18 1 5 19 17 17.28 16 16 15 13.98 14 14.25 13.17 14 13 Litsentsid 316 MA, 313 MA-k OÜ PÄRNU MAAMÕÕDUTEENISTUS EMTAK 71122 Märkused: Kaevu tn 10 Pärnu 80037 Tel 4471803 [email protected] Registrikood 10154052 MTR: EG10154052-0001 Koordinaadid L-EST97 süsteemis Tellija: OÜ Paikre Kõrgused EH2000 (Amsterdami null) süsteemis Plaanilis-kõrguslik alus rajatud reaalaja gps-vastuvõtjaga Trimble R10 Aadress: Põlendmaa prügila, Põlendmaa küla, Pärnu linn Andmepilv mõõdistatud UAV-ga (drooniga) Matrice 300 RTK Katastriüksuste piirid on joonisele kantud Maa-ameti seisuga 3.08.2021 Joonis: Ladestusala teostusmõõdistus Kihil "PIIR" on piirijoonte asukohad informatiivsed Vastutav spetsialist P. Kangur Mõõtkava 1:1000 Maamõõtja P. Kangur Lehti 1 Leht 1 Töö nr: KT-159/21 Välitöö: 29.06.2021 Põlendmaa prügila ladestusala KT-159-21.dgn Fail: Plaan koostatud: 13.09.2021 Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 1 LISA 4. PAIKUSE PRÜGILA TARISTU 4.1. PRÜGILA TARISTU JA TEGEVUSED Prügila projekt-dokumentatsiooni „Pärnu linna ja maakonna jäätmekäitluskeskus Paikuse vallas“ (2000. a) kohaselt oli OÜ Paikre prügila ladestusalade rajamine jagatud kolme etappi, millest kasutusel on käesoleval ajal ladestusala esimene etapp suurusega 5,6 ha (ladestusala ligikaudsed mõõtmed 330 x 170 m). Lisaks ladestusalale, on rajatud jäätmete vastuvõtu ja kaalumise hoone, juurdesõidutee, kontorihoone, jäätmete estakaad, ohtlike jäätmete vastuvõtuangaar, jäätmekäitlustehnika hoolderuum, autorataste puhas tusala, koormate kontrollimise estakaad, reovee käitlusrajatised, platsid komposteerimiseks ning jäätmete sortimistehase vastuvõtu ja töötlusala (asendiplaan on toodud KMH programmi lisas 2). Põlendmaa prügilas toimuv tegevus tugineb 2006. a väljastatud k ompleksloale nr KKL/317465, mida on järjepidevalt täiendatud ja muudetud (viimati 22.11.2019). Prügila kinnistul toimuvateks peamisteks toiminguteks jäätmekäitlussüsteemide tehnoloogiliste lahenduste seisukohalt on alljärgnevad tegevused: ▪ segaolmejäätmete eeltöötlemine ja automatiseeritud sorteerimine PVC -kattega kerg-angaaris; ▪ jäätmete kompostimine komposteerimisväljakutel; ▪ ehitus- ja muude taaskasutatavate jäätmete sorteerimine ja taaskasutusse suunamine; ▪ taaskasutatavate jäätmete kogumine ja taaskasutuss e suunamine; ▪ ohtlike jäätmete vastuvõtmine selleks kohaldatud eraldi ruumides; ▪ jäätmete paigaldamine ladestusalale. 4.2. LADESTUSALA Ehituslikult on prügila ladestusala määratu d rajatisena, mille ehitusalune pind on 50 976 m 2 (ehitisregistrikood 220283611). Pr ügila asub loodusliku geoloogilise barjääriga alal – ladestusala alla jääb vähemalt 1 m paksune savikiht, mille filtratsioonimoodul on väiksem kui 1,0 x 10 -9 m/s. Looduslikule kihile paigaldati bentoniitmatt ja 2 mm paksune HDPE membraan, millel paikneb täiendavalt 100 mm paksune liivast kaitsekiht. Selle peale paigaldati 700...800 mm paksune purustatud rehvitükkidest (tüki suurus on keskmiselt 100 x 300 mm) nõrgvee drenaažikiht, mille sisse graniitkillustiku patja on paigaldatud suure tihedusega polüetülee nist nõrgvee kogumistorud De160. Tekkiv nõrgvesi ja prügila -ala saastunud sademevesi koguneb settebasseini ja pumbatakse sealt Pärnu linna reoveepuhastile . Paikre prügila alustas tegevust 2006. aasta juunis ning samal ajal alustati prügilas sorteeritud segaolmejäätmete ladestamisega. Prügi ladestamine toimub pindadel, mis võimaldab ladestust funktsionaalselt ja keskkonnaohutult korraldada. Ladestusalale suunatud jäätmed laotatakse tööpinnale umbes 50-60 cm paksuste kihtidena ning pressitakse kokku ja tihend atakse prügirulliga et saavutada tihedusaste vähemalt 900 kg/m³. Pressimine võimaldab suurendada prügilakehandi püsivust ja säästa ladestusala mahtu. Ladestusala kaetakse pinnase või mineraalse materjaliga mitte harvem, kui kord nädalas. Katmise eesmärk on tagada jäätmelademe stabiilsus (võimalike lademekihtide vaheliste lihete vältimine), vähendada prahi lendumist, närilistele ja lindudele sobiliku toidu hankimise võimalusi ja tuleohutus tingimused. Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 2 Ladestusala vahekatmistel kasutatakse võimalikult tihenda tavaid ja siduvaid, kuid sealjuures ka poorseid materjale. Prügila I etapi ladestusalast ca 1 ha on kaetud prügilagaasi kogumissüsteemiga, mis rajati 2010. aastal. Gaasi kogumise ning põletamisega alustati 01.07.2010. Gaasi kogutakse Joonisel 1 näidatud piirkonnas, gaasikogumistorustik on joonisel toodud helesiniste joontega. Joonis L.1 OÜ Paikre prügila ladestusala piirkond, kus toimub prügilagaasi kogumine (gaasikogumistorustik on tähistatud siniste joontega). ( alus: Ladestusala teostusmõõdistus. OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, 2020) Gaasikogumissüsteem koosneb järgnevatest osadest: ▪ gaasikogumistorustikust – prügikehandisse ca 0.6 meetri sügavusele rajatud perforeeritud torustik, mille abil kogutakse kokku ladestatud jäätmetes tekkiv prügilagaas; ▪ ühendustorustik – gaasikogumistorustiku ja kogumisreguleerjaama vahele ca 0,6 m sügavusele rajatud torustik. Kaitseks ümbritseb torustikku liivapadi; ▪ gaasikogumisreguleerjaam – prügila kehandi keskmes paiknev seadeldis, millesse juhitakse kogu tekkinud prügilagaas põletile. Jaam on rajatud betoonist alusele, mis omakorda on paigaldatud killustikalusele; ▪ gaasi transporditoru – kogumisreguleerjaama ja kompressorjaama vahele, ca 0,6 meetri sügavusele, paigaldatud transporttoru, mille abil toimub prügilagaasi juhtimine ühest seadmest teise. Kaitseks ümbritseb torustikku liivapadi; ▪ kondensaadi eraldi – nimetatud seadme abil eraldatakse süsteemist gaasi mahajahtumisel torustikes tekkinud kondensaat, suunates see mööda vertikaalset toru (suunaga allapoole) pidevalt veega täidetud kaevu põhja. Eraldunud kondensaat juhitakse ülesvoolu kaudu prügila nõrgvee käitlussüsteemi; Paikuse prügila ladestusala I etapi sulgemise KMH programm 3 ▪ kompressorjaam – kompressori abil on gaasikogumissüsteemis võimalik tekitada vaakumit ja tõsta väljuvat gaasirõhku. Jaam on paigaldatud väljapoole prügikehandit. Ladestusala osa, kus puudub prügilagaasi rajamise torustik, on ca 2,3 ha suurusel alal saavutanud 2021. aasta juunis teostatud mõõdistuse järgi kõrguse (platoo kõrgus 28-30 m absoluutkõrgus), millele teoreetiliselt oleks tehnilistele tingimustele vastavalt võimalik rajada prügilagaasi kogumiseks vajalik torustik. Tuvastamaks aktiivselt kasutat ava ladestusala prügilagaasi teket, rajati seire teostamiseks 5 vertikaalset puurauku sügavusega 9 -12 m, kuhu paigaldati gaasi kogunemiseks perforeeritud torud. Torud on pikendatavad ladestusala kõrguse tõustes. Puuraukudest teostatud mõõtmistulemused näitavad prügilagaasi koostises olulises osas metaani ja süsinikdioksiidi sisaldust, mis ühtlasi näitavad vajadust gaasi süsteemselt koguda ja käidelda, et vältida või vähendada ladestatud jäätmetest tulenevat mõju keskkonnale ja nendest mõjudest tulenevat oht u inimese tervisele. KMH programmi koostamise ajal ei ole gaasikogumis-reguleerimisjaam töökorras seadmete amortiseerumise tõttu.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel