dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal

Rahandusministeerium · 11. november 2021
Viit
1.1-11/7931-1
Registreeritud
11. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
18. november 2021

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice2063 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Rahandusministeerium 11.11.2021 nr 1-4/21/5557 Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“ eelnõu. Palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu lisa 1 3. Määruse eelnõu lisa 2 4. Määruse eelnõu lisa 3 5. Määruse eelnõu lisa 4 6. Määruse eelnõu seletuskiri Sama: Keskkonnaamet, Eesti Kalastajate Selts, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Tallinna Kalaspordi Klubi, Tartu Kalaspordi Klubi Indrek Ambos, 626 0714 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2022 nr Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2, § 29 lõike 7, keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 44 lõike 4 punkti 4, § 51 lõike 5 ja § 52 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse 2022. aastaks: 1) piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, harpuunpüssi ja harpuuni ning kadiskat, samuti nendes piirkondades kasutada lubatud püügivahendite piirarv ja püügiaeg; 2) ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil ja õngepüügil; 3) kalastuskaardi alusel harrastuskalapüügi õiguse tasu. (2) Määrus reguleerib harrastuskalapüüki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval veekogul ning eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul. 2. peatükk Harrastuskalapüük nakkevõrgu ja õngejadaga ning ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil § 2. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Läänemerel (1) Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani või 2022. aasta 31. detsembrini lõikes 2 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkondades maakondade kaupa, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, on sätestatud lisas 2. (2) Kalastuskaarte, mille alusel saab kala püüda õngejadaga 1. märtsist 31. oktoobrini seitsmepäevase ajavahemiku kestel, antakse harrastuspüügiks järgmisena nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud Läänemere piirkondades maakondade kaupa: 1) Harju maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest lääne pool ning punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest ida pool; 2) Hiiu maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lääne pool ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest põhja pool; 3) Ida-Viru maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest ida pool; 4) Lääne maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest lääne pool, punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest ida pool ning punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest põhja pool; 5) Lääne-Viru maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest ida pool ning 59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest lääne pool; 6) Pärnu maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lõuna pool ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest ida pool; 7) Saare maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest lõuna pool ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest lääne pool. (3) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal on ühe kalendrikuu kestel püsiasustusega väikesaare püsielanikel harrastuskalapüügil 2022. aastal kasutada lubatud nakkevõrkude piirarv: 1) Abrukal – 132; 2) Aegnal – 36; 3) Heinlaiul – 36; 4) Kesselaiul – 144; 5) Kräsulil – 36; 6) Kõinastul – 72; 7) Kihnul – 540; 8) Manijal – 180; 9) Naissaarel – 324; 10) Osmussaarel – 36; 11) Pranglil – 741; 12) Ruhnul – 72; 13) Vilsandil – 216; 14) Vormsil – 624; 15) Väike-Pakril – 72. (4) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal antakse püsiasustusega väikesaare püsielanikele kalastuskaarte kuni 300 konksuga õngejadaga harrastuskalapüügiks 1. märtsist 31. oktoobrini seitsmeks järjestikuseks päevaks: 1) Abrukal; 2) Aegnal; 3) Heinlaiul; 4) Kesselaiul; 5) Kräsulil; 6) Kõinastul; 7) Kihnul; 8) Manijal; 9) Naissaarel; 10) Osmussaarel; 11) Pranglil; 12) Ruhnul; 13) Vilsandil; 14) Vormsil; 15) Väike-Pakril. (5) Püügiõiguse tasu kalendrikuuks, sõltumata püügipäevade arvust, on nakkevõrguga püügil lõikes 3 nimetatud piirkondades – 6,5 eurot. (6) Õngejadaga püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, on lõigetes 2 ja 4 nimetatud piirkondades 2 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes 2–4 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 3. Püügikitsendused, lubatud püügivahendite piirarv ja püügiõiguse tasu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügiks ajavahemikel 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, sätestatud lisas 3. (2) Piirissaare püsielanikel on harrastuskalapüügil Peipsi ja Lämmijärvel 1. märtsist 4. maini kasutada lubatud kaldavõrkude piirarv Piirissaart ümbritseval veealal – 125. (3) Kalastuskaarte õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani, antakse ajavahemikuks 1. märtsist 31. oktoobrini: 1) Peipsi järvele; 2) Lämmi- ja Pihkva järvele. (4) Kaldavõrguga jääalune püük on lubatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas Nina külast (58°36,59'N, 27°12,15'E) lõuna poole jääval järveosal – kaldast arvates 3 km laiusel veealal. (5) Püügiõiguse tasu kaldavõrguga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 2 nimetatud piirkonnas – 6,5 eurot. (6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil lõikes 3 nimetatud piirkonnas ja seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, on 2 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes 2–3 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 4. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused sise- ja piiriveekogudel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv välja arvatud (1) Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani või 2022. aasta 31. detsembrini, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, on sätestatud lisas 4. (2) Võrtsjärvel õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks antakse kalastuskaarte ajavahemikuks 1 märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani. (3) Siseveekogudel õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks antakse kalastuskaarte ajavahemikuks 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute ajani: 1) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel; 2) Põlva maakonnas Meelva järvel, Jõksi järvel, Kooraste Suurjärvel, Valgjärvel, Piigandi järvel, Erastvere järvel, Kiidjärvel, Tilsi Kõrbjärvel, Tilsi Pikkjärvel, Uiakatsi järvel, Mudsina järvel ning Räpina, Leevaku, Leevijõe ja Põlva paisjärvel; 3) Pärnu maakonnas Ermistu järvel ja Kaisma järvel; 4) Saare maakonnas Suurlahel; 5) Tartu maakonnas Emajõel, Kaiavere järvel, Pörja Porijärvel, Saadjärvel ja Väikesel Emajõel; 6) Valga maakonnas Aheru järvel, Nõuni järvel ja Tündre järvel, Väikesel Emajõel, Pikre järvel, Udsu järvel, Virtsjärvel, Koorküla Valgjärvel, Kadastiku järvel, Korijärvel, Juusa järvel, Inni järvel, Pilkuse järvel ja Karula Pikkjärvel; 7) Viljandi maakonnas Õisu järvel, Ruhijärvel, Kariste järvel, Päidre järvel, Veisjärvel, Parika järvel, Mäeküla järvel ja Kuuni järvel; 8) Võru maakonnas Tamula järvel, Vagula järvel, Hino järvel, Järvepää järvel, Ähijärvel, Pabra järvel, Lõõdla järvel, Murati järvel, Kirikumäe järvel, Orava järvel, Pullijärvel, Uhtjärvel, Kahrila järvel, Rõuge Suurjärvel, Rõuge Ratasjärvel, Tsolgo Pikkjärvel, Väimela Mäejärvel, Vaskna järvel, Õrsava järvel, Palujüri järvel, Kavadi järvel ja Võhandu jõel. (4) Emajõel on kalapüügil keelatud kasutada õngpüünistel konksu, millel on rohkem kui üks haru, 15. märtsist 30. aprillini, välja arvatud põhjaõng. (5) Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on 20. oktoobrist 30. novembrini kalapüük harrastuspüügivahenditega keelatud. (6) Jõgeva ja Tartu maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku pikkusega üle 35 meetri. (7) Saare maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku silmasuurusega alla 130 mm. (8) Valga maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku silmasuurusega alla 100 mm. (9) Püügiõiguse tasu Võrtsjärvel õngejadaga püügil seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, lõikes 2 nimetatud ajavahemikus on 8 eurot. (10) Püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, lõikes 3 nimetatud siseveekogudel ja ajavahemikus on: 1) õngejadaga püügil – 2 eurot; 2) õngejadaga püügil Kuremaa järvel, Kaiavere järvel, Saadjärvel ja Vagula järvel – 8 eurot. (11) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõikes 3 nimetatud piirkonna eest eraldi. 3. peatükk Harrastuskalapüük liivi ja kuuritsaga § 5. Siseveekogudel liivi ja kuuritsaga kalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused (1) Harrastuskalapüügiks liivi ja kuuritsaga 1. juunist 31. augustini antakse ühepäevase kehtivusega kalastuskaart. (2) Liivi ja kuuritsaga kalapüügi õiguse tasu ühe päeva eest lõikes 1 nimetatud ajavahemikul on 2 eurot. 4. peatükk Harrastuskalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga § 6. Harpuunpüssi ja harpuuniga kalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas (1) Harrastuskalapüügiks harpuunpüssi ja harpuuniga antakse 24tunnise kehtivusega kalastuskaarte Jõgeva ja Tartu maakonnas: 1) Kuremaa järvele; 2) Saadjärvele. (2) Harpuunpüssi ja harpuuniga kalapüügi õiguse tasu 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi eest on 2 eurot. (3) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antud kalastuskaart kehtib lõikes 1 nimetatud veekogudel eraldi. § 7. Püügikitsendus harrastuskalapüügil harpuunpüssi ja harpuuniga Allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga on keelatud Paide tehisjärves. 5. peatükk Lõheliste püük ning kalapüük spinningu ja lendõngega § 8. Kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil spinningu ja lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ning püügiõiguse tasu (1) Purtse, Selja, Pirita, Vääna, Loobu ja Pühajõel on lõikes 3 nimetatud lõikudes keelatud püüda lõhet ning meriforelli 20. oktoobrist 30. novembrini. (2) Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ning meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini. (3) Lõhe ja meriforelli püügiks ning spinningu ja lendõngega püügiks jõgedel antakse kalastuskaarte järgmistele jõelõikudele järgmisteks ajavahemikeks: 1) Pirita jõele Vaskjala paisust suudmeni 1. septembrist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 2) Jägala jõele Linnamäe paisust suudmeni 1. septembrist 30. novembrini; 3) Selja jõele Arkna sillast Rutja-Karepa sillani 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 4) Narva jõele Narva Hüdroelektrijaamast suudmeni 1. septembrist 30. novembrini; 5) Vääna jõele Vahiküla astangutest suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 6) Purtse jõele Püssi paisjärve paisust suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 7) Loobu jõele Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 8) Pühajõele Tallinn-Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini. (4) Kalastuskaardi alusel on püügiõiguse tasu lõikes 3 nimetatud piirkondades: 1) 24 tunniks – 7 eurot; 2) 72 tunniks – 14 eurot. (5) Kalastuskaart spinningu ja lendõngega püügiks ning lõhe ja meriforelli püügiks kehtib lõikes 3 nimetatud veekogudel eraldi. (6) Lõikes 3 nimetatud jõgedel ja ajavahemikel ei tohi spinninguga püügil landi või lendõngega püügil kunstpeibutise küljes kasutatavatel konksudel konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 mm. (7) Lõike 3 alusel antud kalastuskaardiga on lubatud lisaks lõhele ja meriforellile püüda ka neid kalaliike, jõevähk välja arvatud, kelle püük ei ole samal ajavahemikul Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 53 kohaselt keelatud. § 9. Püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel (1) Harrastuskalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega, on Jõgeva, Lääne-Viru ja Järva maakonna piires keelatud järgmistel jõgedel ja jõelõikudel: 1) Esna jõel; 2) Navesti jõel; 3) Neeva kanalil; 4) Norra ojal; 5) Oostriku jõel; 6) Palu peakraavil; 7) Prandi jõel lähtest Tori sillani; 8) Preedi jõel; 9) Pärnu jõel Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni; 10) Vodja jõel; 11) Võlingi ehk Võllinge ojal; 12) Onga jõel; 13) Vahujõel. (2) Harrastuskalapüük spinningu ja lendõngega on lõikes 1 nimetatud veekogudel lubatud kalastuskaardi alusel. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 24 tunniks 1. veebruarist 14. septembrini 3 eurot. (4) Forellipüügi kalastuskaart kehtib ühel ajal kõigis lõikes 1 nimetatud veekogudel. § 10. Püügikitsendused merel lõhe püügil (1) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 a. määruse nr 65 “Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonides 29 , 28-1 ja 28-2 rasvauimega lõhe püük keelatud ning nimetatud kala juhuslikul püügil tuleb see viivitamata pärast püügivahendi nõudmist vabastada. (2) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist on Vabariigi Valitsuse 16.06.2016 a. määruse nr 65 “Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud alarajoonides 29 , 28-1 ja 28-2 nimetatud piirkondades ühel isikul ühe päeva kohta keelatud püüda rohkem kui üks lõhe, millel on varasemalt märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim. 6. peatükk Kalapüük looduskaitsealadel § 11. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal (1) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal 1. juulist 31. oktoobrini antakse igaks kalendripäevaks ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte, kui neid taotletakse elektroonilise kanali kaudu, järgmiselt: 1) Sutlepa merele – 4; 2) Saunja lahele – 4. (2) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel 1. jaanuarist 28. veebruarini ning 1. novembrist 31. detsembrini antakse ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte piirarvuta. (3) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on 1. märtsist 30. juunini kalapüük keelatud. (4) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendiks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, põhjaõng, lendõng ja sikuti. (5) Silma looduskaitsealal on keelatud kasutada harrastuskalapüügil lõikes 4 nimetamata püügivahendeid. (6) Püügiõiguse tasu ühepäevase kehtivusega kalastuskaardi eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on 6 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud. Tasu võetakse iga lõikes 1 nimetatud piirkonna eest eraldi. § 12. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis (1) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri auguni ja rahvuspargi piirides asuvate sadamate muulidel, antakse kalastuskaarte harrastuskalapüügiks spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga, kui neid kaarte taotletakse Keskkonnaametist, järgmiselt: 1) 1. jaanuarist 15. veebruarini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta; 2) 15. märtsist 10. maini Raana jõel, Liivi jõel ning Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Rõude jõe lähtest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini, Kloostri sadamas, Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal ja Rõude jõel Rõude silla juures 50 m üles‑ ja allavoolu ehk piirkondades A, B, C, D, E, K ja J2 – piirarvuta; 3) 1. juulist 15. novembrini Penijõel, Tuudi jõel, Raana jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Tuudi jõe suudmeni, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõe lähteni, Kasari jõe lõunakaldal Rõude jõe lähtest kuni Kloostri sadamani ja Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest kuni Rõude sillani – piirarvuta; 4) 1. juulist 15. novembrini Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M2 – piirarvuta; 5) 1. juulist 31. juulini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4; 6) 1. augustist 31. augustini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4; 7) 1. septembrist 30. septembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4; 8) 1. oktoobrist 31. oktoobrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4; 9) 1. novembrist 15. novembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4; 10) 16. novembrist 31. detsembrini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta. (2) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri auguni ja rahvuspargi piirides asuvate sadamate muulidel, antakse kalastuskaarte spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga harrastuskalapüügiks, kui neid kaarte taotletakse elektroonilise kanali kaudu, järgmiselt: 1) 1. jaanuarist 15. veebruarini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta; 2) 15. märtsist 10. maini Raana jõel, Liivi jõel ning Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe suudmeni, Kasari jõel Rõude jõe lähtest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini, Kloostri sadamas, Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal ja Rõude jõel Rõude silla juures 50 m üles‑ ja allavoolu ehk piirkondades A, B, C, D, E, K ja J2 – piirarvuta; 3) 1. juulist 15. novembrini Penijõel, Tuudi jõel, Raana jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Tuudi jõe suudmeni, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõe lähteni, Kasari jõe lõunakaldal Rõude jõe lähtest kuni Kloostri sadamani ja Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest kuni Rõude sillani – piirarvuta; 4) 1. juulist 15. novembrini Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M2 – piirarvuta; 5) 1. juulist 31. juulini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86; 6) 1. augustist 31. augustini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86; 7) 1. septembrist 30. septembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86; 8) 1. oktoobrist 31. oktoobrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86; 9) 1. novembrist 15. novembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86; 10) 16. novembrist 31. detsembrini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta. (3) Lõike 1 punktides 1–4 ja 10 ning lõike 2 punktides 1–4 ja 10 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 7 eurot. (4) Lõike 1 punktides 5–8 ja lõike 2 punktides 5–8 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 5 eurot. (5) Lõike 1 punktis 9 ja lõike 2 punktis 9 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 3 eurot. (6) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkonna eest eraldi. (7) Matsalu rahvuspargis on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõigetes 1 ja 2 nimetamata püügivahendeid. § 13. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal (1) Kalastuskaarte Endla looduskaitsealale antakse üheks kalendrikuuks või 24 tunniks: 1) Endla järvele; 2) Sinijärvele. (2) Endla järvel ja Sinijärvel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendiks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, lendõng või sikuti. (3) Endla looduskaitsealal on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõikes 2 nimetamata püügivahendeid. (4) Kalapüük Endla järvel ja Sinijärvel on 1. aprillist 30. juunini keelatud. (5) Püügiõiguse tasu lõikes 1 nimetatud veekogudel on üheks kalendrikuuks 7 eurot ja 24 tunniks 3 eurot. 7. peatükk Kadiskapüük § 14. Kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ning püügiõiguse tasu (1) Kadiskapüügil on ühel isikul ühes veekogus lubatud püüda kuni kahe kadiskaga. (2) Kadiskapüük on lubatud 21. juulist 30. novembrini. (3) Kadiskaga kalapüügi õiguse tasu, olenemata püügivahendite arvust, 48 tunniks lõikes 4 nimetatud ühele veekogule on 2 eurot. (4) Kadiskapüügiks antakse kalastuskaarte 48 tunniks: 1) Harju maakonnas Kahala järvele, Harku järvele, Maardu järvele, Tänavjärvele, Klooga järvele, Lohja järvele; 2) Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlale, Konsu järvele, Uljaste järvele; 3) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvele, Kaiu järvele, Jõemõisa järvele, Pikkjärvele (Kaarepere); 4) Lääne-Viru maakonnas Ohepalu järvele; 5) Lääne maakonnas Veskijärvele, Hindaste järvele; 6) Pärnu maakonnas Ermistu järvele, Tõhela järvele, Lavassaare järvele, Kaisma järvele; 7) Põlva maakonnas Meelva järvele, Valgjärvele; 8) Saare maakonnas Suurlahele, Mullutu lahele, Harju lahele, Järise järvele, Laialepa lahele; 9) Tartu maakonnas Elistvere järvele, Kaiavere järvele, Koosa järvele, Kalli järvele, Soitsjärvele, Keeri järvele, Lahepera järvele, Leego järvele, Karijärvele; 10) Viljandi maakonnas Veisjärvele, Õisu järvele, Viljandi järvele, Ruhijärvele, Mäeküla järvele, Parika järvele, Kariste järvele; 11) Võru maakonnas Vagula järvele, Tamula järvele, Hino järvele, Lõõdla järvele, Pabra järvele, Murati järvele, Pulli järvele, Kirikumäe järvele. 8. peatükk Vähipüük § 15. Vähipüügivõimalused (1) Harrastusvähipüügil järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv 2022. aastal, kui luba taotletakse Keskkonnaametist, on: 1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogud – 10; 2) Pangodi järves (Tartu maakond) – 3; 3) Pärnu jões (Järva maakond) – 2; 4) Reopalu jões (Järva maakond) – 2; 5) Väinjärves (Järva maakond) – 2; 6) Võhandu jões (Põlva maakond) – 2; 7) Kirumaa peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 2; 8) Kärla jões (Saare maakond) – 2; 9) Leisi jões (Saare maakond) – 2; 10) Lõve jões (Saare maakond) – 2; 11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 2; 12) Punapea jões (Saare maakond) – 2; 13) Tirtsi jões (Saare maakond) – 2; 14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 2; 15) Võlupe jões (Saare maakond) – 2; 16) Aheru järves (Valga maakond) – 2; 17) Pühajärves (Valga maakond) – 3; 18) Väike-Emajões (Valga maakond) – 2; 19) Kasaritsa Verijärves (Võru maakond) – 2. (2) Harrastusvähipüügil siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv 2022. aastal, kui luba taotletakse elektroonilise kanali kaudu, on: 1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogud – 230; 2) Pangodi järves (Tartu maakond) – 77; 3) Pärnu jões (Järva maakond) – 38; 4) Reopalu jões (Järva maakond) – 38; 5) Väinjärves (Järva maakond) – 38; 6) Võhandu jões (Põlva maakond) – 38; 7) Kirumaa peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 38; 8) Kärla jões (Saare maakond) – 38; 9) Leisi jões (Saare maakond) – 38; 10) Lõve jões (Saare maakond) – 38; 11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 38; 12) Punapea jões (Saare maakond) – 38; 13) Tirtsi jões (Saare maakond) – 38; 14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 38; 15) Võlupe jões (Saare maakond) – 38; 16) Aheru järves (Valga maakond) – 38; 17) Pühajärves (Valga maakond) – 77; 18) Väike-Emajões (Valga maakond) – 38; 19) Kasaritsa Verijärves (Võru maakond) – 38. (3) Arvestades püügipiiranguid, väljastatakse lõikes 1 ja 2 nimetamata maakonda või veekogusse kalastuskaarte piirarvudeta. § 16. Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil kalastuskaardi eest 24 tunniks kuni viie vähinata või vähimõrraga ühes § 15 nimetatud maakonnas ja siseveekogus on 15 eurot. § 17. Vähipüügi ajutised kitsendused (1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud. (2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Reo karjääris, Riksu ojas ja Riksu lahel. (3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões. (4) Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões. (5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Paadrema jões, Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. (6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões. (7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja Nurtu jões. (8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões. (9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Narva jões, Narva veehoidlas, Mustajões, Balti SEJ väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis. (10) Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahes ja Õrsava järves. (11) Vähipüük on lõigetes 1–10 nimetamata veekogudes ja nende osades lubatud 1. kuni 31. augustini. (12) Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veekogudesse antakse kalastuskaarte 2022. aastal ühele isikule üheks 24 tunniseks perioodiks, ülejäänud veekogudesse kuni 72 tunniks. 9. peatükk Lõppsätted § 18. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 2021. aasta 1. detsembril. (2) Määruse §-d 15–17 jõustuvad 2022. aasta 1. juulil. Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Läänemere püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees. Lisa 2. Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel maakondade kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu 2022. aastal Lisa 3. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügiks 2022. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31 märtsini ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu. Lisa 4. Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel 2022. aastal, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu. Keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“ seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eelnõu koostamise eesmärk Määruse eelnõu koostamise eesmärk on sätestada kalavarude kaitseks harrastuskalapüügi piirangud, määrata piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, liivi, kadiskat, määrata harpuuni ja harpuunpüssiga püügi tingimused Kuremaa järvel ja Saadjärvel, spinningu ja lendõngega püügi tingimused lõheliste jõgedel, sätestada kasutada lubatud harrastuspüügivahendid looduskaitsealadel ning kehtestada kalastuskaardi alusel harrastuspüügiõiguse tasu 2022. aastal. Määruse koostamisel on arvesse võetud teadmisi ja ettepanekuid, mille on esitanud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut („EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2020.–2021. AASTAL“, Tartu 2021, https://old.envir.ee/sites/default/files/akp_vahearuanne_2021_20062021.pdf) ning Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut („Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2020. aastal“, Tartu 2021, https://old.envir.ee/sites/default/files/v6rtsj2rve_aruanne_2020.pdf). Samuti on arvestatud Eesti Maaülikooli Eesti väikejärvede kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuringu (https://old.envir.ee/sites/default/files/kalastiku_ja_puugivahendite_efektiivsuse_uuring_eesti _vaikejarvedes_2020_0.pdf) ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi uuringu „Kutselise ja harrastuspüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine“ (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-kalapuuk- sektorid.pdf) ning Kantar Emori uuringu „Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring 2020. aasta kohta“ (https://old.envir.ee/sites/default/files/harkal20_aruanne_parandatud29062021.pdf) tulemusi. Eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Indrek Ambos (tel 626 0714, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel 626 2820, [email protected]), keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7 kohaselt on keskkonnaministril õigus määrata piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil piiratakse kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite arvu ja kasutamist, kalapüügi aega või püütavaid kalaliike, ja piirkonnad, kus harrastuspüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, kadiskat ning kehtestada nende püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart. KPSi § 29 reguleerib nakkevõrgu, õngejada, liivi, kuuritsa, vähinata, vähimõrra, kadiska, spinningu, harpuuni ja harpuunpüssi ning lendõnge kasutamist kalastuskaardi alusel. Keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel määrab harrastuspüügiõiguse tasu keskkonnaminister. Sama paragrahvi lõike 4 punktist 4 tulenevalt võib harrastuspüügiõiguse tasu ööpäevas olla 0,03 kuni 12,75 eurot ning vähinata või vähimõrraga püügi tasu võib olla ööpäevas 0,95 kuni 12,75 eurot ühe püügivahendi kohta. Harrastuspüügiõiguse tasu määramisel 1 lähtutakse kalapüügi ajast, kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest. Keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutatakse kalapüügiõiguse tasudest laekuvaid vahendeid kalavarude kaitseks ja arendamiseks ning need suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) kaudu tagasi harrastuskalapüügi sektori arendamisse ja kalavarude kaitsesse. KPSi § 26 lõike 3 kohaselt on kalastuskaart elektrooniline dokument keskkonnaregistris. Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. KPSi § 29 lõike 7 kohaselt määrab keskkonnaminister seal, kus püügivõimaluste piiramiseks on kehtestatud antavate lubade piirarv, elektroonilise kanali kaudu ja Keskkonnaametile vahetult esitatud taotluste alusel antavate lubade eraldi piirarvud, et tagada kalastuskaarti taotlevate isikute võrdne kohtlemine (et anda võimalus ka nendele, kel puudub võimalus elektroonilist taotlust esitada). Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt on piirarvude jaotuse aluseks võetud piirarvu kehtestamise aastale eelnenud aasta elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile laekunud taotluste suhe. 2021. aastaks kehtestatakse piirarvud järgmiselt: 4% kalastuskaarte antakse otse Keskkonnaametile esitatud taotluste ja 96% elektroonilise kanali kaudu esitatud taotluste alusel. Eelnõukohase määruse sätteid analüüsitakse võrreldes keskkonnaministri 23. novembri 2020. aasta määrusega nr 55 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2021. aastal“ (edaspidi ka määrus nr 55). Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Võrreldes määrusega nr 55 muudatusi selles paragrahvis tehtud ei ole. Paragrahvis 2 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning kalapüügiõiguse tasud Läänemerel. Nakkevõrkude kalastuskaartide tasu on praegu kehtestatud määruse nr 55 tekstis, eelnõukohases määruses on see esitatud koos vastava püügivõimalusega lisas 2. Nii on võimalik kalastajatel, kes soovivad tutvuda nakkevõrgu püügivõimalustega, saada kohe teada ka kalastuskaardi tasu. Püsiasustusega väikesaarte elanikel on eelnõukohase määrusega endiselt võimalik soetada soodsamatel tingimustel kalastuskaarte. Kehtiv tasumäär 6,5 eurot nakkevõrgu kohta jääb samale tasemele nagu 2021. aastal. Väikesaare püsielaniku püügiõiguse tasu jääb endiselt ca 4 korda odavamaks (tavaliselt 7 eurot 7 päeva eest) võrreldes tavakodanikule kehtiva püügiõiguse tasuga. Väikesaare püsielaniku püügiõiguse tasu on olnud sellel tasemel sellest ajast, kui kasutusele tuli euro ehk aastast 2011. Olulise muudatusena väikesaarte jaoks kehtestatakse paindlikum kalastuskaartide jaotamine. Eelnõukohase määruse järgi määratakse väikesaartele kalendriaastaks nakkevõrkude piirarv, mille piires kohalikud omavalitsusüksused saavad vastavalt püügihooajaks esitatud taotlustele välja anda. Muudatus on vajalik selle tõttu, et vähendada defitsiiti näiteks suvekuudel, mil väikesaarte elanikel on kõige suurem huvi kala püüda. Muudatus tagab parema püügivõimaluste kasutamise. Terve kalendriaasta püügivõimaluste piirarv väikesaartel sellise muudatuse tulemusel ei suurene, välja arvatud Vormsi saarel. Vormsi saarele antakse lisaks Lääne maakonna mere nakkevõrkude arvelt 10 nakkevõrku ühe kuu kohta juurde. See tähendab, et Vormsi saare 2 nakkevõrgu võimalused suurenevad 120 võrgu võrra. Kuna 2021. aastaks juurutatud seitsmepäevaste kaartide jagamise süsteem on leevendanud kaartide defitsiiti, ei ole kõiki Lääne maakonna nakkevõrgu kalastuskaarte välja võetud ning eeldatavasti ei teki puudujääki Lääne maakonnas ka edaspidi. Selle tõttu on Vormsi saare nakkevõrgu arvu suurendamine Lääne maakonna arvelt võimalik. Püsiasustusega väikesaarte nimistus muudatusi eelnõukohase määrusega ei tehta ning piirarvud kehtestatakse 2019. aastal Vabariigi Valitsuse 24.01.2019. a määruse nr 5 „Väikesaarte nimistu“ kohaselt. Paragrahvis 3 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning püügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Eelnõukohases määruses on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaldavõrkude püügiperiood jagatud püügikoormuse tasakaalustamise eesmärgil kahte ossa, nagu see on jaotatud 2021. aastal. Esimene periood on 1. märtsist 31. märtsini ning teine 1. aprillist 4. maini. Püügivahendite piirarv perioodi kohta jääb samaks, kuid võrreldes eelmise aastaga muudetakse jaotamise põhimõtet. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaldavõrgu kalastuskaarte hakatakse eelnõukohase määruse järgi jagama sarnaselt merel kehtivale režiimile. Nimetatud püügivõimalus vähendab tõenäoliselt defitsiiti, mistõttu annab rohkematele harrastusvõrgupüüdjatele võimaluse piiriveekogul kaldavõrguga kalastada. Nimelt ei kasuta paljud harrastajad pikemaajalise püügivõimaluse puhul seda täielikult (nt käivad 1-2 päeva püüdmas, mis on harrastuskalastaja tavapärane võimekus) ja samas ei saa püügivõimalust kasutada teised harrastuskalastajad. Sarnane olukord oli varem ka merel, kus püügivõimalusi anti kalendrikuuks. Pärast seitsmepäevaste kalastuskaartide juurutamist ei ole merel kalastuskaartide defitsiiti ning kadusid ka 1. detsembri kalastuskaartide soetamise järjekorrad ning kaartide soetamise süsteemi ülekoormusest tekkinud ummistused. Enam ei soetata kalastuskaarte püügivõimaluste avanemisest ehk esimesest detsembrist kaugemasse tulevikku. Selline kalastuskaardi ette varumine põhjustas tahtmatut kasutamata püügivõimalust, sest kõiki asjaolusid ei ole võimalik ette näha 1. detsembril, kui kalastuskaarte defitsiidi olukorras soetama hakatakse. Merel tehtud muudatus on leidnud palju positiivset tagasisidet. Tasu püügiõiguse eest on seitse eurot ühe seitsmepäevase kalastuskaardi kohta nii nagu merel. Ehkki neile, kes võtavad kalastuskaardi 7 päeva kaupa kogu perioodiks, tasu suureneb, võib siiski eeldada, et keskmisele harrastajale tasu väheneb või jääb suurusjärgus samaks, sest nii nagu ka merel kalastamiseks kaartide väljastamise statistika näitab, ei ole püüdjal soovi kogu perioodi jaoks kalastuskaarte soetada. Merele kaartide väljastamise statistika näitab seda, et kalastuskaarte ei osteta enam valimatult kogu püügiperioodiks, vaid ikka selleks ajaks, kui on konkreetne plaan kalale minna. Kaldavõrkude piirarvude arvutamise aluseks on võetud iga piirkonna kalastuskaartide koguarv. Peipsi järve puhul on kogu kaartide piirarvuks 942 kaarti, mis pärast kahele ajaperioodile (01.03–31.03 ja 01.04–04.05) jaotamist teeb ühele perioodile 471 kaarti. Vaikimisi loetakse, et ühes perioodis on neli nädalat, mistõttu korrutatakse 471 kaarti neljaga ja kogupiirarvuks 7päevase jaotamise juures ühele ajaperioodile on 1884. Sarnane arvutuskäik tehti ka Lämmi- ja Pihkva järve võimaluste puhul ja selle tulemusel on ühele ajaperioodile määratavate 7päevaste kalastuskaartide koguarvuks 1204 kaarti. Lõikega 2 säilitatakse Piirissaare püsielanikele senine kaldavõrkude piirarv, milleks on 125 3 võrku perioodi kohta. Lõigetes 3 ja 6 sätestatakse piirarvuvabad seitsmepäevased õngejada püügivõimalused sarnaselt 2021. aastaga 1. märtsist 31. oktoobrini 2eurose tasuga veealade lõikes. Lõikes 4 sätestatakse sarnaselt eelmise aastaga jääaluse püügi võimalus kaldavõrguga kuni 3 km laiusel alal Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas. Kalapüügieeskirja § 44 lõike 4 punkti 4 alusel võib keskkonnaminister Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni ettepanekul muuta kaldavõrgu kasutusala. Paragrahvis 4 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning kalapüügiõiguse tasud sise- ja piiriveekogudel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv välja arvatud. Selleks, et oleks parem ülevaade siseveekogudel nakkevõrguga püügi võimalustest siseveekogudel, kehtestatakse seni eraldi paragrahvis sätestatud Võrtsjärve püügivõimalused lisas 3. Samuti kajastatakse nakkevõrgu tasu ühe kalastuskaardi kohta samas lisas püügivõimaluste juures. Võrtsjärvel vähendatakse märtsikuu nakkevõrgu kalastuskaartide arvu 50% võrra (144 kalastuskaardi asemel jääb alles 72 kaarti), sest alates 2021. aastast on Võrtsjärvel 15. märtsist kuni 31. augustini keelatud kasutada kalapüügil nakkevõrku. Varem kehtis nimetatud piirang samuti alates 15. märtsist, kuid selle erisusega, et kala oli lubatud püüda, kui jääkate seda lubas. Viimased aastad on aga näidanud, et märtsi keskpaigaks on Võrtsjärve jääkate kas kadunud või sellises staadiumis, et see enam jääl viibimist ei kannata. Seetõttu oli mõistlikum fikseerida nakkevõrguga püügi keeld konkreetse tähtajaga – väga lühikesel ajal märtsikuus ei saa lubada kalastajatel kala püüda maksimaalse nakkevõrkude arvuga. Muid muudatusi Võrtsjärve kalastuskaartide jagamise juures ei tehta. Sise- ja piiriveekogude hulgast, kuhu antakse kalastuskaarte nakkevõrguga püügiks, jäetakse välja Maardu järv. Maardu järv on populaarne pealinnalähedane rekreatiivne veekogu, kus lisaks kalastajatele, eriti õngpüünistega kalastajatele, käib palju ka muid rekreatiivseid tegevusi harrastavaid isikuid. Seetõttu on soov seal edaspidi pakkuda rohkem puhkevõimalusi. Vastavasisulise ettepaneku tegi Maardu linn. Maardu järvel nakkevõrkudega püügi keelamist toetab samuti harrastuskalapüügi arengukava, mille põhjal tuleks eelistada suure püügivõimega passiivpüüniste asemel just aktiivseid püüniseid või neid passiivpüüniseid, millest on kala vabastamine võimalik ja mis teevad kalavarule kõige vähem kahju (näiteks kadiska). Siseveekogud, kus õngejadaga võib püüda, jäävad samaks, mis 2021. aastal. Võrreldes määrusega nr 55 muutub § 4 lõikes 4 mitmeharuliste konksude kasutamise piiranguperiood – see kehtestatakse senisest pisut lühem, sest haugipüügi keelu viimane päev on alates 2021. aastast siseveekogudes 30. aprill. Paragrahvi 4 lõikes 5 sätestatakse sarnaselt eelnevate aastatega kalapüügikeeld harrastuspüügivahenditega 20. oktoobrist 30. novembrini Pirita jõel Lükati sillast (59º27.633'N, 24º51.310'E) kuni Veneküla raudteesillani (59º26.125'N, 24º55.606'E). Keeld on vajalik, kuna nimetatud piirkonda jäävad peamised lõhe ja meriforelli koelmud. Samale ajale ei väljastata 4 kuderahu ajal kalastuskaarte ka lõhe ja meriforelli püügiks. Tegemist on peaasjalikult kärestikuliste lõikudega, mistõttu pole sel ajavahemikul seal midagi muud püüda peale kudema tulnud lõhe ja meriforelli. Järelevalve tõhustamiseks on seetõttu otstarbekas selles piirkonnas keelata püük ka muude harrastuskalapüügi vahenditega. Võrreldes määrusega nr 55 sätestatakse määruse põhitekstis tasu ainult õngejadadele, sest nakkevõrkude tasu on viidud määruse lisasse. Tasu võrreldes 2021. aasta tasuga ei muutu. Paragrahvis 5 sätestatakse harrastuskalapüügi võimalused ja kitsendused püügil liivi ja kuuritsaga. Võrreldes 2020. aastaga ei muutu liivi ja kuuritsaga püügivõimalused. Ühepäevaseid kalastuskaarte nimetatud püügivahenditega püügiks 1. juunist kuni 31. augustini saab soetada 2 euro eest. Paragrahvides 6 ja 7 sätestatakse harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas. Samuti määratakse kitsendused Paide tehisjärves harrastuskalapüügil harpuunpüssi ja harpuuniga. Kuna Kuremaa järve ja Saadjärve on asustatud angerjat, on kalastuskaardi olemasolu igati vajalik, et osaliselt katta riigile asustamisega tehtud kulutusi. Nii nagu 2021. aastal, saab ka järgmisel aastal kalapüügiks harpuuni ja harpuunpüssiga Kuremaa järvel ja Saadjärvel soetada kalastuskaardi 2 euro eest, kuid selle erisusega, et kalastuskaarte müüakse mõlemale veekogule eraldi. Eraldi müümise üks peamisi põhjuseid on harpuunipüügivahenditega püügikoormuse ja käidavuse hindamine mõlemal veekogul eraldi. Tänane jaotamise süsteem ei võimalda hinnata püügihuvi suurust mõlema veekogu kohta eraldi. Lisaks eeltoodule täpsustatakse kalastuskaardi kehtivusega. Praegu on kehtestatud ühepäevase kehtivusajaga kalastuskaardi võimalused, kuid otstarbekam on kehtestada 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi võimalused. Paragrahvis 8 sätestatakse kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil spinningu ja lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ja harrastuspüügiõiguse tasu. Lõikes 1 sätestatakse kuderahu periood, mil ei anta kalastuskaarte lõhe ja meriforelli püügiks enamikele veekogudele ja nende lõikudele, välja arvatud Jägala jõgi ja Narva jõgi. Jägala ja Narva jões ei ole kudeaegne püügirahu asjakohane, sest nendes jõgedes looduslikku paljunemist käesoleval ajal ei toimu. Võrreldes määrusega nr 55 kuderahu perioodis muudatusi ei tehta ning see jääb samaks, mis 2021. aastal. Lõikes 2 sätestatakse lõhe ja meriforelli püügikeeld Pärnu jõestikus. Pärast Sindi paisu eemaldamist on tagatud rändetee paljudele kalaliikidele, kelle hulka kuuluvad ka lõhe ja meriforell. Viimati nimetatud kalaliikide eduka kudemise tagamiseks ja populatsioonide taastumiseks on keelu seadmine põhjendatud. Riik teeb Pärnu jõe siirdekalade populatsioonide taastamiseks suuri kulutusi seoses paisude likvideerimisega ning populatsiooni taastamiseks asustatakse jõkke kalu. Et need pingutused annaksid võimalikult kiiresti tulemusliku efekti, on vajalik keelata Pärnu jõestikus lõhe ja meriforelli püük, kuniks looduslik taastootmine on jõudnud sellisele tasemele, kus nende liikide püük ei ole populatsioonide taastumisele liialt koormav. Hinnanguliselt läheb selleks veel minimaalselt 23 aastat. 5 Võrreldes määrusega nr 55 muudetakse lõhe ja meriforellipüügiks avatud jõgede loendis Pirita jõe püügiperioodi. Pirita jõel Vaskjala paisust suudmeni tuleb kalastajatel soetada kalastuskaart 2022. aastal ka pärast kuderahu perioodi lõppemist. Piiranguga viiakse Pirita jõe lõhepüügi režiim sarnaseks teiste Põhja-Eesti lõhepüügiks avatud jõgede režiimiga ning seejärel on võimalik ka hinnata, kui populaarne on kalastajatele Pirita jõgi pärast kaladele kehtestatud kuderahu perioodi. Lõhe ja meriforell jääb sageli jõkke (osad kalad koevad ka veidi hiljem) veidi kauemaks kui kudeaegne periood, mistõttu on nad harrastuskalastajale püügiobjektid. Muudatusega rakendatakse Pirita jõele kui lõhejõele sarnane püügi ja tasude režiim, kui on teistel lõhejõgedel. Lisaks täpsustatakse kalastuskaardi kehtivuse periood, milleks on 24 tundi ja 72 tundi. Paragrahvis 9 sätestatakse püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel. Võrreldes määrusega nr 55 muudatusi forellijõgedel ei tehta. Forellijõgedel tehti kalastuskaardi kehtivusaja muudatusi 2020. aastal (kaotati püügikoormuse paremaks jälgimiseks hooajakaart) ning praegu jälgitakse, kuidas uus kord rakendub. Paragrahviga 10 sätestatakse kitsendused lõhepüügis Läänemere avaosas. Looduslik lõhe on Läänemere avaosa piirkonnas ohustatud ning Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (ICES) teadusettepanekus ei ole Läänemere avaosas lõhe kvooti ette nähtud. Sellest tulenevalt lepiti 10-11.10.2021 Luksemburgis toimunud EL põllumajandus- ja kalanduse nõukogul 2022 aasta kalapüügikvootide kontekstis kokku, et lõhet võib kutselisel kalapüügil püüda selles piirkonnas vaid kaaspüügina. Samuti lepiti kokku ka meetmed harrastusliku lõhepüügi kohta. Kokkuleppest tulenevalt ei ole Läänemere avaosas harrastuslikul kalapüügil sõltumata püügivahendist lubatud ühes päevas ühel kalastajal püüda rohkem kui üks lõhe, millel on kala asustamisel märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim. Rasvauimega lõhe püügil tuleb see koheselt vabastada. Piirangu eesmärk on kaitsta looduslikku lõhet (rasvauimega kala). Läänemeres ujub palju lõigatud rasvauimega kalu ning selline märgistus näitab, et tegemist on kalakasvatuses paljundatud ja asustatud kalaga. Püügipiirang ei ole Eesti harrastuspüügile väga suure negatiivse mõjuga, sest harrastuslikul kalapüügil püütakse Läänemere avaosas lõhet meil peamiselt nakkevõrkudega ja sedagi muude kalade püügil kaaspüügina. Püütavad kogused on keskmiselt 1268kg aastas (2018-2020). Lõhet võib juhuslikult tabada ka õngpüünistega püügil, kuid see ei ole kuigi sagedane selles piirkonnas. Veelgi vähem tõenäoline on, et kalastaja saab päevas üle ühe lõhe. Paraku ei ole ette ennustatav kui palju harrastuspüügil püütavast lõhest saab olema lõigatud rasvauimega ja kui palju neist ei ole lõigatud rasvauimega. Arvestades, et meie vetes liigub olulises osas lõhet, kes on pärit looduslikust sigimisest või kellel pole rasvauime asustamisel ära lõigatud, võib nende kalade osakaal, mis tuleb vabastada olla siiski päris suur. Paragrahvides 11–13 sätestatakse kalapüügivõimalused Silma ja Endla looduskaitsealal ning Matsalu rahvuspargis. Võrreldes määrusega nr 55 jääb §-de 11–13 sisu samaks. Matsalu rahvuspargi uus kaitse-eeskiri 6 on koostamisel ning muudatusi püügikorralduses on ette näha alles pärast uue kaitse-eeskirja jõustumist. Paragrahvis 14 sätestatakse kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ning määratakse püügiõiguse tasu. Nagu 2021. aastal lubatakse ka 2022. aastal kalapüük kadiskaga ajavahemikul 21. juulist 30. novembrini ning püüda võib nendes eelnõukohases määruses nimetatud veekogudes, mille pindala on vähemalt 50 ha ning mis ei ole jõevähi seisukohalt väga olulised. Kadiska on püügivahend, mis mõjutab veekeskkonda väga vähe, mistõttu lubatakse ühe kalastuskaardi alusel püügile asetada kuni kaks kadiskat. Kadiskapüügi populariseerimise eesmärgil jäetakse tasu 2021. aasta tasemele. Paragrahvides 1517 sätestatakse 2022. aasta vähipüügivõimalused. Paragrahvis 15 sätestatakse vähipüügil kasutada lubatud püügivahendite piirarvud 2022. aastal. Eraldi lõigetes määratakse lubatud piirarvud Keskkonnaameti ja elektroonilise kanali kaudu taotlemise korral. Võrreldes määrusega nr 55 lisatakse hulganisti neid veekogusid, kuhu vähipüügiks seatakse eraldi piirarvud. Vähi teaduspüüki tegevate teadlaste hinnangul on selline olukord vajalik selleks, et püügikoormus väga vähirikastes veekogudes ei läheks liiga suureks. Nimetatud piirangu juures on veel üks positiivne asjaolu. Põhimõtteliselt suureneb selle muudatusega Saare maakonna vähipüügiks eraldatavate kalastuskaartide koguarv. Kui siiani on see arv olnud 240, siis eelnõu järgi suureneb koguarv 360 kaardi võrra, mis peaks natukene lisaks püügikoormuse suunamisele teistele veekogudele vähendama ka vähipüügi kalastuskaartide suurt defitsiiti Saaremaal. Nendes veekogudes või maakonnades, mida loendis ei ole nimetatud jääb sama režiim, mis hetkel kehtib. Paragrahviga 16 määratakse harrastuspüügiõiguse tasud vähipüügil 2022. aastal. Tasu vähipüügi eest jäetakse samale tasemele nagu 2021. aastal. Paragrahvis 17 sätestatakse vähipüügi ajutised kitsendused 2022. aastal. 2022. aastal keelatakse vähipüük, nagu oli ka 2021. aastal, Hiiu maakonnas, sest sealne vähivaru ei ole piisav. Saaremaal Riksu ojas on katsepüükidel leitud signaalvähi isendeid, kes üldjuhul kannavad ka vähikatku ning seega on vähikatku leviku oht Saaremaal endiselt suur. Et vältida võõrliigi ja haiguse levikut, kehtestatakse sarnaselt 2021. aastaga vähipüügikeeld Saaremaal Põduste jões ja Laugi peakraavis (2007. a tuvastati vähikatk, vähid hukkusid) ning Riksu ojas ja Riksu lahel. Samuti piiratakse Saaremaal vähipüüki 2022. aastal Kuke peakraavis, kuna katsepüükide tulemused viitavad ohule, et veekogus võib esineda võõrliiki, ning Karujärves, kus 2018. aastal tuvastati vähikatk. Saaremaa keelualuste veekogude hulka jäävad 2022. aastal Kurdla peakraav, kuna seal on samuti jõevähi seisund halvenenud, ning Reo karjäär, kus 2018. aasta katsepüükide käigus tuvastati signaalvähi olemasolu. Nimetatud 7 püügikitsendused ei kahanda Saaremaal märkimisväärselt harrastusvähipüügi võimalusi, kuna seal on vähiveekogusid arvukalt. Seoses jõevähi puudumisega ning signaalvähi isendite leiuga 2008. ja 2010. aastal Harjumaal Jägala jõestikku kuuluval Mustjõel keelatakse 2022. aastal Mustjões vähipüük, teistes Jägala jõestiku osades on vähipüük lubatud. Samuti on signaalvähki leitud Vääna jões, mistõttu keelatakse ka seal vähipüük. Kitsendusena jääb kehtima jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jões. 2022. aastal keelatakse Pärnu maakonnas vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. Vähipüük keelatakse nimetatud veekogudes, sest katsepüükide käigus on saadud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki – ogapõskset vähki, ning keelu eesmärk on võõrliikide leviku takistamine. Lisaks nimetatud veekogudele lisatakse keelualuse veekoguna Paadrema jõgi, kuna seal kahtlustatakse vähikatku olemasolu. Samuti jääb kehtima kitsendusena vähipüügikeeld Kasari jões, Velise jões, Vigala jões ja Nurtu jões. Keeld kehtestatakse kõikidesse nendesse maakondadesse, kus nimetatud jõed paiknevad. Teadlaste katsepüükide käigus tuvastati nimetatud jõgedes vähikatku olemasolu. 2022. aastaks lisatakse võrreldes kehtivas määruses olevatele veekogudele Ida-Viru maakonnas paiknev Balti SEJ juurdevoolukanal, et piirata võimalikku marmorvähi levikut vähipüüdjate kaudu. Piiratud püügivõimaluste kontekstis võimalikult paljudele isikutele püügi võimaldamiseks antakse kalastuskaarte väga vähirikastesse veekogudesse ühele isikule kuni viie püügivahendiga püügiks vaid 24 tunniks. Teistes veekogudes antakse kalastuskaarte ühele isikule nagu ka 2021. aastal kuni 72 tunniks ehk kolmeks ööpäevaks. Jõevähivarude kaitseks piiratakse püügiaega nagu eelnevatelgi aastatel, lubades vähki püüda vaid augustikuus. Paragrahvis 18 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev. Määrus jõustub 1. detsembril 2021. aastal, mil hakatakse väljastama kalastuskaarte. Määruse §-d 1517 jõustuvad 2022. aasta 1. juulil, mil hakatakse müüma kalastuskaarte vähipüügiks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus käsitleb harrastuspüüki siseveekogudes, mida Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõju Kehtestatavate kitsenduste mõju on kalavarude jätkusuutlikkust soosiv, mistõttu peaks pikemas perspektiivis olema see kasulik ka kalastajatele. Kitsenduste sätestamisel on silmas peetud ka seda, et varu saaks ennast ise taastoota ja püügi negatiivne mõju oleks väiksem. Kõige rohkem mõjutab määrus neid kalastajaid, kes püüavad kala Peipsi järvel, aga samuti 8 harrastusvähipüüdjaid. Peipsil püüdjaid mõjutab eeskätt kalastuskaartide paindlikum soetamine ehk püügilubade soetamise korralduslik muudatus, harrastusvähipüüdjaid aga piirarvud vähirikastel veekogudel ning kõrgem püügiõiguse tasu nendel veekogudel. Üldiselt võib prognoosida, et laekumised riigile jäävad samale tasemele nagu varasematel aastatel. Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud esmajärjekorras varude praegust olukorda, teadussoovitusi ning avalikku huvi. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud ning määruse jõustumine Määruse rakendamisega ei kaasne tõenäoliselt lisakulutusi. Arvestades asjaolu, et kinnitatakse nii harrastuskalapüügiõiguse tasud kui ka kalastuskaartide piirarvud, ja eeldades, et püügivõimalused ostetakse välja prognoositud ulatuses, peaks 2022. aastal harrastuspüügist kalastuskaardi alusel riigi tuludesse laekuma üle 300 000 euro. Kokku laekub harrastuskalapüügi eest 2022. aastal 750 000–850 000 eurot. Hinnangus on arvesse võetud ka tasu, mis makstakse muude harrastuspüügivahendite kasutamise eest piirkondades, kus püügiõigus tekib vaid tasu maksmisel ja kus keskkonnaminister määrusega piiranguid ei sea. Töökoormus kalastuskaartide andmisel võrreldes eelmise aastaga võiks jääda samale tasemele, kuid võib pisut suureneda, sest Keskkonnaameti kaudu antavate kalastuskaartide hulk on natukene suurem kui 2021. aastal. Määrus jõustub 1. detsembril 2021 (1. juulil 2022 vähipüüki reguleerivad püügivõimalused ja kitsendused), mil hakatakse vastu võtma taotlusi ja väljastama kalastuskaarte. 6. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu saadetakse Eelnõude Infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks harrastuskalapüügi organisatsioonidele, nagu Eesti Kalastajate Selts, Eesti Harrastuskalastajate Liit, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Tallinna Kalaspordi Klubi ja Tartu Kalaspordi Klubi. 9 Keskkonnaministri ................2021. a määrus nr … „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“ Lisa 1 Läänemere püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees Keskkonnaministri ................2021. a määrus nr … „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“ Lisa 2 Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel maakondade* kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu 2022. aastal TASU (EURO/TK) DETSEMBER SEPTEMBER NOVEMBER OKTOOBER VEEBRUAR MAAKOND JAANUAR AUGUST APRILL MÄRTS TAOTLE- JUUNI JUULI MAI MISE KANAL Kesk- 15 12 21 37 60 100 132 132 122 77 37 15 7 konna- amet Harju maakond Elektrooni- 357 280 511 895 1432 2395 3160 3160 2930 1855 895 357 7 line kanal 372 292 532 932 1492 2495 3292 3292 3052 1932 932 372 Kokku Kesk- 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 7 konna- amet Hiiu maakond Elektrooni- 660 660 660 660 660 660 660 660 660 660 660 660 7 line kanal 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 Kokku Kesk- 4 6 11 18 23 25 18 18 23 15 8 5 7 konna- amet Ida-Viru maakond Elektrooni- 96 154 269 442 557 595 442 442 557 365 192 115 7 line kanal 100 160 280 460 580 620 460 460 580 380 200 120 Kokku maakond Kesk- Lääne 2 3 6 9 12 16 18 18 16 14 7 3 7 konna- amet Elektrooni- 46 69 154 223 288 384 422 434 396 326 169 81 7 line kanal 48 72 160 232 300 400 440 452 412 340 176 84 Kokku Kesk- 6 6 10 14 16 18 18 18 18 18 14 7 7 konna- Lääne-Viru maakond amet Elektrooni- 134 154 230 346 384 422 442 442 442 442 346 173 7 line kanal 140 160 240 360 400 440 460 460 460 460 360 180 Kokku Kesk- 12 14 20 30 34 40 40 40 40 34 20 12 7 konna- Pärnu maakond amet Elektrooni- 288 338 480 722 818 960 960 960 960 818 480 288 7 line kanal 300 352 500 752 852 1000 1000 1000 1000 852 500 300 Kokku Kesk- 22 25 30 54 57 81 84 84 81 54 54 22 7 konna- Saare maakond amet Elektrooni- 530 607 722 1298 1367 1943 2020 2020 1943 1298 1298 530 7 line kanal 552 632 752 1352 1424 2024 2104 2104 2024 1352 1352 552 Kokku * Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ja määruse lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkond/piirkonnad. Keskkonnaministri ................2021. a määrus nr … „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“ Lisa 3 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu kalda- võrguga harrastuskalapüügiks 2022. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31 märtsini ja 1. ap- rillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse Keskkon- naametist või elektroonilise kanali kaudu TAOTLEMISE KANAL 01.03-31.03 01.04-04.05 TASU VEEKOGU (EURO/TK) Keskkonnaamet 75 75 7 Elektrooniline kanal Peipsi järv 1809 1809 7 Kokku 1884 1884 Keskkonnaamet 48 48 7 Pihkva järv Lämmi- ja Elektrooniline kanal 1156 1156 7 Kokku 1204 1204 Keskkonnaministri ................2021. a määrus nr … „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“ Lisa 4 Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel 2022. aastal, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu TAOT- TASU (EURO/TK) DETSEMBER SEPTEMBER LE- NOVEMBER OKTOOBER VEEBRUAR VEEKOGU JAANUAR AUGUST MISE APRILL MÄRTS JUUNI JUULI MAI KA- NAL Kesk- konna- 6 6 3 0 0 0 0 0 6 6 6 6 7 amet Võrtsjärv Elekt- rooni- line ka- 138 138 69 0 0 0 0 0 138 138 138 138 7 nal Kokku 144 144 72 0 0 0 0 0 144 144 144 144 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7 amet Elekt- Kahala järv, rooni- Harjumaa line ka- 0 0 0 0 0 0 21 13 13 13 8 0 7 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 25 13 13 13 8 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7 amet Elekt- Klooga järv, rooni- Harjumaa line ka- 0 0 0 0 0 0 13 13 13 13 12 0 7 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 17 13 13 13 12 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 7 amet Elekt- Männiku järv, rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 13 4 0 0 0 0 7 Harjumaa nal Kokku 0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7 amet Elekt- Soodla veehoidla, rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 21 21 21 13 6 0 7 Harjumaa nal Kokku 0 0 0 0 0 0 25 21 21 13 6 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7 amet Elekt- rooni- Tänavjärv, line ka- 0 0 0 0 0 0 13 13 13 13 12 0 7 Harjumaa nal Kokku 0 0 0 0 0 0 17 13 13 13 12 0 Kesk- Narva veehoidla ja Narva konna- amet 3 3 0 0 0 0 6 9 9 6 6 6 7 Elekt- rooni- jõe ülemjooks, Ida-Virumaa line ka- 69 69 0 0 0 0 138 207 207 138 138 138 7 nal Kokku 72 72 0 0 0 0 144 216 216 144 144 144 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 4 amet Elekt- Kuremaa järv, rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 21 13 13 13 8 0 4 Jõgevamaa nal Kokku 0 0 0 0 0 0 25 13 13 13 8 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 3 0 0 0 0 0 7 amet Elekt- rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 13 13 13 8 0 0 7 Läänemaa Meelva Veskijärv, nal Kokku 0 0 0 0 0 0 17 13 13 8 0 0 Kesk- Põlva- järv, maa konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 amet Elekt- rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 7 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7 amet Ermistu järv, Pärnumaa Elekt- rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 21 21 21 13 6 0 7 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 25 21 21 13 6 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7 amet Kaisma järv, Elekt- Pärnumaa rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 13 13 13 13 12 0 7 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 17 13 13 13 12 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 3 3 1 0 0 0 7 amet Tõhela järv, Elekt- Pärnumaa rooni- line ka- 0 15 0 0 0 0 24 24 24 24 24 13 7 nal Kokku 0 15 0 0 0 0 27 27 25 24 24 13 Kesk- konna- 4 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7 amet Karujärv, Saaremaa Elekt- rooni- line ka- 17 17 0 0 0 0 17 17 17 17 17 17 7 nal Kokku 21 17 0 0 0 0 21 17 17 17 17 17 Kesk- Mullutu Saare- konna- laht, maa amet 4 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7 Elekt- rooni- line ka- 17 17 0 0 0 0 17 17 17 17 17 17 7 nal Kokku 21 17 0 0 0 0 21 17 17 17 17 17 Kesk- konna- amet 4 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7 Saaremaa Suurlaht, Elekt- rooni- line ka- 17 17 0 0 0 0 17 17 17 17 17 17 7 nal Kokku 21 17 0 0 0 0 21 17 17 17 17 17 Kesk- konna- amet 4 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7 Undu laht, Saaremaa Elekt- rooni- line ka- 13 13 0 0 0 0 13 13 13 13 13 13 7 nal Kokku 17 13 0 0 0 0 17 13 13 13 13 13 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 4 Elistvere järv, Tartumaa Elekt- rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 14 14 13 13 0 0 4 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 18 15 13 13 0 0 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 3 3 2 2 0 0 4 Elekt- Tartumaa Emajõgi, rooni- line ka- 8 7 0 0 0 0 52 52 52 41 41 7 4 nal Kokku 8 7 0 0 0 0 55 55 54 43 41 7 Kesk- Tartu- konna- Kaia- järv, vere maa amet 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 Elekt- rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 4 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 Keeri järv, Tartumaa Elekt- rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 4 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 Lahepera järv, Tartumaa Elekt- rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 4 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 4 Pangodi järv, Tartumaa Elekt- rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 21 21 21 14 0 0 4 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 25 21 21 14 0 0 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 3 3 0 0 0 0 4 Elekt- Tartumaa Saadjärv, rooni- line ka- 8 13 0 0 0 0 28 28 28 13 13 7 4 nal Kokku 8 13 0 0 0 0 31 31 28 13 13 7 Kesk- Tartu- konna- Soits- järv, maa amet 0 0 0 0 0 0 3 0 0 0 0 0 4 Elekt- rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 13 13 13 8 0 0 4 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 16 13 13 8 0 0 Kesk- konna- amet 2 2 0 0 0 0 3 2 2 0 0 0 7 Aheru järv, Valgamaa Elekt- rooni- line ka- 26 35 0 0 0 0 36 36 36 36 35 35 7 nal Kokku 28 37 0 0 0 0 39 38 38 36 35 35 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 7 Viljandimaa Parika järv, Elekt- rooni- line ka- 0 8 0 0 0 0 13 13 8 7 7 0 7 nal Kokku 0 8 0 0 0 0 15 13 8 7 7 0 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 7 Viljandimaa Ruhijärv, Elekt- rooni- line ka- 0 8 0 0 0 0 13 13 8 7 7 0 7 nal Kokku 0 8 0 0 0 0 15 13 8 7 7 0 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 7 Viljandimaa Elekt- Veisjärv, rooni- line ka- 11 11 0 0 0 0 13 13 11 11 11 11 7 nal Kokku 11 11 0 0 0 0 15 13 11 11 11 11 Kesk- Viljan- dimaa konna- järv, Õisu amet 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 7 Elekt- rooni- line ka- 11 11 0 0 0 0 13 13 11 11 11 11 7 nal Kokku 11 11 0 0 0 0 15 13 11 11 11 11 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 3 2 0 0 0 0 7 Hino järv, Võrumaa Elekt- rooni- line ka- 11 13 0 0 0 0 13 13 13 13 12 11 7 nal Kokku 11 13 0 0 0 0 15 15 13 13 12 11 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 Lõõdla järv, Võrumaa Elekt- rooni- line ka- 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 7 nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 4 4 0 0 0 0 7 Tamula järv, Võrumaa Elekt- rooni- line ka- 13 13 0 0 0 0 13 13 13 13 13 13 7 nal Kokku 13 13 0 0 0 0 17 17 13 13 13 13 Kesk- konna- amet 0 0 0 0 0 0 3 2 0 0 0 0 7 Vagula järv, Elekt- Võrumaa rooni- line ka- 7 8 0 0 0 0 28 28 28 13 13 7 7 nal Kokku 7 8 0 0 0 0 31 30 28 13 13 7 Kesk- Ähijärv, Võru- konna- maa amet 0 0 0 0 0 0 2 1 0 0 0 0 7 Elekt- rooni- line ka- 0 7 0 0 0 0 21 21 21 7 6 0 7 nal Kokku 0 7 0 0 0 0 23 22 21 7 6 0 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1356 - Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8203eb55-71c3-41d0-88d3-fb3757feea19 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8203eb55-71c3-41d0-88d3-fb3757feea19?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel