Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
11.11.2021 nr 1-4/21/5557
Keskkonnaministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse
tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“ eelnõu. Palume kooskõlastust viie
tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu lisa 1
3. Määruse eelnõu lisa 2
4. Määruse eelnõu lisa 3
5. Määruse eelnõu lisa 4
6. Määruse eelnõu seletuskiri
Sama: Keskkonnaamet, Eesti Kalastajate Selts, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Eesti
Harrastuskalastajate Liit, Tallinna Kalaspordi Klubi, Tartu Kalaspordi Klubi
Indrek Ambos, 626 0714
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2022 nr
Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu
ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil
2022. aastal
Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2, § 29 lõike 7, keskkonnatasude seaduse
§ 11 lõike 2 punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65
„Kalapüügieeskiri“ § 44 lõike 4 punkti 4, § 51 lõike 5 ja § 52 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse 2022. aastaks:
1) piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi,
kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, harpuunpüssi ja harpuuni ning kadiskat, samuti nendes
piirkondades kasutada lubatud püügivahendite piirarv ja püügiaeg;
2) ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil ja õngepüügil;
3) kalastuskaardi alusel harrastuskalapüügi õiguse tasu.
(2) Määrus reguleerib harrastuskalapüüki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval
veekogul ning eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul.
2. peatükk
Harrastuskalapüük nakkevõrgu ja õngejadaga ning ajutised püügikitsendused
harrastuskalapüügil
§ 2. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Läänemerel
(1) Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga
harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem kui
püügipiirangute ajani või 2022. aasta 31. detsembrini lõikes 2 nimetatud ja lisas 1 esitatud
kaardil näidatud piirkondades maakondade kaupa, kui luba taotletakse vahetult
Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, on sätestatud lisas 2.
(2) Kalastuskaarte, mille alusel saab kala püüda õngejadaga 1. märtsist 31. oktoobrini
seitsmepäevase ajavahemiku kestel, antakse harrastuspüügiks järgmisena nimetatud ja lisas 1
esitatud kaardil näidatud Läänemere piirkondades maakondade kaupa:
1) Harju maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja
59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest lääne pool ning punktide 59°14.27960'N,
23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest ida pool;
2) Hiiu maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E;
58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N,
23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E;
58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lääne pool
ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja
58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest põhja pool;
3) Ida-Viru maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja
59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest ida pool;
4) Lääne maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E ja
59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest lääne pool, punktide 59°17.50003'N,
22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E;
58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N,
23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E
ühendusjoonest ida pool ning punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N,
23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E;
58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest põhja pool;
5) Lääne-Viru maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja
59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest ida pool ning 59°26.15364'N, 26°57.66641'E
ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest lääne pool;
6) Pärnu maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E;
58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N,
23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E
ühendusjoonest lõuna pool ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N,
23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E;
58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N,
23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest ida pool;
7) Saare maakonnas piirkonnas, mis paikneb punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E;
58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest lõuna pool
ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N,
23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E;
58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N,
23°36.06691'E ühendusjoonest lääne pool.
(3) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal on ühe kalendrikuu kestel püsiasustusega
väikesaare püsielanikel harrastuskalapüügil 2022. aastal kasutada lubatud nakkevõrkude
piirarv:
1) Abrukal – 132;
2) Aegnal – 36;
3) Heinlaiul – 36;
4) Kesselaiul – 144;
5) Kräsulil – 36;
6) Kõinastul – 72;
7) Kihnul – 540;
8) Manijal – 180;
9) Naissaarel – 324;
10) Osmussaarel – 36;
11) Pranglil – 741;
12) Ruhnul – 72;
13) Vilsandil – 216;
14) Vormsil – 624;
15) Väike-Pakril – 72.
(4) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal antakse püsiasustusega väikesaare püsielanikele
kalastuskaarte kuni 300 konksuga õngejadaga harrastuskalapüügiks 1. märtsist 31. oktoobrini
seitsmeks järjestikuseks päevaks:
1) Abrukal;
2) Aegnal;
3) Heinlaiul;
4) Kesselaiul;
5) Kräsulil;
6) Kõinastul;
7) Kihnul;
8) Manijal;
9) Naissaarel;
10) Osmussaarel;
11) Pranglil;
12) Ruhnul;
13) Vilsandil;
14) Vormsil;
15) Väike-Pakril.
(5) Püügiõiguse tasu kalendrikuuks, sõltumata püügipäevade arvust, on nakkevõrguga püügil
lõikes 3 nimetatud piirkondades – 6,5 eurot.
(6) Õngejadaga püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade
arvust, on lõigetes 2 ja 4 nimetatud piirkondades 2 eurot.
(7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes
2–4 nimetatud piirkonna eest eraldi.
§ 3. Püügikitsendused, lubatud püügivahendite piirarv ja püügiõiguse tasu Peipsi,
Lämmi- ja Pihkva järvel
(1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
kaldavõrguga harrastuskalapüügiks ajavahemikel 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini
kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kuid mitte kauem kui püügipiirangute ajani, kui luba
taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, sätestatud lisas 3.
(2) Piirissaare püsielanikel on harrastuskalapüügil Peipsi ja Lämmijärvel 1. märtsist 4. maini
kasutada lubatud kaldavõrkude piirarv Piirissaart ümbritseval veealal – 125.
(3) Kalastuskaarte õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid
mitte kauem kui püügipiirangute ajani, antakse ajavahemikuks 1. märtsist 31. oktoobrini:
1) Peipsi järvele;
2) Lämmi- ja Pihkva järvele.
(4) Kaldavõrguga jääalune püük on lubatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel Lämmijärvel
ja Peipsi järve lõunaosas Nina külast (58°36,59'N, 27°12,15'E) lõuna poole jääval järveosal –
kaldast arvates 3 km laiusel veealal.
(5) Püügiõiguse tasu kaldavõrguga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 2
nimetatud piirkonnas – 6,5 eurot.
(6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil lõikes 3 nimetatud piirkonnas ja seitsme järjestikuse
päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, on 2 eurot.
(7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes
2–3 nimetatud piirkonna eest eraldi.
§ 4. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused sise- ja
piiriveekogudel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv välja arvatud
(1) Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauem
kui püügipiirangute ajani või 2022. aasta 31. detsembrini, kui luba taotletakse vahetult
Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu, on sätestatud lisas 4.
(2) Võrtsjärvel õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks antakse
kalastuskaarte ajavahemikuks 1 märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui
püügipiirangute ajani.
(3) Siseveekogudel õngejadaga harrastuskalapüügiks kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks
antakse kalastuskaarte ajavahemikuks 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui
püügipiirangute ajani:
1) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel;
2) Põlva maakonnas Meelva järvel, Jõksi järvel, Kooraste Suurjärvel, Valgjärvel, Piigandi
järvel, Erastvere järvel, Kiidjärvel, Tilsi Kõrbjärvel, Tilsi Pikkjärvel, Uiakatsi järvel, Mudsina
järvel ning Räpina, Leevaku, Leevijõe ja Põlva paisjärvel;
3) Pärnu maakonnas Ermistu järvel ja Kaisma järvel;
4) Saare maakonnas Suurlahel;
5) Tartu maakonnas Emajõel, Kaiavere järvel, Pörja Porijärvel, Saadjärvel ja Väikesel Emajõel;
6) Valga maakonnas Aheru järvel, Nõuni järvel ja Tündre järvel, Väikesel Emajõel, Pikre järvel,
Udsu järvel, Virtsjärvel, Koorküla Valgjärvel, Kadastiku järvel, Korijärvel, Juusa järvel,
Inni järvel, Pilkuse järvel ja Karula Pikkjärvel;
7) Viljandi maakonnas Õisu järvel, Ruhijärvel, Kariste järvel, Päidre järvel, Veisjärvel,
Parika järvel, Mäeküla järvel ja Kuuni järvel;
8) Võru maakonnas Tamula järvel, Vagula järvel, Hino järvel, Järvepää järvel, Ähijärvel,
Pabra järvel, Lõõdla järvel, Murati järvel, Kirikumäe järvel, Orava järvel, Pullijärvel, Uhtjärvel,
Kahrila järvel, Rõuge Suurjärvel, Rõuge Ratasjärvel, Tsolgo Pikkjärvel, Väimela Mäejärvel,
Vaskna järvel, Õrsava järvel, Palujüri järvel, Kavadi järvel ja Võhandu jõel.
(4) Emajõel on kalapüügil keelatud kasutada õngpüünistel konksu, millel on rohkem kui üks
haru, 15. märtsist 30. aprillini, välja arvatud põhjaõng.
(5) Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on 20. oktoobrist 30. novembrini
kalapüük harrastuspüügivahenditega keelatud.
(6) Jõgeva ja Tartu maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil
nakkevõrku pikkusega üle 35 meetri.
(7) Saare maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku
silmasuurusega alla 130 mm.
(8) Valga maakonna siseveekogudel on keelatud kasutada harrastuskalapüügil nakkevõrku
silmasuurusega alla 100 mm.
(9) Püügiõiguse tasu Võrtsjärvel õngejadaga püügil seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata
püügipäevade arvust, lõikes 2 nimetatud ajavahemikus on 8 eurot.
(10) Püügiõiguse tasu seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, lõikes 3
nimetatud siseveekogudel ja ajavahemikus on:
1) õngejadaga püügil – 2 eurot;
2) õngejadaga püügil Kuremaa järvel, Kaiavere järvel, Saadjärvel ja Vagula järvel – 8 eurot.
(11) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõikes
3 nimetatud piirkonna eest eraldi.
3. peatükk
Harrastuskalapüük liivi ja kuuritsaga
§ 5. Siseveekogudel liivi ja kuuritsaga kalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused
(1) Harrastuskalapüügiks liivi ja kuuritsaga 1. juunist 31. augustini antakse ühepäevase
kehtivusega kalastuskaart.
(2) Liivi ja kuuritsaga kalapüügi õiguse tasu ühe päeva eest lõikes 1 nimetatud ajavahemikul
on 2 eurot.
4. peatükk
Harrastuskalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga
§ 6. Harpuunpüssi ja harpuuniga kalapüügi õiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja
Tartu maakonnas
(1) Harrastuskalapüügiks harpuunpüssi ja harpuuniga antakse 24tunnise kehtivusega
kalastuskaarte Jõgeva ja Tartu maakonnas:
1) Kuremaa järvele;
2) Saadjärvele.
(2) Harpuunpüssi ja harpuuniga kalapüügi õiguse tasu 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi
eest on 2 eurot.
(3) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antud kalastuskaart kehtib lõikes 1
nimetatud veekogudel eraldi.
§ 7. Püügikitsendus harrastuskalapüügil harpuunpüssi ja harpuuniga
Allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga on keelatud Paide tehisjärves.
5. peatükk
Lõheliste püük ning kalapüük spinningu ja lendõngega
§ 8. Kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil spinningu ja
lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ning
püügiõiguse tasu
(1) Purtse, Selja, Pirita, Vääna, Loobu ja Pühajõel on lõikes 3 nimetatud lõikudes keelatud
püüda lõhet ning meriforelli 20. oktoobrist 30. novembrini.
(2) Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ning meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini.
(3) Lõhe ja meriforelli püügiks ning spinningu ja lendõngega püügiks jõgedel antakse
kalastuskaarte järgmistele jõelõikudele järgmisteks ajavahemikeks:
1) Pirita jõele Vaskjala paisust suudmeni 1. septembrist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist
31. detsembrini;
2) Jägala jõele Linnamäe paisust suudmeni 1. septembrist 30. novembrini;
3) Selja jõele Arkna sillast Rutja-Karepa sillani 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist
31. detsembrini;
4) Narva jõele Narva Hüdroelektrijaamast suudmeni 1. septembrist 30. novembrini;
5) Vääna jõele Vahiküla astangutest suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist
31. detsembrini;
6) Purtse jõele Püssi paisjärve paisust suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist
31. detsembrini;
7) Loobu jõele Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust suudmeni
1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini;
8) Pühajõele Tallinn-Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) suudmeni 1. jaanuarist
19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini.
(4) Kalastuskaardi alusel on püügiõiguse tasu lõikes 3 nimetatud piirkondades:
1) 24 tunniks – 7 eurot;
2) 72 tunniks – 14 eurot.
(5) Kalastuskaart spinningu ja lendõngega püügiks ning lõhe ja meriforelli püügiks kehtib
lõikes 3 nimetatud veekogudel eraldi.
(6) Lõikes 3 nimetatud jõgedel ja ajavahemikel ei tohi spinninguga püügil landi või lendõngega
püügil kunstpeibutise küljes kasutatavatel konksudel konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus
ületada 12 mm.
(7) Lõike 3 alusel antud kalastuskaardiga on lubatud lisaks lõhele ja meriforellile püüda ka neid
kalaliike, jõevähk välja arvatud, kelle püük ei ole samal ajavahemikul Vabariigi Valitsuse
16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 53 kohaselt keelatud.
§ 9. Püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel
(1) Harrastuskalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega, on Jõgeva, Lääne-Viru ja
Järva maakonna piires keelatud järgmistel jõgedel ja jõelõikudel:
1) Esna jõel;
2) Navesti jõel;
3) Neeva kanalil;
4) Norra ojal;
5) Oostriku jõel;
6) Palu peakraavil;
7) Prandi jõel lähtest Tori sillani;
8) Preedi jõel;
9) Pärnu jõel Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni;
10) Vodja jõel;
11) Võlingi ehk Võllinge ojal;
12) Onga jõel;
13) Vahujõel.
(2) Harrastuskalapüük spinningu ja lendõngega on lõikes 1 nimetatud veekogudel lubatud
kalastuskaardi alusel.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 24 tunniks 1. veebruarist
14. septembrini 3 eurot.
(4) Forellipüügi kalastuskaart kehtib ühel ajal kõigis lõikes 1 nimetatud veekogudel.
§ 10. Püügikitsendused merel lõhe püügil
(1) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on Vabariigi Valitsuse
16.06.2016 a. määruse nr 65 “Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud
alarajoonides 29 , 28-1 ja 28-2 rasvauimega lõhe püük keelatud ning nimetatud kala juhuslikul
püügil tuleb see viivitamata pärast püügivahendi nõudmist vabastada.
(2) Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist on Vabariigi Valitsuse
16.06.2016 a. määruse nr 65 “Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud ICES kaardil näidatud
alarajoonides 29 , 28-1 ja 28-2 nimetatud piirkondades ühel isikul ühe päeva kohta keelatud
püüda rohkem kui üks lõhe, millel on varasemalt märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim.
6. peatükk
Kalapüük looduskaitsealadel
§ 11. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal
(1) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal 1. juulist 31. oktoobrini antakse igaks
kalendripäevaks ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte, kui neid taotletakse elektroonilise
kanali kaudu, järgmiselt:
1) Sutlepa merele – 4;
2) Saunja lahele – 4.
(2) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel 1. jaanuarist
28. veebruarini ning 1. novembrist 31. detsembrini antakse ühepäevase kehtivusega
kalastuskaarte piirarvuta.
(3) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on 1. märtsist 30. juunini kalapüük
keelatud.
(4) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on kalastuskaardi alusel lubatud
püügivahendiks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, põhjaõng, lendõng ja sikuti.
(5) Silma looduskaitsealal on keelatud kasutada harrastuskalapüügil lõikes 4 nimetamata
püügivahendeid.
(6) Püügiõiguse tasu ühepäevase kehtivusega kalastuskaardi eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud
tingimustel on 6 eurot.
(7) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud. Tasu võetakse iga lõikes 1
nimetatud piirkonna eest eraldi.
§ 12. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis
(1) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri
auguni ja rahvuspargi piirides asuvate sadamate muulidel, antakse kalastuskaarte
harrastuskalapüügiks spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga, kui
neid kaarte taotletakse Keskkonnaametist, järgmiselt:
1) 1. jaanuarist 15. veebruarini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta;
2) 15. märtsist 10. maini Raana jõel, Liivi jõel ning Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe
suudmeni, Kasari jõel Rõude jõe lähtest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini, Kloostri sadamas,
Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal ja Rõude jõel Rõude silla juures
50 m üles‑ ja allavoolu ehk piirkondades A, B, C, D, E, K ja J2 – piirarvuta;
3) 1. juulist 15. novembrini Penijõel, Tuudi jõel, Raana jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni
Tuudi jõe suudmeni, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõe lähteni, Kasari jõe
lõunakaldal Rõude jõe lähtest kuni Kloostri sadamani ja Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest
kuni Rõude sillani – piirarvuta;
4) 1. juulist 15. novembrini Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M2 –
piirarvuta;
5) 1. juulist 31. juulini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis,
Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4;
6) 1. augustist 31. augustini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis,
Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4;
7) 1. septembrist 30. septembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4;
8) 1. oktoobrist 31. oktoobrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4;
9) 1. novembrist 15. novembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 4;
10) 16. novembrist 31. detsembrini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta.
(2) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud Penijõe vasakul kaldal looduskaitseala piirist Bogeri
auguni ja rahvuspargi piirides asuvate sadamate muulidel, antakse kalastuskaarte spinningu,
põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga harrastuskalapüügiks, kui neid kaarte
taotletakse elektroonilise kanali kaudu, järgmiselt:
1) 1. jaanuarist 15. veebruarini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta;
2) 15. märtsist 10. maini Raana jõel, Liivi jõel ning Kasari jõel Säina sonnist kuni Liivi jõe
suudmeni, Kasari jõel Rõude jõe lähtest ülesvoolu kuni Sitsi peakraavini, Kloostri sadamas,
Kasari jõe vasakul kaldal Kloostri silla juures tähistatud alal ja Rõude jõel Rõude silla juures
50 m üles‑ ja allavoolu ehk piirkondades A, B, C, D, E, K ja J2 – piirarvuta;
3) 1. juulist 15. novembrini Penijõel, Tuudi jõel, Raana jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni
Tuudi jõe suudmeni, Liivi jõel, Kasari jõel Kasari sillast kuni Rõude jõe lähteni, Kasari jõe
lõunakaldal Rõude jõe lähtest kuni Kloostri sadamani ja Rõude jõe põhjakaldal Kasari jõest
kuni Rõude sillani – piirarvuta;
4) 1. juulist 15. novembrini Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M2 –
piirarvuta;
5) 1. juulist 31. juulini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis,
Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86;
6) 1. augustist 31. augustini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee sihtkaitsevööndis,
Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86;
7) 1. septembrist 30. septembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86;
8) 1. oktoobrist 31. oktoobrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86;
9) 1. novembrist 15. novembrini Matsalu lahe vabavee sihtkaitsevööndis, Kalatee
sihtkaitsevööndis, Väinamere vabavee sihtkaitsevööndis ehk piirkonnas M1 – 86;
10) 16. novembrist 31. detsembrini Matsalu rahvuspargi jõgedel ehk piirkonnas J – piirarvuta.
(3) Lõike 1 punktides 1–4 ja 10 ning lõike 2 punktides 1–4 ja 10 nimetatud tingimustel on
püügiõiguse tasu 7 eurot.
(4) Lõike 1 punktides 5–8 ja lõike 2 punktides 5–8 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu
5 eurot.
(5) Lõike 1 punktis 9 ja lõike 2 punktis 9 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 3 eurot.
(6) Kalastuskaart kehtib ainult selles piirkonnas, kuhu see on antud, ja tasu võetakse iga lõigetes
1 ja 2 nimetatud piirkonna eest eraldi.
(7) Matsalu rahvuspargis on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõigetes 1 ja 2 nimetamata
püügivahendeid.
§ 13. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal
(1) Kalastuskaarte Endla looduskaitsealale antakse üheks kalendrikuuks või 24 tunniks:
1) Endla järvele;
2) Sinijärvele.
(2) Endla järvel ja Sinijärvel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahendiks lihtkäsiõng,
käsiõng, spinning, lendõng või sikuti.
(3) Endla looduskaitsealal on harrastuskalapüügil keelatud kasutada lõikes 2 nimetamata
püügivahendeid.
(4) Kalapüük Endla järvel ja Sinijärvel on 1. aprillist 30. juunini keelatud.
(5) Püügiõiguse tasu lõikes 1 nimetatud veekogudel on üheks kalendrikuuks 7 eurot ja 24
tunniks 3 eurot.
7. peatükk
Kadiskapüük
§ 14. Kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ning püügiõiguse tasu
(1) Kadiskapüügil on ühel isikul ühes veekogus lubatud püüda kuni kahe kadiskaga.
(2) Kadiskapüük on lubatud 21. juulist 30. novembrini.
(3) Kadiskaga kalapüügi õiguse tasu, olenemata püügivahendite arvust, 48 tunniks lõikes 4
nimetatud ühele veekogule on 2 eurot.
(4) Kadiskapüügiks antakse kalastuskaarte 48 tunniks:
1) Harju maakonnas Kahala järvele, Harku järvele, Maardu järvele, Tänavjärvele,
Klooga järvele, Lohja järvele;
2) Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlale, Konsu järvele, Uljaste järvele;
3) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvele, Kaiu järvele, Jõemõisa järvele, Pikkjärvele
(Kaarepere);
4) Lääne-Viru maakonnas Ohepalu järvele;
5) Lääne maakonnas Veskijärvele, Hindaste järvele;
6) Pärnu maakonnas Ermistu järvele, Tõhela järvele, Lavassaare järvele, Kaisma järvele;
7) Põlva maakonnas Meelva järvele, Valgjärvele;
8) Saare maakonnas Suurlahele, Mullutu lahele, Harju lahele, Järise järvele, Laialepa lahele;
9) Tartu maakonnas Elistvere järvele, Kaiavere järvele, Koosa järvele, Kalli järvele,
Soitsjärvele, Keeri järvele, Lahepera järvele, Leego järvele, Karijärvele;
10) Viljandi maakonnas Veisjärvele, Õisu järvele, Viljandi järvele, Ruhijärvele,
Mäeküla järvele, Parika järvele, Kariste järvele;
11) Võru maakonnas Vagula järvele, Tamula järvele, Hino järvele, Lõõdla järvele,
Pabra järvele, Murati järvele, Pulli järvele, Kirikumäe järvele.
8. peatükk
Vähipüük
§ 15. Vähipüügivõimalused
(1) Harrastusvähipüügil järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv
2022. aastal, kui luba taotletakse Keskkonnaametist, on:
1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogud – 10;
2) Pangodi järves (Tartu maakond) – 3;
3) Pärnu jões (Järva maakond) – 2;
4) Reopalu jões (Järva maakond) – 2;
5) Väinjärves (Järva maakond) – 2;
6) Võhandu jões (Põlva maakond) – 2;
7) Kirumaa peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 2;
8) Kärla jões (Saare maakond) – 2;
9) Leisi jões (Saare maakond) – 2;
10) Lõve jões (Saare maakond) – 2;
11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 2;
12) Punapea jões (Saare maakond) – 2;
13) Tirtsi jões (Saare maakond) – 2;
14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 2;
15) Võlupe jões (Saare maakond) – 2;
16) Aheru järves (Valga maakond) – 2;
17) Pühajärves (Valga maakond) – 3;
18) Väike-Emajões (Valga maakond) – 2;
19) Kasaritsa Verijärves (Võru maakond) – 2.
(2) Harrastusvähipüügil siseveekogudes kasutada lubatud kalastuskaartide piirarv 2022.
aastal, kui luba taotletakse elektroonilise kanali kaudu, on:
1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–15 nimetatud veekogud – 230;
2) Pangodi järves (Tartu maakond) – 77;
3) Pärnu jões (Järva maakond) – 38;
4) Reopalu jões (Järva maakond) – 38;
5) Väinjärves (Järva maakond) – 38;
6) Võhandu jões (Põlva maakond) – 38;
7) Kirumaa peakraavis (Möldri jõgi) (Saare maakond) – 38;
8) Kärla jões (Saare maakond) – 38;
9) Leisi jões (Saare maakond) – 38;
10) Lõve jões (Saare maakond) – 38;
11) Oju peakraavis (Saare maakond) – 38;
12) Punapea jões (Saare maakond) – 38;
13) Tirtsi jões (Saare maakond) – 38;
14) Vesiku ojas (Saare maakond) – 38;
15) Võlupe jões (Saare maakond) – 38;
16) Aheru järves (Valga maakond) – 38;
17) Pühajärves (Valga maakond) – 77;
18) Väike-Emajões (Valga maakond) – 38;
19) Kasaritsa Verijärves (Võru maakond) – 38.
(3) Arvestades püügipiiranguid, väljastatakse lõikes 1 ja 2 nimetamata maakonda või
veekogusse kalastuskaarte piirarvudeta.
§ 16. Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil
Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil kalastuskaardi eest 24 tunniks kuni viie vähinata või
vähimõrraga ühes § 15 nimetatud maakonnas ja siseveekogus on 15 eurot.
§ 17. Vähipüügi ajutised kitsendused
(1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud.
(2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi peakraavis,
Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Reo karjääris, Riksu ojas ja Riksu lahel.
(3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjões ja Vääna jões.
(4) Põlva maakonnas on keelatud vähipüük Lutsu jões.
(5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Paadrema jões, Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu
jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões.
(6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões ja Vigala jões.
(7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jões, Velise jões ning Vigala jões ja
Nurtu jões.
(8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärves ja Ilmatsalu jões.
(9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Narva jões, Narva veehoidlas, Mustajões,
Balti SEJ väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ja Eesti SEJ juurdevoolukanalis.
(10) Võru maakonnas on vähipüük keelatud Värska lahes ja Õrsava järves.
(11) Vähipüük on lõigetes 1–10 nimetamata veekogudes ja nende osades lubatud 1. kuni
31. augustini.
(12) Paragrahvi 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veekogudesse antakse kalastuskaarte 2022. aastal
ühele isikule üheks 24 tunniseks perioodiks, ülejäänud veekogudesse kuni 72 tunniks.
9. peatükk
Lõppsätted
§ 18. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 2021. aasta 1. detsembril.
(2) Määruse §-d 15–17 jõustuvad 2022. aasta 1. juulil.
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
Lisa 1. Läänemere püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees.
Lisa 2. Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu nakkevõrguga
harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel maakondade kaupa, kui luba
taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu 2022. aastal
Lisa 3. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
kaldavõrguga harrastuskalapüügiks 2022. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31 märtsini ja 1.
aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse
Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu.
Lisa 4. Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel 2022. aastal, kui
luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu.
Keskkonnaministri määruse
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite
piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“ seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eelnõu koostamise eesmärk
Määruse eelnõu koostamise eesmärk on sätestada kalavarude kaitseks harrastuskalapüügi
piirangud, määrata piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku,
õngejada, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, liivi, kadiskat, määrata harpuuni ja harpuunpüssiga
püügi tingimused Kuremaa järvel ja Saadjärvel, spinningu ja lendõngega püügi tingimused
lõheliste jõgedel, sätestada kasutada lubatud harrastuspüügivahendid looduskaitsealadel ning
kehtestada kalastuskaardi alusel harrastuspüügiõiguse tasu 2022. aastal.
Määruse koostamisel on arvesse võetud teadmisi ja ettepanekuid, mille on esitanud
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut („EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA
TÄITMINE 2020.–2021. AASTAL“, Tartu 2021,
https://old.envir.ee/sites/default/files/akp_vahearuanne_2021_20062021.pdf) ning
Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut („Võrtsjärve olulisemate töönduslike
kalaliikide varude seisundi hindamine 2020. aastal“, Tartu 2021,
https://old.envir.ee/sites/default/files/v6rtsj2rve_aruanne_2020.pdf). Samuti on arvestatud
Eesti Maaülikooli Eesti väikejärvede kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuringu
(https://old.envir.ee/sites/default/files/kalastiku_ja_puugivahendite_efektiivsuse_uuring_eesti
_vaikejarvedes_2020_0.pdf) ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi uuringu „Kutselise ja
harrastuspüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine“
(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/uuring-2016-kalapuuk-
sektorid.pdf) ning Kantar Emori uuringu „Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring 2020.
aasta kohta“
(https://old.envir.ee/sites/default/files/harkal20_aruanne_parandatud29062021.pdf) tulemusi.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
Indrek Ambos (tel 626 0714,
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi
õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel 626 2820,
[email protected]), keeletoimetaja
oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7 kohaselt on keskkonnaministril
õigus määrata piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil piiratakse kala püüdvate isikute
arvu, püügivahendite arvu ja kasutamist, kalapüügi aega või püütavaid kalaliike, ja piirkonnad,
kus harrastuspüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta,
vähimõrda, kadiskat ning kehtestada nende püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab
harrastuspüügiõiguse kalastuskaart.
KPSi § 29 reguleerib nakkevõrgu, õngejada, liivi, kuuritsa, vähinata, vähimõrra, kadiska,
spinningu, harpuuni ja harpuunpüssi ning lendõnge kasutamist kalastuskaardi alusel.
Keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel määrab harrastuspüügiõiguse tasu
keskkonnaminister. Sama paragrahvi lõike 4 punktist 4 tulenevalt võib harrastuspüügiõiguse
tasu ööpäevas olla 0,03 kuni 12,75 eurot ning vähinata või vähimõrraga püügi tasu võib olla
ööpäevas 0,95 kuni 12,75 eurot ühe püügivahendi kohta. Harrastuspüügiõiguse tasu määramisel
1
lähtutakse kalapüügi ajast, kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast
püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest.
Keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutatakse kalapüügiõiguse tasudest laekuvaid vahendeid
kalavarude kaitseks ja arendamiseks ning need suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse
(edaspidi KIK) kaudu tagasi harrastuskalapüügi sektori arendamisse ja kalavarude kaitsesse.
KPSi § 26 lõike 3 kohaselt on kalastuskaart elektrooniline dokument keskkonnaregistris.
Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. KPSi § 29 lõike 7 kohaselt määrab keskkonnaminister
seal, kus püügivõimaluste piiramiseks on kehtestatud antavate lubade piirarv, elektroonilise
kanali kaudu ja Keskkonnaametile vahetult esitatud taotluste alusel antavate lubade eraldi
piirarvud, et tagada kalastuskaarti taotlevate isikute võrdne kohtlemine (et anda võimalus ka
nendele, kel puudub võimalus elektroonilist taotlust esitada). Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt
on piirarvude jaotuse aluseks võetud piirarvu kehtestamise aastale eelnenud aasta elektroonilise
kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile laekunud taotluste suhe. 2021. aastaks kehtestatakse
piirarvud järgmiselt: 4% kalastuskaarte antakse otse Keskkonnaametile esitatud taotluste ja
96% elektroonilise kanali kaudu esitatud taotluste alusel.
Eelnõukohase määruse sätteid analüüsitakse võrreldes keskkonnaministri 23. novembri
2020. aasta määrusega nr 55 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2021. aastal“ (edaspidi ka määrus nr 55).
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Võrreldes määrusega nr 55 muudatusi
selles paragrahvis tehtud ei ole.
Paragrahvis 2 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning kalapüügiõiguse tasud
Läänemerel.
Nakkevõrkude kalastuskaartide tasu on praegu kehtestatud määruse nr 55 tekstis,
eelnõukohases määruses on see esitatud koos vastava püügivõimalusega lisas 2. Nii on võimalik
kalastajatel, kes soovivad tutvuda nakkevõrgu püügivõimalustega, saada kohe teada ka
kalastuskaardi tasu.
Püsiasustusega väikesaarte elanikel on eelnõukohase määrusega endiselt võimalik soetada
soodsamatel tingimustel kalastuskaarte. Kehtiv tasumäär 6,5 eurot nakkevõrgu kohta jääb
samale tasemele nagu 2021. aastal. Väikesaare püsielaniku püügiõiguse tasu jääb endiselt ca 4
korda odavamaks (tavaliselt 7 eurot 7 päeva eest) võrreldes tavakodanikule kehtiva püügiõiguse
tasuga. Väikesaare püsielaniku püügiõiguse tasu on olnud sellel tasemel sellest ajast, kui
kasutusele tuli euro ehk aastast 2011.
Olulise muudatusena väikesaarte jaoks kehtestatakse paindlikum kalastuskaartide jaotamine.
Eelnõukohase määruse järgi määratakse väikesaartele kalendriaastaks nakkevõrkude piirarv,
mille piires kohalikud omavalitsusüksused saavad vastavalt püügihooajaks esitatud taotlustele
välja anda. Muudatus on vajalik selle tõttu, et vähendada defitsiiti näiteks suvekuudel, mil
väikesaarte elanikel on kõige suurem huvi kala püüda. Muudatus tagab parema
püügivõimaluste kasutamise.
Terve kalendriaasta püügivõimaluste piirarv väikesaartel sellise muudatuse tulemusel ei
suurene, välja arvatud Vormsi saarel. Vormsi saarele antakse lisaks Lääne maakonna mere
nakkevõrkude arvelt 10 nakkevõrku ühe kuu kohta juurde. See tähendab, et Vormsi saare
2
nakkevõrgu võimalused suurenevad 120 võrgu võrra.
Kuna 2021. aastaks juurutatud seitsmepäevaste kaartide jagamise süsteem on leevendanud
kaartide defitsiiti, ei ole kõiki Lääne maakonna nakkevõrgu kalastuskaarte välja võetud ning
eeldatavasti ei teki puudujääki Lääne maakonnas ka edaspidi. Selle tõttu on Vormsi saare
nakkevõrgu arvu suurendamine Lääne maakonna arvelt võimalik.
Püsiasustusega väikesaarte nimistus muudatusi eelnõukohase määrusega ei tehta ning piirarvud
kehtestatakse 2019. aastal Vabariigi Valitsuse 24.01.2019. a määruse nr 5 „Väikesaarte nimistu“
kohaselt.
Paragrahvis 3 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning püügiõiguse tasud
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.
Eelnõukohases määruses on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaldavõrkude püügiperiood jagatud
püügikoormuse tasakaalustamise eesmärgil kahte ossa, nagu see on jaotatud 2021. aastal.
Esimene periood on 1. märtsist 31. märtsini ning teine 1. aprillist 4. maini. Püügivahendite
piirarv perioodi kohta jääb samaks, kuid võrreldes eelmise aastaga muudetakse jaotamise
põhimõtet. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaldavõrgu kalastuskaarte hakatakse eelnõukohase
määruse järgi jagama sarnaselt merel kehtivale režiimile. Nimetatud püügivõimalus vähendab
tõenäoliselt defitsiiti, mistõttu annab rohkematele harrastusvõrgupüüdjatele võimaluse
piiriveekogul kaldavõrguga kalastada. Nimelt ei kasuta paljud harrastajad pikemaajalise
püügivõimaluse puhul seda täielikult (nt käivad 1-2 päeva püüdmas, mis on harrastuskalastaja
tavapärane võimekus) ja samas ei saa püügivõimalust kasutada teised harrastuskalastajad.
Sarnane olukord oli varem ka merel, kus püügivõimalusi anti kalendrikuuks. Pärast
seitsmepäevaste kalastuskaartide juurutamist ei ole merel kalastuskaartide defitsiiti ning
kadusid ka 1. detsembri kalastuskaartide soetamise järjekorrad ning kaartide soetamise
süsteemi ülekoormusest tekkinud ummistused. Enam ei soetata kalastuskaarte püügivõimaluste
avanemisest ehk esimesest detsembrist kaugemasse tulevikku. Selline kalastuskaardi ette
varumine põhjustas tahtmatut kasutamata püügivõimalust, sest kõiki asjaolusid ei ole võimalik
ette näha 1. detsembril, kui kalastuskaarte defitsiidi olukorras soetama hakatakse. Merel tehtud
muudatus on leidnud palju positiivset tagasisidet.
Tasu püügiõiguse eest on seitse eurot ühe seitsmepäevase kalastuskaardi kohta nii nagu merel.
Ehkki neile, kes võtavad kalastuskaardi 7 päeva kaupa kogu perioodiks, tasu suureneb, võib
siiski eeldada, et keskmisele harrastajale tasu väheneb või jääb suurusjärgus samaks, sest nii
nagu ka merel kalastamiseks kaartide väljastamise statistika näitab, ei ole püüdjal soovi kogu
perioodi jaoks kalastuskaarte soetada. Merele kaartide väljastamise statistika näitab seda, et
kalastuskaarte ei osteta enam valimatult kogu püügiperioodiks, vaid ikka selleks ajaks, kui on
konkreetne plaan kalale minna.
Kaldavõrkude piirarvude arvutamise aluseks on võetud iga piirkonna kalastuskaartide koguarv.
Peipsi järve puhul on kogu kaartide piirarvuks 942 kaarti, mis pärast kahele ajaperioodile
(01.03–31.03 ja 01.04–04.05) jaotamist teeb ühele perioodile 471 kaarti. Vaikimisi loetakse, et
ühes perioodis on neli nädalat, mistõttu korrutatakse 471 kaarti neljaga ja kogupiirarvuks
7päevase jaotamise juures ühele ajaperioodile on 1884. Sarnane arvutuskäik tehti ka Lämmi- ja
Pihkva järve võimaluste puhul ja selle tulemusel on ühele ajaperioodile määratavate 7päevaste
kalastuskaartide koguarvuks 1204 kaarti.
Lõikega 2 säilitatakse Piirissaare püsielanikele senine kaldavõrkude piirarv, milleks on 125
3
võrku perioodi kohta.
Lõigetes 3 ja 6 sätestatakse piirarvuvabad seitsmepäevased õngejada püügivõimalused sarnaselt
2021. aastaga 1. märtsist 31. oktoobrini 2eurose tasuga veealade lõikes.
Lõikes 4 sätestatakse sarnaselt eelmise aastaga jääaluse püügi võimalus kaldavõrguga kuni
3 km laiusel alal Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas. Kalapüügieeskirja § 44 lõike 4 punkti 4
alusel võib keskkonnaminister Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse
vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö
kokkuleppe alusel moodustatud valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve
kalapüügikomisjoni ettepanekul muuta kaldavõrgu kasutusala.
Paragrahvis 4 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud, piirangud ning kalapüügiõiguse tasud
sise- ja piiriveekogudel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv välja arvatud.
Selleks, et oleks parem ülevaade siseveekogudel nakkevõrguga püügi võimalustest
siseveekogudel, kehtestatakse seni eraldi paragrahvis sätestatud Võrtsjärve püügivõimalused
lisas 3. Samuti kajastatakse nakkevõrgu tasu ühe kalastuskaardi kohta samas lisas
püügivõimaluste juures.
Võrtsjärvel vähendatakse märtsikuu nakkevõrgu kalastuskaartide arvu 50% võrra (144
kalastuskaardi asemel jääb alles 72 kaarti), sest alates 2021. aastast on Võrtsjärvel 15. märtsist
kuni 31. augustini keelatud kasutada kalapüügil nakkevõrku. Varem kehtis nimetatud piirang
samuti alates 15. märtsist, kuid selle erisusega, et kala oli lubatud püüda, kui jääkate seda lubas.
Viimased aastad on aga näidanud, et märtsi keskpaigaks on Võrtsjärve jääkate kas kadunud või
sellises staadiumis, et see enam jääl viibimist ei kannata. Seetõttu oli mõistlikum fikseerida
nakkevõrguga püügi keeld konkreetse tähtajaga – väga lühikesel ajal märtsikuus ei saa lubada
kalastajatel kala püüda maksimaalse nakkevõrkude arvuga.
Muid muudatusi Võrtsjärve kalastuskaartide jagamise juures ei tehta.
Sise- ja piiriveekogude hulgast, kuhu antakse kalastuskaarte nakkevõrguga püügiks, jäetakse
välja Maardu järv. Maardu järv on populaarne pealinnalähedane rekreatiivne veekogu, kus
lisaks kalastajatele, eriti õngpüünistega kalastajatele, käib palju ka muid rekreatiivseid tegevusi
harrastavaid isikuid. Seetõttu on soov seal edaspidi pakkuda rohkem puhkevõimalusi.
Vastavasisulise ettepaneku tegi Maardu linn. Maardu järvel nakkevõrkudega püügi keelamist
toetab samuti harrastuskalapüügi arengukava, mille põhjal tuleks eelistada suure püügivõimega
passiivpüüniste asemel just aktiivseid püüniseid või neid passiivpüüniseid, millest on kala
vabastamine võimalik ja mis teevad kalavarule kõige vähem kahju (näiteks kadiska).
Siseveekogud, kus õngejadaga võib püüda, jäävad samaks, mis 2021. aastal.
Võrreldes määrusega nr 55 muutub § 4 lõikes 4 mitmeharuliste konksude kasutamise
piiranguperiood – see kehtestatakse senisest pisut lühem, sest haugipüügi keelu viimane päev
on alates 2021. aastast siseveekogudes 30. aprill.
Paragrahvi 4 lõikes 5 sätestatakse sarnaselt eelnevate aastatega kalapüügikeeld
harrastuspüügivahenditega 20. oktoobrist 30. novembrini Pirita jõel Lükati sillast (59º27.633'N,
24º51.310'E) kuni Veneküla raudteesillani (59º26.125'N, 24º55.606'E). Keeld on vajalik, kuna
nimetatud piirkonda jäävad peamised lõhe ja meriforelli koelmud. Samale ajale ei väljastata
4
kuderahu ajal kalastuskaarte ka lõhe ja meriforelli püügiks. Tegemist on peaasjalikult
kärestikuliste lõikudega, mistõttu pole sel ajavahemikul seal midagi muud püüda peale kudema
tulnud lõhe ja meriforelli. Järelevalve tõhustamiseks on seetõttu otstarbekas selles piirkonnas
keelata püük ka muude harrastuskalapüügi vahenditega.
Võrreldes määrusega nr 55 sätestatakse määruse põhitekstis tasu ainult õngejadadele, sest
nakkevõrkude tasu on viidud määruse lisasse. Tasu võrreldes 2021. aasta tasuga ei muutu.
Paragrahvis 5 sätestatakse harrastuskalapüügi võimalused ja kitsendused püügil liivi ja
kuuritsaga.
Võrreldes 2020. aastaga ei muutu liivi ja kuuritsaga püügivõimalused. Ühepäevaseid
kalastuskaarte nimetatud püügivahenditega püügiks 1. juunist kuni 31. augustini saab soetada
2 euro eest.
Paragrahvides 6 ja 7 sätestatakse harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügi õiguse tasu
ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas. Samuti määratakse kitsendused Paide
tehisjärves harrastuskalapüügil harpuunpüssi ja harpuuniga.
Kuna Kuremaa järve ja Saadjärve on asustatud angerjat, on kalastuskaardi olemasolu igati
vajalik, et osaliselt katta riigile asustamisega tehtud kulutusi. Nii nagu 2021. aastal, saab ka
järgmisel aastal kalapüügiks harpuuni ja harpuunpüssiga Kuremaa järvel ja Saadjärvel soetada
kalastuskaardi 2 euro eest, kuid selle erisusega, et kalastuskaarte müüakse mõlemale veekogule
eraldi. Eraldi müümise üks peamisi põhjuseid on harpuunipüügivahenditega püügikoormuse ja
käidavuse hindamine mõlemal veekogul eraldi. Tänane jaotamise süsteem ei võimalda hinnata
püügihuvi suurust mõlema veekogu kohta eraldi.
Lisaks eeltoodule täpsustatakse kalastuskaardi kehtivusega. Praegu on kehtestatud ühepäevase
kehtivusajaga kalastuskaardi võimalused, kuid otstarbekam on kehtestada 24tunnise
kehtivusega kalastuskaardi võimalused.
Paragrahvis 8 sätestatakse kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil
spinningu ja lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ja
harrastuspüügiõiguse tasu.
Lõikes 1 sätestatakse kuderahu periood, mil ei anta kalastuskaarte lõhe ja meriforelli püügiks
enamikele veekogudele ja nende lõikudele, välja arvatud Jägala jõgi ja Narva jõgi. Jägala ja
Narva jões ei ole kudeaegne püügirahu asjakohane, sest nendes jõgedes looduslikku
paljunemist käesoleval ajal ei toimu. Võrreldes määrusega nr 55 kuderahu perioodis muudatusi
ei tehta ning see jääb samaks, mis 2021. aastal.
Lõikes 2 sätestatakse lõhe ja meriforelli püügikeeld Pärnu jõestikus. Pärast Sindi paisu
eemaldamist on tagatud rändetee paljudele kalaliikidele, kelle hulka kuuluvad ka lõhe ja
meriforell. Viimati nimetatud kalaliikide eduka kudemise tagamiseks ja populatsioonide
taastumiseks on keelu seadmine põhjendatud. Riik teeb Pärnu jõe siirdekalade populatsioonide
taastamiseks suuri kulutusi seoses paisude likvideerimisega ning populatsiooni taastamiseks
asustatakse jõkke kalu. Et need pingutused annaksid võimalikult kiiresti tulemusliku efekti, on
vajalik keelata Pärnu jõestikus lõhe ja meriforelli püük, kuniks looduslik taastootmine on
jõudnud sellisele tasemele, kus nende liikide püük ei ole populatsioonide taastumisele liialt
koormav. Hinnanguliselt läheb selleks veel minimaalselt 23 aastat.
5
Võrreldes määrusega nr 55 muudetakse lõhe ja meriforellipüügiks avatud jõgede loendis Pirita
jõe püügiperioodi. Pirita jõel Vaskjala paisust suudmeni tuleb kalastajatel soetada kalastuskaart
2022. aastal ka pärast kuderahu perioodi lõppemist. Piiranguga viiakse Pirita jõe lõhepüügi
režiim sarnaseks teiste Põhja-Eesti lõhepüügiks avatud jõgede režiimiga ning seejärel on
võimalik ka hinnata, kui populaarne on kalastajatele Pirita jõgi pärast kaladele kehtestatud
kuderahu perioodi. Lõhe ja meriforell jääb sageli jõkke (osad kalad koevad ka veidi hiljem)
veidi kauemaks kui kudeaegne periood, mistõttu on nad harrastuskalastajale püügiobjektid.
Muudatusega rakendatakse Pirita jõele kui lõhejõele sarnane püügi ja tasude režiim, kui on
teistel lõhejõgedel.
Lisaks täpsustatakse kalastuskaardi kehtivuse periood, milleks on 24 tundi ja 72 tundi.
Paragrahvis 9 sätestatakse püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel.
Võrreldes määrusega nr 55 muudatusi forellijõgedel ei tehta. Forellijõgedel tehti kalastuskaardi
kehtivusaja muudatusi 2020. aastal (kaotati püügikoormuse paremaks jälgimiseks hooajakaart)
ning praegu jälgitakse, kuidas uus kord rakendub.
Paragrahviga 10 sätestatakse kitsendused lõhepüügis Läänemere avaosas.
Looduslik lõhe on Läänemere avaosa piirkonnas ohustatud ning Rahvusvahelise
Mereuurimisnõukogu (ICES) teadusettepanekus ei ole Läänemere avaosas lõhe kvooti ette
nähtud. Sellest tulenevalt lepiti 10-11.10.2021 Luksemburgis toimunud EL põllumajandus- ja
kalanduse nõukogul 2022 aasta kalapüügikvootide kontekstis kokku, et lõhet võib kutselisel
kalapüügil püüda selles piirkonnas vaid kaaspüügina. Samuti lepiti kokku ka meetmed
harrastusliku lõhepüügi kohta. Kokkuleppest tulenevalt ei ole Läänemere avaosas harrastuslikul
kalapüügil sõltumata püügivahendist lubatud ühes päevas ühel kalastajal püüda rohkem kui üks
lõhe, millel on kala asustamisel märgistamise eesmärgil ära lõigatud rasvauim. Rasvauimega
lõhe püügil tuleb see koheselt vabastada.
Piirangu eesmärk on kaitsta looduslikku lõhet (rasvauimega kala). Läänemeres ujub palju
lõigatud rasvauimega kalu ning selline märgistus näitab, et tegemist on kalakasvatuses
paljundatud ja asustatud kalaga.
Püügipiirang ei ole Eesti harrastuspüügile väga suure negatiivse mõjuga, sest harrastuslikul
kalapüügil püütakse Läänemere avaosas lõhet meil peamiselt nakkevõrkudega ja sedagi muude
kalade püügil kaaspüügina. Püütavad kogused on keskmiselt 1268kg aastas (2018-2020). Lõhet
võib juhuslikult tabada ka õngpüünistega püügil, kuid see ei ole kuigi sagedane selles
piirkonnas. Veelgi vähem tõenäoline on, et kalastaja saab päevas üle ühe lõhe.
Paraku ei ole ette ennustatav kui palju harrastuspüügil püütavast lõhest saab olema lõigatud
rasvauimega ja kui palju neist ei ole lõigatud rasvauimega. Arvestades, et meie vetes liigub
olulises osas lõhet, kes on pärit looduslikust sigimisest või kellel pole rasvauime asustamisel
ära lõigatud, võib nende kalade osakaal, mis tuleb vabastada olla siiski päris suur.
Paragrahvides 11–13 sätestatakse kalapüügivõimalused Silma ja Endla looduskaitsealal ning
Matsalu rahvuspargis.
Võrreldes määrusega nr 55 jääb §-de 11–13 sisu samaks. Matsalu rahvuspargi uus kaitse-eeskiri
6
on koostamisel ning muudatusi püügikorralduses on ette näha alles pärast uue kaitse-eeskirja
jõustumist.
Paragrahvis 14 sätestatakse kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ning määratakse
püügiõiguse tasu.
Nagu 2021. aastal lubatakse ka 2022. aastal kalapüük kadiskaga ajavahemikul 21. juulist
30. novembrini ning püüda võib nendes eelnõukohases määruses nimetatud veekogudes, mille
pindala on vähemalt 50 ha ning mis ei ole jõevähi seisukohalt väga olulised.
Kadiska on püügivahend, mis mõjutab veekeskkonda väga vähe, mistõttu lubatakse ühe
kalastuskaardi alusel püügile asetada kuni kaks kadiskat.
Kadiskapüügi populariseerimise eesmärgil jäetakse tasu 2021. aasta tasemele.
Paragrahvides 1517 sätestatakse 2022. aasta vähipüügivõimalused.
Paragrahvis 15 sätestatakse vähipüügil kasutada lubatud püügivahendite piirarvud 2022. aastal.
Eraldi lõigetes määratakse lubatud piirarvud Keskkonnaameti ja elektroonilise kanali kaudu
taotlemise korral.
Võrreldes määrusega nr 55 lisatakse hulganisti neid veekogusid, kuhu vähipüügiks seatakse
eraldi piirarvud. Vähi teaduspüüki tegevate teadlaste hinnangul on selline olukord vajalik
selleks, et püügikoormus väga vähirikastes veekogudes ei läheks liiga suureks.
Nimetatud piirangu juures on veel üks positiivne asjaolu. Põhimõtteliselt suureneb selle
muudatusega Saare maakonna vähipüügiks eraldatavate kalastuskaartide koguarv. Kui siiani on
see arv olnud 240, siis eelnõu järgi suureneb koguarv 360 kaardi võrra, mis peaks natukene
lisaks püügikoormuse suunamisele teistele veekogudele vähendama ka vähipüügi
kalastuskaartide suurt defitsiiti Saaremaal.
Nendes veekogudes või maakonnades, mida loendis ei ole nimetatud jääb sama režiim, mis
hetkel kehtib.
Paragrahviga 16 määratakse harrastuspüügiõiguse tasud vähipüügil 2022. aastal.
Tasu vähipüügi eest jäetakse samale tasemele nagu 2021. aastal.
Paragrahvis 17 sätestatakse vähipüügi ajutised kitsendused 2022. aastal.
2022. aastal keelatakse vähipüük, nagu oli ka 2021. aastal, Hiiu maakonnas, sest sealne
vähivaru ei ole piisav. Saaremaal Riksu ojas on katsepüükidel leitud signaalvähi isendeid, kes
üldjuhul kannavad ka vähikatku ning seega on vähikatku leviku oht Saaremaal endiselt suur. Et
vältida võõrliigi ja haiguse levikut, kehtestatakse sarnaselt 2021. aastaga vähipüügikeeld
Saaremaal Põduste jões ja Laugi peakraavis (2007. a tuvastati vähikatk, vähid hukkusid) ning
Riksu ojas ja Riksu lahel. Samuti piiratakse Saaremaal vähipüüki 2022. aastal Kuke peakraavis,
kuna katsepüükide tulemused viitavad ohule, et veekogus võib esineda võõrliiki, ning
Karujärves, kus 2018. aastal tuvastati vähikatk. Saaremaa keelualuste veekogude hulka jäävad
2022. aastal Kurdla peakraav, kuna seal on samuti jõevähi seisund halvenenud, ning Reo
karjäär, kus 2018. aasta katsepüükide käigus tuvastati signaalvähi olemasolu. Nimetatud
7
püügikitsendused ei kahanda Saaremaal märkimisväärselt harrastusvähipüügi võimalusi, kuna
seal on vähiveekogusid arvukalt.
Seoses jõevähi puudumisega ning signaalvähi isendite leiuga 2008. ja 2010. aastal Harjumaal
Jägala jõestikku kuuluval Mustjõel keelatakse 2022. aastal Mustjões vähipüük, teistes
Jägala jõestiku osades on vähipüük lubatud. Samuti on signaalvähki leitud Vääna jões, mistõttu
keelatakse ka seal vähipüük.
Kitsendusena jääb kehtima jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jões. 2022. aastal
keelatakse Pärnu maakonnas vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões,
Tuudi jões ja Vanamõisa jões. Vähipüük keelatakse nimetatud veekogudes, sest katsepüükide
käigus on saadud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki – ogapõskset vähki, ning keelu
eesmärk on võõrliikide leviku takistamine. Lisaks nimetatud veekogudele lisatakse keelualuse
veekoguna Paadrema jõgi, kuna seal kahtlustatakse vähikatku olemasolu.
Samuti jääb kehtima kitsendusena vähipüügikeeld Kasari jões, Velise jões, Vigala jões ja
Nurtu jões. Keeld kehtestatakse kõikidesse nendesse maakondadesse, kus nimetatud jõed
paiknevad. Teadlaste katsepüükide käigus tuvastati nimetatud jõgedes vähikatku olemasolu.
2022. aastaks lisatakse võrreldes kehtivas määruses olevatele veekogudele Ida-Viru maakonnas
paiknev Balti SEJ juurdevoolukanal, et piirata võimalikku marmorvähi levikut vähipüüdjate
kaudu.
Piiratud püügivõimaluste kontekstis võimalikult paljudele isikutele püügi võimaldamiseks
antakse kalastuskaarte väga vähirikastesse veekogudesse ühele isikule kuni viie
püügivahendiga püügiks vaid 24 tunniks. Teistes veekogudes antakse kalastuskaarte ühele
isikule nagu ka 2021. aastal kuni 72 tunniks ehk kolmeks ööpäevaks.
Jõevähivarude kaitseks piiratakse püügiaega nagu eelnevatelgi aastatel, lubades vähki püüda
vaid augustikuus.
Paragrahvis 18 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev.
Määrus jõustub 1. detsembril 2021. aastal, mil hakatakse väljastama kalastuskaarte.
Määruse §-d 1517 jõustuvad 2022. aasta 1. juulil, mil hakatakse müüma kalastuskaarte
vähipüügiks.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus käsitleb harrastuspüüki siseveekogudes, mida Euroopa Liidu õigusaktid
ei reguleeri.
4. Määruse mõju
Kehtestatavate kitsenduste mõju on kalavarude jätkusuutlikkust soosiv, mistõttu peaks pikemas
perspektiivis olema see kasulik ka kalastajatele. Kitsenduste sätestamisel on silmas peetud ka
seda, et varu saaks ennast ise taastoota ja püügi negatiivne mõju oleks väiksem.
Kõige rohkem mõjutab määrus neid kalastajaid, kes püüavad kala Peipsi järvel, aga samuti
8
harrastusvähipüüdjaid. Peipsil püüdjaid mõjutab eeskätt kalastuskaartide paindlikum soetamine
ehk püügilubade soetamise korralduslik muudatus, harrastusvähipüüdjaid aga piirarvud
vähirikastel veekogudel ning kõrgem püügiõiguse tasu nendel veekogudel.
Üldiselt võib prognoosida, et laekumised riigile jäävad samale tasemele nagu varasematel
aastatel.
Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud esmajärjekorras varude praegust olukorda,
teadussoovitusi ning avalikku huvi.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud ning
määruse jõustumine
Määruse rakendamisega ei kaasne tõenäoliselt lisakulutusi.
Arvestades asjaolu, et kinnitatakse nii harrastuskalapüügiõiguse tasud kui ka kalastuskaartide
piirarvud, ja eeldades, et püügivõimalused ostetakse välja prognoositud ulatuses, peaks
2022. aastal harrastuspüügist kalastuskaardi alusel riigi tuludesse laekuma üle 300 000 euro.
Kokku laekub harrastuskalapüügi eest 2022. aastal 750 000–850 000 eurot. Hinnangus on
arvesse võetud ka tasu, mis makstakse muude harrastuspüügivahendite kasutamise eest
piirkondades, kus püügiõigus tekib vaid tasu maksmisel ja kus keskkonnaminister määrusega
piiranguid ei sea.
Töökoormus kalastuskaartide andmisel võrreldes eelmise aastaga võiks jääda samale tasemele,
kuid võib pisut suureneda, sest Keskkonnaameti kaudu antavate kalastuskaartide hulk on
natukene suurem kui 2021. aastal.
Määrus jõustub 1. detsembril 2021 (1. juulil 2022 vähipüüki reguleerivad püügivõimalused ja
kitsendused), mil hakatakse vastu võtma taotlusi ja väljastama kalastuskaarte.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu saadetakse Eelnõude Infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks
Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
harrastuskalapüügi organisatsioonidele, nagu Eesti Kalastajate Selts, Eesti Harrastuskalastajate
Liit, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi, Tallinna Kalaspordi Klubi ja Tartu Kalaspordi Klubi.
9
Keskkonnaministri ................2021. a määrus nr …
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“
Lisa 1
Läänemere püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees
Keskkonnaministri ................2021. a määrus nr …
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“
Lisa 2
Läänemerel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel
maakondade* kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali
kaudu 2022. aastal
TASU (EURO/TK)
DETSEMBER
SEPTEMBER
NOVEMBER
OKTOOBER
VEEBRUAR
MAAKOND
JAANUAR
AUGUST
APRILL
MÄRTS
TAOTLE-
JUUNI
JUULI
MAI
MISE
KANAL
Kesk-
15 12 21 37 60 100 132 132 122 77 37 15 7
konna-
amet
Harju maakond
Elektrooni- 357 280 511 895 1432 2395 3160 3160 2930 1855 895 357 7
line kanal
372 292 532 932 1492 2495 3292 3292 3052 1932 932 372
Kokku
Kesk-
28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 28 7
konna-
amet
Hiiu maakond
Elektrooni- 660 660 660 660 660 660 660 660 660 660 660 660 7
line kanal
688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688
Kokku
Kesk-
4 6 11 18 23 25 18 18 23 15 8 5 7
konna-
amet
Ida-Viru maakond
Elektrooni- 96 154 269 442 557 595 442 442 557 365 192 115 7
line kanal
100 160 280 460 580 620 460 460 580 380 200 120
Kokku
maakond
Kesk-
Lääne
2 3 6 9 12 16 18 18 16 14 7 3 7
konna-
amet
Elektrooni- 46 69 154 223 288 384 422 434 396 326 169 81 7
line kanal
48 72 160 232 300 400 440 452 412 340 176 84
Kokku
Kesk-
6 6 10 14 16 18 18 18 18 18 14 7 7
konna-
Lääne-Viru maakond
amet
Elektrooni- 134 154 230 346 384 422 442 442 442 442 346 173 7
line kanal
140 160 240 360 400 440 460 460 460 460 360 180
Kokku
Kesk-
12 14 20 30 34 40 40 40 40 34 20 12 7
konna-
Pärnu maakond
amet
Elektrooni- 288 338 480 722 818 960 960 960 960 818 480 288 7
line kanal
300 352 500 752 852 1000 1000 1000 1000 852 500 300
Kokku
Kesk-
22 25 30 54 57 81 84 84 81 54 54 22 7
konna-
Saare maakond
amet
Elektrooni- 530 607 722 1298 1367 1943 2020 2020 1943 1298 1298 530 7
line kanal
552 632 752 1352 1424 2024 2104 2104 2024 1352 1352 552
Kokku
* Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ja määruse lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkond/piirkonnad.
Keskkonnaministri ................2021. a määrus nr …
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“
Lisa 3
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu kalda-
võrguga harrastuskalapüügiks 2022. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31 märtsini ja 1. ap-
rillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse Keskkon-
naametist või elektroonilise kanali kaudu
TAOTLEMISE KANAL 01.03-31.03 01.04-04.05 TASU
VEEKOGU
(EURO/TK)
Keskkonnaamet 75 75
7
Elektrooniline kanal
Peipsi järv
1809 1809 7
Kokku 1884 1884
Keskkonnaamet 48 48
7
Pihkva järv
Lämmi- ja
Elektrooniline kanal 1156 1156
7
Kokku 1204 1204
Keskkonnaministri ................2021. a määrus nr …
„Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal“
Lisa 4
Sise- ja piiriveekogudel kalendrikuu nakkevõrkude piirarvud ja kalapüügiõiguse tasu
nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel 2022. aastal, kui
luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu
TAOT-
TASU (EURO/TK)
DETSEMBER
SEPTEMBER
LE-
NOVEMBER
OKTOOBER
VEEBRUAR
VEEKOGU
JAANUAR
AUGUST
MISE
APRILL
MÄRTS
JUUNI
JUULI
MAI
KA-
NAL
Kesk-
konna- 6 6 3 0 0 0 0 0 6 6 6 6 7
amet
Võrtsjärv
Elekt-
rooni-
line ka- 138 138 69 0 0 0 0 0 138 138 138 138 7
nal
Kokku 144 144 72 0 0 0 0 0 144 144 144 144
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7
amet
Elekt-
Kahala järv,
rooni-
Harjumaa
line ka- 0 0 0 0 0 0 21 13 13 13 8 0 7
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 25 13 13 13 8 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7
amet
Elekt-
Klooga järv,
rooni-
Harjumaa
line ka- 0 0 0 0 0 0 13 13 13 13 12 0 7
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 17 13 13 13 12 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 7
amet
Elekt-
Männiku järv,
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 13 4 0 0 0 0 7
Harjumaa
nal
Kokku
0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7
amet
Elekt-
Soodla veehoidla,
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 21 21 21 13 6 0 7
Harjumaa
nal
Kokku
0 0 0 0 0 0 25 21 21 13 6 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7
amet
Elekt-
rooni-
Tänavjärv,
line ka- 0 0 0 0 0 0 13 13 13 13 12 0 7
Harjumaa
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 17 13 13 13 12 0
Kesk-
Narva veehoidla ja Narva
konna-
amet 3 3 0 0 0 0 6 9 9 6 6 6 7
Elekt-
rooni-
jõe ülemjooks,
Ida-Virumaa
line ka- 69 69 0 0 0 0 138 207 207 138 138 138 7
nal
Kokku
72 72 0 0 0 0 144 216 216 144 144 144
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 4
amet
Elekt-
Kuremaa järv,
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 21 13 13 13 8 0 4
Jõgevamaa
nal
Kokku
0 0 0 0 0 0 25 13 13 13 8 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 3 0 0 0 0 0 7
amet
Elekt-
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 13 13 13 8 0 0 7
Läänemaa
Meelva Veskijärv,
nal
Kokku
0 0 0 0 0 0 17 13 13 8 0 0
Kesk-
Põlva-
järv,
maa
konna-
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
amet
Elekt-
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 7
nal
Kokku
0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0
Kesk-
konna-
0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7
amet
Ermistu järv,
Pärnumaa
Elekt-
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 21 21 21 13 6 0 7
nal
Kokku
0 0 0 0 0 0 25 21 21 13 6 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7
amet
Kaisma järv,
Elekt-
Pärnumaa
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 13 13 13 13 12 0 7
nal
Kokku
0 0 0 0 0 0 17 13 13 13 12 0
Kesk-
konna- 0 0 0 0 0 0 3 3 1 0 0 0 7
amet
Tõhela järv,
Elekt-
Pärnumaa
rooni-
line ka- 0 15 0 0 0 0 24 24 24 24 24 13 7
nal
Kokku
0 15 0 0 0 0 27 27 25 24 24 13
Kesk-
konna-
4 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7
amet
Karujärv,
Saaremaa
Elekt-
rooni-
line ka- 17 17 0 0 0 0 17 17 17 17 17 17 7
nal
Kokku 21 17 0 0 0 0 21 17 17 17 17 17
Kesk-
Mullutu
Saare-
konna-
laht,
maa
amet 4 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7
Elekt-
rooni-
line ka- 17 17 0 0 0 0 17 17 17 17 17 17 7
nal
Kokku 21 17 0 0 0 0 21 17 17 17 17 17
Kesk-
konna-
amet 4 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7
Saaremaa
Suurlaht,
Elekt-
rooni-
line ka- 17 17 0 0 0 0 17 17 17 17 17 17 7
nal
Kokku 21 17 0 0 0 0 21 17 17 17 17 17
Kesk-
konna-
amet 4 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 7
Undu laht,
Saaremaa
Elekt-
rooni-
line ka- 13 13 0 0 0 0 13 13 13 13 13 13 7
nal
Kokku 17 13 0 0 0 0 17 13 13 13 13 13
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 4
Elistvere järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 14 14 13 13 0 0 4
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 18 15 13 13 0 0
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 3 3 2 2 0 0 4
Elekt-
Tartumaa
Emajõgi,
rooni-
line ka- 8 7 0 0 0 0 52 52 52 41 41 7 4
nal
Kokku
8 7 0 0 0 0 55 55 54 43 41 7
Kesk-
Tartu-
konna-
Kaia-
järv,
vere
maa
amet 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4
Elekt-
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 4
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4
Keeri järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 4
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4
Lahepera järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 4
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 0 4
Pangodi järv,
Tartumaa
Elekt-
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 21 21 21 14 0 0 4
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 25 21 21 14 0 0
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 3 3 0 0 0 0 4
Elekt-
Tartumaa
Saadjärv,
rooni-
line ka- 8 13 0 0 0 0 28 28 28 13 13 7 4
nal
Kokku
8 13 0 0 0 0 31 31 28 13 13 7
Kesk-
Tartu-
konna-
Soits-
järv,
maa
amet 0 0 0 0 0 0 3 0 0 0 0 0 4
Elekt-
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 13 13 13 8 0 0 4
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 16 13 13 8 0 0
Kesk-
konna-
amet 2 2 0 0 0 0 3 2 2 0 0 0 7
Aheru järv,
Valgamaa
Elekt-
rooni-
line ka- 26 35 0 0 0 0 36 36 36 36 35 35 7
nal
Kokku 28 37 0 0 0 0 39 38 38 36 35 35
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 7
Viljandimaa
Parika järv,
Elekt-
rooni-
line ka- 0 8 0 0 0 0 13 13 8 7 7 0 7
nal
Kokku 0 8 0 0 0 0 15 13 8 7 7 0
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 7
Viljandimaa
Ruhijärv,
Elekt-
rooni-
line ka- 0 8 0 0 0 0 13 13 8 7 7 0 7
nal
Kokku 0 8 0 0 0 0 15 13 8 7 7 0
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 7
Viljandimaa
Elekt-
Veisjärv,
rooni-
line ka- 11 11 0 0 0 0 13 13 11 11 11 11 7
nal
Kokku
11 11 0 0 0 0 15 13 11 11 11 11
Kesk-
Viljan-
dimaa
konna-
järv,
Õisu
amet 0 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 7
Elekt-
rooni-
line ka- 11 11 0 0 0 0 13 13 11 11 11 11 7
nal
Kokku 11 11 0 0 0 0 15 13 11 11 11 11
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 3 2 0 0 0 0 7
Hino järv,
Võrumaa
Elekt-
rooni-
line ka- 11 13 0 0 0 0 13 13 13 13 12 11 7
nal
Kokku 11 13 0 0 0 0 15 15 13 13 12 11
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7
Lõõdla järv,
Võrumaa
Elekt-
rooni-
line ka- 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 7
nal
Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 4 4 0 0 0 0 7
Tamula järv,
Võrumaa
Elekt-
rooni-
line ka- 13 13 0 0 0 0 13 13 13 13 13 13 7
nal
Kokku 13 13 0 0 0 0 17 17 13 13 13 13
Kesk-
konna-
amet 0 0 0 0 0 0 3 2 0 0 0 0 7
Vagula järv,
Elekt-
Võrumaa
rooni-
line ka- 7 8 0 0 0 0 28 28 28 13 13 7 7
nal
Kokku
7 8 0 0 0 0 31 30 28 13 13 7
Kesk-
Ähijärv,
Võru-
konna-
maa
amet 0 0 0 0 0 0 2 1 0 0 0 0 7
Elekt-
rooni-
line ka- 0 7 0 0 0 0 21 21 21 7 6 0 7
nal
Kokku
0 7 0 0 0 0 23 22 21 7 6 0
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-1356 - Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2022. aastal
Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8203eb55-71c3-41d0-88d3-fb3757feea19
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8203eb55-71c3-41d0-88d3-fb3757feea19?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main