Eesti Krüptoraha Liit MTÜ Tallinn
Hr Raido Saar 09.11.2021
Edastatud e-posti teel
[email protected]
RE: EELNÕU ÕIGUSLIK ANALÜÜS
Palusite meil analüüsida Rahandusministeeriumi algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõud (edaspidi eelnõu) ning selle vastavust
hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale (edaspidi HÕNTE).
1. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD
1.1. Seaduseelnõu koostamisel ei ole järgitud HÕNTE nõudeid
1. Rahandusministeerium on põhjendamatult jätnud koostamata väljatöötamiskavatsuse,
jätnud kontrollimata eelnõu põhiseaduspärasuse ja on eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega
kontrollinud puudulikult. Lisaks ei ole eelnõu mõjusid põhjalikult analüüsitud, eelnõus
sätestatud vacatio legis on liiga lühike ning eelnõu koostamisel on huvirühmasid puudulikult
kaasatud.
2. Selleks, et tagada eelnõu kooskõla HÕNTE-ga, oleks vaja:
1) Koostada seaduseelnõule väljatöötamiskavatsus vastavalt HÕNTE §-le 1. Käesoleval
juhul ei ole põhjendatud väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine. Eelnõu
väljatöötamiskavatsus võimaldab põhjalikumalt hinnata probleemi ulatust ning
võimalikke meetmeid selle lahendamiseks ning aitab vältida põhjendamatuid
põhiõiguste riiveid.
2) Analüüsida eelnõus pakutud lahenduste kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega
(HÕNTE § 3 ja § 43 lg 1 p 5). Eelnõus ei ole analüüsitud abinõude vastavust
põhiseadusele ega nende abinõude proportsionaalsust (HÕNTE § 5). Seetõttu ei ole
võimalik hinnata, kas eelnõus kavandatud meetmed on proportsionaalsed. Vajalik oleks
analüüsida, kas esineb alternatiivseid meetmeid, mis aitaks saavutada soovitud eesmärk
väiksema põhiõiguste riivega.
3) Viia läbi üksikasjalik ning põhjendatud mõjuanalüüs (HÕNTE § 46). Seletuskirjas
esitatud mõjude analüüs ei ole arvesse võtnud mitmeid elulisi riske ning asjaolusid,
mistõttu on eelnõu mõjusid hinnatud väiksemaks, kui need tegelikult on. Põhjalik
mõjuanalüüs võimaldab täiendavalt kaaluda seadusemuudatusega kaasnevaid riske ja
teha kaalutletud otsus eelnõus loetletud abinõude otstarbekuse kohta.
4) Kaasata eelnõu menetlusse rohkem huvigruppe (HÕNTE § 1 lg 5). Käesoleval juhul on
huvigrupid menetluses suuresti kõrvale jäänud. Huvirühmade kaasamine aitab jõuda
parima võimaliku lahenduseni rahapesu tõkestamiseks seadusandluse abil, saades
sisendit turuseisu, abinõude realistlikkuse ning efektiivsuse osas.
5) Kehtestada eelnõule pikem vacatio legis (HÕNTE § 14 lg 1). Turuosalistele ei ole
eelnõuga antud piisavalt aega, et oma tegevus ning dokumendid seaduses sätestatuga
Sorainen – 2/4 –
kooskõlla viia. See tekitab aga olukorra, kus mitmed virtuaalvääringu teenuse pakkujad
jäävad tegevusloast ilma. Pikem üleminekuperiood annab turuosalistele võimaluse uue
regulatsiooniga tutvuda ning oma tegevus vastavusse viia ilma, et nende tegevusluba
oleks ohus.
2. EELNÕU KOOSTAMISEL EI OLE J ÄRGITUD HÕNTE
REEGLEID
2.1. Põhjendamatult ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust
3. HÕNTE § 1 kohaselt peab seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks
koostama väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsus võimaldab varakult kaasata eelnõu
poolt mõjutatud huvirühmasid, tutvustades neile varakult eelnõu eesmärki, võimalikke
lahendusi, muudatuste aluseks olnud analüüse ning eelnõu olulisi mõjusid.
4. Eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võib olla üksnes välistest asjaoludest tulenev
erakorraline põhjus, näiteks vajadus lahendada mõnda erakordset kriisisituatsiooni.
Väljatöötamiskavatsuse puudumise tõttu esineb suur tõenäosus, et kavandatavad muudatused
ei ole õiguspärased. Väljatöötamiskavatsus on vajalik, et analüüsida, kuidas reguleerivad antud
küsimust teised riigid ja kas nende regulatsioon on olnud tulemuslik. Samuti võimaldab
väljatöötamiskavatsus analüüsida lahendatava küsimuse võimalikud lahendused, võimalike
lahenduste võrdluse ja eelistatava lahenduse.
5. Vaatamata eelnõu olulisele mõjule kogu virtuaalvääringu sektorile ei ole
Rahandusministeerium eelnõule väljatöötamiskavatsust koostanud, viidates seletuskirjas
seaduse kiire jõustumise vajadusele, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid
riske on vaja maandada esimesel võimalusel. Seletuskirjas ei ole põhjendatud, millised on
virtuaalvääringute teenuste turul toimuvad kiired muutused, kuidas need mõjutavad
virtuaalvääringutega seotud riskide realiseerumist, millised need riskid on ja kuidas eelnõu neid
maandab. Sellest tulenevalt ei ole väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine põhjendatud.
2.2. Eelnõu põhiseaduspärasus ja kooskõla Euroopa Liidu õigusega on jäetud
kontrollimata
6. HÕNTE § 3 näeb ette, et seaduseelnõu peab olema kooskõlas ülimuslike aktide, sh
põhiseadusega. Seaduseelnõu seletuskiri peab HÕNTE § 43 lg 1 p 5 kohaselt sisaldama
analüüsi eelnõu kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu seletuskirjas ei ole
kontrollitud loetletud seadusemuudatuste kooskõla põhiseadusega.
7. Eelnõus ette nähtud seadusemuudatused ilmselgelt riivavad turuosaliste
ettevõtlusvabadust koostoimes õiguskindluse ja proportsionaalsusega. Põhiseaduspärasuse
analüüsi puudumise tõttu ei ole võimalik hinnata, kas eelnõus sisalduvad meetmed on
põhiseaduspärased ja seega lubatavad.
8. Eelnõu seletuskirjas on analüüsitud eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega, kuid
tähelepanuta on jäetud asjaolu, et mahutasu on olemuselt varjatud käibemaks.
Virtuaalvääringute teenused kui finantsteenused on erandlikult käibemaksuvabad, nagu seda on
kinnitanud Euroopa Kohus otsuses C-264/14.
2.3. Eelnõu ei sisalda alternatiivsete meetmete analüüsi
9. HÕNTE § 5 näeb ette, et seaduseelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste
piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu
avalikes huvides taotleb.
Sorainen – 3/4 –
10. Eelnõu sisaldab mitmeid seniste õiguste piiranguid, mille juures puudub analüüs, miks on
vajalik kasutusele võtta selline konkreetne abinõu sellises ulatuses ning kuidas aitab plaanitud
seadusmuudatus saavutada eelnõu peamist eesmärki, milleks on rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamine.
11. Seetõttu on kaheldav eelnõu § 1 p-s 32 väljapakutud 350 000-eurose osa- või
aktsiakapitalinõude proportsionaalsus. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, miks on vaja
kehtestada kapitalinõue just sellises summas, mitte näiteks 50 000 eurot, kuidas aitab nii kõrge
kapitalinõue eesmärki paremini saavutada kui sadu tuhandeid eurosid madalam lävend ning kas
abinõuga saavutatav kaalub üles turuosaliste õiguse riived.
12. Selgitatud ei ole ka majandustegevusest ajutise loobumise keeldu, mis on turuosaliste seas
kasutusel põhjustel nagu osanike tülid ning muudatused protsessides. Seletuskirjas ei ole
põhjendatud, mispärast on vajalik majandustegevuse katkestamise absoluutne keeld ning miks
ei ole võimalik rakendada teenusepakkujaid vähem piiravaid meetmeid, näiteks
majandustegevuse katkestamise aja piiritlemist.
13. Osaluste võõrandamine ja osanike ringi muutmine on ärimaailmas tavapärane toiming.
Eelnõuga soovitakse keelata osaluse omandamise tehingute tegemine, kui Rahapesu
Andmebüroo ei ole seda kiitnud heaks 60 tööpäeva ehk ligikaudselt 90 kalendripäeva jooksul.
Seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on valitud selline ajaraamistik. Virtuaalvääringu
valdkonnas on kapitali kaasamine levinud ning vajalik tegevus. Praktikas ei ole investoritel
aega jääda sedavõrd pika aja jooksul antavat luba ootama.
2.4. Vacatio legis on ilmselgelt ebapiisav
14. HÕNTE § 14 lg 1 kohaselt võetakse jõustumisnormi kavandamisel muuhulgas arvesse
aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, seda eriti isikute õiguste ja kohustuste
muutmise korral.
15. Eelnõu muudab oluliselt virtuaalvääringu teenuse pakkujate õigusi ja kohustusi,
sätestades varasemast rangemad eeldused tegemisloa saamiseks ning tuues kaasa tegevuslubade
tühistamise juhul, kui tegevust uute nõuetega vastavusse ei saada. Turuosalistele on
üleminekuks ja enda äritegevuse vastavusse seadmiseks, sealhulgas 140-kordse kapitalinõude
täitmiseks, antud aega kaks kuud ja 18 päeva. Selline ajavahemik ei ole oluliste muudatuste
tegemiseks piisav. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, miks selline ülemineku aeg on
Rahandusministeeriumi arvates piisav.
2.5. Eelnõu mõjusid on analüüsitud puudulikult
16. HÕNTE § 46 sisaldab seaduse mõjude analüüsi ulatuse ja sisu. Eelnõu seletuskirjas on
analüüsitud eelnõu majanduslikku mõju virtuaalvääringu tegevusluba omavatele või
taotlevatele ettevõtjatele, teenuse tarbijatele ning riigiasutustele, kuid analüüsis on jäetud
arvestamata mitmete asjaoludega.
17. Rahandusministeerium ei ole analüüsinud eelnõus sätestatud kohustuste täitmise elulist
võimalikkust, näiteks siseaudiitorite teenuse kättesaadavust ja 350 000-eurose kapitalimakse
võimalikkust pangaprotsessidest lähtuvalt, samuti seaduses sätestatud tähtaegade reaalset mõju
investoritele. Selliste muutuste sisseviimiseks on turuosalistele antud kaks kuud ja 18 päeva,
mille järel tunnistatakse nõuetele mittevastavate teenusepakkujate tegevusload kehtetuks.
Seletuskirjas ei ole analüüsitud seaduse mõju neile, kes peale 18. märtsi oma majandustegevust
enam jätkata ei saa.
Sorainen – 4/4 –
18. Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine võib oluliselt mõjutada Eesti ärikeskkonda ning
investeeringute voogu. Seletuskirjas ei ole analüüsitud eelnõu mõju Eesti ettevõtluskeskkonna
atraktiivsusele.
19. Seletuskirjas on jäetud analüüsimata eelnõu mõju rahapesu tõkestamise eesmärgi
saavutamisele. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas eelnõus sätestatud meetmed
mõjutaksid kuritegelike teenusepakkujate tegevust ning kas saavutatav mõju on piisavalt
oluline, et põhjendada rangemate nõuete kehtestamist õiguskuulekatele turuosalistele.
2.6. Eelnõu menetlemisel ei ole järgitud kaasamise head tava
20. HÕNTE § 1 lg 5 ja kaasamise hea tava järgi kaasatakse huvirühmad kõikidesse eelnõu
menetlemise etappidesse. Kaasamise hea tava p 4.1. kohustab avaliku konsultatsiooni
läbiviimise eelnõu väljatöötamiseks mandaadi taotlemisel ja siis, kui eelnõu on juba välja
töötatud. Avalik konsulteerimine seisneb huvirühmadelt ja avalikkuselt tagasiside küsimises
poliitikakujundamise kõigis etappides, sealhulgas probleemide püstitamisel, eesmärkide
kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel.
21. Eelnõu on esitatud huvigruppidele teadmiseks, kuid mitte konsulteerimiseks. Turuosaliste
kaasamisel saaks ministeerium sisendit selle kohta, kuidas kehtestatavad piirangud sektori
toimimist mõjutavad, kas uued nõuded on otstarbekad ja millised muudatused eesmärki kõige
paremal viisil saavutada aitaksid.
Lugupidamisega
Allar Jõks
vandeadvokaat
Saatja: Raido Saar <
[email protected]>
Saadetud: 11.11.2021 10:54
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Toomas Vapper <
[email protected]>
Koopia: Erki Peegel <
[email protected]>; Sören Meius
<
[email protected]>
Teema: Juriidiline analüüs TahaPTS ja teiste seaduste muutsmie seaduse
eelnõule
Manused: analüüs.RahaPTS-muudatused.2021-11-10.sorainen.asice
Lugupeetud Rahandusminister
Eesti Krüptoraha Liit esitas tähtajaks enda ettepanekud ja märkused
menetletava RahaPTS ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõule. Nagu
meile
on teada, on mõningate meie ettepanekutega arvestatud. Jagame
Rahandusministeeriumi seisukohta, et virtuaalvääringute teenusepakkujate
turgu on vaja korrastada ja minimeerida riski, et Eesti ettevõtteid
võidakse
kaustada rahvusvahelistes rahapesuskeemides või terrosrismi- või
massihävitusrelvaprogrammide rahastamiseks. Siiski ei ole me nõus, et
menetletav seaduseelnõu avaldaks soovitud mõju eelmainitud riskidele.
Oleme seisukohal, et õigusriik peab käituma õigusriigina ja täitma ka ise
enda kehtestatud seadusi ja seadusloome põhimõtteid. Seetõttu tellisime
juriidilise analüüsi, et hinnata, kuidas menetletav eelnõu on kooskõlas
HÕNTE normidega. Loodame, et saate meie tellitud analüüsi kasutada
edasise
menetluskäigu otsustamisel.
Lugupidamisega
Raido Saar
Eesti Krüptoraha Liidu esimees