dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 11. november 2021
Viit
1.1-10.1/6553-11
Registreeritud
11. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Krüptoraha Liit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Henrik Mägi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakond)

Failid

  • 📎analüüs.RahaPTS-muudatused.2021-11-10.sorainen.asice200 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

Eesti Krüptoraha Liit MTÜ Tallinn Hr Raido Saar 09.11.2021 Edastatud e-posti teel [email protected] RE: EELNÕU ÕIGUSLIK ANALÜÜS Palusite meil analüüsida Rahandusministeeriumi algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõud (edaspidi eelnõu) ning selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale (edaspidi HÕNTE). 1. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD 1.1. Seaduseelnõu koostamisel ei ole järgitud HÕNTE nõudeid 1. Rahandusministeerium on põhjendamatult jätnud koostamata väljatöötamiskavatsuse, jätnud kontrollimata eelnõu põhiseaduspärasuse ja on eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega kontrollinud puudulikult. Lisaks ei ole eelnõu mõjusid põhjalikult analüüsitud, eelnõus sätestatud vacatio legis on liiga lühike ning eelnõu koostamisel on huvirühmasid puudulikult kaasatud. 2. Selleks, et tagada eelnõu kooskõla HÕNTE-ga, oleks vaja: 1) Koostada seaduseelnõule väljatöötamiskavatsus vastavalt HÕNTE §-le 1. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine. Eelnõu väljatöötamiskavatsus võimaldab põhjalikumalt hinnata probleemi ulatust ning võimalikke meetmeid selle lahendamiseks ning aitab vältida põhjendamatuid põhiõiguste riiveid. 2) Analüüsida eelnõus pakutud lahenduste kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega (HÕNTE § 3 ja § 43 lg 1 p 5). Eelnõus ei ole analüüsitud abinõude vastavust põhiseadusele ega nende abinõude proportsionaalsust (HÕNTE § 5). Seetõttu ei ole võimalik hinnata, kas eelnõus kavandatud meetmed on proportsionaalsed. Vajalik oleks analüüsida, kas esineb alternatiivseid meetmeid, mis aitaks saavutada soovitud eesmärk väiksema põhiõiguste riivega. 3) Viia läbi üksikasjalik ning põhjendatud mõjuanalüüs (HÕNTE § 46). Seletuskirjas esitatud mõjude analüüs ei ole arvesse võtnud mitmeid elulisi riske ning asjaolusid, mistõttu on eelnõu mõjusid hinnatud väiksemaks, kui need tegelikult on. Põhjalik mõjuanalüüs võimaldab täiendavalt kaaluda seadusemuudatusega kaasnevaid riske ja teha kaalutletud otsus eelnõus loetletud abinõude otstarbekuse kohta. 4) Kaasata eelnõu menetlusse rohkem huvigruppe (HÕNTE § 1 lg 5). Käesoleval juhul on huvigrupid menetluses suuresti kõrvale jäänud. Huvirühmade kaasamine aitab jõuda parima võimaliku lahenduseni rahapesu tõkestamiseks seadusandluse abil, saades sisendit turuseisu, abinõude realistlikkuse ning efektiivsuse osas. 5) Kehtestada eelnõule pikem vacatio legis (HÕNTE § 14 lg 1). Turuosalistele ei ole eelnõuga antud piisavalt aega, et oma tegevus ning dokumendid seaduses sätestatuga Sorainen – 2/4 – kooskõlla viia. See tekitab aga olukorra, kus mitmed virtuaalvääringu teenuse pakkujad jäävad tegevusloast ilma. Pikem üleminekuperiood annab turuosalistele võimaluse uue regulatsiooniga tutvuda ning oma tegevus vastavusse viia ilma, et nende tegevusluba oleks ohus. 2. EELNÕU KOOSTAMISEL EI OLE J ÄRGITUD HÕNTE REEGLEID 2.1. Põhjendamatult ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust 3. HÕNTE § 1 kohaselt peab seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamiseks koostama väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsus võimaldab varakult kaasata eelnõu poolt mõjutatud huvirühmasid, tutvustades neile varakult eelnõu eesmärki, võimalikke lahendusi, muudatuste aluseks olnud analüüse ning eelnõu olulisi mõjusid. 4. Eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võib olla üksnes välistest asjaoludest tulenev erakorraline põhjus, näiteks vajadus lahendada mõnda erakordset kriisisituatsiooni. Väljatöötamiskavatsuse puudumise tõttu esineb suur tõenäosus, et kavandatavad muudatused ei ole õiguspärased. Väljatöötamiskavatsus on vajalik, et analüüsida, kuidas reguleerivad antud küsimust teised riigid ja kas nende regulatsioon on olnud tulemuslik. Samuti võimaldab väljatöötamiskavatsus analüüsida lahendatava küsimuse võimalikud lahendused, võimalike lahenduste võrdluse ja eelistatava lahenduse. 5. Vaatamata eelnõu olulisele mõjule kogu virtuaalvääringu sektorile ei ole Rahandusministeerium eelnõule väljatöötamiskavatsust koostanud, viidates seletuskirjas seaduse kiire jõustumise vajadusele, kuna virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvaid riske on vaja maandada esimesel võimalusel. Seletuskirjas ei ole põhjendatud, millised on virtuaalvääringute teenuste turul toimuvad kiired muutused, kuidas need mõjutavad virtuaalvääringutega seotud riskide realiseerumist, millised need riskid on ja kuidas eelnõu neid maandab. Sellest tulenevalt ei ole väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine põhjendatud. 2.2. Eelnõu põhiseaduspärasus ja kooskõla Euroopa Liidu õigusega on jäetud kontrollimata 6. HÕNTE § 3 näeb ette, et seaduseelnõu peab olema kooskõlas ülimuslike aktide, sh põhiseadusega. Seaduseelnõu seletuskiri peab HÕNTE § 43 lg 1 p 5 kohaselt sisaldama analüüsi eelnõu kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega. Eelnõu seletuskirjas ei ole kontrollitud loetletud seadusemuudatuste kooskõla põhiseadusega. 7. Eelnõus ette nähtud seadusemuudatused ilmselgelt riivavad turuosaliste ettevõtlusvabadust koostoimes õiguskindluse ja proportsionaalsusega. Põhiseaduspärasuse analüüsi puudumise tõttu ei ole võimalik hinnata, kas eelnõus sisalduvad meetmed on põhiseaduspärased ja seega lubatavad. 8. Eelnõu seletuskirjas on analüüsitud eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega, kuid tähelepanuta on jäetud asjaolu, et mahutasu on olemuselt varjatud käibemaks. Virtuaalvääringute teenused kui finantsteenused on erandlikult käibemaksuvabad, nagu seda on kinnitanud Euroopa Kohus otsuses C-264/14. 2.3. Eelnõu ei sisalda alternatiivsete meetmete analüüsi 9. HÕNTE § 5 näeb ette, et seaduseelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb. Sorainen – 3/4 – 10. Eelnõu sisaldab mitmeid seniste õiguste piiranguid, mille juures puudub analüüs, miks on vajalik kasutusele võtta selline konkreetne abinõu sellises ulatuses ning kuidas aitab plaanitud seadusmuudatus saavutada eelnõu peamist eesmärki, milleks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine. 11. Seetõttu on kaheldav eelnõu § 1 p-s 32 väljapakutud 350 000-eurose osa- või aktsiakapitalinõude proportsionaalsus. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, miks on vaja kehtestada kapitalinõue just sellises summas, mitte näiteks 50 000 eurot, kuidas aitab nii kõrge kapitalinõue eesmärki paremini saavutada kui sadu tuhandeid eurosid madalam lävend ning kas abinõuga saavutatav kaalub üles turuosaliste õiguse riived. 12. Selgitatud ei ole ka majandustegevusest ajutise loobumise keeldu, mis on turuosaliste seas kasutusel põhjustel nagu osanike tülid ning muudatused protsessides. Seletuskirjas ei ole põhjendatud, mispärast on vajalik majandustegevuse katkestamise absoluutne keeld ning miks ei ole võimalik rakendada teenusepakkujaid vähem piiravaid meetmeid, näiteks majandustegevuse katkestamise aja piiritlemist. 13. Osaluste võõrandamine ja osanike ringi muutmine on ärimaailmas tavapärane toiming. Eelnõuga soovitakse keelata osaluse omandamise tehingute tegemine, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole seda kiitnud heaks 60 tööpäeva ehk ligikaudselt 90 kalendripäeva jooksul. Seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on valitud selline ajaraamistik. Virtuaalvääringu valdkonnas on kapitali kaasamine levinud ning vajalik tegevus. Praktikas ei ole investoritel aega jääda sedavõrd pika aja jooksul antavat luba ootama. 2.4. Vacatio legis on ilmselgelt ebapiisav 14. HÕNTE § 14 lg 1 kohaselt võetakse jõustumisnormi kavandamisel muuhulgas arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, seda eriti isikute õiguste ja kohustuste muutmise korral. 15. Eelnõu muudab oluliselt virtuaalvääringu teenuse pakkujate õigusi ja kohustusi, sätestades varasemast rangemad eeldused tegemisloa saamiseks ning tuues kaasa tegevuslubade tühistamise juhul, kui tegevust uute nõuetega vastavusse ei saada. Turuosalistele on üleminekuks ja enda äritegevuse vastavusse seadmiseks, sealhulgas 140-kordse kapitalinõude täitmiseks, antud aega kaks kuud ja 18 päeva. Selline ajavahemik ei ole oluliste muudatuste tegemiseks piisav. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, miks selline ülemineku aeg on Rahandusministeeriumi arvates piisav. 2.5. Eelnõu mõjusid on analüüsitud puudulikult 16. HÕNTE § 46 sisaldab seaduse mõjude analüüsi ulatuse ja sisu. Eelnõu seletuskirjas on analüüsitud eelnõu majanduslikku mõju virtuaalvääringu tegevusluba omavatele või taotlevatele ettevõtjatele, teenuse tarbijatele ning riigiasutustele, kuid analüüsis on jäetud arvestamata mitmete asjaoludega. 17. Rahandusministeerium ei ole analüüsinud eelnõus sätestatud kohustuste täitmise elulist võimalikkust, näiteks siseaudiitorite teenuse kättesaadavust ja 350 000-eurose kapitalimakse võimalikkust pangaprotsessidest lähtuvalt, samuti seaduses sätestatud tähtaegade reaalset mõju investoritele. Selliste muutuste sisseviimiseks on turuosalistele antud kaks kuud ja 18 päeva, mille järel tunnistatakse nõuetele mittevastavate teenusepakkujate tegevusload kehtetuks. Seletuskirjas ei ole analüüsitud seaduse mõju neile, kes peale 18. märtsi oma majandustegevust enam jätkata ei saa. Sorainen – 4/4 – 18. Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine võib oluliselt mõjutada Eesti ärikeskkonda ning investeeringute voogu. Seletuskirjas ei ole analüüsitud eelnõu mõju Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsusele. 19. Seletuskirjas on jäetud analüüsimata eelnõu mõju rahapesu tõkestamise eesmärgi saavutamisele. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas eelnõus sätestatud meetmed mõjutaksid kuritegelike teenusepakkujate tegevust ning kas saavutatav mõju on piisavalt oluline, et põhjendada rangemate nõuete kehtestamist õiguskuulekatele turuosalistele. 2.6. Eelnõu menetlemisel ei ole järgitud kaasamise head tava 20. HÕNTE § 1 lg 5 ja kaasamise hea tava järgi kaasatakse huvirühmad kõikidesse eelnõu menetlemise etappidesse. Kaasamise hea tava p 4.1. kohustab avaliku konsultatsiooni läbiviimise eelnõu väljatöötamiseks mandaadi taotlemisel ja siis, kui eelnõu on juba välja töötatud. Avalik konsulteerimine seisneb huvirühmadelt ja avalikkuselt tagasiside küsimises poliitikakujundamise kõigis etappides, sealhulgas probleemide püstitamisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel. 21. Eelnõu on esitatud huvigruppidele teadmiseks, kuid mitte konsulteerimiseks. Turuosaliste kaasamisel saaks ministeerium sisendit selle kohta, kuidas kehtestatavad piirangud sektori toimimist mõjutavad, kas uued nõuded on otstarbekad ja millised muudatused eesmärki kõige paremal viisil saavutada aitaksid. Lugupidamisega Allar Jõks vandeadvokaat Saatja: Raido Saar <[email protected]> Saadetud: 11.11.2021 10:54 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Toomas Vapper <[email protected]> Koopia: Erki Peegel <[email protected]>; Sören Meius <[email protected]> Teema: Juriidiline analüüs TahaPTS ja teiste seaduste muutsmie seaduse eelnõule Manused: analüüs.RahaPTS-muudatused.2021-11-10.sorainen.asice Lugupeetud Rahandusminister Eesti Krüptoraha Liit esitas tähtajaks enda ettepanekud ja märkused menetletava RahaPTS ja teiste seaduse muutmise seaduse eelnõule. Nagu meile on teada, on mõningate meie ettepanekutega arvestatud. Jagame Rahandusministeeriumi seisukohta, et virtuaalvääringute teenusepakkujate turgu on vaja korrastada ja minimeerida riski, et Eesti ettevõtteid võidakse kaustada rahvusvahelistes rahapesuskeemides või terrosrismi- või massihävitusrelvaprogrammide rahastamiseks. Siiski ei ole me nõus, et menetletav seaduseelnõu avaldaks soovitud mõju eelmainitud riskidele. Oleme seisukohal, et õigusriik peab käituma õigusriigina ja täitma ka ise enda kehtestatud seadusi ja seadusloome põhimõtteid. Seetõttu tellisime juriidilise analüüsi, et hinnata, kuidas menetletav eelnõu on kooskõlas HÕNTE normidega. Loodame, et saate meie tellitud analüüsi kasutada edasise menetluskäigu otsustamisel. Lugupidamisega Raido Saar Eesti Krüptoraha Liidu esimees
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel