dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 11. november 2021
Viit
14-6/7467-2
Registreeritud
11. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-6 Regionaalarengu ja -poliitikaalased dokumendid (REGO) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
14-6/2021
Vastutaja
Tea Treufeldt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎14-67467-2 11.11.2021 Väljaminev kiri.asice522 KB

Sisu (failidest)

Tartu Linnavalitsus Teie 25.10.2021 nr 17-3.2/15153 [email protected] Meie 11.11.2021 nr 14-6/7467-2 Vastus pöördumisele seoses EL2021+ finantsperioodi regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamisega Austatud härra Klaas Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole ja teinud ettepaneku arvata Tartu linn ja linnaregioon sisse meetmesse „Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamine“ ja väitnud, et Tartu linn ja linnapiirkond ei kvalifitseeru enam toetuse taotlejaks. Selgitame, Tartu linnapiirkond ei kvalifitseeru ka lõppeval 2014-2020 SF vahendite perioodil toetuse saajaks Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmetes (piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ja piirkondlike algatuste meetmest on väljas linnapiirkond, regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise meetmest on Tartu maakond sihtpiirkonnana tervikuna väljas). Toetuse andmise eesmärk oli majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Selgitame ka, et Eestis on jätkuvalt suured piirkondade vahelised erinevused. Eesti esmane arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise käigus, võttes arvesse ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja praegust olukorda Eestis. Üheks strateegia aluspõhimõtteks on, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. Selle aluspõhimõtte hoidmist jälgitakse mõõdikuga „rahvaarv, sealhulgas väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal“. Partnerlusleppe tasandil on riigis tehtud poliitikaeesmärkide valik koos põhjendustega, Rakenduskavas on pandud paika peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised lahendused majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi jaoks. SF21+ meede "Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamine" on Rakenduskava poliitikaeesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärgi 2 „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ (nn SO2) üks meetmetest. Erieesmärk SO2 on suunatud kõikidele funktsionaalsetele piirkondadele väljaspool Harjumaad, kuid tagamaks selget eristuvust kahe erieesmärgi vahel, on taotlejate/toetuse saajatena välistatud erieesmärgi 1 „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades“ (nn SO1) sihtpiirkonnaks olevad suuremad linnad oma linnalise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 territooriumi ulatuses, sh Tartu linnapiirkonna omavalitsused. Tartu linnapiirkonna puhul peame täiendavalt otstarbekaks välistada linna territoorium ka investeeringute asukohana. Kumbki tingimus ei piira Tartu linna võimalusi osaleda partnerina maakondlikes või maakondade ülestes koostööprojektides. Erieesmärgi SO1 toetus on suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele, mille elanikkond ületab 50 000 inimest – suuremad funktsionaalsed linnapiirkonnad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Viru maakonnas (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnastud). Suuremad linnapiirkonnad, sh Tartu linnapiirkond saadavad toetust taotleda mainitud SO1 linnapiirkondade meetmest ning neile on suunatud eraldiseisev MKM säästva liikuvuse meede poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ alt. Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise meetme kujundamisel oleme lähtutud Eesti arenguvajaduste analüüsist, võetud arvesse Eesti 2035+ pikaajalisi strateegilisi sihte, lähtutud lähikümnenditel Eesti makromajandust mõjutavast kõige olulisematest teguritest, milleks on demograafilised muutused – vähenev ja vananev rahvastik ning piirkondlikult erinev ettevõtluse konkurentsivõime. Ettevõtluskeskkonna arendamise eelarve on oluliselt piiratum võrreldes perioodiga 2014-2020, mistõttu on seatud prioriteedid avaliku sektori vahendite võimalikult tõhusaks kasutamiseks. Tartu linnas tegutsevad ettevõtjad ja teadus- arendusorganisatsioonid on senise kogemuse põhjal väga võimekad kaasama rahastust nii valdkondlikest teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja ettevõtlusmeetmetest kui EL-tasandi rahastutest ning täiendav toetusvajadus regionaalsest aspektist ei ole võrreldav muude Lõuna- Eesti piirkondadega. Kitsaskohale, et 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetused on Eesti siseseid regionaalseid erinevusi pigem suurendanud ning suur osa toetustest lähevad suurematesse keskustesse: Tallinnasse (laiemalt Harjumaale) ja ka Tartusse, on tähelepanu pööratud ka Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise lõpparuandes. Regionaalmeetmetel on kanda oluline roll valdkonnapoliitikate mõju tasakaalustamisel. Olukorras, kus valdkondlikest ettevõtlus- ja innovatsioonimeetmetest on suurimateks kasusaajateks Harju ja Tartu maakond, peab olema nende piirkondade ettevõtluskeskkonna täiendav toetamine regionaalvaldkonna poolt väga hästi põhjendatud ja kaalutud, et mitte täiendavalt soodustada ääremaastumist. Täpsustuseks, et Tartu linnapiirkond (lisatud kaart) ei ole mõistetav kui kogu maakond vaid Statistikaameti määratluse järgi linnaline ja väikelinnaline ala. Tartu linnapiirkonna moodustavad Tartu linna, Märja alevik, Lohkva küla, Veibri küla, Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik, Tila küla, Vahi alevik. 2 Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise meetme investeeringute abikõlblik piirkond on Tartu maakond, välja arvatud Tartu linnapiirkond, mis võimaldab Tartu maakonnal ellu viia olulisi ettevõtluskeskkonna projekte väljaspool linnapiirkonda, arendades selle kaudu ühtlasemalt kogu maakonda. Meetmest on Tartu linnapiirkond välistatud investeeringute maandamise kohana ja taotlejana, kuid saab osaleda Tartu maakonna ettevõtluskeskkonda arendavates projektides partnerina, kui lahendatakse Tartu maakonnas olulist ettevõtluskeskkonna arendamise kitsaskohta. Samuti saavad Tartu linna ettevõtjad olla nende koostööprojektide kasusaajaks. Kirjas mainitud Tartu linna mõjualasse kuuluvate Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonnaga koostööprojektid regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamisel on meetmesse oodatud, kui suurema mõjuga arendusprojektid. Erinevalt ülejäänud Lõuna-Eestist ei seisa Tartu linnapiirkond silmitsi kiiresti kahaneva elanikkonna, madala kvalifikatsiooniga tööjõu ning ettevõtluse madala lisandväärtusega. Tartu maakonna piirkondliku lõhe suurust võrreldes naabermaakondadega illustreerib SKP osatähtsus riigi SKPst. Tartu linna panuse tõttu omab Tartu maakond kordades kõrgemat võimekust, kui teised Lõuna-Eesti maakonnad. 2019 SKP elaniku kohta, Osatähtsus riigi SKP-s, eurot % Tartu maakond 19318,12 10,50 Tartu linn 24100,99 8,3 Jõgeva maakond 9610,01 1,0 Valga maakond 10192,15 1,0 Viljandi maakond 14061,06 1,3 Võru maakond 10188,39 1,3 Allikas: Statistikaamet Tartu linnapiirkonna külades ja alevikes on toimunud rahvaarvu suurenemine ja prognooside kohaselt toimub rahvaarvu suurenemine edasi. Tartu Linnavalitsuse poolt tellitud ja käesoleval aastal valminud Tartu rahvastiku- ja elamuprognoosis tuuakse välja, et rändestsenaariumi 2 järgi tõuseb nii sisserände kui sündimuse tõusu tõttu Tartu linnas haldusüksusena elanike arv 94000-lt 96000-le ning KOV Tartus 97000-lt 100 000-le. Tartu linnapiirkonna elanike arv 2017 vs 2019 01.01.2017 01.01.2019 Tartu linn Tartu linn 93206 92974 Tartu LV Märja alevik 491 619 Luunja VV Lohkva küla 1278 1610 Veibri küla 628 984 Kambja VV Soinaste küla 909 1194 Tõrvandi alevik 1652 1854 Õssu küla 351 452 Ülenurme 2110 2558 alevik Tartu VV Tila küla 671 1101 Vahi alevik 1290 1473 3 Kokkuvõtvalt nendime, et Tartu linnapiirkonnal on võimalus osaleda regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise toetusmeetmetes partnerina tugevdamaks Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkonda ja seeläbi kujuneda veelgi tugevamaks tõmbekeskuseks ning aidata sellega kaas väljarände aeglustumisele Lõuna-Eestist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Tea Treufeldt 6113225 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel