Tartu Linnavalitsus Teie 25.10.2021 nr 17-3.2/15153
[email protected]
Meie 11.11.2021 nr 14-6/7467-2
Vastus pöördumisele seoses
EL2021+ finantsperioodi
regionaalse ettevõtluskeskkonna
arendamisega
Austatud härra Klaas
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole ja teinud ettepaneku arvata Tartu linn ja
linnaregioon sisse meetmesse „Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamine“ ja väitnud, et
Tartu linn ja linnapiirkond ei kvalifitseeru enam toetuse taotlejaks.
Selgitame, Tartu linnapiirkond ei kvalifitseeru ka lõppeval 2014-2020 SF vahendite perioodil
toetuse saajaks Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmetes (piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise ja piirkondlike algatuste meetmest on väljas linnapiirkond,
regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise meetmest on Tartu maakond sihtpiirkonnana
tervikuna väljas). Toetuse andmise eesmärk oli majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja
ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
Selgitame ka, et Eestis on jätkuvalt suured piirkondade vahelised erinevused. Eesti esmane
arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise
käigus, võttes arvesse ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja praegust
olukorda Eestis. Üheks strateegia aluspõhimõtteks on, et kõigil peab olema võrdne võimalus
eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata sotsiaal-majanduslikust
võimekusest ja elukohast. Selle aluspõhimõtte hoidmist jälgitakse mõõdikuga „rahvaarv,
sealhulgas väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal“.
Partnerlusleppe tasandil on riigis tehtud poliitikaeesmärkide valik koos põhjendustega,
Rakenduskavas on pandud paika peamised arenguga seotud probleemid ja poliitilised
lahendused majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi jaoks.
SF21+ meede "Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamine" on Rakenduskava
poliitikaeesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärgi 2 „Tervikliku ja kaasava
sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva
turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ (nn SO2) üks meetmetest.
Erieesmärk SO2 on suunatud kõikidele funktsionaalsetele piirkondadele väljaspool
Harjumaad, kuid tagamaks selget eristuvust kahe erieesmärgi vahel, on taotlejate/toetuse
saajatena välistatud erieesmärgi 1 „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja
keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine
linnapiirkondades“ (nn SO1) sihtpiirkonnaks olevad suuremad linnad oma linnalise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
territooriumi ulatuses, sh Tartu linnapiirkonna omavalitsused. Tartu linnapiirkonna puhul
peame täiendavalt otstarbekaks välistada linna territoorium ka investeeringute asukohana.
Kumbki tingimus ei piira Tartu linna võimalusi osaleda partnerina maakondlikes või
maakondade ülestes koostööprojektides.
Erieesmärgi SO1 toetus on suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele, mille elanikkond
ületab 50 000 inimest – suuremad funktsionaalsed linnapiirkonnad Tallinnas, Tartus, Pärnus
ja Ida-Viru maakonnas (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnastud). Suuremad
linnapiirkonnad, sh Tartu linnapiirkond saadavad toetust taotleda mainitud SO1
linnapiirkondade meetmest ning neile on suunatud eraldiseisev MKM säästva liikuvuse
meede poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ alt.
Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise meetme kujundamisel oleme lähtutud Eesti
arenguvajaduste analüüsist, võetud arvesse Eesti 2035+ pikaajalisi strateegilisi sihte, lähtutud
lähikümnenditel Eesti makromajandust mõjutavast kõige olulisematest teguritest, milleks on
demograafilised muutused – vähenev ja vananev rahvastik ning piirkondlikult erinev
ettevõtluse konkurentsivõime. Ettevõtluskeskkonna arendamise eelarve on oluliselt piiratum
võrreldes perioodiga 2014-2020, mistõttu on seatud prioriteedid avaliku sektori vahendite
võimalikult tõhusaks kasutamiseks. Tartu linnas tegutsevad ettevõtjad ja teadus-
arendusorganisatsioonid on senise kogemuse põhjal väga võimekad kaasama rahastust nii
valdkondlikest teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja ettevõtlusmeetmetest kui EL-tasandi
rahastutest ning täiendav toetusvajadus regionaalsest aspektist ei ole võrreldav muude Lõuna-
Eesti piirkondadega.
Kitsaskohale, et 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetused on Eesti siseseid
regionaalseid erinevusi pigem suurendanud ning suur osa toetustest lähevad suurematesse
keskustesse: Tallinnasse (laiemalt Harjumaale) ja ka Tartusse, on tähelepanu pööratud ka
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste
tulemuslikkuse hindamise lõpparuandes. Regionaalmeetmetel on kanda oluline roll
valdkonnapoliitikate mõju tasakaalustamisel. Olukorras, kus valdkondlikest ettevõtlus- ja
innovatsioonimeetmetest on suurimateks kasusaajateks Harju ja Tartu maakond, peab olema
nende piirkondade ettevõtluskeskkonna täiendav toetamine regionaalvaldkonna poolt väga
hästi põhjendatud ja kaalutud, et mitte täiendavalt soodustada ääremaastumist.
Täpsustuseks, et Tartu linnapiirkond (lisatud kaart) ei ole mõistetav kui kogu maakond vaid
Statistikaameti määratluse järgi linnaline ja väikelinnaline ala. Tartu linnapiirkonna
moodustavad Tartu linna, Märja alevik, Lohkva küla, Veibri küla, Soinaste küla, Tõrvandi
alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik, Tila küla, Vahi alevik.
2
Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise meetme investeeringute abikõlblik piirkond on
Tartu maakond, välja arvatud Tartu linnapiirkond, mis võimaldab Tartu maakonnal ellu viia
olulisi ettevõtluskeskkonna projekte väljaspool linnapiirkonda, arendades selle kaudu
ühtlasemalt kogu maakonda. Meetmest on Tartu linnapiirkond välistatud investeeringute
maandamise kohana ja taotlejana, kuid saab osaleda Tartu maakonna ettevõtluskeskkonda
arendavates projektides partnerina, kui lahendatakse Tartu maakonnas olulist
ettevõtluskeskkonna arendamise kitsaskohta. Samuti saavad Tartu linna ettevõtjad olla nende
koostööprojektide kasusaajaks.
Kirjas mainitud Tartu linna mõjualasse kuuluvate Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonnaga
koostööprojektid regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamisel on meetmesse oodatud, kui
suurema mõjuga arendusprojektid.
Erinevalt ülejäänud Lõuna-Eestist ei seisa Tartu linnapiirkond silmitsi kiiresti kahaneva
elanikkonna, madala kvalifikatsiooniga tööjõu ning ettevõtluse madala lisandväärtusega.
Tartu maakonna piirkondliku lõhe suurust võrreldes naabermaakondadega illustreerib SKP
osatähtsus riigi SKPst. Tartu linna panuse tõttu omab Tartu maakond kordades kõrgemat
võimekust, kui teised Lõuna-Eesti maakonnad.
2019 SKP elaniku kohta, Osatähtsus riigi SKP-s,
eurot %
Tartu maakond 19318,12 10,50
Tartu linn 24100,99 8,3
Jõgeva maakond 9610,01 1,0
Valga maakond 10192,15 1,0
Viljandi maakond 14061,06 1,3
Võru maakond 10188,39 1,3
Allikas: Statistikaamet
Tartu linnapiirkonna külades ja alevikes on toimunud rahvaarvu suurenemine ja prognooside
kohaselt toimub rahvaarvu suurenemine edasi. Tartu Linnavalitsuse poolt tellitud ja
käesoleval aastal valminud Tartu rahvastiku- ja elamuprognoosis tuuakse välja, et
rändestsenaariumi 2 järgi tõuseb nii sisserände kui sündimuse tõusu tõttu Tartu linnas
haldusüksusena elanike arv 94000-lt 96000-le ning KOV Tartus 97000-lt 100 000-le.
Tartu linnapiirkonna elanike arv 2017 vs 2019
01.01.2017 01.01.2019
Tartu linn Tartu linn 93206 92974
Tartu LV Märja alevik 491 619
Luunja VV Lohkva küla 1278 1610
Veibri küla 628 984
Kambja VV Soinaste küla 909 1194
Tõrvandi alevik 1652 1854
Õssu küla 351 452
Ülenurme 2110 2558
alevik
Tartu VV Tila küla 671 1101
Vahi alevik 1290 1473
3
Kokkuvõtvalt nendime, et Tartu linnapiirkonnal on võimalus osaleda regionaalse
ettevõtluskeskkonna arendamise toetusmeetmetes partnerina tugevdamaks Lõuna-Eesti
ettevõtluskeskkonda ja seeläbi kujuneda veelgi tugevamaks tõmbekeskuseks ning aidata
sellega kaas väljarände aeglustumisele Lõuna-Eestist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Tea Treufeldt 6113225
[email protected]
4