Kuupäev digitaalallkirjas
TUNNISTUS
Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel.
Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal
Madli Juhani’le (isikukood 47809140284) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise
menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning
karistusseadustiku § 279 alusel.
Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272
Kuupäev digitaalallkirjas
TUNNISTUS
Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel.
Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Doris
Teiv’ile (isikukood 48804040015) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise
menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning
karistusseadustiku § 279 alusel.
Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272
Kuupäev digitaalallkirjas
TUNNISTUS
Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel.
Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal
Mihhail Antonov’ile (isikukood 38406020238) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel
kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja §
215 ning karistusseadustiku § 279 alusel.
Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272
Kuupäev digitaalallkirjas
TUNNISTUS
Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lg 3 alusel.
Rahandusministri 27.09.2017 käskkirjaga nr 1.1-4/7 „Volituste andmine“ on
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Triin
Paljak’ule (isikukood 48804040015) antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise
menetleja ametnikuna menetleda väärtegusid riigihangete seaduse § 213, § 214 ja § 215 ning
karistusseadustiku § 279 alusel.
Tunnistus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.09.2017.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee / Registrikood 70000272
Teie 01.11.2021
Advokaadibüroo TRINITI Meie 17.11.2021 nr 12.2-1/7655-2
[email protected]
Väärteomenetluse alustamata jätmine
Austatud vandeadvokaat
Baltic Restaurants Estonia AS-i, registrikood 11391363, volitatud esindajana esitasite Rahandus-
ministeeriumile taotluse, milles avaldasite kahtlust, et Narva Soldino Gümnaasiumi (edaspidi:
hankija) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Narva Soldino Gümnaasiumi toitlustus-
teenus“, viitenumber 234692, (edaspidi: riigihange) tulemusel P. DUSSMANN Eesti OÜ-ga sõlmitud
hankeleping ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Soovisite, et süüteo-
tunnuste ilmnemisel alustaks Rahandusministeerium väärteomenetlust riigihangete seaduse (RHS)
§-s 214 sätestatud väärteo tunnustel (riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel
lepingu sõlmimine).
Taotlust olete põhistanud järgmiste väidetega: (i) riigihangete registri andmeil on 16.09.2021
hankija sõlminud hankelepingu P.DUSSMANN EESTI OÜ-ga; (ii) kohtumenetluse käigus
haldusasjas nr 3-21-2077 esitas hankija kohtule hankelepingu krüpteeritud versioonis, mistõttu
Baltic Restaurants Estonia AS ei ole saanud sellega tutvuda; (iii) hankija esitas kohtule taotluse
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 5 alusel piirata Baltic
Restaurants Estonia AS-i õigust tutvuda sõlmitud hankelepinguga; (iv) RHS § 126 lg-st 10 ja
§ 120 lg-st 1 tulenevalt tuleb hankeleping sõlmida ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse
riigihankes riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud
pakkumusega. Baltic Restaurants Estonia AS-il on kirjeldatud asjaoludest tulenevalt tekkinud
kahtlus, et hankelepingu sõlmimisel ei ole tegelikult lähtutud riigihanke alusdokumentides
ette nähtud tingimustest. Riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hanke-
lepingu sõlmimine on RHS § 214 lg 1 järgi karistatav väärteona.
Rahandusministeerium on saanud taotluse kätte ja registreerinud selle 02.11.2021. Käsitleme
Teie taotlust väärteoteatena. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 59 lg 1 järgi on väärteoteade
teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused. Kui
väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud
väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama
väärteomenetluse alustamata jätmise ja teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteo-
teate esitajale. VTMS § 2 sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti,
kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 171 lg 3 järgi, päevades arvutamise korral lõpeb
tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Olles tutvunud väärteoteatega, ei pea Rahandusministeerium väärteomenetluse alustamist antud
juhul põhjendatuks. Selgitame väärteomenetluse alustamata jätmist alljärgnevalt.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et lähtudes subsidiaarselt (VTMS § 2) KrMS
§ 193 lg-s 1 sätestatust, peavad ka väärteomenetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning
puuduma menetlust välistavad asjaolud. Väärteomenetluse ajend on väärteole viitav teave.
Väärteomenetluse alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega
saab väärteomenetlust alustada üksnes siis, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et
väärtegu on toime pandud (vt RKKKo 18.04.2005, nr 3-1-1-19-05, p 7.1; RKKKo 03.04.2006, nr
3-1-1-2-06, p 6). Mitte igasugune kahtlus ei saa seega anda alust isiku suhtes väärteomenetluse
alustamiseks, vaid selline süüteokahtlus peab olema piisavalt põhjendatud ja tuginema menetleja
käsutuses olevale teabele (vt RKKKo 07.04.2014, nr 3-1-1-22-14, p 7.3).
Rahandusministeerium, olles tutvunud väärteoteates toodud faktiväidetega, leiab, et esitatud
väärteoteatest ega eRHR-s avaldatust ei nähtu asjaolusid, mis oleksid küllaldased väärteo
koosseisupäraste tunnuste sedastamiseks väärteomenetluse ajendis ja kohtuvälisel menetlejal
põhjendatud väärteokahtluse tekkimiseks.
Asjaolust, et hankija on kohtumenetluses esitanud hankelepingu kohtule krüpteeritult ja taotlenud
kohtult hankelepingu vastaspoolele mitteavaldamist, ei ole võimalik objektiivselt järeldada, et
hankija võib olla rikkunud RHS § 126 lg-s 10 ja § 120 lg-s 1 sätestatud kohustust ja on sõlminud
hankelepingu riigihanke alusdokumentidest või pakkumusest erinevatel tingimustel. Menetlus-
osalise toimikuga tutvumist, selle õiguse kitsendamist ja kitsenduste vaidlustamist reguleerib
HKMS. Avaliku teabe avaldamist, sh teabenõuetele vastamist, reguleerib avaliku teabe seadus
(AvTS). Kui hankija piirab alustelt juurdepääsu avalikule teabele, siis on tegemist AvTS-i järgmist
puudutava küsimusega, mille üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Isegi, kui teate
esitaja etteheited hankelepingu mitteavalikustamise õigusvastasuse kohta peaksid leidma kinnitust,
ei saa sellest veel tuletada põhjendatult RHS § 120 lg 1 rikkumise ja § 214 lg-s 1 ette nähtud
süüteo toimepanemise kahtlust. Teate esitaja vastupidised järeldusväited on ennatlikud ning
spekulatiivsed. Puuduvad objektiivsed asjaolud, mis kinnitaksid teate esitaja oletusi – nt ei ole
väärteoteate esitaja väitnud ning Rahandusministeeriumil puuduvad sellekohased andmed, et
hankelepingut täidetaks tegelikult riigihanke alusdokumentides ette nähtud tingimustest erinevatel
tingimustel vms.
Väärteoteates esitatud faktiväited ega andmekogudes sisalduv Rahandusministeeriumile kätte-
saadav info ei võimalda väärteotunnuste sedastamist: teate esitaja oletuslikud väited ei sisalda
piisavalt fakte, mis looksid põhjendatud kahtluste, et hankija on sõlminud hankelepingu riigihanke
alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel (RHS § 214). Teate menetlemisel Rahandus-
ministeeriumile teatavaks saanud asjaolude kogum ei anna alust põhjendatud süüteokahtluseks. Kui
väärteo toimepanemise kohta puudub küllaldaselt andmeid, siis puudub süüteomenetluse alus
ning väärteomenetlust ei alustata. Väärteomenetluse alustamine ei saa põhineda oletustel, vaid
selgetel väärteo tunnustel. Väärteomenetluse ajendis väärteo tunnuste sedastamine on menetluse
alustamise primaarseks eelduseks. Väärteomenetlust ei viida läbi selleks, et selgitada välja, kas
antud teos on väärteo tunnused või mitte.
Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 29 lg 1 p-s 1 ja § 59 lg-s 2 sätestatule, teatame,
et Rahandusministeerium ei alusta 02.11.2021 registreeritud väärteoteate ajendil väärteo-
menetlust.
2
VTMS § 59 lg 4 järgi, kui väärteomenetlust ei alustata, on pärast väärteomenetluse alustamata
jätmise teate saamist väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile
väärteomenetluse alustamata jätmise peale VTMS §-s 76 ettenähtud korras. Kaebuse esitamisel
tuleb aga arvestada sellega, et Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute
või avaliku huvi kaitseks (vt RKPJKm 25.05.2005, nr 3-4-1-8-05, p 16).
VTMS 10. peatüki 3. jao 6. jaotises sätestatud kaebemenetlus on käsitatav niinimetatud uurimis-
kaebemenetluse (KrMS 8. peatüki 5. jagu) analoogina. Seadusandja on väärteomenetluslikku
uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele omase nn süüdistuskohustusmenetluse
(KrMS §-d 207-208) elemente. VTMS §-s 76 sätestatud menetlusvälise isiku õigust vaidlustada
väärteomenetluse alustamata jätmist või selle lõpetamist tuleb mõista selliselt, et kohtuvälise
menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda
konkreetse õiguse või vabaduserikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku
uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemeenetluseks (vt RKKKm 15.11.2013, nr 3-1-
1-81-13, p-d 12-13).
Väärteomenetluse alustamata jätmise teade võib seega küll riivata menetlusvälise isiku (väärteo-
teate esitaja) huvi, et menetlusalune isik saaks karistada, aga mitte tema seadusega kaitstud õigusi
ja vabadusi. Kohtupraktikas osundatu kohaselt saab hankemenetluses osalemise ainus eesmärk
olla isiku majanduslik huvi sõlmida hankeleping (vt TlnHKo 08.02.2012, nr 3-11- 2945, p 1;
TrtHKo 10.02.2012, nr 3-11-2803, p 19). See eesmärk pole aga saavutatav väärteomenetlusega,
mille käigus saab menetlusalust isikut väärteo toimepanemise eest karistada või tema suhtes
väärteomenetluse lõpetada (vt HMKm 01.02.2017, nr 4-17-603, p 8).
(allkirjastatud digitaalselt)
Mihhail Antonov
jurist riigihangete ja riigiabi osakond
kohtuvälise menetleja ametnik
Lisa(d):
Kohtuvälise menetleja ametniku tunnistus (1 lk)
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
3