Saatja: Katrin Talihärm <
[email protected]>
Saadetud: 17.11.2021 11:59
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: väljaläinud kiri
Katrin TalihärmEesti PangaliitT +372 611 6569M +372 50 60701
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
[email protected] Teie: 4.11.2021 nr 1.1-10.1/7752-1
Meie: 17.11.2021 nr 43
Rahandusministri määruse „Tegelike kasusaajate andmekogu ja asutamine ja põhimäärus“ eelnõu
Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahandusministri määruse „Tegelike kasusaajate
andmekogu ja asutamine ja põhimäärus“ eelnõu osas (edaspidi eelnõu). Järgnevalt Pangaliidu
märkused, küsimused ja ettepanekud.
1. Üldised märkused
Tegelike kasusaajate andmete tähendus registris
Pangaliit juhib veelkordselt tähelepanu sellele, et tegelike kasusaajate andmekogu (edaspidi
andmekogu) efektiivsuse seisukohast on oluline tagada selles andmekogus olevate andmete õigsus ja
andmete õigsuse eeldamise õigus. Niisugune lähenemine suurendaks laiemas tähenduses andmete
tõsiseltvõetavust, kuid ei ole mõeldud kohustatud isikute sh krediidiasutuste vastutust välistavaks
hoolsusmeetmete täitmisel. Kui andmete õigsuse osas seadusemuudatust ei planeerita, võiks
seadusandja sellel teemal nt eelnõu SK-s kirjutada, mil viisil andmete õigsus tagatakse, nt viidates
vastavatele sätetele RahaPTS-s või KarS-s.
Pangasaladus
Juhime tähelepanu, et RahaPTS § 20 lõikes 24 ei ole kaetud KAS-s pangasaladuse regulatsiooni all
lahknevusteatise esitamiseks.
Esindusõiguste haldus
Eelnõus või vähemalt SK-s võiks täpsustada, kuidas hakkab toimuma kohustatud isikute esindusõiguste
haldus. Kas lahknevusteatise esitamiseks luuakse juhatuse liikmele äriregistris samasugune volituste
andmise funktsionaalsus nagu täna eksisteerib nt majandusaasta aruande esitamiseks?
Ahtri 12, 10151, Tallinn
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
Põhjendatud kahtlus
Eelnõust/SK-st ei ole võimalik tuvastada põhjendatud kahtluse tekkimist ega sobivust, seega ei ole
võimalik mõista andmekogu töötamise põhimõtteid. Kuivõrd tegemist on eelnõu peamise eesmärgiga,
mis peab aitama tõsta andmete läbipaistvust ning muutma hoolsusmeetmete kohaldamise
efektiivsust, siis palume seletuskirjas täpsustada, mida tähendab põhjendatud kahtlus ning milliste
põhimõtete alusel see tekib ning kes seda hindab.
Menetluses oleva RahaPTS jt seaduste muutmise eelnõu mõju määruse eelnõule
Palume seletuskirjas täpsustada, kas RahaPTS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 2 toodud
muudatused mõjutavad määruse eelnõu vastuvõtmist või edasist menetlemist.
2. Konkreetsed märkused eelnõu sätete kaupa
§ 9 lg 2
Leiame, et andmete ulatuse küsimus võiks eelnõu SK-s olla rohkem lahti selgitatud – nt kas kaasnevate
dokumentide esitamine on alati vajalik (kui ei ole, millele viitab „või“ sõnastus, siis kas see ei või kaasa
tuua mõju, et neid ei esitatagi). Kas eelnõu tähenduses on peetud silmas, et pärast lahknevusteatise
esitamist tekib hilisem suhtlus registripidaja ja kohustatud isiku vahel, et tagada lahknevusteatise
„asjakohane põhistatus“
+vastavalt lõikele 3.
§ 9 lg 1 p 1
Viide RahaPTS §-le 78 näib ekslik, sest säte käsitleb andmete avalikustamist, mitte andmete koosseise.
Tõenäoliselt mõeldud § 77.
§ 9 lg 2 p 3
Eelnõu § 9 lg 2 p 3 sätestab, et lahknevusteatises tuleb märkida andmed või dokumendid, millest
nähtub erinevus. SK toob välja, et teatisele tuleb lisada ka andmed või dokumendid, millest erinevus
nähtub. Juhul, kui eelnõu eesmärgiks on andmete ja dokumentide lisamine teatistele, siis palume
eelnõud täpsustada viisil, et lahknevusteatises märgitakse kohustuslikud andmed ning neile lisatakse
andmed või dokumendid, millest erinevus nähtub. Kuivõrd „märkima“ sisustab vaid teatises märget,
mis dokumente või andmeid kasutati, siis on eelnõu ning SK omavahel vastuolus. Palume eelnõud
täpsustada, kas lahknevusteatisega seotud muud dokumendid ja andmed tuleb märkida, mida
kohustab eelnõu, või need tuleb kaasa lisada, millele viitab seletuskiri.
§ 9 lg 3
Asjakohase põhistatuse sisu peaks olema lahti selgitatud. Mis on selle miinimum? Kui registripidaja
kontroll seisneks vaid põhistatuse formaalses eksisteerimises, tähendaks iga kohustatud isiku poolt
(viidatud eelnõu § 9 lg 1 kõikidele RahaPTS kohustatud isikutele) lahknevusteatise esitamine
lahknevusmärget, sest eelnõu § 9 lg 3 on sõnastatud nii, et registripidaja teeb selle automaatselt siis,
kui on täidetud „asjakohase põhistatuse“ nõue.
§ 9 lg 4
Lahknevuse märke ära langemine ehk palume selgitust, et kui registripidaja on märke teinud ja
otsustab selle kustutada, siis mis on need alused, mis kustutamise põhjustavad ja milline sellele järgnev
protsess (nt kas pank saab neid põhjendusi näha, et tagada enda poolt hoolsusmeetmete täitmine ning
nt korduva lahknevusteatise esitamine).
§ 10 lg 4 ja 5
Eelnõu § 10 lg 4 ja 5 toovad välja, et juurdepääsupiiranguga tegeliku kasusaaja andmetele
ligipääsuõigusega isikud, sealhulgas krediidiasutused, saavad ligipääsu vastavalt päringule, mille käigus
identifitseeritakse isik ja tema ligipääsu õigus autentimise teenuse alusel. Eelnõust ei tulene, kuidas on
tagatud, et ligipääsu päringu esitanud isik on ligipääsu õigusega isik? Palume täpsustada
juurdepääsupiiranguga tegeliku kasusaaja andmetele ligipääsu õigusega isikute tuvastamise protsessi,
millega tagatakse, et ligipääs antakse vaid isikutele, kes on RahaPTS § 79² lõikes 3 nimetatud.
§ 14
Eelnõu § 14 sätestab andmete kustutamise põhimõtted. Andmete kustutamisel viidatakse RahaPTS §-
le 80. Sellise andmete kustutamise põhimõtte kasutamisel ei ole sätestatud eelnõu § 10 lõikes 4 ja 5
nimetatud juhtudel andmekogule ligipääsuks kogutavate andmete kustutamise põhimõtteid. RahaPTS
§ 80 käsitleb vaid tegeliku kasusaaja andmete kustutamist ning ei sea säilitamistähtaega endiste
tegelike kasusaajate andmetele. Arvestades, et ülaltoodud andmete puhul on tegemist
isikuandmetega, tuleb tagada, et andmete kustutamise osas on järgitud üldisi isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) põhimõtteid. Palume eelnõus täpsustada andmete kasutamise põhimõtteid viisil,
et tagatud on kõikide seotud andmete kustutamise põhimõtted.
Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu seisukohtadega arvestada ja
meiepoolsetele küsimustele vastata. Oleme valmis osalema edasistes aruteludes, mille eesmärk on
jõuda Eesti jaoks parima lahenduseni.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor