Rahandusministeerium
[email protected]
Seisukoha esitaja:
Tiia Välk
[email protected]
MTÜ Rebala Kultuuriruum 16..11.2021
Juhatuse liige
SEISUKOHT
Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH algatamise kohta
Seisukoht Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja
KSH algatamise kohta
1. Eelnõu kohaselt tuleb algatada KSH, mis on õige. Vastavalt KeHJS §-ile 45 on sätestatud KSH
läbi viimiseks Natura-alal erikord. KeHJS § 45 lg-des 2-5 on fikseeritud, et strateegilise
planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav
tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
Kui hoolimata strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt
ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise
tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel, sealhulgas sotsiaalset
või majanduslikku laadi põhjustel, võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi
Valitsuse nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud juhul strateegilise planeerimisdokumendi
kehtestamisel tuleb aga seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, tagamaks Natura 2000
võrgustiku üldise sidususe kaitset. Kui strateegiline planeerimisdokument mõjutab eeldatavalt
ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või
esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda
nõusoleku ainult juhul, kui see on seotud inimese tervise, elanikkonna ohutuse või olulise soodsa
mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate
põhjuste korral võib planeerimisdokumendi kehtestada ainult pärast Euroopa Komisjonilt
arvamuse saamist. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust ei tohi alustada
enne hüvitusmeetmete rakendamist.
2. Natura hindamist tuleks laiendada ka Natura varialade loetelusse kantud maaüksustele.
Natura hindamine ehk loodusdirektiivi (direktiivi 92/43/EMÜ) art 6 lg 3 vastav nõuetekohane
hindamine.
3. Leian, et samasuguseid põhimõtteid tuleks KSH läbiviimisel kohaldada ka Natura varialade
loetelusse kantud maaüksuste suhtes. Seonduvalt Natura varialade ehk varinimekirja kantud
aladega on Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel selgitatud: „Eesti Natura 2000 alad valiti
välja Euroopa Liiduga liitumise ajaks aastal 2004. Pärast Natura alade esitamist analüüsis
Euroopa Komisjon meie esitatud loodusalade piisavust kõigi loodusdirektiivis loetletud Natura
elupaigatüüpide ja liikide kaitseks. Analüüsi tulemusena selgus, et peame teatud elupaigatüüpide
1
ja liikide kaitseks määratlema täiendavaid loodusalasid, kusjuures täiendavate alade valikul
tuleb arvesse võtta Eesti keskkonnaorganisatsioonide koostatud nn varinimekirjas olevaid alasid.
Varinimekirja koostavad kõikide liikmesriikide valitsusvälised organisatsioonid ning sellesse
koondatakse need alad, mis valitsusväliste organisatsioonide arvates peaksid lisaks riiklike
institutsioonide esitatud loodusaladele kuuluma Natura 2000 võrgustiku.“1
4. Õigusvastane on olukord, kus ei laiendata KSH raames läbi viidavat Natura hindamist ka Natura
varialadele. Mitmed Natura varialad on võetud riigisiseselt looduskaitse alla, kuid esineb ka
Natura varialasid, mida endiselt kaitse alla võetud ei ole. KeHJS § 45 analoogia alusel
kohaldamisel Natura varialade asjus tuleks veenduda, et maavara kaevandamine ei avaldaks
ebasoodsat mõju Natura varialade nimekirjas nimetatud maaüksuse loodusväärtustele, mille tõttu
on konkreetne maaüksus varinimekirja kantud. Nende loodusväärtustele ebasoodsa mõju
avaldamise ohu korral tuleks reeglina vältida varinimekirja kantud alal maavara kaevandamist.
Kui maavara kaevandamine kõnealusel Natura varinimekirja kantud maaüksusel on siiski tegevus
alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt
tungivatel põhjustel, tuleks kaevandamist pidada võimalikuks üksnes asjakohaste
hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse sätestamise korral.
5. Geoloogiliste uuringute KMH eeluuringutes, kaevanduste KMH-des, teemaplaneeringu KSH-s
tuleb kajastada Natura varialadena Euroopa Liidu direktiividele vastavate
kaitsekategooria elupaikade ja sihtkaitsevööndite paiknemist kaevandusalade
läheduses, nende liikide võimalikku häirimist või hävinemist.
6. Lisaks on ebaõige, et maavarade kaevandamist ei ole kavandatud vaadelda koosmõjus rohealade
ja -koridoride, väärtuslike maastike ning puhkevõimalustega ja KAH aladega. RMK ja KOV-ide
koostöös on kokku lepitud KAH alade kulgemise võimalused, mis on olulised kohalikele
kogukondadele.
7. Esmapilgul tundub olema kiiduväärne, et karjääride rajamist hakatakse riiklikult planeerima ja
ideaalis püütakse kindlaks teha kohad, kus on karjääri rajamine põhjendatud – võrreldes praeguse
olukorraga, kus Keskkonnaamet annab kaevandamislube välja praktiliselt kontrollimatult.
Maavara kaevandamine on üldiselt sellise keskkonnamõjuga ja potentsiaalse keskkonnakahjuga
tegevus, et iga karjääri rajamine peaks olema väga põhjendatud ja vajalik, mitte sõltuma ainult
arendaja ainuhuvist, sh sellest, kus arendajal parasjagu kaevandada oleks mugav ja kasumlik.
8. Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering on probleemne seetõttu, et
selle peamine eesmärk paistab olevat kohalike omavalitsuste (KOV) enesekorraldusõiguse
piiramine, üldsuse takistamine keskkonnaasjades osalemast vastuolus ning inimeste ja
keskkonna suhtes probleemse keskkonnamõjuga kaevanduste läbisurumine. Praegust
tekkinud karjääride rajamise ja praktiliselt piirideta ja kontrollimatu kaevandamistegevuse kaost
teemaplaneering suure tõenäosusega ei lahenda, vaid süvendab veelgi.
.
9. Praegune karjääride avamise olukord on ühiskondlikult aktsepteerimatu , sest KOVid ja piirkonna
elanikele ei jää märkamata, kui nende osalemist keskkonnaasjades ja õiguste (sh inimõiguste)
1
https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/natura-2000.
2
kaitsmist hakatakse senisest veelgi enam takistama ja piirama. Keskkonnaameti maapõuebüroo
juht Martin Nurme on avalikus ruumis sisuliselt väitnud, et kellele ei sobi kaevanduse
keskkonnamõjud, kolivad minema2. Tekkinud on absurdne olukord, kus riigi huvi läheks
teravasse vastuollu avalike huvidega. Kuna kavandatud projektid (nt Rail Baltic ja massilised
karjäärid) ei ole ilmselgelt avalikes huvides, samas kui riigiasutused püüavad neid iga hinna eest
läbi suruda, tekib küsimus, kelle huvides need siis on. Selles valguses palun KSH- s analüüsida
ka avalikes huvides maade võõrandamine ehk KAHOS seadust, kuidas ma siis peaksid
oma sajandite pikkusest külast ja oma kodust ära minema kui kaevandajal on vaja
kaevandada. Kes ja kuidas siis minu kahju tegelikult korvatakse? Sandikopikatega?
10. Lisaks palun läbiviidavas KSH-s analüüsida ehitusmaavarade praegust kasutamist riigi tasandil:
Kas antud tegevuses on arvestatud säästva arengu seadust?
11. Palun käesolevas KSH-s põhjendada, miks ei ole siiamaani alustatud olemasolevate
riigimaanteede taristute süvendisse viimist, kus ee võimalik on? Miks on vaja maavarasid
koormata väärtusliku ehitusmaaavara lubjakivi peale, mis on väidetavalt kohe kohe otsas?
12. Tuginedes eeltoodule ja lisades, et kuna tohututes kogustes maavarasid neelavate projektide
teostumine muutub järjest ebatõenäolisemaks, tuleks praegu ära hoida määramatut
keskkonnakahju, sh kahju Euroopa Liidu loodusdirektiivi (direktiivi 92/43 EMÜ) ja
linnudirektiivi kaitseväärtustele, leevendades juba pandeemia mõõtmed võtnud
kaevandamisprobleemi, loobudes Rail Baltica projekti elluviimisest ja vaadata kriitilise
pilguga üle neljarealiste mootorsõidukiteede projekt.
13. Konkreetne teemaplaneering, tekitab ilmselgelt probleeme juurde, mitte ei lahenda neid,
kui teemaplaneeringu tegelik eesmärk (ja ka PlanS § 55 lg-st nähtuv eesmärk, kuna
maakonnaplaneeringu näol on tegemist on maavarade teemaplaneeringuga) on kaevandusi
väiksema vaevaga üldsuse keskkonnaasjades osalemist takistades läbi suruda hoolimata
KOVide ja piirkondade elanike püüdlustest oma elukeskkonna alles jätmisel.
14. PlanS § 59 lg 1 kohaselt võib maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja maakonnaplaneeringu
koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või kui
planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
PlanS § 59 lg 1 kohaldamisel on niisiis kaks alternatiivset alust. Käesolevas seisukohas on
lühidalt välja toodud asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Samuti ei tohiks
planeeringu eesmärk olla karjääride läbisurumine (isegi kui see eesmärk on rüütatud kaunimasse
sõnastusse) ning kui seda eesmärki ei ole, siis ei ole ka senisel otstarbel vaja maavarade
teemaplaneeringut. Seega on täidetud mõlemad alternatiivsed PlanS § 59 lg 1 kohaldamise
eeldused.
2
Harju, Ü. Liiva, kruusa ja killustiku pärast käib sõda. – Postimees, 6.11.2021. Veebis:
https://majandus.postimees.ee/7379332/liiva-kruusa-ja-killustiku-parast-kaib-soda (vaadatud 16.11.2021).
3
TAOTLUS
Eelnevast tulenevalt palun Rahandusministeeriumil PlanS § 59 lg 1 alusel maakonnaplaneeringu
koostamine ja KSH lõpetada.
Lugupidamisega
(Allkirjastatud digitaalselt)
Tiia Välk
4
Saatja: Tiia Välk <
[email protected]>
Saadetud: 17.11.2021 00:12
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: seisukoht ehitusmaavarade teemaplaneeringule
Tere,
edastan Rebala Kultuuriruumi MTÜ seisukoha harjumaa ehitusmaavarade
teemaplaneeringule
Head soovides, Tiia Välk
MTÜ Rebala Kultuuriruum
juhatuse liige