dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoht ehitusmaavarade teemaplaneeringule

Rahandusministeerium · 17. november 2021
Viit
1.1-10.1/7643-29
Registreeritud
17. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Rebala Kultuuriruum
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Alan Rood (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Seisukoht Tiia Välk Rebala Kultuuriruum MTÜ.asice624 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Seisukoha esitaja: Tiia Välk [email protected] MTÜ Rebala Kultuuriruum 16..11.2021 Juhatuse liige SEISUKOHT Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH algatamise kohta Seisukoht Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH algatamise kohta 1. Eelnõu kohaselt tuleb algatada KSH, mis on õige. Vastavalt KeHJS §-ile 45 on sätestatud KSH läbi viimiseks Natura-alal erikord. KeHJS § 45 lg-des 2-5 on fikseeritud, et strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Kui hoolimata strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel, võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud juhul strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel tuleb aga seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus, tagamaks Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitset. Kui strateegiline planeerimisdokument mõjutab eeldatavalt ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses, võib Vabariigi Valitsus anda nõusoleku ainult juhul, kui see on seotud inimese tervise, elanikkonna ohutuse või olulise soodsa mõjuga keskkonnaseisundile. Teiste avalikkuse jaoks esmatähtsate ja erakordselt tungivate põhjuste korral võib planeerimisdokumendi kehtestada ainult pärast Euroopa Komisjonilt arvamuse saamist. Strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. 2. Natura hindamist tuleks laiendada ka Natura varialade loetelusse kantud maaüksustele. Natura hindamine ehk loodusdirektiivi (direktiivi 92/43/EMÜ) art 6 lg 3 vastav nõuetekohane hindamine. 3. Leian, et samasuguseid põhimõtteid tuleks KSH läbiviimisel kohaldada ka Natura varialade loetelusse kantud maaüksuste suhtes. Seonduvalt Natura varialade ehk varinimekirja kantud aladega on Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel selgitatud: „Eesti Natura 2000 alad valiti välja Euroopa Liiduga liitumise ajaks aastal 2004. Pärast Natura alade esitamist analüüsis Euroopa Komisjon meie esitatud loodusalade piisavust kõigi loodusdirektiivis loetletud Natura elupaigatüüpide ja liikide kaitseks. Analüüsi tulemusena selgus, et peame teatud elupaigatüüpide 1 ja liikide kaitseks määratlema täiendavaid loodusalasid, kusjuures täiendavate alade valikul tuleb arvesse võtta Eesti keskkonnaorganisatsioonide koostatud nn varinimekirjas olevaid alasid. Varinimekirja koostavad kõikide liikmesriikide valitsusvälised organisatsioonid ning sellesse koondatakse need alad, mis valitsusväliste organisatsioonide arvates peaksid lisaks riiklike institutsioonide esitatud loodusaladele kuuluma Natura 2000 võrgustiku.“1 4. Õigusvastane on olukord, kus ei laiendata KSH raames läbi viidavat Natura hindamist ka Natura varialadele. Mitmed Natura varialad on võetud riigisiseselt looduskaitse alla, kuid esineb ka Natura varialasid, mida endiselt kaitse alla võetud ei ole. KeHJS § 45 analoogia alusel kohaldamisel Natura varialade asjus tuleks veenduda, et maavara kaevandamine ei avaldaks ebasoodsat mõju Natura varialade nimekirjas nimetatud maaüksuse loodusväärtustele, mille tõttu on konkreetne maaüksus varinimekirja kantud. Nende loodusväärtustele ebasoodsa mõju avaldamise ohu korral tuleks reeglina vältida varinimekirja kantud alal maavara kaevandamist. Kui maavara kaevandamine kõnealusel Natura varinimekirja kantud maaüksusel on siiski tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, tuleks kaevandamist pidada võimalikuks üksnes asjakohaste hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse sätestamise korral. 5. Geoloogiliste uuringute KMH eeluuringutes, kaevanduste KMH-des, teemaplaneeringu KSH-s tuleb kajastada Natura varialadena Euroopa Liidu direktiividele vastavate kaitsekategooria elupaikade ja sihtkaitsevööndite paiknemist kaevandusalade läheduses, nende liikide võimalikku häirimist või hävinemist. 6. Lisaks on ebaõige, et maavarade kaevandamist ei ole kavandatud vaadelda koosmõjus rohealade ja -koridoride, väärtuslike maastike ning puhkevõimalustega ja KAH aladega. RMK ja KOV-ide koostöös on kokku lepitud KAH alade kulgemise võimalused, mis on olulised kohalikele kogukondadele. 7. Esmapilgul tundub olema kiiduväärne, et karjääride rajamist hakatakse riiklikult planeerima ja ideaalis püütakse kindlaks teha kohad, kus on karjääri rajamine põhjendatud – võrreldes praeguse olukorraga, kus Keskkonnaamet annab kaevandamislube välja praktiliselt kontrollimatult. Maavara kaevandamine on üldiselt sellise keskkonnamõjuga ja potentsiaalse keskkonnakahjuga tegevus, et iga karjääri rajamine peaks olema väga põhjendatud ja vajalik, mitte sõltuma ainult arendaja ainuhuvist, sh sellest, kus arendajal parasjagu kaevandada oleks mugav ja kasumlik. 8. Harjumaa maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneering on probleemne seetõttu, et selle peamine eesmärk paistab olevat kohalike omavalitsuste (KOV) enesekorraldusõiguse piiramine, üldsuse takistamine keskkonnaasjades osalemast vastuolus ning inimeste ja keskkonna suhtes probleemse keskkonnamõjuga kaevanduste läbisurumine. Praegust tekkinud karjääride rajamise ja praktiliselt piirideta ja kontrollimatu kaevandamistegevuse kaost teemaplaneering suure tõenäosusega ei lahenda, vaid süvendab veelgi. . 9. Praegune karjääride avamise olukord on ühiskondlikult aktsepteerimatu , sest KOVid ja piirkonna elanikele ei jää märkamata, kui nende osalemist keskkonnaasjades ja õiguste (sh inimõiguste) 1 https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/natura-2000. 2 kaitsmist hakatakse senisest veelgi enam takistama ja piirama. Keskkonnaameti maapõuebüroo juht Martin Nurme on avalikus ruumis sisuliselt väitnud, et kellele ei sobi kaevanduse keskkonnamõjud, kolivad minema2. Tekkinud on absurdne olukord, kus riigi huvi läheks teravasse vastuollu avalike huvidega. Kuna kavandatud projektid (nt Rail Baltic ja massilised karjäärid) ei ole ilmselgelt avalikes huvides, samas kui riigiasutused püüavad neid iga hinna eest läbi suruda, tekib küsimus, kelle huvides need siis on. Selles valguses palun KSH- s analüüsida ka avalikes huvides maade võõrandamine ehk KAHOS seadust, kuidas ma siis peaksid oma sajandite pikkusest külast ja oma kodust ära minema kui kaevandajal on vaja kaevandada. Kes ja kuidas siis minu kahju tegelikult korvatakse? Sandikopikatega? 10. Lisaks palun läbiviidavas KSH-s analüüsida ehitusmaavarade praegust kasutamist riigi tasandil: Kas antud tegevuses on arvestatud säästva arengu seadust? 11. Palun käesolevas KSH-s põhjendada, miks ei ole siiamaani alustatud olemasolevate riigimaanteede taristute süvendisse viimist, kus ee võimalik on? Miks on vaja maavarasid koormata väärtusliku ehitusmaaavara lubjakivi peale, mis on väidetavalt kohe kohe otsas? 12. Tuginedes eeltoodule ja lisades, et kuna tohututes kogustes maavarasid neelavate projektide teostumine muutub järjest ebatõenäolisemaks, tuleks praegu ära hoida määramatut keskkonnakahju, sh kahju Euroopa Liidu loodusdirektiivi (direktiivi 92/43 EMÜ) ja linnudirektiivi kaitseväärtustele, leevendades juba pandeemia mõõtmed võtnud kaevandamisprobleemi, loobudes Rail Baltica projekti elluviimisest ja vaadata kriitilise pilguga üle neljarealiste mootorsõidukiteede projekt. 13. Konkreetne teemaplaneering, tekitab ilmselgelt probleeme juurde, mitte ei lahenda neid, kui teemaplaneeringu tegelik eesmärk (ja ka PlanS § 55 lg-st nähtuv eesmärk, kuna maakonnaplaneeringu näol on tegemist on maavarade teemaplaneeringuga) on kaevandusi väiksema vaevaga üldsuse keskkonnaasjades osalemist takistades läbi suruda hoolimata KOVide ja piirkondade elanike püüdlustest oma elukeskkonna alles jätmisel. 14. PlanS § 59 lg 1 kohaselt võib maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja maakonnaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või kui planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. PlanS § 59 lg 1 kohaldamisel on niisiis kaks alternatiivset alust. Käesolevas seisukohas on lühidalt välja toodud asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Samuti ei tohiks planeeringu eesmärk olla karjääride läbisurumine (isegi kui see eesmärk on rüütatud kaunimasse sõnastusse) ning kui seda eesmärki ei ole, siis ei ole ka senisel otstarbel vaja maavarade teemaplaneeringut. Seega on täidetud mõlemad alternatiivsed PlanS § 59 lg 1 kohaldamise eeldused. 2 Harju, Ü. Liiva, kruusa ja killustiku pärast käib sõda. – Postimees, 6.11.2021. Veebis: https://majandus.postimees.ee/7379332/liiva-kruusa-ja-killustiku-parast-kaib-soda (vaadatud 16.11.2021). 3 TAOTLUS Eelnevast tulenevalt palun Rahandusministeeriumil PlanS § 59 lg 1 alusel maakonnaplaneeringu koostamine ja KSH lõpetada. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Tiia Välk 4 Saatja: Tiia Välk <[email protected]> Saadetud: 17.11.2021 00:12 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: seisukoht ehitusmaavarade teemaplaneeringule Tere, edastan Rebala Kultuuriruumi MTÜ seisukoha harjumaa ehitusmaavarade teemaplaneeringule Head soovides, Tiia Välk MTÜ Rebala Kultuuriruum juhatuse liige
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel