Lp Jaak Aab 17.11.2021 nr 7-2/1521
Riigihalduse minister
Kehtestatud detailplaneeringute edastamine
Edastame Teile kehtestatud detailplaneeringu:
1. Luunja vallavalitsuse 10.11.2021 korraldusega nr 380 kehtestatud Lohkva külas Kulliraja tee 3
maaüksuse detailplaneeringu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Karjus
planeeringute nõunik
7417217,
[email protected]
Lisa:
1. Luunja Vallavalitsuse 10.11.2021 korraldu nr 380 koos lisaga.
Puiestee tn 14 Telefon 741 7319
[email protected]
Luunja alevik Fax 741 7398 www.luunja.ee
62222 TARTUMAA Reg. nr. 75003476 a/a EE982200001120133283
LUUNJA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Luunja 10. november 2021 nr 380
Lohkva külas Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine
Lohkva külas Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda
võimalusi suurendada Kulliraja tee 3 elamukrundi hoonestusala ja hoonete suurimat lubatud
arvu.
Planeeringuga muudetakse 2005. a kehtestatud Kulli kinnistu detailplaneeringut Kulliraja tee 3
maaüksuse osas. 2005. a kehtestatud detailplaneeringuga on krundile Pos 3 (tänane Kulliraja
tee 3 maaüksus) antud ehitusõigus ühe elamu ja ühe abihoone rajamiseks ehitusaluse pindalaga
kokku kuni 320 m² ja kõrgusega kuni 8 m. Krundile on planeeritud väikese ulatusega
hoonestusala, ligikaudu 380 m². Käesoleva planeeringuga suurendatakse krundi hoonetusala, et
võimaldada vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja kuju ning antakse ehitusõigus elamu ja
kuni kahe abihoone rajamiseks ehitisealuse pindalaga kokku kuni 320 m², elamu kõrgus on
lubatud kuni 8 m ja abihoone kõrgus kuni 5 m. Planeering on kooskõlas Luunja valla
üldplaneeringuga. Planeeringu on kooskõlastanud Päästeamet. Detailplaneeringu muutmine on
põhjendatud, sest Kulli kinnistu detailplaneeringuga planeeritud hoonestusala on küllaltki väike
elumaja ja abihoone rajamiseks. Samas on elamumaa kinnistu piisava suurusega (3125 m²), et
hoonestusala suurendamise ja ühe täiendava abihoone kavandamisega krundile ei kaasne
piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist, piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületata
piirkonna keskkonnataluvust.
Luunja Vallavolikogu võttis 16.09.2021 otsusega nr 45 detailplaneeringu vastu ja suunas
avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus ajavahemikul 11.10.-24.10.2021. Avaliku
väljapaneku kestel planeeringu kohta kirjalikke arvamusi ei laekunud.
Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama
planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Käesoleva
detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Luunja Vallavolikogu 31.03.2005 otsusega
nr 3-7 kehtestatud Kulli kinnistu detailplaneering käesoleva „Lohkva külas Kulliraja tee 3
maaüksuse detailplaneeringu“ ala osas. Kulli kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks
muutumine ei mõjuta detailplaneeringu kandvat ideed, milleks on üksikelamu kruntide grupi
moodustamine. Planeeritud lahendus ja ehitised sobituvad mahuliselt ja otstarbelt piirkonna
väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning krundijaotust,
rikkumata seejuures varem planeeritud miljööd.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 139 lg 1, § 140 lg 8,
Lohkva külas Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneeringu toimiku (OÜ Hendrikson & Ko töö
nr 21004051) alusel Luunja Vallavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Lohkva külas Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering vastavalt lisale 1*.
2. Planeeringu elluviimisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele kohustust avalikult
kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ning
sademeveekanalisatsiooni välja ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või vastavate
kulude kandmiseks.
3. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest ajalehes Postimees ja valla infolehes Kodu
Uudised, Ametlikes Teadaannetes ja Luunja valla veebilehel.
4. Saata teade detailplaneeringu kehtestamise kohta ja kehtestatud planeering valdkonna
eest vastutavale ministrile ja riigi maakatastri pidajale.
5. Teatada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2
nimetatud isikutele ja asutustele.
6. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest.
7. Korralduse peale võib esitada Luunja Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul teatavakstegemisest või esitada kaebuse Tartu
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul
arvates otsuse teatavakstegemisest.
*Lisa 1: Lohkva külas Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnu Muru /allkirjastatud digitaalselt/
vallavanem Marko Jaeger
vallasekretär
Luunja vallas Lohkva külas Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneeringu
jooniste üldine info
PlanID 102378
Kihi/faili nimetus Sisu kirjeldus Muu oluline info
Plan_ala Planeeringuala
DP_krunt Planeeritud krunt Olemasolevad katastripiirid. Tärkandmed seotud
krundi numbriga, mis asub kihil DP_krunt_objectID
DP_hoonestus Planeeritud Tärkandmed seotud krundi numbriga, mis asub kihil
hoonestusala DP_krunt_objectID
Kihtide koostamiseks kasutati MicroStation PowerDraft V8i
Esitluskujude mõõtkava 1:500
Digitaalsete kihtide koostaja Jaana Veskimeister
Versioon 20.07.2021 /// Töö nr 21004051
Luunja vallas Lohkva külas
Kulliraja tee 3 maaüksuse
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21004051 Tartu 2021
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Paul Lõiv
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering
Sisukord
A - SELETUSKIRI ....................................................................................................... 5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 5
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 6
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ..........................................6
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele .......................................................................7
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ........................................... 9
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .................................................................................................9
3.2 Krundi hoonestusala...........................................................................................................................9
3.3 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................................... 10
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 10
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 10
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................. 11
3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 12
3.8 Tuleohutus ....................................................................................................................................... 12
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused.................................................................................... 13
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 14
3.10.1 Heitvee ärajuhtimine ................................................................................................................... 14
3.10.2 Jäätmed ...................................................................................................................................... 14
3.10.3 Energiatõhusus .......................................................................................................................... 14
3.10.4 Radoon ....................................................................................................................................... 15
3.10.5 Insolatsioon ................................................................................................................................ 15
3.10.6 Müra ja vibratsioon ..................................................................................................................... 15
3.11 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 16
3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 16
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......... 19
C - JOONISED .......................................................................................................... 21
Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering 5
A - SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA
EESMÄRK
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Luunja Vallavolikogu 21.05.2020 otsus nr 25
Lohkva külas Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähtetingimuste,
planeeringuala piiri ja suuruse kinnitamine.
Planeeringualal kehtib Luunja Vallavolikogu 31.03.2005 otsusega nr 3-7 kehtestatud Kulli
kinnistu detailplaneering. Kulli kinnistu detailplaneeringuga moodustati neli väikeelamumaa
kasutusotstarbega krunti. Taotletud detailplaneeringu ala asub kehtiva detailplaneeringuga
kavandatud krundi Pos 3 maa-alal. Krundile Pos 3 on kehtiva detailplaneeringuga antud
ehitusõigus ühe elamu ja ühe majapidamisabihoone rajamiseks. Krundile on planeeritud
väikese ulatusega hoonestusala.
Käesoleva planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi kehtiva detailplaneeringu
muutmiseks suurendades elamukrundi hoonestusala ja hoonete suurimat lubatud arvu.
Planeerimisseaduse § 140 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus
detailplaneering. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 alusel muutub käesoleva detailplaneeringu
kehtestamisega alal kehtiv detailplaneering planeeringuala ulatuses kehtetuks.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Wew OÜ poolt mais 2020 koostatud
maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr GEO-079-20). Geodeetilise alusplaani koordinaadid
on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohasel juhul
kasutatud:
Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 27.02.2019
käskkirjaga nr 1.1-4/29);
Luunja valla üldplaneeringut (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega
nr 8-1);
Kulli kinnistu detailplaneeringut (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 31.03.2005
otsusega nr 3-7);
Viu maaüksuse ja lähiala detailplaneeringut (kehtestatud Luunja Vallavolikogu
31.03.2016 otsusega nr 18);
Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale
detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade
kaustas.
6 Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala
kirjeldus ning analüüs
Planeeringualaks on maaüksus Kulliraja tee 3 (kt 43201:003:0408) pindalaga 3 125 m²,
maaüksuse sihtotstarve on elamumaa 100%.
Planeeringuala asub Luunja vallas Lohkva külas jäädes kõrvalmaantee nr 22252
Lohkva – Kabina – Vanamõisa idapoolsele küljele.
Kulliraja tee 3 piirneb põhjast Kulliraja teega (kt 43201:003:0410, transpordimaa, tee
nr 4320333), lõunast Viu teega (kt 43201:001:2023, transpordimaa, tee number puudub),
idast Kullipesa maaüksusega (kt 43201:003:0020, elamumaa) ja läänest Kulliraja tee 1
maaüksusega (kt 43201:003:0406, elamumaa).
Kulliraja tee 3 on hoonestamata, valdavalt hooldatud murualaga maaüksus, mille idapoolel
asub tiik. Tiigi ümbruses kasvavad nii leht- kui okaspuud, piki läänepiiri jääb hekk, puud on
istutatud ka lõunapiiri äärde. Maa-ala läbib elektri madalpinge õhuliin, mille kaitsevöönd on
2 m mõlemale poole liini.
Planeeringuala jääb kõrvalmaanteest nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa umbes 65 m
kaugusele, mistõttu maantee kaitsevöönd maaüksusele ei ulatu ja maanteest tulenevad mõjud
hoonestamisele kitsendusi ei sea.
Olemasolevalt juurdepääs Kulliraja tee 3 maaüksusele puudub (on välja ehitamata), kuid see
on kehtiva Kulli kinnistu detailplaneeringuga ette nähtud Kulliraja teelt.
Tehnovõrgud (sidekaabel, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonitorustik)
on liitumiseks välja ehitatud Kulliraja teel kuni planeeritava maaüksuseni. Elektriliitumiseks
on paigaldatud kilp maaüksust läbiva õhuliini posti külge. Kulli kinnistu detailplaneeringu
kohaselt tagab Kulliraja tee 1-4 maaüksustele veevarustuse Kulliraja tee 4 maaüksusele jääv
puurkaev ja kanalisatsioonisüsteemiks on septik koos imbväljakuga Kulliraja teel.
Planeeringualast teisele poole Kulliraja teed jääb Kulliraja tee 4 maaüksus, mis on
hoonestatud ühekorruselise elamu ja kolme abihoonega. Hooned paiknevad maaüksusel
vabakujuliselt.
Planeeringualal kehtiva Kulli kinnistu detailplaneeringu kohaselt on nii planeeringualal kui
piirnevatel maaüksustel (Kulliraja tee 1 ja 2) lubatud ehitada kuni kaks hoonet (üks põhi- ja
üks abihoone). Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on kokku 320 m². Planeeritud
kruntide hoonestusalad on antud ainult veidi suuremad kui suurim lubatud ehitisealune pind.
Korruselisus on ette nähtud kaks, katusekalde vahemikuks on määratud 30-45 kraadi.
Katusetüüpidena on lubatud viil- ja poolkelpkatus. Harjajoone suund tuleb põhimahul
kavandada paralleelne juurdesõiduteega (tänavaga). Katusekate on lubatud kas värvilise
kattega profiilplekk, katusekivi või kivipurukattega bituumenplaadid punastes – pruunides
toonides.
Planeeringualast lõunasse jääva Viu tee ääres kehtib Viu maaüksuse ja lähiala
detailplaneering, mis annab võimaluse nelja üksikelamukompleksi (üks põhi- ja üks abihoone)
ehitamiseks. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt on moodustatud katastriüksused (Viu põik
1-4) ja projekteeritud vee-, kanalisatsiooni- ning elektriühendus. Juurdepääs planeeritud
Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering 7
elamukruntidele on ette nähtud kõrvalmaanteelt nr 22252 Lohkva – Kabina – Vanamõisa
planeeritud uut tänavat pidi (Viu tee). Tehniline taristu (tee ja tehnovõrgud) on välja
ehitamisel, mille järel on võimalik alustada hoonestamist. Planeeritud põhihoonete kõrgus on
lubatud kuni 8 m, abihoonetel kuni 5 m. Krundi täisehitus on kuni 15%. Hoonete katusekaldeks
on määratud 30-45 kraadi, katusetüübiks kas viil- või kelpkatus. Kohustuslik katuseharja
suund põhihoonel on ette nähtud paralleelselt tänavaga. Välisviimistluse osas on määratud,
et tuleb kasutada kaasaegseid, ümbruskonda sobivaid materjale: fassaadikivi, laudvooder,
fassaadivineer, krohv, klaas kuni 25% fassaadi pinnast, sh kombineeritult.
Planeeringualaks olev Kulliraja tee 3 maaüksus on moodustatud Kulli kinnistu
detailplaneeringu alusel. Kehtivas detailplaneeringus on hoonestusalad määratud äärmiselt
väikeses ulatuses. Ulatuslikuma hoonestusala ja hoonete arvu kavandamine on põhjendatud,
kuna:
Kulliraja tee 3 maaüksusele (Kulli kinnistu detailplaneeringus Pos 3) määratud
hoonestusala suurus on kõigest 385 m², samas on suurimaks lubatud ehitisealuseks
pinnaks ette nähtud 320 m². Varem planeeritud hoonestusala ulatus seoses suurima
lubatud ehitisealuse pinnaga ei võimalda projekteerimise käigus vabamalt valida
hoonestuse paiknemist ning konfiguratsiooni; puuduvad põhjendused sedavõrd
väikese õueala moodustamiseks.
Kehtivas planeeringus ette nähtud kaks hoonet (üks põhi- ja üks abihoone) ei arvesta
tänapäeva elanike soovide ja vajadustega (eraldi sauna-, garaaži, puhkehooned jmt),
mistõttu ainult ühest elamut toetavast abihoonest jääb väheks. Ühe abihoone lisaks
ette nägemine ei ole vastuolus piirkonna hoonestuslaadiga (nt Kulliraja tee 4
elamukompleks koosneb ühest elamust ja kolmest abihoonest).
Arhitektuursete tingimuste seadmisel ja suurima lubatud ehitisealuse pinna
määramisel arvestatakse kehtiva planeeringuga kavandatut, et säiliks varem
planeeritud ala ulatuses terviklik (visuaalne) lahendus.
Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid on kaasajastada kehtiva detailplaneeringu lahendust
arvestades sh kehtiva detailplaneeringu arhitektuursete tingimustega (säilitades piirkonna
arhitektuurikeele) ja planeeritud tehnilise taristuga (teed ja tehnovõrgud) ning strateegiliste
planeerimisdokumentidega (maakonnaplaneeringu ja Luunja valla üldplaneeringu
põhimõtetega (vt ptk 2.2)).
Planeeringuala paiknemine on vaadeldav joonisel nr 1. Olemasolev olukord on kajastatud
joonisel nr 2.
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised
planeerimisdokumendid on Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019) ja Luunja valla
üldplaneering (2008).
Maakonnaplaneeringu kohaselt, vt skeem 1, jääb planeeringuala tiheasumi laienemisalale.
Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos
nende võimaliku laienemisalaga.
Maakonnaplaneeringu kohaselt ei kuulu planeeringuala rohelise võrgustiku toimimise
tagamise alade hulka.
8 Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering
Skeem 1. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringust 2030+. Planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud musta
kontuuri sees oleva valge täpiga. Tiheasumi laienemisala on tähistatud oranžiga; roheline värv tähistab ala rohelise
võrgustiku toimimise tagamiseks; heleroheline ala püstise triibutusega markeerib puhke-eeldustega piirkondi; sinine
joon märgib jalg- ja jalgrattatee vajadust.
Luunja valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamumaa juhtotstarbega alaga (vt skeem
2) ja asustuse tüübiks on tiheasustatud ala (vt skeem 3).
Skeem 2. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist. Planeeringuala orienteeruv asukoht on
tähistatud musta kontuuri sees oleva valge täpiga. Kollase tooniga on tähistatud elamumaa juhtotstarve.
Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala tiheasustusalale (vt skeem 3), kus krundi
minimaalne lubatud suurus on 1 000 m². Ehitamisel tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt
liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee poole. Kuigi üldplaneeringu kohaselt oleks
võimalik planeeringualaks oleva maaüksuse väiksemateks kruntideks jagamine, säilitatakse
piirkonnale omane ja kehtivas planeeringus määratud krundistruktuur.
Tiheasustatud aladele ehitise rajamiseks tuleb keskkonnakaitselistel kaalutlustel enne hoone
kasutuselevõtmist liituda ühisveevärgi- ja reoveesüsteemiga. Planeeringualal on välja
ehitatud puurkaev ja omapuhasti, mistõttu jäävad lokaalsed lahendused lubatuks piirkonnas
toimiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) väljaehtamiseni. ÜVK väljaehitamise järel on
võimalik liituda ÜVK-ga.
Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering 9
Skeem 3. Väljavõte Luunja valla üldplaneeringu ehitustingimuste kaardist. Planeeringuala orienteeruv
asukoht on tähistatud musta kontuuri sees oleva valge täpiga. Roosa tooniga on tähistatud
tiheasustusala.
Planeeringuga taotletud tegevus (hoonete arvu suurendamine ulatuslikumal hoonestusalal)
vastab nii üldplaneeringule kui maakonnaplaneeringule. Täiendava hoone kavandamisega
Kulliraja tee 3 maaüksusele ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist ja
piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi. Hoonestuse teenindamiseks vajalik tehniline taristu
on olemas (tehnovõrgud ja teedevõrk).
Planeeritud lahenduse koostamisel on arvestatud piirkonna olemasoleva ja varem planeeritud
hoonestuse iseloomulikkusega, järgitakse varem koostatud detailplaneeringu ja
strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. Planeeritud lahendus on toodud
peatükis 3.
3 DETAILPLANEERINGU
PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega Kulliraja tee 3 maaüksuse piire ei muudeta.
3.2 Krundi hoonestusala
Krundi hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse)
piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest arvestades
tuleohutusnõudeid (sh perspektiivselt, kui ka naabermaaüksuse Kulliraja tee 1 omanik peaks
soovima hoonestusala suurendada) ja maaüksust läbiva elektri madalpinge õhuliini
kaitsevööndit.
10 Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering
Krundi hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis
võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse, sh väikehooned ja rajatised
paiknemist ning konfiguratsiooni. Hoonestusalasse võib rajada parkimisala ja istutada puid
ning põõsaid.
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
3.3 Krundi ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Ehitusõiguse kohaselt nähakse ette üksikelamu
ja kuni kahe abihoone ehitamine.
Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve 1 on üksikelamu maa (EP), sellele vastav
katastriüksuse sihtotstarve 2 on elamumaa.
Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on lubatud täiendavalt kasvuhoonete, väliköögi,
varjualuste jmt rajatiste ning kuni 5 m kõrguste ja kuni 20 m² suuruste ehitusloakohustuseta
väikehoonete püstitamine (ei kuulu ehitusõiguse näitajate hulka).
Ehitusõigusega lubatud hoonestus, sh võimalikud rajatised ja väikehooned tuleb püstitada
hoonestusala piirides.
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääs Kulliraja tee 3 maaüksusele tuleb lahendada Kulliraja teelt (maaüksusega
piirnevas lõigus sobivast asukohast).
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, nähes ette vähemalt kolm kohta. Parkimiskohtade
täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus, kui on teada hoonestuse paiknemine.
Juurdepääsu ja parkimise põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3.
Lahendust on lubatud projekteerimise käigus täpsustada.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused
Kulliraja tee 3 maaüksusele rajatava hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne,
kõrgetasemeline ja keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad oma
suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded*:
Korruselisus: põhihoonel kuni kaks maapealset ja kuni üks maa-alune, abihoonel kuni
üks maapealne ja kuni üks maa-alune;
Katusetüüp: põhihoonel viil-, kelp- või poolkelpkatus; abihoonetel vaba;
Katusekalded: põhihoonel 30-45 kraadi, abihoonetel vaba;
Katuseharja suund: põhihoonel paralleelne Kulliraja teega, abihoonetel vaba;
1 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013
2 Maakatastriseaduse § 181 lg 1
Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering 11
Katusekattematerjalid*: plekk, katusekivi, sindel, asbestivaba eterniit;
Välisviimistlusmaterjalid*: lubatud looduslikud viimistlusmaterjalid, keelatud on
imiteerivad viimistlusmaterjalid;
Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;
Räästajoone lubatud kõrgus: põhihoonel 2,7 m – 3,2 m, abihoonetel vaba;
+/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades, lubatud vahemik on
30 cm kuni 60 cm.
*Ühe krundi elamukompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama
arhitektuurse terviku).
Arvestades ptk-s 3.10 tooduga, on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia
kasutamise võimalusi. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks
arhitektuursetest elementidest või kavandada need hoone osade külge (katus, fassaad).
Lubatud on ka paneelide rajamine maapinnale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel
peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal kasvava haljastuse osas ei määrata selle säilitamise või likvideerimise
kohustust. Arhitektuurse lahenduse alusel on lubatud hoonestuse, tehnovõrkude ja
parkimisala rajamiseks ette jäävad puud-põõsad likvideerida. Soovitatav on siiski
maksimaalselt säilitada olemasolev kõrghaljastus, mis võrreldes istutatava haljastusega
omab kohest roheefekti. Samuti pakub kohene kõrghaljastus koos olemasoleva veealaga
looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele).
Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete
sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest,
parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet
ja anda võimalus sademevee hajutamiseks; samuti on soovitatav projekteerimise käigus näha
ette täiendavad asukohad varju andvale kõrghaljastusele (arvestada hoonestuse ja
tehnovõrkude kavandamisel).
Krundisisene uushaljastus lahendatakse vastavalt krundi omaniku soovile. Haljastuse ja
kujunduse põhimõtteline lahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada
koos hoonete rajamisega.
Sõidukite parkimisplatside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee
läbilaskevõime, keelatud on parkimisala katta asfaltiga.
Kruntide tänavapoolsele piirile on lubatud rajada kas hoonete arhitektuuriga sobiv läbi nähtav
puitpiirdeaed kõrgusega kuni 1,6 m või kuni 1,2 m kõrgune piire, mis ei pea olema läbi nähtav
või hekk. Naabermaaüksustega ühise piirde võib kavandada võrkaiana. Mistahes piirde tüübi
valikul on soovitatav tänavapoolsel piiril järgida naabermaaüksustega ühtset kõrgusjoont.
Naaberkruntidega omavahelistel piiridel tuleb lahendus kooskõlastada piirinaabriga.
Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletav kogumiskonteiner.
Konteiner peab asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja
hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Prügikonteineri võib paigutada ka jäätmemajja või
12 Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering
varjualuse alla. Jäätmemaja puhul tuleb arvestada, et selle asukoht peab hoonestusest jääma
vähemalt 8 m kaugusele.
Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab
olemasoleva pinnase reljeefiga). Lubatud on tasandamine ja tõsta võib ainult hoonealust
maapinda kuni 1 m. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsuse ning piirnaabriga on lubatud
eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse
asukohast. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkruntidele
ja -kinnistutele ning tänava alale.
3.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Tehnovõrgud (sidekaabel, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsioonitorustik)
on liitumiseks välja ehitatud Kulliraja teel kuni planeeritava maaüksuseni.
Elektriliitumiseks on olemas kilp maaüksust läbiva õhuliini postil.
Veevarustuse tagab Kulliraja tee 4 maaüksusele jääv puurkaev ja kanalisatsioonisüsteemiks
on septik koos imbväljakuga Kulliraja teel. Olemasolevad lokaalsed lahendused on lubatud
piirkonnas toimiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) väljaehtamiseni. ÜVK
väljaehitamisel tuleb lokaalsed lahendused likvideerida ja liituda ÜVK-ga.
Soovi ja võimaluse korral on võimalik sademeveed suunata välja ehitatud
sademeveetorustikku, kuid arvestades maapinna kallet, on soovitav sademevesi immutada
krundil ja/või suunata krundil asuvasse tiiki; võimalusel kokku koguda ja korduvkasutada.
Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning
naaberkinnistutele ja tee alale on rangelt keelatud.
Krundisisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimisel vastavalt krundiomaniku
soovidele ja vajadustele.
Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Sellest
tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on
soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid,
vt ptk 3.5 ja 3.10.3) või muud projekteerimise ajal võimalikud keskkonnasäästlikud
lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise
käigus.
Maaküttesüsteemi korral tuleb see lahendada krundi piires ning vastavalt kehtivatele
normatiividele ja praktikatele. Maaküttelahenduste lõplikul valikul ja ellu viimisel tuleb
arvestada dokumentatsiooniga Maaküte Tartus (Maves OÜ, 2019), tulenevalt kohalike
omavalitsuste kontakttsoonist ning ühiselt kasutatavatest põhjaveevarudest ja nende
kvaliteedi hoidmiskohustusest.
3.8 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega
nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10
Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste
Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering 13
tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812-
6:2012/A2:2017).
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla.
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha
kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Standardi kohane
vajalik suurim tuletõrjevee normvooluhulk I kasutusviisi korral on 10 l/s 3 tunni jooksul.
Planeeringualale lähim olemasolev hüdrant asub Lõuendi tänaval Lõuendi tn 16 juures jäädes
mööda teed (Kulliraja tee, kõrvalmaantee ja Lõuendi tänav) liikudes ca 230 m kaugusele.
Altren Projekt OÜ poolt projekteeritud hüdrant on ette nähtud kõrvalmaantee äärde Viu põik
3 juurde jäädes mööda teed (Kulliraja tee, kõrvalmaantee) liikudes ca 200 m kaugusele.
Hüdrantide asukohad on nähtavad joonisel nr 1. Olemasolevat ja projekteeritud hüdranti võib
pidada nõutud kaugusjärgusele vastavaks ja väline tuletõrjevesi on võimalik tagada
kõrvalmaantee äärsest hüdrandist.
Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks
tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone projekteerimist.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud
piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja
keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa
meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut
ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule
levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole
meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks
hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3 klassi hoonete
puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule levikut takistama ehituslike
abinõudega. Kulliraja tee 3 maaüksuse suurim lubatud ehitisealune pind on 320 m².
Planeeritud hoonestusalad jäävad üksteisest ja varem planeeritud hoonestusaladest
normikohasele kaugusele.
Hoonestusalade vahelised normatiivkujad on nähtavad joonisel nr 3.
Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevalt kõrvalmaanteelt ja Kulliraja teelt.
Ümberpööramise võimalus on planeeringuga piirneval tänava alal.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja
nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel. Arvestada tuleb ka päästetehnika
juurdepääsu tagamisega hoonetesse ja päästetehnika raskusega (min 25 t).
3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on oluline:
Tagada hea nähtavus (nii territooriumi valgustatus kui vaated naaberaladelt, n-ö
naabrivalve võimalus);
14 Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering
Piirata krundile sissepääsu (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud) ja
kasutada lukustatavaid väravaid;
Eristada selgelt avalik ja eramaa, st eramaa piiramine piirdega.
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja
vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovitatav arvestada lisaks veel järgnevaga:
Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve;
Hoida ala korras;
Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
3.10 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui
järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud krundi igakordne omanik peab rangelt
kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad
võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus
piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.
3.10.1 Heitvee ärajuhtimine
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt suhteliselt
kaitstud põhjaveega alal. Varem planeeritud ja välja ehitatud omapuhasti lahendus vastab
kehtivatele õigusaktidele. Seega kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit ei
ohusta.
3.10.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Luunja valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletavad
kogumiskonteinerid, mis võib paigutada kas jäätmemajja/varjualuse alla.
Prügikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise
käigus.
3.10.3 Energiatõhusus
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe
kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema
liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku
ehituspraktika kohaselt energiatõhusus‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades
tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui
0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses sätestatud näitaja.
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Uute hoonete
projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele
Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering 15
tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete
energiaallikate kasutamiseks. Vastavalt kehtivale määrusele ei kohaldata
liginullenergiahoone nõuet väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m².
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka
projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone
mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone
fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust.
Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust
tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis
sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne).
Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult
vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud
ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat
hoonesse sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia
allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka
vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja
elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee
tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.
3.10.4 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 3 kohaselt on piirkonnas
pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 50-100 kBq/m3. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse
nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja
tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel lisas 1 nimetatakse
kõrgendatud radooniriskiga alana ka Luunja valda.
Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Projekteerimise
käigus, kui selgub hoonete täpne asukoht ja hoonetesse kavandatavad tegevused, tuleb läbi
viia radooniuuring. Uuringu tulemuste alusel vajadusel rakendada ehituslikke meetmeid
vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes toodule.
3.10.5 Insolatsioon
Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja krundi
lubatud maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada uushoonestuse, millega on tagatud
normatiivne insolatsioon päevas nii planeeritud kui olemasolevates ja varem planeeritud
hoonetes.
3.10.6 Müra ja vibratsioon
Planeeringuala jääba Lohkva - Kabina - Vanamõisa teest umbes 65 m kaugusele. Tee
kiiruspiirang vaadeldavas lõigus on 50 km/h.
Riigitee jääb planeeringualast kaugusele, mille tulemusel pole liiklusmüra piiramise meetmed
välisõhus otseselt vajalikud. Samuti ei kujune suhteliselt tagasihoidlikust liikluskoormusest
ning piisavast kaugusest tingituna planeeringualal probleemseks liiklusest tingitud
3 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd
16 Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering
saasteainete kontsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon. Tervisekaitsenormidele
vastavad tingimused on hoonestusala piiril tagatud, mistõttu rangeid piiranguid
projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides
30 dB öösel. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, mille kohaselt kavandades eluruume kuni 55 dB
müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue
(R’tr,s,w) 30 dB. Samas on uute headele tingimustele vastavate eluruumide kavandamisel
soovituslik rakendada mõnevõrra suuremat ühisisolatsiooni väärtust (vaatamata
planeeringuala suhteliselt madalale müratasemele) ehk välispiirde ühisisolatsiooni vahemikus
35…40 dB.
Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute
paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse
nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid Lisa 1 normtasemeid.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale
tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja
tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda
müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades:
Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel
ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik,
hilisõhtu, nädalavahetus);
Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.11 Servituudi seadmise vajadus
Kulliraja tee on eratee. Kuni Kulliraja tee avalikku kasutusse määramiseni peab juurdepääs
olema tagatud servituudiga alates kõrvalmaanteest. Juurdepääsuservituut Kulliraja tee 3
maaüksuse kasuks on seatud ja kantud kinnistusraamatusse.
Elektri õhuliinile kehtib tegevuse piirang elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt
ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded): maakaabelliinidel 1 m kaablist; alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast,
seinast või nende puudumisel seadmest.
3.12 Planeeringu elluviimine
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus.
Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering 17
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle
poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus
realiseeritakse krundi omaniku poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Planeeringulahendusest huvitatud isikul on kohustus oma kulul välja ehitada
detailplaneeringukohane lahendus ja sellega seonduvad (tehno)rajatised. Kohalik
omavalitsus ei võta kohustust rajatiste väljaehitamiseks ja sellega seotud kulutuste
kandmiseks. Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike
krundiväliste taristute rajamise või ümberehituse mõistlikud kulud detailplaneeringuga
määratavates mahtudes kannab planeeringust huvitatud isik.
Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering 19
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Pjotr
Vorobjov. Kooskõlastatud digitaalselt 22.07.2021 situatsiooniskeem, seletuskiri,
tugijoonis ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete
materjalide hulgas.
Kulliraja tee 3 maaüksuse detailplaneering 21
C - JOONISED
1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed
ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500