Keskkonnaministeerium
Maaeluministeerium Meie: 16.11.2021
nr 7-5.4/21-02436-2
Kirja edastamine
Edastan peaministrile saabunud AS Tartu Agro kirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: AS Tartu Agro <
[email protected]>
Sent: Monday, November 8, 2021 12:05 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>; Jüri Ratas Riigikogu <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]; Taimar Peterkop
<
[email protected]>;
[email protected]
Subject: AS Tartu Agro ettepanek ja taotlus seonduvalt rendile antud maadega.
Tere!
AS Tartu Agro riigimaa rentnikuna saadab Teile Maaeluministeeriumiga 16.11.2000 aastatel rendilepingu
nr 4 täitmise selgitused, mis on takistanud pikaaegse rendilepingu peatsel lõppemisel rendimaa
omandamist.
Lugupidamisega
Aavo Mölder
Hr Aavo Mölder Teie 08.03.2021
Juhatuse liige
AS Tartu Agro Meie 17.05.2021 nr 3.3.-3/70-2
Taotlus
Austatud härra Mölder
Maaeluministeerium palub Teil veelkord kaaluda 25.01.2021. a saatetud pakkumisega nr 3.3-
3/70 nõustumist. Seejärel saame väljastada 2020.a teise poolaasta rendi arve ning arve
tasumine, ehk vaidluse puudumine, loob soodsa pinnase edasisteks aruteludeks maa kasutamise
või võõrandamise üle ka Vabariigi Valitsuse tasandil.
Järgnevalt selgitame pakkumist. Erinevalt 2020. a esimese poolaasta rendi määramisest, kus
lähtusime maa pindalast 3012,69 ha, saime nüüd aluseks võtta toetusaluste hektarite arvu
2914,71, mida me esimesel poolaastal ei teadnud. Kuivõrd osa rendile antud maast ei ole
põllumajanduslikult kasutatav, oleme ka varem kõnelenud, et kogu pindalale ei peaks
kohalduma ühesugune määr ja tegelenud mh teemaade väljaarvamisega. Nii on toetusaluste
hektarite arvust lähtumine paremini kooskõlas rendilepingu olemuse ja poolte huvidega.
Samuti ei teadnud me 2020. a esimesel poolaastal, kui suureks kujuneb Eesti statistiline
keskmine maarent. 2020. a lõpus ilmnes, et Eesti statistiline keskmine maarent 2019. a oli 64
eur/ha. Euroopa Komisjon otsuses, mille Te kohtus vaidlustasite, kasutatakse võrdlusbaasina
viimast teadaolevat Eesti statistilist keskmine maarenti. Seega, kui meie jätkaksime rendi
arvutamisega endisel moel või mõnel muul moel ja see annaks võrreldes vaidlustatud, kuid
kehtivas Euroopa Komisjoni otsuses toodud arvutusviisiga väiksema tulemuse, jääks väga
tõenäoline risk, et näiteks järgmise kaebuse korral käsitleb Euroopa Komisjon vahesummat
taaskord ebaseadusliku riigiabina ning kohustab selle tagasi nõudma koos intressidega.
Arvutuslikult kujuneb nii 2020. a teise poolaasta summaks 93310,39 eurot (2914,71x64)-
(lepinguliste maaparandusinvesteeringute miinimummäärast 50% ehk 12782+maamaks
17709,53+esimesel poolaastal makstud 62739,52) ning 2020. aasta kogurendiks 156049,91
eurot.
Ülaltoodu kehtib samamoodi lepinguliste maaparandusinvesteeringute arvestamise kohta.
Arvutades teistsuguses, lepingulises või tegelikus, summas või määras, ei taanduks
ebaseadusliku riigiabi andmise risk nullini. Võimalike kahjulike tagajärgede all peame silmas
ka saamata jäävat tulu või tagasinõudeid tulenevalt Deggendorfi printsiibi rakendamisest teiste
riigiorganite poolt, ehk uue abi andmise keelu kohaldamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Indrek Grusdam
625 6224
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Maaeluministeerium
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Teie: 17.05.2021.a
Meie: 27.05.2021.a
Austatud Hr minister Urmas Kruuse,
vastuseks teie 17.05.2021.a kirjale teatame järgmist. Olete teinud AS-le Tartu Agro ettepaneku maksta
2020.a renti kogusummas 156 049,91 eurot (millest lahutatakse I poolaastal juba makstud summa).
Märgite oma kirjas, et rendi tasumine ministeeriumi poolt arvutatud summas looks soodsa pinnase
edasisteks aruteludeks maa kasutamise või võõrandamise üle Vabariigi Valitsuse tasandil.
AS Tartu Agro on varasemalt teinud korduvaid ettepanekuid maa kasutuse küsimuse lahendamiseks,
mistõttu tervitame ministeeriumi poolset valmisolekut tõstatada maa kasutamise pikendamise või
võõrandamise küsimus Vabariigi Valitsuses.
Omalt poolt on AS Tartu Agro valmis hea tahte märgiks tasuma 2020.a rendi arve ministeeriumi poolt
pakutud summas. Palume väljastada selle kohta vastav arve.
Siiski märgime, et Euroopa Komisjoni 24.01.2020.a otsus AS Tartu Agro väidetava riigiabi kohta on
jätkuvalt vaidlustatud ning AS Tartu Agro jääb selle juurde, et ta ei ole riigiabi saanud. AS Tartu Agro
on täitnud senised riigiabi tagastamise nõuded üksnes oma finantsriskide maandamise huvides ning
sama käib ka 2020.a täiendava rendimakse kohta. Sõltuvalt kohtuvaidluse tulemist võib riigil lasuda risk
AS Tartu Agro poolt enammakstu tagastamiseks.
Rõhutame kokkuvõtteks, et riigile kuuluva rendimaa võõrandamise otsustamine AS-le Tartu Agro võib
ühtlasi lahendada ka kõik käimasolevad vaidlused riigiabi teemal.
Lugupidamisega
Aavo Mölder
AS Tartu Agro juhatuse liige
Maaeluministeerium 31.07.2020
Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn
[email protected]
SEISUKOHT JA ETTEPANEK
AS Tartu Agro teeb ettepaneku:
1. võõrandada Eesti Vabariigi ja AS Tartu Agro vahel 16.11.2000 sõlmitud
põllumajandusliku rendilepingu nr 4 alusel AS-ile Tartu Agro rendile antud ja tema
kasutuses olevad maad otsustuskorras.
Käesolev seisukoht ja ettepanek on koostatud Advokaadibüroo TGS Baltic kliendi AS Tartu Agro
(edaspidi: Tartu Agro) nimel ja huvides, arvestades Maaeluministeeriumi (edaspidi: MeM) poolt
02.06.2020 alustatud läbirääkimisi Eesti Vabariigi ja Tartu Agro vahel 16.11.2000 sõlmitud
põllumajandusliku rendilepingu nr 4 (edaspidi: rendileping) rendihinna muutmiseks.
Tartu Agro leiab, et:
• rendilepinguga, aga ka rendile antud maadega seonduvaid riske ja probleeme on nii Eesti
Vabariigil (Maaeluministeeriumi kaudu) kui ka Tartu Agrol võimalik tervikuna maandada
maa ostu-müügi protsessis ehk maa võõrandamisel otsustuskorras ja turuhinnale
vastavatel tingimustel Tartu Agrole. Maa müügiga saaks ministeerium tagada, et
edaspidine riigiabi andmine on välistatud (kui ta taolist riski endal näeb) ning
müügiprotsessis saaks tagada ka Tartu Agro poolt ministeeriumi suhtes kahju ja alusetu
rikastumise nõuete lahendamise. Samuti oleks tagatud Tartu Agro huvi kompromissiks,
kuna Tartu Agro saaks enda jaoks tagada maa olemasolu tegevuse jätkamiseks.
• rendile antud maade võõrandamiseks otsustuskorras tuleb menetlus algatada
Maaeluministeeriumil, kellel tuleb määratleda kinnisasjade võõrandamise tingimused,
lasta hinnata kinnisasjade harilik väärtus, koostada Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja
selle seletuskiri lähtuvalt läbiviidavast menetlusest ja selle eesmärgist. Vabariigi Valitsus
teeb omakorda selle alusel teha põhjendatud otsuse.
Alljärgnevalt selgitame, miks on otsustuskorras võõrandamine parim ja otstarbekaim viis riigi jaoks ning
kuidas menetluslikult kiiresti edasi liikuda.
1. OTSUSTUSKORRAS VÕÕRANDAMINE
1.1. Oleme analüüsinud erinevaid riigivara võõrandamise viise ning jõudnud järeldusele, et praeguses
olukorras parim ja otstarbekam viis riigi jaoks on renditud maade võõrandamine Tartu Agrole
otsustuskorras riigivaraseaduse (RVS) § 30 lõike 1 punkti 3 alusel. Alljärgnevalt põhjendame oma
seisukohta kokkuvõtlikult:
1) Tegemist ei ole riigile vajalike maadega (RVS § 29 lg 1 p 1), mistõttu on riigil mõistlik
ja otstarbekas need võõrandada. Arvestades üldist riigivara võõrandamise
eeltingimust, on käesoleval juhul selge, et põllumaade, mis nõuavad suuri ja alalisi
investeeringuid (nagu maaparandussüsteemide uuendamine, taimekaitse,
mineraalväetistega väetamine, orgaaniliste väetistega väetamine, lupjamine, tuulekaera
Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
tõrje ja teeservade hooldus), omandi säilitamine ei ole meie hinnangul riigile vajalik.
Parema tulemuse annab riigi põllumajanduse näitajatele see, kui nimetatud rendile antud
maad on põllumajandusega tegeleva ettevõtja omandis. Lisaks on võimalik seekaudu
panna riigil ettevõtjale ka kohustus teatud sihtotstarbeliste tegevuste jätkamiseks.
2) Riigivara võõrandamine on mõistlik ühe tehinguga kogumis, mitte eraldi kinnistute
kaupa. Kuigi Euroopa Komisjon on oma otsuse asjas SA.39182 p-s 159 väitnud, et Eesti
ametiasutused oleksid võinud maa rendile anda eraldi 23 kinnistuna, mitte ühe tehinguga,
siis nimetatud asjaolule on Tartu Agro nii Komisjonile kui ka hagiavalduses Euroopa
Üldkohtule vastu vaielnud. Mööname, et sarnaselt maa kasutusele andmisega võib ka
maa võõrandamisel tõusetuda küsimus, kas ei oleks mõistlikum ja tulusam riigi jaoks
võõrandada kinnistuid eraldi. Siiski leiame, et sama sihtotstarbe säilitamiseks on oluline
kinnistute võõrandamine ühe tehinguga kogumis kinnistute hariliku väärtuse järgi.
Mööname, et majanduslikult riigile võõrandamise tulususe tagamiseks on oluline tehingu
juures hinnata maatükke eraldi ning selle käigus saadud tulemused summeerida, kuid
see igal juhul ei välista kogumis tehingu tegemist. Sellise võimaluse näeb ette ka RVS §
43 lg 5.
3) Tartu Agro on rendile võetud maid sihtotstarbeliselt kasutanud ning maa
võõrandamine Tartu Agrole aitab parimal viisil tagada kinnistute jätkuvat
kasutamist põllumajanduslikul eesmärgil. Rendilepingu objektiks on erilise
sihtotstarbega maa – tegemist on põllumajandusliku maaga, millele on juba Tartu Agrole
rendile andmisel kui ka hilisemalt Tartu Agro aktsiate võõrandamisel pandud rida
sihtotstarbelisi kohustusi. Maa kui rendilepingu objekt oli ise otseselt seotud mh OECD
standarditele vastava seemne paljundamise ja riigi seemnereservi jaoks säilitamise
kohustusega, mida ei ole võimalik täita ükskõik millise maa puhul, ja mille jaoks oli oluline,
et maa tervikuna säilitab oma vastavad omadused. Rõhutame, et 2000. a oli
põllumajandusmaade renditurg madalseisus ning renditavad maad vajasid suuri
maaparanduslikke investeeringuid (maaparandussüsteemide uuendamine, taimekaitse,
mineraalväetistega väetamine, orgaaniliste väetistega väetamine, lupjamine, tuulekaera
tõrje ja teeservade hooldus) selleks, et tagada maa jätkuv sihtotstarbeline kasutus.
Maatulundusmaa sihtotstarbega maa rendile andmise tingimuseks oli Tartu Agro
põllumajandusliku tootmistegevuse jätkamine. Tartu Agro on teinud kogu aja suuri
pingutusi maa sihtotstarbe säilitamiseks. Tartu Agro omab selleks vajalikku võimekust ja
oskusi. Olukorras, kus riigi huviks oli tagada, et maal säilib vastav eriotstarve olid need
kulutused spetsiifiliselt kasulikud just maa omanikule. Avaliku enampakkumise või
valikpakkumise korras maa võõrandamisel kaob eeldus tagada selle edasine kasutamine
senisel sihtotstarbel ning tulemus võib olla ootamatute ja asjatundmatute omandajate
korral äärmiselt kahjulik Eesti põllumajanduse jaoks.
4) Tartu Agrol oleks ka avaliku enampakkumise korral ostueesõigus, kuid menetlus
ise on avaliku võimu kandjale aeganõudvam ja ressursimahukam kui
otsustuskorras võõrandamine. Nimelt sätestab RSV § 66 lõige 7, et põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel võõrandatavat maad kasutanud isik, kes osales enampakkumisel,
kuid ei osutunud võitjaks, omab õigust kinnisasi omandada enampakkumisel kujunenud
hinnaga kui võõrandatakse põllumajanduslikul otstarbel kasututava maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnisasja. Kuna Tartu Agro on väljendanud oma soovi renditud maad
omandada ning tal on kinnisasja võõrandamise korral selleks ostueesõigus, siis ei ole
avaliku enampakkumise või valikpakkumise korraldamine otstarbekas.
5) Veelgi enam, otsustuskorras võõrandamisega saab koos maa võõrandamisega
lahendada ka kõik Tartu Agro tehtud investeeringute ja võimalike riigi vastu
suunatud kahjuhüvitisnõuete küsimused. Seevastu avalikul enampakkumisel ja
valikpakkumisel on eesmärk vaid maa võõrandamine, kuid lahendamata jäävad Tartu
2/4
Agro nõuded riigi vastu ning nendega seonduvalt võivad eelduslikult kaasneda tulevased
mahukad vaidlused ning märkimisväärsed finantsriskid riigi jaoks.
1.2. Lähtuvalt eeltoodust leiame, et käesoleval juhul on põhjendatud Tartu Agrole rendile antud
kinnisasjade võõrandamine otsustuskorras.
2. OTSUSTUSKORRAS VÕÕRANDAMISE LÄBIVIIMINE
2.1. Otsustuskorras riigivara võõrandamise läbiviimiseks käesoleval juhul on vajalik läbi viia järgmised
toimingud:
1) Riigivara valitseja algatab riigivara võõrandamise (RVS § 43). Arvestades, et rendilepingu
alusel rendile antud maad on Maaeluministeeriumi valitsemisel, kuulub ka rendilepingu
alusel kasutusse antud maade võõrandamise menetluse algatamine
Maaeluministeeriumi pädevusse.
Seejuures riigivara võõrandamise algatamisel otsustab riigivara valitseja kinnisasja
võõrandamise tingimused kaalutlusõiguse alusel, võttes arvesse mh kinnisvara
ökonoomset kasutamist, senise maakasutuse jätkamist, planeeringute elluviimise
võimalusi ja teisi maa või ehitise edaspidise kasutamise seisukohalt olulisi asjaolusid,
ning näeb vajaduse korral ette kinnisasjade võõrandamise kogumina (RVS § 43 lg 4).
Selline kinnisasjade kogumina võõrandamine tähendab mitme kinnisasja võõrandamist
ühise hinna eest ning kogumi moodustamisel lähtutakse kinnisasjade territoriaalsest
paiknemisest, nende seotusest sihtotstarbelisel kasutamisel, eeldatavast kõrgemast
väärtusest kogumina ja muudest asjaoludest (RVS § 43 lg 5).
2) Võõrandamise ettevalmistamise ja läbiviimise toimingud teeb RVS § 48 lg 2 järgi riigivara
valitseja või tema volitatud asutus. Arvestades, et rendilepingu alusel rendile antud maad
on Maaeluministeeriumi valitsemisel, kuuluvad vajalikud toimingud ministeeriumi
pädevusse.
3) Võõrandatava kinnisasja hariliku väärtuse hindamiseks koostatakse vastava
kutsetunnistusega hindaja poolt ja vara hindamise head tava arvestades
hindamisaruanne (RVS § 46 lg 1). RVS § 46 lg 2 sätestab, et hindamisaruannet ei pea
koostama kui: 1) hariliku väärtuse on hinnanud Maa-amet § 9 lõike 21 alusel peetavas
tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel, lähtudes maa
hindamise seaduse, looduskaitseseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud
metoodikast; 2) harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise või
võrdlusandmete ebapiisavuse tõttu, selle kohta on vastava kutsetunnistusega hindaja
kirjalik kinnitus ning võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel; 3)
vastav erisus tuleneb õigusaktist. Võõrandatava kinnisasja hindamisaruanne ei tohi olla
võõrandamise otsuse tegemise ajal vanem kui 6 kuud (RVS § 46 lg 4). Täpsemad nõuded
hindamisaruandele on sätestatud Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 vastu võetud määruses
nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded
hindamisaruannetele ja nende tellimisele“.
4) Kui võõrandatakse riigivara, mille võõrandamiseks on vaja Vabariigi Valitsuse nõusolek
(sh kui võõrandamine toimub otsustuskorras või valikpakkumisel), siis koostab riigivara
valitseja Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja selle seletuskirja vastavalt RVS §-le 44.
Meie hinnangul tähendab see, et Vabariigi Valitsus annab nõusoleku võõrandamiseks,
kuid võõrandamise menetluse algatamise otsustamine ja võõrandamise
ettevalmistamine ja läbiviimine kuuluvad ikkagi riigivara valitseja pädevusse.
2.2. Lähtuvalt eeltoodust ning arvestades asjaolu, et riik väljendab valmisolekut ülalnimetatud riigivara
võõrandamiseks otsustuskorras, kuulub meie hinnangul Maaeluministeeriumi pädevusse
algatada Tartu Agrole rendile antud maade võõrandamine otsustuskorras, määratleda kinnisasja
võõrandamise tingimused, lasta hinnata kinnistute harilik väärtus, koostada Vabariigi Valitsuse
3/4
otsuse eelnõu ja selle seletuskiri lähtuvalt läbiviidavast menetlusest ja selle eesmärgist. Vabariigi
Valitsus teeb omakorda selle alusel põhjendatud otsuse.
Lugupidamisega
Triinu Järviste Triin Kaurov
vandeadvokaat vandeadvokaat
AS Tartu Agro lepinguline esindaja AS Tartu Agro lepinguline esindaja
4/4
Maaeluministeerium Lai tn 39// Lai tn 41, 15056 Tallinn
[email protected] ,
[email protected] Meie: 30.08.2021 Selgitav ülevaade riigimaa rentniku AS Tartu Agro rendilepingu nr. 4 täitmise probleemidest Teie 17.05.2021 kirjast nr 3.3.-3/70-2 lähtuvalt pöördume taas kord seoses AS Tartu Agrole rendile antud maade küsimusega. Teie kirjas on märgitud, et 2020. a rendi arve tasumine loob soodsa pinnase edasisteks aruteludeks maa kasutamise või võõrandamise üle ka Vabariigi Valitsus e tasandil. Kuigi AS Tartu Agro jääb selle juurde, et ta ei ole riigiabi saanud, oleme omalt poolt hea tahte märgina arve tasunud ning peame vajalikuks edasi minna rendimaa võõrandamise küsimusega. Järgnevalt selgitame veelkord rendilepingu täitmisega seon duvat. AS Tartu Agrol riigimaa rentnikuna on rendilepingu allkirjastamisest möödunud kakskümmend aastat, kuid rendileandja arusaam ja ülevaade rendilepingu esemest on jätkuvalt selgitamist vajav. Rentnik on veendunud, et kehtiva rendilepingu nr. 4 alune m aafond ei ole vajanud riigile jätmisel mitut reformi. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992.a. otsuse alusel ministeeriumi poolt Tartu Riigimajandi reformimata maade riigi omandisse jätmise protsess lõppes 1999-2000.a. ministri kolme käskkirjaga ning riigi oman diks jäetud maafond katastriüksustena on kehtivas rendilepingus nr. 4 p. 3.3-s rendilepingu lahutamatu osa. Maareformi lõppfaasiks andis Tähtvere Vallavalitsus oma arvamuse ja nõusoleku maa riigi omandisse jätmiseks oma korraldusega nr. 168 24. novembril 1 999.a. EV Maareformiseaduse § 6 lg.2 p.4 ja § 31 lg.1 p.7 ja EV Valitsuse 3. septembri 1996. aasta määrusega nr. 226 kinnitatud “Maa riigi omandisse jätmise kord” ja EV Keskkonnaministri 18. juuli 1994. aasta määrusega nr. 26 kinnitatud “Maa riigi omandiss e jätmise juhendi” ja Tartu Maakorralduse OÜ poolt koostatud katastriüksuste riigi omandisse jätmise toimiku (töö nr. KE-1775) alusel andis Tähtvere Vallavalitsus korralduse: p.3 Tähtvere Vallavalitsus nõustub EV Põllumajandusministeeriumi taotluse alusel riigi omandisse jätma 31 maatükki üldpinnaga 2962,9 ha, s.h. põllumaad 2570,8 ha (86,77% üldpinnast). Eelmainitud toimiku alusel Põllumajandusministeerium oma käskkirjaga 14. detsembril 1999 nr. 176 vormistas EV omandisse riigi äriühingu AS Tartu Agro põl lumajandusmaa 30 maaüksusega üldpinnaga 2265,3 ha. Katastriüksuste toimiku 31-st maaüksusest arvatavasti juhuslikult jäi neljas maatükk (katastritunnus 83101:001:0210) pindalaga 697,6 ha käskkirja nr. 176 loetelust välja, kuid ministeerium oma avalduses Ta rtu Kinnistusametile 25.04.2000 nr. 7-7-3/979 palus kanda kinnistusraamatusse riigi omandisse jäetud katastriüksused siiski toimiku täies ulatuses – 2962,9 ha. Põllumajandusministeerium lisaks käskkirjale nr. 176 jättis veel kahe käskkirjaga (22.02.1999 nr .66 ja 20.04.2000 nr.131) riigi äriühingu AS Tartu Agro katastriüksustena riigi omandisse kokku 126,27 ha. Kokkuvõtlikult kolme käskkirja alusel maafondi üldpind 3089,17 ha ühtib rendilepingu nr. 4 katastriüksuste üldpinnaga. Nende kahe käskkirja alusel AS Tartu Agro maafondist 126 ha riigile jätmise avaliku huvi põhjendusena on ministeerium rentniku arvates ebaselgelt põhjendanud Põllumajandusülikooli õppebaasi säilitamise vajadust. Endised maaomanikud oma põhisüüdistuses ministeeriumile on õppebaasi aseme l kirjutanud – katsebaas. AS Tartu Agro õppe-baasina ei saa olla Maaülikooli katsebaas. AS Tartu Agro on kestvalt olnud ja on ka tänapäeval Maaülikooli õppebaas. Kui analüüsida 126-st hektarist suurimat katastriüksust – Vorbuse külas “Liivaaugu” maaüksust pindalaga 26,6 ha, siis selles sisaldub põllumajanduslikku maad ainult 0,1 ha, see maafond täidab seemnekeskuse kaugusisolatsiooni nõuet. Metsastatud liivakarjäär, vahetee ja prügimägi selles maaüksuses ei saa kuidagi Maaülikooli õppebaasi säilumist tagada . Reformieelselt majandas Tartu Riigimajand reformimata maad suuremas mahus, kuid ÜN otsusena 3000 ha piiras maade riigile jätmist. AS Tartu Agro (Tartu Riigimajandist 1997.a. Vabariigi Valitsuse korralduse alusel ümbernimetatu) reformimist saab nimetada ainulaadseks. Viimase veel eksisteeriva riigimajandi AS Tartu Agro tervikvarast eraldas riik 2000. aastal kogu juba reformitud põhitootmisvahendi - maa ühele poolele üheks osaks ja teise ossa jäid kõik muud tootmisvahendid – ehitised, tehnoloogia, loomad ning tehnika. Kas see tehing oli ettevalmistus eelmise sajandi tootmisstruktuurina Tartu Riigimajandi kaasaega sobimatuna likvideerida, on rentnikul võimatu selgitada. Ministeerium on alates 2008. aastast levitanud infot, et Tartu Riigimajand likvideeriti (näitena Keskkonnaministeeriumi kiri 16.09.2008 nr.1-1/29940-2). Rentniku arvates seda ei põhjustanud ka Ivari Padari kiri Mart Laari valitsusele, et riigimajandit ei ole vaja säilitada riigimajandina peale 2001. aasta algust. See oli õige ettepanek, kuna töö seemnekeskusena on erasektoris efektiivsem. Ükski dokument Tartu Riigimajandi likvideerimist ei tõesta, kuid tänane AS Tartu Agro riigimaa rentnikuna on oma tootmistegevuses läbinud kaks võimalikku likvideerimisohtu. Esiteks võites valikpakkumisel oma tervikvarast eraldatud ja riigi poolt rendilepingusse kaardimaterjalide alusel katastriüksustena vormistatud maa. See võimaldas aktsiaseltsi tervikvarana riigi omandina edasi majandada. Teiseks raskuspunktiks oli ilma maata 100% riigimajandi AS Tartu Agro aktsiate enampakkumine 2001. aasta lõpul. AS Tartu Agrot esindas konkursil võitjana OÜ Tartland , mis seejärel ministeeriumi loal aktsiate ostulepingus olevate kõikide kohustustega liideti AS-ga Tartu Agro . Aktsiad veel riigimajandina töötav AS Tartu Agro “ ostis” koos pikaajalise rendilepinguga. Omandades aktsiad riigimaa rendilepingu p. 4 tõttu kaks korda üle alghinna andis AS-le Tartu Agro kindlustunde, kuna pikaaegne rendileping sisaldab lepingu lõppemiseelselt ka selle pikendamise. Sisuliselt 15 miljonit krooni ehk rentnikule kahekordne aktsiate alghinna tõus riigi poolt dokumendina rendilepingu nr. 4 müügiprotsessis esitamine ja tutvustamine oli rentnikule nn. näilik rendilepingu ost, sest riik ilma maata AS Tartu Agro 100% aktsiate müügil seda raha akt siakapitali ei kandnud ega arvesta seda tänaseni ka rendilepingu pikendamisel. Aktsiate ostulepinguga kaasnes rentnikule investeerimiskohustus põllumajanduslikku toot-misse 50 milj. EEK-i koos koormava tööhõivekohustusega 5 aasta jooksul. Veel riigimajand i AS Tartu Agro tervikvarast kogu põhilise tootmisvahendi – katastriüksustena maafondi eraldamine 100%-i müüdavatest aktsiatest on põhjuseks, miks nii rendimaa valikpakkumisel kui ka aktsiate enampakkumisel oli rendimaa kasutamise sihtotstarbeks – AS Tartu Agro tootmistegevuse jätkamine. See sihtotstarve rendilepingus on kohustusena, vastasel korral oleks see olnud tõesti viimase riigimajandi likvideerimine. Riigi vajadusi arvestades rendialuse maa mõõdistamisel ja vormistamisel esindas riiki ministeeriumi volituse alusel neli aastat Tartu Riigimajandi taimekasvatusala asedirektor Eino Härm. Kausta reformiprotsessi tõendavate dokumentidega esitas AS Tartu Agro minister Urmas Kruusele 26. mail 2021.a. AS Tartu Agro ühena riigi kahest seemnekeskusest liitumis el OECD seemneskeemiga täitus riigile üks nõuetest Euroopa Liiduga liitumisel. Arvestades rentniku väga pikaaegset katkenud sisulist arutelu ministeeriumiga rendilepingu eset ja sisu käsitledes (ca 13 aastat), ka viimased 5-6 aastat kirjalikele selgitustel e mittevastamist, saab rentnik järeldada, et ministeeriumil puudub info Tartu Riigimajandi pikaajalisest maafondi reformimisest. Ministeerium rendilepingut käsitledes on otsustamistel aluseks võtnud teadmise, et riigivara seaduse alusel rendimaa läbis maar eformi riigi omandisse jätmise teel, et sellel maal säiluks põllumajanduslik tegevus. Põllumajandusministeeriumi vastuskiri H. V. Seederi allkirjaga hr. Toomas Margale 02.06.2008.a. nr. 3.6/2680 AS Tartu Agro rendimaad tutvustades on ekslikult tutvusta nud senist maakasutuse sihtotstarvet ja ka rendi eset, on katastriüksusi rendi esemena nimetanud seni kasutamata vabaks maaks, mis ei olnud Tartu Riigimajandi kasutuses, vaid on viljakandvad maatükid, mis riigile kahjumlikult enampakkumise (tegelikult vali kpakkumise) teel olematu rahalise renditasu eest pikaks ajaks rendile anti. Riigi poolt enampakkumisel selline asi ei tohiks võimalik olla, kuid pakkumiskutsel valikpakkumise asemel teksti kirjutatuna võimaldab rentnikku süüdistada madalas rahalises rendim akses, kuna enampakkumisel täiendavad rahasse ümberarvestatavad kohustused võimalikud ei ole. Väärinfo selline tutvustus on AS Tartu Agrole riigiabina süüdistamisel kinnistanud pikaajalise mainekahju koos majandamisraskustega. See oli ka tagajärjeks, et ri igil on soov juba 2008-st aastast rendimaa sihtotstarbeta enampakkumisel müüa ning ka olemasolev rendileping sisuliselt likvideerida, sest juba 2014-st aastast nn. uues rendilepingu projektis on puudu kogu olemasoleva rendilepingu otsustav osa. Kõike seda põhjusel, et ei sarnane Maaameti rendilepingutega, mis on ülevaatlikud käsitledes ainult rendimaa pinda ja rahalist renditasu. Rendi esemest väärinfo omamine on ka põhjuseks, et rendilepingu täiendavaid kohustusi (p.10.1.1 ja 10.1.2) peab ministeerium rend ileandjana rentnikule vabatahtlikuks ning lepingujärgselt renditasuna nende täitmist ei arvesta. Kehtiva rendilepingu esemena terviklikud katastriüksused koos katastriüksuste muude osadega, mida põllumajanduslikuks tootmiseks kasutada ei saa (mets, teed, l ooduslikud kasesalud jm.) on lepingusse vormistatud põhjusel, et täita seemnekeskuses üksikute heina- ja teraviljakultuuridevahelisi isolatsiooninõudeid. Kaardimaterjalide alusel mõõdistatud katastriüksused on rendilepingu nr. 4 p. 3.3-s rendilepingu lahut amatu osa. Ministeeriumi poolt avalikku väärinfot on levitatud ajakirjanduse ja EV Riigikogu kaudu, kuid alati on riigimaa rentnik jäetud käsitlustest ja analüüsidest kõrvale. Ei mäleta, et viimase 13 aasta jooksul oleks ministeeriumist AS Tartu Agrot kül astanud ükski ametnik, kes riigimaa rentnikku üldsusele riigile kahjumlikult tutvustab. Esimest korda 2020. aasta alguses külastas majandit ministeeriumist kolmeliikmeline delegatsioon, kuid sõnumina tutvustasid nad EK poolt tehtud lõppotsust – endiste maa omanike poolt algatatud süüdistamist madala rahalise rendimakse tõttu. AS Tartu Agro rendilepingut järgides on teadmisel, et renditasu olenes ja oleneb algusest peale ca 80% täiendavate kohustuste täitmisest, mis fikseeriti lepingusse põhjusel, et rendi es emeks olevate katastriüksuste muudele osadele peale põllumajandusliku maa fikseerida madalam rahaline rendimakse ning täiendavad kohustused rahale ümberarvestatuna on põhiliseks rendimaksuks maale, kus põllumajanduslik tootmine on võimalik. Rentnikupoolsed paljud selgituskirjad ministeeriumile võimaliku riigiabi saamise teemal on aastaid jäänud vastuseta. Ministeeriumipoolne surve rahalise makse suurendamisel on tõstnud rahalist makset hektari kohta 0,21 eurolt 51,53 euroni ehk 245 korda ja seda tingimustes , kus kehtiva rendilepingu täiendavad kohustused on täidetud ja ministeeriumile esitatud. Sellest tulenevalt on kõik rendi esemena katastriüksustes olevad muud osad ebaõigesti maksustatud. Kogu rendimaa maafondi arvestuses on lepingujärgne renditasu rentni kule olnud juba üle kümne aasta üle 200 euro/ha. AS Tartu Agro ei nõustu Maaeluministeeriumi poolt Euroopa Komisjonile 11.06.2021.a. kirjaga Nr 5. 4-2/1810-43 edastatud teabega, et rentnikul on ministeeriumiga kokkulepe renditasu muutmise metoodikas, et re nditasu arvutatakse statistikaameti andmete alusel. AS Tartu Agro 27.05.2021.a. kirjaga ministeeriumile nõustus edasisteks aruteludeks hea tahte märgiks tasuma 2020.a. rendiarve ministeeriumi poolt pakutud summas. Renditasu arvestamise aluseks on ikka keht iv rendileping nr 4. Ministeeriumipoolne teadmatus rendilepingu eseme senisest kasutamisest ja maafondi koosseisust on põhjustanud Euroopa Komisjoni küsimustele vastuskirjades ebaõiged selgitused: et rendilepingu pakkumismenetluses oli lisatingimus, et AS Tartu Agro põllumajanduslikku tootmistegevust tuleks jätkata. Selline selgitus EK-le kajastub EK-i lõppotsuses peasüüdistusena riigile riigiabi andmisel AS-le Tartu Agro . Senini rendimaana mittekasutatud vabale maale selline lisatingimus ei võimalda kuidag i tegelikku sihtots-tarvet põhjendada. Informatsioon, et seemnekasvatuse kohustus pandi Tartu riigimajandile, AS Tartu Agro eelkäijale, seega ei ole selline kohustus seotud renditud maaga, vaid AS Tartu Agro tegevusega. Tartu Riigimajand aga likvideeriti ( 2014. a. PM-i kiri EK-i – et rendilepingusse vormistati riigi omandis olev senini peaaegu kogu pinna osas mittekasutatav põllumajanduslik maa). Riigimaa rentniku arvates 2000. a. 30.07. rendilepingu pakkumiskuulutuses puudus rendi-maast terviklik info, et pakkumiskuulutuses kogu pakutav rendimaa on 100%-i AS Tartu Agro kasutuses olev reformitud riigimaa. Sellist pakkumist riigi poolt ei ole kunagi varem tehtud, kuid sellest tulenes ka selge sihtotstarve – AS Tartu Agro tootmistegevuse jätkamise kohustus. M inisteeriumi poolt 2015.a. Urmas Kruuse allkirjaga kiri EK-i selgitas õieti kogu rendilepingualuse maa eraldamise AS Tartu Agro tervikvarast. Ebaõige informatsioon EK-i (“senini mittekasutatav vaba maa rendilepingusse”) on põhjuseks, miks EK tegi riigile s üüdi-mõistva otsuse, et pakkumismenetlus oli üldiselt diskrimineeriv, kuna sellega tagati ühe osaleja edasine tegevus. Ebaõige tingimus, et ühe teatava ettevõtja põllumajandusklikku tootmi -tegevust tuleb jätkata, piiratakse selgelt võimaliku pakkuja jaoks maakasutust, s.t. et riik loobus võimalusest saada suuremat võimalikku renditasu. Hr. Seederi kiri Toomas Margale 2008. aastal on rentnikku kahjustav ja hulga väärjäreldusi põhjustav. Kirja lisana AS Tartu Agro rendilepingu levitamine endistele maaomanikel e andis võimaluse Hilja Valgu kaebusele EK-i , kuna ta ei saanud rendilepingu kohustuste täitmise kohta ministeeriumist objektiivseid andmeid. Endiste maaomanike ja ka ministeeriumi põhisüüdistus rentnikule on renditasuna vähene rahaline rendimakse. Kehtiva rendilepingu kohaselt rahaline madal renditasu ühe osana tulenes rendi eseme eripärast, katastriüksustest rendi esemena ei olnud välja mõõdetud ainult põllumajanduslikuks tootmiseks sobiv maa. Katastriüksuste muudele osadele (teed, mets, looduslik rohumaa jm.) madal rahaline renditasu oli mõistlik tingimus, kuid maafond täitis ja täidab seemnekeskuses kaugisolatsiooni nõudeid. AS Tartu Agro poolt rendilepingu nr. 4 täiendavate kohustuste täitmise kohta esitas Toomas Marga Põllumajandusministeeriumile 17.07 .2015. a. teabenõude, ka Andmekaitse Inspektsiooni järelpärimisele vaidemenetluses vastas Põllumajandusministeerium 24.07,2015.a. oma kirjaga 1.8-8/6529-1 – “ministeerium on veendunud, et lepingujärgsed investeeringud ja täiendavad kohustused on tehtud ren dilepingule vastavalt”. Rentnikuna AS Tartu Agro väga loodab, et ministeerium teeb renditasu maksmisest ümberarvestused ning loobub aastaid kestvast kriitikast, et rendileping nr. 4 on riigile kahjumlik. Põllumajandusministeeriumis 07.03.2014. aastal mood ustatud ekspertide rühm kaheksa kuu töö kestel riigile jäetud maade õiguspärasust arutades riigimaa rentnikku arutellu ei kaasanud, kuid järeldas, et minister Ivari Padar täitis 1992. aasta EV ÜN-u otsust valikuliselt – et maade riigile jätmisega viidi ell u ka ebaseaduslik AS Tartu Agro rendimaade konkurss ja ka 100% AS Tartu Agro aktsiate erastamine (Harju Maakohtu 28.06.2016.a. tsiviilasi 2-15-6424). Aastaid AS Tartu Agro süüdistamine, et rendimaad anti kelmusega rendilepingusse – tulenes ministeeriumi po olt omaksvõetud valest avaliku huvi põhjendusest – et kogu maa jäeti riigile Maaülikooli õppebaasi (endised omanikud – et Maaülikooli katsebaasi) vajadusteks. Tegelikult Tartu Riigimajandi maa riigi omandisse jätmise toimik koostati EV Valitsuse 03.09.1996 .a. määrusega nr. 226 kinnitatud “Maa riigi omandisse jätmise korra nõuetel”. Tööleping nr. MK-3 registreeriti 08.11.1996.a. PM-i kantsleri ja Tartu Maakorralduse OÜ vahel. Piiriprotokoll vormistati 15-16.novembril 1999.a. riigi omandisse jäetava AS Tartu Agro maaüksuste piiride looduses kättenäitamise kohta. Piiriprotokoll on AS Tartu Agro rendilepingu nr. 4 lahutamatu osa, katastriüksustena maafond moodustab 99% AS Tartu Agro kogu kasutatavast maast. Ebaõiget avalikku huvi Eestimaa avalikkusele tutvustas 22.02.2016.a. EV Riigikogu infotunnis arupärijana Külliki Kübarsepp ning vastajaks oli minister Urmas Kruuse (XIII RK stenogramm, III istungjärk 22.02.2016.a. kell 15.00). Kui ministeerium oleks tundnud rendi eset, selle senist kasutamist ja ka kasutamise sihtotstarvet, meelde tuletanud ministeeriumipoolsed kolm käskkirja rendimaa riigi omandisse jätmisel, oleks ministril vastamine arupärijale olnud üllatuslikult kerge. K. Kübarsepa arupärimisele vastates lepingujärgset eset ja tegelikku avaliku huvi põhje ndust mitte tundes ei olegi võimalik ministeeriumil selgitada, et rendimaa pakkumismenetlus oli avatud, läbipaistev, mitte diskrimineeriv ja tingimusteta. Sellest tulenevalt on ministeeriumil raske mõista riigimaa rentniku paljudes selgituskirjades rendita suna lepingujärgsete täiendavate kohustuste olulisust. Kõik kirjad on jäänud vastuseta. Pikkades aruteludes käsitletav maafond riigi omandisse jäeti riigi enese vajadusi arvestades ministeeriumi enese algatusel. Endiste maaomanike poolt Euroopa Komisjonile riigimaa rentniku suhtes kombineeritud ebaõiged süüdistused suuremahulises riigiabi saamises madala rahalise rendimakse tõttu ning ministeeriumist kelmusega omandatud rendilepingu ja AS Tartu Agro aktsiad vale avaliku huvi väljamõtlemise kaudu osutusid ka ebajatele edukaks – kaebeõiguse realiseerimine riigiabi teemal sai täidetud. Sisuliselt pöördus Euroopa Komisjon probleemküsimustega riigi poole, kuid riigi poolt jäid kõik need valed süüdistused riigimaa rentniku kohta arvatavasti info puudusel mitte vaid lustatuks, põhjustades sellega rentniku süüdimõistmise tingimustes, kus rendileping ei ole sõlmitud hämaratel asjaoludel ja allpool turutingimusi. Kogu temaatika taandamisel vaid rendiküsimuseks, on ilmselgelt tehtud viga. Kuid nagu selgitatud ka renditasu ei ole olnud riigiabi. Kokkuvõtvalt kordab AS Tartu Agro , et ta ei ole saanud riigiabi rendilepinguga seonduvalt. Selles küsimuses loodame selgust saada Euroopa Üldkohtu lahendiga. Igal juhul tuleb aga edasi minna rendimaa võõrandamise küsimusega, millele oleme ka korduvalt tähelepanu pööranud ning mille osas ka Teie 17.05.2021 kirjast lähtuvalt võisime aru saada, et ka ministeerium toetab selle küsimuse viimist Vabariigi Valitsuse l auale. Maa võõrandamise küsimusega seonduvalt juhime tähelepanu, et AS Tartu Agrole on renditud maadele riigi poolt antud hoonestusõiguse alusel ehitanud põllumajandustootmishooned ning nende hoonestusõiguste tähtaeg ületab rendilepingu tähtaega. Ainuüksi nimetatud asjaolu osundab vajadusele leida lahendus maa võõrandamiseks AS Tartu Agrole , sest maade muul viisil kasutus ei ole hoonestusõiguse tähtaegasid arvestades otstarbekas. Lähtuvalt ka Teie 17.05.2021 kirjas nr 3.3.-3/70-2 toodust palume teavitada j ärgmistest tegevustest maa võõrandamisega seonduvalt. Aavo Mölder AS Tartu Agro Juhataja
Lp peaminister Kaja Kallas
E-post:
[email protected]
08.11.2021
Koopia: maaeluminister Urmas Kruuse
E-post:
[email protected]
rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
E-post:
[email protected]
riigisekretär Taimar Peterkop
E-post:
[email protected]
Eesti Vabariigi president Alar Karis
E-post:
[email protected]
Riigikogu esimees Jüri Ratas
E-post: E-post:
[email protected]
Ettepanek ja taotlus seonduvalt AS-le Tartu Agro rendile antud maadega
Pöördume Teie poole Põllumajandusministeeriumi ja AS Tartu Agro (edaspidi: Tartu Agro) vahel
16.11.2000 sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu nr 4 (edaspidi: rendileping) alusel kasutatavate
põllumaade omandamise ettepanekuga. Rendilepingu alusel on Tartu Agrole antud 25 aastaks rendile
23 kinnistut, mille suhtes riigivara valitsejaks on Maaeluministeerium.
Tartu Agro on korduvalt väljendanud soovi rendile võetud maade omandamiseks riigilt, kuid vaatamata
erinevatele taotlustele ja lahenduste pakkumisele ei ole me saanud vastust. Oleme teinud ettepaneku
põhjusel, et Tartu Agro kasutuses olevate põllumaade, mis nõuavad suuri ja alalisi investeeringuid
(nagu maaparandussüsteemide uuendamine, taimekaitse, mineraalväetistega väetamine, orgaaniliste
väetistega väetamine, lupjamine, tuulekaera tõrje ja teeservade hooldus), omandi säilitamine ei ole
meie hinnangul riigile vajalik. Parema tulemuse annab riigi põllumajanduse näitajatele see, kui
nimetatud rendile antud maad oleksid põllumajandusega tegeleva eraettevõtja omandis.
Rendileping on 2025. aastal lõppemas, mis igal juhul nõuab otsustamist, mida kasutusele antud
põllumaaga teha. Tartu Agro poolt pika, järjekindla ja hoolsa tegevuse tulemusena hästi haritud
põllumaad vajavad järjepidevust, vastasel juhul võib väga kiiresti kaduda selle töö vili. Maa väärtuse
säilimiseks on vaja juba praegu teha olulisi investeeringuid, kuid omamata kindlust, et Tartu Agro saab
jätkuvalt maad kasutada, taoliste investeeringute tegemine võimalik ei ole. Nimelt on pangad juba
praegu (viitega rendilepingu lõppemisele) keeldunud Tartu Agro tegevust vajalikul määral
finantseerimast. Veelgi enam, ka Tartu Agrol enesel pole kindlust tehtavate investeeringute
vajalikkuses, kui rendilepingu lõppemisega kaob võimalus vastavat maad kasutada – Tartu Agro
tegevus ei ole ilma põllumaata võimalik. Seepärast on vajalik kiiremas korras lahendada nende
põllumaade omandi küsimus ja edasine saatus.
Oleme 31.07.2020 Maaeluministeeriumile põhjalikult selgitanud käesoleva olukorra lahendusi
(vt lisa 1). Leiame jätkuvalt, et parim lahendus on rendile antud maade võõrandamine Tartu Agrole
otsustuskorras (ehk maa võõrandamine otsustuskorras ja turuhinnale vastavatel tingimustel Tartu
Agrole). Sel viisil võõrandamisel on võimalik parimal viisil maandada rendilepinguga, aga ka rendile
antud maadega seonduvaid riske ja probleeme tervikuna.
1
Mõistame, et riigi seisukohast vaadatuna on vajalik tagada, et rendilepingu alusel ei antaks edaspidi
riigiabi. Euroopa Komisjon tegi 24.01.2020 otsuse riigiabi SA.39182 (2017/C) kohta seoses Tartu
Agrole väidetava ebaseadusliku abi andmisega. Kuigi vastava otsuse üle käib jätkuvalt vaidlus Euroopa
Liidu Üldkohtus ja siseriiklikes kohtutes, on Tartu Agro vaidluse all oleva riigiabi finantsriskide
maandamiseks tagastanud. Maa müügiga saaks riik tagada, et edaspidine riigiabi andmine on
välistatud (kui see üldse on riigiabi ja kui riik endal sellist riski näeb). Müügiprotsessis saaks tagada ka
Tartu Agro poolt riigi suhtes kahju ja alusetu rikastumise nõuete lahendamise. Samuti oleks tagatud
Tartu Agro huvi kompromissiks käimasolevates läbirääkimistes rendilepingu tasu üle, kuna Tartu Agro
saaks enda jaoks tagada maa olemasolu tegevuse jätkamiseks.
Eraldi oleme juhtinud tähelepanu sellele, et Tartu Agrole on renditud maadele riigi poolt antud
hoonestusõiguse alusel ehitanud põllumajandustootmishooned ning nende hoonestusõiguste tähtaeg
ületab rendilepingu tähtaega. See aga tähendab, et maade muul viisil kasutus ei ole hoonestusõiguse
tähtaegasid arvestades otstarbekas ning vaja on leida lahendus maa võõrandamiseks Tartu Agrole
(lisa 2).
Maa müümine otsustuskorras Tartu Agrole võimaldaks tagada nii riigi võimalike õiguslike ja
finantsriskide maandamise, rendilepingu objektiks oleva põllumajandusmaa kõige efektiivsema
kasutuse kui ka Tartu Agro kui Eesti riigile äärmiselt olulise põllumajandusettevõtja ja tööandja säilimise
pikaajalises perspektiivis.
Meile jääb mõistetamatuks Maaeluministeeriumi tegevusetus antud küsimuse lahendamisel.
17.05.2021 kirjas nr 3.3.-3/70-2 (lisa 3) on maaeluminister ise lubanud tõstatada maa kasutamise
pikendamise või võõrandamise küsimuse Vabariigi Valitsuses. Sellest lähtuvalt on ka Tartu Agro olnud
valmis hea tahte märgiks valmis tasuma 2020. a rendi arve ministeeriumi poolt pakutud summas
(lisa 4). Sellele ei ole aga järgnenud tegevusi Maaeluministeeriumi poolt rendilepingu ega maa
võõrandamise küsimuses. Vastuseta on jäänud ka Tartu Agro 2021 augustis saadetud selgitav
pöördumine (lisa 2).
Eeltoodud põhjendustele tuginedes palub AS Tartu Agro võõrandada Eesti Vabariigi ja AS Tartu
Agro vahel 16.11.2000 sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu nr 4 alusel AS-ile Tartu Agro
rendile antud ja tema kasutuses olevad maad otsustuskorras AS-le Tartu Agro.
Lugupidamisega
Aavo Mölder Mart Avarmaa
AS Tartu Agro juhataja AS Tartu Agro nõukogu esimees
Lisad:
1) Tartu Agro 31.07.2020 seisukoht ja ettepanek;
2) Tartu Agro 30.08.2021 kiri Maaeluministeeriumile;
3) Maaeluministeeriumi 17.05.2021 kiri nr 3.3.-3/70-2;
4) Tartu Agro 27.05.2021 vastuskiri.
2