Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
[email protected]
Meie 16.11.2021
Saare Wind Energy OÜ arvamused ja ettepanekud Eesti mereala planeeringule
Saare Wind Energy OÜ (edaspidi SWE) kavandab meretuulepargi rajamist Saaremaast läänes asuvale
merealale ning on olnud huvigrupi esindaja/koostööpartnerina kaasatud mereala planeerimise
protsessi.
Oleme esitanud omapoolseid arvamusi ja ettepanekuid ka varem (23.04.2018, 17.03.2020, 10.08.2020,
21.10.2021 ja 31.05.2021) ning seoses sisuliste arengutega mereplaneeringus (kooskõlastatud ja
avalikult tutvustatav planeering seisuga 8.11.2021) esitame täiendavalt omapoolse tagasiside, mis
keskendub eeskätt taastuvenergeetikale.
Planeeringu koostamine alates 2017 aastast on olnud kahtlemata keerukas ja tunnustame teid
tänuväärse töö teostamise eest.
Saab tõdeda, et taastuvenergia tähtsus on ainuüksi planeeringu koostamise umbes 4,5 aastasel
perioodil muutunud varasemast veelgi olulisemaks. Mõne näitliku märksõnana saab välja tuua nüüd
igapäevaselt kasutatava termini rohepööre, käesoleval sügisel hinnarekordeid tegev elektrihind
(tulenevalt paljuski senistest liiga aeglastest tegelikest tegudest taastuvenergeetikas) ja äsja Glasgowis
lõppenud COP26 kliimatippkohtumine.
Mereplaneeringu operatiivne kehtestamine on kahtlemata äärmiselt vajalik taastuvenergia tootmise
reaalseks edendamiseks ja rohepöörde elluviimiseks. Eesti elektritootmine nihkub mõne
aastakümnega (reaalne on jõuda mõne meretuulepargi realiseerumiseni enne 2030. aastat) suures
osas meretuuleparkidesse. Lisaks meretuuleparkide arendamisele on vajalik ka ülekandesüsteemide
arendamine sellele vastavaks (st mõne gigavatine uus ülekandevõimsus väljaehitatud enne 2030.
aastat ehk samaaegselt esimeste meretuuleparkidega).
Eeldatavasti on elektriga varustatus nii riiklikul tasandil, makromajanduslikult kui regionaalselt
tulevikus veelgi olulisem kui täna. Edukad saavad olla kõrge varustuskindluse ja mõistliku
hinnatasemega elektriga varustatud piirkonnad, mistõttu on ilmselge eelis suure tootmisvõimsuse ja
suure ülekandevõimsusega süsteemide läheduses.
Eesti vajab suuremahulisi taastuvenergeetika võimsusi (realistlik lahendus on meretuulepargid)
võimalikult kiiresti. Vaadates menetluses olevaid projekte on ka ülimalt optimistlikult võimalik
esimesed meretuulepargid (Saare Wind Energy ja Eesti Energia Liivi lahe meretuulepark) saada tööle
mitte varem kui 2028. aastal. Võimalik nn Elwind meretuulepark seejärel pärast aastat 2030.
Oluline on mõista, et meretuuleparkide rajamine Euroopas on juba kujunenud „tavaliseks“ kõrgelt
arenenud tehnoloogiat kasutavaks „igapäevaseks“ tegevuseks. Kasutatavad lahendused loomulikult
arenevad edasi, kuid tehnoloogilise ja majandusliku arengu loogikaga ja kiirusega. See tähendab, et
näiteks aastal 2026 meretuuleparki ehitama asudes võib osutuda reaalseks, et isegi maailma parimaid
lahendusi kasutades ei ole võimalik ehitada, transportida ja paigaldada gravitatsioonilisi vundamente
sellel ajal kasutatavatele parimatele elektrituulikutele. Samuti ei ole ilmselt optimaalne ega realistlik
paigaldada merekaableid pikki kilomeetreid suhteliselt madalas meres (nii nagu see on illustratiivselt
esitatud skeemil 5.6.6.1). Tuleb tõdeda, et Eesti ei suuda siseriiklikult teostada taastuvenergeetika
suuremahulist innovatsiooni, vaid sisuliselt tuleb meil kopeerida ja lihtsalt rakendada Euroopa
parimaid tehnoloogiaid (mis senini on valdkonnas liider maailmas).
Tuginedes küll mereplaneeringule, tuleb edasistes arendustes ja otsustuste tegemises lähtuda
tehnoloogilistest ja majanduslikest realiteetidest.
Lisaks eelöeldule esitame Saare Wind Energy OÜ poolsed alljärgnevad korrektuursed ettepanekud:
o Peatükis 5.6.5 esitatud suunises nr 6 on antud suunis eelistada väiksema „jalajäljega“
vundamendistruktuure. Antud suunis on täiesti arusaadav ja õige, kuid on mõningases
vastuolus paljudes kohtades planeeringu tekstis eelistatuna/soosituna käsitletud
gravitatsioonilise vundamendi kasutamisega. Nimelt on gravitatsioonilise vundamendi
„jalajälg“ oluliselt suurem kui nn vaivundamendil (näiteks sarnase elektrituuliku paigaldamisel
samas asukohas võib vundamendi diameeter olla vastavalt 60 meetrit ja 10 meetrit).
Sama peatüki tingimuste osas (tingimus nr 3) on sätestatud: rajatakse selliste
vundamendilahendustega tuulikud, millega kaasnevad keskkonnamõjud on samaväärsed või
väiksemad gravitatsioonivundamentidel tuulikute rajamise mõjudega.
Soovitame võimalusel veelgi selgemat sõnastust rõhutamaks erinevate vundamenditüüpide
kasutuse võimaldamist arvestades konkreetseid asukoha olusid (nt erinevad jääolud ja
geoloogia). Oluline on vundamendi summaarne keskkonnamõju ja reaalne rajatavus
konkreetsetes oludes, mitte üksik parameeter.
o Peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 6 on kasutatud terminit „keskmisest merevee
kõrgtasemest“. Kuna iga ebaökonoomne meeter tuuliku torni kõrgust mõjutab
märkimisväärselt ehitusmaksumust (ja seeläbi meretuulepargi realiseeritavust), siis on vajalik
kasutatud termin täpsemalt lahti seletada või viidata õigusaktile, kus see on defineeritud.
Selliselt välditakse võimalikke edaspidiseid asjatuid diskussioone antud teemal.
o Peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 8.b on eristatud „samaaegselt kavandatavad
tuulepargid“ ja „planeeritavad“ tuulepargid. Kas on võimalik selgitada (nt täna kehtivate
õigusaktide näitel), milles seisneb nende terminite sisu ja erinevus? Kas samaaegne
kavandamine on näiteks juhul kui mitu projekti on samas menetlusetapis (näiteks
hoonestusloa KMH sama faas: algatatud, programm koostatud, uuringud teostatud, aruanne
koostatud jms)? Kas planeeritav tuulepark on mereplaneeringus kajastatud tuuleenergeetika
ala või on planeeritav tuulepark ka mõne ettevõtte koduleheküljel esitletud soov, või midagi
muud?
o Peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 12.a on sätestatud müraga seonduv modelleerimise ja
hindamise kohustus. Mitmeti mõistetavuse ja asjatute diskussioonide vältimiseks on mõistlik
täpsustada, kas tegemist on atmosfääris leviva müraga ja selle mõjuga inimestele (vastavad
müranormid on nö inimesekesksed) või veealuse müraga (ja selle mõjuga mereelustikule)?
Konteksti ja sisukuse alusel tundub õige olevat loomulikult veealune müra.
o Peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 12.i on kasutatud terminit „monoliitse ehitusega
vundament“. Palume võimalusel täpsemalt sõnastada, mida on antud juhul peetud silmas
monoliitsuse all. Tehnoloogiliselt on täna nii vaivundament (ehk sisuliselt toruvundament, nn
monopile) kui gravitatsiooniline vundament vähemalt 1000+ tonni kaaluv ühes tükis (st
monoliitne) paigaldatav „detail“.
o Peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 12.j on tingimus kavandada koostöös Eleringiga
merevõrgu alajaam. Saare Wind Energy hoonestusloa menetluses olev ala hõlmab vaid osa
tuuleenergeetika alast nr 2. Kas Saare Wind Energy peab tingimata või vaid vajadusel, mis
täpsustub koostöös ja kokkuleppel Eleringiga, kavandama 4 hektari suuruse merevõrgu
alajaama? Kui algatatakse ka mõni teine hoonestusloa menetlus alal nr 2, siis kas ka seal tuleb
igal juhul kavandada samasugune objekt? Meie hinnangul on mõistlik sõnastada tingimus
vähem kategoorilisena.
o Peatükk 5.6.6 skeem 5.6.6.1.
✓ Skeemil märgitud tekst „Virtsu alajaam“ asub iseenesest õiges kohas (Virtsu
alajaamast paremal), kuid kuna skeemil on ka alajaamadele osutavad nooled, siis võib
Lõpe alajaamale osutav nool (mille juures ei ole teksti „Lõpe alajaam“) osutuda
eksitavaks. Teeme ettepaneku skeemi korrigeerida.
✓ Maismaale rajatakse tõenäoliselt osa elektri ülekandesüsteemi õhuliinina, mitte
maakaablina. Seetõttu on maismaal kasutatud termin „kaablikoridor“ eksitav.
Soovitame kasutada üldisemat terminit, näiteks „elektri ülekandesüsteem“.
o Peatükis 5.6.6 esitatud suunises nr 1 on mainitud alalisvoolulinki. Soovitame planeeringu
tasandil jätta määratlemata, kas kasutatakse alalisvoolu või vahelduvvoolu lahendust.
Tegemist on tehnilise optimaalsuse ja teostatavuse ülesandega, mis sõltub konkreetse
projektlahenduse paljudest erinevatest asjaoludest. Eesti elektrisüsteemi ja meretuuleparkide
asukohti (st potentsiaalseid vahemaid) arvestades on mõlemal voolusüsteemil perspektiiv,
mida ei ole vajalik planeeringu etapis asjatult vähendada.
o Peatükis 5.6.6 esitatud suunises nr 4 on öeldud et kõva merepõhja substraadi puhul ei ole
kaabli katmine otstarbekas. Palume sõnastada kaabli katmine kõval substraadil mõlema
võimalusena (kaetud ja katmata kaabli võimalus). Nimelt võib ka kõval substraadil olla mõistlik
kaabli pinnasesse süvistamine (vältimaks erinevaid kaabli kahjustamise riske).
o Peatükis 5.6.6 esitatud tingimuses nr 2 selgitatakse et kaablitele võib leida alternatiivse
asukoha. Paljud skeemil 5.6.6.1 visandtatud kaablite asukohad on tehniliselt ilmselt
ebamõistlikus asukohas. Palume lisada planeeringusse, et muu kaabli asukoht, mis asub ka
Natura 2000 alal, kuid ei tekita olulist ebasoodsat mõju, on vähemalt samaväärne praegu
planeeringus kajastatuga. St kaabli paiknemine Natura 2000 alal ei tohi tekitada
„automaatselt“ ebasoodsamat hinnangut.
Vajadusel oleme nõus oma seisukohti täiendavalt selgitama ja aitama kaasa mõelda lahenduste
leidmisel.
Täname ja tunnustame planeeringu koostajaid veelkord väga olulise töö eest ja loodame peatset
võimalikult kvaliteetse planeeringu kehtestamist, mis võimaldaks, mitte ei takistaks kogu ühiskonnale
vajalike arenduste elluviimist.
Lugupidamisega,
Kuido Kartau
Saare Wind Energy OÜ juhatuse liige
e-kiri:
[email protected]
mob: +372 5273671
Saatja: Kuido Kartau <
[email protected]>
Saadetud: 16.11.2021 09:34
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Koopia: Triin Lepland <
[email protected]>; Veiko Väli <
[email protected]>
Teema: Eesti mereala planeeringu avalikustamine / Saare Wind Energy
tagasiside 16.11.2021
TerePalun leidke manusest Saare Wind Energy tagasiside uuendatud
planeeringu lahendusele.Lugupidamisega,
On 11/8/2021 2:08 PM, Triin Lepland wrote:
Hea mereala planeeringu koostööpartner!
Mul on rõõm teavitada, et Eesti mereala planeering on kooskõlastatud ja
tänasest algas planeeringu viimane tutvustav avalikustamine.
Avalikustamine kooskõlas planeerimisseaduse § 23 toimub 8. novembrist
kuni 8. detsembrini mereala portaalis.
Kõik planeeringu materjalid on leitavad . Viimase versiooni planeeringu
seletuskirjast ja mõjude hindamise aruandest leiab .
Arvamusi planeeringule ning mõjude hindamisele saab 8. detsembrini
esitada Rahandusministeeriumile e-posti aadressil .
Kõigile laekunud arvamustele vastatakse kirjalikult pärast avalikustamise
perioodi lõppu.
Korraldame täiendavalt veel ka planeeringut tutvustava arutelu, mis
toimub 25.11.2021 algusega kell 13.00 veebi vahendusel. Huvi korral
palume ennast ette registreerida . Juhin tähelepanu, et osalemise link
saadetakse ainult registreerunutele.
Head tutvumist!
Kõike head
Triin Lepland
Osakonnajuhataja asetäitjaPlaneeringute osakondRahandusministeerium
Telefon 4520521 | | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. This e-mail may contain information which is classified for
official use.
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. This e-mail may contain information which is classified for
official use.
--
________________________________
This email has been checked for viruses by Avast antivirus software.