dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tagasiside

Rahandusministeerium · 16. november 2021
Viit
15-1/8031-1
Registreeritud
16. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saare Wind Energy
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Triin Lepland (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. detsember 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf74 KB
  • 📎image001.jpg
  • 📎image004.png
  • 📎kuido-ekiri%20II.png
  • 📎SaareWindEnergy ettepanekud 16.11.2021.asice231 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected] Meie 16.11.2021 Saare Wind Energy OÜ arvamused ja ettepanekud Eesti mereala planeeringule Saare Wind Energy OÜ (edaspidi SWE) kavandab meretuulepargi rajamist Saaremaast läänes asuvale merealale ning on olnud huvigrupi esindaja/koostööpartnerina kaasatud mereala planeerimise protsessi. Oleme esitanud omapoolseid arvamusi ja ettepanekuid ka varem (23.04.2018, 17.03.2020, 10.08.2020, 21.10.2021 ja 31.05.2021) ning seoses sisuliste arengutega mereplaneeringus (kooskõlastatud ja avalikult tutvustatav planeering seisuga 8.11.2021) esitame täiendavalt omapoolse tagasiside, mis keskendub eeskätt taastuvenergeetikale. Planeeringu koostamine alates 2017 aastast on olnud kahtlemata keerukas ja tunnustame teid tänuväärse töö teostamise eest. Saab tõdeda, et taastuvenergia tähtsus on ainuüksi planeeringu koostamise umbes 4,5 aastasel perioodil muutunud varasemast veelgi olulisemaks. Mõne näitliku märksõnana saab välja tuua nüüd igapäevaselt kasutatava termini rohepööre, käesoleval sügisel hinnarekordeid tegev elektrihind (tulenevalt paljuski senistest liiga aeglastest tegelikest tegudest taastuvenergeetikas) ja äsja Glasgowis lõppenud COP26 kliimatippkohtumine. Mereplaneeringu operatiivne kehtestamine on kahtlemata äärmiselt vajalik taastuvenergia tootmise reaalseks edendamiseks ja rohepöörde elluviimiseks. Eesti elektritootmine nihkub mõne aastakümnega (reaalne on jõuda mõne meretuulepargi realiseerumiseni enne 2030. aastat) suures osas meretuuleparkidesse. Lisaks meretuuleparkide arendamisele on vajalik ka ülekandesüsteemide arendamine sellele vastavaks (st mõne gigavatine uus ülekandevõimsus väljaehitatud enne 2030. aastat ehk samaaegselt esimeste meretuuleparkidega). Eeldatavasti on elektriga varustatus nii riiklikul tasandil, makromajanduslikult kui regionaalselt tulevikus veelgi olulisem kui täna. Edukad saavad olla kõrge varustuskindluse ja mõistliku hinnatasemega elektriga varustatud piirkonnad, mistõttu on ilmselge eelis suure tootmisvõimsuse ja suure ülekandevõimsusega süsteemide läheduses. Eesti vajab suuremahulisi taastuvenergeetika võimsusi (realistlik lahendus on meretuulepargid) võimalikult kiiresti. Vaadates menetluses olevaid projekte on ka ülimalt optimistlikult võimalik esimesed meretuulepargid (Saare Wind Energy ja Eesti Energia Liivi lahe meretuulepark) saada tööle mitte varem kui 2028. aastal. Võimalik nn Elwind meretuulepark seejärel pärast aastat 2030. Oluline on mõista, et meretuuleparkide rajamine Euroopas on juba kujunenud „tavaliseks“ kõrgelt arenenud tehnoloogiat kasutavaks „igapäevaseks“ tegevuseks. Kasutatavad lahendused loomulikult arenevad edasi, kuid tehnoloogilise ja majandusliku arengu loogikaga ja kiirusega. See tähendab, et näiteks aastal 2026 meretuuleparki ehitama asudes võib osutuda reaalseks, et isegi maailma parimaid lahendusi kasutades ei ole võimalik ehitada, transportida ja paigaldada gravitatsioonilisi vundamente sellel ajal kasutatavatele parimatele elektrituulikutele. Samuti ei ole ilmselt optimaalne ega realistlik paigaldada merekaableid pikki kilomeetreid suhteliselt madalas meres (nii nagu see on illustratiivselt esitatud skeemil 5.6.6.1). Tuleb tõdeda, et Eesti ei suuda siseriiklikult teostada taastuvenergeetika suuremahulist innovatsiooni, vaid sisuliselt tuleb meil kopeerida ja lihtsalt rakendada Euroopa parimaid tehnoloogiaid (mis senini on valdkonnas liider maailmas). Tuginedes küll mereplaneeringule, tuleb edasistes arendustes ja otsustuste tegemises lähtuda tehnoloogilistest ja majanduslikest realiteetidest. Lisaks eelöeldule esitame Saare Wind Energy OÜ poolsed alljärgnevad korrektuursed ettepanekud: o Peatükis 5.6.5 esitatud suunises nr 6 on antud suunis eelistada väiksema „jalajäljega“ vundamendistruktuure. Antud suunis on täiesti arusaadav ja õige, kuid on mõningases vastuolus paljudes kohtades planeeringu tekstis eelistatuna/soosituna käsitletud gravitatsioonilise vundamendi kasutamisega. Nimelt on gravitatsioonilise vundamendi „jalajälg“ oluliselt suurem kui nn vaivundamendil (näiteks sarnase elektrituuliku paigaldamisel samas asukohas võib vundamendi diameeter olla vastavalt 60 meetrit ja 10 meetrit). Sama peatüki tingimuste osas (tingimus nr 3) on sätestatud: rajatakse selliste vundamendilahendustega tuulikud, millega kaasnevad keskkonnamõjud on samaväärsed või väiksemad gravitatsioonivundamentidel tuulikute rajamise mõjudega. Soovitame võimalusel veelgi selgemat sõnastust rõhutamaks erinevate vundamenditüüpide kasutuse võimaldamist arvestades konkreetseid asukoha olusid (nt erinevad jääolud ja geoloogia). Oluline on vundamendi summaarne keskkonnamõju ja reaalne rajatavus konkreetsetes oludes, mitte üksik parameeter. o Peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 6 on kasutatud terminit „keskmisest merevee kõrgtasemest“. Kuna iga ebaökonoomne meeter tuuliku torni kõrgust mõjutab märkimisväärselt ehitusmaksumust (ja seeläbi meretuulepargi realiseeritavust), siis on vajalik kasutatud termin täpsemalt lahti seletada või viidata õigusaktile, kus see on defineeritud. Selliselt välditakse võimalikke edaspidiseid asjatuid diskussioone antud teemal. o Peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 8.b on eristatud „samaaegselt kavandatavad tuulepargid“ ja „planeeritavad“ tuulepargid. Kas on võimalik selgitada (nt täna kehtivate õigusaktide näitel), milles seisneb nende terminite sisu ja erinevus? Kas samaaegne kavandamine on näiteks juhul kui mitu projekti on samas menetlusetapis (näiteks hoonestusloa KMH sama faas: algatatud, programm koostatud, uuringud teostatud, aruanne koostatud jms)? Kas planeeritav tuulepark on mereplaneeringus kajastatud tuuleenergeetika ala või on planeeritav tuulepark ka mõne ettevõtte koduleheküljel esitletud soov, või midagi muud? o Peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 12.a on sätestatud müraga seonduv modelleerimise ja hindamise kohustus. Mitmeti mõistetavuse ja asjatute diskussioonide vältimiseks on mõistlik täpsustada, kas tegemist on atmosfääris leviva müraga ja selle mõjuga inimestele (vastavad müranormid on nö inimesekesksed) või veealuse müraga (ja selle mõjuga mereelustikule)? Konteksti ja sisukuse alusel tundub õige olevat loomulikult veealune müra. o Peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 12.i on kasutatud terminit „monoliitse ehitusega vundament“. Palume võimalusel täpsemalt sõnastada, mida on antud juhul peetud silmas monoliitsuse all. Tehnoloogiliselt on täna nii vaivundament (ehk sisuliselt toruvundament, nn monopile) kui gravitatsiooniline vundament vähemalt 1000+ tonni kaaluv ühes tükis (st monoliitne) paigaldatav „detail“. o Peatükis 5.6.5 esitatud tingimuses nr 12.j on tingimus kavandada koostöös Eleringiga merevõrgu alajaam. Saare Wind Energy hoonestusloa menetluses olev ala hõlmab vaid osa tuuleenergeetika alast nr 2. Kas Saare Wind Energy peab tingimata või vaid vajadusel, mis täpsustub koostöös ja kokkuleppel Eleringiga, kavandama 4 hektari suuruse merevõrgu alajaama? Kui algatatakse ka mõni teine hoonestusloa menetlus alal nr 2, siis kas ka seal tuleb igal juhul kavandada samasugune objekt? Meie hinnangul on mõistlik sõnastada tingimus vähem kategoorilisena. o Peatükk 5.6.6 skeem 5.6.6.1. ✓ Skeemil märgitud tekst „Virtsu alajaam“ asub iseenesest õiges kohas (Virtsu alajaamast paremal), kuid kuna skeemil on ka alajaamadele osutavad nooled, siis võib Lõpe alajaamale osutav nool (mille juures ei ole teksti „Lõpe alajaam“) osutuda eksitavaks. Teeme ettepaneku skeemi korrigeerida. ✓ Maismaale rajatakse tõenäoliselt osa elektri ülekandesüsteemi õhuliinina, mitte maakaablina. Seetõttu on maismaal kasutatud termin „kaablikoridor“ eksitav. Soovitame kasutada üldisemat terminit, näiteks „elektri ülekandesüsteem“. o Peatükis 5.6.6 esitatud suunises nr 1 on mainitud alalisvoolulinki. Soovitame planeeringu tasandil jätta määratlemata, kas kasutatakse alalisvoolu või vahelduvvoolu lahendust. Tegemist on tehnilise optimaalsuse ja teostatavuse ülesandega, mis sõltub konkreetse projektlahenduse paljudest erinevatest asjaoludest. Eesti elektrisüsteemi ja meretuuleparkide asukohti (st potentsiaalseid vahemaid) arvestades on mõlemal voolusüsteemil perspektiiv, mida ei ole vajalik planeeringu etapis asjatult vähendada. o Peatükis 5.6.6 esitatud suunises nr 4 on öeldud et kõva merepõhja substraadi puhul ei ole kaabli katmine otstarbekas. Palume sõnastada kaabli katmine kõval substraadil mõlema võimalusena (kaetud ja katmata kaabli võimalus). Nimelt võib ka kõval substraadil olla mõistlik kaabli pinnasesse süvistamine (vältimaks erinevaid kaabli kahjustamise riske). o Peatükis 5.6.6 esitatud tingimuses nr 2 selgitatakse et kaablitele võib leida alternatiivse asukoha. Paljud skeemil 5.6.6.1 visandtatud kaablite asukohad on tehniliselt ilmselt ebamõistlikus asukohas. Palume lisada planeeringusse, et muu kaabli asukoht, mis asub ka Natura 2000 alal, kuid ei tekita olulist ebasoodsat mõju, on vähemalt samaväärne praegu planeeringus kajastatuga. St kaabli paiknemine Natura 2000 alal ei tohi tekitada „automaatselt“ ebasoodsamat hinnangut. Vajadusel oleme nõus oma seisukohti täiendavalt selgitama ja aitama kaasa mõelda lahenduste leidmisel. Täname ja tunnustame planeeringu koostajaid veelkord väga olulise töö eest ja loodame peatset võimalikult kvaliteetse planeeringu kehtestamist, mis võimaldaks, mitte ei takistaks kogu ühiskonnale vajalike arenduste elluviimist. Lugupidamisega, Kuido Kartau Saare Wind Energy OÜ juhatuse liige e-kiri: [email protected] mob: +372 5273671 Saatja: Kuido Kartau <[email protected]> Saadetud: 16.11.2021 09:34 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Koopia: Triin Lepland <[email protected]>; Veiko Väli <[email protected]> Teema: Eesti mereala planeeringu avalikustamine / Saare Wind Energy tagasiside 16.11.2021 TerePalun leidke manusest Saare Wind Energy tagasiside uuendatud planeeringu lahendusele.Lugupidamisega, On 11/8/2021 2:08 PM, Triin Lepland wrote: Hea mereala planeeringu koostööpartner! Mul on rõõm teavitada, et Eesti mereala planeering on kooskõlastatud ja tänasest algas planeeringu viimane tutvustav avalikustamine. Avalikustamine kooskõlas planeerimisseaduse § 23 toimub 8. novembrist kuni 8. detsembrini mereala portaalis. Kõik planeeringu materjalid on leitavad . Viimase versiooni planeeringu seletuskirjast ja mõjude hindamise aruandest leiab . Arvamusi planeeringule ning mõjude hindamisele saab 8. detsembrini esitada Rahandusministeeriumile e-posti aadressil . Kõigile laekunud arvamustele vastatakse kirjalikult pärast avalikustamise perioodi lõppu. Korraldame täiendavalt veel ka planeeringut tutvustava arutelu, mis toimub 25.11.2021 algusega kell 13.00 veebi vahendusel. Huvi korral palume ennast ette registreerida . Juhin tähelepanu, et osalemise link saadetakse ainult registreerunutele. Head tutvumist! Kõike head Triin Lepland Osakonnajuhataja asetäitjaPlaneeringute osakondRahandusministeerium Telefon 4520521 | | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. -- ________________________________ This email has been checked for viruses by Avast antivirus software.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel