Peipsiääre Vallavalitsus Teie 09.09.2021
[email protected] Meie 16.11.2021 nr 14-11/6338-2
Peipsiääre valla üldplaneering
Austatud vallavanem
Esitasite 09.09.2021 Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks Peipsiääre valla
üldplaneeringu. Planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimisel ilmnes, et üldplaneeringu
menetlusdokumentides puudub Maaeluministeeriumi kooskõlastus.
Maaeluministeerium on 20.05.2019 saatnud valla- ja linnavalitsustele kirja nr 4.1-3/628,
milles soovitakse olla üldplaneeringute koostamisse aktiivselt kaasatud ja ollakse valmis
tegema igakülgset koostööd, saavutamaks parimad lahendused nii väärtusliku
põllumajandusmaa kaitseks kui maal hea elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas jätkusuutliku
põllumajanduse tagamiseks.
Peipsiääre Vallavalitsusele saadetud Rahandusministeerium 16.04.2019 kirjas nr 14-11/1981-
2 on toodud „Vastavalt PlanS § 81 lõikele 3 palume esitada Peipsiääre valla üldplaneeringu
eelnõu (eskiislahendus) Rahandusministeeriumile täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate
isikute ning asutuste määramiseks“. Planeeringu edasisel menetlemisel on vallavalitsus aga
jätnud küsimata Rahandusministeeriumilt PlanS § 81 lõike 3 alusel täiendavaid isikuid ja
asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu
koostamisse kaasata.
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise
kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõige 3 sätestab, et põhjendatud juhul teeb
planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu ka määruse §-s 3
nimetamata juhtudel ja asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus
kuulub.
Rahandusministeerium peab oluliseks rõhutada üldplaneeringu riigiasutustega
kooskõlastamist kui instrumenti planeeringute õiguspärasuse tagamisel. Kooskõlastamine
aitab tagada ka laiema avaliku huvi.
Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153
punktis 2 antud volitust, määran täiendavaks asutuseks Maaeluministeeriumi, kellega
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Peipsiääre valla üldplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka
kooskõlastada.
Täiendavalt juhime tähelepanu järgnevale:
Üldplaneeringu seletuskirja lk 45 on: hajaasustuses on minimaalseks katastriüksuse suuruseks
2,0 ha. Tuginedes PlanS § 6 punktile 8, palun korrigeerida, et ehitusõigust ei anta 2 hektarist
väiksemale krundile. Katastriüksuste suurust ei saa määrata üldplaneeringuga, küll saab
määrata krundi minimaalsuuruse (PlanS § 75 lg 1 p 24).
Seletuskirja lk 15 punktis 5 on sõnastatud, et väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks
vajalikud kitsendused elamute ehitamise kohta sätestatakse maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduse uues redaktsioonis. Samale seaduse eelnõule viidatakse ka ptk 4.5.
Üldplaneeringu ülesande väärtuslike põllumajandusmaade (….) määramine ning nende
kaitse- ja kasutustingimuste seadmine lahendust ei saa delegeerida võimalikule tulevasele
seadusele.
Seletuskirja ptk-st 2.4.4 „Haljasala ja parkmetsa maa-ala üldised arendamise põhimõtted“ ei
selgu, millised tingimused käivad haljasalade, millised parkmetsa ja millised mõlema kohta.
Selguse huvides vajavad mõisted kasutusotstarve, juhtotstarve, kasutuse juhtotstarve,
sihtotstarve asjakohastamist, mõisteid on kasutatud läbisegi, sealhulgas samas peatükis.
Kasutusotstarve määratakse ehitusseadustiku alusel ehitistele. Juhtotstarbe asemel on
üldplaneeringus kohane maakasutuse juhtotstarve ja seda saab määrata vaid üldplaneeringus.
Sihtotstarve on katastriüksuse parameeter, krundi kasutamise sihtotstarve(-tarbed) määratakse
detailplaneeringus, katastriüksuse sihtotstarve määratakse maakatastriseaduse alusel. Palun
eelmainitu valguses korrigeerida seletuskirja peatükke.
Maakastriseaduse § 18 lõike 1 punkti 1 kohaselt ehitisteta katastriüksusele määratakse
sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel üldplaneeringu alusel, sama lõike punkti 3 kohaselt ehitist teenindavale
katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve
ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku
või kasutusloa alusel. Palun eeltoodu valguses korrigeerida seletuskirja lk 19 olevat punkti 7.
Seletuskirja ptk-s 4.8 oleks asjakohane täiendada, kuidas ettepanek võtta kohaliku kaitse alla
Torukülasse ja Lahepera külasse jääv Kasu mets rakendub. Milline on kaitse eesmärk (praegu
on kasutuse kirjeldus) ja kuidas seatakse kaitsekord (kas rakendatakse looduskaitseseaduse
§ 31 toodut või leevendatakse seda üldplaneeringu sätetega või luuakse üldplaneeringu lisana
kaitse-eeskiri)?
Joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ leppemärkides kujutatud sümbolid on heaks arusaamiseks
liiga väikesed. Joonisel on tähis „Avalikku kasutusse määratud tee“. Üldplaneeringuga ei saa
määrata teed avalikuks kasutuseks, saab määrata avalikuks kasutuseks määramise vajaduse.
Joonis näitab avalikuks kasutuseks juba määratud teid, eristamata planeeringuga avalikuks
kasutamiseks määramise vajadusega ning avalikes huvides omandamise vajadusena märgituid
teelõike. Seletuskirjas lk 57 lause, et rohkem kui kahte katastriüksust teenindava eratee
omanikuga tuleb sõlmida asjaõigusleping eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta või
seada sundvaldus või sundvõõrandada, sõnastus pole PlanS § 75 lõike 1 punkti 29 ülesande
2
„käesolevas lõikes nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas
sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine“ kohane, st märkida saab
vajaduse, mitte kohustuse. PlanS § 74 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringu alusel
kinnisomandile seada kitsendusi, st kitsendusi ei seata planeeringu endaga. Palun kontrollida,
kas avalikes huvides omandamise vajaduse märkimisel on täidetud PlanS § 77 lõike 8 nõuded
(kinnisasja omanike teavitamine üldplaneeringu algatamisest).
Täpsustada, mida tähendab elamu maa-ala katastriüksus (lk 57)? Kas elamumaa sihtotstarbega
katastriüksust või midagi muud?
Palun asendada sisukorras ja ptk 10 pealkirjas sõna „maakonnaplaneeringu“ sõnaga
„maakonnaplaneeringute“, sest Peipsiääre vallas kehtib kaks maakonnaplaneeringut.
Üldplaneeringust ei selgu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eri jaotistes
toodud mõnede üldplaneeringu täiendamise ettepanekute arvesse võtmine või nende
mittearvestamise põhjendus (KSH ptk 5.1.1, 5.5.1.4, 5.7).
Palun kaaluda kehtestatava planeeringu kasutusmugavamaks vormistamist. Üldplaneeringu
peamine kasutusotstarve on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja
projekteerimistingimuste väljastamisele, mistõttu konkreetsele maatükile kehtestatu peab
olema hõlpsalt leitav. Üldplaneeringus kehtestatut tuleb otsida 14 jooniselt ja 72 leheküljelise
seletuskirja eri peatükkidest. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ sätestab jooniste vormistamise
esitluskujudena ja digitaalsete kihtidena. Andmekogust kättesaadav kehtestatud
ruumiregulatsioon ei või olla erinev muul viisil (nt prindituna või failide komplektina)
kättesaadava planeeringu kehtestatud ruumiregulatsioonist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Peep Männiksaar 715 5881
[email protected]
3