Lõppdokument

KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 038/2025 Tellija: AS Emajõe Veevärk Registrikood: 11044696 Tartumaa, Tartu linn, Sõbra tn 56, 51013 tel: +372 7311840 e-post: [email protected] Peatöövõtja: Sanbruno OÜ Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Lüübnitsa küla, Setomaa vald, Võrumaa LÜÜBNITSA KÜLA VEETORUSTIKUD TÖÖPROJEKT Projektijuht / Pädev isik: Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija: Merilin Lilo Tööd arheoloogiamälestise Kalmistu (reg.nr. 11130) kaitsevööndi läheduses. TARTU 2025  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 AA-3-01 SELETUSKIRI SISUKORD 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.2. Ehitisregistrile esitatud tehnilised andmed.................................................................... 6 1.2.1. Veetorustik ............................................................................................................... 6 1.2.2. Tuletõrjeveetorustik .................................................................................................. 6 1.2.3. Tuletõrjehüdrant ....................................................................................................... 6 1.3. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed ................................................................ 6 1.3.1. Tuletõrjehüdrant ....................................................................................................... 6 1.4. Sissejuhatus ................................................................................................................... 7 1.5. Alusdokumendid ........................................................................................................... 7 1.6. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 7 1.7. Looduskaitse ................................................................................................................. 9 1.8. Muinsuskaitse................................................................................................................ 10 1.9. Täiendavad kriteeriumid ............................................................................................... 10 1.9.1. Kooskõlastused kinnistute omanikega ..................................................................... 11 1.9.2. Veetoru sügavus ning vahekaugus ........................................................................... 11 1.9.3. Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang ................................................ 11 2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................... 12 3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................. 12 3.1. Veetorustik .................................................................................................................... 13 3.2. Tuletõrje veevarustus .................................................................................................... 14 3.3. Kuivhüdrant................................................................................................................... 14 3.4. Survestamiskaev ............................................................................................................ 15 3.5. Läbipesukaev................................................................................................................. 15 4. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................... 16 4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 16 4.2. Projekti infotahvlid........................................................................................................ 16 4.3. Tänutahvlid ................................................................................................................... 17 4.4. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ......................................... 17 4.5. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...................................................................... 17 4.6. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 18 4.7. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine ............................................. 18 4.8. Mahamärkimine ............................................................................................................ 19 4.9. Vajumisvaatlused .......................................................................................................... 20 4.10. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 20 4.11. Tööohutus...................................................................................................................... 22 4.12. Kolmandate isikute ohutus ............................................................................................ 23 4.13. Tuleohutus ..................................................................................................................... 24 4.14. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 24 4.14.1. Üldist ........................................................................................................................ 24 4.14.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine .................................................................................. 25 4.14.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ......................... 26 4.14.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ...................... 26 4.14.5. Geodeetiliste märkide kaitsmine .............................................................................. 27 4.15. Ajutine elektrivarustus .................................................................................................. 27 4.16. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 27 4.17. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 28 Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 2/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 4.18. Kaetud tööd ................................................................................................................... 28 4.19. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 28 4.19.1. Pinnatud, kruus- ja killustikkatte eemaldamine ....................................................... 28 4.19.2. Tükkmaterjalist katte eemaldamine.......................................................................... 28 4.19.3. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 29 4.20. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 29 4.21. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 31 4.22. Tagasitäide .................................................................................................................... 32 4.23. Katete taastamine .......................................................................................................... 34 4.23.1. Üldist ........................................................................................................................ 34 4.23.2. Haljasala taastamine ................................................................................................. 35 4.23.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine ........................................................................... 35 4.23.4. Tükkmaterjalist katte taastamine .............................................................................. 36 4.23.5. Eelpuistega kahekordne pindamine .......................................................................... 36 4.23.6. Tööde teostamine riigimaanteede teemaal ning -kaitsevööndis ............................... 36 4.24. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 38 4.25. Teostusjoonised ............................................................................................................. 39 4.25.1. Üldine ....................................................................................................................... 39 4.25.2. GIS andmete kogumine ning esitamine.................................................................... 40 4.26. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 40 5. MATERJALID JA SEADMED .................................................................................... 41 5.1. Üldist ............................................................................................................................. 41 5.2. Survetorustikud ............................................................................................................. 42 5.2.1. Üldist ........................................................................................................................ 42 5.2.2. Torud ja toruliitmikud .............................................................................................. 42 5.2.1. Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped ........................................................ 43 5.2.2. Kiilsiibrid.................................................................................................................. 44 5.3. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained .................................................................. 44 5.4. Soojustusmaterjalid ....................................................................................................... 44 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ......................................................... 45 6.1. Üldist ............................................................................................................................. 45 6.2. Survetorustike katsetamine ........................................................................................... 45 6.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 45 6.2.2. Ettevalmistus survekatseks ....................................................................................... 45 6.2.3. Survekatse ................................................................................................................ 46 6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine ........................................... 46 7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE ................................................................................ 48 7.1. Kasutus- ja hooldusjuhendid ......................................................................................... 48 Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 3/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 ASUKOHA SKEEM Projektala Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 4/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 1. ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Projekti nimetus: Lüübnitsa küla veetorustikud Staadium: Tööprojekt Töö nr: 038/2025 Objekti asukoht: Lüübnitsa küla, Setomaa vald, Võrumaa Tellija: AS Emajõe Veevärk Registrikood: 11044696 Sõbra tn 56, Tartu tel: +372 7311840 e-post: [email protected] Peatöövõtja: Sanbruno OÜ Registrikood: 10255735 Energia tn 5, 63308 Põlva linn, Põlva maakond Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ Registrikood: 11006388 Majandustegevusteade nr. EEP000544 Vasara 50, 50113 Tartu Tel: 733 0350; [email protected] Kontaktisikud: Tellija poolt – Margus Sinimäe tel.: +372 51 977 925, [email protected] Peatöövõtja poolt – Janari Mändla tel.: +372 56 900 755, [email protected] Projekteerija poolt – Lauri Aim tel.: +372 56 478 957, [email protected] Projekteerimismeeskond: Projektijuht - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija - Merilin Lilo Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 5/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 1.2. Ehitisregistrile esitatud tehnilised andmed Torustike rajamiseks on väljastatud ehitusluba ning Ehitisregistrisse esitatud andmed on toodud alapunktides 1.2.1. – 1.2.3. 1.2.1. Veetorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: külmaveetorustik Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik Ehitusregistrile esitatud tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 137,9 m2 - pikkus – 2122 m 1.2.2. Tuletõrjeveetorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: tuletõrjeveetorustik Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik Ehitusregistrile esitatud tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 44,8 m2 - pikkus – 395 m 1.2.3. Tuletõrjehüdrant Ehitise liik: Rajatis Ehitise nimetus: Tuletõrjehüdrant Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: 22227 Tuletõrje veevõtukoht, sealhulgas hüdrant 1.3. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed Käesoleva projektiga on projekteeritud juurde vee liitumispunkte, mille täpsustatud andmed esitatakse kasutusloa taotlusega. Lisandunud tuletõrjehüdrandi Ehitisregistrisse esitatavad andmed on toodud alapunktis 1.3.1. 1.3.1. Tuletõrjehüdrant Ehitise liik: Rajatis Ehitise nimetus: Tuletõrjehüdrant Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: 22227 Tuletõrje veevõtukoht, sealhulgas hüdrant Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 6/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 1.4. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud AS Emajõe Veevärk tellimusel. Töös on koostatud projekt Lüübnitsa küla veetorustiku ja tuletõrje veevarustuse rajamiseks. Projekti aluseks on Keskkond & Partnerid OÜ poolt 2023 a. koostatud samanimeline põhiprojekt, millele on väljastatud ka ehitusluba. Toona oli Tellijaks Setomaa Haldus OÜ. Projekti pole käesolevaks hetkeks ellu viidud. Seetõttu uuendatakse käesoleva projektiga ametkondade kooskõlastused ning viiakse lahendused vastavaks AS Emajõe Veevärk nõuete ja eritingimustega. 1.5. Alusdokumendid Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:  AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused Osa 1 – Üldtingimused (06.03.2025);  AS Emajõe Veevärk Tellija Eritingimused „Lüübnitsa küla joogiveepuhasti ja veetorustike projekteerimine-ehitamine;  Keskkond & Partnerid OÜ poolt 2023 a. koostatud põhiprojekt: „Lüübnitsa küla veetorustikud“ (töö nr 039/2023);  Tartu Geodeesia OÜ poolt 07.2023.a. koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr TG525);  Transpordiameti poolt 02.05.2023.a. väljastatud projekteerimistingimused nr 7.1-2/23/9573-2 „Nõuded veeprojekti koostamiseks riigitee nr 18195 teemaal ja kaitsevööndis“;  Europolis OÜ poolt 12.2022.a. koostatud „Setomaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035“ (töö nr 26/22);  Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee). 1.6. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:  Ehitusseadustik (EhS);  Veeseadus (VeeS);  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);  Tuleohutuse seadus (TuOS);  Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;  Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;  Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;  Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“; Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 7/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025  Kliimaministri määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“;  Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“;  Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;  Siseministri määrus nr 8 „Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded“;  Setomaa Vallavolikogu määrus nr 6 „Setomaa valla heakorraeeskiri“;  EVS 932:2017 Ehitusprojekt;  EVS 835:2022 Hoone veevärk;  EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;  EVS 847-1:2014 Veevärk. Osa 1: Veehaarded;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;  EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse;  EVS-EN 14384:2005 Sambakujulised tuletõrjehüdrandid;  EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid;  EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. Bituumensideained;  EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3. Asfaltsegud;  EVS-EN 1338:2003 AC:2006 Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid;  Transpordiameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud 14.04.2021;  Transpordiameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ (2020);  Transpordiameti juhendi „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020)“ Lisa 1, 10.06.2024;  Transpordiameti juhend „Pindamisjuhend“ kinnitatud 17.03.2023;  Transpordiameti juhend „Teetööde tehnilised kirjeldused“, kinnitatud 18.02.2019.a;  Transpordiameti juhend „Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale kavandamisel“ MA 2018-015;  Tööinspektsiooni käsiraamat „Tööohutus ehitusplatsil“, 03.06.2022;  RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;  MaaRYL 2010. Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 8/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3). 1.7. Looduskaitse Projektpiirkonna läheduses asuvad Lüübnitsa hoiuala (KLO2000124), III kategooria kaitsealuse taime Hamatocaulis vernicosus (läikiv kurdsirbik, KLO9400029) elupaik ning Lüübnitsa loodusala (RAH0000231), mis kuulub Natura 2000 alade võrgustikku. Nimetatud looduskaitseobjektidel ehitustöid ei teostata. Projektipiirkonda jäävad aga III kategooria kaitsealused liigid Cobitis taenia (hink, KLO9102510), Cottus gobio (võldas, KLO9102513) ja Misgurnus fossilis (vingerjas, KLO9102511). Projektpiirkonnas ja selle läheduses paiknevad kaitstavad loodusobjektid on toodud skeemil 1. Skeem 1. Kaitstavad loodusobjektid III kaitsekategooriasse arvatakse nii liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. Projektalas ei ole teist majanduslikult otstarbekamat alternatiivi tuletõrje veevarustuse rajamiseks, mistõttu nähti ette tuletõrjevee võtmine järvest, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide levikupiirkond. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 9/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 1.8. Muinsuskaitse Projektpiirkonna läheduses paikneb arheoloogiamälestis Kalmistu (registrinumber 11130) ja selle kaitsevöönd. Lüübnitsa küla kultuurimälestise ala ja kaitsevöönd on tähistatud skeemil nr 2. Skeem 2. Kultuurimälestise ala ja kaitsevöönd Ehitustööd jäävad arheoloogiamälestise alast ja selle kaitsevööndist välja. Pinnase- ja kaevetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalustega ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Kui töid tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurikiht, sh inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile. Samuti arvestada sõjaaegse laskemoona ja lõhkekehade ilmsikstuleku võimalusega (kuni 30.04.2019 kehtiva muinsuskaitseseaduse §-d 30-33, § 44³). Mälestise kaitsevööndis ehitamiseks tuleb esitada muinsuskaitseseaduse (RT I, 10.12.2020, 22) § 1 lõike 2 ja § 59 kohaselt kaitsevööndis tööde tegemise teatis. Torustike ehitustööde teostamisel tuleb järgida Muinsuskaitseseadust ning selle rakendusakte. 1.9. Täiendavad kriteeriumid Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 10/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 1.9.1. Kooskõlastused kinnistute omanikega Torustike sügavuse ja majaühendustorustike paiknemise kavandamisel on lähtutud piirkonna kinnistute omanike kooskõlastustest. Erandina on liitumispunkti asukoht kooskõlastatud käesoleva projekti Tellijaga kui kinnistuomanik ei ole liitumispunkti määratud aja jooksul kooskõlastanud. Ehitustööde teostamisel peab töövõtja kohalikke elanike teavitama kuni kaks nädalat enne vastavas asulas ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1x nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse Tellija poolt määratavas ajalehes või omavalitsuse kodulehe vahendusel. Töö teostamise aluseks erakinnistul on projekt ning kinnistuomaniku ja Omanikujärelevalve kooskõlastus. Kinnistute kooskõlastused ja kinnistute andmestik vt. AA-2-02. 1.9.2. Veetoru sügavus ning vahekaugus  Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 2,1 m toru peale arvestades maapinnast.  Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,30 m.  Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,70 m.  Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused.  Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,3 m. Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,7 kuni 1,0 m. 1.9.3. Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang Kinnistu ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates veemagistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE De 32 PN10 koos maakraaniga (koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega paigaldatakse 0,3 kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole, ja toru lõpetatakse kinnistu piiril otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Maakraani järel peab olema vähemalt 0,3 m pikkune torulõik, kusjuures toru peab ulatuma vähemalt kinnistu piirini. Kui peatorustik asub kinnistul, paigaldatakse maakraan vahetult peatoru kõrvale. Maakraan paigaldatakse võimalusel 0,5 m väljapoole sõiduteed. Põhjendatud vajadusel võib maakraani nihutada kinnistu piirini. Liitumispunktiks on kinnistu piir. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 11/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olemasolevate majaühendustorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne tänavatorustiku väljaehitamist tuleb töövõtjal veenduda olemasolevate majaühendustorustike asukohtade ja kõrguste õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva majaühendustorustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust tööjoonisega. 2. OLUKORRA KIRJELDUS Projekti asukohaks on Lüübnitsa küla, mis asub Setomaa vallas Võru maakonna kirdeosas. Lüübnitsa küla piirneb idast Pihkva järvega, läänest Võõpsu külaga, põhjast Beresje külaga ning lõunast Audjassaare ja Laossina küladega. Lüübnitsa külas on veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud kinnistute siseselt, kuna külas puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Setomaa vallale kuuluval Uus tn 2 kinnistul (46501:001:0160) paikneb olemasolev puurkaev (PRK0066427) ning vana salvkaev. Olemasolev puurkaev varustab hetkel veega Uus tn 2 kinnistul asuvat hoonet. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub Kallaste kinnistul (46501:001:0175), mis jääb Vana tn algusest ca 200 m kaugusele ning ei kata ära Lüübnitsa küla tuletõrje veevajadust. Lüübnitsa küla läbib kõrvalmaantee 18195 Võõpsu-Audjassaare tee. Projektalal ning selle läheduses paiknevad muinsuskaitse, looduskaitse ning geodeetilise märgi kaitsevööndid. Peipsi järvest tulenevad ka veekaitselised piiranguvööndid. Keskkonnaagentuuri andmetel on Peipsi järve madalaim veetase abs 29.02 ning kõrgeim veetase abs 31.39. Veetaseme kõrgused on mõõdetud Mehikoorma hüdromeetrijaamas ajavahemikus 1948-2022. 3. PROJEKTLAHENDUS Käesolevaga projekteeritakse Lüübnitsa küla veetorustik ning tuletõrje veevarustus, võttes aluseks Keskkond & Partnerid OÜ poolt 2023 a. koostatud põhiprojekt „Lüübnitsa küla veetorustikud“ (töö nr 039/2023). Lüübnitsa külas hakkab ühisveevärgiteenust pakkuma AS Emajõe Veevärk. Veevarustus hakkab baseeruma Uus tn 2 kinnistul asuval olemasoleval puurkaevul. Puurkaevule rajatakse lisaks veetöötlusjaam, mis on lahendatud eraldi projektiga. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Projekteeritud vee- ja tuletõrjeveetorustikud on ette nähtud paigaldada ühisesse kaevikusse. Uutele liitujatele projekteeritakse ja ehitatakse veetorustik välja krundi piirini. Uus tn 2 kinnistul ehitatakse torustik välja kuni olemasoleva toruni ning taastatakse ka ühendus. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 12/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Tuletõrje veevarustusena on ette nähtud looduslikul veeallikal põhinev kuivhüdrant ning survestatav tuletõrje veetorustik hüdrandiga. Torustike projekteeritud eluiga on 40 a. 3.1. Veetorustik Käesolevas projektis on projekteeritud Lüübnitsa küla veetorustik (peatorustik PE De 40…PE De 110 ja kinnistuühendused PE De 32). Joogiveetorustik on ette nähtud surveklassiga vähemalt PN10. Uute liitujate kinnistuühendustorustikud ehitatakse välja kuni krundi piirini. Kõikidele kinnistuühendustorustikele tuleb paigalda maakraan. Maakraanid paigaldatakse 0,3 kuni 1 m kaugusele kinnistu piirist. Erandkorras, kui kinnistu aed, hekk vms on kinnistu piirist väljaspool, siis tuleb maakraan paigaldada heki, aia vms juurde tänava poole kuni 1 m kaugusele. Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Uue kinnistuühenduse puhul tuleb torule maakraani taha paigaldada otsakork (min 0,3 m kaugusel maakraanist). Kaped peavad olema nn ujuvat tüüpi ja tihedalt sulguvad (klass D400 vastavalt EN124), vertikaalse poltkinnistusega. Kaped peavad olema nn „ujuva“ paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Kape tuleb kinnitada vähemalt 0,5 m PP või PE toru külge minimaalselt kuumtsingitud poltidega. Veetorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 2,1 m toru peale. Paigaldamissügavusega <1,8 m maapinnast toru peale, tuleb veetorustik soojustada, kasutades soojusisolatsiooniplaate. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Põlve paigaldamise asemel võib toru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe ja üle De 63 toru puhul 50xDe. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk- keevisega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või Omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass. Veetorustikule on olulistesse hargnemiskohtadesse ette nähtud sulgarmatuur koos spindlipikenduse ja kapega, surveklassiga PN10. Veetorustikust 30-40 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine min 100 mm laiune plast märkelint kirjaga „VESI“. Üksikule või kõrvuti asetsevatele survetorudele lahtisel meetodil tuleb vähemalt ühele survetorule paigaldada asukoha määramiseks ka vasest min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 13/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla. Projekteeritud veetorustiku asukoht on esitatud joonistel AS-4. Veetorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonistel VK-7. 3.2. Tuletõrje veevarustus Lähtutud on Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” ja standardist EVS 812-6:2012. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. Lüübnitsa küla tuletõrjeveevarustus ei vasta hetkel kehtivatele normidele. Piirkonda on projekteeritud 3 hüdranti. Hüdrandid paigaldatakse teede või ristmike äärde, kus on neile hea ligipääs (vt. asendiplaan). Lüübnitsa küla tuletõrjeveevarustus on projekteeritud ühisveevärgist eraldi süsteemina ehk päästeauto pumbaga survestatava torustikuga. Tuletõrjevesi saadakse Peipsi järvest, mille kalda lähedale on projekteeritud vee võtmiseks maapealne kuivhüdrant. Kuivhüdrandi kõrvale on projekteeritud survestamiskaev. Survestamiskaevust ehitatakse ühisveevärgist eraldiseisev survetoru, mis ühendatakse teiste hüdrantidega. Tuletõrjeveetorustik on ette nähtud surveklassiga PN16. Tuletõrjeveetoru paigaldamisel järgida veetorule esitatavaid nõudeid. Hüdrantideks on ette nähtud maapealsed TTMP hüdrandid, mis vastavad standardile EVS- EN 14384:2005. Hüdrandid on suletud soojustatud, lukustatava kattega ning varustatud STORZ 125 tüüpi liitmikuga. Hüdrantide ühendustoruks on PE De 110. Hüdrandid tagavad vooluhulga 10 l/s. Hüdrandid paigaldatakse vastavalt tootjapoolsele kasutusjuhendile ja EVS 812-6:2012. Osa 6-le ning määrusele nr 10. Päästetehnikaga survestatavad hüdrandid tuleb varustada nõuetekohaste infoviitadega. Infoviida taust peab olema valgustpeegeldav ja valget (RAL9003) värvi. Viida ääre raam ja võtme kujutis peavad olema valgustpeegeldavad ning sinist (RAL5005) värvi. Lisaks peavad hüdrandid olema varustatud infoviidaga, kus on kirjas survestamiskaevu asukoha aadress ja koordinaadid. Projekteeritud tuletõrje veevarustus on näidatud joonistel AS-4. 3.3. Kuivhüdrant Tuletõrje veevõtu koha juurde on projekteeritud vee võtmiseks kuivhüdrant, mis vastab standardile EVS-EN 14384:2005. Hüdrant on suletud soojustatud ja lukustatava kattega. Hüdrandi ühendustoruks on PE De 200. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 14/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Kuivhüdrant on spetsiaalselt väljatöötatud ja ehitatud survestamata sambakujuline tuletõrjehüdrant, mis on ühendatud järvega ning millest saadakse tulekustutusvesi tuletõrjeauto pumbaga imemise teel. Kuivhüdrant on varustatud STORZ 125 tüüpi liitmikuga. Kuivhüdrant paigaldatakse vastavalt tootja juhendile ja EVS 812-6:2012. Osa 6-le ning määrusele nr 10. Kuivhüdrant tuleb varustada nõuetekohase infoviidaga. Infoviida taust peab olema valgustpeegeldav ja valget (RAL9003) värvi. Viida ääre raam ja võtme kujutis peavad olema valgustpeegeldavad ning rohelist (RAL6032) värvi. Kuivhüdrandi asukoht on esitatud joonisel AS-4-02. Kuivhüdrandi paigaldusskeem vt. joonis VK-7-03. 3.4. Survestamiskaev Kuivhüdrandi kõrvale paigaldatakse survestamiskaev, mille kaudu juhitakse tuletõrjevesi tuletõrjevee torusse. Survestamiskaevuks on projekteeritud iseankurduv ZP 1000 kaev, mis valmistatakse tehases ning tarnitakse kohale ühes tükis. Survestamiskaev on tagasilöögiklappide ja ΓOST P 53279-2009 liitmikega varustatud kaev, millel on teeninduspüstik läbimõõduga 600 mm. Pärast survestamiskaevu kasutamist tuleb survestamistorud tühjaks lasta. Selle tarbeks paigaldatakse survetoru põlvele tühjendusklapp, mis ühendatakse PE De 75 tühjendustoruga. Tühjendustoru ühendatakse survestamiskaevust väljaspool ca 1 m pikkuse drenaažitoruga De 74 kaksikmuhvi abil. Katteta drenaažitoru kasutamisel tuleb toru katta geotekstiiliga. Alternatiivina võib kasutada ka filtriga drenaažitoru. Drenaažitoru ots tuleb sulgeda otsakorgiga. Survestamiskaevu kõrvale paigaldatakse valgustpeegeldav infoviit mõõtmetega 100x200 mm ning tekstiga: „Päästemeeskonna toitesisend. Max rõhk 16 bar“. Survestamiskaevu asukoht on esitatud joonisel AS-4-02. Survestamiskaevu paigaldusskeem vt. joonis VK-7-04. 3.5. Läbipesukaev Veetorustiku peatrassile ette nähtud torustike läbipesuks läbipesukaevud. Läbipesukaev rajatakse sarnaselt maa-aluse hüdrandi paigaldamisega. Kaevu korpusena kasutatakse De 500 kaevu teleskoopi, mis on varustatud malmluugiga. Luugi kandevõime 40 T. Korpuse põhja paigaldatakse geotekstiil ning korpus täidetakse pooles ulatuses killustikuga fr 8..16, et tagada liigvee imbumine pinnasesse. Toru sulgemiseks paigaldatakse maakraan, mis on varustatud tühjendusklapi ja teleskoopilise spindlipikendusega. Spindlipikendus tuuakse malmluugi alla. Tõusutoru tehakse PE De 63 PN10 torust. Toru otsa paigaldatakse kiirliitmik Bogdanov DN50 koos pimeühendusega. Läbipesukaevu kasutamiseks tuleb eemaldada kiirliitmikult pimeühendus, ühendada voolik kiirliitmikuga ning avada maakraan. Läbipesu teostada vastavalt operaatori metoodikale. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 15/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Pärast kasutamist sulgeda maakraan ning paigaldada kiirliitmikule pimeühendus. Kuna maakraan on tühjendusklapiga, ei pea tõusutoru eraldi tühjendama. Tühjendusklapi otsa tuleb paigaldada 1 m drenaažitoru, mis ümbritseda killustikuga. Läbipesukaevude asukohad on toodud joonistel AS-4. Läbipesukaevu skeem on esitatud joonisel VK-7-05. 4. EHITUSTÖÖD 4.1. Üldised juhised ja nõuded Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud ja kooskõlastusi andnud ametkondade nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon. Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja muudes asjakohastes dokumentides esitatud nõudeid. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Ehitusalasse jäävatelt teekatetelt üles freesitav asfalti freespuru kuulub tee omanikule ning Töövõtja kulul on vajalik transportida see omaniku poolt heakskiidetud kohta. Töövõtja koostab ehitusdokumentatsiooni ning esitab Tellija nimel kasutusloa taotluse. 4.2. Projekti infotahvlid Töövõtja peab hankima (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), paigaldama, täitmisaja kestel hooldama ning pärast ajaliselt viimase Vastuvõtmisakti väljastamist eemaldama projekti infotahvlid. Infotahvel tuleb paigaldada nähtavale kohale vee- ja kanalisatsioonitorustike võrkude ehituspiirkonda. Tahvlite asukohad, suurus, ja kujundus kooskõlastatakse Omanikujärelevalve ja Tellijaga. Tellija esindaja annab enne tahvlite valmistamist täiendavaid juhiseid kujunduse kohta, et tagada tahvlite ühtne väljanägemine. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 16/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 4.3. Tänutahvlid Peale ehitustöid peab Töövõtja eemaldama projekti infotahvlid ning paigaldama objektile tänutahvli. Töövõtja paigaldab objektile oma kuludega tänutahvlid vastavalt toetuse andja ja/või Tellija kommunikatsiooni ja nähtavuse nõuetele. Paigaldatava tänutahvli kujundus ja mõõdud tuleb Töövõtjal kooskõlastada Tellijaga. 4.4. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke ja Omanikujärelevalve poolt määratavaid isikuid kohalikus omavalitsuses teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Töövõtja peab teavitama asjassepuutuvaid kasutajaid kirjalikult vähemalt 14 päeva enne mistahes juurdepääsu takistamist. Töövõtja peab kohalikke elanikke teavitama ehitustööde alustamisest ja liikluse sulgemistest. Samal moel peab Töövõtja informeerima elanikkonda kõigist veekatkestustest. 4.5. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele. Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud:  tänava sulgemise luba;  liikluse ümbersuunamise luba;  kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks. Eeltoodud loetelu on informatiivne. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate nõuete osas saab kohalikust omavalitsusest. Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks. Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust. Kohalik omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud kaevelubade alusel tehtavad tööd on lõpetamata. Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule. Kasutuslubade taotlemine ja saamine on Töövõtja ülesanne. Kasutusloa taotlusega seotud materjalid valmistab ette ja kannab ehitisregistrisse Töövõtja. Kasutusload väljastatakse ehitusregistri üksuste kaupa. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 17/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 4.6. Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb:  torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid, kaevuluugid, piirdeaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele;  torustike trassi vahetus läheduses hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlased vajumise ilmingud jne). Kui mingis lõigus on ette näha tööde alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud USB mäluseadmele või kokku lepitud andmepilvesüsteemis. Fotod tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine. Üks eksemplar igast USB mäluseadmest tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne tööde alustamist vastavas töölõigus. Enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist tuleb fikseerida teekatete kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonisest peab Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel fikseeritud, tuleb teekate taastada laiuses, mille määrab Omanikujärelevalve. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka. 4.7. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud puude tüvede, võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt puu võra ulatuses. Kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades. Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega. Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 18/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvenemise kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine). Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid kohaliku omavalitsuse ja kinnistu omaniku poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. Säilitavate puude hoolduslõikuse võib teostada vaid kutsetunnistusega arborist. Kõik materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb transportida Omanikujärelevalve poolt ettenähtud kohta. Ainult Omanikujärelevalve kirjaliku loaga võib eelmainitud materjali likvideerida. Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud meetoditega. 4.8. Mahamärkimine Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused. Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve poolt nõutud kohad. Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad, püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu. Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti. Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle kontrollida. Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja kaevikud kinni aetud. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 19/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte, mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi klassile vastav täpsusnõue. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise teostamist. Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 4.9. Vajumisvaatlused Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha lisaks kontrollmõõtmisi ehitustööde ajal. Kontrollpunktide asukohad tuleb ja olemas tuleb kooskõlastada hoone valdajaga. Esmase kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Kontrollmõõdistused tuleb siduda objektist turvalisel kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist. Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt Omanikujärelevalvele. 4.10. Liikluskorraldus Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liikluskorraldusplaan (LKP) koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 20/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 ja esitada Omanikujärelevalvele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a. määrusele nr. 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet, Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega, hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse ümberkorraldused piisavalt arusaadavad. Ehitustööde vältel maantee teemaal vastutab Töövõtja ka kogu liiklusohutuse eest. Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Samuti tuleb tagada prügiveo-, postiteenuse jms toimimine. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis. Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;  esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 21/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Omanikujärelevalve ja Tellija märkused. Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.11. Tööohutus Töövõtja peab töid teostama vastavalt tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega, töö peab olema tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Töötervishoiu, Tööohutusse ja Tuleohutuse seadusega. Töövõtja peab tagama oma personali ohutuse instrueerides personali tööohutuse alal ja varustades vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja kohustus on hoida volitamata ja kaitsevahenditeta isikud ehitusplatsilt eemal. Tööohutuses tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 nr 377 määrust „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde tegemisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 nr 12 määrusest „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“. Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka muudele ehitusalal viibivatele inimestele. Kiivri ja ohutusvesti kandmine on kohustuslik kõigile ehitusplatsile sisenevatele inimestele. Kõik masinad peavad objektil olema sisselülitatud vilkuritega. Ehitusplats ja kaevikud peavad olema piiratud nõuetekohaselt piirdeaiaga. Kõik kaevikud tuleb varustada redeliga. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad kaevikud tuleb toestada vastavalt kaevandite ohutuse eeskirjale. Materjalide ladustamine kaevikute ligiduses on keelatud. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga paiknevad tööalad peavad olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid jm meetmed peavad olema rakendatud. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 22/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Töövõtja peab tagama päästevahendite olemasolu ehitusplatsil ning personali oskuse neid kasutada. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani. Tööohutust kontrollib Omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed tagamaks materjalide ja Töövõtja seadmete hoidmise nii, et need ei hävineks, ei kahjustuks ja neid ei varastataks. 4.12. Kolmandate isikute ohutus Ehitusplatsil ohutuse tagamiseks peab Töövõtja:  tagama ohutu liikluse, koostama ja kooskõlastama tänavate ajutised liiklusskeemid;  tagama Ehitusplatsi piires ja naabrused jalakäijate ohutu juurdepääsu kinnistutele;  vajadusel läbi viima õppusi õigusaktidest, standarditest ja teistest dokumentidest tuleneva ohutuse tagamiseks;  nimetama ohutuse eest vastutava isiku, kes annab juhiseid Töövõtja personalile tööõnnetuste ärahoidmiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks. Antud isik peab olema nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja volitatud andma juhiseid;  jäätmete käitlemisel järgima vastavaid õigusakte;  teatama Tellijale ja Omanikujärelevalvele hädaolukordade korral Töövõtja esindajaga ühenduse saamise protseduurid. Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1 m kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikus postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 23/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 4.13. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt likvideerima. 4.14. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 4.14.1. Üldist Teemaale ehitatavad rajatised ei tohi takistada edasiste teehoolde- ja remonditööde tegemist, sh. truupide ja kraavide rajamist. Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika. näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise omanikku kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, tuleb asendada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 24/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m). 4.14.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 25/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Tellijaga leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. 4.14.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.  Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.  Enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha tehnovõrkude volitatud esindaja.  Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 1 m elektrikaablist.  Lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada.  Ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada.  Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 1m ulatuses.  Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine.  Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 4.14.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis Projektipiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliinirajatised. Töötamisel Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS-ile kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia Eesti AS-i poolt väljastatud tööloa alusel.  Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 26/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.  Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.  Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.  Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb taastada/kaitsta plasttorudega DN100.  Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.  Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 4.14.5. Geodeetiliste märkide kaitsmine Töövõtja peab tähistama (maha märkima) ja kaitsma tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised kindelpunktid tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega ümber paigaldada või taastada. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud geodeetiliste kindelpunktide taastamise või ümberpaigaldamisega. Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada endisel kujul. 4.15. Ajutine elektrivarustus Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse (ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt). 4.16. Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 27/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 4.17. Ajutised hügieenirajatised Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada. 4.18. Kaetud tööd Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata. Kaetud tööd on vähemalt järgmised:  kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;  alused vundamentide jms. konstruktsioonide rajamiseks;  hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;  monoliitse r/b konstruktsioonide armatuur;  veetorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;  muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve. 4.19. Katete eemaldamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama. 4.19.1. Pinnatud, kruus- ja killustikkatte eemaldamine Pinnatud, kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 4.19.2. Tükkmaterjalist katte eemaldamine Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi ja värvi tükkmaterjaliga. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Teekatte serv peab jääma vähemalt 0,2 m kaugusele kaeviku ülemisest servast. Eemaldatud ning taaskasutatavad tänavakivid ja plaadid tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 28/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel. Tükkmaterjalist teekatte alusmaterjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 4.19.3. Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega. Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase ning sellega kaasnevate kahjude eest. 4.20. Kaeve- ja mullatööd Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Tellijaga. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil omavalitsuse poolt heakskiidetud kohtadesse. Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata heakskiidetud kohtadesse. Töövõtjal peab olema kirjalik tõendus heakskiidu kohta. Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid, kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde edasiseks jätkamiseks. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 29/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui see ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist. Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus) toestada vastavalt kohalikele tingimustele. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest. Toestamata ehituskaeviku minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1 m ja ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Erandina tuleb 18195 Võõpsu-Audjassaare tee maantee maal maanteepoolne kaevik korrektselt toestada ristumiskohas maantee 3,96 km-l (Audjassaare tn 6 liitumistorustik). Maantee teemaal hoida ehituskaevikud avatuna nii lühiajaliselt kui võimalik. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama. Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga. Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida. Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 30/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Kulud selliste remonttööde eest kannab Töövõtja. Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinade katmist geotekstiiliga pinnases, kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks. 4.21. Torustike paigaldamine Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja Tellija tingimustele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks. Torude liitmiseks kasutatakse elekterkeevis- või põkk-keevisühendusi. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Põkk- keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Torustike rajamise kinnisel või lahtisel meetodil võib Töövõtja otsustada kooskõlas Omanikujärelevalvega, v.a. ristumisel maanteega. Üksikud survetorud võib paigaldada suundpuurimise teel. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud. Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 31/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade sattumist torustikku. Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:  Pinnatud-, kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape paigaldada 15 cm madalamale teepinnast;  Betoon-, betoonist sillutiskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole;  Haljasalal tuleb kape paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale.  Kaped tuleb paigaldada teekattega samale kaldele; Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -10C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne pildistamine. Foto failinimi peab sisaldama projektijärgset sõlmetähist. 4.22. Tagasitäide Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga. Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine ”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101). Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 32/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase kohta. Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega:  kaal: 150...200 g/m2;  tõmbetugevus: 10...15 kN/m. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,90. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Killustik tuleb eraldada liivast geotekstiiliga. Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud. Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkirja nr 264 „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“. Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 33/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata edasiste töödega. Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokku surumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid. 4.23. Katete taastamine 4.23.1. Üldist Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad taastama. Katted taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks katte esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 34/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. Katendite taastamine on esitatud joonistel AS-4. Kaevikute ristlõiked, katete taastamise skeemid ja toestamine vt. joonistel VK-6-10 ja VK-6-11. 4.23.2. Haljasala taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased. Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud. Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20…30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada või kindlustada erosioonitõkkematiga. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kapedest eemale kaldega 1:20. 4.23.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine Kruus- ja killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb rajada vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 20 cm. Kruuskatte taastamiseks kasutada looduslikku purustatud kruusa segu nr 5 terakoostisega ja peenosiste 0,063 mm sisaldusega mitte üle 15%. Killustikkatte taastamiseks kasutada killutikku fr. 16/32. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 35/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Kruus- ja killustikkatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruus- ja killustikkatte elastsusmoodul peab olema 140 MPa. Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega. Kaped tuleb paigaldada 15 cm teepinnast allapoole. 4.23.4. Tükkmaterjalist katte taastamine Tänavakividest, -plaatidest ja munakividest teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Kivi paigaldatakse 5 cm liivast/sõelmetest aluskihile, mille all on kivimaterjali segu vähemalt 15 cm. Katendi konstruktsioon: - Muna- või sillutiskivi ~7 cm - Paigalduskiht 5 cm - Geotekstiil (NorGeoSpec 3 profiil) - Kivimaterjali segu 0/32 (segu nr. 3) 15 cm - Dreenkiht keskliiv, filtr. k> 0,5 m/ööp 20 cm Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. 4.23.5. Eelpuistega kahekordne pindamine Pärast torustike rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses eelpuistega kahekordse pindamisega. Pinnatav katend rajada vastavalt "Pindamisjuhis" kinnitatud Transpordiameti peadirektori 28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326. Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon. Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida. Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist. Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb arvestada, et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt emulsiooni lagunemiseaega ja pindamise formeerumist. 4.23.6. Tööde teostamine riigimaanteede teemaal ning -kaitsevööndis 18195 Võõpsu-Audjassaare tee maantee maal tuleb maanteepoolne kaevik korrektselt toestada (Audjassaare tn 6 liitumistorustiku ristumine), vältimaks maantee teekatte kahjustamist. Kaeviku lahtihoidmise aeg peab olema võimalikult lühike. Kui ehitustööde käigus toimub kaeviku nõlva varisemist vms, mille tagajärjel on riigimaantee katend kahjustunud, tuleb riigimaantee poole tee ulatuses taastada 10 m Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 36/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 mõlemale poole kaevikut kahekordse pindamisega, mille alla teha 10 cm paksune freespurukiht. Kruuskattest alates tuleb kihid taastada siirdekiiludega kaldega 1:10. Maantee teemaal ning kaitsevööndis taastatud teekatetele tuleb Töövõtjal anda 5-aastane garantii. Maantee kaitsevööndi osas kehtivad lisaks eelnimetatule järgmised nõuded:  Torustiku ristumine maanteedega on ette nähtud kinnisel meetodil suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.  Maanteega ristumisel tuleb tehnovõrk paigaldada kogu teemaa ulatuses toruhülssi (A tugevusklass). Ristumisel maatee alas truupide ja sademeveetorustikega tuleb tehnovõrk paigaldada samuti toruhülssi. Toruhülsi otsad tuleb sulgeda montaaživahuga Souldal drain & pipe foam, et vältida pinnase sattumist torusse. Samuti arvestada (kaeviku sügavus, varisemisnurk), et ehituse käigus ei kahjustataks maanteekraave, mullet ning katet. Rajatise siibrid ja maakraanid paigaldatakse üldjuhul väljaspoole teemaad kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis.  Puurimiskaevikute rajamisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Maantee teemaal toestamata kaeviku puhul tuleb arvestada, et kaeviku varisemisnurk ei tohi olla järsem kui 1:3/4 (53°).  Teekonstruktsioonide kahjustamine väljaspool kaevealasid on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Teel ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud.  Avatud meetodil väljakaevatud kivid jms ei tohi jääda teemaale, vajadusel utiliseerida.  Rajatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule ning sade- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigimaantee kaitsevööndist.  Teehoiutööde tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul tagada teehoiutöödega vajalike tegevuste aktsepteerimine.  Tööde teostaja peab taotlema vahetult enne projektikohaste tööde algust riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis liiklusvälise tegevuse loa. Loa taotlusele tuleb lisada Maateeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.  Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb Töövõtjal anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab endas mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Töövõtja kohustub likvideerima või tagama Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 37/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Käesolevas projektis on ette nähtud kolm ristumist maanteega kinnisel meetodil suundpuurimisega. Torustik ei saa olema takistuseks maantee ja selle rajatiste kasutamisele ja teehooldele. Projekt on koostatud vastavalt torustike projekteerimisnormidele ning määrusele „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Vt. ka Transpordiameti poolt väljastatud projekteerimistingimused ja kooskõlastus. 4.24. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest, põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või Omanikujärelevalve spetsialist). Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist tolmust jne. Kõik ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada. Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 38/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 4.25. Teostusjoonised 4.25.1. Üldine Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a. määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta. Maa-aluste vee-ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne). Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid. Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 39/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms). Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid. Teostusjoonised tuleb esitada:  paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris Tellijale enne lõppvaatuse tegemist;  digitaalselt ühes eksemplaris USB mälupulgal DWG formaadis. 4.25.2. GIS andmete kogumine ning esitamine Kõikide projekti raames rajatud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega (teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik. Teostusjoonised peavad vastama Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL-i) poolt koostatud nõuetele (https://evel.ee/wp- content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf) ja olema kontrollitud „EVEL Kontroller“ kontrollsüsteemiga. Rohkem infot „EVEL Kontroller“ teenuse kohta leiab Geospatial OÜ kodulehelt (https://www.geospatial.ee/et/node/54). 4.26. Keskkonnakaitse nõuete tagamine Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja – seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 40/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet. 5. MATERJALID JA SEADMED 5.1. Üldist Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 41/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. 5.2. Survetorustikud 5.2.1. Üldist Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. 5.2.2. Torud ja toruliitmikud Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201. Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10 või PN16 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass). Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema joogiveetorudel vähemalt PN10, SDR17 ja tuletõrjeveetorudel PN16, SDR11 ning rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2). Tellija eritingimustest lähtuvalt lahtiselt rajatavad survetorud alates läbimõõdust De 63 mm, tuleb kasutada torustikke PN10 PE100 RC. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed PE RC torud. Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid. PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk- keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud. Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 42/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. PE-torude ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). 5.2.1. Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 või PN16 ning vastama standardile DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501) Siibrite korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693. Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega. Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2. Siibrid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga). Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13). Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused. Spindlipikendused peavad olema roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Kape tuleb kinnitada vähemalt 0,5 m PP või PE toru külge minimaalselt kuumtsingitud poltidega. Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 43/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 5.2.2. Kiilsiibrid Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele: - spindlid peavad olema roostevabast terasest (X20Cr13); - O-rõngad materjalist NBR; - spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas; - tagumine tihend materjalist EPDM; - korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 μm epoksiidkate vastavalt standardile DIN30677; - lametihend materjalist EPDM; - siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti); - kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga); - DIN2501 äärikud. 5.3. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. 5.4. Soojustusmaterjalid Soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,035 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Tee alla paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 400 kN/m2, haljasala all 200 kN/m2. Projekteeritud torustike või mahutite soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele EN826, EN1606, EN16535 ja EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 44/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 6.1. Üldist Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub Töövõtja. 6.2. Survetorustike katsetamine 6.2.1. Üldine Paigaldatud survetorustikele (s.h kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Survekatse tuleb Töövõtjal korraldada Omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehituskaevikus töötada. Samuti ei tohi survekatset teha avatud ehituskaevikuga. - Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele, mille pikkus on vähemalt 10 m. - Korraga testitava torustiku kogupikkus ei tohi olla üle 500 meetri ja/või testitavas torustikus sisalduv veemaht ei ületa 7500 m³. - Tellija ei aktsepteeri õhuga teostatavaid survekatseid. - Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele, skaala peab ulatuma vähemalt 12 baarini ja olema vähima jaotusega 0,2 baari või väiksem. 6.2.2. Ettevalmistus survekatseks Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse käigus muu hulgas veenduma, et - kõiki katselõigul paiknevaid sulgeseadmeid on võimalik probleemideta avada ja sulgeda; - kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt elekterkeevisotsakorgiga suletud; - kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses. Erisus: Juhul, kui on tegemist kinnistuühendusega, mis käimasoleva ehitustöö lõppedes jääb kinnistu veetoruga ühendamata, tuleb maakraan survekatse alguseni hoida suletud asendis. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 45/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Koostöös Omanikujärelevalvega kontrollitakse maakraani avamise hetkel tekkiva rõhu hetkelise kõikumisega puursadulas ava läbipuurimist; - katselõigust oleks võimalik kogu õhk välja lasta. Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub. 6.2.3. Survekatse Töövõtja annab Omanikujärelevalvele teada, kui torustiku venitamise tulemusena on rõhk stabiliseerunud. Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul (˃8 baari), Omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi. Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud. Survekatse ajal kontrollib Omanikujärelevalve katselõigule jäävate siibrite ja maakraanide avatust. Survekatse järel lastakse rõhk alla 0 baarini, rõhu allalaskmine toimub Omanikujärelevalve poolt valitud punkti(de)st. Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse aja, katserõhu, määratleb katselõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed, maakraanide ja siibrite arvud, torude läbimõõdud. Erisuste olemasolul fikseerib need, näiteks maakraanid, mida ei saanud katsetada avatud asendis koos põhjendusega vms. Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja. 6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 46/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus. Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise. Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel: - desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema täielikult veega täidetud; - desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett; - desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses; - jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks; - kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud; - 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma. Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juhtimine kanalisatsiooni on lubatud ainult Omanikujärelevalve nõusolekul; - proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalelvega kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas. - torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi standarditele; - proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata. Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele. Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega. Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 47/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE Tööd loetakse ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt. Kasutusloa taotlemine ja saamine on Töövõtja pädevuses. Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama, kopeerima ning ühes eksemplaris köidetuna esitama Tellijale järgmised dokumendid:  Töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon (kui sellist esineb);  projektdokumentatsiooni muudatused;  tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja seadmete kohta (s.h. sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne);  ehituspäevik (isekopeeriva päeviku puhul esimene ja teine koopia);  kaetud tööde aktid;  teostusjoonised;  kuuaruanded ;  ehitusnõupidamiste protokollid;  katsetuste ja kontrolltoimingute aktid;  kasutus ja hooldusjuhendid. Kõik üle antavate dokumentide failid peavad olema allkirjastatud seaduses ettenähtud isikute poolt. 7.1. Kasutus- ja hooldusjuhendid Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud. Kõik juhendid peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil käivitada ja juhtida protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone. Töövõtja peab koostama vajalikud ohutustehnikajuhendid. Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist:  juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust;  kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid;  tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse;  töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduurid;  hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane või vastavalt töötundidele jne) ning märkusi selle kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 48/49  Lüübnitsa küla veetorustikud. Tööprojekt. Töö nr. 038/2025 Kõik juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud kasutajasõbralikult ja eesti keeles ning vajadusel koos lisaselgituste ning illustratsioonidega. Need peavad olema köidetud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik pikaajaliselt kasutada. Juhendid tuleb esitada:  kaks eksemplari paberkandjal;  üks eksemplar digitaalsel andmekandjal (pdf ja doc, exc, jpg). Töövõtja peab korraldama Tellijale ühekordse koolituse reoveepumpla kohta objekti üleandmisel. Vastutav spetsialist: Lauri Aim Projekteerija: Merilin Lilo Keskkond & Partnerid OÜ 06.2025 49/49  e 110 L=V222.5m E RC De 63 L=16. PE RC De 63 L=2 36.12 PE RC De 63 V1 V1 MK 34.71 34.59 32.57 PE De 32 32.45 PE De 32 37.99 VS 2-1 32.57 PE De 32 32.45 PE De 32 LEHTEDE JAOTUS M 1:10 000 V1 5m 35.85 PE De 32 V2 38.08 V1 35.85 PE De 32 35.91 PE RC De 63 PE De 32 35.91 PE De 32 L=3.5m 35.91 PE RC De 63 V1 PE De 32 V2 Hüdrant L=5.5 m MK V1 VS 2-32 02 V1 L=10.0m X= 6441089.25 34.00 PE RC 38.05 34.55 V1 35.84 PE RC De 110 32.16 PE De 32 Y= 712014.30 PE RC De 63 L=2 32.34 PE RC De 63 V2 32.16 PE De 32 PE RC De 63 De 110 L=2 MK 32.34 PE De 32 V1 AS 4- 32.34 PE RC De 63 Hüdrant X= 6441096.81 V1 36.13 V2 Y= 711866.37 PE RC De 110 L=22.0m 33.99 PE De 32 34.58 0.5m V2 V2 V2 PE RC De 110 L= 32.00 V1 V2 33.99 PE De 32 5,5 V1 PE RC De 110 32.80 32.70 32.60 32.50 32.40 32.30 32.20 32.10 32.90 I 33.10 33.00 V1 33.20 32.34 PE RC De 110 I 3,5 V1 V1 V2 18.0m PE RC De 90 L=21.5m 4.0m V1 V2 L=5.0m V1 V2 V1 VT 1-1 PE RC De 90 L= V2 PE RC 18.0m V1 V2 De 11 V2 VS 1-6a PE RVC1 0 L=2 34.56 De 90 VV12 1.5m V1 V1 L=21 V2 32.34 PE RC De 110 38.10 .5m V1 V2 PE RC D 32.34 PE RC De 110 35.91 PE RC De 90 V2 e 110 L=2 L=24.5m V1 V2 0.5m 32.34 PE RC De 110 35.91 PE RC De 63 PE RV1 C De 90 V1 PE RC De 110 L=65.5m L=20.5m V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V1 V1 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V1 V1 V1 V1 35.91 PE RC De 90 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 VS 1-6b PE RC De 90 L=14.5m PE RC De 90 L=50.5m Läbipesukaev AS 4-01 MK PE RC De 90 MK 37.99 V1 38.03 VS 1-6c 34.55 35.68 PE RC De 90 V1 38.00 35.89 PE De 32 35.68 PE RC De 90 32.17 PE RC De 63 37.36 PE RV1 35.86 PE De 32 35.89 PE De 32 3,99 35.15 PE RC De 90 L = 18 m De 63 PN10 3,77 1,85 Hülss PE RC VS 1-8 R1,5 35.86 PE De 32 2,51 VS 1-7 CD 2,22 35.15 PE RC De 90 5 R1, 2,85 L = 8,5 50 Hülss m PN10 RC De PN10 PE RC L = De 20,5 75 PE 1,71 m Hülss 3,64 MK Maantee poolne kaeviku serv V1 ehitustööde ajal toestada! e 90 L=V1 3,3 36.06 34.55 5,25 33.85 PE RC De 90 32.17 PE RC De 63 34.49 PE De 32 PE De 32 32.17 PE RC De 63 32.35 PE De 32 22.5m L=5.5m L=3.0m 33.85 PE De 32 V1 32.17 PE RC De 90 33.85 PE RC De 90 32.35 PE De 32 32.17 PE RC De 90 V1 V1 PE De 32 LEPPEMÄRGID: VS 1-5 L=2.5m Katastriüksuse piir VS 1-9 38.02 Olemasolev kõrgepingekaabel V1 35.79 PE RC De 90 34.53 V1 35.79 PE De 32 32.34 PE RC De 90 Olemasolev madalpingekaabel 35.79 PE RC De 90 32.34 PE De 32 35.79 PE De 32 Olemasoleva veevõtukoha mõjuraadius Olemasolev madalpinge õhuliin PE RV1 V1 32.34 PE RC De 90 90 L=39.5m X= 6440743.28 Olemasolev sidekaabel C De 90 V1 Y= 712166.13 VS 1-10 MK V1 Projekteeritud veetorustik V1 Projekteeritud tuletõrjeveetorustik L=22.5m PE RC De 34.62 V2 34.63 32.40 PE RC De 90 32.48 PE De 32 32.40 PE De 32 32.48 PE De 32 Kaeviku serv V1 32.40 PE RC De 90 V1 MK Kallasrada VS 1-4 37.68 10m Veekaitselised piirangud V1 35.54 PE De 32 37.80 35.54 PE De 32 PE De 32 35.59 PE RC De 90 L=3.5m Looduskaitseala 35.59 PE RC De 90 35.59 PE De 32 V1 VS 1-11 Seatav torustike servituudiala V1 PE De 32 PE RC L=6.0m 34.64 V1 MK 32.41 PE RC De 90 Seatud torustike servituudiala De V1 32.41 PE RC De 90 Veekaitsevöönd 34.63 90 L=20 32.41 PE De 32 32.49 PE De 32 20m V1 Ehituskeeluvöönd 32.49 PE De 32 Peipsi järv 100m .0mV1 (KKR kood: VEE2075600) Projekteeritud tuletõrjehüdrant mõjuraadiusega V1 Olemasoleva tuletõrje veevõtukoha mõjuraadius V1 V1 PE RC MK Projekteeritud siiber/maakraan L=42.5m VS 1-12 De V1 34.44 V1 32.30 PE De 32 90 L=15 34.67 VEESÕLME TÄHIS: PE RC De 90 32.46 PE RC De 90 32.30 PE De 32 32.46 PE De 32 VS 1-11 Sõlme tähis .5mV1 V1 32.46 PE RC De 90 Rannajoon VS 1-3 PE De 32 34.64 Maapinna kõrgus L=4.5m 32.41 PE RC De 90 Toru põhja kõrgus/läbimõõt V1 37.57 35.38 PE RC De 90 32.41 PE RC De 90 Toru põhja kõrgus/läbimõõt V1 35.38 PE RC De 90 VS 1-13 35.38 PE De 32 32.41 PE De 32 Toru põhja kõrgus/läbimõõt V1 34.69 MK MK 32.50 PE RC De 90 V1 Läbipesukaev 32.50 PE RC De 90 37.58 34.66 32.50 PE De 32 35.44 PE De 32 32.52 PE De 32 PE RV1 V1 35.44 PE De 32 37.55 Vt. edasi Keskkond & Partnerid OÜ 32.52 PE De 32 PE De 32 35.32 PE RC De 63 C L=7 .0m projekti "Lüübnitsa küla puurkaev-pumpla". De 90 L V1 VS 1-2 V1 Töö nr. 056/2023 VS 1-14 13.5m 37.60 =31.0m 35.35 PE RC De 90 34.93 VS 1-29 V1 32.74 PE RC De 90 PE RC De 90 L= 35.35 PE RC De 90 MK 35.35 PE De 32 32.74 PE De 32 37.55 34.92 32.74 PE RC De 90 35.32 PE RC De 90 V1 PE RC De 110 32.78 PE De 32 32.74 PE De 32 V1 35.32 PE RC De 90 X L=5.0m MK 35.32 PE De 32 32.78 PE De 32 Cottus gobio (võldas) X 37.35 PE RC De 90 (KKR kood: KLO9102513) V1 PE RC De 90 L=13.5m X 35.21 PE De 32 V1 L=7 .0m V1 V1 .0m PE MK 35.21 PE De 32 =9 L= RC X L 32V1 6. De Misgurnus fossilis (vingerjas) De 5m 9 34.94 (KKR kood: KLO9102511) PE De 32 X V1 PE 0 PE L=3.5m 32.80 PE De 32 X L= RC 32.80 PE De 32 Cobitis taenia (hink) V1 D V16.0 e m 9 0 (KKR kood: KLO9102510) VS 1-1 VS 1-15 37.55 V1 35.32 PE RC De 90 V1 34.98 35.32 PE RC De 110 32.74 PE RC De 90 PE RV1 35.32 PE RC De 90 32.74 PE De 32 32.74 PE RC De 90 C De 90 L V1 V1 32.74 PE De 32 PE RC De 90 L=25.5m MK MK =33.5m 34.98 V1 37.55 32.84 PE De 32 35.32 PE De 32 32.84 PE De 32 MK 35.32 PE De 32 V1 34.80 V1 32.66 PE De 32 32.66 PE De 32 V1 MK V1 VS 1-25 MK 35.56 PE De 32 V1 36.90 33.42 PE De 32 L=3.5m 0m V1 PE RC De 37.10 = 13.1V V1 90 L=34.5m 34.71 PE RC De 90 33.42 PE De 32 5 0L V1 V1 34.71 PE RC De 90 VS 1-16 34.96 PE De 32 De V1 PE PEV1 VS 1-21a V1 34.96 PE De 32 R VS 1-23 L= C D PE RC De V1 1 e VS 1-22a 34.82 V10.0 m 90 V1 L=8.0m 36.50 34.58 32.46 PE RC De 90 VS 1-26a 32.46 PE De 32 34.31 PE RC De 90 35.52 32.39 PE RC De 90 32.39 PE RC De 90 32.46 PE RC De 63 90 L=18.0mV1 33.33 PE RC De 90 L=10.5m 34.31 PE RC De 90 PE De 50 37.55 32.46 PE RC De 90 35.32 PE De 50 34.31 PE De 32 33.33 PE RC De 90 MK V1 V1 PE De 32 L=21. 35.32 PE RC De 90 Maan 33.33 PE De 32 V1 V1 0m tee ka i PE De 32 V1 tsevöö 34.84 PE RC De 90 35.32 PE RC De 90 nd 32.70 PE De 32 L=12.0m 32.70 PE De 32 V1 V1 PE De 32 PE RC De 90 V1 L=8.5 L=9 .0m L=3.5m V1 PE RC De 90 L=36.5mV1 PE RC De 90 L=31.5m V1 PE RC VS 1-26b V1 V1 PE RC De 90 V1 m PE De 40 V1 V1 V1 V1 90 L=29.0mV1 PE RC De V1 L=5.0m V1 V1 V1 VS 1-17 V1 V1 V1 V1 V1 V1 37.39 De 63 L=V1 34.83 35.20 PE De 40 Õhuliini post ehitustööde 32.58 PE RC De 63 V1 35.20 PE De 32 VS 1-24 ajaks toestada! 32.58 PE De 32 3,99 35.20 PE De 50 11.0m 32.58 PE RC De 63 36.89 18 m 34.61 PE RC De 90 MK VS 1-21b V1 34.61 PE RC De 90 V1 PN10 L = Liiklusmärgi post ehitustööde PE RC De 63 L=V1 L=19.0m 36.50 35.39 VS 1-28 MK 3,77 ajaks teisaldada! 34.36 PE De 32 V1 33.17 PE RC De 90 34.36 PE De 32 33.17 PE De 32 36.40 34.82 RC De 63 V1 1,85 V1 PE De 40 34.26 PE RC De 40 33.17 PE RC De 90 32.68 PE De 32 PE De 32V1L=37.5m 34.26 PE De 32 32.68 PE De 32 12.5m 34.26 PE De 32 5 R1, Hülss PE V1 VS 1-18 Piiranguvöönd MK Veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 2,5 200m 34.70 PE RC De 63 34.70 18195 Võõpsu-Audjassaare tee 3,84 km-l. PE RC 1 32.53 PE De 50 V1 De 40 L=9.0m V1 L=13 32.53 PE De 32 32.56 PE De 32 Kat. tunnus 46501:001:0060 V1 .5m V1 VS 1-22b 32.53 PE RC De 63 32.56 PE De 32 V1 32.53 PE De 32 V1 35.60 PE De 32PE De 32 V1 PE D VS 1-27 V1 e 32 L=32 33.46 PE De 32 L=2.5m L=4.5m L=8.0m V1.0m 33.46 PE De 32 MK 2,22 36.35 V1 34.20 PE De 40 MK V1 34.00 V1 V1 PE PE De 50 L= MK 34.20 PE RC De 40 ,5 31.86 PE De 32 D 4. R1 e3 36.40 0m 31.86 PE De 32 2 34.26 PE De 32 34.66 PE 32.52 PE De 32 De m 34.26 PE De 32 2,85 Hü 50 50 L=9.0 32.52 PE De 32 l L PN ss PE V1 =21 ,5 m C De 10 .0m L = RC D L=8 e 32 V1 PE R 20 e 7 ,5 5 1,71 Veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil m PE D V1 PN10 MK Hülss V1 18195 Võõpsu-Audjassaare tee 3,96 km-l. 37.05 Kat. tunnus 46501:001:0060 34.90 PE De 32 4 3,6 VS 1-19 PEV1 34.90 PE De 32 De Maantee poolne kaeviku serv 33.76 Veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 40 MK 31.61 PE De 50 ehitustööde ajal toestada! L=1 V 18195 Võõpsu-Audjassaare tee 4,02...4,03 km-l. 31.61 PE De 32 3.15 35.70 Kat. tunnus 46501:001:0061 31.61 PE De 40 m 33.56 PE De 32 33.56 PE De 32 VS 1-20 PE =8.10m L V De 33.84 3,3 31.70 PE De 40 40 31.70 PE De 32 MÄRKUSED: 31.70 PE De 32 1. Geodeetiline alusplaan koostatud Tartu Geodeesia OÜ poolt juulis 2023.a. (töö nr. TG525). PE D 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis. e 4V1 MK 0L 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. =8 33.84 Maantee k .0m aitsevöön 31.70 PE De 32 PE =3.5 d Tellija Peatöövõtja Töö nr: L 31.70 PE De 32 KESKKOND & PARTNERID OÜ De m L AS Emajõe Veevärk Sanbruno OÜ 038/2025 40P =3. Reg. nr. 11006388 E D 5m Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Lüübnitsa küla e4 5,25 MK 0 Tel. 733 0350; [email protected] Lüübnitsa küla veetorustikud Setomaa vald 33.81 Vastutav spetsialist 31.67 PE De 32 Võrumaa 31.67 PE De 32 Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Torustike asendiplaan 1 Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Merilin Lilo 0382025_TP 25.06.2025 1:500 AS-4-01  V1 V2 V1 LEHTEDE JAOTUS M 1:10 000 V1 V2 V1 V1 V2 V1 02 V1 V1 V2 V1 AS 4- V1 V2 V2 V2 V2 32.00 V1 V2 V1 32.80 32.70 32.60 32.50 32.40 32.30 32.20 32.10 32.90 I 33.10 33.00 V1 33.20 I V1 V1 V2 V1 V2 V1 V2 V1 V2 V1 V2 V2 V1 V1 V2 V1 V1 V2 V1 V2 V1 V2 V1 V2 V1 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V1 V1 V2 V2 V2 V2 V2 V2 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 AS 4-01 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir Olemasolev kõrgepingekaabel V1 V1 Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin V1 Olemasolev sidekaabel V1 V1 Projekteeritud veetorustik V1 V2 Projekteeritud tuletõrjeveetorustik V1 Projekteeritud tuletõrjehüdrant V1 Eelpuistega kahekordne pindamine V1 Kahekordne pindamine maanteel V1 Kruus- ja killustikkatte taastamine V1 Haljasala taastamine V1 V1 Muna- ja sillutiskivikatte taastamine Puurkaev-pumpla juurdepääsutee V1 V1 (vt. PKP projekt, töö nr. 056/2023) V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 X X V1 X V1 V1 V1 X V1 X V1 X V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 Maan V1 V1 tee ka V1 i tsevöö V1 nd V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan koostatud Tartu Geodeesia OÜ poolt juulis 2023.a. (töö nr. TG525). 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis. V1 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Maantee k aitsevöön d Tellija Peatöövõtja Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Emajõe Veevärk Sanbruno OÜ 038/2025 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Lüübnitsa küla Tel. 733 0350; [email protected] Lüübnitsa küla veetorustikud Setomaa vald Vastutav spetsialist Võrumaa Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Teekatete taastamise asendiplaan 1 Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Merilin Lilo 0382025_TP 25.06.2025 1:500 AS-4-03  Teemaa piir 37.50 Riigitee 37.00 5,95 (pinnatud kate) 4,04 3,73 36.50 1,85 Kaevik 0,69 36.00 35.50 Kaevik 35.00 35.03 PE De 40 Hülss De 63 34.50 34.20 Madalpingekaabel Madalpingekaabel 34.00 PE RC De 40 Mhor 1:500 Mvert 1:50 KAEVU TÄHIS VS 1-27 OLEMASOLEVA MAAPINNA 37.17 36.35 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 37.17 36.35 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 35.03 34.20 TORU RENNI KÕRGUS (m ABS) 2.14 2.15 TORU RAJAMISSÜGAVUS LANG ‰ 18.8 44 PIKKUS (m) TORU LÄBIMÕÕT PE De 40 - 18.8m VAHEKAUGUSED (m) 18.8 179° V1 SIRGESTATUD TRASSI V1 V1 V1 V1 PLAAN 4° 26 MÄRKUSED: 1. Torustiku asukoht vt. joonis AS-4-01. 2. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 3. Ühikuta mõõdud on meetrites. 4. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Peatöövõtja Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Emajõe Veevärk Sanbruno OÜ 038/2025 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Lüübnitsa küla Tel. 733 0350; [email protected] Lüübnitsa küla veetorustikud Setomaa vald Vastutav spetsialist Võrumaa Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Torustiku ristumine Lauri Aim 18195 Võõpsu-Audjassaare tee 3,84 km-l Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 1:50 Merilin Lilo 0382025_TP 25.06.2025 1:500 VK-6-07  Teemaa piir Riigitee (pinnatud kate) 2,35 1,74 35.50 0,63 0,61 35.00 34.50 Kaevik Kaevik (toestada) 34.00 33.50 33.46 PE De 32 Madalpingekaabel 33.00 Mhor 1:500 Hülss De 50 Mvert 1:50 KAEVU TÄHIS VS 1-22b MK OLEMASOLEVA MAAPINNA 35.60 35.70 35.70 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 35.60 35.70 35.70 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 33.46 33.56 33.59 TORU RENNI KÕRGUS (m ABS) 2.14 2.14 2.11 TORU RAJAMISSÜGAVUS LANG ‰ 11 PIKKUS (m) 11.9 TORU LÄBIMÕÕT PE De 32 - 11.9m VAHEKAUGUSED (m) 9.0 2.8 162° SIRGESTATUD TRASSI V1 V1 PLAAN 165° MÄRKUSED: 1. Torustiku asukoht vt. joonis AS-4-01. 2. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 3. Ühikuta mõõdud on meetrites. 4. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Peatöövõtja Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Emajõe Veevärk Sanbruno OÜ 038/2025 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Lüübnitsa küla Tel. 733 0350; [email protected] Lüübnitsa küla veetorustikud Setomaa vald Vastutav spetsialist Võrumaa Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Torustiku ristumine Lauri Aim 18195 Võõpsu-Audjassaare tee 3,96 km-l Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 1:50 Merilin Lilo 0382025_TP 25.06.2025 1:500 VK-6-08  Teemaa piir Vana tn 2a mahasõit Vana tn (kruuskate) (pinnatud kate) Kinnistu piir Audjassaare tn 5 ja Vna tn 2a 34.50 5,43 11,03 34.00 4,99 33.50 Kaevik 33.00 32.50 32.51 PE De 50 Kaevik 32.00 31.91 31.91 31.50 PE De 32 PE De 40 Hülss De 75 Madalpingekaabel Madalpingekaabel 31.00 Mhor 1:500 Mvert 1:50 KAEVU TÄHIS VS 1-19 OLEMASOLEVA MAAPINNA 34.87 33.76 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 34.87 33.76 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 32.51 31.61 TORU RENNI KÕRGUS (m ABS) 2.36 2.15 TORU RAJAMISSÜGAVUS LANG ‰ 20.8 43 PIKKUS (m) TORU LÄBIMÕÕT PE De 50 - 20.8m VAHEKAUGUSED (m) 20.8 13 5° SIRGESTATUD TRASSI V1 V1 V1 V1 PLAAN 238 ° 195° 147° MÄRKUSED: 1. Torustiku asukoht vt. joonis AS-4-01. 2. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 3. Ühikuta mõõdud on meetrites. 4. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Peatöövõtja Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Emajõe Veevärk Sanbruno OÜ 038/2025 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Lüübnitsa küla Tel. 733 0350; [email protected] Lüübnitsa küla veetorustikud Setomaa vald Vastutav spetsialist Võrumaa Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Torustiku ristumine Lauri Aim 18195 Võõpsu-Audjassaare tee 4,02...4,03 km-l Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 1:50 Merilin Lilo 0382025_TP 25.06.2025 1:500 VK-6-09  Eelpuistega kahekordne pindamine Kruus- ja killustikkatte taastamine Haljasala taastamine Muna- ja sillutiskivikatte taastamine Muru Eelpuistega kahekordne pindamine (külvinorm ≥30 g/m²) Muna- või sillutiskivi Liiv või sõelmed 5 cm 1 Kasvupinnas 15 cm 2. klassi geotekstiil Purustatud kruus Purustatud kruus 20 cm 20 cm Killustik 15 cm Täitepinnas Liivast või kruusast Liivast või kruusast lõpptäide k>0,5 m/d lõpptäide k>0,5 m/d Liivast või kruusast >2,1 >2,1 lõpptäide k>0,5 m/d >2,1 >2,1 Märkelint "Vesi" Märkelint "Vesi" Märkelint "Vesi" Märkelint "Vesi" Liivast algtäide Liivast algtäide Liivast algtäide Isoleeritud Liivast algtäide Isoleeritud vaskjuhe vaskjuhe Isoleeritud vaskjuhe Signaalkaabel 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 Veetoru Veetoru Veetoru Veetoru Aluskiht Aluskiht 0,15 0,15 0,15 Aluskiht 0,15 Aluskiht 0,2 0,3 0,2 0,2 0,3 0,2 0,2 0,2 Kahekordne pindamine maanteel Kahekordne pindamine Freespuru 10 cm Toru soojustamine Siirdekiil 1:10 1 Soojustusplaat XPS 50 mm 2 0,15 1 Purustatud kruus Liivast algtäide 20 cm 0,2 Soojustatav toru Liivast või kruusast Aluskiht lõpptäide k>0,5 m/d >2,1 Märkelint "Vesi" Liivast algtäide Isoleeritud vaskjuhe 0,3 Tellija Peatöövõtja Töö nr: Veetoru KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Emajõe Veevärk 038/2025 Sanbruno OÜ Reg. nr. 11006388 0,15 Aluskiht Vasara 50, Tartu 50113 Projekt Lüübnitsa küla Tel. 733 0350; [email protected] Lüübnitsa küla veetorustikud Setomaa vald Vastutav spetsialist 0,2 Võrumaa Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium MÄRKUSED: Kaevikute tüüpristlõiked ja katete taastamine 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Lauri Aim Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. Merilin Lilo 0382025_TP 25.06.2025 1:25 VK-6-10  Kaeviku toestamine Ristuva toru/kaabli toestamine 1 Ristuva toru/kaabli toestamine 2 Tala Riputusköis Alustala Põiktala Tugisein Tugipost Tellija Peatöövõtja Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Emajõe Veevärk Sanbruno OÜ 038/2025 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Lüübnitsa küla Tel. 733 0350; [email protected] Lüübnitsa küla veetorustikud Setomaa vald Vastutav spetsialist Võrumaa Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium Lauri Aim Kaevikute ja kommunikatsioonide toestamine Tööprojekt MÄRKUSED: Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Merilin Lilo 0382025_TP 25.06.2025 1:25 VK-6-11  34.50 34.00 33.50 33.00 32.50 32.46 32.46 32.58 PE De 32 32.53 PE De 32 PE RC De 90 PE De 32 32.00 31.70 31.61 31.50 PE De 32 PE De 32 Madalpingekaabel Madalpingekaabel Madalpingekaabel 31.00 Mhor 1:500 Mvert 1:50 KAEVU TÄHIS VS 1-16 VS 1-17 V-322 VS 1-18 VS 1-19 VS 1-20 OLEMASOLEVA MAAPINNA 34.82 34.83 34.72 34.70 34.87 33.76 33.35 33.23 33.42 33.49 33.84 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 34.82 34.83 34.72 34.70 34.87 33.76 33.35 33.23 33.42 33.49 33.84 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 32.46 32.58 32.55 32.53 32.51 31.61 31.21 31.09 31.27 31.35 31.70 TORU RENNI KÕRGUS (m ABS) 2.36 2.25 2.17 2.17 2.36 2.15 2.14 2.14 2.15 2.14 2.14 TORU RAJAMISSÜGAVUS LANG ‰ 95 11 29.4 20.8 22 11.1 2 43 30 15 11.6 PIKKUS (m) 13.6 7.9 3.7 TORU LÄBIMÕÕT PE RC De 63 - 32.7m PE De 50 - 28.6m PE De 40 - 36.8m VAHEKAUGUSED (m) 11.1 12.4 9.2 7.8 20.8 13.6 7.9 8.1 3.5 3.7 180° 185° 13 ° 92 5° 8° 99 ° 10 ° 88 SIRGESTATUD TRASSI V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PLAAN 2° 1° 92 91 9 9 ° 238° 195° 132° 185° 180° ° Tellija Peatöövõtja Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Emajõe Veevärk Sanbruno OÜ 038/2025 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Lüübnitsa küla Tel. 733 0350; [email protected] Lüübnitsa küla veetorustikud Setomaa vald Vastutav spetsialist MÄRKUSED: Võrumaa 1. Torustiku asukoht vt. joonis AS-4-01. Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium 2. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Veetorustiku pikiprofiil Lauri Aim VS 1-16...VS 1-20 Tööprojekt 3. Ühikuta mõõdud on meetrites. Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 4. Kõrgused on EH2000 süsteemis. 1:50 Merilin Lilo 0382025_TP 25.06.2025 1:500 VK-6-03  37.50 37.00 36.50 36.00 35.50 35.32 PE RC De 90 35.20 35.00 PE De 32 34.50 34.26 Madalpingekaabel Madalpingekaabel Madalpingekaabel PE De 32 34.00 Mhor 1:500 Mvert 1:50 KAEVU TÄHIS VS 1-26a VS 1-26b VS 1-27 VS 1-28 MK OLEMASOLEVA MAAPINNA 37.55 37.54 37.39 37.17 36.35 36.40 37.00 37.05 37.05 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 37.55 37.54 37.39 37.17 36.35 36.40 37.00 37.05 37.05 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 35.32 35.32 35.20 35.03 34.20 34.26 34.83 34.90 34.91 TORU RENNI KÕRGUS (m ABS) 2.23 2.22 2.19 2.14 2.15 2.14 2.17 2.15 2.14 TORU RAJAMISSÜGAVUS 0 LANG ‰ 20.4 18.8 5 18 14 44 13.5 36.9 PIKKUS (m) 12.9 TORU LÄBIMÕÕT PE De 50 - 21.2m PE De 40 - 30.9m PE RC De 40 - 13.5m PE De 32 - 36.9m VAHEKAUGUSED (m) 12.9 8.2 12.1 18.8 13.5 32.1 4.1 0.7 147° 125° 180° 96° 181° SIRGESTATUD TRASSI V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PLAAN 94 10 1 20° ° 4° 149° Tellija Peatöövõtja Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Emajõe Veevärk Sanbruno OÜ 038/2025 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Lüübnitsa küla Tel. 733 0350; [email protected] Lüübnitsa küla veetorustikud Setomaa vald Vastutav spetsialist MÄRKUSED: Võrumaa 1. Torustiku asukoht vt. joonis AS-4-01. Lauri Aim Projektijuht Joonis Staadium 2. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Veetorustiku pikiprofiil Lauri Aim VS 1-26...MK Tööprojekt 3. Ühikuta mõõdud on meetrites. Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 4. Kõrgused on EH2000 süsteemis. 1:50 Merilin Lilo 0382025_TP 25.06.2025 1:500 VK-6-04  Kellele TRANSPORDI AMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 1 1413 , Valg e 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi Keskkond &amp; Partnerid OÜ Registri- või isikukood 11006388 Juriidiline aadress või elukoht Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Kontaktaadress Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Telefon 7 330 350; 56 928 354 E-post merilin @mahutid.ee 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Töö projekt Lüübnitsa küla veetorustikud 0 39 /202 5 2. O bjekti asukoht Maakond, vald, küla: Võrumaa , Setomaa vald, Lüübnitsa küla Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumised riigiteega nr 18195 Võõpsu-Audjassaare tee km 3.84, nr 18195 Võõpsu-Audjassaare tee km 3.96, nr 18195 Võõpsu-Audjassaare tee km 4.02…4.03 Riigitee nr 18195 Võõpsu-Audjassaare tee kaitsevööndis km 3.82…3,92, km 4.01…4.07 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Veet orustiku rajamine risti 18195 Võõpsu-Audjassaare kõrvalmaanteega . Vee torustiku rajamine 18195 Võõpsu-Audjassaare kõrvalmaantee kaitsevööndis . Transpordiameti kehtiva kooskõlastuse uuendamine eelnimetatud tegevuste osas. Kavandatav läbiviimise aeg on 2025 a. 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja -rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Torustik ristub riigiteega ja paikneb teekaitsevööndis , sest alternatiivset võimalust toru rajamiseks ei ole. Vastavalt AÕS § 158 lõige 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. 5 . Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordiameti osakondadelt Nõuded veeprojekti koostamiseks riigitee nr 18195 teemaal ja kaitsevööndis (nr 7.1-2/2 3 / 9573 -2) . Veeprojekti kooskõlastamine riigitee nr 18195 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis (16.08.2023 nr 7.1-2/23/16565-2). 6. Põhjendus Ehit usseadus tiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele) FORMTEXT Taotleja Ees- ja perekonnanimi Merilin Lilo (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /digitaalselt allkirjastatud/ Taotluse esitamise kuupäev 25 .0 6 .2025 Merilin Lilo Keskkond & Partnerid OÜ Teie 25.06.2025 [email protected] Vasara 50 Meie 26.06.2025 nr 7.1-2/25/10630-2 50113, Tartu, Tartu maakond Veeprojekti kooskõlastamine riigitee nr 18195 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud veerajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Riigitee nr 18195 km 3,84-4,105 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis. Käesolevaga lugeda kehtetuks Transpordiameti kirjaga 16.08.2023 nr 7.1-2/23/16565-2 antud kooskõlastus. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Keskkond & Partnerid OÜ töö nr 039/2023 „Lüübnitsa küla veetorustikud“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus esitada Transpordiametile aadressil [email protected]. Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee – Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamisel. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Taotluse vorm on saadaval Transpordiameti kodulehel. Vastav taotlus palume saata e-posti Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gunnar Mägi peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: 0382025_TP_Lüübnitsa-V.asice Peeter Uibo 5159766, [email protected] 2 (2)