Ettepanekud eelnõule

Jaanus Uiga Marie-Ursula Vaks Majandus- ja Kommunikatsiooniminis teerium 21 .04 .2020 nr 1.1-10/2020/15 [email protected] Ettepanekud seoses elektrituruseaduse eelnõuga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on edastanud Elering AS-ile (edaspidi nimetatud ka Elering) arvamuse avaldamiseks elektrituruseaduse muutmise eelnõu projekti seoses CEP-i ülevõtmisega Eesti õigusesse. Alljärgnevalt edastab Elering omapoolsed peamised tähelepanekud. Etteruttavalt märgime ära, et Eleringi hinnangul ei ole võimalik CEP-i ülevõtmisel piirduda üksnes elektrituruseaduse muutmisega, vaid muuta tuleb ka elektrituru toimimise võrgueeskirja. Eelnõu § 3 täiendatakse punktidega 1 2 ja 1 3 , milles sätestatakse agregaatori ja agregeerimise mõisted. Elering teeb ettepaneku täiendada agregeerimise mõistet (täpsustused on lisatud käesoleva kirja manuseks olevasse eelnõu projekti) . Agregeerimise juures on oluline arvestada bilansihaldurite ning bilansihalduse praktiliste probleemidega agregeerimise võimaldamisel. Oluline on sätestada agregaatori kohustused bilansi tagamise võimaldamiseks bilansihalduri poolt. Lisaks eeltoodule peaks agregaator olema kvalifitseeritud kui üks turuosaline, kuna ta osaleb oma tegevusega elektriturul. Kuivõrd bilansivastusega seotud üksikasjad on sätestatud elektrituru toimimise võrgueeskirjas, siis on vaja paralleelselt ELTS-iga muuta ka elektrituru toimimise võ rgueeskirja. Lisaks eeltoodule on ELTS-i ja elektrituru toimimise võrgueeskirja vaja täiendada agregeerimisega seotud andmevahetuse osas , et tagada bilansihalduse toimimine. Selleks on vajalik, et süsteemihaldur il või paindlikkusteenuste platvormi operaatoril oleks võimalus saada ligipääs mõõteandmetele – mõõtepunkti EIC kood, mida agregeeritakse, agregaaori nimi, agregeeritava nõuasolek lähtuvalt GDPR-ist. Paindlikkus turu are ndamiseks on oluline võrguettevõtjate vaheline koostöö ning paindlikkuse suurem võimaldamine turul. Paindlikkuse eelistamiseks on oluline võrguettevõtjatele tagada, et paindlikkusteenuste ostmisega seotud kulud elektrivõrgu tomimise ja arendamise tõhustamiseks sisalduksid võrgutasus, mistõttu teeb Elering ettepaneku täiendada ELTS § 71 võrgutasude sätet. Lisaks peab võrgutasu katma paindlikkusteenuste koordineerimisega seotud kulusid. Elering teeb ettepaneku vastavaid ettepanekuid arutada eraldi koosoleku vormis, et selgitada täpsemalt praktikas kerkivaid probleeme ning võimalusi nende lahendamiseks. Elering esitab lisaks CEP-iga seonduvatele märkustele ka täiendavad ettepanekud elektrituruseaduse eelnõu parandamiseks ja täiendamiseks muudes küsimustes : Kehtiva ELTS § 7 lg 1 järgi on tootja elektri ettevõtja , kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil. ELTS § 15 lg 1 järgi on elektriettevõtja Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik . ELTS § 59 jj sätete ning § 108 alusel makstat a kse taas t uvenergia toetust tootjale. Hoolimata väljakujunenud praktikast toetuste maksmisel, ei näe seadus seega ette võimalust maksta taastuvenergia toetust füüsilistele isikutele. Eleringi hinnangul tuleb ebatäpsus seadusest likvideerida. Teeme ettepaneku sõnastada ELTS § 7 lg 1 järgnevalt : Tootja on isik , kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil . Kehtiva ELTS § 55 lg 1 kohaselt , kui tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur ehk Elering AS . Komisjoni määrus e 2016/631 (RfG) art 2 p 13 („asjaomase võrguettevõtja“ definitsioon) ja p 32 ( „ lõplikku käiduteate“ definitsioon) ja art 36 lg-st 2 tulenev käsitlus viitab sellele, et RfG kohaselt kontrollib nõuet e kohasust see asjaomane võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade ühendatud. Sellest lähtuvalt viitame, et ELTS § 55 lg 1 kolmas lause on RfG käsitlusega vastuolus. Teeme ettepaneku nimetatud vastuolu ELTS-is kõrvalda da . Täiendavalt tõsta ta b Elering AS ühe pika a jalise probleemi, mis oli aastatel 2010 kuni 2014 reguleeritud määruses võrgueeskiri (VE). Aastatel 2010 kuni 2014 kehtis nimelt järgnev norm: VE § 32 lg 12 „ Kui tootja ei ole liitumispunkti valmimisest alates kolme aasta jooksul oma elektripaigaldist võrguga ühendanud, on liitumisleping lõppenud. Liitujale tagastatakse liitumismaksed, millest arvatakse maha võrguettevõtjal liitumisega tekkinud kulutused, ning võrgu vabanenud läbilaskevõime võõrandatakse põhivõrguettevõtja korraldataval avalikul enampakkumisel. Pakkumistuludest kaetakse võrguettevõtja liitumispunkti väljaehitamise kulud ja ülejäänud summa saab liituja, kellele kuulus liitumisõigus. Tagastatavast summast arvatakse maha liitumispunkti võõrandamise kulu, mis on 5% esialgsest liitumistasust. Kui avaliku enampakkumise tulemusi ei kinnitata, võivad turuosalised esitada võrgu vabanenud läbilaskevõime kohta võrguettevõtjale liitumistaotlusi. “ Alates 2014. aastast tunnistati vastav säte paraku tagasiulatuvalt kehtetuks ning toonases määruse muutmise seletuskirjas märgiti, et kehtetuks tunnistamine leiab aset , kuna on selgunud, et 2010-ndal aastal lisatud sätted ei täida selliselt oma eesmärki ja elektrivõrgu võimsuse pikaajalise reserveerimise (tühjalt seismise) vältimiseks on vajalik täpsem regulatsioon, mille väljatöötamiseks on juba alustatud õigusliku analüüsiga . Samuti viidati, et VE § 32 lõike 12 ja § 63 lõike 4 suhtes tekkis küsitavus selle rakendamise võimalikkuse osas rakendusaktis. Seega viidati, et nimetatud probleem tuleb määruse asemel lahendada seaduses . Elering juhib tähelepanu, kuigi praktikas esineb põhivõrguga seoses kõnealuse küsimuse reguleerimise vajadus, ei ole ELTS-i tänaseni vastavate sätetega täiendatud . Nimelt esineb Elering AS-il mitmed tootmissuunalis i liitumislepinguid, mis on sõlmitud rohkem kui kümme aastat tagasi. Samas ei ole liituja oma liitumist realiseerunud ning on küsitav, kas tootja l on üleüldse liitu mislepingut võimalik kunagi täita . See ga on jätkunud elektrivõrgu võimsuse pikaajalise reserveerimise olukor d , kus Elering AS peab ka järgnevate liit umispakkumist e tegemisel paratamatult olemas olevate liitumistega arvestama , mis aga raskendab oluliselt järgnvate liitujate võimalusi liitumaks põhivõrguga . Eelneva st lähtuvalt teeme ettepaneku probleem ELTS-is lahendada sellist, et oleks tagatud kõigi osapoolte õiguste kaitse. Oleme valmis nimetaud küsimust täiendavalt arutama ja täpsemaid sõnastusettepanekuid koostöös ministeeriumiga välja pakkuma. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karin Täär Juriidilise talituse juhataja Lisa: EN_ELTS_Direktiivi ulevotmine_ER kommentaarid EELNÕU 20 . 0 3 .20 20 El ektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõik e 1 esime st lause t täiendatakse pärast tekstiosa „tootmist,“ tekstiosaga „salvestamist,“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 1 2 – 1 4 järgmises sõnastuses: „ 1 2 ) agregaator – turuosaline isik , kes osutab agregeerimis e teenust ; 1 3 ) a gregeerimine – füüsilise või juriidilise turuosalise isiku tegevus, mille käigus ühendatakse paljude tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks , süsteemihaldurile reservvõimsuste turul või muul paindlikkusturul müümisek s . Agregeerimine võib sisaldada erinevate bilansihaldurite avatud tarne ahela tarbimis-või tootmisvõimsuste turuosalisi, aga peab olema bilansivastutuse kohustusega kaetud kogu bilansivastutuse protsessi ulatuses. või ostmiseks ; 1 4 ) a ktiivne tarbija – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib , salvestab või müüb elektrit, mis on toodetud t ema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud elektrienergia ) , os uta b paindlikkus teenust või osaleb omatoodetud elektri energiaga hoone energiatõhusus e parendamises , tingimusel , et selline tegevus ei ole tema peami ne äri- või kutsetegevus ;“ ; 3 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 6 1 järgmises sõnastuses: „ 6 1 ) elektri börsi hinnaga leping – elektrienergia müüm ise leping müüja ja tarbija vahel, mis kajastab hinnakõikumisi elektribörsil ; “; 4 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 7 2 järgmises sõnastuses: „ 7 2 ) e lektriturg – turg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs, energia, võimsuse, tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks ; “; 5 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 8 2 – 8 5 järgmises sõnastuses: „ 8 2 ) elektrileping – elektrienergia müü mise leping , välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendi leping; 8 3 ) elektri e nergia salvestamine – elektrivõrgus elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemal ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana; 8 4 ) e nergiasalvestusüksus – elektrivõrgu üksus, millega salvestatakse elektri energiat; 8 5 ) e nergiatõhusus – energiatõhusus e nergiamajanduse korraldus e seaduse § 2 punkti 12 tähenduses ; “; 6 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 9 3 järgmises sõnastuses: „ 9 3 ) h orisontaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja, kelle vähemalt üks tegevusala on elektrienergia tootmine müügiks , ülekandmine või jaotamine ja kellel on lisaks mõni tegevusala , mis ei ole seotud elektrienergia tootmise, müümise, ülekandmise või jaotamise ga ; “; 7 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 14 1 järgmises sõnastuses: „ 14 1 ) l aadimispunkt – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku; “; 8 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 15 2 järgmises sõnastuses: „ 15 2 ) mikroettevõtja – äriühing, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 2 000 000 eurot ; “; 9 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 20 1 ja 20 2 järgmises sõnastuses: „ 20 1 ) p aindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu ülekoormust juhtida ning aita b võrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt, kaasates elektriturule taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusüksusi käitavaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi ; 20 2 ) p iirkondlik koordineerimiskeskus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 , milles käsitletakse elektrienergia siseturgu ( E L T L 158, 14.6.2019, lk 54–124 ) artikli 35 kohaselt asutatud piirkondlik koordineerimiskeskus; “; 1 0 ) paragrahvi 3 punkt i 22 2 täiendatakse pärast sõna „ärirajatise“ sõnaga “ , energiakogukonna“ ja pärast sõna „äritarbijatele“ sõnadega „või energiakogukonna liikmetele" ; 1 1 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 22 3 – 22 5 järgmises sõnastuses: „ 22 3 ) s agedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida kasutab v õrguettevõtja püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks , kiire ks reaktiivvoolusisestus eks , kohaliku võrgu stabiilsusinerts iks , lühisvool uks , isekäivitusvõime ks ja saartalitlusvõime ks ; 22 4 ) sidusettevõtja – sidusettevõtja väärtpaberituru seaduse § 108 lõi k e 3 alusel kehtestatud määruse tähenduses ; 22 5 ) s õltumatu energiavahendaja – agregeerimisega tegelev turuosaline, kes ei ole seotud tarbija elektrimüü jaga; “; 1 2 ) paragrahvi 3 punkt 23 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „23 2 ) tasakaalustamine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 10 määratletud tegevused ja protsessid;“; 1 3 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 23 3 ja 23 4 järgmises sõnastuses: „ 23 3 ) t arbimiskaja – elektri tarbimise koormuse muutmine tarbijate poolt, mis seisneb normaalse või jooksva tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele, sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale või rahalistele stiimulitele, või vastuseks tarbija kas iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumisele müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 , milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikkli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121 – 142 ) artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist; 23 4 ) tarkvõrk – kombineeritud muutused energiasüsteemis, mis tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasest kasutuselevõtust ; “; 1 4 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 26 2 ja 26 3 järgmises sõnastuses: „ 26 2 ) t ugiteenus – teenus, mis on vajalik ülekande- või jaotusvõrgu käitamiseks, sealhulgas tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud tugiteenus, välja arvatud ülekoormuse juhtimine; 26 3 ) t äielikult integreeritud võrgukomponen t – võrgukomponen t , sealhulgas salvestusüksus, mis on integreeritud ülekande- või jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud tasakaalustamine ja ülekoormuse juhtimine; “; 1 5 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 30 1 järgmises sõnastuses: „ 30 1 ) v õrgukasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektri energiat põhi- või jaotusvõrku või kellele müü akse põhi- või jaotusvõrgust elektri energiat ; “; 16 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 33 1 järgmises sõnastuses: „ 33 1 ) v õrkudevaheline ühendus – mistahes füüsiline ühendus võrkude vahel ; “; 17 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 34 1 järgmises sõnastuses: „ 34 1 ) v äikeettevõtja – äriühing, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive ning aastane bilansimaht ei ületa 10 000 000 eurot; “; 18 ) paragrahvi 3 punkt 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrgu vahel eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotajale, välja arvatud müük ;“; 19 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 35 1 ja 35 2 järgmises sõnastuses: „ 35 1 ) ü hendatud võrk – mitu ülekande- ja jaotusvõrku, mis on omavahel ühendatud ühe või mitme võrkudevahelise ühendusega; 35 2 ) ü lekandevõime piiratus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 4 määratletud olukord ; “ ; 2 0 ) paragrahvi 5 täiendatakse pärast sõna „tarbija , “ sõnaga “ agregaator ,“ ; 21 ) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ § 6. Elektriettevõtja E lektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes toodab elektrienergiat, tegeleb ülekandmise, jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia salvestamis e, müü mise või ostmisega ning vastutab nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest .“; 22 ) paragrahv i 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „(3) J aotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teenindus piirkonnas ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele .“; 2 3 ) seadust täiendatakse §-dega 12 1 ja 12 2 järgmises sõnastuses: „ § 12 1 . Aktiiv n e tarbija (1) T arbija võib tegutse da aktiivse tarbijana . (2) Aktiivsel tarbijal on : 1) õigus tegutseda otse või agregeerimise kaudu; 2) õigus müüa omatoodetud elektrienergiat; 3) õigus osaleda paindlikkus t e enuse ja energiatõhususe pakkujana ; 4) õigus delegeerida oma tegevuseks vajalike seadmete haldamine, sealhulgas paigaldamine, käitamine, andmete töötlemine ja hooldus kolmandale isikule ; 5 ) kohustus tasuda võrgutasud, milles arvestatakse eraldi võrku saadetud ja võrgust tarbitud elektri kogus t kooskõlas E uroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr (EL) 2019/944 artikli 59 lõikega 9 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943 artikliga 18, tagades, et aktiivne tarbija panusta ks piisavalt ja tasakaalustatud viisil võrgu üldkuludesse; 6) bilansivastutus. (3) I sikut, kellele aktiivne tarbija on delegeerinud oma tegevuseks vajalike seadmete haldamise, sealhulgas paigaldamise, käitamise, andmete töötlemise ja hoolduse, ei käsitata aktiivse tarbijana . (4) Oma b ilansivastutuse ulatuses on aktiivne tarbija bilansi haldur , välja arvatud, kui ta on oma bilansi kohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943 artikliga 5. ( 5 ) E nergiasalvestusüksust omava l e aktiivse l e tarbija l e ei kohaldata topelt tasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel . ( 6 ) Energiasalvestusüksust omaval aktiivsel tarbijal on lubatud osutada mitut paindlikkus teenust korraga, kui see on tehniliselt teostatav. § 12 2 . E nergiakogukond (1 ) E nergiakogukond on juriidiline isik: 1) milles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning mida kontrollivad füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmed; 2) mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele või kohalik u le piirkon na le, kus energia kogukond tegutseb; 3) mis võib osutada oma liikmetele elektri energia tootmise, jaotamise, müü mise, tarbimise, agregeerimise , salvestamise, energiatõhusus e ja elektrisõidukite laadimise teenust ning muid energiateenuseid . ( 2 ) E nergiakogukonna lii ge võib energia kogukonnast välja astuda , teatades väljaastumise soovist ette vähemalt kuus kuud . ( 3 ) E nergiakogukonna liikme l säilivad õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse tarbija õigus ed ja kohustus ed . ( 4 ) E nergiakogukon na suhtes kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 18 kulupõhiseid võrgutasusid, mis tagavad, et energia kogukonnad panustavad piisavalt ja tasakaalustatud v iisil võrgu üldkulude katmisesse . ( 5 ) E nergiakogukond a koheldakse mittediskrimineerivalt ja proportsionaalselt seoses nende tegevusega, õiguste ja kohustustega tarbijana, tootjana, müü jana, edastajana või agreg aatori na . ( 6 ) E nergiakogukon nal on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on energiakogukond bilansihaldur , välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansi kohust use delegeeri nud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5 . ( 7 ) E nergiakogukond, kes tarbi b omatoodetud elektrienergiat , on aktiivne tarbija käesoleva seaduse § 12 1 tähenduses . “; 2 4 ) paragrahvi 15 lõigetes 5 ja 5 1 , § 22 lõike 2 punktis 1 ja § 22 1 lõike 2 punktis 6 asendatakse lauseosa „200 kW“ lauseosaga „1 MW“; 25 ) paragrahvi 16 lõi k e s 4 1 asendatakse tekstiosa „ 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 55–93), artikli 13 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi V peatüki tähenduses “ tekstiosaga „ (EL) 2019/944, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199), artikli 44 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi VI peatüki 3. jao tähenduses“; 2 6 ) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“; 2 7 ) paragrahv i 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 28 ) paragrahv 26 1 lõi k e s 1 asendatakse tekstiosa „ (EÜ) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), artiklit 3 “ tekstiosaga „ (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54–124), artiklit 51“; 29 ) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 3 1 ja lõike 8 punktis 1, § 40 1 , § 71 lõikes 4, § 93 lõike 6 punkti de s 1 ja 15, § 100 1 lõigetes 3–5 ning § 101 3 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 714/2009“ sõnadega „(EL) 2019/943“; 30 ) paragrahvi 39 täiendatakse lõi get ega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „(9) Süsteemihaldur l oob käesoleva seaduse § -s 82 1 sätestatud võrdlemisvahendi ja käitab seda . (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud v õrdlemisvahend peab andma ülevaate kogu elektriturust. “; 31 ) paragrahvi 42 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ ja agregaatori “ ; 32 ) paragrahvi 42 1 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „müüjale“ sõnadega „ ja agregaatori le“ ; 33 ) seadust täiendatakse §- ga 42 2 järgmises sõnastuses: „ § 42 2 . Tarbimiskaja agregeerimise kaudu ( 1 ) Võrguettevõtja kohtleb tugiteenuste hankimisel tarbimiskaja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi mittediskrimineerivalt ja vastavalt nende tehnilisele suutlikkusele . ( 2 ) A gregeerimisega tegelev al turuosali s e l on bilansivastutus . Oma bilansivastutuse ulatuses on agregeerimisega tegelev turuosali n e bilansihaldur , välja arvatud juhul, kui ta delegeeri b oma bilansi kohustuse kooskõlas E uroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5 . ( 3 ) Võrguettevõtja kehtesta b koos kõlastatult Konkurentsiametiga turuosalis t e kõikidel elektriturgudel tarbimiskajas osalemise tehnilised nõuded, arvestades elektrituru tehnilisi näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust. N õuded hõlmavad agregeeritud koormuste arve sse võtmist. “; 3 4 ) paragrahv 60 lõi ke 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „t egevusloaga “ sõnadega “ , kui tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud “; 35 ) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Võrguettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piirangud.“ ; 36 ) paragrahvi 66 täiendatakse lõi gete ga 8 –12 järgmises sõnastuses: „ (8) Jaotusvõrgu arendamine ja jaotusvõrgus paindlikkusteenuste kasutamine peab tuginema läbipaistvale võrgu arengukavale, mille jaotusvõrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta järel. (9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: 1) vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused; 2) kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks; 3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste võimalused, sealhulgas võimalused elektrisõidukite laadimispunktide võrku ühendamiseks; 4) muud vahendid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina. (10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrgukasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning kooskõlastab võrgu arengukava Konkurentsiametiga. ( 11 ) Põhivõrguettevõtja teeb koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ning võtab arvesse piirkondliku koordineerimiskeskuse antud soovitusi tema ülesannete paremaks täitmiseks. ( 12 ) Põhivõrguettevõtja juh i b elektrivooge põhi võrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste ühendatud võrkudega. “; 37 ) seadust täiendatakse §-dega 66 2 ja 66 3 järgmises sõnastuses: „ § 66 2 . Paindlikkusteenused (1) Jaotusvõrguettevõtja teeb põhivõrguettevõtjaga koostööd võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate paindlikkus teenuste osutamise tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ja komisjoni määruse (EL) 2017/1485 artikliga 182. (2) Jaotusvõrguettevõtja korraldab jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamiseks vähempakkumise paindlikkusteenus t e osutajate leidmiseks . (3) Jaotusvõrguettevõtja kaasab k äesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud v ähempakkumisse kõik paindlikkusteenuseid pakkuvad turuosalised. (4) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded Konkurentsiametiga . (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud v ähempakkumist ei pea korraldama, kui Konkurentsiamet on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või suurendaks ülekoormust. (6) Jaotusvõrguettevõtja vahetab vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline ja majanduslikult ja tehniliselt tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut. ( 7 ) Paindlikkusteenuste koordineerimisega seotud kulud sisalduvad võrgutasus. § 66 3 . Tasakaalustamisteenused (1) Kui põhivõrguettevõtja osutab sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, leiab ta võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud tasakaalustamisteenuse osutajad vähempakkumise korras. ( 2 ) Põhivõrguettevõtja k ooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded Konkurentsiametiga . (3) Põhivõrguettevõtja viib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud v ähempakkumise läbi läbipaistva tel , mittediskrimineeriva tel ja turupõhis t e l tingimus tel . (4) Põhivõrguettevõtja kaasab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud v ähempakkumisse kõik tasakaalustamisteenuseid pakkuvad elektriettevõtjad ja turuosalised. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud v ähempakkumist ei pea korraldama, kui Konkurentsiameti hinnangul on tasakaalustamis teenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus. (6) Tasakaalustamis teenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud lisatakse põhivõrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud tasude kujundamisel. (7) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumise nõuet ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes. “; 38 ) paragrahv i 69 lõik e 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Võrguettevõtja hoiab talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise ärisaladust . “ ; 39 ) seadust täiendatakse peatükiga 6 2 järgmises sõnastuses: „ 6 2 . peatükk VÕRGUETTEVÕTJA KÕRVALTEGEVUSALAD § 74 15 . Elektrisõidukite laadimis punkt Jaotusvõrguettevõtja teeb läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkte. (2) Jaotusvõrguettevõtja tohi b omada , arendada, hallata või käitada elektrisõidukite laadimispunkti üksnes omatarbeks või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) Konkurentsiamet on kooskõlastanud käesoleva paragrahvi lõike s 3 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused; 2) avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud võõrandada elektrisõidukite laadimispunkti teisele isikule ; 3) jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandate le isikute le võrdsetel alustel juurdepääsu talle kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile . (3) Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti avalikul enampakkumisel . ( 4 ) J aotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku huvi oma n da da , arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti. ( 5 ) K ui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad oma n da da , arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti võõrandamiseks avaliku enampakkumise . ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused k ooskõlastab jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametiga. Tingimuste kooskõlastamisel lähtub Konkurentsiamet võrdse kohtlemise põhimõt t e s t. § 74 16 . Energiasalvestusüksus ( 1 ) V õrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada energiasalvestusüksust . ( 2 ) V õrguettevõtja korralda b avaliku enampakkumise talle kuuluva energiasalvestusüksuse võõrandamiseks ning kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga. ( 3 ) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksust , kui energiasalvestusüksus on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1 ) käesoleva paragrahvi lõike s 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust võõrandad a ; 2 ) v õrguettevõtjal on energiasalvestus üksus t vaja v õrgu tõhus a , töökindl a ja turvali s e toimimi s e tagamiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturgudel . (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti vastav otsus . ( 5 ) Põhivõrguettevõt ja le erandi tegemise otsusest teavitab Konkurentsiamet Euroopa K omisjoni ja Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit esitades teabe taotluse ja erandi otsuse t e gemise põhj end uste kohta. ( 6 ) Konkurentsiamet korralda b vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku valmidust ja huvi käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestus üksust omandada . ( 7 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud a valiku konsultatsiooni tulemusena selgub , et on isikuid, kes s oovi vad võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksus t oma n da da , korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul avaliku konsultatsiooni lõpust arvates talle kuuluva energiasalvestusüksuse võõrandamiseks avaliku enampakkumise . ( 8 ) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes ega selliste uute akudel põhinevate energia salvestusüksuste suh tes, mille kohta jaotusvõrguettevõt ja on lõplik u investeerimisotsus e teinud hiljemalt 2019 . aasta 4. juuli l ning põhivõrguettevõt ja on lõplik u investeerimisotsus e teinud hiljemalt 2024. aastal , tingimusel et: 1 ) aku del põhinevad energia salvestusüksused ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku investeerimisotsuse tegemist; 2 ) aku del põhinevad energia salvestu süksused on integreeritud võrku; 3 ) aku del põhinevaid energia salvestusüksuseid kasutatakse üksnes võrgu turvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häirete korral, taastamist alustatakse viivitamatult häire ilmnemisel ja võrguturvalisuse taastamine lõpetatakse koheselt , kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi lahendada ning 4 ) aku del põhinevatel energia salvestusüksustes salvestamist ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud investeerimisotsus on lõplik , kui võrguettevõtja on võtnud kohustuse, mille tõttu oleks investeeringu tegemata jätmine seotud kuludega . “; 40 ) paragrahvi 81 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „ tuletisinstrumentide “ lauseosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (16) I lisa C jao punktide 5–7 tähenduses “ ; 41 ) seadust täiendatakse §-ga 82 1 järgmises sõnastuses: „§ 82 1 . Võrdlemisvahend (1) Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele võrdlemis vahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks. (2) M üüja teavita b tarbijat võrdlemis vahendi kättesaadavusest elektrimüügi arvel . (3) Võrdlemisvahend peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) võrdlemisvahend on turuosalistest sõltumatu ning tagab, et elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt; 2) selgelt on märgitud võrdlemis vahendit käitav ja kontrolliv isik , samuti teave võrdlemis vahendi loomise ja käitamise rahastamis e allikate kohta; 3) võrdlemisvahend avaldab selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel pakkumiste võrdlus põhineb; 4) võrdlemisvahend kasutab selge t ja üheselt mõistetava t sõnastus t ; 5) võrdlemisvahed annab täpset ja ajakohastatud teavet ning esitab viimase ajakohastamise aja; 6) juhul kui võrdlemis vahend ei anna ülevaadet kogu elektri turust, antakse võrdlemisvahendis selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet ; 7 ) võrdlemisvahend on kättesaadav puuetega inimestele; 8 ) võrdlemisvahend võimaldab tõhusa lt teavitada käitajat võrdlemisvahendis esitatud ebaõigest teabest; 9 ) võrdlemisvahend piirdu b isikuandmete küsimisel andmetega, mis on pakkumiste võrdluseks hädavajalikud. (4 ) Võ rdl emis vahend peab sisaldama võimalikult mitmesuguseid elektrienergia pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa elektri turust. ( 5 ) Konkurentsiamet v äljastab usaldusmärgi võrdlemisvahendile, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele, ( 6 ) Konkurentsiamet viib läbi perioodilisi kontrolle taga maks , et usaldusmärgi saanud võrdlemisvahend vasta b jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele. ( 7 ) Elektrimüü ja saa d a b oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed usaldusmärgisega võrdl emi svahendi käitajale ning süsteemihaldurile võrdl emi svahendi käita ja viimaste poolt nõutud viisil ja tähtaegadel . “; 42 ) paragrahvi 83 lõi k e s 1 asendatakse sõnad „ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping )“ sõnadega “ , elektrileping ule ning agreg eerimiseks sõlmitav ale leping ule ( edaspidi r eg ul eerimisleping ) “ ; 4 3 ) paragrahvi 84 lõi k e s 2 asendatakse sõnad „ja võrguleping“ sõnadega “ , võrguleping ja reg ul eerimisleping “ ; 4 4 ) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: “(5) T arbija l on õigus sõlmida reg ul eerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta. Reguleerimislepingu sõlmimise kohta esitavad tarbija ja agregaator süsteemihaldurile teate elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud viisil . ”; 4 5 ) paragrahvi 85 lõi k e s 1 , § 88 lõikes 1 ja § 93 lõikes 5 asendatakse sõnad „või elektrileping“ sõnadega „ , elektrileping või reg ul eerimisleping “ vastavas käändes ; 4 6 ) paragrahvi 87 lõi k e 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ (1) Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja reguleerimislepingus esitatakse järgmised andmed: 1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja, elektrilepingu puhul võrguettevõtja või müüja ning reguleerimislepingu puhul agregeerija nimi , äriregistri - või isiku kood , aadress ja muud kontaktandmed; 2) võrgulepingu, liitumislepingu ja reguleerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad; 3) võrgulepingu, liitumislepingu ja reguleerimislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud ; ” ; 47 ) paragrahv i 90 lõike s 3 asendatakse sõna „tähtsaadetisena“ lauseosaga „kirjalikult tarbija antud kontakt aadressile“; 48 ) paragrahvi 93 lõi get 6 täiendatakse punkt id ega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses : “3 1 ) kooskõlastab k äesoleva seaduse § 66 2 lõikes 4 ja § 66 3 lõikes 2 nimetatud vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded ; 3 2 ) kontrollib perioodiliselt võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 82 1 lõikes 3 esitatud nõuetele; “; 49 ) paragrahvi 93 lõi get 6 täiendatakse punktid ega 22 1 ja 22 2 järgmises sõnastuses: „ 22 1 ) jälgib , et omatoodetud elektrienergia tarbimise le ja energiakogukondade arendamise le ei seataks tarbetu id takistus i ega piirangu id ; 22 2 ) jälgib , et tarbimiskaja agregeerimise kaudu oleks kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate ülesanded ja vastutusalad mittediskrimineerivad ning läbipaistvad; “; 50 ) paragrahvi 93 lõi get 6 täiendatakse punkti ga 23 1 järgmises sõnastuses: „ 23 1 ) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust sellise tarkvõr g u arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist ning avalda b iga kahe aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruan d e koos soovitustega;”; 51 ) paragrahvi 100 1 lõigetes 3–5 asendatakse sõnad „2009/72/EÜ“ sõnadega „(EL) 2019/944“; 52 ) seadust täiendatakse §-ga 100 2 järgmises sõnastuses: „ § 100 2 . Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskuse ga (1) Konkurentsiamet i pädevus suhetes süsteemi käitamispiirkonna piirkondlike reguleerivate asutustega on järgmine : 1) ettepanek u luua vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1 piirkondlik koordineerimiskeskus kooskõlastamine ; 2) piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulud e , mille peab kandma põhivõrguettevõtja ja mida tuleb arvesse võtta võrgutasude arvutamisel, kooskõlasta mine ; 3) koostööl põhineva otsuste tegemise protsess i kooskõlastamine ; 4) koos teiste s üsteemikäitamispiirkonna riikide reguleerivate asutustega ettepanekute esitamine selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid süsteemikäitamispiirkonna liikmesriigid piirkondlikule koordineerimiskeskusele andma ; 5) piirkondliku koordineerimiskeskuse Euroopa Liidu õigustest tulenevate kohustuste täitmis e kontrollimine , eelkõige piiriülestes küsimustes ; 6) võrgu koordineerimise tulemus e jälgimine ja s ellest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 46 kord aastas koostööametile aru andmine . (2) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel on K onkurentsiametil õigus: 1) nõuda piirkondlikult koordineerimiskeskuselt teavet; 2) kontrolli da , sealhulgas ette teatamata piirkondliku koordineerimiskeskuse territooriumi ja ehitisi ; 3) teha piirkondliku koordineerimiskeskuse suhtes ko oskõlastatult teiste süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega siduvaid otsuseid . ( 3 ) Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse asukohaks on Eesti Vabariik, on Konkurentsiametil õigus teha piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 või Konkurentsiameti või koostööameti õiguslikult siduvast otsusest tuleneva t kohustus t , ettekirjutus kohustuse täitmiseks . “ ; 53) paragrahvi 111 3 täiendatakse lõikega 7 „ ( 7) Käesoleva seaduse § 39 lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur 2021. aasta 31. detsembriks. “; 5 4 ) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199).“. § 2. Käesolev seadus jõustub 202 1 . aasta 1. jaanua ril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ….. 2020 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ .... 2020