Ettepanekud

Marie-Ursula Vaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 20.04.2020 nr. JV-TUR-1/5008-3 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn MKM-i poolt 03.04.2020 algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuse Elektrilevi OÜ poolsed ettepanekud Elektrilevi olulisemad ettepanekud ja kommentaarid eelnõu kohta on alljärgnevad. Ühtlasi on need nähtavad lisatud failis. Lisatud failis on esitatud ka muud täiendused ja kommentaarid seaduse eelnõule. 1. Elektrienergia salvestamisega seonduv. Ettepanek on määratleda mõiste „salvestamine“ järgmiselt: elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrivõrgus, kui eelnevaga kaasneb salvestatud elektrienergia müümine elektriturul. Oluliseks kriteeriumiks tuleb pidada salvestatud elektrienergia müümist elektriturul. Salvestusüksus ei pruugi olla üksnes elektrivõrgu üksus. Salvestamine võib toimuda ka turuosaliste elektripaigaldistes, sh elektriautode akudes. Määratlus ei pea hõlmama lühiajaliste pingemuutuste korvamiseks mõeldud lahendusi (sisaldavad näiteks UPS-i või superkondensaatoreid). Seetõttu on otstarbekas sisustada salvestusüksuse mõiste järgnevalt: Üksus, millega salvestatakse elektrienergiat. Energiasalvestusüksusena ei käsitata lühiajaliste pingemuutuste mõju vältimiseks ettenähtud seadmeid. 2. Elektritranspordi laadimisega seonduv. Ettepanek on lisada laadimispunkti mõistele laadimistaristu mõiste: Laadimistaristu on laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks. Mõiste lisamine võimaldab jaotusvõrguettevõtjal ka siseriiklikust olukorrast lähtudes oma seadusest tulenevaid kohustusi paremini täita. ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee Laadimistaristu tervikuna käsitlemine võib olla otstarbekas tehnilisi ja teatud üleriigilisi eesmärke silmas pidades. Sellest lähtuvalt on täiendatud ka peatükis „Võrguettevõtja kõrvaltegevusalad“, avaliku konsultatsiooniga ja laadimispunktide võõrandamisega seotud sätteid: (3) Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või laadimistaristu avalikul enampakkumisel. Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid eraldiseisvana või tervikliku laadimistaristuna. (4) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku laadimistaristu võõrandamiseks avaliku enampakkumise. 3. Mõistete „elektriettevõtja“, „jaotusvõrguettevõtja ning „suletud jaotusvõrgu ettevõtja“ sisustamine. Ettepanek on elektriettevõtja määratlusse lisada tegevus „otseliini kaudu elektrienergia edastamine“ ning sõnastada järgnevalt: Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes toodab elektrienergiat, tegeleb ülekandmise, otseliini kaudu elektrienergia edastamise, jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise või ostmisega. Ettepanek on jaotusvõrguettevõtja mõiste sisustada järgnevalt: …on juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise, edastatud elektrienergia koguste mõõtmise ja jaotusvõrgu vajaduspõhise arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega. Eelnõus jaotusvõrguettevõtja mõistes nimetatud käitamine ja hooldamine kuulub olemuslikult seadme ohutuse seaduse valdkonda. ELTS-i kehtivas redaktsioonis on kasutusel suletud jaotusvõrgu kui eseme mõiste. Samas on selles ning ka eelnõus jäänud määratlemata suletud jaotusvõrgu ettevõtja mõiste ning täpsustamata sellise ettevõtja õigused ja kohustused ning see, kuidas need suhestuvad tegevusloaga võrguettevõtja tegevusloa tingimustega, eriti kuna vaadeldavas eelnõu versioonis on märkimisväärselt laiendatud suletud jaotusvõrgu kasutusala energiakogukondade vaates. Selles kontekstis võidakse suletud jaotusvõrgu kaudu hakata elektriga varustama ka füüsilisest isikust tarbijaid. Eeltoodu võib kaasa tuua suletud jaotusvõrguga ühendatud turuosaliste varustuskindlusega ja võrguteenuse osutamise jätkuvusega seotud probleeme. Elektrilevi teeb selle ära hoidmiseks ettepaneku täiendada vastavalt „jaotusvõrguettevõtja“ mõistet või tuua sisse eraldi mõiste „suletud jaotusvõrgu ettevõtja“, koos sellise ettevõtja kohustuste ja õigustega. Oluline on märkida, et Soome elektrituruseaduses on suletud jaotusvõrgu kasutusala üsna kitsalt piiritletud, välistades näiteks sellisest võrgust tarbijakaitseseaduses määratletud tarbijate elektriga varustamise. Samuti on suletud jaotusvõrgu ettevõtjate tegevusulatus selgelt kirjeldatud tegevusloa omamise nõude kaudu. 4. Energiakogukondadega seonduv Nagu eespool märgitud, on eelnõu järgi energiakogukondadel võimalik kasutada oma liikmete elektrienergiaga varustamiseks suletud jaotusvõrku. Lisaks võivad energiakogukonna liikmeks olla ka juriidilised isikud. Eelnõu kohaselt on kogukonna lubatavate tegevusalade hulgas ka elektrienergia jaotamine suletud jaotusvõrku kasutades. Pikaajaline varustuskindluse tagamine ja võrguteenuse osutamise jätkusuutlikkus ei pruugi sel juhul olla tagatud. Kõige selle taustal peab Elektrilevi selguse huvides ja otstarbekaks lisada täiendada paragrahvi 64 lõikega 16 järgnevas sõnastuses: Kui isik on pärast 2003. aasta 1. juulit ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist kehtivas korras. Kogukonna liikme kogukonnast välja astumise sätteid soovitab Elektrilevi täpsustada järgmiselt: Energiakogukonna liige võib energiakogukonnast välja astuda, teatades väljaastumise soovist energiakogukonnale ette vähemalt kuus kuud. On ebaselge, millistel tingimustel ja viisil välja astumine toimuda saab ning millised õigused ja kohustused osapooltele jäävad. Teades, et tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjal on kohustus tagada oma teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamine, on selgusetu, kuidas toimub väljaastunud liikme elektriga varustamise jätkamine ning kes katab vastavad kulud. Ka sellega seoses peab Elektrilevi asjakohaseks lisada eelpool toodud säte: Kui isik on pärast 2003. aasta 1. juulit ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist kehtivas korras. 5. Energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale tasude rakendamine. Eelnõu järgi energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale ei kohaldata topelt tasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel. Nimetatud sättes jääb ebaselgeks, millises kontekstis sõna „topelt“ kasutatakse, praktikas on see ilmselt aktuaalne võrgutasude vaates. Elektrilevi teeb ettepaneku sõnastada nimetatud säte järgmiselt: Aktiivne tarbija maksab edastamistasu elektrienergia võrgust tarbimise eest, kuid salvestatud elektrienergia uuesti võrku andmise eest edastamistasu ei rakendata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Treial juhatuse liige Lisa: Eelnõu koos muudatusettepanekute ning kommentaaridega  EELNÕU 20.03.2020 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „tootmist,“ tekstiosaga „salvestamist,“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 1 2 –1 4 järgmises sõnastuses: „1 2 ) agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust; 1 3 ) agregeerimine – füüsilise või juriidilise isiku tegevus, mille käigus ühendatakse paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks või ostmiseks; 1 4 ) aktiivne tarbija – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb elektrit, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud elektrienergia ), osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus;“; 3 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 6 1 järgmises sõnastuses: „6 1 ) elektribörsi hinnaga leping – elektrienergia müümise leping müüja ja tarbija vahel , mis kajastab hinnakõikumisi elektribörsil;“; 4 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 7 2 järgmises sõnastuses: „7 2 ) elektriturg – turg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs, energia, võimsus - e , tasakaalustus - ja tugiteenustega kauplemiseks ;“; 5 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 8 2 –8 5 järgmises sõnastuses: „8 2 ) elektrileping – elektrienergia müümise leping , välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendi leping; 8 3 ) elektrienergia salvestamine – elektrivõrgus elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeeri da koormusi elektrivõrg us ning eelnevaga kaasneb salvestatud elektrienergia müü mine elektriturul. 8 4 ) energiasalvestusüksus – elektrivõrgu üksus, millega salvestatakse elektrienergiat . Energiasalvestu sük susena ei käsitata lühiajaliste pingemuutuste mõju vältimiseks ettenähtud seadmeid. ; 8 5 ) energiatõhusus – energiatõhusus energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 12 tähenduses;“; 6 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 9 3 järgmises sõnastuses: „9 3 ) horisontaalselt integreeritud ettevõtja – elektriettevõtja, kelle vähemalt üks tegevusala on elektrienergia tootmine müügiks, ülekandmine või jaotamine ja kellel on lisaks mõni tegevusala, mis ei ole seotud elektrienergia tootmise, müümise, ülekandmise või jaotamisega;“; 7 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 14 1 järgmises sõnastuses: „14 1 ) laadimispunkt – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku;“ Paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 14 2 järgmises sõnastuses: Laadimistaristu on laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks. 8 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 15 2 järgmises sõnastuses: „15 2 ) mikroettevõtja – äriühing, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 2 000 000 eurot ;“; 9 ) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 20 1 ja 20 2 järgmises sõnastuses: „20 1 ) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu üle koormust juhtida ning aitab võrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt, kaasates elektriturule taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi , energiasalvestusüksusi käitavad valdavaid või lihtsalt salvestajaid või energia salvestusega tegelevaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi; 20 2 ) piirkondlik koordineerimiskeskus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54–124) artikli 35 kohaselt asutatud piirkondlik koordineerimiskeskus;“; 10) paragrahvi 3 punkti 22 2 täiendatakse pärast sõna „ärirajatise“ sõnaga “, energiakogukonna“ ja pärast sõna „äritarbijatele“ sõnadega „või energiakogukonna liikmetele "; 11) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 22 3 –22 5 järgmises sõnastuses: „22 3 ) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida kasutab võrguettevõtja püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvooluks , isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks; 22 4 ) sidusettevõtja – sidusettevõtja väärtpaberituru seaduse § 108 lõike 3 alusel kehtestatud määruse tähenduses; 22 5 ) sõltumatu energiavahendaja – agregeerimisega tegelev turuosaline, kes ei ole seotud tarbija elektrimüüjaga;“; 12) paragrahvi 3 punkt 23 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „23 2 ) tasakaalustamine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 10 määratletud tegevused ja protsessid;“; 13) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 23 3 ja 23 4 järgmises sõnastuses: „23 3 ) tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse muutmine tarbijate poolt nõusolekul , mis seisneb normaalse või jooksva tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele, sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale või rahalistele stiimulitele, või vastuseks tarbija kas iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumisele müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikkli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121–142) artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist; 23 4 ) tarkvõrk – kombineeritud muutused energiasüsteemis, mis tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasest kasutuselevõtust ;“; 14) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 26 2 ja 26 3 järgmises sõnastuses: „26 2 ) tugiteenus – teenus, mis on vajalik ülekande- või jaotusvõrgu käitamiseks talitluseks , sealhulgas tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud tugiteenus, välja arvatud üle koormuse juhtimine ; ; 26 3 ) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus, mis on integreeritud ülekande- või jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada põhi ülekande - või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud tasakaalustamine ja üle koormuse juhtimine;“ 15) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 30 1 järgmises sõnastuses: „30 1 ) võrgukasutaja – füüsiline või juriidiline isik, kes müüb tarnib või võib tarnida elektrienergiat põhi ülekande - või jaotusvõrku või kellele tarnitakse või võidakse müüakse tarnida ülekande - või jaotusvõrgust elektrienergiat;“; 16) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 33 1 järgmises sõnastuses: „33 1 ) võrkudevaheline ühendus – mistahes füüsiline ühendus võrkude vahel ;“; 17) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 34 1 järgmises sõnastuses: „34 1 ) väikeettevõtja – äriühing, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive ning aastane bilansimaht ei ületa 10 000 000 eurot ;“; 18) paragrahvi 3 punkt 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud vastastikku seotud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõr kude s gu vahel eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotusvõrguettevõtjale jaotajale , välja arvatud müük;“ 35) ülekandmine - elektrienergia edastamine vastastikku seotud ülikõrgepinge - ja kõrgepingevõrkudes, kuid mitte tarnimine; 19) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 35 1 ja 35 2 järgmises sõnastuses: „35 1 ) ühendatud võrk – mitu ülekande- ja jaotusvõrku, mis on omavahel ühendatud ühe või mitme võrkudevahelise ühendusega; 35 2 ) ülekandevõime piiratus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 4 määratletud olukord;“; 20) paragrahvi 5 täiendatakse pärast sõna „tarbija,“ sõnaga “ agregaator ,“; 21) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 6. Elektriettevõtja Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes toodab elektrienergiat, tegeleb ülekandmise, otseliini kaudu elektrienergia edastamise, jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise või ostmisega ning vastutab nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest .“; 22) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik , kes vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse kaudu võrguteenuse osutamise, edastatud elektrienergia koguste mõõtmise ja jaotusvõrgu vajaduspõhise arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele . “ 29) võrk - seadmed ja komponendid, mis on omavahel ühendatud funktsionaalselt terviklikuks ehitiseks, mis on ette nähtud võrguteenuse osutamiseks. Võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi; 30 ) suletud jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise, edastatud elektrienergia koguste mõõtmise ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega . Suletud jaotusvõrguettevõtjale kohalduvad seaduse §-d … 23) seadust täiendatakse §-dega 12 1 ja 12 2 järgmises sõnastuses: „ § 12 1 . Aktiivne tarbija (1) Tarbija võib tegutseda aktiivse tarbijana. (2) Aktiivsel tarbijal on: 1) õigus tegutseda otse või agregeerimise kaudu; 2) õigus müüa omatoodetud elektrienergiat; 3) õigus osaleda paindlikkusteenuse ja energiatõhususe pakkujana; 4) õigus delegeerida oma tegevuseks vajalike seadmete haldamine , sealhulgas paigaldamine, käitamine, andmete töötlemine ja hooldus kolmandale isikule; 5) kohustus tasuda võrgutasud, milles arvestatakse eraldi võrku saadetud ja võrgust tarbitud elektrikogust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr (EL) 2019/944 artikli 59 lõikega 9 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943 artikliga 18, tagades, et aktiivne tarbija panustaks piisavalt ja tasakaalustatud viisil võrgu ülalpidamise kuludesse üldkuludesse ; 6) bilansivastutus. (3) Isikut, kellele aktiivne tarbija on delegeerinud oma tegevuseks vajalike seadmete haldamise, sealhulgas paigaldamise , käitamise, andmete töötlemise ja hoolduse, ei käsitata aktiivse tarbijana . (4) Oma bilansivastutuse ulatuses on aktiivne tarbija bilansihaldur, välja arvatud, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943 artikliga 5. (5) Energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale ei kohaldata topelt tasusid , sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel. Aktiivne tarbija maksab edastamistasu elektrienergia võrgust tar b imise eest , kuid salvestatud elektrienergia uuesti võrku andmise e est edastamistasu ei rakendata . (6) Energiasalvestusüksust omaval aktiivsel tarbijal on lubatud osutada mitut paindlikkusteenust korraga, kui see on tehniliselt teostatav . § 12 2 . Energiakogukond (1) Energiakogukond on juriidiline isik: 1) milles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning mida kontrollivad füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmed; 2) mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele või kohalikule piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb; 3) mis võib osutada oma liikmetele elektrienergia tootmise, ülekandmise , jaotamise , müümise, tarbimise, agregeerimise, salvestamise, energiatõhususe ja elektrisõidukite laadimise teenust ning muid energiateenuseid . (2) Energiakogukonna liige võib energiakogukonnast välja astuda , teatades väljaastumise soovist energiakogukonnale ette vähemalt kuus kuud . (3) Energiakogukonna liikmel säilivad õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse tarbija õigused ja kohustused . (4) Energiakogukonna suhtes kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 18 kulupõhiseid võrgutasusid, mis tagavad, et energiakogukonnad panustavad piisavalt ja tasakaalustatud viisil võrgu üldkulude ülalpidamiskulude katmisesse. (5) Energiakogukonda koheldakse mittediskrimineerivalt ja proportsionaalselt seoses nende tegevusega, õiguste ja kohustustega tarbijana, tootjana, müüjana, edastajana ülekandjana, jaotajana või agregaatorina . (6) Energiakogukonnal on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on energiakogukond bilansihaldur , välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. (7) Energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, on aktiivne tarbija käesoleva seaduse § 12 1 tähenduses.“; 24) paragrahvi 15 lõigetes 5 ja 5 1 , § 22 lõike 2 punktis 1 ja § 22 1 lõike 2 punktis 6 asendatakse lauseosa „200 kW“ lauseosaga „1 MW “; 25) paragrahvi 16 lõikes 4 1 asendatakse tekstiosa „2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 55–93), artikli 13 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi V peatüki tähenduses“ tekstiosaga „(EL) 2019/944, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199), artikli 44 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi VI peatüki 3. jao tähenduses“; 26) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“; 27) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahv 26 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), artiklit 3“ tekstiosaga „(EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54–124), artiklit 51“; 29) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 3 1 ja lõike 8 punktis 1, § 40 1 , § 71 lõikes 4, § 93 lõike 6 punktides 1 ja 15, § 100 1 lõigetes 3–5 ning § 101 3 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 714/2009“ sõnadega „(EL) 2019/943“; 30) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „(9) Süsteemihaldur loob käesoleva seaduse §-s 82 1 sätestatud võrdlemisvahendi ja käitab seda. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahend peab andma ülevaate kogu elektriturust.“; 31) paragrahvi 42 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja agregaatori“; 32) paragrahvi 42 1 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „müüjale“ sõnadega „ja agregaatorile “; 33) seadust täiendatakse §-ga 42 2 järgmises sõnastuses: „ § 42 2 . Tarbimiskaja agregeerimise kaudu (1) Võrguettevõtja kohtleb tugiteenuste hankimisel tarbimiskaja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi mittediskrimineerivalt ja vastavalt nende tehnilisele suutlikkusele. (2) Agregeerimisega tegeleval turuosalisel on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregeerimisega tegelev turuosaline bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. (3) Võrguettevõtja kehtestab kooskõlastatult Konkurentsiametiga turuosaliste kõikidel elektriturgudel elektritur ul tarbimiskajas osalemise tehnilised nõuded, arvestades elektrituru tehnilisi näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust. Nõuded hõlmavad agregeeritud koormuste arvesse võtmist.“; 34) paragrahv 60 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „tegevusloaga“ sõnadega “, kui tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud“; 35) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 1 6 järgnevas sõnastuses: (1 6 ) Kui isik on pärast 2003. aasta 1. juulit ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole tegevusloaga jaotus võrguettevõtja võrk, kohustub isik tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist kehtivas korras; 3 6 ) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Võrguettevõtja Ülekandevõrgu ettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piirangud .“; 3 7 ) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 8–12 järgmises sõnastuses: „(8) Jaotusvõrgu arendamine ja jaotusvõrgus paindlikkusteenuste kasutamine peab tuginema läbipaistvale võrgu arengukavale, mille jaotusvõrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta järel. (9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: 1) vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused; 2) kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks; 3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste võimalused, sealhulgas võimalused elektrisõidukite laadimispunktide võrku ühendamiseks; 4) muud vahendid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina. (10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel asjaomaste võrgukasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning kooskõlastab võrgu arengukava Konkurentsiametiga. (11) Põhivõrguettevõtja teeb koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ning võtab arvesse piirkondliku koordineerimiskeskuse antud soovitusi tema ülesannete paremaks täitmiseks. (12) Põhivõrguettevõtja juhib elektrivooge põhivõrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste ühendatud võrkudega.“; 3 8 ) seadust täiendatakse §-dega 66 2 ja 66 3 järgmises sõnastuses: „ § 66 2 . Paindlikkusteenused (1) Jaotusvõrguettevõtja teeb põhivõrguettevõtjaga koostööd võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks siseriiklikul elektritur g u de l . Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate paindlikkusteenuste osutamise tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ja komisjoni määruse (EL) 2017/1485 artikliga 182. (2) Jaotusvõrguettevõtja korraldab jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamiseks vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks. (3) Jaotusvõrguettevõtja kaasab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vähempakkumisse kõik paindlikkusteenuseid pakkuvad turuosalised. (4) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded Konkurentsiametiga. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vähempakkumist ei pea korraldama, kui Konkurentsiamet on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või suurendaks põhjustaks ülekoormust. (6) Jaotusvõrguettevõtja vahetab vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline ja majanduslikult ja tehniliselt tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut. § 66 3 . Tasakaalustamisteenused (1) Kui põhivõrguettevõtja osutab sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, leiab ta võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud tasakaalustamisteenuse osutajad vähempakkumise korras. (2) Põhivõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded Konkurentsiametiga. (3) Põhivõrguettevõtja viib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumise läbi läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel. (4) Põhivõrguettevõtja kaasab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumisse kõik tasakaalustamisteenuseid pakkuvad elektriettevõtjad ja turuosalised. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumist ei pea korraldama, kui Konkurentsiameti hinnangul on tasakaalustamisteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus. (6) Tasakaalustamisteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud lisatakse põhivõrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud tasude kujundamisel. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumise nõuet ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.“; 38) paragrahvi 69 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Võrguettevõtja hoiab talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise ärisaladust .“; 39) seadust täiendatakse peatükiga 6 2 järgmises sõnastuses: „ 6 2 . peatükk VÕRGUETTEVÕTJA KÕRVALTEGEVUSALAD § 74 15 . Elektrisõidukite laadimispunkt (1) Jaotusvõrguettevõtja teeb läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkte. (2) Jaotusvõrguettevõtja tohib omada, arendada, hallata või käitada elektrisõidukite laadimispunkti üksnes oma tarbeks või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) Konkurentsiamet on kooskõlastanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused; 2) avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud võõrandada elektrisõidukite laadimispunkti teisele isikule; 3) jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandatele isikutele võrdsetel alustel juurdepääsu talle kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile. (3) Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või laadimistaristu avalikul enampakkumisel. Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid eraldiseisvana või tervikli k u laadimistaristuna. (4) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut . (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristu t , korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku laadimistaristu võõrandamiseks avaliku enampakkumise. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametiga. Tingimuste kooskõlastamisel lähtub Konkurentsiamet võrdse kohtlemise põhimõttest. § 74 16 . Energiasalvestusüksus (1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada energiasalvestusüksust. (2) Võrguettevõtja korraldab avaliku enampakkumise talle kuuluva energiasalvestusüksuse võõrandamiseks ning kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga. (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksust, kui energiasalvestusüksus on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust võõrandada; 2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusa, töökindla ja turvalise toimimise tagamiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturgudel . ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti vastav otsus . (5) Põhivõrguettevõtjale erandi tegemise otsusest teavitab Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni ja Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit esitades teabe taotluse ja erandi otsuse tegemise põhjenduste kohta. (6) Konkurentsiamet korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku valmidust ja huvi käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada, korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul avaliku konsultatsiooni lõpust arvates talle kuuluva energiasalvestusüksuse võõrandamiseks avaliku enampakkumise. (8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes ega selliste uute akudel põhinevate energiasalvestusüksuste suhtes, mille kohta jaotusvõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2019. aasta 4. juulil ning põhivõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2024. aastal, tingimusel et: 1) akudel põhinevad energiasalvestusüksused ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku investeerimisotsuse tegemist; 2) akudel põhinevad energiasalvestusüksused on integreeritud võrku; 3) akudel põhinevaid energiasalvestusüksuseid kasutatakse üksnes võrgu turvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häirete korral, taastamist alustatakse viivitamatult häire ilmnemisel ja võrguturvalisuse taastamine lõpetatakse koheselt, kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi lahendada ning 4) akudel põhinevatel energiasalvestusüksustes salvestamist ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud investeerimisotsus on lõplik, kui võrguettevõtja on võtnud kohustuse, mille tõttu oleks investeeringu tegemata jätmine seotud kuludega.“; 40) paragrahvi 81 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tuletisinstrumentide“ lauseosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (16) I lisa C jao punktide 5–7 tähenduses“; 41) seadust täiendatakse §-ga 82 1 järgmises sõnastuses: „§ 82 1 . Võrdlemisvahend (1) Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks. (2) Müüja teavitab tarbijat võrdlemisvahendi kättesaadavusest. (3) Võrdlemisvahend peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) võrdlemisvahend on turuosalistest sõltumatu ning tagab, et elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt; 2) selgelt on märgitud võrdlemisvahendit käitav ja kontrolliv isik, samuti teave võrdlemisvahendi loomise ja käitamise rahastamise allikate kohta; 3) võrdlemisvahend avaldab selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel pakkumiste võrdlus põhineb; 4) võrdlemisvahend kasutab selget ja üheselt mõistetavat sõnastust; 5) võrdlemisvahed annab täpset ja ajakohastatud teavet ning esitab viimase ajakohastamise aja; 6) juhul kui võrdlemisvahend ei anna ülevaadet kogu elektriturust, antakse võrdlemisvahendis selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet; 7) võrdlemisvahend on kättesaadav puuetega inimestele; 8) võrdlemisvahend võimaldab tõhusalt teavitada käitajat võrdlemisvahendis esitatud ebaõigest teabest; 9) võrdlemisvahend piirdub isikuandmete küsimisel andmetega, mis on pakkumiste võrdluseks hädavajalikud. (4) Võrdlemisvahend peab sisaldama võimalikult mitmesuguseid elektrienergia pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa elektriturust. (5) Konkurentsiamet väljastab usaldusmärgi võrdlemisvahendile, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele. (6) Konkurentsiamet viib läbi perioodilisi kontrolle tagamaks, et usaldusmärgi saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele. (7) Elektrimüüja saadab oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile võrdlemisvahendi käitaja nõutud viisil.“; 42) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping )“ sõnadega “, elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi reguleerimisleping )“; 43) paragrahvi 84 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja võrguleping“ sõnadega “, võrguleping ja reguleerimisleping“; 44) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: “(5) Tarbijal on õigus sõlmida reguleerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta.”; 45) paragrahvi 85 lõikes 1, § 88 lõikes 1 ja § 93 lõikes 5 asendatakse sõnad „või elektrileping“ sõnadega „, elektrileping või reguleerimisleping“ vastavas käändes; 46) paragrahvi 87 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(1) Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja reguleerimislepingus esitatakse järgmised andmed: 1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja, elektrilepingu puhul võrguettevõtja või müüja ning reguleerimislepingu puhul agregeerija nimi, äriregistri- või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed; 2) võrgulepingu, liitumislepingu ja reguleerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad; 3) võrgulepingu, liitumislepingu ja reguleerimislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;”; 47) paragrahvi 90 lõikes lõi get 3 asendatakse sõna muudetakse: (3) Füüsilisest isikust turuosalisel e edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade kirjalikult või elektroonilise sidevahendiandmeid või kontaktandmeid kasutades ; 48) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktidega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: “3 1 ) kooskõlastab käesoleva seaduse § 66 2 lõikes 4 ja § 66 3 lõikes 2 nimetatud vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded; 3 2 ) kontrollib perioodiliselt võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 82 1 lõikes 3 esitatud nõuetele;“; 49) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktidega 22 1 ja 22 2 järgmises sõnastuses: „22 1 ) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks tarbetuid takistusi ega piiranguid; 22 2 ) jälgib, et tarbimiskaja agregeerimise kaudu oleks kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate ülesanded ja vastutusalad mittediskrimineerivad ning läbipaistvad;“; 50) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 23 1 järgmises sõnastuses: „23 1 ) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust sellise tarkvõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist ning avaldab iga kahe aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruande koos soovitustega;”; 51) paragrahvi 100 1 lõigetes 3–5 asendatakse sõnad „2009/72/EÜ“ sõnadega „(EL) 2019/944“; 52) seadust täiendatakse §-ga 100 2 järgmises sõnastuses: „ § 100 2 . Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega (1) Konkurentsiameti pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna piirkondlike reguleerivate asutustega on järgmine: 1) ettepaneku luua vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1 piirkondlik koordineerimiskeskus kooskõlastamine; 2) piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude, mille peab kandma põhivõrguettevõtja ja mida tuleb arvesse võtta võrgutasude arvutamisel, kooskõlastamine; 3) koostööl põhineva otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine; 4) koos teiste süsteemikäitamispiirkonna riikide reguleerivate asutustega ettepanekute esitamine selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid süsteemikäitamispiirkonna liikmesriigid piirkondlikule koordineerimiskeskusele andma; 5) piirkondliku koordineerimiskeskuse Euroopa Liidu õigustest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine, eelkõige piiriülestes küsimustes; 6) võrgu koordineerimise tulemuse jälgimine ja sellest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 46 kord aastas koostööametile aru andmine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel on Konkurentsiametil õigus: 1) nõuda piirkondlikult koordineerimiskeskuselt teavet; 2) kontrollida, sealhulgas ette teatamata piirkondliku koordineerimiskeskuse territooriumi ja ehitisi; 3) teha piirkondliku koordineerimiskeskuse suhtes kooskõlastatult teiste süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega siduvaid otsuseid. (3) Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse asukohaks on Eesti Vabariik, on Konkurentsiametil õigus teha piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 või Konkurentsiameti või koostööameti õiguslikult siduvast otsusest tulenevat kohustust, ettekirjutus kohustuse täitmiseks.“; 53) paragrahvi 111 3 täiendatakse lõikega 7 „(7) Käesoleva seaduse § 39 lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur 2021. aasta 31. detsembriks.“; 54) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199).“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ….. 2020 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ .... 2020