Ettepanekud eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 20.04.2020 nr KA-JUH-13/117 [email protected] Koopia: Rahandusministeerium Eesti Energia AS ettepanekud seoses elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on algatanud elektrituruseaduse (ElTS) muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamise eelnõude infosüsteemis 03.04.2020. Käesolevaga esitab Eesti Energia AS (EE) nimetatud eelnõu kohta alljärgnevad ettepanekud. i. Jaotusvõrguettevõtte nõukogu koosseis Ettepanek: Muuta eelnõu § 1 punkti 26 (ElTS paragrahv 18 lõige 1) sõnastust järgmiselt: „(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“; Põhjendused: EE teeb ettepaneku loobuda jaotusvõrguettevõtte juhtimislikes erisustes karmimate piirangute seadmisest, kui on sätestatud elektrituru direktiivis. EE ettepaneku kohaselt peaks jaotusvõrguettevõtte omaniku seaduslikel esindajatel olema ka edaspidi õigus tegutseda jaotusvõrguettevõtte nõukogu liikmena. Uus direktiiv, nagu ka sellele eelnenud direktiivid jätavad jaotusvõrgu nõukogule üksnes väga kitsa otsustuspädevuse, mis on seotud otseselt omaniku poolt ettevõttesse pandud vara väärtuse tagamisega ning välistab nõukogu sekkumise tegevjuhtimisse. Direktiiv lubab omanikul määrata enda esindajaid jaotusvõrguettevõtte nõukogu liikmeteks ning ka Eestis ei ole põhjust seda keelata. Viimast kinnitab ka lähiriikide praktika. Näiteks Leedus kuulub Ignitis Gruppi (tegeleb nii elektri tootmise, kui ka müügiga) 1,6 miljonit klienti teenindav jaotusvõrgu ettevõte Energijos Skirstymo Operatorius AB, mille nõukogus osalevad Ignitis Grupi juhatuse esimees ja finantsdirektor. Leedus kehtivad õigusaktid sellist praktikat mingil viisil ei keela ja EE-le teadaolevalt ei ole Leedul kavas kehtivat regulatsiooni selle osas ka muuta, sest direktiivi sätteid jaotusvõrguettevõtte juhtimislike erisuste osas pole juba pikemat aega muudetud. Läti suurim jaotusvõrguette AS Sadales Tikls (üle 800 000 kliendiga) kuulub kohaliku elektritootja ja müüja Latvenergo gruppi (Latvenergo omab 100% AS Sadales Tikls aktsiatest). Kuigi Sadales Tikls’i puhul on ettevõtte nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku rollid ühendatud (nõukogu ettevõtte struktuur ette ei näe), siis on jaotusvõrguettevõtte juhatus kohustatud üldkoosolekuga (ehk Latvenergo juhatusega) kooskõlastama enda aastaeelarve ja olulisemad majanduslikud eesmärgid. Lätis kehtiv regulatsioon seda ei keela, küll keelab regulatsioon emaettevõttel sekkuda jaotusvõrguette igapäevasesse majandustegevusse. EE-le teadaolevalt ei ole ka Lätis kavas hetkel kehtivat regulatsiooni muuta. Seetõttu jääb eelnõus esitatud MKM-i ettepanek elektrituruseaduse muutmise osas viitega EL-i direktiivi sätete muutusele arusaamatuks. MKM-i ettepanekut vastustavad täiendavad õiguslikud põhjendused on lisatud käesoleva kirja juurde lisana. ii. Energia salvestamine Ettepanekud: Muuta eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS paragrahv 3 punktid 83 ja 84) järgmiselt: 83) energia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis, kui eelnevaga kaasneb salvestatud elektrienergia müümine elektriturul; elektrienergia salvestamine – elektrivõrgus elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana; 84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldis, kus salvestatakse energiat, sh elektrisõiduki aku elektrivõrgu üksus, millega salvestatakse elektrienergiat. Täiendada eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS paragrahv 3 punkt 9) järgmiselt: 9) elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Täiendada eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS paragrahv 3 punkt 23) järgmiselt: 23) süsteem – elektrienergia tootmise, edastamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega ning elektrit tarbivad seadmed, s.h energiasalvestusüksused. Täiendada eelnõu uue paragrahviga „Tasude kohaldamine energiasalvestusüksusele“ järgmises sõnastuses: „Energia salvestamisele ei kohaldu mõõdetud andmete põhised tasud.“ Põhjendused: EE ettepanekute eesmärk on: (i) võimaldada elektri salvestamist laiemalt elektrisüsteemis nagu sätestab direktiiv, mitte ainult elektrivõrgus nagu on esitatud eelnõus, sh laiendada elektri salvestamise õigus kõigile turuosalistele; (ii) täiendada elektripaigaldise definitsiooni salvestusüksusena ning arvata sellise üksuse hulka selgelt ka elektrisõiduki aku; 2  (iii) topeltmaksustamise vältimiseks vabastada salvestatud elektrienergia võrku andmisel või võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel võrku antud elektrienergia mõõdetud andmete põhistest võrgutasude, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu maksmise kohustusest. Viimane säte tuleks seejuures kehtestada sõltumata sellest, milline turuosaline salvestamisega tegeleb. Eelnõus on praegu viidatud, et seda võidakse rakendada ainult aktiivsete tarbijate suhtes. See tähendab, et eelnõu diskrimineerib praeguse sõnastuse kohaselt kõigi teiste turuosaliste tegutsemist salvestuse valdkonnas mida ei saa pidada korrektseks. Arvestades, et nimetatud tasude arvestuse aluseks olevad ajaperioodid on erinevad, teeme eelnõu algatajale ettepaneku analüüsida ja esitada ettepanekud salvestatud ja võrku antud elektrienergia ühtseks ajaliseks kohtlemiseks. iii. Põhivõrguettevõtja/süsteemihalduri poolt hangitavad teenused Ettepanekud: Täiendada eelnõu § 1 punkti 11 (ElTS paragrahv 3 punkt 223) sõnastust järgmiselt: 223) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida kasutab võrguettevõtja püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks (sh võrgust võetav reaktiivvõimsus ja võrku antav reaktiivvõimsus), kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks (inerts), lühisvooluks (sh lühisvõimsus), isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks; Täiendada eelnõu § 1 punkti 14 (ElTS paragrahv 3 punkt 263) sõnastust järgmiselt: 263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus (kondensaatorid või hoorattad; ning välja arvatud akudel põhinevad energiasalvestusüksused), mis on integreeritud ülekande- või jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud tasakaalustamine ja ülekoormuse juhtimine. Täiendada eelnõu § 1 punkti 29 (ElTS paragrahvi 39 lõiget 1 punktiga 152) järgmises sõnastuses: 152) alates 01.01.2021 hangib tugiteenuseid turuosalisi mittediskrimineerival moel, et tagada võrgu talitluskindlus. Sealhulgas teavitab süsteemihaldur turuosalisi aegsasti oma tugiteenuste tehnilise vajaduse osas ja võimaldab teenuste hankimisel piisavat ettevalmistusaega. Selleks valmistab ja avaldab süsteemihaldur ette pikaajalise hankeplaani koos eeldatavate tugiteenuste mahtudega selliste tugiteenuste hankimiseks.“; Muuta eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS paragrahvi 663 pealkiri) järgmiselt: „663. Tugiteenused Tasakaalustamisteenused Muuta ja täiendada eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS paragrahvi 663 lõiked 1, 4 ja 5) järgmiselt: „(1) Võrgu talitluskindluse tagamiseks hangib põhivõrguettevõtja vähempakkumise korras ülekandevõrgu toimimiseks vajalikud tugiteenused. Kui põhivõrguettevõtja osutab sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, leiab ta võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud tasakaalustamisteenuse osutajad vähempakkumise korras. (4) Põhivõrguettevõtja kaasab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumisse kõik tugiteenuseid tasakaalustamisteenuseid pakkuvad elektriettevõtjad ja turuosalised. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumist ei pea korraldama, kui Konkurentsiameti hinnangul on tugiteenuste tasakaalustamisteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus. Majanduslikult ebatõhusaks võib turupõhist pakkumist hinnata juhul kui teistele isikutele ei ole Konkurentsiameti läbi vaadatud ja heaks kiidetud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse tulemusel antud õigust omada, arendada, hallata ja 3 käitada tugiteenuseid osutavaid seadmeid, või nad ei suutnud neid teenuseid osutada mõistliku hinna eest ja õigeaegselt. Täiendada eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS paragrahv 663 uus lõige 8) järgmises sõnastuses: (8) Põhivõrguettevõtja ei tohi rakendada tootmisseadmetele tingimusi, mis kohustaks tootmisseadmeid pakkuma põhivõrguettevõtjale tugiteenuseid tasuta või diskrimineeriva tasu põhiselt. Kustutada eelnõu § 1 punkti 39 (ElTS paragrahvi 7416 lõiked 8 ja 9) järgmised sätted: (8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes ega selliste uute akudel põhinevate energiasalvestusüksuste suhtes, mille kohta jaotusvõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2019. aasta 4. juulil ning põhivõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2024. aastal, tingimusel et: 1) akudel põhinevad energiasalvestusüksused ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku investeerimisotsuse tegemist; 2) akudel põhinevad energiasalvestusüksused on integreeritud võrku; 3) akudel põhinevaid energiasalvestusüksuseid kasutatakse üksnes võrgu turvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häirete korral, taastamist alustatakse viivitamatult häire ilmnemisel ja võrguturvalisuse taastamine lõpetatakse koheselt, kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi lahendada ning 4) akudel põhinevatel energiasalvestusüksustes salvestamist ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud investeerimisotsus on lõplik, kui võrguettevõtja on võtnud kohustuse, mille tõttu oleks investeeringu tegemata jätmine seotud kuludega.“; Põhjendused: EE ettepanekute eesmärk on: (i) kohustada põhivõrguettevõtjat lähtuvalt direktiivi artiklist 51 koostama ja järgima pikaajalist plaani süsteemi tugiteenuste hankimiseks, mis annaks turuosalistele selguse ja kindluse põhivõrguettevõtja poolt turult hangitavate teenuste osas; (ii) piirata võimalusi tugiteenuste mitte-turupõhiseks kasutamiseks, mis ei ole kooskõlas direktiivi põhimõtetega. Toetada teenuste hankimisel läbipaistvat avalikku vähempakkumist ning suunata põhivõrguettevõtjat ja Konkurentsiametit turutestide läbiviimisele. (iii) Toetada uute akudel põhinevate energiasalvestusüksuste turupõhist hankimist, rajamist ja kasutamist, arvestades selliste tehnoloogiate ja lahenduste kõrget arengupotentsiaali. Antud ettepanek on kooskõlas direktiivi artikliga 54 lõikega 4 ja 5, kuna need käsitlevad avaliku konsultatsiooni läbiviimise vajadust nimetatud seadmete suhtes ja sellisele konsultatsioonile järgnevaid tegevusi. EE ettepanek lähtub artikkel 54 lõikest 1, mis ei näe ette avaliku konsultatsiooni protseduuri läbiviimist. Samas kehtib vastavalt direktiivi artikkel 36 osas. iv. Elektrisõidukite laadimistaristu kuulumine jaotusvõrguettevõtjale Ettepanekud: Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga ElTS paragrahvi 3 koosseisus: „Laadimistaristu - laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks.“ 4 Muuta eelnõu § 1 punkti 39 (ElTS paragrahv 7415 lõiked 3 – 5) sõnastust järgmiselt: (3) Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või laadimistaristu avalikul enampakkumisel. Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid eraldiseisvana või tervikliku laadimistaristuna. (4) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku laadimistaristu võõrandamiseks avaliku enampakkumise. Põhjendus: Eelnõus esitatud kohustus viia turutestid läbi ainult laadimispunktide lõikes ning turu huvi korral panna taristu osad enampakkumisele eraldi laadimispunktide kaupa killustab liigselt arengujärgus olevat elektrisõidukite laadimisega seonduvat taristut. Selline lähenemine ei toeta taristu kui terviku arengut. Jaotusvõrguettevõtjal peab olema võimalik säilitada kaalutlusõigus, kooskõlastatuna Konkurentsiametiga, kas võõrandada avalikul enampakkumisel laadimispunktid või terviklik laadimistaristu. v. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu (sõltumatu energiavahendaja õigused ja kohustused) Ettepanek: Täiendada eelnõu § 1 punkti 33 (ElTS paragrahvi 422 uued lõiked 4 ja 5) järgmiste sätetega: „(4) Sõltumatu energiavahendaja või temaga reguleerimislepingu sõlminud tarbija on kohustatud rahaliselt hüvitama teistele turuosalistele või teiste turuosaliste bilansihaldurile tarbimiskaja aktiveerimise tõttu tekkinud kulud.“ „(5) Lõikes 4 nimetatud hüvitise arvutusmeetodi kinnitab majandus- ja taristuminister sellekohase määrusega.“ Põhjendused: Eelnõu nõuab agregeerimisega tegelevalt turuosaliselt küll bilansivastutust, kuid täielikult on kõrvale jäetud sõltumatu energiavahendaja tegevusest põhjustatud kulude hüvitamine teistele turuosalistele, näiteks agregeeritava tarbija elektrimüüjale või bilansihaldurile. Seda võimalust näevad aga selgelt ette direktiivi sätted (dir. 2019/944, art.17 lg 4). Ilma esitatud täienduseta diskrimineerib eelnõu teisi turuosalisi (bilansihaldurid, müüjad) ning võimaldab sõltumatutel energiavahendajatel ja nende poolt agregeeritavatel tarbijatel tegutseda mitte-turupõhiselt. Samuti antakse eelnõuga agregaatorile kõik elektrimüüja ja bilansihalduri õigused. Samas ei ole eelnõust võimalik aru saada, mille poolest erinevad elektrimüüja ja agregaator. Käesolevaga teeme ettepaneku lisada eelnõu seletuskirja arusaadavuse huvides võrdlev tabel bilansihalduri, elektrimüüja ja agregaatori õiguste ja kohustuste erinevuse kohta, saamaks selgust erinevate osapoolte õiguste ja kohustuste kohta. Lisaks teeme käeolevaga eelnõu väljatöötajale ettepaneku selgitada, kas ühel turuosalisel võib olla agregaator ilma, et tal oleks elektrimüüjat ning kas ühel turuosalisel võib ühes tarbimiskohas olla mitu agregaatorit. 5  vi. Avatud tarnija vahetamine Ettepanek: Muuta eelnõu juurde lisatud majandus- ja taristuministri määruse „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ kavandi paragrahv 29 lõiget 1 järgnevalt: “(1) Avatud tarnija vahetumine tarnelepingu katkemiseta toimub selliselt, et uus avatud tarne leping jõustub eelmise lepingu lõppemisel. Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades.”; Põhjendus: Puudub selgitus, kuidas on defineeritud kollektiivsed vahetamiskavad ning millised uued õigused ja kohustused selle instrumendiga kaasnevad. Samuti teeme käesolevaga eelnõu väljatöötajale ettepaneku selgitada, kas määruse paragrahv 28 täiendamisel lõikega 5 peetakse silmas nii kodu- kui äritarbijaid, s.t kõiki tarbijaid (“5: Avatud tarne uue lepingu sõlmimise eest tarbijalt avatud tarnija tasu ei küsi”). vii. Elektrimüüjate võrdlemisvahend (sõltumatu hinnavõrdlusportaal) Ettepanekud: Täiendada ja muuta eelnõu § 1 punkti 41 (ElTS paragrahv 821 lõiked 1, 4, 5 ja 7) järgmiselt: „(1) Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi eeldefineeritud kriteeriumite lõikes, sealhulgas pakkumiste kohta pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks.“ „(4) Võrdlemisvahend peab hõlmama sisaldama võimalikult mitmesuguseid elektrienergia pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa elektriturust.“ „(5) Konkurentsiamet kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumid ning väljastab usaldusmärgi võrdlemisvahendile, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.“ „(7) Elektrimüüja esitab eeldefineeritud kriteeriumite lõikes saadab oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile võrdlemisvahendi käitaja nõutud viisil. Võrgueeskirjas kirjeldatakse edastatavate andmete eeldefineeritud kriteeriumid “; Lisada eelnõu § 1 punkti 41 (ElTS paragrahvi 821 uus lõige 8) järgmine sõnastus: „(8) Andmete esitamine käesolevas paragrahvis sätestatud võrdlemisvahendile ei kohusta müüjaid esitama andmeid teistele tegutsevatele hinnavõrdlusportaalidele.“ Põhjendused: Eelnõu kohaselt peab süsteemihaldur looma sõltumatu võrdlusvahendi 2021. aasta lõpuks ning see peab võimaldama võrrelda kõigi elektrimüüjate hinnapakette tarbijatele, kelle aastane elektritarbimine ulatub 100 MWh-ni. Eelnõu sätted on võrreldes direktiiviga rangemad, seades elektrimüüjatele kohustuse esitada hinnavõrdlusportaalidele informatsiooni kõikide tarbijatele pakutavate hinnapakettide kohta. Samas on hinnapaketid erineva ülesehitusega, mistõttu tarbijatel ei pruugi tekkida adekvaatset võrdlusbaasi ning soovitud selguse asemel võib see tekitada hoopis segadust. Kõikide hinnapakettide avaldamise asemel, mis ei oleks omavahel võrreldavad ja paratamatult tekitaks 6 tarbijates ebaselgust, tuleks võrgueeskirjaga sätestada süsteemihaldurile edastatava informatsiooni ühtsed karakteristikud ning nõuda elektrimüüjatelt ainult nimetatud karakterisikute alusel hinnainformatsiooni edastamist süsteemihaldurile. Ainult sellisel viisil laekub süsteemihaldurile informatsioon, mida on võimalik omavahel võrrelda ja tarbijale arusaadavalt avaldada. Mainitud karakteristikute väljatöötamisel tuleks muuhulgas lähtuda sellest, et need toetaks uute ja innovaatiliste teenuste arendamist ega pärsiks ettevõtete motivatsiooni luua eristuvaid ja tarbijatele atraktiivseid hinnalahendusi. Lisaks oleme seisukohal, et elektrimüüjate kohustus edastada hinnaandmeid peaks piirduma andmete esitamisega üksnes süsteemihalduri poolt loodud riiklikule hinnavõrdlusportaalile. viii. Energiakogukonnad Direktiiviga antakse riikidele õigus lubada energiakogukonnal saada jaotusvõrguettevõtjaks üldises korras või suletud jaotusvõrgu ettevõtjaks. Eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse lubada energiakogukondadel jaotada elektrienergiat kogukonna siseselt läbi suletud jaotusvõrgu, säilitades siiski ühenduspunkt(id) tavavõrguga. Vastavalt kehtivale elektrituruseadusele on suletud jaotusvõrk geograafiliselt piiratud üksus. Eelnõu seletuskirja kohaselt aga ei ole energiakogukonna loomine seotud kinnistu piiridega, võrgu pikkusega jms. Seega on kohane eelnõu sõnastust täpsustada, seostades selgemini energiakogukonnad ja suletud jaotusvõrgud. Lisaks teeme käesolevaga eelnõu väljatöötajale ettepaneku hinnata, kas kavandatud seaduse muudatus tekitab näiteks Eesti suuremates linnades motivatsiooni luua KOV või asumiseltside poolt energiakogukondi, mis suudavad pakkuda jaotusvõrguettevõtte hinnakirjast odavamat elektri jaotamise teenust põhjusel, et jaotusvõrguettevõtete teenuse hinnad linnades on tegelikest kuludest oluliselt kõrgemad maapiirkonnas tekkivate suurte kulude tõttu. Eelnõu seletuskirjas võiks olla kajastatud vastava riski suurus ning sellega kaasnevad, sh majanduslikud, mõjud. LISA: EE selgitused ElTS muutmise seaduse eelnõu § 1 punkti 26 (ElTS paragrahv 18 lõige 1) kohta Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hando Sutter juhatuse esimees 7  EE selgitused ElTS muutmise seaduse eelnõu § 1 punkti 26 kohta (ElTS paragrahv 18 lõige 1) I. MKM poolt esitatud muudatused (’või nõukogu’) on oluliselt laiem piirang kui elektri siseturu direktiiv ette näeb. Direktiiv ei keela elektriettevõttel olla jaotusvõrgu omanikuks ning ei keela elektriettevõtte juhatuse või nõukogu liikme määramist jaotusvõrgu nõukogusse. Direktiiv räägib otseselt keelust jaotusvõrguettevõtja „management“-tasemel inimestel osaleda vertikaalselt integreeritud ettevõtte teistes juhtimisorganites: “the persons responsible for the management of the distribution system operator must not participate in company structures of the integrated electricity undertaking responsible, directly or indirectly, for the day-to-day operation of the generation, transmission or supply of electricity“. Sellest ei saa aga tuletada vastupidist keeldu, et kontserni teistes osades olevad inimesed ei või osaleda jaotusvõrguettevõtte nõukogus, mis ei ole „management“- tase, vaid „supervison“-tase. Direktiivi kohaselt:“ This should not prevent the existence of appropriate coordination mechanisms to ensure that the economic and management supervision rights of the parent company in respect of return on assets, regulated indirectly in accordance with Article 59(7), in a subsidiary are protected. In particular, this shall enable the parent company to approve the annual financial plan, or any equivalent instrument, of the distribution system operator and to set global limits on the levels of indebtedness of its subsidiary. It shall not permit the parent company to give instructions regarding day-to-day operations, nor with respect to individual decisions concerning the construction or upgrading of distribution lines, that do not exceed the terms of the approved financial plan, or any equivalent instrument;“ Lisaks rõhutame, et seletuskirjas olev väide nagu võetaks selle sättega üle direktiivi 2019/944, on väär. Need sätted on EL elektri siseturu direktiivides olnud suuresti muutmata kujul juba alates 2003. aastast, kui EL võttis vastu direktiivi 2003/54. See direktiiv rakendus aastal 2007. Seega on antud EL regulatsioon kehtinud sisuliselt samal kujul juba 12 aastat. Täna kehtiv elektrituruseaduse sisu ja sõnastus juba tagavad täies ulatuses siseturu direktiivi (EL) 2019/944 artikli 35 nõuete efektiivse täitmise. Täiendavad piirangud ei ole Eesti kontekstis põhjendatud, vajalikud ega loo mistahes lisandväärtust võrreldes juba kehtiva regulatsiooniga. Vastupidiselt tekitab see tarbetuid kitsendusi nõukogu ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud kompetentsi kaasamisel. Jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmete seotus samasse kontserni kuuluvas elektriettevõtjas juhatuse liikme rolli täitmisel ei vähenda jaotusvõrguettevõtja eraldatust direktiivi artikli 35 tähenduses. Nii direktiiv kui ka eelnõu seletuskiri rõhutavad vajadust tagada jaotusvõrgu ettevõtja sõltumatus just igapäevase majandustegevuse korraldamisel. Samuti 1 rõhutab direktiiv sõnaselgelt, et sõltumatuse tagamisel ei teki kohustust jaotusvõrgu varade eraldamiseks vertikaalselt integreeritud ettevõtja omandist. Eesti Vabariigi õigusruumis on igapäevast majandustegevus puudutavate otsuste tegemine juhatuse pädevuses. Nõukogu pädevuses on teostada järelevalvet igapäevase majandustegevuse elluviimiseks tehtud kokkulepetest kinnipidamise osas ning sekkuda otsustustegevusse teemade osas, mis väljuvad ettevõtte igapäevasest majandustegevusest. Selline ülesannete jagunemine majandustegevuse korraldamisel tagab jaotusvõrguettevõtja varade efektiivse kasutamise ja seeläbi omaniku ootuse parima võimaliku täitmise. Need põhimõtted leiavad kajastust nii kehtivas äriseadustikus (nt. § 306 lg 2 ja § 317) kui ka Eesti ainsa vähemalt 100 000 tarbijaga jaotusvõrgu põhikirjas. Võimalike huvide konfliktide vältimiseks on juba täna kehtivas seadusandluses rida meetmeid, mis tagavad jaotusvõrguettevõtja juhatuse liikmete juhtimisvabaduse. (nt. juhatuse liikme tasude ja muude hüvede põhimõtted, ärisaladuse hoidmise kohustus) Sisuliselt võrdub eelnõu ettepanek regulatsiooniga, mida mujal EL liikmesriikides kasutatakse põhivõrguettevõtjate suhtes (nt ISO). Muudatus ei võimaldaks emaettevõttel teostada oma tütarettevõttest jaotusvõrguettevõtja suhtes õigusi, mis on Euroopa regulatsiooni poolt selgelt lubatud. Seega on asjaolu, et ühe Eesti jaotusvõrgu suhtes soovitakse rakendada selliseid nõudeid, ilmselgelt ebaproportsionaalne ja diskrimineeriv. II. Nähtavasti on ettepaneku ajendiks soov muuta Eesti Energia kontserni kuuluva ning suurimat jaotusvõrku omava Elektrilevi OÜ valitsemist ja juhtimist, tuginedes MKM poolt 2018 tellitud uuringus esitatud väidetele. Sellega seoses juhime tähelepanu järgmistele asjaoludele: (i) antud uuring ignoreerib asjaolu, et juhtimise lahususe põhimõttega sobib kokku tänane olukord, kus Elektrilevi nõukogu liikmete hulgas on ka Eesti Energia juhatuse liikmeid ; (ii) tänane olukord vastab täielikult Euroopa Liidu poliitikale, mis on vastu võetud juba 2003. aastal ja rakendatud alates 2007. aastast. Märgime, et antud põhimõte on Euroopa Liidus kehtinud juba 12 aastat, s.t sisuliselt sama kaua kui Eesti on olnud Euroopa Liidu liige; (iii) teadaolevalt ei ole Euroopa Liidus kavas tänast olukorda ega põhimõtet muuta ka edaspidi, kuna hiljuti vastuvõetud ning 2021. aastast rakenduv uus elektri siseturu direktiiv 2019/944 ei teinud selles osas regulatsioonidesse mitte mingeid muudatusi; (iv) jaotusvõrguettevõtjate juhtimine on Euroopa Liidu praktikas muutunud teisejärguliseks küsimus. Näiteks ei peetud kõige uuemas elektri siseturu direktiivis enam vajalikuks seda teemat isegi õigusakti preambulas mainida. Värskeima nn EL puhta õhu paketiga on Euroopa Liit võtnud jaotusvõrguettevõtjate suhtes teistsuguse lähenemise ja reguleerib nende 2  tegevust mitte juhtimislikul tasandil, vaid otseselt tegevusvaldkondade kaupa (elektrisõidukite laadimistaristu, energiasalvestus jne); (v) tänane Elektrilevi OÜ juhtimislik olukord ja põhimõte vastab täielikult ka Eesti regulatsioonidele, eelkõige elektrituruseadusele ja äriseadustikule; (vi) Elektrilevi OÜ juhtimisliku toimimise üle teeb järelevalvet vastutav reguleeriv asutus, Konkurentsiamet. Elektrilevi OÜ täiendab ja uuendab igal aastal võrdse kohtlemise aruannet. Tänase olukorra suhtes, kus Elektrilevi nõukogu liikmete hulgas on ka Eesti Energia juhatuse liikmeid, ei ole Konkurentsiametil olnud ühtegi pretensiooni (seda nenditakse ka uuringus). Vastupidi, Konkurentsiamet on hinnanud Elektrilevi OÜ tegevust mitmes turukonkurentsi soodustavas aspektis positiivselt (nt ühisarve juurutamine ja võrguühenduse loomise kiirus). (vii) Konkurentsiamet on oma elektri- ja gaasituru aruannetes läbivalt rõhutanud, et vara mida kasutatakse jaotusteenuse osutamiseks, peaks ka kuuluma jaotusvõrguettevõtjale. Samuti on Konkurentsiamet korduvalt kutsunud Elering AS-i üles suurendama koostööd Elektrilevi OÜ-ga selgitamaks välja parimad ja optimaalsemad võrguinvesteeringute lahendused. Siiski on Elering AS initsiatiiv nendes suundades olnud tagasihoidlik. Tõhusa koostöö edendamiseks tuleks seega otsida vastuseid eeskätt põhivõrguettevõtja tegevusest või tegevusetusest. (viii) muudatused Elektrilevi OÜ juhtimise lahususe põhimõtetes võivad tuua kaasa olulist mõju tegevusvaldkonna stabiilsusele ja mõjutavad oluliselt negatiivselt ettevõtja juhtimist. Seega võib muudatustel olla ka märgatav potentsiaalne negatiivne mõju varustuskindlusele ja teenuse kvaliteedile, mida erinevad analüüsid on seni pidanud pigem heaks (Konkurentsiamet, MKM). *** 3