dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 22. detsember 2017
Seotud ettevõtted
NJORD Advokaadibüroo OÜ (adressaat)
Viit
1.5-1.1/4731-1
Registreeritud
22. detsember 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
NJORD Advokaadibüroo OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Laste- ja perepoliitika
Sari
6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
6-1/2017
Vastutaja
Helen Jõks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)
Lahendamise tähtaeg
22. jaanuar 2018

Failid

  • 📎171221 Märgukiri SoM-ile.bdoc502 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Edastatud elektrooniliselt e-postiaadressile [email protected] 21.12.2017 MÄRGUKIRI seoses sotsiaalhoolekande seaduse järgsete perevanemate sotsiaalsete tagatistega NJORD Advokaadibüroo kliendi SOS Lasteküla Eesti Ühingu (SOS Lasteküla) nimel pöördume Teie poole seoses kitsaskohtadega, mis on ilmnenud seoses sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) regu- leeritud perevanemate töölepinguliselt suhtelt SHS-is nimetatud perevanema lepingule ülemine- kuga. Esmalt kinnitame, et perevanema lepingu regulatsiooni lisandumine SHS-i on kahtlemata olnud positiivne areng, mis on vähendanud ebaselgust perevanemate õigusliku olemuse osas. Samas on perevanematega uutele perevanema lepingutele üleminekuga kaasnenud rida probleeme pere- vanemate sotsiaalsete tagatiste osas, mistõttu senine lahendus on poolik. SOS Lasteküla tegevus ja perevanemate olemus Nagu Sotsiaalministeeriumile teada, on SOS Lasteküla mittetulundusühing, mis riigi ning eraisi- kute ja ettevõtjate annetuste toel pakub vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele asenduskodutee- nust (alates 01.01.2018 perekoduteenust). Asenduskodu/perekodu pere lapsi hooldab ja kasvatab perevanem. Vastavalt SHS-i alates 01.01.2017 kehtivale redaktsioonile ja ka 01.01.2018 jõustuva redaktsiooni kohaselt sõlmitakse perevanemaga perevanema leping, mis oma õiguslikult olemuselt on käsundusleping. Siiski on SHS-iga püütud anda perevanemale töölepingu seaduse (TLS) kohase töötajaga sarnased garan- tiid, nt kohaldatakse tema tööle töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning talle on tagatud puhkus TLS-is sätestatud korras. Enne 01.01.2017 SHS-i redaktsiooni töötasid SOS Lasteküla perevanemad töölepingute alusel. Seoses SHS-i muudatustega on käesolevaks ajaks töölepingud asendatud SHS-ile vastavate pere- vanemate lepingutega. Ilmnenud kitsaskohad Seoses sellega, et SOS Lasteküla on sõlminud perevanematega SHS-ile vastavad perevanema le- pingud, on ilmnenud järgmised probleemid. Probleem 1: Perevanema ravikindlustuse tekkimine ja peatumine on väljamaksepõhine. Puhkuse- tasu maksmisel TLS § 70 lg-s 2 sätestatud korras võib perevanem kaotada ravikindlustuskaitse. Vastavalt kehtiva SHS § 1241 lg 2 p-le 4 ja 01.01.2018 jõustuva redaktsiooni § 4514 lg 2 p-le 4 on perevanemal õigus puhkusele töölepingu seaduses (TLS) sätestatud korras. TLS § 70 lg 2 maks- takse puhkusetasu eeldatavalt hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Selliselt võib perevanem saada ühes kuus kaks väljamakset – kuu algul tasu väljamakse ja kuu kestel (kui alga- mas on puhkus) teise väljamakse – ning samas ei pruugi ta puhkamisele järgneval kuul üldse väl- jamakset saada (kui ta pole puhkuse tõttu teeninud vastaval kuul tasu) või võib selle saada sot- siaalmaksu miinimumkohustuse summast väiksemas ulatuses (kui ta töötas ja teenis tasu puhkuse tõttu tavalisest oluliselt vähem). Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 5 lg 2 p 5 kohaselt on töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, ravikindlustusega kindlustatud, kui lepingu teine pool maksab tema eest sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Seega olukorras, kus asenduskodu-/perekoduteenuse osutaja maksab perevanemale puhkuse- tasu kooskõlas SHS § 1241 lg 2 p-ga 4 (al. 01.01.2018 § 4514 lg 2 p-ga 4) ja TLS § 70 lg-ga 2, võib perevanema ravikindlustuskaitse katkeda. Seega kasutades ühest küljest seadusega tagatud õi- gust puhkusele ja puhkusetasu saamisele enne puhkust, võib perevanem teisalt kaotada olulise sotsiaalse tagatise ravikindlustuse näol. Meie hinnangul vajab probleem lahendamist seaduse muudatuse tasandil, tagamaks perevane- male jätkuv ravikindlustuskaitse sõltumata puhkuste kasutamisest. Probleem 2: Perevanema lepinguga perevanemale ei ole tagatud õigust nõuda rasedana kergemale tööle üleviimist või töölt vabastamist ega saada ravikindlustushüvitist. Perevanemale kohaldatakse SHS § 1241 lg 5 (al. 01.01.2018 § 4514 lg 5) alusel töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) nõudeid. TTOS § 10 lg 1 paneb tööandjale muuhulgas kohustuse ta- gada rasedale sobivad töötingimused. TLS § 18 lg-d 1 ja 2 näevad lisaks ette raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja õiguse nõuda ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd või tööst keelduda, kuid SHS sarnast õigust perevanema lepinguga (ehk käsunduslepinguga) pereva- nemale ei taga. RaKS § 52 lg 21 lubab ämmaemandal kirjutada välja töövõimetuslehe raseda töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele tööle üleviimiseks TLS § 18 lg-te 1 ja 2 alusel. Sellisel juhul on isikule tagatud ka ravikindlustushüvitise saamine. Rasedale perevanemale ei saa ämmaemand TLS 18 lg-te 1 ja 2 alusel töövõimetuslehte välja kirjutada (säte ei kohaldu perevanemale). Seega pole perevanemale raseduse ajal tagatud õigust nõuda töötingimuste kergendamist või tööst keelduda ega võimalust saada ravikindlustushüvitist. Meie hinnangul vajab probleem lahendamist seaduse muudatuse tasandil. Ilmselt on probleem võimalik kõrvaldada viitenormi lisamisega, kohaldades TLS §-i 18 ja RaKS § 52 lg-t 21 ka SHS-i alusel tegutsevatele asenduskodu-/perekodu perevanematele. Probleem 3: Seadused näevad vähenenud töövõimega perevanemale ette pikendatud puhkuse, kuid puhkusetasu 28 päeva ületava osa eest riigieelarvest ei hüvitata. SHS tagab perevanemale õiguse puhkusele TLS-is sätestatud korras ehk samadel alustel töölepin- guliste töötajatega. Seega on osalise või puuduva töövõimega perevanemal õigus pikendatud põ- hipuhkusele kooskõlas TLS §-ga 57. TLS § 66 reguleerib põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa hüvitamist riigieelarvest. Siiski võib aru saada ja meile teadaolevalt on ka praktika selline, et riigieelarvest ei hüvitata käsunduslepingu alusel tööd tegeva isiku puhkuse osa. Seega on SHS-iga pandud asenduskodu-/perekoduteenuse osutajatele küll kohustus võimaldada vähenenud töövõimega perevanematele pikendatud põhi- puhkust, kuid tagatud pole sellega seotud kulu hüvitamine. 2/3 Võimalik, et tegemist on normitehnilise (puudub korrektne viitenorm) või seaduse tõlgendamise probleemiga. Mõlemal juhul vajab aga probleem lahendust. Probleem 4: Pikaajalise töötu töölevõtmisel perevanemaks ei rakendu palgatoetus. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 18 sätestab tööandjale pikaajalise töötu töölera- kendamiseks palgatoetuse maksmise. Sätte eesmärk on soodustada pikaajaliste töötute värba- mist tööandjate poolt ja töötute tööturule naasmist. TTTS §-i 18 kohaldatakse ainult olukorras, kus tööandja võtab pikaajalise töötu töölepingu alusel tööle. Käsunduslepingu, sh perevanema lepingu, sõlmimisel nimetatud sätet ei kohaldata. Seeläbi on jäetud kasutamata võimalus motiveerida asendushooldusteenuse osutajaid võtma perevane- mateks pikaajalisi töötuid ning toetada asendushooldusteenuse osutajaid selles. Meie hinnangul vajab probleem lahendamist seaduse muudatuse tasandil. Võimalik, et probleem oleks võimalik lahendada sellega, kui TTTS-is sätestataks tööandja definitsioon, mis hõlmaks ka isiku perevanema lepingu alusel palkava asendushooldusteenuse osutaja. Ettepanekud Käesolevaga teeme SOS Lasteküla nimel Sotsiaalministeeriumile ettepaneku lahendada problee- mid järgmiselt: 1. algatada RaKS-i muutmine selliselt, et perevanematele oleks ravikindlustuskaitse tagatud sa- madel alustel töölepinguliste töötajatega, sõltumata sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täit- misest; 2. algatada SHS-i ja RaKS-i muutmine selliselt, et perevanema lepingu alusel tööd tegevale pe- revanemale oleks raseduse ajal tagatud õigus nõuda töötingimuste kergendamist või tööst keelduda koos õigusega saada ravikindlustushüvitist; 3. lahendada vähenenud töövõimega perevanema pikendatud puhkuseosa asendushooldustee- nuse osutajale riigieelarvest hüvitamine, tõlgendades TLS §-i 66 koostoimes SHS-iga selliselt, et TLS § 66 kohaldub ka perevanema lepingu alusel tööd tegeva vähenenud töövõimega pe- revanema puhul, või vajadusel algatada SHS-i muutmine selliselt, et lisada SHS-i täiendav vii- tenorm; 4. algatada TTTS-i muutmine selliselt, et tagada palgatoetuse maksmise võimalus ka pikaajalise töötu perevanema lepingu alusel hõivamise puhuks, näiteks lisades TTTS-i sellekohase töö- andja definitsiooni. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Triinu Hiob vandeadvokaat 3/3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel