Järelevalve kokkuvõte

Järve Südamekodu OÜ [email protected] Lai tn 2, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn 30328, Ida-Viru maakond 05.05.2026 nr 5.1-3/11687-1 JÄRELEVALVE KOKKUVÕTE ÜLDSÄTTED Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1. Järelevalve teostamisel kontrolliti Järve Südamekodu OÜ-s (registrikood 16318193 ) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (hooldusteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Lai tn 2, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30328. Paikvaatluse aeg: 09.04.2026 kell 13.20 – 15.20 Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Tõnis Palgi, Inna Tamm ja Kadri Plato (järelevalve juht). Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, e-kirjavahetus, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Järelevalvetoimingute juures paikvaatlusel osales Järve Südamekodu OÜ juhataja Ivi Kasvandik. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastas, et Järve Südamekodu OÜ (Hooldekodu) ei täitnud MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud nõuet, kuid Hooldekodu korrastas järelevalvemenetluse ajal MTR-i tegelikkusega vastavaks. MSÜS § 30 lõige 2 kohustab ettevõtjat teatama tegevusloa kontrolliesemega ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Vahetult teenust osutavate töötajate nimekirja ja tööajatabelite (periood 01.01.-31.03.2026) kontrollimisel ning 09.04.2026 MTR-i andmetega võrdlemisel selgus, et Hooldekodus töötab hooldustöötaja M. A alates 01.07.2025 ning hooldustöötaja J. K. töösuhe lõppes 18.03.2026. Nimetatud kuupäevad ei ole vastavuses MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud nõudega, mille kohaselt peab teenuseosutaja hiljemalt viie tööpäeva jooksul teavitama tegevusloa väljaandjat (SKA) muudatustest vahetu hooldusteenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või abihooldustöötaja töölt lahkumine või tööle vormistamine). SKA-l peab olema võimalus kontrollida vahetu hooldusteenuse osutaja vastavust nõuetele (SHS § 22 lõiked 3 ja 5) ning teenuseosutaja kohustus on tagada, et hooldusteenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kelle andmed on kajastatud tegevusloal. SKA seisukoht: Järve Südamekodu OÜ kõrvaldas MSÜS § 30 lõike 2 rikkumise järelevalvemenetluse ajal 19.04.2026. SKA tuvastas järelevalvemenetluses, et Järve Südamekodu OÜ järgib hooldusteenuse osutamisel SHS-is ja määruses nr 36 sätestatud nõudeid. SKA lõpetab järelevalvemenetluse. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas Hooldekodu tegevuskohas järelevalvemenetluse 06.04.2026 SHS-is ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks ning etteteatamata paikvaatlus toimus 09.04.2026. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldekodu osutab hooldusteenust kolmekorruselises hoones, kus varasemalt osutati ka erihoolekandeteenuseid. Ligipääsetavus ja turvalisus on Hooldekodus tagatud. Hoones on lift, kaldteed, liikumisraskustega inimestele on kohandatud tualetid ja pesemisruumid, koridorides on käsipuud. Osaliselt toimib kutsungisüsteem (1. korrusel). Tagatud on ööpäevaringne järelevalve ning hoone õueala on ümbritsetud aiaga. Hooldekodu juhataja sõnul on Hooldekodu välisuks lukustatud seetõttu, et tagada suure hooldusvajadusega teenusesaajatele turvalisus kuna välisuks avaneb liiklusega tänavale. Samas on teenusesaajatele tagatud juurdepääs siseõue alale, mille uks on avatud. Teenusesaajate majutamisel on kasutusel peamiselt kahekohalised toad, kuid olemas on ka ühe- ja kolmekohalised toad. Esimesele korrusele on majutatud teenusesaajad, kes tulevad iseseisvamalt liikumisega toime. Teisel ja kolmandal korrusel on teenusesaajad (dementsusega ja voodikesksed teenusesaajad), kes vajavad pidevat järelevalvet, juhendamist ja abi. Teenusesaajate toad on enamasti koduse ja isikupärase sisustusega. Tubades on vajalik mööbel (voodid, kapid ja lauad), samuti teler ja raadio. Lisaks on tubades teenusesaajatele kuuluvad isiklikud esemed, lilled, seintel pildid ning akende ees kardinad ja rulood. Mõnede teenusesaajate toad on askeetlikuma sisustusega (voodi, laud ja kapp), arvestades dementsusega teenusesaajate erivajadusi ja turvalisust. Hooldekodus on korruste üldalale rajatud hubaseid puhkealasid, kuid pikad koridorid on sisustatud minimaalselt ning neis puuduvad hubasust ja dementsusesõbralikku keskkonda toetavad sisustuslahendused1. Hooldekodu üldalal asub infotahvel, kus saab tutvuda Hooldekodu kodukorra ja päevaplaaniga ning Südamekodude väärtuste ja missiooniga ning lugeda teavet patsiendikindlustuse kohta. Hooldekodu köögis valmistatakse toit neljaks toidukorraks, sealhulgas õhtuooteks. Köögis on olemas ajakohane teave teenusesaajate toitumisvajaduste kohta (erimenüüd, dieettoidud, peenestatud toidud). Menüüga saavad teenusesaajad tutvuda söögisaalis. Hooldekodu tegevusloa nr SÜH000163 kohaselt on hooldusteenust lubatud osutada maksimaalselt 72 inimesele. Hooldekodus töötab päevasel ajal neli hooldustöötajat, kes tagavad 1 Dementsuse Kompetentsikeskuse koduleht 2 teenusesaajatele vajaminevad hooldustoimingud. Lisaks töötab päevasel ajal muu personal, sealhulgas juhataja, hooldusjuht ja õed. SKA seisukoht: Hooldekodu lähtub SHS § 20 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetest. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada ja hooldusplaanis kajastada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Teenuseosutajal on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus ning teenuseosutajal tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga. Hooldekodu väärib tunnustust põhjalikult ja isikukeskselt koostatud hooldusplaanide eest, milles on kajastatud isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toiminguid ning üldjuhul ka füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud. Hooldekodus on hooldustöötajatele koostatud töökavad töövahetuste lõikes, milles on ajaliselt planeeritud tööülesanded, sh öiste ringkäikude tegemine. Samuti on olemas juhised, mida tuleb hooldustoimingute läbiviimisel järgida. Näiteks, hooldustöötaja peab enne hooldustoimingu teostamist (nt söömine, pesemine ja riietumine) teenusesaajale eelnevalt selgitama, milliseid toiminguid kavandatakse. Hooldustöötajad arvestavad hooldustoimingute teostamisel teenusesaaja tahte ja võimekusega ning motiveerib vajaduse korral teenusesaajat tegevustes osalema. Teenusesaajate lähedastega toimunud vestlustest selgus, et Hooldekodu on neid alati teavitanud teenusesaaja olukorras ilmnenud olulistest muutustest (nt terviseseisundi muutumine, arsti vastuvõtule pöördumine) ning nad omavad teavet teenusesaaja hooldusplaanis kajastatud hooldustoimingutest. Hooldekodus on üldjuhul tagatud teenusesaajatele privaatsus hooldustoimingute teostamisel. Enamikus tubades on olemas privaatne tualettruum koos dušinurgaga. Kolmandal korrusel, kus viibivad voodikesksed teenusesaajad, on tubades kasutusel sirmid, välja arvatud toas nr 306. SKA juhib Hooldekodu tähelepanu õiguskantsleri kontrollkäikudele, kus on selgitatud, et privaatsus tuleb tagada ka siis, kui inimene ise sirmi või kardinat ei küsi või kui tema arusaamise võime on vähenenud.2 Hooldekodu teostab teenusesaajatele hooldustoiminguid määruse nr 36 § 2 lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt. Teenusesaajatele on tagatud abistamine ja juhendamine söömisel, joomisel, riietumisel, riiete korrashoiul, liikumisel, abivahendite kasutamisel, suuhügieenitoimingutes, tualetitoimingutes, juuste, habeme ja küünte korrastamisel, vaimse ja hingelise toe korraldamisel. Hooldekodu esimesel korrusel asub söögisaal, kus teenusesaajad saavad ühiselt einestada. Teenusesaajate üle keha pesemine toimub üks kord nädalas (pesemisgraafik) ning pesemine on võimalik nii pesutoolil kui ka pesuraamil. Hooldekodu on soetanud erinevaid abivahendeid (tõstuk, ratastoolid, rulaatorid, potitoolid) ning muid hooldusabivahendeid, mis toetavad teenusesaajate toimetulekut ja hooldustöötajate tööd hooldustoimingute teostamisel. Hooldekodus on hooldustöö dokumenteerimiseks kasutusel ELDYcare programm, kus asuvad teenusesaajate hooldusplaanid ja hooldustoimingute töölehed. Hooldustöötajad dokumenteerivad teenusesaajate söömist, joomist, ravimite võtmist, inkontinentsitoodete kasutamist, juuste, küünte ja habeme hooldust, und, vererõhku jms. Hooldekodu osutab teenusesaajatele terviseseisundiga seotud tegevusi. Hooldekodus töötab kaks õde, kelle peamisteks ülesanneteks on teenusesaajate terviseolukorra jälgimine, õendusprotseduuride tegemine (nt süstimised, vererõhu ja veresuhkru kontrollimine), ravimite tellimine ja jaotamine, teenusesaajate saatmine arstivisiidil või uuringul, koostöö teenusesaajate perearstidega. Hooldustöötajad tegutsevad teenusesaajate terviseseisundiga seotud tegevustes õe juhiste järgi, kontrollides vajadusel teenusesaajate vererõhku, ravimite võtmist, naha seisundit, 2 Õiguskantsleri 19.08.2025 kontrollkäik SA Hooldekodu Härmalõng Kastre kodusse, lk 4 3 seedetegevust, vedeliku tarbimist. Hooldustöötajad selgitavad, et oskavad vajadusel anda esmaabi, märgata lamatise tekkimise riski, teostavad asendivahetust ja juhendavad teenusesaajaid abivahendite kasutamisel, et kukkumisi vältida. Erakorraliste juhtumite lahendamiseks kutsutakse kiirabi. Hooldekodus töötab osalise tööajaga tegevuste koordinaator, kes ühtlasi teostab ka hooldustoiminguid. Teenusesaajate päevategevuste korraldamisel osaleb ka hooldusjuht. Hooldustöötajate sõnul korraldatakse teenusesaajatele ühisüritusi (sh mängud, väljasõidud, tähtpäevade tähistamine), viiakse läbi käelisi tegevusi (nt joonistamine, käsitöö) ning võimaldatakse viibimist värskes õhus (õuealal jalutamine või istumine). Vähemalt üks kord kuus külastab teenusesaajaid kirikuõpetaja, kellega toimuvad nii ühised kui ka vajadusel individuaalsed vestlused. Suurema hooldusvajadusega teenusesaajatele pakutakse tegevusi vastavalt nende võimekusele ja terviseseisundile (nt suhtlemine, muusika kuulamine, teleri vaatamine). Lisaks leiab tegevuste koordinaator võimaluse tegeleda teenusesaajatega individuaalselt (nt ühised jalutuskäigud). Teenusesaajate ja nende lähedaste tagasiside Hooldekodule on valdavalt positiivne, eelkõige hinnatakse puhtust ja hoolivust. Samas avaldasid teenusesaajate lähedased soovi, et suuremat tähelepanu pöörataks voodikesksete teenusesaajate päevategevuste korraldamisele, hooldustöötajate eesti keele oskusele ning külastuste paindlikumale korraldamisele (välisuks lukustatud). SKA seisukoht: Hooldekodu järgib määruse nr 36 § 2 nõudeid. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. Lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese üldhooldusteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). SKA viis läbi vestluse Kohtla-Järve Linnavalitsuse (KOV) juhtivspetsialistiga, kuna Hooldekodu teenusesaajate hulgas on märkimisväärne osa Kohtla-Järve elanikke. KOV juhtivspetsialisti hinnangul on teenusesaajad hooldusteenuse osutamisega väga rahul, probleeme pole esinenud. KOV sõnul väärib Hooldekodu tunnustust, et on valmis osutama hooldusteenust ka suurema hooldus- ja toetusvajadusega isikutele, sealhulgas psüühilise erivajaduse ja dementsusega teenusesaajatele. Kui KOV suunab isiku hooldusteenusele, edastab ta Hooldekodule sisendi teenusesaaja hooldusvajaduse kohta ning lisab teabe teenuse rahastamise osas. Hooldusplaanide koostamisse on KOV kaasatud neil juhtudel, kui teenusesaajal puuduvad lähedased. Järelevalvemenetluses kontrollis SKA kuue hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetele 2-5. Hooldusplaanid koostatakse Hooldekodus meeskonnatöös ning nõuetekohaste hooldusplaanide koostamise eest vastutab hooldusjuht. Hooldusplaanid koostatakse ELDYcare programmis. Hooldekodu koostab hooldusplaanid tähtaegselt, s.o 30 päeva jooksul alates teenusesaaja hooldusteenusele asumisest. Hooldusplaanid sisaldavad kõiki hooldustoiminguid (määrus nr 36 § 2 lõige 2) ning hinnangu teenusesaaja terviseseisundi kohta annab õde. Hooldusplaanidesse on lisatud ka teenusesaajate diagnoosid. SKA juhib Hooldekodu tähelepanu, et terviseandmed on oma olemuselt kõige delikaatsemad andmed ehk eriliiki isikuandmed, mida tuleb kaitsta oluliselt hoolikamalt. Eriliiki isikuandmete töötlemine on üldjuhul keelatud, välja arvatud juhul, kui esineb mõni isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikes 2 nimetatud asjaolu3. Diagnoosid iseenesest ei määra ära hooldusvajaduse ulatust ega terviseseisundist tulenevate toimingute vajadust. Hooldusplaani lisatud terviseseisundiga seotud toimingud on tegevused, mida võivad vastavalt oma pädevusele teostada hooldusteenust vahetult osutavad isikud. Hooldekodu hooldusplaanid on koostatud isikukeskselt ja rakendatud on terviklikku lähenemist. Hooldusplaanides on põhjalikult sõnastatud hooldusteenuse osutamise eesmärgid (üldeesmärgid 3 Andmekaitse Inspektsioon 4 ja individuaalsed eesmärgid), eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused hooldustoimingute valdkondades ning tegevuste sagedust. Lisaks on hooldusplaanides märgitud, kes vastutab tegevuste elluviimise eest. Hinnang tegevuste elluviimise kohta, mis tuleneb SHS § 21 lõikest 4, ei ole hooldusplaanides selgelt sõnastatud. Hooldusplaanides on lisatud tegevuste kirjeldused, mida võib tõlgendada hinnanguna tegevuste elluviimise kohta. Hooldekodul on täidetud lõike 5 nõue, mille kohaselt tuleb hooldusplaane üle vaadata vähemalt üks kord poolaastas. Ülevaatamise tulemusel koostatakse teenusesaajale uus hooldusplaan ning muutused teenusesaaja seisundis on uues hooldusplaanis kirjeldatud. SKA seisukoht: Hooldekodu hooldusplaanid vastavad SHS §-s 21 sätestatud nõuetele. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd peab juhendama hooldustöötaja. Hooldekodus töötab 29.04.2026 MTR-i andmetel 20 vahetult teenust osutavat töötajat, kellest koolitatud hooldustöötajaid on 16. Hooldekodus kestavad töövahetused 8, 12 ja 16 tundi. Hooldekodu juhataja sõnul töötab päevasel ajal kokku 5-6 vahetult teenust osutavat töötajat ning öises vahetuses töötab kaks hooldustöötajat. Hooldekodu tööajatabelite kontrollimisel selgus, et perioodil 01.01.- 31.03.2026 kella 8.00-20.00 töötab neli hooldus- või abihooldustöötajat, kella 8.00-16.00 kaks abihooldustöötajat ning õhtuses vahetuses kella 16.00-8.00 töötavad kaks hooldustöötajat. Seega on Hooldekodu järginud SHS § 22 lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt peab hooldustöötaja juhendama abihooldustöötaja tööd. Hooldekodu on käesolevaks täitnud ka määruse nr 36 § 3 nõude, mis rakendub hiljemalt 01.07.2026. Lisaks juhime tähelepanu, et hoolduspersonali planeerimisel tuleb arvestada teenusesaajate hooldusvajaduse ulatust ja hooldustoimingute mahtu. See on eriti oluline dementsusega ja voodikesksete teenusesaajate puhul, kelle abivajadus on suurem ja ajamahukam. Lisaks mõjutavad hoolduspersonali vajadust ja töökorraldust hooldekodu hoone eripärad, näiteks korruste arv. Hooldustöötajatele on Hooldekodu koostanud tööajakavad ehk tööülesannete nimekirja, et tagada hooldustoimingute õigeaegne tegemine ning selge töökorraldus, mis toetab nii teenusesaajate abivajadust kui ka töötajate ühtlast töökoormust ja vastutuse jaotust. Hooldekodu juhataja kontrollib vahetult teenust osutavate töötajate (hooldus- ja abihooldustöötajad) karistatuse puudumist tööle asumisel ja üks kord aastas. Hooldekodu hooldustöötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. SKA seisukoht: Hooldekodu lähtub SHS §-s 22 sätestatud nõuetest. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb hooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu kodulehel on avalikustatud teave teenuskoha maksumusest hooldusteenuse tasemetest lähtuvalt ning hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus (hoolduskulu) ühe teenusesaaja kohta ühes kuus. 29.04.2026 kodulehe andmetel on hoolduskomponendi suuruseks 720 eurot. Hoolduskulu ei muutu, kui teenusesaaja hooldusvajadus suureneb. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 1. Soovitame Hooldekodul tutvuda SKA koostatud hooldusplaani juhendiga ja näidis hooldusplaaniga ning lisada hooldusplaani hinnang tegevuste elluviimise kohta, mis tuleneb SHS § 21 lõikest 4. 5  2. Teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega, kes teostab ekspertnõustamist asutustele ja toetab teenuseosutajaid dementsusesõbralikuma keskkonna loomisel ja mõtestatud tegevuste planeerimisel. Soovitame Hooldekodu töötajatel tutvuda praktilise käsiraamatuga „Vabalt ja väärikalt“, mis annab suunised dementsusega inimeste toetamiseks ja nendega töötamiseks. 3. Tagada kõigile teenusesaajatele privaatsus hooldustoimingute teostamisel. 4. Teenusesaajate turvalisuse suurendamiseks tuleb Hooldekodus kasutusele võtta kutsungisüsteem, mis võimaldab teenusesaajal vajaduse korral viivitamata töötajaga ühendust saada. 5. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine, sh asendajad) tuleb MTR-i kaudu SKA-d teavitada viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHS-is sätestatud nõuded on tegevusloa üheks kontrolliesemeks (SHS § 153 punktid 1 ja 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Plato peaspetsialist (järelevalve) 6