Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi seksuaalvägivalla kriisiabi teenuse teavituskampaania
väljatöötamine
Minikonkurss riigihanke 258287 raames.
1. Taust
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAK) tegutsevad Eestis viie haigla juures ning pakuvad
vägistamise ja muu seksuaalse ründe ohvritele spetsialiseeritud kriisiabi kuni seitsme päeva
jooksul pärast juhtunut. Abi osutavad eri väljaõppe saanud tervishoiutöötajad. Samas ei ole
paljude inimeste jaoks selge, millal ja millise kogemuse puhul on asjakohane SAKi poole
pöörduda. Sageli ei osata kogetut sõnastada ega selle tõsidust hinnata, samuti puudub piisav
arusaam kriisiabiteenuse sisust, ulatusest ja pöördumise tähendusest.
Abi otsimist takistavad sageli ka sisemised barjäärid, eelkõige hirm, häbi ja süütunne. Need
võivad abi otsimist takistada ka siis, kui teenus on inimesele vajalik ja kättesaadav.
Paljudel inimestel puudub teadmine seksuaalvägivalla kriisiabiteenusest juba enne võimaliku
kriisi tekkimist. Seetõttu ei pruugi inimene keerulises olukorras teada, et abi on olemas ega osata
hinnata, millal oleks asjakohane selle poole pöörduda.
Miks viia kampaania läbi just 2026. aastal? Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused loodi 2016. aastal
ning 2026. aastal täitub nende loomisest 10 aastat. Sel puhul soovib SKA ohvriabi oma
kommunikatsioonis pöörata tähelepanu seksuaalvägivalla kriisiabi teenusele. Aastapäeva
tähistamisega on seotud nii loodav kampaania kui ka 25. septembril 2026 toimuv konverents, kuid
kampaanias ei pea tähtpäeva eraldi esile tooma.
Kampaania ettevalmistamisel tuleb arvestada järgmiste taustamaterjalide ja allikatega:
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused: https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald
Statistika: https://sisu.ut.ee/suk/avaandmed/
Taustainfo SAKide kohta (2025. aasta konverentsi ettekanne SAKidest, Kai Part)
https://youtu.be/zNJKl2502I8?si=fic5xDWxfU8l9DcR (miks ja mis on SAKid:
https://youtu.be/zNJKl2502I8?si=rgjZfxSTju7AdijX&t=1045 )
Seksuaalvägivalla kriisiabi on üks kaheksast Sotsiaalkindlustusameti osutatavast ja
koordineeritavast ohvriabiteenusest, teenuse õiguslik alus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/118042013004?leiaKehtiv.
Näited varasematest SAKide kohta loodud klippidest:
"Aga eile Sa ju tahtsid?" EST: https://youtu.be/wiMyw4qNLiI?si=WN6r0aRthrXhOuyL
Sinu lähedane vägistati? EST_2: https://youtu.be/O3tLuzz3kxc?si=ZhzFg3LiCkytRLOq
"Ainult mina armastan Sind!" EST: https://youtu.be/Y2ojFhkuAx4?si=GuymrjHffVBm3VKr
"Kuna oleme suhtes, siis pidid ju olema nõus?" EST: https://youtu.be/2XGUmP3R-
mE?si=m3u4WDX3RswWMzLe
Ka siis, kui arvad, et oled ise süüdi EST: https://youtu.be/VeV1zFppLGk?si=18S-
_M4XmyLa9sNv
Ka siis, kui Sa tunned hirm EST https://youtu.be/wwSbmJRjmFA?si=ZJCB6TFwztKTaeu5
Varasem teenuse sisu tutvustav video (NB! Info on vananenud): „Vaata, millist abi
pakutakse seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes (pikk versioon) (2019.a)
https://youtu.be/KvYU-U9nw40?si=IoUR6DWd7Urj1ivR
Mida tähendab traumateadlikkus?
Täpsemalt vaadata:
e-kursus „Psühholoogilist traumat arvestav praktika“:
https://www.palunabi.ee/et/psuhholoogilist-traumat-arvestav-praktika
Taasohvristumisest: Mis on ja millest võib tuleneda taasohvristamine?
https://youtu.be/OEYegJj6sMo?si=KH1WBThK1jOk1xfy
Kuidas reageerib aju trauma mõjul? https://youtu.be/x2Za0nTZi70?si=fl84kkbGmMuwleaN.
2. Hanke eseme kirjeldus ja maht
Hanke esemeks on seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) teavituskampaania loovlahendus
(edaspidi kampaania).
Hanke eesmärk on tellida seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) teavituskampaania
loovkontseptsiooni, sõnumite ja kommunikatsioonimaterjalide väljatöötamine.
Teenuse tulemusena valmib ohvrikeskne ja traumateadlik teavituskampaania, mis selgitab
seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste teenuse sisu, piire ja võimalusi ning aitab inimestel mõista,
millal SAKi poole pöörduda.
Kampaania eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust sellest, millal ja millist abi pakub
seksuaalvägivalla kriisiabikeskus (SAK) ning aidata inimestel ära tunda olukordi, mil SAKi poole
pöördumine on asjakohane.
Kampaania on planeeritud 2026.a kevad-suveks, täpsem toimumise aeg lepitakse kokku
Täitjaga.
Kampaania aitab vähendada abi otsimisega seotud sisemisi tõkkeid – eelkõige hirmu, häbi ja
süütunnet – ning selgitab kriisiabiteenuse sisu ja võimalusi potentsiaalse ohvri vaatenurgast.
Kampaania kujundab teadlikkust SAKist enne otsese vajaduse tekkimist, et kriisiolukorras oleks
inimestel olemas teadmine, kuhu pöörduda.
Kampaania tulemusena:
paraneb inimeste arusaam sellest, millal ja millise kogemuse korral on asjakohane
pöörduda seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse poole;
suureneb teadlikkus SAKist kui spetsialiseeritud kriisiabiteenusest;
väheneb abi otsimisega seotud hirm, häbi ja süütunne;
kasvab usaldus kriisiabiteenuse vastu
Kasvab palunabi.ee/seksuaalvägivald veebilehe külastajate arv.
Sihtgrupid
Keskne sihtgrupp
Inimesed vanuses 16-35, enne otsese vajaduse tekkimist, et kujundada teadlikkus
seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenusest ning aidata ära tunda olukordi, mil selle poole
pöördumine on asjakohane.
Teisene sihtgrupp
inimesed, kes on kogenud vägistamist või muud seksuaalset rünnet või kahtlustavad seda;
inimene, kes võib olla see, kellele juhtunust räägitakse (sõber, sõbranna, lähedane) ja ta
saab soovitada SAKi pöördumist.
3. Teenuse tehniline kirjeldus
Pakkuja töötab välja kampaania loovkontseptsiooni, sõnumiraamistiku ja visuaalse lahenduse
ning loob kampaania elluviimiseks vajalikud kommunikatsioonimaterjalid. Pakkuja peab
pakkumuse koostamisel arvestama vähemalt punktis 3.4 kirjeldatud
kommunikatsioonimaterjalide mahuga.
3.1. Kampaania loovkontseptsioon
Pakkuja töötab välja kampaania keskse loovkontseptsiooni, mis sisaldab:
kampaania põhiteemat ja keskset ideed;
kampaania peamist sõnumit;
toetavaid sõnumeid.
3.2. Kampaania visuaalne identiteet
Pakkuja töötab välja kampaania visuaalse lahenduse, mis hõlmab:
kampaania visuaalset stiili;
kujunduslahendust ja värvipaletti;
visuaalse identiteedi põhielemente (kirjatüübid, graafilised elemendid, foto- ja
illustratsioonikeel).
Valminud visuaalne lahendus peab olema kasutatav erinevates kommunikatsioonikanalites.
Kujunduslahenduse ja värvipaleti väljatöötamisel tuleb lähtuda ohvriabi CVI-st, samal ajal
arendades kampaaniale selgelt eristuv ja omanäoline visuaalne identiteet.
3.3. Kampaania sõnumiraamistik
Pakkuja töötab välja kampaania sõnumiraamistiku, mis sisaldab:
peamist sõnumit;
toetavaid sõnumeid;
erinevatele sihtrühmadele suunatud sõnumeid (kasutamiseks peamiselt sotsiaalmeedia
postitustes).
Kampaania loovlahendus peab lähtuma traumateadliku kommunikatsiooni põhimõtetest.
Sõnumid ja visuaalne keel peavad olema empaatilised, hinnanguvabad ja ohvri väärikust
hoidvad. Vältida tuleb šokeerivaid, süüdistavaid või traumakogemust taasaktiveerivaid
(retraumatiseerivaid) kujutamisviise, sealhulgas detailseid vägivalla rekonstruktsioone. Lubatud
ja eelistatud on neutraalsed visuaalsed lahendused ja selline kujutamislaad, mis toetab
turvatunnet ega võimenda hirmu, häbi või pingereaktsiooni.
3.4. Kampaania kommunikatsioonimaterjalid
Pakkuja loob kampaania loovkontseptsioonil põhinevad kommunikatsioonimaterjalid:
1. Sotsiaalmeedia materjalid
vähemalt 8 sotsiaalmeedia postitust;
iga postitus sisaldab visuaali (staatiline või video) ja postituse kaasteksti
formaadid: kasutamiseks Facebookis ja Instagramis
2. Digitaalsed visuaalid
Veebibännerid, orienteeruvalt 10 erinevat formaati (mõõtu)
Animeeritud (vähese liikuvusega) digiplakat, orienteeruvalt 10 erinevat formaati
(mõõtu)
3. Trükimaterjal
2 plakatit (suurus lepitakse kokku Tellijaga):
üks, mida saab kasutada teenust tutvustava materjalina (näiteks partnerite ruumides,
teavitustegevuses jne).
teine, mis sobib kasutamiseks välimeedia pindadel.
4. Video
Kampaania käigus tuleb luua kaks videoklippi, mis tutvustavad seksuaalvägivalla
kriisiabikeskuse teenust.
4.1.Teenust tutvustavates kanalites kasutatav video (nt koduleht palunabi.ee, partnerite
kodulehed), mis on kestusega 4-5 minutit. Video avab teenust sisulisemalt ja annab
põhjalikult infot teenuse kohta (millal pöörduda, kuhu pöörduda, mida seal tehakse,
kes teeb jne). Võimalus on kaasata tellija poolseid eksperte. Lõplik stsenaarium
töötatakse välja koostöös tellijaga).
4.2. Meediakampaanias kasutamiseks video kestusega 15-30 sekundit, mis on sobilik
sotsiaalmeedias ja digireklaamides (nt YouTube reklaam, Meta platvormid).
Mõlemad videoversioonid peavad olema kohandatud erinevatele kuvasuhetele: 16:9, 1:1, 9:16.
Mõlematele videoversioonidele ja eelpoolmainitud formaatidele peavad olema lisatud eesti, vene
ja inglise keelsed subtiitrid (kõik keeled eraldi klippidena).
Videod peavad olema arusaadavad ka ilma helita.
Kõik kampaania kommunikatsioonimaterjalid peavad olema kohandatavad erinevatele kanalitele
ja formaatidele (sh sotsiaalmeedia, videoplatvormid ja digivälimeedia), arvestades nende
eripärasid, nagu lühike kokkupuute aeg, visuaalse selguse vajadus ning asjaolu, et sisu tarbitakse
sageli ilma helita.
Loodavad digimaterjalid (eriti bännerid ja plakatid) peavad jälgima elementaarseid
veebiligipääsetavuse (WCAG) nõudeid, eelkõige teksti ja tausta piisavat värvikontrasti, et sõnum
oleks loetav ka vaegnägijatele.
Kuigi planeeritud meediakampaania viiakse läbi eesti keeles, siis pakkuja loob kampaania
loovkontseptsioonil põhinevad kommunikatsioonimaterjalid eesti, vene ja inglise keeles, ainsa
erisusena on loodavad videod, kus kõne on eestikeelne ja soovime lisada eesti, vene ja inglise
keelsed subtiitrid.
4. Lisainfo ja kohustuslikud elemendid
Sotsiaalmeedia platvormid: Facebook ja Instagram (@ohvriabi)
Kampaania maandumisleht: www.palunabi.ee/seksuaalvägivald
Ohvriabi logo: https://drive.google.com/drive/folders/1Jfkm3iAblUnN-
8OBHW1bMPgKwiScdy6B?usp=drive_link;
Sotsiaalkindlustusameti logo:
https://pilv.riigikantselei.ee/index.php/s/4zZtXRmyLFMeEm6?dir=/Ametid/Sotsiaalkindlust
usamet;
Ohvriabi visuaalne identiteet
5. Eelarve ja tingimused
Hankija maksimaalne kogueelarve on 18500 eurot (km-ta).
Eelarve peab katma kõik järgnevad tegevused:
loovkontseptsiooni väljatöötamine;
kommunikatsioonimaterjalide loomine ja tootmine (va trükimaterjalid);
videote loomine ja tootmine.
Meediaost (meediapindade broneerimine ja ost) ei kuulu antud hanke eelarvesse.
6. Pakkuja esitab pakkumise koosseisus:
6.1. Kampaania strateegiline lähenemine
Pakkuja kirjeldab, kuidas kampaania aitab saavutada hanke eesmärki. Kirjeldus peab hõlmama:
probleemi tõlgendust ja sihtrühma mõistmist;
kampaania keskset kommunikatsiooniloogikat;
kuidas kampaania aitab inimesel ära tunda, millal SAKi poole pöörduda;
kuidas kommunikatsioon vähendab abi otsimisega seotud hirmu, häbi ja süütunnet;
kuidas kavandatud lähenemine toetab ohvrikeskset, traumateadlikku ja mitte-survestavat
ning ohvri autonoomsust väljendavat kommunikatsiooni.
6.2. Kampaania loovkontseptsioon
Pakkuja esitab kampaania loovkontseptsiooni, mis peab sisaldama:
kampaania põhiteemat või põhisõnumit;
loovlahenduse kirjeldust;
näiteid võimalikest sõnumitest või sõnumisuundadest;
selgitust, kuidas loovlahendus toetab usaldusväärset, toetavat ja mitte-šokeerivat käsitlust.
6.3. Kampaania sõnumid
Pakkuja kirjeldab kampaania sõnumiraamistikku, mis sisaldab:
kampaania peamist sõnumit;
toetavaid sõnumeid ning nende omavahelist loogikat;
selgitab erinevatele sihtrühmadele suunatud sõnumisuundi (kasutamiseks peamiselt
sotsiaalmeedia postitustes).
Pakkuja kirjeldab, millistel põhimõtetel on sõnumid sõnastatud selliselt, et need oleksid
hinnanguvabad, ohvrikesksed ja viisil, mis ei suurenda süütunnet, häbi ega hirmu.
6.4. Visuaalse lähenemise kirjeldus
Pakkuja kirjeldab kampaania visuaalset suunda, sh visuaalset tonaalsust, kujunduslikku
lähenemist, selgitades, kuidas loodav visuaalne keel väldib šokeerivat, sensatsioonilist või
traumeerivat kujutamist ning toetab rahulikku, usaldusväärset ja toetavat kommunikatsiooni olles
kooskõlas ohvrikeskse ja traumateadliku lähenemisega.
Esitab näidistöödena:
1. kampaania põhivisuaali kavandi
2. kaks sotsiaalmeedia näidispostitust (nii visuaal kui ka postituse tekst)
3. videote kontseptsioonikirjeldused.
Näidistööd annavad Hankijale nägemuse, kuidas loovlahendust on võimalik erinevates kanalites
laiendada.
Iga esitatud näidistöö juurde tuleb lisada selgitus, kuidas antud lahendus aitab täita Hankija poolt
seatud fookust ja eesmärke.
6.5. Pakkumuse maksumus (teenuse maksumus kokku).
6.6. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust.
7. Tööde üleandmine ja tööfailid
Pakkuja on kohustatud pärast tööde lõpetamist loovutama Hankijale kõik tellimuse käigus loodud
või muudetud originaalfailid (muudetavad tööfailid).
PAKKUMUSKUTSE
Riigihanke 258287 „Loovagentuuride leidmine Sotsiaalkindlustusametile” minikonkurss
„Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kasutamise populariseerimise materjalide loomine”
1. Üldandmed
1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood 70001975
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
[email protected]
1.2 Hanke nimetus ja „Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi seksuaalvägivalla
maksumus kriisiabi teenuse teavituskampaania väljatöötamine”.
Hanke eeldatav maksumus KM-ta: 18 500 eurot
1.3 E-posti aadress teabe
[email protected]
saamiseks
1.4 Pakkumuste esitamise Hiljemalt 15.05.2026 kell 11:00. Pärast nimetatud
tähtaeg tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.
1.6 Pakkumuse jõusoleku 30 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus
tähtaeg (pakkumuste on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei
esitamise tähtajast arvates)pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi
märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem).
1.7 Hanke eeldatav ajakava ja Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on indikatiivsed ja
hankelepingu täitmise ei oma õiguslikku tähendust, st juhul, kui hankelepingut
tähtaeg mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud
tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi
vastava aja võrra.
1. Hankelepingu sõlmimine: 30.05.2026.
2. Hankelepingu täitmine: 30.10.2026.
1.8 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
Lisa 2 – hankelepingu projekt.
1.9 Dokumentide ja andmete Pakkumusena tuleb esitada loovlahenduse kontseptsiooni
loetelu, mille pakkuja ja pakkumuse maksumus (teenuse maksumus kokku).
esitab pakkumuse Juhime tähelepanu, et „loovlahenduse kontseptsioon”
koosseisus peab sisaldama kõiki Tehnilises kirjelduses (Lisa 1) nõutud
osi, sh näidistöid ja videote kontseptsioone.
Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab
ärisaladust (vt punkti 2.5).
1.10 Hindamiskriteeriumid Raamlepingu kohaselt on minikonkursil esitatud
pakkumuste hindamise aluseks majanduslik soodsus.
Juhul, kui esitatud pakkumusi minikonkursil on ainult üks,
on õigus omistada pakkumusele automaatselt
maksimaalsed väärtuspunktid ja sel juhul pakkumuse
sisulist hindamist ei toimu.
Kriteerium Maksimaalsed
väärtuspunktid
Teenuse maksumus 40
Loovlahenduse 60
kontseptsioon (kampaania
loovkontseptsioon, sõnum,
näidistoode)
Kokku 100
Pakkumuste hindamine
Eduka pakkuja valiku aluseks on väärtuspunktide
tulemus, mis selgitatakse välja väärtuspunktide
1
omistamise meetodil hindamismetoodikas toodud
hindamiskriteeriumite alusel.
Loovlahenduse kontseptsiooni lahenduse kirjeldust
hinnatakse vähemalt kolme taotlejatest sõltumatu
hindaja poolt. Hindajad lähtuvad hindamisel
hindamismetoodika kirjeldatud põhimõtetest ning
esitavad iga tehnilise lahenduse hindamiskriteeriumile
antud hinde kohta kirjalikult lühikese sõnalise
põhjenduse.
Hindamiskriteeriumile erinevate hindajate poolt antud
väärtuspunktid summeeritakse ja leitakse hindajate
antud väärtuspunktide aritmeetiline keskmine
(pakkumise väärtuspunktid).
Edukaks tunnistatakse enim väärtuspunkte saanud
pakkumus.
Väärtuspunktide arvutamine
Teenuse kogumaksumus ilma käibemaksuta
Hindamiskriteeriumis „Pakkumuse maksumus”, mille
pakkumuse maksumuse summa käibemaksuta) on
madalaim, s.o vähim on parim. Järgmiste hinnatavate
pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga:
„kriteeriumi punktid” - („hinnatava pakkumuse maksumus” –
„madalaim pakkumuse maksumus”) / (jagatud) „suurim
väärtus” x (korda) kriteeriumi punktid. Hindamise täpsus on
kaks kohta pärast koma.
Loovlahenduse teostuse kontseptsioon
Loovlahenduse kontseptsiooni osutamise kirjeldusele
omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga
pakkumuse võrdlemisel alamkriteeriumide ja punktiskaala
alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel
võrdlemisel. Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile
vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem,
võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi
hindamisel hinnet poolte punktide võrra (poole järgmise
punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe
ulatuses) tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest
kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda.
Teenuse osutamise kirjelduse alamkriteeriumidele antud
punktid summeeritakse. Teenuse osutamise kirjelduse
hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 60
punkti. Punktide veerus märgitud punktid antakse
pakkumusele, milles on täidetud kõik kriteeriumi
komponentide veerus vastavate punktide saamiseks
kehtestatud hindamisalused. Pakkumusele antud
väärtuspunktid summeeritakse ning tulemus ümardatakse
täpsusega kaks kohta pärast koma.
1. Kampaania loovkontseptsioon ja selle
põhjendus – maksimaalselt 30 punkti
SUUREPÄRANE (30 punkti): Loovkontseptsioon näitab, et
Pakkuja mõistab väga hästi kampaania eesmärke ning
sihtgruppide eripära. Loovkontseptsioon on põhjalikult lahti
kirjutatud ja põhjendatud, vastab parimal viisil kõigile
hankedokumentides kirjeldatud nõudmistele ning on hästi
2
teostatav. Loovkontseptsioon on uudne, tähelepanu äratav
ning sobilik valitud sihtgruppide ja pakkumuses toodud
kanalitega. Loovkontseptsioon on kasutatav erinevates
kanalites ja arendatav pikaajaliselt.
Pakkuja pakub välja täiendusi ja nende vajalikkus on
arusaadavalt põhjendatud. Seeläbi on pakkumuse
loovkontseptsiooni lahendus ületanud ootusi, pakkudes
lisandväärtust, mida tellija ei ole osanud algsesse
ülesandesse püstitada.
HEA (20 punkti): Loovkontseptsioon näitab, et Pakkuja
mõistab hästi kampaania eesmärke ning sihtgruppide
eripära. Loovkontseptsioon on põhjalikult lahti kirjutatud ja
põhjendatud, vastab hankedokumentides kirjeldatud
nõudmistele ning on teostatav. Loovkontseptsioon on
tähelepanu äratav ning sihtgruppidele sobilik.
Loovkontseptsioon on kasutatav erinevates kanalites ja
arendatav pikaajaliselt.
RAHULDAV (10 punkti): Loovkontseptsioon on lahti
kirjutatud piisavalt põhjalikult. Pakkuja mõistab üksikute
eranditega kampaania eesmärke ning sihtgruppide eripära.
Loovkontseptsioon vastab osaliselt hankedokumentides
kirjeldatud nõudmistele. Loovkontseptsioon on üldjoontes
kasutatav erinevates kanalites ja arendatav pikaajaliselt.
VÄHENE (5): Loovkontseptsioon on vähesel määral lahti
kirjutatud. Pakkuja on vähesel määral mõistnud kampaania
eesmärke ning sihtrühma eripärasid. Loovkontseptsioon
vastab vähesel määral hankedokumentides kirjeldatud
nõudmistele. Loovkontseptsioon on vähesel määral
kasutatav erinevates kanalites ega ole arendatav
pikaajaliselt.
2. Kampaania sõnum(id) – maksimaalselt 20 punkti
SUUREPÄRANE (20 punkti): Kampaanias kasutatav
sõnum läheb väga hästi kokku kampaania ning arvestab
väga selgelt sihtrühma eripärasid. Sõnum on selge,
meeldejääv. Sõnumi valik on väga hästi lahti kirjutatud ja
põhjendatud.
HEA (15 punkti): Kampaanias kasutatav sõnum läheb
hästi kokku kampaania eesmärgiga ning arvestab
sihtrühma eripärasid. Sõnum on selge ja meeldejääv.
Sõnumi valik on hästi lahti kirjutatud ja põhjendatud.
RAHULDAV (10 punkti): Kampaanias kasutatav sõnum
läheb osaliselt kokku kampaania ja arvestab mõningal
määral sihtrühma eripärasid. Sõnum on mõningal määral
selge ja meeldejääv. Sõnumi valik on osaliselt lahti
kirjutatud ja põhjendatud.
VÄHENE (5 punkti): Kampaanias kasutatav sõnum läheb
vähesel määral kokku kampaania eesmärgiga ja arvestab
vähesel määral sihtrühma eripärasid. Sõnum on vähesel
määral selge, ei ole meeldejääv. Sõnumi valik on vähesel
määral lahti kirjutatud ja põhjendatud.
3
3. Näidistoode (kampaania pilt) – maksimaalselt 10
punkti
SUUREPÄRANE (10 punkti): Näidistoode läheb väga
hästi kokku kampaania eesmärgiga, on pilkupüüdev, mõjus
ja meeldejääv. Näidistoode on visualiseeritud ja väga
põhjalikult lahti kirjutatud, väga hästi põhjendatud.
HEA (7 punkti): Näidistoode läheb hästi kokku kampaania
eesmärgiga, on pilkupüüdev, mõjus, aga mitte meeldejääv.
Näidistoode on visualiseeritud, põhjalikult lahti kirjutatud ja
hästi põhjendatud.
RAHULDAV (4 punkti): Näidistoode läheb osaliselt kokku
kampaania eesmärgiga, on pilkupüüdev, aga mitte mõjus
ega pilkupüüdev. Näidistoode on visualiseeritud, osaliselt
lahti kirjutatud ja põhjendatud.
VÄHENE (1 punkt): Näidistoode läheb vähesel määral
kokku kampaania eesmärgiga, ei ole pilkupüüdev, mõjus ja
ega meeldejääv. Näidistoode ei ole visualiseeritud, on
vähesel määral lahti kirjutatud ja puudulikult põhjendatud.
2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks
2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud
teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega,
et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on
vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud
eesmärkide saavutamiseks.
2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja
esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.
2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab
selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil.
Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse
saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei
ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste
esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.
2.3.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad
hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused,
häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste
seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.
2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes
2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile
vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt,
et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne”. Iga viidet, mille hankija teeb
tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule
või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega
samaväärne”. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi.
Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.
2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja
ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel
lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2
sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg
5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja ei või
ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste
lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele
4
vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta
pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).
3. Minikonkursi menetlus
3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta
protokolli ei koostata.
3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja
tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui:
3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid.
3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS §
95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on
osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja
sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate
eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega
võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja
soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks.
3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide
konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et
ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.
3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui
see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest.
3.4.1. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku
otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist,
kui:
3.5.1. kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele;
3.5.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei
ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud
tingimustele;
3.5.3. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse;
3.5.4. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise
alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;
3.5.5. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;
3.5.6. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei
taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist.
3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud
käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab
kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks ühe majanduslikult soodsaima
pakkumuse hankes. Hankija hindab majanduslikku soodsust vastavalt punktis 1.10
märgitud hindamiskriteeriumitele.
3.7.1. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid selline
kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse
maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei
suurendata.
3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja
liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja
ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise
korraldamine ja läbiviimine:
3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast
pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena
koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise
otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks
5
tunnistatud pakkujaga. Liisuheitmise juures viibib vähemalt riigihanke eest vastutava
isiku poolt määratud hankija esindaja ja pakkujate esindajad, kui pakkujad avaldavad
soovi liisuheitmise juures viibida. Riigihanke eest vastutava isiku poolt määratud
hankija esindaja määrab hankija esindajate hulgast liisutõmbaja, kes lahkub ümbrike
ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist, seejuures ei või liisutõmbajaks olla
riigihanke eest vastutav isik. Liisuheitmiseks kasutatakse sedeleid, millele on kantud
pakkujate nimed. Sedelid asetatakse eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid
ning mida ei tohi olla võimalik väliselt eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse.
Liisutõmbaja võtab hankija ja pakkujate esindajate juuresolekul ümbrikute hulgast ühe
ümbriku, mis kohe avatakse ja milles olevale sedelile kantud pakkuja nimi loetakse
ette, ümbrikus olnud sedelit näidatakse kohal viibijatele.
3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva
jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.
3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul
hankelepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel
põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi
uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks
tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima maksumusega. Juhul kui edukas
pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma
pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast mittetulenevatel põhjustel määratud aja
jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi.
3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda
kolmandatele isikutele.
6
Hankelepingu projekt Lisa 2
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ostja), registrikood 70001975, asukoht Paldiski maantee 80,
Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
________________, registrikood _________, asukoht ___________________ (edaspidi
töövõtja), mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ____________________,
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid hankelepingu alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 30 lõike 1 alusel, lähtudes Riigihanke 258287
„Loovagentuuride leidmine Sotsiaalkindlustusametile”„ minikonkursi pakkumisest
(kuupäev) sõlmitud raamlepingust nr …
1.2. Tööde detailsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 ...
1.3. Leping jõustub alates hetkest, kui pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib kuni lepingust
tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist,
mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
2. Lepingu maksumus ja maksetingimused
2.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale … (summa
sõnadega) eurot ja töö mahule (edaspidi lepingu maksumus). Hinnale lisandub
käibemaks/ei lisandu käibemaksu. Lepingu maksumus sisaldab kõiki lepingu täitmiseks
vajalikke kulusid.
3. Kontaktisikud
3.1 Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud:
3.1.1 tellija kontaktisik on ………………..……………. (amet, nimi, tel, e-post).
3.1.2 töövõtja kontaktisik on ………………..…………….. (amet, nimi, tel, e-post).
4. Lõppsätted
4.1. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende
allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.
4.2. Lepingule kehtivad kõik poolte vahel ……… (kuupäev) sõlmitud raamlepingus nr …
sätestatud tingimused.
4.3. Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled
läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju
Maakohtus.
4.4. Leping tühistab kõik varasemad poolte vahelised suulised ja kirjalikud kokkulepped, mis
puudutavad käesoleva lepinguga ettenähtud tööde teostamist.
5. Lisad
5.1. Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on:
5.1.1. Lisa 1 tehniline kirjeldus