Lisa 1
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingulisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke
„KOVide majutusteenuse pakkumise võimekuse uuring Sotsiaalkindlustusametile“, viitenumber 304081
tulemusena sõlmitud töövõtulepingust/hankelepingust nr [lepingu nr] (edaspidi: leping), mis sõlmitakse
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Levellab OÜ (edaspidi: volitatud töötleja)
vahel.
Vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui pooled.
1. Lisa eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida pooled
lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa kujutab endast pooli
omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679)
(edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses.
1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete
liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning
vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad lepingus, sh selle juurde kuuluvates
dokumentides. Vastutav töötleja võib anda isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid
dokumenteeritud juhiseid.
1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid
ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas
järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse
poolt.
2. Mõisted
2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas
järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest:
2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav
füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse
põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme
füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;
2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud
või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine,
korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine,
kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine,
ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate,
salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu.
3. Isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil, vastutava
töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil ning vastavalt käesolevas
lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid
töödelda ka järgmistel eesmärkidel:
3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise
vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.
3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal
on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud.
3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks
tegemise eest.
3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul
vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja
teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja
käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.
3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine
volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja kasutada
isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info-
ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik.
Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise
või asendamise kavatsusest, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes
vastuväiteid. Kui vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul
vastuväiteid või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil
teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada.
3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda
tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud
lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas lisas sätestatuga
vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused.
3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate
kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel
kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle,
et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel
võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks.
3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid
konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti
kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikutel (sh volitatud töötleja
töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus
töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne konfidentsiaalsuskohustus.
3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja
korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:
3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele
andmetöötlusseadmetele;
3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist;
3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid
isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt);
3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult temale
tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele.
3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike
meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste
teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise
ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende
saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei
vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava töötleja eelneva
kooskõlastuseta.
3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi,
võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.
3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast
tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil vastutava töötleja kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas
lisas sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et:
3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav
töötleja on selleks volitanud;
3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja
dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist;
3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet
konfidentsiaalsena.
3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu
saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses
järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel
tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel,
iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt
koostööd.
4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa
Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui vastavaks
andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh:
4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse kohaselt
tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne isikuandmete kaitse tase; või
4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses.
4.2.Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool Euroopa
Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale) üksnes
vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal.
5. Pilvepõhise AI keelamine
5.1. Isikuandmeid ei tohi sisestada või edastada avalikesse või kommertslikesse tehisintellekti
süsteemidesse (nt Deepseek, ChatGPT, Google Bard, Microsoft Copilot jt).
6. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine
6.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud
rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu
viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab
isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle kahtlusest teada.
6.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist
edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase
informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi
(edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole
võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete
andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada
vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist.
6.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava
töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega
seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik temalt
mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning
kahju vähendada.
6.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud
rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta
järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma vastutava
töötleja eelneva kooskõlastuseta.
7. Muud sätted
7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama vastutavale
töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja
antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed
kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja
arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist.
Isikuandmete kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja.
7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku
kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelmises punktis nimetatud
toimingud.
7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada
volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja
dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja
muudatustes kokku kirjalikult.
7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse
lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa kehtivuse
lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole kokku lepitud teisiti.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM
1. Kontaktandmed
Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed:
_________________________________________________________________________________
2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Eelteavitus
☐ Lõplik teavitus
☐ Varasema teavituse täiendamine
3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)
Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________
Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________
☐ Toimus ühekordne rikkumine
☐ Rikkumine jätkuvalt toimub
4. Rikkumise andmed
Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud
☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda
☐ Isikuandmete loata avaldamine
☐ Isikuandmeid nägi vale isik
☐ Isikuandmed edastati valele isikule
☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või
õngitsusrünne)
☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega
☐ Muud (palun täpsusta):
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine
☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav
koolitus)
☐ Inimlik viga
☐ Tehniline viga
Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema
juures):___________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
☐ Asjaolud pole veel teada
5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed
Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad
isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta
täpne arv või märgi „pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000 – 9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Ees-, perenimi
☐ Sünniaeg
☐ Isikukood
☐ E-post
☐ Telefoni nr
☐ Postiandmed või elukoha aadress
☐ Kasutajanimed, salasõnad
☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)
☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,
maksevõime hindamine)
☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)
☐ Geolokatsiooni andmed
☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)
☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta
☐ Lapsendamissaladuse andmed
☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta
☐ Rassiline või etniline päritolu
☐ Poliitilised vaated
☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused
☐ Ametiühingusse kuulumine
☐ Geneetilised andmed
☐ Biomeetrilised andmed
☐ Terviseandmed
☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on
andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)
☐ Jah
☐ Ei
6. Rikkumisest puudutatud isikud
Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole
teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000-9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:_______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Töötajad
☐ Kliendid
☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).
☐ Patsiendid
☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed
Muu (palun selgita):_________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele
Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu
valikut)
☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek
☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga
☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud
teistel eesmärkidel
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)
☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle
☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)
☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)
☐ Diskrimineerimine
☐ Identiteedivargus
☐ Pettus
☐ Rahaline kahju
☐ Kahju tervisele
☐ Risk elule
☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine
☐ Mainekahju
☐ Usalduse kadu
☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
8. Rikkumisega seotud järeltegevused
Isikute teavitamine
Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________
Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):
☐ E-kirjaga
☐ Lühisõnumiga (SMS)
☐ Helistamisega
☐ Meedias sh sotsiaalmeedias
☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel
Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________
Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________
☐ Pole selge kas on vaja teavitada
☐ Ei ole vajalik teavitada
Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega
ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude
leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:
_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________
9. Rikkumise piiriülene mõju
Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________
Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:
☐ Ei
☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud
isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):
_________________________________________________________________________________
Töövõtuleping nr 2-10/12507-1
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, mida esindab põhimääruse
alusel Maret Maripuu
ja
Levellab OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 14557947, mida esindab põhikirja alusel Merle
Raun,
edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „KOVide majutusteenuse pakkumise võimekuse uuring
Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumber 304081) (edaspidi riigihange) tulemusena.
1.2. Lepingu esemeks on KOVide majutusteenuse pakkumise võimekuse uuringu koostamine
(edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses,
milles riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud
pakkumuses.
1.3. Tööd rahastatakse välisvahenditest projekti „2021-2027 EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide
(edaspidi rahastaja) meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on
kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede
toetamine“ (1T30-SF21-04791LAST1) kaudu. Teavitustegevustel peab järgima Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud
nõudeid: Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine.
1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised:
1.4.1. lepingu muudatused;
1.4.2. käesolev lepingu põhitekst;
1.4.3. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid);
1.4.4. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda,
vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente;
1.4.5. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega;
1.4.6. töövõtja pakkumus riigihankes;
1.4.7. andmekaitseleping.
1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel
eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev
lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide
vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu
eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid.
2. Lepingu hind ja tasumise tingimused
2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt töövõtja poolt riigihankes esitatud
pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 54 200 eurot, mis ei sisalda käibemaksu
(lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras.
2.2. Tellija tasub lepingu hinna vahemaksetena järgmiselt:
2.2.1. 35% lepingu hinnast vaheraporti vastuvõtmise järgselt;
2.2.2. 65% lepingu hinnast lõppraporti lõpliku vastuvõtmise ning tulemuste esitlemise
järgselt.
2.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu
intellektuaalomandiõiguste eest.
2.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 304081,
15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja
töövõtja kontaktisikute andmed.
2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.
3. Töö teostamine ja üleandmine
3.1. Töö antakse üle hiljemalt 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest (töö lõpptähtpäev). Töövõtja
tutvustab uuringutulemusi pärast tööde vastuvõtmist kahe nädala jooksul ühel korral.
3.2. Töövõtjal on õigus nõuda töö lõpptähtpäeva või vahetähtaegade muutmist, kui see on
tingitud tellija viivitusest omapoolsete kohustuste täitmisel või kui tellija muudab töö aluseks
olevaid lähteandmeid. Töö vahetähtaja muutmisel ei muutu töö lõpptähtpäev, kui pooled ei
ole kokku leppinud teisiti. Kõik töö tähtaegu puudutavad muudatused vormistatakse
kirjalikult lepingu lisana.
3.3. Töövõtja esitab tellijale 2 kuud peale lepingu sõlmimist vaheraporti teostatud töö ja läbi
viidud tegevuste kohta. Vaheraportis tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast
kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Tellijal on õigus esitatud vaheraporti
põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha
ettepanekuid tegevus- ja ajakava ning töö teostamise metoodika kohandamiseks.
Vaheraport tuleb esitada tellija kontaktisiku e-posti aadressile.
3.4. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks
teostamiseks, tegevus- ja ajakava jälgimiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks,
uuringuküsimuste ja/või teemavaldkondade täpsustamiseks, täiendava analüüsi
läbiviimiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks
kohustuslikud, kui töövõtja ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos
põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö
lepingutingimustele vastavuse eest.
3.5. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt
selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
3.6. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga.
Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja
vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.
3.7. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus
otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka
või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks.
3.8. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil
olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load ja/või nõusolekud, kui
need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul
nende olemasolu eeldatakse.
3.9. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma
erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö
teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele,
iseloomule ja keerukusele.
3.10. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, kelle ta nimetas riigihankes
esitatud pakkumuses. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab töövõtja tagama, et töid
teostavad vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega
isikud. Töövõtja peab meeskonnaliikme vahetumisest või vahetamise vajadustest tellijat
teavitama esimesel võimalusel ning esitama tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni
ja kogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija
nõusolek.
3.11. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt
sujuvaks suhtluseks piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu
suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab
olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
3.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast
teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt
10 tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab
töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist.
3.13. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi teavitamise,
vormistamise ja sümboolika osas, millest tellija on töövõtjat kirjalikult teavitanud.
3.14. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine
fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib
teostatud töö vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul, mil ta võtab töö vastu või
esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal on õigus mõjuval
põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 kalendripäeva võrra, sh kui töös on olulisi
puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.
3.15. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule.
3.15.1. Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö
teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või
põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,
mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega
puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu
võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid.
3.15.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö ning töö puuduste kõrvaldamise nõude
asemel alandada lepingu hinda.
3.15.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse
hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.
Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,
hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust,
jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või
tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi tellija
ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude
hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas
lauses sätestatuga.
3.15.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud
tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli
tellijat sellest eelnevalt teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
3.16. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt
vastuvõetuks.
3.17. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.
3.18. Töövõtja peab olema valmis töökoosolekud ja muud kohtumised viima läbi vajaduse korral
veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku
jalajälge.
3.19. Töövõtja peab vältima tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistama
digitaalsel kujul olevaid materjale.
3.20. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja
edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega
vähendada digireostust.
3.21. Hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid,
säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu
hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.
3.22. Digiprügi/digitaalse jalajälje vähendamise ja andmekaitse eesmärgil peab töövõtja
kustutama kõik kogutud andmed kahe kuu möödudes alates lõpliku töö vastuvõtmisest
aktiga tellija poolt.
3.23. Kui see on vajalik töö teostamise metoodikast tulenevalt, täpsustab töövõtja ja valmistab
koostöös tellijaga ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse
Inspektsioonile ja eetikakomiteele loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö
teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta
või täiendada. Kui loa saamine on töö teostamise metoodikast tulenevalt vajalik, arvestab
töövõtja aja- ja tegevuskavas loa saamiseks eeldatava ajaga (6 nädalat).
4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
4.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase
täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest täies ulatuses.
4.2. Kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks
muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5%
lepingu hinnast iga rikkumise eest.
4.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud
tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05%
lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem
kui 5% lepingu hinnast.
4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus
tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning
nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning
lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt.
4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui
5% lepingu hinnast.
4.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate,
töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel
kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5000 eurot ja/või
lepingust taganeda.
4.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu
rikkumisest teadasaamisest.
4.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.
4.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik
leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga
asendada kohustuse täitmist.
4.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.
4.11. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel
tasumisele kuuluva summaga.
4.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu
hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi:
4.12.1. töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata,
et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd;
4.12.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö
teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt
määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;
4.12.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja
ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;
4.12.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse
nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase
täiendava tähtaja jooksul;
4.12.5. punktis 3.13 sätestatud kohustuse rikkumine, sh rahastaja teavitamise,
vormistamise ja sümboolika tingimuste mittejärgimine ulatuses, millest tellija on
töövõtjat kirjalikult teavitanud, ning töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt
määratud vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;
4.12.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid;
4.12.7. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või
nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes loa andmisest keeldumise,
kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja loa
kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal.
4.13. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada,
loetakse:
4.13.1. tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta
rikkumist töövõtja poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;
4.13.2. töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta
rikkumist töövõtja poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul.
4.14. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu
erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu
lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.
4.15. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või rikub punktis 3.13 sätestatud kohustust
järgida rahastaja tingimusi (sh teavitamise, vormistamise ja sümboolika osas) ning sellis
rikkumise tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus
töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
4.16. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust.
4.17. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui
kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse
osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.
4.17.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga
õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks
on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad
piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades
pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.
4.17.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel
õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused
on täidetud.
4.17.3. Seoses töö tegemist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks
jõuks üksnes see, kui töö tegemist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga
korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks.
4.17.4. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus
sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
5. Intellektuaalomandiõigused
5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis
loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose
tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi
tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale.
5.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale
üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata
kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise
õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi
esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab
samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul
kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike
autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel,
mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi,
litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav
isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö
kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate
muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende
autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.
5.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures
mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning
töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi.
5.4. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise
käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste
õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis
sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses
nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul
selgitusi ja dokumente.
5.5. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine
algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega
kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis
kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi
sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt,
ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata
kasutada.
5.6. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike
intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu
täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb
tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.
5.7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult
patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele
ainuisikuliselt tellijale.
5.8. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute
intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju,
on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.
5.9. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste
võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki
käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.
5.10. Olenemata punktis 5.2 sätestatud ainulitsentsist annab tellija töövõtjale tasuta, tähtajatu ja
mitteainuõigusliku litsentsi kasutada töö tulemusi ja teoseid mitteärilistel teaduslikel ja õppe-
eesmärkidel, sealhulgas teaduspublikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes,
konverentsidel ja õppetöös, tingimusel, et selline kasutamine ei avalda konfidentsiaalset
teavet ega taotle ärilist kasu ning materjalide kasutamisel viidatakse tellijale.
6. Teadete edastamine
6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui
teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu
rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis.
Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku
kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult
informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.
6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui
teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval
tööpäeval.
7. Poolte kontaktisikud
7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Sirle Blumberg, tel 5382
4372, e-post
[email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus
esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu
lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus
esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.
7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Merle Raun, tel 510 7525, e-
post
[email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides
lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning
õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat
ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,
keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse
kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja
tähtajatut täitmist.
8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja
turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks
kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale
isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui
lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka
vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole
õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.
8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele
isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda
tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades
maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda
teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon
on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.
8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele
teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva
lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni
muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse
ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse
õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku
volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui
kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste
täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid
avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.
Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu.
8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile,
meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus
kooskõlastada tellijaga.
9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu
kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu ei
osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks
võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse
tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu
äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra,
mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute
tähtaegadega ajakava.
9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel:
9.3.1. kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu tulenevalt riigihankega seonduvatest
võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine
selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija
nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel
juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga
alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu
võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued
tegevuste ja tulemite esitamise tähtajad.
9.3.2. kui lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise
vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus,
keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu pooltele
kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse riikliku
eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud), mistõttu ei osutu
võimalikuks töö teostamine (näiteks intervjuude teostamine jms) lepingus
sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus
muuta lepingus esitatud tegevus- ja/või ajakava ja/või pikendada lepingu täitmise
tähtaega.
9.3.3. lepingu punktis 3.2 nimetatud juhul;
9.3.4. kui lepingu punktis nimetatud 3.23 loa saamine on viibinud võrreldes tavapärase
loa saamisele kuluva ajaga (6 nädalat), on pooltel õigus muuta lepingus esitatud
aja ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega
9.4. Lepingu aja- ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada punktis 9.3
loetletud juhtudel lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast
täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra.
9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja
pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid
aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning
millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia mõistlike
alternatiivsete meetoditega.
9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja
keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 tööpäeva jooksul
piirangute ja keeldude äralangemisest.
9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10. Lõppsätted
10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu
mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see
ülejäänud sätete kehtivust.
10.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
10.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel.
10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
lahendatakse Harju Maakohtus.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu Merle Raun
peadirektor