Leping

Lisa 1 „Hooldus- ja lapsendajaperede sobivuse hindamise metoodikate välisriikide praktikate analüüs ning rakendatavuse hindamine Eesti kontekstis“ TEHNILINE KIRJELDUS 1. Hanke eesmärk Hanke eesmärk on läbi viia nelja (4) välisriigi hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja ettevalmistamise protsessi analüüs (hanke alusdokumentides ka: uuring), mille fookus on kaardistada perede sobilikkuse hindamisel kasutatavad erinevad metoodikad ning hinnata nende sobivust Eesti hooldus- ja lapsendajaperede hindamise süsteemis. 1.1 Taustainformatsioon Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Selleks, et laps saaks kasvada oma perekonnas, on riigi kohustus toetada vanemaid laste kasvatamisel. Olukorras, kus vanemad ei suuda ka toe korral kindlustada lapsele turvalist perekeskkonda ning vanemlikku hoolt, on riigi ülesandeks tagada lapsele sobiv asendushooldus väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on: lapsendamine, eestkoste ja asendushooldusteenus (hooldusperes, perekodus ja asenduskodus). Perepõhise asendushoolduse vormid on: Lapsendamine - lapsendamisega tekib lapsendajate ja lapsendatava vahel vanema ja lapse vaheline juriidiline suhe (reguleerib perekonnaseadus). Lapsendajaperede sobivust hindab Sotsiaalkindlustusamet. Hoolduspere - hoolduspere kasvatab lepingu alusel last, kes ei kuulu pereliikmete hulka (reguleerib sotsiaalhoolekandeseadus). Hooldusperede sobivust hindab Sotsiaalkindlustusamet. Eestkoste - lapsele määratakse kohtumäärusega seaduslik esindaja, kes on lapse enda perre kasvatada võtnud ja kes on lapse esindaja (reguleerib perekonnaseadus). Sobiva eestkostja määrab kohus vastavalt kohaliku omavalitsuse hinnangule. Sotsiaalkindlustusameti ülesanded seoses hooldus- ja lapsendajaperedega on: 1) riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine ning rahvusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine; 2) hooldusperede sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemine. Riigisisese lapsendamise korraldamisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet alates 2017. aastast ning hooldusperede hindamise ja ettevalmistamisega alates 2018. aastast. Varasemalt täitsid lapsendamise korraldamisega seotud ülesandeid maavalitsused. Hoolduspere mõiste kontseptsioon ja keskne riiklik korraldus sõnastati esmakordselt seaduses samal aastal, mil Sotsiaalkindlustusamet hakkas antud perede ettevalmistamisega tegelema. Varasemalt oli sarnaseks perepõhise asendushoolduse vormiks perekonnas hooldamine ning perede vastavust tingimustele kontrollisid kohalikud omavalitsused. Seadusandlikult tasandil on lapsendamisega seonduv reguleeritud perekonnaseaduses (§-des 147-170) ja Sotsiaalkaitseministri määruses „Lapsendamise ettevalmistamise käigus läbiviidavad kohustuslikud toimingud ja nende sisu, lapsendamise sooviavalduses esitatavate andmete loetelu ja Sotsiaalkindlustusameti kogutavate dokumentide loetelu“ ning hooldusperedega seonduv sotsiaalhoolekandeseaduses (§-s 456) ja Sotsiaalkaitseministri määruses „Hoolduspere sobivuse hindamiseks kogutavate dokumentide ja esitatavate andmete loetelu ning hoolduspere sobivuse hindamise toimingud“. Sotsiaalkindlustusametis töötab 7 lapsendamise korraldamise ning hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja ettevalmistamisega tegelevat peaspetsialisti, kes jagunevad nelja piirkonna vahel:  Põhja piirkond – 3 peaspetsialisti (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa);  Ida piirkond – 1 peaspetsialist (Lääne- ja Ida-Virumaa);  Lääne piirkond – 1 peaspetsialist (Pärnumaa, Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa); 1   Lõuna piirkond – 2 peaspetsialisti (Tartumaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Võrumaa, Valgamaa, Jõgevamaa). Vastavalt ametijuhendile peab perede hindamisega tegeleval peaspetsialistil olema kõrgharidus riigi-, kasvatus- või sotsiaalteadustes ning vähemalt 2-aastane töökogemus ametiasutuse või ametikoha töövaldkonnas. Perede hindamisega tegelevatele peaspetsialistidele on loodud kompetentsimudel (lisa 4). Viimase viie aasta jooksul on langenud hoolduspereks ning lapsendajateks saada soovivate perede arv: 2021 2022 2023 2024 2025 Hoolduspereks 52 47 42 36 30 saada soovijate avalduste arv Lapsendada 46 46 47 23 17 soovijate avalduste arv Toimunud 13 20 21 26 27 lapsendamiste arv Hooldusperre 34 52 51 47 36 elama läinud laste arv Täiendavat infot asendushoolduse valdkonna statistika ja olukorra osas saab lugeda: Palju klikke, vähe peresid: Eesti hooldus- ja lapsendajaperede statistika 2025. aastal. 1.2 Hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja ettevalmistamise protsess Eestis Lapsendada või hoolduspereks võib saada nii paar kui ka vallaline inimene (edaspidi pere). Pere võtab ühendust Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) oma piirkonna peaspetsialistiga. Seejärel toimub pere kohtumine SKA peaspetsialistiga, saadakse tuttavaks ja arutletakse lapsendamise/hoolduspereks saamise motiivide üle. Peaspetsialist kirjeldab ettevalmistamise ja hindamise protsessi, tutvustab kogutavate dokumentide ning andmete loetelu, pereuuringus käsitletavaid teemasid. Samuti räägitakse asendushoolduse erinevatest vormidest (hoolduspere, eestkoste, lapsendamine) ja peredele pakutavatest tugiteenustest. Pärast esimest kohtumist võtab pere tavaliselt aega, et koos pereliikmete ja lähedastega saadud info üle mõelda ning arutleda. Enne või pärast esimest kohtumist saadab peaspetsialist peredele tutvumiseks ka erinevaid materjale, sh viite veebilehele www.hoolduspere.ee, asendushooldust vajavaid lapsi tutvustava videoloengu lingi ning lahendamiseks ja mõtteaineks erinevate väljamõeldud, kuid tõsieluliste olukordade kirjeldusi (lisa 5). Kui pere on oma otsuse läbi mõelnud ja soovib hindamise ja ettevalmistamise protsessiga edasi minna, teavitab ta oma otsusest SKA peaspetsialisti, kes saadab perele avalduse vormi, vajalike dokumentide ja andmete loetelu ning motivatsioonikirja koostamisel abiks olevad küsimused (lisa 6). Seejärel esitab pere paberkandjal allkirjastatud või digiallkirjastatud avalduse koos motivatsioonikirja ja vajalike dokumentidega peaspetsialistile. Kui esitatud dokumendid ning pere osas teostatud täiendavad päringud on korrektsed, külastab SKA peaspetsialist lapsendada või hoolduspereks saada soovijat tema elukohas, tutvub pere elamistingimustega ning vestleb kõigi perekonnaliikmetega. Pereuuringu eesmärk on koos perega hinnata põhjalikult nende valmisolekut ja võimalusi kasvatada teisest perest sündinud last. Pereuuringu vestluse käigus käsitletakse alljärgnevaid teemasid (detailsemalt lisas 7):  elamistingimused, lapsele pakutavad võimalused;  pere majanduslik toimetulek;  pereliikmete tervis; 2   usuline kuuluvus;  abielu/kooselu, paarisuhe, emotsionaalsed ressursid;  lähisuhted, suhtlusring;  kiindumussuhe;  hobid, harrastused, vaba aja veetmine, ühistegevused;  lapsendamise motiiv;  kasvatusalased teadmised ja kogemused;  pereliikmete valmisolek lapse perre tulekuga kaasnevateks muutusteks (sh töötamine, lapse hoolduskoormuse jagamine, lapse arenguvajaduste rahuldamine);  ootused lapsele;  lapsele tema päritolust rääkimine. Kodukülastuse ja vestluse tulemusena valmib kirjalik analüüsiv kokkuvõte pere valmisolekust ja vanemlikust suutlikkusest, vajadusel lisatakse sellele SKA peaspetsialisti soovitused võimalike kasvuruumide kohta. Pereuuringu kokkuvõte vormistatakse vastavalt PRIDE-i viiele põhipädevusele: 1) Lapse eest hoolitsemine, ta kaitsmine ja üleskasvatamine: hinnang kasvukeskkonnale (kodu, puhkusevõimalused, vanavanemate elamistingimused, turvalisus); hinnang majanduslikule kindlustatusele (sissetulekud, säästud, laenud, kinnisvara, kindlustunne tööjõuturul); toetusvõrgustik perekonna näol; sotsiaalne taristu; abikaasade isiksuslikud eeldused edukaks toimetulekuks lapsevanemana, nende valmisolek lapse üleskasvatamiseks; emotsionaalne valmisolek lapsele hoolt ja armastust pakkuda. 2) Lapse arenguvajaduste rahuldamine ning tegelemine mahajäämustega lapse arengus: teadmised lapse füüsilisest, psüühilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja sotsiaalsest arengust, nende igakülgse arendamise vajalikkusest. Võimalused lapse haridust, harrastusi, sotsiaalset suhtlemist juhendada ja finantseerida. Valmisolek erivajaduste ilmnemisel nendega tegelda, kasutada spetsialistide abi. Oskus ja valmisolek lapse erivõimeid ja huvisid märgata ja arendada. Valmisolek sellealaseks koostööks. 3) Lapsele tema bioloogilise päritolu selgitamine: bioloogilise päritolu ja oma “juurte” tundmise olulisuse mõistmine lapse kontekstis; valmisolek hankida infot lapse bioloogiliste lähedaste kohta, jagada seda lapse vanust arvestades, oskuslikult toetada last kontaktide loomisel; valmisolek tunnustada lapse bioloogilisi vanemaid lapsele elu andjatena. 4) Lapsele turvaliste ja hoolivate elukestvate suhete võrgustiku loomine: lähisugulaste ring, kellega laps saab luua elukestvad ja turvalised suhted; lähedased, kes on valmis turvalise kiindumussuhte loomiseks; sugulaste ja sõprade olemasolu, kes on vajadusel valmis pakkuma nii moraalset kui ka materiaalset abi ja toetust. Ootus, mida lapse perre tulek endaga kaasa toob. Laps täiskasvanuna, iseseisvana, toimetulevana. 5) Töötamine professionaalse meeskonna liikmena: abikaasade senine meeskonnatöö kogemus; valmisolek koostööks erinevate spetsialistidega tagamaks lapse optimaalne areng ja realiseerimaks ta huvid ja võimed; professionaalse meeskonna liikmed, keda abikaasad on valmis kaasama. Lastekaitsetöötaja roll suhete loomisel bioloogiliste lähedastega. Erialaspetsialisti nõustamist vajavate teemade puhul (näiteks paarisuhe, leinateema vms) tutvustatakse ja soovitatakse tugiteenuseid (näiteks individuaalne nõustamine, grupinõustamine). Pärast pereuuringu edukat läbimist on peredel kohustus läbida ka PRIDE-i (Parent’s Resource for Information, Development and Education) eelkoolitus. PRIDE-i eelkoolitus koosneb eelkohtumisest ja 9 õppusest, mis viiakse läbi 3–4 kuu vältel. Õppuste maht on kokku 59 akadeemilist tundi ning sisaldab koolitajate ja perede eelkohtumist, kontaktõpet, iseseisvat tööd, koolitajate külastust pere koju ning koolitajate ja pere kooshindamise kohtumist. PRIDE-i eelkoolitusele eelneb koolitajate ning SKA peaspetsialistide kohtumine, kus peaspetsialistid jagavad koolitajatega pereuuringu käigus selgunud vajalikku infot ja tähelepanekuid pere osas. PRIDE-i eelkoolituse järgselt toimub kohtumine koolitajate ja SKA peaspetsialistide vahel, kus jagatakse koolituse käigus selgunud informatsioon ning koolitajate tähelepanekuid pere osas. Koolituse lõpus väljastatakse perele tunnistus koos kaaskirjaga, kus on sarnaselt pereuuringule vastavalt PRIDE-i viiele põhipädevusele kirjeldatud pere valmisolek saada lapsendajaks või hoolduspereks. 3 Kui pere läbib nii pereuuringu kui ka PRIDE-i eelkoolituse edukalt, st ilma kasvuruumideta, siis vormistatakse ta SKA poolt sobivaks hooldus- või lapsendajapereks ning kantakse vastavasse registrisse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Kasvuruumina käsitletakse seda, kui perel on väiksemaid puudujääke, mida on võimalik lahendada täiendkoolituste, teraapia vm sekkumise abil (nt üks abikaasadest/paarilistest tunneb vanemaks saamise osas suuremat ebakindlust) või elukeskkonna parendamisega seotud asjaolud (nt vajalik on teostada kodus remont). 1.3 Tellitava uuringuga haakuvad uuringud taustainfoks Välisriikide praktikaid hooldus- ja lapsendajaperede hindamisel ning nende sobivust Eesti konteksti ei ole varasemalt sellisel viisil analüüsitud. Varasemalt loodud sarnased uuringud:  2015. aastal on Tervise Arengu Instituudi tellimusel valminud Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostatud uuring „Perepõhise asendushoolduse koolitusprogrammi PRIDE korralduse analüüs“.  2020. aastal on SKA tellimusel valminud Mõttekoda Praxis’e koostatud uuring „Lapsendamise ja hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem“. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada lapsendaja- ja hooldusperede probleemid ja tugivajadus ning töötada välja lapsendamise ja lapse hooldusperre paigutamise järgne seiresüsteem pere vajaduste väljaselgitamiseks). Töö tulemustest selgus, et lapsendaja- ja hooldusperede praeguses tugi- ja seiresüsteemis on mitmeid kitsaskohti ning suurimaks takistuseks leiti olevat eelkõige usaldamatus pere ja KOV spetsialisti vahel.  2021. aastal on Velvet OÜ koostanud aruande „Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede tugisüsteemi disain“. Projekti objektiks oli kasuperedele Eestis pakutav tugiteenuste terviklik süsteem.  2024. aastal valmis Balti Uuringute Instituudi poolt SKA tellimusel uuring „Puhkuse andmise süsteem hooldusperedele“, mille eesmärgiks oli kaardistada puudutatud osapoolte (hoolduspered, peretoetajad, KOV laste heaolu spetsialistid) kogemused ja hoiakud hooldusperedele puhkuse andmise süsteemile ning olemasolevale tugisüsteemile.  2025. aastal valmis Civitta Eesti AS poolt SKA tellitud uuring „Hooldusperedele puhkuse andmise süsteemi välispraktikate võrdlus“, mille eesmärgiks oli uurida välisriikide praktikaid hooldusperede toetamisel puhkuse võimaldamisel.  Hetkel on käimas Sotsiaalkindlustusameti tellitud ning Tartu Ülikooli poolt läbi viidav perepõhise asendushooldusteenuse pakkujatele osutatavate tugiteenuste tulemuslikkuse uuring, kus muuhulgas analüüsitakse välisriikide praktikaid hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperedele tugiteenuste osutamisel. 2. Uuringu eesmärk, uurimisülesanded ja uurimisküsimused 2.1. Eesmärk Välisriikides hooldus- ja lapsendajaperede sobivuse hindamise metoodikate ja nende Eestis rakendamise analüüsi laiem eesmärk on parandada Eestis praegu kasutatavaid hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja ettevalmistamise metoodikaid. Selle tulemusena täiendatakse perede ettevalmistust bioloogilisest perest ilma jäänud laste eest hoolitsemiseks, et lastel oleks võimalik kasvada turvalistes ja teadlikes hooldus- ja lapsendajaperedes. Seetõttu uuritakse analüüsis sügavuti erinevate välisriikide kasuperede hindamise ja ettevalmistamise protsesse. Analüüs keskendub lisaks erinevatele võimalikele välisriigis kasutatavatele teadus- ja tõenduspõhistele hindamisinstrumentidele, mis on hinnatud tõhusaks perede praktilise valmisoleku hindamises. Seejuures tuleb arvesse võtta erinevaid võimalike isikuomadusi analüüsivaid kategooriaid (nt vanemlikud oskused, stressitaluvus, paarisuhte kvaliteet jne). 2.2. Uurimisülesanded Uuring peab andma ülevaate, milline on välisriikide hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja ettevalmistamise protsess, sh milliseid metoodikaid, hindamisinstrumente perede sobivuse väljaselgitamiseks kasutatakse ning millised neist metoodikatest oleks võimalik kohaldada Eesti perede hindamise protsessi. Seejuures tuleb arvesse võtta, et Eestis pole hindajale seatud psühholoogia-alase hariduse nõuet. 4 Riikide valikul tuleb arvesse võtta võimalikke demograafilisi, sotsioökonoomilisi sarnasusi Eesti riigiga, kuid peamiselt lähtuda sellest, et valitud riikide praktika sisaldaks tõhusaid, tõenduspõhiseid, kontrollitud/valideeritud metoodikaid ja hindamisinstrumente hooldus- ja lapsendajaperede hindamiseks. Tellijal on õigus teha ettepanek riikide vahetamiseks, kui on põhjendatud kahtlus, et valitud võrdlusriikide praktika ei täida uuringu eesmärke soovitud moel. Hindamismetoodika all peab Tellija silmas järgmist definitsiooni (hindamismudel/metoodiline raamistik) – sobivuse hindamise tervikprotsessi ülesehitus ja otsustusloogika, sh etapid, kasutatavad hindamismeetodid ja infoallikad, tulemuste süntees ja sobivusotsuse kujunemine ning kvaliteedi tagamine. Hindamisinstrumendi all peab Tellija silmas järgmist definitsiooni – konkreetne, kirjeldatav ja võimalusel nimetusega (manuaali/juhistega) töövahend, mida kasutatakse hindamismetoodika osana perede omaduste/oskuste/valmisoleku hindamiseks (nt standardiseeritud skaala/test/küsimustik, struktureeritud intervjuuraamistik, kontrollnimekiri, kodukülastuse protokoll, riskihindamise tööriist). Analüüsi koostamisel on Täitja ülesanded:  Kaardistada riigid, kus hooldus- ja lapsendajaperede hindamisel kasutatakse konkreetseid teadus- ja tõenduspõhiseid instrumente (sh standardiseeritud skaalad/testid/struktureeritud hindamisraamistikud).  Kaardistada välja valitud välisriikide hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja ettevalmistamise protsess ning perede teekond alates sooviavaldusest kuni lõpliku hinnangu saamiseni.  Perede hindamise protsessi sees analüüsida süvitsi metoodikaid, mille alusel hindamine läbi viiakse ning pere sobivus lapsendajaks või hoolduspereks välja selgitatakse.  Analüüsida hindamisinstrumente eraldi, sh anda hinnang, kas tegemist on teadus- ja/või tõenduspõhiste metoodikatega ning kas riigis on antud metoodikate mõju ja tõhusust hinnatud. Kui jah, siis millised on olnud tulemused/parendusettepanekud.  Analüüsida tulenevalt välisriikide praktikast, millised metoodikad võiksid olla kohaldatavad Eesti hooldus- ja lapsendajaperede hindamise süsteemi.  Esitada uuringutulemustel põhinevad soovitused, milliste metoodikate kasutamist võiks Eesti kaaluda oma perede hindamise protsessis ning kas ja millised kohandused võiksid olla vajalikud. 2.3. Uurimisküsimused I. Eelselektsioon: teadus- ja tõenduspõhiste instrumentide kasutus eri riikides 1. Millistes riikides kasutatakse hooldus- ja/või lapsendajaperede sobivuse hindamisel konkreetseid teadus- ja tõenduspõhiseid hindamisinstrumente ning millised need instrumendid on (nimetused ja instrumentide tüübid)? 2. Milline on leitud instrumentide tõenduspõhisuse iseloom (nt valideerimisinfo olemasolu, kasutuse standardiseeritus, rakendamise juhised) ning millised kasutuse eeltingimused on tüüpilised (nt kes tohib kasutada, väljaõpe, ajakulu, kättesaadavus)? II. Süvauuring neljas (4) eelselektsiooni põhjal valitud riigis 1) Ülevaade hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja ettevalmistamise süsteemist välja valitud riikides: a) Millised on hooldus- ja lapsendajaperede sobivuse hindamise põhinõuded ja välistused ning kui standardiseeritult need on reguleeritud (õigusaktid/juhised/praktika)? b) Millistest etappidest koosneb hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja ettevalmistamise protsess (sh kohustuslikud esitatavad dokumendid, kodukülastused, läbitavad koolitused jne)? c) Millised ametkondlikud osapooled, spetsialistid, eksperdid on kaasatud hooldus- ja lapsendajaperede ettevalmistamise ja hindamise protsessi ning milline on nende roll? i) Kuidas toimub koostöö erinevate osapoolte (ametkondade, spetsialistide, ekspertide) vahel hooldus- ja lapsendajaperede hindamisel? 5  ii) Milline ametkond, spetsialist, ekspert teeb lõpliku otsuse pere sobivuse osas hoolduspereks või lapsendajaks? iii) Millised on välistused hooldus- ja lapsendajapereks saamisel ning kuidas neid põhistatakse? 2) Hooldus- ja lapsendajaperede hindamise protsessi metoodikad ning kasutatavad hindamisinstrumendid välja valitud riikides: a) Milliseid metoodikaid kasutatakse hooldus- ja lapsendajaperede sobivuse hindamisel ning kas tegemist on teadus- või tõenduspõhiste meetoditega? b) Millised hindamisinstrumendid on kasutusel perede suutlikkuse hindamiseks erinevates valdkondades (nt vanemlikud oskused, toimetulek stressiolukordades, paarisuhte rahulolu/toimimise skaala, partnerite vanemaks saamise motivatsioon jne)? i) Millise ettevalmistusega spetsialist (sotsiaaltöötaja, psühholoog) on kompetentne antud instrumente kasutama ning nende tulemusi hiljem tõlgendama ja analüüsima? ii) Kuidas on korraldatud instrumentide kasutamine ja kvaliteedi tagamine (nt juhendmaterjalid, koolitus, supervisioon/koordineerimine, ühtne tõlgendamine). c) Millised kvaliteediindikaatorid on kasutusel hooldus- ja lapsendajaperede hindamise süsteemi efektiivsuse mõõtmiseks? i) Kas on mõõdetud seost hindamisprotsessi põhjalikkuse ning lapse paigutuse kestvuse/katkemise vahel? Kui jah, siis millised on olnud tulemused ning milliseid parendusi on hindamissüsteemi sisse viidud? 3) Hooldus- ja lapsendajaperede ettevalmistamise protsessi muud tegevused: a) Lisaks hindamisele, millised koolitused tuleb hooldus- ja lapsendajaperedel läbida? i) Kuidas on struktureeritud hooldus- ja lapsendajaperede ettevalmistusprogrammid (koolituste maht, jätkutugi) ning kas need on kohustuslikud, vajaduspõhised või vabatahtlikud? b) Kuidas on omavahel seotud hooldus- ja lapsendajaperede hindamise protsess ning ettevalmistavad tegevused (mõeldud on võimalikke koolitusi) – kas pere sobivuse hindamisel läheb arvesse ka koolituselt saadud hinnang või on koolituse läbimine vaid üheks tingimuseks hooldus- ja lapsendajapereks saamisel? III. Välismaa praktikate sobivuse analüüsimine Eesti hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja ettevalmistamise protsessi: 1) Millises ulatuses on Eesti ekspertide hinnangul välisriikide hooldus- ja lapsendajaperede hindamise metoodikad ülekantavad Eesti õigus- ja sotsiaalsüsteemi konteksti? 2) Millised kultuurilise, demograafilised ja institutsionaalsed erinevused mõjutavad nende metoodikate rakendatavust Eestis? 3) Milliseid kohandusi vajaksid Eesti ekspertide hinnangul välisriikide metoodikad Eesti kontekstis (nt spetsialistide roll, hindamisprotsessi kestvus, kasutatavad hindamisinstrumendid, koolituste kestvus)? 4) Milline välisriikide praktika pakub kõige tõenduspõhisemat mudelit hooldus- ja lapsendajaperede hindamiseks ja ettevalmistamiseks? 5) Milline oleks optimaalne hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja ettevalmistamise mudel Eesti jaoks, arvestades perede nappust, peret vajavate laste profiili, spetsialistide ressurssi)? Uurimisküsimused ei ole ammendavad ning Tellija ootab, et Täitja esitab põhjendatud täiendavaid uurimusküsimusi, mis aitavad kaasa analüüsi eesmärgi täitmisele. 3. Uuringu metoodika ja sihtrühm 3.1 Uuringu metoodika Uuring viiakse läbi segameetodil (kombineeritud metoodika), mis hõlmab:  rahvusvahelise tõendusmaterjali ülevaadet (nt struktureeritud kirjanduse ülevaade ja/või võrdlev analüüs), et hinnata perede hindamise (sh hindamismetoodikate/instrumentide) ja ettevalmistamise teadus- või tõenduspõhisust;  süvaanalüüsi valitud võrdlusriikides, mis põhineb dokumentide analüüsil ja kvalitatiivsel uuringul (intervjuud ja nende analüüs);  kvalitatiivset uuringut (intervjuud spetsialistidega Eestis), et valideerida metoodika ja/või instrumentide rakendatavust Eesti kontekstis. Uuring viiakse läbi etapiliselt: 6 1. etapp (lauauuring/eelselektsioon): Täitja tuvastab sihitud dokumendi- ja teaduskirjanduse otsingu põhjal riigid, kus sobivuse hindamisel kasutatakse konkreetseid teadus- ja tõenduspõhiseid instrumente, ning valib nende seast põhjendatult välja neli riiki süvauuringuks. Eelselektsiooni miinimumnõuded:  riigis on hindamisel kasutusel konkreetselt identifitseeritav instrument (nimeline tööriist/raamistik), mitte ainult üldine intervjuu/kodukülastus;  instrumendi kohta on olemas tõendusmaterjal (nt valideerimisuuringud, metoodika käsiraamat, ametlikud juhised) ja/või see on selgelt institutsionaliseeritud;  instrument on seotud hooldus- ja/või lapsendajaperede sobivuse hindamisega. Valikukriteeriumid (skaleeritavad):  tõenduspõhisuse tugevus (valideerimine, kasutusajalugu, laiem levik);  rakendamise realism Eesti jaoks (kasutusnõuded, vajaminev kompetents, ajakulu, litsentsikulu/kättesaadavus);  süsteemi võrreldavus (rollijaotus, otsustusloogika);  allikate kättesaadavus ja intervjueeritavate leitavus. 2. etapp (süvauuring 4 riigis): valitud riikides tehakse põhjalik dokumendianalüüs hindamisprotsessi, instrumentide ja kvaliteeditagamise kohta ning kaardistatakse ettevalmistavad tegevused. Lisaks viiakse läbi intervjuud minimaalselt 4 erineva riigi spetsialistidega. 3. etapp (Eesti ekspertide poolne valideerimine): pärast vaheraporti valmimist valideeritakse järeldused Eesti ekspertintervjuudega (minimaalselt 6 intervjuud; täpsem sihtrühm peatükis 3.2) ning hinnatakse kohandatavust Eesti kontekstis. Intervjuud võib läbi viia veebi vahendusel. Lubatud on teha vajadusel rohkem kui etteantud miinimumarv intervjuusid. Valmis tuleb olla võõrkeelsete, eelduslikult ingliskeelsete, intervjuude läbiviimiseks. Intervjuude küsimused kooskõlastab Täitja enne intervjuude läbiviimist Tellijaga. Kõik intervjuud tuleb vastajaga kokkuleppel (tema nõusolekul) salvestada ning hiljem sõna-sõnalt transkribeerida, et oleks võimalik detailne sisuanalüüs. Täitja võib pakkumuses teha põhjendatud ettepanekuid läbiviidavate intervjuude viisi ja arvu osas, nt viia individuaalsete intervjuude asemel läbi fookusgrupi intervjuud, suurendada/vähendada intervjueeritavate hulka vms. 3.2. Uuringu intervjuude sihtrühm Välismaa praktikate süvaanalüüsiks peab Täitja analüüsima vähemalt nelja riigi praktikaid, sh viima läbi individuaalsed intervjuud igas riigis vähemalt ühe valdkonda tundva spetsialistiga, kellel on olemas laiem pilt ja ülevaade hooldus- ja lapsendajaperede hindamise süsteemist antud riigis. Välisriikide ekspertide leidmise eest vastutab Täitja. Välismaa praktikate sobivuse analüüsimiseks Eesti konteksti peab Täitja viima läbi vähemalt 6 intervjuud asendushoolduse valdkonna ekspertidega Eestis. See tähendab, et välisriikide praktikad peavad vastavalt uurimisküsimustele olema kaardistatud ja analüüsitud, misjärel Täitja koostab vaheraporti, esitleb seda Tellijale ning seejärel lepitakse kokku individuaalsed intervjuud vastavate siseriiklike ekspertidega, kellega koos Täitja valideerib hooldus- ja lapsendajaperede hindamise ja ettevalmistamise metoodikate sobivuse Eesti praktikasse. Siseriiklike ekspertide leidmise eest vastutab Tellija, tegemist on eeldatavalt Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi ametnikega ning PRIDE-i koolitajatega. 4. Uuringu läbi viimise eeldatav ajakava 4.1. Hiljemalt 10 tööpäeva pärast lepingu sõlmimist toimub projekti avakoosolek, kus uuringu meeskond ja Tellija esindajad räägivad läbi projekti eesmärgid, ootused ja Täitja nägemuse uuringu läbiviimisest, millele Tellija esitab vajadusel omapoolseid ettepanekuid. 7 4.2. Kord kuus toimub Tellija ja Täitja vaheline koosolek pikkusega umbes 1 tund, kus Täitja annab ülevaate läbiviidud tegevustest ning arutatakse esile kerkinud küsimusi või probleeme. 4.3. Kaks nädalat pärast projekti avakoosolekut esitab Täitja vajadusel Tellijale kinnitamiseks täpsustatud uurimisküsimused ja uuringu metoodika ning uuendatud uuringu läbiviimise kava. Uurimisküsimusi saab Tellijaga kooskõlastades täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. 4.4. Täitja teostab eelselektsiooni, mille käigus valitakse välja neli riiki süvauuringu jaoks, antud riigid kooskõlastatakse Tellijaga ning alustatakse seejärel süvauuringuga. 4.5. Järgneb süvauuringu läbiviimine ehk andmekorje (kvalitatiivne), tulemuste analüüs, misjärel koostatakse esmane vaheraport, mille valmimise tähtaeg on 3 kuud pärast lepingu allkirjastamist. 4.6. Vaheraporti tulemustele tuginedes viiakse läbi vähemalt 6 valideerimisintervjuud Eesti ekspertidega, misjärel koostatakse lõppraport. 4.7. Uuringu raport esitatakse Tellijale lugemiseks ja kommenteerimiseks hiljemalt 6 kuud pärast lepingu sõlmimist. Tellija teeb vajadusel 10 tööpäeva jooksul omapoolsed ettepanekud. 10 tööpäeva jooksul nende kättesaamisest peab Täitja viima raportis sisse võimalikud muudatused ning esitama Tellijale raporti lõpliku versiooni. Koos raporti lõpliku versiooniga esitatakse 1–2 leheküljeline visuaalne kokkuvõte (nn „one-pager“). 5. Uuringu tulemus Uuringu tulemusena valmib ja antakse Tellijale üle: 1) uuringu lõppraport koos kokkuvõttega peamistest tulemustest ning konkreetsete arendamise ettepanekute ja soovituste peatükiga; 2) statistilised kasutatud algandmed ja nende metainfo, mida Täitja pidas vajalikuks uuringu eesmärgil täiendavalt luua; 3) metoodikaraport (võib olla ka uuringu lõppraporti osa, sõltuvalt pikkusest kas eraldi peatüki või lisana). 6. Keskkonnahoidlikud nõuded Täitja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi: 1) töökoosolekud ja muud kohtumised viiakse läbi eelkõige veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 3) Täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4) lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust. 8  PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 307779 Hankija: Sotsiaalkindlustusamet (70001975) Hange: Hooldus- ja lapsendajaperede sobivuse hindamise metoodikate välisriikide praktikate analüüs ning rakendatavuse hindamine Eesti kontekstis Pakkumus: 623720 Ettevõtja: Tartu Ülikool (74001073), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkuja arusaam analüüsi eesmärgist ja uurimisülesannetest Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 20% Hindamismetoodika kirjeldus: Täpsem hindamismetoodika kirjeldus on välja toodud lisas 3. 2. Analüüsimetoodika ja tegevusplaani kirjeldus Pakkuja peab kirjeldama detailselt analüüsi tulemusteni jõudmiseni ja kasutatavat metoodikat. Tegevusplaan peab sisaldama ajaplaani koos vastutavate isikute rollidega (tegevused esitada nädala täpsusega, arvestades tulemite esitamise tähtaegu). Samuti peab tegevusplaan hõlmama riske ja nende maandamise meetmed ning lühikirjeldust koostööst tellijaga (ootused, vastutus, rollid jne). Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 40% Hindamismetoodika kirjeldus: Täpsem hindamismetoodika kirjeldus on välja toodud lisas 3. 3. Teenuse maksumus Maksumuse koostamisel peab arvesse võtma kõiki tehnilises kirjelduses ja lepingus kirjeldatud teenuseid ning lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja toiminguid, kaasa arvatud neid, mis ei ole otseselt kirjeldatud käesolevas ettepanekus ja selle lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki. Maksumus on lõplik ja peab sisaldama kõiki võimalikke kulusid. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 40% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Koostatud 29.04.2026 14:44:33 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10069604/general-info  Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 29225,000 29225,000 24 36239,000 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 29225,000 Maksumus kokku KM-ga: 36239,000 Koostatud 29.04.2026 14:44:33 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10069604/general-info  Hankeleping "Hooldus- ja lapsendajaperede sobivuse hindamise metoodikate välisriikide praktikate analüüs ning rakendatavuse hindamine Eesti kontekstis" nr 5.2-9/5993-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Tartu Ülikool (edaspidi töövõtja), registrikood 74001073, asukoht Ülikooli tn 18, 50090 Tartu linn, mida esindab käskkirja alusel Siret Rutiku, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu “Hooldus- ja lapsendajaperede sobivuse hindamise metoodikate välisriikide praktikate analüüs ning rakendatavuse hindamine Eesti kontekstis” (viitenumber 307779, edaspidi hange) menetluse tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid): 1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – töövõtja pakkumus. 1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. töövõtja pakkumus; 1.4.3. leping. 1.5. Töövõtja on kohustatud täitma mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks. 1.6. Lepingu esemeks oleva töö täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 1.7. Töö üleandmise tähtaeg on hiljemalt 6 kuud peale lepingu sõlmimist. 1.8. Lepingu täitmise alustamiseks toimub poolte vahel avakoosolek hiljemalt 10 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest, mille käigus täpsustatakse töö ajakava, metoodika ja vahe- eesmärgid. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele vastava töö teostamise eest tasu summas 29 225 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 2.2. Lepingu hind kujuneb vastavalt töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lepingu lisa 2). 2.3. Tellija tasub töö eest töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 2.3.1 pärast uuringu vaheraporti vastuvõtmist 50% lepingu hinnast; 2.3.2 pärast uuringu lõppraporti vastuvõtmist 50% lepingu hinnast. 2.4. Lepingu hind on töövõtjale siduv ja sisaldab endas töövõtja tasu ja kõiki lepingus nimetatud kulutusi töö teostamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude töövõtja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal. 2.5. Tellija tasub arve pärast lepingu punktis 3 nimetatud dokumentide allkirjastamist ja nõuetekohase e-arve saamisest hiljemalt 14 tööpäeva jooksul. Pretensiooni esitamise korral algab arve tasumise tähtaja kulgemine puuduse kõrvaldamisest või poolte vahel muu kokkuleppe sõlmimisest. 2.6. Töövõtja kohustub esitama tellijale raamatupidamise seadusele vastava e-arve ning märkima arvele lepingu numbri 5.2-9/5993-1, riigihanke viitenumbri 307779, tellija kontaktisiku nime ja 15-kohalise hankelepingu osa viitenumbri 307779 001 000 000. 3. Töö vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine 3.1. Pooled allkirjastavad üleandmise-vastuvõtmise aktid (edaspidi akt) pärast vaheraporti ja lõppraporti teostamist.  3.2. Tellija vaatab töö üle pärast töö vastuvõtmist ning kontrollib selle vastavust lepingu tingimustele. Puuduste kohta, mida on võimalik tuvastada töö esmasel ülevaatamisel, esitab tellija pretensiooni viie tööpäeva jooksul arvates töö vastuvõtmisest, andes töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral lähtutakse lepingu punktist 5. 3.3. Kui pärast töö vastuvõtmist ilmnevad töös puudused, mida polnud võimalik tuvastada töö esmasel ülevaatusel, näiteks ilmnevad need üleantud töö igapäevase kasutamise käigus või eeldab puuduse tuvastamine töö põhjalikku analüüsimist, lähtutakse lepingu punktist 5. 3.4. Poolte kokkuleppel võib töö vastavuse hindamiseks tellida sõltumatu ekspertiisi. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Kui töö teostamise käigus tekib töövõtjal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud. 4.2. Töövõtjal on õigus: 4.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 4.2.2. nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast, kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega. 4.3. Töövõtja on kohustatud: 4.3.1. teavitama tellijat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist; 4.3.2. järgima tellija antud juhiseid, kui need ei muuda lepingu eset ega hinda; 4.3.3. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele, kõrvaldab töövõtja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 5.2 alusel määratud tähtajaks. 4.4. Tellijal on õigus: 4.4.1. saada töö teostamisega seonduvat informatsiooni; 4.4.2. anda töövõtjale juhiseid ja/või teha ettepanekuid töö teostamiseks. 4.5. Tellija on kohustatud: 4.5.1. andma töövõtjale töö teostamiseks vajalikku teavet; 4.5.2. teavitama töövõtjat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist; 4.5.3. maksma töövõtjale lepingu nõuetele vastava töö eest tasu. 5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 5.1. Töövõtja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse eest. 5.2. Kui töö ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib tellija nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamist töövõtja kulul, teavitades töövõtjat puudusest viie tööpäeva jooksul pärast sellise asjaolu avastamist, andes töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (edaspidi nimetatud pretensioon). Juhul, kui töövõtja puudusi tähtajaks ei kõrvalda, võib tellija omal valikul kasutada lepingus või seaduses nimetatud õiguskaitsevahendeid. 5.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt teostanud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 5.4. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel tellijaga või tellija tegevusest. 5.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 5.6. Tellijal on õigus leping ilma erakorraliselt üles öelda, kui töövõtja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi. 5.7. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 5.8. Poolte koguvastutus lepingu rikkumise eest on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud autoriõiguste rikkumise korral või juhul, kui lepingurikkumine oli tahtlik. 6. Intellektuaalne omand 6.1. Töövõtja poolt lepingu alusel tehtav töö või selle osa võib vastata autoriõiguse seaduses teose tunnustele. Töövõtja kohustub töö teostamisel mitte rikkuma kolmandate isikute õigusi ning kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid. 6.2. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Tellijal on pärast töö üleandmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel. 6.3. Töövõtja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu alusel teostatava ja tellijale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud või piirab oma isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust töövõtjaga sõlmitud lepingu alusel nii, et tellijal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud viisil ja ulatuses. 6.4. Tellija poolt töövõtjale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas tasus. 6.5. Töövõtjal on õigus töö tulemusi kasutada teaduslikel eesmärkidel ning teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja õppetöös tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ja materjalide kasutamisel on viidatud tellijale. 7. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 7.1. Pooled kohustuvad lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud mistahes vormis ja andmekandjal teavet, mis on talle teise poole poolt edastamise hetkel selgelt tähistatud kui konfidentsiaalne, samuti asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet ja isikuandmeid. 7.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 7.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 7.4. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi. 7.5. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt tellijaga kooskõlastatud. 7.6. Töövõtja kohustub kustutama kõik lepingu täitmise käigus kogutud isikuandmed pärast töö üleandmist, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. 8. Teadete edastamine ja kontaktisikud 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 8.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 8.4. Tellija kontaktisikuks on Anu Järvepera (nimi), 5309 8883 (telefoninumber), [email protected] (e-posti aadress).  8.5. Töövõtja kontaktisikuks/kontaktandmed on Doris Pavlov (nimi), 501 0278 (telefoninumber), [email protected] (e-posti aadress). 8.6. Kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, juhiste andmine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest töövõtja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine. 8.7. Lepingus märgitud tellija kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema asutusesiseselt määratud asendajal. 9. Lõppsätted 9.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Töövõtja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.3. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduse (RHS) § 123 alusel või lepingus sätestatud tingimustel poolte kirjalikul kokkuleppel. 9.4. Pooled võivad lepingu tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra. 9.5. Kui lepingu täitmine viibib pooltest sõltumatutel põhjustel, on pooltel õigus tähtaegu proportsionaalselt pikendada. 9.6. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. 9.7. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Siret Rutiku peadirektor grandikeskuse juhataja