Saatja: Liisa Lumi <
[email protected]>
Saadetud: 19.11.2021 11:23
Adressaat: maaamet maaamet ee <
[email protected]>; Agnes Lihtsa
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
RAM Info <
[email protected]>
Teema: Jõgeva valla, Õuna küla, Sõnajala tn 10 kehtestatud
detailplaneering
Tere,
Saadan Jõgeva valla, Õuna küla, Sõnajala tn 10 kehtestatud
detailplaneeringu.
Lugupidamisega
Liisa Lumi
Jõgeva Vallavalitsus
Valla- ja maastikuarhitekt
e-post
tel. 5252045
KORRALDUS
Jõgeva 8. november 2021 nr 639
Jõgeva valla Õuna küla Sõnajala tn 10 kinnistu
detailplaneeringu kehtestamine
Jõgeva Vallavalitsuse 16. juuni 2020 korraldusega nr 285 algatati detailplaneeringu koostamine
aadressil Jõgeva vald, Õuna küla, Sõnajala tn 10 (katastritunnus 24802:006:1200), mille eesmärgiks
on jagada kinnistu väikeelamu kruntideks. Detailplaneeringuga määratakse hoonestusalad ja
kinnistute ehitusõigused. Kinnistu praegune sihtotstarve on 100% elamumaa ning see jääb
detailplaneeringu järgselt samaks.
Sõnajala tn 10 kinnistu planeeritakse liita Allika tn 22 kinnistuga ja pärast liitmist jagatakse kinnistu
seitsmeks krundiks. Krundi suurimaks ehitusaluseks pinnaks on 400 m² ja see jagatakse
maksimaalselt kolme hoone (elamu ja kaks abihoonet) vahel, mis igale krundile on lubatud ehitada.
Elamud on kavandatud ühe- ja kahekorruselised ning nende suurim lubatud kõrgus on 9,5 m.
Juurdepääsud kruntidele on planeeritud Sõnajala ja Allika tänavalt. Endise Jõgeva valla
üldplaneeringu järgi on kinnistu detailplaneeringu kohustusega ala, kus maa planeeritavaks
sihtotstarbeks on ette nähtud väikeelamu maa.
Detailplaneeringu koostamisse kaasati Jõgeva Veevärk OÜ, kes 10.05.2021 kirjaga nr 4-2/6-7
planeeringu kooskõlastas, Elektrilevi OÜ, kes 18.12.2020 kirjaga nr 4-2/6-10 samuti planeeringu
kooskõlastas ning Telia Eesti AS, Gaasivõrk AS, Päästeameti Lõuna päästekeskus ja Maa-amet, kes
planeerimisseaduse § 133 lõike 2 alusel planeeringu vaikimisi kooskõlastasid. Arvamust küsiti ka
naaberkinnistute omanikelt. Planeeringu kohta avaldasid arvamust Allika tn 41 ja 43 naabrid ühises
kirjas nr 4-2/6-6, millega sooviti teavet olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitorustiku vastupidavuse
kohta. Neile vastati koos ettevõtte Terav Kera OÜ ja Jõgeva Veevärk OÜ-ga kirjas nr 4-2/6-8.
Rohkem arvamusavaldusi naabritelt ei laekunud.
Jõgeva Vallavolikogu võttis detailplaneeringu vastu ja suunas selle avalikule väljapanekule
23. septembri 2021 otsusega nr 283. Avalik väljapanek toimus 14.–28. oktoobrini 2021.
Avalikustamise käigus detailplaneeringu kohta arvamusi ei esitatud.
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1,
vallavalitsus otsustab:
Kehtestada Jõgeva valla Õuna küla Sõnajala tn 10 kinnistu detailplaneering vastavalt Terav Kera
OÜ (registrikood 11319822) tööle nr DP-22-20 (lisa).
Kui korraldusega on rikutud kellegi õigusi, võib ta esitada Jõgeva Vallavalitsusele vaide või Tartu
Halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama. Nõuded vaidele sätestab haldusmenetluse seadus,
nõuded kaebusele halduskohtumenetluse seadustik.
(allkirjastatud digitaalselt)
Viktor Svjatõšev (allkirjastatud digitaalselt)
abivallavanem Katre Kivi
vallavanema ülesannetes vallasekretär
TERAV KERA OÜ
Sarapuu 2, Tartu 50705
tel. 555 481 55
reg. nr. 11319822
e-post:
[email protected]
a/a: EE702200221034629731
Töö nr: DP-22-20
JÕGEVA MAAKOND, JÕGEVA VALD, ÕUNA KÜLA
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU
DETAILPLANEERING
I KÖIDE-PLANEERING
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Anne Ingver
Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso
Tartu 2020
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 2
SISUKORD
SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3
1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3
2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3
4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 3
5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 4
6. Olemasoleva olukorra analüüs ..................................................................................... 4
7. Planeeringu lahendus................................................................................................... 5
7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine.............................................................. 5
7.2. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................ 6
7.3. Arhitektuurinõuded ehitistele .................................................................................... 6
7.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 7
7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 8
7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................. 8
7.7. Ehitistevahelised kujad ............................................................................................ 9
7.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ...................................................................... 9
7.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ..................................................................................... 9
7.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................10
7.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................10
7.8.4. Soojavarustus .........................................................................................................11
7.8.5. Sidevarustus ...........................................................................................................11
7.9. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................11
7.10. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................12
7.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................12
7.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning
nende ulatus.........................................................................................................................12
7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................12
7.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks .....................................................................12
8. Kooskõlastused/ koostöö.............................................................................................14
JOONISED
1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................15
2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................16
3. Olemasolev olukord.....................................................................................................17
4. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega .............................................................18
5. Illustratiivsed vaated ....................................................................................................19
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 3
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Jõgeva Vallavalitsuse 16.juuni 2020.a. korraldus
nr 285 Õuna külas asuva Sõnajala tn 10 kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta.
Planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on Anne Ingver.
2. Detailplaneeringu koostaja
Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,
maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso
(dipl. MD 002126).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta
Detailplaneeringuga eesmärgiks on kaaluda Sõnajala tn 10 kinnistu jagamist üksikelamute
kinnistuteks ja kruntidele ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete määramist üksikelamute
ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,
juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Planeeringuala suurus on 12686 m2.
Jõgeva valla üldplaneeringu kohaselt asub maaüksus detailplaneeringu koostamise
kohustusega väikeelamumaa juhtfunktsiooniga alal. Detailplaneeringu eesmärgid on
kooskõlas kehtiva Jõgeva valla üldplaneeringuga.
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
nimi- Sõnajala tn 10 (katastriüksus nr 24802:006:1200);
maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;
pindala- 12686 m².
4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid
Jõgeva valla üldplaneering;
Terav Kera OÜ poolt 2007.a. koostatud „Õuna küla Aru maaüksuse
detailplaneering“ (töö nr DP-02-2007);
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“.
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 4
KG-Büroo OÜ (litsents nr EEG000197) poolt 16.09.2020.a. koostatud geodeetiline
alusplaan nr 779-20GEO.
5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Jõgeva vallas Õuna külas Jõgeva linna piiril.
Planeeringuala on sobiv elamupiirkonnaks, kuna piirneb Jõgeva linnaga, kus on tagatud
perede esmavajadused ja mitmesugused võimalused igapäevaelu rikastavateks tegevusteks.
Põhikool, gümnaasium, lasteaed, apteek, tankla ja kauplus jäävad planeeritavast alast ca 450-
1,0 km kaugusele.
Tagatud on hea ühendus Jõgeva linnaga, lähim bussipeatus (Kooli) asub Suure tänava ääres
ehk ca 520 m kaugusel. Lähiümbruses on ka head sportimis- ja puhkevõimalused, kuna
planeeringualast ca 550 m kaugusel asub spordikeskus. Lisaks asub planeeringuala
läheduses Tartu-Jõgeva-Aravete kergliiklustee, mis on kasutatav erinevateks
sportimistegevusteks (kepikõnd, rulluisutamine, jooksmine jne).
Planeeringuala ümbritsevad valdavalt hoonestatud elamumaa krundid, v.a edelasuunas, kus
asub hoonestatud maatulundusmaa maaüksus. Planeeringualast kaugemal idasuunas asub
üldkasutatav maa, kaugemal lõunasuunas asuvad hoonestamata elamumaa kinnistud ja
maatulundusmaad ning kaugemale edelasse jäävad tootmismaa sihtotstarbega maaüksused.
Kontaktvööndis asuvad peamiselt 2-korruselised elamud ja 1- kuni 2-korruselised abihooned.
Hoonete välisviimistluses on kasutatud silikaattellist, heledates toonides krohvi ja puitlaudist.
Olemasolevatel hoonetel on valdavalt viilkatused ja katusematerjaliks on eterniit, kivi,
bituumensindel või plekk.
Planeeringuga on ette nähtud laiendada olemasoleva hoonestuse vahel Sõnajala ja Allika
tänava vahelist üksikelamu kruntide piirkonda. Kavandatav tegevus on sobilik piirkonnas
väljakujunenud krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga. Planeeringu realiseerumisel tekib
arhitektuurselt kvaliteetne ja esinduslik eluhoonete kompleks, mis sobib ümbritseva keskkonna
ja olemasolevate hoonetega.
6. Olemasoleva olukorra analüüs
Sõnajala tn 10 kinnistu kirdeosas asub olemasolev üksikelamu (ehr kood: 121292052,
ehitisealune pind 157,5 m²). Olemasolev elamu on viilkatusega kahekorruselisena hoone.
Elamu välisviimistlusena on kasutatud laudist ja silikaatkivi ning katusekatteks on kiviprofiiliga
plekk. Elamu õueala on piiratud puit- ja võrkpiirdega ning õuealal kasvavad leht-, okas- ja
viljapuud. Ülejäänud planeeringuala on heinamaa.
Juurdepääs Sõnajala tn 10 kinnistul paiknevale elamule on Sõnajala tänavalt, mis on
kahesuunalise liiklusega. Tänavakoridori laius on 16,1 kuni 20,8 m, millest asfaltkattega
sõidutee on 3,8 kuni 5,3 m laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnnitee puudub.
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 5
Lõunast piirneb Sõnajala tn 10 kinnistu Allika tänavaga, mis on kahesuunalise liiklusega.
Tänavakoridori laius on 12,8 m, millest asfaltkattega sõidutee on 7,9 m laiune. Mõlemal pool
sõiduteed on haljasribad, kõnnitee puudub.
Reljeef langeb kirdest edela suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad 70.63-72.54 m
vahemikku.
Sõnajala tn 10 kinnistul paikneval elamul on olemasolev vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, side- ja
elektriühendus. Allika ja Sõnajala tänaval on tänavavalgustus.
Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:
Sidekaabli kaitsevöönd, mille ulatus mõlemal pool sideehitist on 1 m.
Elektrikaabli kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad
liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike kaitsevööndi ulatus mõlemale poole torustiku
telgjoont on 2 m.
Gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatus mõlemale poole torustiku telgjoont on 1 m.
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ja normaalse radooniriskiga alal.
Planeeringuala jääb Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise alale.
Planeeringuala piirneb põhjast Sõnajala tänava, idast Kruusa tänava ja Allika tn 22, lõunast
Allika tänav L1 ja Allika tn 43 ning läänest Hansingu ja Lääne maaüksustega.
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
ära toodud joonisel 3 Olemasolev olukord.
7. Planeeringu lahendus
7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga jagatakse Sõnajala tn 10 kinnistu seitsmeks elamumaa krundiks. Krunt POS 7
on planeeritud ajutise kinnistuna ja on ette nähtud liita Allika tn 22 kinnistuga.
Planeeritud kruntide piirid on antud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Andmed planeeritavate kruntide kohta on ära toodud tabelis 1.
Tabel 1. Maakasutuse koontabel
Planeeringu-
Krundi Planeeringu- Planeeringu- Planeeringujärgne
eelne
POS nr järgne maakasutus eelne pindala pindala
maakasutus
POS 1 E 100% 2000 m2
POS 2 100% E 100% 1894 m2
maatulundusmaa
12686 m²
POS 3 E 100% 2000 m2
POS 4 E 100% 1763 m2
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 6
Planeeringu-
Krundi Planeeringu- Planeeringu- Planeeringujärgne
eelne
POS nr järgne maakasutus eelne pindala pindala
maakasutus
POS 5 E 100% 2540 m2
POS 6 E 100% 2395 m2
POS 7 E 100% 94 m2
7.2. Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus, 5) hoonete suurim lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigused
on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Kruntidele POS 1 kuni POS 6 on lubatud ehitada (igale krundile) kuni 3 hoonet - 1
üksikelamu ja kuni 2 abihoonet. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib
kruntidele (igale krundile) ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet.
Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.
POS 1 kuni POS 6 kruntide ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:
11101 üksikelamu;
12744 elamu abihoone.
7.3. Arhitektuurinõuded ehitistele
Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse
hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, piirkonda sobiv ja
keskkonda väärtustav.
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning
esinduslikud.
Kruntidele ehitatavad hooned peavad moodustama ühtse terviku.
Keelatud on:
Imiteerivad materjalid, ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet.
Lubatud on nelikantpalk, kui ei kasutata üleulatuvaid nurgaseotisi.
Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 7
Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete
tingimustega.
Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded
Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos
tehnovõrkudega.
Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos
tehnovõrkudega.
Katuseharja kulgemise suund Risti või paralleelne tänavapoolse krundipiiriga.
Abihoone katusehari võib olla elamuga paralleelselt või
risti.
Katuse tüüp Viil- ja kelpkatus, lisamahtudel ka kald- ja lamekatus.
Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid vm kvaliteetne ja
nõuetele vastav materjal
Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun
Põhilised
Puit, kivi, krohv ja klaas (ka kombineeritult).
välisviimistlusmaterjalid
Kohustuslik ehitusjoon Kruntidel POS 1 kuni POS 3 on 9,4 m kaugusel
Sõnajala tänava poolsest krundipiirist.
Krundil POS 6 on 7,0 m kaugusel Allika tänava poolsest
krundi piirist.
Krundile POS 5 kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.
±0,00 sidumine Lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Sokli
lubatud kõrgus on kuni 60 cm maapinnast,
keldrikorrusega hoonel kuni 80 cm maapinnast.
7.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Hoonestuse kavandamine on lubatud joonisel 4 esitatud hoonestusala piires vastavalt
ehitusõigusele. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala kavandamine.
Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud,
kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja, jalgrataste varjualune,
mänguväljak).
Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis
koos tehnovõrkudega näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud
suurim ehitisealune pind. Suuremad hoonestusalad lubavad vabamalt valida hoonete kuju ja
paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised
vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 4 on toodud
planeeritavate elamute soovituslikud asukohad hoonestusalades.
Planeeritavatele kruntidele POS 1 kuni POS 3 on määratud kohustuslik ehitusjoon 9,4
m kaugusele tänava poolsest krundi piirist. Krundil POS 6 on määratud kohustuslik
ehitusjoon 7,0 m kaugusele tänava poolsest krundi piirist. Kohustuslikul ehitusjoonel
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 8
peab paiknema kas elamu või abihoone domineeriva seina maht, lisamahud võivad
paikneda ehitusjoone suhtes taanduvana. Varikatused, trepid ja muud väiksemad
hoonemahud võivad ulatuda väiksemas mahus üle kohustusliku ehitusjoone. Autovarjualused
(integreerituna hoone mahtu) võivad paikneda üle ehitusjoone kuni 2,5 m.
Lisaks ehitusõigusega planeeritud hoonetele on POS 1 kuni POS 6 kruntidele lubatud ehitada
2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms) hoonestusalasse
või väljapoole hoonestusala. Nimetatud hoonete püstitamisel peab arvestama
tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² hoone jääb naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m
peab hoone asukoha kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga. Antud tingimus ei
kehti tänavapoolse krundipiiri suhtes, hoonestusalast krundi esipiiri suunas ei ole lubatud kuni
20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonega
ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.
Ehitiste paigutus kruntidel peab olema selline, et võimalikult vähe kahjustaks naaberkruntide
kasutamise tingimusi ja keskkonda.
7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Krundile POS 4 säilib olemasolev juurdepääs Sõnajala tänavalt. Kruntidele POS 1 kuni POS
3 on planeeritud juurdepääs Sõnajala tänavalt. Kruntidele POS 5 ja POS 6 on planeeritud
juurdepääs Allika tänavalt. Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos
tehnovõrkudega näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee.
Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala kruntide minimaalne
parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele,
mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta.
Sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad ja juurdepääsud kruntidele on esitatud joonisel nr 4
Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Krundil POS 4 säilib olemasolev haljastus.
Planeeringuala kruntidele uue haljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
Krundid peavad olema heakorrastatud.
Kruntidel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60%
krundi pindalast.
Kruntide kõrghaljastuse osakaal on soovituslikult vähemalt 10% krundi pinnast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi).
Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 9
Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale.
Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.
Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.
POS 4 krundi piiril säilib olemasolev võrk- ja puitpiirdeaed.
Kruntide piiridele piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid kruntide piirid tuleb looduses
visuaalselt markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).
Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga:
Piirde välimine külg peab paiknema krundi piiril.
Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.
Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kuni 1,5 m kõrgune
läbipaistev piire. Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid
betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga
sobivaid müürifragmente.
Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed (sh
võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,2 m kuni 1,5 m maapinnast.
Krunti võib piirata ka ainult hekiga. Tagatud peab olema, et heki rajamisel selle
kõrgus ei ületaks 2,0 m.
7.7. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline
tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb
tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
7.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse
projekteerimise käigus. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Tehnovõrkude
asukohad on kajastatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
7.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Krundil POS 4 säilib olemasolev veevarustuse ühendus Sõnajala tänaval asuvast ühisveevärgi
torustikust. Kruntide POS 1 kuni POS 3 veevarustuseks on planeeritud ühendus Sõnajala
tänava De 100 ühisveevärgi torustikust. Kruntide POS 5 ja POS 6 veevarustuseks on
planeeritud ühendus Allika tänava De 32 ühisveevärgi torustikust. Juhul kui Allika tänaval
paiknev De 32 veetoru ei rahulda kruntide POS 5 ja POS 6 tarbimisvajadust, tuleb Allika tänava
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 10
veetoru asendada suurema läbimõõduga toruga. Antud tegevus toimub detailplaneeringu
arendaja kulul. Planeeritav arvutuslik veetarbimine ühe kinnistu kohta on maksimaalselt 0,45
m³/d.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ esitatud nõuetega. Lähim tuletõrje hüdrant asub Kruusa ja Allika tänavate
ristmiku vahetus läheduses, planeeringualast ca 42 m kaugusel.
7.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
Krundil POS 4 säilib olemasolev ühendus Sõnajala tänaval asuvast
ühiskanalisatsioonitorustikust. POS 1 kuni POS 3 kruntide reovesi on ette nähtud juhtida
Sõnajala tänaval asuvasse De 500 ühiskanalisatsioonitorustikku. POS 5 ja POS 6 kruntide
reovesi on ette nähtud juhtida Allika tänaval asuvasse De 160 ühiskanalisatsioonitorustikku.
Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,45 m³/d
ühe kinnistu kohta.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kruntide
vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna kõrguste
muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse kruntide
siseselt (killustikpadjast immutusala, immutusplokid vms). Sademevett ei tohi juhtida
naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded
lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada lumesulamis- ja sademevee
mittevalgumine kõrvalkinnistutele.
7.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele
tingimustele nr 363557.
Krundil POS 4 säilib olemasolev elektrivarustuse ühendus. POS 1 kuni POS 3 ja POS 5 kuni
POS 6 kruntide elektrivarustus on tagatud Sõnajala:(Jõgeva) alajaama baasil. Kinnistute
elektrivarustuseks on planeeritud tänavale sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilbid
ja jaotuskilbid. Liitumiskilpide toide on planeeritud olemasolevast madalpinge elektriõhuliini
mastist 0,4 kV maakaabelliiniga. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud
maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma
vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Vastavalt tehnilistele tingimustele on
Sõnajala ja Allika tänavate äärde ette nähtud perspektiivsed 10 ja 0,4 kV maakaablid.
Allika tänaval säilib olemasolev tänavavalgustuse lahendus. Sõnajala tänaval on vajalik lisaks
olemasolevatele tänavavalgustitele paigaldada krundi POS 1 juurde tänavale olemasolevale
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 11
elektripostile üks täiendav tänavavalgusti. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise
projekteerimise käigus.
7.8.4. Soojavarustus
Krundil POS 4 säilib olemasolev soojavarustuse lahendus.
Kruntidele POS 1 kuni POS 3 ja POS 5 kuni POS 6 on määratud lokaalne soojavarustus.
Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või
tahkeküte ja päikesepaneelid. Päikesepaneelide paigaldamisel hoonetele tuleb jälgida, et
nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke. Päikesepaneele ei ole lubatud
kasutada maapinnal eraldi seisvate rajatistena. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu
laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.
7.8.5. Sidevarustus
Krundil POS 4 säilib olemasolev sidevarustuse ühendus. Planeeringuga ei nähta kruntidele
POS 1 kuni POS 3 ja POS 5 kuni POS 6 ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse
mobiilside kaudu.
7.9. Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja
järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste
realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,
kultuuripärandit või vara.
Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus
lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda
vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt
kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises
kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Jõgeva valla jäätmehoolduseeskirjale.
Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja
külastajatele märkamatuks.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.
Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et katusele paigaldatavate
tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 12
Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
7.10. Servituutide vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadus puudub.
7.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Oluliseks on seatud:
territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
teealade ja hoonetevaheline hea nähtavus, mis on saavutatud läbipaistvate ja
madalate piirete kasutamisega.
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
jälgitavus (naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve);
teealade korrashoid;
võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
7.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus
Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate
tehnovõrkude kaitsevööndites.
7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud krundi igakordsete omanike poolt.
7.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi
igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad
tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 13
Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Jõgeva Vallavalitsusele
kohustust tänaval paiknevate tehnovõrkude väljaehitamiseks. Uute liitumispunktide
välja ehitamine liitumiseks elektrivõrguga, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga toimub
arendaja kulul. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel
tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.
Juhul kui Allika tänaval paiknev De 32 veetoru ei rahulda kruntide POS 5 ja POS 6
tarbimisvajadust, tuleb Allika tänava veetoru asendada suurema läbimõõduga toruga.
Antud tegevus toimub detailplaneeringu arendaja kulul.
Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste
kinnistute moodustamine.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
standarditele ja heale projekteerimistavale.
Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud detailplaneeringuga
kavandatud tehnovõrgud.
Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse
omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 14
8. Kooskõlastused/ koostöö
Planeeringu on kooskõlastanud:
Elektrilevi OÜ, Yulia Kolnes 18.12.2020 projekti kooskõlastus nr 5792829434:
digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel:
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Lisaks on tehtud koostööd järgnevate ametkondadega:
Jõgeva Vallavalitsus esitas 30.04.2021 detailplaneeringu kirjaga nr 4-2/6-5 Telia Eesti
AS-ile, Gaasivõrk AS-ile, Päästeameti Lõuna Päästekeskusele ja Maa-ametile
kooskõlastamiseks. Kuna Telia Eesti AS-ile, Gaasivõrk AS-ile, Päästeameti Lõuna
Päästekeskusele ega Maa-ametile 30 päeva jooksul kooskõlastamisest ei keeldunud,
arvamust ei avaldanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist, siis vastavalt
Planeerimisseaduse § 133 lg 2 alusel loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt
vaikimisi kooskõlastatuks.
Jõgeva Veevärk OÜ, Rait Persidski 11.12.2020 kiri nr 77: digitaalselt allkirjastatud kiri
(vt planeeringu lisad). Jõgeva Veevärk OÜ võtab arvamuse avaldamisel aluseks
detailplaneeringu koostaja Terav Kera OÜ poolt 10.12.2020. a allkirjastatud ja esitatud
detailplaneeringu töö nr DP-22-20 „Sõnajala tn 10 kinnistu detailplaneering“.
10.12.2020. a allkirjastatud detailplaneeringu töös nr DP-22-20 on arvestatud Jõgeva
Veevärk OÜ poolt tehtud ettepanekuid ja võimalusi, seades detailplaneeringu
tingimused: 1. arendaja kanda jäävad uute vee- ja kanalisatsioonitorustike
liitumispunktide rajamise kulud; 2. vajadusel kandma ühisveevärgi tänavatoru
ümberehitamise kulud suurema läbimõõdu vastu -Õuna külas Allika tänaval alates
Allika – Kruusa ristmikust kuni Allika tn 43 kinnistuni.
TERAV KERA OÜ
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 15
JOONIS 1
1. Situatsiooniskeem
M 1:10 000
PLANEERITAV ALA
TERAV KERA OÜ
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
ASUSTUSÜKSUSE PIIR
PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
KRU
VAREMPLANEERITUD/ PLANEERITUD
AV KRUNDI PIIR
US
ÄN
IN UT
A TÄ
VA VAREMPLANEERITUD JA PLANEERITUD
HEI
KOHUSTUSLIK EHITUSJOON
NAV
A V
NA
R TÄN
SUU JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
TÄN
AV
TÄN
NU
AV
VAI OLEMASOLEV ELAMUMAA
VAREMPLANEERITUD/ PLANEERITUD
ELAMUMAA
Ä NAV
LA T
AJA
SÕN OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA
V
Ä NA
RA
N UT OLEMASOLEV TOOTMISMAA
HEI
V AI
V IL
A
NA
TÄ
OLEMASOLEV ÄRIMAA
NA
TÄN
V
AV
T ÄN
AV
L A
AJA OLEMASOLEV ÜLDKASUTATAV MAA
SÕN
V
ÄNA
IKAT OLEMASOLEV/ VAREMPLANEERITUD
ALL TRANSPORDIMAA
KRU
SIHTOTSTARBETA MAA
inn
USA
eva l
Jõg a kü
J õ g
la
TÄN
a kü
Õu
ev
OLEMASOLEV HOONE
Õun
al a
n
AV
inn
V
ÄNA
l
VAREMPLANEERITUD HOONESTUSALA
IKAT
ALL
PLANEERITUD HOONESTUSALA
HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT
V OLEMASOLEV SÕIDUTEE, PARKIMISALA
ÄNA
SE T
ÜLA
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS
NAV OLEMASOLEV/ SÄILIV JA PLANEERITUD
E TÄ
LILL JUURDEPÄÄS KRUNDILE (TINGLIK ASUKOHT)
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Anne Ingver
Reg. nr. 11319822
Sarapuu 2, 50705 Tartu
e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Jane Asper FUNKTSIONAALSED SEOSED
MÄRKUSED: Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
1. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Merit Mutso nov. 2020 2 5 1:2000 DP-22-20
OLEMASOLEV OLUKORD
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV GAASITORU
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN
OLEMASOLEV PUITPIIRE
OLEMASOLEV VÕRKPIIRE
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI
KAITSEVÖÖND 2m
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt
16.09.2020.a., töö number 779-20GEO. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis.
Kõrgused EH2000 süsteemis. Side-ja elektrikaablite ja gaasitrasside asukohad
orienteeruvad.
2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Anne Ingver
Reg. nr. 11319822
Sarapuu 2, 50705 Tartu
e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Jane Asper OLEMASOLEV OLUKORD
Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
Merit Mutso nov. 2020 3 5 1:500 DP-22-20
PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV
ALAJAAM
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON
JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
OLEMASOLEV/ SÄILIV PUITPIIRE
OLEMASOLEV/ SÄILIV VÕRKPIIRE
OLEMASOLEV VEETORU
4 OLEMASOLEV DRENAAŽITORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
3 OLEMASOLEV GAASITORU
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
2 OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN
1 7 PLANEERITUD VEETORU
PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE 10 kV ELEKTRIKAABEL
6 JA 0,4 kV ELEKTRIKAABEL
PLANEERITUD 0,4 kV ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD HOONESTUSALA
HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT
5
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV/ SÄILIV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
(tinglik asukoht)
PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP
PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI
PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED
Krundi Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete suurim Hoonete lubatud
Krundi Hoonete lubatud Hoonete suurim Lubatud
planeeritud kasutamise kasutamise lubatud lubatud
pos nr korruselisus katusekalle
pindala sihtotstarve sihtotstarve ehitisealune pind arv krundil (maapinnast)
MÄRKUSED:
3 hoonet 1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 16.09.2020.a.,
POS 1 2000 m² Elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 400 m² Kuni 2 korrust Kuni 9,5 m 2,2 m 0°-45°
(1 üksikelamu +2 abihoonet) töö number 779-20GEO. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Side-ja elektrikaablite ja gaasitrasside asukohad orienteeruvad.
3 hoonet (1 üksik-
POS 2 1894 m² Elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 400 m² Kuni 2 korrust Kuni 9,5 m 2,2 m 0°-45° 2. Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 14.08.2018 määrusest
elamu +2 abihoonet)
30 "Katastriüksuse moodustamise kord". Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a.
3 hoonet (1 üksik- koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel
POS 3 2000 m² Elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 400 m² Kuni 2 korrust Kuni 9,5 m 2,2 m 0°-45° (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).
elamu +2 abihoonet)
3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
3 hoonet (1 üksik-
POS 4 1763 m² Elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 400 m² Kuni 2 korrust Kuni 9,5 m 2,2 m 0°-45°
elamu +2 abihoonet)
3 hoonet (1 üksik- Planeeringu koostamisest huvitatud isik
POS 5 2540 m² Elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 400 m² Kuni 2 korrust Kuni 9,5 m 2,2 m 0°-45° Anne Ingver
elamu +2 abihoonet) Reg. nr. 11319822
Sarapuu 2, 50705 Tartu
3 hoonet (1 üksik- e-post:
[email protected]
POS 6 2395 m² Elamumaa 100% Üksikelamu maa EP 400 m² Kuni 2 korrust Kuni 9,5 m 2,2 m 0°-45° www.teravkera.ee
elamu +2 abihoonet)
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Jane Asper
POS 7 94 m² Elamumaa 100% Üksikelamu maa EP - - - - - -
Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
Merit Mutso nov. 2020 4 5 1:500 DP-22-20
SÕNAJALA TN 10 KINNISTU DETAILPLANEERING 14
8. Kooskõlastused/ koostöö
Planeeringu on kooskõlastanud:
Elektrilevi OÜ, Yulia Kolnes 18.12.2020 projekti kooskõlastus nr 5792829434:
digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel:
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Lisaks on tehtud koostööd järgnevate ametkondadega:
Jõgeva Vallavalitsus esitas 30.04.2021 detailplaneeringu kirjaga nr 4-2/6-5 Telia Eesti
AS-ile, Gaasivõrk AS-ile, Päästeameti Lõuna Päästekeskusele ja Maa-ametile
kooskõlastamiseks. Kuna Telia Eesti AS-ile, Gaasivõrk AS-ile, Päästeameti Lõuna
Päästekeskusele ega Maa-ametile 30 päeva jooksul kooskõlastamisest ei keeldunud,
arvamust ei avaldanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist, siis vastavalt
Planeerimisseaduse § 133 lg 2 alusel loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt
vaikimisi kooskõlastatuks.
Jõgeva Veevärk OÜ, Rait Persidski 11.12.2020 kiri nr 77: digitaalselt allkirjastatud kiri
(vt planeeringu lisad). Jõgeva Veevärk OÜ võtab arvamuse avaldamisel aluseks
detailplaneeringu koostaja Terav Kera OÜ poolt 10.12.2020. a allkirjastatud ja esitatud
detailplaneeringu töö nr DP-22-20 „Sõnajala tn 10 kinnistu detailplaneering“.
10.12.2020. a allkirjastatud detailplaneeringu töös nr DP-22-20 on arvestatud Jõgeva
Veevärk OÜ poolt tehtud ettepanekuid ja võimalusi, seades detailplaneeringu
tingimused: 1. arendaja kanda jäävad uute vee- ja kanalisatsioonitorustike
liitumispunktide rajamise kulud; 2. vajadusel kandma ühisveevärgi tänavatoru
ümberehitamise kulud suurema läbimõõdu vastu -Õuna külas Allika tänaval alates
Allika – Kruusa ristmikust kuni Allika tn 43 kinnistuni.
TERAV KERA OÜ
Töö nr : DP- 22 -20 JÕGEVA MAAKOND, JÕGEVA VALD , ÕUNA KÜLA SÕNAJALA TN 10 K INNISTU DETAILPLANEERING I K Ö IDE-PLANEERING Planeer ingu koostamisest huvitatud isik Anne Ingver Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper Maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso Tartu 2 0 20 SISUKORD TOC \o "1-9" \t "Pealkiri 6;6;Pealkiri 5;5;Pealkiri 4;4;Pealkiri 3;3;Pealkiri 2;2;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6" \h SELETUSKIRI PAGEREF _Toc57739216 \h 3 1. Ülesande koostamise alus PAGEREF _Toc57739217 \h 3 2. Detailplaneeringu koostaja PAGEREF _Toc57739218 \h 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta PAGEREF _Toc57739219 \h 3 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid PAGEREF _Toc57739220 \h 3 5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc57739221 \h 4 6. Olemasoleva olukorra analüüs PAGEREF _Toc57739222 \h 4 7. Planeeringu lahendus PAGEREF _Toc57739223 \h 5 7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine PAGEREF _Toc57739224 \h 5 7.2. Kruntide ehitusõigus PAGEREF _Toc57739225 \h 6 7.3. Arhitektuurinõuded ehitistele PAGEREF _Toc57739226 \h 6 7.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine PAGEREF _Toc57739227 \h 7 7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc57739228 \h 8 7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted PAGEREF _Toc57739229 \h 8 7.7. Ehitistevahelised kujad PAGEREF _Toc57739230 \h 9 7.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad PAGEREF _Toc57739231 \h 9 7.8.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi PAGEREF _Toc57739232 \h 9 7.8.2. Kanalisatsioon ja sademevesi PAGEREF _Toc57739233 \h 10 7.8.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus PAGEREF _Toc57739234 \h 10 7.8.4. Soojavarustus PAGEREF _Toc57739235 \h 11 7.8.5. Sidevarustus PAGEREF _Toc57739236 \h 11 7.9. Keskkonnatingimuste seadmine PAGEREF _Toc57739237 \h 11 7.10. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc57739238 \h 12 7.11. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine PAGEREF _Toc57739239 \h 12 7.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus PAGEREF _Toc57739240 \h 12 7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja PAGEREF _Toc57739241 \h 12 7.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks PAGEREF _Toc57739242 \h 12 8. Kooskõlastused/ koostöö PAGEREF _Toc57739243 \h 14 JOONISED 1. Situatsiooniskeem PAGEREF _Toc57739245 \h 15 2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc57739246 \h 16 3. Olemasolev olukord PAGEREF _Toc57739247 \h 17 4. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega PAGEREF _Toc57739248 \h 18 5. Illustratiivsed vaated PAGEREF _Toc57739249 \h 19 SELETUSKIRI Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Jõgeva Vallavalitsuse 16.juuni 2020 .a. korraldus nr 285 Õuna külas asuva Sõnajala tn 10 kinnistu detailp laneeringu algatamise kohta . Planeeringu koostamisest huvitatud isikuks on Anne Ingver . Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361 ) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso (dipl. MD 002126 ). Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Detailplaneeringuga eesmärgiks on kaaluda Sõnajala tn 10 kinnistu jagamist üksikelamute kinnistuteks ja kruntidele ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete määramist üksikelamute ehitamiseks. L isaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on 12686 m 2 . Jõgeva valla üldplaneeringu kohaselt asub maaüksus detailplane eringu koostamise kohustusega väikeelamumaa juhtfunktsiooniga alal. Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas kehtiva Jõgeva valla üldplaneeringuga. Andmed planeeritava maaüksuse kohta: nimi- Sõnajala tn 10 (katastriüksus nr 24802:006:1200 ); maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa ; pindala- 12686 m². Arvestamisele kuuluvad dokumendid Jõgeva valla üldplaneering; Terav Kera OÜ poolt 2007.a. koostatud „ Õuna küla Aru maaüksuse detailplaneering “ (töö nr DP-02-2007 ) ; Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. KG-Büroo OÜ (litsents nr EEG000197) poolt 16.09.2020.a . koostatud geodeetiline alusplaan nr 779-20GEO . Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Jõgeva vallas Õuna külas Jõgeva linna piiri l . Planeeringu ala on sobiv elamupiirkonnaks , kuna piirneb Jõgeva linna ga , kus on tagatud perede esmavajadused ja mitmesugused võimalused igapäevaelu rikastavateks tegevusteks. Põhikool, gümnaasium, lasteaed, apteek, tankla ja kauplus jäävad planeeritavast alast ca 450 -1, 0 km kaugusele . Tagatud on hea ühendus Jõgeva linnaga, lähim bussipeatus (Kooli) asub Suure tänava ääres ehk ca 520 m kaugusel. Lähiümbruses on ka head sportimis- ja puhkevõimalused, kuna planeeringuala st ca 550 m kaugusel asub spordikeskus. Lisaks asub planeeringuala läheduses Tartu-Jõgeva-Aravete kergliiklustee, mis on kasutatav erinevateks sportimistegevusteks (kepikõnd, rulluisutamine, jooksmine jne). Planeeringuala ümbritsevad valdavalt hoonestatud elamumaa krundid , v.a edelasuunas, kus asub hoonestatud maatulundusmaa maaüksus. Planeeringualast kaugemal idasuunas asub üldkasutatav maa , kaugemal lõunasuunas asuvad hoonestamata elamumaa kinnistud ja maatulundusmaad ning kaugemal e edelas se jäävad tootmismaa sihtotstarbega maaüksused. Kontaktvööndis asuvad peamiselt 2-korruselised elamud ja 1 - kuni 2-korruselised abihooned. Hoo nete välisviimistluses on kasutatud silikaattellist, heledates toonides krohvi ja puitlaudist. Olemasolevatel hoonetel on valdavalt viilkatused ja katusematerjaliks on eterniit , kivi, bituumensindel või plekk. Planeeringuga on ette nähtud laiendada olemasoleva hoonestuse vahel Sõnajala ja Allika tänava vahelist üksikelamu kruntide piirkonda . Kavandatav tegevus on sobilik piirkonnas väljakujunenud krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga. Planeeringu realiseerumisel tekib a rhitektuurselt kvaliteetne ja esinduslik eluhoonete kompleks, mis sobib ümbritseva keskkonna ja olemasolevate hoonetega. Olemasoleva olukorra analüüs Sõnajala tn 10 kinnistu kirdeosas asub olemasolev üksikelamu (ehr kood: 121292052 , ehitisealune pind 157,5 m² ) . O lemasolev elamu on viilkatusega kahekorruselisena hoone. Elamu välisviimistlusena on kasutatud laudist ja silikaatkivi ning katusekatteks on kiviprofiiliga plekk. Elamu õueala on piiratud puit- ja võrkpiirdega ning õuealal kasvavad leht-, okas- ja viljapuud. Ülejäänud planeeringuala on heinamaa. Juurdepääs Sõnajala tn 10 kinnistul paiknevale elamule on Sõnajala tänavalt , mis on kahesuunalise liiklusega . Tänavakoridori laius on 16,1 kuni 20,8 m, millest a sfaltkattega sõidutee on 3,8 kuni 5,3 m laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasriba d , kõnnitee puudub . Lõunast piirneb Sõnajala tn 10 kinnistu Allika tänavaga, mis on kahesuunalise liiklusega. Tänavakoridori laius on 12,8 m, millest asfaltkattega sõidutee on 7,9 m laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnnitee puudub. R eljeef langeb kirdest edela suunas , m aapinna absoluutkõrgused jäävad 70.63 - 72.54 m vahemikku . Sõnajala tn 10 kinnistul paikneval elamul on olemasolev vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, side- ja elektriühendus . Allika ja Sõnajala tänaval on tänavavalgustus. Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused: Sidekaabli kaitsevöönd , mille ulatus mõlemal pool sideehitist on 1 m. Elektrikaabli kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike kaitsevööndi ulatus mõlemale poole torustiku telgjoont on 2 m. Gaasipaigaldise kaitsevööndi ulatus mõlemale poole torustiku telgjoont on 1 m. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ja normaalse radooniriskiga alal. Planeeringuala jääb Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise alale. Planeeringuala piirneb põhjast Sõnajala tänava , idast Kruusa tänava ja Allika tn 22, lõunast Allika tänav L1 ja Allika tn 43 ning läänest Hansingu ja Lääne maaüksustega. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja a ndmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud joonisel 3 Olemasolev olukord . Planeeringu lahendus Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeringuga jagatakse Sõnajala tn 10 kinnistu seitsmeks elamumaa krundiks. Krunt POS 7 on planeeritud ajutise kinnistuna ja on ette nähtud liita Allika tn 22 kinnistuga. Planeeritud kruntide piirid on antud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega . Andmed planeeritavate kruntide kohta on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Maakasutuse koontabel Krundi POS nr Planeeringu- eelne maakasutus Planeeringu- järgne maakasutus Planeeringu- eelne pindala Planeeringujärgne pindala POS 1 100% maatulundusmaa E 100% 12686 m² 2000 m 2 POS 2 E 100% 1894 m 2 POS 3 E 100% 2000 m 2 POS 4 E 100% 1763 m 2 POS 5 E 100% 2540 m 2 POS 6 E 100% 2395 m 2 POS 7 E 100% 94 m 2 Krun tide ehitusõigus Krun tide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoo nete lubatud maksimaalne kõrgus , 5) hoonete suurim lubatud sügavus . Planeeritud krun tide ehitusõigus ed on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega . Kruntidele POS 1 kuni POS 6 on lubatud ehitada (igale krundile) kuni 3 hoonet - 1 üksikelamu ja kuni 2 abi hoone t . Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib krun tidele (igale krundile) ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoone t . Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. POS 1 kuni POS 6 kruntide ehitis t e lubatud kasutamise otstar bed on: 11101 üksikelamu; 12744 elamu abihoone. Arhitektuurinõuded ehitistele Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: Kavandatava te hoone te arhitektuur peab olema kõrgetasemeline , piirkonda sobiv ja keskkonda väärtustav. Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud. Krun tidele ehitatavad hooned peavad moodustama üh t se terviku. Keelatud on: Imiteerivad materjalid, ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet. Lubatud on nelikantpalk, kui ei kasutata üleulatuvaid nurgaseotisi. Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Hoonete projekteerimisel planeeritud krun tidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete tingimustega. Tabel 2 . Hoonestuse arhitektuursed nõuded Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega . Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega . Katuseharja kulgemise suund Risti või paralleelne tänavapoolse krundipiiriga. A bihoone katusehari võib olla elamuga paralleelselt või risti. Katuse tüüp Viil - ja kelpkatus, lisamahtudel ka kald - ja lame katus. Katusekatte lubatud materjalid K atuseplekk või – kivi , rullmaterjalid vm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun Põhilised välisviimistlusmaterjalid Puit, kivi , krohv ja klaas (ka kombineeritult). Kohustuslik ehitusjoon Kruntidel POS 1 kuni POS 3 on 9,4 m kaugusel Sõnajala tänava poolsest krundipiirist . Krundil POS 6 on 7,0 m kaugusel Allika tänava poolsest krundi piirist. Krundile POS 5 kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. ±0,00 sidumine Lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 60 cm maa pinnast , keldrikorrusega hoonel kuni 80 cm maapinnast . Kruntide hoonestusala piiritlemine Hoonestuse kavandamine on lubatud joonisel 4 esitatud hoonestusala piires vastavalt ehitusõigusele. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala kavandamine. Väljapoole hoonestusala sid on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud , kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja, jalgrataste varjualune, mänguväljak). Planeeritud hoonestusala d on seotud krun tide piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega näidatud hoonestusala d on krun tidel suurem ad , kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem ad hoonestusala d luba vad vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritavate elamute soovituslikud asukohad hoonestusalades. Planeeritavate le kruntidele POS 1 kuni POS 3 on määratud kohustuslik ehitusjoon 9,4 m kaugusele tänava poolsest krundi piirist. Krundil POS 6 on määratud kohustuslik ehitusjoon 7,0 m kaugusele tänava poolsest krundi piirist. Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema kas elamu või abihoone domineeriva seina maht , lisamahud võivad paikneda ehitusjoone suhtes taanduvana. Varikatused, trepid ja muud väiksemad hoonemahud võivad ulatuda väiksemas mahus üle kohustusliku ehitusjoone. Autovarjualused (integreerituna hoone mahtu) võivad paikneda üle ehitusjoone kuni 2,5 m. Lisaks ehitusõigusega planeeritud hoonetele on POS 1 kuni POS 6 k run tidele l ubatud ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms) hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala . Nimetatud hoonete püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² hoone jääb naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m peab hoone asukoha kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga. Antud tingimus ei kehti tänavapoolse krundipiiri suhtes, hoonestusalast krundi esipiiri suunas ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine . Kuni 20 m² h oonete asukoht peab haakuma elamu ja abihoonega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega . Ehitiste paigutus krun tidel peab olema selline, et võimalikult vähe kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda. T ee maa-ala d , liiklus- ja parkimiskorraldus Krundile POS 4 säilib olemasolev juurdepääs Sõnajala tänavalt. Kruntidele POS 1 kuni POS 3 on planeeritud juurdepääs Sõnajala tänavalt. Kruntidele POS 5 ja POS 6 on planeeritud juurdepääs Allika tänavalt. Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala kruntide minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta. Sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad ja juurdepääs ud krun tidele on esitatud joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega . Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Krundil POS 4 säilib olemasolev haljastus. Planeeringuala kruntidele u ue haljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: Krun did pea vad olema heakorrastatud. Krun tidel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 6 0% krundi pindalast . K run tide kõrghaljastuse osakaal on soovituslikult vähemalt 10% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi). Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul. Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale. Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. POS 4 k rundi piiril säilib olemasolev võrk - ja puit piirdeaed. Kruntide piiridele piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid kruntide piirid tuleb looduses visuaalselt markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info). Piirete rajamisel kruntidele tuleb arvestada järgnevaga: Piirde välimine külg peab paiknema krundi piiril. Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku. Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kuni 1,5 m kõrgune läbipaistev piire. Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid müürifragmente. Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed (sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,2 m kuni 1,5 m maapinnast. Krunti võib piirata ka ainult hekiga. Tagatud peab olema, et heki rajamisel selle kõrgus ei ületaks 2,0 m. Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitis t e täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Tehnovõr kude ja –rajatiste asukohad Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega. Veevarustus ja tuletõrjevesi Krundil POS 4 säilib olemasolev veevarustuse ühendus Sõnajala tänaval asuvast ühisveevärgi torustikust. Kruntide POS 1 kuni POS 3 veevarustus eks on planeeritud ühendus Sõnajala tänava De 100 ühisveevärgi torustiku st . Kruntide POS 5 ja POS 6 veevarustuseks on planeeritud ühendus Allika tänava De 32 ühisveevärgi torustikust. Juhul kui Allika tänaval paiknev De 32 veetoru ei rahulda kruntide POS 5 ja POS 6 tarbimisvajadust, tuleb Allika tänava veetoru asendada suurema läbimõõduga toruga. Antud tegevus toimub detailplaneeringu arendaja kulul. Planeeritav arvutuslik veetarbimine ühe kinnistu kohta on maksimaalselt 0,45 m³/d. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. Lähim tuletõrje hüdrant asub Kruusa ja Allika tänavate ristmiku vahetus läheduses, planeeringualast ca 42 m kaugusel. Kanalisatsioon ja sademevesi Krun dil POS 4 säilib olemasolev üh endus Sõnajala tänaval asuvast ühiskanalisatsioonitorustikust. POS 1 kuni POS 3 kruntide reovesi on ette nähtud juhtida Sõnajala tänaval asuvasse De 500 ühiskanalisatsioonitorustikku. POS 5 ja POS 6 kruntide reovesi on ette nähtud juhtida Allika tänaval asuvasse D e 160 ühiskanalisatsioonitorustikku. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,45 m³/d ühe kinnistu kohta. S ademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse kruntide siseselt (killustikpadjast immutusala, immutusplokid vms) . Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada lumesulamis- ja sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele . Elektrivarustus ja välisvalgustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 363557 . Krundil POS 4 säilib olemasolev elektrivarustuse ühendus. POS 1 kuni POS 3 ja POS 5 kuni POS 6 kruntide elektrivarustus on tagatud Sõnajala:(Jõgeva) alajaama baasil. Kinnistute elektrivarustuseks on planeeritud tänavale sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid . Liitumiskilpide toide on planeeritud olemasolevast madalpinge elektriõhuliini mastist 0,4 kV maakaabelliiniga. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Liitumiskil bid pea vad olema alati vabalt teenindatav ad . V astavalt tehnilistele tingimustele on Sõnajala ja Allika tänavate äärde ette nähtud perspektiivsed 10 ja 0,4 kV maakaablid . Allika tänaval säilib olemasolev tänavavalgustuse lahendus. Sõnajala tänaval on vajalik lisaks olemasolevatele tänavavalgustitele paigaldada krundi POS 1 juurde tänavale olemasolevale elektripostile üks täiendav tänavavalgusti. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Soojavarustus Krundil POS 4 säilib olemasolev soojavarustuse lahendus. Kruntidele POS 1 kuni POS 3 ja POS 5 kuni POS 6 on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid. Päikesepaneelide paigaldamisel hoonetele tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke. Päikesepaneele ei ole lubatud kasutada maapinnal eraldi seisvate rajatistena. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Sidevarustus Krundil POS 4 säilib olemasolev sidevarustuse ühendus. Planeeringuga ei nähta kruntidele POS 1 kuni POS 3 ja POS 5 kuni POS 6 ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu . Keskkonnatingimus te seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeritava te le krun tidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Jõgeva valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et katusele paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Servituutide vajaduse määramine Servituutide seadmise vajadus puudub. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); teealade ja hoonetevaheline hea nähtavus, mis on saavutatud läbipaistvate ja madalate piirete kasutamisega. Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada: jälgitavus ( naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve); teealade korrashoid; võõrastele piiratud juurdepääs eraalale; kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringuala omanik u või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndit es . Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud krun di igakordsete omanike poolt . Tingimused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeritud krun tide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Jõgeva Vallavalitsusele kohustust tänaval paiknevate tehnovõrkude väljaehitamiseks . Uute liitumispunktide välja ehitamine liitumiseks elektrivõrguga, ühi sveevärgi ja –kanalisatsiooniga toimub arendaja kulul . Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas. Juhul kui Allika tänaval paiknev De 32 veetoru ei rahulda kruntide POS 5 ja POS 6 tarbimisvajadust, tuleb Allika tänava veetoru asendada suurema läbimõõduga toruga. Antud tegevus toimub detailplaneeringu arendaja kulul. Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste kinnistute moodustamine. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale projekteerimistavale. Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgud. Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule. Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga. K ooskõlastused/ koostöö Planeeringu on kooskõlastanud: Elektrilevi OÜ , Yulia Kolnes 18.12.2020 projekti kooskõlastus nr 5792829434: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Lisa ks on tehtud koostööd järgnevate ametkondadega: Jõgeva Vallavali tsus esitas 30.04 .202 1 detailplaneeringu kirjaga nr 4 -2/ 6-5 Telia Eesti AS-ile, Gaasivõrk AS-ile, Päästeameti Lõuna Päästekeskuse le ja Maa-ametile kooskõlastamiseks. Kuna Telia Eesti AS-ile, Gaasivõrk AS-ile, Päästeameti Lõuna Päästekeskusele ega Maa-ametile 30 päeva jooksul kooskõlastamisest ei keeldunud, arvamust ei avaldanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist, siis vastavalt Planeerimisseaduse § 133 lg 2 alusel loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks. Jõgeva Veevärk OÜ , Rait Persidski 11.12.2020 kiri nr 77 : digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad). Jõgeva Veevärk OÜ võtab arvamuse avaldamisel aluseks detailplaneeringu koostaja Terav Kera OÜ poolt 10.12.2020. a allkirjastatud ja esitatud detailplaneeringu töö nr DP-22-20 „Sõnajala tn 10 kinnistu detailplaneering“. 10.12.2020. a allkirjastatud detailplaneeringu töös nr DP-22-20 on arvestatud Jõgeva Veevärk OÜ poolt tehtud ettepanekuid ja võimalusi, seades detailplaneeringu tingimused: 1. arendaja kanda jäävad uute vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide rajamise kulud; 2. vajadusel kandma ühisveevärgi tänavatoru ümberehitamise kulud suurema läbimõõdu vastu -Õuna külas Allika tänaval alates Allika – Kruusa ristmikust kuni Allika tn 43 kinnistuni. JOONIS 1 Situatsiooniskeem M 1: 10 000 1842770 1988819 0 0 116840 3829685 PLANEERITAV ALA 0 0 PLANEERITAV ALA Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed (Eraldi lehel) Olemasolev olukord (Eraldi lehel) Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega (Eraldi lehel) Illustratiivsed vaated