Liina Kersna
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 19.11.2021 nr 12.2-1/8148-1
[email protected]
Väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse
kasutamine
Austatud proua minister
Rahandusministeeriumile teadaolevatel andmetel on Haridus- ja Teadusministeerium
korraldamas teistkordselt riigihanget koroonaviiruse kiirtestide ostmiseks. Riigihangete
seadus (RHS) näeb ette, et hankijal on alati lubatud korraldada avatud või piiratud
hankemenetlus, teiste menetlusliikide kasutamine peab olema põhjendatud. Riigihangete
registris ei ole Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) vastavasisulist hanketeadet avaldanud
ja on teada andnud, et riigihanke läbiviimiseks kasutatakse väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlust. Meile teadaolevalt leiab HTM, et tegemist on endiselt
kiireloomulise vajadusega. Järeldame sellest, et HTM viib väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlust läbi RHS § 49 lg 1 p 3 alusel. Viidatud punkt näeb ette, et
juhul, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute
sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada RHS §
des 92–94 sätestatud tähtaegadest, võib hankija korraldada väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse.
HTM-ile Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korraldusega nr 369 kiirtestide hankimiseks
eraldatud 7,5 miljonit eurot (käibemaksuta) on summa, mis ületab mitmekümne kordselt
riigihangete rahvusvahelist piirmäära (139 000 eurot). See tähendab, et nimetatud riigihanke
iga osa on Euroopa Liidus teenuste ja kaupade vaba liikumist tagavate riigihangete valdkonna
õigusaktide reguleerimisalas ja potentsiaalselt riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjate
ring ei piirdu üksnes Eestis tegutsevate ettevõtjatega. Seepärast on eriti asjakohane järgida
riigihanke korraldamisel Euroopa Komisjoni suuniseid ja Euroopa Kohtu seisukohti. Euroopa
Komisjon on avaldanud suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19
kriisiga seotud hädaolukorras (edaspidi: komisjoni teatis).1 Komisjoni teatises selgitatakse
muu hulgas väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamise võimalusi, aga ka
alternatiive, mida tuleb hankijal kaaluda enne, kui ta otsustab erandliku menetluse kasuks.
1
Euroopa Komisjoni teatis: suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19 kriisiga seotud
hädaolukorras 1.4.2020 (2020/C 108 I/01), kättesaadav ka
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/oigusaktid/euroopa-liidu-
oigusaktid.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lähtudes RHS §-s 210 sätestatust peame vajalikuks juhtida Teie tähelepanu järgnevale.
1. Väljakujunenud Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlust hankija kasutada üksnes erandlikel juhtudel.2 Sealjuures
tuleb igakordselt kaaluda, kas selle menetlusliigi kasutamise kõik eeldused on täidetud.
Seda vaatamata kestvale pandeemiale, sest ettenägematu sündmus ei ole ainus asjaolu,
mis peab esinema, et kasutada niivõrd erandlikku menetlust riigihanke korraldamiseks.
2. Ettenägematuks sündmuseks saab RHS § 49 lg 1 p 3 kontekstis lugeda üksnes selliseid
asjaolusid, mis ei sõltu kuidagi hankijast endast, see tähendab nii hankija tegevusest kui
tegevusetusest. Hankija hoolsuskohustuse osaks on muu hulgas kohustus läbi mõelda kõik
riigihankega seonduvad asjaolud, sh võimalikud vaidlustused ja nende ajaline mõju
riigihankele. Ettenägematuks sündmuseks ei saa pidada seda kui realiseerub mõistlikult
võimalik risk.3
3. Eelnevalt tuleb hinnata, kas hankijast sõltumatute asjaolude tõttu on võimatu järgida isegi
kiirendatud avatud või piiratud hankemenetluse väga lühikesi tähtaegu (avatud
hankemenetluses 15 päeva pakkumuste esitamiseks). Näiteks on Euroopa Kohus asunud
seisukohale, et hankija ei saa apelleerida vajadusele kasutada erandlikku hankemenetlust
rahvatervise ja keskkonna kaitsmiseks, kui kiirete tööde tegemise vajadus on tingitud
hankija enda aeglasest tegevusest uute tehnonõuete järgimisel.4
4. Euroopa Kohtu praktikas on selgitatud, et äärmiselt kiireloomulises olukorras tuleb
hankevajadus viivitamata täita. Seda erandit ei saa kasutada selliste lepingute puhul, mille
sõlmimine võtab rohkem aega, kui see oleks võtnud läbipaistava avatud või piiratud
menetluse kasutamisel, kaasa arvatud kiirendatud (avatud või piiratud) menetluse
kasutamisel.5
5. Peab esinema põhjuslik seos ettenägematu sündmuse ja äärmise kiireloomulisuse vahel.
See tähendab, et tuleb hinnata, kas hoolika ja hea planeerimise korral oli kiireloomulise
tegutsemise vajadus ära hoitav.
6. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust võib kasutada üksnes esmavajaduste
rahuldamiseks. Sellised menetlused katavad lünga, kuni leitakse püsivam lahendus,
näiteks ehitustööde, asjade ja teenuste raamlepingud, mis sõlmitakse tavapäraste (sh
kiirendatud) menetluste teel.6
7. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral on hankes osalevate, aga ka
sellest välja jäänud ettevõtjate võimalused oma õiguste ja huvide tõhusaks kaitsmiseks
piiratud, kuna hankija võib hankelepingu sõlmida ilma otsuste vaidlustamiseks ette nähtud
ooteaega kohaldamata.
8. Selle tasakaalustamiseks näeb RHS ette, iga ettevõtja võib vaidlustada hankelepingu, kui
hankija on kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast
hankelepingu sõlmimist esitanud tähtajaks registrile hankelepingu sõlmimise teate või kui
hankija ei ole esitanud hanketeadet, vabatahtlikku teadet ega tähtajaks hankelepingu
sõlmimise teadet ja hanketeate esitamata jätmine ei olnud lubatud (RHS § 185 lg 4 p 1-2).
2
Vt nt Euroopa Kohtu otsus C-84/03, Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik,
ECLI:EU:C:2005:14, p 47.
3
M. Parind RHS § 49 komm 40 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
4
Euroopa Kohtu määrus C-194/88 R, Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik,
ECLI:EU:C:1988:462, p 14.
5
Komisjoni teatis p 2.3.2.
6
Komisjoni teatis p 2.3.4.
2
9. Samuti on pärast hankelepingu sõlmimist võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus
riigihangete vaidlustuskomisjonile ettevõtjal, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija
õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumendi tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole
õigeaegselt hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see
võimalus olemas (RHS § 185 lg 6).
10. RHS lubab hankijal alati kasutada avatud või piiratud hankemenetlust, teiste
menetlusliikide kasutamisel peavad olema täidetud seaduses nimetatud eeldused.
Hankelepingu või raamlepingu sõlmimisel RHS-is nõutud menetlust korraldamata on
täidetud RHS §-is 215 sätestatud väärteokoosseis ja isikut on väärteo toimepanemise eest
võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Kokkuvõtlikult rõhutame, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust võib
kasutada ainult erandlikel juhtudel, kusjuures täidetud peavad olema kõik kasutatud aluse
eeldused. Kahtluse korral tuleb väljakuulutamiseta hankemenetluse aluseid tõlgendada alati
kitsendavalt7 ja eelistada hankemenetlust, mis algab hanketeate avaldamisega riigihangete
registris, sealjuures on teatud olukordades võimalik avatud hankemenetluses pakkumuste
esitamise tähtaega lühendada.
Juhul, kui hankijal puudub vajalik ressurss ning kogemus riigihanke läbiviimiseks, siis tasub
kaaluda näiteks mõne sobiva keskse hankija teenuse kasutamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Estella Põllu 611 3435
[email protected]
7
Vt nt Euroopa Kohtu otsus C-84/03, Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik,
ECLI:EU:C:2005:14, p 58.
3