dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Märgukiri

Rahandusministeerium · 19. november 2021
Viit
12.2-1/8148-1
Registreeritud
19. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2021
Vastutaja
Estella Põllu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-18148-1 19.11.2021 Väljaminev kiri.asice552 KB

Sisu (failidest)

Liina Kersna Haridus- ja Teadusministeerium Meie 19.11.2021 nr 12.2-1/8148-1 [email protected] Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine Austatud proua minister Rahandusministeeriumile teadaolevatel andmetel on Haridus- ja Teadusministeerium korraldamas teistkordselt riigihanget koroonaviiruse kiirtestide ostmiseks. Riigihangete seadus (RHS) näeb ette, et hankijal on alati lubatud korraldada avatud või piiratud hankemenetlus, teiste menetlusliikide kasutamine peab olema põhjendatud. Riigihangete registris ei ole Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) vastavasisulist hanketeadet avaldanud ja on teada andnud, et riigihanke läbiviimiseks kasutatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Meile teadaolevalt leiab HTM, et tegemist on endiselt kiireloomulise vajadusega. Järeldame sellest, et HTM viib väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust läbi RHS § 49 lg 1 p 3 alusel. Viidatud punkt näeb ette, et juhul, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada RHS § des 92–94 sätestatud tähtaegadest, võib hankija korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse. HTM-ile Vabariigi Valitsuse 28. oktoobri 2021 korraldusega nr 369 kiirtestide hankimiseks eraldatud 7,5 miljonit eurot (käibemaksuta) on summa, mis ületab mitmekümne kordselt riigihangete rahvusvahelist piirmäära (139 000 eurot). See tähendab, et nimetatud riigihanke iga osa on Euroopa Liidus teenuste ja kaupade vaba liikumist tagavate riigihangete valdkonna õigusaktide reguleerimisalas ja potentsiaalselt riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjate ring ei piirdu üksnes Eestis tegutsevate ettevõtjatega. Seepärast on eriti asjakohane järgida riigihanke korraldamisel Euroopa Komisjoni suuniseid ja Euroopa Kohtu seisukohti. Euroopa Komisjon on avaldanud suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19 kriisiga seotud hädaolukorras (edaspidi: komisjoni teatis).1 Komisjoni teatises selgitatakse muu hulgas väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamise võimalusi, aga ka alternatiive, mida tuleb hankijal kaaluda enne, kui ta otsustab erandliku menetluse kasuks. 1 Euroopa Komisjoni teatis: suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19 kriisiga seotud hädaolukorras 1.4.2020 (2020/C 108 I/01), kättesaadav ka https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/oigusaktid/euroopa-liidu- oigusaktid. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lähtudes RHS §-s 210 sätestatust peame vajalikuks juhtida Teie tähelepanu järgnevale. 1. Väljakujunenud Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust hankija kasutada üksnes erandlikel juhtudel.2 Sealjuures tuleb igakordselt kaaluda, kas selle menetlusliigi kasutamise kõik eeldused on täidetud. Seda vaatamata kestvale pandeemiale, sest ettenägematu sündmus ei ole ainus asjaolu, mis peab esinema, et kasutada niivõrd erandlikku menetlust riigihanke korraldamiseks. 2. Ettenägematuks sündmuseks saab RHS § 49 lg 1 p 3 kontekstis lugeda üksnes selliseid asjaolusid, mis ei sõltu kuidagi hankijast endast, see tähendab nii hankija tegevusest kui tegevusetusest. Hankija hoolsuskohustuse osaks on muu hulgas kohustus läbi mõelda kõik riigihankega seonduvad asjaolud, sh võimalikud vaidlustused ja nende ajaline mõju riigihankele. Ettenägematuks sündmuseks ei saa pidada seda kui realiseerub mõistlikult võimalik risk.3 3. Eelnevalt tuleb hinnata, kas hankijast sõltumatute asjaolude tõttu on võimatu järgida isegi kiirendatud avatud või piiratud hankemenetluse väga lühikesi tähtaegu (avatud hankemenetluses 15 päeva pakkumuste esitamiseks). Näiteks on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et hankija ei saa apelleerida vajadusele kasutada erandlikku hankemenetlust rahvatervise ja keskkonna kaitsmiseks, kui kiirete tööde tegemise vajadus on tingitud hankija enda aeglasest tegevusest uute tehnonõuete järgimisel.4 4. Euroopa Kohtu praktikas on selgitatud, et äärmiselt kiireloomulises olukorras tuleb hankevajadus viivitamata täita. Seda erandit ei saa kasutada selliste lepingute puhul, mille sõlmimine võtab rohkem aega, kui see oleks võtnud läbipaistava avatud või piiratud menetluse kasutamisel, kaasa arvatud kiirendatud (avatud või piiratud) menetluse kasutamisel.5 5. Peab esinema põhjuslik seos ettenägematu sündmuse ja äärmise kiireloomulisuse vahel. See tähendab, et tuleb hinnata, kas hoolika ja hea planeerimise korral oli kiireloomulise tegutsemise vajadus ära hoitav. 6. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust võib kasutada üksnes esmavajaduste rahuldamiseks. Sellised menetlused katavad lünga, kuni leitakse püsivam lahendus, näiteks ehitustööde, asjade ja teenuste raamlepingud, mis sõlmitakse tavapäraste (sh kiirendatud) menetluste teel.6 7. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral on hankes osalevate, aga ka sellest välja jäänud ettevõtjate võimalused oma õiguste ja huvide tõhusaks kaitsmiseks piiratud, kuna hankija võib hankelepingu sõlmida ilma otsuste vaidlustamiseks ette nähtud ooteaega kohaldamata. 8. Selle tasakaalustamiseks näeb RHS ette, iga ettevõtja võib vaidlustada hankelepingu, kui hankija on kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu sõlmimist esitanud tähtajaks registrile hankelepingu sõlmimise teate või kui hankija ei ole esitanud hanketeadet, vabatahtlikku teadet ega tähtajaks hankelepingu sõlmimise teadet ja hanketeate esitamata jätmine ei olnud lubatud (RHS § 185 lg 4 p 1-2). 2 Vt nt Euroopa Kohtu otsus C-84/03, Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik, ECLI:EU:C:2005:14, p 47. 3 M. Parind RHS § 49 komm 40 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 4 Euroopa Kohtu määrus C-194/88 R, Euroopa Ühenduste Komisjon versus Itaalia Vabariik, ECLI:EU:C:1988:462, p 14. 5 Komisjoni teatis p 2.3.2. 6 Komisjoni teatis p 2.3.4. 2 9. Samuti on pärast hankelepingu sõlmimist võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus riigihangete vaidlustuskomisjonile ettevõtjal, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse või riigihanke alusdokumendi tõttu, välja arvatud juhul, kui ta ei ole õigeaegselt hankija otsuseid või riigihanke alusdokumente vaidlustanud, kuigi tal oli see võimalus olemas (RHS § 185 lg 6). 10. RHS lubab hankijal alati kasutada avatud või piiratud hankemenetlust, teiste menetlusliikide kasutamisel peavad olema täidetud seaduses nimetatud eeldused. Hankelepingu või raamlepingu sõlmimisel RHS-is nõutud menetlust korraldamata on täidetud RHS §-is 215 sätestatud väärteokoosseis ja isikut on väärteo toimepanemise eest võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kokkuvõtlikult rõhutame, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust võib kasutada ainult erandlikel juhtudel, kusjuures täidetud peavad olema kõik kasutatud aluse eeldused. Kahtluse korral tuleb väljakuulutamiseta hankemenetluse aluseid tõlgendada alati kitsendavalt7 ja eelistada hankemenetlust, mis algab hanketeate avaldamisega riigihangete registris, sealjuures on teatud olukordades võimalik avatud hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaega lühendada. Juhul, kui hankijal puudub vajalik ressurss ning kogemus riigihanke läbiviimiseks, siis tasub kaaluda näiteks mõne sobiva keskse hankija teenuse kasutamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Estella Põllu 611 3435 [email protected] 7 Vt nt Euroopa Kohtu otsus C-84/03, Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik, ECLI:EU:C:2005:14, p 58. 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel