Eelnõu 1 6 .11.2021 MÄÄRUS Taaste- ja vastupidavus kava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused Määrus kehtestatakse v älissuhtlemisseaduse § 8 lõi get e 4 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel . § 1. Üldsätted (1) Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/ 241 , millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18. 0 2.2021, lk 17–75) , artikli 18 lõike s 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava ( edaspidi taastekava ) riigisisese elluviimise korraldus ning taastekavas nimetatud reformide ks ja investeeringute ks antava toetuse kasutamise üldtingimused . (2) Määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute elluviimiseks antavate toetuse andmise tingimuste sätestamiseks nende õiguslikust vormist sõltumata. ( 3 ) Määruse alusel kehtestatavas toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas ning sõlmitavas rahastamislepingus (edaspidi toetuse andmise tingimused ) võib määruses sätestatud tingimusi täpsustada, arvestades Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruses (EL) 2021/241 , selle alusel kehtestatud tegevuskorras, n õukogu rakendusotsuses, delegeeritud õigus aktides ja juhistes ning Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 23 nimetatud lepingus kehtestatud tingimusi ja nõudeid. (4) Taastekavas ettenähtud reformid ele , millele rahalist toetust ei eraldata , kohaldatakse § 13 ja § 14 sätestatud tingimusi . § 2. Toetuse andmise üld ised põhimõtted ja tingimused (1) Toetuse abikõlblikkuse periood on toetus e andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud periood, mille kestel tehakse toetatav tegevus , tekivad kulud ja saavutatakse tulemused ning mis jääb ajavahemik ku 2020. aasta 1. veebruar ist 2026. aasta 3 1. maini. Kui nõukogu rakendusotsuses on sätestatud 31. maist hilisem lõpparuande esitamise tähtaeg , loetakse toetuse abikõlblikkuse periood iks hilisem tähtaeg , mis ei või olla hilisem kui 2026. aasta 31. august . (2 ) Toetatava teks reformid eks ja investeeringu teks või b saada toetust muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest , tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu. (3 ) Kui taastekava raames antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, kehtestatakse toetuse andmise tingimused kooskõlas § -ga 10 ja vastava abi andmist reguleer iva Euroopa Liidu õigusaktiga . (4 ) Toetusest rahastatud objektidele tuleb tagada l igipääsetavus vastavalt objektile kehtivatele erinõuetele või standardile , sõltumata toetatava tegevuse eesmärgist ja laadist. (5 ) Taastekava raames antavast toetusest ei hüvitata käibemaksu, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu . (6 ) M ääruse alusel võib toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, mi llega järgi takse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning mi llega ei tekita ta Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 ( ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) , artiklis 17 nimetatud olulist kahju. (7 ) Toetuse taotluse menetlemise, taotluse hindamise ja toetuse andmise otsustamisega seotud isik peab olema kompetentne ja erapooletu ning kui toetuse andmise tingimuste s on kehtestatud lisanõudeid, vastama ka nendele nõuetele . (8 ) Taotluse menetleja ja toetuse andmise üle otsustaja ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadu stiku § 209, 209 1 , 210, 211, 212, 217 2 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. (9 ) Toetuse taotlemine ja toet use kasutamisega seotud teabe ning dokumentide esitamine toimub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § -s 37 l õikes 1 nimetatud registri (edaspidi e- t oetus ) kaudu. (10 ) L õppsaajale ja partnerile kohaldatakse toet use saajale kehtestatud nõudeid määruses toodud erisustega. (11) Koordineerival asutusel ja vahendusasutusel on õigus kontrollida toetuse eesmärgipärast ja nõuetekohast kasutamist vajaduse korral toetuse saaja või lõppsaaja juures. Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja. § 3. Mõisted M ääruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) investeerimisprojekt – taastekavas kinnitatud reformi või investeeringu osaks olev või sellest eraldiseisev investeering või muu projekt , mille toetuse saaja on kindlaks määratud ja mille taastekav as kindlaks määratud tegevused moodustavad üksikprojektina terviku; 2) toetuse saaja – isik või asutus , kelle projekt i võ i tegevust rahastatakse § 6 või 7 alusel ning kes vastutab rahastamislepingus või käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste ja tulemuste eest ; 3) partner – toetuse andmise tingimuste käskkirjas või määruses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus , kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon , kes osaleb toetatava s tegevuse s ja kellel tekivad selle käigus kulud; 4) vahendusasutus – toetuse andmise tingimuste määruses määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või valitsusasutus , kes täidab talle õigusakti s määratud toetuse kasutamise ja andmisega seotud ülesandeid ning vastutab määruses piiritletud tulemuste saavutamise eest ; 5) lõppsaaja – isik v õi asutus, kellele vahendusasutus annab toetust toetuse an dmise tingimuste määruse alusel kehtestatud taotluse rahuldamise otsusele või rahastamislepingule ; 6) koordineeriv asutus – määruses nimetatud valitsus asutus, kes täidab ko ordineeriva asutuse ülesandeid ; 7 ) omafinantseering – toetuse saaja , lõppsaaja ja partneri kantav osa toetatava tegevuse kuludest, mida toetusest ei hüvitata ja mille osaks võib olla kogu projekti käibemaks, mis ei ületa tegevuse omafinantseeringu osakaalu ning mille puhul on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel ; 8 ) tulemused – taastekavas kokku lepitud reformide ja investeeringute eesmär gid ja sih id . § 4. Taastekava koostamise ja rakendamisega seotud a sutus ed ning nende ülesanded (1) Rahandusministeerium täidab taastekava koostamisel ja rakendamisel järgmisi ülesandeid : 1) koostab taastekava ja selle muudatused ning esitab need Euroopa Komisjonile ; 2) esindab riiki taaste kava läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/241 artikli 23 lõikes 1 nimetatud taastekava rahastamislepingu sõlmimisel ; 3) osaleb Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli s 27 nimetatud riiklike reformikavade aruande koostamises ; 4) esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 27 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava täitmise aruande Euroopa Komisjonile ; 5 ) koordineerib taastekava ülese t ulem uslikkuse ja mõjude hindamis t ; 6 ) kooskõlastab määruse alusel antavad toetuse andmise tingimused ; 7 ) auditeerib taastekava rakendamist ja tulemuste saavutamist ; 8 ) koostab Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli s 34 nimetatud teavitustegevuste siseriiklikuks korraldamiseks juhise; 9 ) kogub Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 29 lõikes 4 nimetatud andmeid ühiste näitajate kohta (edaspidi ühised näitajad ) ; 10 ) täidab teisi Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruses (EL) 2021/241 ja § 1 lõikes 3 nimetatud dokumentides t tuleneva i d ülesande i d, mis olemuselt kuuluvad Rahandusministeeriumi pädevusse ja mida määruses ei ole reguleeritud. (2) Ministeerium , ke lle vastutusvaldkonda kuulub taastekavas nimetatud reform või investeering , täidab järgmisi ülesandeid : 1) osaleb taaste kava koostamisel ja esitab ettepanekuid taastekava muutmiseks; 2) esitab Rahandusministeeriumi või koordineeriva asut use nõudmisel informatsiooni ja dokumente taastekava rakendamise kohta ; 3) kehtestab taastekava elluviimiseks toetuse andmise tin gimuste määruse või käskkirja ; 4) s õlmib § 6 kohaselt investeerimisprojekti le toetuse andmiseks rahastamis lepingu; 5) tagab oma vastutusvaldkonna s taaste kava s fikseeritud n õukogu rakendusotsuse lisas fikseeritud tulemuste tähtaegse saavutamise; 6) hindab toetuse andmise riske ja seirab oma vastutusvaldkon na s taastekava elluviimise edenemist ning tulemuste saavutamist ; 7) täidab muid Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruses (EL) 2021/241 ja § 1 lõikes 3 nimetatud dokumentides t tulenevaid ülesandeid, mida määruses ei ole reguleeritud. (3) Riigi Tugiteenuste Keskus täidab koordineeriva asutusena järgmisi ülesandeid : 1) menetleb ja esitab Euroopa Komisjo nile toetuse maksetaotlusi ; 2 ) kontrollib toetatud tegevuste ja projektide ühiste näitajate ning tulemuste saavutamist , sealhulgas viib läbi kohapealseid kontrolle; 3 ) viib läbi taastekava riskihindami st vähemalt üks kord aastas ; 4 ) osaleb Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 27 kohase aruande koostamises ; 5 ) koordineerib taaste kava valdkondade üles t teavitustegevus t ; 6 ) esitab Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 24 punktis 2 nimetatud maksetaotluse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud tulemuste saavutamise kinnituse ; 7 ) täidab muid Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruses (EL) 2021/241 ja § 1 lõikes 3 nimetatud dokumentides t tulenevaid koordineeriva asutuse ülesandeid, mida määruses ei ole reguleeritud. (4) Rahandusministeerium täidab auditeeriva asutusena järgmisi ülesandeid: 1) auditeerib tulemuste saavutamist ja toetuse kasutamise õiguspärasust ; 2) auditeerib taastekava rakendamisega seotud asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimivust; 3) koostab kaks korda aastas läbi viidud a uditite kohta kokkuvõtte ja esitab selle koordineerivale asutusele. (5) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul ja asutusel õigus auditeerida kõiki taastekava rakendamisega seotud asutusi , samuti toetuse saajat ja vahendusasutust , ning saada juurdepääs projekti rahastamise ga seotud ja tulemuste saavutamise hindamiseks vajalikule teabele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada auditeeritavale küsimusi ja viibida auditeeritava territooriumil. (6) Auditeeriv asutus võib volitada juriidilise isiku või täidesaatva riigivõimu asutuse tegema auditit. (7) Vahendusasutus täidab järgmisi ülesandeid: 1) menetleb toetuse andmise tingimuste kohaselt esitatud toetuse taotlus i ; 2) kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele; 3) otsustab esitatud toetuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise; 4) menetleb maksetaotlusi ning teeb toetuse väljamaksed lõppsaajale või keeldub nendest ; 5) otsustab toetuse väljamakse tegemise, väljamakse s t keeldumise, tagasinõudmise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ; 6) kontrollib toetatud projektide edenemist , toetusest rahastatud tegevuste , tulemuste ja ühiste näitajate saavutamist ning viib läbi kohapealseid kontrolle lõppsaaja juures ; 7) vastutab toetuse andmise tingimuste s sätestatud tulemuste saavutamise eest ja esitab koordineerivale asutusele § 14 nimetatud aruand luse ; 8) täidab muid tegevuskorrast , määrusest või toetuse andmise tingimuste st tuleneva i d ülesande i d. § 5. Toetuse taotlejale ja t oetuse saajale esitatavad nõuded (1) T oetuse tao tleja ja toetuse saaja pea b vastama järgmistele nõuetele: 1) temal või tema seaduslikul esindajal ei ole ka ristusseadustiku § 209–210, 260 1 , 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 2) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ol e lõppenud ega peatunud, kui toetuse saaja tegeleb majandustegevusega; 3) tema maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 4) ta ei ole pankrotis, sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust ; 5) ta ei ole raskustes ettevõtja , kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt; 6) tal on omafinantseering tagatud ettenähtud ulatuses ja nõutud korras ; 7) tal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus ; 8) tal on projektile antud tagasimaksmisele kuuluv toetus, sealhulgas muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest samale projektile antud toetus, tagasi makstud , kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud . (2) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ostumenetluse läbiviimisel järgima toetuse andmise tingimustes ja riigihangete seaduse §- s 3 säte statud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud täpsustatud nõudeid. (3) Lõike 1 punktides 1 – 6 toodud nõudeid ei kohaldata juhul kui toetuse saajaks on riigiasutus , kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik . § 6 . Toetuse andmine taastekavas kinnitatud i nvesteerimisprojekti rahastamiseks (1) I nvesteerimis projekti le toetuse eraldamiseks esitab toetuse saaja e- t oetus e kaudu investeerimis projekti täpsustatud tegevused, abikõlblikkuse perioodi , eelarve ning saavutatavad tulemused kooskõlas taastekava ja selle kohta tehtud n õukogu rakendusotsusega . Lisaks eelnevale tuleb toetuse saajal esitada taastekavakohase reformi või investeeringu ni metus, toetuse andmise eesmärk, viide rahastusallikale ning asjakohased andmed ühis te näitajate ja § 2 lõikes 6 nimeta t ud nõude täitmise kohta . (2) Ministeerium , kelle vastutusvaldko n da kuulub investeerimisprojekt, hindab enne rahastamislepingu sõlmimist esitatud investeerimisprojekti vastavust taastekavale ning kontrollib selle kooskõla Euroopa Liidu ja Eesti õigusega . Ministeerium võib investeerimisprojekti vastavuskontrolli ülesan de täitmise delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule või riigiasutusele . (3) Kui investeerimisprojekt ja toetuse saaja vastavad kehtestatud nõuetele , sõlmib ministeerium toetuse saajaga inve steerimisprojekti toetamiseks rahastamisleping u . Enne rahastamislepingu sõlmimist tuleb rahastamisleping kooskõlastada koordineeriva asutuse , Rahandusministeeriumi ja vajaduse korra l Euroopa Komisjoniga tema nõudmisel. (4) Kui investeerimisprojekt i elluviimine on seotud mitme ministeeriumi vastutus valdkon naga või mitme toetuse saajaga, sõlmitakse rahastamisleping vajaduse korra l kõigi investeerimisprojekti osapoolte vahel ühiselt ning rahastamiseleping edastatakse koordineerivale asutusele viie kalendripäeva jooksul selle sõlmimisest arvates. § 7. T oetuse andmi se tingimuste kehtestamine käskkirjaga (1) Kui toetust antakse investeerimisprojektile või reformile , mi lle viib ellu ministeerium toetuse saajana , kehtestab valdkonna eest vastutav minister toetuse andmise tingimused käskkirjaga , milles sätestatakse vähemalt: 1) taastekava koha se reformi või investeeringu nimetus, toetuse andmise eesmärk , ühised näitajad Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 29 lõike 4 punkti a tähenduses , kui see on asjakohane, samuti saavutatavad tulemused ning viide rahastusallikale; 2) ministeeriumi osakond või ametikohad , k es vastuta vad tegevus te elluviimise eest ; 3) p artner , kui see on tegevuste sse kaasatud ; 4) rahastatavad tegevus ed , sealhulgas pa rtneri tegevuse d ; 5) t oetatavate tegevuste ja toetatavate kulude tegemise periood ; 6) tegevuste eelarve ; 7) asjakohased andmed ja ka i tsemeetmed § 2 lõikes 6 nimeta t ud nõude täitmise kohta ; 8) viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või Euroopa Komisjoni otsusele , kui see on asjakohane . (2) Lõike 1 punkti 4 kohase d tegevus ed võib ministeerium volitada juriidilisele isikule või riigiasutusele . (3) Lõikes 1 nimetatud käskkiri kooskõlas tatakse Rahandusministeeriumi, koordineeriva asutuse ja teiste ministeeriumi d ega, kui tegevus puudutab nende valitsemisala ning Euroopa Komisjoniga tema nõudmisel. § 8 . T oetuse andmise tingimuste kehtestamine määruse ga (1) Kui toetust antakse avatud taotlemise kaudu, kehtestab toetuse andmise tingimused ja korra v aldkonna eest vastutav minist er määrusega . ( 2 ) Toetuse andmise tingimuste määruses sätestatakse vähemalt : 1) taastekavakohane reformi või investeeringu nimetus, t oetuse andmise eesmärk , ühised näitajad , kui see on asjakohane, samuti vahendusasutuse saavutatavad tulemused, millele peab toetatav projekt kaasa aitama , ja viide rahas tus allikale ; 2) vahendusasutus ja tema ülesanded ; 3) toetatav tegevus või tegevus ed , sealhulgas võimalus piiritleda toetuse andmine konkreetse piirkonna või sihtrühmaga ning vajaduse korra l toetatava d kulud ; 4) riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise puhul abi andmise tingimused ja viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või Euroopa Komisjoni otsusele ; 5) abikõlblikkuse periood , millesse peab jääma projekti elluviimis periood; 6) muud toetuse andmise täpsustavad tingimused ; 7) toetuse minimaalne või maksimaalne osakaal toetatavatest kuludest ja vajaduse korral toetuse suurim või vähim summa; 8) taotlejale , partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded ; 9) taotluse esitamise ning taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise kord; 10) projektide hindamis kriteeriumid ja - metoodika ning valiku kord , sealhulgas asjakohased andmed ja ka it semeetmed § 2 lõikes 6 nimeta t ud nõude kohaldamiseks ; 11) taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise alused ja kord; 12) projekti rahastamislepingu sõlmimise kord , kui toetust antakse rahastamislepingu alusel ; 13) taotluse ra huldamise otsuse või rahastamislepingu muutmise tingimused, tähtaeg ja kord; 14) lõppsaaja ja vajaduse korra l partneri õigused ning kohustused, sealhulgas vajaduse korral asjade, teenuste ja ehitus töö ostumenetluse läbiviimise põhimõtted ja kord , kui lõppsaaja ei ole riigihangete seaduse mõistes hankija ; 15) lõppsaaja ja partneri kohustus anda audiitori ja Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis e nimetatud järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik toetuse eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid ; 16 ) toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord; 17 ) lõppsaajale toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas toetuse maksmise eelduseks olevate dokumentide esitamise tähtaeg ja vajaduse korral lõppmakse suurus ; 1 8 ) t aotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise kord, sealhulgas projekti tulemuse mittesaavutamisel või osalisel saavutamisel; 19 ) vaiete menetleja . (3) Toetuse andmise tingimuste määrus kooskõlastatakse § 7 lõikes 3 sätestatud korras. § 9 . T oetuse maksmi n e , toetuse maksmise peatami n e või sellest keeldumine (1) Toetus t makstakse toetuse saajale maksetaotluse alusel enne või pärast kulude ja tulemuste tõendamist. M ak setaotlus toetuse saamiseks esitatakse e - t oetuse kaudu nõutud teabe ja dokumentidega. (2) K ui toetust antakse investeerimisprojektile, esitab toetuse saaja maksetaotlus e koordineerivale asutusele. Kui toetust ant ak se lõppsaaja le , esitatakse maksetaotlus toetuse andmise tingimustes määratud vahendusasutusele . Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. (3) Toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus võib makse tegemiseks ette näha toetuse maksmise : 1) tekkinud ja tasutud kulude alusel; 2) kokkulepitud tingimuste täitmise alusel ; 3) põhjendatud juhul osaliselt ettemaksena , välja arvatud riigiasutustele . (4) Toetuse lõppmakse võib teha pärast projekti elluviimis t ja tulemuste tõendamist vastavalt toetuse andmise tingimustele ja taotluse rahuldamise otsusele või rahastamislepingule . (5) Toetuse saajale võib teha makse enne kulude ja tulemuste tõendamist (edaspidi ettemakse ) järgmistel tingimustel : 1) ettemakse võib moodustada kuni 40 protsenti määratud toetuse summast; 2) kui toetus on riigiabi , ant akse ettemakse garantii alusel; 3) punktis 2 nimetatud ettemakse kasutamine tõendatakse hiljemalt tegevuste le või projekti abikõlblikkuse perioodi le järgneva kuu lõpuks. (6) Lõike 5 punktis 2 nimetatud ettemakse tingimuse rakendamisel võib nõuda garantii d , mis peab vastama järgmistele tingimustele : 1) garantii andja on riik , Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus või Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi - või finantseerimisasutus ; 2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem ettemakse kasutamise tõendamise tähtajast; 3) garantii katab kogu ettemakse summa; 4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 ( Moodys ) või BBB+ (Standard & Poor’s ) või sellega samaväärne. (7) Vahendusasutus või koordineeriv asutus võib toetuse maksmise või ettemakse tegemise peatada või maksmisest keelduda, kui : 1) eeldused makse tegemiseks ei ole täidetud või asjaolud makse tegemiseks ei ole üheselt selge d ; 2) tagasinõutav toetuse summa ei ole lõplikult või nõuetekohaselt tagasi makstud; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu; 4 ) taotletavat makse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse kavandis nimetatud tag asimaksmisele kuuluva toetusega; 5 ) Euroopa Komisjon on teinud otsuse toetuse makse peatamise või toetuse maksest keeldumise kohta. § 10 . Riigiabi (1) Kui toetus e andmise korra l on tegemist riigiabi ga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses , peab riigiabi andja enne abi andmist esitama Euroopa Komisjonile riigiabi teatise, lähtudes konkurentsiseaduse §-s 34 1 , maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 9 või kalandusturu korraldamise seaduse §-s 38 sätestatust . (2) Kui toetus e andmise korra l on tegemist vähese tähtsusega abi või grupierandiga hõlmatud riigiabi ga , lähtub abi andja vastavalt konkurentsiseaduse §-s 33 või 34 2 , maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses või kalandusturu korraldamise seaduses sätestatust . (3) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andja esitab enda antud abi kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 49 2 lõikele 3. Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmise korra l arvestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 20 sätestatut ning kalamajandusliku vähese tähtsusega abi puhul kalandusturu korraldamise seaduse §-s 46 sätestatut. § 11 . Toetuse tagasinõu dmine ja tagasimaksmine (1) Vahendusasutusel ja koordineerival asutus el on õigus te ha taotluse rahuldamise otsuse täieliku lt või osalise lt kehtetuks tunnistamise otsus või projektile eraldatud toetus tagasi nõuda proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel juhtudel: 1) toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult täidetud ; 2) toetus t on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks , mis ei ole toetatavad ; 3) toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt , toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, k orruptsioon või huvide konflikt; 4) toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus ja seeläbi ei ole võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud tulemuste saavutamist . (2) Koordineeriva asutuse t oetuse tagasinõudmise otsuse alusel vähendab taastekavas nimetatud investeerimisprojekti eest vastutav ministeerium toetuse andmise tingimuste käskkirjaga või rahastamislepinguga kinnitatud toetatavate kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole veel tehtud, loetakse, et toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud ulatuses on tegevuste toetatavate kulude eelarve väiksem. (3 ) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks , kui toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 260 1 alusel , kui toetus on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist või toetust kavatsetakse maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. ( 4 ) K ohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 2 5, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele eraldatud toetusest. ( 5 ) T aotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha viie aasta jooksul või , kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta jooksul projektile viimase makse tegemise st või ettemakse korral selle kasutamise tõendatuks lugemise päevast a l ates, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb teisiti. (6) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul, tagasinõude otsuse kehtima hakkamise päevast a l ates. (7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. (8) Tagasinõutud toetuse tagas imaksmise ajatamise le kohaldatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikeid 4, 6 ja 7. (9) Tagasinõutud toetuse tähtajaks tagas i maksmata jätmise korra l kohaldatakse viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49. (10) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. § 12 . Teavitamine (1) Toetuse saaja teavitab avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolu st alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis , et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest , ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel logo koos märkega „ R ahastanud Euroopa Liit – NextGeneration EU “ kooskõlas lõi getes 2 – 1 1 kehtestatud tingimustega . (2) Logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist ( lisa , joonis 1 ). ( 3 ) Ese, dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale , ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse logoga. Üksikesemed ja andmekandjad ei pea olema logoga tähistatud, kui need ei ole suunatud avalikkusele ja asuvad samas ruumis või objektil, kus asub plakat või tahvel. ( 4 ) Kõnes avalikkuse teavitamisel või kui objekti eripärast tulenevalt ei ole võimalik objekti tähistada logoga, tuleb suuliselt või tekstis kasutada väljendit „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU ”. ( 5 ) Projekti kajastaval veebilehel, kui veebileht on olemas, avaldatakse lisaks logole projekti lühikirjeldus, eesmärk, tulemus ja toetuse summa. Partner võib paigutada oma projektiga seotud tegevusi kajastavale veebilehele logo, kui sealjuures on viide toetuse saaja veebilehele või veebirakendusele, kust nähtub lõike esimeses lauses nõutud teave projekti kohta. ( 6 ) Logo paigutatakse objektil kergesti märgatavale kohale ning see ja nõutud tekst peavad olema selgelt nähtavad ja mõistlikust kaugusest loetavad. Sõltumata digiseadmest peab veebilehele paigutatud või veebirakenduses kasutatud logo olema digiseadme ekraanil kergesti nähtav. Digitaalne logo on kättesaadav koordineeriva asutuse hall a taval veebilehel . (7) Logo kasutatakse pärast objekti ostmist, kasutusse saamist või ehitus- või muu tegevusega alustamist. Logo kasutatakse lõigetes 3 ja 6 kehtestatud kujul, arvestades logo kujundusele kehtestatud nõudeid . ( 8 ) Reklaami, teavitamise või muul sellelaadsel eesmärgil kasutataval väikesel esemel ja andmekandjal, ku s logo kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, s amuti juhul , kui tumedast ja kirjust taustast ei saa loobuda, võib logo asemel kasutada Euroopa Liidu embleemi koos tekstiga „Euroopa Liit”, mis trükitakse valget värvi turvaalaga , mille laius on üks kahekümne viiendik embleemi „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU “ k õrgusest . Eelistatud on embleemi horisontaalne versioon (lisa, joonis ed 18 ja 19). ( 9 ) Võõrkeelsel infomaterjalil võib kasutada logo ingliskeelset versiooni (lisa, joonis 2 ). ( 10 ) Kleebise, plakati või tahvli kahjustumisel enne teavitusnõuete tähtaja möödumist tuleb taastada selle kahjustuse-eelne olukord. ( 1 1 ) M ääruses sätestatud teavitamisnõudeid tuleb täita kooskõlas Euroopa Komisjoni kehtestatud juhendi , riigisisese korra ja avaliku teabe seadusega ning Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1 – 88 ). § 13. Andmete töötlemine ja säilitamine (1) Taastekava rakendamisega seotud asutused koguvad Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artik li 22 lõikes 2 punktis d nimetatud andmeid. Andme id kogu takse avalikest andmekogudest. Kui nõutavad andmed ei ole avalikest a ndmekogudest kättesaadavad , kehtestatakse toetuse saaja kohustus need esita da toetuse andmise tingimustes , taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus . (2) Taastekava rakendamisega seotud asutused võivad töödelda ja vahetada teavet ning dokumente taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud toetuse andmise menetlu se käigus saadud teavet ja dokumente määruses ning toetuse andmise tingimustes nimetatud ülesannete täitmiseks. (3) Taastekava rakendamisega s eo tud asutuste ametnik el , töötaja tel ja ülesannete täitmisse kaasatud isiku tel on keelatud nii teenistus- või töösuhte ajal kui ka pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. (4) Taastekava rakendamisega seotud asutused ja toetuse saajad peavad Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis e nimetatu d institutsioonidele ja asutustele tagama juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud andmetele ning nimetatud asutuste õiguste rakendamise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222) , artik li 129 lõikega 1. (5) Toetuse andmise ja kasutamisega seotud tõendavaid andmeid ja dokumente, sealhulgas statistilisi rahastamisega seotud andmeid ning elektroonilisi andmeid ja dokumente , säilitatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 132 . (6) Riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist tõendavaid dokumente säilitatakse kümme aastat a rv ates abi andmisest. Riigiabi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kü mm e aasta t alates päevast, kui selle kava alusel anti üksikabi viimast korda. (7) Lõi getes 5 j a 6 nimetatud andmeid ning dokumente säilitatakse originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide või üksnes elektroonilises versioonis eksisteerivate dokumentide kujul. § 14 . Aruandlus (1) Taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute tulemuste lõpp aruanne tuleb toetuse saajal ja vahendusasutusel esitada koordineerivale asutusele hiljemalt 2026. aasta 31. mail, välja arvatud juhul, kui nõukogu rakendusotsuses on sätestatud hilisem tähtaeg . (2) Taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute vahetulemuse saavutamise kinnitus koos seda tõendatavate dokumentidega tuleb toetuse saajal ja vahendusasutusel esitada koordineerivale asutusele ühe kuu jooksul pärast iga vahetulemuse saavutamist . (3) Tulemuste saavutamise lõpp aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) aruandlusperiood; 2) tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta; 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (4) Vahendusasutus või toetuse saaja esitab tulemuste edenemise vahearuanded koordineerivale asutusele e-toetuse kaudu 31. märtsi seisuga hiljemalt 7. aprillil ning 30. septembri seisuga hiljemalt 7. oktoobril. Koordineeriv asutus kehtestab aruande vormid ning teeb need kättesaadavaks oma veebilehel ja e-toetus keskkonnas. (5) Reformide ja investeeringute puhul, millele kohalduvad ühised näitajad, esitab toetuse saaja või vahendusasutus koordineerivale asutusele aruande ühiste näitajate saavutamise kohta koos tõendavate dokumentidega kaks korda aastas – 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril ning 30. juuni seisuga hiljemalt 15. juulil. Koordineeriv asutus kehtestab aruande vormi ning teeb selle kättesaadavaks oma veebilehel või e-toetus keskkonnas . (6) Lõppsaaja esitab aruanded vahendusasutusele e-toetuse kaudu. Aruannete esitamise tähtajad määratakse toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus. Vahendusasutus kehtestab aruande vormid ning teeb need kättesaadavaks oma veebilehel ja e-toetus keskkonnas . (7) Toetuse saaja ja vahendusasutus täiendavad aruannet koordineeriva asutuse nõudmisel. Lõppsaaja täiendab aruannet vahendusasutuse nõudmisel . (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 27 nimetatud riiklike reformikavade aruande, mille s antakse aru taaste- ja vastupidavuskavade lõpliku elluviimise edusammude kohta, esitab Euroopa Komisjonile Euroopa poolaasta raames Riigikantselei. § 15. Vaidemenetlus (1) Koordineeriva asutuse ja vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Kui vaie esitatakse koordineeriva asutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide koordineeriv asutus . Kui vaie esitatakse vahendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide vahendusasutuse määranud ministeerium, välja arvatud juhul, kui ministeerium on toetuse andmise tingimuste õigusaktis määranud vaide lahendajaks vahendusasutuse . Kui vahendusasutuse otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab ministeerium, esitatakse vaie vahendusasutuse kaudu ministeeriumile. Kaja Kallas P eami nister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Lisa Logo joonised
EELNÕU 1 6 .11.2021 Vabariigi Valitsuse määruse „ Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 , millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75) , artik li 4 punktist 2 tulenevalt on taaste - ja vastupidavusrahastu (edaspidi r ahastu ) erieesmärgiks liikmesriikidele rahalise toetuse andmine, saavutamaks nende poolt esitatud taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava või RRP ) sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid (edaspidi tulemused ) . Eestile aastatel 2021–2026 rahastust antava välisabi esimese osa suuruseks on 759 715 tuhat eurot ning teine osa ( ligi 30%) selgub 30. juuniks 2022. a. Toetuse suurus arvutatakse Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 lisas I kirjeldatud metoodika alusel. Metoodikas võetakse arvesse liikmesriigi rahvaarvu, SKP pöördväärtust elaniku kohta, viimase viie aasta (2015 – 2019) keskmist töötuse määra võrreldes liidu keskmisega , reaalset SKP vähenemist 2020. aastal ning reaalset SKP vähenemist 2020. ja 2021. aastal kokku. Metoodikas seatakse ülempiirid SKP pöördväärtusele elaniku kohta ning liikmesriigi töötus e määra kõrvalekaldele liidu keskmisest (sh jõukamatele riikidele erinev määr , arvestades nende stabiilsemat tööturgu ), et saavutada toetuse ühtlane jaotus liikmesriikide vahel ja vältida toetuse ülemäärast koondumist . Metoodika sisaldab ka jaotusvalemit liikmesriikide vahel . Tuginedes Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrusele (EL) 2021/241 , kehtestatakse käesoleva määrusega siseriiklik õigusraam r ahastu kasutamiseks ja n õukogu rakendusotsusega kinnitatud t aastekavas fikseeritud tulemuste saavutamiseks , sh seda korraldavad asutused, nende peamised ülesanded, üldnõuded toetuse andmiseks ja kasutamiseks, nõuded toetuse saajatele, samuti nõuded toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks ja aruandluse korraldamiseks. N õukogu on taastekava kinnitanud 29. oktoobri 2021 . a rakendusotsusega nr 12532/21. Nõukogu rakendusotsusega kinnitatud t aastekavas sisalduvate reformide ja investeeringute elluviimiseks ja nendega seotud tulemuste saavutamiseks võivad valdkonna eest vastutavad minist rid kehtestada toetuse andmise tingimused käskkirjaga , kui ministeeriumi d viivad reformi või investeeringuga hõlmatud tegevusi ellu ise (§ 7), või kehtestada toetuse andmise tingimused määrusega, kui toetust antakse edasi avatud taotlusvoorude kaudu (§ 8) . Kui reformi või investeeringu projekt ja toetuse saaja on määratletud taastekavas (§ 6) , sõlmib valdkonna eest vastutav ministe r toetuse saajaga projekti elluviimiseks rahastamislepingu. Reformide ja investeeringute tulemuste eest vastuta vad asjaoma ne ministeerium ja toetuse saaja. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) ja seletuskirja koostas id Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste korraldamise talituse õigusüksuse juht Marek Kübarsepp (e-post:
[email protected] ) ja jurist Anu Jaanson ( e-post:
[email protected] ) . Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:
[email protected] ) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa ( e-post:
[email protected] , tel 611 3549 ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärk on luua siseriiklik õigusraam taastekava ning selle alusel Euroopa Komisjoni ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud rahastamis lepingust tulenevate liikmesriigi õiguste ja kohustuste realiseerimiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artik li 20 punktidega 1 ja 2. Samuti nähakse ette siseriiklikud valdkondade ülesed nõuded taastekava rakendamiseks ja rahastamise tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrusega (EL) 2021/241 . Eelnõu § 1 lõiked 1 – 3 käsitle vad mä är use üldsättei d ja kohaldamisala ning n äevad ette võimaluse toetuse andmise tingimuste täpsustamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrusega (EL) 2021/241 , n õukogu rakendusotsuses, Euroopa Komisjoniga sõlmitavas rahastamislepingus ja tegevuskorras , delegeeritud määrustes ja juhistes kehtest atud tingimustega . Delegeeritud õigus aktidega kehtestatakse Euroopa Komisjoni poolt sotsiaalsete kulude klassifi katsioon , riikide ülene tulemustabel ja kohustuslikud ühised näitajad, nende aruandlustähtaeg ja - metoodika. Tegevuskord lepitakse Euroopa Komisjoni ga kokku pärast n õukogu rakendusotsuse vastuvõtmist ning selles kehtestatakse vajadusel täpsustavad tingimused sihtide ja eesmärkide saavutamiseks , täpsem seire ja rakendamise kord , ajakava ning fikseeritakse indikatiivne maksegraafik . Lõikes 4 nähakse ette erisäte taastekavas kokku lepitud reformide (näiteks õigusaktide kehtestamine, arengukavade või strateegiate koostamine jmt.) kohta, millele rahalist to e tust ei eraldata , kuid mis on taastekavas seatud eelduseks tulemuste saavutamisele. Kuivõrd rahalist toetust nende tegevuste suhtes ei eraldata, siis kohaldatakse nendele dokumentide säilitamise ning aruandluse kohustust. Eelnõu § 2 käsitleb taastekava rakendamise tingimusi ja üldiseid põhimõtteid . Lõike 1 kohaselt loetakse Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artik li 17 lõi ke 2 alusel taastekava ga kinnitatud reformid e st või investeeringu te st toetat avateks tegevused , millega alustatakse 2020. aasta 1. veebruarist ja mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 nõuetele , mida tuleb käsitleda ko gu taastekava abikõlblik kuse periood ina. Nimetatud perioodi sisse peavad jääma nii toetuse andmise tingimustes kui taotluse rahuldamise otsuses määratav projekti abikõl blikkuse periood . Juhul kui nõukogu rakendusotsuse kohaselt on reformi või investeeringu lõpparuande esitamise viimane tähtaeg hilisem kui 2026. aasta 31. mai, loetakse toetuse abikõlblikkuse perioodi lõpptähta jaks nõukogu rakendusotsuses fikseeritud lõpparuande täht päev . Lõikes 2 kehtestat akse horisontaalne põhimõte, mille kohaselt või b taastekavas nimetatud reformid eks ja investeeringu teks saada toetust muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest eeldusel, et sellise toetusega ei kaeta ühte ja sama kulu ehk toetus peab järgima täiendavuse põhimõtet vastavalt Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 art ik li 5 punktile 1 ja artik lile 9 . Lõikes 3 nähakse õigusselguse huvides ette nõue, mille kohaselt tuleb taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute rahastamisel lähtuda lisaks ka Euroopa Liidu kehtestatud riigiabi reeglistikust ja nõuetest. Seetõttu tuleb juba taastekavas nimetatud reformi de ja investeeringute planeerimisel ning toetuse andmisel hinnata, kas reformidele ja investeeringutele toetuse andmine on käsitletav riigiabina või väh ese tähtsusega abina ( edaspidi VTA ) . Kui tegemist on riigiabi või VTA andmisega, tuleb toetuse andmis el nende reeglitega ka arvestada. Riigiabina käsit atakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses antavat abi ja vähese tähtsusega antava abi na k omisjoni määrus e (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1−8), nimetatud abi , k omisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris , nimetatud abi ja k omisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris ( ELT L 190, 28.6.2014, lk 45 – 54 ) , nimetatud abi. Lõikes 4 nähakse ette üldnõue, mille kohaselt tuleb toetusest rahastatud objektidele tagada ligipääsetavus. Toetuse andmise tingimustes ja toetuse kasutamisel tuleb tagada kehtivate ligipääsetavuse nõuete täitmine, milleks on näiteks projekteeritavate ja olemasolevate ehitiste/rajatiste puhul ettevõtlus- ja info tehnoloogiaministri 29. mai 2018 . a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ning e-keskkondadele kehtiv ligipääsetavuse standard . Ligipääsetavuse nõuet ei kohaldata toetatavate tegevuste suhtes, mille kohta ei ole kehtiva õiguse kohaselt ettenähtud erinõudeid või standardeid või ligipääsetavuse nõuete kohaldamine ei ole asjakohane. Lõikes 5 kehtestatakse üldpõhimõte, mille kohaselt ei tohi antavast toetusest hüvitada käibemaksu. Erandina on lubatud käibemaksu toetusest hüvitada vaid juhul , kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga m aksustamine toimub väljaspool Eesti Vabariiki ja riik ei saa käibemaksu oma eelarvesse tagasi (riigi tulu). Lõike 6 kohaselt võib toe tusest rahastada vaid selliseid ref orme ja investeeringuid , mille puhul järgitakse keskkonnaeesmärkide saavutamise põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2020/852 artik li 17 tähenduses. Nimetatud nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artik li 5 punktist 2 ning seda peab järgima nii projektide valimisel kui ka nende elluviimisel . Kui toetust antakse §-s 6 nimetatud rahastamislepingu või §-s 7 nimetatud käskkirja alusel, tuleb abi andjal enne toetuse andmist hinnata § 2 lõikes 6 nimetatud nõude täitmise ks rakendatavai d kaitsemeetmei d (kui see on asjakohane) ning vajadusel esitada koordineerivale asutusele ja Rahandusministeeriumile selgitus metoodika ning protsessi kohta, mida järgitakse , tagamaks, et valitud projektid vastavad § 2 lõikes 6 toodud nõudele. Kui toetust antakse §-s 8 nimetatud määruse alusel, tuleb määruse s kajastada § 2 lõikes 6 nimetat ud nõude täitmiseks rakendatavaid kaitsemeetmei d (kui see on asjakohane) ning esitada selgitused metoodika ja protsessi kohta, mida järgitakse , tagamaks, et valitud projektid vastavad § 2 lõikes 6 nimetatud nõudele. Lõike 7 kohaselt nähakse toetuse andmise objektiivsuse ja sõltumatuse tagamiseks ette üld nõue, mille kohaselt toetuse taotluse menetlemisega, taotluse hindamisega ja toetuse otsustamisega seotud isik peab olema kompetentne ja erapooletu. Juhul kui toetuse andmise tingimustes on kehtestatud täiendavaid nõudeid, siis tuleb lisaks tagada, et nimetatud nõudeid enne toetuse andmist järgitakse. Erapooletuse nõue rakendub kõikidele toetuse taotlemise menetlemise, hindamise ja toetuse andmise otsustamisega seotud teenistujatele, töötajatele ja käsunduslepingu alusel töö tegijatele, kes osalevad taotluse nõuetele vastavuse ja hindamise protsessis, sõltumata töösuhte vormist, sest nad osalevad haldusakti andmise menetluses ja koordineeriv asutus, ministeerium ning vahendusasutus, sealhulgas eraõiguslikus vormis, toetuse andmise menetluses haldusorganina. Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 51 lõikele 2 ning tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 10 nimetatud alustel peab haldusorgani nimel tegutsev isik ennast haldusmenetlusest taandama. Erapooletus t ei saa pidada tagatuks ka siis, kui taotleja ja taotluse menetleja on seotud isikud korruptsioonivastase seaduse § 7 tähenduses . Lõike 8 kohaselt nähakse ette üldpõhimõte, mille kohaselt toetuse taotluse menetleja ja toetuse andmise üle otsustaja ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 209 1 , 210, 211, 212, 217 2 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Nõude kehtestamine aitab tagada Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 preambuli punktis 40 ning artiklis 22 kehtestatud tingimuste täitmist. Lõike 9 kohaselt nähakse ette nõue, mille kohaselt taastekava alusel toetuse taotlemine, sellega seotud teabe ja dokumentide esitamine, samuti säilitamine toimub siseriiklikult ühe keskse andmekogu kaudu, milleks on perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud register (SFOS). Nimetatud nõude kehtestamisega tagatakse Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrusega (EL) 2021/241 nõutavate andmete, aruandluse ja dokumentide keskne ja nõuetele vastav töötlemine ning säilitamine Euroopa Komisjoni ees. Lõikega 10 täpsustatakse, et käesolevas määruses nimetatud lõppsaajale , partnerile kohaldatakse toetuse saajale kehtestatud nõudeid , käesolevas määruses kehtestatud erisustega. Mõisted toetuse saaja ja lõppsaaja on eristatud tulenevalt toetuse andmise vormist , mida täpsustatakse käesoleva määruse erinevates osades. Lõikes 11 nähakse ette koordineeriva asutuse ja vahendusasutuse õigus vajadusel kontrollida toetuse saaja juures kohapeal toetuse eesmärgipärast ja nõuetekohast kasutamist, mille kaudu tagatakse Euroopa Komisjonile esitatavate andmete objektiivsus ja õiguspärasus ning tagatakse riigi ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Toetuse kasutamise eesmärgipä rase ja nõuetekohase täitmise kontrolli ulatus on piiritletud määratud toetuse kastutamiseks kehtestatud nõuetega , millele peavad vastama toetuse saaja või lõppsaaja poolt tema poolt elluviidavas projektis lubatud tegevused ja tulemused. Eelnõu § 3 käsitleb määrusega kasutatavaid mõisteid. Omafinantseeringu mõiste juures nähakse ette eritingimus, mille kohaselt võib kogu toetatava projekti käibemaks olla toetuse saaja omafinantseeringu osaks , kui see ei ületa projektiga ettenähtud tegevus(t)e omafinantseeringu osakaalu ja on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui üldjuhul on välistoetuste puhul tagastamatu käibemaks toetusest hüvitatav , siis taaste - ja va stupidavusrahastu puhul on fondi rahaliste vahendite saaja Eesti riik, kes on muuhulgas ka käibemaksu koguja, mistõttu ei käsitleta taastekava reformide ja investeeringute käibemaksu toetusest hüvitatavana. Teised terminid selgitamist ei vaja. Eelnõu § -s 4 nähakse ette taastekava koostamise ja rakendamisega seotud Eesti riigi asutused ja nende ülesanded . Rahandusministeerium juhib taaste- ja vastupidavusrahastu planeerimist, korraldab taastekava koostamist ja muutmist, peab taastekava läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, esitab Euroopa Komisjonile taaste - ja vastupidavuskava puudutavaid aruandeid, teostab auditeeriva asutuse ülesandeid, kooskõlastab siseriiklikud toetuse andmise tingimused, kehtestab vajadusel täiendavaid siseriiklikke juhiseid toetuse kasutamiseks, kogub andmeid, mis on vajalikud taastekava rakendamiseks. Taastekava tulemuslikkuse ja mõjude hindamiseks viiakse Rahandusministeeriumi koordineerimisel läbi vähemalt üks hindamine. Samuti nähakse eelnõu §-s 4 ette ministeeriumi d e ülesannete piiritlus taastekava rak endamisel, mis tulenevad asjaolust , et iga ministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvate reformide ja investeeringute tulemuste saavutamise ja ka elluviimise eest vastuta b vastavad reformid ja investeeringud taastekavasse esitanud ministeerium. Lisaks nähakse ette koordineeriva asutuse ülesanded, mille täitjaks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Koordineeriv a asutuse peamine ülesanne on kontrollida toetuse saajate (välja arvatud lõppsaajad) ja vajadusel vahendusasutuse vahetulemuste saavutmise kinnitusi , kontrollida taastekava tulemuste saavutamist, teostada RRP ülest riskide hindamist, koguda taastekava täitmisega seotud andmeid, koordineerida taastekavaga seotud teavitustegevusi ning esitada Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud aruanne Riigikantseleile, kes omakorda esitab selle Euroopa Komisjonile. Teavitustegevuse riigisisese korraldamise juhise koostab Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesanne on keskselt teavitustegevusi koordineerida. Auditeeriv asutus auditeerib taastekava tulemuste ( eesmärkide ja sihtide ) saavutamist ning toetuse kasutamise õiguspärasust, samuti taastekava rakendamisega seotud asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimivust ning esitab läbi viidud auditite kohta kokkuvõtte koordineerivale asutusele. Tagamaks vajadusel auditite läbiviimise ajakohasus ning auditite tulemuslikkus Euroopa Komisjoni ees , võib auditeeriv asutus volitada vajadusel auditi läbiviimise juriidilisele isikule või täidesaatva riigivõimu asutusele tingimusel, et auditi tulemuslikkuse vastutus jääb auditeerivale asutusele ning aruanded teostatud auditite kohta esitab koordineerivale asutusele auditeeriv asutus. Eelnõuga nähakse õigusselguse huvides ette vahendusasutuse ülesanded, mis tulenevad asjaolust, et on vajalik täpsustada eelnõu § 8 alusel kehtestatava määruse alusel vahendusas u tusele määratavate ülesannete ja vastutuse ulatust. Kui toetuse andmise tingimuste määruse alusel määratakse vahendusasutus , siis lisaks toetuse vahendamisele avatud voorude läbiviimise ks vastutab vahendusasutus ka määruse alusel piiritletud tulemuste täitmise eest siseriiklikul tasemel . Eelnev erisus ei välista toetuse andmise tingimuste määruse alusel toetust saavate lõppsaajate vastutust tulemuste saavutamise eest toetust saanud projekti tasemel . Eelnõu § 5 lõikes 1 nähakse ette toetuse taotlejale ja toetuse saajale esitatavad nõuded, mis kehtivad sõltumata toetuse andmise vormist ja neid asjaolusid tuleb kont rollida enne toetuse andmist , et hinnata toetuse taotleja või toetuse saaja finants- ja toimimissuutlikkus t taotluses kirjeldatud tegevuste tegemiseks ja projekti tulemuste saavutamiseks ning tagada Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artiklist 22 tulenev Euroopa Liidu finantshuvi de kaitse. Kuivõrd käesoleva määruse alusel võib toetust anda nii investeerimisprojektidele, milles toetuse saaja on juba taastekavas määratletud kui ka toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt avatud voorude kaudu ja kus lõppsaajad ei ole määratletud, mõistetakse toetuse taotleja all määratlemata toetuse saajate või lõppsaajate ringi , ke lle juurdepääs toetusele tagata kse taotlemise kaudu. Punktis 1 nimetatud kehtiva karistuse puudumise nõude kontrollimiseks tehakse järelepärimine karistusregistrisse. Isik loetakse karistatuks või tal on kehtiv karistus kuni karistusregistri seaduse alusel karistusandmete kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni. Punktis 2 nimetatud majandustegevuse nõuet kohaldatakse juhul, kui toetatakse ettevõtjat , kelle põhi - või kõrvaltegevus on hõlmatud vastavas valdkonnas tegutsemise lubadega , mistõttu peab taotlejal olema täidetud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses tulenevad nõuded ettevõtlusega tegelemisel. Sellise ettevõtja haldus- ja toimimissuutlikkuse nõu ete täitmist kontrollitakse majandustegevuse registrist. Punktis 3 eeldatakse, et taotleja on makseraskustes, kui tal on maksuvõlad koos intressiga rohkem kui 100 eurot, mis ei ole ajatatud, ja mida ei likvideerita puuduste kõrvaldamiseks antava tähtaja jooksul. Maksuvõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees olulist rahalist võlga. Maksuvõlgnevusi saab kontrollida e-maksuameti /e-tolli kodulehelt. Punkti 4 kohaselt tuleb veenduda, et taotleja või partneri suhtes ei ole pankrot välja kuulutatud, ta ei ole sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust . Juhul kui selgub vastupidine, siis eeldatakse, et puudub projekti elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus ja ka vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Kui üksnes partner on nimetatud olukorras, siis on tingimust võimalik täita näiteks nii, et partnerit ei kaasata projekti või kaasatakse mõni teine. Infot pankroti, sundlõpetamise menetluse ja tehtud lõpetamise otsus e kohta saab äriregistrist ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punktiga 5 näh a k se ette nõue, et juhul kui taotleja või partner on riigiabi saajaks, ei või nad Euroopa Liidu õiguse kohaselt olla raskustes ettevõtjad. Raskustes oleva ettevõtja mõistet selgitab Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 artikl i 2 punkt 18 ning Euroopa Komisjoni teatis „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 249, 31.07.2014, lk 1) punkt 2.2. . Kui taotleja või partner on riigiasutus või põhiseaduslik institutsioon, siis finantseerimisvõimekust eeldatakse ilma täiendavate tingimusteta, sest iga riigiasutuse kohustus on tagada kulude kate riigieelarve seaduse kohaselt. Punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja tagama nõutava omafinantseeringu ning toetuse andja nõudmisel esitama toetuse andjale selle kohta tõendid enne toetuse saamist. Projektile kohaldatav omafinantseeringu osakaal toetatavatest kuludest märgitakse taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus ja selle ulatus peab olema kooskõlas toetuse andmise tingimustes nõutuga. Omafinantseeringu saab lugeda toetuse saaja poolt tasutuks ka siis, kui kolmas isik tasub selle toetuse saaja eest. Omafinantseeringu võib tasutuks lugeda ka siis, kui on tõendatud toetuse maksmise eelduseks olevate tegevuste tegemine või tulemuste saavutamine. Punkti 7 kohaselt peab toetuse taotlejal ja tema partneril olema projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimustele. Selline eeldus võib tuleneda toetuse saajate ringist või projekti tegevuste valdkonnast, toetatavast eesmärgist või mõnest projekti elluviimisega seotud seadusest. Arvestades toetatavat valdkonda ja taotlejate sihtgruppi, tuleb toetuse andmise tingimustes seada nõuded taotleja organisatsioonile, näiteks projektijuhi kvalifikatsioonile ja kogemusele, selleks, et veenduda toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuses toetatava projekti edukaks elluviimiseks. Punkti 8 kohaselt seatakse piirang toetuse saajale, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide kaitse taasterahastu rakendamisel. Kui toetuse saaja on eelnevalt saanud taasterahastust toetust ning see on kuulunud tagasimaksmisele , kuid toetuse saaja ei ole tagasinõuet täitnud või teinud seda tähtaegselt, si is puudub tal õigus toetuse saamiseks uuele taasterahastu projektile. L õikes 2 nähakse ette kohustus toetuse saajale järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS ) , kui ta on hankija RHS tähenduses. Samas lõikes nähakse ette ka erisus, mille eesmärk on vähendada halduskoormust väiksemasu mmaliste hangete kontrollimisel ja mis lähtub asjaolust, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb l iidu üld eelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/20 (ELT L 193, 30.07.2018, lk 1–222) lisa I punktis 38.2 ( d ) on tõstetud lihthanke menetluse algmäära samuti 20 000 euroni. Kui toetuse saaja ei ole hankija RHS tähenduses, peab hangete korral alates eelnõus nimetatud piirmäärast alates toetuse saaja tõendama, et järgitud on toetuse andmise tingimustes ja RHS §-s 3 sätestatud nõudeid. Analoogselt kontrollitakse eelnõus nimetatud piirmäärast alates RHS §-s 3 sätestatud nõuete järgimist siis, kui toetuse saaja/partner tellib sotsiaal- ja eriteenuseid RHS § 126 lõike 1 tähenduses või korraldab riigihanke, mille eeldatav maksumus jääb alla riigihanke piirmäära. Eelkõige peab toetuse saaja tõendama, et ostu maksumus kujunes konkurentsi korral erinevate erapooletute ja võrreldavate pakkumuste objektiivse võrdlemise teel, ehk et konkurentsi on efektiivselt ära kasutatud. Kui toetuse saaja peab kindlasummalise makse korral tõendama vaid eelarve asjakohasust, rakendub nimetatud nõue eelarvekulude tõendamisel. RHS §-s 3 sätestatud põhimõtted hõlmavad eesmärki tagada konkurentsi efektiivse kasutamise teel hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. Kui lõppsaaja on RHS tähenduses hankija, on vaja koguda andmeid töövõtja te ja alltöövõtja te kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktist (d) nimetatud ulatusele . Lõikes 3 nähakse ette eritingimus, mille kohaselt ei rakend ata lõike 1 punktides 1 – 6 sätestatud taotlejale ja toetuse saajale kehtivaid nõudeid riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse üksus ele või avalik-õiguslik juriidili s e le isikule , kuna nõuete iseloomust tulenevalt ei ole selliste nõuete kohaldamine riigiasutuste , kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul asjako hane ja vajalik. Eelnõu §-s 6 reguleeritakse toetuse andmist inv esteerimisprojektidele, mis on taastekavaga kinnitatud reformi või investeeringu osaks olev või sell est eraldiseisev Euroopa Komisjoniga eelnevalt kokkulepitud (eeldefineeritud) investeering või muu üksikprojekt, mille toetuse saaja on määratletud ning mille taastekavas määratletud tegevused moodustavad üksikprojektina terviku ja mille rahastamiseks ei rakendata avatud taotlemist. Eelnõu § 6 lõikes 1 nähakse ette nõue , mille koh a selt enne taastekavaga kinnitatud investeer imisprojektile toetuse andmist peab toetuse saaja esitama e- t oetus e kaudu investeerimisprojekti täpsustatud tegevus ed , ajakava, eelarve , tegevuste abikõlblikkuse periood i ning info toetuse saajale rakendatava riigiabi liigi kohta ( riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise puhul abi andmise tingimused ja viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või Euroopa Komisjoni otsusele ) jm vajalik u informatsioon i projekti eesmärgipärasuse ja vastavus hindamiseks siseriiklikule õigusele ja EL õigusele . D etailsem kirjeldus ja projekti tegevuskava esitatakse vastavus kontrolli teo s tamiseks ministeeri u m ile , kelle vastutusvaldkonda taastekavaga kinnitatud investeerimisprojekt i elluviimine kuulub. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt peab i n vesteerimisprojekt enne selle rahastamist ja toetuslepingu sõlmimist vastama taastekavale ning kohald a ta vatele EL õigusaktidele ja siseriiklikele eriseadustest tulenevatele nõuetele. Ministeeriumil o n olulise tähtsusega enne abi andmist hinnata, kas tegemist on riigiabiga ning millised riigiabi reegleid kohaldatakse . Nõuet rakendatakse põhjusel, et taastekavas kirjeldatud investeerimisprojekt võib enne rahastamislepingu sõlmimist vajada detailsemat kirjeldust, vältimaks toetuse eraldamist abstraktsetele tegevustele ning taga takse projekti vastavus muuhulgas riigiabi nõuetele . Ministeeriumil võib investeerimisprojekti vastavuskontrolli ülesan de täitmi s e delegeerida eraõiguslikule juriidilisele (näiteks riigi asutatud sihtasutused) isikule või riigiasutusele asutusele. Eelnõu § 6 lõig e te 3 ja 4 kohaselt sõlmib ministeerium, kelle vastutusvaldkonda kuulub taastekavaga toetatav investeerimisprojekt, toetuse saajaga rahastamis lepingu, mis tuleb enne selle sõlmimist kooskõlastada koordineeriva asutuse ja Rahandusministeeriumiga. Juhul , kui toetatav investeerimisprojekt on seotud erinevate ministeeriumi d e vastutus valdkondadega, sõlmitakse rahastamis leping vajadusel kõigi investeerimisprojekti osapoolte (ministeeriumid ja toetuse saaja) vahel ühiselt ning sõlmitud rahastamis lepingu edastab taastekavas reformi või investeeringu eest vastutav ministeerium , teine investeeringuprojekti osapooleks olev ministeerium või toetuse saaja 5 kalendripäeva jooksul koordineerivale asutusele. Eelnõu § -s 7 reguleeritakse toetuse andmist , kui toetuse saajaks on ministeerium ja toetatavat tegevust viib ellu ministeerium ise või koos partn eriga , kui viimane on tegevuste sse kaasatud . Eelnõu §-s 7 lõikes 1 nähakse ette miinimumnõuded , kui toetuse andmise tingimused kehtestatakse ministri käskkirjaga. Eelnõu §-s 7 lõikes 2 nähakse ette võimalus, et ministeerium võib tegevuste sse kaasata partneri ja volitada seeläbi tegevuste elluviimise eraõiguslikule juriidilisele isikule, riigiasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule . Eelnõu § 7 lõigetes 3 kehtestatakse nõuded ministeeriumile toetuse andmise tingimuste käskkirja kooskõlastamiseks koordineeriva asutuse , Rahandusministeeriumi ja vajadusel teiste ministeeriumi d ega , kui tegevus mõjutab teise ministeeriumi vastutusala eesmärke, sh vajadusel Euroopa Komisjoniga enne käskkirja kehtestamist. Eelnõu §-s 8 nähakse ette kohustuslik toetuse andmise vorm ning nõuded kui toetust antakse avatud taotlemise kaudu. Lõikega 1 luuakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks määrusega ( VäSS § 8 lg 4 ja 5). Eelnõu § 8 lõikes 2 nimetatakse, mida määrusena kehtestatavad toetuse andmise tingimused peavad vähemalt sisaldama, kui toetamiseks sobilikke projekte tahetakse välja valida avatud taotlemise korras. Avatud taotlemist võib korraldada kindlaks tähtajaks taotluste esitamisena taotlusvooru põhiselt või määratud ajavahemikus taotluste jooksva esitamisena. Punkti 1 kohaselt tuleb määruses nimetada, millise taastekavas nimetatud reformi või investeeringu elluviimiseks määrus kehtestatakse. Nimetamine on vajalik , tagamaks määruses nimetatud toetatavate tegevuste ja tingimuste vastavus EL ja siseriiklikes õigusaktides ette nähtud tingimustele ning nende seos taastekava tulemustega . Punkti 2 kohaselt tuleb kehtestatavas määruses nimetada vahendusasutus ja tema ülesanded, kui toetus antakse edasi lõppsaajatele ja toetuse edasiandmisega seotud ülesandeid täidab vahendusasutus . Seeläbi tagatakse taotlejatele õigusselgus ja läbipaistvus toetuste menetlemisel. Punkti 3 kohaselt tuleb määruses nimetada, milliseid projekti tegevusi toetatakse ja mis on sealjuures üldine projekti toetamise eesmärk , vajadusel toetatavad kulud ning seos taastekavas nimetatud reformi või investeeringu tulemustega . Toetatavad tegevused peaksid olema nimetatud piisavalt täpselt ja samas vajalikul määral üldiselt, et taotlejal oleks võimalik aru saada, kuidas tema projekt võiks toetamiseks sobilik olla. Punkti 4 kohaselt on ministeeriumil kohustus hinnata juba enne määruse (riigiabi eeskirjades nimetatakse „abikava“) kehtestamist, kas õigusakti alusel antava toetuse andmine tähendab riigiabi või VTA andmist. Kui tegemist on abikava alusel riigiabi või VTA andmisega, tuleb määruse kujundamisel nende reeglitega ka arvestada, sealhulgas asjakohaste mõistetega, abi andmise välistustega, toetuse määradega, toetatavate tegevustega ning kuludega. Taotleja, toetuse saaja, aga ka vahendusasutus peavad olema eelnevalt teadlikud, et toetuse andmisel kohalduvad riigiabi või VTA reeglid koos nendest tulenevate piirangute ja kohustustega. Vahendusasutused , aga ka reformi ja investeeringu eest taastekavas vastutavad ministeeriumid, peavad vastavalt konkurentsiseadusele jälgima, et toetust antakse konkreetsele toetuse saajale riigiabi või VTA andmist reguleerivate õigusaktide kohaselt. Kui määruse kohaselt võib olla tegemist riigiabiga (kehtib nii üksikabi kui abikavade kohta) , mille kohta on vaja eelnevalt esitada Euroopa Komisjonile riigiabi teatis, siis tuleb määruses viidata konkurentsiseaduse §-le 34 1 . Riigiabina käsit a takse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses antavat abi ja vähese tähtsusega antavaks abiks k omisjoni määrus e (EL) nr 1407/2013 artiklis 3 nimetatud abi , samuti k omisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris, nimetatud abi ja k omisjoni määruse s (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris , nimetatud abi. Punkti 5 kohaselt tuleb määruses määratleda toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood , mille sisse peavad jääma projektide elluviimisperiood id ning mis jääb ajavahemikku 2020. aasta 1. veebruar ist 2026. aasta 31. august ini . Punkti 6 kohaselt tuleb määruses sätestada muud toetuse andmise tingimused, mis arvestades sihtgruppi, toetatavaid tegevusi või valdkonna eripära, on asjakohased. Punkti 7 kohaselt tuleb määruses nimetada toetuse minimaalne või maksimaalne osakaal toetatavatest kuludest ning vajadusel toetuse suurim või vähim summa. Toetuse osakaalu või summa kujundamisel tuleb arvestada riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega ning asjaoluga, et toetusest ei hüvitata käibemaksu . See osa toetatavatest kuludest, mida toetusega ei kaeta , ehk eelnõu tähenduses omafinantseering, jääb toetuse saaja enda kanda. Punkti 8 kohaselt tuleb määruses määratleda taotlejale (lõppsaajale) ja partnerile esitatavad nõuded. Lisaks võib vajadusel ette näha täiendavaid nõudeid. Näiteks võib ette näha võimaluse võtta vastu taotlusi konkreetse tegevuse, piirkonna, sihtrühma või eelarve osa kohta, kui see aitab kaasa toetuse kavandatud sihtrühmale või tulemuste saavutamisele suunamisel. Samuti tuleb kehtestada selged nõuded taotlusele, et taotleja saaks esitada ammendavalt kogu vajaliku teabe projektis kavandatud tegevuste, nende maksumuse ja tulemuste kohta, mis omakorda lihtsustab toetuse andmise üle otsustamist ning vähendab puudustega taotlusi. Punkti 9 kohaselt tuleb määruses täpsustada, kuidas toimub taotluste esitamine ja millise aja jooksul tehakse taotluse kohta otsus. Selle aja sisse peab jääma nii taotleja kui taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise etapp kui ka hindamise etapp ning otsusest teavitamine. Määruses tuleks ära nimetada ka see, kas taotlusi saab esitada taotlusvoorude või jooksva taotlemise korras. Punkti 10 kohaselt peab määrus sisaldama projektide hindamiskriteeriume ja valiku korda . Sellega tehakse taotlejale läbipaistvaks ja jälgitavaks, kuidas toimub projektide hindamis protsess ja milliseid asjaolusid projektide hindamisel arvestatakse. Projektide paljususe korral tuleb toetamiseks parimad projektid välja valida ühtsete tingimuste abil, kui taotlejale ja taotlustele esitatavate nõuetele vastavuskontrolli raames parimate väljavalimine seda ei võimalda. Kuivõrd projekti jätkusuutlikkuse üheks kriteeriumiks on ka Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artik li 5 punktist 2 tulenev nõue, mille kohaselt võib taasterahastust toetust anda § 2 lõikes 6 nimetatud põhimõtet järgivatele projektidele, siis tuleb toetuse andmise tingimustes näha ette viidatud nõude täitmiseks kohaldatavad asjakohased kaitsemeetmed, samuti asjakohased andmed metoodika või kriteeriumite kohta, millega tagatakse viidatud nõude täitmine. Valiku korra all võib pidada silmas seda, kas projekte valitakse toetamiseks paremusjärjestuse (pingerea) alusel või hindamiskriteeriumi miinimumnõudele või hindepunkti lävendile vastamise tuvastamise teel. Hindamis kriteeriumi t es määratakse vähemalt igale kriteeriumile selle osatähtsus ja hindepunktide skaala, mis asjaolusid tuleb hindepunkti andmisel arvestada ning kui põhjalikult tuleb hindepunkti andmisel täiendavalt selgitada hindepunkti valikut. Määruses võib näiteks ette näha , et eelistatakse projekti, millel on suurem omafinantseeringu määr, mille kohta on taotlus esitatud varem, mis valitakse välja näiteks liisu heitmisel või mis vastab määruses või metoodikas nimetatud muule kriteeriumile. Toetatavate tegevuste ja projektide valiku- ja hindamiskriteeriumite kavandamisel pe ab arvestama, et kriteeriumid peavad olema mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning toetama meeste ja naiste võrdõiguslikkust , toetama maa- ja linnapiirkondade vahelise ebavõrdsuse vähendamist, näiteks sisaldades regionaalset komponenti. Samuti tuleb jälgida, et toetatavate tegevuste rahastamisel edendataks keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, vastupidavust katastroofidele ning riskiennetust ja - juhtimist, et tagada vastupidavus kliimamuutustele ja katastroofidele. Punkti 11 kohaselt tuleb määruses sätestada , kuidas toimub taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise kord . Korra kujundamisel arvestatakse, kas taotlejal tuleb või on võimalus esitada taotlus registri vahendusel või esitatakse taotlus elektrooniliselt digiallkirjastatult. Kui taotlus esitatakse registri kaudu, siis toimub otsusest teavitamine samuti registri kaudu. Punkti 12 kohaselt tuleb määruses reguleerida projekti rahastamislepingu sõlmimise kord , kui toetuse andmiseks sõlmitakse rahastamisleping. Rahastamislepingu vajalikkus lähtub eeldusest, mille kohaselt ei ole kehtiva õiguse kohaselt haldusot susega võimalik kõiki projekti elluviimisega seotud õigusi ja kohustusi toetuse saajale (lõppsaajale) üle anda ning seetõttu antakse õigused ja koh ustused üle rahastamislepinguga. Rahastamislepingu kaudu tagatakse riigi ja toetuse saaja (lõp psaaja) õigussuhte õiguskindlus kokkulepitavate lepingutingimuste kaudu. Projekti rahastamisleping võib lähtuvalt toetatavatest tegevustest, projekti laadist, valdkonna eripäradest vms sisaldada täpsustavaid tingimusi ning vahendusasutus annab projektiga seotud õigused ja kohustused üle lepingu kaudu. Samuti tuleb rahastamislepingus sätestada projekti elluviimise tingimused, toetuse väljamaksmise kord, toetuse tagasinõudmise alused ja tagasi maksmise kord , teavitusreeglid jms. Punkt 13 kohaselt tuleb määruses märkida, milline on toetuse rahuldamise otsuse ( edaspidi TRO ) või rahastamislepingu muutmise tingimused ja kord. Korra all peetakse silmas näiteks , k as ja kui sagedasti saab muutmise avaldust esitada , millistel juhtudel peab projekti muutmiseks saama vahendusasutuse loa või võib projekti muuta ilma seda vahendusasutusega kooskõlastamata ning piisab vaid vahendusasutuse teavitamisest. TROd võib muuta vaid juhul, kui muutmise tulemusel tagatakse projektis ja taastekavas kavandatud eesmärkide ja tulemuste saavutamine. Seega TROd võib muuta, kui TROs nimetatud projekti eesmärk ei muutu ja muudetakse projekti tegevuse ulatust , lisatakse täiendav toetatav tegevus , muudetakse toetuse ja omafinantseeringu summasid või nende osakaale toetatavatest kuludest. Muuta võib ka projekti elluviimisperioodi, arvestades käesolevas määruses ja toetuse andmise tingimustes nimetatud abikõlblikkuse perioodi või kulude hüvitamise viisi. Punkti 14 kohaselt tuleb määruses kehtestada loend lõppsaaja ja partneri kohustustest ja õigustest, sest reeglina lähtub lõppsaaja vaid määrusest. Seega tule b määruses nimetatud lõppsaaja kohustustele viidata või määruses need uuesti üle nimetada. Kui määrusest peavad juhinduma peamiselt erasektori lõppsaajad , siis tuleks lõppsaajad kohustused pigem sätestada määruses. Toetuse andmise tingimuste määruses tuleb juhul, kui lõppsaaja ei ole riigihangete seaduse mõistes hankija, sätestada asjade, teenuste ja ehitustöö ostumenetluse läbiviimise põhimõtted ja kord . Samuti tuleb määruses nimetada vastava menetlusetapi juures menetluse juures lõppsaaja õigused: õigus saada teavet tema suhtes tehtud otsuste ja toimingute kohta, saada vahendusasutuse lt selgitusi ja nõu kohustuste täitmiseks , õigus esitada täiendavat teavet puuduste ilmnemisel, õigus taotleda TRO muutmist, õigus loobuda toetuse kasutamisest, õigus vaidlustada tema suhtes tehtud otsus või toiming, kui sellega on rikutud tema õigusi. Punkti 15 kohaselt tuleb toetuse andmise tingimustes näha toetuse saaja ja partneri kohustus anda järelevalvet teostava isiku kasutusse järelevalve teostamiseks vajalikud andmed ja dokumendid . Punkti 16 kohaselt tuleb määruses täpsustada, milline on projekti elluviimise kohta esitatava teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord. Määruses võib ette näha üldised nõuded ja sätestada, et konkreetsele projektile tuleb määrata dokumentide ja aruannete esitamise üksikasjad TROs . Punkti 1 7 kohaselt tuleb määruses märkida, kas ja millist toetuse väljamakse viisi eelnõu § 9 lõikes 3 kohaselt kasutatakse. Samuti tuleb määratleda, kas võimaldatakse toetuse maksmist ettemaksena ning täpsustada toetuse maksmise kord: tähtajad, maksetaotluste esitamise sagedus ja sellega koos esitatavad dokumendid ning lõppmakse suurus, mis määratletakse protsendina või summana toetuse mahust. Lõppmakse suuruse määramine on vajalik, et tagada hõlpsasti tasaarvelduse korras finantskorrektsioonist tuleneva tagasinõude täitmine. Punkti 1 8 kohaselt tuleb määruses reguleerida toetuse tühistamise ja tagasinõudmise alused ja kord, sealhulgas projekti tulemuse mittesaavutamisel või osalisel saavutamisel. Määruses on võimalik viidata ka käesoleva eelnõu §- s 11 sätestatud t aotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise, toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise alustele. Punkti 19 kohaselt tuleb määruses märkida ära, kas vaideorgan on ministeerium või vahendusasutus . K ui vaideorgan on ministeerium , tuleb vaie ministeeriumile esitada läbi vahendusasutuse . Kuigi otsuses (haldusaktis) peab ära märkima vaidlustamise korra, kui tegemist on haldusvälise adressaadiga, siis üldise informeerimise ja selguse eesmärgil, tuleks vaiete lahendaja juba määruses nimetada. Lõike 3 kohaselt kooskõlastatakse toetuse andmise tingimuste määrus sarnaselt ministri käskkirjale (eelnõu § 7 lõige 3). Eelnõu § 9 käsitleb toetuse maksmise üldist korda. Käesoleva sätte tähenduses ei käsitleta maksetaotlust eelnõu § 4 lõikes 3 punktis 1 nimetatud maksetaotlust Euroopa Komisjonile, mille esitab koordineeriv asutus. Tegemist on siseriikliku raha taotlemise mehhanismiga, mille raames kasutatakse riigi eelarvelisi vahendeid, mida hiljem saavutatud tulemuste põhiselt tõendatakse Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu vahendi test kulude hüvitamiseks. Lõikes 1 nähakse ette nõue , et toetus t makstakse välja kas enne või pärast tulemuste tõendamist . Maksetaotlus tuleb esitada elektrooniliselt läbi e- t oetus e koos nõutavate lisadega. Lõikes 2 nähakse ette nõue, mille kohaselt investeerimisprojekti toetus e saaja esitab maksetaotlused otse koordineerivale asutusele ning eelnõu § -s 8 sätestatud toetuse andmise tingimuste alusel lõppsaaja esitab maksetaotlused toetuse andmise tingimustes nimetatud vahendusasutuse le. Siinkohal on erisus maksetaotluste esitamisel tehtud tulenevalt asjaolust, et taastekava tasemel vastutab eelnõu § -s 8 nimetatud toetuse andmise tingimustes kehtestatud tulemuste saavutamise eest vahendusasutus , kes jälgib, et toetuse andmise tingimuste alusel toetust saavad projektid oleksid tulemuslikud. Eelnev erisus ei vabasta toetuse lõppsaajaid vastutusest projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise eest TRO ja rahastamislepingu tingimuste kohaselt. Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmist, võttes arvesse eelnõu § 9 sätestatut. Kui maksetaotluse menetlemine lõpeb toetu se väljamaksmisega, käsitletakse seda toiming una ning toetuse maksmise kohta eraldi otsust ei vormistat a – toetuse saaja näeb toetuse laekumist arvelduskontol ning sellest teata ta kse võimalusel ka e-kirjaga. Kui maksetaotluses nimetatud toetuse summat ei ole alust täies ulatuses välja maksta toetuse väljamaksmise eelduse mittesaabumise või tõenda ma tuse tõttu, sealhulgas juhul, kui peale puuduste kõrvaldamist esineb olu kord, kus puudust ei kõrvaldata või seda ei saagi enam kõrvaldada (esineb näiteks RHS nõuete eiramine), tuleb väljamaksmisest keeldumiseks vormistada otsus . Toetus ei kuulu maksmisele otsuses nimetatud toetuse summa ulatuses, st antud summas maksetaotlust ei rahuldata. Samuti vormistatakse otsus juhul, kui esinevad toetuse maksmise peatamise alused. Reeglina peatatakse toetuse maksmine otsuses määratud ajaks, mis peab olema proportsioonis peatumise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks kuluva ajaga, mida otsustaja peab alati hindama. Lõikes 3 nähakse ette võimalus, mille kohaselt toetuse andmise tingimustes, taotluse rahuldamise otsuses ja rahastamislepingus võib makse tegemiseks kohaldada tekkinud ja tasutud ku ludokumentide alusel maksetingimust , kokkulepitud tulemuste või tegevuste täitmise alusel maksetingimust või põhjendatud juhul osaliselt ettemaksena (välja arvatud riigiasutustele) maksetingimust. Maksetingimuste kehtestamisel tuleb hinnata projekti ja selle eripärasid ning vältida põhjendamatut ettemakse tegemist ning seeläbi riigi finantshuvide kahjustamist. Lõikes 4 nähakse ette tingimus, mille kohaselt võib vajadusel toetuse lõppmakse teha pärast projekti kõigi tegevuste elluviimise ja tulemuste tõendamist, mille eesmärgiks on vältida riigi/EL finantshuvide kahjustumist ning tagada, et toetuse saaja, vahendusasutus või lõppsaaja vastutab lõplike tulemuste saavutamise eest enne kõigi kulude hüvitamist. Viimase väljamakse suuruse ja selle tegemise võimaldamine toetuse andmise tingimustes või TRO-s pärast lõpparuande kinnitamist võib olla vajalik, et motiveerida toetuse saajat või lõppsaajat esitama lõpparuanne õigeaegselt ning selleks, et riigil o leks vajadusel võimalik väljamakse tasaarveldada tagasimaksmisele kuuluva summaga, näiteks, kui lõpparuande kontrollimisel tuvastatakse, et projekt ei ole olnud tulemuslik või kulud ei kuulu toetusest hüvitamisele. Lõikes 5 nähakse ette tingimused ettemakse võimaldamise korral . Punkti 1 kohaselt võib tõendamata ettemakse osakaal projekti toetatava tegevuse kogusummast korraga olla kuni 40%, sealjuures mitte rohkem kui garantii summa. Seega kui ettemakse tõendatakse kulude ja tulemuste ulatuses , võib taotleda uut ettemakset tõendatud osa ulatuses. Enne ettemaksete võimaldamist tuleb hinnata selle vaja dust toetuse saaj a, taotlejate sihtgrupi või muu objektiivse näitaja pinnalt ning vajadusel tuleb enne investeerimisprojekti rahastamislepingu sõlmimist või toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamist ettemakse võimaldamiseks vajalikud selgitused esita d a Rahandusministeeriumile ja koordineerivale asutusele. Punktide 2 ja 3 kohaselt nähakse ette nõue, et kui toetus on riigiabi, siis saab ettemakse anda garantii alusel , millega maandatakse riigi ja EL finantshuvide kahjustumise riski summaliselt suuremate projektide puhul Ettemakse ei või ületada garantii summat. Seega, kui on tõendatud osa projekti kulude katteks tehtud ettemaksest , võib ettemakse summa taastada kuni garantii summani. Makse tegijal on õigus otsustada kaalutlusõigusele tuginedes iga ettemakse tegemise üle isegi siis, kui toetuse saajal on nõuetekohane garantii. Keeldumine peab olema põhjendatud – näiteks kui toetuse saajal on olulisi probleeme projekti elluviimisega ning ettemakse tegemine ei aita kaasa projekti ajakohasele elluviimisele . Lisaks tuleb silmas pidada, et kui garantii andjaks on riik , peab garantii olema antud turutingimustel, et välistada täiendava riig iabi tekkimist projekti tasemel. Lõikes 6 nähakse ette tingimused garantiile , kui toetust makstakse ettemaksena. Garantiile on seatud tingimused selleks, et oleks tagatud garantii andja usaldusväärsus. Garantii andjaks saab olla krediidi- või finantseerimisasutus ning riigieelarve seaduse tähenduses riigigarantii andja. Eelnõuga nähakse ette garantii kestvuse minimaalne tähtaeg tulenevalt asjaolust, et ettemakse tähtaegselt tõendamata jätmisel oleks võimalik mõistliku aja jooksul teha otsus ning selle alusel realiseerida garantii. Otsustajal on oluline jälgida, et ettemakse tõendamata jätmisel tehakse otsus garantii tähtaja jooksul, vastasel juhul ei ole võimalik garantiid realiseerida ning tagasimaksmisele kuuluv ettemakse summa võib jääda garantii alusel tagasi saamata, mis kahjustab oluliselt riigi/EL finantshuvisid. Samuti peab garantii katma toetuse ettemakse summa. Lõikes 7 kehtestatakse kesksed toetuse maksmise peatamise või maksmisest keeldumise alused. Punkti 1 kohaselt peab t oetuse makse üle otsustaja enne makse tegemist hindama, kas maksetaotluse eeldused makse tegemiseks on selged ja täidetud. Juhtumitel, kus maksetaotlus on toetuse saaja poolt esitatud , kuid nõutavate tulemuste saavutamist või kulusid ei ole toetuse saaja suutnud lõpuni tõendada või esinevad muud objektiivsed asjaolud, mis seavad kahtluse alla maksetaotluses esitatud informatsiooni (näiteks maksetaotluses esitatud informatsiooniga seotud kohtuvaidlused, riiklikud järelevalve menetlused vms.), võib otsustaja toetuse maksmise peatada või sellest keelduda. Kuivõrd nii makse peatamise kui maksest keeldumise puhul on tegemist isiku õigusi piiravate otsustega, siis tuleb otsuseid põhjendada. Punkti 2 kohaselt võib toetuse makse peatada või maksest keelduda juhul , kui toetuse saaja suhtes on tehtud taasterahastust pärineva toetuse tagasinõudmise otsus ning makse taotluse menetlemisel selgub, et toetuse saaja ei ole tagasinõutavat summat lõplikult või nõuetekohaselt tagasi maksnud. Punkti 3 kohaselt võib maksetaotluse menetlemise peatada või sellest keelduda, kui maksetaotlust menetleval asutusel tekib kahtlus toetuse saaja suutlikkuses viia projekt ellu või saavutada nõutud tulemusi. Menetlusega jätkatakse, kui toetuse saaja tõendab, et kahtlusteks ei ole alust. Näiteks kui toetuse saaja finantsnäitajates t selgub , et projekti lõpetamine või projekti eesmärkide saavutamine võib olla ohus, võib otsustaja peatada maksetaotluse menetl emi se ja uurida täiendavalt, kas kahtlus on põhjendatud. Kui võlgnevuse suuruse tõttu on alust arvata, et toetuse saajal võivad olla olulised majanduslikud raskused ning isegi kui makse teha, ei ole tagatud projekti lõpuleviimine, ei ole mõistlik teha projektile täiendavat makset. Kui täiendava uurimise tulemusel ja toetuse saaja selgituste põhjal leiab otsustaja , et kahtlus ei ole põhjendatud, jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui kahtlus oli põhjendatud, siis rohkem makseid ei tehta ning vajadusel koostatakse toetuse maksest keeldumise otsus ning toetus, mis osutub seetõttu aluseta makstuks, tuleb toetuse saajal tagastada. Punkti 4 kohaselt tagatakse suure tõenäosusega tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa tagasisaamine läbi selle, et jäetakse võimalus selle tasaarveldamiseks veel maksmata toetusega. Näiteks kui projektis on auditi või kontrolli tulemusel tuvastatud (võimalik) rikkumine või kui toetuse tagasinõudmise menetlus on alanud, võib maksetaotluse alusel maksmisele kuuluva toetuse maksmise peatada (võimaliku) rikkumise summa ulatuses kuni toetuse tagasinõudmise menetluse lõpuni ja tegeliku toetusest hüvitamisele mittekuuluva kulu suuruse selgumiseni või selgub, et kulu oli siiski toetatav . Makse võib peatada ka juhul, kui (võimaliku) rikkumisega seotud toetuse summa on suurem, kui projektis veel maksmata toetuse summa. Toetuse maksmine ei ole põhjendatud, kui rikkumisele vastav summa võib kuuluda tagasimaksmisele. Tasaarveldamise korral ei ole tegemist toetuse maksmisest keeldumisega, sest tasaarveldamine tähendab seda, et selle tulemusel loetakse poolte rahalised nõuded ehk siis toetuse maksmise ja tagasi maksmise nõuded tasaarveldamise teel täidetuks. Kui keelduda maksetaotluse menetlemise tulemusena toetuse maksmisest, ei teki summat, mida tasaarveldada. Käesoleva punkti rakendamisel tuleb arvestada haldusmenetluse seaduse § -st 4 tulenevat põhjendatuse põhimõtet, sest tegemist on kaalutlusõiguse alusel sätte rakendamisega . Punkti 5 kohaselt võib maksetaotluse menetlemise peatada või sellest keelduda juhul , kui Euroopa Komisjon peatab toetuse maksed Eestile täielikult või osaliselt või vähendab maksetaotluses esitat ud toetuse tegelikku väljamaksmisele kuuluvat summat Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruses (EL) 2021/241 kehtestatud alustel . Tegemist on era ndkorras rakendatava alusega , mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt laekum ata jäämine . Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid otsustaja võib sellise otsuse teha, kui: 1) tegevusi ellu viiva asutuse (nt vahendusasutus ) tööprotsesside puudused võ i toetust saanud projekti suhtes ilmnevad niivõrd ol ulised asjaolud , et toetuse maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik siseriiklikult riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. Eelnimetatud maksete peatamisel või nendest keeldumisel tuleb tagada, et seeläbi ei kahjustata lõppsaajate õiguspärast ootust neile õiguspäraselt määratud toetuse kasutamise ks kui punktis 1 - 2 nimetatud asjaolud ei ole lõppsaajate poolt kontrollivad ega mõjutatavad. Eelnõu § 10 lõigete 1 – 3 kohaselt viidatakse ja täpsustakse taastekavale kohalduvaid Euroopa Liid u riig i abi aluseid nii riig i abi kui vähese tähtsusega abi andmise korral ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral abi andja (toetuse andja) kohustust esitada vastava abi andmise kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseadusele. Eelnõu § 11 näeb ette toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra tulenevalt VäSS § 8 lõikest 5, millega tagatakse määruse (EL) 2021/241 artikli 22 punktides 1 – 2 nimetatud kohustuste täitmine. Lõike s 1 nähakse ette, et kuivõrd toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega (k.a toetuse tagasinõudmise aluste, ulatuse ja korraga), sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud toetusest hüvitamisele mittekuuluva kulu katteks või muu aluse esinemisel, siis nõutakse projektile eraldatud toetus tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatuse ga ning tehakse täieliku või osalise toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus eelnõus sätestatud alustel. Punkti 1 nimetatud asjaoludel on tegemist otsusega kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või jätnud kohalduvad nõuded täitmata osaliselt või täielikult. Otsustajal on siin oluline hinnata, kas ja mis ulatuses kohustuste ja nõuete täitmata jätmine mõjutab projekti kulusid ja tulemusi. Punkti s 2 nimetatud aluse puhul võib teha toetuse tagasinõudmise otsuse juhul , kui kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole toetatavad . Punktis 3 nimetatud aluse puhul võib teha toetuse tagasinõudmise otsuse , kui selgub, et toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimuste täitmine ei vasta tegelikule olukorrale ja tingimuste täitmise kohta on esitatud kunstlikke andmeid. Samuti tuleks toetus tagasi nõuda juhtumitel, kus toetuse taotlemise ja kasutamise ajal on otsustajale esitatud valeandmeid, toetust on taotletud pettuse teel (näiteks soodustuskelmus), projekti ja temaga seotud isikute suhtes tuvastatakse korruptsioon või huvide konflikt. Punktis 4 nimetatud aluse puhul võib teha toetuse tagasinõudmise otsuse juhul , kui toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, mistõttu on ka tõenäoline, et toetatud projekti elluviimi st ettenähtud tingimuste l ja kavandatud tulemuste saavutamist ei suudeta toetust saanud isiku poolt tagada. Seeläbi tagatakse Euroopa Liidu finantshuvide kaitse rahaliste vahendite tagasi nõudmise kaudu. Juhul kui tegemist on pankrotimenetlusega ja selgub, et tõenäosus nõude rahuldamiseks puudub, siis võib toetuse tagasinõudmise otsuse jätta tegemata , välja arvatud juhul kui tegemist on riigiabiga. Lõike 2 kohaselt nähakse ette nõue, mille kohaselt koordineeriva asutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel vähendab taastekavas nimetatud investeerimisprojekti eest vastutav ministeerium toetuse andmise tingimuste käskkirjaga või rahastamislepinguga kinnitatud toetatavate kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole veel tehtud, loetakse, et toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud ulatuses on projekti toetatavate kulude eelarve väiksem. Koostoimes § 7 lõike ga 1 nähakse ette ministeeriumile kohustus vähendada TAT käskkirjaga kinnitatud toetatavate kulude eelarvet vastavalt toetuse tagasinõudmise otsusele , sest toetuse tagasinõudmise otsus vähendab käskkirjaga saadavat toetuse summat. Käskkirja alusel tegevuste elluviija peab teadma, millise eelarvega ta tegutseda võib. Samasugune olukord on siis, kui koordineeriv asutus tuvastab toetusest hüvitamisele mitte kuuluvad kulud rahastamis lepingu alusel ellu viidavas investeerimisprojektis . Kui õigusaktist tulenevalt tuleb rahastamislepingu alusel ellu viidava investeerimisprojekti suhtes teha toetuse tagasinõudmise otsus , siis koordineeriva a sutuse otsuse sisuks on rahastamislepingus /käskkirjas nimetatud toetuse mahu vähendamine ning sel juhul on koordineeriva asutuse otsus ministeeriumile lepingulise nõude aluseks. Lõike 3 kohaselt tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks , kui toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 260 1 alusel. Sätte alusel tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30 . 06 . 2009, lk 24–32) artikli 7 lõike 1 punktidest a ja c. Punkt a kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest ja punkt c kohaselt tuleb 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist toetuse saajale määratud toetus tühistada. Nimetatud sätteid saab rakendada alates karistuse jõustumisest isikule, kes on Eestis ebaseaduslikult viibiva inimese tööle võtnud või selle võimaldamise eest karistatud. Lõike 4 kohaselt tehakse toetuse tagasinõudmise otsus protsendi alusel juhul, kui kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt ei ole võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju. Enne protsendi alusel otsuse tegemist, tuleb otsustajal kaalutleda, kas rahalise mõju suurust on võimalik hinnata või mitte. Juhul kui toetusest hüvitamisele mittekuuluva kulu summa on võimalik tuvastada t äpselt, siis nõutakse tagasi 100% tegevusele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest. Võimalik on ka ühe rikkumise raames kasutada kombineeritud toetuse tagasinõudmise aluseid , kui lisaks selgelt määratletavale rahalisele mõjule on tekkinud ka mõju, mida ei ole võimalik täpselt määrata või välja arvutada. Lõike 5 kohaselt tuleb toetuse tagasinõudmise otsus teha viie aasta jooksul või kui toetuse summa on alla 60 000 euro kolme aasta jooksul arvates projekti viimasest lõppmaksest. Lõike 6 kohaselt peab toetuse saaja toetuse tagasi maksma otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Toetus tuleb tagastada otsuses kehtima hakkamise päevast a lates 60 kalendripäeva jooksul. Tingimus seatakse selleks, et vähendada riski, kus tagasinõude peab määratlema lootusetuks tulenevalt pikkadest tagasimaksmise tähtaegadest , seetõttu on mõistlik kohaldada 60 kalend ripäevalist tähtaega. Lõike 7 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti raames toetuse rahuldamise otsuse alusel maksmisele kuuluva toetusega. Kui kogu toetust ei ole projektile veel välja makstud, võib maksmisele kuuluvat toetuse summat vähendada tagasi maksmata toetuse summa ulatuses ehk tasaarveldada, teavitades sellest eelnevalt toetuse saajat. Tasaarveldamise võimaldamine vähendab tagastamisele kuuluv a toetuse sissenõudmisega seotud halduskoormust. Lõike 8 kohaselt tehakse viide ja kohaldatakse toetuse tagasinõudmise ajatamiseks perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikeid 4 , 6 ja 7 , millega vähendatakse õigusakti üle reguleerimist ning puudub vajadus eraldiseisvate ajatamise sätete kehtesta miseks käesolevas eelnõus. Selgitused kohalduv atele sätetele on antud viidatud seaduse seletuskirjas. Lõike 9 kohaselt tehakse viide ja kohaldatakse tagasinõutud toetuse tähtajaks tagastamata jätmisel viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49. Selgitused kohalduvatele viivise alustele on antud viidatud seaduse seletuskirjas. Lõike 10 kohaselt reguleeritakse juhtumit, kui ilmneb, et toetuse andjal tuleb toetuse rahuldamise otsus tunnistada kehtetuks ebaseadusliku riigiabi andmise tõttu. Sealjuures tuleb panna tähele erisust, mille kohaselt ebaseaduslikult saadud riigiabi tuleb tagastada koos intressiga vastavalt n õukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 108 kohaldamiseks (E L T L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõike le 2 ja k omisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 108 kohaldamiseks (E L T L 140, 30.04.2004, lk 1–134) , artiklit ele 9–11. Samasisulist nõuet kajastab ka Euroopa Komisjoni teatis riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt (edaspidi kohtute teatis ), näiteks Euroopa Kohtu otsus C-277/00, millest tuleneb, et tagasinõudmise täielik eesmärk on täidetud, kui abi on tagastatud koos intressiga. Toetuse saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada siiski koos liitintressiga ehk eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, millise rakendamise nõue tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär, mille kinnitab Euroopa Komisjon oma teatises liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta. Seega tagasi nõutud toetus tuleb ebaseadusliku ks osutunud riigiabi puhul tagastada liitintressiga alates päevast, mil ebaseaduslik abi maksti toetuse saajale , ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni. Eelnõu § 12 lõike s 1 nä hakse ette üldi ne teavitamisnõu e toetust saanud isikutele , mille kohustus algab rahastamislepingu sõlmimisest, taotluse rah uldamise otsuse tegemisest või toetuse andmise tingimuste käskkirja kehtestamisest . Eelnõu regulatsioon järgib Euroopa Parlamendi j a n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 34 punktidest 1 – 3 tulen e vaid nõudeid, mille eesmärk on tagada taastekavas kavandatud rahalise toetuse liidupoolse rahastamise nähtavus ning selleks tuleb kasutada ettenähtud logo. Lõikes 2 nimetatakse logo komponendid, mille all peetakse reeglina silmas kahte kujutist ja nende all olevaid tekste ning kuidas logo komponendid võivad logol paikneda. Euroopa Liidu lipu kujutise kõrval jätkatakse logo osana riigisisese purjekujulise Eesti lipu kujutise ja selle all teksti „Eesti tuleviku heaks“ kasutamist. Lõikes 3 sätestatakse nõue kasutada logo esemel, dokumendil või muul teabekandjal juhul, kui see on suunatud avalikkusele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale. Seega tuleb logo kasutada trükistel, värbamis-, reklaam- ja teavitusmaterjalil, sealhulgas digitaalsel kujul, näiteks veebilehel, artiklites, meenetel, tunnistustel, registreerimislehtedel, üritustel, masinatel, seadmetel, kui need on suunatud avalikkusele, lõppsaajatele või projekti sihtgrupile. Nii ei tule igat eset ja dokumenti märgistada logoga, kui see on kasutusel vaid organisatsioonisiseselt, millisel juhul piisab plakati või tahvli kasutamisest organisatsiooni avalikus ruumis. Samuti ei tule kasutada logo igasugusel toetatava tegevusega seotud dokumendil, näiteks ostu- või teenuslepingul või töölepingul. Lõikes 4 antakse erand juhuks, kui logoga tähistatava objekti eripärast tulenevalt ei ole võimalik seda logoga tähistada. Sellisel juhul ei pea logo kasutama, kuid tuleb vähemalt tekstiliselt märkida või öelda, „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU “. Väljendit tuleb kasutada ka avalikkusele ehk üldsusele suunatud kõnes, nt pressiteadetes, raadio- ja telesaadetes. Lõike 5 kohaselt tuleb tähistada ka veebileht logoga ja märkida sellele peamised andmed seoses toetuse saamisega, kui veebileht on olemas. Eraldi kodulehe loomise kohustust ei ole. Lõikes 6 nähakse ette, et teavitamine peab olema avalikkusele kergesti nähtav ja tekstid peavad olema loetavad. Ka digiseadme ekraanil paiknev logo peab olema lihtsasti nähtav. Digiseadme all peetakse silmas nutitelefoni, tahvelarvutit, sülearvutit, lauaarvutit jms seadet. Logoga seotud ühtne teave ning digitaalsed logod on kättesaadavad veebilehel www.rrf.ee Lõikes 7 täpsustatakse selguse mõttes, et logo tuleb kasutada pärast eseme ostmist või kasutusse saamist või ehitus- või muu toetatava tegevusega alustamist. Lõikes 8 täpsustatakse logo kasutamise eritingimusi väikestel esemetel ja andmekandjal, kus logo kasutamine ei ole tehniliselt võimalik ning komponentide mõõte ning turvaala. Lõikes 9 nähakse ette ka logo ingliskeelne variant, mida võib kasutada võõrkeelsel teabematerjalil, mida levitatakse Eestis või välisriigis. Lõikes 10 sätestatakse selge nõue, et kui kleebis, plakat või tahvel saab kahjustada enne teavitusnõude möödumist, tuleb see parandada või teha uus. Asendamise kohustus rakendub juhul, kui kahjustust ei ole võimalik likvideerida parandamise teel. Lõikes 1 1 täpsustatakse, et k ui riigisiseselt kehtestatakse teavitamisnõuete järgimiseks täpsemad juhised, tuleb teavitamisnõudeid täita lisaks kooskõlas antavate juhistega , avaliku teabe seaduse ning Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrusega (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1 – 88) . Kuivõrd Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikkel 34 näeb ette üldise teavitamise kohustuse, siis toetuse saaja suhtes kehtivad teavitamisnõuded alates toetuse kasutamise õiguse tekkimisest ehk toetuse rahuldamise otsuse tegemisest või rahastamislepingu sõlmimisest. Eelnõu § 13 nähakse ette andmete töötlemise ja säilitamise reeglid. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse nõue ja volitus taastekava rakendamisega seotud asutustele koguda Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõikes 2 punktis d nimetatud andmeid. Näiteks kui lõppsaaja on RHS tähenduses hankija, siis on vaja töövõtja ja alltöövõtja nime. Lõikes täpsustatakse, et üldjuhul kogutakse nõutud andmeid läbi avalike riigi andmekogude. Kui nõutavad andmed ei ole avalikest andmekogudest kättesaadavad , tuleb kohustus nõutavate andmete esitamiseks näha ette toetuse andmise tingimustes (toetuse rahuldamise otsus, määrus, käskkiri või rahastamisleping). Lõike 2 kohaselt selgitatakse toetuse saajate ja taotlejate andmete töötlejaid ja andmete töötlemise ulatust, millega tagatakse andmete töötlemise läbipaistvus, eesmärgipärasus ja proportsionaalsus. Lõike 3 kohaselt nähakse õigusselguse huvides ette andmete avalikustamise piirang, mille kohaselt taastekava rakendamisega seotud asutuste ametnik el , töötaja tel ja ülesannete täitmisse kaasatud isiku tel on keelatud avaldada nii teenistus- või töösuhte ajal kui ka pärast seda ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Nimetatud piirang ei kehti juhul, kui üld - või eriseadusest tuleneb kohustus konkreetsed andmed avalikustada. Lõike 4 kohaselt nähakse õigusakti tasemel ette kohustus nii taastekava rakendamisega seotud asutustele kui toetuse saajatele tagada Euroopa Komisjonile, OLAF-ile , Euroopa Kontrollikojale ning Euroopa Prokuratuurile igakülgne juurdepääs toetuse kasutamisega seotud andmetele, mis tuleneb Euroopa Parlamendi j a n õukogu määruse (EL) 2021/241 artiklist 22 lõikes 2 punktist e. Nimetatud kohustus hõlmab kontrollijale igakülgse abi osutamise tema ülesannete täitmisel taastekava rakendamise kontrollimisel. Kohustus laieneb ka partnerile. Lõike 5 kohaselt nähakse ette toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine , mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklist 132. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmeid ja dokumente säilitatakse üldjuhul viis aastat pärast projektile või tegevustele lõppmakse tegemist. Kui toetuse suurus on 60 000 eurot või väiksem, siis on nimetatud tähtaeg kolm aastat. Lõike 6 kohaselt nähakse õigusselguse huvides ette toetuse andmise ja kasutamisega seotud andmete säilitamise erisus juhul, kui tegemist riigiabiga. Sellisel juhul tuleb dokumente ja andmeid säilitada kümme aastat alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi. Nimetatud nõue tuleneb k omi sjoni (EL) määruse 1407/2013 artikli 6 lõikest 1 ning k omisjoni (EL) määruse 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artikli 12 lõi kes t 1. Lõikes 7 nähakse ette nõue, millisel kujul ja vormis tuleb säilitada lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente, tagamaks andmete kättesaadavuse ja kontrollitavuse . Eelnõu § 14 nähakse ette taastekava rake ndamisega seotud aruandluse ning toetuse saajale kehtivad aruandluse üldtingimused. Lõike 1 kohaselt tuleb taaste- ja vastupidavusrahastu lõpparuanne Euroopa Komisjonile esitada hiljemalt 2026. aasta 30. septemb ri l , mistõttu tuleb aruande koostamise ja andmete kontrollimise eesmärgil kõigi taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute tulemuste saavutamise lõ pp aruanne esitada koordineerivale asutusele hiljemalt 2026. aasta 31. mai l . Kui n õukogu rakendamisotsuse lisas on sätestatud hilisem tähtaeg, tuleb lähtuda sellest tähtajast. Lõike 2 kohaselt peavad toetuse saaja ja vahendusasutus esitama taastekava kohase reformi või investeeringuga hõlmatud tegevuse vahetulemuste saavutamise kinnitus e koos seda tõendavate dokumentidega, mis on vajalik selleks, et koordineeriv asutus saab esitada maksetaotluse Euroopa Komisjonile . Vahetulemuse all mõistetakse iga eelnõu §-s 3 punktis 8 nimeta t ud üksikut sihti ja eesmärki. Lõike 3 kohaselt nähakse ette nõutavas aruandluses esitatav minimaalne informatsioon, millega tagatakse projekti andmete ja tulemuste ühetaolisus ning kontrollitavus . Lõike 4 kohaselt nähakse ette, et vahendusasutus ja toetuse saaja (välja arvatud lõppsaaja) esitab vahe- või lõpparuande koordineerivale asutusele e- t oetus e kaudu rahastamisperioodide 31. märtsi seisuga hiljemalt 7. aprillil ning 30. septembri seisuga hiljemalt 7. oktoobril. Lõike 5 kohaselt tuleb reformide ja investeeringute puhul, millele kohalduvad ühised näitajad, toetuse saajal või vahendusasutusel esitada aruanne ühiste näitajate saavutamise kohta koos tõendavate dokumentidega koordineerivale asutusele kaks korda aastas, millega tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artiklis 29 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmine Euroopa Komisjoni ees. Lõike 6 kohaselt nähakse ette, et l õppsaaja esitab aruanded vahendusasutusele ja lõppsaajale kohalduv vahe- ja lõpparuande esitamise kord määratakse toetuse andmise tingimuste määruses ning aruannete esitamise tähtajad taotluse rahuldamise otsuses või rahastamislepingus kuupäeva täpsusega. Lõike 7 täpsustatakse aruannete täiendamise korda. Lõike 8 kohaselt nähakse ette ülesanne ja kohustus Riigikantseleile esitada Euroopa poolaasta raam es riiklike reformikavade aruan ne , mille abil antakse muuhulgas aru ka taaste- ja vastupidavuskavade lõpliku elluviimise edusammude koht a , kaks korda aastas. Aruande Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise edusammude kohta koostab Rahandusministeerium ning esitab selle Riigikantseleile reformikavade aruandele lisamiseks. Reformikavade a ruandes või sellest eraldi kajastatakse lisaks Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 20 lõikes 6 osutatud tegevuskorra ja artiklis 29 lõikes 4 sätestatud ja kohaldatud ühiste näitajate saavutustasemeid , mille osas koostab aruande sisendi Rahandusministeerium . Eelnõu § 15 lõigete 1 ja 2 kohaselt nähakse ette vaidemenetluse alused ning täpsustakse, et koordineeriva asutuse ja vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Tulenevalt taastekava rakendavate asutuste ülesannetest on vaide esitamise korda täpsustatud: 1) kui vaie esitatakse koordineeriva asutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide koordineeriv asutus ; 2) kui vaie esitatakse vahendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide vahendusasutuseks määranud ministeerium, välja arvatud juhul, kui ministeerium on § -s 8 nimetatud toetuse andmise tingimuste s määranud vaide lahendajaks vahendusasutuse . Kui vahendusasutuse otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab ministeerium, esitatakse vaie vahendusasutuse kaudu ministeeriumile. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu a luseks on : Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrus (EL) 2021/241 ; 17.06.2021 Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatud Eesti Taastekava; n õukogu 29.10.2021 rakendusotsus nr 12532/12 RRP rakendamise kohta ; Euroopa Komisjoni poolt avaldatud rahastamislepingu ja tegevuskorra vorm. Seega on e elnõu kooskõlas ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Taastekava raames antakse Euroopa Komisjoni poolt Eesti Vabariigile tagastamatu t välisabi , mille kogumaht arvutatakse kahes osas: 70%, mis põhineb SKP-l inimese kohta, rahvaarvul ja 2015 – 2019 tööpuudusel , ja ülejäänud 30%, kus tööpuuduse asemel arvestatakse 2020. ja 2021. a SKP reaalkasvu. Eestile on aastatel 2021–2026 antava välisabi esimese osa suuruseks 759 715 tuhat eurot ning teine osa ( kuni 30%) selgub 2022. aasta 30. juuniks . Vabariigi Valitsuses 17. juunil 20 21 . a kinnitatud t aastekava maht on 982,5 m iljonit eurot, mis moodustab suurusjärgus 0,5% perioodi 2021 – 2026. a. SKPst. Kui kava maht Eesti jaoks muutub, on ka kava stiimul väiksem või suurem (Komisjoni 2021 sügisprognoosi alusel jääks Eesti toetus suurusjärku 8 63 mln eurot ehk RRP stiimul moodustaks veidi alla 0,45% perioodi oodatavast SKPst). Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga koo statud taastekava makromõjude peatüki kohaselt annab rahastu Eesti majanduskasvule (ja mitmetele teistele majandusnäitajatele) ajutise kasvukiirenduse, mille mõju taandub pärast toetuste rakendamist sõltuvalt majandusnäitajast lühema või pikema viitajaga. Tänu t aastekavale on väljamaksete perioodil (2021‒2026) Eesti majanduse kogutoodang püsivhindades keskmiselt 0,8 protsendipunkti võrra suurem. Seejuures on mõju suurim toetuste kõrgperioodil aastatel 2024‒2025, mil see ulatub ühe protsendipunktini SKPst ehk ligikaudu 275‒285 miljoni euroni aastas. Seega on eeldatud, et t aastekava vahetul mõjul suureneb Eesti SKP rohkem, kui on toetuste maht väljamaksete perioodil (st multiplikaatori väärtus on suurem kui 1). 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Taastekava, mille rakendamiseks antud määrus kehtestatakse, koostamisse on ministeeriumid ja koordineeriv asutus olnud algusest peale kaasatud. Taastekavas on fikseeritud toetatavad reformid ja investeeringud, vastutavad asutused, ajaraam ning saavutatavad tulemused. Määrus katab taastekava elluviimiseks vajalikud tegevused ja vastutuse. Taastekava rakendamiseks peavad seotud asutused koostama protseduurireeglid, auditeeriv asutus peab läbi viima juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi, seotud ministeeriumid peavad kehtestama vajalikud toetuse andmise tingimuste õigusaktid või sõlmima rahastamislepingud, vahendusasutused peavad läbi viima avatud voorud ning vahendusasutused ja toetuse saajad peavad reformid ja investeeringud vastavalt taastekavas toodule rakendama ning esitama vajalikud tõendavad materjalid ning aruanded. Koordineeriv asutus kontrollib keskselt kõikide taastekavas kokku lepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist ning nõuetekohast aruandlust ja esitab Euroopa Komisjonile maksetaotlused. Rahandusministeerium korraldab vajadusel taastekava muutmise , osaleb seireprotsessis ja koordineerib hindamise läbiviimist. Rahastu rakendamiseks ei ole ette nähtud tehnilist abi, mistõttu tuleb rahastu administreerimiskulud katta riigieelarvest. Täiendavad kulud on seotud t aastekava kokkupaneku ja läbirääkimiste, partnerite kohustusliku kaasamise, vahesihttasemete ja muude metoodikate väljatöötamise, sisse ostmise või valideerimise, tulemuste keskse kontrollimise ja Euroopa Komisjonile tõendamise, Eesti poolsete maksetaotluste kokkupanemise, teavitamise (sh kodulehe www.rrf.ee ülalpidamisega), hindamise, auditeerimise ning IT süsteemi arenduste ja ülalpidamisega. Perioodiks 2021 – 2026 on prognoositud vastavateks kuludeks 5,2 mln eurot. Samuti on planeeritud katta Vabariigi Valitsuse reservist sihtotstarbeliselt ette nähtud vahendite arvelt t aastekava rakendamisega seotud toetusest hüvitamisele mitte kuuluv käibemaks hinnanguliselt summas 29,82 miljonit eurot. Taastekava investeeringute jaotus avalike ja erasektori investeeringute vahel on orienteeruvalt 1/3 vs 2/3 avalike investeeringute kasuks (täpsemalt 34% vs 66%). See tähendab, et kava kaudu on oodata kokku ligikaudu 265 m iljonit täiendavaid erainvesteeringuid 6 aasta jooksul ehk u 44 m iljonit keskmiselt aastas. Sellele lisandub avalike investeeringute forsseerimine taastekava kaudu täiendava 515 miljoni euroga 6 aasta jooksul ehk keskmiselt 85 miljonit aastas. Sellele lisanduvad investeeringud ekspordi ja jõukuse kasvu mõjutusel. Taastekava omab märkimisväärset positiivset mõju SKP - le võrreldes baasprognoosiga. Taastekava väljamaksete perioodil 2021 – 2026 on SKP keskmiselt 0,8 protsendi punkti aastas kõrgem ning järgneva nelja aasta jooksul võib oodata positiivse impulsi vähenemist keskmiselt 0,36 protsendi punktini aastas. Seega on positiivne kumulatiivne mõju kokku hinnanguliselt 6,2% SKPst kümne aasta jooksul . Valitsuse kulutuste kasvule lisandub täiendav SKP kasv ekspordikanali kaudu. Kui ekspordikanali kaudu mõju kõrvale jätta, on Eesti taastekava puhas kumulatiivne mõju SKP - le 4,44% kümne aasta jooksul (ehk u 72% kogumõjust tuleneb siseriikliku tarbimise ja investeeringute kasvust ning 28% lisandub ekspordi kaudu). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on kooskõlastatud asjaomaste ministeeriumi d ega ning partnerorganisatsioonidega . Kooskõlastamisel esitatud märkused ning nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas „Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel“.
Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi seisukoht Haridus- ja Teadus - ministeerium KOOSKÕLASTATUD VAIKIMISI Rahandus-ministeerium Riigihangetega seotud tehnilised märkused : 1. Riigihangete seadus ei tunne sõna „hange“, seega korrektne oleks kasutada sõna „riigihange“. Kui tegemist on toetuse saaja ostudega (st isikute soetustega, kes saavad küll toetuse, kuid ei ole hankijad riigihangete seaduse tähenduses), siis ei ole me teinud sõna „hange“ kasutamise osas tähelepanekut. Samas juhul kui on soov hõlmata siiski ka hankijaid, tuleks kasutada sõna „riigihange“. Peamiselt ongi eelnõus ja seletuskirjas kasutatud „riigihange“ ning viidatakse nii toetuse saajatele kui hankijatele, seega soovitame jääda termini „riigihange“ juurde. Seoses sellega palun üle vaadata ja korrigeerida eelnõu § 8 lg 2 p-d 14) ja 17) ning § 14 lg 6 p 2. 2. Seletuskirjas palume korrigeerida punkti 8 (teine lõik, lk 5; kolmas lõik lk 6). 3. Seletuskirja punktis 17 palume kasutada sõnade “riigihankedokumendid“ või „hankedokumendid“ asemel läbivalt riigihangete seadusest tulenevat terminit „riigihanke alusdokumendid“. 4. Hankemenetlused ja nende menetlusreeglid on sätestatud riigihangete seaduse 2. peatükis, kuid õigusakti koostajad on soovinud hõlmata ka neid riigihanke menetlusi, mis pole hankemenetlused. Eeltoodust tulenevalt palume punktis 17 lausest „Selleks, et ennetada hankemenetluse nõuete eiramisi, tuleb vastavalt riskiastmele kontrollida hankedokumente võimalikult vara.“, eemaldada sõna „hankemenetluse“. 1. O SALISELT ARVESTATUD - Eelnõu § 8 lg 2 pun k t 14 reguleerib hankeid, mis ei allu riigihangete seadusele. Selliste hangete läbiviimiseks tuleb kord vajaduse olemasolul ette näha, sõltuvalt meetme iseloomust ja sihtgrupist. Eelnõu § 8 lg 2 p 17 jäetakse eelnõust välja, sest meetme otsustaja ei pea meetmes nägema ette kontrolli korda määruse tasemel. See on sisemine protseduuri küsimus. Eelnõu § 14 lg 6 p 2 sõna s tust ei muudeta, sest eesmärk on hõlmata ka neid hankeid, mida riigihangete korras ei reguleerita. Aruande vormi lisatakse täpsustus, et hangete all peetakse silmas nii hankeid, mis ei allu riigihangete seadusele kui ka riigihankeid). 2. MITTE ARVESTATUD - arusaamatuks jääb sisu ja viide, mida korrigeerida soovitakse; 3-4. ARVESTATUD (punkt 17 jäetakse eelnõust välja ) Riigiabiga seotud tehnilised märkused on saadetud failidena. Palume arvestada. ARVESTATUD Sotsiaal - ministeerium Taastekava hõlmab nii avalikke investeeringuid, mille elluviimist rahastatakse taasterahastust, kui ka reforme, mille elluviimiseks on taastekavas kokku lepitud küll vahetulemuste saavutustasemed, kuid mille saavutamist rahastatakse muudest allikatest. Õigusselguse tagamiseks ootame, et eelnõu näeks ette sätted, mis arvestavad taasterahastust mittekaetavate reformide tulemuste saavutamise nõuet. ARVESTATUD Juhime tähelepanu, et taastekavasse arvatud reformid ja investeeringud ning saavutatavad tulemused on Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud. Struktuurifondide kasutamisel valib rahastatavad projektid rakenduskava alusel välja liikmesriik ise. Sellest tulenevalt on struktuurifondide kasutamise juhtimiseks loodud riigisisene süsteem piiratuma ulatusega ja lihtsama ülesehitusega kui taastekava juhtimiseks vajalik. Seepärast soovitame kriitiliselt hinnata struktuurifondide kasutamise juhtimissüsteemis kasutatavate mõistete ja seatud nõuete sobivust ja piisavust taastekava reformide ning investeeringute tulemuslikuks juhtimiseks ning teha vajadusel eelnõus vastavad muudatused või täiendused. OSALISELT ARVESTATUD - Selgitame, et RRF base erub osaliselt struktuurifondide rakendusmudelil ja mõistetel ning osaliselt RRFi jaoks loodud lihtsustuste ja mõistetega. Juhime tähelepanu , et eelnõuga püütakse vältida struktuurifondide puhul kasutatavaid mõisteid kus võimalik, et ennetada rakendussüsteemide vahelisi segadusi. Samas mööname, et elluvi i ja, lõppsaaja ning toetuse saaja mõisteid on võimalik eelnõus selg e malt kasutada ning vastavad täiendused ka tehakse. Soovime eelnõus eraldi rõhuasetust investeerimisprojektile, millega luuakse Tallinna Haigla ja mis moodustab umbes 1/3 kogu taastekava mahust. See projekt ja selle oodatavad tulemused ja rakendusskeem on taastekavas üksikasjalikult kirjeldatud. Peame oluliseks, et eelnõu toetab antud projekti tõhusat ja mõjusat elluviimist. Nõuded ja tingimused, mis on investeeringu realiseerimiseks ülemäärased, ebavajalikud või piiravad, tuleb eelnõus välistada. Näiteks eelnõuga ei võeta arvesse, et taastekavast rahastatakse ainult osa investeeringuprojektist, mistõttu pole üheselt selge, millisele osale investeeringust kehtivad eelnõu nõuded ja kuidas. Soovitame eelnõus pöörata eraldi tähelepanu toetuse maksmise peatükile (§ 9), mis ei ole piisav ja üheselt sobilik rakendamiseks kõigile taastekavas nimetatud projektidele. Teeme ettepaneku luua eelnõus eraldi peatükk, mis käsitleb Tallinna Haigla investeerimisprojekti rahastamiseks asjakohaseid tingimusi. MITTE ARVESTATUD - Eelnõu arvestab täna investeerimisprojektide puhul lihtsa rakendusmudeliga (§ 6) Kommentaaris ei ole välja toodud ettepanekuid ega seda, kuidas sätted TH projekti rakendamist tak is tavad. Ühe projekti realiseerimiseks eraldi erandsätete kehte s tamine ei ole seetõttu ka põhjendatud. Eelnõu § 9 toetuse maksete kohta on loodud piisavalt selged ja dünaamikat loovad alused, sealhulgas on muudetud ettemakse korda. Palume eristada eelnõus Euroopa Komisjoni taasterahastu väljamaksed Eesti riigile ning riigisiseselt taastekavast rahastatavate reformide ja investeeringuprojektide rahavoogude juhtimine. OSALISELT ARVESTATUD - Selgitame, et riigisisene taastekavast rahastatavate reformide ja investeerimisprojektide rahavoogude juhtimine on reguleeritud riigieelarve kasutamise õigusraamis, mida siinkohal ei ole vaja eelnõu tasemel eristada. Eelnõu eesmärk on nimetada asutused ja määrata ülesanded. Eelnõus on koordineeriva asutuse ülesannete all täpsustatud maksetaotluste esitamine Euroopa Komisjonile. Selleks, et alustada 2022. aasta jaanuarist vähese töökogemusega noortele suunatud tööturumeetmete osutamisega, peab taastekava elluviimise korraldus ja toetuste andmise üldtingimused ehk rakendusmäärus olema kinnitatud. Vastasel juhul ei ole võimalik toetuse andmise tingimuste käskkirja kinnitamine, sh ei ole elluviija – Eesti Töötukassa – nõus enne tegevuste elluviimisega alustama kui selleks puudub juriidiline alus. Selgitame, et eelnõu menetlusprotsessi ajakava on planeeritud viisil, et määruse jõustumine jääb hiljemalt detsembri esimesse nädalasse. SOM tehnilised kommentaarid : Määruse õiguslik alusnorm – piisab ka välissuhtlemisseadusele (VSS) viidetest, mis annab volitusnormi. Vabariigi valitsuse seadus (VVS) annab pädevusnormid, kuid mis teemadel määrus anda, peab tulenema eriregulatsioonist (VSS-st antud juhul). VVS-le viitamine võib olla asjakohane siis, kui erinormi ei ole, aga määrus tuleb kehtestada. Vt näiteks Norra vahendite üldtingimuste määrust https://www.riigiteataja.ee/akt/110072018010, seal on viide üksnes VSS-le. Vastasel korral peaksime ka STS ja ÜSS alusel antavate VV määruste juures viitama pädevusnormiks olevale VVS sättele. Läbivalt – EL määruse pealkirjas peab nõukogu olema väikese tähega. § 1 lg 2 – Eelnõus on sõnastatud: Määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute elluviimiseks nende õiguslikust vormist sõltumata. – sõnastusest võib välja lugeda, et õiguslik vorm käib reformi ja investeeringu kohta. Ilmselt seda silmas ei peetud, Pigem käib õiguslik vorm toetuse andmise tingimuste kohta, nii nagu on märgitud lühend lõikes 3. Seega teeme ettepaneku sõnastada järgmiselt: “Määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute elluviimiseks antavate toetuse andmise tingimuste sätestamiseks nende õiguslikust vormist sõltumata.” § 1 lg 3, § 4 lg 2 p 5 – väljend Euroopa Nõukogu on eksliku kirjapildiga. Kui peetakse silmas EL institutsiooni, siis nõukogu märgitakse väikese tähega ja ilma täiendsõnata Euroopa, vajadusel võib märkida teksti sulgudesse (EL). Eelnõus märgitud sõnastus “Euroopa Nõukogu” viitab muule institutsioonile, mis ei kuulu EL organite alla, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_N%C3%B5ukogu. § 3 p 4 – palume lisada sõna “määrus” toetuse andmise tingimuste järgi, sest üksnes TAT määruses on elluviija nimetatud, nii oleks elluviija termin arusaadav juba terminit lugedes. Samuti ei ole vaja öelda “edasiandmine”, piisab “andmisest”. Teeme ettepaneku sõnastada järgmiselt: §-s 8 nimetatud toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või valitsusasutus, kes täidab talle selles määruses sätestatud toetuse andmisega seotud ülesandeid § 3 p 6 - Jääb arusaamatuks, miks on vaja defineerida omafinantseeringut läbi käibemaksu prisma? Käibemaksu mitteabikõlblikus ei ole selliselt defineerituna arusaadav. § 3 p 7 – ettepanek sõnastada järgmiselt: tulemused – taastekavas reformide ja investeeringute saavutamise mõõtmiseks kokku lepitud vahetulemused ja sihttasemed. § 4 lg 2 p 3 – HÕNTE § 11 lg 3 kohaselt peab volitusnorm andma selge sisu ja ulatuse. Antud juhul on volitusnormis ka riskide hindamine ehk volitusnorm hõlmab ka regulatsiooni, mi ei kuulu volitusnormi. Palume volitusnorm seada eraldi punktiks. § 4 lg 2 p 2 - Vajalik on teha kokkulepe, mille kohta peab rakendamisel infot koguma ning uusi nõudmisi ei saa rakendamise käigus enam seada. § 4 lg 2 p 3 – Eelnõus on sõnastatud: hindab toetuse andmise riske ja kehtestab taastekava elluviimiseks toetuse andmise tingimuste määruse või käskkirja. Miks toetuse andmise riske, aga mitte tulemuste saavutamist? § 4 lg 2 p 7 – Eelnõus on sõnastatud: täidab muid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2021/241 ja § 1 lõikes 3 nimetatud dokumentidest tulenevaid ülesandeid, mida käesolevas määruses ei ole reguleeritud. Palun täpsustada, mida on muude ülesannete all silmas peetud. § 4 lg 3 p 1 – Palun täpsustada kellelt kellele esitatavaid maksetaotlusi menetletakse, kas lõppsaajalt ministeeriumile või riigilt EKle? Kes ja kuidas kavandab kulud väljamaksete tegemiseks ja kelle eelarvesse? Kuidas hakkavad toimuma väljamaksed tulemuspõhistes skeemides? § 4 lg 3 punktides 2 ja 3 on mõlemas toetuse saaja kontrollimise õigus, palume ühtlustada. Lisas on punktis 2 investeerimisprojektide kontrolliõigus, aga punktis 3 üldiselt projektide. Ka seletuskiri ei loo selgust, miks on tulemuste kohapealne kontrollimine vaja sätestada erinormina – sõltumata sellest, kas toetustingimustes on see märgitud. Palume ühtlustada projektide nimetust, arvestades, et lõppsaajaid koordineeriv asutus ei kontrolli. § 4 lg 3 p 5 peaks olema õige käände lõpp “osaleb … koostamisel” § 4 lg 4 p 1, lg 5 – Palume seletuskirjas selgitada, mida tähendab praktikas „toetuse kasutamise õiguspärasuse“ auditeerimine, mis on auditeerimise fookus? Palun selgitada mida tulemuspõhise lähenemise korral toetuse saaja juures auditeeritakse? § 4 lg-d 4-6 – jääb arusaamatuks, miks nimetatakse lõikes 4 RAM auditeerivaks asutuseks (AA). Kui vaadata RAM ülesandeid § 4 lg 1 punktis 6, siis selles on märgitud, et RAM täidab mh auditeerimisega seotud ülesandeid (auditeerib taastekava rakendamist ja tulemuste saavutamist). Lõigetes 5 ja 6 tuleks AA asendada “Rahandusministeeriumiga”. Taastekava EL määrusest ei tulene sellist rollinime nagu AA. § 4 lg 4 p 2 tuleks asendada sõna nimetatud sõnaga kohase, kuna investeerimisprojekti nimetatakse juba §-s 1, seega ei ole õige viidata. Sõnastada punkt 2 järgmiselt “sõlmib § 6 kohaselt investeerimisprojektile toetuse andmiseks rahastamislepingu;”. • Lg 4 saatelause võiks olla sõnastatud järgmiselt: “Rahandusministeerium täidab seoses auditeerimisega järgmisi ülesandeid: • Lg 5 asendada lauseosa “Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel ..” lauseosaga “Auditeerimisülesannete täitmisel on Rahandusministeeriumil õigus …” • Lg 6 võiks alata järgmiselt: “Rahandusministeerium võib ….” § 4 lg 7 p 1 ja p 7 – palume asendada viide §-le 8, mis näeb ette toetuse andmise tingimuste määrusele esitatavad nõuded, toetuse andmise tingimustega ehk sõnastada järgmiselt: “1) menetleb toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt esitatud toetuse taotlusi;” § 4 lg 7 p 5 – palume lisada ka maksete tegemine, on üksnes sellest keeldumine § 4 lg 7 p – palume sõnastada täpsemalt elluviija vastutus projektides tulemuste mittesaavutamise korral. Jääb arusaamatuks mis see elluviijale tagajärjena kaasa toob ja teisalt kes esitab vastutuse tulemuseks oleva nõude talle. § 5 lg 1 – selle rakendamist tuleks täpsustada, sest praegu on üldiselt toetuse saajale kohalduvana, aga tegelikult § 7 kohasele toetuse saajaks olevale ministeeriumile see lõige ei kohaldu. Nt sõnastada lõike 1 saatelause järgmiselt: Toetuse saaja, kellega sõlmitakse §-s 6 nimetatud rahastamisleping, peab … Tallinna Haigla investeeringu kontekstis, selliste nõuete kehtestamine toetuse saajale ei ole kohane. Need on vist pigem lõppsaajale mõeldud nõuded? Igal juhul tuleks ka lõppsaajatele need seada. § 5 lg 1 p 6 – jääb arusaamatuks, miks siin nimetatakse toetuse kasutamise reeglite allikaks toetuse andmise tingimused, kui toetuse saaja terminis on nimetatud, et ta “ vastutab rahastamislepingus või käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses…” § 6 lg 1 esimene lause algab nii: Investeerimisprojektile toetuse eraldamiseks esitab taastekavas nimetatud isik või asutus e -To etuse kaudu – palume asendada fraas “nimetatud isik või asutus” toetuse saajaga, arvestades investeerimisprojekti terminis olevat. Terminis toetuse saaja - taastekavas kinnitatud reformi või investeeringu osaks olev või sellest eraldiseisev investeering või muu projekt, mille toetuse saaja on kindlaks määratud. Saame aru, et info tuleb esitada, aga tegemist ei ole taotlemisega ja taotluse esitamisega. Tallinna Haigla skeemi kontekstis on tegevused taastekavas juba detailselt lahti kirjutatud ning rahastuse suurus RRFst juba otsustatud, mistõttu ei ole sobilik rääkida toetuse eraldamisest antud projektile või täpsustada tegevusi. § 6 lg 2 - Tallinna Haigla puhul ei kohaldu, sest projekt on juba heaks kiidetud ja kajastub taastekavas. § 6 lg 3 – Tallinna Haigla puhul ei kohaldu, sest rakendusskeem on juba paigas, mistõttu puudub vajadus kehtestada toetuse saajale ja investeerimisprojektile nõudeid ja hinnata nendele vastavust. Tallinna Haigla valmimise ehk tulemuste saavutamise eest vastutab SOM, kelle ülesanne on sõlmida rahastamisleping, mis tagab tulemuste õigeaegse saavutamise. Ka ajalises raamis võtavad kooskõlastamised aega ilma lisandväärtust pakkumata. § 6 lg 4 – Eelnõu viimases lauses on kirjas … viie kalendripäeva jooksul selle sõlmimisest arvates. Palun selgitada tagajärgi. Lisaks tundub, et see teine lause peaks olema eraldi lõige, sest rahastamisleping tuleb esitada RTK-le ka siis, kui ei ole mitme ministeeriumiga valdkonnaga tegemist. § 7 lg 1 p 1 - ja/või ei kirjutata määruses, kuna eeldatavasti on mõeldud ühte või teist, siis tuleb kirjutada üksnes sõna “või” § 7 lõikes 3 tuleks asendada sõna “õigusraam” kui kõnekeel sõnadega “õigusaktide ja juhenditega”. Lisaks palume jätta välja lõike 3 teine lause, mis kohustab arvestama viidatud asutuste kommentaaridega. Jääb arusaamatuks, kuidas see erineb üldisest korrast, mis samuti näeb ette kommentaaridega arvestamise nõude. Ei saa valituse määrusega anda ette alibit, et kõik kommentaarid on eelduslikult kooskõlas viidatud õigusaktidega. Iga kommentaari puhul peab tekkima veendumus ka toetustingimuste kehtestajal ja rahastamislepingu sõlmijal. (sama ka § 6 lg 3) § 8 lg 2 p 2 – jääb arusaamatuks, miks on kirjutatud, et elluviija ülesanded märgitakse avatud taotlusvooru määruses üksnes juhul, kui elluviija annab toetust lõppsaajale. Elluviija ülesanne ongi ju termini kohaselt lõppsaajatele toetuse vahendamine vastavalt TAT määrusele. Lõppsaajale toetuse vahendamise tingimus tuleks punktis 2 välja jätta. § 8 lg 2 p 11 – asjakohane oleks lisada taotluse rahuldamise ja mitterahuldamise korra juurde ka “alused”. § 8 lg 2 p 20 – kordab punkti 16, mis juba hõlmab aruannete esitamist. § 9 lg 1 – jääb arusaamatuks, miks tuuakse siin sisse erinev määratlus toetuse saajale. Teine lause ei arvesta rahastamislepingu sõlmimisega (vt ka lg 3), mis peab sisaldama nõudeid maksete tegemiseks. Siseriiklik rahavoog projekti hangete rahastamiseks peab olema sujuv ning arvestama hankelepinguga kokkulepitut. Täpsemad tingimused hankija rahastamisel lepitakse kokku rahastamislepingus, mitte TROs. § 9 lg 1 teine lause tuleks sõnastada järgmiselt: Maksetaotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse kaudu nõutud teabe ja dokumentidega. § 9 lg 2 – lause algus tuleks sõnastada teisiti, et vältida termini sisu taasavamist. Nt nii: “Investeerimisprojektile toetuse makseks, esitab toetuse saaja maksetaotluse koordineerivale asutusele.” Kuna eelnõus olevas sõnastuses on välja jäänud toetuse saaja, kes määratakse käskkirjaga, siis hõlmaks pakutud sõnastus ka sellist olukorda. Teine lause kordab lõike 1 esimest lauset selles, et kus toetustingimused on sätestatud, palume kordus välja jätta. Lõikes 1 on asjakohane viidata üksnes e-toetuskeskkonna kaudu maksetaotluse esitamisele, kui korrale. § 9 lg 4 – tuleks lisada ka rahastamisleping. § 9 lg 7 saatelause – viide § 8 lõikele 3 tuleks asendada koordineeriva asutusega. Kas saame õigesti aru, et projektile jääb keeldumisega seotud ulatuses toetus alles? § 9 lg 7 p 6 – kuna maksete peatamine käib siin projekti kohta, siis selleks, et komisjoni poolt liikmesriigile maksete peatamine võiks olla aluseks konkreetsele projektile maksete peatamisega, peaks olema komisjoni makse peatamise põhjus põhjuslikus seoses selle projektiga. Kõlab kummastavalt, ku+B6i projektidele maksed peatatakse, aga toetuse saaja on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Seega on asjakohane lisada vastav põhjuslik seos ka eelnõusse, vastasel korral on selline alus kergesti riigisiseselt ümberlükatav. § 10 lg 2 ja 3 – jääb arusaamatuks, miks peab vähese tähtsusega abi või grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisel lähtuma ka maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses või kalandusturu korraldamise seadusest. Ka SK ei ava põhjust. Lõikes 3 on viide nendele seadustele arusaadav, seega tuleks lõikes 2 need seadused välja jätta kui sisuliselt kordus. § 11 lg 1 – 1) viide § 8 lõikele 3 tuleks asendada koordineeriva asutusega. Viide üksnes § 6 lõikele 4 jääb arusaamatuks, miks ei viidata lihtsalt §-le 6 või veel selgem oleks kui öeldakse välja “investeerimisprojekti puhul, mille rahastamiseks sõlmitaks e rahastamisleping, ministeerium ..” 2) tagasinõue peaks järgnema toetuse tühistamisele, mitte vastupidi, seega tuleks need lauseosad omavahel ära vahetada. 3) tähelepanuta on jäänud rahastamisleping. Reguleeritud on üksnes, et TRO tunnistatakse kehtetuks osalisel või täielikult, aga kuidas see mõjutab rahastamislepingut ja TAT käskkirja? § 11 lg 1 p 2 – palun täpsustada, kuidas selgitatakse välja sobimatud kulud või tegevused, kui tegemist on tulemuspõhise rahastamisega? § 11 lg 1 p 5 – siin tuleks sõnastust täiendada nii, et selline mittetäidetud tingimus tuleneks ikka rahastamislepingust või taotlus rahuldamise otsusest või toetuse andmise tingimuste käskkirjast, mis on toetuse saajaga toetuse kasutamise kokkuleppe alus. Lisaks on tulemust saavutamine ja projekti elluviimine kindlasti üks toetuse saaja kohustusi, seega tuleks p 5 liita punktiga 1. Toetuse saaja ei ole nimelt taastekava kokkuleppe pool, seega ei saa nõuet põhistada taast e kava mittetäitmisega. Taastekava puhul võtab kohustusi riik ise. § 11 lg 5 kordab lõiget 1, mis juba ütleb, kes teeb tagasinõudeid. Lisaks toob lg 5 sisse uue sisustamata termini “otsustaja”. § 12 lg 1 – kas teavitamiskohustus TAT määruse alusel toetust saavate projektide korral ehk lõppsaajatele ei kohaldu? § 13 lg 1 – Palun RAM-l selgitada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõikes 2 punktis d nimetatud andmete kogumist Tallinna haigla kontekstis. § 14 lg 1 – kelle kohustus? § 14 lg 3 ja 4 – sõna rahastamisperioodi kahes kohas on ülearune, säte on arusaadav ka ilma selle sõnata, sest tegemist on vahearuannetega või lisada selle sõna lõppu l täht (rahastamisperioodil). § 14 lg 4 – lause algusest jätta välja lõppsaaja, sest ta ei ole toetuse saaja. Palun arvestada termineid. Palume reguleerida ka see, kellele peab aruande esitama toetuse saaja ja kellele lõppsaaja. § 14 lg 5 – aruande esitamise ajad ei pea olema nii TRO-s kui rahastamislepingus üheaegselt, seega tuleb kasutada nende vahel sõna “või”. Lg 5 lõpp kordab lõiget 4 selles, kus peab kp täpsusega aruannete esitamis kp-d märkima. § 15 lg 2 – palume jätta eelnõust välja teine ja viimane lause, sest ministeeriumi otsuse peale vaide esitamise võimalus on vastuolus HMS § 71 lg 2, arvestades, et ministri üle teeb JV Vabariigi Valitsus (VVS § 94 lg 1). Seega ei saa ministeeriumi otsuste peale vaiet esitada ja vaidlustaja peab minema otse kohtusse, kui tal on halduskohtumenetluse seadustiku alusel selleks õigus. VV määrusega ei saa erikorda HMS suhtes seada. § 1 lg 2: ARVESTATUD; § 1 lg 3, § 4 lg 2 p 5: ARVESTATUD § 3 p 4: ARVESTATUD § 3 p 6 : Selgitame, et Euroopa Komisjoni nõuete kohaselt ei saa toetusest hüvitada käibemaksu. Nõue lähtub eeldusest, et EL tasemel saab taaste ja vastupidavusrahastu toetuse liikmesriik. Käibemaks on liikmesriigi tasemel tulu, mida omakorda toetusest topelt ei toetata. Meetmetes, kus on juba käibemaksuga arvestatud, tagatakse selle näitamine omafinantseeringuna. Oluline on, et toetusest käibemaksu ei hüvitata. Võrdse kohtlemise printsiibil rakendatakse sama sihtrühma samasisulistele toetustele eri fondidest üldjuhul sama või sarnast toetuse määra, mistõttu kuigi RRF-ist saaks anda kuni 100% toetust, võib reformi või investeeringu tasandil lisanduda omafinantseeringu nõue (mis m uuhulgas võib katta käibemaksu, mis toetusest endast on abikõlbmatu). § 3 p 7 – MITTE ARVESTATUD , selgitame, et „sihid ja eesmärgid“ on eestikeelne ametlik tõlge RRF määruses inglise keeles kasutatavatele „milestones and targets“ ning määruses nimetame neid tulemusteks. § 4 lg 2 p 3: ARVESTATUD (toetuse andmise riskid hõlmavad ka tulemuste saavutamise riske) § 4 lg 2 p 2: MITTE ARVESTATUD Selgitame, et osa nõutavaid andmeid kehtestab Euroopa Komisjon tegevuskorraga, millega peab arvestama ka eelnõu õigusraam. § 4 lg 2 p 7 – Selgitame, et silmas on peetud ülesandeid, mis tulenevad tegevuskorrast või EL poolt delegeeritud määruses seotud ülesandeid, mis on taandatavad siseriiklikult ministeeriumile; § 4 lg 4 p 2: ARVESTATUD § 4 lg 4-6 : OSALISELT ARVESTATUD , Selgitame, et eelnõu mõte on nimetada asutus ja tema ülesanded, auditeerimisülesande oleme selgitanud läbi auditeeriva asutuse ülesannete seletuskirjas; § 4 lg 7 p 1 ja p 7: ARVESTATUD; § 4 lg 7 p 5: ARVESTATUD; § 5 lg 1: OSALISELT ARVESTATUD (täiendatud § 5 lg 3, mille kohaselt punktides 1 – -6 n i metatud nõuded ei kohaldu riigiasutustele). Toetuse saaja nõuded kehtivad eelnõu § 2 lg 10 tulenevalt nii elluviijale kui lõppsaajale); § 6 lg 1 : ARVESTATUD; § 6 lg 2 : OSALISELT ARVESTATUD – Eelnõud on täiendatud sõnastuses „hindab enne rahastamislepingu sõlmimist esitatud investeerimisprojekti vastavust taastekavale ning kontrollib selle kooskõla Euroopa Liidu ja Eesti õigusega“, mis on oluline, et tagada enne rahastamislepingu sõlmimist projekti vastavus näiteks nii riigiabi reeglitele ning toetuse saaja vastavus temale esitatud nõuetele. § 6 lg 3 : MITTE ARVESTATUD – kooskõlastamine on viis rahastamislepingu nõuete ja tingimuste vastavuse tagamiseks (vt. eelmine kommnetaar). § 6 lg 4 – Selgitame, et rahastamislepingu esitamine on vajalik andmete salvestamiseks ja hoidmiseks ühtses andmekogus SFOS. Eelnõus on täiendati sõnastust, mille kohaselt esitatakse rahastamisleping mitme osapoole vahel siis, kui selleks on vajadus. § 7 lg 1 p 1 - ARVESTATUD § 7 lõikes 3 - ARVESTATUD § 8 lg 2 p 2 - ARVESTATUD § 8 lg 2 p 11 - ARVESTATUD § 8 lg 2 p 20 - ARVESTATUD § 9 lg 1 - ARVESTATUD § 9 lg 2 - ARVESTATUD § 9 lg 4 - ARVESTATUD § 9 lg 7 - ARVESTATUD § 9 lg 7 p 6 - ARVESTATUD (punkt on eelnõust eemaldatud) § 10 lg 2 ja 3 - Selgitame, et RRF hõlmab endas toetuse andmist ka põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse riigiabi reeglite alusel toetuse andmist, mistõttu peab määruses olema viidatud ka vastavale riigiabi õigusraamile. § 11 lg 1 p1-3 - ARVESTATUD § 11 lg 1 p 2 - Selgitame, et taastekava alusel viiakse ellu tegevusi nii kulude kui tulemuste põhiselt, mistõttu arvestab regulatsioon ka kontrollivõimalusega. Kontrolli ulatus fikseeritakse JKS-is. § 11 lg 1 p 5 - ARVESTATUD (punkt on eelnõust eemaldatud) § 11 lg 5 - ARVESTATUD § 12 lg 1 – Selgitame, et eelnõu § 2 lg 10 alusel kohalduvad lõppsaajale toetuse saajale esitatavad nõuded. § 13 lg 1 - Selgitatud suulisel kohtumisel SOM-iga. § 14 lg 1 - ARVESTATUD (§ 14 täiendatud) § 14 lg 3 ja 4 - ARVESTATUD (§ 14 täiendatud) § 14 lg 4 – ARVESTATUD (§ 14 täiendatud) § 14 lg 5 – ARVESTATUD (§ 14 täiendatud) § 15 lg 2 – ARVESTATUD Majandus- ja Kommuni - katsiooni - ministeerium 1.Eelnõu § 3 punkt 4 määratleb „elluviija“ mõiste, nähes ette, et elluviija täidab talle õigusaktis määratud toetuse edasiandmisega seotud ülesandeid. Selline määratlus erineb väga nö tavatähendusest, mistõttu palume leida terminile sobivam nimetus, tagamaks parema õigusselguse. Märgime, et termin „elluviija“ tekitab segadust ka eelnõu kontekstist, näiteks kohaldatakse eelnõu § 2 lõike 10 järgi elluviijale toetuse saajale kehtestatud nõudeid määruses toodud erisustega. Elluviija on toetuse edasiandja (struktuurifondide kontekstis võrreldav rakendusüksusega), mistõttu ei kohaldu talle toetuse saajale kehtestatud nõuded. ARVESTATUD 2. Eelnõu § 3 punkt 2 määratleb „toetuse saaja“ ning punkt 5 „lõppsaaja“ mõiste. Mõlemal juhul on tegemist isiku või asutusega, kellele antakse toetust, erisus baseerub vaid toetuse andmise viisil: kui toetust antakse rahastamislepinguga või käskkirjaga (ministeeriumi nn omategevus), kasutatakse terminit „toetuse saaja“, kui toetuse andmise tingimuste õigusakti alusel, kasutatakse terminit „lõppsaaja“. Palume õigusselguse huvides kaaluda terminite ühtlustamist. OSALISELT ARVESTATUD - eelnõus on täpsustatud toetuse saaja ning lõppsaajale kohalduvaid sätteid. Erinevad mõisted on kasutusel põhjusel, et need vastaksid taastekava tasemel kasutusel olevate mõistetega. 3. Eelnõu § 3 punkt 6 määratleb „omafinantseeringu“, mis on toetuse saaja kantav osa toetatava tegevuse kuludest. Kui eelnõusse jääb eraldi terminina „lõppsaaja“, tuleks punktis 6 sätestada, et omafinantseering on ka lõppsaaja ning partneri kantav osa toetatava tegevuse kuludest. ARVESTATUD 4. Palume eelnõu § 6 täiendada ning sätestada analoogselt § 7 lõike 2 regulatsiooniga, nähes ette võimaluse volitatud eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatud tegevused juriidilisele isikule või täidesaatva riigivõimu asutusele. Lisaks palume täpsustada kontrollikohustust, mis jääb praeguses sõnastuses ebaselgeks, st millisele õigusaktile peab projekt vastama. ARVESTATUD 5. Eelnõu § 7 lõige 2 kasutab terminit „vahetu elluviija“, mida ei ole määruses defineeritud ning tekitab kõnealuses lõikes kasutamise tõttu segadust. Silmas on peetud tegevuse täitjat, mistõttu palume „vahetut elluviijat“ mitte kasutada. Palume kaaluda eelnõu § 7 lõikes 2 viitamist ka riigihangete seaduse § 12 lõikele 7. ARVESTATUD 6. Juhime tähelepanu, et eelnõu määruse jõustumise hiliseim tähtaeg peab olema 2022. aasta 1. jaanuar või juhul, kui määrust eelnimetatud kuupäeval jõustada ei jõua, sätestada määruse tagasiulatuv kohaldamine alates 2022. aasta 1. jaanuarist. See on oluline, sest RRF-st rahastatakse korterelamute rekonstrueerimist Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31 „Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ alusel, mis on seotud 2020. a lisaeelarvega. Nimetatud määruse § 4 lõike 3 kohaselt saab lisaeelarve vahendeid kasutada kuni 2021. a lõpuni. Kuna nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon on toetusmeetmega jätkamise heaks kiitnud, on oluline, et ei tekiks õiguslikku ja praktilist segadust regulatsioonide vaakumi näol. Selgitame, et eelnõu menetlusprotsessi ajakava on planeeritud viisil, et määruse jõustumine jääb hiljemalt detsembri esimesse nädalasse. 7. Palume täpsustada, kus märgitakse rahastamisperiood. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt märgitakse rahastamisperiood toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses ning § 8 lõike 2 punkt 5 kohaselt tuleb see sätestada toetuse andmise tingimustes. ARVESTATUD 8. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) koordineeriva asutusena teatud ülesandeid. Arusaamatuks jääb, kas koordineeriva asutuse rolli täidab ainult RTK või keegi veel. Eelnõu § 2 lõige 11 viitab koordineerivale asutusele, mistõttu tuleks see terminina määratleda, et oleks üheselt selge, mida koordineeriva asutuse all silmas peetakse. ARVESTATUD 9. Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt võib auditeeriv asutus volitada juriidilise isiku või täidesaatva riigivõimu asutuse auditit tegema. Seletuskirjas võiks selgitada, millistel kaalutlustel on edasivolitamist silmas peetud, samuti isikute ringi. ARVESTATUD 10. Eelnõu § 4 lõike 7 punktis 7 sätestatud elluviija ülesanne ja vastutus jääb arusaamatuks. Seletuskiri räägib reformi või investeeringuga hõlmatud alategevuse vahetu elluviija määramisest, aga vastav regulatsioon puudub §-s 8. Kas ongi mõeldud § 7, kuid viidatud on §-le 8? Oleks selgem teha kaks lõiget ning reguleerida eraldi käitumist § 7 kohaste ülesannete täitmisel vahetu elluviijana ja § 8 kohasest määrusest elluviijale tulevaid ülesandeid. Taastekava tasemel vastutab eelnõu §-s 8 nimetatud toetuse andmise tingimustes kehtestatud eesmärkide ja sihtide (tulemuste) saavutamise eest elluviija, kes jälgib, et toetuse andmise tingimuste alusel toetust saavad projektid oleksid tulemuslikud. Koordineeriv asutus võib seevastu toetuse välja maksta ka juhul kui tulemust ei saavutata. Tuleb põhjendada, miks tulemuslikkuse jälgimine on eraldi välja toodud ja pandud elluviija ülesandeks ja mida see ülesanne endas kätkeb. Elluviija ei saa muuta toetatavat tegevust. Elluviija saab vaid nõuda selle elluviimist. Tulemus saavutatakse vaid juhul kui toetatakse tulemuse saavutamiseks vajalikku tegevust. Arusaamatuks jääb, et kuidas elluviija seda vastutust kannab väljaspool tegevuste ja kulude kontrollimist ning valesti kasutatud toetuse tagasinõudmist. Vahendusasutuse (eelnõu vanas redaktsioonis "elluviija") ülesanne on siseriiklikult temale toetuse andmise tingimustes määratud tulemused saavutada (mis võib olla osa reformist või investeeringust taastekava tasemel) ning teeb seda toetuse andmise tingimustes piiritletud tingimuste raames. Vastutus on see t õttu jagatud taastekavas konkreetse reformi või investeeringu eest vastutava ministeeriumi ja tema määratud vahendusasutuse vahel. 11. Kui ministeerium toetuse saajana kaasab tegevuste elluviimiseks partneri, teeme ettepaneku sätestada §-s 9 võimalus, et maksetaotluseid esitab koordineerivale asutusele partner ise, mitte ministeerium ei pea partneri maksetaotluseid vahendama. MITTE ARVESTATUD - maksetaotluste esitamisel peab ministeeriumil säilima vastutus ja ülevaade maksetest. Partneril on võimalik tehniliselt SFOSi esitada, kuid eeldame, et ministeerium maksetaotluse kontrollitavuse tagamiseks SFOSis kinnitab. 12. Palume selgitada, kas eelnõu § 8 alusel koostatavas toetuse andmise tingimusi reguleerivas õigusaktis või rahastamislepingus võib sätestada toetuse kasutamise maa ostuks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/241 kohaselt ei ole seatud piiranguid maa ostmiseks ning ka eelnõus ei ole sellekohast piirangut ette nähtud. 13. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 8 lõike 2 punktis 14, et toetuse andmise tingimuste määruses sätestatakse vajaduse korral hangete läbiviimise põhimõtted ja kord. ARVESTATUD 14. Eelnõu § 8 lõike 2 punktis 18 võiks kaaluda kohustusliku lõppmakse ära jätmist kuna see tõstab halduskoormust. Kui avastatakse rikkumine, siis on olemas alus väljamakse peatamiseks. Lõppmakse kindlaksmääratud suurusega arvestamine teeb maksete menetlemise keerulisemaks. Aruandluse kättesaamiseks võib määrata nt konkreetse tagasinõutava summa, kui seda kohustust ei täideta. ARVESTATUD 15. Eelnõu § 9 ei võimalda maksetaotluseid menetleda teistel asutustel kui RTK, juhul, kui toetust antakse eelnõu §-de 6 ja 7 alusel. Juhul, kui ministeerium on teatud ülesannete täitmise § 7 alusel edasi volitanud, palume kaaluda sätestada võimalus volitada edasi ka maksetaotluste menetlemine. ARVESTATUD 16. Ebaselgeks jääb, kelle lepingu tagamiseks garantiileping eelnõu § 9 lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul sõlmida tuleks. Kas lepingu võib sõlmida ka tellija ja töövõtja kasuks? Ebaselgeks jääb, kelle isikus riik garantiid anda saaks, kas garantii võiks vastava suutlikkuse korral anda ka kohaliku omavalitsuse üksus? Selgitame, et garantii seatakse toetuse kasutamise tagamiseks ettemakse korral. Riigi garantii puhul peab garantii vastama turutingimustele ning tavapäraselt kasutatakse selleks garantiiprogramme (juhul kui need olemas on). Tegemist on võimalusega, mitte kohustusega. Sarnast mudelit kasu t atakse ka struktuuritoetuste rakendussüsteemis. 17. Eelnõu § 9 lõike 5 punkti 2 kohaselt, antakse ettemakse garantii alusel, kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Palume selgitada, kas pangagarantii on abikõlblik kulu, mis toetuse saajale hüvitatakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/241 kohaselt ei ole seatud piiranguid toetusest garantii kulu hüvitamiseks. 18. Eelnõu § 11 lõige 3 sätestab toetuse tagasinõudmisel kohaldatavad protsendimäärad, nähes ette väga laia kaalutlusruumi. Palume kaaluda, kas tuleks kehtestada juhised vms, sest tagasinõudmise otsuse võib teha 2% või ka 100% ulatuses projektile või projektile tegevusele eraldatud toetusest. Selgitame, et toetuse tagasinõudmise kaalutlusruumi ei kitsenda ka juhis või konkreetsete protsendimäärade sidumine konkreetsete rikkumistega - protsendimäärades toetuse tagasinõudmine eeldab igal juhul kaalutlemist ja põhjendamist, ka siis kui need on seotud konkreetsete rikkumistega. Seni on poliitikakujundaja pidanud vajalikuks juriidilise dünaamika võimaldamist, millega ei soovita protsendimäärades nö. kinni kirjutamist. 19. Eelnõu § 11 lõike 4 ning seletuskirjas märgitu vahel on ebakõla. Eelnõu kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha viie aasta jooksul, teatud juhul kolme aasta jooksul, projektile viimase makse tegemisest või ettemakse korral selle kasutamise tõendatuks lugemise päevast. Seletuskirja kohaselt on mõeldud viimase makse tähtaega riigile, mitte lõppmakset toetuse saajale. Palume sõnastused ühtlustada. ARVESTATUD 20. Eelnõu § 12 reguleerib teavitamist. Kas § 12 lõikes 1 mainitud embleem koos lõikes sätestatud märkega reguleeritakse määruse lisas (hetkel puudub) või kavandatakse esitada mingil teisel viisil? Eelnõu § 12 lõikes 2 sätestatu, mille kohaselt tuleb teavitamisnõudeid täita kooskõlas Euroopa Komisjoni ja siseriikliku korraga jääb liiga üldiseks. Palume täpsemalt selgitada, mida viitamisel järgida tuleb. ARVESTATUD Normitehnilised märkused : 21. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt lõpeb rahastamisperiood 31.08.2026. Palume nimetatud kuupäeva õigsus üle kontrollida, sest § 14 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatakse koordineerivale asutusele tulemuste saavutamise aruanne ja lõpparuanne hiljemalt 31.05.2026. 22. Eelnõu § 2 lõikes 6 sätestatu ja seletuskirja vahel esineb vastuolu. Nimetatud sätte kohaselt võib toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Seletuskirja kohaselt tuleb abi andjale enne toetuse andmist rahastamislepingu või käskkirja alusel hinnata eelnõu § 2 lõikes 6 nimetatud nõude täitmiseks rakendatavaid kaitsemeetmeid, kui see on asjakohane. Samuti sätestatakse toetuse andmise tingimustes rakendatavad kaitsemeetmeid, kui see on asjakohane. Eelnõu kohaselt on tegemist imperatiivse normiga, palume seletuskiri vastavas osas üle vaadata. 23. Eelnõu § 2 lõikes 9 on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusele vale viide. 24. Eelnõu § 3 punkt 3 viitab terminit „partner“ määratledes §-le 7, kuid nimetatud terminit kasutatakse ka §-s 8. 25. Eelnõu § 4 lõike 2 punkt 5 ning § 4 lõike 3 punkt 7 räägivad tulemustest. Arusaamatu, kas reguleeritakse terminina kasutatavat tulemust või mitte. 26. Eelnõu § 4 lõike 3 punktis 1 on ringviide § 9 lõikele 7. Kogu koordineeriva asutuse ja elluviija samasisuline tegevus tuleks reguleerida ühtemoodi vastasel korral tekib eeldus, et ka tegevuses peab olema midagi erinevat. 27. Eelnõu § 4 lõike 3 punkt 1 versus § 4 lõike 7 punkt 4 – esimesel juhul on kajastatud, kelle maksetaotlusi osapool menetleb ja kes toetuse väljamakseid teeb (koordineeriv asutus), teisel juhul mitte - elluviija menetleb maksetaotlusi. Ühtlustamisel tuleks arvestada, et määrus sisaldab eraldi (välja)maksete tegemise regulatsiooni. 28. Eelnõu § 5 lõike 1 punktides 1–7 on sätestatud kohustused peaksid olema taotleja kohustused. 29. Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt peab igas vormis toetuse saaja (sh nt elluviija, kes annab toetust edasi) ja igal ajal järgima riigihangete seadust. Võiks lisada, et riigihangete seadust järgitakse toetuse kasutamisel või projekti elluviimisel vmt. 30. Eelnõu § 11 lõige 5 kordab sama paragrahvi lõige1 ning toob sisse uue termini „otsustaja“. 31. Eelnõu § 13 lõikes 5 sisaldub vale viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2021/241. 21. ARVESTATUD; 22. MITTE ARVESTATUD - Eelnõu § 2 lg 6 näeb ette üldnõude, täpsustades milliseid reforme ja investeeringuid võib rahastada. See lähtub eeldusest, et kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid tuleb järgida reformides ja investeeringutes, kus see on asjakohane.; 23. ARVESTATUD; 24. ARVESTATUD; 25. Selgitame, tulemused on defineeritud eelnõu § 3 p-s 8; 26. ARVESTATUD; 27. ARVESTATUD; 28. ARVESTATUD; 29. ARVESTATUD; 30. ARVESTATUD; 31. ARVESTATUD Maaelu - ministeerium 1) Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja eelnõu § 8 lg 2 punkti 10 selliselt, et toetatavate tegevuste ja projektide valiku- ja hindamiskriteeriumite kavandamisel peab arvestama, et kriteeriumid peavad toetama ka maa- ja linnapiirkondade vahelise ebavõrdsuse vähendamist, nt sisaldades regionaalset komponenti. ARVESTATUD 2) Eelnõu § 1 lõikega 2 on soovitud rõhutada, et määruse nõudeid kohaldatakse kõikidele taastekavas nimetatud reformidele ja investeeringutele olenemata sellest millist tüüpi nad on. Eelkõige investeeringute aga ka reformide õiguslik vorm ei ole õige ega arusaadav määratlus, piisaks ilmselt kui viidata määruse nõudeid kohaldatakse kõikidele taastekavas nimetatud reformidele ja investeeringutele. ARVESTATUD 3) Eelnõust ja seletuskirjast nähtub, et taastekava alusel toetuse taotlemine, sellega seotud teabe ja dokumentide esitamine, samuti säilitamine toimub siseriiklikult ühe keskse andmekogu kaudu, milleks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud register (SFOS). Maaeluministeeriumi vastutusel oleva meetme rakendamine saab toimuda EL ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud PRIA e-teenuse keskkonna kaudu, sest Maaeluministeeriumi valdkonna toetuste taotlemine ja menetlemine toimub läbi e- PRIA mitte struktuuritoetuste e-toetuse. Märgime veel, et eelnõu § 2 lõikes 9 sisalduv viide ei ole korrektne. Eeltoodust tulenevalt palume : 3.1. täiendada eelnõu § 2 lg 9 osas järgnevalt: "Toetuse taotlemine ja toetuse kasutamisega seotud teabe ning dokumentide esitamine toimub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 21 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e-toetus) või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud PRIA e-teenuse keskkonna kaudu (edaspidi koos e-keskkond). 3.2. täiendada eelnõu § 2 lõike 9 osas seletuskirja. „Lõike 9 kohaselt nähakse ette nõue, mille kohaselt taastekava alusel toetuse taotlemine, sellega seotud teabe ja dokumentide esitamine, samuti säilitamine toimub siseriiklikult ühe keskse andmekogu kaudu, milleks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud register (SFOS) või sellega liidestatud PRIA e-teenuste keskkonna kaudu." 3.3. teha asjakohased parandused mõlema toetuste taotlemise keskkonna osas eelnõu teistes asjasse puutuvates paragrahvides ja seletuskirjas. MITTE ARVESTATUD - RRFi planeerimisel on liikmesriigile ettenähtud nõue tagada andmete kättesaadavus ning selle tagamiseks on riik näinud ette keskse andmekogu nõude. Sea l hulgas toimub ka taotluste menetlus e-toetuste keskkonnas kuivõrd menetlustega seotud info ja andmed moodustavad ühe terviku muude andmetega reformide ja investeeringute kohta. 4) Täiendada eelnõu § 4 lg 3 punktiga: "Tagab elluviijatele eelarveliste vahendite olemasolu siseriikliku fondi vajaduste katmiseks, sh katab Euroopa Komisjoni tehtud võimalikud kinnipidamised.“ See täiendus on vajalik selleks, et võimalikud EK kinnipidamised (võlad, vaided, maksetähtaegade ületamine jms) ei jääks elluviijate kanda (antud juhul MEMi/PRIA), vaid oleks keskselt (RAMi poolt) tagatud. MITTE ARVESTATUD - Selgitame, et elluviija (vahendusasutuse) valik on ministeerium otsus ning ülesannete delegeerimisel vahendusasutusele peab ministeerium nägema ette ka eelarvelised vahendid. Teiseks, ei saa nõustuda ettepanekuga, et vahendusasutusele peab tagama eelarvevahendid näiteks võlgade katteks, mis võivad olla põhjustatud vahendusasutuse enda tegevusest. Vahendusasutuse rakenduskulu aga peab olema planeeritud ja ettenähtud, mis on osa reformi või investeeringu kuludest. 5) Täiendada eelnõu § 4 lg 7 punkti 5 järgmiselt: "Otsustab toetuse maksmise, maksmisest keeldumise, tagasinõudmise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise; OSALISELT ARVESTATUD - täiendatud § 4 lg 7 punkte 4 ja 5 6) Eelnõu § 7 lõike 2 sõnastusest ei nähtu, millised lõikes 1 nimetatud tegevused täpsemalt võib välja volitada, kuna lõike 1 peamine sisu on ministri käskkirjaga toetuse andmise tingimuse kehtestamine, mida ilmselt ei ole volitava tegevusena silmas peetud. Sama lõike teise lause kohaselt on jäetud kaalutlemisruum otsustamiseks, kas juriidilise isiku puhul sõlmitakse HKMS sätestatud korras haldusleping või mitte. Eeldame, et kui on ülesanded otsustatud delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule, siis haldusleping ka sõlmitakse. Ka seletuskiri väljendab sama. ARVESTATUD 7) Juhime tähelepanu, et eelnõu §-s 8 sätestatud toetuse tagasinõudmise aluste ja korra volitamiseks ministrile puudub VÄSS-s alus. HMS § 91 kohaselt võib haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, määruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud. VÄSS § 8 lõige 5 näeb Euroopa Liidu toetuse ja välisabi tagasinõudmise ning tagasimaksmise tingimused ja korra kehtestamise õiguse üksnes Vabariigi Valitsusele. Selgitame - VÄSS § 8 lg 4 näeb ette VV-le volitada ka ministrit. Sellekohane volitus antakse eelnõu kohaselt erineva valdkonna ministritele § 8 kohaselt, kelle vastutusalasse kuulub taastekava kohase reformi või investeeringu elluviimine. 8) Eelnõu §-s 15 sätestatakse vaidealluvuse erisused taastekava elluviimisel korral. Vaidealluvus on reguleeritud HMS §-s 73. Lisaks välistab HMS § 71 lõige 1 vaide esitamise haldusorgani akti või otsuse peale, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus. Seega ministeeriumi otsuse või toimingu peale vaiet esitada ei saa. PS § 3 lõikes 1 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte järgi peab madalama õigusjõuga norm olema kooskõlas kõrgema õigusjõuga normiga ja selliste eristuste sätestamine Vabariigi Valitsuse määrusega ei ole lubatav. Palume hinnata viidatud sätete omavahelist kooskõla. ARVESTATUD 9) Palume eelnõus läbivalt "aruandluse" puhul täpsustada, kas tegemist on Riigi Tugiteenuste Keskuse aruandlusega Euroopa Komisjonile, elluviija aruandlusega Riigi tugiteenuste Keskusele või lõppkasusaaja aruandlusega elluviijale. Eelnõu § 14 eristab erinevate asutuste aruandluskohustust ning Euroopa Komisjonile esitatavad aruandlust Sise - ministeerium Siseministeerium esitab kaks sisulist sõnastusettepanekut või nendega arvestamata jätmisel alternatiivse ettepaneku. 1. Protsessiks hädavajaliku paindlikkuse tagamiseks, teeme ettepaneku sõnastada taastekava määruse § 4 lg 2 p 4 järgmiselt: „4) sõlmib §-s 6 nimetatud investeerimisprojektile toetuse andmiseks rahastamislepingu või annab käskkirja“. 2. Eeltoodud ettepaneku arvestamisel, tuleb muuta ka taastekava määruse § 6 lg-t 3. Teeme ettepaneku sõnastada see järgmiselt: „(3) Kui investeerimisprojekt ja toetuse saaja vastavad kehtestatud nõuetele, sõlmib ministeerium toetuse saajaga investeerimisprojekti toetamiseks rahastamislepingu või annab käskkirja. Enne rahastamislepingu sõlmimist või käskkirja andmist tuleb rahastamisleping või käskkiri kooskõlastada koordineeriva asutuse, Rahandusministeeriumi ning vajadusel Euroopa Komisjoniga tema nõudmisel.“ Kui punktides 1 ja 2 toodud ettepanekuid ei saa arvestada, pakume alternatiivselt välja taastekava määruse § 6 lg 4 uue sõnastuse: „(4) Kui investeerimisprojekti elluviimine on seotud mitme ministeeriumi vastutusvaldkonnaga või mitme toetuse saajaga, võib ministeerium sõlmida rahastamislepingu kõigi investeerimisprojekti osapoolte vahel ühiselt. Taastekavas reformi või investeeringu eest vastutav ministeerium edastab rahastamiselepingu koordineerivale asutusele viie kalendripäeva jooksul selle sõlmimisest arvates.“ Selgitus: Eelnõu näeb ette, et investeeringu elluviimiseks tuleks sõlmida imperatiivselt ühine rahastusleping kõigi investeerimisprojekti osapoolte vahel. Siseministeeriumi hinnangul takistab selline nõue taastekava kiiret rakendamist, kuna teatud investeerimisprojektide puhul on osapoolte arv väga suur. Lepingu allkirjastamine kõikide osapoolte vahel on ajamahukas. Kiireks rakendamiseks on vaja paindlikku õigusnormi, mis võimaldab valida sobivaima lähenemise kokkulepete sõlmimiseks. Siseministeeriumi mitmeotstarbeliste kiirabikopterite investeerimisprojekt on taastekavas eeldefineeritud toetuse saaja tasemel ja suunatud eraõiguslikule juriidilisele isikule. Projektis osalevad kaks ministeeriumi, allasutus ja haiglad. Väljapakutud sõnastus võimaldaks Siseministeeriumil investeerimisprojekti elluviimiseks anda oma haldusalas käskkirja või sõlmida kahe osapoole (Politsei ja Piirivalveameti - Siseministeeriumi) vahel rahastamislepingu ja teiste investeeringu osaliste vahel koostöölepingu. OSALISELT ARVESTATUD - Ettepaneku punktid 1-2: Ettepanekus ei o l e põhjendatud toetuse andmist toetuse saajale käskkirja alusel, mistõttu jätame selle ettepaneku tähelepanuta. 3. Alternatiivse sõnastuse ettepanek: ARVESTATUD Keskkonna-ministeerium 1. Palume üle vaadata ja ühtlustada mõistete (toetuse saaja, elluviija, lõppsaaja, vahetu elluviija, toetust saav isik, taotleja, otsustaja) kasutamine, sest kohati jääb ebaselge nende rollide erisus toetuse rakendamise erinevates etappides. ARVESTATUD 2. Eelnõu § 7 lõike 1 punkti 2 kohaselt tuleb toetuse andmise käskkirjas sätestada ministeeriumi osakond, kes vastutab tegevuste elluviimise eest. Palume võimaldada vastutuse määratlemist ka ametikoha tasemel. ARVESTATUD 3. Eelnõu § 7 lõikes 2 nähakse ette võimalus, et ministeerium võib volitada tegevuste elluviimise teisele isikule ning kui ministeerium soovib volitada tegevused eraõiguslikule juriidilisele isikule, delegeerib ministeerium ülesande halduslepinguga. Teeme ettepaneku näha määruses ette täiendav võimalus riigi sihtasutuse puhul anda tegevuste elluviimise volitus ka toetuse andmise käskkirjaga analoogselt struktuurivahendite süsteemile. MITTE ARVESTATUD - halduslepingu alusel delegeerimise kohustus tuleneb HKTS-st ning seda juhul kui ülesanne delegee r itakse eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eelnõu § 7 lg 1 tulenevalt saab muudel juhtudel määrata elluviija (vahendusasutuse) toetuse andmise tin g imuste käskkirjaga. Välis - ministeerium (mitte - ametlikult) Eelnõu § 3 punktis 4 on toodud mõiste „elluviija“: §-s 8 nimetatud toetuse andmise tingimustes määratud avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või valitsusasutus, kes täidab talle õigusaktis määratud toetuse edasiandmisega seotud ülesandeid. Saame aru, et eelnõuga on määratletud lai ring elluviijaid, et tagada üldtingimuste kohaselt toetuse rakendamise (eelkõige avatud voorud) valikuvõimalus ministeeriumitele. Juhime tähelepanu, et taotlusvooru korraldamine eeldab kindlasti vastavat rakendusmehhanismi ning olulist inim- ja ajaressurssi ning selle korraldamine Välisministeeriumi poolt ei tundu mõistlik. Pigem saaks taotlusvooru soovi korral delegeerida nt halduslepinguga (ja vastavate kuludega) edaspidi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS), kus vastav kogemus ja rakendusmehhanism olemas.“ Eelnõu § 8 lg 1 ja 2 arvestavad sellega, et ministeerium saab avatud taotlusvoorude kaudu toetuse jagamise delegeerida avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule või valitsusasutusele (näiteks RTK). Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Eelnõu § 2 lg 4 Eelnõu § 2 lg 4 on sõnastatud järgmiselt: „(4) Toetusest rahastatud objektidele tuleb tagada ligipääsetavus vastavalt objektile kehtivatele erinõuetele või standardile, sõltumata toetatava tegevuse eesmärgist ja laadist.“ Kaubanduskoda üldiselt toetab põhimõtet, et toetuse andmise üldiseks põhimõtteks on ligipääsetavuse nõue. Ehitiste/rajatiste ning e-keskkondade osas on seletuskirjas viidatud konkreetsetele normidele. Samas teiste teenuste osas ei ole seda tehtud. Seetõttu tekkis meil küsimus, kas iga toetatava tegevuse puhul kehtivad ligipääsetavuse nõuded. Näiteks kui riik rahastab teadus- ja arendustegevusega või innovatsiooniga seotud projekti, siis võib tekkida küsimus, et millised on selles valdkonnas ligipääsetavuse nõuded. Kaubanduskoja ettepanek : Palume õigusselguse tagamiseks täpsustada seletuskirjas, milliseid ligipääsetavuse nõudeid tuleb järgida juhul, kui toetatav tegevus ei ole seotud ehitiste, rajatiste ega e-keskkondadega. ARVESTATUD 2. Eelnõu § 4 Eelnõu § 4 sätestab taastekava koostamise ja rakendamisega seotud asutused ning nende ülesanded. Eelnõu kohaselt on kuni neljal erineval riigiasutusel õigus viia toetust saanud ettevõtja juures läbi kontrolle. Kaubanduskoja ettepanek : Palume eelnõus või vähemalt seletuskirjas täpsustada, milliseid kontrolltegevusi ning mis tingimustel võivad riigiasutused ettevõtja juures kohapeal läbi viia. Vältida tuleks olukorda, kus toetust saanud ettevõtjat kontrollib kohapeal mitu erinevat riigiasutust. OSALISELT ARVESTATUD - eelnõu järgib asutuste põhist ülesannete jaotust ning nendega seotud kontrollitegevustest. Kontroll hõlmab toetuse eesmärgipärase ja tulemuslikkuse kontrolli ministeeriumi, vahendusasutuse ja koordineeriva asutuse tasemel. Ministeerium ja vahendusasutus kontrollivad tulemusi ja esitavad aruandeid toetuse saaja ja lõppsaaja tasemel ning koordineeriv asutus, kes agregeerib aruandeid ja esitab aruandeid Euroopa Komisjonile verifitseerib toetuse saajate (investeeringuprojektid) ja vahendusasutuste tulemuste alusel need üle makseta o tluse esitamisel Euroopa Komisjonile. 3. Eelnõu § 5 lg 1 p 2 Eelnõu § 5 lg 1 p 2 on sätestatud järgmiselt: „(1) Toetuse saaja peab vastama järgmistele nõuetele: 2) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui toetuse saaja tegeleb majandustegevusega;“ Seletuskirjas (lk 4) on toodud välja, et see nõue on seotud toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuse nõudega, mis on hõlmatud vastavas valdkonnas tegutsemise lubadega ehk taotlejal peab olema täidetud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses tulenevad nõuded ettevõtlusega tegelemisel. Lisaks on kirjas, et nõude täitmist kontrollitakse majandustegevuse registrist. Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, kuidas kontrollitakse nõude täitmist olukorras, kus ettevõtja ei ole registreeritud majandustegevuse registris ning registrisse kandmise kohustust ei tulene ka ühestki õigusaktist. Kas sellisel juhul ei ole ettevõtjal võimalik toetust taotleda? Leiame, et ka muul viisil on võimalik kindlaks teha, et ettevõtja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud. Kaubanduskoja ettepanek : Palume seletuskirjas muuta § 5 lg 1 p 2 kohta antud selgitusi selliselt, et kui ettevõtja ei ole kantud majandustegevuse registrisse ja sellist kohustust ei tulene ka õigusaktist, siis on ettevõtjal ikkagi võimalik toetust taotleda. Majandustegevuse lõppemist või peatumist peab olema võimalik kindlaks teha ka muul viisil. OSALISELT ARVESTATUD - seletuski r ja on osaliselt täi e ndatud. Selgitame siinkohal juurde, et viidatud sätte eesmärk on anda alus ja selgitada, millisel juhul eeldatakse taotlejalt majandustegevuse registreerimist/luba ja selle kehtivust ning kust seda kontrollitakse. Sätte eesmärk ei ole piiritleda toetuse saajate ringi üksnes MTR-is registree r ingut omavatele ettevõtetele. 4. Eelnõu § 6 lg 2 Eelnõu § 6 lg 2 on sätestatud järgmiselt: „(2) Ministeerium hindab esitatud investeerimisprojekti jätkusuutlikkust ja vastavust taastekavale ning kontrollib selle vastavust määrusest, seadusest või muust õigusaktist tulenevatele nõuetele.“ Meile jääb hetkel ebaselgeks, mida mõeldakse viidatud sättes jätkusuutlikkuse all. Kas ”ei kahjusta oluliselt” kriteeriumide analüüs tõendab ka jätkusuutlikkust või lisanduvad jätkusuutlikkuse tõendamiseks veel mõned nõuded. Kaubanduskoja ettepanek : Palume eelnõus või vähemalt seletuskirjas selgitada, mida täpsemalt on peetud silmas jätkusuutlikkuse all. OSALISELT ARVESTATUD - Selgitame, et eelnõus on sõna "jätkusuutlikkus" on asendatud "ministeeriumi kohustusega hinnata enne rahastamislepingu sõlmimist esitatud investeerimisprojekti vastavust taastekavale ning kontrollib selle kooskõla Euroopa Liidu ja Eesti õigusega" 5. Eelnõu § 8 lg 2 Eelnõu § 8 lg 2 sisaldab loetelu toetuse andmise tingimuste määruse miinimumnõuetest. Kaubanduskoja ettepanek : Palume Eelnõu koostajatel kaaluda ettepanekut täiendada Eelnõu § 8 lg 2 punktiga 22 selliselt, et teatud rahalise piiri ületamisel on kohustus kaasata taotluse hindamisse eksperti, kes on väljastpoolt vastutavat ministeeriumit, koordineerivat asutust, auditeeritavat asutust ning elluviijat. Lisaks võiks kehtestada sellisele eksperdile teatud nõuded tema kvalifikatsioonile või kogemusele. Ettepaneku eesmärk on suurendada hindamise objektiivsust ja asjatundlikkust ning tagada võrdsed võimalused kõigile taotlejatele. MITTE ARVESTATUD - selgitame, et eelnõu § 2 punkti 10 kohaselt peab toetuse taotluse menetlemise, taotluse hindamise ja toetuse andmise otsustamisega seotud isik olema kompetentne ja erapooletu ning kui toetuse andmise tingimustes on kehtestatud lisanõudeid, vastama ka nendele nõuetele. Lisanõuete kehtestamine TAT määruse kehtestamisel on iseenesest tagatud. Kuid juhime veel tähelepanu sellele, et hindamiste puhul on tavapärane praktika, mil ekspertteadmisi omavad hindajad kaasatakse väljastpoolt ministeeriumi, koordineerivat asutust või vahendusasutust. Selle eesmärk on hindamise o b jektiivsuse tagamine. Summaliselt ei ole mõistlik piiritlust sisse tuua, sest see võib ühes või teises hindamisprotsessis osutuda ebaotstarbekaks ka sisulises tähenduses. 6. Eelnõu § 8 lg 2 p 4 Eelnõu § 8 lg 2 p 4 on sõnastatud järgmiselt: „(2) Toetuse andmise tingimuste määruses sätestatakse vähemalt: 4) riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise puhul abi andmise tingimused ja viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või Euroopa Komisjoni otsusele;“ Kaubanduskoja küsimus : Kas saame viidatud sättest õigesti aru, et jätkuvalt on lubatud ka olukord, kus toetuse andmise määruses sätestatakse nii riigiabi kui ka vähese tähtsusega abi kasutamise võimalused? Kui mitte, siis palume eelnõu sõnastust muuta, et selline lahendus oleks võimalik. Selgitame - viidatud säte lähtub riigiabi reeglitele vastavuse tagamise põhimõttest, mille kohaselt tuleb kavandatavas meetmes (abikava) märkida ära riigiabi või VTA kasutamise tingimused ja viited nende alustele. Ka juhul kui tegemist ei ole riigiabiga, tuleb üldjuhul ministeeriumil koostada analüüs abikava meetme juurde, millest nähtuvad põhjendused, miks ei ole tegemist riigiabiga. Tegemist on horisontaalse nõudega abikavade kehtestamisel või ka üks ik abi andmise kavandamisel. 7. Eelnõu § 9 lg 6 p 3 Eelnõu § 9 lg 6 p 3 on sõnastatud järgmiselt: „(6) Lõike 5 punktis 2 nimetatud ettemakse tingimuse rakendamisel võib nõuda garantiid, mis peab vastama järgmistele tingimustele: 3) garantii katab kogu ettemakse summa;“ Kaubanduskoja ettepanek : Kui viidatud sätte sõnastus võimaldab nõuda garantiid ka ulatuses, mis ületab kogu ettemakse summa, siis teeme ettepaneku seada eelnõus või vähemalt seletuskirjas mõistlik ülempiir garantii suurusele, et mitte võimaldada kehtestada ebamõistlikku garantii tingimust. Selgitame - Eelnõu § 9 lõige 6 punkti 3 kohasaelt eeldatakse, et garantii katab kogu ettemakse summa. Seega tuleb garantii kohaldamisel tagada, et garantii katab taotletava ettemakse, mitte suuremas ulatuses. 8. Eelnõu § 9 lg 7 p 6 Eelnõu § 9 lg 7 p 6 on sõnastatud järgmiselt: „(7) Elluviija või § 4 lõikes 3 nimetatud asutus võib toetuse maksmise või ettemakse tegemise peatada või maksmisest keelduda, kui: 6) Euroopa Komisjon on teinud otsuse toetuse makse peatamise või toetuse maksest keeldumise kohta.“ Seletuskirjas (lk 12-13) on toodud välja, et Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisiseselt toetuse maksete peatamist, kuid otsustaja võib sellise otsuse teha, kui: 1) tegevusi ellu viiva asutuse (nt elluviija) tööprotsesside puudused või toetust saanud projekti suhtes ilmnevad niivõrd olulised asjaolud, et toetuse maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik siseriiklikult riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. Kaubanduskoda mõistab, et tegemist on erandliku sättega ja praktikas ei pruugita seda sätet üldsegi kasutada. Samas tekitab see säte ettevõtjate hulgas segadust ja vähendab investeerimiskindlust ettevõtjate jaoks, kes taotlevad toetust, mida Eesti rahastab taaste- ja vastupidavusrahastust. Näiteks kui Eesti pakub ettevõtjatele toetust digipöörde või rohepöörde elluviimiseks, siis ei pea me mõistlikuks lahendust, et riik keeldub hiljem ettevõtjale, kes täitis toetuse saamise tingimusi, toetuse väljamaksmisest põhjusel, et Euroopa Komisjon on teinud otsuse makse peatamise või toetusest keeldumise kohta. Kui Euroopa Komisjon on sellise otsuse teinud, siis peaks Eesti maksma toetust riigieelarvest vähemalt nendele toetuse taotlejatele, kes on kulutused juba teinud ja täitnud muid toetuse saamise tingimusi. Kaubanduskoja ettepanek : Jätta Eelnõust välja § 9 lg 7 p 6 või muuta viidatud sätte sõnastust selliselt, et seda ei kohaldataks juhul, kui toetuse saajaks on äriühing. OSALISELT ARVESTATUD - eelnõu seletuskirja täiendatud 9. Eelnõu § 11 lg 1 p 5 Eelnõu § 11 lg 1 p 5 on sõnastatud järgmiselt: „(1) Elluviija, § 4 lõikes 3 nimetatud asutus või § 6 lõikes 4 nimetatud juhul ministeerium nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega ning teeb täieliku või osalise taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse järgmistel juhtudel: 5) taastekavas kokku lepitud reformi või investeeringu tulemustest või elluviimisest on loobutud.“ Mõistame, et kui Euroopa Komisjon või Eesti riik loobub taastekavas kokku lepitud reformi või investeeringu tulemustest või elluviimisest, siis tuleb Eestil Euroopa Komisjonilt saadud raha tagasi maksta. Samas juhime tähelepanu sellele, et viidatud sättega võib tekkida ka olukord, kus ettevõtja peab Eesti riigile toetuse tagasi maksma, sest Eesti või Euroopa Komisjon on loobunud teatud reformi elluviimisest või Eesti ei ole täitnud investeeringu tulemusi. Näiteks kui Eesti näeb ette toetusmeetme rohepöörde toetamiseks ning ettevõtja saab rahalist toetust, siis me ei pea mõistlikuks lahendust, et kui Eesti või Euroopa Liit loobub rohepöörde elluviimisest taasterahastu abil või Eesti ei täida investeeringu tulemusi, siis tuleb ettevõtjal hiljem toetus riigile tagasi maksta, kuigi ettevõtja on täitnud toetuse saamise tingimusi. Kaubanduskoja ettepanek : Jätta Eelnõust välja § 11 lg 1 p 5 või muuta viidatud sätte sõnastust selliselt, et ettevõtjalt ei saaks talle makstud toetust tagasi nõuda, kui ettevõtja ei ole rikkunud toetuse andmise tingimusi. ARVESTATUD - kuivõrd reformide ja tulemuste tagasipööramine on poliitiline otsus, mis võib tuleneda kas Vabariigi Vali ts usest või Riigikogust, siis sellises olukorras ei saa toetuse saaja ega lõppsaaja vastutada toetuse tagasinõudmise täitmise eest. Eelnõus loobutakse antud alusest. 10. Eelnõu § 13 lg 3 Eelnõu § 13 lg 3 on sõnastatud järgmiselt: „(3) Taastekava rakendamisega seotud asutuste ametnikel, töötajatel ja ülesannete täitmisse kaasatud isikutel on keelatud nii teenistus- või töösuhte ajal kui ka pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.“ Oleme saanud viimasel ajal ettevõtjatelt tagasisidet, et esinenud on palju juhtumeid, kus teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, kuigi selleks puudub õiguslik alus. Seetõttu peame oluliseks, et asutusesiseseks kasutamiseks ei tunnistataks igasugust toetustega seotud teavet. Näiteks ei tohiks asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada vähemalt ettevõtjate puhul toetuse saajaid ja toetuse suuruseid. See info peab igal juhul avalikkusele kättesaadav olla. Kaubanduskoja ettepanek : Kui teatud teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kuid selleks puudub õiguslik alus ning teabe mitteavalikustamiseks ei esine mõnda muud Eelnõu § 13 lg-s 3 sisalduvat alust, siis peab ametnikel, töötajatel ja ülesannete täitmisse kaasatud isikutel olema lubatud vastavat teavet avalikustada. Selgitame, et tegemist on üldise kohustusega taastekava rakendamisega seotud asutuste ametnikele ja töötajatele, mille eesmärk on tagada, et need isikud ei avalda oma tööülesannete täitmisel infot, mis võib olla vastuolus andmete avalikustamise alustega. Juhime tähelepanu, et taastekava rakendamisega seotud asutuste tegevus on allutatud HMS-le, mistõttu laieneb näiteks asutuse siseseks teabeks tunnistamisele ja selliste andmete avalikustamisele AvTS § 34 - 36. 11. Eelnõu § 13 lg 7 Eelnõu § 13 lg 7 on sõnastatud järgmiselt: „(7) Lõikes 5 nimetatud andmeid ja dokumente säilitatakse originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste versioonide või üksnes elektroonilises versioonis eksisteerivate dokumentide kujul.“ Kaubanduskoja ettepanek : Palun täpsustage vähemalt seletuskirjas, mida on viidatud sättes mõeldud originaalide tõestatud koopiate all. Näiteks kui isik on teinud elektroonilise koopia paberarvest, siis kas selline dokument on Eelnõu kohaselt nõuetele vastav. Selgitame, et kuivõrd näiteks taotluse maksetaotluse menetlustes esitatak s e alusdokumentidest koopiad või väljavõtted ning riigil lasub kohustus vajadusel kontrolli või auditit teostades veenduda andmete õiguses, tuleb alusdokumente säilitada originaalidena ning kui see pole võimalik, siis vähemalt originaali tõendatud koopiana. Tõendatud koopia võib olla nii notariaalne kui seadusliku esindaja kinnitusega, lähtu v alt sellest, millist tüüpi dokumendiga on tegemist. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1. Eelnõu § 1 lg 3 sätestab, et määruse alusel kehtestatavas toetuse andmise tingimuste määruses ja käskkirjas ning sõlmitavas rahastamislepingus (edaspidi toetuse andmise tingimused) võib määruses sätestatud tingimusi täpsustada, arvestades Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2021/241, selle alusel kehtestatud tegevuskorras, Euroopa Nõukogu rakendusotsuses, delegeeritud rakendusaktides ja juhistes ning Euroopa Komisjoniga sõlmitavas rahastamislepingus kehtestatud tingimusi ja nõudeid. Samas, määruses endas ei ole hetkel praktiliselt mitte mingeid tingimusi sätestatud, mille alusel toetuse saaja teaks, milliseid kulusid üldse on võimalik uuel perioodil teha ja millised on võimalikud toetatavad tegevused, millele võiks toetust küsida. Näiteks, Eesti taaste- ja vastupidavuskavas, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 17.06.2021, sisaldub lk 254-255 investeering 3: Vanasadama trammiliin, mille investeeringu maksumuseks on 26 miljonit eurot. Investeeringu peamised kulukomponendid sisaldavad muuhulgas ettevalmistavad tööd 2 000 000€; omanikujärelevalve jm tööd 1 400 000€. Selgusetuks jääb, mis on ettevalmistav töö, kas näiteks kinnisasja ost on ettevalmistav töö. Selgitame, et eelnõu § 1 lg 3 eesmärk on võimaldada VV määruses kehtestatud tingimusi täpsustada toetuse andmise tingi m ustes ja seda eeldusel, et need oleks kooskõlas VV määruse endaga, samu t i EL tasemel kokkulepitavate nõuete ja eesmärkidega. Kuivõrd taastekava rakendamine on ettenähtud tulemuspõhiselt, mitte otseselt kulu põhiselt, siis erinevate reformide ja investeeringute elluviimise abikõlblike kulusid ei ole võimalik ega ka mõistlik VV määruse tasemel piiritleda. Selline kohustus on igal ministeeriumil oma vastutusvaldkonnas nii rahastamislepingu sõlmimisel kui toetuse andmise tingimuste kehtestamisel (§ 6, § 7 ja § 8) juhul kui toetust antakse või kasutatakse kulude põhiselt. 2. Täpsustada selguse huvides määruse § 2 lg-s 6 nimetatud reformide ja investeeringute osas, millistele konkreetsetele tingimustele peavad need vastama, et toetuse taotlustes oleks järgitud EL kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete. Selgitame, et eelnõu § 6 lg 2, § 7 lg 1 p 7 ja § 8 lg 2 p 10 kohaselt tuleb § 2 lõikes 6 nimetatud nõude täitmiseks asjakohased andmed ja kaitsemeetmed esitada toetuse andmise tingimustes. Kuivõrd iga sekkumise puhul on need erinevad või lähtuvad valdkonna spetsiifikast, siis kaitsemeet m ed ja metoodika nõuetele vastavuse hindamiseks peab kehtestama iga ministeerium toetuse andmise tingimustes. 3. Täpsustada määruse § 2 lg-s 7 nimetatud seotud isikule kohaldatavaid kompetentsuse nõudeid ja võimalikke lisanõuded, millele seotud isik peab vastama. OSALISELT ARVESTATUD - Eelnõu seletuskirjas on täpsustatud erapooletuse tagamise nõuet ja eesmärki. Kompe te ntsuse nõue on üldine eeldus, millest tuleb igas reformi või investeeringut hõlmava valdkonna põhiselt. Seetõttu ei saa ka üheselt nõutavaid kriteeriume kompete n tsusele kehtestada. Kompete n tsuse tagamise eesmärk on tagada, et menetlemine, hindamine ja otsuste tegemine oleksid objektiivselt läbiviidud ja üks eeldus selleks on, et need on tehtud kompete n tsi omavate isikute poolt. 4. Täpsustada selguse huvides määruse §-s 3 esitatud toetuse saaja ja lõppsaaja mõisteid ning kirjutada nende mõistete selgitused täpsemalt lahti. Ühtlasi täpsustada mõisteid „koordineeriv asutus“, „ministeerium“, „auditeeriv asutus“ ja „otsustaja“. Samuti selgitada mõistetes „rahastamisperioodi“ ja „elluviimisperioodi“ ning „abikõlblikkusperioodi“ erinevust ja kui pikk aeg on projekti tegevuste lõpetamiseks. ARVESTATUD 5. Selgitada määruse § 4 lg 3 p-s 3 millised on toetatud tegevuste ja projektide ühised näitajad, mida RTK kui koordineeriv asutus kontrollib. Selgitame, et ühised näitajad on piiritletud mõiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 29 lõike 4 punkti a tähenduses. 6. Täpsustada määruse §-s 5, millised on toetuse saajale esitatavad kvalifikatsiooninõuded ja organisatsioonilised või tehnilised eeldused, millele toetuse saaja peab vastama ja kes on pädev isik vastavuste kontrollimiseks. Ühtlasi selgitada, mis on määruse § 5 lg 1 p 8 mõte toetuse saaja nõuetele vastavuse osas, mida otsus peab sisaldama ja kas see kohaldub kõigile. Selgitame, et §-s 5 punktis 7 nimetatud nõude täitmiseks, kehtestab täpsustavad tingimused minist er toetuse andmise tingimuste määruses. Eelnõu § 5 lg 1 p 8 sätestatud nõue kehtib kõigile toetuse saajatele, mille eesmärk on EL finantshuvide kaitse fondi vahenditest makstavate toetuste osas. Kui toetuse saaja peab projektile antud toetuse tagasi maksma ning selle täitmise tähtpäev on uue taotlemise hetkeks on saabunud aga nõue on täitmata, siis puudub taotlejal õigus uut toetust taotleda. 7. Täpsustada määruse § 6 lg-s 2, millisest seadusest või muust õigusaktist tulenevatele nõuetele vastavust kontrollib ministeerium esitatud investeerimisprojekti osas. Sama paragrahvi lg-s 6 täpsustada kehtestatud nõuded, et toetuse saaja oleks kindel, millistele nõuetele ta ise ja investeerimisprojekt peavad vastama. Ühtlasi täpsustada need võimalikud juhtumid, mille puhul otsustatakse vajadus rahastamislepingu kooskõlastamiseks Euroopa Komisjoniga. Sama täpsustus viia sisse ka § 7 lg-sse 3. Selgitame, et investeerimisprojektid on erineva sisu ja valdkondliku kuuluvusega, mistõttu peab ministeerium tagama, et enne rahastamislepingu sõlmimist vastab investeerimisprojekt EL õigusaktidele (näiteks riigiabi, DNSH, riigihanked) ja siseriiklikele valdkondlikele eriseadustele või õigusaktidele kui need on eriseaduste reguleerimisalas. Vajadus rahastamislepingu kooskõlastamiseks Euroopa Komisjoniga tuleneb Komisjoniga kokkulep i tavast tegevuskorrast, mida täna veel ei ole kehtivana olemas. Euroopa Komisjon esitab kooskõlast a mise soovi kui selline vajadus ilmneb. 8. Täpsustada, kas § 7 lg 1 p-s 5 on mõeldud abikõlblikkusperioodi. ARVESTATUD 9. Juhime tähelepanu, et määruse § 8 lg-s 3 viidatakse § 7 lg-s 3 sätestatud korrale, kuid viimases viidatud kord puudutab käskkirja kooskõlastamist. Määruse kehtestamisel peaksid olema mõnevõrra teistsugused nõuded. MITTE ARVESTATUD - kooskõlastamise kord on antud juhul kõigi toetuse andmise tingimuste puhul ühene 10. Selgitada määruse §-s 8 mis on abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Selgitame, et eelnõus ei piiritleta abikõlblike kulusid, sest RRFi rakendamine on üldjuhul tulemuspõhine. On reforme või investeeringuid, kus siseriiklikult on vajalik kulude põhine lähenemine ning sellisel juhul kehtestab ja piiritleb abikõlblikud kulud minister toetuse andmise tingimuste määruses. 11. Määruse § 9 lg 3 p-s 3 jääb selgusetuks, kas ettemaks kehtib ka kohalikele omavalitsustele ja millistel juhtudel täpsemalt. Selgitame, et ettemakse võimaluse kasutamine ei ole piiritletud toetuse saaja/lõppsaaja juriidilisest vormist lähtuvalt. Kui riigiasutused üldjuhul ettema k set ei vaja, kuna kasutavad riigieelarve sildfinantseeringut, siis k o halike om a valituste puhul võib ettemakse võimaluse ette näha toetuse andmise tingimustes. 12. Määruse § 9 lg 7 p 4 kohaselt elluviija või koordineeriv asutus võib toetuse maksmise või ettemakse tegemise peatada või maksmisest keelduda juhul, kui taastekavas kokkulepitud reformi või investeeringu tulemustest või elluviimisest on loobutud. Leiame, et viidatud alus on põhjendamatu, kuna toetuse saaja ei saa vastutada tegevuste eest, mis temast ei sõltu. Sama märgime ka määruse § 11 lg 1 p 5 kohta, mille kohaselt tehakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus juhul, kui taastekavas kokkulepitud reformi või investeeringu tulemustest või elluviimisest on loobutud. ARVESTATUD - nimetatud alusest on eelnõus loobutud. Vt. kommentaari rida 59 13. Täpsustada määruse § 11 lg-s 3 iga konkreetse toetuse vähendamise protsendi osas, millisele kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadile vähendamise protsent vastab. MITTE ARVESTATUD - toetuse tagasinõudmise % määrade kehtestamisel tuleb toetuse tagasinõu d mise otsustajal tagada kaalutlusruum kuivõrd RRFi rakendamine on üldjuhul tulemuspõhine. SF praktika näitab, et ka rikkumiste ja tagasinõudmise %-määrade fikseerimine ei taga õiguspäraseid kaalutlusi ning reformide ja investeeringute valdkondlikust varieeruvusest tulenevalt on praktiliselt võimatu piiritleda rikkumist konkreetse tagasinõudmise %-ga. Seetõttu on kaalutlusruum ja põhjendamine jäetud otsustajale maksimaalse dünaamika tagamiseks. 14. Täpsustada määruse § 12 lg 2 osas, millise siseriikliku korraga kooskõlas tuleb täita määruses sätestatud teavitamisnõudeid. OSALISELT ARVESTATUD - siseriikliku teavitamisnõuded juhendi kujul kehtestab vajadusel Rahandusministeerium. Eelnõus täiendatakse teavitamisnõuete koosseisu ning eelnõule on lisatud logo ja logo nõuded. 15. Määruse § 14 lg 4 sätestab, et lõpparuanne tuleb esitada hiljemalt projekti tegevuste lõpetamisele järgneva kuu lõpuks e-toetuse kaudu. Toetuse saaja varasematest kogemustest lähtuvalt ei ole mahuka ehitusprojekti korral tõenäoline teostusdokumentatsiooni 1 kuu jooksul pärast töövõtulepingu lõppu korda saada ja teostatud töid akteerida ning nende alusel väljamakseid teostada, mistõttu on ettepanek pikendada lõpparuande esitamise tähtaega kuni 2 kuuni projekti lõppemisest; MITTE ARVESTATUD - Selgitame, et pikemat tähtaega kui 1 kuu ei peeta põhjendatuks, kuna Euroopa Komisjonile esitatav aruandlus ning maksetaotlused on pandud p aika kindla in t ervalliga, mistõttu tuleb siseriiklikult tagada, et nii tulemuste kontrollija kui aruandluse koostaja jõuaksid liikmesriigi lõpparuande koostada ja esitada maksetaotluse Euroopa Komisjonile. 16. Kaaluda võimalusel käibemaksu abikõlblikuks jätmist. MITTE ARVESTATUD - Euroopa Komisjoni nõuete kohaselt ei saa toetusest hüvitada käibemaksu. Nõue lähtub eeldusest, et EL tasemel saab taaste ja vastupidavusrahastu toetuse liikmesriik. Käibemaks on liikmesriigi tasemel tulu, mida omakorda toetusest topelt ei toetata. Kokkuvõtvalt : Toetuse andmise tingimused peaksid sisaldama vähemalt: 1. taaste- ja vastupidavuskava elluviimist toetatavaid tegevusi ja toetuse andmise eesmärki; 2. abikõlblike või mitteabikõlblike kulude liike (projekteerimine, ehitustööd, omanikujärelevalve, maade omandamine) ja muud kulu abikõlblikuks arvamise tingimused, mida täpsustatakse. Näiteks „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” 2.pt; 3. taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimusi, tähtaegu ja muutmise korda. Eelnõu §-s 8 nimetatud nõuded sisalduvad MTÜ Lastekaitse Liit 1) Lõikes 4 nähakse ette üldnõue, mille kohaselt tuleb toetusest rahastatud objektidele tagada ligipääsetavus. Seletuskirja kohaselt tuleb toetuse andmise tingimustes ja toetuse kasutamisel tagada kehtivate ligipääsetavuse nõuete täitmine. Lisaks kehtivatele nõuetele on oluline arvestada ka riigis toimuvate protsessidega ja vaadata ligipääsetavusele pikemaajalises vaates ning terviklikult. Riik on viimase kahe aasta jooksul teinud tunnustamist väärivaid samme ligipääsetavuse teemaga tegelemisel. Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande kohaselt on eesmärgiks saavutada ligipääsetav Eesti aastaks 2035 . Sotsiaalministeerium on koostanud toodete ja teenuste lig i pääsetavuse seaduse eelnõu. Ligipääsetavuse rakkerühma põhikoosseisu liikmena rõhutab Lastekaitse Liit, et riiklik lähenemine ligipääsetavusele peab olema terviklik. Selleks, et iga inimene tunneks end ühiskonnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele – oluline on kasutaja teekonna tervikvaade alates koduuksest kuni teenuse või kaubani soovitud asukohas. Selgitame, et eelnõu arvestab siseriiklikult erine v ate ligipääsetavusnõuete täitmise kohustusega. Seletuskirjas on täpsustatud, et toetuse andmise tingimustes ja toetuse kasutamisel tuleb tagada kehtivate ligipääsetavuse nõuete täitmine, milleks on näiteks projekteeritavate ja olemasolevate ehitiste/rajatiste puhul ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ning e-keskkondadele kehtiv ligipääsetavuse standard. Ligipääsetavuse nõuet ei kohaldata toetatavate tegevuste suhtes, mille kohta ei ole kehtiva õiguse kohaselt ettenähtud erinõudeid või standardeid või ligipääsetavuse nõuete kohaldamine ei ole asjakohane. Seega kui riigi tasemel kehtestatakse ligipääsetavusele täiendavad nõuded valdkondlikult või valdkondade üleselt, siis tuleb nendega arvestada toetuse a nd mise tingimuste ja projektide elluviimisel. 2) Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja tagama nõutava omafinantseeringu ning toetuse andja nõudmisel esitama toetuse andjale selle kohta tõendid enne toetuse saamist. Suurt tõlgendamisruumi võimaldab ja küsimusi tekitab seletuskirjas sedastatu, et omafinantseeringu võib tasutuks lugeda ka siis, kui on tõendatud toetuse maksmise eelduseks olevate tegevuste tegemine või tulemuste saavutamine. Selgitame, et toetuse maksmise eelduseks olevate tegevuste tegemine või tulemuste saavutamine eeldab toetuse saaja rahalist panust tulemuse või tegevuse saavutamiseks enne toetuse väljamakset, mistõttu saab seda käsitleda omafinantseeringu nõuete täitmisena. 3) Määruses võib näiteks ette näha, et eelistatakse projekti, millel on suurem omafinantseeringu määr, mille kohta on taotlus esitatud varem, mis valitakse välja näiteks liisu heitmisel või mis vastab määruses või metoodikas nimetatud muule kriteeriumile. Paratamatult tekib küsimus, kuidas loetelu kolm esimest varianti tagavad projekti kvaliteedi? Kui räägime eraldatud vahendite teadmistepõhisest ja tulemuslikust kasutamisest, siis on oluline, et valikute langetamisel lähtutakse ennekõike kvaliteedile suunatud hindamiskriteeriumitest. Selgitame, et seletuskirjas viidatud projektide eelistamise näited on kasutatavad olukorras, kus projektid on saanud metoodika kohase hindamise tulemusena võrdsed hindepunktid. Seega on tegemist erandkorras projektide eelistamise näidetega. Tavapärane hindamine toimub avalikustatud kriteeriumite ja metoodika alusel. Kriteeriumid ja metoodika kinnitab toetuse andmise tingimuste kohaselt minister määrusega. Eesti Tööandjate Keskliit 1) Eelnõu §1 võiks olla lisatud, et määruses sätestatud tingimusi võib täpsustada ka siis kui see vajadus tekib seoses uue riikliku energia- ja kliimakavaga. See lõige küll räägib üheselt, et täpsustada võib ainult lähtuvalt EL dokumentidest. Samas on rahastuga majandusse suunatav erakorraline summa väga suur, energiakriis lihtsalt niisama ei vaibu, uut reaalsust arvestav riiklik energia- ja kliimakava aga alles koostamisel. Pakutav täpsustus võimaldaks rahastu vahendeid riigi kliimaeesmärkide saavutamisel paremini kasutada. Eriti arvestades, et vastavalt eelnõu §4 lg 2(1) kohaselt võib reformi või investeeringu eest vastutav minister esitada ettepanekuid taastekava muutmiseks. Selgitame, et eelnõu § 1 lg 3 eesmärk on võimaldada VV määruses kehtestatud tingimusi täpsustada toetuse andmise ting i mustes ja seda eeldusel, et need oleks kooskõlas VV määruse eelnõu endaga, samu t i EL tasemel kokkulepitavate nõuete ja eesmärkidega. Kui tulenevalt uuest energia- ja kliimakavast on vajalik muuta taastekava, siis vastava ettepaneku teeb minister. Taastekava muutmise protsessi juhib ja koordineerib Rahandusministeerium. 2) Eelnõu §2 lg 4 - nähakse ette üldnõue, mille kohaselt tuleb toetusest rahastatud objektidele tagada ligipääsetavus, olenemata sellest, kas projekti raames luuakse taristuobjekt, pakutakse teenust, luuakse e-keskkondi või tehakse muid tegevusi. Ehitiste, taristuobjektide ja e-keskkondade puhul on ettevõtjal võimalik mõista, mida ligipääsetavuse all mõeldakse. Sellele on viidatud ka seletuskirjas toodud ministri määrustega. Kuna ülejäänud teenuste pakkumise puhul ei ole ligipääsetavuse kriteeriumid aga teada, siis tuleks neid määruses täpsustada. Ennekõike puudutab see ettevõtete poolt tehtavaid ja rahastust finantseeritavaid TAI projekte. OSALISELT ARVESTATUD - Selgitame, et eelnõu arvestab siseriiklikult erinvate ligipääsetavusnõuete täitmise kohustusega. Seletuskirjas on täpsustatud, et toetuse andmise tingimustes ja toetuse kasutamisel tuleb tagada kehtivate ligipääsetavuse nõuete täitmine, milleks on näiteks projekteeritavate ja olemasolevate ehitiste/rajatiste puhul ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ning e-keskkondadele kehtiv ligipääsetavuse standard. Ligipääsetavuse nõuet ei kohaldata toetatavate tegevuste suhtes, mille kohta ei ole kehtiva õiguse kohaselt ettenähtud erinõudeid või standardeid või ligipääsetavuse nõuete kohaldamine ei ole asjakohane (täiendus seletuskirjas). Juhime siinkohal tähe lep anu, et kui riigi tasemel kehtestatakse ligipääsetavusele täiendavad nõuded valdkondlikult või valdkondade üleselt, siis tuleb nendega arvestada toetuse a nd mise tingimuste ja projektide elluviimisel. 3) Eelnõu §3 – võiks olla täpsustatud ka mõisted ”reform” ja ”investeering”. Hetkel on täpsustatud ainult mõiste ”investeerimisprojekt”, samas aga räägitakse nii taastekavas kui määruse eelnõus ka ”reformidest” ja/või “investeeringutest”, nt §4 lg 2, §7, §8 jt. Samuti võiks olla täpsustatud mõiste ”jätkusuutlik” kuna määruse eelnõu tekstist ei selgu, kas ”ei kahjusta oluliselt” kriteeriumide analüüs tõendab samas ka jätkusuutlikkust või lisanduvad jätkusuutlikkuse tõendamiseks veel mõned nõuded. MITTE ARVESTATUD - reform ja investeering on taastekava kohased mõisted, millele vastab taastekavas nimetatud reformi või investeeringu sisu. Nende defineerimine eelnõus seetõttu midagi sisuliselt juurde ei anna. Investeerimisprojekt on siseriikult seetõttu, et selle sisuks võib olla nii eelnevalt Euroopa Komisjoniga kokkulepitud investeering kui ministeer i umi elluviidav tegevus (investeering valdkonda) ning need on koondatud ühise nimetaja alla. 4) Eelnõu §4 on toodud, et reformi või investeeringu eest vastutav ministeerium seirab oma vastutusvaldkonnas taastekava elluviimise edenemist ja tulemuste saavutamist. Koordineeriv asutus RTK viib kontrollimise käigus läbi kohapealseid kontrolle toetuse saaja juures. Rahandusministeeriumil on auditeeriva asutusena õigus auditeerida ka toetuse saajat ja elluviijat, sh viibida auditeeritava territooriumil. Ning elluviija viib muuhulgas läbi ka kohapealseid kontrolle lõppsaaja juures. Sellest loeb välja, et määruse eelnõu kohaselt on neljal erineval riigiasutusel õigus teostada kohapealseid kontrolle. Seejuures ei ole ühelgi juhul täpsustatud, kuidas on tagatud ärisaladuse hoidmine. Kindlasti tuleks täpsustada, milliseid tegevusi ning mis tingimustel erinevad ministeeriumid, riigile kuuluvad sihtasutused jm riigiasutused võivad toetuse saaja ja elluviija juures kohapeal teha. Selline täpsustus on vajalik, et vähendada toetust saanud ettevõtete kohapealset kontrollimist mitme erineva riigiasutuse poolt, nt RTK ja KIK ja RAM, RTK ja KredEx/EAS ja RAM, RTK ja PRIA ja RAM. Selgitame, et eelnõu järgib asutuste põhist ülesannete jaotust ning nendega seotud kontrollitegevustest. Kontroll hõlmab toetuse eesmärgipärase ja tulemuslikkuse kontrolli ministeeriumi, vahendusasutuse ja koordineeriva asutuse tasemel. Ministeerium ja vahendusasutus kontrollivad tulemusi ja esitavad aruandeid toetuse saaja ja lõppsaaja tasemel ning koordineeriv asutus, kes agregeerib aruandeid ja esitab aruandeid Euroopa Komisjonile verifitseerib toetuse saajate (investeeringuprojektid) ja vahendusasutuste tulemuste alusel need üle makseta o tluse esitamisel Euroopa Komisjonile. Juhime siinkohal tähelepanu, et kohapealne kontroll ei ole süsteemne kontroll, vaid lähtub eelnevalt riskipõhisest hinnangust rahastatava projekti suhtes. Auditeeriva asutuse kontroll on auditi põhine ning üldjuhul ei eelda kohapealset kontrolli. Samas tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/241 kohaselt riigil tagada kontrollide ja auditite teostamiseks, aga ka uurimi s menetluste läbiviimiseks ligipääs projekti andmetele, sealhulgas toetusest loodud objektidele. 5) Eelnõu §5 lg 1(2) on sätestatud, et ettevõtjate puhul kontrollitakse majandustegevuse registrist toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuse nõuete täitmist. Kuna majandustegevuse registri registreeringud on kohustuslikud ainult teate- ja loakohustusega ettevõtetele, siis tuleks määruses täpsustada, kas ja kui, siis kuidas kontrollitakse haldus- ja toimimissuutlikkuse nõuetele vastavust nende ettevõtete puhul, kellel seda kohustust ei ole. OSALISELT ARVESTATUD - seletuski r ja on osaliselt täi e ndatud. Selgitame siinkohal juurde, et viidatud sätte eesmärk on anda alus ja selgitada, millisel juhul eeldatakse taotlejalt majandustegevuse registreerimist/luba ja selle kehtivust ning kust seda kontrollitakse. Sätte eesmärk ei ole piiritleda toetuse saajate ringi üksnes MTR-is registree r ingut omavatele ettevõtetele. Taotlejate, kelle tegevus ei eelda majandustegevuse registreerimist või luba, majandustegevuse kontrolli teostatakse näiteks äriregistri kaudu. 6) Eelnõu §5 lg 1(6) kohaselt peab toetuse saajal ja tema partneril olema toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus. Seletuskirjas selgitatakse, et selle sätte kohaselt tuleb toetuse andmise tingimustes seada nõuded taotleja organisatsioonile, näiteks projektijuhi kvalifikatsioonile ja kogemusele, selleks, et veenduda toetuse saaja haldus- ja toimimissuutlikkuses toetatava projekti edukaks elluviimiseks. See punkt vajaks selgust ennekõike projektijuhi kvalifikatsiooni tõendamise osas. Tahaks vältida olukorda, kus konkreetse toetuse andmise määruses kehtestatakse projektijuhile esitatavate kvalifikatsiooninõuete all tingimused, millele vastavaid eksperte on ainult 1-2 ettevõttes ja seeläbi pannakse sihtgrupi erinevad ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda. Seetõttu peaks määruses olema lisatud kõik võimalused, kuidas projektijuhi kvalifikatsiooni ja kogemust saab tõestada. MITTE ARVESTATUD - kuivõrd taastekavas nimetatud reformid ja investeeringud on valdkonnaspetsiifilised, siis eelnõus ei ole põhjendatud ega otstarbekas iga valdkonna eripäradele vastavaid kvalifik a tsiooninõuete esitamiseks. Eelnõu on näeb ette nõude, et minister, kelle vastutusvaldkonda kuulub toetuse andmise ting i muste kehtestamine määrusega, tuleb määruses esitada ka valdkonna eripärasid arvestav pro j ek t ijuhi kvalifikatsiooni erisus kui see vajalik on. 7) Eelnõu §8 lg 4 sätestab, et ministeeriumil on kohustus hinnata juba enne määruse kehtestamist, kas õigusakti alusel antava toetuse andmine tähendab riigiabi või vähese tähtsusega abi (VTA) andmist. Sõnastus ”kas /.../ või” näitab, et määruse koostaja peaks valima. Kindlasti tuleks aga soodustada seda, et toetuse andmise määruses näidatakse ära nii riigiabi kui ka VTA kasutamise võimalused. Praktikas on VTA piirmäära täitumine siiani olnud ettevõtete jaoks väga suur probleem. Rahastu suurt mahtu ning kiiret tähtaega arvestades tuleks kõigi toetuse andmise määruste puhul kindlasti ette näha ka riigiabi kasutamise võimalused. Selgitame, et eelnõu regulatsioon toetab abikava ehk toetuse andmise tingimuste planeerimisel riigiabi ja vähese tähtsusega abi eelnevat hindamist, samuti nende aluste väljatoomist toetuse andmise tingimuste määruses (§ 8 lg 2 p 4) 8) Eelnõu §8 võiks toetuse andmise tingimuse määruse miinimumnõuetes sees olla ka rahaline piir, millest alates on kohustus kaasata hindamisel sõltumatuid väliseksperte, samuti väliseksperdile esitatavad kvalifikatsiooninõuded (sarnaselt projektijuhile esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele). Väliseksperdi all mõtleme väljaspoolt vastutavat ministeeriumi, koordineerivat asutust, auditeerivat asutust ning elluviijat kaasatud eksperti. Sellega tagaksime hindamise asjatundlikkuse, objektiivsuse ning võrdsed võimalused kõigile sihtgrupi ettevõtetele. MITTE ARVESTATUD - selgitame, et eelnõu § 2 punkti 10 kohaselt peab toetuse taotluse menetlemise, taotluse hindamise ja toetuse andmise otsustamisega seotud isik olema kompetentne ja erapooletu ning kui toetuse andmise tingimustes on kehtestatud lisanõudeid, vastama ka nendele nõuetele. Lisanõuete kehtestamine TAT määruse kehtestamisel on iseenesest tagatud. Kuid juhime veel tähelepanu sellele, et hindamiste puhul on tavapärane praktika, mil ekspertteadmisi omavad hindajad kaasatakse väljastpoolt ministeeriumi, koordineerivat asutust või vahendusasutust. Selle eesmärk on hindamise o b jektiivsuse tagamine. Summaliselt ei ole mõistlik piiritlust sisse tuua, sest see võib ühes või teises hindamisprotsessis osutuda ebaotstarbekaks ka sisulises tähenduses. 9) Eelnõu §9 lg 6 (3) sätestab, et garantii katab kogu ettemakse summa, kuid jätab lahti võimaluse, nõuda ka oluliselt suuremat garantiid. Sellega tekkiva ebavõrdsuse vältimiseks sihtgrupi ettevõtete seas tuleks täpsustada ka garantii ülemine piir. Selgitame - Eelnõu § 9 lõige 6 punkti 3 kohasaelt eeldatakse, et garantii katab kogu ettemakse summa. Seega tuleb garantii kohaldamisel tagada, et garantii katab taotletava ettemakse, mitte suuremas ulatuses. 10) Eelnõu §9 sätestab, et elluviija või koordineeriv asutus võib toetuse maksmise või ettemakse tegemise peatada või maksmisest keelduda ka juhul, kui taastekavas kokkulepitud reformi või investeeringu tulemustest või elluviimisest on loobutud. Kuna toetuse saajal puudub võimalus osaleda taastekavas muudatuste tegemisel või olla neist mingil muul viisil informeeritud, siis ei saa sellisel juhul toetuse maksmist või ettemakse tegemist peatada. Kõik toetusi puudutavad taastekava muudatused peaksid siiski olema teada toetuse maksmise otsuse tegemisel ning selle otsuse tegijatele. Ettevõtja selle eest vastutada ei saa ning on reeglina teinud toetusega seotult investeeringuid, mistõttu tuleks §9 lg 7(4) eelnõust eemaldada. ARVESTATUD - kuivõrd reformide ja tulemuste tagasipööramine on poliitiline otsus, mis võib tuleneda kas Vabariigi Valit s usest või Riigikogust, siis sellises olukorras ei ole põhjendatud toetuse saajale ega lõppsaajale toetuse maksete peatamine ja sellest keeldumine. 11) Eelnõu §11 sätestab, et elluviija, koordineeriv asutus või vastutav ministeerium nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega ning teeb täieliku või osalise taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse mh juhul, kui taastekavas kokkulepitud reformi või investeeringu tulemustest või elluviimisest on loobutud. Kuna toetuse saajal puudub võimalus kontrollida taastekavas tehtavaid muudatusi, siis ei saa sellise muudatuse tegemist lugeda toetuse saaja poolt tehtud rikkumiseks ning temalt ei saa projektile eraldatud toetust tagasi nõuda. Seetõttu tuleks §11 lg 1(5) eelnõust eemaldada. ARVESTATUD - kuivõrd reformide ja tulemuste tagasipööramine on poliitiline otsus, mis võib tuleneda kas Vabariigi Valit s usest või Riigikogust, siis sellises olukorras ei saa toetuse saaja ega lõppsaaja vastutada toetuse tagasinõudmise täitmise eest. Eelnõus loobutakse antud alusest. 12) Eelnõu §13 lg3 kohaselt on taastekava rakendamisega seotud asutuste ametnikel, töötajatel ja ülesannete täitmisse kaasatud isikutel keelatud avaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kuna taastekavast rahastatud projektide puhul valitseb ühelt poolt kõrgendatud avalik huvi ja teisalt sisaldab toetatavate projektide info ka ärisaladust jm mitmesugust konfidentsiaalset infot, on ehk asjakohane projektide andmete asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise ja avaldamise printsiibid juba käesolevas määruses kehtestada, et vältida rakendusüksuste liigset diskretsiooni ja ebaühtlust selles küsimuses. Selgitame, et tegemist on üldise kohustusega taastekava rakendamisega seotud asutuste ametnikele ja töötajatele, mille eesmärk on tagada, et need isikud ei avalda oma tööülesannete täitmisel infot, mis võib olla vastuolus andmete avalikustamise alustega. Juhime tähelepanu, et taastekava rakendamisega seotud asutuste tegevus on allutatud HMS-le, mistõttu laieneb näiteks asutuse siseseks teabeks tunnistamisele ja selliste andmete avalikustamisele AvTS § 34-36. Justiitsministeerium Märkus eelnõu § 3 kohta. Eelnõu § 3 käsitleb määrusega kasutatavaid mõisteid, sealjuures on seletuskirjas selgitatud üksnes omafinantseeringu mõistet ning toodud, et teised terminid selgitamist ei vaja. Märgime, et selguse huvides ja üheselt mõistetavuse tagamiseks vajaksid ka teised määruses kasutatavad mõisted siiski seletuskirjas täpsemat selgitamist, seda eriti rollide (partner, elluviija, lõppsaaja) lahtimõtestamise kontekstis. Ka juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 ei vasta Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõikes 5 sätestatule, mille järgi määratakse termini sisu pärast termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis. Sisult seotud terminite korral määratletakse termini sisu paragrahvi ühes lõikes. Terminimääratlusi ei esitata punktiloeteluna MITTE ARVESTATUD – Eraldi terminite paragrahv on määruse mahtu arvestades põhjendatud (esmakordset kasutamise otsimine muudab määrusest arusaamise keerukaks). Terminitest eraldi paragrahvi moodustamine on üldlevinud praktika. 2) Palume § 5 lõiget 1 punkti 4 ning seletuskirja täpsustada. Arusaadav on tingimus, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti. Ebaselgeks jääb tingimus, et taotleja ei tohi olla likvideerimisel, sest likvideerimine on protsess, mis järgneb juriidilise isiku lõpetamisele. Seetõttu oleks selgem välja tuua, et taotleja suhtes ei tohi olla tehtud lõpetamise otsust, mis hõlmab endas ka sundlõpetamise otsuse. Samuti on ebaselge tingimus, et taotleja ei tohi olla sundlõpetamisel, kuivõrd jääb selgusetuks, kas silmas on peetud sundlõpetamise menetluse algatamist või juba tehtud sundlõpetamise otsust. Nagu eelnevalt välja toodud, on sundlõpetamine hõlmatud üldise lõpetamisega. Kui on siiski soov kehtestada tingimus, et taotleja suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamise menetlust, tuleb silmas pidada, et avalikku infot sellise menetluse alustamise kohta ei ole. Seletuskirja kohaselt tuleb tagada EL määrusest tulenev nõue, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud maksejõuetusmenetlust. Märgime, et juriidilisest isikust ettevõtja suhtes on maksejõuetusmenetluseks ka saneerimine, mis Eestis praegu kehtiva õiguse kohaselt ei ole üldiselt avalik menetlus. Seega palume seletuskirja täiendada selgitusega saneerimise mõju kohta, s.o, kas saneerimisel olev ettevõtja saab olla taotleja nii juhul, kui saneerimisel olek on avalik (nagu see on praegu näiteks börsil noteeritud ühingute või nende tütarühingute korral) kui ka juhul, kui see ei ole avalik. Kui taotlejaks või partneriks saab olla ka füüsilisest isikust ettevõtja, tuleb lisada selgitus ka võlgade ümberkujundamise menetluse mõju kohta, mis kehtiva õiguse alusel toimub võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse alusel ning tulevikus eelnevalt viidatud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse alusel. ARVESTATUD. Nõustume, et likvideerimine järgneb lõpetamise otsusele ja korrektne on õigusliku alusena viidata lõpetamise otsusele. Saneerimise kohta on selgitatud seletuskirjas, et sätte eesmärk on tagada projekti jätkusuutlikkus taotleja ja toetuse saaja majanduslikult toimivuse kaudu. Praktika kohaselt enamus saneerimisi siiski lõpeb juriidilise isiku lõpetamisega, seetõttu ei ole tagatud ka saneerimisel oleva taotleja või toetuse puhul projekti jätkusuutlik elluviimine. Selgitame, et FIE-d ei ole määruse mõistes toetuse saajad. 3) Palume § 13 lõikest 1 välja jätta „või vajadusel andmevahetuslepingute alusel“, kuivõrd tegemist ei ole isikuandmete saamise õigusliku alusega. Samuti palume üle kontrollida, milliseid andmeid on tegelikult vaja, kus andmekogus need asuvad ja seejärel kontrollida, kas on olemas õiguslik alus nende saamiseks. Andmete ühekordse küsimise põhimõttest lähtuvalt ei peaks nõudma isikult riigil olemasolevate andmete uuesti esitamist, vaid tuleks luua õiguslik alus vajalike andmete pärimiseks. ARVESTATUD Eelnõu sõnastust muudetud, lauseosa "või vajadusel andmevahetuslepingute alusel " välja jäetud.
Vabariigi Valitsuse …. 2021. a määruse …
“Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus
ja toetuse andmise üldtingimused“
Lisa
Logo joonised
Joonis 1
Taaste- ja vastupidavusrahastu logo
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
Joonis 2
Taaste- ja vastupidavusrahastu ingliskeelne logo
Funded by the
European Union
NextGenerationEU
Funded by the
European Union
NextGenerationEU
Joonis 3
Logo turvaala proportsioonid
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
Joonis 4
Logo minimaalne suurus
Rahastanud 53 mm
10 mm Euroopa Liit 20 mm
NextGenerationEU
Rahastanud
65 mm 10 mm Euroopa Liit
NextGenerationEU
52 mm
Joonis 5
Logo tumedal ja kirjul taustal valget värvi turvaalaga
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
Joonis 6
Logo tumedal ja kirjul taustal valget värvi piirjoonega (1/25 logo kõrgusest)
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
Joonis 7
Logo ühevärvilisel heledal taustal
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
Joonis 8
Logo värvikoodid
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
EL SININE EST SININE
PANTONE REFLEX BLUE PANTONE 285 C
C: 100 M: 80 Y: 0 K: 0 C: 91 M: 43 Y: 0 K: 0
R: 0 G: 51 B: 153 R: 31 G: 96 B: 169
#003399 #3176ba
EL KOLLANE MUST
PANTONE YELLOW PANTONE BLACK C
C: 0 M: 0 Y: 100 K: 0 C: 0 M: 0 Y: 0 K: 100
R: 255 G: 204 B: 0 R: 0 G: 0 B: 0
#FFCC00 #000000
VALGE
Joonis 9
Mustvalge logo värvikoodid
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
HALL (sinise asendusvärv
PANTONE 423 C
C: 0 M: 0 Y: 0 K: 50
R: 127 G: 127 B: 127
#9b9b9b
MUST
PANTONE BLACK C
C: 0 M: 0 Y: 0 K: 100
R: 0 G: 0 B: 0
#000000
VALGE
Joonis 10
Väike kleebis (vertikaalne)
45 mm
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
45 mm
Joonis 11
Väike kleebis (horisontaalne)
Rahastanud
Euroopa Liit 23 mm
NextGenerationEU
74 mm
Joonis 12
Suur kleebis (vertikaalne)
90 mm
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
90 mm
Joonis 13
Suur kleebis (horisontaalne)
Rahastanud
Euroopa Liit 40 mm
NextGenerationEU
127 mm
Joonis 14
Plakat (vertikaalne)
Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab vähemalt 30% plakati
PROJEKTI kõrgusest.
Logo moodustab vähemalt 25% plakati pindalast.
NIMETUS
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
Joonis 15
Plakat (horisontaalne)
Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab vähemalt
30% plakati kõrgusest.
PROJEKTI NIMETUS Logo moodustab vähemalt 25% plakati pindalast.
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
Joonis 16
Tahvel (horisontaalne)
Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab
PROJEKTI
vähemalt 30% tahvli kõrgusest.
Logo moodustab vähemalt 25% tahvli pindalast.
NIMETUS Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
300 mm
500 mm
Joonis 17
Tahvel (vertikaalne)
Projekti nimetus või lühikirjeldus moodustab vähemalt 30% tahvli kõrgusest.
PROJEKTI Logo moodustab vähemalt 25% tahvli pindalast.
NIMETUS
500 mm
Rahastanud
Euroopa Liit
NextGenerationEU
300 mm
Joonis 18
Väikeesemete märgistamine – Euroopa Liidu embleem
Turvaala on 1/25 lipu kujutise kõrgusest logo igas servas.
Euroopa Liit
Joonis 19
Väikeesemete märgistamine – Euroopa Liidu embleem valget värvi piirjoonega (1/25 logo
kõrgusest)
Turvaala on 1/25 lipu kujutise kõrgusest logo igas servas.
Euroopa Liit
Logo kirjatüüp
Logo kirjatüüp on Arial või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 IX lisa
punktis 1.3 nimetatud muu kirjatüüp. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise
viise ei tohi kasutada.
Riigikantselei Meie 19.11.2021 nr 1.1-10.1/8146-1
[email protected]
Eelnõu esitamine Vabariigi
Valitsuse istungile (taaste- ja
vastupidavuskava elluviimise
korraldus ja toetuse andmise
üldtingimused)
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2021. a istungile Vabariigi Valitsuse määruse
„Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ eelnõu
ja kaasnevad materjalid.
Eelnõuga kehtestatakse siseriiklik õigusraam taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamiseks ja
Euroopa Nõukogu rakendusotsusega kinnitatud taastekavas fikseeritud tulemuste
saavutamiseks, sh seda korraldavad asutused, nende peamised ülesanded, üldnõuded toetuse
andmiseks ja kasutamiseks, nõuded toetuse saajatele, samuti nõuded toetuse andmise
tingimuste kehtestamiseks ja aruandluse korraldamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja
toetuse andmise üldtingimused“ eelnõu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2. Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja
toetuse andmise üldtingimused“ eelnõu lisa „Logo joonised“
3. Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja
toetuste andmise üldtingimused“ eelnõu seletuskiri
4. Vabariigi Valitsuse määruse „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja
toetuste andmise üldtingimused“ eelnõu seletuskirja lisa 1 „Märkuste ja
ettepanekutega arvestamise tabel“
Piret Loorand 611 3213
[email protected]
2