Ettepanekud

Keskkonnaministeerium Teie: 02.11.2021 nr 1-4/21/5393 [email protected] Meie: 17.11.2021 nr 11-2.1.1/ Koopia: Rahandusministeerium Majandusministeerium Seisukoht keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Käesolevaga esitame keskkonnaministri seaduste eelnõudele järgmised ettepanekud ning täiendavad küsimused: Ettepanek: saastetasu tuleb kehtestada ka jäätmepõletusele. Punktis 10 on toodud uued saastetasude määrad prügilatele põhjendusega suurendada materjalide ringlusse suunamist. Juhime tähelepanu, et viimase kümne aasta jooksul ei ole materjalide ringlusse võtmine Eestis kasvanud ja selle peamiseks põhjuseks on soodne masspõletamise turuhind . Ladestamisele minevate jäätmete osakaal on kordades väiksem kui põletamisele suunatavate olmejäätmete maht, seda osakaaludega vastavalt ¼ ja ¾. Kui soovime edendada materjalide ringlusse võtmist, on kriitiline kehtestada saastetasu ka põletamisele. Arvestades, et eelsorteeritud materjalide ringlusse suunamise kulu on ligi 100 eurot tonni kohta, tuleks tänase põletamise turuhinna juures kehtestada põletamisele vähemalt 30-eurone saastetasu, mis võrdsustaks põletamise turuhinna ringlusse suunamise kuluga ehk ligi 90-ne euroni. Praegune plaan tõsta prügilate saastetasu suunab pakendid küll masspõletamisele, kuid ei suurenda ringlusse võtmist. Täiendav selgitus, miks saastetasu tuleb kehtestada ka jäätmepõletusele . Keskkonnaministeeriumi plaan kehtestada olmejäätmete ladestamisele 90-eurone saastetasu väärib tunnustust, kuid ei too paraku kaasa loodetud ringlusmäära suurenemist, vaid suunab jäätmed ringluse asemel hoopis CO2-emissioone tekitavale masspõletamisele . Tänasel jäätmekäitlusturul ei konkureeri ringluslahendused mitte niivõrd prügilatega, vaid odava masspõletamise teenusega. Nagu Keskkonnaministeerium eelnõu seletuskirjas välja toob, on paljude liigiti kogutud materjalide puhul ringluslahendused võimalikud, kuid neid tuleb doteerida ( tetrapakendi näide). Suure osa pakendite puhul on ringlusse võtmise kulu suurusjärk ligi 100 eurot tonni kohta. Sellised jäätmeliigid, mida juba täna saaks suunata ringlusesse tänu toimivale liigiti kogumisele, liiguvad just majanduslikel kaalutustel valdavalt masspõletamisele. Võimalik, et prügilatele kehtestatav saastetasu tõstab ka jäätmete põletamise hinda, kuid seda vaid juhul kui Iru jaam jääb nautima turul monopoolset staatust. Juhime tähelepanu, et viimastel aastatel kasvanud ladestamise mahud ei ole tingitud turuhindade ühtlustumisest. Antud muutus on tingitud hoopis sellest, et 2018 hävis Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas, mille kadumisega tekkis turule 60 000-80 000 tonni olmejäätmeid aastas, mis liikusid energiakasutuse asemel ladestamisele ning just see on tekitanud ladestusmahtude kasvu. Perioodil 2012-2018 tegutsesid turul nii Iru jäätmepõletustehas kui Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas ja Eesti saavutas ladestamise mahtude drastilise vähenemise, olles Euroopa Liidu üks vähem ladestavatest riikidest. Samas viis kahe ettevõtte konkurents (sealjuures ei olnud prügilad saastetasu tõttu konkurentsis) olmejäätmete käitluse hinnad ülimadalale, 20-35 euroni tonni kohta ja tulemus oli loodetule hoopis vastupidine. Prügilate ladestusmahud küll langesid, kuid kuna olmejäätmete käitlushinnad muutusid ülimadalaks , puudus inimestel motivatsioon jäätmeid liigiti sorteerida. Sama olukord tekib ka antud saastetasu kontekstis, sest ainult ühele turuosapoolele saastetasu kehtestamine tekitab monopoolses seisuses olevale ettevõttele kunstlikult kõrge kasumimarginaali ning see omakorda muudab antud turusegmendi uutele tulijatele äärmiselt atraktiivseks. Ragn-Sellsile teadaolevalt kaaluvad paar ettevõtet jäätmete põletusturule sisenemise võimalust. See tähendab, et jäätmepõletusturul tekib hinnakonkurents, mis viib olmejäätmete käitlushinnad taas alla. See tooks kaasa küll ladestamise vähenemise, kuid kasvataks veelgi survet suunata vähemväärtuslikke materjale odava turuhinnaga masspõletusse, just nagu see oli aastatel 2012-2018. Selle vältimiseks on vaja kehtestada miinimumhind ka põletamisteenusele, et saastetasu hoiaks üleval ka CO2-emissioonide rohke põletamise turuhinda ja looks seeläbi motivatsiooni suunata rohkem suunata materjale ringlusesse. Saastasu kehtestamine ainult ühele turu osapoolele tekitab küsimusi ka eetilisi ja võrdse kohtlemise osas. Põletamine ja ladestamine võivad olla küll jäätmehierarhia seisukohalt erinevad tegevused, kuid nii Euroopa Liidu kui Eesti riikliku jäätmestrateegia eesmärgiks on siiski jäätmetes peituvate materjalide ringlusse suunamise edendamine (mis on jäätmehierarhias teatavasti põletamisest kõrgemal astmel) ja seda ei toeta kumbki käitlusviisidest. Lisaks konkureeritakse samal turul samadele mahtudele ning meie hinnangul ei ole eetiline kehtestada ühele turuosalisele maks, mis kasvatab kunstlikult monopoolses seisus oleva riigiettevõtte kasumit, kuid ei suurenda kuidagi strateegilist põhieesmärki sh suurendada materjalide ringlusse võtmist. Ühtlasi ei ole jäätmepõletust kui energiaallikat enam tänases maailmas vaja, sest sellele on olemas oluliselt keskkonnasõbralikumaid alternatiive . Ka Eestis ei leia enamus jäätmepõletuse käigus toodetud soojusenergiast kasutust. Jäätmed kui energiaallikas on kõige suurema CO2 jalajäljega energiaallika liik (CO2, mis emiteeritakse, et selline kütteliiki toota). Seniks kuni turul on olukord, kus eelistatuim käitluslahendus on soodne masspõletamine ja riik läbi põletuse saastetasu materjalide ringlusse võtmist ei toeta, hoiavad ka investorid kinni investeeringuid sorteerimistehnoloogiatesse ja ringluslahenduste edendamisse , sest need ei tasu soodsa masspõletamisega konkureerides majanduslikult ära. Kokkuvõtvalt ei konkureeri tänasel jäätmekäitlusturul ringluslahendused mitte prügilatega, vaid soodsa masspõletamise hindadega. Selleks, et suurendada motivatsiooni suunata jäätmeid soodsa masspõletamise asemel ringlusesse, peame vajalikuks kehtestada ka põletamisele 30-eurone saastetasu, mis viib põletamise tänase turuhinna võrreldavaks materjalide ringlusse suunamise kuluga. Punkt 10: Palume lisaselgitust, kuidas Keskkonnaministeerium plaanib hüvitada jäätmevedajale tekkiva kulude kasvu? Saastetasude kehtestamine ainult prügilatele tekitab jäätmevedajatele suure rahalise riski. Korraldatud jäätmeveo riigihangete kohaselt on omavalitsustel kohustus teenuste hindasid korrigeerida juhul, kui riik on kehtestanud uued maksukohustused, saastetasud või aktsiisimäärad. Kuigi jäätmehierarhia mõistes on jäätmete põletamine ja ladestamine erinevad tegevused, siis reaalsuses konkureeritakse samal turul samade jäätmemahtudele. Ladestamise osakaal sellel turul moodustab 25% ja põletamine 75%. Teisisõnu puudutab saastetasude kehtestamine vaid valdavat vähemust olmejäätmetest. Arvestades asjaolu, et Eesti Energia alates 2022 enam jäätmeid ei impordi, siis võetakse prügilatelt veel täiendavad 50 000 tonni voogude kogumahust, seega isegi ilma täiendavate saastetasudeta langeb prügilate turuosa aastatel 2022-2023 alla 10%. Jäätmevedajatele jääb sellises olukorras ainukeseks võimaluseks paluda omavalitsustel kiirendatud korras veoteenuste hindade korrigeerimist vaid ladestatavate jäätmete tarbeks, sest ainult neile rakendub nn. uus maksumäär. Samas viib saastetasude kehtestamine prügilatele järk-järgult üles ka Iru jäätmepõletustehase vastuvõtuhinnad, seda kinnitavad kõik senised turupraktikad. Kuigi uute saastetasude kehtestamise tulemusel kasvavad ka põletushinnad, ei ole võimalik seal tekkivat hinnatõusu põhjendada kui „maksust“ tulenevat muutust. Siinkohal on põhjendamatult kahjukannatajaks just vedaja. Põletustehased saavad nõuda kõrgema tasu maksmist koheselt, aga jäätmevedajal ei ole võimalust antud kulude kasvu koheselt lõpptarbijale üle kanda, sest masspõletamise hinnatõus ei ole põhjendatav saastetasude kehtestamisega. Sellisel juhul käivitub 3-6 kuuline läbirääkimise protsess, mille vältel tuleb vedajal kanda kõik täiendavad kulud ning paraku on ka praktikaid, kus kohalik volikogu otsustab hinnatõusu mitte rakendada. Kogu läbirääkimise perioodi jooksul tuleb just vedajatel kanda tuleviku investeeringute arvelt Enefit Greeni täiendav kasum. See muudab olmejäätmete põhise majandustegevuse kahjumlikuks. Kuna tegu ei ole seaduse mõistes saastetasu maksust tingitud lõppkäitlustasu muutusega ning teenustasude tõstmine sõltub KOV-i volikogude otsustest, toob see paratamatult kaasa ka riski, et vedaja tegevus tuleb vedajast mittesõltuvate kulude olulisest kasvust ja sellest tingitud majandusliku jätkusuutlikkuse ohu maandamiseks lihtsalt peatada. Tegu ei ole klassikalises mõttes äririskiga, sest seda äririski on väga lihtsate meetmetega võimalik vältida. Seegi on üks oluline põhjus, miks on ka põletamisele vaja rakendada saatetasu, sest turuosaliste võrde kohtlemine peab olema tagatud kogu ahela ulatuses. Saastetasude kehtestamine ka põletamisele kaotaks finantsriski mis hetkel jääb vaid vedajate kanda. Pole õiglane, et saastetasudest tingitud täiendava kulude tõusu tasuvad vaid prügilad ja vedajad ning samal ajal masspõletamisele mingeid finantsriske ega kohustusi ei rakendu, kaasnevad vaid kunstlikult tekitatud ülikõrged kasumimarginaalid . , Iru põletusjaama tänane eeldatav kasumi brutomarginaal on 100% ning prügilatele kehtestatav saastetasude tõus ainult kergitab seda. Kui keskkonnaministeerium peab endiselt ainuõigeks jäätmepõletusele saastetasu mitte kehtestada, siis palume täiendavat selgitust, kuidas keskkonnaministeerium toetab vedajatele langevat täiendavat kulude riski minimeerida või hüvitada. Punkt 10: Palume täpsustada eelnõu punktis 10 esitatud mõistet „olmejäätmed“ Eelnõus on olmejäätmeid käsitledes viidatud jäätmetele koodiga 20. Samas jäätmeseaduse §7 alusel sisaldab olmejäätmete mõiste endas muu hulgas ka biojäätmeid , pakendeid, elektroonikajäätmed kui ka suurjäätmeid, st lisaks jäätmenimistu jaotistesse 20 arvatud jäätmeliikidele (v.a 202002, 200304 ja 200306) ka 15 01 jaotisesse arvatud jäätmeliike. Eelnõu seletuskirjas punkt 9 on väljatoodud vaid 20 alajaotus. Palume täpsustada, kas eelnõu punktis 10 esitatud mõiste „olmejäätmed“ all peetakse silmas siiski JäätS § 7 lg 1 kohast liigitust või on muudatuse rakendatavust soovitud piirata vaid teatud olmejäätmetele (st ainult 20 jaotisesse arvatud olmejäätmetele). PUNKT 9 ja 10, palume täpsustada saastetasude rakendumise sõnastust Teeme ettepaneku täpsustada sõnastust, mis puudutab rakendussätte eelnõu punktides 9 ja 10 toodud saastetasude rakendumist 1.1.2023.a. Eelnõus on toodud, et saastetasud jõustuvad 1. juuli 2022, aga seletuskirjas, et rakenduvad alates 2023. Palume sõnastust täpsustada sarnaselt punktis 27 toodud rakendussättele plastpakendijäätmete saastetasule. Eelnõu seletuskirja on paragrahv 3 selgituseks toodud, et eelnõu § 1 punktid 9 ja 10 on kavandatud jõustuma 2022. aasta 1. juulil, et tagada uute saastetasumäärade rakendumine alates 2023. aasta 1. jaanuarist. Seda põhjendusel, et tasumäärade muudatus toob kaasa maksukoormuse suurenemise ning maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Maksukorralduse seadus määratleb üldraamid maksuseaduste vastuvõtmiseks, kuid seletuskirjas viidatud maksukorralduse seaduse säte ei loo automaatselt kuue kuulist rakendumisaega eelnõu punktidele 9 ja 10. Seetõttu tuleks vastav rakendussäte lisada ka käesoleva eelnõu juurde. Punkt 11: palume täiendavat selgitust järelvalve tagamise küsimuses Punktis 11 toob eelnõu välja soovi kehtestada saastetasumäär 370 eurot tonni kohta plastpakendijäätmetele, mida ei ole korduskasutuseks ette valmistatud või ringlusse võetud. Palume siinkohal täpsustada, kas keskkonnaministeerium planeerib ka täiendavata järelvalve meetmete rakendamist ja KKA järelvalve ressursside suurendamist. Isegi täna, kui sellist tasu ei eksisteeri, on turul suureks probleemiks osade pakendiorganisatsioonide poolt ringlusse suunatavate materjalide koguste arvele võtmisega manipuleerimine ja fiktiivsete ringlustõendite emiteerimine. Täiendava sanktsioneeriva tasu kehtestamine vaid suurendab fiktiivsete ringlustõendite loomist ning mõjutab vaid turu kõige edumeelsemaid ja ausamaid pakendiettevõte te kulubaasi. Ragn-Sells toetab tasu kehtestamist ainult juhul kui Keskkonnaministeeriumil on selge strateegia, kuidas tagada KKA/KKI järelvalve rahastamine, vastasel juhul antud seaduse punkt süvendab veelgi pakendite andmetega manipuleerimist ja fiktiivsete ringlustõendite emiteerimist. Ettepanek PUNKT 27 sõnastuse muutmiseks Teeme ettepaneku eelnõu punkti 27 sõnastuse muutmiseks järgnevalt: „Käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud saastetasu rakendatakse esmakordselt 2025. aasta esimese kvartali kohta.“. ___________ Lõpetuseks juhime tähelepanu, et eelnõu fookus on suuresti vedajatel, tootjatel ja prügilatel, kuid suuresti on vastutusest välja jäetud avalik sektor. Samas on kogu ringluse saavutamisel kriitiline roll lisaks erasektorile ka omavalitsustel ja riigil. Eestis on 79 omavalitsust, kus kõigis on iseseisev, kohalikele tingimustele vastav jäätmeveosüsteem. See muudab ebaefektiivseks nii omavalitsuse, kui ka vedaja halduskoormuse. Seejuures ei täida üle poolte omavalitsustest jäätmeseadusest tulenevaid liigiti kogumise nõudeid ehk ei ole loodud elanikele võimalust liigiti kogutud jäätmeid kodu juures ära anda. Ilma liigiti sorteerimiseta jäätmete tekkekohas ei ole Eestil võimalik seatud ringluse eesmärke täita sõltumata sellest, milliseid saastetasusid kehtestame. Lisaks on tarbijatel väga keeruline aru saada, mida ta peab tegema, kui justkui nõutak s e liigiti kogumist, kuid lahendusi selleks loodud ei ole. Teeme ettepaneku Eestis jäätmeveo tingimused standardiseeria KKM või KKA tasemel ja luua ühtne üleriigiline süsteem ( hajaasustusele + tiheasustus). Lisaks tuleks saastetasude raames kaaluda sanktsioone omavalitsustele, kes aastaks 2025 jäätmete 55% ringluse eesmärki ei täida. Kai Realo Juhatuse esimees Ragn-Sells AS Saatja: Rainer Pesti <[email protected]> Saadetud: 17.11.2021 18:11 Adressaat: <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Ettepanekud saastetasude eelnõule / Ragn-Sells Tere! Edastan Ragn-Sells AS ettepanekud ja kommentaarid Keskkonna saastetasude eelnõule. Keskkonnasõbralikult Rainer PestiTurundus- ja kommunikatsioonijuhtMobiil:+372 5669 8661