Pöördumine

Taavi Aas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 [email protected] Andres Sutt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 [email protected] Keit Pentus Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected] Ühispöördumine 2022. aasta bussijuhtide palgatoetuse meetme avamiseks Lugupeetud pr peaminister Lugupeetud hr majandus- ja taristuminister Lugupeetud hr ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lugupeetud pr rahandusminister Autoettevõtete Liit (edaspidi AEL) koos liitu mitte kuuluvate teiste suurte vedajatega on tõsiselt mures, et koroonaviiruse levik ja sellega kaasnevad piirangud on vahetult ja tugevalt mõjutanud kommertsliini- ja juhuveo bussinduse sektorit (ÜTS § 4 lg 4 ja § 5). Kui avaliku liiniveo korraldamisel on vedajatele läbi avaliku teenindamise lepingute tagatud veoteenuse osutamiseks tarvilik stabiilne rahavoog, siis piletitulul põhinevas kommertsliinveo ja juhuveo valdkonnas on nõudluse oluline vähenemine ja kütusehindade hüppeline tõus toonud kaasa olukorra, kus bussiettevõtted on olukorra stabiliseerumise ootuses tegutsenud viimase pooleteise aasta jooksul kahjumit kumuleerides. Kommertsliini- ja juhuveo nõudlus on taastunud kriisieelse tasemega võrreldes kordades väiksemas mahus ning kolmanda koroonalaine valguses on turuolukord kiiresti veelgi halvenenud. Tänaseks üle pooleteise aasta väldanud kriisi käigus on bussiettevõtted kasutanud ära enda varasemalt kogutud ressursid, suurendanud laenukoormust ning rakendanud kõiki võimalusi kulude vähendamiseks. Paljudele juhuveo ettevõtetele oli maksejõuetuse vältimisel abi käesoleva aasta kevadel eraldatud turismiettevõtjate kriisitoetuse meetme raames eraldatud vahenditest. Sama kehtib kommertsliinivedu teostavate ettevõte osas, keda riik läbi EASi toetas kokku 4 mln euroga. Tänases olukorras, kus kommertsliini- ja juhuveo valdkonnas tegutsevad bussiettevõtted on pikaleveninud kriisis olnud sunnitud võtma kasutusele kõik võimalused kulude kärpimiseks ning vältima igasugust kulude kasvu, on bussinduse valdkonna jätkusuutlikkuse suurimaks ohuks kujunenud spetsiifiliste kutseoskustega professionaalsete bussijuhtide sektorist lahkumise risk. Sektoris tegutsevate bussijuhtide lahkumine toob kaasa olukorra, kus võib katkeda suur osa kommertsbussinduse teenusest ja riik on sunnitud seda hakkama asendama avaliku liiniveo teenindamise lepingutega. See omakorda toob kaasa hüppelise avaliku liiniveo mahu ja sellega kaasneva kulude kasvu. AEL juhib tähelepanu sellele, et bussinduse sektor on läbi sõlmitud üldtöökokkuleppe väärtustanud töölepingutel põhinevat vastutustundlikku töösuhet leppides kokku riiklikust alampalga määrast kõrgema miinimumpalga määra. Üldtöökokkuleppe eestvedajateks ning vastutustundliku töösuhte ja korrektse maksukäitumise viljelejateks on olnud ennekõike sektoris tegutsevad suuremad ettevõtted, kellest enamik kuulub üldtöökokkuleppe partneriks olevasse AEL-i. Seevastu tegutseb juhu-ja kommertsveo sektoris ka ettevõtteid, kelle osas sektoriülene palgaülevaade (EMTA raportist lähtuvalt maksab 40 ettevõtet kuni miinimum töötasu) näitab märke, et osa ettevõtted maksavad bussijuhtidele niivõrd madalal tasemel ametlikke töötasusid, mis viitavad osaliselt mitteametliku palga maksmisele. Eriti keeruliseks on olukord muutumas kolmanda koroonalaine taustal, kus juhuvedude nõudlus on täielikult kokku kuivanud ning kommertsliinide sõitjate arv sunnib ettevõtteid taas liiniveomahte kärpima. Nõudluse vähenemise tagajärjel kahanevate veomahtude tõttu oleks bussiettevõtetel täna vaja sektoris kehtivast üldtöökokkuleppest kinnipidamiseks rakendada taas bussijuhtide vähendatud koormusele üleviimist või osa kollektiivi koondamist, kuid mõlemad tegevused viiks olulise osa parimate kutseoskustega professionaalseid bussijuhte sektorist välja. Ühtlasi on kujunenud olukord soodne pinnas ümbrikupalga ja muude maksupettuste levikuks, kuivõrd nõrgema maksudistsipliiniga ettevõtetele võib tunduda ahvatlev lahendus maksta bussijuhtidele osa töötasust piletimüügist kogutud sularahas, millelt ei maksta sel juhul käibemaksu ega ka tööjõumakse. AEL hinnangul oleks vastutustundlikule töösuhtele suunamiseks ja maksukuulekuse hoidmiseks kõige rohkem kasu just palgatoetuse meetmest mitte universaalsest käibe languse kompenseerimisele suunatud toetusmeetmetest. Eeltoodust lähtuvalt palume kaaluda käivitada kutseliste bussijuhtide bussinduse valdkonnast lahkumise ning bussinduse valdkonnas maksupettuste leviku vältimiseks kutseliste bussijuhtide palgatoetuse meede. Meede toetaks juhu-ja kommertsliiniveo valdkonnas tegutsevaid korrektse maksukäitumisega bussiettevõtteid töölepingu alusel töötavatele bussijuhtidele sektorisse jäämiseks väärika palgataseme maksmist. Bussijuhtide palgatoetusele tasuks kaaluda sarnaseid tingimusi nagu toimub alates 2020. aasta kolmandast kvartalist rahvusvahelise reisilaevanduse laevaperede tööjõukulude toetamine (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020038?leiaKehtiv). Selleks, et see meede tagaks bussinduse valdkonda ülekantuna tõhusa tasakaalu ettevõtete korrektsele maksukäitumisele suunamise, bussiettevõtete palgamaksmise võimekuse ja ülekompenseerimise vältimise vahel tuleks kaaluda seada palgatoetuse maksmise alampiiriks kriisi alguses kehtinud üldtöökokkuleppe järgne palgatase ning ülekompenseerimise vältimiseks seada ka mõistlik ülempiir. Palgatoetuse maksmise periood oleks mõistlik määrata alates 2022. aasta algusest kuni 2022. aasta maikuuni (kaasa arvatud) ning kriisi püsimisel jätkuma 2022. aasta septembrist kuni aasta lõpuni. Toetust ei kohaldataks avaliku teenindamise lepingute täitmisel hõlmatud bussijuhtidele. Toetust taotlevad ettevõtted, mis tegelevad samaaegselt nii avaliku liiniveo korraldamisega kui ka juhu-ja kommertsliiniveo valdkonnas, võetakse arvesse kriisieelset töötasude pealt tasutud maksude (sotsiaal-ja tulumaks) arvestuse jaotust tegevusalade lõikes. Loodame mõistlikule lahendusele, mis võimaldaks pandeemia tõttu rängalt kannatada saanud kogu juhu-ja kommertsveo bussisektoril kriisi üle elada ning tagada sektori jätkusuutlikkus. Oleme valmis esimesel võimalusel teiega kohtuma, et selgitada kirja sisu ja vastata kõigile tekkinud küsimustele. Pöördumise allkirjastanud allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Andrei Mändla Indrek Halliste Ingmar Roos Autoettevõtete Liit Autoettevõtete Liit Lux Express Estonia AS president juhatuse liige juhatuse liige GoBus AS Hansabuss AS juhatuse liige juhatuse liige Koopia: peaminister Kaja Kallas Saatja: Ingmar Roos <[email protected]> Saadetud: 22.11.2021 17:01 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; Andres Sutt <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; Keit Pentus-Rosimannus <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Kommertsbussivedajate ühispöördumine toetusmeetme avamiseks Käesolevaga edastan Autoettevõtete Liidu liikmete ja Lux Express Estonia AS ühispöördumise majandus- ja kommunikatsiooniministrile, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile ning rahandusministrile. Dokument ei sisalda ärisaladust. Lugupidamisega Ingmar Roos Juhatuse liige AS Lux Express Estonia Lastekodu 46, 10144 Tallinn Mobile: +372 502 9246