dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 22. november 2021
Viit
11-4.1/7626-2
Registreeritud
22. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-4.1 Rahvusvahelise koostöö korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-4.1/2021
Vastutaja
Riina Laigo (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-4.17626-2 22.11.2021 Väljaminev kiri.asice1250 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsuse korralduse „Osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 20. rahastamisvoorus” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association, edaspidi IDA), mis loodi 1960. a, on Maailmapanga gruppi kuuluv ja ühtlasi suurim abiorganisatsioon maailmas, mis pakub kõige vaesematele riikidele1 toetusi ja/või pikaajalisi laene väga soodsatel tingimustel. Alates 1960. aastast on IDA eraldanud 458 miljardit dollarit investeeringuteks 114 riigis. Aastased kulukohustused on viimase kolme aasta jooksul pidevalt kasvanud ja on keskmiselt umbes 29,4 miljardit dollarit (FY19-FY21). Sellest ligi 70% suunatakse Aafrikasse. IDA abiprogrammid moodustavad 20% kõigist arenguabiprogrammidest IDA sihtriikide valitsustele. Ligikaudu 65% IDA vahenditest panustavad toetustena üle 50 doonorriigi, sh Eesti, ülejäänu moodustavad klientriikide tagasimaksed, erasektor ja teise Maailmapanga grupi institutsiooni, IBRD2, toetus. IDA-t juhivad 173 riigi aktsionärid kuberneride nõukogu (Board of Governors) kaudu. Eestit esindab rahandusminister. Eesti liitus IDA-ga 8. oktoobril 2008. a jõustunud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seadusega. Eesti liitumine ja doonorriigiks saamine oli üks Vabariigi Valitsuse arengukoostöö ja humanitaarabi strateegia 2006–2010 eesmärke. Eesti arengukoostöö üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Arengukoostöö ja humanitaarabi programm aastateks 2021–2024 seab eesmärkideks, et Eesti panus globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse on kasvanud, sh arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus on laienenud ning võetud rahvusvahelised kohustused on arengukoostöö valdkonnas (0,33% RKTst) täidetud. Panustamine IDA-sse aitab nende eesmärkide saavutamisele kaasa. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Riina Laigo (tel. 6113500, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu eesmärk, sisu ja mõjud 2.1. Eelnõu eesmärk Eelnõuga tehakse ettepanek toetada Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 20. rahastamisvooru kaudu kõige vaesemate riikide arengut kokku 5,1 miljoni euroga. Kokkulepe jõustub 2022. aasta jooksul ning reaalsed maksed IDA-sse toimuksid 2023– 2025 riigieelarvetest. 1 74 riiki maailmas, millest 39 asuvad Aafrikas. Kokku 1,3 miljardit inimest. 2 Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (The International Bank for Reconstruction and Development) Maailmapanga grupi „selgroog“ http://www.worldbank.org/ibrd; Laenab keskmise sissetulekuga ning krediidivõimelistele madala sissetulekuga riikide valitsustele. Pakub laenu, garantiid, analüütilist ning nõuandeteenistust 1 Eesti sissemaksed IDA rahastamisvoorudesse arvestatakse Eesti ametliku arenguabina3. Eesti püüab saavutada EL Ministrite Nõukogu 25. mai 2005. a ja 26. mai 2015. a otsuses lubatud taset 0,33% RKTst kestliku arengu eesmärkide4 täitmise tähtaegade piires (aastaks 2030). 2.2. IDA rahastamise alused ja 20. rahastamisvooru põhitunnused Üldjuhul iga kolme aasta järel toimuvas rahastamisvoorus (replenishment round) lepitakse doonor- ja sihtriikide läbirääkimiste tulemusena kokku vastava vooru strateegilised eesmärgid, valdkonnad, põhiteemad ja rahalise panuse suurus. IDA20 rahastusvoor toodi riikide ja IDA juhtkonna vahelise kokkuleppe kohaselt üks aasta ettepoole (pidi toimuma 2022. aastal), et vastata paremini ja kiiremini IDA sihtriikide COVID-19 pandeemiaga seotud raskustele. Eesti osales esmakordselt 15. rahastamisvooru läbirääkimistel ning finantseerimisel, võttes kohustuse panustada 2,23 miljonit eurot perioodil 2009–20115. Eesti rahaline toetus IDA riikidele erinevates rahastusvoorudes: Rahastusvoor Sissemakse Sissemakse mln eur periood IDA15 2,23 2009–2011 IDA16 3,35 2012–2014 IDA17 3,85 2015–2017 IDA18 3,85 2018–2020 IDA19 3,85 2021–2023 Eesti on IDA kaudu aidanud kaasa vaeste ja haavatavate riikide arengu toetamisele, hea valitsemistava ja tugevate institutsioonide juurutamisele, kvaliteetse hariduse pakkumisele, töökohtade loomisele elanike päritolumaades, noorte tööhõive suurendamisele, riikide võlakoormuse ja maksude paremale administreerimisele vahemikus 2009–2023 kokku 17,13 mln eur ulatuses. Võrdluseks, et IDA19 voorus on Eesti panustanud 4,5 mln USD, Läti 4,33 mln USD, Leedu 5,26 mln USD, Island 12,47 mln USD, Soome 127,4 mln USD, Taani 346,36 mln USD, Rootsi 973,59 mln USD6. IDA20 voorus tõstab Läti oma rahaliste kohustuste mahtu 60% võrreldes IDA19 vooruga. IDA-sse panustamise suhteline eelis teiste organisatsioonide ees on IDA pikaajalised kogemused ja kohalolek, tulemuste saavutamise raamistik ning tugev, tõhus ja tulemuslik ärimudel. Samuti tihe koostöö teiste Maailmapanga grupi organisatsioonidega (IBRD, IFC ja MIGA), mille tõttu on võimalik klientidele pakkuda väga laia valikut erinevaid instrumente ja 3 Ametlik arenguabi (official development assistance, ODA) on rahvusvaheline termin, mis hõlmab arenguriikidele avalikust sektorist majandusliku arengu ja heaolu toetamiseks antavaid laene ja toetusi, sealhulgas humanitaarabi. Ametliku arenguabi definitsiooni ja sinna alla loetavad abitegevused otsustab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee (DAC), mis kogub ka rahvusvahelist arenguabi statistikat. 4 Kestliku arengu eesmärgid - 2015. aasta septembris lepiti ÜROs kokku säästva arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals, SDGs) aastani 2030 ning ÜRO liikmesriikidelt oodatakse nendest eesmärkidest lähtumist oma poliitika kujundamisel. 5 Mandaat rahastamisläbirääkimistel osalemiseks anti Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2007 korraldusega. 6.12.2007.a. valitsuskabineti nõupidamisel otsustati Eesti panus 15. rahastamisvooru. 6 https://ida.worldbank.org/sites/default/files/pdfs/ida19-contributors-list-april-2020.pdf 2 ekspertiisi. IDA teeb tihedat koostööd ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ning arengupankadega. IDA on üks suurimaid rahaliste vahendite allikaid maailma 74 vaeseima riigi jaoks 7. IDA laenab raha soodustingimustel. Riigid, kellel on suur võlakoormuse oht, saavad 100 protsenti oma rahalisest abist toetuste kujul ja keskmise võlakoormusega riigid saavad 50 protsenti toetustena. Teised riigid saavad IDA krediiti tavalistel või kombineeritud tingimustel vastavalt 38- ja 30-aastase tähtajaga. Väikeriigid saavad IDA rahastamist 40-aastase tähtajaga. Lisaks sooduslaenudele ja -toetustele pakub IDA märkimisväärset võlakoormuse leevendamist sügavalt võlgades olevatele riikidele mõeldud initsiatiivi (HIPC 8) ja mitmepoolse võlgade leevendamise algatuse (MDRI) kaudu. Areng on vaesuse vähendamise mootoriks, kuid see peab olema nii kaasav kui ka jätkusuutlik, et saavutada laiapõhjalisi ning kestvaid tulemusi. Kaasav areng nõuab nii ebavõrdsuse, linna- ja maapiirkondade erinevuste vähendamise ning ka näiteks töövõimetusega tegelemist. Samuti on arengu eelduseks inimkapitali parandamine, hea infrastruktuur ning taskukohane ja töökindel infotehnoloogia nii elanikkonnale kui ettevõtetele. Kõik see eeldab tugevaid institutsioone, vajadusel majanduse ümberstruktureerimist ja sellele järgnevalt kvaliteetsete töökohtade loomist. Kõige selle juures on oluline tagada, et laenude finantseerimine oleks läbipaistev, jätkusuutlik ning produktiivne. 2021. aasta detsembriks lepivad IDA20 rahastusvoorudes osalevad riigid kokku rahastusvooru strateegilised eesmärgid. Rahastusvooru üleüldiseks teemaks on „Building Back Better from the Crisis: Towards a Green, Resilient and Inclusive Future“ ning suures osas jätkatakse IDA19 puhul kokku lepitud raamistiku ja eesmärkidega. Tehakse siiski ka muudatusi, et kehtivale olukorrale paremini reageerida. Ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks on partnerite, panga ja doonorite vahel kokku lepitud eriteemad, millele enim keskendutakse ning kõiki eriteemasid läbivad teemad. Eriteemadeks on: 1. Töökohad ning majanduse ümberkujundamine, eesmärgiga toetada IDA riike enamate ja kvaliteetsemate töökohtade loomisel. Lisaks keskendutakse ka oskuste ja konkurentsivõime parandamisele; 2. Soolisuse eriteema puhul on eesmärgiks aidata IDA riikidel luua naiste, tütarlaste ja puuetega inimeste jaoks võimalusi nende hääle- ja esindusõiguse tugevdamiseks, võimaldada neil omandada maad ja vara, tegeleda ettevõtlusega, saada ligipääs tehnoloogiale; 3. Kliimamuutuste osas soovitakse parandada IDA riikide kliimamuutustega kohanemise ning tagajärgede leevendamisega seotud tegevusi, kuna kriisid mõjutavad eelkõige kõige haavatavamaid elanikkonnagruppe, mis omakorda suurendab nende vaesusriske; 7 IDA toetuse saamise õigus sõltub ennekõike riigi suhtelisest vaesusest, mis on määratletud kui rahvamajanduse kogutulu elaniku kohta allpool kehtestatud piirmäära ja mida ajakohastatakse igal aastal (2022. eelarveaastal on see 1 205 dollarit aastas ehk 3,3 dollarit ehk 2,8 eurot päevas). 8 Heaviliy Indebted Poor Countries 3 4. IDA19 voorus pööratakse rohkem tähelepanu ka haavatavatele ning konfliktipiirkondades asuvatele riikidele, kuna nende piirkondades ei suuda riigid tihti tagada oma elanike heaolu. IDA plaanib riike toetada institutsioonide tugevdamisega, mis omakorda aitab luua töökohti ning tagab ka inimkapitali arengu; 5. Inimkapital. Selle teema all pööratakse tähelepanu ka puuetega inimestele. Konkurentsivõimelise tööjõu tagamiseks tulevikus on riikidel vaja investeerida näiteks alatoitumuse vähendamise ning efektiivse ja tulemusliku tervishoiu programmidesse, kvaliteetsematesse õppeprogrammidesse, inimeste oskuste parandamisse sh ümberõppesse ning uute töökohtade loomisse. IDA keskendub teenuste kättesaadavuse parandamisele ning kvaliteetsemate teenuste võimaldamisele. Kuna tegemist on sektoriteülese teemaga (vesi, kanalisatsioon, tervishoid, haridus, transport, energeetika jmt), püütakse ka riikide puhul kaasata kogu valitsussektorit. Töövõimetus ja puuded on teema, mida käsitletakse ka inimkapitali all. Vähemalt 1 miljard inimest (ligi 15% üleilmsest elanikkonnast) elavad füüsilise, vaimse, intellektuaalse või sensoorse puudega. IDA riikides on nende hulk suur ja järjest suurenev. Kuna puudeid põhjustavad mh ka looduskatastroofid, sunnitud ümberpaiknemine, konfliktid jmt, siis võib eeldada, et probleem tulevikus ei vähene, vaid pigem suureneb. Paljudes IDA riikides on ka järjest rohkem kroonilisi haigusi nagu näiteks diabeet, südame-veresoonkonna haigused ning vaimse tervise probleemid. Puudega inimestel on väiksemad võimalused saada hea haridus, leida tööd ning neil on seetõttu ka madalamad sissetulekud ja suurem vaesusrisk. Samuti on näiteks puudega naised suuremas riskirühmas vägivalla osas. Lisaks viiele eriteemale toetavad vooru eesmärke ka neli läbivat teemat: 1. IDA19 puhul eriteema alla kuulunud juhtimise ja institutsioonide teema, mis on tähtis paljudele riikidele (sh Eestile), kuna hea ja õiglane valitsemine on majanduskasvu aluseks, on IDA20 voorus viidud läbivaks teemaks. Selle teema all toetatakse näiteks avalikus sektoris uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu, abistatakse valitsussektori võlataseme jätkusuutlikkuse tagamisel jmt. 2. Valitsussektori võla kasv mitmetes IDA riikides (mõnede riikide puhul kuni 50% RKTst) näitab, et on vaja tähelepanu pöörata nii võla läbipaistvuse kui võlataseme jätkusuutlikkuse teemadele. Ehkki osa sellisest rahastamisest on suunatud investeeringutele, mis edendavad majandust, on IDA-riikide võlahaavatavust suurendanud suurem sõltuvus neist uutest rahastamisallikatest koos nõrkade makromajandus- ja struktuuripoliitiliste raamistikega ning kokkupuude väliste šokkidega. Seega on võlariski maandamiseks IDA-l kavas oma riikidele pakkuda võlgade jätkusuutlikkuse programmi (Debt Sustainability Enhancement Program, DSEP), mida on kavas koordineerida IMF vastavate programmidega. 3. Tehnoloogia. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt muudab töö olemust, nõudes tehnoloogiatega kohanemist ning uusi oskusi. See võib mõjutada ettevõtte konkurentsivõimet, kuna uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab nii juurdepääsu kvaliteetsetele võrguteenustele kui ka kiiret ümberkohanemist. Automatiseerimine ja tehisintellekt võivad samas suurendada ka majanduskasvu ning võimaldavad teatud arenguetappe vahele jätta. Digitaliseerimine võimaldab maapiirkondades juurdepääsu nii finantsteenustele kui aitab põllumeestel paremini turundada oma saadusi ning 4 majandada maad. Samuti saab uute tehnoloogiate abil tuua taastuvenergia lahendused inimestele kättesaadavamaks. Viimane omakorda muudab inimesed kaugemates maapiirkondades sõltumatuks üldisest elektrivõrgust. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab ka regulatsioonide muutmist ning selles osas on IDA samuti valmis riike abistama. 4. Uueks läbivaks teemaks on kriisideks valmisolek. Viimased aastad on näidanud kui oluline on olla kriisideks valmistunud ja kui tähtis on saada kiirelt abi, kui kriis on kätte jõudnud. Tihti on kriisid ka riigipiiridest sõltumatud. Majandus- ja finantskriisid, haigused, toidukriisid, looduskatastroofid jmt mõjutavad sadu miljoneid inimesi aastas. IDA riikidele pakutakse nõustamist ning riikidele tehakse kriisihindamised. Iga IDA sihtriigi jaoks muudetakse need prioriteedid riigipõhise CASi (Country Assistance Strategy) abil konkreetseteks eesmärkideks ja tegevusvaldkondadeks, mis aitavad saavutada kestlikke arengueesmärke (SDG). Lisaks juhindub IDA eesmärkide elluviimisel Maailmapanga strateegiast kaotada jätkusuutlikult ekstreemne vaesus ning suurendada jagatud jõukust9. Tulemuste saavutamise jälgimiseks lepiti kokku ka konkreetsed indikaatorid. Tulemuste saavutamist vaadatakse üle kolmeaastase finantseerimisperioodi keskel toimuval kohtumisel. IDA on muutnud IDA18 rahastamisvooru järel kokku lepitud tulemusel oma toimimismudelit, mis varemalt hõlmas peamiselt doonorite poolt antud toetusi ja vähesel määral rahastamisvoorus juurde tulnud partnerite poolt IDA-le antavaid laene (Concessional partner loans, CPL). IDA kasutab oma edaspidises tegevuses hübriidmudelit, segades toetused, partnerite antavad laenud ning kapitaliturgudelt laenatud rahad. See on ka ettevalmistusfaas tulevikus võlakirjade väljaandmiseks. Selliste muutustega on IDA partnerite toetuste võimendus 1:3, mis tähendab, et 1 dollari doonorite antud raha juurde on võimalik lisada 3 dollari jagu finantskohustusi teistelt osalistelt. Tugevad panused doonoritelt on siiski baasiks, mis võimaldab tagada pikaajalist jätkusuutlikkust. IDA-l on oma tegevusele AAA reiting. 2.3. Kavandatavad rahastamismahud ja läbirääkimiste hetkeseis 20. rahastamisvooru kokkulepete saavutamiseks on 2021. aastal toimunud kolm IDA rahastajate ja klientriikide virtuaalset kohtumist: aprillis, juunis ja oktoobris. Viimane kohtumine, kus doonorid annavad teada, kui palju nad on valmis kõige vaesemaid riike toetama, on planeeritud 14. ja 15. detsembril 2021. a Jaapanis. IDA 20. rahastamisümbriku suurus on sõltuvalt valitavast stsenaariumist vahemikus 85–100 miljardit USD (ca 73–86 miljardit eurot). Traditsiooniliselt läheb üle poole IDA mahust Aafrika vaeste riikide abistamiseks. 2.4. Eesti läbirääkimispoliitika põhialused ja eelarvelised mõjud IDA 20. rahastamisvoorus osalemine võimaldab Eestil kaasa rääkida IDA poliitika kujundamisel ning olla kõikide teiste doonorriikidega kaasatud protsessi, milles määratakse märkimisväärse osa globaalsete arengukoostöö vahendite jagamine. Välispoliitiliselt jätkub 9 http://www.worldbank.org/en/news/feature/2013/04/17/ending_extreme_poverty_and_promoting_shared_prosperity 5 Eesti kui arenenud riigi/doonorriigi maine ning meid arvestatakse võrdväärse partnerina rahvusvahelisel areenil. IDA toetamise jätkamine tagab Eestile olulise, rahvusvaheliselt tunnustatud, professionaalse ja tõhusa ametliku arenguabi andmise kanali ning platvormi koostööks nii teiste doonorriikide kui ka arenguriikidega. Eesti jaoks olulised prioriteedid on rahastamisvoorus saanud head kajastamist. Rahandusministeerium on riigieelarve strateegias ette näinud IDA 20. voorus osalemiseks 5,1 miljonit eurot vahemikus 2023–2025 tegevuspõhise eelarvestamise tõttu (arengukoostöö) VM eelarvereal. Rahvusvahelised organisatsioonid on üleilmse vaesuse vähendamisel, stabiilsuse ja inimõiguste tagamisel asendamatud. IDA tegevusprioriteedid ühtivad Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi programmis 2021–2024 seatud eesmärkidega ja Euroopa Liidu riikide lubadusega suunata arenguabi eelkõige vähemarenenud riikidesse. IDA 20. rahastamisvoorus osalemine on Eesti otsene panus kestlike arengueesmärkide (SDG) täitmiseks ning ühtlasi järjepidevuse tagamiseks. Maailmapank ja IDA on tugevad ja olulised rahvusvahelised abistruktuurid nende riikide toetamiseks ning omavad doonorite hulgas kõrget usaldust. Panustades juba sissetöötatud struktuuridesse, tagame järjepidevuse, abi efektiivsuse, vähendame abi killustumist ning aitame vähendada abisaavate riikide koormust abirahade kasutamisel. Suurenev panus tõstab Eesti nähtavust vastutustundliku doonorriigina nii Maailmapangas, teiste doonorriikide hulgas kui kindlasti ka arengumaade silmis. Riigieelarve strateegias on ette nähtud panustada IDA 20. rahastamisvoorus 2023–2025. aastal kokku 5,1 miljonit eurot (ligikaudu 1 700 000 eur aastas). a) otsusel on märkimisväärne maineline tähendus nii teiste doonorite kui arengukoostöö partnerriikide silmis; b) otsus toetab Eesti ametliku arenguabi (ODA) eesmärgi täitmist usaldusväärse rahvusvahelise organisatsiooni kaudu ja toetab Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi programmi eesmärkide elluviimist; c) otsus aitab täita rahvusvahelisi arengukoostöö kokkuleppeid ning Euroopa Liidu riikide lubadust suunata arenguabi eelkõige vähemarenenud riikidesse. Arvestades IDA kui tugeva organisatsiooni suutlikkust arenguabi efektiivselt suunata ning Eesti kui kasvava doonori ambitsiooni ning rahvusvaheliselt võetud kohustusi suurendada arenguabi andmist mh Aafrika riikidele, võiks Eesti võtta tulevikus oma eesmärgiks panuse suurendamise 20–30% igas rahastamisvoorus. 2.5. Edasised tegevused Eestil on 13. ja14. detsembril 2021 toimuval rahastamisvooru viimasel kohtumisel võimalik riigieelarve koostamise protsessist lähtuvalt võtta, sarnaselt paljude doonoritega, piiratud kohustus (qualified commitment”). Piiratud kohustus tähendab seda, et Riigikogu kinnitab rahalise kohustuse iga-aastaste eelarvete kaudu. Vastav märge (qualified commitment) lisatakse rahastamisvooru kohta koostatavasse dokumenti. 6 Lõplike kokkulepete saavutamise järel näevad protseduurireeglid ette doonorite poolt osalemisvastutust kinnitavate dokumentide (IoC, Instrument of Commitment) heakskiitmise ja edastamise IDAle. IDA 20. rahastamine jõustub siis, kui 60% vastavatest kinnitustest on IDAle edastatud. Soovituslikult on selleks tähtajaks 15. detsember 2022. a. Tuleb tähele panna, et kui doonori kinnitusdokumendis ei ole väljendatud teisiti, palub IDA automaatselt, vahetult pärast kinnitusdokumendi saabumist 2022. aasta jooksul, välja maksta 1/3 doonori kogukohustusest. Kui doonoril ei ole võimalik 2022. aasta jooksul kohustusi välja maksta, toimuvad eelistatult väljamaksed tavaolukorras: - 1. väljamakse hiljemalt 31 päeva pärast 20. rahastamisümbriku jõustumist ehk hiljemalt 15.01.2023, kui ei ole teostatud ettemakset (vt ülal); - 2. väljamakse mitte hiljem kui 15.01.2024; - 3. väljamakse mitte hiljem kui 15.01.2025. Kui doonorriigi õiguslikud või majanduslikud olud eeldavat teistsugust kalendrit, on võimalik seda IDAga eraldi kokku leppida. Põhimõtteliselt on võimalik maksete teostamine hajutada 3- 7 aastale, kuid sellisel juhul hakkavad erinevate rahastamisvoorude maksed kattuma. 3. Eelnõu terminoloogia Ei kasutata uusi ega tundmatuid termineid. 4. Eelnõu vastavus EL õigusele Ei käsitleta otseselt EL õigusega reguleeritud teemasid. 5. Kooskõlastamine Eelnõu ja seletuskiri on kooskõlastatud välisministeeriumi poolt märkusteta 11.11.2021. 6. Jõustumine Korraldus jõustub üldkorras. 7 Riigikantselei Meie 22.11.2021 nr 11-4.1/7626-2 [email protected] Vabariigi Valitsuse korralduse "Eesti Vabariigi osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 20. rahastamisvoorus" eelnõu esitamine Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 20. rahastamisvoorus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri Riina Laigo 611 3500 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU EESTI VABARIIK …11.2021 KORRALDUS 2021 nr Eesti Vabariigi osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 20. rahastamisvoorus Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punkti 13 alusel kiita heaks Eesti Vabariigi osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) 20. rahastamisvoorus 2023–2025. aastal 5 100 000 euro ulatuses. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel