Vabariigi Valitsuse korralduse „Osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 20.
rahastamisvoorus” eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (International Development Association, edaspidi
IDA), mis loodi 1960. a, on Maailmapanga gruppi kuuluv ja ühtlasi suurim abiorganisatsioon
maailmas, mis pakub kõige vaesematele riikidele1 toetusi ja/või pikaajalisi laene väga
soodsatel tingimustel. Alates 1960. aastast on IDA eraldanud 458 miljardit dollarit
investeeringuteks 114 riigis. Aastased kulukohustused on viimase kolme aasta jooksul
pidevalt kasvanud ja on keskmiselt umbes 29,4 miljardit dollarit (FY19-FY21). Sellest ligi
70% suunatakse Aafrikasse.
IDA abiprogrammid moodustavad 20% kõigist arenguabiprogrammidest IDA sihtriikide
valitsustele. Ligikaudu 65% IDA vahenditest panustavad toetustena üle 50 doonorriigi, sh
Eesti, ülejäänu moodustavad klientriikide tagasimaksed, erasektor ja teise Maailmapanga
grupi institutsiooni, IBRD2, toetus. IDA-t juhivad 173 riigi aktsionärid kuberneride nõukogu
(Board of Governors) kaudu. Eestit esindab rahandusminister.
Eesti liitus IDA-ga 8. oktoobril 2008. a jõustunud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni
põhikirja heakskiitmise seadusega. Eesti liitumine ja doonorriigiks saamine oli üks Vabariigi
Valitsuse arengukoostöö ja humanitaarabi strateegia 2006–2010 eesmärke. Eesti
arengukoostöö üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele ja
kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Arengukoostöö ja humanitaarabi programm
aastateks 2021–2024 seab eesmärkideks, et Eesti panus globaalsesse julgeolekusse ja
kestlikku arengusse on kasvanud, sh arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus on
laienenud ning võetud rahvusvahelised kohustused on arengukoostöö valdkonnas (0,33%
RKTst) täidetud. Panustamine IDA-sse aitab nende eesmärkide saavutamisele kaasa.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö
osakonna nõunik Riina Laigo (tel. 6113500, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu eesmärk, sisu ja mõjud
2.1. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga tehakse ettepanek toetada Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 20.
rahastamisvooru kaudu kõige vaesemate riikide arengut kokku 5,1 miljoni euroga.
Kokkulepe jõustub 2022. aasta jooksul ning reaalsed maksed IDA-sse toimuksid 2023–
2025 riigieelarvetest.
1
74 riiki maailmas, millest 39 asuvad Aafrikas. Kokku 1,3 miljardit inimest.
2 Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (The International Bank for Reconstruction and Development)
Maailmapanga grupi „selgroog“ http://www.worldbank.org/ibrd; Laenab keskmise sissetulekuga ning krediidivõimelistele
madala sissetulekuga riikide valitsustele. Pakub laenu, garantiid, analüütilist ning nõuandeteenistust
1
Eesti sissemaksed IDA rahastamisvoorudesse arvestatakse Eesti ametliku arenguabina3. Eesti
püüab saavutada EL Ministrite Nõukogu 25. mai 2005. a ja 26. mai 2015. a otsuses lubatud
taset 0,33% RKTst kestliku arengu eesmärkide4 täitmise tähtaegade piires (aastaks 2030).
2.2. IDA rahastamise alused ja 20. rahastamisvooru põhitunnused
Üldjuhul iga kolme aasta järel toimuvas rahastamisvoorus (replenishment round) lepitakse
doonor- ja sihtriikide läbirääkimiste tulemusena kokku vastava vooru strateegilised
eesmärgid, valdkonnad, põhiteemad ja rahalise panuse suurus. IDA20 rahastusvoor toodi
riikide ja IDA juhtkonna vahelise kokkuleppe kohaselt üks aasta ettepoole (pidi toimuma
2022. aastal), et vastata paremini ja kiiremini IDA sihtriikide COVID-19 pandeemiaga seotud
raskustele.
Eesti osales esmakordselt 15. rahastamisvooru läbirääkimistel ning finantseerimisel, võttes
kohustuse panustada 2,23 miljonit eurot perioodil 2009–20115.
Eesti rahaline toetus IDA riikidele erinevates rahastusvoorudes:
Rahastusvoor Sissemakse Sissemakse
mln eur periood
IDA15 2,23 2009–2011
IDA16 3,35 2012–2014
IDA17 3,85 2015–2017
IDA18 3,85 2018–2020
IDA19 3,85 2021–2023
Eesti on IDA kaudu aidanud kaasa vaeste ja haavatavate riikide arengu toetamisele, hea
valitsemistava ja tugevate institutsioonide juurutamisele, kvaliteetse hariduse pakkumisele,
töökohtade loomisele elanike päritolumaades, noorte tööhõive suurendamisele, riikide
võlakoormuse ja maksude paremale administreerimisele vahemikus 2009–2023 kokku 17,13
mln eur ulatuses.
Võrdluseks, et IDA19 voorus on Eesti panustanud 4,5 mln USD, Läti 4,33 mln USD, Leedu
5,26 mln USD, Island 12,47 mln USD, Soome 127,4 mln USD, Taani 346,36 mln USD,
Rootsi 973,59 mln USD6. IDA20 voorus tõstab Läti oma rahaliste kohustuste mahtu 60%
võrreldes IDA19 vooruga.
IDA-sse panustamise suhteline eelis teiste organisatsioonide ees on IDA pikaajalised
kogemused ja kohalolek, tulemuste saavutamise raamistik ning tugev, tõhus ja tulemuslik
ärimudel. Samuti tihe koostöö teiste Maailmapanga grupi organisatsioonidega (IBRD, IFC ja
MIGA), mille tõttu on võimalik klientidele pakkuda väga laia valikut erinevaid instrumente ja
3
Ametlik arenguabi (official development assistance, ODA) on rahvusvaheline termin, mis hõlmab arenguriikidele
avalikust sektorist majandusliku arengu ja heaolu toetamiseks antavaid laene ja toetusi, sealhulgas humanitaarabi. Ametliku
arenguabi definitsiooni ja sinna alla loetavad abitegevused otsustab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni
(OECD) Arenguabi Komitee (DAC), mis kogub ka rahvusvahelist arenguabi statistikat.
4
Kestliku arengu eesmärgid - 2015. aasta septembris lepiti ÜROs kokku säästva arengu eesmärgid (Sustainable
Development Goals, SDGs) aastani 2030 ning ÜRO liikmesriikidelt oodatakse nendest eesmärkidest lähtumist oma poliitika
kujundamisel.
5 Mandaat rahastamisläbirääkimistel osalemiseks anti Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2007 korraldusega. 6.12.2007.a.
valitsuskabineti nõupidamisel otsustati Eesti panus 15. rahastamisvooru.
6
https://ida.worldbank.org/sites/default/files/pdfs/ida19-contributors-list-april-2020.pdf
2
ekspertiisi. IDA teeb tihedat koostööd ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ning
arengupankadega.
IDA on üks suurimaid rahaliste vahendite allikaid maailma 74 vaeseima riigi jaoks 7. IDA
laenab raha soodustingimustel. Riigid, kellel on suur võlakoormuse oht, saavad 100 protsenti
oma rahalisest abist toetuste kujul ja keskmise võlakoormusega riigid saavad 50 protsenti
toetustena. Teised riigid saavad IDA krediiti tavalistel või kombineeritud tingimustel vastavalt
38- ja 30-aastase tähtajaga. Väikeriigid saavad IDA rahastamist 40-aastase tähtajaga.
Lisaks sooduslaenudele ja -toetustele pakub IDA märkimisväärset võlakoormuse
leevendamist sügavalt võlgades olevatele riikidele mõeldud initsiatiivi (HIPC 8) ja
mitmepoolse võlgade leevendamise algatuse (MDRI) kaudu.
Areng on vaesuse vähendamise mootoriks, kuid see peab olema nii kaasav kui ka jätkusuutlik,
et saavutada laiapõhjalisi ning kestvaid tulemusi. Kaasav areng nõuab nii ebavõrdsuse, linna-
ja maapiirkondade erinevuste vähendamise ning ka näiteks töövõimetusega tegelemist.
Samuti on arengu eelduseks inimkapitali parandamine, hea infrastruktuur ning taskukohane ja
töökindel infotehnoloogia nii elanikkonnale kui ettevõtetele. Kõik see eeldab tugevaid
institutsioone, vajadusel majanduse ümberstruktureerimist ja sellele järgnevalt kvaliteetsete
töökohtade loomist. Kõige selle juures on oluline tagada, et laenude finantseerimine oleks
läbipaistev, jätkusuutlik ning produktiivne.
2021. aasta detsembriks lepivad IDA20 rahastusvoorudes osalevad riigid kokku rahastusvooru
strateegilised eesmärgid. Rahastusvooru üleüldiseks teemaks on „Building Back Better from
the Crisis: Towards a Green, Resilient and Inclusive Future“ ning suures osas jätkatakse
IDA19 puhul kokku lepitud raamistiku ja eesmärkidega. Tehakse siiski ka muudatusi, et
kehtivale olukorrale paremini reageerida.
Ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks on partnerite, panga ja doonorite vahel kokku lepitud
eriteemad, millele enim keskendutakse ning kõiki eriteemasid läbivad teemad.
Eriteemadeks on:
1. Töökohad ning majanduse ümberkujundamine, eesmärgiga toetada IDA riike enamate
ja kvaliteetsemate töökohtade loomisel. Lisaks keskendutakse ka oskuste ja
konkurentsivõime parandamisele;
2. Soolisuse eriteema puhul on eesmärgiks aidata IDA riikidel luua naiste, tütarlaste ja
puuetega inimeste jaoks võimalusi nende hääle- ja esindusõiguse tugevdamiseks,
võimaldada neil omandada maad ja vara, tegeleda ettevõtlusega, saada ligipääs
tehnoloogiale;
3. Kliimamuutuste osas soovitakse parandada IDA riikide kliimamuutustega kohanemise
ning tagajärgede leevendamisega seotud tegevusi, kuna kriisid mõjutavad eelkõige
kõige haavatavamaid elanikkonnagruppe, mis omakorda suurendab nende vaesusriske;
7
IDA toetuse saamise õigus sõltub ennekõike riigi suhtelisest vaesusest, mis on määratletud kui rahvamajanduse
kogutulu elaniku kohta allpool kehtestatud piirmäära ja mida ajakohastatakse igal aastal (2022. eelarveaastal on
see 1 205 dollarit aastas ehk 3,3 dollarit ehk 2,8 eurot päevas).
8
Heaviliy Indebted Poor Countries
3
4. IDA19 voorus pööratakse rohkem tähelepanu ka haavatavatele ning
konfliktipiirkondades asuvatele riikidele, kuna nende piirkondades ei suuda riigid tihti
tagada oma elanike heaolu. IDA plaanib riike toetada institutsioonide tugevdamisega,
mis omakorda aitab luua töökohti ning tagab ka inimkapitali arengu;
5. Inimkapital. Selle teema all pööratakse tähelepanu ka puuetega inimestele.
Konkurentsivõimelise tööjõu tagamiseks tulevikus on riikidel vaja investeerida näiteks
alatoitumuse vähendamise ning efektiivse ja tulemusliku tervishoiu programmidesse,
kvaliteetsematesse õppeprogrammidesse, inimeste oskuste parandamisse sh
ümberõppesse ning uute töökohtade loomisse. IDA keskendub teenuste kättesaadavuse
parandamisele ning kvaliteetsemate teenuste võimaldamisele. Kuna tegemist on
sektoriteülese teemaga (vesi, kanalisatsioon, tervishoid, haridus, transport, energeetika
jmt), püütakse ka riikide puhul kaasata kogu valitsussektorit.
Töövõimetus ja puuded on teema, mida käsitletakse ka inimkapitali all. Vähemalt 1
miljard inimest (ligi 15% üleilmsest elanikkonnast) elavad füüsilise, vaimse,
intellektuaalse või sensoorse puudega. IDA riikides on nende hulk suur ja järjest
suurenev. Kuna puudeid põhjustavad mh ka looduskatastroofid, sunnitud
ümberpaiknemine, konfliktid jmt, siis võib eeldada, et probleem tulevikus ei vähene,
vaid pigem suureneb. Paljudes IDA riikides on ka järjest rohkem kroonilisi haigusi
nagu näiteks diabeet, südame-veresoonkonna haigused ning vaimse tervise
probleemid. Puudega inimestel on väiksemad võimalused saada hea haridus, leida
tööd ning neil on seetõttu ka madalamad sissetulekud ja suurem vaesusrisk. Samuti on
näiteks puudega naised suuremas riskirühmas vägivalla osas.
Lisaks viiele eriteemale toetavad vooru eesmärke ka neli läbivat teemat:
1. IDA19 puhul eriteema alla kuulunud juhtimise ja institutsioonide teema, mis on tähtis
paljudele riikidele (sh Eestile), kuna hea ja õiglane valitsemine on majanduskasvu
aluseks, on IDA20 voorus viidud läbivaks teemaks. Selle teema all toetatakse näiteks
avalikus sektoris uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu, abistatakse
valitsussektori võlataseme jätkusuutlikkuse tagamisel jmt.
2. Valitsussektori võla kasv mitmetes IDA riikides (mõnede riikide puhul kuni 50%
RKTst) näitab, et on vaja tähelepanu pöörata nii võla läbipaistvuse kui võlataseme
jätkusuutlikkuse teemadele. Ehkki osa sellisest rahastamisest on suunatud
investeeringutele, mis edendavad majandust, on IDA-riikide võlahaavatavust
suurendanud suurem sõltuvus neist uutest rahastamisallikatest koos nõrkade
makromajandus- ja struktuuripoliitiliste raamistikega ning kokkupuude väliste
šokkidega. Seega on võlariski maandamiseks IDA-l kavas oma riikidele pakkuda
võlgade jätkusuutlikkuse programmi (Debt Sustainability Enhancement Program,
DSEP), mida on kavas koordineerida IMF vastavate programmidega.
3. Tehnoloogia. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt muudab töö olemust, nõudes
tehnoloogiatega kohanemist ning uusi oskusi. See võib mõjutada ettevõtte
konkurentsivõimet, kuna uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab nii juurdepääsu
kvaliteetsetele võrguteenustele kui ka kiiret ümberkohanemist. Automatiseerimine ja
tehisintellekt võivad samas suurendada ka majanduskasvu ning võimaldavad teatud
arenguetappe vahele jätta. Digitaliseerimine võimaldab maapiirkondades juurdepääsu
nii finantsteenustele kui aitab põllumeestel paremini turundada oma saadusi ning
4
majandada maad. Samuti saab uute tehnoloogiate abil tuua taastuvenergia lahendused
inimestele kättesaadavamaks. Viimane omakorda muudab inimesed kaugemates
maapiirkondades sõltumatuks üldisest elektrivõrgust. Uute tehnoloogiate
kasutuselevõtt eeldab ka regulatsioonide muutmist ning selles osas on IDA samuti
valmis riike abistama.
4. Uueks läbivaks teemaks on kriisideks valmisolek. Viimased aastad on näidanud kui
oluline on olla kriisideks valmistunud ja kui tähtis on saada kiirelt abi, kui kriis on
kätte jõudnud. Tihti on kriisid ka riigipiiridest sõltumatud. Majandus- ja
finantskriisid, haigused, toidukriisid, looduskatastroofid jmt mõjutavad sadu miljoneid
inimesi aastas. IDA riikidele pakutakse nõustamist ning riikidele tehakse
kriisihindamised.
Iga IDA sihtriigi jaoks muudetakse need prioriteedid riigipõhise CASi (Country Assistance
Strategy) abil konkreetseteks eesmärkideks ja tegevusvaldkondadeks, mis aitavad saavutada
kestlikke arengueesmärke (SDG). Lisaks juhindub IDA eesmärkide elluviimisel
Maailmapanga strateegiast kaotada jätkusuutlikult ekstreemne vaesus ning suurendada
jagatud jõukust9. Tulemuste saavutamise jälgimiseks lepiti kokku ka konkreetsed indikaatorid.
Tulemuste saavutamist vaadatakse üle kolmeaastase finantseerimisperioodi keskel toimuval
kohtumisel.
IDA on muutnud IDA18 rahastamisvooru järel kokku lepitud tulemusel oma toimimismudelit,
mis varemalt hõlmas peamiselt doonorite poolt antud toetusi ja vähesel määral
rahastamisvoorus juurde tulnud partnerite poolt IDA-le antavaid laene (Concessional partner
loans, CPL). IDA kasutab oma edaspidises tegevuses hübriidmudelit, segades toetused,
partnerite antavad laenud ning kapitaliturgudelt laenatud rahad. See on ka ettevalmistusfaas
tulevikus võlakirjade väljaandmiseks. Selliste muutustega on IDA partnerite toetuste
võimendus 1:3, mis tähendab, et 1 dollari doonorite antud raha juurde on võimalik lisada 3
dollari jagu finantskohustusi teistelt osalistelt. Tugevad panused doonoritelt on siiski baasiks,
mis võimaldab tagada pikaajalist jätkusuutlikkust. IDA-l on oma tegevusele AAA reiting.
2.3. Kavandatavad rahastamismahud ja läbirääkimiste hetkeseis
20. rahastamisvooru kokkulepete saavutamiseks on 2021. aastal toimunud kolm IDA
rahastajate ja klientriikide virtuaalset kohtumist: aprillis, juunis ja oktoobris. Viimane
kohtumine, kus doonorid annavad teada, kui palju nad on valmis kõige vaesemaid riike
toetama, on planeeritud 14. ja 15. detsembril 2021. a Jaapanis.
IDA 20. rahastamisümbriku suurus on sõltuvalt valitavast stsenaariumist vahemikus 85–100
miljardit USD (ca 73–86 miljardit eurot). Traditsiooniliselt läheb üle poole IDA mahust
Aafrika vaeste riikide abistamiseks.
2.4. Eesti läbirääkimispoliitika põhialused ja eelarvelised mõjud
IDA 20. rahastamisvoorus osalemine võimaldab Eestil kaasa rääkida IDA poliitika
kujundamisel ning olla kõikide teiste doonorriikidega kaasatud protsessi, milles määratakse
märkimisväärse osa globaalsete arengukoostöö vahendite jagamine. Välispoliitiliselt jätkub
9 http://www.worldbank.org/en/news/feature/2013/04/17/ending_extreme_poverty_and_promoting_shared_prosperity
5
Eesti kui arenenud riigi/doonorriigi maine ning meid arvestatakse võrdväärse partnerina
rahvusvahelisel areenil. IDA toetamise jätkamine tagab Eestile olulise, rahvusvaheliselt
tunnustatud, professionaalse ja tõhusa ametliku arenguabi andmise kanali ning
platvormi koostööks nii teiste doonorriikide kui ka arenguriikidega. Eesti jaoks olulised
prioriteedid on rahastamisvoorus saanud head kajastamist.
Rahandusministeerium on riigieelarve strateegias ette näinud IDA 20. voorus
osalemiseks 5,1 miljonit eurot vahemikus 2023–2025 tegevuspõhise eelarvestamise tõttu
(arengukoostöö) VM eelarvereal.
Rahvusvahelised organisatsioonid on üleilmse vaesuse vähendamisel, stabiilsuse ja
inimõiguste tagamisel asendamatud. IDA tegevusprioriteedid ühtivad Eesti arengukoostöö ja
humanitaarabi programmis 2021–2024 seatud eesmärkidega ja Euroopa Liidu riikide
lubadusega suunata arenguabi eelkõige vähemarenenud riikidesse. IDA 20. rahastamisvoorus
osalemine on Eesti otsene panus kestlike arengueesmärkide (SDG) täitmiseks ning ühtlasi
järjepidevuse tagamiseks. Maailmapank ja IDA on tugevad ja olulised rahvusvahelised
abistruktuurid nende riikide toetamiseks ning omavad doonorite hulgas kõrget usaldust.
Panustades juba sissetöötatud struktuuridesse, tagame järjepidevuse, abi efektiivsuse,
vähendame abi killustumist ning aitame vähendada abisaavate riikide koormust abirahade
kasutamisel. Suurenev panus tõstab Eesti nähtavust vastutustundliku doonorriigina nii
Maailmapangas, teiste doonorriikide hulgas kui kindlasti ka arengumaade silmis.
Riigieelarve strateegias on ette nähtud panustada IDA 20. rahastamisvoorus 2023–2025.
aastal kokku 5,1 miljonit eurot (ligikaudu 1 700 000 eur aastas).
a) otsusel on märkimisväärne maineline tähendus nii teiste doonorite kui arengukoostöö
partnerriikide silmis;
b) otsus toetab Eesti ametliku arenguabi (ODA) eesmärgi täitmist usaldusväärse
rahvusvahelise organisatsiooni kaudu ja toetab Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi
programmi eesmärkide elluviimist;
c) otsus aitab täita rahvusvahelisi arengukoostöö kokkuleppeid ning Euroopa Liidu riikide
lubadust suunata arenguabi eelkõige vähemarenenud riikidesse.
Arvestades IDA kui tugeva organisatsiooni suutlikkust arenguabi efektiivselt suunata ning
Eesti kui kasvava doonori ambitsiooni ning rahvusvaheliselt võetud kohustusi suurendada
arenguabi andmist mh Aafrika riikidele, võiks Eesti võtta tulevikus oma eesmärgiks panuse
suurendamise 20–30% igas rahastamisvoorus.
2.5. Edasised tegevused
Eestil on 13. ja14. detsembril 2021 toimuval rahastamisvooru viimasel kohtumisel võimalik
riigieelarve koostamise protsessist lähtuvalt võtta, sarnaselt paljude doonoritega, piiratud
kohustus (qualified commitment”). Piiratud kohustus tähendab seda, et Riigikogu kinnitab
rahalise kohustuse iga-aastaste eelarvete kaudu. Vastav märge (qualified commitment)
lisatakse rahastamisvooru kohta koostatavasse dokumenti.
6
Lõplike kokkulepete saavutamise järel näevad protseduurireeglid ette doonorite poolt
osalemisvastutust kinnitavate dokumentide (IoC, Instrument of Commitment) heakskiitmise ja
edastamise IDAle. IDA 20. rahastamine jõustub siis, kui 60% vastavatest kinnitustest on
IDAle edastatud. Soovituslikult on selleks tähtajaks 15. detsember 2022. a. Tuleb tähele
panna, et kui doonori kinnitusdokumendis ei ole väljendatud teisiti, palub IDA automaatselt,
vahetult pärast kinnitusdokumendi saabumist 2022. aasta jooksul, välja maksta 1/3 doonori
kogukohustusest. Kui doonoril ei ole võimalik 2022. aasta jooksul kohustusi välja maksta,
toimuvad eelistatult väljamaksed tavaolukorras:
- 1. väljamakse hiljemalt 31 päeva pärast 20. rahastamisümbriku jõustumist ehk hiljemalt
15.01.2023, kui ei ole teostatud ettemakset (vt ülal);
- 2. väljamakse mitte hiljem kui 15.01.2024;
- 3. väljamakse mitte hiljem kui 15.01.2025.
Kui doonorriigi õiguslikud või majanduslikud olud eeldavat teistsugust kalendrit, on võimalik
seda IDAga eraldi kokku leppida. Põhimõtteliselt on võimalik maksete teostamine hajutada 3-
7 aastale, kuid sellisel juhul hakkavad erinevate rahastamisvoorude maksed kattuma.
3. Eelnõu terminoloogia
Ei kasutata uusi ega tundmatuid termineid.
4. Eelnõu vastavus EL õigusele
Ei käsitleta otseselt EL õigusega reguleeritud teemasid.
5. Kooskõlastamine
Eelnõu ja seletuskiri on kooskõlastatud välisministeeriumi poolt märkusteta 11.11.2021.
6. Jõustumine
Korraldus jõustub üldkorras.
7
Riigikantselei Meie 22.11.2021 nr 11-4.1/7626-2
[email protected]
Vabariigi Valitsuse korralduse "Eesti
Vabariigi osalemine Rahvusvahelise
Arenguassotsiatsiooni 20. rahastamisvoorus"
eelnõu esitamine
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi
osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 20. rahastamisvoorus“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. eelnõu
2. seletuskiri
Riina Laigo 611 3500
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
EESTI VABARIIK …11.2021
KORRALDUS
2021 nr
Eesti Vabariigi osalemine Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni 20. rahastamisvoorus
Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 1 punkti 13 alusel kiita heaks Eesti Vabariigi osalemine
Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) 20. rahastamisvoorus 2023–2025. aastal
5 100 000 euro ulatuses.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär