Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 22.11.2021 11:36
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 8-4.1/328 Arvamuse küsimine Lepiku küla Laiametsa kü
detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta
Tere
Emmaste Osavalla Valitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja
"Arvamuse küsimine Lepiku küla Laiametsa kü detailplaneeringu algatamise
eelnõu kohta" (lisatud manuses).
LugupidamisegaHeli Üksiksekretär462 2444
HIIUMAA VALLAVALITSUS
EMMASTE OSAVALLA VALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected]
[email protected] 22.11.2021 nr 8-4.1/328
Arvamuse küsimine Lepiku küla Laiametsa kü
detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta
Planeerimisseaduse § 76 lg 2 alusel palub Emmaste Osavalla Valitsus Rahandusministeeriumilt
arvamust Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Lepiku külas asuva Laiametsa katastriüksuse,
katastritunnusega 17501:003:0492, detailplaneeringu algatamise vallavalitsuse korralduse eelnõu
kohta.
Vallavalitsuse korralduse eelnõu kohaselt jagatakse Laiametsa kinnistu kolmeks iseseisvaks
katastriüksuseks, millest üks jääb hoonestamata haritavaks põllumaaks ning kahele
hoonestatavale krundile määratakse hoonestusala ja ehitusõigus elamule ja kuni kolmele
abihoonele. Planeeringuga ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju
strateegilist hindamist ei ole vaja algatada. Eelnõu järgi on planeering kooskõlas Emmaste valla
üldplaneeringuga. Teadaoleva info kohaselt ei ole täiendavaid uuringuid vaja teostada. Hiiu
maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Viiri-Emmaste-Tilga I klassi kohaliku tähtsusega
väärtusliku maastiku alale. Planeeringuala üks jagatavatest katastriüksustest jääb Viiri
maaparandusehitisega alale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pilvi Post
osavallavanema asendaja
Lisa: Laiametsa kü detailplaneeringu algatamise vallavalitsuse korralduse eelnõu
Vallamaja Telefon: 372 462 2444
92001 Emmaste Faks: 372 462 2440
reg nr 77000571 E–post:
[email protected]
A/arve: EE342200001120124153 Tehingupartneri kood: 166101
Makse saaja: Hiiumaa Vallavalitsus
EELNÕU HIIUMAA VALLAVALITSUS KORRALDUS Kärdla novemb er 2021 MACROBUTTON AcceptAllChangesShown [nr] Laiametsa detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine P laneerimisseaduse § 124 lõigete 6 ja 10, § 125 lõike 2, § 128 lõigetest 1, 5, 6, 7 ja 8, § 130 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 ja 35, Põllumajandus- ja Toiduameti …. .2021 kirja nr ….. , Rahandusministeeriumi … 2021 kirja nr … , Keskkonnaameti …. 2021 kirja nr …, Transpordiameti … 2021 kirja nr …, Hiiumaa Vallavolikogu 19.04.2018 otsuse nr 54 „Planeerimisvaldkonna küsimuste lahendamise volitus“, Emmaste valla üldplaneeringu, Hiiu maakonnaplaneeringu ja esitatud taotluse alusel 1. Algatada detailplaneering Hiiumaa vallas Lepik u külas asuval Laiametsa katastriüksusel (katastritunnus 17501:00 3 :0 492 , pindala 7,96 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Planeeringuala na käsitletakse tervet kinnistut . 2. Kinnitada Laiametsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1). 3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Emmaste Osavalla Valitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Emmaste küla Vallamaja, 462 2444) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a, 463 6082). 4. Anda detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õigus huvitatud isikule. 5. Jätta algatamata Lepik u külas asuval Laiametsa katastriüksusel detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest 16 .1 1 .2021 koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju. Täiendavad uuringud ei ole vajalikud. 6. Avaldada detailplaneeringu algatamise teade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 14 päeva jooksul Hiiumaa valla veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes, 30 päeva jooksul ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla teadaandes. 7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatami se st planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid. 8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korraldusega on võimalik tutvuda tööajal Emmaste O savalla Valitsuses (Hiiumaa vald Emmaste küla Vallamaja) ja Hiiumaa valla veebilehel. 9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. Hergo Tasuja vallavanema asendaja Annika Grauberg vallasekretär Hiiumaa Vallavalitsuse …..1 1 .2021 korralduse nr …. Lisa 1 Hiiumaa vallas Lepik u külas asuva Laiametsa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad 1. Detailplaneeringu koostamise alusdokumendid 1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 04.1 1 .2021) 1.2 Hiiu maakonnaplaneering 1.3 Emmaste valla üldplaneering 2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus Planeeringualana mõistetakse Laiametsa katastriüksust (joonis 1) Planeeringuala andmed: Katastritunnus 17501:00 3 :0 492 Jagamise tulemusena tekkiva te katastriüksus t e pindala d: 3,5 ha ; 2,2 ha; 2,2 ha Planeeritava te katastriüksus t e sihtotstarve maatulundusmaa 100% Kinnistusraamatu registriosa nr 4753 33 Planeeritav Laiametsa katastriüksus on hoonestamata . Joonis 1 Planeeringuala asukoha skeem (väljavõte Maa-ameti ortofotolt) Joonis 2 Planeeringuala asub osaliselt Viiri maaparandusalal (väljavõte Maa-ameti ortofotolt) Joonis 3 P laneeringuala Maa-ameti kitsenduste kaardil Joonis 4 Planeeringuala asub osaliselt Väinamere hoiualal Joonis 5 Väljavõte Emmaste valla üldplaneeringust koos vähendatud ehituskeeluvööndi piiriga Emmaste valla üldplaneeringu järgi asub Laiametsa katastriüksus detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha. Üldplaneeringuga on perspektiivse hoonestus ala sihtotstarbeks määratud perspektiivne pereelamumaa. Planeeritavad hoonestusalad paiknevad Maa-ameti geoportaali alusel ranna või kalda ehituskeeluvööndis (joonis 3), kuid kuna Emmaste valla üldplaneeringuga on Laiametsa kinnistu osas vähendatud ehituskeeluvööndi piiri (joonis 5), siis koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas ja sellega ei muudeta üldplaneeringut. Maa s ihtotstarve t ei muudeta – see jääb kõigil kolmel jagamise tulemusena tekkival katastriüksusel 100% maatulundusmaa. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Viiri-Emmaste-Tilga I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Planeeringuala üks jagatavatest katastriüksustest jääb Viiri maaparandusehitisega alale (joonis 2), kuid sinna ei planeerita hoonestust. Planeeringuala piirneb põhjast 12143 Mõisa-Lepiku riigimaanteega, mistõttu asub osaliselt riigimaantee kaitsevööndis (joonis 3), kuid sellele jagamise tulemusena tekkivale katastriüksusele hoonestust ei planeerita. Planeeringualale toimub juurdepääs 12132 Emmaste-Tohvri riigimaanteelt avalikult kasutatava 1750279 Peetri eratee kaudu. Planeeringuala on hoonestamata. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada. Planeeringuala ala asub Lepiku külas, kus majapidamised paiknevad üksteise kõrval tee ääres. Kahe hoonestusala juurde tekitamise tulemusena ei rikuta vaadet ega üldist külamiljööd tänasest eriliselt rohkem. Kahe majapidamise tarbeks moodustatavad hoonestusalad on võimalik paigutada nii, et ei väheneks ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks. Planeeringuala perspektiivsed hoonestusalad ei asu kaitse- ega hoiualal, kuid piirnevad Väinamere hoiualaga (joonis 4). Kahe moodustatava elamukrundi eeldatav mõju hoiualale on väike või puudub. 3. Planeeringu eesmärk Planeeringu koostamise eesmärgiks on Laiametsa kinnistu jagamine k olm eks iseseisvaks katastriüksuseks, millest kahele hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine. Üks jagamise tulemusena tekkiv katastriüksus jääb haritavaks põllumaaks. 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks 4.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jagamine Planeeringuga jagatakse kinnistu k olm eks iseseisvaks katastriüksuseks , millest üks jääb hoonestamata haritavaks põllumaaks ja kahele planeeritakse hoonestus . 4.2 Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine Planeeringuga määratakse perspektiivsetel hoonestusaladel hoonestusala ja ehitusõigus mõlemal alal ühele elamule ja kuni kolmele abihoone le koos peamiste arhitektuursete tingimustega. Hoonestusala piiritlemisel arvestada kehtivate kitsendustega. Hoonestusala d paiguta da haritava põllu ja Väinamere hoiuala vahele . Maa kasutamise sihtotstarve määrata planeeringuga. 4.3 Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatiste ehitus- ja kujundusnõuete seadmine Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete määramisel arvestada, et: • ühele krundile on lubatud püstitada üks elamu ja kuni 3 abihoonet • hoonestuse korruselisus : elamul kuni 2 , abihoonetel kuni 1; ehitiste suurim lubatud kõrgus elamul kuni 8 m , abihoonetel kuni 6 m • ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe põhimõttest • hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid materjale • hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest traditsioonidest. Suurim lubatud ehitisealune pind ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga 4.4. Liikluskorralduse määramine Juurdepääs krun tide le lahendada avalikult kasutatava lt 1750279 Peetri eratee lt . Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv. 4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas. 4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine Planeeritava te l krun tide l ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega. Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt. 4.7. Kujade määramine Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest dokumentidest ja normidest. 4.8. Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused. 4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 4.10. Tuleohutuse tagamine Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht. 4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine Vajadusel koostada kitsenduste kaart. 5. Detailplaneeringu koostamine 5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Emmaste Osavalla Valitus. Detailplaneeringu koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevendamiseks. Kui menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine detsemb er 2021 Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt jaanua r 202 2 – juuni 2022 Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning vajalike paranduste sisseviimine juuni 2022 Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega juuli – august 2022 Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu korraldamine s eptember - november 2022 (avalik väljapanek vähemalt 14 päeva) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse detsember 2022 Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid jaanua r 202 3 5.2. Detailplaneeringu vormistamine Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest: • Seletuskiri • Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil määrata tehnovõrkude (elekter, side, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus • Ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega) • Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated). Detailplaneeringule lisada planeeringuala kontaktvööndi avaliku ruumi ehitusliku analüüsi joonis ja informatsioon üldplaneeringujärgsel pereelamumaal kehtivate detailplaneeringute ja kavandatud hoonestuse kohta tabeli kujul. 5.3. Täiendavad uuringud Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 5.4. Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringu koostamise ko rralda ja kavandab tehnovõrkude lahenduse koostöös maa-ala l olemasolevate või sinna kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. Planeeringu koostamise ko rralda ja kaasab planeeringu koostamisse planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus lisada planeeringule. 5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine Detailplaneering esitada Emmaste Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile
[email protected] Detailplaneering kooskõlastatakse: • Päästeameti Lääne Päästekeskus • Põllumajandus- ja Toiduamet • Keskkonnaamet • Transpordi amet Planeeringu menetlusse kaasatakse Rahandusministeerium , Elektrilevi OÜ , Telia Eesti AS , piirinaabrid . Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab Hiiumaa Vallavalitsus. 5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris. Digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga saata e-posti aadressile
[email protected] ja pabertoimik aadressile Hiiumaa vald Emmaste küla Vallamaja. 5.7. Detailplaneeringu kehtestamine Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Emmaste Osavalla Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega. Lähteseisukohad koostas: Pilvi Post, 462 2445
[email protected] Hiiumaa Vallavalitsuse …..1 1 .2021 korralduse nr …. Lisa 2 EELHINNANG Hiiumaa vallas Lepik u külas asuva Laiametsa katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Emmaste 16. 1 1 .2021 1. Kavandatav tegevus ja planeeringuala üldandmed Vastavalt Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusele kavandatakse H iiumaa vallas Lepiku külas asuva Laiametsa katastriüksuse (katastritunnus 17501:003:0492, pindala 7,96 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) planeeringuga jagada katastriüksus kolmeks iseseisvaks katastriüksuseks, millest kahele hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega , lahendatakse juurdepääs kruntidele ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Üks hoonestamata maaüksus jääb haritavaks põllumaaks (joonis 1). Planeeringualana käsitletakse kogu kinnistut. Planeeringuala asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha. Üldplaneeringuga on perspektiivsete hoonestusalade sihtotstarbeks määratud perspektiivne pereelamumaa. Planeeritavad hoonestusalad paiknevad Maa-ameti geoportaali järgi ranna või kalda ehituskeeluvööndis (joonis 3), kuid kuna Emmaste valla üldplaneeringuga on Laiametsa kinnistu osas vähendatud ehituskeeluvööndi piiri (joonis 5), siis koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas ja sellega ei muudeta üldplaneeringut. Sihtotstarve jääb kõigil kolmel katastriüksusel 100% maatulundusmaa. 2. Eelhinnangu õiguslik alus Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 6 tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest. Seetõttu analüüsitakse käesoleva eelhinnangu punktis 3 KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust. 3. Eelhinnang 3.1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, nagu maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime . Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Viiri-Emmaste-Tilga I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Planeeringuala üks jagatavatest katastriüksustest jääb Viiri maaparandusehitisega alale (joonis 2), kuid sinna ei planeerita hoonestust. Planeeringuala piirneb põhjast 12143 Mõisa-Lepiku riigimaanteega, mistõttu asub osaliselt riigimaantee kaitsevööndis (joonis 3), kuid sellele jagamise tulemusena tekkivale katastriüksusele hoonestust ei planeerita. Perspektiivsetele hoonestusaladele toimub juurdepääs 12132 Emmaste-Tohvri riigimaanteelt avalikult kasutatava 1750279 Peetri eratee kaudu. Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringuala ala asub Lepiku külas, kus majapidamised paiknevad üksteise kõrval tee ääres. Kahe hoonestusala moodust amise tulemusena ei rikuta vaadet ega üldist külamiljööd tänasest eriliselt rohkem. Kahe majapidamise tarbeks moodustatavad hoonestusalad on võimalik paigutada nii, et ei väheneks ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks. Kõlvikuliselt koosseisult moodustab Laiametsa kinnistust haritav maa 3,42 ha, looduslik rohumaa 1,84 ha, metsamaa 2,52 ha, muu maa 0,1 8 ha. Hoon estamata kahele krundile määratakse hoonestusala ja ehitusõigus elamu le ja kuni kolme le abihoone le . Planeeringuala perspektiivsed hoonestusalad ei asu kaitse- ega hoiualal, kuid piirnevad Väinamere hoiualaga (joonis 4). Hoiualal leidub III kategooria kaitsealuseid lin nuliik e: väiketüll ( Charadrius dubius ), punajalg-tilder ( Tringa totanus), randtiir ( Sterna paradisaea ), liivatüll ( Charadrius hiaticula ). Kahe moodustatava elamukrundi eeldatav mõju hoiualale on väike või puudub. Piirkonna lähiümbruse hoonestuse moodustavad nii aastaringses kui hooajalises kasutuses olevad elamud. Planeeritaval alal kultuuripärandit ei esine. Tegemist on kaitstud põ h javeega alaga. 3.2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning piirkonna teised tegevused. Hiiumaa Vallavalitsusele esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse ja selle lisade alusel on kavandatava detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Laiametsa kinnistu jagamise tulemusena tekkiva te le kahele hoonestamata katastriüksusele hoonestusala ja ehitusõiguse määramine elamule ja kuni kolmele abihoonele . Üks hoonestamata katastriüksus jääb haritavaks põllumaaks. Detailplaneeringu taotluse andmetel kavandatakse püstitada uued eluhooned, mis ei erine tavapärastest eluhoonetest. Lähipiirkonnas asuvad alalises ja hooajalises kasutuses olevad elamud. Ka he elamukrundi lisamine ei mõjuta oluliselt väljakujunenud keskkonda. Planeeringuga maa sihtotstarvet ei muudeta. Planeeringuga ei muudeta valla üldplaneeringut. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Eeldatavalt tekivad ka he majapidamise olmejäätmed, mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale. 3.3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kahe u ue elamukrundi loomine ei suurenda oluliselt vee, pinnase ega õhu saastatust, müra, vibratsiooni, valgus e , soojus e , kiirgus e, lõhna ega jäätmete teket. Eeldatavalt tekivad ka he majapidamise olmejäätmed, mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Suureneb jäätmete hulk, kuid kui neid vastavalt seadusele käidelda, siis ei kaasne ohtu keskkonnale. Müratase võib suureneda ehitustegevuse käigus, kuid see on ajutine. Edaspidine uu t e elamu te ekspluateerimine mürataset ei suurenda. 3.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus. Võimalus avariiolukordade tekkeks on minimaalne . E hitiste püstitamise perioodil võib seadmetel tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid. 3.5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile, mõju kaitsealadele. Planeeringuala perspektiivsed hoonestusalad ei asu kaitse- ega hoiualal, kuid piirnevad Väinamere hoiualaga (joonis 4). Hoiualal leidub III kategooria kaitsealuseid linnuliike: väiketüll (Charadrius dubius), punajalg-tilder (Tringa totanus), randtiir (Sterna paradisaea), liivatüll (Charadrius hiaticula). Kui ehitusaeg valitakse väljaspool lindude pesitsusaega, siis k ahe moodustatava elamukrundi eeldatav mõju hoiualale on väike või puudub. Piirkonna lähiümbruse hoonestuse moodustavad nii aastaringses kui hooajalises kasutuses olevad elamud. Planeeritaval alal kultuuripärandit ei esine. Tegemist on kaitstud põhjaveega alaga. Kui ehitustööde käigus teostatavate tööde tegemisel järgitakse seadustest tulenevaid nõudeid, ei ole kavandatav tegevus olulise mõjuga. 3.6. käesoleva lõike punktides 1–4¹ nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus, eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav maastikupildi muutus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Kavandatav ad elamukrun did vasta vad üldplaneeringus kehtestatud minimaalse krundi (1,0 ha) nõudele. Ka he hoonestusala (elamu + kuni 3 abihoonet) moodustamise tagajärjel tekkiv võimalik mõju loodusele ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus. Ehitustegevus võib ajutiselt häirida naabreid, kuid antud mõju on lühiajaline ning tööde teostamise aega valides saab negatiivset mõju vähendada või vältida. Piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne. 3.7. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus. Planeeritav ala asub Hiiumaa vallas Lepik u külas, kus kõik majapidamised on asustatud. Lähimad naabrid asuvad ca 1 5 0 m kaugusel. Planeeritava tegevuse tagajärjel ei saa ei elanike elu häiritud ega ole seatud ohtu nende tervis. Jäätmemajandust korraldatakse vastavalt kehtivale Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei esine tavapärasest. 4. Järeldus Eelhinnang võimaldab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga ja KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, sest tegevus on kooskõlas üldplaneeringus toodud nõuetega. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju. Eelhinnangu koostas: maa- ja ehitusspetsialist Pilvi Post 462 2445,
[email protected] Seletuskiri: Hiiumaa Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamise kohta Hiiumaa vallas Lepiku külas asuval Laiametsa katastriüksusel (katastritunnus 17501:003:0492, pindala 7,96 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eesmärgiga maaüksus jagada kolmeks iseseisvaks katastriüksuseks, millest kahele hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja kuni kolme abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega. Üks hoonestamata maaüksus jääb haritavaks põllumaaks (joonis 1). Planeeringualana käsitletakse kogu kinnistut. Planeeringuala asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha. Üldplaneeringuga on perspektiivsete hoonestusalade sihtotstarbeks määratud perspektiivne pereelamumaa. Planeeritavad hoonestusalad paiknevad ranna või kalda ehituskeeluvööndis (joonis 3), kuid kuna Emmaste valla üldplaneeringuga on Laiametsa kinnistu osas vähendatud ehituskeeluvööndi piiri (joonis 5), siis koostatava detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas ja sellega ei muudeta üldplaneeringut. Sihtotstarve jääb kõigil kolmel katastriüksusel 100% maatulundusmaa. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Viiri-Emmaste-Tilga I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale. Planeeringuala üks jagatavatest katastriüksustest jääb Viiri maaparandusehitisega alale (joonis 2), kuid sinna ei planeerita hoonestust. Planeeringuala piirneb põhjast 12143 Mõisa-Lepiku riigimaanteega, mistõttu asub osaliselt riigimaantee kaitsevööndis (joonis 3), kuid sellele jagamise tulemusena tekkivale katastriüksusele hoonestust ei planeerita. Planeeringualale toimub juurdepääs 12132 Emmaste-Tohvri riigimaanteelt avalikult kasutatava 1750279 Peetri eratee kaudu. Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringuala ala asub Lepiku külas, kus majapidamised paiknevad üksteise kõrval tee ääres. Kahe hoonestusala juurde tekitamise tulemusena ei rikuta vaadet ega üldist külamiljööd tänasest eriliselt rohkem. Kahe majapidamise tarbeks moodustatavad hoonestusalad on võimalik paigutada nii, et ei väheneks ala väärtus. Planeeringuga soovitatakse perspektiivsed hooned sobitada loodusesse nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks. Planeeringuala hoonestusalad ei asu kaitse- ega hoiualal, kuid piirnevad Väinamere hoiualaga (joonis 4). Kahe moodustatava elamukrundi eeldatav mõju hoiualale on väike või puudub. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. 16.11.2021 Laiametsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju arvestades asjaoluga, et tegemist on üldplaneeringujärgse tegevusega. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja oht inimese tervisele ning keskkonnale on eeldatavalt väike. Korraldus antakse p laneerimisseaduse § 124 lõigete 6 ja 10, § 125 lõike 2, § 128 lõigetest 1, 5, 6, 7 ja 8, § 130 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33, § 35 alusel.