dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja muudatused

Rahandusministeerium · 22. november 2021
Viit
1.1-10.1/8184-1
Registreeritud
22. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Anu Kikas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika, Riigieelarve osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.18184-1 22.11.2021 Väljaminev kiri.asice8047 KB

Sisu (failidest)

PROTOKOLL 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja muudatused Muudatuste selgitus • 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja muudatused sisaldavad tekstilisi kui numbrilisi muudatusi. Sealjuures tekstilised muudatused on keskendunud seletuskirjas grammatikavigade parandamisele ning sellest johtuvalt neid vigu antud protokoll eraldi välja ei too. Paranduste käigus on vajadusel vormindatud ka tabeleid, et parandada nende arusaadavust ja hoomatavust lugejale. • Vastavalt vigade parandusele on korrigeeritud 2022. aasta Riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja, mis on käesoleva protokolli osa. • Protokoll viitab muudatuste sisus lehekülje täpsusega Riigikogule esitatud Riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjale. • Seletuskirja vead on kategoriseeritud kolme rühma: o 2021. aasta riigieelarve seadusepildi tagantjärele detailsemaks muutmine. Vead on seotud eesmärgiga teha 2021. aasta riigieelarve võrreldavaks 2022. aasta riigieelarvega, et näidata kasvutrende. 2022. aasta riigieelarve detailsus on võrreldes eelneva aastaga oluliselt suurenenud ja võrreldavate numbrite saamiseks tuli n.ö käsitsi teha infosüsteemide vahel andmete ümbertõsteid. Seletuskirja järelkontrolli tulemusena parandatakse eelpool mainitud tegevuse käigus tekkinud vigu. o Inimfaktorist tulenevad vead muude andmete töötlemisel. Vead tulenesid enamasti sellest, et mõned seletuskirja tabelid on vaja koostada käsitsi ning selle käigus tekkisid valemi- ja ümardusvead. o Valitsemisala poolt tulnud soov muudatusteks. Valitsemisalad on avaldanud soovi seletuskirjas mõnda teemat muuta pärast sellega põhjalikumat tutvumist. 1. Muudatused tulenevalt 2021. aasta riigieelarve seadusepildi tagantjärele detailsemaks muutmisest. 1.1 Seletuskirja tabelis nr 11 leheküljel 21 on muudetud läbivalt veergu „2021 RE“ ja „Muutus“. Lisaks eelpool mainitule on muudetud rea „Finantseerimistehingud“ muutuse protsenti ja rea „Investeeringud“ numbrit veerus „Muutus“. Tabelile järgnevas tekstis on tehtud muudatustest tulenevalt muudetud riigieelarve kulude 2021. aasta mahu numbrit. 1.2 Seletuskirja tabelis nr 12 leheküljel 22 on muudetud ridu „Tulud kokku“; „Saadud toetused“, „Intressi- ja omanikutulud“ ja „Tulud majandustegevusest“, mis puudutavad veerge „2021 RE“ ja „Muutus“. 1.3 Seletuskirja tabelis nr 13 leheküljel 26 on muudetud ridu „Mittemaksulised tulud kokku“, „Saadud toetused“, „Intressi- ja omanikutulud“ ja „Tulud majandustegevusest“, mis puudutavad veerge „2021 RE“ ja „Muutus“. 1.4 Seletuskirja tabelis nr 16 leheküljel 37 on ridu „Kulud kokku“, „Tööjõu- ja majandamiskulud“, „Muud tegevuskulud“, „Sotsiaaltoetused“, „Investeeringutoetused“, „Muud toetused“ ja „Käibemaks“ muudetud veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“. Muudetud on rea „Käibemaks“ numbrit veerus „Muutus, %“. Tabelile järgnevas tekstis on muudetud riigieelarve muude toetuste ja tegevuskulude väärtust. 1.5 Seletuskirja tabelis nr 17 leheküljel 39 on muudetud ridu „IT investeeringud“, „Transpordivahendid“, „Muud investeeringud“ ja „Käibemaks“ veergudes „2020 tegelik“, „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Rida „Investeeringud kokku“ on muudetud veergudes „2020 1 tegelik“, „2021 RE“ ja „Muutus“. Ridu „Inventar“ ja „Masinad ja seadmed“ on muudetud veerus „2020 tegelik“. 1.6 Seletuskirja tabelis nr 18 leheküljel 42 on muudetud veerudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“, mis puudutab ridu „Finantseerimistehingud kokku“ ja „Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised osalused“. 1.7 Seletuskirja leheküljel 38 asuvas tekstis on muudetud lõigu „Muud toetused“ all muude toetuste eelarve mahtu ja lõigu „Tööjõu- ja majandamiskulud“ all tööjõu- ja majandamiskulude mahtu. 1.8 Seletuskirja leheküljel 126 asuval tabelis nr 145 on muudetud veerg „Viimane tegelik tase 2019.a“ nimetust vastavalt „Viimane tegelik tase 2020.a“ ja sealjuures läbivalt veerus paiknevaid väärtuseid. 1.9 Seletuskirja leheküljel 129 asuval tabelis nr 150 on muudetud veerg „Viimane tegelik tase 2019.a“ nimetust vastavalt „Viimane tegelik tase 2020.a“ ja sealjuures läbivalt veerus paiknevaid väärtuseid. 1.10 Seletuskirja leheküljel 133 asuval tabelis nr 158 on muudetud veerg „Viimane tegelik tase 2019.a“ nimetust vastavalt „Viimane tegelik tase 2020.a“ ja sealjuures läbivalt veerus paiknevaid väärtuseid. 1.11 Seletuskirja tabelis nr 275 leheküljel 198 on muudetud ridu „Investeeringud kokku“, „IT investeeringud“, „Masinad ja seadmed“ ja „Muud Investeeringud“ veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Lisaks on lisatud väärtus rea „CO2 kvooditulust rahastavad projektid“ veerus „Muutus, %“. Tabelile järgnevas tekstis on muudetud investeeringute mahu protsenti ja summat. 1.12 Seletuskirjas leheküljel 202 on muudetud lausestust vastavalt Kultuuriministeeriumi palvele „Kultuuriranitsa kontseptsiooni rakendamine 1,0 mln eurot“. 1.13 Seletuskirja tabelis nr 280 leheküljel 203 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.14 Seletuskirja tabelis nr 282 leheküljel 204 on muudetud ridu „Kulud kokku“, „Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine“ ja „Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine“ veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Rida „Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine“ läbivalt kõigis veergudes. Ridu „Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine“ ja „Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine“ veerus „Muutus“. Ridu „Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine“, „Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine“ ja „Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine“ veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“. Rida „Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine“ veergudes „2021 RE“, „2022 RE“ ja „Muutus“. 1.15 Seletuskirja tabelis nr 284 leheküljel 205 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.16 Seletuskirja tabelis nr 287 leheküljel 205 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.17 Seletuskirja tabelis nr 290 leheküljel 207 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.18 Seletuskirja tabelis nr 293 leheküljel 208 on muudetud veerge „2021 RE“ ja „Muutus, %“. 1.19 Seletuskirja tabelis nr 296 leheküljel 209 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.20 Seletuskirja tabelis nr 299 leheküljel 210 on muudetud veerge „2021 RE“ ja „Muutus“. 1.21 Seletuskirja tabelis nr 305 leheküljel 213 on muudetud veerge „2021 RE“ ja „Muutus“. 1.22 Seletuskirja tabelis nr 308 leheküljel 214 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.23 Seletuskirja tabelis nr 311 leheküljel 216 on muudetud veergu „Muutus“. 1.24 Seletuskirja tabelis nr 314 leheküljel 218 on muudetud veerge „2021 RE“ ja „Muutus“. 1.25 Seletuskirja tabelis nr 317 leheküljel 219 on muudetud veerge „2021 RE“ ja „Muutus“. 2 1.26 Seletuskirja tabelis nr 320 leheküljel 220 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.27 Seletuskirja tabelis nr 323 leheküljel 221 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.28 Seletuskirja tabelis nr 326 leheküljel 222 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.29 Seletuskirja tabelis nr 329 leheküljel 223 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.30 Seletuskirja tabelis nr 332 leheküljel 224 on muudetud rida „Kulud kokku“ veerus „Muutus“ ja ülejäänud tabeli ridu veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Muudetud on tabeli pealkirjas tulemusvaldkonna nimetust. 1.31 Seletuskirja tabelis nr 334 leheküljel 225 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.32 Seletuskirja tabelis nr 337 leheküljel 227 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Muudetud on tabeli pealkirjas tulemusvaldkonna nimetust. 1.33 Seletuskirja tabelis nr 340 leheküljel 227 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Muudetud on tabeli pealkirjas tulemusvaldkonna nimetust. 1.34 Seletuskirja tabelis nr 345 leheküljel 229 on muudetud rida „Kulud kokku“ veergudes „2022 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Ridu „Lõimumispoliitika kujundamine“ ja „Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine“ veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.35 Seletuskirja tabelis nr 347 leheküljel 230 on muudetud veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.36 Seletuskirja tabelis nr 350 leheküljel 231 on muudetud veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.37 Seletuskirja tabelis nr 354 leheküljel 234 on muudetud ridu „Tööjõukulud“, „Majandamiskulud“ ja „Muud toetused“ veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.38 Seletuskirja tabelis nr 359 leheküljel 238 on ridu „Tulud kokku“ ja „Saadud toetused“ muudetud veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“. 1.39 Seletuskirja tabelis nr 539 leheküljel 327 on rida „Tulud kokku“, muudetud veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“ ning rida „Saadud toetused“ muudetud veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.40 Seletuskirja tabelis nr 674 leheküljel 382 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.41 Seletuskirja tabelis nr 695 leheküljel 388 on muudetud ridu „Kulud kokku“ ja „Sotsiaaltoetused“ veergudes „Muutus“ ja „Muutus, %“. Ridu „Majandamiskulud“ ja „Käibemaks“ on muudetud veerus „Muutus“. 1.42 Seletuskirja tabelis nr 697 leheküljel 390 on muudetud rida „Investeeringud kokku“ veergudes „2020 tegelik“, „2021 RE“, „2022 RE“ ja „Muutus, %“. Ridu „IT investeeringud“, „Transpordivahendid“, „Muud investeeringud“, „Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleks“ ja „Käibemaks“ veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Rida „Vardja küla Kose“ on muudetud veergudes „2021 RE“, „2022 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Läbivalt on muudetud veeru „Muutus,%“ märke, vastavalt „+“ või „-“. 1.43 Seletuskirja tabelis nr 701 leheküljel 395 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.44 Seletuskirja tabelis nr 703 leheküljel 396 on muudetud ridu „Kulud kokku“ ja „Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused“ veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“. Ridu „Tööturu valdkonna arendamine“ ja „Tööelu kvaliteet“ veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.45 Seletuskirja tabelis nr 704 leheküljel 396 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 3 1.46 Seletuskirja tabelis nr 707 leheküljel 397 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.47 Seletuskirja tabelis nr 710 leheküljel 398 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.48 Seletuskirja tabelis nr 712 leheküljel 399 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.49 Seletuskirja tabelis nr 715 leheküljel 400 on muudetud ridu „Kulud kokku“ ja „Pensionid, toetused ja hüvitised“ veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“. Ridu „Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine“ ja „Muu materiaalne abi inimestele“ veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.50 Seletuskirja tabelis nr 716 leheküljel 400 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.51 Seletuskirja tabelis nr 719 leheküljel 401 on muudetud veerge „2021 RE“ ja „Muutus“. 1.52 Seletuskirja tabelis nr 721 leheküljel 403 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.53 Seletuskirja tabelis nr 724 leheküljel 404 on muudetud ridu „Kulud kokku“, „Sotsiaalhoolekande teenused“, „Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele“ ning „Võrdse kohtlemise ja võrdse võimaluste arendamine“ veergudes „RE 2021“ ja „Muutus“. Ridu „Hoolekande valdkonna arendamine“ ja „Ohvriabi arendamine“ on muudetud veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.54 Seletuskirja tabelis nr 725 leheküljel 404 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.55 Seletuskirja tabelis nr 728 leheküljel 405 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.56 Seletuskirja tabelis nr 730 leheküljel 406 on muudetud veerge „2021 RE“ ja „Muutus“ . 1.57 Seletuskirja tabelis nr 732 leheküljel 407 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.58 Seletuskirja tabelis nr 734 leheküljel 408 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.59 Seletuskirja tabelis nr 737 leheküljel 408 on muudetud läbivalt veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.60 Seletuskirja tabelis nr 740 leheküljel 410 on muudetud läbivalt veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.61 Seletuskirja tabelis nr 743 leheküljel 411 on muudetud ridu „Kulud kokku“ ja „Hüvitised ja toetused lastele ja peredele“ veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“. Ridu „Laste ja perede valdkonna arendamine“, „Toimiv lastekaitsesüsteem“, „Vanemlike oskuste arendamine“, „Riskikäitumisega noorte toetamine“, „Puudega laste toetamine“ ja „Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus“ veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus,%“. 1.62 Seletuskirja tabelis nr 744 leheküljel 411 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.63 Seletuskirja tabelis nr 747 leheküljel 412 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.64 Seletuskirja tabelis nr 750 leheküljel 413 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.65 Seletuskirja tabelis nr 752 leheküljel 414 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.66 Seletuskirja tabelis nr 755 leheküljel 415 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 4 1.67 Seletuskirja tabelis nr 757 leheküljel 415 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.68 Seletuskirja tabelis nr 760 leheküljel 416 on muudetud läbivalt veerge „2021 RE“ ja „Muutus“. 1.69 Seletuskirja tabelis nr 763 leheküljel 418 on muudetud veergu „2021 RE“. 1.70 Seletuskirja tabelis nr 765 leheküljel 419 on muudetud läbivalt veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.71 Seletuskirja tabelis nr 766 leheküljel 419 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.72 Seletuskirja tabelis nr 769 leheküljel 420 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.73 Seletuskirja tabelis nr 772 leheküljel 421 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.74 Seletuskirja tabelis nr 775 leheküljel 422 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Rea nime „Toodete ja teenuste ohutus ja riskid“ on muudetud „Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine“. 1.75 Seletuskirja tabelis nr 778 leheküljel 423 on muudetud ridu „Kulud kokku“, „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)“ ja „Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine“ veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“. Rida „Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine“ on muudetud veerus „2021 RE“ ja rida „Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine“ on muudetud veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.76 Seletuskirja tabelis nr 783 leheküljel 425 on muudetud veergu „2021 RE“. Rea nime „Tasakaalustatud toitumine ja füüsiline aktiivsus“ on muudetud vastavalt „Tasakaalustatud toitumine ja füüsiline aktiivsuse edendamine“. 1.77 Seletuskirja tabelis nr 786 leheküljel 426 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.78 Seletuskirja tabelis nr 789 leheküljel 427 on muudetud veerge „2021 RE“ ja „Muutus“ . 1.79 Seletuskirja tabelis nr 791 leheküljel 428 on muudetud veerge „2021 RE“ ja „Muutus“ . 1.80 Seletuskirja tabelis nr 794 leheküljel 429 on muudetud ridu „Kulud kokku“, „Personali võimekus, juhtimine ja vastutus“ ja „Teenuste mudelite ümberkujundamine“ veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“. Ridu „Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine“, „Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus“, „Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine“, „Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus“ ja „Nakkushaigused ja nende leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.81 Seletuskirja tabelis nr 795 leheküljel 429 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Rida „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ on parandatud „Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine“ vastu. 1.82 Seletuskirja tabelis nr 798 leheküljel 431 on muudetud läbivalt „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.83 Seletuskirja tabelis nr 801 leheküljel 432 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Rea nimetus „Teenuste mudelid ning sektorite koostöö ja koordinatsioon“ on muudetud „Teenuste mudelite ümberkujundamine“. 1.84 Seletuskirja tabelis nr 804 leheküljel 433 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.85 Seletuskirja tabelis nr 806 leheküljel 434 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.86 Seletuskirja tabelis nr 809 leheküljel 435 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Rida „Kvaliteetsed ravimid, verepreparaadid ja meditsiiniseadmed“ on muudetud vastavalt „Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus“. 5 1.87 Seletuskirja tabelis nr 812 leheküljel 437 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.88 Seletuskirja tabelis nr 815 leheküljel 439 on muudetud ridade „Kulud kokku“, „Majandamiskulud“ ja „Investeeringutoetused“ veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“. 1.89 Seletuskirja tabelis nr 817 leheküljel 441 on rida „Investeeringud kokku“ muudetud veergudes „2020 tegelik“, „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Lisatud on rida „Inventar“. Muudetud on ridu „IT investeeringud“, „Transpordivahendid“, „Masinad ja seadmed“ ja „Käibemaks“ veerus „2020 tegelik“. Rida „Muud investeeringud“ on muudetud veergudes „2020 tegelik“, „2021 RE“ ja „Muutus“. 1.90 Seletuskirja leheküljel 466 asuvas LISA 1 tabelis on muudetud ridu „TULUMEETMED KOKKU“ , „Rahandusministeerium“ ja „Meetmetega seotud maksutulud“ läbivalt kõigis veergudes. 1.91 Seletuskirja leheküljel 484 asuvas LISA 3 tabelis on muudetud Kaitseministeeriumi puudutavaid ridu „Kollektiivkaitses osalemine“, „SA CR14“, „Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus“, „Kaitseliit“, „Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus“, „Valitsemisalaülesed projekti- ja tegevustoetused“ ja „Kaitsevaldkonda toetavad kommunikatsiooni-, teadusarenduse- ja kaitsetööstuse jms projektid“ veerus „2021 Tegevuskuludeks“. 1.92 Seletuskirja leheküljel 488 asuvas LISA 3 tabelis on muudetud ridu „Siseministeeriumi valitsemisala“, „Siseturvalisus“ ja „Integratsiooni sihtasutusele“ veergudes „2021 Tegevuskuludeks“ ja „2022 Tegevuskuludeks“. 1.93 Seletuskirja leheküljel 493 asuvas LISA 4 tabelis on muudetud rida „Investeeringud kokku“ veergudes „2020 tegelik“, „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.94 Seletuskirja leheküljel 495 asuvas LISA 4 tabelis Siseministeeriumi valitsemisala all on muudetud ridu „Investeeringud kokku“, „IT investeeringud“, „Transpordivahendid“, „Muud investeeringud“ ja „Käibemaks“ veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 1.95 Seletuskirja leheküljel 496 asuvas LISA 4 tabelis Sotsiaalministeeriumi valitsemisala all on muudetud rida „Investeeringud kokku“ veergudes „2020 tegelik“, „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Lisatud on rida „Inventar“. Muudetud on rida „IT investeeringud“ läbivalt kõigis veergudes. Rida „Masinad ja seadmed“, „Transpordivahendid“ ja „Käibemaks“ on muudetud veerus „2020 tegelik“. Rida „Muud investeeringud“ on muudetud veergudes „2020 tegelik“, „2021 RE“ ja „Muutus“. 2. Inimfaktorist tulenevad vead muude andmete töötlemisel. 2.1 Seletuskirja tabelis nr 7 leheküljel 15 on korrigeeritud 2022. aasta veerus rida „Fiskaalstiimul (11)=(10)-(9)“. 2.2 Seletuskirja leheküljel 16 on korrigeeritud viidet joonisele nr 3, mis viitab netovõlale SKPst. 2.3 Seletuskirja leheküljel 32 on parandatud viidet joonisele. „Vt joonis 7“ on korrigeeritud „VT joonis 10“. 2.4 Seletuskirja leheküljel 33 on parandatud viidet joonistele 8A ja 8B, mis on tegelikult vastavalt 11A ja 11B. 2.5 Seletuskirja leheküljel 21 asuvas tekstis on muudetud 2021. aasta eelarve tulude numbrit ja sellega seotud protsenti. 2.6 Seletuskirja leheküljel 22 asuvas tabelis nr 12 on lisatud veerg „2022 RE“, et parandada tabeli arusaadavust. 2.7 Seletuskirja lehekülgedel 24-25 on muudetud teksti sõnastust, et parendada selle arusaadavust. 2.8 Seletuskirja leheküljel 37 on lisatud tabeli pealkirja täpsustus, et numbrid on tuhandetes eurodes. 2.9 Seletuskirja joonisel 14 leheküljel 40 on joonisel täpsustatud 2022 mahtu. 2.10 Seletuskirja tabelis nr 41 leheküljel 61 on muudetud „Kulud kokku“ numbrit veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“. 6 2.11 Seletuskirja tabelis nr 43 leheküljel 62 on muudetud ridu „KULUD“ ja „Jaotamata välistoetus“ veergudes „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.12 Seletuskirja tabelis nr 45 leheküljel 64 on muudetud rida „Kohaliku omavalituse üksuste toetusfond“ veerus „Muutus“ ja rida „Üle antud endiste riigiteede toetus“ veergudes „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.13 Seletuskirja tabelis nr 46 leheküljel 66 on muudetud rida „Liikluskaamerate tulu“ veerus „Muutus, %“. 2.14 Seletuskirja tabelis nr 60 leheküljel 79 on muudetud ridu „Kulud kokku“ ja „Ligipääsu tagamine kutseõppele“ veerus „Muutus, %“. 2.15 Seletuskirja tabelis nr 107 leheküljel 103 on muudetud läbivalt veergu „Muutus, %“ ja rida „Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine“ veerus „Muutus“. 2.16 Seletuskirja tabelis nr 118 leheküljel 110 on muudetud rida „Kulud kokku“ veergudes „Muutus“ ja „Muutus,%“ ning rida „Eesti keele õppe toetamine ja oskuste hindamine, mitmekesisuse toetamine“ veerus „Muutus, %“. 2.17 Seletuskirja tabelis nr 120 leheküljel 111 on muudetud veergu „Muutus“ . 2.18 Seletuskirja tabelis nr 128 leheküljel 114 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.19 Seletuskirja tabelis nr 130 leheküljel 115 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.20 Seletuskirja leheküljel 167 on muudetud sõnastust ja väärtust alapealkirja „Muud tulud“ juures. 2.21 Seletuskirja tabelis nr 213 muudetud rea „Muud investeeringud“ veerus „Muutus, %“. 2.22 Seletuskirja tabelis nr 219 leheküljel 170 on läbivalt muudetud veerge, välja arvatud, mis puudutab rida „Kulud kokku“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. Rida „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ on muudetud veergudes „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.23 Seletuskirja tabelis nr 222 leheküljel 171 on muudetud veerge „2021 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.24 Seletuskirja tabelis nr 225 leheküljel 173 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.25 Seletuskirja tabelis nr 277 leheküljel 199 on muudetud veergu „2020 RE kogumaht“ ja asendatud „2022 RE kogumaht“ 2.26 Seletuskirja tabelis nr 228 leheküljel 174 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.27 Seletuskirja tabelis nr 231 leheküljel 176 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.28 Seletuskirja tabelis nr 233 leheküljel 177 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.29 Seletuskirja tabelis nr 236 leheküljel 178 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.30 Seletuskirja tabelis nr 238 leheküljel 179 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.31 Seletuskirja tabelis nr 240 leheküljel 180 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.32 Seletuskirja tabelis nr 242 leheküljel 181 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.33 Seletuskirja tabelis nr 245 leheküljel 183 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.34 Seletuskirja tabelis nr 248 leheküljel 185 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.35 Seletuskirja tabelis nr 251 leheküljel 186 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.36 Seletuskirja tabelis nr 253 leheküljel 187 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.37 Seletuskirja tabelis nr 256 leheküljel 188 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.38 Seletuskirja tabelis nr 259 leheküljel 189 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.39 Seletuskirja tabelis nr 262 leheküljel 190 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.40 Seletuskirja tabelis nr 265 leheküljel 191 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.41 Seletuskirja tabelis nr 276 leheküljel on rida „Muud finantseerimistehingud“ muudetud veergudes „2021 RE“, „2022 RE“, „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.42 Seletuskirja tabelis nr 278 leheküljel 200 on muudetud ridasid „Riigilõivud“ ja „muud tulud“ veerus „Muutus, %“. 7 2.43 Seletuskirja tabelis nr 358 leheküljel 237 on tekstis asendatud valitsemisala tulude maht „8,7 mln eurot“ vastavalt „8,8 mln eurot“. 2.44 Seletuskirja tabelis nr 362 leheküljel 241 on muudetud rida „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne“ veerus „Muutus, %“. 2.45 Seletuskirja tabelis nr 367 leheküljel 243 on muudetud veergu „Muutus, %“. 2.46 Seletuskirja tabelis nr 369 leheküljel 244 on muudetud veerge „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.47 Seletuskirja tabelis nr 410 leheküljel 266 on muudetud rida „Muud tegevuskulud“ veerus „Piirmääraga“. 2.48 Seletuskirja tabelis nr 418 leheküljel 269 on muudetud rida „Muud tegevuskulud“ veerus „Piirmääraga“. 2.49 Seletuskirja tabelis nr 429 leheküljel 273 on muudetud rida „Muud tegevuskulud“ veerus „Piirmääraga“. 2.50 Seletuskirja tabelis nr 431 leheküljel 274 on muudetud veergu „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.51 Seletuskirja tabelis nr 437 leheküljel 276 on muudetud rida „Muud tegevuskulud“ veerus „Piirmääraga“. 2.52 Seletuskirja tabelis nr 440 leheküljel 278 on muudetud rida „Muud tegevuskulud“ veerus „Piirmääraga“. 2.53 Seletuskirja tabelis nr 447 leheküljel 281 on muudetud rida „Muud tegevuskulud“ veerus „Piirmääraga“. 2.54 Seletuskirja tabelis nr 449 leheküljel 282 on muudetud rida „Muud tegevuskulud“ veerus „Piirmääraga“. 2.55 Seletuskirja tabelis nr 451 leheküljel 283 on muudetud rida „Muud tegevuskulud“ veerus „Piirmääraga“. 2.56 Seletuskirja tabelis nr 453 leheküljel 285 on muudetud rida „Kulud kokku“ veergudes „2021 RE“ ja „Muutus“. 2.57 Seletuskirja tabelis nr 610 leheküljel 362 on muudetud rea „Politseiliste sündmuste lahendamine“ nimetus nimetuse „Süüteomenetluse tõhustamine“ vastu. 2.58 Seletuskirja leheküljel 388 asuvas tekstis on muudetud väärtust asendades „4,8 mln eurot“ „3,9 mln eurot“ vastu ja asendades „12%“ „10%“ vastu. 2.59 Seletuskirja tabelis nr 676 leheküljel 382 on muudetud rida „Kulud kokku“ veergudes „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.60 Seletuskirja tabelis nr 684 leheküljel 385 on muudetud rida „Kulud kokku“ veergudes „Muutus“ ja „Muutus, %“. 2.61 Seletuskirja leheküljel 387 asuvas tekstis on muudetud kulude suurenemise maht. 2.62 Seletuskirja leheküljel 402 asuvas tekstis on muudetud eripensionite planeeritud summa. 2.63 Seletuskirja leheküljel 457 on muudetud „Investeeringud“ peatüki numeratsiooni, kus peatükk „3.18.4 INVESTEERINGUD“ on muudetud „3.18.3 INVESTEERINGUD“ vastu. 2.64 Seletuskirja leheküljel 458 on muudetud „Finantseerimistehingud“ peatüki numeratsiooni, kus peatükk „3.18.5 FINANTSEERIMISTEHINGUD“ on muudetud „3.18.3 FINANTSEERIMISTEHINGUD“ vastu. 2.65 Seletuskirja leheküljel 314 tabeli nr 515 on korrigeeritud veeru nimetust „Viimane tegelik tase (2020.a)“ ja asendatud see „Viimane tegelik tase (2019.a)“ 2.66 Seletuskirja leheküljel 362 tabeli nr 610 rida „Politseiliste sündmuste lahendamine“ on muudetud ja asendatud „Süüteomenetluse tõhustamine“. 3. Valitsemisala poolt tulnud soov muudatusteks. 8 3.1 Seletuskirja tabelis nr 355 leheküljel 235 on ridu „Eesti Rahvusringhäälingu telemaja ehitus“ ja „Eesti Rahvusringhääling, iga-aastane investeeringutoetus“ muudetud veerus „2022. a toetussumma“. 3.2 Seletuskirja leheküljel 141 on muudetud tekstisisest numbrit, mis iseloomustab põhivarustuse hangete prognoositavat taset kaitsekulude kogumahust. 3.3 Seletuskirja joonealuse viite nr 53 on korrigeeritud Maakaitse üksuste tarbeks tehtud investeeringute mahu numbrit. 3.4 Seletuskirja leheküljel 162 tekstis on täpsustatud summat, mis puudutab Vabadussõja võidusamba valgustussüsteemi uuendamist ja kaasajastamist. Sven Kirsipuu Rahandusministeerium, eelarvepoliitika asekantsler /allkirjastatud digitaalselt/ 9 2022. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE EELNÕU SELETUSKIRI Tallinn 2021 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4 1 OSA. ÜLEVAADE MAJANDUSPROGNOOSIST AASTATEKS 2022-2025 .............................. 7 1.1 MAKROMAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2022-2025...............................................7 1.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON ...................................................................11 1.2.1 Valitsussektori eelarve tsükliline ja struktuurne positsioon .............................................14 1.2.2 Rahavoog ja netopositsioon .............................................................................................16 2 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE KONSOLIDEERITUD EELARVE ..... 21 2.1 TULUD ....................................................................................................................................21 2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed (maksulised tulud) .................................................23 2.1.2 Mittemaksuliste tulude prognoos......................................................................................26 2.1.3 Maksukoormus ja tulevane areng maksupoliitikas...........................................................33 2.1.4 Maksukulud riigieelarves 2022-2023 ...............................................................................34 2.2 KULUD ...................................................................................................................................37 2.3 INVESTEERINGUD ...............................................................................................................40 2.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD ............................................................................................43 3 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE LIIGENDUS ............................................ 45 3.1 RIIGIKOGU KANTSELEI .....................................................................................................45 3.1.1 Kulud ................................................................................................................................46 3.1.2 Investeeringud ..................................................................................................................47 3.2 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI .............................................................................50 3.2.1 Tulud.................................................................................................................................50 3.2.2 Kulud......................................................................................................................................50 3.2.3 Investeeringud ..................................................................................................................52 3.3 RIIGIKONTROLL ..................................................................................................................54 3.3.1 Kulud ................................................................................................................................54 3.3.2 Investeeringud ..................................................................................................................56 3.4 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI ........................................................................................57 3.4.1 Kulud ................................................................................................................................57 3.5 RIIGIKOHUS ..........................................................................................................................59 3.5.1 Tulud.................................................................................................................................59 3.5.2 Kulud ................................................................................................................................60 3.6 VABARIIGI VALITSUS ........................................................................................................62 3.7 RIIGIKANTSELEI ..................................................................................................................67 3.7.1 Tulud.................................................................................................................................67 3.7.2 Kulud ................................................................................................................................68 3.7.3 Investeeringud ..................................................................................................................71 3.8 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA .........................................73 3.8.1 Tulud.................................................................................................................................74 3.8.2 Kulud ................................................................................................................................76 3.8.3 Investeeringud ................................................................................................................118 3.8.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................120 3.9 JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA................................................................122 3.9.1 Tulud...............................................................................................................................122 3.9.2 Kulud ..............................................................................................................................125 3.9.3 Investeeringud ................................................................................................................139 3.9.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................140 3.10 KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ..............................................................141 3.10.1 Tulud...............................................................................................................................143 3.10.2 Kulud ..............................................................................................................................144 3.10.3 Investeeringud ................................................................................................................161 3.11 KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ..........................................................164 3.11.1 Tulud...............................................................................................................................165 2 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.11.2 Kulud ..............................................................................................................................168 3.11.3 Investeeringud ...............................................................................................................196 3.11.4 Finantseerimistehingud .................................................................................................198 3.12 KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ........................................................199 3.12.1 Tulud...............................................................................................................................199 3.12.2 Kulud ..............................................................................................................................200 3.12.3 Investeeringud ................................................................................................................234 3.13 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA .....235 3.13.1 Tulud...............................................................................................................................236 3.13.2 Kulud ..............................................................................................................................237 3.13.3 Investeeringud ................................................................................................................283 3.13.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................285 3.14 MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ...........................................................287 3.14.1 Tulud...............................................................................................................................288 3.14.2 Kulud ..............................................................................................................................290 3.14.3 Investeeringud ................................................................................................................318 3.15. RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ......................................................321 3.15.1 Tulud...............................................................................................................................322 3.15.2 Kulud ..............................................................................................................................324 3.15.3 Investeeringud ................................................................................................................348 3.15.4 Finantseerimistehingud ..................................................................................................350 3.16. SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA ....................................................................352 3.16.1 Tulud...............................................................................................................................352 3.16.2 Kulud ..............................................................................................................................353 3.16.3 Investeeringud ................................................................................................................381 3.17. SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA .........................................................384 3.17.1 Tulud...............................................................................................................................385 3.17.2 Kulud ..............................................................................................................................387 3.17.3 Investeeringud ...............................................................................................................431 3.18 VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA.................................................................433 3.18.1 Tulud..............................................................................................................................434 3.18.2 Kulud .............................................................................................................................435 3.18.3 Investeeringud ................................................................................................................447 3.18.4 Finantseerimistehingud .................................................................................................449 4 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE TEKSTIPARAGRAHVIDE SELGITUSED .............................................................................................................................................................. 450 LISAD ................................................................................................................................................. 457 LISA 1 Ülevaade 2022 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele (miljon eurot, kulumeetmed käibemaksuta) ...................................................................................................................................457 LISA 2 Sotsiaaltoetused (tuhat eurot)...............................................................................................461 LISA 3 Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes (tuhat eurot).................................................................................................................................................473 LISA 4 Investeeringud (tuhat eurot) .................................................................................................484 LISA 5 Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2022-2025 (tuhat eurot) ......................................................................................................................................488 LISA 6 Rail Balticu ehitamise tegevuskava 2022. aastal ning sellele järgnevail aastatel ................491 LISA 7 Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 rahastamiskava (tuhat eurot) .........................................497 3 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri SISSEJUHATUS Iga-aastase riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on põhiseadus1, riigieelarve seadus2 ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. 2022. aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2022–2025“, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ning tegevusi kavandatakse nendele vastavalt. Valitsuse eelarvepoliitika eesmärk on tagada Eesti ühiskonna ja majanduse väljatulek koroonakriisist ning majanduse tulevikukindlaks muutmine. Kriisist väljumise kõrval keskendutakse taas pikemaajalistele eesmärkidele, liikudes eelarve struktuurse tasakaalu suunas. Riigieelarve koostamisel lähtus valitsus oma prioriteetidest: kiire COVID-19 pandeemiast väljumine, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine. 2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2022- 2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud 1 protsent SKP-st. Eelarvenõukogu arvamus majandusprognoosi ja aastate 2022-2025 struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 18 avaldas Eelarvenõukogu 23. septembril arvamuse Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi kohta3. Rahandusministeerium tõlgendab Eelarvenõukoguga konsulteerimise tulemusena nõukogu arvamust selliselt, et Eelarvenõukogu on Rahandusministeeriumi suvise prognoosi heaks kiitnud teatud mööndustega ning et riskid ja ohukohad on esitatud Eelarvenõukogu arvamuses. Rahandusministeerium on nõus, et prognoosi eeldustes on palju määramatust. Samas oleme seisukohal, et prognoosi üles- ja allapoole riskid on tasakaalus ja riskistsenaariumist lähtumine ei ole otstarbekas. Eelarvenõukogu arvamust majandusprognoosi kohta on täpsemalt kirjeldatud majandusprognoosi peatükis. Vastavalt Riigieelarve seaduse §-le 14 avaldas Eelarvenõukogu 29. aprillil arvamuse aastate 2022-2025 struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta4. Eelarvenõukogu hinnangul ei ole alates 2022. aastast eelarvepuudujäägi 3% piiri ületamine enam põhjendatud ning nõukogu soovitab seetõttu 2022. aasta riigieelarvet koostades vähendada valitsussektori eelarvepuudujääki. Positiivsema kasvustsenaariumi täitumisel soovitab Eelarvenõukogu kasutada täiendavat maksutulu eelarvetasakaalu kiiremaks taastamiseks, mitte lisakuludeks. Eelarvenõukogu soovitab 2022. aastal riigil taas lähtuda eelarvereeglitest, hoolimata Euroopa Liidu vabastusklauslist. Vabariigi Valitsus on tutvunud Eelarvenõukogu arvamusega. Valitsus on kokku leppinud riigi eelarvestrateegias (RES) 2022-25 kokkuhoiumeetmed, mis vähendavad puudujääki pea kõigil 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/107072017041 3 https://eelarvenoukogu.ee/uudised/riigieelarve-koostamisel-tuleks-lahtuda-aeglasemast-majanduskasvust 4 https://eelarvenoukogu.ee/uudised/jargmiste-aastate-eelarvepuudujaak-ei-peaks-uletama-3-skpst 4 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri aastatel. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel kasutatakse paranenud maksutulu laekumist eelarvepuudujäägi vähendamiseks. 2022. aasta nominaalne eelarvepuudujääk paraneb RES-ga võrreldes 1,6 protsendipunkti võrra -2,2%ni ning struktuurne puudujääk paraneb -2,6%ni SKP-st. Ka järgmistel aastatel väheneb struktuurne defitsiit vähemalt 0,5% võrra SKP-st aastas, mida nõuavad eelarvereeglid. Eelarvedefitsiidi mõõdukas tempos vähendamine tagab selle, et eelarve tugi majandusele järk-järgult väheneb ning see ei ohusta liigselt majanduse taastumise kulgu. Seletuskirja lisas 1 on esitatud 2022. aasta riigieelarve eelnõu koostamise protsessis arvestatud meetmetega ning lisas 7 on esitatud uuendatud RES 2022-2025 rahastamiskava. Riigieelarve ministeeriumide valitsemisalades on tegevuspõhine Tegevuspõhise eelarve eesmärk on teha riigieelarve mõistetavamaks ka nendele otsustajatele ja lugejatele, kellel puuduvad raamatupidamislikud teadmised ning siduda riigi strateegilised eesmärgid kasutada olevate vahenditega. See arendus on olnud osa riigireformist ja rakendatud praktikasse alates 2020. aasta riigieelarve koostamisest. Muudatuse tulemusena soovitakse saavutada mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähenemine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus. Riigieelarve ülesehitus Riigieelarve on jaotatud kaheks osaks: riigi konsolideeritud eelarve ja riigieelarve vahendite liigendus, sh olulised investeeringud. 2022. a riigieelarve seaduses liigendatakse riigieelarve vahendid administratiivselt põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide kaupa ning sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Tulud liigendatakse täiendavalt majandusliku sisu järgi. Kulud liigendatakse ministeeriumide valitsemisaladele ja Riigikantseleile täiendavalt tulemusvaldkondade, programmide ja programmi tegevuste kaupa. Programmi tasandi liigendus on informatiivne, mistõttu ei ole sellel tasandil summasid välja toodud. Investeeringud liigendatakse objektide kaupa, kui investeeringu maksumus ületab 10 miljonit eurot. Finantseerimistehingud liigendatakse täiendavalt majandusliku sisu järgi. Riigieelarve vahendid jagunevad piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks. Piirmääraga vahenditele seatakse riigieelarve seadusega kasutamise limiit. Piirmäärata vahenditeks on:  Kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (tuludest sõltuvad vahendid, nt välistoetuste arvelt tehtavad kulutused);  Kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (arvestuslikud vahendid, nt pensionid);  Mitterahalised kulud (nt põhivara amortisatsioon). Riigieelarve seletuskiri koosneb neljast osast ja lisadest Esimene osa annab ülevaate majandus- ja fiskaalprognoosist aastateks 2022–2025 lähtuvalt suvisest Rahandusministeeriumi majandusprognoosist. 5 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Teine osa annab ülevaate konsolideeritud eelarvest, eelarve tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest. Kolmas osa annab ülevaate eelarve administratiivsest liigendusest. Neljandas osas on esitatud 2022. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused. Kasutatud lühendid JUM – Justiitsministeerium HTM – Haridus- ja Teadusministeerium KAM – Kaitseministeerium KEM – Keskkonnaministeerium KUM – Kultuuriministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MEM – Maaeluministeerium RAM - Rahandusministeerium SIM – Siseministeerium SOM – Sotsiaalministeerium VÄM – Välisministeerium EL – Euroopa Liit NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon EMKF – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 ESF – Euroopa Sotsiaalfond EAFRD – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ERF – Euroopa Regionaalarengu Fond ÜF – Ühtekuuluvusfond RKAS – Riigi Kinnisvara AS RMIT – Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon EIF - Euroopa Investeerimisfond EAS – Ettevõtluse Arendamise SA VV – Vabariigi Valitsus ESA - Euroopa Kosmoseagentuur CERN - Euroopa Tuumauuringute Keskus KOV – Kohalik omavalitsus RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus RMK - Riigimetsa Majandamise Keskus PÄA – Päästeamet PPA – Politsei – ja Piirivalveamet RES- Riigi eelarvestrateegia TEHIK – Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus mln – miljon mld – miljard 6 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 1 OSA. ÜLEVAADE MAJANDUSPROGNOOSIST AASTATEKS 2022-2025 1.1 MAKROMAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2022- 2025 Makromajandusprognoosi eeldused on fikseeritud 2021. aasta augusti lõpu seisuga. Täpsemalt saab oodatavate majandusarengutega tutvuda Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi seletuskirjas: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid Eesti majandus on viirusest põhjustatud kriisile hästi vastu pidanud. 2021. aasta esimeses kvartalis ületas Eesti majandus oma kriisieelset mahtu ja teises kvartalis ka seda taset, mida 2019. aasta sügisel, kui viirusest veel midagi kuulda polnud, prognoositi. Lisaks ülejäänud maailmaga võrreldes vähestele kohalikele liikumis- ja ettevõtluspiirangutele on üle ootuste hästi taastunud enamike maailma riikide majandused, mis on aidanud kaasa meie ekspordi kasvule. Pole kahtlust, et riikide aktiivne raha- ja eelarvepoliitiline tugi kohe kriisi algusest alates on majandusi keerulises olukorras stabiliseerinud ning säilitanud erasektori usu positiivsete väljavaadete suhtes. Varade ja tarbekaupade kiire hinnatõusu taustal pole välistatud, et eelarvepoliitilist stiimulit tuleb mõne aja pärast tagasi tõmmata. Olukord tööturul on vastuoluline – ettevõtted kurdavad tööjõu puudust, kuid töötus püsib endiselt kõrgel. Vaatamata positiivsetele majanduskasvu koondnumbritele on kriisi algul järsult kasvanud töötute arv vähenenud vaid veerandi võrra. Töötukassas registreeritud töötus kasvas kriisi esimestel kuudel kiiresti 20 tuhande inimese võrra ning see arv on 2021. aasta septembris endiselt 16 tuhande võrra suurem, kui enne kriisi. Suurimat hõive kasvu kogu kriisi ajal on näidanud eelkõige info-sidesektor ja tervishoid, kuid kriisieelse ajaga võrreldes on töökohti vähem enamikul tegevusaladest. Majanduse kiire kasv kõrge töötuse püsides tähendab küll oluliselt suurenenud tööviljakust, kuid mitte kõik ei ole sellest kriisist väljunud võitjatena. Töötuse taandumine kriisieelsele tasemele eeldab ka välisturismi taastumist, mida tuleb veel oodata. Kiire hinnatõus on esialgu põhjustatud eelkõige välisteguritest ja võtab üle poole sissetulekute suurenemisest 2020. ja 2021. aastal. Juulis 5%ni ulatunud hinnatõusu tuleb paljuski vaadata koos eelmise aasta langusega. See oli Eestis peaaegu EL-i suurim, mis viitab meie majanduse paindlikkusele ning mida süvendasid administratiivsed otsused energiakaupade maksustamisel. Seoses globaalse majanduse kiire taastumisega on kevadest alates üle poole Eesti tarbijahindade tõusust andnud peamiselt imporditav energia. Suurenenud on samuti baasinflatsiooni panus, kuid ka sellest moodustavad umbes poole valdavalt imporditud tööstuskaubad. Seega kohalikust majanduskonjunktuurist rohkem sõltuvate teenuste panus hinnatõusu on kiire palgakasvu tingimustes vähemalt esialgu tagasihoidlik. Hinnakasvu tempo kiireneb ilmselt kuni aastavahetuseni , kuid peaks aasta keskmisena jääma nii 2020. kui 2021. aastal alla 4%. See tähendab, et sellel ja järgmisel aastal võtab hinnatõus ära üle poole keskmise palga umbes 7% kasvust. Prognoos näeb ette pensionisäästude ja liikumispiirangute tõttu sundsäästetud raha mõõdukat kulutamist. Suur ebakindlus valitseb elanike hoiuarvetele kriisi ajal täiendavalt kogunenud ja II pensionisambast vabanenud raha kasutamise osas. Prognoosis on lähtutud elanikelt küsitluste põhjal saadud infost pensionisäästu kasutamise kohta ning seda siis kohandatud oletatava tegeliku käitumise suunas. Suure hulga säästude kogunemine 7 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri hoiuarvetele ja vabanemine pensionifondidest on juba aasta algusest alates mõjutanud kinnisvaraturgu ning teeb seda ka edaspidi. Prognoosis eeldame, et valdav osa eelmisest kevadest tarbimispiirangute tõttu sundsäästetud rahast siiski lähemal ajal kohalikku tarbimisse ei jõua. Kui peaks minema teisiti, siis tähendab see riigieelarve seisukohast positiivset üllatust tarbimismaksude laekumisel, mis jääb siiski ühekordseks. Rahandusministeeriumi prognoos näeb ette Eesti majanduse püsimist kriisieelsete prognoosidega võrreldes kõrgemal tasemel. Võimas kasv 2021. aasta esimeses pooles annab selle aasta SKP kasvuks 9,5%. 2022. aastal taandub kasvukiirus 4%ni ning sealt edasi veidi alla 3%. Eesti majandus on kohanenud kehtivate kodu- ja välismaiste piirangutega ja isegi kui tegevuspiiranguid karmistatakse, ei eeldata nendelt olulist täiendavat negatiivset mõju majandusarengule. Eksportiv tööstus liigub meie kaubanduspartnerite impordi jõudsa kasvu tuules, IT teenused püsivad maailmas väga konkurentsivõimelised ning naasvad välisturistid peaksid mõne aasta jooksul tagama töö ka vähema kvalifikatsiooniga inimestele. Investeeringuid toetavad nii avalik sektor kui elanike säästud. Tabel 1 Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2021–2025 (protsenti)5 2011-18 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1. SKP reaalkasv 3,6 4,1 -3,0 9,5 4,0 2,6 2,9 2,8 1a. SKP püsivhindades (mld eurot) 24,4 23,7 25,9 27,0 27,6 28,4 29,2 2. SKP nominaalkasv 7,2 7,4 -3,2 12,4 7,4 4,9 5,0 4,8 2a. SKP jooksevhindades (mld eurot) 27,7 26,8 30,1 32,4 33,9 35,6 37,3 2b. RKP jooksevhindades (mld eurot) 27,2 26,6 29,8 31,9 33,4 35,1 36,7 Kasvuallikad 3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) 3,7 3,9 -2,7 4,4 3,3 2,4 2,5 2,7 4. Valitsussektori lõpptarbimiskulutused 1,9 3,0 3,0 3,4 -1,0 0,0 0,0 0,0 5. Kapitali kogumahutus põhivarasse 7,8 6,1 19,9 6,8 -2,2 5,9 2,0 2,2 6. Sisenõudlus 4,6 2,8 3,4 7,6 0,8 2,9 2,1 2,2 7. Kaupade ja teenuste eksport 5,8 6,5 -5,0 13,8 6,5 4,0 3,2 2,9 8. Kaupade ja teenuste import 7,1 3,8 0,9 12,5 2,3 4,4 2,3 2,2 Panus SKP kasvu 1) 9. Sisemajanduse nõudlus 4,1 4,2 4,4 5,0 0,8 2,8 1,8 2,0 10. Kaupade ja teenuste bilanss -0,6 2,1 -4,3 1,0 3,1 -0,2 0,8 0,6 Lisandväärtuse kasv 11. Primaarsektor -1,7 32,6 -6,1 3,0 3,5 2,5 2,7 2,6 12. Tööstus 5,0 -2,7 -7,7 4,9 3,3 2,3 2,8 2,7 13. Ehitus 7,5 -1,9 3,6 5,5 7,0 3,0 2,7 2,7 14. Muud teenused 3,1 5,2 -2,0 10,3 4,3 2,6 2,9 2,8 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Tabel 2. Hindade prognoos 2021–2025 (protsenti) 2011- 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 18 1. SKP deflaator 3,4 3,2 -0,3 2,6 3,3 2,2 2,1 1,9 2. Eratarbimise deflaator 2,7 2,5 -0,7 3,8 3,7 2,1 1,9 1,9 3. Harmoniseeritud tarbijahinnaindeks 2,6 2,3 -0,6 3,8 3,7 2,1 1,9 1,9 3a. Tarbijahinnaindeks 2,3 2,3 -0,4 3,8 3,7 2,1 1,9 1,9 4. Valitsussektori tarbimiskulutuste deflaator 4,6 6,2 2,2 3,9 2,5 3,1 3,9 3,7 5. Investeeringute deflaator 2,0 4,2 -2,6 0,5 3,2 2,4 2,0 1,9 6. Ekspordi deflaator 1,5 0,3 -2,1 5,0 3,1 2,0 1,9 1,9 7. Impordi deflaator 1,0 0,6 -3,0 5,2 3,0 2,2 2,1 2,0 5 Panus SKP kasvu näitab, kui suure osa majanduskasvust konkreetne valdkond moodustab. Arvutatakse, korrutades valdkonna kasvu tema osakaaluga SKPst. Valdkondade panuste summa annab kokku majanduskasvu (väikese erinevuse põhjuseks on statistiline viga – osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik valdkondade vahel ära jagada). Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. 8 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Tabel 3. Tööturu prognoos 2021–2025 (15–74-aastased) (protsenti) 2011-18 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1. Tööhõive (tuh inimest) 671,3 656,6 654,3 663,6 664,3 663,6 662,3 1a. Tööhõive kasv 2,0 1,0 -2,2 -0,3 1,4 0,1 -0,1 -0,2 2. Tööpuuduse määr 7,8 4,4 6,8 6,7 5,8 5,7 5,6 5,6 3. Tööjõu tootlikkuse kasv (hõivatute arvu järgi) 1,6 3,1 -0,8 9,8 2,5 2,5 3,0 3,0 4. Keskmise palga reaalkasv 4,2 5,1 3,4 3,0 2,9 3,8 3,5 3,5 4a. Keskmine palk (eurot) 1 407 1 448 1 549 1 653 1 752 1 848 1 947 4b. Keskmise palga nominaalkasv 6,5 7,5 2,9 7,0 6,7 6,0 5,5 5,4 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Tabel 4. Maksebilansi prognoos 2021–2025 (protsent SKPst) 2011-18 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 1. Võlgnevus välismaailma suhtes 2,9 3,2 1,5 2,6 5,1 4,3 4,4 5,1 1a. Jooksevkonto 0,8 2,0 -0,6 0,3 2,9 2,3 2,7 2,9 2. Kaupade ja teenuste bilanss 3,4 4,0 0,3 1,1 4,1 3,7 4,3 4,7 3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,6 -2,0 -0,9 -0,8 -1,2 -1,5 -1,7 -1,8 4. Kapitalikonto 2,1 1,2 2,1 2,4 2,2 2,0 1,7 2,1 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Eesti Statistikaamet. Eelarvenõukogu arvamus majandusprognoosi kohta Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 18 avaldas Eelarvenõukogu 23. septembril arvamuse Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi kohta6. Rahandusministeerium tõlgendab Eelarvenõukoguga konsulteerimise tulemusena eelarvenõukogu arvamust selliselt, et Eelarvenõukogu on Rahandusministeeriumi suvise prognoosi heaks kiitnud Rahandus- ministeeriumi teatud mööndustega ning et riskid ja ohukohad on esitatud eelarvenõukogu arvamuses. Eelarvenõukogu soovitab 2022. aasta riigieelarve koostamisel lähtuda mitte põhiprognoosist, vaid arvestada ka prognoosi negatiivse riskistsenaariumiga, kus nähakse ette majanduskasvu selget pidurdumist järgmisel aastal. Kasvu pidurdumise võimaluse kõrval viitab Eelarvenõukogu teisalt ka riskile, et lähiajal võib majanduses näha ülekuumenemise märke. Samuti on Eelarvenõukogu käsitlenud oma arvamuses kasvupotentsiaali, majandustsükli ja SKP lõhe hindamise keerukust. Viimastest sõltub hinnang valitsuse struktuursele eelarvepositsioonile. Eelarvenõukogu arvamuses välja toodud struktuurse eelarvepuudujäägi arvutused on ettevaates siiski väga sarnased Rahandusministeeriumi arvutustega ning aastatel 2021 ja 2022 isegi veidi positiivsemad, viidates negatiivsemale toodangulõhe hinnangule ehk majanduse kehvemale tsüklilisele seisule. Riskide esiletoomise kõrval kinnitab Eelarvenõukogu, et Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos ei eristu oluliselt teistest institutsioonidest, kellel oli prognoosi koostades võimalik arvestada ka 2021. aasta teise kvartali oodatust kiirema kasvuga. Samuti kinnitab Eelarvenõukogu, et prognoos on koostatud metoodilises mõttes tasakaalustatult ja tõdeb, et koroonaviiruse leviku visa taandumist arvestades on usaldusväärse majandusprognoosi koostamine endiselt keeruline ja prognoosivead võivad kujuneda tavapärasest suuremaks. Rahandusministeerium nõustub hinnanguga, et koroonakriisi kontekstis on majandusprognoosi koostamine tavapärasest keerulisem. Rahandusministeerium on nõus, et prognoosi eelduste suhtes on palju määramatust. Prognoosi eelduste suhtes on Rahandusministeeriumi hinnangul 6 https://eelarvenoukogu.ee/uudised/riigieelarve-koostamisel-tuleks-lahtuda-aeglasemast-majanduskasvust 9 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri riske nii üles- kui allapoole. Majanduskasvu võib kiirendada täiendav nõudlus kriisi ajal kogunenud säästude ning pensioni II samba säästude väljamaksete eeldatust suuremal määral tarbimisse suunamine. Majanduskasvu võivad aeglustada globaalsete tarneprobleemide ning tootmisvõimsuste kõrge rakendatusega seotud riskid. Rahandusministeerium on seisukohal, et üles- ja allapoole riskid on tasakaalus ning jagab Eelarvenõukogu järeldust, et Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos ei eristu oluliselt teiste institutsioonide värsketest majandusprognoosidest. Seetõttu ei pea Rahandusministeerium otstarbekaks riskistsenaariumist lähtumist. Märgime ühtlasi, et riskistsenaariumiga arvestamise mõju valitsussektori eelarve struktuursele tasakaalule oleks võrdlemisi väike, kuna väiksemat maksulaekumist tasakaalustab kehvem tsükliline seis. Nii 2022. kui ka 2023. aastal parandaks riskistsenaariumist lähtumine struktuurset eelarvedefitsiiti 0,1% võrra SKP-st võrreldes baasstsenaariumiga. 10 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 1.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON Valitsussektori eelarvepositsioon moodustub kõikide valitsussektori tasandi institutsioonide eelarvetest. See on oluliseks riigi fiskaalolukorda kirjeldavaks indikaatoriks, mida seiratakse muuhulgas Euroopa Komisjoni poolt. 2020. aastal langes valitsussektori eelarvepositsioon Covid-19 pandeemia tõttu sügavasse puudujääki, mis moodustas Statistikaameti uuendatud andmete kohaselt 1,35 mld eurot ehk 5,0% SKP-st. Puudujäägis olid keskvalitsus ja sotsiaalkindlustusfondid (vastavalt 3,9% ja 1,2% SKP-st), mida veidi tasakaalustas kohalike omavalitsuste ülejääk (0,04% SKP-st). Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, mida ühelt poolt mõjutas maksutulu langus ning teisalt lisaeelarvega kavandatud kriisileevendusmeetmetega kaasnenud kulude kasv. Sotsiaalkindlustusfondide eelarvedefitsiit tulenes samuti kriisi tõttu hüppeliselt suurenenud kulutasemest. Ka kohalike omavalitsuste rahaline olukord sai kriisi tõttu kannatada tulumaksu laekumise vähenemise tõttu, kuid riigi toetusmeetmete ja ettevaatlikuma kulukäitumise toel lõpetati aasta siiski 9 miljoni euro suuruse eelarve ülejäägiga. 2020. aastal oli Eurostati esialgsetel andmetel kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvepositsioon puudujäägis, sh suurima puudujäägiga oli Rumeenia (11% SKP-st) ja väikseima puudujäägiga oli Taani (1,1% SKP-st). Eesti valitsussektori eelarvepositsioon oli Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 1,9% võrra SKP-st parem. Võrreldes 2019. aastaga on koroonakriisi tõttu halvenenud kõikide liikmesriikide eelarvepositsioon 3,7% (Rootsi) kuni 10,8% (Kreeka). Keskmiselt halvenes positsioon 6,4% ning Eestis 5,2% SKP-st. Euroopa Komisjoni viimase prognoosi (2021 mai) kohaselt ulatub Euroopa Liidu keskmine eelarvepuudujääk sellel aastal 7,5%ni SKP-st ning järgmisel aastal 3,7%ni SKP-st. Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon Euroopa Liidus aastal 2020, % SKPst Allikas: Eurostat, Rahandusministeerium 2022. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on valitsussektori nominaalne eelarve positsioon puudujäägis 2,2% SKPst. Tabel 5. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2022. aastal 2022 Valitsussektor (mln eurot) -6987 Keskvalitsus -781 7 Seletuskirja lisas 1 toodud meetmete mõju eelarvepositsioonile on meetmete kogusummast ca 200 mln euro võrra väiksem. Suveprognoosi kohaselt jääb selle summa võrra riigieelarve ja lisaeelarvega Vabariigi Valitsuse reservis ette nähtud vahendeid 2021. aastal kasutamata ning need kanduvad järgmisse aastasse. Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt neid jääke 2022. aastasse üle ei kanta ning nende arvel tehakse eelarvepositsiooni halvendamata lisas 1 sisalduvaid ühekordseid rahastusotsuseid. 11 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2022 Sotsiaalkindlustusfondid 123 Kohalikud omavalitsused -40 Valitsussektor (% SKP-st) -2,2% Keskvalitsus -2,4% Sotsiaalkindlustusfondid 0,4% Kohalikud omavalitsused -0,1% Allikas: Rahandusministeerium. Eelarvepositsiooni arvestamisel lähtutakse tekkepõhist lähenemist. Tulude tekkepõhise arvestuse korral kajastatakse maksutulusid juba vastava maksukohustuse tekkimisel (näiteks palga väljamaksmise hetkel), mitte maksutulu laekumisel. Välistoetuste puhul lähtutakse põhimõttest, et need ei mõjuta eelarvepositsiooni, mistõttu laekumise korral ei arvestata saadud tulu kohe, vaid alles siis, kui tehakse välistoetusega seotud kulu (nt investeering). Alates 2017. aastast kajastatakse ka riigieelarve tulud ja kulud tekkepõhiselt. Keskvalitsus Valitsussektorist ligikaudu 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised asutused, kuid keskvalitsuse hulka kuuluvad ka riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on haiglad ja Keskkonnainvesteeringute Keskus), äriühingud (sh Riigi Kinnisvara AS ja Elron) ja avalik-õiguslikud institutsioonid (nt ülikoolid, Eesti Rahvusringhääling). Riigieelarve positsioon on enim seotud majandustsükliga, seda lähtuvalt finantseerimisest – suure osa riigieelarve tuludest moodustavad majandusarengu suhtes tundlikud maksud. Setõttu on majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudujäägist tulnud just riigieelarvest. Riigieelarve positsiooni mõjutab oluliselt ka riiklik pensionikindlustus. 2022. aastal ületavad riikliku pensionikindlustuse kulud (kokku 2,22 miljardit eurot) umbes 107 mln euro võrra sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osast saadavaid tulusid. Kuna kõiki pensionikulusid ei kaeta sotsiaalmaksust, on puudujääv osa umbes 6 mln eurot. Riigieelarve tulude ja kulude prognoos tugineb Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvisele majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegia ja 2022. aasta riigieelarve menetlemisel langetatud otsustele. Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike institutsioonide positsioonide koondsummast. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid tegureid on suuremahulised investeeringud, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste puudujääk ulatub 2022. aastal 0,1%ni SKP-st ning hakkab järgenvatel aastatel paranema jõudes 2024. ja 2025. aastal 0,2%se ülejäägini. Sotsiaalkindlustusfondid Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad ravikindlustust pakkuv Eesti Haigekassa ja töötuskindlustust pakkuv Eesti Töötukassa. Riiklik pensionikindlustuse süsteem kuulub Eestis keskvalitsuse hulka. Haigekassa finantsseis on tugevasti mõjutatud koroonakriisist. Eelmise aasta sügisel otsustas riik eraldada Haigekassale selle osa sotsiaalmaksu laekumise langusest tekkinud puudujäägist, mida Haigekassa oma reservireeglite järgi aastatel 2021-2024 katta ei saa. Kuna eraldatud summad tuginesid möödunud aasta Rahandusministeeriumi suveprognoosil ning avaldatud viimane prognoos on sotsiaalmaksulaekumise osas optimistlikum, ootame Haigekassale käesoleval aastal arvestatavat ülejääki, 86 mln eurot. 2022. aastal on oodata väikest ülejäägi suurenemist, 102 miljoni euroni. Ka järgnevad aastad on tänu riigieelarve eraldisele arvestava 12 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ülejäägiga, suurusjärgus 0,3-0,4% SKP-st, kuigi see ülejääk kahaneb tänu uuele tervishoiutöötajate kollektiivleppele, mille mõju kuludele on arvestatud. 2025. aastaks on oodata 24 miljoni euro suurust puudujääki, kuna riigieelarvelist eraldist ei ole selleks aastaks otsustatud. Hinnangus on kasutatud Haigekassa 4 aasta finantsplaani, käesolevat riigieelarvet, Sotsiaalkindlustusameti riigieelarvelise eraldise prognoosi ning Rahandusministeeriumi sotsiaalmaksu laekumise prognoosi. Töötukassa finantsseis on sarnaselt Haigekaasaga koroonakriisist tugevalt mõjutatud. Täiendavad töötasutoetused ja -hüvitised aasta esimeses pooles ning tavapärasest suuremad töötuskindlustuse ja tööturuteenuste kulud annavad aluse oodata käesoleval aastal olulist puudujääki ning reservide vähenemist 40 miljoni euro võrra. Kuna kevadise koroonalaine majandusmõju jäi oodatust väiksemaks, on tulevikuväljavaade oluliselt paranenud. Järgnevatel aastatel on oodata ülejääki, 2022. aastal 21 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel veidi alla 10 miljoni euro aastas. Peamine põhjus, miks majanduse normaliseerumisega ei taastu varasem suurem ülejääk, on eurorahade lõppemine teatud teenuste rahastamiseks, kuid mille rahastamine jätkub töötuskindlustuse vahenditest nende teenuste jätkumisel. Töötukassa reservide maht oli aasta alguses 515 miljonit eurot. Aastaks 2025 on reservide maht sarnases suurusjärgus, 513 miljonit eurot. Hinnangus on kasutatud Töötukassa kulude prognoosi 2022- 2025 aasta töötuskindlustusmakse määrade prognoosist ning Rahandusministeeriumi töötuskindlustusmakse laekumise prognoosi. Kohaliku omavalitsuse üksused Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad, st nad otsustavad ise eelarvete koostamise üle. Nende peamisteks tuludeks on tulumaks ja toetused riigieelarvest. Laekumine tulumaksust moodustab üle poole kogu laekumistest. Joonis 2. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus 2020. aastal Kohaliku omavalitsuste üksuste sektor on olnud perioodi 2014–2020 peale kokku ülejäägis. 2020. aastal tehtud kärped jooksvates kuludes, algselt eeldatust oluliselt kõrgem tulude laekumine ning riigi lisatoetused võimaldasid kohalikel omavalitsustel 2020. aastal oma head finantsseisu veelgi parandada. 2021. aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised. Tavapäraselt on see kaasa toonud kulude tuludest kiirema kasvu ning defitsiidi suurenemise. Käesoleval aastal aitab kohalike omavalitsuste potentsiaalset kõrgemat defitsiiti vähendada neile 2021. aastal riigi lisaeelarvest erakorraliselt antav 46 mln eurot. Lisaks on neil eelmisest aastast kasutamata umbes 60 mln eurot eriolukorra ajal makstud investeeringutoetustest. Kuna 13 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri üldine majanduslik ebakindlus süvendab konservatiivseid hoiakud, siis hoolimata valimistest eeldame, et kohalikud omavalitsused lõpetavad 2021. aasta tasakaalu lähedase tulemusega. Defitsiidi suurenemist ca 0,1%-0,2% SKP-st eeldame järgmistest aastatest seoses investeerimisaktiivsuse jätkuva kasvuga. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete ja eelarve täitmise andmetega on jooksvalt võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel või aadressil http://riigiraha.fin.ee. Tabel 6. Kohaliku omavalitsuse üksuste koondnäitajad, mln eurot 2 020 2 021 2 022 Sissetulekud 2350 2479 2507 sh tulumaks 1262 1345 1466 sh tasandusfond 107 107 107 sh toetusfond 513 479 457 Väljaminekud, v.a laenumaksed 2366 2545 2546 Eelarve tulem -15 -66 -39 Võlakohustused 983 924 955 Likviidsed varad 395 270 261 KOV sektori tasakaal 9 -1 -40 Riigieelarvest edasikantavate maksutulude ja muude tulude (tulumaks, maamaks, keskkonnatasud ja liiklustrahvid) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse üksustele piisavad vahendid kohaliku elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. See jaotatakse riigieelarve seaduses toodud valemi alusel. Toetusfondi vahendid on ette nähtud üldhariduse andmiseks (õpetajate ja koolijuhtide tööjõu- kulud, õppevahendid, koolilõuna jne), toimetulekutoetuse maksmise kulude hüvitamiseks, kohalike teedehoiu toetuseks, üleantud endiste riigiteede hoolduseks, rahvastikutoimingute kulude hüvitamiseks, raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuseks, asendus- ja järelhooldusteenusteks, matusetoetuseks, huvihariduse ja huvitegevuse toetuseks ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks. Toetusfondi vahendite jaotuse kehtestab Vabariigi Valitsus. 1.2.1 VALITSUSSEKTORI EELARVE TSÜKLILINE JA STRUKTUURNE POSITSIOON Struktuurne eelarvepositsioon on 2022. aastal puudujäägis, mida planeeriti ka RES-s. Kui eelmisel ja käesoleval aastal aitas fiskaalstiimul kriisi negatiivset majanduslikku mõju vähendada, siis majandustsükli hinnangust lähtudes on fiskaalstiimuli vähenemine 2022. aastal õigustatud. Majanduse maksimaalselt soovitava kogutoodangu taseme ehk potentsiaalse SKP8 hindamiseks kasutab Rahandusministeerium tootmisfunktsiooni meetodit9. Rahandusministeeriumi hinnangu kohaselt on Eesti majanduse kasvupotentsiaal praegu veidi üle 3% ning langeb 2025. aastaks 2,8%ni. Majanduse kasvuvõimekust piirab kõige rohkem tööjõu panuse vähenemine. 8 Potentsiaalne SKP – maksimaalse kogutoodangu (SKP) tase olemasolevaid tootmissisendeid kasutades (tööjõud, kapital, tootlikkus/oskused), mille korral ei tekitata ülemääraseid hinnatõususurveid. Potentsiaalne majanduskasv – potentsiaalse SKP muutumine ajas. Sõltub tootmissisendites toimuvatest muutustest. 9 SKP lõhe ja tsükliliselt tasandatud eelarvepositsiooni hindamise põhimõtetest võib lugeda Eesti 2004. aasta maikuu Konvergentsiprogrammi lisas 3. Metoodikast täpsemalt: European Commision, 2014. The Production Function Methodology for Calculating Potential Growth Rates & Output Gaps, Economic Papers 535, November 2014. 14 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Samas aeglustub oluliselt ka tootlikkuse kasvuvõimekus, mis kriisieelsetel aastatel panustas oluliselt potentsiaalse majanduskasvu kiirenemisse. Enne kriisi algust 2019. aastal oli toodangulõhe10 positiivne ning majandus veidi (1,5%) üle oma potentsiaalse taseme. Koroonapandeemia tõttu SKP tase langes ja kriisi põhi jäi 2020. aastasse, mis negatiivse toodangulõhe kaudu mõõdetuna ulatus 5%ni SKP-st. Üldise avatuse ja riikide toetusmeetmete tõttu on majandus kiiresti taastunud ning jõuab 2021. aasta lõpuks tagasi potentsiaalsele tasemele ja 2022. aastal isegi ületab veidi potentsiaalset taset ehk 0,6% SKP-st võrra. Stiimulmeetmete mõju järgnevatel aastatel väheneb ning Eesti majandus pöördub tagasi tasakaalulisele arengule. Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Majanduskriisis (SKP lõhe on negatiivne või SKP tase langeb) peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat ja vastupidi, majanduse tõusulainel (SKP lõhe on positiivne), peaks riik kulukasvu tagasi hoidma ja eelarvepositsiooni parandama. Eelarvepoliitika kogumõju hindamisel on vaja silmas pidada nii eelarvepositsiooni taseme sobivust majandustsükliga ehk SKP lõhega kui ka eelarvega antavat täiendavat impulssi ja selle vastavust majandustsükli muutusele. Hindamaks eelarve impulssi majandusele lähtutakse eelarvepositsiooni muutusest11. Lisaks tuleb arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarvepositsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldavad välistoetused täiendavalt majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede. Arvestades välisvahendite muutusega on Eesti eelarvepoliitika protsükliline 2021. aastal ja vastutsükliline aastatel 2022-2023 (vt tabel 7). Käesoleval aastal jätkab riik eelarvest majanduse toetamist ja oma panuse annab ka välisvahendite suurenemine. Majandus aga taastub juba hoogsalt, SKP lõhe on positiivne. 2022. aastal eelarvepoliitika karmistub ehk fiskaalstiimul väheneb, mis on kooskõlas positiivse SKP lõhe suurenemisega. 2023. aastal on eelarvega antav lisaimpulss taas vastutsükliline, kuna toodangulõhe väheneb tasakaalulähedasele tasemele. Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2021–2023 , % SKPst 2021 2022 2023 1. SKP reaalkasv (%) 9,5 4,0 2,6 2. Valitsussektori eelarvepositsioon -3,3 -2,2 -2,1 3. Intressimaksed 0,0 0,0 0,0 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3,8 3,4 3,1 5. SKP lõhe (output gap) 0,2 0,6 0,1 6. Tsükliline eelarve komponent 0,1 0,3 0,0 7. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon (7)=(2)-(6) -3,4 -2,5 -2,1 8. Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon (8)=(7)+(3) -3,4 -2,4 -2,1 9. Tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutus -0,8 1,0 0,3 10. Välisvahendite muutus 1,3 0,3 0,6 11. Fiskaalstiimul (11)=(10)-(9) 2,1 -0,7 0,3 12. SKP lõhe muutus 5,2 0,4 -0,5 13. Eelarvepoliitika positsioon Protsükl. Vastutsükl. Vastutsükl. 14. Ühekordsed meetmed 1,0 0,2 0,0 15. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon (15)=(7)-(14) -4,4 -2,6 -2,1 10 SKP lõhe ehk toodangulõhe – (ingl.k output gap) erinevus tegeliku SKP taseme ja potentsiaalse SKP taseme vahel. 11 Eelarvepositsiooni muutuse all vaadatakse tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutust. Tsükliliselt tasandamine tähendab, et nominaalsest positsioonist eemaldatakse majandustsükli mõju ehk eelarve nominaalset positsiooni korrigeeritakse SKP lõhe ja elastsuse korrutisega. Tsüklilise eelarve komponendi leidmiseks kasutatav poolelastsus on Euroopa Komisjoni poolt 2018. aastal uuendatud kaalude järgi Eesti puhul 0,486 varasema 0,44 asemel (vt ka https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finan ce/ip095_part_ii.pdf ). Primaarne tähendab, et nominaalset positsiooni vaadatakse enne intressikulude maha arvestamist. 15 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Allikad: Eesti Statistikaamet, Rahandusministeerium. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse nii, et eemaldatakse nominaalsest positsioonist lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks loetakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, millel on eelarvepositsioonile ainult ajutine ning mittekorduv oluline mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKP-st. Ühekordsete meetmete mõju eemaldamisel saadakse tulemuseks tegelik eelarveseis ilma ajutiste ilustusteta. Ehkki määratletud on üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ühekordseks (vt täpsemalt Report on Public Finances in EMU, 2015, lk 52-65), otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi. Aastatel 2021–2023 on ühekordseks meetmeks pensionisüsteemi II samba muudatus, millest Euroopa Komisjoni metoodika kohaselt loetakse ühekordseks meetmeks II sambast esimesel kahel aastal lahkujatelt laekuv tulumaks, mis suurendab eelarvetulusid ajutiselt. Tabel 8. Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2021–2023, mln eurot Meede 2021 2022 2023 Pensionisüsteemi teise samba muudatus 289 54 Kokku, mln eur 289 54 0 Kokku, % SKPst 1,0% 0,2% 0,0% Allikas: Rahandusministeerium. 1.2.2 RAHAVOOG JA NETOPOSITSIOON 2022. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on riigieelarve positsioon pandeemia mõju ning järkjärgulise taastumise tõttu nii sellel kui ka tuleval aastal nominaalses puudujäägis. Samuti on rahavoog kokku käesoleval ja järgmisel aastal negatiivne, sealjuures võetakse lisaks riigieelarve positsioonile arvesse ka teisi tegureid. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog läbi kolme teguri: riigieelarve defitsiidi, riigikassa poolt tagasimakstava laenu suuruse ning muude kohanduste. Näiteks mõjutavad rahavoogu veel välisvahendite kohandus, millega on sellel ja järgmisel aastal Euroopa Liidu struktuurifondide mõju rahavoole samuti negatiivne – toetusi makstakse välja suuremas mahus kui Euroopa Liidust raha laekub ning vahe kaetakse likviidsusreservist ja kaasatakse lisavahendeid. Samuti mõjutab 2022. aastal negatiivselt rahavoogu suuremahulisem finantseerimistehingute rahastamine. Riigieelarve negatiivset rahavoogu 2022-2025 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil. Valitsussektori netopositsioon ehk reservide ja võla suhe halveneb kriisi mõjude tõttu oluliselt. Kui 2020. aasta lõpus moodustasid valitsussektori likviidsed reservid 12,3% SKP-st ning võlg oli samal ajal 18,4% SKP-st, moodustas valitsussektori netovõlg 6,1% SKP-st. Netovarade/võla maht on otseselt seotud valitsussektori rahavooga – vastav tõus/langus viitab positiivsele rahavoole ning langus/tõus negatiivsele rahavoole – ega sõltu otsustest, kas konkreetne rahavajadus rahastatakse reservide või uute laenude abil. Prognoosi kohaselt suureneb järgmise aasta jooksul võlakoormus, kuid reservide maht on stabiilne, mistõttu suureneb netovõlg 2022. aasta lõpuks 11,6%ni SKP-st (vt Joonis 3). 16 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 3. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon, % SKPst Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet Valitsussektori võlakoormuse areng Eesti valitsussektori võlg suurenes 2020. aastal pandeemia tagajärjel rekordilise kiirusega, kasvades aastaga 9,9% võrra SKP-st, mis on 2,6 miljardit eurot. Nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste võlakoormus eelmisel aastal kasvas. Põhiline osa võla kasvust tuli riigikassa poolt möödunud aastal võetud täiendavatest võlakohustustest, sh laenud ja võlakirjade emissioonid. Pandeemia järellainete ja kriisist taastumise tingimustes on lisavahendite kaasamine ja võla suurenemine vältimatu. Tänavu valitsussektori võla nominaalne tase küll suureneb, kuid võlakoormus väheneb 17,7%le SKP-st. See on tingitud kiiremast nominaalsest majanduskasvust võrreldes võla suurenemisega. 2022. aastal kasvab võlg majanduskasvust kiiremas tempos ja küündib 19,7% tasemele SKP-st. Keskvalitsuse panus valitsussektori võlakoormusesse ulatus 2020. aastal 15%ni SKP-st, ilma EFSF-i mõjuta 13,5%ni SKP-st. Käesoleva aasta teises pooles on riigil kavas kasutatada laenuraha vaid vähesel määral. Sellel aastal on riigikassa kaasanud lisavahendeid kokku 780 miljoni ulatuses, millele eelarveprognoosi kohaselt tuleb täiendavalt kaasata vahendeid 50 miljoni ulatuses (CEB12 valmisolekulaenu kasutamata vahendid). Negatiivse rahavoo mõjul suureneb keskvalitsuse panus valitsussektori võlga 2022. aasta lõpuks 16,8%ni SKP-st. Kohalike omavalitsuste võlakoormus tõusis aastaga 0,6% võrra ja ulatus 2020. aasta lõpus 3,3%ni SKP-st. Tänavu nominaalne võlatase veidi tõuseb ja samuti on 2022. aastal seoses negatiivse rahavooga ette näha nominaalse võlataseme suurenemist. Protsendina SKP-st väheneb kohalike omavalitsuste võlg 2022. aasta lõpuks 2,8%le. Sotsiaalkindlustusfondid ehk Töötukassa ja Haigekassa Eesti võlakoormusesse ei panusta. 12 The Council of Europe Development Bank (CEB) ehk Euroopa Nõukogu Arengupank 17 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 9. Valitsussektori võlakoormus 2019–2022 13 2019 2020 2021 2022 Võlg kokku (mln eur) 2 373 4 950 5 327 6 363 sh keskvalitsus 1 620 4 073 4 449 5 453 EFSFi mõju 452 452 452 452 keskvalitsus ilma EFSF-ta 1 168 3 621 3 997 5 001 sh kohalikud omavalitsused 754 877 878 910 Võlg kokku (% SKPst) 8,6 18,4 17,7 19,7 sh keskvalitsus 5,8 15,2 14,8 16,8 EFSFi mõju 1,6 1,7 1,5 1,4 keskvalitsus ilma EFSF-ta 4,2 13,5 13,3 15,5 sh kohalikud omavalitsused 2,7 3,3 2,9 2,8 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet. Joonis 4. Võlakoormuse areng A. Valitsussektori võlakoormus (% SKPst) B. Keskvalitsuse14 võla tagasimaksed (mln, eurot) Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet.’ Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk on iseseisvusaastate jooksul olnud hoida valitsussektori eelarvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalus ning võimalusel ülejäägiga, mis on omakorda väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. Mullu alguse saanud pandeemia avaldas võlakoormuse kasvule (+9,9%) rekordilist mõju. Euroopa Liidu riikide keskmine võlatase on viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt umbes 84% SKP-st ning ulatub 2020. aasta lõpus 90,7%ni SKP-st. Eesti võlakoormus on samal ajal olnud keskmiselt 10% juures, jõudes 2020. aasta lõpuks 18,4%ni SKP-st. Madala võlakoormuse poolest paistavad Euroopa Liidus silma veel Luksemburg (2020. aastal 24,9% SKP-st) ja Bulgaaria (25,0% SKP-st), kõrgeim on võlakoormus Kreekas (205,6% SKP-st). 13 Prognoos 14 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 18 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 5. Võlakoormus Euroopa Liidus aastal 2020, % SKPst Allikas: Eurostat, Rahandusministeerium Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng Valitsussektori likviidsete finantsvarade15 (edaspidi ka reservid) maht oli 2020. aasta lõpus 4,2% võrra SKP-st kõrgem peamiselt seetõttu, et riigi likviidsusreservi vahendid suurenesid aastaga 800 miljoni euro võrra, mida seoses väiksemate tagasilöökidega majanduses kasutada ei tulnud. Võrreldes 2019. aastaga suurenesid küll keskvalitsuse reservid, kuid kriisi tõttu vähenesid sotsiaalkindlustusfondide (Töötukassa) reservid, kes on suure osa reservist ära kulutanud. Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval aastal keskvalitsuse reservid, kuid riigi toel suurenevad sotsiaalkindlustusfondide (Haigekassa) reservid. Väiksest puudujäägist tulenevalt vähenevad kohalike omavalitsuste reservid tänavu minimaalselt. 2020. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid16 2,0 mld euroni ehk 7,4%-ni SKPst. Arvestuse kohaselt koosnevad keskvalitsuse reservid nii riigikassa hallatavatest reservidest (sh stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv ilma sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude asutuste likviidsetest vahenditest. Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks, mida kasutatakse näiteks finantskriisides, eriolukordades ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks. Praeguses soodsas laenuturu tingimuses ei ole stabiliseerimisreservi veel otsustatud kasutusele võtta, kuna seda käsitletakse viimase tagavarana ehk kui turult ei ole võimalik enam laenuvahendeid kaasata. Viimati võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot 2009. aastal maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks. 23.09.2021 seisuga oli reservi maht 431,2 mln eurot. Reservi paigutatakse peamiselt eurotsooni valitsusvõlakirjadesse. Stabiliseerimisreservi tulusus 2020. aastal oli -0,33%. Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult riigi, Haigekassa, Töötukassa, mõningate sihtasutuste ja teiste isikute (nt Pensionikeskus) raha. Seega hõlmab likviidsusreserv arvestuslikult enamat kui ainult keskvalitsuse likviidseid vahendeid. Seisuga 23.09.2021 oli riigi likviidsusreservis 2 045 mln eurot. Käesoleval aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mille katmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid kokku 830 mln ulatuses. Reservi paigutused on tehtud krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse. Likviidsusreservi 2020. aasta tulusus oli -0,25%. Reservi investeeringute tulusus sõltub rahaturu intressimääradest, mille prognoos on endiselt negatiivne tulenevalt Euroopa 15 Likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel ning lähtutakse riigi majandusaasta aruandest. Likviidsete varade definitsioon raamatupidamisstandardites hõlmab ainult sellised varasid, mis on väga lühikese tähtajaga realiseeritavad, et neid saaks kasutada maksevahendina (sh sularaha ja hoiused, võlaväärtpaberid, lühiajalises kauplemisportfellis olevad noteeritud aktsiad ning investeerimisfondide osakud). 16 Keskvalitsuse likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel ning lähtutakse riigi majandusaasta aruandest. Sotsiaalkindlustusfondide raha, mida hoitakse riigikassas, elimineeritakse valitsussektori siseselt ning seega ei kajastu see keskvalitsuse likviidsetes varades. 19 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Keskpanga rahapoliitikast. Prognoosi kohaselt jäävad intressimäärad madalale tasemele ka 2022. aastal ning reservi oodatav tulusus on -0,4%. Järgmisel aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid 1,45 mld ulatuses. Keskvalitsuse tasemel hoitakse vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude teenindamiseks. Seetõttu püsib aastatel 2021-2022 reservide maht stabiilne, kuid väheneb osakaaluna SKP-st. Töötukassa ja Haigekassa likviidsed varad ulatusid 2020. aasta lõpus 802 mln euroni. 2022. aasta lõpuks vähenevad sotsiaalkindlustusfondide reservid prognoosi kohaselt 970 mln euroni, jõudes osakaaluna SKP-st 3% tasemele. Töötukassa kontekstis on reservide maht oluline seoses keskmise palga kasvuga ning sellest tulenevate potentsiaalsete väljamaksete suurenemisega võimaliku pikaajalise majanduskriisi tingimustes. Prognoosi kohaselt küündib Haigekassa reservide maht järgmise aasta lõpuks 1,2%ni SKP-st. Kohalike omavalitsuste puhul nähakse ette reservide vähenemist 2022. aasta lõpuks 1,5%-le SKP-st. Tabel 10. Valitsussektori reservid 2019–2022 17 2019 2020 2021 2022 Finantsvarad kokku (mln eur) 2 239 3 302 2 509 2 594 sh keskvalitsus 865 1 996 1 158 1 128 kohalikud omavalitsused 312 504 503 495 sotsiaalkindlustusfondid 1 062 802 848 970 Finantsvarad kokku (% SKPst) 8,1 12,3 8,3 8,0 sh keskvalitsus 3,1 7,4 3,8 3,5 kohalikud omavalitsused 1,1 1,9 1,7 1,5 sotsiaalkindlustusfondid 3,8 3,0 2,8 3,0 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet 17 Prognoos 20 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE KONSOLIDEERITUD EELARVE Tabel 11. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % TULUD 10 772 173 11 253 072 13 130 809 1 877 737 17% KULUD 11 645 485 13 294 065 13 638 494 344 428 3% INVESTEERINGUD 442 890 476 674 715 975 239 301 50% FINANTSEERIMISTEHINGUD 1 185 216 17 515 647 348 629 833 3596% Riigieelarve tulude kogumaht on 2022. aastal 13,13 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta eelarvega kasvavad tulud 1,88 mld euro võrra ehk 16,7%. Kulude kogumaht on 2022. aastal 13,64 mld eurot, kasvades 2021. aastaga võrreldes 344 mln eurot ehk 2,6%. 2022. aasta kulude kasv tuleb peamiselt sotsiaaltoetuste ja edasiantavate maksude suurenemisest. Finantseerimistehingute kogumaht kasvab 2022. aastal eelmise aastaga võrreldes peaaegu 36 korda. Täpsemalt saab riigieelarve tulude, kulude ja investeeringute kohta lugeda seletuskirja osadest 2.1 ja 2.2. 2.1 TULUD 2022. aasta riigieelarveliste tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvisest majandusprognoosist, millele on lisatud valitsuses ja Riigikogus otsustatud tulumeetmed. Kõik tulud on esitatud tekkepõhiselt. Võrreldes 2021. aastaks prognoosituga kasvavad tulud 2022. aastal 550,5 miljoni euro võrra ehk 4,4%. Joonis 6. Riigieelarvelised tulud (mln eurot,%)18 Allikas: Rahandusministeerium. Tulude mahuks on 2022. aastal kavandatud 13 131 mln eurot. Sellest 11 105 mln eurot ehk 84,6% moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2 026 mln eurot ehk 15,5%. 2022. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,7% SKPst, mis on 1,0% võrra madalam kui 2021. aastal. 18 Prognoos 21 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 7. Riigi suuremad tulud ja osakaal kogutulust, % Tabel 12. 2022. aasta tulude prognoos (tuhat eurot) Muutus, Muutus, Muutus % Muutus % 2021.a 2020 2022RE 2022R 2022RE 2022RE 2021 RE 2022 RE E vs viimane vs 2021 tegelik vs vs 2021 2021R prognoos prognoo 2021RE prognoos E s 10 772 11 253 13 130 1 877 12 580 Tulud kokku 17% 550 482 4,4% 173 072 808 736 326 Maksud ja 11 104 1 822 10 604 9 393 889 9 281 798 20% 500 032 4,7% sotsiaalkindlustusmaksed 748 950 716 2 140 Füüsilise isiku tulumaks 1 652 357 1 572 268 2 133 430 561 163 36% -7 514 -0,4% 944 Juriidilise isiku tulumaks 449 531 350 955 488 784 137 829 39% 462 000 26 784 5,8% 3 699 Sotsiaalmaks 3 430 463 3 392 513 3 969 414 576 901 17% 269 535 7,3% 879 Raskeveokimaks 5 029 5 000 4 800 -200 -4% 5 000 -200 -4,0% 2 774 Käibemaks 2 439 265 2 519 211 2 932 723 413 512 16% 157 997 5,7% 726 Aktsiisid kokku 897 241 946 844 1 008 062 61 218 6% 967 375 40 687 4,2% 12739,16 Alkoholiaktsiis 211 374 228 187 227 710 -477 0% 214 971 5,9% 8 Tubakaaktsiis 230 550 224 996 246 684 21 688 10% 237 971 8 713 3,7% Kütuseaktsiis 437 285 485 111 524 473 39 362 8% 505 938 18 535 3,7% Pakendiaktsiis 387 250 295 45 18% 295 0 0,0% Elektriaktsiis 17 644 8 300 8 900 600 7% 8 200 700 8,5% Hasartmängumaks 28 123 30 500 33 500 3 000 10% 29 400 4 100 13,9% Tollimaks 42 181 44 400 56 100 11 700 26% 52 700 3 400 6,5% Töötuskindlustusmakse 213 239 213 742 247 000 33 258 16% 228 000 19 000 8,3% Kogumispensionimakse 178 038 147 365 172 512 25 147 17% 186 269 -13 757 -7,4% Maamaks 58 423 59 000 58 423 -577 -1% 58 423 0,35381 0,0% Saadud toetused 838 389 1 454 810 1 371 868 -82 942 -6% 1 459 747 -87 879 -6% Riigilõivud 74 902 81 916 87 264 5 348 7% 81 916 5 348 7% Tulud mQandustegevusest 233 605 162 099 304 037 141 939 88% 161 799 142 238 88% Tulud põhivara ja varude müügist 20 450 17 455 24 975 7 521 43% 17 455 7 521 43% 22 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muutus, Muutus, Muutus % Muutus % 2021.a 2020 2022RE 2022R 2022RE 2022RE 2021 RE 2022 RE E vs viimane vs 2021 tegelik vs vs 2021 2021R prognoos prognoo 2021RE prognoos E s Trahvid ja muud varalised 15 693 16 111 18 402 2 291 14% 16 111 2 291 14% karistused Keskkonnatasud 82 844 72 852 78 610 5 758 8% 72 852 5 758 8% Muud tegevustulud 15 777 47 337 43 641 -3 696 -8% 47 337 -3 696 -8% Intressi- ja omanikutulud 96 624 118 694 97 263 -21 431 -18% 118 394 -21 131 -18% Allikas: Rahandusministeerium. 2.1.1 MAKSUD JA SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSED (MAKSULISED TULUD) Joonis 8. Suuremad maksud ning nende osakaal maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest, % 2022. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 11 104,7 mln eurot, mida on 500 mln eurot ehk 4,7% enam kui 2021. aasta viimases prognoosis ning 1,8 mld eurot ehk 19,6% rohkem kui 2021. aasta riigieelarves. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsuse eelarvesse on kavandatud 667,6 mln eurot. 2022. aastal jätkub pensionisüsteemi II samba muudatuste mõju, kuigi oluliselt väiksemal määral kui 2021. aastal. Rahandusministeeriumi suveprognoosis on eeldatud, et 2022. aastal lahkub teisest pensionisambast 39 tuhat inimest, mille mõju on 270 mln eurot. Füüsilise isiku tulumaksu tagastuse prognoos on 2022. aastal on 197 mln eurot, mis jaotub järgmiselt: üldine maksuvaba tulu – 134 mln eurot, maksuvaba tulu teise ja enama lapse kohta – 28 mln eurot, pensionikindlustus – 14 mln eurot, koolituskulud – 13 mln eurot, eluasemelaenu intressid – 6 mln eurot, annetused ja kingitused – 3 mln eurot. Juurde määratud tulumaksu prognoos on 84 mln eurot. Edasiantavate tulude alla kuuluva kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 1 465,9 mln eurot. Pensionisüsteemi II samba muudatused ei mõjuta 23 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri KOV-i füüsilise isiku tulumaksu laekumist. KOV eraldise määr on 11,96% ja laekumine moodustab 68,7% kogu 2022. aastal tasutavast füüsilise isiku tulumaksust. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 488,8 mln eurot. Prognoosis on eeldatud, et 2021. aastal väga hästi laekunud 20%-lise maksumääraga jaotatud kasumid 2022. aastal mõnevõrra vähenevad ulatudes 813 mln euroni. 14% määraga dividendid kasvavad ja mahuks on prognoositud 976 mln eurot. Riigiettevõtete jaotatud kasumilt laekuv tulumaks kasvab võrreldes 2021. aastaga ligi 13 mln euro võrra, seda mõjutab ka RES-is otsustatud tulumaksu ajatamine 2022. aastasse 10 mln euro ulatuses. Sotsiaalmaksu laekumine suureneb 3 969,4 mln eurole. See sõltub suures osas palga väljamaksetest residendist füüsilistele isikutele, mis on seotud peamiselt brutopalgafondi (SKP sissetulekute meetodil komponent) kasvuga. 2022. aastal kiireneb palgafondi kasv 8,7%le vastavalt Rahandusministeeriumi suveprognoosile. Sotsiaalmaksu laekumist vähendab 2022. aasta 1. aprillil jõustuv määra vähenemine 33%lt 20%le sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 5 sätestatud juhtudel, ehk väheneb riigi poolt tasutud sotsiaalmaks alla 3-aastase lapse vanema või hooldaja ning osalise või puuduva töövõimega isikute puhul. Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad pensioniindeks ja pensionikulud. Keskmise vanaduspensioni19 prognoos on suveprognoosi kohaselt 2022. aastal 590€ kuus. Käibemaksu tasumine kasvab 2022. aasta riigieelarve kohaselt järgmisel aastal 5,7% võrreldes 2021. aastaks prognoosituga. Suurenemine tuleneb eratarbimise, kodumajapidamiste ja valitsussektori investeeringute ning valitsussektori lõpptarbimiskulutuste ehk käibemaksubaasi komponentide kasvust ning samuti maksumuudatustest ja meetmete II ringi mõjust. Käibemaksutulu ülespoole korrigeerimise põhjusteks on laiapõhjaline majandustegevuse taastumine, samuti tänavu suveprognoosis arvestatud II pensionisambast vabanenud raha kasutamise mõju. Järgmisel aastal käibemaksutulu kasv võrreldes tänavusega aeglustub kõrge võrdlustaseme tõttu, kuid tasumise kasvu toetab edasine taastumine kriisist. Alkoholiaktsiisi laekumise prognoosimisel on arvestatud muuhulgas eratarbimise, keskmise palga ja alkoholi hinna prognoosidega ning aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. 2022. aastal täiendavaid aktsiisimäärade muutuseid ei toimu ning laekumine kasvab võrreldes 2021. aastaks prognoosituga 5,9%. Kiire kasvu peamine tegur on käesoleva aasta madal tase ning turismi osaline taastumine, sest kriisieelset taset järgmisel aastal prognoosi kohaselt veel ei saavutata. Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi prognoositav laekumine 2022. aastaks järgmiselt:  õllelt 60,8 miljonit eurot,  veinilt 26,1 miljonit eurot,  kääritatud jookidelt 11,7 miljonit eurot,  vahetootelt 1,6 miljonit eurot ja  muult (kangelt) alkoholilt 126,6 miljonit eurot Tubakaaktsiisi laekumise prognoosimisel on lähtutud tubakaaktsiisi igakuisest laekumisest ning vabasse ringlusse lubatud sigarettide koguste andmetest. 2022. aasta laekumine suureneb 19 Keskmine vanaduspension (€ kuus 1.aprilli seisuga) on leitud 44-aastase staaži puhul (44 oli ligikaudu keskmine vanaduspensionäride osakute summa 2020. aastal). See sõltub pensioni baasosast, aastahindest ja pensioniindeksist, ega sõltu pensionäride arvust. 24 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri võrreldes 2021. aastaks prognoosituga 3,7%. Sigarettide kõrval suurendavad laekumist järjest suuremat populaarsust koguvad alternatiivsed tubakatooted. 2022. aasta 1. jaanuaril tõstetakse aktsiisisigarettide aktsiisi 5% ja suitsetamistubaka aktsiisi 8%. Kütuseaktsiisilaekumise prognoosimisel on aluseks võetud kütuse deklareeritud andmed koguste kohta kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut eratarbimise reaalkasvu ja erinevate majandussektorite kohta (veondussektor, ehitussektor, põllumajandussekotor, jae- ja hulgimüük), sissetulekute muutusi ning maailmaturu ootusi naftahinna suhtes. 2022. aasta laekumine kasvab võrreldes 2021. aastaks prognoosituga 3,6% peamiselt diislikütuse ja bensiini deklareerimise suurenemisest. Laekumist mõjutab ka Vabariigi Valitsuse otsus pikendada langetatud aktsiisimäära perioodi aasta võrra. Kütuseaktsiisi 2022. aastaks kavandatud laekumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel järgmiselt:  bensiinilt 161,7 mln eurot,  diislikütuselt 328,8 mln eurot,  erimärgistatud kütustelt 8,6 mln eurot,  soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 16,1 mln eurot,  muudelt kütuseliikidelt 8,8 mln eurot. Elektriaktsiisi laekumise kasvu prognoos tuleb eelkõige eratarbimise reaalkasvust ja töötleva tööstuse lisandväärtuse reaalkasvust. Hasartmängumaksu tulu prognoosimisel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kuulisi andmeid mänguautomaatide ja -laudade arvu ning hasartmängumaksu tulu kohta maksuobjektide kaupa. 2022. aasta riigieelarve prognoosi kohaselt kasvab järgmise aasta hasartmängumaksu tulu võrreldes 2021. aastaks prognoosituga 13,9% 33,5 mln euroni. Loteriidelt tasumine moodustab ligikaudu 49% kogu hasartmängumaksu tulust. Tänavune madal võrdlustase tuleb hasartmängumaksu tasumise peatumisest mängulaudadelt ja –automaatidelt kasiinode sulgemise ajaks seoses koroonaviiruse levikuga. Samuti jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril hasartmängumaksu seaduse muudatus, mille kohaselt ei jagata neljale ministeeriumile (SOM, KUM, HTM, RAM) hasartmängumaksu enam hasartmängumaksu seaduses sätestatud protsendina tasutud maksust, vaid RES 2022-2025 raames kokkulepitud kindla summa alusel (fikseeritud 2021. a tase). Tollimaksu tulust moodustab üle 97% tasumine tööstuskaupadelt, mille prognoosimisel võetakse aluseks kaupade impordi prognoos Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid arvestatakse ka muude tasumist mõjutavate tegurite mõjuga20. Ülejäänud tasumise21 puhul tuginetakse eksperthinnangutele. Pärast Ühendkuningriigi lahkumist tolliliidust saavutati Euroopa Liiduga kokkulepe. Vastavalt kokkuleppele ei seata tariife/kvoote just nendele toodetele, mis on toodetud (või töödeldud piisavalt) Ühendkuningriigis või Euroopa Liidus. Tollimaksu kogulaekumisest 80% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning ülejäänud 20% jääb Eestile administreerimiskulude katteks. 20 Näiteks vabakaubanduslepingute sõlmimine, keskmise maksumäära langus jm. 21 Laekumine põllumajandustoodetelt, dumpingu-vastane tollimaks, tasakaalustav tollimaks jm. 25 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Töötuskindlustusmakse prognoos on seotud brutopalgafondi kasvu prognoosiga. Kogumispensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust. Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa väärtusest. 2.1.2 MITTEMAKSULISTE TULUDE PROGNOOS Tabel 13. Mittemaksuliste tulude jaotus, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Mittemaksulised tulud kokku 1 378 284 1 971 274 2 026 061 54 787 3% Saadud toetused 838 389 1 454 810 1 371 868 -82942 -6% Riigilõivud 74 902 81 916 87 264 5 348 7% Tulud majandustegevusest 233 605 162 099 304 037 141 939 88% Tulud põhivara ja varude müügist 20 450 17 455 24 975 7 521 43% Trahvid ja muud varalised karistused 15 693 16 111 18 402 2 291 14% Keskkonnatasud 82 844 72 852 78 610 5 758 8% Muud tegevustulud 15 777 47 337 43 641 -3 696 -8% Intressi- ja omanikutulud 96 624 118 694 97 263 -21 431 -18% Joonis 9. Mittemaksuliste tulude jaotus 2022.a riigieelarve eelnõus Mittemaksulistest tuludest moodustavad suurima osa saadud toetused, peamiselt välistoetused. Samuti kuuluvad siia mitmesugused tulud kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja majandustegevuse tulud), finantstulud (dividendid) ja muud tulud (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). 2022. aasta mittemaksuliste tulude laekumiseks kujuneb 2 mld eurot. Võrreldes 2021. aasta riigieelarvega suurenevad mittemaksulised tulud 3%. 26 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Saadud toetused Saadud toetused koosnevad kodumaistest ja välistoetustest. Kodumaised toetused moodustavad toetuste 1,37 mld suurusest kogumahust kõigest 1,6 mln eurot. Välistoetuste osas jätkub 2022.a ühtekuuluvuspoliitika fondide, maaelu arengu fondi ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 perioodiks eraldatud vahendite aktiivne rakendamine, mille eesmärgiks on Euroopa Liidu vahendite maksimaalne kasutamine. 2022. aastal on oodata uue, 2021-2027 perioodi, vahendite kasutuselevõttu ja esimeste taotlusvoorude avanemist. Tabel 14. Saadud välistoetus fondide lõikes, tuhat eurot Muutus, 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus % Saadud välistoetused kokku 847 227 1 423 990 1 370 280 -53 710 -4% Euroopa Regionaalarengu Fond 2014-2020 245 981 331 383 368 792 37 409 11% Euroopa Regionaalarengu Fond 2021-2027 0 0 21 350 21 350 100% Euroopa Sotsiaalfond 2014-2020 79 475 95 671 87 626 -8 045 -8% Euroopa Sotsiaalfond 2021-2027 0 0 3 262 3 262 100% Struktuurifondide tehniline abi 2014-2020 12 728 15 479 17 147 1 668 11% Struktuurifondide tehniline abi 2021-2027 0 0 360 360 100% Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks 1 158 660 1 956 1 296 196% Ühtekuuluvusfond 2014-2020 137 221 143 299 124 185 -19 114 -13% Ühtekuuluvusfond 2021-2027 0 0 36 233 36 233 100% Õiglase Ülemineku Fond 2021-2027 0 0 1 694 1 694 100% Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 12 942 19 642 19 245 -397 -2% Euroopa Merendus-, Vesiviljelus- ja Kalandusfond 2021-2027 0 0 700 700 100% Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 2014-2020 170 915 169 899 105 -169 794 -100% Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 2021-2027 0 0 195 557 195 557 100% Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond 2014- 2020 101 003 140 678 125 448 -15 230 -11% Norra ja EMP finantsinstrument 4 936 15 726 17 029 1 303 8% Euroopa naabrusinstrumendi programm (Eesti - Vene) 4 280 231 3 -228 -99% Euroopa territoriaalse koostöö programm (Eesti - Läti) 11 988 15 807 16 898 1 091 7% Siseturvalisuse valdkonna fondid 2014-2020 7 680 15 239 7 933 -7 306 -48% Siseturvalisuse valdkonna fondid 2021-2027 0 0 11 000 11 000 100% Siseturvalisuse valdkonna tehniline abi 2014-2020 341 705 552 -153 -22% REACT-EU 0 0 58 412 58 412 100% Muud (otsetoetused riigiasutustele) 56 581 175 971 143 976 -31 995 -18% Taaste- ja vastupidavusrahastu 0 0 110 819 110 819 100% 2021-2027 perioodi jaotamata struktuuri- ja 0 283 600 sisejulgeolekutoetused ning taastepakett 0 -283 600 -100% 27 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri EL Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide hulka kuuluvad 2014-2020 perioodil Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa abifond enim puudustkannatavate inimeste jaoks ja Ühtekuuluvusfond. EL toetuste kasutamise põhimõtetest lähtuvalt investeeritakse struktuurivahendid arenguhüpete tegemisse ja struktuursete reformide läbiviimisesse. Investeeringud on suunatud piiratud hulga olulise mõjuga probleemide terviklikuks lahendamiseks ning rahastatavad projektid peavad kaasa tooma positiivse järelmõju. ÜKP toetused keskenduvad 2014-2020 perioodil järgmistele eesmärkidele: tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine; ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul; sotsiaalse kaasatuse suurendamine; kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus; väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine; energiatõhususe, veekaitse ja rohelise infrastruktuuri ning hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine; jätkusuutlik linnapiirkondade ja transpordi areng; IKT teenuste taristu ja haldusvõimekuse arendamine. Uuel rahastusperioodil (2021-2027) on EL ühtekuuluvuspoliitika toetusmaht kokku 3,369 mld eurot ning see jaotub kuue poliitikaeesmärgi vahel - nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. Ühtekuuluvuspoliitikat toetatakse neljast fondist – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuuritoetuste planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Lisandunud ÕÜF-i eesmärk on toetada EL riike kliimaneutraalsele majandusmudelile üleminekul ning aidata toime tulla sellega kaasnevate sotsiaalmajanduslike väljakutsetega. Eestile eraldatav toetusmaht ÕÜF-ist on 353,9 mln eurot ning toetuse kasutamise aluseks oleva õiglase ülemineku kava koostamine on koostöös sotsiaal- ja regionaalsete partnerite ning ministeeriumitega käimas. 2021-2027 rahastusperioodi struktuuritoetuste (ESF+, ERF, ÜF, ÕÜF ja fondide tehnilise abi) eelarvete jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel ei ole veel lõplikult teada. Samuti ei ole paigas õigusraamistik, mistõttu on eelarve veel osaliselt valitsemisalade lõikes planeerimata. 2021-2027 rahastusperioodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF), Sisejulgeolekufondi (ISF), Piirihalduse ja viisade rahastu (BMVI) ning perioodi 2020-2026 Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) eelarve on võrreldes kevadel riigieelarvestrateegias kajastatuga planeeritud 2022. aastal juba vastavate valitsemisalade alla. Detailsem ülevaade planeeritud toetustest ja olulisematest rahastatavatest tegevustest on seletuskirja osas 3, ministeeriumide valitsemisalade peatükkides. COVID-19 kriisile reageerimiseks ja regionaalse tasakaalustatuse tagamiseks on Euroopa Komisjon loonud EL majanduse taastepaketi. Selle üks osa – REACT-EU (saab kasutada kuni 2023 lõpuni) – lisandus ÜKP fondide rakenduskavale 2021. aasta mais. 2022. aastaks planeeritud toetust kasutatakse COVID-19 valmisoleku tagamiseks, haiglavõrgu arengukava haiglate investeeringuteks (sh Järvamaa, Hiiumaa, Kuressaare ja Lõuna-Eesti haiglatele, PERH-ile ja TÜK-ile), majanduse elavdamiseks (sh turismisektori elavdamiseks, ettevõtjate tootearenduse, arenguprogrammi ja rakendusuuringute toetamiseks, korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks), tööturuteenuste rahastamiseks, toiduabi täiendavaks jagamiseks ja tehniliseks abiks. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) moodustab teise osa EL majanduse taastepaketist. Rahastut saab kasutada 2026. aastani. Toetusmaht arvutatakse kahes osas. Hetkel on teada maht umbes 70% ehk 759,7 mln euro osas. Ülejäänud toetusmaht selgub 2022.a suvel, kui SKP 28 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri andmete alusel arvutatakse Eesti toetussumma lõplik maht. 2022. aastal on planeeritud toetada investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohelise ja digiülemineku toetamiseks. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetatakse kalanduseks, vesiviljeluseks ja kala töötlemiseks soodsa ja jätkusuutliku keskkonna arendamist; ranna- ja sisevete kalanduse majandusliku elujõulisuse parandamist; ressursside optimaalse kasutamise tagamist; järelevalve efektiivsuse tõstmist ning koostöö edendamist teadus- ja arendusasutuste, haridusasutuste ja kalandussektori vahel. Euroopa Merendus-, Vesiviljelus- ja Kalandusfond on 2021-2027 rahastusperioodi fond, mis on eelmise rahastusperioodi Merendus- ja Kalandusfondi järeltulija. Rakenduskava eesmärk on tagada majanduslikult konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik kalandus ja vesiviljelus läbi järgmiste alaeesmärkide: kalavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime suurendamine ning kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ja lisandväärtuse tõstmine. Kuna EL pole jõudnud veel uue programmiperioodi alusmäärusi vastu võtta, jääb rakenduskava esitamine Vabariigi Valitsusele ja seejärel Euroopa Komisjonile 2021. aasta IV kvartalisse. Eelarve on planeeritud esimeste taotlusvoorude avamiseks 2022. aastal. Põllumajanduslike otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad. Eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Otsetoetusi rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest. Suurem osa otsetoetuste eelarvest on ette nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja rohestamise toetuseks. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondis (EAFRD/MAK) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis (EMKF) ei ole 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga olulisi muudatusi plaanis. Norra ja EMP finantsinstrumendi eesmärgiks on sotsiaalse ja majandusliku ebavõrduse vähendamine. Eesti peamine huvi on kasutada toetusi eelkõige valdkondades, mis kasvataksid meie konkurentsivõimet: innovatsioon, sotsiaalne kaasatus, IKT, VKE-sd, tööturu konkurentsivõime, CO2 vähene majandus (taastuvenergeetika, energia- ja ressursitõhusus). Aastatel 2022-2023 on oodata kõikides programmides projektide rakendamise kõrgaega ja suurimat maksete voogu. Projektide abikõlblikkuse lõpptähtaeg on 30.04.2024. Eesti osales 2014-2020 perioodil kokku seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) ja ühes Euroopa naabruspoliitika instrumendi (ENI) programmis. Programmid jagunevad piiriülese koostöö (Eesti-Läti, Eesti-Vene, Kesk-Läänemere), piirkondadevahelise koostöö (INTERACT III, Interreg Euroopa, ESPON 2020 ja URBACT III) ning riikidevahelise koostöö (Läänemere piirkonna) programmideks. Perioodil 2021-2027 jätkub ETK programm Interregi nime all ja ENI jätkab Interreg NEXTi nime all. ETK programmidel on kõigil oma spetsiifilised eesmärgid, aga neid ühendab erinevate Euroopa riikide omavahelise koostöö tugevdamine. Näiteks Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide jätkusuutlikku arengut läbi ideede, mis aitavad Eestil ja Lätil areneda heanaaberlikku koostööd pakkudes programmi piirkonna inimestele paremaid võimalusi edukaks ja täisväärtuslikuks eluks. Programmi raames edendatakse ka inimeste, kaupade ja kapitali liikuvust. Eesti-Vene piiriülese koostöö programm kuulub Euroopa Naabruspoliitika Instrumendi (ENI) hulka ja selle eesmärk on piiriülese regionaalse majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine, ühiste keskkonna ja tervishoiu kitsaskohtade parandamine ning inimestevaheliste suhete toetamine. 29 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Siseturvalisuse valdkonna fondid Perioodi 2014-2020 vahendite kasutamisega hakatakse jõudma lõpusirgele. Sisejulgeolekufondi politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastu (ISF-Police) rakendamisel kestab viimaste rahastatud projektide elluviimise faas, millest üksikud vältavad kuni 2022. aasta lõpuni (nt terroristliku veebisisu levitamise tõkestamise pilootprojekt, IKT seadmete soetamine võitluseks küberkuritegevusega ning julgeolekuasutuste ametnike keelekoolitused). Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (ISF-Borders) projektid keskenduvad perioodi lõpuaastatel kohustuslike suuremahuliste EL-i üleste infosüsteemide rakendamisele (riiki sisenemise ja riigist lahkumise infosüsteem – EES, Reisiinfo ja lubade süsteem - ETIAS, Schengeni Infosüsteem – SIS ja koostalitlusvõime). Aastaks 2022 planeeritud välistoetus on 7,34 mln eurot. Samuti hakkab lõppema Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) varjupaiga ja tagasisaatmise valdkonna erieesmärgi rakendamine. Viimased taotlusvoorud fondi integratsiooni erieesmärgi alt viiakse läbi 2021. aastal. Aastaks 2022 planeeritud välistoetus on 2,71 mln eurot. Uue rahastusperioodi (2021-2027) toetusted on planeeritud 2022. aastal Siseministeeriumi valitsemisala alla. Senine Sisejulgeolekufond jaguneb kaheks eraldi rahastuks: Sisejulgeolekufond (ISF) 4 mln eurot ning Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) 4 mln eurot aastaks 2022. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) 2022. aasta eelarve on planeeritud 3 mln eurot. Sisejulgeolekufondi (ISF) eesmärgid on ka 2021-27 perioodil üldjoontes sarnased eelmise perioodiga. Fondi üldeesmärk on aidata kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus, eelkõige võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega, juhtides julgeolekuga seotud riske ja kriise ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) kaudu toetab Euroopa Liit tegevusi, mis on suunatud EL välispiiri kaitsmisele, seadusliku rände hõlbustamisele ning ühise viisapoliitika elluviimisele. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele, tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, toetada seaduslikku rännet ja aidata seejuures kaasa ka kolmandate riikide kodanike integreerimisele ning aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tagada tõhus tagasisaatmine kolmandate riikidesse. Otsetoetusi on riigiasutustel võimalik taotleda otse mitmetest Euroopa Liidu fondidest erinevateks tegevusteks, kogemuste vahetamiseks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süsteemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks. Riigilõivud Riigilõive koguvad pea kõikide ministeeriumite valitsemisalade asutused, kuid 90% lõivutulust laekub Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi asutustelt. Riigilõiv on tasu riigi poolt osutatava toimingu eest. Kõige enam laekub riigilõivu liiklusregistri toimingutelt, 2020. aastal 26,5 mln eurot. Järgnevad riigilõivud isikut tõendavate dokumentide väljastamisest (12,8 mln eurot), kinnistusraamatu toimingutelt (7,4 mln eurot) ning kohtuasjade toimingutelt (7,2 mln eurot). Koroonakriisiga kaasnenud majandusaktiivsuse langus vähendas 2020. a laekumist 10,3%. Enim vähenes liikumispiirangute tõttu viisada väljastamise riigilõiv, seevastu nt Patendiameti toimingute lõiv aga kasvas. Sellel aastal on oodata lõivutulu kasvule pöördumist, mis jätkub ka järgnevatel aastatel. 2022. aasta riigieelarves kavandatakse riigilõivude laekumiseks 87,3 mln eurot. 30 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tulud majandustegevusest Tulud majandustegevusest laekuvad väga mitmesugustest tegevustest. Siia kuuluvad omatulud õppe- ja tervishoiuasutustelt, muuseumidelt, metsamajandusest, jahindusest ja kalandusest, kuid samuti veeteetasud, taastuvenergia statistilise ülekannete müügitulu ning kõige suurema tuluallikana saastekvootide müügitulu. Majanduslangus ja kriisileevendusmeetmed on majandustegevuse tulu mõnevõrra vähendanud (nt veeteede tasu). Kui saastekvoodi tulu mitte arvestada, siis on üldiselt tegemist küllaltki stabiilse, kuid mitte väga olulise tuluallikaga, mille aastane maht jääb 40 mln euro kanti. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadav enampakkumistulu väheneb 2022. aastal prognoosi kohaselt võrreldes 2021.a prognoositava tuluga, kuna CO2 kvoodi müügikoguse vähendamist EL rohelise kokkuleppe järgsete protsesside koosmõjul ei kompenseeri enampakkumiste ühikuhinna tõus. 2021 on tulud suveprognoosi kohaselt 206 mln ja 2022 on 173 mln. Vastavalt seadusele ja direktiivile kasutatakse enampakkumistulust 50% kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate meetmete elluviimiseks, sh Kirde-Eestis tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena paigaldatava radari rajamise tegevusteks, keskkonnasäästlike energialahenduste loomiseks väikesaartel, säästva transpordi projektideks, vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks, avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamiseks ning rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks koostööks. CO2 tuluprognoos 2022. aastaks on 172,9 mln eurot, mis on 16,3% ehk 33,6 mln eurot väiksem kui 2021.a tulu (206,4 mln eurot). Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa 2022. aastaks prognoositav tulumaht on 33,7 mln eurot, mis jääb eelduslikult 2021. aastaga samale tasemele. Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks (välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Vastavate otsuste alusel on Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas, külgnevalt teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, toetada kahe pikaajalise (2021-2030) programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades: energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning vähese heitega ühistranspordis. Programmide toetusmaht on fondi reeglite kohaselt kavandatud 2. aastaks, lähtudes Rahandusministeeriumi 2021. a suvise majandusprognoosi tuluprognoosist. Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist, mille aluste muutmine algatatakse 2021. a suvel, on fondi toetusmahu ning programmide pikemaajaline prognoos väga esialgne ning fondi reeglitega kooskõlas uuendatakse seda edaspidi kaks korda aastas. Tulud põhivara ja varude müügist Tulu põhivara ja varude müügist teenib peamiselt Maa-amet riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku maa müügist. Vähesel määral teenivad riigieelarvelised asutused tulu ka kinnisvara, transpordivahendite, metsa ning muude kaupade ja varude müügist. Järgmise aasta eelarves kavandatakse põhivarade ja varude müügituluks ligi 25 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 7,5 mln võrra enam. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse peamiselt väärteomenetluse seadustiku ja karistusseadustiku, aga ka muude õigusaktide, alusel saadavaid trahvitulusid. 31 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Suurima osakaalu (ca 90%) moodustavad Siseministeeriumi haldusala poolt kogutavad liiklusjärelevalvega seotud trahvid. Ligi miljon eurot laekub trahvitulu ka kohtute kaudu. Erinevalt mitmest teiset koroonakriisi ajal vähenenud tululiigist on trahvitulu eelmisel aastal suurenenud ja prognoositavalt kasvab ka järgnevatel aastatel. Järgmise aasta eelarves kavandatakse trahvituluks 18,4 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 2,3 mln võrra enam. Keskkonnatasud Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse tasu/ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest. Valdav osa keskkonnatasudest laekub jäätmete keskkonda viimisest ning maavarade kaevandamise õiguse andmisest. Peaaegu 3/5 kogutud keskkonnatasudest jääb riigieelarve kulude katteks ja kohalikele omavalitsustele eraldatakse ligikaudu 1/5 laekunud tuludest. Ülejäänud 1/5 laekunud tuludest finantseeritakse iga-aastaselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu sihtotstarbelisi keskkonnaprojekte keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Majanduskriis vähendas oluliselt ka keskkonnatasude laekumist. Vähenesid pea kõik tululiigid, enim langes raske kütteõli hinnast sõltuv põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär. Samas ka majandusaktiivsuse taastumisel on see tululiik nüüd kiirema kasvuga. Järgmise aasta eelarves kavandatakse keskkonnatasudeks 78,6 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 5,8 mln võrra enam. Muud tegevustulud Muud tegevustulud sisaldavad peamiselt kohtute menetluskulude hüvitisi, oportuniteeditasusid, universaalse postiteenuse makseid, konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varasid, sunniraha ja tulusid asendustäitmisest, väljanõudmata deposiite, tagatistasusid ja regressinõudeid. Need laekuvad riigieelarvesse peamiselt kohtute (5,5 mln eurot) ja Prokuratuuri (1 mln eurot) tegevuse kaudu ning Konkurentsiameti (0,8 mln) eelarvesse universaalse postiteenuse maksetena. Kokku moodustab see tuluartikkel järgmise aasta eelarves 43,6 mln eurot. Intressi- ja omanikutulud Intressi- ja omanikutulud koosnevad omanikutuludest (dividendid ja Eesti Panga kasumieraldis) ja riigikassale laekuvatest intressituludest. Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad fikseeritakse 2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse korralduses pärast 2021. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Peamised omanikutulu maksjad on Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering AS, Eesti Energia AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Loto. Dividende maksab ka Riigi Kinnisvara AS, kuid kuna ta kuulub valitsussektorisse, siis on tal valitsussektori eelarvepositsioonile neutraalne mõju. Võrreldes käesoleva aastaga langevad järgmisel aastal seoses koroonakriisi mõjudega intressi- ja omanikutulud 97,3 mln euroni ettevõtete kasumi vähenemisest seoses koroonakriisiga. Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures selgitatud tulusid detailsemalt. 32 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2.1.3 MAKSUKOORMUS JA TULEVANE ARENG MAKSUPOLIITIKAS Eesti üheks maksupoliitiliseks eesmärgiks on olnud maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Samas hoitakse süsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste erandite ja erisustega. Eesti maksukoormus oli 2019. aastal revideeritud SKP aegrea põhjal 33,5% SKP-st, mis oli Euroopa Liidu keskmisest 6,6 % võrra madalam (vt Joonis 10) . Joonis 10. Maksukoormus Euroopa Liidus 2019. aastal (% SKP-st)22 Allikas: Taxation trends in the European Union (2021) 2022. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,7% SKP-st (vt Joonis 11A), mis on 1% võrra madalam kui 2021. aastal. Selle põhjuseks on 2022. aastal oluliselt vähenev pensionisüsteemi II samba muudatuse mõju. Kuna sambast väljavõetav raha on kapitalitulu, avaldub see kapitalimaksude23 vähenemise kaudu ja nende osakaal kõigist maksudest kahaneb 2020. aasta tasemele. Nii tööjõumaksude24 kui ka tarbimismaksude25 osakaal SKP-st püsib 2021. aastaga võrreldaval tasemel ja osakaal kõikidest maksudest suureneb kapitalimaksude vähenemise arvelt (vt Joonis 11B). 22 Eesti näitaja on leitud Statistikaameti 31.augustil 2021 avaldatud SKP aegrea põhjal. 23 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse kapitalimaksude hulka: juriidilise isiku tulumaks, füüsilise isiku tulumaks kapitalitulult, hasartmängumaks, reklaamimaks, maamaks, raskeveokimaks, tegevuslubade ja litsentside riigilõiv, vee erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, muud maksud ja tasud. 24 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tööjõumaksude hulka: sotsiaalkindlustusmaksed, füüsilise isiku tulumaks palgatuludelt, füüsilise isiku tulumaks sotsiaalsiiretelt ja pensionidelt, füüsilise isiku tulumaks ettevõtlusega tegelemiselt. 25 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tarbimismaksude hulka: käibemaks, tollimaks, aktsiisid, autode registreerimistasu, müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks, saastekvootide müügitulu, vedelkütusevaru varumakse ja Tagatisfondi osamaksed. 33 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 11. Maksukoormus Eestis A. Maksukoormus (% SKPst) B. Maksuliste tulude struktuur (%) Allikad: Eurostat, Rahandusministeerium. 2.1.4 MAKSUKULUD RIIGIEELARVES 2022-2023 Järgnevalt on kirjeldatud Eesti riigieelarve maksukulusid aastatel 2022–2023. Maksukulude väärtuste hindamisel on kasutatud kaotatava tulu meetodit ning kassapõhiseid andmeid, iga maksukulu sätte puhul on arvesse võetud sätte rakendamise ja tegeliku kohaldamise vaheline viitaeg. Iga üksikut maksukulu sätet on hinnatud eraldi, arvestamata eri sätete omavahelisi koosmõjusid, ning seetõttu ei ole maksukulude koondsumma leidmine erinevate sätete kokkuliitmise teel korrektne, kuid samas võimaldab see hinnata kehtestatud maksukulude taset ning trende. Olulised riigieelarve tulude laekumist mõjutavad maksukulud sisalduvad neljas erinevas õigusaktis – tulumaksuseaduses, käibemaksuseaduses, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- aktsiisi seaduses ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduses. 2022-2023. aasta riigieelarvete laekumist mõjutab 22 erinevat maksukulu sätet. 2022. aastal kasvavad maksukulud 3,9% ja kokku moodustab peamiste maksukulude maht 2022. aastal 314,7 mln eurot ehk 1% SKP-st. 2022. aastal on maksukuludest suurima mahuga madalama käibemaksumääraga maksustatud ravimid ja meditsiiniseadmed, regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär ning majutusteenused, eritostarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli soodsam aktsiisimäär. Nelja suurima maksukulu maht moodustab 2022. aastal 66,6% kõikide kehtestatud maksukulude mahust. Aastal 2022 kasvavad maksukulud peamiselt majanduse ja maksutulu kasvu tõttu. Maksukulu dünaamika analüüsiks valitsemisfunktsioonide26 kaupa on iga maksukulu sätte puhul määratletud valitsemisfunktsioon, millega iga konkreetne maksukulu säte on seotud. Maksukulude kaudu toetatakse aastatel 2022–2023 kümnest erinevast valitsemisfunktsioonist kuute (majandus; elamu- ja kommunaalmajandus; tervishoid; vaba aeg, kultuur ja religioon; haridus; sotsiaalne kaitse). 2022. aastal moodustavad suurima osakaalu valitsemisfunktsioonid “majandus” 116,2 mln eurot ehk 36,9%, “tervis” 85,0 mln eurot ehk 27,0% ning „vaba aeg, kultuur ja religioon“ 40,6 mln eurot ehk 12,9%. Ülejäänud valitsemisfunktsioonide alla kuuluva maksukulu maht moodustab 73,0 mln eurot ehk 23,2% maksukulu kogumahust. 2022. aasta maksukulusid on hinnatud ka osatähtsusena vastava maksu laekumisest. Käibemaksu puhul moodustavad maksukulud (tabelis punktid 1–3) 2022. aastal 128 mln eurot 26 Statistikaamet. (2008d). Valitsemisfunktsioonide klassifikaator. – http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm?id=1129771&siteLanguage=ee. 34 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ehk 4,4% käibemaksu kogulaekumisest ning juriidilise isiku tulumaksust laekumisest moodustab maksukulu (tabeli punkt 4) 67,6 mln eurot ehk 13,8%. Riigieelarvesse laekuvast füüsilise isiku tulumaksust moodustavad vastavad maksukulud (tabelis punktid 5-12) 80,3 mln eurot ehk 12,0% ning aktsiise (tabelis punktid 13–22) jääb maksusoodustuste tõttu laekumata 38 mln eurot ehk 3,8% laekumisest. Tabel 15. Maksukulud riigieelarves aastatel 2022–2023, miljon eurot Valitsemis- Maksukulu Säte 2022 2023 funktsioon 1. Käibemaksumäära madalam tase raamatutele, haridus 14,2 15,5 KMS §15 lg 2 p 1 ja 3 töövihikutele ja perioodika väljaannetele 2. Käibemaksumäära madalam tase ravimitele ja tervishoid 78,2 82,3 KMS §15 lg 2 p 2 meditsiiniseadmetele vaba aeg, 36,0 37,9 3. Käibemaksumäära madalam tase majutus- KMS §15 lg 2 p 4 kultuur ja teenustele religioon 4. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam TuMS §4 lg 5, §18 lg majandus 65,7 67,6 maksumäär 14% 1³ 5. Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise sotsiaalne 27,9 27,9 TuMS §23¹ korral (alates teisest lapsest) kaitse sotsiaalne 6,3 6,3 6. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TuMS §234 kaitse sotsiaalne 5,6 5,6 7. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TuMS §25 kaitse 8. Koolituskulude mahaarvamine TuMS §26 haridus 13,3 14,1 vaba aeg, 4,6 4,8 TuMS §27 lg 1, §49 lg 9. Kingitused ja annetused kultuur ja 1,2,3,6 religioon 10. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute sotsiaalne 5,8 6,1 TuMS §28 soetamine kaitse 11. FIE täiendav maksuvaba tulu põllumajandus- majandus 10,1 10,1 TuMS §32 lg 4 saaduste või metsamaterjali võõrandamisel 12. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg 55 tervishoid 6,8 7,2 vaba aeg, 1,1 1,1 13. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 kultuur ja religioon 14. Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli sotsiaalne 28,0 29,0 ATKEAS §66 lg 7 soodsam aktsiisimäär kaitse ATKEAS §27 lg 1 p majandus 1,1 1,1 15. Kalurite kütuseaktsiisivabastus 22² 16. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise sotsiaalne 0,3 0,4 ATKEAS §27 lg 1 reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, kaitse p24, 284 metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides 17. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse majandus 2,4 3,4 elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, ATKEAS §27 lg 1 mida kasutatakse elektrienergia tootmise p282 suutlikkuse säilitamiseks 18. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes ATKEAS §27 lg 1 P majandus 1,86 2,32 protsessides 24 19. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu ATKEAS §27 lg 1 P majandus 0,05 0,06 töös hoidmiseks 286 20. Suurtarbijate elektrienergia soodustus ATKEAS §66 lg 121 majandus 1,46 2,13 35 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Valitsemis- Maksukulu Säte 2022 2023 funktsioon 21. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg 103 majandus 1,77 2,11 22. Aktsiisiga maksustamata biokütuse edastatud ATKEAS §19 lg 14 P majandus 0,59 0,59 kogus 22 KOKKU 314,7 330,2 Allikas: Rahandusministeerium 36 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2.2 KULUD Käesoleva osa eesmärk on anda ülevaade 2022. aasta riigieelarve kulude üldisest majandusliku sisu põhisest jaotusest. Detailsema valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide põhise kulude ülevaate leiate seletuskirja osast 3. 2022. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 13,64 mld eurot ja see suureneb 2021. aasta riigieelarvega võrreldes 3% (vt Tabel 16). Eelneva aasta võrdluses mõjutavad 2022. aasta riigieelarve kulusid enim maksulaekumiste prognoosi suurenemine, planeeritud pensionitoetuste suurenemine, hariduse-, siseturvalisuse-, sotsiaal-, tervishoiu- ja kultuurivaldkonna tööjõukulude suurendamine ning COVID pandeemiaga seotud kulude vähenemine. Riigieelarves planeeritud kulud võib kulude adressaadi järgi jagada kolmeks: riigiasutuste kuludeks, füüsilistele isikutele mõeldud toetusteks ning juriidilistele isikutele edasiandmiseks mõeldud eraldisteks. Riigiasutustele planeeritakse tööjõu- ja majandamiskulusid, finantskulusid, muid tegevuskulusid ning mitterahalise kuluna arvestatakse amortisatsiooni. Füüsilistele isikutele edasiandmiseks planeeritakse sotsiaaltoetuseid ning juriidilistele isikutele investeeringutoetuseid, muid toetuseid ja edasiantavaid makse. 2022. aasta riigieelarve kuludest moodustavad suurima osa (8,00 mld eurot) eraldised juriidilistele isikutele. Füüsilistele isikutele mõeldud toetuste maht on 3,18 mld eurot ning riigiasutustele planeeritud kulude maht 2,46 mld eurot (vt Joonis 12). Joonis 12. 2022. aasta riigieelarve kulude jaotus kulude adressaadi järgi 37 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 16. 2022. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -11 645 485 -13 294 065 -13 638 494 -344 428 3% Tööjõu- ja majandamiskulud -1 693 314 -1 890 404 -1 845 593 44 811 -2% Finantskulud -2 634 -8 648 -2 914 5 734 -66% Muud tegevuskulud -250 770 -422 854 -242 921 179 933 -43% Sotsiaaltoetused -2 807 052 -2 966 726 -3 181 171 -214 445 7% Investeeringutoetused -410 959 -694 672 -667 094 27 579 -4% Muud toetused -2 794 195 -3 750 330 -3 469 123 281 208 -7% Edasiantavad maksud -3 318 534 -3 196 696 -3 864 216 -667 521 21% Käibemaks -93 651 -102 548 -100 271 2 276 -2% Põhivara amortisatsioon -274 376 -261 188 -265 190 -4 002 2% Majandusliku sisu järgi moodustavad 2022. aasta riigieelarve kuludest suurima osa edasiantavad maksud (28%), muud toetused (25%) ja sotsiaaltoetused (23%; vt Joonis 13). 2021. aasta riigieelarve kuludega võrreldes suurenevad enim edasiantavad maksud (667,5 mln euro võrra) ning tulenevalt ühekordsete COVID meetmete lõppemisest vähenevad muud toetused (281,2 mln euro) ja tegevuskulud (179,9 mln euro võrra). Joonis 13. 2022. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi Edasiantavad maksud Suurima osa 2022. aasta riigieelarve kuludest moodustavad juriidilistele isikutele planeeritud edasiantavad maksud, mis suurenevad 2021. aasta riigieelarvega võrreldes 21%. Edasiantavate maksude suurenemise põhjuseks on kogumispensioni maksete ajutise peatamise lõppemine 2021. aasta II poolaastal ning eelarvesse planeeritud maksete ajutise peatamise kompenseerimine. Edasiantavate maksude eelarvet suurendab ka prognoositav füüsilise isiku käibemaksu ja sotsiaalmaksu suurenemine, mille tõttu suureneb ka vahendite edasiandmine sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ning kohalikele omavalitsustele. 38 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud toetused Muude toetuste eelarve väheneb 2021. aastaga võrreldes 281,2 mln euro võrra (7%). Muutuse peamiseks põhjuseks on 2021. aasta lisaeelarvega ühekordsete sihtotstarbeliselt koroonakriisi mõjude leevendamiseks planeeritud vahendite ära jäämine. 2022. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel teadaolevatest toetustest juriidilistele isikutele on võimalik saada ülevaade lisast 3. Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetused on riigieelarvelised toetused füüsilistele isikutele. Sotsiaaltoetuste eelarve moodustab kogu riigieelarve kuludest peaaegu neljandiku ja 2021. aastaga võrreldes suureneb see 7% võrra. Peaaegu kogu (98%) sotsiaaltoetuste eelarve planeeritakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse, mille 3,11 mld eurost 2,22 mld eurot (71%) moodustavad riiklikeks pensionitoetusteks planeeritud summad, 352,8 mln eurot (11%) vanemahüvitis ja 302,6 mln eurot (10%) perehüvitiseks planeeritud summad. Sotsiaaltoetuste eelarve suurenemise peamiseks põhjuseks on riiklike pensionikindlustuse vahendite suurenemine 139,7 mln euro ning vanemahüvitiseks planeeritud kulude suuremine 45,6 mln euro võrra. 2022. aasta riigieelarves ettenähtud sotsiaaltoetustest on võimalik saada eraldiseisvalt ülevaade lisast 2. Tööjõu- ja majandamiskulud 2021. aasta riigieelarvega võrreldes vähenevad tööjõu- ja majandamiskulud 2% ehk 44,8 mln euro võrra. Kõige enam väheneb tööjõu- ja majandamiskulude eelarve Kaitseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Mõlema valitsemisala puhul vähenevad majandamis- kulud ja suurenevad tööjõukulud. 39 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2.3 INVESTEERINGUD Riigieelarves planeeritud investeeringud kasvavad võrreldes 2021.aastaga 50%. Kõige suurema osakaaluga, 84% kogumahust, kinnisvara investeeringud kasvavad pea poole võrra. Kõige enam kasvavad investeeringud transpordivahenditesse seoses MKMi laevaehitusega, moodustades investeeringute kogumahust 3%. Olulisel määral kasvavad IT investeeringud moodustavad 10% investeeringute kogumahust. Ülejäänud grupid moodustavad investeeringute kogumahust ca 3%. Tabelis esitatakse riigieelarve investeeringud vallasvara soetusgruppide ja kinnisvarainvesteeringute lõikes. Investeeringute jaotusest valitsemisalade lõikes on võimalik saada ülevaade lisast 4. Tabel 17. Riigieelarve investeeringud, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -442 890 -476 674 -715 975 -239 301 50% Inventar -732 -1 492 -1 154 338 -23% IT investeeringud -39 861 -37 061 -58 251 -21 190 57% Transpordivahendid -7 600 -6 492 -18 139 -11 647 179% Masinad ja seadmed -4 990 -11 476 -8 655 2 821 -25% Muud investeeringud -56 363 -10 246 -10 317 -71 1% Kinnisvara -293 987 -345 303 -509 186 -163 883 47% Käibemaks -39 357 -64 604 -110 273 -45 669 71% Inventar Soetustest moodustab 85% ehk 1 mln eurot HTM-i valitsemisala inventari investeeringud. Neist suuremahulisemad on õppelaborite inventari ja õppetööks vajalike seadmete soetused (0,5 mln eurot), et soodustada kutseõppeasutuste õppetaristu ühiskasutust ning toetada õppekeskkonna kaasajastamist. IT investeeringud Suurimad IT investeeringud on MKM-il, mille investeeringute osakaal kogumahust on 48% ehk 28,2 mln eurot, mis suunatakse riist- ja tarkvara soetamiseks ning IT arendusteks. SIM-i IT investeeringud moodustavad 14%, et juurutada pidevat ja paindlikku IKT teenuse tootearendust ning tagada IKT taristu jätkusuutlikkus. Välisvahenditest rahastatakse Eesti broneeringuinfosüsteemi loomise ja rakendamisega seotud IT investeeringuid. RAM-i IT investeeringud moodustavad 10% kogumahust ning need suunatakse erinevate infosüsteemide nagu ehitustöötajate registreerimise infosüsteemi ja struktuuritoetuste registri arenduseks (SFOS) ja IT baastaristu jätkusuutlikkuse, käideldavuse ja terviklikkuse tagamiseks. Transpordivahendid Suurim soetus, ehk 53% kogu transpordivahendite investeeringute mahust, on planeeritud MKM-i, kus säästva transpordi projekti raames investeeritakse CO2 kvooditulust 9,6 mln eurot parvlaeva ehitusse. Siseturvalisuse valdkonda soetab SIM 7,9 mln euro eest olulised maismaa- ja veesõidukid, mille soetusmaht moodustab 44% kogumahust. Masinad ja seadmed Soetusgrupi suurimad investeeringud ehk ligikaudu 62% kogumahust tehakse KAM-is, kus investeeritakse 5,4 mln eurot väeloome tegevuse toetamiseks ning väeloome ja üksuste kaitsevalmiduse hoidmiseks. SIM investeeringud moodustavad 23% ehk ligi 2 mln eurot, millega muuhulgas soetatakse maismaal välispiiri valvamiseks vajalikud tehnilised vahendid. 40 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud investeeringud Muude investeeringute kogumahust 43% ehk 4,4 mln eurot on planeeritud SIM valitsemisalas ning 37% ehk 3,8 mln eurot on planeeritud KAM riigisaladustega seotud investeeringuteks. Kinnisvara Investeeringute kogumahust 41% ehk 209,6 mln eurot moodustavad MKM-is planeeritud investeeringud, milledest suurimad on riigimaanteede remondi koondprojekt 127,8 mln ja Rail Baltic´u arendus 41,3 mln eurot. Üle 40% kinnisvarainvesteeringute kogumahust on kavandatud KAMi, sh näiteks hoonete ja rajatiste soetused ning renoveerimised. Gümnaasiumivõrgu korrastamisse investeerib HTM 49,3 mln eurot, mis moodustab 10% kogu kinnisvara investeeringute mahust. Joonis 14. Riigieelarve investeeringute aegrida piirmääraga ja välisvahenditest 2021-2025, mln eurot Enamik riigieelarve investeeringuid tehakse siseriiklikest vahenditest ning ca 30% tehakse välisvahenditest (Joonis 14). Suurimad investeeringud välisvahenditest lähevad gümnaasiumivõrgu korrastamisse, Rail Baltic arendusse, teede ehitusse, hoonete soetamisse ja renoveerimisse ning transpordivahendite soetamisse. 41 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 15. Suurima investeeringute mahuga valitsemisalad, mln eurot Valitsemisaladest on suurima investeeringute mahuga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 41%, Kaitseministeerium moodustab 39%, Haridus- ja Teadusministeerium 9% ning Siseministeerium 5% kogu investeeringute eelarvest. Teiste valitsemisalade investeeringute maht moodustab keskmiselt ca 1% investeeringute kogumahust. Riigi kinnisvarapoliitika kohaselt on Riigi Kinnisvara AS tsentraliseeritud korraldusmudeli pakkuja, mis võimaldab vara optimeerida ning hoida kokku kinnisvarakeskkonnaga seotud kulutusi. Riigi Kinnisvara AS-i eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on Riigi Kinnisvara AS-i omandis ning investeeringujärgselt antakse tagasi rendile keskvalitsuse asutustele (riigieelarves kajastub investeering läbi rendimaksete) kogumahus 57,3 mln eurot. Ülevaade investeeringutest asub Rahandusministeeriumi kodulehel. Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures detailsem ülevaade investeeringutest ja investeeringutoetustest. 42 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Finantseerimistehingute eelarves kajastatakse eelarveaastal kavandatav finantskohustuste võtmine (nt laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine ja võlakirjade emiteerimine) ja varem võetud finantskohustuste tasumine, laenude andmine ja antud laenude tagasimaksed, aga ka finantsinvesteeringute (nt aktsiad ja osalused) ost ja müük. Positiivne eelarve näitab raha sissevoolu riigikassasse ja negatiivne eelarve raha väljavoolu. Joonis 16. Riigieelarve finantseerimistehingud kokku, tuhat eurot Tabel 18. Riigieelarve finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2020 Muutus Muutus, tegelik 2021 RE 2022 RE % Finantseerimistehingud kokku 1 185 216 17 515 647 348 629 833 3596% Laenukohustised 2 485 457 27 520 847 516 819 996 2980% Lühiajalised finantsinvesteeringud -129 320 -14 610 -54 500 -39 890 273% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised -271 934 0 -120 328 -120 338 100% osalused Laenunõuded 11 305 4 620 475 -4 145 -90% Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -910 275 0 -25 800 -25 800 100% Käibemaks -17 -15 -15 0 1% Suurema finantseerimistehingute eelarve mahuga valitsemisalad on Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Finantseerimistehingud on planeeritud samuti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Välisministeeriumi valitsemisaladel. Rahandusministeeriumi finantseerimistehingud moodustavad enamuse kogu riigi finantseerimistehingutest. Planeeritud on laenude võtmine summas 1,3 mld eurot eelarve puudujäägi katmiseks ning piisava likviidsusvaru hoidmiseks riigikassa rahavoo juhtimiseks. 43 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Samas on 472 mln eurot kavandatud varem võetud võla tasumiseks. Osalusteks avalikus sektoris ja sidusüksustes on planeeritud Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 114 mln eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suurim finantseerimistehing on 50 mln eurot investeeringuteks riskikapitali- ja kasvufondidesse koostöös eraturu fondivalitsejatega (lühiajalised finatsinvesteeringud). Lisaks suunatakse 25 mln euro Rohefondi uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades (finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine). Seoses finantsinvesteeringute kajastamise metoodika muutumisega on alates 2022. aastast varem lühiajaliste finantsinvesteeringute koosseisus planeeritud osalused ja laenunõuded kajastatud eraldiseisvalt. Detailsem ülevaade finantseerimistehingute eelarvetest on esitatud osas 3 vastavate valitsemisalade peatükkides. 44 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE VAHENDITE LIIGENDUS 3.1 RIIGIKOGU KANTSELEI Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub seadusandlik võim. Riigikogu eelarve koosseisu kuulub Riigikogu liikmete seadusest tulenevaid kulusid kajastav eelarve ning Riigikogu Kantselei, mille koosseisu kuuluvad eriseaduste alusel tegutsevad struktuuriüksused Riigi valimisteenistus ja Arenguseire Keskus. Riigikogu valitsemisala eelarves kajastub Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve. Riigikogu Kantselei põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine, Riigikogu ja tema organite nõustamine õigusloome ja parlamentaarse kontrolli alal ning Riigikogu teenindamine ja tema asjaajamise korraldamine. Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase ettevalmistamise ja läbiviimise ning korraldab valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendust ja haldust. Arenguseire Keskuse ülesanne on ühiskonna pikaajaliste arengute väljaselgitamine, analüüsimine ja nende põhjal arengustsenaariumide koostamine. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib erakondade ja valimistel osalevate valimisliitude ning üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjoni teenindab Riigikogu Kantselei. Tabel 19. Riigikogu Kantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 0 0% KULUD -13 638 494 -22 535 0% INVESTEERINGUD -715 975 -631 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Riigikogus töötab 101 saadikut ning Kantselei valitsemisalas töötab kokku 225 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Riigikogu kantselei valitsemisala kulude koondeelarvest moodustavad eriseaduse alusel tegutsevate üksuste eelarved 5,2%, millest riigi valimisteenistuse kulud 2,7% ja Arenguseire Keskuse kulud 2,5%. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kulud moodustavad Riigikogu kulude koondeelarvest 0,6%. Valitsemisala investeeringute koondeelarvest moodustavad riigi valimisteenistuse investeeringud 11,1% ning Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni investeeringud 2,2%. 45 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.1.1 KULUD 3.1.2.1 Kulud majandusliku sisu järgi Joonis 17. Riigikogu valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 18. Riigikogu Kantselei suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 20. Riigikogu Kantselei kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -22 535 -12 725 -8 810 0 0 -1 000 Tööjõukulud -15 957 -7 669 -8 288 0 0 0 Majandamiskulud -4 920 -4 920 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -133 -133 0 0 0 0 Käibemaks -522 0 -522 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 000 0 0 0 0 -1 000 46 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 21. Riigikogu Kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -21 013 -24 046 -22 535 1 511 -6% Tööjõukulud -15 362 -15 389 -15 957 -568 4% Majandamiskulud -3 980 -4 993 -4 920 72 -1% Sotsiaaltoetused 0 -3 -3 0 0% Muud toetused -135 -2 098 -133 1 965 -94% Käibemaks -557 -533 -522 11 -2% Põhivara amortisatsioon -980 -1 031 -1 000 31 -3% Kulud on võrreldes eelmise aastaga vähenenud peamiselt muude toetuste arvelt, kus kajastatakse peamiselt valimistega seotud tegevuste kulusid – muude toetuste eelarve 2022. aastal väheneb, kuna valimisi ei toimu. Tööjõukuludest kasutatakse 52% Riigikogu liikmetele tasude maksmiseks vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Muud tööjõukulud nähakse ette viie fraktsiooni, üheteistkümne alalise komisjoni, nelja eri- ja probleemkomisjoni ning muude teenistujate töötasuks ning sellega seotud maksudeks. Kantselei majandamiskulude aastasest eelarvest kasutatakse 76% administreerimisekuludeks, hoonete ülalpidamiskuludeks ja IT kuludeks. Sotsiaaltoetused - "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1500 eurot. Liikmemaksud - Riigikogu on 11 rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on Balti Assamblee, Parlamentidevaheline Liit, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee ja NATO Parlamentaarne Assamblee. Amortisatsiooni on arvestatud hoonetelt summas 499 000 eurot, IT tark- ja riistvaralt summas 333 000 eurot ning muudelt varadelt 168 000 eurot. 3.1.2 INVESTEERINGUD Joonis 19. Riigikogu Kantselei investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % 47 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 20. Riigikogu Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 22. Riigikogu Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -631 -524 -107 0 0 Kinnisvara -304 -304 0 0 0 Riigikogu hoonete renoveerimine -304 -304 0 0 0 Inventar -9 -9 0 0 0 IT investeeringud -211 -211 0 0 0 Käibemaks -107 0 -107 0 0 Tabel 23. Riigikogu Kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -925 -753 -631 122 -16% Kinnisvara -112 -307 -304 3 -1% Riigikogu hoonete renoveerimine -112 -307 -304 3 -1% Inventar -46 -9 -9 0 0% IT investeeringud -558 -320 -211 108 -34% Masinad ja seadmed -68 0 0 0 0% Käibemaks -142 -118 -107 11 -9% Suuremate kinnisvarainvesteeringutena on kavandatud lossi rekonstrueerimise (ideekonkurss ja uuringud maksumusega 145 000 eurot) ning Toom-Kooli tänaval asuvate hoonete renoveerimise (projekteerimine, ekspertiisid ja muud toimingud maksumusega 261 451 eurot) ettevalmistamine. IT investeeringuga hoitakse kaasaegsena Riigikogu Kantselei arvutivõrku, virtuaalserverite parki ja erinevaid infosüsteeme, et tagada Riigikogu põhiülesannete täitmine. Riigi valimisteenistuse IT investeeringut kasutatakse elektroonilise hääletamise süsteemi (EHS) ja valimiste veebilehe kaasajastamiseks. Arendused on püsiva iseloomuga, kuna süsteemid on pidevas kasutuses (EHS uuendatakse igaks valimisteks). Perioodil 2020-2021 48 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri tehti tarkvara arendusi 17.10.2021 toimuvateks kohalikeks valimisteks maksumusega 160 570 eurot. Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab lisast 4. 49 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.2 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI Vabariigi Presidendi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Presidendi põhiseaduslike funktsioonide täitmise toetamine. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi ülesandeid. Tabel 24. Vabariigi Presidendi Kantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 28 0% KULUD -13 638 494 -4 813 0% INVESTEERINGUD -715 975 -277 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Vabariigi Presidendi Kantseleis töötab kokku 54 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). 3.2.1 TULUD Tabel 25. Vabariigi Presidendi Kantselei tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 448 28 28 0 0% Tulud majandustegevusest 448 28 28 0 0% Tuludes kajastatakse toitlustusest saadavat omatulu. 3.2.2 KULUD 3.2.2.1 Kulud majandusliku sisu järgi Joonis 21. Vabariigi Presidendi Kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % 50 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 22. Vabariigi Presidendi Kantselei suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 26. Vabariigi Presidendi Kantselei kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga rahalised kud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 813 -3 952 -696 0 -28 -137 Tööjõukulud -2 361 -2 023 -338 0 0 0 Majandamiskulud -1 839 -1 700 -111 0 -28 0 Muud toetused -229 -229 0 0 0 0 Käibemaks -247 0 -247 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -137 0 0 0 0 -137 Tabel 27. Vabariigi Presidendi Kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -4 744 -4 853 -4 813 40 -1% Tööjõukulud -2 170 -2 327 -2 361 -34 1% Majandamiskulud -1 885 -1 849 -1 839 10 -1% Muud toetused -286 -286 -229 57 -20% Käibemaks -298 -254 -247 7 -3% Põhivara amortisatsioon -105 -137 -137 0 0% Kulude vähenemine on tingitud riigiülese tööjõu- ja majandamiskulude kokkuhoiumeetme rakendamisest. Presidendi palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse presidendi esindustasu, mis makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. Presidendi esindustasu on 20% ametipalgast. Ametis oleva presidendi abikaasa esindustasu on 30% presidendi ametipalgast. Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele. 51 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Pensionid jagunevad:  Mittesotsiaalmaksutuludest makstav pension on presidendi surma korral igale presidendi töövõimetule pereliikmele makstav toitjakaotuspension, mille suurus on pool presidendi ametipensionist. Toitjakaotuspensionit makstakse ühele isikule.  Presidendi ametipensionit makstakse pärast ametivolituste lõppemist 75% presidendi ametipalgast. Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvest eraldatakse tegevustoetuseks Presidendi poolt ellu kutsutud institutsioonidele:  SA Eesti Koostöö Kogu  SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu  Eesti Kodukaunistamise Ühendus  MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum  MTÜ 20. Augusti Klubi 3.2.3 INVESTEERINGUD Joonis 23. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Joonis 24. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % 52 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 28. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus Muud koos tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -277 -200 -78 0 0 Kinnisvara -189 -189 0 0 0 Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -189 -189 0 0 0 Inventar -11 -11 0 0 0 Käibemaks -78 0 -78 0 0 Tabel 29. Vabariigi Presidendi Kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -63 -428 -277 150 -35% Kinnisvara -48 -346 -189 157 -45% Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -48 -346 -189 157 -45% Inventar -5 -11 -11 0 0% Käibemaks -10 -71 -78 -6 9% 2022. aastal on planeeritud investeeringuna inventari soetamine ja Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone rekonstrueerimise projekteerimise jätkamine. Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab seletuskirja lisast 4. 53 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.3 RIIGIKONTROLL Riigikontroll viib läbi tulemus-, vastavus- ja finantsauditeid, eesmärgiga uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Tabel 30. Riigikontrolli eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 0 0% KULUD -13 638 494 -5 214 0% INVESTEERINGUD -715 975 -120 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Riigikontrollis töötab kokku 80 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). 3.3.1 KULUD 3.3.1.1 Kulud majandusliku sisu järgi Joonis 25. Riigikontrolli suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % 54 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 26. Riigikontrolli suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 31. Riigikontrolli kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 214 -4 825 -325 0 0 -64 Tööjõukulud -3 587 -3 490 -97 0 0 0 Majandamiskulud -1 350 -1 335 -15 0 0 0 Käibemaks -214 0 -214 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -64 0 0 0 0 -64 Tabel 32. Riigikontrolli kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -4 749 -5 439 -5 214 225 -4% Tööjõukulud -3 439 -3 710 -3 587 124 -3% Majandamiskulud -1 069 -1 452 -1 350 102 -7% Käibemaks -195 -229 -214 16 -7% Põhivara amortisatsioon -45 -48 -64 -16 33% Riigikontrolli 2022. aasta tööjõu- ja majandamiskulusid vähendatakse võrdselt ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide tööjõu- ja majandamiskulude vähendamisega. Kärpe mahuks on Rahandusministeerium kehtestanud 2,8% asutuste 2019. aasta tööjõu- ja majandamiskulude tegelikust täitmisest. Riigikontrolli eelarvest (va käibemaks) 72% on tööjõukulud. Majandamiskuludest 50% kulub rendi ja kõrvalkulude makseteks Riigi Kinnisvara AS-ile. Ülejäänud majandamiskuludest moodustavad suurema osa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, personali arendamise ja koolitusega seotud kulud ning välissuhtlusega seotud kulud. Riigikontrolöri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse riigikontrolöri esindustasu. Riigikontrolli liikmemaksud planeeritakse majandamiskulude koosseisus. 55 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.3.2 INVESTEERINGUD Tabel 33. Riigikontrolli investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarve-lise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -120 -100 -20 0 0 IT investeeringud -100 -100 0 0 0 Käibemaks -20 0 -20 0 0 Tabel 34. Riigikontrolli investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -40 0 -120 -120 100% IT investeeringud -33 0 -100 -100 100% Käibemaks -7 0 -20 -20 100% Investeeritakse uue välisveebi loomisse. Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab lisast 4. 56 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.4 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on toetada õiguskantsleri tegevust põhiseadusest ja seadustest tulenevate ülesannete täitmisel, teostada järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ja vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni, täita Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse ülesandeid, tagada puuetega inimeste õiguste kaitse, ning olla Eesti Vabariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Tabel 35. Õiguskantsleri Kantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 0 0% KULUD -13 638 494 -3 071 0% INVESTEERINGUD -715 975 0 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Õiguskantsleri Kantselei valitsemisalas töötab kokku 55 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). 3.4.1 KULUD 3.4.1.1 Kulud majandusliku sisu järgi Joonis 27. Õiguskantsleri Kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % 57 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 28. Õiguskantsleri Kantselei suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 36. Õiguskantsleri Kantselei kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga rahalised kud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -3 071 -2 798 -263 0 0 -9 Tööjõukulud -2 361 -2 218 -143 0 0 0 Majandamiskulud -584 -569 -15 0 0 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Käibemaks -105 0 -105 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -9 0 0 0 0 -9 Tabel 37. Õiguskantsleri Kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -2 795 -3 058 -3 071 -13 0% Tööjõukulud -2 172 -2 309 -2 361 -52 2% Majandamiskulud -518 -627 -584 43 -7% Muud toetused -4 -4 -11 -7 175% Käibemaks -92 -108 -105 3 -3% Põhivara amortisatsioon -9 -9 -9 0 0% Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt isikute põhiõiguste ja –vabaduste järgimistegevuseks eraldatud vahenditest. Õiguskantsleri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse õiguskantsleri esindustasu. Õiguskantsleri Kantselei on kolme rahvusvahelise organisatsiooni liige - Rahvusvaheline Ombudsmanide Instituut ja Euroopa lasteombudsmanide võrgustik ning Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustik. Liikmemaksude eelarve muutus on seotud Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa võrgustiku liikmemaksu suurenemisega, kuna liikmekandidaadi staatusest liikus Õiguskantsleri Kantselei A akrediteeringuga võrgustiku liikmeks. 58 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.5 RIIGIKOHUS Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine, kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine, teistmisavalduste läbivaatamine ning muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu kui Eesti kõrgema kohtu ülesanne on tagada lõpliku õigusrahu saabumine menetlusosaliste vahel ja aidata kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele kogu riigis. Kohtumenetluse mõjukuse ja efektiivsuse tõstmiseks optimeeritakse õigusemõistmist tagavaid ning toetavaid tööprotsesse ja suurendatakse nende tõhusust. Selle tulemusena vabanevad ressursid võetakse kasutusele personali arengut ja motivatsiooni toetavalt, mis on vältimatu tegevuse kõrgprofessionaalse personaliga kindlustamiseks. Tabel 38. Riigikohtu eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 220 0% KULUD -13 638 494 -5 689 0% INVESTEERINGUD -715 975 0 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Riigikohtus töötab seisuga 28.09.2021 93 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku) ning 19 Riigikohtu liiget. 3.5.1 TULUD Tabel 39. Riigikohtu tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 229 220 220 0 0% Muud tulud 201 220 220 0 0% Riigikohtu muude tegevustulude all kajastatakse Riigikohtule kaebuse esitamisel tasutud kassatsioonikautsjonite laekumist ning laekunud riigilõive. 59 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.5.2 KULUD 3.5.2.1 Kulud majandusliku sisu järgi Joonis 29. Riigikohtu suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Joonis 30. Riigikohtu suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 40. Riigikohtu kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 689 -3 469 -2 002 0 0 -218 Tööjõukulud -4 774 -2 877 -1 897 0 0 0 Majandamiskulud -600 -583 -17 0 0 0 Muud toetused -9 -9 0 0 0 0 Käibemaks -88 0 -88 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -218 0 0 0 0 -218 60 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 41. Riigikohtu kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -6 340 -5 506 -5 689 -183 3% Tööjõukulud -4 600 -4 610 -4 774 -164 4% Majandamiskulud -1 158 -637 -600 37 -6% Muud toetused -9 -12 -9 3 -25% Käibemaks -205 -94 -88 6 -6% Põhivara amortisatsioon -368 -151 -218 -67 44% Riigikohtu kulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud üksnes seoses arvestuslike tööjõukulude, milles sisaldub kohtunike töötasu ja põhivara amortisatsiooni kasvuga. Riigikohtu eelarvest 84% moodustavad tööjõukulud. Sellest 40% moodustab kohtunike arvestuslik palgafond. Kohtunike palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Majandamiskuludes kajastatakse ka Riigikohtu esimehe esindustasu. Kohtunike palgafondi osakaal kogukuludest, mis kuni 2020. aastani püsis stabiilselt alla 30%, moodustab 2022. aastal 33% ja suureneb 2025. aastaks 38%-ni ning toob vältimatult kaasa Riigikohtu funktsioonide tõsise häirumise. Riigikohus on kaheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest viiele organisatsioonile tasutakse liikmemaksu. Suuremad on EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse liikmemaks, Euroopa Kohtunike Koolituse Võrgustiku liikmemaks (EJTN) ning Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi liikmemaks. Viimast tasutakse üle 2 aasta. 61 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.6 VABARIIGI VALITSUS Vabariigi Valitsuse eelarve koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu makse, Vabariigi Valitsuse reserv ja omandireformi reservfond, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond, kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud. Tabel 42. Vabariigi Valitsuse eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht 2022 RE kogumahust TULUD 13 130 809 0 0% KULUD -13 638 494 -2 581 691 19% INVESTEERINGUD -715 975 0 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Joonis 31. Vabariigi Valitsuse suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, % Tabel 43. Vabariigi Valitsuse eelarve, tuhat eurot 2020 Muutus, 2021 RE 2022 RE Muutus tegelik % TULUD 0 221 548 0 -221 548 -100% KULUD -2 403 098 -2 786 084 -2 581 691 204 392 -7% Jaotamata välistoetus 0 -221 548 0 221 548 -100% Euroopa Liidu makse -315 152 -337 120 -357 415 -20 295 6% Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud -5 209 -5 290 0 5 290 -100% Vabariigi Valitsuse reservid -127 366 -321 188 -120 960 200 228 -62% Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -513 029 -478 609 -456 799 21 811 -5% sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -16 039 -21 541 -18 676 2 865 -13% Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete -107 152 -107 225 -107 302 -77 0% tasandusfond Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad -1 335 189 -1 315 104 -1 539 216 -224 112 17% maksud 62 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.6.1 Jaotamata välistoetus Jaotamata välistoetuse real kajastati 2021. aastal prognoositavad lisanduvad välistoetused nii tuludes kui kuludes koondreana kuna jaotust valitsemisalade vahel ei olnud planeerimise hetkel teada. 2022. aasta eelarves on kõik välistoetused planeeritud valitsemisalade ja Riigikantselei eelarvetes. 3.6.2 Euroopa Liidu makse Eesti makse Euroopa Liidu eelarvesse suureneb võrreldes 2021. aasta eelarvesse planeeritud summaga, eelkõige seetõttu, et 2021. aasta makse oli alaplaneeritud võrreldes tegelike vajadustega. 2021. aasta riigieelarvet koostati ajal, kui puudus veel Euroopa Liidu 2021-2027 pikaajalisele eelarveraamile vastav Euroopa Komisjoni ettepanek 2021. aasta eelarveks. Ühtlasi selgus 2021. aasta jaanuaris, et Eesti 2021. aasta makset korrigeeritakse 12 miljoni euro võrra kõrgemaks, sest teiste liikmesriikide suhtes osutus meie rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) ja käibemaksubaasi statistika prognoosiga võrreldes suuremaks. Teisisõnu on Eesti majandusel võrreldes teiste liikmesriikidega läinud prognoositust paremini ja Eesti oleks eelnevatel aastatel seetõttu pidanud EL eelarvesse rohkem maksma. Eesti makse 2022. aastal osutub tõenäoliselt väiksemaks kui 2021. aasta lõplikud vajadused. EL iga-aastane eelarve koostatakse EL pikaajalise 2021-2027 eelarveraami alusel, milles lepiti eesmärgid ja rahamahud poliitikate lõikes kokku 7 aastaks. Liikmesriigi iga-aastane sissemakse sõltub eelkõige EL programmide makseprofiilist, mis väljendub iga-aastase eelarve maksekohustuste mahus ning riigi osakaalust eelarve rahastamises, mis omakorda sõltub eelkõige riigi RKT (rahvamajanduse kogutoodang) osakaalust EL RKT-s. Kuna Eesti RKT läheneb aasta-aastalt EL keskmisele, kasvab ka Eesti osakaal EL eelarve rahastamises. EL eelarve tulud (omavahendid) kogutakse alates 2021. aastast kokku järgmistest allikatest:  RKT põhised sissemaksed – umbes 70% tuludest;  Harmoneeritud käibemaksubaasi põhised sissemaksed – umbes 13% tuludest;  EL välispiirilt kogutud tollimaksud 75% ulatuses kogutud summadest – umbes 13% tuludest;  Ringlusesse võtmata plastpakendi omavahend – umbes 4% tuludest. Lisaks makstakse Kreekale 1,34 mln eurot. Euroala riigid kannavad Kreekale üle arvestuslikult sama palju, kui palju riikide keskpangad teenivad euroala keskpankade ühise võlakirjade ostuprogrammi Securities Markets Programme (SMP) portfellis olevatelt Kreeka võlakirjadelt. Kreeka programmi lõppemisel kokkulepitud võlaleevendusmeetmete kohaselt tagastatakse need tulud Kreekale. SMP kasumid laekuvad euroala keskpankadele osana eurosüsteemi kasumi jaotamisest kord aastas tehtava otsuse põhjal. 2022. aasta eelarvesse jääkski tagastamiseks viimane osa, 2021-2037 aeguvate võlakirjade eeldatava tulu arvelt. 2021. aastal makstakse kokku 1,6 miljonit eurot 2019. ja 2020. aasta arvestuslike tulude arvelt. Kasumite tagastamise eelduseks on Kreeka poolt võetud eelarve- ja majanduspoliitiliste kohustuste täitmine. Seoses Kreeka programmi lõppemisega 2018. aasta augustis korrigeeriti tagastamise ajakava ja sellest tulenevalt muutusid ka summad aastate lõikes. Tervikuna on perioodi 2018- 2022 uus graafik väiksem kui vana (9 mln vs 10,568 mln eurot). 3.6.3 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud Alates 2022. aastast on Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni (IDA) ja Euroopa Arengufondi (EDF) liikmelisus planeeritud Välisministeeriumi valitsemisala eelarvesse, kuna Eesti osalus 63 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri nendes fondides on kooskõlas välispoliitika tulemusvaldkonna arengukoostöö ja humanitaarabi programmi eesmärkidega. 3.6.4 Vabariigi Valitsuse reservid Tabel 44. Vabariigi Valitsuse eelarve. Vabariigi Valitsuse reservid, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vabariigi Valitsuse reservid -127 366 -321 188 -120 960 200 228 -62% Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond -1 942 -2 000 -2 000 0 0% Vabariigi Valitsuse reserv -125 424 -319 188 -118 960 200 228 -63% sh sihtotstarbeta vahendid -68 085 -60 856 -8 928 51 928 -85% sh sihtotstarbelised vahendid -57 340 -258 332 -110 031 148 300 -57% Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist antakse toetusi omandireformiga seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ning reservi kavandatakse vahendeid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta ja sihtotstarbeliste vahendite maht võrreldes eelmise aastaga väheneb peamiselt seetõttu, et 2021. aasta lisaeelarvega planeeriti reservi koroonaviiruse leviku tõrjumiseks ja kahjude leevendamiseks ühekordsed vahendid, mida 2022. aasta eelarves ei ole. Ülevaade sihtotstarbelise reservi tegevustest asub lisas 5. 3.6.5 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond Tabel 45. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond, tuhat eurot 2020 Muutus, 2021 RE 2022 RE Muutus tegelik % Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -513 029 -478 609 -456 799 21 811 -5% üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus -353 746 -357 825 -357 825 0 0% kohalike teede hoid -59 313 -29 313 -29 313 0 0% üle antud endiste riigiteede toetus 0 0 -63 -63 100% huvihariduse ja huvitegevuse toetus -14 250 -14 250 -10 250 4 000 -28% raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus -2 650 -2 650 -2 650 0 0% asendus- ja järelhooldusteenus -18 431 -18 031 -19 022 -991 5% matusetoetus -3 600 -4 000 -4 000 0 0% koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus -15 000 -15 000 -15 000 0 0% riikliku ülesande kulude hüvitamiseks sh: -16 039 -21 541 -18 676 2 865 -13% toimetulekutoetuse maksmise hüvitis -14 912 -20 414 -17 549 2 865 -14% rahvastikuregistri toimingute hüvitis -1 127 -1 127 -1 127 0 0% tulubaasi stabiliseerimiseks -30 000 -16 000 0 16 000 -100% 64 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Riigieelarvest omavalitsustele edasi kantavate riiklike maksutulude ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Kui ülejäänud vahendite kasutamise üle otsustab ainult kohalik omavalitsus, siis toetusfondi vahendid on määratud konkreetseteks otstarveteks. Toimetulekutoetust maksavad välja kohaliku omavalitsuse üksused selleks riigieelarvest saadava hüvitise arvelt. Toimetulekutoetuse taotlejate arv on stabiliseerunud ja 2021. aastal ei kasva. Kulud jäävad 2021. aastal eeldatavasti 17 mln euro piiresse. Kuna tööpuudus prognoosi järgi väheneb ja inimeste sissetulekud kasvavad, võib eeldada, et 2022. aasta toimetulekutoetuse kulud ei kasva. Toetust üldhariduskoolide pidamiseks antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuluks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks ning tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks (toetatakse vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, - vahendite ja –keskkonna pakkumisega seotud kulude katmist). Täpsem üldhariduskoolide pidamiseks antava summa suurus sõltub õpilaste arvu muutustest ning selgub 10.11.2021 EHISe andmete põhjal. Kohalike teede hoiu toetus suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kohalike teede jooksval hooldamisel ning ehitamisel. Üle antud endiste riigiteede toetus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel tagada saadud teede hooldus vajalikul tasemel. Huvitegevuse toetus panustab haridus ja noorte programmi eesmärgi saavutamisse. Kohaliku omavalitsuse üksustele suunatava toetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7–19- aastastele noortele paremini majanduslikult ja regionaalselt kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia. Raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenust korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. Asendus- ja järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Matusetoetust on võimalik kohalikel omavalitsustel maksta saadud toetuse arvelt matuse korraldajale keskmiselt 250 eurot. Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt anti 2018. aastast Siseministeeriumi vastusvaldkonda kuuluvate rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute (nt abielud, lahutused jne) täitmine maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele koos selle täitmiseks vaja minevate vahenditega. Ülejäänud kohaliku omavalitsuse üksused registreerivad üksnes sünde ning üksikutel juhtudel ka surmasid. Hüvitist makstakse eelarveaastale eelnenud aasta juhtumite arvu alusel. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele eesmärgiga motiveerida neid suurendama õpetajate palka. 2019. aastast antakse omavalitsusüksusele toetust lasteaiaõpetajate palga tõstmise motiveerimiseks juhul, kui 65 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri omavalitsuse lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud tasemega) lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Tasandusfondi vahendid on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimaluste ühtlustamiseks. Vahendite kasutamise üle otsustavad toetuse saajad. 3.6.6 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud Tabel 46. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud, tuhat eurot 2021 majandus 2020 Muutus, - 2022 RE Muutus tegelik % prognoos 27 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad -1 335 189 -1 418 579 -1 539 216 -120 637 9% maksud tulumaks -1 262 331 -1 345 000 -1 465 879 -120 879 9% maamaks -58 423 -58 422 -58 423 -1 0% keskkonnatasud -14 435 -15 157 -14 799 358 -2% liikluskaamerate trahvitulu 0 0 -115 -115 100% Füüsilise isiku tulumaksu laekumine jaguneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel. Seevastu maamaks, mis on küll riiklik maks, laekub täielikult kohalike omavalitsuste eelarvesse. Keskkonnatasude laekumine jaguneb jällegi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel. Kohalikele omavalitsustele hakatakse 2022. aastast edasi kandma 50% nende automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud trahvitulust. Hetkel on vastavad kaamerad olemas Tallinnal. Maksutulude kohta saab detailse ülevaate seletuskirja osa 2 tulude peatükis. 27 Summad veerus on esitatud lähtudes 2021.aasta majandusprognoosist ning need erinevad 2021. aasta riigieelarves esitatud summadest. 66 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.7 RIIGIKANTSELEI Riigikantselei tegevused hõlmavad Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, riigi strateegilise planeerimise korraldamist ja koordineerimist, istungite ja valitsuskabineti nõupidamiste ettevalmistamist ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse ja peaministri kommunikatsiooni korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist, Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu teenindamist ning avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist. Riigikantseleis töötab umbes 160 inimest. Tabel 47. Riigikantselei eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot Osakaal 2022 RE 2022 RE 2022 RE kogumaht Riigikantselei kogumahust TULUD 13 130 809 916 0% KULUD -13 638 494 -15 605 0% INVESTEERINGUD -715 975 -8 021 1% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% 3.7.1 TULUD Tabel 48. Riigikantselei tulud aastate lõikes, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 123 856 916 61 7% Saadud toetused 122 854 916 62 7% Tulud majandustegevusest 1 1 0 -1 -100% Saadud toetused Toetusi kasutatakse Riigikantselei kulude ja investeeringute katteks. Toetusi saadakse Euroopa Sotsiaalfondist. Toetuse eest planeeritakse rahastada tegevusi, mis aitavad kaasa riigi võimekuse suurendamisele inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu ning mis arendavad poliitikakujundamise kvaliteeti. Toetusest finantseeritakse järgmisitegevusi:  Avaliku teenistuse tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekuse arendamine ning tippjuhtide järelkasvu tagamine, tippjuhtide värbamise ja valiku ning hindamise ja arendamise süsteemi uuendamine;  Poliitika kujundamist toetava analüütilise võimekuse suurendamine;  Kaasamise arendamine;  Rakke- ja ekspertrühmade teenindamine. Toetused suurenevad peaaegu kõikide tegevuste rahastamisel, vaid avaliku teenistuse tippjuhtide arendamisele suunatud rahastus väheneb. Enim suureneb poliitika kujundamist toetavate analüüside ning rakke- ja ekspertrühmade teenindamisega seotud tegevuste rahastamine. 67 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.7.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Riigikantselei panustab kõigi oma tegevustega Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse ühes tulemusvaldkonnas – Tõhus riik. Tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 3.7.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate mõõdikutega ning strateegias Eesti 2035. Lisaks Riigikantseleile osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises Rahandusministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalad. Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga:  Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär;  Riigi rahandus, halduspoliitika, regionaalpoliitika ja finantspoliitika – vastutavad rahandusminister ja riigihalduse minister;  Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister. Tabel 49. Tulemusvaldkonna Tõhus riik kulud aastate lõikes, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -13 828 -15 721 -14 592 1 129 -7% Programm: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi eesmärk: Valitsuse tegevuseesmärgid on ellu viidud. Programmi eesmärk saavutatakse ühe programmi tegevusega. 3.7.2.1.1 Programmi tegevus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning seista hea, tõhusa ja avatud riigivalitsemise eest. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse indikaatoriga Täidesaatva võimu suutlikkus28, mille osas oodatakse püsivat iga-aastast kasvu viimaselt teadaolevalt tasemelt 6,7 (2020.a). Tabel 50. Tulemusvaldkonna Tõhus riik Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi tegevuse kulud aastate lõikes, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -15 721 -14 592 1 129 -7% 28 Executive Capacity https://www.sgi-network.org/2020/Good_Governance/Executive_Capacity 68 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 51 Tulemusvaldkonna Tõhus riik Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -14 592 -12 738 0 -883 0 -972 Tööjõukulud -7 603 -7 449 0 -154 0 0 Majandamiskulud -5 012 -4 283 0 -728 0 0 Finantskulud -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -1 002 -1 002 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -972 0 0 0 0 -972 Riigikantselei kulude eelarve maht väheneb võrreldes eelmise perioodiga. Kulude muutus on tingitud järgmistest tegevustest:  Eelmise perioodi eelarves kajastuvatest ühekordsetest tegevustest, millega 2022.a ei jätkata (Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamine, Rahukohtu 1 ja 2 töökohtade sisustamine);  AS Riigi Kinnisvarale tasutava üüri- ja halduskulude suurenemisest0,1 mln eurot seoses Rahukohtu 1 ja Rahukohtu 2 rekonstrueerimise lõppemisega.;  Kokkuhoiust tegevuskuludes summas 0,4 mln eurot. Tööjõukulud on planeeritud Riigikantselei ametnike ja teenistujate palkadeks ning muudeks lepingulisteks tasudeks kokku 7,2 mln eurot. Toetustest kaetavateks personalikuludeks on planeeritud 0,15 mln eurot. Majandamiskulud on planeeritud järgmisteks olulisemateks tegevusteks:  AS Riigi Kinnisvara üürimaksed;  strateegilise kommunikatsiooni projektide elluviimine;  riigikaitselise ja julgeoleku olukorrateadlikkuse parandamine;  valitsuse kommunikatsiooni ja strateegilise kommuniaktsiooni arendamine;  valitsuse poliitika keskpika planeerimise elluviimine. Tegevustoetusi antakse riigiasutustele riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja ministeeriumite teenistujate roteerumise ja värbamisega seotud kulude katmiseks ning projekti „Eesti riigijuhid 1918-1940/1941“stipendiumiteks. Toetusest tasutakse NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Oivakeskuse liikmemaks. 69 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandusliku sisu vaade Joonis 32. Riigikantselei kulud ja osakaal kogukuludest, % Joonis 33. Riigikantselei kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogumahust, % Tabel 52. Riigikantselei valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -15 605 -12 738 -868 -1 028 0 -972 Tööjõukulud -7 603 -7 449 0 -154 0 0 Majandamiskulud -5 012 -4 283 0 -728 0 0 Finantskulud -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -1 002 -1 002 0 0 0 0 Käibemaks -1 013 0 -868 -146 0 0 Põhivara amortisatsioon -972 0 0 0 0 -972 70 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 53. Riigikantselei valitsemisala kulud aastate lõikes, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -13 828 -16 685 -15 605 1 079 -6% Tööjõukulud -7 280 -6 951 -7 603 -652 9% Majandamiskulud -3 319 -6 203 -5 012 1 191 -19% Finantskulud -3 -3 -3 0 0% Sotsiaaltoetused -9 0 0 0 0% Muud toetused -346 -1 592 -1 002 590 -37% Käibemaks -2 480 -964 -1 013 -49 5% Põhivara amortisatsioon -392 -972 -972 0 0% 3.7.3 INVESTEERINGUD Joonis 34. Riigikantselei investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, % Joonis 35. Riigikantselei investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % 71 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 54. Riigikantselei investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -8 021 -6 643 -1 329 -50 0 Käibemaks -1 337 0 -1 329 -8 0 IT investeeringud -42 0 0 -42 0 Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine -6 643 -6 643 0 0 0 Tabel 55. Riigikantselei investeeringud aastate lõikes, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -2 698 -9 091 -8 021 1 070 -12% Käibemaks -444 -1 163 -1 337 -174 15% IT investeeringud -397 -1 852 -42 1 810 -98% Muud investeeringud -11 0 0 0 0% Rahukohtu 1 ja 3 hoonete renoveerimine -1 846 -1 423 0 1 423 -100% Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine 0 -4 654 -6 643 -1 988 43% Investeeringute eelarve väheneb, kuna 2021. aastal lõppesid Rahukohtu 1 hoone renoveerimine ning riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse parandamise IT-arendusprojektid. Samas algab Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine. Jätkatakse Rüütelkonna hoone rekonstrueerimisega Eesti riigi esindushooneks, kus saab hakata korraldama presidendi, Riigikogu, valitsuse, ministeeriumide ja riigiasutuste üritusi. Ehitusprojekti kogumaksumus on 11,3 mln eurot (käibemaksuta) ning projekt viiakse ellu aastatel 2021-2023. Tööde käigus rekonstrueeritakse kogu hoone, paigaldatakse uus küttesüsteem, ventilatsioon, vee- ja kanalisatsioonitorustik, tugev- ja nõrkvool. Lisaks vahetatakse katus, taastatakse välisfassaad ja avatäited. 72 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8 HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutse-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Selleks Haridus- ja Teadusministeerium:  planeerib, korraldab ja arendab haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitikat;  töötab välja riigi arengukavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades ning tagab nende kooskõla üleriigiliste ja valdkondlike arengukavadega; korraldab arengukavade rahastamise, elluviimise ja tulemuste hindamise;  teostab riiklikku järelevalvet haridusasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle;  planeerib, arendab riiklikke õppekavasid ja muid haridusstandardeid ning korraldab nende koostamise ja akrediteerimise. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 72 asutust, sealhulgas riigi kutseõppeasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, riigi üldhariduskoolid, riigi teadus- ja arendusasutused Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut, valitsusasutustena Rahvusarhiiv, Haridus- ja Noorteamet (Harno) ning Keeleamet. Tabel 56. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 199 846 2% KULUD -13 638 494 -838 630 6% INVESTEERINGUD -715 975 -65 355 9% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 261 0% 2022. aasta riigieelarves on õpetajate palgafondiks (sh riigi-, era- ja KOV üldharidus- ja kutsekoolides) 419 mln eurot. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi kaudu eraldatakse haridustoetust üldhariduskoolide pidamiseks 357,8 mln eurot, mis kajastub Vabariigi Valitsus osas. Haridus- ja Teadusvaldkonna eelarvet puudutavad Vabariigi Valitsuse eelarveotsused  Teadus- ja aredustegevus rahastamine1%SKP-st HTMi eelarvesse lisaks 16,3 mln eurot  Õpetajate palgakasv 20,7 mln eurot.  Kultuuritöötajate palgakasv 0,3 mln eurot.  Õpilünkadega tegelemine koolides 12 mln eurot.  Eesti keelne haridus 5 mln eurot (ei kajastu HTMi eelarves vaid VV reservis).  Kulude kokkuhoiu meede kokku 7,8 mln eurot (sh Hasartmängumaksu lahti sidumine kuludest 0,3 mln, ja Riigigümnaasiumide ehitus 1 mln). 73 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.1 TULUD Joonis 36. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % Valitsemisala tulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud põhiliselt saadud toetuste võrra 42,2 mln eurot, mis moodustab suurema osa muutusest. Vähenemine on seotud suures osas majandustegevusest saadava tulu langusega 0,6 mln eurot, moodustades muutusest ca 1%. Tabel 57. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 29 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 126 486 158 283 199 846 41 563 26% Saadud toetused 116 693 147 292 189 490 42 197 29% Riigilõivud 64 57 61 4 7% Tulud majandustegevusest 9 668 10 888 10 251 -637 -6% Muud tulud 42 29 29 0 0% Intressi- ja omanikutulud 19 17 15 -2 -12% Saadud toetused EL struktuurifondidest on kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja REACT-EU toetusi kokku 147 mln eurot, millest struktuurivahendite projektide tehniline abi Ühtekuuluvusfondi vahendite jagamise koordineerimiseks on 0,9 mln eurot. Toetused suunatakse:  kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamiseks;  õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamisse;  e-õppevara arendamiseks ja koolide digitaristu parendamiseks;  koolivõrgu investeeringud, peamiselt riigigümnaasiumide ehitamiseks;  tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamiseks, täiskasvanute tasemekoolitus ja ümberõppe ning noorsootöö teenuste pakkumiseks;  teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks ning teaduse infrastruktuuri arendamiseks. 29 2020. aasta andmed on auditeerimata. 74 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna ning Erasmus + tegevuste elluviimiseks laekub toetusi 37 mln eurot, sh tehniline abi. Alates 2022. aastast on eelarvesse planeeritud Haridus- ja Noorteameti kaudu eraldatavad Erasmus+ välistoetused summas 27,9 mln eurot. Toetus suunatakse rahvusvaheliseks teadus- ja arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks, kõrghariduse ja kutsehariduse rahvusvahelise koostöö toetamiseks ning noorteprojektide korraldamiseks. Kodumaiste toetuste maht on 0,7 mln eurot, millest 0,4 mln eurot moodustavad riigi kutseõppeasutuste toetused Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti Kooriühingult jt kaunite kunstidega seotud toetusi jagavatelt organisatsioonidelt, samuti toetused maakondlikelt arenduskeskustelt Võrumaa KHK puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskusele. Lisaks laekub toetusi veel Eesti Kirjandusmuuseumile 0,2 mln eurot personaalse uurimistoetuseks (regivärsi uurimiseks) ja 31 000 eurot Lepajõe arhiivi korraldamiseks ning digiteerimisteks. Rakenduskõrgkoolidele laekub kodumaiseid toetusi 70 000 eurot. Tulud vähenevad 0,1 mln eurot seoses osade projektide lõppemisega. Riigilõiv laekub koolitus- ja tegevuslubade taotlemisest ning arhiivitoimingutest. Tulud majandustegevusest laekuvad kutse-, rakenduskõrg- ja üldhariduskoolide õppebaaside ja õpilaskodude tegevusest, täienduskoolitusest ja elamu- ja kommunaaltegevusest (sh Kloogaranna noortelaager) ning Rahvusarhiivi arhiivitoimingutest sh:  Riigi kutseõppeasutuste tulud 8 mln eurot. Kõige suuremad laekumised on Luua Metsanduskoolil (peamiselt metsamaterjali müük) ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolil (laekumised põllumajanduse ja toitlustamise praktikabaasist ning mõisaga seotud teenustest). Tulud vähenevad 0,8 mln eurot peamiselt seoses COVID-19 kriisiga teenindus- ja turismisektoris ning metsamaterjali raiemahu vähenemisega.  Riigi rakenduskõrgkoolid tulud on ca 1,5 mln eurot; Tulud suurenevad 0,2 mln euro võrra võrreldes 2021. aastaga, kuna koolid prognoosivad veidi suuremat laekumist haridusalasest täiendkoolitusest ning üliõpilaselamute ning ruumide rendist. Kõige suuremad laekumised on Tallinna Tehnikakõrgkoolil ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolil.  Eesti Keele Instituut 80 000 eurot tulud haridusalasest tegevusest asutustele, ettevõtetele ja eraisikutele suunatud keelekoolituste ja keeleekspertiisidega seoses ning elamu- ja kommunaaltegevuse tulu;  Eesti Kirjandusmuuseumil 0,4 mln eurot tulud trükiste müügist, koopiate tegemisest arhiivimaterjalidest, ekskursioonide korraldamisest ning eesti Keele Instituudile tööruumide rentimisest.  Haridus- ja Noorteamet 0,1 mln eurot tulu Kloogaranna noortelaagri elamu- ja kommunaaltegevusest ning tulu haridusalasest tegevusest noorsootöö valdkonnas kutse andja ülesannete täitmisel.  Rahvusarhiivi tulud 30 tuhat eurot arhiiviseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv ja 0,1 mln eurot arhivaalide kasutamisega seotud teenuste eest. Muude tulude all kajastuvad sunnirahad riikliku ja haldusjärelevalve läbiviimisest õppeasutustes 14 000 eurot ja Keeleameti keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid ja keelekasutust sätestavate õigusaktide täitmise järelevalvest 15 000 eurot. Intressi- ja omanikutulude all on kavandatud õppelaenu nõuete intressi laekumine summas 15 000 eurot. 75 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas: Tark ja tegus rahvas, Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Eesti keel ja eestlus ja Tõhus riik. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ koostatavas jätkustrateegias „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ning „Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035“. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ning „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“ eesmärgid ja meetmed toetavad riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadusi ja sihtide saavutamist. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud haridus- ja noorteprogramm. Haridus- ja Teadusministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest. Tabel 58. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -497 322 -590 428 -594 004 -3 576 1% Kulud suurenevad õpetaja ja kultuuritöötajate palga ning õppilünkadega tegelemiseks eraldatud vahendite võrra ja vähenevad peamiselt välisvahendite arvelt, kuna tegevused hakkavad lõppema. Lisaks kajastuvad 2021. a eelarves lisaeelarvega eraldatud ühekordsed kriisiga seotud vahendid nagu huvihariduse kriisitoetus, õpihuvilaagrite toetus ja koolidele kiirtestide soetamisega seotud kulud. Täpsemad muudatused on välja toodud iga programmi tegevuse selgituste juures. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust. Kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad saavad toetust väikelahenduste loomiseks, et tuge vajavaid lapsi oleks võimalik kaasata tavakooli. 2022. a alustavad õppetegevust uued Rakvere ja Saue riigigümnaasiumid. Avatakse Tallinna Muusika- ja Balletikool. Detailsem ülevaade tegevuse Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine tegevuse all. 76 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Kõrgharidus Toetatakse 201,1 mln euroga kõrgharidusõppe pakkumist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides, tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused. Kõrghariduse tegevustoetuseks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja ministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele on planeeritud 162,5 mln eurot. Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Alates 2022/2023. õppeaasta algusest minnakse järk-järgult üle doktoranditoetuselt nooremteaduri ametikohtade toetusele. 2022. aastal on doktorantide üleviimiseks nooremteaduriteks planeeritud kõrghariduse ja teaduse valdkonnas kokku 2,3 mln eurot, koos varem doktoriõpinguid alustanute doktoranditoetusega kokku 10,7 mln eurot ning doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksukuluks on kavandatud 4,2 mln eurot. Detailsem ülevaade tegevuse Ligipääsu tagamine kõrgharidusele tegevuse all. Õpetajaameti väärtustamine Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 7,3% 1653 euroni, mis on sama tasemeni riigi keskmise palgaga. Selleks eraldati Vabariigi Valitsuse otsusega 20,7 mln eurot ning lisaks ministeeriumi investeeringute ja tegevuste kokkuhoiu arvelt 9,3 mln eurot. Lasteaiaõpetajate palk moodustab 90% ning magistrikraadiga õpetajate palk 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemest. Esimest korda tööle asuvate õpetajate ja tugispetsialistide toetamiseks eraldati riigieelarvest 2,9 miljonit eurot lähtetoetusteks. Toetuse summa on 12 783 eurot ühe inimese kohta ning käesolevast õppeaastast makstakse seda ühes osas, mis annab alustavatele spetsialistidele parema stardipositsiooni. Toetatakse õpetajate, koolijuhtide kompetentside ja pädevuste kasvu, jätkatakse omavalitsuste haridusjuhtide professionaalse võimekuse tõstmise programmidega. Detailsem ülevaade tegevuse Ligipääsu tagamine üldharidusele tegevuse all. Elukestev õpe ja tööturg 6,2 mln eurot on planeeritud täiendus- ja ümberõppevõimaluste pakkumiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse. Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet 2,1 mln euroga, eesmärgiga rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlus- ning karjääriõpet süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides. Täiendavate töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 2,6 mln euroga. Detailsem ülevaade tegevuste Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine ja Õppe seostamine tööturu vajadustega all. Eestikeelne kool Eesti keelest erineva emakeelega laste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot. Koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides tagatakse muu emakeelega laste rühmadesse eestikeelne lisaõpetaja. Detailsem ülevaade Võrdsete võimaluste tagamine hariduses tegevuse all. Õpilünkade tasandamine Eraldatakse ühekordset toetust 12,0 mln eurot, et pakkuda 2021/2022. õppeaastal tuge õpilastele, kel on tekkinud COVID-19 kriisist tingitud õpiraskused. Täiendavate tugiteenuste 77 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri pakkumine tähendab ennekõike paindlikku ja õppijakeskset õppe korraldamist ning hõlmab kõiki õpilasi. Noored Arendatakse institutsioonide võrgustikke ning toetatakse noorte sotsialiseerumist ja ühistegevust soodustavaid algatusi noorsootööasutustes ja noorteühingutes. Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks toetatakse 2,1 mln euroga noorsootöö piirkondliku kättesaadavuse parandamist ja noorte noorsootöösse kaasamist. Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse parandamist toetatakse 11 mln euroga, millest 10,3 mln eurot moodustab kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus. Detailsem ülevaade tegevuste Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG), Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA), Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) ja Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) all. Programm: Haridus- ja noorteprogramm Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Tabel 59. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -594 004 -465 198 -7 091 -91 120 -11 006 -19 589 Haridusvõrgu korrastamine ja -48 633 -24 685 0 -22 448 -1 500 0 arendamine Ligipääsu tagamine üldharidusele -136 123 -132 569 0 0 -218 -3 336 Ligipääsu tagamine kutseõppele -94 982 -76 048 0 -291 -6 482 -12 160 Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -201 069 -193 231 -4 177 0 -1 212 -2 449 Täiskasvanuhariduse arendamine ja -6 213 -151 0 -4 622 -1 440 0 õppimisvõimaluste loomine Hariduse rahvusvahelise -34 820 -2 061 0 -32 759 0 0 konkurentsivõime edendamine Õppekava ja koolikorralduse -26 434 -17 208 0 -7 611 0 -1 614 arendustegevused Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -9 978 -5 339 0 -4 639 0 0 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide -6 639 -587 -2 914 -3 138 0 0 arengu toetamine Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste -2 089 -1 349 0 -709 -31 0 prognoosisüsteem OSKA Õppe seostamine tööturu vajadustega -15 341 -5 921 0 -9 420 0 0 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste -3 472 -61 0 -3 382 0 -29 toetamine (HOOG) Noorte kodanikuosaluse toetamine ja -853 -853 0 0 0 0 õiguste kaitsmine (OSA) Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi -5 058 -4 935 0 0 -123 0 arendamine (ISE) Noortele ühiskonnas võrdsete -2 300 -200 0 -2 100 0 0 võimaluste tagamine (KINDLUS) 78 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 60. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -590 428 -594 004 -3 576 1% Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -95 749 -48 633 47 116 -49% Ligipääsu tagamine üldharidusele -105 344 -136 123 -30 779 29% Ligipääsu tagamine kutseõppele -98 512 -94 982 3 530 -4% Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -201 770 -201 069 701 0% Täiskasvanuhariduse arendamine ja -6 495 -6 213 282 -4% õppimisvõimaluste loomine Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime -3 681 -34 820 -31 139 846% edendamine Õppekava ja koolikorralduse -31 394 -26 434 4 960 -16% arendustegevused Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -13 715 -9 978 3 737 -27% Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu -7 402 -6 639 763 -10% toetamine Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste -1 793 -2 089 -296 16% prognoosisüsteem OSKA Õppe seostamine tööturu vajadustega -16 115 -15 341 774 -5% Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste -836 -3 472 -2 636 315% toetamine (HOOG) Noorte kodanikuosaluse toetamine ja -862 -853 9 -1% õiguste kaitsmine (OSA) Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi -5 705 -5 058 647 -11% arendamine (ISE) Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste -1 055 -2 300 -1 245 118% tagamine (KINDLUS) 3.8.2.1.1 Programmi tegevus: Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Tabel 61. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 158 - - Allikas: EHIS Haridusvaldkonna pinnakasutus (m2) 3,4 mln (2019) - - Allikas: EHIS Riigigümnaasiumite arv, tk 16 18 21 Allikas: EHIS Eesmärgiks on vähendada gümnaasiumiastmega koolide arvu (siht 2024. aastal <100 kooli, vahepealseteks aastateks konkreetseid sihttasemeid seatud ei ole). Haridusasutuste pinnakasutust soovitakse samuti vähendada, et koolipidajatel oleks kinnisvara ülalpidamiskulude vähenedes võimalik kasutada rohkem ressursse hariduse sisu tarbeks. Järgmine mõõtmine on plaanis aastal 2023 ja selle aasta sihttasemeks on seatud 3 mln m2. Vähenemine toimub peamiselt munitsipaalomandis õppeasutuste arvelt. Samas kasvab aasta aastalt riigigümnaasiumide arv. 2021. aastal lisandus kaks riigigümnaasiumi (Saaremaa ja Tabasalu), 2022. a lisandub veel kaks riigigümnaasiumit ning Tallinna Muusika- ja Balletikool. 2024. aastal peaks kokku tegutsema 26 riigigümnaasiumi. 79 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 62. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -95 749 -48 633 47 116 -49% Kulude vähenemine on seotud EL struktuurivahendite perioodi lõppemisega ning eelarve tehnilise muudatusega (2021. aasta eelarves kajastati välisvahenditest investeeringud edasiantava toetusena ning need kajastusid kuludes summas 25,1 mln). Tabel 63. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -48 633 -24 685 0 -22 448 -1 500 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -24 466 -24 466 0 0 0 0 Investeeringutoetused -22 047 0 0 -20 547 -1 500 0 Muud toetused -2 120 -219 0 -1 901 0 0 Haridusvõrgu korrastamise ja arendamisega seotud tegevused toetavad põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Korrastatakse 7,9 mln euroga tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust;  Kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad saavad 1,9 mln eurot toetust väikelahenduste loomiseks, et tuge vajavaid lapsi oleks võimalik kaasata tavakooli;  2022. a alustavad õppetegevust uued Rakvere ja Saue riigigümnaasiumid. Avatakse Tallinna Muusika- ja Balletikool. Kokku on riigigümnaasiumide ehitamiseks (investeeringud) kavandatud 48,7 mln eurot;  Põhikoolide õppehoonete investeeringutoetuseks on välisvahendite arvelt kavandatud 12,6 mln eurot;  Kohalikele omavalitsustele HEV koolide üleandmise kulude katmiseks on kavandatud 0,2 mln eurot;  Riigi Kinnisvara AS-i haridus- ja teadusasutuste kinnistute haldamiseks on kokku kavandatud 27,7 mln (siin tegevuses 25 mln), millest 0,6 mln eurot on investeeringud (kajastatud tabelites 13,14);  Õpetajate arvestusliku keskmise palga tõusuks on investeeringute ajatamise arvelt kavandatud 4,3 mln eurot;  Taastuvenergia lahendusteks koolides ja teadusasutustes on kavandatud 1,5 mln eurot. Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud 97,9 mln eurot, millest tegevuse eelarves on kuludena 48,6 mln eurot. 49,3 mln eurot moodustavad investeeringud (toodud tabelites 13,14). 3.8.2.1.2 Programmi tegevus: Ligipääsu tagamine üldharidusele Programmi tegevuse eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. 80 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 64. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas 0,2/ 0,3/ 0,1 Hoida taset Hoida taset kooliastmes (%): kokku/ poisid/ tüdrukud Allikas: EHIS Õppetööst väljalangejate määr gümnaasiumis (gümnaasiumi 1. 0,7 <1,0 <1,0 õppeaastal) (%) Allikas: EHIS Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli 82,1 82 82 lõpetamist (%) Allikas: EHIS Koolist väljalangevus püsib üldhariduses madal ning eesmärgiks on seatud, et põhikoolist väljalangejate osakaal ei kasvaks ja jääks vähemalt 2020. a tasemele ehk 0,2% kõigist õpilastest (sh poisid 0,3% ja tüdrukud 0,1%). Gümnaasiumist esimesel õppeaastal väljalangejate määra soovitakse hoida alla 1% taseme (nt 2019. a oli see 1,2%, aasta varem veel kõrgem). Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli lõpetamist peaks püsima 82% juures (2019. a oli see 80,7%, 2015. aastal nt vaid 76,3%). Tabel 65. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ligipääsu tagamine üldharidusele -105 344 -136 123 -30 779 29% Kasv tuleneb peamiselt õpetajate palga kasvust, milleks eraldati lisavahenditest 20,7 mln eurot ja lisaks ministeeriumi eelarvest tegevusest 2,2 mln eurot tegevuskulude kokkuhoiu ning tegevuste prioriseerimise arvelt. Õpilaste arvu kasvust tuleneva baasi tagamiseks, uute riigi gümnaasiumide moodustamiseks ning tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskulude katmiseks eraldati lisaraha kokku 7,7 mln eurot. Ühekordset eraldati lisaraha 12,0 mln eurot, et pakkuda 2021/2022. õppeaastal tuge õpilastele, kel on tekkinud COVID-19 kriisist tingitud õpiraskused. Tabel 66 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -136 123 -132 569 0 0 -218 -3 336 Tööjõu- ja majandamiskulud -44 907 -44 689 0 0 -218 0 Muud toetused -87 880 -87 880 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 336 0 0 0 0 -3 336 Tegevuse kaudu eraldatakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigikoolides ning toetatakse IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Eesmärk on luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. Tegevuse eesmärkidesse panustab ka kohalikele omavalitsustele eraldatav üldhariduskoolide pidamise toetus 357,8 mln eurot, mis ei kajastu riigieelarves antud tegevuse all vaid Vabariigi Valitsuse peatükis. 81 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Üldhariduskoolide toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse soetamiseks, koolilõunaks ja koolide tegevuskuludeks, sh tõhustatud ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et tagada vajalikud tugiteenused ja õppekorraldus. Üldhariduskoolide toetus jaotatakse iga aastase Vabariigi Valitsuse määrusega „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2021. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Õpilaskodu toetuseks munitsipaal-ja erakoolidele on kavandatud 1 mln eurot, arvestusega 2000 eurot õpilase kohta. Riiklikult toetatavad õpilaskodu kohad on mõeldud nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. 2021. aastal eraldati õpilaskodutoetust koolide pidajatele 401 õpilase kohta. Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2021.  Erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks ning riigikoolidele on planeeritud 87,5 mln eurot. Toetust eraldatakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse hankimiseks, koolilõunaks (v.a vanglaõpe) ja tegevuskuludeks (v.a vanglaõpe). Täpsem toetuste jaotus selgub EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmete põhjal 10.11.2021. Tegevusete ja toetuste selgitused alljärgnevalt: • Toetatakse IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut 3,9 mln eurot Rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks SA Euroopa Koolile ja kahele omavalitsusele - Tallinna ja Tartu linnale. Rahvusvahelise õppekavade rakendamine ja kvaliteet aitavad oluliselt kaasa välisriikide ja Eesti diplomaatide roteerimisele ning välisekspertide töötamisele Eestis. Võetud kohustusega luuakse võimalused töötajate laste koolitamiseks Euroopa Kooli EB (European Baccalaureate) õppekava alusel, mille eesmärk on võimaldada ühtset haridust Euroopa Liidu teenistujate lastele. • Vanglaõppe haridustoetus summas 0,7 mln eurot on kavandatud kinnipeetavate üldhariduse omandamiseks, sh tagatakse vahistatud ja täiendavate julgeolekuabinõude raames lukustatud kambris viibivate õpilaste individuaalne õpe nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud õppekava järgi. Õpet korraldavad Tallinna linn, Kohtla- Järve linn ja Tartu linn. • Riigi üldhariduskoolidele tagatakse koolipidamise kulud, tööjõu- ja majandamiskulud 82,9 mln eurot (sh tagatakse haiglaõppe võimalus). Käesoleval õppeaastal käib õppetöö 35 riigi üldhariduskoolis, 22/23 õppeaastal alustab õppetööd veel 2 riigikooli (Rakvere Riigigümnaasium ja Saue Riigigümnaasium) ning 23/24 õppeaastal veel 6 (Pelgulinna Riigigümnaasium, Mustamäe Riigigümnaasium, Tõnismäe Riigigümnaasium, Rae Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Gümnaasium). 3.8.2.1.3 Programmi tegevus: Ligipääsu tagamine kutseõppele Programmi tegevuse eesmärk: Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Programmi tegevuse mõõdik: 82 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 67. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Õppetöölt väljalangejate määr (%) kutseõppeasutustes 9,4 <11 <11 (kutsekeskhariduse tasemel 1. õppeaastal) Allikas: EHIS Kutsealase hariduse omandanute osakaal 5 a pärast põhikooli 22,4 kasvab kasvab lõpetamist (%) Allikas: EHIS Kutsekeskharidusest esimesel õppeaastal väljalangejate määra soovitakse hoida alla 11% taseme (ehkki 2020. a oli see madalam, siis nt 2018. a oli see 11,7%, varem veelgi kõrgem). Kutsealase hariduse (kutsehariduse tasemeõppe) omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli lõpetamist peaks aasta aastalt kasvama, et suurendada eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaalu. Tabel 68. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ligipääsu tagamine kutseõppele -98 512 -94 982 3 530 -4% Eelarve vähenemine on peamiselt seotud Norra EMP projekti kulude vähenemisega (-0,3 mln) ning kutsekoolide muude otselaekuvate välistoetuste arvelt tehtavate kulude planeerimisega 2022 riigieelarve tegevusse "Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine" (muutus -2,8 mln eurot). Seoses kulude kärpega vähenevad kutsekoolide tegevus- ja sotsiaaltoetused 0,4 mln euro võrra. Tabel 69 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -94 982 -76 048 0 -291 -6 482 -12 160 Tööjõu- ja majandamiskulud -82 519 -76 048 0 0 -6 471 0 Sotsiaaltoetused -11 0 0 0 -11 0 Muud toetused -291 0 0 -291 0 0 Põhivara amortisatsioon -12 160 0 0 0 0 -12 160 Programmi tegevuste eesmärkide täitmiseks tagatakse vajalikud õppekohad, õppijate toimetulekut toetavad meetmed ja kaasajastatakse õppekeskkonda. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Kutseõppe õpilaste õppetoetuste, sõidusoodustuste ja koolitoidu toetuse eesmärk on tagada kutseõppe kättesaadavus ning vähendada õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel. Tegevuse raames võimaldatakse õppijatele õppeedukuse alusel makstavaid õppetoetusi, õpinguid takistavate asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeritakse sõit kodu ja kooli vahel juhul kui õppijatel puudub võimalus kasutada tasuta ühistransporti. Samuti toetatakse keskhariduseta õpilaste koolilõuna kulude katmist ja Meresõiduohutuse seadusega reguleeritud esmaõppe õppekavadel õppijate toitlustuse ja vormiriietusega seotud kulud. Arvestuslik õpilaste arv, kes saavad õppetoetusi, on 8000. Koolitoidu toetust saab ca 11 000 õpilast. Meresõiduohutuse seaduse alusel rahastatakse ca 300 õpilase toitlustamist ning vormiriietuse ostmist. 83 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Kutsekoolide tööjõu- ja majandamiskulud koos õpetajate ja koolijuhtide töötasuga ning õpilaste sotsiaaltoetustega on kokku kavandatud 76,1 mln eurot, sellest rahastamismudeli alusel planeeritavad õpetajate tööjõukulud 38,9 mln eurot. Rahastatakse ca 20 000 koolituskohta, ühe koolituskoha arvestuslik alus on 60 arvestuspunkti (s.o ühe õppeaasta õppetöö maht) mahus õpiväljundeid. Täpsem jaotus kulukontode vahel selgub tegelike Eesti Hariduse Infosüsteemi õpilaste arvude alusel seisuga 10. november 2021.  Omatulude arvelt kokku 6,3 mln eurot, laekub peamiselt praktilise õppega seotud laekumistest, kasutatakse kutseõppeasutuste õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste teenustega seotud kuludeks. Lisaks suunatakse laekuv tulu õppevaldkonna eripära arvestades tagasi õppetootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks.  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest rahastatakse 0,3 mln euroga kutsevaliku õppekavade projekti. Sihtrühmaks on inimesed, kes ei oska erialavalikut teha, on õpingud katkestanud või neil puudub piisav ettevalmistus kutseõpingutega alustamiseks.  0,5 mln euroga soodustatakse kutseõppeasutuste õppetaristu ühiskasutust ning toetatakse õppekeskkonna (nt õppelaborite inventar, õppetööks vajalikud seadmed) kaasajastamist. 3.8.2.1.4 Programmi tegevus: Ligipääsu tagamine kõrgharidusele Programmi tegevuse eesmärk: Tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 70. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud sihttasemetega30 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme 15,2 16,6 16,4 õpingute esimesel aastal) (%) Allikas: EHIS Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 221 300 300 Allikas: EHIS Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%) 52,3 52,8 53,2 Allikas: EHIS Kõrgharidusõppest õpingute esimesel aastal väljalangejate määra soovitakse vähendada 16,4%ni. Ehkki 2020. a oli tase juba madalam, siis varem on see olnud 17% ja ka kõrgem. Pandeemia aasta tulemuste pealt prognoose väljalangevuse näitajate sihttasemete kohta muuta oleks ennatlik. 2020. a töötati välja seaduseelnõu, mille eesmärk on enam väärtustada doktoriõppesse astumist ja suurendada doktorikraadiga inimeste osakaalu ühiskonnas. Doktorikraadi kaitsmiste arv on viimastel aastatel vähenenud ja eesmärk on see viia taas tõusule. Nominaalajaga lõpetanute osakaal on kõrghariduses oluline tulemuslikkuse näitaja ning eesmärk on seda protsenti järk-järgult tõsta, 2024. a siht on 54%. Kõrghariduse kvaliteeti näitab mh rahulolu lõpetatud haridusega, mida mõõdetakse regulaarse vilistlaste uuringuga. 2020. a uuringut ei toimunud, järgmine uuring 2022. a, tulemused avaldatakse 2023. a. 30 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis 84 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 71. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ligipääsu tagamine kõrgharidusele -201 770 -201 069 701 0% Tegevuse eelarve väheneb, kuna 2021. aastal eraldati ühekordsena koolipsühholoogide kutseaasta vahendid summas 0,2 mln eurot. Vähenevad rakenduskõrgkoolide majandustegevusest tehtavad tegevused 0,2 mln euro võrra ning rakenduskõrgkoolide amortisatsiooni prognoos. Tabel 72 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus Muud koos tuludest Mitterahalise 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad d kulud kaasfinantseer kulud inguga KULUD -201 069 -193 231 -4 177 0 -1 212 -2 449 Tööjõu- ja -22 376 -21 190 0 0 -1 186 0 majandamiskulud Sotsiaaltoetused -16 587 -12 388 -4 172 0 -26 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -159 653 -159 653 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 449 0 0 0 0 -2 449 Tegevusega toetatakse 201,1 mln euroga kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides, tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused. Juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Kõrghariduse tegevustoetuseks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja ministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele on planeeritud 162 mln eurot, millele lisanduvad rakenduskõrgkoolide tegevustoetusest rahastatavad investeeringud 0,5 mln eurot. Sealhulgas toetatakse keelest erineva emakeelega üliõpilaste eesti keele omandamist kõrgharidusõpingute ajal.  Omatulude arvelt 1,2 mln eurot, kaetakse rakenduskõrgkoolide õppeprotsessi arendamise ja tasuliste teenustega (nt täiendkoolituse pakkumise, ühiselamu ja muude ruumide välja rentimisega) seotud kulud.  Ülikoolide raamatukogusid toetatakse 1,9 mln euroga.  SA Tartu Ülikooli Kliinikumile eraldatakse arstiõppe kliinilise õppe läbiviimiseks 0,8 mln eurot ning toetatakse täiendavate õppekohtade loomist tervishoiukõrgkoolides õdede nappuse leevendamiseks ca 0,5 mln euroga.  Õpetajakoolituse ja koolipsühholoogide kutseaasta tegevusi (tegevuse siseste ümbertõstmiste arvelt) toetatakse Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis 0,4 mln euroga.  Lisaks tegevustoetusele toetatakse 1,6 mln euroga kõrgharidusõppe läbiviimist ja kvaliteedi tugevdamist regionaalsetes kolledžites.  Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamise toetus eraldatakse ülikoolile täies mahus 2021 aastal, kuna selleks on tegelik vajadus. Õppetööga planeeritakse alustada uues hoones 2022/2023. õppeaastal. 2022. aastal suunatakse esialgselt selleks ettenähtud vahendid ühekordselt kõrghariduse tegevustoetuse ja sihtotstarbeliste toetuste katmiseks summas 3,1 mln eurot.  Doktoriõppe tulemustasudeks on kokku kavandatud 3,1 mln eurot. 85 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Rakendatakse doktoriõppe sotsiaalsete garantiide paketti. Riigikogu menetlusse on esitatud doktoriõppe reformi eelnõu, mille raames algab alates 2022/2023. õppeaasta algusest järkjärguline üleminek doktoranditoetuselt nooremteaduri töötasu toetusele. 2022. a doktoriõppesse astunutest pakutakse nooremteaduri ametikohta kuni 300-le üliõpilasele, varem alustanutele jätkatakse doktoranditoetuse maksmist. 2022. aastal on doktoranditoetuseks ning nooremteaduri palgaks kokku 10,1 mln eurot ning doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksukuluks kavandatud 4,2 mln eurot Doktoriõpe reformi tulemusena aset leidva üleminekuga doktorandist nooremteaduriks kaasnevaid täiendavaid kulusid rahatatakse teadussüsteemi programmist.  Et tagada üliõpilastele õppes osalemiseks paremaid tingimusi on eelarvesse planeeritud 12,4 mln eurot sotsiaaltoetusteks. Sellest õppetoetusteks sh vajaduspõhisteks õppetoetusteks ja vajaduspõhisteks eritoetusteks on eelarvesse planeeritud kokku 9,7 mln eurot, toetuse saajaid on ligikaudu 6000 üliõpilast igal semestril. Toetused suuruses 75-220 eurot kuus toetavad neid üliõpilasi, kes on majanduslikult ebasoodsamas olukorras. Sihtotstarbeliste stipendiumidega, milleks on eelarves 0,3 mln eurot, toetatakse erivajadustega üliõpilaste ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusõppele. Puude liigist ja raskusastmest lähtuvat 60-510 euro suurust igakuist stipendiumit saab ligikaudu 350 üliõpilast aastas. Parema õppeedukusega üliõpilastel on võimalik saada tulemusstipendiumi, milleks on planeeritud 2,4 mln eurot. 100 euro suurust stipendiumi saab u 2500 üliõpilast aastas. 3.8.2.1.5 Programmi tegevus: Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Programmi tegevuse eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 73. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud31 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) 25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes 6,5 >9,0 >9,0 osaluse määr (%) Allikas: Statistikaamet Mittestatsionaarses üldharidusõppes 19 a ja vanemate õppijate arv 3698 hoida taset hoida taset Allikas: EHIS Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (%) 28 30 30 Allikas: EHIS Viimase kümnendi jooksul on märgatavalt tõusnud madala haridustasemega ehk keskhariduseta inimeste osalus õppes. Kui eelmise kümnendi alguses osales põhihariduse või madalama haridustasemega 25‒64aastastest elukestvas õppes vaid 1,9% ja 2015. aastal 4%, siis 2019. a oli neid juba 9,1%. 2020. aastal aga vähenes pandeemia tõttu ka madala haridustasemega täiskasvanute osalus elukestvas õppes (6,5 %-le). Eesmärgiks on tasemeõppe paindlikkuse suurendamise ja toetavate tegevuste abil tõsta nende tasemeõppes (nii üld- kui kutsehariduses) õppivate täiskasvanute arvu, kelle haridustee on 31 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 86 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri katkenud või kes soovivad omandada mõnda uut eriala. Samuti soovitakse mittestatsionaarsest üldharidusõppest väljalangevuse määra hoida alla 30% taseme (ehkki 2020. a saavutustase oli mõnevõrra madalam, siis nt 2019. a oli see 32%, varem veelgi kõrgem). Sarnaselt mitmete ülal toodud näitajatega oleks pandeemia aasta tulemuste pealt väljalangevuse näitajate sihttasemeid muuta ennatlik. Tabel 74. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Täiskasvanuhariduse arendamine ja -6 495 -6 213 282 -4% õppimisvõimaluste loomine 2022. aasta riigieelarve kulud vähenevad võrreldes 2021. aastaga seoses EL struktuurivahendite perioodi lõppemisega. Tabel 75 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus Muud koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseer kulud inguga KULUD -6 213 -151 0 -4 622 -1 440 0 Tööjõu- ja -1 470 0 0 -30 -1 440 0 majandamiskulud Muud toetused -4 743 -151 0 -4 592 0 0 Tegevuse kaudu pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustiku tööd ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. Kogu tegevuse rahaline maht erinevatest rahastamisallikatest on kokku 6,2 mln eurot (sh lõppeva perioodi EL struktuurifondidest 4,6 mln). Prognoositavalt on EL struktuurifondide toel võimalik pakkuda täiendus- ja ümberõppevõimalusi ca 7000 õppijale. 3.8.2.1.6 Programmi tegevus: Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 76. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 11,6 10-15 10-15 Allikas: EHIS Välisüliõpilaste rahulolu Eestis õppimisega (%) 86 Hoida taset Hoida taset Allikas: ISB (International Student Barometer) (2019) Eestis õppivate välisüliõpilaste osakaal on viimasel aastal vähenenud, olles aasta varem olnud tasemel 12,2%. Eesmärk on säilitada kõrget taset. Välisüliõpilaste rahulolu Eestis õppimisega 87 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri mõõdetakse IBS uuringuga, järgmise uuringu tulemused peaks avaldatama 2022. aastal. Kuna viimane mõõdetud tase 86% on juba väga kõrge, on sihiks hoida seda taset. Tabel 77. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime -3 681 -34 820 -31 139 846% edendamine Kulud suurenevad, kuna alates 2022.a planeeritakse eelarvesse ka Haridus- ja Noorteameti kaudu makstavad Erasmus+ toetused mahus 27,8 mln eurot ja muud otselaekuvad välistoetused mahus 0,7 mln eurot. Varem Euroopa Komisjonilt sihtasutustele otselaekuvaid vahendeid riigieelarves ei kajastatud. Alates 2022 on planeeritud siia tegevusse ka kutsekoolide muude otselaekuvate välistoetuste arvelt tehtavad kulud, suurenemine 2,4 mln eurot. Tabel 78 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad kulud kaasfinant kulud seeringuga KULUD -34 820 -2 061 0 -32 759 0 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 990 -206 0 -2 784 0 0 Sotsiaaltoetused -29 974 0 0 -29 974 0 0 Muud toetused -1 855 -1 855 0 0 0 0 Tegevuse kaudu panustatakse kõrg- ja kutsehariduse rahvusvahelistumisse. Toetatakse kvaliteedi kasvu ning Eesti majanduse kasvuvaldkondi, valmistades ette vajalikke spetsialiste. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Peamise osa moodustavad EL rahastatud Erasmus+ kaudu läbi viidavad tegevused summas 28,6 mln eurot, mis panustavad kõrghariduse, kutsehariduse ja noortevaldkonda. Suurendatakse Eesti kõrgkoolide rahvusvahelist atraktiivsust ning toetatakse Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet. Noortervaldkonnas toetatakse Erasmus+ programmi raames noorte omaalgatusi ja noorteprojekte, noorte omavahelisi kohtumisi, sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust.  1,9 mln euroga tagatakse välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine. Lisaks tagatakse erinevate riigisiseste ja rahvusvaheliste Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet toetavate instrumentide kättesaadavus nt riikidevaheliste lepingute stipendiumid, Noore õpetlase toetusmeede koostöös erasektoriga, Kristjan Jaagu stipendium, Nordplus kõrgharidusprogramm, jt.  Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programmi ning erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu suunatakse kõrgkoolidevahelise koostöö arendamisse 1,5 mln eurot.  Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemiseks on kavandatud 0,2 mln eurot. Toetatakse Eesti võistkonna ettevalmistamist ja osalemist WorldSkills võistlustel Šanghais, eesmärgiga tõsta kutseõppijate motivatsiooni osaleda siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel ning tutvustada rahvusvaheliselt Eesti kutseharidust.  Erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu toetatakse 2,4 mln euroga õpirännet kutseõppeasutustes. 88 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.2.1.7 Programmi tegevus: Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused Programmi tegevuse eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 79. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate koolide 148 kasvab kasvab arv Allikas: Liikuma Kutsuva Kooli programm Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga (%) 4.klass 31,6 kasvab kasvab 8.klass 14,7 kasvab kasvab 11.klass 16,3 kasvab kasvab Allikas: rahulolu uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%) 4.klass 67,8 kasvab kasvab 8.klass 74,2 kasvab kasvab 11.klass 89,1 kasvab kasvab Kutseõppeasutuste õppijad 87,6 (2019) kasvab kasvab Üldhariduskoolide õpetajate osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (sh õpilaste, 85 (2018) - - lapsevanemate, kolleegide poolt) (%) Allikas: rahulolu uuring Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikuga liitunud koolide sihttase aastaks 2024 on 160 kooli. Vahepealseteks aastateks konkreetseid tasemeid pole määratud, nende arv kasvab. Rahulolu mõõdikute puhul peab silmas pidama, et kui üldhariduskoolide õpilaste seas viiakse rahulolu uuringut läbi igal aastal, siis õpetajate ning kutseõppeasutuste õpilaste seas iga paari aasta tagant. Seepärast 2022. a osasid mõõdikuid ei mõõdeta. Samas on kõigi nende mõõdikute puhul sihiks kasv. Tabel 80. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eelarve dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -31 394 -26 434 4 960 -16% Vähenemine 1,2 mln eurot on seotud üldhariduse tegevuskulude kokkuhoiuga, millest 0,5 mln eurot suunatakse õpetaja palga kasvu. Ülejäänud vähenemine seotud välisvahendite perioodi lõppemisega. 89 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 81 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot välistoetus koos muud arvestusliku riigieelarveli tuludest mitterahalis 2022 RE piirmääraga d se sõltuvad ed kulud kaasfinantse kulud eringuga KULUD -26 434 -17 208 0 -7 611 0 -1 614 Tööjõu- ja -10 796 -10 032 0 -763 10 796 0 majandamiskulud Muud toetused -14 024 -7 176 0 -6 848 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 614 0 0 0 1 614 -1 614 Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega ning soodustatakse huvipoolte kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist. Luuakse ja edendatakse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Toetatakse koolide digitaristut. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Riiklike õppekavade arendamiseks ja rakendamiseks on kavandatud kokku 3,1mln eurot. Toetatakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade rakendamist sh õpetajate koostöövõrgustike tegevust. Toetatakse õppekavaalast teavitust erinevatele sihtgruppidele sh õppekava üldosa põhimõtete ja ainevaldkondade kavade sidustamist ning õpilaste keskkonna- ja säästva arengu alase hariduse edendamist GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) ja BSP (the Baltic Sea Project) programmi, sh õpilasürituste ja ainekomisjonide tööde toetamist.  Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamiseks ning nõustamiseks on planeeritud 1,6 mln eurot. Toetatakse testide arendustöid, tegevusnäitajate ja kvalitatiivsete hinnangute rakendamist koolide järelevalves ja nõustamisel, rahuloluhindamist koolides, järelevalve ümberkujundamist ning PISA (Programme for International Student Assessment) testi läbiviimist, sh analüüse ja teavitustöid ja rahvusvahelise inglise keele C1-taseme eksami korraldamiseks kaks korda aastas.  Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide arendamiseks on kavandatud 0,5 mln eurot, sh väärtusprogrammi toetamiseks 0,1 mln eurot, mille fookuses on lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades väärtuskasvatuse toetamine haridusasutuse, kooli/lasteaia pidaja ja lapsevanemate koostöös ning avalikkusele suunatud väärtusarendus.  Koolis toimuv kiusamine võib olla üheks peamiseks põhjuseks, miks laps ei tunne ennast koolis turvaliselt ning mille tõttu on ohustatud tema vaimne tervis. Koolikiusamise ennetamise ja vähendamise programmide toetamiseks on kavandatud 0,8 mln eurot. Toetuse eest tagavad programmid erinevaid koolitusi, materjale ja mentortuge programmiga liitunud haridusasutustele, kuidas kiusamist süsteemselt ennetada ja vähendada.  Andekate õpilaste arengut toetatakse 1,3 mln euroga sh õpilaste üleriigiliste aineolümpiaadide ja konkursside korraldamist ning osaliselt kaetakse rahvusvahelistel olümpiaadidel ja konkurssidel osavõtu- ja korraldamiskulud. Toetatakse andekatele süvaõppeprogramme.  Kutsehariduse kvaliteedi hindamiseks on planeeritud 0,2 mln eurot SF välisvahenditest. Toetatakse arendustegevusi õppekasvatustöö kvaliteedi tõstmiseks ning koolide paremaks ressursikasutuseks. Kõrgharidusõppe kvaliteedi tagamiseks korraldatakse kõrgkoolide 90 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri välishindamist ja vajadusel temaatilisi hindamisi. 2022. aastal on selleks planeeritud 0,5 mln eurot.  Digikultuuri integreerimisega õppesse toetakse õpilaste digipädevuste arendamist, IT õppe juurutamist kõikides koolides ning muutuvat õpikäsitust toetava ja riiklike õppekavade elluviimiseks vajaliku digitaalse õppevara, sh e-hindamisvahendite arendamist ja kasutuselevõttu koolides. Jätkuvad hariduse valdkonna koosvõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustööd. Kokku on selleks kavandatud 10 mln (sh investeeringud 1,6 mln) eurot.  Jätkatakse 0,5 mln euro eest põhikooli- ja gümnaasiumi õpilastele e-hindamisvahendite väljatöötamist, piloteerimist ja kasutuselevõttu.  Haridustasemete ülese digitaalse õppevara loomiseks, hoiustamiseks ja avaldamise keskkonna e-Koolikoti arendamiseks ja kasutuselevõtmiseks on kavandatud 0,5 mln eurot.  Üld-ja kutsehariduse kaasaegse ning uuendusliku õppevara soetamiseks, arendamiseks ning selle kasutuselevõtuks on kavandatud 5,6 mln eurot.  Hariduse valdkonna infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu arendamiseks on kavandatud 3,4 mln eurot (sh investeeringud 1,6 mln eurot on toodud tabelites 13,14).  Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 9,1 mln eurot, mis on 63,28 % ministeeriumi ülalpidamiskuludest. 3.8.2.1.8 Programmi tegevus: Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Programmi tegevuse eesmärk: Õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 82. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega32 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase Eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ja 69/75 75/75 75/75 gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus (2019) (Pk/G) Allikas: Harno Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal: eesti keelest erineva õppekeelega kool/ eestikeelne kool: loodusteadused 5,3/14,6 6,5/ 16 - lugemisoskus 5,7/16,7 9,8/17,5 7/ 18 matemaatika (2018) 11/ 19 Allikas: PISA Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks: alusharidus 45,5 (2018) kasvab kasvab üldharidus 43,7 (2018) kasvab kasvab Allikas: rahulolu uuring Mõõdiku tavaklassi kaasatud tõhustatud ja eritoe õpilaste osakaal kõigist tõhustatud ja eritoe õpilastest tulemus on viimastel aastatel olnud 31 ja 32% juures, võimalikku sihttasemete muutmist tehakse pikema ajaskaala pinnalt. Mõõdiku eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus puhul ei olnud 2020. a põhikooli tulemust eriolukorrast tulenevalt võimalik 32 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 91 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri arvutada. Gümnaasiumi riigieksami tulemused on sihttaseme saavutanud, eesmärk on taset hoida. PISA uuringu järgi tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga järgmised tasemed selguvad eeldatavasti aastal 2023. Eesmärk on, et tulemused oleksid ühtlasemad, eesti keelest erineva õppekeelega koolide keskmised jäävad seni eestikeelsete omadest oluliselt maha. 2018. aastal viidi läbi rahulolu uuring õpetajate seas. Uuringu tulemused näitavad mh, kui palju teevad (õpetajate hinnangul) eri ametkondade spetsialistid hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd või kuivõrd saadakse vajalikku õpet nende toetamiseks. Järgnevate aastate sihiks on kasv võrreldes seniste tulemustega. Järgmised tulemused avaldatakse 2021. aasta kohta. TALIS on rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, mille järgmised sihttasemed on määratud aastaks 2024, kui toimub järgmine uuring. Tabel 83. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -13 715 -9 978 3 737 -27% Tegevuse vähenemine 3,6 mln eurot on seotud mitmekeelse ja kaasavahariduse tegevuskulude kokkuhoiuga ja baasrahastuse vähenemisega. Tegevuste kokkuhoiust 1,8 mln eurot suunatakse õpetaja palga kasvu. Tabel 84. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -9 978 -5 339 0 -4 639 0 0 Muud toetused -9 978 -5 339 0 -4 639 0 0 Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamisteenuste kättesaadavus, milleks on kavandatud 5,2 mln eurot.  Toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist. Uuendatakse ja kaasajastatakse eesti keele kui teise keele ainekava põhikoolile, viies kooskõlla kaasaegsete õpimeetoditega, et toetada sujuvat üleminekut eestikeelsele gümnaasiumiõppele 4,3 mln eurot. Lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks on kavandatud 0,4 mln eurot.  Eesti keelne haridus:  Luuakse paindlikud keeleõppevõimalused gümnaasiumiastmes muu kodukeelega õpilaste õppimisvõimaluste avardamiseks eestikeelsetes ja 60/40 gümnaasiumides. Toetatakse täiendavate keeleõppekursusi ja õppekavade väljaarendamist.  Jätkub varajase keeleõppe pilootprogramm „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis ja koolieelses lasteasutuses“ Pilootprogrammi eesmärk on tagada alushariduses kõigile lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks. Programmi koolitusel osalevad eestikeelsed õpetajad koos rühma meeskonna (venekeelsed õpetajad) ja lasteaia direktoriga.  Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 4,3 mln eurot. Antud tegevuse baasrahastuseks ja tegevuste jätkamises 92 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri eelmise aasta mahus on rahalised vahendid kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse reservi summas 5 mln eurot, mida Haridus- ja Teadusministeerium taotleb tegevuste jätkamiseks 2022.a alguses.  Haridus- ja teadusministeeriumi eelarves olevate tegevuste täpsem selgitus: • koolieelsete lasteasutuste muukeelsete laste eesti keele õppeks 1,3 mln eurot. Venekeelsed lasteaiarühmad saavad toetust väiksemas mahus eestikeelsete õpetajate ja lasteaia meeskondade varajase keeleõppe täienduskoolituseks ning eesti keele õpet toetava õpi- ja kasvukeskkonna loomiseks. 2021/2022. õ/a seisuga on pilootprojektiga liitunud 62 lasteaeda, neist Narvas 11, Kohtla-Järvel 10, Jõhvis 1, Sillamäel 3, Toilas 1, Tallinnas 27, Tartus 4, Maardus 3, Mustvees 1 ja Viru-Nigulas 1.Lisa eestikeelne õpetaja on värvatud 153 vene õppekeelega rühma, milles õpib ligi 3060 3 – 7-aastast eesti keelest erineva kodukeelega last. Lisaks eraldatakse muu õppekeelega, keelekümbluse ja eesti keele kui teise keele tugiõpet võimaldavatele rühmadele toetust eesti keele õppevahenditeks ja töökorralduseks (EHISe november 2020 seisuga 1326 rühma). • Eesti keele õppe arendamiseks on kavandatud baasrahastuse rahalised vahendid Vabariigi Valitsuse reservi. Rahade eraldamisel on võimalik toetada õpetajate ettevalmistust kakskeelse õppe rakendamiseks, õppevara koostamist ja soetamist ja õpikeskkonna arendamist osalisele eestikeelsele õppele üleminekul. Jätkata varajase keeleõppe pilootprogrammi „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“, mis on suunatud eesti keele õppe kvaliteedi parendamisele läbi õpetajate pädevuse tõstmise ning aktiivse keelekeskkonna ja teaduspõhise varajase keeleõppesüsteemi loomise. Rahaliste vahendite saamisel osaleb 40 klassi Harjumaal, Tartumaal, Ida-Virumaal ning arendatakse varajase keeleõppe alast pädevust ja uuendatakse õppekavu. Lisaks 40 projektiga liitunud õpetajale osalevad koolituses ka koolimeeskonnad. • Arendatakse keeleõppealast pädevust ja koolitusvõimekust Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Toetatakse koole ja lasteaedu muukeelse lapse eestikeelse õppe läbiviimisel. Uussisserändaja keeleõppetoetus, muukeelse lapse keeleõppetoetus eesti õppekeelega koolis, keelekümblustoetus) 2,9 mln eurot.  Rajaleidja keskuste (kokku 16 keskust) kaudu õppenõustamisteenuse osutamiseks eelkooliealistele lastele ning üldharidus-ja kutseõppeasutustes õppijatele eraldatakse 4,9 mln eurot, millest 4,3 mln on SF 2014+ vahendistest, riigieelarvelistest vahenditest 0,6 mln eurot. Õppenõustamise teenust saanud laste ja õppijate arv on aastas 8000, nõustatud täiskasvanute arv on 18 000, koolivälise nõustamismeeskonna haridussoovituste arv aastas on 4000.  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatakse avatud taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“ summas 0,8 mln eurot. Toetust saavad taotleda kohalikud omavalistused ja omavalitsusliidud. Avatud taotlusvoor hõlmab integreeritud teenuste osutamise mudelite väljatöötamist kohalikul tasandil ja meetmete piloteerimist, mis toetavad ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte üleminekuid haridustasemete vahel ning haridusest tööturule.  Lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks on kavandatud 0,4 mln eurot. Toetus eraldatakse omavalitsusliitudele ja 4 suuremale linnale: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu.  Tegevuse eesmärkidesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks 15 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Riigi toetus kohalike omavalitsustele on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja ei sisaldu seetõttu käesolevas programmis. 93 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.2.1.9 Programmi tegevus: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 85. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud33 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides (%) 27 27,5 27,5 Allikas: EHIS Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadel 1 >1 >1 Allikas: SAIS, EHIS Õpetajate osakaal (%), kes leiavad, et tema amet on ühiskonnas 26,4 - - väärtustatud (TALIS) (2018) Allikas: TALIS TALIS on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta. TALISega seotud mõõdikud panustavad õpetajate koostöö ja väärtustamisega seotud tegevuste tõhustamisse. 2024 aastaks on seatud siht, et vähemalt 35% õpetajatest leiab, et tema amet on ühiskonnas väärtustatud. Kõigi nende mõõdikute puhul on eesmärgiks kasv. Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele oli 2020. aastal samal tasemel, kui keskmine konkurss kõigile õppekohtadele ülikoolide bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel, eesmärk on õpetajakoolituse populaarsust suurendada. Kuni 39-aastaste õpetajate osakaal üldhariduskoolides ja õpetajakoolituse õppekoha konkursi mõõdikud aitavad kavandada õpetajate järelkasvu tegevusi. Õpetajaskonna soolise koosseisu osas on sihiks suurendada meeste osakaalu, mis viimastel aastatel on olnud püsivalt 14,5% juures. Tabel 86. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu -7 402 -6 639 763 -10% toetamine Vähenemine on seotud välisvahendite perioodi lõppemisega. Tabel 87 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -6 639 -587 -2 914 -3 138 0 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -888 0 0 -888 0 0 Sotsiaaltoetused -3 499 -585 -2 914 0 0 0 Muud toetused -2 253 -2 0 -2 251 0 0 Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja ja haridusasutuse juhi ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu. 33 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 94 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Igal aastal toimub õpetajate ja teiste haridustöötajate tunnustusüritusena aasta õpetaja gala. Haridustöötajate töö väärtustamiseks ning väljapaistvate tööalaste saavutuste eest tunnustamiseks määratakse riiklikke hariduspreemiaid ning selleks on kavandatud 0,4 mln eurot. Järgmisel aastal on elutööpreemia suuruseks 65 000 eurot (välja antakse kuni kolm elutööpreemiat) ja aastapreemiate suuruseks 10 000 eurot (välja antakse kuni kümme aastapreemiat). 3750 euroga premeeritakse kümne kategooria nominente.  Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust ja selleks on kokku kavandatud 2,9 mln eurot. Lähtetoetust saanud õpetajate arv on aastas ligikaudu 70 ja tugispetsialistide arv 30.  Õpetajahariduse ja haridusasutuste juhtide täiendusõppesüsteemi arendamiseks ning ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks on kavandatud kokku 3,1 mln eurot SF 2014+ arvelt.  Õpetajatel ja tugispetsialistidel on igal aastal võimalik kandideerida riiklikule haridusstipendiumile, mille eesmärgiks on haridusvaldkonna arengu ergutamine. Prioriteetsed teemad määratakse konkursi väljakuulutamisel. Stipendiumit saab kasutada kuni kuus kuud järjest ning ühe stipendiumi suurus on „kuni“ 11 000 eurot. Taotlused esitatakse kirjalikult hiljemalt 15. novembriks. Kokku antaks välja kuni 5 stipendiumit, selleks on kavandatud 55 000 eurot.  Õpetajakoolituse stipendiumide eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ning suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Selleks on planeeritud 2022. aasta eelarvesse 0,2 mln eurot. 3.8.2.1.10 Programmi tegevus: Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Programmi tegevuse eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud. Programmi tegevuse mõõdik: Seoses uue haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ja struktuurivahendite 2021-2027 perioodiga on kutsesüsteemi ja oskuste prognoosisüsteemi uued mõõdikud väljatöötamisel. Tabel 88. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste -1 793 -2 089 -296 16% prognoosisüsteem OSKA Tabel 89 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -2 089 -1 349 0 -709 -31 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -31 0 0 0 -31 0 Muud toetused -2 058 -1 349 0 -709 0 0 Toetatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA (0,7 mln eurot) toimimist ja arengut, et sidustada erinevate tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahtu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks. Toetatakse tööandjate, erialaliitude 95 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturuinfo jõudmist karjääriteenustesse. Toetatakse kutsesüsteemi 1,4 mln euroga kui hariduse ja töömaailma vahelise koostööplatvormi arendust ja rakendumist, sh kutseregistri tööd, kutsestandardite väljatöötamist ning kutseõppeasutuste lõpetajatele kutseeksamite läbiviimist. 3.8.2.1.11 Programmi tegevus: Õppe seostamine tööturu vajadustega Programmi tegevuse eesmärk: Viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 90. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud34 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) 1−3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr: kutsehariduses õpingud lõpetanud (%) 77,4 >80 >80 kolmandal tasemel õpingud lõpetanud (%) 85,5 ≥88 ≥88 Allikas: Eurostat Õppeasutuste osakaal, kes on ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud (sh lisanduvad järk- järgult karjääri teemad) (%) 48 (2019) 60 65 Allikas: Ettevõtlusõppe programmi "Edu ja Tegu" aruanne, EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas** kõrghariduses 766 850 850 kutsehariduses 486 520 520 Allikas: EHIS Eesmärgiks on 1-3 aastat tagasi kutsehariduses või kolmandal tasemel (kõrghariduses) õpingud lõpetanud inimeste tööhõive määra kasv vastavalt üle 80 ja 88%. Tulemused mõõdavad eesmärki viia õpe paremini kooskõlla tööturu vajadustega. Kui seni oli nii kutse- kui kõrghariduse omandanute hõive sarnaselt üldise tööhõivega kasvanud, siis ootuspäraselt on see mõlema näitaja puhul 2020. a paraku langenud. Ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud õppeasutuste osakaalu suurenemine näitab soovitud suunas liikumist, et ettevõtlikkust arendav õpikäsitus oleks rakendatud kõigil haridustasemetel ning võimalikult paljudes koolides. Ettevõtlusõppe programmi tulemusel on kasvanud koolide valmisolek ettevõtlust ja ettevõtlikkust õpetada. LTT erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses toob fookusesse loodus- ja tehnikavaldkondade populaarsuse ning väljavaated tööturul. Saavutatud on 27,4% tase (paaril varasemal aastal on see olnud aga veidi kõrgem) ning järgnevate aastate sihttasemeks on 30%. Kõrghariduses on tööturu vajadusi arvestades eelisarendatud IKT valdkonda, mille lõpetajate arv kasvab jõudes 2020. a 766-ni (aasta varem 718). Tähelepanu all on ka IT õppesuuna lõpetajate arv kutsehariduses, et olla enam vastavuses tööandjate vajadustega ja luua IT erialade kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele paindlikke võimalusi õpingute jätkamiseks kõrghariduses. Samas ületab kõrge tasemega spetsialistide nõudlus (sh mitte ainult IKT- sektoris) endiselt selle valdkonna koolituspakkumist. 34 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 96 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Lisaks on väljatöötamisel näitajad vilistlaste rahulolu mõõtmiseks praktikavõimalustega ning töökohapõhise õppe kohta. Tabel 91. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õppe seostamine tööturu vajadustega -16 115 -15 341 774 -5% Eelarvesse lisandus 2022. aastal EL taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu rohepöörde tegevus 2 mln eurot ja digipöörde tegevus 3 mln eurot. Vähenemine on seotud välisvahendite perioodi lõppemisega struktuurifondide meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ arvelt (3 mln eurot) ning õppursportlaste toetamiseks mõeldud tegevustest (2,7 mln eurot), mis suunatakse Kultuuriministeeriumi eelarvesse. Tabel 92 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud tegevuse eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -15 341 -5 921 0 -9 420 0 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -367 -367 0 0 0 0 Muud toetused -14 974 -5 554 0 -9 420 0 0 Tegevuse abil arendatakse IT Akadeemiat, praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses, laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi ning toetatakse keeleõpet. Lisaks käivitatakse taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toel rohe- ja digipööret toetavate tegevuste elluviimine.  IT Akadeemia kaudu toetatakse IT valdkonna jätkusuutlikku arengut läbi infotehnoloogia õppe arendamise kokku 2,4 mln euroga kõrg- ja kutsehariduse valdkondades. Kutsekoolidest osalevad projektis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum ning Tartu Kutsehariduskeskus. Lisaks toetatakse 2,7 mln euroga kõrghariduse IKT õppekavade arendamist Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Selle raames suurendatakse informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppide vastuvõttu keskmiselt 10% aastas .  Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet 2,1 mln euroga eesmärgiga rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlus- ning karjääriõpet süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ja õppevara kõigile õppijaile ettevõtlus- ja karjääriõppe läbimise võimaluse tagamiseks. 2022. aasta lõpuks osaleb programmis vähemalt 450 õppeasutust, nendest võtab vähemalt 75% kasutusele tegevuse raames loodud ettevõtlusmooduli.  Täiendavate töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 2,6 mln euroga. Töökohapõhine õpe on tasemeõpe, kus vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses 1/2 õppest). Tegevusi viiakse ellu koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ning kutse- ja kõrgkoolidega. Tegevuse raames luuakse koostöös ettevõtetega täiendavaid töökohapõhise õppe koolituskohti, toetatakse koole ja ettevõtteid töökohapõhise õppe pakkumisel, töötatakse välja juhendmaterjale, piloteeritakse erinevaid rakendusmudeleid ning populariseeritakse töökohapõhist õpet. 2022. aasta lõpuks on planeeritud kaasata õpipoisiõppesse kumulatiivselt kokku ca 7200 õppijat ja 350 ettevõtet.  Keeleõppetegevusi toetatakse 0,2 mln euroga, tegevused on suunatud õppekeelest erineva koduse keelega kutseõppijate eesti keele oskuse parandamisele. 97 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Siseriiklike kutsemeistrivõistluste korraldamiseks on kavandatud 0,4 mln eurot. Toetatakse siseriiklike kutsemeistrivõistluste korraldamist kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks ja TV-sarja tootmist kutsehariduse populariseerimiseks.  Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu käivitatakse 2 mln euroga rohepöörde elluviimiseks roheoskuste pakkumise suurendamisele suunatud tegevused. Roheoskuste defineerimisel lähtutakse OSKA meeskonna läbiviidavast uuringust, mille eesmärgiks on kaardistada roheoskused 2021. aasta sügiseks. Tegevuse disainimisel lähtutakse sellest, et vaja on pakkuda roheoskusi traditsioonilistes tegevusvaldkondades, mis peavad muutuma keskkonnasõbralikumaks. Samuti ajakohastatakse õpet, et valmistada inimesi ette uute nö roheoskusi vajavate töökohtade tekkeks. Selleks toetatakse tasemeõppe programmide sisu ja korralduse ajakohastamist kõrg- ja kutsehariduses ning täiend- ja ümberõppe programmide pakkumist. Fookuses on eelkõige energeetika, transpordi, logistika, ehituse, põllumajanduse, keemia ja metsanduse valdkonnad.  RRF-st rahastatava digipööret toetavate oskuste arendamise raames kavandatakse 3 mln euroga digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse kasvatamist, IKT ekspertide õppe sisu ja korralduse redisain pakkumispõhiselt targa nõudluse põhiseks tehnika, logistika, tootmise- ja ehitusvaldkondade tasemeõppes. Lisaks on kavas kvalifikatsiooni tõendamise redisain, sh kutsestandardite sisuline ajakohastamine ning mikrokvalifikatsioonide loomise piloteerimine. 3.8.2.1.12 Programmi tegevus: Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Programmi tegevuse eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 93. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega35 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Huvikoolis õppivate noorte osakaal (%) kõikide 7– 30,3 30,5 30,8 26aastaste noorte hulgas Allikas: Statistikaamet Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud projektide 179 (73,7) hoida taset hoida taset osakaal) Allikas: Harno Noorte ettevõtjate osatähtsus (%) 18-26 aastaste noorte 4 4,2 4,4 hulgas Allikas: Statistikaamet Kasvav noorte juhitud mittetulundusühingute osatähtsus aktiivsete MTÜde hulgas näitab noorte suuremat kaasatust ühiskonna arengusse ja noorte valmisolekut ühiskonda panustada. Huviharidus on noore jaoks kõige ulatuslikum võimalus pikaajaliselt ja süsteemselt kindla huvialaga tegeleda, seega on sihiks huvikoolis õppivate noorte osakaalu suurenemine. Noorte omaalgatusprojektide toetamise eesmärk on suurendada noorte initsiatiivikust, valmisolekut ja võimekust panustada ühiskonna arendamisse. Näitaja mõõdab avatud projektikonkurssidel taotlusvoorudes noorte poolt algatatud ideede ja esitatud taotluste koguarvu. Noorte ettevõtjate osatähtsuse suurenemine loob eelduse innovaatilisuse jätkumisele 35 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 98 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ja kasvule ühiskonna kõikides eluvaldkondades, samal ajal toetades noori toimetulevateks kodanikeks kasvamisel. Tabel 94. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste -836 -3 472 -2 636 315% toetamine (HOOG) Eelarve suureneb, kuna alates 2022. aastast on eelarvesse planeeritud Haridus- ja Noorteameti kaudu eraldatavad Euroopa Solidaarsuskorpuse välisvahendid 2,1 mln eurot. Varem kajastati Euroopa Komisjonilt otselaekuvaid vahendeid sihtasutsuste eelarves kuid alates 2022 aastast Harno eelarves. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuse kasutamine kasvab 0,5 mln eurot. Tabel 95. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -3 472 -61 0 -3 382 0 -29 Muud toetused -3 443 -61 0 -3 382 0 0 Põhivara amortisatsioon -29 0 0 0 0 -29 Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte ning kohalikul tasandil nutikate lahenduste väljatöötamist noorsootöös. Arendatakse nutika noorsootöö kontseptsiooni ja viiakse ellu selle tegevuskava. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Noorteprogrammide Erasmus+: Euroopa Noored, Euroopa Solidaarsuskorpus ja Ideeviit elluviimiseks on eelarves 2,4 mln eurot, millest 2,1 mln Haridus- ja Noorteameti kaudu eraldatavad Euroopa Solidaarsuskorpuse välisabi toetused. Arendatakse institutsioonide võrgustikke ning toetatakse noorte sotsialiseerumist ja ühistegevust soodustavaid algatusi noorsootööasutustes ja noorteühingutes. Toetatakse noorte omaalgatusi ja noorteprojekte, noorte omavahelisi kohtumisi, sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust ja noorte vabatahtlikku tegevust praktika-, töö- ja solidaarsusprojekte ning võrgustikutegevust.  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusest on kavandatud 1 mln eurot noorte ja noorsootöötajate digipädevuste toetamiseks. Nutikate lahenduste rakendamine võimaldab teha noorsootööd senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt, st jõuda rohkemate noorteni, vähendada noorte tõrjutusriski, suurendada noorte kaasatust ja toetada noorte aktiivset osalust kogukonnas ja otsustes. 3.8.2.1.13 Programmi tegevus: Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Programmi tegevuse eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. 99 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 96. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi, Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) tegevuse mõõdikud Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2020. a) Osalusvormide arv 79 hoida taset hoida taset Allikas: Harno (2019) Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste 94 hoida taset hoida taset osakaal (%) kõigist omavalitsustest Allikas: Harno 18–26-aastaste kandidaatide osakaal (%) kõigi 6,5 8 - kohalike omavalitsuste volikogu valimiste (2019) kandidaatide hulgas Allikas: Statistikaamet Osalusvormide mõõdik näitab ühiskonna võimekust kaasata elanikke, eeskätt noori, ühiskondlike otsuste ja prioriteetide seadmisse järjepidevalt ning näitab ka noorte valmisolekut kogukonna, omavalitsuse, riigi tulevikku puudutavate otsuste tegemisse panustada ja kaasuda. Toimiva noorte osaluskoguga kohalike omavalitsuste osakaal näitab omavalitsuste avatust ja valmisolekut kaasata kodanikke, eelkõige noori, otsuste tegemise protsessidesse ning konsulteerida sihtrühmaga. Noorte kandidaatide osakaal kohalike omavalitsuste valimistel näitab noorte valmisolekut pühenduda kohaliku elu arendamisele poliitilisel tasandil. Tegevuste eesmärk on vähendada noorte eemalejäämist ja võõrandumist oma kodukohast ja riigist. Tabel 97. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste -862 -853 9 -1% kaitsmine (OSA) Tabel 98 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -853 -853 0 0 0 0 Muud toetused -853 -853 0 0 0 0 Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. 0,9 mln euroga toetatakse noorteühinguid ja noorte osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. 3.8.2.1.14 Programmi tegevus: Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. 100 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 99. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Kohalike omavalitsuste osakaal (%), kus noorsootöö 50 53,2 54,8 teenused on vähemalt „edasijõudnu“ tasemel (2019) Allikas: RAM Minuomavalitsus Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) 90 - Hoida taset Allikas: Uuring "Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga" Kvaliteetsema noorsootöö saavutamiseks mõõdetakse noorsootöö korralduse seisundit kohaliku tasandil. „Edasijõudnu“ tasemele jõudnud omavalitsused täidavad lisaks seadusega pandud kohustuslikele nõuetele ka lisaootusi, mida valdkonnas üldjuhul hästi toimivalt teenuselt eeldatakse. Sihiks on hoida saavutatud noorsootöö kõrget rahulolutaset (90%) sihtrühma seas. Näitaja väljendab noorte hinnangut noorsootöö (sh noorte huvihariduse ja huvitegevuse) ja teiste noortevaldkonna teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. Tabel 100. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi -5 705 -5 058 647 -11% arendamine (ISE) Tegevuse eelarve väheneb seoses spordi huvialavaldkonna arendamist ja noorte liikumisharrastuse edendamist toetavate tegevuste suunamisega Kultuuriministeeriumisse summas 0,4 mln eurot ning hasartmängumaksu vähenemisega 0,1 mln. 0,2 mln eurot suunati õpetajate palgakasvu. Tabel 101 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud 2022 riigieelarvelise tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud kaasfinantseeringuga RE sõltuvad kulud kulud KULUD -5 058 -4 935 0 -123 0 -5 058 Tööjõu- ja majandamiskulud -941 -818 0 -123 0 -941 Muud toetused -4 118 -4 118 0 0 0 -4 118 Tegevuse raames toetatakse noorsootöö korraldajaid noorsootöö tegevuste arendamises, samuti korraldajate võrgustumist ja koostööd. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi ja professionaalsust. Toetatakse noorsootöö kättesaadavuse parendamist, korraldatakse ja arendatakse riiklikku noorteinfo teenust ning töötatakse välja terviklik noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem. Tegevusteks on kavandatud 4,3 mln eurot. Jätkub noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamise ja kättesaadavuse toetamine, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesisuse ja kättesaadavuse suurendamiseks ette nähtud riiklikust toetusest moodustab 10,3 mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse peatüki all. 0,2 mln eurot on mõeldud omavalitsuste koostöö edendamiseks, kavade koostamise nõustamiseks ja edasiseks seireks ning 0,5 mln eurot huvialavaldkondade esindusühingutele huvialade kvaliteedi parandamiseks. 101 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.2.1.15 Programmi tegevus: Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Programmi tegevuse eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 102. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse mõõdikud Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) 15-29-aastaste osakaal (%), kes ei tööta, ei õpi ega 11,7 Hoida taset Hoida taset osale koolitusel (NEET-staatuses noored) Allikas: Statistikaamet Sihiks on mitteõppivate, mittetöötavate ja koolitustel mitteosalevate noorte võimalikult väike osakaal ühiskonnas, et kõikidel noortel oleksid arengu ja eneseteostuse võimalused ning vähendada noorte eemalejäämise ja tõrjutuse riski. Tabel 103. Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste -1 055 -2 300 -1 245 118% tagamine (KINDLUS) Tegevuse eelarve suureneb 1,2 mln võrra SF 2014+ perioodi struktuuritoetuste vahendite arvelt. Tabel 104 Tulemusvaldkonna Tark ja tegus rahvas, Haridus- ja noorteprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -2 300 -200 0 -2 100 0 0 Muud toetused -2 300 -200 0 -2 100 0 0 Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest sotsiaalsetest ja demograafilistest tingimustest. Toetakse noorte üleminekut tööellu ja iseseisvumist, arendatakse tugisüsteeme noorte eemalejäämise ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks.  SF 2014+ struktuuritoetuste vahenditest toetatakse 2,1 mln euroga piirkondlikku koostööd noorsootööteenuste kättesaadavuse suurendamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks. Viiakse ellu lisatuge pakkuvad teenused noortele, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitustel (nn NEET-noored), mis toetaksid nende naasmist õpingutesse või töösse.  Noorte tööeluga kokkupuute suurendamiseks on planeeritud 0,2 mln eurot noortele (sh tõrjutusriskis noortele) sisenemiseks tööturule, saada töökogemust ning teadvustada ja kasutada noorsootöös õpitut. 102 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlike lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud neli programmi:  teadussüsteemi programm - peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium;  teadmussiirde programm - vastutajateks Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  ettevõtluskeskkonna programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.  ehituse programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tabel 105. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -170 013 -210 746 -218 717 -7 971 4% Teadus- ja arendustegevuse rahastamise maht on 1% SKP-st, milleks on 2022. aasta riigieelarves ette nähtud 323,7 mln eurot sh Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves 218,7 miljonit eurot, lisanduvatest vahenditest 40% ehk 16,33 miljonit eurot suunatakse teadussüsteemi toetuseks, 40 % ehk 16,33 mln eurot ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu ning 20% valdkondlike poliitikate teaduspõhiseks arenguks, mis kajastub vastavate ministeeriumite haldusalade eelarves. Teadusüsteemile lisanduvad vahendid suunatakse valdavalt teaduse rahastamise põhiinstrumentidesse hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimsie suhet 50:50, kindlustades nii teadussüsteemi järjepideva ja kvaliteetse toimimise. Programm: Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Teadussüsteemi programmi elluviimise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i riigi teadus- ja arendusasutused (Eesti Kirjandusmuseumi ja Eesti Keele Instituut), kõrgkoolid, sihtasutused, Eesti Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Noorteamet (Harno). Tabel 106. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programmi tegevused eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -175 790 -142 179 0 -32 802 -306 -503 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu -160 596 -131 101 0 -28 686 -306 -503 toetamine Teadustaristu kvaliteedi ja -15 194 -11 078 0 -4 116 0 0 kättesaadavuse kindlustamine 103 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 107. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % -170 478 -175 790 -5 312 3% Kulud kokku Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu -157 581 -160 596 -3 015 2% toetamine Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse -12 897 -15 194 -2 297 18% kindlustamine 3.8.2.2.1 Programmi tegevus: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Toetada teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi. Programmi tegevuse mõõdikud: Tabel 108. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega36 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021* 2022 tase Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja 1,4 - 1,4 inseneride arvu kohta (2015-2019 Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), Statistikaamet keskmine) Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse (240%) 3. koht - Top 5 raamprogrammis Euroopa Horisont: riikide võrdluses koht riikide võrdluses võidetud lepingute mahtu alusel (2020) SKP kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = 100 Allikas: eCorda, Eurostat EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Euroopa 245 (kumulatiivselt - 245 Horisont projektides osalevate Eesti organisatsioonide 2014-2020) arv Allikas: eCorda Mõõdikud peegeldavad Eesti teaduse taset, mõju ja mitmekesisust: kõrgetasemeliste publikatsioonide arv on teadustöö üks oluline väljund, mis näitab teaduse taset, aga ka rahvusvahelist konkurentsivõimet ja teaduse akadeemilist mõju (oodatav kasv arvus). Eesti teaduse rahvusvaheline konkurentsivõime ja tase võrreldes teiste riikidega (edukus rahvusvahelistes taotlusvoorudes) ning rahvusvahelises koostöös osalemise aktiivsus ja ulatus (oodatav kasv osalejate arvus, seejuures arvestades osalejate mitmekesisust – teadusasutused, ettevõtted, riigiasutused jt) püsib oodatavalt vähemalt samal tasemel. Tabel 109. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu -157 581 -160 596 -3 015 2% toetamine Teadus- ja arendustegevuse eelarve suureneb, et tagada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude osakaal 1% SKP-st. 2022. aastal suunatakse sellesse tegevusse riigi eelarvestrateegia ja 2022. aasta riigieelarve raames lisanduvatest vahenditest 14,33 mln eurot võrreldes 2021 aastaga. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide rahastuse suurenemine: 36 Uue TAIE arengukava 2021-2035 raames on sihttasemed määratud alates 2022 a. 104 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri teadusasutuste baasfinantseerimine, uurimistoetused, riigi TA asutuste tegevuskulud, koostööpartnerite tegevuskulud ning noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks toetatakse doktoriõppe reformiga kaasnevad kulud. Suurendatakse teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist hoides uurimistoetuste ja baasfinantseerimise suhet 50:50. Tegevuse eelarve muutus on seotud ka SF 2014+ välisvahendite perioodi tegevuste lõppemisega, mille tõttu välisvahendite osakaal väheneb võrreldes 2021. aastaga 10,1 mln euro võrra. Tabel 110. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus Muud koos tuludest Mitterahalise 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad d kulud kaasfinantseer kulud inguga KULUD -160 596 -131 101 0 -28 686 -306 -503 Tööjõu- ja -3 882 -3 406 0 -408 -68 0 majandamiskulud Sotsiaaltoetused -422 -422 0 0 0 0 Muud toetused -155 789 -127 273 0 -28 278 -238 0 Põhivara amortisatsioon -503 0 0 0 0 -503 Programmi tegevusse on koondatud teadussüsteemi üldise toimevõime ja teadusasutuste ja uurimisrühmade jätkusuutlikku arengu tagamine, sh uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamine, teadlaste töötingimuste ning teadlaskonna juurde- ja järelkasvu tagamine. Toetatakse teadusasutustes ja uurimisrühmades tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist, sh tagatakse teadlaskonna võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös ja toetatakse teadustulemuste ja teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:  Teadusasutuste baasfinantseerimine 52,3 mln eurot. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning taristusse investeerimiseks. Baasfinantseerimise suurendamine on eelduseks stabiilse akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamisele ning tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel.  Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks toetatakse doktoriõppe atraktiivsuse kasvatamist ja doktoriõppe reformimist. Doktorikraadiga inimeste arvu kasv, eriti väljaspool ülikoole on vältimatu eeltingimus Eesti majanduskasvu hoogustamiseks ning kõrgema lisandväärtuse suunas liikumiseks. Doktoriõppe reformimise tulemusena määratletakse doktorandi selgem positsioon teadlaskarjääris sh tagatakse ülikoolides või TA asutustes doktorantidele nooremteaduri lepinguline ametikoht. Kasvab doktoriõppe tulemuslikkus, õpe on paremini seotud ühiskonna vajadustega ning soodustatakse doktoriõppe läbiviimist koostöös ettevõtluse ning positiivselt evalveeritud teadusasutustega. Teadussüsteemi programmist toetatakse eelkõige doktoriõpe reformi tulemusena aset leidva üleminekuga doktorandist nooremteaduriks kaasnevaid täiendavaid kulusid ning haridus- ja noorteprogrammist nooremteadurite töötasu. Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh:  Uurimistoetused 52,3 mln eurot, on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemeliseks teadus- ja arendustegevuseks. 105 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Kõrgetasemeliste uurimisrühmade valdkondadeülese koostöö toetamine teaduse tippkeskuste kaudu 7 mln eurot. Toetatakse tippkeskuste alusuuringuid, rakendusuuringuid ja arendustegevust, teadus- ja arendustegevuse jaoks vajalike vahendite ja aparatuuri soetamist, teadlaste koolitamise ja järelkasvuga seotud tegevusi, tippkeksuste riigisisest ja rahvusvahelist koostööd, teadustegevuse tulemuste levitamist.  Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine 2,5 mln eurot, sh rakendatakse HTMi valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist. Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, hariduse ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja laialdast kasutuselevõttu.  Teadussüsteemi toetavate tegevuste raames kaetakse teadussüsteemi haldamise ja arendamise kulud sh toetatakse Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuuri tegevusi, teadussüsteemi koostööpartnereid ning rahastatakse riigi TA asutuste tegevuskulusid ning eraldatakse riigi teaduspreemiaid ja teadustööde riiklike konkursside preemiaid, milleks on kokku 7,8 mln euroga. Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamise tegevuste toel arendatakse Eesti elanike sh noorte teaduse ja tehnoloogiahuvi; laiendatakse teadustegevuse ja –tulemuste nähtavust ja levikut ühiskonnas, soodustades nii teadmistepõhise ühiskonna arengut. Pööratakse tähelepanu teaduse ja teadushariduse populariseerimisele läbi teaduskeskus AHHAA tegevustoetuse ning oluline osa on ka välisvahenditest rahastatava tegevuse Teame+ „Rakett69“ teadussaate toetamine ning avatud taotlusvooru Teeme+ projektid, kus toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid ürituste sarju ja tegevusi (1,5 mln eurot).  Luuakse Eesti ettevõtetele ning TA-asutustele võimalusi saada kõrgtehnoloogilisi tellimusi rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis ja muu) osalemise kaudu. Alates 2019 tagatakse Eesti kohustused Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC), selleks on eelarvesse planeeritud 5,2 mln eurot.  Viiakse ellu „Mobilitas Pluss“ ja „DoRa Pluss“ toetusmeetmeid, mille raames toetatakse teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist. Eesmärgiks on tagada ministeeriumide üleses koostöös Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sealhulgas teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes) ning Eesti teadus-ja arendustegevuste avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel. Samuti panustatakse koostöövõimaluste arendamisse kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning "Research in Estonia" ja „Study in Estonia“ turundustegevusi. Kokku on selleks planeeritud eelarvesse 7,4 mln eurot. 3.8.2.2.2 Programmi tegevus: Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Programmi tegevuse eesmärk: Kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Programmi tegevuse mõõdik on täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv, mis näitab, kui palju on teadlasi, kes töötavad tipptasemel teadustaristuga 106 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri asutustes. Mõõdik on seotud ühe konkreetse toetusmeetmega, mille eesmärgiks on täiustada riiklikul teadustaristu teekaardil olevaid teadustaristuid, et need pakuksid kaasajastatud ja kvaliteetseid teenuseid tipptasemel teadustöö tegemiseks. Mõõdik ei kata tervet teadustaristut ega sellega seotud teadlasi, vaid on seotud nende konkreetsete taristutega, mis on toetust saanud, samuti näitab mõõdik täistööaja arvestust, st teadlasi on arvult tegelikkuses rohkem. Mõõdikut kasutatakse kuni aastani 2023 ning eesmärk on suurendada või hoida taset 827,58 juures. Tabel 111. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse -12 897 -15 194 -2 297 18% kindlustamine Tegevusse suunatakse lisandunud teaduse vahenditest 2 mln eurot, mis suunatakse riiklikult oluliste teadustaristute investeeringute tegevustoetuste suurendamisse. Eelarve muudatustes kajastuvad ka välisvahenditest rahastatava riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri tegevuse prognoosi vähenemine, kuna SF2014+ periood hakkab lõppema. Tabel 112 Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadussüsteemi programm tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -15 194 -11 078 0 -4 116 0 0 Investeeringutoetused -4 116 0 0 -4 116 0 0 Muud toetused -11 078 -11 078 0 0 0 0 Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Olulised tegevused 2022. a eesmärkide täitmiseks on:4 Toetatakse 6,1 mln euroga riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid ja juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist, sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Kindlustatakse 9,1 mln euro ulatuses teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele. Toetatakse EENet-i haridusteenuste tagamist. EENet pakub haridus-, teadus-, kultuuriasutustele turvalist virtuaalse privaatserveri teenust. Programm: Teadmussiirde programm Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Teadmussiirde programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühisprogramm, mis aitab luua sünergiat teaduse ja ettevõtluse vahel ning käivitada olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Haridus- ja Noorteamet (Harno). 107 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi MKMi juhitavatest tegevustest antakse ülevaade seletuskirja MKMi haldusala puudutavas osas. 3.8.2.2.3 Programmi tegevus: Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Programmi tegevuse mõõdikud: Tabel 113. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadmussiirde programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega37 Viimane tegelik . Mõõdik/Sihttase 2021* 2022 tase (2019. a) Erasektori poolt rahastatud avaliku sektori teadus- ja 6,9 - 7,5 arendustegevuse kulutuste osakaal, % Allikas: Statistikaamet Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise 3,3 - 3,35 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni 2017-2019 - 82,3 elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine =100), % keskmine 79,7% Allikas: European Innovation Scoreboard Mõõdikud näitavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ja loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas. Mõõdikud kajastavad selle erinevaid aspekte: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse (oodatav kasv kulutustes); kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv (oodatav kasv arvus); kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd era- ja avalik sektor (ühispublikatsioonid näitavad tegevuse aktiivsust, kvaliteeti ja taset võrreldes EL keskmisega, oodatav kasv). Tabel 114. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadmussiirde programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -40 268 -42 927 -2 659 7% Eelarve suureneb eelkõige SF2014+ rahastatavate tegevuste prognooside muudatustest tulenevalt. 2,7 mln euro võrra suureneb „Targa Linna Tippkeskuse – Finest TWINS“ tegevuste eelarve. Eelarve vähenemise tuleneb Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves asunud valitsemisalade ülese ja jaotamata teadus- ja arendustegevuse eelarve ümber suunamisest valitsemisalade eelarvetesse. Vahendid liiguvad selle tulemusel õigete valitsemisalade eelarvesse ja panustavad teaduse rahastamisse. Eelarve väheneb 14,2 mln euro võrra, mis suunatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse (8,4 mln eurot) ja valitsemisaladele valdkondlikuks teadus- ja arendustegevuseks (5,8 mln). 37 Uue TAIE arengukava 2021-2035 raames on sihttasemed määratud alates 2022 a. 108 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 115 Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus, Teadmussiirde programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -42 927 -17 839 0 -25 088 0 0 Muud toetused -42 927 -17 839 0 -25 088 0 0 Programmi tegevuse raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi teadmussiirde, riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöö soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja teadusvaldkondade sidumiseks. Fookusvaldkonnad annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure mõjuga. Fookusvaldkonnad ei ole sektoraalsed, vaid arenguvajaduse või -võimaluse kesksed ja interdistsiplinaarsed ning põhinevad eri valdkondade ja sektorite (akadeemiline, era- ja avalik sektor) koostööl. TAIE fookusvaldkondades38 teadus- ja arendustegevuste toetamise eesmärk on ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine, sh:  Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondades. Tegevuse raames arendatakse ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vajadusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse pakkumist, sh tehakse temaatilisi alus- ja rakendusuuringuid, toetatakse välistippspetsialistide kaasamist, uute uurimissuundade väljaarendamist, koostöötegevusi, uurimistulemuste turundamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade tegevuskavadele. Seejuures jätkatakse IKT programmi (3,3 mln eurot) ja ressursside väärindamise programmi (ResTA) tegevusi (3,9 mln eurot), mis vaadatakse üle teiste programmide väljatöötamise raames. Neid programme rahastatakse välisvahenditest. 2022. a alustatakse vähemalt kolme uue programmi väljatöötamisega, milleks on planeeritud eelarvesse 1 mln eurot.  Jätkatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest TWINS“ tegevuste toetamist, sh kohalike omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele võimalike lahenduste piloteerimist. Tippkeskus uurib ja katsetab uusi lahendusi viies valdkonnas: energia, transport, ehitus-arhitektuur, andmed ja valitsemine. Eesmärk on muuta linnad nutikamateks. Välisvahenditest on planeeritud selleks 2022 eelarvesse 4,9 mln eurot.  Jätkatakse nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute (NUTIKAS) toetamist välisvahenditest. Toetus aitab tõsta teadusasutuste võimekust ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute läbiviimiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning aitab ettevõtetel tellida ülikoolidelt ja teadusasutustelt vajalikke rakendusuuringuid või tootearendusprojekte. Kaetakse uuringute, tehnilise teabe ja patentide teenuste, vahendite ja seadmete kulud, tegevus- ja personalikulud jms. Tegevused lõppevad 2023. a, ettevõtete rakendusuuringute toetamist jätkatakse edaspidi MKM rakendusuuringute programmis (RUP). Tegevust rahastatakse 2022. aastal välisvahenditest 4,5 mln euroga.  Jätkatakse kõrghariduse erialastipendiumide eraldamist nutika spetsialiseerumise valdkondades. Stipendiumi eesmärgiks on toetada kõrgkoole motiveeritud üliõpilaste leidmisel ning populariseerida kõrgharidust riigile prioriteetsetes valdkondades, sh loodus, täppisteaduste ja tehnikavaldkondades. Välisvahenditest on selleks planeeritud 2022. aastal 38 TAIE ehk teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse fookusvaldkonnad on 1) digilahendused igas eluvaldkonnas; 2) tervisetehnoloogiad ja -teenused; 3) kohalike ressursside väärindamine; 4) nutikad ja kestlikud energialahendused; 5) Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Elujõulise Eesti ühiskonna, keele ja kultuuriruumi fookusvaldkonna tegevused kajastuvad teadussüsteemi programmi all. 109 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 1,7 mln eurot. Tegevus lõppeb 2023. a, jätkutegevused hakkavad edaspidi kajastuma haridus- ja noorteprogrammis (kõrgharidus).  Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamiseks rahastatakse välisvahenditest valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise toetusmeetme (RITA) kaudu Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja võrgustikuga seotud tegevusi (koolitused jms) 5,8 mln euro ulatuses.  Toetamaks läbimurdeliste teadustulemuste jõudmist praktiliste rakendusteni (proof-of- concept), jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide väljaandmist konkurentsipõhise uurimistoetuse tulemusena saavutatud teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks. Arendusgrandideks on planeeritud eelarvesse 0,7 mln eurot. Grantidega kaetakse personali- ja teadustöö kulud (sh insenertehnilised ja disainlahendused, intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud jms). 3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade. Tabel 116. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -5 465 -5 787 -5 874 -87 2% Programm: Keeleprogramm Programmi eesmärk: Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Programmi elluviimisse panustavad lisaks HTM-ile Keeleamet, Eesti Keele Instituut (EKI) ning Haridus- ja Noorteamet (Harno). Tabel 117. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevused eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 874 -5 448 -60 0 -85 -281 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -712 -712 0 0 0 0 Keeletaristu ja keeletehnoloogia -3 787 -3 420 0 0 -85 -281 arendamine Eesti keele õppe toetamine ja oskuse -1 376 -1 316 -60 0 0 0 hindamine, mitmekeelsuse toetamine 110 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 118. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % -5 787 -5 874 -87 2% Kulud kokku Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -673 -712 -39 6% Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 605 -3 787 -182 5% Eesti keele õppe toetamine ja oskuse -1 508 -1 376 132 -9% hindamine, mitmekeelsuse toetamine Toetatakse eesti keele õpet väliseesti koolides ja kogukondades ning väljaspool Eestit elavate eestikeelsete laste Üleilmakooli, kus õpib 240 õpilast 31 riigist. Jätkatakse eesti keele e-õppe lahenduste arendamist ning eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi rakendamist (eesti keelt ja kultuuri õpetavad rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolides u 100 õpetajat ja 50 lektorit). Tegevustele on planeeritud 0,9 mln eurot. Eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi toetatakse 0,7 mln euroga, sealhulgas eesti keele uurimist, korraldamist ja õpetamist väärtustava F. J. Wiedemanni keeleauhinna ja aasta keeleteo auhinna väljaandmist. Ajakohastatakse keelevaldkonna õigusruumi ning teostatakse regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades. 3.8.2.3.1 Programmi tegevus: Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 119. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi, Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine tegevuse mõõdikud Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2020. a) Keelevaldkonna teavitus-, populariseerimis- ja 50 50 50 tunnustusüritused Allikas: Keeleamet Mõõdik kajastab eestikeelse kultuuri tarbimist ja väärtustamist. Mõõdik katab keelevaldkonna maineüritused, mida rahastatakse keeleprogrammist. Tabel 120. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi, tegevuse kulude dünaamika , tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -673 -712 -39 6% Tabel 121 Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi, Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine tegevuse eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -712 -712 0 0 0 0 Tööjõukulud -527 -527 0 0 0 0 Majandamiskulud -74 -74 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -90 -90 0 0 0 0 Muud toetused -21 -21 0 0 0 0 111 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ja juhitakse keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut.  Jälgitakse keeleseaduse korrektset täitmist kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud valdkondades (avaliku ja erasektori töötajate keelekasutus, ametlik keelekasutus vastavalt eesti kirjakeele normile jmt). Keeleseaduse täitmise järelevalvet teostava Keeleameti tegevuskulude eelarves on selleks ette nähtud 0,6 mln eurot.  Tunnustuste jagamise kaudu väärtustatakse eesti keelt, sh eesti keele piirkondlikke erikujusid ning mitmekeelsust. Keelevaldkonna preemiateks, sh riigi F.J. Wiedemanni keeleauhinna väljaandmiseks, on kavandatud 94 000 eurot.  Levitatakse eesti keele kasutamist, õpetamist ja uurimist ning toetatakse keelepoliitikaalast rahvusvahelist koostööd. Eesti esindatuse tagamiseks rahvusvahelistes keeleinstitutsioonide võrgustikes ning mainekujunduse ürituste, sh üldhariduskoolidele kavandatud õppetööväliste ürituste korraldamiseks on eelarves ca 20 000 eurot. 3.8.2.3.2 Programmi tegevus: Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 122. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Keeleressursside variatiivsus: - korpused 110 115 120 - sõnavararessursid 82 85 90 Allikas: Eesti Keele Instituut Aktiivsete terminikomisjonide arv 34 35 35 Allikas: Eesti Keele Instituut Keeleressursside variatiivsuse mõõdikuga jälgitakse süstematiseeritud keeleandmestike mitmekesisust. Sellega mõõdetakse nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt kasutatavate sõnastike, terminibaaside ja keelekorpuste olemasolu, mis on väärtuslike ressurssidena vajalikud nii keelehooldes, keele uurimisel kui ka keeletehnoloogias. Terminikomisjonide mõõdikuga jälgitakse Eesti terminitöö võrgustiku aktiivsust, sest tõhus terminitöö (nii uute oskussõnade levitamine kui ka oskuskeele arendamine) aitab erialastes valdkondades edendada eesti terminivara . Tabel 123. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 605 -3 787 -182 5% 112 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 124 Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -3 787 -3 420 0 0 -85 -281 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 676 -2 591 0 0 -85 0 Muud toetused -829 -829 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -281 0 0 0 0 -281 Tegevused hõlmavad keeleteaduse arendamist ning sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Toetatakse ka hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengut.  Eesti Keele Instituudi koordineerimisel toetatakse 1,5 mln euroga oskuskeele arendamist ja terminitööd, edendatakse e-keelenõustamist, seejuures arendatakse terminihalduskeskkonda Ekilex ja keeleportaali Sõnaveeb. Korraldatakse hõimurahvaste programmi tegevusi, millega toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist.  0,5 mln euroga toetatakse alusuuringute läbiviimist eesti keele seisundi hindamiseks, luuakse tingimused eesti keele valdamiseks, kasutamiseks ja väärtustamiseks haridussüsteemis, sh soodustatakse eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetme kaudu eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist.  Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 1,6 mln eurot, mis on 11,17 % ministeeriumi ülalpidamiskuludest. 3.8.2.3.3 Programmi tegevus: Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine, mitmekeelsuse toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 125. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse mõõdikud39 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele 62,7 ≥64 ≥64 riigieksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100) Allikas: EHIS, EIS Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil 57,6 ≥58 ≥58 käinutest (%) Allikas: Harno Võõrkeele riigieksami sooritanud noorte osakaal (%), kes 63,8 (2019) ≥64 ≥64 on saavutanud võõrkeele riigieksamil vähemalt B2- keeleoskustaseme* Allikas:HTM, Harno Kahe mõõdikuga jälgitakse õpilaste tulemusi riigieksamil: eesti keele riigieksamil (keskmine tulemus 100 palli skaalal) ja võõrkeele riigieksamil (B2-keeleoskustaseme saavutamine inglise, 39 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 113 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri vene, saksa või prantsuse keele eksamil, sh rahvusvahelistel keeleeksamitel). Riigieksami tulemuste jälgimine annab tagasisidet eesti keele ja võõrkeelte õppe tulemuslikkuse kohta. Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaaluga hinnatakse, kui paljud täiskasvanud, kes omandavad eesti keelt teise või võõrkeelena, sooritavad eesti keele tasemeeksami (A2, B1, B2 või C1 tasemel) positiivse tulemusega. Eksamit teevad mh töötajad, kellele on kehtestatud keeleoskusnõuded ja/või kellele on Keeleamet teinud ettekirjutuse. Tasemeeksamite tulemuste jälgimine annab tagasisidet täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe tulemuslikkuse kohta. Väliseestlaste osalusega eesti keele õppes vaadeldakse, kui palju eesti päritolu lapsi õpib välismaal asuvates eesti keele õpetuskohtades (kohalikes üldhariduskoolides, pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides, keelekursustel jm) eesti keelt. Tabel 126. Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Eesti keele õppe toetamine ja oskuse -1 508 -1 376 132 -9% hindamine, mitmekeelsuse toetamine Tabel 127 Tulemusvaldkonna Eesti keel ja eestlus, Keeleprogrammi tegevuse eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -1 376 -1 316 -60 0 0 0 Tööjõukulud -352 -352 0 0 0 0 Muud toetused -1 024 -964 -60 0 0 0 Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate erialast arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid.  Parandatakse täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteeti ja tõhustatakse järelevalvet. Vähemalt neljas linnas valmistatakse ette ja korraldatakse neli korda aastas eesti keele eksameid kõigil keeletasemetel (A2-C1). Vastavalt regulatsioonile hüvitatakse tasemeeksami sooritanutele ning keeleseaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel keeleeksamile suunatud ja kodakondsust taotlevate inimeste eesti keele õppe kulud. Eesti keele tasemeeksamite korraldamiseks ja eesti keele õppe kulude hüvitamiseks on eelarves 0,4 mln eurot.  Toetatakse 0,1 mln euroga haridusvaldkonna töötajate eesti keele õpet (eelkõige töötajate, kellel nende ametikohtadele kehtestatud keelenõuded ei ole täidetud) ja arendatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate eesti keele õpetamise oskusi. Jätkatakse eesti keele e- õppe arendustega nii täiskasvanutele mõeldud e-kursuste loomiseks kui ka alushariduses ja üldhariduses õppivate laste eesti keele õppe abistamiseks. Toetatakse eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate eesti keele õppemetoodika ja õppematerjalide väljatöötamist.  Eesti keele õpet eestlaste kogukondades asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel rahastatakse 0,6 mln euroga. Samuti toetatakse Üleilmakooli tegevusi, välismaal elavatele eesti lastele ja noortele suunatud keelelaagreid ja noortevahetusi, välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust, väliseesti noorte õppimist Eestis, välismaal asuvatele õpetuskohtadele sobivate eestikeelsete õppematerjalide koostamist ning väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud projekte. 114 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Eesti keele ja kultuuri õpetamist jätkatakse 0,2 mln euroga rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis. Lisaks antakse eestikeelses keskkonnas õppimiseks ning eesti keele ja kultuuri välisõppurite tihedamaks sidumiseks Eesti kultuuriruumiga välja stipendiume ja sihttoetusi.  Haridusasutustes soodustatakse erinevate võõrkeelte õpetamisega alustamist ja võõrkeelte valiku laiendamist ning rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeelte riigieksamite sooritamist. Eestisse vahendatakse Euroopa keelepoliitika ja keeleõppe suundumusi (sh Euroopa keeleõppe raamdokumendi uuendused), jätkatakse koostööd Eestis võõrkeelte õpet toetavate kultuuriinstituutidega ning toetatakse võõrkeelte õpetajate täiendkoolituste ning keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. Tegevustele on kavandatud ca 90 000 eurot. 3.8.2.4 Tulemusvaldkond Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Tabel 128. Tulemusvaldkonna Tõhus riik kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % tegelik Kulud kokku -8 652 -8 857 -8 736 121 -1% Programm: Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. 3.8.2.4.1 Programmi tegevus: Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagada arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääs. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 129. Tulemusvaldkonna Tõhus riik, Arhiivindusprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute arv (inimest 4500 4000 5000 aastas) Allikas: Rahvusarhiiv Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali külastuste arv (mln 1,68 1,65 1,7 korda) Allikas: Rahvusarhiiv Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv (tk. aastas) 7 7 7 Allikas: Rahvusarhiiv Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalemiste arvu mõjutas pandeemiast tingitud olukord ning samal põhjusel vähendati mõnevõrra 2021. aasta sihttaset. Tuginedes EL massdigiteerimise vahendite mõjul tekkiva digitaalse ainese kasvule, planeeritakse 2022. aastaks virtuaalse uurimissaali külastuste arvu kasvu. Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arvu sihttaseme aluseks on 2020. aasta tegelik tulemus ning jätkuv eesmärk on seda taset hoida. 115 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 130. Tulemusvaldkonna Tõhus riik, Arhiivindusprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % -8 857 -8 736 121 -1% Kulud kokku Arhivaalide kogumine, säilitamine ja -8 857 -8 736 121 -1% juurdepääsu tagamine Tabel 131 Tõhus riik, Arhiivindusprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -8 736 -7 940 0 -199 -145 -451 Tööjõukulud -4 827 -4 827 0 0 0 0 Majandamiskulud -3 441 -3 097 0 -199 -145 0 Muud toetused -16 -16 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -451 0 0 0 0 -451 Tegevuse eelarvega tagatakse arhivaalide kogumine, säilitamine ning arhivaalidele juurdepääs vastavalt Eesti Vabariigi arhiiviseadusele ja valitsuse määrusega kehtestatud arhiivieeskirjale. Rahvusarhiivi kogud paiknevad seitsmel kinnistul, 2020. aasta lõpu seisuga ületas säilikute arv 10 miljoni piiri. 2022. aasta kogumisplaani alusel planeeritakse varuda 150 000 pabersäilikut ja 300 terabaiti digitaalseid säilikuid. Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatud kultuuripärandi digiteerimise projektide raames varundatakse digitaalselt Rahvusarhiivi ja teiste mäluasutuste kogudest 3,9 miljonit kaadrit dokumente, 167 tuhat fotot ja 245 tundi filme. Sealhulgas teostub 2022. aastal fotonegatiivide digiteerimise I etapi projekt „Eesti fotopärandi digiteerimine (klaas- ja filminegatiivid)”. Kokku digiteeritakse 100 000 fotonegatiivi, neist 65 000 filminegatiivi ja 35 000 klaasnegatiivi. Rahvusarhiivi lähiaastate oluliseks ülesandeks on Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises osalemine. Pärast rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga sama katuse alla. See avab uudsed võimalused sünergiaks, mis tõenäoliselt muudab tavaarusaama teabehalduse korraldamisest Eestis ning loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks. Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt kui organisatsioonisiseselt. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning (2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele. Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele pööratakse enam tähelepanu ka täiskasvanuõppele, samuti laiendatakse erivajadustega inimestele suunatud programme. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 raames panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Üha rohkem tegevusi suunatakse erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse ühisloomeprojektidega. 116 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandusliku sisu vaade Joonis 37. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 38. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 132. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -838 630 -638 605 -18 409 -149 250 -11 542 -20 825 Tööjõu- ja majandamiskulud -207 529 -192 690 0 -5 072 -9 767 0 Finantskulud -5 0 -5 0 0 0 Sotsiaaltoetused -50 583 -13 485 -7 086 -29 974 -37 0 Investeeringutoetused -26 163 0 0 -24 663 -1 500 0 Muud toetused -522 226 -432 429 -60 -89 499 -238 0 Käibemaks -11 299 0 -11 258 -41 0 0 Põhivara amortisatsioon -20 825 0 0 0 0 -20 825 117 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 133. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot40 2020 tegelik* 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -681 452 -828 447 -838 630 -10 183 1% Tööjõu- ja majandamiskulud -212 109 - 211 136 -207 529 3 607 -2% Finantskulud -1 -5 -5 0 0% Sotsiaaltoetused -23 201 -29 455 -50 583 -21 128 72% Investeeringutoetused -46 199 -69 118 -26 163 42 955 -62% Muud toetused -370 428 -487 500 -522 226 -34 726 7% Käibemaks -8 619 -12 629 -11 299 1 330 -11% Põhivara amortisatsioon -20 896 -18 604 -20 825 -2 221 12% Kulude suurenemine on eelkõige tingitud sotsiaaltoetuste suurenemisest ning investeeringutoetuste vähenemisest. Alates 2022. aastast planeeritakse Haridus- ja Noorteameti kaudu makstavaid Erasmus+ toetuseid mahus 27,8 mln eurot. Vahendid suunatakse rahvusvaheliseks teadus- ja arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks, kõrghariduse ja kutsehariduse rahvusvahelise koostöö toetamiseks ning noorteprojektide korraldamiseks. Võrreldes 2021. aasta eelarvega vähenevad 2022. aasta investeeringutoetused SF vahenditest 36,7 mln euro võrra ning lisaks eelmisel aastal valminud objektide arvelt 6,2 mln euro võrra. 3.8.3 INVESTEERINGUD Joonis 39. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % 40 2020. aasta andmed on auditeerimata. 118 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 40. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 134. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarve-lise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -65 355 -3 013 -704 -60 861 -777 Inventar -982 -575 0 0 -407 IT investeeringud -1 575 -1 575 0 0 0 Muud investeeringud -613 -243 0 0 -370 Kinnisvara -49 309 -620 0 -48 689 0 Gümnaasiumivõrgu korrastamine -48 689 0 0 -48 689 0 Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -620 -620 0 0 Käibemaks -12 876 0 -704 -12 172 0 119 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 135. Haridus- ja Teadusministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 41 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -35 229 -9 324 -65 355 -56 031 601% Inventar -160 -156 -982 -826 528% IT investeeringud -3 376 -1 808 -1 575 233 -13% Transpordivahendid -35 -80 0 80 -100% Masinad ja seadmed -771 -618 0 618 -100% Muud investeeringud -8 660 -520 -613 -93 18% Kinnisvara -16 746 -5 614 -49 309 -43 695 778 % Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile -3 521 -4 719 -620 4 099 -87% Tallinna Tehnikakõrgkool -402 0 402 -100% -788 kinnisvarainvesteeringud Tartu Tervishoiu Kõrgkool kinnisvarainvesteeringud -37 -20 0 20 -100% Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolkinnisvarainvesteeringud -92 -43 0 43 -100% Gümnaasiumivõrgu korrastamine -12 250 -192 -48 689 -48 497 25259% Rakvere Ametikooli õpperestoran 0 -58 0 58 -100% Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli aednikumaja 0 -180 0 180 -100% H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus -42 0 0 0 0% HTM remondiinvesteeringud -16 0 0 0 0% Käibemaks -5 481 -528 -12 876 -12 348 2339% Valitsemisala investeeringud moodustavad õppeasutuste, valitsemisala IT taristu (EHIS, ETIS, EKIS, Haridussilm, Haridusportaal jt) ning Rahvusarhiivi investeeringud. Investeeringute mahu suurenemine on tingitud tehnilisest muudatusest: 2021.a arvestati välisvahenditest kavandatud riigigümnaasiumide ehitamine edasiantava investeeringutoetusena (kulude eelarves). Õpetajate arvestusliku keskmise palga tõusuks on investeeringute ajatamise arvelt kavandatud 4,3 mln eurot. 3.8.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Joonis 41. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingud 41 2020. aasta andmed on auditeerimata. 120 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 136. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot42 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku 176 306 261 -45 -15% Laenukohustised -15 -14 -14 0 0% Laenunõuded 191 320 275 -45 -14% Laenukohustiste all on kajastatud Viljandi Kutseõppekeskuse kapitalirendi tehing õppeotstarbelise tehnika soetamiseks. Laenunõuete all on kajastatud õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile õppelaenu kohustuste hüvitamine õppelaenuvõlglaste poolt. 42 2020. aasta andmed on auditeerimata. 121 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.9 JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Justiitsministeeriumi valitsemisala tegevuste eesmärk on tagada õiguskindel, institutsionaalselt hästitoimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 18 asutust: Justiitsministeerium, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Andmekaitse Inspektsioon, Konkurentsiamet, Patendiamet, esimese ja teise astme kohtud (Tallinna Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tallinna Halduskohus, Viru Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Tartu Maakohus, Tartu Halduskohus, Pärnu Maakohus) ning kinnipidamisasutused (Viru Vangla, Tartu Vangla, Tallinna Vangla). Esimese ja teise astme kohtud ning kinnipidamisasutused on riigieelarves esitatud grupina. Lisaks kuulub valitsemisala haldusalasse AS Eesti Vanglatööstus, mis tegeleb kinnipeetavate tööhõivega Tallinna, Viru ja Tartu vangla tootmisüksustes. Ettevõte valmistab metall- ja puitmööblit, erinevaid metallkonstruktsioone ja õmblustoodangut, pakub pesumaja-, pakendamis- ning pulbervärvimise teenust. Tabel 137. Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 47 444 0% KULUD -13 638 494 -192 169 1% INVESTEERINGUD -715 975 -330 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Valitsemisalas töötab kokku 2921 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonna moodustavad kinnipidamisasutused. Valitsemisala siseselt moodustab vanglate eelarve 36,6%, kohtute eelarve 24,9%, ja Justiitsministeeriumi eelarve 14,6% valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest. 3.9.1 TULUD Joonis 42. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust,% 122 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 138. Justiitsministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot43 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 41 611 40 432 47 444 7 012 17% Saadud toetused 2 184 2 661 2 653 -8 0% Riigilõivud 23 546 23 441 29 235 5 794 25% Tulud majandustegevusest 6 478 5 711 5 665 -46 -1% Trahvid ja muud varalised karistused 518* 888 861 -27 -3% Muud tulud 8 885 7 731 9 030 1 299 17% Saadud toetused Saadud toetused on välistoetused, mis laekuvad Justiitsministeeriumile (1,8 mln eurot) ja Patendiametile (0,9 mln eurot) Norra finantsvahenditest 1,2 mln eurot, Euroopa Sotsiaalfondist 0,6 mln eurot ning Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi EUIPO) ja Euroopa Patendiametiga (edaspidi EPO) sõlmitud koostööprojektide raames 0,5 mln eurot. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetus on mõeldud alaealiste erikohtlemise süsteemi loomiseks. Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) saab toetust riskilaste programm, mille eesmärgiks on laste ja noorte heaolu parandamine. ESF vahenditest toetatakse ka vanglast vabanejate tugiteenuse projekti. Eesmärk on saavutada vanglast vabaneja hoidumine uutest kuritegudest ja uus mõtteviis, mida toetavad individuaalsete oskuste ning teadmiste arendamine ja sotsiaalse kapitali tugevdamine. Patendiametile laekuv toetus EUIPO’st ja EPO’st on EL-i kaubamärgisüsteemi toimimise toetavateks tegevusteks. Lisaks eraldab Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (edaspidi WIPO) Patendiametile 0,4 mln eurot rahvusvaheliste kaubamärkide menetlemiseks. WIPO Rahvusvahelisest Büroost laekuvad sihtotstarbelised vahendid rahvusvaheliste kaubamärkide ja disainilahenduste registreerimiseks – tulu sõltub Eestis registreerimiseks esitatud objektide arvust. Riigilõivud Riigilõivude suurimad kogujad on kohtud (25,0 mln eurot). Riigilõivude laekumisi kavandatakse:  kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt;  kohtuasjade toimingutelt;  äriregistri toimingutelt;  Patendiameti toimingutelt (näiteks patentide-, kaubamärkide-, tööstusdisainlahenduste-, kasulike mudelite toimingutelt jne);  elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt;  mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutelt;  Konkurentsiameti toimingutelt;  väljaandes Ametlikud Teadaanded teadete avaldamiselt;  karistusregistritoimingutelt. Riigilõivude laekumise suurenemine 2022. aasta eelarves on tingitud äriregistri toimingutest saadava tulu ning kohtuasjade toimingutelt laekuva riigilõivu kasvuprognoosist. 43 Tabelis on välja toodud trahvide laekumine. 2020. aasta riigieelarve täitmise aruandes esitatakse andmed koos nõuete bilanssi viimisega. 123 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tulud majandustegevusest laekuvad:  Registrite ja Infosüsteemide Keskusele teenuste müügist (sh päringud Äriregistri ja Kinnistusraamatu teabesüsteemidest, Euroopa Äriregistri teenuste müük, muud IT- teenused) 4,4 mln eurot. Äriregistri ja Kinnistusraamatu teabesüsteemidest saadavat tulu kasutatakse justiitshalduspoliitika valdkonnaga seotud kulude katmiseks.  Kinnipidamiskohtadele personali toitlustamise, vangla transpordi ja saatemeeskonna lühiajalise väljaviimise, pildistamise, isiklike riiete pesemise eest, vangla kaupluse tulust ning kinnipeetavatega kokkusaamise toa kasutamisest saadavast tasust 1,0 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse vanglate ülalpidamiskulude katmiseks.  Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppega joobe tuvastamise ekspertiisidest; Haigekassalt haiguste tagajärjel hukkunute ning välismaalaste lahangutest; Tartu Ülikoolilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis residentuuril olevate tudengite palkadeks; eraisikust tellijatelt DNA analüüsidest 0,3 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse peamiselt kasvanud majandamiskulude katteks ning vananenud seadmete asendamiseks ja uute ostmiseks. Trahvid ja muud varalised karistused Need tulud laekuvad peamiselt kohtute kaudu riigieelarvesse (0,9 mln eurot). Trahvid ja muud varalised karistused on:  karistusseadustiku alusel määratud karistused;  äriseadustiku alusel määratud trahvid;  väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid;  muud trahvid ja varalised karistused. Muud tulud Muud tegevustulud laekuvad peamiselt kohtute (5,5 mln eurot) ja Prokuratuuri (1,1 mln eurot) tegevuse kaudu riigieelarvesse. Konkurentsiameti eelarvesse laekuvad universaalse postiteenuse maksed. 2022. aastal on eelarvesse prognoositud täiendavalt 1,6 mln eurot Konkurentsiameti poolt kogutavat järelevalvetasu. Konkurentsiameti regulaatorteenistus viiakse järelevalvetasudest rahastamisele, milleks muudetakse konkurentsiseadust. Täiendava rahastamisega suurendatakse Konkurentsiameti võimekust täita lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada järelevalvet. Muud tegevustulud on:  menetluskulude hüvitised;  oportuniteeditasud;  universaalse postiteenuse maksed;  konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varad;  sunniraha ja tulud asendustäitmisest;  väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud;  regressinõuded. 124 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.9.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Justiitsministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse tulemusvaldkonnas Õigusriik. Valitsemisala programmdokument on kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik Tulemusvaldkonna eesmärk: Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Õigusriik tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud järgnevates strateegiadokumentides, mida näitab Tabel 139. Tabel 139. Justiitsministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Õigusriik Õigusloomepoliitika põhialused aastani 203044, Usaldusväärne ja tulemuslik Kriminaalpoliitika põhialused aastani 203045 õigusruum Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-202346. Riigi Eelarvestrateegia 2022-2025 Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud programm Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum. Justiitsministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest. Tabel 140. Tulemusvaldkonna Õigusriik kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -167 970 -174 590 -182 893 -8 303 5% Tulemusvaldkonna kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 8,3 mln eurot, mis on peamiselt tingitud palgafondide kasvust. Kohtute ja Prokuratuuri põhitegevust toetavate töötajate palkadeks ning peitkuritegevuse avastamise ja menetlemise kiirendamiseks saadakse lisavahendeid 3 mln eurot. Lisaks suurenevad 5% siseturvalisuse ning IT palgafondid. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusest tulenev palgakasv kohtu ja prokuratuuri teenistujatele on 7%. Riigieelarveliste tervishoiutöötajate palgakokkuleppest tulenevalt suurenevad vanglate ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teenistujate palgad. Programm: Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk: Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju. Programm hõlmab tegevusi, mis on vahetult seotud riigi õigus- ja kriminaalpoliitika elluviimisega. Programm koosneb viiest meetmest ja üheksast tegevusest. Programmi tegevusi viivad ellu Justiitsministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Patendiamet, Prokuratuur, Eesti 44 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 45 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 46 https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtususteem 125 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Kohtuekspertiisi Instituut, Konkurentsiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, esimese ja teise astme kohtud ning vanglad. Tabel 141. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -182 893 -142 074 -26 065 -2 916 -7 633 -4 205 Andmekaitse valdkonna rakendamine -862 -851 0 0 -3 -8 Õiguspoliitika kujundamine ja -8 250 -8 087 0 0 -46 -118 õigusloome kvaliteedi tagamine Intellektuaalse omandi valdkonna -4 237 -1 704 0 -845 -1 563 -125 rakendamine Kriminaalpoliitika kujundamine ja -4 813 -2 675 0 -2 071 -19 -48 kuritegevuse ennetamine Kriminaalpoliitika elluviimine -27 082 -18 675 -7 165 0 -453 -789 Karistuste täideviimise korraldamine -69 605 -67 406 0 0 -1 386 -812 Kohtumenetlus ja kohturegistrite -54 805 -31 472 -18 900 0 -2 652 -1 781 pidamine Õigusteenuste ja õigusteabe -12 642 -10 862 0 0 -1 310 -470 kättesaadavuse tagamine Kesksed IT-teenused teistele -596 -342 0 0 -200 -54 valitsemisaladele Tabel 142. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -174 590 -182 893 -8 303 5% Andmekaitse valdkonna rakendamine -833 -862 -29 3% Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome -7 047 -8 250 -1 203 17% kvaliteedi tagamine Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 468 -4 237 231 -5% Kriminaalpoliitika kujundamine ja -3 939 -4 813 -873 22% kuritegevuse ennetamine Kriminaalpoliitika elluviimine -24 472 -27 082 -2 610 11% Karistuste täideviimise korraldamine -67 241 -69 605 -2 364 4% Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -52 704 -54 805 -2 101 4% Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse -11 916 -12 642 -726 6% tagamine Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -1 968 -596 1 372 -70% 3.9.2.1.1 Programmi tegevus: Andmekaitse valdkonna rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: õiguspoliitika andmekaitse valdkonnas on kujundatud ja elluviidud. Programmi tegevuse mõõdik: on õiguspoliitika andmekaitse valdkonnas. 2022. a sihttase on kujundatud ja ellu viidud õiguspoliitika andmekaitse valdkonnas. Tabel 143. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Andmekaitse valdkonna rakendamine -833 -862 -29 3% 126 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 144. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE rahalised ga kud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -862 -851 0 0 -3 -8 Tööjõukulud -738 -737 0 0 -1 0 Majandamiskulud -116 -114 0 0 -2 0 Põhivara amortisatsioon -8 0 0 0 0 -8 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamine toimub Andmekaitse järelevalve ning teavitustöö teenuse kaudu. Tegevuse elluviija on Andmekaitse Inspektsioon, kes teostab riiklikku järelevalvet inspektsiooni tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja rakendab riiklikku sundi. Samuti täidab isikuandmete kaitse ning avaliku teabe valdkonna ülesandeid. Infoühiskonnas on ja muutub isikute privaatsuse kaitsmine aina olulisemaks, sealjuures on oluline saavutada õiglane tasakaal isiku põhiõiguste, avalike ja ärihuvide vahel. Isikuandmete kaitse regulatsiooni rakendamisel nii avalikus kui ka erasektoris, on oluline tagada nii avaliku sektori teabele juurdepääs kui ka teabe salastamisel ühtsete põhimõtete järgimine. See on riigi läbipaistvuse üheks tagatiseks. Eelnevaga seonduvalt on vaja tõhustada Andmekaitse Inspektsiooni suutlikkust temale pandud ülesandeid täita. 2022. aasta fookuses on Andmekaitse Inspektsiooni küber- ja infotehnoloogilise võimekuse tõstmine, sh uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtt, mis võimaldavad elektroonilisele menetlusele üleminekut. Seeläbi on võimalik enam keskenduda proaktiivsele tegevusele – panustatakse nii teadlikkuse kasvu suurendavasse koolitus- ja teavitustegevusse ning juhendiloomesse kui ka isikute, ettevõtete ja asutuste nõustamisse. Samuti tuleb rõhku panna rahvusvahelise koostöö edendamisse. Andmekaitse Inspektsioon on aktiivne Euroopa Andmekaitsenõukogu liige ning osaleb mitmes rahvusvahelises töögrupis. Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustab Andmekaitse Inspektsioon, kelle eelarve on 0,9 mln eurot. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 84,6%. 3.9.2.1.2 Programmi tegevus: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: õigusloome on kvaliteetne ning õigusloome korraldus ja tase ühtlustatud. Tabel 145. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega47 Viimane Mõõdik/Sihttase* tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Õigusloome kesksete koolituste arv aastas (teemakoolituste arv) 7 1 1 Seaduseelnõu koostamisele eelneb väljatöötamiskavatsus (VTK), % 30 70 70 Justiitsministeeriumis kontrollitud VTKde arv 35 >26 >26 47 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 127 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 146. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome -7 047 -8 250 -1 203 17% kvaliteedi tagamine Tabel 147. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -8 250 -8 087 0 0 -46 -118 Tööjõukulud -2 875 -2 847 0 0 -28 0 Majandamiskulud -2 437 -2 419 0 0 -18 0 Muud toetused -2 821 -2 821 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -118 0 0 0 0 -118 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse viite teenust, neist suuremate eelarvemahtudega on Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine nii avaliku õiguse kui ka eraõiguse valdkonnas. Õiguspoliitika kujundamises pööratakse enim tähelepanu avaliku õiguse, eraõiguse ning intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnale. Riigi institutsionaalne ülesehitus peab olema selge, läbipaistev, paindlik ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav. Haldustegevus peab olema efektiivne, paindlik ja vastutustundlik ning toetama ja hõlbustama isikul riigiga suhtlemist. Riigi toimimise osana on oluline isiku õiguste kaitset tagava (sh riikliku järelevalve ja korrakaitse) regulatsiooni vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele. Õigusriigi põhimõtte ja ühiste väärtuste järgimise tagamiseks on vajalikud ajakohased, proportsionaalsed ja eesmärgile vastavad õigusnormid. Vajalik on toetada laiemat inimeste informeerimist ja kaasamist ühiskonnaelu teemadel, sh õigusloome protsessis. 2022. aastal jätkatakse digitaalse ja kõigile jälgitava riigi koosloome keskkonna arendamisega. Olulisel kohal on ka demokraatia ja sõnavabadus. Valimiste läbiviimine peab olema kontrollitav, turvaline ja läbipaistev. Õigusriik seisab perekonnaelu ja eraelu puutumatuse eest. Õigusruumis ja kvaliteetses õigusloome menetluses arvestatakse isikute põhiõigustega, tagatakse normide põhiseaduspärasus ning suurendatakse kõigi heaolu, ühiskonna üldist tõhusust ja luuakse paremad tingimused ettevõtlusele. Majandustegevust reguleeriv seadusandlus omab olulist rolli kaasaaegse ettevõtluskeskkonna loomisel ja Eesti konkurentsivõime tagamisel. Ettevõtlusega alustamine ja tegelemine peab olema arusaadav ja mõistlikult lihtne ning õiguskeskkond peab soodustama innovatsiooni ja investeeringuid uuenduslikesse, lisandväärtust loovatesse kaupadesse ja teenustesse. Nii seadusandluse kui ka riikliku järelevalve kaudu peab riik toetama vaba konkurentsi turgudel ja tõhusalt reageerima tegevustele, mis võivad seda kahjustada. Justiitsministeerium vahendab erinevaid toetusi mitmetele MTÜ-dele, sihtasutustele ning fondidele. Peamiselt abistatakse tegevustoetustega (sh SA Eesti Mälu Instituut, SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond, MTÜ Inimõiguste Instituut, Riigiõiguse Sihtkapital, Tartu Ülikool, SA Iuridicum). Suur osa toetustest on suunatud represseeritute esindusorganisatsioonidele okupatsioonirežiimide poolt represseeritud inimeste mälestuste 128 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri jäädvustamiseks, repressioonide ajaloo uurimiseks, ürituste korraldamiseks ja teisteks ühenduste põhikirjale vastavate tegevuste toetamiseks. Samuti erinevateks tegevusteks, mis on vajalikud inimõiguste olukorra analüüsimiseks ja tutvustamiseks. Toetust suunatakse ka riigiõiguse ja õigushariduse arendamiseks ning teadustöö edendamiseks. Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustab Justiitsministeeriumi eelarve, kelle eelarve kokku on 28,1 mln eurot ning mis jaguneb lisaks kulumudeli põhiselt programmi erinevatele tegevustele. Justiitsministeeriumi eelarvest moodustavad tööjõukulud 33,9%, majandamiskulud 34,3%, toetused 27,6% ning muu 4,2%. 3.9.2.1.3 Programmi tegevus: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: õiguspoliitika intellektuaalse omandi valdkonnas on kujundatud ja elluviidud. Programmi tegevuse mõõdik: on kujundatud ja elluviidud õiguspoliitika intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse valdkonnas eesmärgiga hoida taset. Tabel 148. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 468 -4 237 231 -5% Tabel 149. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 237 -1 704 0 -845 -1 563 -125 Tööjõukulud -2 066 -1 338 0 -676 -53 0 Majandamiskulud -546 -366 0 -170 -10 0 Edasiantavad maksud -1 500 -1 500 Põhivara amortisatsioon -125 0 0 0 0 -125 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kuute teenust. Suurimate eelarvemahtudega on Euroopa lähenemiskeelu (EPO – The European Protection Order) edasikantavad lõivud, kaubamärgi, disainilahendi registreerimise taotlemine ja leiutiste õiguskaitse taotlemine (Patendiamet). Patendiamet viib ellu riigi majanduspoliitikat tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas ning tegeleb õiguskaitse andmisega patentidele, kaubamärkidele, kasulikele mudelitele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele ja mikrolülituste topoloogiatele. Patendiameti eelarve on 3,4 mln eurot. Välisvahendite osakaal kogu kasutatavast eelarvest on ca 50%. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 49,7%. Koos ühiskonna pideva muutumisega on järjepidevalt kasvanud immateriaalse vara – leiutiste, ärisaladuste, kaubamärkide, autoriõigusega kaitstud teoste osatähtsus igapäevaelus, mis on omakorda aidanud kaasa loomemajanduse ja targa majanduse arengule. Intellektuaalne omand muutub üha tähtsamaks, kuid samas ka järjest ohustatumaks just infotehnoloogia ja teiste uute tehnoloogiate (nt 3D-printimine) arengust tulenevalt ning immateriaalne vara vajab seega järjepidevat ja kaasaegset kaitset. Kaasaegne intellektuaalse omandi õigus koos tõhusa ja kompetentse rakendamisega on teadmistepõhise ja innovaatilise ettevõtluskeskkonna toetamise 129 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri üheks eeltingimuseks ning tagab kõrgema innovatsiooni- ja riigikaitse võime. Tagada tuleb ettevõtjate nõustamine intellektuaalse omandi küsimustes, kiire ja tõhus intellektuaalomandi registreerimismenetlus ning vaidluste kiire kohtueelne lahendamine. Tegevuse eesmärkide saavutamiseks tuleb Patendiametist kujundada tänapäevane intellektuaalomandi kompetentsikeskus, kust igaüks saab nõu nii leiutiste, kaubamärkide, tööstusdisaini kui ka autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste alal. 2022. aastal keskendutakse peaasjalikult eelnimetatud eesmärgi saavutamisele. Sealjuures on fookuses uued ja kasutajasõbralikud IT- lahendused, sh tänapäevased e-teenused. Vajalik on üleminek täielikult paberivabale menetlusele (sh leiutiste valdkonnas). Samuti on oluline saavutada ameti selge rahastamine ning töötajate kompetentside pidev tõstmine. Üha suureneva rahvusvahelise (sh Euroopa Liidu tasandi) koostöö tingimustes tuleb tagada ameti suutlikkus erinevates formaatides piisavalt panustada, osaledes rahvusvahelises koostöös teiste riikide patendiametitega, rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonidega (WIPO ja EPO) ning Euroopa Liidu intellektuaalomandi alaste asutustega (EUIPO). Sealjuures on eesmärgiks liitumine Euroopa Ühtse patendikohtuga. 3.9.2.1.4 Programmi tegevus: Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine Programmi tegevuse eesmärk: kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Programmi mõõdikud: Tabel 150. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega48 Viimane Mõõdik/Sihttase* tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Korduvkuritegevus (vanglakaristuse saanute retsidiivsus) 29% <37% <37% Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva tagajärjel hukkunute arv) 40 <19 <15 Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste (ohvrite) arv 5% <6% <6% Tabel 151. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse -3 939 -4 813 -873 22% ennetamine Tabel 152. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 813 -2 675 0 -2 071 -19 -48 Tööjõukulud -1 727 -1 280 0 -436 -12 0 Majandamiskulud -2 883 -1 240 0 -1 635 -7 0 Muud toetused -155 -155 0 0 0 0 48 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 130 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Põhivara amortisatsioon -48 0 0 0 0 -48 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamine toimub Kriminaalpoliitika kujundamine ja Kuritegevuse ennetamise teenuse kaudu. Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tervishoiu-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri- ja spordisüsteemide koostöö – kriminaaljustiitssüsteem üksi ei suuda kuritegusid ennetada ja kahjusid vähendada. Kogukondliku sekkumisena ei ole võimalik pakkuda ravi ja nõustamist sõltlastest õigusrikkujatele, kui tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis puuduvad selleks vahendid. Samuti ei ole võimalik tagada kooliturvalisust, kui haridussüsteemil pole ressurssi koolikiusamisvastaste programmide läbiviimiseks või haridus- ja kultuurisüsteemil pole võimalust pakkuda huvi- ja spordiringe. Seega kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva kahju vähendamine peab olema riiklikult juhitud ning toimima koostöös partneritega. Kriminaalpoliitika kujundamisel ja kuritegevuse ennetamises pööratakse 2022. aastal enim tähelepanu kaasaegsetele meetoditele ning tehnoloogia võimalustele. Sealjuures peab kriminaalpoliitika tuginema teadmistele ja analüüsile ning olema andme- ja tehnoloogiapõhine. Vägivallaennetuse tõhustamiseks jätkatakse vägivallavastase poliitika kujundamist valdkondade üleselt, sihitatult ja kindlate kokkulepete alusel. 2022. aasta eesmärk on hoida kuritegude arvu alla 26 000 kuriteo. Jätkuvalt on prioriteediks organiseeritud narkokuritegude, inimkaubanduse ja riigivastaste kuritegude vastane võitlus. Täiendavalt on vajalik keskenduda vägivallakuritegudele (eelkõige lähisuhtevägivald ja laste seksuaalne väärkohtlemine ning laste toime pandud vägivallakuriteod), küberkuritegudele, rahvusvahelise finantssektori rahapesu ja suure kahjuga majanduskuritegudele ning raskele korruptsioonile. Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Eesti karistuspoliitikas eelistatakse pikka vangistust – keskmiselt kestab Euroopas vangistus 7 kuud, Eestis 20 kuud. Sealjuures on oluline, et kriminaalkaristus keskenduks õigusrikkuja võimekuse arendamisele nii, et ta oleks võimeline peale vabanemist iseseisvalt õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii kogukondlike karistuste ning taastava õiguse laialdasem kasutamine kui ka vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad tegevused (sh vangistuse sisu, vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus). 3.9.2.1.5 Programmi tegevus: Kriminaalpoliitika elluviimine Programmi tegevuse eesmärk: kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Kriminaalmenetlus on arusaadav, st osapooltele on tagatud ülevaade protsessist, nende õigustest ja kohustustest. Programmi mõõdikud: 131 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 153. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega49 Viimane Mõõdik/Sihttase* tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Menetluses osalenute rahulolu 32% >70% >75% Lahendatud kuritegude osakaal 62% >70% >70% Kohtusse saadetud küberkuritegusid puudutavate kriminaalasjade % 7% >12% >12% alustatud asjadest Tabel 154. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kriminaalpoliitika elluviimine -24 472 -27 082 -2 610 11% Tabel 155. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -27 082 -18 675 -7 165 0 -453 -789 Tööjõukulud -20 282 -12 852 -7 165 0 -265 0 Majandamiskulud -6 000 -5 812 0 0 -188 0 Muud toetused -12 -12 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -789 0 0 0 0 -789 Olulise osa tegevusest moodustavad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Prokuratuuri teenused. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teostab vastavalt pädevusele kohtuekspertiise menetlusasjades, ekspertiisivaldkondade arendustegevust, politseiasutuste ekspertiisialast koolitamist ja nõustamist instituudi ülesannetega seonduvates küsimustes. Peamised teenused on seotud ekspertiiside läbiviimisega. Prokuratuur juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, esindab kohtus riiklikku süüdistust, osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises. Kriminaalmenetluses peab kogu menetlus olema kõigile arusaadav ning tõhus. Üha enam pööratakse kriminaalmenetluses tähelepanu kõigi menetlusosaliste õigusi (sh põhiõigusi) austavale menetlusele. Tegevuse elluviimisel on olulised ka Prokuratuuri teenused, mis on seotud kuritegude menetlemisega - Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine; Raskete peitkuritegude menetlemine. Kriminaalmenetluses panustatakse digitaalsuse suurendamisele ja infosüsteemide kaasajastamisele või nende loomisele, mis aitab kaasa menetluse tõhusamaks muutmisele ning kiirendab mahukate toimingute läbiviimist. Vajalik on jätkata digitaalsele menetlusele üleminekuga kogu süüteomenetluse ahelas, mis hõlmab endas muu hulgas mahukate toimingute kiiret läbiviimist innovaatilise tarkvara arendamise ja digitõendite eelistamise abil, elektroonilisele kriminaaltoimikule üleminekut ja ka kõrgetasemelise ekspertiisi tehnoloogia kasutamist Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Tõhus kriminaalmenetlus, aga ka inimeste usaldus õigussüsteemi vastu eeldab kompetentside tõstmist, ressursi suurendamist ja sõltumatuse säilitamist. Sealjuures on kriitilise tähtsusega Prokuratuuri, ekspertiisiasutuse ja politsei piisavate ressursside ning kompetentsi tagamine. Tähelepanu pööratakse kuritegevuse tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele, sh 49 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 132 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri vara konfiskeerimise võimekuse suurendamisele. Karistusõiguslik sekkumine peab olema eesmärgipärane. Menetlusosaliste kohtlemisel tuleb lähtuda nende erivajadustest - menetleja valib meetme või meetmete kogumi, mis on just konkreetse üksikjuhtumi korral eelduslikult maksimaalselt tulemuslik. Keskendutakse kuriteoohvrite kaitsmisele, sh kriminaalmenetlusega seotud tulude suunamisele kuriteoennetusse ja ohvrite abistamisse. Rahvusvahelise (sh Euroopa Liidu tasandi) koostöö suurendamine on oluline, sh rahvusvahelise koostöö tugevdamine majanduskuritegude, rahapesu, küberkuritegude tõkestamiseks. Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustavad Prokuratuur ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kelle eelarved on vastavalt 17,2 mln ja 8,1 mln eurot. Prokuratuuri eelarvest moodustavad tööjõukulud 83,1%, millest omakorda kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega seotud arvestuslikud ametikohad (prokurörid) moodustavad 50,1% ehk 7,2 mln eurot. Majandamiskulud moodustavad eelarvest 14,2%. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eelarvest moodustavad tööjõukulud 57,2%. 3.9.2.1.6 Programmi tegevus: Karistuste täideviimise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Programmi mõõdik on ametniku poolt süütegude toimepanemine vangi vastu eesmärgiga hoida taset 0. Tabel 156. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Karistuste täideviimise korraldamine -67 241 -69 605 -2 364 4% Tabel 157. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -69 605 -67 406 0 0 -1 386 -812 Tööjõukulud -40 332 -39 770 0 0 -563 0 Majandamiskulud -28 448 -27 624 0 0 -824 0 Sotsiaaltoetused -13 -13 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -812 0 0 0 0 -812 Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kahe teenuse kaudu. Lisaks Justiitsministeeriumi poolt koordineeritava Karistuse täideviimise üldjuhtimisele on oluline Inimväärika karistuse täideviimise teenus, mida pakuvad kinnipidamisasutused, kes teostavad kinnipeetava suunamist õiguskuulekale käitumisele ja tagavad õiguskorra kaitse, et selle kaudu vähendada kuritegevust. Vangistuse üks olulisemaid eesmärke on inimeste õiguskuulekale teele suunamine, mis saavutatakse erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide abil. Vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate isikute turvalisus ning inimväärikad vangistamistingimused. Vangla peab olema koht, kus vangidel võimaldatakse teha tasustatud tööd ning omandada haridust samal teenustasemel kui vabaduses. Seetõttu suurendatakse AS Eesti Vanglatööstuse erinevate oskustööde hulka. Samuti panustatakse vanglates olulisel määral riigikeele õpingute pakkumisele A1 kuni C1 tasemetel. Selleks on tagatud õppimiseks ja õpetamiseks vajalikud õppevahendid. Vangla peab võimalikult suurel määral peegeldama 133 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ühiskonna elu vabaduses, et vang suudaks vabanedes ühiskonnas iseseisvalt toime tulla (normaalsusprintsiip). Vanglates on oluline pakkuda erinevate kuritegevust soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise probleemid) ravi ning nõustamisprogramme. Vanglate tervishoiuteenus tuleb tagada tsiviilmeditsiiniga samal tasemel. 2022. aastal pööratakse enam tähelepanu vanglateenistuse töötajate motiveerivale töötasustamisele ja voolavuse vähendamisele. Tegevuste tõhustamise ning juhtimiskvaliteedi tõstmise eesmärgil vaadatakse üle võimalused konsolideerida vanglateenistuse põhi- ja tugiteenuseid. Paremad digitaalsed lahendused ja digitaliseeritud tööprotsessid võimaldavad ametnikel suunata oma aega rohkem inimestele. Nende töö on tõhusam, vähem isikut ja teenistujaid koormav ning tulemus on seeläbi kvaliteetsem. Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustavad vanglad, kelle eelarve on 70,4 mln eurot. Tööjõukulud moodustavad vanglate eelarvest 53,6%. Majandamiskulud moodustavad 39,2%, millest 76,62% (s.o 21,2 mln eurot) on üürimaksed Riigi Kinnisvara AS-le. Ülejäänud majandamiskuludest moodustavad suurema osa kulud toitlustusele ja meditsiinile. 3.9.2.1.7 Programmi tegevus: Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine Programmi tegevuse eesmärk: kohtumenetlus ja –registrite pidamine toimib hästi ja on tõhus. Programmi mõõdikud: Tabel 158. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase (2020. Mõõdik/Sihttase 2021 2022 a) 50Tsiviilasjad: Pikkade menetluste osakaal Rohkem kui aasta vanuseid Rohkem kui aasta vanuseid kohtutes HMK19,1%; tsiviil- ja haldusasju ning tsiviil- ja haldusasju ning PMK –12%; üldmenetluses kriminaalasju üldmenetluses kriminaalasju TMK– 10,9%; ei ole kohtutes menetluses ei ole kohtutes menetluses VMK –131%; rohkem kui 10 % rohkem kui 10 % Üldmenetluses kriminaalasjad: HMK –12,3%; PMK –5,3%; TMK –12,7%; VMK –12,4%; Haldusasja: TlnHK –7,7%; TrtHK –10,8% Kohtulike registrite Kohtulike registrite Kohtulike registrite Kohtulike registrite menetluste läbiviimine menetlused viidi läbi menetlused viiakse läbi menetlused viiakse läbi seaduses sätestatud tähtaja seaduses sätestatud tähtaja seaduses sätestatud tähtaja seaduses sätestatud tähtaja jooksul jooksul jooksul jooksul Menetlusosaliste rahulolu Menetlusosaliste Menetlusosaliste Menetlusosaliste hinnang kohtute tööle rahulolu rahulolu rahulolu oli kõrge on kõrge on kõrge Tabel 159. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine -52 704 -54 805 -2 101 4% 50 Tabelis kasutatud lühendite selgitus: HMK = Harju Maakohus, PMK = Pärnu Maakohus, TMK = Tartu Maakohus, VMK = Viru Maakohus, TlnHK = Tallinna Halduskohus, TrtHK = Tartu Halduskohus. 134 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 160. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -54 805 -31 472 -18 900 0 -2 652 -1 781 Tööjõukulud -41 517 -22 562 -16 950 0 -2 005 0 Majandamiskulud -11 495 -8 910 -1 950 0 -635 0 Muud toetused -12 0 0 0 -12 0 Põhivara amortisatsioon -1 781 0 0 0 0 -1 781 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kahtteist teenust. Peamised teenused on seotud kohtute tegevusega. Esimese ja teise astme kohtud teostavad inimeste õiguste kaitset ning korrakohast õigusemõistmist mõistliku aja jooksul. Suuremate eelarveliste mahtudega on Õigusemõistmine tsiviilkohtumenetluses, Õigusemõistmine süüteomenetluses ja Õigusemõistmine halduskohtumenetluses. Kvaliteetse õigusemõistmise aluseks on tõhus kohtumenetlus, sh hästitoimivad kohturegistrid. Õigusemõistmine on toimunud kvaliteetselt, kui isikute õiguste ja vabaduste kaitse on sisuliselt asjakohane, kättesaadav ja õigeaegne ning mõjus. Kohtupidamise mõistlik aeg saavutatakse eelkõige õigusmõistmise, registripidamise ja tugitegevuste ressursi jõudluse suurendamise abil. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema üle riigi kättesaadav, kuid selle saavutamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähemkoormavaks. Eesmärgi saavutamiseks ehk kohtuasutuse töö tõstmiseks on oluline nii kohtunike spetsialiseerumine, tugiteenuste edasine tsentraliseerimine kui ka digilahenduste edasiarendamine. Erinevate infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt aitab kohtupidamist muuta paindlikumaks nii kohtu tööpiirkonnas kui väljaspool seda. Kohtumenetlus tsiviil- ja haldusasjades tuleb muuta paberivabaks. Ühetaoliste menetlustoimingute automatiseerimine registrites aitab vähendada ettevõtete halduskoormust. Samuti on fookuses kohtuvõrgustiku kaasajastamine, pöörates suuremat tähelepanu tänapäevasele kohtunike ja kohtujuristide töökorraldusele. Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustavad kohtud, kelle eelarve on 48 mln eurot. Tööjõukulud moodustavad kohtute eelarvest 78,1%, millest omakorda kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega seotud arvestuslikud ametikohad (kohtunikud) moodustavad 45,2% ehk 16,9 mln eurot. Majandamiskulud moodustavad 18,4%, millest 62,2% (s.o 5,5 mln eurot) on üürimaksed Riigi Kinnisvara AS-le. 3.9.2.1.8 Programmi tegevus: Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: õigusteenused ja õigusteave on kättesaadavad. Programmi tegevuse mõõdik on õigusteenused ja õigusteave, mille eesmärk on hoida kättesaadavuse taset. Tabel 161. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õigusteenuste ja õigusteabe kättesaadavuse -11 916 -12 642 -726 6% tagamine 135 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 162. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -12 642 -10 862 0 0 -1 310 -470 Tööjõukulud -3 647 -3 496 0 0 -150 0 Majandamiskulud -2 888 -2 528 0 0 -360 0 Muud toetused -5 637 -4 837 0 0 -800 0 Põhivara amortisatsioon -470 0 0 0 0 -470 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse seitset teenust, neist suuremate eelarveliste mahtudega on Riigi ja esmatasandi õigusabi korraldamine, Vabakutsete arendamine ja järelevalve (ning omavalitsuste üksikaktide järelevalve) (Konkurentsiamet) ja Riigi Teataja väljaandmine. Riigi ja esmatasandi õigusabi korraldamise teenuse eelarve on 5,1 mln eurot, millest enamuse moodustab toetus Advokatuurile (4,2 mln eurot). Isikute põhiõiguste teostamise tagamiseks tuleb luua mõistlik juurdepääs õigusabile. Tõhusa esmatasandi õigusabi ja kodaniku teenustega tagatakse õigusabi kättesaadavus seda vajavatele Eesti inimestele (kes ei suuda õigusabi ise turutingimustel hankida) kõikides Eestimaa piirkondades. 2022. aastal jätkatakse soodustingimustel õigusnõu andmisega. Kaasaegne riigiõigusabi süsteem aitab kaasa sidusa ühiskonna loomisele ning võimaldab abivajajatele mõistlikku ja õigeaegset õigusabi. 2022. aastal jätkub riigi õigusvõrgu väljatöötamine, mille eesmärgiks on luua inimesele parem ja mugavam virtuaalligipääs justiitssüsteemi teenustele. Õigusteenuse kättesaadavuse ja tõhusa toimimise tagamiseks arendatakse süsteemselt vabade õiguselukutsete teenuseid (advokaadid, notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, vandetõlgid, patendivolinikud). Sealjuures jätkatakse keskse täitmisregistri arendamisega. Tõhusa õigusriigi toimimise eeldus on õiguse kättesaadavus. Sealjuures peab jääma keskselt – Riigi Teatajas ligipääs olulisele õigusteabele ning suurenema Riigi Teataja kasutajasõbralikkus. Laiendada tuleb Ametlike Teadaannete kasutusvõimalusi ja kasutada menetlusdokumentide keskse lahendusena Ametlike Teadaannete automatiseeritud e-kättetoimetamise mudelit. Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, postside, raudtee-, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning lennundustegevuse (lennujaamatasudega seotud vaidluste lahendamisel ja lennujaama kasutajate kaebuste menetlemisel) valdkonnas. Konkurentsiamet peab säilitama sõltumatuse ja maksimaalse tõhususe oma ülesannete täitmisel ning tõstma võimekust riikliku järelevalve teostamises ja rikkumiste menetlemises. Selleks tuleb 2022. aastal eelkõige rakendada Konkurentsiameti rahastusmudeli muudatusi. Konkurentsiamet eelarve on 2,8 mln eurot. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 56,7% ja majandamiskulud 12,3%. Konkurentsiameti eelarves sisaldub ka universaalse postiteenuse (UPT) kulude hüvitis summas 0,8 mln eurot. 3.9.2.1.9 Programmi tegevus: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele Programmi tegevuse eesmärk: kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud. Programmi tegevuse mõõdik on vastavus teenustaseme lepingule. 136 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 163. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -1 968 -596 1 372 -70% Tabel 164. Tulemusvaldkonna Õigusriik programmi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäära- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE ga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -596 -342 0 0 -200 -54 Tööjõukulud -172 -113 0 0 -58 0 Majandamiskulud -371 -229 0 0 -142 0 Põhivara amortisatsioon -54 0 0 0 0 -54 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatab Registrite ja Infosüsteemide Keskus neljateist teenust, neist suuremate eelarveliste mahtudega on IT-teenused Riigikantseleile, Kultuuriministeeriumi valitsemisalale ja Rahandusministeeriumi valitsemisalale. Registrite ja Infosüsteemide Keskus tagab integreeritud e-teenuseid pakkuva innovaatilise keskkonna riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivsemaks rakendamiseks ning teostab IT arendusi vastavalt Justiitsministeeriumi haldusala IT investeeringute kavale. IT-teenused sisaldavad erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid, sh arvutitöökoha haldus, sise- ja välisveebi haldus, dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine jms. Olulise osa programmi tegevuse eelarvest moodustab Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kelle eelarve kokku on 13,6 mln eurot ning mis jaguneb lisaks kulumudeli põhiselt programmi erinevatele tegevustele. Asutuse eelarvest moodustavad riigieelarvelised vahendid 67,7% ja tuludest sõltuvad kulud 32,3%. Tööjõukulud moodustavad asutuse eelarvest 41,6% ja majandamiskulud 23,8%. Majandusliku sisu vaade Joonis 43. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % 137 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 44. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 165. Justiitsministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -192 169 -142 074 -34 955 -3 075 -7 861 -4 205 Tööjõukulud -113 356 -84 994 -24 115 -1 111 -3 135 0 Majandamiskulud -55 182 -49 241 -1 950 -1 805 -2 186 0 Sotsiaaltoetused -13 -13 0 0 0 0 Muud toetused -8 637 -7 825 0 0 -812 0 Edasiantavad maksud -1 500 -1 500 Käibemaks -9 277 0 -8 889 -159 -228 0 Põhivara amortisatsioon -4 205 0 0 0 0 -4 205 Tabel 166. Justiitsministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -177 169 -184 108 -192 169 -8 061 4% Tööjõukulud -104 749 -104 762 -113 356 -8 594 8% Majandamiskulud -49 661 -55 282 -55 182 100 0% Muud tegevuskulud -142 0 0 0 Sotsiaaltoetused -12 -13 -13 0 0% Investeeringutoetused -35 0 0 0 Muud toetused -8 202 -8 876 -8 637 239 -3% Edasiantavad maksud -1 423 -1 450 -1 500 -50 3% Käibemaks -9 200 -9 519 -9 277 242 -3% Põhivara amortisatsioon -3 745 -4 207 -4 205 2 0% Justiitsministeeriumi valitsemisalas moodustavad tööjõukulud 62% kogukuludest, millest omakorda kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega seotud arvestuslikud ametikohad (kohtunikud, prokurörid) moodustavad 21,3% ehk 24,1 mln eurot. Majandamiskulud on 30% kogukuludest, millest omakorda Riigi Kinnisvara AS-le maksatakse 57,1 % ehk 31,5 mln eurot. Valitsemisala asutuste ülejäänud majandamiskuludeks on ette nähtud 23,7 mln eurot. 138 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.9.3 INVESTEERINGUD Joonis 45. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest,% Joonis 46. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 167. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -330 -191 -35 0 -104 IT investeeringud -217 -133 0 0 -84 Masinad ja seadmed -78 -58 0 0 -20 Käibemaks -35 0 -35 0 0 Tabel 168. Justiitsministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -2 015 -321 -330 -9 3% IT investeeringud -135 -217 -217 0 0% Masinad ja seadmed -118 -78 -78 0 0% Muud investeeringud -1 518 0 0 0 139 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Käibemaks -244 -26 -35 -9 34% Valitsemisala suurim põhivara soetaja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (0,2 mln eurot), kes investeerib peamiselt IT infrastruktuuri. Soetatakse servereid, aga ka tulemüüre ning teisi võrguseadmeid. Investeeringutega tagab Registrite ja Infosüsteemide Keskus vajalikud e- teenused riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivsemaks rakendamiseks. 3.9.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Tabel 169. Justiitsministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku -4 -4 0 4 -100% Laenukohustised -3 -3 0 3 -100% Käibemaks -1 -1 0 1 -100% Finantseerimistehingutena kajastati varasemalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi külmikute rendimakseid, 2022. aastaks rendiperiood lõpeb. 140 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.10 KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesandeks on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine, kutsealuste kutsumine ajateenistusse, Kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisala ülesanded viiakse ellu väeloome, kaitsevalmiduse, heidutuse, luure ja eelhoiatuse, riigikaitselise inimvara, kaitsetahte arendamise, riigikaitse investeeringute korraldamise, rahvusvahelise koostöö ja liitlaste Eestis kohalolekuga seotud tegevuste kaudu. Kaitseministeeriumi valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Kaitseministeerium, Kaitseressursside Amet, Välisluureamet, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Eesti Sõjamuuseum  kindral Laidoneri Muuseum. Kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluvad riigi osalusega sihtasutused SA CR14 ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ning avalik-õiguslik juriidiline isik Kaitseliit. Tabel 170. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 21 416 0% KULUD -13 638 494 -545 403 4% INVESTEERINGUD -715 975 -281 835 39% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Valitsemisalas töötab kokku ligi 6000 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Suurima töötajate arvuga valitsemisala asutus on Kaitsevägi ligi 4439 töötajaga (74% valitsemisala töötajaskonnast). Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse eelarve 50,4%, Kaitseväe eelarve 35,5% ja Kaitseministeeriumi eelarve 9,3%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 4%. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem, kuna selleskajastuvad valitsemisala investeeringute ja erivarustuse hanked ning taristu arendamise ja korrashoiu teenused. Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline. Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus51 NATO meetodi järgi, mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi, teenitud omatulu ega amortisatsioonikulusid, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKP-sse. NATO kaitsekulude arvestusse kuulub ka kuludega seotud käibemaks. Tegelik kaitsekulu selgub alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud. 51 Riigieelarve kulusid jagatakse ka valitsemisfunktsioonide lõikes. COFOG (Classification of the Function of Government) on rahvusvaheline valitsemisfunktsioonide klassifikaator, mis on välja arendatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD – Organisation for Economic Cooperation and Development) ning kinnitatud standardina rahvamajanduse arvepidamises. Valitsemisfunktsioonide klassifikaator võimaldab saada ülevaate valitsuse eri funktsioonide kulude suundumustest ning võrrelda valitsuste kulutusi riikide vahel. COFOGi põhjal arvestatud riigikaitse kulude kogumaht ja osakaal SKP-st erineb NATO metoodika kohaselt arvutatud kaitsekulude mahust ja osakaalust, kulude hulka arvestatakse ka tuludest sõltuvad kulud. 141 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 171. Kaitsekulu ja Kaitseministeeriumi valitsemisala kasutuses olevad vahendid, mln eurot 2020 2021 2022 SKP-st eraldatud 2% Riigikaitse arengukava 2017-2026 1 584,4 614,6 672,3 elluviimiseks52 sh Kaitseliidule eraldatav toetus53 39,0 38,4 45,6 sh SKP-st eraldatud 2%, mis on teiste valitsemisalade 12,7 14,2 15,9 kasutuses54 2 Liitlastega seotud kulud 10,5 10,6 10,1 3 Muud täiendavad sihtotstarbelised eraldised55 0,4 0,3 1,3 4 Lisavahendid rannikukaitseks 0,0 0,0 46,0 5 Riigikaitseinvesteeringute programm (KIP) 20,0 20,0 20,0 6 Kaitsekulu kokku NATO meetodi järgi (eelarve) 615,2 645,5 749,6 7 % SKP-st 2,3% 2,1% 2,3% Välisvahendid ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude 8 20,4 14,5 26,2 arvestuses Eesti jätkab NATO põhihangete56 sihttaseme täitmist, planeerides 2022. aasta põhihangete prognoositavaks tasemeks rohkem kui 20% kaitsekulude kogumahust. 52 Tulenevalt 2022. aasta riigieelarve koostamisel tehtud Vabariigi Valitsuse otsusest säilitatakse aastatel 2022-2025. riigikaitse rahastuse tase lähtudes Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvisest majandusprognoosist. 2022. aasta säilitatud tase on 2,31% SKP-st. 53 Toetusele lisanduvad Kaitseliidu poolt ettevalmistatavate Maakaitse üksuste tarbeks tehtavad investeeringud, nendeks on 2022. aastal planeeritud 18,6 mln eurot. Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures, vastavalt sellele, millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Kaitseliidu tegevused kajastuvad programmide „Iseseisev sõjaline kaitsevõime“, „Kollektiivkaitses osalemine“ ning „Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus“ all. 54 Kaitseministeeriumi valitsemisala planeerib kaitsekuludena kaitseväelaste eripensione ja ajateenijate lapsetoetusi (Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves) ning RTK poolt Kaitseministeeriumi valitsemisalale osutatava raamatupidamise ning personali- ja palgaarvestuse tugiteenuse kulusid (Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarves). Nimetatud kulud on 2022. aasta riigieelarve seaduses vastava ministeeriumi kuludes. 55 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on Riigikogu fraktsioonidelt regionaalsete investeeringute, ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme staatusega seotud kulude ning tegevuspõhise eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid, lisaks 2022. aastal täiendav rahastus teaduse- ja arendustegevusele ning toetus Hiiumaa vabadussõja monumendi rajamiseks. 56 major equipment - võime loomisega seotud või üksuseid uuele kvalitatiivsele tasemele viivad hanked. 142 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.10.1 TULUD Joonis 47. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust,% Tabel 172. Kaitseministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 12 154 16 884 21 416 4 532 27% Saadud toetused 6 868 14 134 18 647 4 514 32% Tulud majandustegevusest 4 835 173 175 2 1% Tulud põhivara ja varude müügist 191 61 87 27 44% Trahvid ja muud varalised karistused 229 215 205 -10 -5% Muud tulud 63 2 301 2 301 0 0% Intressi- ja omanikutulud -32 0 0 0 - Valitsemisala tulude eelarve on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt välistoetuste mahu suurenemisest tingituna. Vähenevad trahvide ja muude varaliste karistustega seotud laekumised. Samale tasemele jäävad muud tulud. Saadud toetused Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest investeeritakse 2022. aastal avatud küberharjutusvälja (Open Cyber Range) arendamiseks 0,7 mln eurot. Luksemburgiga sõlmitud koostöökokkuleppe alusel investeeritakse 1 mln eurot õhuväe väljaõppekeskuse arendamiseks ning 0,17 mln eurot iMUGS (Integrated Modular Unmanned Ground Systems) projekti. NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP – NATO Security Investment Programme) raames saadud välistoetustest investeeritakse 2022. aastal Eestisse kokku ligi 16,8 mln eurot, sh:  NATO õhujuhtimissüsteemi (ACCS Software Based Element) väljaarendamiseks 0,4 mln eurot;  Kaitseväe keskpolügoonil väljaõppevõimaluste parandamiseks (Force Integration and Enhanced Training) 11,5 mln eurot;  merelise sidevõimekuse parandamiseks, sh NATO liitlastega 4,0 mln eurot; lennubaasi võimekuse suurendamiseks moonahoidla ehitamisse Ämaris 0,9 mln eurot. 143 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tulud majandustegevusest Eesti Sõjamuuseum  kindral Laidoneri muuseumile laekub trükiste ja meenete müügist, ruumide lühiajalisest rendist ning piletitulust 29 000 eurot. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele laekub hoonestus- ja kasutusõiguse eest vastavalt lepingutele 7900 eurot; Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Kaitseministeeriumile laekuvad renditulud eluruumidelt ja mitteeluruumidelt 0,1 mln eurot. Tulu põhivara ja varude müügist Vanametalli, toidupakkide ja muu vara müügist planeeritakse laekumist 87 000 eurot. Tulu suurenemine tuleneb müügiobjektide arvu suurenemisest. Trahvid ja muud varalised karistused Rahatrahve ja sunnirahasid ajateenistusse mitteilmumise eest nähakse ette 0,2 mln eurot. Muud tegevustulud Ämari õhuturbe kulude hüvitamine toimub vastavalt Balti riikide kokkuleppele, tegevustuludena laekub sellest 2,3 mln eurot. Kaitsevägi näeb ette kaotatud ja lõhutud varustuse eest ning reservõppustele põhjuseta ilmumata jäämisest sunnirahasid suurusjärgus 40 000 eurot. 3.10.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Kaitseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse tulemusvaldkonnas Julgeolek ja riigikaitse. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Tulemusvaldkond jaguneb neljaks programmiks, mille kaudu toimub valdkonna eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Kõigi nelja programmi eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kaitseministeerium. Tabel 173. Kaitseministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm Julgeolek ja riigikaitse  Riigikaitse arengukava 2017–2026 Iseseisva sõjalise kaitsevõime programm 144 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm  kinnitamisel olev Riigikaitse Kollektiivkaitses osalemise programm arengukava 2022-2031 Luure ja eelhoiatuse programm  Arengukava rakendusplaan 2022– 2025 Kaitsepoliitika kujundamise ja toetava tegevuse programm Kaitseministeeriumi valitsemisala pikaajalised arengueesmärgid on sätestatud riigikaitse arengukavaga (RKAK) aastateks 2017–2026 ning neid viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala rakendusplaaniga aastateks 2022–2025. Samuti on 2022. aasta eelarves arvesse võetud kinnitamisel oleva Riigikaitse arengukava 2022–2031 sisu ja eesmärk. Kaitseministeeriumi valitsemisala rakendusplaan kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke nimetatud perioodiks ning seob need vajaminevate ressurssidega. Prioriteetide määramine põhineb Kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel, valitsemisala asutuste juhtide ettepanekutel ning võtab arvesse NATO ees võetud kohustusi. Tabel 174. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -500 292 -560 835 -519 575 41 261 -7% Kulude eelarve maht võrreldes eelmise perioodiga väheneb, mis tuleneb peamiselt kaitseotstarbelise erivarustuse hangete eelarvetehnilisest dünaamikast – 2022. aastal on suurem osa kaitseotstarbelistest hangetest kavandatud teha investeeringutena57. Täiendavalt on valitsemisalas otsitud võimalusi kulude kokkuhoiuks ja tegevuste efektiivsuse tõstmiseks. Kokkuhoiukohad kavandati RKAK 2026 eesmärkide tagamiseks, ennekõike täiendavate üksuste loomise ja ülalpidamise võimaldamiseks (sh investeeringud). Lähiaastatel on plaanis jätkata personaliteenuste reformimist, samuti konsolideerida sõidukite remondi- ja hooldusteenus ning laohaldus ning pakkuda senisest enam keskset teenust ka Kaitseliidule. Programm: Iseseisev sõjaline kaitsevõime Programmi eesmärk: Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude vastu kaitsta. Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Programm hõlmab tegevusi, mis on suunatud iseseisva kaitsevõime edendamisele. Iseseisva kaitsevõime arendamise aluseks on riigikaitse arengukavas toodud üksuste väljaarendamine – need peavad olema varustatud, mehitatud, väljaõpetatud ja varudega tagatud lahinguvalmis üksusteks selliselt, et esmajärjekorras oleksid välja arendatud sõjalisest lähtekohast kõige prioriteetsemad võimed ja üksused. 57 Kaitseotstarbelised hanked võivad oma iseloomust tulenevalt kajastuda nii investeeringute (nt sõidukid) kui majandamiskuludena (nt väiksekaliibriline lahingumoon) 145 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 175. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE rahalised aga kud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -365 076 -292 808 -12 159 -45 0 -60 064 Väeloome: maavägi -139 544 -121 329 -7 904 -16 0 -10 294 Väeloome: merevägi -16 150 -14 486 -179 -4 0 -1 481 Väeloome: õhuvägi -37 148 -34 230 0 -3 0 -2 916 Väeloome: muud üksused -127 696 -86 658 -2 859 -15 0 -38 164 Kaitsevalmidus -44 537 -36 106 -1 216 -7 0 -7 209 Tabel 176. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -396 832 -365 076 31 756 -8% Väeloome: maavägi -178 180 -139 544 38 637 -22% Väeloome: merevägi -16 504 -16 150 354 -2% Väeloome: õhuvägi -28 687 -37 148 -8 461 29% Väeloome: muud üksused -127 336 -127 696 -361 0% Kaitsevalmidus -46 125 -44 537 1 587 -3% Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi struktuuri on uuendatud, alates 2022. aastast on programmis tegevustena esile toodud kaitsevalmidus ja erinevate väeliikide (maaväe, õhuväe, mereväe ja muude üksuste) väeloome. Programm on julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna neljast programmist jätkuvalt kõige suurema mahuga. Iseseisva sõjalise kaitsevõime programmi eelarve koosneb peamiselt kuludest (65%), millest enamuse moodustavad tööjõu- ja majandamiskulud (71%). Majandamiskuludest omakorda hõlmavad suurema osa üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbelise erivarustuse hanked, mida korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Sotsiaaltoetused (neljas programmi tegevuses kokku 12,2 mln eurot) sisaldavad ajateenijate eest makstavat sotsiaalmaksu (7,1 mln eurot), ajateenijate toetust (4,9 mln eurot) ning teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordselt makstavat hüvitist (0,2 mln eurot). Muud toetused sisaldavad programmi toetusi. Suurimaks toetuse saajaks selle programmi raames on Kaitseliit (29,2 mln eurot)58, kellele eraldatakse vahendeid nii organisatoorseks tegevuseks kui sõjalise maakaitse üksuste väljaõppe ja ettevalmistuse korraldamiseks. Investeeringutoetused hõlmavad Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimisprojektideks planeeritud toetusi. 3.10.2.1.1 Programmi tegevus: Väeloome: maavägi Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja maavägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt riigikaitse arengukavas kokkulepitule. 58 Kaitseliidu aastane kogurahastus on toodud Tabel 171. 146 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdiku „RKAK perioodi lõpuks ette nähtud maaväe üksused on valmis“ tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga. Tabel 177. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Väeloome: maavägi -178 180 -139 544 38 637 -22% Tabel 178. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -139 544 -121 329 -7 904 -16 0 -10 294 Tööjõukulud -34 638 -34 638 0 0 0 0 Majandamiskulud -66 320 -66 304 0 -16 0 0 Muud tegevuskulud -13 -13 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -7 904 0 -7 904 0 0 0 Investeeringutoetused -3 184 -3 184 0 0 0 0 Muud toetused -17 190 -17 190 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -10 294 0 0 0 0 -10 294 Maaväe väeloome tegevuse alla on koondatud 1. jalaväebrigaadi, 2. jalaväebrigaadi ja sõjalise maakaitse üksuste ettevalmistamise tegevused, ennekõike plaaniline väljaõpe, reservüksuste väljaõpetamine ning erinevad planeerimistegevused. Samuti kajastub majanduskulude all osa üksuste varustamiseks mõeldud kaitseotstarbelistest hangetest. Uute tegevustena alustab 2022. aastal 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon allüksuste väljaõpet uute relvasüsteemidega – liikursuurtükkidega. Eestisse saabuvad täiendavad liikursuurtükid ning algab Scoutspataljoni toetussoomukite ümberehitus. Jalaväe lahingumasinate väljaõppe paremaks tagamiseks arendatakse edasi Tapa linnaku lähiharjutusala ning Keskpolügooni, kaasates selleks mh kaitse-eelarve välist finantseerimist (USA programmid, NATO ühisrahastus ja Vabariigi Valitsuse täiendavad väljaõppetaristuga seotud rahaeraldised). 2. jalaväebrigaadi lahinguvõimet hinnatakse Kaitseväe õppuse SIIL 2022 raames. Sõjalise maakaitse üksused lähevad üle RKAK 2022 - 2031 struktuurile ning jätkatakse üksuste varustamist ja väljaõpet. Maaväe üksustele hangitakse suurekaliibrilist laskemoona ning erinevaid transpordivahendeid, mh eritehnikat ja treilereid, et saavutada parem lahingteeninduse võime (varude ja tehnika transport). Taristu osas tehakse suuremad investeeringud laskemoonahoidlatesse. 3.10.2.1.2 Programmi tegevus: Väeloome: merevägi Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja merevägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdiku „RKAK perioodi lõpuks ette nähtud mereväe üksused on valmis“ tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga. 147 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 179. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Väeloome: merevägi -16 504 -16 150 354 -2% Tabel 180. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -16 150 -14 486 -179 -4 0 -1 481 Tööjõukulud -8 175 -8 175 0 0 0 0 Majandamiskulud -5 961 -5 957 0 -4 0 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -179 0 -179 0 0 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -353 -353 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 481 0 0 0 0 -1 481 Mereväes jätkub plaaniline tegevväelaste ja ajateenijate väljaõpe. Tuukriüksuse osas säilitatakse tänaseks saavutatud võime toetada miinijahtijaid ning tagada piirangutega vastu võtva riigi toetusega seotud kohustusi sadamates. Jätkatakse mereolukorra teadlikkuse (MSA - Maritime Situational Awareness) arendamist, NATO kaasrahastuse abil tegeletakse merelise side edasiarendamisega. Tehakse ettevalmistusi rannikukaitse võime arendamiseks. Eelarve koostamise hetkeks pole veel otsustatud Siseministeeriumi aluste võimalikku ületoomist mereväkke, mistõttu võib mereväe eelarve 2022. aasta jooksul veel muutuda. 3.10.2.1.3 Programmi tegevus: Väeloome: õhuvägi Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja õhuvägi on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdik on „RKAK perioodi lõpuks ette nähtud õhuväe üksused on valmis“, mille tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga. Tabel 181. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Väeloome: õhuvägi -28 687 -37 148 -8 461 29% Tabel 182. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -37 148 -34 230 0 -3 0 -2 916 Tööjõukulud -30 145 -30 145 0 0 0 0 Majandamiskulud -3 507 -3 504 0 -3 0 0 Muud tegevuskulud -8 -8 0 0 0 0 Investeeringutoetused -105 -105 0 0 0 0 148 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Muud toetused -467 -467 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 916 0 0 0 0 -2 916 Jätkatakse opereerimist osana NATO õhukaitse süsteemist ja tagatakse Eesti õhuseiresüsteemi ja õhuseireradarite töö. Hoitakse käigus lennukit An-2, tagamaks tulekustutusvõimet metsa- ja maastikutulekahjude likvideerimiseks. Lõpetatakse opereerimine helikopteritega R44. Ämari lennuväli jätkab liitlaste täiendavate õhuturberotatsioonide tagamist ning panustab erinevate õppuste läbiviimisesse. 2022. aastal tehakse ettevalmistusi Ämari lennuraja rekonstrueerimiseks. 3.10.2.1.4 Programmi tegevus: Väeloome: muud üksused Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja muud üksused on täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt riigikaitse arengukavas kokkulepitule. Programmi tegevuse mõõdik: Programmi tegevuse mõõdiku „RKAK perioodi lõpuks ette nähtud muud väeüksused on valmis“ tegelik tase ja sihttasemed on juurdepääsupiiranguga. Tabel 183. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Väeloome: muud üksused -127 336 -127 696 -361 0% Tabel 184. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -127 696 -86 658 -2 859 -15 0 -38 164 Tööjõukulud -33 389 -33 389 0 0 0 0 Majandamiskulud -50 362 -50 347 0 -15 0 0 Muud tegevuskulud -253 -253 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -2 859 0 -2 859 0 0 0 Investeeringutoetused -474 -474 0 0 0 0 Muud toetused -2 194 -2 194 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -38 164 0 0 0 0 -38 164 Muude üksuste väeloome tegevuse alla on koondatud kaitseväe juhtimise, küberväejuhatuse, sõjaväepolitsei ja toetuse väejuhatuse üksuste ettevalmistuse kulud. Küberväejuhatus alustab sihistatumalt küberajateenistuse läbiviimist eesmärgiga toetada vajadusel ka teisi riigiasutusi. Sõjaväepolitsei uueks tegevuseks on Põhjadiviisi raames loodud väekaitsekompanii ettevalmistamine. Toetuse väejuhatus teeb ettevalmistusi RKAK 2031 struktuurile üleminekuks. 149 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.10.2.1.5 Programmi tegevus: Kaitsevalmidus Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on sõjalise lahinguvalmiduse kiire rakendumine. Programmi tegevuse mõõdikud: on juurdepääsupiiranguga. Tabel 185. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kaitsevalmidus -46 125 -44 537 1 587 -3% Tabel 186. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Iseseisev sõjaline kaitsevõime tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -44 537 -36 106 -1 216 -7 0 -7 209 Tööjõukulud -11 927 -11 927 0 0 0 0 Majandamiskulud -17 873 -17 867 0 -7 0 0 Muud tegevuskulud -30 -30 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 216 0 -1 216 0 0 0 Investeeringutoetused -996 -996 0 0 0 0 Muud toetused -5 285 -5 285 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -7 209 0 0 0 0 -7 209 Tegevuse eesmärk on tagada sõjalise kaitsevalmiduse kiire rakendumine. Tegevus hõlmab sõjaliste üksuste kaitsevalmiduse tagamise teenuseid ja nende rakendamist demineerimistöödel ning ametiabi osutamiseks. Programm: Kollektiivkaitses osalemine Programmi eesmärk: NATO kollektiivkaitse on tõhus ja kindel. Tagatud on kollektiivkaitse toimimine, sh läbi Eesti osaluse rahvusvahelise julgeoleku tagamisel ning liitlaste panuse Eesti kaitsesse. Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Programm hõlmab tegevusi, mis on vahetult seotud rahvusvahelise koostöö, sh liitlassuhete ning liitlaste sõjalise kohaloleku tagamisega. Programm koosneb kahest meetmest ja tegevusest. Esimene meede (rahvusvaheline koostöö) hõlmab tegevusi, mis on kooskõlas riigikaitse arengukavas planeerituga. Programmi teine meede (liitlaste kohalolek Eestis) koosneb tegevustest ja kuludest, mis ületavad 2% SKP raames riigikaitse arengukavas planeeritud mahte ja rahalisi võimalusi ning on otseselt seotud NATO heidutus- ja kaitsehoiaku raames Eestis roteeruvate vägede taristuvajaduse ning ülalpidamiskuludega. Programm sisaldab ka tegevusi, mida tehakse või rahastatakse täiendavalt USA või NATO vahenditest. 150 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 187. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -41 336 -34 950 0 -714 0 -5 672 Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -27 671 -26 902 0 -708 0 -60 Liitlaste kohalolek Eestis -13 664 -8 047 0 -6 0 -5 611 Tabel 188. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -47 101 -41 336 5 765 -12% Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -39 356 -27 671 11 685 -30% Liitlaste kohalolek Eestis -7 745 -13 664 -5 919 76% Kollektiivkaitses osalemise programmi eelarvest moodustavad enamiku kulud (78%), millest suurema osa moodustavad Kaitseministeerium ja Kaitsevägi (kumbki 38%). Programmi investeeringuid teeb peamiselt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Programmi eelarve koosneb peamiselt majandamiskuludest (58%). Muud toetused järgmise suurema kulugrupina sisaldavad toetusi ja liikmemakse. Kaitseliidule eraldatav toetus on0,5 mln. Liikmemaksudeks on 17-le rahvusvahelisele organisatsioonile planeeritud kokku ligi 6,4 mln eurot, millest suurim osa läheb ÜRO rahuvalveoperatsioonidega seotud liikmelisuse katteks. 3.10.2.1.6 Programmi tegevus: Rahvusvaheline kaitsealane koostöö Programmi tegevuse eesmärk: Tagada liitlaste ja lähimate partnerite toetus Eesti riigikaitse tugevdamiseks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 189. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2019. a) Vähemasti 1 EDF Vähemasti 1 (5-20 mln eurot), Euroopa sõjalise mobiilsuse EL ja NATO (ühis)rahastuse kasutamise maht Eesti 10 mln eurot Euroopa (milmob) ja kaitsefondi huvide edendamiseks Kaitsefondist Euroopa (EDF) projekt (5-20 mln eurot) rahurahastu (EPF) projekt aastas Tabel 190. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Rahvusvaheline kaitsealane koostöö -39 356 -27 671 11 685 -30% 151 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 191. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -27 671 -26 902 0 -708 0 -61 Tööjõukulud -2 911 -2 911 0 0 0 0 Majandamiskulud -14 541 -13 832 0 -708 0 0 Muud tegevuskulud -4 -4 0 0 0 0 Investeeringutoetused -79 -79 0 0 0 0 Muud toetused -10 076 -10 076 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -61 0 0 0 0 -61 Jätkatakse aktiivset osalemist NATO heidutus- ja kaitsepoliitika meetmete välja töötamises ja tugevdamises. 2022. aasta NATO tippkohtumisel kiidetakse heaks NATO uus strateegiline kontseptsioon ja vägede struktuur. Kaitseministeeriumi jaoks on prioriteetne Vene ohupildi kinnistamine, kollektiivkaitse prioriseerimine NATO põhiülesandena, uute kaitseplaanide väljatöötamine, liitlaste kohalolek ja tugevdusõppused ning koormajagamiskohustuste täitmine. Euroopa Liidus kiidetakse 2022. aasta kevadel heaks strateegiline kompass, mille eesmärgiks on sõnastada ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika 5-10 aasta strateegia. Eesti eesmärgiks on tugevdada NATO-t Atlandi-ülese ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri selgroona; toetada EL- NATO ühtsust ja teineteist täiendavat koostööd; kaasata EL kaitsealgatustesse strateegilisi partnereid; parandada EL kaitsealgatuste kaudu liikmesriikide kaitsevõimet; arendada ELis laiapindset julgeolekukäsitlust; toetada läänemeelseid idapartnerluse riike. Tagatud on osalus OSCE ja ÜRO julgeoleku aruteludes. Abikäepoliitika osas on vahendid planeeritud NATO Afganistani usaldusrahastusse (maksed on hetkel peatatud kuni uue liitlastevahelise otsuse tegemiseni), samuti Gruusia ja Ukraina toetamiseks ning Genfi julgeolekupoliitika teaduskeskusesse panustamiseks. Tagatakse haavatud Ukraina sõdurite taastusraviga seotud transpordikulud. 2022. aastal jätkatakse ametikohtade mehitamist NATO ja Euroopa Liidu esindustes ja sõjalistes staapides, sh Lätis asuvas Põhjadiviisi staabis, kaitseatašeed ja kaitsenõunik jätkavad olulise rolli kandmist Eesti kaitsealases välisteenistuses . Jätkatakse osalemist rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel ning valmidusüksustes, mis toetavad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide saavutamist ning kaitsekoostöö süvendamist Eesti jaoks oluliste strateegiliste liitlasriikidega. Operatsioonidel osalemise maht lähtub Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustest. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja valmidusüksustes osalemiseks on 2022. aastale planeeritud vahendeid ligikaudu 11 mln eurot. 3.10.2.1.7 Programmi tegevus: Liitlaste kohalolek Eestis Programmi tegevuse eesmärk: Tugevdada Eesti kaitsevõimet ja NATO heidutus- ning kaitsehoiakut, võõrustades liitlaste lahingupataljoni (NATO enhanced Forward Presence - eFP), NATO Balti õhuturbe missiooni (NATO’s Baltic Air Policing - BAP), NATO staabielementi (NATO Force Integration Unit – NFIU), USA sõjalist kohalolekut ja rahvusvahelisi sõjalisi õppusi. 152 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 192. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) NATO õhuturbehävitajad aastas 12 12 12 NATO liitlaste lahingugrupp (sõdur) 1000 1000 1000 NATO staabielement (mehitatus) 85% 85% 85% Tabel 193. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Liitlaste kohalolek Eestis -7 745 -13 664 -5 919 76% Tabel 194. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kollektiivkaitses osalemine tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -13 664 -8 047 0 -6 0 -5 611 Majandamiskulud -7 963 -7 957 0 -6 0 0 Muud tegevuskulud -11 -11 0 0 0 0 Muud toetused -79 -79 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -5 611 0 0 0 0 -5 611 Alates 2017. aasta kevadest paikneb Tapal liitlaste lahingugrupp (NATO enhanced Forward Presence - eFP), mille raamriigiks on pataljoni suuruse üksusega Suurbritannia ja teisteks osalisriikideks roteeruval põhimõttel Prantsusmaa ja Taani, lisaks panustab ühe eksperdiga ka Island. 2021. aasta märtsist kuni 2022. aasta märtsini paikneb Eestis Prantsusmaa kompanii, seejärel kuni 2023. aasta märtsini Taani kompanii. NATO liitlaste lennuvahendid tagavad Ämari lennubaasist Eesti ja Balti riikide õhuruumi ööpäevaringse õhuturbe 365/24/7 põhimõttel. Aastas on Eestis keskmiselt kolm rotatsiooni (igas rotatsioonis on vähemalt neli õhuturbehävitajat, kokku vähemalt 12 õhuturbehävitajat aastas). Kõik kolm 2022. aasta rotatsiooni on liitlaste poolt planeeritud ja täidetud. NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil aitab toetada NATO staabielement (NATO Force Integration Unit – NFIU). Staabielement võimaldab võimaliku kriisi korral NATO vägedel kiirelt Eestisse siirduda, samuti aitab see juba praegu Eestis olevate liitlasvägede kohalolu koordineerida ja kaitseplaane harmoniseerida. Tagatud on NATO lahingugrupi ja NATO staabielemendi jm kohaloleku tegevuseks vajalikud kulud vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. Taristuprojektide osas jätkatakse liitlaste vajaduste toetamist Ämari baasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel. Vastavalt poliitilistele kokkulepetele kaetakse liitlaste vastuvõtmisega seotud otsesed kulud lisaks riigikaitsele eraldatud 2% SKP-st. Tegevuse all kavandatud toetustest rahastatakse Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimisprojekte. 153 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programm: Luure ja eelhoiatus Luure ja eelhoiatuse programmi eesmärk, mõõdikud ja sihttasemed ning olulised tegevused on juurdepääsupiiranguga. Tabel 195. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Luure ja eelhoiatus tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -50 893 -50 893 0 0 0 0 Luure ja eelhoiatus -50 893 -50 893 0 0 0 0 Tabel 196. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Luure ja eelhoiatus tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -57 664 -50 893 6 771 -12% Luure ja eelhoiatus -57 664 -50 893 6 771 -12% Programm: Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus Programmi eesmärk: Valitsemisala poliitikad on suunatud heidutuse ja sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele. Tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Programmi viivad ellu Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum. Programm koondab tegevused, mille eesmärk on tagada, et valitsemisala poliitikad on suunatud sõjalise riigikaitse toetamiseks, sh tagatud on tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ning tagatud on ressursid sõjaliste võimete loomiseks ja ülalpidamiseks. Tabel 197. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -62 270 -59 741 -793 -173 -29 -1 534 Kaitsetahte arendamine -18 248 -17 900 0 0 -29 -319 Heidutus -6 622 -6 598 0 0 0 -24 Riigikaitseline inimvara -25 660 -24 007 -793 -5 0 -855 Riigikaitse investeeringute korraldus -11 740 -11 236 0 -167 0 -336 Tabel 198. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -59 238 -62 270 -3 032 5% Kaitsetahte arendamine -18 497 -18 248 249 -1% Heidutus -8 112 -6 622 1 490 -18% Riigikaitseline inimvara -22 075 -25 660 -3 585 16% 154 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riigikaitse investeeringute korraldus -10 554 -11 740 -1 186 11% Programmis on ühendatud mitmeid väikese eelarvemahuga tegevusi, senise 11 tegevuse asemel on alates 2022. aastast programmis 4 tegevust. Riigikaitse investeeringute korraldus uue eraldiseisva tegevusena rõhutab riigikaitseliste investeeringute olulisust julgeoleku ja riigikaitse eesmärkide elluviimisel ning võimaldab hinnata investeerimise korralduse tõhusust. 3.10.2.1.8 Programmi tegevus: Kaitsetahte arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tõsta avalikkuse teadlikkust ja stimuleerida avalikku arutelu julgeoleku, riigikaitse ja välispoliitika küsimustes. Tugevdada Eesti kaitsevaldkonda, tuvastades ja analüüsides riigikaitse- ja julgeolekuprobleeme ning pakkudes strateegilisi ja poliitilisi lahendusi. Kaasata ühiskonda laiemalt riigikaitsesse. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 199. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses 57,6% 59,00% 61,00% (Avalik arvamus ja riigikaitse) Elanikkonna toetus ajateenistusele 90,20% 91,00% 92,00% Vabatahtlikult ajateenistusse asunud kutsealuste määr 53% 59,00% 61,00% Tabel 200. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kaitsetahte arendamine -18 497 -18 248 249 -1% Tabel 201. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -18 248 -17 900 0 0 -29 -319 Tööjõukulud -1 052 -1 052 0 0 0 0 Majandamiskulud -644 -615 0 0 -29 0 Sotsiaaltoetused -3 -3 0 0 0 0 Investeeringutoetused -3 238 -3 238 0 0 0 0 Muud toetused -12 992 -12 992 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -319 0 0 0 0 -319 Kaitsetahte arendamise tegevuse peamised panustajad on Eesti Sõjamuuseum ja Kaitseministeerium. Suurima osa kaitsetahte arendamise eelarvest moodustab Kaitseliidu toetus, mis on suunatud Kaitseliidu vabatahtliku tegevuse arendamisse (14,5 mln eurot). Kaitseliidule iga-aastaselt eraldatav toetus tagab motiveeritud ja ettevalmistatud liikmeskonna ning riiklike ja kohalike omavalitsuste struktuuride toetamise. Kaitseliit korraldab alates 2022. aastast ka riigikaitselaagreid. 155 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Eesti Sõjamuuseumis jätkub Eesti sõjaajalugu kajastavate ekspositsioonide loomine ja eksponeerimine. Alates 2021. aasta IV kvartalist on muuseum üle võtnud sõjaväemuusika edendamise ülesande. Toetatakse garnisonide kalmistute renoveerimist ning Hiiumaa vabadussõja monumendi rajamiseks antakse Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsile toetust 0,5 mln eurot. Jätkub kaitsetahet jõustavate ja kaitsevaldkonnast teadlikkust tõstvate toetuste andmine audio- visuaalsetele projektidele ning MTÜ-de ja mõttekodade (sh Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) tegevuste toetamiseks. 3.10.2.1.9 Programmi tegevus: Heidutus Programmi tegevuse eesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu rahvusvaheliste ja riigisiseste sammudega, mis on vastavuses julgeolekuolukorra dünaamikaga ning hoiab ära otsese ohu realiseerumise Eesti põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Programmi tegevuse mõõdik: Kõik heidutusprogrammi alla kuuluvad tegevused toetavad heidutuseesmärki. Heidutustegevuste mõju on tasemel 90%. Tabel 202. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Heidutus -8 112 -6 622 1 490 -18% Tabel 203. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -6 622 -6 598 0 0 0 -24 Tööjõukulud -4 420 -4 420 0 0 0 0 Majandamiskulud -1 668 -1 668 0 0 0 0 Muud tegevuskulud -7 -7 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -2 -2 0 0 0 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -501 -501 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -24 0 0 0 0 -24 Eesti geograafiline asukoht ja viimastel aastatel halvenenud julgeolekuolukord on suurendanud tugeva kaitsevõime ja rahuajal veenva heidutushoiaku olulisust, esmajoones Balti riikides. Seetõttu on Eesti julgeoleku huvides investeerida Eesti ja seeläbi kogu NATO heidutus- ja kaitsehoiakusse. Eesti saab seda teha läbi riikliku kaitsevõime tugevdamise ja liitlaste kohalolu, aga ka läbi ettevalmistuste NATO kollektiivkaitse rakendamiseks ja liitlaste toetustegevusteks Eestis – vajalikud tegevused on toodud programmi tegevustes Kaitsevalmidus ja Kollektiivkaitses osalemine. Eesti kaitsetegevuse läbiharjutamiseks ja liitlaste integreerimiseks on vajalikud eri laadi õppused, mille tõhustust heidutus- ja kaitsehoiakule on paanis tugevdada. 156 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.10.2.1.10 Programmi tegevus: Riigikaitseline inimvare Programmi tegevuse eesmärk: Ajateenistusel põhinev reservvägi on samal tasemel NATO valmidusüksustega. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 204. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse Riigikaitseline inimvara eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr 53% 59% 61% Reservteenistuses osalemise määr kutsututest 56% 58% 60% Kaitseliidu väljaõppes osalemise määr (48 h läbinute osakaal) 15% 21% 25% Tabel 205. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riigikaitseline inimvara -22 075 -25 660 -3 585 16% Tabel 206. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -25 660 -24 007 -793 -5 0 -855 Tööjõukulud -15 971 -15 971 0 0 0 0 Majandamiskulud -5 446 -5 441 0 -5 0 0 Sotsiaaltoetused -825 -32 -793 0 0 0 Investeeringutoetused -201 -201 0 0 0 0 Muud toetused -2 361 -2 361 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -855 0 0 0 0 -855 Riigikaitselise inimvara tegevus koondab kaitsevaldkonna teenistujate värbamise ja arendamise, sõjaväelise taseme- ja täiendusõppe andmise ning kaitseväekohustuse täitmise toetamise tegevusi, riigikaitseõpetuse toetamist ning kulutusi sotsiaalsetele ja teenistustalastele tagatistele. Suurima osa tegevuse eelarvest moodustab Kaitseväe Akadeemia tegevus sõjaväelise hariduse andmiseks. Jätkub naiste kaitseväkke kaasamise programm ja isamaalise hariduse programm. Jätkub riigikaitseõpetust õpetavatele koolidele toetuste eraldamine ja riigikaitseõpetajate koolitamine ning motiveerimine, sealhulgas stipendiumite maksmine riigikaitseõpetajatele ja riigikaitseõpetuse seminaride ning teabepäevade läbiviimine. Eesti kaitsevõime toetamiseks tagatakse inim- ja materiaalse ressursi arvestus, hindamine ja valik. Tegevväelastele tagatakse sotsiaalsed tagatised vigastuse korral (ühekordne hüvitis ja töövõimetuspension) ning parim võimalik ravi. Sotsiaaltoetustena kajastuvad riigikaitselased õppetoetused (32 000 eurot), kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud asendusteenistujate toetus ja kutsealuste sõidukulu (0,6 mln eurot) ja asendusteenistujate eest makstav sotsiaalmaks (0,1 mln eurot). Muud toetused sisaldavad Kaitseliidule antud toetust kehakultuuri arendamiseks. 157 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.10.2.1.11 Programmi tegevus: Riigikaitse investeeringute korraldus Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on, et iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju kaitsevõimet. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 207. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Õigeaegsed tarned 97% 100% 100% Eesti kaitsetööstuse ekspordimahu kasv aastas 75 mln eurot +15% +15% Tabel 208. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riigikaitse investeeringute korraldus -10 554 -11 740 -1 186 11% Tabel 209. Tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse programmi Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piir- riigieelarve- tuludest 2022 RE Arvestuslikud rahalised määraga lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -11 740 -11 236 0 -167 0 -336 Tööjõukulud -6 752 -6 584 0 -167 0 0 Majandamiskulud -2 457 -2 457 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -17 -17 0 0 0 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -2 178 -2 178 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -336 0 0 0 0 -336 Riigikaitse investeeringute korraldus hõlmab endas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tegevusi taristu korrahoiu, taristuehituse ja hangete läbiviimise korraldamiseks valitsemisala sees, 2022. aastal alustatakse toitlustamise korraldamisega Kaitseväe jaoks. Nende tegevuste eesmärk on investeeringute kiire ja kuluefektiivne toimimine ning valitsemisala asutuste rahulolu. Lisaks sisalduvad antud programmi tegevuses Kaitseministeeriumi valitsemisala kulutused kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ning kaitsetööstuse edendamisse. Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse eesmärk on suurendada poliitikakujunduseks ja võimearenduseks vajalikku ekspertiisi valitsemisalas. Kaitseministeerium ja Kaitsevägi eraldab eelarvest vahendeid strateegiliste uuringute tellimiseks ning Kaitsevägi jätkab koostööd ülikoolidega. Teadus- ja arendustegevusele on suunatud Vabariigi Valitsuse otsustatud lisarahastus 0,8 mln eurot. Kaitsekuludest eraldatakse teadus- ja arendustegevuseks ca 0,6%, lisaks tegeleb Kaitsevägi eksperimenteerimisega ning teadus- ja arendustegevusse panustavad SA CR14 toetusena antavad NATO küberkaitsekoostöö keskuse ja küberharjutusvälja kulud. Kaitsetööstuse toetamise peamine eesmärk on pakkuda võimalusi sektori ettevõtetele erinevates kasvufaasides ning aidata ekspordivõimaluste ning välistoetuste kaasamisega, mh Euroopa Kaitsefondi kontekstis. 158 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandusliku sisu vaade Joonis 48. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 49. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 210. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -545 403 -438 392 -38 780 -932 -29 -67 270 Tööjõukulud -149 329 -149 161 0 -167 0 0 Majandamiskulud -176 742 -175 948 0 -765 -29 0 Muud tegevuskulud -51 274 -51 274 0 0 0 Sotsiaaltoetused -13 006 -54 -12 952 0 0 0 Investeeringutoetused -8 277 -8 277 0 0 0 0 Muud toetused -53 677 -53 677 0 0 0 0 Käibemaks -25 828 0 -25 828 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -67 270 0 0 0 0 -67 270 159 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 211. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -541 167 -595 264 -545 403 49 862 -8% Tööjõukulud -132 930 -138 188 -149 329 -11 141 8% Majandamiskulud -190 739 -234 571 -176 742 57 829 -25% Muud tegevuskulud -46 003 -57 664 -51 274 6 389 -11% Sotsiaaltoetused -10 582 -12 694 -13 006 -312 2% Investeeringutoetused -423 -1 447 -8 277 -6 830 472% Muud toetused -49 245 -52 987 -53 677 -690 1% Käibemaks -42 243 -34 429 -25 828 8 601 -25% Põhivara amortisatsioon -69 003 -63 284 -67 270 -3 986 6% Kulude eelarve mahu vähenemine on tingitud kaitseotstarbelise erivarustuse hangete eelarvetehnilisest liigendusest – nimetatud kulud on majandamiskuludest suunatud investeeringutesse. Tööjõukulude kasv toetab kahe olulise eesmärgi täitmist. Täitmaks tegevväelaste arvu kasvueesmärki (2025.a lõpuks 3808 tegevväelast), on kavandatud tegevväelaste arvu stabiilne suurenemine Kaitseväes ja Kaitseliidus kokku 29 tegevväelase võrra aastas. Tegevväelaste palgafondi korrigeeritakse iga-aastaselt lähtudes Rahandusministeeriumi majandusprognoosis avaldatud riigi keskmise palga kasvu prognoosist, et tagada tegevväelaste värbamise ja motiveerimise võimalused. Täiendavalt planeeriti rahalisi vahendeid valitsemisala IKT riigiteenistujate palkade suurendamiseks lähtuvalt võrdlusbaasi mahajäämusest. Majandamiskulud sisaldavad kaitseotstarbelise erivarustuse kulusid, sh kaitseinvesteeringute programmina soetatav laskemoon (20 mln koos käibemaksuga), kaitseväe kulu ajateenijate väljaõppeks, kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel õppustel. Samuti kaetakse majandamiskuludest rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega seotud kulud ning kaitseväe ja ministeeriumi välisteenistuse kulud. Valitsemisala taristu haldust korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Muud tegevuskulud sisaldavad riigisaladusega seotud kulu, mis on tegevuspõhises eelarves programmis Luure ja eelhoiatus, mille tegevused on juurdepääsupiiranguga. Sotsiaaltoetused on ajateenijate ja asendusteenistujate toetused ning ajateenija või asendusteenistuja eest tasutav sotsiaalmaks. Samuti planeeritakse sotsiaaltoetusena vigastuste korral makstavad hüvitised. Investeeringutoetused sisaldavad eraldisi kohalikele omavalitsustele (0,3 mln eurot), mis on planeeritud toetusteks valla maadel asuvate harjutusväljade kasutamisest tekkivate negatiivsete mõjude leevendamiseks. Samuti toetatakse garnisonide kalmistute renoveerimist (37 000 eurot), rahastatakse Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimisprojekte (0,8 mln eurot) ning Hiiumaa vabadussõja monumendi rajamist (0,5 mln eurot). Investeeringutoetuste eelarve maht võrreldes eelmise perioodiga kasvab eelarvetehnilisest liigendusest tulenevalt - osa Kaitseliidule eraldatavast tegevustoetusest kajastatakse edaspidi vastavalt eraldise sisule investeeringutoetusena. Muud toetused hõlmavad Kaitseliidu, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ja SA CR14 tegevustoetust ning sihtfinantseeringuid, rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemakse, toetuseid kaitsealase teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks ja kaitsetööstuse edendamiseks. Samuti antakse toetust MTÜ-dele kaitsetahte arendamiseks ja kaitsevaldkonna teavitustööks ning sõja-ajaloolise pärandi säilitamise või sõjahaudade kaitse alasele tegevusele. Jätkuvalt 160 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri toetatakse koole riigikaitseõpetuse õppekäikude korraldamisel ja õppevahendite soetamisel. Seni Kaitseressursside Ameti poolt läbi viidud riigikaitseõpetuse välilaagreid hakkab alates 2022. aastast korraldama Kaitseliit, mistõttu väheneb ameti eelarve 300 000 euro võrra aastas. Käibemaksu arvestatakse majandamiskuludelt ja investeeringutelt, sh kaitseotstarbelise varustuse hangetelt. Tulenevalt tegevuspõhise eelarvestamise metoodikast ei jagata käibemaksu programmide vahel. Põhivara amortisatsioon on mitterahaline kulu, seetõttu ei loeta amortisatsiooni NATO definitsiooni arvestades kaitsekulu osaks. 3.10.3 INVESTEERINGUD Joonis 50. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest Joonis 51. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 212. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -281 835 -218 382 -38 187 -17 715 -7 550 161 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Inventar -23 -23 0 0 0 IT investeeringud -2 734 -2 734 0 0 0 Masinad ja seadmed -5 371 -1 349 0 -4 021 0 Muud investeeringud -3 750 -3 750 0 0 0 Kaitseotstarbeline erivarustus -127 217 -126 870 0 -347 0 Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmed -7 550 0 0 0 -7 550 Kaitseinvesteeringute programm -38 333 -38 333 0 0 0 Maa soetused -103 -103 0 0 0 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -54 528 -41 181 0 -13 347 0 Liitlaste taristu -4 039 -4 039 0 0 0 Käibemaks -38 187 0 -38 187 0 0 Tabel 213. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -152 784 -113 991 -281 835 -167 844 147% Inventar -223 -149 -23 126 -85% IT investeeringud -3 555 -1 936 -2 734 -798 41% Masinad ja seadmed -2 250 -5 836 -5 371 466 -8% Muud investeeringud -11 195 -52 -3 750 -3 698 -99% Kaitseotstarbeline erivarustus -82 147 -51 450 -127 217 -75 767 147% Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmed 0 0 -7 550 -7 550 100% Kaitseinvesteeringute programm 0 0 -38 333 -38 333 100% Maa soetused -924 -1 556 -103 1 453 -93% Hoonete ja rajatiste soetus ning -28 537 -39 852 -54 528 -14 676 37% renoveerimine Liitlaste taristu -2 582 -867 -4 039 -3 173 366% Käibemaks -21 371 -12 294 -38 187 -25 893 211% Investeeringute eelarve maht võrreldes eelmise perioodiga kasvab, mis on seotud peamiselt kaitseotstarbelise erivarustuse hangetega. Investeeringutesse on täiendavalt vahendeid suunatud nii tegevuskulude kokkuhoiust kui Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi ja Vabariigi Valitsuse otsuste tulemusena kaitsekuludesse lisandunud eelarvekasvust. Samuti on 2022. aastasse kavandatud mereväe laevatõrje võime arendamisega seotud investeeringud, milleks Vabariigi Valitsus on eraldanud Kaitseministeeriumile ühekordselt lisavahendeid summas 38,3 mln eurot (käibemaksuga 46 mln eurot). Kaitseväele on kavas inventari soetada 0,23 mln euro eest. IT investeeringud kasvavad vahetamaks seadmeid IT-lahenduse loomuliku elutsükli raames ning vähendamaks tehnoloogilist võlga. Suurema osa IT-investeeringuid teeb Kaitsevägi ning katab sellega suurema osa valitsemisala asutuste vajadused. Masinad ja seadmeid soetab peamiselt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus eesmärgiga toetada väeloome tegevust, mh harjutusväljakute hooldamiseks ning toitlustuskomplekside sisustamiseks. 162 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muude investeeringute all kajastatakse kunsti soetus valmivatesse uutesse taristuobjektidesse ning alates 2022. aastast ka Kaitseväe riigisaladusega seotud investeeringud, millest on tingitud investeeringuobjekti eelarve mahu märkimisväärne kasv. Kaitseotstarbelise erivarustuse investeeringud hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt meremiinid, tankitõrje granaadiheitjad, miinipildujad, veokid ning soomusjalaväepataljoni toetussoomikite ümberehitus vastavalt Kaitseväe vajadustele. Hanked korraldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, erivarustuse soetusega tagatakse väeloome ja üksuste kaitsevalmiduse hoidmine. Kirde-Eesti kompensatsioonimeede hõlmab hankeid uute tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamise võimaldamiseks Kirde-Eestis (investeering CO2 osakute ning taastuvenergia kvootide müügist saadud tulu arvel). Kaitseinvesteeringute programm (KIP) sisaldab 2022. aastal erakorraliselt täiendavalt ka 46 mln eurot (käibemaksuga summas) kavandatud kaitsevõime arendamisega seotud investeeringuid laevatõrje rakettide hankeks. Tavapärased IP vahendid 20 mln euro ulatuses (käibemaksuga summas) sisaldavad laskemoona ning neid kajastatakse majandamiskuludena. Maa soetused on seotud Keskpolügooni väljaõppevõimaluste parandamisega. Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine sisaldab vahendeid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse korraldatud taristu arenduseks. Olulisemad 2022. aastal valmivad taristuobjektid (kõik summad käibemaksuga) on kesksed lahingumoona hoidlad (7 mln), 2. jalaväebrigaadi tehnika parkla koos varjualustega (3 mln), Sirgala harjutusvälja uus juurdepääsutee (3 mln), 1.jalaväebrigaadile laohoone ja hooldusõppegaraaž (2,8 mln). Välisrahastuse toel teostatakse soomukitele laskeväli (6,7 mln) ja lasketiirud (3,7 mln), mereväesidega seotud NSIP võimepaketid (1,7 mln 2022. aastal, valmib 2024. aastal) ning laskemoonakäitlusala NSIP investeeringuna (0,9 mln 2022. aastal, valmib 2023. aastal). Lisaks jätkub 2022. aastal sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ja lahingukooli ehitus (9,8 mln eurot 2022. aastal, valmib 2023. aastal) ja ehitatakse riigikaitsemaja (3,3 mln eurot 2022. aastal, valmib 2024. aastal). Miinisadamas teostatakse taristu ümberehitustöid vastavalt mereväe vajadustele (1,6 mln). Eesti Sõjamuuseumi eelarves on planeeritud vahendid Vabadussõja võidusamba ja selle ala renoveerimiseks – arvestatud on samba valgustite väljavahetamisega, kuna 2022. aastal saab läbi Vabadussõja võidusamba valgustite eluiga. Valgustussüsteemi uuendamine ja kaasajastamine maksab kokku 0,6 mln eurot. Liitlaste taristu investeeringute raames valmivad VV lisarahastuse toel Keskpolügooni arendused ja sealsete väljaõppevõimaluste parandamine (0,7 mln), Ämari perrooni ümberehitus (1,5 mln), perimeetri kaasajastamine (0,5 mln) ja julgeolekutööd varem rajatud objektide kasutuselevõtuks (0,4 mln). 163 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.11 KESKKONNAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Keskkonnaministeeriumi valitsemisala on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, kelle põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu kliima-, maapõue-, looduskaitse-, kalandus-, metsa-, jahindus-, õhukvaliteedi-, kiirgus-, merekeskkonna-, vee kasutamise ja kaitse ning keskkonnateadlikkuse poliitikat, keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitikat ning tööstusheite- ja kemikaalipoliitikat. Samuti kütuse valdkonna, müra valdkonna poliitikat ja riigi maapoliitikat ning tagatakse kvaliteetsete ruumiandmete ja ilmainfo kättesaadavus. Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuulub kaks valitsusasutust: Maa-amet ja Keskkonnaamet ning kolm hallatavat riigiasutust: Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Nende pakutavad teenused mõjutavad oluliselt teiste riiklike teenuste pakkumist (pääste, kiirabi, politsei, kaitsevägi ja lennuliiklus) ning seeläbi Eesti inimeste igapäevast turvalisust, heaolu ja tervist. Lisaks kuuluvad haldusalasse riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Erametsakeskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja AS Ökosil. Menetluses on SA Erametsakeskuse ühendamine SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskus alates 01.01.2022. Keskkonnaministeerium näeb oma haldusalas võimalust Keskkonna Investeeringute Keskuse (KIK) ja Erametsakeskuse(EMK) ühinemisega tõhustada ja edendada keskkonnaalaseid rakendustegevusi ja projektide rahastamist ning hoida kokku sellega seotud kulusid. Ühendatud sihtasutuses on riigi asutajaõiguste teostamise eesmärgiks järjest kasvava tähtsusega keskkonna- ja kliimavaldkonna projektide ja tegevuste rahastamine ja elluviimine vastavalt valdkonna strateegilistele eesmärkidele, alusdokumentidele ning ELi poliitikatele. Tabel 214. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot Osakaal 2022 RE 2022 RE 2022 RE kogumahust TULUD 13 130 809 405 894 3% KULUD -13 638 494 -177 677 1% INVESTEERINGUD -715 975 -5 109 1% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 4 200 1% 2021. esimese poolaasta seisuga töötab Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas kokku 1256 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonnaga on Keskkonnaamet (2021 liideti Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon), mille koosseisu kuulub 531 teenistujat (teenistuskohtade arv 563). Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Keskkonnaministeeriumi eelarve 69%, Keskkonnaamet 13%, Maa-amet 6%, ja Keskkonnaagentuur 6%. Ülejäänud asutuste eelarved kokku moodustavad valitsemisala kulude eelarvest 5%. Keskkonnaministeeriumi osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem seetõttu, et selles kajastuvad ka vahendatavad toetused. 164 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.11.1 TULUD Joonis 52. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % Tabel 215. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 290 691 284 658 405 894 121 237 43% Saadud toetused 79 521 73 744 65 971 -7 772 -11% Riigilõivud 432 527 511 -16 -3% Tulud majandustegevusest 147 729 91 030 211 607 120 577 132% Tulud põhivara ja varude müügist 18 345 13 500 24 000 10 500 78% Trahvid ja muud varalised karistused 370 200 200 0 0% Keskkonnatasud 41 876 72 012 77 770 5 758 8% Muud tulud 163 30 20 -10 -33% Intressi- ja omanikutulud 2 255 33 615 25 815 -7 800 -23% Saadud toetused Toetusi kasutatakse kulude ja investeeringute katteks. Saadud välistoetustena laekuvad tulud koos riikliku ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi kaasrahastusega järgmiste meetmete elluviimiseks:  EL struktuurivahendid veemajandustaristu arendamiseks (24,1 mln eurot);  EL struktuurivahendid ettevõtete ressursitõhususeks (17,2 mln)  EL struktuurivahendid kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks (5,9 mln eurot);  EL struktuurivahendid saastunud alade ja veekogude korrastamiseks (10,1 mln eurot);  LIFE programmi vahendid Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundi parandamiseks (1,9 mln eurot);  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahendid keskkonna ja kliimameetmeks (2,2 mln eurot);  EL struktuurivahendite tehniline abi (1,4 mln eurot);  LIFE programmi vahendid elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks metsa- ja põllumajandusmaal (1,1 mln eurot); 165 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks ja arenguprogrammideks (1 mln eurot); Saadud toetuste vähenemine 7,8 mln võrra on tingitud peamiselt Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisest. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas perioodil 2014-2020 seatud eesmärgid saavad olulises mahus 2021. aasta lõpuga saavutatud. Eesti taastekava raames lisandub Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetus perioodil 2022-2026 summas 22,4 mln eurot, millest 2022. aastal elluviidav osa on 1 mln eurot. Toetuse eesmärk on kiirendada koroonakriisist taastumisel rohepööret ning toetust kasutakse rohetehnoloogiate arenguprogrammide elluviimiseks ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused kokku moodustavad 2022. aastal 2,2 mln eurot ning toetuse maht kasvab võrreldes eelmise aastaga 0,9 mln eurot. Muud välistoetused (LIFE ja Interreg programm) kokku moodustavad 2022. aastal 3,8 mln eurot ja võrreldes eelmise aastaga on nende rakendamise mahus prognoositud kasvu 0,8 mln eurot. Riigilõivud Riigilõivude laekumised on prognoositud peamiselt järgmistele toimingutele:  Riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine ja pikendamine (0,4 mln eurot);  Tööstusheite seaduse alusel keskkonnakompleksloa taotlused (37 200 eurot);  Kinnisvaratehingute statistika hinnastatistika päringukeskkonnast (33 000 eurot);  Maapõueseaduse alusel tehtavad toimingud (30 180 eurot). Riigilõivud laekuvad 77% ulatuses riiklike tegevuslubade ja -litsentside väljastamise ja pikendamise eest, sh Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse toiminguid RLS §1362 määradega 640 tk (laekumine 334 950 eurot), Kiirgusseaduse toiminguid RLS §131-132 määradega 161 tk (laekumine 37 260 eurot), Atmosfääriõhu kaitse seaduse toiminguid RLS §136 määradega 30 tk (laekumine 6990 eurot), Looduskaitseseaduse alusel tehtavad toimingud RLS §133-134 määradega 2 tk (laekumine 450 eurot). Riigilõivude laekumise vähenemine 16 000 eurot 2022. aastal võrreldes 2021.aastaga on tingitud peamiselt kiirgusseaduse alusel tehtavate kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise toimingute riigilõivu vähenemisest, kuna suur osa varasemalt 5a tähtajaga lubadest muutuvad tähtajatuks. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekuvast tulust suunatakse riigituludesse riigimaade kasutustasudest laekuv tulu 3,9 mln ja 50% saastekvootide müügist laekuvast tulust ehk 86,3 mln. Ülejäänud 50% saastekvootide müügist laekuvast tulust ning EL ülese kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemiga seotud Moderniseerimisfondi vahendid summas 33,7 mln eurot suunatakse kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Eelnimetatud vahendeid kasutatakse kavandatud meetmete elluviimiseks vastutavate ministrite kaudu. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas kasutatakse valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks 20,9 mln eurot, millest 19,8 mln eurot moodustavad saastekvoodi müügi tuludest tehtavad kulutused ja 1,1 mln eurot omatuludest tehtavad kulutused.  Majandustegevuse tulu prognoos tegevuste lõikes: • Euroopa Liidus perioodil 2021-2030 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteemis kauplemisel saadav tulu 172,9 mln eurot, millest suunatakse 50 % ehk 86,6 mln eurot kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. • EL ülese kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteemiga seotud Moderniseerimisfondi tulu 33,7 mln,  Riigimaa kasutustasud (kokku 3,9 mln eurot), mis laekub järgmiste kasutuslepingute alusel: • põllumajanduslik rent: 2548 lepingut kogupindalaga 29 520 ha; 166 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri • mäetööstusmaa rent: 552 lepingut kogupindalaga 34 082 ha; • kasutusvalduse tasud: 4683 lepingut kogupindalaga 53 076 ha ja • hoonestusõiguse tasud: 1892 lepingut kogupindalaga 881 ha.  Keskkonnaagentuur (0,9 mln eurot): lennumeteoroloogilise prognostilise, meteoroloogilise, hüdroloogilise ja klimatoloogilise info eriprognooside koostamine, lennumeteoroloogia vaatlusteenus ning erastamisele mineva metsamaa hindamine.  Keskkonnaamet (0,1 mln eurot): termoluminestsentsdosimeetri näidu mõõtmine, röntgenkiirgustaseme mõõtmine, kiirgustaseme mõõtmised.  Eesti Loodusmuuseum (0,1 mln eurot): piletite müügitulu ning loodushariduse ringide ja ürituste tulu.  Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (50 000 eurot): rakendusadministraatori teenus.  Maa-amet (12 000 eurot): maa erastamise korraldamine. Tulu põhivara ja varude müügist Siin kajastatakse maade ja riigivara müüki 24 mln eurot. Müügitulu kasvab seoses riigimaade kasutusvalduslepingute lõppemisega ning kasutajate poolt väljaostmisega. Lähiaastatel on lõppemas palju lepinguid ja lepingu pikendamise korral peab põllumees senise ülisoodsa kasutustasu eest maksma turupõhist tasu, mistõttu Maa-amet prognoosib, et põllumehed ostavad maad otsustuskorras välja. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvid laekuvad eriseadustes sätestatud nõuete rikkumisest 0,2 mln eurot. Keskkonnatasud Sii on kajastatud keskkonnatasud summas 77,8 mln eurot. Keskkonnatasude suurenemine on tingitud peamiselt põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäära tõusust. Negatiivset mõju seevastu avaldavad ladestatavate põlevkivijäätmete koguse ja sademete hulga vähenemine. Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse tasu /ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest:  kalapüügi- ja jahipidamisõiguse müügist 0,6 mln eurot;  maavara kaevandusõiguse, vee erikasutuse ning saastetasude eest kokku 77,1 mln eurot, millest arvestatakse sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsusüksustele 14,8 mln eurot ja riigieelarvesse suunatakse 62,3 mln eurot. Tulenevalt keskkonnatasude seadusest eraldatakse KeM eelarvelistest vahenditest KIKile keskkonnaprogrammi elluviimiseks 13,7 mln eurot, mis vastab minimaalselt riigieelarve koostamisele eelnenud aasta vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule. KIK-i keskkonnaprogrammi elluviimine toimub keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 sätete alusel, mille kohaselt on moodustatud 8 valdkondlikku programmi: atmosfääriõhu kaitse, kalanduse, keskkonnateadlikkuse, looduskaitse merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse ja veemajanduse valdkondades. Valdkondlik jagunemine ja alaprogrammide eelarved räägitakse läbi ja kinnitatakse Keskkonnaministeeriumi 2022. aasta tööplaani koostamise raames. 167 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud tulud Muude tulude all on planeeritud Maa-ameti viivisintressitulu tähtajaks tasumata maa järelmaksu-, hoonestusõiguste-ja kasutusvaldusetasu nõuetelt summas 20 000 eurot. Intressi- ja dividenditulud Dividenditulud laekuvad Riigimetsa Majandamise Keskuselt 25,6 mln eurot ja Keskkonnauuringute Keskus OÜ-lt 25 000 eurot. Intressitulusid maa järelmaksunõuetelt laekub 0,2 mln eurot. Dividenditulu on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. 3.11.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Keskkonnaministeeriumi valitsemisala panustab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas Keskkond ning Põllumajandus ja kalandus. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 3.11.2.1 Tulemusvaldkond Keskkond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm on keskkonnastrateegias ja keskkonnavaldkonna arengukavades kavandatud eesmärkide elluviimiseks. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna pikaajaliste arengueesmärkide määratlemiseks on Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostatud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamise tagamiseks on kalanduse programm. Muud keskkonna tulemusvaldkonna jaoks olulised strateegilised dokumendid on looduskaitse arengukava aastani 2020, põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030, kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja riigi jäätmekava 2014–2020. Lisaks otsustas Vabariigi Valitsus algatada uue keskkonna valdkonna arengukava 2030 (KEVAD) koostamise. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse ühte arengudokumenti keskkonna eri alavaldkonnad, kirjeldatakse hetkeolukorda ja suundumusi, analüüsitakse peamisi probleeme ja mõjusamaid poliitikainstrumente ning sõnastatakse iga alavaldkonna eesmärgid ja mõõdikud aastaks 2030. Seeläbi korrastatakse keskne strateegilise planeerimise vaade keskkonnavaldkonnas. 168 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 216. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Keskkond Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Keskkonnakaitse ja -kasutuse Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 programm Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava 2014–2020 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 Põllumajandus ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani Kalandus kalandus 2030 Tabel 217. Tulemusvaldkonna Keskkond kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -135 630 -181 908 -167 047 14 861 -8% Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes „). Programm: Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm Programmi eesmärk: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud. Tabel 218. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -167 047 -77 069 -1 842 -64 307 -20 868 -2 962 Kliimamuutuste leevendamine ja -25 634 -2 626 0 -3 165 -19 761 -82 kliimamuutustega kohanemine Õhukvaliteedi parendamine -7 293 -7 021 0 -173 0 -98 Kiirgusohutuse tagamine -1 467 -1 197 0 -56 -135 -79 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni -19 777 -2 397 0 -17 357 0 -23 edendamine Keskkonnamõju hindamise ja selle -1 291 -1 183 0 -58 0 -50 maandamise tagamine Tööstusheite ja kemikaalipoliitika -1 345 -1 261 0 -58 0 -26 kujundamine Jäätmemajanduse korraldamine -4 056 -2 897 0 -573 0 -585 Maapõueressursside kasutamise ja -1 422 -1 306 0 -58 0 -58 kaitse korraldamine Merekeskkonna kaitse suunamine -2 972 -2 695 0 -259 0 -18 Vee säästliku kasutamise ja kaitse -48 290 -12 293 0 -35 471 -12 -513 tagamine Elurikkuse kaitse tagamine -17 114 -10 225 0 -6 663 0 -226 Metsanduse arengu suunamine -11 281 -10 906 0 -116 -43 -216 Jahinduse arengu suunamine -1 570 -1 466 0 -58 0 -47 Maatoimingute korraldamine -6 090 -4 027 -1 842 -58 -12 -152 169 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Ruumiandmete hõive, analüüsid ja -7 607 -7 266 0 -66 0 -275 kättesaadavaks tegemine Ilmaandmete, ilmaprognooside ja - -4 012 -2 789 0 -3 -813 -406 hoiatuste tagamine Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse -5 827 -5 514 0 -116 -91 -106 arengu suunamine Tabel 219. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -181 908 -167 047 14 861 -8% Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega -32 763 -25 634 7 129 -22% kohanemine59 Õhukvaliteedi parendamine -7 184 -7 293 -109 2% Kiirgusohutuse tagamine -1 445 -1 467 -22 2% Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -22 959 -19 777 3 182 -14% Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise -1 131 -1 291 -160 14% tagamine Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 199 -1 345 -146 12% Jäätmemajanduse korraldamine -3 476 -4 056 -580 17% Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 265 -1 422 -157 12% Merekeskkonna kaitse suunamine -2 967 -2 972 -5 0% Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -56 564 -48 290 8 274 -15% Elurikkuse kaitse tagamine -16 515 -17 114 -599 4% Metsanduse arengu suunamine -10 046 -11 281 -1 235 12% Jahinduse arengu suunamine -1 584 -1 570 14 -1% Maatoimingute korraldamine -5 692 -6 090 -398 7% Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks -7 725 -7 607 118 -2% tegemine Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine -3 681 -4 012 -331 9% Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -5 711 -5 827 -116 2% Programm jaguneb kuueks meetmeks: 1) kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus, 5) ruumiandmete ja ilmainfo tagamine ning maatoimingud ja 6) keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine. 3.11.2.1 Programmi tegevus: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Programmi tegevuse eesmärk: välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud. 59 Programmi tegevuste ühtlustamiseks koondati 2022. aasta Keskkonnakaitse ja -kasutus programmis programmi tegevuse Osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside piiramine ja alternatiivsete ainetega asendamine teenused (4) programmi tegevusse Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine. 170 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 220. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem on rakendatud jah jah jah Korraldatud infopäevade ja seminaride arv 1 2 2 Kliimapoliitikaga kui horisontaalse teemaga on riigi eri valdkondade jah jah jah õigusaktides ja strateegilistes dokumentides arvestatud Eestis esmakordselt turustatud f-gaaside absoluutkoguse vähenemine 59% 45% 45% (63% 2015.a) Tabel 221. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -25 634 -2 626 0 -3 165 -19 761 -82 Tööjõukulud -1 103 -1 054 0 -49 0 0 Majandamiskulud -716 -530 0 -186 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Investeeringutoetused -9 249 0 0 0 -9 249 0 Muud toetused -14 484 -1 041 0 -2 931 -10 512 0 Põhivara amortisatsioon -82 0 0 0 0 -82 Tabel 222. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kliimamuutuste leevendamine ja -32 763 -25 634 7 129 -22% kliimamuutustega kohanemine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 7 teenust. Suurima eelarvemahuga teenus on „Kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine“. Osaletakse Euroopa rohelise kokkuleppe mitte-kliimaalaste ja kliimaalaste algatuste sh kliimapaketi „Eesmärk 55“ seisukohtade kujundamisel ja läbirääkimisel. Panustatakse riiklike arengukavade ja strateegiate väljatöötamisse tagamaks kliimapoliitika põhialuste elluviimine ja kaasamine majandusüleselt teistesse sektoritesse. Koordineeritakse sektorite üleselt 2030. aasta eesmärkide täitmiseks vajalike kasvuhoonegaaside heidet vähendavate meetmete kavandamist. Koostatakse nõutud riiklikku aruandlust erinevatele sihtgruppidele. Kaasatakse avalikkust ja suurendatakse elanikkonna teadlikkust kliimavaldkonnas, korraldatakse seminare ning teavituskampaaniaid. Täiendatakse riigi KHG inventuuri- ja prognooside metoodikaid. Koordineeritakse EL-i heitkogustega kauplemise süsteemist väljajäävates sektorites Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu (EL) määruse nr 2018/842 (jagatud kohustuse määruse - JKM) rakendamist. Rakendatakse lõimitud riikliku energia- ja kliimakava (REKK). Kavandatakse ja rakendatakse tegevusi kliimamuutustega kohanemise arengukava (KOHAK) aastaks 2030 eesmärkide elluviimiseks. KOHAK-i rakendusplaanis aastateks 2017–2020 seatud KeM-i vastutusalas olevate tegevuste elluviimine jätkub RES-i lisa 5 kliimamuutuste pilootprojektide meetme vahenditest, sh koostatakse juhis maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja parandusmeetmete rakendamiseks, samuti koostatakse soode taastamise tulemuslikkuse analüüs ja uus soode tegevuskava. Lisaks jätkub kliimamuutuste mõjude tõttu Eesti ohustatud ja haruldaste liikide inventeerimine ja praktiliste kaitsekorralduslike tööde tegemine ning looduslike elupaikade ohustatud ja kaitstavate liikide seisundi prognoosimine ning 171 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri kaitsemeetmete väljatöötamine. Kliimapoliitika finantsraamistiku rakendamise raames kujundatakse vabatahtliku KHG hüvitamise (ing k offsetting) riiklik raamistik. Programmi tegevuse üheks eesmärgiks on, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemid on ajakohased ja toimivad. Riigis on loodud direktiivile 2003/87/EÜ ja Pariisi kokkuleppele vastav õigusraamistik ning on tagatud võimekus süsteemi(de) järjepidevaks rakendamiseks. Töötatakse välja ja vajaduse korral muudetakse õigussüsteemi EL-i HKS-i rakendamiseks IV kauplemisperioodil 2021–2030. Tagatakse võimekus tehingute läbiviimiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2018/842 reguleeritud sektorites perioodil 2021–2030. Olulise suurusega kuludeks teenuse eelarves on toetused tegevuskuludeks ja investeeringuteks, millest suuremad on:  Taaste ja vastupidavusrahastu (RRF) toetusmeetmed rohetehnoloogiate arenguprogrammide elluviimiseks ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 1 mln eurot. Rohetehnoloogiate arenguprogrammide investeeringutoetuse põhitegevuseks on toetada rohetehnoloogia fookusega iduettevõtete arengut läbi erinevate arendusteenuste (sh ideekorjed, inkubatsioon, äriarendus, prototüübi arendamine, piloteerimine). Ressursitõhusate rohetehnoloogiate toetusmeede on suunatud tööstusettevõtetele ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamiseks.  Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste 2014–2021 programm "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" summas 1,7 mln eurot, millest toetatakse: • kohalike omavalitsusete ja nende liitude rakendatavaid projekte kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade koostamiseks ning kohaliku tasandi kliima ja ringmajanduse pilootprojektide elluviimiseks; • ülikoolide ja teadusasutuste rakendatavaid projekte ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamiseks ja kliimateadlikkuse õppematerjalide koostamiseks; • Keskkonnaagentuuri rakendatavat eelmääratletud projekti ringmajanduse võimekuse tõstmiseks.  Kasvuhoonegaaside kvoodimüügi projektid summas 19,8 mln eurot, millest olulisemad on: • vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt; • üleujutusriskide maandamine riskipiirkondades olevates kohalikes omavalitsustes; • kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide elluviimisega seotud tegevused ja kohalikes omavalitsustes jäätmete liigiti kogumise arendamine. Osoonikihi kaitse alase ja fluoritud kasvuhoonegaaside (f-gaaside) piiramise poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse raames on tagatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta ning nimetatud EL-i määruste rakendusaktide nõuete täitmine ja riiklike õigusaktide jätkuv rakendamine ja arendamine Eestis, sh Eesti täidab HFC-de järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise graafiku eesmärke. Määruse (EL) nr 517/2014 2020 ja 2022. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavatele F- gaasidega seotud turustamispiirangute ja -keeldude alusel tehakse vastav FOKA (F-gaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete ja käitlemistoimingute) registri arendus ja muudetakse/täiendatakse õigusruumi. Eesti on aastast 2020 võimeline järk-järgult võtma kasutusele alternatiivseid väikese kliimamõjuga külmaaineid. Eestis esmakordselt turustatud f- gaaside absoluutkogus väheneb. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendamise teenuse kulu koosneb peamiselt tegevuskuludest. Eesti EL-i liikmena on osaline Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi EL-i HKS). 172 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri LULUCF analüüside tegemist ja aruannetesse sisendi andmist viib läbi Keskkonnaagentuur. Olulise osa moodustavad riigi kokkulepetest ja EL-i nõetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannetele andmete andmine (nt LULUCF - maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) ja edastamine, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud või riiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi ja SMI (statistilise metsainventeerimise) raames. 3.11.2.2 Programmi tegevus: Õhukvaliteedi parendamine Programmi tegevuse eesmärk: õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 223. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Rahvusvahelised ja Euroopa Liidu nõuded on täidetud jah jah jah Üle 45 dB öises müratasemes elanike arv vähenenud jah jah jah Tabel 224. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest 2022 Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad RE kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -7 293 -7 021 0 -173 0 -98 Tööjõukulud -1 659 -1 624 0 -35 0 0 Majandamiskulud -1 138 -1 007 0 -131 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -4 396 -4 389 0 -8 0 0 Põhivara amortisatsioon -98 0 0 0 0 -98 Tabel 225. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õhukvaliteedi parendamine -7 184 -7 293 -109 2% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 12 teenust. Alljärgnevalt on toodud välja kolm suurimat. Õhukvaliteedi valdkonna poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse vahendid koosnevad peamiselt ministeeriumi tegevuskuludest. Muude toetuste all on kajastatud toetused valitsemisala sihtasutustele ja äriühingutele ning keskkonna valdkonna MTÜ-dele, sh Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus antav sihtotstarbeline eraldis keskkonnaprogrammi elluviimiseks. Teenuse oluliseks osaks on õhukvaliteedi juhtimine ja hindamine (sh hindamise andmete koondamine ja avalikustamine õhukvaliteedi hindamise andmekogus Airviro) ning avalikkuse teavitamine EL-i õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 rakendamine ja uuendamine. Õhukvaliteedi valdkonnaga seonduvate strateegiliste dokumentide koostamisel osalemine ja rakendamine, Eesti seisukohtade kujundamine ja 173 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri kaitsmine EL-i ja ÜRO otsustusprotsessis, saastetasu maksmise kohustuse asendamine keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Teadlikkuse suurendamiseks teabepäevade ja koolituste korraldamine. Kütuse valdkonna poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse raames tehakse lisaks kütuse valdkonna õigusloome kujundamisele müüdavate vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seiret ning kütuse kvaliteedi kontrolli tanklates, laevadel ja katlamajades. Õhusaaste lubade andmine on Keskkonnaameti teenus õhusaastelubade väljaandmiseks ja seireks. Taotluse peavad esitama füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenev kohustus omada õhusaasteluba. Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav õhusaasteluba, on välja toodud eraldi määruses. Õhusaasteloa omanikel on kohustus esitada aastaaruanded Keskkonnaametile (KeA). 3.11.2.3 Programmi tegevus: Kiirgusohutuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 226. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2020. a) Eesti õigusesse on tähtaegselt üle võetud EURATOMi direktiivid jah jah jah Rikkumismenetluste arv 2 0 0 Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle alamplaanide eesmärgid jah jah jah on täidetud Tabel 227. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Arvestuslikud tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -1 467 -1 197 0 -56 -135 -79 Tööjõukulud -858 -761 0 -11 -85 0 Majandamiskulud -492 -400 0 -42 -50 0 Muud toetused -37 -35 0 -2 0 0 Põhivara amortisatsioon -79 0 0 0 0 -79 Tabel 228. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kiirgusohutuse tagamine -1 445 -1 467 -22 2% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 10 teenust. Alljärgnevalt on toodud välja kolm suurimat. Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027). Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL-i ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessides, riikliku aruandluse koostamine erinevatele sihtgruppidele (nii rahvusvahelised kui ka riigisisesed organisatsioonid), avalikkuse kaasamine ja teadlikkuse suurendamine. Aastatel 2021–2022 jätkatakse kiirguse valdkonna õigusaktide uuendamist, et tagada nende kooskõla 2019. aastal algatatud kiirgusseaduse muudatusega ning Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri kiirgusohutuse auditite ettepanekute rakendamine. Uusi rikkumismenetlusi kiirgusvaldkonnas 174 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ei ole algatatud. 2022. aastal lõpetatakse Eesti radooniohtlike alade kaardistamine ja valmib radoonikaart, mille alusel täiendatakse keskkonnaministri määrust „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. Jätkatakse siseruumide radooni aktiivsuskontratsiooni mõõtmise uuringutega ja korraldatakse kiirgusallikate kogumise kampaaniaid. Korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja KeA inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute nõuete tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid teabepäevi. 2023. aastaks on radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga sobivaim asukoht välja selgitatud ning lõppeb radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine. Jätkatakse asukohaspetsiifiliste ja reaktorsektsioonide likvideerimise insenertehniliste ning radioloogiliste uuringutega ning eriplaneeringu koostamisega. Jätkatakse ka 2021. aastal loodud tuumaenergia töörühma tegevust, mida juhib Keskkonnaministeerium. Töörühma eesmärk on esitada tuumaenergia kasutuselevõtmise tingimuste ning võimaluste osas järeldused, soovitused ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele – kas, millisel juhul ning tingimustel võiks Eestisse tuumaelektrijaama rajada. Esimene vahearuanne ning ülevaade töörühma töö tulemustest esitatakse 2022. aasta septembris. Kiirgustaseme, radionukliidide sisalduse ja isikudooside mõõtmine toimub tellimuste alusel (va kiirgusohutushinnangu koostamine). Teenuse osutamine võimaldab hinnata ioniseerivast kiirgusest tulenevat ohtu inimesele ning looduskeskkonnale ning hinnata mõõtetulemuste vastavust regulatsioonide nõuetele. Kiirgustegevuseks on vajalik kiirgustegevusluba, mille väljastab Keskkonnaamet. Loa taotlemine toimub läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS. Kiirgustegevusloa omajal on kohustus esitada aruanne Keskkonnaametile. Kiirguseksperdina tohib tegutseda sellekohase tunnistuse saanud või tunnustatud füüsiline isik. Kiirgusekspert on isik, kes nõustab oma teadmiste ja oskuste ulatuses kiirgustegevusloa omajaid ja muid isikuid. 3.11.2.4 Programmi tegevus: Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 229. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Keskkonnahoidlike riigihangete mahu % riigihangete mahust kokku % 3 (2018) 20 25 Ressursitõhususe meetmest investeeringuteks saanud ettevõtete arv 62 75 110 Tabel 230. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -19 777 -2 397 0 -17 357 0 -23 Tööjõukulud -984 -918 0 -65 0 0 Majandamiskulud -316 -235 0 -81 0 0 Investeeringutoetused -17 161 0 0 -17 161 0 0 175 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud Muud toetused -1 293 -1 244 0 -49 0 0 Põhivara amortisatsioon -23 0 0 0 0 -23 Tabel 231. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni -22 959 -19 777 3 182 -14% edendamine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 4 teenust. Kõige suuremahulisemaks teenuseks on „Keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika kujundamine“. Eesti keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika toetab ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist. Programmi tegevuses on oluline rõhk EL vahenditest kavandatud toetusmeetmetel tööstusettevõtete ressursitõhususse summas 12,6 mln eurot ja ettevõtete jäätmete ringlussevõtuks 4,5 mln eurot. Oluline on keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine avalikus sektoris ning keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumite kasutamise kohustuslikuks muutmine suurimate hankemahtudega valdkondades. Keskkonnahoidlike maanteesõidukite edendamise direktiivi alusel tuleb tagada aastate 2025 ja 2030 perspektiivis keskkonnahoidlike maanteesõidukite minimaalne osatähtsus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hangetes. Samuti on ringmajandus üks EL-i uue perioodi rahastamisvahendite kasutamise prioriteete. EL-i vahendid suunatakse ressursitõhususe meetmesse, kus ettevõtted said taotleda toetust ressursikasutuse analüüsiks ja selle baasil investeeringuteks ressursitõhusamatesse lahendustesse. Lisaks on prioriteediks edendada ökoinnovatsiooni ning ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu ja rakendamist. Sarnaselt ressursitõhususe audiitoritele koolitatakse välja ka eksperte, kes nõustaksid ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi ringmajanduslike põhimõtete juurutamisel. Viiakse läbi analüüs kestliku rahastuse põhimõtete ja praktika rakendamiseks keskkonnakestlike investeeringute soodustamiseks Eestis. 3.11.2.5 Programmi tegevus: Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine Programmi tegevuse eesmärk: oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud on vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid. Programmi tegevuse mõõdik: KMH/KSH juhtumite arv, mille puhul on selgunud prognoosimata või alaprognoositud keskkonnamõju, sihiks on, et juhtumeid ei esine, ka 2020.aastal ei esinenud ühtki juhtumit. Tabel 232. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad Mitterahalised kulud kulud kaasfinantseeringuga KULUD -1 291 -1 183 0 -58 0 -50 Tööjõukulud -833 -822 0 -12 0 0 176 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kulud kaasfinantseeringuga Majandamiskulud -352 -309 0 -44 0 0 Muud toetused -6 -4 0 -3 0 0 Põhivara amortisatsioon -50 0 0 0 0 -50 Tabel 233. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise -1 131 -1 291 -160 14% tagamine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 4 teenust. Keskkonnamõju tõhusa maandamise meetmete rakendamise raames osaleb Keskkonnaministeerium erinevate piiriülese mõjuga või riigi eriplaneeringutega seotud KMH/KSH materjalide (programmid/aruanded) ülevaatamises ja seisukohtade kujundamises ning tagab nende kvaliteedi. Suuremad projektid on lähiaastatel Rail Baltic ja Helsingi-Tallinna tunnel. Samuti osaletakse teatud juhtudel ka riiklike KMH-de menetluses koostöös KeA-ga. Lisaks väljastatakse uusi litsentse KMH juhtekspertidele ja pikendatakse olemasolevaid. Tagatakse ka Eesti õigusaktide ajakohasus ning vastavus EL-i direktiivide nõuetega. Keskkonnamõju hindamise toimingud – Keskkonnaamet keskkonnaloa väljastajana otsustab algatada või jätab algatamata KMH ning KMH algatamisel tunnistab nõuetele vastavaks programmi ja aruande. KMH/KSH algatamise korral annab KeA asjaomase asutusena seisukoha/ettepanekud KMH/KSH programmidele/väljatöötamise kavatsustele ja aruannetele ehk sisendi nende täiendamiseks, KMH/KSH aruanne tuleb hiljem ka kooskõlastada KeA-ga. Keskkonnavastutuse menetlemine – Keskkonnaamet tuvastab, kas juhtumiga on kaasnenud keskkonnakahju või kahju oht. Keskkonnakahju tuvastamisel kiidetakse kahju tekitaja esitatud heastamismeetmete plaan heaks ettekirjutusega. Keskkonnakahju ohu tuvastamisel võib KeA vormistada ettekirjutuse vältimismeetmete rakendamiseks. Pärast heastamismeetmete elluviimist ja KeA poolt vormistatud ettekirjutuse täitmise kontrollimist loetakse keskkonnakahju heastatuks KeA käskkirjaga. Planeeringute ja projektide kooskõlastamine – planeeringu esitab Keskkonnaametile kooskõlastamiseks planeeringu koostamise korraldaja, projekteerimistingimuste ja ehituslubade jmt lubade andja. 3.11.2.6 Programmi tegevus: Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna kui terviku kaitse. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 234. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Taaskasutatud põlevkivituha osakaal kogutekkest, % 2,4 4,5 4,5 CO2 eriheide väljastatud summaarse elektrienergia ja koostootmisel 1154 1186 1186 soojusenergia suhtes (tCO2/GWhe+th) PVT-järeldused on rakendatud tähtaegselt (%) 86 91 100 177 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 235. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest 2022 Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad RE kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -1 345 -1 261 0 -58 0 -26 Tööjõukulud -886 -875 0 -12 0 0 Majandamiskulud -423 -380 0 -44 0 0 Muud toetused -9 -7 0 -3 0 0 Põhivara amortisatsioon -26 0 0 0 0 -26 Tabel 236. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 199 -1 345 -146 12% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 3 teenust. Rahalises mahus suurim teenus on „Tööstusheite ja kemikaalipoliitika integreeritud kujundamine ja rakendamine“. Teenuse sisuks on ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine ja EL nõuete täitmine, sh aruandlus ja muu rahvusvaheline koostöö. Tööstusheite valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute alusel ning suunates parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamist. PVT nõuded kehtestatakse Euroopa Komisjoni rakendusotsustena PVT-järeldustena ning nende rakendamise tähtaeg on hiljemalt 4 aasta jooksul. Vesiniku tehnoloogia kasutusele võtmise analüüsimine ja selleks vajalikke meetmete välja töötamine. Riigi poolt suletud prügilate (Kohtla-Järve poolkoksi prügila, Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila) järelhoolduse ja -seire korraldamine ning nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine ning riigile kuuluvatesse puhastusseadmetesse investeerimine. Oluline on põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele – tuhale ja aherainele rakendusalade leidmine ja taaskasutuse suurendamine. Selleks selgitatakse välja ringlusesse võetava materjali kasutusvõimalused ning leitakse võimalusi kasutada riiklikel taristuobjektidel rohkem aherainet ja põlevkivituhka. Samuti keskendutakse keskkonnakaitseloa põhimõtete ülevaatamisele. Tööstusheite lubade andmise teenus – taotluse peavad esitama füüsilised või juriidilised isikud, kellel on vaja keskkonnakompleksluba, või käitajad, kes taotlevad loa muutmist. Loa ja selle muutmise taotlemine toimub läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Prügila või jäätmepõletustehase omanik/käitaja esitab prügila/jäätmepõletustehase sulgemisel Keskkonnaametile kinnitamiseks sulgemiskava ning Keskkonnaamet vormistab sulgemise otsuse. Suure keskkonnamõjuga ettevõtete nõuetele vastavuse tagamise teenuses on peamiselt järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine komplekslubade valdkonnas. 3.11.2.7 Programmi tegevus: Jäätmemajanduse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale. Programmi tegevuse mõõdik: Liigiti kogutavate jäätmete osakaal olmejäätmete kogutekkest, 2019 tase oli 44%, 2021 ja 2022 aasta siht on vastavalt 46% ja 48%. 178 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 237. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -4 056 -2 897 0 -573 0 -585 Tööjõukulud -2 068 -1 925 0 -143 0 0 Majandamiskulud -1 331 -968 0 -363 0 0 Muud toetused -70 -4 0 -66 0 0 Põhivara amortisatsioon -585 0 0 0 0 -585 Tabel 238. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Jäätmemajanduse korraldamine -3 476 -4 056 -580 17% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 11 teenust. Lähiaastatel lisandub mitmeid jäätmekäitlusega seotud poliitika kujundamist puudutavaid Euroopa Liidu algatusi jäätmevaldkonnas, näiteks on Euroopa Komisjon juba tulnud välja algatusega kehtestada patareide ja akude määrus. Maailmapanga jäätmevaldkonna tervikanalüüsi soovitusi arvestades on kavas viia jäätmevaldkonnas ellu struktuursed muudatused ja nii-öelda jäätmereform. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks kohustuslikud sihtarvud. Samuti töötatakse välja riigi jäätmekava aastateks 2023+, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. Enamik programmi tegevuse vahenditest suunatakse teenusesse jäätmekäitluse nõuetele vastavuse tagamine – järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine jäätme valdkonnas. Jäätmekäitluse seire korraldamise ja aruannete avaldamise teenuse raames toimub riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatele. Teenuse protsess koosneb andmete kogumisest, nende haldamisest ja avalikuks tegemisest. Andmeteenust osutatakse nii IT kanalite kui väljaannete kaudu, vastates teabenõuetele ja andes konsultatsioone. JATS, PROTO, PAKIS, OJS ja JKK andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste kaudu, teabepäringutes ja koondülevaadetes. Teenuse osutamiseks vajalikud andmed kogutakse peamiselt keskkonnakaitseluba omavate isikute aruannetest. Teenuse „Jäätmekäitluse lubade andmine“ raames füüsiline või juriidiline isik, kellel on keskkonnaseadustiku üldosast ja jäätmeseadusest tulenev kohustus taotleda planeeritud tegevusteks keskkonnakaitseluba, peab loa taotluse Keskkonnaametile esitama keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Loaga määratakse keskkonnanõuded, samuti kaasneb loaga aruandluskohustus. 3.11.2.8 Programmi tegevus: Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult. 179 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik: Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja kasutuskõlbmatuks muudetud põlevkivivarust, 2019. aasta tase oli 27,2%, 2021 ja 2022 aasta siht on vastavalt 29,2%. Tabel 239. Tulemusvaldkonna Keskkond, keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest 2022 Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad RE kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -1 422 -1 306 0 -58 0 -58 Tööjõukulud -938 -926 0 -12 0 0 Majandamiskulud -419 -376 0 -44 0 0 Muud toetused -6 -3 0 -3 0 0 Põhivara amortisatsioon -58 0 0 0 0 -58 Tabel 240. Tulemusvaldkonna Keskkond, keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 265 -1 422 -157 12% Programmi eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viis teenust, allpool on kirjeldatud kolm suuremat. Programmi rahalised vahendid koosnevad peamiselt asutuste tegevuskuludest. Maapõue kaitse ja kasutamise poliitika kujundamise teenus on ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine ning EL-i otsustusprotsessis osalemine. Maavarade ning maapõue ressursside säästlikuks kasutamiseks ja kaitseks kujundatakse õigusruumi, tellitakse uuringuid ning valdkonna ekspertide kaasamiseks korraldatakse maavarade komisjoni tööd. Kavandatakse tegevusi ja uuringuid põlevkivi allmaakaevandamise kadude vähendamiseks, et saavutada ressursi säästlikum kasutus ning samuti tegevusi põlevkivikaevandustest välja pumbatud vee koguse vähendamiseks. 2018. aasta uuringuga kaardistati allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid, ohtlikud surfiaugud, millest enamik on aladel, kus kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest on möödas enam kui kümme aastat ning korrastamiskohustus ja ohutuks muutmine tuleb korraldada riigil. 2021. jaanuaris valmisid varinguaukude tüüpprojektid ühetaoliste varingute võimalikult kiireks korrastamiseks. 2018. aastal toimus ka mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjoni analüüs, mille alusel on vaja osa karjääre korrastada ja jääkvaruga karjääridele leida uus kaevandaja. Lisaks tuvastati tööde käigus ligikaudu 80 hüljatud turbakaevandamisala ehk jääksood. Suurem osa karjääride, jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisest on planeeritud 2021–2030. aastateks. Välja on vaja töötada ka mehhanism, mis tagaks karjääride ja kaevanduste korrastamise kaevandamisloa omaniku maksevõimetuks muutumise korral, ning meetmed kahju hüvitamiseks, kui kaevandamisega ja maapõue kasutamisega on tekitatud kahju rohkem kui kümme aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest. Maavara kaevandamiseks loa saamiseks peab kaevandaja esitama Keskkonnaametile kaevandamisloa taotluse ning pärast kaevandamist on ta kohustatud kaevandatud maa korrastama. Maa korrastamiseks peab kaevandaja kooskõlastama korrastamistingimused ja korrastamisprojekti. Pärast korrastamistöid tunnistab Keskkonnaamet oma haldusaktiga kaevandatud maa korrastatuks. 180 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Maapõuekaitse nõuetele vastavuse tagamise teenusena tegeleb Keskkonnaamet järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamisega maapõuekaitse valdkonnas. 3.11.2.9 Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse suunamine Programmi tegevuse eesmärk: merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Programmi tegevuse mõõdik: Maismaalt merre jõudvate saasteainete hulk on vähenenud. Tabel 241. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest 2022 Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad RE kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -2 972 -2 695 0 -259 0 -18 Tööjõukulud -947 -885 0 -62 0 0 Majandamiskulud -1 428 -1 242 0 -186 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -578 -568 0 -10 0 0 Põhivara amortisatsioon -18 0 0 0 0 -18 Tabel 242. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Merekeskkonna kaitse suunamine -2 967 -2 972 -5 0% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 5 teenust. Suurima mahuga teenus on „Merekeskkonna poliitika kujundamine ja rakendamine“. Kujundatakse poliitikat ja rakendatakse meetmeid laevadega levivate võõrliikide leviku piiramiseks, merekeskkonna ohutuse ja hea seisundi tagamiseks, sh merest ja jõgedest prügi kogumiseks ja eemaldamiseks. Kehtestatakse toetusmeetmed merest toitainete eemaldamiseks, näiteks vetikate ja karpide kasvatamiseks, samuti laevade ohutuks lammutamiseks, uppunud kaubalaevade ja laevavrakkide ohutuse tagamiseks, kemikaalitankerite õnnetusteks valmisoleku tagamiseks ja nendest põhjustatud reostuskahjude hüvitamiseks ja reostuse likvideerimiseks, naftatankerite õnnetusteks valmisoleku tagamiseks ja nendest põhjustatud reostuskahjude hüvitamiseks ning reostuse likvideerimiseks. Kujundatakse poliitikat hädaolukordade lahendamiseks, ennetamiseks ja valmisolekuks merel. Mereseire korraldamine ja aruannete avaldamise teenuse raames toimub riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või riigis kokku lepitud metoodikatest. EELIS, KOTKAS, KESE ja WISKI andmekogudesse sisestatud andmeid avalikustatakse ja edastatakse klientidele avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, mereseire mere valdkonna uuringute ning meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire käigus. Merega seotud lubade taotlemine – teiste riikide lippude all sõitvad laevad peavad mereuuringuteks Eesti merealal taotlema luba. Nõue tuleneb ÜRO rahvusvahelisest mereõiguse konventsioonist. Teiste riikide laevad teevad mereuuringuid Eesti merealal peamiselt mere seisundi hindamiseks rahvusvahelise koostöö raames. Kuid uuringud võivad hõlmata ka muid 181 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri merega seotud aspekte. Kokku menetletakse aastas kuni kümme mereuuringute luba, enamasti taotlevad luba Läänemere piirkonnas liikuvad ning Läänemere riikidele kuuluvad uurimislaevad. Uuringuloa menetlemise käigus vaadatakse üle plaanitavate uuringute sisu, veeproovide võtmise kohad ning kavandatud andmete kogumine. Loa menetluse käigus lepitakse kokku ka tingimused, mida uurimislaev peab täitma, näiteks esitama kogutud andmed Eesti ametiasutustele või kaasama uuringutesse Eesti teadus- ja arendusasutuse esindaja. Uuringuluba antakse üldjuhul koos laevaloaga, mis annab õiguse laevale siseneda ja liikuda Eesti merealal. Vastavalt veeseadusele ning Londoni konventsioonile ja protokollile on Keskkonnaministeerium pädev asutus andmaks luba tegevusteks merealadel, mis asuvad väljaspool riikide jurisdiktsiooni. Praktikas pole ühtegi sellist luba Eestis kunagi välja antud, kuid õigusaktist ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt peab Eesti ametiasutus olema valmis sellega tegelema, kui Eesti poole pöördub mõni mistahes riigi loa taotleja. 3.11.2.10 Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 243. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal 83 84 84 NTA põhjavee seirepunktide protsent, kus nitraatiooni sisaldus ületab 40 28% jah Jah mg/l ei suurene või väheneb Tabel 244. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga riigieelarvelise Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -48 290 -12 293 0 -35 471 -12 -513 Tööjõukulud -3 915 -3 644 0 -260 -10 0 Majandamiskulud -8 325 -2 568 0 -5 755 -2 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Investeeringutoetused -24 140 0 0 -24 140 0 0 Muud toetused -11 396 -6 080 0 -5 315 0 0 Põhivara amortisatsioon -513 0 0 0 0 -513 Tabel 245. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -56 564 -48 290 8 274 -15% Programmi eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 13 teenust. Allpool kirjeldatakse täpsemalt nelja suuremat teenust. Vee kasutamise ja kaitse poliitika kujundamise ja rakendamise raames toimub veekaitse ja kasutamisega seotud õigusaktide väljatöötamine, menetlemine ja vastuvõtmine. See hõlmab ka veekogumite hea seisundi saavutamiseks meetmete kavandamist ja nende rakendamise korraldust; reoveekogumisalade moodustamist ja muutmist, põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist ning jääkreostusobjektide korrastamist. 182 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Veekogumite hea seisundi saavutamiseks ja üleujutusohuga seotud riskide maandamiseks tegeletakse perioodil 2021–2027 veemajanduskavade meetmeprogrammide ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade rakendamisega. Põllumajanduse mõju vähendamiseks veele nitraaditundlikul alal jätkub 2021. aastal kinnitatud NTA tegevuskava 2021-2024 elluviimine. 2022. aastal jätkub ka 2019. aastal käivitunud Life integreeritud veemajanduse projekti (kaasrahastus 2014–2020 Life programmist) rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni aastani 2028. Näiteks aastal 2022 valmivad Pahnimäe endise asfaltbetoonitehase pinnase puhastamise laborikatsed ja katsetulemuste analüüs, aastal 2022 jätkub Rakvere Soolikaoja seisundi parandamise katse taimtervendamise meetodil, aastaks 2023 puhastatakse Erra jõel Uhaku karstialal 15 935 m3 jääkreostust ning Purtse jõel Püssi paisule rajatakse kalade läbipääsuks kärestik-kalapääs. 2022. aastal kehtestatakse ajakohastatud ohtlike ainete piirnormid heit- ja reoveele, et paremini kontrollida ohtlike ainete heiteid nende tekkeallikast kuni veekeskkonda juhtimiseni. Põhjaveevarude säästmiseks valmistatakse ette puhastatud reovee taaskasutuse miinimumnõuete rakendumist 2023. aastal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/741. Teenuse eelarves on olulise suurusega kuludeks välisvahenditest rahastatavad projektid, millest suuremad on:  Life programmi toetus Virumaa veekogumite tervendamiseks projektile LIFE IP CleanEST summas 1,1 mln eurot;  EL vahenditest likvideeritakse ja ohutustatakse jääkreostust Purtse jõe valgalalt, toetuse eelarve 3,2 mln eurot;  EL vahenditest teostab Riigimetsa Majandamise Keskus ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamiseks vajalikke tegevusi summas 1 mln eurot. Veeteenuse osutamise poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse raames kehtestatakse uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel alamaktid, mis jõustuksid 2022. aastal. Uus seadus teeb hinna kujundamise põhimõtted selgemaks, suurendab teenuse toimepidevust ja jätkusuutlikkust ning teeb purgimisteenuse paremini kättesaadavaks. Jätkub 2020. a alustatud töö visiooni väljatöötamisega, kuidas riik peab tulevikus kujundama ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse osutamise poliitikat, et teenuse toimepidevus oleks tagatud ka pikemas vaates väiksemates piirkondades. Konkreetne tegevuskava vee-ettevõtluse reformimiseks valmib 2022. aastal. 2021. aasta alguses jõustus uus joogivee direktiiv, mis tuleb kootöös Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Eesti õigusesse hiljemalt 2023. aasta alguseks üle võtta. Selleks, et inimesed jooksid pudelivee asemel rohkem kraanivett, tuleb ka direktiivi järgi tõsta kraanivee kvaliteeti, mh seatakse karmimad piirmäärad mitmetele saasteainetele. Riigid peavad tulevikus tagama ka tasuta joogivee üldkasutatavates hoonetes. Teenuse eelarves olulise suurusega on EL-i vahenditest kavandatud investeeringutoetus üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel veemajandustaristu rekonstrueerimise projektide elluviimiseks, summas 24,1 mln eurot ja Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus antav sihtotstarbeline eraldis keskkonnaprogrammi elluviimiseks. Veeseire korraldamise ja aruannete avaldamise teenus – riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, pinnavee ja põhjavee seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate 183 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri isikute käitise tegevuse aastaaruannetest. EELIS, KOTKAS, KESE andmekogudesse sisestatud andmed avalikustatakse ja edastatakse klientidele avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel. Hüdroloogiliste vaatluste ja seire korraldamise teenuse raames toimub WISKI andmekogusse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete kaudu. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel. 3.11.2.11 Programmi tegevus: Elurikkuse kaitse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 246. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Hoolduses olevate poollooduslike koosluste pindala (ha) 37700 41 000 43 000 Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste täitmine (%) 85 90 90 Taastatavate elupaikade pindala aastas 5000 4000 4000 Tabel 247. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -17 114 -10 225 -6 663 0 -226 Tööjõukulud -5 330 -4 825 -505 0 0 Majandamiskulud -3 558 -2 875 -684 0 0 Sotsiaaltoetused -5 -5 0 0 0 Investeeringutoetused -1 862 0 -1 862 0 0 Muud toetused -6 132 -2 520 -3 612 0 0 Põhivara amortisatsioon -226 0 0 0 -226 Tabel 248. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Elurikkuse kaitse tagamine -16 515 -17 114 -599 4% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku 13 teenust. Allpool kirjeldatakse täpsemalt kolme suuremat teenust. Looduskaitsepoliitika kujundamise ja rakendamise teenuses on oluline eelarveline maht Riigimetsa Majandamise Keskusele antavatel toetustel kaitstavate soo-elupaikade ja poolloodusike koosluste taastamiseks summas 1,7 mln eurot ning kaitstavate poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevate juurdepääsude tagamiseks summas 1 mln eurot. Sellele lisandub Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus antav sihtotstarbeline eraldis keskkonnaprogrammi elluviimiseks. 184 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Looduskaitsepoliitika elluviimise põhialuseks on looduskaitse arengukava aastani 2020. Selle alusel on koostatud teised valdkondlikud strateegilised kavad, sh pool-looduslike koosluste tegevuskava aastani 2027 ja kaitstavate soode tegevuskava aastani 2023, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi koosluste seisundi parandamiseks (mh taastamine ja hooldus) nii elurikkuse säilitamiseks kui ka süsiniku sidumise suurendamiseks. Looduskaitse strateegilised eesmärgid on kavas uuendada uue keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) uuendamisel. Tegevuskavade ja kaitsekorralduskavade koostamine (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000 kaitse tõhusaks korraldamiseks). Jätkatakse kaasaegse Eesti looduse infosüsteemi EELIS arendamist looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks. LIFE-IP projekti siht on “Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks”, see viiakse ellu aastatel 2020-2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln eurot kümne aasta jooksul, millest välisabi on 60% ehk 11,6 mln eurot, sh 2022. aastal 1,1 mln eurot. Looduskaitsetööde korraldamise teenus hõlmab loodusväärtuste seisundi säilitamiseks ja parandamiseks vajalike tööde tellimist, arvestades kaitsekorralduskavades, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavades ning elupaiga tegevuskavades kirjeldatud eesmärke ja vajadusi. Füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalik taotleda loodushoiutoetust pool-loodusliku koosluse taastamistöödeks või taastatavale alale karjaaia rajamiseks. Toetust on õigus taotleda kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel kasutaval valdajal. Keskkonnaamet kooskõlastab pool-looduslike alade hooldamise tingimused, sh annab välja lisa- ja eritingimused ning vajaduse korral väljastab hekseldamisloa, ning kontrollib ka hooldusnõuete täitmist. Keskkonnaamet kontrollib looduskaitseseadusest (sh ka kaitse- eeskirjadest) tulenevate nõuete täitmist põllumajandusmaal, mis jääb NATURA 2000 alale. Eluslooduse seire korraldamise ja aruannete avaldamise teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire tegemisel. Viiakse läbi eluslooduse rakendusuuringuid. Andmekogudesse sisestatud eluslooduse andmed sh looduskaitseliste piirangute teave avalikustatakse ja edastatakse klientidele avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete kaudu. 3.11.2.12 Programmi tegevus: Metsanduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine on tagatud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 249. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Geenireservimetsade pindala (ha) 2206 2206 2206 Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast, % 26 Vähemalt 20 Vähemalt 20 185 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 250. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Arvestuslikud tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -11 281 -10 906 0 -116 -43 -216 Tööjõukulud -3 571 -3 510 0 -23 -37 0 Majandamiskulud -1 532 -1 440 0 -87 -5 0 Muud toetused -5 962 -5 957 0 -5 0 0 Põhivara amortisatsioon -216 0 0 0 0 -216 0 Tabel 251. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Metsanduse arengu suunamine -10 046 -11 281 -1 235 12% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku üheksat teenust. Allpool kirjeldatakse täpsemalt kolme suuremat teenust. Suurima eelarvemahuga metsapoliitika kujundamise ja rakendamise teenuses hoitakse metsapoliitika õigusloome ajakohasena, tagades metsaressursi arvestuse riikliku registri toimimine, korraldades metsandustoetuste rakendamist, tehes ja tellides analüüse ning kaasates ja teavitades avalikkust. Rangelt kaitstava metsa kaitse kompenseerimine ja vabatahtliku kaitse soodustamine tagatakse läbi erametsaomanikega vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimise. Eelarve suureneb peamiselt väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate metsade piirangute kompenseerimise võrra, milleks on ette nähtud 1,1 mln eurot. Uus toetus puudutab ligi tuhandet erametsaomanikku, kellel on piiranguvööndites 14 000 ha metsa. Kavas on Riigikogule järgmise perioodi valdkonna arengukava eelnõu esitamine. Puidu kui CO2 siduja ja keskkonnasäästliku ehitusmaterjali kasutamist ning puidu väärindamist aitab propageerida uus rajatav Keskkonnamaja. Olulise mahu teenuse eelarves moodustavad toetused valitsemisala sihtasutustele ning keskkonna valdkonna MTÜdele. Metsamajanduse lubade välja andmine – metsaomanik peab metsaraieks või avastatud metsakahjustuse korral esitama Keskkonnaametile (KeA) metsateatise. Keskkonnaamet sisestab, töötleb, registreerib ning väljastab metsateatiste ning välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiisi andmeid riiklikus metsaregistris. Amet koostab vajadusel või taotluse laekumisel metsauuenduse ekspertiise. KeA hindab metsakahjustusi ja annab nende likvideerimiseks soovitusi, teavitab metsaomanikke kahjustustest metsas ning teeb ettekirjutusi kahjustuste likvideerimiseks. Kahjustuste edasiseks ärahoidmiseks tutvustatakse ja soovitatakse metsakaitseabinõusid. Kahjustatud metsaosades lubatakse raiet ning kontrollitakse, et oleks tagatud lageraielankide seadusjärgne uuenemine ja uuendamine. Teavitatakse metsaomanikke probleemidest metsa uuendamisel. Metsaseire korraldamise ja aruannete avaldamise teenuse peamisteks tegevusteks on riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine (metsaseire aruanne, metsasektori turuülevaade) ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või riigisiseselt kokku lepitud metoodikast. Lisaks aruannetele sisustatakse mitmesuguseid rahvusvahelisi küsimustikke - ÜRO FAO metsaressursside hindamise küsimustik, puidukomitee ja puiduenergia küsimustik UNECE-le, jne. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames metsaseire tegemisel. Toimub metsavarude suuruse, seisundi ja kasutamise andmete kogumine, talletamine, töötlemine ja avalikustamine. 186 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.12.2.13 Programmi tegevus: Jahinduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud. Programmi tegevuse mõõdik: Hundipesakondade arv sügisese loenduse põhjal, 2020 tase oli 26-30 tk, 2021 ja 2022 siht on 15-25 tk. Tabel 252. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest 2022 Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad RE kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -1 570 -1 466 0 -58 0 -47 Tööjõukulud -898 -886 0 -12 0 0 Majandamiskulud -620 -576 0 -44 0 0 Muud toetused -6 -4 0 -3 0 0 Põhivara amortisatsioon -47 0 0 0 0 -47 Tabel 253. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Jahinduse arengu suunamine -1 584 -1 570 14 -1% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viis teenust. Allpool kirjeldatakse täpsemalt kolme suuremat teenust. Jahinduspoliitika kujundamine ja rakendamine hõlmab õigusaktide ajakohasena hoidmist ning avalikkuse kaasamist ja teavitamist õigusaktide muudatustest. Koostatakse ja esitatakse tähtajaks kohustuslikud aruanded ning need tehakse avalikkusele kättesaadavaks. Tagatakse ulukiressursi säästlik kasutus jahiseaduse rakendamise ning jahikoerte ja jahimeeste tunnistuste andmise kaudu. Jahipidamise nõuetele vastavuse teenuses tegeletakse järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingutega jahivaldkonnas. Ulukiseire korraldamine ja analüüside tegemine – elustiku sh loodusvaraks olevate ulukite asurkondade seisundi, seiremeetodite indikatiivsuse ja kaitsekorralduslike meetmete tõhususe hindamiseks on vajalik teha spetsiifilisi rakendusuuringuid. 3.12.2.14 Programmi tegevus: Maatoimingute korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: riigil on läbipaistev maapoliitika, mis tagab maa otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku haldamise. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 254. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Reformitud maaüksuste arv aastas 26978 3500 3200 Maa-ameti hallata olev riigimaa (kinnisasjade) arv 22 600 23 000 19 000 Tabel 255. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -6 090 -4 027 -1 842 -58 -12 -152 Tööjõukulud -2 605 -2 593 0 -12 -1 0 187 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud Majandamiskulud -3 296 -1 426 -1 816 -44 -11 0 Sotsiaaltoetused -26 0 -26 0 0 0 Muud toetused -11 -8 0 -3 0 0 Põhivara amortisatsioon -152 0 0 0 0 -152 Tabel 256. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maatoimingute korraldamine -5 692 -6 090 -398 7% Maa-amet korraldab riigi maatoiminguid. Riigi maatoimingud hõlmavad maareformi elluviimist, riigile maa omandamist ja riigi maakorraldust ning riigimaa haldamist, sealhulgas kasutusse andmist ja võõrandamist, maade arvestuse pidamist ning planeeringutele ja ehitusprojektidele seisukohtade andmist. Maareformi lõpetamiseks on vaja lõpuni viia ligikaudu 21 500 menetlust maa eraomandisse ja munitsipaalomandisse andmiseks või riigi omandisse jätmiseks. Riigi- ja munitsipaalmaa saab valdavalt vormistatud 2022. aasta lõpuks. Eraisikutega seotud menetlustele kulub viis kuni kuus aastat. Riigi maareservi tõhusaks analüüsiks ja halduseks tuleb viia lõpuni riigimaa haldamise infosüsteemi arendamine ja ühendamine teiste kinnisvaraga seotud registritega. Rail Balticu projektis tuleb 2024. aastaks riigile omandada ligikaudu 800 era- ja munitsipaalomandis olevat kinnisasja ning teha maakorraldustöid ca 184 riigi omandis oleva kinnisasjaga. Kinnisvaratehingute ühetaoliseks läbiviimiseks on vajalik korrastada erakorralise hindamise, sealhulgas metsaga kinnisasja väärtuse määramise aluseid. Maa-amet hakkab täitma maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksulepingute ja seatud hüpoteekidega seotud ülesandeid, mille kulude maht on 0,2 mln eurot. Riigi maapoliitika kujundamise ja rakendamise teenus hõlmab riigi maapoliitika kujunduseks ja rakenduseks vajalike õigusaktide koostamist ja juhendmaterjalide väljatöötamist, samuti riigi seisukohtade kujundamist maareformi, maatoimingute ja maakasutuse küsimustes, sh eriplaneeringute, maakonna planeeringute ja üldplaneeringute menetlustes. Riigi maareservi läbimõeldud säilitamine, kasutus, tsiviilkäibesse suunamine ja maakorraldus soodustavad kogu riigi sotsiaalmajanduslikku arengut. 3.12.2.15 Programmi tegevus: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Programmi tegevuse eesmärk: ühiskond on varustatud ajakohaste ja kvaliteetsete ruumiandmete ja -teenustega. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 257. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Nõuetele vastavate ruumiandmete osakaal, % 85 87 91 Maakatastri andmete kättesaadavuse tagamine jah Jah jah Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete osakaal, % 79 81 84 188 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 258. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Välistoetus koos Muud 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -7 607 -7 266 0 -66 0 -275 Tööjõukulud -5 098 -5 045 0 -52 0 0 Majandamiskulud -2 227 -2 213 0 -14 0 0 Muud toetused -8 -8 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -275 0 0 0 0 -275 Tabel 259. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks -7 725 -7 607 118 -2% tegemine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust. Maakatastri pidamine hõlmab kõiki toiminguid, mis on seotud kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava info registreerimisega katastris ning katastriandmete kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamisega. Katastris registreeritud katastriüksuste andmed on kinnistusraamatu oluliseks osaks. Tehingute andmebaasi andmed on aluseks maa hindamisel ja kinnisvaraturu analüüsimisel. Katastriandmete kvaliteedi mõõdikuks on märgetega („pindala ebatäpne“ ja „vajadus piiri asukoht kindlaks teha“) katastriüksuste arv. Märgete arvu vähendamiseks on loodud vajalik õigusruum, kuid jätkata tuleb infotehnoloogiliste võimaluste arendamist ja tõsta katastriandmete kvaliteeti. Katastriandmete kvaliteedi parandamiseks tuleb arendada e-katastri funktsionaalsust. Samuti vajab täiendamist kitsendusi põhjustavate objektide infosüsteem, et kõik maakasutuse piirangud oleks lihtsasti leitavad ja kasutatavad. Maa korraline hindamine korraldati viimati 2001. aastal. Kuna maa turuväärtus on võrreldes selle ajaga muutunud, ei ole maa maksustamishinnad maa turuväärtusega enam samas suurusjärgus. Vabariigi Valitsus otsustas 16.04.2020, et järgmine maa korraline hindamine viiakse läbi 2022. aastal. 2022. aasta korralise hindamise tulemused võetakse aluseks maa maksustamisel, talumistasude määramisel ja riigi kasutuslepingutes alates 2024. aastast. Topograafiliste andmete hõivamine hõlmab aeropildistamist, aerolaserskaneerimist ja saadud andmete töötlust ning Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete tootmist ja haldamist. Eesti topograafia andmekogu pidevalt uuendatavad andmed on aluseks ruumiandmetele teistes riiklikes registrites, nagu maakataster, aadressiandmete infosüsteem, teeregister, keskkonnaregister jne. ETAKi andmete põhjal koostatakse olulisi topograafilisi kaarte (Eesti põhikaart 1:10 000, trükikaart 1:20 000, 1:50 000). Topograafilisi andmeid on vaja ajakohastada. Andmete uuendamisele aitaks kaasa X-GIS 2.0 võimaluste kasutamine ja ETAK arendused. Perioodil 2023-2025 tuleb hakata uuendama fotogramm-meetria aparatuuri. Geodeetiliste, geoloogiliste, aadressi- ja kohanimeandmete haldamine hõlmab geodeetiliste, geoloogiliste, aadressi- ja kohanimeandmete vastuvõtmist andmeandjatelt, analüüsimist nõuete suhtes, registreerimist ja avalikkusele kättesaadavaks tegemist. Geodeetiliste andmete ajakohasuse tagamiseks uuendatakse ja korrastatakse geodeetiliste punktide andmekogu andmeid ning tagatakse geodeetiliste andmete kättesaadavus kaardirakenduste kaudu. Ehitusgeodeesia fondi andmete kättesaadavuse tagamiseks tuleb ajaloolised andmed digitaliseerida ja luua nende lehitsemist võimaldavad veebiteenused. Jätkuvalt tegeletakse aadressi- ja kohanimeandmete kvaliteedi parandamisega, andmehõivega ning kasutamise edendamisega, et kõik riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud ja infosüsteemid kasutaks aadressiandmete infosüsteemi ja kohanimeregistri andmeid. Vaja on tagada aadressiotsingu 189 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri teenuse (In-ADS) töökindlus 24/7. Geoloogilise info säilitamise ja kättesaadavuse tagamiseks hallatakse maardlate nimistu ja ehitusgeoloogia andmebaasi ning avalikustatakse geoloogilise kaardi andmeid, parandatakse kaardirakenduste jt teenuste kasutajasõbralikkust. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaid tegevusi lubatakse ning planeeringuid kooskõlastatakse arvestades maavara kaitse põhimõtteid. Tehakse kaevandamistegevuse aerokontrolle, mis aitavad kaasa kaevandamiskultuuri paranemisele ja tõhusale keskkonnajärelevalvele. 3.12.2.16 Programmi tegevus: Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine Programmi tegevuse eesmärk: sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 260. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Ilmainfo kättesaadavus 99,5% 99,9% 99,9% Seirevõrgu taristu vanus alla 10 aasta Jah Jah Jah Tabel 261. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga riigieelarvelise Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -4 012 -2 789 0 -3 -813 -406 Tööjõukulud -2 029 -1 363 0 -3 -662 0 Majandamiskulud -982 -831 0 0 -151 0 Muud toetused -595 -595 0 0 0 0 Põhivara 0 -406 0 0 0 -406 amortisatsioon Tabel 262. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste -3 681 -4 012 -331 9% tagamine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust. Ilmaprognooside koostamine ja ilmamudelite arendamine hõlmab ilmaprognooside ja hoiatuste koostamist maismaa, mere ja siseveekogude kohta. Teenuse osutamiseks kasutatakse prognoosmudeleid ja erinevaid (satelliit, radar, ilmavaatlus) andmeid. Toimub ilmamudelite arendamine ja jooksutamine, produktide ja visualisatsioonide tegemine ning andmebaaside haldamine. Ilmavaatluste korraldamine ja ilmaandmete avaldamine – seirejaamades kogutavad ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatselt andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll, need avalikustatakse www.ilmateenistus.ee lehel ja edastatakse klientidele. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel. Lennumeteoroloogiateenuse kaudu toimub lennundussektori toimimiseks ja töötamiseks vajaliku ilmaprognoosi, instruktaaži ja konsultatsiooni andmine. Lennumeteoroloogia teenus vastab ISO 9001:2015 standardile. 190 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.12.2.17 Programmi tegevus: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine Programmi tegevuse eesmärk: toimib erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 263. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Keskkonnaharidusprogrammides osalevate õpilaste arv 79 253 122000 100000 Keskkonnainfo kättesaadavuse hinnang (keskkonnateadlikkuse uuringu 65 76 andmed) Uute seiremeetodite rakendamine erinevates seirevaldkondades - 2 3 4 kaugseire kasutamine: valdkondade arv Tabel 264. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulud, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga riigieelarvelise Arvestuslikud sõltuvad kulud kulud kaasfinantseeringuga KULUD -5 827 -5 514 0 -116 -91 -106 Tööjõukulud -2 279 -2 223 0 -23 -32 0 Majandamiskulud -1 549 -1 403 0 -87 -59 0 Muud toetused -1 893 -1 888 0 -5 0 0 Põhivara 0 -106 0 0 0 -106 amortisatsioon Tabel 265. Tulemusvaldkonna Keskkond, Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu -5 711 -5 827 -116 2% suunamine Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku üheksat teenust. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitika kujundamise ja rakendamise teenuse raames toimub keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimine ja tegevuste (sh olukorra väljaselgitamisega/inventuur, uuringud, koolitused, kampaaniad, tunnustused, rahastamise süsteemi arendamine, keskkonnateadlikkuse teema lõimimine erinevatesse arengudokumentidesse jm) planeerimine koostöös valitsemisala asutuste ja teiste organisatsioonide ja institutsioonidega. Teenuse eelarves moodustavad olulise osa toetused valitsemisala sihtasutustele ja keskkonna valdkonna MTÜdele, sh Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus antav sihtotstarbeline eraldis keskkonnaprogrammi elluviimiseks. Keskkonnahariduslike näituste, koolituste, haridusprogrammide ja sündmuste korraldamine ja teavitus toimub Loodusmuuseumi eestvedamisel eesmärgiga suurendada/edendada elanikkonna loodusteadlikkust. Teavitustegevusteks ja -kanaliteks on meediakajastused ja - artiklid, reklaamid, ELM-i koduleht ja infokiri ning sotsiaalmeediakanalid (FB, Instagram jt). Loodusmuuseumi uue hoone rajamine on kavas Keskkonnamaja koosseisus ning luuakse Eesti looduse mitmekesisust tutvustav püsiekspositsioon. Keskkonnateemalise teavitustegevuse korraldamine – Keskkonnaamet vastutab nelja avaliku portaali (keskkonnaharidus.ee, avastusrada.ee, keskkonnakompass.ee, e.loodus.ee) toimimise eest, lisaks kaitsealade kodulehed ja Facebook (rahvuspargid ja looduspargid) ning 191 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri keskkonnahariduslik YouTube’i kanal. Lisaks koostatakse teaduspõhist keskkonna- ja looduskaitseteemalist teabematerjali, vajaduse korral koos vastava projekti esitamisega, valmivad artiklid ning keskkonnaga seotud infot edastatakse maakondlike teabelistide kaudu. 3.11.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärke ja mõõdikuid on kirjeldatud täpsemalt Maaeluministeeriumi peatükis. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: põllumajanduse, toidu ja maaelu programm ning kalanduse programm. Kalanduse programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite eest vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Tabel 266. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -4 922 -5 803 -5 881 -78 1% Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiuga. (Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes „). Programm: Kalandus Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Tabel 267. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse kulude eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Piirmäärag Arvestusli riigieelarvel tuludest Mitterahalis 2022 RE a ise kud sõltuvad ed kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 881 -4 663 0 -1 083 0 -134 Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse -5 881 -4 663 0 -1 083 -134 0 korraldamine Tabel 268. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse eelarve dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -5 803 -5 881 -78 1% Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse -5 803 -5 881 -78 1% korraldamine 192 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.11.2.1 Programmi tegevus: Kalavarude ja -püügi haldamise ja kaitse korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud, harrastuspüük on korraldatud ja arendatud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 269. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Madalas seisus varude arv 23 18 18 Kalade rändetakistuste avamine lõheliste jõgedel (tk) 108 110 115 Tabel 270. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Piirmäärag riigieelarvelise tuludest Mitterahalise 2022 RE Arvestusliku a kaasfinantseeringug sõltuva d kulud d a d kulud KULUD -5 881 -4 663 0 -1 083 0 -134 Tööjõukulud -2 703 -2 681 0 -22 0 0 Majandamiskulud -1 580 -1 499 0 -81 0 0 Muud toetused -1 463 -483 0 -980 0 0 Põhivara 0 0 -134 0 0 -134 amortisatsioon Tabel 271. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus programmi Kalandus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu -5 803 -5 881 -78 1% suunamine Kalanduse eesmärkide ja tegevuste elluviimine on jaotatud Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi valitsemisalade vahel. Keskkonnaministeerium vastutab kalavarude haldamise ja kaitse ning harrastuspüügi korraldamise eest. Eesmärk on saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud, harrastuspüük on korraldatud ja arendatud. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine sisaldab nii Maaeluministeeriumi kui ka Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavaid toetusi. Teenuse eelarves on olulise suurusega toetus EL vahenditest kalapääsude rajamiseks, rekonstrueerimiseks ning kalade rännet takistavate paisude eemaldamiseks jõgedel summas 1 mln eurot. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. 193 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise tagamiseks parendatakse järelevalve süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja maaletuleku kohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi ühisoperatsioone. Aastal 2022 alustatakse ettevalmistusi eksperimentaalseks uuringuks, mis käsitleb tuulikute müra mõju räime rändele Eesti rannikumeres (ca 0,2 mln tuh eurot). Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. Lisaks on olulised partnerid teenuste elluviimisel Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Majandusliku sisu vaade Joonis 53. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suuremad kulud 194 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 54. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes Tabel 272. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -177 677 -81 732 -5 090 -66 840 -20 918 -3 096 Tööjõukulud -38 703 -36 560 0 -1 315 -828 0 Majandamiskulud -30 334 -20 325 -1 816 -7 915 -278 0 Sotsiaaltoetused -36 -10 -26 0 0 0 Investeeringutoetused -52 412 0 0 -43 163 -9 249 0 Muud toetused -48 347 -24 837 0 -12 997 -10 512 0 Käibemaks -4 749 0 -3 248 -1 450 -51 0 Põhivara amortisatsioon -3 096 0 0 0 0 -3 096 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad toetused 57% kulude kogumahust, millest investeeringutoetused 29% ja muud toetused 27%. Tabel 273. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Muutus, 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus % Kulud kokku -140 552 -190 504 -177 677 12 827 -7% Tööjõukulud -36 895 -36 317 -38 703 -2 386 7% Majandamiskulud -30 419 -34 595 -30 334 4 261 -12% Muud tegevuskulud 77 -3 0 3 -100% Sotsiaaltoetused -40 -42 -36 6 -15% Investeeringutoetused 0 -80 497 -52 412 28 085 -35% Muud toetused -68 663 -33 563 -48 347 -14 784 44% Käibemaks 0 -2 792 -4 749 -1 957 70% Põhivara amortisatsioon -4 612 -2 695 -3 096 -401 15% Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kulude eelarve on võrreldes eelmise aastaga kahanenud 12,8 mln eurot. Vähenemine on tingitud kajastamise põhimõtetest. Nimelt kajastati Keskkonnaministeeriumi kuludes investeeringutoetuste real 2021. a planeeritud EL-i sisese kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest kavandatavate 195 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri meetmete kulud, mis olid meetmete vahel otsustamata. Ühtlasi on majandamiskulude ja investeeringutoetuse vähenemine seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega. Kulud suurenevad avaandmete direktiivi ülevõtmisega seoses 2 mln eurot, erametsaomanikele toetuse andmisega seoses 1,1 mln eurot ja maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksulepingute ja seatud hüpoteekidega seotud ülesannete täitmise ülevõtmisega Maa- ametisse summas 0,2 mln eurot. Teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõhustamiseks on kavandatud 0,7 mln eurot, sh teadmussiire teaduspõhise keskkonnapoliitika kujundamiseks, keskkonna valdkonna teadlaskonna kestlikkuse tagamiseks, rahvusvahelise TA koostöö edendamiseks. Alustatakse ettevalmistusi eksperimentaalse uuringuks, mis käsitleb tuulikute müra mõju räime rändele Eesti rannikumeres (ca 0,2 mln tuh eurot). 3.11.3 INVESTEERINGUD Joonis 55. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % Joonis 56. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % 196 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 274. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -5 109 -4 075 -815 -220 0 IT investeeringud -3 596 -3 596 0 0 0 Transpordivahendid -175 -175 0 0 0 Masinad ja seadmed -404 -220 0 -183 0 Muud investeeringud -83 -83 0 0 0 Käibemaks -852 0 -852 -37 0 Investeeritakse peamiselt IT infrastruktuuri ehk riist- ja tarkvara arendusteks, millest suurimaks investeeringuks on 2 mln euro ulatuses avaandmete direktiivi ülevõtmisega seotud valmiduse tagamine. Lisaks soetatakse seadmeid ja transpordivahendeid. Investeeritakse järgmistesse põhivaragruppidesse:  IT investeeringud: Investeeritakse peamiselt IT infrastruktuuri – riist- ja tarkvara arendusteks, millest suurimaks investeeringuks on 2 mln eurot, et tagada avaandmete direktiivi ülevõtmisega seotud valmidus. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus investeerib tehnoloogilise võimekuse hoidmiseks ja kasvatamiseks (taristuinvesteeringud) 0,6 mln eurot, küber- ja infoturbe tagamiseks 0,2 mln eurot, infosüsteemide funktsionaalsuse arendamiseks ja kaasaegsuse tagamiseks 0,8 mln eurot.  Transpordivahendid: Keskkonnaamet soetab keskkonna järelevalve eesmärkide täitmiseks 6 kastiga maasturit, eeldatava kogumaksumusega 0,2 mln eurot.  Masinad ja seadmed: Keskkonnaagentuur soetab hüdrometeoroloogilise seiretaristu arendamiseks ja uuendamiseks seadmeid, eeldatava kogumaksumusega summas 0,4 mln eurot.  Muud investeeringud: Keskkonnaamet soetab kiirgusohutuse tagamiseks kliima ja kiirgusosakonna seadmeid, eeldatava kogumaksumusega 83 000 eurot. Tabel 275. Keskkonnaministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -4 992 -3 634 -5 109 -1 476 41% IT investeeringud -1 940 -1 739 -3 596 -1 857 107% Transpordivahendid -10 -263 -175 88 -33% Masinad ja seadmed -75 -633 -404 230 -36% Muud investeeringud -2 962 -347 -83 264 -76% Kinnisvara -4 -107 0 107 -100% CO2 kvooditulust rahastatavad projektid -4 0 0 0 0% Kinnistute soetamine Küti tn Tallinn 0 -107 0 107 -100% Käibemaks 0 -545 -852 -307 56% Investeeringute maht on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 41% ehk 1,5 mln euro võrra. Suurenemine tuleneb IT-investeeringutest, mille tingib avaandmete direktiivi ülevõtmiseks vajaliku IT valmiduse tagamisse. 197 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.11.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Tabel 276. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku 4 788 4 300 4 200 -100 -2% Laenunõuded 2 880 4 300 4 200 -100 -2% Muud finantseerimistehingud 1 909 0 0 0 0% Finantseerimistehingutena kajastatakse maa erastamisest järelmaksuga laekuvaid tulusid. Maa järelmaksunõuete prognoosimisel on aluseks kehtivad maksegraafikud nõude jääkidega, millele lisatakse hinnanguliselt ennetähtaegselt laekuv summa. 198 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.12 KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: Kultuur ja Sport ning Sidus ühiskond. Toetused Kultuuriministeeriumi valitsemisala avalik-õiguslikele juriidilistele isikute ja sihtasutustele kajastuvad Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse eelarves. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 2% riigieelarve kulude kogumahust. Tabel 277. Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht 2022 RE valitsemisala kogumahust TULUD 13 130 809 5 781 0% KULUD -13 638 494 -290 257 2% INVESTEERINGUD -715 975 -23 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuulub üks valitsusasutus ja kümme hallatavat asutust, lisaks neli avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja 35 riigi asutatud sihtasutust. Valitsemisala 2022. aasta eelarve kulud on 290,26 mln eurot, investeeringud kokku on 0,03 mln eurot ja tulud 5,7 mln eurot. Valitsemisala eelarve jaguneb ministeeriumi ja valitsusasutuste ning hallatavate asutuste vahel järgmiselt: Kultuuriministeerium 90%, Eesti Rahva Muuseum 3,9%, Muinsuskaitseamet 2,6% ja Eesti Rahvakultuuri Keskus 1,9%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 1%. 3.12.1 TULUD Võrreldes 2021. aastaga on valitsemisala tulude laekumisi planeeritud 2022. aasta eelarves väiksemas mahus. Vähenemine on planeeritud seoses välisvahenditest tehtavate tegevustega. Lisaks on Eesti Rahva Muuseum planeerinud majandustegevusest laekuva tulu langust (piletitulu, muuseumis korraldatavate ürituse tulu, muuseumikaupade müük). Joonis 57. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % 199 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 278. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 9 688 8 550 5 781 -2 770 -32% Saadud toetused 8 042 6 130 4 322 -1 809 -30% Riigilõivud 41 3 7 5 167% Tulud majandustegevusest 1 582 2 415 1 450 -964 -40% Tulud põhivara ja varude müügist 6 0 0 0 0 Muud tulud 17 3 2 -2 -67% Saadud toetused Saadud toetuste all kajastatakse perioodi 2014-2020 struktuurivahendite loomemajanduse ja lõimumise (sealhulgas kohanemise) projektide finantseerimiseks (3 mln eurot). Nendele lisanduvad Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogrammi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ vahendid (1 mln eurot) ja toetused välisprojektide kaasfinantseerimiseks. Välistoetuste vähenemise põhjuseks on struktuurivahendite perioodi 2014-2020 lõppemine. Riigilõivud Riigilõivuna laekuvad Muinsuskaitseameti väljastatavate tegevuslubade eest saadavad tasud: pädevustunnistuse riigilõiv, otsinguvahendi ja kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo riigilõivud. Muinsuskaitseamet prognoosib pädevustunnistuste väljaandmiste suurenemist, mistõttu on 2022. aasta riigilõivude tulu ka võrreldes 2021. aastaga kasvanud Tulud majandustegevusest Majandustegevusest teenivad tulu peamiselt riigiasutustena tegutsevad muuseumid piletimüügist, ürituste korraldamisest, õppematerjalide raamatute ja muude muuseumikaupade müügist ning konverentsitasudest. Võrreldes 2021. aastaga langeb valitsemisala majandustegevusest plaanitud tulu 2022. aastal. Kõige rohkem mõjutab valitsemisala omatulude langust Eesti Rahva Muuseum, kes planeerib ca 59%-list langust piletitulus, muuseumis korraldatavate ürituse tulus ja muuseumikaupade müügis (2,2 mln euro pealt 0,9 euro mln peale). Muud tegevustulud Muude tuludena on Muinsuskaitseamet kavandanud sunnirahade laekumist 1500 eurot. 3.12.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Kultuuri, spordi ja lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2022– 2025 ning valdkonna strateegiadokumentides - hetkel koostamisel olev „Kultuuri arengukava 2021- 2030“, arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ning koostamisel olev „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“. Kultuuri, spordi ja lõimumise valdkondadel on tihe seos ka teiste ministeeriumide juhitavate valdkondadega ning kultuuripoliitika eesmärgid saavutatakse erinevate valdkondlike poliitikate koosmõjus. Niisamuti panustavad omakorda ka Kultuuriministeeriumi juhitavad tegevused teiste valdkondlike arengukavade strateegiliste eesmärkide saavutamisse. 200 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannetest ning on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessis. Tegevused on kooskõlas mitmete valdkondlike ja valdkondade üleste strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi nelja-aastastes programmides ning ministeeriumi aastases tööplaanis. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2021. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas, mille eesmärke viiakse ellu kolme programmi kaudu. Programmide kaudu toimub valdkondade eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. Olulisemad muudatused ja lisavahendid  Kultuuritöötajate palgatõus Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavates asutustes, avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes ja riigi asutatud sihtasutustes töötavate kõrgharidusega kultuuritöötajate palgafond suureneb 2022. aastal 5% ehk 2,8 miljoni euro võrra. Kõrgharidusega kultuuritöötajateks peetakse neid, kes töötavad täiskoormusega kõrgharidust või ka kõrgemat kutsekvalifikatsiooni nõudval või spetsiifilisi erialaseid teadmisi nõudval ametikohal. Palgatõusu vahendite abil saab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka tõsta 100 euro võrra, 1300-lt 1400 euroni ehk ca 7,5%. Lisaks võimaldavad täiendavad palgavahendid tõsta 2% võrra nende töötajate palgafondi, keda miinimumtasu tõus ei puuduta. Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavates asutustes, avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes ja riigi asutatud sihtasutustes töötab kokku ca 3900 inimest, kellest kõrgharidusega kultuuritöötajateks on kvalifitseeritud ca 2350 inimest, neist omakorda ca 1230 inimest puudutab miinimumtasu tõus 1300lt 1400-le eurole.  Filmitootmise baasrahastamise kasv viielt miljonilt seitsme miljonini.  Kultuuri- ja spordivaldkonna investeeringutoetused 1 mln eurot (SA Haanjamaa Sport - spordikeskuse peamaja renoveerimine 0,2 mln eurot, SA Ajakeskus Wittenstein - muuseumihoone renoveerimine 59 000 eurot, SA Valgamaa Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon – muuseumihoone näitusesaali juurdeehitus 0,2 mln eurot, Võru Vallavalitsus – multifunktsionaalse väljaku katuse ehitus 0,3 mln eurot, Võru linn - Kreutzwaldi pargi võrkpalli väljakute renoveerimine (5 tk) ja tribüünihoone ehitamine 0,2 mln eur).  Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus-ja arendustegevuste projektide toetamine mahus 0,4 mln eurot.  Kultuuriranitsa kontseptsiooni rakendamine 1,0 mln eurot.  Täiskasvanute eesti keele õppe baasrahastus tõuseb alates 2022. aastast 2,4 mln euroni varasema 2 mln pealt.  Multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamine Paidesse, Narva, Jõgeva, Viimsi. Toetusmeetme maht 6 mln eurot. 201 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Liikumisharrastuse edendamise reformi rakendamiseks baasrahastus 0,6 mln eurot aastas. Alustatakse liikumisharrastuse valdkonna juhtimise tõhustamisega ehk luuakse kompetentsikeskus, mis oleks üleriigiliselt liikumisharrastust koordineeriv üksus, kes on partner nii riigile kui ka kohalikul tasandil tegutsevatele organisatsioonidele. Sinna on koondunud erinevad kompetentsid, kes lähtuvalt maailma parimast praktikast ja töötavad välja lahendused, kuidas Eesti riigis kõige paremini liikumisharrastust edendada. Kompetentsikeskuse loomisega kaasneb töökohtade loomine ekspertidele, kes tegelevad ainult liikumisaktiivsuse edendamisega. Peamisteks ülesanneteks on teaduspõhiste lähenemiste tellimine ülikoolidelt ja teistelt koostööpartneritelt erinevatele sihtgruppidele; liikumisharrastuse teadmisvara tootmine, levitamine ja koolituste korraldamine; liikumisharrastuse alase teadlikkuse tõstmine läbi kampaaniate korraldamise.  Haridus- ja Teadusministeerium andis Kultuuriministeeriumile üle Audentese õppursportlaste toetuslepingu, Eesti Olümpiakomitee kaudu rakendatavad tegevused endiste ja praeguste tippsportlaste ning treenerite õpingute toetamiseks ja Eesti Koolispordi Liidu toetamise. Muudatuse tulemusena koonduvad spordivaldkonnaga otseselt seotud organisatsioonide toetamine ja toetused spordi eest vastutava ministeeriumi haldusalasse. See võimaldab edaspidi võtta nende organisatsioonide tegevuste ja toetuste planeerimisel paremini arvesse spordivaldkonna strateegiat ja eesmärki panustada liikumisharrastuse või saavutusspordi edendamisse. HTM-st liikus Kultuuriministeeriumi eelarvesse 3,1 mln eurot.  Kulude kokkuhoid Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aasta kevadel antud kokkuhoiu ülesanne oli vähendada Kultuuriministeeriumi kulusid 0,7 mln eurot (näiteks remondifondi vähendati 0,1mln eurot). Kulude kokkuhoid puudutab peamiselt väiksemate remonditoetuste ja investeeringutoetuste vähendamist, ministeeriumi enda tegevuskulusid ja üksikuid ministeeriumi kui üksikasutuse eelarves olevaid tegevusi. Ühtegi toetusmeedet ega tegevust ei lõpetatud, ühegi asutuse tegevustoetust kulude kokkuhoiu eesmärgil ei vähendatud. 3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja Sport Tulemusvaldkonna eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Tabel 279. Kultuuriministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm „Kultuurivaldkonna arengukava 2021–2030“ Kultuuriprogramm Kultuur ja sport „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Spordiprogramm 202 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 280. Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -263 120 -310 301 -281 645 28 655 -9% Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes „). Programm: Kultuuriprogramm Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Tabel 281. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuste kulude eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -237 110 -202 179 -1 739 -3 069 -29 330 -793 Loovisikute toetamine ja tunnustamine -2 730 -371 -1 739 0 -619 0 Kirjanduspoliitika kujundamine ja -7 039 -4 660 0 0 -2 378 0 rakendamine Etenduskunstide poliitika kujundamine -37 884 -35 387 0 0 -2 497 0 ja rakendamine Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja -11 587 -8 623 0 0 -2 965 0 rakendamine Muusikapoliitika kujundamine ja -15 997 -13 031 0 0 -2 966 0 rakendamine Kunstipoliitika kujundamine ja -7 972 -5 158 0 0 -2 813 0 rakendamine Arhitektuuri ja disaini poliitika -2 102 -386 0 0 -1 716 0 kujundamine ja rakendamine Meediapoliitika kujundamine ja -51 175 -51 175 0 0 0 0 rakendamine Muuseumipoliitika kujundamine ja -41 276 -39 194 0 -246 -1 180 -656 rakendamine Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja -7 049 -5 899 0 -1 097 -1 -53 rakendamine Raamatukogupoliitika kujundamine ja -19 700 -19 700 0 0 0 0 rakendamine Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja -10 446 -7 520 0 -20 -2 902 -4 rakendamine Kultuurivaldkonna digitaliseerimine -276 -226 0 -50 0 0 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise -4 335 -4 335 0 0 0 0 edendamine Loomemajanduspoliitika kujundamine -1 672 -50 0 -1 621 0 0 ja rakendamine Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja -15 871 -6 463 0 -35 -9 292 -80 arendustegevus 203 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 282. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -257 537 -237 110 20 426 -8% Loovisikute toetamine ja tunnustamine -9 176 -2 730 6 446 -70% Kirjanduspoliitika kujundamine ja -6 845 -7 039 -194 3% rakendamine Etenduskunstide poliitika kujundamine ja -40 464 -37 884 2 580 -6% rakendamine Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja -25 797 -11 587 14 209 -55% rakendamine Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -15 809 -15 997 -188 1% Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -8 551 -7 972 580 -7% Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja -2 094 -2 102 -9 0% rakendamine Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -34 648 -51 175 -16 528 48% Muuseumipoliitika kujundamine ja -38 584 -41 276 -2 691 7% rakendamine Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja -7 952 -7 049 903 -11% rakendamine Raamatukogupoliitika kujundamine ja -11 931 -19 700 -7 769 65% rakendamine Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja -10 728 -10 446 282 -3% rakendamine Kultuurivaldkonna digitaliseerimine -272 -276 -3 1% Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise -3 587 -4 335 -748 21% edendamine Loomemajanduspoliitika kujundamine ja -2 311 -1 672 639 -28% rakendamine Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja -38 787 -15 871 22 917 -59% arendustegevus 3.12.2.1.1 Programmi tegevus: Loovisikute toetamine ja tunnustamine Programmi tegevuse eesmärk: Loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused on paranenud. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 283. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Tunnustatud loomeliitudega sõlmitud lepingute arv 17 17 17 Allikas: Loomeliitude andmekogu Tabel 284. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Loovisikute toetamine ja tunnustamine -9 176 -2 730 6 446 -70% Tabel 285. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 730 -371 -1 739 0 -619 0 Tööjõukulud -35 -35 0 0 0 0 204 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Sotsiaaltoetused -336 -336 0 0 0 0 Muud toetused -1 739 0 -1 739 0 0 0 Edasiantavad maksud -619 0 0 0 -619 0 Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:  Loovisikute loometegevuse tingimuste tagamiseks eraldatakse loomeliitudele toetust loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel. Seaduse rakendamiseks on ette nähtud 1,7 mln eurot. Võrreldes 2021. aastaga on seaduse rakendamiseks ette nähtud vahendite maht kasvanud 0,3 mln euro võrra tulenevalt Eesti keskmise brutopalga tõusust. Loomeliidud saavad toetust kasutada loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppe stipendiumideks, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele.  Riigi kultuuripreemiad 0,2 mln eurot ja riigi kultuuristipendiumid 46 000 eurot. Kultuuripreemiate ja –stipendiumite eelarve oli sama ka 2021. aastal.  Eesti Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks 0,6 mln eurot. 3.12.2.1.2 Programmi tegevus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning eesti kirjandus on rahvusvaheliselt nähtav. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 286. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) SA Kultuurilehe väljaantud kultuuriajakirjade ja -ajalehtede arv 16 16 16 Allikas: Kultuuriministeerium Rahvusvaheliste kirjandusmesside arv, millel osaletud 3 4 4 Allikas: Kultuuriministeerium Eesti Lastekirjanduse Keskuse külastajate arv 26703 40000 40000 Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus Tabel 287. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -6 845 -7 039 -194 3% Tabel 288. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -7 039 -4 660 0 0 -2 378 0 Tööjõukulud -467 -458 0 0 -9 0 Majandamiskulud -368 -339 0 0 -29 0 Muud toetused -3 863 -3 863 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 340 0 0 0 -2 340 0 Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. 205 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:  Eesti Kirjanike Liit maksab kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele. 2022. aastal saab riiklikku palka 15 kirjanikku mahus 0,3 mln eurot. Palgasaajad valib välja loomeliit koos valdkondlike esindusorganisatsioonidega.  Autorihüvitusfond SA laenutus- ja reprograafiahüvitisteks 0,3 mln eurot.  Eesti Lastekirjanduse Keskus 0,8 mln eurot. Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Väga olulisel kohal on oma valdkonna kompetentsikeskuse – Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaalile.  Sihtasutus Kultuurileht 2,9 mln eurot (2021.a 2,8 mln eurot). Tegevustoetuse suurenemine tuleneb palgatõusuks juurde antud vahenditest. Sihtasutus annab välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Diplomaatia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht.  Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll Eesti Kirjanduse Teabekeskusel. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevust 0,2 mln euroga tõlkijate koolitamiseks sh tõlkijatele mõeldud stipendiumid ja residentuuri loomist.  Eesti osalemiseks rahvusvahelistel raamatumessidel Londonis ja Bolognas on planeeritud 0,3 mln eurot.  Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik maht on 2,3 mln eurot. 3.12.2.1.3 Programmi tegevus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 289. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Algupärandite osakaal uuslavastustest (sõnalavastused), % 44% 45% 45% Allikas: Eesti Teatri Agentuur Laste- ja noortelavastuste osakaal uuslavastustest, % 23% 20% 20% Allikas: Eesti Teatri Agentuur Tabel 290. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Etenduskunstide poliitika kujundamine ja -40 464 -37 884 2 580 -6% rakendamine Tabel 291. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -37 884 -35 387 0 0 -2 497 0 206 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0 Muud toetused -35 337 -35 337 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 497 0 0 0 -2 497 0 Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, mis tähendab, et toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel antakse aastas keskmiselt 6100 etendust, valmib keskmiselt 180 uuslavastust, tööd saab koosseisulisena üle 1700 inimese ja mitmekülgsest teatrikunstist osasaamise võimalus on antud 1,1 miljonile külastajale (2019. a.) eri sihtgruppidest. Samas tulenevalt COVID-19 piirangutest jäid 2020. aasta vastavad näitajad madalamaks. Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:  Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste ja Rahvusooper Estonia toetuste detailne ülevaade on organisatsioonide lõikes välja toodud lisas 3. Muutused on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks eraldatud vahendite lisandumisest. Lisaks on muudatus seotud 2021. a lisaeelarvest eraldatud ühekordsete kriisitoetustega ja remondifonditoetustega, mis 2022. a toetussummades enam ei kajastu.  Eraõiguslikele väiketeatritele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele etendusasutustele eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 3,2 mln eurot. Toetuste eraldamiseks on moodustatud komisjon, kes teeb otsuse hiljemalt detsembri jooksul. Sellest tulenevalt pole täpne toetuste jaotus seletuskirja koostamise hetkeks selgunud.  Etenduskunstide eriprojektidena toetatakse kolmeaastase perioodi jooksul kahte etenduskunstide valdkonnas uuenduslikku kooslust Ekspeditsioon OÜ ja Interaktiivne Üksus MTÜ. Mõlema koosluste toetamise eesmärgiks on teatrivaldkonna mitmekesisuse suurendamine ning erinevate teatriviiside katsetamine. Ekspeditsioon OÜ keskendub kaasaegsele sõnateatrile ja lavastusdramaturgiale ning Interaktiivne Üksus arendab virtuaalset teatriplatvormi, pakkudes erinevaid veebiteatri võimalusi ning arendades rahvusvahelist koostööd. Ühe trupi aastane toetus on 0,2 mln eurot. 2022. aastal on planeeritud konkurss uutele uuenduslikele kooslustele.  Et Eesti vaatajani jõuaks rahvusvaheline teatrikunst ja et tekiksid valdkondlikud rahvusvahelised koostööprojektid, eraldatakse toetusi 0,2 mln euro ulatuses läbi avatud taotlusvooru “Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid”.  Eesti Teatri Agentuur SA tegevustoetus 0,2 mln eurot. Toetuse abil ostab sihtasutus teiste tegevuste seas autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega.  Olulised etenduskunstide valdkonna partnerid, keda iga-aastaselt toetatakse, on Narva Vaba Lava, eraldatav toetus rendimaksete katteks 0,1 mln eurot, Heategevusfond Aitan Lapsi SA 20 000 eurot ja Eesti Tantsuagentuur SA 30 000 eurot.  Üksikprojektidest toetatakse iga-aastaselt Draamafestivali 18 000 eurot aastas ja teatripäeva läbiviimist 17 000 eurot aastas. Riik toetab etenduskunstide projekte ka läbi Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 2,5 mln eurot.  Programmi tegevus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: 207 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 292. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Eesti Filmi Instituudilt arendustoetust saanud täispikkade filmide arv 16 23 23 (mängu-, dokumentaal- ja animafilmid) Allikas: Eesti Filmi Instituut Eesti Filmi Instituudilt tootmistoetust saanud täispikkade filmide arv 13 15 15 (mängu-, dokumentaal- ja animafilmid) Allikas: Eesti Filmi Instituut Aastas esilinastunud Eesti Filmi Instituudi toetatud täispikkade filmide 11 15 15 arv (mängu-, dokumentaal- ja animafilmid) Allikas: Eesti Filmi Instituut Tabel 293. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -25 797 -11 587 14 209 -55% Tabel 294. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -11 587 -8 623 0 0 -2 965 0 Tööjõukulud -30 -30 0 0 0 0 Muud toetused -8 593 -8 593 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 965 0 0 0 -2 965 0 Meetme raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:  Kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. EFI tegevustoetus on 0,7 mln eurot (2021.a 0,7). Tegevustoetus suureneb täiendavate palgavahendite eraldamise tõttu. Lisaks toetab Kultuuriministeerium ühekordselt Berliini filmifestivaliga seotud tegevusi.  EFI kaudu toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist. 2022. a filmitootmise toetuste eelarve on 7 mln eurot (vähenemine 1 ml eurot).  Väärtfilmikino kättesaadavuse tagamiseks toetatakse kino Artis (Tallinnfilm OÜ) 0,3 mln euroga.  Väärtfilmi levikule aitab kaasa ka EFI kaudu rakendatav avatud taotlusvoor väärtfilmikinode toetamiseks 0,2 mln eurot aastas. Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning ei pruugi seetõttu kommertskinodes ekraanile pääseda.  Ministeerium toetab Põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF 0,4 mln euroga.  Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3 mln eurot. Olulise toetusmeetmena jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine kahe miljoni euroga aastas eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone. Nimetatud meetme eelarve asub Rahandusministeeriumi eelarves Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis. 3.12.2.1.4 Programmi tegevus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. 208 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 295. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannete arv 98 140 140 Allikas: Eesti Muusika Infokeskus Tabel 296. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -15 809 -15 997 -188 1% Tabel 297. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -15 997 -13 031 0 0 -2 966 0 Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0 Majandamiskulud -25 -25 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 0 0 0 -1 0 Investeeringutoetused -400 -400 0 0 0 0 Muud toetused -12 556 -12 556 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 965 0 0 0 -2 965 0 Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni: SA Eesti Kontsert, eraldatav tegevustoetus 4,8 mln eurot (2021.a 4,9 mln eurot), SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, eraldatav tegevustoetus 3,4 mln eurot (2021. a 3,4 mln eurot), SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor eraldatav tegevustoetus 1,1 mln eurot (2021. a 1 mln eurot). SA-le Eesti Kontsert eraldatakse lisaks tegevustoetusele investeeringutoetust kontserdimajade remondiks 0,4 mln eurot.  Olulisteks kontsertorganisatsioonideks kohalike omavalitsuste tasandil on Tallinna Filharmoonia toetus 60 000 eurot aastas, Pärnu Linnaorkester 30 000 eurot aastas ja Narva Linna Sümfooniaorkester 30 000 eurot aastas.  Nelja taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium Eraõiguslike kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada interpretatsioonikunsti. Uue heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust toetatakse läbi nelja avatud taotlusvooru: “Helilooming ja muusikaalased väljaanded” mahus 0,2 mln eurot, “Muusikakonkursid” 74 000 eurot, “Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad” 0,4 mln eurot, “Muusikafestivalid ja suursündmused” (aastane eelarve 0,4 mln eurot).  Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskuse tegevustoetus 0,5 mln eurot.  Estonian Festival Orchestra tegevust toetatakse läbi Eesti Festivaliorkester SA kaudu 0,5 mln eurot.  Ansambli Vox Clamantis tegevust toetatakse läbi MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing 0,2 mln eurot.  Järvi Festival MTÜ toetus 0,1 mln eurot eraldatakse Pärnu muusikafestivali läbiviimiseks ja eesti noorte dirigentide järelkasvu projekti teostamiseks. 209 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Tallinn Music Week korraldamist toetatakse 0,1 mln euroga läbi Shiftworks OÜ.  Muusika arenduskeskustest ja partnerorganisatsioonidest toetatakse Music Estonia MTÜ-d 0,1 mln euroga ja Eesti Muusika Infokeskus MTÜ-d 0,1 mln euroga, Muusikanõukogu MTÜ-d 30 000 eurot, Eesti Pillifond SA-d 30 000 eurot.  Eesti muusikapärandi säilimise ja uurimise eesmärgil toetatakse Rahvusvahelist Eduard Tubina Ühingut 35 000 euroga ja Veljo Tormise Kultuuriselts MTÜ-d 25 000 euroga.  Riik toetab muusikavaldkonna projekte ka läbi Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3 mln eurot. 3.12.2.1.5 Programmi tegevus: Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 298. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste arv 15 14 14 Allikas: SA Kunstihoone SA Kunstihoone Eestis ja välismaal toimunud näituste külastajate arv 35711 50000 50000 Allikas: SA Kunstihoone Lepingulised residentuurikohad Eesti kunstnikele välismaal 3 3 3 Allikas: Kultuuriministeerium Tabel 299. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -8 551 -7 972 580 -7% Tabel 300. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -7 972 -5 158 0 0 -2 813 0 Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -5 0 0 0 -5 0 Investeeringutoetused -3 500 -3 500 0 0 0 0 Muud toetused -1 608 -1 608 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 808 0 0 0 -2 808 0 Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist, leides selleks uusi viise ja võimalusi. Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu toetatakse eelkõige valdkonna loometööd, näitustegevust, rahvusvahelistumist ja kunsti uurimist. 210 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Meetme raames toetatavad tegevused ja asutused:  Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega kolme näitusasutust: o Riigi osalusega SA Tallinna Kunstihoone (2022. a toetus 0,7 mln eurot). o Eesti Kunstnike Liidu galerii (aastane toetus 30 000 eurot) . o Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (aastane toetus 30 000 eurot).  Kunstihoone renoveerimiseks on SA-le Tallinna Kunstihoone ette nähtud 2022. aastal ka investeeringutoetus 3,5 mln eurot (investeeringutoetuse kogumaht 2021-2024 on 6,5 mln eurot).  SA Tallinna Kunstihoone 2021. a ja 2022. a toetussummad on toodud seletuskirja lisas nr 3. Tegevustoetuse kasv on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks eraldatud vahenditest.  Kunstivaldkonna rahvusvahelistumises on oluline tegevus Veneetsia kunstibiennaalil osalemine. 2022. aastal korraldab Eesti oma rahvuspaviljoni näituse sündmuse keskpunktis Giardini pargis, seda Hollandi küllakutsel. Eestit esindab kunstnike Kristina Normani ja Bita Razavi projekt, mille fookuses on ajaloolise kunstniku Emilie Rosalie Saali teosed, näituseprojekti kuraator on Corina Apostol. Biennaalil osalemist korraldab SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, keda läbi Kultuuriministeeriumi eelarve toetatakse biennaali ettevalmistuskuludeks 0,1 mln euroga.  Rahvusvahelisi suhteid arendavad valdkondlikud info- ja arenduskeskused SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (tegevustoetus 0,2 mln eurot) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ (85 000 eurot).  Läbi Eesti Kunstiakadeemia SA jätkub Narva kunstiresidentuuri toetamine 75 000 euroga.  Olulise loometöö toetamise meetmena jätkub ka kunstnikupalga maksmine 15le kunstnikule läbi MTÜ Eesti Kunstnike Liit. Palgasaajad valib välja loomeliit ning Kultuuriministeerium tagab loomeliidule rahastuse palga maksmiseks mahus 0,3 mln eurot.  Kunstiklassika uurimise ja tutvustamise eesmärgil toetatakse Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust aastas 50 000 euroga.  Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3 mln eurot. Aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) on oluline roll ka mäluasutustel, sest kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ning kunstimuuseumid (Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tarbekunsti- ja Disainimuuseum jt) panustavad sellesse märkimisväärselt. Kunstimuuseumide toetused kajastuvad Muuseumipoliitika kujundamise ja rakendamise meetme tegevuse all. 3.12.2.1.6 Programmi tegevus: Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Arhitektuuri- ja disainivaldkonna õigusruum vastab valdkonna vajadustele. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 301. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis 4 6 8 ruumihariduse ja disainiõppe valikkursust „Disainiprotsess“ Allikas: Kultuuriministeerium Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes pakuvad õpilastele üldhariduskoolis 9 12 14 ruumihariduse ja disainiõppe valikkursust „Arhitektuur kui elukeskkond“ 211 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Allikas: Kultuuriministeerium Ruumihariduse ja disainiõppe edendamiseks üldhariduskoolis 4 2 4 läbiviidud valikkursuste „Arhitektuur kui elukeskkond“ ja „Disainiprotsess“ õpetajakoolituste arv Allikas: Kultuuriministeerium Tabel 302. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja -2 094 -2 102 -9 0% rakendamine Tabel 303. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 102 -386 0 0 -1 716 0 Tööjõukulud -50 -50 0 0 0 0 Muud toetused -336 -336 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -1 716 0 0 0 -1 716 0 Meetme tegevus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ kaudu toetatakse 41 000 euroga osalemist Veneetsia Arhitektuuribiennaalil. Arhitektuuribiennaal toimub 2021. aastal ja sealt edasi üle üheaastase intervalliga.  Olulised valdkondlikud katusorganisatsioonid ja ministeeriumi strateegilised partnerid on Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ ja Eesti Disainikeskus MTÜ. Mõlema organisatsiooni aastane tegevustoetuse suurus on 0,1 mln eurot.  Lisaks toetatakse avatud taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte 85 tuh euroga.  Riik toetab kujutava kunsti valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 2 mln eurot. Oluline roll arhitektuuri- ja disainivaldkonnas on valdkondlikel mäluasutustel Eesti Arhitektuurimuuseumil ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumil, kus toimub hulgaliselt arhitektide ja disainerite nüüdisloomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Muuseumide toetused kajastuvad Muuseumipoliitika kujundamise ja rakendamise meetme tegevuse all. Oluline on ära märkida ka eelarvega mitte seotud tegevused:  Kuigi kehtiva riigihangete seadusega on raamistik ideekonkursside korraldamiseks ja väärtuspõhiste riigihangete läbiviimiseks tagatud, teeb Kultuuriministeerium jätkuvalt koostööd valdkonna erialaliitudega – eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga ja ettevõttega Riigi 212 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Kinnisvara AS, et töötada välja riigihanke läbiviimise parim praktika, mis tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel.  Disainivaldkonnas aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist.  Kultuuriministeerium aitab kaasa ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele üldhariduskoolis. 3.12.2.1.7 Programmi tegevus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 304. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna 77% 80% 80% hulgas, % Allikas: Turu-uuringute AS Eesti Rahvusringhäälingu usaldusväärsus eesti keelest erineva 53% 60% 62% emakeelega elanikkonna hulgas, % Allikas: Turu-uuringute AS Tabel 305. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -34 648 -51 175 -16 528 48% Tabel 306. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -51 175 -51 175 0 0 0 0 Tööjõukulud -28 -28 0 0 0 0 Investeeringutoetused -16 317 -16 317 0 0 0 0 Muud toetused -34 830 -34 830 0 0 0 0 Kultuuriministeerium kujundab, koordineerib ja valmistab ette meediavaldkonna õigusakte, strateegiaid, tegevuskavasid ja teisi dokumente. Ministeeriumi tegevus hõlmab ka meediateenuste ning infoühiskonna sisuteenuste ja uute tehnoloogiate arengute analüüsi ja ettepanekute tegemist poliitikasuundade seadmiseks. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Meediapoliitika kujundamise ja rakendamise meetme tegevuse eelarve moodustab toetus avalik-õiguslik juriidilisele isikule Eesti Rahvusringhääling (ERR), kelle üks peamisi eesmärke on sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine. ERR lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest. ERR soodustab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele.  ERRi tegevustoetus on 34,8 mln eurot (2021. a toetus 35,1 mln eurot). Võrreldes 2021. aastaga suureneb baastegevustoetus palgatõusudeks eraldatud vahendite võrra. 60 000 eurot eraldatakse otsesaadete automaatse subtiitrilahenduse halduskulude katmiseks ja lindirobotil paikneva arhiivi halduskulude katmiseks. Samas kogusummas aastate vaheline vähenemine 213 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri on tingitud ühekordsete remontideks eraldatud toetustest ja kriisitoetusest, mis 2022. a toetussummas enam ei kajastu.  Tegevustoetusest 0,3 mln eurot sisaldab ERR-i telekanalite üle- eestilise levi tagamist.  Väiksemamahulisteks investeeringuteks (sealhulgas tehnika ja inventari soetuseks) on planeeritud investeeringutoetus 1,8 mln eurot. Uue telemaja ehituseks on ette nähtud investeeringuteotus 14,5 mln eurot (aastatel 2021-2025 ehituseks kokku 22,4 mln eurot). 3.12.2.1.8 Programmi tegevus: Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Muuseumivaldkond on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 307. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) MuISiga liitunud muuseumide kogud on hästi hoitud ja huvilistele Jah Jah Jah kättesaadavad, jah/ei Allikas: Muuseumide infosüsteem Tabel 308. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine -38 584 -41 276 -2 691 7% Tabel 309. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -41 276 -39 194 0 -246 -1 180 -656 Tööjõukulud -4 912 -4 162 0 -34 -715 0 Majandamiskulud -8 198 -7 522 0 -212 -464 0 Investeeringutoetused -638 -638 0 0 0 0 Muud toetused -26 872 -26 872 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -656 0 0 0 0 -656 Eestis oli 2020. aastal 175 muuseumi 227 külastuskohaga. Muuseumidel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju ning suur potentsiaal säästlikuma, tolerantsema ja avatuma ühiskonna loomisel. Muuseumid panustavad inimeste heaolusse ning on kultuurilise loovuse ja uute ideede allikaks, mis on arenenud hoiukohtadest kogukonna peegliks ja suhtlusplatvormiks. Muuseumid on muutunud paindlikumaks, kiiresti kohanevaks, auditooriume kaasavaks kultuuri- ja hariduskeskusteks, kus loovus on ühendatud teadmisega ning kus külastaja saab ise luua uut teadmist ja jagada oma kogemusi. Muuseumivaldkonna tegevused on jaotatud Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti vahel. Kultuuriministeeriumi korraldada on muuseumivaldkonna strateegiline planeerimine ja õigusloome. Lisaks on ministeerium muuseumidele kontaktiks investeeringute ja riigi antava tegevustoetuse küsimustes. Muinsuskaitseamet on riigi muuseumipoliitika rakendaja ja tegevuste koordineerija. Ameti ülesanneteks on muuseumide nõustamine ja populariseerimine, muuseumivaldkonna arenduste 214 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri eestvedamine ja muuseumide vahelise koostöö koordineerimine. Läbi ameti toimub valdkondlike avatud taotlusvoorude läbiviimine. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Meetme eelarves sisaldub see osa Muinsuskaitseameti kuludest (1,4 mln eurot), mis panustab muuseumipoliitika rakendamisse.  Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate muuseumide 2021. a ja 2022. a toetussummad on toodud seletuskirja lisa nr 3. Riigi hallatavate asutustena tegutsevate muuseumide eelarved on toodud Tabel 352. 2021. a ja 2022. a vahelised muutused toetuste suuruses tulenevad palgatõusuks juurde antud vahenditest, ühekordsetest remondifondi ja kriisitoetustest (ei kajastu enam 2022. a toetustes) ning Riigi Kinnisvara AS-ile mõeldud vahendite suuruse muutusest.  Eraõiguslikele muuseumitele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele muuseumitele eraldatakse tegevustoetusi kogumahus 1,2 mln eurot. Täpne toetuste jaotus pole seletuskirja koostamise hetkeks selgunud. Eelmiste aastate põhjal saab toetust ca 3 avalik-õigusliku juriidilise isiku, 6 era-, 13 KOV-i omanduses olevat muuseumi aastas.  Läbi Muinsuskaitseameti viiakse 0,5 mln euro ulatuses läbi avatud taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“, mille eesmärgiks on arendustegevuste ja muuseumide püsiekspositsioonide toetamine.  Jaotus majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes:  Tööjõukulude ja majandamiskulude all kajastatakse Muinsuskaitseameti ja riigi hallatavate asutustena tegutsevate muuseumide kulusid.  Investeeringutoetuste all kajastatakse taotlusvooru „Muuseumide ekspositsioonid“ eelarvet ja üksikuid remondifondi toetusi riigi osalusega sihtasutustele.  Muude toetuste all on kajastatud riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate muuseumide, eramuuseumide ja kohalike omavalitsuste omanduses olevate muuseumide toetusi. Välistoetuste arvelt tehtud kuludes kajastatakse Eesti Rahva Muuseumi projekte, millest suurim on „Esemepärandi digiteerimine: Riikliku, rahvusliku ja kultuuriloolise väärtusega esemed“ (välistoetus 0,2 mln ja kaasfinantseering 35 000 eurot). 3.12.2.1.9 Programmi tegevus: Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Muinsuskaitse all olev pärand on mitmekesine, elanikele kättesaadav ja jätkusuutlik. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 310. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal, % 63% 64% 64% Allikas: Muinsuskaitseamet Kultuurimälestiste register on ajakohane ja kättesaadav, jah/ei Jah Jah Jah Allikas: Muinsuskaitseamet Tabel 311. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine -7 952 -7 049 903 -11% 215 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 312. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogramm tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -7 049 -5 899 0 -1 097 -1 -53 Tööjõukulud -1 837 -1 783 0 -54 0 0 Majandamiskulud -1 003 -809 0 -193 -1 0 Sotsiaaltoetused -204 -204 0 0 0 0 Investeeringutoetused -2 854 -2 854 0 0 0 0 Muud toetused -1 099 -249 0 -850 0 0 Põhivara amortisatsioon -53 0 0 0 0 -53 Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse valdkonna poliitika kujundaja on ministeerium, muinsuskaitsealast tööd korraldab Muinsuskaitseamet, kelle eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. Valdkonda reguleerib 2019. aastal jõustunud muinsuskaitseseadus. Selle eesmärk on luua senisest parem tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine. Kuna enamik mälestistest kuulub eraomanikele (ehitistest koguni 80%), sõltub mälestiste käekäik suuresti eraomanike motivatsioonist ja hoiakutest. Uus seadus annab juurde senisest rohkem paindlikkust, lihtsustab asjaajamist, vähendab bürokraatiat, eristab kitsendusi mälestise liikide kaupa ja seab sisse hüvitised. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Meetme eelarves sisaldub see osa Muinsuskaitseameti kuludest (6 mln eurot), mis panustab muinsuskaitsepoliitika rakendamisesse.  Mälestiste omanike toetuste ja hüvitiste eelarvemaht on 2022. aastal 2,5 mln eurot. (2021. aastal on toetuste ja hüvitiste eelarve 4,5 mln eurot, sest lisandus 1 mln omandireformi reservfondist ja 1 mln leiti eelmises eelarveprotsessi ühekordselt).  Läbi Muinsuskaitseameti viiakse läbi Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogrammi ja „Kultuuripärandi arendamise“ taotlusvooru. Kultuuripärandi arendamise toetus on mõeldud muuseumide ja muinsuskaitse koostöö edendamiseks ja mõlema valdkonna strateegiliseks arendamiseks. Mõlema taotlusvooru aastane eelarvemaht on 0,2 mln eurot.  Kultuuriministeeriumi kaudu antakse investeeringutoetust 80 000 eurot Vastseliina linnuse konserveerimiseks (2022-2024 on toetuse kogumaht 0,3 mln eurot).  Kultuuriministeerium osaleb Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogrammis „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Selle raames toetatakse muinsuskaitsealadel tühjade majade kasutuselevõttu 2022. aastal 0,7 mln euroga, millele lisandub Muinsuskaitseameti eelarves olev 0,3 mln Muinsuskaitseameti ja Norra Kultuuripärandiameti koostööprojekti jaoks. Programmi periood kestab kuni aastani 2023 ja muinsuskaitse osa on programmi eelarves kokku 3,3 mln eurot (2,8 mln eurot on seitsme projekti ehk 7 tühja maja rahastamiseks ja 0,5 mln koostööprojekti jaoks). Jaotus majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes:  Tööjõukulude ja majandamiskulude all kajastatakse Muinsuskaitseameti tegevuskulusid.  Investeeringutoetuste all kajastatakse toetusi ja hüvitisi mälestiste omanikele ja väiksemaid muinsuskaitsega seotud investeeringutoetusi. 216 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Sotsiaaltoetustena kajastatakse taluarhitektuuri toetusprogrammi vahendeid, sest toetust antakse füüsilistele isikutele. Muude toetuste all on kajastatud välisvahenditest Euroopa Majanduspiirkonna toetusprogrammist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ antavaid toetusi. Lisaks ka piirmääraga vahendite arvelt antavad toetused (Kultuuripärandi arendamine). 3.12.2.1.10Programmi tegevus: Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Raamatukoguvaldkond on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 313. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude füüsiliste külastuste 4,7 5,7 5,7 arv, mln Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude virtuaalkülastuste arv, 3,6 3 3 mln Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Tabel 314. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -11 931 -19 700 -7 769 65% Tabel 315. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -19 700 -19 700 0 0 0 0 Tööjõukulud -540 -540 0 0 0 0 Majandamiskulud -602 -602 0 0 0 0 Investeeringutoetused -7 870 -7 870 0 0 0 0 Muud toetused -10 688 -10 688 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon 0 0 0 0 0 0 Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele kasutajatele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Meetme tegevuse eelarves sisalduvad Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatava asutuse Eesti Hoiuraamatukogu kulud mahus 1,2 mln eurot.  Rahvusraamatukogu tegevustoetus 2022.aastal on 7,4 mln eurot (2021.a toetus 7,2 mln eurot). Tegevustoetuse suurenemine on tingitud kultuuritöötajate palgatõusuks eraldatud vahendite lisandumisest.  Rahvusraamatukogu toetus sisaldab vahendeid digiarhiivi jaoks (0,2 mln eurot aastas) ja e- raamatukogu funktsionaalsuse arendamiseks (32 000 eurot aastas). 217 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Rahvusraamatukogu hoone renoveerimiseks on 2022.a eelarves ette nähtud 7,8 mln eurot (rekonstrueerimiseks on kokku eraldatud kuni aastani 2025 53 mln eurot).  Rahvaraamatukogude teavikute toetuseks on 2022. aastal ette nähtud 1,9 mln eurot. Viimastel aastatel on teavikute soetamise toetusmaht püsinud ühel tasemel nagu raamatukogude arendustoetuski (35 000 eurot). Rahvaraamatukogude tegevuskulusid toetatakse 2022.aastal 1,3 mln euroga. 2021. aastal oli toetusmaht 1,2 mln. Suurenemine toimub tulenevalt üldisest kultuuritöötajate palgatõusust. 3.12.2.1.11Programmi tegevus: Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale kättesaadav ning jätkusuutlik. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 316. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Laulu- ja tantsupeotraditsioon on jätkusuutlik, jah/ei Jah Jah Jah Allikas: Kultuuriministeerium Vaimne kultuuripärand on väärtustatud, hoitud ja arendatud, jah/ei Jah Jah Jah Allikas: Kultuuriministeerium Tabel 317. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -10 728 -10 446 282 -3% Tabel 318. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -10 446 -7 520 0 -20 -2 902 -4 Tööjõukulud -1 232 -1 193 0 -17 -22 0 Majandamiskulud -506 -432 0 -3 -72 0 Muud toetused -5 896 -5 896 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -2 808 0 0 0 -2 808 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkuse tagamine. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Rahvakultuuri valdkonna riikliku kompetentsikeskuse Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahastamine. 2022. aasta tegevuskulude eelarve on 1,3 mln eurot (2021.a eelarve 1,2 eurot). Tegevuskulude suurenemine tuleneb lisandunud palgavahenditest.  Edasiantavate toetuste maht Rahvakultuuri Keskuse eelarves on 2022. aastal 4,2 mln eurot (2021.a 4,5 mln eurot). Toetuste maht väheneb tulenevalt kriisitoetustest, mida Keskus 2021. aastal osaliselt rakendas.  Taotlusvoor rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamiseks mahus 0,4 mln eurot aastas. Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus.  Jätkatakse kogukondade toetuseks loodud toetusmeetmetega, mida praegu on seitse: Setomaa (0,2 mln eurot aastas), Kihnu (0,1 mln eurot aastas), Saarte (76 000 eurot aastas), 218 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Peipsiveere (47 000 eurot aastas), Mulgimaa (0,1 mln eurot aastas), Vana Võromaa (0,1 mln eurot aastas) ja Virumaa (67 000 eurot aastas).  Avatud taotlusvoor piirkondlikele kultuuriprojektidele mahus 0,4 mln eurot. Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus.  Taotlusvoor „Rahvakultuuri maakondlik toetus“ mahus 67 000 eurot aastas. Taotlusvooru rakendab Rahvakultuuri Keskus.  Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone.  Laulu- ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELTSA), kelle 2022. aasta tegevustoetuse suurus sarnaselt eelmisele aastale on 0,7 mln eurot. ELTSA rakendab ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeedet mahus 1 mln eurot aastas.  Meetme tegevuse mahus kajastub Võru Instituudi tegevuskulude osa (0,4 mln eurot), mille raames tegeletakse ajaloolise Võrumaa uurimisega ja aidatakse elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri.  Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ tegevust toetatakse 0,4 mln euroga aastas.  Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetust rakendatakse alates 2021. aastast. Palgatoetusmeetme aastane eelarve on 2,7 mln eurot.  Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks jagab toetusi Eesti Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele) mahus 0,2 mln eurot aastas.  Riik toetab rahvakultuuri valdkonda ka läbi Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali, alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 2,8 mln eurot. 3.12.2.1.12Programmi tegevus: Kultuurivaldkonna digitaliseerimine Programmi tegevuse eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline konkurentsivõimelisus on suurenenud. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 319. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus, % kogude suurusest 27% 28% 30% Allikas: Andmekogud DIGAR ja MuIS Tabel 320. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kultuurivaldkonna digitaliseerimine -272 -276 -3 1% Tabel 321. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -276 -226 0 -50 0 0 Tööjõukulud -25 -25 0 0 0 0 Majandamiskulud -70 -20 0 -50 0 0 Muud toetused -181 -181 0 0 0 0 219 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Digiteerimise tegevuskava täitmise tegevusteks on 2022. aastal Kultuuriministeeriumi eelarves ette nähtud 0,2 mln eurot, mis on mõeldud digiteerimisprojektide omafinantseeringu katteks ja täiendkoolitusteks, seminarideks valdkonna personalile tegevuskava tulemite tutvustamiseks. 2022. aastal elluviidavad digiteerimise projektid:  Tartu Ülikooli trükiste digiteerimisprojekt „Eesti teadus- ja õppekirjandus";  ERR-i filmide digiteerimisprojektid „Eesti Telefilmi kultuuripärandi digiteerimine I“ ja „Eesti Telefilmi kultuuripärandi digiteerimine II“;  Eesti Rahvusraamatukogu üleriigiline e-laenutuse lahendus. 3.12.2.1.13Programmi tegevus: Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele; samuti aidata kaasa Eesti aktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti huvide kaitsele. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 322. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Eesti kultuuri rahvusvaheline haare, riikide arv 25 25 25 Allikas: Kultuuriministeerium Eesti aktiivne osalus rahvusvahelistes organisatsioonides poliitikate Eesti huvid on Eesti huvid on Eesti huvid on kujundamisel ja vastavus Eesti huvidele kaitstud kaitstud kaitstud Allikas: Kultuuriministeerium Tabel 323. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine 3 587 -4 335 -748 21% Tabel 324. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 335 -4 335 0 0 0 0 Tööjõukulud -684 -684 0 0 0 0 Majandamiskulud -649 -649 0 0 0 0 Muud toetused -3 002 -3 002 0 0 0 0 Eestis on kultuurivaldkonna välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste andjad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, aga koordineerijatena ka kultuurivaldkonna arenduskeskused. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Jätkub kultuuriesindajate võrgustiku hoidmine Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias, Belgias, Ameerika Ühendriikides (New York), Venemaal. Kultuuriesindajate aastane tegevuskulude eelarve on 0,6 mln eurot.  Avatud taotlusvooru „Eesti kultuur maailmas“ rakendamine. Vooru 2022.a maht on 0,7 mln eurot. 2021.aastal on vooru maht väiksem (0,5 mln eurot), sest koroonakriisi tõttu on rahvusvaheliste projektide läbiviimine raskendatud. 220 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Jätkub UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon SA tegevuse toetamine. Tegevustoetuse suurus on 0,1 mln eurot.  Eesti Instituut MTÜ tegevuse toetamine 0,3 mln eurot.  Balti Kultuurifondi toetamine iga-aastaselt 0,1 mln eurot.  Kultuuripealinn 2024 tegevuste toetamine. 2022.a toetussumma on 1,3 mln eurot.  Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevate Eesti projektide kaasrahastamise fond summas 46 400 eurot.  Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise liikmemaksude maht on 0,4 mln eurot. Detailne ülevaade rahvusvahelistes organisatsioonides osalemisest on toodud Rahandusministeeriumi kodulehele lisatud lisas „Riigieelarveliste asutuste liikmelisus ja liikmemaksud“. 3.12.2.1.14Programmi tegevus: Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 325. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Rahalist ja mitterahalist abi saanud ettevõtete arv (kumulatiivne 2014- 2900 2450 3450 2023) Allikas: EAS Toetuse abil eksporti alustanud ettevõtete arv 50 50 55 (kumulatiivne 2014-2023) Allikas: EAS Uutele välisturgudele sisenenud ettevõtete arv 50 55 65 (kumulatiivne 2014-2023) Allikas: EAS Loomemajanduse sektorit kaardistatakse 4-aastase intervalliga. 2018. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra neljanda uuringu ja kaardistuse kohaselt kasvas kõige enam tulu meelelahutustarkvara valdkonnas, mis on kiirelt arenev sektor ja tegutseb globaalsel turul. Tulu ei vähenenud üheski kaardistatavas valdkonnas. Aastatel 2011–2015 lisandus loomemajanduse sektorisse 2175 ettevõtet ja asutust ning üle 3400 töötaja, kusjuures kõnealusel perioodil kasvas loomemajanduse ettevõtete ja asutuste arv pisut kiiremini kui Eesti ettevõtluses tervikuna – loomemajanduses 31% ja Eesti ettevõtluses 27%. Teenuste ekspordist moodustas loomemajanduse ettevõtete eksport 2015. aastal 5,6%, peamised eksporditavad valdkonnad olid meelelahutustarkvara ja kirjastamise sidusala trükindus. Ekspordi peamised sihtturud olid lähiriigid (Põhjamaad, Venemaa, Läti), kaugematest sihtriikidest saab eelkõige nimetada Ameerika Ühendriike (meelelahutustarkvara ja muusikariistade eksport). Sektoris tervikuna on ettevõtlusteadlikkus kasvanud, äri- ja tegevusmudelid on korrastunud ning majandustegevuse aruandlus on paranenud. Väga oluline on ekspordivõime arendamine ja ekspordivõimaluste otsimine, täiendav ekspordipotentsiaal on valdkondadest eelkõige arhitektuuril, disainil, filmil ja videol. Uus kaardistus on läbiviimisel ning selle tulemused saavad kajastama Eesti loomemajanduse sektori olukorda 2019. aasta majandusnäitajate (võimalusel ka 2020. aasta andmeid kasutades) põhjal ning tulevikuväljavaateid lähimaks kolmeks kuni viieks aastaks. Tabel 326. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -2 311 -1 672 639 -28% 221 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 327. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 672 -50 0 -1 621 0 0 Tööjõukulud -90 -50 0 -40 0 0 Muud toetused -1 581 0 0 -1 581 0 0 Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja vastavad meetmed tuginevad „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiale 2014–2020“, „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavale 2021–2035“ ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 ja 2021-2027 rakenduskavadele. Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). 2022.a Kultuuriministeeriumi eelarves kajastuvad SF fondide 2014-2020 perioodi vahendid. Valdkondlike projektide toetuseks läbi EASi on planeeritud 1,6 mln eurot. 2021-2027 perioodi vahendeid Kultuuriministeeriumi eelarves veel ei kajastu. 3.12.2.1.16 Programmi tegevus: Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Programmi tegevuse eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 328. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Strateegilistes dokumentides on teadmistepõhise kultuuripoliitikaga Jah Jah Jah arvestatud, jah/ei Allikas: Kultuuriministeerium Tabel 329. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -38 787 -15 871 22 917 -59% Tabel 330. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Kultuuriprogrammi tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -15 871 -6 463 0 -35 -9 292 -80 Tööjõukulud -1 465 -1 465 0 0 0 0 Majandamiskulud -799 -764 0 -35 0 0 Investeeringutoetused -101 -101 0 0 0 0 Muud toetused -4 133 -4 133 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -9 292 0 0 0 -9 292 0 Põhivara amortisatsioon -80 0 0 0 0 -80 Meetme tegevuse all kajastatakse tegevusi ja toetusmeetmeid, mis panustavad suuremal või vähemal määral kõikidesse kultuuriprogrammi meetme tegevustesse. 222 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused:  Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus- ja arendustegevuste projektide toetamine 2022. aastal 0,4 mln eurot.  Kultuuriranitsa kontseptsiooni rakendamine ehk õppekeskkonna mitmekesistamine muuseumiõppe, teatri- ja kontserdikülastuste abil 1,0 mln eurot aastas.  Kultuuri- ja spordivaldkonna investeeringutoetused 1 mln eurot (SA Haanjamaa Sport - spordikeskuse peamaja renoveerimine 0,2 mln eurot, SA Ajakeskus Wittenstein - muuseumihoone renoveerimine 59 000 eurot, SA Valgamaa Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon – muuseumihoone näitusesaali juurdeehitus 0,2 mln eurot, Võru Vallavalitsus – multifunktsionaalse väljaku katuse ehitus 0,3 mln eurot, Võru linn - Kreutzwaldi pargi võrkpalli väljakute renoveerimine ( 5 tk) ja tribüünihoone ehitamine 0,2 mln eur).  Teema-aasta korraldamine 0,2 mln eurot. 2022.a on raamatukogude teema-aasta.  Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutustele mõeldud remondifond. Fondi suurus 2022. aastal on 1,9 mln eurot. Võrreldes 2021. aastaga on kulude kokkuhoiu eesmärgil remondifondi mahtu vähendatud 0,1 mln euro võrra.  Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse tegevuskulud. Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest kultuuriehitiste rahastamine. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht 2022. aastal on 9 mln eurot. Programm: Spordiprogramm Programmi eesmärk: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Tabel 331. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Spordiprogrammi tegevuste kulud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -44 535 -41 381 0 -10 -3 121 -23 Saavutusspordi toetamine ja arendamine -35 061 -31 915 0 -8 -3 121 -17 Ausa spordi ja sporditurvalisuse -282 -282 0 0 0 0 toetamine ja arendamine Organiseeritud liikumisharrastuse -9 192 -9 184 0 -3 0 -6 edendamine Tabel 332. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Spordiprogrammitegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -52 764 -44 535 8 229 -16% Saavutusspordi toetamine ja arendamine -46 199 -35 061 11 138 -24% Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja -4 434 -282 4 152 -94% arendamine Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -2 131 -9 192 -7 061 331% 3.12.2.1.17Programmi tegevus: Saavutusspordi toetamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond saavutusspordi arendamiseks. 223 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 333. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Spordiprogrammitegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Tegutsevate spordiorganisatsioonide arv 2369 2350 2350 Allikas: Eesti spordiregister Riigi sihtasutuste sporditaristu on rahvusvahelisel tasemel Jah Jah Jah Allikas: Kultuuriministeerium Toetatavate kõrgema kategooria treenerite brutopalga suhe Eesti 71% 91% 99% keskmisesse palka Allikad: Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium Tabel 334. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport programmi Sport tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Saavutusspordi toetamine ja arendamine -46 199 -35 061 11 138 -24% Tabel 335. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Spordiprogrammitegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -35 061 -31 915 0 -8 -3 121 -17 Tööjõukulud -387 -387 0 0 0 0 Majandamiskulud -148 -141 0 -8 0 0 Sotsiaaltoetused -263 -263 0 0 0 0 Investeeringutoetused -3 847 -3 847 0 0 0 0 Muud toetused -27 277 -27 277 0 0 0 0 Edasiantavad maksud -3 121 0 0 0 -3 121 0 Põhivara amortisatsioon -17 0 0 0 0 -17 Saavutusspordi toetamine ja arendamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühenduste kaudu toimib Eestis spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Tegevustoetused riigi osalusega sihtasutustele: o Tehvandi Spordikeskus SA (2022.a 1,1 mln eurot, 2021.a 1,1 mln eurot), o Jõulumäe Spordikeskus SA (2022.a 0,6 mln eurot, 2021.a 0,6 mln eurot), o Spordikoolituse ja -Teabe SA (2022.a 0,5 eurot, 2021.a 0,5 mln eurot) ning o oluline strateegiline partner Eesti Olümpiakomitee MTÜ (EOK) (2022.a 1,7 mln eurot, 2021.a 1,5 mln eurot).  Sihtasutuste ja EOK 2021. aasta ja 2022. aasta täpsemad toetussummad on toodud seletuskirja lisas nr 3.  Sihtasutuste puhul tulenevad 2021. aasta ja 2022. aasta vahelised muutused toetuste suuruses palgatõusuks juurde antud vahenditest. Lisaks on muudatus seotud 2021. a lisaeelarvest 224 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri eraldatud ühekordsete kriisitoetustega ja remondifonditoetustega, mida 2022. a toetussummades enam ei kajastu.  EOK tegevustoetuse suurenemise põhjuseks on Haridus- ja Teadusministeeriumilt üle võetud tegevustes - endiste ja praeguste tippsportlaste ning treenerite õpingute toetamine.  2021. aastal jätkatakse Team Estonia toetamist, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Toetusmeetme maht 3 mln eurot. Meedet rakendab EOK.  Olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks on ette nähtud 2,4 mln eurot. Meedet rakendab EOK.  Jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuste eraldamist. 2022.a toetusmeetme maht 7,8 mln eurot (2021.a toetus 7,3 mln eurot).  Spordialaliitude toetuseks on planeeritud 2,1 mln eurot. Meedet rakendab EOK.  Jätkub noortespordi toetamine mahus 1,7 mln eurot aastas. Meedet rakendab EOK.  Spordikohtunike tegevuse arendamiseks on planeeritud 0,4 mln eurot. Meedet rakendab EOK.  Erinevate spordiprojektide toetamiseks on ette nähtud 0,8 mln eurot. Meedet rakendab EOK.  Tiitlivõistlustel osalenud sportlaste ja nende treenerite tunnustamiseks on planeeritud 0,3 mln eurot.  Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist mahus 0,8 mln eurot.  Spordimeditsiini SA tegevust toetakse 0,2 mln euroga.  Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel sportlastel tegeleda tippspordiga. Tegevustoetust antakse Eesti Paralümpiakomitee MTÜ-le 0,8 mln eurot.  Audentes AS õppursportlaste toetamine 2,4 mln eurot aastas. Tegevus võeti üle Haridus- ja Teadusministeeriumilt.  Ühekordselt on eelarves ette nähtud toetus 0,2 mln eurot Eesti meeste korvpallikoondise osaemiseks Euroopa Meistrivõistluste finaalturniiril.  Jätkub spordipreemiate (0,1 mln eurot) ja spordistipendiumite (0,1 mln eurot) väljaandmine.  Jätkatakse Hiiumaa spordikeskuse rajamise toetamist 0,3 mln euroga (2021.a toetus 1,8 mln eurot).  Kääriku Spordikeskuse väljaehitamise jätkumiseks 2022.aastal on ette nähtud investeeringutoetus 1,6 mln eurot (kompleksi arendamise kogumaksumus aastatel 2018- 2022 on kokku 16 mln eurot). Riik toetab kujutava saavutusspordi valdkonda ka läbi Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,1 mln eurot. 3.12.2.1.18Programmi tegevus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 336. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Spordiprogrammitegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Toimiv ausa spordi ja sporditurvalisuse süsteem Jah Jah Jah Allikas: Kultuuriministeerium 225 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 337. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Spordiprogrammitegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja -4 434 -282 4 152 -94% arendamine Tabel 338. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Spordiprogrammitegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -282 -282 0 0 0 0 Tööjõukulud -28 -28 0 0 0 0 Muud toetused -254 -254 0 0 0 0 Tegevuse eesmärk on tagada dopinguvaba aus sport ja liikumisharrastus ning turvaline osalemine spordivõistlustel nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele. Kultuuriministeeriumi tegevus seisneb õigusruumi loomises, poliitikate ja toetusmeetmete kujundamises. Oluline strateegiline partner on Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, kelle tegevust toetatakse 0,3 mln euroga aastas. SA ülesanneteks on ennetustegevuste ja testimiste läbiviimine, kokkuleppemängude Eesti kontaktpunkti rahastamine ning koostöö edendamine Politsei- ja Piirivalveameti ning spordiorganisatsioonidega sporditurvalisuse tagamisel. 3.12.2.1.19 Programmi tegevus: Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 339. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Spordiprogrammitegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Liikumisharrastusega regulaarselt (4x nädalas 30 min) tegelevate 14,3% (2018) Ei mõõdeta 18% inimeste osakaal, % 16–64 vanusegrupist Allikas: Tervise Arengu Instituut Toimiv maakondlike spordiliitude ja liikumisharrastust edendavate Jah Jah Jah organisatsioonide võrgustik Allikas: Kultuuriministeerium Toetatud on igas maakonnas 1-2 tervisespordikeskust Jah Jah Jah Allikas: Kultuuriministeerium Tabel 340. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Spordiprogrammitegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -2 131 -9 192 -7 061 331% Tabel 341. Tulemusvaldkonna Kultuur ja Sport Spordiprogrammitegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -9 192 -9 184 0 -3 0 -6 Tööjõukulud -144 -144 0 0 0 0 Majandamiskulud -49 -47 0 -3 0 0 Investeeringutoetused -6 000 -6 000 0 0 0 0 226 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Muud toetused -2 993 -2 993 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -6 0 0 0 0 -6 Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimese liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) ja tippspordi arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks soodsa õigusruumi loomine. Liikumisharrastuse tegevuse raames rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust nii liikumisaktiivsusse kui ka saavutussporti. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Alustatakse liikumisharrastuse edendamise reformi rakendamisega 0,6 mln euroga aastas.  Koolispordi Liit MTÜ tegevuse toetamine 0,4 mln eurot aastas. Tegevus võeti üle Haridus- ja Teadusministeeriumilt.  Eestimaa Spordiliit Jõud MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas.  Eriolümpia Eesti Ühendus MTÜ tegevuse toetamine 0,2 mln euroga aastas.  Ühendus Sport Kõigile MTÜ tegevuse toetamine 0,1 mln eurot aastas.  Jätkub maakondlike spordiliitude toetamine 0,6 mln euroga aastas.  Jätkatakse multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamist (Paide, Narva, Jõgeva, Viimsi). Investeeringutoetuste maht kokku 6 mln eurot. Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetusmeede 0,6 mln eurot. 3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on sidus ja kaasav ühiskond. Tabel 342. Kultuuriministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm Sidus Eesti: lõimumine, sh kohanemine Sidus ühiskond „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eelnõu Tabel 343. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -7 581 -7 846 -6 881 964 -12% Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes „). 227 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programm: Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Tabel 344. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuste kulud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -6 881 -5 199 0 -1 671 0 -11 Lõimumispoliitika kujundamine -1 619 -1 495 0 -113 0 -11 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika -5 263 -3 704 0 -1 558 0 0 rakendamine Tabel 345. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -7 846 -6 881 964 -12% Lõimumispoliitika kujundamine -1 632 -1 619 14 -1% Lõimumis-, sh kohanemispoliitika -6 213 -5 263 951 -15% rakendamine 3.12.2.2.1 Programmi tegevus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Õigusliku ja toetava keskkonna loomine, mis soodustab lõimumist. Lõimumispoliitikat kujundatakse ja arendatakse avatult, teadmispõhiselt ning toetudes kaasamise põhimõtetele. Programmi tegevuse mõõdik ja sihttase: Tabel 346. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest 39% Ei mõõdeta Ei mõõdeta rahvustest isikute hulgast, % 46% Allikas: Eesti integratsiooni monitooring (EIM) Avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel, % eestlased 47% Ei mõõdeta Ei mõõdeta Allikas: EIM teised rahvused 66% Tabel 347. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine -1 632 -1 619 14 -1% 228 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 348. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 619 -1 495 0 -113 0 -11 Tööjõukulud -361 -269 0 -92 0 0 Majandamiskulud -227 -207 0 -21 0 0 Muud toetused -1 019 -1 019 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -11 0 0 0 0 -11 Kultuuriministeeriumis toimub lõimumis-, sh kohanemispoliitika planeerimine, analüüs, koostööpartneritega koostöö korraldamine ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine. Peamiselt toimub poliitikakujundamine õigusaktide ja regulatsioonide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Samuti on olulisel kohal koostöö olulisemate partneritega ja avaliku kaasamise korraldamine, sh iga-aastase lõimumisakadeemia (koostööseminar sidusministeeriumite esindajatega) korraldamine, kohalike foorumite korraldamine piirkondades, kus on suur osakaal teisest rahvusest inimestel. Kultuuriministeerium koostöös rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda. Tihedat koostööd tehakse ka Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viiakse ellu rahvuskaaslaste ja hõimurahvaste programme. Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku liige, Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate eksperdikomitees. Valdkonna allasutus, Integratsiooni SA (INSA) on Eesti lõimumispoliitika peamine rakendaja ja kompetentsikeskus. Enamik INSA väljakujunenud töösuundi – keele- ja kodanikuõpe, tööturuvaldkonna tugiprojektid, rahvusvähemuste identiteedi toetamine, on osutunud integratsiooni monitooringute tulemusi arvestades lõimumisprotsesside toetamisel ja kujundamisel otstarbekaks. Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Integratsiooni SA tegevustoetus 2022. aastal on 0,8 mln eurot (2021.a 0,7 mln eurot). 2022.a toetus on suurem, sest 2021. aastal ühekordselt kriisi mõjudest tulenevalt tegevusmahud ajutiselt vähenesid, mistõttu vähendati ka toetust. 2022. aasta toetust suurendab ka palgatõusuks eraldatud täiendavad vahendid.  Lõimumiskava rakendamise programm 0,1 mln eurot.  Jätkub Stuudioteater Ilmarine MTÜ tegevuse toetamine 11 000 eurot aastas ja Teater Tuuleveski MTÜ tegevuse toetamine 40 800 eurot aastas. Osa Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse tegevuskuludest, mis panustavad tulemusvaldkonda Sidus ühiskond. 229 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.12.2.2.2 Programmi tegevus: Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagada võimalused erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetada rahvusvähemuskultuure ning soodustada kogukondadevahelist koostööd, luua ühine kultuuri- ja infoväli. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 349. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) INSA lõimumisprogrammi raames tasuta keeleõppekursuste läbinud 66% 80% 80% inimeste osakaal alustanutest, % Allikas: Integratsiooni SA (INSA) Toetatud väliseesti kultuuriseltside arv, tk 20% 15% 15% Allikas: INSA Romade hõive määr (15-74-aastaste). 21% 21% 21% Allikas: Kultuuriministeerium (2019) Tabel 350. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Lõimumis-, sh kohanemispoliitika rakendamine -6 213 -5 263 951 -15% Tabel 351. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond programmi Sidus eesti: Lõimumine, sh kohanemine tegevuse majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 263 -3 704 0 -1 558 0 0 Tööjõukulud -250 -203 0 -47 0 0 Majandamiskulud -46 0 0 -46 0 0 Muud toetused -4 967 -3 502 0 -1 465 0 0 Meetme raames toetatavad olulisemad tegevused ja asutused:  Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide ning vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste toetamist. Tegevuste planeeritud eelarve 0,5 mln eurot.  Jätkatakse Integratsiooni Sihtasutuse juurde loodud nõustamise tugiüksuse kaudu kohanemisteenuste väljatöötamist ja tugivõrgustiku loomist tagasipöördumise soodustamiseks. Nõustamisteenuse planeeritud eelarve 60 000 eurot. Tagasipöördumistoetuste planeeritud eelarve on 0,1 mln eurot.  Jätkatakse taotlusvooruga, mis edendab lõimumist läbi kultuuri- ja sporditegevuste mahus 89 600 eurot.  Jätkatakse täiskasvanutele eesti keele õppe pakkumisega 2,4 mln euroga. (2021.a maht 2 mln eurot).  VeniVidiVici MTÜ-d toetatakse õpilasvahetuse läbiviimiseks 40 000 euroga.  Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamist jätkatakse 0,1 mln euroga. 230 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Jätkatakse 2019. aastal käivitatud romade lõimumist toetava välisvahendite projektiga ESTROM 2, et edendada lõimumise sidusrühmade, romade, kohalike omavalitsuste ja riigiinstitutsioonide koostööd ja dialoogi. Tegevuse planeeritud eelarve 70 000 eurot.  Jätkatakse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevuse toetamist 0,2 mln euroga.  Väliseesti kultuuriseltse toetatakse 40 000 euroga.  Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia 0,1 mln eurot.  Jätkatakse Tuglase seltsi toetamist.  Välisabi eelarvest on planeeritud kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise toetusteks 0,9 mln eurot. Välisabi eelarvest kohanemisvaldkonna tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamise toetusteks 0,2 mln eurot. Kulud majandusliku sisu järgi Tegevuskulude (personali- ja majandamiskulude) osakaal kogu Kultuuriministeeriumi eelarvest on 9%. Kuludest suurema osa moodustavad jagatavad toetused (90%): tegevustoetused, avatud taotlusvoorude kaudu antavad projektipõhised toetused, investeeringutoetused. Toetusi jagavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus. Tegevuskulude detailsema ülevaade on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 352. Ülevaade Kultuuriministeeriumi ja tema hallatavat asutuste kuludest, tuhat eurot sh 2021 sh 2022 Muutus limiteeritud limiteeritud limiteeritud 2021 RE 2022 RE Muutus kulud (liik kulud (liik kulud (liik 20) 20) 20) Kulud kokku -316 915,07 -270 995,95 -290 280,37 -248 782,39 26 634,71 -22 213,56 Kultuuriministeerium -288 755,16 -247 790,47 -260 293,30 -222 947,63 -28 461,86 -24 842,83 toetused -281 691,23 -242 032,15 -254 022,40 -217 248,32 -27 668,83 -24 783,84 tegevuskulud ja käibemaks -7 063,92 -5 758,31 -6 270,90 -5 699,31 -793,02 -59,00 Muinsuskaitseamet -8 241,05 -7 901,48 -7 490,95 -7 094,80 -750,10 -806,68 toetused -4 924,60 -4 869,60 -4 066,10 -4 066,10 -858,50 -803,50 tegevuskulud -3 316,45 -3 031,88 -3 424,85 -3 028,70 108,40 -3,18 Eesti Hoiuraamatukogu -1 154,21 -1 046,78 -1 160,19 -1 058,89 5,98 12,11 tegevuskulud ja käibemaks -1 154,21 -1 046,78 -1 160,19 -1 058,89 5,98 12,11 Eesti Lastekirjanduse Keskus -915,36 -840,84 -848,69 -770,45 -66,67 -70,38 tegevuskulud ja käibemaks -915,36 -840,84 -848,69 -770,45 -66,67 -70,38 Eesti Rahvakultuuri Keskus -5 748,19 -5 219,51 -5 492,73 -5 395,13 -255,46 175,62 toetused -4 496,12 -4 044,57 -4 204,57 -4 204,57 -291,55 160,00 tegevuskulud ja käibemaks -1 252,07 -1 174,94 -1 288,16 -1 190,56 36,09 15,62 Võru Instituut -998,67 -907,23 -988,88 -892,41 -9,79 -14,82 tegevuskulud ja käibemaks -998,67 -907,23 -988,88 -892,41 -9,79 -14,82 Eesti Arhitektuurimuuseum -863,45 -863,45 -931,00 -773,54 67,55 -89,92 tegevuskulud ja käibemaks -863,45 -863,45 -931,00 -773,54 67,55 -89,92 Tartu Kunstimuuseum -572,10 -572,10 -651,18 -586,18 79,09 14,09 tegevuskulud ja käibemaks -572,10 -572,10 -651,18 -586,18 79,09 14,09 Eesti Rahva Muuseum -8 655,05 -4 842,27 -11 325,96 -8 333,48 2 670,91 3 491,21 tegevuskulud ja käibemaks -8 655,05 -4 842,27 -11 325,96 -8 333,48 2 670,91 3 491,21 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum -488,22 -488,22 -528,38 -471,12 40,16 -17,10 tegevuskulud ja käibemaks -488,22 -488,22 -528,38 -471,12 40,16 -17,10 231 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri sh 2021 sh 2022 Muutus limiteeritud limiteeritud limiteeritud 2021 RE 2022 RE Muutus kulud (liik kulud (liik kulud (liik 20) 20) 20) Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum -185,37 -185,37 -284,74 -191,89 99,37 6,53 tegevuskulud ja käibemaks -185,37 -185,37 -284,74 -191,89 99,37 6,53 Viljandi Muuseum -338,26 -338,26 -284,37 -266,87 -53,89 -71,39 tegevuskulud ja käibemaks -338,26 -338,26 -284,37 -266,87 -53,89 -71,39 Kuludest suurema osa moodustavad antavad toetused: tegevustoetused, avatud taotlusvoorude kaudu antavad projektipõhised toetused, investeeringutoetused. Toetusi jagavad Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvakultuuri Keskus. Joonis 58. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 59. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 353. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -290 257 -248 759 -3 405 -4 809 -32 456 -827 Tööjõukulud -12 716 -11 685 0 -284 -746 0 232 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Majandamiskulud -12 690 -11 555 0 -569 -566 0 Sotsiaaltoetused -808 -802 0 0 -6 0 Investeeringutoetused -41 527 -41 527 0 0 0 0 Muud toetused -188 826 -183 190 -1 739 -3 897 0 0 Edasiantavad maksud -31 132 0 0 0 -31 132 0 Käibemaks -1 731 0 -1 666 -60 -5 0 Põhivara amortisatsioon -827 0 0 0 0 -827 Tabel 354. Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -271 026 -319 263 -290 257 29 006 -9% Tööjõukulud -11 927 -11 778 -12 716 -938 8% Majandamiskulud -9 713 -10 707 -12 690 -1 983 19% Muud tegevuskulud -3 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -824 -842 -808 34 -4% Investeeringutoetused -18 739 -37 595 -41 527 -3 932 10% Muud toetused -198 909 -225 621 -188 826 36 796 -16% Edasiantavad maksud -29 014 -30 440 -31 132 -692 2% Käibemaks -325 -992 -1 731 -738 74% Põhivara amortisatsioon -1 571 -1 287 -827 459 -36% Kuludes kajastatakse riigiasutuste tegevuskulud, antavad toetused ja investeeringutoetused. Kultuuriministeeriumi eelarve kulud vähenevad võrreldes eelmise aastaga 9%. 2021. aasta eelarveandmed sisaldavad ka 2021. a lisaeelarvevahendeid, mis olid oma olemuselt ühekordsed ja sihtotstarbeliselt suunatud koroonakriisi mõjude leevendamiseks. Tabel 355. Kultuuriministeeriumi valitsemisala suuremad investeeringuobjektid, tuhat eurot 2022.a Objekti Investeeringuobjekt toetussumma kogumaksumus Multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide 6 000 0 rajamine (Paide, Narva, Jõgeva, Viimsi) Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine 7 838 53 212 Eesti Rahvusringhäälingu telemaja ehitus 14 400 22 400 Eesti Rahvusringhääling, iga-aastane investeeringutoetus 1 917 0 Tallinna Kunstihoone renoveerimine 3 500 6 540 Hiiumaa Spordikeskuse ehitus 300 1 800 Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine 1 560 16 090 Tehvandi Spordikeskus SA iga-aastane investeeringutoetus 1 737 0 Eesti Kontsert SA, kontserdimajade remont 400 0 Vastseliina linnuse konserveerimine 80 280 Toetus kinnismälestiste omanikele 2 864 0 Kultuuriministeeriumi kuludes edasiantavate maksude all kajastuvad vahendid alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest, mida jaotab toetustena edasi Eesti Kultuurkapital. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning osa hasartmängumaksulaekumisest läheb Eesti Kultuurkapitali koosseisus tegutsevale kaheksale sihtkapitalidele (kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, valdkondade vahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja sport) toetuste jagamiseks. Hasartmängumaksu laekumisest rahastatakse lisaks sihtkapitalidele ka kultuuriehitisi ning kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamist. 233 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest planeeritud kulud on eelarves arvestuslikud, mis tähendab, et tegelik kulude suurus sõltub tegelikust maksulaekumisest. Olulise osa Kultuuriministeeriumi kui üksikasutuse eelarvest moodustavad toetused valitsemisala avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja sihtasutustele. 2021.a ja 2022.a toetussummad on toodud seletuskirja Lisa nr 3 “Toetuste andmine juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes”. 2021.a ja 2022.a vahelised muutused toetuste suuruses tulenevad palgatõusuks juurde antud vahenditest ja/või ühekordsete projektipõhiste toetuste lisandumisest või lõppemisest. 3.12.3 INVESTEERINGUD Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet iseloomustab väike riigiasutuste investeeringute (kapitaliseeeritavate kulude) maht. Joonis 60. Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 356. Kultuuriministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest Arvestusli- riigieelarve- 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad investeeringud kaasfinant- seeringuga Investeeringud kokku -23 -23 0 0 0 Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -23 -23 0 0 0 Tabel 357. Kultuuriministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -483 -102 -23 79 -77% Muud investeeringud -353 0 0 0 0 Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus -31 -23 -23 0 0% Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisa remonttööd 0 -79 0 79 -100% Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Võru Instituut -90 0 0 0 0 Käibemaks -9 0 0 0 0 Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvele on iseloomulik suur investeeringutoetuste maht, mis kajastub kulude all. Ülevaade suurematest investeeringutoetustest on toodud Tabel 355. 234 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu energeetika, digiühiskonna, transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse, ettevõtluskeskkonna ja ehituse poliitikat. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga viis asutust: Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium, Transpordiamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti Geoloogiateenistus. Lisaks kuuluvad valitsemisala haldusalasse riigi osalusega mittetulundusühingud MTÜ Eesti Standardi- ja Akrediteerimiskeskus, MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee, MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions. Valitsemisala haldusalasse kuuluvad sihtasutused: Eesti Interneti Sihtasutus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Sihtasutus KredEx60, Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS), Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, Sihtasutus Tartu Teaduspark. Ministeeriumi valitsemisala haldusalasse kuuluvad järgmised riigi osalusega äriühingud: A.L.A.R.A AS, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Loots, AS Eesti Post (Omniva), AS Eesti Raudtee, AS Eesti Varude Keskus, AS Operail, AS KredEx Krediidikindlustus, AS Metrosert, AS Nordic Aviation Group, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Teede Tehnokeskus, Elering AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, OÜ Transpordi Varahaldus. Tabel 358. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 620 606 5% KULUD -13 638 494 -942 302 7% INVESTEERINGUD -715 975 -296 981 41% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 -80 300 -12% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas töötab seisuga 20.09.2021 kokku 1353 teenistujat (aktiivses töösuhtes olevad töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonnaga valitsemisala asutus on Transpordiamet, mille koosseisu kuulub 781 teenistujat. Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve 57%, Transpordiameti eelarve 36%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 6%. 60 Valitsus on otsustanud Kredexi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühinemise, mis on kavas läbi viia 2022. aasta alguseks. 235 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13.1 TULUD Joonis 61. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % Tabel 359. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 230 182 553 706 620 606 66 900 12% Saadud toetused 151 401 399 531 473 595 74 064 19% Riigilõivud 31 301 30 438 33 391 2 952 10% Tulud majandustegevusest 46 612 35 745 57 332 21 586 60% Tulud põhivara ja varude müügist 147 3 324 120 -3 204 -96% Trahvid ja muud varalised karistused 319 218 209 -9 -4% Muud tulud 20 199 27 657 20 465 -7 192 -26% Intressi- ja omanikutulud -19 797 56 792 35 494 -21 298 -38% Saadud toetused Saadud toetuste all on planeeritud struktuuritoetused, kus kajastatakse rakendusüksuste Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS), Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx), Keskkonna Investeeringute Keskuse (edaspidi ka KIK), ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) prognoositavaid väljamakseid. Suurenemine on tingitud uue perioodi EL struktuuri vahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) eelarvesse lisandumisest. Muutus 2022. aasta eelarve koostamise metoodika, mille järgi riiklikku kaasfinantseeringut ei kajastata enam riigiasutuste tuluna. Antud muudatus ei too aga MKMi valitsemisalas kaasa saadud toetuste vähenemist. Riigilõivud Riigilõivude laekumise suurenemine on tingitud liiklusregistri toimingute riigilõivu kasvust. 2021. aastaks prognoositi seoses COVID-19 levikuga liiklusregistri toimingute vähenemist, 2022. aastaks nähakse ette aga mõningast kasvu, sest sõidukite registreerimine on hoogustunud. Riigilõivude laekumised on prognoositud järgmistele toimingutele:  Transpordiameti (TA) lennundusteenistuse toimingutelt 0,2 mln eurot.  TA poolt tehtavad liiklusregistri toimingud 28,5 mln eurot. 236 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt tehtavad toimingud 4,4 mln eurot.  TA merenduse ja veeteede teenistuse toimingutelt 0,2 mln eurot. Tulud majandustegevusest Tulu majandustegevusest laekub TAile Maanteemuuseumi piletitulust, raskekaaluliste ja suurekaliibriliste veokite veolubadelt ning IT teenuste müügist. Tulusid kasutatakse muuseumi kuludeks, riigiteede remondiks ja IT arendusteks. TA merenduse ja veeteede teenistus saab tulu elektrooniliste kaartide müügist ja sadamate hallatavate navigatsioonimärkide hooldusest, mida kasutatakse sama teenuse kulude katteks. Eelpool nimetatud TA tulud jäävad võrreldes 2021. aastaga samale tasemele. RIA saab tulu andmesideteenuse osutamisest, mida kasutatakse sama teenuse kulude katteks, tulud suurenevad 0,2 mln eurot seoses teenuse mahu kasvuga. TTJA on planeerinud tulu sidealaste sageduslubade õiguste müügist 40 mln eurot, mis on 15 mln eurot enam, kui 2021. aastal. Tulude suurenemise põhjuseks on 2021. aastaks planeeritud sageduslubade konkursi nihkumine 2022. aastasse. TA on planeerinud tulu veeteetasudest 13 mln eurot, mis on 6,3 mln eurot enam, kui eelneval aastal. Kasv on tingitud asjaolust, et 2022. aastal ei kehti enam vabastus veeteetasudest, mida rakendati 2020. ja 2021. aastal. Tulu põhivara ja varude müügist Tulu põhivarade müügist on vähenenud, kuna 2021. aasta eelarvesse olid planeeritud TTJA ja EGT kinnistute müügid summas 3,3 mln eurot. Trahvid ja muud varalised karistused TAi ja TTJAi trahvid 0,2 mln eurot, mis on määratud väärteomenetluse seadustiku jm õigusaktide alusel. Muud tegevustulud Muud tulud sisaldavad viivisintressitulu TA merenduse ja veeteede teenistuse nõuetelt 20 000 eurot, nõuete rikkumiste eest laekuvaid sunnirahasid TTJAil 5 000 eurot, kindlustushüvitisi teederajatistele tekitatud kahjudest 30 000 eurot ning TAi teekasutustasu 20,4 mln eurot. Intressi- ja dividenditulud Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende järgmised äriühingud: AS Tallinna Sadam, AS Eesti Loots, AS Teede Tehnokeskus ja Elering AS. 3.13.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse neljas tulemusvaldkonnas transport, energeetika, infoühiskond ning teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus. Valitsemisala tulemusvaldkondade programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel 237 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 3.13.2.1 Tulemusvaldkond Energeetika Tulemusvaldkonna eesmärk: Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Energiamajanduse valdkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud energiamajanduse arengukavas aastani 203061 (edaspidi ENMAK) ning strateegias Eesti 203562. Energeetika tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud energeetika ja maavarade programm 2022-202563. Algatamisel on energiamajanduse arengukava uuendamine.64. Energeetika tulemusvaldkonnaga liidetakse alates 2022. aastast maavarade valdkond, sest ministeeriumi struktuuris paiknevad energeetika ja maavarade valdkonnad ühe asekantsleri vastutusvaldkonnas. Elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenus kajastatakse edaspidi energeetika ja maavarade tulemusvaldkonnas, sest varu haldav ettevõte loodi Eesti vedelkütusevarusid hallanud ettevõtte (Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS) baasil. Tabel 360. Tulemusvaldkonna Energeetika kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -29 319 -30 996 -55 054 -24 058 78% Energeetika tulemusvaldkonna kulud 2022. aastal suurenevad 24 mln euro võrra võrreldes 2021. aastaga. Suurenemisest 9 mln eurot tuleneb eelmainitud muudatustest valdkonna struktuuris - liidetakse maavarade valdkond (3 mln eurot, 2021. aastal ettevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonnas) ning elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenusega (6 mln eurot). Ülejäänud kasv on seotud taastuvkütuste kasutuselevõtu hoogustamiseks rakendatavate meetmete mahtude suurenemisega. Kuludest enamiku (44 mln eurot) moodustavad erinevad toetusmeetmed energiatõhususe suurendamiseks ning taastuvenergia osatähtsuse kasvatamiseks (näiteks biometaani tootmise ja tarbimise hoogustamise meetmed, pilootprojektid elektri ja vesinikulahenduste piloteerimiseks ühistranspordis, kaugküttesüsteemide renoveerimine). Ettevalmistamisel on alljärgnevad uue EL eelarveperioodi (2021-2027) rahastutest (struktuurivahendid, õiglase ülemineku fond, EL taaste- ja vastupidavuskava) kaasrahastatavad meetmed, mis on tulevikus energeetika ja maavarade programmis. Struktuurivahendid:  Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine – 22,5 mln eurot.  Biometaani kasutuselevõtu soodustamine – 12 mln eurot. Õiglase ülemineku fond:  Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine – 20 mln eurot. 61 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 62 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 63 https://www.mkm.ee/et/tegevuspohine-eelarve 64 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f7af8c16-a07d-416d-9fc4-1bbf109644a4 238 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri EL taaste- ja vastupidavuskava:  Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine – 50 mln eurot.  Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks – 30 mln eurot.  Tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamise programm – 7 mln eurot.  Energia salvestamise pilootprogramm – 8 mln eurot.  Programm: Energeetika ja maavarade programm Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Programmi eesmärke aitavad ellu viia SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Kredex, Eesti Geoloogiateenistus, Elering AS, AS Eesti Varude Keskus (varasemalt Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS), ja teised ministeeriumid ning nende allasutused vastavalt oma vastutusvaldkondadele. Tabel 361. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programm kulude eelarved liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -55 054 -10 809 0 -26 991 -17 177 -76 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -408 -383 0 -23 0 -1 Transpordikütuse korraldus ja -6 266 -6 247 0 -18 0 -1 kütusevarude säilitamine Soojusenergia tõhus tootmine ja -235 -223 0 -11 0 -1 ülekanne Energiatõhususe suurendamine -15 195 -457 0 -14 736 0 -1 Taastuvenergia osakaalu suurendamine -29 910 -706 0 -12 124 -17 077 -3 lõpptarbimises Maapõueressursside uurimine ja -1 216 -1 163 0 -21 -22 -9 kasutamine Geoloogiline kaardistamine ja -1 824 -1 629 0 -57 -78 -59 maapõuealane kompetents Tabel 362. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -30 996 -55 054 -24 058 78% Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -242 -408 -166 68% Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude -147 -6 266 -6 119 4163% säilitamine Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -310 -235 75 -24% Energiatõhususe suurendamine -18 558 -15 195 3 362 -18% Taastuvenergia osakaalu suurendamine -11 740 -29 910 -18 171 155% lõpptarbimises Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 -1 216 -1 216 100% Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane 0 -1 824 -1 824 100% kompetents 239 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13.2.1.1 Programmi tegevus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Elektri- ja gaasi varustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 363. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % 22% >20% >20% Allikas: Eurostat Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas, minutit 157,9 (2020) 120 <110 Allikas: Konkurentsiamet Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 7612 5700 4500 Allikas: Konkurentsiamet Tabel 364. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -242 -408 -166 68% Tabel 365. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -408 -383 0 -23 0 -1 Tööjõukulud -225 -216 0 -8 0 0 Majandamiskulud -50 -35 0 -15 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -131 -131 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi tegevus koosneb kahest teenusest. Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise teenuse osutamise eesmärgiks on tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates) hind. Lähi perioodil kujuneb parim elektrihind elektribörsil, aga on oluline, et Eestisse rajataks piisavalt uusi elektritootmisvõimsusi. Elektrimajandusega seotud tegevused on edukalt ellu viidud siis, kui kõik toimub sujuvalt (nt ei toimu järske hinnamuutuseid). Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru- alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb kaitsta Eesti seisukohti elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes 240 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis. Turupõhimõtetele tuginev regulatsioon peab tagama kõigile tarbijatele gaasi võimalikult soodsa lõpphinna. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus gaasiturul väheneb turukontsentratsioon ja vastav kontsentratsiooni tase (HHI) on võimalikult madal. Alates 2019. aastast on Eesti ja Läti gaasiturud tugevalt ühendatud. 2019. aasta andmetel on Eesti ja Läti ühise gaasituru HHI 7612. HHI on seda madalam, mida rohkem on gaasiturul müüjaid ja mida võrdsemalt on turg müüjate vahel jagunenud. Ühtlasi tuleb järjest rohkem panna rõhku gaasisüsteemi konkurentsivõimele ja sellega seotud taastuvat päritolu gaasiliste kütuste turu arendamisele. 3.13.2.1.2 Programmi tegevus: Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude säilitamine Programmi tegevuse eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind; tagada vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes EL-i õigusest ja IEA ees võetud kohustustest. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 366. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Regulatsioonile vastava kütusevaru olemasolu Olemas Olemas Olemas Allikas: AS OSPA Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, % 5,15% 10% 7,5% Allikas: Eurostat % Transpordikütuste turul enamkasutatavate kütuste kvaliteet tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Allikas: Keskkonnaministeerium Tabel 367. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eelarve dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Transpordikütuse korraldus ja kütusevarude -147 -6 266 -6 119 4163% säilitamine Tabel 368. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -6 266 -6 247 0 -18 0 -1 Tööjõukulud -155 -148 0 -7 0 0 Majandamiskulud -38 -27 0 -11 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -6 072 -6 072 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja edendatakse transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele eesmärkidele 241 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine EL-i erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Vedelkütusevaru peab riigil olema igal hetkel tagatud ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab turu arengutega kaasas käima. Piisavalt paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa saavutamise. Alates 2022. aastast kajastatakse elanikkonnale kriisis tegevusvaru tagamise teenus edaspidi energeetika ja maavarade tulemusvaldkonnas, sest varu haldav ettevõte loodi Eesti vedelkütusevarusid hallanud ettevõtte (Eesti Vedelkütusevaru Agentuur AS) baasil. Teenus „Elanikkonnale tegevusvaru tagamine kriisi olukorras“ tagab elanikkonnakaitse kontseptsioonist ja hädaolukorraseadusest lähtudes vedelkütuse, toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja käsimüügi humaan- ja veterinaarravimite varude olemasolu, korraldab nende igapäevast haldamist ja tagab nende kasutuselevõtmise kriisi-olukorras. Lisaks seirab Eesti Varude Keskus varu hoidmisega seotud majandussektorite toimepidevust. Keskuse 2022. aasta toetusest moodustavad varude halduskulud 5,2 milj eurot, mille eest suurendatakse toiduvarude mahtu, uuendatakse isikukaitsevahendite varu ja investeeritakse teenuste toimepidevusse. 3.13.2.1.3 Programmi tegevus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. Programmi tegevuse mõõdik: Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, 2019. aasta tase 52,3% ning 2021 ja 2022 aasta siht vastavalt 56% ja 56,8% Tabel 369. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -310 -235 75 -24% Tabel 370. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -235 -223 0 -11 0 -1 Tööjõukulud -102 -98 0 -4 0 0 Majandamiskulud -23 -16 0 -7 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -108 -108 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi tegevust viiakse ellu ühe teenusena. Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada soojusmajanduse jätkusuutlik 242 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri areng kujundades ja edendades kaugkütteturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i seadusandlusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine EL-i erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigi poolt reguleeritud. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaugküttesüsteemi vajadusel uuendatakse ning et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusaktid motiveerivad soojusettevõtjat võtma kasutusele meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne. 3.13.2.1.4 Programmi tegevus: Energiatõhususe suurendamine Programmi tegevuse eesmärk: muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 371. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Energia lõpptarbimine, TWh 33,7 33,3 33,3 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,5 65,6 65,6 Allikas: Eurostat Tabel 372. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Energiatõhususe suurendamine -18 558 -15 195 3 362 -18% Tabel 373. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -15 195 -457 0 -14 736 0 -1 Tööjõukulud -224 -214 0 -10 0 0 Majandamiskulud -55 -39 0 -16 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -14 710 0 0 -14 710 0 0 Muud toetused -204 -204 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi tegevuse eesmärke viiakse ellu allkirjeldatud kolme teenusega, millest eelarve mahult suurim on tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine. Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates 243 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoitakse ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu, väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandluse esitamist riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (tagatud on tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste rakendamisel. Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu programmi sihtrühmaks on Tallinna linna korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute omanikud, mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil ja mis asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Mujal piirkondades vanal pingesüsteemil olevaid hooneid enam ei ole. Programmi raames on võimalik asendada elektripaigaldiste üldosa nõuetekohase uue pingesüsteemi kaudu ehitades uued maandused, magistraalkaablid, paigaldades uued peajaotuskilbid. Selle meetme jaoks eraldatud vahendid hakkavad lõppema (2022. aastal saab kasutada 2021. aastal kasutamata jäänud vahendeid). Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega koostöös läbiviidava projekti raames renoveeritakse või uuendatakse tänavavalgustuse paigaldisi. Programmi eesmärk on tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemine tänu tõhusama LED-valgustustehnoloogia kasutamisele. Projektist toetuse saamise aluseks on mõõdikud, mis näitavad, kui palju väheneb tänavavalgustuses elektrienergia tarbimine, kui palju suureneb renoveeritud tänavavalgustuspunktide arv ja kui palju väheneb arvestuslik süsihappegaasi (CO2) heide aastas. Rahastusotsused on tehtud ning selle meetme raames uusi taotlusvoore kavandatud pole. Toimub tegevuste elluviimine ning kulud kajastuvad 2022. aastal eelarves (kavandatult 14,7 mln eurot) vastavalt tööde lõpetamisel ning vastuvõtmisel tehtud väljamaksetele. 3.13.2.1.5 Programmi tegevus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 374. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, % 52,7% 56% 56.8% Allikas: Eurostat 244 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % 22 % >20% >20% Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, % 5,1% 10% 7.5% Allikas: Eurostat Tabel 375. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Taastuvenergia osakaalu suurendamine -11 740 -29 910 -18 171 155% lõpptarbimises Tabel 376. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -29 910 -706 0 -12 124 -17 077 -3 Tööjõukulud -486 -462 0 -24 0 0 Majandamiskulud -121 -85 0 -36 0 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Investeeringutoetused -17 750 0 0 -11 799 -5 950 0 Muud toetused -11 550 -158 0 -265 -11 127 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Programmi tegevus koosneb kolmest olulisemast teenusest, mille eesmärgiks on erinevate toetuste abil tootmises ning lõpptarbimises taastuvenergia osatähtsuse suurendamine. Meetme „Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu“ kaasrahastatakse investeeringuid kaugküttesüsteemide moderniseerimiseks (kaugküttetorustiku vahetus) ning kaugkütte fossiilkütustest lahtisidumiseks (üleminek taastuvkütustele). Meetme taotlusvoorud on lõppenud, 2022. aastaks on kavandatud väljamakseid 8 mln euro ulatuses, mis kajastuvad eelarves vastavalt tegelikele väljamaksetele. Elektribusside (vähemalt 8 tk, M3 kategooria I klassi sõiduk) kasutuselevõtu toetamise eesmärk on süsinikdioksiidi heite vähendamine Eesti transpordisektoris ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Meetme taotlusvoor toimus 2021. aastal65 ning 2022. aastal toimub meetme elluviimine (kavandatult mahus 2,6 mln eurot). Eelarves kajastuvad kulud vastavalt tegelikele väljamaksetele. „Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu“ eesmärk on biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamine. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2020 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti. Toetuse tulemusena täidetakse ära taastuvenergia transpordieesmärk aastaks 2020, luues samas ka 65 https://www.kik.ee/et/toetatav-tegevus/elektribusside-soetamine-ja-laadimistaristu-loomine 245 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri olulise baasi taastuvenergia transpordieesmärgi täitmiseks aastal 2030. Teenus kätkeb endas kahte meedet, kus toetatavaid tegevusi on kokku kolm. Toetust antakse biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastava biometaani tootjale tõendatud biometaani tarne eest, kus oodatav tulemus on, et 200 GWh säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biometaani on toodetud ning tarbitud. Kavandatult on 2022. aastal väljamakseid 11,1 mln eurot. Eelarves kajastuvad kulud vastavalt tegelikele väljamaksetele. Elering AS-i kaudu antav toetuse66 suurus väheneb maagaasi turuhinna kasvul. Meetmega „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused“ antakse toetust biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks, et toetada taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist. Meetme siht on tekitada taastuvatest energiaallikatest toodetud kütustele nõudlus ja käivitada seeläbi biometaani tootmine ning aidata kaasa sektori arengule. Taotlusvoorud on lõppenud, 2022. aastal on kavandatud väljamakseid 2,8 mln euro ulatuses. Eelarves kajastuvad kulud vastavalt tegelikele väljamaksetele. Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamise eesmärk on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis. Meetme taotlusvoor on sulgub oktoobris 2021 ning meetme elluviimine algab 2022. aastal. Toetuse kogumaht on 5 mln eurot ning tööde lõpetamistähtaeg on 2024. aasta lõpus, aastatevaheline kulude jaotus selgub pärast eduka(te) taotleja(te) selgumist. 3.13.2.1.6 Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 377. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja täidetud täidetud täidetud koordineeritud Nõustamiste arv 5 5 5 Tabel 378. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 -1 216 -1 216 100% 66 https://elering.ee/biometaani-toetus 246 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 379. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 216 -1 163 0 -21 -22 -9 Tööjõukulud -586 -575 0 -9 -3 0 Majandamiskulud -609 -577 0 -13 -20 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -9 0 0 0 0 -9 Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest. Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute läbi viimist, valitsusasutuste nõustamist maapõue ressursside uurimise ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist maapõuepoliitika kujundamisel. Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist, maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis-ja arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise. Olulise osa teenusest moodustab geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemine ja vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus eelpoolnimetatud tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja ettevõtete motiveerimist uuringu- ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist. Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringute raames viiakse läbi maasoojuse ja maavarauuringuid ning nendega kaasnevaid geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilisi, keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Lisaks võib teenus sisaldada analüüse ja hinnanguid, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku kasutuselevõtu ja väärindamisega. 3.13.2.1.7 Programmi tegevus: Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents Programmi tegevuse eesmärk: Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 380. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega kaetud 34 36 38 ala % Eesti territooriumist Teavitusürituste arv 4 5 5 Seireprojektide arv 4 4 4 247 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 381. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane 0 -1 824 -1 824 100% kompetents Tabel 382. Tulemusvaldkonna Energeetika, Energeetika ja maavarade programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga Arvestuslikud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 824 -1 629 0 -57 -78 -59 Tööjõukulud -1 065 -1 029 0 -26 -10 0 Majandamiskulud -698 -599 0 -31 -68 0 Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -59 0 0 0 0 -59 Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest. Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamise teenus hõlmab avalikkuse maapõuealast teavitamist, statistiliste ülevaadete ja trükiste koostamist ning levitamist. Olulise osa teenuse sisust moodustab regulaarne maapõueressursside uurimise ning rakendamise tutvustamise alaste teavitusürituste läbiviimine ja korraldamine. Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine hõlmab geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. Teenuse maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine ning uuringute ja puursüdamike materjali kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti hõlmab teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tegemist. 3.13.2.2 Tulemusvaldkond Transport Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas EL-i õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Transpordi tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on loodud transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm, mis lähtub Transpordi ja liikuvuse arengukavast 2021-2035. Tabel 383. Tulemusvaldkonna Transport kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -409 227 -472 145 -480 524 -8 378 2% Kulud võrreldes eelmise aastaga jäävad suurusjärgus samaks. Aastate 2022–2023 jooksul lõpevad struktuurivahendite perioodi 2014–2020 projektid (toetuse väljamaksed vähenevad), kuid samas planeeritakse struktuuritoetuste perioodi 2021–2027 väljamakseid, millest kõige suurema mahu moodustab Rail Balticu ehitus (100 miljonit eurot). 248 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programm: Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm Programmi eesmärk: Inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Tabel 384. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm tegevuste eelarved liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -480 524 -224 846 0 -122 952 -15 919 -116 807 Raudteetransporditaristu arendamine ja -133 201 -14 849 0 -105 720 -12 630 -2 korrashoid Veetransporditaristu arendamine ja -18 586 -11 896 0 -1 629 -2 673 -2 389 korrashoid Õhutransporditaristu arendamine ja -14 411 -10 375 0 -4 034 0 -1 korrashoid Maanteetransporditaristu arendamine ja -170 350 -52 164 0 -4 925 -106 -113 155 korrashoid Keskkonnahoidlikku liikuvust -6 686 -155 0 -6 530 0 -1 soodustav linnakeskkond Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -25 388 -23 741 0 -35 -511 -1 101 Liikuvusteenuse arendamine ja -111 902 -111 666 0 -79 0 -157 soodustamine Tabel 385. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuste eelarvete dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -472 145 -480 524 -8 378 2% Liikuvusteenuse korraldamine ning -30 265 0 30 265 -100% arendamine (s.h) ühistranspordi ning nutikate liikluslahenduste arendamine Liiklusvahendid ja juhid -2 308 0 2 308 -100% Riigi sisesed rongi-, lennu-, laeva- ja -70 523 0 70 523 -100% maanteeühendused Rahvusvaheliste piiriüleste raudtee-, -77 449 0 77 449 -100% laeva- ja lennuühendus Raudteetransporditaristu arendamine 0 -133 201 -133 201 100% ja korrashoid Veetransporditaristu arendamine ja -23 482 -18 586 4 896 -21% korrashoid Õhutransporditaristu arendamine ja 0 -14 411 -14 411 100% korrashoid Maanteetransporditaristu arendamine -163 658 -170 350 -6 692 4% ja korrashoid Keskkonnahoidlikku liikuvust 0 -6 686 -6 686 100% soodustav linnakeskkond Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -23 343 -25 388 -2 045 9% Liikuvusteenuse arendamine ja -81 115 -111 902 -30 787 38% soodustamine Transpordi arengukava 2014–2020 lõppes 2020. aastal ning 2019. aastal alustati transpordi ja liikuvuse arengukava (TLAK) koostamist aastateks 2021–2035. TLAK läbis 13. septembril 2021 arutelu Riigikogu majanduskomisjonis, sealt saadeti see arvamuse avaldamiseks keskkonnakomisjoni. 29. septembril 2021 toimub Riigikogus TLAK-i arutelu. Seoses uue arengukava koostamisega alustati 2020. aastal ka uue transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse 249 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri programmi koostamist. Sellest tulenevalt kajastuvad juuresolevas tabelis 2021–2024 transpordi programmi tegevused ning uue 2022–2025 transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevused, mis kätkevad endas juba uue arengukava eelnõu eesmärke ja ülesehituse loogikat. Tegelik eelarvete dünaamika kahe eri programmi vahel on jäänud 2% piiresse, samas 2020. aasta andmeid pole võimalik nt 2022.a andmetega võrreldavaks teha. 3.13.2.2.1 Programmi tegevus: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: Elektrifitseerida raudteevõrgustik, arendada raudteed saavutamaks kiirust kuni 160 km/h ning parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 386. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega67 Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2019. a) 2021 2022 Tallinn-Narva 2:13 Tallinn-Tartu Ühendusajad Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu, 1:56 Tallinna-Viljandi ja Tallinna-Pärnu (Rail Balticu 0 0 Tallinn-Viljandi tulemusena) liinidel paranevad 1:54 Tallinn-Pärnu (RB) ühendus puudub Üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu 0 0 0 väljaehitamine: Rail Baltic, % Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus, 0 0 0 km Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km 0 0 0 Tabel 387. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eelarve kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Raudteetransporditaristu arendamine ja 0 -133 201 -133 201 100% korrashoid Tabel 388. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eelarve kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -133 201 -14 849 0 -105 720 -12 630 -2 Tööjõukulud -578 -180 0 -398 0 0 Majandamiskulud -81 -42 0 -39 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -113 923 -2 550 0 -98 743 -12 630 0 67 Tegemist on struktuurivahendite ja Euroopa ühendamise rahastu (The Connecting Europe Facility, CEF) toel rahastatavate projektidega, mille algväärtus 2019.aasta seisuga on 0. Mõõdikute vahetasemed saavutatakse aastateks 2024 või 2025. Seetõttu on hetkel tabelis 2021. ja 2022. aasta mõõdikute eeldatavad saavutustasemed 0, kuna konkreetsete projektide mõistes ei ole selleks ajaks veel valminud ja kasutusse võetud / elektrifitseeritud raudteekilomeetreid või vähenenud ühendusaegu võimalik mõõta. 250 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Muud toetused -18 616 -12 077 0 -6 540 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2 Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest. Ühtlasi panustab programmi tegevus Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi „Ühendatum Euroopa“, Eesti kontekstis „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 2 saavutamisse: „edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku“. Struktuurifondide (SF) programmperioodil 2021–2027 (aastaks 2029) rajatakse Ühtekuuluvusfondi ning CEF vahendite toel Rail Baltic raudtee, elektrifitseeritakse raudtee ida- ja kagusuund (ca 450 km ulatuses), tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise ning üksikute lõikude rekonstrueerimise (ca 105 km ulatuses) luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h. Teenuse „Raudteetranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine“ raames toimub üleriigilise ja rahvusvahelise raudteetranspordi konkurentsivõime ning taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle elluviimiseks. Kaardistatakse riigieelarvelise toetuse vajadus tagamaks avalikku raudteed omavale raudteeinfrastruktuuriettevõtjale tulude ja raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude tasakaal, raudteeinfrastruktuuri arendamise lepingute sõlmimine, avalikku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava koostamine. Koordineeritakse raudteearendusprojektide (nt Rail Baltic jmt) elluviimist. Koostatakse raudtee valdkonnas transpordi investeeringute kava. Lisaks toimub transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine. Suuremad raudteetaristu projektid:  Jätkatakse AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul „Tallinn– Keila–Paldiski, Turba“, summas 7,7 mln eurot.  AS Eesti Raudtee alustab ehitustöödega, et rajada Pääsküla–Keila II peatee, Tallinna lähipiirkonna reisirongiliikluse kvaliteedi tõstmiseks (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel). Samuti laiendatakse Balti Jaama ning ehitatakse 4. peatee Paldiski maantee ja Endla tänava vahelisel lõigul summas 9,8 mln eurot, 2022. aastal summas 4,9 mln eurot.  AS Eesti Raudtee projekteerib ning alustab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu, Narva, Valga, Koidula suunal summas 278,7 mln eurot, millest eeldatavad SF vahendid on 200,7 mln eurot. 2022. aastal on Tapa-Narva ja Tallinna-Tartu suunal elektrifitseerimisega seotud töid summas 5,1 mln eurot.  Haapsalu raudtee II etapi (Turba–Rohuküla) ettevalmistavad tegevused, et oleks loodud eeldused ehitushangetega alustamiseks, kokku summas 3 mln eurot. 2022.a I poolaastal viiakse lõpule ettevalmistavad tegevused, v.a raudtee ehitamiseks vajalike täiendavate maade ost Risti-Rohuküla raudteelõigul, millega luuakse eeldused ehitushangete algatamiseks. 2022. aasta I pooles viiakse läbi ehitushange Turba-Risti raudteelõigu ehitamiseks. 2022. aastal on eeldatav toetuse maht 2 mln eurot.  Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaasabil ehitatakse hiljemalt 2024. aasta lõpuks Rohuküla raudtee lõikudel Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti eeldatavas toetuse mahus 34 mln eurot. 2022. aasta on eeldatav toetuse maht 5,3 mln eurot. 251 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp aastatel 2022–2023 summas 12,49 mln eurot, 2022. aastal summas 6 mln eurot.  Rail Balticu arendus (projekteerimine, ehitus, maade omandamine), 2022. aastal summas 100 mln eurot (vt täpsemalt lisa 6).  Ülemiste ühisterminali rajamine, 2022. aastal summas 5,4 mln eurot. 2022. aastal alustatakse maade omandamisega Tallinna-Tartu raudteelõigul, et õgvendada raudtee kurve selliselt, et see võimaldaks sõita reisirongidel 160 km/h. Ühtlasi kaetakse 2022. aastal AS-i Eesti Raudtee 2021. aasta kahjumit summas 12 mln eurot. Teenuse „Raudtee tururegulatsioon“ raames toimub raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine, läbilaskevõime jaotamine, raudteevõrgustiku teadaandes esitatud andmete kontroll, raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava heakskiitmine. Teenuse „Rail Baltic arendamise riiklik järelevalve“ (väline tugiteenus) raames toimub Rail Baltica projektiga seotud tegevuste elluviimine (vt täpsemalt lisa 6). 3.13.2.2.2 Programmi tegevus: Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: Muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 389. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega68 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Mõõdetud Eesti mereala, % 67 67 69 Uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste 0 mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk (SF väljundindikaator) 0 0 Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saartevaheliste 16,43 - - parvlaevaühenduste nullheitele viimisega, kt Tabel 390. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -23 482 -18 586 4 896 -21% Tabel 391. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -18 586 -11 896 0 -1 629 -2 673 -2 389 Tööjõukulud -5 132 -5 106 0 -26 0 0 Majandamiskulud -7 083 -6 730 0 -8 -345 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -3 922 0 0 -1 594 -2 328 0 Muud toetused -59 -59 0 0 0 0 68 Tegemist on struktuurivahendite toel rahastatava(te) projekti(de)ga, mille algväärtus 2019.aasta seisuga on 0, ning mõõdikute vahetasemed saavutatakse aastaks 2024. Seetõttu on hetkel tabelis 2021. ja 2022. aasta mõõdikute eeldatavad saavutustasemed 0, kuna konkreetse mõõdiku mõistes ei ole selleks ajaks tulemusi võimalik mõõta. 252 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Põhivara amortisatsioon -2 389 0 0 0 0 -2 389 Programmi tegevus koosneb kahest teenusest. Teenuse „Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre“ oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine (6,34 mln eurot, summa koosneb majandamiskuludest ja tööjõukuludest, lisandub põhivara kulum summas 783 666 eurot). Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Suuremad eelarve mõjuga tegevused:  Rukki kanali süvendamine, 2022. aastal 0,3 mln eurot.  Tallinna alumise tuletorni rekonstrueerimine 2022. aastal summas 0,21 mln eurot.  Rohuküla sadamas Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kai rekonstrueerimine 2022–2024 summas 3,1 mln eurot, sh 2022. aastal summas 0,094 mln eurot.  Keri tuletorni rekonstrueerimise esimene etapp, 2022. aastal 0,128 mln eurot.  Jätkub SF 2014–2020 perioodi raames avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine, aastatel 2022–2023 summas 0,7 mln eurot, 2022.aastal summas 0,45 mln eurot.  SF 2021–2027 perioodil arendatakse keskkonnamõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume eeldatavas Ühtekuuluvusfondi toetuse mahus 9,5 mln eurot, 2022. aastal summas 1,1 mln eurot. Veetaristu ehitamise ja remontimise raames teostatakse üldkasutataval veeteel hüdrograafilist mõõdistamist. Tegeletakse laevateede, navigatsioonimärgistuse ja veeliiklust reguleerivate alade planeerimisega üldkasutataval veeteel, seal hulgas laevateede korrashoiu korraldamisega. Hallatakse, kaasajastatakse ja paigaldatakse navigatsioonimärke ja raadionavigatsioonisüsteeme ning hallatakse vastavaid infosüsteeme. 2022. aasta kulud veetaristu ehitamise ja remontimise osas on 7,3 mln eurot, millest enamuse moodustavad tööjõu- ja majandamiskulud ning põhivara kulum. Teenuse „Veetranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine“ raames toimub mere- ja siseveelaevaliikluse, nende keskkonnakaitse, merenduse transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime, kaubandusliku meresõidu ja sadamate tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning vajadusel transpordipoliitikasse muudatuste sisse viimine. Soodustatakse laevade Eesti lipu alla toomist ja tutvustatakse rahvusvaheliselt Eesti sadamaid ja merekoridore. Valmistatakse ette valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõusid, korraldatakse ja koordineeritakse rahvusvahelist koostööd, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmist ja osaletakse organisatsioonide töös (EL, IMO jt) ja riigiabi küsimuste lahendamises oma valdkonna piires. Regionaalühenduste pidamiseks vajalike sadamate ja transpordivahendite, Eesti veeteede taristu arendamiseks ja korrashoiuks kaardistatakse ning arvutatakse toetusvajadused ja koostatakse rahastuskavad, planeeritakse rahastus ning 253 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri sõlmitakse lepingud. Sadamate ja veeteede valdkonnas koostatakse transpordi investeeringute kava. Planeeritakse ja eraldatakse transpordivaldkonna välisabi vahendid ning korraldatakse rakendusasutuse tööd (perioodil 2014–2020). 2022. aasta investeeringutoetuste kulureal on järgmised investeeringud: Avaliku liiniveo teenindamiseks sadamate rekonstrueerimine summas 0,35 mln eurot, Rohuküla-Heltermaa kaldarambi rajamine summas 0,2 mln eurot, sadamate akvatooriumi kaitse summas 1,1 mln eurot, „Vähese heitega ühistranspordi“ programm summas 2,33 mln eurot. Lisaks jätkatakse 2022. aastal veeteetasude vähendatud määraga seni kehtinud 50% asemel 25%, mis toob kaasa endaga tulude vähenemise eelarves hinnanguliselt 5 mln eurot. Kuna jätkuv Covid-19 kriis mõjutab endiselt tugevalt reisiparvlaeva liiklust ning veeteetasud on otseselt seotud laevakülastustega, siis mõju võib muutuda. Veeteetasude süsteem peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, diferentseeritud. 2019. aastal oli veeteetasude laekumine ca 18 mln eurot, siis 2022. aastal on planeeritav laekumine ca 13 mln eurot. Tasumisele kuuluvat veeteetasude määra on vähendatud 2022. aastal 25%. 3.13.2.2.3 Programmi tegevus: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: Majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi ärisuundasid, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori keskkonnajalajälge. Programmi tegevuse mõõdik: Irdtorni lahendused kasutusel lennujaamades. Kavandatakse tegevused järgmistes etappides: 2021. aastal koostatakse strateegia: „mis, kuidas, kuhu, mis teenused“, 2022. aastal luuakse keskus Tallinnas, 2023. aastal toimub uute teenuste (AFIS ja ATC, MET) testimine prototüüplennujaamas, 2024. aastal algab irdtorni teenuse võimekuse loomine teistesse regionaallennujaamadesse. 2035. aastaks on irdtorni teenuse võimekus kõigis lennujaamades. Tabel 392. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -14 411 -14 411 100% Tabel 393. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -14 411 -10 375 0 -4 034 0 -1 Tööjõukulud -200 -179 0 -21 0 0 Majandamiskulud -22 -16 0 -6 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 008 0 0 -4 008 0 0 Muud toetused -10 179 -10 179 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Teenuse „Õhutranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine“ raames parandatakse üleriigilise ja rahvusvahelise õhutranspordi konkurentsivõimet läbi vastava taristu arendamise ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamise. Analüüsitakse ja võimalusel rakendatakse valdkonnas esitatud ettepanekuid. 254 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Jätkub valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös (EL, ICAO jt), ning riigiabi küsimuste lahendamises osalemine valdkonna piires. Pideva tegevusena toimub ühenduvuse ja lennujaamade taristu arendamiseks ja korrashoiuks toetusvajaduse kaardistamine, rahastuse planeerimine, lepingute sõlmimine, samuti lennunduse valdkonna riigiabi küsimuste lahendamises osalemine. Tegevuse käigus koostatakse transpordi investeeringute kava, planeeritakse ja eraldatakse transpordivaldkonna välisabi vahendeid ning korraldatakse rakendusasutuse tööd (programmiperioodil 2014–2020 kuni 2023.a lõpuni). 2022. aastal jätkub ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk on suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust Ühtekuuluvusfondi toetusega summas 4 mln eurot.Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks summas 7,7 mln eurot aastas ning antakse sihtotstarbelist toetust 2,3 mln eurot järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu tagamiseks regulaarlendude teenindamisel maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamine ning pääste- ja hädaabilendude teenindamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutuste ja äriühingute koostöös jätkatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-Space) ettevalmistavate tegevustega eesmärgiga, et see valmiks aastal 2022 ning et see oleks valmis maailma juhtivatele teenusepakkujatele aastaks 2023. 3.13.2.2.4 Programmi tegevus: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk: Säilitada ja parendada olemasoleva teedevõrgu seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, et muuta liiklemine mugavamaks, vähendada aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu. Programmi tegevuse mõõdik: Riigiteede võrgu seisundi säilitamine hea ja rahuldava tasemel vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2021–2030“. Mõõdikuks on teede tasasuse näitaja ehk IRI (ingl. k International Roughness Index). IRI on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete summana 100 m lõigule (ühik - mm/m). Tee on seda tasasem, mida väiksem on IRI väärtus. IRI 2,6 mm/m korral on sõidumugavus hea ja rahuldava taseme piiril ning teevõrgu elukaarekulud optimaalsed. Väga hea taseme, IRI <1,5 mm/m, saavutamine eeldaks teede ulatuslikku ümberehitamist koos muldkehade vahetusega, millel puudub majanduslik põhjendus. Tabel 394. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maanteetransporditaristu arendamine ja -163 658 -170 350 -6 692 4% korrashoid 255 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 395. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -170 350 -52 164 0 -4 925 -106 -113 155 Tööjõukulud -5 889 -5 688 0 -201 0 0 Majandamiskulud -39 531 -39 417 0 -9 -106 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 714 0 0 -4 714 0 0 Muud toetused -7 059 -7 059 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -113 155 0 0 0 0 -113 155 Programmi tegevus koosneb kolmest allpool kirjeldatud teenusest. Teenuse „Maanteetranspordi taristu arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine“ raames toimub tingimuste ja nõuete väljatöötamine maanteetranspordipoliitika elluviimiseks, sh õigusloome. Antakse sisend transpordipoliitika otsuste tegemiseks. Kavandatakse üleriigilise ja rahvusvahelise maanteetranspordi taristu arendamise ja säilitamise tegevused (sh töötatakse välja riigiteede teehoiukavad). Kohalikele omavalitsustele eraldatakse juhtumipõhiseid toetusi kohalikele teedele. Maanteede valdkonnas koostatakse transpordi investeeringute kava. Planeeritakse ja eraldatakse transpordivaldkonna välisabi vahendeid ning korraldatakse rakendusasutuse tööd. Teenuse kogumaht 2022. aastal on 5 mln eurot. Teenuse „Taristu ehitamine ja remontimine“ raames toimub tee ehituse projekteerimine, auditeerimine, ehitusekspertiiside korraldamine, projektide läbivaatamine ja kinnitamine, maade omandamine, ehitushangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine, omanikujärelevalve korraldamine, ehituslepingute haldamine ja järelevalve ning ehitusobjektide vastuvõtmine, samuti garantiiperioodi monitooring. Investeeritakse riigiteede arendamisse, sh lõpetatakse Võõbu-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamine, mille2022. aasta kavandatud maht on 15,385 mln eurot. Võõbu-Mäo on viimane teelõik Kose ja Mäo vahelisest 40 kilomeetri pikkusest neljarajalisest maanteest, Kose-Ardu ja Ardu-Võõbu neljarajalised maanteelõigud avati liiklusele 2020. aastal. Samuti jätkuvad ehitustööd Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Riia ristmikul (2022.a maht 14 mln eurot) ning Kärevere -Kardla neljarajalisel teelõigul (valmib 2022.a, maht 5 mln eurot) ja Tallinna ringteel Kanama -Valingu lõigul (2022. a maht 9,8 mln eurot). Alustatakse Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Pärnu-Uulu teelõigu neljarajaliseks ehitamisega 2022. aasta mahuga 8 mln eurot. Rajatakse 2 raskeveokite parklat Tallinna ringteel Venekülas ning Tallinna-Tartu-Võru- Luhamaa maanteel Laeval. Lisaks kavandatakse kruusateede remonti 10 mln euro ulatuses, kattega teede säilitus- ja taastusremonti kokku 36 mln euro eest. Sildade taastusremonti on kavandatud mahuga 6,7 mln eurot ning kattega teede rekonstrueerimist 24 mln euro ulatuses. Liiklusohtlike kohtade ümberehitamisse kavandatakse investeerida 5 mln eurot ning ca 50 km kruusateid saavad tolmuvabad katted. Jätkatakse järgnevate aastate taristuinvesteeringute projektide ettevalmistamist (sh projekteerimine, keskkonnamõju hindamine, maade omandamine jne) 5,6 mln euro ulatuses. 256 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Viiakse ellu Riigiteede teehoiukava 2021–2030, sh kruusteede remont, kattega teede säilitusremont, rekonstrueerimine, kruusateedele katete ehitamine jne, 2022. aastal summas 90 mln eurot. Jätkatakse Narvat läbiva (Rahu–Kerese tn.) transiittee rekonstrueerimisega, mille Ühtekuuluvusfondi toetuse summa 2022. aastaks on 4,7 mln eurot. Kohalike teede hoidu toetatakse juhtumipõhiselt 7 mln euro ulatuses. Teenuse „Teetaristu korrashoid“ raames toimub korrashoiuhangete läbiviimine, lepingute sõlmimine ja haldamine, maade haldamine, tee ohutuse kontrollimine, kriisi reguleerimise korraldamine, riigiteede kaitsevööndi järelevalve. Teenuse kogumaht 2022. aastal moodustab 39,5 mln eurot. 3.13.2.2.5 Programmi tegevus: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Programmi tegevuse eesmärk: soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust, toetades suuremates linnapiirkondades:  terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamist (fookus kesklinnadel) ning parandades rattaparkimise võimalusi;  arendades välja ja parandades olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti (tagades mugavad ümberistumisvõimalused, valgustatuse, ilmastikukaitse, aastaringse ligipääsetavus, (ratta)parkimisvõimalused jm);  uute trammiliinide rajamist Tallinna linnapiirkonnas. Programmi tegevuse mõõdik: uute trammiteede pikkus, uued või uuendatud mitmeliigilised ühendused, toetust saav sihtotstarbeline jalgrattataristu. Kuna mõõdikute sihttasemed saavutatakse uue SF vahendite perioodi lõpuks, ei ole võimalik veel sihttasemeid 2022. aastaks kajastada. Tabel 396. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav 0 -6 686 -6 686 100% linnakeskkond Tabel 397. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -6 686 -155 0 -6 530 0 -1 Tööjõukulud -156 -132 0 -24 0 0 Majandamiskulud -24 -18 0 -6 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -6 500 0 0 -6 500 0 0 Muud toetused -6 -6 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi tegevuse raames korraldatakse riigi ja suuremate linnapiirkondade vahelist koostööd keskkonnahoidliku transporditaristu arendamiseks. Kujundatakse linnalist liiklusruumi säästliku liikumise jaoks sobivaks, et suurendada säästvate liikumisviiside 257 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri osakaalu (sh rattateede, kergrööbastranspordi ja multimodaalsete sõlmpunktide arendamine) ning viiakse ühistransporti üle taastuvenergiale, et vähendada transpordi keskkonnajalajälge. RRF fondi kaasabil rajatakse hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 26 mln eurot. Projektiga alustatakse 2022. aastal ning toetust on planeeritud summas 6,5 mln eurot. 3.13.2.2.6 Programmi tegevus: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Programmi tegevuse eesmärk: liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks. Programmi tegevus panustab muu hulgas ka EL liiklusohutuspoliitika pikaajaliste eesmärkide saavutamisse – vähendada liikluses hukkunute arvu 2050. aastaks nullini. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 398. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Liikluskäitumise muutuse indeks 7,3 7,4 7,5 Algtasemega võrreldes indeksi kasv 0,5 punkti võrra aastaks 2025 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste 1,05 1,03 1,01 intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt vähenemistrendis Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme keskmine näitaja ei ületa 0,2 0,55 aastaks 2025 (2016–2020) 0,38 0,35 Tabel 399. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -23 343 -25 388 -2 045 9% Tabel 400. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -25 388 -23 741 0 -35 -511 -1 101 Tööjõukulud -16 037 -15 937 0 -22 -78 0 Majandamiskulud -6 750 -6 304 0 -13 -433 0 Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0 Muud toetused -1 499 -1 499 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 101 0 0 0 0 -1 101 Programmi tegevuses on kokku 8 teenust, allpool on kirjeldatud eelarve mahult 4 suurimat teenust. Teenuse kulud koosnevad peamistelt Transpordiameti tööjõu- ja majandamiskuludest. Teenuse „Järelevalve korraldamise“ eesmärgiks on ohuprognoosi koostamine ja järelevalvetegevuste läbiviimine maanteedel, veeteedel, õhuteedel ja ühistranspordis. Täpsem eesmärk on tagada Transpordiametile seadusega ülesandeks seatud valdkondade üle õiguspärane, korrektne, ühetaoline ja sõltumatu järelevalve teostamine. Järelevalvemenetlus hõlmab endas rikkumise märkamist, hinnangut ohu iseloomule, soovitavate eesmärkide 258 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri sõnastamist, toiminguid sündmuskohal, sh rikkumise fikseerimist ja järelevalvemeetmete rakendamist, sunnivahendi kohaldamist ning järgnevaid tegevusi. „Liiklusinfo“ teenuse eesmärgiks on navigatsiooniteabe kogumine, koostamine ja levitamine. Samuti laevaliiklusteenuse osutamine ja laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine; maanteeinfo kogumine, koostamine ja edastamine. VMS märkide haldamine ja tark tee süsteemi haldamine. Teenuse „Liikuvusega seotud lubade väljastamine ja õiguste andmine“ füüsilistele ja juriidilistele isikutele (maantee, lennundus, veeteed), nt sõiduki juhiluba, suur- ja raskeveokite eriluba jmt. Teenuse „Maantee ja veetee taristuga seotud lubade väljastamine“ ja õiguste andmine füüsilistele ja juriidilistele isikutele, nt hüdrograafiliste mõõdistustööde tegevusluba, tee liiklusväliseks tegevuseks kasutamise luba jmt. Muud teenused: näiteks panustab Transpordiamet teenusesse „Liiklusharjumuste kujundamine“ summas 1,7 mln eurot (sh 924 tuh tööjõukulud, 653 tuh majandamiskulud ja ülejäänud on amortisatsioon ning MKM poolt edasi antavad IT kulud). 3.13.2.2.7 Programmi tegevus: Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine. Programmi tegevuse eesmärk: Tagada inimeste kulutõhus ja nutikas liikuvuse korraldamine, tuues ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale ja muutes selle kasutamise mugavamaks, kiiremaks ning ligipääsetavamaks läbi selle ühtse ja targema korralduse ja planeerimise, digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi korralduse. Linnapiirkondades on eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste koostöömudelite abil, saavutada parem koordinatsioon erinevate transpordiliikide vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava pendelrände osakaalu. Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja laevanduse konkurentsivõimet nutikate digitaalsete lahenduste kaudu. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 401. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta 1,27 1,04 1,2 Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/lkm kohta 0,53 0,48 0,52 Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha kohta (reisijad reisi istekoha 19,1 20 21 kohta) Tabel 402. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -81 115 -111 902 -30 787 38% Tabel 403. Tulemusvaldkonna Transport, Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -111 902 -111 666 0 -79 0 -157 Tööjõukulud -1 861 -1 794 0 -67 0 0 259 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Majandamiskulud -659 -647 0 -11 0 0 Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0 Muud toetused -109 224 -109 224 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -157 0 0 0 0 -157 Tabelis on kajastatud liikuvuse planeerimise, ühistranspordi korraldamise ja liikuvuspoliitika kujundamise tööjõukulud ning kulud maantee-, vee-, õhu- ja raudteetranspordi dotatsioonideks. 2022. aastal on maantee-, vee-, raudtee- ja õhutranspordi dotatsioonideks planeeritud 109,2 mln eurot (s.o maakondlik bussitransport ligi 50,2 mln eurot, veetransport ligi 24,4 mln eurot, õhutransport 5 mln eurot, raudteetransport 29,6 mln eurot). 3.13.2.3 Tulemusvaldkond Infoühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, seeläbi on kasvanud majanduse konkurentsivõime, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusus. Infoühiskonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud digiühiskonna programm. Kinnitamisel on uus Eesti digiühiskonna arengukava 2030. Tabel 404. Tulemusvaldkonna Infoühiskond kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -33 183 -62 057 -84 718 -22 661 37% Kulud võrreldes eelmise aastaga kasvavad valdavalt EL välisvahendite arvelt – lõppemas on 2020 struktuuritoetuste periood ja kasvavad vastavad väljamaksed, samuti käivitub EL Taaste- ja Vastupidavuskava (RRF) tegevuste elluviimine. Programm: Digiühiskonna programm Programmi eesmärk: Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti. Tabel 405. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuste eelarved liikide lõikes, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -62 057 -84 718 -22 661 37% Digiriigi arenguhüpped 0 -2 129 -2 129 100% Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -61 260 -61 260 100% Riikliku küberturvalisuse korraldamine 0 -731 -731 100% Analüüsivõime arendamine 0 -145 -145 100% Küberturvalisuse tagamine 0 -5 485 -5 485 100% Õigusruumi tagamine 0 -10 445 -10 445 100% Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -4 403 -4 403 100% 5G taristu ja teenuste arendamine 0 -120 -120 100% Sideturu reguleerimine ja arendamine -7 265 0 7 265 -100% Side-ühenduste reguleerimine ja arendamine -3 435 0 3 435 -100% Riigiside -2 952 0 2 952 -100% 260 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Teenuste taristu -7 880 0 7 880 -100% Paremad avalikud teenused IKT abil -30 561 0 30 561 -100% Digitaalse kirjaoskuse tagamine -1 103 0 1 103 -100% Kõrgemate IKT-oskuste arendamine -126 0 126 -100% Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine -2 841 0 2 841 -100% Intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek -2 163 0 2 163 -100% ja haldamine Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa -1 245 0 1 245 -100% kogukonna kujundamin Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning -727 0 727 -100% teaduspõhise ette Koostöö tõhustamine strateegiliste -1 586 0 1 586 -100% välispartneritega Kodanike, riigi ja erasektori küberteadlikkuse -173 0 173 -100% tõstmine Tabel 406. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuste eelarvete dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku 0 -84 717 -84 717 100% Digiriigi arenguhüpped 0 -2 129 -2 129 100% Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -61 260 -61 260 100% Riikliku küberturvalisuse korraldamine 0 -731 -731 100% Analüüsivõime arendamine 0 -145 -145 100% Küberturvalisuse tagamine 0 -5 485 -5 485 100% Õigusruumi tagamine 0 -10 445 -10 445 100% Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -4 403 -4 403 100% 5G taristu ja teenuste arendamine 0 -120 -120 100% Sideturu reguleerimine ja arendamine -7 265 0 7 265 -100% Side-ühenduste reguleerimine ja arendamine -3 435 0 3 435 -100% Riigiside -2 952 0 2 952 -100% Teenuste taristu -7 880 0 7 880 -100% Paremad avalikud teenused IKT abil -30 561 0 30 561 -100% Digitaalse kirjaoskuse tagamine -1 103 0 1 103 -100% Kõrgemate IKT-oskuste arendamine -126 0 126 -100% Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine -685 0 685 -100% Intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek -2 163 0 2 163 -100% ja haldamine Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa -1 245 0 1 245 -100% kogukonna kujundamin Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning -727 0 727 -100% teaduspõhise ette Koostöö tõhustamine strateegiliste -1 586 0 1 586 -100% välispartneritega Kodanike, riigi ja erasektori küberteadlikkuse -173 0 173 -100% tõstmine Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine -685 0 685 -100% 2022. aastal on E-riigi ja sideturu arendamise programm ning Küberturvalisuse programm ümber kujundatud Digiühiskonna programmiks, mistõttu ei ole võimalik välja tuua võrdlust aastate lõikes. 261 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13.2.3.1 Programmi tegevus: Digiriigi arenguhüpped Programmi tegevuse eesmärk: uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud. Programmi tegevuse mõõdik: sündmusteenuste arv, mille algtase on 0 ja 2022. aasta tasemeks on 2. Mõõdiku metodoloogia muutus võrreldes eelmise aastaga. Edaspidi loetakse ainult neid sündmusteenuseid, mille loomist on juhtinud MKM. Tabel 407. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Digiriigi arenguhüpped 0 -2 129 -2 129 100% Tabel 408. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 129 -610 0 -1 516 0 -3 Tööjõukulud -1 477 -504 0 -974 0 0 Majandamiskulud -636 -94 0 -542 0 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -12 -12 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Programmi raames toimub sündmusteenuste väljaarendamine vastavalt valitsuskabinetis kokku lepitud teekaardile ja põhimõtetele, et muuta riigiga suhtlemine ja asjaajamine oluliselt lihtsamaks ja proaktiivsemaks. Teekaart oli välja töötatud koos teenuste eest vastutavate riigiasutustega. Heakskiidetud plaani põhjal alustati 2021. aastal MKM koordineerimisel tööd sündmusteenuste väljatöötamiseks ja 2022 aasta lõpuks on plaanis realiseerida abielu ja lahutuse sündmusteenus. Sündmusteenuste eesmärgiks on elu- ja ärisündmuste teenuste sujuv pakkumine, et riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö) on teenuse saajale nähtamatu. Selle tulemusel tõuseb inimeste rahulolu digiriigi poolt pakutud teenustega. Programmi tegevuse raames töötatakse krattide laiemaks kasutuselevõtuks, et toetada riigisektori tõhusust ja pakkuda inimestele mugavamat teenust. Krattide kasutuselevõttu toetatakse kõigis haldusalades ja asutustes. Selle saavutamiseks on kavas jätkata kesksete kratijuppide (taaskasutatavad krati komponendid, näiteks tekstianalüütika ja protsessikaeve töövahend), eesti keeletehnoloogia (näiteks masintõlke, kõnetuvastuse, kõnesüntees) ja bürokrati platvormi (digiriigi virtuaalne assistent-juturobot) edasise arenduste ning juurutamisega. 3.13.2.3.2 Programmi tegevus: Digiriigi alusbaasi kindlustamine. Programmi tegevuse eesmärk: Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena. Programmi tegevuse mõõdik: EL vahenditest heaks kiidetud projektide arv, mille sihttase on 2021. aastaks 114 ja 2022. aastaks 158 projekti. Tabel 409. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Digiriigi alusbaasi kindlustamine 0 -61 260 -61 260 100% 262 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 410. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -61 260 -10 283 0 -48 485 -1 279 -1 213 Tööjõukulud -8 110 -4 978 0 -3 132 0 0 Majandamiskulud -9 198 -2 478 0 -5 441 -1 279 0 Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Investeeringutoetused -12 625 -150 0 -12 475 0 0 Muud toetused -30 111 -2 675 0 -27 436 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 213 0 0 0 0 -1 213 Programmitegevuste eesmärgiks onavaliku sektori laialdasem üleminek pilvetehnoloogiate kasutamisele, digiriigi ühisplatvormide (sh X-tee, eID jm) arendamine ja IKT baasteenuste ümberkorraldamine . Selleks alustatakse IKT baasteenuste üleminekuga keskse teenuseosutaja mudelile – 2022. aastal võetakse kesksele korraldamisele üle esimesed valitsemisalad. Samuti on eesmärgiks, et aina rohkem avalikke teenuseid oleks piiriüleselt kasutatavad. Arendatakse avaliku sektori töötajate digioskusiläbi koolitusprogrammide ja asutuste digimuutuste alase nõustamise. Lisaks võimendatakse suuremahulisi digimuutusi avalikus sektoris, rahastades infosüsteemide ja taristu arendust eri valitsemisalades ja käivitades vastavaid arendusprojekte (muu hulgas m-valimiste väljaarendamist). Vastavad vahendid sisalduvad „Muude toetuste“ real (sh EL struktuurivahendite vana perioodi toetused ja EL Taasterahastu uued vahendid). Muude toetuste all antakse muuhulgas Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele (RIKS) sihtotstarbelist toetust (1,8 mln ja investeeringutoetuseks 150 tuh), et tagada Eesti Vabariigi nimel välislepinguga (SOLAS konventsioon) võetud kohustuse täitmine: meresõidu ohutus, ööpäevaringne sidevõimalus laeva ja kalda vahel ning pääste- ja patrull-laevade sidevajadus. Samuti tagamaks Balti mere keskosas ja Soome lahes asuvatele laevadele navigatsioonialase informatsiooni (NAVTEX) ööpäevaringne edastamine. Programmi tegevus: Riikliku küberturvalisuse korraldamine. Programmi tegevuse eesmärk: Riikliku küberturvalisuse juhtimise ja koordinatsiooni võime on kaasaegne ja heal tasemel. Programmi tegevuse mõõdik: Küberturbe juhtimise kontseptsioon on koostatud ja õigusaktid on vastavalt muudetud – 2022. aastaks jõutakse selleni osaliselt ja 2023. aastaks on tulemus saavutatud. Tabel 411. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riikliku küberturvalisuse korraldamine 0 -731 -731 100% 263 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 412. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -731 -253 0 -476 0 -2 Tööjõukulud -268 -211 0 -57 0 0 Majandamiskulud -451 -32 0 -419 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -9 -9 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2 Riikliku küberturvalisuse korraldamiseks koostatakse ja hoitakse riskianalüüsidest lähtuvalt ajakohasena riikliku küberturvalisuse korralduse mudelit, millega määratakse oluliste küberturbe funktsiooniga asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse ja ülesanded. Täiendatakse ja täpsustatakse õigusakte, lepinguid ja teisi regulatiivseid dokumente, mis sätestavad asutuste ja organisatsioonide rollid, vastutuse, ülesanded ja koostöösuhted. Tegeletakse pideva asutusteülese tegevuste koordineerimisega, sest küberturvalisuse tagamisel on paljudel asutustel oma konkreetne roll. 3.13.2.3.4 Programmi tegevus: Analüüsivõime arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Otsustajad, poliitika kujundajad ning võrgu- ja infosüsteemide omanikud omavad head olukorrateadlikkust globaalsetest digiarengu ja küberturvalisuse trendidest, riskidest ja mõjudest Eestile. Programmi tegevuse mõõdik: Teostatud analüüside arv, mille 2021 aasta tasemeks on kavandatud 2 analüüsi ja 2022. aastaks 4 analüüsi. Tabel 413. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Analüüsivõime arendamine 0 -145 -145 100% Tabel 414. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -145 -138 0 -7 0 -1 Tööjõukulud -106 -103 0 -3 0 0 Majandamiskulud -33 -29 0 -4 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -6 -6 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Küberturvalisuse tagamiseks on oluline otsustajate, poliitika kujundajate ning võrgu- ja infosüsteemide omanike hea olukorrateadlikkus globaalsetest digiarengu ja küberturvalisuse trendidest, riskidest ja mõjudest Eestile. Programmi tegevuses tellitakse ja teostatakse vastavaid analüüse, töötatakse välja ettepanekuid küberturvalisuse tagamise meetmeteks. Toetatakse ka vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõusu ülikoolides sihtotstarbeliselt selleks suunatud rahastusega. 264 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13.2.3.5 Programmi tegevus: Küberturvalisuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Kõikidel IKT teenustel on olemas adekvaatne riskianalüüs ning turvameetmed on rakendatud riskianalüüsi põhiselt. Programmi tegevuse mõõdik: Adekvaatsete riskianalüüside olemasolu ning turvameetmete rakendamine. Mõõdiku kaudu hinnatakse kahte aspekti: (1) kas riskianalüüsid on adekvaatselt koostatud ning (2) kas riskianalüüside põhised turvameetmed on rakendatud. Kuna tegemist on uue metoodika kasutuselevõtuga, siis algtase puudub. Järgneva 3 aasta jooksul soovitakse saavutada olukord, kus kõik riskianalüüsid on tehtud ja turvameetmed rakendatud. Tabel 415. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Küberturvalisuse tagamine 0 -5 485 -5 485 100% Tabel 416. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 485 -2 377 0 -2 935 0 -173 Tööjõukulud -3 623 -1 742 0 -1 881 0 0 Majandamiskulud -1 689 -635 0 -1 054 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -173 0 0 0 0 -173 Programmi tegevuse tulemusena arendatakse ja rakendatakse küberturbe standard ning suurendatakse järelevalve võimekust, tõstetakse Eesti küberruumi seire tehnoloogilist taset ning parandatakse eelhoiatuste operatiivset teostamist, luuakse küberintsidentidele kiirreageerimise ja ennetava testimise keskne üksus ning parandatakse reservi kaasamise võimekust, viiakse läbi küberturbe õppusi, koolitusi ja kohustuslikke teste ning tõstetakse elanikkonna teadlikkust küberohtudest. 3.13.2.3.6 Programmi tegevus: Õigusruumi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele. Programmi tegevuse mõõdik: Ajakohastatud õigusaktide arv 2021. aastal 8 ja 2022. aastal 2. Tabel 417. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õigusruumi tagamine 0 -10 445 -10 445 100% Tabel 418. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -10 445 -10 360 0 -11 0 -74 Tööjõukulud -1 188 -1 184 0 -5 0 0 265 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Majandamiskulud -346 -340 0 -6 0 0 Muud tegevuskulud -400 -400 0 0 0 0 Investeeringutoetused -6 497 -6 497 0 0 0 0 Muud toetused -1 940 -1 940 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -74 0 0 0 0 -74 Programmi tegevuse raames arendatakse sideturu ja sideühenduste regulatsiooni, sideregulaator (TTJA) teostabturujärelevalvet ja rakendab regulatsiooni (sh lubade andmine, numeratsioonihaldus, sagedushaldus jm). Õigusruumi kujundamisel on arvestatud osapoolte huve selliselt, et regulatiivne keskkond püsiks võimalikult stabiilsena ja tasakaalustatuna ning soodustaks koostööd baastaristu rajamisel, sh. turutõrkepiirkondades. Mobiilsidevõrgu arenguhüppeks vajalik sagedusressurss on kiiresti ja tõhusalt turule eraldatud. Euroopa Liidus ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus tehtud otsused vastavad Eesti huvidele. Lisaks hõlmab programm postituru toimimiseks vajalikke tegevusi, sh toetatakse riigieelarvest sihtotstarbelise toetusega perioodika kodukannet maapiirkondades summas 1,8 mln eurot. MKM sõlmib lepingu universaalse postiteenuse osutajaga: eesmärgiks on maapiirkondades elavatele inimestele perioodiliste väljaannete edastamise rahaline toetamine tulenevalt Eesti Vabariigi regionaal- ja sotsiaalpoliitilistest vajadustest. Toetuse maksmise ja kasutamise tingimused määratletakse lepinguga. Lisaks perioodika sihtotstarbelisele toetusele on muude toetuste summa sees ka rahvusvaheliste side- ja postiorganisatsioonide liikmemaksud (UPU, ITU jm) 0,156 mln eurot. 3.13.2.3.7 Programmi tegevus: Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Programmi tegevuse eesmärk: Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga. Programmi tegevuse mõõdik: Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 10 Gbit/s. 2021. aasta alguse seisuga on algtase 58% ja 2022. aasta sihttase on 60%. Tabel 419. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 0 -4 403 -4 403 100% Tabel 420. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 403 -106 0 -4 297 0 -1 Tööjõukulud -88 -85 0 -3 0 0 Majandamiskulud -18 -14 0 -4 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 290 0 0 -4 290 0 0 266 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Muud toetused -6 -6 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Tegevuse eesmärgiks on tagada liitumisvõimalus turutõrkepiirkondades väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga. Eesti maapiirkondades on rajatud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele jha kõigile aastaringselt kasutuses olevatele majapidamistele. Juurdepääsuvõrguga liitunutel on võimalik kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida on võimalik suurendada kuni 10 Gbit/s´ini. Programmi tegevuses antakse sideettevõtjatele avatud taotlusvoorudes investeeringutoetust, et nad rajaks turutõrkepiirkondadesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrke – samuti tegeletakse vastavate järgnevate meetmete ettevalmistuse ja käivitamisega. 3.13.2.3.8 Programmi tegevus: 5G taristu ja teenuste arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga. Programmi tegevuse mõõdik: 5G transpordikoridoride arv. 2021. aasta seisuga on algtase 0, 2024. aasta sihttase on 1. Tabel 421. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % 5G taristu ja teenuste arendamine 0 -120 -120 100% Tabel 422. Tulemusvaldkonna Infoühiskond, Digiühiskonna programmi tegevuse kulud liikide ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -120 -112 0 -7 0 -1 Tööjõukulud -94 -91 0 -3 0 0 Majandamiskulud -19 -15 0 -4 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -6 -6 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Tegevuse eesmärgiks on tagada, et Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga. Selleks antakse toetust täiendava baastaristu (mastid ja nende ühendus baasvõrguga) rajamiseks kohtades, kus piisav levi puudub. Peale baastaristu esimesi investeeringuid kavandatakse side-ja/või sisuteenuste piloteerimist. Aastal 2022 viiakse läbi Eesti transpordikoridoride katkematu 5G leviga katmiseks investeeringutoetuste andmiseks vajalikud eeluuringud ja töötatakse välja toetusmeetme tingimused. 267 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13.2.4 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035. Tabel 423. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala programmi seos tulemusvaldkonna ja valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Teadus- ja arendustegevus Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning Ehituse programm ja ettevõtlus ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Ettevõtluskeskkonna programm Teadmussiirde programm Tabel 424. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -126 802 -321 271 -310 147 11 124 -3% 2022. aasta eelarve vähenemine tuleneb ehituse programmi väiksemaks mahust. Võrreldes 2021. aastaga on ehituse programm 51% ehk 63,1 mln eurot väiksem. 2022. aastal ei jätkata COVID-19 kriisitoetustega elamumajanduses. Eluhoonete rekonstrueerimise mahukad investeeringud ootavad EL-i taaste- ja vastupidavuskava heaks kiitmist ning uue perioodi struktuurivahendite eraldamise kokkuleppeid. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud neli programmi:  teadussüsteemi programm - peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium;  teadmussiirde programm - vastutajateks Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;  ettevõtluskeskkonna programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.  ehituse programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Programm: Teadmussiirde programm Programmi eesmärk: parendatakse nii ettevõtete võimekust ja valmisolekut TAI- mahukamateks tegevusteks, ning võimestatakse innovatsioonisüsteemi tervikuna. 2022. aastaks liideti Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) Teaduse programm ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ettevõtluse ja innovatsiooni programm uueks, ministeeriumite koostöös juhitavaks Teadmussiirde programmiks. See aitab luua sünergiat teaduse ja ettevõtluse vahel ning käivitab olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Programmi HTM poolt juhitavatest meedetest annab ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi seletuskiri. Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i ja MKM-i Eesti Teadusagentuur (ETAg), Haridus- ja Noorteamet (HARNO), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sihtasutus KredEx (EAS ja KredExi ühinemisel moodustatud õigusjärglane). 268 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 425. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestus- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga likud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -111 579 -45 163 0 -66 412 0 -5 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja -111 414 -45 021 0 -66 390 0 -4 rohepöörde soodustamine TA-mahuka iduettevõtluse arendamine -165 -142 0 -22 0 -1 Tabel 426. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku 0 -111 579 -111 579 100% Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde 0 -111 414 -111 414 100% soodustamine TA-mahuka iduettevõtluse arendamine 0 -165 -165 100% 2021. aastal liideti Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) Teaduse programm ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) Ettevõtluse ja innovatsiooni programm uueks, ministeeriumite koostöös juhitavaks Teadmussiirde programmiks, seetõttu ei ole võimalik välja tuua võrdlust aastate lõikes. 3.13.2.4.1 Programmi tegevus: Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 427. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest (suhe 13% (2018) 14% 15% kogu müügitulusse) Ettevõtete digitaliseeritus (robotid jms) 14 (2020) Top13 Top12 Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) Tabel 428. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde 0 -111 414 -111 414 100% soodustamine Tabel 429. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -111 414 -45 021 0 -66 390 0 -4 Tööjõukulud -1 388 -1 315 0 -74 0 0 Majandamiskulud -444 -391 0 -53 0 0 269 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Investeeringutoetused -1 000 -1 000 0 0 0 0 Muud toetused -108 578 -42 315 0 -66 263 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku üheksat teenust. Suurimate eelarvemahtudega on Ettevõtete (teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine, Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine ning Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine. Teenused suurendavad ettevõtjate teadlikkust TAI vajalikkusest ja võimalustest, sh nt korraldatakse infoüritusi, kaasatakse valdkondlikke eksperte, soodustatakse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ning toetatakse ettevõtjatele vajalike koostöövõrgustike arendamist. Arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programmi rakendamist ja arendamist, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete teadus- ja arendustegevustega (TA-tegevustega) seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt. Ettevõtete ja TA asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ning EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH) fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech. Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid. Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi ja selle alusel rakendusstrateegia koostamist ning kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid. 3.13.2.4.2 Programmi tegevus: TA-mahuka iduettevõtluse arendamine Programmi tegevuse eesmärk: iduettevõtluse igakülgne soodustamine. Programmi mõõdik: Tabel 430. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Riskikapitali maht eurodes 440,9 (2020) ˃500 ˃500 Allikas: Startup Estonia ( Crowdsoursed ja Includer kokku) Kiirendites osalevate ettevõtete arv 31 (2020 40 47 Allikas: Startup Estonia 270 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 431. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi teadmussiire tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % TA-mahuka iduettevõtluse arendamine 0 -165 -165 100% Tabel 432. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Teadmussiirde tegevuse kulud teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -165 -142 0 -22 0 -1 Tööjõukulud -120 -108 0 -12 0 0 Majandamiskulud -32 -22 0 -10 0 0 Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -12 -12 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse teadus- ja arendustegevuse (TA) mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetava ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujunduse ja TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise ja investeerimislahenduste rakendamise teenust. TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda soodustav poliitika kujundus aitab luua teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajaliku keskkonda, mis toetab iduettevõtteid nende kõigis arengufaasides sh kiirendite loomine. Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia kaudu. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus ja ärimudel põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil ja nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam, vajab see segment eraldi lahendusi, mistõttu Smartcapi kaudu kutsutakse ellu seda segmenti sihtiv(ad) kiirendi(d). TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja investeerimislahenduste rakendamisel jätkub riigi osalusega fondide rahastamise (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust (fondide vahendid kajastuvad finantseerimistehingutes). Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkus hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Programm: Ettevõtluskeskkond Programmi eesmärk: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Programmi elluviimisse panustavad peale MKM-i, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sihtasutus KredEx (EAS ja KredExi ühinemisel moodustatud õigusjärglane) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). 271 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuste tulemusena on Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt kasvatanud Eesti elanike heaolu, parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. Tabel 433. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestus- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga likud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -137 240 -55 319 0 -81 686 -1 -235 Ettevõtluse arendamise soodustamine -27 075 -12 718 0 -14 128 -1 -228 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi -88 199 -34 278 0 -53 917 0 -4 edendamine Tehnoloogia- ja arendusmahukate -21 966 -8 323 0 -13 641 0 -3 investeeringute soodustamine Tabel 434. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -196 846 -137 240 59 606 -30% Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -27 075 -27 075 100% Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi 0 -88 199 -88 199 100% edendamine Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute 0 -21 966 -21 966 100% soodustamine Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine -3 000 0 3 000 -100% Ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte arendamise -61 069 0 61 069 -100% soodustamine Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise -59 085 0 59 085 -100% soodustamine Eksporditegevuse soodustamine ja -25 465 0 25 465 -100% kaubandustõkete vähendamine Turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja -29 759 0 29 759 -100% usaldusväärse keskkonna tagamine Kaalutletud ja läbipaistev turu vajadustest lähtuv nõuete kehtestamine, toodete ja teenuste ohutuse -2 401 0 2 401 -100% ja nõuetele vastavuse tagamine Konkurentsivõimelise turismikeskkonna -1 200 0 1 200 -100% kujundamine Konkurentsivõimelise turismikeskkonna -14 867 0 14 867 -100% kujundamine 2022. aastal on Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkonna programm ümber kujundatud Ettevõtluskeskkonna programmiks, mistõttu ei ole võimalik välja tuua võrdlust aastate lõikes. 3.13.2.4.3 Programmi tegevus: Ettevõtluse arendamise soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 435. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 1171 1475 1500 000 € 272 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Viimane tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Eesti kui atraktiivse töökohariigi positsioon 31 (2020) 30 28 Allikas: Rahvusvaheliste talentide konkurentsivõime indeks (GTCI raport) Tabel 436. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -27 075 -27 075 100% Tabel 437. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -27 075 -12 718 0 -14 128 -1 -228 Tööjõukulud -4 014 -3 569 0 -445 0 0 Majandamiskulud -924 -714 0 -209 -1 0 Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Investeeringutoetused -1 780 0 0 -1 780 0 0 Muud toetused -20 127 -8 434 0 -11 693 0 0 Põhivara amortisatsioon -228 0 0 0 0 -228 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kuute teenust. Suurimate eelarvemahtudega teenused on Ettevõtluse arendamise toetamine, Targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kujundamine ning Kvalifitseeritud tööjõudu kättesaadavust soodustav tugi EASis, kellel on nõustav roll ettevõtjate tööjõuvajaduste lahendamisel. Ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtlikkuse soodustamise teenusega on koostöös partneritega kujundatud efektiivsed meetmed uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks soodsa kasvupinnase loomiseks, ambitsioonikate äriideede juurdevoolu suurendamiseks, ambitsioonikate ärimudelite loomise ja rakendamise soodustamiseks, alustavate ettevõtete kapitali kättesaadavuse suurendamiseks (näiteks starditoetus). Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, kuid viimastel aastatel on Eesti konkurentsivõime positsioon languses. Maailmapanga ärikeskkonna (Doing Business) raporti (190 riigi võrdlus) kohaselt paigutus Eesti 2016. aastal 12. kohale, seevastu 2020. aastaks oleme langenud 18. kohale ehk 6 kohta. Sarnast trendi näeme ka IMD konkurentsivõime raportis, kus oleme langenud aastaga (2018–2019) 4 kohta. Ettevõtluse arendamise toetamise teenusega on pakutud ettevõtjatele rahalisi ja mitterahalisi (nt. nõustamine, koolitused jne) toetusi ettevõtlusega alustamiseks ja arendamiseks. Targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna kujundamise teenusega on koostöös partneritega kujundatud poliitika efektiivsed meetmed (ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks viiakse läbi ärianalüüsid eesmärgiga muuta eesti.ee keskkonnas ettevõtjatele suunatud teenused „ühest aknast“ tervikteenusena kättesaadavaks digitaalseks sündmusteenuseks, toetatakse reaalajamajanduse kasutusele võtmist era- ja avaliku sektori koostöös äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ning digitaliseerimiseks, uute ärimudelite sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine, kvaliteediinfrastruktuuri tagava, tarbijakaitset, toodete ja teenuste ohutust ning digi- ja rohepööret soodustava poliitikakujundamise elluviimine). 273 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Eesti on hinnatud koht ettevõtluseks ning siinne ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond on tark ja konkurentsivõimeline. Teenused pakuvad tuge nii ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks, tarbijate harjumuste kujundamisel, et tarbida säästlikult ja targalt, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja toetatakse digipööret ja innovatsiooni ettevõtlussektoris ning toetatakse tippspetsialistide kaasamist ja arendamist. Ettevõtluskeskkonna toimimise tagamise teenusega on tagatud ohutu ja nõuetele vastav turukeskkond. Katusorganisatsioone ja ettevõtlusega seotud ameteid on nõustatud ning tagatud on piisav järelevalve ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonnas läbi TTJA tegevuste. Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused ning kvalifitseeritud ning ettevõtjate vajadustele vastava tööjõu tagamine. Siinkohal on võtmeküsimus hariduse sisu vastavus tööturul nõutavale. See on kriitiline tegur hõive parandamiseks ning lisandväärtuse ja tootlikkuse kasvatamiseks. Kuna Eesti majandus on tihedalt lõimunud EL ning maailmamajandusega, mõjutab meid väliskeskkond. Kvalifitseeritud tööjõudu tagav poliitikakujunduse teenus on koos partneritega tööturu muutuvate vajadustega arvestav ja koostöös teiste ministeeriumitega on korraldatud vajaminev täiend- ja ümberõpe. Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust soodustav EASi teenus pakub ettevõtjatele vajaminevat tuge. Tulemuse saavutamiseks viiakse ellu Work in Estonia tegevuskava ja talendipoliitikat, et soodustada Eesti ettevõtjatele vajalike tippspetsialistide leidmist, rakendatakse tegevusi, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ning toetatakse (tööstus)ettevõtetele vajalike spetsialistide koolitamist. 3.13.2.4.4 Programmi tegevus: Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine Programmi tegevuse eesmärk: ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt. Programmi tegevuse mõõdikud: Tabel 438. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Eesti toodete ekspordihind kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt Kasv aeglasem Kasv kiirem Kasv kiirem (2020 kuni sihtaasta) (2018) Allikas: Eurostat Kaupade ekspordi maht (mld / EUR) 23 (2020) 24 26 Allikas: Statistikaamet Turismiteenuste eksport (mld/EUR) 2,07 0,7 1,5 Allikas: Eesti Pank Tabel 439. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi 0 -88 199 -88 199 100% edendamine 274 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 440. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -88 199 -34 278 0 -53 917 0 -4 Tööjõukulud -542 -494 0 -48 0 0 Majandamiskulud -119 -83 0 -36 0 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Investeeringutoetused -33 632 -20 000 0 -13 632 0 0 Muud toetused -53 901 -13 700 0 -40 200 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kuute teenust. Neist suurimate eelarvemahtudega teenused on Ettevõtete ekspordi toetamine, Turismisektorit edendav poliitikakujundus, Turismisektori edendamise toetamine ja Tööstussektori edendamise toetamine. Ettevõtete ekspordi toetamise teenusega pakuvad ettevõtluse toetamisega tegelevad organisatsioonid eksportööridele head tuge. Tegevuse tulemusena on Eesti ettevõtjad aktiivsed eksportijad. Teenusega tugevdatakse EL ühtse siseturu toimimist, soodustatakse kaupade ja teenuste piiriülest liikumist ning õiglast konkurentsi, parandatakse Eesti ettevõtete rahvusvahelist nähtavust (sh äridiplomaatia ning Eesti kuvandi sihipärase edendamise ja turundamise kaudu), nõustatakse ettevõtjaid uutele eksporditurgudele sisenemisel ja soodustakse ekspordikoostööd (näiteks eelnõustamine välisturgudele sisenemiseks, ühisstendidega osalemine välismessidel, sihtturu seminarid, välisesindajate nõustamis- ja ekspordipartneri otsingu teenused). Tööstussektori edendamise toetamise teenusega on koostöös partneritega kujundatud efektiivsed meetmed. Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist ning toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates. Tegevustega toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist tööstusettevõtetes ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu. Eesti tööstus on konkurentsivõimeline ja kasutab aktiivselt innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi. Turismisektorit edendava poliitikakujunduse teenusega on koostöös partneritega kujundatud efektiivsed meetmed. Turismiettevõtjate jaoks on olemas stabiilne, ajakohane ja ettevõtlust soodustav õiguslik raamistik, milles on tagatud ka tarbijate majandushuvide kaitse. Turismisektor on Eesti majandusele olulise mõjuga, olles otseses seoses transpordi, kaubanduse, teeninduse, loomemajanduse, hariduse, maaelu ja regionaalarenguga. Teenustega tagatakse, et Eesti on ligipääsetav ja nutikas reisisihtkoht, külastajateekond on mitmekesiste elamustega ning Eesti on väljapaistva kliendikogemusega rahvusvaheline konverentside ja äriturismi sihtkoht ning suursündmuste toimumispaik. Turismisektori edendamise toetamise teenusega pakutakse turismisektorile vajaminevat tuge (turisminõudlust suurendavaid ning turismitoodete ja teenuste konkurentsivõimet tõstvad tegevused). Eesti turismi arendamine peab toetama kohalikele kogukondadele väärtusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilitamist ja loomist, mis tagab positiivse eluhoiaku, seeläbi positiivse külastuskogemuse, kohaliku turismitulu kasvu ja kestliku turismi erinevates Eesti piirkondades. Toetatakse Eesti, kui turismisihtkoha tuntuse kasvatamist (sh. ekspordi 275 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri suurendamine ja siseturismi elavdamine) ning turismiteenuste kvaliteedi tõstmist. Tulemusena kasvab ööbimiste arv kõikidelt sihtturgudelt. 3.13.2.4.5 Programmi tegevus: Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks on piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile. Programmi tegevuse mõõdikud: Tabel 441. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtlusekeskkond tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (jooksevhindades, 3,2 3,7 3,8 mld eurot) Allikas: Eesti Pank Välisinvesteeringud töötlevas tööstuses (mld eurot) 2,8 (2018) 3,5 3,7 Allikas: Eesti Pank Tabel 442. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute 0 -21 966 -21 966 100% soodustamine Tabel 443 Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ettevõtluskeskkond tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -21 966 -8 323 0 -13 641 0 -3 Tööjõukulud -364 -325 0 -39 0 0 Majandamiskulud -84 -56 0 -27 0 0 Muud tegevuskulud -1 0 0 0 0 0 Investeeringutoetused -2 500 -2 500 0 0 0 0 Muud toetused -19 015 -5 440 0 -13 575 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse nelja teenust, neist suurima eelarvemahuga on Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja välisinvesteeringute kaasamise toetamine. Eesti on atraktiivne välisinvesteeringute sihtriik ja siinsetel ettevõtjatel on ligipääs vajalikule kapitalile. Kapitali kättesaadavuse soodustamise ja välisinvesteeringute kaasamise toetamise teenuse läbi on ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks piisav ligipääs vajalikule finantseerimisele ja kapitalile. Tegevuse raames parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades, lisaks on tegevuse alla koondunud kapitaliturgu elavdavad riskikapitali-instrumendid KredEx-is nagu Balti Innovatsioonifond I ja II ning EstFund. 276 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri EAS pakub investeeringutega seotud osapooltele vajalikku tuge. Välisinvesteeringute kaasamise toetamine (EAS-i kaudu) teenuse tulemusel on Eesti atraktiivne välisinvesteeringute sihtriik. Eestisse tehtavad välisinvesteeringud on usaldusväärsed. Välisinvesteeringute kaasamist ja usaldusväärsuse soodustamise teenusega on koostöös partneritega ellu viidud ja kujundatud rakendatavad ja võimalikult efektiivsed meetmed teadmusmahukate välisinvesteeringute juurdekasvu stimuleerimine ja usaldusväärse menetluskeskkonna loomine, et tagada investeeringute läbipaistvus ning soodne mõju Eesti majanduskeskkonnale. Eesmärgi saavutamise tulemusel on Eesti on atraktiivne välisinvesteeringute sihtriik. Eestisse tehtavad välisinvesteeringud on usaldusväärsed. Tegevuse raames soodustatakse arendusmahukate välisinvesteeringute kaasamist ja mahu suurendamist ja tagatakse välisinvesteeringute usaldusväärsus. Tutvustatakse Eestit kui paindlikku ja ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda maailmas. Programm: Ehitus Programmi eesmärk: luua keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Programmi viib ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Sihtasutus KredEx ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Tabel 444. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestus- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga likud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -61 328 -11 890 0 -45 481 -3 700 -257 E-ehitus -2 166 -809 0 -1 141 0 -216 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna -1 300 -1 213 0 -49 0 -38 kvaliteedi arendamine Eluasemepoliitika -57 863 -9 868 0 -44 292 -3 700 -3 Tabel 445. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -124 425 -61 328 63 096 -51% E-ehitus -1 588 -2 166 -578 36% Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna 0 -1 300 -1 300 100% kvaliteedi arendamine Eluasemepoliitika -113 669 -57 863 55 806 -49% Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu -672 0 672 -100% tagamine Ehitiste keskkonnasäästlikkuse suurendamine -621 0 621 -100% Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond -7 875 0 7 875 -100% 277 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13.2.4.6 Programmi tegevus: E-ehitus Programmi tegevuse eesmärk: E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise elukaarega seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E- ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed. 2022. aastal läheb ehitisregister täielikult üle kaasaegsele mikroteenuste põhisele arhitektuurile ning uutele kasutajamugavatele teenustele. Lisame täiendavaid menetlusi ning uusi võimalusi e-ehituse platvormis ja ehitatud keskkonna 3D kaksikus. Ruumilise planeerimise ja ehituse protsessid lihtsustuvad ning muutuvad oluliselt läbipaistvamaks. Tänu digitaalsetele platvormidele on paljud teiste valdkondade teenused, näiteks finants-, takso- ja kullerteenused muutunud kasutajasõbralikumaks ja taskukohasemaks – sarnast muutust loome ka ehitusvaldkonnas. Lisaks kaasajastame ehitusvaldkonna regulatsiooni ja loome digitaalsed norme selgitavad abivahendid. Programmi tegevuse mõõdik: ehitusloa menetlemise aeg päevades alates selle sisestamisest ehitusregistris näitab kui kaua võtavad aega ehitusloa menetlusega seotud tegevused. Ehitussektoris tehtavate digilahenduste üheks oluliseks eesmärgiks on lihtsustada ehitiste planeerimise ja ettevalmistustega seotud tegevusi, mistõttu on võimalik hoida kokku aega. 2022. aasta sihtase on 30, algtase on 54. Tabel 446. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % E-ehitus -1 588 -2 166 -578 36% Tabel 447. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 166 -809 0 -1 141 0 -216 Tööjõukulud -583 -559 0 -24 0 0 Majandamiskulud -349 -231 0 -117 0 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Investeeringutoetused -1 000 0 0 -1 000 0 0 Muud toetused -18 -18 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -216 0 0 0 0 -216 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kolme teenust, neist suurima eelarvemahuga on Ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine. Ehitistega seotud andmete jagamine toimub tõhusalt ning infokadudeta nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori teenuse osutajate vahel. Läbi pilootprojektide toetamise tõstetakse erasektori algatusvõimet, motivatsiooni ja suutlikkust uute digitaalsete lahenduste rakendamiseks. Teenuse abil luuakse ehitus- ja kinnisvarasektoris ettevõtjatele eeldused andmete kasutamiseks oma tegevuste tõhustamise ja kvaliteetsema elukeskkonna tagamise nimel. Soodustatakse eesrindlike digitaalsete teenuste levikut ehitus- ja kinnisvarasektoris. Avaliku ja erasektori vaheline infovahetus toimub üksnes kaasaegse digitaalsete lahenduste praktika kohaselt, mis annab riigiga suhtlevatele ettevõtjatele edasiseks arenguks vajaliku kogemuse. 278 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Ehituste eluringi menetluskeskkonna üleval pidamise teenusega tagatakse tõhus, lihtne ja läbipaistev keskkond ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks ning erinevate sündmusteenustega sidumiseks. Ehitisregistrist arendatakse nii ettevõtjatele, järelevalveasutustele kui ka teistele ehitusprotsessi osalistele mugav ja tõhus keskkond, et kiirendada näiteks ehitus- ja kasutuslubade menetlusi ning tõsta nende kvaliteeti. Teenuse abil hoitakse kokku erinevate ehitussektori osapoolte ajakulu üleliigsele bürokraatiale ning luuakse alus kvaliteetsele andmekorjele ehitussektorist. Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamise teenuse läbi antakse ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks usaldusväärset infot läbi riiklikult tagatud digitaalse keskkonna. Teenusega võimaldatakse nii menetlustest kui ka mujalt tulnud infot säilitada süstematiseeritud kujul ja võimaldada selle hilisemat kasutamist. Usaldusväärsed ja uut väärtust loovad teenused saavad tugineda üksnes värsketele ja kvaliteetsetele andmetele. Sellega soodustatakse ehitussektori standardiseerimist, automatiseerimist ja digitaliseerimist, mis on olulised eeldused laiemale tootlikkuse tõusule. 3.13.2.4.7 Programmi tegevus: Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Programmi tegevuse eesmärk: planeerimis- ja ehitustegevus toimub majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikult. Ehitatud keskkonna loomisel arvestatakse avalikkuse huve, pakutakse võimalikult kvaliteetne alus kõigi teiste majandusharude arenguks, tagatakse kasutajale võimalikult turvaline, tervist säästev ja meeldiv elukeskkond, seda on tõhus ülal pidada ning selles kasutatud vastavad lahendused ja tooted on ohutud ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Programmi tegevuse mõõdik: uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumise loendamine jälgib nõuetele vastavate eluruumide mahtu. Algatase on 7014 ja 2022. aasta sihtasemeks on seatud 6000. Tabel 448. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi 0 -1 300 -1 300 100% arendamine Tabel 449. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 300 -1 213 0 -49 0 -38 Tööjõukulud -792 -771 0 -21 0 0 Majandamiskulud -205 -178 0 -27 0 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -264 -264 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -38 0 0 0 0 -38 Programmi tegevuse eesmärgiks saavutamiseks osutatakse üheksat teenust, neist suurimate eelarvemahtudega on Ehitiste keskkonnasäästlikkuse tõstmise, Energiatõhususe järelevalve ja Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamise teenused. Ehitiste keskkonnasäästlikkuse alase teadlikkuse tõstmise teenusega tagatakse ehitiste keskkonnasäästlikkuse alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul tasandil. Suunatakse 279 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse osas optimaalsete lahenduste kasutuselevõtmist. Sellega tagatakse ka meie vastava valdkonna ettevõtete kõrge konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil. Energiatõhususe järelevalve teenusega tagatakse energiatõhususe alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul tasandil. Suunatakse energiatõhususe ja kliimasäästlikkuse osas optimaalsete lahenduste kasutuselevõtmist. TTJA teostab riikliku järelevalvet hoone energiatõhususe, energiamärgiste, energiaauditi ja olemasolevate mitteelamute laadimistaristu ning mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks automaatikasüsteemi paigaldamise nõuete täitmise kontrollimiseks. Ohutu ja toimiva ehitatud keskkonna poliitika kujundamise teenusega soodustatakse jätkusuutlikku arengut ning tagatakse ehitatud keskkonna ohutus, eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. Avaliku õiguse vaatest kujundatakse ehitatud keskkonda eelkõige planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku alusel. Riiklikult ühtlustatud ruumilise planeerimise ja ehituse protsesside abil luuakse eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestavaks, demokraatlikuks, pikaajaliseks, tasakaalustatuks ja jätkusuutlikuks ehitatud keskkonna arenguks. Ehitusseadustiku kohaselt tagatakse eelkõige ehitatud keskkonna ohutus ja keskkonnasäästlikkus. Antud teenuse eesmärk on ühtlane, kuid ajaga kaasas käiv õiguskeskkond ning selle rakendamine, mis võimaldab eelnimetatud eesmärke saavutada. 3.13.2.4.8 Programmi tegevus: Eluasemepoliitika Programmi tegevuse eesmärk: riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Programmi tegevuse mõõdik: riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide arv näitab kui palju korterelamute eluruume ja väikeelamuid (kaks ja vähem eluruumi) toetuste abil rekonstrueeritakse. Algtase on 1450 ja 2022. aasta sihtasemeks on seatud 2200. Tabel 450. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi Ehitus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Eluasemepoliitika -113 669 -57 863 55 806 -49% Tabel 451. Tulemusvaldkonna Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmi ehitus tegevuse kulud olulisemate teenuste ja majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -57 863 -9 868 0 -44 292 -3 700 -3 Tööjõukulud -477 -453 0 -24 0 0 Majandamiskulud -114 -83 0 -31 0 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Investeeringutoetused -55 914 -8 196 0 -44 018 -3 700 0 Muud toetused -1 354 -1 135 0 -219 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kaheksat teenust, neist suurimate eelarvemahtudega on Korterelamute rekonstrueerimise toetamine, Üürielamute rajamise investeeringute toetamine ja Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamine. 280 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Korterelamute rekonstrueerimise toetamise teenusega stimuleeritakse korterelamute rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamisega. Üürielamute rajamise investeeringute toetamise teenusega tagatakse mobiilsele töötajale vajalike üürieluruumide parem kättesaadavus üle Eesti ning soodustatakse investeeringuid avaliku sektori üürieluruumide rajamiseks. Lasterikastele peredele elamistingimuste parandamise toetamise teenusega aidatakse kaasa kolme- ja enamalapseliste perede eluasemetingimuste parandamisele. Kolme- ja enamalapseliste perede olemasoleva eluasemelaenu põhiosa tagasimakse vähendamise, eluaseme soetamise, püstitamise, ümberehitamise, renoveerimise või laiendamise, tehnosüsteemide või –võrkude rajamise, asendamise või muutmise kaudu aidatakse kaasa nende perede eluasemetingimuste parandamisele. Majandusliku sisu vaade Joonis 62. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 63. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % 281 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 452. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -942 302 -372 265 -10 976 -401 681 -38 534 -118 846 Tööjõukulud -55 931 -48 248 0 -7 592 -91 0 Majandamiskulud -70 405 -59 947 0 -8 207 -2 251 0 Muud tegevuskulud -417 -417 0 0 0 Investeeringutoetused -284 766 -40 893 0 -219 264 -24 608 0 Muud toetused -400 077 -222 759 0 -166 191 -11 127 0 Käibemaks -11 861 0 -10 976 -428 -457 0 Põhivara amortisatsioon -118 846 0 0 0 0 -118 846 Tabel 453. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -599 201 -898 218 -942 302 -44 084 5% Tööjõukulud -50 862 -52 525 -55 931 -3 405 6% Majandamiskulud -65 062 -71 267 -70 405 862 -1% Muud tegevuskulud -481 -418 -417 1 0% Investeeringutoetused -27 451 -279 571 -284 766 -5 194 2% Muud toetused -330 438 -360 290 -400 077 -39 787 11% Käibemaks -668 -11 671 -11 861 -190 2% Põhivara amortisatsioon -124 238 -122 474 -118 846 3 628 -3% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad toetused 73% kulude kogumahust, millest investeeringutoetused 30% ja muud toetused 42%. Suuremad investeeringutoetused on SA Kredexi kaudu korteriühistutele antav korterelamute rekonstrueerimise toetus summas 43 mln, Rail Baltic-u arenduseks 54 mln, ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamiseks 27 mln, avaliku sektori digimuutuste võimendamiseks 22 mln, Tallinna Linnahalli renoveerimiseks 20 mln, ettevõtete ekspordi toetamiseks 16 mln, tänavavalgustuse taristu renoveerimiseks 15 mln, IT investeeringud tööstussektori edendamiseks 14 mln, Eesti Raudtee AS-ile raudtee kapitaalremondiks lõigul Tallinn-Tartu-Koidula 13 mln ja Rohuküla raudteel Turba-Ellamaa-Risti lõigu väljaehitamiseks 12 mln, ettevõtetele tehnoloogia- ja arendusmahukateks investeeringuteks 12 mln ning turismisektori edendamiseks 10 mln eurot. Muudest toetustest on suuremad ühistranspordikeskustele antavad dotatsioonid bussi-, praami- ja lennuliikluse korraldamiseks 79 mln, ettevõtetele TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamiseks 39 mln, Elronile reisijate veoks raudteetranspordiga 25 mln, ettevõtetele turismisektori edendamiseks 23 mln ning Elering AS-ile alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis (biogaas) 11 mln eurot. 282 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.13.3 INVESTEERINGUD Joonis 64. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % Joonis 65. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 454. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus Muud koos tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -296 981 -149 684 -33 420 -100 348 -13 529 Inventar -100 -100 0 0 0 IT investeeringud -28 228 -9 717 0 -18 410 -100 Transpordivahendid -9 658 -75 0 0 -9 583 Muud investeeringud -341 -237 0 0 -104 Kinnisvara -209 641 -139 555 0 -69 224 -862 E265 Tallinna ringtee II etapp -9 817 0 0 -9 817 0 283 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Veeteede süvendamine -333 -333 0 0 0 Riigimaanteede remondi koondprojekt -127 838 -126 976 0 0 -862 Tuletornid -510 -510 0 0 0 Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp -2 329 0 0 -2 329 0 Rail Baltic arendus -41 320 0 0 -41 320 0 VA Rohuküla tootmisbaasi uuendamine -167 -167 0 0 0 Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine -15 385 -7 833 0 -7 552 0 Arbavere puursüdamike hoidla -581 -375 0 -206 0 Rohuküla sadama kai taastamine -94 -94 0 0 0 Transpordiameti hoonete renoveerimine -767 -767 0 0 0 Transpordiameti maa ost -2 500 -2 500 0 0 0 Pärnu-Uulu 2+2 tee -8 000 0 0 -8 000 0 Käibemaks -49 014 0 -33 420 -12 714 -2 880 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala investeeringutest moodustavad 70% investeeringud transpordi tulemusvaldkonda. Teedeehitusse suunatakse 161 mln eurot, millest suurema osa moodustavad riigimaanteede remondi koondprojekt 127,8 mln, Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine 15,4 mln, E265 Tallinna ringtee II etapp 9,8 mln ning Pärnu-Uulu 2+2 tee ehitus 8 mln eurot. Täpsem investeeringute jaotus teedesse kinnitatakse teehoiukavaga. Rail Baltic-u arendusse investeeritakse 41,3 mln ja infotehnoloogia arendamisse 28,2 mln eurot. Transpordivahenditest investeeritakse säästva transpordi projekti raames CO2 kvooditulust 9,6 mln parvlaeva ehitusse. Tabel 455. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -185 763 -273 637 -296 981 -23 344 9% Inventar -176 -1 168 -100 1 068 -91% IT investeeringud -5 429 -8 625 -28 228 -19 602 227% Transpordivahendid 0 0 -9 658 -9 658 100% Muud investeeringud -28 781 -4 133 -341 3 792 -92% Kinnisvara -150 658 -215 808 -209 641 6 168 -3% CO2 kvooditulust rahastatavad 0 -3 473 0 3 473 -100% projektid E265 Tallinna ringtee II etapp 0 -8 500 -9 817 -1 317 15% Veeteede süvendamine -379 -265 -333 -68 26% Riigimaanteede remondi -117 220 -150 818 -127 838 22 981 -15% koondprojekt Tuletornid -306 -1 651 -510 1 141 -69% E20 Tln-Narva mnt liiklussõlme 0 -5 100 0 5 100 -100% ehitus Hundipea sadama 0 0 -2 329 -2 329 100% rekonstrueerimise II etapp Rail Baltic arendus 0 -15 222 -41 320 -26 098 171% VA Rohuküla tootmisbaasi 0 0 -167 -167 100% uuendamine Kose-Mäo neljarealiseks -16 120 -27 441 -15 385 12 055 -44% ehitamine Arbavere puursüdamike hoidla -217 -910 -581 329 -36% Eriolukorra vahendid -3 872 0 0 0 - investeeringuteks Rohuküla sadama kai 0 -17 -94 -78 465% taastamine 284 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Transpordiameti hoonete 0 -592 -767 -175 30% renoveerimine Transpordiameti maa ost 0 -1 600 -2 500 -900 56% RIA büroo parendustööd 0 -220 0 220 -100% Maanteeameti ja teedevalitsuste -510 0 0 0 - hooned Maanteeameti maa ost -2 595 0 0 0 - VA tootmishooned ja töökojad -118 0 0 0 - Aaspere-Haljala 2+2 lõigu -9 320 0 0 0 - ehitamine Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 0 -8 000 -8 000 100% Käibemaks -719 -43 902 -49 014 -5 112 12% Muutused investeeringute eelarves on tingitud peamiselt sellest, millisesse etappi objektide valmimisega on jõutud – kas tööd on algus- (Rohuküla sadama kai taastamine ja tootmisbaasi uuendamine, Hundipea sadama rekonstrueerimise jätkamine) või lõpufaasis (E20 Tln-Narva mnt liiklussõlme ehitus, Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine). Rail Baltic-u arendamine saab aasta-aastalt üha enam hoogu sisse, seetõttu suurenevad ka investeeringud nimetatud projekti. IT investeeringute kasv on tingitud EL RRFi rahastu kasutuselevõtust. Ülevaate riigieelarve investeeringutest leiab seletuskirja lisast 4. 3.13.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Joonis 66. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingud, tuhat eurot Tabel 456. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku -850 195 -3 000 -80 300 -77 300 2577% Lühiajalised finantsinvesteeringud 0 -3 000 -54 500 -51 500 1717% Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised osalused -59 920 0 0 0 - Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -790 275 0 -25 800 -25 800 100% Finantseerimistehingud kasutatakse Rail Baltic Estonia OÜ osakute märkimiseks (3 mln eurot), DigInEst AS aktsiakapitali sissemakseks (1,5 mln eurot) ning luuakse võimalused kapitali pakkumiseks tehes investeeringuid riskikapitali- ja kasvufondidesse (50 mln eurot) koostöös eraturu fondivalitsejatega. 285 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Lisaks pakutakse kapitali Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades (Rohefond, 25 mln eurot). Rohefondi kaudu rahastatakse innovaatilisi teadusmahukaid rohetehnoloogia ettevõtteid, mille tegevus aitab uute toodete, teenuste või tehnoloogiate väljatöötamise järgselt potentsiaalselt lahendada keskkonnaprobleeme või vähendada/siduda kasvuhoonegaaside heidet. Rohefondi kaudu saavad rahastuse erinevates arengufaasides (loomisest kuni rahvusvahelistel turgudel edu saavutamiseni) ja sektorites loodavad ja tegutsevad ettevõtted, mille tooteid, teenuseid või protsesse iseloomustab teadusmahukas rohetehnoloogia. Eraldatud vahendid (75 mln eurot) rakendatakse riikliku fondivalitseja AS SmartCap kaudu, tehes investeeringuid riskikapitali- ja kavufondidesse või vajadusel omakapitali investeeringuid koos erainvestoritega otse ettevõtetesse. DigInEst AS aktsiakapitali sissemakseks on kavandatud 1,5 mln eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandab vastavalt valitsuse tegevusprogrammile asutada riigile kuuluva aktsiaseltsi, mille eesmärk on soodustada Eestis uute digitaalset toodete-teenuste loomist, vastavaid välisinvesteeringuid ja teadus- ja arendustegevust läbi andmepõhise koostöö eraettevõtetega. Finantseerimistehinguna on kavandatud 0,8 mln eurot KredEx kodulaenude käendusmeetmetele ja ettevõtjate käendustasu kompensatsioonile. 286 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.14 MAAELUMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Maaeluministeeriumi valitsemisalas kujundatakse ja viiakse ellu maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikat, koordineeritakse loomakaitse ja taimekaitse alaseid tegevusi, korraldatakse põllumajanduse teadus- ja arendustegevust, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamist, koordineeritakse Eesti maaelupoliitikat ning viiakse ellu Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Valitsemisala moodustavad kuus asutust: Maaeluministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi: PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi: PTA), Põllumajandusuuringute Keskus (edaspidi: PMK), Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (edaspidi: VTL) ning Eesti Taimekasvatuse Instituut (edaspidi: ETKI). Valitsemisalasse kuulub lisaks kaks riigi asutatud sihtasutust (Maaelu Edendamise Sihtasutus ja SA Eesti Maaelumuuseumid) ning kaks riigi osalusega aktsiaseltsi (Vireen AS ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS). PTA alustas tööd 1. jaanuarist 2021. Uus amet täidab kõiki Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti seniseid ülesandeid ja seob need valdkonnad kokku üheks tervikuks. Alates 1. veebruarist 2021 on VTL-i struktuuris ka riskihindamise osakond, mistugevdab sõltumatut ja läbipaistvat riskide hindamise ja teavitamise süsteemi ja tagab, et riigis tehtavad otsused toetuvad teadusandmetele. Tabel 457. Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot Osakaal 2022 RE 2022 RE 2022 RE kogumahust TULUD 13 130 809 352 948 3% KULUD -13 638 494 -451 561 3% INVESTEERINGUD -715 975 -3 144 0% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Maaeluministeeriumi valitsemisalas töötab 01.09.2021 seisuga 1451 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonnaga on PTA, mille koosseisu kuulub 501 teenistujat. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab 3% riigieelarve kulude kogumahust ning investeeringute eelarve on alla 1% riigieelarve investeeringute kogumahust. Valitsemisala koosneb koos ministeeriumiga kuuest asutusest. Valitsemisala kulude koondeelarvest moodustab PRIA 88%, Maaeluministeerium 5% ja PTA 4% . Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult 1% juurde. 287 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.14.1TULUD Joonis 67. Maaeluministeeriumi valitsemisala suuremad tulud Tabel 458. Maaeluministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 283 882 341 423 352 948 11 525 3% Saadud toetused 275 086 331 610 342 800 11 190 3% Riigilõivud 1 112 1 417 1 320 -97 -7% Tulud majandustegevusest 7 644 6 801 7 218 417 6% Tulud põhivara ja varude müügist 0 500 500 0 0% Trahvid ja muud varalised karistused 6 0 2 2 Keskkonnatasud 837 840 840 0 0% Muud tulud -1 296 10 22 12 120% Intressi- ja omanikutulud 494 245 245 0 0% Saadud toetused Toetusi kasutatakse peamiselt põllumajandus-, maaelu- ja kalandussektori kulude ja investeeringute katteks ja nende hulgas on :  125,4mln eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) meetmetele ,  19,2 mln eurot Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meetmetele;  193,6 mln eurot Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist põllumajanduse otsetoetuste maksmiseks ja põllumajanduse turukorralduse meetmete (sealhulgas koolikavade) rakendamiseks Lisaks saab PMK testettevõtete andmete kogumiseks valitsemisala toetust. Saadud toetuste mahu suurenemine tuleneb põllumajanduse otsetoetustest. 288 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Riigilõivud Tulud laekuvad mahepõllumajanduse-, seemne ja taimse paljundusmaterjali-, sordikaitse-, taimekaitse-, väetise-, veterinaarkorralduse-, maaparandusseaduste alusel tehtavate toimingute eest, sealhulgas:  mahepõllumajanduse seaduse alusel 0,7 mln eurot;  taimekaitseseaduse alusel 0,4 mln eurot;  seemne ja taimse paljundusmaterjali ja sordikaitseseaduse alusel 0,1 mln eurot. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala kuludeks ja investeeringuteks. Tulu majandustegevusest valitsemisalas prognoositakse:  PTA järelevalvetoimingute eest 2,3 mln eurot;  PMK sordivõrdluskatsete, sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete, laboriteenuste ning konsulendi kutsetunnistuse eksamite läbiviimise eest 1,6 mln eurot;  VTL tasuliste laboriteenuste eest 1,8 mln eurot;  ETKI-le põllumajandustoodangu müügist, tasulistest teenustest, litsentsitasudest ja lepingulistest töödest 1,4 mln eurot. Tulud suurenevad sortide registreerimiskatsete ja sertifitseeritud seemnete järelkontrolli katsete eest saadud tasude ja teadusasutustele ning kodu- ja välismaistele klientidele tehtud laboratoorsete analüüside arvel. Üüri- ja renditulude prognoos on 0,2 mln eurot, millest Tartu Agro maarendi osa on0,1 mln eurot. Tulu põhivara ja varude müügist Varude müügi tulemiks sekkumiskokkuostu läbiviimisest on prognoositud 0,5 mln.69 Keskkonnatasud Kalapüügiõiguse tasu on prognoositud summas 0,8 mln eurot. Muud tulud Veterinaaria-, toiduohutuse-, mahe- ja aiandusvaldkondade seaduste alusel rakendatavate sunnirahade prognoositav laekumine on 22 000 eurot. Intressi- ja dividenditulud Prognoosi kohaselt maksavad dividende AS Vireen summas 0,2 mln ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS summas 15 000 eurot. Dividenditulu on prognoositud äriühingute eeldatavate majandustulemuste alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike tulemuste selgumist. 69 Sekkumiskokkuost on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusabinõu, mille korraldamine aitab toetada sekkumisega hõlmatud toodete turuhinda liigse toodangukoguse turult kõrvaldamise kaudu hooajalise ülepakkumise või turu üldise nõrkuse korral ning stabiliseerida turud sekkumiskoguste turule paiskamisega hooajast või muudest asjaoludest (nt põud) tingitud alapakkumise korral. 289 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.14.2KULUD Tegevuspõhine vaade Maaeluministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse tulemusvaldkonnas Põllumajandus ja kalandus. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 3.14.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Tulemusvaldkonna pikaajalised sihid on kokkulepitud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi, sealhulgas ühisprogramm Keskkonnaministeeriumiga. Põllumajanduse, toidu ja maaelu programmi eesmärkide ning tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Maaeluministeerium. Kalanduse programmi eesmärkide ning tegevuste ja rahaliste vahendite saavutamise eest vastutab Maaeluministeerium koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarves kavandatud kalanduse programmi kulud ja investeeringud esitatakse seletuskirjas Keskkonnaministeeriumi valitsemisala peatükis. Tabel 459. Maaeluministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Põllumajandus ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani Põllumajandus, toit ja maaelu kalandus 2030 Kalandus Tabel 460. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -357 825 -436 956 -448 635 -11 679 3% Kulud võrreldes eelmise aastaga suurenevad järgnevate tegevuste rakendamiseks:  Panustatakse tegevustesse, mille tulemusel jõuab kooliõpilaste toidulauale rohkem mahetoitu. Seeläbi tekib kohalikel mahetootjatel rohkem võimalusi oma toodangut tootmiskohale võimalikult lähedal turustada.  Suurendatakse toiduohutuse valdkonna rahastust, et viia läbi täiendavaid toidukvaliteedi ja -ohutuse seireid. On oluline, et Eestis müüdav toit oleks tarbijale ohutu.  Suurendatakse nii aretustoetusi vajaduspõhiselt kui ka turuarendustoetusi välisriigi messidel osalemiseks ja ekspordi edendamiseks.  Panustatakse rohkem põllumajanduse ja kalanduse valdkonna teadus-ja arendustegevusse. 290 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Luuakse infosüsteem, et vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist. Seadus planeeritakse jõustada 2023. aastal, 2022. tehakse vajalikke ettevalmistusi ja arendusi. Programm: Põllumajandus, toit ja maaelu Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond. Tabel 461. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuste kulude eelarved liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -419 980 -53 791 -353 119 -7 730 -5 340 Taimekaitse -1 141 -1 005 0 -86 -49 Väetised -332 -270 0 -47 -14 Täiendav keskkonnahoid -42 893 -1 669 -39 099 -1 198 -927 Taimetervis -2 376 -1 847 0 -454 -76 Loomatervis -9 029 -4 921 -3 089 -691 -328 Söödaohutus -1 474 -1 046 0 -327 -101 Loomade heaolu -8 321 -798 -7 363 -40 -120 Toiduohutus -9 098 -6 481 -127 -2 208 -282 Maakasutus -7 679 -895 -6 465 -289 -30 Maaparandus -11 356 -3 085 -8 047 -111 -114 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -8 203 -5 720 -186 -1 903 -394 Põllumajandusloomade aretus -6 145 -4 915 -1 157 -26 -48 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste -46 159 -7 793 -37 138 -167 -1 060 konkurentsivõime Põlvkondade vahetus -4 815 -397 -4 207 0 -210 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude -1 770 -1 032 -635 -45 -58 tasakaal Ühistegevus ja koostöö -3 020 -780 -2 123 -49 -68 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -199 377 -4 619 -194 161 -21 -576 Mahepõllumajandus -28 390 -2 271 -25 942 -55 -121 Toiduvarustuskindlus -124 -121 0 0 -3 Maaelu ja kohalik kogukond -26 731 -4 054 -21 908 -11 -758 Finantsinstrumendid -1 548 -72 -1 473 0 -3 Tabel 462. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -408 547 -419 980 -11 433 3% Taimekaitse -970 -1 141 -171 18% Väetised -181 -332 -151 84% Täiendav keskkonnahoid -102 797 -42 893 59 904 -58% Taimetervis -3 144 -2 376 767 -24% 291 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Loomatervis -9 409 -9 029 380 -4% Söödaohutus -1 237 -1 474 -237 19% Loomade heaolu -8 048 -8 321 -273 3% Toiduohutus -9 432 -9 098 334 -4% Maakasutus -7 769 -7 679 90 -1% Maaparandus -14 477 -11 356 3 121 -22% Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -7 345 -8 203 -858 12% Põllumajandusloomade aretus -5 234 -6 145 -911 17% Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste -61 088 -46 159 14 929 -24% konkurentsivõime Põlvkondade vahetus -5 434 -4 815 619 -11% Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude -1 883 -1 770 114 -6% tasakaal Ühistegevus ja koostöö -2 460 -3 020 -560 23% Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -114 501 -199 377 -84 876 74% Mahepõllumajandus -13 511 -28 390 -14 878 110% Toiduvarustuskindlus -272 -124 148 -54% Maaelu ja kohalik kogukond -30 329 -26 731 3 598 -12% Finantsinstrumendid -9 026 -1 548 7 478 -83% 3.14.2.1.1 Programmi tegevus: Taimekaitse Programmi tegevuse eesmärk on tagada taimekaitsevahendite ohutus inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Programmi mõõdikud: Tabel 463. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste 3,7 5 6 osakaal tehtud kontrollides, % Kontrollimata taimekaitseseadmete kasutamisega seotud ettekirjutuste 3,1 5 5 osakaal tehtud kontrollides, % Taimekasvatuse valdkonna töökeskkonnas juhtunud tööõnnetuste ja 0 0 0 kutsehaiguste arv Tabel 464. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -1 141 -1 005 0 0 -86 -49 Tööjõukulud -762 -733 0 0 -29 0 Majandamiskulud -319 -262 0 0 -58 0 Muud toetused -10 -10 0 0 Põhivara amortisatsioon -49 0 0 0 0 -49 292 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 465. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Taimekaitse -970 -1 141 -171 18% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku seitset teenust. Suurima eelarvemahuga teenus on Taimekaitsevahendite järelevalve. Programmi tegevuse raames on oluline tagada ohutute taimekaitsevahendite kättesaadavus ning kontrollida reeglite järgimist taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel. Lisaks peab soodustama taimekaitsevahendite säästvat kasutamist läbi integreeritud taimekaitse põhimõtete levitamise. Taimekaitsevahendite ohutust inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale tagatakse Maaeluministeeriumi taimekaitsepoliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise kaudu. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) ja Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) osutavad taimekaitsevahendite turule lubamise, Taimekaitsevahendite järelevalve, taimekaitseseadmete tehniliste kontrollide ning taimekaitsevahendite analüüsimise teenuseid. 3.14.2.1.2 Programmi tegevus: Väetised Programmi tegevuse eesmärk: on tagada väetiste ohutus inimese ja looma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Programmi mõõdik on väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust. Nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide koguarvust oli 2020. aasta lõpuks 96%, mis ületab eesmärgiks seatud sihttaseme (2022. aasta 93). Peamine rikkumine möödunud aastal oli väetise registreeringu puudumine. Sarnaselt eelnenud aastatega olid eksimusteks vead pakendi märgistusel: puudus eestikeelne märgistus, tõlkevead, eksitused väetise sisalduse väljendamisel või väetise koostis ei vastanud registreeritud näitajatele. Tabel 466. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -332 -270 0 0 -47 -14 Tööjõukulud -211 -183 0 0 -28 0 Majandamiskulud -98 -78 0 0 -19 0 Muud toetused -9 -9 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -14 0 0 0 0 -14 Tabel 467. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Väetised -181 -332 -151 84% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viite teenust. Suurima eelarvemahuga teenus on Väetiste turustamise järelevalve. Väetiste ohutu ja mõjusa kasutamise tagamiseks teostatakse järelevalvet väetiste turustamise ja kasutamise üle ja teavitatakse nõuete täitmise eest vastutavaid isikuid nende kohustustest. Samuti analüüsitakse väetisi laboratoorselt. Olulisemad teenused väetiste tegevuse elluviimisel on väetiste turustamise poliitika kujundamine (MeM) ning PMK, PTA, PRIA ja ETKI teenustest mulla, kasvusubstraadi, 293 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri mineraal- ja lubiväetiste, orgaaniliste väetiste ja turba ning sõnniku laboratoorsete analüüside teostamine, väetiste järelevalve, teadus ja innovatsioon ning teadmussiire. 3.14.2.1.3 Programmi tegevus: Täiendav keskkonnahoid Programmi tegevuse eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus põllumajanduses. Programmi mõõdikud: Tabel 468. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Põllumajanduskeskkonna toetustega hõlmatud põllumajandusmaa 503 165 500 000 500 000 pindala, ha Rikkujate osakaal taotlejatest, kellele nõuetele vastavuse süsteemi / 0,57 0,69 0,69 tingimuslikkuse nõuded kohalduvad, % Tabel 469. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -42 893 -1 669 0 -39 099 -1 198 -927 Tööjõukulud -1 032 -1 008 0 0 -24 0 Majandamiskulud -1 766 -651 0 0 -1 115 0 Investeeringutoetused -159 0 0 -100 -59 0 Muud toetused -39 008 -9 0 -38 999 0 0 Põhivara amortisatsioon -927 0 0 0 0 -927 Tabel 470. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Täiendav keskkonnahoid -102 797 -42 893 59 904 -58% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on täiendava keskkonnahoiu toetused. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist muu hulgas ka toetuste abiga. Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome, toimiv kohustuslike reeglite ja järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste levik ning teiste toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitaks pidada põlluraamatut, anda väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning koostada toitainete bilansse. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 sisaldab mitmeid positiivse keskkonnamõjuga tegevusi, mille rakendamist pikendatakse ka ÜPP üleminekuperioodil 2021-2022. Neist suurema eelarvemahuga toetused:  keskkonnasõbraliku majandamise toetus – 2022. aastal 23,7 mln eurot;  poolloodusliku koosluse hooldamise toetus – 2022. aastal 6 mln eurot. Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas kliimamuutuste mõju mulla seisundi näitajatele, toitainete bilansile ning taimede ja loomade produktsioonile. Põllumajanduskeskkonnas eelkõige põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete kujundamiseks tehakse vastavaid uuringuid ning hinnatakse keskkonnaseisundit. 294 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Alates 2023. aastast rakendatakse keskkonnategevusi ÜPP strateegiakava kaudu. Perioodil 2022-2025 on plaanis läbi viia auditid suuremates põllumajandusettevõtetes, mida rahastatakse 2021+ kauplemisperioodi CO2 kauplemistulust. Projekti kogumaht on 3 mln, millest 2022.a viiakse läbi auditeid 0,3 mln ulatuses. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on Maaeluministeeriumi poolt täiendava keskkonnahoiu poliitika kujundamine ja PMK poolt Eesti maaelu arengukava keskkonnategevuste seire ja hindamine. PRIA ülesanne on korraldada riiklike toetuste ning ühise põllumajanduspoliitika toetuste andmist, nõuetele vastavuse süsteemi on hõlmatud PRIA ja PTA. 3.14.2.1.4 Programmi tegevus: Taimetervis Programmi tegevuse eesmärk on säilitada riigis hea taimetervislik olukord ning tagada eksporditavate kaupade vastavus taimetervise nõuetele. Programmi mõõdikud: Tabel 471. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Taimetervise nõuetele mittevastavusest tingitud rahvusvaheliste teatiste 6 25 20 (notifikatsioonid) arv Taimetervise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal 99,7 95 95 läbiviidud kontrollide arvus, % Tabel 472. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -2 376 -1 847 0 0 -454 -76 Tööjõukulud -1 400 -1 076 0 0 -324 0 Majandamiskulud -870 -740 0 0 -130 0 Muud toetused -30 -30 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -76 0 0 0 0 -76 Tabel 473. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eelarve dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Taimetervis -3 144 -2 376 767 -24% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kümmet teenust, suurimate eelarvemahtudega teenused on Taimetervise järelevalve ja Taimede ja taimsete saaduste väljaveo kontroll. Eesti hea taimetervisliku olukorra tagamiseks aidatakse kaasa põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvusele, säilitatakse looduskeskkonda ning hoitakse ära taimekahjustajate levikust tingituid piiranguid kaubandusele. Selleks kaitstakse põllumajandust ja metsandust ohtlike olulist kahju põhjustavate taimekahjustajate leviku eest. Valdkonna olulisim ülesanne on tagada usaldusväärsus, rakendades taimekahjustajate levikut tõkestavaid ennetus-, avastamis- ja kontrollimeetmeid. Hea riigisisene ja rahvusvaheline koostöö taimetervise valdkonnas tagab Maaeluministeerium taimetervise poliitika kujundamise teenuse kaudu. PMK ja PTA osutavad taimetervise ja 295 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri puidutöötlemisettevõtete järelevalve, taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli, taimekahjustajate riski haldamise ning taimekahjustajate laboratoorse määramise teenuseid. 3.14.2.1.5 Programmi tegevus: Loomatervis Programmi tegevuse eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis. Programmi mõõdikud: Tabel 474. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Riigile omistatud (OIE + EL) loomataudivabade staatuste arv 13 10 11 ELi teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv 68 100 50 Antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU) 53,3 (2018) 40 40,0 Tabel 475. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -9 029 -4 921 0 -3 089 -691 -328 Tööjõukulud -3 425 -2 776 0 -220 -428 0 Majandamiskulud -4 521 -1 390 0 -2 869 -263 0 Muud toetused -755 -755 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -328 0 0 0 0 -328 Tabel 476. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Loomatervis -9 409 -9 029 380 -4% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kaheksat teenust. Olulisemad teenused loomade tervise tegevuse elluviimisel on Maaeluministeerium Loomatervise poliitika kujundamine, PTA Loomatervise järelevalve ja VTL Loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine. Loomade hea tervis mõjutab ühiskonda läbi inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise ning toetab elujõulist ja kasumlikku põllumajandustootmist. Kõrgete standardite järgimine tagab põllumajandus- ning kalandustoodete vaba liikumise Euroopa Liidu siseturul ja võimaldab ligipääsu välisturgudele. Samuti edendatakse loomatervise poliitikaga häid põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks on kehtestatud asjakohased nõuded ning peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. Loomatervise järelevalve teenust pakub PTA. Olulised riskid, mis mõjutavad loomataudide jõudmist Eestisse, on seotud kliimamuutuste, lindude ja loomade rände ning globaliseeruva kaubandusega. Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid põllumajanduses loomapidajate suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu. Oluline on tagada usaldusväärsus, rakendades loomataudide levikut tõkestavaid ennetus-, avastamis- ja kontrollimeetmeid ning läbipaistvaid loomaheaolunõudeid. Ülemaailmseks terviseriskiks kujunenud mikroobide resistentsuse edasise leviku tõkestamine on tihedalt seotud 296 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri antibiootikumide ja teiste antimikroobsete ravimite kasutamisega põllumajanduses ja lemmikloomadel. 3.14.2.1.6 Programmi tegevus: Söödaohutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada Eestis toodetud ja turustatava sööda ohutus. Programmi mõõdikud: Tabel 477. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Nõuetele vastavate söödapartiide osakaal kontrollitud söödapartiide 93,9 97 97 arvus, % Nõuetele vastavate söödakäitlejate osakaal kontrollitud söödakäitlejate 97 94 94 arvus, % Tabel 478. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse Söödaohutus kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -1 474 -1 046 0 0 -327 -101 Tööjõukulud -956 -708 0 0 -249 0 Majandamiskulud -405 -327 0 0 -78 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -101 0 0 0 0 -101 Tabel 479. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Söödaohutus -1 237 -1 474 -237 19% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viit teenust. Olulisemad teenused söödaohutuse tegevuse elluviimisel on Maaeluministeerium Söödaohutuse poliitika kujundamine ning PTA Sööda käitlemise järelevalve ja PMK taimekaitsevahendite, mükotoksiinide laboratoorsete analüüside, Teravilja ja sööda laboratoorsete analüüside teostamine ning Söödaanalüüside referentvolituste täitmine ja valmisolek. Söödaohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu söödaahelat, sest söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda läbi inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise. Sööda käitlemisel on oluline saastumise järelevalve. Olenemata sellest, kus sööt toodetakse, tuleb jälgida, et ei toimuks sööda ohtlikku ristsaastumist (nt koktsidiostaatikumid, loomsed proteiinid, geneetiliselt muundatud organismid). Ettevõttes kohapeal toodetud või segatud ja imporditavate söötade iseloomust tulenevalt on riskikohtadeks nii mikrobioloogiline saaste (nt Salmonella spp) kui ka soovimatute ainete lubatust suurem sisaldus. Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, suurendades teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu. 3.14.2.1.7 Programmi tegevus: Loomade heaolu Programmi tegevuse eesmärk on parandada loomade heaolu taset. Programmi mõõdikud: 297 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 480. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste arv (vihjepõhine ja plaaniline 116 150 150 kontroll) Loomkatsetes kasutatud loomade arv 4089 2900 2800 Rasketes loomkatsetes kasutatud loomade arv 35 260 250 Tabel 481. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -8 321 -798 0 -7 363 -40 -120 Tööjõukulud -601 -584 0 0 -16 0 Majandamiskulud -226 -202 0 0 -24 0 Muud toetused -7 374 -12 0 -7 363 0 0 Põhivara amortisatsioon -120 0 0 0 0 -120 Tabel 482. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Loomade heaolu -8 048 -8 321 -273 3% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima eelarvemahuga teenus on PRIA Loomade heaolu tõstmiseks toetuse andmine, mille eesmärgiks on loomade heaolu toetuse abil tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid, parandades sellega loomade heaolu ja tervist ning tagades neile loomuomasemad pidamistingimused. Toetuse maht 2022.a on 7,4 mln eurot. Olulisemad teenused on veel loomade heaolu tegevuse elluviimisel Maaeluministeerium loomade heaolu poliitika kujundamine ja PTA loomade heaolu järelevalve. Loomade heaolu kõrge tase on eelduseks eetilisele, ühiskonna ootustele vastavale loomapidamis- ja toidutootmiskultuurile ning tõstab põllumajandustootjate konkurentsivõimet loomade heaolu väärtustavatel turgudel. Loomade heaolu kaitset reguleerivad loomapidamisnõuded, mis on kehtestatud Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Õigusaktide peamine eesmärk on kaitsta nii looduslikes tingimustes elavaid kui ka tehistingimustes peetavaid loomi inimese tegevuse halbade või kahjulike mõjude eest. Väga ranged nõuded kehtivad loomkatsete korraldamisel. Lisaks reguleerivad loomade kaitset ka mitu rahvusvahelist konventsiooni, millega Eesti on liitunud. 3.14.2.1.8 Programmi tegevus: Toiduohutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad. Programmi mõõdikud: 298 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 483. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Toiduohutuse baromeeter 99,28% 100 ≥100 Tarbija teadlikkuse baromeeter 69,4% (2019) pos - Mõõdikut tarbija teadlikkuse baromeeter hinnatakse üle 4 aasta, algtase on mõõdetud 2019.a, sihttase 2023. a on 72,4%. Tabel 484. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -9 098 -6 481 0 -127 -2 208 -282 Tööjõukulud -6 440 -4 719 0 -43 -1 678 0 Majandamiskulud -2 342 -1 728 0 -84 -530 0 Muud toetused -34 -34 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -282 0 0 0 0 -282 Tabel 485. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Toiduohutus -9 432 -9 098 334 -4% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kaheksa teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toiduohutuse järelevalve. Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu Maaeluministeerium läbi toiduohutuse poliitika kujundamise ning PTA, VTL ja PMK läbi toiduohutuse järelevalve, toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamise. Toiduohutus mõjutab ühiskonda eelkõige läbi inimeste tervise tagamise. Inimeste hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu toit kui ka võimalus teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Lisaks mõjutab toiduohutus otseselt nii kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu turul kui ka kauplemist kolmandate riikidega. Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt uued tehnoloogiad, keskkonnariskid) toimetulekuks on vajalik kõigi poolte pidev panustamine toiduohutuse tagamisse. Olulisematest riskidest, mis mõjutavad toiduohutust ning seeläbi ka toidukäitlejate konkurentsivõimet nii siseturul kui ka ekspordil, võib välja tuua nt kliimamuutused, globaliseeruva kaubanduse, toidutootmise tehnoloogiad, e-kaubanduse arengu ja uued toiduohutuse riskid. 3.14.2.1.9 Programmi tegevus: Maakasutus Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine ja põllumajandusmaa säilimine. Programmi mõõdik on toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala aastas. Mõõdiku algtase on 67 993 ha ja 2022. aasta sihttasemeks on seatud 66 000 ha. Toetatud Natura 2000 erametsamaa pindala aastas on suurenenud tänu üldise teadlikkuse kasvule, järjepidavale Natura 2000 erametsatoetusele ja selle eelarve suurenemisele, millega hüvitatakse erametsaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. 299 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 486. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -7 679 -895 0 -6 465 -289 -30 Tööjõukulud -646 -398 0 0 -249 0 Majandamiskulud -538 -497 0 0 -41 0 Investeeringutoetused -1 134 0 0 -1 134 0 0 Muud toetused -5 331 0 0 -5 331 0 0 Põhivara amortisatsioon -30 0 0 0 0 -30 Tabel 487. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maakasutus -7 769 -7 679 90 -1% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku viite teenust, suurima eelarvemahuga teenus on põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks toetuse andmine. Metsandustoetuste maht 2022.a on 5,3 mln eurot. Olulisemad tegevused on nõuete kehtestamine, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse, tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid ning seirata ja hinnata põllumajandusmaad ja põllumuldi. Oluline on ka rakendada metsandustoetusi. Natura 2000 alade pindala on Eestis 1 485 931 ha ja ligikaudu 6% sellest paikneb erametsamaal. Kuna erametsadel on maapiirkonna majandustegevuses tähtis osa, on siiani kompenseeritud erametsaomanikele saamata jäänud tulu, et kaitsta Natura 2000 aladel esinevate linnu- ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide soodsat seisundit. Toetust antakse ka metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringute tegemiseks. 3.14.2.1.10 Programmi tegevus: Maaparandus Programmi tegevuse eesmärk on tagada kuivendatud põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Programmi mõõdik on kuivendatud maatulundusmaa pind hektarites. Mõõdiku algtase on 1 380 837 ha ja 2022. aasta sihtase on 1 374 100 ha. Tabel 488. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -11 356 -3 085 0 -8 047 -111 -114 Tööjõukulud -1 811 -1 790 0 0 -20 0 Majandamiskulud -1 338 -1 247 0 0 -91 0 Investeeringutoetused -7 650 0 0 -7 650 0 0 Muud toetused -444 -47 0 -397 0 0 Põhivara amortisatsioon -114 0 0 0 0 -114 Tabel 489. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maaparandus -14 477 -11 356 3 121 -22% 300 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kaheksat teenust, suurima eelarvemahuga teenused on PRIA poolt Maaparanduse investeeringutoetuste rakendamisega seotud tegevused ja PTA poolt Maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide taotlemise, maaparanduse kooskõlastuste ja tõendusdokumentide taotlemise ning maaparandussüsteemi toimimise tagamisega seotud tegevused, samuti maaparanduse nõuetele vastavuse kontrollid ja järelevalve. Maaparandussüsteemide toimimine on eelduseks üle poole põllumajandusmaa (01.01.2021 seisuga 639 255 ha) ja 741 582 ha (01.01.2021. seisuga) metsamaa sihtotstarbelisele kasutamisele olukorras, kus kliima muutub, aasta keskmine sademate hulk suureneb ning ekstreemsed ilmastikuolud sagenevad ja tugevnevad. 3.14.2.1.11 Programmi tegevus: Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal Programmi tegevuse eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid. Programmi mõõdikud: Tabel 490. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega70 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv, % 95 95 95 Uute Eestis aretatud sordilehte võetud sortide arv aastas 0 3 3 Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud tegevusloaga 86 90 95 põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest Tabel 491. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -8 203 -5 720 0 -186 -1 903 -394 Tööjõukulud -4 115 -2 857 0 -28 -1 230 0 Majandamiskulud -3 599 -2 851 0 -79 -669 0 Muud toetused -91 -11 0 -79 -1 0 Põhivara amortisatsioon -394 0 0 0 0 -394 Tabel 492. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -7 345 -8 203 -858 12% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kuutteist teenust. Suurima eelarvemahuga teenus on Põllumajanduskultuuride sordiaretus. Olulisemad teenused tegevuse elluviimisel on veel Maaeluministeerium sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali poliitika kujundamine ning PRIA, PMK, PTA ja ETKI seemnete sertifitseerimine ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollid, sordi registreerimine ja -kaitse, tuulekaera tõrjemeetmete kohaldamine, kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, seemnete kvaliteedi määramine ning seemnepartiide järelkontrolli katsete läbiviimine ja geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine. 70 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 301 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Taimekasvatussaaduste kvaliteedi tagamiseks on oluline kasutada Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja nõuetekohast taimset paljundusmaterjali. Eesti oludesse sobivate sortide olemasolu eeldab põllumajanduskultuuride ja sortide geneetilise ressursi säilitamist, sordiaretust ning sortide katsetamist. 3.14.2.1.12 Programmi tegevus: Põllumajandusloomade aretus Programmi tegevuse eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus. Programmi mõõdikud: Tabel 493. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Kohalike ohustatud tõugu loomade arv tõuti: Eesti hobune 2408 2600 2610 Eesti raskeveohobune 329 350 360 Tori TA 581 615 615 Vana-Tori 36 45 47 Eesti maatõug 838 810 830 Kihnu maalammas 394 400 450 Eesti vutt 12587 9500 9600 Tabel 494. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -6 145 -4 915 0 -1 157 -26 -48 Tööjõukulud -403 -399 0 0 -4 0 Majandamiskulud -152 -130 0 0 -22 0 Muud toetused -5 542 -4 385 0 -1 157 0 0 Põhivara amortisatsioon -48 0 0 0 0 -48 Tabel 495. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Põllumajandusloomade aretus -5 234 -6 145 -911 17% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on toetused, nii ohustatud tõugu looma pidamiseks kui ka põllumajandusloomade aretuseks. Põllumajandusloomade aretustoetus on Eesti riigieelarvest rahastatav toetus, mille eesmärgiks on põllumajandusloomade aretustegevusega seotud kulude osaline või täielik hüvitamine. Aretustoetust makstakse aretusühingutele tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest. Selleks, et tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude (Eesti maatõugu veis, Eesti hobune, Tori hobune, Eesti raskeveohobune ja Eesti vutt) säilimine, makstakse ohustatud tõugu loomade pidajatele alates 2004. aastast Eesti 302 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri maaelu arengukavast toetust (2022. aastal 1,1 mln eurot). See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist. 3.14.2.1.13 Programmi tegevus: Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime Programmi tegevuse eesmärk on tagada Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul. Programmi mõõdikud: Tabel 496. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta (kolme 21672 17 400 23 039 aasta liikuv keskmine, FADN), € Toiduainetööstuste lisandväärtus töötaja kohta, € 30533 29 100 29 700 Tabel 497. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -46 159 -7 793 0 -37 138 -167 -1 060 Tööjõukulud -3 458 -3 300 0 -64 -94 0 Majandamiskulud -2 268 -2 060 0 -135 -73 0 Investeeringutoetused -29 339 0 0 -29 339 0 0 Muud toetused -10 033 -2 432 0 -7 600 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 060 0 0 0 0 -1 060 Tabel 498. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste -61 088 -46 159 14 929 -24% konkurentsivõime Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kahteteist teenust, suurima eelarvemahuga teenused on antavad toetused Eesti toiduainesektori konkurentsivõime sise- ja välisturul tõstmiseks ja Põllumajandustootjate ning toiduainetööstuse konkurentsivõime poliitika kujundamine. Tegevuse elluviimisel on oluline Maaeluministeerium põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA, ETKI, PTA ja PMK teenuste kaudu. Suurema eelarvemahuga toetused on:  mesindusprogramm ja mesilaspere toetus– 2022. aastal 1 mln eurot;  põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus 2022. aastal 19 mln eurot;  väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus 2022. aastal 6,5 mln eurot;  koolikava toetus – 2022. aastal 2,2 mln eurot;  põllumajanduse suurandmete teadmussiirde programm – 2022. aastal 2,2 mln eurot;  puu- ja köögivilja turustusstandardite vastavuse järelevalve;  teadus- ja innovatsiooni meetmed jm. Põllumajandussektori erinevate harude konkurentsivõime tagamiseks ja eelkõige raskustes olevate sektorite toetamiseks on Eestis aastatel 2015–2020 rakendatud ELi eelarvest 303 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri makstavaid tootmiskohustusega seotud toetusi piima- ning puu- ja köögiviljasektoris, kus on nii tootjate kui ka kasvatatavate loomade ja viljeletavate hektarite arv olnud stabiilne või kerges languses. Aitamaks kaasa toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela lülidele, on võimalik taotleda põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetusi. Selleks, et aidata kaasa mikro- ja väikeettevõtjate elujõulisusele ning keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate arengule, on põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetused suunatud eraldi mõlemale sihtgrupile. Omatoodetud kõrgema lisandväärtusega põllumajandustoodetega on võimalik saavutada kasumi teenimiseks vajalik mastaabiefekt, tagada pidev kaubapakkumine ning arendada välja äritehingute sõlmimise kompetents nii koduturul kui ka välisturgudel. Uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega suureneb konkurentsivõime lisaks siseturule ka välisturgudel. Koolikava toetuse, mis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeede, abil saab soodustada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete jõudmist lasteni. See panustab laste tervislike toitumisharjumuste kujundamisse, põllumajandus- ja toidusektorist teadlikkuse tõusu ja ka põllumajandustootjate konkurentsivõime parandamisse, kuna on põllumajandustootjatele üheks turustuskanaliks. 3.14.2.1.14 Programmi tegevus: Põlvkondade vahetus Programmi tegevuse eesmärk on tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu põllumajandussektoris. Programmi mõõdik on noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osakaal põllumajanduslikes majapidamistes, kus eesmärgiks on hoida taset (17 %). Tabel 499. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -4 815 -397 0 -4 207 -167 -210 Tööjõukulud -256 -256 0 0 -94 0 Majandamiskulud -120 -120 0 0 -73 0 Investeeringutoetused -2 000 0 0 -2 000 0 0 Muud toetused -2 228 -20 0 -2 207 0 0 Põhivara amortisatsioon -210 0 0 0 0 -210 Tabel 500. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Põlvkondade vahetus -5 434 -4 815 619 -11% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kahte teenust. Suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine, mida rakendab PRIA ja mille alla kuuluvad noore põllumajandustootja otsetoetus – 2022. aastal 1,2 mln eurot, noore alustava põllumajandustootja toetus – 2022. aastal 0,5 mln eurot ja teadmussiirde ja teavituse toetus – 2022. aastal 2 mln eurot. Põlvkondade vahetuse poliitikat kujundab Maaeluministeerium. Põllumajanduse tööhõivet iseloomustab alates Eesti taasiseseisvumisest pidev vähenemine. Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus, spetsialistide, sealhulgas 304 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ettevõtete tegevjuhtide keskmise vanuse kriitiline kasv, noorte vähene huvi põllumajandusliku ja toidukäitlemise erihariduse omandamiseks ning põllumajanduse ja toidutööstuse töökohtade madal atraktiivsus noorte silmis. Peamine probleem on noorte vähene huvi põllumajanduse vastu. Ettevõtete juhtide vanuselises struktuuris ületab 65-aastaste juhtide osakaal (26%) noorte juhtide osakaalu (17%), mis viitab otseselt probleemidele põlvkondade. Seega on vajalik põlvkondade vahetuse soodustamisega tuua noori põllumajandussektorisse. Arvestades väljakujunenud põllumajandustootmise struktuuri, on uute ettevõtete loomine sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu. Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse noore alustava põllumajandustootja toetust ning noore põllumajandustootja otsetoetust ja teadmussiirde ja teavituse toetus, mida rakendab PRIA. Programmiperioodil 2014–2020 saab põlvkondade vahetumist soodustada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika I samba noore põllumajandustootja toetusega. Alates 2015. aastast, mil toetuse rakendamisega alustati, on suurenenud nii noore põllumajandustootja toetuse taotlejate arv kui ka nende poolt taotletud põllumajandusmaa hektarite arv. Eesti maaelu arengukavast (ühise põllumajanduspoliitika II sammas) on antud põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust eesmärgiga hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Sellest meetmest saavad noored põllumajandustootjad toetust taotleda äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. 3.14.2.1.15 Programmi tegevus: Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate stabiilsed sissetulekud ja maandatud riskid. Programmi mõõdikud: Tabel 501. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Netolisandväärtus faktorhinnas aasta tööjõuühiku kohta (3 aasta liikuv 15908 15 400 16 100 keskmine); (EAA alusel), € Kindlustusega hõlmatud põllukultuuride ha arv põllukultuuride pinnast, 0,2 (2020.a) 2 3 % Tabel 502. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -1 770 -1 032 0 -635 -45 -58 Tööjõukulud -734 -715 0 -1 -17 0 Majandamiskulud -308 -278 0 -2 -28 0 Investeeringutoetused -200 0 0 -200 0 0 Muud toetused -470 -39 0 -431 0 0 Põhivara amortisatsioon -58 0 0 0 0 -58 305 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 503. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude -1 883 -1 770 114 -6% tasakaal Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on toetused. Tegevuse elluviimisel on oluline Maaeluministeeriumi riskijuhtimise ja põllumajandusturgude tasakaalustamise poliitika kujundamine, mis toetab põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust ning riskide maandamist põllumajandussektoris ja mida rakendatakse PRIA ja PTA teenuste kaudu. Siia alla kuuluvad järgmised teenused: ühtne pindalatoetus, turukorraldusmeetmed (sekkumiskokkuost, eraladustamine, erakorralised meetmed, impordi ja ekspordi litsentsid, tariifikvoodid), põllumajanduskindlustustoetus, põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamise toetus, alkoholiregistri pidamine, turukorraldustoetuste järelevalve. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse tagamiseks rakendatakse ELis pindalapõhiseid otsetoetusi. Põllumajandusega tegelevatele isikutele makstakse Eestis ühtset pindalatoetust kasutatava põllumajandusmaa kohta. Ühtse pindalatoetuse taotlejate arv aasta-aastalt väheneb (2020. aastal 14 090 taotlejat), ent taotletava põllumajandusmaa hektarite arv pidevalt suureneb ning oli aastaks 2020 jõudnud 968 062. Ühtne pindalatoetus hektari kohta on aasta-aastalt pidevalt suurenenud, olles jõudnud 2020. aastal 114,95 euroni hektari kohta. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldusmeetmetest aitavad sekkumiskokkuost, eraladustamine ja erakorralised meetmed stabiliseerida turgu ja tagada põllumajandustootjatele turuväljundi ja sissetuleku olukorras, kus nõudlus on järsult ja oluliselt vähenenud või põllumajandustoodang on saanud olulisel määral kahjustada või on hävinenud. Saagi, loomade ja taimede kindlustamise toetamise raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Lisaks on põllumajandustootjal võimalik taotleda ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetust, mille eesmärk on taastada põllumajanduse tootmispotentsiaal, mis on kahjustunud loodusõnnetuses, ebasoodsates ilmastikutingimustes või katastroofides. 3.14.2.1.16 Programmi tegevus: Ühistegevus ja koostöö Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjate tugev positsioon tarneahelas. Programmi mõõdikud: Tabel 504. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv 102 105 106 Põllumajandusühistutesse koondunud põllumajandustootjate osakaal FADNi 20 (2019) 21 22 põllumajandustootjate üldkogumis, % Tabel 505. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -3 020 -780 0 -2 123 -49 -68 306 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud Tööjõukulud -457 -438 0 -1 -17 0 Majandamiskulud -162 -128 0 -2 -32 0 Muud toetused -2 333 -214 0 -2 119 0 0 Põhivara amortisatsioon -68 0 0 0 0 -68 Tabel 506. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ühistegevus ja koostöö -2 460 -3 020 -560 23% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk raskused võimenduvad kiiremini. Ühistegevuse ja koostöö arendamine aitavad tugevdada põllumajandustootjate positsiooni turul. Alates 2013. aastast on põllumajandustootjate koostöö toetamiseks rakendatud mitut Eesti maaelu arengukava toetust: tootjarühma loomise ja arendamise toetus, tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus ning lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus. Need toetused on aidanud kaasa põllumajandustootjate koostöö edendamisele. 3.14.2.1.17 Programmi tegevus: Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand Programmi tegevuse eesmärk: Eesti põllumajandus- ja toiduainesektor on välisturgudel konkurentsivõimeline ning Eesti toidu kuvand on positiivne. Programmi mõõdikud: Tabel 507. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilansi defitsiidi 51 19 22 langus võrdluses algtasemega (2018), % Kodumaise toidukauba eelistamine toiduostudes, % 74 75 75 Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse 25 11 13 kasv võrdluses algtasemega (2018), % Tabel 508. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Arvestuslikud Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -199 377 -4 619 0 -194 161 -21 -576 307 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Arvestuslikud Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud Tööjõukulud -3 121 -2 782 0 -335 -4 0 Majandamiskulud -967 -951 0 0 -17 0 Muud toetused -194 662 -836 0 -193 826 0 0 Põhivara amortisatsioon -576 0 0 0 0 -576 Tabel 509. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -114 501 -199 377 -84 876 74% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse suurendamiseks ning eesti toidu positiivse kuvandi hoidmiseks nii siseturul kui eksporditurgudel rakendatakse erinevaid toetusi:  turuarendustoetus (riigieelarvest rahastatav toetus, 2022. aasta maht selgub 2022. alguses ministri otsusega, 2021. aastal oli maht 0,5 mln eurot);  teavitamis- ja müügi edendamise toetus – 2022. aastal 0,25 mln eurot;  toidukvaliteedikava raames toodetud toodete müügi edendamise toetust – 2022. aastal 0,45 mln eurot;  eksporditurgude avamine ning innovatsiooniklastri toetust – 2022. aastal 2 mln eurot. 3.14.2.1.18 Programmi tegevus: Mahepõllumajandus Programmi tegevuse eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis. Programmi mõõdikud: Tabel 510. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Tunnustatud ettevõtete arv 2487 2400 2400 Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt (vähemalt kord 13 10 10 nädalas), % Tabel 511. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -28 390 -2 271 0 -25 942 -55 -121 Tööjõukulud -1 014 -1 000 0 0 -14 0 308 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud Majandamiskulud -1 290 -1 249 0 0 -41 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -25 964 -22 0 -25 942 0 0 Põhivara amortisatsioon -121 0 0 0 0 -121 Tabel 512. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Mahepõllumajandus -13 511 -28 390 -14 878 110% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kuute teenust, suurima eelarvemahuga teenus on toetused. Tegevuse elluviimisel on oluline Maaeluministeerium mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ning PRIA, PMK ja PTA poolt mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele vastavuse kontrollid ja mahekäitlejate järelevalve, mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus – 2022. aastal 24,2 mln eurot ning taimekaitsevahendite jääkide laboratoorne analüüsimine. Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetust, tehakse järelevalvet mahepõllumajandustootjate ning mahekäitlejate üle. Mahetootjate arv on iga aastaga suurenenud. Mahepõllumajandusmaa moodustab ligikaudu 20% Eesti põllumajandusmaast. Mahetootjate arvu ja põllumajandusmaa pinna suurenemine toob kaasa järelevalve kasvu Põllumajandus- ja Toiduametile. Siiani on suudetud tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. 3.14.2.1.19 Programmi tegevus: Toiduvarustuskindlus Programmi tegevuse eesmärk on tagada elanikkonnale ohutu toidu olemasolu ja selle kättesaadavus. Programmi mõõdikud: Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Perede valmisolek tulla toime koduse toiduvaruga (päevade arv) 2 (2019) 7 8 Riigi toiduvaru olemasolu 30 päevaks (%) Ametkondlikuks kasutuseks AvTS § 35 lg 1 p 6² Kaubanduse ja tööstuse laoseis täiendava tootmiseta (ndl arv) 8 8 8 Tabel 513. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 Arvestuslikud tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -124 -121 0 0 0 -3 Tööjõukulud -75 -75 0 0 0 0 Majandamiskulud -46 -46 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 309 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 514. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Toiduvarustuskindlus -272 -124 148 -54% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toiduvarustuskindluse poliitika kujundamine. Toiduvarustuskindluse tegevuse eesmärke täidetakse Maaeluministeeriumi ja PTA toiduvarustuskindluse poliitika kujundamise, toiduohutuse järelevalve, elanike teadmiste, oskuste parendamise ning kaupade ja teenuste varustuskindluse tagamise kaudu. Toiduvarustuskindlus põhineb säästval põllumajanduslikul tootmisel ning põllumajandusturu ja toidusektori sujuval toimimisel. Toiduvarustuskindluse poliitika kujundamine hõlmab elanike teadmiste ja oskuste ennetavat parandamist kriisiks valmistumiseks ja selle ajal ning kaupade ja teenuste varustuskindluse tagamist. Seega on toidu kättesaadavus osa laiemast julgeolekukontseptsioonist. 3.14.2.1.20 Programmi tegevus: Maaelu ja kohalik kogukond Programmi tegevuse eesmärk on luua maapiirkonda uusi, kestlikke töökohti ja kaasata maapiirkonna elanikkonda kohaliku arengu strateegiaga. Programmi mõõdikud: Tabel 515. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2019. a) Toetatud projektide abil loodud töökohad 1077,75 (2019) 355,78 374,14 Sellise maaelanikkonna osakaal, keda hõlmavad kohaliku arengu 63,84 (2019) 63,84 63,84 strateegiad, % Tabel 516. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -26 731 -4 054 0 -21 908 -11 -758 Tööjõukulud -1 049 -1 047 0 0 -2 0 Majandamiskulud -555 -547 0 0 -9 0 Investeeringutoetused -8 936 0 0 -8 936 0 0 Muud toetused -15 425 -2 452 0 -12 973 0 0 Põhivara amortisatsioon -758 0 0 0 0 -758 Tabel 517. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maaelu ja kohalik kogukond -30 329 -26 731 3 598 -12% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenused on Toetuse andmine, Maaelu ja kohaliku kogukonna poliitika kujundamine ja Maaeluvõrgustiku tegevused. Maapiirkonnas ettevõtluse arendamisse suunatud investeeringud on ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks ja läbi selle uute kestlike töökohtade loomiseks, sh majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. 310 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Maapiirkonna sotsiaalmajandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks jätkatakse LEADER-tüüpi kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi rakendamist, selleks toetatakse LEADER tegevusgruppide tegevust ning LEADER põhimõttel erinevaid kogukondlikke projekte – 2022. aastal 8 mln euro ulatuses. Maaeluvõrgustiku tegevuse peamine eesmärk on parandada Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid maaelu arengu poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas. Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks mh kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse teavitamisel ja informeerimisel. 3.14.2.1.21 Programmi tegevus: Finantsinstrumendid Programmi tegevuse eesmärk on tagada põllumajandustootjatele, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevatele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele parem juurdepääs kapitalile. Programmi mõõdikud: Tabel 518. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Finantstootega toetatud lõppsaajate arv 234 128 250 Saavutatud võimendav mõju tootegruppide kaupa, mikro- ja 1,25 (2019) 1,14 1,17 väikeettevõtete kasvulaen Saavutatud võimendav mõju tootegruppide kaupa, pikaajaline laen 2,43 (2019) 2,87 2,87 Tabel 519Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -1 548 -72 0 -1 473 0 -3 Tööjõukulud -45 -45 0 0 0 0 Majandamiskulud -27 -27 0 0 0 0 Muud toetused -1 473 0 0 -1 473 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Tabel 520. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Põllumajandus, toit ja maaelu tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Finantsinstrumendid -9 026 -1 548 7 478 -83% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse Toetuse andmise ja Finantsinstrumendi poliitika kujundamise teenuseid. Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate juurdepääsu kapitalile aitavad parandada Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahendusel rakendatavad finantsinstrumendid. 311 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Finantsinstrumendid on tõhusad turutõrke kõrvaldamiseks valdkondades, kus pangad ei anna laenu ning puuduvad muud investeerimise võimalused, näiteks väikeste põllumajandus- või maapiirkonnas tegutsevate või alustavate ettevõtete puhul, kellel puudub piisav krediidiajalugu või tagatisvara. Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Programm: Kalandus Programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise. Tabel 521. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuste eelarved liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestuslikud riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -28 654 -2 615 0 -25 600 -26 -414 Kutseline kalapüük -13 556 -1 639 0 -11 615 -26 -276 Vee-elusressursside töötlemine -6 266 -476 0 -5 730 0 -60 Vesiviljelus -5 772 -276 0 -5 430 0 -65 EMKF -3 060 -223 0 -2 824 0 -13 keskkonnakaitsemeetmete rakendamine Tabel 522. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuste eelarvete dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % -28 409 -28 654 -245 1% Kulud kokku Kutseline kalapüük -16 369 -13 556 2 813 -17% Vee-elusressursside töötlemine -6 321 -6 266 54 -1% Vesiviljelus -2 500 -5 772 -3 272 131% EMKF keskkonnakaitsemeetmete -3 220 -3 060 159 -5% rakendamine 3.14.2.1.22 Programmi tegevus: Kutseline kalapüük Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline kalapüügisektor. Programmi mõõdikud: Tabel 523. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega71 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Ranna- ja sisevete kalapüügi sektoris hõivatute keskmine vanus 53,4 53,9 54 Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse), 81,8 98,2 98,3 % Kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu, € 70 392 500 64 800 000 65 100 000 71 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis 312 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 524. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Ppiirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -13 556 -1 639 0 -11 615 -26 -276 Tööjõukulud -1 115 -1 111 0 0 -4 0 Majandamiskulud -533 -511 0 0 -22 0 Investeeringutoetused -3 995 0 0 -3 995 0 0 Muud toetused -7 637 -17 0 -7 620 0 0 Põhivara amortisatsioon -276 0 0 0 0 -276 Tabel 525. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kutseline kalapüük -16 369 -13 556 2 813 -17% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ning Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). PTA peamisteks teenusteks on kutselise kalapüügi korraldus ja turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning EMKF toetuste andmist ja toetustega seotud järelevalvet. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks toetatakse oma püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Samuti jätkatakse uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist vee-elusressursi väärindamiseks ja paremaks kasutamiseks, soodustades selle saavutamiseks ettevõtete koostööd teadus- ja arendusasutustega. Teadmistepõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes JPI Oceans ja SCAR-Fish ning raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühmas. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega (0,3 mln eurot) on loodud eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõimet suurendamiseks toetatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel, et edendada ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel. Ranna- ja siseveekogude kalanduse arendamist toetatakse läbi kogukonna juhitud kohalikul arengul põhineva lähenemise, mis edendab kalurite omavahelist koostööd ja ühistegevust nii sektori sees kui ka laiemalt kalanduspoliitika kujundamisel (5,3 mln eurot). Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses (1,9 mln eurot). Samuti toetame koolitus- ja praktikatoetuse kaudu ettevõtteid, kes pakuvad kalapüügiharidust omandavatele õpilastele koolitus- ja praktikavõimalusi. Toetatakse koolitus- ja praktikatoetuse (2022. aastal 0,01 mln eurot) kaudu ettevõtteid, kes pakuvad kalatöötlemise valdkonnas haridust omandavatele õpilastele koolitus- ja praktikavõimalusi. 3.14.2.1.23 Programmi tegevus: Vee-elusressursside töötlemine Programmi tegevuse eesmärk on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang. Programmi mõõdik: 313 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 526. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Eksporditavate toodete koguväärtus, € 121 608 465 130 000 000 134 000 000 (2020) Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg inimese kohta) 15 19 19,5 Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta, € 21289 17 800 18 000 Tabel 527. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 Arvestuslikud tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -6 266 -476 0 -5 730 0 -60 Tööjõukulud -281 -281 0 0 0 0 Majandamiskulud -141 -141 0 0 0 0 Investeeringutoetused -4 038 0 0 -4 038 0 0 Muud toetused -1 746 -54 0 -1 692 0 0 Põhivara amortisatsioon -60 0 0 0 0 -60 Tabel 528. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vee-elusressursside töötlemine -6 321 -6 266 54 -1% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Poliitika kujundamise ja rakendamise kaudu loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalatöötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule läbi tootearenduse ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustatakse keskkonnahoidlikku töötlemist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Vee- elusressursside efektiivsemaks kasutamiseks toetatakse tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist läbi ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega – 2022. aastal 1,9 mln eurot. Toetatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisel energiasäästlikumate ja ressursitootlikumate tehnoloogiate kasutuselevõttu, mis vähendavad ühtlasi käitlemisettevõtete mõju keskkonnale 2 mln euroga. Toetust antakse energia- või ressursiauditil põhineva energia- või ressursisäästulahenduse rakendamise eest. Energia- ja ressursiauditi tegemist toetatakse 2022. aastal 0,03 mln euroga. Ühtlasi toetatakse teadlaste osalemist rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides läbi rakendusuuringute programmi. Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Selliste turutõrgete leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale (2022. aastal 0,06 mln eurot). 3.14.2.1.24 Programmi tegevus: Vesiviljelus Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor. 314 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi mõõdikud: Tabel 529 Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega72 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Vesiviljelus ettevõtete keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse), % 50,2 53,6 53,6 Vesiviljelus ettevõtete müügitulu, € 4 138 330 6 000 000 6 000 000 Vesiviljelussektori toodang, tonni 1062 1200 1400 Tabel 530. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise RE sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -5 772 -276 0 -5 430 0 -65 Tööjõukulud -168 -168 0 0 0 0 Majandamiskulud -91 -91 0 0 0 0 Investeeringutoetused -810 0 0 -810 0 0 Muud toetused -4 637 -17 0 -4 620 0 0 Põhivara amortisatsioon -65 0 0 0 0 -65 Tabel 531. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse eelarve dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vesiviljelus -2 500 -5 772 -3 272 131% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku kolme teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Poliitika kujundamise ja rakendamise kaudu loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Tähelepanu tuleb enim pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu- ja lisandväärtuse kasvule. Selleks soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkatakse teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuses (0,2 mln), toetatakse koolitus- ja praktikatoetuse kaudu ettevõtteid, kes pakuvad vesiviljeluse valdkonnas haridust omandavatele õpilastele koolitus- ja praktikavõimalusi (0,01 mln eurot). Toetatakse keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu (0,05 mln), soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist, toetades tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist (0,6 mln). Vesiviljelussektori ettevõtetele paremate tingimuste loomiseks oma toodanguga kauplemisel viiakse ellu riikliku tauditõrjeprogrammi riigi tasemel taudivabaduse saavutamiseks (0,06 mln eurot). 72 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 315 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.14.2.1.25 Programmi tegevus: EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab nii Maaeluministeeriumi kui ka Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavaid toetusi. Tabel 532. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine kulud, tuhat eurot Muud Välistoetus koos 2022 tuludest Mitterahalised Piirmääraga riigieelarvelise RE Arvestuslikud sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -3 060 -223 0 -2 824 0 -13 Tööjõukulud -136 -136 0 0 0 0 Majandamiskulud -87 -87 0 0 0 0 Muud toetused -2 824 0 0 -2 824 0 0 Põhivara amortisatsioon -13 0 0 0 0 -13 Tabel 533. Tulemusvaldkonna Põllumajandus ja kalandus, programmi Kalandus tegevuse kulude kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % EMKF keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -3 220 -3 060 159 -5% Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kokku nelja teenust, suurima eelarvemahuga teenus on Toetuse andmine. Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust (2022. aastal 1,3 mln eurot) saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures avaliku halduse suutlikkust ja tulemuslikkust täiendavat halduskoormust tekitamata ning lihtsustab kalapüügi andmete esitamist. Kalandusandmete kogumise toetust (2022. aastal 1,3 mln eurot) saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks ning ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Merekeskkonnateadmiste parendamise toetuse (0,04 mln eurot) peamine eesmärk on panustada Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisesse. Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetusega (0,5 mln eurot) toetatakse kalade kudemistingimuste parandamist. 316 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandusliku sisu vaade Joonis 68. Maaeluministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisalal kogukuludest, % Joonis 69. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 534. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -451 561 -56 405 -2 693 -378 778 -7 931 -5 754 Tööjõukulud -33 713 -28 588 0 -693 -4 432 0 Majandamiskulud -22 770 -16 340 0 -3 170 -3 260 0 Muud tegevuskulud -6 -1 -5 0 Investeeringutoetused -58 262 0 0 -58 203 -59 0 Muud toetused -328 130 -11 477 0 -316 653 -1 0 Käibemaks -2 927 0 -2 693 -59 -174 0 Põhivara amortisatsioon -5 754 0 0 0 0 -5 754 Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarvest moodustavad toetused 86% kulude kogumahust, millest investeeringutoetuseid antakse 13% ja muid toetuseid 73%. 317 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 535. Maaeluministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika majandusliku sisu lõikes, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -357 825 -439 012 -451 561 -12 549 3% Tööjõukulud -38 513 -32 572 -33 713 -1 140 4% Majandamiskulud -14 135 -22 185 -22 770 -585 3% Muud tegevuskulud 37 -6 -6 0 0% Investeeringutoetused 0 -79 356 -58 262 21 094 -27% Muud toetused -301 991 -297 468 -328 130 -30 662 10% Käibemaks 0 -2 056 -2 927 -871 42% Põhivara amortisatsioon -4 645 -5 369 -5 754 -385 7% Kulud kasvavad peamiselt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist rahastatavate otsetoetuste ning teadus- ja arendustegevuste mahu suurenemisest. Samuti kasvavad kulud koolilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamisele, toiduohutuse järelevalve tugevdamisele ja tõuaretustoetuste andmisele. Investeeringutoetused vähenevad, kuna Euroopa Liidu programmiperiood 2014-2020 hakkab lõpule jõudma. 3.14.3INVESTEERINGUD Joonis 70. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % 318 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 71. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 536. Maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -3 144 -2 312 -462 0 -369 IT investeeringud -2 162 -2 162 0 0 0 Transpordivahendid -28 0 0 0 -28 Masinad ja seadmed -317 -150 0 0 -167 Kinnisvara -133 -133 Laborite sisseseade -70 0 0 0 -70 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -63 0 0 0 -63 Käibemaks -504 0 -462 0 -42 Enim investeeritakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse, et tagada infosüsteemide töökindlus. 2022. aasta suuremad IT-investeeringu projektid on:  PMK laboriinfosüsteemi arendus;  PTA järelevalve infosüsteemide arendustööd;  Maaeluministeeriumi kliendiportaali e-teenuste arendused;  PRIA arengutoetuste valdkonna menetlussüsteemid (MATS);  PRIA otsetoetuste valdkonna menetlussüsteemid (TAKS);  kalanduse infosüsteemide arendamine, et lihtsustada kutselise kalapüügi lubade taotlemist ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamist;  põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diislikütuse kasutamist kontrolliva infosüsteemi loomine. Lisaks soetatakse ETKIle ja PMKle põldkatsete läbiviimiseks katsetehnikat ning laboriseadmeid järelevalve ja seire toimivuse tagamiseks vajalike laborianalüüside jaoks. CO2 kvooditulust viiakse ellu pilootprojekt, mille raames rajatakse taaskasutuse ja kontrollitavate kliimatingimustega kasvuhooned. 319 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 537. Maaeluministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -3 059 -2 797 -3 144 -347 12% IT investeeringud -1 756 -1 757 -2 162 -406 23% Transpordivahendid 0 -28 -28 0 0% Masinad ja seadmed 0 -496 -317 179 -36% Muud investeeringud -1 205 0 0 - - Kinnisvara 0 0 0 0% Laborite sisseseade 0 -70 -70 0 0% CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 0 -63 -63 100% MEM administratiivhoone Lai 39/41 -98 0 0 - - Käibemaks 0 -446 -504 -58 13% Investeeringud suurenevad IT investeeringute arvelt. Samas suurenevad CO2 kvooditulust rahastatavad investeeringud 62 500 euro võrra. 320 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.15. RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Valitsemisala vastutuses on riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine. Lisaks sisaldub selles majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, samuti raamatupidamise, audiitortegevuse, rahapesu tõkestamise ja ennetamise, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus. Valitsemisala vastutab ka riigi rahavoo juhtimise, välisvahendite kasutamise korraldamise ja riigi antavate laenude ja riigigarantiide korraldamise eest. Samuti hõlmab see, kohaliku omavalitsuse üksuste arendamist ja nõustamist, regionaalarengu, riigi- ning regionaalhalduse kavandamist ja koordineerimist ning ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamist ja järelevalvet. Valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja alates 2021. aastast siseministeeriumi valitsemisalast üle tulnud Rahapesu Andmebüroo. Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluvad äriühingud Eesti Energia, Eesti Loto, Riigi Kinnisvara ja Levira ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu. Tabel 538. Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 11 216 299 85% KULUD -13 638 494 -273 870 2% INVESTEERINGUD -715 975 -7 814 1% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 723 209 112% Valitsemisala siseselt moodustab Rahandusministeeriumi kulude ja investeeringute eelarve 57% ehk 161 mln eurot valitsemisala eelarvest (282 mln eurot), Maksu- ja Tolliameti eelarve 19% (54 mln eurot) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eelarve 11% (32 mln eurot) valitsemisala kulude ja investeeringute eelarve mahust. Suurima töötajate arvuga valitsemisala riigiasutus on Maksu- ja Tolliamet 1376 töötajaga (48,7% valitsemisala töötajaskonnast). 321 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.15.1TULUD Joonis 72. Rahandusministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % Valitsemisala tulude eelarve suurim mõjutaja on maksuline tulu. Detailne ülevaade maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest on seletuskirja osas 2 tulude peatükis. Tabel 539. Rahandusministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 9 559 012 9 389 534 11 216 299 1 826 765 19% Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 398 017 9 281 798 11 104 748 1 822 950 20% Saadud toetused 83 801 69 781 62 986 -6 795 -10% Riigilõivud 791 230 1 300 1 070 465% Tulud majandustegevusest 1 394 1 067 823 -244 -23% Tulud põhivara ja varude müügist 54 63 13 -50 -79% Trahvid ja muud varalised karistused 1 631 420 380 -40 -10% Muud tulud 7 703 8 150 10 355 2 205 27% Intressi- ja omanikutulud 65 620 28 026 35 694 7 668 27% Saadud toetused Toetusi kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja investeeringute katteks ning vahendamiseks teistele asutustele. Toetused saadakse välisdoonoritelt. EL struktuurifondidest rahastatavate tegevuste elluviimiseks on planeeritud kokku 39,2 mln eurot sh: ● struktuurivahendite tehniline abi 12,9 mln eurot; ● keskse koolituse programm 1,6 mln eurot; ● institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine 0,4 mln eurot; ● meetmes osalevate partnerite võimestamine 0,4 mln eurot; ● KOV-ide teenuste tasemete hindamise süsteemi arendamine 0,1 mln eurot; ● strateegilise juhtimise arendamine 0,1 mln eurot; ● kolmes valdkonnas regionaalarengu toetamiseks kokku summas 23,7 mln eurot sh: o piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 17,3 mln eurot, o linnapiirkondade jätkusuutlik areng 5,9 mln eurot, o kohalik ja regionaalne arendusvõimekus 0,5 mln eurot. 322 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Ühtekuuluvuspoliitika fondide uue, 2021-2027 eelarveperioodi meetmeteks on planeeritud 1,9 mln eurot sh: ● regionaalarengu toetamine 1,2 mln eurot; ● KOV-ide investeeringud sotsiaalse sidususe, avalike hoonete energiatõhususe, ringmajanduse ning säästva transpordi arendamiseks 0,5 mln eurot; ● piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks 0,2 mln eurot. Euroopa territoriaalse koostöö programmide elluviimiseks on kavandatud 16,8 mln eurot, sh Eesti-Läti programmile 8,9 mln eurot ja Eesti-Vene programmile 7,9 mln eurot. Taaste- ja vastupidavusrahastu projektide finantseerimiseks on planeeritud 3,9 mln eurot, sh KOV-ide investeeringuteks jalgratta- ja/või jalgteedesse 3,5 mln eurot ja Rahapesu Andmebüroo infosüsteemide arendamiseks 0,4 mln eurot. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide projektide finantseerimiseks on kavandatud 0,3 mln eurot. Statistikaametile laekuvad Eurostati toetused Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate õigusaktidest tulenevate kohustuste juurutamiseks (uue metoodika sisseviimine, metoodika muutuste väljatöötamisene) 0,6 mln eurot. Igal aastal on töös ca 30 erinevat projekti. Maksu- ja Tolliametile laekuvad toetused koostööprogrammide Fiscalis, Customs ja Tobac raames kokku summas 0,3 mln eurot. Toetuste vähenemist mõjutab struktuurivahendite 2014-2020 eelarveperioodi meetmete rakendamise lõpule jõudmine. Riigilõivud Valitsemisalas on suurimate mahtudega lõivutulud ja lõivu kogujad: ● Maksu- ja Tolliamet 0,2 mln eurot maksukorralduse seaduse ja hasartmänguseaduse alusel tehtavate toimingute eest; ● Rahandusministeerium 0,2 mln eurot riigihangete seaduse alusel tehtavate toimingute eest; ● Rahapesu Andmebüroo 0,9 mln eurot rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluste läbivaatamise eest. Prognoosi on suurendatud eelkõige Rahapesu Andmebüroo 2021. aasta tegelikult laekunud tulu alusel. Tulud majandustegevusest Järgmist majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja investeeringute katteks. Tulud laekuvad: ● Statistikaametile 0,7 mln eurot statistilistelt tellimustöödelt; ● Maksu- ja Tolliametile 30 000 eurot Tallinna Linnavalitsuselt müügimaksu ja reklaamimaksu haldamise eest ning Eesti Liikluskindlustuse Fondiga sõlmitud koostöölepingu alusel tasu piirikindlustuspoliisi vormistamise eest. Lisaks on sellel eelarvereal kajastatud riigituludesse laekuvad tulud: ● Rahandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile vastavalt 50 000 eurot ja 30 000 eurot süüteomenetluses konfiskeeritud varade müügist; ● Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele 10 000 eurot mittevajalike IKT seadmete müügist. Prognoosi aluseks on varasematel aastatel laekunud tulu ning 2021. aasta eelarve täitmise prognoos. 323 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tulud põhivara ja varude müügist saadakse loobutud kinnisvara ja amortiseerunud ametisõidukite müügilt. Trahvid ja muud varalised karistused Tulud laekuvad Maksu- ja Tolliametile 0,4 mln eurot, sh: o maksukorralduse seaduse alusel 70 000 eurot; o tolliseaduse alusel 0,2 mln eurot; o hasartmänguseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse seaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja biotsiidiseaduse alusel kokku 0,1 mln eurot. Muud tulud ● Maksu- ja Tolliametile 10,3 mln eurot, sh: o intressitulu õigeaegselt tasumata maksudelt summas 8,7 mln eurot. Maksuintress määratakse maksumaksjale maksukohustuse täitmisega viivitamise korral. Maksuintressi määr on 0,06 protsenti päevas. 2021. aasta väiksemat intressitulu mõjutas COVID-19 eriolukorra meetmena kehtestatud ajutine soodusintress ettevõtjatele (0,03% päevas). Intressitulu laekumine kasvab, kuna taastub endine intressimäär; o laekumised maksukorralduse seaduse alusel kokku 1,6 mln euro, sh sunnirahad 0,5 mln eurot, väljanõudmata deposiidid 0,2 mln eurot ning arestitud varade kanded riigituludesse, tulud kahjunõuetelt jm ebatavalised tulud kokku 0,9 mln eurot. ● Statistikaametile 40 000 eurot sunnirahadena. Intressi- ja omanikutulud Dividenditulu 40,9 mln eurot on planeeritud äriühingute majandustulemuste prognooside alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2022. aasta kevadel pärast 2021. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad dividende Eesti Energia, Levira, Riigi Kinnisvara ja Eesti Loto. Tuluna finantsinvesteeringutelt on kajastatud 0,4 mln eurot dividenditulu Põhjamaade Investeerimispangalt. Muude finantstuludena on kavandatud intressitulu riigi likviidsusreservilt, stabiliseerimisreservilt ja antud laenudelt. Võrreldes 2021. aastaga on intressi- ja omanikutulude eelarve muutuse põhjuseks dividenditulu kasv 14,5 mln eurot, kuna on prognoositud ettevõtete majandustulemuste paranemist. Samas intressitulude vähenemine 6,9 mln eurot on seotud jätkuvate rahaturu negatiivsete intressidega. 3.15.2KULUD Tegevuspõhine vaade Rahandusministeeriumi valitsemisala panustab kõigi oma tegevustega Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse ühes tulemusvaldkonnas – Tõhus riik. Valitsemisala tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 324 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.15.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik Tulemusvaldkonna eesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate mõõdikutega ja eraldi valdkonna arengukava ei ole. Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamises Riigikantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala. Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga: ● Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär; ● Riigi rahandus, halduspoliitika, regionaalpoliitika ja finantspoliitika – vastutavad rahandusminister ja riigihalduse minister; ● Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister. Rahandusministeeriumi valitsemisala jaguneb kahe ministri – rahandusministri ja riigihalduse ministri – vastutusvaldkondadesse. Riigi rahanduse ja finantspoliitika programmide eest on vastutav rahandusminister, regionaalpoliitika programmi eest riigihalduse minister. Ministrid jagavad vastutust halduspoliitika programmi eesmärgi saavutamise eest. Tabel 540. Tulemusvaldkonna Tõhus riik kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -233 398 -263 922 -267 097 -3 175 1% Tegevuspõhine kulude eelarve planeering on käibemaksukuluta. Programm: Riigi rahandus Programmi eesmärk: Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus. Tabel 541. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestus- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga rahalised likud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -70 115 -54 850 -6 098 -7 438 -30 -1 700 Eelarvepoliitika kujundamine -11 932 -3 837 -1 660 -6 435 0 0 Riigi rahaasjade korraldamine -5 291 -1 191 -3 390 -711 0 0 ja järelevalve Maksu- ja tollipoliitika -1 448 -1 436 0 -12 0 0 kujundamine Maksu- ja tollkorraldus -51 444 -48 386 -1 048 -280 -30 -1 700 Tabel 542. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kuud kokku -74 288 -70 115 4 173 -6% Eelarvepoliitika kujundamine -10 150 -11 932 -1 782 18% Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -10 717 -5 291 5 426 -51% Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 453 -1 448 5 0% Maksu- ja tollkorraldus -51 968 -51 444 524 -1% 325 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.15.2.1.1 Programmi tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks. Tabel 543. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega73 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon SKPst, % -5,0 -3,3 -2,2 Avatud, läbipaistva ja kaasava eelarvestamise indeks võrreldes 28 (2018) - 24 (2023) OECD riikidega (läbipaistvus, avaandmed, kaasatus) Perioodi 57 78 95 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine (osakaal kogumahust), % Tabel 544. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Eelarvepoliitika kujundamine -10 150 -11 932 -1 782 18% Kulud kasvavad välisvahendite mahu suurenemisest:  sihtasutustele ja partneritele vahendatav struktuuritoetuste tehniline abi suureneb 1,2 mln eurot, millest kavandatakse kulusid Euroopa Liidu struktuurifondide perioodi 2021-2027 ettevalmistavateks tegevusteks, hindamisteks ja meetmete väljatöötamiseks ning Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU) uue fondi tehniliseks abiks.  valitsemisala kulud struktuurivahenditest suurenevad 0,5 mln eurot. Tabel 545. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarve- sõltuvad kulud kulud lise kaasfinant- seeringuga KULUD -11 932 -3 837 -1 660 -6 435 0 0 Tööjõukulud -3 765 -3 375 0 -390 0 0 Majandamiskulud -1 209 -461 -280 -468 0 0 Sotsiaaltoetused -1 370 0 -1 370 0 0 0 Muud toetused -5 588 -1 -10 -5 577 0 0 Tegevuse sisuks on iga-aastane makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi koostamine, riigi eelarvestrateegia, riigieelarve ja stabiilsusprogrammi koostamine ja täitmise jälgimine, nimetatud riigiüleste protsesside juhtimine ja arendamine, lisaks rahandusministri ja valitsuse toetamine analüüside ja eelarve otsuste ettepanekute koostamisega, osalemine valitsemisalade horisontaalsete ja valdkondlike poliitikate kujundamises ning Euroopa Liidu ja Norra välisvahendite planeerimises. Sotsiaaltoetustena on planeeritud õppelaenude riigitagatise väljamaksmiseks 0,3 mln eurot ning riigi poolt füüsilisele isikule tekitatud kahju hüvitamiseks õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt 1,1 mln eurot. 73 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 326 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muude toetuste eelarves on struktuurivahendite tehnilise abi vahendamine sihtasutustele ja partneritele. 3.15.2.1.2 Programmi tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve Programmi tegevuse eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine Tabel 546. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis (hinnang 1 <2 <2 auditeeritud valimi pinnalt), % E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt teostatud väljamaksed - - 100 (tehniline)74, %, 75 Tabel 547. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -10 717 -5 291 5 426 -51% Tegevuse mahu muutus tuleneb peamiselt finantskulude vähenemisest. Rahandusministeeriumi finantskulud sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Haigekassa ja Töötukassa arvelduskonto jäägi eest makstavaid intresse. Intressikulude vähenemine on seotud prognoositust väiksema võla võtmise vajadusega nii 2021. kui ka 2022. aastal. Tabel 548. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kulud kaasfinant- seeringuga KULUD -5 291 -1 191 -3 390 -711 0 0 Tööjõukulud -1 654 -1 002 0 -652 0 0 Majandamiskulud -1 037 -188 -790 -59 0 0 Finantskulud -2 600 0 -2 600 0 0 0 Tegevuse sisuks on riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade paigutamine, võlakohustuste kaasamine), likviidsusreservi ja võlakohustuse võtmise taseme hoidmine, laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel olukorras, kui pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse ning välisvahendite kasutamise auditeerimine. Algamas on olulise investeeringuna e-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine (sh eelanalüüs). 3.15.2.1.3 Programmi tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks 74 Arvesse ei lähe need maksed, mis on teostamata Töötukassal, Haigekassal ja Sotsiaalkindlustusametil tehnilistel põhjustel. 75 Uus mõõdik, alates 2022 327 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 549. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega76 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Maksusüsteemi struktuur ehk kaudsete maksude osakaal kogu 39,9 39,4 40,2 maksulaekumistes (%) Tööjõu efektiivne maksumäär, % 35 34,6 34,8 Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase 1 ≤5 ≤5 konkurentsivõimelisuse indeksis Tabel 550. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 453 -1 448 5 0% Tabel 551. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -1 448 -1 436 0 -12 0 0 Tööjõukulud -1 241 -1 229 0 -12 0 0 Majandamiskulud -189 -189 0 0 0 0 Muud toetused -18 -18 0 0 0 0 Tegevuse sisuks on maksude, riigilõivude ja tollialane analüüs, õigusloome, nõustamine ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimine. Lisaks maksude kogumise regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises. Oluline tegevusmaht on siseriikliku õiguse kooskõlla viimine EL-i õigusega. Kasvamas on keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine nii energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamise süsteemis, süsiniku piirimeetme rakendamisel energiamahukate toodete impordi suhtes kui ka ringmajanduse osakaalu suurendamise ja jäätmekäitluse korrastamise saavutamiseks pakendiaktsiisiga maksustamise efektiivsemaks muutmisel. Muude toetustena 18 200 eurot on planeeritud liikmemaks OECD programmis Global Forum on Tax Transparency osalemiseks. 3.15.2.1.4 Programmi tegevus: Maksu- ja tollikorraldus Programmi tegevuse eesmärk: Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb. Tabel 552. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega77 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku kogumine, % 100 100 100 Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal, % 98,9 >98 >98 76 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis 77 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 328 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Maksutahte indeks, % 68,4 >66 >66 Tabel 553. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Maksu- ja tollikorraldus -51 968 -51 444 524 -1% Tabel 554. Tõhus riik tulemusvaldkonna Riigi rahandus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -51 444 -48 386 -1 048 -280 -30 -1 700 Tööjõukulud -39 279 -39 277 0 -2 0 0 Majandamiskulud -9 812 -8 757 -748 -278 -30 0 Finantskulud -304 -4 -300 0 0 0 Muud tegevuskulud -289 -289 0 0 0 0 Muud toetused -60 -60 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 700 0 0 0 0 -1 700 Tegevuse elluviijaks on Maksu- ja Tolliamet rohkem kui 1400 töötajaga. Maksu- ja Tolliameti teenused: maksuhalduse administreerimine, maksumaksjate nõustamine ja teenindamine, rahaliste nõuete arvestuse pidamine, võlgade sissenõudmine ja aruandlusdistsipliini tagamine, maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll, tollikontrolli läbiviimine, maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemise teenus, aktsiisikauba käitlemise järelevalve ning tolliprotseduuride ja -formaalsuste haldamine. Eelarveliselt on kõige kallimad teenused tollikontrolli läbiviimine (üle 14 mln euro) ning maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontroll (ligi 12 mln eurot). Üle 9 mln euro maksab ka maksu- ja tollialase kuritegevuse vastu võitlemise teenus. Maksu- ja Tolliametil on plaanis mitmed IT arendused, mis tulenevad tema rollist nii Eesti riigis kui ka Euroopa Liidus. Panustatakse nii riigiasutuste koostööprojektidesse (nt sündmusteenused, reaalmajandus, bürokratt), kui viiakse läbi arendusi MTAle strateegiliselt olulistes teemades: ● lihtsate ja mugavate teenuste pakkumiseks kasutatakse üha enam tehisintellekti, eelkõige läbi Chati ja juturoboti; ● alustatakse projekte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) ja käibemaksu deklaratsiooni (KMD) raames, mis toetavad üleriigilist Aruandlus 3.0 vaadet; ● jätkatakse e-tolli infosüsteemide uuendamisega, mis kestab 2024. aastani. Sealjuures osaletakse elektroonilise deklaratsioonide vahetuse eCMR projektis, millesMaksu- ja Tolliamet on partner uudsete röntgenlahenduste väljatöötamisel; ● mahukad arendused on tulemas seoses peatselt jõustuvate seadusemuudatustega (pensionireformi viimased etapid, ehitusplatsidel töötajate registreerimise võimaldamine, maa hindamise läbiviimine jpt.). 329 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muude tegevuskuludena on planeeritud riigisaladusega seotud tegevuste eelarve. Muude toetustena on planeeritud liikmemaksud Rahvusvahelisele Maksuadministratsioonide Organisatsioonile (IOTA), Rahvusvahelisele Tolliorganisatsioonile (WCO), OECD programmides osalemise eest ning stipendium Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli eriala üliõpilastele. Programm: Halduspoliitika Programmi eesmärk: Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika muudab riigi toimimise läbipaistvaks. Tabel 555. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- 2022 Arvestus- riigieelarve- tuludest Piirmääraga rahalised RE likud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -64 037 -42 305 -500 -10 555 -700 -9 977 Haldusorganisatsiooni ja -1 209 -781 0 -428 0 0 personalipoliitika kujundamine Riigivara poliitika ja selle elluviimise -1 196 -688 -500 -7 0 0 koordineerimine Riigihangete poliitika ja riigiabi -1 301 -1 290 0 -11 0 0 regulatsiooni rakendamine Tugiteenuste pakkumine ja toetuste -18 494 -9 160 0 -9 286 0 -48 rakendamine RTK-s IKT valdkonna arendamine ja -24 649 -15 079 0 -201 0 -9 368 korraldamine RMITis Ministeeriumite ühishoone kesksete -6 703 -6 643 0 0 0 -60 tugiteenuste korraldamine Statistika tegemise poliitika -10 485 -8 663 0 -622 -700 -500 kujundamine ja statistika Tabel 556. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -64 133 -64 037 97 0% Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika -1 174 -1 209 -35 3% kujundamine Riigivara poliitika ja selle elluviimise -1 696 -1 196 500 -29% koordineerimine Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni -1 131 -1 301 -170 15% rakendamine Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine -18 454 -18 494 -40 0% RTK-s IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -22 875 -24 649 -1 774 8% 330 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste -6 685 -6 703 -18 0% korraldamine Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -12 118 -10 485 1 633 -13% 3.15.2.1.5 Programmi tegevus: Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Optimaalse suurusega hästi toimiv haldusorganisatsioon ja kompetentne personal. Tabel 557. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega78 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 15-74 (ei 12,1 12 12 kasva),% Keskvalitsuse kulutuste osakaal SKPst,%, ≤ 38,5 ≤33,3 ≤33,3 Keskvalitsuse organisatsioonide arv kokku, ≤ 266 ≤264 ≤264 Tabel 558. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika -1 174 -1 209 -35 3% kujundamine Tabel 559. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -1 209 -781 0 -428 0 0 Tööjõukulud -595 -493 0 -103 0 0 Majandamiskulud -609 -283 0 -325 0 0 Muud toetused -5 -5 0 0 0 0 Riigi personalipoliitika kujundamise tulemusena tagatakse riigi ülesannete täitmiseks vajalikus mahus ja vajaliku kvalifikatsiooniga pühendunud personali olemasolu. Keskselt panustatakse riigi palgapoliitika, keskse koolituse ja arendustegevuse põhimõtete, värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku teenistuse seaduse rakenduspraktika kujundamisesse ning strateegilise personalijuhtimise, ametniku eetika ja avaliku teenistuse arendamisele. Selleks töötatakse välja keskseid juhendeid ja viiakse läbi uuringuid (nt palgauuringud). Iga-aastaselt antakse Vabariigi Valitsusele riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus ülevaade olulisematest personalinäitajatest ja palkadest ning tehakse ettepanekud palgakorrektsioonideks. Samuti tehakse ülevaade Riigikogule avaliku teenistuse 78 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 331 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest. Riigihalduse korraldamise tulemuseks on Eesti jaoks optimaalse keskvalitsuse organisatsioonilise struktuuri ja juhtimiskvaliteedi loomine ja hoidmine. Valik selle programmi tegevustest:  riigireformi tegevuste keskse vaate hoidmine ja koordineerimine;  riiklike organisatsioonide arendamine (juhtimissüsteemid, sisekontrollisüsteemid) ja optimaalsete lahenduste leidmine kesksete tugiteenuste konsolideerimiseks RTKsse;  riigireformi seniste tulemuste ja uute suundade alusanalüüs;  jätkub riigi ühiste teenuskeskuste (riigimajade) rajamise koordineerimine maakonnakeskustes (va Tallinn ja Tartu). Riigimajade puhul selgitatakse välja kodanike poolt riigiasutuste külastamise sagedus ning analüüsitakse, kas kodanikel on riigi teenuste kättesaadavusega probleeme ning nende ilmnemisel võimalikke lahendusvariante. 3.15.2.1.6 Programmi tegevus: Riigivara poliitika ja selle elluviimise koordineerimine Programmi tegevuse eesmärk: Tõhus riigivara valitsemise korraldus. Tabel 560. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega79 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal kõigist riigi 22 45 45 äriühingutest, % Kulutõhusust parandanud riigi sihtasutuste osakaal; % 30 70 75 Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, % 83 83 85 Tabel 561. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riigivara poliitika ja selle elluviimise -1 696 -1 196 500 -29% koordineerimine Tegevuse mahu muudatus tuleneb reformimata maade maamaksukulu prognoosi vähenemisest 0,5 mln eurot. Prognoosi aluseks on Maksu- ja Tolliameti esitatud maamaksuteated. Riik tasub maamaksu jätkuvalt riigi omandis olevalt maalt, mille tagastamise, asendamise või kompenseerimise kohta on esitatud taotlus, või mis on kompenseeritud, kuid mida keegi ei ole kasutusse võtnud, või mille tagastamise asendamise või kompenseerimise kohta pole esitatud taotlust ning mida keegi ei ole kasutusse võtnud. Eelarve väheneb seoses riigimaade müügiga ning üleandmisega kohalikele omavalitsustele. Arvestuse aluseid reguleerib rahandusministri 16.10.2014. aasta määrus nr 38 “Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuste taotlemise kord”. https://www.riigiteataja.ee/akt/114082018005?leiaKehtiv 79 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 332 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 562. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -1 196 -688 -500 -7 0 0 Tööjõukulud -612 -605 0 -7 0 0 Majandamiskulud -583 -83 -500 0 0 0 Riigivara valitsemise poliitika väljatöötamisel ja rakendamise nõustamisel arendatakse peamiselt riigivara valitsemist puudutavat õiguslikku keskkonda. Riigi kinnisvara strateegilise juhtimise olulisemateks tegevusteks on: ● vajaliku kinnisvara ressursi planeerimine ja eelarvestamine ning tööprotsesside kirjeldamine; ● riigi kinnisvara juhtimise üleviimine kesksetele võtmenäitajatele. Seda on võimalik rakendada täies mahus peale riigi kinnisvararegistri arenduste juurutamist, eelduslikult 2023. aastal. Seni toimub kinnisvara juhtimiskavade koostamine piiratud arvu võtmenäitajate põhjal; ● riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute tegemisel optimeerimisreservi edukas rakendamine Riigi Kinnisvara AS-i kaudu, vähendamaks Valitsuses tehtavaid üksikobjektide otsuseid. Riigi osaluspoliitika kujundamisel ja korraldamisel on selle sisuks riigi osalemiseks eraõiguslikes juriidilistes isikutes (eelkõige äriühingud ja sihtasutused) põhimõtete kaasajastatuna hoidmine ning regulaarne aruandlus iga-aastase koondaruande näol Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile valdkonna tulemuslikkusest. Samuti on olulisteks tegevusteks erinevate osapoolte nõustamine eraõiguslike juriidiliste isikutega seotud otsustes või nõukogu tööga seotud küsimustes. Jätkuvad tööd ka omandireformi lõpuleviimisel: vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine ja andmete analüüsimine, kompensatsiooninõuete esitajate nõustamine ning nimetatud tegevustes koostöö tegemine Maa-ameti ja kohalike omavalitsustega, Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi taotluste ja neist tulenevate valitsuse korralduste eelnõude menetlemine jm. 3.15.2.1.7 Programmi tegevus: Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Riigihanked toetavad kvaliteetse hanke eseme soetuse kaudu valdkondlikke poliitikaid, on kulutõhusad, konkurentsi tagavad ja läbipaistvad ning panustavad sotsiaalsete, keskkonnahoidlike ja innovatsioonieesmärkide saavutamisse. Riigiabi andmine on kooskõlas EL ja siseriiklike õigusaktidega tagades õiglase konkurentsi. 333 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 563. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega80 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv 1 0 0 Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete osakaal, % 13 >15 >20 Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana sisuliselt läbi 72 >76 >77 vaadanud vaidlustuskomisjoni otsuste jõusse jätmise määr, % Tabel 564. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riigihangete poliitika ja riigiabi regulatsiooni rakendamine -1 131 -1 301 -170 15% Tabel 565. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -1 301 -1 290 0 -11 0 0 Tööjõukulud -1 181 -1 170 0 -11 0 0 Majandamiskulud -119 -119 0 0 0 0 Riigihangete valdkonna poliitika kujundamise tegevuse sisuks on peamiselt riigihangete alase õigusregulatsiooni arendamine, nõustamine ja koolitamine, riigihankeid puudutavate statistiliste andmete kogumine, töötlemine ja avaldamine ning koostöö tegemine rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on olulisel kohal riikliku ja haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle ja väärteomenetluste läbiviimine. Oluliste teenustena võib välja tuua riigihangetealaste vaidlustuste lahendamist ja elektrooniliste riigihangete toetamise riigihangete registri vahendusel. Riigihangete register on iseteeninduskeskkond, mis võimaldab hankijatel riigihankeid ühes keskkonnas tervikprotsessina korraldada ja ettevõtjatel neis osaleda, sh kasutada innovaatilisi e-hanke tööriistu, nagu e-oksjon, e-kataloog, dünaamiline hankesüsteem ja hankepassi teenus. Rahandusministeerium pakub registri kasutajatuge, juhendeid ja kasutajakoolitusi. Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimisel aitab Rahandusministeerium tagada, et riigiabi andjate antud riigiabi oleks kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, pakub nõustamist ja korraldab koolitusi ning mh tagab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri pidamise andmete läbipaistvuse ja kontrollitavuse eesmärgil. 3.15.2.1.8 Programmi tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine Riigi Tugiteenuste Keskuses (RTK) Programmi tegevuse eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest. 80 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 334 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 566. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega81 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) RTK poolt pakutavate tugiteenuste kliendirahulolu keskmine (10- 8,3 ≥ 8,5 ≥ 8,5 palli skaalal), ≥ Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahulolu RTK toetuste 7,1 ≥ 7,7 ≥ 8,0 teenustega (10-palli skaalal), ≥ Asutuste koolitusjuhtide rahulolu personaliarenduse teenusega (10- 7,6 ≥ 7,8 ≥ 8,0 palli skaalal), ≥ Tabel 567. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK- -18 454 -18 494 -40 0% s Tabel 568. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -18 494 -9 160 0 -9 286 0 -48 Tööjõukulud -15 058 -8 271 0 -6 787 0 0 Majandamiskulud -3 387 -889 0 -2 498 0 0 Põhivara amortisatsioon -48 0 0 0 0 -48 Keskne tugiteenus aitab kaasa teenindatavate asutuste eesmärkide saavutamisele ja arengule, võimaldades neil keskenduda oma põhitegevusele. Tegevus sisaldab personali- ja palgaarvestuse teenust, finantsarvestuse teenust, riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenust, , riigihangete korraldamise teenust, personaliarenduse teenust, toetuste kasutamise korraldamise teenust. Samuti riigi nõuete haldamise teenust (mh Maa erastamise järelmaksunõuete, kasutusvalduse ja hoonestusõiguste tasude arvestuseks kasutatakse infosüsteemi Maa-IS). Tugiteenuste osutamise raames täidab Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja makseasutuse funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid. Riigi Tugiteenuste Keskuse edasiste arenduste fookuses on pakutavate teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamine ning teenindatavate asutuste arvu kasvatamine. Kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks arendatakse teenuste osutamisega seotud tööprotsesse ja infosüsteeme ning panustatakse töötajate erialasesse arengusse (nt muutustega toimetulek, innovatsioon). Teenuste arendamise käigus soovitakse liikuda kliendile kõrgemat lisandväärtust pakkuvate teenuste poole, analüüsifaasis on keskne dokumendihaldusteenuse pakkumine. 81 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 335 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.15.2.1.9 Programmi tegevus: IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses (RMIT) Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas. Tabel 569. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega82 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) RMIT poolt pakutavate tugiteenuste kliendirahulolu keskmine (5 palli 4,56 4,2 4,2 skaalal), ≥ Kliendirahulolu pöördumiste lahendamisega (5 palli skaalal) 4,89 4,5 4,5 Rakenduste käideldavuse vastavus sätestatud käideldavusnõuetele, % 99,99 98 98 Tabel 570. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot83 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % IKT valdkonna arendamine ja korraldamine -22 875 -24 649 -1 774 8% RMITis Tegevuse mahu muutust mõjutavad peamiselt: ● Kultuuriministeeriumi valitsemisala töökohateenuste vahendite suurenemine seoses uute liitujatega; ● Rahapesu Andmebüroo töökohateenuste, IT äriteenuste ja tegevusteenuste vahendite lisandumine; ● töötajate elektroonilise registri vahendite lisandumine; ● Statistikaameti projekti “Andmeteenuse võimekus” vahendite lisandumine; ● palgafondi lisavahendid sihtgruppidele. Tabel 571. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -24 649 -15 079 0 -201 0 -9 368 Tööjõukulud -7 556 -7 403 0 -153 0 0 Majandamiskulud -7 458 -7 410 0 -48 0 0 Investeeringutoetused -267 -267 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -9 368 0 0 0 0 -9 368 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas arendus- ja majutusteenuseid, et toetada asutuste äriprotsesse ning strateegiliste eesmärkide saavutamist. Teenus sisaldab infoturbeteenust. Tegevus sisaldab IT töökohateenuseid Rahandusministeeriumi valitsemisalas ning vastavalt kokkuleppele ka teistele riigi- ja omavalitsusasutustele (näiteks Kultuuriministeerium ja selle valitsemisala asutused). 82 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 83 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 336 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri IKT teenuste keskselt pakkumine võimaldab ära hoida dubleerimist ning koondada kokku teenuste pakkumiseks vajalik kompetents. Investeeringutoetusena soetatakse IKT varasid Eesti Rahvusringhäälingule. 3.15.2.1.10 Programmi tegevus: Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine. Tabel 572. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega84 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2019.a) Ühisosakonna poolt pakutavate tugiteenuste kliendirahulolu 4,5 ≥4,4 ≥4,4 keskmine (5 palli skaalal), ≥ Kliendirahulolu haldusteenusega (5 palli skaalal), ≥ 4,6 ≥4,5 ≥4,5 Kliendirahulolu dokumendihaldusteenusega (5 palli skaalal), 4,6 ≥4,5 ≥4,5 ≥ Tabel 573. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste -6 685 -6 703 -18 0% korraldamine Tabel 574. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Arvestusliku riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga d lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -6 703 -6 643 0 0 0 -60 Tööjõukulud -1 527 -1 527 0 0 0 0 Majandamiskulud -5 116 -5 116 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -60 0 0 0 0 -60 Tegevusi viib ellu peamiselt Rahandusministeeriumi ühisosakond, kes täidab tugifunktsioone ühishoones asuva nelja ministeeriumi (Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) jaoks. Tegevus sisaldab dokumendihaldusteenust, haldus- ja riigivara teenust (hõlmab kolme valdkonda: kinnisvara valitsemisega seonduvad funktsioonid, ühishoones töökeskkonna tagamine ja ühishoone administraatorite/autojuhtide teenus), õigusteenindust (peamisteks ülesanneteks on riigihangete ja lepingute sõlmimisel õigusalase tegevuse koordineerimine, sh hankeplaani koostamise koordineerimine ja elluviimise nõustamine ning ministeeriumite ja Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonna vahelise koostöö korraldamine). Sisuliseks väljakutseks on hoonestatud kinnisvara juhtimiskava prioriteetide elluviimine nelja ministeeriumi osas ning ühishoone ruumiressursi kasutamise pidev tõhustamine muutuvates ootustes töökeskkonnale. Koostöös valmistatakse ette Siseministeeriumi kolimist ühishoonesse ning seoses sellega viie ministeeriumi ühistöökeskkonna loomist. 84 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 337 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.15.2.1.11 Programmi tegevus: Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika Programmi tegevuse eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse ning tõhususe. Tabel 575. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega85 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Statistika tarbija rahuloluindeks %, > 73 >70 >70 Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks %. > 73 >70 > 70 Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk aastaga vähendada 234 951 5% väiksem 5% väiksem ca5%eelmise aasta tundide arvust, tundi Tabel 576. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika -12 118 -10 485 1 633 -13% Tegevuse maht väheneb, kuna 2021. aasta eelarve sisaldas rahva ja eluruumide loenduse vahendid. Tabel 577. Tõhus riik tulemusvaldkonna Halduspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -10 485 -8 663 0 -622 -700 -500 Tööjõukulud -7 962 -6 759 0 -571 -632 0 Majandamiskulud -2 021 -1 902 0 -50 -68 0 Finantskulud -2 -2 Põhivara amortisatsioon -500 0 0 0 0 -500 Tegevusse panustavad Statistikaamet ja Rahandusministeerium. Statistikaameti peamisteks teenusteks on riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine), riigi andmehalduse juhtimine ja tellimustööde teostamine. Rahandusministeerium panustab tegevusse peamiselt riikliku statistika alase õigusloomega. Lähiaastatel mõjutab riikliku statistika tegemist Euroopa Liidu tasemel õigusaktide väljatöötamine ja ellu viimine. Suuremahulised statistikatööd 2022. aastal on rahva ja eluruumide loendus ning nende tulemuste avaldamine. Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud strateegiliste eesmärkide (nt rohelepe) täitmise jälgimiseks on vaja välja arendada ja teha uut statistikat. Täiendavalt pakub Statistikaamet klientidele mitmesuguseid teenuseid: teabenõue, tellimustöö (sh uuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise lahendused, andmekaeve jms), teaduslikul eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased koolitused (sh andmekirjaoskus), andmejagamisteenus, pressiteate ja väljaande teavituse tellimine, statistikaväljaande tellimine, 85 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 338 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri konsultatsioon Euroopa Liidu riikide statistika kättesaadavuse kohta, andmesubjektile tema andmetega tutvumise võimaldamine ning klienditugi. Statistikaamet pakub lisaks andmeanalüüsi – ja andmekaeveteenust. Andmekaeve rakendamine on vajalik uute metoodikate ja nähtuste uurimiseks. Kavas on oluliselt suurendada andmekaeve teadmust koostöös partneritega (nt asutusega Center for Big Data Statistics Hollandis) ning pakkuda andmekaeveteenust vastavalt tellimustele (think tank teenus). Programm: Regionaalpoliitika Programmi eesmärk: Inimestel on igas piirkonnas kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond. Tabel 578. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- 2022 Arvestus- riigieelarve- tuludest Piirmääraga rahalised RE likud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -127 -24 873 0 -48 620 -53 802 0 294 Regionaalpoliitika, piirkondade ja -119 -17 704 0 -48 427 -53 802 0 piiriülese koostöö areng 933 Kohalike omavalitsuste ja -2 346 -2 325 0 -21 0 0 regionaalhalduse koordineerimine KOVide finantseerimise ja -433 -278 0 -155 0 0 finantsjuhtimise korraldamine Ruumilise planeerimise poliitika -4 582 -4 565 0 -17 0 0 kujundamine ja korraldamine Tabel 579. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -120 169 -127 294 -7 126 6% Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö -85 658 -119 933 -34 274 40% areng Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse -1 952 -2 346 -394 20% koordineerimine KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine -30 278 -433 29 845 -99% Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja -2 281 -4 582 -2 301 101% korraldamine 3.15.2.1.12 Programmi tegevus: Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng Programmi tegevuse eesmärk: Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide saavutamine ning regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane elluviimine. 339 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 580. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega86 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Maakondade SKP kasv (15/15) 15 (2019) 15 15 Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades suurem kui THI 1487 (2019) 2,1 2,1 muutus (15/15), %, ≥ Valdkonnapoliitilistest toetusmeetmetest väljapoole Harju - 68 68 maakonda eraldatud toetuste osakaal, % Tabel 581. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng -85 658 -119 933 -34 274 40% Kulude mahu muutust mõjutavad peamiselt: ● alates 2022. aastast eelarvesse kavandatud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavad vahendid summas 53,8 mln eurot, vahendeid kasutatakse energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks avaliku sektori hoonetes; ● lisanduvad 2021-2027 eelarveperioodi meetmete vahendid summas 5,9 mln eurot; ● seoses struktuurivahendite 2014-2020 eelarveperioodi meetmete rakendamise lõpule jõudmisega vähenevad struktuurivahenditest vahendatavad regionaalarengu toetused 16,2 mln eurot; ● 2021. aasta eelarve sisaldas ühekordseid lisavahendeid investeeringutoetusteks ja täiendavateks toetusteks ca 9,2 mln eurot. Tabel 582. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -119 933 -17 704 0 -48 427 -53 802 0 Tööjõukulud -799 -696 0 -103 0 0 Majandamiskulud -378 -108 0 -270 0 0 Investeeringutoetused -93 235 -11 512 0 -27 921 -53 802 0 Muud toetused -25 521 -5 387 0 -20 134 0 0 Tegevuse kulude eelarvest 99% antakse toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks. Vastavalt regionaalarengu strateegiale töötatakse selle nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades nende eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaalpoliitika elluviimiseks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi. Lisainfot Rahandusministeeriumi kodulehelt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika 86 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 87 Raplamaal < 2,5% 340 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Toetusi viib ellu Riigi Tugiteenuste Keskus halduspoliitika programmi raames, siin tegevuses regionaalsed toetusmeetmed kavandatakse ja valmistatakse ette. Tegevuse raames toetatakse ka kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd põhiliselt Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö programmide kaudu, mis rahastatakse ERFi, Euroopa Liidu väliskoostöö ja riigieelarve vahenditest. Eesti osaleb kaheksas programmis, mille raames toetatakse koostööd: ● piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid ja Euroopa Liidu naaberriikidega - Eesti-Vene programm; ● riikide vahel: Läänemere piirkonna programm; ● piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III programmid. 3.15.2.1.13 Programmi tegevus: Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse koordineerimine Programmi tegevuse eesmärk: Tõhus kohalike omavalitsuste haldus ning toimiv kohanimede korraldus. Tabel 583. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas, 58 59 60 %, >s Kohalike omavalitsuste uute koostööalgatuste arv, kus täidetakse 5 >0 >0 põhiteenuseid koostöös, >0 Kohalike omavalitsuste põhiülesannetega seotud uute lisandunud 0 >0 >0 funktsioonide arv, UUS mõõdik aastast 2021 Tabel 584. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse -1 952 -2 346 -394 20% koordineerimine Tabel 585. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -2 346 -2 325 0 -21 0 0 Tööjõukulud -1 759 -1 738 0 -21 0 0 Majandamiskulud -238 -238 0 0 0 0 Muud toetused -349 -349 0 0 0 0 Tegevusega töötatakse selle nimel, et Eestis oleks võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mille usaldusväärsus elanike seas on suurem kui 63%, ning et Eestis oleks toimiv kohanimede korraldus, mille tulemusena on kohanimede registrisse kantud aastaks 2025 80% kohanimedest. Uuendatakse kohaliku 341 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri omavalitsuse korralduse seadust, valmistatakse ette kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamist, uuendatakse regulaarselt andmeid minuomavalitsus.fin.ee veebilehel. Toetused sisaldavad väiksemahulisi toetusi KOVidele ja omavalitsusliitudele. Toetusd sisaldavad muuhulgas vahendeid eesmärgiga toetada kohalike omavalitsuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut, kohalikele omavalitsustele kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse § 7 lg 5 alusel läbi viidavate menetlustoimingute kulude hüvitamist ning muid väiksemahulisi tegevusi seoses regionaalhalduse koordineerimisega. 3.15.2.1.14 Programmi tegevus: KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: KOVide finantsjuhtimine on kestlik ja finantsinformatsioon läbipaistev, et KOVid suudaksid jätkusuutlikul moel elanikele kohalikke avalikke teenuseid pakkuda. Tabel 586. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Riigieelarvest KOVide sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) 26 24 24 osakaal KOVide põhitegevuse tuludest, % Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate 1,22 1,22 1,20 KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus Finantsraskustes KOVide arv 0 0 0 Tabel 587. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % KOVide finantseerimise ja finantsjuhtimise korraldamine -30 278 -433 29 845 -99% 2021. aasta eelarve sisaldab ühekordseid vahendeid - lisaeelarvega eraldati 30 mln eurot kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringute toetamiseks eesmärgiga aidata kaasa majanduse elavdamisele. Toetus oli suunatud eelkõige siseruumide ventilatsiooni parandamiseks, hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja ebavajalike hoonete lammutamiseks. Viide toetusmäärusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/127042021008 Tabel 588. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -433 -278 0 -155 0 0 Tööjõukulud -361 -239 0 -122 0 0 Majandamiskulud -73 -40 0 -33 0 0 Tegevuse fookuseks on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks:  andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu,  suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu. 342 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Sihiks on suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ettevõtluskeskkonna arendamisel juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu instrumentidele õigusliku aluse andmisega ning edasi arendada omavalitsuste finantsjuhtimist, sh regulatsioonide muutmine, liikumaks tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole. 3.15.2.1.15 Programmi tegevus: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi. Tabel 589. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) 2018. aastal või hiljem kehtestatud omavalitsuste üldplaneeringud, 3 4 10 aasta kohta Üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute arv 120 90 90 Tabel 590. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja -2 281 -4 582 -2 301 101% korraldamine Maht kasvab planeeringute lisavajaduste katteks 2022. aastasse eraldatud lisavahendite tõttu, millest on planeeritud kulud järgmistele tegevustele: Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering, Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering, Harju maakonna maavarade teemaplaneering, Hiiu mereala planeeringus tuuleenergeetika kavandamise eelduste ja võimaluste ruumiline ja juriidiline eelanalüüs. Tabel 591. Tõhus riik tulemusvaldkonna Regionaalpoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -4 582 -4 565 0 -17 0 0 Tööjõukulud -1 337 -1 320 0 -17 0 0 Majandamiskulud -2 994 -2 994 0 0 0 0 Muud toetused -251 -251 0 0 0 0 Ruumilise planeerimise põhiülesanne on maa-ala ruumilise arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Planeeringuga koostatakse planeeringuala kohta terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. Eesti planeerimissüsteemis on kuus liiki planeeringuid. Planeeringud jagunevad üleriigilisteks, maakondlikeks, üld- ja detailplaneeringuteks ning riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuteks. Üleriigilised, maakonna- ja riigi eriplaneeringud on riigi tasandil koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on väljendada riigi ruumilise arengu vajadusi. 343 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tegevuse raames suunatakse detailplaneeringute praktikat, nõustatakse ja koolitatakse KOVe, arendatakse planeerimisõigust, arendamisel on planeeringute keskne andmekogu ning analüüsietapis on menetluskeskkonna loomine. Lisaks koostatakse maakonnaplaneeringuid, valmimisel on Eesti mereala planeering ning eriplaneeringutena on menetluses Suure väina püsiühenduse ja Tallinna ringraudtee eriplaneering, teostatakse planeeringute ja nende keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasust. Toetused sisaldavad vahendeid maakonnaplaneeringute alasteks tegevusteks jm väiksemahulisi toetusi, sh Läänemeremaade Ruumilise Arengu Komitee liikmemaks 10 000 eurot. Programm: Finantspoliitika Programmi eesmärk: Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond. Tabel 592. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- 2022 Arvestus- riigieelarve- tuludest Piirmääraga rahalised RE likud lise sõltuvad kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 651 -5 237 0 -414 0 0 Finantspoliitka kujundamine -5 366 -4 955 0 -411 0 0 Arvestuspoliitika kujundamine -285 -282 0 -3 0 0 Tabel 593. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -5 332 -5 651 -319 6% Finantspoliitka kujundamine -5 166 -5 366 -200 4% Arvestuspoliitika kujundamine -166 -285 -119 72% 3.15.2.1.16 Programmi tegevus: Finantspoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel, läbipaistvus ja finantsstabiilsus. Tabel 594. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega88 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud ja filiaalina 180 200 210 tegutsejate pakkujate arv II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta keskmine 0,59 0,57 0,55 fondimahtude suhe läheneb 0,4% OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide edetabelis: 13 - 10 käitumine 88 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 344 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 595. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Finantspoliitka kujundamine -5 166 -5 366 -200 4% Tabel 596. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -5 366 -4 955 0 -411 0 0 Tööjõukulud -3 691 -3 680 0 -11 0 0 Majandamiskulud -1 664 -1 264 0 -400 0 0 Muud toetused -11 -11 0 0 0 0 Tegevusse panustavad Rahandusministeerium ja Rahapesu Andmebüroo. Tegevuse sisuks on finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamisele, konkurentsiolukorra suurendamisele ning finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitsmisele suunatud tegevused:  finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku täiustamine;  hoiuste tagamise ja muude tagatisskeemide toimimise tõhustamine;  ühistulise panganduse revisjoni läbiviimine piiriülese kapitali kaasamise soodustamine seadusandluses;  eelduste loomine uute finantsteenuste arenguks, samas ka piisava investorikaitse taseme ja võrdse kohtlemise tagamine;  finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamine;  eelduste loomine eraisikute krediidi- ja muude finantskohustuste jagamist puudutava süsteemi tekkeks (nn positiivse krediidi register);  finantsteenustega seotud vaidluste lahendamise kohtuvälise süsteemi loomise alternatiivide kaalumine ja süsteemi ettevalmistamine;  investeerimiskontode süsteemi senise toimimise analüüsimine koos võimalike muudatuste kaardistamisega. Lisaks tegeletakse finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamise, hasartmängupoliitika kujundamisega ning rahapesu tõkestamisega. Suuremad väljakutsed on nn II samba reformi lõpuleviimine ning süsteemi vabatahtlikuks muutmise mõjude analüüsimine, pensioni kompetentsikeskuse väljatöötamine ning rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja adresseerimiseks strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine. Toetuste eelarves on planeeritud liikmemaksud rahvusvahelise finantshariduse võrgustikus (OECD INFE) osalemiseks ning rahapesu töögrupis (The Egmont Group of Financial Intelligence Units) osalemiseks. 345 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.15.2.1.17 Programmi tegevus: Arvestuspoliitika kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Arvestusalane informatsioon on usaldusväärne ja avalikule huvile vastav. Tabel 597. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega89 Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019.a) Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete osakaal 4,36 (2019) 10 10 kõikidest registrile esitatavatest, % Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega 88 (2019) 80 80 raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud varade suhe, % Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva 60 (2019) 60 60 audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud töötajate arvu suhe, % Tabel 598. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Arvestuspoliitika kujundamine -166 -285 -119 72% Tabel 599. Tõhus riik tulemusvaldkonna Finantspoliitika programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud riigieelarve- tuludest Mitterahali- 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud lise sõltuvad sed kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -285 -282 0 -3 0 0 Tööjõukulud -211 -208 0 -3 0 0 Majandamiskulud -29 -29 0 0 0 0 Muud toetused -45 -45 0 0 0 0 Tegevuse sisuks on arvestusala (sealhulgas raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna kujundamine viisil, milles arvestusala seadusandlus ja aruandlusraamistik toetavad ettevõtluskeskkonna nii riigisisest kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet suurema läbipaistvuse ja usaldusväärsusega ning seonduva halduskoormuse vähendamist tõhusamate lahenduste kaudu. Audiitortegevuse korraldamisel on eesmärgiks vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve teostamine ning kvaliteetse kutsetegevuse tagamine vastavalt avalikule huvile. Toetuse vahendid on planeeritud audiitortegevuse järelevalve nõukogu (Audiitorkogu organ) poolt Audiitorkogu liikmete üle järelevalve korraldamiseks, audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi tõstmiseks ja selle kaitsmiseks tehtud kulude katmiseks. 89 Tabelis on toodud välja kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 346 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Majandusliku sisu vaade Joonis 73. Rahandusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 74. Rahandusministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 600. Rahandusministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -273 870 -127 265 -12 725 -67 671 -54 532 -11 677 Tööjõukulud -88 588 -78 992 0 -8 965 -632 0 Majandamiskulud -36 916 -30 071 -2 318 -4 429 -98 0 Finantskulud -2 906 -6 -2 900 0 0 0 Muud tegevuskulud -289 -289 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 370 0 -1 370 0 0 0 347 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Investeeringutoetused -93 502 -11 779 0 -27 921 -53 802 0 Muud toetused -31 850 -6 129 -10 -25 711 0 0 Käibemaks -6 773 0 -6 127 -645 0 0 Põhivara amortisatsioon -11 677 0 0 0 0 -11 677 Tabel 601 Rahandusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -238 662 -269 190 -273 870 -4 680 2% Tööjõukulud -81 481 -86 874 -88 588 -1 714 2% Majandamiskulud -30 640 -34 367 -36 916 -2 549 7% Finantskulud -2 631 -8 640 -2 906 5 734 -66% Muud tegevuskulud -535 -289 -289 0 0% Sotsiaaltoetused -4 726 -1 190 -1 370 -180 15% Investeeringutoetused -35 114 -85 084 -93 502 -8 418 10% Muud toetused -66 485 -35 170 -31 850 3 321 -9% Käibemaks -5 264 -5 268 -6 773 -1 504 29% Põhivara amortisatsioon -11 787 -12 308 -11 677 631 -5% 3.15.3 INVESTEERINGUD Joonis 75. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % 348 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 76. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 602. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -7 814 -5 659 -920 -1 234 0 Käibemaks -1 126 0 -920 -206 0 Inventar -30 -30 0 0 0 IT investeeringud -5 827 -4 798 0 -1 029 0 Masinad ja seadmed -331 -331 0 0 0 Muud investeeringud -500 -500 0 0 0 Tabel 603. Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Investeeringud kokku -10 761 -5 893 -7 814 -1 921 33% Käibemaks -1 929 -1 042 -1 126 -84 8% Inventar -85 0 -30 -30 100% IT investeeringud -8 385 -4 520 -5 827 -1 307 29% Transpordivahendid -33 0 0 0 0% Masinad ja seadmed -328 -331 -331 0 0% Muud investeeringud 0 0 -500 -500 100% IKT investeeringute eelarves on kavandatud valitsemisala riigiasutuste investeeringud infosüsteemidesse, mida on kokku ligi 150 süsteemi. Kasv tuleneb peamiselt Maksu- ja Tolliametile lisandunud ehitustöötajate registreerimise infosüsteemi vahenditest. Suuremad kavandatud investeerimisprojektid on järgmised: 349 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Maksu- ja Tolliameti ehitustöötajate registreerimise infosüsteem 1,3 mln eurot;  Riigi Tugiteenuste Keskuse struktuuritoetuste register (SFOS) arendused 1,2 mln eurot;  IT baastaristu jätkusuutlikkuse, käideldavuse ja terviklikkuse tagamiseks (litsentsid, serverid) investeeringud 1,1 mln eurot;  Statistikaameti andmeteenuse võimekuse arendamiseks uue metaandmestiku standardi ja tootmissüsteemi juurutamine 0,7 mln eurot. Investeering masinatesse ja seadmetesse on planeeritud Maksu- ja Tolliametile tollitehnika soetamiseks ja kaasajastamiseks piiripunktides. Inventari (töökohamööbel) soetab Riigi Tugiteenuste Keskus. Muud investeeringud sisaldavad Siseministeeriumi ühishoonesse kolimisega seotud investeeringuid. 3.15.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Joonis 6. Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingud, tuhat eurot Tabel 604. Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2020 Muutus, 2021 RE 2022 RE Muutus tegelik % Finantseerimistehingud kokku 2 230 474 15 935 723 209 707 274 4439% Laenukohustised 2 483 587 27 559 847 552 819 993 2975% Lühiajalised finantsinvesteeringud -129 320 -11 610 0 11 610 -100% Osalused avaliku sektori -132 014 0 -120 328 -120 328 100% ja sidusüksustes, rahvusvahelised osalused Laenunõuded 8 234 0 -4 000 -4 000 100% Käibemaks -13 -15 -15 -1 5% Laenukohustised Planeeritud on: 350 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  laenude võtmine ja võlakirjade emiteerimine summas 1,32 mld eurot. Uue võla võtmine laenude ja võlakirjadena on seotud eelarve puudujäägi katmisega, aeguvate võlakohustuste refinantseerimisega ja vajadusega hoida piisavat likviidsusvaru riigikassa rahavoo juhtimiseks;  varasematel aastatel võetud laenude tagasimaksegraafikute kohaselt makstakse Euroopa Investeerimispangale tagasi 72,4 mln eurot ja lunastatakse 2021. aastal emiteeritud 12- kuiseid võlakirju 400 mln euro ulatuses;  mööbli kapitalirent Statistikaametil 41 475 eurot ja Maksu- ja Tolliametil 38 000 eurot. Lühiajalised finantsinvesteeringud Seoses finantsinvesteeringute kajastamise metoodika muutumisega on varem lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatud vahendid alates 2022. aastast kajastatud osalustena avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvaheliste osaluste ja laenunõuetena. Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes, rahvusvahelised osalused  Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 114 mln eurot. Tegemist on potentsiaalsete Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega. Eelkõige võib see olla vajalik jaotus- ja sidevõrgu investeeringute ning Ida-Virumaa tööstusalade moderniseerimise (sh energiamahukate ettevõtete tööstuspark, kateldes rohekütuste kasutuse suurendamine jms) kaasrahastamiseks. Kas Eesti Energia vajab riigipoolset kapitali sissemakset, millises mahus ja millistesse projektidesse, selgub peale konkreetsete projektide investeerimisotsuste langetamist ettevõtte nõukogus. Seejärel saab Vabariigi Valitsus 2022. aasta riigieelarve seaduse alusel otsustada, kas vastava investeeringu tegemine on riigi huvides ning õigustab ennast ka tasuvuse seisukohalt.  Eesti Vabariigi osaluste suurendamine Kolme Mere Algatuse Investeerimisfondis 5 mln eurot, Rahvusvahelises Rekonstrueerimis- ja Arengupangas (IBRD) 0,8 mln eurot ja Rahvusvahelises Finantskorporatsioonis (IFC) 0,6 mln eurot. Kolme Mere Algatus on Eesti välispoliitiline prioriteet, mis edendab Euroopa põhja- lõunasuunalist suhtlust kaasates koostöösse ka USA. Investeerimisfond on üks vahend edendada selle koostöö majanduslikke aspekte digi, energia ja transpordi valdkondades ja ühtlasi toetab ka regiooni kapitaliturgude arengut. Vabariigi Valitsus otsustas 2020. aasta aprillis omandada fondis kuni 20 miljoni euro suuruse osaluse ning osaluse valitsejaks on Rahandusministeerium. 24.08.2021 seisuga on fondis omandatud osaluse suurus 7,1 mln eurot, seega on veel sisse maksmata kapitali jääk 12,9 mln eurot. Võttes arvesse senist fondi investeeringute tegemist, ei ületa 2022. aasta kapitalinõue 5 mln eurot. IBRD ja IFC kapitalimaksed toimuvad vastavalt Riigikogus ratifitseeritud Eesti osaluste suurenemisele üldise kapitalisuurenduse raames. Need kapitalimaksed toimuvad IBRD puhul nelja aasta jooksul (2020-2023) ja IFC puhul 5 aasta jooksul (2021-2025). Laenunõuded ● Planeeritud on laenu andmine sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus summas 10 mln eurot. ● Antud laenude tagasimaksegraafikute kohaselt tagastavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Kredex laene 6 mln eurot. 351 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.16. SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Siseministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas: Siseturvalisus ning Sidus ühiskond. Siseministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 3% riigieelarve kulude kogumahust ning investeeringute eelarve on ligikaudu 5% riigieelarve investeeringute kogumahust. Tabel 605. Siseministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE valitsemisala Osakaal 2022 RE 2020 RE kogumaht / PSI kogumahust TULUD 13 130 809 63 899 0% KULUD -13 638 494 -463 783 3% INVESTEERINGUD -715 975 -35 615 5% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Valitsemisala 2022. aasta eelarve kulud on 463,8 mln eurot, investeeringud kokku on 35,6 mln eurot ja tulud 63,9 mln eurot. Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 7 asutust: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus. Valitsemisalas töötab kokku ca 8 000 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonnaga on Politsei- ja Piirivalveamet, kus töötab pisut alla 5 000 inimese. Valitsemisala kulude koondeelarvest moodustab Politsei- ja Piirivalveamet 46,83%, Päästeamet 16,65%, Kaitsepolitseiamet 13,94% ja Siseministeerium10,0%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 10% valitsemisala koondeelarvest. 3.16.1 TULUD Valitsemisala tulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud. Valitsemisala suurimad tuluallikad on: saadud toetused, riigilõivud ja tulu trahvidelt ja muudelt varalistelt kahjudelt. Tulu kasvu suurimateks mõjutajaks on saadud toetused. Kokku on valitsemisala tulud suurenenud võrreldes eelmise aastaga 8,8 mln eurot. Joonis 77. Siseministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % 352 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 606. Siseministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot90 2020 Muutus, 2021 RE 2022 RE Muutus tegelik % Tulud kokku 47 755 55 035 63 899 8 864 16% Saadud toetused 12 188 16 943 25 305 8 362 49% Riigilõivud 15 415 20 129 18 079 -2 050 -10% Tulud majandustegevusest 3 355 3 149 3 328 180 6% Tulud põhivara ja varude müügist 16 7 12 5 71% Trahvid ja muud varalised karistused 15 486 14 100 16 475 2 375 17% Muud tulud 1 295 708 700 -8 -1% Saadud toetused Toetuste all kajastatakse saadud välistoetusi. Toetuste maht on muutunud seoses välisvahenditest saadavate toetuste mahu suurenemisega ning planeerimise muutusega. Riigilõivud Lõivude all kajastatakse toimingute eest tasutud tulu, suurem osa riigilõivust laekub isikut tõendavate dokumentide seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse ja EL kodaniku seaduse alusel teostatavate toimingute riigilõivudest. Riigilõivude prognoosi aluseks on aeguvate dokumentide prognoosid, eelnevad trendid ning muudatused õigusaktides. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest saadud tulu all kajastub peamiselt Sisekaitseakadeemia täiendkoolitustelt laekuv tulu ja konfiskeeritud vara müügist laekuv tulu. Tulud põhivara ja varude müügist Tulu põhivara ja varude müügist laekub peamiselt kinnistute ja sõidukite müügist. 2022.aastasse ei ole plaanitud suuremahulisi müüke. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse väärteomenetluse seadustiku alusel saadavaid trahvitulusid (liiklusjärelevalve). Muud tulud Muude tegevustuludena prognoositakse kohtute ja kohtutäiturite otsuste alusel laekuvaid tulusid ning tuleohutuse järelevalve inspektorite poolt määratud sunnirahasid. 3.16.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Siseministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas ja neljas programmis. Programmide kaudu toimub valdkondade eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete, tegevuste ja teenuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ning aruandlus. 90 Seoses saadud toetuste kajastamise metoodika muutusega ei ole veergudes „2020 tegelik“,“ 2021RE“ ning „2022 RE“ summad ning muutused omavahel võrreldavad. 353 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated Tulenevalt seletuskirja metoodikast toome siseturvalisuse ja sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna iga programmi tegevuse all välja maksimaalselt kolm mõõdikut, mis annavad üldisema ülevaate eesmärkide saavutamisel. Seletuskirjas mittekajastuvad mõõdikud on leitavad programmi dokumendis. 3.16.2.1 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Tabel 607. Siseministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm Siseturvalisus „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ Siseturvalisuse programm Tabel 608. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -373 076 -391 799 -433 142 -41 343 11% Programm: Siseturvalisus Programmi eesmärk: Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi aitavad ellu viia Siseministeerium, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia- ning Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus. Tabel 609. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus programmi Siseturvalisus tegevuste kulud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -433 142 -378 660 -6 995 -24 382 -2 515 -20 590 Turvalise avaliku ruumi kujundamine -6 429 -6 079 -6 -267 -9 -68 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude -16 299 -14 786 -31 -981 -21 -480 ennetamine Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 852 -2 710 -3 -9 -4 -125 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -1 773 -1 745 -2 -6 -2 -18 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine -9 661 -8 941 -21 -33 -266 -400 ning abi väljasaatmine Süüteomenetluse tõhustamine -66 085 -64 114 -553 -212 -85 -1 121 354 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Avaliku korra tagamine -49 798 -47 070 -49 -155 -165 -2 359 Demineerimine -3 185 -3 101 -8 -1 -1 -75 Päästmine maismaal ja siseveekogul -62 410 -60 462 -157 -22 -14 -1 754 Abi osutamine Eesti merealadel ja -17 951 -12 089 -10 -31 -251 -5 569 piiriveekogudel Põhiseadusliku korra tagamine -63 437 -63 377 -3 -2 0 -55 Raske ja organiseeritud kuritegevuse -19 417 -13 772 -16 -5 256 -20 -353 vastane võitlus Elanikkonnakaitse, kriisideks -3 180 -3 058 -8 -7 -1 -106 valmisolek ja lahendamine Piirihaldus -48 591 -33 097 -36 -10 179 -177 -5 101 Objektivalve ja isikukaitse -8 536 -8 282 -10 -41 -17 -186 Rände- ja kodakondsuspoliitika -14 581 -7 245 -10 -7 021 -7 -298 kujundamine ning elluviimine Isikute tõsikindel tuvastamine ja -18 066 -11 161 -6 065 -26 -12 -801 dokumentide välja andmine Migratsioonijärelelvalve -4 734 -4 444 -4 -98 -6 -182 Tasemeõpe ja täienduskoolitus -13 717 -11 174 -1 -31 -1 117 -1 393 Sisekaitseakadeemias Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- -1 042 -1 032 -2 -2 0 -6 ja innovatsioontegevus IKT teenuste pakkumine SIM -1 399 -923 0 0 -338 -138 valitsemisalast väljapoole Tabel 610. Tulemusvaldkonna Siseturvalisuse programmi Siseturvalisus tegevuste eelarvete dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -391 799 -433 142 -41 343 11% Turvalise avaliku ruumi kujundamine -2 867 -6 429 -3 562 124% Õnnetuste, süütegude ja varakahjude -5 770 -16 299 -10 528 182% ennetamine Vähem vägivalda -343 0 343 -100% Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -26 101 -2 852 23 250 -89% Kaitstum vara, ohutum keskkond -4 821 0 4 821 -100% Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 0 -1 773 -1 773 100% Avaliku korra tagamise ja pääste valmisoleku -2 900 0 2 900 -100% planeerimine Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi -9 276 -9 661 -385 4% väljasaatmine Reageerimine õnnetustele ja ohtudele -120 732 0 120 732 -100% Süüteomenetluse tõhustamine -46 863 -66 085 -19 223 41% Avaliku korra tagamine 0 -49 798 -49 798 100% Demineerimine 0 -3 185 -3 185 100% Päästmine maismaal ja siseveekogul 0 -62 410 -62 410 100% Abi osutamine Eesti merealadel ja 0 -17 951 -17 951 100% piiriveekogudel Põhiseadusliku korra tagamine -35 821 -63 437 -27 616 77% Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane -32 029 -19 417 12 612 -39% võitlus Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja -11 459 -3 180 8 279 -72% lahendamine Piirihaldus -51 425 -48 591 2 834 -6% 355 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Objektivalve ja isikukaitse 0 -8 536 -8 536 100% Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine -7 754 -14 581 -6 827 88% ning elluviimine Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika -292 0 292 -100% Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide -17 022 -18 066 -1 044 6% välja andmine Migratsioonijärelelvalve -902 -4 734 -3 832 425% Tasemeõpe ja täienduskoolitus -14 555 -13 717 838 -6% Sisekaitseakadeemias Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja -867 -1 042 -175 20% innovatsioontegevus IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast 0 -1 399 -1 399 100% väljapoole Siseturvalisuse programmi ülesehitust, sh programmi tegevuste struktuuri, muudeti võrreldes 2021. aastaga, et anda parem ülevaade eesmärkidest ja raha jaotumisest erinevate valdkondade vahel. Seetõttu ei ole ülaltoodud ja järgnevates tabelites olevad summad tegevuste lõikes aastate vahel otseselt võrreldavad. Olulised tegevused siseturvalisuse programmi eesmärkide täitmisel 2022. aastal on suunatud ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamiseks (sh ennetustöö inimeste kaasamine ja kogukondade võimestamine), kiire ja asjatundliku abi tagamiseks, Eesti sisejulgeoleku kindlana hoidmiseks, Eesti arengut toetava kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitikaga jätkamiseks ning siseturvalisuse valdkonna targemaks ja innovaatilisemaks muutmiseks. 3.16.2.1.1 Programmi tegevus: Turvalise avaliku ruumi kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: avalik ruum on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus kohas turvaliselt, oskavad avalikus kohas ohte ennetada ja märgata ning teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda. Programmi tegevuse mõõdikud: Tabel 611. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Mõõdik/Sihttase Viimane 2021 2022 tegelik tase (2020. a) Elanike osakaal, kes peavad turvaliseks oma linnas või vallas toimuvatel 87% ˃ 90% ˃ 90% üritustel osalemist Elanike osakaal, kes peab turvaliseks öösel oma ümbruskonnas liikumist 82% ˃ 82% ˃ 82% Turvalise ruumiloome sh CPTED põhimõtteid rakendavate kohalike Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2021. omavalitsuste arv Tabel 612. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Sisetuvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Turvalise avaliku ruumi kujundamine -2 867 -6 429 -3 562 124% Tabel 613. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -6 429 -6 079 -6 -267 -9 -68 Tööjõukulud -4 062 -4 030 -6 -18 -8 0 Majandamiskulud -2 297 -2 047 0 -249 -1 0 Muud toetused -1 -1 0 0 0 0 356 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Põhivara amortisatsioon -68 0 0 0 0 -68 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet piirkondliku politseitöö teenuse kaudu. Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest. Teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele, juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. 3.16.2.1.2 Programmi tegevus: Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine Programmi tegevuse eesmärk: valdkondadeülene ennetustöö muudetud terviklikumaks ja mõjusamaks, sh ennetustegevused on muutunud kättesaadavaks, kvaliteetsemaks, läbiviijad teadlikumaks. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on vähenenud raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv, vaimne ja füüsiline vägivald ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida. Erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või gaasiõnnetusi on vähem. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 614. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Elanike osakaal, kes nõustuvad, et inimesed peaksid ise aktiivselt 88% ≥ 93% ≥ 93% osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel Tules hukkunute arv 36 < 28 < 24 Veeõnnetustes hukkunute arv 58 < 34 < 31 Seoses 2021.aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt tehtud riigieelarve kärpeotsusega lõpetab Päästeamet 2019.aasta riigieelarve seadusega rahastatud projekti „küttekolded korda“, millega nähti ette vähekindlustatud perede ahjude/pliitide/kaminate korrastamine ja seeläbi nende majapidamiste tuleohutuse parandamine. Projekti käigus on Päästeamet koos kohalike omavalitsustega korrastanud 1797 kodu küttekolded. Tabel 615. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -5 770 -16 299 -10 528 182% Tabel 616. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -16 299 -14 786 -31 -981 -21 -480 Tööjõukulud -11 013 -10 766 -27 -211 -9 0 Majandamiskulud -3 824 -3 789 0 -23 -12 0 357 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Muud toetused -980 -229 -4 -747 0 0 Põhivara amortisatsioon -480 0 0 0 0 -480 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 12 teenust, näiteks: ennetuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus. Programmi teenuste abil toetatakse terviklikuma turvalisuse tagamiseks igaühe panusel põhinevat valdkondadeülest ennetustööd. Selle jaoks luuakse püsivad kogukonnakesksel lähenemisel ja võrgustikel põhinevad koostöövormid ja lepitakse kokku selged vastutajad kohalikul ja riiklikul tasandil, et ennetuse tegevusi kavandada, ellu viia ja tulemusi mõõta. Lisaks mitmekesistatakse siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimalusi. Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi turva- ja ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks. Senisest rohkem tähelepanu pööratakse traagiliste tagajärgedega äraeksimiste ennetamisele. Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused. Samuti tegevused inimeste teadlikkuse tõstmiseks vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest ja selle põhjustest ning tundemärkidest. Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. 3.16.2.1.3 Programmi tegevus: Tegevus- ja relvalubade väljaandmine Programmi tegevuse eesmärk: tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldus vähendab ebakvaliteetsete teenuste ja relvade valdamisega seotud ohtudega kaasnevaid riske, aitab hoida ja kasvatada elukeskkonna turvalisust ning tagab relvadega seotud majandustegevuse ning turvateenuseid osutavate ettevõtete vastavuse seaduse nõuetele. Relvaluba omavad isikud on õiguskuulekad, vaimselt terved ning nende käitumine ei kujuta ohtu neile endale või ümbritsevale. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 617. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Relvaluba omavate isikute poolt toime pandud süütegude osakaal 3,15% ≤ 3,15% ≤ 3,15% Relvalubade kehtetuks tunnistamiste arv 88 ≤ 88 88 Tabel 618. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -26 101 -2 852 23 250 -89% 358 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 619. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 852 -2 710 -3 -9 -4 -125 Tööjõukulud -2 217 -2 201 -3 -9 -4 0 Majandamiskulud -509 -508 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -125 0 0 0 0 -125 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenuse kaudu. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks tegeletakse näiteks turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Relvalubade väljaandmise kõrval tegeletakse ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve uuendamisega. 3.16.2.1.4 Programmi tegevus: Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Programmi tegevuse eesmärk: vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasajad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja tunnustamissüsteem. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 620. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Vabatahtlike päästjate arv 2163 ≥ 2400 ≥ 2550 Abipolitseinike arv 1236 ≥ 1400 ≥ 1600 Vabatahtlike merepäästjate arv 444 ≥ 500 ≥ 550 Tabel 621. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 0 -1 773 -1 773 100% Tabel 622. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 773 -1 745 -2 -6 -2 -18 Tööjõukulud -1 134 -1 125 -1 -6 -2 0 Majandamiskulud -516 -515 0 0 0 0 Muud toetused -104 -103 -1 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -18 0 0 0 0 -18 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse kahte teenust: 359 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri vabatahtlike kaasamise teenus, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamise teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse nii vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisele, kuid ka teavitustööle, vabatahtlike tunnustamisele, vabatahtlike väljaõppe uuendamisele jmt. Alates 2022. aastast suureneb siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse toetamine 250 tuhande euro ulatuses aastas, sh 2022. aastal suunatakse ühekordse toetusena 100 tuhat eurot MTÜ-le Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed. 3.16.2.1.5 Programmi tegevus: Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Programmi tegevuse eesmärk: inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui erinevate abiosutajate endi vahel. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 623. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Nende 112 kõnede osatähtsus protsentides, millele on vastatud 10 90% ≥ 92% ≥ 92% sekundi jooksul Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, menetlemise kiirus 2,3 2,25 2,15 (minutites) Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega (PPA, PÄA, kiirabi) 68% 76% 78% Tabel 624. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine -9 276 -9 661 -385 4% Tabel 625. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -9 661 -8 941 -21 -33 -266 -400 Tööjõukulud -7 363 -7 048 -19 -30 -266 0 Majandamiskulud -1 875 -1 871 0 -4 0 0 Muud tegevuskulud -6 -6 0 0 0 0 Muud toetused -16 -14 -2 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -400 0 0 0 0 -400 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Häirekeskus ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, operatiivressursside ja operatiivinformatsiooni juhtimise teenus, infoteadete vastuvõtmise teenus. Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate endi vahel. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et 360 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri need arvestataks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Jätkuvalt hoitakse töös riigiinfo telefon 1247. 3.16.2.1.6 Programmi tegevus: Süüteomenetluse tõhustamine Programmi tegevuse eesmärk: sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 626. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2019. a) Eksperthinnang tegevuste tulemuslikkusele Tegevused on Tegevused on Tegevused on teostatud eesmärgi täitmisel teostatud ja vastavad teostatud ja vastavad ja vastavad seatud seatud eesmärkidele seatud eesmärkidele eesmärkidele Tabel 627. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Süüteomenetluse tõhustamine -46 863 -66 085 -19 223 41% Tabel 628. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -66 085 -64 114 -553 -212 -85 -1 121 Tööjõukulud -44 286 -43 980 -55 -175 -76 0 Majandamiskulud -13 112 -12 569 -497 -37 -9 0 Muud tegevuskulud -7 302 -7 302 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -263 -261 -2 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 121 0 0 0 0 -1 121 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 6 teenust, näiteks: väärteokaristuse täideviimise teenus, isikute kinnipidamise teenus, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam ohvrikeskseks. 3.16.2.1.7 Programmi tegevus: Avaliku korra tagamine Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine avaliku korraga seotud ohtudele on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima senisest paremini. Programmi tegevuse mõõdik: 361 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 629. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Politseipatrullide keskmine väljapanek 93 ≥ 86 ≥ 86 Tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist ohustavale sündmusele piirajaga 85% 12 min / 99% 11,5min/ 99% 11 reageerimiste osakaal 76% 21 min 95% 20,5min min/95% 20min Reageerimisvõimekusega vabatahtlike abipolitseinike arv 1208 ˃ 1038 ˃ 1038 Seoses 2021. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt tehtud riigieelarve kärpeotsusega ei täida Politsei- ja Piirivalveamet täielikult 2018. aasta riigieelarve seadusega võetud eesmärki kiirreageerijate võimekuse kasvatamiseks. Seni täitmata ametikohtadele politseiametnikke juurde ei värvata. Tabel 630. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Avaliku korra tagamine 0 -49 798 -49 798 100% Tabel 631. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -49 798 -47 070 -49 -155 -165 -2 359 Tööjõukulud -34 736 -34 473 -46 -151 -66 0 Majandamiskulud -12 686 -12 582 0 -4 -99 0 Muud tegevuskulud -10 -10 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -6 -3 -3 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 359 0 0 0 0 -2 359 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks: patrulltöö teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus, liiklusjärelevalve teenus. Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi (koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). 3.16.2.1.8 Programmi tegevus: Demineerimine Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 632. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Pommi ja plahvatusohu korral on mandril tagatud demineerijate - - 100% kohalejõudmine 90 min jooksul 362 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 633. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Demineerimine 0 -3 185 -3 185 100% Tabel 634. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -3 185 -3 101 -8 -1 -1 -75 Tööjõukulud -2 212 -2 203 -8 0 0 0 Majandamiskulud -892 -891 0 -1 0 0 Muud toetused -7 -7 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -75 0 0 0 0 -75 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 3 teenust: lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse demineerimistöö teenus. Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. 3.16.2.1.9 Programmi tegevus: Päästmine maismaal ja siseveekogul Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele maismaal ja siseveekogudel on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Päästevõrgustik on valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 635. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine kohalejõudmise aeg 9,11 < 10 < 10 elupääste-sündmusele (minutites) Eesti elanike osakaal, kellele on tagatud on 15 min jooksul tagatud 92,4% ≥ 92% ≥ 92% kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt abi osutamine Tabel 636. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Päästmine maismaal ja siseveekogul 0 -62 410 -62 410 100% Tabel 637. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -62 410 -60 462 -157 -22 -14 -1 754 Tööjõukulud -43 088 -42 913 -156 -10 -9 0 Majandamiskulud -17 414 -17 396 0 -12 -6 0 Muud toetused -154 -152 -2 0 0 0 363 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Põhivara amortisatsioon -1 754 0 0 0 0 -1 754 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 10 teenust, näiteks: päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, veepääste teenus. Päästmiseks maismaal säilitatakse elupäästevõimekus 66 riiklikus päästekomandos ning koostöös vabatahtlike päästjatega tagatakse tõhus päästevõimekus, tagatakse vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks. 3.16.2.1.10 Programmi tegevus: Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel Programmi tegevuse eesmärk: kiire ja asjakohane reageerimine Eesti merealadel ja piiriveekogudel on vähendanud nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Tagatud on valmisolek reageerida kõikidele õnnetustele ja reostussündmustele. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 638. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Reageerimise aeg õhusõidukiga sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas 1 h 8 min ≤2h ≤2h (tundides) Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale piiriveekogudel 25 min ≤1 ≤1h (tundides) Reageerimise aeg veesõidukiga sündmuskohale Eesti merealadel 44 min ≤2h ≤2h (tundides) Tabel 639. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel 0 -17 951 -17 951 100% Tabel 640. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -17 951 -12 089 -10 -31 -251 -5 569 Tööjõukulud -6 986 -6 933 -9 -31 -13 0 Majandamiskulud -5 144 -4 905 0 -1 -238 0 Muud tegevuskulud -5 -5 0 0 0 0 Muud toetused -247 -246 -1 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -5 569 0 0 0 0 -5 569 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks: rannikuvalve teenus, SAR teenus, merereostustõrje teenus. Abi osutamiseks Eesti merealadel ja piiriveekogudel reageeritakse toimuvatele sündmustele lähtudes kiirema abi tagamise põhimõttest. Tagatakse valmisolek reageerida kõikidele 364 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri reostussündmustele või -õnnetustele. Samuti tagatakse nii vee pealsete kui vee aluste reostusohtude ja juhtudele reageerimine ning nende likvideerimine kogu Eesti merealal. Igasuguste merel juhtuvate õnnetuste korral pööratakse tähelepanu sellele, et merereostusest põhjustatud keskkonnaohtude jõudmine rannikule oleks minimeeritud. Selleks teostatakse pidevat reostusseiret; suurendatakse mere- ja lennupääste ning reostusseire ja tõrje suutlikkust; tagatakse keemiaõnnetuste lahendamise suutlikkus; suurendatakse mere- ja lennupääste ning merereostuse alast koostööd jne. Aastal 2022. analüüsitakse Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku nelja laeva kokku viimist teiste riigiasutuste laevastike laevadega, mis tähendab, et edaspidi võib muutuda ülesannete vastutuse jagamine võrreldes senisega. 3.16.2.1.11 Programmi tegevus: Põhiseadusliku korra tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on hästi teadvustatud, ennetatud ja maandatud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 641. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti valmisolekut tulla toime - - 45% terroriaktiga, kui see peaks juhtuma Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi 37% 57% 57% mõjutustegevuse kasvuga heaks Tabel 642. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Põhiseadusliku korra tagamine -35 821 -63 437 -27 616 77% Tabel 643. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -63 437 -63 377 -3 -2 0 -55 Tööjõukulud -731 -728 -1 -1 0 0 Majandamiskulud -285 -285 0 0 0 0 Muud tegevuskulud -62 363 -62 363 0 0 0 0 Muud toetused -3 -1 -2 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -55 0 0 0 0 -55 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 3 teenust: põhiseadusliku korra tagamise teenus, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus, sisejulgeolekupoliitika kujundamise teenus. Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige 365 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri majandusjulgeoleku suurendamisele, radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele ning terrorismivastasele võitlusele, samuti arendatakse CBRN91 sündmusteks valmisolekut. 3.16.2.1.12 Programmi tegevus: Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Programmi tegevuse eesmärk: Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused ja tehakse tulemuslikku koostööd, pöörates seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 644. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega 58% ≥ 58% ≥ 59% seotud riskidest heaks Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: 24% ≤ 24% ≤ 24% kanep92 Korruptsioonitajumise indeks (punktides) 75 ≥ 76 ≥ 77 Tabel 645. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -32 029 -19 417 12 612 -39% Tabel 646. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi R tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -19 417 -13 772 -16 -1 214 -4 062 -353 Tööjõukulud -9 814 -9 647 -13 -136 -18 0 Majandamiskulud -4 178 -4 112 0 -64 -2 0 Muud tegevuskulud -3 -3 0 0 0 0 Muud toetused -5 069 -10 -3 -1 014 -4 042 0 Põhivara amortisatsioon -353 0 0 0 0 -353 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 5 teenust, näiteks: raskete peitekuritegude avastamise teenus, tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Olulisemad tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni tõkestamise, majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamise ja kriminalistika arendamisega. 91 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 92 Lisaks olemasolevale mõõdetakse tegevuse eesmärgi saavutamist läbi elanike osakaalu, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks (rahusti/uinuti arsti korralduseta, ecstasy, kokaiin, amfetamiin, dopinguained) jm 366 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.16.2.1.13 Programmi tegevus: Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja lahendamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 647. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Hädaolukorraks valmisoleku indeks Indeks on väljatöötamisel, alg- ja sihttasemed määratakse aastal 2022. Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti valmisolekut tulla toime 56% 56% ≥ 56% erinevate kriisidega Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks 46 (2019) ≥ 50 50 Tabel 648. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja -11 459 -3 180 8 279 -72% lahendamine Tabel 649. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -3 180 -3 058 -8 -7 -1 -106 Tööjõukulud -2 134 -2 122 -6 -6 0 0 Majandamiskulud -886 -884 0 -1 0 0 Muud toetused -54 -51 -3 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -106 0 0 0 0 -106 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 6 teenust, näiteks: hädaolukorra riskihalduse teenus, hädaolukorraks valmisoleku teenus, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus. Parandatakse kriisideks valmisolekut. Siseministeeriumi haldusala asutused hoiavad ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel (näiteks Terviseamet ja COVID kriis). Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Luuakse senisest paremad eeldused elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon). Lisaks antud programmi tegevusele on ka Riigikantselei eestvedamisel ühtlustamisel hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldus. On võetud suund koostada Riigikantselei eestvedamisel uus seaduse eelnõu, mis ühendab endas riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse teemad. 367 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.16.2.1.14 Programmi tegevus: Piirihaldus Programmi tegevuse eesmärk: Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 650. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus ,Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud 64% ≥ 62% ≥ 63% Merepiiri kaetus tehnilise seirega 100% 100% 100% Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva jõgi) kaetus tehnilise seirega 52% ≥ 52% ≥ 52% Tabel 651. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Piirihaldus -51 425 -48 591 2 834 -6% Tabel 652. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -48 591 -33 097 -36 -3 643 -6 713 -5 101 Tööjõukulud -25 045 -24 508 -32 -458 -46 0 Majandamiskulud -10 844 -8 548 0 -2 166 -131 0 Muud tegevuskulud -8 -8 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -7 592 -32 -4 -1 020 -6 536 0 Põhivara amortisatsioon -5 101 0 0 0 0 -5 101 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 4 teenust, näiteks: piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus. Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. 3.16.2.1.15 Programmi tegevus: Objektivalve ja isikukaitse Programmi tegevuse eesmärk: objektide valvet ja isikukaitset on arendatud viisil, mis võimaldab toime tulla muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega. Programmi tegevuse mõõdik: esitatakse piiratud käibega dokumendis Tabel 653. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Objektivalve ja isikukaitse 0 -8 536 -8 536 100% 368 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 654. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -8 536 -8 282 -10 -41 -17 -186 Tööjõukulud -6 881 -6 826 -10 -31 -14 0 Majandamiskulud -1 467 -1 453 0 -10 -4 0 Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Muud toetused -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -186 0 0 0 0 -186 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 2 teenust: objektide valvamise teenus, isikukaitse teenus. Mõõdikud ja teenuste täpsem sisu on kirjeldatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis. 3.16.2.1.16 Programmi tegevus: Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine Programmi tegevuse eesmärk: rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Eesti kodakondsus on väärtustatud. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 655. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Määratlemata kodakondsusega isikute arv 68992 < 68000 < 67000 Määratlemata kodakondsusega Eesti kodakondsuse 500 ˃ 500 ˃ 500 taotlejate arv Eksperdihinnang sisserändepoliitika vastavusest sellele Tegevused Tegevused Tegevused seatud eesmärkidega vastasid vastasid vastasid eesmärkidele eesmärkidele eesmärkidele Tabel 656. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning -7 754 -14 581 -6 827 88% elluviimine Tabel 657. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -14 581 -7 245 -10 -1 817 -5 211 -298 Tööjõukulud -5 213 -5 006 -4 -196 -6 0 Majandamiskulud -1 416 -1 326 0 -90 -1 0 Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Muud toetused -7 653 -911 -6 -1 531 -5 204 0 Põhivara amortisatsioon -298 0 0 0 0 -298 369 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 6 teenust, näiteks: õigusliku staatuse määramise teenus, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse ülesannete täitmise (AMIF) teenus, rändepoliitika kujundamise teenus. Eesti sisserändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu üheksas kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine, sisserändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine, avalikkuse teavitamine rändeteemadel, põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine, rahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele. 3.16.2.1.17 Programmi tegevus: Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem arvestades avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 658. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Turvalist identiteeti kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest 67% 69% 71% isikutest E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotluse 29% ˃ 35% ˃ 40% esitanute osakaal Tabel 659. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja -17 022 -18 066 -1 044 6% andmine Tabel 660. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -18 066 -11 161 -6 065 -26 -12 -801 Tööjõukulud -7 840 -7 796 -8 -26 -11 0 Majandamiskulud -9 416 -3 358 -6 055 -1 -1 0 Muud tegevuskulud -2 -2 0 0 0 0 Muud toetused -7 -5 -1 0 0 0 370 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Põhivara amortisatsioon -801 0 0 0 0 -801 Programmi tegevuse eesmärki aitavad saavutada Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 3 teenust: isiku tuvastamise teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus, identiteedihalduspoliitika kujundamise teenus. Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle. 3.16.2.1.18 Programmi tegevus: Migratsioonijärelevalve Programmi tegevuse eesmärk: migratsioonijärelevalve poliitika tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Arendus- ja koostöötegevused aitavad tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut ning ennetada ja vähendada välismaalaste ebaseaduslikku riigis viibimist ja töötamist. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 661. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise aeg enne välismaalase - - 75 tabamist Füüsiliste kontrolltoimingute läbiviimine tööandjate suhtes 495 570 ≥ 570 Tabel 662. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Migratsioonijärelevalve -902 -4 734 -3 832 425% Tabel 663. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -4 734 -4 444 -4 -98 -6 -182 Tööjõukulud -3 144 -3 082 -4 -52 -6 0 Majandamiskulud -1 404 -1 358 0 -46 -1 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -3 -3 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -182 0 0 0 0 -182 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet migratsioonijärelevalve teenuse kaudu. 371 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Migratsioonijärelevalveks tõhustatakse koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks. Näiteks parandatakse asutuste riskianalüüsi suutlikkust; tõhustatakse menetlusprotsesse ja teabevahetust; suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu. 3.16.2.1.19 Programmi tegevus: Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Programmi tegevuse eesmärk: tasemeõpe aitab tagada siseturvalisuse valdkonnas piisava teenistujate järelkasvu. Täienduskoolituste abil on töötajate teadmised ja oskused pidevalt ajakohastatud ning toetavad töökohale seatud ootuste ja eesmärkide täitmist. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 664. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Nominaalajaga lõpetajate osakaal 83,73% ≥ 80% ≥ 80% Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud õppijate arv 4932 ≥ 4000 ≥ 4000 Tabel 665. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -14 555 -13 717 838 -6% Tabel 666. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -13 717 -11 174 -1 -31 -1 117 -1 393 Tööjõukulud -7 625 -6 989 0 -28 -608 0 Majandamiskulud -3 559 -3 053 0 -3 -502 0 Muud tegevuskulud -15 -15 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 088 -1 088 0 0 0 0 Muud toetused -37 -29 -1 0 -7 0 Põhivara amortisatsioon -1 393 0 0 0 0 -1 393 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 2 teenust: tasemeõppe läbiviimise teenus, täiendusõppe teenus. 3.16.2.1.20 Programmi tegevus: Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioontegevus Programmi tegevuse eesmärk: siseturvalisus valdkonnas on kasvanud teadus- ja tõenduspõhise poliitikakujundamise suutlikkus ning innovaatiliste lähenemiste ja lahenduste kasutuselevõtt. Programmi tegevuse mõõdik: 372 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 667. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Siseministeeriumi valitsemisala asutuste innovatsiooni küpsustase Algtase määratakse 2022. aastal. Täiskohaga teadurite arv 3,5 Sihttasemed selguvad 2022. a. Tabel 668. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja -867 -1 042 -175 20% innovatsioontegevus Tabel 669. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 042 -1 032 -2 -2 0 -6 Tööjõukulud -909 -907 0 -2 0 0 Majandamiskulud -125 -125 0 0 0 0 Muud toetused -2 0 -2 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -6 0 0 0 0 -6 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Sisekaitseakadeemia teadusarenduse ja innovatsioonitegevuse korraldamise teenuse kaudu. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioontegevuse edendamiseks korraldatakse koolitusi, kutsutakse ellu võrgustikke, arendatakse siseturvalisuse valdkonna teadusvõimekust ning toetatakse teadus-ja tõenduspõhist poliitikakujundamist jne. 3.16.2.1.21 Programmi tegevus: IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole Programmi tegevuse eesmärk: IKT teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 670. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Teenuse kasutajate rahulolu - 77% ´- Tabel 671. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast 0 -1 399 -1 399 100% väljapoole 373 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 672. Tulemusvaldkonna Siseturvalisus, Siseturvalisuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 399 -923 0 0 -338 -138 Tööjõukulud -520 -403 0 0 -117 0 Majandamiskulud -741 -520 0 0 -221 0 Põhivara amortisatsioon -138 0 0 0 0 -138 Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 18 teenust, näiteks operatiivraadioside teenus, väärteomenetluse portaali teenus, mitu IKT teenust Transporiametile, samuti Rahapesu Andmebüroole. 3.16.2.2 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond. Tabel 673. Siseministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkondade ja strateegiadokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna arengudokument Programm Kogukondlik Eesti Sidus ühiskond Koostatav „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ Nutikas rahvastikuarvetus Erakondade rahastamine Tabel 674. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond kulude dünaamika, tuhat eurot93 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku 0 -18 693 -14 147 4 545 -24% Kulude vähenemine on seotud Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisega ja riigi tegevuskulude kokkuhoiu meetmega. (Riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja Stabiilsusprogramm 2021 lisa 3 „Ülevaade RES 2022-2025 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes „). Tulemusvaldkonda Sidus ühiskond Siseministeeriumi valitsemisala aastal 2020 ei panustanud. Siseministeerium panustas 2020. lisaks siseturvalisuse tulemusvaldkonnale ka riigivalitsemise tulemusvaldkonda kodanikuühiskonna programmi, summas 10,78 mln eurot ja perepoliitika tulemusvaldkonda laste ja perede programmi, summas 0,95 mln eurot. Seoses tulemusvaldkondade ja programmide struktuuri muudatusega 2021. aastal ei ole järgnevates tabelites toodud summad ka tegevuste lõikes aastate vahel otseselt võrreldavad. 93 Seoses programmide muutusega ei ole veergudes „2020 tegelik“,“ 2021RE“ ning „2022 RE“ summad ja muutused omavahel võrreldavad. 374 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programm: Kogukondlik Eesti Programmi eesmärk: Tugev kodanikuühiskond. Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi kestlikusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse toetamise võimalused ja toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida. Tabel 675. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevused kulud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -3 425 -3 393 -2 -25 0 -5 Kodanikuühiskonna arengu toetamine -2 099 -2 070 -1 -25 0 -3 Usuvabaduse tagamine -1 326 -1 323 -1 0 0 -2 Tabel 676. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -6 578 -3 425 3 154 -48% Kodanikuühiskonna arengu toetamine -92 -2 099 -2 007 2182% Võimekad ja hoolivad kogukonnad -92 0 92 -100% Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed -92 0 92 -100% ettevõtted Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine -2 839 0 2 839 -100% Usuvabaduse tagamine -3 463 -1 326 2 138 -62% 3.16.2.2.1 Programmi tegevus: Kodanikuühiskonna arengu toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Elanike teadlikkus ja kodanikuaktiivsus on suurenenud. Kogukonnad, vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on võimekad. Poliitikat kujundatakse läbipaistvalt ja kaasavalt. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 677. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tegelik tase Osakaal MTÜ-dest, kellel on rohkem kui kolm rahastamisallikat 33% (2017) 33% 33% Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud 47 mln € 47 mln € 47 mln € annetuste kogusumma (2019) Palgaliste töötajatega MTÜ-de arv ja osakaal 9625 / 24% 9625 / 9625 / (2019) 24% 24% Tabel 678. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kodanikuühiskonna arengu toetamine -92 -2 099 -2 007 2182% 375 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 679. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 099 -2 070 -1 -25 0 -3 Tööjõukulud -195 -195 0 0 0 0 Majandamiskulud -54 -54 0 0 0 0 Muud toetused -1 847 -1 820 -1 -25 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium kodanikuühiskonna poliitika kujundamise teenuse kaudu. Kodanikuühiskonna arengu toetamisel aidatakse kaasa vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu säilitamisele, kogukondlike algatuste toetamisele, vabaühenduste tegutsemisvõime suurendamisele ja Eesti kodanikuühiskonna üldise elujõulisuse parandamisele. Nende eesmärkide saavutamiseks pannakse rõhku kodanikuhariduse pakkumisele ning edendatakse vabatahtlikku tegevust ja annetamist. Lisaks toetatakse osalemist kogukondade ühiskondlikus elus, et luua kodanikualgatusele lai kandepind. Vabaühendustele pakutakse toetusi ja tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna loomisega, et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel osutada (avalikke) teenuseid. Peale selle edendatakse kaasamist, riigi ja vabaühenduste strateegilist partnerlust ning korrastatakse vabaühenduste rahastamist. 2022. aastal keskendutakse võimaluste loomisele eraraha paremaks kaasamiseks annetamisel. Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks teostatakse maksupoliitika muutmise analüüs ja tehakse ettepanekud. Korrastatakse maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste nõustamisteenust viisil, mis tagaks senisest veelgi parema teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning tagaks nõustajatele vajalikud arengukoolitused. Siseministeerium sõlmib vabaühendustega järgmiseks neljaks aastaks strateegilise partnerluse lepingud. Töötatakse välja ja katsetatakse vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkust toetavaid finantsinstrumente (nt eritingimustel või soodsad laenud) ning korraldatakse sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju tuntust tõstvaid tegevusi. 3.16.2.2.2 Programmi tegevus: Usuvabaduse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: võimekad usulised ühendused. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 680. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Usulistele ühendustele läbipaistvalt eraldatud ja sihipäraselt kasutatud 100% 100% 100% toetuste määr Tabel 681. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Usuvabaduse tagamine -3 463 -1 326 2 138 -62% 376 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 682. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Kogukondlik Eesti programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -1 326 -1 323 -1 0 0 -2 Tööjõukulud -110 -110 0 0 0 0 Majandamiskulud -34 -34 0 0 0 0 Muud toetused -1 179 -1 179 -1 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium usuasjade poliitika kujundamise teenuse kaudu. Usuvabaduse tagamiseks võetakse arvesse ja rakendatakse teadmistepõhist poliitikat ning arvestatakse ühiskonnas toimuvate muutustega. Kohandatakse seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist. Programm: Nutikas rahvastikuarvestus Programmi eesmärk: rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning toetavad riigi ja kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamist. Tabel 683. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevused eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 482 -4 404 -12 -59 -226 -780 Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi -2 278 -1 930 -6 - -75 -266 tagamine Rahvastikuregistri andmete -3 204 -2 475 -6 -58 -151 -515 kättesaadavuse tagamine Tabel 684. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -5 598 -5 482 116 2% Rahvastikupoliitika kavandamine ja -382 0 382 -100% koordineerimine Sündimust toetava perepoliitika kavandamine -693 0 693 -100% ja elluviimise k Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi -4 523 -2 278 2 246 -50% tagamine Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse 0 -3 204 -3 204 100% tagamine 377 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.16.2.2.3 Programmi tegevus: Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine Programmi tegevuse eesmärk: Rahvastikuregistrisse kantavad andmed on kvaliteetsed ja toetavad riigi ning kohalike omavalitsuste avalike ülesannete täitmist ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamist. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 685. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele vastavate 75% ˃ 75% ˃ 75% andmete osakaal Tabel 686. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestuse programmi tegevuse kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine -4 523 -2 278 2 246 -50% Tabel 687. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -2 278 -1 930 -6 0 -75 -266 Tööjõukulud -1 458 -1 392 0 0 -65 0 Majandamiskulud -547 -536 0 0 -10 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -6 0 -6 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -266 0 0 0 0 -266 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium rahvastikuregistri pidamise ja vastava poliitika kujundamise teenuse kaudu. Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamiseks viiakse ellu näiteks tegevusi, et järgmistel aastatel automatiseerida kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse edastamine; luua elukohamenetluste läbiviijatele erialase koolituse ja rahvastikuregistrile juurdepääsuõiguste andmise süsteem; tehakse ettevalmistusi tõsikindla isikutuvastusteenuse kasutuselevõtuks ning viiakse ellu elukohaandmete kvaliteedi parandamiseks tehtud projekti ettepanekuid. 3.16.2.2.4 Programmi tegevus: Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine Programmi tegevuse eesmärk: rahvastikuregistri tarkvara ja selle abil osutatavad teenused on töökindlad, nüüdisaegsed ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 688. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestus programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Rahvastikuregistrit kasutavate asutuste arv 420 ≥ 410 ≥ 410 Rahvastikuregistrisse tehtud päringut arv (miljonites) 125 125 129 378 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 689. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestus programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 0 -3 204 -3 204 100% Tabel 690. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Nutikas rahvastikuarvestus programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -3 204 -2 475 -6 -58 -151 -515 Tööjõukulud -1 916 -1 733 0 -52 -131 0 Majandamiskulud -767 -741 0 -7 -20 0 Muud tegevuskulud -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -6 0 -6 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -515 0 0 0 0 -515 Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Siseministeerium 2 teenuse kaudu: rahvastikusündmuste poliitika kujundamise ja registreerimise korraldamise teenus; valijate nimekirjade koostamise ja kättetoimetamise korraldamise teenus. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamisel aidatakse kaasa, et teenused on töökindlad, nüüdisaegsed ja kättesaadavad ühiskonna vajaduste tagamiseks. Selleks luuakse lähiaastatel näiteks mugavad rahvastikuregistri e-teenused (sh sündmusteenused), rahvastikuregistri andmeladu ning uus rahvastikuregistri menetlustarkvara, analüüsitakse võimalusi isikukoodita välismaalaste andmete keskseks hoidmiseks ning uuendatakse rahvastikuregistri X-tee teenuste osutamise põhimõtteid ja tehnoloogiat. Programm: Erakondade rahastamine Programmi eesmärk: Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekuse tõstmine. Erakondade rahastamise programmis on üks tegevus ja teenus, millega viiakse ellu programmi eesmärke. 3.16.2.2.5 Programmi tegevus: Erakondade rahastamine Programmi tegevuse eesmärk: Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemisvõimekad. Programmi tegevuse mõõdiku: Tabel 691. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Erakondade rahastamise programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Eraldatud toetuse osakaal 100% 100% 100% Tabel 692. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Erakondade rahastamise programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Erakondade rahastamine -5 413 -5 241 172 -3% 379 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 693. Tulemusvaldkonna Sidus ühiskond Erakondade rahastamise programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -5 241 -5 241 0 0 0 0 Muud toetused -5 241 -5 241 0 0 0 0 Lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud erakondade poolt Riigikogu valimistel saadud kohtade arv, kantakse erakonnale eraldatavad summad erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kelleks hetkel on Siseministeerium. Majandusliku sisu vaade Kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga ca 38 mln eurot (9%). Kulud on detailsemalt selgitatud eelnevalt programmide ja programmi tegevuste lõikes ning võrdlus eelmise perioodiga majandusliku sisu järgi on toodud allolevates tabelites. Joonis 78. Siseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 79. Siseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % 380 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 694. Siseministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Kulud kokku -463 783 -391 698 -23 152 -24 690 -2 868 -21 375 Tööjõukulud -230 631 -227 119 -407 -1 628 -1 476 0 Majandamiskulud -93 990 -83 462 -6 552 -2 718 -1 257 0 Muud tegevuskulud -69 725 -69 725 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 092 -1 092 0 0 0 0 Muud toetused -30 476 -10 299 -50 -20 120 -7 0 Käibemaks -16 494 0 -16 143 -224 -127 0 Põhivara amortisatsioon -21 375 0 0 0 0 -21 375 Tabel 695. Siseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -402 605 -425 948 -463 783 37 835 -9% Tööjõukulud -220 397 -221 946 -230 631 8 685 -4% Majandamiskulud -82 375 -99 957 -93 990 -5 967 6% Muud tegevuskulud -42 484 -43 287 -69 725 26 438 -61% Sotsiaaltoetused -1 119 -1 028 -1 092 64 -6% Investeeringutoetused -249 -764 0 -764 100% Muud toetused -13 429 -21 948 -30 476 8 528 -39% Käibemaks -17 824 -15 650 -16 494 844 -5% Põhivara amortisatsioon -24 728 -21 367 -21 375 8 0% 3.16.3 INVESTEERINGUD Investeeringud vähenevad võrreldes eelmise aastaga 3,9 mln eurot (10%). Joonis 80. Siseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % 381 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 81. Siseministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 696. Siseministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide ja katteallikate lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad kaasfinant- investeeringud seeringuga Investeeringud kokku -35 615 -23 853 -4 433 -5 429 -1 900 IT investeeringud -8 095 -6 389 0 -1 707 0 Transpordivahendid -7 947 -5 653 0 -2 294 0 Masinad ja seadmed -1 970 -1 358 0 -611 0 Muud investeeringud -4 360 -4 277 0 0 -83 Kinnisvara Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleks -40 -40 0 0 0 Kaldabaasid -4 226 -4 226 0 0 0 Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine -1 910 -1 910 0 0 0 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -1 800 0 0 0 -1 800 Käibemaks -5 267 0 -4 433 -817 -17 Tabel 697. Siseministeeriumi investeeringute dünaamika eelarve objektide lõikes, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -23 788 -39 516 -35 615 3 900 -10% IT investeeringud -5 029 -8 760 -8 095 665 -8% Transpordivahendid -7 135 -5 661 -7 947 -2 286 40% Masinad ja seadmed -1 298 -3 484 -1 970 1 514 -43% Muud investeeringud -1 117 -4 091 -4 360 -269 7% Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleks -198 -83 -40 43 -52% Kaldabaasid -101 0 -4 226 -4 226 100% Isikut tõendavate dokumentide väljaandmine -1 724 -1 125 0 1 125 -100% Piirissaare piiripostile inventari hoiutingimuste loomine 0 -273 0 273 -100% Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine 0 -1 000 -1 910 -910 91% CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 0 -1 800 -1 800 100% KAPO maja 0 -10 938 0 10 938 -100% 382 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Inventari soetamine -13 0 0 0 100% PPA Paikuse õppekeskus -9 0 0 0 100% Männiku lasketiir -2 0 0 0 100% Kolde pst 65 -43 0 0 0 100% Päästeameti Erika kinnistu -1 694 0 0 0 100% Päästeameti Männiku kinnistu -115 0 0 0 100% Muraste koerte kool -29 0 0 0 100% Punamäe väiketankla -19 0 0 0 100% Vardja küla Kose -41 0 0 0 100% Käibemaks -5 220 -4 100 -5 267 -1 167 -28% Olulisemate IT investeeringutena juurutatakse pidevat ja paindlikku IKT teenuse tootearendust ning tagatakse IKT taristu jätkusuutlikkus, arendatakse isikut tõendavate dokumentide infosüsteemi UUSIS Välisvahenditest rahastatakse rahvastikuregistri abielu ja lahutuse sündmusteenuse arendust. Transpordivahenditena soetatakse siseturvalisuse valdkonnas olulised maismaa- ja veesõidukid, nt päästetöödeks vajalikud sõidukid, mootorpaadid, vesiskuutrid, avamerevõimekusega veesõidukid. Masinate ja seadmetena soetatakse õhusõidukite varuosad ning teostatakse õhusõidukite hooldused. Olulisemate kinnisvarainvesteeringutena on Siseministeeriumi valitsemisalas planeeritud kaldabaaside väljaarendamine ehk Politsei- ja Piirivalveameti mereüksuse ümberpaigutamine Miinisadama ja Hundipea sadama territooriumile. Tegemist on investeeringuga, mis võimaldab optimeerida sadama infrastruktuuri investeeringu vajadusi. CO2 kvooditulust rahastatakse keskkonnasäästlike energialahenduste kasutuselevõttu Politsei- ja Piirivalveameti väikesaartel asuvatel objektidel. 383 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.17. SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Sotsiaalministeeriumi valitsemisala peamised ülesanded on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Tabel 698. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 186 387 1% KULUD -13 638 494 -6 729 633 49% INVESTEERINGUD -715 975 -5 951 1% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 0 0% Valitsemisala moodustavad koos ministeeriumiga kümme asutust, sealhulgas valitsusasutustena Sotsiaalkindlustusamet, Ravimiamet, Terviseamet, Tööinspektsioon, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus; teadus- ja arendusasutusena Tervise Arengu Instituut; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kompetentsikeskusena tervise-, sotsiaalkaitse- ja töövaldkonnas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) ning erapooletute asjatundjatena Riiklik Lepitaja ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas töötab kokku 1745 aktiivses töösuhtes teenistujat. Kõige suurema töötajaskonnaga riigiasutus valitsemisalas on Sotsiaalkindlustusamet (646 aktiivses töösuhtes teenistujat). Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluvad ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Viljandi Haigla, SA Jõgeva Haigla, SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ning SA Koeru Hooldekeskus, äriühingutest AS Hoolekandeteenused ning avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest Eesti Haigekassa ning Eesti Töötukassa. Ministeeriumi juhivad alates 2021. aasta veebruarist sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja tööminister. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarve kulud on 6 729,6 mln eurot, investeeringud kokku 5,9 mln eurot ja tulud 186,4 mln eurot. Valitsemisala kulude eelarve moodustab 49 % riigieelarve kogukulude mahust. Valitsemisala koondeelarvest moodustab Sotsiaalkindlustusameti eelarve 51,9% ning Sotsiaalministeeriumi eelarve 46,4%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad eraldi seisvalt alla 1%. Valitsemisala investeeringute eelarve on 0,8 % riigieelarve investeeringute kogumahust. 384 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.17.1TULUD Joonis 82. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust, % Tabel 699. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 111 631 175 029 186 387 11 358 6% Saadud toetused 103 881 169 073 179 396 10 323 6% Riigilõivud 433 394 360 -34 -9 % Tulud majandustegevusest 6 690 4 994 6063 1 069 21 % Tulud põhivara ja varade müügist 20 0 0 0 0% Trahvid ja muud varalised karistused 11 70 70 0 0% Muud tulud 596 498 498 0 0% Saadud toetused Toetustena on kavandatud valitsemisala tuludes ainult välistoetused, alates 2022. aastast ei planeerita kaasrahastamise vahendeid valitsemisalade tuludes (2021. a eelarves oli kaasrahastamise vahendeid 9,2 mln eurot). Saadud toetuste kogumaht suureneb 2021. aastaga võrreldes 10,3 mln eurot.  EL struktuurifondide rahastatavate tegevuste elluviimiseks laekub välistoetusi kokku 165,7 mln eurot. Suuremad vahendid suunatakse järgmisteks tegevusteks: jätkatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste (35 mln eurot) ja tervisekeskuste infrastruktuuri (24,1 mln eurot) kaasajastamisega; tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks tehakse infrastruktuuri investeeringuid haiglavõrgu arengukava haiglates (12,6 mln eurot), sh isolatsioonipalatite loomiseks ja haiglate toimepidevuse tagamiseks (8,4 mln eurot); arendatakse töövõime reformi tööturuteenuseid töökohtade säilitamiseks või töö leidmiseks (20,6 mln eurot); ning laiendatakse tööturuteenuseid uutele sihtrühmadele, sh uute tööturuteenuste pakkumist (11,6 mln eurot).  Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna tegevute elluviimiseks laekub toetusi 2,8 mln eurot. Peamised vahendid suunatakse koolilaste liikumisaktiivsuse toetamiseks ja Health Sense projekti tegevusteks (arendamaks tervisetehnoloogiaid ettevõtetele ning loomaks terviseinfo andmevaramu platvormi). 385 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri  Euroopa Komisjoni projektidest ja muudest välistoetustest laekub vahendeid 10,9 mln eurot, sellest 8,2 mln eurot on seotud Euroopa majanduse ja taastekava rahastusega, millest 7 mln eurot suunatakse Tallinna Haigla investeeringuks. Riigilõivud Riigilõivude laekumise vähenemine on seotud uute üldarstiabi, eriarstiabi ja õendusabi tegevuslubade taotlemise vähendamisega. Lisaks on prognoositud biotsiidi lubade uuendamise taotluste langust 2022. aastal (taotluste vajadus sõltub lubade kehtivusajast). Riigilõivudena laekumisi kavandatakse:  Ravimiametile ravimiseaduse alusel ravimite tootmise, vahendamise ja müügiloa taotluste toimingutelt. Täpsustatud on riigilõivude prognoosi ravimi müügiloa taotluste läbivaatamise eest lähtudes eelnevate aastate laekumisest.  Terviseametile tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse, rahvatervise seaduse, nakkushaiguste ennetamise seaduse ja biotsiidiseaduse alusel väljastatavate tegevuslubade ning analüüsi- ja tervisekaitseteenuste eest saadavad tasud, kokku 0,2 mln eurot. Tulud majandustegevusest 2021. aastaga võrreldes on tulude prognoositav kasv ca 1,1 mln eurot. Ravimiameti majandustegevuse tulude prognoosi on suurendatud 0,15 mln euro võrra seoses Ravimiameti osalemisega Euroopa Liidu tsentraalses müügiloamenetluse hindamises. Samas mahus on suurendatud kulusid majandustegevuse tulude arvelt. Laekuvat tulu kasutatakse eelkõige Ravimiameti teenistujate pädevuse tõstmiseks, aga ka üldkulude katteks. TEHIKu poolt osutatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste kasv Eesti Haigekassale on suurem 0,8 mln eurot ning Tervise Arengu Instituudi kaks 2021. aastal käivitatud uuringut (Eesti rahvastiku soola tarbimise ja vaimse tervise uuring) lisavad tuludesse 0,11 mln eurot. Tulud majandustegevusest laekuvad peamiselt:  Ravimiametile ravimite müügilubade taotluste erialasest hindamisest, ravimite ohutus- ja kvaliteediseire tasudest, kliiniliste uuringute taotluste erialasest hindamisest, ravimistatistika analüüsidest, lepingutest EL institutsioonidega ning ravimite müügilubade väljastamise eest;  TEHIKule IKT teenuste osutamise eest;  Terviseametile analüüsiteenuste eest;  Tervise Arengu Instituudile erinevate uuringute läbiviimise ja ajakirja Sotsiaaltöö väljaandmise eest. Trahvid ja muud varalised karistused Trahvitulud laekuvad Ravimiametile väärteomenetluse seadustiku alusel, mille prognoos jääb võrreldes eelmise aastaga samaks. Muud tulud Muude laekumiste all on prognoositud tulu Sotsiaalkindlustusameti osas 0,5 mln eurot regressinõuete laekumisest. Ülejäänud muud tulud on seotud Terviseameti ja Tööinspektsiooni riikliku järelevalve käigus määratud sunnirahadega ja trahvidega. 386 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.17.2KULUD Tegevuspõhine vaade Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2022. aasta kulud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas Heaolu ja Tervis, mis jagunevad kaheksaks programmiks. Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 3.17.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu Tulemusvaldkonna eesmärk: Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Heaolu tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud järgnevates arengudokumentides (Tabel 700). Tabel 700. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkonna ja valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Tööturuprogramm Sotsiaalkindlustuse programm Heaolu arengukava 2016-2023 Hoolekandeprogramm Heaolu Laste ja perede arengukava 2012-2020 Soolise võrdõiguslikkuse programm Laste ja perede programm Sotsiaalministeerium vastutab programmide eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest Tabel 701. Tulemusvaldkonna Heaolu kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -4 014 091 -4 207 247 -4 566 677 -359 430 9% Kulud võrreldes eelmise aastaga suurenevad 357,7 mln eurot. Täpsem kirjeldus kulude muudatuse kohta on kajastatud programmi tegevuste all. Programm: Tööturuprogramm Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Tabel 702. Tulemusvaldkonna Heaolu Tööturuprogrammi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -803 627 -9 275 -493 038 -51 941 -248 897 -475 387 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Tööturu valdkonna -2 382 -2 164 0 -156 -52 -10 arendamine Aktiivsed ja passiivsed -785 895 -216 -487 046 -49 995 -248 623 -14 tööturuteenused Tööelu kvaliteet -11 671 -3 919 -5 992 -1 400 0 -359 Erivajadustega inimeste -3 680 -2 976 0 -390 -222 -92 toimetulek ja tööalane tegevus Tabel 703. Tulemusvaldkonna Heaolu Tööturuprogrammi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot Muutus, 2021 RE 2022 RE Muutus % Kulud kokku -862 677 -803 627 59 050 -7% Tööturu valdkonna arendamine -2 233 -2 382 -149 7% Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -847 151 -785 895 61 256 -7% Tööelu kvaliteet -10 010 -11 671 -1 660 17% Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -3 282 -3 680 -397 12% 3.17.2.1.1 Programmi tegevus: Tööturu valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tööelu kvaliteedi parandamine ning tööealise elanikkonna tööga hõivatuse ja tööandjatele tarviliku tööjõu olemasolu toetamine. Programmi tegevuse mõõdik: Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist tööelus osalemist. Tabel 704.Tulemusvaldkonna Heaolu Tööturuprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tööturu valdkonna arendamine -2 233 -2 382 -149 7% Tabel 705. Tulemusvaldkonna Heaolu Tööturuprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -2 382 -2 164 0 -156 -52 -9 Tööjõukulud -1 798 -1 590 0 -156 -52 0 Majandamiskulud -426 -426 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -146 -146 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -10 0 0 0 0 -10 Programmi tegevust täidetakse ühe teenuse kaudu, mis hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist ja strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas küsimustes. Toimub huvigruppide kaasamine ning teavitamine valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest. Tööturu valdkonna arendamise eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi ning TEHIKu tegevuskulud. Sotsiaaltoetuste all on Sotsiaalministeeriumi eripreemiad üliõpilaste teadustööde 388 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri riikliku konkursi kuludeks. Muude toetuste all kajastub Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmemaks. 3.17.2.1.2 Programmi tegevus: Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused Programmi tegevuse eesmärk: Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamise korraldamine, et inimesed püsiksid tööhõives ning saaksid kompensatsiooni tööotsingute ajaks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 706. Tulemusvaldkonna Heaolu Tööturuprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Tööle liikunud töötute (v.a vähenenud töövõimega töötud) osakaal registreeritud töötutest, % 53,8 60,6 56,0 Allikas: Eesti Töötukassa Tööle liikunud vähenenud töövõimega töötute osakaal vähenenud töövõimega registreeritud töötutest, % 43,2 48,0 45,0 Allikas: Sotsiaalministeerium Tööle rakendunute (v.a vähenenud töövõimega rakendunud) hõives püsimine, (%) 80,7 82,5 ≥80,0 Allikas: Eesti Töötukassa Tabel 707. Tulemusvaldkonna Heaolu tööturuprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Aktiivsed ja passiivsed tööturuteenused -847 151 -785 895 61 256 -7% Tabel 708. Tulemusvaldkonna Heaolu Tööturuprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -785 895 -216 -487 046 -49 995 -248 623 -14 Tööjõukulud -724 -146 0 -577 0 0 Majandamiskulud -8 417 -52 0 -8 366 0 0 Edasiantavad maksud -248 623 0 0 00 -248 623 0 Muud toetused -528 116 -18 -487 046 -41 052 0 0 Põhivara amortisatsioon -14 0 0 0 0 -14 Tööpoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika seisneb töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika eesmärk on kompenseerida inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et nad ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse, ning tagada piisav motivatsioon leida sobiv töö. Aktiivsete tööturuteenuste osutamise ja hüvitiste maksmise eesmärk on saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive tase, tagada tarvilik tööjõu olemasolu tööandjatele ning ennetada töötust ja tööturult väljalangemist. Selleks pakutakse teenuseid nii töötutele, tööotsijatele, töötavatele inimestele kui tööandjatele. Hüvitisi makstakse töötutele ja töö kaotuse korral töötajatele, et kompenseerida neile tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetulek ja et inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse ega loobuks töö otsimisest. 389 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Teenuste osutamist ja hüvitiste maksmist reguleerivad tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning töötuskindlustuse seadus. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine on korraldatud peamiselt Eesti Töötukassa kaudu, kuid teenuste osutamiseks saavad avatud taotlusvoorudest toetust taotleda ka erasektori organisatsioonid. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ning TEHIKu kulud. Lisaeelarvega eraldati 2021. aasta eelarvesse ühekordse kuluna 102,2 mln eurot tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali suurendamiseks ning seoses COVID-19 olukorraga töötuskindlustushüvitise maksmise pikendamiseks. Eelolev on põhjuseks, miks tegevuse kulud 2022. a vähenevad. Tegevuse kõige suurema eelarvega teenus 2022. aastal on Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks 736 mln eurot, mis sisaldab edasiantavaid töötuskindlustusmakseid, töövõimetoetust, töötutoetust ning toetust erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumiseks töötavate töövõimetoetuse saajate ja arvel olevate töötute eest. 3.17.2.1.3 Programmi tegevus: Tööelu kvaliteet Programmi tegevuse eesmärk: Tööturu osapoolte teadlikkuse suurendamine nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest, luues seeläbi töötaja ja tööandja vajadusi arvestavad töötingimused. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 709. Tulemusvaldkonna Heaolu Tööturuprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta 480,6 < 500 < 500 Allikas: Tööinspektsioon, Statistikaamet Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud tööpäevade arv 100 hõivatu kohta 22,2 < 20 < 20 Allikas: Tööinspektsioon, Eesti Haigekassa Tabel 710. Tulemusvaldkonna Heaolu Tööturuprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tööelu kvaliteet -10 010 -11 671 -1 660 17% Tabel 711. Tulemusvaldkonna Heaolu Tööturuprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -11 671 -3 919 -5 992 -1 400 0 -359 Tööjõukulud -4 230 -3 109 -71 -1 050 0 0 Majandamiskulud -1 160 -810 0 -350 0 0 Sotsiaaltoetused -5 921 0 -5 921 0 0 0 Muud toetused -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -359 0 0 0 0 -359 Tegevuse oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja Tööinspektsioon. Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu 390 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri kvaliteedi tagamiseks on oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Tööinspektsioon teeb töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet, pakub tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab töösuhteid ja töökeskkonda puudutavates rakenduslikes küsimustes. Tööelus tekkinud erimeelsuste lahendamiseks on töötajatel ja tööandjatel võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kollektiivsete töötülide ennetamisega ja töötüli osapooltele lahenduste pakkumisega tegeleb riiklik lepitaja. Tööelu kvaliteedi tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tööinspektsiooni, Riikliku Lepitaja Kantselei ning TEHIKu kulud. Kulude suurenemine on seotud välistoetuste arvelt tehtud kuludega ca 1 mln eurot, sellest SFist rahastatava toetuse - tervist hoidev töökeskkond ja võrdsed võimalused igale tööelus osalejale eelarve maht suurenes 0,7 mln eurot. Seadusest tulenevate kulude suurenemine võrreldes 2021. a eelarvega on tingitud teenuse lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest kulude kasvuga 0,7 mln eurot, mis on seotud keskmise töötasu kasvu prognoosiga ja isikute arvu täpsustamisega. 3.17.2.1.4 Programmi tegevus: Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus Programmi tegevuse eesmärk: Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine, et soodustada nende rakendumist tööturul. Programmi tegevuse mõõdik: välja töötamisel, parandatakse sihttasemete seadmiseks vajalikku andmekorjet aastatel 2021–2024. Tabel 712. Tulemusvaldkonna Heaolu Tööturuprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Erivajadustega inimestega toimetulek ja tööalane -3 282 -3 680 -397 12% tegevus Tabel 713. Tulemusvaldkonna Heaolu Tööturuprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu järgi ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -3 680 -2 976 0 -390 -222 -92 Tööjõukulud -2 329 -1 979 0 -252 -99 0 Majandamiskulud -1 253 -992 0 -138 -123 0 Muud toetused -5 -5 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -92 0 0 0 0 -92 Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks pakub Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus kahte teenust. Koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA-ga Innove arendatakse kaasavat kutseharidust ning toetatakse HEV (hariduslike erivajadustega) õppijate õppimist ja tööle rakendamist. Eesmärk on sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide oskuste suurendamine, et pakkuda vajaduspõhiseid ja tulemuslikke teenuseid ning toetada inimese erialaste ja sotsiaalsete oskuste arengut, igapäevaelus võimalikult iseseisvat toimetulekut. Arendatakse tööle saamist toetavaid teenuseid (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) eesmärgiga toetada inimese valmisolekut töötada, tööd leida ja säilitada ning suurendada 391 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide ja tööandjate oskusi vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks ning erivajadusega inimeste värbamiseks. Erivajadusega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus kuludes on kajastatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ning TEHIKu kulud. Kulude kasv on seotud struktuurivahenditest rahastatava meetme töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmise ja nende töötamise soodustamise eelarve vahendite suunamisega Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele. Programm: Sotsiaalkindlustuse programm Programmi eesmärk: Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud. Tabel 714. Tulemusvaldkonna Heaolu Sotsiaalkindlustuse programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised sõltuvad kaasfinantseerinuga kulud kulud Kulud kokku -2 848 439 -5 967 -279 163 -1 946 -2 560 957 -405 Sotsiaalkindlustuse -598 -584 0 0 -13 -1 valdkonna arendamine Pensionid, toetused ja -2 845 894 -5 383 -279 163 0 -2 560 944 -404 hüvitised Muu materiaalne abi -1 946 0 0 -1 946 0 0 inimestele Tabel 715. Tulemusvaldkonna Heaolu Sotsiaalkindlustuse programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot Muutus, 2021 RE 2022 RE Muutus % Kulud kokku -2 461 433 -2 848 439 -387 005 16% Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine -559 -598 -39 7% Pensionid, toetused ja hüvitised -2 458 719 -2 845 894 -387 175 16% Muu materiaalne abi inimestele -2 155 -1 946 209 -10% 3.17.2.1.5 Programmi tegevus: Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, et lahendada kehtivate sotsiaalkindlustusskeemide rakendamisega seotud küsimused ja arendada efektiivselt vaesust ennetavaid ning aktiivset tööturul osalemist soodustavaid sotsiaalkindlustusskeeme. Programmi tegevuse mõõdik: Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud. Tabel 716. Tulemusvaldkonna Heaolu Sotsiaalkindlustuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamine -559 -598 -39 7% 392 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 717. Tulemusvaldkonna Heaolu Sotsiaalkindlustuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -598 -584 0 0 -13 -1 Tööjõukulud -494 -481 0 0 -13 0 Majandamiskulud -80 -80 0 0 0 0 Muud toetused -23 -23 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamiseks tegeletakse kehtivate sotsiaalkindlustusskeemide rakendamisega seotud küsimuste lahendamisega ning arendatakse efektiivselt vaesust ennetavaid ja aktiivset tööturul osalemist soodustavaid sotsiaalkindlustusskeeme. Ühtlasi töötatakse pensioniskeemis ebavõrdse kohtlemise vähendamise nimel ning tehakse erinevaid tegevusi inimeste väljateenitud õiguste realiseerimiseks ja Euroopa Liidu piirides vaba liikumise toetamiseks. Sotsiaalkindlustuse valdkonna arendamise tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. 3.17.2.1.6 Programmi tegevus: Pensionid, toetused ja hüvitised Programmi tegevuse eesmärk: Õigeaegne ja seadustega kooskõlas pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine ning seeläbi inimeste elukvaliteedi hoidmine või parandamine. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 718. Tulemusvaldkonna Heaolu Sotsiaalkindlustuse programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase (2019. a) 2021 2022 65-aastaste ja vanemate elanike suhtelise 41,4 jääb samale jääb samale vaesuse määr, % tasemele või tasemele või Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring väheneb väheneb Puudega inimeste toetuste mõju 18–64- 2019. a tööealiste puudega inimeste jääb samale jääb samale aastaste puudega inimeste absoluutse vaesuse absoluutse vaesuse määra andmeid ei tasemele või tasemele või vähendamisele, % avaldatud valimi piirangute tõttu. suureneb suureneb Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused Eesti keskmise brutovanaduspensioni suhe 34 34 34 keskmisesse brutopalka Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Tabel 719. Tulemusvaldkonna Heaolu Sotsiaalkindlustuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Pensionid, toetused ja hüvitised -2 458 719 -2 845 894 -387 175 16% 393 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 720. Tulemusvaldkonna Heaolu Sotsiaalkindlustuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -2 845 894 -5 383 -279 163 0 -2 560 944 -404 Tööjõukulud -73 403 -3 924 -69 479 0 0 0 Majandamiskulud -1 844 -1 444 -400 0 0 0 Sotsiaaltoetused -2 325 327 0 -209 283 0 -2 116 044 0 Edasiantavad maksud -444 900 0 0 0 -444 900 Muud toetused -15 -15 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -404 0 0 0 0 -404 Programmi tegevuse alla kuuluvatest teenustest suurimate eelarve mahtudega teenused on riiklik vanaduspension (2,3 mld eurot), riikliku vanaduspensioni kogumisosa (466,9 mln eurot) ning puudega täisealise inimese sotsiaaltoetus (54 mln eurot). Riiklik vanaduspension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub tema varasemast panustamisest pensionisüsteemi. Vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ning võimalikku absoluutsesse vaesusesse langemise riski vähendamiseks prognoositakse 44-aastase staažiga vanaduspensioniks alates 01.04.2022. aastast 590 eurot (01.04.2021. a 552 eurot), kasv 38 eurot. Lisaks tavalisele vanaduspensionile maksab Sotsiaalkindlustusamet sooduspensione. Eripensionide väljamakseteks on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas planeeritud 68,6 mln eurot. 2002. aastal loodi rahvastiku vananemise probleemiga tegelemiseks riikliku vanaduspensioni kogumisosa ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kes on liitunud kogumispensioniga ja kelle eest makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid kohustuslikku pensionifondi. Üksi elava pensionäri toetust makstakse alates 2017. aastast sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension, s.o 2021. aastal alla 669 euro. 2022. aastal on toetuse suurus 200 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Puudega inimestele toetuste maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Teenuse alla kuuluvad puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Pensionite, toetuste ja hüvitiste tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIKu kulud. Tegevuse kulud suurenevad pensionide ja sotsiaaltoetuste osas 385,3 mln eurot, millest riikliku pensionikindlustuse kulud kasvavad 139,7 mln eurot, eripensionid 9,1 mln eurot, edasiantavad kogumispensioni maksed 208,6 mln eurot, II pensionisamba maksete riigipoolse peatamise kompensatsioon 22 mln eurot, üksi elava pensionäri toetus 8 mln eurot ning muud toetused 0,3 mln eurot. Samas puuetega inimeste toetused vähenevad isikute arvu täpsustamise tõttu 2,4 mln eurot. Vabariigi Valitsuse otsusega eraldati üksi elava pensionäri toetuse suurendamiseks 115-lt eurolt 200 euroni 7,7 mln eurot. Sotsiaaltoetuste detailsemad andmed on toodud lisa 2. 394 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.17.2.1.7 Programmi tegevus: Muu materiaalne abi inimestele Programmi tegevuse eesmärk: Kõikidele abivajajatele toiduabi võimaldamine ning seeläbi nende elukvaliteedi parandamine. Programmi tegevuse mõõdik: Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et toiduabi saamine on muutnud nende või nende leibkonnaliikmete elu. Tabel 721. Tulemusvaldkonna Heaolu Sotsiaalkindlustuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Muu materiaalne abi inimestele -2 155 -1 946 209 -10% Tabel 722. Tulemusvaldkonna Heaolu Sotsiaalkindlustuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -1 946 0 0 -1 946 0 0 Tööjõukulud -120 0 0 -120 0 0 Majandamiskulud -51 0 0 -51 0 0 Muud toetused -1 775 0 0 -1 775 0 0 Tegevuse eesmärgi saavutamiseks koordineerib Sotsiaalministeerium nii enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise teenust kui ka toiduannetuste kogumise ja jagamise teenust. Teenuseid rahastatakse Euroopa abifondi toetuse andmise tingimuste „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ raames ning eesmärgiks on vähendada inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut läbi toiduabi jagamise ja mitmekesisema toiduvaliku tagamise kõigile annetatud toidu saajatele. Muu materiaalse abi inimestele tegevuse eelarves on Sotsiaalministeeriumi kulud struktuurivahenditest toiduannetuste kogumiseks ja jagamiseks ning toiduabi ostmise ja jagamiseks ning teenuste administreerimiseks. Programm: Hoolekandeprogramm Programmi eesmärk: Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud. Tabel 723. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuste kulud eelarve liikide, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -98 042 -59 996 -13 730 -23 629 -52 -635 Hoolekande valdkonna -6 205 -6 159 0 0 -43 -3 arendamine Sotsiaalhoolekandeteenused -85 228 -49 298 -12 511 -23 017 0 -402 Ohvriabi arendamine -428 -272 0 -151 -5 0 Teenused ohvritele ja -5 789 -3 881 -1 219 -461 0 -229 vägivallatsejatele Võrdse kohtlemise ja võrdse -392 -387 0 0 -5 0 võimaluste arendamine 395 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 724. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -89 705 -98 042 -8 337 9% Hoolekande valdkonna arendamine -7 631 -6 205 1 427 -19% Sotsiaalhoolekandeteenused -75 602 -85 228 -9 626 13% Ohvriabi arendamine -572 -428 144 -25% Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -5 511 -5 789 -278 5% Võrdse kohtlemise ja võrdse võimaluste -388 -392 -4 1% arendamine 3.17.2.1.8 Programmi tegevus: Hoolekande valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Pikaajalise hoolduse arendamise ning sotsiaalset kaasatust puudutava poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Programmi tegevuse mõõdik: Hoolekandepoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud. Tabel 725. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Hoolekande valdkonna arendamine -7 631 -6 205 1 427 -19% Tabel 726. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -6 205 -6 159 0 0 -43 -3 Tööjõukulud -1 258 -1 215 0 0 -43 0 Majandamiskulud -319 -319 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -4 623 -4 623 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Hoolekandepoliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuuluva rahvusvahelist kaitset ja sotsiaalset kaasatust puudutava poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning ELi otsustusprotsessis osalemine. Tegevuse all on ka sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamine. Hoolekande valdkonna arendamise tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud, sh kodanikuühiskonna organisatsioonidele antavad toetused. Alates 2022. aastast ei suunata meditsiini, hoolekande, perede, eakate ja puuetega inimestega ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud projektide teostamiseks hasartmängumaksu laekumise tulu, vaid selleks on ettenähtud kindlad eelarve vahendid 4,5 mln eurot (2021.a eelarvesse on planeeritud laekumiseks 4,7 mln eurot). 2021. a eelarve oli suurem seoses 2021. aasta lisaeelarvega eraldatud COVID-19 haigusega kaasnevate üld- ja erihooldekodude täiendavate tööjõukulude katmisega 0,9 mln eurot, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide ühekordsete toetuste võrra. 396 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.17.2.1.9 Programmi tegevus: Sotsiaalhoolekandeteenused Programmi tegevuse eesmärk: Sotsiaalhoolekandeteenuste ja -toetuste ning Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuuluva rahvusvahelise kaitse elluviimise tagamine. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 727. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse 2,4 2,6 2,9 erihooldusteenuse täidetud teenusekohtade suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Enam kui 30 inimesega teenuseüksuses elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate 37 39 32 psüühilise erivajadusega inimeste osakaal ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatest, % Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet KOVi korraldatavaid toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset hooldusteenust saavate 0,7 0,8 0,8 inimeste suhtarv Allikas: Sotsiaalministeerium Tabel 728. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Sotsiaalhoolekandeteenused -75 602 -85 228 -9 626 13% Tabel 729. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -85 228 -49 298 -12 511 -23 017 0 -402 Tööjõukulud -3 986 -2 919 0 -1 067 0 0 Majandamiskulud -61 870 -46 010 -12 426 -3 435 0 0 Investeeringutoetused -12 428 0 0 -12 428 0 0 Muud toetused -6 542 -370 -85 -6 087 0 0 Põhivara amortisatsioon -402 0 0 0 0 -402 Tegevuse alla kuuluvatest teenustest on olulisema rahalise mahuga erihoolekandeteenus (45,1 mln eurot), mille eesmärk on toetada inimesi, kes oma vaimse tervise olukorra tõttu vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet vastava eriala spetsialistilt. Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus, ning kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud elupinnal. Suurem osa ööpäevaringsest hooldusest toimub AS Hoolekandeteenused vahendusel. Lisaks kuuluvad tegevuse teenuste hulka erinevad välistoetustest rahastatavad investeeringutoetused:  erihoolekandeasutuste reorganiseerimiseks (8,6 mln eurot), mille eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel, ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste 397 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri taristusse, et ennetada inimeste sattumist ööpäevaringset teenust saama ning toetada liikumist peremajadest iseseisvamalt elama.  üldhooldusteenuste kohandamiseks nakkushaiguste leviku tõkestamisel (2 mln eurot);  puuetega inimeste eluaseme füüsiliseks kohandamiseks (1,8 mln eurot). Olulise teenusena koordineerib Sotsiaalkindlustusamet abivahenditeenust (12,6 mln eurot), mille sisuks on toetada abivahendi ostmist või rentimist vanaduspensioniealistele inimestele, et tagada terviseseisundist tingitud lisavajaduste kompenseerimine ning võimalikult iseseisev kodus hakkama saamine ja ühiskonnas osalemine. Abivahendite kompenseerimise kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. Sotsiaalhoolekandeteenuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. 2022. aastal on suurendatud vahendeid tervishoiutöötajate ja sotsiaaltöötajate töötasude kasvuks 3,6 mln eurot ning 0,7 mln eurot EL digitaalsete COVID-19 tõendite väljastamiseks inimestele Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses. Vaimse tervise edendamise lisarahadest suunatakse hingehoiuteenuse rahastamiseks üldhoolekandeasutustes 0,4 mln eurot (teenuse pakkumist alustati 2020. aastal, 2021. aastal jätkati teenuse osutamist Vabariigi Valitsuse reservi ja lisaeelarve vahenditest). 3.17.2.1.10 Programmi tegevus: Ohvriabi arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Kuriteo, hooletuse, halva kohtlemise või füüsilise, vaimse, seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine ning korduva ohvrikslangemise riski vähendamine. Programmi tegevuse mõõdik: Ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud. Tabel 730. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ohvriabi arendamine -572 -428 144 -25% Tabel 731. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -428 -272 0 -151 -5 0 Tööjõukulud -227 -222 0 0 -5 0 Majandamiskulud -62 -49 0 -13 0 0 Muud toetused -139 0 0 -139 0 0 Riiklikku ohvriabi poliitikat kujundab Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga, teenuseid korraldab peamiselt Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond. Riikliku ohvriabi korralduse alused, lepitusteenuse ja naiste tugikeskuse teenuse korralduse, inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ohvriabiteenuse korralduse, ohvriabiteenuse raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning vägivallakuritegude ohvritele riikliku hüvitise maksmise korralduse sätestab ohvriabi seadus. 398 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Ohvriabi arendamise tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. 3.17.2.1.11 Programmi tegevus: Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele Programmi tegevuse eesmärk: Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamise korraldamine ning ohvritele hüvitiste tagamine. Programmi tegevuse mõõdik: Klientide rahulolu ohvriabi nõustamisteenusega (2019.a vähemalt 80% soovitaks; 2021.a vähemalt 80% soovitaks; 2022.a vähemalt 85% soovitaks ). Tabel 732. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -5 511 -5 789 -278 5% Tabel 733. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -5 789 -3 881 -1 219 -461 0 -229 Tööjõukulud -1 654 -1 360 0 -294 0 0 Majandamiskulud -3 758 -2 521 -1 070 -167 0 0 Sotsiaaltoetused -149 0 -149 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -229 0 0 0 0 -229 Ohvriabiteenuste eesmärk on säilitada või parandada kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõimet ning vähendada korduva ohvrikslangemise riski. Tegevuse eesmärgi saavutamist toetab oma teenuste kaudu Sotsiaalkindlustusamet. Üks sellistest teenustest on psühholoogilise abi teenus, mille raames on sellise süüteo ohvril, mis ei ole vägivallakuritegu ohvriabi seaduse § 8 tähenduses, õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist. Lisaks kuulub tegevuse alla muu hulgas ka naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus, mille eesmärk on kaitsta naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite või selle ohus olevate naiste ja nendega kaasas olevate laste elu ja tervist, toetada taastumist vägivallast ning vähendada vägivalla jätkumise riski. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIKu kulud. Vaimse tervise edendamiseks eraldatud 2022. aasta lisavahendid 0,4 mln eurot suunati üleriigilise 24/7 vaimse tervise abiliini ja veebichati rahastamiseks. 3.17.2.1.12 Programmi tegevus: Võrdse kohtlemise ja võrdse võimaluste arendamine 399 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse eesmärk: Võrdse kohtlemise seaduses nimetatud vähemusgruppide võrdsete võimaluste edendamine ning kaitse diskrimineerimise eest. Programmi tegevuse mõõdik: Mitmekesise töökoha märgise saanud organisatsioonide arv (2018.a 17; 2021.a suureneb ; 2022.a suureneb). Tabel 734. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Võrdse kohtlemise ja võrdse võimaluste arendamine -388 -392 -4 1% Tabel 735. Tulemusvaldkonna Heaolu Hoolekandeprogrammi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -392 -387 0 0 -5 0 Tööjõukulud -263 -258 0 0 -5 0 Majandamiskulud -128 -128 0 0 0 0 Võrdse kohtlemise poliitika kujundamise ja rakendamise sisuks on võrdse kohtlemise poliitika väljatöötamine ja rakendamine, et tagada vähemusgruppide võrdne kohtlemine ühiskonnas. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist. Eestis lähtub võrdse kohtlemise alane tegevus eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Võrdse kohtlemise ja võrdse võimaluste arendamise tegevuse eelarves on Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. Programm: Soolise võrdõiguslikkuse programm Programmi eesmärk: Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Tabel 736. Tulemusvaldkonna Heaolu Soolise võrdõiguslikkuse programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -1 390 -1 037 0 -328 -5 -20 Soolise võrdõiguslikkuse -777 -440 0 -328 -5 -4 valdkonna arendamine Soolise võrdõiguslikkuse ja -613 -597 0 0 0 -16 võrdse kohtlemise volinik Tabel 737. Tulemusvaldkonna Heaolu Soolise võrdõiguslikkuse programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot Muutus, 2021 RE 2022 RE Muutus % Kulud kokku -1 951 -1 390 561 -29% Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -799 -777 22 -3% Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -1 152 -613 539 -47% 400 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.17.2.1.13 Programmi tegevus: Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Soolise võrdsuse edendamine ja selle toetamine tagamaks naistele ja meestele kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutuse. Programmi tegevuse mõõdik: Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud. Tabel 738. Tulemusvaldkonna Heaolu Soolise võrdõiguslikkuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna -799 -777 22 -3% arendamine Tabel 739. Tulemusvaldkonna Heaolu Soolise võrdõiguslikkuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -777 -440 0 -328 -5 -4 Tööjõukulud -336 -183 0 -149 -5 0 Majandamiskulud -436 -257 0 -179 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 0 0 0 0 -4 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamise ja rakendamise raames viiakse ellu teavitus- ja analüüsitegevusi eesmärgiga suurendada teadlikkust soolisest palgalõhest, selle põhjustest ja mõjudest. Soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu. Korraldatakse teavitustegevusi tööandjate soolise võrdõiguslikkuse edendamise teadlikkuse suurendamiseks. Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on toetada inimkapitali arengut ning majanduse, konkurentsivõime ja heaolu kasvu Eestis, kasutades ühiskonna arengu huvides võrdselt meeste ja naiste teadmisi, oskusi ja võimeid ning suurendades soolist võrdsust. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamise tegevuse eelarves on Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. 3.17.2.1.14 Programmi tegevus: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Programmi tegevuse eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutava nõustamise teostamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Programmi tegevuse mõõdik: Nende elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral võrdõigusvoliniku poole. Tabel 740. Tulemusvaldkonna Heaolu Soolise võrdõiguslikkuse programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -1 152 -613 539 -47% 401 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 741. Tulemusvaldkonna Heaolu Soolise võrdõiguslikkuse programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -613 -597 0 0 0 -16 Tööjõukulud -479 -479 0 0 0 0 Majandamiskulud -117 -117 0 0 0 0 Muud toetused -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -16 0 0 0 0 -16 Tegevuse eesmärki aitab oma teenuse kaudu saavutada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alase kaitse ja edendamise teenuse sisuks on soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevuse eelarves on Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei ja TEHIKu kulud. Programm: Laste ja perede programm Programmi eesmärk: Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde. Tabel 742. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -815 180 -19 538 -784 285 -10 415 -24 -918 Laste ja perede valdkonna -1 219 -1 050 0 -142 -24 -3 arendamine Toimiv lastekaitsesüsteem -3 025 -2 468 0 -316 0 -241 Vanemlike oskuste -1 741 -1 561 0 -140 0 -40 arendamine Riskikäitumisega noorte -3 097 -2 578 0 -428 0 -92 toetamine Puudega laste toetamine -17 118 -6 997 -1 729 -8 255 0 -137 Asendushooldus ja -1 744 -555 0 -1 134 0 -55 perepõhine asendushooldus Hüvitised ja toetused lastele -787 236 -4 329 -782 556 0 0 -351 ja peredele Tabel 743. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -791 482 -815 180 -23 698 3% Laste ja perede valdkonna arendamine -2 614 -1 219 1 395 -53% Toimiv lastekaitsesüsteem -2 757 -3 025 -268 10% Vanemlike oskuste arendamine -1 268 -1 741 -473 37% Riskikäitumisega noorte toetamine -3 557 -3 097 459 -13% Puudega laste toetamine -17 908 -17 118 790 -4% Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -1 817 -1 744 73 -4% 402 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -761 561 -787 236 -25 675 3% 3.17.2.1.15 Programmi tegevus: Laste ja perede valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada laste sünde. Programmi tegevuse mõõdik: Laste- ja perepoliitika arendamiseks kavandatud tegevused on ellu viidud. Tabel 744. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Laste ja perede valdkonna arendamine -2 614 -1 219 1 395 -53% Tabel 745. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -1 219 -1 050 0 -142 -24 -3 Tööjõukulud -916 -867 0 -26 -24 0 Majandamiskulud -184 -182 0 -1 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -115 0 0 -115 0 0 Põhivara amortisatsioon -3 0 0 0 0 -3 Tegevuse alla kuuluva teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada laste sünde. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ning rakendamise ettevalmistamist ja EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Laste ja perede valdkonna arendamise tegevuse eelarves on Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. Kulud vähenevad, kuna 2021. aasta eelarves on kajastatud Siseministeeriumi eelarvest ühekordselt suunatud 1,5 mln eurot rahvastiku- ja perepoliitika meetmete elluviimiseks. 3.17.2.1.16 Programmi tegevus: Toimiv lastekaitsesüsteem Programmi tegevuse eesmärk: Hästi toimiva lastekaitsesüsteemi väljaarendamine, et ennetada laste väärkohtlemist ning tagada kiired ja tulemuslikud tugimeetmed abivajavatele lastele ja peredele. Programmi tegevuse mõõdik: 403 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 746. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020.a) Hädaohus ja väärkoheldud lastega seotud pöördumiste arv 568 väheneb väheneb Allikas: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest lastest, % 0,11 langeb langeb Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet Tabel 747. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Toimiv lastekaitsesüsteem -2 757 -3 025 -268 10% Tabel 748. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -3 025 -2 468 0 -316 0 -241 Tööjõukulud -1 753 -1 675 0 -78 0 0 Majandamiskulud -1 024 -786 0 -238 0 0 Muud toetused -7 -7 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -241 0 0 0 0 -241 Tegevuse alla koondunud teenustest suurima eelarvemahuga on lastekaitse telefoniteenus (0,8 mln eurot), mis on üle-eestiline ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saavad pöörduda nii lapsed kui täiskasvanud ning anda teada abivajavast lapsest. Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas kompleksteenusena lasteabitelefoni 116111, kadunud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist, teavitustegevust ja teadlikkuse hindamist. Olulise teenusena kuulub tegevuse alla ka lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele (0,7 mln eurot), mis on Põhjamaade lastemaja mudeli (Barnahus) ja Barnahusi kvaliteedinõuete alusel loodud riiklik teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lastele, kellele pakutakse lapsesõbralikku, integreeritud tuge. Teenus koosneb neljast põhitegevusest: multidistsiplinaarse koostöö koordineerimine, lapse ja pere abivajaduse hindamine, lapse ärakuulamine ja pere nõustamine ning ohvriabiteenus. Lastemajateenuse ühte osa, ohvriabiteenust, osutatakse ohvriabi seaduse alusel (seadus sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ohvriabiteenuse pakkumises). Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimise ülesanded on samuti oluline osa tegevuse eesmärgi täitmisest ning see roll on antud Sotsiaalkindlustusametile. Toimiva lastekaitsesüsteem tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. 3.17.2.1.17 Programmi tegevus: Vanemlike oskuste arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Laste kasvatamisel nõu ja abi vajavatele lapsevanematele suunatud teenuste kättesaadavuse tagamine ja pakkumise korraldamine, et arendada nende vanemlikke oskusi. Programmi tegevuse mõõdik: 404 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 749. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2018. a) Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle 53 langeb langeb poole pöörduda või ei söanda kellegi poole pöörduda, % Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis Laste kehalise karistamise aktsepteerimine vanemate poolt, % 42 langeb langeb Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis Tabel 750. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vanemlike oskuste arendamine -1 268 -1 741 -473 37% Tabel 751. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -1 741 -1 561 0 -140 0 -40 Tööjõukulud -331 -297 0 -34 0 0 Majandamiskulud -1 370 -1 264 0 -106 0 0 Põhivara amortisatsioon -40 0 0 0 0 -40 Tegevuse eesmärgi täitmiseks on loodud vanemlike oskuste teenus selleks, et arendada vanemate vanemlikke oskusi, ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Vanemlusprogramm kohandati Eesti oludele Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ projekti raames. Ühtlasi uuendatakse ja arendatakse perelepitussüsteemi Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi raames ja perelepituse seaduse eelnõus planeeritud eelarve vahenditest, et suurendada võimekust lepitaja abiga vaidlusi kohtuväliselt lahendada. Vanemlike oskuste arendamise tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. 2022. aastal kulude suurenemine on tingitud perelepituse süsteemi rakendamiseks eraldatud täiendavatest vahenditest (0,5 mln eurot). 3.17.2.1.18 Programmi tegevus: Riskikäitumisega noorte toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele teenuste kättesaadavuse tagamine ja pakkumise korraldamine, et vähendada nende poolt toime pandud seaduserikkumisi. Programmi tegevuse mõõdik: 14–17-aastaste kuriteos kahtlustatavate suhtarv 10 000 samaealise inimese kohta (2019.a 126, 2021.a väheneb, 2022.a väheneb). Tabel 752. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Riskikäitumisega noorte toetamine -3 557 -3 097 459 -13% 405 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 753. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -3 097 -2 578 0 -428 0 -92 Tööjõukulud -1 326 -1 146 0 -180 0 0 Majandamiskulud -1 680 -1 431 0 -249 0 0 Põhivara amortisatsioon -92 0 0 0 0 -92 Riskikäitumisega noorte toetamiseks on loodud kinnise lasteasutuse teenus (1,5 mln eurot), mis on mõeldud äärmusliku meetmena lastele, kelle käitumine on neile endale või teistele väga ohtlik ning keda ei ole võimalik abistada ilma lapse liikumisvabadust piiramata. Lapse teenusele suunamise otsustab igal üksikul juhul kohus tsiviilmenetlusena, süüteomenetluses alaealiste mõjutusvahendina või vahistamise asendamise meetmena. Teise olulise teenusena pakuvad noortele ja nende peredele Sotsiaalkindlustusameti terapeudid mitmedimensioonilise pereteraapia (Multidimensional Family Therapy) programmi (1,4 mln eurot). Teenust pakutakse aastas kuni 250 lapsele ning selle eesmärk on vähendada korduvõigusrikkumiste arvu, abistada keerukas olukorras peresid ning vähendada sellist laste arvu, kes jõuavad kinnisesse lasteasutusesse. Lisaks tagab Sotsiaalkindlustusamet taastava õiguse teenuse lastele ja noortele, mille sisuks on lepitusteenuse osutamine kriminaalmenetluse alternatiivina. Riskikäitumisega noorte toetamise tegevuse eelarves on Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIKu kulud. 2022. aasta eelarve on väiksem, kuna 2021. aasta lisaeelarvega suunati ühekordseid vahendeid kinnise lasteasutuse teenusele täiendavate kohtade loomiseks ning töötajate täiendavateks töötasudeks COVID-19 haigusega seoses. 3.17.2.1.19 Programmi tegevus: Puudega laste toetamine Programmi tegevuse eesmärk: Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele kvaliteetsete tugiteenuste kättesaadavuse tagamine, et vähendada puudega laste vanemate hoolduskoormust ning tagada neile paremad võimalused tööturul osalemiseks. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 754. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Nende puudega laste vanemate või peamiste hooldajate osakaal, kes 30 (2017. a) langeb langeb ütlevad, et pole saanud kasutada üldse või piisavalt sotsiaalteenust või sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid neid oma puudega lapse jaoks või vajaksid enam, % Allikas: Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring Nende lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või 74,65 (2018. jääb samale jääb samale puudega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul, % a) tasemele või tasemele või Allikas: Sotsiaalministeerium tõuseb tõuseb Tabel 755. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Puudega laste toetamine -17 908 -17 118 790 -4% 406 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 756. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -17 118 -6 997 -1 729 -8 255 0 -137 Tööjõukulud -1 335 -1 003 0 -332 0 0 Majandamiskulud -15 645 -5 993 -1 729 -7 923 0 0 Muud toetused -1 -1 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -137 0 0 0 0 -137 Tegevuse all on kolm teenust: puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine (6,3 mln eurot), lastele suunatud sotsiaalne rehabilitatsioon (8,4 mln eurot) ning erivajadustega laste abivahenditeenus (2,1 mln eurot). Euroopa Sotsiaalfondi Toetuse andmise tingimuse „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega, võimaldades seeläbi vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osaleda. Lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega. Erivajadustega laste abivahenditeenuse raames toetatakse abivahendite soetamist; toetamise aluseks on puue või eriarsti tõend (puudeta laste puhul). Puudega laste toetamise tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIKu kulud. Kulude vähenemine on seotud struktuuritoetusest rahastatava erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenuse vähenemisega. 3.17.2.1.20 Programmi tegevus: Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus Programmi tegevuse eesmärk: Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine, et pakkuda vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele nende vajadustele vastavat kvaliteetset hooldust eelkõige perepõhistel asendushoolduse vormidel. Programmi tegevuse mõõdik: Mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud laste osakaal kõigist asendushooldusele paigutatud lastest (2020.a 65%, 2021.a 66%, 2022.a 68%). Tabel 757. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -1 817 -1 744 73 -4% Tabel 758. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -1 744 -555 0 -1 134 0 -55 Tööjõukulud -750 -389 0 -360 0 0 Majandamiskulud -938 -164 0 -774 0 0 Muud toetused -2 -2 0 0 0 0 407 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Põhivara amortisatsioon -55 0 0 0 0 -55 Tegevuse oodatav tulemus on, et asendushoolduse pakkujad on asjakohaselt ette valmistatud ja toetatud, et pakkuda vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele nende vajadustele vastavat kvaliteetset hooldust eelkõige perepõhistel asendushoolduse vormidel. Elluastuvad noored on ette valmistatud ja toetatud iseseisvasse ellu astumisel. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada lisaks ministeeriumile ka Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Asendushoolduse korraldamise ja arendamise eesmärk on parandada asendushoolduse kvaliteeti, arendada asendushoolduse ettevalmistust, tugi- ja järelhooldusteenuseid ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Samuti arendada ja katsetada lühiajaliselt perepõhise asendushoolduse osutamist kriisiolukordades ning suuremat hoolt vajavatele (nt käitumishäiretega) lastele. Tervise Arengu Instituut korraldab teenuse täiendkoolitusi last vahetult kasvatavatele isikutele ning pakub ja töötab välja koolitusi asendushooldusspetsialistidele, hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele. Asendushoolduse ja perepõhise asendushoolduse tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. Kulude vähenemine on seotud struktuurivahendite vähenemisega asendushooldusperede koolitusprojekt osas. 3.17.2.1.21 Programmi tegevus: Hüvitised ja toetused lastele ja peredele Programmi tegevuse eesmärk: Õigeaegne ja seadustega kooskõlas hüvitiste ja toetuste väljamaksmine lastele ja peredele, et säilitada või parandada nende elukvaliteeti. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 759. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse eelarve mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2020. a) Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse 64 väheneb väheneb vähendamisele, % Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitis 17,2 19,9 21,9 (esmakordsed määramised), % Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tabel 760. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -761 561 -787 236 -25 675 3% Tabel 761. Tulemusvaldkonna Heaolu Laste ja perede programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -787 236 -4 329 -782 556 0 0 -351 Tööjõukulud -3 145 -3 145 0 0 0 0 408 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Majandamiskulud -1 184 -1 184 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -782 556 0 -782 556 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -351 0 0 0 0 -351 Tegevuse raames makstakse erinevaid hüvitisi ja toetusi lastele ja peredele, suurimad neist on vanemahüvitis ja peretoetused. Sotsiaaltoetuste detailsemad andmed on toodud lisas 2. Vanemahüvitise peamine eesmärk on lapse sündimisel säilitada riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühildamist. Hüvitise maksmise aluseks on perehüvitiste seaduse 3. peatükk. Kulud vanemahüvitisele suurenevad keskmise hüvitise tõusu ja uute hüvitise liikide tõttu. Vanemahüvitise liigid alates 01.04.2022 on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ning lapsendaja vanemahüvitis. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Teenuse raames makstakse sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, lapsehooldustasu (uusi ei määrata enam alates 01.09.2019, ülemineku sätte alusel varem määratud hüvitist makstakse kuni 31.08.2024), üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab teenus ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetust. Peretoetuste maksmise aluseks on peretoetuste seaduse 2. peatükk, hüvitiste suurused on seadusega kindlaks määratud summad. Tegevuse alla kuuluvad veel toetused puudega lastele ja nende vanematele, elatisabi, lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse ning lapsepuhkuste tasu. Tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalkindlustusameti ja TEHIKu kulud. Kulud kokku suurenevad peamiselt seadusest tulenevate kulude arvelt 24,5 mln eurot. Kulude kasv kokku on 56,6 mln eurot, millest peamise osa moodustab vanemahüvitis 45,6 mln eurot, mis on seotud 01.04.2022. aastal jõustuva perehüvitiste seaduse muudatusega, mille kohaselt lisandub ema vanemahüvitis, mis asendab senist rasedus- ja sünnitushüvitist, mida praegu maksab Eesti Haigekassa. Kasvu mõjutab ka täiendavate lapsepuhkusepäevade kulude kasv 3,7 mln eurot, mis on seotud töötasu alammäära kasvu prognoosiga ning peretoetuste, sh ajateenija peretoetuse kulude kasvuga 4,7 mln eurot. Peretoetuste kulude kasvu mõjutab vähesel määral ka perehüvitiste seaduse muudatus, mille kohaselt makstakse peretoetust ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivatele lastele ning septembris makstakse toetust ilma EHISe andmeteta. Samas kulud kokku vähenevad 32,1 mln eurot, millest suurema osa moodustab erijuhtudel sotsiaalmaks alla 3-aastase lapse vanema eest 29 mln eurot seoses 01.04.2022. aastal jõustuva sotsiaalmaksuseaduse § 7 lg 4 muudatusega, mille kohaselt muutub sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile. Puuetega laste igakuuliste toetuste kulud vähenevad 2,5 mln eurot isikute arvu täpsustamise tõttu. Vabariigi Valitsuse otsusega suunati 2 mln eurot lapsepuhkuse regulatsiooni (Töölepingu seadus) muudatuste rakendamiseks. 3.17.2.2 Tulemusvaldkond Tervis Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb. 409 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 762. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmide seos tulemusvaldkonna ja valdkondlike arengudokumentidega Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm Tervis Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Tervist toetava keskkonna programm Tervist toetavate valikute programm Inimkeskse tervishoiu programm Tabel 763. Tulemusvaldkonna Tervis kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus % Kulud kokku -1 717 550 -2 000 077 -2 156 271 -152 815 8% Kulud suurenevad võrreldes eelmise aastaga 153 mln eurot. Tervise tulemusvaldkonna kulude kasv on tingitud peamiselt sotsiaalmaksu laekumise ravikindlustuse osa suurenemisest (suunatakse Eesti Haigekassale) ja Eesti Haigekassa eraldise kasvust mittetöötavate pensionäride eest. Lisaks toob kulude kasvu ka 28.04.2021. a sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivleping, mis mõjutab tulemusvaldkonna kõiki programme. Suurenenud kulude taustal toimub tegevuskulude arvelt ka kokkuhoid. Täpsem kirjeldus kulude muudatuse kohta on kajastatud programmi tegevuste all. Programm: Tervist toetava keskkonna programm Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Tabel 764. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -7 847 -5 815 0 -2 -1 647 -384 Tervist toetava ning parendava -1 467 -1 445 0 -2 -19 -2 keskkonna kujundamine Vee, õhu ning müra ja -1 542 -1 305 0 0 -179 -59 kiirgusega seotud terviseriskid Kemikaalide ohutus ja riskide -1 087 -1 060 0 0 -2 -25 vähendamine Toodete ja teenuste ohutus ja -3 750 -2 005 0 0 -1 447 -299 riskide vähendamine Tabel 765. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -6 666 -7 847 -1 180 18% Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -987 -1 467 -480 49% Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -1 370 -1 542 -172 13% Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -937 -1 087 -150 16% Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -3 372 -3 750 -378 11% 410 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.17.2.2.1 Programmi tegevus: Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks. Programmi tegevuse mõõdik: Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud. Tabel 766. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tervist toetava ning parendava keskkonna arendamine -987 -1 467 -480 49% Tabel 767. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus Muud koos Mitte- Arvestus tuludest 2022 RE Piirmääraga riigieelarvelise rahalised likud sõltuvad kaasfinantseer kulud kulud inguga Kulud kokku -1 467 -1 445 0 -2 -19 -2 Tööjõukulud -563 -544 0 0 -19 0 Majandamiskulud -864 -863 0 -1 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -37 -37 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0 -2 Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks on vajalik välja töötada kaasaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Põhiliselt hõlmab see kemikaaliseadust, biotsiidiseadust, veeseadust ja rahvatervishoiu seadust ning nende rakendusakte. Tegevuse raames keskendutakse rahvatervishoiu seaduse ja selle rakendusaktide uuendamisele ja rakendamisele. Samuti on plaanis välja arendada inimese biomonitooringu võrgustik Eestis, et tulevikus oleks olemas parem teadmine inimeste kokkupuutest kemikaalidega. Uudse ohtliku nakkushaiguse COVID-19 pandeemia on toonud esile elukeskkonna olulisuse nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes. Järgnevatel aastatel on poliitikakujundamisel vaja keskenduda sellele, et paraneksid inimeste ja tööandjate oskused elukeskkonna muutmisel selliseks, et keskkonnast tingitud haiguste levik oleks viidud miinimumini. Samuti on oluline tõhustada Terviseameti füüsika- ja keemialaboreid, et muu hulgas oleks vajaduse korral võimalus hinnata haigustekitajate stabiilsust ja levikut keskkonnast tulenevalt. Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamise tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja TEHIKu kulud. Kulude suurenemine on peamiselt seotud 2022. aastaks lisavahenditega eraldatud COVID-19 vaktsineerimise teavitustegevusega 0,7 mln eurot. 3.17.2.2.2 Programmi tegevus: Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, sh puhtale ja ohutule joogi- ja suplusveele juurdepääsu suurendamine, mitteioniseeriva kiirguse ning sisekliima terviseriskide maandamine ning keskkonnamüra ohjamine. 411 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 768. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal on stabiilne, 99,3 99,5 99,5 % Allikas: Terviseamet Kvaliteetse veega basseinide osakaal suureneb, % 89 91 92 Allikas: Terviseamet Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ 87 90 90 või „heaks“, on stabiilne, % Allikas: Terviseamet Tabel 769. Tulemusvaldkonna Tervis, tervist toetava keskkonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud -1 370 -1 542 -172 13% terviseriskid Tabel 770. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -1 542 -1 305 0 0 -179 -59 Tööjõukulud -1 116 -981 0 0 -135 0 Majandamiskulud -367 -323 0 0 -44 0 Põhivara amortisatsioon -59 0 0 0 0 -59 Tegevuse eesmärgi toetamiseks ja täitmiseks on loodud kaks teenust. Esiteks korraldab Terviseamet elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee seiret ning teeb riiklikku järelevalvet. Ka osutab Terviseamet joogiveeuuringute referentteenust. Lisaks kooskõlastab ja hindab Terviseamet, lähtuvalt oma pädevusvaldkonnast, strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel), hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele (planeerimisseaduse alusel), väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi (elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse alusel) ning korraldab riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle, samuti hindab nii sise- kui väliskeskkonnast tuleneda võivaid terviseriske, nõustab osapooli nendel teemadel ning annab soovitusi rakendada leevendusmeetmeid. Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskide tegevuse eelarves on kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. 2022. aasta eelarvesse on ühekordse kuluna planeeritud Terviseameti struktuuri tugevdamise vahendid, millest 0,2 mln eurot on suunatud antud tegevuseks. Samas suurusjärgus on Terviseameti struktuuri tugevdamise vahendid ka 2021. aasta eelarves. 2021. aastaga sarnaselt 2020. a oli COVIDi-keskne ning paljud keskkonnatervisega seotud teenistujad olid kaasatud epideemiatõrjesse. Aastaks 2022 prognoositakse tasapisi COVIDi- eelset tööelu taastamist, seega ka rahaline ressurss suunatakse tagasi keskkonnatervisesse. 412 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.17.2.2.3 Programmi tegevus: Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Programmi tegevuse eesmärk: Kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arvu vähendamine ning tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest teabe kättesaadavuse tagamine. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 771. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Suureneb kemikaale, sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused 25,0 65,0 70,0 kõrvaldasid, % Allikas: Terviseamet Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid, % 25,0 65,0 70,0 Allikas: Terviseamet Tabel 772. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -937 -1 087 -150 16% Tabel 773. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -1 087 -1 060 0 0 -2 -25 Tööjõukulud -857 -855 0 0 -2 0 Majandamiskulud -205 -205 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -25 0 0 0 0 -25 Tegevuse oodatav tulemus on see, et teadlikkus kemikaaliohutusest on suurenenud, kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arv on vähenenud ning teave tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest on kättesaadav. Selleks tegeleb Terviseamet kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamise, mürgistusteabealase nõustamise ja teadlikkuse tõstmisega ning biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamisega (biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine). Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamise tegevuse kuludes on kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. 3.17.2.2.4 Programmi tegevus: Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Programmi tegevuse eesmärk: Toodete või teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud vigastuste ja mürgistuste arvu vähendamine. Programmi tegevuse mõõdik: 413 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 774. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Suureneb kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused 70,0 73,6 75,5 kõrvaldasid, % Allikas: Terviseamet Suureneb ilusalongide osakaal, kes puudused kõrvaldasid, % 79,0 80,1 80,6 Allikas: Terviseamet Suureneb tervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste osakaal kontrollitud 78,0 78,9 79,4 haridusasutustest, % Allikas: Terviseamet Tabel 775. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Toodete ja teenuste ohutus ja riskide -3 372 -3 750 -378 11% vähendamine Tabel 776. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetava keskkonna programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -3 750 -2 005 0 0 -1 447 -299 Tööjõukulud -2 267 -1 144 0 0 -1 123 0 Majandamiskulud -1 185 -861 0 0 -324 0 Põhivara amortisatsioon -299 0 0 0 0 -299 Tegevuse oodatav tulemus on, et tootjate ja teenuseosutajate teadlikkus oma kohustustest ohutuse tagamisel on paranenud, info kohustustest on kergelt kättesaadav, elanikkonna teadlikkus toodete ja teenuste ohutusest ning võimalikest terviseriskidest on suurenenud. Vähenenud on vigastused ja mürgistused, mis on seostatavad toodete või teenuste ohutuse või vale kasutusega. Oodatava tulemuse saavutamiseks osutab Terviseamet tegevuse eelarvemahult olulisema teenusena keemiliste, mikrobioloogiliste, viroloogiliste ja parasitoloogiliste uuringute, füüsikaliste tegurite mõõtmist ja muid tervisekaitsetoiminguid laborite võimekuse hoidmiseks ja riikliku järelevalve tagamiseks. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamise tegevuse all on kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. 2022. aasta eelarvesse on ühekordse kuluna planeeritud Terviseameti struktuuri tugevdamise vahendid, millest 0,3 mln eurot on suunatud antud tegevuseks. Samas suurusjärgus on Terviseameti struktuuri tugevdamise vahendid ka 2021. aasta eelarves. Programm: Tervist toetavate valikute programm Programmi eesmärk: Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja elukaare üleselt tervisenäitajate parandamiseks on inimestel vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest või elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane info, vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. 414 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 777. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevusete kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -23 142 -20 107 0 -2 755 -169 -111 Vaimse tervise edendamine -1 260 -1 260 0 0 0 0 Tasakaalustatud toitumise ja -1 019 -421 0 -587 0 -11 füüsilise aktiivsuse edendamine Uimastite tarvitamise -7 971 -7 891 0 -72 0 -8 ennetamine ja vähendamine Nakkushaiguste leviku -6 065 -5 989 0 -49 0 -27 tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) Terviseriskide ennetamise ja -6 827 -4 546 0 -2 047 -169 -65 tervise edendamise korraldamine Tabel 778. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -21 259 -23 142 -1 882 9% Vaimse tervise edendamine -1 200 -1 260 -60 5% Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsus edendamine -941 -1 019 -78 8% Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -6 909 -7 971 -1 063 15% Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) -5 818 -6 065 -247 4% Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise -6 392 -6 827 -435 7% korraldamine 3.17.2.2.5 Programmi tegevus: Vaimse tervise edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Valdkondade ülene vaimse tervise teenuste ja võrgustike terviklik arendamine nii riigi kui kogukonna tasandil, mille tulemusena muutuks elukeskkond vaimset tervist toetavamaks, vaimse tervise teenused kättesaadavamaks ja tõuseks inimeste oskus toime tulla ning toetada teiste toimetulekut erinevate eluetappide ja keskkondade muutustega. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 779. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2020. a) Väheneb 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul 11,7 11,2 10,8 diagnoositud või ravitud depressiooni Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Väheneb 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul 32,8 29,6 28,5 esinenud depressiivseid episoode (2018) Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb 15,6 15,1 14,6 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tabel 780. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Vaimse tervise edendamine -1 200 -1 260 -60 5% 415 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 781. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -1 260 -1 260 0 0 0 0 Majandamiskulud -300 -300 0 0 0 0 Muud toetused -960 -960 0 0 0 0 Tegevuse oodatav tulemus on, et inimeste oskused tulla ise toime ja toetada teiste toimetulekut erinevate eluetappide ja keskkondade muutustega on paranenud ja inimesi ümbritsev keskkond toetab nende vaimset tervist. Vaimse tervise probleemide korral peavad olema vajalikud teenused piirkondlikult võrdselt kättesaadavad ja vaimse tervise probleemid vähenema. Tegevuse kulud on seotud Sotsiaalministeeriumiga. 2021. aasta lisaeelarvega suunati 1,2 mln eurot COVID-19 haigusega ja selle mõjuga seotud vaimse tervise edendamiseks. 2022. aasta riigieelarves on planeeritud 1 mln eurot kogukonnapsühholoogi palgatoetuse ja vaimse tervise teenustoetuse meetmeks KOV-dele ja esmatasandi tervisekeskustele ja 0,3 mln eurot vaimse tervise staabile, kes reguleerib erinevates teenustes vaimse tervise edendamist. 3.17.2.2.6 Programmi tegevus: Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tasakaalustatult toituvate ja füüsiliselt aktiivsete inimeste osakaalu kasvatamine kõikides vanuserühmades, et vähendada ülekaalulisust ja sellega seotud haigusi. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 782. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tegelik tase 16–64-aastaste osakaal, kes harrastavad vabal ajal vähemalt neli korda nädalas 14,4 14,9 15,3 poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti, kasvab, % (2020) Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal, kes on iga päev vähemalt 60 minutit 15,5 19,1 20,3 mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsed, kasvab, % (2017/2018.õa) Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut I klassi õpilaste osakaal, kes on ülekaalulised või rasvunud, väheneb 26,5 25,5 25,0 Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (COSI), % (2018/2019. Tervise Arengu Instituut õa) Tabel 783. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tasakaalustatud toitumine ja füüsiline -941 -1 019 -78 8% aktiivsuse edendamine 416 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 784. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -1 019 -421 0 -587 0 -11 Tööjõukulud -187 -164 0 -23 0 0 Majandamiskulud -270 -254 0 -17 0 0 Muud toetused -551 -4 0 -548 0 0 Põhivara amortisatsioon -11 0 0 0 0 -11 Tegevuse oodatav tulemus on see, et tasakaalustatult toituvate laste ja täiskasvanute osakaal on suurenenud ning saavutatud on ülekaalu järjepidev langustrend. Paranenud toitumisharjumused toovad kaasa südame-veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähitüüpide ning teist tüüpi diabeedi selge langustrendi. Eesti rahvastiku hulgas on füüsiline aktiivsus suurenenud kõikides vanusrühmades. Oodatava tulemuse toetamiseks ja saavutamiseks tegeleb Sotsiaalministeerium laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamisega ning Tervise Arengu Instituut korraldab inimeste teadlikkuse tõstmist tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest, mis muu hulgas sisaldab ka toitumisalaste koolituste korraldamist õpetajatele. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamise tegevuses on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. 3.17.2.2.7 Programmi tegevus: Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna hoiakute muutmine tervist säästvat käitumist toetavaks, et vähendada uimastite tarvitamist ja nendest tingitud kahju. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 785. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal langeb, % 38,0 32,3 31,2 Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas (ESPAD) (2015/2016) Tervise Arengu Instituut Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 24,4 22,9 21,5 elaniku kohta langeb (2020) Allikas: Tervise Arengu Instituut Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike kohta 10,4 10,2 10,2 väheneb, liitrit (2019) Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis Tabel 786. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Uimastite tarvitamise ennetamine ja -6 909 -7 971 -1 063 15% vähendamine 417 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 787. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -7 971 -7 891 0 -72 0 -8 Tööjõukulud -1 102 -1 029 0 -72 0 0 Majandamiskulud -6 862 -6 862 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -8 0 0 0 0 -8 Tegevuse oodatav tulemus on, et uimastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja uimastite tarvitamisest tingitud kahju on vähenenud kõikides elanikkonna gruppides ning ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat käitumist toetavaks. Oodatava tulemuse saavutamiseks tegeleb Tervise Arengu Instituut nii elanikkonna teadlikkuse suurendamisega alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest kui jätkab tubaka ja nikotiini tarvitamise ning inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga. Samuti tegeletakse eraldi teenuse raames narkomaania- ja narkootikumidealase teadlikkuse tõstmisega ühiskonnas tervikuna ja riskirühmades ning jätkatakse narkomaania ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumisega. Uimastite tarvitamise ennetamise ja vähendamise tegevuses on kajastatud Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. 2022. aasta eelarves on ühekordselt kajastatud 2,9 mln eurot alkoholi ennetustegevuseks ja raviks tagamaks teenuse jätkusuutlikkus peale struktuurivahendite rahastamise lõppu ning 0,1 mln eurot teenust osutavate tervishoiutöötajate palgafondi kasvuks seoses tervishoiutöötajate palgakokkuleppega. 3.17.2.2.8 Programmi tegevus: Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid) Programmi tegevuse eesmärk: Nakkushaiguste leviku vähendamine keskendudes teatud nakkushaigustest teadlikkuse tõstmisele, nende leviku ennetamisele ja ravi kättesaadavuse parandamisele. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 788. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020. a) Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta väheneb 11,1 10,7 10,3 Allikas: Terviseamet Krooniliste ja ägedate hepatiit C juhtude arv 100 000 elaniku kohta väheneb 11,5 10,6 9,6 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmased ,retsidiiv- ja korduvravijuhud) 9,3 8,9 8,4 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 418 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 789. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB -5 818 -6 065 -247 4% ja hepatiidid) Tabel 790. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse kulud majandusliku sisu lõikes ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -6 065 -5 989 0 -49 0 -27 Tööjõukulud -240 -192 0 -49 0 0 Majandamiskulud -5 747 -5 747 0 0 0 0 Muud toetused -50 -50 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -27 0 0 0 0 -27 Tegevuse oodatav tulemus on, et inimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on suurenenud, oskused nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud. Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, sh tervishoiuasutused, on valmis puhanguteks ja epideemiateks. Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse levik Eestis on ära hoitud. Oodatava tulemuse saavutamiseks tegeleb Tervise Arengu Instituut HIV ennetamise, ravi ja mõjude vähendamisega ning tuberkuloosi ennetamise ja raviga. Nakkushaiguste leviku tõkestamise tegevuse eelarves on kajastatud Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. 2022. aasta eelarve kasvu peamiseks põhjuseks on teenust osutavate tervishoiutöötajate palgafondi kasv 0,2 mln eurot seoses tervishoiutöötajate palgakokkuleppega. 3.17.2.2.9 Programmi tegevus: Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ning tasandeid kaasava terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Programmi tegevuse mõõdik: Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad esitatud. Tabel 791. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Terviseriskide ennetamise ja tervise -6 392 -6 827 -435 7% edendamise korraldamine Tabel 792. Tulemusvaldkonna Tervis, Tervist toetavate valikute programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -6 827 -4 546 0 -2 047 -169 -65 419 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Tööjõukulud -3 363 -2 824 0 -398 -142 0 Majandamiskulud -2 119 -1 238 0 -853 -27 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -1 280 -483 0 -796 0 0 Põhivara amortisatsioon -65 0 0 0 0 -65 Tervisepoliitika väljakutsete lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja viimastele arengutele, võimalustele rakendada eri valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas. Otsitakse kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripärasid arvestavaid lahendusi. Tegevuse elluviimisel on vajalik õigusraamistiku uuendamine selliselt, et see soodustaks tervise hoidmist, tervislikke valikuid ja innovatsiooni ning selle rakendamiseks vajalike abistavate sekkumiste elluviimine. Tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike kvaliteetsete andmete koostoime ja kvaliteedi parandamine ning erinevate sektorite, valdkondade ja tasandite teadmiste ja oskuste tõstmine tervisedendamisest, tervist toetava keskkonna loomisest ja arendamisest, tervislike valikute lihtsaks ja kättesaadavaks tegemise võimalustest. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamise tegevuse eelarves on kajastatud Tervise Arengu Instituudi ja TEHIKu kulud. Seoses vaimse tervise edendamisega suunatakse 2022. aastal täiendavalt Tervise Arengu Instituuti 0,3 mln eurot tõenduspõhiste ennetustegevuste seire hindamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks ning laste vaimse tervise keskuste poolt pakutavate teenuste kvaliteedi arendamiseks. Programm: Inimkeskse tervishoiu programm Programmi eesmärk: Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad, ohutud, kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust ning toetavad krooniliste haigustega elamist ning on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Tabel 793. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -2 125 282 -244 534 -223 574 -95 499 -1 559 831 -1 845 Inimkeskse tervishoiu -2 999 -2 040 0 -72 -724 -163 valdkonna arendamine Personali võimekus, -5 124 -3 974 -150 -1 000 0 0 juhtimine ja vastutus Teenuste mudelite -2 064 411 -189 805 -223 274 -93 442 -1 556 866 -1 023 ümberkujundamine Tervisesüsteemi kvaliteet -2 950 -1 919 0 -828 -80 -124 ja patsiendiohutus Ravimite ja -542 -528 0 0 -13 -1 meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Ravimite, -5 934 -3 266 -150 -69 -2 049 -400 verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus 420 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos Mitte- tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Nakkushaigused ja nende -43 323 -43 003 0 -88 -99 -133 leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) Tabel 794. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -1 972 152 -2 125 283 -153 131 8% Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -3 941 -2 999 942 -24% Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -4 012 -5 124 -1 112 28% Teenuste mudelite ümberkujundamine -1 911 285 -2 064 411 -153 126 8% Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 833 -2 950 -117 4% Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna -445 -542 -97 22% arendamine Ravimite, verepreparaatide, -5 862 -5 934 -72 1% meditsiiniseadmete kättesaadavus Nakkushaigused ja nende leviku tõkestamine -43 776 -43 323 453 -1% (vaktsineerimine, AMR) 3.17.2.2.10 Programmi tegevus: Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Tõenduspõhise eri osapooli, sektoreid ning tasandeid kaasava inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. Programmi tegevuse mõõdik: Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb (2017.a 137,52, 2021.a 129,0 ja 2022.a 126,9) Tabel 795. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -3 941 -2 999 942 -24% Tabel 796. Tulemusvaldkonna Tervis, Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus Muud koos Mitte- Piirmäär Arvestuslik tuludest 2022 RE riigieelarvelise rahalised aga ud sõltuvad kaasfinantseer kulud kulud inguga Kulud kokku -2 999 -2 040 0 -72 -724 -163 Tööjõukulud -2 272 -1 548 0 0 -724 0 Majandamiskulud -385 -361 0 -24 0 0 Sotsiaaltoetused -1 -1 0 0 0 0 Muud toetused -178 -130 0 -48 0 0 Põhivara amortisatsioon -163 0 0 0 0 -163 Tegevuse raames töötatakse välja tervishoiupoliitika ja korraldatakse selle elluviimine, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega. Luuakse eeldused tervisesüsteemi tõenduspõhiseks arendamiseks ning 421 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamise tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kulud. Kulude vähenemine on tingitud 2021. aasta lisaeelarve seadusega eraldatud ühekordsetest kuludest kokku 1,9 mln eurot, sellest 1,3 mln eurot on seotud vaktsineerimise korraldamise ja kommunikatsiooniga ning 0,6 mln eurot TEHIKu IKT arenduste ja ülalpidamiskuludega COVID-19 kriisi tõkestamiseks. Ülejäänud eelarve vähendused on seotud kulude ümberjagamisega tegevuste lõikes, nt Norra vahenditest rahastatud Health Sense projekti kulud (0,8 mln eurot) on kajastatud 2022. aastal Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutuse tegevuses. 3.17.2.2.11 Programmi tegevus: Personali võimekus, juhtimine ja vastutus Programmi tegevuse eesmärk: Tervishoiusektori töötajate võimekuse kasvatamine ning juhtimise ja vastutuse tugevdamine. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 797. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase (2020.a) Arstide arv 100 000 elaniku kohta suureneb 347,8 351,3 354,8 Allikas: Tervise Arengu Instituut Perearstide keskmine vanus langeb 55,9 55,3 54,7 Allikas: Tervise Arengu Instituut Psühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta suureneb 15,9 16,8 17,7 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tabel 798. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -4 012 -5 124 -1 112 28% Tabel 799. Tulemusvaldkonna Tervis, Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus Muud koos Mitte- Piirmäär Arvestuslik tuludest 2022 RE riigieelarvelise rahalised aga ud sõltuvad kaasfinantseer kulud kulud inguga Kulud kokku -5 124 -3 974 -150 -1 000 0 0 Majandamiskulud -1 176 -1 176 0 0 0 0 Sotsiaaltoetused -150 0 -150 0 0 0 Muud toetused -3 798 -2 798 0 -1 000 0 0 Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoius töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele. Vajaliku inimressursi planeerimine põhineb tõenduspõhisusel, mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud. 422 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tegevuse alt on rahastatud eriarsti lähtetoetus, tervishoiutöötajate koolitus nende tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi, residentuurikulud ning psühholoogide kutseaasta. Tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi kulud. Kulud kasvavad seoses psühholoogide kutseaasta rahastamiseks täiendavalt eraldatud vahendite tõttu (0,7 mln eurot) ning tervishoiutöötajate palgakokkuleppe mõjul 0,1 mln eurot. Struktuurivahenditest REACTi vahendite eelarvesse on planeeritud Tervishoiutöötajate koolituse rahastamiseks tervishoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi on kavandatud 1 mln eurot ehk 0,3 mln eurot enam kui 2021. aastal. 3.17.2.2.12 Programmi tegevus: Teenuste mudelite ümberkujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Tervishoiuteenustele tervikliku lähenemise kujundamine olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse, koostöös teiste sektoritega. Prorammi tegevuse mõõdik: Tabel 800. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Pereõdede iseseisvate vastuvõttude osakaal perearstiabis tehtud vastuvõttudest 42,4 46,5 48,5 suureneb, % Allikas: Tervise Arengu Instituut Koduõdede koduvisiidid 1000 elaniku kohta suurenevad 293,1 308,0 315,4 Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet Hospitaliseerimised astma tõttu 100 000 hospitaliseeritu kohta vähenevad94 24,1 23,6 23,4 Allikas: OECD Statistics Tabel 801. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Teenuste mudelite ümberkujundamine -1 911 285 -2 064 411 -153 126 8% Tabel 802. Tulemusvaldkonna Tervis, Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -2 064 411 -189 805 -223 274 -93 442 -1 556 866 -1 023 Tööjõukulud -2 678 -2 482 0 -99 -97 0 Majandamiskulud -10 316 -10 240 0 -77 0 0 Muud tegevuskulud -250 0 0 -250 0 0 Investeeringutoetused -89 757 -4 500 0 -85 257 0 0 Muud toetused -403 617 -172 584 -223 274 -7 760 0 0 Edasiantavad maksud -1 556 769 0 0 0 -1 556 769 0 Põhivara amortisatsioon -1 023 0 0 0 0 -1 023 94 Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 000 15-aastaste ja vanemate hospitaliseeritute kohta. 423 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoiusüsteem tagab teenustele tervikliku lähenemise, mis hõlmab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi järjepidevust, integreeritud ravi ning teenusepakkumise korraldust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös kui ka teenuseosutajate, asutuste ja süsteemide koordineerimist, olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse. Teenuste arendamisel ja osutamisel on keskmesse seatud inimene oma eripära, vajaduste ja võimalustega. Tegevuse eelarvemahult suurim teenus on ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste täitmine. Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tolliametit üle kandma Eesti Haigekassale sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. Vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja makstakse ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele teeb Sotsiaalkindlustusamet oma eelarvest Eesti Haigekassale igakuise eraldise Sotsiaalkindlustusameti andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Teenuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast sotsiaalmaksust ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Tegevuse alla kuulub veel hulk teenuseid nagu näiteks toetused tervisekeskuste ja haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamiseks ning eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi. Riigieelarvest rahastatakse Viljandi haigla ehitust 4,5 mln euroga. Välistoetustest rahastatakse järgnevad investeeringutoetused:  COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse (8,4 mln eurot);  Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine (12,6 mln eurot);  Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine (35 mln eurot);  Tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskuste arendamine (24,1 mln eurot);  Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas (5,1 mln eurot). Lisaks veel sundraviteenuse rahastamine, tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine jm. Tegevuse eelarves on Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Terviseameti ja TEHIKu kulud. 2022. aastaga kasvavad kulud 194 mln eurot sotsiaalmaksust laekuva ravikindlustuse kulude osas. Ühekordselt eraldatakse 16,1 mln eurot vaktsineerimise tasustamiseks ja ajutiste vaktsineerimiskeskuste töö korraldamiseks, vaktsineerimise valmisolekutasuks, mobiilsete vaktsineerimiskabinettide tööks, vaktsineerimise tulemustasuks ja helistamisteenuseks; 12,4 mln eurot COVID-19 haigusega seotud haiguspäevade hüvitise jätkamiseks ning 1,1 mln eurot Geenivaramu pidamiseks ja säilitamiseks (2019. a ja 2020. a täiendavalt kogutud geeniproovide osas); 1,2 mln eurot Terviseameti struktuuri tugevdamiseks ja COVID-19 haigusega seotud kriisi juhtimiseks. 2021. aasta eelarves oli ühekordseks vahenditeks planeeritud 1 mln eurot Geenivaramu pidamiseks ja säilitamiseks ning lisaeelarvega eraldati ühekordseteks vahenditeks 123 mln eurot Tervisekassa reservide taastamiseks, ravimite ja vaktsiinide soetamiseks, PCR testimiseks, tervishoiuteenuste osutajate täiendavaks kuluks ning Terviseameti kriisijuhtimise kuludeks. 424 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.17.2.2.13 Programmi tegevus: Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus Programmi tegevuse eesmärk: Tervisesüsteemi kvaliteedi parandamine ja avatud patsiendiohutuse kultuuri väljaarendamine. Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 803. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) Aasta jooksul heakskiidetud ravijuhendite ja tervisetehnoloogiate hindamise 12 13 13 raportite arv suureneb Allikas: Eesti Haigekassa Ägeda müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus väheneb95 12,7 12,0 11,7 Allikas: OECD Statistics Müokardiinfarktiregister Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne suremus väheneb26 15,8 15,3 15,0 Allikas: OECD Statistics Tabel 804. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 833 -2 950 -117 4% Tabel 805. Tulemusvaldkonna Tervis, Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -2 950 -1 919 0 -828 -80 -124 Tööjõukulud -1 285 -894 0 -324 -67 0 Majandamiskulud -922 -682 0 -228 -12 0 Muud toetused -619 -343 0 -276 0 0 Põhivara amortisatsioon -124 0 0 0 0 -124 Tegevuse raames soovitakse välja arendada avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta. Samuti on arendatud ja rakendatud süsteem tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks ja tõenduspõhiste kvaliteeti toetavate tegevuste jaoks. Näiteks kuulub tegevuse alla Terviseameti korraldatav teenus labori referentteenuse osutamine, mis sisaldab haigustekitajate tüvede määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korral kinnitava diagnostika tegemist, ning muude nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentslabori ülesannete täitmist. Lisaks haldab ja peab Terviseamet järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse üle ning juhib tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemise teenust, mis hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel), tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. 95 Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 45-aastaste ja vanemate patsientide kohta. 425 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutuse tegevuse eelarve on seotud Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja TEHIKu kuludega. 2022. aastal eraldati eelarvesse ühekordselt Terviseameti struktuuri tugevdamiseks 0,4 mln eurot. 3.17.2.2.14 Programmi tegevus: Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine Programmi tegevuse eesmärk: Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe ning kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Programmi tegevuse mõõdik: Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud. Tabel 806. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna -445 -542 -97 22% arendamine Tabel 807. Tulemusvaldkonna Tervis, Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -542 -528 0 0 -13 -1 Tööjõukulud -423 -410 0 0 -13 0 Majandamiskulud -95 -95 0 0 0 0 Muud toetused -23 -23 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 0 0 0 0 -1 Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega seotud õigusakte. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamise tegevuse eelarve on seotud Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKu kuludega. 3.17.2.2.15 Programmi tegevus: Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus. Programmi tegevuse eesmärk: Inimestele ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine. Programmi tegevuse mõõdik: 426 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 808. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2021 2022 (2019. a) Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahust 38,8 39,4 40,0 suureneb, % (2020) Allikas: OECD Statistics Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest 17,9 17,4 17,1 vähenevad, % (2019) Allikas: Tervise Arengu Instituut Tabel 809. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ravimite, verepreparaatide, -5 862 -5 934 -72 1% meditsiiniseadmete kättesaadavus Tabel 810. Tulemusvaldkonna Tervis, Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -5 934 -3 266 -150 -69 -2 049 -400 Tööjõukulud -4 320 -2 356 0 -60 -1 904 0 Majandamiskulud -1 038 -884 0 -9 -145 0 Sotsiaaltoetused -150 0 -150 0 0 0 Muud toetused -25 -25 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -400 0 0 0 0 -400 Tegevuse alla on koondatud mitmed Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Terviseameti korraldatavad teenused. Eelarvemahult suurimad neist on ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine, mille eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite kontrollimine ning ravimialase teabe edastamine, mille raames vahendab Ravimiamet asjakohast ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb koostööd teiste ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene teave jõuaks sihtrühmadeni. Veel kuulub tegevuse alla näiteks meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimise, ohutusvalvsuse ja meditsiinikiirituse teenus, ravimitealaste tegevuste inspekteerimine ja ravimitega seotud teatiste esitamine jm. Tegevuse eelarves on kajastatud Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, Terviseameti ja TEHIKu kulud. Kulude kasv 2022. a on seotud Ravimiametile EL otsekohalduva määruse nr 2019/6 (veterinaarravimid) rakendamiseks eraldatud ühekordsete vahenditega (0,2 mln eurot). 3.17.2.2.16 Programmi tegevus: Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR) Programmi tegevuse eesmärk: Teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest, elanikkonna vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamine ning antimikroobse resistentsuse leviku riski vähendamine. 427 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Programmi tegevuse mõõdik: Tabel 811. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2021 2022 (2019. a) 2-aastaste vaktsineerimistega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) 91,9 92,5 92,7 suhtes suureneb; % Allikas: Terviseamet 14-aastaste revaktsineerimistega hõlmatus leetrite, mumpsi, punetiste (MMR) 89,5 90,0 90,2 suhtes suureneb, % Allikas: Terviseamet 2-aastaste vaktsineerimistega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, 92,1 92,6 92,9 poliomüeliidi, Hibi, B-viirushepatiidi suhtes suureneb, % Allikas: Terviseamet Tabel 812. Tulemusvaldkonna Tervis Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Nakkushaiguste leviku tõkestamine -43 776 -43 323 453 -1% Tabel 813. Tulemusvaldkonna Tervis, Inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos Mitte- 2022 tuludest Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise rahalised RE sõltuvad kaasfinantseeringuga kulud kulud Kulud kokku -43 323 -43 003 0 -88 -99 -133 Tööjõukulud -3 173 -3 064 0 -22 -88 0 Majandamiskulud -39 557 -39 480 0 -66 -11 0 Muud toetused -459 -459 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -133 0 0 0 0 -133 Tegevuse raames korraldab Terviseamet nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikutrendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ja osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Ühtlasi tegeleb Terviseamet epideemiatõrje tegevuste ning immuniseerimiskava korraldamisega. Epideemiatõrje tegevuste korraldamise teenuse eesmärk on vähendada elukeskkonnast tulenevaid terviseriske ning tõkestada nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega. Immuniseerimiskava korraldamise teenuse eesmärk on tagada riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud immuniseerimisega hõlmatuse näitajad kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud tasemel ning tervishoiutöötajate õigeaegne varustatus immuunpreparaatidega. Muu hulgas korraldab Terviseamet antimikroobse resistentsuse seiret, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega ning sihtrühmade teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Nakkushaiguste leviku tõkestamise tegevuse eelarves on kajastatud Terviseameti ja TEHIKu kulud. 2022. aasta eelarves kajastuvad ühekordsed lisavahendid COVID-19 haigusega seotud vaktsineerimise ja testimise korraldamiseks 40,4 mln eurot ning Terviseameti struktuuri 428 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri tugevdamiseks ja COVID-19 haigusega seotud kriisi juhtimiseks 1,2 mln eurot. 2021. aasta eelarve sisaldab samuti nimetatud kulusid, kuid suuremas mahus. Majandusliku sisu vaade Joonis 83. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 84. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % Tabel 814. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -6 729 633 -366 269 -1 799 656 -187 272 -4 371 644 -4 792 Tööjõukulud -124 703 -44 872 -69 551 -5 722 -4 558 0 429 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud Majandamiskulud -173 357 -133 782 -15 625 -23 264 -687 0 Muud tegevuskulud -250 0 0 -250 0 0 Sotsiaaltoetused -3 114 260 -7 -998 210 0 -2 116 044 0 Investeeringutoetused -102 184 -4 500 0 -97 684 0 0 Muud toetused -953 107 -183 108 -710 405 -59 594 0 0 Edasiantavad maksud -2 250 293 0 0 0 -2 250 293 0 Käibemaks -6 685 0 -5 865 -758 -62 0 Põhivara amortisatsioon -4 792 0 0 0 0 -4 792 Tabel 815. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -5 704 680 -6 212 381 -6 729 633 -517 250 8% Tööjõukulud -121 491 -113 882 -124 703 -10 821 10% Majandamiskulud -112 486 -202 198 -173 357 28 841 -14% Muud tegevuskulud -769 0 -250 -250 100% Sotsiaaltoetused -2 766 531 -2 921 371 -3 114 260 -192 889 7% Investeeringutoetused -857 -61 240 -102 184 -40 944 67% Muud toetused -741 505 -1 091 330 -953 107 138 223 -13% Edasiantavad maksud -1 952 908 -1 814 181 -2 250 293 -436 112 24% Käibemaks -5 123 -5 058 -6 685 -1 628 32% Põhivara amortisatsioon -3 012 -3 121 -4 792 -1 671 54% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulude kasvu mõjutab kõige enam edasiantavate maksude suurenemine: sotsiaalmaks Eesti Haigekassale 193,9 mln eurot, sotsiaalmaksust kogumispensionideks (4%) 187,8 mln eurot, töötuskindlustusmaksed 33,6 mln eurot ning kogumispensioni makse (2%) 20,8 mln eurot. Sotsiaaltoetuste kasvu mõjutavad kõige enam riiklike pensionide kasv seoses indekseerimisega 139,7 mln eurot, töövõimetoetuse kasv 48,8 mln eurot, vanemahüvitise kasv 45,6 mln eurot ning üksi elava pensionäri toetuse kasv 8 mln eurot. Samas väheneb erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumine seoses sotsiaalmaksuseaduse § 7 lg 4 muudatuse (maksumäära muutus 33-protsendilt 20-protsendile) jõustumisega alates 01.04.2022 töötavate töövõimetuspensionäride ja alla 3-aastast last kasvatava vanema eest ning registreeritud töötute eest kokku 59,2 mln eurot. 430 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.17.3 INVESTEERINGUD Joonis 85. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest,% Joonis 86. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objektide eelarvest, % Tabel 816. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide, tuhat eurot Välistoetus koos Muud tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kaasfinantseeringuga investeeringud Investeeringud kokku -5 951 -3 376 -259 -1 560 -756 IT investeeringud -4 486 -3 191 0 -1 295 0 Masinad ja seadmed -185 -185 0 0 0 Ravimiameti kontori -630 0 0 0 -630 renoveerimine Käibemaks -650 0 -259 -265 -126 431 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 817. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -10 488 -6 053 -5 951 102 -2% Inventar -36 0 0 0 0 IT investeeringud -8 372 -5 602 -4 486 1 116 -20% Transpordivahendid -82 0 0 0 0% Masinad ja seadmed -120 0 -185 -185 100% Muud investeeringud -21 -183 0 183 -100% Ravimiameti kontoriruumide renoveerimine 0 0 -630 -630 100% Käibemaks -1 857 -268 -650 -382 142% Peamiselt on investeeringud seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arendustega ca 4,5 mln eurot. Võrreldes 2021. aastaga on IT investeeringute eelarve maht vähenenud 1,1 mln eurot. IKT investeeringud on kavandatud sotsiaalkaitse andmekogu SKAIS teenuste jätkuarendusteks, sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri STAR väikearendusteks, tervise infosüsteemi arendusteks ning infosüsteemide andmemahtude tagamiseks. Välistoetustest kavandatakse tervise infosüsteemi andmeladude arendusi, COVID-19 leviku tõkestamiseks ja vaktsineerimisega seotud arendusi ning tööeluinfosüsteemi edasiarendusi. Terviseamet sai 2022. aasta eelarvesse täiendavaid vahendeid 0,2 mln eurot, millest 0,1 mln eurot kasutatakse enamlevinud patogeenide/haigustekitajate kiireks määramiseks tundlikku molekulaardiagnostilise RT-PCR meetodiga ning 0,1 mln eurot nähakse ette viirustüvede sekveneerimiseks tehtavaks investeeringuks. Majandamistegevustest laekuvate tulude arvelt on kavandatud Ravimiameti Tartus asuvate kontoriruumide suuremahuline renoveerimine, investeeringu mahuks 2022. aastal on 0,6 mln eurot. 432 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.18 VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Välisministeeriumi valitsemisala moodustab Välisministeerium koos Eesti Vabariigi välisesindustega. Välisministeeriumi tegevuse eesmärk on Eesti julgeoleku ja heaolu kindlustamine ning huvide kaitsmine maailmas välispoliitika kavandamise ja teostamise ning välissuhete koordineerimise teel. Selleks Välisministeerium:  teeb ettepanekuid riigi välispoliitika kavandamiseks;  lahendab välislepingute ja välismajandusega seotud küsimusi;  tagab Eesti seisukohtade kaitsmise Euroopa Liidu üldasjade nõukogus ja välisasjade nõukogus ning Euroopa Liidu Nõukogu alaliste esindajate komitees;  korraldab Eesti esindamist Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Kohtus, Euroopa Vabakaubandusühenduse Kohtus ja teistes vaidluste lahendamise rahvusvahelistes institutsioonides;  korraldab Eesti suhtlemist välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;  koordineerib rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemist;  korraldab sise- ja välisprotokolli riiklike tähtpäevade tähistamisel ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimisel ja kõrgete külaliste vastuvõtmisel;  kaitseb Eesti riigi ja kodanike huve välisriikides ning kaasab üleilmseid eesti kogukondi;  korraldab rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi andmist;  arendab rahvusvahelist koostööd küberturvalisuse valdkonnas;  tutvustab Eestit ning koostab asjaomaste õigusaktide eelnõusid. Tabel 818. Välisministeeriumi valitsemisala eelarve võrdlus kogu riigieelarvega, tuhat eurot 2022 RE Osakaal 2022 RE 2022 RE kogumaht kogumahust TULUD 13 130 809 9 125 0% KULUD -13 638 494 -94 588 1% INVESTEERINGUD -715 975 -4 768 1% FINANTSEERIMISTEHINGUD 647 348 -22 0% Valitsemisalas on lisaks ministeeriumile 49 välisesindust ning 23.09.2021 seisuga on aktiivses teenistuses olevate teenistujate arv taandatuna täistööajale 669. Välisministeeriumi haldusalasse kuulub ka 2021. aasta aprillis asutatud sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, mis hakkab ellu viima arengukoostöö ja humanitaarabi projekte ning millest saab Eesti arengukoostöö kompetentsikeskus. 433 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 3.18.1 TULUD Joonis 87. Välisministeeriumi valitsemisala suuremad tulud ja osakaal valitsemisala kogutulust,% Tabel 819. Välisministeeriumi valitsemisala tulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Tulud kokku 1 845 7 971 9 125 1 154 14% Saadud toetused 51 2 595 5 786 3 191 123% Riigilõivud 1 761 5 280 3 000 -2 280 -43% Tulud majandustegevusest 96 96 96 0 0% Tulud põhivara ja varude müügist 0 0 243 243 100% Intressi- ja omanikutulud -63 0 0 0 - Saadud toetused Toetusi kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude ja investeeringute katteks. Saadud toetuste all kajastub Välisministeeriumile Taaste- ja vastupidavusrahastust (edaspidi RRF) laekuv välistoetus. RRFi vahenditest finantseeritakse ettevõtete konkurentsivõime toetamist välisturgudel läbi äridiplomaatiliste riigi- ja regionaalstrateegiate, innovaatiliste ettevõtluskeskuste ning globaalsete e-ekspordi töögruppide ja e-esitluskeskuste loomise. Riigilõivud Riigilõivude laekumisi kavandatakse viisataotlustega seotud toimingute ning muude konsulaarteenustega seotud toimingute eest. Muudatused lõivudes on seotud COVID-19 pandeemiast tingitud üleilmsete liikumispiirangute jätkumisega, millest tulenevalt prognoosib Välisministeerium viisade väljastamise ja konsulaarteenuste osutamise mahu vähenemist 2022. aastal. Tulud majandustegevusest Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse valitsemisala poolt oma kulude katteks. Tuluna laekub elamu- ja kommunaaltegevuse hüvitis Riia majavalitsusest, kes korraldab Riia saatkonnahoone haldamist. Tulu põhivara ja varude müügist 434 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välisministeeriumile kehtestatakse 2022. aasta riigieelarve seadusega tulude laekumise korralduse erisus, millega võimaldatakse ministeeriumil välisesinduse kasutuses olnud põhivara müügist ja Eestis välisriigile selle diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest laekunud vahenditest soetada välisesindusele põhivara. Välisministeeriumi valitsemisala eelarvesse on 2022. aastal planeeritud Kiievis asuva kinnisvara müügist laekuvad tulud, mis suunatakse sihtotstarbeliselt Välisministeeriumi ja välisesinduste ehitusinvesteeringutesse. 3.18.2 KULUD Tegevuspõhine vaade Välisministeeriumi valitsemisala panustab kõigi oma tegevustega Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse tulemusvaldkonnas Välispoliitika. Valitsemisala tulemusvaldkonnaga seotud programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja- majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated 3.18.2.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika Tulemusvaldkonna eesmärk:  Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes;  heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil;  Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Välispoliitika tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kindlaks määratud Eesti välispoliitika arengukavas aastani 203096. Välispoliitika tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: Välispoliitika programm ning Arengukoostöö ja humanitaarabi programm. Mõlema programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Välisministeerium. Tabel 820. Tulemusvaldkonna Välispoliitika kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % tegelik Kulud kokku -72 499 -85 764 -94 128 -8 365 10% Kulude eelarve mahu kasv võrreldes eelmise perioodiga tuleneb peamiselt RRF-i vahenditest finantseeritavate projektide rakendamisest (5,03 mln) ning Vabariigi Valitsuse eelarvest Välisministeeriumi eelarvesse ümber tõstetud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudest (5,12 mln). Lisaks otsustas Vabariigi Valitsus riigieelarve koostamise protsessis eraldada Välisministeeriumile täiendavad vahendid üleilmse eestluse valdkonnale (0,5 mln) ning teadus- ja arendustegevuse kuludeks (0,3 mln). Kulude dünaamikat mõjutavad ka Vabariigi Valitsuse poolt riigi eelarvestrateegias 2022-2025 otsustatud valitsussektori majandamis- ja tööjõukulude kokkuhoiumeede (2,09 mln) ning 2021. aastal ühekordselt 96 https://vm.ee/et/vabariigi-valitsuse-valispoliitika-arengukava 435 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri kuludest investeeringutesse suunatud vahendid ja ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisuse lõppemisega seotud kulude langus. Programm: Välispoliitika programm Programmi eesmärk: Eesti inimeste ja riigi julgeolek ja heaolu kasvab. Programmi viib ellu Välisministeerium koos Eesti Vabariigi välisesindustega. Tabel 821. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuste kulude eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Välispoliitika -76 073 -66 955 0 -5 036 -89 -3 993 Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -33 146 -31 235 0 0 -47 -1 865 Välispoliitika ja välissuhtluse suurem -5 976 -5 717 0 0 -22 -236 sidustamine Ekspordi ja otseinvesteeringute -24 352 -18 578 0 -5 036 -11 -727 soodustamine Konkurentsivõimelise turismikeskkonna -5 033 -4 473 0 0 -2 -558 kujundamine Eestlaskonna toetamine ja kaasamine -7 565 -6 952 0 0 -7 -606 võõrsil Tabel 822. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -70 762 -76 073 -5 311 8% Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -34 075 -33 146 929 -3% Välispoliitika ja välissuhtluse suurem -8 159 -5 976 2 183 -27% sidustamine Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine -15 517 -24 352 -8 834 57% Konkurentsivõimelise turismikeskkonna -4 654 -5 033 -379 8% kujundamine Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil -8 357 -7 565 792 -9% 3.18.2.1.1 Programmi tegevus: Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine Programmi tegevuse eesmärk: Tõhusa rahvusvahelise koostöö kaudu on tagatud Eesti julgeolek ja huvide kaitse ning edendamine. Tabel 823. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tegelik tase Eesti võime luua koalitsioone ELis 97 (AK) 14 Allikas: European Council <= 12 <= 12 (2020/21) on Foreign Relations (ECFR) Liitlaste sõjaline kohaolek Eestis kohalolu on kohalolu on kohalolu on Allikas: Välisministeerium tagatud (2020) tagatud tagatud 97 Mõõdiku seire kaheaastase välbaga. Originaalkeelne nimetus: EU Coalition Explorer. Sihttasemed seatud EU Coalition Explorer’i tulemuste põhjal „Välispoliitika arengukava 2030“ koostamisel kooskõlas „Välispoliitika programmis 2020-2023“ seatud sihttasemetega, milles on tuginetud EU Coalition Explorer’i 2018/2019 kajastatud Eesti positsiooni hoidmisele. 2020. a avaldatud uues EU Coalition Explorer’i väljaandes on Eesti langenud 14. positsioonile. 436 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 824. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -34 075 -33 146 929 -3% Tabel 825. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -33 146 -31 235 0 0 -47 -1 865 Tööjõukulud -13 341 -13 341 0 0 0 0 Majandamiskulud -13 329 -13 282 0 0 -47 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -4 612 -4 612 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -1 865 0 0 0 0 -1 865 Eesti välispoliitika eesmärkideks ja huvideks on reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra säilimine ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse, mis eeldab Eesti välisteenistuselt võimekust juhtida otsustavalt tähelepanu rahvusvahelise õiguse rikkumistele ja rikkumise toimepanija vastutusele. Oluline on hoida NATO valmidust oma liitlasi vajadusel sõjaliselt kaitsta ja toetada ning arendada edasi Euroopa koostöiseid julgeolekustruktuure, mille tagatiseks on Euro-Atlandi senise tugeva koostöö ja väärtusteruumi elujõulisuse hoidmine ja edendamine ning jagatud väärtustel põhinev ELi ja NATO võimalikult suur sisemine ühtsus. Huvisid ja eesmärke realiseeritakse nelja teenuse kaudu: välis- ja julgeolekupoliitika, rahvusvahelise ja ELi õiguse koordinatsioon, rahvusvaheline küberjulgeolekupoliitika ning strateegiliste kaupade kontroll. Välis- ja julgeolekupoliitika teenuse siht on tagada rahvusvaheliste suhete stabiilsus toimivate kahe- ja mitmepoolsete suhete ja regionaalsete koostöövormide toel. Ennekõike tugevdatakse kahepoolseid liitlas- ja partnerlussuhteid ning aidatakse kaasa, et regionaalne koostöö muutuks senisest tihedamaks ja mõjukamaks. Toimub pidev diplomaatiline töö Eesti huvide tutvustamisel, liitlaste ja sõprade leidmisel ning vajadusel otsustav tegevus Eesti seisukohtade eest seismiseks ja huvide kaitsmiseks. Rahvusvahelise õiguse ja ELi õiguse koordinatsiooni eesmärk on, et Eesti seisukohad rahvusvahelise ja ELi õiguse üldküsimustes on esindatud ja huvid kaitstud. Järjepidevalt kaitstakse Eesti riigi seisukohti ja huve rahvusvahelistes kohtutes (eelkõige Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Liidu Kohus) ning tagatakse riigiülese koordinatsiooni rahvusvaheliste lepingute menetluses. Samuti jälgitakse, et Eesti välispoliitilised seisukohad oleksid kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ELi õigusega. Rahvusvahelise küberjulgeolekupoliitika eesmärk on hoida Eesti kui suunanäitaja ja hinnatud partneri positsiooni küberjulgeoleku ja -diplomaatia teemadel maailmas. Küberjulgeoleku temaatikat seostatakse läbivalt teiste välispoliitika tegevustega. See tähendab, et arendatakse ja tugevdatakse küberjulgeoleku algatusi nii kahepoolses koostöös kui ka ELis, NATOs, ÜROs, OSCEs ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides. Strateegiliste kaupade kontrolli eesmärgiks on tagada, et strateegiliste kaupade sisse- ja väljavedu toimuks vastavalt reeglitele. Tegevustes kaalukamaks sõjalise ja kahesuguse kauba sisse- ja väljaveo ning transiidi litsentside menetlemine, strateegilise kauba aruannete esitamine 437 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri rahvusvahelistele organisatsioonidele ning strateegilise kauba importööride ja eksportööride nõustamine. 3.18.2.1.2 Programmi tegevus: Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidustamine Programmi tegevuse eesmärk: Välispoliitika on ühtsem ja mõjusam. Tabel 826. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase Elanikkonna teadlikkus välispoliitikast (uuring, kogu elanikkonna tulemused)98 (AK) 76% (2019/2020) >= 76% >= 76% Allikas: Välisministeerium Partnerite hinnang koostööle Välisministeeriumiga (küsitlus)99 93% (2020) > 80% > 80% Allikas: Välisministeerium Tabel 827. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Välispoliitika ja välissuhtluse suurem -8 159 -5 976 2 183 -27% sidustamine Tabel 828. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -5 976 -5 717 0 0 -22 -236 Tööjõukulud -3 082 -3 082 0 0 0 0 Majandamiskulud -2 598 -2 576 0 0 -22 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -60 -60 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -236 0 0 0 0 -236 Välispoliitika sidususe ja mõjukuse eesmärgi saavutamiseks on eelarve mahult kolm suurimat teenust: sise- ja välisprotokoll, sise- ja väliskommunikatsioon ning laiapõhjalise ja ühtse välispoliitika kujundamine. Sise- ja välisprotokolli teenuse ülesanne on tagada visiitide ja ürituste edukas läbiviimine ning nende vastavus sise- ja välisprotokollile. Sise- ja välisprotokolli korraldamine tähendab välisriikide juhtide, valitsusjuhtide ja välisministrite visiitide protokolli korraldamist ja koordineerimist ning teiste riiklikult oluliste välisvisiitide ja kõrgete külaliste Eesti-visiidi protokolli korraldamisel osalemist; vajaduse korral Vabariigi Presidendi välisvisiitide protokolli korraldamist ja koordineerimist ning riiklike tähtpäevaürituste protokolli korraldamisel osalemist. 98 Mõõdiku seire eeldatavalt üle kahe aasta. 99 Igale peamisele väliste partneritega seotud tegevusvaldkonnale kogume tagasisidet valdkonnaspetsiifilise ankeediga. 2020. a kogusime mõõdiku juurutamise pilootprojektina tagasisidet välismajanduse (ettevõtjad ja erialaliidud) ning rahvusvahelise õiguse koordinatsiooni tegevusvaldkonnas. Tulevastel perioodidel soovime vastavalt võimalustele mõõdiku tegevusvaldkondlikku haaret laiendada. Välja on toodud võrdse kaaluga rahulolevate vastajate osakaalu keskmine tagasisidestatud valdkondade lõikes. Sõltuvalt tegevusvaldkonna vastajate profiilist oleme koostööga rahulolu hinnanguid kogunud ühe 5-pallisel skaalal hinnatud koondväitega või alakriteeriumide lõikes. Rahulolevateks vastajateks loetakse esimesel juhul hinnangu 4 või 5 andnud vastajad, teisel juhul vastajad, kelle alakriteeriumide lõikes leitud tagasiside keskmine on >= 4,0. Sihttase 80% on lävendkriteerium, mis viitab 5-pallisel skaalal rahulolu peegeldavale tagasisidele. 438 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Sise- ja väliskommunikatsiooni süsteemse kujundamisega luuakse eeldused, et suureneks üldine teadlikkus välispoliitikast ja regionaalse julgeoleku põhiküsimustest. Sise- ja väliskommunikatsiooni kujundamisel keskendutakse nii kohaliku kogukonna teadlikkuse suurendamisele kui ka rahvusvahelisse inforuumi edastatavate sõnumite märgatavusele. Globaalses inforuumis sõnumi kuuldavuse saavutamine tähendab rahvusvaheliste arvamusliidrite, Eesti väliskogukonna ja valdkondlike võrgustike võtmeliikmete sihipärast kaasamist, mh eeldab see aktiivsust valdkondlikes rahvusvahelistes kehamites ja oivakeskustes. Laiapõhjalise ja ühtse välispoliitika kujundamise teenuse peaeesmärgi saavutamiseks on oluline tagada välispoliitika ja kogu Eesti avaliku teenistuse välissuhtluse läbimõeldud koordinatsioon ning veelgi parem koostöö teiste ametkondadega. Oluliste riikide ja regioonide ning peamiste valdkondade kohta koostatavate strateegiate loomisel konsulteeritakse asjaomaste partneritega. Edendamaks välispoliitika kujundamise teadmistepõhisust ja teiste asutuste ekspertteadmiste kaasamist plaanitakse senisest enam kaasata ülikoole ja instituute ning vabaühendusi ja mõttekodasid. Muud teenused hõlmavad 24/7 uudis- ja kriisiseire ja konsulaarhädaabivõimekuse tagamist ning rahvusvahelist personalipoliitikat. 24/7 uudis- ja kriisiseire ja konsulaarhädaabivõimekusega tagatakse välisriikides toimuvate sündmuste ööpäevaringne seire, alati kättesaadav konsulaarabi ning ministeeriumi (sh välisesinduste) võimekus kas iseseisvalt või koos teiste partneritega operatiivselt kriisiolukordadele reageerida ja neid lahendada. Rahvusvahelise personalipoliitika kujundamisega soodustab välisministeerium nii enda kui ka teiste ministeeriumide haldusalades töötavate teenistujate kandideerimist rahvusvaheliste organisatsioonide strateegilistele ametikohtadele. Üldisemaks sihiks on hoida välismaale tööle suundunute tugevat sidet Eestiga ning et omandatud teadmisi, kogemusi ja võrgustike kontakte jagataks Eesti kolleegidega. Organisatsioonidest on tegevuste fookus NATO-l, ÜRO-l, EL-l, Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul ja valdkondlikel oivakeskustel. 3.18.2.1.3 Programmi tegevus: Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad, ettevõtted (Eestis ja mujal) hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt. Tabel 829. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase Eksport kolmandatesse riikidesse (osakaal koguekspordist, uute turgudena määratletud Aasia, Aafrika ja Lähis-Ida) (AK) 4,8% (2019) suureneb suureneb Allikas: Statistikaamet Kaubandustõkked kolmandate riikidega on vähenenud (eksperdihinnang) 100 jah (2019/2020) jah jah Allikas: Välisministeerium Otseinvesteeringud kasvavad (mld eurot) (AK) 28 (2020) 22,2 29 Allikas: Eesti Pank Tabel 830. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine -15 517 -24 352 -8 834 57% 100 Hinnang osakondlikele aastaplaanidele ja aastaaruannetele tuginedes. 439 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 831. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -24 352 -18 578 0 -5 036 -11 -727 Tööjõukulud -8 933 -8 339 0 -594 0 0 Majandamiskulud -12 686 -8 233 0 -4 442 -11 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -2 006 -2 006 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -727 0 0 0 0 -727 Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamisse ning kaubandustõkete vähendamisse panustatakse nelja teenusega: välismajanduspoliitika kujundamine, välisesindustes ettevõtjatele antav otsene tugi, aukonsulite poliitika ning konsulaarteenused ettevõtete toetamiseks (e-residendi kaardid). Ennekõike välisesindustes ettevõtjatele antava otsese toega soodustatakse otseinvesteeringute ja välisinvesteeringute kasvu. Toetatakse ettevõtteid välisturgudele sisenemisel ja seal tegutsemisel ning soodustatakse välisinvesteeringute jõudmist Eestisse, ennekõike visiitiide, kohtumiste ja ürituste korraldamise ning ettevõtjate nõustamise kaudu. Teenuse keskmes on suure lisandväärtusega toodete ja teenuste ekspordi edendamine. Tegevuste tasandil kavandatakse RRF-i vahendite toel ettevõtjatele luua iga ekspordi sihtturu kohta olulist välispoliitilist informatsiooni ja sektoriaalseid eripärasid kirjeldav lihtsalt kasutatav infohalduse töövahend. Samuti koostatakse välisturgudele sisenevatele ettevõtetele turuanalüüse koos sihtriigi poliitilise ja kultuurilise tausta kirjeldusega ning vahendatakse võimalikke välisinvestorite kontakte partnerasutustega. Edukus nendes tegevustes eeldab Eesti välisesinduste majandus- ja digidiplomaatide võrgustiku olulist laiendamist – eesmärk on, et Välisministeerium ja EAS on 2030. a kahasse esindatud 30-l potentsiaalikamal sihtturul. Välismajanduspoliitika kujundamise siht on luua eksporti ja investeeringuid toetav toimivate lepingute baas, kaitsta Eesti majandushuve rahvusvahelistes organisatsioonides ning soodustada ELi siseturu ja taristu arendamist. Nende eesmärkide täitmisega luuakse eeldused välisinvesteeringute ja ekspordi jätkusuutlikuks kasvuks. Rahvusvaheliste organisatsioonidega seoses on välismajanduspoliitika kujundamise prioriteetsemateks tegevusteks aidata kaasa, et ELil oleks vabakaubanduslepingud sõlmitud olulise osa maailma riikidega, toetada rahvusvahelise investeerimiskohtu loomist, aidata kaasa WTO mõjukuse hoidmisele ja suurendamisele ning edendada ELi siseturgu. Riikidevahelise tasandi kesksete tegevustega tagatakse peamiste majanduspartneritega välisinvesteeringute kaitse ja topeltmaksustamise väitmise lepingute sõlmimine, vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimine prioriteetsetes majandussektorites (ennekõike digivaldkonnas) teiste riikide ja oluliste piirkondadega ning digitaalne andmevahetus kõigi Eesti majanduspartneritega Euroopas. Peale selle aidatakse kaasa suurte taristuprojektide ja transporditeenuste arendusprojektide teostamisele vastavalt Eesti avaliku sektori huvidele. Välismajanduse valdkonna konsulaarteenuste (e-residendi kaardid) siht on tagada teenuste tõhusus, vastavus digiriigi kuvandile ning positiivne mõju majandusarengule. Eesmärkide täitmiseks osaletakse e-residendi poliitika kujundamises ja elluviimises ning tagatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamise välismaal. Kvaliteetse 440 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri konsulaarteenuse osutamiseks korraldatakse regulaarselt konsulite koolitusi. Loodud on ka e- õppe võimalus. Aukonsulite poliitika siht on piirkondades, kus Eestil puudub välisesindus, tagada Eesti kodanike tõhus teenindamine ja Eesti huvide esindamine. Piirkondades, kus Eestil on välisesindus, pakuvad aukonsulid ennekõike abi välismajanduse valdkonna eesmärkide saavutamisel. Sihtideni jõudmiseks edendatakse aukonsulite läbimõeldud kaasamist ja tagame tõhusad tööprotsessid aukonsulite valikul, ametisse nimetamisel, tööstamisel ning tulemuste seires. Selleks tõhustatakse aukonsulite määramise süsteemsust ja aukonsulite kaasamist, ennekõike tegutsetakse selle nimel, et aukonsulid oleksid profiililt eesmärke toetavate eeldustega, motiveeritud ning piisavalt juhendatud ja koolitatud. 3.18.2.1.4 Programmi tegevus: Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine Programmi tegevuse eesmärk: Eesti kui reisisiht on ligipääsetav ja tuntud. Tabel 832. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase Ööbimiste arv Eestit külastanud turistide seas kasvab101 1,4 mln 4,17 4,24 mln Allikas: Statistikaamet (2020) Eesti positsioon riikide turismibrändi tugevust iseloomustavas Bloom Consulting Country Brand Ranking – Tourism Edition 87 pareneb paraneb pingereas (2019/2020) Allikas: Bloom Consulting Tabel 833. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Konkurentsivõimelise turismikeskkonna -4 654 -5 033 -379 8% kujundamine Tabel 834. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -5 033 -4 473 0 0 -2 -558 Tööjõukulud -2 403 -2 403 0 0 0 0 Majandamiskulud -2 070 -2 068 0 0 -2 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -3 -3 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -558 0 0 0 0 -558 Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamist toetatakse kolme teenusega: viisateenus, viisapoliitika ja turismipoliitika. 101 Mõõdiku sihttasemed on seatud samal põhimõttel, mida on kirjeldatud programmi allmärkuses nr 20 turismiteenuste ekspordi sihttasemete määramisel. 441 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Viisapoliitika, viisateenuse ja turismipoliitika sihid on kujundada turismi ja vaba liikumist toetavat viisapoliitikat ning osutada viisateenuseid kliendile mugavalt ja riigile kulutõhusalt. Sihid eeldavad Eesti huvide edendamist ELis ning suhtluses rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikidega. Arendustegevustes tõhustatakse viisade väljastamist ennekõike asjaomaseid ettevõtteid kaasates. 3.18.2.1.5 Programmi tegevus: Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil Programmi tegevuse eesmärk: Teenused on klientidele senisest lihtsamini kättesaadavad. Eesti inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga on tugev ja rahvuskaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvab ning tagasipöördumine on soovitud ja sujuv. Tabel 835. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega102 Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tase Avaliku arvamuse uuring teadlikkuse kohta reisimisel (AK) 103 91% (2019/2020) >= 91% >= 91% Allikas: Välisministeerium Eestis sündinud isikute tagasipöördumine (AK) 3,2% (2019) >= 3,2% >= 3,2% Allikas: Statistikaamet 2,6% (2020) Väliseestlaste valimisaktiivsus Riigikogu valimistel (AK) 8,3% (2019) - - Allikas: Siseministeerium, Välisministeerium ja Riigikantselei Tabel 836. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Välispoliitika tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil -8 357 -7 565 792 -9% Tabel 837. Tulemusvaldkonna Välispoliitika, programmi Välispoliitika tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -7 565 -6 952 0 0 -7 -606 Tööjõukulud -2 985 -2 985 0 0 0 0 Majandamiskulud -3 715 -3 708 0 0 -7 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -258 -258 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -606 0 0 0 0 -606 Eestlaskonda toetamiseks ja kaasamiseks on kavandatud neli teenust: konsulaarpoliitika kujundamine, konsulaarteenused eestlaskonnale, reisiinfo ja riskikommunikatsioon ning diasporaapoliitika. Konsulaarpoliitika ja eestlastele osutatavate konsulaarteenuste siht on pakkuda klientidele lihtsalt kättesaadavaid konsulaarteenuseid kulutõhusalt. See eeldab konsulaarpoliitika kujundamist ja elluviimist ning koostööd teiste asutustega (ennekõike Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet). 102 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 103 Osakaal vastajatest, kes enne reis kontrollib vajalike dokumentide olemasolu ja kehtivust (ID-kaart, pass ja/või viisa). Eeldatav mõõdiku seire kaheaastase intervalliga. 442 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Eesmärk on toetada võõrsil elava eestlaskonna teadlikkuse kasvu e-teenustest ning ennekõike lihtsustada võõrsil elavatele eestlastele isikut tõendavate dokumentide väljastamist. Dokumentidega seotud toimingute lihtsustamiseks luuakse koostöös partneritega eeldused, et dokumente saaks taotleda kodust lahkumata ning oleks võimalik tasuda mugavalt riigilõive, hõivata biomeetrilisi andmeid ja väljastada dokumente postiteenuste vahendusel. Reisiinfo ja riskikommunikatsiooni teenusega suurendatakse ennetavalt Eesti inimeste teadlikkust reisimisega seotud ohtudest ning pakutakse uudseid lahendusi kasutades operatiivset ja lihtsalt kättesaadavat ohuteavitust. Eesmärkide täitmiseks on loodud Reisi Targalt veebikeskkond ja ühismeedia (Facebook) konto veebikonsul, keskendutakse ennetustegevustele ja riskikommunikatsioonile ning reisiinfot kogutakse riigiti. Teavitustegevustes haaratakse ka avalikku inforuumi, sh meedia ja huvirühmad. Tuuakse esile lühiajalise välisriigis viibimise registreerimist, et tagada välisriigis turistina viibivatele Eesti kodanikele kiire ning toimiv konsulaarkaitse- ja abi. Kriisiolukorras informeerib Välisministeerium reisi registreerinud turiste SMSi või telefoni teel ning osutab vajadusel konsulaarabi. Edasiste tegevuste vaates töötatakse ennekõike selle nimel, et kõikidele IKT-lahendusi kasutatavatele reisijatele oleks võimalik kiirelt ja tõhusalt saata asukohapõhiseid kriisiteavitusi. Tehakse ettevalmistusi, et koostada reisimise kriisiennetuse teemalisi digiõppematerjale gümnaasiumiastmele, ja peetakse koolides loenguid, osaletakse kolmandaid riike puudutavate ELi ühiste konsulaarkriisiplaanide väljatöötamisel ja kaasatakse võimalusel senisest enam aukonsuleid. Samuti aidatakse kaasa, et Euroopa välisteenistuse volitusi laiendataks oma delegatsioonide kaudu konsulaarabi andmiseks asukohariikides esindamata liikmesriikide kodanikele. Diasporaapoliitika teenuse eesmärk on tagada tugev side võõrsil elava eestlaskonnaga ning välismaal elavate rahvuskaaslaste panus ühiskonna arengusse. Teenuse siht on ka suurendada tagasipöördumise soovi ja tagada tagasipöördumise protsessi sujuv toimimine. Arengukavas sõnastatud sihtide saavutamiseks kujundatakse ja viiakse ellu kaasavat diasporaapoliitikat koostöös teiste ametkondadega, et võõrsil asuvat eestlaskonda enam kaasata. Tegevuste tasandil panustatakse välisesinduste ja aukonsulite võrgustumisse asukohariigi eesti kogukonnaga, eesmärgiga muuta välisesindus esmaseks kontaktpunktiks. Jätkuvalt toetatakse eesti identiteedi tugevdamist ja säilitamist. Programm: Arengukoostöö ja humanitaarabi programm Programmi eesmärk: Eesti panus globaalsesse julgeolekusse ja kestlikku arengusse on kasvanud, sh arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus on laienenud. Programmi viib ellu Välisministeerium koos Eesti Vabariigi välisesindustega. Tabel 838. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuste kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Piirmäär- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE aga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga Arengukoostöö ja humanitaarabi -18 055 -17 918 0 0 -7 -130 Arengukoostöö poliitika kujundamine, -11 929 -11 800 0 0 -6 -122 elluviimine ja seire Humanitaarabi poliitika kujundamine, -6 127 -6 118 0 0 -1 -8 elluviimine ja seire 443 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 839. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuste kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -15 002 -18 055 -3 054 20% Arengukoostöö poliitika kujundamine, -8 706 -11 929 -3 222 37% elluviimine ja seire Humanitaarabi poliitika kujundamine, -6 295 -6 127 168 -3% elluviimine ja seire 3.18.2.1.6 Programmi tegevus: Arengukoostöö poliitika kujundamine, elluviimine ja seire Programmi tegevuse eesmärk: : Aidata kaasa üleilmse vaesuse kaotamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, keskendudes arenguriikide majandusarengu ja heaolu edendamisel eelkõige demokraatia ja õigusriigi arengule, inimõiguste ja isikuvabaduste edendamisele, keskkonnasäästliku arengu toetamisele ja teistele sihtriigi vajadustele, pöörates läbivat tähelepanu e-lahendustele. Tabel 840. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega104 Viimane Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tegelik tase Väliste partnerite tagasiside keskmise hinnangu põhine üldistus vastavuses arengukoostöö tegevussuunas105 - vastavuses (2020) Allikas: Välisministeerium Monitoorimisvisiitide toimumine arengukoostöö prioriteetsetesse riikidesse (visiite) 106 0 (2020) 4 4 Allikas: Välisministeerium Kaasfinantseeringuga projektide arv 7 (2020) 7 8 Allikas: Välisministeerium Tabel 841. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Arengukoostöö poliitika kujundamine, -8 706 -11 929 -3 222 37% elluviimine ja seire Tabel 842. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -11 929 -11 800 0 0 -6 -122 Tööjõukulud -1 119 -1 119 0 0 0 0 Majandamiskulud -656 -650 0 0 -6 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -10 031 -10 031 0 0 0 0 Põhivara -122 0 0 0 0 -122 amortisatsioon 104 Tabelis on välja toodud kolm programmi tegevuse eesmärgi mõõdikut. Kogu loetelu on esitatud programmis. 105 Hinnangud kuue alakriteeriumi lõikes 4-pallisel skaalal. Toome välja tagasiside keskmise hinnangu vastavuse tingimusele >= 3. 106 Eestil on kokku neli arengukoostöö prioriteetset sihtriiki. 2020. a ei olnud COVID-19 pandeemia tõttu võimalik monitoorimisvisiite teha. 444 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Arengukoostöö poliitika kujundamine, sellekohaste arengudokumentide, tegevuskavade ja riigistrateegiate koostamine. Eesti huvide esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides arengukoostöö küsimustes. Kohtumiste ja visiitide korraldamine. Arengukoostöö rakendamine. Toetuste andmine (kooskõlas õigusaktidega), sh erinevad taotlusvoorud, mikrofinantseering, rahvusvaheline koostöö. Arengukoostöö planeerimisel ja rakendamisel keskendutakse toetuste andmisel arengukoostöö projektide rakendamiseks kas kahepoolselt või läbi rahvusvaheliste organisatsioonide kuuele temaatilisele prioriteetsele valdkonnale: 1) demokraatia ja õigusriigi arengu toetamine ning heade valitsemistavade juurutamise soodustamine; 2) tugeva kodanikuühiskonna läbi rahu ja stabiilsuse kindlustamine; 3) kvaliteetse hariduse andmise toetamine; 4) majandusarengu edendamine; 5) tervishoiu arendamine; 6) suurendada avalikkuse, eriti noorte teadlikkust arengukoostööst ja humanitaarabist ning üleilmsetest arenguprobleemidest. Geograafiliselt on arengukoostöö toetused ennekõike seotud idapartnerlusriikide ja tähtsustuvalt Aafrikaga regiooniga. 3.18.2.1.7 Programmi tegevus: Humanitaarabi poliitika kujundamine, elluviimine ja seire Programmi tegevuse eesmärk: Humanitaarabi eesmärk on päästa inimelusid ning abistada loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofides ja kriisides kannatanuid, pöörates eelkõige tähelepanu kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele. Tabel 843. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuse eesmärgi mõõdikud sihttasemetega Viimane Mõõdik/Sihttase 2021 2022 tegelik tase Ennetuse osakaal humanitaarabist 107 6% suureneb suureneb Allikas: Välisministeerium (2020) Väliste partnerite tagasiside hinnangu keskmise põhine üldistus vastavuses humanitaarabi tegevussuunas 108 - vastavuses (2020) Allikas: Välisministeerium Tabel 844. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuse kulude dünaamika, tuhat eurot 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Humanitaarabi poliitika kujundamine, -6 295 -6 127 168 -3% elluviimine ja seire Tabel 845. Tulemusvaldkonna Välispoliitika programmi Arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuse kulud majandusliku sisu ja eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud KULUD -6 127 -6 118 0 0 -1 -8 Tööjõukulud -109 -109 0 0 0 0 Majandamiskulud -35 -34 0 0 -1 0 Investeeringutoetused 0 0 0 0 0 0 Muud toetused -5 975 -5 975 0 0 0 0 107 2021. a sihttase on seatud 2018. a algtasemega (8%) võrreldes. 108 Hinnangud kuue alakriteeriumi lõikes 4-pallisel skaalal. Toome välja tagasiside keskmise hinnangu vastavuse tingimusele >= 3. 445 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Muud Välistoetus koos tuludest Mitterahalised 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise sõltuvad kulud kaasfinantseeringuga kulud Põhivara -8 0 0 0 0 -8 amortisatsioon Humanitaarabi poliitika. Loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofidele ja kriisidele reageerimine vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglitele, arvestades Eesti võimekust ja toetades selle arengut ekspertide kaasamise kaudu rahvusvahelistes kriisisituatsioonides humanitaarabi koordineerija või abi andjana. Humanitaarabi rakendamine toimub vajaduse tekkimise (nt konflikt või looduskatastroof) järgselt rahvusvahelise abipalve esitamisel. Jooksvates tegevustes keskendub välisministeerium ja siseriiklikud partnerid (ennekõike siseministeerium ja päästeamet) kriisile reageerimise võimekuste hoidmise ja mobiliseerimise arendamisele. Majandusliku sisu vaade Joonis 88. Välisministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal valitsemisala kogukuludest, % Joonis 89. Välisministeeriumi valitsemisala suuremad kulud eelarve liikide lõikes osakaaluna kogukulust, % 446 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 846. Välisministeeriumi valitsemisala kulud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Välistoetus koos Muud Mitte- Arvestusli- riigieelarve- tuludest 2022 RE Piirmääraga kud lise sõltuvad rahalised kulud kaasfinant- kulud seeringuga KULUD -94 588 -84 873 -460 -5 036 -96 -4 123 Tööjõukulud -31 972 -31 378 0 -594 0 0 Majandamiskulud -35 089 -30 551 0 -4 442 -96 0 Muud toetused -22 945 -22 945 0 0 0 0 Käibemaks -460 0 -460 0 0 0 Põhivara amortisatsioon -4 123 0 0 0 0 -4 123 Tabel 847. Välisministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Kulud kokku -73 058 -86 059 -94 588 -8 529 10% Tööjõukulud -27 328 -31 609 -31 972 -363 1% Majandamiskulud -22 427 -32 521 -35 089 -2 567 8% Muud tegevuskulud 233 0 0 0 - Sotsiaaltoetused -8 0 0 0 - Muud toetused -18 730 -17 511 -22 945 -5 434 31% Käibemaks -558 -295 -460 -164 56% Põhivara amortisatsioon -4 240 -4 123 -4 123 0 0% Muutusi Välisministeeriumi kulude dünaamikas on detailsemalt kirjeldatud eespool kulude tegevuspõhise vaate alapeatükis Välispoliitika tulemusvaldkonna tutvustuse juures. 3.18.3INVESTEERINGUD Joonis 90. Välisministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal valitsemisala koguinvesteeringutest, % 447 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Joonis 91. Välisministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes osakaaluna objekti eelarvest, % Tabel 848. Välisministeeriumi valitsemisala investeeringud eelarve liikide lõikes, tuhat eurot Muud Välistoetus koos tuludest 2022 RE Piirmääraga Arvestuslikud riigieelarvelise kaas- sõltuvad finantseeringuga investeeringud Investeeringud kokku -4 768 -3 554 -221 -750 -243 IT investeeringud -1 150 -400 0 -750 0 Transpordivahendid -330 -330 0 0 0 Muud investeeringud -670 -670 0 0 0 Välisministeeriumi ja välisesinduste -2 397 -2 154 0 0 -243 ruumide ehitusinvesteeringud Käibemaks -221 0 -221 0 0 Tabel 849. Välisministeeriumi investeeringute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Investeeringud kokku -9 521 -11 134 -4 768 6 366 -57% IT investeeringud -897 -1150 -1 150 0 0% Transpordivahendid -367 -460 -330 130 -28% Muud investeeringud -441 -170 -670 -500 294% Välisministeeriumi ja välisesinduste -6 181 -9 254 -2 397 6 857 -74% ruumide ehitusinvesteeringud Saatkonnahoone Washingtonis -1 405 0 0 0 - Käibemaks -230 -100 -221 -121 121% Investeeringute eelarve maht on võrreldes eelmise aastaga vähenenud tulenevalt Välisministeeriumi omandis oleva kinnisvara renoveerimis- ja ehitustööde mahu vähenemisest ning 2021. aastal ühekordselt investeeringutesse suunatud lisavahenditest. IT investeeringud sisaldavad tarkvara arendusi ja serverite ning taristukomponentide hankeid. Investeering transpordivahenditesse on suunatud amortiseerunud sõidukite asendamiseks ja väheneb 2021. aasta ühekordse suurenduse tõttu. Muud investeeringud sisaldavad info- ja füüsilise turvalisuse tagamise vahendeid. Investeeringuobjekti eelarve maht võrreldes eelmise perioodiga kasvab seoses 448 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Välisministeeriumile Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muudatusest tulenevate nõuete täitmiseks eraldatud lisavahenditega. Ruumide ehitusinvesteeringud hõlmavad peamiselt Välisministeeriumi omandis oleva kinnisvara renoveerimistöid. Investeeringuobjekti eelarve maht väheneb 2022. aastal peamiselt Washingtoni saatkonda suunatud investeeringute lõppemisest. Suurematest töödest on 2022. aastal kavas lõpetada Washingtoni saatkonnahoone rekonstrueerimistööd, Praha uue pinna ehitustööd ja alustada Riia uue saatkonnahoone ehitustöödega. 3.18.4 FINANTSEERIMISTEHINGUD Tabel 850. Välisministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot 2020 tegelik 2021 RE 2022 RE Muutus Muutus, % Finantseerimistehingud kokku -21 -22 -22 0 0% Laenukohustised -21 -22 -22 0 0% Laenukohustised hõlmavad Peterburi Peakonsulaadi hoone kapitalirenti lõpptähtajaga 2043. aasta. 449 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 4 OSA. 2022. AASTA RIIGIEELARVE SEADUSE TEKSTIPARAGRAHVIDE SELGITUSED 2022. aasta riigieelarve seadus on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega. Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui riigieelarve seadusest ei tulene erisusi. Paragrahvis 2 on toodud seaduste alusel kehtestatud määrad ja piirsummad, mis esitatakse riigieelarves. Lõikes 1 toodud määrad kehtestatakse riigieelarvega õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) alusel. Punktis 1 toodud üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatav keskmise sissetuleku ülemmäär kehtestatakse ÕÕS § 5 lõike 21 punkti 3 alusel. Võrreldes 2020. aastaga ülemmäär suureneb 8,8%. Punktis 2 toodud kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus õppekuus ja punktis 3 sätestatud doktoranditoetus kalendrikuus, mis kehtestatakse ÕÕS § 12 lõike 1 alusel, ei muutu 2022. aastal eelmise aastaga võrrelduna. Punktiga 4 kehtestatakse kooskõlas ÕÕS § 12 lõikega 2 igaks aastaks üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus õppekuus kolmes suuruses. Kõiki kolme sissetulekuvahemikku, millele vastavalt õppetoetuse summa kehtestatakse, ei muutu võrrelduna 2021. aastal kehtinuga. Punktis 5 sätestatud üliõpilase vajaduspõhine eritoetus, mis kehtestatakse ÕÕS § 12 lõike 1 alusel, ei muutu 2022. aastal eelmise aastaga võrrelduna. Lõikega 2 kehtestatakse tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikest 31 õpetaja lähtetoetuse ja § 771 lõikest 4 tugispetsialisti lähtetoetuse suurus, mis 2022. aastal täpsustatakse täisarvuni. Lähtetoetuste suurus 2022. aastal ei muutu. Lõikega 3 kehtestatakse vanemahüvitise määr. Selle kehtestamine igaks eelarveaastaks riigieelarvega tuleneb perehüvitiste seaduse § 39 lõikest 1. Kui vanemahüvitise taotleja ei saanud hüvitise saamise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga. Lõige 4. Sotsiaaltoetuste määra kehtestamine riigieelarvega igaks eelarveaastaks tuleneb puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõikest 1. Lõikega 5 kehtestatakse määrad tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (edaspidi ka TTTS) alusel. Punktiga 1 kehtestatav ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär vastavalt TTTS §19 lõikele 9, punktiga 2 kehtestatav TTTS § 23 lõike 6 alusel kehtestatav tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr ja punktiga 3 kehtestatav tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise ülemmäär vastavalt TTTS § 231 lõikele 4 ei muutu 2022. aastal 2021. aastaga võrrelduna. Punktiga 4 kehtestatakse töötutoetuse päevamäär. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 31 lg 1 järgi ei tohi töötutoetuse päevamäära 31-kordne korrutis olla väiksem kui 50% kuu töötasu alammäärast, mis kehtis eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil. Töötasu alammäär kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Punktiga 5 kehtestav stipendiumi päevamäär vastavalt TTTS § 35 lõikele 6 ja TTTS § 37 lõike 5 alusel kehtestatavad sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta ja ülemmäär päevas 2022. aastal ei muutu. Lõikes 6 on toodud sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi ka SHS) alusel kehtestatavad määrad. Punktiga 1 kehtestatav ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule kuus SHS § 72 lõike 6 alusel 2022. aastal muutub olles 2093 eurot kuus kuni 31. märtsis ning alates 1. aprillist 2252 eurot kuus. Tõusu aluseks on tervishoiutöötajate palgakokkulepped ja sotsiaaltöötajate palgakasvud. Punktiga 2 SHS § 73 lõike 5 alusel kehtestatavad psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus kuus, 450 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus kuus ja SHS § 131 lõike 3 alusel punktiga 3 kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir kuus 2022. aastal ei muutu eelmisega võrrelduna. Punktis 4 kehtestatakse SHS § 1393 lõike 1 alusel üksi elava pensionäri toetuse määr. Lõikega 7 sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva määra kehtestamine igaks eelarveaastaks riigieelarvega tuleneb sotsiaalmaksuseaduse §-st 21. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Lõikes 8 on toodud muuseumiseaduse (edaspidi ka MuuS) alusel kehtestatavad määrad. Punktis 1 on esitatud MuuS § 28 lõike 3 alusel kehtestatav 2022. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava kahjuhüvitise kogusumma piirmäär, mis on 86% väiksem kui 2021. aastal. Kavandatav piirmäär põhineb muuseumidelt kogutud eelinfol. Punktis 2 määratakse vastavalt MuuS § 28 lõike 3 punktile 2 kalendriaastal kehtiv omavastutuse summa, mille suurus ei sõltu näituse väärtusest. Omavastutuse summa põhineb Kultuuriministeeriumi hinnangul, seda 2022. aastaks ei muudeta. Omavastuse määra sätestamise eesmärk on rõhutada kahjuhüvitise tagamist taotleva muuseumi üldist esmast vastutust, vähendades seeläbi riske riigi jaoks, et kulukamaid kahjujuhtumeid üldse ei tekiks. Lisaks lihtsustab see rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi haldamist, kuna väiksemad ja tõenäolisemad kahjud katab taotleja, ostes soovi korral selle katteks erakindlustuse. Vastavalt kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määrusele nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ viib Muinsuskaitseamet läbi rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tagamise taotluste ning hüvitistaotluste menetlusi ning valmistab ette otsuse eelnõusid. Kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näitusi 2022. aastaks ei planeerita. Lõikes 9 esitatakse riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad 2022. aastaks. Punktiga 1 kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk riigieelarve seaduse § 69 lõike 2 alusel sätestab riigi nimel võetud lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste limiidi kokku. See on 2022. aastal 7 184 000 000 eurot. Punktiga 2 kehtestatakse riigieelarve seaduse § 61 lõike 41 alusel Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk. See on 1 687 000 000 eurot ning see jääk sätestab kogu riigi poolt väljastatud laenude portfelli ja riigigarantiide mahu kokku. Nimetatud piirsummast suuremas ulatuses pole valitsusel volitusi garantiisid ega laene anda. Punktiga 3 kehtestatakse riigieelarve seaduse § 61 lõike 42 alusel limiidid, mille ulatuses on vastava valdkonna ministril õigus anda arvelduskrediidilepingu alusel Eestis asuvale või Eestis tegutsevale riigi asutatud sihtasutusele laenu punktis 2 kehtestatud Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide limiidi raames kuni kolmeaastase tähtajaga. Valdkonna eest vastutaval ministril on 2022. aastal õigus punktis 2 sisalduvast limiidist anda laene 10 mln suurima lubatud jäägi ja 1 mln maksimaalse ühekordse laenusumma ulatuses. Lõikega 10 nähakse ette piirmäär välislepingutele, mida võib sõlmida Vabariigi Valitsus. Selleks piirmääraks on ka 2022. aastal 3% riigiasutuse kuludest, kelle algatusel selline leping sõlmitakse. Paragrahvis 3 sätestatakse 2022. aasta riigieelarve seosed kohalike omavalitsuste eelarvetega. Lõikes 1 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi jaotamise põhimõtted. Kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu saadakse iga näitaja ühikulise maksumuse korrutamisel vastava näitaja väärtusega. Parameetrite väärtuste kujunemisel on aluseks aastatel 2016–2017 läbi viidud kohalike omavalitsuste netokulude analüüs. Tulumaksu 451 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri laekumised aastatel 2019–2021 võetakse arvesse kaalutud keskmisena. Arvestusliku maamaksu arvutamisel lähtutakse maamaksuseaduses sätestatud maksumäärade piirmäärade maksimaalväärtusest, arvestades seadusega sätestatud soodustusi. Lõikega 2 piiratakse tasandusfondi potentsiaalset vähenemise kiirust. See võimaldab kohalikul omavalitsusel kergemini muutustega kohaneda ja lisada motivatsiooni tegeleda tulude kasvatamisega. Tasandusfondi vähenemine võib olla tingitud näiteks tulude keskmisest kiiremast kasvust või elanike keskmisest kiiremast vähenemisest. Lõikega 3 määratletakse RES § 48 lõike 1 nimetatud toetusfondi kuuluvate toetuste liigid summadega, mille vahel toetusfondi vahendid jaotatakse. Lõikega 4 sätestatakse kohalike omavalitsuste toimetulekutoetuse maksmise ja rahvastikuregistri-toimingutega seonduvate riiklike ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamine. Hüvitamismäärade leidmisel on arvesse võetud 2020. aasta tegelike valla- ja linnavalitsuses töötavate ametnike keskmist töötasu ning majandamiskulusid, mida on korrigeeritud keskmise palga ja tarbijahinna indeksi muutuse võrra. Hüvitiste jaotamisel võetakse aluseks tegelike juhtumite arv 2021. aastal. Lõikes 5 on toodud volitusnorm Vabariigi Valitsusele määrata toetusfondi jaotamisel kasutatavad arvnäitajad, nendega arvestamise alused ja väärtused (ehk jaotamise ulatus). Paragrahvis 4 sätestatakse riigieelarve liigendamise täpsusaste, mida järgivad kõik RES § 31 nimetatud riigieelarve liigendajad. Riigieelarve koostatakse, liigendatakse ja seetõttu ka piirmääraga vahendite limiidid valitsemisaladele seatakse euro täpsusega. Finantsarvestus (raamatupidamine) ja kuluarvestus riigieelarve kasutamisel toimub samas aga eurosendi täpsusega. Riigieelarvet ei ole otstarbekas koostada ega liigendada ümardatuna, nagu see on paremaks hoomatavuseks esitatud seaduse esimeses paragrahvis, sest see põhjustaks vahendite kasutamisel ebaefektiivsust. Näiteks, kui ühelt valitsemisalalt kavandatakse vahendite üleandmist teisele 10 001 eurose kulu tegemiseks, siis piisava limiidi tagamiseks tuleks selleks eelarves ette näha ja üle anda 11 000 eurot. Seega peaks üks valitsemisala andma teisele üle 999 eurot rohkem, kui kulu tegemiseks tarvis ning samal ajal jääks teises valitsemisalas 999 eurot kasutamata. Majandusaasta aruanne koostatakse ja muu finantsinfo esitatakse üldjuhul samuti tuhandetes eurodes. Kõik riigieelarve liigendused esitatakse Rahandusministeeriumi riigieelarve infosüsteemides. Paragrahvis 5 käsitletakse eelarvevahendite liigenduse muutmist. Riigieelarve seaduse § 56 lõikest 1 tulenevalt võib riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust ministeeriumide valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide (riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 436 SE kohaselt: programmi tegevuste) vahel muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui riigieelarve seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti. Antud sättega antaksegi võimalus ministeeriumide valitsemisaladele ja Vabariigi Valitsusele muuta riigieelarve liigendust ilma, et selleks peaks muutma jooksva aasta riigieelarve seadust. Antud sättega annab Riigikogu ette parameetrid, mille piires on võimalik eelarvet muuta (edaspidi ka paindlikkus või paindlikkuse reegel). Lõige 1 sätestab, et minister võib kahe või mitme samasse tulemusvaldkonda kuuluva programmi tegevuse vahel teha ümberliigendamisi, kui see on võimalik tulenevalt sellest, et ühe või mitme tegevuse jaoks planeeritud kulusid ei kasutata tervenisti ära (alatäitmine). Ettenähtud paindlikkuse reeglist erinevate ja 5 miljonist eurost suuremate muudatuste üle otsustamine jääb edaspidi Riigikogu pädevusse. Paindlikkust arvestatakse programmi tegevuse eelarve piirmääraga kulude kohta. Paindlikkuse valem kõigi reeglite esinemise kohta on esitatud Joonis 92. 452 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Paindlikkuse ulatus ühe programmi tegevuse kohta on kuni 5 mln eurot, kuid täpne määr sõltub programmi tegevuse piirmääraga kulude eelarvest järgnevalt:  Programmi tegevused, mille piirmääraga kulude eelarvega kuni 4 mln eurot arvestatakse paindlikkus 25% ulatuses piirmääraga kulude eelarvest.  Programmi tegevuste puhul, mille piirmääraga kulude eelarve on alates 4 mln eurost kuni 200 078 450 euroni arvestatakse paindlikkus valemi järgi: 918 400 + 2.04% * programmi tegevuste piirmääraga kulude maht. Kui paindlikkuse piir jõuab 5 mln euroni (st programmi tegevuste piirmääraga vahendite eelarve on 200 078 450 eurot või rohkem), jääb see programmi tegevuse eelarve mahu suurusest olenemata konstantseks. Seega kehtib iga suurema programmi tegevuse eelarve puhul paindlikkuse reegel 5 mln eurot. Joonis 92 näitab paindlikkuse piiri sisse jääva summa suurusjärku vastavalt programmi tegevuse mahule. Joonis 93 on kajastatud näide paindlikkusreegli rakendamisest, kus programmi tegevuse eelarve suurenemisel muudetava eelarve osakaal väheneb. Joonis 92. Paindlikkusreegli rakendamise näidis (summa programmi tegevuse mahust) ning paindlikkuse valem Joonis 93. Paindlikkusreegli rakendamise näidis (osakaal programmi tegevuse mahust) 453 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Paindlikkusreegli rakendamiseks realiseeruvad erinevad kombinatsioonid programmi tegevuste vahendite ümber tõstmiseks valitsemisala tulemusvaldkonna eelarve piirmääraga kuludes programmi tegevuste vahel. Sõltuvalt valitsemisala piirmääraga kulude mahust programmi tegevuste lõikes, varieerub paindlikkuse reegliga hõlmatud vahendite osakaal valitsemisalades 1,26%-st kuni 10%-ni. Selgitame reeglit ühe näite põhjal. 2022. aasta eelarve eelnõu (23.09.2021) andmete kohaselt on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas piirmääraga kulude maht on 280 mln eurot, ning programmi tegevuste eelarved varieeruvad 213,3 tuhandest eurost kuni 157,6 mln euroni. Reegli rakendamisel on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas võimalik teha eelarves ümbertõsteid heaolu tulemusvaldkonna programmi tegevuste vahel ligikaudu 5,6 mln euro ulatuses ehk ligikaudu 6,2% mahust ning tervise tulemusvaldkonna programmi tegevuste vahel ligikaudu 5,5 mln eurot ehk ligikaudu 2,9% mahust. Sätte teise punktiga antakse Vabariigi Valitsusele õigus ministeeriumi ettepanekul muuta riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide eelarveid kuni 20 protsenti. Muutuse võib teha investeeringute eelarve kogusumma sees, st ei muudeta investeeringute eelarve kogumahtu. Sellega luuakse mõistlik paindlikkus investeeringuobjektide eelarvete muutmiseks investeeringute kallinemise puhuks. ’ Paragrahvis 6 on välja toodud institutsioonide ja üksuste eelarved, kes rahvusvahelise õiguse või seaduse alusel peavad oma sisulises tegevuses olema sõltumatud ja iseseisvad. Sellised institutsioonid tegutsevad suurema organisatsiooni koosseisus ja riigieelarve tähenduses on nende eelarved kas osa põhiseadusliku institutsiooni või ministeeriumi valitsemisala eelarvest. Struktuurse kuuluvuse ja eelarve üldise korralduse tõttu võiks seetõttu jääda mulje eelarvelisest sõltuvusest, seetõttu tõusetuda küsimus ka tegevuse sõltumatusest ning usaldusväärsusest. Lõikes 1 sätestatakse institutsioonide ja üksuste eelarved, kes tegutsevad Riigikogu juures või valitsemisalas. Arenguseire Keskuse eelarve, mis tulenevalt arenguseire seaduse § 3 lõikest 3 on eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest. Riigikogu valimise seaduse § 14 lõige 4 näeb ette, et valimiste ettevalmistamise ja korraldamise eelarve (riigi valimisteenistus) on eraldiseisev osa Riigikogu Kantselei eelarvest. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tegevus tuleneb Erakonnaseadusest, mille § 1210 lõike 9 kohaselt tagab asjaajamise ja tehnilise teenindamise Riigikogu Kantselei. Lõikes 2 sätestatakse ohutusjuurdluse keskuse eelarve. Keskuse sõltumatuse nõue tuleneb asjaomastest EL õigusaktidest, mis reguleerivad ohutust ja sellega seotud uurimist raudteetranspordi (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivid 2004/49/EÜ ja 2016/798/EL), lennunduse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 996/2010) ja meretranspordi (2009/18/EÜ) valdkondades. Lõikes 3 sätestatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei on võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõike 1 alusel sõltumatu ja iseseisvalt tegutsev riigiasutus, kes tegeleb seaduses toodud ulatuses inimeste põhiõiguste kaitsega. Iseseisva ja sõltumatu asutusena tegutsemise sõnastus tuleneb nii voliniku tegevuse aluseks olevatest Euroopa Liidu direktiividest kui ka ÜRO põhiõiguste kaitsega tegelevate riiklike asutuste kvaliteedinõuetest ehk nn Pariisi printsiipidest. Pariisi printsiipide kohaselt peab riigieelarveline rahastus olema tagatud selliselt, et volinikule oleks tagatud eelarveline iseseisvus. Selle tagamiseks tuuaksegi kantselei välja riigieelarve tekstiparagrahvi sättena. Paragrahvis 7 sätestatakse, millise osa 2022. aasta riigieelarvest moodustavad kaitsekulud NATO metoodika kohaselt ja millest need koosnevad. Paragrahvis 7 sätestatud kulude ja investeeringute vahendite kasutamisel järgitakse Eesti kui NATO-liikmesriigi kohustusi. 454 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Paragrahvis 8 on esitatud Eesti Haigekassa eelarvepositsioon põhitegevuse tulemina. Eelarvepositsiooni aluseks on Eesti Haigekassa nõukogus 11. augustil 2021. aasta kinnitatud eelarvepositsiooni ettepanek, Rahandusministeeriumi 2021. suvine majandusprognoos maksutulude osas, käesolev riigieelarve täiendavate tulude ja kulude osas ning valitsuskabineti 29. septembri 2020. aasta otsus eraldada haigekassale tegevustoetust vähenenud sotsiaalmaksulaekumise katteks. Selliselt arvestatakse kriisi mõjuga haigekassa eelarvele, milleks kohustab riiki Eesti Haigekassa seaduse § 5 lg 4 ning viiakse haigekassa positsioon kooskõlla riigi eelarvestrateegiaga 2022–2025. Paragrahv arvestab riigieelarve seaduse § 6 sätestatuga. Paragrahvis 9 on antud Transpordiametile õigus katta kohalikele omavalitsustele üle antud teede teehoiu kulusid kuni jooksva aasta lõpuni. Riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üle andmine kohaliku omavalitsuse üksusele toimub juhtumipõhise haldusmenetluse tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud taotluse või Transpordiameti ettepaneku alusel. Riigitee ja sellega kaasnevate teehoiu kohustuste üleandmine toimub valduse üleandmise tulemusena, mille kohta koostatakse vara üleandmise-vastuvõtuakt. Valduse üleandmisele järgneb notariaalselt sõlmitud lepingu sõlmimine ja vastavate kannete tegemine kinnistusraamatus. Seega riigitee ja sellega kaasnevate kohustuste üleandmine, millest alates tuleb arvestada ka vastavate teehoiu vahendite tagamisega kohaliku omavalitsuse üksusele, toimub valduse üleandmise hetkel (kuupäeval). Reeglina toimub valduse üleandmine kevadel või sügisel. Aasta alguse seisuga ei ole otstarbekas teed üle anda, sest Transpordiameti talihoolduse lepinguid ei saa automaatselt üle anda, aga kohalik omavalitsus (KOV) peab kohe hoolduse tagama. Kuna eelarveaasta keskel tee üleandmisel ei ole riigieelarve toetusfondi real selle tee rahadega arvestatud, tuleb tagada KOVile rahastus kuni eelarveaasta lõpuni. Seega eraldab Transpordiamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üle antud tee teehoiu kulude katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni. Uuest aastast on rahad arvestatud toetusfondi hulgas. Paragrahvis 10 antakse Kaitseministeeriumile või tema valitsemisala asutusele luba sõlmida Tapa valla spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessioonilepingu. Lõikes 1 sätestatakse, et kolmepoolne kontsessioonileping sõlmitakse koos Tapa vallaga Tapa valla spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessiooni hanke võitjaga spordikeskuse teenuste ostmiseks. Spordikeskuse teenuseid on kavandatud osta Kaitseväe Tapa linnaku ajateenijate, tegevväelaste ja töötajate sportimise mitmekesistamiseks, treeninguteks ja taastusraviks ning Tapal paiknevatele liitlaste üksuste treeninguteks, taastusraviks ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks. Lõikes 2 sätestatakse lepingu kehtivusaeg. Kontsessioonilepingu eeldatav tähtaeg on 18 aastat selle sõlmimisest arvates. Kavandatav kontsessioonileping näeb ette, et ehitise lõpliku valmimise ning teenuste osutamise alguse tähtaeg on hiljemalt 30 kuud hoonestusõiguse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimisest Tapa vallaga. Kuna objekti alles asutakse projekteerima ja ehitama, siis on loa andmisel arvestatud, et hoonestusõiguse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimisel võivad tekkida ettenägematud asjaolud, mis võivad nõuda pikemat tähtaega kui üksnes keskuse projekteerimise ja ehitamise ning selle valmimise järgne teenuste tarbimise kohustuse aeg. Kontsessioonilepinguga võetav teenuste ostmise kohustus võib olla kuni 15 aastat spordi- ja vabaajakeskuse teenuste osutamise algusest. Lõikes 3 on sätestatud kontsessioonilepingust riigile tulenev kohustuste võtmise ulatus. Kontsessioonilepinguga võtab Kaitseministeeriumi valitsemisala kohustuse tarbida osutatavaid teenuseid 250 000 euro eest aastas 15 aastat teenuste osutamise algusest arvates. Nimetatud summad ei käsitle kontsessioonilepinguga Tapa vallale kaasnevate kohustuste võtmist. Kõik summad on ilma käibemaksuta. Kaitseministeeriumi valitsemisala vajadus osta teenuseid 250 455 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 000 euro eest aastas põhineb prognoosil, mis võtab arvesse Tapal paiknevate erinevate Kaitseväe ja liitlaste üksuste arvu, üksuste prognoositavate ujumistundide arvu ja muude teenuste vajadust ning eeldatavat teenuste maksumust. Kaitseministeeriumi kohustus tarbida osutatavaid teenuseid 15 aastat teenuste osutamise algusest arvates tagab pakkujate huvi kontsessioonihankes osaleda, kuna eelnimetatud periood tagab eeldatavalt investeeringu tasuvuse, sh arvesse võttes ka teiste tarbijate oodatavat ostumahtu, mis omakorda moodustab eeldatavalt enamuse kogukäibest. Lõikes 4 on välja toodud, et Kaitseministeeriumi valitsemisala asutusel on õigus võtta lisaks lõikes 3 märgitule täiendavaid rahalisi kohustusi ja selliste kohustuste võtmisel tuleb lähtuda riigieelarve seaduse § 60 lõigetest 4 ja 5, kuna osutatavate teenuste hind võib kontsessioonilepingu kehtivuse ajal muutuda ja hinnamuutust ei ole võimalik käesoleval ajahetkel prognoosida. Paragrahvis 11 sätestatakse, millises osas on 2022. aasta riigieelarve tulude laekumise korraldus Välisministeeriumi valitsemisalas erinev riigieelarve seaduse § 59 sätestatust. Tegemist on tuludest sõltuvate kuludega, mis tähendab, et nende eest kulutuste tegemine on lubatud alles pärast seda, kui müügist saadud vahendid on laekunud Riigikassasse. Paragrahvis sätestatakse, et Välisministeeriumi põhivara müügist laekuv tulu ei laeku riigi likviidsete finantsvarade hulka, vaid selles ulatuses tohib Välisministeerium soetada uut põhivara. See seondub nii välisesinduste kasutatava, kui ka Eestis asuva välisriigi diplomaatilise esinduse kasutatava põhivaraga. Tegemist on potentsiaalsete ühekordsete tehingutega, mis mõjutavad üksnes konkreetse eelarveaasta piirmäärata vahendite mahtu. Tulenevalt sellest, et tegemist on erandiga, sätestatakse kohustus kooskõlastada tehingud eelnevalt Rahandusministeeriumiga. 456 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri LISAD LISA 1 ÜLEVAADE 2022 MEETMETE MÕJUST RIIGIEELARVELISTELE ASUTUSTELE (MILJON EUROT, KULUMEETMED KÄIBEMAKSUTA)109 2022 2023 2024 2025 TULUMEETMED KOKKU 28,24 -113,14 -119,30 -110,79 Justiitsministeerium 0,52 0,52 0,52 0,52 Riigilõivude tõstmine 0,52 0,52 0,52 0,52 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -5,00 0,00 0,00 0,00 Veeteede tasu taastumise edasi lükkamine aasta võrra -5,00 0,00 0,00 0,00 Rahandusministeerium 32,72 -113,66 -119,82 -111,31 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus 0,00 1,63 1,63 1,63 Käibemaksuseaduse muudatused (sh meenemüntide maksustamine) 0,31 0,61 0,61 0,61 Aktsiiside ajutise langetuse pikendamine aasta võrra -53,00 -93,00 -75,00 -44,00 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus (ajutise erisuse pikendamine) -2,90 -1,40 0,00 0,00 Meetmetega seotud maksutulud 88,31 -21,50 -47,06 -69,55 KULUMEETMED KOKKU -300,30 -127,75 -108,90 -105,88 Riigikogu -0,30 -0,30 -0,30 -0,30 Võimekuse suurendamine -0,30 -0,30 -0,30 -0,30 Vabariigi President -0,05 -0,05 -0,07 -0,07 Võimekuse suurendamine -0,05 -0,05 -0,07 -0,07 Riigikontroll -0,07 -0,07 -0,09 -0,09 Võimekuse osaline taastamine -0,07 -0,07 -0,09 -0,09 Riigikohus -0,15 -0,15 -0,16 -0,16 Võimekuse suurendamine -0,15 -0,15 -0,16 -0,16 Vabariigi Valitsus -52,64 -16,38 -16,52 -16,60 Avaliku teabe seaduse muutmine -5,90 -5,40 -5,40 -5,40 ELi Terroristliku veebisisu eemaldamist reguleeriv määrus (TCO) -1,33 -1,33 -1,33 -1,23 Teadus- ja arendustegevus jaotamata projektidele -2,61 -3,25 -3,39 -3,57 EDF/IDA/EPF fondide sissemaksete ümber tõstmine VÄM haldusalasse 5,29 5,29 5,29 5,29 Aastatevahelised ümbertõstmised (Ohutusjuurdluse Keskus) -1,4 0,0 0,0 0,0 IT vajaku kompenseerimine -30,00 0,00 0,00 0,00 Asendushooldusteenuse töötajate palgafondikasv -0,69 -0,69 -0,69 -0,69 Eestikeelse hariduse tegevuskava 2022 -5,00 0,00 0,00 0,00 KOV (toetusfond huvihariduseks) -3,00 -3,00 -3,00 -3,00 Gümnaasiumivõrk -8,00 -8,00 -8,00 -8,00 Riigikantselei -1,31 0,00 0,00 0,00 109 Tabelis on kulu suurenemine kajastatud negatiivse märgiga ja tulu suurenemine ning finantseerimistehingud positiivse märgiga. 457 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2022 2023 2024 2025 Teadus- ja arendustegevus -0,11 0,00 0,00 0,00 COVIDiga seotud kulud -1,20 0,00 0,00 0,00 Haridus- ja Teadusministeerium -32,81 -16,15 -16,47 -16,87 Teadus- ja arendustegevus -12,02 -7,36 -7,68 -8,08 Palgafondi kasv 2% sihtgruppidele (kokku koos RES otsustega 5%, õpetajad, kultuuritöötajad) -8,79 -8,79 -8,79 -8,79 Õpilünkade tasandamine -12,00 0,00 0,00 0,00 Justiitsministeerium -11,88 -12,62 -13,14 -12,27 Elektrooniline menetlusdokumentide kättetoimetamine 0,50 0,50 0,50 0,50 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine -0,76 -0,76 -0,76 -0,76 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine -2,60 -3,60 -4,10 -3,20 Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine -0,50 -0,50 -0,50 -0,50 Kohtunike ametikohtade suurendamine -0,18 -0,39 -0,41 -0,43 Autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmine -0,15 -0,15 -0,15 -0,15 RES 2022-2025 kokkuhoiuülesande vähendamine -3,16 -3,16 -3,16 -3,16 Kohtute kolmandate isikute kulud -0,15 -0,15 -0,15 -0,15 Teadus- ja arendustegevus -0,17 0,00 0,00 0,00 Riigieelarveliste tervishoiutöötajate palgakokkulepe -0,40 -0,48 -0,48 -0,48 Palgafondi kasv 2% sihtgruppidele (kokku koos RES otsustega 5%, siseturvalisus, IT majad) -0,93 -0,93 -0,93 -0,93 Kohtute ja Prokuratuuri põhitegevust toetavate töötajate palgafondide kasv ning peitkuritegevuse avastamise ja menetlemise kiirendamine -3,00 -3,00 -3,00 -3,00 Testimise korraldamine vanglates -0,37 0,00 0,00 0,00 Kaitseministeerium -22,22 -16,39 -0,78 -0,25 Teadus- ja arendustegevus -0,31 0,00 0,00 0,00 Kaitsekulude RES 2022-2025 taseme hoidmine protsendina SKPst -21,41 -16,39 -0,78 -0,25 Hiiumaa vabadussõja monument -0,50 0,00 0,00 0,00 Keskkonnaministeerium -5,97 -3,68 -3,68 -3,68 Avaliku teabe seaduse muutmine -2,00 -2,00 -2,00 -2,00 Avaliku teabe seaduse muutmine (investeering) -2,00 0,00 0,00 0,00 Teadus- ja arendustegevus -0,29 0,00 0,00 0,00 Palgafondi kasv 2% sihtgruppidele (siseturvalisus, IT majad, kultuuritöötajad) -0,16 -0,16 -0,16 -0,16 Palgafondi kasv 5% (Keskkonnaamet) -0,41 -0,41 -0,41 -0,41 Erametsatoetus -1,10 -1,10 -1,10 -1,10 Kultuuriministeerium -10,00 -7,33 -5,83 -5,33 Teadus- ja arendustegevus -0,17 0,00 0,00 0,00 SA Kunstihoone investeeringu ümbertõsted 2,50 -2,00 -0,50 0,00 Palgafondi kasv 2% sihtgruppidele (kokku koos RES otsustega 5%, kultuuritöötajad) -1,33 -1,33 -1,33 -1,33 Eesti Filmi tootmine -2,00 -2,00 -2,00 -2,00 Keeleõpe läbi Eesti keele majade -0,40 -0,40 -0,40 -0,40 Kultuuriranits -1,00 -1,00 -1,00 -1,00 458 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2022 2023 2024 2025 Liikumisharrastuse edendamine -0,60 -0,60 -0,60 -0,60 Kultuuri- ja spordivaldkonna investeeringud -1,00 0,00 0,00 0,00 Multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamine -6,00 0,00 0,00 0,00 Maaeluministeerium -5,59 -4,82 -4,82 -4,82 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse lisakulu -0,54 -0,24 -0,24 -0,24 Teadus- ja arendustegevus -0,47 0,00 0,00 0,00 Palgafondi kasv 2% sihtgruppidele (kokku koos RES otsustega 5%, IT majad, veterinaarid, kultuuritöötajad) -0,14 -0,14 -0,14 -0,14 Palgafondi kasv 5% (Põllumajandus- ja toiduamet) -0,44 -0,44 -0,44 -0,44 Koolilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamine, toiduohutuse järelevalve tugevdamine ja tõuaretustoetused -4,00 -4,00 -4,00 -4,00 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -33,69 -7,52 -7,84 -8,24 Teadus- ja arendustegevus -11,99 -7,36 -7,68 -8,08 Aastatevahelised ümbertõstmised (raudtee investeeringud) -1,55 0,00 0,00 0,00 Palgafondi kasv 2% sihtgruppidele (kokku koos RES otsustega 5%, IT majad, lennundus) -0,16 -0,16 -0,16 -0,16 AS Eesti Raudtee kahjumi kompenseerimine -12,00 0,00 0,00 0,00 Kohalike teede juhtumipõhine toetus -7,00 0,00 0,00 0,00 Rohuküla raudtee -1,00 0,00 0,00 0,00 Rahandusministeerium -7,25 -5,27 -3,72 -3,67 Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine -0,08 0,00 0,00 0,00 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse lisakulu -0,02 -0,04 -0,04 -0,04 Põllumajandusstatistika tootmine 0,00 -0,55 -0,37 -0,31 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine -0,20 0,00 0,00 0,00 Teadus- ja arendustegevus -0,16 0,00 0,00 0,00 Siseministeeriumi kolimine ühishoonesse -0,50 -1,90 -0,53 -0,53 Palgafondi kasv 2% sihtgruppidele (kokku koos RES otsustega 5%, siseturvalisus, IT majad) -0,86 -0,86 -0,86 -0,86 Palgafondi kasv 5% (Statistikaamet) -0,42 -0,42 -0,42 -0,42 Hajaasustuse programm -1,50 -1,50 -1,50 -1,50 Regionaalseteks planeeringuteks -3,00 0,00 0,00 0,00 Haapsalu Linnamäe kergliiklustee -0,50 0,00 0,00 0,00 Siseministeerium -11,68 -9,92 -9,92 -9,92 RES 2022-2025 kokkuhoiuülesande vähendamine -5,00 -5,00 -5,00 -5,00 Teadus- ja arendustegevus -0,15 0,00 0,00 0,00 Aastatevahelised ümbertõstmised (Jõgeva kirik ja Sisekaitseakadeemia ühiselamu) -1,41 0,00 0,00 0,00 Palgafondi kasv 2% sihtgruppidele (kokku koos RES otsustega 5%, siseturvalisus, IT majad) -4,67 -4,67 -4,67 -4,67 Siseturvalisuse vabatahtlike toetus -0,25 -0,25 -0,25 -0,25 1247 kriisitelefoni jätkamine -0,20 0,00 0,00 0,00 Sotsiaalministeerium -98,42 -20,27 -19,81 -19,20 Töölepingu seaduse muutmine -2,03 -1,52 -0,93 0,00 459 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2022 2023 2024 2025 Ravimiseaduse ja teiste seaduste muutmine (kliinilised uuringud) -0,04 -0,04 -0,04 -0,04 RES 2022-2025 kokkuhoiuülesande vähendamine -1,84 -1,84 -1,84 -1,84 Teadus- ja arendustegevus -0,32 0,00 0,00 0,00 Riigieelarveliste tervishoiutöötajate palgakokkulepe -3,67 -4,59 -4,59 -4,59 Palgafondi kasv 2% sihtgruppidele (kokku koos RES otsustega 5%) -0,98 -0,98 -0,98 -0,98 Huvihariduse programm -0,05 -0,05 -0,05 -0,05 Üksi elava pensionäri toetuse tõus 115-lt 200 eurole -7,74 -7,73 -7,86 -8,18 Perelepitusüsteemi rakendamine -0,52 -1,19 -1,44 -1,45 Vaimse tervise edendamine -3,00 -2,33 -2,08 -2,07 Vaktsineerimise ja testimise korraldamine -57,21 0,00 0,00 0,00 Terviseameti struktuuri tugevdamine -2,60 0,00 0,00 0,00 Muud COVIDiga seotud kulud -1,60 0,00 0,00 0,00 Haiguspäevade hüvitamise (alates 2. haiguspäevast) süsteemi pikendamine -12,40 0,00 0,00 0,00 Geenivaramu pidamine ja säilitamine -1,09 0,00 0,00 0,00 Psühhiaatrilise sundraviteenuse puudujääk -0,20 0,00 0,00 0,00 Alkoholi ennetustegevused ja ravi -2,90 0,00 0,00 0,00 EL otsekohalduv määrus (veterinaarravimid) -0,22 0,00 0,00 0,00 Välisministeerium -6,28 -6,85 -5,75 -4,43 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muudatus -0,50 -0,50 0,00 0,00 Teadus- ja arendustegevus -0,16 0,00 0,00 0,00 EDF/IDA/EPF fondide sissemaksete ümber tõstmine VÄM haldusalasse -5,12 -5,85 -5,25 -3,93 Üleilmne eestlus -0,50 -0,50 -0,50 -0,50 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU 2,30 0,80 0,80 0,80 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2,30 0,80 0,80 0,80 KredEx maapiirkonna meetmed 0,80 0,80 0,80 0,80 AS DigInEst asutamine 1,50 0,00 0,00 0,00 460 LISA 2 SOTSIAALTOETUSED (TUHAT EUROT) 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % Riigikogu Kantselei 0 3 3 0 0% "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" Sotsiaaltoetus 0 3 3 0 0% õppetoetus teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1500 eurot. Riigikantselei haldusala 9 0 0 0 0% Stipendiumi statuut: Stipendium Eesti riigijuhid Stipendiumikonkursi "Eesti riigijuhid 1918-1940/1944" https://riigikantselei.ee/asutus-uudised-ja- 9 0 0 0 0% 1918-1940/1944 autoritele makstav stipendium kontakt/organisatsioon/stipendium-eesti- riigijuhid-1918-19401944 Haridus- ja Teadusministeeriumi 27 243 22 056 51 089 29 034 132% valitsemisala Doktoranditoetuse sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu seaduse §6 "Sotsiaalmaksu makmise Doktoranditoetuse 3 385 4 608 4 172 -436 -9% erijuhud" lõike 1 punkt 14 "isik, kes saab sotsiaalmaks doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenuseaduse §5 lõikes 3 ja §41 lõikes 1 sätestatud tingimustel". https://www.riigiteataja.ee/akt/106042016013 Elutööpreemia (kuni kolm elutööpreemiat) ja aastapreemia (kuni 10 aastapreemiat), mis antakse välja parimale aasta lasteaiaõpetajale, klassiõpetajale, klassijuhatajale, Õpetaja Gala preemiad 295 370 370 0 0% põhikooli aineõpetajale, gümnaasiumiõpetajale, kutseõpetajale, tugispetsialistile, huvialaõpetajale, õppejõule ja õppeasutuse juhile. https://www.riigiteataja.ee/akt/118072020007 Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse teaduskollektiividele teadus- ja arendustöö silmapaistvate tulemuste eest. "Riigi teaduspreemiate põhimäärus," Riigi teaduspreemiad ja 07.11.2016 alusel. teadustööde riiklike 343 422 422 0 0% Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest https://www.riigiteataja.ee/akt/104112016013 konkursside preemiad (antakse välja kuni 2 preemiat aastas). https://www.riigiteataja.ee/akt/12790632?leiaKe Õpilaste teadustööde riikliku konkurssi ja üliõpilaste htiv teadustööde riiklik konkrussi preemiad https://www.riigiteataja.ee/akt/117012020004 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, Kõrgkoolide stipendiumid 2 399 2 400 2 400 0 0% magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja https://www.riigiteataja.ee/akt/122082019011?le magistriõppe üliõpilase stipendium iaKehtiv Erivajadustega üliõpilaste Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi, stipendium, asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud asenduskoduteenusel ja üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi perekonnas hooldamisel 301 322 322 0 0% maksmise ning määramise kord on kehtestatud ministri viibinud üliõpilaste määrusega nr 37, 16.08.2020 "Üliõpilaste riiklike kõrghariduse omandamist stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise https://www.riigiteataja.ee/akt/122082019011?le toetav stipendium üldtingimused ja kord" iaKehtiv Sõidusoodustused: ühistranspordiseadus ning haridus- ja teadusministri määrus "Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus". Õppetoetused: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus ning haridus- ja teadusministri määrus "Põhitoetuse fondi koefitsient". Kutsekoolide Koolitoidu toetus: kutseõppeasutuse seadus (§ 48) ning sõidusoodustused, 8 375 0 0 0 haridus- ja teadusministri määrus "Riigi kutseõppeasutuse õppetoetused (põhitoetus) ja koolilõuna toetuse kasutamse tingimused ja kord". koolitoit, majutustoetus Majutustoetust makstakse ministri käskkirja alusel https://www.riigiteataja.ee/akt/130062020024, (summa väike, kahele koolile kokku eraldatud 2020. a 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/103092015018, 500 eurot). Alates 2021. aastas planeeritud https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019202, sotsiaaltoetused koos tegevuskuludega , täpsem jaotus https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019238, erinevate kulukontode vahel selgub tegeliku EHIS õpilaste https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020007, arvu alusel seisuga 10. november. https://www.riigiteataja.ee/akt/114082019003 Haridusstipendium õpetajatele ja tugispetsialistidele (kuni Õpetajate stipendiumid 8 55 55 0 0% viis stipendiumi). https://www.riigiteataja.ee/akt/118072020007 Õpetajakoolituse stipendiumi eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist, tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas ning seeläbi suurendada õpetajakoolituse Õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. 160 160 160 0 0% erialastipendium Õpetajakoolituse erialastipendiumi väljaandmist korraldab HTM koos HARNOga. Stipendiumit makstakse 160 eurot kuus ning seda makstakse igakuiselt, 5 kuud semestri https://www.riigiteataja.ee/akt/122082019011?le kohta. iaKehtiv Üliõpilasele, isiku majanduslikust olukorrast lähtuv Kõrgkoolide vajaduspõhised 627 743 743 1 0% rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKehti eritoetused kulutuste katmiseks. v 462 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % Üliõpilasele antav rahaline toetus hariduse omandamisega Kõrgkoolide õppetoetused ja 7 955 9 430 9 430 0 0% kaasnevate kulutuste katmiseks https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKehti vajaduspõhised õppetoetused v Kutse ja kõrgkoolide Rahvusvahelistest õpirändeprojektidest (nt Erasmus) Koolide planeeritud, aluseks lepingud, toetuste tuludest sõltuvad 668 504 468 -36 -7% makstavad sotsiaaltoetused otsused õppetoetused Kutse ja kõrgkoolide Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt makstavad tuludest sõltuvad 39 38 37 -1 -3% stipendiumid ja sotsiaaltoetused Planeerivad rakenduskõrgkoolid ja kutsekoolid. õppetoetused F.J Wiedemanni keeleauhind "Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse" alusel ja auhind "Aasta Riiklikud preemiad 90 90 90 0 0% keeletegu" haridus- ja teadusministri 26.11.2019. a käskkirja nr 1.1-2/19/317 "Aasta keeleteoauhinna andmise https://www.riigiteataja.ee/akt/12787653?leiaKe korra kinnitamine" alusel. htiv Lähtetoetus makstakse õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse omandamisel kui nad asuvad esimest korda tööle kooli. "Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse, taotlemise, Õpetaja ja tugispetsialisti 2 598 2 914 2 914 0 0% maksmise ja tagasinõudmise kord" lähtetoetus Määruses muudeti õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse korda, varasema kolme korra asemel tehakse toetuse väljamakse edaspidi ühekordselt. 2020 aastasse on planeeritud nii ühekordsed kui ka veel eelmise korra alusel toimuvad maksed. https://www.riigiteataja.ee/akt/102032018001 Erasmus+ Euroopa Liidu Euroopa Liidu programm, EL- iga sõlmitud leping ja iga- programm, mis rahastab aastane tööplaan 0 0 28 641 28 641 0% haridus-, koolitus- ja noortevaldkonna projekte https://eeagentuur.ee/ Euroopa majanduspiirkonna Kinnitatud programm ja Norra 0 0 865 865 0% http://haridus.archimedes.ee/empnorra- stipendiumiprogramm finantsmehhanismid-2014-2021 Justiitsministeeriumi 12 13 13 0 0% valitsemisala Toetus on planeeritud parimale Justiitskolledži Õppetoetused ja 5 5 5 0 0% stipendiaadile Sisekaitseakadeemias ja üliõpilastööde stipendiumid konkursi toetamiseks. 463 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % Vangistusseaduse § 75 lõike 4 alusel tuleb kinnipeetava Toetus vanglast vabastamisel maksta kinnipeetavale välja tema isikuarvel 7 8 8 0 0% vabanenutele olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020043?le vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. iaKehtiv Kaitseministeeriumi 10 582 12 694 13 006 312 2% valitsemisala Alus: Sotsiaalmaksuseadus. Ajateenijate eest makstakse Ajateenijate eest makstav https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041?le 5 906 7 122 7 081 -42 -1% sotsiaalmaksu Sotsiaalmaksuseaduse § 6 „Sotsiaalmaksu sotsiaalmaks iaKehtiv maksmise erijuhud“ alusel. Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele https://www.riigiteataja.ee/akt/111122018007?le Ajateenijate toetus 3 778 4 554 4 859 306 7% õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning iaKehtiv ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord". Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning https://www.riigiteataja.ee/akt/111122018007?le ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja iaKehtiv Asendusteenistujate toetus ja 548 602 648 46 8% maksmise kord" ning kaitseministri 24.01.2013 määrus nr kutsealuste sõidukulu 4 "Kutsealusele ja reservis olevale isikule arstlikus https://www.riigiteataja.ee/akt/107052020003?le komisjonis, täiendaval arstlikul läbivaatusel, iaKehtiv terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“. Alus: Sotsiaalmaksuseadus. Asendusteenistujate eest makstakse sotsiaalmaksu Sotsiaalmaksuseaduse § 6 Asendusteenistujate eest „Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud“ alusel. https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041?le 138 146 146 0 0% makstav sotsiaalmaks Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel iaKehtiv kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe. Alus: kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud kaitseministri 21.05.2013 määrus nr 33 Hüvitis hukkumise või "Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või https://www.riigiteataja.ee/akt/117102019014?le 157 200 219 19 9% vigastuse korral töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise iaKehtiv maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord". 464 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/f Alus: iles/elfinder/article_files/stipendiumi_statuut.pdf * Kaitseministri 09.06.2017. a käskkirjaga nr 318 kinnitatud kaitsealase magistriõppe üliõpilaste toetamiseks https://www.kaitseministeerium.ee/sites/default/f suunatud stipendiumi statuut. iles/sisulehed/laiapohjaline/riigikaitseopetajate_s * Kaitseministri 28.11.2014 käskkirjaga nr 486 kinnitatud tipendiumi_korra_terviktekst_2019.pdf Riigikaitselised õppetoetused 55 71 54 -17 -24% "Kaitseministeeriumi kaudu riigikaitseõpetajatele makstava stipendiumi taotlemise ja eraldamise kord. https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020009?le * Kaitseväeteenistuse seadus § 200. iaKehtiv * Eesti sõjamuuseumi direktori 14.11.2018 käskkirjaga nr 21 kinnitatud Hendrik Sepa nimelise preemia statuut. https://media.voog.com/0000/0038/0044/files/Se pa%20preemia%20statuut_14.11.2018.pdf Keskkonnaministeeriumi 40 32 36 -3 10% valitsemisala Alus: Maareformi seaduse §223 lg 9 ja §223 lg 10 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/119052020009#p Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrus nr 267 "Maa ara22b3 ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine" Maareformi seadusest Enammakstud summade tagastamine kuni 1600 euro 25 22 26 -3 14% tulenev peretoetus ulatuses maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse kohta ja kuni 1600 euro ulatuses füüsilise isiku kohta, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last. Konkursi "Keskkonnategu" ja Eerik Kumari Keskkonnavaldkonna 15 10 10 0 0% looduskaitsepreemia väljamaksmiseks, mille eesmärk on preemiad tunnustada pikaajalist silmapaistvat tööd looduse kaitsel. Kultuuriministeeriumi 821 842 808 -34 0 valitsemisala Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/RKPSS Riiklikud kultuuri- ja 378 378 378 0 0% Vabariigi Valitsuse määrus „Riiklike spordistipendiumide https://www.riigiteataja.ee/akt/969179?leiaKehti spordipreemiad ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ v Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/RKPSS Riiklikud kultuuri- ja 171 177 177 0 0% Vabariigi Valitsuse määrus „Riiklike spordistipendiumide https://www.riigiteataja.ee/akt/969179?leiaKehti spordistipendiumid ja -preemiate määramise tingimused ja kord“ v Rahvuskultuurile olulisteks Kultuuriministri 27. märts 2015 käskkiri nr 82 70 84 50 -34 -40% tähtpäevadeks „Tunnustamise kord“ Leiutasud 4 4 4 0 0% Muinsuskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013 465 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % Eesti ajaloolise Kultuuriministri määrus „Taluarhitektuuri toetamise https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019020?le taluarhitektuuri 199 200 200 0 0% tingimused ja kord“ iaKehtiv toetusprogramm Rahandusministeeriumi 4 726 1 190 1 370 180 15% valitsemisala Koroonapuhangust Sotsiaalmaksu seaduse alusel täitis riik ise füüsilisest põhjustatud eriolukorra 3 262 0 0 0 0% iskust ettevõtjate eest 2020. aasta esimese kvartali https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041?le meede avansilise sotsiaalmaksu tasumise kohustuse. iaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/108072021019?le iaKehtiv Toetused füüsilistele isikutele riigi poolt tekitatud kahjude https://www.riigiteataja.ee/akt/117042012006?le hüvitamiseks kohtute, prokuratuuri ja politsei iaKehtiv õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt. Hüvitamiste https://www.riigiteataja.ee/akt/109042021017?le Õigusabi, alusetu vabaduse aluseks on väärteomenetluse seadustik, 1 241 900 1 120 220 24% iaKehtiv võtmise hüvitis kriminaalmenetluse seadustik, tsiviilkohtumenetluse https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019054?le seadustik, halduskohtumenetluse seadustik, iaKehtiv karistusseadustik ja süüteomenetluses tekitatud kahju https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehti hüvitamise seadus. v https://www.riigiteataja.ee/akt/SKHS Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenude https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKehti riigitagatise vahendid krediidiasutustele õppelaenu v põhiosa ja intressi tasumiseks laenusaaja surma korral ning Õppelaenu tagasimaksmise intresside tasumiseks ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3- 222 290 250 -40 -14% kulud aastast last kasvataval vanemal ja arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. Lisaks tagab riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja laenusaaja tasutava intressimäära vahe. Siseministeeriumi 1 035 1 115 1 091 -24 -2% valitsemisala Sisekaitseakadeemia kõrghariduse 761 813 805 -8 -1% stipendiumiõiguslikele https://www.riigiteataja.ee/akt/129082019006?le õppurite õppetoetus iaKehtiv Sisekaitseakadeemia kutsehariduse 258 286 282 -4 -1% stipendiumiõiguslikele https://www.riigiteataja.ee/akt/129082019006?le õppurite õppetoetus iaKehtiv Politsei- ja Piirivalveameti https://www.riigiteataja.ee/akt/129082019006?le 14 14 3 -12 -82% õppetoetused iaKehtiv 466 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % Kaarel Eenpalu stipendium Sisekaitseakadeemia 2 2 2 0 -4% https://www.riigiteataja.ee/akt/129082019006?le parimale lõpetajale iaKehtiv Sotsiaalministeeriumi 2 783 2 921 3 114 192 7% valitsemisala 951 377 254 877 Riikliku pensionikindlustuse 1 975 2 083 2 223 139 7% ( I sammas) kulu kokku 329 516 175 660 Kulude muutused on seotud peamiselt töötatud aja 1 831 1 941 2 081 139 lisandumisest ja pensioni indekseerimisest. Alates https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020033?le sh vanaduspension 7% 962 842 153 311 01.01.2023 on erakorraline pensionitõus 20€ iaKehtiv Alus: Riiklik pensionikindlustuse seadus Kulude muutus on seotud pensiniindeksi ja isikute arvu muutustega. Kulude vähenemine on seotud töövõimetuspensionide vähenemisega, sest järk-järgult liiguvad töövõimetuspensioni saajad töövõimetoetuse saamisele, mida maksab Töötukassa. Väljateenitud aastate pension on töötajatel, kes töötavad töökohal, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka sh muud pensionid jõudmist töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab (väljateenitud aastate selle töö jätkamist. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072018023?le pension, 71 046 50 612 40 596 -10 016 -20% Alus: Väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) iaKehtiv töövõimetuspension, Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise toitjakaotuspension) töövõimekaotuse korral. Seoses töövõimereformi käivitumisega ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus. Rahvapensionile on õigus, kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, kuid tal ei ole vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži. Inimene peab olema sh rahvapension, elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020033?le pensionilisad ja 54 901 72 916 81 481 8 565 12% aastat Eestis. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt iaKehtiv pensionisuurendused pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Pensionisuurendust makstakse inimestele, kellel oli enne seaduse muudatust õigus tekkinud. Mõju kulude muutusele on seotud peamiselt pensioniindeksi ja isikute 467 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % arvu muutustega. Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus Enne 2013. aasta aprilli jõustunud avaliku teenistuse seaduse muudatust kehtis ametnikele õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži alusel. sh avaliku teenistuja https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013005?le 17 419 18 146 19 945 1 799 10% Pensionisuurendust makstakse nendele inimestele, kellel pensionisuurendus iaKehtiv oli enne seadusemuudatust tekkinud pensionisuurenduse õigus . Alus: Avaliku teenistuse seadus Kogumispensioni (edasiantav osa https://www.riigiteataja.ee/akt/128122020003?le 0 0 22 000 22 000 100% Alus: Kogumispensioni seadus sotsiaalmaksust) maksete iaKehtiv taastamine riigieelarvest Toetusi tehakse alla 3-aastast last kasvatava ühe vanema eest, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Toetus kohustusliku Eelarve muutus on seotud eesti keskmise kogumispensioni fondi alla https://www.riigiteataja.ee/akt/128122020003?le 22 716 22 765 25 112 2 347 10% sotsiaalmaksuga maksustatava tulust, töötasu alammäära 3. aastast last kasvatava iaKehtiv kasvuga ja II sambaga liitunud 3- aastast last kasvatava vanema eest vanemate arvu kasvuga. Alus: Kogumispensionide seaduse Sotsiaalkindlustusamet hüvitab õigusjärglaseta tööandja likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist. Kahjuhüvitised seoses https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020007?le 6 670 6 454 6 877 423 7% Eelarve muutus on seotud pensioniideksi ja saajate tööõnnetustega iaKehtiv arvuga. 2021.a 6 kuu keskmine hüvitise suurus on on 1,9% suurem, kui prognoositud kevadprognoosis 2021. Viimastel aastatel on aasta kogu keskmine maksete suurus olnud kokkuvõttes ca 2% suurem kui 2021. I poolaasta 468 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % keskmine. Alus:Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse Sotsiaaltoetuse maksmisel vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele nähakse ette toetus rahvapensioni https://www.riigiteataja.ee/akt/129062017007?le määras, mille kulu muutus on seotud pensioniindeksi, iaKehtiv saajate arvu ja keksmise makse suurusega. Toetuse Välisriigist Eestisse eesmärgiks on tagada sissetulek vanaduspensionieas 89 102 116 14 14% tagasipöördunu toetus tagasipöördujale, kellel puudub Eestis vanaduspensioni määramiseks vajalik tööstaaž. 2021.a I poolaasta põhjal on isikute arv sama mis 2020.a , samas on keskmine makse suurus kasvanud. Alus: Sotsiaalhoolekande seadus Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Kulu muutused on seotud saajate arvu https://www.riigiteataja.ee/akt/1013701?leiaKeh Toetused olümpiavõitjatele 168 165 186 21 13% ning eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine tiv brutokuupalgaga. Alus: Spordiseadus Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, puudega https://www.riigiteataja.ee/akt/13114771?leiaKe tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise htiv inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste Puuetega inimeste 75 591 74 856 69 953 -4 903 -7% arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve igakuulised toetused seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Puude määramise protseduure on korrastatud, puude määramiste arv on langenud. Alus: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Represseeritutele toetuse maksmine. Kulude muutus on Toetused represseeritutele seotud saajate arvuga. https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017061?le (sh tsernobõli AEJ 2 112 2 042 1 921 -121 -6% Alus: Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku iaKehtiv likvideerijad) seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062017007?le Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus iaKehtiv 469 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele. Alus: Sotsiaalhoolekande seaduse Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on Üksielava penionäri toetus 10 376 10 232 18 222 7 990 78% väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension. Kulude muutus on seotud vanaduspensionil olevate üksikute isikute arvuga ning täiendavad vahendid eraldati toetuse määra tõusuks 115-lt eurolt 200 eurole. https://www.riigiteataja.ee/akt/129062017007?le Alus: Sotsiaalhoolekande seadus iaKehtiv Ajateenijate lapsetoetusteks arvestatud vahendid kajastatakse alates 2020. aastast Ajateenija lapse toetus 90 106 275 169 159% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarves, kuid kulud arvestatakse kaitsekulude hulka. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012001?le Alus: Kaitseväeteenistuse seadus iaKehtiv Elatisabikulu suurenemine on seotud saajate arv kasvuga (teadlikkus kasvab) ning elatisnõude sissenõudmise Elatisabi 4 903 5 019 5 289 270 5% üleminekuga riigile. https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017062?le Alus: Perehüvitiste seadus iaKehtiv Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Hüvitise suurus sõltub kehtivast alampalgast ja toitjakaotuspensioni või töövõimetoetuse suurusest. Hüvitised kuriteoohvritele 116 101 149 48 48% Teadlikkuse suurnemisel kasvab ka teenuse saajate hulk; ohvritele osutatakse pikemalt tuge (makstakse hüvitist) ning töötasu alammäära kasvust. https://www.riigiteataja.ee/akt/12791909?leiaKe Alus: Ohvriabi seadus htiv Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele, alla 5 Õppelaenude kustutamine aastase lapse vanemale ja puudega lapse vanemae (vähenenud töövõimega isik; makstakse rahalist hüvitist. Kulude vähenemine on seotud 154 204 143 -61 -30% alla 5 aastase lapse vanem; õppelaenu kustutamise tagasimakse graafikute puudega lapse vanem) arvestustega. https://www.riigiteataja.ee/akt/834802?leiaKehti Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. v 470 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % Täiendava puhkusetasude kulumuutused on seotud saajate arvu ja töötasu alammäära muutustega. Kulude kasv on seotud Töölepingu seaduse muudatusega (vanemapuhkus) ja töötasu alammäära kasvu Täiendav puhkusetasu progrnoosiga. (lapsepuhkuse päevade, Täiendav puhkusetasu lapsevanematele . pikendatud põhipuhkuse, Täiendav puhkusetasu puudega lapsevanemale. Toetuse isapuhkuse, puudega lapse kasutajate arvu vähenemine, mille üheks põhjuseks vanema puudega lasta arvu vähenemine, lisaks mõjutab ka igakuulise puhkepäeva ja võimalus töötada kodukontoris, mis tõttu puudub otsene 15 585 14 518 18 346 3 828 26% lapsetoitmise vaheaja vajadus täiendavateks puhkepäevadeks. tasudeks; alaealised ja Alaealiste ja osalise töövõimega tööealiste täiendava osalise töövõimega tööealiste pukusetasu toetuse summa muutus on seotud keskmise tasudeks; lisapuhkepäevade palga nominaalkasvuga, saajate arvu, kasutatud päevade tasu sügava puudega isiku arvuga. töötavale hooldajale) Täiendavad lisapuhkepäevad sügava puudega isiku töötavale hooldajale -kuni 5-päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus sügava puudega täisealist pereliiget. . https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?le Alus: Töölepingu seaduse iaKehtiv Peretoetuse muutused on peamiselt seotud lastetoetuse ja 307 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017062?le Peretoetused 298 087 302 610 4 523 2% lasterikkapere toetuse saajate arvuga. 582 iaKehtiv Alus: Perehüvitiste seadus Vanemahüvitise kulude muutus on seotud keskmise https://www.riigiteataja.ee/akt/128122017062?le hüvitise tõusuga (keskmise palga ja alampalga muutuse iaKehtiv mõju). Kulude kasvu mõjutab perehüvitiste seaduse muudatus, mille kohselt alates 01.04.2022 hakatakse 277 Vanemahüvitis 307 179 352 778 45 599 15% maksma ema vanemahüvitist (endine rasedus- ja 783 sünnituspuhkus). Mõju avaldab ka töötasu alammäära ja keskmise palga kasvu prognoos. Alus: alates 01.01.2017 Perehüvitiste seadus (kuni 2016. a lõpuni Vanemahüvitise seadus) Välisriigist tagasipöördunud isikute sotsiaalne toetus, mille muutus on seotud alampalga mõjuga. Kulude Erijuhtudel riigi poolt vähenemine on seotud sotsiaalmaksuseaduse §7 lg 4 makstav sotsiaalmaks 37 40 32 -8 -20% muudatusega, mille kohaselt on alates 01.04.2022 (välisriigist tagasipöörduja) maksumäär 33% asemel 20%. https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041?le Alus: Sotsiaalmaksuseadus iaKehtiv 471 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 Muutu Muutus 2021 RE 2022 RE Selgitus, õiguslik alus Link õigusaktile tegelik s % Kulude muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise aluseks Erijuhtudel riigi poolt olevast kuumäärast. kulude vähenemine on seotud makstav sotsiaalmaks 84 535 95 691 66 769 -28 922 -30% sotsiaalmaksuseaduse §7 lg 4 muudatusega, mille kohaselt sotsiaaltoetuste saajate ees on alates 01.04.2022 maksumäär 33% asemel 20%. https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020041?le Alus: Sotsiaalmaksuseadus iaKehtiv Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle väljaspool Tartut ja Arstide lähtetoetus 114 150 150 0 0% Tallinna perearstina või kohalikku, üld- või keskhaiglasse. https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020012?le Alus: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus iaKehtiv Makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses Apteekrite lähtetoetus 0 150 150 0 0% linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. https://www.riigiteataja.ee/akt/104052016004?le Alus: Ravimiseadus iaKehtiv 472 LISA 3 KAVANDATAVAD TOETUSED JURIIDILISTELE ISIKUTELE VALITSEMISALADE JA PROGRAMMIDE LÕIKES (TUHAT EUROT) 2021 2022 Tegevusk Investeeri Tegevusk Investeeri uludeks nguteks uludeks nguteks Vabariigi Presidendi Kantselei 286 0 229 0 SA Eesti Koostöö Kogu 230 184 SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu 13 10 MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus 18 14 MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum 13 10 MTÜ 20. Augusti Klubi 12 11 Riigikantselei haldusala 303 0 25 0 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine 303 0 25 0 Eesti Rahvusraamatukogu, EL infokeskus 83 0 NATO Strategic Communications Centre of Excellence 25 25 (liikmemaks) MTÜ 20. Augusti Klubi 25 0 SA Kistler-Ritso Eesti 20 0 Eesti Rahvusringhääling 150 0 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 277 599 3 100 319 578 0 Haridus ja noored 171 413 3 100 169 240 0 Kõrghariduse tegevustoetused, sihtotstarbelised toetused sh doktoranditoetus (asutuste vaheline jaotus selgub 0 0 161 854 vastavalt arvestusmetoodikatele) Tallinna Tehnikaülikool 46 478 0 0 Tallinna Ülikool 21 291 0 0 Tartu Ülikool 57 978 3 100 0 Eesti Maaülikool 13 046 0 0 Eesti Kunstiakadeemia 7 287 0 0 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 265 0 0 Estonian Business School 106 0 0 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 6 615 0 0 Eesti Olümpiakomitee 270 0 270 Kutsekoda SA 573 0 565 SA Audentes 1 676 0 2 440 SA Eesti Rakenduskõrgkoolid 42 0 42 SA Euroopa Kool 3 100 0 3 100 SA Kultuurileht 127 0 127 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 842 0 842 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 2022 Tegevusk Investeeri Tegevusk Investeeri uludeks nguteks uludeks nguteks SA Archimedes 3 211 0 - Hariduse Infotehnoloogia SA 3 115 0 - SA Innove 5 391 0 - Teadus- ja arendustegevus ning innovatsiooni programm 106 186 0 150 338 0 Teadus- ja arendustegevuse valdkonna toetused (asutuste 0 89 217 vaheline jaotus selgub vastavalt arvestusmetoodikatele) SA Teaduskeskus Ahhaa 369 525 SA Eesti Teadusagentuur 45 701 58 547 Eesti Teaduste Akadeemia 1 734 1 734 Hariduse Infotehnoloogia SA 645 - BioCC OÜ 222 0 Cybernetica AS 1 747 0 Eesti Kunstiakadeemia 552 0 Eesti Maaülikool 4 594 0 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 311 0 Estonian Business School 206 0 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 1 298 0 Protobios OÜ 156 0 SA Kultuurileht 25 25 STACC OÜ 232 0 Tallinna Tehnikaülikool 13 856 0 Tallinna Ülikool 4 788 0 Tartu Ülikool 28 114 0 Toidu- ja Fermentatsiooni-tehnoloogia Arenduskeskus AS 944 0 Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS 300 0 MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium 342 240 MTÜ Loodusajakiri 50 50 Justiitsministeeriumi valitsemisala 7 583 0 7 433 0 Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 7 583 0 7 433 0 SA Iuridicum 15 15 SA Eesti Mälu Instituut 1 129 1 129 MTÜ Inimõiguste Instituut 250 250 SA Eesti Represseeritute Abistamise Fond 256 256 Erinevad asutused esmatasandi õigusabi osutamiseks 845 845 Tartu Ülikool 500 500 Eesti Teaduste Akadeemia, Riigiõiguse Sihtkapital 300 150 Eesti Advokatuur 4 225 4 225 Muud väiksemahulised toetused 63 63 Kaitseministeeriumi valitsemisala 45 309 1 447 46 192 8 277 474 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 2022 Tegevusk Investeeri Tegevusk Investeeri uludeks nguteks uludeks nguteks Iseseisev sõjaline kaitsevõime 18 711 80 25 280 3 959 Kaitseliit 18 711 80 25 280 3 959 Kollektiivkaitses osalemine 0 3 683 79 3 342 Kaitseliit 507 442 79 SA CR14 3 241 0 2 835 Kaitsepoliitika kujundamine ja toetav tegevus 0 14 285 2 902 21 033 Kaitseliit 12 912 2 902 19 159 Toetused koolidele riigikaitseõpetuse läbiviimiseks 558 258 MTÜ Eesti Reservohvitseride Kogu 32 39 Eesti Kaitsetöötuse Liit 75 69 MTÜ Eesti NATO Ühing 45 45 MTÜ Ida-Viru Noorteakadeemia 42 93 Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 826 1 075 Laskespordiklubi Mälk 47 43 Valitsemisalaülesed projekti- ja tegevustoetused 1 367 2 944 1 337 2 224 Kaitsevaldkonda toetavad kommunikatsiooni-, teadus- 0 1 911 0 arenduse- ja kaitsetööstuse jms projektid 1 219 Kaitseväe teadus- ja arendustegevuse projektid 539 0 558 0 Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi sõjaajaloo valdkonna projektid, sh VV sihtotstarbeline 174 0 183 500 toetus Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsile (Hiiumaa vabadussõja monument) Garnisonide kalmistute renoveerimisprojektid 0 37 0 37 Kaitseväe juurdepääsuteede renoveerimisprojektid 0 1 330 0 800 Toetus Kaitseväe harjutusala mõjupiirkonda jäävatele omavalitsusele (Anija, Kuusalu, Lääne-Harju, Narva- 292 0 292 0 Jõesuu, Rõuge, Saarde, Saku, Tapa, Võru) Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 20 810 500 21 221 150 Põllumajandus ja kaladus 582 0 411 0 Riigimetsa Majandamiskeskus 183 0 Keskkonnainvesteeringute Keskus, keskkonnaprogramm 399 411 Keskkonnakaitse ja -kasutus 20 228 500 20 810 150 Erametsakeskus 4 193 0 4 193 0 Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2 903 500 3 100 150 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 64 0 64 0 Eesti Looduskaitse Selts 32 0 32 0 Eesti Jahimeeste Selts 100 0 100 0 Eesti Keskkonnahariduse Ühing 22 0 22 0 475 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 2022 Tegevusk Investeeri Tegevusk Investeeri uludeks nguteks uludeks nguteks Keskkonnainvesteeringute Keskus, keskkonnaprogramm 12 914 0 13 299 0 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 115 032 14 962 116 615 31 672 Kultuur 110 693 10 125 111 973 28 225 Eesti Draamateater SA 2 482 0 2 532 0 Vene Teater SA 2 250 0 2 277 0 Rakvere Teatrimaja SA 1 635 125 1 626 0 Ugala Teater SA 1 653 0 1 699 0 Endla Teater SA 1 637 0 1 666 0 Teater Vanemuine SA 7 913 0 8 193 0 Eesti Noorsooteater SA 2 940 0 3 012 0 Kuressaare Teater SA 210 0 189 0 Virumaa Muuseumid SA 974 74 976 0 A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel SA 111 0 88 0 Eesti Vabaõhumuuseum SA 2 241 60 2 188 0 Eesti Tervishoiu Muuseum SA 840 0 869 0 Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA 363 90 364 0 Rannarootsi Muuseum SA 154 0 131 0 Hiiumaa Muuseumid SA 248 0 250 0 Narva Muuseum SA 391 204 434 0 Pärnu Muuseum SA 888 0 870 0 Saaremaa Muuseum SA 640 0 574 75 Eesti Kunstimuuseum SA 9 726 247 9 750 63 Eesti Meremuuseum SA 4 564 0 4 970 0 Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA 822 0 833 0 Eesti Ajaloomuuseum SA 1 745 0 1 904 0 Eesti Kontsert SA 4 889 400 4 823 400 Eesti Riiklik Sümfooniaorkester SA 3 397 0 3 436 0 Eesti Filharmoonia Kammerkoor SA 1 027 0 1 048 0 Eesti Filmi Instituut SA 615 0 685 0 Kultuurileht SA 2 771 0 2 851 0 Sakala Teatrimaja SA 148 0 200 0 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 675 0 681 0 Kunstihoone SA 662 540 711 3 500 UNESCO Rahvuslik Komisjon SA 134 0 137 0 Rahvusooper Estonia 9 580 0 9 773 0 Eesti Rahvusringhääling 35 132 8 017 34 809 16 317 Eesti Rahvusraamatukogu 7 236 368 7 424 7 870 Lõimumine 696 0 790 0 Integratsiooni SA 696 0 790 0 476 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 2022 Tegevusk Investeeri Tegevusk Investeeri uludeks nguteks uludeks nguteks Sport 3 643 4 837 3 852 3 447 Jõulumäe Tervisespordikeskus SA 615 400 565 150 Tehvandi Spordikeskus SA 1 093 4 437 1089 3 297 Eesti Olümpiakomitee MTÜ 1 464 0 1 734 0 Spordikoolituse ja -Teabe SA 471 0 464 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 155 511 17 500 181 694 29 700 Energeetika 7 911 0 17 349 0 Elering AS, taastuvenergia 7 600 11 127 Nordic Energy Research, Norra ja Baltimaade koostööleping edendamaks energiauuringuid ja -analüüse 100 0 Balti riikides Tallinna Tehnikaülikool, energiamajanduse arengukava aastani 2030 teadus- ja arendustegevuse programmi 89 0 (ENMAK TA) tegevused AS Alara 97 94 AS Eesti Varude Keskus 0 6 050 KredEx 25 78 Ehitus 1 484 0 1 377 0 AS Alara 134 105 KredEx 1 350 1 272 Ettevõtluskeskkond 22 468 0 27 499 20 000 Ettevõtluse Arendamise SA 14 966 26 477 0 AS Alara 210 88 0 AS Metrosert 437 179 0 MTÜ Eesti Standardikeskus 390 390 0 MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, mis lahendavad riigi olulisi regionaalarengu, ettevõtluse ja 345 345 0 kodanikuühiskonna strateegiadokumentidest tulenevaid ülesandeid. Tallinna Linnavalitsus linnahalli renoveerimine 0 0 20 000 MTÜ Tarbijate Koostöökoda, majandus- ja taristuministri määruse alusel antav tegevustoetus tarbijate nõustamiseks 20 20 0 ja teavitamiseks ning tarbijate kollektiivsete huvide esindamiseks AS Eesti Varude Keskus 6 100 0 0 Teadmussiire 0 0 502 0 AS Alara 244 AS Metrosert 258 Digiühiskond 3 784 200 3 641 150 AS Eesti Post 1 778 0 1 778 0 Riigi Infokommunikatsiooni SA 1 886 200 1 781 150 AS Alara 120 0 82 0 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvus 119 864 17 300 131 326 9 550 477 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 2022 Tegevusk Investeeri Tegevusk Investeeri uludeks nguteks uludeks nguteks Eesti Liinirongid AS 29 831 29 599 0 AS Tallinna Lennujaam 10 067 17 300 10 067 0 AS Eesti Raudtee 0 0 12 000 2 550 Majandus- ja taristuministri määruse alusel kohalikele omavalitsustele jagatav investeeringutoetus teedele 0 0 7 000 ministeeriumile esitatud taotluste põhjal AS Alara 67 0 41 0 Ühistranspordikeskustele ja kohalikele omavalitsustele jagatav toetus ühistranspordi korraldamiseks 79 899 0 79 619 0 ministeeriumi ja Maanteeameti kaudu (bussiliinidele, praami- ja lennuliiklusele) Maaeluministeeriumi valitsemisala 10 676 0 11 105 0 Põllumajandus, toit ja maaelu 10 676 0 11 105 0 SA Eesti Maaelumuuseumid 1 806 1 807 SA Eesti Piimandusmuuseum 176 176 Eesti Maaülikool 522 351 AS Vireen 724 724 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 12 0 Toetus maaparandusühistute liikmelisuse- ja 20 20 maaparanduskuludeks Toetus toidu ekspordivõimaluste edendamiseks 100 0 Tegevustoetused põllumajandus- ja toidusektori MTÜdele, 378 429 sealhulgas: MTÜ Põllumajandus-Kaubanduskoda 183 MTÜ Eesti Talupidajate Keskliit 70 MTÜ Eestimaa Spordiliit Jõud 50 MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant 20 Organic Estonia MTÜ 40 MTÜ Eesti Noortalunikud 15 Maaelu ja põllumajanduse arendamise riiklikud toetused 5 926 7 598 Koolikavad ja kaasnevad haridusmeetmed 1 002 0 Kalanduse arengutoetused 10 0 Rahandusministeeriumi valitsemisala 4 357 31 490 5 262 0 Riigi rahandus 4 357 0 5 217 0 Ettevõtluse Arendamise SA 2 292 2 250 Keskkonnainvesteeringute Keskus 1 500 1 724 Kredex 565 1 243 Regionaalpoliitika 0 31 490 0 0 Toetused kohaliku omavalitsuse üksustele (lisaeelarve 0 30 000 0 0 meede) Transpordiamet 0 340 0 0 Ruhnu Vallavalitsus 0 150 0 0 478 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 2022 Tegevusk Investeeri Tegevusk Investeeri uludeks nguteks uludeks nguteks Jõgeva Vallavalitsus 0 1 000 0 0 Finantspoliitika 0 0 45 0 Audiitorkogu 0 0 45 0 Siseministeeriumi valitsemisala 11 947 0 10 230 0 Kodanikuühiskond 3 866 0 2 999 0 Kodanikuühiskonna Sihtkapital 2 148 1 681 Usulised ühendused (lisaeelarve meede) 1342 1179 Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile taotlusvoorude läbiviimiseks, usuliste ühenduste toetamiseks ja toetuse 376 139 eraldamine Vabaühenduste Liidule, Eesti Külaliikumine Kodukandile, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule. Siseturvalisus 2 611 0 1 990 0 Tallinna linnale 96 0 Siseturvalisuse vabatahtlike toetus 0 250 Erinevad projektitoetused 52 0 Kogukondliku turvalisuse toetusvoor 300 287 Integratsiooni sihtasutusele 939 900 Vabatahtlike merepääste seltsid 259 242,5 Eesti Naabrivalve 60 60 Eesti Politsei Spordiliidule 57 12,8 Eesti Abipolitseinike Kogu 37 37 Vabatahtlike päästjate MTÜd 50 50 Vabatahtlike ennetustegevuste MTÜ-d 41 41 Eesti Tuletõrjespordi Liit 40 40 Päästeliidu tegevustoetus 7 7 Vabatahtlikele päästeseltsidele 35 35 Toetus "Küttekolded korda" 600 0 Sihtasutuse Valga Isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon 29 19 Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusele 9 9 Laste ja perede programm 57 0 0 0 Globaalne eestlus 6 MTÜ Lasterikkad pered 51 Erakondade rahastamine 5 413 5 241 Erakondade toetamine 5 413 5 241 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 6 043 80 4 366 4 500 Hoolekandeprogramm 1 710 80 76 0 AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus; toetus hingehoidja teenuse tagamiseks 4 hooldekodus ning täiendav 80 0 tööjõukulu hüvitamine seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega 479 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 2022 Tegevusk Investeeri Tegevusk Investeeri uludeks nguteks uludeks nguteks AS HOOLEKANDETEENUSED; täiendav tööjõukulu hüvitamine seoses asutuste teenuse osutamise kohas 31 0 tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Iru Hooldekodu, toetus hingehoidja teenuse tagamiseks ning täiendav tööjõukulu hüvitamine seoses asutuste 130 0 teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega KURSANA EESTI OSAÜHING, toetus hingehoidja teenuse tagamiseks ning täiendav tööjõukulu hüvitamine 23 0 seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Mittetulundusühing Paju Pansionaadid, täiendav tööjõukulu hüvitamine seoses asutuste teenuse osutamise 16 0 kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Mittetulundusühing Paunküla Hooldekeskus, toetus hingehoidja teenuse tagamiseks ning täiendav tööjõukulu 15 0 hüvitamine seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Narva Sotsiaaltöökeskus, toetus hingehoidja teenuse tagamiseks ning täiendav tööjõukulu hüvitamine seoses 22 0 asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Osaühing ZUNT, täiendav tööjõukulu hüvitamine seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 38 0 haigusjuhtumitega SA Koeru Hooldekeskus, toetus hingehoidja teenuse tagamiseks ning täiendav tööjõukulu hüvitamine seoses 173 0 asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss- täiendav tööjõukulu hüvitamine seoses asutuste teenuse osutamise 11 0 kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Sihtasutus Keila Haigla, toetus hingehoidja teenuse tagamiseks ning täiendav tööjõukulu hüvitamine seoses 62 0 asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Sihtasutus Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus, toetus hingehoidja teenuse tagamiseks ning täiendav tööjõukulu 36 0 hüvitamine seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu, toetus hingehoidja teenuse tagamiseks ning täiendav tööjõukulu hüvitamine 30 0 seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, täiendav tööjõukulu hüvitamine seoses asutuste teenuse osutamise 60 0 kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Tammiste Hooldekodu, toetus hingehoidja teenuse 19 0 tagamiseks 480 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 2022 Tegevusk Investeeri Tegevusk Investeeri uludeks nguteks uludeks nguteks Tartu Linnavalitsus, täiendav tööjõukulu hüvitamine seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud 50 0 COVID-19 haigusjuhtumitega Viru Haigla Aktsiaselts, toetus hingehoidja teenuse tagamiseks 5 hooldekodus ning täiendav tööjõukulu 63 0 hüvitamine seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 haigusjuhtumitega Väärikas Vanadus OÜ, täiendav tööjõukulu hüvitamine seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud 38 0 COVID-19 haigusjuhtumitega Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Usuteaduse Instituut - 80 0 Hingehoidjate koolitamise toetus MTÜ Tartu Teoloogia Akadeemia, hingehoiu kriisitelefoni teenuse toetamine ja koduhooldusel olevatele 380 0 inimestele hingehoiuteenuse käivitamine Pere Sihtkapital Sihtasutus, Aino Järvsoo auhinna 25 0 76 konkurssi toetamine, huvihariduse programm Eesti Kurtide Liit; tegevustoetus RE seaduse III lugemise 15 0 otsus Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing, tegevustoetus RE 20 0 seaduse III lugemise otsus Eesti Lasterikaste Perede Liit, tegevustoetus RE seaduse 25 0 III lugemise otsus Eesti Naisteühenduse Ümarlaua Sihtasutus, tegevustoetus 50 0 RE seaduse III lugemise otsus Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, tegevustoetus RE 50 0 seaduse III lugemise otsus Eesti Vähiliit, tegevustoetus RE seaduse III lugemise otsus 40 0 Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, investeeringutoetus 0 10 RE seaduse III lugemise otsus Järvamaa Pensionäride Koondis, tegevustoetus RE 20 0 seaduse III lugemise otsus Meeste Koda, investeeringutoetus RE seaduse III 0 10 lugemise otsus Mittetulundusühing Heategevusfond Südamete Soojus, 11 0 tegevustoetus RE seaduse III lugemise otsus Mittetulundusühing Iseseisev Elu, investeeringutoetus RE 0 10 seaduse III lugemise otsus Mittetulundusühing Lapsele Oma Kodu, 0 10 investeeringutoetus RE seaduse III lugemise otsus Mittetulundusühing VLADIMIR METELITSA NIMELINE HEATEGEVUSFOND, investeeringutoetus 10 RE seaduse III lugemise otsus MTÜ Janno Puusepa Fond, tegevustoetus RE seaduse III 10 0 lugemise otsus Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir, investeeringutoetus 0 10 RE seaduse III lugemise otsus 481 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 2022 Tegevusk Investeeri Tegevusk Investeeri uludeks nguteks uludeks nguteks Sihtasutus Avatud Lootuse Fond, tegevustoetus RE 22 0 seaduse III lugemise otsus Sihtasutus Liikva Päikesekodu, investeeringutoetus RE 0 10 seaduse III lugemise otsus Tehisuurisega Isikute Ühing, tegevustoetus RE seaduse III 10 0 lugemise otsus Valgamaa Puuetega Inimeste Koda, tegevustoetus ja 3 10 investeeringutoetus RE seaduse III lugemise otsus Viljandi Maakonna Pensionäride Ühendus, tegevustoetus 11 0 RE seaduse III lugemise otsus Viljandi Pensionäride Liit, tegevustoetus RE seaduse III 16 0 lugemise otsus MTÜ TERVE PERE SELTS, tegevustoetus RE seaduse 10 0 III lugemise otsus Sihtasutus Väärtustades Elu, tegevustoetus RE seaduse III 15 0 lugemise otsus Laste ja perede programm 300 0 0 0 Hiiumaa Sotsiaalkeskus (Noortekodu), toetus COVID- 20 19ga seotud täiendavateks tööjõukuludeks AS HOOLEKANDETEENUSED, toetus COVID-19ga 20 seotud täiendavateks tööjõukuludeks Tallinna Laste Turvakeskus, toetus COVID-19ga seotud 20 täiendavateks tööjõukuludeks Maarjamaa Hariduskolleegium, toetus COVID-19ga seotud täiendavateks tööjõukuludeks ja tahvelarvutite ning 240 lauaarvutite soetamiseks Tervist toetavad valikud 51 0 0 0 Mittetulundusühing Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon; Vaimse tervise abivajajatele veebiplatvormi 51 loomine abivajajate juhtimiseks sobivamate abiressurssideni Inimkeskne tervishoid 3 982 0 4 290 4 500 Eesti Infektsioonhaiguste Selts, HIV positiivsete 15 15 0 patsientide andmekogu Eesti Arst OÜ, Eesti Arst ajakiri 20 20 0 Tartu Ülikool, residentuuri korralduskulud, Geenivaramu 3 873 4 181 0 geeniproovide säilitamiskulu SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, veredoonorluse 17 17 0 propageerimine Sihtasutus Viljandi Haigla investeeringu toetus 0 0 4 500 TÜ Kliinikum, rinnavähi varajase avastamise 20 20 0 sõeluuringud Mammograaf AS, rinnavähi varajase avastamise 20 20 0 sõeluuringud MTÜ Eesti Vähiliit, vähiennetus 17 17 0 Välisministeerium 1 196 0 1 109 0 Arengukoostöö ja humanitaarabi 670 0 583 0 SA Eesti Idapartnerluse Keskus 309 0 482 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2021 2022 Tegevusk Investeeri Tegevusk Investeeri uludeks nguteks uludeks nguteks SA E-Riigi Akadeemia 36 36 MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud 47 47 SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus 278 500 Välispoliitika 526 0 526 0 Tallinna Inglise Kolledž, IB (International Baccalaureate) 96 96 õpe Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus 420 420 MTÜ Eesti NATO Ühing 10 10 483 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri LISA 4 INVESTEERINGUD (TUHAT EUROT) 2020 2021 2022 Muutu Muutus tegelik RE RE s % Investeeringud kokku 442 890 476 674 715 975 239 302 50% Riigikogu Kantselei Investeeringud kokku 925 753 631 -122 -16% Inventar 46 9 9 0 0% IT investeeringud 558 320 211 -108 -34% Masinad ja seadmed 68 0 0 0 0% Riigikogu hoonete renoveerimine 112 307 304 -3 -1% Käibemaks 142 118 107 -11 -9% Riigikontroll 78 0 240 240 Investeeringud kokku 40 0 120 120 100% IT investeeringud 33 0 100 100 100% Käibemaks 7 0 20 20 100% Vabariigi Presidendi Kantselei Investeeringud kokku 63 428 277 -150 35% Inventar 5 11 11 0 0% Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone 48 346 189 -157 -45% Käibemaks 10 71 78 6 -9% Riigikantselei haldusala Investeeringud kokku 2 697 9 091 8 021 -1 070 -12% IT investeeringud 397 1 852 42 -1 760 -98% Muud investeeringud 11 0 0 0 0% Rahukohtu 1 ja 3 hoonete renoveerimine 1 846 1 423 0 -1 423 -100% Rüütelkonna hoone rekonstrueerimine 0 4 654 6 643 1 988 43% Käibemaks 444 1 163 1 337 174 15% Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku 35 229 9 324 65 355 56 031 -601% Inventar 160 156 982 826 528% IT investeeringud 3 376 1 808 1 575 -233 -13% Transpordivahendid 35 80 0 -80 -100% Masinad ja seadmed 771 618 0 -618 -100% Muud investeeringud 8 660 520 613 93 19% Tallinna Tehnikakõrgkool kinnisvarainvesteeringud 788 402 0 -402 -100% Gümnaasiumivõrgu korrastamine 12 250 192 48 689 48 497 25259% Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile 3 521 4 719 620 -4 099 -87% Tartu Tervishoiu Kõrgkool kinnisvarainvesteeringud 37 20 0 -20 -100% Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kinnisvarainvesteeringud 92 43 0 -43 -100% Rakvere Ametikooli õpperestoran 0 58 0 -58 -100% Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli aednikumaja 0 180 0 -180 -100% H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus 42 0 0 0 0% HTM remondiinvesteeringud 16 0 0 0 0% Käibemaks 5 481 528 12 876 12 348 -2339% 484 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 2021 2022 Muutu Muutus tegelik RE RE s % Justiitsministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku 2 014 321 330 9 -3% IT investeeringud 135 217 217 0 0% Masinad ja seadmed 118 78 78 0 0% Muud investeeringud 1 518 0 0 0 0% Käibemaks 244 26 35 9 -34% Kaitseministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku 152 784 113 991 281 835 167 844 147% Inventar 223 149 23 -126 -85% IT investeeringud 3 555 1 936 2 734 798 41% Masinad ja seadmed 2 250 5 836 5 371 -466 -8% Muud investeeringud 11 195 52 3 750 3 698 7098% Maa soetused 924 1 556 103 -1 453 -93% Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine 28 537 39 852 54 528 14 676 37% Liitlaste taristu 2 582 867 4 039 3 173 366% Kaitseotstarbeline erivarustus 82 147 51 450 127 217 75 767 147% Kirde-Eesti kompensatsioonimeetmed 0 0 7 550 7 550 100% Kaitseinvesteeringute programm 0 0 38 333 38 333 100% Käibemaks 21 371 12 294 38 187 25 893 211% Keskkonnaministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku 5 999 3 634 5 109 1 476 -41% IT investeeringud 1 940 1 739 3 596 1 857 -107% Transpordivahendid 10 263 175 -87 33% Masinad ja seadmed 75 633 404 -230 36% Muud investeeringud 2 962 347 83 -264 76% Kinnistute soetamine Küti tn Tallinn 0 107 0 -107 100% Käibemaks 1 011 545 852 307 -56% Kultuuriministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku 543 102 23 -79 -77% Muud investeeringud 353 0 0 0 0% Lastekirjanduse Keskuse põhivara soetus 31 23 23 0 0% Kreutzwaldi memoriaalmuuseum Võru Instit 90 0 0 0 0% ERM Raadi mõisa remonttööd 0 79 0 -79 -100% Käibemaks 69 0 0 0 0% Maaeluministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku 3 683 2 797 3 144 347 -12% IT investeeringud 1 756 1 757 2 162 406 -23% Transpordivahendid 0 28 28 0 0% Masinad ja seadmed 0 496 317 -179 36% Laborite sisseseade 0 70 70 0 0% Muud investeeringud 1 205 0 0 0 - MEM adminhoone Lai 39/41 98 0 0 0 - CO2 taaskasutusega kasvuhooned 0 0 63 63 100% 485 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 2021 2022 Muutu Muutus tegelik RE RE s % Käibemaks 624 446 504 58 -13% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku 185 763 273 637 296 981 23 344 9% Inventar 176 1 168 100 -1 068 -91% IT investeeringud 5 429 8 625 28 228 19 602 227% Transpordivahendid 0 0 9 658 9 658 0% Muud investeeringud 28 781 4 133 341 -3 792 -92% CO2 kvooditulust rahastatavad projektid 0 3 473 0 -3 473 -100% E265 Tallinna ringtee II etapp 0 8 500 9 817 1 317 15% Veeteede süvendamine 379 265 333 68 26% Riigimaanteede remondi koondprojekt 117 220 150 818 127 838 -22 981 -15% Tuletornid 306 1 651 510 -1 141 -69% E20 Tln-Narva mnt liiklussõlme ehitus 0 5 100 0 -5 100 -100% Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp 0 0 2 329 2 329 0% Rail Baltic arendus 0 15 222 41 320 26 098 171% VA Rohuküla tootmisbaasi uuendamine 0 0 167 167 0% Kose-Mäo neljarealiseks ehitamine 16 120 27 441 15 385 -12 055 -44% Arbavere puursüdamike hoidla 217 910 581 -329 -36% Eriolukorra vahendid investeeringuteks 3 872 0 0 0 0% Rohuküla sadama kai taastamine 0 17 94 78 459% Transpordiameti hoonete renoveerimine 0 592 767 175 30% Transpordiameti maa ost 0 1 600 2 500 900 56% RIA büroo parendustööd 0 220 0 -220 -100% Maanteeameti ja teedevalitsuste hooned 510 0 0 0 0% Maanteeameti maa ost 2 595 0 0 0 0% VA tootmishooned ja töökojad 118 0 0 0 0% Aaspere-Haljala 2+2 lõigu ehitamine 9 320 0 0 0 0% Pärnu-Uulu 2+2 tee 0 0 8 000 8 000 0% Käibemaks 719 43 902 49 014 5 112 12% Rahandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku 10 761 5 893 7 814 1 921 33% Inventar 85 0 30 30 100% IT investeeringud 8 385 4 520 5 827 1 307 29% Transpordivahendid 33 0 0 0 0% Masinad ja seadmed 328 331 331 0 0% Muud investeeringud 0 0 500 500 100% Käibemaks 1 929 1 042 1 126 84 8% Siseministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku 23 788 39 515 35 615 -3 900 -10% IT investeeringud 5 029 8 760 8 095 -665 -8% Transpordivahendid 7 135 5 661 7 947 2 286 40% Masinad ja seadmed 1 298 3 484 1 970 -1 514 -43% Muud investeeringud 1 117 4 091 4 360 269 7% 486 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2020 2021 2022 Muutu Muutus tegelik RE RE s % Sisekaitseakateemia Kase tn kompleks 198 83 40 -43 -52% Inventari soetamine 13 0 0 0 0% PPA Paikuse õppekeskus 9 0 0 0 0% Kaldabaasid 101 0 4 226 4 226 100% Isikut tõendavate dok väljaandmine 1 724 1 125 0 -1 125 -100% Männiku lasketiir 2 0 0 0 0% Kolde pst 65 43 0 0 0 0% Päästeameti Erika kinnistu 1 694 0 0 0 0% Päästeameti Männiku kinnistu 115 0 0 0 0% Piirissaare piiripostile inventari hoiutingimuste loomine 0 273 0 -273 -100% Sisekaitseakadeemia ühiselamute rekonstrueerimine 0 1 000 1 910 910 91% Muraste koertekool 29 0 0 0 0% Punamäe väiketankla 19 0 0 0 0% Keskkonnasäästlikud energialahendused väikesaartel 0 0 1 800 1 800 100% Vardja küla Kosa 41 0 0 0 0% KAPO maja 0 10 938 0 -10 938 -100% Käibemaks 5 220 4 100 5 267 1 167 28% Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku 10 488 6 053 5 951 -102 -2% Inventar 36 0 0 0 0% IT investeeringud 8 372 5 603 4 486 -1 117 -20% Masinad ja seadmed 82 0 185 185 100% Muud investeeringud 120 182 0 -182 -100% Transpordivahendid 21 0 0 0 100% Ravimiameti kontoriruumide renoveerimine 0 0 630 630 100% Käibemaks 1 857 268 650 382 142% Välisministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku 8 116 11 134 4 768 -6 366 -57% IT investeeringud 897 1 150 1 150 0 0% Transpordivahendid 367 460 330 -130 -28% Muud investeeringud 441 170 670 500 294% Välisministeeriumi ja välisesinduste ehitusinvesteeringud 6 181 9 254 2 397 -6 857 -74% Käibemaks 230 100 221 121 121% 487 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri LISA 5 VABARIIGI VALITSUSE RESERVI SIHTOTSTARBELISTE VAHENDITE JAOTUS TEGEVUSTE LÕIKES 2022-2025 (TUHAT EUROT) Planeeritud Planeeritud tegevused 2022 tegevused 2021-2025 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv KOKKU110 110 031 852 991 RIIGIKANTSELEI haldusala 0 60 Valitsusportaal 0 60 HARIDUS-JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala 11 949 19 234 Tallinna Muusika- ja Balletikooli vallasvara soetused 5 050 5 050 Tallinna Muusika- ja Balletikooli vallasvara soetused (käibemaks) 1 010 1 010 Likvideeritud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ettemaksete jäägi 889 2 674 tekkepõhine limiit Haridus- ja Noorteametile Eestikeelse hariduse tegevuskava 2022 5 000 5 000 Teadusuuringute tegemiseks COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja 0 5 500 monitoorimiseks JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala 6 617 26 049 Kogu olemasoleva infrastruktuuri ja teenustasemete hoidmise tagamisega 0 411 seotud lisavajadused Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 17 88 Konkurentsiameti lisarahastus 700 2 800 Avaliku teabe seaduse muutmine 5 900 22 100 Vanglatele C-hepatiidi ravimite soetamine kinnipeetavate ravijuhendijärgse 0 650 ravi tagamiseks KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala 600 2 600 Käibemaksu kulu USA toetusele (Kaitseliit) 600 2 600 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala 11 919 39 566 Finaalturniiridel osalevad meeskonnad 400 3 800 Kultuuri- ja spordi suursündmuste meede 2 000 10 000 Küberjulgeoleku seaduse nõuete tagamine 1 000 4 199 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 45 295 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 60 360 Film Estonia filmide tootmine 2 000 10 598 Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile 100 500 Koalitsioonileping - Linnateater 6 314 8 314 Võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir 0 1 500 MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI 1 809 7 671 valitsemisala Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 409 1 793 Ohutusjuurdluse Keskusele allvee-uuringute ja elektroonilise 1 400 3 000 simulatsioonimudeli tellimiseks Eesti turismiettevõtete toetusmeetme täiendav rahastamine 0 2 878 110 Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaastal jooksvalt muudatusi tegevuste loetelus, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Heaks kiidetud tegevuste loetelu avaldatakse Rahandusministeeriumi kodulehel. Nimekirjas kajastuvad ka 2020. aastast ülekantud vahendid, 2021. aasta jooksvad muudatused ja lisaeelarve vahendid seisuga 27.09.20 488 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Planeeritud Planeeritud tegevused 2022 tegevused 2021-2025 RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 928 26 956 Andmeteenuse võimekuse loomine 0 1 080 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 378 1 388 Maksu- ja Tolliametile kohustusliku kogumispensioni reformi rakendamisega 550 550 kaasnevad IT-investeeringud Riigihalduse ministrile isikukaitsevahendite soetamiseks 0 21 270 Isikukaitsevahendite ladustamise korraldamine 0 168 Riigi keskse isikukaitsevahendite varu täiendamine sotsiaalhoolekande 0 2 500 asutuste tarbeks ning vahendite ladustamine ja jaotamine SISEMINISTEERIUMI valitsemisala 17 292 71 676 Idapiiri väljaehitamine ning taristu ja ülalpidamise püsikulud 14 459 52 836 Digitippkohtumise turvalisus 300 1 500 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi (ABIS) arendus 1 205 10 155 ELi Terroristliku veebisisu eemaldamist reguleeriv määrus (TCO) 1 327 5 209 Eesti keele õppemahu suurendamine välismaalastele 0 580 Narva Aleksandri Suurkirik 0 648 Siseministeeriumi hoonete renoveerimine 0 158 FIA autoralli maailmameistrivõistluste sarja Eesti etapp 0 340 Rõuge depoohoone ehituskulud 0 250 SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala 1 220 188 538 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine 1 220 5 547 Sotsiaalkaitse valdkonna arendused ja haldus 0 4 853 Tervisevaldkonna teenuste halduse tagamine 0 1 667 Baasinfrastruktuuri uuendamine 0 108 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmevaramu 0 450 Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali suurendamine töötasu toetuste 0 57 600 maksmiseks Pensioni II samba riigpoolne hüvitis lahkujatele (sissemaksete peatamine) 0 117 000 Pensioni II samba reformi ettevalmistavate kulude katmine 0 1 250 Vanemahüvitise arvestusperioodis töötusega seotud muudatustega kaasnevad 0 63 Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS) arenduskulud ÜLERIIGILISED 57 697 470 642 IKT jaotamata vahendid 4 000 6 075 111 Välistoetuste tagastused 3 000 14 500 Riigikogu poolt eraldatud regionaalsed toetused 385 771 Välisteenistuse seadus 1 000 4 750 Riigiasutuste rendimaksed 1 193 16 400 Riiklik kaasfinantseering 10 996 344 115 Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele 7 123 26 723 IT vajaku kompenseerimine 30 000 30 000 Tulemusreserv 0 12 534 111 Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest kaetakse lootusetuks tunnistatud ja mitteolulise suurusega tagasinõuded ning rakendussüsteemist tingitud mitteabikõlblikud kulud. 489 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Planeeritud Planeeritud tegevused 2022 tegevused 2021-2025 Tekkepõhine eelarve kohandus 0 7 695 RKAS rendimaksete arvestuspõhimõtete muudatus 0 942 IT võrgu investeeringud olemasolevasse taristusse 0 5 000 Ametiasutuste väljaviimisega seotud kulud 0 1 138 490 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri LISA 6 RAIL BALTICU EHITAMISE TEGEVUSKAVA 2022. AASTAL NING SELLELE JÄRGNEVAIL AASTATEL Käesolev 2022. aasta riigieelarve lisa on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica (edaspidi RB) raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (vastu võetud 19.06.2017) paragrahvile 2. Ruumilised planeeringud Ruumilised planeeringud loovad aluse edasisteks projekteerimis- ja ehitustöödeks ning on üheks aluseks ehituslubade väljastamisel. Olulisimad planeerimistööd seonduvad RB planeeringu uuendamisega Pärnumaal, mis vastavalt Riigikohtu otsusele tunnistati osaliselt kehtetuks. Kehtetuks tunnistamine puudutab ca 40 km pikkust lõiku Pärnust lõunas. Kuni 2022. aasta lõpuni jätkuvad 2020. aastal alustatud tööd Pärnu maakonnaplaneeringu taaskehtestamiseks. Selle raames viiakse läbi erinevad uuringud, koostatakse eskiislahendused, viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (s.h Natura 2000 uuringud), viiakse läbi kõik seadusest tulenevad kaasamisprotsessid. Jätkatakse 2020. aastal alustatud Pärnu kaubaterminali ruumilise planeeringuga. Jätkub RB kohalike peatuste detailplaneerimine nii Harju, Rapla kui Pärnu maakonnas (Pärnu maakonna Surju ja Häädemeeste kohalike peatuste detailplaneeringud saab teostada 2023. aastal). Projekteerimistegevused 2022. aastal112 jätkub 2019. aastal alustatud RB suuremahuline projekteerimine Eesti territooriumil. 2020. aasta alguseks olid sõlmitud projekteerimislepingud kõigi kolme projekteerimislõigu osas (Rapla-Pärnu, Tallinn-Rapla ning Pärnu-Ikla). Kuni 2022. a lõpuni jätkub RB raudtee projekteerimine kõigil lõikudel (Rapla-Pärnu, Tallinn- Rapla ning Pärnu-Ikla): koostatakse põhi- ning tehniline projekt, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Projekteerimine Pärnu maakonna lõigul, mis planeerimisprotsessi uuendamise tõttu viibib, on projekteerimine kavas lõpetada 2023. aastal. Jätkub 2020. aastal alustatud Muuga multimodaalse terminali projekteerimine. Jätkatakse Pärnu kaubaterminali projekteerimistöödega. Pärnu kaubaterminali asukohta projekteeritakse ka üks infrastruktuuri hooldusdepoodest/hoolduspunktidest. Jätkub Soodevahe kuivsadama projekteerimine, mis on täiendavaks terminaliks Muuga sadamas asuva terminali kõrval, kuhu sadama-ala mahupiirangute tõttu luuakse täiendav taristu 1435 mm, 1520 mm ning maanteevedude teenindamiseks. Samasse asukohta on kavandatud ka teine infrastruktuuri hooldusdepoo. Projekteerimisleping sõlmiti 2021. aasta teises pooles. Jätkub 2020. aastal alustatud veeremi hooldusdepoo projekteerimine Ülemiste piirkonda. Jätkub RB kohalike peatuste eelprojektide koostamine. Ruumilise planeerimise ja projekteerimistööde hinnanguline kogumaksumus on 2022. aastal ca 13,5 miljonit eurot. Riigi kohustuslik omafinantseering on 15% kogumaksumusest. Ehitustööd 112 Vt Tabel 851. Rail Baltica projekti Eesti osa CEF eelarve 2022. 491 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2022. aastal jätkuvad tööd nn „kiire ajakava“ rajatiste (viaduktid, ökoduktid, ristmeväljad) ehitamisel (vt tabel 3: RB ehitatavad rajatised 2020-2023). Nimetatud rajatisi on võimalik ehitada RB põhiprojekti lahenditest varem eraldiseisvana, et kiirendada RB ehitamist Eesti territooriumil. Samuti jätkuvad tööd kohtobjektide (Ülemiste ja Pärnu reisiterminal) ehitamisel. 2022. aastal jätkuvad ehitustööd seitsme silla/viaduktiga, mille ehituslepingud on kavas sõlmida 2021. aasta jooksul; jätkuvad ehitustööd kümnel ristmeväljal (kõrgepingeliinide ja gaasitrasside ristumiste ümbertõstmine) ning kolmel ökoduktil. 2022. aastal alustatakse 19 silla/viadukti ehitushangete või ehitamisega vastavalt valminud ja vastu võetud tehnilisele projektile ja saadud ehituslubadele. Neile lisanduvad ehitustööd neljal ökoduktil. Jätkuvad 2021. aastal alustatavad Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ehitustööd (kommunikatsioonid ja juurdepääsuteed), ning Muuga multimodaalse terminali raudteede osa ehitamine. 2022. aastast alustatakse RB põhitrassi ehitustöödega (raudtee muldkeha ning rajatised)113 2022. aastal algavad ehitustööd Tallinna Vanasadama trammiliini rajamiseks. CEF vahenditest rahastatavate ehitustööde hinnanguline maksumus aastatel 2022 kuni 2025114 (k.a.) on ca 988 miljonit eurot, mis sisaldavad nii CEF toetust kui kohustuslikku riiklikku omapanust. Sellest ca 134115 miljonit eurot Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi vahenditest (sõlmitud Euroopa ühendamise rahastu ehk CEF rahastamislepingute alusel) ning ca 854 miljonit eurot EL 2021-2027 eelarveperioodi prognoositavatest vahenditest 2025. aastani. Viimase puhul on tegu indikatsiooniga projekti Eesti tegevuste elluviimise võimekusest, ent tegelikud investeeringumahud sõltuvad EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite aastate- ja taotlusvoorude-vahelisest jaotusest, mis ei ole veel teada. Riigi kohustusliku omafinantseeringu puhul on arvestatud kas teadaoleva või prognoositava minimaalse omafinantseeringu määraga, mis on 15 või 19% investeeringu maksumusest EL 2014-2020 ning 15% EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite puhul116. Lisaks CEF vahenditele on vastavalt VV otsustele kavas RB ning sellega seonduvate objektide rahastamine ka RRF-st ning struktuurivahenditest. RRF-st on kavandatud Ülemiste reisiterminali hoone rajamine (maksumus ca 31 mln €) ning struktuurivahenditest RB kohalike peatuste ehitamine (maksumus ca 16 mln €), Pärnu reisiterminali hoone rajamine ja terminaliala ning ümbritsevate tänavate ehitus (ca 24 mln €). RB-ga seonduva Vanasadama trammitee rajamine on samuti kavas RRF-st (maksumus ca 26 mln €); struktuurifondidest on kavandatud RB raudtee ehitamisega seonduvate maanteeliiklussõlmede ehitamine (maksumus ca 35 mln €). Maade omandamine Aastatel 2022 kuni 2023 jätkub 2018. aastal alustatud RB ehitamise tarbeks maade omandamine. Tabel 851. Rail Baltica projekti Eesti osa CEF eelarve 2022 Projekti Projekti nimetus 2022, eur Kommentaar nr A Ülemiste ühisterminal 9 673 257 113 Vt Tabel 854. RB põhitrassi ehitamise ajagraafik prioriteetlõikude kaupa 114 RB projekti Eesti osa prognoositud eelarve aastateks 2022 kuni 2025 on toodud tabelis 2: Rail Baltica projekti Eesti osa prognoos 2022-2025 115 Sisaldab 2015, 2016, 2018 ning 2020 sõlmitud rahastamislepingute vahendeid. 116 Vastavalt 2021-2027 CEF määruse eelnõule. 492 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Projekti Projekti nimetus 2022, eur Kommentaar nr A.001 Ülemiste reisiterminal 2 343 000 Detailplaneerimis-, projekteerimis- ja A.003 Ülemiste raudteeinfrastruktuur 7 330 257 ehitustööd 4 840 000 Projekteerimis- ja ehitustööd B Muuga kaubaterminal B.001 Raudteed ja raudteerajatised 572 000 B.002 Maardu tee sõlm ja tehnovõrgud 4 015 000 B.003 Maanteerajatised, teed, platsid 99 000 Hooldedepoo koos ühendusteedega, 154 000 B.004 platsidega Projekteerimistööd C Dry port 363 035 Dry Port - avalik raudtee ja muu taristu 363 035 C.001 7 614 779 Ehitustööd D Põhitrass Põhitrassi horisontaalsed tegevused 281 250 D.001 Põhitrassi lõik nr 2 (Tallinn-Rapla) 1 969 875 D.002 Põhitrassi lõik nr 1 (Pärnu-Rapla) 49 875 D.003 Põhitrassi lõik nr 3 (Pärnu-Eesti/Läti piir) 49 875 D.004 Kõrgepingeliinid ja gaasimagistraalide 5 263 904 D.005 ristumised 11 719 786 Projekteerimistööd D* Põhitrassi projekteerimine Projekteerimine: horisontaalsed tegevused 2 040 285 D.001* Projekteerimine: Põhitrassi lõik nr 2 2 729 796 D.002* (Tallinn-Rapla) Projekteerimine: Põhitrassi lõik nr 1 (Pärnu- 625 905 D.003* Rapla) Projekteerimine: Põhitrassi lõik nr 3 (Pärnu- 6 323 800 D.004* Eesti/Läti piir) 1 597 286 Projekteerimis- ja ehitustööd E Pärnu reisiterminal Pärnu reisiterminal 1 597 286 E.001 256 136 Detailplaneerimis-, projekteerimis- ja F Pärnu kaubaterminal ehitustööd Pärnu kaubaterminali avalik raudtee 85 380 F.001 Pärnu kaubaterminali ettevalmistustööd 85 378 F.002 Pärnu kaubaterminali hooned, muu taristu 85 379 F.003 1 341 492 Projekteerimis- ja ehitustööd G Ülemiste (Rae) veeremidepoo Ülemiste (Rae) veeremidepoo 621 986 G.001 Depoohoone 621 986 G.002 Sõiduteed ja platsid 97 521 G.003 2 235 673 Projekteerimis- ja ehitustööd H Infrastruktuuri hoolduskeskus ja punktid Pärnu infrastruktuuri hoolduspunkt 1 839 145 H.001 Soodevahe infrastruktuuri hoolduspunkt 396 528 H.002 Detailplaneerimis- ja projekteerimistööd I Kohalikud peatused 350 174 Detailplaneeringud ja projekteerimine 350 174 I.001 Ehitustööd K Rajatised 34 450 969 Rajatised (Harju) 7 037 214 K.001 Rajatised (Rapla) 5 998 195 K.002 Rajatised (Pärnu) 1 100 K.003 493 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Projekti Projekti nimetus 2022, eur Kommentaar nr Rajatised (KOV) 5 235 096 K.004 Rajatised (Ökoduktid) 16 179 364 K.005 Ehitustööd L Kontaktliini liitumised elektrivõrguga 2 747 371 Järveküla liitumise ehitus 147 400 L.001 Järvakandi liitumise ehitus 936 650 L.002 Surju liitumise ehitus 1 663 321 L.003 NA Tööde elluviimise kulud 5 675 647 Projekti- ja objektijuhtimise ning insener- tehniliste tööde personalikulud. Teenused, mis ei ole seotud konkreetsete ehitusobjektidega. KOKKU RBE INVESTEERINGUD 77 189 958 KOKKU KOOS RBE 82 865 605 ADMINISTREERIMISKULUDEGA NA Maade omandamine 10 870 700 Sisaldab maade maksumust, mõõdistamise, hindamise ja notarikulusid ning administreerimiskulusid NA Tööde elluviimise kulud 340 000 RB elluviimisega seotud personalikulud. Teenused, mis ei ole seotud konkreetsete ehitusobjektidega. KOKKU MKM TEGEVUSED 11 210 700 KOKKU RB EELARVE 94 076 305 Tabel 852. Rail Baltica projekti Eesti osa eelarve prognoos CEF, RRF ning SF vahenditest 2022-2025 EL eelarveperiood 2022, mln eur 2023, mln eur 2024, mln eur 2025, mln eur Eelarveperiood 2014-2020 (sõlmitud 89,91 83,04 4,14 0,00 rahastamislepingud)117 Eelarveperiood 2014-2020 (CEF VII vooru 0,38 0,00 0,00 0,00 prognoos)118 Eelarveperiood 2021-2027 (indikatiivne 3,79 271,12 349,17 269,38 taotlusmaht)119 RRF vahendid120 6,50 21,25 17,50 11,80 SF vahendid121 0,00 24,47 13,81 23,53 KOKKU RB CEF 94,08 354,16 353,31 269,38 EELARVE KOKKU RB EELARVE 100,58 399,88 384,61 304,71 117 Vastavalt sõlmitud rahastamislepingutele CEF I - CEF III ning CEF VI 118 Prognoos CEF VII vooru osas, sõltub vooru mahust, mis ei ole veel teada 119 Indikatsioon projekti Eesti tegevuste elluviimise võimekusest, tegelikud investeeringumahud sõltuvad EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite aastate- ja taotlusvoorude-vahelisest jaotusest ning taotlusvoorude tulemustest, mis ei ole veel teada 120 RRF protsessi hetkeseis Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel 121 SF protsessi hetkeseis Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel 494 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri Tabel 853. RB ehitatavad rajatised 2020-2023122 OBJEKT OMANIK 2020 2021 2022 2023 VIADUKTID Kangru Transpordiamet T-2 Tartu mnt (Assaku) Transpordiamet Põrguvälja tee Transpordiamet Rukki tee KOV Tallinn-Rapla-Türi (Kohila) Transpordiamet Urge tee KOV Salutaguse tee KOV Tallinn-Rapla-Türi (Mälivere) Transpordiamet Rapla-Märjamaa tee Transpordiamet Kehtna-Põlma tee Transpordiamet Tõdva-Hageri Transpordiamet Rapla-Varbola tee Transpordiamet Tagadi tee KOV Hagudi-Kodila Transpordiamet Künka tee KOV Seli-Koigi-Alu tee Transpordiamet Varbola tee KOV Saku-Tõdva Transpordiamet Rapla-Järvakandi-Kergu tee Transpordiamet Tagadi-Kurtna Transpordiamet Kirdalu-Kiisa Transpordiamet Aasu m/p objekti tee KOV ÖKODUKTID Urge ökodukt RB Loone ökodukt RB Kalevi ökodukt RB Selja ökodukt RB Sanga ökodukt RB Tammiste ökodukt RB Kõnnu ökodukt RB RISTMEVÄLJAD 110 kV L030 Sindi – Papiniidu RB 110kV L133B Vändra-Papiniidu RB 110kV L032B Metsakombinaadi – RB Papiniidu 110 kV L032A Sindi – RB Metsakombinaadi 330kV L505 Harku-Kiisa RB Iru-Järveküla ja Iru-Järve L006A ja RB L005 L100B/L182 Järve – Jüri / Kiisa – RB Järve L006A/ L005 Iru -Järveküla - /Iru - RB Järve 122 Tabelis on toodud nn "kiire ajakava" rajatised, mis ehitatakse valmis esimeses järjekorras. Ülejäänud rajatised on põhitrassi ehitamise üldises ajakavas (vt Tabel 853. RB ehitatavad rajatised 2020-2023). 495 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri OBJEKT OMANIK 2020 2021 2022 2023 L186 Kohila – Rapla ümberehitus RB 110 kV L027 Järvakandi – Valgu RB 110 kV L026 Kehtna – Järvakandi RB Gaasitoru Raudalu RB Gaasitoru Karla RB Gaasitoru Saku RB Tabel 854. RB põhitrassi ehitamise ajagraafik prioriteetlõikude kaupa Prioriteetlõik Lõigu pikkus (km) 2023 2024 2025 2026 Prioriteetlõik 1: DPS1 9,4 Kohila Prioriteetlõik 2: DPS2 14,1 Alu-Mälivere Sektsioon 1 Pärnu- Prioriteetlõik 3: DPS3 17,2 Rapla Kärpla-Alu Prioriteetlõik 4: DPS4 14,0 Selja-Kärpla Prioriteetlõik 5: DPS5 15,8 Tootsi-Selja Prioriteetlõik 1: DPS1 15,8 Ülemiste-Kangru Prioriteetlõik 2: DPS2 Sektsioon 2 Tallinn- Kangru-Harju ja Rapla 19,3 Rapla maakonna piir Prioriteetlõik 3: DPS3 12,0 Soodevahe-Muuga Prioriteetlõik 1: DPS1 36,6 Tootsi-Pärnu Prioriteetlõik 2: DPS2 Sektsioon 3 Pärnu- 31,5 Saarde-Häädemeeste EE/LV piir Prioriteetlõik 3: DPS3 25,4 Häädemeeste-EE/LV piir 496 LISA 7 RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2022-2025 RAHASTAMISKAVA (TUHAT EUROT) 2022 2023 2024 2025 Kokku vahendid 14 354 469 15 349 607 15 664 865 15 734 227 piirmääraga vahendid 4 077 945 3 848 822 3 892 520 3 802 418 piirmäärata vahendid 10 276 523 11 500 785 11 772 344 11 931 810 Jaotamata eelarve fondide ja tegevuste lõikes 0 539 319 763 387 888 279 piirmääraga vahendid 0 10 663 18 275 28 471 piirmäärata vahendid 0 528 656 745 111 859 808 Uue perioodi välisvahendid, sh uued fondid, koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga 0 501 486 718 194 830 738 Moderniseerimisfond 0 27 170 26 917 29 070 Kinnisvarakulud ja investeeringud 0 10 663 18 275 28 471 Riigikogu Kantselei 23 167 30 020 26 149 24 980 piirmääraga vahendid 13 249 17 216 15 128 13 477 piirmäärata vahendid 9 917 12 804 11 021 11 503 Kulud 22 535 27 146 25 774 24 485 Investeeringud 631 2 874 375 495 Vabariigi Presidendi Kantselei 5 090 4 699 4 688 4 714 piirmääraga vahendid 4 151 3 830 3 792 3 792 piirmäärata vahendid 939 869 897 922 Kulud 4 813 4 686 4 683 4 709 Investeeringud 277 13 6 6 Riigikontroll 5 334 5 374 5 281 5 288 piirmääraga vahendid 4 925 4 925 4 883 4 883 piirmäärata vahendid 409 448 399 405 Kulud 5 214 5 374 5 281 5 288 Investeeringud 120 0 0 0 Õiguskantsleri Kantselei 3 071 3 024 3 031 3 038 piirmääraga vahendid 2 798 2 798 2 798 2 798 piirmäärata vahendid 272 225 232 239 Kulud 3 071 3 024 3 031 3 038 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2022 2023 2024 2025 Riigikohus 5 689 5 825 5 914 6 020 piirmääraga vahendid 3 469 3 469 3 440 3 440 piirmäärata vahendid 2 220 2 356 2 474 2 581 Kulud 5 689 5 825 5 914 6 020 Vabariigi Valitsus 2 581 691 2 624 231 2 795 253 2 927 479 piirmääraga vahendid 667 511 631 137 716 652 750 161 piirmäärata vahendid 1 914 180 1 993 094 2 078 602 2 177 318 Kulud 2 581 691 2 624 231 2 795 253 2 927 479 Sh Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond 456 799 457 047 455 051 455 468 sh üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus 357 825 357 825 355 852 355 852 sh koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus 15 000 15 000 15 000 15 000 sh huvihariduse ja -tegevuse toetus 10 250 10 250 10 250 10 250 sh kohalike teede hoiu toetus 29 313 29 313 29 313 29 313 sh üle antud endiste riigiteede toetus 63 63 63 63 sh raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus 2 650 2 650 2 650 2 650 sh matusetoetus 4 000 4 000 4 000 4 000 sh asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 19 022 19 022 19 022 19 022 sh toimetulekutoetuse maksmise hüvitis 17 549 17 798 17 775 18 191 sh rahvastikutoimingute hüvitis 1 127 1 127 1 127 1 127 Sh Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond 107 302 107 370 107 440 107 440 Sh Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud 1 539 216 1 627 721 1 710 977 1 795 927 sh füüsilise isiku tulumaks 1 465 879 1 554 321 1 637 577 1 722 525 sh maamaks 58 423 58 423 58 423 58 423 sh keskkonnatasud 14 799 14 862 14 862 14 864 sh liiklustrahvid 115 115 115 115 Riigikantselei haldusala 23 626 16 233 12 769 12 745 piirmääraga vahendid 19 380 13 582 11 091 11 074 piirmäärata vahendid 4 246 2 650 1 678 1 671 Kulud 15 605 13 319 12 769 12 745 Investeeringud 8 021 2 914 0 0 Tulemusvaldkond: Tõhus riik Kulud 14 592 12 561 12 063 12 046 498 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2022 2023 2024 2025 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 903 986 841 391 784 459 774 655 piirmääraga vahendid 641 618 634 434 682 559 679 071 piirmäärata vahendid 262 367 206 956 101 900 95 585 Kulud 838 630 774 263 775 847 765 911 Investeeringud 65 355 67 128 8 612 8 744 Tulemusvaldkond: Eesti keel ja eestlus Kulud 5 874 5 875 5 876 5 878 Tark ja tegus rahvas Kulud 594 004 554 866 531 482 525 625 Tõhus riik Kulud 8 736 8 537 8 537 8 537 Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Kulud 218 717 193 686 217 343 213 263 Justiitsministeeriumi valitsemisala 192 499 192 270 192 137 193 218 piirmääraga vahendid 142 265 143 454 143 064 142 910 piirmäärata vahendid 50 234 48 817 49 074 50 308 Kulud 192 169 192 024 191 891 192 972 Investeeringud 330 246 246 246 Tulemusvaldkond: Õigusriik Kulud 182 893 182 703 182 566 183 772 Kaitseministeeriumi valitsemisala 827 237 809 077 807 574 836 916 piirmääraga vahendid 656 774 638 797 630 475 659 038 piirmäärata vahendid 170 463 170 280 177 099 177 878 Kulud 545 403 560 838 573 410 675 645 Investeeringud 281 835 248 239 234 164 161 270 Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse Kulud 519 575 535 713 551 153 641 299 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 182 786 144 682 108 454 99 554 piirmääraga vahendid 85 807 82 716 80 748 80 528 piirmäärata vahendid 96 980 61 966 27 706 19 026 Kulud 177 677 143 217 106 989 98 299 Investeeringud 5 109 1 465 1 465 1 255 499 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2022 2023 2024 2025 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus Kulud 5 881 5 647 4 516 4 497 Tulemusvaldkond: Keskkond Kulud 167 047 133 381 99 374 90 855 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 290 280 278 729 282 224 259 018 piirmääraga vahendid 248 782 238 225 241 914 218 320 piirmäärata vahendid 41 498 40 504 40 310 40 698 Kulud 290 257 278 706 282 201 258 995 Investeeringud 23 23 23 23 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud 6 881 5 537 5 233 5 235 Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport Kulud 281 645 271 486 275 296 252 087 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 1 239 284 1 283 867 1 108 761 894 743 piirmääraga vahendid 521 949 480 971 438 289 420 759 piirmäärata vahendid 717 335 802 896 670 473 473 984 Kulud 942 302 1 061 767 1 006 980 825 217 Investeeringud 296 981 222 100 101 781 69 527 Tulemusvaldkond: Transport Kulud 480 524 681 994 729 376 579 425 Tulemusvaldkond: Energeetika Kulud 55 054 33 076 47 248 47 870 Tulemusvaldkond: Infoühiskond Kulud 84 717 83 850 46 022 27 032 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus Kulud 310 147 250 726 172 246 159 624 Maaeluministeeriumi valitsemisala 454 705 505 738 468 748 440 603 piirmääraga vahendid 58 718 57 099 55 624 55 637 piirmäärata vahendid 395 987 448 639 413 123 384 966 Kulud 451 561 502 881 467 527 439 382 Investeeringud 3 144 2 857 1 221 1 221 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus 500 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2022 2023 2024 2025 Kulud 448 635 500 172 464 881 436 736 Rahandusministeeriumi valitsemisala 281 684 271 187 229 961 214 629 piirmääraga vahendid 132 924 128 922 123 271 123 267 piirmäärata vahendid 148 760 142 266 106 690 91 362 Kulud 273 870 262 834 228 481 213 146 Investeeringud 7 814 8 353 1 479 1 483 Tulemusvaldkond: Tõhus riik Kulud 267 097 257 131 223 061 207 731 Siseministeeriumi valitsemisala 499 398 463 309 444 051 452 033 piirmääraga vahendid 415 550 389 641 367 155 375 791 piirmäärata vahendid 83 848 73 668 76 896 76 242 Kulud 463 783 442 553 432 826 430 075 Investeeringud 35 615 20 755 11 225 21 958 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus Kulud 433 142 412 885 403 016 400 969 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud 14 147 13 529 13 321 13 303 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 6 735 584 7 230 245 7 523 506 7 600 616 piirmääraga vahendid 369 646 277 927 267 828 144 779 piirmäärata vahendid 6 365 939 6 952 318 7 255 678 7 455 837 Kulud 6 729 633 7 227 657 7 522 015 7 599 125 Investeeringud 5 951 2 588 1 491 1 491 Tulemusvaldkond: Tervis Kulud 2 156 271 2 227 049 2 267 361 2 199 290 Tulemusvaldkond: Heaolu Kulud 4 566 677 4 995 183 5 249 715 5 394 903 Välisministeeriumi valitsemisala 99 356 100 388 98 517 95 699 piirmääraga vahendid 88 427 89 014 85 534 84 222 piirmäärata vahendid 10 928 11 374 12 983 11 477 Kulud 94 588 95 864 95 577 93 144 Investeeringud 4 768 4 525 2 940 2 555 Tulemusvaldkond: Välispoliitika 501 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri 2022 2023 2024 2025 Kulud 94 128 95 395 95 080 92 678 502 Riigikogu Rahanduskomisjon Meie 22.11.2021 nr 1.1-10.1/8184-1 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja muudatused Austatud Riigikogu rahanduskomisjon Rahandusministeerium on teinud parendusi 2022. aasta Riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas. Saadame Riigikogu rahanduskomisjonile tehtud muudatuste protokolli ja täiendatud seletuskirja, mis on ka avaldatud Rahandusministeeriumi kodulehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Kirsipuu eelarvepoliitika asekantsler Anu Kikas [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel