Kristen Michal Majanduskomisjon i esimees Riigikogu 18 . november 2021 nr KA-JUH-13/228-2 E-kiri:
[email protected] [email protected] [email protected] Cc : rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus E-kiri:
[email protected] Eelnõu 426 SE kommentaarid ja muudatusettepanekud Lugupeetud härra esimees Viitega 17. novembril 2021 toimunud eelnõu 426 SE ( e lektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus ) töörühma koosolekule edastame teile käesolevaga Eesti Energia täiendavad seisukohad ja kommentaarid eelnõu kohta. Kuna Eesti Energia täiendavad kommentaarid on otseses seoses ettevõtte poolt varasemalt eelnõu kohta esitatud kommentaaridega ja ühtlasi adresseerivad Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt 08.11.2021 kirjas esitatud arvamusi , siis ülevaatlikkuse huvides esitame käesolevas kirjas kõik nimetatud ko mmentaarid ja arvamused üheskoos. 1. E elnõu § 1 punktiga 22 e lektriturus eaduse paragrahvi 18 lõike 1 muutmine E esti E nergia (EE) 11.10.2021 kommentaarid : 1. Direktiiv (EL) 2019/944 ei keela ega piira vertikaalselt integreeritud ettevõtja juhatuse liikme õigust kuuluda selle ettevõtja kontserni osaks oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogusse. Vastupidi, nii direktiiv, kui ka elektrituruseadus tunnustavad otsesõnu emaettevõtja õigust teostada jaotusvõrguettevõtjast tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, mida saabki teha üksnes nõukogu liikmeks olemise kaudu . Seetõttu on eelnõu seletuskirjas esitatud MKM-i väide, et pakutud muudatus on vajalik direktiivi korrektseks üle võtmiseks, e kslik ja eksitav . Olukord, kus vertikaalselt integreeritud ettevõtja juhatuse liige või liikmed kuuluvad selle ettevõtja kontserni osaks oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogusse on Euroopas tavapärane. Lähima näitena saame selle osas tuua Leedu riigile kuuluva energiakontserni Ignitis Grupp’i juhatuse esimehe ja finantsdirektori kuulumise sama kontserni koosseisu kuuluva Leedu suurima jaotusvõrguettevõtja Energijos Skirstymo Operatorius AB nõukogusse: https://www.eso.lt/en/about-us/eso-management.html#!topic160 Andmaks avalikkusele ja teistele turuosalistele täiendavat kindlust jaotusvõrguettevõtja reeglitepärase toimimise osas, kuuluvad Energijos Skirstymo Operatorius AB nõukogusse lisaks Ignitis Grupp’i juhatuse liikmetele ka kaks sõltumatut nõukogu liiget ja ametiühingute esindaja. 2. Mis puudutab võrguettevõtja emaettevõtja sekkumist jaotusvõrguettevõtja igapäevasesse majandustegevusse, siis seda keelab direktiiv juba täna ( d irektiiv (EL) 2019/944 artikkel 35 lõige 2 c). Just seetõttu on kooskõlas äriseadustiku § 317-ga seatud Elektrilevi OÜ põhikirjas nõukogu ülesannetele selged piirid, et võrguettevõtja igapäevasesse majandustegevusse sekkumine võrguettevõtja emaettevõtja poolt oleks välistatud. Lähtudes eelnevalt toodud argumentidest peame me MKM-i tehtud muudatusettepanekut direktiiviga vastuolus olevaks, ebaproportsionaalseks ja Eesti Energia kontserni majanduslikku toimimist halvavaks . Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda § 18 lg 1 alternatiivset sõnastust ning riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogu täiendamist sõltumatute liikmetega, kelle nimetab ametisse riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee – vt ka § 18 lg 1 3 muudatusettepanekut. Paragrahvi 18 lõike 1 muudatus ettepanek: Lähtudes eelnevalt mainitud argumentide st teeme ettepaneku muuta MKM-i poolt tehtud ettepanekut ja loobuda piirangust, mis keelab emaettevõtja juhatuse liikmel osalemast jaotusvõrguettevõtjast tütarettevõtte nõukogus: (1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja nõukogu ega juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest. MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : E i nõustu . Direktiiv sätestab üheselt, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olev jaotusvõrguettevõtja peab olema sõltumatu elektrienergia tootmisest, müügist ja salvestamisest ning laadimistaristu rajamisest ja haldamisest (vt artikkel 35). Eesti Energia AS eksitab avalikkust väitega, et kõnealune muudatus on vastuolus direktiiviga. OÜ Elektrilevi seni kehtinud juhtimisstruktuur ja -hierarhia ei toeta direktiivis sätestatud kohustuse täitmist. Võrguettevõtja, kelle nõukogusse kuuluvad tootmise, müügi, salvestuse ning laadimistaristu haldamisega tegelevate ettevõtjate juhatuse liikmed, ei ole nimetatud tegevuste suhtes sõltumatu. See annab aga kontsernile ebaausa konkurentsieelise võrreldes ettevõtjatega, kes samadel tegevusaladel tegutsedes jaotusvõrguettevõtja nõukogus figureerida ei saa. Viidatud näited on ajale jalgu jäänud – liikmesriigid ei ole veel jõudnud kõnealust direktiivi oma õigusesse üle võtta. Seetõttu on levinud ka näited, kus jaotusvõrguettevõtja nõukogus on tootmise, müügi, salvestamise või laadimistaristuga tegelevate isikute juhatuse või nõukogu liikmed. Eelnõu ei võta jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekult võimalust nõukogu liikmeid nimetada ega nõukogule jaotusvõrguettevõtja juhtimiseks vajalikku sisendit anda. Eelnõuga lisatakse kohustus tagada, et jaotusvõrguettevõtja nõukogus ei oleks kontserni muude tegevusaladega seotud ettevõtjate juhtivaid isikuid. EE täiendav ad kommentaar id : Eesti Energia ei nõustu jätkuvalt MKM-i poolt avaldatud seisukohtadega. Direktiiv selgelt ei näe ette seda, et emaettevõtte juhatuse liikmed ei tohi osaleda võrguettevõtja nõukogus teostamaks majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet. Eesti äriseadustiku kohaselt on nõukogus osalemine sisuliselt ainus võimalus majandusliku ja juhtimisalase järelevalve teostamiseks. Oleme seisukohal, et emaettevõtte juhtidel peab see võimalus säilima. Analoogilised näited teistest EL-i liikmesriikidest üksnes tõendavad EE seisukohtade õigsust. MKM-i väide, mille kohaselt „ei ole teised liikmesriigid veel jõudnud kõnealust direktiivi oma õigusesse üle võtta“ ei ole tõsiselt võetav. Direktiivi antud artiklit direktiivi viimase värskendmise käigus ei muudetud, selle sõnastus on sama nagu 10 aastat tagasi. Väita, et liikmesriigid pole jõudnud direktiivi antud sätet 10 aastaga üle võtta ei ole tõsine. Praegu toimub direktiivi ülevõtmise protsess ka teistes liikmesriikides. Meile teadaolevalt ei kavatse näiteks Leedu valitsus MKM-i pakutud muudatusi rakendada kuna direktiiv ei näe seda ette . Eesti Energia on teadlik meie konkurentide muredest Elektrilevi juhtimis struktuuride toimi mise osas. Hoolimata sellest , et Elektrilevi ega Eesti Energia tegevuses pole tuvastatud mingeid konkurentsialaseid rikkumisi oleme me teinud ettepaneku kuni kahe sõltumatu liikme kaasamiseks Elektrilevi nõukogusse. See võimaldaks tagada efektiivse järelevalve Elektrilevi juhatuse ja nõukogu vahekorra üle . Kuna MKM on eelnõu seletuskirjas viidanud nagu oleks pakutud muudatus nõutud Euroopa Komisjoni poolt, siis pöördus Eesti Energia ametliku kirjaga Euroopa Komisjoni energiavoliniku poole ametlike selgituste saamiseks . Soovitame majanduskomisjonil oodata ära Komisjoni tagasiside Eesti Energia kirjale. 2. E elnõu § 1 punktiga 23 e lektrituru s eaduse paragrahvi 18 täiendamine lõigetega 1 1 - 1 3 EE 11.10.2021 kommentaarid : 1. Ettepanek, mille kohaselt riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja (antud juhul Elektrilevi OÜ) nõukogu liikmed määratakse nimetamiskomitee ettepanekul on vastuolus äriseadustikuga. Äriseadustiku § 319 lg 2 kohaselt võib seaduse või põhikirjaga näha ette, et mitte rohkem kui pooled nõukogu liikmed võib valida muul viisil kui osanike otsusega . Nimetatud vastuolu äriseadustikuga on MKM-il jäänud paraku analüüsimata. 2. Elektrilevi OÜ on osa oma emaühingu konsolideerimisgrupist ning konsolideerimisnõuete täitmise tagamiseks ei ole mõeldav olukord, kus Elektrilevi OÜ konsolideerimisgrupi tasemel juhtimist korraldatakse täielikult konsolideerimisgrupist väljaspool olevate kolmandate isikute poolt . Elektrilevi OÜ osanik peab täitma oma seadusjärgseid juhtimisfunktsioone ja kohustusi, mida ei ole võimalik nõutud mahus täita olukorras, kus Elektrilevi OÜ juhtorganid komplekteeritakse täielikult konsolideerimisgrupist väljaspool olevate kolmandate isikutega. Kui riigi osalusega elektriettevõtja omaniku esindaja soovib jaotusvõrguettevõtja tegevuse läbipaistvuse suurendamise ja turuosaliste parema kaasamise huvides kaasata jaotusvõrguettevõtja nõukogusse sõltumatuid liikmeid, siis võib riigi osalusega elektriettevõtja omaniku esindaja näha ette nimetamiskomitee kaasamise selliste täiendavate nõukogu liikmete kaasamiseks . Paragrahvi 18 lõike 1 3 täiendus ettepanek: Lähtudes eelnevalt mainitud argumentidest teeme ettepaneku muuta MKM-i poolt tehtud ettepanekut, mis on vastuolus äriseadustikuga ja ei võimalda emaettevõtja juhatusel konsolideerimisnõuete täitmist: (1 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi osalusega elektriettevõtja omandis oleva jaotusvõrguettevõtja üldkoosolekule teeb elektriettevõtja omaniku esindaja soovil kuni kahe nõukogu liikme nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 80 1 nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes riigivaraseaduse § 80 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatust. MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei nõustu . Eelnõu ei võta üldkoosolekult võimalust nimetada jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmeid. Seetõttu ei ole siin ka vastuolu ä riseadustikuga . Nimetamiskomitee võtab nõukogu liikmete kohta ettepaneku tegemisel aluseks ka vajalikku pädevust jm kriteeriume tagamaks, et jaotusvõrguettevõtja nõukogu oleks pädev. Samuti säilib (ja peabki säilima) üldkoosoleku võimalus anda jaotusvõrguettevõtja nõukogule selged suunised jaotusvõrguettevõtja tegevuse korraldamiseks. EE täiendav ad kommentaar id : MKM-i pakutud muudatusettepanekut selgitav tekst eelnõu seletuskirjas ütleb ühemõtteliselt, et jaotusvõrguettevõtja üldkoosolek on kohustatud (st. „peab“) nimetama nõukogu liikmed lähtudes nimetamiskomitee ettepanekutest. See tähendab, et üldkoosolek küll vastutab enda otsuste eest, kuid need otsused teeb tema eest ära keegi teine . Selle ettepanekuga muudetakse võrguettevõtja üldkoosolek põhimõtteliselt nimetamiskomitee „tankistiks“. Eesti Energia leiab jätkuvalt, et antud ettepanek on nii enda sisult, kui ka vaimult vastuolus äriseadustikuga . Lisaks ei saa me aru, mis probleemi MKM siin täpselt lahendada soovib ja miks on selleks valitud nii ebaproportsionaal sed vahendid. Kui kellegil on kahtlused Elektrilevi juhatuse ja nõukogu vahelise koostöö iseloomu ja toimivuse osas, siis sõltumatute liikmete kaasamine nõukogu töösse peaks võimaldama need kahtlused hajuta d a . Sellest lähtudes on Eesti Energia teinud ka ettepaneku , et nimetamiskomitee võiks teha ettepanekud sõltumatute liikmete kaasamise osas. Seda, et Eesti Energia konts e rni juhtkond teostaks enda jaotusvõrguettevõtjast tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet läbi kolmandate isikute, ja just seda MKM soovitab, ei pea me vastuvõetavaks. 3. E elnõu § 1 punktiga 27 e lektrituruseaduse paragrahvi 18 täiendamine lõikega 5 2 EE 11.10.2021 kommentaarid : n imetatud täiendusega on MKM teinud ettepaneku, mille kohaselt ei tohi jaotusvõrguettevõtjale võrgu arendamise, planeerimise või liitumispakkumistega seonduvat või juhtimiskeskuse teenust osutav isik omada, arendada, hallata ega käitada elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi, välja arvatud oma tarbeks. Eelnõu seletuskirja kohaselt on k irjeldatud tegevuspiirangu eesmärgiks kõrvaldada jaotusvõrguettevõtjatele vastavaid teenuseid osutavate isikute väidetav konkurentsieelis, kuna niisugune ettevõtja teab sellist jaotusvõrgu hetkeseisu ja arendamisega seotud teavet ( sealhulgas olemasolevate vabade võimsuste hetkeseisu ja asukohta ning võrgu detailset arengukava), mis ei ole teada teistele turuosalistele. Seletuskiri viitab ka direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 34, mis kohustab jaotusvõrguettevõtjat tagama kõigile turuosalistele võrdväärsetel alustel ligipääsu vajalikele andmetele, ning artiklile 37, mis kohustab jaotusvõrguettevõtjat käsitlema tema omandis olevat äriliselt kasulikku teavet konfidentsiaalsena. Kokkuvõtvalt leitakse seletuskirjas, et elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi omaval, arendaval või haldaval ettevõtjal jaotusvõrguettevõtjale teenuse osutamise keelamine tagab tõhusalt eelnevalt kirjeldatud eesmärkide saavutamise. Oleme alltoodud põhjustel seisukohal, et ettevõtjate majandustegevuse osaline keelamine tegevuspiiranguga kavandatud viisil on tegevuspiirangu eesmärke arvestades ebaproportsionaalne, diskrimineeriv, mittevajalik ja ebatõhus, kahjustab konkurentsi, viib kulude ning hindade kasvule ja ei ole direktiiviga nõutud . 1) Tegevuspiirang ei ole direktiiviga nõutud Direktiiv näeb jaotusvõrguettevõtjale ette keelu omada või hallata elektriautode laadimistaristuid või salvestusüksusi, kuid ei näe ette tegevuspiirangule sarnast tegevuskeeldu jaotusvõrguettevõtjale teenuseid osutavate ettevõtjate suhtes . Seega jõuti direktiivile vastuvõtmisele eelnenud pikaaegse ja põhjaliku analüüsi tulemusena seisukohale, et direktiivi eesmärkide, mis ühtivad eelnõu eesmärkidega, saavutamiseks ei ole vajalik rakendada tegevuskeeldu jaotusvõrguettevõtjale teenuseid osutavatele ettevõtjatele. Ühtlasi tuleb tähele panna, et direktiivi õiguslikuks aluseks on EL -i toimimise lepingu artikkel 194, millest tulenevalt on elektrienergia siseturu ühis te normide kehtestamise õigus Euroopa Parlamen di ja nõukogu pädevuses. Selliselt EL tasandil kehtestatud meetmed ei mõjuta liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri (EL toimimise lepingu artikkel 194 lg 2), kuid kõnealune tegevuspiirang ei ole paigutatav ühegi nimetatud erandi alla, milles liikmesriik võiks direktiiviga võrreldes erinevaid või täiendavaid nõudeid kehtestada. Eelnõu seletuskirjas pole samuti selgitatud, millisel õiguslikul alusel võiks siseriiklikult kehtestada rangemaid tingimusi, kui on ette nähtud EL tasandil kehtestatud elektrienergia siseturu ühistes normides, kus taolist tegevuspiirangut ei sisaldu . 2) Tegevuspiirang kahjustab konkurentsi, diskrimineerib ettevõtjaid ja viib kulude kasvule Võrreldes direktiiviga kavandatav täiendav tegevuspiirang pärsib niigi vähest konkurentsi vastavate elektriteenuste turul, survestab pingelist olukorda tööjõuturul ning soodustab hindade kasvu. Tänapäeval osutavad elektriehitusettevõtjad lisaks ehitusega seotud teenustele ka võrgu planeerimise ja kujundamisega seotud teenuseid ning läbi projekteerimise ollakse seotud liitumistega ja omatakse vastavat teavet. Valdav osa sellistest ettevõtjatest liiguvad ka uute tehnoloogiliste lahenduste rajamise ja/või käitamise suunas. Tegevuspiirang paneb kõik sellised ettevõtjad valiku ette, kuna nad peavad valima kas osutada teenuseid jaotusvõrguettevõtjatele või osutada teenuseid uute tehnoloogiliste lahenduste arendajatele või osaleda ise nende arendamises . Ka juhtimiskeskuse teenust osutavad ettevõtjad soovivad osutada samuti teiste energialahenduste (tänavavalgustus, kliendipaigaldused, laadimistaristu, sidevõrgud jne) juhtimisteenust. Kavandatav tegevuspiirang muudaks eeltoodu võimatuks ja kohtleks vastavaid ettevõtjaid diskrimineerivalt , sest neilt võetakse võimalus kasutada enda kogemust ja võimekust oma põhitegevusalal . Lisaks eeltoodule teostavad erinevate tehnoloogiliste lahendustega ja energialahendustega seotud teenuste osutamisele suunatud vahetuid toiminguid tihti samad spetsialistid, kes omavad vastavat kompetentsi ja on sageli seotud ka konkreetse piirkonnaga. Kui kavandatava tegevuspiirangu toimel väheneb huvi osutada teenuseid jaotusvõrguettevõtjale, võib sellega tekkida olukord, kus vastavate teenuste kättesaadavus jaotusvõrguettevõtja jaoks oluliselt halveneb, mille tulemusena võib halveneda teenuste kvaliteet ning suureneda teenuste hind, mis kasvatab võrgu haldamisega seotud kulusid . Kavandatav tegevuspiirang tähendaks seda, et paljude teenuste ja/või piirkondade jaoks on vaja täiendavat paralleelset kvalifitseeritud tööjõudu, mida on raske leida ja mis viib konkurentsi vähenemisele ja kulude kasvule. Samuti halveneb võimekus kiireks ja koheseks sekkumiseks konkreetses asukohas rikete ja ohu korral. 3) Tegevuspiirang on ebatõhus Vastupidiselt seletuskirjas loodetule ei taga tegevuspiirang tegelikult eelnõu eesmärkide saavutamist. Selle asemel suunab tegevuspiirang otsima ettevõtjaid võimalusi, kuidas vaatamata ebamõistlikule keelule oma majanduslikku potentsiaali ja olemasolevat pädevust kõige paremini ära kasutada. Tegevuspiirang on suunatud sellele, kuidas olemasolevat ettevõtjate majandustegevuseks vajalikku teavet võimalikult lihtsa ja piirava meetmega varjata. Selle asemel peaks eelnõu keskenduma hoopis sellele, kuidas tagada kõigile ettevõtjatele (sealhulgas elektrisõidukite laadimispunkti, laadimispunktide kogumit või energiasalvestusüksusi omavatele, arendavatele või haldavatele ettevõtjatele) võrdne ja efektiivne juurdepääs kogu neile vajalikule teabele . Seetõttu oleme seisukohal, et kavandatav tegevuspiirang on tegelikult ebatõhus meede. 4) Tegevuspiirang on ebaproportsionaalne Majandustegevuse piiramine ja osaline keelamine on olemuselt kõige karmim ja ettevõtluskeskkonna seisukohalt kahjulikum meede, mida peaks rakendama ainult siis, kui on üheselt selge, et muud meetmed ei ole andnud soovitud tulemust. Nagu juba eespool öeldud, leitakse direktiivis, et tegevuspiirangule sarnast meedet ei ole direktiivi eesmärkide saavutamiseks vaja. Samuti on näiteks Elektrilevi OÜ ja temale teenust osutavad ettevõtjad võtnud tarvitusele erinevaid meetmeid, mida juba on rakendatud ja rakendatakse jätkuvalt seletuskirjas toodud eesmärkide saavutamiseks. Usume, et majanduskomisjoni huvi korral on Elektrilevi OÜ valmis kõnealuseid meetmeid ja nende rakendamist majanduskomisjonile täiendavalt tutvustama. Tänasel päeval puuduvad faktid, mis annaksid alust väita, et eelnõu seletuskirjas välja toodud eesmärkide saavutamiseks seni rakendatud meetmed ei ole andnud tulemust ning puuduvad ka muud võimalused taotletud eesmärkide saavutamiseks, mistõttu viimase abinõuna tuleb kasutada tegevuspiirangut . Seepärast on eelnõuga kavandatav tegevuspiirang ebaproportsionaalne ja selliselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 11 ja 31 . 5) Tegevuspiirang on sisuliselt mittevajalik Kõige olulisem argument kõnealuse tegevuspiirangu vastu on see, et tegevuspiirang ei ole vajalik. Tegevuspiirangu kehtestamisel lähtutakse seletuskirja kohaselt sellest, et hoida saladuses teavet, mis ei pruugi olla teada võrdselt kõigile turuosalistele. Selle asemel aga peaks keskenduma küsimusele, kas on vaja hoida turuosaliste eest saladuses teavet, mis on neile vajalik ja aitaks neil oma majandustegevust arendada . Samuti on selge, et tunduvalt raskem on saavutada ja kontrollida olemuslikult ettevõtjatele vajaliku ja kasuliku teabe saladuses hoidmist, kui teha selline teave võrdselt kõigile kättesaadavaks. Ekslikku lähenemist peegeldab muuhulgas seletuskirjas toodud viide direktiivi artiklile 37 ja selles viites tsiteeritud jaotusvõrguettevõtja kohustus käsitleda tema omandis olevat äriliselt kasulikku teavet konfidentsiaalsena. Selline valikuline tsitaat jätab vale mulje, nagu nõuaks direktiiv jaotusvõrguettevõtjalt äriliselt kasuliku teabe saladuses hoidmist. Tegelikkuses aga ütleb direktiivi artikkel 37 äriliselt kasuliku teabe kohta hoopis seda, et jaotusvõrguettevõtja peab vältima niisuguse teabe diskrimineerivat avaldamist . Seega ei nõua direktiiv mitte äriliselt kasulikku teabe salastamist, nagu ekslikult väidab seletuskiri ja millel ekslikult põhineb ka tegevuspiirang u kohaldamise ettepanek , vaid keelab sellist teavet diskrimineerivalt avaldada ehk teisisõnu näeb ette sellise äriliselt kasuliku teabe avaldamise mittediskrimineerival viisil. Sellele peaks meie hinnangul keskenduma ka eelnõu. Võrguettevõtja on oma kodulehel teinud kõigile võrdselt ja mittediskrimineerivalt teatavaks palju äriliselt kasulikku teavet, mis võimaldab võrguteenusele tõhusat juurdepääsu (näiteks olemasolevate vabade võimsuste rakendus). Teabe hulk ja sisu täienevad ajas pidevalt ja seda nii turuosaliste soovidest ja tagasisidest tulenevalt, kui ka võrguettevõtja enda initsiatiivil.Täiendavalt näeb ka eelnõu § 1 p unkt 49 ette täiendavad nõuded jaotusvõrguettevõtja arengukava koostamise protsessile (sh konsulteerimise turuosalistega) ning arengukava sisule. Eelnõu näeb praegu ette teatud teabe avalikustamise arengukavas ning vajadusel võib seda nimekirja täiendada. Loodame, et eelnõu kohaselt toimuvate konsultatsioonide käigus selgub täpsemalt, missuguse jaotusvõrguettevõtjal olemasoleva teabe suhtes on turuosalistel põhjendatud huvi. See võimaldaks avaldada vastava teabe arengukavas või muul viisil kõigile turuosalistele samaaegselt ja ühetaoliselt. Eesti Energia ettepanekud seoses e lektrituruseaduse paragrahvi 18 täiendami sega lõikega 5 2 : L ähtudes eelnevalt toodud argumentidest l eiame, et MKM-i poolt pakutud tegevuspiirang on mittevajalik kuna keskendub äriliselt kasuliku teabe varjamisele. MKM-i poolt püstitatud probleemi lahendamiseks tuleks aga keskenduda eelnõu teistele sätetele (nt eelnõu § 1 p unkt 49), mis näevad ette äriliselt kasuliku teabe mittediskrimineerivat avaldamist. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku muu t a eelnõu § 1 punkti 27 nii, et sellest jäetakse välja elektrituruseaduse § 18 täiendamine lõikega 5 2 . MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei nõustu . Eelnõus toodud regulatsiooni eesmärk ei ole äriliselt kasuliku teabe varjamine vaid selle teabe kasutamise vältimine ebaausa konkurentsi soodustamiseks. Eelnõus toodud regulatsioon tagab parimal võimalikul viisil, et jaotusvõrguettevõtja oleks sõltumatu elektrienergia tootmisest, müügist, salvestusest ja laadimistaristu haldamisest. Leiame jätkuvalt, et direktiivi mõte on tagada, et jaotusvõrguettevõtja oleks sõltumatu tootmisest, müügist, salvestusest ja laadimistaristu haldamisest. Seda kõike peab kindlasti tagama viisil, et omanikul on jaotusvõrguettevõtja üle jätkuvalt tõhus kontroll. Seda eelnõu 426SE ka võimaldab. EE täiendav ad kommentaar id : Eesti Energia on seisukohal , et MKM-i tehtud ettepanek ei välju mitte üksnes direktiivi ga etteantud piiridest vaid on vastuolus ka EL-i toimimise lepingu artikliga 194, mis sätestab piirid liikmesriikidele selle osas kuivõrd nad võivad direktiivi sät teid üle võttes arvestada kohalike oludega . Rõhutame esmalt, et direktiiv sätestab piirangud jaotusvõrguettevõtja tegevusele. Antud juhul on aga MKM teinud ettepaneku kehtestada tegevuspiirangud ka nendele ettevõtetele, kes osutavad jaotusvõrguettevõtjale teenuseid. Sellis t e piirangu te kehtestamist direktiiv aga ette ei näe . MKM põhjendab nimetatud piirangute kehtestamise vajadust sellega , et võrguettevõtjale teenuseid osutavad ettevõtted omavad rohkem teavet võrgu võimaluste kohta, kui need ettevõtted , kes võrguettevõtjale teenuseid ei osuta. See võib tõepoolest nii ka olla, kuid see ei õigusta kuidagi tegevus piirangute seadmist ettevõtetele, kes osutavad teenuseid võrguettevõtjale . Tegevuspiirangute seadmise asemel tuleks tähelepanu pöörata hoopis sellele , et võrgu võimalustega seonduvat infot avaldataks ühetaoliselt kõigile turuosalistele, mis võimaldaks kõikidel turuosalistel turul konkureerida . Tehtud ettepanek on Eesti Energia hinnangul ebaproportsionaalne, diskrimineeriv , konkurentsi kahjustav, viib kulude ja hindade kasvule ning ei ole direktiiviga ette nähtud. Seetõttu pöördus Eesti Energia antud küsimuses ametliku kirjaga Euroopa Komisjoni energiavoliniku poole saamaks antud ettepanekule Komisjoni ametliku hinnangu. Soovitame majanduskomisjonil oodata ära Komisjoni tagasiside Eesti Energia kirjale. 4 . E elnõu § 1 punktiga 4 e lektriturus eaduse paragrahvi 3 täiendamine punktidega 8 2 - 8 5 EE 11.10.2021 kommentaarid : 1. Elektrienergia salvestamise d efinitsiooni pakutud kujul kehtestamine ei võimalda salvestamist ühemõtteliselt piiritleda ega seetõttu seda ka praktikas rakendada . Probleemiks on see, et pakutud sõnastus ei võimalda piiritleda elektrienergia lõppkasutamise edasi lükkamist tootmise hetkest hilisemale ajale („ette tarbimist“), sest pakutud sõnastusest ei tulene, millisest ajavahemikust pikema elektri salvestamise perioodi korral loetakse salvestatud elekter tarbitud elektriks (st milline on salvestusperioodi aktsepteeritud pikkus). 2. Selguse huvides o leks vaja eelnõus täpsustada, et energiasalvestusüksuseks loetakse ka kahesuunalist laadimist võimaldav elektrisõiduki laadimispunkt . Täpsustus on vajalik, sest otsene elektrit salvestav seade ei ole pidevalt elektripaigaldisega ühendatud ning seetõttu tuleb salvestusüksuseks lugeda laadimispunkt. 3. Pakutud muudatus, mis seletuskirja kohaselt peaks lahendama elektri salvestamise nn “topelt maksustamise” probleemi, seda tegelikult ei tee , sest eelnõu kohaselt vabastatakse nn “topelt maksustamisest” elektri salvestaja poolt võrku tagastatud elekter. Pakutud sõnastus on ebaõnnestunud, sest elektrit salvestanud käitisest võrku tagastatud elektrienergia kogusele võrguettevõtjad Eestis võrgutasusid ei kohalda ning selle pealt riik aktsiisi ning taastuvenergia tasu ei kogu. Kõik tasud on kohaldatud salvestamiseks võrgust võetud elektrile, mistõttu ka pärast kavandatud seadusemuudatuste tegemist säiliks salvestatud elektri “topelt maksustamise” probleem. MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei nõustu . EE täiendav ad kommentaar id : ei nõustu millega? Kas sellega, et Eesti Energia poolt kirjeldatud probleemid on olemas? Eesti Energia hinnangul MKM-i poolt pakutud muudatuste sisseviimi ne elektrituruseadusesse salvestuse arengule Eestis mingit positiivset mõju ei oma. Elektrienergia salvestamise ärimudeli praktikas ellu rakendamiseks vajalikud täiendusettepanekud on järgmised : Võimaldamaks elektrienergia salvestamise ärimudeli ellu rakendamist praktikas, teeme ettepaneku lisada eelnõusse järgmised täiendused: 1) Lisada eelnõusse § 3 punkt 8 6 , mis sätestaks salvestusperioodi mõiste: salvestusperiood - § 71 lõikes 10 määratletud ajavahemik, mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks. MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei toeta. Salvestusperioodi sätestamine ei ole sisuliselt vajalik. On oluline tagada, et salvestustegevus toimub vastavalt turuosaliste vabale soovile. EE täiendav ad kommentaar id : MKM ei ole saanud aru salvestusperioodi kehtestamise sisulisest vajadusest . Kui salvestamisperioodi seadusandluses ei kehtestata, siis võib iga turuosaline väita, et kogu võrgust võetud elekter on võetud salvestamiseks (sest energia jäävuse seaduse alusel energia ei teki ega ei kao, vaid muundub ühest olekust teise). Praegusel hetkel on seadusandluses kaudselt sätestatud salvestusperioodiks 1 tund (sest kauplemisperioodi sees võrgust võetud ja võrku antud elektri kogus netitakse). Kui seadusandluses ei sätestata kauplemisperioodist pikemat salvestusperioodi, kuid sätestatakse elektri salvestamise mõiste MKM poolt pakutud sõnastuses, siis saab kogu võrgust võetud elektrit käsitelda edaspidi salvestamisena . Kas see on MKM-i eesmärgiks? 2) Täiendada eelnõu § 3 punkti 8 2 järgmiselt: 8 2 ) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis salvestusperioodi vältel . MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei toeta. Vt eelmise ettepaneku seisukohta. EE täiendav kommentaar : vt . Eesti Energia eelmist kommentaari. 3) Täiendada eelnõu § 3 punkti 8 4 järgmiselt: 8 4 ) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat , sh kahesuunalist laadimist võimaldav elektrisõiduki laadimispunkt . MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei toeta. Eelnõu sõnastus ei välista elektrisõiduki laadimispunkti. Ka laadimispunkt on elektripaigaldise osa. EE täiendav kommentaar : Eesti Energia hinnangul ei ole elektriauto aku laadimispunkti elektripaigaldise osa ja seetõttu vajaks pakutav definitsioon täpsustamist . Samas kui MK M arvab, et täpsustamine pole vajalik , siis Eesti Energia loobub sellest ettepanekust . Eelnõu seletuskiri iseenesest mainib elektrisõiduki akut võimaliku salvestusüksusena. 4) Lisada elektrituruseaduse § 67 lõige 1 teksti sõnad “ning salvestatud” alljärgnevalt: “Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva ning salvestatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise /.../” MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Nõustume muudatusettepanekuga. EE täiendav kommentaar : täname. 5) Täiendada eelnõu § 71 lõiget 10 järgmiselt: (10) Võrgutasusid ei kohaldata salvestatud elektrienergiale, mis tagastatakse elektrivõrku sama salvestusperioodi vältel. Eestis kohaldatakse kahte salvestusperioodi, 1. oktoobrist 31. märtsini ja 1. aprillist 30. s eptembrini Selgitus : salvestusperioodi pikkuse määramisel lähtutakse antud juhul vajadusest salvestada vähemalt talvise sesoonse energianõudluse tagamiseks vajalikku elektrienergiat alates kütteperioodi algusest. Võimalik on kehtestada ka 12 kuud kestev salvestusperiood (1.aprill - 31.märts). MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei toeta. Salvestusperiood võib olla kasvõi 12 kuud. Täpsemale perioodile ei ole praktikas vajadust. EE täiendav kommentaar : vt Eesti Energia kommentaari, mis selgitas salvestusperioodi täpsema määratlemise vajadust. 6) Lisaks võrgutasude rakendamise erisusele tule ks salvestatud elektrienergia vabastada ka taastuvenergia tasude ja elektriaktsiisi maksmise kohustusest salvestatud elektrienergia osas. Seetõttu teeme ettepaneku muuta elektrituruseaduse § 59 2 lõiget 1 lisades olemasoleva sõnastuse lõppu järgmised sõnad: „… millest on maha lahutatud võrgust võetud ja salvestatud elektrienergia kogus“ MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei toeta. Teema vajab täiendavat analüüsi. MKM on salvestuse regulatsiooni tõhustamiseks koostamas sisulist analüüsi, mille käigus erinevad võimalikud lahendusvariandid (mh ka kõnealune) läbi analüüsitakse ja mõjuanalüüs tehakse. Hetkel ei ole aga sellise muudatuse mõju teada. EE täiendav ad kommentaar id : MKM vastuseis tähendab seda , et salvestamiseks võrgust võetud elektri eest tuleb maksta taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi nii nagu peavad maksma elektri tarbijad. MKM käsitleb elektri salvestamist elektri tarbimisena . MKM ei ole põhjendanud, miks ta soovib elektri salvestami st käsitleda elektri tarbimise na. Leiame , et selline elektri salvestamise käsitlemine, et mitte öelda salvestamise tõrjumine , õõnestab Eesti varustuskindluse aluseid. Viide edasise analüüsi vajadusele on arusaamatu. Ei ole vaja teha erilist analüüsi mõistmaks, et kui salvestamiseks elektrivõrgust võetud elektrile lisandub elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu, siis muudab see elektri salvestamise kallimaks ning vähendab turuosaliste motivatsiooni tegeleda elektri salvestamise arendamisega Eestis . 7) Lisaks muudatustele eelnõus ja elektrituruseaduses tuleks muuta ka Alkoholi- tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 22 lõige 1 punkti 7 5 , lisades selle teksti sõnad „ välja arvatud salvestatud elektrienergia kogus “: „ võrguettevõtja, kes tarbib elektrienergiat või edastab elektrienergiat tarbijale , välja arvatud salvestatud elektrienergia kogus (edaspidi elektrienergia võrguettevõtja), /…/“ Selgitus : sel viisil sätestatakse ühemõtteliselt, et elektriaktsiisi makstakse üksnes võrgust võetud elektrienergia eest, millest on maha lahutatud salvestatud elektrienergia kogus. MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei toeta. Vt eelmise ettepaneku kommentaari. EE täiendav kommentaar : vt. Eesti Energia eelmist kommentaari. 5 . E elnõu § 1 punktiga 17 e lektriturus eaduse täiendamine paragrahviga 12 2 EE 11.10.2021 kommentaarid : e elnõu sätestab energiakogukonna teema, kuid jätab piiritlemata selle juriidilise ja sisulise tegevuse piirid, st millises juriidilises vormis tohib kogukond tegutseda, milliseid teenuseid oma liikmetele osutada ning milline on kogukonna loogiline geograafiline tegevuspiirkond. Paragrahvi 12 2 täiendusettepanekud: Lähtudes eelnevast leiame, et eelnõu antud paragrahvi tuleks täpsustada ning tuua selles välja vähemalt järgmine: 1) kogukonna loomiseks on vajalik mittetulundusühenduse asutamine (kuna eesmärk ei ole rahalise kasumi taotlemine); 2) kogukonna tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus; 3) kogukonna liikmetele osutatavad energiateenused on teenused, mis põhinevad täiel määral kogukonna poolt rajatud elektripaigaldise kasutamisel; 4) kogukonnal ei ole õigust osutada energiateenuseid isikutele, kes ei ole kogukonna liikmed mittetulundusühingute seaduse tähenduses. MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei toeta . 1) Kuigi kogukonna eesmärk ei pea olema majandusliku tulu teenimine, võib kogukond seda siiski mh majandusliku tulu nimel korraldada. 2) On majanduslikult ja ressursitõhususlikult ebamõistlik nõuda, et kogukond peab teostama oma tegevust läbi enda rajatud elektripaigaldise. Ka direktiiv ütleb, et kogukond teeb oma tegevuse raames koostööd jaotusvõrguettevõtjaga (mh kasutab vajadusel selle võrku). 3) Eelnõu järgi osutab kogukond energiateenuseid oma liikmetele. Puudub vajadus seda ettepaneku valguses muuta. Kogukond võib end määratleda ka muudmoodi, eesmärk tõesti ei ole rahalise kasumi teenimine aga keelatud see ka ei ole. Kogukond võib energiateenuste vahendamiseks kasutada ka piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenuseid. (Direktiivi nõue, et jaotusvõrguettevõtja teeks koostööd kogukondadega – artikkel 16 lg 1 p d) . Direktiivist tulenevalt on kogukondadel õigus osaleda elektriturul võrdsetel alustel koos teiste turuosalistega. EE täiendav ad kommentaar id : Oleme seisukohal, et energiak ogukonna juriidiline piiritlemine on igal juhul vajalik . Seda põhjusel , et tegemist saab olema ühe osalisega elektriturul, kelle potentsiaalne mõju võib osutuda märksa ulatuslikum aks, kui organiseerimata eratarbijal. Kuna energiakogukonda ei pea antud juhul spetsiifiliselt registreerima, siis võivad kõik igal hetkel väita, et nad tegutsevad energiakogukonnana. Kui registreerimata energiakogukond võib kõiki energiateenuseid osutada kõigile kogukonna välistele isikutele, siis tekib risk, et energiakogukon na nimetuse all tegutsedes osutub võimalikuks minna mööda kõigist spetsiifilistest registreeritud turuosalistele seatud piirangutest . Kindl asti vajaksid ka võrguettevõtted selgust kas näiteks kahele eraisikule kuuluv äriühing on samaaegselt ka nende eraisikute energiakogukond. Samuti on vaja täpsustada kuidas äriühinguna tegutsev energiakogukond võib energiateenuseid osutada väljapoole oma liikmeskonda olemata samal ajal turuosaline elektrituruseaduse mõttes . Majandusliku tulu teenimise eesmärki direktiiv kogukondadele ette ei näe ning sellest tule ks lähtuda ka kogukondade määratlemisel . Oleme nõus, et kogukond võib teha koostööd ka jaotusvõrguettevõtjaga, samas E esti E nergia ettepanek ei piira jaotusvõrgu taristu kasutamist kuna kogukond saab teenuse defineerimisel olla paindlik (näiteks kogukonna liikmele osutatav teenus ei pea sisaldama elektri jaotamise teenust). Vajadusel võib seda eelnõus või seletuskirjas täpsustada. 6 . E elnõu § 1 punktiga 29 e lektrituruse aduse täiendamine paragrahviga 21 4 EE 11.10.2021 kommentaarid : 1. Direktiiv (EL) 2019/944 näeb ette, et agregaatorit koheldakse mittediskrimineerivalt ja vastavalt tema tehnilisele võimekusele, samas ei näe direktiiv ette, et võrguettevõtja on kohustatud tellima paindlikkus- ja tugiteenuseid vaid agregaatorilt. Seega ei saa piirata agregeerimises osalevate turuosaliste ringi ainult agregaatoriga. Paraku võib praegust eelnõu sõnastust just selliselt tõlgendada. Seetõttu on vajalik eelnõu sõnastust laiendada, tagamaks selle vastavus direktiivile. 2. Eelnõus viidatud Konkurentsiameti poolt väljatöötatavates tingimustes (§ 21 4 lg 3) tuleb arvestada agregaatori kohustusega hüvitada teistele turuosalistele tarbimiskaja aktiveerimise tõttu tekkinud kulud ja saamata jäänud tulud. Eelnõu nõuab agregeerimisega tegelevalt turuosaliselt küll bilansivastutust, samas on käsitlemata jäetud agregaatori tegevusest põhjustatud kulude ja saamata jäänud tulu hüvitamine teistele turuosalistele, eelkõige agregeeritava tarbija elektrimüüjale või bilansihaldurile. Seda võimalust näevad aga ette direktiivi sätted ( d irektiiv (EL) 2019/944 artikkel 17 lg 4). Ilma kulude ja saamata jäänud tulu hüvitamiseta põhjustaks eelnõu kolmandatele osapooltele (bilansihaldurid, müüjad) otsest ja mõõdetavat majanduslikku kahju ning suurendaks kokkuvõttes ka tavatarbijate elektriarveid. Praktikas väljenduks kirjeldatud kahjude tekkimine järgmises sündmuste ahelas: 1) Müüja ostab heauskselt ( tarbijaga sõlmitud elektrimüügi lepingu st tulenevate kohustuste täitmiseks ) päev-ette turult tarbijale vajaliku elektrienergia; 2) Agregaatori sekkumise tulemusena koormatakse tarbija tarbimiskoormus alla järgmisel päeval, pärast elektrienergia ostu teostamist müüja poolt; 3) Selle tulemusena müüja poolt tarbijaga sõlmitud elektrimüügi lepingu täitmiseks ostetud elektrienergia kogus liigub agregaatori reguleerimispakkumusena süsteemihaldurile; 4) Sisuliselt võetakse müüjalt ära tema ostetud elektrienergia, mille eest ei ole ette nähtud kompensatsiooni ega saamata jäänud tulu hüvitamist. Selline käitumine oleks vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (§ 32); 5) Juhul, kui müüja ostetud elektrienergia hüvitamiseks kompensatsiooni mehhanismi ei nähta ette ex ante , on elektrimüüja sunnitud ex post alustama igakordse agregeerimise puhul kahjude hüvitamise menetlust, millega kaasnevad täiendavad kulud. Lõppkokkuvõttes kajastuvad kõik need kulud tavatarbijate elektriarvetes. Sarnased kulud kolmandatele osapooltele tekkivad ka agregaatori poolt tarbimise üleskoormamisel, kui vahendaja osutab süsteemihaldurile tarbimise suurendamise (ülesse koormamise) teenust. Vahendaja teenib lepingust süsteemihalduriga taaskord kolmanda osapoole arvel, tekitades üleskoormatava tarbija bilansihalduri bilansipiirkonnas elektri puudujäägi, mille peab aga kinni maksma selle tarbija bilansihaldur bilansienergia juurde ostmise näol. Seetõttu on hüvitamise süsteemi loomine turu toimimiseks kriitiliselt vajalik. 3. Bilansihalduri kohene teavitus reguleerimistarne tellimisest on väga oluline bilansikulu arvestamiseks. Selleks peavad süsteemihaldur Eleringi süsteemid olema üles ehitatud nii, et kogu vastav info edastatakse bilansihaldurile (või määratud müüjale). Kui enne Intraday (ehk iga tund) ja Spot turu (iga hommik) tellimusaega ei ole bilansihaldurit teavitatud kokkulepitud reguleerimistarnetest, siis bilansihaldur tellib talle teadaoleva tarbimisinfo aluselt valed kogused ja suurendab sellega bilansikulu. Praktikas väljenduks kirjeldatud kahjude tekkimine järgmises sündmuste ahelas: 1) üks päev-ette (või Intraday puhul tund-ette) koormatakse tavapäraselt tarbiv klient alla null-tarbimisele, bilansihaldur näeb kliendil null-tarbimist ning tellib ka järgnevaks päevaks (või tunniks) nulltarne vastavalt tarbimisandmetele; 2) vastu bilansihalduri ootusi klient taastab normaalse tarbimise ning tekib ebabilanss; 3) tagantjärele selgub, et tarbimisandmete anomaalia põhjuseks oli agregaatori reguleerimistarne. Paraku on bilansihalduri jaoks siis juba hilja reageerida, sest energiavahendaja tegevus on talle kui kolmandale osapoolele otsese majandusliku kahju juba põhjustanud. Kokkuvõttes saavad sellistel juhtudel enim kahjustada need tarbijad, kellel puudub võimalus ja võimekus agregeerimistegevuses osaleda. See tähendab, eelkõige tiheasustusalade kortermajade elanikkond ja teised kodutarbijad, kes on oma elektriarvega sunnitud kinni maksma agregaatorite tekitatud kahju. See suurendab nende ja teiste tarbijate elektriarveid, kes ei osale otseselt agregeerimisprotsessis. Seetõttu peame väga oluliseks, et eelnõud vajalikul määral täiendataks. Paragrahvi 21 4 täiendusettepanekud : Teeme ettepaneku täiendada paragrahvi 21 4 sõnastust viisil, mis selgitaks konkreetsemalt , millised osapooled võivad agregeerimisteenust pakkuda . Lisaks teeme ettepaneku fikseerida seaduse tasemel mõningad olulisemad põhimõtted , mis võimaldaks vältida agregeerimisega potentsiaalselt põhjustatavat kahju elektrimüüjatele ja bilansihalduritele : § 21 4 . Tarbimiskaja agregeerimise kaudu (1) Võrguettevõtja võimaldab paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel tarbimiskajas turuosaliste, sealhulgas agregaatori osalemist. (2) Agregaatoril on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. (3) Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ning avalikustab nimetatud tingimused oma kodulehel. Tingimustes võetakse arvesse ka agregeeritud koormusi ning agregeerimisega tegelevate turuosaliste tegevuse tulemusena põhjustatud majanduslikku kahju ja saamata jäänud tulu kolmandatele osapooltele, sealhulgas elektrimüüjad ja bilansihaldurid . (4) Agregaator või temaga reguleerimislepingu sõlminud tarbija on kohustatud rahaliselt hüvitama teistele turuosalistele või teiste turuosaliste bilansihaldurile tarbimiskaja aktiveerimise tõttu tekkinud kulud ning saamata jäänud tulud. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitise arvutusmeetodi kinnitab majandus- ja taristuminister määrusega . (5) Enne mõõtepunkti agregeerimiseks kasutamist edastab agregaator andmevahetusplatvormi kaudu tema tegevusest mõjutatud bilansihaldurile ja avatud tarnijale järgmise teabe: 1) info vastavast kliendist/mõõtepunktist, hetkel kui klient/mõõtepunkt läheb agregaatori valmisoleku nimekirja; 2) info kliendi ja mõõtepunkti kohta, mida reguleeritakse ning reguleerimistarne suurus ja suund, hetkel kui toimub reguleerimise tellimine/aktiveerimine süsteemioperaatori poolt. ( 6 ) Võrguettevõtjad koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimuste alusel vajalikud metoodikad ja esitavad need Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib nõuda metoodika muutmist. MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei nõustu . Paragrahv räägib konkreetselt agregeerimisest ning puudutab ainult agregaatorit. See ei tähenda, et paindlikkus- või tugiteenust ei või kolmandad isikud osutada. Paragrahvid 66 2 ja 66 3 räägivad võrguettevõtjate hangitavatest paindlikkus- ja tugiteenustest, kus on sätestatud kõigi turuosaliste võrdsed võimalused paindlikkus- ja tugiteenustes osalemiseks. Agregaatori kulumetoodika regulatsiooni kohta teeb MKM eraldi muudatusettepaneku. EE täiendav ad kommentaar id : E esti E nergia ettepanekute eesmär giks o li juhtida tähelepanu sellele, et agregeerimise , kui uue energiateenuse alusregulatsioon peab olema välja töötatud ja sätestatud seaduse tasemel . E esti E nergia on teadlik Konkurentsiameti ettepanekust, et MKM annaks eelnõus Konkurentsiametile selge volitusnormi kulumetoodika väljatöötamiseks. E esti E nergia toetab sellise volitusnormi andmist. Samas oleme me ka seisukohal, et agregeerimistegevuse aluspõhimõtted peavad Eesti Vabariigis olema läbi arutatud ning jõustatud seaduse tasemel. Nagu energiakogukondki , on agregaator elektriturul uus tegevusvorm , mis vajab selget ja läbipaistvat regulatsiooni ning põhimõtete fikseerimist. Seetõttu me MKM-i avaldatud arvamusega ei nõustu. 7 . E elnõu § 1 punktiga 70 e lektrituru sea duse paragrahvi 88 täiendamine lõigetega 4 ja 5 EE 11.10.2021 kommentaarid : õ igusselguse huvides tuleks lisaks eelnõu seletuskirjale ka eelnõu tekstis rõhutada, et tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu piirangut (mitte suurem, kui 50% tasust, mis jääb elektrimüüjal või agregaatoril saamata) kohaldatakse just füüsilisest isikust tarbija te suh tes , kuivõrd elektrituruseaduse tähenduses on „tarbija“ igasugune elektritarbija, sealhulgas äritarbijast juriidiline isik ( st. mitte ainult füüsiline isik). Kui eelnimetatud täpsustust eelnõusse ei lisata, siis võib tekkida olukord, kus juba sõlmitud või ka tulevikus sõlmitavaid juriidiliste isikute pikaajalisi elektriostulepinguid ( ehk nn PPA lepingu i d , mida sõlmitakse tulevikus ehitatavate taastuvelektrijaamade toodangu pikaajali s e ostmi s e eesmärgil ) võib hakata lõpetama oluliselt varem, kui lepingutes sätestatud tingimused ette näevad. See omakorda võib aga ohtu seada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamise ja selle tulemusena ka Eesti poolt võetud kohustuste täitmise. Paragrahvi 88 lõigete 4 ja 5 täiendus ettepanekud: Teeme ettepaneku lisada § 88 lõi getesse 4 ja 5 täiendused, mi s selgelt viitavad, et kavandatavad täiendused puudutavad f üüsilisest isikust tarbijaid : (4) Elektrimüüja või agregaator võimaldab füüsilisest isikust tarbijal sõlmida nii tasuta kui tasu eest lõpetamisega tähtajalist elektrienergia müügilepingut. (5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on ette nähtud lepingus, mille füüsilisest isikust tarbija on sõlminud vabatahtlikult, ning tasust on füüsilisest isikust tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud ega tohi olla suurem kui 50 protsenti tasust, mis jääb elektrimüüjal või agregaatoril saamata tarbija poolt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu. MKM-i poolt 08.11.2021 majanduskomisjonile edastatud arvamus EE kommentaaride suhtes : Ei nõustu. Regulatsioon peab tagama, et kõigil tarbijatel on võimalik valida tasuta või tasulise müügilepingu sõlmimise vahel. Muudatus käsitleb kõiki lepinguid, mis on sõlmitud pärast muudatuse jõustumist. Seetõttu ei saa muudatus avaldada mõju juba sõlmitud lepingutele. EE täiendav ad kommentaar id : Eesti Energia ettepanek ei puuduta mitte müügilepingu sõlmimist, vaid müügilepingu lõpetamise tingimusi. Direktiiv võimaldab tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral küsida selle eest tasu. Selline tasu küs imise võimalus peaks antud juhul puudutama üksnes füüsiliste isikute poolt sõlmitava id tähtajalis i lepingu i d . J uriidiliste isikute puhul toimub lepingute sõlmimine juba praegu turu tingimustel , mis tähendab , et lepingute ennetähtaeg s e lõpetami s e eest on võimalik küsida ka kokkulepitud tasu. Soovitame antud juhul riigil mitte asuda juriidiliste isikute vahelisi lepingulisi suhteid täiendavalt reguleeri m a. MKM-i poolt pakutud kujul juriidiliste isikute vahel sõlmitud tähtajaliste lepingute lõpetamise reguleerimine kahjustaks oluliselt Eesti investeerimiskliimat ja investeeringuid uutesse taastuvenergia tootmisvõimsustesse ( st. muu dab arendajatele senisest märksa ebasoodsamaks pikaajaliste nn PPA lepingu te sõlmimise , mida sõlmitakse tulevikus ehitatavate taastuvelektrijaamade toodangu pikaajalise ost u-müügi eesmärgil) . Majanduskomisjoni huvi korral on Eesti Energia valmis omaltpoolt täpsustama käesolevas kirjas toodud asjaolusid majanduskomisjonile sobival ajal ja esimesel võimalusel . Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Hando Sutter j uhatuse esimees