Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] Meie 21.11.2021 nr 15-4/8171-1
Muudatusettepanekute esitamine
Austatud härra Michal
Käesolevaga esitab Rahandusministeerium muudatusettepanekud planeerimisseaduse
muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 378 SE teise
lugemise tekstile.
1. Muuta eelnõu § 1 punktiga 4 lisatavat paragrahvi 41 asendades paragrahvis mõiste
„planeeringumenetluse“ mõistega „planeerimismenetluse“.
Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega. Hetkel on paragrahvis kasutatud mõistet
planeeringumenetlus, kuid kuna seadus kasutab läbivalt sõnastust planeerimismenetlus, on
põhjendatud ka siinkohal mõiste muutmine.
2. Muuta eelnõu § 1 punktiga 5 muudetava paragrahvi 6 punkti 17 sõnastades see järgmiselt:
„17) rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev
süsteem, mis koosneb tugialast ja neid ühendavatest rohekoridoridest.“.
Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega. Hetkel on seaduses kasutusel tuumikala mõiste.
Kuna praktikas aga kasutatakse sagedamine mõistet tugiala kui tuumikala, samuti arvestades,
et tugiala mõistet soovitab kasutada ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, kuhu on
koondatud viimase aja parim valdkondlik teadmine, on põhjendatud PlanS-s tuumikala mõiste
muutmist tugialaks. Mõistete ühtlustamine ja kooskõlla viimine praktikaga aitab kaasa
õigusselgusele ja paremale üksteise mõistmisele.
3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 17, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„17) paragrahv 35 tunnistatakse kehtetuks;“
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Selgitus: Planeerimisseaduse § 35 reguleerib riigi eriplaneeringu (edaspidi: REP) asukoha
eelvaliku lähteseisukohtade (edaspidi: lähteseisukohad) ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi: KSH VTK) kohta ettepanekute küsimist.
Ettepanekuid küsitakse nii koostöötegijatelt, (kelleks on ministeeriumide ja teiste
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb), samuti
kaasatavatelt (kelleks on Riigikogu, planeeringuala KOV-d, isikud, kelle õigusi võib
planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud,
samuti valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid). Tänase regulatsiooni kohaselt eelneb
vahetult lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta ettepanekute küsimisele nende avalik
väljapanek (PlanS § 32), mille käigus saavad eelnimetatud koostöö tegijad ja kaasatavad
arvamusi esitada. Peale avalikku väljapanekut toimub avalik arutelu (PlanS § 33), mille
raames peab planeeringu koostamise korraldaja esitama arvamuste kohta enda põhjendatud
seisukoha. Lähtudes avalikul väljapanekul saadud sisendist viiakse planeeringusse sisse
vajalikud muudatused.
Tänase regulatsiooni alusel toimub peale lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta ettepanekute
küsimist ehitise asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande koostamine.
Seejärel esitatakse nimetatud dokumendid samadele koostöötegijatele ja kaasatavatele, kellelt
just eelnevas etapis ettepanekuid küsiti, kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Seega on
tegemist olukorraga, kus samadelt isikutelt küsitakse ettepanekuid ja seejärel esitatakse
dokumendid neile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks, lisaks saavad nad esitada
enda arvamuse enne ettepanekute küsimist toimuval avalikul väljapanekul. Ettepanekute
küsimise etapp tingib protsessi pikema ajakulu, kuid ei pruugi anda reaalset väärtust, mis
tagaks parema planeerimisotsuse tegemist. Ettepanekute esitamise etapi (PlanS § 35) ära
jätmise tõttu ei vähene isikute ja asutuste võimalus planeeringu koostamisel osalemisel ja
selles kaasarääkimisel, kuna need võimalused on tagatud läbi ettepanekute küsimisele eelneva
avaliku väljapaneku ja arutelu ning sellele järgneva kooskõlastamise ja arvamuse esitamise
etapi kaudu. Ettepanekute küsimise etapi ära jätmine aitab lühendada planeeringu koostamise
protsessi umbes kahe kuu võrra. Menetluse lühendamise kaudu aitab muudatus tõhustada REP
koostamise protsessi tervikuna, samuti vähendab see erinevate, seaduses nõutavate
menetlusetappide hulka, mida REP-i puhul on võrreldes teiste planeeringuliikidega oluliselt
rohkem. Ruumilise planeerimise tõhustamise, sh õigusloome kaudu näeb ette ka Vabariigi
Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 p 3.24 (Atraktiivne ärikeskkond ja ettevõtlus).
3. Muuta eelnõu § 1 punktiga 20 muudetava paragrahvi 42 lõiget 5 sõnastades see järgmiselt
ˮ(5) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja teatab kinnisasja omanikule, kelle kinnisasja
suhtes ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu kohaldatakse, kohaliku omavalitsuse üksusele,
kelle territooriumil ehituskeeluga hõlmatud kinnisasi asub, ning vajaduse korral isikutele,
keda ajutine planeerimis- ja ehituskeeld võib puudutada, keelu kehtestamise kavatsusest ja
põhjustest tähtkirjaga vähemalt 14 päeva enne ajutise planeerimis- ja ehituskeelu
kehtestamist.ˮ;
Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega. Sätte kehtiv sõnastus kasutab nii mõistet
planeerimis- ja ehituskeeld kui ka ainult ehituskeeld. Korrektne oleks aga kasutada läbivalt
mõistet planeerimis- ja ehituskeeld. Tegemist on terminoloogilise täpsustusega.
4. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 23, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises
sõnastuses:
„23) paragrahvid 45-47 tunnistatakse kehtetuks;“
2
Selgitus: PlanS §-d 45-47 näevad ette nõuded vahetult enne REP vastuvõtmist toimuvale REP
detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalikule väljapanekule ja arutelule. REP
koostamine koosneb kahest etapist – asukoha eelvaliku tegemine ja detailse lahenduse
koostamine – mille käigus viiakse täna läbi kokku neli avalikku väljapanekut ja arutelu (kaks
asukoha eelvaliku ja kaks detailse asukoha valiku etapis). Väljajäetavad paragrahvid
reguleerivad avalikku väljapanekut, mis toimub detailse lahenduse koostamise etapis. Samas
säilib paragrahv (§ 48) mis näeb ette, et vahetult enne planeeringu vastuvõtmist tuleb see
esitada koostöö tegijatele (kelleks on valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailne lahendus käsitleb) ja kaasatavatele (kelleks on KOV-d, isikud, kes on soovinud
menetluses osaleda, samuti isikud, kelle õiguseid ja huve planeering puudutab jt)
kooskõlastamiseks ja arvamuse andamiseks (PlanS § 48). Peale nimetatud isikutelt ja asutustel
tagasiside saamist tehakse planeeringus vajalikud muudatused ning võetakse planeering vastu
(PlanS § 49). Vastuvõtmise otsus kinnitab, et REP vastab õigusaktidele ning et REP
koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi, st, et seni koostatud planeering on kooskõlas
kehtiva õigusega. Kehtiva õiguse kohaselt toimub peale vastuvõtmist uuesti avalik väljapanek
ja arutelu, kus avalikustatakse juba vastuvõetud planeering. Seega on hetkel sisuliselt tegemist
kahe üksteisele järgneva avalikustamisega (üks enne vastuvõtmist ja teine kohe peale
vastuvõtmist), mis on ressursimahukas ja ei anna juurde planeeringu sisulisele kvaliteedile.
Selgitame, et detailse lahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu laadse instrumendiga
(mh lahendatakse täpselt samu ülesandeid, mis detailplaneeringuga), mille menetlemisel on
reeglina samuti kohustuslik vaid ühe avaliku väljapaneku ja arutelu läbiviimine. Arvestades
eeltoodut, ei ole REP detailse lahenduse koostamise käigus kahe, sisuliselt üksteisele järgneva
avaliku väljapaneku ja arutelu läbiviimine põhjendatud. Rõhutada tuleb, et REP koostamise
jooksul on kõigil võimalik selle kohta jooksvalt arvamusi avaldada (PlanS § 9 lg 2), samuti
võimalik osaleda kohe planeeringu vastuvõtmisele järgneval avalikul väljapanekul ja arutelul
(PlanS § 50). Seega säilib kõigil võimalus planeeringumenetluses osaleda ja selles kaasa
rääkida. Ühe avaliku väljapaneku ja arutelu etapi ära jätmine aitab aga muuta
planeerimisprotsessi efektiivsemaks ja menetlust hinnanguliselt umbes kolme kuu võrra
lühemaks. Menetluse lühendamise kaudu aitab muudatus tõhustada REP koostamise protsessi
tervikuna, samuti vähendab see erinevate, seaduses nõutavate menetlusetappide hulka, mida
REP-i puhul on võrreldes teiste planeeringuliikidega niigi oluliselt rohkem. Ruumilise
planeerimise tõhustamise, sh õigusloome kaudu näeb ette ka Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm 2021-2023 p 3.24 (Atraktiivne ärikeskkond ja ettevõtlus).
5. Muuta eelnõu § 1 punktiga 66 muudetava paragrahvi 139 lõiget 4 sõnastades see järgmiselt:
„(4) Teate detailplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja
valdkonna eest vastutavale ministrile ja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul planeeringu
kehtestamise päevast arvates.“.
Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega. Hetkel on eelnõus kasutatud mõistet alates, kuid
kuna seadus kasutab läbivalt mõistet arvates, mis on ka kooskõlas eesti keele reeglitega, on
põhjendatud siinkohal mõiste muutmine.
6. Muuta eelnõu §-i 7 sõnastades see järgmiselt:
§ 7. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 11, 24, 26, 30, 31, 38–41, 52–54, 56, 67, 69 ja 70 jõustuvad
2022. aasta 1. novembril.
3
Selgitus: Oleme oma kirjaga 11.10.2021 nr 15-4/7080-1 teinud majanduskomisjonile
ettepaneku seaduse jõustumist puudutava paragrahvi muutmiseks osas, mis puudutab
planeeringute andmekogu reguleerivate sätete jõustumisaja muutmiseks nii, et andmekogu
puudutavad sätted jõustuksid 1. novembril 2022 aastal. Täiendaval palume 1. novembril
jõustuvate sätete loetellu lisada ka seaduse § 1 p 56. Muudatusettepaneku põhjendused on
järgmised. PlanS § 125 lg 1 p 2 näeb täna ette, et detailplaneeringu koostamine on nõutav
linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33
protsendi selle esialgu kavandatud mahust. Alla 33 protsendi laiendamiseks on vajalik
ehitusprojekti koostamine ja ehitusteatise esitamine kohalikule omavalitsusele. Eelnõu
punktiga 56 lisatakse paragrahvi lõige 11, mis näeb ette, et hoone laiendamine üle 33 protsendi
on lubatud proportsionaalselt maa alla ja maa peale, lähtudes laiendatava hoone esialgu
kavandatud maa-alusest ja maapealsest mahust. Hoone mahu arvutamisel lähtutakse
ehitisregistrisse kantud andmetest. Muudatuse kohaselt saab ka tulevikus hoonet ilma
detailplaneeringut koostamata laiendada kuni 33 protsenti arvestades hoone esialgsest mahust,
kuid laiendamisel tuleb arvestada, et olemasoleva maa aluse mahu arvelt ei saa laiendada
hoonet maa peale ja vastupidi. Seega saab maa alla laiendada kuni 33 protsenti olemasolevast
maa alusest mahust ja maa peale kuni 33 protsenti olemasolevast maa pealsest mahust.
Tegemist on kitsendava muudatusega võrreldes seni kehtinud nõuetega ja seega on
põhjendatud näha ette mõistlik ettevalmistusaeg selle rakendamiseks. Sätte hilisem
rakendamine aitab tagada ka selle, et nende ehitiste puhul, mille laiendamiseks on tegevusi
alustatud enne seaduse jõustumist (ehitusprojekt on koostamisel või ehitusteatis on esitatud,
kuid ehitama asutud veel ei ole), kehtivad edasi seni kehtinud nõuded ehk ka maapealse mahu
arvelt võib laiendada maa alla ja vastupidi. Lisaks jääb piisav aeg kohalike omavalitsuste, kui
sätte peamiste rakendajate koolitamiseks. Samuti saavad isikud, sh arendajad sätte muutmisest
tulenevate tagajärgedega enda edaspidiste plaanide tegemisel arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Külli Siim 611 3129
[email protected]
4