dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Muudatusettepanekute esitamine

Rahandusministeerium · 21. november 2021
Viit
15-4/8171-1
Registreeritud
21. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu majanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2021
Vastutaja
Külli Siim (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎15-48171-1 21.11.2021 Väljaminev kiri.asice423 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Meie 21.11.2021 nr 15-4/8171-1 Muudatusettepanekute esitamine Austatud härra Michal Käesolevaga esitab Rahandusministeerium muudatusettepanekud planeerimisseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 378 SE teise lugemise tekstile. 1. Muuta eelnõu § 1 punktiga 4 lisatavat paragrahvi 41 asendades paragrahvis mõiste „planeeringumenetluse“ mõistega „planeerimismenetluse“. Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega. Hetkel on paragrahvis kasutatud mõistet planeeringumenetlus, kuid kuna seadus kasutab läbivalt sõnastust planeerimismenetlus, on põhjendatud ka siinkohal mõiste muutmine. 2. Muuta eelnõu § 1 punktiga 5 muudetava paragrahvi 6 punkti 17 sõnastades see järgmiselt: „17) rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja neid ühendavatest rohekoridoridest.“. Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega. Hetkel on seaduses kasutusel tuumikala mõiste. Kuna praktikas aga kasutatakse sagedamine mõistet tugiala kui tuumikala, samuti arvestades, et tugiala mõistet soovitab kasutada ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, kuhu on koondatud viimase aja parim valdkondlik teadmine, on põhjendatud PlanS-s tuumikala mõiste muutmist tugialaks. Mõistete ühtlustamine ja kooskõlla viimine praktikaga aitab kaasa õigusselgusele ja paremale üksteise mõistmisele. 3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 17, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „17) paragrahv 35 tunnistatakse kehtetuks;“ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Selgitus: Planeerimisseaduse § 35 reguleerib riigi eriplaneeringu (edaspidi: REP) asukoha eelvaliku lähteseisukohtade (edaspidi: lähteseisukohad) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi: KSH VTK) kohta ettepanekute küsimist. Ettepanekuid küsitakse nii koostöötegijatelt, (kelleks on ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb), samuti kaasatavatelt (kelleks on Riigikogu, planeeringuala KOV-d, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid). Tänase regulatsiooni kohaselt eelneb vahetult lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta ettepanekute küsimisele nende avalik väljapanek (PlanS § 32), mille käigus saavad eelnimetatud koostöö tegijad ja kaasatavad arvamusi esitada. Peale avalikku väljapanekut toimub avalik arutelu (PlanS § 33), mille raames peab planeeringu koostamise korraldaja esitama arvamuste kohta enda põhjendatud seisukoha. Lähtudes avalikul väljapanekul saadud sisendist viiakse planeeringusse sisse vajalikud muudatused. Tänase regulatsiooni alusel toimub peale lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta ettepanekute küsimist ehitise asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande koostamine. Seejärel esitatakse nimetatud dokumendid samadele koostöötegijatele ja kaasatavatele, kellelt just eelnevas etapis ettepanekuid küsiti, kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Seega on tegemist olukorraga, kus samadelt isikutelt küsitakse ettepanekuid ja seejärel esitatakse dokumendid neile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks, lisaks saavad nad esitada enda arvamuse enne ettepanekute küsimist toimuval avalikul väljapanekul. Ettepanekute küsimise etapp tingib protsessi pikema ajakulu, kuid ei pruugi anda reaalset väärtust, mis tagaks parema planeerimisotsuse tegemist. Ettepanekute esitamise etapi (PlanS § 35) ära jätmise tõttu ei vähene isikute ja asutuste võimalus planeeringu koostamisel osalemisel ja selles kaasarääkimisel, kuna need võimalused on tagatud läbi ettepanekute küsimisele eelneva avaliku väljapaneku ja arutelu ning sellele järgneva kooskõlastamise ja arvamuse esitamise etapi kaudu. Ettepanekute küsimise etapi ära jätmine aitab lühendada planeeringu koostamise protsessi umbes kahe kuu võrra. Menetluse lühendamise kaudu aitab muudatus tõhustada REP koostamise protsessi tervikuna, samuti vähendab see erinevate, seaduses nõutavate menetlusetappide hulka, mida REP-i puhul on võrreldes teiste planeeringuliikidega oluliselt rohkem. Ruumilise planeerimise tõhustamise, sh õigusloome kaudu näeb ette ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 p 3.24 (Atraktiivne ärikeskkond ja ettevõtlus). 3. Muuta eelnõu § 1 punktiga 20 muudetava paragrahvi 42 lõiget 5 sõnastades see järgmiselt ˮ(5) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja teatab kinnisasja omanikule, kelle kinnisasja suhtes ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu kohaldatakse, kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil ehituskeeluga hõlmatud kinnisasi asub, ning vajaduse korral isikutele, keda ajutine planeerimis- ja ehituskeeld võib puudutada, keelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga vähemalt 14 päeva enne ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist.ˮ; Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega. Sätte kehtiv sõnastus kasutab nii mõistet planeerimis- ja ehituskeeld kui ka ainult ehituskeeld. Korrektne oleks aga kasutada läbivalt mõistet planeerimis- ja ehituskeeld. Tegemist on terminoloogilise täpsustusega. 4. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 23, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „23) paragrahvid 45-47 tunnistatakse kehtetuks;“ 2 Selgitus: PlanS §-d 45-47 näevad ette nõuded vahetult enne REP vastuvõtmist toimuvale REP detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalikule väljapanekule ja arutelule. REP koostamine koosneb kahest etapist – asukoha eelvaliku tegemine ja detailse lahenduse koostamine – mille käigus viiakse täna läbi kokku neli avalikku väljapanekut ja arutelu (kaks asukoha eelvaliku ja kaks detailse asukoha valiku etapis). Väljajäetavad paragrahvid reguleerivad avalikku väljapanekut, mis toimub detailse lahenduse koostamise etapis. Samas säilib paragrahv (§ 48) mis näeb ette, et vahetult enne planeeringu vastuvõtmist tuleb see esitada koostöö tegijatele (kelleks on valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb) ja kaasatavatele (kelleks on KOV-d, isikud, kes on soovinud menetluses osaleda, samuti isikud, kelle õiguseid ja huve planeering puudutab jt) kooskõlastamiseks ja arvamuse andamiseks (PlanS § 48). Peale nimetatud isikutelt ja asutustel tagasiside saamist tehakse planeeringus vajalikud muudatused ning võetakse planeering vastu (PlanS § 49). Vastuvõtmise otsus kinnitab, et REP vastab õigusaktidele ning et REP koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi, st, et seni koostatud planeering on kooskõlas kehtiva õigusega. Kehtiva õiguse kohaselt toimub peale vastuvõtmist uuesti avalik väljapanek ja arutelu, kus avalikustatakse juba vastuvõetud planeering. Seega on hetkel sisuliselt tegemist kahe üksteisele järgneva avalikustamisega (üks enne vastuvõtmist ja teine kohe peale vastuvõtmist), mis on ressursimahukas ja ei anna juurde planeeringu sisulisele kvaliteedile. Selgitame, et detailse lahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu laadse instrumendiga (mh lahendatakse täpselt samu ülesandeid, mis detailplaneeringuga), mille menetlemisel on reeglina samuti kohustuslik vaid ühe avaliku väljapaneku ja arutelu läbiviimine. Arvestades eeltoodut, ei ole REP detailse lahenduse koostamise käigus kahe, sisuliselt üksteisele järgneva avaliku väljapaneku ja arutelu läbiviimine põhjendatud. Rõhutada tuleb, et REP koostamise jooksul on kõigil võimalik selle kohta jooksvalt arvamusi avaldada (PlanS § 9 lg 2), samuti võimalik osaleda kohe planeeringu vastuvõtmisele järgneval avalikul väljapanekul ja arutelul (PlanS § 50). Seega säilib kõigil võimalus planeeringumenetluses osaleda ja selles kaasa rääkida. Ühe avaliku väljapaneku ja arutelu etapi ära jätmine aitab aga muuta planeerimisprotsessi efektiivsemaks ja menetlust hinnanguliselt umbes kolme kuu võrra lühemaks. Menetluse lühendamise kaudu aitab muudatus tõhustada REP koostamise protsessi tervikuna, samuti vähendab see erinevate, seaduses nõutavate menetlusetappide hulka, mida REP-i puhul on võrreldes teiste planeeringuliikidega niigi oluliselt rohkem. Ruumilise planeerimise tõhustamise, sh õigusloome kaudu näeb ette ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 p 3.24 (Atraktiivne ärikeskkond ja ettevõtlus). 5. Muuta eelnõu § 1 punktiga 66 muudetava paragrahvi 139 lõiget 4 sõnastades see järgmiselt: „(4) Teate detailplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja valdkonna eest vastutavale ministrile ja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates.“. Selgitus: Tegemist on tehnilise muudatusega. Hetkel on eelnõus kasutatud mõistet alates, kuid kuna seadus kasutab läbivalt mõistet arvates, mis on ka kooskõlas eesti keele reeglitega, on põhjendatud siinkohal mõiste muutmine. 6. Muuta eelnõu §-i 7 sõnastades see järgmiselt: § 7. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 11, 24, 26, 30, 31, 38–41, 52–54, 56, 67, 69 ja 70 jõustuvad 2022. aasta 1. novembril. 3 Selgitus: Oleme oma kirjaga 11.10.2021 nr 15-4/7080-1 teinud majanduskomisjonile ettepaneku seaduse jõustumist puudutava paragrahvi muutmiseks osas, mis puudutab planeeringute andmekogu reguleerivate sätete jõustumisaja muutmiseks nii, et andmekogu puudutavad sätted jõustuksid 1. novembril 2022 aastal. Täiendaval palume 1. novembril jõustuvate sätete loetellu lisada ka seaduse § 1 p 56. Muudatusettepaneku põhjendused on järgmised. PlanS § 125 lg 1 p 2 näeb täna ette, et detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust. Alla 33 protsendi laiendamiseks on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitusteatise esitamine kohalikule omavalitsusele. Eelnõu punktiga 56 lisatakse paragrahvi lõige 11, mis näeb ette, et hoone laiendamine üle 33 protsendi on lubatud proportsionaalselt maa alla ja maa peale, lähtudes laiendatava hoone esialgu kavandatud maa-alusest ja maapealsest mahust. Hoone mahu arvutamisel lähtutakse ehitisregistrisse kantud andmetest. Muudatuse kohaselt saab ka tulevikus hoonet ilma detailplaneeringut koostamata laiendada kuni 33 protsenti arvestades hoone esialgsest mahust, kuid laiendamisel tuleb arvestada, et olemasoleva maa aluse mahu arvelt ei saa laiendada hoonet maa peale ja vastupidi. Seega saab maa alla laiendada kuni 33 protsenti olemasolevast maa alusest mahust ja maa peale kuni 33 protsenti olemasolevast maa pealsest mahust. Tegemist on kitsendava muudatusega võrreldes seni kehtinud nõuetega ja seega on põhjendatud näha ette mõistlik ettevalmistusaeg selle rakendamiseks. Sätte hilisem rakendamine aitab tagada ka selle, et nende ehitiste puhul, mille laiendamiseks on tegevusi alustatud enne seaduse jõustumist (ehitusprojekt on koostamisel või ehitusteatis on esitatud, kuid ehitama asutud veel ei ole), kehtivad edasi seni kehtinud nõuded ehk ka maapealse mahu arvelt võib laiendada maa alla ja vastupidi. Lisaks jääb piisav aeg kohalike omavalitsuste, kui sätte peamiste rakendajate koolitamiseks. Samuti saavad isikud, sh arendajad sätte muutmisest tulenevate tagajärgedega enda edaspidiste plaanide tegemisel arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Külli Siim 611 3129 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →