Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti
2014-2020.9.02.18-0021
“Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala
taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku
arendamise kaudu”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus
rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõpparuanne
ERF-332/2021
24.11.2021
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines
riigihangete ja riigiabi nõuete täitmise osas. Lisaks tuvastas auditi töörühm olulisi puudusi
rakendusüksuse riigiabi kontrolli metoodikas.
Märge struktuuritoetuse registris2:
märkustega, olulised tähelepanekud.
Olulised tähelepanekud toetuse saajale:
Tähelepanek 4.1 – Hanke „Järve Spordi- ja Tervisekeskuse ehitustööd“ (viitenumber 199875)
läbiviimine ei ole vastavuses riigihangete seadusega. Hankepass ei sisalda kõiki nõutud kinnitusi
kõrvaldamise aluste osas. Hankedokumentatsioonis on loetletud erinevad standardid ja juhised ilma
märketa „või sellega samaväärne“. Ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise ja lepingu
garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmise tagatised rahvusvahelises hankes peavad olema antud
Eesti Vabariigis registreeritud asutuse poolt.
Olulised tähelepanekud rakendusüksusele:
Tähelepanek 7.1 – Riigiabi andmisel ei ole tagatud piisavat kontrolli kohalduvate nõuete täitmise üle,
mis on toonud kaasa riski, et jalgpalliväljaku ja spordihoone osas on riigiabi kasusaajate/kasutajate
tasandil edasi antud ebaseaduslikult. Võimalike mitteabikõlblike kulude suurus sõltub
rakendusüksuse tehtavast täiendavast analüüsist.
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta
põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma
finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.9 Jätkusuutlik linnapiirkondade areng
Meede 2014-2020.9.2 Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng
Projekti number 2014-2020.9.02.18-0021
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala taaselavdamine hariduse ja
vabaaja linnaku arendamise kaudu
Toetuse saaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus
Taotluse rahuldamise otsuse Taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-16/0624, 16.06.2020;
(otsuse muutmise) number ja taotluse rahuldamise otsuse muudatus nr 11.6-16/0723, 03.07.2020.
kuupäev
Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti kulude abikõlblikkuse 31.05.2018 - 31.08.2023
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2021. a tööplaan3.
Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, I auditi talituse
juhataja (auditi eest vastutav isik);
Merle Oagu, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, I auditi talituse
audiitor (auditi juht).
Auditi läbiviimise aeg 04.06.2021 – 24.11.2021
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.
3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda.
3
Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
projekti tegelik teostamine,
projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
kulude abikõlblikkus,
projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
omafinantseeringu olemasolu,
struktuurifondide sümboolika kasutamine.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOSi maksetaotlus nr 63576, makse kuupäev 05.08.2020, abikõlblik summa
olevad väljamaksed 3 518 610,17 eurot;
(väljamaksetaotluse SFOS nr, SFOSi maksetaotlus nr 70019, makse kuupäev 24.03.2021, abikõlblik summa
kuupäev, abikõlblik summa 913 224,34 eurot.
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 50,21%
osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 49,79%
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; % 3 518 610,17 eurot, 100%;
deklareeritud abikõlblikust 913 224,34 eurot, 100%.
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 0,00 eurot.
Leitud vea määr (%) 5 0,00%
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral
oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
3. Järeltegevused
Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste
rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab
rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%.
5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust.
4
Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt
saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
5
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja on hanke nr 206820 läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Struktuuritoetuse saaja ei ole hanget nr 199875 läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Oluline tähelepanek 4.1 – Hanke „Järve Spordi- ja Tervisekeskuse ehitustööd“ (viitenumber
199875) läbiviimine ei ole vastavuses riigihangete seadusega. Hankepass ei sisalda kõiki nõutud
kinnitusi kõrvaldamise aluste osas. Hankedokumentatsioonis on loetletud erinevad standardid ja
juhised ilma märketa „või sellega samaväärne“. Ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise ja
lepingu garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmise tagatised rahvusvahelises hankes peavad
olema antud Eesti Vabariigis registreeritud asutuse poolt.
Hange „Järve Spordi- ja Tervisekeskuse ehitustööd“ (viitenumber 199875) on rahvusvaheline avatud menetlusega
ehitustööde hange (edaspidi hange), mille osas on rakendusüksus koostanud 18.11.2020 finantskorrektsiooni
otsuse nr 11.6-16/1293. Otsuses on rakendusüksus jõudnud järeldusele, et Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi ka
toetuse saaja) on riigihankes nr 199875 kehtestanud konkurentsi piirava vastavustingimuse nõudega omada kehtivat
registreeringut majandustegevuse registris võimaluseta esitada samaväärne või sarnane registreering. Otsuse
resolutsiooni alusel vähendati hankega nr 199875 hüvitamiseks esitatud kulusid 10% võrra ja vastavalt vähenes ka
projekti eelarve. Kuivõrd rakendusüksus on rikkumise tuvastanud enne auditi 2021. a valimi moodustamist ja
audiitori hinnangul on otsuse alused ja korrektsiooni määr korrektsed, siis vastavat riigihangete seaduse (edaspidi
ka RHS) sätete rikkumist tähelepanekus enam ei käsitleta. Auditi käigus tuvastas audiitor hankes lisaks järgmised
RHSi sätete rikkumised:
1. Hankepass ei sisalda kõiki nõutud kinnitusi kõrvaldamise aluste osas.
RHSi § 104 lg 2 punktis 1 on sätestatud, et hankepass peab sisaldama kinnitusi, et pakkuja ei vasta ühelegi käesoleva
seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud tingimusele.
6
Riigihanke alusdokumentides olevas hankepassis puuduvad osa III (kõrvaldamise alused) punktist C (kõrvalejätmise
alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega) järgmised
kinnitused:
keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste täitmata jätmine - RHSi § 95 lg 4 p
2.
kokkulepe võlausaldajatega - RHSi § 95 lg 4 p 3;
siseriikliku õiguse kohane samalaadne olukord, näiteks pankrot - RHSi § 95 lg 4 p 3;
vara haldab likvideerija - RHSi § 95 lg 4 p 3;
süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises - RHSi § 95 lg 4 p 4;
konkurentsi moonutamise eesmärgil teiste ettevõtjatega sõlmitud kokkulepped - RHSi § 95 lg 4 p 5;
hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt - RHSi § 95 lg 4 p 6;
otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel - RHSi § 95 lg 4 p 7.
Hankepassi osa III punktis D (ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused) ei ole kirja pandud
ehk hankepassis on detailselt märkimata jäetud siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid kõrvalejätmise alused – RHSi
§ 95 lg 1 punktid 2 ja 5 ning lg 4 punktid 1 ja 11.
Edukas pakkuja on esitanud oma pakkumuse koosseisus hankepassi, mis vastab riigihanke alusdokumentide
vormile ja seega puuduvad vajalikud kinnitused RHSi § 95 lg 1 punktide 2 ja 5 ning lg 4 punktide 1 kuni 7 ja 11 osas.
Kõik viidatud kinnitused on kohustuslikud RHSi § 104 lg 2 punkti 1 alusel. Siinjuures on oluline, et osade asjaolude
kohta ongi võimalik küsida ainult pakkuja kinnitust, kuna RHSi § 96 lõikes 2 on antud ammendav loetelu
dokumentidest, mida hankija võib pakkujalt nõuda tema suhtes kõrvaldamise aluste kontrollimiseks. Karistusregistri
teade käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või pakkuja asukohariigi
kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument. Pakkuja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend
käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4 ning lõike 4 punktides 1 ja 3 nimetatud asjaolude kohta. Ühegi teise RHSi
§ 95 lõikes 4 esineva mittekohustusliku kõrvaldamise aluse puhul ei saa hankija nõuda ettevõtjalt ühegi dokumendi
esitamist peale hankepassis sisalduva kinnituse. RHSi § 95 lg 1 punkti 5 kõrvaldamise alust (rahvusvahelise
sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses) on võimalik hankijal iseseisvalt kontrollida
Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel oleva otsingusüsteemi kaudu: https://www.politsei.ee/et/rahapesu/.
Karistusregistri päringud on võimalikud läbi riigihangete registri (edaspidi RHR).
Toetuse saaja esitas 09.09.2021 hankepassist puuduvate kinnituste osas järgmised selgitused: „See küsimus tuleks
esitada Euroopa Komisjonile, kuna RHS § 104 lg 3 järgi riigihangetes, mille eeldatav maksumus on võrdne
rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, esitatakse hankepass Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil ning
hankijal puudus võimalus muuta või täiendada seda.“
Rahandusministeeriumi kodulehel6 avalikustatud „hankepassi juhend hankijale versioon 1.0 alates 1.09.2017“
selgitab leheküljel nr 2 (III osa: Kõrvalejätmise alused), et hankijal on võimalik osas C linnukesi ära võtta ja osas D
tuleb need ise lisada.
Toetuse saaja selgitas 23.09.2021, et mainitud juhend oli lisatud peale hanke läbiviimist - 16.05.2019. a.
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna (edaspidi RM RRO) 01.10.2021 antud selgituste alusel
avalikustati viidatud juhend Rahandusministeeriumi kodulehel 02.02.2017 ning hanke läbiviimise ajal on hankijal
olnud võimalus hankepassi vormi muuta.
Seega ei ole toetuse saaja väited, et juhend ei olnud hanke läbiviimise ajal kättesaadav või et tal puudus võimalus
hankepassi vormi muuta, põhjendatud. Auditeeritud hankes on RHSi § 104 lg 2 punkti 1 nõudest kõrvale kaldutud
6 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised
7
RHSi § 95 lg 1 punktide 2 ja 5 ning lg 4 punktide 1 kuni 7 ja 11 osas. Puuduse saab lugeda vormiliseks olukorras, kus
toetuse saajal oli ise võimalik vastav kontroll teostada ehk veenduda kõrvaldamise aluste puudumises. See oli
võimalik RHSi § 95 lg 1 punktide 2 ja 5 ning § 95 lg 4 punktide 1-3 ja 11 osas. Seega puudub nõutud kinnitus ja
kontrollivõimalus RHSi § 95 lg 4 punktide 4 kuni 7 osas.
Toetuse saaja 23.09.2021 selgituste alusel ei ole toetuse saaja säilitanud kontrolli tõendavaid dokumente RHSi § 95
lg 1 punkti 5 osas (rahvusvahelised sanktsioonid): „sanktsioonide kontrolli tõend on kadunud seoses arvuti
vahetumisega.“ Samas puudub ka võimalus väita, et edukal pakkujal vastavad kõrvaldamise alused olemas on.
Nõutud kõrvaldamise aluste kinnituste küsimata jätmine annab võimaluse hankel osaleda ka kõrvaldamise alustega
ettevõtjatel, mis rikub konkurentsi ausate ettevõtjatega. Rikutud on RHSi § 104 lg 2 punkti 1.
Antud juhul ei ole võimalik leida mitteabikõlbliku summa suurust, sest tagantjärgi ei ole võimalik välja selgitada, mis
oli tekkinud finantskahju summa. Kohaldub ÜMi7 § 228, mille alusel, kui hankemenetluses ilmneb §-des 22–227
nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega
seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
üksnes formaalne. Rikkumist ei saa pidada üksnes formaalseks, kuivõrd kõrvaldamise aluste esinemine võib kaasa
tuua olukorra, kus pakkuja tuleb hankest kõrvaldada. ÜMi § 21 lg 1: Kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1
kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni
otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust
hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt
rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt
asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
Audiitori 10.08.2021 kontrolli tulemusena ei ole edukal pakkujal ega tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani
liikmetel rahvusvahelisi sanktsioone. Lisaks kuivõrd tuvastatud puudused on peamiselt seotud vabatahtlike
kõrvaldamise alustega, mille esinemise korral on hankijal võimalus mitte kohustus pakkuja kõrvaldada, siis hindab
audiitor kohaseks finantskorrektsiooni määraks 2%.
2. Hankedokumentatsioonis on loetletud erinevad standardid ja juhendid ilma märketa „või sellega samaväärne“.
RHSi § 88 lg 2 näeb ette, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks erinevad standardid, tehnilised
tunnustused või tehnilised kirjeldused. RHSi § 88 lõige 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises
kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse
kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”. RHSi § 88 lõige 7: Tehniline kirjeldus peab tagama
kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid
takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.
Hanke tehnilise kirjelduse punktis 1.2. on sätestatud hanke eesmärgina teostada Kohtla-Järve Järve linnaosas
aadressil Järveküla tee 41 Spordi- ja Tervisekeskuse rajamistööd vastavalt Zoroaster OÜ koostatud põhiprojekti I
etapile, kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ning käesolevale riigihanke
tehnilisele kirjeldusele. Viidatud ehitusprojektis, mis on hanke tehnilise kirjelduse osaks, on mitmeid viiteid
erinevatele standarditele ja juhendmaterjalidele, mida ei ole täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Näiteks:
EKR-raudbetoontarindid seletuskirja punkt 1.5.6. Katusekonstruktsioonid: Katuse projekteerimisel ja
ehitamisel lähtutakse standardist EVS 920-5:2015 „Katuseehituse reeglid. Osa 5: lamekatused“.
KVV-ventilatsioon seletuskirja punkt 1.7.4.2 Õhukanalid: Puhastusluukide suurus ja asukoht peab vastama
EVS 812-2:2014 nõuetele.
7
Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”
8
AR_Arhitektuuri seletuskirja punktid:
- 4.10.1. Avatäidete paigaldamisel juhinduda EETL AT 4-20158 nõuetest.
- 4.10.2. Avatäidete paigaldamisel juhinduda EETL AT 4-2015 nõuetest.
VK_vesi-kanal seletuskirja punktid:
- 1.5.4 Torustike paigaldus ja kaeviku täide: Torustike montaaž ja katsetamine tuleb viia läbi kooskõlas
standarditega SFS 3113 „Muoviputket. Viettoviemäreiden ja kaivojen vesitiiviyskoe“ ja SFS 3114
„Muoviputket. Viettoviemäreiden ja kaivojen ilmatiiviyskoe“ ning valmistajafirma juhenditega.
- 1.8.5.1.2. Välisveetorustike surveproov: Veetorustiku hüdrauliline surveproov teha vastavuses EVS
921:2014 punkt 9.10 nõuetele./…/ Surveproovi tegemisel tuleb lähtuda RIL 77-1990 ja standardist SFS
3115 „Muoviputket. Painejohtojen vesitiiviyskoe”.
- 1.8.5.1.3 Kanalisatsioonivõrgu paigaldus ja hooldus: Torustike montaaž ja katsetamine tuleb viia läbi
kooskõlas standarditega SFS 3113 „Muoviputket. Viettoviemäreiden ja kaivojen vesitiiviyskoe“ ja SFS
3114 „Muoviputket. Viettoviemäreiden ja kaivojen ilmatiiviyskoe“ ning valmistajafirma juhenditega.
- 1.8.5.1.4 Väliskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni hüdraulilised katsetused:
Kanalisatsioonitorustike katsetus teostada vastavalt SFS 3113 standardile.
Riigihanke alusdokumendi „JSTK hankedokumendid“ punkt 5: Iga viidet, mida hankija on teinud tehnilises kirjelduses
(k.a lisades) kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, palume
lugeda täiendatuks märkega „või sellega samaväärne“. Tehnilise kirjelduse p 1.3: „Kõik riigihanke hankedokumentides
ja ehitusprojektis olevad tehnilise spetsifikatsiooni kirjeldused (näiteks toodete brändide, tootjafirmade nimed,
tootetähised jne) sisaldavad klauslit “või sellega samaväärne”. Kõik samaväärsed tooted/süsteemid peavad vastama
vähemalt spetsifitseeritud nõuetele ülalpidamiskulude, kvaliteedi jne osas.” Tehnilise kirjelduse viimane lõik: NB! Iga
viidet, mida hankija on teinud tehnilises kirjelduses (k.a lisades) kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile,
patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, palume lugeda täiendatuks märkega «või sellega samaväärne».
Seega on riigihanke dokumentatsioonis täidetud üksnes RHSi § 88 lg 6 nõue9: RHSi § 88 lg 3 nõue on täitmata.
Audiitor on seisukohal, et tehnilise spetsifikatsiooni kirjeldust ei saa üheselt mõista standardi sünonüümina. Eesti
Keele Instituudi õigekeelsussõnaraamatu (ÕS 2018) alusel on standard kvaliteedi- jm nõuete kogum; ametlik
dokument kvaliteedi-, tarindus- jm nõuete kindlaksmääramiseks. Spetsifikatsioon on eristuskiri, detailne kirjeldus,
nõuete või omaduste loetelu. Sellele viitab ka tehnilises kirjelduses sulgudes antud selgitus vastava mõiste kohta
„näiteks toodete brändide, tootjafirmade nimed, tootetähised jne“. Antud täpsustuse alusel on tegemist RHSi § 88 lg
6 nõude üle kordamisega. RHSi nõuded tuleb sõnaselgelt ja üheselt arusaadavalt kirja panna. Vastasel korral ei ole
tagatud, et potentsiaalsed pakkujad mõistavad hankedokumentide nõudeid ühte moodi. Seega ei saa asuda
seisukohale, et kõik võimalikud pakkujad pidid aru saama, et samaväärsete standardite ja juhendmaterjalide
kasutamine on lubatud.
Samaväärsete standardite ja juhendite kasutamise lubamise nõue tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2014/24/EL.
Selle punkt 74 selgitab, et avaliku sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama riigihangete
avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Seepärast peaks olema võimalik
esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel
tehnilistel kirjeldustel, ning pakkumusi, mis on koostatud olelusringi ning ehitustööde, asjade ja teenuste
tootmisprotsessi jätkusuutlikkusega seotud tulemuslikkuse kriteeriumide põhjal. Seega tuleks tehnilised kirjeldused
koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava
8 “Üldine paigaldusjuhend avatäited” Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu avatäidete juhend EETL AT 4-2015, versioon: 2015, aprill.
9
Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või
tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise
kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele
viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne“.
9
ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kui viidatakse Euroopa
standardile või selle puudumisel oma riigi standardile, peaksid avaliku sektori hankijad kaaluma ka teistel
samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi.
Siit nähtub, et samaväärsete lahenduste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile ja just
siseriiklikud standardid ning juhised ei pruugi olla rahvusvahelistele pakkujatele võrdsel määral kättesaadavad ja
tuttavad ning osutuda seetõttu piiravateks. Siinjuures tuleb tähele panna, et standardid ja juhised saavad pakkujate
ringi piirata, kuivõrd erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi.
Samuti ei pruugi olla lihtne oma protsesse ja protseduure muuta. Osad potentsiaalsed pakkujad võivad leida, et
mingil teistel viisil toimides võib saavutada soovitud eesmärgid ja seejuures oluliselt soodsamalt. Erinevates maades
võivad olla analoogsete tehnoloogiate puhul kasutusel erinevad standardid/juhendid. Seega on
standarditele/juhenditele märke „või sellega samaväärne“ lisamine oluline, et vältida võimalikku piiravat mõju
potentsiaalsetele pakkujatele.
Hankedokumentatsioonis toodud samaväärsuse klauslite alusel samaväärsete lahenduste lubamise nõude saab
lugeda täidetuks standardite ja juhendite osas, millega määratakse kasutatava toote ja materjali omadused.
Tähelepanekus välja toodud standardid ja juhendid ei ole ainult tootestandardid, vaid nendest tuleb lähtuda näiteks
avatäidete paigaldamisel, torustike montaažil ja katsetamisel. Õigusaktiga kohustuslikuks tehtud, toote ja materjali
omadusi määravad ning Euroopa ja rahvusvahelised standardid on eespool toodud loetelust välja jäetud, kuigi
hankija on ehitusprojektis viidanud ka neile.
Eelnevast tulenevalt eksisteerib võimalus, et mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla
soodsama hinnaga, loobus pakkumuse tegemisest viidatud standarditest ja juhenditest lähtumise nõude tõttu.
Seetõttu ei ole võimalik välistada kahju EL fondidele. Rikutud on RHSi § 88 lõigete 3 ja 7 nõudeid.
Antud juhul ei ole võimalik leida mitteabikõlbliku summa suurust, sest tagantjärgi ei ole võimalik välja selgitada, mis
oli tekkinud finantskahju summa. Seega kohaldub ÜM § 223 lg 1 punkt 5: kui tehnilises kirjelduses on seatud
kriteerium või tingimus, mis on vastuolus riigihangete seaduse § 88 lõikega 3, kohaldatakse hankelepingule
kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust
ja rikkumine on üksnes formaalne. Kuivõrd tehniline kirjeldus on oluline osa hankedokumentatsioonist ja viidatud on
mitmetele standarditele ja juhenditele, siis ei saa asuda seisukohale nagu puudutaks rikkumine vaid vähetähtsat osa
lepingust. Samuti ei saa välistada, et samaväärsete standardite ja juhendite kasutamise mittelubamise tõttu jäi mõni
potentsiaalne pakkuja hankest kõrvale. Seega ei saa välistada ka finantsmõju ja hinnata rikkumist üksnes
formaalseks. Ühendmääruse § 223 lg 2 punkt 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele
vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lõike 1
punktis 5 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Standardid ja juhendid olid
toodud ehitusprojektis ehk hanke tehnilises kirjelduses. Hankes esitati 5 pakkumust, mis tunnistati kõik nõuetele
vastavaks. Seega loeb audiitor asjakohaseks kohaldada 5% finantskorrektsiooni määra lähtudes ühendmääruse §-
st 223.
3. Ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise ja lepingu garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmise tagatised
rahvusvahelises hankes peavad olema antud Eesti Vabariigis registreeritud asutuse poolt.
RHSi § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa
Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid
riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHSi § 3 punkti 3 alusel peab hankija
tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel.
Hankelepingu punkt 12.1.1.: „Ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise tagatis on 10% Lepingu hinnast, millest
täidetakse Tellija nõuded Töövõtja poolsete, Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise
10
korral. Töövõtja kohustub Tellijale üle andma ehitusperioodi tagatisena garantii (Eesti Vabariigis registreeritud ja
eelnevalt Tellija poolt aktsepteeritud krediidiasutuselt või finantsasutuselt või kindlustusseltsilt) seitsme (7) päeva
jooksul alates Lepingu sõlmimisest ja ehitusperioodi tagatis peab kehtima kuni Ehitustööde Vastuvõtuakti
allkirjastamiseni Tellija poolt.„ Hankelepingu punkt 12.1.2.: “Lepingu garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmise on
Töövõtja tagatis 2% Lepingu hinnast, millest täidetakse Tellija nõuded Töövõtja poolsete, Lepingust tulenevate
kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise korral. Töövõtja kohustub Tellijale üle andma garantiiperioodi
tagatisena pangagarantii (Eesti Vabariigis registreeritud ja eelnevalt Tellija poolt aktsepteeritud pangalt) hiljemalt
Ehitustööde Vastuvõtuakti allkirjastamise päevaks.“
Toetuse saaja selgitas 23.09.2021, miks tagatise andja pidi olema Eesti Vabariigis registreeritud, järgnevalt: „Hankija
lähtus üldlevinud praktikast ning soovis nimetatud nõudega tagada asjaajamise lihtsuse, kiiruse ning usaldusväärsuse
kontrollitavuse.“
Tegemist on rahvusvahelise hankega, kus eeldatakse piiriülest huvi. Seega tuleb hankijal eeldada välismaiste
pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt.
Toetuse saaja oleks pidanud lubama ka mujal registreeritud tagatiste väljastajaid, sest muidu on tegemist
potentsiaalsetele välisriigist pärit pakkujate ebavõrdse kohtlemisega läbi nende jaoks piirava tingimusega. Eestis
registreeritud asutuselt tagatise saamise protsess võib eeldada välismaiselt pakkujalt ebaproportsionaalselt suurt
pingutust, mis võib mõjutada otsust hankes osaleda. Hankedokumentides olevad samaväärsuse klauslid (välja
toodud tähelepaneku nr 4.1 alapunktis 3) kohalduvad ainult tehnilisele kirjeldusele ja seega mitte hankelepingule.
Ehk toetuse saaja ei ole andnud pakkujatele võimalust esitada samaväärset garantiid. Toetuse saaja antud
selgitused on üldsõnalised ja ei selgita, miks näiteks Soomes, Lätis või mujal registreeritud tagatise väljastaja ei ole
sobilik. Seega ei saa neid selgitusi lugeda piisavaks konkurentsi piirava vastavustingimuse kehtestamiseks.
Eelnevast tulenevalt eksisteerib võimalus, et mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla
soodsama hinnaga, loobus pakkumuse tegemisest viidatud nõuete tõttu. Seetõttu ei ole võimalik välistada kahju EL
fondidele, mis omakorda tähendab, et pole tagatud konkurentsi efektiivset ärakasutamist riigihankel. Rikutud on
RHSi § 3 punkte 2 ja 3.
Antud juhul ei ole võimalik leida mitteabikõlbliku summa suurust, sest tagantjärgi ei ole võimalik välja selgitada, mis
oli tekkinud finantskahju summa. Seega kohaldub ÜMi § 223 lg 1 punkt 2: Kui taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks,
pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud
kriteerium või tingimus, mis piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu,
kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. ÜMi § 223 lg 2 punkt 2 alusel: mitme
ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines
pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lõike 1 punktis 2 nimetatud olukorra puhul kümneprotsendilist
finantskorrektsiooni määra. Hanke vastavustingimus nr 4 sätestas mh, et pakkumuse esitamisel kinnitab pakkuja
lisa 7 kohaselt, et ta aktsepteerib kõiki hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimusi. Lisa 7 punkt 1:
Kinnitame, et oleme üle võtnud kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitame pakkumuse
üksnes nende asjaolude kohta, mille kohta Tellija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Lisa 7 punkt 5: Kinnitame, et
lepingukohaste tööde täitmiseks esitame Kohtla-Järve Linnavalitsusele 7 tööpäeva jooksul alates lepingu
sõlmimisest tööde täitmisaegse tagatise, koguriski kindlustuse ja vastutuskindlustuse poliisid. Hankelepingu projekt
oli osa hankedokumentidest (lisa 10) ja seega saab lugeda selles kehtestatud tingimused pakkumuste
vastavustingimusteks. Hankes esitati 5 pakkumust, mis tunnistati kõik nõuetele vastavaks. Seega loeb audiitor
asjakohaseks kohaldada 10% finantskorrektsiooni määra lähtudes ühendmääruse §-st 223.
Kokkuvõte:
ÜMi § 21 lg 3 Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle
hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse
suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna rakendusüksus on juba teinud hankele finantskorrektsiooni 10% ulatuses
ja audiitori poolt täiendavalt tuvastatud rikkumised ei ületa selle tagasinõude määra, siis auditi tulemusena soovitust
toetuse täiendavaks tagasinõudmiseks ei tehta.
11
Risk toetuse saajale:
Õigusaktidest tulenevate toetuse saaja kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku
tagasinõudmise.
Soovitus toetuse saajale:
Soovitame edaspidi hankimisel jälgida, et riigihangete seaduse sätted oleks täidetud.
Toetuse saaja kommentaar:
Toetuse saaja jääb oma esialgsetes kommentaarides toodud seisukohtade juurde, kuna auditori järeldused RHS-i
võimalike rikkumiste kohta põhinevad vaid eeldustel. Samal ajal oleme audiitorile tänulikud riigihangete
korraldamisega seotud „kitsaskohtade“ tuvastamise ning tehtud märkuste ja tähelepanekute eest. Alati püüame
korraldada hankeid maksimaalselt läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning kasutada raha säästlikult ja
otstarbekalt. Seda tõendab sh RH 199875 vaatlejate arv riigihangete registris – 8 ning asjaolu, et esimene
samasisuline hange vn 195898 väiksema osalejate arvuga ja kallimate pakkumistega lõppes lepinguta. Edaspidi
pöörame erilist tähelepanu sellele, et kõik riigihangetega seotud dokumendid oleksid üheselt arusaadavad ning mitte
mitmeti mõistetavad. Loodame, et selles on meile heaks abiks RTK meeskond ka edaspidi.
Risk rakendusüksusele:
Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, eksisteerib risk, et
toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Soovitame rakendusüksusel edaspidi hangete kontrollimisel jälgida, et kõik riigihangete seaduse sätted oleks
täidetud.
Rakendusüksuse/ korraldusasutuse kommentaar:
RÜ nõustub osaliselt tähelepanekuga. Täpsemad RÜ kommentaarid on järgmised.
1. Hankepass ei sisalda kõiki nõutud kinnitusi kõrvaldamise aluste osas.
Auditi aruande eelnõus jõutakse järeldusele, et puudub nõutud kinnitus ja kontrollivõimalus RHSi § 95 lg 4 punktide
4 kuni 7 osas.
Nõustume sellega, et hankepass ei vastanud oma sisult nõutule. Samas juhime tähelepanu, et RHS § 95 lg 4 p-i 5
tingimuse olemasolu on samuti võimalik kontrollida karistusregistri päringuga. Punktide 6 ja 7 puhul on sisuline
kontrollivõimalus siiski hankijal endal sõltumata pakkuja kinnitusest, kuivõrd asjaolu, kas huvide konflikti või
konkurentsi moonutamist ei ole võimalik muude vahenditega vältida, on hankija otsustada. Seega on puudu sisuline
kontrollivõimalus peamiselt vaid § 95 lg 4 p-i 4 puhul.
2. Hankedokumentatsioonis on loetletud erinevad standardid ja juhendid ilma märketa „või sellega
samaväärne“.
12
Nõustume tehtud tähelepanekuga. Hankemenetluse kontroll tehti üsnagi hangetes piiravate tingimuste rangema
käsitluse rakendumise ajal, mistõttu ei olnud arusaamad piiravate tingimuste erinevatest avaldusmisvormidest veel
kindlalt kujunenud. Täna kindlasti jälgime ka seda, et riigihangetes ei oleks välispakkujaid piiravaid tagatiste nõudeid.
3. Ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise ja lepingu garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmise tagatised
rahvusvahelises hankes peavad olema antud Eesti Vabariigis registreeritud asutuse poolt.
Nõustume tehtud tähelepanekuga. Hankemenetluse kontroll tehti üsnagi hangetes piiravate tingimuste rangema
käsitluse rakendumise ajal, mistõttu ei olnud arusaamad piiravate tingimuste erinevatest avaldusmisvormidest veel
kindlalt kujunenud. Täna kindlasti jälgime ka seda, et riigihangetes ei oleks välispakkujaid piiravaid tagatiste nõudeid.
Audiitori täiendav selgitus:
Audiitor on tutvunud toetuse saaja ja rakendusüksuse/korraldusasutuse kommentaaridega ning esitab oma
täiendavad seisukohad.
Toetuse saaja ei ole välja toonud uusi argumente, võrreldes auditi käigus esitatute ja analüüsitutega. ÜMi § 21 lg 1
selgitab, et finantskorrektsiooni otsuse tegemisel piisab põhjendatud ohust, et nõuete täitmata jätmine tõi kaasa
rahalise mõju. Sama põhimõtet kinnitab ka Euroopa Komisjoni otsus 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised
kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate
finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks. Selle kohaselt tähendab suuniste kontekstis õigusnormide rikkumine
kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumist, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu
eelarvet. Eelpool loetletud rikkumisi ei saa lugeda ainult formaalseteks, ilma tegeliku või võimaliku finantsmõjuta.
Audiitor nõustub osaliselt rakendusüksuse välja tooduga tähelepaneku nr 4.1 alapunktis 1 (hankepass ei sisalda kõiki
nõutud kinnitusi kõrvaldamise aluste osas). RHSi § 95 lg 4 punkti 5 tingimuse olemasolu on samuti võimalik
kontrollida karistusregistri päringuga ja RHSi § 95 lg 4 punkti 6 osas on hankija otsustada, kas huvide konflikti ei ole
võimalik muude vahenditega vältida.
Audiitor jääb eriarvamusele RHSi § 95 lg 4 punkti 7 osas. Nimetatud punkt sätestab, et hankija võib kõrvaldada
hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud
sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab
talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega
võimalik vältida. Pakkumusest ei pruugi selguda kõik isikud, kes on selle koostamisega seotud olnud. Seetõttu ei saa
asuda seisukohale, et hankijal on alati võimalik RHSi vastavat sätet sisuliselt kontrollida. Eelnevast tulenevalt jääb
audiitor seisukohale, et hankepassis puuduvate kinnituste osas puudub hankijal kontrollivõimalus RHSi § 95 lg 4
punktide 4 ja 7 osas. Seega ei muutu hinnang rikutud RHSi sätte ja korrektsiooni määra suuruse osas.
5. Riigiabi andmine
Projekt ei sisalda rakendusüksuse tähelepaneku nr 7.1 vastuse alusel riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid
õigusakte.
7. Rakendusüksusele suunatud tähelepanekud
Auditi töörühm tuvastas olulisi puudusi rakendusüksuse riigiabi kontrolli metoodikas.
13
Oluline tähelepanek 7.1 – Riigiabi andmisel ei ole tagatud piisavat kontrolli kohalduvate nõuete
täitmise üle, mis on toonud kaasa riski, et jalgpalliväljaku ja spordihoone osas on riigiabi
kasusaajate/kasutajate tasandil edasi antud ebaseaduslikult. Võimalike mitteabikõlblike kulude
suurus sõltub rakendusüksuse tehtavast täiendavast analüüsist.
Auditeeritavale projektile antud toetus on 16.06.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.6-16/0624 punkti 3 alusel
spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi grupierandi määruse10 artikli 55 tähenduses
(edaspidi riigiabi). Grupierandi määruse jagu 12 artikkel 55 punkt 4 sätestab, et juurdepääs spordi- ja
mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja
mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 30 % ulatuses investeeringukuludest, võivad
juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel eeldusel, et need tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Toetuse saaja 03.09.2020 korralduse 456 ja 11.05.2021 korralduse 256 alusel on projekti käigus rajatud
jalgpalliväljaku (Järveküla tee 39a) ja Wiru Tervise- ja Spordikeskuse ruumide rentimise hinnakirjad diskrimineerivad.
Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil registreerimata või Kohtla-Järve linna eelarvest mittetoetatavate
spordiklubide ja -koolide ning organisatsioonide treeningutele ja võistlustele kehtivad kallimad rendihinnad kui
Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil registreeritud või Kohtla-Järve linna eelarvest toetatavatele spordiklubidele ja
-koolidele ning organisatsioonidele.
Toetuse saaja on auditi käigus selgitanud, et „objektide kasutamine on mittediskrimineeriv, kuna spordirajatisi saavad
broneerida nii Kohtla-Järve linna territooriumil registreeritud klubid, registreerimata klubid, kui ka eraisikud ja
ettevõtted. Hinna osas lähtusime mainitud määrusest: Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 30% ulatuses
investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel, eeldusel et need tingimused tehakse
üldsusele kättesaadavaks (lõige 4). Kohtla-Järve Linnavalitsuse panus on rohkem kui 50% ning objekti kasutamise
tingimused (LV korraldused) on üldsusele kättesaadavad läbi linna e-dokumendiregistri ja on olemas ka objektidel.“
Toetuse saaja antud selgitus oleks asjakohane, kui vähemalt 30% ulatuses oleksid taristut rahastanud ettevõtjad,
kes nüüd soodustust saavad. Projekti rahastab ERF, Kohtla-Järve Linnavalitsus ja lisaks on saadud riiklikku toetust.
Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil registreeritud ja Kohtla-Järve linna eelarvest toetatavad spordiklubid ja -koolid
ning organisatsioonid ei ole projekti rahastanud. Seega on ligipääsu võimaldamine eelpool viidatud hinnakirjade
alusel diskrimineeriv.
Kuivõrd jalgpalliväljakut ja spordihoonet on juba kasutatud diskrimineerivate hinnakirjade alusel, siis ei ole piisav
ainult hinnakirja korrigeerimine. Auditi käigus küsiti arvamust ka RM RRO-lt, kelle vastus viitas võimalusele, et
auditeeritavas projektis riigiabi ei esinegi, kuna abi andmine ei pruugi kahjustada/moonutada liikmesriikide vahelist
kaubandust. Seetõttu tuleb rakendusüksusel analüüsida, kas projektis esineb riigiabi. Kui rakendusüksus jõuab
analüüsi tulemusel seisukohale, et projektis riigiabi ei esine, siis ei kohaldu ka enam grupierandi määruse jagu 12
artikkel 55 punkti 4 nõue ja täiendavad järeltegevused ei ole vajalikud. Kui rakendusüksus jõuab seisukohale, et
projektis siiski esineb riigiabi, siis on vajalikud järeltegevused nõuete rikkumise heastamiseks.
Auditi tulemusena on selgunud, et rakendusüksuse riigiabi kontrollides on puudusi, mis toovad kaasa riski
mitteabikõlblikeks kuludeks. Seega on vajalikud parendused kontrollide metoodikas. Euroopa Komisjoni juhis
„Juhised liikmesriikidele juhtimiskontrollide kohta“11 p 2.3 sätestab, et: „Ehkki riigiabieeskirjade täitmise hindamisel
on otsustav tähtsus valikuprotsessil, on ka juhtimiskontrollide eesmärk kindlaks teha, kas tegevus sisaldab
riigiabielementi, ja seejärel tagada asjakohase õigusliku aluse sätete järgimine. /…/ Praktikas peaksid riigiabi käsitlevad
juhtimiskontrollid täiendama tegevuse väljavalimise protsessi käigus tehtavaid kontrolle. /…/ Ehkki peamised
10
Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks, 17.06.2014
11 Euroopa Komisjon „Juhised liikmesriikidele juhtimiskontrollide kohta“ EGESIF_14-0014_02-final. 17.09.2015.a.
14
vastavuskontrollid peaksid olema tehtud valikuprotsessi käigus, tuleks juhtimiskontrolli raames teha lisakontrolle.
Näiteks: /…/ grupierandite puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata VKEde määratlusele, igat liiki meetmete suhtes
kohaldatavatele üldsätetele (ergutav mõju, läbipaistvus jne) ja abi eri liikide suhtes kohaldatavatele erisätetele (nt
maksimumsummad, abi maksimaalne osakaal, rahastamiskõlblikud kulud) /…/ Väga tähtis on tagada riigiabi
usaldusväärne kontroll, mis põhineb iga meetme jaoks koostatud spetsiaalsel kontrollnimekirjal, mida kasutatakse
meelespeana ja tehtud kontrollide kontrolljäljena.„
Alates Leipzig-Halle kohtuotsusest (T-443/08; T-455/08) kui taristut kasutatakse hiljem majandustegevuseks, siis
tuleb taristu ehituse riiklikku rahastamist analüüsida riigiabi seisukohast. Infrastruktuuriprojektides on 3 liiki
võimalikke kasusaajaid/riigiabi lõppsaajaid:
- omanik (nt spordihalli omanik);
- operaator (nt toetatakse parvlaeva soetamist (omanikku), mis antakse hiljem operaatorile allrendile);
- kasusaaja/kasutaja (nt toetatud spordihalli kasutajad).
Rakendusüksus on selgitanud, et „üldjuhul kontrollib RTK riigiabi reeglite täitmist projekti lõpus. Käesolevas projektis
on viimane makse teostatud märtsis 2021, kui kõik objektid ei olnud veel valmis. Seetõttu ei kontrollinud RTK ka riigiabi
reeglite täitmist. RTK on selgitanud, et käesoleva toetusskeemi raames kontrollitakse järelaruandega nii
investeeringuobjekti sihipärast kasutamist kui ka riigiabi nõuete täitmist. Kontrollitava projekti raames seda tehtud ei
ole, kuna viimase maksetaotluse väljamaksmise ajaks ei olnud objektid veel käivitunud.“
RTK esitatud riigiabi analüüs on koostatud 18.05.2020 ja sisaldab grupierandi artikli kohaldumise korral kolme
kontrollküsimust:
Abil on ergutav mõju ja seda ei anta välistatud sektoritele ja tegevustele:
Kas abi andmine vastab grupierandi artikli nõuetele?
Juhul, kui abi antakse kombineeritult, tuua välja viited projekti tegevustele:
Alates 27.12.2019 sätestab KAMIN juhend12, et RÜ-l tuleb vajadusel koostöös RA-ga taotlusvooru avamisel
kujundada ja sisustada avatava meetme tegevuse nõuete kontrollitegevused kõigis projekti erinevates kontrollides
(taotlemine, maksed, aruandlus, järelkontroll, kohapealsed kontrollid). See tähendab, et RÜ võtab kasutusele riigiabi
kontroll-lehed ja kehtestab riigiabi kontrollimise protseduurid. Punkt 4.1 näeb ette, et RÜ-l tuleb enne
taotlusvooru/investeeringute kava taotluste vastu võtmist sisustada TAT-is olevad nõuded taotlusvooru
vastavuskontrolli kontroll-lehtedel. KAMIN juhendi P 4.2 järgi peab RÜ elluviija maksetaotluste menetlemisel valimi
alusel kontrollima ka riigiabi nõuete täitmist võttes selleks kasutusele asjakohased riigiabi kontroll-lehed või lisades
vastavad küsimused maksetaotluse kontroll-lehtedele.
Auditeeritavate maksete (63576 ja 70019) kontroll-lehtedel on riigiabi osas küsimus nr 19: „Riigiabi (va vähese
tähtsusega abi) andmisel, on täidetud ergutava mõju tingimus ja kui asjakohane, siis ka täiendavad riigiabi reeglistikus
ettenähtud tingimused.“ Nimetatud küsimuse vastuseks on märgitud jah. Selgituseks: „grupierandi artikkel 55, juristi
analüüs lisatud vastavuskontrolli juurde“. Audiitor palus rakendusüksusel selgitada, kas maksetaotluse kontrollimisel
tugineti riigiabi osas üksnes vastavuskontrolli faasis tehtud riigiabi analüüsile (nagu viitab MT KL-idel olev selgitus)
ja sisuliselt enam midagi riigiabi osas üle ei hinnata ega vaadata. Samuti paluti selgitada, kus (s.t millises
rakendusüksuse töökorra punktis või millisel kontroll-lehel) on sätestatud, et taristuprojektide analüüsimisel tuleb
hinnata riigiabi kolmel tasandil: omanik, operaator ja kasusaaja/kasutaja.
Rakendusüksus on auditi käigus selgitanud, et nimetatud maksetaotlustes on tuginetud üksnes maksetaotluse
kontroll-lehe selgitusele ning selles faasis riigiabi üle ei vaadatud ning riigiabi nõuete kontroll oli plaanis lõppmakse
kontrollimisel. RÜ töökorras ega kontroll-lehtedel ei ole kajastatud nõuet kontrollida kolmel tasandil. Riigiabi juristi
12 Korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise kontrollimisele
15
sõnul lähtub ta kolme tasandi hindamisel komisjoni riigiabi mõiste teatise osas 7 kirjeldatust. Seda analüüsi kusagil
kirjalikult kajastatud ei ole. Analüüsi kohta on tehtud ainult kokkuvõttev dokument.
Rakendusüksuse antud selgitustest nähtub, et auditeeritava projekti kontrollimisel ei ole täidetud RM RRO koostatud
riigiabi kontroll-lehte või samaväärset oma kontroll-lehte, kuigi vastav nõue kehtib alates 27.12.2019. Isegi, kui
lähtuda sellest, et toetuse taotlus esitati 2018. aastal ehk enne vastava nõude kehtestamist, siis võttes arvesse
projekti pikka kestust (abikõlblikkuse periood 31.05.2018 kuni 31.08.2023) ja määratud toetuse suurust (6 935
000,00 eurot) oleks tulnud audiitori hinnangul vastav kontroll siiski tagantjärgi esimesel võimalusel läbi viia. Lisaks,
kuigi esialgne taotlus auditeeritavale projektile toetuse saamiseks esitati 2018. aastal, siis taotluse lõplik versioon
esitati rakendusüksusele 15.06.2020 ja samuti toimus riigiabi analüüs 2020. aastal. Kontrolli edasi lükkamine
lõppmakseni suures taristuprojektis, kus objektid valmivad terve projekti vältel ja võetakse kohe kasutusse, toob
kaasa riski, et valminud objekte kasutatakse aastaid vastuolus riigiabi nõuetega. See võib omakorda viia
tagasinõueteni. Antud juhul on risk riigiabi reeglite rikkumise osas ka realiseerunud.
Viidatud EK juhise järgi peaksid kontroll-lehed olema piisavalt üksikasjalikud. Antud juhul sisaldavad maksete
kontroll-lehed ainult ühte riigiabi tingimusi käsitlevat küsimust, mida pealegi sisuliselt projekti kestel ei hinnata. Kui
lõppmakse kontrollimiseks kasutatakse sama kontroll-lehe vormi, siis ei täideta EK juhise nõudeid. Tekib risk, et
kontrollija unustab võtta küsimusele vastamisel aluseks RM RRO vastava kontroll-lehe või jätab kogemata mõne
küsimuse analüüsimata. Samuti jääb siis kontrollitoimingust puudulik kontroll-jälg. Vastava kontroll-lehe või sellega
samaväärse kontroll-lehe täitmine riigiabi küsimuse raames peab olema selgelt protseduuris ja/või vastaval (näiteks
maksetaotluse) kontroll-lehel sätestatud. RTK alates 01.06.2021 kehtiva töökorra punkti 3.2.7. (riigiabi ja vähese
tähtsusega abi andmise kontrolli protsess) alapunktis 2.5 on kirjas, et toetuse andmisel TAO riigiabi analüüsi tegev
jurist vastab riigiabi/VTA tuvastamise korral ettenähtud kontroll-küsimustele vastavalt RM RRO kontroll-lehele.
Puuduvad nõuded samamoodi kontrollida riigiabi projekti elluviimise käigus (maksetaotlused, lõpparuanne). Samuti
puudub rakendusüksuse kinnitusel nende protseduuris ja kontroll-lehtedel nõue kontrollida riigiabi kolmel võimalikul
kasusaajate/riigiabi lõppsaajate tasandil.
Risk rakendusüksusele:
Kui riigiabi nõuded jäävad projekti õiges etapis kontrollimata, siis võib see viia riigiabi nõuete rikkumise ja
tagasinõueteni. Kui riigiabi nõuete kontrolli osas puudub asjakohane kontroll-jälg, siis tekib põhjendatud kahtlus, kas
kontroll on üldse läbi viidud või läbi viidud sellises ulatuses nagu väidetakse. Üksikasjaliku kontroll-lehe
mittetäitmisel ei pruugi rakendusüksus tuvastada riigiabi osas kõiki võimalikke probleeme ja mitteabikõlblikud kulud
tuleb tagasi nõuda.
Soovitus rakendusüksusele:
Kui rakendusüksus jõuab analüüsi tulemusel seisukohale, et projektis riigiabi ei esine, siis soovitame
rakendusüksusel muuta vastavalt taotluse rahuldamise otsust ja parandada kanded riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registris. Sellisel juhul ei kohaldu ka enam grupierandi määruse jagu 12 artikkel 55 punkti 4 nõue ja täiendavad
järeltegevused selles osas ei ole vajalikud.
Kui rakendusüksus jõuab seisukohale, et projektis siiski esineb riigiabi, siis on vajalikud järeltegevused nõuete
rikkumise heastamiseks. Rakendusüksus peab veenduma, et toetuse saaja on diskrimineerivad hinnakirjad
korrigeerinud ja et diskrimineerimise tulemusena ei ole antud ebaseaduslikku riigiabi. Iga tehtud soodustuste osas
tuleb rakendusüksusel välja selgitada, kas riigiabi edasi andmise saab hinnata seaduslikuks (näiteks klassifitseerides
selle vähese tähtsusega abiks) või mitte. Viimasel juhul tuleb teha vajalikud tegevused esialgse olukorra
taastamiseks (näiteks finantskorrektsioonid).
16
Soovitame rakendusüksusel täiendada oma protseduuri riigiabi osa ja/või kontroll-lehti 3-tasandilise analüüsi
nõudega ja nõudega täita riigiabi kontrollimisel ka projekti elluviimise käigus vastav RM RRO koostatud kontroll-leht
või samaväärne kontroll-leht. Samuti korrigeerida maksetaotluste kontroll-lehe täitmist nii, et oleks selgelt
arusaadav, kas riigiabi on maksetaotluse menetlemise käigus kontrollitud või mitte. Samuti soovitame
rakendusüksusel läbi analüüsida ja protseduurides või juhendites sätestada, millises etapis kontrollitakse suurte
mitmeid erineval ajal valmivaid objekte sisaldavate taristuprojektide osas riigiabi nõuete täitmist. See on vajalik, et
vältida auditeeritud projektis tekkinud olukorda, kus riigiabi nõuete rikkumine juba toimub, aga rakendusüksus ei ole
sellest teadlik. Lisaks soovitame rakendusüksusel edaspidi taotluse rahuldamise otsustes riigiabi kohalduvad
erinõuded välja tuua. See aitaks toetuse saajal olla teadlik, millised tegevused on lubamatud ja võivad viia
tagasinõueteni. Ühtlasi soovitame rakendusüksusel kohalduvatel juhtudel veenduda, et meetme13 teistes projektides
on riigiabi nõuded täidetud.
Rakendusüksuse/ korraldusasutuse kommentaar:
Oleme koostanud uue riigiabi analüüsi (lisatud auditi eelnõule) ning jõudnud järeldusele, et antud projekt ei sisalda
üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastavat riigiabi ning rakendusüksuse 16.06.2020 otsus nr
11.6-16/0624 punkt 3 tuleb tunnistada kehtetuks. Edastame auditile teadmiseks ka otsuse eelnõu taotluse
rahuldamise otsuse muutmise kohta.
Nõustume auditi tähelepanekutega ning vaatame üle tänaste protseduuride riigiabi osa ja kontroll-lehed ning viime
vajadusel sisse muudatused, et tagatud oleks riigiabi kontrollimine vajadusel ka projekti elluviimise käigus. Vajadusel
täiendame ka sisemisi juhendeid/tööprotseduure, et tagatud oleks parem toetuse saajate teavitamine riigiabi
erinõuetest. Ühtlasi vaatame üle ka teised meetme 2014-2020.9.2 Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng
projektid, tagamaks sarnastes projektides riigiabinõuete täitmise.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses/ korraldusasutuses:
jurist Marliis Elling, 90 päeva alates auditi lõpparuande kinnitamisest.
Kinnitame lõpparuande 17 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Anu Alber Merle Oagu
I auditi talituse juhataja I auditi talituse audiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 24.11.2021
13 2014-2020.9.2 Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng
17
Pr Ljudmila Jantšenko
Kohtla-Järve Linnavalitsus Meie 25.11.2021 nr 10-5/8338-1
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud proua Jantšenko
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.9.02.18-0021 „Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud
ala taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku arendamise kaudu“ auditi lõpparuande nr
ERF-332/2021.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa:
Auditi lõpparuanne (17 lehel)
Sama:
Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Teadmiseks:
Hr Jaak Aab, Rahandusministeerium (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Merle Oagu 611 3121
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272