dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Auditi lõpparuande edastamine

Rahandusministeerium · 25. november 2021
Viit
10-5/8338-1
Registreeritud
25. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kohtla-Järve Linnavalitsus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
10 VALITSUSE SISEKONTROLLISUSTEEMI KOORDINEERIMINE NING EUROOPA LIIDU TOETUSTE JA VÄLISABI AUDITEERIMINE
Sari
10-5 Riigieelarve ja välisvahendite auditi lõpparuanded koos tõendusmaterjali ja kirjavahetusega
Toimik
10-5/2021
Vastutaja
Merle Oagu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus)

Failid

  • 📎10-58338-1 25.11.2021 Väljaminev kiri.asice886 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.9.02.18-0021 “Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku arendamise kaudu” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus Lõpparuanne ERF-332/2021 24.11.2021 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines riigihangete ja riigiabi nõuete täitmise osas. Lisaks tuvastas auditi töörühm olulisi puudusi rakendusüksuse riigiabi kontrolli metoodikas. Märge struktuuritoetuse registris2:  märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Tähelepanek 4.1 – Hanke „Järve Spordi- ja Tervisekeskuse ehitustööd“ (viitenumber 199875) läbiviimine ei ole vastavuses riigihangete seadusega. Hankepass ei sisalda kõiki nõutud kinnitusi kõrvaldamise aluste osas. Hankedokumentatsioonis on loetletud erinevad standardid ja juhised ilma märketa „või sellega samaväärne“. Ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise ja lepingu garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmise tagatised rahvusvahelises hankes peavad olema antud Eesti Vabariigis registreeritud asutuse poolt. Olulised tähelepanekud rakendusüksusele: Tähelepanek 7.1 – Riigiabi andmisel ei ole tagatud piisavat kontrolli kohalduvate nõuete täitmise üle, mis on toonud kaasa riski, et jalgpalliväljaku ja spordihoone osas on riigiabi kasusaajate/kasutajate tasandil edasi antud ebaseaduslikult. Võimalike mitteabikõlblike kulude suurus sõltub rakendusüksuse tehtavast täiendavast analüüsist. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.9 Jätkusuutlik linnapiirkondade areng Meede 2014-2020.9.2 Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng Projekti number 2014-2020.9.02.18-0021 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku arendamise kaudu Toetuse saaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus Taotluse rahuldamise otsuse Taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-16/0624, 16.06.2020; (otsuse muutmise) number ja taotluse rahuldamise otsuse muudatus nr 11.6-16/0723, 03.07.2020. kuupäev Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti kulude abikõlblikkuse 31.05.2018 - 31.08.2023 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2021. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, I auditi talituse juhataja (auditi eest vastutav isik); Merle Oagu, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, I auditi talituse audiitor (auditi juht). Auditi läbiviimise aeg 04.06.2021 – 24.11.2021 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  omafinantseeringu olemasolu,  struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOSi maksetaotlus nr 63576, makse kuupäev 05.08.2020, abikõlblik summa olevad väljamaksed 3 518 610,17 eurot; (väljamaksetaotluse SFOS nr, SFOSi maksetaotlus nr 70019, makse kuupäev 24.03.2021, abikõlblik summa kuupäev, abikõlblik summa 913 224,34 eurot. eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 50,21% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 49,79% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 3 518 610,17 eurot, 100%; deklareeritud abikõlblikust 913 224,34 eurot, 100%. summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 0,00 eurot. Leitud vea määr (%) 5 0,00% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanke nr 206820 läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Struktuuritoetuse saaja ei ole hanget nr 199875 läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Oluline tähelepanek 4.1 – Hanke „Järve Spordi- ja Tervisekeskuse ehitustööd“ (viitenumber 199875) läbiviimine ei ole vastavuses riigihangete seadusega. Hankepass ei sisalda kõiki nõutud kinnitusi kõrvaldamise aluste osas. Hankedokumentatsioonis on loetletud erinevad standardid ja juhised ilma märketa „või sellega samaväärne“. Ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise ja lepingu garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmise tagatised rahvusvahelises hankes peavad olema antud Eesti Vabariigis registreeritud asutuse poolt. Hange „Järve Spordi- ja Tervisekeskuse ehitustööd“ (viitenumber 199875) on rahvusvaheline avatud menetlusega ehitustööde hange (edaspidi hange), mille osas on rakendusüksus koostanud 18.11.2020 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.6-16/1293. Otsuses on rakendusüksus jõudnud järeldusele, et Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi ka toetuse saaja) on riigihankes nr 199875 kehtestanud konkurentsi piirava vastavustingimuse nõudega omada kehtivat registreeringut majandustegevuse registris võimaluseta esitada samaväärne või sarnane registreering. Otsuse resolutsiooni alusel vähendati hankega nr 199875 hüvitamiseks esitatud kulusid 10% võrra ja vastavalt vähenes ka projekti eelarve. Kuivõrd rakendusüksus on rikkumise tuvastanud enne auditi 2021. a valimi moodustamist ja audiitori hinnangul on otsuse alused ja korrektsiooni määr korrektsed, siis vastavat riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) sätete rikkumist tähelepanekus enam ei käsitleta. Auditi käigus tuvastas audiitor hankes lisaks järgmised RHSi sätete rikkumised: 1. Hankepass ei sisalda kõiki nõutud kinnitusi kõrvaldamise aluste osas. RHSi § 104 lg 2 punktis 1 on sätestatud, et hankepass peab sisaldama kinnitusi, et pakkuja ei vasta ühelegi käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud tingimusele. 6 Riigihanke alusdokumentides olevas hankepassis puuduvad osa III (kõrvaldamise alused) punktist C (kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega) järgmised kinnitused:  keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste täitmata jätmine - RHSi § 95 lg 4 p 2.  kokkulepe võlausaldajatega - RHSi § 95 lg 4 p 3;  siseriikliku õiguse kohane samalaadne olukord, näiteks pankrot - RHSi § 95 lg 4 p 3;  vara haldab likvideerija - RHSi § 95 lg 4 p 3;  süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises - RHSi § 95 lg 4 p 4;  konkurentsi moonutamise eesmärgil teiste ettevõtjatega sõlmitud kokkulepped - RHSi § 95 lg 4 p 5;  hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt - RHSi § 95 lg 4 p 6;  otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel - RHSi § 95 lg 4 p 7. Hankepassi osa III punktis D (ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused) ei ole kirja pandud ehk hankepassis on detailselt märkimata jäetud siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid kõrvalejätmise alused – RHSi § 95 lg 1 punktid 2 ja 5 ning lg 4 punktid 1 ja 11. Edukas pakkuja on esitanud oma pakkumuse koosseisus hankepassi, mis vastab riigihanke alusdokumentide vormile ja seega puuduvad vajalikud kinnitused RHSi § 95 lg 1 punktide 2 ja 5 ning lg 4 punktide 1 kuni 7 ja 11 osas. Kõik viidatud kinnitused on kohustuslikud RHSi § 104 lg 2 punkti 1 alusel. Siinjuures on oluline, et osade asjaolude kohta ongi võimalik küsida ainult pakkuja kinnitust, kuna RHSi § 96 lõikes 2 on antud ammendav loetelu dokumentidest, mida hankija võib pakkujalt nõuda tema suhtes kõrvaldamise aluste kontrollimiseks. Karistusregistri teade käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument. Pakkuja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4 ning lõike 4 punktides 1 ja 3 nimetatud asjaolude kohta. Ühegi teise RHSi § 95 lõikes 4 esineva mittekohustusliku kõrvaldamise aluse puhul ei saa hankija nõuda ettevõtjalt ühegi dokumendi esitamist peale hankepassis sisalduva kinnituse. RHSi § 95 lg 1 punkti 5 kõrvaldamise alust (rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses) on võimalik hankijal iseseisvalt kontrollida Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel oleva otsingusüsteemi kaudu: https://www.politsei.ee/et/rahapesu/. Karistusregistri päringud on võimalikud läbi riigihangete registri (edaspidi RHR). Toetuse saaja esitas 09.09.2021 hankepassist puuduvate kinnituste osas järgmised selgitused: „See küsimus tuleks esitada Euroopa Komisjonile, kuna RHS § 104 lg 3 järgi riigihangetes, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, esitatakse hankepass Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil ning hankijal puudus võimalus muuta või täiendada seda.“ Rahandusministeeriumi kodulehel6 avalikustatud „hankepassi juhend hankijale versioon 1.0 alates 1.09.2017“ selgitab leheküljel nr 2 (III osa: Kõrvalejätmise alused), et hankijal on võimalik osas C linnukesi ära võtta ja osas D tuleb need ise lisada. Toetuse saaja selgitas 23.09.2021, et mainitud juhend oli lisatud peale hanke läbiviimist - 16.05.2019. a. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna (edaspidi RM RRO) 01.10.2021 antud selgituste alusel avalikustati viidatud juhend Rahandusministeeriumi kodulehel 02.02.2017 ning hanke läbiviimise ajal on hankijal olnud võimalus hankepassi vormi muuta. Seega ei ole toetuse saaja väited, et juhend ei olnud hanke läbiviimise ajal kättesaadav või et tal puudus võimalus hankepassi vormi muuta, põhjendatud. Auditeeritud hankes on RHSi § 104 lg 2 punkti 1 nõudest kõrvale kaldutud 6 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised 7 RHSi § 95 lg 1 punktide 2 ja 5 ning lg 4 punktide 1 kuni 7 ja 11 osas. Puuduse saab lugeda vormiliseks olukorras, kus toetuse saajal oli ise võimalik vastav kontroll teostada ehk veenduda kõrvaldamise aluste puudumises. See oli võimalik RHSi § 95 lg 1 punktide 2 ja 5 ning § 95 lg 4 punktide 1-3 ja 11 osas. Seega puudub nõutud kinnitus ja kontrollivõimalus RHSi § 95 lg 4 punktide 4 kuni 7 osas. Toetuse saaja 23.09.2021 selgituste alusel ei ole toetuse saaja säilitanud kontrolli tõendavaid dokumente RHSi § 95 lg 1 punkti 5 osas (rahvusvahelised sanktsioonid): „sanktsioonide kontrolli tõend on kadunud seoses arvuti vahetumisega.“ Samas puudub ka võimalus väita, et edukal pakkujal vastavad kõrvaldamise alused olemas on. Nõutud kõrvaldamise aluste kinnituste küsimata jätmine annab võimaluse hankel osaleda ka kõrvaldamise alustega ettevõtjatel, mis rikub konkurentsi ausate ettevõtjatega. Rikutud on RHSi § 104 lg 2 punkti 1. Antud juhul ei ole võimalik leida mitteabikõlbliku summa suurust, sest tagantjärgi ei ole võimalik välja selgitada, mis oli tekkinud finantskahju summa. Kohaldub ÜMi7 § 228, mille alusel, kui hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rikkumist ei saa pidada üksnes formaalseks, kuivõrd kõrvaldamise aluste esinemine võib kaasa tuua olukorra, kus pakkuja tuleb hankest kõrvaldada. ÜMi § 21 lg 1: Kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Audiitori 10.08.2021 kontrolli tulemusena ei ole edukal pakkujal ega tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetel rahvusvahelisi sanktsioone. Lisaks kuivõrd tuvastatud puudused on peamiselt seotud vabatahtlike kõrvaldamise alustega, mille esinemise korral on hankijal võimalus mitte kohustus pakkuja kõrvaldada, siis hindab audiitor kohaseks finantskorrektsiooni määraks 2%. 2. Hankedokumentatsioonis on loetletud erinevad standardid ja juhendid ilma märketa „või sellega samaväärne“. RHSi § 88 lg 2 näeb ette, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks erinevad standardid, tehnilised tunnustused või tehnilised kirjeldused. RHSi § 88 lõige 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”. RHSi § 88 lõige 7: Tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Hanke tehnilise kirjelduse punktis 1.2. on sätestatud hanke eesmärgina teostada Kohtla-Järve Järve linnaosas aadressil Järveküla tee 41 Spordi- ja Tervisekeskuse rajamistööd vastavalt Zoroaster OÜ koostatud põhiprojekti I etapile, kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ning käesolevale riigihanke tehnilisele kirjeldusele. Viidatud ehitusprojektis, mis on hanke tehnilise kirjelduse osaks, on mitmeid viiteid erinevatele standarditele ja juhendmaterjalidele, mida ei ole täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Näiteks:  EKR-raudbetoontarindid seletuskirja punkt 1.5.6. Katusekonstruktsioonid: Katuse projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse standardist EVS 920-5:2015 „Katuseehituse reeglid. Osa 5: lamekatused“.  KVV-ventilatsioon seletuskirja punkt 1.7.4.2 Õhukanalid: Puhastusluukide suurus ja asukoht peab vastama EVS 812-2:2014 nõuetele. 7 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” 8  AR_Arhitektuuri seletuskirja punktid: - 4.10.1. Avatäidete paigaldamisel juhinduda EETL AT 4-20158 nõuetest. - 4.10.2. Avatäidete paigaldamisel juhinduda EETL AT 4-2015 nõuetest.  VK_vesi-kanal seletuskirja punktid: - 1.5.4 Torustike paigaldus ja kaeviku täide: Torustike montaaž ja katsetamine tuleb viia läbi kooskõlas standarditega SFS 3113 „Muoviputket. Viettoviemäreiden ja kaivojen vesitiiviyskoe“ ja SFS 3114 „Muoviputket. Viettoviemäreiden ja kaivojen ilmatiiviyskoe“ ning valmistajafirma juhenditega. - 1.8.5.1.2. Välisveetorustike surveproov: Veetorustiku hüdrauliline surveproov teha vastavuses EVS 921:2014 punkt 9.10 nõuetele./…/ Surveproovi tegemisel tuleb lähtuda RIL 77-1990 ja standardist SFS 3115 „Muoviputket. Painejohtojen vesitiiviyskoe”. - 1.8.5.1.3 Kanalisatsioonivõrgu paigaldus ja hooldus: Torustike montaaž ja katsetamine tuleb viia läbi kooskõlas standarditega SFS 3113 „Muoviputket. Viettoviemäreiden ja kaivojen vesitiiviyskoe“ ja SFS 3114 „Muoviputket. Viettoviemäreiden ja kaivojen ilmatiiviyskoe“ ning valmistajafirma juhenditega. - 1.8.5.1.4 Väliskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni hüdraulilised katsetused: Kanalisatsioonitorustike katsetus teostada vastavalt SFS 3113 standardile. Riigihanke alusdokumendi „JSTK hankedokumendid“ punkt 5: Iga viidet, mida hankija on teinud tehnilises kirjelduses (k.a lisades) kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, palume lugeda täiendatuks märkega „või sellega samaväärne“. Tehnilise kirjelduse p 1.3: „Kõik riigihanke hankedokumentides ja ehitusprojektis olevad tehnilise spetsifikatsiooni kirjeldused (näiteks toodete brändide, tootjafirmade nimed, tootetähised jne) sisaldavad klauslit “või sellega samaväärne”. Kõik samaväärsed tooted/süsteemid peavad vastama vähemalt spetsifitseeritud nõuetele ülalpidamiskulude, kvaliteedi jne osas.” Tehnilise kirjelduse viimane lõik: NB! Iga viidet, mida hankija on teinud tehnilises kirjelduses (k.a lisades) kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, palume lugeda täiendatuks märkega «või sellega samaväärne». Seega on riigihanke dokumentatsioonis täidetud üksnes RHSi § 88 lg 6 nõue9: RHSi § 88 lg 3 nõue on täitmata. Audiitor on seisukohal, et tehnilise spetsifikatsiooni kirjeldust ei saa üheselt mõista standardi sünonüümina. Eesti Keele Instituudi õigekeelsussõnaraamatu (ÕS 2018) alusel on standard kvaliteedi- jm nõuete kogum; ametlik dokument kvaliteedi-, tarindus- jm nõuete kindlaksmääramiseks. Spetsifikatsioon on eristuskiri, detailne kirjeldus, nõuete või omaduste loetelu. Sellele viitab ka tehnilises kirjelduses sulgudes antud selgitus vastava mõiste kohta „näiteks toodete brändide, tootjafirmade nimed, tootetähised jne“. Antud täpsustuse alusel on tegemist RHSi § 88 lg 6 nõude üle kordamisega. RHSi nõuded tuleb sõnaselgelt ja üheselt arusaadavalt kirja panna. Vastasel korral ei ole tagatud, et potentsiaalsed pakkujad mõistavad hankedokumentide nõudeid ühte moodi. Seega ei saa asuda seisukohale, et kõik võimalikud pakkujad pidid aru saama, et samaväärsete standardite ja juhendmaterjalide kasutamine on lubatud. Samaväärsete standardite ja juhendite kasutamise lubamise nõue tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2014/24/EL. Selle punkt 74 selgitab, et avaliku sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Seepärast peaks olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel, ning pakkumusi, mis on koostatud olelusringi ning ehitustööde, asjade ja teenuste tootmisprotsessi jätkusuutlikkusega seotud tulemuslikkuse kriteeriumide põhjal. Seega tuleks tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava 8 “Üldine paigaldusjuhend avatäited” Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu avatäidete juhend EETL AT 4-2015, versioon: 2015, aprill. 9 Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne“. 9 ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kui viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile, peaksid avaliku sektori hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Siit nähtub, et samaväärsete lahenduste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile ja just siseriiklikud standardid ning juhised ei pruugi olla rahvusvahelistele pakkujatele võrdsel määral kättesaadavad ja tuttavad ning osutuda seetõttu piiravateks. Siinjuures tuleb tähele panna, et standardid ja juhised saavad pakkujate ringi piirata, kuivõrd erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi. Samuti ei pruugi olla lihtne oma protsesse ja protseduure muuta. Osad potentsiaalsed pakkujad võivad leida, et mingil teistel viisil toimides võib saavutada soovitud eesmärgid ja seejuures oluliselt soodsamalt. Erinevates maades võivad olla analoogsete tehnoloogiate puhul kasutusel erinevad standardid/juhendid. Seega on standarditele/juhenditele märke „või sellega samaväärne“ lisamine oluline, et vältida võimalikku piiravat mõju potentsiaalsetele pakkujatele. Hankedokumentatsioonis toodud samaväärsuse klauslite alusel samaväärsete lahenduste lubamise nõude saab lugeda täidetuks standardite ja juhendite osas, millega määratakse kasutatava toote ja materjali omadused. Tähelepanekus välja toodud standardid ja juhendid ei ole ainult tootestandardid, vaid nendest tuleb lähtuda näiteks avatäidete paigaldamisel, torustike montaažil ja katsetamisel. Õigusaktiga kohustuslikuks tehtud, toote ja materjali omadusi määravad ning Euroopa ja rahvusvahelised standardid on eespool toodud loetelust välja jäetud, kuigi hankija on ehitusprojektis viidanud ka neile. Eelnevast tulenevalt eksisteerib võimalus, et mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, loobus pakkumuse tegemisest viidatud standarditest ja juhenditest lähtumise nõude tõttu. Seetõttu ei ole võimalik välistada kahju EL fondidele. Rikutud on RHSi § 88 lõigete 3 ja 7 nõudeid. Antud juhul ei ole võimalik leida mitteabikõlbliku summa suurust, sest tagantjärgi ei ole võimalik välja selgitada, mis oli tekkinud finantskahju summa. Seega kohaldub ÜM § 223 lg 1 punkt 5: kui tehnilises kirjelduses on seatud kriteerium või tingimus, mis on vastuolus riigihangete seaduse § 88 lõikega 3, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne. Kuivõrd tehniline kirjeldus on oluline osa hankedokumentatsioonist ja viidatud on mitmetele standarditele ja juhenditele, siis ei saa asuda seisukohale nagu puudutaks rikkumine vaid vähetähtsat osa lepingust. Samuti ei saa välistada, et samaväärsete standardite ja juhendite kasutamise mittelubamise tõttu jäi mõni potentsiaalne pakkuja hankest kõrvale. Seega ei saa välistada ka finantsmõju ja hinnata rikkumist üksnes formaalseks. Ühendmääruse § 223 lg 2 punkt 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lõike 1 punktis 5 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Standardid ja juhendid olid toodud ehitusprojektis ehk hanke tehnilises kirjelduses. Hankes esitati 5 pakkumust, mis tunnistati kõik nõuetele vastavaks. Seega loeb audiitor asjakohaseks kohaldada 5% finantskorrektsiooni määra lähtudes ühendmääruse §- st 223. 3. Ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise ja lepingu garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmise tagatised rahvusvahelises hankes peavad olema antud Eesti Vabariigis registreeritud asutuse poolt. RHSi § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHSi § 3 punkti 3 alusel peab hankija tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Hankelepingu punkt 12.1.1.: „Ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise tagatis on 10% Lepingu hinnast, millest täidetakse Tellija nõuded Töövõtja poolsete, Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise 10 korral. Töövõtja kohustub Tellijale üle andma ehitusperioodi tagatisena garantii (Eesti Vabariigis registreeritud ja eelnevalt Tellija poolt aktsepteeritud krediidiasutuselt või finantsasutuselt või kindlustusseltsilt) seitsme (7) päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest ja ehitusperioodi tagatis peab kehtima kuni Ehitustööde Vastuvõtuakti allkirjastamiseni Tellija poolt.„ Hankelepingu punkt 12.1.2.: “Lepingu garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmise on Töövõtja tagatis 2% Lepingu hinnast, millest täidetakse Tellija nõuded Töövõtja poolsete, Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise korral. Töövõtja kohustub Tellijale üle andma garantiiperioodi tagatisena pangagarantii (Eesti Vabariigis registreeritud ja eelnevalt Tellija poolt aktsepteeritud pangalt) hiljemalt Ehitustööde Vastuvõtuakti allkirjastamise päevaks.“ Toetuse saaja selgitas 23.09.2021, miks tagatise andja pidi olema Eesti Vabariigis registreeritud, järgnevalt: „Hankija lähtus üldlevinud praktikast ning soovis nimetatud nõudega tagada asjaajamise lihtsuse, kiiruse ning usaldusväärsuse kontrollitavuse.“ Tegemist on rahvusvahelise hankega, kus eeldatakse piiriülest huvi. Seega tuleb hankijal eeldada välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. Toetuse saaja oleks pidanud lubama ka mujal registreeritud tagatiste väljastajaid, sest muidu on tegemist potentsiaalsetele välisriigist pärit pakkujate ebavõrdse kohtlemisega läbi nende jaoks piirava tingimusega. Eestis registreeritud asutuselt tagatise saamise protsess võib eeldada välismaiselt pakkujalt ebaproportsionaalselt suurt pingutust, mis võib mõjutada otsust hankes osaleda. Hankedokumentides olevad samaväärsuse klauslid (välja toodud tähelepaneku nr 4.1 alapunktis 3) kohalduvad ainult tehnilisele kirjeldusele ja seega mitte hankelepingule. Ehk toetuse saaja ei ole andnud pakkujatele võimalust esitada samaväärset garantiid. Toetuse saaja antud selgitused on üldsõnalised ja ei selgita, miks näiteks Soomes, Lätis või mujal registreeritud tagatise väljastaja ei ole sobilik. Seega ei saa neid selgitusi lugeda piisavaks konkurentsi piirava vastavustingimuse kehtestamiseks. Eelnevast tulenevalt eksisteerib võimalus, et mõni potentsiaalne pakkuja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsama hinnaga, loobus pakkumuse tegemisest viidatud nõuete tõttu. Seetõttu ei ole võimalik välistada kahju EL fondidele, mis omakorda tähendab, et pole tagatud konkurentsi efektiivset ärakasutamist riigihankel. Rikutud on RHSi § 3 punkte 2 ja 3. Antud juhul ei ole võimalik leida mitteabikõlbliku summa suurust, sest tagantjärgi ei ole võimalik välja selgitada, mis oli tekkinud finantskahju summa. Seega kohaldub ÜMi § 223 lg 1 punkt 2: Kui taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. ÜMi § 223 lg 2 punkt 2 alusel: mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lõike 1 punktis 2 nimetatud olukorra puhul kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Hanke vastavustingimus nr 4 sätestas mh, et pakkumuse esitamisel kinnitab pakkuja lisa 7 kohaselt, et ta aktsepteerib kõiki hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimusi. Lisa 7 punkt 1: Kinnitame, et oleme üle võtnud kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitame pakkumuse üksnes nende asjaolude kohta, mille kohta Tellija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Lisa 7 punkt 5: Kinnitame, et lepingukohaste tööde täitmiseks esitame Kohtla-Järve Linnavalitsusele 7 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest tööde täitmisaegse tagatise, koguriski kindlustuse ja vastutuskindlustuse poliisid. Hankelepingu projekt oli osa hankedokumentidest (lisa 10) ja seega saab lugeda selles kehtestatud tingimused pakkumuste vastavustingimusteks. Hankes esitati 5 pakkumust, mis tunnistati kõik nõuetele vastavaks. Seega loeb audiitor asjakohaseks kohaldada 10% finantskorrektsiooni määra lähtudes ühendmääruse §-st 223. Kokkuvõte: ÜMi § 21 lg 3 Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna rakendusüksus on juba teinud hankele finantskorrektsiooni 10% ulatuses ja audiitori poolt täiendavalt tuvastatud rikkumised ei ületa selle tagasinõude määra, siis auditi tulemusena soovitust toetuse täiendavaks tagasinõudmiseks ei tehta. 11 Risk toetuse saajale: Õigusaktidest tulenevate toetuse saaja kohustuste mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame edaspidi hankimisel jälgida, et riigihangete seaduse sätted oleks täidetud. Toetuse saaja kommentaar: Toetuse saaja jääb oma esialgsetes kommentaarides toodud seisukohtade juurde, kuna auditori järeldused RHS-i võimalike rikkumiste kohta põhinevad vaid eeldustel. Samal ajal oleme audiitorile tänulikud riigihangete korraldamisega seotud „kitsaskohtade“ tuvastamise ning tehtud märkuste ja tähelepanekute eest. Alati püüame korraldada hankeid maksimaalselt läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning kasutada raha säästlikult ja otstarbekalt. Seda tõendab sh RH 199875 vaatlejate arv riigihangete registris – 8 ning asjaolu, et esimene samasisuline hange vn 195898 väiksema osalejate arvuga ja kallimate pakkumistega lõppes lepinguta. Edaspidi pöörame erilist tähelepanu sellele, et kõik riigihangetega seotud dokumendid oleksid üheselt arusaadavad ning mitte mitmeti mõistetavad. Loodame, et selles on meile heaks abiks RTK meeskond ka edaspidi. Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, eksisteerib risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel edaspidi hangete kontrollimisel jälgida, et kõik riigihangete seaduse sätted oleks täidetud. Rakendusüksuse/ korraldusasutuse kommentaar: RÜ nõustub osaliselt tähelepanekuga. Täpsemad RÜ kommentaarid on järgmised. 1. Hankepass ei sisalda kõiki nõutud kinnitusi kõrvaldamise aluste osas. Auditi aruande eelnõus jõutakse järeldusele, et puudub nõutud kinnitus ja kontrollivõimalus RHSi § 95 lg 4 punktide 4 kuni 7 osas. Nõustume sellega, et hankepass ei vastanud oma sisult nõutule. Samas juhime tähelepanu, et RHS § 95 lg 4 p-i 5 tingimuse olemasolu on samuti võimalik kontrollida karistusregistri päringuga. Punktide 6 ja 7 puhul on sisuline kontrollivõimalus siiski hankijal endal sõltumata pakkuja kinnitusest, kuivõrd asjaolu, kas huvide konflikti või konkurentsi moonutamist ei ole võimalik muude vahenditega vältida, on hankija otsustada. Seega on puudu sisuline kontrollivõimalus peamiselt vaid § 95 lg 4 p-i 4 puhul. 2. Hankedokumentatsioonis on loetletud erinevad standardid ja juhendid ilma märketa „või sellega samaväärne“. 12 Nõustume tehtud tähelepanekuga. Hankemenetluse kontroll tehti üsnagi hangetes piiravate tingimuste rangema käsitluse rakendumise ajal, mistõttu ei olnud arusaamad piiravate tingimuste erinevatest avaldusmisvormidest veel kindlalt kujunenud. Täna kindlasti jälgime ka seda, et riigihangetes ei oleks välispakkujaid piiravaid tagatiste nõudeid. 3. Ehitusperioodiaegsete kohustuste täitmise ja lepingu garantiiperioodiaegsete kohustuste täitmise tagatised rahvusvahelises hankes peavad olema antud Eesti Vabariigis registreeritud asutuse poolt. Nõustume tehtud tähelepanekuga. Hankemenetluse kontroll tehti üsnagi hangetes piiravate tingimuste rangema käsitluse rakendumise ajal, mistõttu ei olnud arusaamad piiravate tingimuste erinevatest avaldusmisvormidest veel kindlalt kujunenud. Täna kindlasti jälgime ka seda, et riigihangetes ei oleks välispakkujaid piiravaid tagatiste nõudeid. Audiitori täiendav selgitus: Audiitor on tutvunud toetuse saaja ja rakendusüksuse/korraldusasutuse kommentaaridega ning esitab oma täiendavad seisukohad. Toetuse saaja ei ole välja toonud uusi argumente, võrreldes auditi käigus esitatute ja analüüsitutega. ÜMi § 21 lg 1 selgitab, et finantskorrektsiooni otsuse tegemisel piisab põhjendatud ohust, et nõuete täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju. Sama põhimõtet kinnitab ka Euroopa Komisjoni otsus 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks. Selle kohaselt tähendab suuniste kontekstis õigusnormide rikkumine kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumist, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet. Eelpool loetletud rikkumisi ei saa lugeda ainult formaalseteks, ilma tegeliku või võimaliku finantsmõjuta. Audiitor nõustub osaliselt rakendusüksuse välja tooduga tähelepaneku nr 4.1 alapunktis 1 (hankepass ei sisalda kõiki nõutud kinnitusi kõrvaldamise aluste osas). RHSi § 95 lg 4 punkti 5 tingimuse olemasolu on samuti võimalik kontrollida karistusregistri päringuga ja RHSi § 95 lg 4 punkti 6 osas on hankija otsustada, kas huvide konflikti ei ole võimalik muude vahenditega vältida. Audiitor jääb eriarvamusele RHSi § 95 lg 4 punkti 7 osas. Nimetatud punkt sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida. Pakkumusest ei pruugi selguda kõik isikud, kes on selle koostamisega seotud olnud. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et hankijal on alati võimalik RHSi vastavat sätet sisuliselt kontrollida. Eelnevast tulenevalt jääb audiitor seisukohale, et hankepassis puuduvate kinnituste osas puudub hankijal kontrollivõimalus RHSi § 95 lg 4 punktide 4 ja 7 osas. Seega ei muutu hinnang rikutud RHSi sätte ja korrektsiooni määra suuruse osas. 5. Riigiabi andmine Projekt ei sisalda rakendusüksuse tähelepaneku nr 7.1 vastuse alusel riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. 7. Rakendusüksusele suunatud tähelepanekud Auditi töörühm tuvastas olulisi puudusi rakendusüksuse riigiabi kontrolli metoodikas. 13 Oluline tähelepanek 7.1 – Riigiabi andmisel ei ole tagatud piisavat kontrolli kohalduvate nõuete täitmise üle, mis on toonud kaasa riski, et jalgpalliväljaku ja spordihoone osas on riigiabi kasusaajate/kasutajate tasandil edasi antud ebaseaduslikult. Võimalike mitteabikõlblike kulude suurus sõltub rakendusüksuse tehtavast täiendavast analüüsist. Auditeeritavale projektile antud toetus on 16.06.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.6-16/0624 punkti 3 alusel spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi grupierandi määruse10 artikli 55 tähenduses (edaspidi riigiabi). Grupierandi määruse jagu 12 artikkel 55 punkt 4 sätestab, et juurdepääs spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 30 % ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel eeldusel, et need tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks. Toetuse saaja 03.09.2020 korralduse 456 ja 11.05.2021 korralduse 256 alusel on projekti käigus rajatud jalgpalliväljaku (Järveküla tee 39a) ja Wiru Tervise- ja Spordikeskuse ruumide rentimise hinnakirjad diskrimineerivad. Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil registreerimata või Kohtla-Järve linna eelarvest mittetoetatavate spordiklubide ja -koolide ning organisatsioonide treeningutele ja võistlustele kehtivad kallimad rendihinnad kui Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil registreeritud või Kohtla-Järve linna eelarvest toetatavatele spordiklubidele ja -koolidele ning organisatsioonidele. Toetuse saaja on auditi käigus selgitanud, et „objektide kasutamine on mittediskrimineeriv, kuna spordirajatisi saavad broneerida nii Kohtla-Järve linna territooriumil registreeritud klubid, registreerimata klubid, kui ka eraisikud ja ettevõtted. Hinna osas lähtusime mainitud määrusest: Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 30% ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel, eeldusel et need tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks (lõige 4). Kohtla-Järve Linnavalitsuse panus on rohkem kui 50% ning objekti kasutamise tingimused (LV korraldused) on üldsusele kättesaadavad läbi linna e-dokumendiregistri ja on olemas ka objektidel.“ Toetuse saaja antud selgitus oleks asjakohane, kui vähemalt 30% ulatuses oleksid taristut rahastanud ettevõtjad, kes nüüd soodustust saavad. Projekti rahastab ERF, Kohtla-Järve Linnavalitsus ja lisaks on saadud riiklikku toetust. Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil registreeritud ja Kohtla-Järve linna eelarvest toetatavad spordiklubid ja -koolid ning organisatsioonid ei ole projekti rahastanud. Seega on ligipääsu võimaldamine eelpool viidatud hinnakirjade alusel diskrimineeriv. Kuivõrd jalgpalliväljakut ja spordihoonet on juba kasutatud diskrimineerivate hinnakirjade alusel, siis ei ole piisav ainult hinnakirja korrigeerimine. Auditi käigus küsiti arvamust ka RM RRO-lt, kelle vastus viitas võimalusele, et auditeeritavas projektis riigiabi ei esinegi, kuna abi andmine ei pruugi kahjustada/moonutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Seetõttu tuleb rakendusüksusel analüüsida, kas projektis esineb riigiabi. Kui rakendusüksus jõuab analüüsi tulemusel seisukohale, et projektis riigiabi ei esine, siis ei kohaldu ka enam grupierandi määruse jagu 12 artikkel 55 punkti 4 nõue ja täiendavad järeltegevused ei ole vajalikud. Kui rakendusüksus jõuab seisukohale, et projektis siiski esineb riigiabi, siis on vajalikud järeltegevused nõuete rikkumise heastamiseks. Auditi tulemusena on selgunud, et rakendusüksuse riigiabi kontrollides on puudusi, mis toovad kaasa riski mitteabikõlblikeks kuludeks. Seega on vajalikud parendused kontrollide metoodikas. Euroopa Komisjoni juhis „Juhised liikmesriikidele juhtimiskontrollide kohta“11 p 2.3 sätestab, et: „Ehkki riigiabieeskirjade täitmise hindamisel on otsustav tähtsus valikuprotsessil, on ka juhtimiskontrollide eesmärk kindlaks teha, kas tegevus sisaldab riigiabielementi, ja seejärel tagada asjakohase õigusliku aluse sätete järgimine. /…/ Praktikas peaksid riigiabi käsitlevad juhtimiskontrollid täiendama tegevuse väljavalimise protsessi käigus tehtavaid kontrolle. /…/ Ehkki peamised 10 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, 17.06.2014 11 Euroopa Komisjon „Juhised liikmesriikidele juhtimiskontrollide kohta“ EGESIF_14-0014_02-final. 17.09.2015.a. 14 vastavuskontrollid peaksid olema tehtud valikuprotsessi käigus, tuleks juhtimiskontrolli raames teha lisakontrolle. Näiteks: /…/ grupierandite puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata VKEde määratlusele, igat liiki meetmete suhtes kohaldatavatele üldsätetele (ergutav mõju, läbipaistvus jne) ja abi eri liikide suhtes kohaldatavatele erisätetele (nt maksimumsummad, abi maksimaalne osakaal, rahastamiskõlblikud kulud) /…/ Väga tähtis on tagada riigiabi usaldusväärne kontroll, mis põhineb iga meetme jaoks koostatud spetsiaalsel kontrollnimekirjal, mida kasutatakse meelespeana ja tehtud kontrollide kontrolljäljena.„ Alates Leipzig-Halle kohtuotsusest (T-443/08; T-455/08) kui taristut kasutatakse hiljem majandustegevuseks, siis tuleb taristu ehituse riiklikku rahastamist analüüsida riigiabi seisukohast. Infrastruktuuriprojektides on 3 liiki võimalikke kasusaajaid/riigiabi lõppsaajaid: - omanik (nt spordihalli omanik); - operaator (nt toetatakse parvlaeva soetamist (omanikku), mis antakse hiljem operaatorile allrendile); - kasusaaja/kasutaja (nt toetatud spordihalli kasutajad). Rakendusüksus on selgitanud, et „üldjuhul kontrollib RTK riigiabi reeglite täitmist projekti lõpus. Käesolevas projektis on viimane makse teostatud märtsis 2021, kui kõik objektid ei olnud veel valmis. Seetõttu ei kontrollinud RTK ka riigiabi reeglite täitmist. RTK on selgitanud, et käesoleva toetusskeemi raames kontrollitakse järelaruandega nii investeeringuobjekti sihipärast kasutamist kui ka riigiabi nõuete täitmist. Kontrollitava projekti raames seda tehtud ei ole, kuna viimase maksetaotluse väljamaksmise ajaks ei olnud objektid veel käivitunud.“ RTK esitatud riigiabi analüüs on koostatud 18.05.2020 ja sisaldab grupierandi artikli kohaldumise korral kolme kontrollküsimust:  Abil on ergutav mõju ja seda ei anta välistatud sektoritele ja tegevustele:  Kas abi andmine vastab grupierandi artikli nõuetele?  Juhul, kui abi antakse kombineeritult, tuua välja viited projekti tegevustele: Alates 27.12.2019 sätestab KAMIN juhend12, et RÜ-l tuleb vajadusel koostöös RA-ga taotlusvooru avamisel kujundada ja sisustada avatava meetme tegevuse nõuete kontrollitegevused kõigis projekti erinevates kontrollides (taotlemine, maksed, aruandlus, järelkontroll, kohapealsed kontrollid). See tähendab, et RÜ võtab kasutusele riigiabi kontroll-lehed ja kehtestab riigiabi kontrollimise protseduurid. Punkt 4.1 näeb ette, et RÜ-l tuleb enne taotlusvooru/investeeringute kava taotluste vastu võtmist sisustada TAT-is olevad nõuded taotlusvooru vastavuskontrolli kontroll-lehtedel. KAMIN juhendi P 4.2 järgi peab RÜ elluviija maksetaotluste menetlemisel valimi alusel kontrollima ka riigiabi nõuete täitmist võttes selleks kasutusele asjakohased riigiabi kontroll-lehed või lisades vastavad küsimused maksetaotluse kontroll-lehtedele. Auditeeritavate maksete (63576 ja 70019) kontroll-lehtedel on riigiabi osas küsimus nr 19: „Riigiabi (va vähese tähtsusega abi) andmisel, on täidetud ergutava mõju tingimus ja kui asjakohane, siis ka täiendavad riigiabi reeglistikus ettenähtud tingimused.“ Nimetatud küsimuse vastuseks on märgitud jah. Selgituseks: „grupierandi artikkel 55, juristi analüüs lisatud vastavuskontrolli juurde“. Audiitor palus rakendusüksusel selgitada, kas maksetaotluse kontrollimisel tugineti riigiabi osas üksnes vastavuskontrolli faasis tehtud riigiabi analüüsile (nagu viitab MT KL-idel olev selgitus) ja sisuliselt enam midagi riigiabi osas üle ei hinnata ega vaadata. Samuti paluti selgitada, kus (s.t millises rakendusüksuse töökorra punktis või millisel kontroll-lehel) on sätestatud, et taristuprojektide analüüsimisel tuleb hinnata riigiabi kolmel tasandil: omanik, operaator ja kasusaaja/kasutaja. Rakendusüksus on auditi käigus selgitanud, et nimetatud maksetaotlustes on tuginetud üksnes maksetaotluse kontroll-lehe selgitusele ning selles faasis riigiabi üle ei vaadatud ning riigiabi nõuete kontroll oli plaanis lõppmakse kontrollimisel. RÜ töökorras ega kontroll-lehtedel ei ole kajastatud nõuet kontrollida kolmel tasandil. Riigiabi juristi 12 Korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise kontrollimisele 15 sõnul lähtub ta kolme tasandi hindamisel komisjoni riigiabi mõiste teatise osas 7 kirjeldatust. Seda analüüsi kusagil kirjalikult kajastatud ei ole. Analüüsi kohta on tehtud ainult kokkuvõttev dokument. Rakendusüksuse antud selgitustest nähtub, et auditeeritava projekti kontrollimisel ei ole täidetud RM RRO koostatud riigiabi kontroll-lehte või samaväärset oma kontroll-lehte, kuigi vastav nõue kehtib alates 27.12.2019. Isegi, kui lähtuda sellest, et toetuse taotlus esitati 2018. aastal ehk enne vastava nõude kehtestamist, siis võttes arvesse projekti pikka kestust (abikõlblikkuse periood 31.05.2018 kuni 31.08.2023) ja määratud toetuse suurust (6 935 000,00 eurot) oleks tulnud audiitori hinnangul vastav kontroll siiski tagantjärgi esimesel võimalusel läbi viia. Lisaks, kuigi esialgne taotlus auditeeritavale projektile toetuse saamiseks esitati 2018. aastal, siis taotluse lõplik versioon esitati rakendusüksusele 15.06.2020 ja samuti toimus riigiabi analüüs 2020. aastal. Kontrolli edasi lükkamine lõppmakseni suures taristuprojektis, kus objektid valmivad terve projekti vältel ja võetakse kohe kasutusse, toob kaasa riski, et valminud objekte kasutatakse aastaid vastuolus riigiabi nõuetega. See võib omakorda viia tagasinõueteni. Antud juhul on risk riigiabi reeglite rikkumise osas ka realiseerunud. Viidatud EK juhise järgi peaksid kontroll-lehed olema piisavalt üksikasjalikud. Antud juhul sisaldavad maksete kontroll-lehed ainult ühte riigiabi tingimusi käsitlevat küsimust, mida pealegi sisuliselt projekti kestel ei hinnata. Kui lõppmakse kontrollimiseks kasutatakse sama kontroll-lehe vormi, siis ei täideta EK juhise nõudeid. Tekib risk, et kontrollija unustab võtta küsimusele vastamisel aluseks RM RRO vastava kontroll-lehe või jätab kogemata mõne küsimuse analüüsimata. Samuti jääb siis kontrollitoimingust puudulik kontroll-jälg. Vastava kontroll-lehe või sellega samaväärse kontroll-lehe täitmine riigiabi küsimuse raames peab olema selgelt protseduuris ja/või vastaval (näiteks maksetaotluse) kontroll-lehel sätestatud. RTK alates 01.06.2021 kehtiva töökorra punkti 3.2.7. (riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise kontrolli protsess) alapunktis 2.5 on kirjas, et toetuse andmisel TAO riigiabi analüüsi tegev jurist vastab riigiabi/VTA tuvastamise korral ettenähtud kontroll-küsimustele vastavalt RM RRO kontroll-lehele. Puuduvad nõuded samamoodi kontrollida riigiabi projekti elluviimise käigus (maksetaotlused, lõpparuanne). Samuti puudub rakendusüksuse kinnitusel nende protseduuris ja kontroll-lehtedel nõue kontrollida riigiabi kolmel võimalikul kasusaajate/riigiabi lõppsaajate tasandil. Risk rakendusüksusele: Kui riigiabi nõuded jäävad projekti õiges etapis kontrollimata, siis võib see viia riigiabi nõuete rikkumise ja tagasinõueteni. Kui riigiabi nõuete kontrolli osas puudub asjakohane kontroll-jälg, siis tekib põhjendatud kahtlus, kas kontroll on üldse läbi viidud või läbi viidud sellises ulatuses nagu väidetakse. Üksikasjaliku kontroll-lehe mittetäitmisel ei pruugi rakendusüksus tuvastada riigiabi osas kõiki võimalikke probleeme ja mitteabikõlblikud kulud tuleb tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Kui rakendusüksus jõuab analüüsi tulemusel seisukohale, et projektis riigiabi ei esine, siis soovitame rakendusüksusel muuta vastavalt taotluse rahuldamise otsust ja parandada kanded riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris. Sellisel juhul ei kohaldu ka enam grupierandi määruse jagu 12 artikkel 55 punkti 4 nõue ja täiendavad järeltegevused selles osas ei ole vajalikud. Kui rakendusüksus jõuab seisukohale, et projektis siiski esineb riigiabi, siis on vajalikud järeltegevused nõuete rikkumise heastamiseks. Rakendusüksus peab veenduma, et toetuse saaja on diskrimineerivad hinnakirjad korrigeerinud ja et diskrimineerimise tulemusena ei ole antud ebaseaduslikku riigiabi. Iga tehtud soodustuste osas tuleb rakendusüksusel välja selgitada, kas riigiabi edasi andmise saab hinnata seaduslikuks (näiteks klassifitseerides selle vähese tähtsusega abiks) või mitte. Viimasel juhul tuleb teha vajalikud tegevused esialgse olukorra taastamiseks (näiteks finantskorrektsioonid). 16 Soovitame rakendusüksusel täiendada oma protseduuri riigiabi osa ja/või kontroll-lehti 3-tasandilise analüüsi nõudega ja nõudega täita riigiabi kontrollimisel ka projekti elluviimise käigus vastav RM RRO koostatud kontroll-leht või samaväärne kontroll-leht. Samuti korrigeerida maksetaotluste kontroll-lehe täitmist nii, et oleks selgelt arusaadav, kas riigiabi on maksetaotluse menetlemise käigus kontrollitud või mitte. Samuti soovitame rakendusüksusel läbi analüüsida ja protseduurides või juhendites sätestada, millises etapis kontrollitakse suurte mitmeid erineval ajal valmivaid objekte sisaldavate taristuprojektide osas riigiabi nõuete täitmist. See on vajalik, et vältida auditeeritud projektis tekkinud olukorda, kus riigiabi nõuete rikkumine juba toimub, aga rakendusüksus ei ole sellest teadlik. Lisaks soovitame rakendusüksusel edaspidi taotluse rahuldamise otsustes riigiabi kohalduvad erinõuded välja tuua. See aitaks toetuse saajal olla teadlik, millised tegevused on lubamatud ja võivad viia tagasinõueteni. Ühtlasi soovitame rakendusüksusel kohalduvatel juhtudel veenduda, et meetme13 teistes projektides on riigiabi nõuded täidetud. Rakendusüksuse/ korraldusasutuse kommentaar: Oleme koostanud uue riigiabi analüüsi (lisatud auditi eelnõule) ning jõudnud järeldusele, et antud projekt ei sisalda üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastavat riigiabi ning rakendusüksuse 16.06.2020 otsus nr 11.6-16/0624 punkt 3 tuleb tunnistada kehtetuks. Edastame auditile teadmiseks ka otsuse eelnõu taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta. Nõustume auditi tähelepanekutega ning vaatame üle tänaste protseduuride riigiabi osa ja kontroll-lehed ning viime vajadusel sisse muudatused, et tagatud oleks riigiabi kontrollimine vajadusel ka projekti elluviimise käigus. Vajadusel täiendame ka sisemisi juhendeid/tööprotseduure, et tagatud oleks parem toetuse saajate teavitamine riigiabi erinõuetest. Ühtlasi vaatame üle ka teised meetme 2014-2020.9.2 Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng projektid, tagamaks sarnastes projektides riigiabinõuete täitmise. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses/ korraldusasutuses: jurist Marliis Elling, 90 päeva alates auditi lõpparuande kinnitamisest. Kinnitame lõpparuande 17 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Merle Oagu I auditi talituse juhataja I auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 24.11.2021 13 2014-2020.9.2 Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng 17 Pr Ljudmila Jantšenko Kohtla-Järve Linnavalitsus Meie 25.11.2021 nr 10-5/8338-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud proua Jantšenko Edastame Teile projekti nr 2014-2020.9.02.18-0021 „Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku arendamise kaudu“ auditi lõpparuande nr ERF-332/2021. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (17 lehel) Sama: Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Teadmiseks: Hr Jaak Aab, Rahandusministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Merle Oagu 611 3121 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →