dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Rahandusministeerium · 25. november 2021
Viit
1.1-11/8323-1
Registreeritud
25. november 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Raigo Uukkivi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika)

Failid

  • 📎1.2-2151-1 24.11.2021 Õigusakti eelnõu (1).asice757 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 24.11.2021 nr 1.2-2/151-1 Eelnõu esitamine Esitame Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 2021. a istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Kristiina Kaasik 6269 336 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 23.11.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruses nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja arstiabi“ tekstiosaga „, tervishoiuteenuste ja apteegiteenuse“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 22 sõnastatakse järgmiselt: „22) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, ministeeriumi asekantslerid ja ministrile vahetult alluva ministeeriumi struktuuriüksuse juhataja, määrab distsiplinaarkaristusi enda poolt ametisse nimetatavatele ametnikele, sõlmib ja lõpetab kantsleri ettepanekul töölepingu ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega ning hoiatab neid kohustuste rikkumise korral, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;“; 3) paragrahvi 9 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) juhib kantslerile alluvate osakondade, ametnike ja töötajate tööd ning asekantslerite ja osakonnajuhatajate kaudu teiste osakondade (välja arvatud siseauditi osakond) tööd;“; 4) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ministeeriumi koosseisus on kuni viis asekantsleri ametikohta.“; 5) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 17 lõike 2 punktist 16 jäetakse välja teine lause; 7) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 21 sõnastatakse järgmiselt: „21) kommunikatsiooniosakonna põhiülesanne on kavandada ja korraldada ministeeriumi kommunikatsioonialast tegevust ning koostööd sihtrühmadega;“; 8) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktidega 24 ja 25 järgmises sõnastuses: „24) vaimse tervise osakonna põhiülesanne on kavandada vaimse tervise poliitikat ja korraldada selle elluviimist ning koordineerida valdkonna arenguks tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust, et edendada ühiskonna teadlikkust vaimsest tervisest ja selle olulisusest ühiskonnas heaolu loomisel, hoida ja toetada elanike vaimset tervist, tagada psüühika- ja käitumishäirete ennetamine, varane märkamine ja tulemuslik ravi ning selleks vajalike teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning aidata kaasa elanike vaimset tervist ja heaolu toetava elukeskkonna kujundamisele; 25) personaliosakonna põhiülesanne on kavandada ja rakendada ministeeriumi personalipoliitikat ning koordineerida ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste personalitööd.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. Kaja Kallas Peaminister Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määrust nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Põhimääruses muudetakse asekantslerite vastutusvaldkondi puudutavad sätted üldisemaks, mis võimaldab paindlikumalt korraldada ministeeriumisisest juhtimist. Asekantsleritele alluvate osakondade jaotus on edaspidi esitatud osakondade põhimäärustes. Tehniliste muudatustena täpsustatakse ministeeriumi vastutusvaldkonda ja kommunikatsiooniosakonna ülesannet. Sotsiaalministeeriumi luuakse vaimse tervise osakond, et tagada vaimse tervise poliitika senisest terviklikum kujundamine, korraldada selle poliitika elluviimist ning koordineerida valdkonna arenguks tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. Struktuuriüksuse loomine toetab süsteemsema ja terviklikuma poliitikakujundamise kaudu: - vaimse tervise alase teadlikkuse edendamist ühiskonnas, - elanike vaimse tervise hoidmist ja toetamist, - psüühika- ja käitumishäirete kujunemise ennetamist, varajast märkamist, tulemuslikku ravi ning selleks vajalike teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja ohutust, - sellise elukeskkonna kujundamist (sh füüsiline, virtuaalne ja psühhosotsiaalne keskkond), mis toetab elanike vaimset tervist ja heaolu. Samuti luuakse eelnõuga tehtavate muudatustega Sotsiaalministeeriumisse personaliosakond ja asekantsleri alluvusest tuuakse kantsleri alluvusse finantsosakond. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi personalijuht Katrin Noormägi (teenistusest lahkunud) ja õigusosakonna peaspetsialist Kristiina Kaasik ([email protected], tel 626 9336). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema ([email protected], tel 626 9271). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga (464 SE)1 – vaimse tervise osakonna loomisega seotud lisakulud kaetakse osaliselt 2022. aasta riigieelarves vaimse tervise staabi tööks eraldatud vahenditega (300 000 eurot). Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ kehtivat redaktsiooni (RT I, 26.02.2021, 14). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5fa7ad72-a625-4580-9644-589d392668ce/ 2 Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse põhimääruse muudatused ja teises määruse jõustumine. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 2 lõike 1 sõnastust. Lõikes täpsustatakse tehnilise muudatusena Sotsiaalministeeriumi valitsemisala. Valitsemisala kirjeldusest jäetakse välja sõna „arstiabi“ ning see asendatakse sõnadega „tervishoiuteenused ja apteegiteenus“. Muudatus parandab õigusselgust – üld- ja eriarstiabi korraldamise kõrval on Sotsiaalministeeriumi vastutusalas ka näiteks õendusabi, ämmaemandusabi ja kiirabi, mistõttu avab termini „tervishoiuteenused“ lisamine senisest täpsemalt ministeeriumi tegevusvaldkonda. Samuti lisatakse loendisse termin „apteegiteenus“, mille korraldamine on samuti de facto Sotsiaalministeeriumi vastutusalas. Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse põhimääruse § 6 lõike 2 punkti 22 sõnastust. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktis 6 on sätestatud, et minister nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile. Sotsiaalministeeriumi põhimäärus ei andnud seni kantslerile volitust ministeeriumi osakondade juhatajate ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks. Osakonnajuhatajad (välja arvatud siseauditi osakond) alluvad kantslerile või asekantsleritele ja ministeeriumi osakonnad on ministeeriumi struktuuriüksused, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes (kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Seega on see pigem organisatsioonisisene otsus, kas minister soovib ametisse nimetamist ja vabastamist kantslerile volitada või mitte. Muudatusega nimetab minister ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministrile vahetult alluva ministeeriumi osakonnajuhataja. Kantslerile ja asekantsleritele alluvate osakondade juhatajad nimetab edaspidi ametisse ja vabastab ametist kantsler või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingud. Paragrahvi 1 punktis 3 sätestatakse, et kantsler juhib talle alluvate osakondade tööd. Lisaks Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonnale, kommunikatsiooniosakonnale ning õigusosakonnale hakkavad Sotsiaalministeeriumi kantslerile alluma ka finantsosakond ja personaliosakond. Ministeeriumi eelarvevahendite käsutamine, eelarve täpne ja otstarbekas täitmine, asjaajamine ning personali- ja koolitustöö korraldamine ministeeriumis ja valitsemisala asutustes kuulub kantsleri pädevusse. Üldjuhul nimetab kantsler ametisse ja vabastab ametist ka ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega lepingud. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse põhimääruse § 12 lõige 1 üldisemaks ning sätestatakse, et ministeeriumi koosseisus on kuni viis asekantsleri ametikohta. Põhimäärusest jäetakse edaspidi välja asekantslerite täpsed vastutusvaldkonnad. Paragrahvi 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 12 lõige 2. Edaspidi asekantslerite vastutusvaldkondi põhimääruses ei loetleta, samuti ei ole ühegi osakonna puhul põhimääruses näidatud, kellele ta allub, mistõttu tunnistatakse senised asjassepuutuvad sätted kehtetuks. Asekantsleritele alluvate osakondade jaotus sätestatakse edaspidi osakondade põhimäärustes. Muudatus võimaldab paindlikumalt korraldada ministeeriumisisest juhtimist, sealhulgas vajadusel korral asekantslerite vahel vastutusvaldkondi ümber jaotada ning muuta osakondade alluvust asekantsleritele. Paragrahvi 1 punktiga 6 jäetakse Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna ülesannetest välja rahvusvahelise sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamise ja elluviimise juhtiv roll, mis viiakse üle asekantsleri vastutusvaldkonda. 3 Paragrahvi 1 punktiga 7 tehakse muudatus põhimääruse § 17 lõike 2 punktis 21 ja sõnastatakse see üldisemaks. Kommunikatsiooniosakond tegeleb ministeeriumis kogu kommunikatsiooniga. Paragrahvi 1 punktiga 8 täiendatakse põhimääruse § 17 lõiget 2 punktidega 24 ja 25. Punktiga 24 luuakse vaimse tervise osakond ja sätestatakse osakonna põhiülesanded. Vaimse tervise osakonna põhiülesanne on kavandada vaimse tervise poliitikat ja korraldada selle elluviimist ning koordineerida valdkonna arenguks tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. Kirjeldatud ülesannete täitmine aitab saavutada järgmisi eesmärke: - edendada ühiskonna teadlikkust vaimsest tervisest ja selle olulisusest ühiskonnas heaolu loomisel, - hoida ja toetada elanike vaimset tervist, - tagada psüühika- ja käitumishäirete ennetamine, varane märkamine ja tulemuslik ravi ning selleks vajalike teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus, - aidata kaasa elanike vaimset tervist ja heaolu toetava elukeskkonna kujundamisele. Kehtivas põhimääruses ei ole vaimset tervist eksplitsiitselt nimetatud. On küll loomupärane eeldada, et vaimne tervis sisaldub tervise mõistes, kuid praktika on näidanud, et seda alamvaldkonda eraldiseisvalt juhtimata on vaimse tervise poliitika areng jäänud suuresti nn füüsilisele tervisele keskendunud tervisepoliitika arengust maha. Eelnevail kümnendeil suhteliselt tagasihoidliku osa tervise- ja sotsiaalvaldkonna tähelepanust ja ressurssidest pälvinud alamvaldkonna poliitika ei vasta ühiskonna kiirelt kasvanud ootustele ja vajadustele. COVID-19 kriisi ja sellega kaasnenud piirangute, määramatuse ja ärevuse tingimustes on teravalt avaldunud süsteemi kitsaskohad. Eestis puudub terviklik, eri valdkondi ja tasandeid hõlmav vaimse tervise poliitika, puudu on spetsialistidest ja teenustest, eriti n-ö madalama läve teenustest. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on koostatud vaimse tervise roheline raamat, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 2021. aasta esimeses pooles. Strateegiadokumendis peegelduv arendusvajadus on toonud äratundmise, et sama struktuuriga jätkates ei suuda Sotsiaalministeerium kavandatud poliitikat ellu viia. Juba rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamise käigus (2017) leiti, et senine poliitikakujundamine vaimse tervise valdkonnas on mitterahuldav ning valdkonnas muutuste loomiseks tuleks luua tõhus ja kaasav juhtimisstruktuur2. Vaimse tervise poliitika kujundamise kompetents on napp ja killustunud Sotsiaalministeeriumi eri osakondade vahele. COVID-19 kriisi tingimustes ja hädaolukorras moodustas sotsiaalkaitseminister 2021. aasta märtsis Vabariigi Valitsusega kooskõlastatult vaimse tervise meetmete koordineerimiseks ja rakendamiseks vaimse tervise staabi. Staabi töö on ad hoc grupina kriisis tegutsemiseks olnud toimiv lahendus, mis on aidanud vältida eri ametkondade tegevuse dubleerimist ja tegutsenud kiirete lahenduste väljatöötamise suunas kriisist tulenevate vaimse tervise mõjude leevendamiseks. Staap on olnud hädavajalik asendus puuduvale vaimse tervise poliitikat juhtivale üksusele ning on staabi liikmete sõnul end hästi tõestanud. Siiski on staap pigem kriisis tegutsemiseks mõeldud ajutine lahendus, mis ei pruugi olla tõhus pikaajalisel kriisist taastumise korraldamisel. Staabi tööd korraldavad tähtajaliste käsunduslepingute alusel kaasatud majavälised eksperdid ja sotsiaalkaitseministri nõunikud ning jõudumööda on panustanud erinevad ametnikud. Selliselt jätkamine ei ole jätkusuutlik lahendus ning staabi tegevus peaks jätkuma ministeeriumis. Seetõttu luuakse ministeeriumi struktuuriüksusena vaimse tervise osakond, mille peamine ülesanne on juhtida riiklikult vaimse tervise poliitika kujundamist. Osakond luuakse eesmärgiga muuta vaimse tervise poliitika küpsusastmelt ja terviklikkuselt samaväärseks nn füüsilise tervise poliitikaga. Osakonna nimetuses vaimse tervise nimetamine rõhutab osakonna juhtivat rolli vaimse tervise poliitika kujundamisel riiklikul tasandil. Punktiga 25 luuakse personaliosakond ning sätestatakse osakonna põhiülesanded. Muudatus on seotud eesmärgiga viia personaliteenuse osutamine Rahandusministeeriumi ühisosakonnast tagasi ministeeriumite ühishoones paiknevate ministeeriumite alluvusse ning luua 2Veldre, V., Aaben, L., Nurm, Ü-K. (2017). Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamine. Vaimse tervise valdkonna aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 57 4 Sotsiaalministeeriumis personaliosakond. Praktika on näidanud, et personalitegevusi on otstarbekam ellu viia iga ministeeriumi alluvuses eraldi. Paragrahvis 2 sätestatakse, et määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Selline jõustamisaeg võimaldab teha ettevalmistusi loodava vaimse tervise osakonna mehitamiseks (sh konkursside korraldamine), tegevusplaanide koostamiseks ja muudeks ettevalmistusteks, et toetada osakonna kiiret ja tulemuslikku käivitumist. Personaliosakonna jõustamine 2022. aasta 1. jaanuaril on vajalik, et teha osakonna loomiseks ministeeriumisisesed ettevalmistused ning ajastada määruse jõustumine samale ajale Rahandusministeeriumi põhimääruses tehtavate muudatustega, mis on sisulises sõltuvuses käesoleva määruse personaliosakonna loomisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Sotsiaalministeeriumi toetusel või eestvedamisel on viimasel kümnendil valminud mitmeid vaimse tervise valdkonna probleemistikku ja lahendusteid avavaid dokumente. 2016. aastal valmis vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni eestvedamisel vaimse tervise strateegia (2016)3, rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamise käigus (2017) hinnati eraldi vaimse tervise valdkonda4, koostatud on vaimse tervise roheline raamat5, mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus. Strateegilise partnerluse formaadi kaudu toetatakse valdkonna esindusorganisatsiooni VATEK arengut ja tööd. Samas puudub Sotsiaalministeeriumil ressurss ja võimekus strateegiais sõnastatud visioone ja poliitikadokumentidest kõlanud soovitusi süsteemselt ellu viia. Selle eelnõu mõjude hindamisel tehtud ametikohtade analüüs peegeldas, et ministeeriumis on vaimse tervise valdkonna koordineerimis- ja arendustööga otseselt seostatavad vaid 3,25 ametikohta6. Rahvatervise osakonnas on eraldatud üks ametikoht ning see on peamine valdkonna kontaktpunkt ministeeriumi ja sidusrühmade vahelise infovahetuse koordineerimisel. Kantsleri otsealluvuses töötavad pea- ja vanemkaplan, kelle vedada on hingehoiuteenuse arendus hoolekandeasutustes ja haiglates. Vaimse tervise arendustöö komponent sisaldub vahetumalt nt ka hoolekandeosakonna ja võrdsuspoliitikate osakonna koosseisus olevate ametnike töös, kuid on siiski piiratud osa töökohustustest. Senine hajus töökorraldus ja vastutus ei soosi valdkonna terviklikku poliitikakujundamist ja tulemuslikku juhtimist. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamisel (2017) tõdeti, et selline poliitikakujundamine vaimse tervise valdkonnas on mitterahuldav, valdkonnas muutuste loomiseks tuleks luua tõhus ja kaasav juhtimisstruktuur7. Vaimse tervise osakonna loomine suurendab ministeeriumi koosseisu kuue ametikoha võrra ning 1,5 ametikoha ulatuses tehakse olemasolevate teenistuskohtade ümberpaigutamine koosseisus. Struktuurimuudatusega liiguvad alates 1. jaanuarist 2022. a vaimse tervise osakonda rahvatervise osakonnast üks nõuniku ametikoht ning kantsleri otsealluvusest 0,5 vanemkaplani ametikohta. Uute ametikohtade loomine Sotsiaalministeeriumis võib avaldada mõju vaimse tervise valdkonnas tegutsevatele asutustele, kuna ametikohtade täitmiseks on kavas värvata valdkonnas juba tegutsevaid eksperte, on tõenäoline, et tulemuslikud töötajad liiguvad neist asutustest ministeeriumisse. Tõenäoliselt on see mõju oluline vaid üksikutes väiksemates asutustes. 3 Vaimse tervise strateegia 2016–2025. Vaimse tervise ja heaolu koalitsioon, 2016. 4 Veldre, V., Aaben, L., Nurm, Ü-K. (2017). Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamine. Vaimse tervise valdkonna aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis 5 https://www.sm.ee/et/uudised/vaimse-tervise-roheline-raamat-sai-valitsuse-heakskiidu 6 Kaudselt on valdkonnaga seotud enam ametnikke, nt on laste ja perede osakonna tegevuse peamisi eesmärke tagada laste ja perede heaolu, mis on oluline kaitsefaktor positiivse vaimse tervise kujunemisel. 7 Veldre, V., Aaben, L., Nurm, Ü-K. (2017). Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamine. Vaimse tervise valdkonna aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 57 5 Uue osakonna loomine võimaldab hakata kujundama ja juhtima valdkondade ülest koherentset vaimse tervise poliitikat. Määruse kehtestamisel vastab Sotsiaalministeeriumi uuendatud struktuur senisest paremini ühiskonna ootustele tervisepoliitika kujundamisel ning tagab vaimse tervise poliitika tegevuste detailsema ja täpsema koordineerituse. Personaliosakonna loomine suurendab ministeeriumi koosseisu kolme inimese võrra: kaks personalispetsialisti ja üks sisekommunikatsioonispetsialist. Personalitöö koondumine ministeeriumisse vähendab senist killustatust ja võimaldab keskendunult tegeleda strateegilise personalijuhtimisega ministeeriumi tasandil. Personaliosakonna palgaraha tuuakse üle Rahandusministeeriumist. Finantsosakonna toomine kantsleri otsealluvusse omab positiivset mõju, kuna muudatus aitab kaasa ministeeriumi juhtimisstruktuuri lihtsustamisele. Finantsosakonna tööd juhib edaspidi osakonnajuhataja kaudu kantsler kui asutuse administratiivne juht. Asekantslerite arvu ja vastutusvaldkondade muudatused võimaldavad lihtsustada ministeeriumi sisemise töökorralduse ümberkujundamist ja teha organisatsiooni puudutavaid muudatusi paindlikumalt ning ministeeriumi põhimäärust muutmata. Vabariigi Valitsus määrab ka edaspidi ministeeriumi osakonnad ja nende üldised põhiülesanded, samuti asekantslerite üldised ülesanded ja nende suurima lubatud arvu. Ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaliku üksikasjalikuma organisatsioonilise korralduse üle otsustamine jääb ministri(te) pädevusse. Ministrid kinnitavad ka edaspidi osakondade põhimäärused, milles on sätestatud nii osakonna nimetus, pädevus, täpsemad ülesanded kui ka alluvus. Eelnõu ei too kaasa riski, et ministeeriumi tegevus muutuks läbipaistmatumaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne otsest täiendavat kulu riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega eeldatavat tulu. Asekantslerite vastutusvaldkonnad on määratud Sotsiaalministeeriumi osakondade põhimäärustes, milles on näidatud osakonna alluvus. Teenistuskohad ja täpsemad alluvussuhted on määratud ministeeriumi struktuuris, teenistuskohtade koosseisus ja teenistujate ametijuhendites. Vaimse tervise osakonna loomisel lisanduvad kuus ametikohta finantseeritakse riigieelarvesse planeeritud vaimse tervise staabi kuludest (2022. aastal 0,3 mln eurot) ning asekantsleri ja 1,5 ametikoha ulatuses tehakse muudatused struktuuris Sotsiaalministeeriumi eelarvesse planeeritud vahendite piires. Personaliosakonna loomiseks tuuakse Rahandusministeeriumi eelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarvesse tagasi ühisosakonna moodustamisel üle kantud vahendid (2022.aastal 104 335 eurot). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal, kuna muudatused teenistuskohtade koosseisus ning värbamised vajavad rakendamiseks aega. Samaks kuupäevaks on planeeritud jõustuma ka Rahandusministeeriumi põhimääruse muudatused, mis on seotud ministeeriumiteülese personaliosakonna kaotamisega Rahandusministeeriumis ja mistõttu luuakse personaliosakond Sotsiaalministeeriumisse. Samal ajal on kavandatud jõustuma kantsleri käskkiri ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu kohta ja loodavate osakondade põhimäärused. 6 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ei esitata kooskõlastamiseks, kuivõrd selles esitatud muudatused ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisalasid.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel