Riigikantselei Meie 24.11.2021 nr 1.2-2/151-1
Eelnõu esitamine
Esitame Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 2021. a istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse 20.
märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisa:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Kristiina Kaasik 6269 336
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
23.11.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42
„Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruses nr 42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja arstiabi“ tekstiosaga „, tervishoiuteenuste ja
apteegiteenuse“;
2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 22 sõnastatakse järgmiselt:
„22) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi valitsemisalas
olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, ministeeriumi asekantslerid ja ministrile
vahetult alluva ministeeriumi struktuuriüksuse juhataja, määrab distsiplinaarkaristusi enda
poolt ametisse nimetatavatele ametnikele, sõlmib ja lõpetab kantsleri ettepanekul töölepingu
ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega ning hoiatab neid kohustuste rikkumise
korral, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;“;
3) paragrahvi 9 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) juhib kantslerile alluvate osakondade, ametnike ja töötajate tööd ning asekantslerite ja
osakonnajuhatajate kaudu teiste osakondade (välja arvatud siseauditi osakond) tööd;“;
4) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ministeeriumi koosseisus on kuni viis asekantsleri ametikohta.“;
5) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 17 lõike 2 punktist 16 jäetakse välja teine lause;
7) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 21 sõnastatakse järgmiselt:
„21) kommunikatsiooniosakonna põhiülesanne on kavandada ja korraldada ministeeriumi
kommunikatsioonialast tegevust ning koostööd sihtrühmadega;“;
8) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktidega 24 ja 25 järgmises sõnastuses:
„24) vaimse tervise osakonna põhiülesanne on kavandada vaimse tervise poliitikat ja
korraldada selle elluviimist ning koordineerida valdkonna arenguks tarvilikku teadus-,
arendus- ja innovatsioonitegevust, et edendada ühiskonna teadlikkust vaimsest tervisest ja
selle olulisusest ühiskonnas heaolu loomisel, hoida ja toetada elanike vaimset tervist, tagada
psüühika- ja käitumishäirete ennetamine, varane märkamine ja tulemuslik ravi ning selleks
vajalike teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning aidata kaasa elanike vaimset tervist
ja heaolu toetava elukeskkonna kujundamisele;
25) personaliosakonna põhiülesanne on kavandada ja rakendada ministeeriumi
personalipoliitikat ning koordineerida ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja
ministeeriumi hallatavate riigiasutuste personalitööd.“.
§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a.
Kaja Kallas
Peaminister
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
Tanel Kiik
Tervise- ja tööminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a
määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määrust nr 42
„Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).
Põhimääruses muudetakse asekantslerite vastutusvaldkondi puudutavad sätted üldisemaks, mis
võimaldab paindlikumalt korraldada ministeeriumisisest juhtimist. Asekantsleritele alluvate
osakondade jaotus on edaspidi esitatud osakondade põhimäärustes. Tehniliste muudatustena
täpsustatakse ministeeriumi vastutusvaldkonda ja kommunikatsiooniosakonna ülesannet.
Sotsiaalministeeriumi luuakse vaimse tervise osakond, et tagada vaimse tervise poliitika senisest
terviklikum kujundamine, korraldada selle poliitika elluviimist ning koordineerida valdkonna
arenguks tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. Struktuuriüksuse loomine toetab
süsteemsema ja terviklikuma poliitikakujundamise kaudu:
- vaimse tervise alase teadlikkuse edendamist ühiskonnas,
- elanike vaimse tervise hoidmist ja toetamist,
- psüühika- ja käitumishäirete kujunemise ennetamist, varajast märkamist, tulemuslikku ravi ning
selleks vajalike teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja ohutust,
- sellise elukeskkonna kujundamist (sh füüsiline, virtuaalne ja psühhosotsiaalne keskkond), mis
toetab elanike vaimset tervist ja heaolu.
Samuti luuakse eelnõuga tehtavate muudatustega Sotsiaalministeeriumisse personaliosakond ja
asekantsleri alluvusest tuuakse kantsleri alluvusse finantsosakond.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi personalijuht Katrin Noormägi
(teenistusest lahkunud) ja õigusosakonna peaspetsialist Kristiina Kaasik (
[email protected],
tel 626 9336). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Alice Sündema (
[email protected], tel 626 9271).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected], 626 9320).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga (464
SE)1 – vaimse tervise osakonna loomisega seotud lisakulud kaetakse osaliselt 2022. aasta
riigieelarves vaimse tervise staabi tööks eraldatud vahenditega (300 000 eurot).
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus“ kehtivat redaktsiooni (RT I, 26.02.2021, 14).
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1 vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5fa7ad72-a625-4580-9644-589d392668ce/
2
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse põhimääruse muudatused ja
teises määruse jõustumine.
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 2 lõike 1 sõnastust. Lõikes täpsustatakse
tehnilise muudatusena Sotsiaalministeeriumi valitsemisala. Valitsemisala kirjeldusest jäetakse
välja sõna „arstiabi“ ning see asendatakse sõnadega „tervishoiuteenused ja apteegiteenus“.
Muudatus parandab õigusselgust – üld- ja eriarstiabi korraldamise kõrval on Sotsiaalministeeriumi
vastutusalas ka näiteks õendusabi, ämmaemandusabi ja kiirabi, mistõttu avab termini
„tervishoiuteenused“ lisamine senisest täpsemalt ministeeriumi tegevusvaldkonda. Samuti
lisatakse loendisse termin „apteegiteenus“, mille korraldamine on samuti de facto
Sotsiaalministeeriumi vastutusalas.
Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse põhimääruse § 6 lõike 2 punkti 22 sõnastust.
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktis 6 on sätestatud, et minister nimetab ametisse ja
vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja või sõlmib ja lõpetab
temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile. Sotsiaalministeeriumi põhimäärus ei
andnud seni kantslerile volitust ministeeriumi osakondade juhatajate ametisse nimetamiseks ja
ametist vabastamiseks.
Osakonnajuhatajad (välja arvatud siseauditi osakond) alluvad kantslerile või asekantsleritele ja
ministeeriumi osakonnad on ministeeriumi struktuuriüksused, kellel puuduvad täitevvõimu
volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes (kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Seega on see
pigem organisatsioonisisene otsus, kas minister soovib ametisse nimetamist ja vabastamist
kantslerile volitada või mitte.
Muudatusega nimetab minister ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministrile
vahetult alluva ministeeriumi osakonnajuhataja. Kantslerile ja asekantsleritele alluvate
osakondade juhatajad nimetab edaspidi ametisse ja vabastab ametist kantsler või sõlmib ja
lõpetab nendega töölepingud.
Paragrahvi 1 punktis 3 sätestatakse, et kantsler juhib talle alluvate osakondade tööd. Lisaks
Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonnale, kommunikatsiooniosakonnale ning
õigusosakonnale hakkavad Sotsiaalministeeriumi kantslerile alluma ka finantsosakond ja
personaliosakond. Ministeeriumi eelarvevahendite käsutamine, eelarve täpne ja otstarbekas
täitmine, asjaajamine ning personali- ja koolitustöö korraldamine ministeeriumis ja valitsemisala
asutustes kuulub kantsleri pädevusse. Üldjuhul nimetab kantsler ametisse ja vabastab ametist ka
ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega lepingud.
Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse põhimääruse § 12 lõige 1 üldisemaks ning sätestatakse, et
ministeeriumi koosseisus on kuni viis asekantsleri ametikohta. Põhimäärusest jäetakse edaspidi
välja asekantslerite täpsed vastutusvaldkonnad.
Paragrahvi 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 12 lõige 2. Edaspidi
asekantslerite vastutusvaldkondi põhimääruses ei loetleta, samuti ei ole ühegi osakonna puhul
põhimääruses näidatud, kellele ta allub, mistõttu tunnistatakse senised asjassepuutuvad sätted
kehtetuks. Asekantsleritele alluvate osakondade jaotus sätestatakse edaspidi osakondade
põhimäärustes.
Muudatus võimaldab paindlikumalt korraldada ministeeriumisisest juhtimist, sealhulgas vajadusel
korral asekantslerite vahel vastutusvaldkondi ümber jaotada ning muuta osakondade alluvust
asekantsleritele.
Paragrahvi 1 punktiga 6 jäetakse Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna ülesannetest välja
rahvusvahelise sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamise ja elluviimise juhtiv roll, mis viiakse üle
asekantsleri vastutusvaldkonda.
3
Paragrahvi 1 punktiga 7 tehakse muudatus põhimääruse § 17 lõike 2 punktis 21 ja sõnastatakse
see üldisemaks. Kommunikatsiooniosakond tegeleb ministeeriumis kogu kommunikatsiooniga.
Paragrahvi 1 punktiga 8 täiendatakse põhimääruse § 17 lõiget 2 punktidega 24 ja 25.
Punktiga 24 luuakse vaimse tervise osakond ja sätestatakse osakonna põhiülesanded. Vaimse
tervise osakonna põhiülesanne on kavandada vaimse tervise poliitikat ja korraldada selle
elluviimist ning koordineerida valdkonna arenguks tarvilikku teadus-, arendus- ja
innovatsioonitegevust. Kirjeldatud ülesannete täitmine aitab saavutada järgmisi eesmärke:
- edendada ühiskonna teadlikkust vaimsest tervisest ja selle olulisusest ühiskonnas heaolu
loomisel,
- hoida ja toetada elanike vaimset tervist,
- tagada psüühika- ja käitumishäirete ennetamine, varane märkamine ja tulemuslik ravi ning
selleks vajalike teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus,
- aidata kaasa elanike vaimset tervist ja heaolu toetava elukeskkonna kujundamisele.
Kehtivas põhimääruses ei ole vaimset tervist eksplitsiitselt nimetatud. On küll loomupärane
eeldada, et vaimne tervis sisaldub tervise mõistes, kuid praktika on näidanud, et seda
alamvaldkonda eraldiseisvalt juhtimata on vaimse tervise poliitika areng jäänud suuresti nn
füüsilisele tervisele keskendunud tervisepoliitika arengust maha. Eelnevail kümnendeil suhteliselt
tagasihoidliku osa tervise- ja sotsiaalvaldkonna tähelepanust ja ressurssidest pälvinud
alamvaldkonna poliitika ei vasta ühiskonna kiirelt kasvanud ootustele ja vajadustele. COVID-19
kriisi ja sellega kaasnenud piirangute, määramatuse ja ärevuse tingimustes on teravalt avaldunud
süsteemi kitsaskohad. Eestis puudub terviklik, eri valdkondi ja tasandeid hõlmav vaimse tervise
poliitika, puudu on spetsialistidest ja teenustest, eriti n-ö madalama läve teenustest.
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on koostatud vaimse tervise roheline raamat, mille Vabariigi
Valitsus kinnitas 2021. aasta esimeses pooles. Strateegiadokumendis peegelduv arendusvajadus
on toonud äratundmise, et sama struktuuriga jätkates ei suuda Sotsiaalministeerium kavandatud
poliitikat ellu viia. Juba rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamise käigus (2017)
leiti, et senine poliitikakujundamine vaimse tervise valdkonnas on mitterahuldav ning valdkonnas
muutuste loomiseks tuleks luua tõhus ja kaasav juhtimisstruktuur2. Vaimse tervise poliitika
kujundamise kompetents on napp ja killustunud Sotsiaalministeeriumi eri osakondade vahele.
COVID-19 kriisi tingimustes ja hädaolukorras moodustas sotsiaalkaitseminister 2021. aasta
märtsis Vabariigi Valitsusega kooskõlastatult vaimse tervise meetmete koordineerimiseks ja
rakendamiseks vaimse tervise staabi. Staabi töö on ad hoc grupina kriisis tegutsemiseks olnud
toimiv lahendus, mis on aidanud vältida eri ametkondade tegevuse dubleerimist ja tegutsenud
kiirete lahenduste väljatöötamise suunas kriisist tulenevate vaimse tervise mõjude
leevendamiseks. Staap on olnud hädavajalik asendus puuduvale vaimse tervise poliitikat juhtivale
üksusele ning on staabi liikmete sõnul end hästi tõestanud. Siiski on staap pigem kriisis
tegutsemiseks mõeldud ajutine lahendus, mis ei pruugi olla tõhus pikaajalisel kriisist taastumise
korraldamisel. Staabi tööd korraldavad tähtajaliste käsunduslepingute alusel kaasatud majavälised
eksperdid ja sotsiaalkaitseministri nõunikud ning jõudumööda on panustanud erinevad ametnikud.
Selliselt jätkamine ei ole jätkusuutlik lahendus ning staabi tegevus peaks jätkuma ministeeriumis.
Seetõttu luuakse ministeeriumi struktuuriüksusena vaimse tervise osakond, mille peamine
ülesanne on juhtida riiklikult vaimse tervise poliitika kujundamist. Osakond luuakse eesmärgiga
muuta vaimse tervise poliitika küpsusastmelt ja terviklikkuselt samaväärseks nn füüsilise tervise
poliitikaga. Osakonna nimetuses vaimse tervise nimetamine rõhutab osakonna juhtivat rolli vaimse
tervise poliitika kujundamisel riiklikul tasandil.
Punktiga 25 luuakse personaliosakond ning sätestatakse osakonna põhiülesanded. Muudatus on
seotud eesmärgiga viia personaliteenuse osutamine Rahandusministeeriumi ühisosakonnast
tagasi ministeeriumite ühishoones paiknevate ministeeriumite alluvusse ning luua
2Veldre, V., Aaben, L., Nurm, Ü-K. (2017). Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamine.
Vaimse tervise valdkonna aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 57
4
Sotsiaalministeeriumis personaliosakond. Praktika on näidanud, et personalitegevusi on
otstarbekam ellu viia iga ministeeriumi alluvuses eraldi.
Paragrahvis 2 sätestatakse, et määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Selline jõustamisaeg
võimaldab teha ettevalmistusi loodava vaimse tervise osakonna mehitamiseks (sh konkursside
korraldamine), tegevusplaanide koostamiseks ja muudeks ettevalmistusteks, et toetada osakonna
kiiret ja tulemuslikku käivitumist. Personaliosakonna jõustamine 2022. aasta 1. jaanuaril on vajalik,
et teha osakonna loomiseks ministeeriumisisesed ettevalmistused ning ajastada määruse
jõustumine samale ajale Rahandusministeeriumi põhimääruses tehtavate muudatustega, mis on
sisulises sõltuvuses käesoleva määruse personaliosakonna loomisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Sotsiaalministeeriumi toetusel või eestvedamisel on viimasel kümnendil valminud mitmeid vaimse
tervise valdkonna probleemistikku ja lahendusteid avavaid dokumente. 2016. aastal valmis vaimse
tervise ja heaolu koalitsiooni eestvedamisel vaimse tervise strateegia (2016)3, rahvastiku tervise
arengukava 2009–2020 vahehindamise käigus (2017) hinnati eraldi vaimse tervise valdkonda4,
koostatud on vaimse tervise roheline raamat5, mille on kinnitanud Vabariigi Valitsus. Strateegilise
partnerluse formaadi kaudu toetatakse valdkonna esindusorganisatsiooni VATEK arengut ja tööd.
Samas puudub Sotsiaalministeeriumil ressurss ja võimekus strateegiais sõnastatud visioone ja
poliitikadokumentidest kõlanud soovitusi süsteemselt ellu viia. Selle eelnõu mõjude hindamisel
tehtud ametikohtade analüüs peegeldas, et ministeeriumis on vaimse tervise valdkonna
koordineerimis- ja arendustööga otseselt seostatavad vaid 3,25 ametikohta6. Rahvatervise
osakonnas on eraldatud üks ametikoht ning see on peamine valdkonna kontaktpunkt ministeeriumi
ja sidusrühmade vahelise infovahetuse koordineerimisel. Kantsleri otsealluvuses töötavad pea- ja
vanemkaplan, kelle vedada on hingehoiuteenuse arendus hoolekandeasutustes ja haiglates.
Vaimse tervise arendustöö komponent sisaldub vahetumalt nt ka hoolekandeosakonna ja
võrdsuspoliitikate osakonna koosseisus olevate ametnike töös, kuid on siiski piiratud osa
töökohustustest. Senine hajus töökorraldus ja vastutus ei soosi valdkonna terviklikku
poliitikakujundamist ja tulemuslikku juhtimist. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
vahehindamisel (2017) tõdeti, et selline poliitikakujundamine vaimse tervise valdkonnas on
mitterahuldav, valdkonnas muutuste loomiseks tuleks luua tõhus ja kaasav juhtimisstruktuur7.
Vaimse tervise osakonna loomine suurendab ministeeriumi koosseisu kuue ametikoha võrra ning
1,5 ametikoha ulatuses tehakse olemasolevate teenistuskohtade ümberpaigutamine koosseisus.
Struktuurimuudatusega liiguvad alates 1. jaanuarist 2022. a vaimse tervise osakonda rahvatervise
osakonnast üks nõuniku ametikoht ning kantsleri otsealluvusest 0,5 vanemkaplani ametikohta.
Uute ametikohtade loomine Sotsiaalministeeriumis võib avaldada mõju vaimse tervise valdkonnas
tegutsevatele asutustele, kuna ametikohtade täitmiseks on kavas värvata valdkonnas juba
tegutsevaid eksperte, on tõenäoline, et tulemuslikud töötajad liiguvad neist asutustest
ministeeriumisse. Tõenäoliselt on see mõju oluline vaid üksikutes väiksemates asutustes.
3 Vaimse tervise strateegia 2016–2025. Vaimse tervise ja heaolu koalitsioon, 2016.
4 Veldre, V., Aaben, L., Nurm, Ü-K. (2017). Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamine.
Vaimse tervise valdkonna aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis
5 https://www.sm.ee/et/uudised/vaimse-tervise-roheline-raamat-sai-valitsuse-heakskiidu
6 Kaudselt on valdkonnaga seotud enam ametnikke, nt on laste ja perede osakonna tegevuse peamisi
eesmärke tagada laste ja perede heaolu, mis on oluline kaitsefaktor positiivse vaimse tervise kujunemisel.
7 Veldre, V., Aaben, L., Nurm, Ü-K. (2017). Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamine.
Vaimse tervise valdkonna aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 57
5
Uue osakonna loomine võimaldab hakata kujundama ja juhtima valdkondade ülest koherentset
vaimse tervise poliitikat. Määruse kehtestamisel vastab Sotsiaalministeeriumi uuendatud struktuur
senisest paremini ühiskonna ootustele tervisepoliitika kujundamisel ning tagab vaimse tervise
poliitika tegevuste detailsema ja täpsema koordineerituse.
Personaliosakonna loomine suurendab ministeeriumi koosseisu kolme inimese võrra: kaks
personalispetsialisti ja üks sisekommunikatsioonispetsialist. Personalitöö koondumine
ministeeriumisse vähendab senist killustatust ja võimaldab keskendunult tegeleda strateegilise
personalijuhtimisega ministeeriumi tasandil. Personaliosakonna palgaraha tuuakse üle
Rahandusministeeriumist.
Finantsosakonna toomine kantsleri otsealluvusse omab positiivset mõju, kuna muudatus aitab
kaasa ministeeriumi juhtimisstruktuuri lihtsustamisele. Finantsosakonna tööd juhib edaspidi
osakonnajuhataja kaudu kantsler kui asutuse administratiivne juht.
Asekantslerite arvu ja vastutusvaldkondade muudatused võimaldavad lihtsustada ministeeriumi
sisemise töökorralduse ümberkujundamist ja teha organisatsiooni puudutavaid muudatusi
paindlikumalt ning ministeeriumi põhimäärust muutmata. Vabariigi Valitsus määrab ka edaspidi
ministeeriumi osakonnad ja nende üldised põhiülesanded, samuti asekantslerite üldised
ülesanded ja nende suurima lubatud arvu. Ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaliku
üksikasjalikuma organisatsioonilise korralduse üle otsustamine jääb ministri(te) pädevusse.
Ministrid kinnitavad ka edaspidi osakondade põhimäärused, milles on sätestatud nii osakonna
nimetus, pädevus, täpsemad ülesanded kui ka alluvus.
Eelnõu ei too kaasa riski, et ministeeriumi tegevus muutuks läbipaistmatumaks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otsest täiendavat kulu riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse
rakendamisega eeldatavat tulu.
Asekantslerite vastutusvaldkonnad on määratud Sotsiaalministeeriumi osakondade
põhimäärustes, milles on näidatud osakonna alluvus. Teenistuskohad ja täpsemad alluvussuhted
on määratud ministeeriumi struktuuris, teenistuskohtade koosseisus ja teenistujate
ametijuhendites.
Vaimse tervise osakonna loomisel lisanduvad kuus ametikohta finantseeritakse riigieelarvesse
planeeritud vaimse tervise staabi kuludest (2022. aastal 0,3 mln eurot) ning asekantsleri ja 1,5
ametikoha ulatuses tehakse muudatused struktuuris Sotsiaalministeeriumi eelarvesse planeeritud
vahendite piires.
Personaliosakonna loomiseks tuuakse Rahandusministeeriumi eelarvest Sotsiaalministeeriumi
eelarvesse tagasi ühisosakonna moodustamisel üle kantud vahendid (2022.aastal 104 335 eurot).
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal, kuna muudatused teenistuskohtade koosseisus ning
värbamised vajavad rakendamiseks aega. Samaks kuupäevaks on planeeritud jõustuma ka
Rahandusministeeriumi põhimääruse muudatused, mis on seotud ministeeriumiteülese
personaliosakonna kaotamisega Rahandusministeeriumis ja mistõttu luuakse personaliosakond
Sotsiaalministeeriumisse. Samal ajal on kavandatud jõustuma kantsleri käskkiri ministeeriumi
teenistuskohtade koosseisu kohta ja loodavate osakondade põhimäärused.
6
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu ei esitata kooskõlastamiseks, kuivõrd selles esitatud muudatused ei puuduta teiste
ministeeriumite valitsemisalasid.