dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Rahandusministeerium · 24. november 2021
Viit
1.1-10.1/7524-3
Registreeritud
24. november 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Kertu Fedotov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Kindlustuspoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.17524-3 24.11.2021 Väljaminev kiri.asice1181 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 24.11.2021 nr 1.1-10.1/7524-3 Määruse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile määruse „Pensionilepingute pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: eelnõu ja seletuskiri Kertu Fedotov 6113048 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Vabariigi Valitsuse määruse „Pensionilepingute pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 724 lõike 6 alusel. Vastavalt kogumispensionide seaduse (KoPS) § 724 lõikele 5 oli II samba pensionilepinguid sõlmival kindlustusandjal õigus loobuda nende lepingute alusel pensionimaksete tegemisest alates 2022. aasta 1. veebruarist. Kindlustusandja asemel hakkab pensionimakseid edasi tegema sellisel juhul Sotsiaalkindlustusamet. Määrusega kehtestatakse pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov ([email protected]; tel 6113 048). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]; tel 611 3611). Eelnõu keelelise toimetamise ettepanekud tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]; tel 611 3638). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (kohustusliku kogumispensioni reform). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Alates 2020. aasta 6. novembrist saavad kõik pensioniikka jõudnud II sambaga liitunud inimesed ise valida, mil moel oma II sambasse kogutud raha kasutama hakata. Valida saab nii eluaegse kui tähtajalise pensioni või hoopis ühekordse väljamakse. Arvestades lisaks, et alates 1. jaanuarist 2021 muutus raha kogumine II sambas vabatahtlikuks ja kõigile II sambaga liitunud isikutele tekkis võimalus sambast lahkuda, võttes kogutud raha välja, anti erandkorras ka juba pensionil olevatele isikutele, kes olid sõlminud elukindlustusseltsiga pensionilepingu, õigus soovi korral sellest lepingust lahkuda. KoPS § 724 kohaselt sai raha väljavõtmiseks üles öelda pensionilepinguid, mis olid sõlmitud enne 2021. aasta 1. jaanuari. Ühtlasi said elukindlustusseltsid õiguse seejärel otsustada, kas jätkata pensionilepingute pakkumisega või pensioni maksmisest loobuda, millisel juhul võtab 2022. aasta 1. veebruarist pensionide maksmise enda peale Sotsiaalkindlustusamet. Pensionilepingute pakkumisega otsustas jätkata Compensa Life Vienna Insurance Group SE. Pensioni maksmisest loobusid ERGO Life Insurance SE ja SEB Life and Pension Baltic SE, kes mõlemad tegutsevad Eestis filiaalina. Eelnõuga täpsustatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt pensionimaksete tegemise korda ning maksete tegemiseks vajalike pensionilepingute andmete Sotsiaalkindlustusametile edastamise tingimusi ja lepingute tagastusväärtuste riigile ülekandmist. Eelnõu §-s 1 reguleeritakse pensionilepingute andmete edastamist Sotsiaalkindlustusametile ja tagastusväärtuste ülekandmist riigile. Lõikes 1 kehtestatakse andmete loetelu, mis tuleb kehtivate pensionilepingute kohta Sotsiaalkindlustusametile edastada. Sellisteks andmeteks on: 1) kindlustusvõtja nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) kindlustusvõtja pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud; 3) pensionilepingu sõlmimise kuupäev; 4) pensionimakse suurus; 5) pensionimaksete tegemise sagedus; 6) kindlustusandja poolt tehtava viimase pensionimakse kuu; 7) pensionilepingu garantiiperioodi pikkus lepingu sõlmimisel ja järelejäänud garantiiperioodi pikkus 2022. aasta 1. veebruari seisuga, kui pensionileping on sõlmitud garantiiperioodiga; 8) olemasolul soodustatud isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed; 9) pensionimakse jagunemine soodustatud isikute vahel, kui pensionilepingus on määratud mitu soodustatud isikut; 10) pensionilepingu number; 11) pensionilepingu tagastusväärtus. Andmed puudutavad kindlustusvõtja ja garantiiperioodiga pensionilepingu puhul sellises lepingus määratud soodustatud isikute andmeid, mis on vajalikud pensionimaksete tegemiseks. Samuti esitatakse andmed pensioni suuruse ja selle maksmise sageduse kohta ning pensionilepingu number, sõlmimise kuupäev, tagastusväärtuse suurus ja järelejäänud garantiiperioodi pikkus, kui leping on garantiiperioodiga. Sotsiaalkindlustusamet maksab pensioni üldiselt lepingus olnud kindlustusvõtja elu lõpuni, garantiiperioodiga lepingute puhul aga, kui kindlustusvõtja sureb enne selle perioodi lõppu, tekib väljamaksele õigus soodustatud isikul või teatud juhtudel ka kindlustusvõtja enda või soodustatud isiku pärijal (vt eelnõu § 3 selgitusi). Seetõttu on olulised ka garantiiperioodi ja soodustatud isikut puudutavad andmed. KoPS § 724 lõikes 5 sätestatu kohaselt teeb Sotsiaalkindlustusamet 2022. aasta 1. veebruarist alates pensionilepingutes kokkulepitud pensionimakseid nii kindlustusvõtjatele kui soodustatud isikutele. Lisaks pensionilepingutele, mille alusel tehakse pensionimakseid kindlustusvõtjatele, võib kindlustusseltsidel olla ka lepinguid, kus kindlustusvõtja on juba surnud, kuid soodustatud isikud on valinud regulaarsed väljamaksed ja lepingu garantiiperiood ei ole veel läbi. Samuti võib kindlustusjuhtum olla alles hiljuti aset leidnud ning soodustatud isikule pole väljamakset veel jõutud teha või on väljamaksetele õigus kindlustusvõtja või soodustatud isiku pärijatel, kes pole kindlustusseltsi poole veel pöördunud. Seega saavad Sotsiaalkindlustusametile üle tulla ka pensionimaksed, mida tulebki kohe teha soodustatud isikule või pärijale. Lõikes 2 on sellega seonduvalt täpsustatud, et antud juhul tuleb kindlustusseltsil edastada lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed ehk pangakontot puudutavad andmed soodustatud isiku või pärija kohta, kui sellised andmed on kindlustusseltsil olemas. Lõikega 3 kehtestatakse andmevahetuse tähtajad ja fikseeritakse, mis seisuga tuleb pensionilepingute andmed Sotsiaalkindlustusametile edastada. Andmevahetus viiakse läbi kahel korral, esmalt käesoleva aasta detsembris ja seejärel lõplik seis 2022. aasta jaanuaris. Eelnõu kohaselt tuleb hiljemalt 2021. aasta 20. detsembriks edastada andmed 30. novembri kell 00:00 seisuga ning lõplikud andmed 2022. aasta 15. jaanuari kell 00:00 seisuga hiljemalt 2022. aasta 21. jaanuariks. Detsembris aset leidva andmevahetuse põhjal saab Sotsiaalkindlustusamet teha vajalikud ettevalmistused veebruaris algavateks pensionimakseteks. Jaanuari andmevahetus annab lõpliku seisu, andmete hulgast on välja arvatud lepingud, mis on selleks hetkeks juba lõppenud, põhjusel, et kindlustusvõtja on vahepeal surnud ja juhul, kui tegemist on garantiiperioodiga lepinguga, on vastav väljamakse ka juba kindlustusseltsi poolt teostatud. Lõike 4 kohaselt tuleb andmed Sotsiaalkindlustusametile edastada failis, csv formaadis ja krüpteeritult Sotsiaalkindlustusameti nimele. Neile nõuetele vastava faili saadab kindlustusselts e- posti aadressile: [email protected]. 2 Lõige 5 jätab Sotsiaalkindlustusametile ja kindlustusandjatele õiguse teha koostööd ka edaspidi, et vajadusel täpsustada lõppenud pensionilepingu tingimusi või teha Sotsiaalkindlustusametile kättesaadavaks lepingu koopia, kui see peaks vajalik olema. Pensionimaksete tegemiseks vajalik andmevahetus tehakse küll ära jaanuaris 2022, kuid andmete täpsustamise vajadus võib tekkida vaidluse korral, mis leiab aset kindlustusvõtja, soodustatud isiku või pärija ja Sotsiaalkindlustusameti vahel. Lõige 6 kordab üle, et pensionilepingutes kokkulepitud tagastusväärtuste summa tuleb kindlustusandjal riigile üle kanda hiljemalt 2022. aasta 31. jaanuaril, lähtudes tagastusväärtuste arvutamise puhul KoPS § 724 lõikes 15 sätestatut. Täpsustatud on, et mõeldud on lepinguid, mille kohta tehakse andmevahetus 15. jaanuari kell 00:00 seisuga hiljemalt 2022. aasta 21. jaanuariks ehk lepinguid, mis selle seisuga veel kehtisid. Sotsiaalkindlustusamet ei võta sõlmitud pensionilepinguid üle, aga hakkab lihtsalt pensionimakseid ise edasi tegema. Vastavalt KoPS § 724 lõikele 14 lõpevad pensionilepingud kindlustusseltsi poolt kindlustusvõtjatele 2022. aasta jaanuaris pensionimaksete tegemise ja lepingute tagastusväärtuste summa kandmisega riigile. Kanne tehakse Sotsiaalkindlustusameti tulude kontole Riigikassas (https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiloivud-ning-muud-riigiasutustele-ja-riigi-asutatud- sihtasutustele-maksmisele-kuuluvad-summad). Viitenumbri ja muud kande tegemiseks vajalikud rekvisiidid annab kindlustusseltsidele Sotsiaalkindlustusamet. Eelnõu §-s 2 reguleeritakse pensionilepingus olnud kindlustusvõtjale pensionimaksete tegemist. Lõikes 1 defineeritakse kindlustusvõtja, so pensionilepingu kindlustusvõtja, ning korratakse üle, et alates 2022. aasta veebruarist hakkab pensionilepinguis kokkulepitud suuruses pensionimakseid tegema Sotsiaalkindlustusamet. Selleks ei ole kindlustusvõtjal tarvis Sotsiaalkindlustusametile eraldi taotlust esitada ega Sotsiaalkindlustusametil vastavat haldusakti vormistada. Sotsiaalkindlustusamet teeb pensionimakseid toiminguna. Lõikes 2 sätestatakse, et Sotsiaalkindlustusamet teeb pensionimakseid iga kuu jooksva kuu eest, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõigetes 3 ja 5 sätestatut. Praktikas makstakse pensione üldiselt välja iga kuu 5. kuupäeval. Kui 5. kuupäev osutub puhkepäevaks või pühaks, siis sellele eelneval viimasel tööpäeval. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõige 3 reguleerib arvelduskontot, millele saab pensionimakseid teha. Seejuures lubab selle lõike 3 punkt 2 väljamakseid teha ka kolmanda isiku arvelduskontole, seda Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Eelnõu lubab sellist võimalust kasutada ka pensionimaksete puhul. Pensioni kandmine kolmanda isiku kontole erineb üldisest II samba väljamaksete loogikast, kus on eelduseks, et väljamakse tehakse II sambaga liitunud isiku isiklikule kontole, mis on avatud krediidiasutuses. Seda ühelt poolt põhjusel, et nii ühekordse väljamakse puhul kui sambast lahkumisel raha väljavõtmisel on tegemist suuremate summadega, mis krediidiasutuses avatud konto puhul on kaetud hoiuste tagamise skeemiga, ning teisalt põhjusel, et väljamaksete puhul, mida teeb Pensionikeskus, ei toimu võlamenetlust enne väljamakse teostamist. Nõude Sotsiaalkindlustusameti teostatavale väljamaksele saab aga arestida, mistõttu ei ole siin põhjust kolmanda isiku konto kasutamist välistada. Kui pensionimakse ei lähe läbi, siis selle tegemine peatatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 5 sätestatu kohaselt. Pensionimaksete tegemine peatatakse, kui arvelduskontole kantud raha laekub Sotsiaalkindlustusametile kahel järjestikusel kuul tagasi. Sotsiaalkindlustusamet maksab pensione kord kuus. Pensionilepingute puhul on võimalikud aga olnud ka pensionimaksed sagedusega neli korda aastas. Olukorras, kus pensionimakseid hakkab tegema Sotsiaalkindlustusamet, minnakse maksetelt, mida seni tehti neli korda aastas, üle kuistele pensionimaksetele. Nii sätestab lõige 3, et kui pensionilepingu kohaselt tehti pensionimakseid neli 3 korda aastas, arvutab Sotsiaalkindlustusamet lepingus sätestatud pensionimakse ümber kuiseks pensionimakseks. Kuiste maksete puhul saab kindlustusvõtja kolme kuu peale kokku ikka sama summa, mis tal varasemalt oli pensionilepingu kvartaalseks makseks. Sotsiaalkindlustusamet saab lähtuda senisest pensioni maksmise loogikast ja teisalt saab kindlustusvõtja oma pensioni kahe kuu maksete ulatuses varem kätte. Pensionilepingute kvartaalsed maksed ei arvesta kalendriaasta kvartaleid, aga neid hakatakse lugema pensionilepingu sõlmimisest. See tähendab, et väljamaksete kuud on erinevatel kindlustusvõtjatel erinevad. Nüüd, kus minnakse üle kuisele pensionile, tuleb Sotsiaalkindlustusametil teha esimesed maksed, kas ühe, kahe või kolme kuu eest. Seda põhjusel, et pensionilepingu puhul on kvartaalse pensionimakse väljamaksmise kuuks viimane kuu. Seega, kui kindlustusseltsi poolt tehtud viimase pensionimakse kuu oli detsember, tuleb Sotsiaalkindlustusametil 2022. aasta veebruaris välja maksta pension kahe kuu ulatuses, ja kui viimase pensionimakse kuu oli november, siis kolme kuu ulatuses. Edaspidi ehk alates märtsist 2022 jätkuksid siis juba kuised maksed nii, nagu need on kõigi teiste kindlustusvõtjate puhul. Lõikes 4 täpsustatakse, et Sotsiaalkindlustusamet teeb pensionimakseid kindlustusvõtja pangakontole, mille andmed ta kindlustusseltsist sai, kui kindlustusvõtja pole andnud pensionimaksete saamiseks mõnda teist kontot. Et Sotsiaalkindlustusamet maksab välja ka muid pensione ja hüvitisi, võivad Sotsiaalkindlustusamet ja kindlustusvõtja nimelt ka kokku leppida, et kõik sellised maksed tehakse ühele ja samale kontole. Kõik pensionid, mille maksmine Sotsiaalkindlustusametile üle tulevad, on eluaegsed. Tähtajalisi pensionilepinguid neil kahel kindlustusseltsil ei ole. Nii on ka lõikes 5 sätestatud, et kindlustusvõtjale tehakse pensionimakseid surmani. Kui pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga, siis väljamakseid sellises lepingus määratud soodustatud isikule või teatud juhtudel ka pärijale reguleeritakse eelnõu §-s 3. Lõige 6: Kuivõrd pensionimakseid tehakse kindlustusvõtjale tema elu lõpuni ja juhtumite puhul, kus pensionileping oli varem sõlmitud garantiiperioodiga, tekib pensionimaksetele õigus soodustatud isikuks määratud isikutel, kui kindlustusvõtja sureb enne garantiiperioodi lõppu, on Sotsiaalkindlustusametile maksete tegemisel oluline teada, kas kindlustusvõtja on elus. Eestis elavate isikute puhul piisab rahvastikuregistri päringust, välisriigis elavate kindlustusvõtjate puhul näeb lõige 6 aga riiklike pensionide maksmisele sarnaselt ette kirjaliku tõendi esitamise. Nimelt tuleb välisriigis elaval kindlustusvõtjal esitada Sotsiaalkindlustusametile riikliku pensionikindlustuse seaduse § 424 lõikes 1 nimetatud kirjalik tõend, so elukohariigi ametiasutuse või Eesti Vabariigi välisesinduse kinnitatud kirjalik tõend oma elusoleku kohta, kui sama paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti. Tõendi andmekoosseis on reguleeritud sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. aasta määruses nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“. Tegemist on sama tõendiga, mis tuleb välisriigis elaval kindlustusvõtjal esitada ka riikliku pensioni saamisel. Selline tõend tuleb esitada iga aasta 1. märtsiks, kui riikliku pensionikindlustuse seaduse § 424 lõikest 2 ei tulene teisiti. Tõendit ei ole vaja esitada, kui kindlustusvõtja esitab Sotsiaalkindlustusametile elukohariigi maksuhalduri või muu pädeva ametiisiku kinnitatud tulumaksuseaduses sätestatud residentsust tõendava dokumendi või kui tema elukohariigi pädeva asutusega on sõlmitud leping vastavate andmete vahetamiseks. Pensionimaksete tegemisel kohaldatakse ka riikliku pensionikindlustuse seaduse § 424 lõikes 3 sätestatut, mis tähendab, et kui elusoleku tõend jääb tähtaegselt esitamata, peatatakse pensionimaksete tegemine alates jooksva aasta 1. aprillist. Kui kindlustusvõtja on varem esitanud elukohariigi maksuhalduri või muu pädeva ametiisiku kinnitatud tulumaksuseaduses sätestatud residentsust tõendava dokumendi, peatatakse tema pension jooksvalt vastavalt tõendi kehtivusajale. Tõendi hilisema esitamise korral jätkatakse pensioni maksmist tagasiulatuvalt alates pensioni maksmise peatamisest. 4 Eelnõu §-s 3 reguleeritakse pensionimaksete tegemist soodustatud isikule või pärijale. Lõige 1: Kui pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga ja kindlustusvõtja sureb enne lepingus kokkulepitud garantiiperioodi lõppu, on selle perioodi lõpuni tegemata jäänud pensionimaksete summas ühekordsele väljamaksele õigus soodustatud isikul, kes oli pensionilepingus nimetatud. Sõlmitud pensionileping on küll lõppenud, kuid sarnaselt kindlustusvõtja õigusele saada lepingus kokkulepitud pensionimakseid edasi Sotsiaalkindlustusametilt, säilitas KoPS õiguse väljamaksetele ka soodustatud isikule, kui pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga. Soodustatud isikul tekib õigus väljamaksele, kui kindlustusvõtja sureb enne garantiiperioodi lõppu ja väljamakse suuruseks on pensionimaksete summa, mis on jäänud garantiiperioodi lõpuni välja maksmata. Kui pensionileping sõlmitakse garantiiperioodiga, on sellise lepingu pensionimaksete suurus selle võrra ka väiksem. Mida pikem on garantiiperiood, seda suurem on selle pensionimakse suurust vähendav mõju. Kui Sotsiaalkindlustusamet hakkab 2022. aasta veebruarist pensionimakseid ise tegema, siis fikseeritakse sellega ka garantiiperioodiga sõlmitud pensionilepingute järelejäänud garantiiperioodide pikkused. Soodustatud isikutel, kes olid pensionilepingutes nimetatud, säilib õigus väljamaksele, kui kindlustusvõtja peaks järelejäänud garantiiperioodi jooksul surema. Sellise väljamakse teeb kindlustusandja asemel nüüd aga Sotsiaalkindlustusamet. Erisused, mis puudutavad soodustatud isiku õigust väljamaksele, on sätestatud eelnõu §-s 3. Erisuste kehtestamisel on lähtutud tingimustest, mis kohalduksid siis, kui pensionilepingud kehtiksid edasi. Pensionilepingu puhul on küsimus, kas soodustatud isikule tehakse väljamakse ühe summana korraga või jätkatakse regulaarsete maksete tegemist, lepingu tingimuste ja/või kindlustusseltsi ja soodustatud isiku vahelise kokkuleppe küsimus. Eelnõu kohaselt maksab Sotsiaalkindlustusamet soodustatud isikule raha välja alati korraga. Lõige 2 jätab kindlustusvõtjale alles tema õiguse soodustatud isikut soovi korral muuta. Selleks tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada viimase klienditeeninduses vormistatud kirjalik avaldus, digitaalselt allkirjastatud elektrooniline avaldus või notariaalselt tõestatud avaldus. Uue soodustatud isiku nimetamisel kohaldatakse lõikes 1 sätestatud õigust väljamaksele siis juba tema suhtes. Lõikes 3 on sätestatud erand soodustatud isiku õigusele saada väljamakse. Nimelt puudub soodustatud isikul õigus väljamaksele ja loetakse, et tema nimetamist soodustatud isikuks ei ole toimunud, kui tema suhtes on väljakuulutatud süüdimõistev kohtuotsus tahtliku ja õigusvastase teoga kindlustusvõtja surma põhjustamises. Kas siis, kui pensionileping kehtiks, puuduks kindlustusandjal sellele konkreetsele soodustatud isikule väljamakse tegemise kohustus, kui ta on tahtliku ja õigusvastase teoga põhjustanud kindlustusvõtja surma (vt võlaõigusseaduse § 540). Sama põhimõtet rakendatakse eelnõu kohaselt ka Sotsiaalkindlustusameti poolt soodustatud isikule väljamakse tegemisel. Rakendatavuse huvides on eelnõus täpsustatud, et Sotsiaalkindlustusamet lähtub siinkohal süüdimõistvast kohtuotsusest. Kui soodustatud isikuks nimetatud isiku suhtes on selline otsus väljakuulutatud, siis teda soodustatud isikuks enam ei loeta ja Sotsiaalkindlustusamet talle väljamakset ei tee. Sarnane on olukord tegelikult ka pärimise puhul üldiselt (vt pärimisseaduse § 6 lg 1 p 1), kus varale ei ole õigust isikul, kes on ise tahtliku ja õigusvastase teoga põhjustanud pärandaja surma. Kui selline olukord on aset leidnud, siis juhul, kui soodustatud isikuid oli mitu, jaguneb kindlustusvõtja surma põhjustanud isikule algselt mõeldud osa väljamaksest võrdselt teiste soodustatud isikute vahel. Kui soodustatud isikuid oli üks ja teda kindlustusvõtja surma põhjustamise tõttu enam soodustatud isikuks ei loeta, on väljamaksele õigus kindlustusvõtja pärijal. Nii oleks see ka juhul, kui pensionileping kehtiks. 5 Lõige 4 reguleerib olukorda, kus soodustatud isikuid on mitu. Väljamakse jagunemine nende vahel võis olla pensionilepingus fikseeritud ja sellisel juhul lähtub soodustatud isikutele väljamaksete tegemisel sellest jaotusest ka Sotsiaalkindlustusamet. Sarnaselt võlaõigusseaduses (§ 538) sätestatule on lõikes 4 täpsustatud, et kui soodustatud isikuks on määratud mitu isikut ilma nende osasid täpsustamata, loetakse, et nad on soodustatud võrdsetes osades. Samuti on täpsustatud, et osa, mida mõni soodustatud isik keeldub vastu võtmast või ei saa vastu võtta sel põhjusel, et tema suhtes on väljakuulutatud süüdimõistev kohtuotsus kindlustusvõtja surma tahtliku ja õigusvastase teoga põhjustamises, lisandub võrdsetes osades teiste soodustatud isikute osadele. Lõigetes 5 ja 6 on omakorda reguleeritud, kuidas käitutakse väljamaksete tegemisel olukorras, kus soodustatud isik sureb. Tagajärjed on erinevad sõltuvalt sellest, kas soodustatud isik sureb enne või pärast kindlustusvõtjat. Kui soodustatud isik sureb pärast kindlustusvõtjat, kuid enne temale väljamakse tegemist, on nimetatud väljamaksele õigus soodustatud isiku pärijal (lõige 5). Arvestades, et soodustatud isikule maksab Sotsiaalkindlustusamet raha välja korraga, ei ole kirjeldatud olukord praktikas ilmselt väga sage. Soodustatud isiku pärijal ei ole õigust väljamaksele juhul, kui kindlustusvõtja surma oli põhjustanud see sama soodustatud isik oma tahtliku ja õigusvastase teoga ja tema suhtes oli väljakuulutatud süüdimõistev kohtuotsus. Sellisel juhul loetakse vastavalt lõike 3 esimeses lauses sätestatule, et selle soodustatud isiku nimetamist ei ole toimunud. Kui soodustatud isik sureb enne kindlustusvõtjat ja kindlustusvõtja tema asemele uut soodustatud isikut ei määra, on kindlustusvõtja enda surma järel väljamaksele õigus kindlustusvõtja pärijal (lõige 6). Seda eeldusel, et lõppenud pensionilepingust järelejäänud garantiiperiood ei ole läbi. Analoogselt on see võlaõigusseaduse § 537 lõike 3 kohaselt elukindlustuslepingute puhul ka muidu, seega ka pensionilepingute puhul. Et soodustatud isikuid võib olla ka mitu, võib praktikas olla ka nii, et kindlustusvõtja surma järel tuleb osa väljamaksest teha kindlustusvõtja pärijale (soodustatud isiku osas, kes oli juba enne kindlustusvõtjat surnud ja kelle asemele uut soodustatud isikut ei nimetatud) ja osa soodustatud isikule (teine soodustatud isik). Lõige 7 reguleerib pensionimaksete tegemist soodustatud isikule, kellele algasid või algavad väljamaksed enne, kui pensionimaksete tegemine Sotsiaalkindlustusametile 2022. aasta 1. veebruarist üle tuleb. Kui kindlustusseltsi ja soodustatud isiku vahel oli kokku lepitud, et jätkuvad regulaarsed väljamaksed, siis jätkab 2022. aasta 1. veebruarist selliste maksete tegemist Sotsiaalkindlustusamet. Nagu see oleks olnud ka pensionilepingu kehtivuse ajal, teeb Sotsiaalkindlustusamet sellised regulaarseid väljamakseid lõppenud pensionilepingu järelejäänud garantiiperioodi lõpuni. Väljamaksete tegemisel kohaldub ka eelnõu § 2 lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatu. See tähendab, et neid makseid tehakse samuti iga kuu jooksva kuu eest, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõigetes 3 ja 5 sätestatut, ning juhul, kui pensionilepingus oli väljamaksete tegemise sageduseks valitud neli korda aastas, minnakse alates märtsist 2022 üle kuistele maksetele, tehes veebruaris väljamakse ühe kuu asemel vajadusel vastavalt kahe või kolme kuu eest. Sarnaselt kindlustusvõtjale endale tehtavatele pensionimaksetele tuleb ka regulaarseid väljamakseid saaval soodustatud isikul esitada elusoleku tõendit, kui tema elukoht on välisriigis. Kui regulaarseid väljamakseid saav soodustatud isik nüüd ise sureb enne järelejäänud garantiiperioodi lõppu, tekib tegemata jäänud pensionimaksete summas ühekordsele väljamaksele õigus omakorda tema pärijal. Lõikes 8 on täpsustatud, et kui väljamakset on õigustatud saama pärija, kellele ei ole kindlustusseltsil õnnestunud väljamakset ära teha ja kellele tuleks väljamakse teha Sotsiaalkindlustusametil, et siis antud juhul tehakse selline väljamakse ühekordse maksena. Tegemist võib olla nii kindlustusvõtja enda pärijaga (kui soodustatud isik oli surnud enne lepingu 6 kindlustusvõtjat) või soodustatud isiku pärijaga (kui soodustatud isik on ka surnud, kuid suri pärast kindlustusvõtjat). Selleks, et väljamakset saada, on nii soodustatud isikud kui pärijad lõike 9 kohaselt kohustatud ise Sotsiaalkindlustusameti poole pöörduma. Erandiks on siinkohal soodustatud isikud, kellele kindlustusselts oli regulaarsete väljamaksete tegemist juba alustanud. Väljamaksete tegemist neile jätkab Sotsiaalkindlustusamet nagu pensionimaksete tegemist kindlustusvõtjatele. Antud juhtumid on kaetud ka eelnõu §-s 1 reguleeritud andmevahetusega. Kui Sotsiaalkindlustusametil on soodustatud isiku kontaktandmed olemas, teavitab ta ka ise soodustatud isikut tema õigusest väljamaksele. Lõige 10: Sarnaselt eelnõu § 2 lõikele 1 sätestatakse lõikes 10 ka soodustatud isikute ja pärijate suhtes, et pensionimaksed määratakse neile Sotsiaalkindlustusameti toiminguga. Seoses väljamaksete tegemisega soodustatud isikutele või pärijatele eraldi haldusakti ei anta. Pärijale väljamakse tegemine eeldab pärijalt Sotsiaalkindlustusametile ka pärimistunnistuse esitamist. Lõikes 11 on täpsustatud, et lõike 3 esimeses lauses sätestatud asjaolu väljaselgitamiseks ehk selleks, et veenduda, et soodustatud isikuks nimetatud isiku suhtes ei ole väljakuulutatud süüdimõistvat kohtuotsust kindlustusvõtja surma põhjustamises tahtliku ja õigusvastase teoga, teeb Sotsiaalkindlustusamet enne soodustatud isikule väljamakse tegemist vastava päringu kohtute infosüsteemi. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Pensionimaksete tegemise üleminek Sotsiaalkindlustusametile on sätestatud KoPS-s (§ 724), eelnõuga üksnes täpsustatakse pensionimaksete tegemise korda. Mõjud tulenevad seadusest, aga mitte otseselt eelnõu rakendamisest. Eelnõu rakendamisel ei ole ette näha majanduslikku mõju, mõju sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ega välissuhetele. KoPS § 724 lõikes 13 sätestatu kohaselt laekub riigile hiljemalt 2022. aasta 31. jaanuariks kindlustusseltsidelt pensionilepingute tagastusväärtuste näol tuluna umbes 10 miljonit eurot. Teiselt poolt on alates 2022. aastast Sotsiaalkindlustusametil vaja II samba pensionide väljamaksmiseks umbes 0,7 miljonit eurot aastas, mis hakkab ajas vähenema. Vastava kuluga arvestatakse riigieelarves. Pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele majanduslik mõju puudub, sest kokkulepitud suuruses pensionimaksete tegemine neile jätkub ja eelnõu seda ei mõjuta. Sotsiaalkindlustusamet hakkab pensionimakseid tegema umbes 1 000 inimesele. Eelnõu rakendamisel on ette näha ühekordset mõju halduskoormusele (andmevahetus kindlustusseltside ja Sotsiaalkindlustusameti vahel) ja mõju riigiasutuse – Sotsiaalkindlustusameti – korraldusele. Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm – Sotsiaalkindlustusamet. Riigiasutustest kuulub muudatuste sihtrühma Sotsiaalkindlustusamet, sihtrühma suurus on väike. 7 Sihtrühma kohanemisvajadus. Sotsiaalkindlustusametil tuleb teostada vajalik andmevahetus kindlustusseltsidega, teostada pensionimaksete tegemiseks vajalikud IT-arendused ja valmistada ette klienditeenindajad. II samba pensioni maksmine on Sotsiaalkindlustusameti jaoks uus tööülesanne. Eelnõus on püütud pensionimaksete tegemise korraldust hoida võimalikult sarnasena üldisele pensionide maksmise korraldusele. Uudsemat laadi on Sotsiaalkindlustusameti jaoks neli korda aastas toimuvatelt maksetelt üleminek kuistele maksetele ning pensionilepingutes olnud garantiiperioodide üle arvestuse pidamine ja vajadusel soodustatud isikutele või pärijatele väljamaksete tegemine. Kokkuvõttes on kohanemisvajadus eelduslikult siiski väike. Mõju ulatus. Eelnõu rakendamiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametil teostada kindlustusseltsidega vajalikud andmevahetused ja kohandada oma infosüsteeme. Kulud kaetakse II sambas raha kogumise vabatahtlikuks tegemise muudatuste rakendamiseks TEHIK-le eraldatud vahenditest (kokku eraldati 2020. aastal selleks 1,9 miljonit eurot). Mõju ulatus on väike. Pensionimaksete tegemise esimesel aastal võib eeldada koormus tõusu ühe inimese töökoormuse võrra, edaspidi saab lisakoormus olema väiksem – hinnanguliselt umbes 0,5 töökohta. Mõju sagedus. Suurema kaaluga on Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide kohandamine, mis on ühekordne. Pensionimaksete tegemine ning kindlustusvõtjate ja vajadusel soodustatud isikute või pärijate nõustamine/teenindamine on pidevad protsessid. Sotsiaalkindlustusamet võtab üle pensioni maksmise seni sõlmitud pensionilepingute alusel, mis tähendab, et pensionimaksete tegemine on ajas hääbuv. Mõju sagedust võib pidada keskmiseks. Võimalik ebasoovitav mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Muudatuste mõju halduskoormusele Eelnõu rakendumisel ei muutu halduskoormus pensionisaajate jaoks. Ajutiselt suureneb vähesel määral halduskoormus ERGO Life Insurance SE Eesti filiaalil ja SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaalil, kellel tuleb teha 2021. aasta detsembris ja 2022. aasta jaanuaris andmevahetus Sotsiaalkindlustusametiga. Mõju halduskoormusele on kokku väike. Eelnevat arvestades ei esine eelnõu rakendamisel olulisi mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Pensionimaksete tegemise üleminek Sotsiaalkindlustusametile on sätestatud KoPS-s (§ 724), eelnõuga üksnes täpsustatakse pensionimaksete tegemise korda. Mõjud tulenevad seadusest, aga mitte otseselt eelnõu rakendamisest. Sotsiaalkindlustusametil tuleb teostada vajalik andmevahetus kindlustusseltsidega, teostada pensionimaksete tegemiseks vajalikud IT-arendused ja valmistada ette klienditeenindajad. Kulud kaetakse Sotsiaalkindlustusameti eelarvest ja Vabariigi Valitsuse poolt arenduskuludeks eraldatud summadest (seaduse rakendamiseks, mis muutis raha kogumise II sambas vabatahtlikuks, on TEHIK-le 2020. aastal kokku eraldatud 1,9 miljonit eurot). Alates 2022. aastast vajab Sotsiaalkindlustusamet II samba pensionide väljamaksmiseks umbes 0,7 miljonit eurot aastas. Summa on ajas vähenev ja sõltub kindlustusvõtjate elueast ning sellest, kas kindlustusvõtja surma järel tekib pensionilepingus olnud garantiiperioodi lõpuni jäänud aja eest 8 väljamaksele õigus soodustatud isikul või pärijal. Vastava kuluga arvestatakse riigieelarves, sh on arvestatud 2022. aasta eelarves. 2022. aasta jaanuaris laekub KoPS § 724 lõikes 13 sätestatu kohaselt riigile pensionilepingute tagastusväärtuste summa, mis jääb hinnanguliselt suurusjärku umbes 10 miljonit eurot. Tegemist on ühekordse tuluga. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Pensioni maksmine tuleb KoPS § 724 lõikes 5 sätestatu kohaselt Sotsiaalkindlustusametile üle 2022. aasta 1. veebruarist. Esimene andmevahetus teostatakse kindlustusseltside ja Sotsiaalkindlustusameti vahel 2021. aasta detsembri alguses ja lõplik andmevahetus jaanuaris 2022. Määruse jõustumise kavandamisel on kõnealuste kuupäevadega arvestatud. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu kooskõlastati ministeeriumide ja Finantsinspektsiooniga ning selle suhtes küsiti arvamust ERGO Life Insurance SE Eesti filiaalilt ja SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaalilt. Ministeeriumidelt ega Finantsinspektsioonilt märkusi ei laekunud. Eelnõu suhtes esitas kolm tähelepanekut SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Sellest lähtuvalt on täpsustatud eelnõu § 1 lõike 1 punkti 6 sõnastust, et andmed viimase pensionimakse kuu kohta tuleks esitada iga pensionilepingu kohta, mitte ainult sellise kohta, kus pensionimakseid tehakse neli korda aastas. Antud info võib osutuda vajalikuks muu hulgas ka näiteks juhul, kui kindlustusvõtja on surnud ning soodustatud isikutega pole õnnestunud ühendust saada. Mõnel juhul võib kindlustusandja olla pensionimakseid teinud ka pärast kindlustusvõtja surma ning viimase pensionimakse kuu järgi on võimalik välja selgitada, kui palju soodustatud isikule maksta tuleb, kui temaga ühendust saadakse. SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaali teisest ettepanekust tulenevalt on eelnõu § 3 lõikes 9 täpsustatud, et kontaktandmete olemasolul teavitab Sotsiaalkindlustusamet soodustatud isikut tema õigusest väljamaksele. Kui soodustatud isiku kontaktandmed olid olemas kindlustusandjal, siis on ta need andmed edastanud Sotsiaalkindlustusametile. Samuti võib soodustatud isik olla mõne Sotsiaalkindlustusameti pakutava teenuse kasutaja, mistõttu võivad ka tema kontaktandmed olemas olla. Sellistel puhkudel püüab siis Sotsiaalkindlustusamet ka ise soodustatud isikuga ühendust saada, et teda õigusest väljamaksele teavitada. Kolmanda tähelepanekuna osundas SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal asjaolule, et neil juhtudel, kus väljamaksele tekib õigus kindlustusvõtja või soodustatud isiku pärijal, võib pärijatel olla keeruline infoni jõuda, et neil sellisele väljamaksele õigus on. Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord näeb ette selle, kellele notarid pärimismenetluses päringud saadavad. Päringu saajate hulgas ei ole tõepoolest Sotsiaalkindlustusametit, kuid on Pensionikeskus. 2022. aasta jooksul on plaanis Pensionikeskuse peetava pensioniregistri andmeid täiendada selliselt, et II sambaga liitunud isikute puhul, kes said algselt väljamakseid ERGO Life Insurance SE Eesti filiaalilt või SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaalilt, oleks registris olemas ka info selle kohta, et nende pensionilepingud on lõppenud ja pensionimakseid teeb edasi Sotsiaalkindlustusamet. Nii tekib notaritel läbi sellise päringu võimalus saada infot ka selle kohta, et väljamakse tegijaks on Sotsiaalkindlustusamet, misjärel on pärijal võimalik juba vastavalt ka Sotsiaalkindlustusameti poole pöörduda, et välja selgitada II samba väljamaksele õiguse küsimust. Lisaks on eelnõus tehtud mõned täpsustused mitteametlikest aruteludest Sotsiaalkindlustusametiga. Täpsustatud on Sotsiaalkindlustusameti ja kindlustusandjate hilisemat koostöö küsimust, kui pensionimaksete tegemisega seonduvalt peaks selleks vajadus tekkima. Samuti on täpsustatud sätteid, mis reguleerivad kindlustusvõtja surma järel soodustatud isikule väljamakse tegemist, 9 sealhulgas olukorda, kus kindlustusvõtja surma on põhjustanud tahtliku ja õigusvastase teoga soodustatud isik, millisel juhul pole tal ka õigust väljamaksele ja loetakse, et teda ei ole soodustatud isikuks nimetatud. Täiendavalt on täpsustatud, et asjaolude väljaselgitamiseks teeb Sotsiaalkindlustusamet päringuid kohtute infosüsteemi. 10 EELNÕU 19.11.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Pensionilepingute pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 724 lõike 6 alusel. § 1. Pensionilepingute andmete edastamine Sotsiaalkindlustusametile ja tagastusväärtuste ülekandmine (1) Kindlustusandja, kes loobub kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel alates 2022. aasta 1. veebruarist pensionimaksete tegemisest, edastab Sotsiaalkindlustusametile nende maksete jätkuvuse tagamiseks kõigi kehtivate pensionilepingute kohta järgmised andmed: 1) kindlustusvõtja nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) kindlustusvõtja pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud; 3) pensionilepingu sõlmimise kuupäev; 4) pensionimakse suurus; 5) pensionimaksete tegemise sagedus; 6) kindlustusandja poolt tehtava viimase pensionimakse kuu; 7) pensionilepingu garantiiperioodi pikkus lepingu sõlmimisel ja järelejäänud garantiiperioodi pikkus 2022. aasta 1. veebruari seisuga, kui pensionileping on sõlmitud garantiiperioodiga; 8) olemasolu korral soodustatud isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed; 9) pensionimakse jagunemine soodustatud isikute vahel, kui pensionilepingus on määratud mitu soodustatud isikut; 10) pensionilepingu number; 11) pensionilepingu tagastusväärtus. (2) Pensionilepingu puhul, mille kindlustusvõtja on surnud, kuid mille alusel on jäänud pensionimakseid teha soodustatud isikule või pärijale, edastatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed nende olemasolu korral vastavalt soodustatud isiku või pärija kohta. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed pensionilepingute kohta edastatakse Sotsiaalkindlustusametile: 1 1) 2021. aasta 30. novembri kella 00:00 seisuga hiljemalt 2021. aasta 20. detsembriks; 2) 2022. aasta 15. jaanuari kella 00:00 seisuga hiljemalt 2022. aasta 21. jaanuariks. (4) Kindlustusandja edastab faili käesolevas paragrahvis sätestatud andmetega krüpteeritult Sotsiaalkindlustusameti nimele ja Sotsiaalkindlustusameti järgmisele e-posti aadressile: [email protected]. Failis esitatakse andmed CSV-formaadis. (5) Pensionimaksete tegemiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks on Sotsiaalkindlustusametil ja kindlustusandjal õigus teha koostööd, sealhulgas selgitada ja täpsustada pensionilepingu tingimusi ning kindlustusandjal vajaduse korral edastada Sotsiaalkindlustusametile lõppenud kindlustuslepingu koopia. (6) Kindlustusandja kannab kõigis käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud seisuga kehtivates pensionilepingutes kokku lepitud tagastusväärtuste summa hiljemalt 2022. aasta 31. jaanuariks üle riigile, arvestades tagastusväärtuste arvutamise puhul kogumispensionide seaduse § 724 lõikes 15 sätestatut. § 2. Kindlustusvõtjale pensionimaksete tegemine (1) Paragrahvis 1 nimetatud pensionilepingu kindlustusvõtjale (edaspidi käesolevas määruses kindlustusvõtja) teeb alates 2022. aasta veebruarist tema lepingus kokku lepitud suuruses pensionimakseid toiminguna Sotsiaalkindlustusamet. (2) Pensionimakseid tehakse iga kuu jooksva kuu eest, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõigetes 3 ja 5 sätestatut. (3) Kui pensionilepingu kohaselt on pensionimakseid tehtud neli korda aastas, arvutab Sotsiaalkindlustusamet lepingus sätestatud pensionimakse ümber igakuiseks pensionimakseks ja teeb 2022. aasta veebruaris kindlustusvõtjale pensionimakse: 1) kahe kuu ulatuses, kui kindlustusandja tehtud viimase pensionimakse kuu oli detsember, või 2) kolme kuu ulatuses, kui kindlustusandja tehtud viimase pensionimakse kuu oli november. (4) Kui kindlustusvõtja ei ole määranud teisiti, kannab Sotsiaalkindlustusamet pensionimakse tema paragrahvi 1 lõike 1 punktis 2 nimetatud pangakontole. (5) Kindlustusvõtjale tehakse pensionimakseid tema surmani. (6) Välisriigis elav kindlustusvõtja esitab Sotsiaalkindlustusametile iga aasta 1. märtsiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 424 lõikes 1 nimetatud kirjaliku tõendi oma elusoleku kohta, kui sama paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti, ning talle pensionimaksete tegemisel kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 3 sätestatut. § 3. Pensionimaksete tegemine soodustatud isikule või pärijale (1) Kui paragrahvis 1 nimetatud pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga ja kindlustusvõtja sureb enne garantiiperioodi lõppu, on selle perioodi lõpuni tegemata jäänud pensionimaksete summas ühekordsele väljamaksele õigus soodustatud isikul, kes oli nimetatud pensionilepingus. 2 (2) Kindlustusvõtjal on õigus soodustatud isikut muuta, kui ta esitab selleks Sotsiaalkindlustusametile kohapeal vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse. Uue soodustatud isiku suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust. (3) Soodustatud isikul puudub õigus väljamaksele ja tema nimetamist soodustatud isikuks ei loeta toimunuks, kui tema suhtes on välja kuulutatud süüdimõistev kohtuotsus tahtliku ja õigusvastase teoga kindlustusvõtja surma põhjustamises. Nimetatud väljamaksele on õigus teistel soodustatud isikutel, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses sätestatut, või kindlustusvõtja pärijal, kui teisi soodustatud isikuid ei ole nimetatud. (4) Kui soodustatud isikuks on määratud mitu isikut nende osasid täpsustamata, loetakse, et nad on soodustatud võrdsetes osades. Osa, mida mõni soodustatud isik keeldub vastu võtmast või mida ei saa vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 esimeses lauses sätestatule välja maksta, lisandub võrdsetes osades teiste soodustatud isikute osadele. (5) Kui soodustatud isik sureb pärast kindlustusvõtjat, kuid enne temale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väljamakse tegemist, on nimetatud väljamaksele õigus tema pärijal. (6) Kui soodustatud isik sureb enne kindlustusvõtjat, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul õigus vastavale väljamaksele kindlustusvõtja pärijal, kui ei ole määratud uut soodustatud isikut. (7) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud soodustatud isikule tehakse pensionimakseid vastava pensionilepingu tingimustes sätestatud garantiiperioodi lõpuni, arvestades § 2 lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatut. Kui käesolevas lõikes nimetatud soodustatud isik sureb enne garantiiperioodi lõppu, on tegemata jäänud pensionimaksete summas ühekordsele väljamaksele õigus tema pärijal. (8) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud pärijal on õigus garantiiperioodi lõpuni tegemata jäänud pensionimaksete summas ühekordsele väljamaksele. (9) Väljamakse saamiseks on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud soodustatud isik või lõigetes 5–8 nimetatud pärija kohustatud pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole. Kontaktandmete olemasolul teavitab Sotsiaalkindlustusamet soodustatud isikut tema õigusest väljamaksele. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 7 nimetatud soodustatud isikule ning lõigetes 5–8 nimetatud pärijale määratakse pensionimaksed Sotsiaalkindlustusameti toiminguga. Pärijale teeb Sotsiaalkindlustusamet väljamakse pärimistunnistuse esitamisel. (11) Käesoleva paragrahvi lõike 3 esimeses lauses sätestatud asjaolu väljaselgitamiseks teeb Sotsiaalkindlustusamet enne soodustatud isikule väljamakse tegemist vastava päringu kohtute infosüsteemi. Kaja Kallas Peaminister 3 Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel